GEN 1:1 Omu ntandiika oKibbumba yabbumbire eigulu nʼekyalo.
GEN 1:2 Oweyatandiikiire okubbumba, ekyalo kyabbaire kyereere nga kitiringanie. Era endikiirya yabbaire nabuli wantu oku maizi, ngʼoMwoyo wa Kibbumba yeebuuga oku ngulu oku maizi.
GEN 1:3 Awo oKibbumba nʼakoba ati, “Wabbeewo ekitangaala.” Era ni wabbaawo ekitangaala.
GEN 1:4 OKibbumba nʼabona ngʼekitangaala kisa, nʼakyawula oku ndikiirya.
GEN 1:5 Ekitangaala nʼakyeta musana, kaisi endikiirya nʼagyeta bwire. Awo ni bwirugala era ni buca, ni lubba lunaku olusooka.
GEN 1:6 Awo oKibbumba nʼakoba ati, “Wabbeewo eibbanga okwabulamu amaizi agali ansi wʼeibbanga nʼagali e ngulu omwibbanga, gabbe omu bifo bibiri.”
GEN 1:7 Nʼateekawo eibbanga okwawula amaizi agali ansi wʼeibbanga nʼamaizi agali e ngulu omwibbanga, era ni kibba kityo.
GEN 1:8 Eibbanga nʼalyeta angulu. Awo ni bwirugala era ni buca, ni lubba lunaku lwokubiri.
GEN 1:9 Awo oKibbumba nʼakoba ati, “Amaizi agali ansi wʼeigulu gakumbaanire omu kifo kimo, olukalu luboneke.” Era ni kibba kityo.
GEN 1:10 Olukalu nʼalweta itakali, kaisi amaizi ageekumbaanirye, nʼageeta nyanza. Era nʼabona nga kisa.
GEN 1:11 OKibbumba nʼakoba ati, “Eitakali limere ebimera. Ekikoba kiti, eisubi eribala ensigo, nʼemisaale egya buli ngeri egineneka ebineneka omu ngeri yaabyo. Era ebineneka ebyo bibbe nga mulimu empalwa.” Era ni kibba kityo.
GEN 1:12 Eitakali ni limera ebimera. Ekikoba kiti, eisubi erya buli ngeri eribala ensigo omu ngeri yaalyo, nʼemisaale egya buli ngeri egibala ebineneka ebirimu empalwa. Era oKibbumba nʼabona nga kisa.
GEN 1:13 Awo ni bwirugala era ni buca, ni lubba lunaku lwokusatu.
GEN 1:14 Awo oKibbumba nʼakoba ati, “Wabbeewo ebyaka angulu byawulenge omusana nʼobwire. Era ebyaka ebyo biragenge ebiro, nʼenaku, nʼemyanka.
GEN 1:15 Era ebyaka ebyo byakirenge angulu ni biwa ekitangaala oku kyalo.” Era ni kibba kityo.
GEN 1:16 OKibbumba nʼakola ebyaka bibiri ebinene. Ekikoba kiti, ekyaka ekikiraku obunene, okufuganga omusana, nʼekitono kyaku okufuganga obwire. Era nʼakola nʼenkota.
GEN 1:17 OKibbumba nʼabiteeka angulu biwenge ekitangaala oku kyalo,
GEN 1:18 era bifugenge omusana nʼobwire, byawulenge ekitangaala nʼendikiirya. Era nʼabona nga kisa.
GEN 1:19 Awo ni bwirugala era ni buca, ni lubba lunaku lwokuna.
GEN 1:20 Awo oKibbumba nʼakoba ati, “Amaizi gabbeemu ebibbumbe bingi ino ebiri nʼobwomi, era nʼebinyonyi bibbeewo bigulukenge omwibbanga e ngulu wʼoku kyalo.”
GEN 1:21 Kale oKibbumba nʼabbumba ebibbumbe ebinene ebyʼomu maizi bingi ebiri nʼobwomi. Nʼabbumba nʼebibbumbe ebindi ebya buli ngeri ebyʼomu maizi ebiri nʼobwomi. Era nʼabbumba nʼebinyonyi ebya buli ngeri. OKibbumba nʼabona nga kisa.
GEN 1:22 Era nʼabiwa enkabi ngʼakoba ati, “Mubyalagane era mweyongere obungi, era mwizulye enyanza, era nʼebinyonyi byeyongere obungi oku kyalo.”
GEN 1:23 Awo ni bwirugala era ni buca, ni lubba lunaku lwokutaanu.
GEN 1:24 Era oKibbumba nʼakoba ati, “Eitakali libyale ebibbumbe ebya buli ngeri ebiri nʼobwomi. Ekikoba kiti, ebyayo, nʼebibbumbe ebyekuusa okwitakali, nʼebisolo ebyʼomu kigona.” Era ni kibba kityo.
GEN 1:25 OKibbumba nʼakola ebisolo byʼomu kigona ebya buli ngeri, nʼebyayo ebya buli ngeri. Nʼakola ebyekuusa okwitakali nabuli kimo omu ngeri yaakyo. Era nʼabona nga kisa.
GEN 1:26 Awo oKibbumba nʼakoba ati, “Tukole omuntu omu kifaananyi kyaiswe abbe nga iswe, afugenge enyanyi nʼebinyonyi. Era afugenge nʼebyayo, nʼebisolo byonabyona ebyʼomu kigona, era nabuli kibbumbe ekyekuusa okwitakali.”
GEN 1:27 Awo oKibbumba nʼabbumba omuntu omu kifaananyikye, omu kifaananyikye iye oKibbumba mu yamubbumbiire; ekikoba kiti, yabbumbire omusaiza nʼomukali.
GEN 1:28 OKibbumba nʼawa omusaiza nʼomukali enkabi ngʼabakoba ati, “Mubyalagane era mweyongere obungi, mwizulye ekyalo era mukifuge. Mufugenge ebyʼomu nyanza, nʼebinyonyi, era nabuli ekitambula okwitakali.”
GEN 1:29 Awo oKibbumba nʼakoba abantu abo ati, “Mubone, mbawaire ebimera byonabyona ebibala ensigo, ebiri oku kyalo kyonakyona. Era mbawaire nabuli musaale oguneneka ebineneka ebirimu empalwa. Ebintu ebyo byabbanga kyokulya kyanywe.
GEN 1:30 Era ebibbumbe byonabyona ebiri nʼobwomi, ekikoba kiti, ebisolo byonabyona ebyʼoku kyalo, nʼebinyonyi byonabyona, nabuli kibbumbe ekyekuusa okwitakali, mbiwaire ebimera byonabyona okubbanga ekyokulya kyabyo.” Era ni kibba kityo.
GEN 1:31 OKibbumba nʼabona nabuli ekyakolere nga kisa ino. Awo ni bwirugala era ni buca, ni lubba lunaku lwomukaaga.
GEN 2:1 Kale bityo, eigulu nʼekyalo, nʼebintu byonabyona ebibirimu, ni biwa okubibbumba.
GEN 2:2 Olunaku lwomusanvu owerwatuukiire, oKibbumba yabbaire amalire omulimogwe gwonagwona oguyabbaire akola. Kale nʼawuumula oku lunaku olwomusanvu.
GEN 2:3 OKibbumba nʼawa enkabi olunaku olwomusanvu, nʼalutukulya olwʼokubba oku lunaku olwo, luyawuumuliireku ngʼamalire omulimo gwonagwona ogwʼokubbumba oguyabbaire akolere.
GEN 2:4 Atyo oMusengwa niiye oweyabbumbire eigulu, nʼekyalo, nʼebintu ebibirimu. OMusengwa oweyakoleire ekyalo nʼeigulu,
GEN 2:5 wabbaire tiwabbangawo misaale, waire ebimera ebindi oku kyalo. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire akaali okutoonyesya oku kyalo oikendi, era nga mpaawo muntu alima eitakali.
GEN 2:6 Neye amaizi gaazwanga omwitakali, ni gadodya ekyalo.
GEN 2:7 OMusengwa nʼakwata eitakali nʼabbumbamu omuntu, nʼamufuwa omu nyindo omwota ogwʼobwomi, omuntu oyo nʼatandiika okubba mwomi.
GEN 2:8 Awo oMusengwa nʼakoma omusiri omu kifo ekibeeta Edeni, nga kiri ku lubba olwʼe buzwaisana wʼe Kanani, nʼateeka omwo omuntu oyo oguyabbumbire.
GEN 2:9 Era oMusengwa nʼamerya omwo nabuli musaale ogusangaalya okubona, era oguneneka ebineneka ebisa okulya. Omu musiri ogwo, aakati mwabbairemu omusaale ogwʼobwomi, nʼomusaale oguleeta okumanya ekisa nʼekibbikibbi.
GEN 2:10 Omwiga ni gusinzirira omwEdeni okusukiriranga omusiri nago, ni gwegawuliramu eeyo, ni gibba emiiga ena.
GEN 2:11 Ogusooka, eriina lyagwo Pisoni. Ogwo niigwo ogweruguulya ekitundu kyonakyona ekyʼe Kavira ekirimu ezaabbu.
GEN 2:12 Era ekitundu ekyo kirimu ezaabbu eyʼomutindo ogwʼangulu, nʼebyakaloosa ebifunya kusani, nʼamabbaale agʼebbeeyi!
GEN 2:13 Eriina lyʼomwiga ogwokubiri, Gikoni. Ogwo niigwo ogweruguulya ekitundu kyonakyona ekyʼe Kuusi.
GEN 2:14 Omwiga ogwokusatu, Tigiriisi, ogubita e buzwaisana wʼAsiiriya. Nʼomwiga ogwokuna, Ewufulaate.
GEN 2:15 Awo oMusengwa nʼatwala omuntu odi, nʼamuteeka omu musiri gwʼomwEdeni agulimenge, era agulabirirenge.
GEN 2:16 Nʼamukoba ati, “Oyezya okulya ekineneka kyʼomusaale gwonagwona ogwʼomu musiri ogwo.
GEN 2:17 Neye ekineneka kyʼomusaale oguleeta okumanya ekisa nʼekibbikibbi tokiryanga, olwʼokubba olunaku oluwalikiriiraku, mazima walifa.”
GEN 2:18 Atyanu oMusengwa nʼakoba ati, “Tikisa omusaiza okubba yenkani. Nzwa kumukolera omubbeeri amusaanira.”
GEN 2:19 OMusengwa nʼakwata eitakali nʼakolamu ebisolo byonabyona, nʼebinyonyi. Awo nʼabireetera omusaiza okubona amaliina ageyabiwa, era nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi, eriina eriyakiwaire lyabbaire niiryo eryo.
GEN 2:20 Omusaiza oyo nʼawa nabuli kyayo, nabuli kisolo ekyʼomu kigona, nabuli nyonyi eriina. Neye omu bibbumbe ebyo ebiri nʼobwomi, ni mutabbaamu mubbeeri asaanira omusaiza oyo.
GEN 2:21 Kale oMusengwa nʼaleetera omusaiza nago endoolo nyingi. Era oweyabbaire omu ndoolo, oMusengwa nʼamutoolamu ompete moiza, kaisi egiyatoire ompete nʼaizulyawo enyama.
GEN 2:22 Ompete oguyatoire omu musaiza nago, nʼamukolamu omukali, nʼamutwala e giri omusaiza nago.
GEN 2:23 Awo omusaiza nago nʼakoba ati, “Dala atyanu onu niiye eigumba erizwire omwigumba lyange, era omubiri oguzwire omu mubiri gwange. Bamwetanga bati, ‘mukali,’ olwʼokubba bamutoire mu musaiza.”
GEN 2:24 Kagira omusaiza yalekanga oiteeye nʼomaaye, ni yeekwata nʼomukaliwe, era ni basuuka muntu moiza.
GEN 2:25 Omusaiza nʼomukaliwe bombi babbaire bwere, neye ngʼensoni tigibakwata.
GEN 3:1 Atyanu ompiri yabbaire mukalabakalaba okukiraku ebisolo byonabyona ebyʼomu kigona, oMusengwa ebiyakolere. Lwabbaire lumo ompiri nʼabuulya omukali ati, “OKibbumba dala yabalagiire okutalyangaku ekineneka kyʼomusaale gwonagwona ogwʼomu musiri gunu?”
GEN 3:2 Omukali nʼamwiramu ati, “Twezya okulya ebineneka byʼemisaale gyonagyona egyʼomu musiri gunu,
GEN 3:3 okutoolaku ebineneka byʼomusaale oguli aakati wʼomusiri. OKibbumba yatugaine okugulyaku newankubbaire okugukwataku, kaisi titwafa.”
GEN 3:4 Ompiri nʼakoba omukali ati, “Okufa timwalifa.”
GEN 3:5 OKibbumba yabakobere atyo olwʼokubba yabbaire amaite ati, olunaku olumwaliguliiraku, amaiso gaanywe lugaliiguka. Era nywena mwalibba ngʼoKibbumba okumanyanga ekisa nʼekibbikibbi.
GEN 3:6 Awo omukali nʼabona omusaale nago nga guboneka kusani. Nʼabona ngʼebineneka byagwo byezya okubba binoli ino okulya. Era nʼagwegomba olwʼokubba guleetera omuntu amalabuki. Kale nʼanokolaku ebineneka byagwo nʼalyaku, nʼawaaku nʼoibaaye yena nʼalya.
GEN 3:7 Awo amaiso gaabwe bombi ni gaiguka, ni beetegeera nga babbaire bwere era ni batunga ebikoola byʼemisaale ni beesiba.
GEN 3:8 Awo akanaigulo ako omusaiza nʼomukaliwe, ni bawulira ensindo gya Musengwa ngʼatambula omu musiri nago, ni bamwebisaku omu misaale gyʼomu musiri nago.
GEN 3:9 Neye oMusengwa nʼayeta omusaiza ati, “Adamu oli yaina?”
GEN 3:10 Omusaiza nʼakoba oKibbumba ati, “Mpuliire ensindo ngʼotambula omu musiri, ni ntya, olwʼokubba mbaire bwere kale ni neebisa.”
GEN 3:11 OKibbumba nʼamubuulya ati, “Naani akukobeire ati obbaire bwere? Oliire ekineneka kyʼomusaale ogunakulagiire okutalyaku?”
GEN 3:12 Omusaiza nʼamwiramu ati, “Omukali oguwampaire okubbanga aanu na nze, niiye ampaireku ekineneka kyʼomusaale nago, era ni ndya.”
GEN 3:13 Awo oMusengwa nʼakoba omukali ati, “Niki ekyo ekyokolere?” Omukali nʼamwiramu ati, “Ompiri niiye ambeyabbeyere, ni nkirya.”
GEN 3:14 Kale oMusengwa nʼakoba ompiri ati, “Atyanu olwʼokubba okolere ekintu ekyo, Osunire ekiraami omu byayo byonabyona nʼebisolo byonabyona ebyʼomu kigona! Weekuusiranga kida era waalyanga itakali enaku gyonagyona egyʼobwomibwo.
GEN 3:15 Era nateekawo ekinakoolo akatiwo nʼomukali oyo, nʼakati wʼeibyaireryo nʼeibyairerye. Eibyairerye lyatentenanga emitwe gyʼeibyaireryo nʼeibyaireryo lyaboizanga ebitindiro byʼeibyairerye.”
GEN 3:16 OKibbumba nʼakoba omukali iye ati, “Nakwongera nakimo ino obulumi omu kubyala. Owewaabbanga obyala waabbanga nʼobulumi. Weegombanga oibaawo nʼakubba kumpi, neye era yakufuganga.”
GEN 3:17 Kaisi oKibbumba nʼakoba iye omusaiza nga niiye Adamu ati, “Olwʼokubba owulisisirye omukaliwo, nʼolyaku ekineneka kyʼomusaale ogunakulagiire okutalyaku, Eitakali lisunire ekiraami oku lulwo. Omu kukalabana mu wasunanga ekyokulya, enaku gyonagyona egyʼobwomibwo.
GEN 3:18 Eitakali lyakumereryanga amawa nʼonamuswata, era waalyanga bimera byʼomu musiri.
GEN 3:19 Omu kukola nʼotuuyaana mu wasunanga ekyokulya paka oluwalikanga omwitakali, olwʼokubba mu wazwire. Ekyo kityo olwʼokubba bakukolere mwitakali, era omwitakali mu walikanga.”
GEN 3:20 Awo Adamu nʼawa omukaliwe eriina ati, Kaawa. Yamuwaire eriina eryo olwʼokubba yabbaire wʼokubba maaye wʼabantu bonabona.
GEN 3:21 Era oMusengwa nʼakolera Adamu nʼoKaawa omukaliwe ebizwalo byʼamadiba, nʼabazwalisya.
GEN 3:22 Era oMusengwa nʼakoba ati, “Atyanu omuntu asuukire nga iswe, amaite ekisa nʼekibbikibbi. Era bateekwa okutamwikirirya okunokola nʼalya ekineneka ekyʼomusaale ogwʼobwomi, nʼawangaala emirembe nʼemirembe.”
GEN 3:23 Kale oMusengwa nʼamubbinga omu musiri oguli Edeni, okwaba alimenge eitakali omu bamukolere.
GEN 3:24 Oluzwanyuma lwʼokubbingamu omuntu, nʼateeka e buzwaisana omu musiri ebibbumbe ebiriku ebiyaya, ebibeeta Bakeruubbi, nʼempiima emesya nga yeebuuba okukuumanga enzira eyaba oku musaale ogwʼobwomi.
GEN 4:1 Awo oluzwanyuma Adamu ni yeegaita nʼoKaawa omukaliwe. Era oKaawa nʼabba kida, nʼabyala omwana mwisuka nʼamuwa eriina ati, Kaini, ngʼakoba ati, “OMusengwa ambeereire ni mbyala omwana omwisuka.”
GEN 4:2 Oluzwanyuma oKaawa nʼabyala omwana ogondi omwisuka nʼamuwa eriina ati, Abberi. Era owebakulire, Abberi nʼabba muliisya, neye oKaini iye nʼabba mulimi.
GEN 4:3 Atyanu ebiseera byʼamakungula owebyatuukire, oKaini nʼatwala ebimo oku bibalabye ebiyakungwire, nʼabiwaayo eeri oMusengwa.
GEN 4:4 Abberi yena nʼatwalaku omoiza oku baana bʼentaamagye egigyasookere okubyala, nʼamwita era nʼawaayo ebitundu ebikira obusa. OMusengwa nʼasiima Abberi nʼekiyawaireyo,
GEN 4:5 neye nandi nʼasiima oKaini nʼekiyawaireyo. Kale oKaini nʼasunguwala ino, era nʼanyinkaala omu maiso.
GEN 4:6 Awo oMusengwa nʼabuulya oKaini ati, “Lwaki osunguwaire era lwaki onyinkaire omu maiso?
GEN 4:7 Singa okolere ekintu ekisa tinankusiimire ekyowaireyo? Neye olwʼokubba okolere ekintu ekitali kisa, ekikole ekibbikibbi kikwebisiriire okukulumba. Kitaka okukufuga, neye oteekwa okukiwangula.”
GEN 4:8 Awo oKaini nʼakoba Abberi omugandawe ati, “Twabe omu musiri.” Atyanu owebabbaire nga bali eeyo, oKaini nʼagwa oku mugandawe Abberi, nʼamwita.
GEN 4:9 Awo oluzwanyuma oMusengwa tete nʼabuulya oKaini ati, “Omugandawo Abberi aliina?” Nʼamwiramu ati, “Timmaite. Nze ninze omukuumi wa muganda wange?”
GEN 4:10 OMusengwa nʼamukoba ati, “Niki ekyo ekyokolere? Omusaaye gwʼomugandawo guli kunkungirira nga gusinzirira omwitakali nga gutaka nkubonereze.
GEN 4:11 Kale atyanu osunire ekiraami, era nkubbingire okwitakali erinywire omusaaye gwʼomugandawo oguwasukire.
GEN 4:12 Era okuzwa atyanu, owewalimanga okwitakali eryo, tiryakubalirenge ebibala. Era waabbanga mulaaduuki era nga mpaawo e gyotyama oku kyalo.”
GEN 4:13 Awo oKaini nʼairamu oMusengwa ati, “Ekibonerezo ekyʼompaire, kibitiriri ino okukiraku nze ekimpezya okugumira.
GEN 4:14 Aale obone, ombingire okwitakali linu era ombingire omumaisogo. Era naabbanga mulaaduuki nga mpaawo e gintyama oku kyalo, era omuntu yenayena oweyalinsangaana yalinjita-bwiti.”
GEN 4:15 Neye oMusengwa nʼamwiramu ati, “Bbe, tibalikwita. Era omuntu yenayena oweyalikwita, nalimubonereza emirundi musanvu okukiraku ngʼowenkubonerezere.” Awo oMusengwa nʼateeka oku Kaini akamanyiciryo okulabula nabuli amusangaana, okutamwita.
GEN 4:16 Kale oKaini nʼazwa omumaiso ga Musengwa, nʼayaba nʼatyama omu kyalo kyʼe Noodi ekiri e buzwaisana wʼEdeni.
GEN 4:17 Oluzwanyuma oKaini ni yeegaita nʼomukaliwe, era omukaliwe nʼabba kida, nʼabyala omwana mwisuka, nʼamuwa eriina ati, Enoka. Omu kiseera ekyo oKaini yabbaire ayombeka ekibuga, kale nʼakyeta ati, Enoka, eriina lyʼomwanawe.
GEN 4:18 Atyanu Enoka oweyakulire nʼabyala oIradi, oIradi nʼabyala oMekuyayeeri, oMekuyayeeri nʼabyala oMesusayeeri, oMesusayeeri nʼabyala oLaameeka.
GEN 4:19 OLaameeka yafumbiirwe abakali babiri, Ada nʼoZiira.
GEN 4:20 Ada nʼabyala oYabbali, era oYabbali oyo niiye ozeiza wʼabo abaliisya era abagona omu weema.
GEN 4:21 Omuganda wa Yabbali yabbaire Yubbali, era oYubbali oyo niiye ozeiza wʼabo abakubba otongoli era abafuwa omulere.
GEN 4:22 Atyanu iye oZiira omukali ogondi owa Laameeka, nʼabyala oTubbaali Kaini, eyabbaire omuyeesi wa buli kintu ekyʼekyoma ekibakolesya. Omwonyoko wa Tubbaali Kaini yabbaire niiye oNaama.
GEN 4:23 Lwabbaire lumo oLaameeka nʼakoba abakalibe ati, “Ada nʼoZiira, mumpulisisye, inywe bakali bange, muwulire ebintumula. Nʼaitire omusaiza olwʼokubba yansumutire, ekyagirire ni njita omuvubuka oyo, yantemwire.
GEN 4:24 Neye singa omuntu yenayena aita oKaini, bali nʼokumubonereza emirundi musanvu, kaisi singa omuntu anjita nze, bali nʼokumubonereza emirundi 77.”
GEN 4:25 Atyanu Adamu tete ni yeegaita nʼomukaliwe era omukaliwe nʼabba kida, nʼabyala omwana mwisuka. Era omukali nʼawa omwana oyo eriina ati, Seezi, olwʼokubba yakobere ati, “OKibbumba ampaire omwana ogondi omwisuka okwira omu kifo kyʼAbberi, oKaini oguyaitire.”
GEN 4:26 OSeezi oweyakulire, yena nʼabyala omwana mwisuka, nʼamuwa eriina ati, Enosi. Era omu biseera ebyo, abantu webatandiikiire okusinzanga oMusengwa.
GEN 5:1 Atyanu binu niibyo ebikwata okwAdamu nʼeibyairerye. OKibbumba oweyabbumbire omuntu, yamubbumbire ngʼamufaanana.
GEN 5:2 Yabbumbire omusaiza nʼomukali, nʼabawa enkabi, era nʼabawa eriina ati, “Muntu.”
GEN 5:3 Atyanu Adamu oweyabbaire nga wʼemyanka 130, nʼabyala omwana omwisuka amufaanana, aali ooti niiye era nʼamuwa eriina ati, Seezi.
GEN 5:4 Adamu nʼawangaala emyanka egindi 800 ngʼamalire okubyala oSeezi, era omu myanka egyo, Adamu nʼabyaliramu abaana abandi abaisuka nʼabaala.
GEN 5:5 Era nʼafa nga wʼemyanka 930.
GEN 5:6 OSeezi oweyabbaire nga wʼemyanka 105, nʼabyala omwana omwisuka bati, Enosi.
GEN 5:7 Era oSeezi nʼawangaala emyanka egindi 807 ngʼamalire okubyala Enosi. Era omu myanka egyo oSeezi nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala,
GEN 5:8 awo nʼafa nga wʼemyanka 912.
GEN 5:9 Enosi oweyabbaire nga wʼemyanka 90, nʼabyala omwana omwisuka bati, Kenani.
GEN 5:10 Enosi nʼawangaala emyanka egindi 815 ngʼamalire okubyala oKenani. Era omu myanka egyo Enosi nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 5:11 Enosi nʼafa nga wʼemyanka 905.
GEN 5:12 Atyanu oKenani oweyabbaire nga wʼemyanka 70, nʼabyala omwana omwisuka bati, Makalaleeri.
GEN 5:13 OKenani nʼawangaala emyanka egindi 840 ngʼamalire okubyala oMakalaleeri, era omu myanka egyo oKenani nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 5:14 Era nʼafa nga wʼemyanka 910.
GEN 5:15 OMakalaleeri oweyabbaire nga wʼemyanka 65, nʼabyala omwana omwisuka bati, Yaledi.
GEN 5:16 OMakalaleeri nʼawangaala emyanka egindi 830 ngʼamalire okubyala oYaledi, era omu myanka egyo oMakalaleeri nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 5:17 Era nʼafa nga wʼemyanka 895.
GEN 5:18 OYaledi oweyabbaire nga wʼemyanka 162, nʼabyala omwana omwisuka bati, Enoka.
GEN 5:19 OYaledi nʼawangaala emyanka egindi 800 ngʼamalire okubyala Enoka, era omu myanka egyo oYaledi nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 5:20 Era nʼafa nga wʼemyanka 962.
GEN 5:21 Atyanu Enoka oweyabbaire nga wʼemyanka 65, nʼabyala omwana omwisuka bati, Mesuseera.
GEN 5:22 Era Enoka nʼabba nʼenkolagana eyʼamaani nʼoKibbumba era oluzwanyuma lwʼokubyala oMesuseera, Enoka nʼawangaala emyanka egindi 300. Era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 5:23 Gyonagyona aamo Enoka nʼawangaala emyanka 365.
GEN 5:24 Yawangaire emyanka egyo gyonagyona ngʼali nʼenkolagana eyʼamaani nʼoKibbumba. Era lwabbaire lumo nʼagotawo olwʼokubba oKibbumba yamutwaire nga mwomi.
GEN 5:25 Atyanu oMesuseera oweyabbaire nga wʼemyanka 187, nʼabyala omwana omwisuka bati, Laameeka.
GEN 5:26 OMesuseera nʼawangaala emyanka egindi 782 ngʼamalire okubyala oLaameeka, era omu myanka egyo oMesuseera nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 5:27 Era nʼafa nga wʼemyanka 969.
GEN 5:28 OLaameeka oweyabbaire nga wʼemyanka 182, nʼabyala omwana omwisuka.
GEN 5:29 Era nʼamuwa eriina ati, Nuwa, ngʼakoba ati, “Omwana onu niiye eyalituleetera okuwumuka okukalabana omu mirimo gyaiswe oku kyalo oMusengwa ekiyalaamire.”
GEN 5:30 OLaameeka nʼawangaala emyanka 595 ngʼamalire okubyala oNuwa, era omu myanka egyo oLaameeka nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 5:31 Era nʼafa nga wʼemyanka 777.
GEN 5:32 ONuwa oweyabbaire nga wʼemyanka 500, nʼabyala oSeemu, nʼoKaamu, nʼoYafeesi.
GEN 6:1 Abantu owebatandiikire okweyongera obungi oku kyalo, babyaire abaana abaala.
GEN 6:2 Awo abaana ba Kibbumba ni babona ngʼabaala bʼabantu basiipoono, kale ni balondangamu abebasiimire ni babafumbirwa.
GEN 6:3 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Tinalekenge abantu okuwangaala emirembe nʼemirembe, olwʼekikule kyʼemibiri gyabwe, bali nʼokufa. Era okuzwa olwatyanu bawangaalanga emyanka egitakirawo 120.”
GEN 6:4 Omu biseera ebyo nʼebiseera ebyairireku, wabbairewo abantu abanene eino, abawanvu era abʼebifubba, oku kyalo. Abantu abo, abamo oku baana ba Kibbumba abebabyaire nʼabaala bʼabantu. Era abo niibo abantu abʼamaani abatutumukire omu biseera ebyʼeira.
GEN 6:5 Atyanu oMusengwa nʼabona ngʼabantu bakola ino ebikole ebibbibibbi oku kyalo. Era nabuli kufumintiriza kwʼemyoyo gyabwe nga kubbikubbi kwereere bulijo.
GEN 6:6 Awo oMusengwa ni yeejusa olwa kubbumba abantu nʼabateeka oku kyalo, era ni kimulumya ino.
GEN 6:7 Kale oMusengwa nʼakoba ati, “Nalisaanyawo abantu oku kyalo abenabbumbire. Era nalisaanyawo nʼebisolo, nʼebyekuusa okwitakali, nʼebinyonyi. Ekyo kityo olwʼokubba neejusa olwa kubibbumba.”
GEN 6:8 Neye oNuwa iye, nʼabba mukoda eeri oMusengwa.
GEN 6:9 Atyanu binu niibyo ebikwata oku Nuwa nʼeibyairerye. ONuwa yabbaire musaiza omutuukirirye, era nga niiye yenkani abulaku ekisobyo ekyʼokumunenya ekiseera ekyo. Era oNuwa omu bwomibwe yabbaire nʼenkolagana nʼoKibbumba.
GEN 6:10 Era oNuwa yabyaire abaana basatu, oSeemu, nʼoKaamu, nʼoYafeesi.
GEN 6:11 Atyanu ekiseera ekyo abantu abandi bonabona babbaire bakola ebikole ebibbibibbi omumaiso ga Kibbumba. Era nga nabuli wantu abantu bakola ebikole ebyʼobukambwe.
GEN 6:12 OKibbumba nʼabona ngʼekyalo kibebenyekere, olwʼokubba abantu bonabona babbaire bakola ebikole ebibbibibbi.
GEN 6:13 Kale oKibbumba nʼakoba oNuwa ati, “Nsalirewo okujigirica abantu bonabona olwʼokubba ekyalo kiizwire bikole ebyʼobukambwe ebibakola. Atyanu, njaba kujigirica abantu bonabona aamo nʼekyalo.
GEN 6:14 Kale weekolere iwe nʼabʼekisitokyo eryato omu mbaabo gyʼomusaale omusa. Oliteekemu ebisenge, era amabbanga agali omunda nʼoku ngulu kwʼeryato ogateekemu opati.
GEN 6:15 Era olikole nga lyʼefuuti 450 omu buwanvu, nʼefuuti 75 omu bugalami, nʼefuuti 45 omu bugulumali.
GEN 6:16 Olikole nga lya kalina isatu, era olekeku amandegeyi okweruguulya eryato nga gʼefuuti moiza nʼeinci mukaaga okuzwa oku kisooto e ngulu, era oliteekeku omulyango oku lubba olumo.
GEN 6:17 Njaba okusindika amataba oku kyalo, okujigirica nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi. Era nabuli kintu ekiri oku kyalo kyaba kufa.
GEN 6:18 Neye nalikola na iwe endagaano era nsuubiza nti nalikutaasa okufa. Era walingira omu lyato, iwe nʼomukaliwo, nʼabaanabo, nʼabalyabo.
GEN 6:19 Era walingirya omu lyato nabuli ekibbumbe ekiri nʼobwomi ekisaiza nʼekikali, kaisi mbitaase amataba aamo na iwe.
GEN 6:20 Era walingirya nabuli kika kyʼebinyonyi, nabuli kika kyʼebisolo, nabuli ekyʼekuusa okwitakali, era walibingirya bibiri bibiri, birame okufa.
GEN 6:21 Era oteekwa okutwala nabuli kika kyʼebyokulya ebibyo ebiwaliryanga nʼabantubo era nʼebibbumbe.”
GEN 6:22 Kale oNuwa nʼakola byonabyona ngʼoKibbumba oweyabbaire amulagiire.
GEN 7:1 Awo oMusengwa nʼakoba oNuwa ati, “Oingire nʼabʼomu kisitokyo bonabona omu lyato, olwʼokubba nkuboine nga niiwe wenkani omutuukirirye omu mulembe gunu.
GEN 7:2 Era ku buli bisolo ebirongoole, otwaleku epeeya musanvu musanvu ekisaiza nʼekikali. Neye ku buli bisolo ebitali birongoole, otwaleku peeya peeya, ekisaiza nʼekikali.
GEN 7:3 Nʼebinyonyi byona ku buli kika otwaleku epeeya musanvu musanvu, ebisaiza nʼebikali. Okole ekyo kaisi nabuli kika kyʼebisolo nʼebinyonyi byʼeyongere okubbaawo nga byomi okubyala tete oku kyalo.
GEN 7:4 Ekyo kityo olwʼokubba oluzwanyuma lwʼenaku musanvu okuzwa olwatyanu, njaba kutoonyesya oikendi enaku 40 omusana nʼobwire. Oikendi oyo ayaba okujigirica nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi ekinakolere oku kyalo.”
GEN 7:5 Era oNuwa nʼakola byonabyona oMusengwa ebiyamulagiire.
GEN 7:6 Atyanu oNuwa yabbaire wʼemyanka 600, amataba owegabbeereire oku kyalo.
GEN 7:7 Era oNuwa nʼomukaliwe nʼabataane aamo nʼabalyabe ni baingira omu lyato okulama amataba ago.
GEN 7:8 Awo ebisolo ebirongoole, nʼebitali birongoole, nʼebinyonyi, nʼebyekuusa okwitakali,
GEN 7:9 peeya peeya ekisaiza nʼekikali ni bingira nʼoNuwa omu lyato ngʼoKibbumba oweyamulagiire.
GEN 7:10 Awo oluzwanyuma lwʼenaku musanvu egiyakobere, amataba ni gatandiika.
GEN 7:11 Oku lunaku olweikumi na musanvu, omu mweri gwokubiri, omu mwanka oNuwa oguyabbeereire nga wʼemyanka 600, ensulo gyonagyona egyʼomu nyanza enene ni gyeigula, nʼebituli byʼeigulu ni byeigula.
GEN 7:12 Era oikendi nʼasusuka oku kyalo okumala enaku 40 omusana nʼobwire.
GEN 7:13 Oku lunaku olwo oikendi oluyatandiikiireku, oNuwa nʼomukaliwe lubaingiriire omu lyato. Baingiire aamo nʼabataane baabwe abasatu, oSeemu, nʼoKaamu nʼoYafeesi, nʼabakali bʼabataane baabwe abo.
GEN 7:14 Era baingire omu lyato nabuli kika kya kisolo omutono nʼomunene, ebyayo, nʼebisolo ebyʼomu kigona, nabuli kika kyʼebinyonyi, nʼebyekuusa okwitakali.
GEN 7:15 Ebyaingiire nʼoNuwa omu lyato, byabbaire peeya peeya, ku buli kika kyʼekibbumbe ekiri nʼobwomi.
GEN 7:16 Era ebyo ebyaingiire byabbaire kisaiza nʼekikali, ngʼoKibbumba oweyabbaire alagiire oNuwa. Oluzwanyuma ngʼoNuwa aingiire omu lyato oMusengwa nʼaigalirawo e nza olwigi.
GEN 7:17 Oikendi nʼasusuka oku kyalo enaku 40, era amaizi ni geeyongera obungi ni gasetula eryato okwitakali.
GEN 7:18 Amaizi ni geeyongera ino obungi oku kyalo, era eryato ni lireera oku maizi.
GEN 7:19 Amaizi ni geeyongerera nakimo oku kyalo, era ni gamira nʼensozi egikirira nakimo obuwanvu.
GEN 7:20 Geeyongeire ni gabita oku manairungu gʼensozi egyo okwaba e ngulu, obuwanvu obubitawo efuuti aabiri.
GEN 7:21 Era nabuli kintu ekyabbaire nʼobwomi oku kyalo ni kifa, ekikoba kiti, ebyayo, nʼebisolo ebyʼomu kigona, nʼebinyonyi, nʼebyekuusa okwitakali, nʼabantu bonabona.
GEN 7:22 Era nabuli kintu ekyabbaire nʼobwomi oku kyalo ni kifa.
GEN 7:23 OMusengwa yajigiricirye nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi ekyabbaire oku kyalo, ekikoba kiti, abantu, nʼebisolo, nʼebinyonyi, nʼebyekuusa okwitakali. ONuwa yenkani niiye eyasigairewo, nʼabo abeyabbaire nabo omu lyato.
GEN 7:24 Era amaizi ago ni gasigala nga mangi okumala enaku 150.
GEN 8:1 Awo oKibbumba nʼaseega oku Nuwa, na ku buli kibbumbe oNuwa ekiyabbaire nakyo omu lyato. Era oKibbumba nʼasindika ompunga nʼafuwa oku kyalo, era amaizi ni gatandiika okukendeera.
GEN 8:2 Era ensulo egyʼenyanza nʼebituli ebyʼomwigulu ni byeigala, oikendi nʼalekeraawo okutoonya.
GEN 8:3 Amaizi ni gaaba nga gakendeera era oluzwanyuma lwʼenaku 150, amaizi gabbaire gakendeire.
GEN 8:4 Oku lunaku olweikumi na musanvu omu mweri gwamusanvu, eryato ni lityama omu kitundu kyʼensozi ekibeeta Alalati.
GEN 8:5 Amaizi ni geeyongera okukendeera paka mu mweri gweikumi. Awo oku lunaku olusooka omu mweri ogweikumi, amanairungu gʼensozi egyo ni gaboneka.
GEN 8:6 Awo oluzwanyuma lwʼenaku 40, oNuwa nʼaigula edinisa yʼeryato eriyakolere.
GEN 8:7 ONuwa olwʼokutaka okumanya embeera yʼekyalo, nʼasindika onankololo. Kale nʼaguluka nʼayaba, era nʼasigala ngʼayaba nʼaira oku lyato paka amaizi owegakalire oku kyalo.
GEN 8:8 Awo nʼasindika onjiiwa ngʼataka okumanya ngʼamaizi gakendeire oku kyalo.
GEN 8:9 Neye onjiiwa nʼatasuna awantu wʼokwemerera, olwʼokubba amaizi gabbaire gakaali gabbuunire oku kyalo kwonakwona. Kale nʼakanga oku lyato, awo oNuwa nʼabuluca engalo e nza, nʼamwingirya omu lyato.
GEN 8:10 Awo nʼakuumaku enaku egindi musanvu, kaisi tete nʼasindika onjiiwa okwaba okubona ngʼamaizi gakalire oku kyalo.
GEN 8:11 Eigulo onjiiwa nʼakanga e giri oNuwa omu lyato, ngʼonjiiwa ali nʼakakoola kʼomuzaituuni akabisi omu munwa. Awo oNuwa nʼategeera ati amaizi gakendeire oku kyalo.
GEN 8:12 Tete nʼakuumaku enaku egindi musanvu, kaisi tete nʼasindika onjiiwa okwaba oku kyalo, neye oku mulundi gunu onjiiwa tiyakangire e gyali.
GEN 8:13 Awo oku lunaku olusooka omu mweri ogusooka omu mwanka oNuwa oguyabbeereire nga wʼemyanka 601, amaizi gabbaire gakalire oku kyalo. Awo oNuwa nʼabiikulaku ekitundu engulu oku lyato, nʼalola nabuli ku lubba nʼabona ngʼekyalo kikalire.
GEN 8:14 Oku lunaku lwa 27 omu mweri ogwokubiri, amaizi gabbaire gakaliire nakimo.
GEN 8:15 Awo oKibbumba nʼakoba oNuwa ati,
GEN 8:16 “Owuluke omu lyato, nʼomukaliwo, nʼabataanebo, nʼabalyabo.
GEN 8:17 Obuluceemu nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi, ekikoba kiti, ebisolo, nʼebinyonyi, era nabuli ekyekuusa okwitakali. Ebibbumbe ebyo bibyalagane bibbe bingi, era obungi bwabyo bweyongerenge oku kyalo.”
GEN 8:18 Kale oNuwa nʼawuluka omu lyato nʼomukaliwe, nʼabataanebe, nʼabalyabe.
GEN 8:19 Nʼebisolo byonabyona, nʼebyekuusa okwitakali byonabyona, nʼebinyonyi byonabyona, ekikoba kiti, nabuli bibbumbe byonabyona, omu bika byabyo, ni biwuluka omu lyato.
GEN 8:20 Awo oNuwa nʼayombekera oMusengwa ekyoto. Era oku bisolo byonabyona nʼalondaku ebirongoole, nʼoku binyonyi byonabyona nʼalondaku ebirongoole, nʼabiwaayo oku kyoto ni bibba sadaaka egibooca yonayona.
GEN 8:21 Oluvululu olusa olwʼesadaaka eyo ni lutuuka eeri oMusengwa nʼasiima, era nʼakoba omu mwoyogwe ati, “Tinaliiramu tete okulaama ekyalo olwʼebikole ebibbibibbi abantu ebibakola. Ekyo kityo olwʼokubba okuzwa omu butobuto enseega yʼabantu mbiibbi, kale tinaliiramu tete okusaanyawo nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi, ngʼowenkolere.
GEN 8:22 Ekyalo nga kikaali kiriwo, okusiga nʼokukungula, nʼobuwolondoki, nʼeibbugumu, nʼokweisana, nʼokwaikendi, nʼomusana, nʼobwire, tibyalikoma.”
GEN 9:1 Awo oKibbumba nʼawa oNuwa nʼabataane enkabi, nʼabakoba ati, “Mubyalagane era mweyongere mubbe bangi, mwizule ekyalo.
GEN 9:2 Era ebisolo byonabyona ebyʼoku kyalo, nʼebinyonyi byonabyona, nʼebibbumbe byonabyona ebyekuusa okwitakali, nʼenyanyi gyonagyona byabatyanga. Era byonabyona mbibawaire omu bwezye bwanywe.
GEN 9:3 Mbawaire nabuli ekiri nʼobwomi ekitambula kibbenge kyokulya kyanywe, ngʼowenabawaire ebimera.
GEN 9:4 “Neye timwalyanga enyama ekaali erimu omusaaye, olwʼokubba obwomi bubba mu musaaye.
GEN 9:5 Era nabuli eyasaanyangawo obwomi bwa muntu, bamuvunaananga olwʼobwomi obwo. Era nabuli kisolo ekyaitanga omuntu bakivunaananga ni bakiita kyona. Era eyaitanga omuntu yena bamuvunaananga ni bamwita.” OKibbumba ni yeeyongera ati,
GEN 9:6 “Nabuli eyaitanga omuntu, yena omuntu niiye eyamwitanga. Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba yakolere omuntu ngʼamufaanana.
GEN 9:7 “Atyanu inywe mubyalagane era mweyongere mubbe bangi, mwizule ekyalo.”
GEN 9:8 Awo oKibbumba nʼakoba oNuwa nʼabataane ati,
GEN 9:9 “Aale mubone, nkola endagaano yange na inywe era nʼeibyaire lyanywe eryaliirawo.
GEN 9:10 Era nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi ekyabbaire aamo na inywe, ekikoba kiti, ebinyonyi, nʼebyayo era nʼebisolo byʼomu kigona nʼebibbumbe ebiri nʼobwomi byonabyona ebyazwire na inywe omu lyato.
GEN 9:11 Nakuumanga endagaano yange na inywe omu ngeri enu eti, tinalijigirica tete ebibbumbe ebiri nʼobwomi byonabyona omulundi gwokubiri nʼamataba. Kale tiwakaali wabbaawo amataba tete omulundi gwokubiri okujigirica ekyalo.”
GEN 9:12 Era oKibbumba nʼakoba oNuwa ati, “Kanu niiko akaabbanga akamanyiciryo akʼendagaano egindagaana na inywe, nʼeeri nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi ekiri na inywe, nʼabʼemirembe egyaliirawo.
GEN 9:13 Nteeka ofudu wange oku bireri, era yaabbanga kamanyiciryo kʼendagaano egindagaanire nʼekyalo.
GEN 9:14 Kale nabuli owenaleetanga ebireri bya ikendi ni biboneka oku kyalo, nʼofudu nʼaboneka oku bireri ebyo,
GEN 9:15 kyandeteranga okuseega oku ndagaano yange, egindagaanire na inywe nabuli kibbumbe ekya buli ngeri ekiri nʼobwomi. Amaizi agʼamataba tigaliiramu okutoonya okujigirica ebibbumbe byonabyona ebiri nʼobwomi.
GEN 9:16 Nabuli ofudu oweyabonekanga oku kireri, naseeganga oku ndagaano eedi eyenkalaakalira. Eeyo nze eginalagaanire nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi ekya buli ngeri, ekiri oku kyalo.”
GEN 9:17 Kale oKibbumba nʼakoba oNuwa ati, “Ako niiko akamanyiciryo kʼendagaano yange eginakuumanga na iwe, era nabuli kibbumbe ekiri nʼobwomi.”
GEN 9:18 Abataane ba Nuwa abazwire omu lyato babbaire Seemu, nʼoKaamu, nʼoYafeesi. OKaamu yabbaire niiye oiteeye wa Kanani.
GEN 9:19 Abataane ba Nuwa abasatu abo, niibo abantu bonabona abʼoku kyalo omu bazwire.
GEN 9:20 Awo amataba owegakalire, oNuwa nʼatandiika okubba omusaiza omulimi, nʼakoma omusiri gwʼemizabbibbu.
GEN 9:21 Lwabbaire lumo, oNuwa nʼanywaku enviinyo egiyakunyire omu mizabbibbugye nʼateemeera, kale nʼagona omu weemaye ngʼali bwere.
GEN 9:22 OKaamu oiteeye wa Kanani, oweyaboine oiteeye ngʼali bwere, nʼawuluka e nza nʼakoberaku abagandabe bombi.
GEN 9:23 Neye oSeemu nʼoYafeesi ni batoola olugoye, ni balwanzululya ni baluteeka oku mabega gaabwe bombi, kaisi ni batambula kyenyumaanyuma, ni baaba ni babiika oitewaabwe. Era bamubiikire nga tibamulolereku okutamubona ngʼali bwere.
GEN 9:24 Kale oNuwa, obuteemeere owebwamuwoireku, nʼategeera ekintu oKaamu omutaane omutomuto ekiyamukolere.
GEN 9:25 Awo nʼakoba ati, “OKanani asunire ekiraami! Yaabbanga mugalama asembayo obwice omu bagalama bʼolulyolwe.”
GEN 9:26 Era oNuwa nʼakoba ati, “OMusengwa bamuwuuje, iye oKibbumba wa Seemu. Oleke oKanani abbenge mugalama wa Seemu.
GEN 9:27 Oleke oKibbumba awe oYafeesi eibyaire erinene era agalamye ensalogye. Era eibyaire lya Yafeesi lityamenge aamo omu weema nʼerya Seemu. Era erya Kanani libbenge ligalama lya Yafeesi.”
GEN 9:28 Amataba nga gamalire okubbaawo, oNuwa nʼawangaala emyanka 350.
GEN 9:29 Gyonagyona aamo oNuwa nʼawangaala emyanka 950, kaisi nʼafa.
GEN 10:1 Linu niiryo eibyaire lyʼabaana ba Nuwa: OSeemu, nʼoKaamu, nʼoYafeesi. Abaanabe abo, basunire eibyaire ngʼamataba gamalire okubbaawo.
GEN 10:2 Eibyaire lya Yafeesi niiryo linu: OGomeri, nʼoMagogi, nʼoMadayi, nʼoYavani, nʼoTubbaali, nʼoMeseki, nʼoTiraasi. Abo babbaire niibo abazeiza bʼabantu bʼebika nʼamawanga agʼamaliina gaabwe ago.
GEN 10:3 Abʼeibyaire lya Gomeri babbaire niibo abantu banu: ABasukenaazi, nʼaBalifaasi, nʼaBatogaluma.
GEN 10:4 Ibo abʼeibyaire lya Yavani babbaire niibo abantu banu: ABeerisa, nʼaBatalusiisi, nʼaBakitimu, nʼaBalodanimu.
GEN 10:5 Abantu abo bazwire mwibyaire lya Yafeesi, ni beeyabulyagamu amawanga agʼenjawulo, nʼentumu egyʼenjawulo omu bika ebyʼenjawulo. Era ibo basunire obutyami ku bizinga nʼokumpi nʼaganyanza.
GEN 10:6 Eibyaire lya Kaamu lyabbaire niiryo linu: OKuusi, nʼoMisiri, nʼoPuuti, nʼoKanani. Abo babbaire niibo abazeiza bʼabantu bʼebika nʼamawanga agʼamaliina gaabwe ago.
GEN 10:7 Era abʼeibyaire lya Kuusi babbaire niibo abantu banu: ABaseebba, nʼaBakavira, nʼaBasabbuta, nʼaBalaama, nʼaBasabbuteeca. Era abʼeibyaire lya Laama babbaire niibo abantu banu: ABaseebba, nʼaBadedani.
GEN 10:8 Omoiza okwibyaire lya Kuusi babbaire bamweta Ndimuloodi. Era niiye omuntu eyasookere okubba owʼamaani oku kyalo.
GEN 10:9 Atyanu olwa bubbeeri bwa Kibbumba, oNdimuloodi yasuukire muyiigi owʼamaani. Era kagira abantu bakoba bati, “Oleke oKibbumba akusuuce wʼamaani ooti Ndimuloodi omuyiigi owʼamaani.”
GEN 10:10 Era ebibuga ebyasookere omu bwakabaka bwa Ndimuloodi byabbaire Bbabbeeri, nʼEreki, nʼAkadi, nʼoKalune. Ebibuga ebyo byabbaire mu kyalo ekibeeta Sinali.
GEN 10:11 Era yazwire omu kyalo ekyo nʼayaba Asiiriya nʼayombekayo ebibuga oNineeve, nʼoLekobbosi Yira, nʼoKala,
GEN 10:12 nʼoLeseni. Ekibuga oLeseni kyabbaire kinene nga kiri aakati wa Nineeve nʼoKala.
GEN 10:13 Abʼeibyaire lya Mizulaimu babbaire niibo abantu banu: ABaludimu, nʼaBaanamimu, nʼaBalekabbimu, nʼaBanafutukimu,
GEN 10:14 nʼaBopasulusimu, nʼaBakasulukimu abazwiremu aBafirisuuti, nʼaBakafutolimu.
GEN 10:15 OKanani nʼabyala omwanawe omubere ogubayeta oSidoni, nʼabyala ogondi bati, Kesi.
GEN 10:16 Era omwibyaire lya Kanani niimwo omwazwire nʼaBayebbusi, nʼaBamooli, nʼaBagirugaasi,
GEN 10:17 nʼaBakiivi, nʼaBaaluki, nʼaBasiini.
GEN 10:18 Era niimwo omuzwa nʼaBaluvada, nʼaBazemali, nʼaBakamasi. Era oluzwanyuma abantu abo basalaanikiire oku kyalo kyonakyona.
GEN 10:19 Era ensalo yʼekyalo kyʼaBakanani nʼebba ngʼezwera omu kibuga e Sidoni, paka mu kibuga e Gerali okumpi nʼe kibuga e Gaza. Ate olubba lwʼe bugwaisana nʼebba ngʼetuuka e Sodoma, nʼe Gomola, nʼAduma, nʼe Zebboyimu okutuuka okumpi nʼekibuga e Lasa.
GEN 10:20 Eryo niiryo eibyaire lya Kaamu. Beeyabulyagiremu ni babba mawanga agʼenjawulo nga bali omu byalo ebyenjawulo, nʼentumu egyʼenjawulo omu bika ebyenjawulo.
GEN 10:21 Era nʼoSeemu omuganda wa Yafeesi omukulu, yabbaire mubyaire, era niiye eyabbaire ozeiza wʼabantu bonabona abebayeta aBebberi.
GEN 10:22 Abataane ba Seemu babbaire niibo banu: Eramu, nʼAsuli, nʼAlupakusaadi, nʼoLudi, nʼAlamu. Abo babbaire niibo abazeiza bʼabantu bʼebika nʼamawanga agʼamaliina gaabwe ago.
GEN 10:23 Kaisi abʼeibyaire lyʼAlamu babbaire niibo abantu banu: ABawuuzi, nʼaBakuuli, nʼaBageseri, nʼaBameseki.
GEN 10:24 Era Alupakusaadi niiye eyabyaire oSeera, kaisi oSeera nʼabyala Ebberi.
GEN 10:25 Iye Ebberi yabyaire abaana babiri, omoiza waaku babbaire bamweta Peregi, olwʼokubba omu biseera ebyo ebiyabbeereirewo, abantu oku kyalo babbaire basalaanikire. Kaisi omugandawe iye babbaire bamweta Yokutaani.
GEN 10:26 OYokutaani abʼeibyairerye babbaire niibo abantu banu: ABaalumodaadi, nʼaBaserefu, nʼaBakazalumaveesi, nʼaBayera,
GEN 10:27 nʼaBakadolaamu, nʼaBawuzali, nʼaBadikula.
GEN 10:28 NʼaBobbali, nʼaBaabbimayeri, nʼaBaseebba,
GEN 10:29 nʼaBofiri, nʼaBakavira, nʼaBayobbabbu. Abo bonabona lyabbaire ibyaire lya Yokutaani.
GEN 10:30 Era eibyaire lya Yokutaani ekyalo ekibatyaimemu kyabbaire kizwa e Mesa okutuuka e Sefala omu kyalo ekyʼe buzwaisana ekyʼensozisozi.
GEN 10:31 Eryo niiryo eibyaire lya Seemu. Beeyabulyagiremu ni babba mawanga agʼenjawulo nga bali omu byalo ebyʼenjawulo, nʼentumu egyʼenjawulo omu bika ebyenjawulo.
GEN 10:32 Abantu abo bonabona niibo eibyaire lya Nuwa, ngʼoweryabbaire omu ndyo gya bubyale bwabwe. Era oluzwanyuma amataba nga gamalire okubbaawo, mwabo niimwo omwazwire abantu abeeyabulyagiremu amawanga ni basalaanikira oku kyalo.
GEN 11:1 Atyanu, eira omu kusooka abantu bonabona oku kyalo babbaire batumula olutumu lumo era nga tibaawukana omu bibono.
GEN 11:2 Awo abantu owebabbaire nga basenguka okusimba e buzwaisana, ni batuuka omu kitundu ekibulamu ensozi omu kyalo e Sinali, ni batyama omwo.
GEN 11:3 Lwabbaire lumo ni beekubbirizangana bati, “Mwize tukubbe amatafaali, era tugayoce kusani.” Awo ni bakola batyo era ni babba nʼamatafaali omu kifo kyʼamabbaale, era ni babba nʼokolansi omu kifo kyʼomusenye nʼosiminti.
GEN 11:4 Kale ni bakoba bati, “Aale atyanu oleke tweyombekere ekibuga, era nʼomunaala ogutuuka oku kireri, kaisi tututumuke era titwasalaanikira oku kyalo kyonakyona.”
GEN 11:5 Awo abantu owebatandiikire okwombeka, oMusengwa nʼaika okubona ekibuga nʼomunaala abantu abo ebibabbaire bombeka.
GEN 11:6 Nʼakoba ati, “Obone, atyanu abantu banu abali ekimo, era abʼolutumu olumo, owebabba batandiikire kukola biinu ebiti, mpaawo kintu ekibategekere okukola ekyabakaisya.
GEN 11:7 Mwize twikeyo tutabuletabule olutumu lwabwe, bakaye nabuli muntu okutegeera omwinaye.”
GEN 11:8 Kale oMusengwa nʼayaba nʼasalaanicirya abantu abo oku kyalo kyonakyona, era ni balekeraawo okwombeka ekibuga.
GEN 11:9 Nʼolwekyo ni bakiwa eriina bati, Bbabbeeri olwʼokubba eeyo, oMusengwa giyatabuliire-tabuliire olutumu lwʼabantu bonabona oku kyalo. Era nʼokuzwera aawo oMusengwa nʼabasalaanicirya oku kyalo kyonakyona.
GEN 11:10 Linu niiryo eibyaire lya Seemu. Wabbaire wankubitawo emyanka mibiri okuzwa ngʼamataba owegabbeereirewo, era oSeemu nga wʼemyanka 100, nʼabyala Alupakusaadi.
GEN 11:11 Era oSeemu oweyabyaire Alupakusaadi, oSeemu nʼawangaala emyanka egindi 500, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:12 Alupakusaadi oweyabbaire nga wʼemyanka 35, nʼabyala oSeera.
GEN 11:13 Era oweyabyaire oSeera, Alupakusaadi nʼawangaala emyanka egindi 403, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:14 OSeera oweyabbaire nga wʼemyanka 30, nʼabyala Ebberi.
GEN 11:15 Era oweyabyaire Ebberi, oSeera nʼawangaala emyanka egindi 403, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:16 Ebberi oweyabbaire nga wʼemyanka 34, nʼabyala oPeregi.
GEN 11:17 Era oweyabyaire oPeregi, Ebberi nʼawangaala emyanka egindi 430, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:18 OPeregi oweyabbaire nga wʼemyanka 30, nʼabyala oLewu.
GEN 11:19 Era oweyabyaire oLewu, oPeregi nʼawangaala emyanka egindi 209, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:20 OLewu oweyabbaire nga wʼemyanka 32, nʼabyala oSeruga.
GEN 11:21 Era oweyabyaire oSeruga, oLewu nʼawangaala emyanka egindi 207, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:22 OSeruga oweyabbaire nga wʼemyanka 30, nʼabyala oNakoli.
GEN 11:23 Era oweyabyaire oNakoli, oSeruga nʼawangaala emyanka egindi 200, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:24 ONakoli oweyabbaire nga wʼemyanka 29, nʼabyala oTeera.
GEN 11:25 Era oweyabyaire oTeera, oNakoli nʼawangaala emyanka egindi 119, era omu myanka egyo nʼabyaliramu abaana abandi, abaisuka nʼabaala.
GEN 11:26 OTeera oweyabbaire nga wʼemyanka 70, nʼabyala oIbbulaamu, nʼoNakoli nʼoKalani.
GEN 11:27 Linu niiryo eibyaire lya Teera. OTeera yabbaire niiye oiteeye wa Ibbulaamu, nʼoNakoli, nʼoKalani, kaisi oKalani nʼabba iteeye wa Luuti.
GEN 11:28 OKalani yafeereire mu kibuga e Yuuli e gibamubyaliire omu kyalo kyʼaBakaludaaya, era omu biseera ebyo oitewaabwe oTeera yabbaire akaali aliwo.
GEN 11:29 OIbbulaamu nʼoNakoli bombi ni basuna abakali. Omukali wa Ibbulaamu yabbaire niiye oSalaayi, kaisi owa Nakoli nʼabba niiye oMirika. OMirika yabbaire nʼomugandawe eriinalye bati, Isika, era oitewaabwe yabbaire niiye oKalani.
GEN 11:30 Iye oSalaayi yabbaire abula mwana.
GEN 11:31 OTeera nʼakwata omutaane oIbbulaamu, nʼomwizukuluwe oLuuti omutaane wa Kalani, era nʼomulyawe oSalaayi omuka mutaane oIbbulaamu ni bazwa e Yuuli, omu kyalo kyʼaBakaludaaya, ni basimbuka okwaba e Kanani. Neye owebatuukire e Kalani, ni batyama yeeyo.
GEN 11:32 OTeera yawangaire emyanka 205, era nʼafeera mu Kalani.
GEN 12:1 Atyanu oMusengwa yabbaire akobere oIbbulaamu ati, “Ozwe omu kyalo kyʼe waanywe, era omu bʼekikaakyo, nʼekisito kya iteewo, oyabe omu kyalo ekinalikulaga.
GEN 12:2 Era nalikuwa abaizukulu bangi ino ni basuuka igwanga erinene eryʼamaani, era nakuwanga enkabi. Era nalitutumuca eriinalyo kaisi iwe nʼozwerangaku abantu okusuna enkabi.
GEN 12:3 Nawanga enkabi abo abakusabiranga enkabi, nabuli eyakulaamanga zena namulaamanga. Era amawanga gonagona agʼoku kyalo naligawa enkabi nga mbitira mu baizukulubo.”
GEN 12:4 Kale oIbbulaamu nʼazwa e Kalani, ngʼoMusengwa oweyamukobere; era oLuuti nʼayaba naye. OIbbulaamu oweyazwereire omu Kalani yabbaire wʼemyanka 75.
GEN 12:5 Era oIbbulaamu nʼayaba nʼomukaliwe oSalaayi, nʼoLuuti omwana wa muganda wa Ibbulaamu, nʼebintu byabwe byonabyona ebibabbaire bakumbaanirye era nʼabagalama abebasunire omu Kalani. Bazwireyo ni baingira omu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 12:6 Awo oIbbulaamu nʼabantu abeyabbaire nabo ni batambula omu kyalo ekyo paka mu kifo kyʼe Sekemu, awabbaire omuvule gwʼe Moole. Era omu biseera ebyo aBakanani niibo ababbaire abatyami bʼomu kyalo ekyo.
GEN 12:7 Awo oMusengwa nʼabonekera oIbbulaamu, nʼamukoba ati, “Naliwa eibyaireryo ekyalo kinu.” Kale nʼayombekera aawo oMusengwa eyamubonekeire, ekyoto.
GEN 12:8 Awo Ibbulaamu nʼazwa e Sekemu nʼasimba omu nsozisozi e giri e buzwaisana wʼekibuga kyʼe Bbeseri. Era nʼakomeka eweemaye aakati wʼe Bbeseri nʼAyi, e Bbeseri nga kiri oku lubba olwʼe bugwaisana, kaisi ekibuga kyʼAyi nga kiri oku lubba olwʼe buzwaisana. Era nʼayombekera aawo oMusengwa ekyoto, nʼasinza oMusengwa.
GEN 12:9 Awo oluzwanyuma oIbbulaamu ni yeeyongerayo ngʼasimba omwidungu oNegevu.
GEN 12:10 Awo ni wagwawo enzala omu kyalo kyʼe Kanani, kale oIbbulaamu nʼaserengeta okwaba omu Misiri okutyamakuuyo olwʼokubba enzala yabbaire nene.
GEN 12:11 Awo, oweyabbaire yatira okutuuka omu Misiri, nʼakoba oSalaayi omukaliwe ati, “Atyanu, mmaite ngʼobwoli mukali musiipoono.
GEN 12:12 Era aBamisiri owebakubona, bakoba bati, ‘Oyo mukaliwe.’ Kale banjita, neye iwe ni bakuleka nga tibakwitire.
GEN 12:13 Atyanu iwe wabakoba oti oli mwonyoko wange kaisi ni bambitya kusani oku lulwo, era ni ndama oku lulwo.”
GEN 12:14 Kale oIbbulaamu oweyatuukire omu Misiri, aBamisiri ni babona omukali oyo nga musiipoono ino.
GEN 12:15 Era nʼabakungu ba Falaawo owebaboine omukali oyo, ni bamuwuuja eeri oFalaawo era ni bamutwala omu lubiri lwa Falaawo.
GEN 12:16 Era oFalaawo nʼabitya kusani oIbbulaamu oku lwa Salaayi. Kale ni bawa oIbbulaamu entaama, nʼente, nʼempunda ensaiza nʼenkali, nʼabagalama abasaiza nʼabakali, nʼengamira.
GEN 12:17 Neye oMusengwa nʼasindika endwaire egyʼamaani oku Falaawo nʼabʼomu kisitokye olwa Salaayi omukali wa Ibbulaamu.
GEN 12:18 Kale awo oFalaawo nʼalagira ni beeta oIbbulaamu, nʼamukoba ati, “Kinu niki ekiwankolere? Lwaki tiwankobeire oti mukaliwo?
GEN 12:19 Lwaki wankobere oti oSalaayi mwonyokowo, kaisi ni mmutwala okubba mukali wange? Aale atyanu omukaliwo yooyo, omutwale era mwabe!”
GEN 12:20 Era oFalaawo nʼalagira abakungube ni babbinga oIbbulaamu omu Misiri nʼomukaliwe nʼebintu byonabyona ebiyabbaire nabyo.
GEN 13:1 Awo oIbbulaamu nʼazwa omu Misiri nʼasimba e mambuka, iye nʼomukaliwe nʼebintu byonabyona ebiyabbaire nabyo, nʼoLuuti aamo naye ni baingira omwidungu oNegevu.
GEN 13:2 Era oIbbulaamu yabbaire nʼobusuni bungi obwʼente, nʼefeeza, nʼezaabbu.
GEN 13:3 Era nʼasenguka omwidungu oNegevu, ni yeeyongerayo nʼasimba e Bbeseri era nʼakomeka eweemagye aakati wʼe Bbeseri nʼAyi omu kifo eweemagye awegyasookere okubba.
GEN 13:4 Era aawo omu kusooka niiwo e giyabbaire ayombekere ekyoto. OIbbulaamu nʼasinzira eeyo oMusengwa.
GEN 13:5 Atyanu oLuuti, yena yabbaire nʼembuli nʼente nʼamaweema.
GEN 13:6 Kale ekiriisiryo ni kitayezya okubamala bombi nga batyaime mu kifo kimo ekyo olwʼokubba ebyayo byabwe byabbaire bingi ino.
GEN 13:7 Era ni wabbaawo okayaani aakati wʼabaliisya ba Ibbulaamu nʼaba Luuti. Omu kiseera ekyo aBakanani nʼaBaperizi bona babbaire batyami bʼomu kyalo ekyo.
GEN 13:8 Kale oIbbulaamu nʼakoba oLuuti ati, “Tiwaabbaawo okayaani aakati wange na iwe, ooba aakati wʼabaliisya bange nʼababo, olwʼokubba tuli bʼomulyango gumo.
GEN 13:9 Kaisi eitakali tiririwo linene eryoyezya okutwala? Aale tugawukane. Singa iwe wasimba oku ngalo engooda, nze nasimba ku ndiiro, ooba owewasimba oku ngalo endiiro, nze nasimba ku ngooda.”
GEN 13:10 Awo oLuuti nʼasiirya amaisoge, nʼalengera ekyalo ekibulamu ensozi okumpi nʼomwiga oYoludaani kyonakyona nga mulimu ensulo nyingi. Ekyalo ekyo kyabbaire kifaanana ooti Edeni omusiri gwa Musengwa, era ooti kyalo kyʼe Misiri ngʼoyaba omu Zowaali. Omu kiseera ekyo oMusengwa yabbaire akaali okujigirica oSodoma nʼoGomola.
GEN 13:11 Kale oLuuti nʼalondaku ekyalo ekibulamu ensozi ekya Yoludaani era nʼasimbuka ngʼasimba e buzwaisana. Era eeyo niiyo engeri abasaiza abo ababiri egibagawukaniremu.
GEN 13:12 Iye oIbbulaamu nʼatyama omu kyalo kyʼe Kanani, kaisi oLuuti nʼatyama omu bibuga ebyʼomu kyalo ekyo ekibulamu ensozi, era nʼakomeka eweemagye okumpi nʼe Sodoma.
GEN 13:13 Atyanu ibo abantu abʼomu Sodoma babbaire bagwagwa era nga bakola ino ebikole ebibbibibbi omumaiso ga Musengwa.
GEN 13:14 Awo oMusengwa nʼakoba oIbbulaamu oluzwanyuma lwa Luuti okugawukana nʼoIbbulaamu ati, “Osiirye amaisogo aawo e gyoli olole e mambuka nʼe maserengeta, nʼe buzwaisana, nʼe bugwaisana.
GEN 13:15 Eitakali lyonalyona eryobona, nakuwa iwe nʼeibyaireryo emirembe nʼemirembe.
GEN 13:16 Era nalikuwa abaizukulu bangi ino ni babba tibabalika ooti musenye gwʼoku kyalo.
GEN 13:17 Aale osetuke, oyabe olambuule eitakali eryo olwʼokubba nalirikuwa.”
GEN 13:18 Kale oIbbulaamu nʼasenguca eweemagye, nʼayaba nʼatyama awabbaire agavule ga Mamule agabbaire e Kebbulooni, era nʼayombekerayo oMusengwa, ekyoto.
GEN 14:1 Awo omu kiseera ekyo, Amulafeeri okabaka wʼe Sinali, nʼAliyooki okabaka wʼErasaali, nʼoKedolawomeeri okabaka wʼEramu, nʼoTidali okabaka wʼe Goyiyimu,
GEN 14:2 ni balwana nʼoBbera okabaka wʼe Sodoma, nʼoBbirusa okabaka wʼe Gomola, nʼoSinabbu okabaka wʼAduma, nʼoSemebbeeri okabaka wʼe Zebboyimu, nʼokabaka wʼe Bbera okuti ekibeeta oZowaali.
GEN 14:3 Abakabaka abo bonabona abataanu ni beeyimbya aamo okulwana na badi abana omu kiinamo kya Sidimu ekiri okumpi nʼeNyanza eNfu.
GEN 14:4 Abakabaka badi abataanu babbaire bamalire emyanka ikumi na mibiri ngʼokabaka oKedolawomeeri niiye abafuga, neye omu mwanka ogweikumi na misatu ni beediima.
GEN 14:5 Awo omu mwanka ogweikumi nʼeena oKedolawomeeri nʼabakabaka abeyeeyimbirye nabo, ni baaba ni bawangula aBaleefa ababbaire omwAsuteroosi Kalunayimu, nʼaBazuuzi ababbaire omu Kaamu, nʼaBemimu ababbaire omu Saave Kiriyasaimu.
GEN 14:6 Era ni bawangula nʼaBakooli omu kyalo kyʼensozisozi kyʼe Seiri, ni bababbinga paka Erupalaani ekiri okumpi nʼeidungu.
GEN 14:7 Awo ni bakanga kaisi ni baaba e Nuumisupaati okuti ekibeeta oKadesi, ni bawamba ekyalo kyonakyona ekyʼaBamereki, era nʼekyʼaBamooli ababbaire abatyami bʼomu kibuga e Kazazoni Tamali.
GEN 14:8 Awo entalo egyo owegyawoire, kaisi okabaka wʼe Sodoma nʼokabaka wʼe Gomola nʼokabaka wʼAduma nʼokabaka wʼe Zebboyimu era nʼokabaka wʼe Bbera okuti ekibeeta oZowaali, ni bakumba ni baaba era ni bacaana enyiriri egyʼolutalo omu kiinamo kyʼe Sidimu.
GEN 14:9 Bakolere batyo nga bataka kulwanisya Kedolawomeeri okabaka wʼEramu, nʼoTidali okabaka wʼe Goyiyimu, nʼAmulafeeri okabaka wʼe Sinali, nʼAliyooki okabaka wʼErasaali. Ekikoba kiti, abakabaka abana nga balwana nʼabakabaka abataanu.
GEN 14:10 Era ekiinamo kyʼe Sidimu kyabbaire kiizwire ebiina ebibakwiremu okoolansi. Kale okabaka owʼe Sodoma nʼokabaka owʼe Gomola owebabbaire bairuka, abaisirikale baabwe abamo ni bagwa omu biina ebyo, kaisi abasigairewo ni bairukira omu nsozisozi.
GEN 14:11 Awo abakabaka abana abebabbaire balwana nabo ni banyaga ebintu byonabyona ebyʼomu Sodoma nʼe Gomola, nʼebyokulya byabwe byonabyona, kaisi ni beeyabira.
GEN 14:12 Era bawambire nʼoLuuti omwana wa muganda wa Ibbulaamu era ni baaba nʼebintubye olwʼokubba yabbaire atyama mu Sodoma.
GEN 14:13 Awo oluzwanyuma omusaiza omoiza eyawunukire, nʼayaba nʼakobera oIbbulaamu oMwebbulaniya. Atyanu iye oIbbulaamu yabbaire atyama kumpi nʼagavule ga Mamule owʼeigwanga lyʼaBamooli, omuganda wʼEsukoli, era omuganda wʼAneri bonabona ababbaire nʼenkolagana omu byʼolutalo nʼoIbbulaamu.
GEN 14:14 OIbbulaamu oweyawuliire ati bawambire owʼolulyolwe, nʼayeta abasaizabe abatendeke 318 ababyale bʼomu nyumbaye ni baaba babayiiga paka mu kibuga e Daani.
GEN 14:15 Obwire oIbbulaamu nʼagawulamu abasaizabe okulumba abalabe era ni bawangula abalabe abo. Era oIbbulaamu nʼabasaizabe ni bababbingirira paka Kobba, ekiri e mambuka wʼe Damaasiko.
GEN 14:16 Era banunwire ebintu byonabyona abalabe abo ebibbaire banyagire, ni banunula nʼoLuuti omwana wa muganda wa Ibbulaamu, nʼebintu bya Luuti, era nʼabakali, nʼabantu abandi abalabe abo abebabbaire bawambire.
GEN 14:17 Oluzwanyuma lwa Ibbulaamu okukanga okuzwa omu kuwangula abakabaka abana omulimu oKedolawomeeri nʼabakabaka abainaye, okabaka wʼe Sodoma nʼazwayo okumwaniriza omu kiinamo kyʼe Seeve okuti ekibeeta eKiinamo kya Kabaka.
GEN 14:18 Awo oMerikizedeki okabaka wʼe Saalemu nʼaleeta ekyokulya nʼenviinyo. Era oMerikizedeki yabbaire niiye okabona wa Kibbumba oNambulaku aMwagaagana.
GEN 14:19 Era nʼamusabira enkabi ngʼakoba ati, “OKibbumba oNambulaku aMwagaagana, era eyabbumbire eigulu nʼekyalo awe oIbbulaamu enkabi.
GEN 14:20 Era oKibbumba oNambulaku aMwagaagana bamuwuuje iye eyakwezyeserye okuwangula abalabebo.” Awo oIbbulaamu nʼawa oMerikizedeki ekimo ekyʼeikumi ekyʼebintu byonabyona ebiyabbaire anunwire okuzwa omu lutalo.
GEN 14:21 Awo okabaka wʼe Sodoma nʼakoba oIbbulaamu ati, “Ebintu ibyo otwale neye nkusaba onjirirye abantu bange aboonunwire.”
GEN 14:22 Neye iye oIbbulaamu nʼakoba okabaka wʼe Sodoma ati, “Nsiirya engalo gyange nga ndayira eeri oMusengwa, oKibbumba oNambulaku aMwagaagana, era eyabbumbire eigulu nʼekyalo. Era nga ndayira nti,
GEN 14:23 mpaawo ekikyo ekinatwala, newankubbaire akawuuzi ooba olukoba lwʼekiraato, kaisi okayeku naire okukoba oti ongaigawairye.
GEN 14:24 Mpaawo ekinatwala okutoolaku nakoma ku biibyo abasaiza bange ebibaliire. Neye Aneri, nʼEsukoli, nʼoMamule abenabbaire nabo, ibo oleke batwale omugabo ogwabwe.”
GEN 15:1 Oluzwanyuma lwʼebyo, oMusengwa nʼatumula nʼoIbbulaamu omu kwolesebwa ati, “Ibbulaamu tiwaatya. Nakukuumanga eeri akabbikabbi, era nalikuwa akasiimo akʼamaani.”
GEN 15:2 Neye oIbbulaamu nʼakoba ati, “Oo Musengwa iwe oMukulu, akasiimo akewampa kangasa niki nze onambula mwana? Era mbona ngʼomugalama wange Eryeza owʼe Damaasiko niiye eyalinsika!”
GEN 15:3 Era oIbbulaamu ni yeeyongera ati, “Tompaire eibyaire era nʼomoiza oku bagalama bange niiye eyalibba omusika wange.”
GEN 15:4 Era oMusengwa nʼatumula naye omu kwolesebwa ati, “Eryeza tiyalibba musikawo, neye omutaanewo iwe onanyere oguwalibyala niiye eyalibba omusikawo.”
GEN 15:5 Awo nʼamuwuluca e nza kaisi nʼamukoba ati, “Olole angulu omwibbanga kaisi obale enkota, owoobba nga dala oyezya okugibala.” Era nʼamukoba ati, “Abʼekiizukulukyo balibba bangi ooti nkota egyo.”
GEN 15:6 Awo oIbbulaamu nʼaikirirya oMusengwa ekyakoba era nʼolwekyo oMusengwa nʼamubala okubba atuukiriire.
GEN 15:7 Era oMusengwa nʼamukoba ati, “Ninze oMusengwa eyakutoire omu Yuuli ekyʼaBakaludaaya, okukuwa eitakali linu libbe liryo.”
GEN 15:8 Neye oIbbulaamu nʼamubuulya ati, “Oo Musengwa iwe oMukulu, niki ekyammanyikisya nga lyalibba lyange?”
GEN 15:9 Kale awo oMusengwa nʼamukoba ati, “Ondeetere onte ompaki, nʼombuli okisonga, nʼontaama omusaiza, nga byonabyona byʼemyanka misatu misatu. Era oleetereku nʼompuuwu, nʼonjiiwa omutomuto.”
GEN 15:10 Awo oIbbulaamu nʼatwalira oMusengwa ebintu ebyo byonabyona. Era ebisolo nʼabisalangamu aakati okutoolamu ebitundu bibiri bibiri, kaisi nʼateekanga nabuli kitundu ekya buli kisolo nga kiringiriire ekiinaye kyaku. Neye enyonyi igyo, nandi nʼagisalamu okusunamu ebitundu ebibiri bibiri.
GEN 15:11 Awo ensega ni gigwa oku nyama nago neye oIbbulaamu nʼagibbinga.
GEN 15:12 Awo eisana oweryabbaire nga ligwa, endoolo nyingi ni gitwala oIbbulaamu era endikiirya eyʼamaani etiisya nʼemubbaaku.
GEN 15:13 Era oMusengwa nʼakoba oIbbulaamu ati, “Okimanye kusani oti eibyaireryo lyalibba ligeni omu kyalo ekitali kyabwe. Era lyalikola obugalama era ni balibitya bundi emyanka 400.
GEN 15:14 Neye, nalisalira omusango era ni mbonereza eigwanga eryalibasuuca abagalama, neye oluzwanyuma lwʼebyo balizwayo nʼobusuni obwʼamaani.
GEN 15:15 Neye iwe waliwangaala emyanka mingi era nʼofa mwidembe ni bakuliika.
GEN 15:16 Era omu mugigi ogwokuna, abaizukulubo baliira aanu. Ekyo kityo olwʼokubba ekibbikibbi kyʼaBamooli kikaali okutuuka omu bwizulye kaisi njezye okubabonereza nʼokubatoola omu kyalo munu omu batyaime.”
GEN 15:17 Awo eisana oweryagwire, era nʼendikiirya ngʼekwaite, ekibange ekiduunya omwosi era nʼogumole ogulunkuuma ni bibita aakati wʼebitundu ebibiri bibiri bidi ebyʼenyama.
GEN 15:18 Oku lunaku olwo oMusengwa nʼakola nʼoIbbulaamu endagaano, ngʼakoba ati, “Eibyaireryo ndiwaire eitakali eryo, okuzwera oku mwiga ogwʼe Misiri okutuuka oku mwiga omunene Ewufulaate.
GEN 15:19 Era ngʼeitakali nago lirimu aBakeeni, nʼaBakenizi, nʼaBakadumooni,
GEN 15:20 nʼaBakiiti, nʼaBaperizi, nʼaBaleefa,
GEN 15:21 nʼaBamooli, nʼaBakanani, nʼaBagirugaasi, era nʼaBayebbusi.”
GEN 16:1 Atyanu omu biseera ebyo oSalaayi omuka Ibbulaamu, yabbaire akaali okubyalaku nʼoIbbulaamu omwana. Neye oSalaayi yabbaire nʼomugalama omukali, owʼe Misiri eriinalye bati Agali.
GEN 16:2 Kale oSalaayi nʼakoba oIbbulaamu ati, “OMusengwa anjimire olubyalo. Aale oyabe omwa mugalama wange Agali, amo mwiye ni nsunaku eibyaire.” Awo oIbbulaamu nʼaikirirya oSalaayi ekyakobere.
GEN 16:3 Kale oSalaayi omuka Ibbulaamu, nʼakwata Agali omugalamawe owʼomu kyalo kyʼe Misiri, nʼamuwa oibaaye oIbbulaamu okubba mukaliwe. Ekyo yakikolere nga bamalire omu Kanani emyanka ikumi.
GEN 16:4 Era oIbbulaamu ni yeegaita nʼAgali era nʼabba kida. Awo Agali oweyamanyicirye ngʼali kida, nʼatandiika okubityamu omusengwawe oSalaayi amaiso.
GEN 16:5 Kale oSalaayi nʼakoba oIbbulaamu ati, “Niiwe oli kuzwerangaku Agali okumbityamu amaiso. Nakwikiriirye okwingira omumwe era atyanu olwʼokubba amaite ati ali kida, ali kumbityangamu amaiso. Aale oMusengwa atulamule nze na iwe.”
GEN 16:6 Neye oIbbulaamu nʼairamu oSalaayi ati, “Agali omugalamawo ali mu bwezyebwo. Omukole ekyobona ekisaanira.” Era awo oSalaayi, nʼatandiika okumubitya bundi, era Agali nʼamwirukaku.
GEN 16:7 Awo omalaika wa Musengwa nʼayajirya Agali okumpi nʼeiruba erikulumuka amaizi omwidungu, eriri oku luguudo olwaba e Suuli.
GEN 16:8 Era omalaika nʼamubuulya ati, “Agali omuweererya wa Salaayi, ozwa yaina? Era oyaba yaina?” Yena nʼamwiramu ati, “Njiruka musengwa wange oSalaayi.”
GEN 16:9 Awo omalaika wa Musengwa nʼamukoba ati, “Okangeyo e giri omusengwawo, era omugondere.”
GEN 16:10 Era omalaika nʼayongeraku ati, “Nalikuwa abaizukulu bangi ino ni babba nga tibabalika.”
GEN 16:11 Era tete omalaika wa Musengwa nʼamukoba ati, “Atyanu oli kida, era walibyala omwana mwisuka. Walimuwa eriina oti, Isimairi, olwʼokubba oMusengwa aboine okunyolwakwo.
GEN 16:12 Era yalibba wʼekinabbiri nga tafugika ooti mpunda wʼomu kigona. Yalibba mulabe wa buli muntu, era nabuli muntu yalibba mulabewe. Era yalibba wa bulabe eeri abantube bonabona.”
GEN 16:13 Era Agali nʼawa oMusengwa eyatumwire naye, eriina ati, “Niiwe oKibbumba ambona,” olwʼokubba yakobere ati, “Atyanu mboine Oyo iye ambona.”
GEN 16:14 Era eyo niiyo ensonga kagira beeta eiruba eriri aakati wʼe Kadesi nʼe Bberedi bati, “Eiruba lya Nanzwa wʼoBwomi iye aMbona.”
GEN 16:15 Kale Agali nʼabyala nʼoIbbulaamu omwisuka era oIbbulaamu nʼawa omwana oyo eriina Agali oguyabyaire ati, Isimairi.
GEN 16:16 Agali oweyabyaliire oIsimairi, oIbbulaamu yabbaire wʼemyanka 86.
GEN 17:1 Awo oIbbulaamu oweyabbaire nga wʼemyanka 99, oMusengwa nʼamubonekera, nʼamukoba ati, “Ninze oKibbumba oWabwezye Bwonabwona, ongonderenge era obbenge mutuukirirye.
GEN 17:2 Naliragaana endagaano yange na iwe, era nʼalikuwa abaizukulu bangi ino.”
GEN 17:3 Awo oIbbulaamu nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali kaisi oKibbumba nʼamukoba ati,
GEN 17:4 “Nze oku lwange endagaano eyange na iwe eri eti, walibba zeiza wʼamawanga mangi.
GEN 17:5 Kale tibakaali bakweta Ibbulaamu, neye eriinalyo lyabbanga Ibbulaimu olwʼokubba nkusuucirye iteeye wʼamawanga amangi.
GEN 17:6 Era nalikuwa abaizukulu bangi ino. Naligira nʼozwamu amawanga era nʼabamo kwibo balibba bakabaka.
GEN 17:7 Era nalikola endagaano yange ngʼendagaano eyenkalaakalira aakati wange na iwe nʼeibyaireryo eryaliirawo. Yalibba ndagaano eyalikola omu mirembe egyaliirawo, era ngʼekoba eti, ‘Ninze oKibbumbawo era oKibbumba wʼeibyaireryo eryaliirawo.’
GEN 17:8 Era nalikuwa iwe nʼeibyaireryo eryaliirawo ekyalo kyonakyona ekyʼe Kanani ekyolimu ngʼomugeni, ni kibba kikyo nʼeibyaireryo emirembe nʼemirembe. Era nze, naabbanga Kibbumba wʼeibyaireryo.”
GEN 17:9 Awo oKibbumba nʼakoba oIbbulaimu ati, “Iwe, oteekwa okukuuma endagaano yange, era nʼeibyaireryo eryʼemirembe egyaliirawo bona bateekwa okugikuuma.
GEN 17:10 Enu niiyo engeri egimuli nʼokukuumamu endagaano yange, iwe nʼeibyaireryo eryaliirawo: Nabuli musaiza mwinywe yateekwanga okubba mukomole.
GEN 17:11 Mwabbanga nʼokukomola era kaabbanga niiko akamanyiciryo akʼendagaano aakati wange na inywe.
GEN 17:12 Omu bʼemirembe egyaliirawo, nabuli mwisuka mwinywe eyamalanga enaku omunaana, bateekwanga okumukomola. Omwo ngʼotwaliiryemu abaana abaisuka abemwabyalanga, era nʼabanamawanga abemwagulanga-obuguli.
GEN 17:13 Abo abemwabyalanga, nʼabo abemwagulanga-obuguli, mwateekwanga okubakomola. Era ako kaabbanga niiko akamanyiciryo akʼobuliwo oku mibiri gyanywe, akʼendagaano yange eyenkalaakalira.
GEN 17:14 Nabuli musaiza ogubatakomolenge, tiyaabbenge moiza oku bantu bange era yaabbanga tagondeire endagaano yange.”
GEN 17:15 Era oKibbumba nʼakoba oIbbulaimu ati, “OSalaayi omukaliwo, tokaali omweta Salaayi, neye Saala niiryo eryabbanga eriinalye.
GEN 17:16 Nalimuwa enkabi, era mazima nalikuwa omwisuka mwiye era oSaala nʼabba maaye wʼamawanga, nʼabamo kwibo ni babba bakabaka.”
GEN 17:17 OIbbulaimu nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali, neye nʼaseka, era ni yeebuulya omu mwoyogwe ati, “Dala kyezyeka omusaiza owʼemyanka 100 okubyala? Era dala kyezyeka oSaala owʼemyanka 90 okubyala?”
GEN 17:18 Era oIbbulaimu nʼakoba oKibbumba ati, “Amo koizi oIsimairi niiye eyatwala enkabigyo!”
GEN 17:19 Neye oKibbumba nʼamukoba ati, “Bbe, oSaala omukaliwo walibyala naye omwisuka era nʼomuwa eriina oti, Isaka. Nalikola endagaano yange na niiye, okubba endagaano eyenkalaakalira eeri eibyairerye eryaliirawo oluzwanyumalwe.
GEN 17:20 NʼoIsimairi, mpuliire ebyomusabiire. Era mazima nʼamuwa enkabi, era yalibba kibyali, era eibyairerye ni libba linene ino. Yalibba iteeye wa bafugi ikumi na babiri, era nalimuwa abaizukulu bangi ino ni babba igwanga erinene era eryʼamaani.
GEN 17:21 Neye nalikola endagaano yange eyenkalaakalira nʼoIsaka, oSaala oguyalikubyalira omu mwanka ogwiza omu biseera ooti biinu.”
GEN 17:22 Awo oKibbumba oweyamalire okutumula nʼoIbbulaimu, oKibbumba nʼamuleka aawo nʼayaba.
GEN 17:23 Oku lunaku olunanyere olwo oIbbulaimu nʼakomola omutaane oIsimairi. Era kwolwo nʼakomola nʼabasaiza bonabona abandi ababbaire omu kisitokye, ngʼotwaliiryemu abagalama abebabyaliire omu kisitokye era nʼabeyabbaire agulire-obuguli.
GEN 17:24 OIbbulaimu yabbaire wʼemyanka 99 owebamukomoleire,
GEN 17:25 kaisi iye omutaane oIsimairi yabbaire wʼemyanka ikumi na misatu.
GEN 17:26 OIbbulaimu nʼomutaane oIsimairi babakomoire ku lunaku lunanyere olwo oMusengwa oluyamubonekeire.
GEN 17:27 Era ni bakomola nʼabasaiza bonabona abʼomu kisitokye ngʼotwaliiryemu abo abebabyaliiremu, nʼabo abeyagulire oku banamawanga.
GEN 18:1 Lumo oIbbulaimu yabbaire okumpi nʼagavule aga Mamule oMusengwa nʼamubonekera. OIbbulaimu yabbaire atyaime nza oku mulyango gwʼeweema omusana ngʼakasana kapalukuka.
GEN 18:2 Awo oIbbulaimu nʼasiirya amaisoge nʼabona abasaiza basatu nga beemereire okumpi aawo. Oweyababoine, nʼayalamuka okuzwa oku mulyango gwʼeweema okubasangaana, era nʼafuunama nʼaica empumi okwitakali
GEN 18:3 kaisi nʼakoba ati, “Owoobba nga sengwa onsiimire, tiwambitaku nze omuweereryawo.
GEN 18:4 Aale oleke baleete otwizi, munaabeku ebigere, era muwuumulireku omu musaale gunu aanu.
GEN 18:5 Era njaba okubasuniraku nʼekyokulya mulyeku okwiramu amaani kaisi mwabe. Ekyo kityo olwʼokubba mubitiireku e wange nze omuweererya waanywe.” Ni bakoba bati, “Ekyo kisa ino era okole otyo, ngʼowookobere.”
GEN 18:6 Kale oIbbulaimu nʼayanguwa okwaba omu weema egiri oSaala nʼamukoba ati, “Otegeke mangu ebipimo bisatu ebyʼobusye obusa, okande era osumbe ekyokulya.”
GEN 18:7 Awo oIbbulaimu nʼairuka omu kiraalo kyʼente, ni yeeseeyamu okitobba omugondi era omusa, nʼawa omugalama era omugalama nʼayanguwa nʼamusala era nʼamusumba.
GEN 18:8 Era oIbbulaimu nʼakwata amakita, nʼamata, nʼenyama egibasumbire, nʼainula abasaiza nago. Owebabbaire balya nʼayemerera okumpi nabo omu musaale okubaweererya ngʼomusimaami.
GEN 18:9 Awo ni bamubuulya bati, “OSaala omukaliwo ali yaina?” Iye nʼabairamu ati, “Ali mu weema.”
GEN 18:10 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Mazima nʼaliira eenu omwanka ogwo omu kiseera kinu, era oSaala omukaliwo yalibba aliku omwana mwisuka.” OSaala yabbaire awulisisya omu weema ngʼali oku mulyango oMusengwa e giyabbaire akubbiire omugongo.
GEN 18:11 OIbbulaimu nʼoSaala babbaire bakairiire, era nga babitiriire emyanka era ngʼoSaala yabitireku emyanka gyʼokubyala.
GEN 18:12 Kale oSaala nʼasekera omu kifubba ngʼakoba ati, “Nga nkairiire era nʼomusengwa wange yena ngʼakairiire, nkaali mpezya okusuna okwisangaalo lyʼokwegaita naye?”
GEN 18:13 Awo oMusengwa nʼakoba oIbbulaimu ati, “Lwaki oSaala asekere era nʼakoba ati, ‘Dala nalibyala omwana nga nkairiire nti?’
GEN 18:14 Waliwo ekikaya oMusengwa? Omu biseera ebiragaane naliira eenu omwanka ogwiza era oSaala yalibba aliku omwana mwisuka.”
GEN 18:15 OSaala nʼatya, kale ni yeegaana ngʼakoba ati, “Tinsekere.” Neye oMusengwa nʼakoba ati, “Oleke okwegaana, osekere.”
GEN 18:16 Awo abasaiza ni basetuka okuzwa e wa Ibbulaimu, ni baaba awantu okulengera oSodoma era oIbbulaimu nʼayaba nabo okubeerekaku.
GEN 18:17 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Tinabisabise oIbbulaimu ekindi kumpi okukola.
GEN 18:18 Ekyo kityo olwʼokubba mazima eibyaire lya Ibbulaimu lyalibba igwanga erinene era eryʼamaani, era amawanga gonagona agʼoku kyalo galisuna enkabi kubitira mu niiye.
GEN 18:19 Era kagira mmulondere, kaisi ayezye okulungamya abaanabe nʼabaizukulube abaliirawo okungonderanga nze oMusengwa nga bakola ebyobutuukirirye nʼebyʼobwenkanya. Olwo kaisi nze oMusengwa mpezye okumukolera ebinamusuubizire.”
GEN 18:20 Awo oMusengwa nʼakoba oIbbulaimu ati, “Okwezulugumira abantu bʼe Sodoma nʼe Gomola kubitiriri ino, era bakola ebikole bibbibibbi ino.
GEN 18:21 Kale oleke nserengeteyo mbone ooba ngʼokwezuluguma okwo okutuukire egyendi kutuuce ooba bbe era obanga tikityo, namanya.”
GEN 18:22 Awo abasaiza badi ababiri ibo ni bazwa aawo ni basimba e Sodoma, neye oIbbulaimu nʼasigala ngʼakaali ayemereire omumaiso ga Musengwa.
GEN 18:23 Kale oIbbulaimu nʼaigerera e gyali kaisi nʼamubuulya ati, “Wajigirica abatuukirirye aamo nʼabakola ebikole ebibbibibbi?
GEN 18:24 Olwo singa omu kibuga mwabbaamu abatuukirirye 50? Olwo dala wakijigirica era nandi nʼokisoniya oku lwʼabatuukirirye 50 abakirimu?
GEN 18:25 Kyabba tikisa okukola otyo, iwe okwita abatuukirirye aamo nʼabakola ebikole ebibbibibbi, era okubitya abatuukirirye nʼabakola ebikole ebibbibibbi omu ngeri efaanana. Era mazima tiwakikola. Aale oMulamuzi wʼekyalo kyonakyona takola ekintu ekituuce?”
GEN 18:26 OMusengwa nʼairamu oIbbulaimu ati, “Singa nayajirya abatuukirirye 50 omu kibuga e Sodoma, naleka ekibuga kyonakyona oku lwabwe.”
GEN 18:27 OIbbulaimu tete nʼakoba ati, “Musengwa onsoniye okuguma ni neeyongera okutumula na iwe newankubbaire nga ndi muntu-buntu era ndi nkungu era ikoke.
GEN 18:28 Olwo singa oku batuukirirye 50 kwabba kubulaku abataanu? Era wajigirica ekibuga ekyo kyonakyona olwʼokubba abataanu babulaku?” Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Owenayajiryayo 45 tinakijigirice.”
GEN 18:29 Tete era oIbbulaimu nʼamukoba ati, “Olwo singa wayajiryayo 40 bonkani?” Iye nʼamwiramu ati, “Oku lwʼabantu 40 tinakijigirice.”
GEN 18:30 Awo oIbbulaimu nʼamukoba ati, “Nkwegairiire Musengwa tiwasunguwala era oleke ntumuleku tete. Olwo singa wayajiryayo 30.” Iye nʼamwiramu ati, “Tinakikole singa nayajiryayo 30.”
GEN 18:31 Era oIbbulaimu nʼakoba ati, “Musengwa onsoniye okuguma ni yeeyongera okutumula na iwe. Olwo singa wayajiryayo aabiri bonkani?” Iye oMusengwa nʼakoba ati, “Oku lwʼabantu aabiri tinakijigirice.”
GEN 18:32 Awo oIbbulaimu nʼakoba ati, “Nkwegairiire Musengwa tiwasunguwala, era oleke tete ntumuleku omulundi ogundi gumo gwonkani. Olwo singa wayajiryayo ikumi?” Iye nʼairamu ati, “Oku lwʼabantu eikumi tinakijigirice.”
GEN 18:33 Awo oMusengwa oweyamalire okutumula nʼoIbbulaimu ni yeeyabira era nʼoIbbulaimu yena nʼakanga e wuwe.
GEN 19:1 Awo abamalaika nago ababiri ni batuuka e Sodoma eigulo, era oLuuti yabbaire atyaime oku mulyango gwʼekikomera kyʼoku kibuga kyʼe Sodoma. OLuuti oweyababoine, nʼasetuka okubasangaana era nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali okubawa ekitiisya.
GEN 19:2 Awo oLuuti nʼakoba ati, “Basengwa bange, mbegairiire mwawukeku e wange, nze omuweererya waanywe. Era muyinza nʼokunaabaku ebigere era ni mugonawo, kaisi eizo amakeezi ni mwaba omu lugendo lwanywe.” Ibo ni bairamu bati, “Bbe, iswe twagona nza mu kiweeru aawo.”
GEN 19:3 Neye iye nʼabaazya ino era nʼabatwala e wuwe. Era nʼabasumbira ekiinulo nʼemigaati egibulamu okazumbulukuca era ni balya.
GEN 19:4 Awo owebabbaire nga bakaali okugona, abasaiza abatobato nʼabakulu abangi eino okuzwa omu bitundu ebitali bimo ebyʼekibuga ekyʼe Sodoma, ni bazingiza enyumba ya Luuti.
GEN 19:5 Era ni beeta oLuuti bati, “Abasaiza bali yaina abacaire aanu eigulo? Obatuwulucirye twegaite nabo.”
GEN 19:6 Awo oLuuti nʼawuluka e nza e gibali era nʼaigalawo olwigi,
GEN 19:7 kaisi nʼabakoba ati, “Mbegairiire bainange, timwakola ekikole ekibbikibbi ekyenkanaawo.
GEN 19:8 Aale mubone eenu, ndi nʼabaala bange babiri abakaali abaguna. Oleke mbabawulucirye era mwezye okubakola ekimutaka, neye abasaiza abo timwabakola ekintu kyonakyona. Ekyo kityo olwʼokubba abasaiza abo bageni bange kale ndi nʼokubakuuma.”
GEN 19:9 Awo ibo ni bairamu bati, “Otuzwerewo.” Era ni bakoba bati, “Iwe omusaiza omuwuli niiwe otuwa ekyokukola! Aale atyanu twakubitya niiwe obundi okukiraku ibo.” Era ni beeyongera okukaluubirira ino oLuuti, era ni baigerera okuvuna olwigi.
GEN 19:10 Neye abasaiza badi ababiri ababbaire omu nyumba ni bawuluka ni bakuusawo oLuuti ni bamukanja omu nyumba era ni baigalawo olwigi.
GEN 19:11 Era awo ni boofuwalya abasaiza badi ababbaire oku mulyango, abatobato nʼabakulu kaisi tibayezya okubona omulyango.
GEN 19:12 Awo abasaiza nago ababiri ni bakoba oLuuti bati, “Oliku aanu nʼabantu abandi? Ekikoba kiti, abasaiza abasuubizire okufumbirwa abaalabo, nʼabaanabo, ooba omuntu wʼolulyolwo yenayena aanu omu kibuga? Obwekibba kityo aale obatoole aanu,
GEN 19:13 olwʼokubba twaba okujigirica ekibuga kinu. Era okwezulugumira abantu baakyo eeri oMusengwa kwʼamaani ino, kale era atutumire kukijigirica.”
GEN 19:14 Kale oLuuti nʼayaba era nʼatumula nʼabasaiza ababbaire basuubizire okufumbirwa abaalabe, era nʼabakoba ati, “Mwanguweku muzwe omu kibuga kinu olwʼokubba oMusengwa ali kumpi okukijigirica.” Neye abasaiza abasuubizire okufumbirwa abaalabe baseegere bati oLuuti ajanja.
GEN 19:15 Awo owebwaceire amakeezi, abamalaika ni bakubbiriza oLuuti nga bamukoba bati, “Oyanguweku! Okwate omukaliwo, nʼabaalabo bombi abali aanu mwabe kaisi tibabajigirica nga babonereza ekibuga.”
GEN 19:16 Neye oLuuti ni yeezizyazizya. Kale awo abasaiza ni bamukwata oku ngalo, nʼoku ngalo ya mukaliwe, nʼoku ngalo gyʼabaalabe bombi. Era ni babawuluca omu kibuga olwʼokubba oMusengwa yabbaire abakwatiire ekisa.
GEN 19:17 Awo nga bankubawulucaamu, omoiza oku bamalaika nago nʼabakoba ati, “Mwiruke mulame okufa! Timwalola e nyuma, era timwemerera awantu wonawona omu kyalo ekibulamu ensozi! Mwirukire mu nsozi, nga bbe baaba kubajigirica!”
GEN 19:18 Neye oLuuti nʼabakoba ati, “Bbe, basengwa bange, mbegairiire!
GEN 19:19 Munsiimire nze omuweererya waanywe, era mundagire ekisa kyʼamaani nga mundamya okufa. Neye timpezya okwirukira omu nsozi. Nnaabba nkaali okutuukayo akabbikabbi ako ni kantuukaku ni nfa.
GEN 19:20 Neye aale obone eedi ekibuga kidi ikyo kiri kumpi, oleke njirukire omwo era nkako katono. Ondeke njirukire omwo, nkikyo kitono, tiniikyo? Awo kaisi obwomi bwange bulame.”
GEN 19:21 Awo omalaika nʼamwiramu ati, “Kale ekyo kyona ekyosabire nkiikiriirye. Era tinaire okujigirica ekibuga ekyotumwireku.
GEN 19:22 Neye era oirukireyo mangu olwʼokubba timpezya okukola ekintu kyonakyona ngʼokaali okukituukamu.” Ekibuga ekyo kagira bakyeta Zowaali.
GEN 19:23 Eisana lyabbaire lizwireyo oLuuti oweyatuukiire omu Zowaali.
GEN 19:24 Awo oMusengwa nʼatoonyesya oku Sodoma nʼoku Gomola omusyo nʼobuganga bwa mabbaale ebyoca eino nga bizwa omwigulu.
GEN 19:25 Omu ngeri eyo nʼajigirica ebibuga ebyo, nʼekyalo ekyo kyonakyona ekibulamu ensozi, aamo nʼabantu bonabona ababbaire omu bibuga ebyo, ekikoba kiti nabuli kintu ekimera okwitakali.
GEN 19:26 Neye omukali wa Luuti, nʼalola e nyuma nʼasuuka kikondo kya cumbi.
GEN 19:27 Awo oIbbulaimu nʼasetuka eizo amakeezi nʼakanga omu kifo aweyabbaire ayemereireku omumaiso ga Musengwa.
GEN 19:28 Kale nʼalingirira e Sodoma nʼe Gomola e gibiri, era nʼeeri ekyalo kyonakyona ekyo ekibulamu ensozi, nʼalengera ogwosi ogwʼamaani nga guzwerayo nga guduunya ooti guudi oguzwera omu tanuulu.
GEN 19:29 Kale oKibbumba oweyajigiricirye ebibuga ebyʼomu kyalo ekyo ekibulamu ensozi oLuuti omu yabbaire omutyami, nʼayebukirya oIbbulaimu era nʼatoola oLuuti omu kujigirika okwabbaire omu bibuga ebyo.
GEN 19:30 Awo oLuuti nʼaniinaniina nʼazwa omu Zowaali, nʼayaba nʼatyama omu nsozi nʼabaalabe bombi olwʼokubba yatiire okutyama omu Zowaali. Eeyo omu nsozi, iye nʼabaalabe bombi babbanga mu mpuku.
GEN 19:31 Lwabbaire lumo omwala wa Luuti omukulu waaku nʼakoba omutomuto waaku ati, “Oitewaiswe akairiire, kaisi mpaawo kunu musaiza, kale titwezya kwegaita nʼomusaiza ngʼempisa yʼoku kyalo kyonakyona obweri.
GEN 19:32 Nʼolwekyo, tunywisye oitewaiswe enviinyo ateemeere, kaisi twegaite naye atubyalemu abaana tubbeesyewo eibyairerye nga tubitira mu niiye.”
GEN 19:33 Era ekiire ekyo ni banywisya oitewaabwe enviinyo era omwala omukulu nʼayaba ni yeegaita nʼoitewaabwe. Olwʼobuteemeere oitewaabwe tiyakimanyicirye ngʼomwala yeegaita naye era tiyakimanyicirye ngʼomwala asetukawo.
GEN 19:34 Awo oku lunaku olwairireku, omwala omukulu waaku nʼakoba omutomuto waaku ati, “Eizo obwire neegaitire nʼobbaabba. Oleke tumunywisye enviinyo tete ekiire kinu era wena oyabe weegaite naye atubyalemu abaana kaisi tubbeesyewo eibyairerye nga tubitira mu niiye.”
GEN 19:35 Era ni banywisya oitewaabwe enviinyo nʼekiire ekyo kyona, era omwala omutomuto waaku yena nʼayaba ni yeegaita naye. Tete era olwʼobuteemeere oitewaabwe tiyamanyicirye nga yeegaitire naye era tiyamanyicirye ngʼomwala asetukawo.
GEN 19:36 Kale awo abaala ba Luuti bombi ni babba bida bya itewaabwe.
GEN 19:37 Iye omwala omukulu waaku nʼabyala omwana mwisuka, nʼamuwa eriina ati, Mowaabbu, ngʼoyo niiye ozeiza wʼaBamowaabbu paka atyanu.
GEN 19:38 Era nʼomutomuto waaku yena nʼabyala omwana mwisuka, nʼamuwa eriina ati, Bbenami, ngʼoyo niiye ozeiza wʼaBaamoni paka atyanu.
GEN 20:1 Atyanu awo oIbbulaimu nʼazwa e Mamule nʼayaba omwitwale lyʼeidungu oNegevu era nʼatyama omu kifo ekiri aakati wʼe Kadesi nʼe Suuli. Oluzwanyuma nʼatyamaku omu Gerali akaseera katyayi kati,
GEN 20:2 era eeyo niiyo oIbbulaimu e giyatumuliire oku Saala omukaliwe ati, “Oyo mwonyoko wange.” Era awo Abbimereki okabaka wʼe Gerali nʼalagira bamutwalire oSaala era nʼamutwala obufumbo.
GEN 20:3 Neye oKibbumba nʼabonekera Abbimereki obwire omu kirooto kaisi nʼamukoba ati, “Obwoli aawo iwe oli mufu olwʼomukali ogwotwaire. Oyo mukali mufumbo.”
GEN 20:4 Atyanu iye Abbimereki yabbaire akaali okwegaita naye kale nʼakoba ati, “Musengwa Kibbumba, waita omuntu onambulaku omusango?
GEN 20:5 Aale iye oIbbulaimu tiyankobere ati oSaala mwonyokowe? Era oSaala yena tiyankobere ati oIbbulaimu mwonyokowe? Ekyo nʼakikolere nga mmaite nti ekinkola tikibbikibbi era nga timpulira musango omu mwoyo gwange.”
GEN 20:6 Awo oKibbumba nʼamukoba omu kirooto ati, “Niikyo ekyo, mmaite ngʼekiwakolere mwabbaire mpaamu musango, era zena tinakuganyire okukola ekibbikibbi eeri nze. Niikyo ekyo kagira tinakuganyire nʼokwegaita naye.
GEN 20:7 Aale atyanu omukali oyo omukanjirye oibaaye, olwʼokubba oibaaye naabbi, yakusabira era nʼobba mwomi. Neye owootamukanje, oli nʼokumanya oti iwe nʼabantubo bonabona mazima muli bafu.”
GEN 20:8 Awo Abbimereki nʼasetuka eizo amakeezikeezi, nʼayeta abakungube bonabona, era oweyabakobeire ebyo byonabyona ebyabbaire bituukirewo ni batya ino.
GEN 20:9 Awo Abbimereki nʼalagira ni beeta oIbbulaimu kaisi nʼamukoba ati, “Watukolere niki? Nakusoberye niki okundeetera nze nʼobwakabaka bwange omusango ogwʼamaani guti? Ebiwankolere tibikolekeka.”
GEN 20:10 Era Abbimereki nʼabuulya oIbbulaimu ati, “Wabbaire na nsongaki okukola ekyo?”
GEN 20:11 Iye oIbbulaimu nʼamwiramu ati, “Naseegere nti, ‘Mazima aanu mpaawo muntu atya oKibbumba era banjita olwa mukali wange.’
GEN 20:12 Neye era iye dala mwonyoko wange, olwʼokubba oitewaiswe moiza newankubbaire abamawaiswe baawule, neye era yasuukire mukali wange.
GEN 20:13 Era oKibbumba oweyankobere okuzwa e waiswe, nʼakobere oSaala nti, ‘Enu niiyo engeri egyoyezya okundagangamu ngʼontaka: Nabuli wantu egitwabanga, okobenge abantu oti ndi mwonyokowo.’ ”
GEN 20:14 Awo Abbimereki nʼakwata entaama, nʼente, nʼabagalama abasaiza nʼabakali, nʼabiwa oIbbulaimu era nʼamukanjirya nʼoSaala omukaliwe.
GEN 20:15 Era Abbimereki nʼamukoba ati, “Atyanu, eitakali lyange nkuwaire, kiri gyoli okutyama wonawona e gyotaka.”
GEN 20:16 Era Abbimereki nʼakoba iye oSaala ati, “Atyanu ndi kuwa omwonyokowo esekeri gyʼefeeza 1,000. Ekyo kiri kubba ngʼakamanyiciryo okulaga abooli nabo bonabona nti obuliraku nakimo omusango.”
GEN 20:17 Era awo oIbbulaimu nʼasaba oKibbumba era oKibbumba nʼalamya Abbimereki, nʼomukali wʼAbbimereki era nʼabagalama bʼAbbimereki abakali, kaisi abantu abo bayezye okubyala tete.
GEN 20:18 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire asibireku abakali bonabona abʼomu kisito kyʼAbbimereki okubyala olwa Saala omukali wa Ibbulaimu.
GEN 21:1 Awo oMusengwa nʼakwatira oSaala ekisa ngʼoweyabbaire asuubizire.
GEN 21:2 Kale oSaala nʼabba kida nʼabyalira oIbbulaimu omwana mwisuka omu kiseera oKibbumba ekiyabbaire asuubizire oIbbulaimu. Omu kiseera ekyo oIbbulaimu yabbaire akairiire.
GEN 21:3 OIbbulaimu nʼawa omwana oyo eriina oSaala oguyamubyaliire ati, Isaka.
GEN 21:4 Awo oIsaka oweyayererye enaku omunaana, oIbbulaimu nʼamukomola okutuukirirya ekiragiro oKibbumba ekiyabbaire amuwaire.
GEN 21:5 OIbbulaimu yabbaire wʼemyanka 100, owebabyaliire omwanawe oIsaka.
GEN 21:6 Awo oSaala nʼakoba ati, “OKibbumba ampaire eisangaalo, era nabuli muntu eyakiwulirangaku yena yasangaalanga.”
GEN 21:7 Era oSaala nʼayongeraku ati, “Aale naani eyandikobere oIbbulaimu ati oSaala yaliyonkesya abaana, oIbbulaimu nʼaikirirya? Neye aale obone mbyaire naye omwana omwisuka omu myankagye egyʼobukaire.”
GEN 21:8 Kale omwana nʼalawuka ni bamuzirisya, era oku lunaku olubamuzirisiiryeku, oIbbulaimu nʼasumba embaga eyʼamaani.
GEN 21:9 Lwabbaire lumo oSaala nʼabona oIsimairi, omwana Agali oMumisiri oguyabyaire nʼoIbbulaimu, ngʼayereza oIsaka.
GEN 21:10 Awo oSaala nʼakoba oIbbulaimu ati, “Obbinge omugalama oyo omukali nʼomwanawe, olwʼokubba omwana wa mugalama oyo tali nʼokugabana oku byʼobusika bya mwana wange oIsaka.”
GEN 21:11 Ekyo kyanakuwairye ino oIbbulaimu olwʼokubba oIsimairi yena yabbaire mwanawe.
GEN 21:12 Neye oKibbumba nʼakoba oIbbulaimu ati, “Oleke okunakuwala olwa Isimairi nʼolwʼomugalamawo omukali. Okole nabuli kintu oSaala ekyakukoba, olwʼokubba omwIsaka mu walisunira abaizukulu.
GEN 21:13 Era omutaane wʼomukali oyo omugalamawo yena nʼalimuwa abaizukulu bangi ni babba igwanga, olwʼokubba yena mwanawo.”
GEN 21:14 Kale awo oIbbulaimu nʼalamuka eizo amakeezikeezi, nʼatoola ekyokulya nʼekisawo kyʼeidiba ekibasukiremu amaizi nʼabiwa Agali. Era nʼabimuyeekesya oku mabega kaisi nʼamuseebula nʼomwana. Agali nʼayaba nʼagadangada omwidungu eryʼe Bberusebba.
GEN 21:15 Awo amaizi owegawoire omu kisawo, Agali nʼayaba nʼateeka omwana omu busaalesaale.
GEN 21:16 Kaisi iye nʼayaba nʼatyama yalaku, okuzwa e giri omwana nga waliwo emita ooti 100. Yakolere atyo olwʼokubba yakobere omu mwoyogwe ati, “Timpezya okuguma ni mbona omwana wange ngʼafa.” Era Agali oweyabbaire atyaime, nʼatandiika okukuukulya.
GEN 21:17 Awo oluzwanyuma oKibbumba nʼawulira omwana nago ngʼakunga, kale omalaika wa Kibbumba ngʼali omwigulu nʼayeta Agali, nʼamukoba ati, “Agali, obbaire niki? Tiwaatya, olwʼokubba oKibbumba awuliire omwanawo ngʼakunga.
GEN 21:18 Osetuke, omusetule, omwemererye era omusaninkirirye. Ekyo kityo olwʼokubba nalimuwa eibyaire linene ino ni libba igwanga erinene era eryʼamaani.”
GEN 21:19 Awo oKibbumba nʼalaga Agali eiruba, era Agali nʼayaba nʼasena amaizi nʼaizulya ekisawo ekiyabbaire nakyo, nʼagawa omwanawe nʼanywaku.
GEN 21:20 Era oKibbumba nʼalabiriranga omwana oyo nga waakula, omwana oyo nʼabba mutyami wʼomwidungu, era nʼasuuka mukubbi wʼakalaso.
GEN 21:21 Eidungu eryo omuyabbaire omutyami babbaire balyeta Palani. Omaaye nʼamusunira omukali owʼomu kyalo kyʼe Misiri.
GEN 21:22 Lwabbaire lumo okabaka Abbimereki nʼayaba nʼoFikoli omuduumiriwe owa maje e giri oIbbulaimu, kaisi Abbimereki nʼakoba oIbbulaimu ati, “OKibbumba akubbeera iwe mu byonabyona ebyokola.
GEN 21:23 Atyanu ntaka ondayirire aanu omumaiso ga Kibbumba oti, tiwalimbitya kubbikubbi nʼabaana bange, waire abaizukulu bange. Neye wankoleranga ebyʼekisa nze nʼabantu bʼomu kyalo kinu omwotyaime, nga zena obwenkukoleire.”
GEN 21:24 Kale oIbbulaimu nʼakoba ati, “Ndayira tinalikubitya kubbikubbi.”
GEN 21:25 Awo oIbbulaimu ni yeezuluguma eeri Abbimereki olwʼeiruba abaweererya bʼAbbimereki eribabbaire bamunyagireku.
GEN 21:26 Neye Abbimereki nʼakoba ati, “Timmaite omuntu eyakolere ekintu ekyo, kaisi wena tiwankobeireku ekyo. Era olwatyanu lunsookere okukiwulira.”
GEN 21:27 Awo oIbbulaimu nʼakwata entaama nʼente, nʼagiwa Abbimereki, era bombi ni bakola endagaano.
GEN 21:28 Neye oIbbulaimu nʼakwata entaama enduusi musanvu omu kiraalokye nʼagyawulaku.
GEN 21:29 Awo Abbimereki nʼabuulya oIbbulaimu ati, “Entaama egyo enduusi omusanvu egyoyawireku, gitegeeza niki?”
GEN 21:30 OIbbulaimu nʼamwiramu ati, “Oikirirye otwale entaama egyo enduusi omusanvu, ekyo kibbe kamanyiciryo akakakasa kati oikiriirye oti ninze enakwire eiruba eryo.”
GEN 21:31 Nʼolwekyo ekifo ekyo ni bakyeta Bberusebba, olwʼokubba eeyo niiyo bombi e gibakoleire endagaano.
GEN 21:32 Kale awo owebamalire okukola endagaano e Bberusebba, Abbimereki nʼoFikoli omuduumiriwe owʼamaje ni bakanga omu kyalo kyʼaBafirisuuti.
GEN 21:33 Awo oIbbulaimu nʼakoma omu Bberusebba omusaale ogubeeta bati, tamalisika, era nʼasinzira eeyo oMusengwa aTawaawo.
GEN 21:34 Era oIbbulaimu nʼabba mutyami omu kyalo kyʼaBafirisuuti, okumala eibbanga linene.
GEN 22:1 Awo nga wabitirewo ekiseera, oKibbumba nʼagezesya oIbbulaimu okubona ngʼamugondera, kale nʼamweta ati, “Ibbulaimu!” OIbbulaimu nʼayetuka ati, “Waitu!”
GEN 22:2 OKibbumba nʼamukoba ati, “Okwate omwanawo oIsaka, oyo ogwoli naye omoiza yenkani era ogwotaka eino, oyabe naye omu kyalo kyʼe Moliya, oku lusozi olunalikulaga. Oyabe omuweereyo eeyo abbe sadaaka egibooca yonayona.”
GEN 22:3 Eizo amakeezikeezi, oIbbulaimu nʼalamuka nʼabbeeta enkwi egyʼokwocerya esadaaka, era nʼategeka ompundawe. Awo nʼakwata ababiri oku baweereryabe, nʼomwanawe oIsaka, ni basimbuka okwaba omu kifo oKibbumba ekiyabbaire amukobere.
GEN 22:4 Awo nga bamalire enaku ibiri, olwokusatu oIbbulaimu nʼasiirya amaiso nʼalengera ekifo egibabbaire baaba.
GEN 22:5 Awo nʼakoba abaweereryabe ati, “Musigale aanu nʼompuda, nze nʼomwana wange twabe eedi tusinze, kaisi oluzwanyuma twire e gimuli.”
GEN 22:6 Kale awo oIbbulaimu nʼatoola enkwi egyʼokwocerya esadaaka nʼagitiika omwanawe oIsaka, iye oIbbulaimu nʼakwata amakala agaliku omusyo nʼempiima, ni baaba aamo bombi.
GEN 22:7 Awo oIsaka nʼayeta oiteeye ati, “Bbaabba!” OIbbulaimu nʼayetuka ati, “Waitu, okoba otya mwana wange.” OIsaka nʼamukoba ati, “Mbona tuli nʼamakala agaliku omusyo nʼenkwi, neye ontaama omutomuto owʼesadaaka egibooca yonayona ali yaina?”
GEN 22:8 OIbbulaimu nʼamwiramu ati, “Mwana wange, oKibbumba iye onanyere yagabirira ontaama omutomuto owʼesadaaka eyo.” Awo bombi ni beeyongera nga batambula.
GEN 22:9 Atyanu owebatuukire omu kifo oKibbumba ekiyabbaire amukobere, oIbbulaimu nʼayombeka ekyoto, nʼapangaku enkwi, kaisi nʼasiba omwanawe oIsaka, nʼamugalaamirirya oku nkwi egiri oku kyoto.
GEN 22:10 Awo oIbbulaimu nʼatoola empiima okwita omwanawe.
GEN 22:11 Neye omalaika wa Musengwa ngʼali omwigulu, nʼamweta ati, “Ibbulaimu! Ibbulaimu!” OIbbulaimu nʼayetuka ati, “Waitu!”
GEN 22:12 Omalaika nʼamukoba ati, “Tiwaita omwanawo era tomukolaku akabbikabbi konakona. Atyanu ntegeire ngʼotya oKibbumba. Ekyo kityo olwʼokubba tiweezizyazizirye oku kyʼokuwaayo omwanawo, omwana omoiza yenkani.”
GEN 22:13 Awo oIbbulaimu nʼasiirya amaiso nʼabona ontaama omusaiza ngʼamazigage geekwatiire omu bisaale. Kale nʼayaba nʼamutoolayo, nʼamuwaayo abbe sadaaka egibooca yonayona omu kifo kyʼokuwaayo omwanawe.
GEN 22:14 Kale oIbbulaimu nʼawa ekifo ekyo eriina ati, “OMusengwa aGabirira.” Era paka lwatyanu ekifo ekyo abantu bakyeta bati, “Oku lusozi olubeeta bati, ‘OMusengwa aGabirira.’ ”
GEN 22:15 Awo omalaika wa Musengwa ngʼali omwigulu nʼayeta oIbbulaimu omulundi ogwokubiri.
GEN 22:16 Era nʼamukoba ati, “OMusengwa akoba ati, ‘Nze onanyere ndayira, olwʼokubba okolere otyo, tiweezizyazizirye oku kyʼokuwaayo omwanawo, omwana omoiza yenkani,
GEN 22:17 dala nalikuwa enkabi. Era nalikuwa eibyaire linene ino ni libbaamu abantu bangi ooti nkota egiri angulu egitabalika, era bangi ooti musenye oguli oku mbale kwʼenyanza ogutabalika. Era eibyaireryo lyaliwangula era ni liwamba ebibuga byʼabalabe baabwe.
GEN 22:18 Era amawanga gonagona agʼoku kyalo naligawa enkabi nga mbitira mwibyaireryo, olwʼokubba ongondeire.’ ”
GEN 22:19 Awo oIbbulaimu nʼoIsaka ni bakanga egiri abaweererya ba Ibbulaimu. Era ni basimbuka bonabona aamo ni bakanga e Bberusebba, era oIbbulaimu ni yeeyongera okubba mutyami waayo.
GEN 22:20 Awo nga wabitirewo ekiseera, ni bakobera oIbbulaimu bati, “OMirika yena mukali mubyaire, era yabyaire nʼomugandawo oNakoli abaana munaana.
GEN 22:21 Omutaane waabwe omubere niiye oWuzi, kwoyo ni kwiraku oBbuzi, ni kwiraku oKemwiri oiteeye wʼAlamu.
GEN 22:22 Awo ni kwiraku oKesedi, kwoyo ni kwiraku oKazo, ni kwiraku oPirudaasi, ni kwiraku oIdulaafu, ni kwiraku oBbeesweri.”
GEN 22:23 OBbeesweri oyo niiye oiteeye wa Labbeeka. Abo niibo abaana omunaana oMirika abeyabyaire nʼoNakoli omuganda wa Ibbulaimu.
GEN 22:24 Atyanu oLewuma omukali wa Nakoli ogondi yena nʼabyala abaana bana: OTebba, nʼoGakamu nʼoTakasi, nʼoMaaka.
GEN 23:1 OSaala yawangaire emyanka 127,
GEN 23:2 nʼafeera omu kibuga e Kiriyaasi Alubba, okuti ekibeeta Kebbulooni omu kyalo kyʼe Kanani. Era oweyafiire, oIbbulaimu nʼaingira omu weema omulambo omugwabbaire, nʼamukunga, era nʼakulumuca nʼamaliga.
GEN 23:3 Awo oluzwanyuma oIbbulaimu nʼasetuka nʼazwa e giri omulambo gwʼomukaliwe, nʼayaba eeri aBakiiti, nʼabakoba ati,
GEN 23:4 “Nze ndi musenze era tindi wʼeigwanga lyanywe. Mungulyeku eitakali lyʼokuliikangamu abafu, mpezye okuliikamu omufu wange.”
GEN 23:5 Awo aBakiiti ni bamwiramu bati,
GEN 23:6 “Mukulu iswe tubbaire tukoba tuti, iwe tukutwala ngʼomukungu wa Kibbumba mwiswe. Oliike omufuuwo omu magombe agʼempuku agewasiimaku, ku gonagona agetulinago. Kwiswe mpaawo muntu eyakugaana okuteeka omufuuwo omu magombe agewasiima.”
GEN 23:7 Awo oIbbulaimu nʼasetuka nʼakotama omumaiso ga Bakiiti okubawa ekitiisya,
GEN 23:8 kaisi nʼabakoba ati, “Obwemubba nga musiima ndiike aanu omufu wange, mbaire nkoba nti muneegairirireku Efulooni omutaane wa Zokali,
GEN 23:9 angulye empukuye eeri e Makupera, iyo eeri omwitakalirye egirikoma. Mumusabe agingulirye yaanu mumaiso gaanywe, oku bbeeyi yaayo entuuce, kaisi ebbe yange eyʼokuteekangamu abafu.”
GEN 23:10 Atyanu Efulooni yena yabbaire atyaime aawo aamo nʼaBakiiti abainaye, okumpi nʼomulyango gwʼekikomera kyʼoku kibuga. Awo Efulooni nʼairamu oIbbulaimu ngʼabantu bonabona abaliwo bawulira ati,
GEN 23:11 “Kadi, mukulu nze mbaire nkoba nti, nkuwa ekigona kyonakyona, nʼempuku erimu. Era ndi kubikuweera yaanu mumaiso gʼabantu bange, iwe oteekemu omufuuwo.”
GEN 23:12 Tete oIbbulaimu nʼakotama omumaiso ga Bakiiti okubawa ekitiisya.
GEN 23:13 Era nʼakoba Efulooni ngʼabantu bonabona abaliwo bawulira ati, “Nze mbaire nkoba nti, eitakali lyonalyona owoobba ngʼoikiriirye okulimpa, nʼakugulaku-buguli. Oikirirye nkusasule, awo kaisi ndiikemu omufu wange.”
GEN 23:14 Era tete Efulooni nʼairamu oIbbulaimu ati,
GEN 23:15 “Mukulu, mbaire nkoba nti, eitakali eryo ligula esekeri gyʼefeeza 400, neye ekyo tikikulu, iwe oliikemu omufuuwo.”
GEN 23:16 Awo oIbbulaimu nʼaikirirya ebbeeyi Efulooni egiyamukobere, era nʼamuwa esekeri egyʼefeeza 400 egiyabbaire amukobere ngʼabantu bonabona abaliwo bawulira. OIbbulaimu yabalire esekeri egyʼefeeza 400, ngʼakolesya ekipimo kyʼabasuubuuzi.
GEN 23:17 Kale omu ngeri etyo eitakali lyʼEfulooni eryʼe Makupera ekiri e buzwaisana bwʼekitundu ekibeeta Mamule, ngʼotwaliiryemu empuku, nʼemisaale gyonagyona okutuukira nakimo egirikoma, ni lisuukira nakimo lya Ibbulaimu.
GEN 23:18 Lityo eitakali ni lisuuka lirye ngʼabantu bonabona ababbaire okumpi nʼomulyango gwʼekikomera kyʼoku kibuga babona era ngʼaBakiiti niibo abajulizi abakakasa.
GEN 23:19 Awo oIbbulaimu oweyamalire okugula eitakali eryo nʼateeka omukaliwe oSaala omu mpuku eyʼomwitakali nago eryʼe Makupera okumpi nʼe Mamule. OMamule okuti bakyeta Kebbulooni era kiri mu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 23:20 Kale eitakali eryabbairemu empuku, era eryabbaire erya Bakiiti, ni lisuukira kimo lya Ibbulaimu lyʼokuliikangamu bafu.
GEN 24:1 Atyanu omu kiseera ekyo oIbbulaimu yabbaire akairiire ino, era oMusengwa ngʼamuwaire enkabi omu bintu byonabyona oIbbulaimu ebiyakolere.
GEN 24:2 Lwabbaire lumo oIbbulaimu nʼakoba omuweereryawe akira obukulu omu kisitokye era onyampala wʼebintu byonabyona ati, “Okwate ansi oku kisambi kyange,
GEN 24:3 ngʼolayira omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba owʼeigulu nʼekyalo, oti tiwakwere omwana wange omukali kuzwa mu bantu banu aBakanani abetutyaimemu.
GEN 24:4 Neye ntaka oyabe e waiswe omu kyalo e gibambyala, era omu bʼekika kyange, mwobba okwere omwana wange oIsaka omukali.”
GEN 24:5 Awo omuweererya nʼakoba oIbbulaimu ati, “Olwo kaisi omukali obweyalibba taikiriirye okuzwa e waabwe okwiza na nze omu kyalo kinu? Olwo omutaanewo niiye ogunalitwala omu kyalo ekyo e giwazwire?”
GEN 24:6 Iye oIbbulaimu nʼamukoba ati, “Togezyanga okutwala omwana wange eeyo.
GEN 24:7 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba owʼeigulu, era oyo eyantoire omu kisito kya bbaabba, nʼomu kyalo kyʼe waiswe, era eyatumwire na nze nʼansuubiza ngʼalayira ati, ‘Naliwa eibyaireryo ekyalo kinu,’ oKibbumba oyo yalituma omalaikawe okukwekubbembera nʼakwezyesya okukwera omwana wange omukali kuzwa yeeyo.
GEN 24:8 Neye omukali obweyalibba taikiriirye okwiza na iwe, iwe tiwalibbaaku musango olwʼokulayira okwo. Neye ekyotagezyanga okukola, niikyo okutwala eeyo omwana wange okutyamayo.”
GEN 24:9 Kale awo omuweererya wa Ibbulaimu nʼalayira ngʼakwaite ansi oku kisambi kya musengwawe, nʼamulayirira mwebyo oIbbulaimu ebiyamukobere.
GEN 24:10 Awo omuweererya oyo nʼatoolaku engamira ikumi oku gya musengwawe, nʼayabiraku omu kibuga oNakoli omu yabbaire omutyami. Ekibuga ekyo kiri mambuka wʼeitwale lyʼe Mesopotamiya. Omuweererya nago yatwaire ebirabo byonabyona ebisa, ebiyatoire e wa musengwawe.
GEN 24:11 Oweyatuukire eeyo, nʼaica engamira okwitakali aawo okumpi nʼeiruba e nza wʼekibuga. Oweyatukiire aawo obwire bwabbaire bwatira okwirugala, era kyabbaire kiseera abakali ekibaabirangamu okwiruba okusena amaizi.
GEN 24:12 Awo omuweererya nʼasaba ati, “Oo Musengwa, iwe oKibbumba wa musengwa wange oIbbulaimu, nkusaba ompe enkabi olwatyanu omu nsonga endeetere eenu, era okolere omusengwa wange oIbbulaimu ebyʼekisa.
GEN 24:13 Aale obone ngonu njemereire aanu okumpi nʼeiruba, abaala bʼomu kibuga egibaiza okusena amaizi.
GEN 24:14 Oganye omwala onkooto ogunakoba nti, ‘Otiikule ensakayo, ompeeku amaizi nnyweku,’ era nʼakoba ati, ‘Onywe, era nʼengamiragyo njaba okugisenera amaizi ginywe,’ abbe niiye oyo ogwolondeire omuweereryawo oIsaka. Era ekyo niikyo ekimba ntegeerereku ngʼokoleire omusengwa wange ebyʼekisa.”
GEN 24:15 Yabbaire akaali okumala okusaba, oLabbeeka nʼatuuka ngʼagingiire ensakaye okwibega. OLabbeeka oyo yabbaire mwala wa Bbeesweri omutaane wa Mirika omuka Nakoli, oNakoli omuganda wa Ibbulaimu.
GEN 24:16 OLabbeeka yabbaire mwala musiipoono ino, nga nkooto era nga muguna ngʼomusaiza tamumanyangaku. Kale nʼaserengeta okwiruba, nʼasena amaizi nʼaizulya ensakaye. Awo oweyabbaire ngʼazwayo akanga,
GEN 24:17 omuweererya wa Ibbulaimu nʼairuka okwaba okumusangaana, kaisi nʼamukoba ati, “Nkwegairiire, ompeeku amaizi agʼomu nsakayo nnyweku.”
GEN 24:18 Awo oLabbeeka nʼamukoba ati, “Mukulu, onyweku.” Amangu ago oLabbeeka ni yeetiikula ensaka, nʼagikwatirira, nʼamuwa amaizi nʼanywa.
GEN 24:19 Awo oLabbeeka oweyamalire okumuwa amaizi okunywa, nʼamukoba ati, “Oleke nsenere nʼengamiragyo gyona ginywe agagimala.”
GEN 24:20 Kale awo nʼayanguwa okutwala amaizi agabbaire omu nsakaye, nʼagasuka omu kintu ebisolo omu binyweramu amaizi, era nʼairuka nʼakanga okwiruba, nʼasenera engamira gyonagyona egyʼomuweererya oyo amaizi.
GEN 24:21 OLabbeeka yakolanga ebyo ngʼomuweererya amwekalikica amaiso mu kasirinkiriri, okubona ooba ngʼoMusengwa amuwaire iye omuweererya enkabi omu lugendolwe.
GEN 24:22 Engamira owegyamalire okunywa amaizi, omuweererya nʼatoolayo empeta yʼoku nindo eyʼezaabbu eyʼebbeeyi, nʼobukomo bwʼoku ngalo bubiri, obwʼezaabbu obwʼebbeeyi.
GEN 24:23 Kaisi nʼamubuulya ati, “Nkwegairiire onkobereku, oli mwala waani? Era, omu kisito kya iteewo mwezya okubba mulimu enyumba nze nʼabanange omu twezya okugona?”
GEN 24:24 Iye nʼamwiramu ati, “Ndi mwala wa Bbeesweri omutaane wa Nakoli nʼomukaliwe oMirika.”
GEN 24:25 Era nʼamukoba ati, “Tuli nʼebisubi bingi ebyʼokwalira ebisolo okugonaku, nʼebyokulya byagyo, era tuli nʼekifo iwe nʼabainawo awemwezya okugona.”
GEN 24:26 Awo omuweererya nago, nʼakoma amazwi era nʼakotamya omutwe nʼasinza oMusengwa.
GEN 24:27 Era nʼakoba ati, “Musengwa, iwe oKibbumba wa musengwa wange oIbbulaimu bakuwuuje, olwʼokubba oyabire ngʼomulaga ngʼobwoli owʼekisa era omwesigwa e gyali. Era zena Musengwa onnungamirye nʼontuca omu kisito kyʼabaganda ba musengwa wange.”
GEN 24:28 Awo omwala nʼairuka nʼayaba e ika nʼakobera ababbaire omwamaaye byonabyona ebibbairewo.
GEN 24:29 Atyanu oLabbeeka yabbaire nʼomwonyoko, eriinalye bati Laabbaani. Kale oLaabbaani nʼayalamuka okuwuluka nʼayaba okwiruba okusangaana omusaiza nago.
GEN 24:30 OLaabbaani oweyaboine omwonyoko nʼempeta yʼoku nindo nʼobukomo oku ngalo, era nʼawulira nʼokuwulira oLabbeeka ngʼalonsya ebintu omusaiza nago ebyamukobere, awo nʼayaba eeri omusaiza nago era nʼamwajirya ngʼali aawo nʼengamiragye okumpi nʼeiruba.
GEN 24:31 Awo oLaabbaani nʼamukoba ati, “Oize twabe e ika iwe omuntu, oMusengwa ogwawaire enkabi! Kibba kitya iwe okusigala e nza eenu? Ntegekere enyumba nʼekifo engamira e gigyabba.”
GEN 24:32 Kale awo omusaiza nago nʼayaba, nʼaingira omu nyumba egibamutegekeire kaisi oLaabbaani nʼasindibula emigugu oku ngamira. Era ni baleeta ebisubi ebyokugyalirira okugonaku, nʼebindi ebyokulya. Awo ni baleetera omusaiza nago nʼabeyabbaire nabo amaizi okunaaba ebigere.
GEN 24:33 Kaisi ni bainula omusaiza nago nʼabeyabbaire nabo ekyokulya, neye nʼabakoba ati, “Tinaalye nga nkaali okwanjula ekindeetere.” Iye oLaabbaani nʼamukoba ati, “Aale otukobere.”
GEN 24:34 Awo omusaiza nago nʼatoolera okubasonzolera ati, “Nze ndi muweererya wa Ibbulaimu.
GEN 24:35 OMusengwa yawaire omusengwa wange enkabi mbitiriri, era nʼasuuka musuni. Amuwaire ebiraalo byʼente nʼebyʼembuli nʼebyʼentaama. Era amuwaire efeeza nʼezaabbu, nʼamuwa nʼabagalama abakali nʼabasaiza, nʼengamira, nʼempunda.
GEN 24:36 Era nʼoSaala omuka musengwa wange, nʼabyala naye omwana mwisuka, omu myanka gya Saala egyʼobukaire. Era omusengwa wange nʼawa omwana oyo ebintubye byonabyona.
GEN 24:37 Era omusengwa wange nʼankolesya ekirayiro ngʼankoba ati, ‘Tokweranga omwana wange omukali kuzwa mu bantu banu aBakanani abetutyaimemu.
GEN 24:38 Neye oyabanga mu kisito kya bbaabba, era mu bʼekika kyange, mwokweranga omwana wange omukali.’
GEN 24:39 Ni mbuulya omusengwa wange nti, ‘Olwo kaisi omukali oweyalibba taikiriirye okuzwa e waabwe okwiza na nze?’
GEN 24:40 Iye nʼanjiramu ati, ‘OMusengwa bulijo ogunjabire nga ngondera, yalituma omalaikawe okukwekubbembera nʼakuwa enkabi omu lugendolwo, era nʼakwezyesya okukwera omwana wange omukali kuzwa mu bʼekika kyange era bʼomu kisito kya bbaabba.
GEN 24:41 Atyanu singa walyaba omu bʼekika kyange, kaisi ni bataikirirya omwala okwiza na iwe, awo iwe walibba obulaku omusango olwʼokulayira okwo.’ ”
GEN 24:42 Awo omusaiza nago ni yeeyongera ati, “Olwatyanu ntuukire okwiruba, ni nsaba nti, ‘Oo Musengwa, iwe oKibbumba wa musengwa wange oIbbulaimu, nkwegairira owoobba nga wampa enkabi omu lugendo lwange,
GEN 24:43 obone, atyanu njemereire aanu okwiruba. Oganye omwala omuguna eyaiza okusena amaizi, kaisi ni mmukoba nti, “Nkwegairiire, ompeeku amaizi agʼomu nsakayo nnyweku,”
GEN 24:44 era nʼakoba ati, “Onywe, era nʼengamiragyo njaba okugisenera amaizi ginywe,” oganye abbe niiye oyo, iwe oMusengwa ogwʼolondeire omutaane wʼomusengwa wange.’
GEN 24:45 “Mbaire nkaali nʼokumala okusaba oKibbumba omu kasirinkiriri, oLabbeeka nʼaiza nʼensaka okwibega, nʼaserengeta okwiruba nʼasena amaizi. Awo ni mmukoba nti, ‘Nkwegairiire, ompeeku amaizi nnyweku.’
GEN 24:46 Amangu ago yeetiikwire ensakaye okwibega, era nʼakoba ati, ‘Onywe, era nʼengamiragyo gyona njaba okugisenera ginywe.’ Awo ni nnywa, era nʼengamira gyona agiseneire ni ginywa.
GEN 24:47 Awo kaisi ni mmubuulya nti, ‘Oli mwala waani?’ Nʼairamu ati, ‘Ndi mwala wa Bbeesweri omutaane wa Nakoli nʼomukaliwe oMirika.’ Kale awo ni mmuteeka empeta oku nindo, nʼobukomo oku ngalogye.
GEN 24:48 Awo kaisi ni nkoma amazwi era ni nkotamya omutwe ni nsinza oMusengwa. Era ni mpuuja oMusengwa iye oKibbumba wa musengwa wange oIbbulaimu, olwʼokubba annungamirye omu nzira entuuce, ni nsunira omwana wa musengwa wange omukali kuzwa mu baana ba muganda wa musengwa wange.
GEN 24:49 Aale atyanu munkobere, abba nga mwakolera omusengwa wange ebyʼekisa era ebyʼobwenkanya, era obwemubba nga timwamukolere kyona munkobere, awo kaisi nsalewo ekinakola.”
GEN 24:50 Awo oLaabbaani nʼoBbeesweri ni bairamu bati, “Ekyo kizwire wa Musengwa, iswe tubula kitwezya okusalawo.
GEN 24:51 OLabbeeka ngoyo, oyabe naye omutwale abbe mukali wa mwana wa musengwawo, ngʼoMusengwa owakulagire.”
GEN 24:52 Awo omuweererya wa Ibbulaimu oweyawuliire ebibono ebibamwiriremu, nʼakoma amazwi era nʼakotamya omutwe nʼasinza oMusengwa.
GEN 24:53 Kaisi awo nʼatoolayo amajolobero agʼezaabbu, nʼagʼefeeza, nʼebizwalo, nʼabiwa oLabbeeka. Era nʼawa nʼomwonyoko oLaabbaani nʼomaaye ebirabo ebyebbeeyi.
GEN 24:54 Awo omuweererya wa Ibbulaimu, nʼabasaiza abeyabbaire nabo, ni balya ebyokulya ni banywa nʼebyokunywa, era ni bagonawo. Kale owebalamukire eizo amakeezi, omuweererya nʼakoba ati, “Munseebule nkange egiri omusengwa wange.”
GEN 24:55 Neye omwonyoko wa Labbeeka nʼomaaye ni bakoba bati, “Atyanu oleke omwala agire ngʼabbaaku na iswe enaku ooti ikumi, awo kaisi omutwale.”
GEN 24:56 Awo omuweererya nago nʼakoba ati, “Mbegairiire mututeere titwasigala eenu, olwʼokubba oMusengwa ampaire enkabi omu lugendo lwange. Kale munseebule nkange egiri omusengwa wange.”
GEN 24:57 Awo oLaabbaani nʼomaaye ni bakoba bati, “Aale oleke twete omwala tumubuulye ekyaseega.”
GEN 24:58 Kale ni beeta oLabbeeka, kaisi ni bamubuulya bati, “Waaba nʼomusaiza oyo?” Iye nʼairamu ati, “Naaba naye.”
GEN 24:59 Awo ni baseebula oLabbeeka, era ni bamuwa nʼomukali eyamulerere ayabe naye. Kale ni baaba nʼomuweererya wa oIbbulaimu, era nʼabasaiza abʼeyabbaire aizire nabo.
GEN 24:60 Atyanu babbaire bakaali okubaseebula, ni basabira oLabbeeka enkabi, nga bakoba bati, “OKibbumba akuganye mwala waiswe obyalagane, enkali nʼensaiza, era eibyaireryo liwangulenge ebibuga byʼabalabe baalyo.”
GEN 24:61 Awo oLabbeeka nʼabagalamabe abakali ni basetuka ni baniina oku ngamira, ni baaba nʼomuweererya wa Ibbulaimu. Atyo omuweererya oyo nʼasimbuka nʼoLabbeeka, ni baaba.
GEN 24:62 Atyanu omu kiseera ekyo oIsaka yabbaire azwire omu kyalo ekirimu eiruba eribeeta bati, “Eiruba lya Nanzwa wʼoBwomi iye aMbona,” ngʼabba mu Negevu.
GEN 24:63 Lwabbaire lumo eigulo oIsaka yabbaire atambulatambula omu musiri ngʼafumintiriza, nʼasiirya amaiso nʼalengera engamira nga gyaba e gyali.
GEN 24:64 Atyanu oLabbeeka yena nʼasiirya amaiso, nʼalengera oIsaka, awo nʼazwa oku ngamira,
GEN 24:65 kaisi nʼabuulya omuweererya wa Ibbulaimu ati, “Omusaiza odi aali kutambula omu musiri ngʼaiza okutusangaana, niiye onaani?” Iye omuweererya nʼamwiramu ati, “Niiye omusengwa wange oIsaka.” Awo oLabbeeka nʼatoola ekitambaalakye, ni yeebiika omumaiso.
GEN 24:66 Kale awo omuweererya nʼakobera oIsaka byonabyona ebiyabbaire akolere omu lugendolwe.
GEN 24:67 Awo oIsaka nʼatwala oLabbeeka omu weema omaaye oSaala omuyabbanga, era nʼafumbirwa oLabbeeka. Era oIsaka nʼataka oLabbeeka, kale ekyo ni kigumya oIsaka olwa maaye oSaala eyamufiireku.
GEN 25:1 Awo oSaala oweyafiire, oIbbulaimu nʼafumbirwa omukali ogondi eriinalye bati, Ketula.
GEN 25:2 Era oKetula nʼabyala naye oZimulaani, nʼoYokosaani, nʼoMedaani, nʼoMidiyaani, nʼoIsubbaaki nʼoSuuwa.
GEN 25:3 OYokosaani nʼabyala oSeebba nʼoDedani. Eibyaire lya Dedani lyabbaire niiryo linu: ABasulimu nʼaBaletusimu, nʼaBalewumimu.
GEN 25:4 Abaana ba Midiyaani babbaire niibo banu: Efa, nʼEferi, nʼoKanoki, nʼAbbida, nʼEruda. Abo bonabona babbaire niibo abʼeibyaire lya Ketula.
GEN 25:5 Awo Ibbulaimu nʼakwatisya oIsaka ebintu byonabyona ebiyabbaire nabyo.
GEN 25:6 Neye oIbbulaimu oweyabbaire ngʼakaali mwomi, nʼakwata ebirabo nʼabiwa abaanabe abeyabyaire nʼabakalibe abandi, kaisi nʼabasindika omu kyalo ekyʼe buzwaisana, bayezye okubba yala nʼomwanawe oIsaka.
GEN 25:7 OIbbulaimu yawangaire emyanka 175,
GEN 25:8 nʼafa nga musaiza mukaire ino, era atyo nʼabba yeeyimbirye oku bazeizabe.
GEN 25:9 Awo abataanebe, oIsaka nʼoIsimairi ni bamuteeka omu mpuku eyʼomwitakali lyʼe Makupera ekiri e buzwaisana wʼe Mamule, omwitakali eryabbaire eryʼEfulooni omutaane wa Zokali oMukiiti.
GEN 25:10 Eryo niiryo eitakali oIbbulaimu eriyagulire oku Bakiiti. Era omu mpuku eyabbaire omwitakali eryo niimwo omu bateekere amagumba ga Ibbulaimu, era niimwo omu yabbaire ateekere amagumba gʼomukaliwe oSaala.
GEN 25:11 OIbbulaimu oweyamalire okufa, oKibbumba nʼawa oIsaka enkabi, oIsaka nʼayaba nʼabba mutyami omu kifo ekirimu eiruba eribeeta Eiruba lya Nanzwa wʼoBwomi iye aMbona.
GEN 25:12 Atyanu linu niiryo eibyaire lya Isimairi, omutaane wa oIbbulaimu, oguyabyaire nʼAgali oMumisiri omugalama wa Saala.
GEN 25:13 Ganu niigo amaliina gʼabaana ba Isimairi ngʼowebairanganaku: ONebbayoosi niiye omutaane wa Isimairi omukulu, ni kwiraku oKedali, ni kwiraku Adubbeeri, ni kwiraku oMibbusaamu,
GEN 25:14 ni kwiraku oMisima, ni kwiraku oDuma, ni kwiraku oMasa,
GEN 25:15 ni kwiraku oKadadi, ni kwiraku oTema, ni kwiraku oYetuli, ni kwiraku oNafisi, ni kwiraku oKedema.
GEN 25:16 Abo niibo abaana ba Isimairi, era basuukire bafugi bʼebika eikumi na bibiri ebibawaire amaliina ago, era ni bagawa ebyalo omu babbaire batyami nga mu bateekere enkambi gyabwe.
GEN 25:17 Era oIsimairi yafiire nga wʼemyanka 137, era atyo nʼabba yeeyimbirye oku bazeizabe.
GEN 25:18 Eibyaire lya Isimairi lyabbaire lityami okuzwera nakimo omwitwale lyʼe Kavira okutuuka omwitwale lyʼe Suuli. Ekitundu ekyo kiri buzwaisana wʼe Misiri ngʼoyaba Asiiriya. Era abantu abo babbaire bʼobulabe eeri abaganda baabwe bonabona.
GEN 25:19 Linu niiryo eibyaire lya Isaka omutaane wa Ibbulaimu: OIbbulaimu yabbaire iteeye wa Isaka.
GEN 25:20 Era oIsaka yabbaire wʼemyanka 40 oweyafumbiriirwe oLabbeeka omwala wa Bbeesweri era omwonyoko wa Laabbaani. OBbeesweri yabbaire wʼomwigwanga lyʼaBalameeni owʼe Padanalaamu.
GEN 25:21 Atyanu olwʼokubba oLabbeeka yabbaire tabyalangaku, oIsaka ni yeegairira oMusengwa oku lwa mukaliwe oyo. Era oMusengwa nʼairamu okusabakwe, awo oLabbeeka nʼasuna ekida.
GEN 25:22 Ekida kyabbaire kyʼabaana balongo, neye ni babba nʼokayaani omu kidaakye. OLabbeeka nʼakoba ati, “Lwaki ekintu ekiti kiri kumbangaku?” Kale awo nʼayaba ni yeebuulyaku oMusengwa.
GEN 25:23 OMusengwa nʼamukoba ati, “Abaana ababiri abali omu kidaakyo balibba bazeiza bʼamawanga mabiri. Era abantu ababiri abali omu kidaakyo balyawukana. Omuntu omoiza yalibba wʼamaani okukiraku ogondi, era omukulu yaliweereryanga omutomuto.”
GEN 25:24 Awo enakugye egyʼokubyala ni gituuka, era nʼabyala balongo nga baisuka.
GEN 25:25 Era omubere ni bamubyala nga mutukuliki, era ngʼolususulwe luliku ebyoya ooti bbulangiti owʼebyoya. Kale omwana oyo ni bamuwa eriina bati, Esawu.
GEN 25:26 Awo nʼowokubiri yena ni bamubyala era nʼawuluka ngʼengaloye ekwaite ekitindiro kyʼEsawu, kale ni bamuwa eriina bati, Yaakobbo. Atyanu oLabbeeka yabyaire abalongo abo ngʼoIsaka wʼemyanka 60.
GEN 25:27 Awo abaisuka ni bakula, era Esawu nʼasuuka muyiigi omukugu, omusaiza anyumirwa ebyʼomu kigona. Iye oYaakobbo nʼabba musaiza muwombeeki, era nʼabbanga ika mu weema.
GEN 25:28 Kale oIsaka nʼataka ino Esawu, olwʼokubba yaalyanga oku bisolo Esawu ebiyayiiganga. Neye oLabbeeka nʼataka ino Yaakobbo.
GEN 25:29 Lwabbaire lumo oYaakobbo nʼasumba ekyokulya. Atyanu Esawu nʼazwa omu kigona nʼakanga e ika, ngʼadembere era ngʼenzala emuli bundi.
GEN 25:30 Kale Esawu nʼakoba oYaakobbo ati, “Enzala endi bundi! Ompeeku ekyokulya ekyo ekitukuliikiriri ekyoli kusumba.” Era kagira Esawu bamweta Edomu.
GEN 25:31 OYaakobbo nʼamwiramu ati, “Osooke onsuubize nga wampaamu omugabogwo ogwoli nʼokusuna ngʼomwana omubere.”
GEN 25:32 Awo Esawu nʼamukoba ati, “Aale obone, nze enzala enjita, atyanu ebyomugabo ogwange ngʼomwana omubere byalingasa niki?”
GEN 25:33 OYaakobbo era nʼakoba ati, “Osooke ondayirire nga wampaamu omugabogwo.” Kale Esawu nʼamulayirira, ngʼasuubiza okuwa oYaakobbo omugabogwe ogwali nʼokusuna ngʼomwana omubere.
GEN 25:34 Awo oYaakobbo nʼawaaku Esawu omugaati nʼebyokulya ebisumbe ebyʼenkolimbo. Era Esawu nʼalya ebyokulya, era nʼanywa, nʼasetuka nʼayaba. Kale Esawu atyo niiye obweyalagajaliire omugabogwe oguyabbaire nʼokusuna ngʼomwana omubere.
GEN 26:1 Atyanu enzala nʼegwawo omu kyalo oIsaka e giyabbaire atyama, neye nga tiniiyo eedi eyasookere okugwawo omu biseera bya Ibbulaimu. Kale oIsaka nʼayaba e Gerali eeri Abbimereki okabaka wʼaBafirisuuti.
GEN 26:2 OMusengwa nʼabonekera oIsaka, era nʼamukoba ati, “Tiwaserengeta okwaba e Misiri, otyame mu kyalo ekinakulaga.
GEN 26:3 Otyameku aanu omu kyalo kinu, era naabbanga aamo na iwe, era nakuwanga enkabi. Nakuwa iwe nʼeibyaireryo, eitakali linu lyonalyona. Era natuukirirya ekisuubizo ekinasuubizire oiteewo oIbbulaimu.
GEN 26:4 Nalikuwa eibyaire linene ni libbaamu abantu bangi ooti nkota egiri angulu egitabalika era nalibawa eitakali linu lyonalyona. Era okubitira omwibyaireryo, amawanga gonagona oku kyalo mwegalisunira enkabi.
GEN 26:5 Ekyo kityo olwʼokubba oIbbulaimu yangonderanga, era yakwatanga amateeka gange gonagona nʼebiragiro byange.”
GEN 26:6 Kale oIsaka nʼatyama e Gerali.
GEN 26:7 Awo abasaiza baayo owebamubwirye ebikwata oku mukaliwe, yakobere ati mwonyokowe. Yatiire okutumula ati mukaliwe, ngʼaseega ati abasaiza baayo bayinza okumwita ni batwala oLabbeeka omukaliwe, olwʼokubba yabbaire mukali musiipoono.
GEN 26:8 Neye oluzwanyuma ngʼoIsaka atyaime eeyo okumala eibbanga, lumo Abbimereki okabaka wʼaBafirisuuti nʼalengerera omu dinisa ngʼoIsaka agwa oLabbeeka omukaliwe omu kifubba.
GEN 26:9 Kale Abbimereki nʼalagira ni beeta oIsaka, kaisi nʼamukoba ati, “Mazima oLabbeeka mukaliwo. Lwaki wakobere oti mwonyokowo?” OIsaka nʼamwiramu ati, “Olwʼokubba naseegere nti bayinza okunjita era ni bamutwala.”
GEN 26:10 Awo Abbimereki nʼakoba ati, “Niki kinu ekyotukolere? Singa omoiza oku basaiza bange yeegaitire nʼomukaliwo, obbaire otuleetereku omusango.”
GEN 26:11 Kale Abbimereki nʼalabula abantu bonabona abʼomu Gerali ati, “Nabuli eyabitya bundi omusaiza oyo, ooba omukaliwe, mazima nʼamwita.”
GEN 26:12 Awo oIsaka nʼasiga ensigo omu kyalo ekyo, era nʼakungula emirundi 100 mwebyo ebiyasigire omu mwanka ogwo, olwʼokubba oMusengwa yamuwaire enkabi.
GEN 26:13 Era oIsaka ni yeeyongera okugaigawala, paka oweyasuukire musuni ino.
GEN 26:14 Era olwʼokubba yabbaire nʼebiraalo bingi ebyʼente nʼebyʼentaama nʼebyʼembuli, era nʼabaweererya bangi, aBafirisuuti ni bamukwatira engongi.
GEN 26:15 Kale aBafirisuuti ni baliikawo amaluba gonagona, abaweererya ba iteeye oIbbulaimu agebakwire ngʼoIbbulaimu akaali mwomi.
GEN 26:16 Awo Abbimereki nʼakoba oIsaka ati, “Ozwe omu kyalo kyaiswe, olwʼokubba osuukire wʼamaani ino okutukiraku.”
GEN 26:17 Kale oIsaka nʼazwayo, nʼayaba nʼakomeka eweemagye omu kiinamo kyʼe Gerali, era nʼatyama eeyo.
GEN 26:18 OIsaka nʼaigulya amaluba abaweererya ba iteeye oIbbulaimu agebabbaire bakwire, ngʼoIbbulaimu akaali mwomi, era aBafirisuuti agebabbaire baliikirewo ngʼoIbbulaimu amalire okufa. Era oIsaka nʼageeta maliina gananyere gadi, oiteeye ageyagawaire.
GEN 26:19 Oluzwanyuma lwʼekyo abaweererya ba Isaka ni bakuula eiruba omu kiinamo kyʼe Gerali, era ni bavumbulayo ensulo egyʼamaizi amasa.
GEN 26:20 Neye abaliisya abʼe Gerali ni bakayaana nʼabaliisya ba Isaka, ngʼabaliisya bʼe Gerali bakoba bati, “Eiruba linu lyaiswe.” Kale oIsaka nʼayeta eiruba eryo eriina ati, Eseki. Yalyetere atyo olwʼokubba abaliisya abʼe Gerali bakayaanire nʼabaliisyabe.
GEN 26:21 Awo abaweererya ba Isaka ni bakuula eiruba erindi, era lyona ni balikayaanira. Kale oIsaka nʼalyeta eriina ati, Situna.
GEN 26:22 Nʼasenguka nʼayaba omu kifo ekindi, era nʼakuula eiruba erindi. Eryo iryo ni batalikayaanira, era nʼalyeta eriina ati, Lekobbosi era nʼakoba ati, “Atyanu oMusengwa atuwaire eitakali erigalami, era aanu twaba okukulaakulana.”
GEN 26:23 OIsaka nʼazwayo nʼayaba e Bberusebba.
GEN 26:24 OMusengwa nʼamubonekera ekiire ekyo, nʼamukoba ati, “Ninze oKibbumba wa iteewo oIbbulaimu. Tiwaatya, olwʼokubba nze ndi aamo na iwe, nakuwanga enkabi, era nalikuwa eibyaire linene, olwʼendagaano eginakolere nʼomuweererya wange oIbbulaimu.”
GEN 26:25 Kale oIsaka nʼayombeka eeyo ekyoto, era nʼasinza oMusengwa. Nʼakomeka eeyo eweemaye, era abaweereryabe ni bakuulayo eiruba.
GEN 26:26 Lwabbaire lumo okabaka Abbimereki nʼazwa omu Gerali, ngʼali aamo nʼAkuzaasi omukaagwawe oguyeewuulyaku, nʼoFikoli omuduumiri wʼamaje gʼAbbimereki, ni baaba eeri oIsaka.
GEN 26:27 OIsaka nʼababuulya ati, “Lwaki mwizire egyendi ate nga mwancaawire era ni mumbinga omu kyalo kyanywe?”
GEN 26:28 Ni bairamu bati, “Atyanu tumaite kusani ngʼoMusengwa ali na iwe, era tuseega tuti tukole endagaano akatiwo na iswe, era tulayiranganire tuti,
GEN 26:29 iwe tiwatukoleku akabbikabbi, nga swena obwenandi tukukolaku akabbikabbi. Twakubityanga kusani era ni tukuseebula mwidembe. Era atyanu iwe oMusengwa akuwaire enkabi.”
GEN 26:30 Awo oIsaka nʼabasumbira embaga, ni balya era ni banywa.
GEN 26:31 Kale eizo amakeezikeezi, oIsaka nʼokabaka Abbimereki ni bakola ekirayiro. Awo oIsaka nʼabaseebula, era ni beeyabira mwidembe.
GEN 26:32 Oku lunaku olunanyere olwo, abaweererya ba Isaka ni baaba ni bamukobera ebikwata okwiruba eribakwire, ni bamukoba bati, “Tutuukire oku maizi.”
GEN 26:33 Kale oIsaka nʼaliwa eriina bati, Sibba, era eiruba eryo egiriri ekibuga ekiriwo ni bakyeta Bberusebba paka lwatyanu.
GEN 26:34 Esawu oweyabbaire nga wʼemyanka 40, nʼafumbirwa oYudisi omwala wa Bbeeri oMukiiti. Era nʼafumbirwa nʼoBbasemasi omwala wʼEroni yena oMukiiti.
GEN 26:35 Neye ni kinakuwalya oIsaka nʼoLabbeeka ababyaire bʼEsawu.
GEN 27:1 Atyanu oIsaka oweyabbaire ngʼakairiire, era ngʼafiiremu amaiso, nʼatuma ni bamwetera Esawu omwanawe omukulu, kaisi nʼamweta ati, “Mwana wange!” Esawu nʼayetuka ati, “Waitu.”
GEN 27:2 Awo oIsaka nʼamukoba ati, “Owulisisye, atyanu nkairiire, era natira okufa.
GEN 27:3 Kale atyanu, okwate ebintubyo ebyokolesya omu kuyiiga, oyabe omu kigona onjiigire okisolo.
GEN 27:4 Awo kaisi onsumbire enyama eyo eyakaboobo ngʼowentaka, era ogindeetere ndye, kaisi nkusabire enkabi nga nkaali okufa.”
GEN 27:5 Atyanu oLabbeeka yabbaire awulisisya ngʼoIsaka atumula nʼomutaane Esawu. Kale Esawu oweyaabire omu kigona okuyiiga okisolo,
GEN 27:6 oLabbeeka nʼakoba oYaakobbo omwanawe ati, “Owulisisye! Mpuliire oiteewo ngʼakoba omugandawo Esawu ati,
GEN 27:7 ‘Oyabe onjiigire okisolo era omuleete, onsumbire enyama eyʼakaboobo ngʼowentaka, ngirye kaisi nkusabire enkabi omumaiso ga Musengwa nga nkaali okufa.’
GEN 27:8 Kale atyanu mwana wange, ompulisisye nakusani, era okole ebinkukoba.
GEN 27:9 Oyabe omu kiraalo ekyʼembuli, ondeetere embuli entonto ensava ibiri, kaisi, nsumbire oiteewo enyama eyʼakaboobo ngʼowaataka.
GEN 27:10 Era ogimutwalire alye, kaisi akusabire enkabi ngʼakaali okufa.”
GEN 27:11 Neye oYaakobbo nʼakoba omaaye ati, “Omaite ngʼomuganda wange Esawu musaiza ali nʼebyoya oku mubirigwe gwonagwona, neye omubiri ogwange igwo gubulaku ebyoya.
GEN 27:12 Amo obbaabba nʼankwataku, nʼazuula ati mmubbeya, omu ngeri eyo ni neeretaku ekiraami, omukifo kyʼokusuna enkabi.”
GEN 27:13 Omaaye nʼamwiramu ati, “Mwana wange, oleke ekiraami ekyo kibbe ku ninze. Neye okole ekinkukoba, oyabe ondeetere embuli.”
GEN 27:14 Kale nʼayaba omu kiraalo nʼaleetera omaaye embuli ibiri ni bagisala. Kaisi omaaye nʼasumba enyama eyʼakaboobo enyerenyeere oiteeye wa Yaakobbo egyataka.
GEN 27:15 Awo oLabbeeka nʼatoolayo ebizwalo ebyʼEsawu omwanawe omukulu, ebikira obusa ebiyabbaire abisire omu nyumba, nʼabiwa oYaakobbo omwanawe omutomuto nʼabizwala.
GEN 27:16 Era nʼasiba amadiba gʼembuli entonto egyo oku ngalo gya Yaakobbo, nʼokwikoti okwabbaire okubula ebyoya.
GEN 27:17 Era nʼakwatisya omwanawe oYaakobbo omugaati nʼenyama eyʼakaboobo egiyabbaire asumbire.
GEN 27:18 Awo oYaakobbo nʼayaba egiri oiteeye, nʼayeta ati, “Bbaabba!” OIsaka nʼayetuka ati, “Waitu mwana wange. Niiwe onaani?”
GEN 27:19 OYaakobbo nʼakoba oiteeye ati, “Ninze Esawu omwanawo omubere. Nkolere ekyonkobere okukola. Osetuke otyame olyeku enyama eginkusumbiire, kaisi onsabire enkabi.”
GEN 27:20 Neye oIsaka nʼabuulya omutaane ati, “Mwana wange osunire otya okisolo amangu ago?” OYaakobbo nʼamwiramu ati, “OMusengwa iye oKibbumbawo ogwʼoweererya niiye ambeereire okumusuna.”
GEN 27:21 Awo oIsaka nʼakoba oYaakobbo ati, “Oigerere aanu nkukwateku, mwana wange, kaisi mmanye ooba nga dala niiwe omwana wange Esawu ooba bbe.”
GEN 27:22 Kale oYaakobbo nʼaigerera e giri oiteeye oIsaka. OIsaka nʼamukwataku, nʼakoba ati, “Eigono livuga ooti lya Yaakobbo, neye engalo giri ngʼegyʼEsawu!”
GEN 27:23 OIsaka nʼatamutegeera ati dala niiye oYaakobbo, olwʼokubba engalogye gyabbaireku ebyoya ngʼegyʼomugandawe Esawu. Kale nʼasalawo okumusabira enkabi,
GEN 27:24 neye nʼamubuulya tete ati, “Dala niiwe omwana wange Esawu?” OYaakobbo nʼamwiramu ati, “Ninze Esawu.”
GEN 27:25 Awo oIsaka nʼakoba ati, “Mwana wange oigererye enyama egyosumbire ndye kaisi nkusabire enkabi.” Kale oYaakobbo nʼamwigerererya, era nʼalya. Era nʼamuwa nʼenviinyo nʼanywa.
GEN 27:26 Awo oiteeye nʼamukoba ati, “Mwana wange oigerere ongweku omu kifubba!”
GEN 27:27 Kale nʼaigerera, nʼamugwa omu kifubba, oIsaka nʼafunyirya olusu oluli omu bizwalo nʼategeera ati byʼEsawu. Kale nʼamusabira enkabi, nʼakoba ati, “Olusu lwʼomwana wange luli ngʼokufunya okusa okwʼomusiri oMusengwa ogwawaire enkabi.
GEN 27:28 Nsaba nti oKibbumba akugabirirenge oikendi mungi okuzwa omwigulu, era oKibbumba ajimucenge emisirigyo. Era ebiwakungulanga bibbenge bingi nʼenviinyo gibbenge nyingi.
GEN 27:29 Nsaba oKibbumba nti abantu abʼamawanga bakuweeryenge, era bakugonderenge. Ofugenge abantu bʼekikaakyo era nʼabʼolulyolwo bakugonderenge. Nsaba oKibbumba alaamenge nabuli eyakulaamanga, era awenge enkabi abo abakusabiranga enkabi.”
GEN 27:30 Awo oIsaka oweyabbaire nga yankumala okusabira oYaakobbo enkabi, era ngʼoYaakobbo yankuzwa e giri oIsaka oiteeye, Esawu omuganda wa Yaakobbo nʼaira ngʼazwa okuyiiga.
GEN 27:31 Era yena nʼasumba enyama eyʼakaboobo, nʼagitwalira oiteeye. Kaisi nʼakoba oiteeye ati, “Bbaabba, osetuke otyame olyeku enyama eginkusumbiire, kaisi onsabire enkabi.”
GEN 27:32 OIsaka nʼamubuulya ati, “Niiwe onaani?” Nʼairamu ati, “Ninze Esawu omwanawo omubere.”
GEN 27:33 Awo oIsaka nʼatukuta ino, era nʼabuulya ati, “Odi abbaire naani ayiigire nʼandeetera enyama ya kisolo ni ndya, ngʼokaali okwiza, ni mmusabira enkabi? Dala mmusabiire enkabi, era yasigala ngʼaali nagyo.”
GEN 27:34 Esawu oweyawuliire oiteeye ebyakoba, nʼakuukulya ino, nʼakoba oiteeye ati, “Bbaabba, nkwegairiire, zena onsabire enkabi.”
GEN 27:35 Neye oIsaka nʼakoba ati, “Omugandawo aizire nʼambeya, era ni mmusabira niiye enkabi egimbaire nakusabira.”
GEN 27:36 Awo Esawu nʼakoba ati, “Tikyewuunyisya kiti eriinalye niiye oYaakobbo, olwʼokubba gunu mulundi gwokubiri ngʼandyakula. Yantoireku ebyomugabo gwange ngʼomwana omubere, era atyanu ngonu antoireku nʼenkabi gyange!” Awo nʼabuulya oIteeye ati, “Mpaawo kintu ekindi ekyosigairyekuuwo ekyoyezya okunsabira?”
GEN 27:37 OIsaka nʼairamu ati, “Owulisisye, mmusuucirye okubba nga niiye akufuga, era abʼekikaakye bonabona bali nʼokuweereryanga niiye. Era mmusabiire nti ebiyakungulanga byabbanga bingi, nʼenviinyo gyabbanga nyingi. Kale niki ekinakukolera iwe mwana wange?”
GEN 27:38 Era Esawu ni yeeyongera okukungirira oiteeye ati, “Bbaabba, obba nʼenkabi egyʼomulundi gumo gwonkani? Ii bbaabba, onsabireku zena enkabi,” Era Esawu nʼakuukulya.
GEN 27:39 Awo oiteeye nʼamukoba ati, “Aale owulire! E giwatyamanga emisirigyo tigyabbengemu obujimu, era oikendi okuzwa omwigulu tiyatoonyengeyo.
GEN 27:40 Ebyokwebbeesyawo wabisunanga mu kulwana ntalo, era waabbanga muweererya wa mugandawo. Neye obwewalisalawo okumugyemera, yalibba takaali ayezya okukufuga.”
GEN 27:41 Awo Esawu nʼacaawa omugandawe oYaakobbo, olwʼenkabi oiteeye egiyasabiire oYaakobbo. Era Esawu nʼakoba omu mwoyogwe ati, “Obbaabba ngonu yatira okufa era owetwamala olumbe kaisi awo njite omuganda wange oYaakobbo.”
GEN 27:42 Neye owebakobeire oLabbeeka ebyo Esawu omwanawe omubere ebyateesa okukola, nʼatuma omuntu okweta oYaakobbo omwanawe omutomuto, nʼamukoba ati, “Owulisisye, omugandawo ateesa okukwita okwemalaku ekiruyi.
GEN 27:43 Kale atyanu, mwana wange, okole ekinkukoba. Oirukire mangu e wa koizawo oLaabbaani omu kibuga kyʼe Kalani,
GEN 27:44 era obbe naye okumala akaseera, paka omugandawo oweyaliikaikana obusungu,
GEN 27:45 ni yeerabira ekiwamukolere. Olwo kaisi ni ntuma omuntu okukukoba nʼoira e ika. Tintaka okubafiirwa mwembi oku lunaku olumo.”
GEN 27:46 Awo oLabbeeka nʼakoba oIsaka ati, “Obwomi bwange bwazuzwire abakali bʼEsawu aBakiiti! Era oYaakobbo oweyalifumbirwa omukali oMukiiti, wakiri nʼalifa.”
GEN 28:1 Awo oIsaka nʼatuma ni beeta oYaakobbo kaisi oIsaka nʼamusabira enkabi, era nʼamulaabbira ati, “Tofumbirwanga omukali oMukanani.
GEN 28:2 Wazira osetukiremu oyabe e Padanalaamu, omu kisito kya zeizaawo oBbeesweri abyala omaawo, era eeyo osuneyo omoiza oku baala ba koizawo oLaabbaani omufumbirwe.
GEN 28:3 Nsaba nti oKibbumba oWabwezye Bwonabwona akuwe enkabi, era akuwe abaana nʼabaizukulu bangi, era basuuke igwanga erinene eryʼebika ebingi.
GEN 28:4 Era nsaba nti akuwe iwe nʼeibyaireryo enkabi egiyawaire oIbbulaimu. Era osikire eitakali linu eryobbaire otyamamu ngʼomugeni, oKibbumba eriyawaire oIbbulaimu.”
GEN 28:5 Awo oIsaka nʼasindika oYaakobbo e Padanalaamu e wa koizawe oLaabbaani omutaane wa Bbeesweri oMwalameeni.
GEN 28:6 Atyanu Esawu nʼategeera ati oIsaka asabiire oYaakobbo enkabi, era ati amusindikire e Padanalaamu okusunayo omukali. Era nʼategeera ati oIsaka oweyasabiire oYaakobbo enkabi, yamulaabbiire okutafumbirwa omukali oMukanani.
GEN 28:7 Era Esawu nʼategeera ati oYaakobbo yagondeire oiteeye nʼomaaye nʼayaba e Padanalaamu.
GEN 28:8 Atyanu awo nʼategeera ati oiteeye tasiima abakali aBakanani.
GEN 28:9 Kale Esawu nʼayaba e wa Isimairi omutaane wa Ibbulaimu, nʼasunayo omukali ogondi okwongera oku bakali abandi abeyabbaire nabo. Omukali oyo yabbaire mwala wa Isimairi nga bamweta bati, Makalaasi era nga mwonyoko wa Nebbayoosi.
GEN 28:10 Atyanu oYaakobbo oweyazwire omu Bberusebba, nʼasimba omu kibuga e Kalani.
GEN 28:11 Ni wabbaawo ekifo e kiyatuukiremu ngʼeisana ligwa, kale nʼasalawo okugona awo. Era nʼatoola erimo oku mabbaale agʼomu kifo ekyo, nʼalyeigikaku omutwegwe, nʼagalaamirira era nʼagona.
GEN 28:12 Oweyabbaire agonere, nʼaloota ngʼabona amadaala amakomeke okwitakali, empembi yaago nga gatuuka omwigulu, era abamalaika ba Kibbumba nga bali kuniinanga, era nga baniinuka oku madaala nago.
GEN 28:13 Omu kirooto omwo oYaakobbo nʼabona ngʼoMusengwa ayemereire empembi wʼamadaala era ngʼakoba ati, “Ninze oMusengwa, era oKibbumba wa Ibbulaimu ozeizawo, era oKibbumba wa Isaka oiteewo. Eitakali linu eryʼe Kanani eryogalaamiriireku nalirikuwa iwe nʼeibyaireryo.
GEN 28:14 Eibyaireryo lyalibba linene ino, ngʼabantu tibabalika ooti musenye gwʼoku kyalo ogutabalika. Era balisalaanika ni batyama e bugwaisana nʼe buzwaisana, nʼe mambuka nʼe maserengeta. Era amawanga gonagona agʼoku kyalo naligawa enkabi nga mbitira mu niiwe nʼeibyaireryo.
GEN 28:15 Okimanye oti, naabbanga na iwe, era nakukuumanga wonawona e giwaabanga, era nalikwirya okwitakali linu. Tinalikulekawo, era nakukoleranga byonabyona ebinkusuubizire.”
GEN 28:16 Awo oYaakobbo nʼalamuka, nʼakoba omu mwoyogwe ati, “Mbaire timmaite nti oMusengwa ali omu kifo kinu! Neye mazima dala alimu!”
GEN 28:17 Era nʼatya kaisi nʼakoba omu mwoyogwe ati, “Ekifo kinu nga kyʼentiisya! Ekifo kinu mazima niiwo oKibbumba e gyabba, era niigwo omulyango gwʼeigulu!”
GEN 28:18 OYaakobbo nʼasetuka eizo amakeezikeezi, nʼakwata eibbaale eriyeigikireku omutwe, nʼalikoma libbe kiijukizo. Awo nʼalisukaku amafuta gʼomuzaituuni okuliwongayo eeri oKibbumba.
GEN 28:19 Era nʼayeta ekifo ekyo eriina ati Bbeseri. Neye ekibuga ekyo omu kusooka bakyetanga Luuzi.
GEN 28:20 Awo oYaakobbo ni yeeyama eeri oMusengwa ati, “Owoobba waabba aamo na nze, nʼonkuuma omu lugendo lwange lunu, era nʼompa ebyokulya nʼebyokuzwala,
GEN 28:21 ni mpezya okwirayo mwidembe omu kisito kya bbaabba, olwo waabbanga Kibbumba ogunasinzanga.
GEN 28:22 Era eibbaale linu erinkomere okubba ekiijukizo, kyabbanga kifo abantu e gibaizanga okukusinza. Era nakuwanga ekimo ekyʼeikumi oku bintu byonabyona ebiwampanga.”
GEN 29:1 Awo oYaakobbo ni yeeyongerayo nʼolugendolwe, nʼatuuka omu kyalo ekyʼe buzwaisana wʼe Kanani.
GEN 29:2 Era ngʼali eeyo nʼabona eiruba omu kigona amantasuubira. Nʼabonawo ebiraalo bisatu ebyʼentaama nʼembuli, nga bigonere aawo oku mbale wʼeiruba nago, olwʼokubba omwiruba omwo, niimwo omu banywisyanga. Era eiruba eryo lyabbaire lisaanikeku eibbaale erigalami.
GEN 29:3 Ebiraalo byonabyona owebyakumbaananga aawo, abaliisya baabyo batoolangaku eibbaale eryo, ni banywisya entaama nʼembuli, kaisi ni bairyaku eibbaale nago okusaanikira okwiruba.
GEN 29:4 Awo oYaakobbo nʼabuulya abaliisya bʼebiraalo nago ati, “Bainange, muzwera yaina?” Ni bamwiramu bati, “Tuzwera Kalani.”
GEN 29:5 Era nʼababuulya ati, “Mumaite omusaiza ogubeeta oLaabbaani omwizukulu wa Nakoli?” Ni bamwiramu bati, “Tumumaite.”
GEN 29:6 Kaisi nʼababuulya ati, “Aliyo musa?” Ni bamwiramu bati, “Aliyo musa, era obone eedi omwalawe oLaakeeri ngodi aiza nʼentaama nʼembuli.”
GEN 29:7 OYaakobbo nʼakoba ati, “Ngonu bukaali musana, era ekiseera ekyokukanja ebyayo e ika kikaali okutuuka. Lwaki timubinywisya, era ni mubiiryayo okubiriisya.”
GEN 29:8 Ni bairamu bati, “Titwezya okukola ekyo okutoolaku ngʼebiraalo byonabyona bimalire okukumbaana aanu. Kaisi awo ni tutoolaku eibbaale okusaanukula eiruba, era ni tunywisya entaama nʼembuli.”
GEN 29:9 OYaakobbo yabbaire akaali atumula nabo, oLaakeeri nʼatuuka nʼentaama nʼembuli gya iteeye, olwʼokubba niiye eyagiriisyanga.
GEN 29:10 OYaakobbo oweyaboine oLaakeeri omwala wa koizawe oLaabbaani aamo nʼentaama gya Laabbaani, nʼayaba nʼatoolaku eibbaale okusaanukula eiruba, nʼanywisya entaama nʼembuli gya Laabbaani okoizawe.
GEN 29:11 Awo nʼagwa oLaakeeri omu kifubba, era nʼakunga.
GEN 29:12 OYaakobbo nʼakobera oLaakeeri ati, “Ndi nʼolulyo nʼoiteewo, era ndi mwana wa Labbeeka oisengawo.” Kale oLaakeeri nʼairuka nʼayaba nʼakobera oiteeye.
GEN 29:13 Awo oLaabbaani oweyawuliire ati oYaakobbo omwana wa mwonyokowe aizire, nʼayanguwa okwaba okumusangaana. Nʼamugwa omu kifubba, nʼamwaniriza omu kisitokye. Awo oYaakobbo nʼakobera oLaabbaani byonabyona ebimufaaku.
GEN 29:14 Kaisi oLaabbaani nʼamukoba ati, “Mazima dala tuli baluganda, era tuli bʼolulyo lumo.” Awo oluzwanyuma ngʼoYaakobbo amalire e wa Laabbaani omweri gumo,
GEN 29:15 oLaabbaani nʼakoba oYaakobbo ati, “Tiwampeereryenge bwereere newankubbaire tuli bʼolulyo lumo. Onkobere, otaka nkusasulenge kyenkana kitya?”
GEN 29:16 Atyanu oLaabbaani yabbaire nʼabaalabe babiri, omukulu nga niiye oLeeya, omutomuto nga niiye oLaakeeri.
GEN 29:17 Amaiso ga Leeya gabbaire gasangaalya, neye oLaakeeri yabbaire musiipoono, era amaisoge nga gasikiriza.
GEN 29:18 OYaakobbo nʼataka oLaakeeri, nʼolwekyo nʼakoba oLaabbaani ati, “Nakukolera okumala emyanka musanvu ompeemu omwalawo oLaakeeri.”
GEN 29:19 OLaabbaani nʼairamu ati, “Okumukuwa iwe okumufumbirwa kikiraku okumufumbirisya omusaiza ogondi. Kale okole ngʼowookobere.”
GEN 29:20 OYaakobbo nʼakola emyanka musanvu okusuna oLaakeeri, era ni gimubonekera ngʼenaku entono, olwʼokubba yabbaire ataka ino oLaakeeri.
GEN 29:21 Awo emyanka omusanvu owegyawoireku, oYaakobbo nʼakoba oLaabbaani ati, “Emyanka omusanvu giwoireyo kale ompe omukali wange tukole obufumbo.”
GEN 29:22 Kale oLaabbaani nʼakola embaga yʼobugole era nʼayaniriza abantu bonabona ababbaire abatyami bʼomu kitundu ekyo.
GEN 29:23 Neye owekwairugaire, omukifo kya Laakeeri, oLaabbaani nʼakwata Leeya okuwa oYaakobbo, era oYaakobbo ni yeegaita naye.
GEN 29:24 Ebyo nga bikaali okubbaawo, oLaabbaani yabbaire amalire okukwata omugalamawe omukali oZirupa ngʼamuwaire oLeeya okubba omugalamawe.
GEN 29:25 Awo eizo waaku amakeezi, oYaakobbo nʼamanyica ati yeegaitire nʼoLeeya. Kale nʼakoba oLaabbaani ati, “Niki kinu ekiwankolere? Nze nkukoleire iwe kumpa Laakeeri. Neye lwaki ombeyere?”
GEN 29:26 OLaabbaani nʼairamu ati, “Timpisa yaiswe omu kyalo kinu okufumbirisya omwala omutomuto ngʼomukulu waaku akaali okufumbirwa.
GEN 29:27 Osooke omaleku enaku omusanvu egyʼekigole nʼoLeeya, kaisi nkuwe oLaakeeri yena omufumbirwe. Neye waabba nʼokunkolera okumala emyanka egindi musanvu.”
GEN 29:28 Kale oYaakobbo nʼaikirirya, era enaku omusanvu egyʼekigole nʼoLeeya owegyawoireku, oLaabbaani nʼamuwa oLaakeeri yena okubba omukaliwe.
GEN 29:29 Era oLaabbaani nʼakwata omugalamawe omukali oBbirika nʼawa omwalawe oLaakeeri, okubba mugalamawe.
GEN 29:30 OYaakobbo ni yeegaita nʼoLaakeeri yena, era nʼataka oLaakeeri okukiraku ngʼowaataka oLeeya. Era nʼakolera oLaabbaani okumala emyanka egindi omusanvu.
GEN 29:31 Awo oMusengwa oweyaboine ngʼoYaakobbo tataka ino oLeeya ngʼowaataka oLaakeeri, nʼawa oLeeya olubyalo, neye oLaakeeri nʼabba ngʼabulaku omwana.
GEN 29:32 OLeeya nʼabba kida, nʼabyala omwana mwisuka. Era oLeeya nʼakoba ati, “OMusengwa aboine okugada kwange, era atyanu oibawange yantaka.” Kale oLeeya nʼawa omwana eriina ati, Lubbeeni.
GEN 29:33 Era oLeeya nʼabba kida tete, nʼabyala omwana mwisuka era oLeeya nʼakoba ati, “OMusengwa abuliire ati ndi munobe kagira ampaire omwana onu yena.” Kale oLeeya nʼawa omwana oyo eriina ati, Simyoni.
GEN 29:34 Era nʼabba kida tete, nʼabyala omwana mwisuka, era oLeeya nʼakoba ati, “Omulundi gunu oibawange yaneekwataku ino, olwʼokubba mbyaire naye abaana abaisuka basatu.” Kale oLeeya nʼawa omwana eriina ati, Leevi.
GEN 29:35 Era oLeeya nʼabba kida tete, nʼabyala omwana mwisuka. Era nʼakoba ati, “Omulundi gunu nawuuja oMusengwa.” Kale oLeeya nʼawa omwana eriina ati, Yuda. Era nʼalekeraawo okubyala.
GEN 30:1 Atyanu oLaakeeri oweyaboine nga talikubyala nʼoYaakobbo abaana, nʼakwatira omugandawe engongi, kale nʼakoba oYaakobbo ati, “Ombyalemu abaana, obanga bbe wakiri nfe!”
GEN 30:2 OYaakobbo nʼasunguwalira oLaakeeri era nʼamukoba ati, “Oseega oti ninze oKibbumba akwimire olubyalo?”
GEN 30:3 Awo oLaakeeri nʼakoba ati, “OBbirika omukali omugalama wange ngonu, weegaite naye, ambyalireku abaana, era okubitira mwiye zena nsune eibyaire.”
GEN 30:4 Kale nʼamuwa oBbirika omukali omugalamawe, abbe mukaliwe. Era oYaakobbo ni yeegaita nʼoBbirika,
GEN 30:5 era oBbirika nʼabba kida era nʼabyalira oYaakobbo omwana omwisuka.
GEN 30:6 OLaakeeri nʼakoba ati, “OKibbumba antoireku omusango, era awuliire okusaba kwange, nʼampa omwana omwisuka.” Kale oLaakeeri nʼamuwa eriina ati, Daani.
GEN 30:7 Awo oBbirika omukali omugalama owa Laakeeri, nʼabba kida tete, era nʼabyalira oYaakobbo omwana omwisuka owokubiri.
GEN 30:8 Awo oLaakeeri nʼakoba ati, “Mbaire nʼekinakoolo ekyamaani nʼomuganda wange era mpangwire.” Kale oLaakeeri nʼawa omwana eriina ati Nafutaali.
GEN 30:9 OLeeya oweyaboine ngʼayemereiryemu okubyala, yena nʼatoola oZirupa omukali omugalamawe, nʼamuwa oYaakobbo abbe mukaliwe.
GEN 30:10 OZirupa nʼabyala nʼoYaakobbo omwana mwisuka.
GEN 30:11 Awo oLeeya nʼakoba ati, “Mbaire wʼenkabi!” Kale oLeeya nʼawa omwana eriina ati, Gaadi.
GEN 30:12 OZirupa nʼabyala nʼoYaakobbo omwana omwisuka owokubiri.
GEN 30:13 Awo oLeeya nʼakoba ati, “Ndi musangaali, era atyanu abakali banjeta musangaali.” Kale oLeeya nʼawa omwana eriina ati, Aseri.
GEN 30:14 Omu biseera ebyʼeikesa lyʼengaano, oLubbeeni nʼayaba omu musiri, nʼayajiryayo ebimera ebibeeta mandulake, nʼabireetera oLeeya omaaye. Awo oLaakeeri nʼakoba oLeeya ati, “Nkwegairiire, ompeeku omandulake wʼomutaanewo.”
GEN 30:15 Neye oLeeya nʼamwiramu ati, “Okuntoolaku oibawange tikimala? Atyanu otaka okuntoolaku nʼomandulake wʼomutaane wange yena?” OLaakeeri nʼamukoba ati, “Singa wampa omandulake wʼomutaanewo, naikirirya oYaakobbo ni yeegaita na iwe ekiire kinu okukusasulamu omandulake wʼomutaanewo.”
GEN 30:16 Kale oYaakobbo oweyabbaire azwa omu musiri eigulo, oLeeya nʼawuluka okumusangaana, nʼamukoba ati, “Olwatyanu oli nʼokugona mwange, olwʼokubba mpaire oLaakeeri ebimera bya mutaane wange ebibeeta omandulake, okukwikirirya okwegaita na nze.” Kale ni yeegaita naye ekiire ekyo.
GEN 30:17 OKibbumba nʼairamu okusaba kwa Leeya. OLeeya nʼabba kida, era nʼabyalira oYaakobbo omwana omwisuka owokutaanu.
GEN 30:18 Awo oLeeya nʼakoba ati, “OKibbumba ampaire empeera olwʼokubba nawaire oibawange omukali omugalama wange.” Kale oLeeya nʼawa omwana eriina ati, Isakaali.
GEN 30:19 OLeeya nʼabba kida tete, nʼabyalira oYaakobbo omwana omwisuka owomukaaga.
GEN 30:20 OLeeya nʼakoba ati, “OKibbumba ampaire ekirabo ekisa. Atyanu oibawange yambitya kusani ngʼampa ekitiisya, olwʼokubba mbyaire naye abaana abaisuka mukaaga.” Kale oLeeya nʼawa omwana oyo eriina ati, Zebbulooni.
GEN 30:21 Oluzwanyuma nʼabyala omwana omwala, era nʼamuwa eriina ati, Dina.
GEN 30:22 Awo oKibbumba nʼaseega oku Laakeeri. Era oKibbumba nʼairamu okusaba kwa Laakeeri nʼamuwa olubyalo.
GEN 30:23 OLaakeeri nʼabba kida, nʼabyala omwana mwisuka, era oLaakeeri nʼakoba ati, “OKibbumba antoireku okuswala nʼampa omwana.”
GEN 30:24 Kale oLaakeeri nʼawa omwana oyo eriina ati, Yusufu era nʼakoba ati, “Musengwa onnyongere omwana ogondi omwisuka.”
GEN 30:25 Awo oluzwanyuma oLaakeeri ngʼamalire okubyala oYusufu, oYaakobbo nʼakoba oLaabbaani ati, “Onseebule nkange e ika omu kyalo kyʼe waiswe.
GEN 30:26 Era oganye njabe nʼabakali bange nʼabaana bange, olwʼokubba mbasunire kubitira mu kukukolera mirimo. Dala iwe omaite ngʼowenkukoleire emirimo kusani.”
GEN 30:27 Neye oLaabbaani nʼamukoba ati, “Oleke ntumule kinu. Nvumbwire okubitira omu kulagula nti oMusengwa ampaire enkabi kubitira mu niiwe.
GEN 30:28 Otaka nkusasule kyenkana kitya? Onkobere era nakusasula.”
GEN 30:29 OYaakobbo nʼamwiramu ati, “Iwe onanyere omaite emirimo eginkukoleire, era nʼebisolobyo ngʼowebyeyongeire obungi, nga ninze mbirabirira.
GEN 30:30 Wabbaire nʼebisolo bitono nga nkaali okwiza, neye atyanu byeyongeire obungi, era oMusengwa akuwaire enkabi okubitira mu buli kinkolere kyonakyona. Neye atyanu nalisuna di ekiseera zena okukola ebintu ebigasa ekisito ekyange?”
GEN 30:31 OLaabbaani nʼabuulya ati, “Nakusasula kyenkana kitya?” OYaakobbo nʼairamu ati, “Tiwansasula empeera. Neye neeyongera okulabirira ebyayobyo, singa wankolera kinu.
GEN 30:32 Onganye mbite omu biraalobyo byonabyona olwatyanu, nga njaba ntoolamu nabuli ntaama omwirugazu era nabuli mbuli owa mabalabala ooba onasusi. Era egyo niigyo egyabba empeera yange.
GEN 30:33 Era walimanya ooba nga mbaire wʼamazima. Owewaliiza okukebera empeera yange, singa nalibba nʼombuli yenayena atali wa mabalabala ooba onasusi, ooba ontaama atali mwirugazu walimanya oti oyo njibbire wuwo.”
GEN 30:34 OLaabbaani nʼairamu ati, “Njikiriirye kale oleke kibbe kityo ngʼowookobere.”
GEN 30:35 Neye oku lunaku olwo, oLaabbaani nʼatoolamu embuli empanya egya mabalabala nʼenasusi, nʼembuli enkali gyonagyona enasusi nga giriku amabala ameeru, era nʼentaama gyonagyona enjirugazu. Era nʼagikwatisya abataanebe okugirabirira.
GEN 30:36 Awo oLaabbaani nʼabaanabe ni baaba nagyo ni batambula olugendo lwʼenaku isatu kaisi babbe yala ino okuzwa e giri oYaakobbo. OYaakobbo ni yeeyongera okulabirira ebyayo bya Laabbaani ebyasigairewo.
GEN 30:37 Awo oYaakobbo nʼakwata ebisaga ebibisi ebyʼomusaale ogubeeta populaali nʼebisaga ebibisi ebyʼomusaale ogubeeta alumondi nʼebyʼogundi ogubeeta omupulaane nʼabikuujuulyaku ebikuta ebimo, ni bibonekaku emyalaala emyeru.
GEN 30:38 Ebisaale ebyo ebyakuujwiryeku ebikuta ebimo okubonecaaku emyalaala, nʼabikomeka omu bintu ebyayo omu binywera amaizi, olwʼokubba ebyayo byawakanga owebyabanga okunywa amaizi omu bintu ebyo.
GEN 30:39 Kale owebyawakanga nga biringiriire ebisaale ebyo, nga bibyala abaana abawoolere, nʼabamabalabala nʼabanasusi.
GEN 30:40 Awo oYaakobbo nʼatoolyamu abaana abo abʼebyayo nʼabaawula. Neye ebisigairewo owebyabbanga biwaka nʼabiringiriryanga ebyʼebiwoolere nʼebyayo ebiirugazu ebya Laabbaani, awo ni gibyalanga abaana abawoolere nʼabamabalabala. Era omu ngeri eyo ebisolobye ni byeyongeranga obungi era nʼabyawulanga oku bya Laabbaani.
GEN 30:41 Awo ebyayo bidi ebijimu owebyabbanga biwaka, oYaakobbo yakomekanga ebisaale bidi ebiyakuujwirye, omu bintu bidi ebiri omumaiso gʼebyayo, kaisi biwakire ebisaale bidi egibiri.
GEN 30:42 Neye ebyayo owebyabbanga tibijimu, tiyateekangawo ebisaale ebyo. Nʼolwekyo ebyayo ebitali bijimu niibyo ebyabbanga ebya Laabbaani, kaisi ebijimu ni bibbanga bya Yaakobbo.
GEN 30:43 Era omu ngeri eyo oYaakobbo nʼasuuka musuni ino nʼabba nʼebyayo bingi. Era nʼabba nʼabagalama abasaiza nʼabakali, nʼengamira, nʼempunda.
GEN 31:1 Awo oYaakobbo nʼawulira ati abataane ba Laabbaani bakoba bati, “OYaakobbo atwaire ebintu byonabyona ebyabbaire ebya itewaiswe, era obusunibwe bwonabwona buzwire mu bintu ebyabbaire ebya itewaiswe.”
GEN 31:2 Era oYaakobbo nʼabona ngʼoLaabbaani takaali amuseegaku kusani ngʼoweyakolanga eira.
GEN 31:3 Awo oMusengwa nʼakoba oYaakobbo ati, “Okange omu kyalo kyʼe waanywe era eeri abʼekikaakyo, era naabbanga na iwe.”
GEN 31:4 Kale oYaakobbo nʼatuma ni beeta oLaakeeri nʼoLeeya ni baaba okumusangaana omu kiriisiryo e giri ebyayobye.
GEN 31:5 Awo nʼabakoba ati, “Mboine ngʼoitewaanywe takaali anseegaku kusani ngʼoweyakolanga eira, neye oKibbumba wa bbaabba ali aamo na nze.
GEN 31:6 Mumaite muti nkoleire oitewaanywe nʼamaani gange gonagona.
GEN 31:7 Neye oitewaanywe nʼandebalebania, era nʼacuusacuusa empeera yange emirundi nʼemirundi, cooka oKibbumba nʼandi nʼamuganya okunkolaku akabbikabbi.
GEN 31:8 Nabuli oweyakobanga ati, ‘Ebyayo ebyamabalabala niibyo ebyabba empeerayo,’ ebyayo byonabyona ni bibyala byʼamabalabala. Era nabuli oweyakobanga ati, ‘Ebyayo ebinasusi niibyo ebyabba empeerayo,’ ebyayo byonabyona ni bibyala biidi ebinasusi.
GEN 31:9 Kale omu ngeri eyo oKibbumba nʼatoola okwitewaanywe ebyayo nʼabimpa ninze.”
GEN 31:10 Awo oYaakobbo ni yeeyongera ati, “Omu biseera byʼebyayo okuwaka nalootere, ngʼembuli empanya egiwakisirye ekiraalo, gibbaire gya mabalabala nʼenasusi.
GEN 31:11 Omalaika wa Kibbumba nʼanjeta omu kirooto ati, ‘Yaakobbo!’ Ni njetuka nti, ‘Waitu!’
GEN 31:12 Kaisi nʼankoba ati, ‘Osiirye amaisogo obone. Empanya gyonagyona egiwakisirye ekiraalo egimo gya mabalabala nʼegindi nasusi. Ekyo kityo olwʼokubba mboine byonabyona oLaabbaani ebyakukola.
GEN 31:13 Ninze oKibbumba eyakubonekeire e Bbeseri, eeyo e giwasukiire amafuta gʼomuzaituuni okwibbaale ngʼekiijukizo, okuliwongayo eeri oKibbumba, era e giweeyamiire egyendi. Atyanu osetuke okange omu kyalo egibakubyala.’ ”
GEN 31:14 Awo oLaakeeri nʼoLeeya ni bamwiramu bati, “Titukaali tuli nʼomugabo ooba obusika omu kisito kya itewaiswe.
GEN 31:15 Era atyanu atubitya ooti tuli banamawanga. Yatutundire, era nʼemaali egibatukweire agiriire nʼagimalawo.
GEN 31:16 Obusuni bwonabwona oKibbumba obwatoire okwitewaiswe niibwo obwaiswe, era niibwo obwa baana baiswe. Kale atyanu okole kyonakyona oKibbumba ekyakukobere.”
GEN 31:17 Awo oYaakobbo nʼasetuka, nʼaniinisya abaanabe nʼabakalibe oku ngamira.
GEN 31:18 Era nʼatwala nʼebyayobye byonabyona nʼebintubye byonabyona ebiyabbaire asunire omu Padanalaamu, nʼasimbuka okukanga e giri oIsaka oiteeye, omu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 31:19 Omu kiseera ekibasimbukiiremu, oLaabbaani yabbaire ayabire kusalaku ntaamagye byoya. Kale oLaakeeri nʼakolesya enkabi egyo okwibba ebifaananyi bya iteeye ebyasinza.
GEN 31:20 Era oYaakobbo ni basodoka-busodoki ngʼoLaabbaani oMwalameeni tamaite, olwʼokubba oYaakobbo tiyamukobeire ngʼayaba.
GEN 31:21 Batyo ni basodoka nʼebyabwe byonabyona, era ni bambuka omwiga Ewufulaate, ni basimba omu Gireyaadi ekyalo ekyʼensozisozi.
GEN 31:22 Awo oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu, ni bakobera oLaabbaani bati oYaakobbo yairukire.
GEN 31:23 Kale oLaabbaani nʼakwata abantu abeyabbaire nabo, ni baaba bayiiga oYaakobbo okumala enaku musanvu, era ni bamwaja mu Gireyaadi ekyalo ekyʼensozisozi.
GEN 31:24 Neye oKibbumba yabbaire atumwire nʼoLaabbaani oMwalameeni ngʼamulabula ati, “Weegendereze okutakoba oYaakobbo ebibono ebimutiisyatiisya omu ngeri yonayona.”
GEN 31:25 Awo oLaabbaani nʼatuuka oku Yaakobbo era nʼamwajirya ngʼakomekere eweemaye omu kyalo ekyʼensozisozi ekyʼe Gireyaadi. Era nʼoLaabbaani nʼabantu abeyabbaire nabo bona ni bakomeka eeyo eweema egyabwe.
GEN 31:26 Awo oLaabbaani nʼakoba oYaakobbo ati, “Niki ekyo ekiwakolere? Lwaki wasodokere nʼabaala bange ooti-so obawambire mu lutalo?
GEN 31:27 Lwaki wansodokereku? Lwaki tiwankobeire ngʼoyaba kaisi ni nkuseebula omwisangaalo nga twemba tukubba obugoma nʼotongoli?
GEN 31:28 Tiwanganyire kadi nʼokugwaku abaizukulu bange nʼabaala bange omu bifubba okubaseebula! Wakolere kya busirusiru.
GEN 31:29 Era ndi nʼobwezye okubakola akabbikabbi. Neye oKibbumba wa iteewo yandabwire omu kirooto obwire obutakolesya ebibono ebikutiisyatiisya omu ngeri yonayona.
GEN 31:30 Atyanu nkitegeire lwaki watakire ino okukanga e wa iteewo. Neye lwaki waibbire ebifaananyi byange ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba bange?”
GEN 31:31 Awo oYaakobbo nʼairamu oLaabbaani ati, “Nasodokere olwʼokubba natiire, era naseegere nti wantoolaku abaalabo nʼempaka.
GEN 31:32 Neye oguwaajirya nʼebifaananyi byʼabakibbumbabo, bamwite. Aanu omumaiso gʼabantu baiswe, otoolemu nabuli ekindi nakyo nga kikyo okitwale.” Cooka oYaakobbo yabbaire tamaite ati oLaakeeri yaibbire ebifaananyi ebyʼokusinza nago.
GEN 31:33 Kale oLaabbaani nʼaingira okwaza omu weema ya Yaakobbo, nʼomu weema ya Leeya, nʼomu weema yʼabagalama ababiri abakali, neye nandi nʼabona ebifaananyibye nago ebyʼokusinza. Era omu kusembayo nʼaingira omu ya Laakeeri.
GEN 31:34 Cooka oLaakeeri yabbaire atwaire ebifaananyi ebyo ngʼabibisire omu kisawo ekibateekamu ebintu oku ngamira era ngʼabityaimeku. Era oLaabbaani nʼayaza eweema ya Laakeeri yonayona, neye era nandi nʼabona.
GEN 31:35 Awo oLaakeeri nʼakoba oiteeye ati, “Bbaabba, nkusaba nti tiwasunguwala okubona nga tinjemereire okukuwa ekitiisya, olwʼokubba ndi munsonga gyʼekikali.” Era oLaabbaani nʼanoonia, neye era nandi nʼabona ebifaananyibye ebyo.
GEN 31:36 Awo oYaakobbo nʼasunguwala, nʼakaabukira oLaabbaani ati, “Nsoberye niki? Nkolere kikoleki ekibbikibbi ekigira nʼonjiiga otyo?
GEN 31:37 Aale ngoyo oyazire ebintu byange byonabyona, niki ekikyo ekyoboinemu? Owoobba ngʼoboinemu, okiteeke aanu omumaiso gʼabantu baiswe kaisi batusalirewo oku babiri kwiswe naani omutuuce.”
GEN 31:38 Awo oYaakobbo ni yeeyongera ati, “Omu myanka egyo aabiri egimbaire na iwe, entaamagyo nʼembuligyo tigisumulangaku, era tindyangaku ontaama omusaiza owʼomu kiraalokyo.
GEN 31:39 Okisolo oweyaitanga ontaamawo ooba ombuliwo, nga ninze njiryawo. Era mazima dala obbaire ngʼombanza okwiryawo nabuli ntaamawo, ooba ombuliwo okisolo ogwabba aliire omusana ooba obwire.
GEN 31:40 Mbaire nga nkaanya eisana era nga nkaanya empewo eyʼobwire nga nʼendoolo tigiiza.
GEN 31:41 Embeera ebbaire etyo okumala emyanka aabiri egimbaire omu kisitokyo. Nakukoleire emyanka ikumi nʼeena nga mpakasa abaalabo ababiri, era ni ngaitaku egindi mukaaga nga wansasula ntaama nʼembuli, neye iwe nʼocuusacuusa empeera yange emirundi nʼemirundi.
GEN 31:42 Singa oKibbumba wa zeiza oIbbulaimu nʼoIsaka obbaabba, tabbairenge aamo na nze, mazima wandibbaire ngʼonseebula nga mbula kantu. Neye oKibbumba aboine okugada kwange okwo nʼokutegana kwange okwo, nʼakusalira omusango omu kiire ekibitire.”
GEN 31:43 Awo oLaabbaani nʼairamu oYaakobbo ati, “Abaala abo, baala bange, era nʼabaana baabwe, bange, era nʼebyayo ebyo byange. Era nʼebintu byonabyona ebyobona aanu byange. Neye timpezya okukuuma abaala bange abo nʼabaana baabwe.
GEN 31:44 Kale atyanu, tukole endagaano nze na iwe, ebbe bujulizi akatiwo na nze.”
GEN 31:45 Awo oYaakobbo nʼatoola eibbaale nʼalikoma okubba ekiijukizo.
GEN 31:46 Era nʼakoba abantu abeyabbaire nabo ati, “Mukumbaanie amabbaale.” Era ni batoola amabbaale ni bagabbiirya ekibbiiryo. Kaisi awo abantu oYaakobbo nʼoLaabbaani abebabbaire nabo ni baliira aawo ebyokulya okumpi nʼekibbiiryo nago.
GEN 31:47 Era oLaabbaani nʼawa ekibbiiryo nago eriina ati, Yegali Sakaduta, kaisi oYaakobbo iye nʼakiwa eriina ati, Galeedi.
GEN 31:48 Era oLaabbaani nʼakoba ati, “Ekibbiiryo kinu kiijukizo kyʼendagaano akatiwo na nze olwatyanu.” Kagira bakiwaire eriina bati, Galeedi
GEN 31:49 era bati, Mizupa, olwʼokubba oLaabbaani yakobere ati, “OMusengwa alamulenge akatiwo na nze owetwabba nga titukaali tubonangana.
GEN 31:50 Owewagadyanga abaala bange, ooba owewalifumbirwa abakali abandi, waire nga tinalikimanya, oyebukiryanga oti oKibbumba iye mujulizi akatiwo na nze.”
GEN 31:51 Awo oLaabbaani nʼakoba oYaakobbo ati, “Obone ekibbiiryo kinu ekyʼamabbaale nʼeibbaale linu erikome ngʼekiijukizo kyʼendagaano akatiwo na nze.
GEN 31:52 Ekibbiiryo kinu nʼeibbaale linu erikome byabbanga kiijukizo kyʼendagaano yaiswe. Era endagaano eyo ngʼekoba eti, tinalitambuka ekibbiiryo kinu okukulumba okukukola akabbikabbi. Era wena tiwalitambuka ekibbiiryo kinu nʼeibbaale eryo nʼonnumba okwange okunkola akabbikabbi.
GEN 31:53 Nsaba nti oKibbumba wa Ibbulaimu era oKibbumba wa Nakoli, era oKibbumba wa itewaabwe, alamulenge akatiwo na nze.” Kale oYaakobbo nʼalayira oKibbumba wa iteeye oIsaka, ati yakuumanga endagaano eyo.
GEN 31:54 Awo oYaakobbo nʼawa oKibbumba esadaaka nga bali eeyo omu kyalo kyʼensozisozi, era nʼayaniriza abantu bonabona ababbairewo oku kiinulo. Owebamalire okulya, ni bagona eeyo ekiire ekyo.
GEN 31:55 Eizo amakeezikeezi oLaabbaani nʼalamuka, era nʼagwa abaizukulube nʼabaalabe omu bifubba era nʼabasabira enkabi. Awo nʼasimbuka okukanga e wuwe.
GEN 32:1 Awo oYaakobbo ni yeeyongerayo omu lugendolwe, abamalaika ba Kibbumba ni bamusangaana.
GEN 32:2 OYaakobbo oweyababoine, nʼakoba ati, “Ganu niigo amaje ga Kibbumba.” Nʼawa ekifo ekyo eriina ati, Makanaimu.
GEN 32:3 Awo oYaakobbo nʼatuma abakwenda bamwesooke eeri Esawu omugandawe eyabbaire omutyami wʼomu nsozi egibeeta Seiri, omu kyalo ekibeeta Edomu.
GEN 32:4 Nʼabatuma ati, “Mukobe omusengwa wange Esawu muti, ‘OYaakobbo omuweereryawo nenca abbanga wa Laabbaani, era abbaire niiyo paka atyanu.
GEN 32:5 Era ali nʼente nʼempunda nʼebiraalo byʼentaama nʼembuli, era nʼabagalama abasaiza nʼabakali. Era ali kukusindikira obukwenda iwe omusengwawe, kaisi omukwatire ekisa.’ ”
GEN 32:6 Abakwenda owebazwire e giri Esawu, ni bakanga e giri oYaakobbo ni bamukoba bati, “Twabire eeri omugandawo Esawu, era ali kwiza nʼabasaiza 400 okukusangaana.”
GEN 32:7 Awo oYaakobbo nʼatya ino, ni yeeraliikirira. Kale nʼagawulamu abantu abeyabbaire nabo ebibbubbu bibiri. Era nʼagawulamu nʼekiraalo kyʼentaama, nʼekyʼembuli, nʼekyʼente, nʼekyʼengamira ebibbubbu bibiri bibiri.
GEN 32:8 Yakolere atyo ngʼaseega ati, “Singa Esawu yalumbaku ekibbubbu ekimo nʼakikubba, ekibbubbu ekindi amo ni kiwunuka.”
GEN 32:9 Awo oYaakobbo nʼasaba ati, “Oo, Kibbumba wa zeiza wange oIbbulaimu, era oKibbumba wa bbaabba oIsaka. Oo, Musengwa Kibbumba iwe owankobere oti nkange omu kyalo kyʼe waiswe era e giri abʼekika kyange, wansuubizire oti wampanga enkabi era waabbanga na nze.
GEN 32:10 Tinsaanira okunkwatira ekisa ekyo kyonakyona ekiwankwatiire era nʼobwesigwa bwonabwona obuwandagire nze omuweereryawo. Owenayambukiire omwiga oYoludaani, nabbaire nʼomukoomero gwonkani. Neye atyanu njirire nga ndi nʼebibbubbu bibiri ebyʼabantu era nʼebibbubbu bibiri bibiri ebyʼebisolo ebyʼenjawulo.
GEN 32:11 Kibbumba nkusaba ondamye omuganda wange Esawu olwʼokubba mmutya, ademba nʼaiza nʼatwita swenaswena, nʼabakali nʼabaana.
GEN 32:12 Neye wankobere oti wampanga enkabi era waabbanga na nze, era oti walimpa eibyaire linene abantu ni babba bangi ooti musenye ogwʼoku nyanza ogutabalika.”
GEN 32:13 Era oYaakobbo nʼasigala nʼagona aawo ekiire ekyo. Awo eizo waaku amakeezi nʼatoola ebimo oku bisolo ebiyabbaire nabyo nʼaweererya Esawu omugandawe ngʼekirabo nga niibyo binu:
GEN 32:14 Embuli enkali 200, nʼempanya aabiri, nʼentaama enkali 200, nʼensaiza aabiri.
GEN 32:15 Era nʼamuwa nʼengamira 30 nʼabaana baajo, nʼente ebisonga 40, nʼenumi ikumi, nʼempunda enkali aabiri, nʼensaiza ikumi.
GEN 32:16 Era oYaakobbo nʼabigawulamu, nʼabikwatisya abagalamabe, nga nabuli kiraalo kiriku mugalama waaku, kaisi nʼabakoba ati, “Muneekubbemberemu, neye mulekengewo eibbanga aakati wʼekiraalo ekimo nʼekindi.”
GEN 32:17 Awo oYaakobbo nʼalagira omugalamawe eyeekubbembeiremu ati, “Omuganda wange Esawu oweyakusangaana nʼakubuulya eriina lya musengwawo, era nʼakubuulya nʼegyoyaba era nʼakubuulya nʼonanyere ebisolo ebyodooma,
GEN 32:18 wamwiramu oti, ‘bya muweereryawo oYaakobbo. Era ibyo kirabo ekyakuweereirye iwe Esawu omusengwawe. Era oYaakobbo yena onyere ali eeyo e nyuma aiza.’ ”
GEN 32:19 Era oYaakobbo nʼawa biragiro binanyere ebyo omugalama wokubiri, nʼowokusatu, nʼabagalama abandi bonabona ababbaire abadooma ebiraalo. Era nʼabakoba ati, owebasangaana Esawu bali nʼokumukoba bintu binanyere ebyo.
GEN 32:20 Era ati bali nʼokukoba Esawu bati, omuweereryawe oYaakobbo yena onanyere ali e nyuma eeyo aiza. OYaakobbo yaseegere ati ebirabo ebyasookere nʼaweererya eeri Esawu nga bakaali okusangaana, amo ni biikaikania Esawu nʼamwaniriza.
GEN 32:21 Awo nʼasooka nʼaweererya ebirabo, neye iye nʼasigala awo omu nkambi era nʼagonawo ekiire ekyo.
GEN 32:22 Awo omu kiire ekyo oYaakobbo nʼasetuka, nʼakwata abakalibe ababiri, nʼabakalibe abagalama ababiri, nʼabaanabe eikumi na moiza, nʼabasomoca omwiga oYabboki.
GEN 32:23 Era oweyamalire okubasomoca nʼakangayo nʼalagira ni baaba basomoca nʼebintu byonabyona ebiyabbaire nabyo.
GEN 32:24 Kale oYaakobbo nʼasigala omu nkambi yenkani. Awo ni wabbaawo omusaiza eyaizire, nʼalwana naye paka emambya oweyasalire.
GEN 32:25 Neye omusaiza nago oweyaboine nga tiyawangule oYaakobbo, nʼamukubba nʼamuniokola einiko ngʼalwana naye.
GEN 32:26 Awo omusaiza nago nʼakoba oYaakobbo ati, “Onteere njabe obwire buceire.” Neye oYaakobbo nʼamukoba ati, “Tinakuteere okutoolaku ngʼompaire enkabi.”
GEN 32:27 Era omusaiza nago nʼabuulya oYaakobbo ati, “Eriinalyo niiwe onaani?” Iye nʼamwiramu ati, “Yaakobbo.”
GEN 32:28 Awo omusaiza nago nʼakoba oYaakobbo ati, “Tibakaali bakweta Yaakobbo, wazira bakwetanga Isirairi olwʼokubba oyezyerye okuguma nʼolwana nʼoKibbumba era nʼabantu.”
GEN 32:29 Awo oYaakobbo nʼakoba omusaiza nago ati, “Nkwegairiire, onkobere eriinalyo.” Neye iye nʼamwiramu ati, “Lwaki ombuulya eriina lyange?” Era omusaiza nago nʼaweera oYaakobbo enkabi omu kifo ekyo.
GEN 32:30 Kale oYaakobbo nʼakoba ati, “Mboine oKibbumba maiso ku maiso, kaisi era ni nsigala nga ndi mwomi!” Nʼolwekyo nʼawa ekifo ekyo eriina Peniyeeri.
GEN 32:31 Awo ngʼeisana lizwayo, nʼazwa e Penweri ngʼacooda olwʼeinikolye eriniokole.
GEN 32:32 Era nʼolwekyo paka lwatyanu aBaisirairi tibalya enyama eyʼebisolo eyʼokwiniko olwʼokubba oku nyama eyo niikwo oku bakubbire oYaakobbo.
GEN 33:1 Awo oluzwanyuma oku lunaku olunanyere olwo, oYaakobbo nʼasiirya amaisoge, nʼalengera Esawu ngʼaiza nʼabasaizabe 400. Kale oYaakobbo nʼagawula nabuli mukali nʼabaanabe, ekikoba kiti oLeeya nʼababe, nʼoLaakeeri nʼababe era nʼabakalibe abagalama ababiri bona nabuli moiza nʼabaanabe.
GEN 33:2 Kaisi awo nʼateeka abakalibe abagalama nʼabaana baabwe omumaiso. Awo nʼairyaku oLeeya nʼabaanabe, kaisi nʼasembyayo oLaakeeri nʼomutaane oYusufu.
GEN 33:3 Awo oYaakobbo nʼabeekubbemberamu nʼayaba okusangaana omugandawe. Era oYaakobbo oweyaigereire e gyali, oYaakobbo nʼakotama okumuwa ekitiisya. Ekyo nʼakikola emirundi musanvu omumaiso gʼomugandawe.
GEN 33:4 Neye Esawu nʼavulumuka okumusangaana, era nʼamugwa omu kifubba, kaisi bombi ni bakulumuca amaliga olwʼeisangaalo.
GEN 33:5 Awo Esawu nʼasiirya amaisoge, nʼalola oku bakali nʼabaana, kaisi nʼabuulya ati, “Banaani abo abooli nabo?” OYaakobbo nʼamwiramu ati, “Abo niibo abaana oKibbumba olwʼekisaakye abeyawaire omuweereryawo.”
GEN 33:6 Awo abakali ba Yaakobbo abagalama ni baigerera nʼabaana baabwe, ni bakotama omumaiso gʼEsawu.
GEN 33:7 Era nʼoLeeya nʼabaanabe bona ni baigerera omumaiso gʼEsawu ni bakotama. Awo omu kukomenkereza oYusufu nʼoLaakeeri omaaye bona ni baigerera omumaiso gʼEsawu, ni bakotama.
GEN 33:8 Era Esawu nʼabuulya oYaakobbo ati, “Wategeezere niki okuweererya ebiraalo bidi byonabyona ebinsangaine omu luguudo?” OYaakobbo nʼamwiramu ati, “Ebyo birabobyo musengwa kaisi onkwatire ekisa.”
GEN 33:9 Neye Esawu nʼamukoba ati, “Ebindinabyo bimmala muganda wange. Ebyolinabyo obisigaze.”
GEN 33:10 OYaakobbo nʼamukoba ati, “Kadi, nkwegairiire! Owoobba ngʼonkwatiire ekisa, oikirirye ebirabo ebinkuwaire. Ekyo kityo olwʼokubba okukubonaku nʼonsangaalira, kiri ooti-so kubona Kibbumba maiso ku maiso.
GEN 33:11 Nkwegairiire oikirirye ebirabo ebinkuleeteire olwʼokubba oKibbumba ankoleire ebyʼekisa, era ebindinabyo bimmala.” Era oYaakobbo ni yeegumya okumwegairira paka Esawu oweyabiikiriirye.
GEN 33:12 Awo Esawu nʼakoba oYaakobbo ati, “Aale okole twabe, nze nakwekubbemberamu.”
GEN 33:13 OYaakobbo nʼamukoba ati, “Musengwa wange, omaite ngʼabaana bakaali batobato ate nga ndi nʼokulabirira entaama nʼente egyonkesya. Owenagyanguwisya okumala olunaku olulamba, ebisolo byonabyona ebyo byafa.
GEN 33:14 Kale oleke iwe musengwa wange oyabenge, nga zena omuweereryawo wenkuzwaku e nyuma nʼebisolo nga mbikoomya okwabirana nʼabyo, nʼabaana paka owenakutuukaku musengwa omu Seiri.”
GEN 33:15 Awo Esawu nʼakoba oYaakobbo ati, “Kale oleke nkulekere abamo oku bantu abendi nabo.” Neye oYaakobbo nʼamukoba ati, “Ekyo tikyetaagisya. Ngʼowonkwatiire ekisa nʼonjaniriza kusani otyo musengwa wange, ekyo kimala.”
GEN 33:16 Kale Esawu nʼasimbuka oku lunaku olunanyere olwo nʼakanga e Seiri.
GEN 33:17 Neye oYaakobbo tete iye nʼayaba Sukosi nʼatembulayo ekisito, era nʼayombekera nʼebisolobye ebisiisira. Ekifo ekyo kagira bakyetere Sukosi.
GEN 33:18 Oluzwanyuma oYaakobbo nʼatuuka mirembe omu kibuga kyʼe Sekemu, ekiri omu kyalo kyʼe Kanani, ngʼamalire okuzwa e Padanalaamu, era nʼakomeka eweemagye okumpi nʼekibuga kyʼe Sekemu.
GEN 33:19 Era nʼagula eitakali oku baizukulu ba Kamoli oiteeye wa Sekemu. Yaligulire amairambula gʼefeeza 100, era niiwo egiyakomekere eweemagye.
GEN 33:20 Era omu kifo ekyo nʼayombekamu ekyoto nʼakiwa eriina Ero Eroke Isirairi.
GEN 34:1 Lwabbaire lumo oDina, omwala oLeeya oguyabyaire nʼoYaakobbo, nʼayaba okucaalira abaala aBakanani.
GEN 34:2 OSekemu omutaane wa Kamoli oMukiivi, omufugi wʼekyalo ekyo, oweyamuboine nʼamukwata okalijata.
GEN 34:3 Era oDina omwala wa Yaakobbo nʼasikiriza ino oSekemu, era oSekemu nʼamutaka ino, era nʼamusimoolya.
GEN 34:4 Kale oSekemu nʼakoba oKamoli oiteeye ati, “Onkwere omwala oyo.”
GEN 34:5 Atyanu oYaakobbo nʼawulira ngʼoDina omwalawe, oSekemu yamusoberyeku. Neye olwʼokubba abataane ba Yaakobbo babbaire baabire kuliisya bisolo, nʼasirika paka owebairire.
GEN 34:6 Awo oKamoli oiteeye wa Sekemu nʼayaba eeri oYaakobbo okutumula naye oku nsonga eyo.
GEN 34:7 Era omu kiseera ekinanyere ekyo abataane ba Yaakobbo ni baira okuzwa omu kuliisya. Owebawuliire ebifa oku Dina, ni kibalumya ino, era ni basunguwala ino. Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba oSekemu yabbaire akolere ekyʼomuliko ekitakoleka era ekiswaza oIsirairi, oweyakwaite omwala wa Yaakobbo okalijata.
GEN 34:8 Neye oKamoli nʼakoba oYaakobbo nʼabataane ati, “Omutaane wange oSekemu ataka omwala waanywe. Mbegairiire mumuwe amufumbirwe.
GEN 34:9 Era tufumbirwaganenge, mutuwenge abaala baanywe, nywena ni mutwala abaala baiswe.
GEN 34:10 Mwezya nʼokubbanga aamo na iswe okwitakali eryaiswe, ni mutyama e gimutaka, era ni mwetayaaya, ni musuna nʼebyobusuni.”
GEN 34:11 Awo oSekemu eyabbaire atambwire nʼoiteeye, yena nʼakoba oiteeye wa Dina nʼaboonyoko ba Dina ati, “Mbegairiire mwikirirye okusaba kwaiswe era kyonakyona ekimwataka nabawa.
GEN 34:12 Munsalire emaali, nʼebirabo ebimutaka, nʼowebyabba byenkana bitya obungi, nabawa, kasita owemwampa omwala oyo okumufumbirwa.”
GEN 34:13 Awo abataane ba Yaakobbo ni bairamu oSekemu nʼoiteeye oKamoli nga babakiina olwʼokubba oSekemu yabbaire asoberye oku Dina omwonyoko waabwe.
GEN 34:14 Era abataane ba Yaakobbo ni babakoba bati, “Titwezya okukola ekyo, okuwa omusaiza atali omukomole omwonyoko waiswe, olwʼokubba ekyo kyabba kyʼensoni egituli.
GEN 34:15 Neye twabaikirirya ni mumufumbirwa singa mwakola nga iswe, abasaiza bonabona abʼomwigwanga lyanywe ni babba bakomole.
GEN 34:16 Olwo awo twaikirirya okubawanga abaala baiswe, swena ni tufumbirwanga abaala baanywe. Era twabbanga kintu kimo na inywe, era ni tubba ooti bantu abʼekika ekimo.
GEN 34:17 Neye singa mwagaana okukomola, twabatoolaku omwala waiswe, ni tweyabira naye.”
GEN 34:18 Era ebiseego byabwe ebyo ni bibba bisa eeri oKamoli nʼomutaane oSekemu.
GEN 34:19 Awo omwisuka oyo oSekemu, eyabbaire nga niiye akira ekitiisya omu kisito kya iteeye, nʼasetukiramu okukola ekibakobere olwʼokubba yasiimire ino omwala wa Yaakobbo.
GEN 34:20 Oluzwanyuma oKamoli nʼomutaane oSekemu, ni baaba okumpi nʼomulyango gwʼekikomera kyʼekibuga kyabwe, ni batumula nʼabasaiza abʼomu kibuga ekyo, nga babakoba bati,
GEN 34:21 “Abasaiza badi babula kigosi na iswe. Tubaleke batyame okwitakali lyaiswe era beetaayaaye, olwʼokubba ekifo kigalami kibamala. Twezya nʼokufumbirwanga abaala baabwe, era bona ni bafumbirwanga abaala baiswe.
GEN 34:22 Neye abasaiza nago baikirirya okutyama okwitakali linu aamo na iswe nga tuli ooti bʼekika kimo lwʼekintu kimo. Bataka iswe abasaiza tubbe bakomole.
GEN 34:23 Kaisi nago owetwakola tutyo, ente gyabwe nʼebyobusuni byabwe, nʼebisolo byabwe ebindi byonabyona oluzwanyuma byalibba byaiswe. Kale twikirizaganye nabo batyame okwitakali lyaiswe aamo na iswe.”
GEN 34:24 Awo abasaiza bonabona ababbaire bakumbaine okumpi nʼomulyango gwʼekikomera kyʼekibuga kyabwe, ni baikirirya ebya Kamoli nʼomutaane oSekemu, era nabuli musaiza omu kibuga ni bamukomola.
GEN 34:25 Awo oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu nga bamalire okubakomola nʼempiima ngʼebiso bibaluma, abataane ba Yaakobbo ababiri, oSimyoni nʼoLeevi aboonyoko ba Dina, ni bakwata empiima gyabwe, ni bavumbiikirirya ekibuga ni baita abasaiza bonabona.
GEN 34:26 Era baitiiremu nʼoKamoli nʼomutaane oSekemu, era ni batoola oDina omu nyumba ya Sekemu ni bazwayo.
GEN 34:27 Oluzwanyuma abataane ba Yaakobbo abandi owebayajiirye nga babaitire, ni banyaga ebyʼomu kibuga nga beesasuza olwa mwonyoko waabwe ogubasoberyeku.
GEN 34:28 Era banyagire entaama, nʼembuli, nʼente, nʼempunda, nabuli kintu kyonakyona ekyabbaire omu kibuga nʼebyabbaire omu misiri.
GEN 34:29 Era batwaire ebyobusuni byonabyona, ni banyaga abaana abatobato bonabona nʼabakali bonabona, nʼebintu byonabyona ebyabbaire omu manyumba.
GEN 34:30 Awo oYaakobbo nʼakoba oSimyoni nʼoLeevi ati, “Mundeeteire ekinakoolo! Atyanu aBakanani, nʼaBaperizi, nʼabandi bonabona abʼomu kyalo ekyo baaba kumpalana. Ndi nʼabantu batono, kale singa badi bonabona balyeyimbya ni bannumba, balimmalawo nʼabʼomu kisito kyange bonabona.”
GEN 34:31 Neye ibo ni bamwiramu bati, “Olwo iye yakolere kisa okubitya omwonyoko waiswe ooti malaaya?”
GEN 35:1 Awo oluzwanyuma oKibbumba nʼakoba oYaakobbo ati, “Osetukiremu oyabe e Bbeseri, otyame eeyo era onnyombekereyo ekyoto. Ninze oKibbumba eyakubonekeire owewairukiire omugandawo Esawu.”
GEN 35:2 Kale oYaakobbo nʼakoba abʼomu nyumbaye, nʼabantu abandi bonabona abeyabbaire nabo ati, “Mweyambulye abakibbumba abemuli nabo abʼamawanga agandi, era mwetukulye, mucuuse nʼebizwalo byanywe muzwale ebitukula.
GEN 35:3 Aale musetukiremu twabe e Bbeseri eginayombekera oKibbumba ekyoto, oyo eyambeereire omu kiseera ekinabbeereire omu bugosi. Era abbaire na nze nabuli e gimbairenge.”
GEN 35:4 Kale ni bawa oYaakobbo ebifaananyi byonabyona ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba ebibabbaire nabyo, era ni bamuwa nʼempeta egibabbaire nagyo oku matwi gaabwe. Era oYaakobbo nʼabiriika ansi wʼomuvule okumpi nʼekibuga oSekemu.
GEN 35:5 Awo oYaakobbo nʼabaanabe owebabbaire basimbuka, entiisya eya Kibbumba enene nʼekwata abʼomu bibuga ebyeruguuliriirye aawo, era abantu abo ni batabasenjaku okubalumba.
GEN 35:6 Awo oYaakobbo aamo nʼabantube bonabona abeyabbaire nabo, ni batuuka e Luuzi okuti ekibeeta Bbeseri, ekiri omu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 35:7 Era eeyo nʼayombekayo ekyoto, era nʼawa ekifo ekyo eriina Ero Bbeseri, olwʼokubba eeyo oKibbumba giyabonekeire oYaakobbo, oweyairukiire omugandawe.
GEN 35:8 Awo oDebola eyalerere oLabbeeka nʼafa, ni bamuliika e maserengeta wʼekibuga oBbeseri, ansi wʼomuvule. Era omuvule ogwo ni baguwa eriina Alooni Bbakusi.
GEN 35:9 OYaakobbo oweyazwire omu Padanalaamu, oKibbumba nʼamubonekera tete ngʼali e Bbeseri. Era oKibbumba nʼamuwa enkabi,
GEN 35:10 ngʼamukoba ati, “Nenca obbaire niiwe oYaakobbo. Neye okuzwa olwatyanu tibakaali bakweta batyo. Okuzwa olwatyanu niiwe oIsirairi.” Kale oKibbumba nʼamuwa eriina ati, Isirairi.
GEN 35:11 Era oKibbumba ni yeeyongera okukoba oYaakobbo ati, “Ninze oKibbumba oWabwezye Bwonabwona. Obbe kibyali era osune eibyaire linene. Walizwamu eigwanga linene kaisi era nga tirimo lyonkani neye mawanga amangi. Era walibba zeiza wʼabakabaka.
GEN 35:12 Era nkuwaire eitakali erinawaire oIbbulaimu nʼoIsaka, era naliriwa nʼabaizukulubo abaliirawo.”
GEN 35:13 Awo oKibbumba nʼazwawo nʼaleka aawo oYaakobbo egiyatumuliire naye.
GEN 35:14 Era oYaakobbo nʼakomawo eibbaale ngʼekiijukizo omu kifo oKibbumba omu yatumuliire naye. Yasukire okwibbaale eryo ekyokunywa ekibawaayo, nʼamafuta gʼomuzaituuni okuliwonga eeri oKibbumba.
GEN 35:15 Kale oYaakobbo nʼawa ekifo ekyo eriina ati, Bbeseri.
GEN 35:16 Awo oYaakobbo nʼabʼomu kisitokye ni basimbuka okuzwa e Bbeseri. Babbaire bakaali balikuuwo nʼolugendo okutuuka Efulaasi, ebiseera ebya Laakeeri ebyʼokubyala ni bituuka, era nʼalumwa ino.
GEN 35:17 Awo obulumi owebwabitiriire eino, nʼabyala omwana era omubyalisya nʼamukoba ati, “Laakeeri ogume, onu yena ogwobyaire mwisuka.”
GEN 35:18 Neye oLaakeeri gabbaire gamuwoire. Era oweyabbaire afa, nʼawa omwana eriina ati, Bbenoni. Neye oiteeye wʼomwana nʼamuwa eriina ati, Bbenyamini.
GEN 35:19 Awo oLaakeeri oweyafiire, ni bamuliika okumpi nʼenzira eyaba Efulaasi, okuti egibeeta bati, Bbeserekeemu.
GEN 35:20 Era oYaakobbo nʼakoma eibbaale oku magombege era paka lwatyanu liraga ekifo amagombe ga Laakeeri egigali.
GEN 35:21 Awo oYaakobbo ni yeeyongerayo omu lugendolwe, nʼayaba nʼakomeka eweemaye ngʼabitireku oku kifo ekibeeta Migidala Ederi.
GEN 35:22 Awo oYaakobbo oweyabbaire ngʼakaali ali omu kifo ekyo, oLubbeeni omutaane omukulu ni yeegaita nʼoBbirika omuka iteeye, era oYaakobbo nʼakitegeera. OYaakobbo yabbaire nʼabataane ikumi na babiri.
GEN 35:23 Abeyabyaire nʼoLeeya niibo banu: OLubbeeni omwana omubere owa Yaakobbo, nʼoSimyoni, nʼoLeevi, nʼoYuda, nʼoIsakaali, nʼoZebbulooni.
GEN 35:24 Ibo abeyabyaire nʼoLaakeeri niibo banu: OYusufu nʼoBbenyamini.
GEN 35:25 Nʼabeyabyaire nʼoBbirika omugalama wa Laakeeri niibo banu: ODaani nʼoNafutaali.
GEN 35:26 Kaisi abeyabyaire nʼoZirupa omugalama wa Leeya niibo banu: OGaadi nʼAseri. Abo niibo abataane ba Yaakobbo abeyabyaire ngʼali omu Padanalaamu.
GEN 35:27 Awo oYaakobbo nʼakanga egiri oiteeye oIsaka e Mamule okumpi nʼekibuga Kiriyaasi Alubba, nga niikyo oKebbulooni. Eeyo niiyo oIbbulaimu nʼoIsaka e gibaabbanga.
GEN 35:28 OIsaka yawangaire emyanka 180
GEN 35:29 era nʼafa, atyo nʼabba yeeyimbirye oku bazeizabe nga mukaire ino. Era abaanabe Esawu nʼoYaakobbo ni bamuliika.
GEN 36:1 Linu niiryo eibyaire lyʼEsawu, eriinalye erindi bati, Edomu.
GEN 36:2 Esawu yafumbiirwe abakali bʼomu kyalo kyʼe Kanani. Asooka yabbaire Ada omwala wʼEroni oMukiiti. Owokubiri yabbaire Okolibbama omwala wʼAna era omwizukulu wa Zibbiyoni oMukiivi.
GEN 36:3 Kaisi owokusatu nʼabba Bbasemasi omwala wa Isimairi era omwonyoko wa Nebbayoosi.
GEN 36:4 Ada nʼabyala nʼEsawu omwisuka ogubeeta Erifaazi, kaisi oBbasemasi nʼabyala nʼEsawu omwisuka ogubeeta oLeweri.
GEN 36:5 Iye Okolibbama nʼabyala nʼEsawu abaisuka basatu, oYeewusi, nʼoYalamu, nʼoKoola. Esawu yabyaire abaana abo bonabona ngʼali mu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 36:6 Awo Esawu nʼakwata abakalibe nʼabaanabe abaala nʼabaisuka, nʼabantu bonabona abʼomu kisitokye, nʼebisolobye byonabyona, nʼebintubye byonabyona ebiyasuniire omu kyalo kyʼe Kanani, nʼayaba omu kyalo kyʼe yala okuzwa egiri omugandawe oYaakobbo.
GEN 36:7 Yazwireyo olwʼokubba ekyalo omu babbaire batyaime, kyabbaire nga tikibamala iye nʼomugandawe olwʼokubba babbaire nʼebisolo bingi.
GEN 36:8 Kale Esawu ogubeeta Edomu nʼatyama omu kyalo ekyʼensozisozi ekibeeta Seiri.
GEN 36:9 Linu niiryo eibyaire lyʼEsawu eyabbaire ozeiza wʼaBeedomu ababbaire abatyami bʼomu kyalo ekyʼensozisozi ekya Seiri:
GEN 36:10 Era ganu niigo amaliina gʼabataane bʼEsawu: Erifaazi oguyabyaire nʼomukaliwe Ada, nʼoLeweri oguyabyaire nʼomukaliwe oBbasemasi.
GEN 36:11 Abataane bʼErifaazi niibo banu: OTemani, nʼOmali, nʼoZeefo, nʼoGatamu nʼoKenazi.
GEN 36:12 Erifaazi omutaane wʼEsawu yabbaire nʼomukali ogondi eriinalye, Timuna oguyabyaire naye omwana ogubeeta Amereki. Abo babbaire baizukulu bʼAda omuka Esawu.
GEN 36:13 Banu niibo abataane ba Leweri omutaane wʼEsawu: ONakasi, nʼoZeera, nʼoSama nʼoMiiza. Era abo babbaire baizukulu ba Bbasemasi omuka Esawu.
GEN 36:14 Era banu niibo abaana Esawu abeyabyaire nʼomukaliwe ogubeeta Okolibbama omwala wʼAna era omwizukulu wa Zibbiyoni: OYeewusi, nʼoYalamu, nʼoKoola.
GEN 36:15 Ganu niigo amaliina gʼabaana bʼEsawu abasuukire abeekubbemberi bʼebika byabwe: Abataane bʼErifaazi omwana omubere owʼEsawu niibo abazwiremu ebika binu: ABatemani, nʼaBomali nʼaBazeefo, nʼaBakenazi,
GEN 36:16 nʼaBagatamu, nʼaBamereki. Ebyo niibyo ebika ebyazwire omwibyaire lyʼErifaazi ngʼali omu kyalo kyʼe Edomu. Era abantu abʼebika ebyo babbaire baizukulu bʼAda.
GEN 36:17 Ibo abataane ba Leweri omutaane wʼEsawu niibo abazwiremu ebika binu: ABanakasi, nʼaBazeera, nʼaBasama, nʼaBamiiza. Ebyo niibyo ebika ebyazwire omwibyaire lya Leweri ngʼali omu kyalo kyʼEdomu. Era abantu bʼebika ebyo babbaire baizukulu ba Bbasemasi omuka Esawu.
GEN 36:18 Kaisi abaana Esawu ebeyabyaire nʼomukaliwe Okolibbama niibo abazwiremu ebika binu: ABayeewusi, nʼaBayalamu era nʼaBakoola. Ebyo niibyo ebika ebyazwire omwibyaire lyʼomuka Esawu ogubeeta Okolibbama omwala wʼAna.
GEN 36:19 Ebika ebyo niibyo ebyazwire omwibyaire lyʼEsawu ogubeeta Edomu.
GEN 36:20 OSeiri yabbaire wʼeigwanga lyʼaBakooli abasookere okubba abatyami bʼomu kyalo kyʼEdomu. Omu kiseera ekyo Esawu yabbaire akaali okwaba okutyamayo. Era ebika ebyazwire omwibyaire lya Seiri niibyo binu: Ekika ekyʼaBalotani, nʼaBasobbali, nʼaBazibbiyoni nʼaBaana,
GEN 36:21 nʼaBadisoni, nʼaBezeri, nʼaBadisani. Ebyo niibyo ebika byʼaBakooli era niibo abaizukulu ba Seiri, abatyami bʼomu kyalo kyʼEdomu.
GEN 36:22 Abataane ba Lotani babbaire niibo banu: OKooli nʼoKamani. Omwonyoko wa Lotani yabbaire niiye oTimuna.
GEN 36:23 Ibo abataane ba Sobbali niibo banu: Aluvaani, nʼoManakaasi nʼEbbali, nʼoSeefo nʼOnamu.
GEN 36:24 Era abataane ba Zibbiyoni niibo banu: Aiya nʼAna. Ana oyo niiye eyavumbwire amaluba gʼamaizi agooca omwidungu, oweyabbaire ngʼaliisya empunda gya Zibbiyoni oiteeye.
GEN 36:25 Abaana bʼAna babbaire niibo banu: ODisoni nʼomwala ogubeeta Okolibbama.
GEN 36:26 Ibo abataane ba Disoni niibo banu: OKemudaani, nʼEsubbaani, nʼoIsulaani era nʼoKerani.
GEN 36:27 Ibo abataane bʼEzeri babbaire niibo banu: OBbirikaani, nʼoZaavani, era nʼAkani.
GEN 36:28 Kaisi abataane ba Disani niibo banu: OWuzi nʼAlani.
GEN 36:29 Banu niibo abakulu bʼebika ebyazwire omu Bakooli: OLotani, nʼoSobbali, nʼoZibbiyoni, nʼAna,
GEN 36:30 nʼoDisoni, nʼEzeri, nʼoDisani. Abo niibo abakulu bʼebika ebyazwire omu Bakooli era ngʼebika byabwe byabbaire mu kyalo kyʼe Seiri.
GEN 36:31 Nga wakaali kubbaawo kabaka yenayena afuga aBaisirairi, banu niibo abakabaka abafugire ekyalo kyʼEdomu:
GEN 36:32 OBbera omutaane wa Bbeyoli nʼafuga ekyalo kyʼEdomu, era ekibuga omu yabbaire nga bakyeta Dinukabba.
GEN 36:33 OBbera oweyafiire, oYobbabbu omutaane wa Zeera owʼe Bbozira nʼamusikira ngʼokabaka.
GEN 36:34 Era oYobbabbu oweyafiire, oKusamu owʼomu kyalo kyʼaBatemani nʼamusikira ngʼokabaka.
GEN 36:35 Kaisi oKusamu oweyafiire, oKadadi omutaane wa Bbedadi nʼamusikira ngʼokabaka. OBbedadi niiye eyalwaine nʼaBamidiyaani omu kyalo kyʼe Mowaabbu, nʼabawangula. Era ekitebe ekikulu ekyʼobwakabaka bwa Kadadi kyabbaire mu kibuga ekibeeta Avisi.
GEN 36:36 OKadadi oweyafiire, oSamula owʼomu kibuga kyʼe Masuleeka nʼamusikira ngʼokabaka.
GEN 36:37 Era oSamula oweyafiire, oSyawulo owʼomu kibuga kyʼe Lekobbosi ekiri okumpi nʼomwiga Ewufulaate nʼamusikira ngʼokabaka.
GEN 36:38 Iye oSyawulo oweyafiire, oBbaali Kanani omutaane wʼAkubbooli nʼamusikira ngʼokabaka.
GEN 36:39 Kaisi oBbaali Kanani omutaane wʼAkubbooli oweyafiire, oKadali nʼamusikira ngʼokabaka. Era ekibuga oKadali omu yabbaire nga bakyeta Pawu. Omukaliwe yabbaire niiye oMeketabberi omwala wa Mantirida, era oMantirida yabbaire mwala wa Mezakaabbu.
GEN 36:40 Ganu niigo amaliina gʼabakulu bʼebika ebyazwire omwibyaire lyʼEsawu, era nʼebika byabwe egibyabbaire bityaime: OTimuna, nʼAluva, nʼoYesesi,
GEN 36:41 nʼOkolibbama, nʼEra, nʼoPinoni.
GEN 36:42 Era nʼoKenazi, nʼoTemani, nʼoMibbuzaali.
GEN 36:43 Era nʼoMagadiyeri, nʼoIramu. Abo niibo abakulu bʼebika ebyazwire omwibyaire lyʼEsawu era nga niiye ogubeeta bati, Edomu ozeiza wʼaBeedomu. Era ebika ebyo byatwalanga maliina gʼebitundu omu byatyamanga.
GEN 37:1 Atyanu oYaakobbo nʼatyama omu kyalo kyʼe Kanani, oiteeye e giyatyamanga.
GEN 37:2 Era binu niibyo ebikwata oku Yaakobbo nʼeibyairerye: OYusufu oweyabbaire nga mwisuka wʼemyanka ikumi na musanvu, yaliisyanga nʼabagandabe entaama nʼembuli egya itewaabwe. Era abagandabe abo babbaire baana ba Bbirika nʼoZirupa. Ibo abo babbaire bakali abandi abaiteeye wa Yusufu. OYusufu nʼaloopanga abagandabe egiri oiteeye ebikole ebibbibibbi abagandabe abo ebibakolanga.
GEN 37:3 Atyanu oYaakobbo yatakanga oYusufu okukiraku abaanabe abandi bonabona, olwʼokubba yamubyaire ngʼakayiriire. Era nʼamutungira ekizwalo ekyʼenjawulo.
GEN 37:4 Abaganda ba Yusufu owebategeire bati oitewaabwe amutaka okukiraku owabataka ibo, ni bacaawa oYusufu, era nga tibamusugirya omu mwoyo omusa.
GEN 37:5 Lwabbaire lumo oYusufu nʼaloota ekirooto. Neye oweyakikobeire abagandabe, ni beeyongera okumucaawa.
GEN 37:6 Bamucaawire olwʼokubba yabakobere ati, “Muwulire ekirooto ekinalootere.
GEN 37:7 Atyanu twabbaire tusiba ebinywa byʼengaano omu musiri, ekinywa ekyange ni kisetuka, ni kyemerera. Kaisi ebinywa ebyanywe ni biiza ni bikyeruguulirirya, era ni bikotama eeri ekinywa ekyange.”
GEN 37:8 Awo abagandabe ni bamukoba bati, “Olwo-so oseega oti walisuuka kabaka waiswe, ooba oti iwe dala walitufuga?” Kale ni beeyongera okumucaawira nakimo olwʼebirootobye, nʼebibonobye.
GEN 37:9 Oluzwanyuma oYusufu nʼaloota ekirooto ekindi, nʼakikobera abagandabe ati, “Muwulisisye, nalootere ekirooto ekindi, ngʼeisana, nʼomweri, nʼenkota ikumi na moiza bikotama egiri nze.”
GEN 37:10 Nʼakikobera nʼoiteeye, neye oiteeye nʼamukaabukira ati, “Kirootoki ekyo ekiwalootere? Oseega oti nze nʼomaawo nʼabagandabo, dala twaliiza ni tukotama egyoli okukuwa ekitiisya?”
GEN 37:11 Awo abaganda ba Yusufu ni bamukwatira engongi, neye oiteeye ni yeeyongera okubba ngʼaseega kwebyo oYusufu ebiyatumwire.
GEN 37:12 Lumo abaganda ba Yusufu baabire okumpi nʼekibuga kyʼe Sekemu okuliisya entaama nʼembuli gya Yaakobbo oitewaabwe.
GEN 37:13 OYaakobbo nʼakoba oYusufu ati, “Abagandabo bali okumpi nʼekibuga kyʼe Sekemu, era gibali kuliisirya entaama nʼembuli. Kale oize nkutume egibali.” OYusufu nʼamwiramu ati, “Kale Sebo.”
GEN 37:14 Awo oiteeye nʼamukoba ati, “Atyanu oyabe obone embeera abagandabo egibalimu, nʼentaama nʼembuli, kaisi oire onkobere.” Kale nʼamutuma okuzwa egibabbaire batyama omu kiinamo kyʼe Kebbulooni. OYusufu oweyatuukire e Sekemu,
GEN 37:15 omusaiza nʼamubona ngʼatambulatambula omu kigona, nʼamubuulya ati, “Onoonia niki?”
GEN 37:16 OYusufu nʼamwiramu ati, “Nnoonia baganda bange abali kuliisya entaama nʼembuli. Oyezya okundagiriraku egibali kuliisirya.”
GEN 37:17 Awo omusaiza nago nʼamwiramu ati, “Bazwire aanu, neye mbawuliire nga bakoba bati baaba Dosani.” Kale oYusufu nʼasenjaaku abagandabe, era nʼabaajirya mu Dosani.
GEN 37:18 Abaganda ba Yusufu ni bamulengera ngʼakaali ali yala, era oweyabbaire ngʼakaali okubatuukaku, ni bateesa okumwita.
GEN 37:19 Ni bakobangana bati, “Omulooti omukulu ngoyo aiza.
GEN 37:20 Kale oleke tumwite era tumudyake omu kimo oku biina binu. Era twakobera obbaabba tuti, ‘Okisolo owʼomu kigona niiye eyamuliire,’ kaisi tubone obanga ebirootobye byalituukirira.”
GEN 37:21 Neye oLubbeeni oweyawuliire ekyo, ni yeefaaku okulamya oYusufu ngʼakoba ati, “Titwamwita.”
GEN 37:22 OLubbeeni era nʼabakoba ati, “Timwasuka omusaaye. Mumumume mu kiina kinu ekiri aanu omwidungu, era timwamukolaku akabbikabbi.” Yakobere atyo nga yeefaaku alamye oYusufu, era amukanje egiri oiteeye.
GEN 37:23 Kale oYusufu oweyatuukire oku bagandabe, bamutoiremu ekizwalokye ekyʼenjawulo ekiyabbaire azwaire.
GEN 37:24 Era ni bamukwata, ni bamumuma omu kiina ekyabbaire ekikalu nga mpaamu maizi.
GEN 37:25 Awo owebabbaire balya, ni basiirya amaiso, ni balengera ekibinja kyʼabasuubuuzi aBaisimairi nga bazwa omu Gireyaadi, nga bali nʼengamira egyetiikire ebyakaloosa nʼebyobuboobo ebibeeta bbaamu nʼomiira, nga babitwala e Misiri.
GEN 37:26 Awo oYuda nʼakoba abagandabe ati, “Kyatugasa niki okwita omuganda waiswe kaisi ni tubisabisa okufaakwe?
GEN 37:27 Wazira oleke tumugulye abasuubuuzi aBaisimairi, era iswe titwamukolaku akabbikabbi olwʼokubba muganda waiswe, era musaaye gwaiswe.” Kale abaganda ba Yuda ni baikirirya ekiyabakobere.
GEN 37:28 Era abasuubuuzi abazwire e Midiyaani owebabbaire babitawo, abaganda ba Yusufu ni bakuusa oYusufu omu kiina, ni bamugulya abasuubuuzi aBaisimairi oku sekeri gyʼefeeza aabiri. Era abasuubuuzi aBaisimairi ni batwala oYusufu omu Misiri.
GEN 37:29 Oluzwanyuma oLubbeeni oweyakangire oku kiina okuzwa egiyabbaire, nʼayagirya ngʼoYusufu abulamu, era olwʼokunakuwala nʼanyiira ebizwalobye.
GEN 37:30 Nʼakangayo egiri abagandabe, nʼabakoba ati, “Omwisuka abulayo. Atyanu nze nakola ntya?”
GEN 37:31 Awo ni baita ombuli, ni bainika ekizwalo kya Yusufu omu musaaye ogwo ogwa mbuli.
GEN 37:32 Ni batwala eganduula nago eyʼenjawulo egiri oitewaabwe, ni bamukoba bati, “Tuzwire ekizwalo kinu. Atyanu obone obanga niikyo ekizwalo ekyʼomwanawo ooba bbe.”
GEN 37:33 OYaakobbo nʼagimanyica, nʼakoba ati, “Niikyo ekizwalo kyʼomwana wange. Okisolo wʼomu kigona ateekwa okubba amuliire. Era mazima dala oYusufu, okisolo amunyiiranyiiriremu!”
GEN 37:34 Kale oYaakobbo olwʼokunakuwala nʼanyiira ebizwalobye, ni yeesiba ebibenga, era nʼamala enaku nyingi ngʼakunga omwanawe.
GEN 37:35 Awo abataanebe bonabona nʼabaalabe ni baiza okumugumya, neye iye nʼagaana, era nʼakoba ati, “Bbe, nasigala nga nkaali nkunga paka owenalifa ni njaba e magombe egiri omwana wange.” Kale ni yeeyongera okukunga omwanawe oYusufu.
GEN 37:36 Omu kiseera ekinyere ekyo, abasuubuuzi badi abazwire e Midiyaani babbaire batuukire omu Misiri era nga batundire oYusufu. OPotifaali omoiza oku bakungu ba Falaawo niiye eyabbaire amugulire. OPotifaali yabbaire niiye omukulu wʼabaisirikale abakuuma olubiri lwa Falaawo.
GEN 38:1 Atyanu omu biseera ebyo, oYuda yazwire eeri abagandabe, nʼayaba omu kibuga kyʼAdulaamu era eeyo nʼabba mutyami okumpi nʼomusaiza oMwadulaamu, eriinalye bati Kira.
GEN 38:2 Era eeyo, oYuda nʼasunayo omwala wa musaiza ogubeeta bati Suuwa oMukanani. OYuda nʼafumbirwa omwala oyo, era oweyeegaitire naye,
GEN 38:3 omwala nʼabba kida nʼabyala omwana mwisuka, oYuda nʼamuwa eriina ati, Eri.
GEN 38:4 Nʼabba kida tete, nʼabyala omwana mwisuka, nʼamuwa eriina ati, Onani.
GEN 38:5 Era tete nʼabyala omwana mwisuka, nʼamuwa eriina ati, Seera. Era omu kiseera ekyo owebabyaliire omwana oyo babbaire Kezibbu.
GEN 38:6 Oluzwanyuma nga wabitirewo ekiseera, oYuda nʼakwera Eri omwanawe omubere, omukali eriinalye Tamali.
GEN 38:7 Neye Eri, omwana wa Yuda omubere, yabbaire akola ebikole ebibbibibbi era ekyo nga tikisangaalya oMusengwa, kale oMusengwa nʼamwita.
GEN 38:8 Awo oYuda nʼakoba Onani ati, “Osike omuka mugandawo, era otuukirirye obuvunaanyizibwabwo nga iwe omwiziwe, kaisi omu ngeri eyo osunire omugandawo abaana.”
GEN 38:9 Neye Onani yamaite ati abaana tibalibba babe. Kale oweyeegaitanga nʼonamwandu oyo, amaizi yagasukanga ansi kaisi tiyasunira omugandawe abaana.
GEN 38:10 Ekiyakolere ni kitasangaalya oMusengwa. Kale nʼoyo yena oMusengwa nʼamwita.
GEN 38:11 Awo oYuda nʼakoba oTamali omulyawe ati, “Okange omu kisito kya iteewo era osigale ngʼoli namwandu, paka omwana wange oSeera oweyakula nʼabba ngʼatuukire okukusika.” Yakobere atyo, olwʼokubba yatiire ati nʼoyo yena ayinza okufa ngʼabagandabe. Kale oTamali nʼayaba nʼatyama omu kisito kya iteeye.
GEN 38:12 Oluzwanyuma lwʼekiseera ekiwanvu, omuka Yuda, omwala wa Suuwa nʼafa. Ebiseera ebyʼokukunga owebyawoireku, oYuda nʼayaba e Timuna eeri abasaiza ababbaire bali kusalaku entaamagye ebyoya. Eeyo yaabire nʼomukaagwawe oKira oMwadulaamu.
GEN 38:13 Atyanu omuntu oweyakobeire oTamali ati, “Oisibyalawo ayaba e Timuna okusalaku entaamagye ebyoya.”
GEN 38:14 OTamali yabbaire akimaite ati oSeera yakulire neye ni batamumuwa okumusika. Kale ni yeeyambulyamu ebizwalo ebyʼobwanamwandu nʼazwala ebindi. Era ni yeebbuulisya ekitambaala oku mutwe nʼomumaiso abantu okutamumanyica. Awo nʼayaba nʼatyama oku mulyango gwʼekikomera kyʼEnaimu, ekibuga ekiri oku nzira eyaba e Timuna.
GEN 38:15 Awo oYuda oweyaboine oTamali, nʼaseega ati malaaya, olwʼokubba yabbaire yeebiikire omumaiso.
GEN 38:16 Kale oYuda nʼayaba e gyali oku mbale kwʼenzira, nʼamukoba ati, “Oize ntaka kwegaita na iwe,” nga tamumanyica ati mulyawe. OTamali nʼamubuulya ati, “Wampa niki kaisi weegaite na nze?”
GEN 38:17 OYuda nʼamwiramu ati, “Nakuweererya ombuli omutomuto okuzwa omu kiraalo kyange.” OTamali nʼamubuulya ati, “Wampa musingoki kaisi nkakase nti wampeererya ombuli?”
GEN 38:18 OYuda yena nʼamubuulya ati, “Musingoki ogumbe nkuwe?” OTamali nʼamwiramu ati, “Empeta eriku eriinalyo nʼakasibiro kaaku, nʼomukoomero ogwokwaite.” Kale oYuda nʼabimuwa, ni yeegaita naye era nʼamuwa ekida.
GEN 38:19 Awo oTamali nʼakanga e waabwe, ni yeetoolaku ekitambaala oku mutwe, nʼazwala tete ebizwalobye ebyʼobwanamwandu.
GEN 38:20 Oluzwanyuma oYuda nʼatuma omukaagwawe oKira oMwadulaamu okutwalira oTamali ombuli omutomuto, era atooleyo omusingo, neye oKira nandi nʼamubona.
GEN 38:21 Kale oKira nʼabuulya abamo oku basaiza abʼEnaimu ati, “Omukali omalaaya eyabbaire atyaime aanu oku nzira, ali yaina?” Ni bairamu bati, “Aanu tiwabbangakuuwo mukali omalaaya.”
GEN 38:22 Kale oKira nʼakanga egiri oYuda, nʼamukoba ati, “Timmuboine. Era abasaiza abʼEnaimu bakobere bati, ‘Aanu tiwabbangakuuwo mukali omalaaya.’ ”
GEN 38:23 Awo oYuda nʼamukoba ati, “Oleke asigaze ebintu ebyo, abantu tibatusekerera, kasita namuweereirye ombuli oyo omutomuto, neye iwe nandi nʼomubona.”
GEN 38:24 Owewabitirewo emyeri ngʼemisatu, ni bakobera oYuda bati, “OTamali omulyawo, yakolere obwamalaaya, era atyanu ali kida.” Awo oYuda nʼalagira ati, “Mumuwuluce omu kibuga era mumwoce.”
GEN 38:25 Owebabbaire bamubuluca, nʼasindikira oisibyalawe obukwenda bunu obuti, “Omusaiza onanyere ebintu binu, niiye eyampaire ekida. Nkwegairiire, weetegereze empeta eriku akasibiro nʼomukoomero, binu byani?”
GEN 38:26 OYuda oweyaboine ebintu nago nʼabitegeera, nʼakoba ati, “Omukali oyo ankirireku, niiye omutuuce olwʼokubba tinamuwaire oSeera omutaane wange okumusika.” Era oYuda nandi nʼairayo okwegaita naye omulundi ogundi.
GEN 38:27 Atyanu ekiseera kya Tamali ekyʼokubyala owekyatuukire, ni kimanyikana ngʼayaba kubyala balongo.
GEN 38:28 Oweyabbaire ngʼalumwa okubyala, omoiza oku baana nʼawulucaaku engaloye. Kale omubyalisya nʼagikwata, nʼagisibaku ewuuzi entukuliki ngʼakoba ati, “Onu niiye asookere okuwuluka.”
GEN 38:29 Neye omwana oweyakanjiryeyo engaloye, omugandawe nʼawuluka omu kida. Omubyalisya nʼakoba ati, “Ee, otyo bwʼoyazirye nʼowuluka!” Kale ni bamuwa eriina bati, Pereezi.
GEN 38:30 Oluzwanyuma omugandawe eyabbaireku ewuuzi entukuliki oku ngalo nʼawuluka, era ni bamuwa eriina bati, Zeera.
GEN 39:1 Atyanu oluzwanyuma lwʼokutunda oYusufu, aBaisimairi abamugulire bamuserengeterye ni bamutwala e Misiri. Eeyo eyamugulire yabbaire Mumisiri ogubabbaire beeta bati, Potifaali, eyabbaire omoiza oku bakungu ba Falaawo. OPotifaali yabbaire niiye omukulu wʼabaisirikale abakuuma olubiri.
GEN 39:2 OMusengwa nʼabba aamo nʼoYusufu, nʼabba wʼenkabi omu bintu byonabyona ebiyakolanga. Era yaabbanga mu kisito kya musengwawe oPotifaali oMumisiri.
GEN 39:3 Atyanu omusengwawe oyo nʼategeera ati oMusengwa ali aamo nʼoYusufu era amuwa enkabi mu buli kyakola.
GEN 39:4 Omusengwawe oyo nʼamusiima, kale nʼamusuuca muweereryawe owʼenjawulo, nʼamuwa obuvunaanyizibwa okulabiriranga ekisitokye, nʼokukuumanga ebintubye byonabyona.
GEN 39:5 Era okuzwa kwolwo, ekisito kyʼoMumisiri oyo, nʼebintubye byonabyona ebiyabbaire nabyo omu kisitokye, nʼomu misirigye, oMusengwa nʼabiwa enkabi oku lwa Yusufu.
GEN 39:6 Kale oPotifaali nʼakwatisya oYusufu ebintubye byonabyona okubirabiriranga, nga takaali yeeraliikirira olwʼekintukye kadi kimo, okutoolaku ekyokulya ekiyalyanga. Atyanu oYusufu yabbaire aboneka kusani nga muŋoono, era amaisoge nga gasangaalya.
GEN 39:7 Era owewabitirewo ekiseera, omuka musengwawe nʼamwegomba. Kale lwabbaire lumo nʼamukoba ati, “Oize weegaite na nze.”
GEN 39:8 Neye oYusufu nʼagaana, nʼakoba omuka musengwawe ati, “Owulisisye, omusengwa wange yankwatisirye ebintubye byonabyona okubirabirira, era takaali yeeraliikirira olwʼekintukye kadi kimo aanu omu kisitokye olwʼokubba nze ndiwo.
GEN 39:9 Mpaawo ankiraku obwezye omu kisito kinu. Era mpaawo kintu omusengwa wange ekinandi nʼankwatisya okutoolaku iwe, olwʼokubba oli mukaliwe. Nʼolwekyo, timpezya okukola ekikole ekibbikibbi ekyenkanaawo, ni nsobya omumaiso ga Kibbumba.”
GEN 39:10 Newankubbaire ngʼomukali oyo yeeyongeire okukoba oYusufu nabuli lunaku okwegaita naye, oYusufu yagaine waire okumwerirania.
GEN 39:11 Neye lwabbaire lumo, oYusufu nʼaingira omu nyumba ya musengwawe okukola emirimogye, era timwabbairemu abaweererya abandi.
GEN 39:12 Awo omuka Potifaali nʼamukwata ekizwalo ngʼamukoba ati, “Oize weegaite na nze.” Neye oYusufu nʼamwetaisulya nʼamulekera ekizwalokye omu ngalo, era nʼavulumuka nʼawuluka e nza.
GEN 39:13 Omukali nago oweyaboine ngʼoYusufu avulumukire amulekeire ekizwalokye airukire e nza,
GEN 39:14 nʼayeta abaweererya abandi abʼomu kisitokye, nʼabakoba ati, “Mubone, oMwebbulaniya oibawange oguyaleetere aanu ali kutujooga. Aingiire omu kisenge e gimbaire, nʼataka ankwate okalijata, neye ni nkubba enduulu.
GEN 39:15 Era owenkubbire enduulu alekere aanu ekizwalokye, nʼavulumuka nʼairuka e nza.”
GEN 39:16 Kale omukali nago nʼabisa ekizwalo kya Yusufu paka omusengwa wa Yusufu oweyakangire e ika.
GEN 39:17 Era nʼamukobera ati, “Omugalama oMwebbulaniya oguwaleetere aanu, aingiire omu kisenge e gimbaire ngʼataka okunkwata okalijata.
GEN 39:18 Neye owenkubbire enduulu, alekere aanu ekizwalokye era nʼavulumuka nʼairuka e nza.”
GEN 39:19 Awo omusengwa wa Yusufu oweyawuliire ngʼomukaliwe amukobera engeri oYusufu egyamubitiryemu, nʼasunguwala ino.
GEN 39:20 Kale nʼalagira ni bakwata oYusufu, ni bamwigalira omu mabbuusu e gibakuumiranga abasibe ba kabaka. Neye oYusufu oweyabbaire omu mabbuusu eeyo,
GEN 39:21 oMusengwa nʼabba aamo naye, nʼamukwatira ekisa, era nʼamwezyesya okubba mukoda eeri omukulu wʼamabbuusu.
GEN 39:22 Nʼolwekyo omukulu wʼamabbuusu, nʼakwatisya oYusufu abasibe bonabona ababbaire omu mabbuusu omwo okubalabiriranga. Yamukwatisirye nʼobuvunaanyizibwa ku buli kintu ekibabbaire bakola omu mabbuusu omwo.
GEN 39:23 Omukulu wʼamabbuusu tiyeeraliikiriranga olwʼekintu kadi kimo ekiyakwatisirye oYusufu. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire aamo nʼoYusufu, nʼamuwanga enkabi mu buli kimo ekiyakolanga.
GEN 40:1 Oluzwanyuma nga wabitirewo ekiseera, omukungu wa oFalaawo eyamuwanga ebyokunywa, nʼomukulu wʼabasumbi ba Falaawo ni basobya eeri omusengwa waabwe oyo.
GEN 40:2 Era oFalaawo nʼasunguwalira ino abakungube abo bombi.
GEN 40:3 Kale nʼalagira ni babaigalira omu mabbuusu, omu kisito kyʼomukulu wʼabaisirikale abakuumi bʼolubiri. Era omu mabbuusu omunyere omwo mu babbaire baigaliire oYusufu.
GEN 40:4 Bamalire omu mabbuusu ekiseera kiwanvu, era omukulu wʼabaisirikale abakuuma olubiri nʼalonda oYusufu okubba muweererya wa bakungu abo.
GEN 40:5 Lwabbaire lumo omu kiire, omukungu wa Falaawo eyamuwanga ebyokunywa, nʼomukulu wʼabasumbi ba Falaawo, nabuli moiza nʼaloota ekirooto nga nabuli kimo kiri nʼamakulu gʼenjawulo.
GEN 40:6 Eizo amakeezi oYusufu oweyaabire egibabbaire, yaboine nga beeraliikiriire.
GEN 40:7 Awo nʼababuulya ati, “Niki ekibeeraliikiriirye mutyo olwatyanu?”
GEN 40:8 Ni bamwiramu bati, “Nabuli moiza kwiswe yalootere ekirooto, neye aanu mpaawo muntu eyatuvuunulira amakulu gʼebirooto ebyo.” Awo oYusufu nʼabakoba ati, “OKibbumba yenkani niiye ayezesya abantu okuvuunula ebirooto. Kale munkobere ebimwalootere.”
GEN 40:9 Awo omukungu wa Falaawo eyamuwanga ebyokunywa nʼakobera oYusufu ati, “Omu kirooto kyange, naboine omuzabbibbu nga guli omumaiso gange,
GEN 40:10 nga guliku amasaga masatu. Era owegwasebukire, amangu ago ni gusasika, ni guneneka emizabbibbu emyengi.
GEN 40:11 Era nabbaire nkwaite ekikopo kya Falaawo, kale ni ntoola emizabbibbu, ni ngikamulira omu kikopo kya Falaawo, ni nkimuwa.”
GEN 40:12 Awo oYusufu nʼamukoba ati, “Ganu niigo amakulu gaakyo, amasaga amasatu, niigyo enaku eisatu.
GEN 40:13 Era omu naku isatu oFalaawo ayaba okukutoola omu mabbuusu, akusoniye. Era yakukanja omu kifookyo ngʼomukunguwe amuwa ebyokunywa. Era wamuwanga ebyokunywa ngʼowewakolanga eira owewabbeereire omukunguwe amuwa ebyokunywa.
GEN 40:14 Neye nkwegairiire, byonabyona owebyalikwabira kusani onjebukiryanga. Era nʼonkwatira ekisa nʼokoberaku oFalaawo ebinfaaku, nʼombeera okuzwa omu mabbuusu munu.
GEN 40:15 Ekyo kityo olwʼokubba bannyagire-bunyagi okuzwa e waiswe omu kyalo kyʼaBeebbulaniya. Era nʼaanu omu Misiri bandibbaire nga tibanjigalira omu mabbuusu, olwʼokubba mpaawo kibbikibbi ekinakolere.”
GEN 40:16 Atyanu omukulu wʼabasumbi oweyawuliire ngʼoYusufu avuunuliire omwinaye kusani, nʼakoba oYusufu ati, “Zena nalootere ekirooto, nga neetiikire ebiibo bisatu ebirimu emigaati.
GEN 40:17 Era omu kiibo ekyʼe ngulu mwabbairemu emigaati egya buli ngeri, nga gya Falaawo, neye enyonyi nga giri kulyanga emigaati egyo omu kiibo ekyo ekineetiikire.”
GEN 40:18 Awo oYusufu nʼairamu ati, “Ganu niigo amakulu gaakyo, ebiibo ebisatu niigyo enaku eisatu.
GEN 40:19 Era oFalaawo ayaba okukutoola omu mabbuusu, kaisi alagire abaisirikale bakutemeku omutwe, bakwanike oku musaale, era enyonyi girye omulambogwo.”
GEN 40:20 Awo oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwakusatu lwabbaire lunaku lwa kwebukiriryaku olubabyaliireku oFalaawo. Kale oFalaawo nʼategeka embaga era nʼayaniriza abaweereryabe bonabona. Era nʼalagira ni bateera abakungube badi, eyamuwanga ebyokunywa, nʼomukulu wʼabasumbi, ni babatwala omumaiso gʼabaweereryabe.
GEN 40:21 OFalaawo nʼairya eyamuwanga ebyokunywa omu kifookye ekyʼokumuwanga ebyokunywa. Yakolere atyo kaisi omukungu oyo tete yeeyongere okumuwanga ebyokunywa.
GEN 40:22 Neye oFalaawo nʼalagira okwita omukulu wʼabasumbi nʼokumwanika oku musaale, ngʼoYusufu oweyabavuunuliire ebirooto.
GEN 40:23 Neye ebyo owebyawoire, omukungu eyaawanga oFalaawo ebyokunywa nandi nʼaseega oku Yusufu, era nʼamwerabirira nakimo.
GEN 41:1 Awo ngʼemyanka mibiri mirambirira gibitirewo, oFalaawo nʼaloota. Yalootere ngʼayemereire oku mbale kwʼomwiga oKiyira.
GEN 41:2 Era omu kirooto nʼabona ente musanvu egiboneka kusani era egyageizere, nga gizwa omu mwiga ogwo, ni gitandiika okulya eisubi.
GEN 41:3 Oluzwanyuma nʼabona ente egindi musanvu egiboneka obundi era ennyondi, nga gyona gizwa omu mwiga ogunanyere ogwo. Ni gyemerera oku mbale kwa mwiga nago, okumpi nʼente gidi egyageizere.
GEN 41:4 Ente egiboneka obundi era ennyondi ni girya gidi egiboneka kusani era egyageizere. Awo oFalaawo nʼasisimuka.
GEN 41:5 Era tete nʼagona nʼaloota ekirooto ekindi. Omu kirooto nʼabona ebigala byʼengaano musanvu ebijimu era ebisa, nga bisanswirye biri oku kikolo kimo.
GEN 41:6 Era nʼabona ebigala byʼengaano ebindi musanvu, nga bisanswirye, nga bitontono neye nga bibabukire olwʼempewo yʼeibbugumu ezwa omwidungu.
GEN 41:7 Ebigala byʼengaano ebitontono ni bimira bidi ebijimu era ebisa. Awo oFalaawo nʼasisimuka, nʼategeera ati abbaire aloota.
GEN 41:8 Atyanu eizo amakeezi oFalaawo ni yeeraliikirira, kale nʼalagira ni beeta abalaguli bonabona nʼabasaiza bonabona abʼomu Misiri. Nʼabakobera ebirootobye, neye ni watabbaawo kadi moiza ayezya okumuvuunulira amakulu gaabyo.
GEN 41:9 Awo eyaawanga oFalaawo ebyokunywa nʼakoba oFalaawo ati, “Sengwa, olwatyanu njebukiirye ensobi eginakolere.
GEN 41:10 Enyumaku watusunguwaliire iswe abaweereryabo, nze nʼomusumbi omukulu, nʼotwigalira omu mabbuusu agali omu kisito kyʼomukulu wʼabaisirikale abakuumi bʼolubiri.
GEN 41:11 Lwabbaire lumo omu kiire nga tuli omu mabbuusu omwo, nabuli moiza kwiswe ababiri nʼaloota ekirooto, era nga nabuli kimo kiri nʼamakulu gʼenjawulo.
GEN 41:12 Atyanu twabbaire omwo nʼomwisuka oMwebbulaniya, era eyabbaire omuweererya wʼomukulu wʼabaisirikale abakuumi bʼolubiri. Ni tumukobera ebirooto byaiswe, nʼatuvuunulira amakulu gaabyo ngʼekirooto kya buli moiza owekyabbaire.
GEN 41:13 Era buli kimo ni kituukirira ngʼoweyabituvuunuliire. Ekikoba kiti, nze wanjiriirye ekifo kyange ekyokubba omukunguwo akuwa ebyokunywa, era odi iye ni bamwita ni bamwanika oku musaale.”
GEN 41:14 Awo oFalaawo nʼalagira batwale oYusufu, kale ni bamutoola mangu omu mabbuusu. Era oYusufu ni bamumwaku enziri, nʼazwala ebizwalo ebindi, kaisi nʼayaba e gyali.
GEN 41:15 OFalaawo nʼakoba oYusufu ati, “Nalootere ekirooto, neye aanu mpaawo muntu ayezya okuvuunula amakulu gaakyo. Neye bankobeire bati oyezya okuvuunula ebirooto.”
GEN 41:16 OYusufu nʼairamu oFalaawo ati, “Tininze, neye oKibbumba niiye eyakuvuunulira nʼowuumula omwoyo.”
GEN 41:17 Awo oFalaawo nʼakoba oYusufu ati, “Omu kirooto kyange, nʼaboine nga njemereire oku mbale kwʼomwiga oKiyira.
GEN 41:18 Ente musanvu egiboneka kusani era egyageizere, ni gizwa omu mwiga ogwo, ni gitandiika okulya eisubi.
GEN 41:19 Nʼente egindi musanvu egiboneka obundi era ennyondi ni gisenjaaku. Era mbaire timbonangaku ente ennyondi ngʼegyo omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.
GEN 41:20 Awo ente egyo egiboneka obundi era ennyondi, ni girya gidi egiboneka kusani era egyageizere.
GEN 41:21 Neye owegyamalire okugirya, mpaawo muntu eyabbaire ayezya okumanya ati gigiriire, olwʼokubba gyasigaire nnyondi ngʼowegyabbaire omu kusooka. Awo ni nsisimuka.
GEN 41:22 “Atyanu omu kirooto ekindi, ni mbona ebigala ebyʼengaano musanvu ebijimu era ebisa, nga bisanswirye biri oku kikolo kimo.
GEN 41:23 Oluzwanyuma ni mbona ebigala ebindi ebyʼengaano musanvu ebisanswirye, nga biwotoki, bitontono, nga bibabukire olwʼempewo yʼeibbugumu ezwa omwidungu.
GEN 41:24 Ebigala ebitontono ni bimira bidi omusanvu ebijimu. Ebirooto ebyo nabikobeire abalaguli, neye nandi ni wabbaawo ayezya okubinsonzolera.”
GEN 41:25 Awo oYusufu nʼakoba oFalaawo ati, “Ebirootobyo byombi biri nʼamakulu gamo. Era oKibbumba akulagire ebyayaba okukola.
GEN 41:26 Ente omusanvu egiboneka kusani, niigyo emyanka omusanvu. Nʼebigala omusanvu ebijimu, niigyo emyanka omusanvu. Ebirooto byombi biri nʼamakulu gamo.
GEN 41:27 Atyanu ente omusanvu egiboneka obundi era ennyondi, egyairire ku gidi egyasookere, era nʼebigala omusanvu ebibabukire olwʼempewo yʼeibbugumu ezwa omwidungu, egyo myanka musanvu egyʼenzala.
GEN 41:28 “Ekyo niikyo ekinkukobeire Falaawo nti, oKibbumba akulagire ebiyatira okukola.
GEN 41:29 Waabbaawo emyanka musanvu egyʼamakungula amangi omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.
GEN 41:30 Neye oku myanka egyo kwasenjaaku emyanka musanvu egyʼenzala. Era emyanka gyʼamakungula amangi abantu baligyerabira, era enzala yalibbuuca kumalawo abantu.
GEN 41:31 Era ekiseera kyʼamakungula amangi abantu balikyerabirira nakimo, olwʼokubba enzala eyalisenjaaku, yalibba nene ino.
GEN 41:32 Era ekigirire Falaawo nʼosuna ekirooto omu ngeri eibiri, kitegeeza kiti oKibbumba akakasire ekintu ekyo, era ayaba kukituukirirya mangu ino.
GEN 41:33 “Kale atyanu Falaawo oli nʼokulonda omusaiza owʼamalabuki era omutegeeri, kaisi era omuwe obwezye okufuga ekyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.
GEN 41:34 Era oli nʼokulonda abakungu abandi okukumbaania ekitundu kimo oku bitundu ebitaanu oku byokulya byonabyona ebibalima omu kyalo kyʼe Misiri, omu myanka omusanvu egyabba egyʼamakungula amangi.
GEN 41:35 Obalagire bakumbaanie ebyokulya omu myanka egyo egyʼamakungula amangi egiiza. Obawe nʼobwezye bakubisire ebyokulya ebyo omu bibuga, era babikuume.
GEN 41:36 Ebyokulya ebyo, niibyo ebyalibba ebyʼokwekuumisya omwigwanga, omu myanka omusanvu egyʼenzala eyalibbaawo omu kyalo kyʼe Misiri, kaisi abantu tibaafa enzala.”
GEN 41:37 Atyanu oFalaawo nʼabaweereryabe bonabona, ni basiima amalabuki ago.
GEN 41:38 Kale oFalaawo nʼakoba abaweereryabe ati, “Twezya okuzuulayo omusaiza aali ngʼonu, omusaiza aizwire omwoyo wa Kibbumba?”
GEN 41:39 Awo oFalaawo nʼakoba oYusufu ati, “NgʼoKibbumba owakulagire ebyo byonabyona, atyanu kimanye nti mpaawo muntu owʼamalabuki, era omutegeeri nga iwe.
GEN 41:40 Nakuwa obwezye okufuga ekyalo kyange, era abantu bange bonabona bagonderanga biragirobyo. Era ninze zenkani, enakukirangaku okubba nʼobwezye olwʼokubba ninze oFalaawo.”
GEN 41:41 Kale oFalaawo nʼakoba oYusufu ati, “Atyanu nkuwaire obwezye okufuga ekyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.”
GEN 41:42 Awo oFalaawo ni yeetoola oku ngalo empetaye eriku eraama yʼobwakabaka, nʼagizwalisya oYusufu oku ngalo. Nʼamuzwalisya amaganduula aga lineni omusa eino, nʼazwalisya oYusufu omu mamiro akajegere akʼezaabbu.
GEN 41:43 Nʼamuwa ekigaali ekiiririra oku kikye obusa mwabba atambulira, era nga kiraga kiti niiye airirira oku Falaawo omu bwezye. Era abaisirikalebe ni bamwekubbembera nga bakooka bati, “Muzwe omu nzira.” Era oFalaawo nʼawa oYusufu obwezye okufuga ekyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.
GEN 41:44 Awo oFalaawo nʼakoba oYusufu ati, “Newankubbaire nga ninze oFalaawo, mpaawo muntu omu kyalo kyʼe Misiri eyakolanga ekintu kyonakyona nga tasunire olukusa kuzwa gyoli.”
GEN 41:45 Era oFalaawo nʼawa oYusufu eriina ati, Zafenansi Paneya, nʼamuwa Asanansi omwala wa Potifera okabona wʼomu kibuga Oni, okumufumbirwa. Era oYusufu nʼabba nʼobwezye oku kyalo kyʼe Misiri kyonakyona.
GEN 41:46 Atyanu oYusufu yabbaire wʼemyanka 30 oweyatandiikiire okuweererya oFalaawo. Nʼazwa omu lubiri lwa Falaawo, nʼatambula omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.
GEN 41:47 Omu myanka omusanvu egyʼamakungula, ekyalo ni kibalya ebyokulya bingi.
GEN 41:48 Kale oYusufu nʼalagira abakoli ni bakumbaania ebyokulya byonabyona, ni babiteeka omu bibuga. Era mu buli kibuga nʼabisa ebyokulya ebyʼomu misiri egikyeruguuliriirye.
GEN 41:49 OYusufu nʼalagira abantu ni babisa ebyokulya bingi ino ooti musenye ogwʼoku nyanza, era nʼalekeraawo okupima, olwʼokubba byabbaire nga tibikaali bipimika.
GEN 41:50 Atyanu emyanka egyʼenzala nga gikaali okutuuka, oYusufu nʼabyala nʼAsanansi omwala wa Potifera okabona wʼomu kibuga Oni abaana abaisuka babiri.
GEN 41:51 OYusufu nʼawa omwanawe omubere eriina ati, Manase, ngʼakoba ati, “OKibbumba agirire ni neerabira okugada kwange kwonakwona nʼabantu bʼomu kisito kya bbaabba bonabona.”
GEN 41:52 Nʼawa omwanawe owokubiri eriina ati, Efulaimu ngʼakoba ati, “OKibbumba ampaire abaana omu kyalo omu ngadiire.”
GEN 41:53 Atyanu emyanka omusanvu egyʼamakungula owegyabbairewo omu kyalo kyʼe Misiri ni giwaaku.
GEN 41:54 Awo emyanka omusanvu egyʼenzala ni gitandiika, ngʼoYusufu oweyabbaire akobere. Ni wabbaawo enzala omu kyalo kyonakyona. Neye omu kyalo kyʼe Misiri, imwo mwonamwona ni mubbaamu ebyokulya.
GEN 41:55 Enzala oweyatandiikire okuluma abantu bʼomu Misiri mwonamwona, ni beekungirira oFalaawo olwʼebyokulya. Awo oFalaawo nʼabakoba ati, “Mwabe e giri oYusufu, era ekiyabakoba kimwakola.”
GEN 41:56 Atyanu enzala nʼebba nene, nʼemalaku ekyalo kyʼe Misiri kyonakyona. Kale oYusufu nʼaigulawo esitoowa gyonagyona, nʼagulyanga aBamisiri ebyokulya.
GEN 41:57 Era abantu ni bazwanga omu kyalo kyonakyona, ni baaba omu Misiri egiri oYusufu okugula ebyokulya, olwʼokubba enzala yabbaire nene omu kyalo kyonakyona.
GEN 42:1 Atyanu oYaakobbo oweyawuliire ati omu kyalo kyʼe Misiri waliyo ebyokulya, nʼakoba abataane ati, “Lwaki mutyamiraawo anambula kimukola, ni mwira mu kulolanganaku?”
GEN 42:2 Era nʼabakoba ati, “Muwulisisye, mpulira nambu omu kyalo kyʼe Misiri waliyo ebyokulya. Muserengete mwabe, mutugulirekuuyo ebyokulya ebyezya okutulamya titwafa enzala.”
GEN 42:3 Awo abaganda ba Yusufu eikumi, ni baserengeta okwaba e Misiri okugula ebyokulya.
GEN 42:4 Neye oYaakobbo nandi nʼaikirirya oBbenyamini owʼekida ekimo nʼoYusufu, okwaba aamo nʼabagandabe. Yakolere atyo olwʼokubba yatiire ati demba akabbikabbi ni katuuka oku Bbenyamini.
GEN 42:5 Awo abataane ba Yaakobbo ni baaba nʼabantu abandi okugula ebyokulya, olwʼokubba wabbairewo enzala omu kyalo kyʼe Kanani kyona.
GEN 42:6 Atyanu oYusufu niiye eyabbaire omufugi wʼekyalo kyʼe Misiri. Era niiye eyagulyangaku abantu bonabona ebyokulya, abo abaazwanga wonawona omu kyalo. Kale abagandabe owebatuukireyo, ni bakoma amazwi era ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
GEN 42:7 OYusufu oweyaboine abagandabe, yabamanyicirye, neye nʼababitya ngʼabantu abaatamaite, era nʼababuulya nʼobukambwe ati, “Muzwera yaina?” Ni bairamu bati, “Tuzwera mu kyalo kyʼe Kanani, era twizire kugula byokulya.”
GEN 42:8 Waire ngʼoYusufu yamanyicirye abagandabe, neye ibo tibamumanyicirye.
GEN 42:9 Awo oYusufu nʼayebukirya ebirooto ebiyabalootereku eira, kaisi nʼabakoba ati, “Muli bakeeti, mwizire kubona bitundu ebyʼomu kyalo kyaiswe ebinambulamu obukuumi.”
GEN 42:10 Ni bamwiramu bati, “Kadi, musengwa waiswe titwizire kukeeta. Neye iswe abaweereryabo twizire kugula byokulya.
GEN 42:11 Swenaswena tuli baana ba musaiza moiza. Era iswe abaweereryabo, tuli bantu bʼamazima, tituli bakeeti.”
GEN 42:12 OYusufu nʼabakoba ati, “Kadi, mwizire kubona bitundu ebinambulamu obukuumi.”
GEN 42:13 Ibo ni bamwiramu bati, “Iswe abaweereryabo tuli baganda, era tuli ikumi na babiri, era tuli baana ba musaiza moiza. Omusaiza oyo mutyami wʼomu kyalo kyʼe Kanani. Omuganda waiswe onankoma, iye asigaireyo nʼobbaabba, iye omuganda waiswe ogondi yatuzwire oku maiso.”
GEN 42:14 Neye oYusufu ni yeekanyangula kubakoba ati, “Niikyo nakimo ngʼowenkobere nti, inywe muli bakeeti.
GEN 42:15 Atyanu enu niiyo engeri eginjaba okubagezesya okukakasa ooba ngʼebimutumula bituuce. OFalaawo ngʼobwali mwomi, ndayiire timwazwe aanu, okutoolaku ngʼomuganda waanywe onankoma aizire aanu.
GEN 42:16 Aale atyanu mulondeku omoiza kwinywe mumutume ayabe amuleete aanu. Oyo ngʼayaba okumusyoma inywe mwabba mu mabbuusu, kaisi olwo tubagezye okukakasa ooba ngʼebimutumula byʼamazima. Owebyabba nga tibituuce, oFalaawo ngʼobwali mwomi, kyabba kitegerekeka nga inywe dala muli bakeeti.”
GEN 42:17 Era awo nʼabateeka bonabona omu mabbuusu, okumala enaku isatu.
GEN 42:18 Awo owegyabitirewo enaku ibiri, oku lwokusatu oYusufu nʼabakoba ati, “Nze ndi muntu awa oKibbumba ekitiisya. Nʼolwekyo mukole ekinjaba okubakoba, kaisi mulame okufa.
GEN 42:19 Obwemubba nga muli bantu bʼamazima, mulondeku omoiza kwinywe asigale aanu omu mabbuusu, kaisi inywe abandi mutwalire abʼomu bisito byanywe ebyokulya, ibo enzala abeeri bundi.
GEN 42:20 Neye muteekwa okundeetera omuganda waanywe onankoma. Ekyo kyakakasa kiti ebimutumwire byʼamazima, era tibalibaita.” Era bona ni baikirirya okukola batyo.
GEN 42:21 Kaisi ni bakobangana bati, “Mazima bali kutugadya lwʼekikole ekitwakolere omuganda waiswe eira. Ekyo kityo olwʼokubba twaboine okugada okuyabbairemu oweyatwegairiire okutamukola akabbikabbi, neye iswe ni tugaana okuwulira, ekyo niikyo ekigira tuli kugada tuti!”
GEN 42:22 Awo oLubbeeni nʼabairamu ati, “Aale nze tinabakobere nti timwakola omwisuka akabbikabbi, neye inywe ni mugaana okumpulisisya? Atyanu bali kutugadya lwʼokufaakwe.”
GEN 42:23 Neye ibo tibamanyicirye ngʼoYusufu ategeire ebibatumula, olwʼokubba yatumulanga nabo nga waliwo abagalucirya.
GEN 42:24 Kale oYusufu nʼazwa aawo e gibali, nʼayaba nʼakulumuca amaliga. Oweyaikaikanire, nʼakangayo e gibali era tete nʼatumula nabo. Awo nʼatoolamu oSimyoni, era ni bamusiba ngʼabagandabe babona.
GEN 42:25 Awo oYusufu nʼalagira abaweereryabe okwizulya ekotiya gya bagandabe ebyokulya, nʼokwirirya nabuli moiza empiiyagye omu kotiyaye. Era nʼalagira ni babawa ebyokulya ebibaaba okukolesya nga bali omu lugendo bakanga, era ni babakolera batyo.
GEN 42:26 Kale abagandabe ni batiika ebyokulya byabwe oku mpunda gyabwe, ni basimbuka okukanga e ika.
GEN 42:27 Neye owebatuukire omu kifo egibagonere ekiire ekyo, era omoiza kwibo nʼasibindula ekotiyaye okuwa ompundawe ebyokulya, yaajiirye empiiyagye nga giri oku ngulu oku byokulya ebyabbaire omu kotiyaye.
GEN 42:28 Nʼaceera ngʼakoba abagandabe ati, “Mubone! Empiiya egyange baginjiriirye, nginu omu kotiya yange.” Neye abagandabe emyoyo ni gibacemuka, ni batukuta, era ni bakobangana bati, “Niki kinu oKibbumba ekyʼatukolere?”
GEN 42:29 Kale owebatuukire eeri oYaakobbo oitewaabwe, omu kyalo kyʼe Kanani, ni bamukobera byonabyona ebyabbaire bibatuukireku e Misiri bati,
GEN 42:30 “Omusaiza omufugi wʼekyalo kyʼe Misiri yatumwire na iswe nʼobukambwe, nʼatubitya ngʼabakeeti abali kukeeta kyalokye.
GEN 42:31 Neye iswe ni tumukoba tuti, ‘Iswe tuli bantu bʼamazima, tituli bakeeti.
GEN 42:32 Tuli baganda, era tuli ikumi na babiri, era tuli baana ba musaiza moiza. Omuganda waiswe ogondi yatuzwire oku maiso, kaisi omuganda waiswe onankoma, iye asigaireyo nʼobbaabba omu kyalo kyʼe Kanani.’
GEN 42:33 Awo omusaiza odi omufugi wʼekyalo kyʼe Misiri, nʼatukoba ati, ‘Atyanu enu niiyo engeri eginategeeramu ooba nga muli bantu bʼamazima. Muleke omoiza kwinywe asigale aanu na nze, kaisi inywe abandi mutwalire abʼomu bisito byanywe ebyokulya, ibo enzala abeeri bundi.
GEN 42:34 Kaisi mundeetere omuganda waanywe onankoma, awo nakakasa nti timuli bakeeti, neye muli bantu bʼamazima. Era awo, nabairirya omuganda waanywe, era mwetayaayanga omu kyalo kinu!’ ”
GEN 42:35 Atyanu owebasindwire ekotiya gyabwe nga bataka okusukumula ebyokulya, nabuli moiza nʼayajirya omu kotiyaye ebbandaliye eyʼempiiya. Neye ibo nʼoitewaabwe owebaboine ebbandali egyo, ni beeraliikirira.
GEN 42:36 Awo oYaakobbo oitewaabwe nʼabakoba ati, “Mummalireku abaana bange! OYusufu yanzwire oku maiso, nʼoSimyoni yena ngoyo anzwire oku maiso. Era atyanu mutaka okuntoolaku nʼoBbenyamini yena. Ebyo byonabyona birumya ninze!”
GEN 42:37 Awo oLubbeeni nʼakoba oiteeye ati, “Singa owentaliirya oBbenyamini egyoli, waliita abataane bange bombi. Omunkwatisye ninze, nalimwirya e gyoli.”
GEN 42:38 Neye oYaakobbo nʼamwiramu ati, “Kadi tinjikirirya omwana wange okuserengeta okwaba eeyo na inywe, olwʼokubba omugandawe yafiire, era iye, niiye asigairewo yenkani oku mawaabwe. Akabbikabbi owekamutuukaku nga muli omu nzira mwaba, nze ndi mukaire, enima egimwabba mundeeteire yanjita!”
GEN 43:1 Atyanu enzala ni yeeyongera era nʼebba nene omu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 43:2 Kale owebamalire okulya ebyokulya ebibatoire omu kyalo kyʼe Misiri, oitewaabwe nʼabakoba ati, “Mukangeyo mutugulireku ebyokulya ebindi.”
GEN 43:3 Neye oYuda nʼamwiramu ati, “Omusaiza omufugi waayo, yatulabuliire nakimo ati, ‘Tinalibawulisisya naire, okutoolaku nga mwizire nʼomuganda waanywe onankoma.’
GEN 43:4 Kale owewaikirirya omuganda waiswe okwaba na iswe, twaserengeta twaba ni tubagulirakuuyo ebyokulya.
GEN 43:5 Neye owoobba tomwikirirya okwaba na iswe, titwabe, olwʼokubba omusaiza odi omufugi yatukobere ati, ‘Tinalibawulisisya naire, okutoolaku nga mwizire nʼomuganda waanywe onankoma.’ ”
GEN 43:6 Awo oYaakobbo eriinalye erindi bati, Isirairi nʼabakoba ati, “Lwaki mwandeeteire ekigosi ekyʼamaani ekyo, okukobera omusaiza omufugi oyo muti muliyo nʼomuganda waanywe ogondi?”
GEN 43:7 Ni bamwiramu bati, “Omusaiza odi omufugi yatubwirye ino ebitufaaku, nʼoku bʼekika kyaiswe ati, ‘Oitewaanywe akaali mwomi? Mulikuuyo nʼomuganda waanywe ogondi?’ Iswe twamwiriremu bibuulyo ebiyatubwirye. Titwategeire tuti yatukoba ati, ‘Mundeetere omuganda waanywe.’ ”
GEN 43:8 Era oYuda nʼakoba oYaakobbo oiteeye ati, “Onkwatisye ninze omwisuka oyo nga twaba, awo swenaswena twasetuka ni twaba. Olwo kaisi iswe na iwe, nʼabaana baiswe abatobato twezye okutafa enzala.
GEN 43:9 Nze neeyamire okumukuuma, walimumbuulya ninze. Singa tinalimwirya egyoli, ni mmukuleetera omumaisogo, omusango gubbe ku ninze enaku gyonagyona.
GEN 43:10 Singa titulwirewo oku nsonga enu, atyanu twankabbaire twabire ira era nga twirire nʼomulundi ogwokubiri.”
GEN 43:11 Awo oYaakobbo oitewaabwe nʼabakoba ati, “Obwekibba nga kiteekwa kubba kityo, mukole muti; mukwate ebimo oku bineneka ebyʼomu kyalo kinu ebikira obusa, muteeke omu kotiya gyanywe muserengete mwabe mutwalire omusaiza omufugi nago. Mumutwalireku ebyakaloosa ebibeeta bbaamu, nʼomujenene, nʼebyakaloosa ebibeeta miira, nʼebimaido, nʼebineneka ebibeeta alumondi.
GEN 43:12 “Era mutwale empiiya gyʼemirundi mibiri olwʼokubba muteekwa okukanja egyo egimwairiirye omu kotiya gyanywe. Amo-so ni babba nga bagiteekeremu mubutagenderera.
GEN 43:13 Mutwale nʼomuganda waanywe onankoma, musetuke mukange eeri omusaiza oyo omufugi.
GEN 43:14 Nsaba oKibbumba oWabwezye Bwonabwona abakwatire ekisa nga muli omumaiso gʼomusaiza oyo omufugi. Era omusaiza oyo ayezye okubairirya omuganda waanywe oSimyoni, nʼoBbenyamini. Nze obwemba ndi nʼokufiirwa abaana bange, oleke mbafiirwe.”
GEN 43:15 Kale awo abaganda abo ni bakwata ebirabo nʼempiiya egyʼemirundi emibiri mibiri, ni baaba nʼoBbenyamini, ni baserengeta e Misiri. Ni baaba omumaiso ga Yusufu.
GEN 43:16 OYusufu oweyaboine nga bali nʼoBbenyamini, nʼakoba onyampala wʼekisitokye ati, “Otwale abasaiza banu omu kisito kyange. Kaisi osale okisolo era omusumbe, olwʼokubba baaba kuliira aamo na nze ekyamusana.”
GEN 43:17 Kale onyampala oyo nʼakola ngʼoYusufu oweyamulagiire, nʼatwala abaganda abo omu kisito kya Yusufu.
GEN 43:18 Neye abaganda abo ni batya olwʼokubatwala omu kisito kya Yusufu. Ni bakobangana bati, “Batuleetere eenu, lwʼempiiya egibateekere omu kotiya gyaiswe oku mulundi ogutwasookere okwiza eenu. Akolere ati kaisi ayezye okutuvunaana, era atunyageku empunda gyaiswe, era atusuuce bagalamabe.”
GEN 43:19 Kale awo ni baigerera e giri onyampala wʼekisito kya Yusufu, ni batumula naye, nga bali oku muzigo gwʼekisito.
GEN 43:20 Ni bamukoba bati, “Sebo, twaizireku eenu okugula ebyokulya omulundi ogwasookere.
GEN 43:21 Owetwatuukire omu kifo e gitwagonere nga tukanga e ika twasindwire ekotiya gyaiswe, nabuli moiza yaajiiryemu empiiyagye nga gyenkana na gidi egiyabbaire asaswire. Gyabbaire giri oku ngulu oku byokulya ebyabbaire omu kotiya ya buli moiza, era tugiirirye.
GEN 43:22 Titumaite eyairirye empiiya omu kotiya gyaiswe egitwasaswire kugula byokulya. Wazira tuleetere nʼempiiya egindi okugulaku ebyokulya.”
GEN 43:23 Neye iye onyampala nʼabakoba ati, “Timweraliikirira, era timwatya. OKibbumba waanywe era oKibbumba wa itewaanywe niiye eyabateekeire empiiya egyo omu kotiya gyanywe. Nze nasunire empiiya gyanywe egimwasaswire.” Kaisi awo nʼabatoolerayo oSimyoni.
GEN 43:24 Awo onyampala nago nʼatwala abaganda abo omu kisito kya Yusufu, nʼabawa amaizi ni banaaba ebigere, era nʼawa nʼempunda gyabwe ebyokulya.
GEN 43:25 Kale awo ni bategeka ebirabo byabwe ebibaawa oYusufu oweyaabba aizire egibali omusana. Bakolere batyo olwʼokubba babbaire babakobeire bati baliira yeeyo aamo nʼoYusufu ekyamusana.
GEN 43:26 Atyanu oYusufu oweyakangire e ika, awo abagandabe abo ni bakwata ebirabo ebibabbaire nabyo ni bamutwalira egiyabbaire, era ni bakoma amazwi era ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
GEN 43:27 Oluzwanyuma nʼababuulya ati, “Muliwo basa?” Era nʼababuulya ati, “Oitewaanywe omukaire ogumwatumwireku akaali mwomi? Era ali atya?”
GEN 43:28 Ibo ni bamwiramu bati, “Omuweereryawo oitewaiswe akaali mwomi, era aliyo musa.” Awo tete ni bakoma amazwi era ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali.
GEN 43:29 Awo oYusufu nʼasiirya amaisoge nʼabona omugandawe onankoma oBbenyamini, omwana wa maaye, nʼababuulya ati, “Oyo niiye omuganda waanywe onankoma ogumwankobeireku?” Kaisi nʼakoba oBbenyamini ati, “Mwisuka, oKibbumba akukwatire ekisa!”
GEN 43:30 Awo oYusufu omwoyo ni gumucemuka olwʼokubonaku omugandawe onankoma ogwataka eino. Kale nʼazwa mangu omu kisenge ekyo nʼaingira omu kisenge ekindi, nʼakulumucirya omwo amaliga.
GEN 43:31 Oweyamalire okukungaku, nʼokunaabaku amaliga, nʼawulukamu ngʼagumire, awo nʼalagira abaweereryabe okwinula ebyokulya.
GEN 43:32 OYusufu bamwinwire yenkani, nʼabagandabe abo ni babainula bonkani, nʼaBamisiri abaliire oku kiinulo ekyo bona ni babainula bonkani. Babainwire batyo olwʼokubba kyabbaire kya muliko aBamisiri okuliira aamo nʼaBeebbulaniya.
GEN 43:33 Owebabbaire balya, batyamisirye abaganda nago nga balingiriire Yusufu. Babatyamisirye ngʼowebairanganaku okuzwera oku mukulu okutuuka oku mutomuto, ni balolanganaku ni beewunya.
GEN 43:34 Babainwire ebyokulya okuzwa oku menza ya Yusufu. Era ni bawa nabuli muntu yenkani, neye ebyokulya ebibawaire oBbenyamini ni bibba bingi ino okukiraku ebibawaire abagandabe badi abandi. Era ni balya, ni banywa, ni bajaagaanira aamo nʼoYusufu.
GEN 44:1 Awo ebyo owebyawoire, oYusufu nʼalagira onyampala wʼekisitokye ati, “Oteeke omu kotiya gyʼabasaiza abo ebyokulya ebibayezya okwetiika. Era oteekere nabuli moiza empiiyagye oku ngulu oku byokulya ebiri omu kotiyaye.
GEN 44:2 Era oteeke nʼekikopo kyange ekya feeza, oku ngulu oku byokulya ebiri omu kotiya ya muganda waabwe onankoma, era oteekemu nʼempiiyagye egyasaswire ebyokulya.” Kale onyampala nʼakola atyo ngʼoYusufu oweyamukobere.
GEN 44:3 Owebwaceire amakeezikeezi, ni baseebula abaganda abo ni baaba nʼempunda gyabwe.
GEN 44:4 Owebabbaire bakaali okwabirira okuzwa omu kibuga, oYusufu nʼakoba onyampala wʼekisitokye ati, “Osetukiremu osenjeeku abasaiza abo. Owewabatuukaku, obakobe oti, ‘Iswe tubakoleire bisa, lwaki inywe mutusaswiremu bikole ebibbibibbi?
GEN 44:5 Lwaki mwibbire ekikopo kya musengwa wange ekya feeza? Ekyo tiniikyo ekikopo omusengwa wange ekyanyweramu era ekyʼakolesya ngʼalagula? Ekintu ekimukolere kibbikibbi ino!’ ”
GEN 44:6 Onyampala oyo oweyabatuukireku, yabakobere bibono binanyere ebyo.
GEN 44:7 Ibo ni bamwiramu bati, “Sebo, niki ekigira nʼotumula ebibono ebityo? Iswe titwezya okukola ekintu ekityo.
GEN 44:8 Omaite nga twabairiirye empiiya egitwajiirye oku ngulu oku byokulya ebyabbaire omu kotiya gyaiswe, owetwabbaire tukangire omu kyalo kyʼe Kanani? Olwo twandiibbire feeza ooba zaabbu omu kisito kya musengwawo?
GEN 44:9 Atyanu sebo, kwiswe abaweereryabo, yenayena ogubayajirya ngʼali nʼakyo bamwite, era swena abaabba basigairewo twabba bagalamabo.”
GEN 44:10 Nʼabakoba ati, “Kale njikiriirye ekimukobere. Neye oyo ogubayajirya nʼakyo, niiye yenkani eyaabba omugalama wange. Inywe abandi timwabbeeku omusango.”
GEN 44:11 Awo abaganda abo ni batiikula mangu ekotiya gyabwe, ni bagiteeka ansi, era nabuli moiza nʼasibindula ekotiyaye.
GEN 44:12 Atyanu onyampala wʼekisito kya Yusufu nʼatandiika okwaza. Nʼazwera okwakira obukulu nʼamaliirirya nʼakira obutobuto, kaisi ekikopo nʼacaajirirya mu kotiya ya Bbenyamini.
GEN 44:13 Awo abaganda abo olwʼokunakuwala ni banyiira ebizwalo byabwe, era nabuli moiza nʼakanja ebintu oku mpundawe, ni bakangayo omu kibuga.
GEN 44:14 Atyanu oYusufu yabbaire akaali ali ika, oYuda nʼabagandabe ni batuuka omu kisitokye, ni beeyala ansi omumaisoge.
GEN 44:15 Awo oYusufu nʼabakoba ati, “Niki kinu ekimukolere? Timumaite muti omuntu aali ooti ninze, ayezya okulagula?”
GEN 44:16 OYuda nʼamwiramu ati, “Twakukoba niki musengwa wange? Kinu twakisonzola tutya? Kinu twewozyaku tutya? OKibbumba alagire ngʼowetuli nʼomusango. Era atyanu swenaswena tuli bagalamabo, nga tiyoodi yenkani ogubayajiirye nʼekikopo.”
GEN 44:17 Neye oYusufu nʼabakoba ati, “Kadi, timpezya okukola ekyo. Oyo yenkani ogubayajiirye nʼekikopo, niiye eyaabba omugalama wange. Inywe abasigairewo, mwekangire mwidembe eeri oitewaanywe.”
GEN 44:18 Awo oYuda nʼaigerera egiri oYusufu nʼamukoba ati, “Musengwa wange, nkwegairiire oganye nze omuweereryawo, mbeeku nʼekintumula egyoli. Mmaite ngʼoli nʼobwezye ngʼobwa Falaawo, nʼolwekyo nsaba tiwansunguwalira.
GEN 44:19 Musengwa wange, watubwirye iswe abaweereryabo oti, ‘Oitewaanywe akaali mwomi?’ Era oti, ‘mulikuuyo nʼomuganda waanywe ogondi?’
GEN 44:20 Iswe ni tukwiramu tuti, ‘Oitewaiswe akaali mwomi neye mukaire, era abba nʼomuganda waiswe onankoma, oguyabyaire omu bukaire. Omuganda waiswe oyo, yabbaire nʼomugandawe omukulu neye yatuzwire oku maiso. Atyanu iye niiye yenkani eyasigairewo oku maaye, era oitewaiswe amutaka ino.’
GEN 44:21 Awo nʼotukoba iswe abaweereryabo oti, ‘Mumundeetere mmuboneku.’
GEN 44:22 Ni tukukoba musengwa wange tuti, ‘Omwisuka tayezya okuzwa okwiteeye, olwʼokubba singa amuzwaku, oiteeye ayinza okufa.’
GEN 44:23 Neye nʼotukoba oti, ‘Tinalibawulisisya naire, okutoolaku nga mwizire nʼomuganda waanywe oyo.’
GEN 44:24 “Owetwakangire egiri oitewaiswe omuweereryawo, twamukobeire ebibono ebiwatukobere.
GEN 44:25 Awo ebyokulya owebyawoire nʼatukoba ati, ‘Mukange mutugulireku ebyokulya ebindi.’
GEN 44:26 Neye iswe ni tumukoba tuti, ‘Titwezya okwaba eeyo, olwʼokubba omusaiza omufugi waayo tiyatuwulisisye naire, okutoolaku nga twabire nʼonankoma waiswe. Owewatwikirirya okwaba nʼomuganda waiswe oyo, awo twaba.’
GEN 44:27 Awo obbaabba yatukobere ati, ‘Mumaite ngʼomukali wange oLaakeeri yambyaliire abaana abaisuka babiri bonkani.
GEN 44:28 Era omwana omoiza yanzwire oku maiso, ni nkoba nti mazima dala, oYusufu okisolo amunyiiranyiiriremu! Era tinjirangamu kumubonaku okuzwa kwolwo.
GEN 44:29 Awo nʼakoba ati, owemwantoolaku nʼonu yena, akabbikabbi ni kamutuukaku, nze ndi mukaire, enima egimwabba mundeeteire yanjita!’ ”
GEN 44:30 Awo oYuda ni yeeyongera okukoba ati, “Atyanu musengwa timpezya okukanga e giri obbaabba omuweereryawo nga mbula onankoma waiswe oyo. Obwomi bwa bbaabba bukwatagana ino nʼobubwe,
GEN 44:31 owenatuuka e giri obbaabba nʼabona nga tubula omuganda waiswe oyo, obbaabba yaafa. Era iswe abagalamabo, enima egitwaleetera oitewaiswe omukaire, yamuzweramu okufa.
GEN 44:32 Nze neeyamire egiri obbaabba, nti nʼakuuma omuganda waiswe oyo, era obbaabba nʼamukobere nti, ‘Singa tinalimwirya e gyoli, ni mmukuleetera omumaisogo, omusango gubbe ku ninze enaku gyonagyona.’
GEN 44:33 Atyanu musengwa wange, nkwegairiire onjikirirye nze nsigale aanu nsuuke mugalamawo, omu kifo kyʼomuganda waiswe oyo. Omwikirirye iye akange e ika nʼabaganda baiswe.
GEN 44:34 Nkusabire ntyo olwʼokubba timpezya okukanga egiri obbaabba, nga mbula omuganda waiswe oyo. Timpezya okuguma okubona akabbikabbi akatuuka oku bbaabba.”
GEN 45:1 OYusufu oweyamalire okuwulira ebyo, era nʼakaya okuguma okutakungira omumaiso gʼabaweereryabe, awo nʼalagira abaweererya abo bonabona okuwuluka omu kisenge omu babbaire. Nandi ni musigalamu omuweererya waire moiza, awo oYusufu ni yeeyanjulira abagandabe.
GEN 45:2 Era nʼakuukulya, nʼaBamisiri ababbaire e nza wʼenyumba ni bamuwulira, ni baaba bakoberaku nʼabʼomu lubiri lwa Falaawo.
GEN 45:3 OYusufu nʼakobera abagandabe ati, “Ninze oYusufu! Obbaabba akaali mwomi?” Neye abagandabe owebawuliire ekyo, ni batya ino era nandi ni bayezya okumwiramu, olwakweyajirya nga bali mumaisoge.
GEN 45:4 Neye iye oYusufu nʼakoba abagandabe ati, “Bainange, mwigerere aanu e gyendi!” Ni baigerera, kaisi nʼabakoba ati, “Ninze oYusufu omuganda waanywe, ogumwagulirye abʼomu Misiri.
GEN 45:5 Neye timwanakuwala waire okwesalira omusango, muti olwʼokubba mwantundire omu bantu bʼeenu. OKibbumba niiye eyansindikire nze okwiza eenu nga inywe mukaali okwiza, olwʼokulamya obwomi bwʼabantu.
GEN 45:6 Enzala yankuluma emyanka mibiri gyonkani, neye ate nga wakaali wasigaireyo emyanka egindi mitaanu, egibatalimiremu, waire okukunguliramu.
GEN 45:7 Wazira iye oKibbumba yansindikire nze okwiza omu kyalo kinu nga inywe mukaali okwiza, lwʼokulamya obwomi bwanywe nʼeibyaire lyanywe omu ngeri eyeewunyisya.
GEN 45:8 Kale tiniinywe omwansindikire eenu, wazira Kibbumba. Era yansuucirye mpamalabuki omukulu owa Falaawo wʼekyalo kinu. Ndabirira ebintubye byonabyona, era ndi mufugi wʼabantu bonabona abʼomu Misiri.
GEN 45:9 “Atyanu mwanguweku mukange egiri obbaabba, mumukobere muti omwanawo oYusufu akoba ati, oKibbumba yamusuucirye mufugi wʼekyalo kyʼe Misiri kyonakyona, osetukiremu oyabe egyali.
GEN 45:10 Iwe oyaba kubba mutyami wʼomwitwale lyʼe Goseni. Iwe nʼabaanabo, nʼabaizukulubo, nʼentaamagyo nʼembuligyo, nʼentegyo, nʼebintu byonabyona ebyoli nabyo, mwabbanga kumpi naye.
GEN 45:11 Ayaba okukulabiriranga ngʼotyaime eeyo omu Goseni, iwe nʼabʼomu kisitokyo, nʼebintubyo byonabyona ebyoli nabyo, kaisi tiwabbaawo ekimudamba. Ayaba okukola atyo olwʼokubba enzala enu eyaba okuluma okumala emyanka egindi mitaanu.”
GEN 45:12 Awo oYusufu nʼakoba abagandabe ati, “Atyanu inywe abanyere, nʼomuganda wange Bbenyamini wena, mwezya okubona ni mukakasa muti ninze oYusufu onyerenyeere atumula na inywe.
GEN 45:13 Era Mwabe mukobere obbaabba ngʼobwendi nʼekitiisya ekyʼamaani omu Misiri, mumukobere nʼebintu byonabyona ebimuboine. Mwanguweku mundeetere obbaabba aanu.”
GEN 45:14 Awo oYusufu nʼagwa omugandawe oBbenyamini omu kifubba, era bombi ni bakulumuca amaliga olwʼeisangaalo.
GEN 45:15 OYusufu nʼagwa abagandabe bonabona omu bifubba, nga waakulumuca amaliga. Ebyo owebyawoire, abagandabe ni balonsya naye.
GEN 45:16 Amawuliro owegatuukire omu lubiri lwa Falaawo, bati abaganda ba Yusufu baizire, oFalaawo nʼabakungube ni basangaala ino.
GEN 45:17 Awo oFalaawo nʼakoba oYusufu ati, “Okobe abagandabo oti, ‘Mutiike emigugu oku bisolo byanywe, mukange omu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 45:18 Mwabe muleete oitewaanywe nʼabʼomu bisito byanywe, mwize eenu. Nabawa eitakali erikira obujimu omu kyalo kinu ekyʼe Misiri, era mwasunanga amakungula amasa omu kyalo kinu.’
GEN 45:19 Era oFalaawo nʼakoba oYusufu okubalagira ati, ‘Mwabeku nʼebigaali okuzwa omu kyalo kinu ekyʼe Misiri, oku mwaleetera abaana baanywe abatobato nʼabakali baanywe, era mwize nʼoitewaanywe.
GEN 45:20 Era timweraliikirira ekyʼokulekayo ebintu byanywe ebimo, olwʼokubba ebintu ebikira obusa omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri, baaba okubawa bibbe byanywe.’ ”
GEN 45:21 Awo abaana ba Yaakobbo ni baikirirya okukola batyo ngʼoFalaawo oweyakobere. Era oYusufu nʼabawa ebigaali ngʼoFalaawo oweyabbaire amulagiire. Nʼabawa nʼebyokulya ebibaalya nga bali omu lugendo bakanga.
GEN 45:22 Era nʼawa nabuli moiza ebizwalo ebindi, neye nʼawa oBbenyamini iye emigigi gyʼebizwalo mitaanu nʼesekeri egyʼefeeza 300.
GEN 45:23 OYusufu nʼaweererya oiteeye empunda ikumi egyetiikire emigangi gyʼebintu ebisa ebyʼomu Misiri, nʼempunda enkali ikumi egyetiikire ebyokulya. Mwebyo mwabbairemu engaano, nʼemigaati, nʼebyokulya ebindi, oitewaabwe ebiyaliriira omu nzira.
GEN 45:24 Atyo nʼaseebula abagandabe ngʼabakoba ati, “Mwekuume timwayombera omu nzira!”
GEN 45:25 Kale abaganda abo ni bazwa omu Misiri, ni bakanga egiri oYaakobbo oitewaabwe omu kyalo kyʼe Kanani.
GEN 45:26 Owebatuukire egiri oitewaabwe ni bamukobera bati, “OYusufu akaali mwomi, era niiye omufugi wʼekyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.” OYaakobbo oweyawuliire ebibono ebyo, nʼasamaalirira, era nʼagaana okwikirirya ekibakoba.
GEN 45:27 Neye owebamulonseirye ebintu byonabyona oYusufu ebiyabakobeire, era oweyaboine ebigaali oYusufu ebyaweereirye okumutwaliramu, nʼaikaikana.
GEN 45:28 Awo oYaakobbo nʼakoba ati, “Ekimunkobeire kimala, omwana wange oYusufu akaali mwomi. Nayaba mmuboneku nga nkaali okufa.”
GEN 46:1 Awo oYaakobbo eriina erindi bati, Isirairi nʼasimbuka, era nʼayaba nʼebintubye byonabyona ebiyabbaire nabyo. Oweyatuukire e Bberusebba nʼawaayo esadaaka eeri oKibbumba wa iteeye oIsaka.
GEN 46:2 Era oKibbumba nʼatumula nʼoYaakobbo obwire omu kirooto, nʼamweta ati, “Yaakobbo, Yaakobbo!” Nʼayetuka ati, “Waitu!”
GEN 46:3 OKibbumba nʼamukoba ati, “Ninze oKibbumba, oKibbumba wa iteewo. Tiwaatya okwaba e Misiri, olwʼokubba eeyo nalikuwa abaizukulu bangi ino ni babba igwanga erinene eryʼamaani.
GEN 46:4 Naserengeta ni njaba na iwe e Misiri, era naliirya eibyaireryo omu kyalo kinu. Owewalifa, oYusufu niiye eyalikugolola.”
GEN 46:5 Awo oKibbumba oweyamalire okutumula nʼoYaakobbo, oYaakobbo nʼasimbuka okuzwa e Bberusebba, era abataane ni bamuteeka iye nʼabaana baabwe nʼabakali baabwe, omu bigaali oFalaawo ebiyabbaire aweereirye okubatwaliramu.
GEN 46:6 Kale oYaakobbo ni basimbuka nʼebisolo byabwe, nʼebintu byabwe byonabyona ebibasuniire omu kyalo kyʼe Kanani, ni baaba omu Misiri. OYaakobbo yaabire nʼeibyairerye lyonalyona,
GEN 46:7 ekikoba kiti, abataanebe, nʼabaizukulube abaisuka, nʼabaala nʼabaizukulu bʼabaalabe.
GEN 46:8 Ganu niigo amaliina gʼaBaisirairi, ekikoba kiti, oYaakobbo nʼeibyairerye abaabire omu kyalo kyʼe Misiri: OLubbeeni omutaane wa Yaakobbo omubere.
GEN 46:9 Nʼabataane ba Lubbeeni banu: OKanoki, nʼoPalu, nʼoKezirooni nʼoKalumi.
GEN 46:10 Nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Simyoni, nʼabataane ba Simyoni banu: OYemweri, nʼoYamini, nʼOkaadi nʼoYakini, nʼoZokali, nʼoSyawulo omwana oguyabyaire nʼomukali oMukanani.
GEN 46:11 Nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Leevi, nʼabataane ba Leevi banu: OGerusoni, nʼoKokasi, nʼoMerali.
GEN 46:12 Nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Yuda, nʼabataane ba Yuda banu: Eri, nʼOnani, nʼoSeera, nʼoPereezi, nʼoZeera. Neye Eri, nʼOnani babbaire bamalire okufeera omu kyalo kyʼe Kanani. Era nʼabataane ba Pereezi banu bona baabire e Misiri: OKezirooni nʼoKamuli.
GEN 46:13 Nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Isakaali, nʼabataane ba Isakaali banu: OTola, nʼoPuva, nʼoYasabbu, nʼoSimulooni.
GEN 46:14 Nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Zebbulooni, nʼabataane ba Zebbulooni banu: OSeredi, nʼEroni, nʼoYaleeri.
GEN 46:15 Eryo niiryo eibyaire oLeeya eriyasunire nʼoYaakobbo omu Padanalaamu. Era oYaakobbo nʼoLeeya babbaire nʼomwala ogubeeta Dina. Eibyaire lyonalyona erya Yaakobbo nʼoLeeya eryazwire omu Padanalaamu babbaire abantu 33.
GEN 46:16 Era mwabo abaabire e Misiri mwabbairemu nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Gaadi, nʼabataane ba Gaadi banu: OZifiyooni, nʼoKaagi, nʼoSuni, nʼEzubbooni, nʼEri, nʼAlodi, nʼAleri.
GEN 46:17 Nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Aseri, nʼabataane bʼAseri banu: OImuna, nʼoIsuva, nʼoIsuvi, nʼoBberiya, nʼomwonyoko waabwe oSeera. Nʼabataane ba Bberiya banu: OKebberi, nʼoMalukiyeeri.
GEN 46:18 Eryo lyabbaire niiryo eibyaire lya Yaakobbo nʼomukaliwe oZirupa omugalama oLaabbaani oguyawaire oLeeya omwalawe. Eibyaire eryo babbaire abantu ikumi na mukaaga.
GEN 46:19 Era abaabire e Misiri mwabbairemu nʼabaisuka ababiri oLaakeeri abeyabyaire nʼoibaaye oYaakobbo nga niibo banu: OYusufu nʼoBbenyamini.
GEN 46:20 OYusufu nʼAsanansi omwala wa Potifera okabona wʼOni, nga bali omu Misiri babyaire abaana abaisuka babiri, oManase nʼEfulaimu.
GEN 46:21 Nʼabataane ba Bbenyamini banu bona baabire e Misiri: OBbera, nʼoBbekeri, nʼAsubbeeri, nʼoGera, nʼoNamani, nʼEki, nʼoLosi, nʼoMupimu, nʼoKupimu, nʼAludi.
GEN 46:22 Eryo niiryo eibyaire lya Yaakobbo nʼomukaliwe oLaakeeri. Era eibyaire eryo babbaire bonabona abantu ikumi na bana.
GEN 46:23 Abaabire e Misiri era mwabbairemu nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Daani, nʼomutaane wa Daani bati, Kusimu.
GEN 46:24 Nʼomutaane wa Yaakobbo ogondi bati, Nafutaali, nʼabataane ba Nafutaali banu: OYakuzeeri, nʼoGuuni, nʼoYezeri, nʼoSiremu.
GEN 46:25 Eryo niiryo eibyaire lya Yaakobbo nʼoBbirika, omugalama oLaabbaani oguyawaire oLaakeeri omwalawe. Eibyaire eryo babbaire bonabona abantu musanvu.
GEN 46:26 Eibyaire lya Yaakobbo lyonalyona eryabire omu Misiri, babbaire abantu 66, nga tobaliireku abakali ba bataanebe.
GEN 46:27 Obwoyimbya abataane ba Yusufu ababiri abeyabyariire omu Misiri, oku bantu bonabona abʼomu kisito kya Yaakobbo abaabire omu Misiri babba 70.
GEN 46:28 Atyanu oYaakobbo nʼatuma oYuda okwekeerera okwaba eeri oYusufu amusabe abasangaane e Goseni. Era oYaakobbo ni batuuka omu kitundu ekyʼe Goseni.
GEN 46:29 Awo oYusufu nʼategeka ekigaalikye, nʼayaba e Goseni okusangaana oYaakobbo oiteeye. Oweyamusangaine, nʼagwa oiteeye omu kifubba, era nʼakulumuca amaliga okumala ekiseera kiwanvu olwʼeisangaalo.
GEN 46:30 Kaisi oYaakobbo nʼakoba oYusufu ati, “Atyanu nʼowenfa, kasita nkuboineku ni mmanya nti okaali oliwo mwomi.”
GEN 46:31 Awo oYusufu nʼakoba abagandabe nʼabantu abʼomu kisito kya iteeye ati, “Nteekwa okwaba nkobere oFalaawo nti abaganda bange nʼabantu bonabona abʼomu kisito kya bbaabba, ababbaire batyama omu kyalo kyʼe Kanani, baizire kutyama kumpi na nze.
GEN 46:32 Njaba okumukobera nti muli baliisya, era muliisya byayo, era nti mwizire nʼebiraalo byʼentaama gyanywe, nʼembuli gyanywe, nʼente gyanywe, nʼebintu byanywe byonabyona ebimuli nabyo.
GEN 46:33 OFalaawo oweyabeeta nʼababuulya ati, ‘Mukola mulimoki?’
GEN 46:34 Mwamwiramu muti, ‘Iswe, tubbaire baliisya okuzwa omu butobuto bwaiswe nʼokutuuca atyanu, ngʼabazeiza baiswe owebabbaire.’ Owemwamwiramu mutyo, mwezya okutyama omu kitundu ekyʼe Goseni. OYusufu yakobere atyo olwʼokubba aBamisiri babbaire bazuzuula okutyama aamo nʼabaliisya.”
GEN 47:1 Awo oYusufu nʼayaba eeri oFalaawo, nʼamukoba ati, “Obbaabba nʼabaganda bange batuukire okuzwa omu kyalo kyʼe Kanani. Baizire nʼentaama nʼente gyabwe, nʼebintu byonabyona ebibali nabyo, era atyanu bali mwitwale lyʼe Goseni.”
GEN 47:2 Era oYusufu nʼalondamu abataanu oku bagandabe nʼabatwala eeri oFalaawo.
GEN 47:3 OFalaawo nʼababuulya ati, “Mukola mulimoki?” Ni bamwiramu bati, “Iswe abaweereryabo, tuli baliisya ngʼabazeiza baiswe owebabbaire.”
GEN 47:4 Era ni bongeraku bati, “Twizire kubbaaku omu kyalo kinu, olwʼokubba omu kyalo kyʼe Kanani enzala nene, era mpaayo nʼeisubi lyʼokuliisya ebyayo byaiswe. Kale atyanu, tukwegairiire, otwikirirye iswe abaweereryabo tubbe omwitwale lyʼe Goseni.”
GEN 47:5 Awo oFalaawo nʼakoba oYusufu ati, “Atyanu oiteewo nʼabagandabo baizire egyoli,
GEN 47:6 ate ngʼekyalo kyʼe Misiri kiri mu bwezyebwo. Obateeke awakira obujimu omu kyalo kinu ekyʼe Misiri, babbe omwitwale lyʼe Goseni. Era ooba ngʼomaite mwibo abayezya okulabirira ebisolo, obakwatisye ebyange babirabirire.”
GEN 47:7 Awo oYusufu nʼatwala oYaakobbo oiteeye, era nʼamwanjula eeri oFalaawo. OYaakobbo nʼasabira oFalaawo enkabi.
GEN 47:8 OFalaawo nʼabuulya oYaakobbo ati, “Oli nʼemyanka mimeka?”
GEN 47:9 OYaakobbo nʼamwiramu ati, “Mbaire oku kyalo okumala emyanka 130 nga nsengukasenguka. Emyanka egyo gibbaire migosi era mitono tigyenkanankana nʼegyʼabazeiza egibamalire oku kyalo.”
GEN 47:10 Era oYaakobbo nʼasabira oFalaawo enkabi ngʼamuseebula, kaisi oYaakobbo nʼazwayo.
GEN 47:11 Awo oYusufu nʼakola ngʼoFalaawo oweyamulagiire, nʼawa oiteeye nʼabagandabe eitakali batyamemu. Yabawaire mu kitundu kyʼe Lameseesi awakira obujimu omu kyalo kyʼe Misiri.
GEN 47:12 OYusufu nʼasuniranga oiteeye nʼabagandabe ebyokulya. Yasuniranga nʼabʼomu kisito kya iteeye bonabona ngʼoteekereku nʼabaana abakira obutobuto.
GEN 47:13 Atyanu wabbaire mpaawo byokulya omu kyalo kyonakyona, kale enzala nʼebba nene ino, era abantu abʼomu Misiri nʼabʼomu Kanani ni bawaamu amaani olwʼenzala.
GEN 47:14 OYusufu ngʼagulya abantu engaano, nʼakumbaania empiiya gyonagyona egyʼomu kyalo kyʼe Misiri, nʼegyʼomu kyalo kyʼe Kanani, era nʼagitwala omu lubiri lwa Falaawo.
GEN 47:15 Empiiya gyonagyona owegyawoire oku bantu bʼe Misiri, nʼabʼe Kanani, abantu bʼe Misiri bonabona ni baaba eeri oYusufu, ni bamukoba bati, “Otuwe ebyokulya. Lwaki otuleka ni tufa ngʼolingiriire. Empiiya gituwoireku.”
GEN 47:16 OYusufu nʼakoba ati, “Aale muleete ebyayo byanywe mbaweemu ebyokulya, abba ngʼempiiya gibawoireku.”
GEN 47:17 Kale ni batwaliranga oYusufu ebyayo byabwe nga iye abawaamu ebyokulya. Bamuwanga embalaasi, nʼentaama, nʼembuli, nʼente, nʼempunda. Era nʼabambuca omwanka ogwo ngʼomu byayo byabwe byonabyona abawaamu ebyokulya.
GEN 47:18 Awo omwanka ogwo owegwawoireku, ni baaba egyali omu mwanka ogwairirireku, ni bamukoba bati, “Titwakubisabise musengwa waiswe. Ekikulu kiri kiti, empiiya gyaiswe gyonagyona gyatuwoireku, kaisi ngʼebyayo byaiswe byonabyona atyanu bibyo. Mpaawo ekindi ekitusigazire ekitwezya okukuwaamu, okutoolaku okukuwa obwomi bwaiswe nʼamatakali gaiswe.
GEN 47:19 Tiwatuleka ni tufa ni tuleka nʼamatakali gaiswe nga mpaamu bantu. Otugule iswe abanyere nʼamatakali gaiswe, otuweemu ebyokulya. Twabbanga bagalama ba Falaawo, nʼamatakali gaiswe gaabba gage. Otuwe engaano egyʼokulya kaisi titwafa, era otuwe nʼegyʼokusiga tusige emisiri gyaiswe.”
GEN 47:20 Kale awo oYusufu nʼagulira oFalaawo eitakali lyonalyona omu Misiri. Nabuli Mumisiri nʼatunda eitakalirye, olwʼokubba enzala yababitiriireku. Eitakali lyonalyona ni libba lya Falaawo.
GEN 47:21 Abantu bʼomu Misiri okuzwa oku nsalo okutuuka oku nsalo egendi eyʼekyalo kyʼe Misiri, oYusufu nʼabasuuca bagalama ba Falaawo.
GEN 47:22 Eitakali lyʼabakabona lyonkani niiryo erinandi nʼagula, olwʼokubba oFalaawo yaawanga abakabona ensako eyababbeesyangawo, kagira tibatundire amatakali gaabwe.
GEN 47:23 Awo oYusufu nʼakoba abantu ati, “Mbagulire, inywe atyanu muli bantu ba Falaawo, era ni mbagulaku nʼamatakali gaanywe gona atyanu ga Falaawo. Kale ensigo nginu mwezye okusiga emisiri.
GEN 47:24 Neye omu makungula, muli nʼokuwa oFalaawo ekitundu kimo oku bitundu ebitaanu ebyʼamakungula. Ebitundu ebina ebisigalawo, niibyo ebyabbanga ebyanywe ebyʼokusiga nʼokulya, inywe aamo nʼabʼomu bisito byanywe.”
GEN 47:25 Abantu ni bakoba oYusufu bati, “Otulamirye okufa! Era musengwa twikiriirye okubba bagalama ba Falaawo olwʼokubba otulagire ekisa.”
GEN 47:26 Awo oYusufu nʼateeka eiteeka omu Misiri erikaali liriwo paka lwatyanu, abantu okuwanga oFalaawo ekitundu ekimo oku bitundu ebitaanu ebyʼamakungula. Amatakali gʼabakabona gonkani niigo etigasuukire ga Falaawo.
GEN 47:27 Atyanu aBaisirairi ni batyama omu kyalo kyʼe Misiri, omwitwale lyʼe Goseni. Era nga bali eeyo ni basuna ebyobusuni era ni babyalagana, ni beeyongera ino obungi.
GEN 47:28 OYaakobbo nʼamala emyanka ikumi na musanvu omu kyalo kyʼe Misiri, atyo nʼayerya emyanka 147.
GEN 47:29 Oweyabbaire nga yatira okufa, nʼayeta omwanawe oYusufu, nʼamukoba ati, “Obwobba ngʼonseegaku kusani, okwate ansi oku kisambi kyange, kaisi olayire oti walindaga ekisa era nʼobba mwesigwa nandi nʼondiika omu Misiri.
GEN 47:30 Wazira owenalifa ni nsenja abazeiza bange, walintoola omu Misiri, nʼoyaba nʼondiika mu kifo e gibaliikire abazeiza bange.” OYusufu nʼairamu ati, “Nalikola ekyonkobere.”
GEN 47:31 OYaakobbo nʼakoba ati, “Olayire oti walikola otyo.” Awo oYusufu nʼalayira era oYaakobbo nʼakotamya omutwe aawo oku buliribwe nʼasinza.
GEN 48:1 Awo ekiseera owekyabitirewo, ni bakobera oYusufu bati oIteeye mulwaire. OYusufu nʼayaba nʼabataane bombi, oManase nʼEfulaimu okubona oYaakobbo.
GEN 48:2 Era ni bakobera oYaakobbo bati, omwanawe oYusufu ayabire okumubona. OYaakobbo ni yeeyazya okusetuka, nʼatyama oku buliri.
GEN 48:3 Era nʼakoba oYusufu ati, “OKibbumba oWabwezye Bwonabwona yambonekeire e Luuzi omu kyalo kyʼe Kanani, nʼampeera eeyo enkabi,
GEN 48:4 era nʼankoba ati, ‘Nalikuwa abaana bangi kaisi abaizukulubo ni mbasuuca mawanga amangi. Era naliwa eibyaireryo ekyalo kinu, ni kibba kyabwe emirembe gyonagyona.’
GEN 48:5 Atyanu abataanebo bombi, Efulaimu nʼoManase abewabyaliire omu kyalo kyʼe Misiri nga nkaali okwiza egyoli omu Misiri, mbatwala ngʼabange. Era baabbanga bataane bange ngʼoLubbeeni nʼoSimyoni obwebali.
GEN 48:6 Kaisi abaana abewalibyala abaira okwEfulaimu nʼoManase, niibo abalibba ababo, neye emiwuluko gyabwe baligisuna kwEfulaimu nʼoManase.
GEN 48:7 Ekyo nkikolere olwʼokubba nasunire enima mpitiriri oLaakeeri omaawo oweyanfeereireku omu kyalo kyʼe Kanani nga nzwa omu Padani. Yanfeereireku omu nzira nga wakaali wasigaireyo olugendo okutuuka omwEfulaasi, ni mmuliika eeyo okumpi nʼenzira eyaba omwEfulaasi ekibeeta e Bbeserekeemu.”
GEN 48:8 OIsirairi oweyaboine abataane ba Yusufu, nʼabuulya ati, “Abo niibo abanaani?”
GEN 48:9 OYusufu nʼairamu oiteeye oIsirairi ati, “Niibo abaana bange oKibbumba abampeereire aanu omu kyalo kyʼe Misiri.” OIsirairi nʼakoba ati, “Obaleete egyendi mbasabire enkabi.”
GEN 48:10 Amaiso ga Isirairi gabbaire goofuwaire olwʼobukaire, nga takaali abona kusani. OYusufu nʼamusembererya abaana. OIsirairi nʼabagwa omu bifubba.
GEN 48:11 OIsirairi nʼakoba oYusufu ati, “Nabbaire tinsuubira nga naliirayo okukubonaku. Neye atyanu oKibbumba anjikiriirye okubona nʼoku baanabo!”
GEN 48:12 OYusufu nʼabatoola omu bigere bya Isirairi, era nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
GEN 48:13 OYusufu nʼabakwata bombi, Efulaimu omu ngaloye endiiro ngʼamusimbya oku lubba olwʼengalo engooda eya Isirairi. Era nʼakwata nʼoManase omu ngaloye engooda ngʼamusimbya oku lubba olwʼengalo endiiro eya Isirairi, nʼabasemberya egiri oIsirairi oiteeye.
GEN 48:14 Neye oIsirairi nʼagolola engalogye, nʼagisalisyamu. Endiiro nʼagiica ku mutwe gwʼEfulaimu newankubbaire nga yabbaire niiye omutomuto waaku, kaisi engooda nʼagiica oku Manase omukulu waaku.
GEN 48:15 Awo nʼasabira oYusufu enkabi ati, “OKibbumba, ozeiza wange oIbbulaimu nʼobbaabba oIsaka ogubaweereryanga, oKibbumba ondabiriirenge okuzwa omu butobuto bwange paka lwatyanu, owe abaana banu enkabi.
GEN 48:16 Omalaika owannunwire mu buli kabbikabbi konakona, obawe enkabi. Eriina lyange nʼerya zeiza wange oIbbulaimu, nʼerya bbaabba oIsaka, okubita omu baana banu, abantu bageebukiryenge. Basune eibyaire linene oku kyalo.”
GEN 48:17 OYusufu oweyaboine ngʼoiteeye ateekere engaloye endiiro ku mutwe gwʼEfulaimu, ni kimunakuwalya. Nʼakwata engalo ya iteeye okugitoola oku mutwe gwʼEfulaimu, okugiteeka oku mutwe gwa Manase.
GEN 48:18 OYusufu nʼakoba oiteeye ati, “Bbaabba ekyokola tikituuce, olwʼokubba onu niiye omukulu. Oteeke engaloyo endiiro ku mutwegwe.”
GEN 48:19 Cooka oiteeye nʼagaana. Nʼakoba ati, “Mmaite, mwana wange, mmaite. Eibyaire lya Manase lyona lyalisuuka igwanga, era balibba bakulu. Neye omutomuto oku Manase iye yalimukira obukulu, era eibyairerye lyalisuuka mawanga mangi.”
GEN 48:20 Kale awo nʼabasabira enkabi oku lunaku olwo ati, “ABaisirairi owebaabbanga basabira omuntu enkabi, bakolesyenge amaliina gaanywe, nga bakoba bati, ‘OKibbumba akusuuce obbe wʼenkabi ooti Efulaimu nʼoManase.’ ” OYaakobbo omu nkola eyo nʼabba akulirye Efulaimu okukiraku oManase.
GEN 48:21 Awo Isirairi nʼakoba oYusufu ati, “Obone natira okufa, neye oKibbumba yaabbanga aamo na inywe, era yalibakanja omu kyalo kyʼabazeiza baanywe.
GEN 48:22 Era iwe niiwe ogumpaire eitakali lyʼe Sekemu erijimu, erinalwaine ni ntoola oku Bamooli nga nkolesya ebirwana byange. Ndiwaire niiwe, neye tibagandabo.”
GEN 49:1 Awo oYaakobbo nʼayeta abaanabe nʼabakoba ati, “Mukumbaane mbakobere ebyalibatuukaku egibwiza.
GEN 49:2 Mukumbaane baana bange, mumpulisisye nze oitewaanywe oYaakobbo.
GEN 49:3 “Lubbeeni, omwana wange omubere, niiwe ekibala kyʼamaani gange, omwana wange owʼomu maisuka, akira ekitiisya nʼamaani.
GEN 49:4 Tolungamizika ooti maizi gʼamataba, kale tiwalibba mukulu. Ekyo kityo olwʼokubba weegaitire nʼomukali wange oku buliri bwange era nʼoyemula obuliri bwange nze oiteewo.
GEN 49:5 “Iwe Simyoni nʼoLeevi mufaanana empisa, mukwata empiima gyanywe okukola obuvuuyo.
GEN 49:6 Tintaka okubeegaitaku omu nkiiko gyanywe, waire okubeegaitaku omu nkumbaana gyanywe. Ekyo kityo olwʼokubba omu busungu bwanywe, mwaitire abantu, era omwiralu lyanywe, mwatemere ebigere byʼente endaawo ni mubiremalya olwʼokwesangaalya.
GEN 49:7 Kale atyanu obusungu bwanywe tibwirangayo okukola, nʼobukambwe bwanywe obwʼentiisya tibwirangayo okukola tete. Eibyaire lyanywe balirisalaanicirya omwIsirairi mwonamwona.
GEN 49:8 “Kaisi iwe Yuda, abagandabo bakuwuujanga. Bakotamyanga emitwe okukuwa ekitiisya, olwa iwe okuwangula abalabebo.
GEN 49:9 Mwana wange Yuda, oli muzira ooti mpologoma akangire e giyeegonera ngʼamalire okweriira omuyiigo. Ompologoma oyo yeegonera ni yeegolola, nga mpaawo ayezya okumutaganya.
GEN 49:10 Yuda niiwe owakwatanga omwigo ogwʼobufugi, era omwibyaireryo niimwo omwazwanga abafugi, paka amawanga owegaligondera eibyaireryo. Era niiryo abantu eribagonderanga.
GEN 49:11 Emizabbibbu gyʼeibyaireryo, gyabalanga ino. Nʼoyoza amaganduulago omu nviinyo, era nʼoyoza eganduulagyo omu mubisi gwʼemizabbibbu.
GEN 49:12 Waabbanga nʼemizabbibbu mingi nʼolwekyo amaisogo gatukulikanga okukiraku enviinyo, era waabbanga nʼamata mangi nʼolwekyo amainogo gatukulanga okukiraku amata.
GEN 49:13 “Iwe Zebbulooni, eibyaireryo lyatyamanga kumpi nʼenyanza enene, eeyo e waabbanga omwalo emeeri egigituukira. Ensaloyo e mambuka yatuukanga paka mu kibuga e Sidoni.
GEN 49:14 “Kaisi iwe Isakaali, oli wʼamaani ooti mpunda, agonere aakati wʼemigugu mibiri.
GEN 49:15 Cooka owaabona ngʼekifo omwawuumuliire kisa, era nga nʼekyalo kyesiimisya, agonda nʼaika ni bamuyeekesya emigugu, atyo nʼasuuka ooti muntu ogubakolesya emirimo emikalanguki.
GEN 49:16 “Iwe Daani waabbanga mwekubbemberi owa bantubo owʼamazima, ngʼebika ebindi ebya Isirairi.
GEN 49:17 Daani waabbanga wʼakabbikabbi ooti mpiri ali oku luguudo, era ooti nfulugundu ali oku nzira aluma ombalaasi ebigere, kaisi amutyaimeku nʼayanukaku nʼagwa.”
GEN 49:18 Awo oYaakobbo nʼasaba ati, “Oo Musengwa, nkusaba onnunule.”
GEN 49:19 Era oYaakobbo ni yeeyongera okulaamirya abaanabe ati, “Iwe Gaadi ekibinja ekyʼabanyagi kyalikulumba, neye walyerwanaku nʼokibbingirira.
GEN 49:20 “Aseri, eitakaliryo lyabalanga ebyokulya ebyomutindo ogwʼangulu. Era ebyokulya ebiwalimanga niibyo okabaka ebiyalyanga.
GEN 49:21 “Kaisi iwe Nafutaali waabbanga nʼeidembe okukola ekyotaka ooti kisolo wʼomu kigona ogubeeta bati kimaadu ataayuuka-obutaayuuki, era nʼabyala abaana ababoneka okusani.
GEN 49:22 “Iwe Yusufu waabbanga kibyali ooti kikolo kyʼomuzabbibbu ekibala eino, era nga kiri kumpi nʼeiruba erikulumuka amaizi, era eibyaireryo lyabbanga ooti kikolo ekiri nʼamasaga agalandire ni gawoisya omugingi.
GEN 49:23 Abalabebo bakulumbire nʼobukambwe, era ni bakulwanisya nʼebirwana byabwe nga babula kisa.
GEN 49:24 Neye wagumiirye nakimo ekirwanakyo, nʼengalogyo ni gisuna amaani agazwa eeri oWabwezye oKibbumba wa Yaakobbo, oMulabiriri afaayo oku ntaama, era oMukuumi wa Isirairi.
GEN 49:25 OKibbumba oyo oiteewo ogwasinza, akubbeerenge, era oyo oWabwezye Bwonabwona akuwenge enkabi egyo egizwa omwigulu, nʼenkabi egizwa ansi omwitakali, nʼenkabi egyʼokusuna eibyaire nʼebisolo.
GEN 49:26 Oleke enkabi egyosuna okuzwa egiri oiteewo, gikirire nakimo enkabi egizwa omu nsozi, ensozisozi egibbaawo emirembe nʼemirembe. Era gikirire kimo nʼebintu ebisa ebizwa oku busozi obwabbairewo okuzwa eira. Kale Yusufu, nkusabira enkabi egyo obbenge nagyo. Ekyo kityo olwʼokubba niiwe ogubalitongola okuzwa omu bagandabo, ngʼomwekubbemberi owʼensikirano.
GEN 49:27 “Kaisi iwe Bbenyamini waabbanga ooti musege ogukaavuula omuyiigo amakeezi, kaisi eigulo ni gumaliiriryawo ogusigaire.”
GEN 49:28 Eikumi na babiri abo niibo abazeiza bʼebika eikumi na bibiri ebya Isirairi. Era ebyo niibyo ebibono oitewaabwe ebiyabalaamiirye nabuli moiza ngʼowebimusaaniire.
GEN 49:29 Awo oYaakobbo nʼakalaatira abaanabe, nʼabakoba ati, “Ndi kumpi okufa mbe neeyimbirye oku bazeiza bange. Munteekanga aamo nabo omu mpuku eeri omwitakali eryabbaire eryʼEfulooni oMukiiti,
GEN 49:30 e Makupera, e buzwaisana bwʼe Mamule, omu kyalo kyʼe Kanani. OIbbulaimu yagulire empuku eeyo nʼeitakali eryo okwEfulooni oMukiiti, okubba ekifo ekyʼokuliikangamu abafu.
GEN 49:31 Era omu mpuku omwo niimwo omu bateekere amagumba ga Ibbulaimu nʼaga Saala omukaliwe. Era niimwo omu bateekere oIsaka nʼomukaliwe oLabbeeka, era niimwo omu nateekere omukali wange oLeeya.
GEN 49:32 Eitakali nʼempuku erimu, babigulire ku Bakiiti.”
GEN 49:33 Awo oYaakobbo oweyamalire okukalaatira abaanabe, nʼasetula ebigerebye nʼairawo oku buliribwe nʼagona, era nʼafa, atyo nʼabba yeeyimbirye oku bazeizabe.
GEN 50:1 Awo oiteeye wa Yusufu oweyafiire, oYusufu ni yeemuma okwiteeye nga waakunga era nga wamwevambiryaku.
GEN 50:2 OYusufu nʼalagira abaweereryabe abasawo, okukola oku mulambo gwa iteeye okutavunda mangu. Era abasawo ni bakola ngʼoYusufu oweyabalagiire.
GEN 50:3 Ni bamala enaku 40 nga bagukolaku okutavunda mangu, era nga niigyo enaku egibamalanga bulijo okukola oku mulambo okutavunda mangu. ABamisiri ni bamala enaku 70 nga bamukunga.
GEN 50:4 Enaku egyʼokumukunga owegyawoireku, oYusufu nʼakoba abakungu ba Falaawo ati, “Obwemba ndi mukoda egimuli, mbegairiire mwabe munkobereku oFalaawo muti,
GEN 50:5 obbaabba oweyabbaire yatira okufa yandayirisirye okumuteeka mu magombe gʼempuku ageyategekere omu kyalo kyʼe Kanani. Kale anjikirirye njabe ndiike obbaabba kaisi njire.”
GEN 50:6 Awo oFalaawo nʼaikirirya okusaba kwa Yusufu era nʼamukoba ati ayabe aliike oiteeye, ngʼoweyamulayirisirye.
GEN 50:7 Kale oYusufu nʼayaba nʼaliika oiteeye. Era abakungu ba Falaawo bonabona omwo nga mulimu abalamuzi nʼabantu abakulu abandi bonabona omu kyalo kyʼe Misiri, ni bamwereka.
GEN 50:8 Era kwabo kwegaitireku abʼomu kisito kya Yusufu bonabona, nʼabagandabe, nʼabʼomu kisito kya iteeye bonabona. E Goseni wasigaireyo baana baabwe abatobato, nʼentaama, nʼembuli, nʼente gyabwe.
GEN 50:9 Era oYusufu nʼayaba nʼabaisirikale abʼoku bigaali, nʼabʼoku mbalaasi, kale ni kibba ekiziima kinene ino.
GEN 50:10 Owebayambukire omwiga oYoludaani ni batuuka omu kifo ekibeeta Atadi e gibakonera engaano, ni babba omu mazingo gʼamaani. OYusufu nʼakola eeyo omukolo ogwʼokukunga oiteeye okumala enaku musanvu.
GEN 50:11 Abatyami bʼomu Kanani owebaboine abantu abo, nga bakuukulirya omu kifo e gibakonera engaano ekyʼAtadi, ni bakoba bati, “ABamisiri bali kukola mukolo gwʼokukunga mufu.” Era kagira ekifo ekyo ekiri okumpi nʼomwiga oYoludaani bakiwaire eriina bati, Abberi Mizulayimu.
GEN 50:12 Kale abaana ba Yaakobbo ni bakola ngʼoitewaabwe oweyabbaire abalagiire.
GEN 50:13 Ni baginga omulambogwe, ni bagutwala omu kyalo kyʼe Kanani, ni baguteeka omu mpuku eyʼomwitakali lyʼe Makupera, okumpi nʼekibuga kyʼe Mamule. Empuku eyo aamo nʼeitakali eryo oIbbulaimu niiye eyagulire okuliikangamu abafu era yaligulire kwEfulooni oMukiiti.
GEN 50:14 OYusufu oweyamalire okuliika oiteeye, nʼakanga omu Misiri nʼabagandabe, era nʼabantu bonabona abeyabbaire ayabire nabo okuliika oiteeye.
GEN 50:15 Awo abaganda ba Yusufu owebaboine ngʼoitewaabwe amalire okufa, ni bakoba bati, “Amo-so oYusufu nʼatucaawa okwesasula ebintu ebitali bisa ebitwamukolere!”
GEN 50:16 Kale ni baweererya oYusufu obukwenda bati, “Obbaabba oweyabbaire ngʼakaali okufa,
GEN 50:17 yatukobere tukusabe otusoniye omusango ogutwabbengere owetwakusobyeryeku. Era atyanu tukwegairiire otusoniye omusango ogutwakubbengereku iswe abaweererya ba Kibbumba wa iteewo.” OYusufu oweyawuliire obukwenda obwo, nʼakunga amaliga.
GEN 50:18 Awo abagandabe ni baaba egiri oYusufu, ni bakotamya emitwe gyabwe omumaisoge okumuwa ekitiisya, nga bakoba bati, “Ngonu tuli bategeke okubba baweereryabo.”
GEN 50:19 Neye oYusufu nʼabakoba ati, “Timwatya! Timpezya kweteeka omu kifo kya Kibbumba asoniya abantu.
GEN 50:20 Inywe mwagendereire okunkola akabbikabbi, neye oKibbumba nʼakisuucaamu kintu ekisa atyanu okulamya obwomi obwʼabantu abangi.
GEN 50:21 Kale dala timwatya. Nabalabiriranga nʼabaana baanywe.” Atyo nʼabagumya nʼebibono ebyʼekisa.
GEN 50:22 OYusufu ni yeeyongera okubba omu Misiri nʼabʼekisito kya iteeye bonabona, era nʼawangaala emyanka 110.
GEN 50:23 Yawangaire era nʼabonaku abaana nʼabaizukulu bʼEfulaimu. Era nʼalera nʼoku baana ba mwizukulu oMakiri omutaane wa Manase era nʼabatongola okubba bamo okwibyairerye.
GEN 50:24 Awo oYusufu nʼakoba abagandabe ati, “Ndi kumpi okufa, neye oKibbumba mazima yalibabbeera, nʼabalungamya ni muzwa omu kyalo kinu ekyʼe Misiri. Yalibakanja omu kyalo ekiyalayiire okuwa oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo.”
GEN 50:25 Era oYusufu nʼalayiza abaana ba Isirairi ngʼabakoba ati, “OKibbumba oweyalibabbeera era nʼabalungamya okukanga e Kanani, mwaliteekwa okwaba nʼamagumba gange okugatoola omu kyalo kinu.”
GEN 50:26 Kale oYusufu nʼafeera omu Misiri, nga wʼemyanka 110. Era owebamalire okukola oku mulambogwe okutavunda mangu, ni baguteeka omu sanduuku.
EXO 1:1 Ganu niigo amaliina gʼabaana ba Isirairi, ogubeeta oYaakobbo abeyaabire nabo omu kyalo kyʼe Misiri, aamo nʼabʼomu bisito byabwe:
EXO 1:2 OLubbeeni, nʼoSimyoni, nʼoLeevi, nʼoYuda;
EXO 1:3 nʼoIsakaali, nʼoZebbulooni, nʼoBbenyamini;
EXO 1:4 nʼoDaani, nʼoNafutaali, nʼoGaadi, nʼAseri.
EXO 1:5 Abantu bonabona abʼeibyaire lya Yaakobbo abaabire e Misiri babbaire 70, ngʼobaliireku oYusufu eyabbaire yaabire eira omu Misiri.
EXO 1:6 Ebiseera owebyabitirewo, oYusufu nʼabagandabe nʼabantu bonabona abandi abʼomu mugigi ogwo, ni bafa.
EXO 1:7 Neye abaizukulu baabwe ni babyalagana, ni babitirira ino obungi. Era ni baizula omu kyalo kyʼe Misiri nabuli wantu.
EXO 1:8 Awo nga wabitirewo emyanka mingi, ni waizawo omu bwezye okabaka ogondi omu kyalo kyʼe Misiri eyabbaire tamaite ebifa oku Yusufu.
EXO 1:9 Okabaka oyo nʼakoba abantube ati, “Aale mubone, aBaisirairi batubitiriireku ino obungi, era batukira amaani.
EXO 1:10 Atyanu tubasalire amalabuki, kaisi tibeeyongera obungi. Ekyo kityo olwʼokubba singa abalabe baiswe batanula olutalo okutulwanisya, aBaisirairi abo bayinza okubeeyimbyaku ni batulwanisya kaisi awo ni batwirukaku okuzwa omu Misiri.”
EXO 1:11 Nʼolwekyo aBamisiri ni basuuca aBaisirairi bagalama baabwe. Era ni babateekaku abanyampala okubagadya nʼokubakolesya emirimo emikalanguki. Era ni bombekera oFalaawo ekibuga Pitomu, nʼekindi Lameseesi, okukola ngʼesitoowa gyʼebintu.
EXO 1:12 Neye aBamisiri egibakomerye okugadya aBaisirairi, nʼaBaisirairi gibakomerye okweyongera obungi nʼokusalaana omu kyalo ekyo. Kale aBamisiri ni beeraliikirira olwʼaBaisirairi,
EXO 1:13 era ni bakolesya aBaisirairi emirimo na itima.
EXO 1:14 ABaisirairi ni babba omu bwomi obukalanguki, ngʼaBamisiri babakaka okukubba amatafaali nʼokutabula opuyo ogubakolesya omu kwombeka, omu bukalubo, nʼokukola omu misiri gyabwe. Omu mirimo egibakolanga gyonagyona, aBamisiri babakolesyanga na itima.
EXO 1:15 Awo okabaka wʼe Misiri nʼakoba oSifula nʼoPuwa, abakali abo ababyalisyanga abakali aBeebbulaniya, ati,
EXO 1:16 “Owemwabbanga mubyaliisya abakali aBeebbulaniya, ni mubona ngʼomwana mwisuka, mumwitenge. Neye nga mwala, mumulekenge nʼabba mwomi.”
EXO 1:17 Neye ababyalisya abo ni batya oKibbumba, nandi ni bakola ngʼokabaka wʼe Misiri oweyabalagiire, ni balekanga abaana abaisuka nga boomi.
EXO 1:18 Kale okabaka wʼe Misiri nʼayetesya ababyalisya abo, nʼababuulya ati, “Lwaki muli kukolanga kiikyo? Lwaki muli kulekanga abaana abaisuka nga boomi?”
EXO 1:19 Ababyalisya ni bamwiramu bati, “Abakali aBeebbulaniya tibali ooti bakali aBamisiri. Ekyo kityo olwʼokubba ibo tibakaluba omu kubyala, tubba tukaali okubatuukaku nga bamalire ira okubyala.”
EXO 1:20 Kale awo oKibbumba nʼawa ababyalisya abo enkabi, era aBaisirairi ni beeyongera obungi.
EXO 1:21 Era olwʼokubba ababyalisya abo bawaire oKibbumba ekitiisya, oKibbumba nʼabawa eibyaire.
EXO 1:22 Awo oFalaawo nʼalagira abantube bonabona ati, “Nabuli mwana omwisuka oMwebbulaniya oguyabyalanga, mumumumenge mu mwiga oKiyira, neye nabuli mwana omwala mumulekenge nʼabba mwomi.”
EXO 2:1 Atyanu omu biseera aBaisirairi owebabbeereire abagalama bʼaBamisiri, wabbairewo omusaiza owʼekika kyʼaBaleevi, eyafumbiirwe omukali nga yena wʼomu kika ekyo.
EXO 2:2 Omukali oyo nʼabba kida, era nʼabyala omwana mwisuka. Oweyaboine ngʼomwana aboneka kusani ino, nʼamubisa okumala emyeri misatu.
EXO 2:3 Neye oweyaboine nga takaali ayezya okweyongera okumubisa, nʼasuna ogudubi gwʼentooko, nʼagusiigaku opati. Awo nʼateekamu omwana oyo kaisi nʼaguteeka omu bitooko oku mbale kwʼomwiga oKiyira.
EXO 2:4 Iye omwonyoko wʼomwana nago nʼayaba nʼayemerera yalaku, kaisi nʼalingirira okubona ekyatuuka oku mwana oyo.
EXO 2:5 Awo omwala wa Falaawo nʼaserengeta oku mwiga oKiyira okunaaba, ibo abakali abaweereryabe nga bali kutambulatambulanga oku mbale kwʼomwiga ogwo. Awo omwala wa Falaawo nʼalengera ogudubi omu bitooko, nʼatuma omoiza oku bakali abaweereryabe okuguleeta.
EXO 2:6 Omwala wa Falaawo oweyasaanukwire ogudubi, nʼabonamu omwana. Era ngʼomwana ali kukunga nʼamukwatira ekisa, kaisi nʼakoba ati, “Onu moiza oku baana bʼaBeebbulaniya!”
EXO 2:7 Awo omwonyoko nago owʼomwana nʼaigerera nʼabuulya omwala wa Falaawo ati, “Njabe nkwetere omoiza oku bakali aBeebbulaniya akwonkeserye omwana oyo?”
EXO 2:8 Omwala wa Falaawo nʼamwiramu ati, “Kale oyabe omwete.” Era omwala oyo nʼayaba nʼayeta maaye wʼomwana oyo.
EXO 2:9 Awo omwala wa Falaawo nʼakoba omukali nago ati, “Otwale omwana onu omunnyonkeserye, nalikuwa empeera.” Kale omukali oyo nʼatwala omwana era nʼamwonkesya.
EXO 2:10 Atyanu omwana oweyakulire, omukali oyo nʼamutwalira omwala wa Falaawo. Omwala wa Falaawo nʼamusuuca mutaanewe, era nʼamuwa eriina ati Musa, olwʼokubba yakobere ati, “Namutoire mu maizi.”
EXO 2:11 Lwabbaire lumo, nga wabitirewo emyanka mingi, era nʼoMusa ngʼakulire, nʼawuluka omu lubiri nʼayaba okucaalira abʼeigwangalye aBeebbulaniya. Oweyatuukire eeyo nʼabona nga babagadya, era nʼabona nʼoMumisiri ngʼakubba oMwebbulaniya, omoiza oku bʼeigwanga lya Musa.
EXO 2:12 OMusa nʼalolyamika oku lubba nʼolubba, nʼabona nga mpaawo muntu, awo nʼaita oMumisiri, era nʼamuliika omu musenye.
EXO 2:13 Oku lunaku olwairireku, tete oMusa nʼawuluka omu lubiri nʼakangayo, nʼabona abasaiza aBeebbulaniya babiri nga balwana, nʼakoba odi omusobya ati, “Niki ekigira okubba omwinawo?”
EXO 2:14 Neye omusaiza nago nʼamwiramu ati, “Naani eyakusuucirye omufugi era omulamuzi waiswe? Otaka kunjita ngʼowewaitire oMumisiri?” Kale awo oMusa nʼatya, nʼakoba omu mwoyogwe ati, “Abantu bategeire ekintu ekinakolere!”
EXO 2:15 OFalaawo oweyawuliire ebyabbairewo, nʼataka okwita oMusa. Neye oMusa nʼamwirukaku nʼayaba okutyama omu kyalo kyʼe Midiyaani. Era oweyatuukire eeyo yaabire nʼatyama okwiruba.
EXO 2:16 Atyanu okabona wʼe Midiyaani yabbaire nʼabaala musanvu. Abaala abo ni baiza okusena amaizi, baizulye ebintu byʼamaizi banywisye entaama nʼembuli gya itewaabwe.
EXO 2:17 Neye abaliisya abandi ni baiza ni bababbingawo. Kale oMusa nʼasetuka nʼabbeera abaala abo era nʼasena amaizi nʼanywisya embuli nʼentaama gyabwe.
EXO 2:18 Owebakangire eeri oLeweri ogubeeta oYesero oitewaabwe, nʼababuulya ati, “Nga mwirire mangu olwatyanu?”
EXO 2:19 Ni bamwiramu bati, “Omusaiza owʼe Misiri niiye atulamirye abaliisya, era nʼatusenera amaizi, nʼanywisya ebisolo byaiswe.”
EXO 2:20 Awo nʼabuulya abaalabe ati, “Omusaiza nago ali yaina? Lwaki mumulekereyo? Mwabe mumwete aize alyeku ebyokulya.”
EXO 2:21 Kale oMusa nʼaikirirya okwaba era nʼasalawo okutyama nʼokabona nago oLeweri, era nʼawa oMusa omwalawe oZipola okumufumbirwa.
EXO 2:22 OZipola nʼabyala omwana omwisuka, oMusa nʼamuwa eriina ati, Geresomu, olwʼokubba yakobere ati, “Ndi musenze omu kyalo ekitali kyʼe waiswe.”
EXO 2:23 Oluzwanyuma lwʼemyanka mingi, oFalaawo nʼafa. Neye aBaisirairi ni basigala nga bakaali bakaanya olwʼobugalama bwabwe. Ni bakunga, era owebakungire nga bataka obubbeeri, okukunga kwabwe ni kutuuka eeri oKibbumba.
EXO 2:24 OKibbumba nʼawulira okukunga kwabwe, nʼayebukirya endagaanoye egiyakolere nʼoIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo.
EXO 2:25 OKibbumba nʼabona aBaisirairi nga bagada, era nʼabalumirwa.
EXO 3:1 Lwabbaire lumo oMusa ngʼaliisya ekiraalo kyʼentaama nʼembuli gya kabona wʼe Midiyaani, nʼakibitya omwidungu, nʼatuuka e Kolebbu, oku lusozi lwa Kibbumba. Okabona oyo babbaire bamweeta Yesero oiteeye wa mukaliwe.
EXO 3:2 OMusa ngʼali eeyo oku lusozi aliisya, omalaika wa Musengwa nʼamubonekera omu ndimi gya musyo aakati omu kisaka. OMusa nʼabona ekisaka nga kyaka, neye nga tikiya.
EXO 3:3 OMusa nʼakoba ati, “Oleke njigerere mbone ekintu kinu ekyewuunyisya, lwaki ekisaka tikiya.”
EXO 3:4 OMusengwa oweyaboine ngʼoMusa aigereire okubona, nʼamweta ati, “Musa, Musa!” OMusa nʼayetuka ati, “Waitu!”
EXO 3:5 OKibbumba nʼakoba ati, “Tiweeyongera okwigerera eenu. Otoolemu ebiraitobyo olwʼokubba ekifo ekyo ekyoyemereiremu kitukulye.”
EXO 3:6 Era nʼakoba ati, “Ninze oKibbumba wa iteewo, era wa Ibbulaimu, era wa Isaka, era wa Yaakobbo.” OMusa oweyawuliire ebyo ni yeebiika omumaiso, olwʼokubba yatiire okulola oku Kibbumba.
EXO 3:7 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Mboneire nakimo okugada kwʼabantu bange abali omu Misiri, era mpuliire okukunga kwabwe, nga basaba okubataasa abo ababakolesya obugalama. Era atyanu mmaite okugada okubalimu.
EXO 3:8 Kale kagira njikire ni njiza okubataasa obufugi bwʼaBamisiri, nʼokubatoola omu kyalo ekyo, mbatwale omu kyalo ekijimu era ekigalami. Ekyalo ekinabatwalamu kirimu ebyobusuni era kiizwire amata nʼomujenene. Era nga kyalo ekirimu aBakanani, nʼaBakiiti, nʼaBamooli, nʼaBaperizi, nʼaBakiivi, nʼaBayebbusi.
EXO 3:9 Era mpuliire okukunga kwʼaBaisirairi, era mboine engeri aBamisiri egibabagadyamu.
EXO 3:10 Kale atyanu, nkutuma oyabe eeri oFalaawo, otooleyo abantu bange aBaisirairi omu kyalokye.”
EXO 3:11 Neye oMusa nʼairamu oKibbumba ati, “Ninze onaani ali nʼokwaba egiri oFalaawo era nʼokutoola aBaisirairi e Misiri?”
EXO 3:12 OKibbumba tete nʼamukoba ati, “Nalibba aamo na iwe era owewalimala okutoola abantu abo e Misiri, mwalinsinzira oku lusozi lunu, era ako niiko akamanyiciryo akalikukakasa nga ninze nkutumire.”
EXO 3:13 Neye oMusa nʼabuulya oKibbumba ati, “Olwo owenalituuka egiri aBaisirairi ni mbakobera nti, ‘OKibbumba wʼabazeiza baanywe antumire egimuli,’ kaisi ni bambuulya bati, ‘Eriinalye niiye onaani?’ Nalibakoba ntya?”
EXO 3:14 OKibbumba nʼakoba oMusa ati, “NINZE NDI.” Wakoba aBaisirairi oti, “NDI niiye antumire egimuli.”
EXO 3:15 OKibbumba era nʼakoba oMusa ati, “ABaisirairi wabakoba oti, NDI, oKibbumba wʼabazeiza baanywe, iye oKibbumba wa Ibbulaimu, era wa Isaka, era wa Yaakobbo, niiye antumire egimuli. Eryo niiryo eriina lyange abantu abʼemirembe nʼemirembe eribanjebukiriryangaku.
EXO 3:16 “Oyabe okumbaanie aamo abeekubbemberi bʼaBaisirairi, kaisi obakobe oti, ‘OMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe, iye oKibbumba wa Ibbulaimu, era owa Isaka, era owa Yaakobbo, yambonekeire nʼankoba ati, “Mbaire nga neekeenenya ebibafaaku era mboine ebibabakolere e Misiri.
EXO 3:17 Era nsalirewo okubatoola omu kyalo kyʼe Misiri e gibabagadirya, mbatwale omu kyalo ekirimu aBakanani, nʼaBakiiti, nʼaBamooli, nʼaBaperizi, nʼaBakiivi, nʼaBayebbusi. Ekyalo ekyo ekirimu ebyobusuni era kiizwire amata nʼomujenene.” ’
EXO 3:18 “Abantu bange baliwulisisya ekiwalibakoba. Awo iwe nʼabeekubbemberi ba Isirairi, mwalyaba egiri oFalaawo, ni mumukoba muti, ‘OMusengwa iye oKibbumba wʼaBeebbulaniya yatubonekeire. Kale atyanu tukwegairira, otwikirirye tutambule olugendo lwʼenaku isatu omwidungu, twabe tuweeyo esadaaka eeri oMusengwa iye oKibbumba waiswe.’
EXO 3:19 Neye mmaite kusani ngʼoFalaawo tiyalibaikirirya okwaba, okutoolaku nga kumwazya nʼamaani.
EXO 3:20 Nʼolwekyo nalikolesya obwezye bwange ni mbonereza aBamisiri nga nkola ebyewunyo. Owenalimala okukola ntyo, yalibaikirirya ni mwaba.
EXO 3:21 “Era nalyezyesya aBaisirairi okubba nʼobukoda eeri aBamisiri, olwo awo owemwalibba musimbuka, nandi ni muzwayo nʼengalo enjereere.
EXO 3:22 Neye nabuli mukali oMwisirairi, yalyaba egiri omukali oMumisiri omuliranwawe, nʼe giri omukali oMumisiri yenayena ogwasuza, nʼamusaba ebizwalo nʼebintu ebyʼefeeza nʼebyʼezaabbu. Ebintu ebyo mwalibizwalisya abataane baanywe nʼabaala baanywe, mutyo ni mutwala obusuni obwʼaBamisiri.”
EXO 4:1 Awo oMusa nʼairamu oMusengwa ati, “Neye tibaliikirirya era tibaliwulisisya ekinalibakoba, olwʼokubba balinkoba bati, ‘Tiyakubonekeire.’ ”
EXO 4:2 Awo oMusengwa nʼamubuulya ati, “Niki ekyo ekyokwaite?” OMusa nʼairamu ati, “Mukoomero.”
EXO 4:3 OMusengwa nʼamukoba ati, “Ogumume ansi.” Era oMusa nʼagumuma ansi, ni gusuuka mpiri, awo oMusa nʼairaku e nyuma okuzwa ompiri e gyali.
EXO 4:4 Neye oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okotame, omukwate omukira.” Kale oMusa nʼakotama, nʼakwata ompiri, era ompiri nʼasuuka mukoomero omu ngaloye.
EXO 4:5 OMusengwa nʼakoba ati, “Wakola ekyo kaisi aBaisirairi baikirirye bati oMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baabwe, ekikoba kiti, oKibbumba wa Ibbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo, yakubonekeire.”
EXO 4:6 OMusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Oteeke engalo omu kizibaabokyo.” Kale oMusa nʼateeka engalo omu kizibaabokye. Atyanu oweyagitoiremu, yabbaireku obulwaire obwʼoku lususu ooti bigenge, era nga lweru ooti bbalaafu.
EXO 4:7 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Tete okubbye engaloyo omu kizibaabokyo.” Kale oMusa nʼagikanjaamu. Atyanu oweyagitoiremu, yabbaire eirirewo, nga nsa ngʼebitundu ebindi ebyʼomubirigwe.
EXO 4:8 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Owebataliikirirya era singa tibalimatira akamanyiciryo kʼekyewunyo akasookere, baliikirirya ako akokubiri.
EXO 4:9 Neye singa tibaliikirirya obumanyiciryo bwʼebyewunyo obwo bwombi era singa tibaliwulisisya ebyokoba, walisenaku amaizi gʼomwiga oKiyira nʼogasuka oku lukalu. Amaizi ago galisuuka musaaye oku lukalu.”
EXO 4:10 Neye oMusa nʼakoba oMusengwa ati, “Oo Musengwa, timbangaku mutumuli omusa okuzwa eira nʼeira, waire okuzwera owootandiikiire okutumula na nze omuweereryawo. Ekyo kityo olwʼokubba tindi omutumuli omusa, era ndi muguguma.”
EXO 4:11 OMusengwa nʼabuulya oMusa ati, “Naani ayezesya omuntu okutumula? Naani asalawo omuntu okubba obbubbu, ooba omasiipe? Naani ayezesya omuntu okubba abona ooba omwofu? Tininze oMusengwa?
EXO 4:12 Aale atyanu oyabe, nalikwezesya okutumula, era nalikuwa ebyokutumula.”
EXO 4:13 Neye oMusa nʼamwiramu ati, “Oo Musengwa, nkwegairiire, otume muntu gondi.”
EXO 4:14 Awo oMusengwa nʼasunguwalira ino oMusa, nʼakoba ati, “Omugandawo Alooni oMuleevi taliwo? Mmaite ngʼayezya okutumula kusani. Era atyanu aiza okukusangaana, era oweyakubona yasangaala.
EXO 4:15 Kale iwe watumulanga naye, nʼomukobera ebiyatumula. Era nabeezesyanga mwembi okutumula, era nabakoberanga ekyokukola.
EXO 4:16 Alooni niiye eyakutumuliranga eeri abantu. Era yaabbanga niiye omutumuliwo era wena eeri iye wabbanga ooti Kibbumba, nga niiwe omukobera ekiyatumula.
EXO 4:17 Atyanu oyabe nʼomukoomero ogwo, olwʼokubba guwalikolesya obumanyiciryo wʼebyewunyo.”
EXO 4:18 Awo oMusa nʼakanga egiri oYesero oiteeye wa mukaliwe, nʼamukoba ati, “Nkwegairiire, oleke nkange eeri abʼeigwanga lyange omu Misiri, mbone embeera egibalimu.” OYesero nʼakoba oMusa ati, “Oyabe mwidembe.”
EXO 4:19 Atyanu ngʼekyo kikaali okubbaawo, era ngʼoMusa akaali okuzwa e Midiyaani, oMusengwa yabbaire amukobere ati, “Okange e Misiri, olwʼokubba abantu bonabona ababbaire bataka okukwita, bafiire.”
EXO 4:20 Nʼolwekyo oMusa nʼakwata omukaliwe nʼabaanabe, nʼabaniinia oku mpunda, nʼasimbuka nabo okukanga e Misiri, ngʼakwaite omukoomero oKibbumba oguyamukobere okwaba nagwo.
EXO 4:21 Atyanu oMusa oweyabbaire ngʼakanga e Misiri, oMusengwa nʼamukoba ati, “Oli nʼokukolera omumaiso ga Falaawo ebyewunyo byonabyona ebinkuwaireku obwezye okukola. Neye nalikakanyalya omwoyo gwa Falaawo, nʼagaana aBaisirairi okwaba.
EXO 4:22 Era awo walimukoba oti, oMusengwa akoba ati, ‘OIsirairi niiye omwana wange omubere.
EXO 4:23 Nakukobere nti oleke omwana wange ayabe kaisi ayezye okunsinza, neye iwe nʼogaana. Kale atyanu njaba kwita omutaanewo omubere.’ ”
EXO 4:24 Atyanu oMusa nʼabʼomu kisitokye owebabbaire nga baaba e Misiri, era nga bali omu kifo e gibagonere obwire, oMusengwa nʼabonekera oMusa, era nʼataka okumwita.
EXO 4:25 Awo oZipola omuka Musa, nʼakwata eibbaale eryogi, nʼakomolera omutaanewe, kaisi nʼakwata ekigode ekyo nʼakibitya oku bigere bya Musa, ngʼakoba ati, “Atyanu dala osuukire ibawange owʼomusaaye!”
EXO 4:26 Awo oMusengwa nʼaleka oMusa nʼabba mwomi. Era olwʼomukolo ogwo ogwʼokukomola, niigwo ogwazwereireku oZipola okukoba oMusa ati, “Atyanu dala osuukire ibawange owʼomusaaye!”
EXO 4:27 Atyanu oMusengwa nʼakoba Alooni ati, “Oyabe omwidungu osangaane oMusa.” Kale nʼayaba nʼamusangaana oku lusozi lwa Kibbumba, era oweyamusangaanire nʼamugwa omu kifubba.
EXO 4:28 Awo oMusa nʼakobera Alooni byonabyona oMusengwa ebiyabbaire amutumire okutumula omu Misiri, era nʼamukobera nʼobumanyiciryo bwʼebyewunyo bwonabwona, obuyamulagiire okukola.
EXO 4:29 Kale oMusa nʼAlooni ni baaba e Misiri, ni bakumbaania abeekubbemberi bonabona abʼaBaisirairi.
EXO 4:30 Alooni nʼabakobera byonabyona oMusengwa ebiyakobere oMusa, era oMusa nʼakola obumanyiciryo bwʼebyewunyo omumaiso gʼabantu.
EXO 4:31 Awo abeekubbemberi bʼaBaisirairi ni baikirirya. Era owebawuliire bati oMusengwa aboine okugada kwʼaBaisirairi era abalumirwa, ni bakotamya emitwe gyabwe, ni basinza oMusengwa.
EXO 5:1 Awo oluzwanyuma, oMusa nʼAlooni ni baaba eeri oFalaawo, ni bamukoba bati, “OMusengwa iye oKibbumba wʼaBaisirairi akoba ati, ‘Oleke abantu bange baabe omwidungu, kaisi bakolere eeyo omukolo okumpa ekitiisya.’ ”
EXO 5:2 Neye oFalaawo nʼabuulya ati, “OMusengwa oyo niiye onaani, kaisi mmuwulire, era njikirirye aBaisirairi okwaba? Nze timmaite oMusengwa oyo, era tinaleke aBaisirairi okwaba.”
EXO 5:3 Awo oMusa nʼAlooni ni bairamu bati, “OKibbumba wʼaBeebbulaniya yatubonekeire. Kale tukusaba, otwikirirye tutambule olugendo lwʼenaku isatu omwidungu, kaisi tuweeyo esadaaka eeri oMusengwa iye oKibbumba waiswe. Singa titwakole ekyo yatuleetaku okawumpuli ooba olutalo ni tufa.”
EXO 5:4 OFalaawo nʼakoba oMusa nʼAlooni ati, “Mutegeeza niki okutaka okulekesyawo abantu emirimo gyabwe? Atyanu mwireyo oku mirimo gyanywe.”
EXO 5:5 OFalaawo era nʼakoba ati, “Muwulisisye, aBaisirairi beeyongeire obungi okukiraku aBamisiri, tete inywe mutaka aBaisirairi bawuumule tibakola emirimo gyabwe!”
EXO 5:6 Oku lunaku olunyere olwo, oFalaawo nʼalagira aBamisiri abakolesyanga abagalama nʼabanyampala ba bagalama ati,
EXO 5:7 “Mulekere awo okuwa abantu eisubi eryʼokukolesya omu kukubba amatafaali. Ibo abananyere bali nʼokwaba ni balyenoonerya.
EXO 5:8 Neye mubasalire beeryenge obungi bwʼamatafaali, bunanyere budi ngʼobubakubbanga nenca, tibabukendeeryaku kadi katyayi kati. Ekyo kityo olwʼokubba banafu, kagira basaba bati, ‘Otuleke twabe tuweeyo esadaaka eeri oKibbumba waiswe.’
EXO 5:9 Mwazye abantu abo bakole ino emirimo okukiraku ngʼowebabbaire bakola era basiibe nga bali ku mirimo egyo bakola, kaisi tibasuna ekiseera okuwulisisya ebibono ebyobubbeyi.”
EXO 5:10 Kale aBamisiri abakolesyanga abagalama nʼabanyampala ba bagalama ni baaba eeri abantu ni babakoba bati, “OFalaawo atulagiire okutairayo okubawa eisubi.
EXO 5:11 Inywe abananyere muli nʼokwaba mulyereetere e gimwezya okulyaja. Neye obungi bwʼamatafaali agemukubba, tibwakendeereku kadi katyai kati.”
EXO 5:12 Awo abantu ni basalaanikira omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri okunoonia eisubi.
EXO 5:13 ABamisiri abakolesyanga abagalama ni beeyongera okubba nga baazya abantu bati, “Mwerye obungi obwʼamatafaali obwenkanankana nʼago agemukubbanga nenca nga tubawa eisubi.”
EXO 5:14 ABamisiri abakolesyanga abagalama ni bakubba abanyampala. Ni bababuulya bati, “Lwaki olweizo nʼolwatyanu timwererye obungi bwʼamatafaali ngʼagemubbaire mukubba nenca?”
EXO 5:15 Awo abanyampala ni baaba eeri oFalaawo, ni beezuluguma nga bakoba bati, “Lwaki iswe abaweereryabo otubitya otyo?
EXO 5:16 Mpaawo atuwa eisubi, neye ate ni batulagira okukubba amatafaali! Era ni batukubba. Neye ekisobyo kiri ku bantubo.”
EXO 5:17 OFalaawo nʼabairamu ati, “Muli banafu! Kagira musaba muti, ‘Otuleke twabe tuweeyo esadaaka eeri oMusengwa.’
EXO 5:18 Kale atyanu mukange mukole. Tibabawe eisubi, neye muli nʼokukubba obungi bwʼamatafaali bunanyere budi ngʼowemukubbanga nenca.”
EXO 5:19 Abanyampala ni bategeera nga bali mu kabbikabbi, owebabakobere bati, “Timwakendeeryeku kadi katyai kati oku bungi bwʼamatafaali agemuli nʼokukubba nabuli lunaku.”
EXO 5:20 Atyanu owebabbaire bazwa e wa Falaawo, ni basangaana oMusa nʼAlooni ababbaire babakuumiriire.
EXO 5:21 Ni bakoba oMusa nʼAlooni bati, “OMusengwa aboine ekimukolere, era yababonereza, olwʼokubba mutucaawisirye omumaiso ga Falaawo nʼomumaiso gʼabakungube, ni mubba oti-so mubawaire kibeekwatisya kutwita.”
EXO 5:22 Awo oMusa nʼakanga nʼasaba oMusengwa nga yeezuluguma ati, “Oo Musengwa, lwaki oleetere omutawaana oku bantubo? Ekyo niikyo ekyagirire nʼontuma?
EXO 5:23 Ekyo kityo olwʼokubba kasookeede njaba egiri oFalaawo okumukobera ebiwantumire, abantubo ababitya kubbikubbi. Kaisi iwe mpaawo ekyokolerewo okubanunula!”
EXO 6:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Atyanu wabona ekinakola oFalaawo. Njaba okukolesya obwezye bwange mmwazye aleke abantu bange baabe. Era njaba okukolesya obwezye bwange ababbinge-bubbingi okuzwa omu kyalokye.”
EXO 6:2 OKibbumba era nʼatumula nʼoMusa nʼamukoba ati, “Ninze oMusengwa.
EXO 6:3 Nabonekeire oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo, ngʼoKibbumba oWabwezye Bwonabwona. Neye tinabeemanyikisirye nti ninze oMusengwa.
EXO 6:4 Era nakolere nabo endagaano yange, ni mbasuubiza okubawa ekyalo kyʼe Kanani, e gibabbaire abasenze.
EXO 6:5 Era atyanu mpuliire okukunga kwʼaBaisirairi, ibo aBamisiri abebasuucirye abagalama, ni njebukirya endagaano eginakolere nabo.
EXO 6:6 “Nʼolwekyo okobere aBaisirairi oti mbakoba nti, ‘Ninze oMusengwa, era nalibanunula ni mbalamya aBamisiri okubagadya, nʼokubba abagalama baabwe. Era nalikolesya obwezye bwange, ni mbonereza ino aBamisiri, ni mbanunula inywe.
EXO 6:7 Nalibasuuca inywe bantu bange, era ni mba Kibbumba waanywe. Era awo mwalimanya nga Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe abanunwire okuzwa omu bugalama omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 6:8 Era nalibaingirya omu kyalo ekinalayiire okuwa oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo. Nalikibawa inywe ni kibba kyanywe. Ninze oMusengwa.’ ”
EXO 6:9 Kale oMusa nʼakobera aBaisirairi ebintu ebyo oMusengwa ebiyabbaire akobere. Neye tibamuwulisisirye, olwʼokubba babbaire bawoiremu amaani olwʼokubabitya okubbikubbi omu bugalama.
EXO 6:10 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
EXO 6:11 “Okange egiri oFalaawo omukobe aleke aBaisirairi bazwe omu kyalokye.”
EXO 6:12 Neye oMusa nʼakoba oMusengwa ati, “Obanga nʼaBaisirairi tibampulisisya, dala oFalaawo niiye eyampulisisya nze atali omutumuli omusa?”
EXO 6:13 Neye oMusengwa nʼalagira oMusa nʼAlooni ngʼakoba ati, “Mukobe aBaisirairi nʼoFalaawo muti, oMusengwa atulagiire okutoola aBaisirairi omu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 6:14 Atyanu oLubbeeni omwana omubere owa Yaakobbo, abaanabe babbaire niibo banu: OKanoki, nʼoPalu, nʼoKezirooni, nʼoKalumi. Abo niibo abazeiza bʼabantu bʼebika byʼamaliina gaabwe ago.
EXO 6:15 Abaana ba Simyoni babbaire niibo banu: OYemweri, nʼoYamini, nʼOkaadi, nʼoYakini, nʼoZokali, nʼoSyawulo omwana oguyabyaire nʼomukali oMukanani. Abo niibo abazeiza bʼabantu bʼebika byʼamaliina gaabwe ago.
EXO 6:16 Atyanu ganu niigo amaliina gʼabaana ba Leevi ngʼowebairanganaku omu kubabyala: OGerusoni, nʼoKokasi, nʼoMerali. Era oLeevi yawangaire emyanka 137.
EXO 6:17 Abaana ba Gerusoni babbaire niibo banu: oLibbuni nʼoSemeeyi, era abo niibo abazeiza bʼabantu bʼebika byʼamaliina gaabwe ago.
EXO 6:18 Abaana ba Kokasi babbaire niibo banu: Amulaamu, nʼoIzukali, nʼoKebbulooni, nʼoWuziyeeri. Era oKokasi yawangaire emyanka 133.
EXO 6:19 Abaana ba Merali babbaire niibo banu: OMakuli nʼoMusyi. Atyanu abo bonabona abʼeibyaire lya Leevi aamo nʼabaizukulu baabwe niibo abazwiremu ebika byʼaBaleevi.
EXO 6:20 Atyanu Amulaamu yafumbiirwe oYokebbedi oisengawe, era nʼabyala naye Alooni nʼoMusa. Era Amulaamu yawangaire emyanka 137.
EXO 6:21 Abaana ba Izukali babbaire niibo banu: OKoola, nʼoNefegi, nʼoZikiri.
EXO 6:22 Abaana ba Wuziyeeri babbaire niibo banu: OMisairi, nʼErizefaani nʼoSitiri.
EXO 6:23 Atyanu Alooni yafumbiirwe Eriseebba, omwala wʼAminadabbu era omwonyoko wa Nakusoni, nʼabyala naye oNadabbu, nʼAbbiku, nʼEryezaali, nʼoIsamali.
EXO 6:24 Abaana ba Koola babbaire niibo banu: Asira, nʼErukaana, nʼAbbiyasaafu. Abo niibo abazeiza ba bantu abʼebika bya Bakoolakiiti.
EXO 6:25 Eryezaali omutaane wʼAlooni, yafumbiirwe omoiza oku baala ba Putiyeeri, era nʼabyala naye oFenekansi. Abantu abo bonabona aamo niibo ababbaire abakulu abʼekika kya Leevi mu buli mulyango.
EXO 6:26 Atyanu Alooni nʼoMusa, niibo abananyere badi oMusengwa abeyakobere ati, “Mutooleyo ebika byʼaBaisirairi omu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 6:27 Era oMusa nʼAlooni niibo abakobeire oFalaawo ebikwata oku kutoola aBaisirairi omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 6:28 Atyanu oMusengwa oweyatumuliire nʼoMusa omu kyalo kyʼe Misiri,
EXO 6:29 yakobere oMusa ati, “Ninze oMusengwa. Okobere oFalaawo nabuli ekinkukoba.”
EXO 6:30 Neye oMusa nʼairamu oMusengwa ati, “Omaite nga tindi mutumuli omusa, dala oFalaawo yampulisisya?”
EXO 7:1 Awo oMusengwa nʼamwiramu ati, “Aale obone, nkusuucirye ngʼoKibbumba eeri oFalaawo, era njaba okuteekawo omugandawo Alooni okubba ngʼonaabbiwo, oguwakobanga okukobera oFalaawo ebyotaka.
EXO 7:2 Oli nʼokukobera omugandawo Alooni nabuli ekinkulagira, kaisi iye nʼakobera oFalaawo okuleka aBaisirairi bazwe omu kyalokye.
EXO 7:3 Neye nalikakanyalya omwoyo gwa Falaawo, era waire nga nalikola obumanyiciryo wʼebyewunyo nʼebyewunyisya bingi omu kyalo kyʼe Misiri,
EXO 7:4 oFalaawo tiyalibawulisisya. Era nʼalikolesya obwezye bwange ni mbonereza ino aBamisiri, ni nkubbembera ebika byʼabantu bange aBaisirairi ni mbatoola omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 7:5 Owenalikolesya ntyo obwezye bwange oku Bamisiri, ni ntoolayo aBaisirairi omu Misiri, aBamisiri balimanya nga Ninze oMusengwa.”
EXO 7:6 Kale oMusa nʼAlooni ni bakola ngʼoMusengwa oweyabalagiire.
EXO 7:7 Ekiseera ekibatumuliiremu nʼoFalaawo, oMusa yabbaire wʼemyanka 80, kaisi Alooni nga iye wʼemyanka 83.
EXO 7:8 Atyanu oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
EXO 7:9 “OFalaawo oweyalibakoba ati, ‘Mukolewo ekyamagero,’ iwe Musa walikoba Alooni oti, ‘Okwate omukoomerogwo ogumume ansi omumaiso ga Falaawo’ era gwalisuuka mpiri.”
EXO 7:10 Kale awo oMusa nʼAlooni ni baaba egiri oFalaawo, ni bakola ngʼoMusengwa oweyabalagiire. Alooni nʼamuma omukoomerogwe ansi omumaiso ga Falaawo nʼabakungube, era ni gusuuka mpiri.
EXO 7:11 Awo oFalaawo nʼayeta abasaiza abalogo nʼabafumu aBamisiri, bona ni bakola ekintu ekinyere ekyo nga bakolesya eirogo lyabwe.
EXO 7:12 Nabuli moiza nʼamuma omukoomerogwe ansi, ni gusuuka mpiri. Neye omukoomero gwʼAlooni ni gumira egyabwe.
EXO 7:13 Waire wona ngʼebyo bityo era oFalaawo omwoyogwe ni gusigala nga mukakanyali, nakimo ngʼoMusengwa oweyabbaire akobeire oMusa, atyo oFalaawo nandi nʼawulisisya oMusa nʼAlooni.
EXO 7:14 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Omwoyo gwa Falaawo mukakanyali, againe okuleka abantu baabe.
EXO 7:15 Kale, eizo amakeezi oyabe omusisinkane ngʼawulukire okwaba oku mwiga oKiyira. Oyabe nʼomukoomero ogwasuukiremu ompiri, era waaba nʼomukuumira ku mbale kwʼomwiga ogwo.
EXO 7:16 Kaisi omukobe oti, ‘OMusengwa iye oKibbumba wʼaBeebbulaniya yantumire egyoli okukukoba nti, oleke abantube baabe bayezye okumusinzira omwidungu. Neye nʼokutuuca olwatyanu towulisisirye.
EXO 7:17 Nʼolwekyo oMusengwa akoba ati, ku kinu kuwamanyicirya nga Niiye oMusengwa. Aale obone omukoomero ogunkwaite, njaba okugukubba oku maizi agali omu mwiga gunu, amaizi gasuuke musaaye.
EXO 7:18 Enyanyi gyʼomu mwiga gunu gyaba kufa, omwiga gufunye, aBamisiri bazuzuule okunywa amaizi agʼomu mwiga gunu.’ ”
EXO 7:19 Era oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Okobe Alooni oti, ‘Oyabe nʼomukoomerogwo, kaisi ogusiirye e ngulu oku maizi agʼomu kyalo kyʼe Misiri. Ekikoba kiti, oku miiga, nʼoku myala, nʼoku bidiba byʼamaizi, nʼoku maluba gaabwe gonagona, era amaizi gasuuka musaaye. Era amaizi gonagona omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri gasuuka musaaye, era nʼamaizi ago agali omu matiba nʼomu nsaka egyʼamabbaale.’ ”
EXO 7:20 Kale oMusa nʼAlooni ni bakola ngʼoMusengwa oweyabalagiire. Alooni nʼasiirya omukoomerogwe, nʼagukubba oku maizi agʼomu mwiga oKiyira ngʼoFalaawo nʼabakungube babona, amaizi gonagona agʼomu mwiga ogwo ni gasuuka musaaye.
EXO 7:21 Enyanyi gyonagyona egyʼomu mwiga ogwo ni gifa, omwiga ni gufunya. Era aBamisiri nandi ni bayezya okunywa amaizi gaamu. Amaizi omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri ni gasuuka musaaye.
EXO 7:22 Neye era abafumu aBamisiri bona ni basuuca amaizi musaaye nga bakolesya eirogo lyabwe. Kale oFalaawo nʼasigala ngʼomwoyogwe gukaali mukakanyali, nʼatawulisisya oMusa nʼAlooni, atyo nakimo ngʼoMusengwa oweyabbaire akobeire oMusa.
EXO 7:23 Kale oFalaawo nʼagaluka nʼakanga omu kisitokye, era nʼebyo-so nga tabifiireku naire.
EXO 7:24 Awo aBamisiri bonabona ni bakuula ebiina okumpi nʼomwiga, bayezye okusuna amaizi agʼokunywa. Bakolere batyo olwʼokubba babbaire tibayezya okunywa amaizi gʼomu mwiga.
EXO 7:25 Era ni wabitawo enaku musanvu, okuzwa ngʼoMusengwa amalire okukubba oku mwiga oKiyira, amaizi ni gasuuka musaaye.
EXO 8:1 Tete olundi oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okange egiri oFalaawo omukobe oti, oMusengwa akoba ati, ‘Oleke abantu bange baabe bayezye okunsinza.
EXO 8:2 Neye owewagaana okubaleka okwaba, njaba kubonereza ekyalokyo kyonakyona nga nkisindikamu ebikere.
EXO 8:3 Omwiga oKiyira gwaba okwizula ebikere, era byazwa eeyo ni bingira omu lubirirwo, nʼomu kisengekyo ekyogonamu, nʼoku buliribwo, nʼomu nyumba gyʼabakungubo, nʼomu gyʼabantubo, nʼomu bibangebyo, nʼomu matiba agebakandiramu.
EXO 8:4 Ebikere ebyo byaba okukuniinaku iwe, nʼoku bantubo, era nʼoku bakungubo.’ ”
EXO 8:5 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okobe Alooni oti, ‘Okwate omukoomerogwo, ogusiirye oku miiga nʼoku myala, nʼoku bidiba, kaisi ekyo kizwereku ebikere okuzwamu biwoisye oku kyalo kyʼe Misiri kyonakyona.’ ”
EXO 8:6 Kale Alooni engaloye ekwaite omukoomero, nʼagisiirya oku maizi gʼomu kyalo kyʼe Misiri, era ebikere ni bizwamu, ni biwoisya omu kyalo ekyo kyonakyona.
EXO 8:7 Era abafumu abʼe Misiri bona ni bakola ekintu ekinyere ekyo, nga bakolesya eirogo lyabwe era ekyo kyona ni kizweraku ebikere okuzwamu ni biwoisya omu kyalo kyʼe Misiri kyonakyona.
EXO 8:8 Awo oFalaawo nʼayetesya oMusa nʼAlooni, nʼabakoba ati, “Musabe oMusengwa antoolerewo nze nʼabantu bange ebikere ebyo. Oweyakola atyo, njaba kuleka abantu baanywe baabe baweeyo esadaaka eeri oMusengwa.”
EXO 8:9 OMusa nʼakoba oFalaawo ati, “Aaso, olonde ekiseera ekimba nkusabiramu iwe, nʼabakungubo, nʼabantubo, okuwunuka ebikere era bizwe nʼomu bisito byanywe, bisigale mu mwiga oKiyira mwonkani.”
EXO 8:10 OFalaawo nʼakoba ati, “Onsabire izo.” OMusa nʼairamu ati, “Kale njaba okukola ngʼowookobere, kaisi omanye nga mpaawo gondi aali ngʼoMusengwa iye oKibbumba waiswe.
EXO 8:11 Ebikere byakuzwaku, era bizwe nʼomu nyumbagyo, nʼoku bakungubo, era nʼoku bantubo, byaba kusigala mu mwiga oKiyira mwonkani.”
EXO 8:12 Ebyo owebyawoire oMusa nʼAlooni ni bazwa egiri Falaawo, ni bawuluka omu lubiri. Awo oMusa nʼasaba oMusengwa atoolewo ebikere, ebiyabbaire asindikiire oFalaawo.
EXO 8:13 OMusengwa nʼawulira okusaba kwa Musa, nʼakola ngʼoMusa oweyamusabire. Era ebikere ebyabbaire omu nyumba, nʼoku maluuga, nʼomu misiri gyabwe, ni bifa.
EXO 8:14 Awo aBamisiri ni babbiirya ebibbiiryo byʼebikere, ekyalo ni kidukuulika ekivundi.
EXO 8:15 Neye oFalaawo oweyaboine ngʼasunire akalembereze, omwoyogwe ni gukakanyala. Era nandi nʼairayo okuwulisisya oMusa nʼAlooni, nʼakolera nakimo ngʼoMusengwa oweyabbaire akobeire oMusa.
EXO 8:16 Awo oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Okobe Alooni oti, ‘Osiirye omukoomerogwo okubbe okwitakali, enkungu omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri, gyasuuka nkukuni.’ ”
EXO 8:17 Bona ni bakola batyo, Alooni nʼasiirya omukoomerogwe, nʼagukubba okwitakali, onkungu yenayena owʼomu kyalo ekyʼe Misiri nʼasuuka nkukuni, era ni gigwa oku bantu nʼoku byayo.
EXO 8:18 Kale abafumu abʼe Misiri bona ni bagezyaku okukola ekintu ekinyere ekyo, nga bakolesya eirogo lyabwe okuleeta enkukuni, neye ni bakaya. Enkukuni ni giwoisya nabuli wantu oku bantu nʼoku byayo.
EXO 8:19 Ibo abafumu bʼe Misiri ni bakoba oFalaawo bati, “OKibbumba niiye akolere ekyo omu bwezyebwe.” Neye omwoyo gwa Falaawo ni gukakanyala, era nandi nʼawulisisya oMusa nʼAlooni, era ngʼoMusengwa oweyabbaire akobere.
EXO 8:20 Tete era oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Eizo osetuke makeezikeezi, oyabe osangaane oFalaawo, ngʼawulukire okwaba oku mwiga, omukobe oti, oMusengwa akoba ati, ‘Oleke abantu bange baabe bayezye okunsinza.
EXO 8:21 Neye singa tiwaleke abantu bange ni baaba, njaba okukusindikira ebiziima byʼenzi, iwe nʼabakungubo nʼabantubo. Era enyumbagyo nʼegyʼaBamisiri gyaba okwizula enzi, nʼeitakali okwemuli, lyaba okwizula ebiziima byʼenzi.
EXO 8:22 “ ‘Neye oku lunaku olunasindikiraku enzi, nakuuma ekitundu ekyʼe Goseni, abantu bange omu batyaime, ebiziima byʼenzi tibyabbeeyo, kaisi olwo omanye oti, Nze oMusengwa, ndi omu kyalo kinu ekyʼe Misiri.
EXO 8:23 Njaba kuteekawo enjawulo aakati wʼabantu bange nʼababo. Akamanyiciryo kʼakyewunyo ako kaaba kubbaawo eizo.’ ”
EXO 8:24 Era oMusengwa nʼakola atyo ngʼoweyabbaire akobere, nʼasindika ebiziima byʼenzi ebinene, ni biiza omu lubiri lwa Falaawo, nʼomu nyumba gyʼabakungube. Ekyalo kyonakyona ekyʼe Misiri ni kibba mu kazigizigi olwʼenzi.
EXO 8:25 Awo oFalaawo nʼayeta oMusa nʼAlooni nʼabakoba ati, “Mwabe muweeyo esadaaka eeri oKibbumba waanywe, neye mugiweereyo yaanu mu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 8:26 Neye oMusa nʼairamu ati, “Tikisa okukola tutyo, olwʼokubba esadaaka egitwaba okuwaayo eeri oMusengwa iye oKibbumba waiswe gyʼomuliko omu Bamisiri. Kale owetwawaayo esadaaka egyʼomuliko egyo ngʼaBamisiri batubona, tibatukubbe amabbaale ni batwita?
EXO 8:27 Oleke twabe tutambule olugendo lwʼenaku isatu omwidungu, kaisi tuweeyo esadaaka eeri oMusengwa iye oKibbumba waiswe ngʼowaatulagira.”
EXO 8:28 Kale oFalaawo nʼakoba ati, “Nze nabaikirirya okwaba omwidungu muweeyo esadaaka eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe, owemubba timwabirire e yala eino. Aale munsabire.”
EXO 8:29 Awo oMusa nʼairamu ati, “Aale owulire, owenaazwa aanu nti, njaba kusaba oMusengwa, nti eizo akutooleku ebiziima byʼenzi nʼoku bakungubo, nʼoku bantubo. Wazira, tiwatumula kutubbeya-bubbeyi nʼogaana abantu okwaba okuwaayo esadaaka eeri oMusengwa.”
EXO 8:30 OMusa nʼazwa aawo omumaiso ga Falaawo, nʼayaba nʼasaba oMusengwa.
EXO 8:31 Era oMusengwa nʼakola ngʼoMusa oweyasabire. Nʼatoolerawo oFalaawo, nʼabakungube, nʼabantube ebiziima byʼenzi, era nandi ni wasigalawo onzi kadi moiza.
EXO 8:32 Neye nʼoku mulundi ogwo, oFalaawo omwoyogwe ni gusigala nga mukakanyali, era nandi nʼaleka abantu okwaba.
EXO 9:1 Era oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Okange egiri oFalaawo omukobe oti, oMusengwa iye oKibbumba wʼaBeebbulaniya akoba ati, ‘Oleke abantu bange baabe bayezye okunsinza.
EXO 9:2 Owewagaana okubaleka okwaba era ni weeyongera okubagaaniraku,
EXO 9:3 nakubonereza nga nkusindikira okawumpuli owʼakabbikabbi eino omu byayobyo. Ekikoba kiti, omu mbalaasigyo, nʼempundagyo, nʼengamiragyo, nʼentegyo, nʼentaamagyo, nʼembuligyo.
EXO 9:4 Era njaba okulaga enjawulo omu ngeri eginabityamu ebyayo ebyʼaBaisirairi, nʼebyʼaBamisiri, kaisi tikyafaaku kadi kimo oku byʼaBaisirairi.
EXO 9:5 Nze oMusengwa nteekerewo ekiseera kyʼeizo, nga niiye owenasindikira okawumpuli owʼakabbikabbi oyo omu kyalo kyʼe Misiri.’ ”
EXO 9:6 Awo oku lunaku olwairireku, oMusengwa nʼakola ekyo ekiyakobere, ebyayo byonabyona ebyʼaBamisiri ni bifa. Neye oku byayo byʼaBaisirairi nandi ni kufaaku kadi kimo.
EXO 9:7 Kale oFalaawo nʼatuma abantu okwaba okwetegereza ekibbairewo, era ni bakanga ni bamukobera bati omu byayo byʼaBaisirairi mpaawo waire kyayo kadi kimo ekifiireku. Neye oFalaawo nʼasigala ngʼomwoyogwe mukakanyali, era nandi nʼaleka aBaisirairi okwaba.
EXO 9:8 Era tete olundi oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati, “Muyoole ebigalo byʼeikoke eryʼomu kyoceryo mwabe nalyo egiri oFalaawo, kaisi oMusa alimwage e ngulu omwibbanga ngʼoFalaawo abona.
EXO 9:9 Lyaba okuduumuuka era lisalaanikire omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri ooti nkungu, era nabuli wantu omu kyalo kyʼe Misiri lyateeka oku bantu nʼoku bisolo ebisumuli, ni bitundukanga ni bisuuka mabbwa.”
EXO 9:10 Kale ni bayoola eikoke eryʼomu kyoceryo ni baaba nalyo omumaiso ga Falaawo. Awo oMusa nʼamwaga eikoke e ngulu omwibbanga, ni lireeta oku bantu nʼoku bisolo ebisumuli, ni bitundukanga era ni bisuuka mabbwa.
EXO 9:11 Era abafumu abʼomu Misiri nandi ni bayezya okubonekaku omumaiso ga Musa, olwʼokubba babbaire bona nga baizwire ebisumuli ngʼaBamisiri abandi bonabona.
EXO 9:12 Neye oMusengwa nʼakakanyalya omwoyo gwa Falaawo, era nandi nʼabawulisisya, nʼabbeera nakimo ngʼoMusengwa oweyabbaire akobeire oMusa.
EXO 9:13 Awo oluzwanyuma oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Osetuke eizo makeezikeezi, oyabe egiri oFalaawo, omukobe oti, oMusengwa iye oKibbumba wʼaBeebbulaniya akoba ati, ‘Oleke abantu bange baabe bayezye okunsinza.
EXO 9:14 Owewabagaana okwaba, oku mulundi gunu njaba kumalira ku niiwe obusungu bwange bwonabwona. Nakubonereza ino iwe, nʼabakungubo, nʼabantubo, kaisi omanye nga mpaawo gondi ali nga nze omu kyalo kyonakyona.
EXO 9:15 Atyanu nandibbaire nkoleserye obwezye bwange ni nkusindikira iwe nʼabantubo obulwaire bwa kawumpuli ni bubajigirica oku kyalo.
EXO 9:16 Neye nkulekerewo ngʼoli mwomi, kutaka kukulaga bwezye bwange, kaisi ekyo kizwereku abantu okungulumalya omu kyalo kyonakyona.
EXO 9:17 Nʼokutuuca atyanu okaali weekanyangwire okugaana abantu bange okwaba?
EXO 9:18 Aale, eizo omu kiseera ooti kiinu, njaba okutoonyesya agabbaale ga ikendi, agatabonekangaku omu Misiri kasookeede ebbaawo.
EXO 9:19 Nʼolwekyo olagire baingirye ebyayo nʼebintubyo byonabyona ebiri e nza, agabbaale ga ikendi gaaba kukubba era gaite nabuli kyomi ekyabba e nza nga tibakingiirye omu nyumba, nʼoweyaabba muntu ooba kyayo, gaita.’ ”
EXO 9:20 Kaisi awo abamo oku bakungu ba Falaawo abatiire ebyo oMusengwa ebiyatumwire, ni bairuca abagalama baabwe nʼebyayo byabwe omu nyumba gyabwe.
EXO 9:21 Neye abakungu ba Falaawo abo abanandi ni bafaayo kwebyo oMusengwa ebiyatumwire, ni baleka abagalama baabwe nʼebyayo byabwe e nza.
EXO 9:22 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Osiirye engaloyo eeri eigulu, kaisi agabbaale ga ikendi gagwe omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri. Ekikoba kiti, oku bantu nʼoku byayo, nʼoku bimera byonabyona ebiri omu misiri gyʼomu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 9:23 Awo oMusa nʼasiirya omukoomerogwe eeri eigulu. Kaisi oMusengwa nʼasindika eraadu nʼebbwatuka nʼagabbaale ga ikendi ni gagwa, ni wabbaawo nʼokumesya kwa ikendi emirundi nʼemirundi oku kyalo. Era oMusengwa nʼatoonyesya agabbaale ga ikendi omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 9:24 Agabbaale ga ikendi ni gagwa, nʼokumesya ni kubbaawo emirundi nʼemirundi. Era ebyo byabbaire tibibbangakuuwo omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri kasookeede kibbaawo ngʼeigwanga.
EXO 9:25 Omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri agabbaale ga ikendi ni gakubba nabuli kintu ekyabbaire e nza. Ekikoba kiti, abantu nʼebisolo, ni gakubba nʼebimera byonabyona omu misiri, era ni gavuna emisaale gyonagyona.
EXO 9:26 Ekitundu kyʼe Goseni, aBaisirairi omu babbaire, niikyo kyonkani agabbaale ga ikendi e ginandi ni gatuuka.
EXO 9:27 Awo oFalaawo nʼalagira ni beeta oMusa nʼAlooni, nʼabakoba ati, “Oku mulundi gunu nkolere ekikole ekibbikibbi, oMusengwa iye mutuuce. Neye nze nʼabantu bange niiswe abasobya.
EXO 9:28 Musabe oMusengwa akomye eraadu okubbwatuka etyo era akomye nʼagabbaale ga ikendi gona. Njaba kubaleka mwabe, tikikaali kibeetaagisya okusigala aanu.”
EXO 9:29 OMusa nʼairamu ati, “Owenaazwa omu kibuga nasiirya engalo gyange nga nsaba oMusengwa. Eraadu yakomya okubbwatuka nʼagabbaale ga ikendi gaaba kuwaaku, kaisi omanye ngʼekyalo kya Musengwa.
EXO 9:30 Neye nze mmaite nti iwe nʼabakungubo mukaali okutya oMusengwa.”
EXO 9:31 Enkokooli nʼekimera ekibeeta bbaale, agabbaale ga ikendi gabivunavunire, olwʼokubba obbaale yabbaire ayengere, nʼenkokooli nga gisowoire.
EXO 9:32 Neye mpaawo ngaano egibavulungire, olwʼokubba igyo gyabbaire gikaali okumera.
EXO 9:33 Kale awo oMusa nʼazwa egiri oFalaawo era nʼawuluka omu kibuga, nʼagolola engalogye okusaba oMusengwa. Eraadu nʼagabbaale ga ikendi ni bikoma, nʼoikendi nʼalekeraawo okutoonya.
EXO 9:34 Neye oFalaawo oweyaboine ngʼoikendi nʼagabbaale ga ikendi, nʼeraadu birekeire awo, tete nʼairamu okwonoona. Iye nʼabakungube emyoyo gyabwe ni gibba mikakanyali.
EXO 9:35 Era ngʼoMusengwa oweyabbaire atumwire ngʼabitira omu Musa, omwoyo gwa Falaawo ni gubba mukakanyali era nandi nʼaleka aBaisirairi okwaba.
EXO 10:1 Awo oluzwanyuma lwʼagabbaale ga ikendi, oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okange egiri oFalaawo olwʼokubba nkakanyairye omwoyogwe, nʼemyoyo gyʼabakungube, kaisi nkole obumanyiciryo obwʼebyewunyo byange binu omumaiso gaabwe.
EXO 10:2 Era kaisi mwezye okukobera abaana nʼabaizukulu baanywe engeri eginsuucirye aBamisiri okuboneka ngʼabasirusiru owenkolere ebyewunyo omumaiso gaabwe. Era kaisi nywenanywena mumanye nga Ninze oMusengwa.”
EXO 10:3 Kale oMusa nʼAlooni ni baaba eeri oFalaawo, ni bamukoba bati, “OMusengwa iye oKibbumba wʼaBeebbulaniya akoba ati, ‘Walituuca di okugaana okuwulisisya ekinkukoba? Oleke abantu bange baabe bayezye okunsinza.
EXO 10:4 Neye owewagaana okuleka abantu bange okwaba, eizo njaba kusindika enzige omu kyalokyo ekyʼe Misiri.
EXO 10:5 Era gyabbuunaku eitakali ni libba nga tiriboneka. Gyaba kulya ebitono ebyasigaireku, agabbaale ga ikendi ebinandi gajigiricirya, nʼemisaale gyonagyona egiri kusewuka omu misiri gyanywe.
EXO 10:6 Era gyaba kwizula omu nyumbagyo, nʼomu gyʼabakungubo, nʼomu gyʼaBamisiri bonabona. Enzige egyo gyaba kubba nyingi ino okukiraku egyo abaitewaanywe, nʼabazeiza baanywe egibabbaire baboineku omu biseera byabwe kasookeede batyama omu kyalo kinu nʼokutuuca atyanu.’ ” Awo oMusa nʼagaluka nʼazwa e giri oFalaawo nʼayaba.
EXO 10:7 Awo abakungu ba Falaawo ni bamukoba bati, “Omusaiza oyo yalituuca di okututeganya? Oleke abasaiza aBaisirairi baabe basinze oMusengwa iye oKibbumba waabwe. Okaali okumanya ngʼekyalo kyʼe Misiri kibebenyekere?”
EXO 10:8 Awo ni bairya oMusa nʼAlooni omumaiso ga Falaawo, nʼabakoba ati, “Kale mwabe musinze oMusengwa iye oKibbumba waanywe. Neye eino eino banaani abaaba?”
EXO 10:9 OMusa nʼamwiramu ati, “Swenaswena twaba. Ekikoba kiti, abaana baiswe abatobato, nʼabantu baiswe abakaire, nʼabaana baiswe abaisuka nʼabaala. Era twaba nʼentaama, nʼembuli, nʼente gyaiswe, olwʼokubba tuli nʼokukola omukolo gwʼokuwa oMusengwa ekitiisya.”
EXO 10:10 OFalaawo nʼabakoba ati, “Ndayira oMusengwa nti tinabaleke okwaba nʼabakali baanywe nʼabaana baanywe. Kiboneka nga muli nʼolukwe olumutegeka.
EXO 10:11 Mutaka kusinza Musengwa, tiniikyo ekyo? Kale abasaiza nywenkani niinywe mubbe mwabe musinze oMusengwa.” Awo oFalaawo nʼabbinga oMusa nʼAlooni omu lubiri.
EXO 10:12 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Osiirye engaloyo oku kyalo kyʼe Misiri, kaisi awo enzige giize gitaabaale ekyalo kyʼe Misiri, girye nabuli kimera kyonakyona ekyalamire agabbaale ga ikendi.”
EXO 10:13 Kale oMusa nʼasiirya omukoomerogwe oku kyalo kyʼe Misiri, era oMusengwa nʼasindika ompunga okuzwa e buzwaisana, nʼafuwa oku kyalo oku lunaku olwo lwonalwona, omusana nʼobwire. Atyanu owebwaceire eizo amakeezi, ompunga oyo eyabbaire afuwire yaleetere enzige.
EXO 10:14 Enzige ni gitaabaala ekyalo kyonakyona ekyʼe Misiri. Era enzige enyingi egityo gyabbaire tigibonekangaku omu kyalo ekyo era tigyaliirayo okuboneka tete.
EXO 10:15 Gyabbuunireku eitakali lyʼe kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri, era ni gikiziringania. Ni girya nabuli kimera, nʼebineneka ebyʼoku misaale ebyalamire agabbaale ga ikendi, ni watasigala kikoola kyʼomusaale kadi kimo, waire oku bimera ebindi byonabyona, oku kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri.
EXO 10:16 Awo oFalaawo nʼalagira mangu ni baleeta oMusa nʼAlooni, kaisi nʼabakoba ati, “Nkolere ekikole ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe nʼomumaiso gaanywe.
EXO 10:17 Kale atyanu munsoniye ekikole kyange ekibbikibbi omulundi gunu gwonkani, era musabe oMusengwa iye oKibbumba waanywe, antooleku ekibonerezo kinu ekyakabbikabbi.”
EXO 10:18 OMusa nʼazwa e giri oFalaawo, nʼasaba oMusengwa okutoolawo enzige.
EXO 10:19 Era oMusengwa nʼacuusa ompunga eyazwire e buzwaisana nʼabba mpunga owʼamaani eino afuwa ngʼazwa e bugwaisana, nʼatwala enzige, nʼagimwaga omu Nyanza Entukuliki. Era omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri nandi ni musigalamu onzige kadi moiza.
EXO 10:20 Neye oMusengwa nʼakakanyalya omwoyo gwa Falaawo, nʼataleka aBaisirairi okwaba.
EXO 10:21 Awo oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Osiirye engaloyo eeri eigulu, kaisi endikiirya ekwate zigizigi oku kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 10:22 Kale oMusa nʼasiirya engaloye eeri eigulu, era ni wabbaawo endikiirya ekwaite zigizigi omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri, okumala enaku isatu.
EXO 10:23 Era aBamisiri babbaire tibayezya okubonangana, era mpaawo eyazwire e wuwe okumala enaku isatu. Neye aBaisirairi ibo babbaire nʼekitangaala e waabwe egibabbaire batyama.
EXO 10:24 Awo oFalaawo nʼalagira ni beeta oMusa kaisi nʼamukoba ati, “Mwabe musinze oMusengwa. Era abakali baanywe nʼabaana baanywe bona mwabe nabo. Neye entaama, nʼembuli, nʼente gyanywe niigyo egibba gisigale.”
EXO 10:25 Neye oMusa nʼakoba ati, “Bbe, oteekwa okutwikirirya okwaba nʼebyayo byaiswe ebyabba ngʼesadaaka, era ebindi ngʼesadaaka egibooca yonayona, okubiwaayo eeri oMusengwa iye oKibbumba waiswe.
EXO 10:26 Era tuteekwa okwaba nʼebiraalo byaiswe byonabyona. Era mpaawo kyayo kadi kimo ekitwaleka, olwʼokubba tuteekwa okulondamu ebyayo ebitwetaagisya omu kusinza oMusengwa iye oKibbumba waiswe. Era twalimala kutuukayo kaisi ni tumanya ebyayo ebitwetaaga omu kuwaayo esadaaka eeri oMusengwa.”
EXO 10:27 Neye oMusengwa nʼakakanyalya omwoyo gwa Falaawo, nʼatabaleka okwaba.
EXO 10:28 OFalaawo nʼakoba oMusa ati, “Onzwe omumaiso! Weekuume okutairamu okuboneka omumaiso gange omulundi ogundi. Ekyo kityo olwʼokubba oku lunaku oluwalibonekera omumaiso gange, oyaba kufa.”
EXO 10:29 OMusa nʼairamu ati, “Otumwire kusani. Tinaireyo okuboneka omumaisogo.”
EXO 11:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Njaba kusindikira oFalaawo nʼabantube ekibonerezo ekindi kimo kyonkani. Era oluzwanyuma lwʼekyo ayaba kubaleka mwabe. Mazima dala ayaba kubabbinga-bubbingi nywenanywena omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 11:2 Kale atyanu oyabe okobe aBaisirairi oti, nabuli musaiza, nabuli mukali, asabe abaliranwabe aBamisiri, bamuwe ebintu ebyʼefeeza nʼebyʼezaabbu.”
EXO 11:3 OMusengwa nʼawa aBaisirairi obukoda eeri aBamisiri. Era dala abakungu ba Falaawo nʼabantu bonabona, ni babona ngʼoMusa mukulu ino omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 11:4 Atyanu oMusa nʼakoba oFalaawo ati, “OMusengwa akoba ati, ‘Kumpi oti mu kiire aakati, njaba okubita omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 11:5 Era nabuli mwana omwisuka omubere mu buli kisito kya Mumisiri ayaba kufa, okuzwa oku mutaane wa Falaawo omubere eyalibba omusika, paka oku wʼomugalama asembayo ansi omu kitiisya. Nabuli kyayo ekibere ekisaiza ekyʼaBamisiri kyona kyaba kufa.
EXO 11:6 Era waabbaawo okukuukulya omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri okutabbangawo, era okutaliirayo okubbaawo.
EXO 11:7 Neye omu Baisirairi nʼebyayo byabwe waaba okubba wasiriki era nga waliyo idembe nga towuliraku waire mbwa kusama, kaisi inywe aBamisiri mumanye muti Ninze oMusengwa ayawula aBamisiri oku Baisirairi.’
EXO 11:8 OMusa nʼamalirirya ati, abakungubo banu bonabona baaba okwiza egyendi bankomere amazwi baneegairire bati, ‘Oyabe nʼabantubo bonabona abookubbembera.’ Ebyo nga biwoire, nayaba.” Awo oluzwanyuma lwʼokutumula ebyo oMusa nʼasunguwala, nʼazwa egiri oFalaawo.
EXO 11:9 Atyanu oMusengwa yabbaire akobere oMusa ati, “OFalaawo tiyabawulisisye, kaisi nnyongere okukola ebyewunyo omu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 11:10 OMusa nʼAlooni ni bakola ebyamagero ebyo byonabyona omumaiso ga Falaawo. Neye oMusengwa nʼakakanyalya omwoyo gwa Falaawo, nandi nʼaleka aBaisirairi okuzwa omu kyalokye.
EXO 12:1 Atyanu oMusengwa yabbaire okobere oMusa nʼAlooni nga bakaali bali omu kyalo kyʼe Misiri ati,
EXO 12:2 “Omweri gunu mwagubalanga okubba niigwo ogusooka omu mwanka eeri inywe.
EXO 12:3 Mukobere ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi muti, oku lunaku olweikumi olwʼomweri gunu, nabuli musaiza ali nʼokusunira abʼomu kisitokye ontaama omutomuto.
EXO 12:4 Abʼomu kisitokye owebabba batono nga tibaalye ni bamalawo ontaama oyo, bali nʼokwegaita nʼabʼokumulirano ni bagabana ontaama oyo, okusinzirira oku bungi bwʼabantu era nabuli moiza ngʼowaayezya okulya.
EXO 12:5 Muli nʼokusuna ntaama omusaiza ooba mbuli ompanya, neye ateekwa okubba wʼomwanka gumo, era ngʼabulaku obuleme.
EXO 12:6 Nabuli kisito kikuume ekyayo kyakyo paka oku lunaku olweikumi na ina olwʼomweri gunu. Kaisi oku lunaku olwo aBaisirairi bonabona baite ebyayo ebyo eigulo.
EXO 12:7 Oluzwanyuma lwʼekyo, abantu bali nʼokutoolaku omusaaye ni bagusiiga oku myango nʼoku mikiiko gyʼemyango gyʼenyumba omubaaba okuliira entaama entonto.
EXO 12:8 Era ekiire ekyo bali nʼokwoca enyama, era bagiriire aamo nʼemigaati egibulamu okazumbulukuca, nʼosyodo owʼebigala omululululu.
EXO 12:9 Enyama timwagirya embisi ooba nsumbe, wazira mugirye njoce yonayona ngʼotwaliryemu omutwe, nʼebikokolo, nʼebinamukida.
EXO 12:10 Era timwabbaaku nʼegimulekaku nʼegona. Owewabbaawo esigaireku, muli nʼokugikumaku musyo.
EXO 12:11 Owemwabba nga mugirya muli nʼokugirya mangu mangu, era nga muzwaire nga mwetegekeire olugendo. Era nga muzwaliire nakimo nʼebirato, era nga mukwatiire nakimo nʼemikoomero. Ogwo niigwo oMukolo ogwʼoKutambukirya kwa Musengwa.
EXO 12:12 “Era omu kiire ekinanyere ekyo njaba kubita omu kyalo kyʼe Misiri, njite nabuli mwana omwisuka omubere owa Mumisiri aamo nabuli kyayo ekibere ekisaiza ekyʼaBamisiri. Ninze oMusengwa era nabonereza abakibbumba bonabona abʼe Misiri.
EXO 12:13 Neye inywe omusaaye ogumwabba musiigire oku myango, niigwo ogwabba akamanyiciryo akalaga enyumba egimulimu. Era owenabona omusaaye, nabatambukirya inywe nandi ni mbakolaku akabbikabbi, nga mbonereza aBamisiri.
EXO 12:14 “Muli nʼokwebukiryanga olunaku olwo ni mukola omukolo nabuli mwanka, nʼomu mirembe egyaliirawo okwebukirya Nze oMusengwa ebinkolere. Era eryo iteeka eryʼenkalaakalira.”
EXO 12:15 “Atyanu okumala enaku musanvu, muli nʼokulya migaati egibulamu okazumbulukuca. Era oku lunaku olusooka oku naku egyo omusanvu, mwatoolanga okazumbulukuca omu bisito byanywe, olwʼokubba omu naku egyo omusanvu, nabuli eyaalyanga emigaati egirimu okazumbulukuca, baabba tibamubala okubba omoiza oku Baisirairi.
EXO 12:16 Oku lunaku olusooka nʼolwomusanvu, muli nʼokukumbaana okunsinza Nze oMusengwa. Era timwakola omulimo gwonagwona oku naku egyo eibiri, okutoolaku okutegeka ebyokulya ebimwalya.
EXO 12:17 “Mukolenge oMukolo gwʼeMigaati eGibulamu okazumbulukuca, nga niiyo engeri eyʼokwebukiriryangaku olunaku olunatooleire ebika byʼabantu baanywe omu kyalo kyʼe Misiri. Kale mukolenge omukolo ogwo nabuli mwanka nʼomu mirembe egyaliirawo, okwebukirya olunaku olwo. Era eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira eeri inywe.
EXO 12:18 Okuzwera akanaigulo akʼolunaku olweikumi na ina olwʼomweri ogusooka, paka omu kanaigulo akʼolunaku lwa 21, muli nʼokulya migaati egibulamu okazumbulukuca.
EXO 12:19 Omu naku egyo omusanvu, okazumbulukuca tiyabbanga omu bisito byanywe. Ekyo kityo olwʼokubba nabuli eyaalyanga ekintu ekirimu okazumbulukuca, waire Mwisirairi ooba omunamawanga atyaime mwinywe, baabbanga tibamubala okubba moiza oku Baisirairi.
EXO 12:20 Era omu naku egyo timwalyanga emigaati egirimu okazumbulukuca. Omu bisito byanywe, mulyenge migaati egibulamu okazumbulukuca.”
EXO 12:21 Awo oMusa nʼatumisya ni beeta abeekubbemberi bonabona abʼaBaisirairi, nʼabakoba ati, “Nabuli musaiza omu kisitokye ali nʼokusuna ontaama omutomuto ooba ombuli omutomuto era amwite abbe wʼoMukolo gwʼoKutambukirya.
EXO 12:22 Mwakwata omuganda gwʼobusaale obubeeta oyisopu, ni mwinika omu musaaye gwʼekyayo ekyo ekimwabba mwitire oguli omu kibya, ni mugusiiga oku myango nʼoku mikiiko gyʼemyango gyʼenyumba gyanywe. Era tiwaabbaawo kadi moiza kwinywe awuluka omu nyumba, paka makeezi.
EXO 12:23 OMusengwa oweyabita omu kyalo kyʼe Misiri okubonereza aBamisiri, nʼabona omusaaye oku mikiiko gyʼemyango, nʼoku myango, yabita oku nyumba gyanywe. Era tiyaikirirye omalaikawe owʼokufa okwingira omu nyumba gyanywe okubabonereza.”
EXO 12:24 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Inywe nʼeibyaire lyanywe muli nʼokweyongera okukolanga omukolo ogwo nabuli mwanka emirembe nʼemirembe.
EXO 12:25 Era owemwalibba mutuukire omu kyalo, oMusengwa ekiyasuubizire okubawa, muli nʼokukolanga omukolo ogwo.
EXO 12:26 Abaana baanywe owebababuulyanga bati, ‘Omukolo ogwo gutegeeza niki?’
EXO 12:27 Mwabairangamu muti, ‘Niiyo esadaaka eyʼoMukolo ogwʼoKutambukirya kwa Musengwa. Ekyo kityo olwʼokubba yatambukiirye enyumba gyʼaBaisirairi omu Misiri, oweyabonerezeire aBamisiri, neye nʼatambukirya ebisito byaiswe.’ ” Awo aBaisirairi ababbaire aawo ni bakotamya emitwe gyabwe ni basinza oMusengwa.
EXO 12:28 Era aBaisirairi ni baaba ni bakolera nakimo ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa nʼAlooni.
EXO 12:29 Atyanu omu kiire aakati, oMusengwa nʼaita nabuli mwana omwisuka omubere mu buli kisito kya Mumisiri. Yaitire okuzwa oku mutaane wa Falaawo omubere eyabbaire eyaabba omusikawe, paka ku buli mwana omwisuka omubere wa buli musibe eyabbaire omu mabbuusu. Era nʼaita nabuli kyayo ekisaiza ekibere ekyʼaBamisiri.
EXO 12:30 Omu kiire ekyo oFalaawo nʼabakungube bonabona era nʼaBamisiri bonabona ni balamuka. Ni wabbaawo okukuukulya omu kyalo kyonakyona ekyʼe Misiri, olwʼokubba mpaawo kisito etikyafiiremu omuntu.
EXO 12:31 Omu kiire ekinanyere ekyo oFalaawo nʼalagira ni beeta oMusa nʼAlooni kaisi nʼakoba ati, “Musetukiremu, muzwe omu kyalo kyange, inywe nʼabantu baanywe bonabona, mwabe musinze oMusengwa, ngʼokusaba kwanywe obwekuli.
EXO 12:32 Era mwabe nʼentaama, nʼembuli, nʼente gyanywe ngʼowemwasabire. Nʼekindi, munsabire enkabi.”
EXO 12:33 ABamisiri ni basindikirirya aBaisirairi bayanguwe okuzwa omu kyalo kyʼe Misiri, nga bakoba bati, “Singa timwabe, swenaswena twaba kufa!”
EXO 12:34 Kale abantu ni baizulya amatiba gaabwe engaano enkande, neye nga mpaamu okazumbulukuca, era amatiba ni bagasiba nga bakolesya engoye gyabwe, era ni bagagingira oku mabega gaabwe.
EXO 12:35 ABaisirairi babbaire bakolere ngʼoMusa oweyabbaire abakobere, nga basabire aBamisiri ebintu ebyʼefeeza, nʼebyʼezaabbu era nʼebizwalo.
EXO 12:36 OMusengwa yabbaire awaire aBaisirairi obukoda eeri aBamisiri, era nga bawaire aBaisirairi ebintu ebibabbaire babasabire. Era omu ngeri eyo aBaisirairi ni batwala ebyobusuni byʼaBamisiri.
EXO 12:37 ABaisirairi ni basimbuka okuzwa omu kibuga e Lameseesi okwaba e Sukosi nʼebigere. Babbaire abasaiza ooti 600,000, nga tobaliireku abakali nʼabaana.
EXO 12:38 Abantu abandi bangi ino abatali Baisirairi bona ni baaba nabo, nʼebiraalo byʼentaama, nʼebyʼembuli, nʼebyʼente.
EXO 12:39 Nga bali omu lugendo lwabwe, basumbire emigaati egibulamu okazumbulukuca omu ngaano enkande egibabbaire bazwire nagyo e Misiri. Ekyo kityo olwʼokubba babbaire babagwerenkereire ni bababbinga omu Misiri nga bakaali okutegeka ebyokulya ooba okukanda engaano egirimu okazumbuluca.
EXO 12:40 Atyanu aBaisirairi babbaire bamalire emyanka 430 omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 12:41 Era oku lunaku olwo olunanyerenyeere emyanka egyo 430 olugyawereireku, ebika byonabyona ebyʼabantu ba Musengwa ni bizwa omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 12:42 Omu kiire ekyo oMusengwa nʼatuukirirya ekisuubizokye nʼatoola abantube omu kyalo kyʼe Misiri. Nʼolwekyo nabuli mwanka, omu kiire kyʼolunaku olwo, aBaisirairi bakolanga oMukolo ogwʼoKutambukirya, nʼomu mirembe egyaliirawo. Omukolo ogwo bagukolanga olwʼokwebukirya oMusengwa oweyabanunuliire okuzwa omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 12:43 OMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati, “Ganu niigo amateeka gʼoMukolo gwʼoKutambukirya: “Timwikiriryanga omunamawanga okulya oku nyama yʼomukolo ogwo.
EXO 12:44 Neye nabuli mugalama ogumwagulire yagiryangaku, nga mumalire kumukomola.
EXO 12:45 Omugeni nʼomupakasi timubaikiriryanga okugiryaku.
EXO 12:46 “Enyama yʼoMukolo gwʼoKutambukirya bateekwa kugiriira mu nyumba e gibategekeire omukolo ogwo. Era timuwulucanga omu nyumba eeyo enyama eyo, era timuvunanga eigumba kadi limo eryʼekyayo ekimwitire oku mukolo ogwo.
EXO 12:47 ABaisirairi bonabona baaba okukolanga omukolo ogwo ni bajaagaana.
EXO 12:48 “Omunamawanga atyama mwinywe, oweyatakanga okukola oMukolo gwʼoKutambukirya, okugulumalya oMusengwa, nabuli musaiza nabuli mwisuka owʼomu kisitokye, basookanga kumukomola. Olwo kaisi ni bamubitya ngʼoMwisirairi omubyalwa, era ni bamwikirirya okujaguza. Neye atali mukomole, timumwikiriryanga okugiryaku.
EXO 12:49 Amateeka ago abagakwatanga baabbanga Baisirairi ababyalwa, nʼabanamawanga abatyama mwinywe.”
EXO 12:50 ABaisirairi bonabona, ni bakolera nakimo ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa nʼAlooni.
EXO 12:51 Era oku lunaku olunanyere olwo, oMusengwa nʼatoola aBaisirairi omu kyalo kyʼe Misiri, kika ku kika.
EXO 13:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
EXO 13:2 “Muwongenge abaana bonabona abaisuka ababere ni babba bange. Omu Baisirairi nabuli mwana omwisuka omubere omukali ogwabyala abbenge wange, era nʼekyayo ekisaiza ekibere kibbenge kyange.”
EXO 13:3 Awo oMusa nʼakoba abantu ati, “Mukolenge omukolo gwʼokwebukirya olunaku olwo olumwazwereire omu kyalo kyʼe Misiri, e gimwabbaire omu bugalama. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabatoire omu kyalo ekyo ngʼakolesya obwezyebwe obwʼamaani. Oku lunaku olwo timulyanga ekyokulya ekirimu okazumbulukuca.
EXO 13:4 Olwatyanu omu mweri ogubeeta Abbibbu, muli kwaba.
EXO 13:5 OMusengwa oweyabatuuca omu kyalo ekyo ekyʼaBakanani, nʼaBakiiti, nʼaBamooli, nʼaBakiivi, nʼaBayebbusi, ekyalo ekiyalayiriire abazeiza baanywe ati yalikibawa inywe, ekirimu ebyobusuni era ekiizwire amata nʼomujenene, muli nʼokukolanga omukolo gunu omu mweri ogwo nabuli mwanka.
EXO 13:6 Okumala enaku musanvu, mwalyanga kyokulya ekibulamu okazumbulukuca, era oku lunaku olwomusanvu, mwakolanga omukolo gwʼokuwa oMusengwa ekitiisya.
EXO 13:7 Emigaati egibulamu okazumbulukuca niigyo egimwalyanga omu naku egyo omusanvu. Era tiwaabbangawo migaati egirimu okazumbulukuca, waire okubba nʼokazumbulukuca omu kyalo kyanywe kyonakyona.
EXO 13:8 Oku lunaku olwo, musonzoleranga abaana baanywe muti, ‘Ekyo tukikola olwʼebyo oMusengwa ebiyatukoleire owetwazwereire omu kyalo kyʼe Misiri.’
EXO 13:9 Omukolo ogwo gwabbanga kamanyiciryo akenkalaakalira egimuli akali oti nkozu oku ngalo gyanywe ooba oku mpumi gyanywe, okubeebukirisyanga aMateeka ga Musengwa agemwayegere ni mugabbutulanga bulijo. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yatutoire omu kyalo kyʼe Misiri ngʼakolesya obwezyebwe obwʼamaani.
EXO 13:10 Nʼolwekyo muli nʼokukolanga omukolo ogwo omu biseera byagwo ebituuce nabuli mwanka.”
EXO 13:11 “Oluzwanyuma ngʼoMusengwa abatuucirye omu kyalo kyʼaBakanani era ngʼakibawaire ngʼoweyabalayiriire inywe nʼabazeiza baanywe,
EXO 13:12 mwawangayo eeri oMusengwa abaana ababere bonabona. Abaana abaisuka ababere bonabona baabbanga ba Musengwa, era nʼebyayo ebisaiza ebibere, byabbanga bibye.
EXO 13:13 Neye ompunda omusaiza omubere, mwamununulanga nga musadaaka ntaama omutomuto. Era ooba nga timumununwire, mwamuvunanga ikoti okumwita. Era mwanunulanga abaana baanywe abaisuka ababere bonabona.
EXO 13:14 “Era omu biseera ebiiza, abaana baanywe owebababuulyanga bati, ‘Ekyo kitegeeza niki?’ Mwabairangamu muti, ‘OMusengwa yakoleserye obwezyebwe obwʼamaani nʼatutoola omu kyalo kyʼe Misiri, omu twabbaire omu bugalama.
EXO 13:15 OFalaawo oweyakoleire ekyeju, nʼatugaana okuzwa omu kyalo kyʼe Misiri, oMusengwa nʼaita omu kyalo ekyo abaana abaisuka ababere bonabona, nʼebyayo byonabyona ebisaiza ebibere. Kagira tuwaayo esadaaka eeri oMusengwa eya buli kyayo ekisaiza ekibere, era ni tununula abaana baiswe abaisuka ababere bonabona.’
EXO 13:16 Era omukolo ogwo gwabbanga kamanyiciryo akenkalaakalira egimuli akali ooti nkozu oku ngalo gyanywe ooba oku mpumi gyanywe, okubeebukirisyanga ngʼoMusengwa oweyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri ngʼakolesya obwezyebwe obwʼamaani.”
EXO 13:17 Awo oFalaawo oweyaikiriirye aBaisirairi okuzwa omu kyalo kyʼe Misiri, oKibbumba nandi nʼababitya omu nzira ebitira omu kyalo kyʼaBafirisuuti, newankubbaire nga niiyo eyabbaire eyʼokumpi. Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba yakobere ati, “Demba abantu ni bacuusa ebiseego byabwe, ni bairayo e Misiri, owebalibona nga waliwo ababalumbire okukola olutalo.”
EXO 13:18 Kagira yabatwaire ni basyomerera mu nzira e yʼomwidungu, oku mbale kwʼeNyanza eNtukuliki. ABaisirairi bazwire omu kyalo kyʼe Misiri nga bali nʼebyokulwanisya.
EXO 13:19 Owebabbaire nga baaba, oMusa nʼatwala amagumba ga Yusufu, ngʼoYusufu oweyalayirisirye aBaisirairi ngʼakoba ati, “OKibbumba oweyalibanunula, mutwalanga amagumba gange nga muzwa aanu.”
EXO 13:20 ABaisirairi ni bazwa omu Sukosi nga batambula, ni bakomeka eweema gyabwe omwEsamu, oku nsalo nʼeidungu.
EXO 13:21 Omusana oMusengwa nʼabakubbemberangamu ngʼali omu kireri ekiterembereri ooti kikondo okubalaga enzira. Era obwire nʼabakubbemberangamu ngʼali omu omusyo omuterembereri ooti kikondo okubawa ekitangaala, kaisi bayezye okutambula omusana nʼobwire.
EXO 13:22 Ekireri ekiterembereri ooti kikondo omusana, waire omusyo omutererembereri ooti kikondo obwire tibyazwanga omumaiso gʼabantu abo okubeekubbemberamu.
EXO 14:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
EXO 14:2 “Okobe aBaisirairi bakange e nyuma, bakomeke eweema gyabwe okumpi nʼekibuga Payi Kakiroosi, aakati wʼekibuga oMigidooli nʼenyanza. Bali nʼokukomeka eweema gyabwe nakimo mumaiso wʼekibuga Bbaali Zefoni.
EXO 14:3 OFalaawo yaseega ati aBaisirairi batambulatambula omu kyalo nga babula gibaaba, eidungu libalobeesereirye okweyongerayo.
EXO 14:4 Njaba okukakanyalya omwoyo gwa Falaawo abasengesye, kaisi mmuwangule nʼamajeege gonagona, neesunire ekitiisya. Era aBamisiri balimanya bati Ninze oMusengwa.” Kale aBaisirairi ni bakola batyo.
EXO 14:5 OFalaawo owebamukobeire bati abantu basodokere, iye nʼabakungube ni bacuusa ekiseego, ni bakoba bati, “Niki kinu ekitukolere? Tulekere aBaisirairi okwaba, ni tubafiirwa okubba abagalama baiswe?”
EXO 14:6 Awo nʼalagira ni bategeka ekigaalikye omwatambulira era bategeke nʼamajeege.
EXO 14:7 Nʼayaba nʼebigaalibye 600 ebikiramu obusa era nʼebindi byonabyona ebyʼomu kyalo kyʼe Misiri. Oku bigaali ebyo byonabyona nga nabuli kimo kiriku omuduumiri.
EXO 14:8 OMusengwa nʼakakanyalya omwoyo gwa Falaawo, kaisi oFalaawo nʼasenjaaku aBaisirairi ababbaire baaba nga bagumu.
EXO 14:9 Amaje gʼaBamisiri aamo nʼembalaasi gyonagyona egya Falaawo nʼebigaalibye nʼamaje agʼoku mbalaasi, ni babasenjaaku, ni babaajirya nga basiisiire oku mbale kwʼenyanza, okumpi nʼe Payi Kakiroosi, ekiringiriire e Bbaali Zefoni.
EXO 14:10 ABaisirairi owebasiirirye amaiso, ni babona oFalaawo nʼamajeege nga baiza baigereire okubatuukaku, ni batya, ni beekungirira oMusengwa ababbeere.
EXO 14:11 Ni beezuluguma nga bakoba oMusa bati, “Omu kyalo kyʼe Misiri mwabbaire mpaamu magombe? Niikyo ekyagirire nʼotuleeta okufeera omwidungu? Wagendereire niki okututoola omu kyalo kyʼe Misiri?
EXO 14:12 Kinu tiniikyo ekitwakukobere nga tukaali tuli omu kyalo kyʼe Misiri tuti otuleke tubbe bagalama bʼaBamisiri? Kasinga tubba bagalama bʼaBamisiri, okukiraku okufeera omwidungu!”
EXO 14:13 Awo oMusa nʼakoba aBaisirairi ati, “Timwatya! Mubbe bagumu, olwo mwabona oMusengwa ngʼabanunula olwatyanu. Ekyo kityo olwʼokubba aBamisiri abemubona atyanu, timwaliirayo okubabonaku tete.
EXO 14:14 OMusengwa ayaba okubalwanira inywe. Ekibeetaagisya inywe, kubba baikaikani.”
EXO 14:15 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Lwaki onkungirira okukubbeera? Okobe aBaisirairi basimbuke beeyongereyo omumaiso.
EXO 14:16 Era okwate omukoomerogwo, kaisi osiirye engalo oku nyanza, amaizi gagawukemu aakati. Olwo aBaisirairi babite omu nyanza nga nkalu.
EXO 14:17 Nze njaba okukakanyalya emyoyo gyʼaBamisiri, baabe omu nyanza okubasenjaaku, kaisi mpangule oFalaawo nʼamajeege gonagona, nʼebigaalibye nʼamajeege agʼoku mbalaasi neesunire ekitiisya.
EXO 14:18 ABamisiri bamanya nga Ninze oMusengwa, owenamala okuwangula oFalaawo nʼebigaalibye nʼamajeege agʼoku mbalaasi.”
EXO 14:19 Awo omalaika wa Musengwa eyeekubbemberangamu amaje gʼaBaisirairi, nʼazwayo nʼaira e nyuma waabwe. Nʼekireri ekiterembereri ooti kikondo ni kizwa omumaiso waabwe, ni kyaba e nyuma waabwe,
EXO 14:20 nʼekibba aakati wʼaBamisiri nʼaBaisirairi. Ekireri ekyo ni kireetera aBamisiri endikiirya, neye ni kiwa aBaisirairi ekitangaala, nandi ni baigereranganaku ekiire kyonakyona.
EXO 14:21 OMusa nʼasiirya engaloye oku nyanza, oMusengwa nʼasindika oku nyanza ogumpunga ogwʼamaani oguzwa e buzwaisana. Ni gufuwa ekiire kyonakyona, enyanza nʼagisuuca lukalu. Amaizi ni geeyawulamu aakati.
EXO 14:22 ABaisirairi ni babita wakalu aakati omu nyanza, amaizi nga gakolere ontuumo ni gabba ooti kitempe oku lubba lwabwe olwʼengalo endiiro nʼolwʼengooda.
EXO 14:23 ABamisiri ni babasenjaaku omu nyanza, nga bali nʼembalaasi gyonagyona egya Falaawo, nʼebigaalibye, nʼamajeege agʼoku mbalaasi.
EXO 14:24 Awo ekibbambya, oMusengwa ngʼasinzirira omu musyo omuterembereri ooti kikondo nʼekireri ekiterembereri ooti kikondo nʼalola ansi nʼabona amaje gʼaBamisiri, nʼagatabulatabula.
EXO 14:25 Nʼagedyaga ebidangadi byʼebigaali byabwe ebyʼamaje, ni kibakaluubirira okubivuga. ABamisiri ni bakoba bati, “Twiruke aBaisirairi, olwʼokubba oMusengwa niiye atulwanisya ngʼabalwanirira!”
EXO 14:26 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Osiirye engaloyo oku nyanza amaizi gairewo, geesuke oku Bamisiri, nʼoku bigaali byabwe, nʼoku maje gʼoku mbalaasi.”
EXO 14:27 Kale oMusa nʼasiirya engaloye oku nyanza, era amakeezi, enyanza nʼeirawo omu mbeera yaayo eyʼobulijo. ABamisiri ni bagezyaku okugiirukamu, neye oMusengwa nʼabamuma aakati omu nyanza nago.
EXO 14:28 Amaizi ni gairawo, ni gabbuunaku ebigaali nʼamajeege agʼoku mbalaasi. Ekikoba kiti, amaje ga Falaawo gonagona agabbaire gasenjerye aBaisirairi omu nyanza, nandi ni walamaku kadi moiza.
EXO 14:29 Neye aBaisirairi babbaire batambuliire omu nyanza nga babitire wakalu, ngʼamaizi geeyawirewo ni gakola ontuumo ooti kitempe oku lubba lwabwe olwʼengalo endiiro nʼolwʼengooda.
EXO 14:30 ABaisirairi oku lunaku olwo, oMusengwa nʼabalamya aBamisiri. Era aBaisirairi ni babona aBamisiri nga bafiire balangaire oku mbale kwʼenyanza.
EXO 14:31 ABaisirairi owebaboine obwezye obwʼamaani oMusengwa oweyakoleserye okulwanisya aBamisiri, aBaisirairi ni batya oMusengwa. Era ni baikiririrya omu Kibbumba, era nʼomu Musa omuweereryawe.
EXO 15:1 Awo oMusa nʼaBaisirairi ni bembera oMusengwa olwembo lunu bati, “Nayemberanga oMusengwa, olwʼokubba awanguliire nakimo ino abalabebe! Embalaasi nʼabagityamaku abidyakire omu nyanza.
EXO 15:2 OMusengwa niiye ampa amaani era niiye olwembo lwange; niiye andamirye abalabe. Niiye oKibbumba wange, era nʼamuwuujanga. Niiye oKibbumba wa bbaabba era nʼamugulumalyanga.
EXO 15:3 OMusengwa niiye omulwani wʼolutalo omuzira, eriinalye niiye oMusengwa.
EXO 15:4 Adyakire omu nyanza ebigaali bya Falaawo nʼamajeege. Abaisirikale abakugu omu maje ga Falaawo oKibbumba abaitiire omu Nyanza eNtukuliki!
EXO 15:5 Olwabi lubamirire, beinikiire nakimo omu lwabi ngʼeibbaale.
EXO 15:6 “Oo Musengwa, okoleserye engaloyo endiiro eyʼamaani amabitiriri, era nʼotentena omulabewo.
EXO 15:7 Omu buwangulibwo obwʼamaani oyinga abalabebo. Obusungubwo bumeigera, ni bubooca ni baya ooti bisubi.
EXO 15:8 Ofuwire omwota ogwʼomu nindoyo oku nyanza, amaizi ni gakola ontuumo. Amaizi ni gawolomboga geekomeka ooti kitempe. Amaizi omu lwabi ni geekwata ekibbumba.
EXO 15:9 “Omulabewo akobere ati, ‘Njaba kubasenjaaku mmbairyewo. Njaba okugabula ebyobusuni byabwe, neetwalire byonabyona ebintaka. Njaba okukuusayo empiima yange, era mbajigirice.’
EXO 15:10 Neye ofuwire omwotagwo, enyanza nʼebabbuuna. Beinikire ni bagoteramu ooti kyoma ekizito omu maizi agafuuja.
EXO 15:11 “Oo Musengwa, omu bakibbumba naani aali ooti niiwe? Naani aali ooti niiwe; owʼekitiisya era omutukulye owentiisya ogubawuuja, era akola ebyewunyo?
EXO 15:12 Wagoloire engaloyo endiiro, ekyalo ni kimira abalabe baiswe.
EXO 15:13 “Omu kisaakyo, okubbembera abantu aboonunula. Omu maanigo obatuuca e gyobba omu kifookyo ekitukulye.
EXO 15:14 Amawanga galiwulira era ni gatya, abʼomu Bufirisuuti entiisya nʼebakwata.
EXO 15:15 Abakungu bʼEdomu baliwuninkirira, nʼabeekubbemberi bʼe Mowaabbu ensisi nʼebakwata; abatyami bʼomu Kanani ni babbalika olwʼentiisya;
EXO 15:16 baliwaamu omwoyo, nʼentiisya nʼebagwaku olwʼobwezyebwo obwʼamaani. Ni babba nga tibeesagalya ooti mabbaale agali aawo, paka abantubo Musengwa owebakumba ni babitawo. Era paka abantubo aboonunwire, owebabitawo.
EXO 15:17 Walibangirya nʼobateeka oku lusozi olulwo oku lulwo, ekifo iwe Musengwa ekiwalondere okubbangamu. EWeema eya Musengwa eyo, Musengwa iwe onanyere egiweeyombekeire.
EXO 15:18 Musengwa wafuganga emirembe nʼemirembe.”
EXO 15:19 ABaisirairi ni babita omu nyanza nga batambulira wakalu kwitakali. Neye ebigaali bya Falaawo aamo nʼamaje gʼoku mbalaasi, owebaingiire omu nyanza, oMusengwa nʼairyawo amaizi, ni gababbuunaku.
EXO 15:20 Awo oMiryamu onaabbi, omwonyoko wʼAlooni, nʼakwata akagoma, abakali bonabona ni bamusengererya nga bakubba obugoma era nga babina.
EXO 15:21 OMiryamu nʼayemba olwembo ati, “Mwembere oMusengwa, olwʼokubba awangwire. Adyakire omu nyanza embalaasi nʼamaje gaaku.”
EXO 15:22 Awo oMusa nʼakubbembera aBaisirairi okuzwa oku Nyanza eNtukuliki, ni batuuka omwidungu lyʼe Suuli. Ni batambula enaku isatu omwidungu, nga tibabonaku maizi.
EXO 15:23 Era ni batuuka omu kifo ekibeeta bati, Maala, ni batayezya okunywa amaizi gaayo, olwʼokubba gabbaire malulu. Ekifo ekyo kagira bakyeta Maala.
EXO 15:24 Kale abantu ni beezuluguumira oMusa nga bakoba bati, “Twanywa niki?”
EXO 15:25 OMusa ni yeegairira oMusengwa, era oMusengwa nʼamulaga ekisaale, oMusa nʼakimuma omu maizi ni gasuuka masa. E Mala niiyo oMusengwa e giyabaweereire aMateeka agebasengereryanga, era niiyo e giyabagezeseirye okubona ooba nga bamugonderanga.
EXO 15:26 Era oKibbumba yakobere ati, “Owemwawulisisyanga eigono lyange nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe nʼokwekeenenya, ni mukola ebituuce omumaiso gange, era owemwakwatanga aMateeka gange, ni mugonderanga nʼebiragiro byange byonabyona, tinalibateekaku endwaire eginateekere oku Bamisiri. Ekyo kityo olwʼokubba Ninze oMusengwa abalamya inywe endwaire.”
EXO 15:27 Awo ni batuuka omwErimu, awabbaire ensulo gyʼamaizi eikumi na ibiri, nʼebikolo byʼensansa 70, ni bakomeka aawo eweema gyabwe okumpi nʼensulo egyo.
EXO 16:1 Atyanu ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ni kizwa omu kifo ekibeeta Erimu. Era oku lunaku lweikumi na itaanu olwʼomweri ogwokubiri nga wabitirewo omweri gumo okuzwa ngʼowebazwire omu kyalo kyʼe Misiri ni batuuka omwidungu lyʼe Siini, eriri aakati wʼErimu nʼolusozi oSinaayi.
EXO 16:2 Era eeyo omwidungu, aBaisirairi bonabona ni beezulugumira oMusa nʼAlooni,
EXO 16:3 nga babakoba bati, “Kadi singa oMusengwa yabbaire atwitiire omu kyalo kyʼe Misiri. Afazaali eeyo twatyamanga ni tulya enyama nʼebyokulya ebindi byonabyona ni twikuta. Neye ni mutuleeta omwidungu linu, okutwitisya nʼenzala!”
EXO 16:4 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Atyanu njaba kubasindikira ekyokulya kigwenge okuzwa omwigulu ngʼoikendi owaatoonya. Era abantu bawulukanga buli lunaku okuyoola ekyokulya ekyabamalanga olunaku olwo. Kaisi omu ngeri eyo, mbe nga mbagezesya okumanya ooba nga bagonderanga ebiragiro byange ooba bbe.
EXO 16:5 Oku lunaku olwomukaaga nabuli saabbiiti, bayoolanga ni baingirya ekyokulya kyʼemirundi mibiri kwekyo ekibayoola nabuli lunaku era ni bakitegeka.”
EXO 16:6 Kale oMusa nʼAlooni ni bakoba aBaisirairi bonabona bati, “Olwatyanu eigulo mwamanya muti, oMusengwa niiye eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 16:7 Era eizo amakeezi mwabona ekitiisya kya Musengwa, olwʼokubba awuliire owemumwezulugumiire. Aale niiswe abanaani, kaisi mutwezulugumire?”
EXO 16:8 Era oMusa nʼakoba ati, “OMusengwa niiye eyabawanga enyama, ni mulyanga nabuli igulo, era nabuli makeezi niiye eyabawanga ekyokulya ni mulya ni mwikuta, olwʼokubba awuliire owemumwezulugumiire. Aale niiswe abanaani? Timwezulugumiire niiswe, wazira mwezulugumiire Musengwa.”
EXO 16:9 Awo oMusa nʼakoba Alooni ati, “Okobe ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi oti, ‘Mwigerere omumaiso ga Musengwa, olwʼokubba awuliire okwezuluguma kwanywe.’ ”
EXO 16:10 Atyanu Alooni oweyabbaire ngʼatumula eeri ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi, ni kigaluka ni kirola omwidungu, amangu ago ekitiisya kya Musengwa ni kibonekera omu kireri.
EXO 16:11 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
EXO 16:12 “Mpuliire okwezuluguma kwʼaBaisirairi. Atyanu obakobe oti, ‘Nabuli igulo mwabbanga nʼenyama egimwalyanga, nabuli makeezi mwabbanga nʼekyokulya ekimwalyanga ni mwikuta. Olwo kaisi mumanye nga Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’ ”
EXO 16:13 Eigulo eryo enindu ni giiza, ni gibba buli wantu omu nkambi. Amakeezi, olume ni lukwata okumalaku enkambi.
EXO 16:14 Olume owerwawoireku, obuntu obutontono obuwulumba ni bubonekawo okwitakali omwidungu, era nga buboneka ooti mabbaale ga ikendi.
EXO 16:15 ABaisirairi owebabuboine, nandi ni babutegeera. Ni beebuulyangana bati, “Niki ekyo?” OMusa nʼabakoba ati, “Ekyo niikyo ekyokulya, oMusengwa ekyabawaire okulya.
EXO 16:16 Era oMusengwa alagiire ati, ‘Nabuli moiza kwinywe ayooleku ekyokulya ekyayezya okulya nʼamalawo. Nabuli moiza atwalire abʼomu weemaye, era nga nabuli muntu amutwalira ekiro ooti ibiri.’ ”
EXO 16:17 ABaisirairi ni bakola ngʼoMusegwa oKibbumba oweyabalagiire. Abamo ni bayoola ekyokulya ekyera, abandi kitono.
EXO 16:18 Neye owebapimangamu, eyaabbanga ayoire ekyokulya ekyera, tiyaabbanga nʼekyera eino, nʼeyaabbanga ayoire ekitono, yaabbanga nakyo ekimumala. Nabuli muntu yayoolanga ekimumala.
EXO 16:19 Awo oMusa nʼabakoba ati, “Tiwaabbaawo omuntu kadi moiza abisaku ekiyaalya eizo.”
EXO 16:20 Neye abamo nandi ni bawulisisya oMusa, ni babisaku ekibaalya eizo. Neye okwaba okuca, kyabbaire kiizwire amagino, era nga kifunya. Kale oMusa nʼabasunguwalira ino.
EXO 16:21 Okuzwa kwolwo nabuli makeezi, nabuli muntu yayoolanga ekiyaalya nʼamalawo. Era eisana oweryocanga, ekyabbanga kisigairewo okwitakali, nga kinyeenyeera.
EXO 16:22 Atyanu oku lunaku lwomukaaga, ni bayoola ekyokulya kyʼenaku ibiri, ekiro ooti ina egya buli moiza. Era abeekubbemberi bonabona abʼaBaisirairi ni baiza, ni bakobera oMusa ekibbairewo.
EXO 16:23 OMusa nʼabakoba ati, “OMusengwa alagiire ati, eizo lunaku lwa kuwuumuliraku, era Saabbaato, era lunaku lwʼokuwa Musengwa kitiisya. Kale musumbe ebimutaka okusumba, era mutokotye ebimutaka okutokotya. Ekyokulya ekyasigalawo mukikuume, paka izo makeezi.”
EXO 16:24 Kale ni babisa ekyasigairewo paka eizo waaku, ngʼoMusa oweyabbaire alagiire, era nandi ni kifunya, waire kugwamu amagino.
EXO 16:25 OMusa nʼakoba ati, “Mulye ekyokulya ekyo olwatyanu, olwʼokubba olwatyanu Saabbaato, lwʼokuwa Musengwa kitiisya. Era olwatyanu e nza timwajiryeyo ekyokulya kadi.
EXO 16:26 Muli nʼokuyoola ekyokulya omu naku mukaaga nabuli saabbiiti, neye oku lunaku olwomusanvu, oku Saabbaato ekyokulya tikyabbengeyo kadi.”
EXO 16:27 Neye era oku lunaku olwomusanvu olwo, abantu abamo baabire okuyoola ekyokulya nago, neye ni batakyajiryayo.
EXO 16:28 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Mwalituuca di okugaana okukwata amateeka gange nʼokutagondera ebiragiro byange?
EXO 16:29 Mukimanye muti, Nze oMusengwa, mbawaire eSaabbaato, kagira mbawa oku lunaku lwomukaaga, ekyokulya ekibamalisyaku enaku ibiri. Nabuli muntu oku lunaku lwomusanvu ali nʼokusigala mu kisito egyabba era tazwangawo.
EXO 16:30 Kale abantu ni bawuumula oku lunaku lwomusanvu.”
EXO 16:31 ABaisirairi ni bawa ekyokulya ekyo eriina bati maanu. Yabbaire njeru nga ntontono ooti nsigo wʼekimera ekibeeta kolyanda. Era emaanu eyo ngʼewooma ooti bugaati obubasumbiiremu omujenene.
EXO 16:32 OMusa nʼakoba ati, “OMusengwa alagiire ati, ‘Mulekekuuwo ekiro nga ibiri egya maanu, mugibise gibbe kyokwebukiriryangaku nʼomu mirembe egyaliirawo. Era kaisi abaizukulu baanywe bayezye okubonangaku ekyokulya ekyo ekinabawaire inywe okulyanga omwidungu, owenabatoire omu kyalo kyʼe Misiri.’ ”
EXO 16:33 Awo oMusa nʼakoba Alooni ati, “Osune ekibya, oteekemu ekiro ooti ibiri egya maanu, kaisi ogiteeke omumaiso ga Musengwa, gibbe kyokwebukiriryangaku nʼomu mirembe egyaliirawo.”
EXO 16:34 Alooni nʼagiteeka omumaiso gʼeSanduuku eyʼeNdagaano, bagibise, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 16:35 ABaisirairi ni balya emaanu okumala emyanka 40, paka owebatuukire omu kyalo kyʼe Kanani e gibabbaire bayezya okutyama.
EXO 16:36 Atyanu ekipimo ekibakolesyanga, nga kyenkana ekiro ooti moiza.
EXO 17:1 Atyanu ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ni kizwa omwidungu lyʼe Siini, ni batambula kifo ku kifo, ngʼoMusengwa oweyabalagiranga. Ni bakomeka eweema gyabwe omu kifo ekibeeta Lefidiimu, neye tiwabbaireyo amaizi abantu abo okunywa.
EXO 17:2 Kale abantu nago ni bayombesya oMusa, nga bakoba bati, “Otuwe amaizi tunywe!” OMusa nʼabairamu ati, “Lwaki munnyombesya? Era lwaki mugezesya oMusengwa?”
EXO 17:3 Neye abantu enyonta nʼebalumira eeyo ino, era ni beezulugumira oMusa, ni bamukoba bati, “Lwaki watutoire e Misiri okutwitisya nʼenyonta, iswe nʼabaana baiswe nʼebyayo byaiswe?”
EXO 17:4 Awo oMusa ni yeegairira oMusengwa ngʼakoba ati, “Abantu banu nakola ntya? Batira okunkubba amabbaale banjite!”
EXO 17:5 OMusengwa nʼairamu oMusa ati, “Oyabe nʼabamo oku beekubbemberi bʼaBaisirairi, mwekubbemberemu abantu era oyabe nʼomukoomero oguwakoleserye okukubba oku Mwiga oKiyira.
EXO 17:6 Nze njaba okwemerera omumaisogo eeyo okwibbaale, oku Lusozi oKolebbu. Iwe wakubba okwibbaale eryo, era amaizi gaazwamu, abantu ni banywa.” Kale oMusa nʼakola atyo omumaiso gʼabeekubbemberi bʼaBaisirairi.
EXO 17:7 Era oMusa nʼawa ekifo ekyo eriina ati, Maasa nʼe Meribba, olwʼokubba aBaisirairi bayombere era ni bagezesya oMusengwa nga bakoba bati, “OMusengwa ali na iswe ooba bbe?”
EXO 17:8 Atyanu aBamereki ni baaba ni balumba aBaisirairi omu Lefidiimu.
EXO 17:9 Awo oMusa nʼakoba oYoswa ati, “Olondemu abamo oku basaiza aBaisirairi, eizo mwabe mulwane nʼaBamereki. Nze nayemerera oku nairungu wʼolusozi, nga nkwaite omukoomero, oKibbumba oguyankobere okukwatanga.”
EXO 17:10 Kale oYoswa nʼayaba nʼalwana nʼaBamereki ngʼoMusa oweyamulagiire. Omu kiseera ekinanyere ekyo oMusa, nʼAlooni, nʼoKuuli ni baniina oku nairungu wʼolusozi.
EXO 17:11 Era eeyo nabuli oMusa oweyasiiryanga engalogye, aBaisirairi nga bawangula. Neye oweyagiicanga, aBamereki nga bawangula.
EXO 17:12 Neye engalo gya Musa ni girubirira. Alooni nʼoKuuli ni bamuleetera eibbaale nʼalityamaku. Kaisi ni bamwemereraku omoiza oku lubba olumo, ogondi oku lubba olundi, ni bakwatirira engalogye gisigalira e ngulu paka eisana okugwa.
EXO 17:13 Era omu ngeri eyo oYoswa nʼawangula aBamereki, ngʼakolesya empiima.
EXO 17:14 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Owandiike oku buwanguli obwo omu kitabo, kaisi babwebukiryenge. Era obisomeremu oYoswa, olwʼokubba nalijigirica aBamereki oku kyalo.”
EXO 17:15 Awo oMusa nʼayombeka ekyoto, nʼakiwa eriina ati, “OMusengwa niiye obuwanguli bwange.”
EXO 17:16 Era nʼakoba ati, “Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yeeyongera okulwanisya aBamereki emirembe nʼemirembe.”
EXO 18:1 Atyanu oYesero okabona wʼaBamidiyaani, era oiteeye wa muka Musa, nʼawulira byonabyona oKibbumba ebiyakoleire oMusa nʼabantu ba Kibbumba aBaisirairi. Era oYesero nʼawulira nʼengeri oMusengwa egiyatoire aBaisirairi omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 18:2 Kale oYesero nʼayaba egiri oMusa ngʼakanjirye oZipola omwalawe e wa Musa oibaaye. OMusa yabbaire asindikire omukaliwe e waabwe,
EXO 18:3 era ngʼamusindikire aamo nʼabaanabe abaisuka ababiri. Eriina lyʼomwana omoiza niiye oGeresomu, olwʼokubba oMusa yakobere ati, “Ndi munamawanga omu kyalo ekitali kyʼe waiswe.”
EXO 18:4 Eriina lyʼomwana ogondi niiye Eryeza, olwʼokubba oMusa yakobere ati, “OKibbumba wa bbaabba yambeereire, nʼandamya okabaka wʼe Misiri okunjita.”
EXO 18:5 Awo Yesero omuko wa Musa, aamo nʼabataane bombi aba Musa, nʼomukali wa Musa ni baaba egiri oMusa omwidungu, e giyabbaire akomekere eweemaye okumpi nʼolusozi lwa Kibbumba.
EXO 18:6 OYesero yabbaire aweereirye obukwenda eeri oMusa ati, “Nze oYesero, oiteeye wa mukaliwo, ndi kwiza eeyo nʼomukaliwo nʼabataanebo bombi.”
EXO 18:7 Kale oYesero oweyatuukireyo, oMusa nʼazwayo nʼamwaniriza, nʼakotamya omutwe okumuwa ekitiisya, nʼamugwa omu kifubba. Ni basugiryangana, era ni baingira omu weema.
EXO 18:8 Awo oMusa nʼalonserya oYesero byonabyona oMusengwa ebiyakolere oFalaawo nʼaBamisiri, olwʼokununula aBaisirairi. Era nʼamulonserya ebigosi byonabyona ebyabatuukireku nga bali omu nzira, era nʼengeri oMusengwa egiyabanunwiremu.
EXO 18:9 Awo oYesero nʼasangaala oweyawuliire ebintu ebisa byonabyona oMusengwa ebiyakoleire aBaisirairi omu kubanunula omu bufugi bwʼaBamisiri.
EXO 18:10 Era nʼakoba ati, “OMusengwa bamuwuujenge, eyabanunwire omu bufugi bwʼaBamisiri nʼobwa Falaawo. Era oMusengwa bamuwuujenge eyanunwire abantube omu bufugi bwʼaBamisiri!
EXO 18:11 Atyanu ntegeire ngʼoMusengwa obwali owʼamaani okukiraku abakibbumba abandi bonabona, olwʼokubba yanunwire abantu abo omu bufugi bwʼaBamisiri ababbaire babajolonga.”
EXO 18:12 Awo oYesero, oiteeye wa muka Musa, nʼaleeta esadaaka egibooca yonayona nʼesadaaka egindi okugiwaayo eeri oKibbumba. Era Alooni nʼabeekubbemberi bonabona abʼaBaisirairi ni baaba okulya ekiinulo aamo nʼoiteeye wa muka Musa, omumaiso ga Kibbumba.
EXO 18:13 Oku lunaku olwairireku, oMusa nʼatyama okulamula abantu. Abantu ni babba aawo nga beemereire bamweruguuliriirye, okuzwa amakeezi paka igulo nga bakuumiriire okubalamula.
EXO 18:14 OYesero oiteeye wa muka Musa oweyaboine byonabyona oMusa ebiyabbaire akolera abantu, nʼamubuulya ati, “Nkolaki eyo egyoli kukolosyanga omu bantu? Lwaki olamula wenkani, abantu ni babba aawo nga beemereire bakweruguuliriirye okuzwa amakeezi paka igulo?”
EXO 18:15 OMusa nʼamwiramu ati, “Nkola ntyo olwʼokubba abantu baiza egyendi okumanya okulungamya kwa Kibbumba.
EXO 18:16 Owebabba nʼokayaani, baiza egyendi ni mbalamula, era ni mbakobera amateeka ga Kibbumba nʼebiragirobye.”
EXO 18:17 Awo oYesero nʼamukoba ati, “Engeri egyoli kukolamu tinsa.
EXO 18:18 Iwe nʼabantu abaiza egyoli mwedembya ino. Omulimo gunu munene ino, toyezya okugukola wenkani.
EXO 18:19 Atyanu ompulisisye, oleke nkuweeku amalabuki, era nsaba oKibbumba abbe na iwe. Oli nʼokubbanga mukwenda wʼabantu eeri oKibbumba, nʼokutuucanga ensonga gyabwe egyali.
EXO 18:20 Oli nʼokubeegesyanga amateeka nʼebiragiro bya Kibbumba, nʼokubeegesyanga engeri egibasaaniire okwebityangamu, nʼebibasaaniire okukolanga.
EXO 18:21 Neye oli nʼokulonda abasaiza abʼamalabuki okubba beekubbemberi baabwe. Abasaiza abo bali nʼokubba nga batya oKibbumba, abʼamazima era abacaawa engunzi. Baabba nga beekubbembera abantu lukumi lukumi, nʼabandi kikumi kikumi, nʼabandi ataanu ataanu, kaisi abandi nga beekubbembera ikumi ikumi.
EXO 18:22 Abasaiza abo balamulanga abantu ebiseera byonabyona. Ensonga enene niigyo egibabba bakuleeterenge, neye ensonga entontono bagimalenge ibo abananyere. Owebakubbeeraku okukola omulimo, ekyo kyasuuca omulimogwo okubba mwangu.
EXO 18:23 Singa wakolera oku malabuki ago, era oKibbumba nʼakulungamya okukola otyo, awo waabba nga tokaluubirirwa, era abantu banu bonabona bakanganga omu bisito byabwe nga basyanirye.”
EXO 18:24 Kale oMusa nʼakolera oku malabuki oYesero ageyamuwaire, nʼakola byonabyona ebiyamukobere.
EXO 18:25 Era omu Baisirairi bonabona nʼalondamu abasaiza abʼamalabuki nʼabateekawo okukubbembera abantu. Era abamo ni beekubbembera lukumi lukumi, nʼabandi ni beekubbembera kikumi kikumi, nʼabandi ni beekubbembera ataanu ataanu, kaisi abandi ni beekubbembera ikumi ikumi.
EXO 18:26 Era ni balamulanga abantu ebiseera byonabyona. Ensonga enene ni bagireeteranga oMusa, neye entontono, ni bagyemaliranga ibo abananyere.
EXO 18:27 Awo oMusa nʼaseebula oYesero, era oYesero nʼakanga omu kyalo kyʼe waabwe.
EXO 19:1 Atyanu aBaisirairi ni bazwa e Lefidiimu, era oku lunaku olusooka olwʼomweri ogwokusatu okuzwa ngʼowebazwire omu kyalo kyʼe Misiri, ni batuuka omwidungu lyʼe Sinaayi. Era eeyo ni bakomeka eweema gyabwe okumpi nʼoLusozi oSinaayi.
EXO 19:3 Awo oMusa nʼaniina oku lusozi okusangaana oKibbumba. OMusengwa nʼayeta oMusa ngʼasinzirira oku nairungu wʼolusozi, nʼamukoba akobe aBaisirairi abaizukulu ba Yaakobbo ati,
EXO 19:4 “Mwaboine Nze oMusengwa ebinakolere aBamisiri, nʼengeri eginabagingire inywe ni mbaleeta egyendi, ngʼokokomi owaagingira abaanabe oku biyayabye.
EXO 19:5 Kale atyanu, owemwagonderanga ebiragiro byange, ni mukuumanga endagaano yange, mwabbanga bantu bange abenkira okutaka omu bantu bonabona, newankubbaire ngʼekyalo kyonakyona kyange.
EXO 19:6 Mwabbanga bakabona bʼobwakabaka bwange era igwanga eritukulye. Ebyo niibyo ebiwakobera aBaisirairi.”
EXO 19:7 Kale oMusa nʼaika okuzwa oku lusozi nʼayeta abeekubbemberi bʼaBaisirairi, nʼabakobera ebyo byonabyona oMusengwa ebiyamulagiire.
EXO 19:8 Abantu bonabona ni baikirirya nga bairamu bati, “Byonabyona oMusengwa ebyakoba twabikolanga.” Kale oMusa nʼakanga nʼakobera oMusengwa ebyo ebibakobere.
EXO 19:9 OMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Njaba okwiza egyoli nga ndi omu kireri ekizizi, kaisi abantu bawulire nga ntumula na iwe, awo bayezye okukwikiririryangamu bulijo.” Awo oMusa nʼakobera oMusengwa abantu ebibakobere.
EXO 19:10 OMusengwa nʼamukoba ati, “Oike ansi e giri abantu era obakobe beetukulye olwatyanu nʼolweizo, era booze ebizwalo byabwe.
EXO 19:11 Era babbe nga beetegekere oku lunaku olweizuuli, olwʼokubba oku lunaku olwo, njaba kwika oku Lusozi oSinaayi ngʼabantu bonabona babona.
EXO 19:12 Oteekerewo abantu ensalo okweruguulirirya olusozi olwo, era obakobe oti, ‘Mwekuume okutaniina oku lusozi, waire okutuuka oku nsalo yaalwo. Nabuli eyatuuka oku lusozi olwo, baaba kumwita.
EXO 19:13 Waire yaabba muntu ooba kisolo, baaba kumwita nga bamukubba mabbaale, ooba nga bamukubba bulaso, nga mpaawo muntu amukwaiteku.’ Wazira ekondeere oweyavuga, awo ngʼabantu baigerera oku lusozi.”
EXO 19:14 Awo oMusa nʼazwa oku lusozi nʼaika ansi e giri abantu, nʼabatukulya era ni booza nʼebizwalo byabwe.
EXO 19:15 Era oMusa nʼabakoba ati, “Mwetegekere olunaku olweizuuli. Era timwegaita nʼabakali.”
EXO 19:16 Owebwaceire amakeezi oku lunaku lwokusatu, ni wabbaawo okubbwatuka kwʼeraadu nʼokumesya kwa ikendi. Ekireri ekizizi nga kibbuunireku onairugu wʼolusozi, era ni bawulira okuvuga kwʼekondeere okwʼangulu eino. Era abantu bonabona ababbaire omu nkambi, ni batukuta.
EXO 19:17 Awo oMusa nʼatoola abantu omu nkambi, nʼabatwala okusangaana oKibbumba, era ni beemerera ansi wʼolusozi.
EXO 19:18 OLusozi oSinaayi lwonalwona ni luduunya omwosi, olwʼokubba oMusengwa ngʼali omu musyo yabbaire aikire oku lusozi olwo. Era omwosi ni guzwa omu lusozi ni gwaba e ngulu ooti mwosi gwʼetanuulu era olusozi lwonalwona ni lutengeeta ino.
EXO 19:19 Okuvuga kwʼekondeere ni kwaba nga kuniina. Awo oMusa nʼatumula, era oKibbumba nʼamwiramu omwigono eryʼangulu ooti kubbwatuka kwʼeraadu.
EXO 19:20 OMusengwa oweyaikire oku Lusozi oSinaayi, yeetere oMusa okuniina oku nairungu wʼolusozi era oMusa nʼaniinayo.
EXO 19:21 Awo oMusengwa nʼamukoba ati, “Oike ansi olabule abantu tibatambuka ensalo okwiza okumbona, olwʼokubba owebakola ekyo bangi kwibo baafa.
EXO 19:22 Era nʼabakabona abaigerera okumpi na Nze bali nʼokwetukulya, era owebatakole ekyo nababonereza.”
EXO 19:23 OMusa nʼakoba oMusengwa ati, “Abantu tibayinza okuniina oku Lusozi lunu, olwʼokubba iwe onyere watulabwire oti, ‘Muluteekeku ensalo okulweruguulirirya lubbe luwonge.’ ”
EXO 19:24 OMusengwa nʼamukoba ati, “Oike ansi, era waira aanu nʼAlooni. Neye abakabona nʼabantu tibali nʼokutambuka ensalo okwiza eenu e gyendi kaisi tinababonereza.”
EXO 19:25 Kale oMusa nʼaika egiri abantu nʼabakobera oMusengwa ebiyabbaire akobere.
EXO 20:1 Awo oKibbumba nʼatumula ebibono binu byonabyona ati:
EXO 20:2 “Nze ninze oMusengwa iye oKibbumbawo eyakutoire omu kyalo kyʼe Misiri e giwabbaire omu bugalama.”
EXO 20:3 “Tiwasinzanga abakibbumba abandi okutoolaku Nze.”
EXO 20:4 “Tiweekoleranga ekifaananyi ekyʼokusinza ekyʼekintu kyonakyona ekiri angulu omwibbanga ooba ansi okwitakali ooba omu maizi agali ansi wʼeitakali.
EXO 20:5 Era tiwakotamyanga omutwe okuwa ekifaananyi ekyo ekyʼekintu kyonakyona ekitiisya ooba okukisinza. Ekyo kityo olwʼokubba Nze oMusengwa iye oKibbumbawo Ndi Kibbumba owʼeibuba. Nabonerezanga abaana olwʼebikole ebibbibibbi ebyʼababyaire baabwe abancaawa, era nabonerezanga paka bʼekiizukulu kyokusatu era paka abʼekiizukulu kyokuna.
EXO 20:6 Neye nakwatiranga ekisa enkumi nʼenkumi egyʼabo abantaka era abakwata amateeka gange.”
EXO 20:7 “Tiwakolesyanga eriina lyange olwʼebigendererwa ebibbibibbi, olwʼokubba Nze oMusengwa iye oKibbumbawo nabonerezanga omuntu yenayena eyakolesyanga eriina lyange olwʼebigendererwa ebibbibibbi.”
EXO 20:8 “Oyebukirye okukuumanga olunaku lwʼeSaabbaato okubba lutukulye.
EXO 20:9 Oli nʼenaku mukaaga okukolerangamu emirimogyo gyonagyona,
EXO 20:10 neye olunaku olwomusanvu niiyo eSaabbaato olwoli nʼokuwaayo nga lwa kumpa kitiisya Nze oMusengwa iye oKibbumbawo. Oku lunaku olwo tiwakolanga omulimo gwonagwona. Ekikoba kiti, waire niiwe, ooba omutaanewo ooba omwalawo, waire omugalamawo omusaiza ooba omukali, waire ebyayobyo, newankubbaire abanamawanga abali omu kyalokyo.
EXO 20:11 Ekyo kityo olwʼokubba omu naku omukaaga, Nze oMusengwa munabbumbiire ekyalo, nʼeigulu, nʼenyanza era nabuli kintu ekibirimu, neye oku lunaku lwomusanvu ni mpumula. Nʼolwʼensonga eyo, Nze oMusengwa nalwawiire okubba lutukulye.”
EXO 20:12 “Oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya, kaisi owangaale ino omu kyalo Nze oMusengwa iye oKibbumbawo ekinkuwa.”
EXO 20:13 “Tiwaitanga omuntu.”
EXO 20:14 “Tiwayendanga.”
EXO 20:15 “Tiwaibbanga.”
EXO 20:16 “Tiwasibiriryanga oku muntu yenayena.”
EXO 20:17 “Tiweegombanga enyumba yʼomuntu, newankubbaire omukaliwe, newankubbaire omugalamawe omusaiza ooba omukali, newankubbaire onteewe, ooba ompundawe, newankubbaire ekintukye ekindi kyonakyona ekyali nakyo.”
EXO 20:18 Atyanu abantu bonabona owebawuliire ngʼeraadu ebbwatuka, ni bawulira nʼokuvuga kwʼekondeere era ni babona okumesya kwa ikendi, nʼolusozi nga luduunya omwosi, ni batukuta olwʼokutya era ni beemerera yalaku.
EXO 20:19 Ni bakoba oMusa bati, “Iwe owewatumula na iswe, twawulisisya. Neye tutya tuti oKibbumba oweyatumula na iswe, twaba kufa.”
EXO 20:20 Neye oMusa nʼairamu abantu ati, “Timwatya, olwʼokubba oKibbumba aizire kubagezesya kaisi mumutyenge era nga mumugondera, nga timukola ebikole ebibbibibbi.”
EXO 20:21 Neye abantu ni basigala nga beemereire yalaku. OMusa iye nʼaigerera okumpi nʼekireri ekizizi, oKibbumba ekiyabbairemu.
EXO 20:22 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okobe aBaisirairi oti, ‘Mweboneireku, Nze oMusengwa owensinziriire omwigulu ni ntumula na inywe.
EXO 20:23 Timwekoleranga ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼefeeza ooba ebyʼezaabbu okubisinza omu kifo kyʼokusinzanga ninze.
EXO 20:24 “ ‘Onnyombekere ekyoto ekyʼeitakali, era kwikyo osadaakireku entaama gyanywe nʼente gyanywe bibbe esadaaka egibooca yonayona, nʼebyayo ebindi bibbe sadaaka eyʼokusyania. Era mu buli kifo ekinabalonderanga okunsinzirangamu, naizanga egyoli, ni nkuwa enkabi.
EXO 20:25 Owewannyombekeranga ekyoto kyʼamabbaale, tiwakyombekanga nʼamabbaale agoobaizireku, olwʼokubba ebyoma ebyokolesya okugabaiza, bigasuuca agatasaanira.
EXO 20:26 Era tiwayombekanga ekyoto nga kuliku amadaala agatuuka e ngulu oku kyoto ekyo, demba nʼoyemukira oku madaala ngʼoniina.’ ”
EXO 21:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Atyanu ganu niigo amateeka agandi agooli nʼokuwa aBaisirairi.
EXO 21:2 “Owewagulanga omugalama oMwebbulaniya omusaiza, yakukoleranga okumala emyanka mukaaga. Neye omu mwanka ogwomusanvu wamuseebulanga nʼalekeraawo okubba mugalamawo, era nʼayaba nga mpaawo kintu ekyasaswire okwiryawo egyamugulire.
EXO 21:3 Omugalama oyo owaabba ngʼowewamuguliire yabbaire timufumbo, owaabba ngʼayaba, tayabanga nʼomukali. Neye owaabba ngʼowewamuguliire yabbaire mufumbo, omuseebulanga aamo nʼomukaliwe.
EXO 21:4 Wazira omusengwawe owaabba niiye eyamuwaire omukali, era nʼabyala naye abaana abaisuka ooba abaala, omukali oyo nʼabaanabe baabbanga ba musengwawe, era omusaiza oyo omugalama bali nʼokumuseebula niiye yenkani.
EXO 21:5 “Neye singa omugalama oyo abbutula omu lwatu ati, ‘Nze ntaka omusengwa wange, nʼomukali wange, nʼabaana bange, mbaire tintaka okunseebula okuzwa omubugalama,’
EXO 21:6 omusengwawe yamutwalanga e gibasinzira oKibbumba. Eeyo, yamwemereryanga nʼamwigika oku lwigi ooba oku mwango, kaisi nʼamutundulya ekitwi nʼekyoma ekisongolye. Awo yasigazanga omugalamawe oyo enaku gyonagyona.
EXO 21:7 “Singa omuntu atunda omwalawe okubba mugalama, omugalama oyo tibamuseebulanga okuzwa omu bugalama ngʼowebaseebula abagalama abasaiza.
EXO 21:8 Atyanu singa eyagulire omwala oyo yabbaire agenderera kumufumbirwa, owaatamusiimenge, yamulekanga oiteeye nʼamununula ngʼamugula. Era omusaiza eyamugulire tiyaabbenge nʼobwezye okumugulya abanamawanga, olwʼokubba owaakola atyo abba amenyere endagaano egiyakolere ngʼamugula.
EXO 21:9 Neye owaagula omugalama omwala okumuwa omutaanewe abbe mukaliwe, oiteeye wamwisuka yabityanga omugalama oyo ngʼowaabitya omwalawe.
EXO 21:10 Omusaiza owaagulanga omugalama ogondi okubba mukaliwe owokubiri, ali nʼokweyongera okuwanga omugalama omukaliwe eyasookere ekigera kinanyere ekyo ekyʼebyokulya, nʼebizwalo ebyamuwanga era nʼokutuukiriryanga ensonga gyʼobufumbo nga nenca.
EXO 21:11 Singa omusaiza oyo tiyatuukiriryenge obuvunaanyizibwabwe eeri omugalama omukaliwe oyo omu bintu ebyo ebisatu, yaseebulanga omukali oyo nʼayaba bwereere, anambula mukali oyo kuwaayo kintu kyokwenunula.”
EXO 21:12 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Nabuli eyakubbanga omuntu nʼamwita, yena bamwitanga.
EXO 21:13 Wazira singa yaitanga omuntu nga tagendereire, nga Ninze oKibbumba ntakire ntyo, namuteekerangawo ekifo ekiyairukirangamu nandi ni bamukolaku akabbikabbi.
EXO 21:14 Neye singa omuntu yaitanga omuntu omu lukuujukuuju ngʼagendereire, nʼoweyaabbanga airukiire ku kyoto kyange ngʼataka kulama, bamusyomangawo ni bamutwala ni bamwita.
EXO 21:15 “Nabuli eyakubbanga oiteeye ooba omaaye, bamwitanga.
EXO 21:16 “Nabuli eyagotyangawo omuntu, nʼamutunda, ooba ni bamwajirirya ngʼakaali ali naye, bamwitanga.
EXO 21:17 “Nabuli eyajooganga oiteeye ooba omaaye, yena bamwitanga.
EXO 21:18 “Abantu ababiri owebayombanga, kaisi omoiza nʼakubba omwinaye eibbaale ooba enguumi, kaisi ogubakubbire nandi nʼafa, wazira nʼabba oku buliri nga mulwaire,
EXO 21:19 neye oluzwanyuma nʼasetuka era ngʼawulukaku e nza nʼomukoomero, eyamukubbire tibamubonerezanga. Wazira yamugaitanga olwʼebiseera ebyamufiirizire, era nʼamujanjabya paka owaalama.
EXO 21:20 “Omuntu oweyakwatanga omwigo, nʼakubba omugalamawe omukali ooba omusaiza, era omukubbe nʼafeerawo, omuntu oyo akubbire bamubonerezanga.
EXO 21:21 Neye omugalama oweyamalangawo olunaku olumo ooba eibiri ngʼakaali okufa, kaisi oluzwanyuma nʼafa, omusengwawe tibamubonerezange, olwʼokubba niiye eyaabbanga afiiriirwe omugalamawe.
EXO 21:22 “Singa abantu baabbanga balwana, kaisi omu kulwana kwabwe ni bakubbiramu omukali aali kida, era ekida ni kizwamu, neye omukali oyo nʼabba tasunire akabbikabbi akandi, amukubbire bamusasulisyanga byonabyona oibaaye wʼomukali oyo ebiyamusaliranga, era ngʼabalamuzi babikakasire.
EXO 21:23 Neye singa omukali oyo babba bamutuuciryeku akabbikabbi akandi, olwo omuntu amutuuciryeku ekyo, yena bamuwanga ekibonerezo ekyenkana nʼekyakolere. Ekikoba kiti, owaabba aitire, yena bamwitanga.
EXO 21:24 Era owaabba amutoiremu liiso yena bamutoolangamu liiso, owaabba amubbongoiremu liino yena bamubbongolangamu liino. Owaabba amutemwire ku ngalo, yena bamutemulanga ku ngalo, owaabba nga ku kigere yena ku kigere.
EXO 21:25 Era owaabba amwocerye-bwoci yena bamwocanga, era owaabba amusunisirye ibbwa yena bamusunisyanga ibbwa, owaabba amukunwire yena bamukunulanga.
EXO 21:26 “Omuntu oweyakubbanga eriiso lyʼomugalamawe omukali ooba omusaiza ni lifaamu, yaseebulanga omugalama oyo nʼayaba nga mpaawo kintu omugalama ekyasaswire okwiryawo egyamugulire. Ekyo kyabbanga kityo lwʼomugaito gwʼeriiso lya mugalama oyo.
EXO 21:27 Omuntu oweyakubbanga omugalamawe omusaiza ooba omukali, nʼamuzweraku okubbongokamu eriino, yaseebulanga omugalama oyo nʼayaba nga mpaawo kintu omugalama ekyasaswire okwiryawo egyamugulire. Ekyo kyabbanga kityo lwʼomugaito gwʼeriino lya mugalama oyo.”
EXO 21:28 OMusengwa ni yeeyongera ati, “Singa onte yabbuuŋanga omusaiza ooba omukali nʼafa, bamwitanga nga bamukubba mabbaale, era enyama ya nte oyo tibagiryanga. Neye onanyere onte oyo tibamuvunaanange omusango.
EXO 21:29 Neye singa onte abba abbaire nenca abbuuŋanga abantu, era ngʼonanyere onte oyo bamulabwire era nandi ni bamukanyangula okuteeyongera okubbuuŋa, awo singa tete yalibbuuŋa omusaiza ooba omukali nʼafa, onte oyo bamwitanga nga bamukubba mabbaale, nʼonanyere onte oyo yena bamwitanga.
EXO 21:30 Neye singa onanyere onte bamwikiriryanga okusasula omugaito okununula obwomibwe, yaabbanga nʼokuwaayo byonabyona ebibamusaliire.
EXO 21:31 Era singa onte yabbuuŋanga omwana omwisuka ooba omwala nʼafa, onanyere onte oyo bamuvunaananga mu ngeri nanyere eyo.
EXO 21:32 Wazira singa onte oweyaabbanga abbuuŋire mugalama omusaiza ooba omukali, onanyere onte oyo yaabbanga nʼokusasula onanyere omugalama oyo onte ogwabbuuŋire esekeri egyʼefeeza 30, era onte oyo bamwitanga nga bamukubba mabbaale.
EXO 21:33 “Singa omuntu yakuulanga ekiina nandi nʼakisaanikiraku ooba singa yasaanukulanga ekiina, kaisi onte ooba ompunda nʼakigwamu nʼafa,
EXO 21:34 omuntu oyo yaabbanga nʼokusasula onanyere ekyayo ekyo, iye nʼatwala kidi ekifiire.
EXO 21:35 “Singa onte wa muntu yabbuuŋanga owa gondi nʼamwita, abananyere ente egyo, bombi batundanga onte odi omwomi, ni bagabulamu empiiya egizwiremu. Era nʼenyama ya nte afiire yona bagigawulirangamu aakati.
EXO 21:36 Neye owekyamanyikananga ngʼonte abbuuŋire omwinaye, nenca abbaire nʼomuze ogwo, kaisi onanyere nga tamukanyangwire okuteeyongera okubbuuŋa, onanyere onte oyo yaabbanga nʼokumuwaayo okusasula odi afiire, iye nʼatwalamu odi omufu.”
EXO 22:1 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Singa omuntu yaibbanga onte ooba ontaama, era nʼaita ekyayo ekyo, ooba nʼakitundamu, omu nte omoiza bamugaitisyangamu ente itaanu. Era nʼomu ntaama omoiza bamugaitisyangamu entaama ina.
EXO 22:2 “Era singa bakwatanga omwibbi obwire ngʼayazya okwingira omu nyumba, ni bamwitirawo, amwitire tibamuvunaananga omusango gwʼobwiti.
EXO 22:3 Neye singa bamukwatanga musana ni bamwita, amwitire bamuvunaananga omusango ogwobwiti. “Omwibbi ogubakwaite yaabbanga nʼokugaita olwʼobwibbi. Neye singa abba abulaku ekintu kyonakyona ekyokuwaayo okugaita, bamutundangamu niiye onanyere nʼasuuka mugalama okugaita ebyaibbire.
EXO 22:4 “Singa yaibbanga onte, ooba mpunda, ooba ntaama, ni bamukwata nʼekyayo ekyo nga kyomi, yaabbanga nʼokugaita ebyayo bibiri mu buli kimo ekiyabbanga aibbire.
EXO 22:5 “Omuntu oweyaabbanga aliisya ebyayobye omu kigona ooba omu musiri gwʼemizabbibbu, kaisi nʼabireka ni byaba ni birya ebirime omu musiri gwʼomuntu ogondi, yaabbanga nʼokugaita ebirime ebyo ngʼatoola ebyʼomu kigona ekikye, ooba ebyʼomu musiri ogugwe ogwʼemizabbibbu.
EXO 22:6 “Omuntu oweyakwatisyanga omusyo ni gulanda omu kigona, ni gukwata omusiri gwʼomuntu ogondi, ni gwoca engaano egikaali gikula ooba egibakesere ni babbiirya, oyo akwatisirye omusyo ogwo yaabbanga nʼokugaita.
EXO 22:7 “Omuntu oweyabisisyanga omwinaye empiiya ooba ebintubye, kaisi ni babiibbira omu nyumba yʼoodi ogubabisisirye, owebakwatanga omwibbi, yagaitanga emirundi mibiri mu buli kigera kyʼebyo ebiyaabbanga aibbire.
EXO 22:8 Neye singa baabbanga tibakwaite omwibbi, bakwatanga onanyere enyumba ogubabbaire babisisirye ebintu ni bamutwala e gibasinzira oMusengwa nʼalayira ngʼakakasa ati tali kukumpanya ebintu bya mwinaye.
EXO 22:9 Abantu ababiri owebakayaaniranga ekintu, nga nabuli muntu akoba ati kikye, waire nte, ooba mpunda, ooba ntaama, ooba bizwalo, ooba ku kintu ekindi kyonakyona ekigotere, bombi abakikayaanira babatwalanga e gibasinzira oMusengwa. Era omuntu oyo oKibbumba oguyasingisyanga omusango, yagaitanga omwinaye ebintu ebikubbisyemu ekyakayaanira emirundi mibiri.
EXO 22:10 “Omuntu oweyatibikiranga omwinaye ompunda, ooba onte, ooba ontaama, ooba ekyayo ekindi kyonakyona, kaisi ekyayo ekyo ni kifa ooba ni kimenyeka, ooba ni bakiibba, era nga mpaawo muntu yenayena akakasa oku bintu ebyo,
EXO 22:11 ogubatibikiire yaabanga omu kifo e gibasinzira oMusengwa nʼalayira ngʼakakasa ati, tali kukumpanya ekyayo kya mwinaye. Awo onanyere ekyayo ekyo yaikiriryanga ebyo oguyatibikiire ebyatumula, era ogubatibikiire tiyagaitenge.
EXO 22:12 Neye singa ogubatibikiire owaabba ngʼekyayo ekyo bakiibbiire ku niiye, yagaitanga onanyerekyo.
EXO 22:13 Neye singa okisolo wʼomu kigona yaabbanga niiye akiitire, ogubatibikiire yaleetanga ebitundu byʼekyayo okisolo ebyalekereku okukakasa ekyo. Era tiyagaitanga, olwʼokubba okisolo wʼomu kigona niiye aitire ekyayo ekyo.
EXO 22:14 “Omuntu oweyeeyazikanga ekyayo kya mwinaye, kaisi ekyayo ekyo ni kisuna akabbikabbi, ooba ni kifa, ngʼonanyerekyo abulawo, eyakyeyazikire yagaitanga.
EXO 22:15 Neye singa ekyayo ekyo kisuna obugosi ngʼonanyerekyo aliwo, eyakyeyazikire tiyagaitanga. Era owaabba nga yabbaire apangisirye-bumpangisi, empiiya egiyasaswire okupangisya ekyayo ekyo, gyamalanga.”
EXO 22:16 Era oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Omusaiza oweyasendasendanga omwala omuguna, era atasuubizangaku omuntu okumufumbirwa, ni yeegaita naye, yakwanga omwala oyo era nʼabba mukaliwe.
EXO 22:17 Neye oiteeye wʼomwala oweyagaaniranga nakimo omwalawe okufumbirwa omusaiza oyo, era omusaiza oyo yagaitanga ebintu ebyenkanankana nʼemaali egibakwa omwala omuguna.
EXO 22:18 “Omukali akola ebyeirogo bamwitanga.
EXO 22:19 “Nabuli muntu eyeegaitanga nʼokisolo bamwitanga.
EXO 22:20 “Nabuli muntu eyasadaakiranga abakibbumba abandi nga tasadaakiire Ninze oMusengwa, bamujigiricanga.
EXO 22:21 “Omunamawanga atyaime mwinywe timumubityanga kubbikubbi, waire okumugadya, olwʼokubba nywena mwabbaire banamawanga omu kyalo kyʼe Misiri.
EXO 22:22 “Timugadyanga onamwandu waire omulekwa.
EXO 22:23 Owemwabagadyanga ni baneegairira okubabbeera, tinalekenge okubabbeera.
EXO 22:24 Era inywe ni mbasunguwalira ino, ni mbaitira omu lutalo. Nʼabakali baanywe ni basuuka banamwandu, nʼabaana baanywe ni basuuka bamulekwa.
EXO 22:25 “Owookoopanga omoiza oku bantu bange abadoobi mwinywe empiiya, tiweebityanga ooti bakoopi bʼempiiya owebeebitya, nʼomutoolaku amagoba.
EXO 22:26 Omwinawo owaakusingiranga ekizwalokye, okimwiriryanga ngʼeisana likaali okugwa.
EXO 22:27 Ekyo kityo olwʼokubba ekizwalo ekyo niikyo ekyokwebiika kyonkani ekyali nʼakyo. Aale abba yeebiika niki? Nze nkwatira abantu ekisa, kale oweyaneegairiranga okumubbeera, namubbeeranga.
EXO 22:28 “Tiwatumulanga okubbikubbi oku Kibbumba, waire kuzumirira mukulu wʼeigwangalyo.
EXO 22:29 “Tiwagaananga okutoola ekyokuwaayo oku binenekabyo nʼoku nviinyogyo okumpa. Oli nʼokumpa omutaanewo omubere omu bataanebo.
EXO 22:30 Era wampanga nʼebibere ebyʼentegyo, nʼebyʼentaamagyo nʼebyʼembuligyo ebigyabyalanga. Ekyayo ekyo ekibere, kyamalanga oku maaye enaku musanvu, oku lunaku olwomunaana nʼokimpa.
EXO 22:31 “Mwabbanga bantu bange abatukulye. Nʼolwekyo timwalyanga enyama yʼekyayo, okisolo owʼomu kigona ekyaitire. Wazira wagimumiranga mbwa.”
EXO 23:1 OMusengwa ni yeeyongera okutumula ati, “Tiwasasyanga ebibono byʼobubbeyi, era tiwateekerangawo omuntu akabega akolere ekikole ekibbikibbi ngʼowa obujulizi obwʼobubbeyi.
EXO 23:2 “Toli nʼokukolanga omukumbo nʼekibinja kyʼabantu abacaamu. Oli nʼokutumulanga amazima ngʼowa obujulizi omu kooti, waire ngʼabakira obungi basemba byʼolubba olutatumula amazima, ooba owebawa obujulizi obuliibya ensala yʼomusango eyʼamazima.
EXO 23:3 Toli nʼokwekubbiranga ngʼolamula omusango gwʼomudoobi, oti asinge omusango olwʼokubba mudoobi.
EXO 23:4 “Owooyajiryanga onte ooba ompunda wa mulabewo ngʼatayuuka, omukanjanga egiri onyereyo.
EXO 23:5 Owoobonanga ompunda wa muntu eyakucaawire ngʼagwire olwʼobuzito obuyeetiikire, tobitangawo-bubiti, wazira omubbeeranga nʼomusetulisyaku.
EXO 23:6 “Toli nʼokugaana okusala omusango gwʼomudoobi omu bwenkanya owaabbanga nʼomusango omu kooti.
EXO 23:7 Tiwasaliriryanga okusingisya omuntu yenayena omusango, era tiwaitanga omuntu onambulaku omusango. Ekyo kityo olwʼokubba nabuli akola ekibbikibbi ekityo, tinalireka okumusingisya omusango.
EXO 23:8 “Tiwaikiriryanga okukuwa enguzi, olwʼokubba enguzi eyofuwalya abantu ni batayezya okubona ekituuce, era ni baliibya ebibono byʼabantu abanambulaku omusango.
EXO 23:9 “Tiwabityanga kubbikubbi omunamawanga. Inywe mumaite ekyekitegeeza okubba omunamawanga, olwʼokubba nywena mwabbaire banamawanga omu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 23:10 Era oMusengwa ni yeeyongera okutumula ati, “Walimanga eitakali okumala emyanka mukaaga, era nga wookungula ebibala.
EXO 23:11 Neye omu mwanka ogwomusanvu eitakali walirekanga ni liwuumula nandi nʼolirima, kaisi abadoobi mwinywe balyenge ebikulamu. Era ebibalekerewo, ebisolo ebyʼomu kigona byabiryanga. Otyo wewakolanga nʼomusirigwo ogwʼemizabbibbu, nʼogwʼemizaituuni.
EXO 23:12 “Wakolanga emirimogyo mu naku mukaaga, neye oku lunaku olwomusanvu, wawuumulanga, kaisi entegyo nʼempundagyo giwuumule era nʼabagalamabo abebabyaliire omu kisitokyo nʼabanamawanga abakukolera bona bawuumule.
EXO 23:13 “Weegendereze okukolanga byonabyona ebinkukoba. Tosabanga abakibbumba abandi obubbeeri waire okubbutulaku amaliina gaabwe.”
EXO 23:14 Era oMusengwa ni yeeyongera ati, “Nabuli mwanka mwakolanga emikolo misatu, okumpa ekitiisya.
EXO 23:15 “Omukolo ogusooka, mukolenge oMukolo gwʼeMigaati eGibulamu okazumbulukuca. Okumala enaku musanvu mulyenge migaati egibulamu okazumbulukuca, ngʼowenabalagiire. Mukolenge ekyo omu kiseera ekituuce omu mweri gwʼAbbibbu, olwʼokubba omweri ogwo, niigwo ogumwazwereire omu kyalo kyʼe Misiri. “Tiwaabbangawo kadi moiza aiza okunsinza nʼengalo enjereere.
EXO 23:16 “Omukolo ogwokubiri, mukolenge oMukolo gwʼaMakungula, nga muwaayo amakungula ameekeereri agʼomu misiri gyanywe. “Omukolo ogwokusatu, mukolenge oMukolo gwʼoKumala oKukungula nga mumalire okukungula omu misiri gyanywe.
EXO 23:17 “Nabuli mwanka oku mikolo egyo emisatu, abasaiza bonabona mwinywe bali nʼokwizanga okunsiza Nze oMusengwa iye oMukulu.
EXO 23:18 “Omusaaye gwʼebyayo ebimumpaire ngʼesadaaka, timugumpeerangaku emigaati egirimu okazumbulukuca. Era nʼamasavu gʼebyayo ebimumpaire ngʼesadaaka oku mukolo gwʼokuwaayo egyendi, timugasigalyangawo paka eizo waaku.
EXO 23:19 “Amakungula ameekeereri era agakira obusa agʼomu misiri gyanywe, mugaleetanga omu nyumba yange Nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe. “Timusumbiranga enyama ya mbuli omutomuto omu mata ga maaye.”
EXO 23:20 Era oMusengwa ni yeeyongera ati, “Njaba okutuma omalaika akwekubbemberemu, era akukuume omu nzira, akutuuce omu kifo ekinategekere.
EXO 23:21 Omuwenge ekitiisya era omugonderenge. Tiwamujeemeranga, olwʼokubba tiyalisoniya obujeemu bwanywe, olwʼokubba Mmuwaire obwezye.
EXO 23:22 Neye owewamugonderanga nakusani era nʼokola byonabyona ebinkulagira, Nze nalwanisyanga abalabebo era nayakanisyanga abakwakanisya.
EXO 23:23 Omalaika wange yalikwekubbemberamu, nʼakwingirya omu kyalo kyʼaBamooli, nʼaBakiiti, nʼaBaperizi, nʼaBakanani, nʼaBakiivi era nʼaBayebbusi, era amawanga ago naligajigirica.
EXO 23:24 Tiwakotamyanga omutwe okuwa abakibbumba baabwe ekitiisya, waire okubasinza. Era tiwakoopanga empisa gyʼabantu abo, neye wajigiricanga ebifaananyi byabwe ebyʼokusinza, nʼotentena nʼamabbaale gaabwe agebakoma okusengerangaku.
EXO 23:25 Owemwansinzanga Nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe, nabawanga enkabi, ni musuna ebyokulya nʼamaizi, era natoolangawo endwaire mwinywe.
EXO 23:26 Omu kyalo kyanywe tiwaabbengewo omukali azwamu ekida, ooba eyaabbanga omugumba, era Nze nabawangaalyanga inywe.
EXO 23:27 “Nateekangawo entiisya yange omumaiso e gimwaba ni ntabulatabula abantu ababalumbanga. Era nazwerangaku abalabe baanywe bonabona ni bacuuka ni babairuka.
EXO 23:28 Nalisindika ebirumba okukwekubbemberamu, ebyalibbinga aBakiivi, nʼaBakanani, nʼaBakiiti nabuli wantu awewalituukanga.
EXO 23:29 Tinalibabbinga bonabona omu mwanka ogumo, kaisi ekyalo tikyalika, era kaisi ebisolo ebyʼomu kigona tibyakubitiriraku obungi.
EXO 23:30 Neye abantu abo nalibabbingamu mu mpolampola, paka owemwalibyalagana, ekyalo ekyo kyonakyona ni kibba kyanywe.
EXO 23:31 “Naliteekawo ensalo gyʼekyalokyo, okuzwa oku Nyanza eNtukuliki okutuuka oku Nyanza oMeditereniani, nʼokuzwa okwidungu okutuuka oku Mwiga Ewufulaate. Nalikuwa obwezye oku batyami bʼomu kyalo ekyo, era walibabbingangawo nabuli wantu awewatuukanga.
EXO 23:32 Tiwakolanga endagaano nʼabantu abo, waire nʼabakibbumba baabwe.
EXO 23:33 Tiwalekanga abantu abo ni babba batyami omu kyalokyo. Owewalikola otyo, balikupapalya omu mutego gwʼokusinza abakibbumba baabwe, omu ngeri eyo nʼobba okolere ekikole ekibbikibbi omumaiso gange.”
EXO 24:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Oniine oize eenu oku lusozi egyendi, iwe nʼAlooni nʼoNadabbu, nʼAbbiku, nʼabeekubbemberi 70 abʼaBaisirairi, era munsinze nga mukaali okutuuka e gyendi.
EXO 24:2 Neye iwe Musa wenkani, niiwe owaigerera e gyendi, kaisi ibo abandi, tibali nʼokwigerera egyendi. Era aBaisirairi abasigairewo tibaniina na iwe oku lusozi.”
EXO 24:3 OMusa nʼayaba, nʼakobera abantu byonabyona oMusengwa ebyakobere nʼebyalagiire. Abantu bonabona ni bairiramu aamo nga bakoba bati, “Ebyo byonabyona oMusengwa ebyatumwire twaba okubikola.”
EXO 24:4 OMusa nʼawandiika byonabyona oMusengwa ebyatumwire. Awo nʼasetuka eizo amakeezikeezi, nʼayombeka ekyoto ansi wʼolusozi, era nʼakoma nʼamabbaale ikumi na mabiri, nga geemererawo olwʼebika eikumi na bibiri ebya Isirairi.
EXO 24:5 Era nʼatuma abavuvuka aBaisirairi, ni bawaayo eeri oMusengwa esadaaka egibooca yonayona era ni basadaaka nʼente ebitobba okubba esadaaka eyʼokusyania.
EXO 24:6 OMusa nʼayawulaku ekitundu ekimo ekyʼomusaaye, nʼagusuka omu matiba, kaisi ekitundu ekindi nʼakiswankira oku kyoto.
EXO 24:7 Era nʼakwata ekitabo ekyʼeNdagaano ya Kibbumba, nʼakisoma ngʼabantu bawulira. Abantu ni bakoba bati, “Byonabyona oMusengwa ebyatumwire twabigonderanga era twabikolanga.”
EXO 24:8 Awo oMusa nʼatoola omusaaye oguli omu matiba, nʼaguswankira oku bantu, kaisi nʼakoba ati, “Gunu niigwo omusaaye ogukakasa endagaano oMusengwa egyakolere na inywe omu bibono byonabyona ebyatumwire.”
EXO 24:9 Awo oMusa, nʼAlooni, nʼoNadabbu, nʼAbbiku, nʼabeekubbemberi 70 abʼaBaisirairi ni baniina oku lusozi,
EXO 24:10 ni babona oKibbumba wa Isirairi. Ansi wʼebigerebye wabbairewo ekintu ekiri ooti mabbaale amaalirire aga bbululu agʼebbeeyi agebeeta safiro. Amabbaale amaalirire ago gabbaire ga bbululu ooti angulu.
EXO 24:11 Era newankubbaire ngʼabeekubbemberi bʼaBaisirairi baboine oKibbumba, tiyabakolere akabbikabbi. Kale baliire era ni banywera aamo omumaiso ga Kibbumba.
EXO 24:12 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa tete ati, “Oniine oize eenu oku lusozi e gyendi, era ngʼoli eenu, nakuwa ebipande ebyʼamabbaale, okumpandiikire amateeka nʼebiragiro, ebyokwegesya abantu.”
EXO 24:13 Awo oMusa nʼomubbeeriwe oYoswa ni basimbuka, era iye oMusa nʼaniina oku lusozi lwa Kibbumba.
EXO 24:14 OMusa yabbaire akobere abeekubbemberi bʼaBaisirairi ati, “Mutukuumire aanu, paka owetwaira e gimuli. Alooni nʼoKuuli bali aamo na inywe. Nabuli eyaabbanga nʼenkayaana, yayabanga egibali.”
EXO 24:15 Awo oMusa oweyaniinire oku Lusozi lwa Kibbumba, ekireri ni kirubiikaku,
EXO 24:16 era ekitiisya kya Musengwa ni kibba oku Lusozi lwa Kibbumba olwo oSinaayi. Ekireri ni kirubiikaku okumala enaku mukaaga kaisi oku lunaku olwomusanvu, oMusengwa ngʼasinzirira omu kireri ekyo aakati nʼayeta oMusa.
EXO 24:17 Ekitiisya kya Musengwa ni kifaananira aBaisirairi oku nairungu wʼolusozi, ooti musyo ogwoca ni gujigiricirya nakimo.
EXO 24:18 Awo oMusa nʼabita omu kireri ekyo nga weyeeyongerayo okuniina oku olusozi nago. Era nʼamalayo enaku 40 omusana nʼobwire.
EXO 25:1 Awo oMusa oweyabbaire oku Lusozi oSinaayi, oMusengwa nʼamukoba ati,
EXO 25:2 “Okobe aBaisirairi, bandeetere ekyokuwaayo kyabwe. Nabuli moiza yakumpeera ekyokuwaayokye omwoyogwe ekigusiima.
EXO 25:3 Binu niibyo ebyokuwaayo ebibakumpeera: Ezaabbu, nʼefeeza, nʼekyoma kya bbulonzi,
EXO 25:4 nʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki, nʼegya lineni ensa eino nʼegyʼebyoya byʼembuli.
EXO 25:5 Era bakuwanga nʼamadiba gʼentaama agebacuusire erangi nʼofuula omutukuliki, nʼamadiba gʼembiri, nʼembaabo gyʼomuwa omweru.
EXO 25:6 Era nʼamafuta agʼemizaituuni, nʼebyakaloosa ebibatabula omu mafuta agebakolesya omu kwawula, nʼobubbaani obwʼakaloosa,
EXO 25:7 nʼamabbaale agʼebbeeyi agebeeta onika, nʼamabbaale agandi agʼebbeeyi agebatungira okwitaawo eryʼobwakabona, nʼoku kizwalo ekyʼomu kifubba, ebya kabona akira obukulu.
EXO 25:8 “Era abantu abo bannyombekere eWeema, kaisi mbenge mwibo.
EXO 25:9 Bannyombekere eWeema eyo era bankolere ebintu byamu byonabyona, omu ngeri enanyerenyeere eginakulaga.”
EXO 25:10 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Okole esanduuku omu mbaabo gyʼomuwa omweru, ebbe obuwanvu esentimita 110, nʼobugalami esentimita 66, nʼobuwanvu okwaba engulu esentimita 66.
EXO 25:11 Omunda nʼoku ngulu, ogisiige ezaabbu ennongoole ensaanuuce, era ogiteekeku akagongo kʼezaabbu okugyeruguulirirya.
EXO 25:12 Ogikolere emikobyo ena egyʼezaabbu, kaisi ogikwatisye oku bigere byayo ebina, emikobyo emibiri gibbe oku lubba olumo, nʼegindi emibiri oku lubba olundi.
EXO 25:13 Era okole emirabba emigingiro omu muwa omweru, ogisiigeku ezaabbu ensaanuuce.
EXO 25:14 Emirabba emigingiro egyo ogibitye omu mikobyo, oku lubba nʼolubba lwʼeSanduuku eyʼeNdagaano, kaisi bagigingirenge niigyo.
EXO 25:15 Emirabba emigingiro egyo giri nʼokusigala mu mikobyo gyʼesanduuku, era tibagitoolangamu.
EXO 25:16 Awo kaisi oteeke omu Sanduuku yʼeNdagaano ebipande ebyʼamabbaale ebinakuwa, okumpandiikire amateeka.
EXO 25:17 “Okwate ezaabbu ennongoole, okolemu ekisaanikiro kyʼeSanduuku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira. Ekisaanikiro ekyo okikole obuwanvu efuuti isatu nʼeinci mwenda, nʼobugalami efuuti ibiri nʼeinci isatu.
EXO 25:18 Oyeese omu zaabbu ebifaananyi byʼabakeruubbi, bibbe oku lubba nʼolubba lwʼekisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira.
EXO 25:19 Ekifaananyi ekimo okiyeese oku lubba olumo, nʼekindi oku lubba olundi. Obiyeese anambula mayungiro nʼekisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira.
EXO 25:20 Ebifaananyi ebyo biringirirangane, ngʼamaiso gaabyo galingiriire ansi ku kisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, nʼebiyaya byabyo bibbe byanzululye engulu era nga bibiikaku ekisaanikiro ekyo.
EXO 25:21 Era ebipande ebyʼamabbaale ebinakuwa, ebimpandiikireku amateeka, wabiteeka mu sanduuku eyʼeNdagaano, kaisi nʼogisaanikaku ekisaanikiro kyayo.
EXO 25:22 Era awo aakati wʼebifaananyi byʼabakeruubbi ebyo byombi, oku sanduuku eyʼeNdagaano niiwo eginasisinkaniranga na iwe, era ginasinziriranga, ni nkukobera amateeka gange gonagona nʼogawa aBaisirairi.”
EXO 25:23 Era oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Okole emenza omu mbaabo gyʼomuwa omweru, obuwanvu esentimita 88, nʼobugalami esentimita 44, nʼobuwanvu okwaba engulu esentimita 66.
EXO 25:24 Ogisiigeku ezaabbu ennongoole ensaanuuce, era ogiteekeku akagongo akʼezaabbu ennongoole ensaanuuce, oku mbale mbale oku ngulu wʼemenza okugyeruguulirirya.
EXO 25:25 Okubbeku akabaabo obugalami einci isatu okweruguulirirya emenza, nga kasiba olubaabo lwʼoku ngulu nʼebigere. Era engulu oku kabaabo ako oteekeku akagongo akʼezaabbu okweruguulirirya akabaabo nago.
EXO 25:26 Okole emikobyo ena egyʼezaabbu, kaisi ogikwatisirye oku nsonda eina awali ebigere byayo.
EXO 25:27 Emikobyo egyo giri nʼokubba kumpi nʼakabaabo nago. Era emikobyo egyo niigyo egyakwatiriranga emirabba emigingiro egyʼemenza eyo.
EXO 25:28 Okole emirabba emigingiro omu mbaabo gyʼomuwa omweru, kaisi ogisiigeku ezaabbu ensaanuuce, era niigyo egibagingiranga emenza eyo.
EXO 25:29 Era okole amasaani, nʼebikopo, nʼejaaga era nʼamabbakuli, ebyokukolesyanga nga bawaayo enviinyo. Ebintu ebyo obikole mu zaabbu ennongoole.
EXO 25:30 Wateekanga oku menza eyo eMigaati eMiwonge ni gibbanga omumaiso gange bulijo.”
EXO 25:31 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Oyeese ekikondo kyʼamataala omu zaabbu ennongoole. Era oyeese entyamiro nʼekikondo kyakyo, nga kuliku obukopo obujolije ooti bimuli, era nʼokujolija kwʼebituutwa nʼokwʼobukoola bwʼoku bimuli. Ebintu ebyo byonabyona biri nʼokubba byʼezaabbu enambirira anambula mayungiro.
EXO 25:32 Kyabba nʼamasaga mukaaga, nga ku buli lubba lwʼekikondo kuliku amasaga masatu.
EXO 25:33 Nabuli limo oku masaga omukaaga, kuli nʼokubbaaku obujolije busatu obuli ooti bimuli byʼomusaale ogubeeta alumondi. Era kuli nʼokubbaaku okujolija kwʼebituutwa, nʼokwʼobukoola bwʼoku bimuli.
EXO 25:34 Oku kikondo kyʼamataala, kuli nʼokubbaaku obujolije buna obufaanana ooti bituutwa era ooti bukoola bwʼoku bimuli.
EXO 25:35 Ansi wʼamasaga amabiri agasooka ansi oku kikondo, bajolijeewo ekituutwa ekisooka. Ekituutwa ekyokubiri kibbe ansi wa gadi amabiri agokubiri, kaisi ekituutwa ekyokusatu kibbe ansi wʼamasaga amabiri agokusatu, ago nga niigo amasaga omukaaga.
EXO 25:36 Ebituutwa ebyo era nʼamasaga nago biri nʼokubba byʼezaabbu enambirira anambula mayungiro nʼekikondo kyʼamataala ekibayeesere omu zaabbu ennongoole enambirira anambula mayungiro.
EXO 25:37 “Okole amataala musanvu, era ogateeke oku kikondo kyago, kaisi gabbe gamoleka omwibbanga eriri omumaiso gʼekikondo ekyo.
EXO 25:38 Era omu zaabbu ennongoole okolemu nʼemakansi egisala entambi, nʼamasoniya agʼokuteekaku entambi egisiiriire.
EXO 25:39 Okolesye ekiro 35 egyʼezaabbu ennongoole okukola ekikondo kyʼamataala nʼebintu byaku byonabyona.
EXO 25:40 Era weegendereze, obikole ngʼosengererya enkola egimbikulagiremu aanu oku lusozi.”
EXO 26:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okole eWeema eya Musengwa omu ntimbe ikumi egibakolere omu wuuzi egya lineni omusa eino, era egibasonere nʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki. Entimbe egyo osune omukugu omu byʼokusona, agisoneremu ebifaananyi byʼabakeruubbi.
EXO 26:2 Entimbe gyonagyona giri nʼokubba nga gyenkanankana, omu buwanvu emita ikumi na ibiri, nʼomu bugalami emita ibiri.
EXO 26:3 Entimbe eitaanu ogiyungisye gibbe olutimbe lumo, na gidi eitaanu gyona, ogiyungisye gibbe lutimbe lumo.
EXO 26:4 Okole obukondo omu lugoye olwa bbululu, kaisi obutungire oku mugo gwa buli lutimbe olwʼoku mbale kwʼentimbe ennyungisye.
EXO 26:5 Otungire obukondo 50 oku mugo gwʼolutimbe olwʼoku mbale ku buli ntimbe ennyungisye. Obukondo obwʼoku lubba olumo nga buteebangana nʼobwʼoku lubba olundi.
EXO 26:6 Era okole endobo 50 omu zaabbu, okuyungisirya aamo entimbe gyombi. Omu ngeri eyo eWeema eyo yaabba ooti nkole mu lutimbe lumo olulamba.”
EXO 26:7 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Okole entimbe ikumi na lumo omu lugoye olubakolere omu byoya byʼembuli, gibiike oku Weema eyo.
EXO 26:8 Entimbe egyo gyonagyona giri nʼokubba gyenkanankana nga nabuli lumo, omu buwanvu luli emita ikumi na isatu, kaisi obugalami emita ibiri.
EXO 26:9 Entimbe eitaanu ogiyungisye gibbe olutimbe lumo oluwanvu, na gidi omukaaga gyona ogiyungisye gibbe lutimbe lumo. Olutimbe olwomukaaga olulingemu omulundi gumo oku lubba olubiika amulyango gwʼeWeema eyo.
EXO 26:10 Oku mugo gwʼolutimbe olwʼoku mbale ku buli ntimbe ennyungisye, otungireku obukondo 50.
EXO 26:11 Okole endobo 50 omu bbulonzi, kaisi obitye omu bukondo bwʼentimbe okugiyungisya aamo. Omu ngeri eyo eWeema eyo baabba ooti bagibiikire olutimbe lumo.
EXO 26:12 Ikyo ekitundu ekyasigalawo nga bamalire okulingamu olutimbe, eedi e nduguulo wʼeWeema eya Musengwa, olutimbe lwalereeja-kulereeja.
EXO 26:13 Ekitundu kyʼemita yʼolutimbe ekibitamu omu buwanvu ku buli lubba, kyalereeja oku lubba nʼolubba okubiika eWeema eyo.
EXO 26:14 Ogikolere ebibiika ebindi bibiri. Ekimo nga kyʼamadiba gʼentaama ensaiza agebacuusire erangi nʼofuula omutukuliki, nʼekindi ekyʼoku ngulu nga kyʼamadiba gʼembiri.
EXO 26:15 “Era okole efuleemu omu mbaabo gyʼomuwa omweru egiweemererya ngʼebikondo byʼeWeema eyo.
EXO 26:16 Nabuli moiza oku fuleemu egyo yaabba obuwanvu okwaba engulu emita ina, nʼobugalami esentimita 66.
EXO 26:17 Okole efuleemu egyo nga giriku endimi ibiri ibiri, nga gyabirana nʼebiina ebyansi awebayezya okugingirya. Efuleemu gyonagyona egyʼeWeema eyo, otyo bwoli nʼokugikola.
EXO 26:18 Okole efuleemu egyo aabiri egyʼolubba olwʼe maserengeta,
EXO 26:19 era nʼebyoma ebyʼefeeza 40 ebyʼokwemereryamu ebigere byʼefuleemu egyo. Ekikoba kiti, ebyoma bibiri bibiri ansi wa buli fuleemu.
EXO 26:20 Oku lubba ludi irwo olundi olwʼe mambuka wʼeWeema eyo okole efuleemu egyo aabiri,
EXO 26:21 nʼebyoma ebyʼefeeza 40 ebyʼokwemereryamu ebigere byʼefuleemu egyo. Okole ebyoma bibiri bibiri ansi wa buli fuleemu egyo.
EXO 26:22 Kaisi e nduguulo wʼeWeema eyo oku lubba lwʼe bugwaisana, okole efuleemu egyo mukaaga,
EXO 26:23 nʼefuleemu egyo egindi ibiri egyʼomu nsonda.
EXO 26:24 Efuleemu egyo, egyʼoku nsonda egyʼe maserengeta, nʼegyʼe mambuka, oli nʼokugiyimbya oku nsonda gyagyo okuzwa ansi paka e ngulu okumpi nʼomukobyo ogwʼezaabbu ogusooka ogusiba onaizizi. Efuleemu gyʼoku nsonda gyombi wagikola mu ngeri moiza
EXO 26:25 Kale gyonagyona aamo gyabba efuleemu munaana, nʼebyoma ebyʼefeeza ikumi na mukaaga, nga biri bibiri bibiri ansi wa buli fuleemu.
EXO 26:26 “Okole emikiiko ikumi na mitaanu omu mbaabo gyʼomuwa omweru. Emikiiko emitaanu gibbe oku fuleemu egyʼolubba olumo olwʼeWeema eyo.
EXO 26:27 Nʼegindi emitaanu gibbe oku fuleemu egyʼolubba olundi, nʼemitaanu egindi gibbe oku fuleemu egyʼe nduguulo oku lubba olwʼe bugwaisana.
EXO 26:28 Omukiiko ogwʼakati wʼefuleemu egyo oku mba eisatu egyo, gwazwera oku nsonda ni gutuuka oku nsonda.
EXO 26:29 Efuleemu egyo ogisiigeku ezaabbu ensaanuuce, era ogikwatisiryeku emikobyo egyʼezaabbu egyʼokukwatirira emikiiko, era emikiiko gyona ogisiigeku ezaabbu ensaanuuce.
EXO 26:30 “Awo okomeke eWeema eyo mu ngeri eginkulagiremu aanu oku lusozi.
EXO 26:31 “Okole olutimbe omu wuuzi egya lineni omusa eino, nga lujolijemu nʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki. Lwabba lutungemu nʼobukugu ebifaananyi byʼabakeruubbi.
EXO 26:32 Olutimbe olwo olukwatisye nʼendobo egyʼezaabbu oku bikondo ebina ebibakolere omu mbaabo gyʼomuwa omweru ebibasiigireku ezaabbu ensaanuuce, era ebibeemereirye omu byoma ebina ebyʼefeeza.
EXO 26:33 Okwatisye olutimbe nʼendobo lulereeje, kaisi oteeke omunda wʼolutimbe eSanduuku eyʼeNdagaano. Olutimbe olwo lwawula eKifo eKitukulye, nʼeKifo eKitukulye eIno.
EXO 26:34 Oteeke ekisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, oku Sanduuku eyʼeNdagaano, eri omu Kifo eKitukulye eIno.
EXO 26:35 Era oteeke emenza e nza wʼolutimbe lwʼomunda, kaisi ekikondo ekyʼamataala okiteeke omumaiso gʼemenza, oku lubba olwʼe mambuka wʼeWeema eyo, ngʼemenza eri e maserengeta.
EXO 26:36 “Okole olutimbe olwʼomu mulyango ogwingira omu Weema eyo. Olutimbe olwo olukole omu wuuzi egya lineni omusa eino. Era omukugu omu byokusona alujolije nʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.
EXO 26:37 Olutimbe olwo olukolere ebikondo bitaanu ebibakolere omu mbaabo gyʼomuwa omweru, era obisiigeku ezaabbu ensaanuuce. Endobo gyabyo gibbe gyʼezaabbu, era okole nʼebyoma bitaanu ebya bbulonzi ebyʼokwemereryamu ebikondo ebyo.”
EXO 27:1 Awo oMusengwa ni yeeyongera okutumula nʼoMusa ati, “Okole ekyoto omu mbaabo gyʼomuwa omweru. Ekyoto ekyo kiri nʼokubba kyenkanankana oku mba gyonagyona eina. Obuwanvu emita ibiri nʼesentimita aabiri, nʼobugalami emita ibiri nʼesentimita aabiri, nʼobuwanvu okwaba engulu kiri nʼokubba emita moiza nʼesentimita aasatu.
EXO 27:2 Okikolereku amaziga ena nga ku buli nsonda kuliku eiziga limo. Amaziga ago, oli nʼokugabaiza ku kyoto kunanyere okwo anambula mayungiro, era okisiigeku obbulonzi omusaanuuce.
EXO 27:3 Era okole ebyokukolesya oku kyoto, ekikoba kiti, ebyokuyoolerangamu eikoke, nʼebitiiyo, nʼebibya, nʼebitiiyo ebyʼamaino, nʼobukalaayi. Ebintu ebyo byonabyona obikole mu bbulonzi.
EXO 27:4 Ekyoto ekyo okikolere akatimba nga ka bbulonzi, era oku nsonda eina egyʼakatimba osibeku nabuli nsonda omukobyo gumo gumo.
EXO 27:5 Akatimba ako okateeke omunda wʼekyoto, kabbe nga kakoma aakati okuzwa ansi.
EXO 27:6 Okole emirabba emigingiro omu muwa omweru, era ogisiigeku obbulonzi omusaanuuce.
EXO 27:7 Emigingiro egyo ogibitye omu mikobyo oku lubba nʼolubba lwʼekyoto, kaisi bakigingirenge niigyo.
EXO 27:8 Ekyoto ekyo okikole nga kyʼembaabo, era nga kirimu ekiina ooti kyʼekibbookisi. Bali nʼokikola mu ngeri eginkulagiremu aanu oku lusozi.”
EXO 27:9 Awo oMusengwa ni yeeyongera okutumula nʼoMusa ati, “Okole oluuga lwʼeWeema eya Musengwa, era wasitaku entimbe entunge omu wuuzi egya lineni omusa eino. Oku lubba olwʼe maserengeta, entimbe gyabba obuwanvu emita 44.
EXO 27:10 Entimbe egyo wagikwatisirya oku bikondo aabiri ebya bbulonzi ebibeemererya omu byoma bya bbulonzi aabiri. Wakwatisya entimbe egyo nʼendobo egyʼefeeza, omu mikobyo egyʼefeeza.
EXO 27:11 Era nʼentimbe egyʼoku lubba olwʼe mambuka gyona wagikola obuwanvu nga gyʼemita 44. Wagikwatisya nʼendobo egyʼefeeza omu mikobyo egyʼefeeza, oku bikondo ebibeemererya omu byoma bya bbulonzi aabiri.
EXO 27:12 “Oku lubba olwʼe bugwaisana, waabbaayo entimbe obuwanvu emita 22, nʼebikondo ikumi, nʼebyoma ikumi ebyʼokwemereryamu ebikondo ebyo.
EXO 27:13 Oku lubba olwʼe buzwaisana olwabbaaku omulyango, oluuga lwabba obugalami emita 22.
EXO 27:14 Era oku lubba olumo kwabbaaku olutimbe obuwanvu emita mukaaga nʼesentimita 60 okutuuka oku mulyango. Kwabbaaku nʼebikondo bisatu, nʼebyoma bisatu ebyʼokwemereryamu ebikondo ebyo.
EXO 27:15 Kaisi oku lubba olundi okutuuka oku mulyango kwona kwabbaaku olutimbe obuwanvu emita mukaaga nʼesentimita 60, nʼebikondo bisatu, nʼebyoma byona bisatu okwemereryamu ebikondo ebyo.
EXO 27:16 “Imwo omu mulyango ogwingira omu luuga lwʼeWeema eyo, wateekamu olutimbe obuwanvu emita mwenda olubatungire omu wuuzi egya lineni omusa eino. Olutimbe olwo balujolija nʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki. Era luli nʼokubba nga balukwatisirye oku bikondo bina ebyemererye omu byoma ebina.
EXO 27:17 Ebikondo byonabyona okweruguulirirya oluuga olwo, biri nʼokubbaaku emikobyo egyʼefeeza, nʼendobo egyʼefeeza, nʼebyoma ebya bbulonzi ebyʼokwemereryamu ebikondo ebyo.
EXO 27:18 Oluuga lwabba obuwanvu emita 44, nʼobugalami emita 22, nʼentimbe gyʼekikomera kyʼeWeema obugalami emita ibiri nʼesentimita aabiri. Entimbe wagitunga omu wuuzi egya lineni omusa eino, nʼebyoma ebyʼokwemereryamu ebikondo byabba bya bbulonzi.
EXO 27:19 Ebintu byonabyona ebyʼokukolesya omu kuweererya omu Weema eyo, nʼenkondo gyayo gyonagyona, nʼenkondo gyʼoku luuga gyonagyona, gyabba gya bbulonzi.”
EXO 27:20 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Walagira aBaisirairi ni bakuleetera amafuta amakengeize agebakamwire omu muzaituuni, agʼokuteeka omu mataala, kaisi gaakenge bulijo.
EXO 27:21 Omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, e nza wʼolutimbe olukingulya eSanduuku eyʼeNdagaano, Alooni nʼabataane bakwatisyanga amataala ni gaakiranga aawo omumaiso gange okuzwa eigulo paka kuca. Eiteeka eryo, aBaisirairi nʼabʼemirembe egyaliirawo balikwatanga.”
EXO 28:1 Era oKibbumba nʼakoba oMusa ati, “Otume bakwetere omugandawo Alooni nʼabataane, oNadabbu nʼAbbiku, nʼEryezaali, nʼoIsamali. Niibo abennondere omu Baisirairi okumpeererya ngʼabakabona bange.
EXO 28:2 Watungira omugandawo Alooni ebizwalo ebyobutukulye, ebimuweisya ekitiisya era ebimubonekesya kusani.
EXO 28:3 Wakoba bonabona abali nʼobukugu, era abenaizwirye omwoyo owʼamalabuki, ni batunga ebizwalo byʼAlooni byʼokumwawula kaisi ampererye omu bwakabona.
EXO 28:4 Binu niibyo ebizwalo ebibali nʼokutunga: Ekyʼomu kifubba, nʼeitaawo eryʼobwakabona, nʼebbeketera, nʼekitambaala kyʼoku mutwe ekyʼobwakabona, nʼomusibiro. Batungira omugandawo Alooni nʼabataanebe ebizwalo ebyobutukulye, ebibazwalanga nga bampeererya omu bwakabona.
EXO 28:5 Abatungi abakugu bakolesya ewuuzi egyʼezaabbu nʼegya lineni omusa eino egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.”
EXO 28:6 OMusengwa ni yeeyongera ati, “Abatungi batunge eitaawo omu lineni omusa eino omu bukugu nga njolije nʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki era nʼewuuzi egyʼezaabbu.
EXO 28:7 Era eitaawo eryo liri nʼokubbaaku obusibiro bubiri obubita oku mabega nga bugaita ekitundu ekyʼomumaiso, nʼekyʼe nyuma.
EXO 28:8 Omusibiro ogubatungire nʼobukugu omu wuuzi eginyere egyo egyʼeitaawo, gwabba muyungisye omumaiso okwitaawo nga kintu kimo ekiramba.
EXO 28:9 Wasuna amabbaale mabiri agebeeta onika, nʼowandiikaku amaliina gʼabataane ba Isirairi.
EXO 28:10 Amaliina omukaaga gaabba okwibbaale erimo, nʼagandi omukaaga ni gabba okwibbaale erindi, ngʼowebairanganaku omu kubabyala.
EXO 28:11 Wasuna omuyeesi wʼamabbaale omukugu, nʼawandiika oku mabbaale amabiri amaliina gʼabataane ba Isirairi. Amabbaale ago nabuli limo nʼolisiba omu fuleemu egyʼewaaya gyʼezaabbu.
EXO 28:12 Kaisi nʼogasibira oku busibiro obwʼeitaawo obubita oku mabega, okwebukiriryangaku abaana ba Isirairi. Omu ngeri eyo, Alooni yaabbanga nʼamaliina ago oku mabega, kaisi Nze oMusengwa bulijo ni neebukiryanga abantu bange.
EXO 28:13 Era waluka efuleemu egyʼewaaya gyʼezaabbu,
EXO 28:14 nʼokamba nʼobujegere bubiri omu zaabbu ennongoole, nga buli ooti buguwa, kaisi nʼobusiba oku fuleemu egyo.”
EXO 28:15 OMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Watunga ekizwalo kyʼomu kifubba, oKabona akira obukulu ekiyazwalanga oweyabbanga ataka okumanya okusalawo kwa Kibbumba. Wakitunga mu nkola moiza eyo ngʼowewatunga eitaawo eryʼobwakabona omu wuuzi egya lineni omusa eino, ekibajolijirye nʼobukugu nʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki era nʼegyʼezaabbu.
EXO 28:16 Ekizwalo ekyo ekyʼomu kifubba kiri nʼokubba kyenkanankana omu buwanvu nʼomu bugalami, era nga kiringemu lumo. Kiri nʼokubba obuwanvu esentimita 22, nʼobugalami esentimita 22.
EXO 28:17 Wakiteekaku enyiriri ina egyʼamabbaale agʼebbeeyi, olunyiriri olusooka lwabba lwʼamabbaale agebeeta osaludiyo, nʼotopazi, nʼokalubbunkulo.
EXO 28:18 Olunyiriri olwokubiri lwabba lwʼamabbaale agebeeta emeraludo, nʼosafiro, nʼodayamondi.
EXO 28:19 Era olunyiriri olwokusatu lwabba lwʼamabbaale agebeeta oyakinto, nʼagate, nʼametisito.
EXO 28:20 Nʼolunyiriri olwokuna lwabba lwʼamabbaale agebeeta obberulo, nʼonika, nʼoyasipa. Bagateeka omu fuleemu egyʼewaaya gyʼezaabbu ngʼowegali macaane omu nyiriri egyo.
EXO 28:21 Gonagona gaabba amabbaale ikumi na mabiri, ku buli limo bawandiikaku ngʼowebakola eraama, eriina limo limo. Amaliina ago gaabba gʼabataane ba Isirairi nga geemererawo oku lwʼebika eikumi na bibiri ebya Isirairi.
EXO 28:22 “Ikyo ekizwalo ekyʼomu kifubba, wasibaku obujegere bubiri obwʼezaabbu ennongoole, nga bukambe ooti buguwa.
EXO 28:23 Wakola obukobyo bubiri obwʼezaabbu, nʼobutungira oku nsonda gyombi egyʼe ngulu egyʼekizwalo ekyʼomu kifubba.
EXO 28:24 Obujegere obubiri obwʼezaabbu, wabusibira omu bukobyo obubiri obuli oku nsonda egyʼekizwalo ekyʼomu kifubba.
EXO 28:25 Kaisi emba egindi egyʼobujegere obwo, wagisiba oku mba eibiri egyʼefuleemu egyʼewaaya egyʼezaabbu, otyo ekizwalo ekyʼomu kifubba nʼokigaita oku busibiro obwʼeitaawo obwʼomumaiso obubita oku mabega.
EXO 28:26 Wakola obukobyo obundi bubiri omu zaabbu, nʼobutungira omunda wʼekizwalo ekyo oku nsonda gyombi e gyʼansi egiguunya okwitaawo.
EXO 28:27 Wakola obukobyo tete obundi bubiri omu zaabbu, nʼobutungira ansi ansi wʼobusibiro obwʼeitaawo obwʼomumaiso obubita oku mabega. Era obukobyo obwo wabutungira ngulu ngulu wʼomusibiro omujolije awegwekwatira okwitaawo.
EXO 28:28 Obukobyo obwʼoku kizwalo ekyʼomu kifubba, buli nʼokubba busibire oku bukobyo bwʼokwitaawo, nʼakasibiro ka bbululu. Omu ngeri eyo ekizwalo kyʼomu kifubba kibbe nga tikyewuuba okuzwa okwitaawo.
EXO 28:29 “Kale Alooni oweyaingiranga omu Kifo eKitukulye, yʼazwalanga ekizwalo ekyo ekyʼomu kifubba okuliku amaliina gʼebika bya Isirairi, kaisi Nze oMusengwa ni neebukiryanga bulijo abantu bange.
EXO 28:30 Era wateeka ebintu ebibeeta Wulimu nʼebindi ebibeeta Tumimu omu kizwalo ekyʼomu kifubba, Alooni abbenge nabyo ngʼaiza omumaiso gange. Omu biseera ngʼebyo, yazwalanga ekizwalo ekyʼomu kifubba, nʼalangirira eeri aBaisirairi, Nze oMusengwa ebintaka.”
EXO 28:31 Awo oMusengwa ni yeeyongera okutumula nʼoMusa ati, “Era wakola eganduula egibazwala kaisi bairyaku eitaawo eryʼobwakabona, nga yonayona ya bbululu.
EXO 28:32 Eri nʼokubbaaku ekiwundu omutwe omu gubita. Ekiwundu ekyo, bali nʼokukisoneraku amatundu okukyeruguulirirya, kaisi tiyanyiirika.
EXO 28:33 Okweruguulirirya eigemo lyʼeganduula eyo, wajolijaaku ebifaananyi ebyʼebineneka byʼomusaale ogubeeta nkomamawanga nga bitunge omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.
EXO 28:34 Era okujolija okwo kuli nʼokubba nga kutabuletabulemu emiyoga gyʼezaabbu, nga giiranganaku nʼebifaananyi bya nkomamawanga okweruguulirirya eigemo lyʼeganduula eyo.
EXO 28:35 Alooni oweyabbanga azwaire ebizwalo ebyo nʼaingira omu Kifo eKitukulye okumpererya nze oMusengwa ngʼokabona wange, emiyoga gyasagalanga kaisi nandi ni bamwita.
EXO 28:36 “Wakola akapande omu zaabbu ennongoole, nʼowandiikaku ekiwandiiko ekiti, ‘MUWONGE EERI OMUSENGWA.’
EXO 28:37 Akapande ako wakasibaku akasibiro aka bbululu, kaisi nʼokasiba omumaiso wʼekitambaala kyʼoku mutwe ekyʼobwakabona.
EXO 28:38 Akapande ako Alooni ali nʼokukazwalanga oku mpumiye, ekyo kyalaganga kiti aikiriirye okwetiika omusango gwʼekikole ekibbikibbi kyonakyona aBaisirairi ekibakolere omu kuwonga ebirabo egyendi Nze oMusengwa. Yaabbanga nʼokukazwalanga bulijo kaisi Nze oMusengwa ni nsiimanga ebirabo ebibabbanga bawongere egyendi.
EXO 28:39 “Watungira Alooni ebbeketera omu wuuzi egya lineni omusa eino, era nʼekitambaala kyʼoku mutwe ekyʼobwakabona kyona kyabba kyʼewuuzi egya lineni omusa eino. Era watungiraku nʼekisibiro ekijolije omu bukugu.
EXO 28:40 “Watungira abataane bʼAlooni bona ebbeketera, nʼebisibiro, era nʼebitambaala byʼoku mitwe ebyʼobwakabona, okubaweesyanga ekitiisya nʼokubabonekesyanga nakusani.
EXO 28:41 Wazwalisya Alooni omugandawo nʼabataane ebizwalo ebyo. Oluzwanyuma, wabaawula ngʼobasukaku amafuta. Wabawonga kaisi bampeereryenge omu bwakabona.
EXO 28:42 Wabatungira omu lineni epajama okubiikaku omubiri omwere. Gyazwera omu nkende okutuuka omu bisambi.
EXO 28:43 Alooni nʼabataane babbanga nʼokugizwala, owebaingiranga omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa, ooba owebaigereranga oku kyoto okuweererya omu Kifo eKitukulye, kaisi ni batabbenga omusango ogwʼokwemuka ni kibazweraku okufa. Eiteeka eryo Alooni nʼeibyairerye balikwatanga emirembe nʼemirembe.”
EXO 29:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Binu niibyo ebyoli nʼokukola okwAlooni nʼabataane okubawonga kaisi bampeererye omu bwakabona: Wakwata onte moiza okitobba nʼentaama ensaiza ibiri egibulaku obuleme.
EXO 29:2 Era wakwata obusye obwʼengaano obusa, obubulamu okazumbulukuca nʼobusumbamu emigaati, nʼobukeeki obubatabwiremu amafuta gʼomuzaituuni, nʼobugaati obuyeyere obubasiigireku amafuta gʼomuzaituuni.
EXO 29:3 Wagiteeka omu kiibo kimo nʼogireetera mwikyo, era nʼoleeta nʼonte okitobba, nʼentaama eibiri ensaiza.
EXO 29:4 Waleeta Alooni nʼabataane oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, kaisi nʼokola omukolo ogwʼokubanaabya nʼamaizi.
EXO 29:5 Era wazwalisya Alooni ebizwalo binu: Ebbeketera nʼeganduula egibazwala kaisi ni bairyaku eitaawo, nʼeitaawo eryʼobwakabona, nʼekyʼomu kifubba, nʼomusiba omusibiro ogwʼokwitaawo ogubakolere nʼobukugu.
EXO 29:6 Era wamusibanga nʼekitambaala kyʼoku mutwe ekyʼobwakabona, nʼakapande aka wuwonge eeri oKibbumba oku kitambaala kyʼoku mutwe ekyʼobwakabona.
EXO 29:7 Awo wakwata amafuta agebakolesya omu kwawula nʼomusuka oku mutwe.
EXO 29:8 Era waleeta abataane nʼobazwalisya ebbeketera,
EXO 29:9 nʼobasiba emisibiro omu nkende, era nʼobasiba nʼebitambaala byʼoku mitwe ebyʼobwakabona. Eyo niiyo engeri egyoyaba okwawula Alooni nʼabataane omu bwakabona. Ibo nʼeibyaire lyabwe bampeereryanga omu bwakabona emirembe gyonagyona ngʼeiteeka obweriri.
EXO 29:10 “Waleeta onte okitobba omumaiso gʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, era Alooni nʼabataane ni bamukwata oku mutwe.
EXO 29:11 Onte oyo wamwitira omumaiso gange Nze oMusengwa, oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
EXO 29:12 Watoolaku oku musaaye gwa nte oyo nʼogusiiga oku maziga gʼekyoto ngʼokolesya olunwerwo, kaisi omusaaye gwonagwona ogwabba gusigairewo wagusuka ansi wʼekyoto.
EXO 29:13 Awo wakwata amasavu gonagona agabiika oku byenda, nʼendimi gyʼamani, nʼempigo gyombi, nʼamasavu agagiriku, byonabyona nʼobyocerya oku kyoto.
EXO 29:14 Neye enyama yonayona eya nte oyo esigairewo, nʼeidiba, nʼebisisye byʼomu binamukida, wabyocerya nza wʼenkambi. Eyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi.
EXO 29:15 “Era watoola omoiza oku ntaama gidi eibiri, Alooni nʼabataane ni bamukwata oku mutwe,
EXO 29:16 nʼomwita, nʼotoola omusaaye, nʼoguswankira oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
EXO 29:17 Wamusansagamu bitundutundu, nʼonaabya ebyenda nʼebikokolo, nʼobiteeka aamo nʼomutwe, nʼebitundu ebindi.
EXO 29:18 Nʼoyocerya ontaama oyo omulamba oku kyoto. Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona okugiwaayo ngʼekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olusa olunsangaalya nze oMusengwa.
EXO 29:19 “Watoola ontaama owokubiri, Alooni nʼabataane ni bamukwata oku mutwe,
EXO 29:20 kaisi nʼomwita. Awo nʼotoolaku omusaayegwe, nʼolisiiga oku kalege kʼekitwi kyʼAlooni ekyʼoku ndiiro, nʼoku bulege bwʼamatwi gʼabataane agʼoku ndiiro, nʼoku binkumu ebyʼoku ngalo gyabwe endiiro, nʼoku byala ebinene ebyʼoku bigere byabwe. Omusaaye ogusigairewo waguswankira oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
EXO 29:21 Watoolaku omusaaye ogwomansiire oku kyoto, nʼotoolaku nʼamafuta agebakolesya omu kwawula, nʼobiswankira okwAlooni nʼebizwalobye, nʼoku bataane nʼebizwalo byabwe. Awo iye nʼabataane baabba batukulye egyendi aamo nʼebizwalo byabwe.
EXO 29:22 “Atyanu olwʼokubba oyo ntaama wʼomukolo gwʼokwawula, watoolaku amasavu ga ntaama oyo, nʼomukiragwe omusava, nʼamasavu agabiika oku byenda, nʼendimi gyʼamani, nʼempigo gyombi nʼamasavu agagiriku, nʼekisambi ekyʼoku ndiiro,
EXO 29:23 era watoolaku nʼemigaati egibulamu okazumbuluca, e giri omu kiibo, egibateekere omumaiso gange Nze oMusengwa, nʼotoolaku nʼomugaati gumo, nʼakagaati kamo akatabulemu amafuta, nʼakagaati kamo akayeyere akebasiigireku amafuta, kaisi
EXO 29:24 byonabyona ebyo nʼobikwatisya Alooni nʼabataane, ni babiwaayo egyendi okubba esadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica ngʼesadaaka eyʼenjawulo omumaiso gange Nze oMusengwa.
EXO 29:25 Olwo esadaaka eyo wagibatoolaku, nʼogyocerya oku kyoto, aamo nʼesadaaka egibooca yonayona, ibyo ebyʼokuwaayo ebibooca ni bizwamu oluvululu olusa olunsangalya nze oMusengwa.
EXO 29:26 Watoola obbanda wa ntaama odi owokubiri owʼomukolo ogwʼokwawula Alooni, nʼomusiirya omumaiso gange ngʼesadaaka eyʼenjawulo egibasiirya ni baica, era obbanda oyo yaabba mugabogwo.
EXO 29:27 “Era owonge obbanda nʼekisambi ebya ntaama owʼomukolo ogwʼokwawula Alooni nʼabataane. Ekikoba kiti, ebibawaireyo egyendi nga babisiirya ni baica okubba esadaaka eyʼenjawulo.
EXO 29:28 ABaisirairi owebaawangayo esadaaka gyabwe egyʼokusyania, obbanda nʼekisambi ebyʼekyayo ekyo, byabbanga byʼAlooni nʼabʼolulyolwe enaku gyonagyona. Obbanda nʼekisambi ebyo, aBaisirairi babbanga bawaire Ninze oMusengwa.
EXO 29:29 “Ebizwalo ebyʼAlooni ebyobutukulye, byabbanga byʼomuntu owʼomwibyairerye eyamusikiranga. Ebizwalo ebyo niibyo omuntu oyo ebiyazwalanga kaisi ni bamwawula nga bamusukaku amafuta.
EXO 29:30 Omuntu owʼomwibyairerye eyamusikiranga okubba okabona, yazwalanga ebizwalo ebyo okumala enaku musanvu ngʼali omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu ngʼaweererya omu Kifo eKitukulye.
EXO 29:31 “Wakwata enyama edi eya ntaama owʼomukolo ogwʼokwawula Alooni nʼabataane, nʼogisumbira omu kifo ekiwonge.
EXO 29:32 Alooni nʼabataane, bali nʼokuliira enyama eyo nʼemigaati e giri omu kiibo, ku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
EXO 29:33 Baabba nʼokulya ebintu ebyo olwʼokubasoniya ebibbibibbi oku mukolo gwʼokubasuuca okubba balongoole nʼokubaawula. ABakabona bonkani niibo ababiryaku, olwʼokubba bitukulye eeri Nze oMusengwa.
EXO 29:34 Era oku nyama eyo, ooba oku migaati egyo, owebyabbanga bisigaireku paka eizo waaku, waabbanga nʼokubyoca ni bisiirira. Tibali nʼokubirya, olwʼokubba biwonge eeri Nze oMusengwa.
EXO 29:35 “Eyo niiyo engeri egiwaawula Alooni nʼabataane omu kuweererya kwabwe ngʼowenkulagiire. Omukolo ogwo ogwʼokubaawula, wagukola okumala enaku musanvu.
EXO 29:36 Nabuli lunaku waabbanga nʼokuwaayo onte okitobba okubba esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi kyabwe nʼokukola omukolo ogwʼokusuuca ekyoto okubba kirongoole. Ekyoto ekyo waabbanga nʼokukisukaku amafuta okukiwonga.
EXO 29:37 Wakolanga otyo nabuli lunaku okumala enaku musanvu, okuwonga ekyoto, olwo ekyoto ni kibba kitukulye ino. Era nabuli ekyakiguunyangaku kyakisuucanga kitukulye.”
EXO 29:38 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Kale waabbanga nʼokuwaayo oku kyoto, entaama entonto ibiri egyʼomwanka ogumo nabuli lunaku okutagonerya.
EXO 29:39 Era omoiza oku ntaama egyo wamusadaakanga makeezi, nʼogondi igulo.
EXO 29:40 Aamo nʼontaama omutomuto omoiza asooka, waawangayo ekiro ooti moiza eyʼobusye obwʼengaano obusa, obubatabwiremu erita moiza eyʼamafuta agʼemizaituuni amakengeize. Era waawangayo nʼerita moiza eyʼenviinyo ngʼekyokunywa ekibawaayo.
EXO 29:41 Ontaama owokubiri wamusadaakanga igulo, nʼekyokuwaayo ekyʼempeke, nʼekyokuwaayo ekyʼekyokunywa kyaku ngʼowewaabbanga okolere amakeezi. Ebyo byabbanga byokuwaayo ebibooca ni bikola oluvululu, ikyo ekyokulya ekibawaayo eeri Nze oMusengwa.
EXO 29:42 “Omu mirembe egyaliirawo, esadaaka iyo egibooca yonayona, bagiwangayo bulijo omumaiso gange, oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu. Aawo niiwo e ginabasisinkaniranga okutumula na inywe.
EXO 29:43 Aawo ginasisinkaniranga aBaisirairi, era ekitiisya kyange kyazwerangaku ekifo ekyo okubba kitukulye.
EXO 29:44 “Kale nalitukulya eWeema eyʼoKunsisinkanirangamu ni ntukulya nʼekyoto. Era ni ntukulya Alooni nʼabataane okumpeereryanga omu bwakabona.
EXO 29:45 Naabbanga omu Baisirairi, era naabbanga Kibbumba waabwe.
EXO 29:46 Era balimanya nga Ninze oMusengwa iye oKibbumba waabwe eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, kaisi mbenge mwibo. Era Ninze oMusengwa iye oKibbumba waabwe.”
EXO 30:1 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Wakola ekyoto ekyʼokuduunyiryangaku obubbaani. Wakikola mu muwa omweru.
EXO 30:2 Ekyoto ekyo kiri nʼokubba nga kyenkanankana emba gyonagyona. Obuwanvu esentimita 45, nʼobugalami esentimita 45, kaisi obuwanvu okwaba engulu esentimita 90. Amaziga gaakyo oli nʼokubaiza ku kisaale kinanyere ekyo ekyʼekyoto.
EXO 30:3 Wasiiga ezaabbu ennongoole ensaanuuce oku ngulu, nʼoku mba gyakyo eina, nʼoku maziga gaakyo, wakiteekaku akagongo akʼezaabbu okweruguulirirya emba gyakyo eina.
EXO 30:4 Wakola emikobyo mibiri egyʼezaabbu, nʼogikwatisirya ansi wʼakagongo, oku mba gyakyo eibiri egiteebangaine, era gyakwatiriranga emirabba emigingiro gyʼekyoto ekyo.
EXO 30:5 Wakola emirabba emigingiro omu muwa omweru, era nʼogisiigaku ezaabbu.
EXO 30:6 Wateeka ekyoto ekyo, e nza wʼolutimbe olukingulya eSanduuku eyʼeNdagaano okuli ekisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira. Awo oku ntebe yʼokusaasira niiwo e ginasisinkaniranga na iwe.
EXO 30:7 “Nabuli makeezi Alooni oweyaizanga okulongoola amataala, yaabbanga nʼokuduunyirya oku kyoto ekyo obubbaani obwʼakaloosa.
EXO 30:8 Era yaabbanga nʼokubuduunyirya, oweyaabbanga akwatisya amataala eigulo. Obubbaani obwo baabbanga nʼokubuduunyirya bulijo nʼomu mirembe egyaliirawo omumaiso gange Nze oMusengwa.
EXO 30:9 Oku kyoto ekyo, timuduunyiryangaku obubbaani obubataikirirya, ooba okuweeraku esadaaka egibooca yonayona, waire okuweeraku ekyokuwaayo ekyʼempeke kyonakyona, era timukisukangaku ekyokunywa ekibawaayo.
EXO 30:10 Era Alooni yakolanga omukolo gwʼokusuuca ekyoto ekyo okubba kirongoole nabuli mwanka omulundi gumo. Yakikolanga ngʼasiiga oku maziga gaakyo omusaaye gwʼekyayo ekibaitanga okubba esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi. Ekyo bakikolanga nabuli mwanka nʼomu mirembe egyaliirawo. Ekyo ekyoto ekitukulye eino, kyange Nze oMusengwa.”
EXO 30:11 Awo oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati,
EXO 30:12 “Owewabalanga aBaisirairi okumanya obungi bwabwe, nabuli muntu yaabbangaku nʼekyansasula Nze oMusengwa, okununula obwomibwe, kaisi okawumpuli tiyabaita ngʼoli kubabala.
EXO 30:13 Nabuli muntu ogubabalanga, yaawangayo eeri Nze oMusengwa ekitundu kyʼesekeri, esekeri emoiza yenkanankana obuzito obwʼegera aabiri okusinzirira oku kipimo kyayo ekyʼomu Weema eya Musengwa.
EXO 30:14 Nabuli muntu ogubabalanga nʼabba ayerya emyanka aabiri ooba okukirawo, yaabbanga nʼokutoola ekyokuwaayo eeri Nze oMusengwa.
EXO 30:15 Omusuni tiyatoolanga ekikirawo ekitundu kyʼesekeri, nʼomudoobi tiyatoolanga ekitono oku kitundu kyʼesekeri, nga mutoola ekyokuwaayo ekyo eeri Nze oMusengwa okununula obwomi bwanywe.
EXO 30:16 Wakumbaanianga empiiya egyo, aBaisirairi egibaabbanga bawaireyo okununula obwomi bwabwe, nʼogikolesya emirimo egyʼomu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu. Empiiya egyo, kyabbanga kyokwebukiriryaku eeri aBaisirairi omumaiso gange Nze oMusengwa bati, bagitoire gyʼomukolo gwʼokusuuca bwomi bwabwe kubba bulongoole.”
EXO 30:17 Era oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati,
EXO 30:18 “Wakola ekalaayi nʼekikondo okwetyama nga bya bbulonzi. Wagiteeka aakati wʼekyoto nʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, era nʼogisukamu amaizi.
EXO 30:19 Alooni nʼabataane, bali nʼokunaabanga engalo gyabwe nʼebigere byabwe nga bakolesya maizi ago.
EXO 30:20 Owebaabbanga baaba okwingira omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, ooba nga baaba okwigerera oku kyoto okuwaayo eeri Nze oMusengwa ekyʼokuwaayo ekibooca, banaabanga amaizi ago, kaisi nandi ni bafa.
EXO 30:21 Bali nʼokunaabanga engalo gyabwe nʼebigere byabwe, kaisi nandi ni bafa. Ekyo kyabbanga kiragiro, ibo nʼabaizukulu baabwe ekibakuumanga emirembe gyonagyona.”
EXO 30:22 OMusengwa era nʼakoba oMusa ati,
EXO 30:23 “Wakwata ebyakaloosa ebikira obusa binu: Ekiro mukaaga egyʼamafuta agebeeta miira, nʼekiro isatu egya busye obwʼomusaale ogubeeta kinamooni, nʼekiro isatu egya kaani,
EXO 30:24 nʼekiro mukaaga egyʼebinakabbubbuku ebya kaisiya, omu bipimo ebitongole ebibakolesya omu Weema eya Musengwa. Era wakwata nʼerita ina egyʼamafuta agʼemizaituuni.
EXO 30:25 Awo kaisi ebintu ebyo wabikolamu amafuta amawonge agebakolesya omu kwawula, ngʼomukugu atabula ebyakaloosa owaakola.
EXO 30:26 Wagasuka oku Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nʼoku Sanduuku eyʼeNdagaano,
EXO 30:27 nʼoku menza, nʼoku bintu byaku byonabyona, nʼoku kikondo kyʼamataala, nʼoku bintu byaku, nʼoku kyoto kyʼobubbaani,
EXO 30:28 nʼoku kyoto ekyʼesadaaka egibooca yonayona, nʼoku bintu byaku byonabyona, nʼoku kalaayi nʼekikondo okwetyama.
EXO 30:29 Ebintu ebyo wabiwonganga ni bibba bituukulye ino, nabuli ekyabyeguunyangaku, kyabbanga kitukulye.
EXO 30:30 “Era wasuka amafuta okwAlooni nʼabataane nʼobaawula okumpeereryanga omu bwakabona.
EXO 30:31 Wakoba aBaisirairi oti, ‘Amafuta amawonge ago, bali nʼokugakolesyanga omu mirembe gyonagyona egyairangawo.
EXO 30:32 Tibagasukanga oku bantu ba bulijo, era timuli nʼokukolanga amafuta agandi gonagona omu ngeri yaago agʼobutukulye. Igo gʼobutukulye, era gaabbanga gʼobutukulye eeri inywe.
EXO 30:33 Nabuli eyakolanga amafuta agandi gonagona agali ooti niigo, ooba nabuli eyasukanga amafuta ago agʼobutukulye oku muntu ogondi yenayena atali kabona, tibamubalenge okubba moiza oku bantu bange.’ ”
EXO 30:34 Awo era oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Wakwata ebyakaloosa akasa ebibeeta ositakite, nʼonika, nʼogalibbanamu, aamo nʼobubbaani obulongoole, byonabyona nga byʼebipimo ebyenkanankana,
EXO 30:35 nʼobikolamu ekyokuduunyirya ekyakaloosa ngʼomukugu atabula ebyakaloosa owaakola. Biri nʼokubbaamu omuunyu gwenza, nga bikuŋunte era nga byʼobutuukirirye.
EXO 30:36 Watoolaku ekyokuduunyirya ekyo nʼokisya kusani, kaisi nʼokwata obusye obwo nʼobuteeka omumaiso wʼeSanduuku eyʼeNdagaano eri omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, e ginakusisinkanira. Ekyokuduunyirya ekyo, kyabbanga kyʼobutukulye ino eeri inywe.
EXO 30:37 Era timwekoleranga ekyokuduunyirya ekindi kyonakyona ekibakolere omu ngeri yʼekyo nago ekyobutukulye. Ikyo mukibalenge okubba kyobutukulye eeri Nze oMusengwa.
EXO 30:38 Nabuli eyeekoleranga ekyokuduunyirya ekindi kyonakyona omu ngeri yʼekyo nago ekyobutukulye iye onyere okukikolesya ngʼekyʼakaloosa, tibamubalenge okubba moiza oku bantu bange.”
EXO 31:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
EXO 31:2 “Aale obone, Nnondere oBbezaleeri, omutaane wa Wuuli, era omwizukulu wa Kuuli owʼekika kya Yuda.
EXO 31:3 Era mmwizwirye omwoyo wange. Mmuwaire obukugu, nʼobusoboli, nʼamalabuki okukolanga ebyemikono ebya buli ngeri.
EXO 31:4 Mmuwaire obukugu omu byʼokutetenkanya okukolanga ebintu omu zaabbu, nʼomu feeza, nʼomu bbulonzi.
EXO 31:5 Era nʼokuyeesa amabbaale agʼebbeeyi nʼokugasibira omu fuleemu, nʼokukulungula ebisaale, nʼokukola ebyemikono byonabyona ebya buli ngeri.
EXO 31:6 Ate era nnondere Okolyabbu, omutaane wʼAkisamaaki owʼekika kya Daani, okubbeera oBbezaleeri. Era mpaire nʼabafundi abandi bonabona obukugu obwenjawulo, kaisi babbe nga bayezya okukola byonabyona ebinkulagiire.
EXO 31:7 Omu bintu ebyo mulimu eWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, nʼeSanduuku eyʼeNdagaano, nʼekisaanikiro kyaku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, nʼebintu byonabyona ebyʼomu Weema nago.
EXO 31:8 Ebintu nago ebyʼomu Weema eyo nga niimwo omuli emenza nʼebintu byaku, ekikondo kyʼamataala ekyʼezaabbu ennongoole nʼebintu byaku byonabyona, nʼekyoto kyʼobubbaani.
EXO 31:9 Era nʼekyoto ekyʼesadaaka egibooca yonayona, era nʼebintu ebyʼoku kyoto byonabyona, nʼekalaayi nʼekikondo okwetyama,
EXO 31:10 era nʼebizwalo ebyʼobwakabona ebibasonere kusani, Alooni nʼabataane ebibazwalanga nga baweererya omu bwakabona.
EXO 31:11 Era nʼamafuta agebakolesya omu kwawula, nʼobubbaani obwʼakaloosa ebyʼomu Kifo eKitukulye, byonabyona ebyo babikola ngʼowenkulagiire.”
EXO 31:12 Awo oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati,
EXO 31:13 “Wakoba aBaisirairi oti, ‘Muli nʼokukuumanga eSaabbaato, nʼebba lunaku olwʼokuwuumula. Ekyo kityo olwʼokubba niiyo akamanyiciryo aakati wange na inywe omu mirembe gyonagyona egyairangawo, kaisi mumanyice muti Ninze oMusengwa abasuuca okubba abatukulye.
EXO 31:14 “ ‘Muli nʼokukuumanga eSaabbaato, olwʼokubba irwo lunaku lwanywe olutukulye. Nabuli atalukuumenge, nʼalukoleraku emirimo, bamwitanga-bwiti.
EXO 31:15 Enaku mukaaga niigyo egimuli nʼokukolerangaku emirimo. Neye olunaku olwomusanvu, lunaku lwa kuwuumula, lwawule, lwange Nze oMusengwa. Nabuli eyakolanga omulimo gwonagwona oku lunaku lwʼeSaabbaato, bamwitanga-bwiti.
EXO 31:16 ABaisirairi bali nʼokukuumanga olunaku lwʼeSaabbaato nga balukulya emirembe gyonagyona. Ekyo kyabeebukiryanga endagaano etekoma eginkolere na inywe.
EXO 31:17 Niiko akaabbanga akamanyiciryo kʼendagaano etekoma aakati wange nʼaBaisirairi. Ekyo kityo olwʼokubba Ninze oMusengwa eyabbumbire eigulu nʼekyalo omu naku mukaaga, kaisi oku lunaku olwomusanvu ni ntakola era ni mpuumula.’ ”
EXO 31:18 OMusengwa oweyamalire okutumula nʼoMusa oku Lusozi oSinaayi, nʼawa oMusa ebipande ebibiri ebyʼamabbaale, oMusengwa onanyere ebiyabbaire awandiikireku ebiragiro.
EXO 32:1 Awo abantu owebaboine ngʼoMusa alwirewo okwira okuzwa oku lusozi, ni bakumbaanira e giri Alooni, ni bamukoba bati, “Titumaite ekyatuukire oku musaiza onu oMusa eyatutoire omu kyalo kyʼe Misiri. Kale otukolere ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba abatwekubbemberangamu.”
EXO 32:2 Awo Alooni nʼabakoba ati, “Mutooleku empeta egyʼezaabbu egiri oku matwi ga bakali baanywe, nʼagʼabaana baanywe abaisuka nʼabaala, mugindeetere.”
EXO 32:3 Kale abantu bonabona ni batoolaku empeta gyabwe egyʼezaabbu egyabbaire oku matwi gaabwe, ni bagireetera Alooni.
EXO 32:4 Era nʼagikwata, nʼagisaanuuca, kaisi nʼabbumbamu ekifaananyi kya nyana. Awo abantu ni bakoba bati, “Isirairi, binu niibyo ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba ababatoire omu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 32:5 Alooni oweyaboine bityo, nʼayombeka ekyoto omumaiso gʼekifaananyi nago, era nʼalangirira ati, “Eizo waabbaawo omukolo gwʼokuwa oMusengwa ekitiisya.”
EXO 32:6 Era eizo waaku amakeezikeezi ni basetuka, ni bawaayo ebyayo okubba esadaaka egibooca yonayona, era nʼebyayo ebindi okubba esadaaka eyʼokusyania. Oluzwanyuma abantu ni batyama ni balya era ni banywa, kaisi ni basetuka okubina amabina gʼobwemu.
EXO 32:7 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Oserengete okange, olwʼokubba abantubo abewatoire omu kyalo kyʼe Misiri, boonoonekere.
EXO 32:8 Bazwire mangu omu nzira eginabalagiire okutambulirangamu. Beekoleire ekifaananyi ekyʼokusinza, ekya nyana omu zaabbu, ni bakisinza era ni bakiwa esadaaka, ni bakoba bati, ‘Isirairi, banu niibo abakibbumba abatutoire omu kyalo kyʼe Misiri.’ ”
EXO 32:9 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Abantu abo mbaboine nga bajeemu.
EXO 32:10 Kale atyanu ondeke mbamalireku obusungu bwange, era mbajigirice. Iwe nʼeibyaireryo, nalibasuuca igwanga erinene.”
EXO 32:11 Neye oMusa ni yeegairira oMusengwa iye oKibbumbawe, ngʼakoba ati, “Oo, Musengwa, lwaki omalira obusungubwo oku bantubo abewatoire omu kyalo kyʼe Misiri ngʼokolesya amaani amabitiriri nʼobwezye obwʼamaani?
EXO 32:12 Lwaki otaka okukola ekintu ekyazweraku aBamisiri okukoba bati, ‘Yabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, ngʼagenderera kubaitira mu nsozi, na kubasaanyirawo nakimo ku kyalo?’ Oleke obusungubwo obubitiriri. Oirye omwoyo, tiwatuuca akabbikabbi ako oku bantubo.
EXO 32:13 Oyebukirye abaweereryabo, oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo, iwe onanyere abewalayiriire oti, ‘Nalibawa abaizukulu bangi ngʼenkota obwegibba angulu, nʼekyalo kinu kyonakyona ekimbasuubiza inywe, nalikiwa abaizukulu baanywe, ni kibba muwuluko gwabwe emirembe gyonagyona!’ ”
EXO 32:14 Awo oMusengwa nʼairya omwoyo, nʼatatuuca oku bantube akabbikabbi, akeyabbaire akobere okubatuucaaku.
EXO 32:15 OMusa nʼazwayo, nʼaika ansi okuzwa oku lusozi, ngʼakwaite ebipande byʼamabbaale ebibiri, ebibawandiikireku ebiragiro oku mba gyombi.
EXO 32:16 OKibbumba onyere niiye eyakolere ebipande ebyo, era oKibbumba onanyere niiye eyawandiikire oku bipande ebyo ngʼowebakola eraama.
EXO 32:17 OYoswa oweyawuliire abantu nga bakubba olukero, nʼakoba oMusa ati, “Mpulira abantu omu nkambi nga baceera ooti-so balwana.”
EXO 32:18 Neye oMusa nʼamwiramu ati, “Olwo tirukero lwʼobuwanguli, era tirukero lwʼokukuukulya kwʼabantu abebawangwire; irwo lukero lwʼokujaagaana niirwo olumpulira.”
EXO 32:19 OMusa oweyaigereire oku nkambi, nʼabona ekifaananyi kya nyana nʼabantu ababina, nʼasunguwala ino, nʼadyaka ebipande byʼamabbaale ebiyabbaire agingire, ni byatyagukira ansi wʼolusozi.
EXO 32:20 Nʼakwata ekifaananyi kya nyana ekibabbaire babbumbire, nʼakisaanuuca nʼomusyo. Awo kaisi nʼasya ezaabbu eyo nʼagisoica ooti busye, nʼagimwaga oku maizi, era nʼayazya aBaisirairi okuginywa.
EXO 32:21 Awo oMusa nʼakoba Alooni ati, “Abantu banu bakukolere niki, kaisi nʼobaleetera okukola ekikole ekibbikibbi ekyenkana awo obunene?”
EXO 32:22 Alooni nʼairamu ati, “Sengwa tonsunguwalira, omaite ngʼabantu banu bulijo baseega kukola bikole ebibbibibbi.
EXO 32:23 Bankobere bati, ‘Otukolere ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba abatwekubbemberangamu, olwʼokubba titumaite ekyatuukire oku musaiza onu oMusa eyatutoire omu kyalo kyʼe Misiri.’
EXO 32:24 Kale nze ni mbakoba nti, ‘Nabuli ali nʼempeta eyʼezaabbu agireete.’ Era ni bagimpa, ni ngiteeka omu musyo, ni muzwamu ekifaananyi kya nyana kinu.”
EXO 32:25 Awo oMusa oweyaboine ngʼAlooni aleeteire abantu okujeema, nʼabalabe baabwe okubasekerera,
EXO 32:26 nʼayemerera omu mulyango gwʼenkambi, nʼakoba ati, “Nabuli ali oku lubba lwa Musengwa aize aanu e gyendi.” Era aBaleevi bonabona ni bakumbaanira e gyali.
EXO 32:27 Awo nʼabakoba ati, “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi akoba ati, ‘Nabuli moiza kwinywe akwate empiimaye, ayabe ngʼabitabita omu nkambi, okuzwa kunu paka kudi, nga aita nabuli moiza, ooba mugandawe, ooba mukaagwawe, ooba muliranwawe.’ ”
EXO 32:28 ABaleevi ni bakola ngʼoMusa oweyabalagiire, era oku lunaku olwo ni baita abantu ooti 3,000.
EXO 32:29 OMusa nʼakoba aBaleevi ati, “Olwatyanu babaawiire okuweererya oMusengwa. Ekyo kityo olwʼokubba mwitire abaana baanywe nʼabaganda baanywe, era oMusengwa abawaire inywe enkabigye.”
EXO 32:30 Awo oku lunaku olwairireku oMusa nʼakoba abantu ati, “Mukolere ekikole ekibbikibbi ekinene ino! Atyanu oleke nkange oku lusozi eeri oMusengwa, namwegairire amo nʼabasoniya ekikole ekibbikibbi ekyo.”
EXO 32:31 Kale oMusa nʼakanga eeri oMusengwa, nʼakoba ati, “Nsaaliirwe nti abantu banu bakolere ekikole ekibbikibbi kinene ino ni beekolera ebifaananyi ebyo ebyʼezaabbu.
EXO 32:32 Neye nkwegairira, obasoniye ekikole ekibbikibbi ekibakolere. Neye singa tiwabasoniye, onsangule omu kitabokyo.”
EXO 32:33 Iye oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Nabuli akolere ekikole ekibbikibbi omumaiso gange, gunasangula omu kitabo kyange.
EXO 32:34 Aale atyanu oyabe, otwale abantu omu kifo ekinakukobeireku, era omalaika wange yakwekubbemberanga. Neye era ekiseera kyatuuka ni mbonereza abantu abo olwʼekikole ekibbikibbi ekibakolere.”
EXO 32:35 Era oMusengwa nʼabonereza abantu, olwʼokubba basinzire ekifaananyi kya nyana, Alooni ekiyabbumbire.
EXO 33:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Iwe nʼabantu abewatoire e Misiri, muzwe omu kifo kinu, mwabe omu kyalo ekinalayiriire oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo, nga mbakoba nti, ‘Nalikiwa abaizukulu baanywe.’
EXO 33:2 Nalituma omalaika wange okubeekubbemberamu inywe, era omu kyalo ekinalibawa nalikibbingamu aBakanani, nʼaBamooli, nʼaBakiiti, nʼaBaperizi, nʼaBakiivi, nʼaBayebbusi.
EXO 33:3 Mwabe omu kyalo ekiizwire amata nʼomujenene. Neye nze tinaabirane na inywe, demba ni mbajigiricirya omu nzira, olwʼokubba muli bajeemu.”
EXO 33:4 Abantu owebawuliire ebibono ebyo ebinakuwalya ni batandiika okukunga, era nandi ni wabbaawo kadi moiza azwala nʼebyʼamajolobero.
EXO 33:5 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire akobere oMusa ati, “Okobe aBaisirairi oti, ‘Muli bajeemu. Singa mbaire wʼokwabirana na inywe waire akaseera akatono, nandibajigiricirye. Kale atyanu mweyambulyeku ebyʼamajolobero, kaisi mbone ekinabakolera.’ ”
EXO 33:6 Kale okuzwa ngʼaBaisirairi owebazwereire oku Lusozi oKolebbu, tibairiremu okuzwala ebyʼamajolobero.
EXO 33:7 Atyanu nabuli aBaisirairi egibatuukanga ni bateekawo enkambi, oMusa yakwatanga eweema nʼayaba nʼagikomeka yalaku e nza wʼenkambi, era nʼagyeta ati, “weema yʼokusisinkanirangamu oMusengwa.” Era nabuli muntu eyatakanga okwebuulyaku eeri oMusengwa, yayabanga omu weema eyo, e nza wʼenkambi.
EXO 33:8 Era oMusa nabuli oweyaabbanga awuluka omu nkambi okwaba omu weema nago, abantu bonabona basetukanga, ni beemerera oku miryango gyʼeweema gyabwe, ni balingirira oMusa paka oweyamalanga okwingira omu weema nago.
EXO 33:9 OMusa oweyaingiranga omu weema eyo, ekireri ekiterembereri ooti kikondo kyaikanga, ni kyekomeka oku mulyango gwʼeweema eyo ngʼoMusengwa atumula naye.
EXO 33:10 ABaisirairi owebabonanga ekireri ekyo nga kyekomekere oku mulyango gwʼeweema eyo, basetukanga bonabona nabuli muntu oku mulyango gwʼeweemaye, nʼasinza oMusengwa.
EXO 33:11 OMusengwa nʼatumulanga nʼoMusa maiso ku maiso, ngʼomuntu owaatumula nʼomukaagwawe. Oluzwanyuma oMusa yakanganga omu nkambi, neye omuweereryawe, omuvuvuka oYoswa, omutaane wa Nuuni, tiyaazwanga omu weema eyo.
EXO 33:12 Awo oMusa nʼakoba oMusengwa ati, “Kituuce kiti onkoba oti, ‘Otwale aBaisirairi omu kyalo ekinasuubizire okubawa,’ neye tommanyikisirye oguwatuma aamo na nze. Neye ate nga wankobere oti ommaite kusani, era ndi mukoda egyoli.
EXO 33:13 Kale obwemba nga ndi mukoda egyoli, nkwegairira onkobere entegekagyo, kaisi njezye okukumanya era neeyongere okubba mukoda egyoli. Era oyebukirye oti walondere eigwanga lya Isirairi okubba bantubo.”
EXO 33:14 Awo oMusengwa nʼairamu ati, “Nze onyere nayaba na iwe, era nakuwuumulya omwoyo.”
EXO 33:15 Kaisi oMusa nʼamukoba ati, “Iwe onanyere owoobba nga toyabe na iswe, totusindika okuzwa aanu.
EXO 33:16 Ekigira ni nkoba ntyo, aale omuntu yamanya atya nga nze nʼabantubo tuli bakoda egyoli, ate nga toyabire na iswe? Era niki ekyalaga kiti nze nʼabantubo tuli bʼenjawulo oku bantu abandi bonabona oku kyalo?”
EXO 33:17 Era oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Njaba kukola kiikyo nakimo ekyosabire, olwʼokubba nkumaite kusani, era oli mukoda egyendi.”
EXO 33:18 Awo oMusa nʼasaba ati, “Aale atyanu nkwegairira, ondageku ekitiisyakyo.”
EXO 33:19 OMusengwa nʼairamu ati, “Njaba okubita omumaisogo, obone ekitiisya kyange, era njaba okulangirira omumaisogo eriina lyange Nze oMusengwa. Nalikwatira ekisa oyo ogunalibba ntakire okukwatira ekisa, era nalisaasira oyo ogunalibba ntakire okusaasira.”
EXO 33:20 Era nʼayongeraku ati, “Neye tinakuganye okumbona omumaiso, olwʼokubba mpaawo muntu ambona omumaiso, nʼasigala nga mwomi.”
EXO 33:21 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Neye waliwo ekifo ekiri okumpi aanu na nze, e giwayemerera okwibbaale.
EXO 33:22 Awo kaisi owenaabba mbitawo iwe okubona ekitiisya kyange, nʼakuteeka omu njatikira eri omwibbaale eryo, kaisi nkubiikeku nʼekigalabaayo kyange, paka owenabitawo.
EXO 33:23 Oluzwanyuma nakutoolaku ekigalabaayo kyange, kaisi nʼobona mabega gange. Neye toli nʼokumbona omumaiso.”
EXO 34:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Oyeese ebipande ebyʼamabbaale bibiri, ebiri ooti biidi ebyasookere, era Nze nabiwandiikaku ebibono ebyabbaire oku bipande byʼamabbaale ebyasookere, ebiwaatire.
EXO 34:2 Eizo amakeezi, obbe nga weetegekere, oniine oku Lusozi oSinaayi, nakusisinkana eeyo oku nairungu waalwo.
EXO 34:3 Tiwaabbaawo muntu yenayena aniina na iwe, waire kadi moiza abonekaku awantu wonawona oku lusozi olwo. Era tiwaabbaawo ntaama waire nte egiriisirya okumpi nʼolusozi olwo.”
EXO 34:4 Kale oMusa nʼayeesa ebipande ebyʼamabbaale bibiri, nga biri ooti biidi ebyasookere. Era eizo waaku amakeezi, nʼakwata ebipande ebyʼamabbaale ebyo nʼaniina oku Lusozi oSinaayi, ngʼoMusengwa oweyabbaire amulagiire.
EXO 34:5 Awo oMusengwa nʼaikira omu kireri, nʼayemerera eeyo nʼoMusa, era nʼalangirira eriinalye iye oMusengwa.
EXO 34:6 Era nʼabita omumaiso ga Musa ngʼalangirira ati, “Ninze oMusengwa, iye oMusengwa alumirwa era owʼekisa, alwawo okusunguwala, owʼokutaka okutakoma era owʼobwesigwa obutakoma.
EXO 34:7 Era Ninze ali nʼokutaka okutakoma eeri abantu enkumi nʼenkumi, era nsoniya okwonoona, nʼobujeemu nʼebikole ebibbibibbi. Neye tindeka okubonereza oyo abbengere, era mbonereza abaana nʼabaizukulu, paka oku kiizukulu kyokusatu nʼoku kyokuna, olwʼebikole ebibbibibbi byʼababyabaire baabwe.”
EXO 34:8 Amangu ago oMusa, nʼakotamya omutwe ansi okwitakali, nʼasinza oMusengwa.
EXO 34:9 OMusa nʼakoba ati, “Oo Musengwa Kibbumba, obwemba nga ndi mukoda egyoli, nkwegairira oyabe na iswe. Waire abantu banu bajeemu, neye otusoniye okwonoona kwaiswe nʼebibbibibbi byaiswe, era otwikirirye tubbe bantu ababo okububwo.”
EXO 34:10 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Atyanu ndi kukola endagaano nʼaBaisirairi. Omumaiso gaabwe bonabona, nakolanga ebyewunyo ebintakolangaku omu kyalo kyonakyona. Era abantu bonabona ababali okumpi, babonanga ebikulu Nze oMusengwa ebinkola.
EXO 34:11 Mugonderenge ebimbalagira olwatyanu. Nalibeekubbemberamu, ni mbingawo aBamooli, nʼaBakanani, nʼaBakiiti, nʼaBaperizi, nʼaBakiivi, nʼaBayebbusi.
EXO 34:12 Mwekuume okutakolanga endagaano nʼabatyami bʼomu kyalo e gimuli kwaba. Ekyo kityo olwʼokubba owemwalikikola, balibapapalya omu mutego gwʼokusinza abakibbumba baabwe.
EXO 34:13 Wazira mwalibba nʼokwatyaga ebyoto byabwe, nʼokutentena amabbaale gaabwe agebakoma okusengerangaku, era nʼokutemyagamu ebikondo bya nkuni waabwe omukali Asera.”
EXO 34:14 “Timusinzanga okibbumba ogondi, olwʼokubba oMusengwa, iye Kibbumba owʼeibuba.”
EXO 34:15 “Tiwakolanga endagaano nʼabantu bʼomu kyalo ekyo, olwʼokubba owebalibba basinza abakibbumba baabwe era nga babawa esadaaka, demba ni bakweta okulyaku esadaaka egyo.
EXO 34:16 Era demba nʼokwera abataanebo abakali okuzwa omwigwanga eryo, kaisi abakali abo owebabba basinza abakibbumba baabwe ni bazweraku abataanebo bona okusinza abakibbumba abo.”
EXO 34:17 “Tiweekoleranga ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba omu kyoma ekisaanuuce.”
EXO 34:18 “Mukolenge oMukolo ogwʼeMigaati eGibulamu oKazumbulukuca. Enaku musanvu omu mweri gwʼAbbibbu omu kiseera ekituuce, mwabbanga nʼokulya migaati egibulamu okazumbuluca, ngʼowenabalagiire. Mukikolenge mutyo olwʼokubba omu mweri ogwo, niiye owemwazwereire omu kyalo kyʼe Misiri.”
EXO 34:19 “Nabuli mwana omwisuka omubere omukali oguyabyalanga, yaabbanga wange, era nʼomu byayo byanywe, nabuli kisaiza ekibere ooba ntaama ooba nte, yaabbanga wange.
EXO 34:20 Neye ompunda omusaiza omubere mwamununulanga nga musadaaka ntaama omutomuto. Era owemwabbanga timumununwire, mwamuvunanga eikoti okumwita. Era mwanunulanga abaana baanywe abaisuka ababere bonabona. “Tiwaabbangawo kadi moiza aiza okunsinza nʼengalo enjereere.
EXO 34:21 “Oli nʼenaku mukaaga egiwakolerangamu emirimo, neye oku lunaku olwomusanvu tokolerangaku omulimo, nʼowebyabbanga biseera ebyokulima ooba ebyʼamakungula.
EXO 34:22 “Okolenge oMukolo ogwʼaMakungula ngʼowaayo engaano ejekeereire okwera omu musirigwo, era okolenge oMukolo ogwʼoKumala oKukungula nga mukomenkerezere okukungula.
EXO 34:23 Emirundi misatu nabuli mwanka, abasaiza bonabona mwinywe baizanga okunsinza Nze oMusengwa iye oMukulu, oKibbumba wa Isirairi.
EXO 34:24 Owenalimala okubeekubbemberamu ni mbingawo amawanga agandi, ni ngalamya ensalo egyʼekyalo kyanywe, tiwaabbengewo kadi moiza agezyaku okuwamba ekyalo kyanywe. Tibakiwambenge singa owemwaizanga ni munsinza Nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe, emirundi emisatu nabuli mwanka.
EXO 34:25 “Omusaaye gwʼebyayo ebimumpaire ngʼesadaaka, timugumpeerangaku emigaati egirimu okazumbulukuca. Era oku sadaaka eyo eyʼoMukolo ogwʼoKutambukirya timusigalyangaku enyama paka eizo waaku.
EXO 34:26 “Ebirime ebyekeereri ebyʼomu misiri gyanywe era ebikira obusa, mubireetanga omu nyumba yange Nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe. “Timusumbiranga enyama ya mbuli omutomuto omu mata ga maaye.”
EXO 34:27 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Owandiike ebibono ebyo, olwʼokubba ebibono ebyo niibyo ebinsiziriraku okukola eNdagaano na iwe, era nʼoIsirairi.”
EXO 34:28 OMusa nʼabba eeyo oku Lusozi olwo ngʼali nʼoMusengwa okumala enaku 40 omusana nʼobwire, nga talya era nga tanywa. Era oMusa nʼawandiika oku bipande byʼamabbaale ebibono ebyʼendagaano nago, nga niigo aMateeka eIkumi.
EXO 34:29 Atyanu oMusa oweyaikire okuzwa oku Lusozi oSinaayi, ngʼakwaite ebipande ebyʼamabbaale, ebiriku aMateeka eIkumi, tiyamaite ati omumaisoge mwabbaire munekaaneka olwʼokutumula nʼoMusengwa.
EXO 34:30 Alooni nʼaBaisirairi bonabona owebalolere oku Musa, ni babona ngʼomumaisoge munekaaneka, ni batya okumwigereraku.
EXO 34:31 Neye oMusa nʼabeeta, era Alooni nʼabeekubbemberi bonabona abʼekibbula ekyʼaBaisirairi ni baaba egiri oMusa nʼatumula nabo.
EXO 34:32 Oluzwanyuma aBaisirairi bonabona ni baigerera e gyali. Era oMusa nʼabawa amateeka gonagona, oMusengwa ageyamuweereire oku Lusozi oSinaayi.
EXO 34:33 Awo oMusa oweyamalire okutumula nabo, ni yeebiika ekitambaala omumaiso.
EXO 34:34 Neye nabuli oweyaingiranga omu Weema yʼoKusisinkanirangamu oMusengwa okutumula naye, nga yeebiikula ekitambaala, paka oweyawulukangamu. Era oweyawulukangamu, okukobera aBaisirairi byonabyona oMusengwa ebiyaabbanga amulagiire okutumula,
EXO 34:35 aBaisirairi babonanga omumaisoge nga munekaaneka. Olwo oMusa ni yeebiikanga ekitambaala omumaisoge, paka oweyaingiranga omu Weema yʼoKusisinkanirangamu oMusengwa okutumula naye.
EXO 35:1 Atyanu oMusa nʼayeta ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi. Ni bakumbaana, kaisi nʼabakoba ati, “Binu niibyo oMusengwa ebyabalagiire inywe okukola.
EXO 35:2 ‘Enaku mukaaga niigyo egimuli nʼokukolerangaku emirimo. Neye olunaku olwomusanvu, lunaku lwa kuwuumula, lwawule, lwange Nze oMusengwa. Nabuli eyakolanga omulimo gwonagwona oku lunaku lwʼeSaabbaato, bamwitanga-bwiti.
EXO 35:3 Timukumanga waire musyo omu nyumba gyanywe oku lunaku olwʼeSaabbaato.’ ”
EXO 35:4 Awo oMusa nʼakoba ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ati, “Kinu niikyo oMusengwa ekyalagiire.
EXO 35:5 Muwengeyo ekirabo eeri oMusengwa. Nabuli ali nʼomwoyo omugabi, aleetere oMusengwa ebirabo binu: Ezaabbu, nʼefeeza nʼobbulonzi,
EXO 35:6 nʼengoye gya lineni omusa eino egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki, nʼegyʼewuuzi egyʼebyoya byʼembuli.
EXO 35:7 Era bakuwanga nʼamadiba gʼentaama agebacuusire erangi nʼofuula omutukuliki, nʼamadiba gʼembiri, nʼembaabo gyʼomuwa omweru.
EXO 35:8 Era nʼamafuta agʼemizaituuni, nʼebyakaloosa ebibatabula omu mafuta agebakolesya omu kwawula, nʼobubbaani obwʼakaloosa.
EXO 35:9 Era nʼamabbaale agʼebbeeyi agebeeta onika, nʼamabbaale agandi agʼebbeeyi agebatungira okwitaawo eryʼobwakabona nʼoku kizwalo ekyʼomu kifubba, ebya kabona akira obukulu.”
EXO 35:10 “Nabuli mukoli omukugu mwinywe, aize akole byonabyona oMusengwa ebyalagiire binu:
EXO 35:11 EWeema eya Musengwa, nʼekyʼokugibiikaku, nʼendobo gyaku, nʼefuleemu egiwayemererya ngʼebikondo byayo, nʼemikiiko gyaku, nʼebikondo byayo, nʼebyoma byʼokwemereryamu ebigere byʼefuleemu;
EXO 35:12 nʼeSanduuku eyʼeNdagaano nʼemigingiro gyayo, nʼekisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, era nʼolutimbe olwawula eKifo eKyeru, nʼeKifo eKyeru eIno;
EXO 35:13 nʼemenza nʼemigingiro gyayo, nʼebintu byaku byonabyona, nʼemigaati emiwonge eeri oKibbumba;
EXO 35:14 nʼekikondo kyʼamataala nʼebintu byaku era nʼamataala nʼamafuta gʼokwakisya;
EXO 35:15 nʼekyoto kyʼobubbaani nʼemigingiro gyakyo, nʼamafuta agebakolesya omu kwawula, nʼobubbaani obwʼakaloosa, nʼolutimbe olwʼomu mulyango gwʼeWeema eyo;
EXO 35:16 nʼekyoto kyʼesadaaka egibooca yonayona, era nʼakatimba kaamu aka bbulonzi, nʼemigingiro gyakyo era nʼebintu byaku byonabyona; nʼekalaayi eya bbulonzi nʼekikondo okwetyama;
EXO 35:17 nʼentimbe egyʼekikomera, nʼebikondo byakyo nʼebyoma byʼokwemereryamu ebikondo, nʼolutimbe olwʼomu muzigo gwʼekikomera;
EXO 35:18 nʼenkondo gyʼeWeema eyo, nʼegyʼoluuga, nʼemiguwa gyaku;
EXO 35:19 nʼebizwalo ebyʼobwakabona ebibalukire kusani ebyobutukulye, ebyʼAlooni okabona era nʼebyʼabataanebe okuzwalanga nga baweerererya omu bwakabona.”
EXO 35:20 Awo ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ni kizwa e giri oMusa.
EXO 35:21 Era nabuli muntu eyabbaire nʼokuyaayaana era ngʼomwoyogwe gumusindiikirirya, nʼayaba nʼaleetera oMusengwa ekirabo, olwʼokukola oku Weema eya Musengwa. Era ekirabo ekyʼokukola oku bintu ebyetaagisya omwo, era nʼekyʼokutungamu ebizwalo byobutukulye.
EXO 35:22 Abasaiza nʼabakali bonabona ababbaire nʼokuyaayaana, ni baaba baleeta ebyamajolobero ebyʼezaabbu ebya buli ngeri, nga niibyo binu: Emikobyo, nʼobwoma bwʼoku matwi, nʼempeta gyʼoku ngalo, nʼebizwalo byʼomu mamiro. Era bonabona ni bawaayo ebyamajolobero byabwe ebyʼezaabbu, ngʼekyokuwaayo ekyʼenjabulo ekibasiirya ni baica eeri oMusengwa.
EXO 35:23 Abantu bonabona ababbaire nʼengoye egya lineni egya bbululu, ooba entukuliikiriri, ooba entukuliki, ooba egibakolere omu byoya byʼembuli, ooba amadiba gʼentaama agebacuusire erangi nʼofuula omutukuliki, ooba amadiba gʼembiri ni babireeta.
EXO 35:24 Era abantu bonabona ababbaire bayezya okuwaayo ekirabo ekyʼefeeza ooba ekya bbulonzi, ni batwala ngʼekyokuwaayo eeri oMusengwa. Nʼabantu ababbaire nʼembaabo gyʼomuwa omweru egibayezya okukolesya omu mulimo gwonagwona, ni bagireeta.
EXO 35:25 Nʼabakali bonabona ababbaire nʼobukugu ni batunga nʼengalo gyabwe engoye egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki egya lineni omusa eino ni bagireeta.
EXO 35:26 Era nʼabakali bonabona ababbaire nʼemyoyo egibasindiikirirya okukolesya obukugu bwabwe ni bakamba ewuuzi omu byoya byʼembuli.
EXO 35:27 Era abeekubbemberi bʼaBaisirairi ni baleeta amabbaale agʼebbeeyi agebeeta onika nʼagandi gona agebbeeyi agʼokutungira okwitaawo eryʼobwakabona nʼoku kizwalo ekyʼomu kifubba.
EXO 35:28 Era ni baleeta amafuta agʼomuzaituuni agʼomu mataala, nʼebyakaloosa ebyʼokutabula omu bubbaani nʼomu mafuta agebakolesya omu kwawula.
EXO 35:29 ABaisirairi bonabona abasaiza nʼabakali ababbaire nʼokuyaayaana ni baleeta eeri oMusengwa ebyokuwaayo omu kwetakira olwʼokukolesya omu mulimo gwonagwona oMusengwa oguyabalagiire ngʼabitira omu Musa.
EXO 35:30 Awo oMusa nʼakoba aBaisirairi ati, “Aale mubone, oMusengwa yeelondeire oBbezaleeri, omutaane wa Wuuli, era omwizukulu wa Kuuli, owʼekika kya Yuda.
EXO 35:31 Era oMusengwa amwizwirye oMwoyowe, nʼamuwa nʼobukugu, nʼobusoboli, nʼamalabuki, okukolanga ebyemikono ebya buli ngeri.
EXO 35:32 Era amuwaire nʼobukugu omu byokutetenkanya era okukolanga ebintu omu zaabbu, nʼomu feeza, nʼomu bbulonzi.
EXO 35:33 Era nʼokuyeesa amabbaale agʼebbeeyi nʼokugasibira omu fuleemu, nʼokukulungula ebisaale, nʼokukola ebyemikono byonabyona ebya buli ngeri.
EXO 35:34 OMusengwa amuwaire iye, nʼOkolyabbu, omutaane wʼAkisamaaki, owʼekika kya Daani, obusoboli okwegesya abandi.
EXO 35:35 Abaizwirye obukugu okukola ebyemikono ebya buli ngeri, ngʼebyobuyeesi nʼebyemisono nʼebyʼokujolija engoye egyʼewuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki, egya lineni omusa eino okugitunga nʼobukugu. Bonabona babitiriri omu byemikono nʼomu byʼemisono.”
EXO 36:1 “Kale oBbezaleeri, nʼOkolyabbu, nʼabafundi abandi bonabona, oMusengwa abaawaire obukugu nʼamalabuki okumanya engeri eyʼokukolamu omulimo gwonagwona omu kwombeka eWeema eya Musengwa, bali nʼokukola byonabyona ngʼoMusengwa oweyalagiire.”
EXO 36:2 Awo oMusa nʼayeta oBbezaleeri nʼOkolyabbu, nʼabafundi abandi bonabona abakugu, oMusengwa abeyawaire obusoboli era ababbaire bayaayaana okwiza okukola omulimo ogwo.
EXO 36:3 OMusa nʼabakwatisya ebyokuwaayo byonabyona aBaisirairi ebibaleetere okwombeka eWeema eya Musengwa. Era abantu ni beeyongera okuleeteranga oMusa nabuli makeezi ebyokuwaayo omu kwetakira.
EXO 36:4 Awo abakugu bonabona ababbaire oku mulimo gwʼokwombeka eWeema eyo, ni bazwayo,
EXO 36:5 ni baaba bakoba oMusa bati, “Abantu baleetere ebintu bingi ebibitamu ebyo ebyetaagisya okumala omulimo oMusengwa eriyalagiire okukola.”
EXO 36:6 Kale oMusa nʼalagira ni balangirira omu nkambi yonayona bati, “Atyanu abasaiza nʼabakali, balekeraawo okuwaayo ebyʼokukolesya omu kwombeka eWeema eyo.” Era ni baloberya abantu okweyongera okuwaayo ebintu ebyo,
EXO 36:7 olwʼokubba ebibabbaire bawaireyo, byabbaire bingi okukiraku ebyo ebyabbaire byetaagisya okumala omulimo gwonagwona.
EXO 36:8 Abafundi ababbaire abakirira nakimo obukugu omu bakoli bonabona ni bombeka eWeema eya Musengwa. Bagyombekere omu ntimbe ikumi egibatungire omu lineni omusa eino omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri nʼentukuliki. Entimbe egyo, omukugu omu byokusona yabbaire agisoneremu ebifaananyi byʼabakeruubbi.
EXO 36:9 Entimbe gyonagyona gyabbaire gyenkanankana, omu buwanvu emita ikumi na ibiri, nʼomu bugalami emita ibiri.
EXO 36:10 Entimbe eitaanu bagiyungisirye ni gibba olutimbe lumo, na gidi eitaanu gyona ni bagiyungisya ni gibba olutimbe lumo.
EXO 36:11 Awo ni bakola obukondo omu lugoye olwa bbululu kaisi ni babutungira oku mugo gwa buli lutimbe olwʼoku mbale kwʼentimbe ennyungisye.
EXO 36:12 Era batungiire obukondo 50 oku mugo gwʼolutimbe olwʼoku mbale ku buli ntimbe ennyungisye. Obukondo obwʼoku lubba olumo nga buteebangana nʼobwʼoku lubba olundi.
EXO 36:13 Era bakolere endobo 50 omu zaabbu, egyʼokuyungisirya aamo entimbe gyombi. Omu ngeri eyo eWeema eyo nebba ooti nkole mu lutimbe lumo olulamba.
EXO 36:14 Era ni bakola entimbe ikumi na lumo, omu lugoye olubakolere omu byoya byʼembuli, gibiike oku Weema eyo.
EXO 36:15 Entimbe egyo gyonagyona gyabbaire gyenkanankana, nga nabuli lumo omu buwanvu luli emita ikumi na isatu kaisi obugalami emita ibiri.
EXO 36:16 Entimbe eitaanu bagiyungisirye ni gibba olutimbe lumo, na gidi omukaaga gyona ni bagiyungisya ni gibba olutimbe lumo.
EXO 36:17 Era oku mugo gwʼolutimbe olwʼoku mbale ku buli ntimbe ennyungisye batungiireku obukondo 50.
EXO 36:18 Awo ni bakola endobo 50 omu bbulonzi, egyʼokuyungisirya entimbe eibiri egyo ennyungisye. Omu ngeri eyo eWeema eyo nʼebba ooti bagibiikire olutimbe lumo olulamba.
EXO 36:19 Era bakolere ebibiika oku Weema eyo ebindi bibiri, ekimo nga kyʼamadiba gʼentaama ensaiza agebacuusire erangi nʼofuula omutukuliki, nʼekindi ekyʼoku ngulu, nga kyʼamadiba gʼembiri.
EXO 36:20 Awo ni bakola efuleemu omu mbaabo gyʼomuwa omweru egibayemererya ngʼebikondo byʼeWeema eyo.
EXO 36:21 Era nabuli moiza oku fuleemu egyo yabbaire obuwanvu okwaba engulu emita ina nʼobugalami esentimita 66,
EXO 36:22 nga giriku endimi ibiri ibiri, nga gyabirana nʼebiina ebyansi awebayezya okugingirya. Efuleemu egyo gyonagyona egyʼeWeema eyo batyo webagikolere.
EXO 36:23 Ni bakola efuleemu egyo aabiri egyʼolubba olwʼe maserengeta.
EXO 36:24 Era ni bakola ebyoma ebyʼefeeza 40 ebyʼokwemereryamu ebigere byʼefuleemu egyo, ekikoba kiti, ebyoma bibiri ansi wa buli fuleemu.
EXO 36:25 Oku lubba ludi irwo olundi olwʼe mambuka wʼeWeema eyo ni bakola efuleemu egyo aabiri.
EXO 36:26 Era ni bakola nʼebyoma ebyʼefeeza 40 ebyʼokwemereryamu ebigere byʼefuleemu egyo. Ni bakola ebyoma bibiri bibiri ansi wa buli fuleemu egyo.
EXO 36:27 Kaisi e nduguulo wʼeWeema eyo oku lubba lwʼe bugwaisana, ni bakola efuleemu egyo mukaaga,
EXO 36:28 nʼefuleemu egyo egindi ibiri egyʼomu nsonda.
EXO 36:29 Efuleemu egyo, egyʼoku nsonda egyʼe mambuka nʼegyʼe maserengeta ni bagiyimbya oku nsonda gyagyo okuzwa ansi paka e ngulu okumpi nʼomukobyo ogwʼezaabbu ogusooka ogusiba onaizizi. Efuleemu gyʼoku nsonda gyombi bagikolere mu ngeri moiza.
EXO 36:30 Kale gyonagyona aamo gyabbaire efuleemu munaana, nʼebyoma ebyʼefeeza ikumi na mukaaga, nga biri bibiri bibiri ansi wa buli fuleemu egyo.
EXO 36:31 Era ni bakola emikiiko ikumi na mitaanu omu mbaabo gyʼomuwa omweru, emikiiko emitaanu ni gibba oku fuleemu egyʼolubba olumo olwʼeWeema eyo.
EXO 36:32 Nʼegindi emitaanu ni gibba oku fuleemu egyʼolubba olundi, nʼemitaanu egindi ni gibba oku fuleemu egyʼe nduguulo oku lubba olwʼe bugwaisana.
EXO 36:33 Omukiiko ogwʼakati wʼefuleemu egyo oku mba eisatu egyo ni guzwera oku nsonda ni gutuuka oku nsonda.
EXO 36:34 Efuleemu egyo bagisiigireku ezaabbu ensaanuuce era ni bagikwatisiryaku emikobyo egyʼezaabbu egyʼokukwatirira emikiiko, era emikiiko gyona bagisiigireku ezaabbu ensaanuuce.
EXO 36:35 Era ni bakola olutimbe omu lineni omusa eino omujolije omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki, ni batungiramu ebifaananyi byʼabakeruubbi.
EXO 36:36 Ni bakwatisya olutimbe olwo nʼendobo egyʼezaabbu oku bikondo ebina ebibabbaire bakolere omu mbaabo gyʼomuwa omweru, ebibasiigireku ezaabbu ensaanuuce era ebibeemereirye omu byoma ebina ebyʼefeeza.
EXO 36:37 Ni bakola olutimbe olwʼomu mulyango ogwingira omu Weema eyo. Olutimbe olwo ni balutunga omu lineni omusa eino omujolije omu bukugu omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.
EXO 36:38 Olutimbe olwo ni balukolera ebikondo bitaanu ebibakolere omu mbaabo gyʼomuwa omweru, era ni babisiigaku ezaabbu ensaanuuce. Endobo gyabyo gyabbaire gyʼezaabbu era ebikondo ebyo ni babikolera ebyoma bitaanu ebya bbulonzi ebyʼokwemereryamu ebikondo ebyo.
EXO 37:1 Awo oBbezaleeri nʼakola eSanduuku eyʼeNdagaano omu mbaabo gyʼomuwa omweru. Yagikolere obuwanvu esentimita 110, nʼobugalami esentimita 66, nʼobuwanvu okwaba engulu esentimita 66.
EXO 37:2 Omunda nʼoku ngulu nʼagisiiga ezaabbu ennongoole ensaanuuce, nʼagiteekaku akagongo kʼezaabbu okugyeruguulirirya.
EXO 37:3 Era nʼagikolera emikobyo ena egyʼezaabbu, kaisi nʼagikwatisirya oku bigere byayo ebina, emikobyo emibiri ni gibba oku lubba olumo nʼemibiri oku lubba olundi.
EXO 37:4 Awo nʼakola emirabba emigingiro egyʼomuwa omweru nʼagisiigaku ezaabbu ensaanuuce.
EXO 37:5 Emirabba emigingiro egyo nʼagibitya omu mikobyo oku lubba nʼolubba lwʼeSanduuku eyʼeNdagaano kaisi bagigingirenge niigyo.
EXO 37:6 Era nʼakwata ezaabbu ennongoole, nʼagikolamu ekisaanikiro kyʼeSanduuku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira. Ekisaanikiro ekyo, yakikolere obuwanvu esentimita 110, nʼobugalami esentimita 66.
EXO 37:7 Era nʼayeesa omu zaabbu ebifaananyi ebyʼabakeruubbi, ni bibba oku lubba nʼolubba lwʼekisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira.
EXO 37:8 Ekimo nʼakiyeesa oku lubba olumo, nʼekindi oku lubba olundi. Nʼabiyeesa anambula mayungiro nʼekisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira.
EXO 37:9 Ebifaananyi ebyo byalingirirangaine, ngʼamaiso gaabyo galingiriire ansi ku kisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, nʼebiyaya byabyo nga byanzululye engulu era nga bibiikaku ekisaanikiro ekyo.
EXO 37:10 Awo oBbezaleeri nʼakola emenza omu mbaabo gyʼomuwa omweru, obuwanvu esentimita 88, nʼobugalami esentimita 44, nʼobuwanvu okwaba engulu esentimita 66.
EXO 37:11 Era nʼagisiigaku ezaabbu ennongoole ensaanuuce, nʼagiteekaku akagongo akʼezaabbu oku mbale mbale oku ngulu wʼemenza okugyeruguulirirya.
EXO 37:12 Nʼagikubbaku akabaabo obugalami emirimita 75 okweruguulirirya emenza, nga kasiba olubaabo lwʼoku ngulu nʼebigere. Era engulu oku kabaabo ako, nʼateekaku akagongo akʼezaabbu okweruguulirirya akabaabo nago.
EXO 37:13 Era nʼakola emikobyo ena egyʼezaabbu, kaisi nʼagikwatisirya oku nsonda eina, awali ebigere byayo.
EXO 37:14 Emikobyo egyo, nʼagikwatisiirya kumpi nʼakabaabo nago. Era emikobyo egyo niigyo egyakwatiriranga emirabba emigingiro egyʼemenza eyo.
EXO 37:15 Nʼakola emirabba emigingiro omu mbaabo gyʼomuwa omweru, kaisi nʼagisiigaku ezaabbu ensaanuuce, era niigyo egibagingiranga emenza eyo.
EXO 37:16 Era nʼakola amasaani, nʼebikopo, nʼejaaga, era nʼamabbakuli, ebyokukolesyanga nga bawaayo ebyokuwaayo ebyʼebyokunywa. Ebintu ebyo yabikolere mu zaabbu ennongoole.
EXO 37:17 Awo oBbezaleeri nʼayeesa ekikondo kyʼamataala omu zaabbu ennongoole. Era nʼayeesa entyamiro nʼekikondo kyakyo, nga kuliku obukopo obujolije ooti bimuli. Era nga kuliku nʼokujolija okuli ooti bituutwa nʼobukoola bwʼoku bimuli. Byonabyona ebyo byabbaire biyeese mu zaabbu enambirira anambula mayungiro.
EXO 37:18 Era kyabbaireku amasaga mukaaga nga ku buli lubba lwʼekikondo kuliku amasaga masatu.
EXO 37:19 Nabuli limo oku masaga omukaaga, kwabbaireku obujolije busatu obuli ooti bimuli byʼomusaale ogubeeta alumondi. Era kwabbaireku okujolija kwʼebituutwa nʼokwʼobukoola bwʼoku bimuli.
EXO 37:20 Oku kikondo kyʼamataala, kwabbaireku obujolije buna obufaanana ooti bituutwa era ooti bukoola bwʼoku bimuli.
EXO 37:21 Ansi wʼamasaga amabiri agasooka ansi oku kikondo, bajolijiryewo ekituutwa ekisooka. Ekituutwa ekyokubiri ni kibba ansi wa gadi amabiri agokubiri, kaisi ekituutwa ekyokusatu ni kibba ansi wʼamasaga amabiri agokusatu. Ago nga niigo amasaga omukaaga.
EXO 37:22 Ebituutwa ebyo era nʼamasaga nago byabbaire byʼezaabbu ennongoole enambirira anambula mayungiro nʼekikondo kyʼamataala ekibayeesere omu zaabbu ennongoole anambula mayungiro.
EXO 37:23 Era yakolere amataala musanvu agʼokuteeka oku kikondo kyago, era omu zaabbu ennongoole nʼakolamu nʼemakansi egisala entambi, nʼamasoniya agʼokuteekaku entambi egisiiriire.
EXO 37:24 Yakoleserye ekiro 35 egyʼezaabbu ennongoole, okukola ekikondo kyʼamataala nʼebintu byaku byonabyona.
EXO 37:25 Awo oBbezaleeri nʼakola ekyoto kyʼokuduunyiryangaku obubbaani, omu muwa omweru. Yakikolere nga kyenkanankana emba gyonagyona. Obuwanvu esentimita 45, nʼobugalami esentimita 45, kaisi obuwanvu okwaba engulu esentimita 90. Amaziga gaakyo yagabaizire ku kisaale kinanyere ekyo ekyʼekyoto.
EXO 37:26 Era nʼasiiga ezaabbu ennongoole ensaanuuce oku ngulu, nʼoku mba gyakyo eina, nʼoku maziga gaakyo, nʼakiteekaku akagongo akʼezaabbu okweruguulirirya emba gyakyo eina.
EXO 37:27 Nʼakola emikobyo mibiri egyʼezaabbu nʼagikwatisirya ansi wʼakagongo, oku mba gyakyo eibiri egiteebangaine, era emikobyo egyo nga niigyo egikwatirira emirabba emigingiro gyʼekyoto ekyo.
EXO 37:28 Nʼakola emirabba emigingiro omu muwa omweru, era nʼagisiigaku ezaabbu ensaanuuce.
EXO 37:29 Era oBbezaleeri nʼakola amafuta agʼobuwonge agebakolesya omu kwawula, nʼakola nʼobubbaani obwʼakaloosa ngʼomukugu atabula ebyakaloosa owaakola.
EXO 38:1 OBbezaleeri nʼakola ekyoto ekyʼesadaaka egibooca yonayona omu mbaabo gyʼomuwa omweru, ekyabbaire kyenkanankana oku mba gyonagyona eina. Obuwanvu emita ibiri nʼesentimita aabiri, nʼobugalami emita ibiri nʼesentimita aabiri, nʼobuwanvu okwaba engulu kyabbaire emita moiza nʼesentimita 30.
EXO 38:2 Era nʼakikoleraku amaziga ena, nga ku buli nsonda kuliku eiziga limo. Amaziga ago yagabaizire ku kyoto kunanyere okwo anambula mayungiro, era nʼagasiigaku obbulonzi omusaanuuce.
EXO 38:3 Era nʼakola ebyʼokukolesyanga oku kyoto, ekikoba kiti, ebyokuyoolerangamu eikoke, nʼebitiiyo, nʼebibya, nʼebitiiyo ebyʼamaino, nʼobukalaayi. Ebintu ebyo byonabyona, yabikolere mu bbulonzi.
EXO 38:4 Era ekyoto ekyo nʼakikolera akatimba nga ka bbulonzi. Akatimba ako nʼakateeka omunda wʼekyoto, ni kabba nga kakoma aakati okuzwa ansi.
EXO 38:5 Era nʼasiba ku buli nsonda omukobyo ogwa bbulonzi gumo gumo egyʼokubityamu emirabba emigingiro.
EXO 38:6 Awo nʼakola emirabba emigingiro omu muwa omweru, era nʼagisiigaku obbulonzi omusaanuuce.
EXO 38:7 Emigingiro egyo nʼagibitya omu mikobyo oku lubba nʼolubba lwʼekyoto, kaisi bakigingirenge niigyo. Ekyoto ekyo yakikolere nga kyʼembaabo, era nga kirimu ekiina ooti kyʼekibbookisi.
EXO 38:8 Awo oBbezaleeri nʼakola omu bbulonzi owʼendabirwamu ekalaayi nʼekikondo okwetyama. Era obbulonzi oyo abakali abaweereryanga oku mulyango gwʼeWeema eya Musengwa niibo ababbaire bamuwaireyo.
EXO 38:9 Awo nʼakola oluuga lwʼeWeema eya Musengwa, era nʼalusitaku entimbe gyʼolugoye lwa lineni omusa eino. Oku lubba olwʼe maserengeta, entimbe gyabbaire obuwanvu emita 44.
EXO 38:10 Entimbe egyo nʼagikwatisya oku bikondo aabiri ebya bbulonzi, ebibayemereirye omu byoma ebya bbulonzi aabiri, era nʼakwatisya entimbe egyo nʼendobo egyʼefeeza omu mikobyo egyʼefeeza.
EXO 38:11 Era nʼentimbe egyʼoku lubba olwʼe mambuka gyona nʼagikola obuwanvu nga gyʼemita 44, nʼagikwatisirya oku bikondo aabiri ebibeemereirye omu byoma bya bbulonzi aabiri, era nʼakwatisya entimbe egyo nʼendobo egyʼefeeza omu mikobyo egyʼefeeza.
EXO 38:12 Oku lubba olwʼe bugwaisana, ni waabbaayo entimbe obuwanvu emita 22, nʼagikwatisirya oku bikondo ikumi ebibayemereirye omu byoma ikumi ebya bbulonzi era nʼakwatisya entimbe egyo, nʼendobo egyʼefeeza omu bukobyo bwʼefeeza.
EXO 38:13 Oku lubba olwʼe buzwaisana okuliku omulyango, oluuga lwabbaire obugalami emita aabiri.
EXO 38:14 Era oku lubba olumo kwabbaireku olutimbe obuwanvu emita mukaaga, nʼesentimita 60 okutuuka oku mulyango. Ni kubbaaku nʼebikondo bisatu ebibayemereirye omu byoma bisatu.
EXO 38:15 Kaisi oku lubba olundi okutuuka oku mulyango kwona ni kubbaaku olutimbe obuwanvu emita mukaaga nʼesentimita mukaaga, nʼebikondo bisatu ebibayemereirye omu byoma bisatu.
EXO 38:16 Entimbe egyo gyonagyona okweruguulirirya oluuga bagitungire omu lugoye olwa lineni omusa eino.
EXO 38:17 Ebyoma ebyʼokwemereryanu ebikondo byʼoluuga, byabbaire bya bbulonzi era endobo nʼemikobyo, byabbaire byʼefeeza, kaisi emitwe gyʼebikondo ebyo ni bagisiigaku efeeza ensaanuuce. Era nʼemikobyo egyʼokukwatisirya entimbe gyona gyabbaire gyʼefeeza.
EXO 38:18 Olutimbe olwʼomu muzigo ogwingira omu luuga lwʼeWeema balukolere omu lugoye olwa lineni omusa eino, era ni balujolija omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri nʼentukuliki. Olutimbe olwo lwabbaire obuwanvu emita mwenda, nʼobugalami emita ibiri ngʼentimbe gyʼekikomera kyʼeWeema eyo.
EXO 38:19 Olutimbe olwo yalukwatisirye oku bikondo bina ebibayemereirye omu byoma bina ebya bbulonzi. E ngulu oku bikondo ebyo nʼabisiigaku efeeza ensaanuuce era endobo nʼemikobyo gyaku gyabbaire gyʼefeeza.
EXO 38:20 Enkondo egyʼeWeema eyo, nʼegyʼekikomera gyabbaire gya bbulonzi.
EXO 38:21 Lunu niirwo olukalala lwʼebintu ebibakolesyerye omu kwombeka eWeema eya Musengwa, omu bateekere eSanduuku yʼeNdagaano. OMusa niiye eyalagiire aBaleevi okukola olukalala olwo, era ngʼabalungamya niiye oIsamali omutaane wʼAlooni okabona.
EXO 38:22 OBbezaleeri omutaane wa Wuuli, era omwizukulu wa Kuuli, owʼekika kya Yuda, niiye eyakolere ebintu byonabyona, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 38:23 Era eyamubbeereireku, yabbaire niiye Okolyabbu omutaane wʼAkisamaaki, owʼekika kya Daani. Okolyabbu oyo yabbaire mukugu omu byemikono nʼomu byemisono, nʼomu byokujolija nʼatunga engoye egya lineni omusa eino enjolije omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.
EXO 38:24 Ezaabbu yonayona egibatoire oku sadaaka eyʼenjawulo egibasiirya olwʼokwombeka eWeema eyo, yabbaire ekiro 1,000, okusinzirira oku bipimo ebitongole ebyʼomu Weema eya Musengwa.
EXO 38:25 Kaisi efeeza eyazwire mwabo abebabalire omu kubala kwʼabantu, yabbaire ekiro 3,430 okusinzirira oku bipimo ebitongole ebyʼomu Weema eya Musengwa.
EXO 38:26 Abo abebabalire omu kubala kwʼabantu, niibo abo ababbaire abʼemyanka egyʼobukulu aabiri nʼokukirawo. Babbaire abasaiza 603,550. Nabuli moiza yaawangayo obungi obubamugerekere, nga niiyo ebbeka emoiza, iyo nga kibba kitundu kyʼesekeri, okusinzirira omu bipimo ebitongole ebyʼomu Weema eya Musengwa.
EXO 38:27 Etalanta 100 egyʼefeeza, niigyo egibakoleserye okukola ebyoma 100 okwemereryamu efuleemu gyʼebikondo byʼeWeema eyo nʼebikondo ebyʼolutimbe olwʼomunda, ekikoba kiti, nabuli kyoma etalanta moiza.
EXO 38:28 Ekiro 30 egyʼefeeza egyasigairewo, oBbezaleeri nʼagikolamu emikobyo nʼendobo egyʼoku bikondo, era nʼagikolesya nʼokugisiiga e ngulu oku bikondo ebyo.
EXO 38:29 Obbulonzi ogubawairewo eeri oMusengwa ngʼekyokuwaayo ekyʼenjawulo ekibasiirya ni baica, yabbaire kiro 2,425.
EXO 38:30 Obbulonzi oyo niiye oguyakoleserye okukola ebyoma ebyʼokwemereryamu ebikondo ebyʼoku mulyango gwʼeWeema eyo, nʼokukola ekyoto, nʼakatimba kaamu aka bbulonzi, nʼebintu byonabyona ebyʼokukolesya oku kyoto ekyo.
EXO 38:31 Era omu bbulonzi onanyere oyo nʼakolamu ebyoma ebyʼokwemereryamu ebikondo ebyʼokukwatisiryaku entimbe gyʼekikomera kyʼeWeema eyo. Era omu bbulonzi oyo nʼakolamu nʼebyoma ebyʼokwemereryamu ebikondo byʼoku muzigo gwʼekikomera kyʼeWeema eyo era nʼakolamu nʼenkondo gyonagyona egyʼeWeema eyo era nʼegyʼekikomera kyayo.
EXO 39:1 Awo oBbezaleeri, nʼOkolyabbu nʼabantu abandi abakugu ni bakola ebizwalo ebyobutukulye. Babikolere mu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki, nga byʼAlooni kuzwalanga ngʼaweererya omu Weema eya Musengwa. Era babikolere ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:2 Ni bakola eitaawo eryʼobwakabona omu wuuzi egyʼezaabbu nʼomu lineni omusa eino omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.
EXO 39:3 Ni babbambamya ezaabbu nʼebba njeyeyere, kaisi ni bagisalamu obuntu ooti buguwa. Awo ni babutungamu nʼobukugu olugoye nʼewuuzi egya lineni omusa eino egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.
EXO 39:4 Ni bakola obusibiro obwʼeitaawo obubita oku mabega, ni babutungira oku nsonda eibiri egyʼeitaawo eryo okugaita ekitundu kyʼomumaiso nʼekyʼe nyuma.
EXO 39:5 Era ni batungira omusibiro nʼobukugu okwitaawo okunanyere okwo omumaiso ni kibba kintu kimo ekiramba, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:6 Ni bayeesa amabbaale mabiri agebeeta onika, kaisi ni bagawandiikaku amaliina gʼabataane ba Isirairi era ni bagasiba omu fuleemu egyʼewaaya gyʼezaabbu.
EXO 39:7 Era ni bagasibira oku busibiro obwʼeitaawo obubita oku mabega, okwebukirisyanga abaana ba Isirairi, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:8 Awo ni bakola ekizwalo kyʼomu kifubba, omu ngeri enanyere eyo eyʼobukugu ngʼowebakolere eitaawo. Bakikolere omu wuuzi egyʼezaabbu nʼomu lineni omusa eino omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki.
EXO 39:9 Ekizwalo ekyo, kyabbaire kyenkanankana obuwanvu, nʼobugalami era nga kiringemu lumo, obuwanvu esentimita 22, nʼobugalami esentimita 22.
EXO 39:10 Awo ni bakiteekamu enyiriri ina egyʼamabbaale agʼebbeeyi. Olunyiriri olusooka lwabbaire lwʼamabbaale agebeeta osaludiyo, nʼotopazi, nʼokalubbunkulo.
EXO 39:11 Olunyiriri olwokubiri lwabbaire lwʼamabbaale agebeeta emeraludo, nʼosafiro, nʼodayamondi.
EXO 39:12 Olunyiriri olwokusatu lwabbaire lwʼamabbaale agebeeta oyakinto, nʼagate, nʼametisito.
EXO 39:13 Nʼolunyiriri olwokuna lwabbaire lwʼamabbaale agebeeta obberulo, nʼonika, nʼoyasipa, era nga bagasibiire omu fuleemu egyʼewaaya gyʼezaabbu.
EXO 39:14 Nabuli limo oku mabbaale ago eikumi na mabiri, ni baliwandiikaku ngʼowebakola eraama, eriina limo limo. Amaliina ago gabbaire gʼabataane ba Isirairi nga geemererawo oku lwʼebika eikumi na bibiri ebya Isirairi.
EXO 39:15 Era ni bakola obujegere omu zaabbu ennongoole nga bukambe ooti buguwa, okukwatisirya ekizwalo kyʼomu kifubba nʼeitaawo.
EXO 39:16 Ni bakola efuleemu ibiri egyʼewaaya gyʼezaabbu, nʼemikobyo mibiri gyona omu zaabbu. Emikobyo egyo emibiri, ni bagikwatisirya oku nsonda gyombi egyʼe ngulu egyʼekizwalo ekyʼomu kifubba.
EXO 39:17 Era ni basibira obujegere obwo obwʼezaabbu omu bukobyo obubiri, oku nsonda egyʼekizwalo ekyʼomu kifubba.
EXO 39:18 Kaisi emba egindi egyʼobujegere obwo, ni bagisiba oku mba eibiri egyʼefuleemu egyʼewaaya egyʼezaabbu. Batyo ekizwalo ekyʼomu kifubba ni bakigaita oku busibiro obwʼeitaawo eryʼobwakabona obwʼomumaiso obubita oku mabega.
EXO 39:19 Awo ni bakola obukobyo obundi bubiri omu zaabbu, ni babutungira omunda wʼekizwalo ekyo oku nsonda gyombi e gyʼansi egiguunya okwitaawo.
EXO 39:20 Era ni bakola obukobyo tete obundi bubiri omu zaabbu, ni babutungira ansi ansi wʼobusibiro obwʼeitaawo, obwʼomumaiso obubita oku mabega. Era ni batungira obukobyo obwo e ngulu ngulu wʼomusibiro omujolije awegwekwatira okwitaawo.
EXO 39:21 Awo ni basibira obukobyo obwʼoku kizwalo ekyʼomu kifubba, oku bukobyo bwʼokwitaawo nʼakasibiro ka bbululu. Omu ngeri eyo ekizwalo kyʼomu kifubba ni kibba nga tikyewuuba okuzwa okwitaawo. Ebyo byonabyona babikolere ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:22 Awo ni bakola eganduula, egibazwala kaisi bairyaku eitaawo eryʼobwakabona nga yonayona bagirukire mu wuuzi gya bbululu.
EXO 39:23 Eganduula eyo, bagiteekereku ekiwundu omutwe omu gubita nga bagizwala. Ni basona amatundu okweruguulirirya ekiwundu ekyo kaisi tiyanyiirika.
EXO 39:24 Era okweruguulirirya eigemo lyʼeganduula eyo, ni bajolijaaku ebifaananyi byʼebineneka byʼomusaale ogubeeta nkomamawanga nga bitunge omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki egya lineni omusa eino.
EXO 39:25 Era ni bakola emiyoga omu zaabbu ennongoole, kaisi ni bagiteeka aakati wʼebifaananyi byʼebineneka ebyo.
EXO 39:26 Era ni bateeka emiyoga egyo nga giiranganaku nʼebifaananyi byʼebineneka ebyo okweruguulirirya eigemo lyʼeganduula eyo egibazwala nga baweererya, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:27 Awo ni batungira Alooni nʼabataane ebbeketera omu lineni omusa eino.
EXO 39:28 Ni batunga nʼekitambaala kyʼoku mutwe ekyʼobwakabona, nʼenkofiira, omu lineni omusa eino. Era ni batunga nʼepajama omu lineni omusa eino.
EXO 39:29 Era batungire nʼemisibiro omu lineni omusa eino omu wuuzi egya bbululu, nʼentukuliikiriri, nʼentukuliki, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:30 Awo omu kumalirirya ni bakola akapande aka buwonge eeri oKibbumba, omu zaabbu ennongoole, ni bawandiikaku ekiwandiiko ekiti, “MUWONGE EERI OMUSENGWA.”
EXO 39:31 Ni basibira akapande ako oku kitambaala kyʼoku mutwe nago, nʼakasibiro aka bbululu, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:32 Kale omulimo gwonagwona ogwʼeWeema ya Musengwa ni guwa. Era aBaisirairi bakolere nabuli kintu ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:33 Awo ni baleetera oMusa eWeema eya Musengwa. Ekikoba kiti, eWeema eyo era nʼebintu byayo byonabyona, omuli endobo gyayo, nʼefuleemu egyakola ngʼebikondo, nʼemikiiko gyayo era nʼebyoma ebyʼokwemereryamu ebikondo nʼefuleemu gyʼebikondo;
EXO 39:34 nʼebibiika oku Weema eyo, ebyʼamadiba gʼentaama ensaiza agebacuusire erangi nʼofuula omutukuliki, nʼamadiba gʼembiri, nʼolutimbe olukingulya eSanduuku eyʼeNdagaano;
EXO 39:35 nʼeSanduuku yʼeNdagaano nga kuliku nʼemirabba emigingiro era nʼekisaanikiro kyaku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira;
EXO 39:36 nʼemenza nʼebintu byaku byonabyona, era nʼeMigaati eMiwonge eeri oKibbumba;
EXO 39:37 nʼekikondo kyʼamataala ekyʼezaabbu ennongoole, nʼamataala gaaku, nʼebintu byaku byonabyona, era nʼamafuta gʼokwakisya;
EXO 39:38 nʼekyoto ekyʼezaabbu, nʼamafuta agebakolesya omu kwawula, nʼobubbaani obwʼakaloosa, era nʼolutimbe olwʼomu mulyango gwʼeWeema eyo;
EXO 39:39 nʼekyoto ekya bbulonzi, nʼakatimba kaamu aka bbulonzi, nʼemirabba emigingiro gyakyo, era nʼebintu byaku byonabyona, nʼekalaayi eya bbulonzi nʼekikondo okwetyama;
EXO 39:40 nʼentimbe egyʼekikomera nʼebikondo byakyo, nʼebyoma byʼokwemereryamu ebikondo ebyo, nʼolutimbe olwʼomu muzigo gwʼekikomera, nʼemiguwa nʼenkondo gyʼeWeema eyo; nʼebintu byonabyona ebyʼokukolesya omu Weema eyo;
EXO 39:41 era nʼebizwalo ebyʼobwakabona ebibalukire kusani, ebyobutukulye ebyʼAlooni okabona era nʼebyʼabataanebe okuzwalanga nga baweerererya omu bwakabona.
EXO 39:42 ABaisirairi bakolere omulimo ogwo gwonagwona ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 39:43 Awo oMusa nʼakebera omulimo gwabwe ogwo gwonagwona, nʼabona nga bagumaliriirye, era nga bagukoleire nakimo ngʼoMusengwa oweyalagiire. Kale oMusa nʼabasabira enkabi.
EXO 40:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
EXO 40:2 “Oku lunaku olusooka omu mwanka omuyaaka, walibba nʼokukomeka eWeema eya Musengwa.
EXO 40:3 Era waligiteekamu eSanduuku yʼeNdagaano, nʼosibawo olutimbe okugikingulya.
EXO 40:4 Era walingirya emenza kaisi nʼogiteekaku ebintu byaku. Era walingirya ekikondo ekyʼamataala kyona, nʼokiteekaku amataala gaakyo.
EXO 40:5 Era waliteeka ekyoto ekyʼezaabbu ekyʼokuduunyiryangaku obubbaani omumaiso gʼeSanduuku eyʼeNdagaano, era nʼosiba olutimbe omu mulyango gwʼeWeema eya Musengwa.
EXO 40:6 “Waliteeka omumaiso gʼomulyango gwʼeWeema eyo ekyoto ekyʼesadaaka egibooca yonayona.
EXO 40:7 Era waliteeka ekalaayi eyʼokunaabirangamu aakati wʼeWeema eyo nʼekyoto kyʼesadaaka egibawaayo nga bagyoca yonayona, era nʼosuka omu kalaayi eyo amaizi.
EXO 40:8 Walisiba entimbe okukola ekikomera okweruguulirirya eWeema eyo nʼoluuga lwayo, era nʼosiba olutimbe omu muzigo gwayo.
EXO 40:9 “Awo walitoola amafuta egebakolesya omu kwawula, nʼogaswankira oku Weema eya Musengwa okugiwonga, nʼoku bintu byonabyona ebigirimu. Waligiwonga nʼebintu byonabyona ebigirimu era awo yalibba ntukulye.
EXO 40:10 Era walisuka amafuta ago oku kyoto ekyʼesadaaka egibooca yonayona, nʼosuka nʼoku bintu byakyo byonabyona okukiwonga. Era awo kyalibba kitukulye ino.
EXO 40:11 Era waligasuka oku kalaayi nʼekikondo okwetyama, byona ni bibba bitukulye.
EXO 40:12 “Kaisi awo nʼoleeta Alooni nʼabataane oku mulyango gwʼeWeema eya Musengwa, nʼobanaabya nʼamaizi.
EXO 40:13 Era nʼozwalisya Alooni ebizwalo ebyʼobutukulye, nʼomusukaku amafuta, okumwawula, kaisi ampeereryenge omu bwakabona.
EXO 40:14 Era walireeta abataane nʼobazwalisya ebbeketera.
EXO 40:15 Bona nʼobasukaku amafuta ngʼowewalibba okolere okwitewaabwe, kaisi bampeereryenge omu bwakabona. Okubasukaku amafuta okwo, kwalibasuuca ibo nʼeibyaire lyabwe okubba bakabona emirembe nʼemirembe.”
EXO 40:16 OMusa nʼakola byonabyona ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
EXO 40:17 Awo oku lunaku olusooka omu mweri ogusooka omu mwanka ogwokubiri okuzwa ngʼowebazwire e Misiri, ni bakomeka eWeema eya Musengwa.
EXO 40:18 Era oMusa oweyakomekere eWeema eyo, nʼateekawo ebyoma ebyʼokwemereryamu efuleemu nʼebikondo, kaisi nʼayemereryamu efuleemu, okwo nʼayungisyaku emikiiko era nʼayemererya nʼebikondo.
EXO 40:19 Awo ni balingulula ebyʼokugibiikaku, ni bagibiika era ni bayongeraku nʼebibiika ebindi ebyʼoku ngulu, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
EXO 40:20 Era nʼatoola ebipande ebibiri ebyʼamabbaale, ebyabbaire biwandiikeku amateeka ga Kibbumba, nʼabiteeka omu Sanduuku eyʼeNdagaano. Nʼateeka emirabba emigingiro omu mikobyo gyʼeSanduuku yʼeNdagaano, kaisi oku Sanduuku eyo nʼateekaku ekisaanikiro kyaku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira.
EXO 40:21 Awo nʼaingirya eSanduuku yʼeNdagaano omu Weema eyo era nʼasibawo olutimbe okukingulya eSanduuku yʼeNdagaano ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
EXO 40:22 Era nʼateeka emenza omu Weema eyo oku lubba lwʼe mambuka olwʼeWeema eyo e nza wʼolutimbe olwʼomunda.
EXO 40:23 Nʼagiteekaku emigaati emiwonge eeri oKibbumba ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
EXO 40:24 Era nʼateeka ekikondo kyʼamataala omu Weema eyo oku lubba lwʼe maserengeta wʼeWeema eyo nga kiringirirangaine nʼemenza.
EXO 40:25 Awo nʼakwatisya amataala omumaiso ga Musengwa, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
EXO 40:26 Era nʼateeka ekyoto ekyʼezaabbu omu Weema eyo, omumaiso gʼolutimbe lwʼomunda.
EXO 40:27 Oku kyoto ekyo nʼaduunyiryaku obubbaani obwʼakaloosa, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
EXO 40:28 Nʼasiba olutimbe omu mulyango gwʼeWeema eyo.
EXO 40:29 Nʼateeka ekyoto kyʼesadaaka egibooca yonayona okumpi nʼomulyango gwʼeWeema eya Musengwa. Era nʼakiweeraku esadaaka egibooca yonayona, nʼakiweeraku nʼekyokuwaayo ekyʼempeke, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
EXO 40:30 Era nʼateeka ekalaayi aakati wʼeWeema eyo nʼekyoto ekyo, kaisi nʼagisukamu amaizi agʼokunaaba.
EXO 40:31 OMusa, nʼAlooni, nʼabataane bʼAlooni, ni bakolesyanga amaizi ago okunaaba engalo gyabwe nʼebigere byabwe.
EXO 40:32 Banaabanga nabuli owebaingiranga omu Weema eyo ooba owebaigereranga oku kyoto, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
EXO 40:33 Awo oMusa nʼasiba entimbe egyʼekikomera kyʼeWeema eyo okweruguulirirya eWeema eyo nʼekyoto, era nʼasiba olutimbe olwʼomu muzigo gwʼekikomera ekyo. OMusa atyo nʼamalirirya omulimo ogwo.
EXO 40:34 Awo ekireri ekizizi ni kibiika oku Weema eya Musengwa era nʼeizula ekitiisya kya Musengwa.
EXO 40:35 Era oMusa nandi nʼayezya okwingira omu Weema eyo olwʼokubba ekireri kyabbaire kigibiikireku era ngʼekitiisya kya Musengwa kiizwire omu Weema eyo.
EXO 40:36 Omu lugendo lwabwe lwonalwona nabuli ekireri owekyasetukanga ni kizwa oku Weema eyo, awo ngʼaBaisirairi bona basimbukawo.
EXO 40:37 Neye ekireri ekyo owekyabbanga kikaali kiri oku Weema eyo ngʼaBaisirairi bona tibasimbukawo, paka ku lunaku owekisetukiraku.
EXO 40:38 Kale aBaisirairi omu lugendo lwabwe lwonalwona, bonabona ni babonanga ekireri kya Musengwa. Bakibonanga, nga kiri oku ngulu kwʼeWeema eyo omu biseera ebyʼomusana, kaisi omu biseera ebyʼobwire, omu kireri ekyo ni babonangamu omusyo.
LEV 1:1 OMusengwa yayetere oMusa omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, nʼamukoba ati,
LEV 1:2 “Otumule nʼaBaisirairi ngʼobakoba oti, omuntu yenayena kwinywe oweyaleetanga ekyokuwaayo eeri nze oMusengwa nga kyayo, akireetenge ngʼakitoola mu kiraalokye ooba mu kisibokye ekyʼentaama ooba ekyʼembuli.
LEV 1:3 “Singa ekyokuwaayokye kyabbanga kyʼesadaaka egibooca yonayona okuzwa omu kiraalokye, yaawangayo onte okitobba abulaku obuleme. Yamuweerangayo ku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu, kaisi nze oMusengwa ni ngikirirya okubba sadaaka yʼokusoniya ebibbibibbibye.
LEV 1:4 Yateekanga engaloye oku mutwe gwʼekyayo ekyʼesadaaka egibooca yonayona, kaisi ni nkiikirirya okubba ekyʼokukolera omukolo ogwʼokumusuuca okubba omulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 1:5 Basaliranga onte oyo okitobba omumaiso gange nze oMusengwa, era awo abʼeibyaire lyʼAlooni ibo abakabona, batwalanga omusaaye ni baguswankira oku mba gyonagyona egyʼekyoto ekiri oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu.
LEV 1:6 Awo yabbaaganga okitobba oyo owʼesadaaka egibooca yonayona, nʼamusalamu ebitundu.
LEV 1:7 Abʼeibyaire lyʼAlooni okabona, bakwatisyanga omusyo oku kyoto, ni bagupangaku enkwi.
LEV 1:8 Awo abʼeibyairerye bacaananga ebifi byʼenyama, nʼomutwe, nʼamasavu oku nkwi egyo egiri kwaka oku kyoto.
LEV 1:9 Neye ebinamukida nʼebikokolo babinaabyanga, kaisi okabona nʼabyocerya aamo byonabyona na bidi ebiri oku kyoto. Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona, ikyo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.”
LEV 1:10 “Singa ekyokuwaayokye ekyʼesadaaka egibooca yonayona, kyabbanga ntaama ooba mbuli, yatoolanga omu kisibokye ntaama omusaiza, ooba mbuli ompanya abulaku obuleme.
LEV 1:11 Bamusaliranga mumaiso gange nze oMusengwa, oku lubba lwʼe mambuka olwʼekyoto, kaisi abʼeibyaire lyʼAlooni ibo abakabona, ni baswankira omusaaye gwʼekyayo ekyo oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 1:12 Bamutemangamu ebitundu, okabona nʼacaana ebitundu ebyo aamo nʼomutwe nʼamasavu oku nkwi egiri kwaka oku kyoto.
LEV 1:13 Neye ebinamukida nʼebikokolo babinaabyanga, kaisi okabona nʼabireeta byonabyona nʼabyocerya oku kyoto aamo na bidi. Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona, ikyo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.”
LEV 1:14 “Singa ekyokuwaayokye ekyʼesadaaka egibooca yonayona, kyabbanga nyonyi, yatoolanga mpuuwu ooba njiiwa omutomuto.
LEV 1:15 Okabona yaleetanga onyonyi oyo oku kyoto, nʼamuniola eikoti, nʼakutulaku omutwe, nʼagwocerya oku kyoto, era omusaaye gwa nyonyi oyo nʼagusululya oku mbale kwakyo.
LEV 1:16 Yamutoolangamu ekisakiro nʼebikirimu, nʼabidyaka oku lubba lwʼe buzwaisana wʼekyoto ekyo, e gibakumbaanirya eikoke.
LEV 1:17 Yakwatanga ebitutu, nʼamunyiiramu, neye nandi nʼamukutulamu, kaisi nʼamwocerya oku nkwi egiri kwaka oku kyoto. Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona, ikyo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.”
LEV 2:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Omuntu yenayena oweyaawangayo eeri nze oMusengwa ekyokuwaayo ekyʼempeke, ekyokuwaayokye kyabbanga kyʼobusye obwʼengaano obusa. Yabutabulangamu obwito bwʼemizaituuni, nʼabusiiramu obubbaani obusye,
LEV 2:2 kaisi ekyokuwaayo ekyo nʼakireetera abʼeibyaire lyʼAlooni ibo abakabona. Okabona yayoolangaku ekigalo kyʼobusye obwo obwʼengaano obusa, obubatabwiryemu obwito, aamo nʼobubbaani bwonabwona, nʼabyocerya oku kyoto ngʼakamanyiciryo akalaga kati ebyawaireyo byonabyona byange nze oMusengwa. Era nga niikyo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu akaloosa akansangaalya nze oMusengwa.
LEV 2:3 Ekisigairewo oku kyokuwaayo ekyʼempeke ekyo, kyabbanga kyʼAlooni nʼabʼeibyairerye. Ikyo kiwonge, olwʼokubba bakitoire ku kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 2:4 “Singa ekyokuwaayo kyabbanga kyʼemigaati egibasumbiire mu kisumbiro kyʼemigaati, gibbenge gibulamu okazumbulukuca, nga gyʼobusye obwʼengaano obusa, obubakandiiremu obwito, ooba kibbenge kyʼobugaati obuyeyere obubulamu okazumbulukuca, era obubasiigireku obwito.
LEV 2:5 Era singa ekyokuwaayokyo ekyʼempeke bakisumbiranga ku fulampeni, kiri nʼokubba kyʼobusye obwʼengaano obusa, obubakandiiremu obwito era obubulamu okazumbulukuca.
LEV 2:6 Okabona yakimulungulanga, nʼakisukaku obwito, ekyo niikyo ekyokuwaayo ekyʼempeke.
LEV 2:7 Era singa yaawangayo ekyokuwaayo ekyʼempeke ekibasumbiire oku fulampeni, kiri nʼokubba kyʼobusye obwʼengaano obusa, obubakandiiremu obwito.
LEV 2:8 Omuntu yaleetanga eeri nze oMusengwa ekyokuwaayo ekyʼempeke ekyo ekibasumbire omu busye obwo obubatabwiryemu obwito, nʼakiwa okabona, kaisi okabona nʼakitwala oku kyoto.
LEV 2:9 Okabona yatoolanga oku kyokuwaayo ekyʼempeke ekyo, ngʼakamanyiciryo akalaga kati ebyawaireyo byonabyona byange nze oMusengwa, nʼakyocerya oku kyoto. Era ni kibba kyokuwaayo ekibooca ni kizwamu akaloosa akansangaalya nze oMusengwa.
LEV 2:10 Ekisigairewo oku kyokuwaayo ekyʼempeke ekyo, kyabbanga kyʼAlooni nʼabʼeibyairerye. Ikyo kiwonge, olwʼokubba bakitoire ku kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 2:11 “Nabuli kyokuwaayo ekyʼempeke ekimwaleetanga okuwaayo eeri nze oMusengwa timwakiteekangamu okazumbulukuca. Ekyo kityo olwʼokubba timili nʼokwoceryanga okazumbulukuca waire omujenene, omu kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 2:12 Ebyokuwaayo ebyo muyinza okubireeta ngʼebyokuwaayo ebyʼamakungula ameekeereri eeri nze oMusengwa, neye ibyo timwabyoceryanga oku kyoto okuzwamu akaloosa akansangaalya nze oMusengwa.
LEV 2:13 Ebyokuwaayo byonabyona ebyʼempeke, mwabiteekangamu ocumbi. Timwaganyanga ocumbi okubula omu byokuwaayo byanywe ebyʼempeke, olwʼokubba niiye ali nʼokubeebukirisyanga endagaano aakati waanywe nanze oKibbumbawo waanywe. Kale ebyokuwaayo byonabyona mwabiteekangamu ocumbi.
LEV 2:14 “Owemwawangayo eeri nze oMusengwa ekyokuwaayo ekyʼempeke ekyʼamakungula ameekeereri, mwawangayo makungula ameekeereri egebankukungula amakone, era nga bagasiikireku kaisi ni basya.
LEV 2:15 Mwabutabulyangamu obwito era ni mubusiiramu obubbaani ekyo nga niikyo ekyokuwaayo ekyʼempeke.
LEV 2:16 Okabona yayocanga ekiyayoolangaku oku busye obwo obubasyeire oku gimo oku mpeke egibakonere, aamo nʼobumo oku bwito, nʼobubbaani bwonabwona nʼabyoca okubba ngʼakamanyiciryo akalaga kati ebyawaireyo byonabyona byange nze oMusengwa. Era Ikyo kiwonge, olwʼokubba bakitoire ku kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.”
LEV 3:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Singa omuntu ekyokuwaayokye kyabbanga kyʼesadaaka eyʼokusyania, nʼawaayo onte onumi ooba ompaki ngʼatoola omu kiraalokye, yampanga Nze oMusengwa nte abulaku obuleme.
LEV 3:2 Yateekanga engaloye oku mutwe gwʼekyayo ekyʼesadaakaye, ni bakisalira oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu Nze oMusengwa. Awo abʼeibyaire lyʼAlooni ibo abakabona batwalanga omusaaye ni baguswankira oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 3:3 Era omuntu oyo yaawangayo ebitundu binu oku sadaaka eyo eyʼokusyania egibooca nga bagiwaayo eeri nze oMusengwa: Amasavu agabiika oku binamukida nʼamasavu agali oku byenda,
LEV 3:4 nʼempigo gyombi nʼamasavu agagiriku okulirana akakunku, nʼendimi gyʼamani nʼagitooleraku aamo nʼempigo.
LEV 3:5 Awo abʼeibyaire lyʼAlooni babyoceryanga oku kyoto, aamo nʼesadaaka egibooca yonayona eri oku nkwi egiri kwaka, nʼebba kyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.
LEV 3:6 “Singa omuntu yaawangayo eeri nze oMusengwa esadaaka eyʼokusyania, yatoolanga mu kisibokye ekyayo ekisaiza ooba ekikali, ekibulaku obuleme.
LEV 3:7 Singa awaayo mwana wa ntaama, yamuweerangayo mumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 3:8 Yateekanga engaloye oku mutwe gwʼekyokuwaayokye ekyo, ni bakisalira omumaiso gʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu. Awo abʼeibyaire lyʼAlooni baswankiranga omusaaye gwakyo oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 3:9 Era oku sadaaka eyʼokusyania yaawangayo ebitundu binu ngʼekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa: Amasavu, nʼomukira gwonagwona ogubatiiciirye okumpi nʼomugongo, nʼamasavu agabiika oku binamukida nʼamasavu agali oku byenda,
LEV 3:10 nʼempigo gyombi nʼamasavu gonagona agagiriku okulirana akakunku, nʼendimi gyʼamani nʼagitooleraku aamo nʼempigo.
LEV 3:11 Okabona yabyoceryanga oku kyoto ngʼekyokulya, ikyo ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 3:12 “Singa ekyokuwaayokye yaabbanga mbuli, yakiweerangayo mumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 3:13 Yateekanga engaloye oku mutwe gwa mbuli oyo, ni bamusalira omumaiso gʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu. Awo abʼeibyaire lyʼAlooni baswankiranga omusaaye gwayo oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 3:14 Era oku kyokuwaayokye ekyo yaawangayo ebitundu binu ngʼekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa: Amasavu agabiika oku binamukida nʼamasavu agali oku byenda,
LEV 3:15 nʼempigo gyombi nʼamasavu agagiriku okulirana akakunku, era nʼendimi gyʼamani nʼagitooleraku aamo nʼempigo.
LEV 3:16 Okabona yabyoceryanga oku kyoto ngʼekyokulya, ikyo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa. Era amasavu gonagona gaabbanga gange nze oMusengwa.
LEV 3:17 “Timwalyanga amasavu waire omusaaye. Eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira, erimwakuumanga nabuli e gimwabbanga nʼobutyami, emirembe nʼemirembe.”
LEV 4:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa,
LEV 4:2 okukoba aBaisirairi ati, “Nabuli eyakolanga ekikole ekibbikibbi nga tagendereire, nʼakola ekintu kyonakyona kwebyo nze oMusengwa ebinalagiire okutabikolanga, ekikoba kiti:”
LEV 4:3 “Singa okabona omukulu yakolanga ekikole ekibbikibbi, nʼaleeta oku bantu omusango, yaawangayo eeri nze oMusengwa, onte okitobba abulaku obuleme ngʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi ekyakolere.
LEV 4:4 Yaleetanga onte oyo oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa, nʼateeka engaloye oku mutwe gwa nte oyo, ni bamusalira omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 4:5 Awo okabona omukulu yatoolanga oku musaaye gwa nte oyo okitobba, nʼaguleeta omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu.
LEV 4:6 Yatimyanga olunwerwe omu musaaye ogwo, era nʼaswankira omusaaye ogwo emirundi musanvu e nza wʼolutimbe omu Weema ya Musengwa.
LEV 4:7 Era yatoolanga oku musaaye ogwo, nʼagusiiga oku maziga gʼekyoto ekibooceryaku obubbaani obwʼakaloosa, ekiri omumaiso gange nze oMusengwa omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu. Omusaaye ogusigairewo ogwa nte oyo yagusukanga ansi wʼekyoto ekibaweeraku esadaaka egibooca yonayona, ekiri oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
LEV 4:8 Yatoolangamu amasavu gonagona omu kitobba oyo owʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, nga niigo amasavu agabiika oku binamukida nʼamasavu agali oku byenda,
LEV 4:9 nʼempigo gyombi nʼamasavu agagiriku okulirana akakunku, nʼendimi gyʼamani nʼagitooleraku aamo nʼempigo,
LEV 4:10 ngʼowebabitoola omu nte owʼesadaaka eyʼokusyania. Awo kaisi nʼabyocerya oku kyoto ekibooceryaku esadaaka egibooca yonayona.
LEV 4:11 Neye eidiba lya kitobba oyo, nʼenyama yonayona, nʼomutwe gwaku, nʼebikokolo aamo nʼebinamukida nga mulimu nʼebyenda,
LEV 4:12 ekikoba kiti, ebitundu bya nte oyo byonabyona ebisigairewo yabitwalanga e nza wʼenkambi, omu kifo ekirongoole omumaiso gange nze Musengwa, e gibasuka eikoke lidi erizwa oku kyoto, era nʼabyocerya byonabyona eeyo oku kibbiiryo kyʼeikoke eryo oku musyo gwʼenkwi.
LEV 4:13 “Singa aBaisirairi bonabona bakolanga ekibbikibbi nga tibagendereire ni bakola ekimo kwebyo nze oMusengwa ebinalagiire omu mateeka gange okutabikolanga, newankubbaire nga ibo aBaisirairi tibakitegeire bati bakolere ekibbikibbi, baabbanga babbengere.
LEV 4:14 Owebeetegeeranga bati bakolere ekikole ekibbikibbi, abantu abo baleetanga onte okitobba ngʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, era ni bamuweerayo omumaiso gʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
LEV 4:15 Abeekubbemberi bʼabantu abo bonabona bateekanga engalo gyabwe oku mutwe gwa kitobba oyo, nga bali omumaiso gange nze oMusengwa, era ni bamusalira aawo omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 4:16 Awo okabona omukulu yatwalangaku omusaaye gwa nte oyo omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu,
LEV 4:17 nʼainika olunwerwe omu musaaye ogwo, nʼaswankira omusaaye ogwo emirundi musanvu omunda wʼolutimbe olwawula eKifo eKitukulye nʼeKifo eKitukulye eIno.
LEV 4:18 Yatoolanga oku musaaye ogwo nʼagusiiga oku maziga gʼekyoto omumaiso gange nze oMusengwa omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu. Omusaaye ogusigairewo ogwa kitobba oyo yagusukanga ansi wʼekyoto ekibaweeraku esadaaka egibooca yonayona, ekiri oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
LEV 4:19 Yatoolangamu amasavu gonagona omu kitobba oyo, nʼagoocerya oku kyoto ekyo.
LEV 4:20 Era oku kitobba oyo, yakolanga ngʼowaakola oku kitobba odi ogubawaayo olwʼokusoniya ekikole ekibbikibbi. Omu ngeri eyo okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca abantu okubba abalongoole omumaiso gange, era ni mbasoniya.
LEV 4:21 Awo okabona yatwalanga ebisigairewo oku nte oyo e nza wʼenkambi, nʼabyoca ngʼowaayocerye onte odi asookere. Eyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi kyʼabantu.
LEV 4:22 “Singa omufugi yakolanga ekikole ekibbikibbi nga tagendereire nʼakola ekimo kwebyo nze oMusengwa iye oKibbumbawe ebinalagiire omu mateeka okutabikolanga, yaabbanga abbengere.
LEV 4:23 Owebamumanyikisyanga ekikole ekibbikibbi ekyakolere, yaleetanga esadaakaye eyo eya mbuli ompanya abulaku obuleme.
LEV 4:24 Yateekanga engaloye oku mutwe gwa mbuli oyo, ni bamusalira omu kifo e gibasalira esadaaka egibooca yonayona omumaiso gange nze oMusengwa. Eyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi.
LEV 4:25 Awo okabona yatimyanga olunwerwe omu musaaye gwʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi nʼagusiiga oku maziga gʼekyoto ekibaweeraku esadaaka egibooca yonayona, kaisi omusaaye ogusigairewo nʼagusuka ansi wʼekyoto.
LEV 4:26 Amasavu gonagona yagooceryanga oku kyoto, ngʼowaayoca amasavu gʼesadaaka eyʼokusyania. Omu ngeri eyo, okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omufugi oyo okubba omulongoole era ni mmusoniya.
LEV 4:27 “Singa omoiza oku bantu ba bulijo yakolanga ekikole ekibbikibbi nga tagendereire, nʼakola ekimo kwebyo nze oMusengwa ebinalagiire omu mateeka gange okutabikolanga, yaabbanga abbengere.
LEV 4:28 Owebamumanyikisyanga ekikole ekibbikibbi ekyakolere, yaleetanga esadaakaye eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi mbuli onduusi abulaku obuleme.
LEV 4:29 Yateekanga engaloye oku mutwe gwa mbuli oyo owʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, ni bamusalira omu kifo e gibasalira esadaaka egibooca yonayona.
LEV 4:30 Awo okabona yatimyanga olunwerwe omu musaaye gwa mbuli oyo nʼagusiiga oku maziga gʼekyoto ekibaweeraku esadaaka egibooca yonayona, kaisi omusaaye ogusigairewo nʼagusuka ansi wʼekyoto.
LEV 4:31 Yatoolangamu amasavu gonagona ngʼowebagatoola omu sadaaka eyʼokusyania, era okabona nʼagoocerya oku kyoto ekyo, ni gazwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa. Omu ngeri eyo, okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole, era ni mmusoniya.
LEV 4:32 “Singa omuntu oyo yaleetanga ntaama nga niiyo esadaakaye eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi, yaleetanga nduusi abulaku obuleme.
LEV 4:33 Yateekanga engaloye oku mutwe gwa ntaama oyo owʼesadaaka eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi, ni bamusalira omu kifo e gibasalira esadaaka egibooca yonayona.
LEV 4:34 Awo okabona yatimyanga olunwerwe omu musaaye gwʼesadaaka eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi nʼagusiiga oku maziga gʼekyoto ekibaweeraku esadaaka egibooca yonayona, kaisi omusaaye ogusigairewo nʼagusuka ansi wʼekyoto.
LEV 4:35 Yatoolangamu amasavu gonagona ngʼowebagatoola omu ntaama wʼesadaaka eyʼokusyania, okabona nʼagoocerya oku kyoto aamo nʼekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa. Omu ngeri eyo, okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba mulongoole okumutoola omu kikolekye ekibbikibbi, era ni mmusoniya.”
LEV 5:1 OMusengwa ni yeeyongera ati, “Singa omuntu bamwetanga okuwa obujulizi omu kooti nandi nʼatumula kwʼekyo ekiyaboine ooba ekyamaite, yaabbanga abbengere.
LEV 5:2 “Nʼekindi, singa omuntu yakwatanga oku kintu kyonakyona ekitali kirongoole, ekikoba kiti, okisolo wʼomu kigona atali mulongoole, era omufu ooba ebibbumbe ebyekuusira okwitakali ebitali birongoole ebifiire waire ngʼabikwaiteku mubutagenderera, yaabbanga asuukire atali mulongoole era yaabbanga abbengere.
LEV 5:3 “Nʼekindi, singa omuntu yakwatanga oku kintu kyonakyona ekitali kirongoole, ekikoba kiti, ekizwire e giri omuntu nga tikirongoole, ni kimusuuca okubba atali mulongoole omumaiso ga Musengwa waire nga takitegeire, singa omuntu oyo yakitegeeranga, yaabbanga abbengere.
LEV 5:4 “Era singa omuntu yaluuyanga okulayira okukola ekintu kyonakyona, waire kisa ooba kibbikibbi ngʼamalire galayira nga tafiireyo, waire nga takitegeire, omu ngeri yonayona singa yakitegeeranga, yaabbanga abbengere.
LEV 5:5 “Omuntu oweyabbenganga omu kintu kyonakyona kwʼebyo, yabbutulanga mulwatu ekibbikibbi ekyakolere.
LEV 5:6 Omugaito ogwʼeibbengo eryo, yaleetanga eeri nze oMusengwa ntaama omukali ooba mbuli onduusi ngʼamutoola mu kisibokye, ngʼeyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi. Era okabona yaawangayo esadaaka eyo, okukola omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole okumutoola omu kibbikibbikye.
LEV 5:7 “Neye singa omuntu yaabbanga mudoobi nga tayezya okusuna ontaama omutomuto, yaleetanga eeri nze oMusengwa empuuwu ibiri ooba enjiiwa entonto ibiri, ngʼomugaito gwʼeibbengolye, ngʼonjiiwa omoiza wʼesadaaka yʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi, nʼogondi wʼesadaaka egibooca yonayona.
LEV 5:8 Yagireetanga eeri okabona, kaisi okabona nʼasooka kuwaayo yoodi owʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi. Nʼamuniola eikoti, neye nandi nʼakutuliraku nakimo omutwe.
LEV 5:9 Nʼaswankira ogumo oku musaaye ogwʼesadaaka eyo eyʼokusoniya ekibbikibbi oku mbale kwʼekyoto, ogusigairewo nʼagusululya ansi wʼekyoto. Eyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
LEV 5:10 Awo okabona yaawangayo onjiiwa odi ogondi, ngʼesadaaka egibooca yonayona, ngʼebiragiro owebiri. Omu ngeri eyo okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole okumutoola omu kibbikibbi ekyakolere, era omuntu oyo ni mmusoniya.
LEV 5:11 “Neye singa omuntu yaabbanga mudoobi nga tayezya okuleeta empuuwu eibiri ooba enjiiwa eibiri, yaleetanga esadaaka eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi ekiro ooti moiza eyʼobusye obwʼengaano obusa, ni bubba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi. Tiyabutabulyengemu obwito ebwʼemizaituuni waire obubbaani, olwʼokubba eyo sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
LEV 5:12 Yabuleetanga eeri okabona, era okabona yabuyoolangaku ekigalo, ngʼakamanyiciryo akalaga kati ebyawaireyo byonabyona byange nze oMusengwa, nʼabyocerya oku kyoto aamo nʼebyokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri nze oMusengwa. Eyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
LEV 5:13 Omu ngeri eyo okabona yakolanga omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole okumutoola omu kibbikibbi kyonakyona ekyabba akolere, ni mmusoniya. Obusye obusigairewo oku sadaaka eyo bwabbanga bwa kabona, ngʼowekiri oku kyokuwaayo ekyʼempeke.”
LEV 5:14 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 5:15 “Singa omuntu yenayena yabbenganga omu butagenderera, olwʼokutampa nze oMusengwa ebyavunaanyizibwa okumpa, yandeeteranga omugaito ogwa ntaama omusaiza abulaku obuleme ngʼatoola oku ntaamagye. Era ebbeeyi ya ntaama oyo bagibaliriranga mu sekeri gyʼefeeza okusinzirira ku mbalirira entongole eyʼomu Weema yange nze oMusengwa. Eyo nga niiyo esadaaka eyʼokusoniya eibbengo.
LEV 5:16 Era yaabbanga nʼokusasula omugaito olwʼekyo ekyabbengere oku bintu ebyo ebyavunaanyizibwa okumpa nze oMusengwa, era yayongerangaku ekitundu kimo kyokutaanu oku mugaito ogwo, nʼabiwa okabona, okabona nʼakola omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole ngʼawaayo ontaama omusaiza ngʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo, era omuntu oyo ni mmusoniya.
LEV 5:17 “Singa omuntu yakolanga ekibbikibbi, nʼakola ekintu kyonakyona kwebyo nze oMusengwa ebinalagiire omu mateeka okutabikolanga waire ngʼakolere mu butagenderera, yaabbanga abbengere, era bamuvunaananga.
LEV 5:18 Yaabbanga nʼokuleeta eeri okabona ontaama omusaiza abulaku obuleme, ogwatoire mu kisibokye era nga wʼebbeeyi etuukana ngʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo. Omu ngeri eyo okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole omumaiso gange nze oMusengwa okumutoola omu kikolekye ekibbikibbi nga mu butagenderera, era omuntu oyo ni mmusoniya.
LEV 5:19 Eyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya eibbengo, olwʼokubba omuntu oyo abba abbengere omumaiso gange.”
LEV 6:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 6:2 “Singa omuntu yenayena yakolanga ekibbikibbi, nandi nʼabba mwesigwa eeri nze oMusengwa olwʼokubbeya omwinaye oku kintu ekiyaabbanga amubisisirye, ooba ekiyaabbanga amukwatisirye ngʼomusingo, ooba nʼamwibbaku ekintu ooba singa yafugiriryanga oku mwinaye ekintu,
LEV 6:3 ooba singa omuntu yazuuliranga e wʼomuntu oyo ekyabbanga kimugotereku, neye omuntu oyo nʼabbeyesya era nʼalayira nʼebikwata oku kintu ekyo, era nʼakola ekikole ekibbikibbi kyonakyona ekiri ooti kiikyo, abantu ekibayinza okukola,
LEV 6:4 era singa yaabbanga akolere ekikole ekibbikibbi kaisi nʼamanyica ngʼabbengere era nʼairyawo ebiyaabbanga aibbire ooba ebiyaabbanga afugiriirye oku mwinaye ooba ekibaabbanga bamubisisirye ooba ekiyaabbanga alondere,
LEV 6:5 ooba ekintu kyonakyona ekiyalayiriireku ebyobubbeyi, yakiiryangawo kyonakyona era nʼayongeraku ekitundu kimo kyokutaanu kyʼebyo ebyali kwiryawo. Era yabikanjiryanga onanyerebyo oku lunaku oluyamanyiciryangaku ati abbengere.
LEV 6:6 Yaleetanga eeri okabona ontaama omusaiza abulaku obuleme ogwatoire mu kisibokye ngʼomugaito olwʼekibbikibbikye nʼamuwaayo eeri nze oMusengwa. Era ontaama oyo yaabbanga nʼokubba atuukana nʼobungi bwʼempiiya egyaba omu sadaaka eyʼokusoniya eibbengo.
LEV 6:7 Omu ngeri eyo okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole omumaiso gange, era omuntu oyo ni mmusoniya omu kintu kyonakyona ekiyaabbanga abbengere.”
LEV 6:8 OMusengwa ni yeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 6:9 “Owe Alooni nʼabʼeibyairerye amateeka ganu agakwata oku sadaaka egibooca yonayona. Esadaaka egibooca yonayona, bagyoceryanga oku kyoto obwire bwonabwona paka makeezi, era omusyo gwasigalanga nga gwaka oku kyoto ekyo.
LEV 6:10 Awo okabona yazwalanga ekizwalokye ekya lineni, nʼazwaliramu nʼepajama yona eya lineni, nʼayoola eikoke eryʼoku kyoto eryʼesadaaka egibooca yonayona, nʼaliteeka oku mbale kwʼekyoto.
LEV 6:11 Awo yeeyambulyangamu ebizwalo ebyo nʼazwala ebindi, nʼatwala eikoke e nza wʼenkambi, omu kifo ekirongoole omumaiso gange nze Musengwa.
LEV 6:12 Omusyo oguli oku kyoto ekyo guli nʼokusigalanga nga gwaka, anambula kulikira naire. Nabuli makeezi okabona yateekangaku enkwi, nʼateeka oku musyo esadaaka egibooca yonayona, era nʼayoceryaku amasavu agʼesadaaka eyʼokusyania.
LEV 6:13 Omusyo guli nʼokusigalanga nga gwaka bulijo oku kyoto ekyo, anambula kulikira naire.”
LEV 6:14 OMusengwa ni yeeyongera tete okukoba oMusa ati, “Ganu niigo amateeka agakwata oku kyokuwaayo ekyʼempeke: Abʼeibyaire lyʼAlooni bakiwangayo eeri nze oMusengwa omumaiso gʼekyoto.
LEV 6:15 Okabona yayoolanga ekigalo kyʼobusye obwʼengaano obusa, nʼatabulyamu obwito obwʼemizaituuni, aamo nʼobubbaani bwonabwona obuli oku kyokuwaayo ekyʼempeke, era nʼabyocerya oku kyoto ngʼakamanyiciryo akalaga kati ebyawaireyo byonabyona byange nze oMusengwa, ni kizwamu akaloosa akansangaalya nze oMusengwa.
LEV 6:16 Alooni nʼabʼeibyairerye balyanga ekyokuwaayo ekyo ekisigaireku nga mpaamu okazumbulukuca, era baabbanga nʼokukiriira mu kifo ekitukulye omu luuga lwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusegwa.
LEV 6:17 Tibakisumbirangamu okazumbulukuca; Nze oMusengwa nkiwaire bakabona, ngʼomugabo ogwabwe, oku byokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri nze. Era ngʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo, era gyabbanga ntukulye ino.
LEV 6:18 Omu mirembe gyonagyona egyairangawo, omusaiza yenayena oku bʼolulyo lwʼAlooni yayinzanga okukiryaku. Era ikyo mugabo gwabwe ogwʼenkalaakalira, oku byokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri nze oMusengwa. Nabuli ekyakyeguunyangaku, kyabbanga kitukulye.”
LEV 6:19 OMusengwa tete nʼakoba oMusa ati,
LEV 6:20 “Kinu niikyo ekyokuwaayo Alooni nʼabʼeibyairerye nabuli moiza ekiyaabbanga nʼokuwaayo eeri nze oMusengwa, oku lunaku olubamusukiraku amafuta okumwawula. Yaabbanga nʼokuwaayo ekiro ooti moiza eyʼobusye obwʼengaano obusa, nga kyokuwaayo ekya buli lunaku, ekitundu kyabwo amakeezi, nʼekitundu ekindi eigulo.
LEV 6:21 Yabukandirangamu obwito, nʼasumbira obugaati oku fulampeni, nʼabumulungula nʼabuwaayo ngʼekyokuwaayo ekyʼempeke era ni bakyoca ni kizwamu akaloosa akansangaalya nze oMusengwa.
LEV 6:22 Okabona ogubaabbanga basukireku amafuta okusikira Alooni, niiye eyakiwangayo eeri nze oMusengwa ngʼeiteeka oweriragira emirembe gyonagyona. Era yakyocanga kyonakyona.
LEV 6:23 Nabuli kyokuwaayo ekyʼempeke okabona ekiyaawangayo, bakyocanga kyonakyona; tibakiryengeku.”
LEV 6:24 OMusengwa tete nʼakoba oMusa,
LEV 6:25 akobe Alooni nʼabataane ati, “Ganu niigo amateeka agalungamya oku sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi. Esadaaka eyo bali nʼokugisaliranga mumaiso gange nze oMusengwa omu kifo e gibasarira esadaaka egibooca yonayona. Esadaaka eyo ntukulye ino.
LEV 6:26 Okabona eyagiwangayo, niiye eyagiryangaku era yagiriiranga mu kifo ekitukulye, omu luuga lwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.
LEV 6:27 Nabuli ekyeguunyanga oku sadaaka eyo, kyabbanga kirongoole. Era singa waabbangakuuwo omusaaye gwaku ogusambukiire oku kizwalo, yakyozeranga mu kifo ekitukulye.
LEV 6:28 Ensaka eyʼeitakali egibasuumbiiremu enyama yaakyo, bagyatanga. Neye owebagisuumbiranga mu nsaka ya bbulonzi, ensaka eyo bagikuutanga ni bagigajambulyamu nʼamaizi.
LEV 6:29 Omusaiza yenayena owʼomu lulyo lwʼAlooni, wʼeidembe okugiryaku. Iyo ntukulye ino.
LEV 6:30 Neye singa omusaaye gwʼesadaaka yonayona eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, baguleetanga omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu olwʼokukola omukolo ogwʼokusuuca omuntu okubba omulongoole, esadaaka eyo tibagiryangaku; bagyocanga-bwoci.”
LEV 7:1 Awo oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Ganu niigo amateeka agakwata oku sadaaka eyʼokusoniya eibbengo, iyo entukulye eino.
LEV 7:2 Esadaaka eyʼokusoniya eibbengo, bagisaliranga mu kifo e gibasalira esadaaka egibooca yonayona, era omusaaye gwayo baguswankiranga oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 7:3 Amasavu gaayo gonagona bagawangayo. Omukira ogwʼamasavu, nʼamasavu agʼoku byenda,
LEV 7:4 nʼempigo gyombi nʼamasavu agagiriku okulirana akakunku, nʼendimi gyʼamani, ebyo baabbanga nʼokubitoolamu aamo nʼempigo.
LEV 7:5 Okabona yabyoceryanga oku kyoto, ngʼekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa. Eyo niiyo esadaaka eyʼokusoniya eibbengo.
LEV 7:6 Omusaiza yenayena owʼomu lulyo lwʼabakabona, wʼeidembe okugiryaku, neye ngʼagiriira mu kifo ekitukulye omu luuga lwʼeWeema yange nze Musengwa; esadaaka eyo ntukulye ino.
LEV 7:7 “Eiteeka limo linanyere eryo erikola oku sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi nʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo. Enyama eyasigalangaku oku sadaaka egyo yaabbanga ya kabona eyaabbanga akolere omukolo ogwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole.
LEV 7:8 Okabona eyaawangayo esadaaka egibooca yonayona eyʼomuntu yenayena, niiye eyatwalanga eidiba lyʼesadaaka eyo.
LEV 7:9 Nabuli kyokuwaayo ekyʼempeke, ekibasumbiire omu kisumbiro kyʼemigaati, ooba ekibasumbiire oku fulampeni, ooba omu kakalaayi, kya kabona akiwaayo.
LEV 7:10 Era nabuli kyokuwaayo ekyʼempeke nga bakitabwiryemu obwito ooba kibulamu obwito, kyabbanga kyʼabʼeibyairye lyʼAlooni, era bakigabananga mu bwenkanya.”
LEV 7:11 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Ganu niigo amateeka agakwata oku sadaaka eyʼokusyania, omuntu egiyaawangayo eeri nze oMusengwa.
LEV 7:12 Singa omuntu yaawangayo lwʼokwebalya, yakiweerangaku nʼekyokuwaayo ekyʼemigaati egibulamu okazumbulukuca egibakandiiremu obwito, nʼobugaati obuyeyere obubulamu okazumbulukuca era obubasiigireku obwito, nʼemigaati egibasumbire omu busye obwʼengaano obusa, obubakandiiremu obwito.
LEV 7:13 Oku sadaakaye eyʼokusyania olwʼokwebalya, yaleeterangaku emigaati egirimu okazumbulukuca.
LEV 7:14 Ku buli kika kyʼemigaati egyo yatoolangaku omugaati gumo nʼaguwaayo ngʼekyokuwaayo eeri nze oMusengwa. Emigaati egyo gwabanga mugabo gwa kabona eyaswankiranga omusaaye gwʼesadaaka eyʼokusyania.
LEV 7:15 Enyama yʼesadaakaye eyʼokusyania eyo, bagiryanga ku lunaku lunanyere olwo olubaweereireku esadaaka eyo, tiwaabbangawo egonawo.
LEV 7:16 “Neye singa omuntu yaawangayo ekyokuwaayo olwʼokutuukirirya bweyamo, ooba nga kyokuwaayo omu kwetakira, enyama bagiryanga ku lunaku olwo olwakiweereireyo, neye eyasigalangawo bayinzanga okugirya izo waaku.
LEV 7:17 Neye iyo esigalawo paka ku lunaku lwokusatu, baabbanga nʼokugyoca nʼesiriira.
LEV 7:18 Singa enyama yʼesadaaka eyʼokusyania eyʼomuntu oyo bagiryanga ku lunaku lwokusatu, esadaaka eyo nze oMusengwa tinagiikiriryenge, tiyagasenge nʼoyo agiwaireyo olwʼokubba tindongoole, era nabuli eyagiryangaku, obubbibubbi bwamubbangaku.
LEV 7:19 Enyama eyeegunyanga oku kintu ekitali kirongoole, tibagiryenge, bagyocanga-bwoci. Wazira enyama yʼesadaaka eyo eyaabbanga tiyeeguunyire oku kintu ekyo, omuntu yenayena omulongoole, iye yaabbanga wʼeidembe okugiryaku.
LEV 7:20 Neye singa omuntu atali mulongoole yaalyangaku enyama yʼesadaaka eyʼokusyania egibampaire eeri nze oMusengwa, omuntu oyo tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.
LEV 7:21 Era singa omuntu yenayena yakwatanga oku kintu ekitali kirongoole, ekikoba kiti, nga kizwire mu muntu ooba ku kisolo ekitali kirongoole, ooba ku kintu ekindi kyonakyona ekitali kirongoole, kaisi nʼalyaku enyama eyʼesadaaka eyo egibampaire nze oMusengwa, omuntu oyo tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.”
LEV 7:22 OMusengwa ni yeyongera okukoba oMusa,
LEV 7:23 akobe aBaisirairi ati, “Timwalyanga amasavu ga nte ooba aga ntaama, waire aga mbuli.
LEV 7:24 Amasavu ga kisolo afeereireku omutwe, nʼamasavu gʼoyo iye okisolo wʼomu kigona ogwaitire, igo muyinza okugakolesyanga olwʼemigaso egindi, neye timwagalyanga.
LEV 7:25 Nabuli eyalyanga amasavu gʼekyayo kyʼekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa, tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.
LEV 7:26 Era awantu wonawona e gimwabbanga nʼobutyami, timwalyanga omusaaye, aabba gwa nyonyi waire gwa kisolo.
LEV 7:27 Singa omuntu yenayena yaalyanga omusaaye, tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.”
LEV 7:28 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa,
LEV 7:29 akobe aBaisirairi ati, “Omuntu yenayena eyaleetanga esadaaka eyʼokusyania eeri nze oMusengwa, yaabbanga nʼokutoola ku sadaakaye eyo egyawaireyo eeri nze,
LEV 7:30 iye onanyere yagireetanga, nʼebba kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa. Yaawangayo amasavu nʼobbanda, era obbanda oyo bamusiiryanga ni bamwica omumaiso gange okubba esadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica.
LEV 7:31 Okabona yayoceryanga amasavu oku kyoto, neye obbanda yaabbanga wʼAlooni nʼabʼeibyairerye.
LEV 7:32 Ekisambi kyʼoku ndiiro mwakiwanga kabona, nga niigwo omugabogwe oguzwire oku sadaaka eyʼokusyania eya muntu.
LEV 7:33 Oku bʼeibyaire lyʼAlooni eyaawangayo omusaaye nʼamasavu gʼesadaaka, oyo niiye eyasunanga ekisambi kyʼoku ndiiro ngʼomugabogwe.
LEV 7:34 Oku sadaaka eyʼokusyania eyʼaBaisirairi, mbatoireku obbanda ogubasiirya ni baica, ni mbatoolaku nʼekisambi, ni mbiwa Alooni okabona nʼabʼeibyairye nga niigwo ogwabbanga omugabo gwabwe ogwazwanga omu Baisirairi emirembe gyonagyona.
LEV 7:35 Ogwo niigwo omugabo oguzwa oku byokuwaayo ebibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa, ogubawaire Alooni nʼabataane oku lunaku olubabasukiireku amafuta, ni babaawula okumpeereryanga omu bwakabona.
LEV 7:36 Oku lunaku olubabasukiireku amafuta, nalagiire aBaisirairi okubawanga ebyo okubba mugabo gwabwe ogwenkalaakalira emirembe gyonagyona.”
LEV 7:37 Ago niigo amateeka gʼesadaaka egibooca yonayona, nʼekibawaayo ekyʼempeke, nʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo, nʼesadaaka eyʼokusyania nʼekyokuwaayo ekyʼokwawula.
LEV 7:38 Oku lusozi oSinaayi omwidungu, oMusengwa giyaweereire oMusa amateeka ago, oku lunaku oluyalagiire aBaisirairi okuwaayo ebyokuwaayo byabwe eeri oMusengwa.
LEV 8:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 8:2 “Ondetere Alooni nʼabataane, nʼebizwalo byabwe, nʼamafuta agebakolesya omu kwawula, nʼonte okitobba owʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼekiibo ekirimu emigaati egibulamu okazumbulukuca,
LEV 8:3 kaisi okumbaanie abantu bonabona oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.”
LEV 8:4 OMusa nʼakola ngʼoMusengwa oweyamulagiire. Abantu abo ni kikumbaanira oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu.
LEV 8:5 OMusa nʼabakoba ati, “Ekyo niikyo oMusengwa ekyalagiire okukola.”
LEV 8:6 Awo oMusa nʼakoba Alooni nʼabataane okwiza omumaiso, kaisi nʼakola omukolo ogwʼokubanaabya nʼamaizi.
LEV 8:7 Nʼazwalisya Alooni ebbeketera, nʼamusiba omusibiro omu nkende, nʼamuzwalisya eitaawo lyʼobwakabona, nʼamusiba nʼamukalangula nʼomusibiro ogwʼokwitaawo ogubakolere nʼobukugu.
LEV 8:8 Nʼamuzwalisya ekizwalo kyʼomu kifubba, era nʼateeka ebintu ebibeeta oWulimu nʼebindi ebibeeta oTumimu omu kizwalo ekyʼomu kifubba.
LEV 8:9 Awo nʼamusiba oku mutwe ekitambaala ekyʼobwakabona, era omumaiso oku kizwalo ekyo nʼamuteekaku amajolobero agʼezaabbu, nʼakapande akʼobuwonge eeri oKibbumba, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
LEV 8:10 Awo oMusa nʼakwata amafuta agebakolesya omu kwawula, nʼagaswankira oku Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, nʼoku bintu byonabyona ebirimu, era omu ngeri eyo nʼabiwonga eeri oMusengwa.
LEV 8:11 Nʼaswankira agamo oku kyoto emirundi musanvu, nʼawonga ekyoto nʼebintu byaku byonabyona, nʼekalaayi nʼekikondo okwetyama; ebyo byonabyona ni bibba biwonge.
LEV 8:12 Nʼasuka agamo oku mafuta ago oku mutwe gwʼAlooni, nʼamwawula era nʼamuwonga.
LEV 8:13 Awo oMusa nʼaira oku bataane bʼAlooni, nabuli moiza nʼamuzwalisya ebbeketera, nʼamusiba nʼomusibiro omu nkende, era nʼamusiba nʼekitambaala oku mutwe ekyʼobwakabona, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
LEV 8:14 Awo oMusa nʼaigererya onte okitobba owʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, Alooni nʼabataane ni bateeka engalo gyabwe oku mutwe gwa nte oyo.
LEV 8:15 OMusa nʼamusala, nʼatoola oku musaaye ogwo, nʼagusiiga oku maziga gʼekyoto oku mba gyakyo gyonagyona ngʼakolesya olunwerwe okukola omukolo gwʼokukisuuca okubba kirongoole. Omusaaye ogusigairewo, nʼagusuka ansi wʼekyoto. Omu ngeri eyo nʼabba akiwongere era nabba akolere omukolo ogwʼokukisuuca okubba kirongoole.
LEV 8:16 Nʼakwata amasavu gonagona agabiika oku byenda, nʼendimi gyʼamani, nʼempigo gyombi, nʼamasavu agagiriku, nʼabyocerya oku kyoto.
LEV 8:17 Neye enyama yonayona eya nte oyo esigairewo nʼeidiba lyaku, nʼebinamukida, nʼabyocerya e nza wʼenkambi ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
LEV 8:18 Awo oMusa nʼakwata ontaama omusaiza owʼesadaaka egibooca yonayona era Alooni nʼabataanebe ni bateeka engalo gyabwe oku mutwe gwa ntaama oyo.
LEV 8:19 OMusa nʼamusala, nʼaswankira omusaaye oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 8:20 Nʼasalamu ontaama oyo bitundutundu, nʼayoca omutwe, nʼebitundu ebyo, nʼamasavu.
LEV 8:21 Nʼanaabya ebyenda nʼebikokolo byona nʼabyocerya oku kyoto, nʼabba ayocerye ontaama oyo yenayena ngʼesadaaka egibooca yonayona ngʼoMusengwa oweyamulagiire. Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona ikyo ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri oMusengwa, era ni kizwamu oluvululu olusangaalya oMusengwa.
LEV 8:22 Awo oMusa nʼaigererya ontaama owokubiri, ontaama ogubawaayo ngʼesadaaka eyʼokwawula kaisi Alooni nʼabataanebe ni bateeka engalo gyabwe oku mutwe gwa ntaama oyo.
LEV 8:23 OMusa nʼamusala, nʼatoolaku omusaaye gwa ntaama oyo, nʼagusiiga oku kalege kʼekitwi kyʼAlooni ekyʼoku ndiiro, nʼoku kinkumu kyʼengaloye eyʼoku ndiiro, nʼoku lunwe olunene olwʼekigerekye ekyʼoku ndiiro.
LEV 8:24 Nʼaira oku bataane bʼAlooni, nʼabasiiga omusaaye ogwo oku bulege bwʼamatwi gaabwe agʼoku ndiiro, nʼoku binkumu ebyʼoku ndiiro, nʼoku nnwe enene egyʼoku bigere byabwe ebyʼoku ndiiro. Omusaaye ogwasigairewo nʼaguswankira oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 8:25 Nʼakwata amasavu, nʼomukira omusava, nʼamasavu gonagona agabiika oku byenda, nʼendimi gyʼamani, nʼempigo gyombi nʼamasavu agagiriku, nʼekisambi ekyʼoku ndiiro,
LEV 8:26 awo nʼatoola omugaati gumo omu kiibo kyʼemigaati egibulamu okazumbulukuca, egibateekere omumaiso ga Musengwa, era nʼatoola nʼomugaati gumo ogubakandiiremu obwito, nʼakagaati kamo akayeyere, nʼagiteeka oku masavu nʼoku kisambi ekyʼoku ndiiro.
LEV 8:27 Byonabyona ebyo nʼabikwatisya Alooni nʼabataane, ni babisiirya ni babiica ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica omumaiso ga Musengwa.
LEV 8:28 Awo oMusa nʼabitoola omu ngalo gyabwe, nʼabyocerya oku kyoto, aamo nʼesadaaka egibooca yonayona, nga niikyo ekyokuwaayo eeri oMusengwa olwʼomukolo ogwʼokwawula, ikyo ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri ni kizwamu akaloosa, ikyo ekyokuwaayo ekyʼekyokulya ekibawaayo eeri oMusengwa.
LEV 8:29 OMusa nʼakwata obbanda, nʼamusiirya omumaiso ga Musengwa ngʼesadaaka eyʼenjawulo egibasiirya ni baica, era ogwo niigwo ogwabbaire omugabogwe oku ntaama oyo owʼomukolo ogwʼokwawula, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
LEV 8:30 Awo oMusa nʼatoolaku amafuta agebakolesya omu kwawula, nʼatoolaku nʼoku musaaye ogwabbaire oku kyoto, nʼabiswankira okwʼAlooni nʼoku bizwalobye, nʼoku bataane nʼoku bizwalo byabwe. Omu ngeri eyo nʼayawula Alooni nʼabataane, era nʼayawula nʼebizwalo byabwe.
LEV 8:31 OMusa nʼakoba Alooni nʼabataane ati, “Musumbire enyama oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, era mugiriire awo, nʼemigaati egiri omu kiibo ekyʼebyokuwaayo ebyʼomukolo ogwʼokwawula, ngʼoMusengwa oweyalagiire ati Alooni nʼabataane bagiryanga.
LEV 8:32 Era ekisigalawo oku nyama eyo nʼoku migaati, mwabyocanga.
LEV 8:33 Timuzwanga oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, okumala enaku musanvu, paka enaku egyʼomukolo ogwʼokubaawula owegyaliwaaku, olwʼokubba okubaawula kwanywe kwalimala enaku musanvu.
LEV 8:34 OMusengwa niiye eyatulagiire okukola ebyo ebitukolere olwatyanu, olwʼokubasuuca abalongoole.
LEV 8:35 Muteekwa okusigala obwire nʼomusana oku mulyango gwʼeWeema eyʼokumusisinkanirangamu, okumala enaku musanvu, okutuukirirya ekiragiro kya Musengwa kaisi timwafa, olwʼokubba atyo oMusengwa weyandagiire.”
LEV 8:36 Kale Alooni nʼabataane ni bakola byonabyona oMusengwa ebiyalagiire ngʼabitira omu Musa.
LEV 9:1 Oku lunaku olwomunaana, oMusa nʼayeta Alooni nʼabataane nʼabeekubbemberi bʼaBaisirairi,
LEV 9:2 nʼakoba Alooni ati, “Okwate onte okitobba owʼesadaakayo eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi nʼontaama omusaiza owʼesadaaka egibooca yonayona, nga gyombi gibulaku obuleme, ogiweeyo eeri oMusengwa.
LEV 9:3 Awo okobe aBaisirairi oti, ‘Mukwate ombuli ompanya, owʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, nʼonte okitobba nʼomwana wa ntaama, nga gyonagyona gyʼomwanka gumo gumo, era ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme, bibbe sadaaka egibooca yonayona,
LEV 9:4 nʼonte, nʼontaama omusaiza ebyʼesadaaka eyʼokusyania egibawaayo omumaiso ga Musengwa, aamo nʼekyokuwaayo ekyʼempeke, ekibatabwiryemu obwito. Ekyo kityo olwʼokubba olwatyanu, oMusengwa yababonekera.’ ”
LEV 9:5 Ebyo oMusa ebiyalagiire, ni babireeta omumaiso gʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa. ABaisirairi bonabona ni basembera, era ni beemerera omumaiso ga Musengwa.
LEV 9:6 Awo oMusa nʼakoba ati, “OMusengwa abalagiire okukola kinu, kaisi ekitiisyakye kibabonekere.”
LEV 9:7 OMusa nʼakoba Alooni ati, “Oigerere oku kyoto, oweeyo esadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼesadaaka egibooca yonayona, era okole omukolo ogukusuuca omulongoole, era oweeyo nʼesadaaka eyʼabantu eyʼokubasuuca abalongoole ngʼoMusengwa oweyalagiire.”
LEV 9:8 Awo Alooni nʼaigerera oku kyoto, nʼasala onte okitobba, nga niiyo esadaaka eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi.
LEV 9:9 Abataane ni bamukwatisya omusaaye, nʼatimyamu olunwerwe, nʼagusiiga oku maziga gʼekyoto, ogwasigairewo nʼagusuka ansi wʼekyoto.
LEV 9:10 Kaisi amasavu, nʼempigo, nʼendimi gyʼamani, ebyʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi nʼabyocerya oku kyoto, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
LEV 9:11 Neye enyama nʼeidiba, nʼabyocerya e nza wʼenkambi.
LEV 9:12 Alooni nʼasala ekyayo ekyʼesadaaka egibooca yonayona. Abataane ni bamukwatisya omusaaye, nʼaguswankira oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 9:13 Ni bamukwatisya ebitundu ebyʼesadaaka egibooca yonayona kimo kimo aamo nʼomutwe, nʼabyocerya oku kyoto.
LEV 9:14 Nʼanaabya ebinamukida nʼebikokolo, nʼabyocerya oku kyoto, aamo nʼesadaaka egibooca yonayona.
LEV 9:15 Awo Alooni nʼawaayo esadaaka yʼabantu. Yakwaite ombuli owʼesadaaka eyo eyʼokusoniya abantu ekikole ekibbikibbi, nʼamusala, nʼamuwaayo ngʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi kyabwe, ngʼoweyakolere kwedi eyasookere eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi.
LEV 9:16 Era nʼakwata esadaaka egibooca yonayona, nʼagiwaayo ngʼekiragiro owekyabbaire.
LEV 9:17 Nʼakwata nʼekyokuwaayo ekyʼempeke, nʼayoolaku ekigalo kyʼobusye, nʼakyocerya oku kyoto, ngʼayongera oku sadaaka egibooca yonayona nabuli makeezi.
LEV 9:18 Nʼasala onte onumi nʼontaama omusaiza, ngʼesadaaka eyʼokusyania, egiyawaireyo olwʼabantu. Abataane ni bamukwatisya omusaaye, nʼaguswankira oku mba gyonagyona egyʼekyoto.
LEV 9:19 Neye ebitundu ebyʼamasavu ebya numi nʼontaama, ekikoba kiti, omukira ogwʼamasavu, nʼago agabiika oku binamukida, nʼempigo, nʼendimi gyʼamani,
LEV 9:20 ni babiteeka oku bbanda wʼebyayo ebyo. Alooni nʼayocerya amasavu ago oku kyoto.
LEV 9:21 Neye obbanda nʼekisambi kyʼoku ndiiro nʼabisiirya omumaiso ga Musengwa, ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica, ngʼoMusa oweyalagiire.
LEV 9:22 Oluzwanyuma lwʼekyo Alooni nʼasiirya engalogye eeri abantu nʼabasabira enkabi. Era ngʼamalire okuwaayo esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, nʼesadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka eyʼokusyania, awo nʼaika ansi.
LEV 9:23 OMusa nʼAlooni ni baingira omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa. Owebawulukire, ni basabira abantu enkabi, era ekitiisya kya Musengwa ni kibonekera abantu bonabona.
LEV 9:24 OMusengwa nʼasindika omusyo, ni gwoca gumalawo esadaaka egibooca yonayona nʼebitundu ebyʼamasavu ebyabbaire oku kyoto. ABaisirairi bonabona owebaboine ekintu ekyo, ni bakooka olwʼeisangaalo, era ni bafuunama ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
LEV 10:1 Lwabbaire lumo abataane bʼAlooni, oNadabbu nʼAbbiku, ni bakwata ebyokuduunyisiryaku nabuli moiza ekikye, ni babiteekamu omusyo, era ni bateekaku obubbaani, ni babireeta omumaiso ga Musengwa. Neye omusyo ogwo oMusengwa nga tagwikirirya, olwʼokubba tiniiye eyalagiire okuguleeta.
LEV 10:2 Kale oMusengwa nʼasindika omusyo, ni gubooca, ni bafeera aawo omumaiso ga Musengwa.
LEV 10:3 Awo oMusa nʼakoba Alooni ati, “Kinu niikyo oMusengwa ekiyatumwireku, oweyakobere ati, ‘Eeri abo abansemberera neeragisyanga ngʼobwendi mutukulye era abantu bonabona bampanga ekitiisya.’ ” Neye Alooni nʼasirika-busiriki.
LEV 10:4 Awo oMusa nʼayeta oMisairi nʼErizefaani, abataane ba Wuziyeeri, oiteeye wʼAlooni omuto, nʼabakoba ati, “Mwize aanu muginge emirambo gyʼabaganda baanywe, mugitoole omu Weema eya Musengwa, mugitwale e nza wʼenkambi.”
LEV 10:5 Kale ni baaba, ni baginga emirambo egyo nga gikaali giri omu bbeketera gyagyo, ni bagitwala e nza wʼenkambi, ngʼoMusa oweyalagiire.
LEV 10:6 OMusa nʼakoba Alooni nʼabataane bʼAlooni, Eryezaali nʼoIsamali ati, “Timwakankadyaga enziiri gyanywe, waire kunyiira bizwalo byanywe okulaga muti munakuwaire. Owemwakola ekyo, mwaba kufa, era oMusengwa yasunguwalira abantu bonabona abakumbaanire. Neye aBaisirairi abanaanywe bonabona, bayezya okukunga olwʼokufiirwa abo, oMusengwa abaajigiricirye nʼomusyo.
LEV 10:7 Timwazwa oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, mudemba ni mufa, olwʼokubba inywe babasukireku amafuta okubaawula.” Kale ni bakola ngʼoMusa oweyakobere.
LEV 10:8 OMusengwa nʼakoba Alooni ati,
LEV 10:9 “Iwe nʼabataanebo, timwanywanga enviinyo, ooba ekiteemeerya ekindi kyonakyona, owemwabbanga mwaba okwingira omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa. Singa mwalikikola, mwalifa. Era eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira eeri inywe nʼabʼemirembe egyaliirawo.
LEV 10:10 Mwawulengemu ebitukulye nʼebitali bitukulye, ebirongoole, nʼebitali birongoole.
LEV 10:11 Era muli nʼokwegesyanga aBaisirairi amateeka gonagona agembawaire nga mbitira omu Musa.”
LEV 10:12 Awo oMusa nʼakoba Alooni nʼabataane, Eryezaali nʼoIsamali ibo ababbaire basigairewo ati, “Mukwate ekyokuwaayo ekyʼempeke ekisigairewo oku kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri oMusengwa, ekibasumbire nga kibulamu okazumbulukuca, mukiriire oku mbale wʼekyoto, olwʼokubba ekyokuwaayo ekyo kitukulye ino.
LEV 10:13 Mukiriire mu kifo ekitukulye omu luuga lwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, olwʼokubba niigwo omugabogwo iwe, nʼabataanebo, oku byokulya ebyokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri oMusengwa. Ekyo oMusengwa niikyo ekiyandagiire.
LEV 10:14 Neye obbanda ogubawaayo nga basiirya ni baica, nʼekisambi ekibawaayo, iwe nʼabataanebo nʼabaalabo mwabiriiranga omu kifo ekirongoole omumaiso ga Musengwa, olwʼokubba ebyo babiwaire niiwe nʼabaanabo, nga niigwo omugabo ogwanywe abakabona, oku sadaaka eyʼaBaisirairi eyʼokusyania.
LEV 10:15 Ekisambi ekibawaireyo nʼobbanda ogubasiirya ni baica babireeteranga aamo nʼamasavu agʼoku byokuwaayo ebibooca, nga bali nʼokubisiirya ni babiica omumaiso ga Musengwa ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica. Era byabbanga mugabogwo iwe nʼabataanebo enaku gyonagyona, ngʼoMusengwa oweyalagiire.”
LEV 10:16 Oluzwanyuma oMusa nʼabuulya ebikwata oku mbuli owʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi. Nʼazuula nga bamwocerye ira. Awo nʼasunguwalira Eryezaali nʼoIsamali, abataane bʼAlooni ababbaire basigairewo. Nʼababuulya ati,
LEV 10:17 “Lwaki esadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi timugiriiriire mu Weema ya Musengwa? Ekyokuwayo ekyo kitukulye ino, bakibawaire kaisi kitoolewo ekikole ekibbikibbi ekyʼabantu bonabona olwa inywe okukola omukolo gwʼokubasuuca okubba abalongoole omumaiso ga Musengwa.
LEV 10:18 Ngʼomusaaye gwaku owenandi baguleeta omu Weema ya Musengwa, ombuli oyo mwandibbaire mumuliiriire mu Weema ya Musengwa, ngʼowenalagiire.”
LEV 10:19 Awo Alooni nʼairamu oMusa ati, “Olwatyanu abantu bawaireyo eeri oMusengwa esadaaka eyʼokusoniya ebibbibibbi byabwe, nʼesadaaka egibooca yonayona, neye era ebintu nga binu ni bintuukaku. Kale singa olwatyanu ndiire esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, oMusengwa yandinsiimire?”
LEV 10:20 OMusa oweyawuliire ebyo, nʼamatira.
LEV 11:1 OMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni,
LEV 11:2 okukoba aBaisirairi bati, “Oku bisolo byonabyona ebiri oku kyalo, binu niibyo ebimwayinzanga okulya.
LEV 11:3 Mwalyanga okisolo yenayena ali nʼekyemero ekyabulemu nga kyeyabuliiremu nakimo era nga airya obwekulumu.
LEV 11:4 Waliwo ebisolo ebimo ebiirya bwekulumu kyonkani ooba ebiri nʼebyemero ebyabulemu kyonkani, ibyo timwabiryanga. Ngʼongamira waire ngʼairya obwekulumu ebyemero tibyabulemu nʼolwekyo timulongoole.
LEV 11:5 Nʼomuswi waire nga gwirya obwekulumu ebyemero tibyabulemu nʼolwekyo mugubalenge okubba timulongoole.
LEV 11:6 Nʼonapowo, waire nga airya obwekulumu, ebyemero tibyabulemu nʼolwekyo mumubalenge okubba timulongoole.
LEV 11:7 Ate ombiizi, waire ngʼaali nʼekyemero ekyabuliremu nakimo, tairya obwekulumu nʼolwekyo mumubalenge okubba timulongoole.
LEV 11:8 Timwalyanga enyama yʼebisolo ebyo, waire okubikwataku nga bifiire.
LEV 11:9 “Ku buli kyomi ekibba omu maizi agʼomu nyanza nʼagʼomu miiga, mwayinzanga okulya nabuli ekiri nʼamadaadiri nʼebikalakamba.
LEV 11:10 Neye nabuli kibbumbe ekibba omu nyanza ooba omu miiga nga kibulaku amadaadiri nʼebikalakamba waire bibbumbe ebyekuusira okwitakali nʼebindi byonabyona ebyomi ebibba omu maizi, byabbanga byʼomuliko egimuli.
LEV 11:11 Ngʼowebiri ebyʼomuliko egimuli, timwalyanga enyama yaabyo, era nʼemirambo gyabyo gyabbanga gyʼomuliko.
LEV 11:12 Ekintu kyonakyona ekibba omu maizi neye nga kibula amadaadiri nʼebikalakamba, kyabbanga kyʼomuliko egimuli.
LEV 11:13 “Enyonyi ginu niigyo egyʼomuliko era timwagiryanga olwʼokubba gyʼomuliko: Okokomi, nʼonsega, nʼosukusuku,
LEV 11:14 nʼokalukubba nʼowungwe nʼegindi egiri ngʼegyo;
LEV 11:15 nabuli kika kya nankololo;
LEV 11:16 nʼomaaya, nʼonaibboto, nʼombaati wʼoku nyanza, nʼegindi egiri ngʼegyo,
LEV 11:17 nʼakawuugulu akatono, nʼekiwuugulu ekinene, nʼomuduwu,
LEV 11:18 nʼotulutu, nʼonsega omwirugazu, nʼonkobyokobyo;
LEV 11:19 nʼekikalooli, nʼosokonolya nʼegindi egiri ngʼegyo, nʼokokoteri, nʼokawugu.
LEV 11:20 “Ebiwuuka byonabyona ebiguluka, ebitambula nʼebigere ebina byabbanga byʼomuliko egimuli,
LEV 11:21 Neye oku biwuuka ebyo ebiguluka, era nga bitambula nʼebigere ebina, mwalyanga ebyo ebiri nʼenyingo oku bigere egibikolesya okujuuka okwitakali.
LEV 11:22 Binu byona muyinza okubiryanga: Enzige egya buli ngeri nʼensyenene egya buli ngeri, nʼejeeja egya buli ngeri, nʼamanampalala aga buli ngeri.
LEV 11:23 Neye ebiwuuka ebindi byonabyona ebiri nʼebiyaya, nga biri nʼebigere bina, byabbanga byʼomuliko egimuli.
LEV 11:24 “Ebisolo binu byabasuucanga abatali balongoole. Nabuli eyabikwatangaku nga bifu, yasigalanga timulongoole paka igulo,
LEV 11:25 era nabuli eyabiginganga nga bifu, yayozanga ebizwalobye, era yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
LEV 11:26 Nabuli kisolo ali nʼekyemero neye nga tikyabuliremu nakimo era nga tairya obwekulumu, yaabbanga wʼomuliko egimuli. Nabuli eyakwatanga oku kisolo yeyena omufu kwebyo, yaabbanga timulongoole.
LEV 11:27 Omu bisolo byonabyona ebitambula nʼebigere ebina, ebyo ebitatambulira oku biruutu, tibyabbenge birongoole kwinywe. Nabuli eyabikwatangaku nga bifu, yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
LEV 11:28 Era oyo eyaginganga okisolo oyo nga mufu, yayozanga ebizwalobye, era yasigalanga nga timulongoole paka igulo. Ebisolo ebyo byabbanga tibirongoole kwinywe.
LEV 11:29 “Era omu bisolo ebitambulira okwitakali nga bisamanta, binu byabbanga tibirongoole kwinywe: Enjuguju, nʼemese, nʼenankibbobbo egyʼebika byonabyona,
LEV 11:30 nʼekadantaama, nʼengaiza, nʼebikovu, nʼebika byonabyona ebyʼamanankibbobbo, nʼamawalovu.
LEV 11:31 Ebisolo ebyo kwebyo nago ebitambula nga bisamanta okwitakali byabbanga tibirongoole kwinywe. Nabuli eyabikwatangaku nga bifiire, yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
LEV 11:32 Era ekimo oku bisolo ebyo owekyafanga ni kigwa oku kintu kyonakyona, ekintu ekyo kyasuukanga kitali kirongoole, waire ngʼekintu ekyo bakikolere mu kisaale, ooba mu lugoye, ooba mwidiba, ooba mukotiya. Bakiteekanga omu maizi, era kyasigalanga nga tikirongoole paka igulo, neye oluzwanyuma kyabbanga kirongoole.
LEV 11:33 Singa ekimo oku bisolo ebyo kyagwanga omu nsaka, byonabyona ebigirimu tibyabbenge birongoole, era ensaka eyo bagyatanga.
LEV 11:34 Singa ekyokulya kyonakyona ekibabaikirirya okukirya, kyasusukangaku amaizi agazwire omu nsaka eyo, tikyabbenge kirongoole, nʼekyokunywa ekibandinywire okuzwa omu nsaka eyo, tikyabbenge kirongoole.
LEV 11:35 Era ekintu kyonakyona okisolo omufu ekiyagwangaku kyabbanga tikirongoole. Waire liiga lyʼeitakali, ooba nsaka, babitentenanga. Byabbanga tibirongoole, era tibyabbenge birongoole kwinywe.
LEV 11:36 Neye eiruba ooba ebiina byʼamaizi, byabbanga birongoole, neye eyakwatanga oku kisolo agwire omu kimo kwebyo nʼafeeramu yaabbanga timulongoole.
LEV 11:37 Singa okisolo afiire agwa oku nsigo egibaaba okusiga, ensigo egyo gyabbanga tinnongoole.
LEV 11:38 Neye singa ensigo baabbanga bagiinikire omu maizi, kaisi okisolo afiire nʼagwaku, gyabbanga tinnongoole kwinywe.
LEV 11:39 “Singa ekisolo kyonakyona kwebyo ekibaikirirya okulya kifa, omuntu yenayena eyakwatanga oku kisolo ekifiire yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
LEV 11:40 Omuntu yenayena eyaalyangaku enyama ya kisolo afiire, nʼoyo eyaginganga okisolo nago, yayozanga ebizwalobye era yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
LEV 11:41 “Nabuli kibbumbe kyonakyona ekitontono ekitambula okwitakali kyabbanga kyomuliko era timukiryanga.
LEV 11:42 Timwalyanga ekibbumbe kyonakyona ekyʼekuusira okwitakali, ooba ekitambulya ebigere ebina, ooba ekiri nʼebigere ebingi ekisamanta; kyabbanga kyomuliko.
LEV 11:43 Timweyonoonanga olwʼokulya ekibbumbe kyonakyona kwebyo, era timwesuucanga abatali balongoole olwʼokubirya era timwaikiriryanga ebibbumbe ebyo okubasuuca abatali balongoole.
LEV 11:44 Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe, mwetukulye mubbe batukulye olwʼokubba Nze ndi mutukulye. Timwesuucanga abatali balongoole olwʼokulya ekibbumbe kyonakyona ekisamanta okwitakali.
LEV 11:45 Ninze oMusengwa eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, mbe Kibbumba waanywe. Nʼolwekyo mubbenge batukulye, olwʼokubba nze ndi mutukulye.
LEV 11:46 “Ago niigo amateeka agakwata oku bisolo nʼoku nyonyi, nabuli kyomi kyonakyona ekibba omu maizi, nabuli kibbumbe ekisamanta okwitakali omu kiziima,
LEV 11:47 muli nʼokwawulangamu ebirongoole nʼebitali birongoole, ebibbumbe ebyomi ebibabaikirirya okulya nʼebibbumbe ebyomi ebibatabaikirirya okulya.”
LEV 12:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 12:2 “Okobe aBaisirairi oti omukali oweyaabbanga ekida nʼabyala omwana omwisuka, tiyaabbenge mulongoole okumala enaku musanvu, ngʼowaatabba mulongoole omumaiso ga Musengwa ngʼali omu nsonga gyʼekikali.
LEV 12:3 Oku lunaku lwomunaana, omwana oyo bamukomolanga.
LEV 12:4 Awo omukali oyo yakuumanga ni wabitawo enaku 33 kaisi nʼabba mulongoole. Tiyakwatenge oku kintu ekirongoole, waire okwaba omu Weema yange nze oMusengwa, paka ngʼamalireku enakugye egyʼokumusuuca omulongoole.
LEV 12:5 Neye oweyabyalanga omwana omwala, yamalanga enaku ikumi na ina nga timulongoole, ngʼowaabba omu kiseerakye ekyokubba omu nsonga gyʼekikali. Awo omukali oyo yakuumanga ni wabitawo enaku 66 kaisi nʼabba mulongoole.
LEV 12:6 “Awo enaku gyʼomukali oyo egyʼokubba omulongoole olwʼokubyala omwana omwisuka ooba omwala owegyawangaku, omukali oyo yaleetanga eeri okabona oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa, ontaama owʼomwanka ogumo, owʼesadaaka egibooca yonayona, nʼonjiiwa, ooba ompuuwu, owʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi.
LEV 12:7 Okabona yabiwangayo eeri nze oMusengwa okukola omukolo gwʼokusuuca omukali oyo okubba omulongoole, awo kaisi omukali oyo nʼabba mulongoole olwʼomusaaye ogwamuzwiremu olwʼokubyala. Eryo niiryo eiteeka erifuga omukali abyala omwana omwisuka ooba omwala.
LEV 12:8 “Singa omukali yaabbanga nga tayezya okuleeta omwana wa ntaama olwʼensunaye entono, yaleetanga empuuwu ibiri, ooba enjiiwa entonto ibiri, omoiza wʼesadaaka egibooca yonayona, nʼogondi wʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi. Okabona yabiwangayo eeri oMusengwa olwʼokusuuca omukali oyo okubba omulongoole, era omukali oyo nʼabba mulongoole.”
LEV 13:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa nʼAlooni ati,
LEV 13:2 “Omuntu oweyaabbanga nʼekintu ekibbimbire oku lususu ooba ekimufulukukireku, ooba ekyeyocerye oku lususulwe, nga kiyinza okusuuka bulwaire wʼebigenge, bamuleetanga eeri Alooni okabona, ooba eeri omoiza oku bakabona abʼeibyaire lyʼAlooni.
LEV 13:3 Okabona yakeberanga awali obulwaire oku lususu lwʼomuntu oyo. Era singa obwoya obuli awali obulwaire bwabbanga busuukire bweru, nʼobulwaire nga buboneka bwingire omunda wʼolususu, obwo bwabbanga bulwaire bwʼebigenge. Okabona oweyamalanga okumukebera awo yamulangiriranga ati timulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 13:4 Neye singa awantu aweeyocerye oku lususu waabbanga weeruukiriire, nga waboneka nandi ni weeyoca okwingira omunda, nʼobwoya obuliwo nga tibusuukire bweru, okabona yasibiranga omuntu oyo omulwaire omu kalantiini, okumala enaku musanvu.
LEV 13:5 Oku lunaku olwomusanvu okabona yairangamu okumukebera. Oweyabonanga ngʼobulwaire busigaire ngʼowebubbaire, era nga nandi ni weeyongera okusaasaana awandi oku lususu, yamusibiranga omu kalantiini okumala enaku egindi musanvu.
LEV 13:6 Oku lunaku lwomusanvu tete okabona yamukeberanga. Obulwaire owebwabbanga bukendeire, era nga nandi ni busaasaanira oku lususu, okabona yamulangiriranga ati mulongoole ali nʼobuntu obumufulukukireku. Awo omuntu oyo yayozanga ebizwalobye era nʼabba mulongoole.
LEV 13:7 Neye obulwaire owebwasaasaaniranga oku lususu, ngʼokabona amalire okumukebera nʼokumulangirira ati mulongoole, yairangayo eeri okabona ni yeeyanjula.
LEV 13:8 Okabona yamukeberanga era obulwaire owebwabbanga busaasaaniire oku lususu, yamulangiriranga ati timulongoole; ebyo byabbanga bigenge.
LEV 13:9 “Omuntu yenayena ebigenge owebyamukwatanga, bamuleetanga eeri okabona.
LEV 13:10 Okabona yamukeberanga, owewaabbangawo okubbimba nga kubabukire oku lususu era nga kusuucirye obwoya bwawo okubba bweru, era ngʼomubiri guliku ebipala ebyankweyoca,
LEV 13:11 ebyo byabbanga niibyo ebigenge byʼoku lususu ebitalama. Era okabona yamulangiriranga ati timulongoole. Tiyamusibirenge omu kalantiini olwʼokubba, kyabbanga kimalire okutegerekeka kiti timulongoole.
LEV 13:12 Neye singa obulwaire bwasaasaaniranga oku lususu lwʼomuntu oyo, okuzwa oku mutwe okutuuka oku bigere, okabona e gyayezya okubona,
LEV 13:13 okabona yamukeberanga. Era obulwaire owebwabbanga busaasaaniire oku mubirigwe gwonagwona era nga asigazire nkozu, yamulangiriranga ati mulongoole. Olwʼokubba omubirigwe gwonagwona gwabbanga gususuukire era nga mweru, oyo yaabbanga mulongoole.
LEV 13:14 Neye olususu lwʼomuntu oyo owerwabonekangaku ebipala ebyankweyoca, tiyaabbenge mulongoole.
LEV 13:15 Okabona oweyabonanga ebipala ebyo, yamulangiriranga ati timulongoole. Ebipala ebyankweyoca oku lususu bibba biraga biti tirulongoole, olwʼokubba bibba biraga bulwaire bwʼebigenge.
LEV 13:16 Neye singa awabbaire ebipala ebyokweyoca walama ni wasusuuka era ni weeruwa, omuntu oyo yaabanga eeri okabona.
LEV 13:17 Okabona oweyamukeberanga aawo awabbaire obulwaire obwʼokweyoca nga wasusuukire era nga weeruwire, oyo yaabbanga mulongoole, era okabona yamulangiriranga ati mulongoole.
LEV 13:18 “Omuntu oweyaabbanga nʼekisumuli oku mubirigwe ni kirama,
LEV 13:19 neye oluzwanyuma awabbaire ekisumuli ni wairamu okubbimba era ni weeruwa, ooba ni weeyoca ni watukuliikirira, omuntu oyo yaabanga eeri okabona.
LEV 13:20 Okabona yakeberanga ekyeyocerye ekyo, owekyabonekanga ooti kingira omunda wʼolususu, nʼobwoya bwawo nga busuukire bweru, okabona yamulangiriranga ati timulongoole. Obwo bwabbanga bulwaire bwʼebigenge obuwulukire awabbaire ekisumuli.
LEV 13:21 Neye okabona oweyakeberanga aweeyocerye nga mpaawo bwoya obweru, era nga obulwaire nandi ni bwingira omunda wʼolususu, era nga tiwaboneka ino, okabona yasibiranga omuntu oyo omu kalantiini, okumala enaku musanvu.
LEV 13:22 Neye singa obulwaire obwo busaasaanira oku lususu, okabona yamulangiriranga ati timulongoole, olwʼokubba ebyo byabbanga bigenge.
LEV 13:23 Neye singa obulwaire obwo bwakomanga aawo nandi busaasaana, oyo yaabbanga nkozu wʼekisumuli, era okabona yamulangiriranga ati mulongoole.
LEV 13:24 “Singa waabbangawo oku lususu lwʼomuntu awantu omusyo awegwocerye, aawo omusyo awegwocerye ni wabonekawo ekipala ekyankweyoca ekitukuliikiriri ooba ekyerukyeru, ooba okweruwa,
LEV 13:25 okabona yakeberangawo, obwoya wʼawantu aawo owebwabbanga bweru, ni waboneka nga wangiire omunda wʼolususu, ebyo byabbanga bigenge niibyo ebiwulukire omusyo awegwocerye. Okabona yamulangiriranga ati timulongoole, olwʼokubba ebyo byabbanga bigenge.
LEV 13:26 Neye okabona oweyakeberanga aawo omusyo awegwocerye nʼabona nga mpaawo bwoya obweru, era nga tiwangiire omunda wʼolususu, era nga tikiboneka ino, okabona yateekanga omuntu oyo omu kalantiini okumala enaku musanvu.
LEV 13:27 Oku lunaku lwomusanvu okabona yamukeberanga, era obulwaire owebwabbanga busaasaaniire oku lususu, okabona yamulangiriranga ati timulongoole, olwʼokubba ebyo byabbanga bigenge.
LEV 13:28 Neye singa obulwaire bwasigalanga mu kifo kimo nandi ni busaasaanira oku lususu, era ngʼawali ekipala tiwaboneka ino, ekyo kyabbanga kipala ekyaizirewo nga musyo niigwo ogwoceryewo. Era okabona yamulangiriranga ati mulongoole, olwʼokubba oyo nkozu eyaizirewo ngʼomusyo niigwo ogwoceryewo.
LEV 13:29 “Singa omusaiza ooba omukali yaabbanga nʼeibbwa oku mutwe ooba oku mulevu,
LEV 13:30 okabona yakeberanga eibbwa eryo. Singa lyabbanga lingiire okubitawo olususu e girukoma, era ngʼenziiri awali eibbwa gyengereire, era ngʼenziiri egyo ntyai giti, okabona yamulangiriranga ati timulongoole. Obwo bwabbanga bulwaire obwʼokweyaga, ngʼobwo bulwaire bwʼebigenge obwʼoku mutwe, ooba obwʼoku mulevu.
LEV 13:31 Neye singa okabona yakeberanga eibbwa eryo erisiya, nʼabona nga tiringira okubitawo olususu e girukoma, era nga mpaawo nziiri enjirugazu awali obulwaire, okabona yateekanga omuntu oyo omu kalantiini, okumala enaku musanvu.
LEV 13:32 Oku lunaku olwomusanvu okabona yakeberanga eibbwa eryo, era ngʼobulwaire obwo obwʼokweyaga nandi busaasaana, era ngʼomwibwa eryo mpaamu enziiri egyengereire, era nga tiringira okubitawo olususu e girukoma,
LEV 13:33 omuntu oyo yamwangaku enziiri okutoolaku aawo awalwaire, era okabona yamuteekanga omu kalantiini okumala enaku egindi musanvu.
LEV 13:34 Oku lunaku lwomusanvu okabona yakeberanga obulwaire obwo tete, singa waabbanga tibusaasaaniire oku lususu, era nga tibwingira okubitawo olususu e girukoma, okabona yamulangiriranga ati mulongoole. Era omuntu oyo yayozanga ebizwalobye, nʼabba mulongoole.
LEV 13:35 Neye obulwaire owebwasaasaaniranga oku lususu nga bamalire okumulangirira bati mulongoole,
LEV 13:36 okabona yamukeberanga, obulwaire owebwabbanga busaasaaniire oku lususu, okabona tiyanoonienge enziiri egya namagi awali obulwaire obwo; omuntu oyo dala yaabbanga timulongoole.
LEV 13:37 Neye okabona oweyabonanga ngʼobulwaire nandi bweyongera, era ngʼenziiri enjirugazu gimererewo, olwo obulwaire bwabbanga bulamire. Yaabbanga mulongoole era okabona yamulangiriranga ati mulongoole.
LEV 13:38 “Omusaiza ooba omukali oweyaabbanga nʼebyeyocerye ebyeru oku lususu,
LEV 13:39 okabona yaabbanga nʼokubikebera, era singa ebyeyocerye ebyo byabbanga byeruukiriire, ekyo kyabbanga kipala ekibula obugosi ekiizire oku lususu; omuntu oyo yaabbanga mulongoole.
LEV 13:40 “Omusaiza oweyakuunyukanga enziiri oku mutwe, nʼabba nʼempaata, yaabbanga mulongoole.
LEV 13:41 Era omusaiza oweyakuunyukanga enziiri egyʼomu kyenyi, era nʼabba nʼempaata yʼomu kyenyi, yaabbanga mulongoole.
LEV 13:42 Neye singa yaabbanga nʼeibbwa eritukuliikiriri omu mpaataye ooba omu kyenyikye, obwo bwabbanga bulwaire bwʼebigenge niibwo obumukwaite oku mutwe ooba omu kyenyi.
LEV 13:43 Okabona yaabbanga nʼokumukebera, era singa eibbwa eribbimbire oku mutwe ooba omu kyenyi lyabbanga litukuliikiriri ooti kirwaire kyʼebigenge,
LEV 13:44 omuntu oyo yaabbanga ali nʼobulwaire bwʼebigenge era nga timulongoole. Okabona yamulangiriranga ati timulongoole, olwʼeibbwa eryo eriri oku mutwegwe.
LEV 13:45 “Omuntu eyaabbanga nʼekirwaire ekyʼebigenge ekityo, yaabbanga nʼokuzwala engoye enyiiriki, nʼaleka enziirigye nga tinsanyuluze, nʼabiika oku mulevu, kaisi nʼalangiriranga ati, ‘Tindi mulongoole, tindi mulongoole!’
LEV 13:46 Eibbanga lyonalyona eriyamalanga ngʼakaali ali nʼekirwaire ekyo, yasigalanga timulongoole. Yaabbanga nʼokubba yenkani; yaabbanga nza wʼenkambi.
LEV 13:47 “Singa ekizwalo kyabbangamu obuwuuka bwʼolukuku, ekikoba kiti, ekizwalo kyʼebyoya bya ntaama, ooba ekya lineni,
LEV 13:48 ooba olugoye lwonalwona olwʼebyoya bya ntaama, ooba idiba, ooba kintu ekindi kyonakyona ekibakolere omwidiba,
LEV 13:49 era singa obuwuuka obwo obuli omu kizwalo ekyo, ooba okwidiba ooba oku olugoye ooba ekintu kyonakyona ekibakolere omwidiba bwabbanga bwekiragala ooba butukuliikiriri, olwo lwabbanga lukuku olusaasaana, era balulaganga okabona.
LEV 13:50 Okabona yaabbanga nʼokwekeenenya olukuku olwo, nʼateeka ekintu ekyo ekiriku olukuku awantu kyonkani okumala enaku musanvu.
LEV 13:51 Oku lunaku lwomusanvu okabona yaabbanga nʼokukebera ekintu ekyo era singa olukuku lwabbanga lusaasaaniire omu bizwalo ebyo ooba ekintu ekikole ooba ekitunge ooba eidiba eryʼomugaso ogwʼenjabuwulo, lwabbanga lukuku olwonoona ekintu ekyo era ekintu ekyo kyabbanga tikirongoole.
LEV 13:52 Okabona yaabbanga nʼokwoca olugoye olwo ooba ekintu kyonakyona ekyo ekikole ooba ekitunge omu byoya bya ntaama ooba omu lineni ooba ekintu kyonakyona ekyo ekyʼeidiba ekiriku obuwuuka obwʼolukuku olwʼokubba olukuku olwo lwonoona. Era ekintu ekyo baabbanga nʼokukyoca ni kiya.
LEV 13:53 “Neye singa okabona yakeberanga ekintu nʼabona ngʼolukuku nandi lusaasaanira oku lugoye olwo, waire oku kintu ekyo ekikole ooba ekitunge ooba ekintu kidi ekyʼeidiba,
LEV 13:54 awo yalagiranga ni bayoza ekintu ekyo ekirimu olukuku. Era yaabbanga nʼokuteeka ekintu ekyo awantu kyonkani okumala enaku egindi musanvu.
LEV 13:55 Oluzwanyuma nga bamalire okwoza ekintu ekyo okabona yaabbanga nʼokukikebera, era olukuku owerwabbanga nandi lucuusa emboneka yʼekintu ekyo waire kusaasaanira oku kintu ekyo, kyabbanga tikirongoole. Mwakyocanga na musyo, waire ngʼolukuku lwabbanga ku lubba lumo ooba ku lundi.
LEV 13:56 Neye okabona oweyakikeberanga, olukuku ni lubba lukendeire nga tiruboneka ino oluzwanyuma lwʼokwozamu ekintu ekyo, yanyiiranga awali olukuku oku lugoye olwo ooba okwidiba eryo ooba oku kintu ekyo ekikole ooba ekitunge.
LEV 13:57 Neye olukuku owerwabonekanga tete oku lugoye olwo ooba oku kintu ekyo ekikole ooba ekitunge ooba oku kintu ekyo ekyʼeidiba, olukuku olwo lwabbanga lusaasaanire. Era nabuli kintu ekiriku olukuku baabbanga nʼokukyoca na musyo.
LEV 13:58 Neye olugoye olwo ekintu ekyo ekikole ooba ekitunge ooba ekintu kyonakyona ekyʼeidiba, ekibayozere era ngʼolukuku luwoireku, baabbanga nʼokukyoza tete era ni kibba kirongoole.
LEV 13:59 “Ago niigo amateeka agakwata oku lukuku nga luli omu lugoye olwʼebyoya bya ntaama ooba olwa lineni ooba oku kintu ekikole ooba ekitunge, ooba ekintu kyonakyona ekyʼeidiba, okubasinziriranga okubirangirira okubba ebirongoole ooba tibirongoole.”
LEV 14:1 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
LEV 14:2 “Linu niiryo eiteeka erimwasengereryanga okukola oku muntu alamire ebigenge. Oku lunaku lwʼomukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole omumaiso gange, bamutwalanga eeri okabona.
LEV 14:3 Okabona yaabbanga nʼokumutoola omu nkambi kaisi nʼamukebera. Omuntu oyo oweyaabbanga alamire ebigenge,
LEV 14:4 okabona yalagiranga ni baleetera oyo ogubaaba okusuuca okubba omulongoole, enyonyi ibiri enjomi era ennongoole, nʼakasaale kʼomuvule, nʼewuuzi entukuliki, nʼakasaga kʼakasaale akebeeta oyisopu.
LEV 14:5 Awo okabona yalagiranga ni basalira omoiza oku nyonyi egyo omu kibya ekirimu amaizi agʼomwiruba.
LEV 14:6 Awo yakwatanga onyonyi odi omwomi, aamo nʼakasaale kʼomuvule, nʼewuuzi entukuliki, nʼakasaga ka yisopu, nʼabitimya omu musaaye gwa nyonyi ogubasaliire omu kibya ekirimu amaizi agʼomwiruba.
LEV 14:7 Yaswankiranga omusaaye ogwo emirundi musanvu oku muntu oyo okumusuuca okubba omulongoole olwʼokulama ebigenge, era okabona nʼamulangirira okubba mulongoole. Awo nʼabba nʼokuteera onyonyi odi omwomi, nʼaguluka nʼayaba.
LEV 14:8 “Omuntu oyo ogubali kusuuca okubba omulongoole yayozanga ebizwalobye, nʼamwaku enziirigye gyonagyona, nʼanaaba; awo kaisi nʼabbanga amalire omukolo gwʼokumusuuca okubba mulongoole. Ekyo nga kiwoire yayinzanga okukanga omu nkambi, neye yamalanga enaku musanvu ngʼali nza wʼeweemaye.
LEV 14:9 Oku lunaku lwomusanvu tete yaabbanga nʼokumwaku enziirigye gyonagyona, ekikoba kiti, egyʼoku mutwegwe, nʼomulevugwe nʼegyʼoku bisigebye, nʼobwoyabwe obundi bwonabwona. Era yaabbanga nʼokwoza ebizwalobye, nʼanaaba kaisi nʼabba mulongoole.
LEV 14:10 “Oku lunaku lwomunaana yaabbanga nʼokuleeta entaama ensaiza entonto ibiri, nʼontaama onduusi owʼomwanka ogumo, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme. Nʼaleeteraku nʼekiro isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa, era obubatabwiryemu obwito bwʼemizaituuni okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke, nʼaleeta nʼekitundu kimo kyokusatu ekyʼerita yʼobwito bwʼemizaituuni.
LEV 14:11 Okabona eyamulangiriranga ati mulongoole yamuleetanga aamo nʼebyokuwaayobye ebyo omumaiso gange oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.
LEV 14:12 “Awo okabona yakwatanga omoiza oku ntaama gidi entonto ensaiza, aamo nʼekitundu ekimo kyokusatu kidi ekyʼerita yʼobwito bwʼemizaituuni, nʼabiwaayo ngʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo, nʼabisiirya nʼabiica omumaiso gange nze oMusengwa, ni bibba sadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica.
LEV 14:13 Yaabbanga nʼokusalira ontaama oyo omu kifo ekitukulye omu luuga lwʼeWeema yange nze Musengwa e gibasalira esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, nʼesadaaka egibooca yonayona. Esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi yona yaabbanga yʼabakabona era ntukulye ino ooti sadaaka eyʼokusoniya eibbengo.
LEV 14:14 Okabona yatoolangaku omusaaye gwʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo, nʼagusiiga oku kalege kʼekitwi ekyʼoku ndiiro ekyʼoyo ogubaaba okusuuca okubba omulongoole, nʼoku kinkumu ekyʼoku ngalo endiiro, nʼoku lunwe olunene olwʼoku kigerekye ekyʼoku ndiiro.
LEV 14:15 Okabona yatoolangaku obwito obwʼemizaituuni, nʼabusuka omu kigalabaayo ekikye iye okabona ekyʼoku ngooda,
LEV 14:16 nʼatimya olunwerwe olwʼoku ndiiro omu bwito obuli omu kigalabaayokye ekyʼoku ngooda, nʼaswankira nʼolunwerwe obumo oku bwito obwo emirundi musanvu omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 14:17 Okabona yatoolangaku obwito obusigairewo omu kigalabaayokye, nʼabusiiga oku kalege kʼekitwi kyʼoku ndiiro kyʼoyo ogubali okusuuca okubba omulongoole, nʼoku kinkumu kyʼengaloye eyʼoku ndiiro, nʼoku lunwe olunene olwʼoku kigerekye ekyʼoku ndiiro, nʼabusiiga e gyasiigire omusaaye gwʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo.
LEV 14:18 Obwito obusigairewo omu kigalabaayokye, okabona yabusiiganga oku mutwe gwʼoyo ogubali kusuuca okubba omulongoole. Omu ngeri eyo okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 14:19 “Okabona yaawangayo esadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, nʼakola nʼomukolo ogwʼokusuuca omuntu okubba omulongoole kwʼoyo ogubali kusuuca okubba omulongoole. Oluzwanyuma lwʼekyo okabona yasalanga esadaaka egibooca yonayona,
LEV 14:20 nʼagiwaayo oku kyoto, aamo nʼekibawaayo ekyʼempeke era nʼakola omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole, era nʼabba mulongoole.
LEV 14:21 “Neye omuntu oyo oweyaabbanga mudoobi nga tayezya okusuna ebyo byonabyona, yaabbanga nʼokuleeta omwana wa ntaama omusaiza okubba esadaaka eyʼokusoniya eibbengo, okugisiirya nʼokugiica okukola omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole. Yaleeterangaku nʼekiro ooti moiza eyʼobusye obwʼengaano obusa obubatabwiryemu obwito obwʼemizaituuni olwʼekyokuwaayo ekyʼempeke, nʼaleeta nʼekitundu ekimo kyokusatu ekyʼerita yʼobwito.
LEV 14:22 Era yaabbanga nʼokuleeta nʼempuuwu ibiri ooba enjiiwa entonto ibiri, kwebyo ekyayezya okusuna; omoiza yaabbanga sadaaka yʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼogondi nabba yeedi egibooca yonayona.
LEV 14:23 “Oku lunaku olwo olwomunaana yaabbanga nʼokuleeta ebintu ebyo eeri okabona oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu olwʼokumusuuca okubba omulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 14:24 Okabona yaabbanga nʼokukwata omwana wa ntaama owʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo, nʼekimo kyokusatu ekyʼerita yʼobwito bwʼemizaituuni, nʼabisiirya nʼabiica omumaiso gange nze oMusengwa ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica.
LEV 14:25 Yasalanga omwana wa ntaama owʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo, nʼatoolaku omusaaye gwa ntaama oyo nʼagusiiga oku kalege kʼekitwi ekyʼoku ndiiro kyʼoyo ogubali kusuuca okubba omulongoole, nʼoku kinkumu kyʼoku ndiiro, nʼoku lunwe olunene olwʼoku kigerekye ekyʼoku ndiiro.
LEV 14:26 Awo okabona yasukanga obumo oku bwito budi, omu kigalabaayokye,
LEV 14:27 nʼaswankira nʼolunwerwe olwʼoku ndiiro obumo oku bwito obwo obuli omu kigalabaayokye emirundi musanvu omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 14:28 Era okabona yaabbanga nʼokutoolaku obumo oku bwito obwo obuli omu kigalabaayokye, nʼabusiiga adi e gyasiigire omusaaye gwʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo oku kalege kʼekitwi ekyʼoku ndiiro kyʼoyo ogubali kusuuca okubba omulongoole. Era nʼabusiiga nʼoku kinkumu kyʼoku ndiiro, nʼoku lunwerwe olunene olwʼoku kigerekye ekyʼoku ndiiro.
LEV 14:29 Obwito obusigairewo omu kigalabaayo kya kabona, okabona yabusiiganga oku mutwe gwʼoyo ogubali kusuuca okubba omulongoole olwʼokukola omukolo gwʼokumusuuca okubba omulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 14:30 Awo nʼasadaaka empuuwu ooba enjiiwa entonto kwebyo omuntu oyo ekiyaabbanga ayezerye okusuna,
LEV 14:31 omoiza oku nyonyi egyo yaabbanga sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼogondi nʼabba yeedi egibooca yonayona nʼateekaku nʼekyokuwaayo ekyʼempeke. Omu ngeri eyo okabona yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 14:32 “Ago niigo amateeka kwʼoyo yenayena eyaabbanga nʼekirwaire kyʼebigenge, era eyaabbanga tayezya okusuna ebyokuwaayo ebyetaagisya okukola omukolo gwʼokumusuuca okubba omulongoole.”
LEV 14:33 OMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
LEV 14:34 “Owemwalituuka omu kyalo kyʼe Kanani, ekimbawa inywe okubba ekyanywe okubwanywe, kaisi ni nsindika obulwaire bwʼolukuku ni lusaasaanira omu kimo oku bisito omu kyalo ekyo,
LEV 14:35 onanyere ekisito ekyo yaabbanga nʼokwaba nʼakobera okabona ati, ‘Ekisito kyange mulimu obulwaire obuli ooti bwʼolukuku.’
LEV 14:36 Okabona yalagiranga ni bawuluca ebintu byonabyona ebiri omu kisito ekyo, ngʼakaali okwingiramu okukebera olukuku olwo, kaisi tiwaabbaawo ekintu kyonakyona ekibalangirira okubba tikirongoole. Oluzwanyuma lwʼekyo okabona yaingiranga okukebera ekisito ekyo.
LEV 14:37 Yakeberanga olukuku oku bitempe, era owebyabbangaku ebivoomo ebyʼekiragala-lagala, ooba bitukuliikiriri ebiboneka okubba bingiraku omunda okuzwa oku ngulu kwʼekitempe ekyo,
LEV 14:38 okabona yaazwanga omu kisito ekyo, nʼakisibaku okumala enaku musanvu.
LEV 14:39 Oku lunaku olwomusanvu okabona yairanga nʼakebera tete ekisito ekyo. Olukuku owerwabbanga lusaasaaniire oku bitempe byʼenyumba gyʼekisito ekyo,
LEV 14:40 awo yalagiranga ni bawumpulamu amabbaale agaliku olukuku, ni bagamuma e nza wʼekibuga omu kifo e gibamuma ebitali birongoole.
LEV 14:41 Era yalagiranga ni bakalakata oku bitempe omunda omu nyumba eyo, era ebibakalakatireku ni babimuma e nza wʼekibuga omu kifo e gibamuma ebitali birongoole.
LEV 14:42 Awo ni bakwata amabbaale agandi ni bagairyawo omu kifo kya gadi agebatoiremu, era ni bakwata eitakali erindi ni bapuuya enyumba eyo.
LEV 14:43 “Olukuku owerwairangamu okuboneka omu nyumba eyo oluzwanyuma lwʼokuwumpulamu amabbaale gadi, era ngʼenyumba eyo bagikalakatire ni bagipuuya,
LEV 14:44 okabona yairangayo nʼagikebera. Singa obulwaire bwʼolukuku bwabbanga busaasaaniire omu kisito ekyo, obwo bwabbanga bulwaire bwʼolukuku, era ekisito ekyo kyabbanga tikirongoole.
LEV 14:45 Bakivunangawo, amabbaale gʼenyumba egyo nʼembaabo nʼeitakali eribapuuyireku babitwalanga e nza wʼekibuga omu kifo e gibamuma ebitali birongoole.
LEV 14:46 “Era nabuli eyaingiranga omu kisito ekyo nga kikaali kisibeku, yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
LEV 14:47 Nabuli eyagonanga omu nyumba eyo ooba eyagiriirangamu, yaabbanga nʼokwoza ebizwalobye.
LEV 14:48 “Neye okabona oweyaizanga nʼakebera ekisito ekyo kaisi nʼayajirya ngʼobulwaire bwʼolukuku obwo tibusaasaanire oluzwanyuma lwʼokupuuya enyumba gyamu, yakirangiriranga okubba kirongoole, olwʼokubba obulwaire bwabbanga buwoiremu.
LEV 14:49 Olwʼomukolo gwʼokusuuca ekisito ekyo okubba kirongoole, okabona yakolesyanga enyonyi ibiri, nʼakasaale kʼomuvule, nʼewuuzi entukuliikiriri, nʼakasaga kʼekisaale ekibeeta oyisopu.
LEV 14:50 Yasaliranga omoiza oku nyonyi egyo omu kibya ekirimu amaizi agʼomwiruba.
LEV 14:51 Awo yakwatanga akasaale akʼomuvule, nʼakasaga ka yisopu, nʼewuuzi entukulikiiriri nʼonyonyi odi omwomi, nʼabitimya omu musaaye gwa nyonyi odi ogwasalire, nʼomu maizi gadi agʼomwiruba, kaisi nʼaswankira omusaaye ogwo omu nyumba eyo emirundi musanvu.
LEV 14:52 Atyo weyasuucanga enyumba eyo okubba nnongoole ngʼakolesya omusaaye gwa nyonyi ogwasalire, nʼamaizi gadi agʼomwiruba, nʼonyonyi odi omwomi nʼakasaale kadi akʼomuvule, nʼakasaga ka yisopu, nʼewuuzi entukuliikiriri.
LEV 14:53 Era awo yateereranga onyonyi oyo omwomi e nza wʼekibuga nʼaguluka nʼayaba. Omu ngeri eyo yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca ekisito ekyo okubba kirongoole era kyabbanga kirongoole.”
LEV 14:54 Ago niigo amateeka agʼokusengereryanga agakwata oku bulwaire bwʼengeri yonayona eyʼebigenge, nʼomubiri ogusiya,
LEV 14:55 nʼobulwaire bwʼolukuku omu lugoye nʼomu nyumba,
LEV 14:56 nʼokubbimba, nʼokufulukuka ooba ekyeyokyerye oku lususu,
LEV 14:57 okutegeera ngʼekintu kirongoole ooba tikirongoole. Ago niigo amateeka agakwata oku bulwaire bwʼebigenge nʼobwʼolukuku.
LEV 15:1 OMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
LEV 15:2 “Mutumule nʼaBaisirairi era mubakobe muti omusaiza yenayena oweyaazwangamu amasira olwʼobulwaire bwʼenziku, yaabbanga timulongoole omumaiso gange nze Musengwa.
LEV 15:3 Newankubbaire ngʼamasira ago geeyongeranga okumuzwamu ooba gaabbanga galekeiraawo era gamusuucanga okubba timulongoole. Enu niiyo engeri amasira ago agamuzwamu owegaleeta obutali bulongoole:
LEV 15:4 “Nabuli buliri omusaiza oyo azwamu amasira obuyagonangaku bwabbanga tibulongoole, era nabuli kintu ekiyatyamangaku, kyabbanga tikirongoole.
LEV 15:5 Era nabuli eyakwatanga oku buliri bwʼomusaiza oyo, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:6 Era omuntu yenayena eyatyamanga oku kintu kyonakyona omusaiza oyo azwamu amasira ekyatyaimeku, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:7 “Era omuntu yenayena eyakwatanga oku musaiza oyo azwamu amasira, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:8 “Omusaiza oyo azwamu amasira oweyayandanga ebitanta oku muntu omulongoole, omuntu oyo omulongoole yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:9 “Nabuli kintu omusaiza oyo ekiyatyamangaku ngʼali oku ndogoyi ooba ompunda, kyabbanga tikirongoole.
LEV 15:10 Era omuntu yenayena eyakwatanga oku kintu kyonakyona omusaiza oyo ekyatyaimeku, yaabbanga timulongoole paka igulo. Era nʼoyo eyakiginganga, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:11 “Omuntu yenayena, omusaiza oyo azwamu amasira oguyakwatangaku nga tasookere kunaaba mu ngalo, ogubakwaiteku oyo yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:12 “Ensaka omusaiza oyo azwamu amasira egiyakwatangaku, baabbanga nʼokugyata. Era eitiba lyonalyona eriyakwatangaku, baabbanga nʼokulinaabya.
LEV 15:13 “Omusaiza azwamu amasira oweyalamanga, yamalanga enaku musanvu kaisi ni bakola omukolo gwʼokumusuuca okubba omulongoole. Yaabbanga nʼokwoza engoyegye, nʼanaaba amaizi agʼomwiruba agatukula, kaisi nʼabba mulongoole.
LEV 15:14 Oku lunaku lwomunaana, yaabbanga nʼokusuna empuuwu ibiri, ooba enjiiwa entonto ibiri, nʼayaba omumaiso gange nze oMusengwa oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, nʼagiwa okabona.
LEV 15:15 Okabona yaabbanga nʼokugisadaaka, omoiza nʼabba sadaaka egibawaayo olwʼokusoniya ekibbikibbi, nʼogondi nʼabba sadaaka egibooca yonayona. Omu ngeri eyo niiyo okabona egiyakolangamu omukolo ogwʼokusuuca omusaiza oyo okubba omulongoole omumaiso gange nze oMusengwa, olwʼokuzwamu amasira.
LEV 15:16 “Omusaiza oweyazwangamu amaizi agʼekisaiza, yaabbanga nʼokunaaba omubiri gwonagwona, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:17 Olugoye lwonalwona ooba ekintu ekyʼeidiba, amaizi agʼekisaiza okugatoonyere, baabbanga nʼokubyoza, ni bisigala nga tibirongoole paka igulo.
LEV 15:18 Omusaiza nʼomukali owebeegaitanga omusaiza nʼazwamu amaizi gʼekisaiza, bonabona baabbanga nʼokunaaba, ni basigala nga tibalongoole paka igulo.
LEV 15:19 “Omukali oweyaabbanga omu nsonga gyʼekikali, yamalanga enaku musanvu nga timulongoole. Era nabuli eyamukwatangaku, yaabbanga timulongoole paka igulo.
LEV 15:20 “Ekintu kyonakyona ekiyagonangaku ooba ekiyatyamangaku, omu biseerabye ebyʼokubba omu nsonga gyʼekikali, kyabbanga tikirongoole.
LEV 15:21 Nabuli eyakwatanga oku buliri bwʼomukali oyo, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, era nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:22 Nabuli eyakwatanga oku kintu kyonakyona ekyatyaimeku, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, era nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:23 Waire buliri ooba ekintu kyonakyona ekyabbaire atyaimeku, omuntu yenayena oweyakikwatangaku, yaabbanga timulongoole paka igulo.
LEV 15:24 “Omusaiza oweyeegaitanga nʼomukali oyo, omusaaye ogumuzwamu ngʼali omu nsonga gyʼekikali ni gutoonya oku musaiza oyo, yaabbanga timulongoole okumala enaku musanvu, era nabuli buliri obuyagonangaku, bwabbanga tibulongoole.
LEV 15:25 “Omukali oweyasukanga omusaaye enaku enyingi omu biseera ebitali byʼokubba omu nsonga gyʼekikali, ooba oweyeeyongeranga okusuka omusaaye ngʼenakugye egyo giwoireku, yaabbanga timulongoole eibbanga lyonalyona eriyamalanga ngʼasuka omusaaye, ngʼowaatabba mulongoole omu biseerabye ebyʼokubba omu nsonga gyʼekikali.
LEV 15:26 Nabuli buliri obuyagonangaku ngʼakaali asuka omusaaye, bwabbanga tibulongoole, ngʼobuliribwe owebubba ngʼali omu nsongagye egyʼekikali. Era nabuli kintu ekiyatyamangaku kyabbanga tikirongoole, ngʼowekibba ngʼali omu nsongagye egyʼekikali.
LEV 15:27 Nabuli eyakwatanga oku bintu ebyo, yaabbanga timulongoole, era yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, nʼasigala nga timulongoole paka igulo.
LEV 15:28 “Omukali oyo oweyalekerangaawo okusuka omusaaye, yakuumanga ni wabitawo enaku musanvu, olwo kaisi nabba mulongoole.
LEV 15:29 Oku lunaku lwomunaana, yasunanga empuuwu ibiri, ooba enjiiwa entonto ibiri, nʼagireeta eeri okabona oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
LEV 15:30 Okabona yaabbanga nʼokuwaayo omoiza nga wʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼogondi nga wʼesadaaka egibooca yonayona. Omu ngeri eyo niiyo okabona egiyakolangamu omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba omulongoole omumaiso ga Musengwa, olwʼobutali bulongoole bwʼomukali oyo okusuka omusaaye.
LEV 15:31 “Mutyo wemuli nʼokulabulanga aBaisirairi okulekanga okusemberera ebintu ebibasuuca okubba abatali balongoole, kaisi tibaafanga olwʼobutali bulongoole waabwe obubazweraku okubebenya eWeema yange nze oMusengwa eeri aakati mwibo.”
LEV 15:32 Ago niigo amateeka agakwata oku musaiza azwamu amasira omu bitundubye ebyʼekyama, nʼoyo azwamu amaizi agʼekisaiza,
LEV 15:33 nʼomukali aali omu nsonga gyʼekikali, ooba omukali azwamu omusaaye, nʼomusaiza eyeegaitanga nʼomukali atali mulongoole.
LEV 16:1 Awo oMusengwa nʼatumula nʼoMusa, ngʼabataane bʼAlooni ababiri bamalire okufa, owebasembereire oMusengwa omu ngeri etali ntuuce ni bafa.
LEV 16:2 OMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okobe Alooni omugandawo, obutamalanga gaiza nabuli owaatakiire okwingira omunda wʼolutimbe omu Kifo eKitukulye eIno, omumaiso wʼekisaanikiro kyʼeSanduuku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, nga nandi nʼakola atyo yalifa, olwʼokubba mbonekera omu kireri angulu wʼekisaanikiro ekyo.
LEV 16:3 “Alooni yaingiranga omu Kifo eKitukulye nʼonte okitobba owʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼontaama omusaiza owʼesadaaka egibooca yonayona.
LEV 16:4 Yaabbanga nʼokusooka kunaaba kaisi nʼazwala ebbeketera eya lineni, nʼepajama eya lineni; ali nʼokwesiba omusibiro ogwa lineni, ni yeesiba nʼekitambaala ekya lineni ekyʼoku mutwe ekyʼobwakabona. Egyo niigyo engoye gyʼobutukulye.
LEV 16:5 Era yaabbanga nʼokwaba nʼembuli empanya ibiri okuzwa omu kibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi, egyʼesadaaka eyʼokusoniya ekibbikibbi, nʼontaama omusaiza owʼesadaaka egibooca yonayona.
LEV 16:6 “Alooni yaawangayo okitobba oodi okubba sadaaka eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi, nʼakola omukolo gwʼokumusuuca iye onanyere okubba mulongoole nʼabʼomu nyumbaye.
LEV 16:7 Awo yakwatanga embuli gidi eibiri nʼagiwaayo omumaiso gange nze oMusengwa oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.
LEV 16:8 Embuli eibiri Alooni yagikubbirangaku akalulu okulondaku eyaabba owange nze oMusengwa, nʼoyo eyaabba owʼAzazeeri.
LEV 16:9 Alooni yakwatanga ombuli akalulu ogukagwireku okubba owange nze oMusengwa nʼamuwaayo okubba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
LEV 16:10 Neye ombuli akalulu ogukagwireku okubba wʼAzazeeri, bamuwangayo mwomi omumaiso ga Musengwa, olwʼokusuuca abantu okubba balongoole, ni bamwereekererya omwidungu eeri Azazeeri.
LEV 16:11 “Alooni yaleetanga onte odi okitobba nʼamuwaayo okubba esadaaka eyʼokusoniya ekikolekye ekibbikibbi olwʼokumusuuca iye onanyere okubba mulongoole nʼabʼomu nyumbaye.
LEV 16:12 Yaabbanga nʼokutwala ekyokuduunyisiryaku obubbaani ekiizwire amakala agaliku omusyo omumaiso gange nze oMusengwa, nʼebigalo bibiri ebyʼobubbaani obusoice obwʼakaloosa, nʼabireeta omunda wʼolutimbe omu Kifo eKitukulye eIno.
LEV 16:13 Awo yateekanga obubbaani obwo oku musyo omumaiso ga Musengwa, era omwosi gwʼobubbaani ni gubbuunaku ekisaanikiro kyʼeSanduuku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira tiyakibona, kaisi tiyaafa.
LEV 16:14 Yatoolangaku omusaaye gwa nte odi okitobba, nʼaguswankira nʼolunwerwe omumaiso wʼekisaanikiro kyʼeSanduuku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, kaisi nʼaguswankira era nʼolunwerwe emirundi musanvu ansi omumaiso gʼeSanduuku eyo.
LEV 16:15 “Era yasalanga ombuli owʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole kyʼabantu ekibbikibbi, nʼatwala omusaaye gwa mbuli oyo omunda wʼolutimbe omu Kifo eKitukulye eIno, nʼaguswankira ngʼowaakolere gudi ogwa nte odi okitobba. Yaguswankiranga oku kisaanikiro kyʼeSanduuku iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira nʼomumaiso gʼeSanduuku eyo.
LEV 16:16 Omu ngeri eyo yaabbanga akolere omukolo gwʼokusuuca eKifo eKitukulye eIno okubba kirongoole, olwʼobutali bulongoole nʼobujeemu bwʼaBaisirairi olwʼebikole ebibbibibbi ebyʼengeri yonayona. Era yaabbanga nʼokukola mu ngeri nanyere eyo nʼoku Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, ebba omu mankati gaabwe ibo abatali balongoole.
LEV 16:17 Mpaawo muntu eyaabbanga omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, okuzwera omu kiseera Alooni ekiyangiriranga omu Kifo eKitukulye eIno okukola omukolo ogwʼokulongoola, paka ekiyawulukirangamu ngʼamalire okukola omukolo gwʼokumusuuca okubba omulongoole, nʼabʼenyumbaye, nʼaBaisirairi bonabona.
LEV 16:18 “Awo yawulukanga nʼayaba oku kyoto omumaiso gange nze oMusengwa, nʼakola omukolo gwʼokukisuuca okubba kirongoole. Yatoolangaku omusaaye gwa nte odi okitobba, nʼogwa mbuli odi, nʼagusiiga oku maziga gonagona agʼekyoto ekyo.
LEV 16:19 Era omusaaye ogwo ogundi yaguswankiranga oku kyoto ekyo ngʼakolesya olunwerwe emirundi musanvu, nʼakola omukolo ogwʼokukisuuca okubba ekirongoole nʼakitoola omu butali bulongoole bwʼaBaisirairi.
LEV 16:20 “Alooni oweyamalanga okukola omukolo gwʼokusuuca eKifo eKitukulye eIno, nʼeWeema yʼoKusisinkanirangamu oMusengwa okubba birongoole, nʼekyoto, yaawangayo ombuli odi omwomi.
LEV 16:21 Yateekanga engalogye gyombi oku mutwe gwa mbuli oyo, nʼamubbutuliraku obubbibubbi nʼobujeemu bwʼaBaisirairi, ekikoba kiti, ebikole ebibbibibbi byabwe byonabyona omu ngeri eyo nʼabba abiteekere ku mutwe gwa mbuli oyo. Awo yatumanga omuntu omulonde nʼayereekererya ombuli oyo omwidungu.
LEV 16:22 Ombuli oyo yatwalanga ebibbibibbi byabwe byonabyona, nʼayaba nabyo omu kifo ekinambulamu bantu. Era omuntu odi ayereekereirye ombuli oyo yamuteereranga omwidungu nʼayaba.
LEV 16:23 “Awo Alooni yaingiranga omu Weema yʼoKunsisinkanirangamu, ni yeeyambulyamu ebizwalo bya lineni bidi ebiyaabbanga azwaire ngʼagira omu Kifo eKitukulye eIno, nʼabireka omwo.
LEV 16:24 Yanaabiranga omu Kifo eKitukulye, nʼazwala ebizwalobye ebya bulijo. Awo nʼawuluka, nʼawaayo esadaaka egibooca yonayona oku lwʼebikolebye ebibbibibbi, nʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole kyʼabantu ekibbikibbi olwʼokukola omukolo gwʼokumusuuca iye okubba omulongoole era nʼabantu nago.
LEV 16:25 Era yaabbanga nʼokwocerya amasavu gʼesadaaka olwʼokusoniya ekibbikibbi oku kyoto.
LEV 16:26 “Omuntu eyayereekereryanga ombuli omwidungu eeri Azazeeri, yaabbanga nʼokwoza ebizwalobye, nʼanaaba omubiri, olwo kaisi nʼayezya okwingira omu nkambi.
LEV 16:27 Onte odi okitobba nʼombuli ebyʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, omusaaye gwayo ogubaleetere omu Kifo eKitukulye eIno olwʼokukola omukolo ogwʼokusuuca abantu okubba abalongoole, baabbanga nʼokuwuluca enyama eyo e nza wʼenkambi, nʼamadiba gaayo, nʼenyama nʼebinamukida, ni babyoca.
LEV 16:28 Oyo abyoca yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba omubiri, olwo kaisi nʼayinza okwira omu nkambi.
LEV 16:29 “Eiteeka linu mwalikuumanga emirembe gyonagyona. Oku lunaku olweikumi olwʼomweri gwomusanvu, mwebonerezanga era nandi ni mukola omulimo gwonagwona, ekikoba kiti, inywe aBaisirairi ooba abanamawanga abatyama mwinywe.
LEV 16:30 Ekyo kityo olwʼokubba oku lunaku olwo, waabbangawo omukolo gwʼokubasuuca okubba abalongoole okubatoola omu bikole byanywe ebibbibibbi. Awo kaisi ni mubba balongoole okuzwa omu bikole byanywe ebibbibibbi omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 16:31 Olunaku olwo yaabbanga Saabbaato nga lwa kuwuumula, era nga muli nʼokwebonereza; Eiteeka eryo lyabbanga lyʼenkalaakalira.
LEV 16:32 Okabona ogubasuukireku amafuta ni bamwawula okusikira oiteeye ngʼokabona akira obukulu, niiye eyakolanga omukolo gwʼokusuuca abantu okubba abalongoole. Yazwalanga ebizwalo byobutukulye ebibatungire omu lineni,
LEV 16:33 kaisi nʼakola omukolo gwʼokusuuca eKifo eKitukulye eIno, nʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nʼekyoto okubba kirongoole, era nʼokusuuca abakabona, nʼaBaisirairi bonabona okubba abalongoole.
LEV 16:34 “Ago gaabbanga amateeka agaabbanga agʼenkalaakalira agʼokukolanga omukolo gwʼokusuuca aBaisirairi okubba balongoole ni babasoniya ebikole byabwe ebibbibibbi byonabyona, ogwabbangawo omulundi ogumo nabuli mwanka.” Era Alooni nʼakola ngʼoMusengwa oweyalagiire.
LEV 17:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 17:2 “Otumule nʼAlooni nʼabataane, nʼaBaisirairi bonabona, obakobe oti, ‘Kinu niikyo nze oMusengwa ekyalagiire:
LEV 17:3 OMwisirairi yenayena eyasadaakiranga omu nkambi ooba e nza waayo onte ooba ontaama, ooba ombuli,
LEV 17:4 omu kifo kyʼokumuleeta ku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa nʼamuwaayo ngʼekyokuwaayo eeri nze oMusengwa omumaiso gʼeWeema yange, omuntu oyo bamuvunaananga omusango gwʼokusuka omusaaye. Yaabbanga asukire omusaaye era tinamubalange okubba moiza oku bantu bange.
LEV 17:5 Ekyo kityo kaisi, aBaisirairi bakomye okusadaakiranga omu nkambi ooba e nza waayo. Neye babbenge nʼokubireeta eeri kabona, kaisi iye nʼabiwaayo eeri nze oMusengwa, oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, ni bibba sadaaka eyʼokusyania.
LEV 17:6 Era okabona yaswankiranga omusaaye ogwʼesadaaka eyo oku kyoto kyange nze oMusengwa, ekiri oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, era nʼayoca amasavu gaayo, okuzwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.
LEV 17:7 ABaisirairi bali nʼokukomya okuwangayo esadaaka yonayona eeri emizimu egibasinza egiri omu kifaananyi kya mbuli, igyo egibasinza. Era eiteeka eryo aBaisirairi balikuumanga emirembe nʼemirembe.’
LEV 17:8 “Era obakobe oti, ‘OMwisirairi yenayena, ooba omunamawanga yenayena atyama mwinywe, eyaawangayo esadaaka egibooca yonayona ooba esadaaka eyʼengeri engendi yonayona,
LEV 17:9 nandi nʼagireeta kugiwaayo eeri ninze oMusengwa oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.’
LEV 17:10 “ ‘OMwisirairi yenayena, ooba omunamawanga yenayena atyama mwinywe eyaalyanga omusaaye, ekikoba kiti, omuntu oyo eyaalyanga omusaaye, namukubbiranga mugongo era tinamubalirenge omu bantu bange.
LEV 17:11 Ekyo kityo olwʼokubba obwomi obwa buli kibbumbe, bubba mu musaaye. Kagira nabaikiriirye mugukolesyenge oku kyoto omu kukola omukolo ogwʼokusuuca abantu okubba balongoole. Omusaaye niigwo ogubakolesya omu mukolo gwʼokusuuca obwomi bwʼomuntu okubba bulongoole omumaiso gange.’
LEV 17:12 Nʼolwekyo nkoba aBaisirairi nti, ‘Tiwaabbangawo omuntu mwinywe alya omusaaye, waire munamawanga atyama mwinywe eyaalyanga omusaaye.’
LEV 17:13 “ ‘Omwisirairi yenayena, ooba omunamawanga atyama omu Baisirairi, eyayiiganga okisolo ooba onyonyi ogubaikirirya okulya, yakenenulangamu omusaaye, nʼaguliikaku eitakali,
LEV 17:14 olwʼokubba obwomi bwa buli kibbumbe, bubba mu musaaye gwakyo. Kagira nkoba aBaisirairi nti, timuli nʼokulyanga omusaaye gwʼekibbumbe kyonakyona, olwʼokubba omusaaye gwa buli kibbumbe niigwo obwomi bwakyo. Omuntu yenayena eyagulyanga, baabbanga tibamubala okubba moiza oku bantu bange.’
LEV 17:15 “ ‘Omuntu yenayena, ooba mubyalwa, ooba munamawanga, omu Baisirairi, eyalyanga ekintu kyonakyona ekifeereireku omutwe, ooba ebisolo byʼomu kigona ebikiitire, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, era yasigalanga nga timulongoole omumaiso ga Musengwa paka igulo, neye oluzwanyuma yaabbanga mulongoole.
LEV 17:16 Neye singa tiyayozenge ebizwalobye, era nandi nʼanaaba, yaabbanga abbengere.’ ”
LEV 18:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 18:2 “Otumule nʼaBaisirairi era obakobe oti, ‘Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 18:3 Timwebityanga ooti bantu bʼomu kyalo kyʼe Misiri eeyo e gimwabbaire abatyami, era timwebityanga ooti bantu bʼomu kyalo kyʼe Kanani, e kimbatwalamu. Timwasengereryanga obulombolombo bwabwe.
LEV 18:4 Muli nʼokukwatanga amateeka gange, nʼokugonderenga ebiragiro byange. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 18:5 Mugonderenge ebiragiro byange era mukwatenge amateeka gange. Ekyo kityo olwʼokubba nabuli muntu, eyakolanga ekyo yaabbanga mwomi. Ninze oMusengwa.’
LEV 18:6 “ ‘Tiwaabbangawo omuntu yenayena mwinywe, eyeegaita nʼomuntu yenayena amuliku oluganda olwʼokumpi. Ninze oMusengwa.
LEV 18:7 Toyemulanga oiteewo ni weegaita nʼomaawo. Oyo maawo; tiweegaitanga naye.
LEV 18:8 Tiweegaitanga nʼomuka iteewo; ekyo kyemula oiteewo.
LEV 18:9 Tiweegaitanga nʼomwonyokowo, ooba omwonyokowo okwiteewo, ooba omwonyokowo oku maawo, nʼowebabba bamubyaliire mu kidaala kimo na iwe ooba wandi.
LEV 18:10 Tiweegaitanga nʼomwala wʼomutaanewo ooba omwala wʼomwalawo; ekyo kyemula.
LEV 18:11 Tiwegaitanga nʼomwala wa muka iteewo, oiteewo oguyabyaire, oyo mwonyokowo. Tiweegaitanga naye.
LEV 18:12 Tiweegaitanga nʼomwonyoko wa iteewo olwʼokubba oyo isengawo.
LEV 18:13 Tiweegaitanga nʼomuganda wa maawo, olwʼokubba oyo maawo omuto.
LEV 18:14 Toyemulanga oiteewo omuto ni weegaita nʼomukaliwe. Oyo yena aabba maawo.
LEV 18:15 Tiweegaitanga nʼomuka mutaanewo. Olwʼokubba oyo mulyawo, tiweegaitanga naye.
LEV 18:16 Tiweegaitanga nʼomuka mugandawo; ekyo kyemula omugandawo.
LEV 18:17 Tiweegaitanga nʼomukali ni weegaita nʼomwalawe. Tiweegaitanga nʼomwala wʼomutane wʼomukali oyo waire mwala wa mwalawe; olwʼokubba abo bʼomusaaye gumo nʼomukali oyo. Ekyo kibbikibbi.
LEV 18:18 Tiwafumbirwanga omuganda wʼomukaliwo ni babba baalikwa, ni weegaita naye, ate ngʼomukaliwo akaali mwomi.’
LEV 18:19 “ ‘Tiweegaitanga nʼomukali ngʼali omu nsonga gyʼekikali, olwʼokubba abba timulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.’
LEV 18:20 “ ‘Tiweegaitanga nʼomuka musaiza; ekyo kikusuuca atali mulongoole omumaiso gange nze oMusengwa.’
LEV 18:21 “ ‘Tiwaawangayo omwanawo yenayena okumusadaaka eeri onkuni oMoleki, olwʼokubba toli nʼokuswaza eriina lya Kibbumbawo. Ninze oMusengwa.’
LEV 18:22 “ ‘Tiweegaitanga nʼomusaiza omwinawo ngʼoweweegaita nʼomukali; ekyo kyomuliko.’
LEV 18:23 “ ‘Tiweegaitanga nʼokisolo, olwʼokubba ekyo kikusuuca okubba timulongoole omumaiso gange nze oMusengwa. Omukali tali nʼokwikirirya okwegaita nʼokisolo; ekyo kyomuliko.’
LEV 18:24 “ ‘Timweretangaku obutali bulongoole obwʼengeri yonayona kwegyo, olwʼokubba amawanga agenabbinga omu kyalo ekimwaingiramu gasuukire agatali malongoole mu ngeri eyo.
LEV 18:25 Era nʼekyalo ekyo kyona kyasuukire ekitali kirongoole, kale ni nkibonereza olwʼekikole ekibbikibbi ekyʼabantu baamu abenabbingamu ni mba ooti mbasesemere-busesemi.
LEV 18:26 Neye inywe muli nʼokugonderanga ebiragiro byange nʼokukwatanga amateeka gange. Ababyalwa nʼabanamawanga abatyama mwinywe tibali nʼokukolanga ekintu kyonakyona kwebyo ebyʼomuliko.
LEV 18:27 Ekyo kityo olwʼokubba ebintu ebyo byonabyona, abantu ababasookere inywe okutyama omu kyalo ekyo babikolanga, era ni basuuca ekyalo ekyo okubba ekitali kirongoole.
LEV 18:28 Era singa mwalikisuuca okubba ekitali kirongoole, nalikibabbingamu ni mba ooti mbasesemere-busesemi ngʼowenakolere amawanga agabasookere okukityamamu.’
LEV 18:29 “ ‘Nabuli eyakolanga ekintu kyonakyona kwebyo ebyomuliko, omuntu oyo tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.
LEV 18:30 Kale mukuumenge amateeka gange, era timwasengereryanga akalombolombo konakona akʼebyomuliko ebyo abo ibo ababasookere inywe okutyama omu kyalo ekyo obubasengereryanga. Era inywe timusengereryanga obulombolombo obwo ni bubasuuca abatali balongoole. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’ ”
LEV 19:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 19:2 “Otumule nʼaBaisirairi bonabona, era obakobe oti, ‘Mubbenge batukulye, olwʼokubba Nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe ndi mutukulye.
LEV 19:3 “ ‘Nabuli moiza kwinywe ali nʼokuwanga omaaye nʼoiteeye ekitiisya, era ali nʼokukuumanga eSaabbaato yange. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 19:4 “ ‘Timwanzwangaku ni musinza ebifaananyi, ooba timwekoleranga ebifaananyi byʼabakibbumba omu byoma ebibasaanuucirye ni mubisinza. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 19:5 “ ‘Owemwawangayo esadaaka yʼokusyania eeri nze oMusengwa, mwagiwangayo mu ngeri esaaniire, kaisi ni ngiikirirya.
LEV 19:6 Enyama eyo bagiriiranga ku lunaku olwo olumuweereireyo esadaaka, ooba ku lunaku olwiririraku; neye yonayona eyaabbanga esigaireku okutuuca oku lunaku lwokusatu, bagyocanga nʼesiirira nʼewaawo.
LEV 19:7 Singa bagiryangaku oku lunaku lwokusatu, tiyaabbenge nnongoole, era tinaikiriryenge esadaaka eyo.
LEV 19:8 Nabuli eyagiryangaku yaabbanga abbengere, olwʼokubebenyesya ekintu ekitukulye ekya Musengwa, era omuntu oyo tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.
LEV 19:9 “ ‘Owewakungulanga ebirime okwitakaliryo, tiwamalirangayo nakimo ebisembayo oku nsalo yʼomisirigwo, waire kukumbaania ebitontono ebyabbanga bisigairemu ngʼokungula.
LEV 19:10 Omusirigwo ogwʼemizabbibbu tiwagumalirangamu nakimo ebineneka, nʼebyo ebyabbanga bisigairemu tiwabikumbaanianga. Obirekerenge abadoobi nʼabanamawanga. Ninze oMusengwa iye oKibbumbawo.
LEV 19:11 “ ‘Tiwaibbanga. “ ‘Tiwabbeyanga. “ ‘Timwabbeyangananga.
LEV 19:12 “ ‘Tiwalairanga omu liina lyange ebyobubbeyi olwʼebigendererwa ebinambulamu, otyo nʼoswaza eriina lyange nze oKibbumbawo. Ninze oMusengwa iye oKibbumbawo.
LEV 19:13 “ ‘Tiwalyakanga omwinawo, waire okumwibbaku ebibye.’ “ ‘Tikwairugalanga era ni kuca ngʼokaali okusasula omupakasi wʼolunaku.’
LEV 19:14 “ ‘Tiwalaamanga omasiipe, era tiwatigaliranga omwofu, neye ontyenge nze oKibbumbawo. Ninze oMusengwa.’
LEV 19:15 “ ‘Tiwabbanga atali mwenkanya; tiwekubbiranga oku mudoobi ooba oku musuni. Neye olamulenge omwinawo mu bwenkanya.’
LEV 19:16 “ ‘Tiwasasyanga okalebule oku bainawo.’ “ ‘Tiwakolanga ekintu kyonakyona ekireeta akabbikabbi oku bwomi bwʼomwinawo. Ninze oMusengwa.’
LEV 19:17 “ ‘Tiwacaawanga omugandawo ni wamwekwatirirya oku mwoyo. Obbutulirenge omwinawo ensobiye, kaisi nandi nʼogwa omu kibbikibbi olwʼensobiye.’
LEV 19:18 “ ‘Tiwanyaaŋanga waire okubba nʼekiruyi oku muntu yenayena, neye otakenge omwinawo ngʼoweweetaka iwe onanyere. Ninze oMusengwa.
LEV 19:19 “ ‘Okwatenge amateeka gange. “ ‘Tiwawakisyanga ebisolobyo oku bitali byʼekika ekimo. “ ‘Tiwasiganga omu musirigwo ensigo egyʼebika ebibiri. “ ‘Tiwazwalanga ekizwalo ekyʼebiwero ebyʼengeri eibiri.
LEV 19:20 “ ‘Singa omusaiza yeegaitanga nʼomugalama omwala, neye ngʼomugalama oyo ali nʼomusaiza amusuubizire okumufumbirwa neye ngʼakaali okusasula ebyokumununula, ooba ngʼakaali okubba muteere, abeegaitire abo baabbanga nʼokusuna ekibonerezo neye nga tikubaita, olwʼokubba omugalama omwala oyo abba akaali okubba muteere.
LEV 19:21 Omusaiza oyo yaabbanga nʼokundeetera ontaama omusaiza oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu okubba esadaaka eyʼokusoniya eibbengo.
LEV 19:22 Okabona yakolesyanga esadaaka eyo, okukola omukolo gwʼokusuuca omusaiza oyo okubba mulongoole omumaiso gange, olwʼekikolekye ekyo ekibbikibbi, era namusoniyanga ekikolekye ekibbikibbi.
LEV 19:23 “ ‘Owemwalituuka omu kyalo kyʼe Kanani ni mukoma emisaale gyʼebineneka egya buli ngeri, ebineneka byagyo mwabitwalanga okubba tibirongoole okumala emyanka misatu era timwabiryanga.
LEV 19:24 Omu mwanka ogwokuna, ebineneka byagyo byonabyona byabbanga bitukulye ni mubiwaayo okubba ekibawaayo eeri nze oMusengwa okumpuuja.
LEV 19:25 Neye omu mwanka ogwokutaanu, mwayezyanga okulya oku bineneka byagyo. Owemwalituukirirya ebintu ebyo, amakungula gaanywe galyeyongeranga ni gabba mangi. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’
LEV 19:26 “ ‘Timwalyanga enyama yonayona ekaali erimu omusaaye.’ “ ‘Timwakolanga ebyeirogo, waire kulagula.’
LEV 19:27 “ ‘Timwamwanga ebigooli, waire okukeketa emirevu gyanywe.’
LEV 19:28 “ ‘Timwasalanga oku mibiri gyanywe nga mukunga abafu, waire ekwewolaku enzola. Ninze oMusengwa.’
LEV 19:29 “ ‘Timwaswazanga abaala baanywe ni mubasindika omu bumalaaya, owemwakolanga ekyo kyazwerangaku abantu omu kyalo ekyo okusuuka abalendi, nʼekyalo ekyo ni kiizula obwonoonoki.’
LEV 19:30 “ ‘Muli nʼokukuumanga eSaabbaato yange, era muwenge eWeema yange ekitiisya. Ninze oMusengwa.’
LEV 19:31 “ ‘Timwabanga okwebuulyaku abafumu, waire abalaguli, olwʼokubba babaleetera okwonoonoka. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’
LEV 19:32 “ ‘Musetukenge ni mwemerera okuwa abakaire ekitiisya era muntyenge nze oKibbumba waanywe. Ninze oMusengwa.’
LEV 19:33 “ ‘Omunamawanga eyaabbanga nʼobutyami omu kyalo kyanywe, timwamubityanga kubbikubbi.
LEV 19:34 Omunamawanga atyama na inywe omu kyalo kyanywe mumubityenge ngʼomubyalwa wʼomu kyalo kyanywe. Mumutakenge ngʼowemwetaka abananyere, olwʼokubba nywena mwabbaire banamawanga omu kyalo kyʼe Misiri. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’
LEV 19:35 “ ‘Tiwakolesyanga ebipima ebitali bituuce nga mupima obuwanvu, nʼobuzito ooba obungi bwʼebintu.
LEV 19:36 Mukolesyenge minzaani entuuce nʼamabbaale gaaku amatuuce, nʼebipima ebintu ebikalu bibbenge bituuce, era nʼebipima ebintu ebisusuka ooti maizi bibbenge bituuce. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri.’
LEV 19:37 “ ‘Mukwatenge amateeka gange gonagona nʼebiragiro byange byonabyona, era mubituukiriryenge. Ninze oMusengwa.’ ”
LEV 20:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa,
LEV 20:2 akobere aBaisirairi ati, “OMwisirairi yenayena ooba omunamawanga atyama omwIsirairi oweyaawangayo omwanawe okumusadaaka eeri onkuni oMoleki, baabbanga nʼokumwita. Abantu abʼomu kitundu ekyo omwatyama bamukubbanga amabbaale nʼafa.
LEV 20:3 Era zena onanyere namukubbiranga omugongo era tinamubalirenge omu bantu bange, olwʼokubba okuwaayo omoiza oku baanabe eeri onkuni oMoleki, yaabbanga asuucirye eWeema yange okubba etali nnongoole, era nʼazumisya eriina lyange eritukulye.
LEV 20:4 Neye singa abantu bʼomu kitundu ekyo tibaafengeyo oku musaiza oyo ngʼawaireyo omoiza oku baanabe eeri onkuni oMoleki, nandi ni bamwita,
LEV 20:5 Nze nakubbiranga omuntu oyo omugongo nʼabantu abʼomu nyumbaye era tinamubalirenge omu bantu bange. Era nabityanga ntyo nʼabo bonabona abanzwangaku nze oMusengwa ni bamwegaitaku ni basinza onkuni oMoleki.
LEV 20:6 “Singa omuntu yaabanga okwebuulyaku abafumu ooba abalaguli era nʼabaikiririryamu, nandi nabba mwesigwa gyendi, namukubbiranga omugongo era tineeyongerenge okumubala okubba moiza oku bantu bange.
LEV 20:7 Nʼolwekyo mweyawulenge era mubbenge batukulye, olwʼokubba ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 20:8 Mukwatenge amateeka gange, era mugatuukiriryenge, olwʼokubba ninze oMusengwa, abasuuca okubba abatukulye.
LEV 20:9 “Omuntu yenayena eyazumanga oiteeye ooba omaaye, bamwitenge-bwiti. Nʼolwekyo eyazumanga oiteeye ooba omaaye yaabbanga yeitire yenkani.
LEV 20:10 “Singa omusaiza yayendanga nʼomuka mwinaye, abalendi abo bombi, omusaiza nʼomukali, babaitanga.
LEV 20:11 Singa omusaiza yeegaitanga nʼomuka iteeye, yaabbanga ayemwire oiteeye. Bombi omusaiza oyo nʼomukali babaitanga. Niibo abaabbanga beitisirye bonkani.
LEV 20:12 Singa omusaiza yeegaitanga nʼomulyawe, bombi babaitanga. Baabbanga bakolere kyomuliko, baabbanga beitisirye bonkani.
LEV 20:13 Era singa omusaiza yeegaitanga nʼomusaiza omwinaye, ngʼoweyandyegaitire nʼomukali, baabbanga bakolere kyomuliko. Babaitanga, baabbanga beitisirye bonkani.
LEV 20:14 Singa omusaiza yafumbirwanga omukali nʼomaaye wʼomukali oyo, ekyo kyabbanga kyomuliko. Omusaiza oyo, nʼabakali bombi, baboocanga ni bafa, kaisi ekibbikibbi ekyo ni mukyebbingaku.
LEV 20:15 Singa omusaiza yeegaitanga nʼokisolo, bamwitanga era okisolo oyo yena mwamwitanga.
LEV 20:16 Singa omukali onanyere yeewangayo ni yeegaita nʼokisolo, baitanga omukali oyo ni baita nʼokisolo oyo. Dala baabbanga nʼokwita omukali oyo nʼokisolo oyo, era yaabbanga yeitire yenkani, nʼokisolo yena.
LEV 20:17 “Singa omusaiza yafumbirwanga omwonyokowe, nga mwala wa iteeye ooba wa maaye, ni beegaita, ekyo kyabbanga kyobwemu. Bababbinganga omu bantu baabwe ni babagaana okukolagana nabo. Omusaiza oyo yaabbanga ayemwire omwonyoko, era bamubonerezanga.
LEV 20:18 Singa omusaiza yeegaitanga nʼomukali ngʼali omu nsonga gyʼekikali, yaabbanga ayemwire omusaaye ogwo e gigubitira, era bombi bababbinganga omu kibbula kyʼabantu baabwe.
LEV 20:19 “Tiweegaitanga nʼomaawo omuto ooba oisengawo, olwʼokubba ekyo kyemula oluganda olwʼokumpi omu lulyo. Inywe mwembi bababonerezanga.
LEV 20:20 Singa omusaiza yeegaitanga nʼomuka iteeye omuto, yaabbanga ayemwire oiteeye omuto, era iye nʼomukali oyo bababonerezanga, era balifa nga bawula abaana.
LEV 20:21 Singa omusaiza yafumbirwanga omuka mugandawe, ekyo kyabbanga kikole kyʼobutali bulongoole, yaabbanga ayemwire omugandawe. Era balifa nga babula baana.
LEV 20:22 “Mukwatenge amateeka gange gonagona nʼebiragiro byange byonabyona era mubituukiriryenge, kaisi ekyalo ekimbatwalamu okutyamamu tinakibabbingamu ni mba ooti mbasesemere-busesemi.
LEV 20:23 Timwasengereryanga obulombolombo bwʼamawanga agenjaba okubbinga omu kyalo ekyo inywe nga mukingiramu. Olwʼokubba basengereryanga obulombolombo obwo bwonabwona, kagira nabacaawire.
LEV 20:24 Neye inywe nabasuubizire nti, mwalitwala ekyalo kyabwe olwʼokubba nalikibawa okubba omuwuluko gwanywe, ekyalo ekirimu ebyobusuni era ekiizwire amata nʼomujenene.” Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe, eyabaawiire oku mawanga agandi.
LEV 20:25 “Kale muli nʼokwawulangawo ebisolo ebirongoole nʼebitali birongoole, nʼenyonyi ennongoole nʼegitali nnongoole. Timwasuukanga abatali balongoole olwʼokulya ebisolo nʼenyonyi egyo, waire ekintu ekindi kyonakyona ekitambulira okwitakali, ibyo ebinaawiirewo nti tibirongoole eeri inywe.
LEV 20:26 Mwabbanga batukulye eeri Nze, olwʼokubba Nze oMusengwa ndi mutukulye, era nabaawiire oku mawanga agandi, kaisi mubbe bange kubwange.
LEV 20:27 “Omusaiza ooba omukali omufumu, ooba musamiri mwinywe, oyo baabbanga nʼokumwita. Mwabakubbanga amabbaale ni mubaita; niibo abananyere abaabbanga beitire bonkani.”
LEV 21:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “Otumule nʼabakabona ibo abataane bʼAlooni, obakobe oti, ‘Tiwaabbangawo eyeeretaku obutali bulongoole olwʼokukwata oku mufu yenayena owʼomu bantube.
LEV 21:2 Neye singa yaabbanga amuliku oluganda olwʼokumpi, ngʼomaaye ooba oiteeye, ooba omutaanewe ooba omwalawe, ooba omugandawe,
LEV 21:3 ooba omwonyoko akaali okufumbirwa, ogwavunanyizibwa olwʼokubba abula oibaaye, yeesinganga nʼasuuka atali mulongoole olwʼokukwata oku mirambo gyabwe.
LEV 21:4 Okabona tiyeeretangaku obutali bulongoole nʼakwata oku bafiire e buko.’ ”
LEV 21:5 “Abakabona tibamwangaku enziiri oku mitwe gyabwe, waire okumwaku emirevu gyabwe, era tibasalanga ensalo oku mibiri gyabwe okulaga bati bakunga muntu.
LEV 21:6 Bali nʼokubba batukulye eeri nze oKibbumba waabwe, era tibali nʼokuswaza eriina lyange nze oKibbumba waabwe. Ekyo kityo olwʼokubba niibo abawaayo ebyokuwaayo ebibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa, ekyokulya kyange nze oKibbumba waabwe, nʼolwekyo bali nʼokubba batukulye.
LEV 21:7 “Abakabona tibali nʼokufumbirwa abakali abatali balongoole ababbaire abamalaaya, ooba abakali abaibawaabwe abebabbingire, olwʼokubba abakabona ibo batukulye eeri nze oKibbumba waabwe.
LEV 21:8 Kale mwababalanga okubba batukulye, olwʼokubba bawaayo eeri nze oKibbumba waanywe ekyokulya. Mwababalanga okubba batukulye, olwʼokubba Nze oMusengwa abatukulya inywe, ndi mutukulye.
LEV 21:9 “Omwala wa kabona oweyeeretangaku obutali bulongoole olwʼokusuuka omalaaya, yaabbanga ayemwire oiteeye. Baabbanga nʼokumwoca nʼafa.
LEV 21:10 “Okabona akira obukulu, nga niiye eyekubbembera abagandabe, era nga bamusukireku amafuta oku mutwe, ni bamwawula nʼazwalanga ebizwalo ebyʼobwakabona, tiyaabbenge nʼokuleka enziirigye nga tinsanyuluze, ooba okunyiira ebizwalobye okulaga ati akunga muntu.
LEV 21:11 Tali nʼokwigerera e giri omulambo kaisi tikyamuzweraku okubba atali mulongoole, waire ngʼomulambo ogwo gwa iteeye ooba gwa maaye.
LEV 21:12 Era eWeema yange nze oKibbumbawe tiyagizwangamu waire okugireetaku obutali bulongoole, olwʼokubba bamwawiire owebamusukireku amafuta gange nze oKibbumbawe. Ninze oMusengwa.
LEV 21:13 “Omukali okabona ogwafumbirwa ali nʼokubba muguna.
LEV 21:14 Tali nʼokufumbirwa onamwandu, ooba omukali oibaaye oguyabbingire, ooba omukali atali mulongoole abbaire omalaaya, neye yafumbirwanga mukali akaali omuguna ngʼamutoola mu lulyo lwʼabakabona,
LEV 21:15 kaisi tiyaleeta okwibyairerye obutali bulongoole omu bantube. Ninze Musengwa, iye amusuuca okubba omutukulye.”
LEV 21:16 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa,
LEV 21:17 akobere Alooni ati, “Omu mirembe gyonagyona owewaabbangawo omwibyaireryo aliku obuleme, tiyaigereranga okuwaayo ebyokulya eeri nze oKibbumbawe.
LEV 21:18 Mpaawo muntu aliku obuleme bwonabwona, eyaigereranga egyendi okumpeererya. Ekikoba kiti, omwofu, ooba omuleme, ooba aliku obugosi omu maiso, ooba aliku ekicaamu oku mubiri,
LEV 21:19 waire eyavunikire ekigere ooba engalo,
LEV 21:20 ooba owʼeitumba, waire eyafubbire, ooba aliku obuleme bwonabwona oku liiso, ooba aliku obulwaire obwʼolususu, ooba eyatundukire amayeeye.
LEV 21:21 Mpaawo wʼeibyaire lyʼAlooni okabona, aliku obuleme eyaigereranga okuwaayo ebyokuwaayo ebibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa. Era olwʼokubba aliku obuleme tiyaigereranga okuwaayo ekyokulya eeri nze oKibbumbawe.
LEV 21:22 Owʼengeri eyo, ayinza okulya oku kyokulya ekitukulye eino era nʼekyokulya ekitukulye ekibawaayo eeri nze oKibbumbawe.
LEV 21:23 Neye olwʼokubba aliku obuleme, tali nʼokwigerera okumpi nʼolutimbe oluli omu Weema yange, ooba okwigerera oku kyoto, olwo kaisi tiyaleetera eWeema eyo obutali bulongoole. Ninze oMusengwa, iye abasuuca okubba abatukulye.”
LEV 21:24 Kale oMusa ebintu ebyo byonabyona nʼabikobera Alooni nʼabataane, nʼaBaisirairi bonabona.
LEV 22:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 22:2 “Okobe Alooni nʼabataanebe, bawenge ekitiisya ebyokuwaayo ebitukulye aBaisirairi ebibawonga egyendi, kaisi tibaswazanga eriina lyange eritukulye. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 22:3 “Era obakobe oti, ‘Omu mirembe gyonagyona, omuntu yenayena omwibyaire lyanywe, singa atali mulongoole yaigereranga oku byokuwaayo ebitukulye aBaisirairi ebibawonga egyendi, omuntu oyo baabbanga nʼokumukomya okuwererya omumaiso gange. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’ ”
LEV 22:4 “Omuntu yenayena owʼomwibyaire lyʼAlooni alwaire obulwaire bwʼebigenge ooba azwamu amasira olwʼobulwaire bwʼenziku, tiyalyanga oku byokuwaayo ebitukulye, paka nga bakolere omukolo gwʼokumusuuca okubba mulongoole omumaiso gange nze oMusengwa. Era tiyaabbenge mulongoole oweyakwatanga oku kintu kyonakyona ekitali kirongoole ekiguunyire oku mulambo, ooba ngʼazwiremu amaizi agʼekisaiza,
LEV 22:5 ooba oweyakwatanga oku kibbumbe kyonakyona ekyekuusira okwitakali ni kimusuuca atali mulongoole, ooba oweyakwatanga oku muntu yenayena amusuuca okubba atali mulongoole, nʼengeri yonayona eyʼobutali bulongoole.
LEV 22:6 Iye oyo akwata oku bintu ngʼebyo yasigalanga nga timulongoole paka igulo. Tali nʼokulyanga oku byokuwaayo ebitukulye, okutoolaku ngʼamalire okunaaba omubiri.
LEV 22:7 Eisana oweryabbanga ligwire, weyabbeeranga omulongoole, era awo ngʼayinza okulya oku byokuwaayo ebitukulye, olwʼokubba ebyo byokulyabye.
LEV 22:8 Tali nʼokulyanga ekintu kyonakyona ekifeereireku omutwe, ooba ebisolo byʼomu kigona ebikiitire, kaisi tikyamusuuca okubba atali mulongoole. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 22:9 “Abakabona bali nʼokukuumanga ebiragiro byange, kaisi tibeereetangaku omusango ni bafa olwʼokutabigondera. Ninze oMusengwa, iye abasuuca abatukulye.
LEV 22:10 “Omuntu yenayena atali wʼomwibyaire lyʼobwakabona, waire mugeni wa kabona, ooba mupakasiwe tiyaalyanga oku byokuwaayo ebyo ebitukulye.
LEV 22:11 Neye singa okabona yagulanga omugalama nʼempiiyagye, ooba singa omugalama bamubyaliranga omu kisito kya kabona, omugalama oyo yaalyanga oku kyokulya kya kabona.
LEV 22:12 Singa omwala wa kabona yafumbirwanga omusaiza atali kabona, tiyaalyangaku ebyokuwaayo ebyo ebitukulye.
LEV 22:13 Neye singa omwala wa kabona asuuka namwandu ooba oibaaye amubbinga ngʼabula omwana, nʼakanga okutyama omu kisito kya iteeye ngʼoweyabbaire ngʼakaali muvuvuka, yaalyanga oku kyokulya kya iteeye. Neye atali wʼomwibyaire lyʼobwakabona, tiyakiryangaku.
LEV 22:14 “Singa omuntu yaalyanga ekyokuwaayo ekitukulye nga tamaite ati niikyo, yasasulanga okabona ekyokuwaayo ekyo, nʼayongeraku nʼekimo kyokutaanu ekyʼekyokulya ekyo ekyaliire.
LEV 22:15 Ebyokuwaayo ebitukulye aBaisirairi ebibawaayo eeri nze oMusengwa, abakabona tibali nʼokubireeteranga okubba ebitali birongoole,
LEV 22:16 olwʼokwikirirya aBaisirairi okulyaku ebyokuwaayo ebyo, ni babaleetera omusango ogwaweesyanga aBaisirairi ekibonerezo. Ninze Musengwa asuuca ebyokuwaayo ebyo okubba ebitukulye.”
LEV 22:17 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 22:18 “Okobere Alooni nʼabataanebe, nʼaBaisirairi bonabona oti, ‘Singa oMwisirairi yenayena, ooba omunamawanga atyama omu kyalo kyʼe Isirairi, yaleetanga eeri nze oMusengwa esadaaka egibooca yonayona, okutuukirirya obweyamo, ooba ekyokuwaayo omu kwetakira,
LEV 22:19 yaabbanga nʼokuleeta onte onumi, ooba ntaama omusaiza, ooba mbuli ompanya abulaku obuleme kaisi ni njikirirya ekyokuwaayo ekyo.
LEV 22:20 Timwawangayo ekintu kyonakyona ekiriku obuleme, olwʼokubba tinakiikiriryenge.
LEV 22:21 Omuntu yenayena oweyaawangayo eeri nze oMusengwa esadaaka eyʼokusyania okutuukirirya obweyamo, ooba ekyokuwaayo omu kwetakira, ngʼatoola ku nteegye ooba ku mbuligye, ekyayo ekyo kyabbanga kiri nʼokubba kibulaku obuleme, kaisi ni nkiikirirya.
LEV 22:22 Timwawangayo eeri nze oMusengwa, okisolo omwofu, ooba eyavunikire, ooba omuleme, ooba aliku amabbwa agakulumuka, ooba omulwaire okwidiba. Ebisolo ebyʼengeri eyo timwabiwangayo oku kyoto, okubba ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 22:23 Neye muyinza okuwaayo onte ooba ontaama aliku ekitundu ekyalemaire, ooba eyafubbire, ngʼekyokuwaayo omu kwetakira, neye tinamwikiriryenge nga wʼokutuukirirya bweyamo.
LEV 22:24 Timuli nʼokuwangayo eeri nze oMusengwa, okisolo ali nʼamayeeye agaliku ebimatulire, ooba agebatugunywire, ooba agaliku ebisimasime ooba okisolo ogubalaawire. Ekyo timuli nʼokukikolanga omu kyalo kyanywe.
LEV 22:25 Era timuli nʼokwikiriryanga ebisolo ooti biibyo okuzwa eeri abanamawanga, ni mubiwaayo ngʼesadaaka eyʼekyokulya ekibampa nze oKibbumba waanywe. Tinabiikiriryenge oku lwanywe, olwʼokubba bibba biriku obucaamu era ni bibba byalemaire.’ ”
LEV 22:26 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 22:27 “Onyana, ooba ontaama, ooba ombuli, owebamubyalanga, yasigalanga nʼomaaye okumala enaku musanvu. Okuzwa oku lunaku lwomunaana nʼokweyongerayo, namwikiriryanga ngʼekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 22:28 Timwasadaakanga onte nʼonyanawe, ooba ontaama nʼomwanawe oku lunaku olunanyere olwo.
LEV 22:29 “Owemwawangayo eeri nze oMusengwa esadaaka olwʼokuneebalya, mwagiwangayo mu ngeri esaaniire kaisi ni ngiikirirya okulwanywe.
LEV 22:30 Mwagiryanga ku lunaku lunanyere olwo. Timwagirekangaku paka eizo waaku. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.”
LEV 22:31 “Mugonderenge ebiragiro byange, era mubituukiriryenge. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 22:32 Timwaswazanga eriina lyange eritukulye. Inywe aBaisirairi muli nʼokumpanga ekitiisya ngʼowendi mutukulye. Ninze oMusengwa abasuuca okubba abatukulye,
LEV 22:33 era Ninze eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, kaisi mbe Kibbumba waanywe. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.”
LEV 23:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa,
LEV 23:2 atumule nʼaBaisirairi abakobe ati, “Enaku ginu niigyo enaku enkulu egyange nze oMusengwa, egimwalangiriranga okukumbaanirangaku okunsinza.
LEV 23:3 “Enaku giri mukaaga egimwakolerangamu emirimo, neye olunaku olwomusanvu, niiyo eSaabbaato irwo olunaku lwa kuwuumula, era olunaku lwʼokukumbaaniraku okunsinza. Timwakolanga omulimo gwonagwona; nabuli e gimwabbanga abatyami, era yaabbanga Saabbaato yʼokumperaku nze oMusengwa kitiisya.
LEV 23:4 “Ginu niigyo emikolo gyange nze oMusengwa, egimwakumbaanirangaku okunsinza, era e gimwabbanga nʼokulangirira ngʼebiseera byagyo bituukire.
LEV 23:5 OMukolo gwange nze oMusengwa ogwʼoKutambukirya, gwatandiikanga kanaigulo oku lunaku lweikumi naina, olwʼomweri ogusooka nabuli mwanka.
LEV 23:6 Igwo oMukolo gwʼeMigaati eGibulamu oKazumbulukuca gwatandiikanga ku lunaku lweikumi nʼaitaanu olwʼomweri ogwo; era okumala enaku musanvu, mwalyanga migaati egibulamu okazumbulukuca.
LEV 23:7 Oku lunaku olusooka olwʼemikolo egyo, mwabbanga nʼokuleka emirimo gyanywe gyonagyona ni mukumbaana okunsinza.
LEV 23:8 Mwamalanga enaku musanvu nabuli lunaku nga muwaayo ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa. Era oku lunaku olwomusanvu, mwabbanga nʼokuleka emirimo gyanywe gyonagyona ni mukumbaana okunsinza.”
LEV 23:9 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa,
LEV 23:10 atumule nʼaBaisirairi, abakobe ati, “Owemwalituuka omu kyalo nze oMusengwa ekimbawa, ni mukungula ebimulimiremu, mwalitwaliranga okabona emiganda gyʼebirime byanywe ebyʼamakungula ameekeereri.
LEV 23:11 Yasiiryanga nʼaica emiganda egyo omumaiso gange nze oMusengwa, kaisi inywe mbasiime; okabona yagisiiryanga oku lunaku olwiririra eSaabbaato eyo.
LEV 23:12 Era oku lunaku olumwasiiriryangaku ni mwica emiganda egyo, mwabbanga nʼokuwangayo eeri nze oMusengwa esadaaka egibooca yonayona, eyʼomwana wa ntaama omusaiza, owʼomwanka ogumo abulaku obuleme.
LEV 23:13 Era aamo nʼesadaaka eyo, mwawangayo nʼekyokuwaayo ekyʼempeke, ekyʼekiro ibiri egyʼobusye obwʼengaano obusa obubatabwiryemu obwito, nga niikyo ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa ni kizwamu akaloosa akansangaalya. Era mwakiwangayo nʼekyokuwaayo ekyʼekyokunywa ekyʼerita moiza eyʼenviinyo.
LEV 23:14 Timuli nʼokulyanga omugaati gwonagwona, ooba ekyokulya ekyʼempeke ekibasiikire ooba ekitali kisiike, paka ku lunaku olumwaleeterangaku ekyokuwaayo ekyo eeri nze oKibbumba waanywe. Eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira, erimwakuumanga nabuli e gimwabbanga nʼobutyami, emirembe nʼemirembe.
LEV 23:15 “Mwabalanga esaabbiiti musanvu okuzwa oku lunaku olwiririra eSaabbaato, nga niirwo olunaku olumuleeteraku omuganda gwʼekyokuwaayo ekyʼenjawulo ekibasiirya ni baica kaisi ni muwaayo amakungula.
LEV 23:16 Mwabalanga enaku 50 okutuuka oku Saabbaato eyomusanvu, kaisi ni muwaayo eeri nze oMusengwa ekyokuwaayo ekyʼempeke ekyʼamakungula ago.
LEV 23:17 Okuzwa yonayona e gimwabbanga nʼobutyami mwaleetanga emigaati mibiri eeri nze oMusengwa, emisumbe omu kiro ibiri egyʼobusye obwʼengaano obusa, obulimu okazumbulukuca, ngʼekyokuwaayo ekyʼamakungula ameekeereri, ekyokuwaayo ekyʼenjabulo ekibasiirya ni baica omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 23:18 Era aamo nʼemigaati egyo, mwawangayo entaama ensaiza musanvu egyʼomwanka ogumo egibulaku obuleme, nʼonte onumi okitobba moiza, nʼentaama ensaiza enkulu ibiri. Byabbanga sadaaka egibooca yonayona ni bagiwaayo eeri nze oMusengwa, aamo nʼekyokuwaayo ekyʼempeke nʼekyokuwaayo ekyʼekyokunywa; ekyo nga niikyo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.
LEV 23:19 Era mwasadaakanga ombuli ompanya moiza, ngʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼentaama entonto ibiri egyʼomwanka ogumo gumo, ngʼesadaaka eyʼokusyania.
LEV 23:20 Okabona yasiiryanga nʼaica entaama entonto eibiri egyo omumaiso gange nze oMusengwa, aamo nʼemigaati egibasumbire omu birime ebyekeereri, ni bibba sadaaka eyʼenjawulo egibasiirya ni baica. Esadaaka eyo egibampa nze oMusengwa ntukulye, era okabona niiye eyagitwalanga.
LEV 23:21 Oku lunaku olwo mwalangiriranga okubba nʼolukumbaana olwʼokunsinza, era timwalukolerangaku emirimo gyonagyona. Eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira, erimwakuumanga nabuli e gimwatyamanga, emirembe nʼemirembe.
LEV 23:22 “Owemwakungulanga ebimulimire okwitakali lyanywe, timwabimalirangamu nakimo okutuuka oku nsalo gyʼemisiri gyanywe, waire okulondeekererya ebitontono ebyabbanga bisigairemu nga mukungula. Mubirekerenge abadoobi nʼabanamawanga. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.”
LEV 23:23 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 23:24 “Okobe aBaisirairi oti, ‘Olunaku olusooka olwʼomweri ogwomusanvu, lwabbanga lunaku lwʼokuwuumula, era waabbangawo olukumbaana olwʼokunsinza, olumwakulyanga ni mufuwa ino amakondeere.
LEV 23:25 Timwakolenge omulimo gwonagwona, neye mwawangayo ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.’ ”
LEV 23:26 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 23:27 “Olunaku olweikumi olwʼomweri ogwomusanvu, Lunaku lwʼoMukolo gwʼokutoolawo oBusungu bwa Musengwa. Mwakolanga olukumbaana olwʼokunsinza, ni mwebonereza era ni muwaayo ekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 23:28 Oku lunaku olwo, timwakolanga omulimo gwonagwona olwʼokubba lunaku lwʼomukolo gwʼokutoolawo obusungu bwange nze Musengwa, era lunaku lwʼokutoolawo obusungu bwange nze oMusengwa oKibbumba waanywe olwʼokubasoniya ebibbibibbi byanywe.
LEV 23:29 Omuntu yenayena etiyeebonerezenge oku lunaku olwo, tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange.
LEV 23:30 Era omuntu yenayena eyakolanga omulimo oku lunaku olwo namutoolanga omu bantube aBaisirairi ni mmujigirica.
LEV 23:31 Timwakolanga omulimo gwonagwona naire. Eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira, erimwakuumanga nabuli e gimwabbanga nʼobutyami, emirembe nʼemirembe.
LEV 23:32 Yaabbanga Saabbaato nga lunaku inywe olumwawuumulirangaku, era mwabbanga nʼokwebonereza. ESaabbaato mwagitandiikanga okuzwa akanaigulo kʼolunaku lwomwenda omu mweri, okutuuca akanaigulo akʼolunaku olwiririraku.”
LEV 23:33 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 23:34 “Okobe aBaisirairi oti, ‘Oku lunaku olweikumi nʼaitaanu olwʼomweri ogwomusanvu, oMukolo ogwʼoBusiisira ogwange nze oMusengwa, wegwatandiikiranga era ni gumala enaku musanvu.
LEV 23:35 Oku lunaku olusooka olwʼenaku egyo, mwakolanga olukumbaana olwʼokunsinza, era timwakolanga omulimo gwonagwona.
LEV 23:36 Nabuli lunaku, omu naku egyo omusanvu, mwawangayo ebyokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri nze oMusengwa, kaisi oku lunaku olwomunaana, ni mukola olukumbaana olwʼokunsinza, ni muwaayo nʼekyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa. Olwo lwabbanga lukumbaana olwʼokunsinza olusembayo, era timwakolanga omulimo gwonagwona.’
LEV 23:37 “ ‘Egyo niigyo emikolo, nze oMusengwa eginabalagiire, egimwalangiriranga ni mubba nʼenkumbaana egyʼokunsinza, ni muleetanga ebyokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri nze oMusengwa, nʼesadaaka egibooca yonayona, nʼebyokuwaayo ebyʼempeke, nʼesadaaka egindi nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa, ebyetagisyanga nabuli ku lunaku lwayo olutuuce.
LEV 23:38 Ebyokuwaayo ebyo byeyongereryanga ku biidi ebyʼeSaabbaato yange nze oMusengwa, era nʼoku birabo byanywe, nʼebyo byonabyona ebimwabbanga mweyamire, nʼebyokuwaayo omu kwetakira byonabyona ebimwampanga nze oMusengwa.’
LEV 23:39 “ ‘Kale okutandiika nʼolunaku lweikumi nʼaitaanu olwʼomweri gwʼomusanvu, nga mumalire okukungula ebirime okwitakali lyanywe, mwakolanga omukolo gwʼonkumpa nze oMusengwa ekitiisya okumala enaku musanvu; olunaku olusooka lwabbanga lwʼokuwuumula, nʼolunaku lwomunaana lwona lwabbanga lwʼokuwuumula.
LEV 23:40 Oku lunaku olusooka mwanokolanga ebineneka byʼemisaale gyanywe ebikira obusa, era mwatemanga ensansa, nʼamasaga gʼemisaale egiriku ebikoola ebingi, nʼobusaga bwʼobusaale bwʼoku mwiga, ni mujaagaanira omumaiso gange nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe okumala enaku musanvu.
LEV 23:41 Mujaagaanenge mutyo okumala enaku musanvu nabuli mwanka. Era eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira abʼeibyaire lyanywe bonabona eribakuumanga emirembe nʼemirembe; mwajaguzanga mu mweri gwomusanvu.
LEV 23:42 Mwagonanga mu busiisira okumala enaku musanvu: Bonabona ababyalwa bʼomwIsirairi bagonanga mu busiisira.
LEV 23:43 Ekyo kyamanyikisyanga abʼeibyaire lyanywe kiti, owenatoire aBaisirairi omu kyalo kyʼe Misiri nababbeesyanga mu busiisira. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’ ”
LEV 23:44 Kale omu ngeri eyo oMusa nʼakobera aBaisirairi enaku enkulu egya Musengwa egiyateekerewo.
LEV 24:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 24:2 “Olagire aBaisirairi bakuleetere amafuta amasa eino agʼemizaituuni ni bakengeiza nakusani, agʼokwakisyanga kaisi amataala gʼomu Weema yange gaakenge nabuli kiseera nga tigalikira.
LEV 24:3 E nza wʼolutimbe olukingulya eSanduuku eyʼeNdagaano omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa, Alooni yakwatisyanga amataala ago ni gaakiranga aawo omumaiso gange okuzwa eigulo paka makeezi. Eiteeka eryo, aBaisirairi nʼabʼemirembe gyonagyona egyaliirawo balikwatanga.
LEV 24:4 Alooni yaabbanga nʼokulabiriranga amataala ago oku bikondo byago ebyʼezaabbu ennongoole, gaakenge nga tigalikira omumaiso gange nze oMusengwa.”
LEV 24:5 Era oMusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Alooni yakwatanga obusye obwʼengaano obusa, nʼasumbamu emigaati ikumi na mibiri, egyʼekiro ibiri ibiri.
LEV 24:6 Yagiteekanga omu nyiriri ibiri, nga buli lunyiriri lwʼemigaati mukaaga, oku menza eyʼezaabbu ennongoole omumaiso gange nze oMusengwa.
LEV 24:7 Era yasengereryanga buli lunyiriri nʼateekanga obubbaani obusa oku mbale kwa buli mugaati, ngʼakamanyiciryo akalaga kati ebyawaireyo byonabyona byange nze oMusengwa, era ni bubba kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.
LEV 24:8 Emigaati egyo yagiteekanga omumaiso ga Musengwa nabuli Saabbaato obutagonerya, oku lwʼaBaisirairi. Obwo bwabbanga buvunaanyizibwa bwʼaBaisirairi emirembe nʼemirembe.
LEV 24:9 Emigaati egyo egyʼokumenza gyabbanga gyʼAlooni nʼeibyairerye, era bagiriiranga mu kifo ekitukulye omu luuga lwʼeWeema yange, olwʼokubba emigaati egyo niikyo ekitundu ekitukulye eino oku mugabo gwabwe ogubali nʼokusuna oku kyokuwaayo ekibooca nga bakiwaayo eeri nze oMusengwa.”
LEV 24:10 Lumo wabbairewo omusaiza, ngʼomaaye Mwisirairi, neye ngʼoiteeye Mumisiri. Era omusaiza oyo, yaabire nʼatyama omu Baisirairi, neye ni watanukawo enkaayana aakatiwe nʼoMwisirairi nga bali eyo omu nkambi.
LEV 24:11 Omutaane oyo, owʼomukali oMwisirairi nʼatumula kubbikubbi nʼazumirira eriina lya Musengwa, kale ni bamuleeta eeri oMusa. Omaaye babbaire bamweta Seromisi, omwala wa Dibbuli owʼekika kya Daani.
LEV 24:12 Ni bamukwata ni bamusiba paka oMusengwa oweyabakobera ekyokukola.
LEV 24:13 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
LEV 24:14 “Oyo omuzumi, mumuwuluce e nza wʼenkambi. Era abo bonabona abamuwulire ngʼazuma, bateeke engalo gyabwe oku mutwegwe okumulumiriza, kaisi ekibbula kyonakyona kimukubbe amabbaale afe.
LEV 24:15 Era okobere aBaisirairi oti, ‘Omuntu yenayena eyazumiriranga oKibbumbawe, bamuvunaananga olwʼekibbikibbi ekyo.
LEV 24:16 Era oyo eyazumiriranga eriina lya Musengwa baabbanga nʼokumwita. Ekibbula kyonakyona kyamukubbanga amabbaale nʼafa. Nʼoweyaabbanga munamawanga ooba Mwisirairi, oweyazumiriranga eriina lya Musengwa, baabbanga nʼokumwita.’
LEV 24:17 “ ‘Singa omuntu yenayena yatoolangawo obwomi bwʼomuntu, yena baabbanga nʼokumwita.
LEV 24:18 Omuntu yenayena eyatoolangawo obwomi bwa kisolo wʼomuntu, yaabbanga nʼokugaita. Yairyangawo kisolo mwomi omu kifo kyʼogubaitire.
LEV 24:19 Singa omuntu yatuucanga oku mwinaye ekisago, yena baabbanga nʼokumukola kiikyo.
LEV 24:20 Ekikoba kiti, eyavunanga omwinaye eigumba, yena bamuvunanga igumba, eyatoolangamu omwinaye eriiso, yena bamutoolangamu liiso, nʼeyabbongolangamu omwinaye eriino, yena bamubbongolangamu liino. Ekisago omuntu ekiyatuucanga oku mwinaye, yena kibamutuucangaku.
LEV 24:21 Omuntu eyaitanga okisolo yaabbanga nʼokugaita, neye oyo eyaitanga omuntu, baabbanga nʼokumwita.
LEV 24:22 Amateeka gananyere ago agafuganga omunamawanga nʼomubyalwa. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’ ”
LEV 24:23 Awo oMusa oweyamalire okukobera aBaisirairi ebintu ebyo, oyo eyazumire ni bamutwala e nza wʼenkambi, ni bamukubba amabbaale nʼafa. Omu ngeri eyo aBaisirairi ni babba bakolere oMusengwa ekiyabbaire alagiire oMusa.
LEV 25:1 OMusa yabbaire ali oku lusozi oSinaayi, oMusengwa nʼamukoba,
LEV 25:2 akobe aBaisirairi ati, “Owemwalituuka omu kyalo ekimbawa, mwaliwuumulyanga eitakali okutalimaku nabuli mwanka ogwomusanvu, olwʼokumpa nze oMusengwa ekitiisya.
LEV 25:3 Okumala emyanka mukaaga emisiri gyanywe mwaligisigangamu ebirime, era omu myanka egyo omukaaga mwalisaliranga emisiri gyanywe egyʼemizabbibbu, era mwalikungulanga ebineneka byagyo.
LEV 25:4 Neye omu mwanka ogwomusanvu, mwaliwuumulyanga eitakali okutalimaku, omwanka ogwo ni gubbanga saabbaato yʼokuliwuumulya kumpeeraku nze oMusengwa kitiisya. Timwalisiganga ebirime omu misiri gyanywe, era timwalisaliranga emisiri gyanywe egyʼemizabbibbu.
LEV 25:5 Onawaira wʼebirime byanywe timwalimukungulanga, waire kunoga ebineneka oku mizabbibbu gyanywe eginandi musalira. Omwanka ogwo gwalibbanga gwʼeitakali kuwuumula.
LEV 25:6 Waire ngʼeitakali tibalirimenge omwanka ogwo gwonagwona, neye lyalibalyanga ebyokulya, ebyalibbanga ebyanywe nʼabagalama baanywe abasaiza, nʼabakali, nʼabapakasi, nʼabanamawanga abatyamanga mwinywe,
LEV 25:7 nʼebyayo byanywe nʼebisolo byʼomu kigona ebyalibbanga omu kyalo kyanywe. Nabuli kyokulya ekyalikuliranga okwitakali eryo, mwalikiryanga.”
LEV 25:8 OMusengwa nʼayongera okumukoba ati, “Mwabalanga emyanka musanvu emirundi musanvu, gyonagyona aamo ni gibba emyanka 49.
LEV 25:9 Awo kaisi oku lunaku olweikumi olwʼomweri gwʼomusanvu, oLunaku lwʼomukolo gwʼokutoolawo obusungu bwa Musengwa, mwafuwanga amakondeere omu kyalo kyanywe kyonakyona.
LEV 25:10 Omu ngeri eyo mwakulyanga omwanka gwa 50, era ni mulangirira eidembe eeri abatyami bonabona abʼomu kyalo kyanywe. Omu mwanka ogwo, ebintu byonabyona ebibaabbanga batundire babakanjiryanga ababbaire abananyere, era nabuli moiza ogubaabbanga batundire omu bugalama, yakanganga omu bantube.
LEV 25:11 Omwanka ogwa 50 gwabbanga mwanka gwʼokujagaaniramu. Omu mwanka ogwo tibasigenge, waire kukungula emizabbibbu eginandi basalira.
LEV 25:12 Omwanka ogwo gwonagwona gwabbanga gwʼokujaagaana era nga mutukulye eeri inywe; Mwalyanga biibyo ebikula byonkani omu misiri.
LEV 25:13 Omu mwanka ogwo ogwa 50 ebibatundire babikanjiryanga ababbaire abananyere, era nabuli moiza oku bagalama, yakanganga omu bantube.
LEV 25:14 Era singa aBaisirairi baabbanga bagulyangana eitakali, tibaseerangananga.
LEV 25:15 OMwisirairi omwinawo wamugulangaku ngʼosinzirira ku myanka egyankubitawo okuzwa oku mwanka ogwa 50. Era yena yakugulyanga kusinzirira ku makungula gʼemyanka egisigaireyo okutuuka oku mwanka gwa 50.
LEV 25:16 Emyanka egibulwayo okutuuka oku gwa 50 owegyabbanga mingi, yaniinisyanga ebbeeyi, neye emyanka egibulwayo owegyabbanga mitono, yaicanga ebbeeyi, olwʼokubba obungi wʼebirime ebirimu niibwo obwagula.
LEV 25:17 Olwʼokutya nze oKibbumba waanywe, timwaseerangananga. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.”
LEV 25:18 “OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, ‘Mukwatenge amateeka gange, era mugonderenge ebiragiro byange, kaisi mubbenge nʼemirembe omu kyalo kyanywe.
LEV 25:19 Awo ekyalo ekyo kyabalanga ebibala byakyo, ni musuna ebimulya ebibamala, era ni mukityamamu mirembe.
LEV 25:20 “ ‘Muyinza okwebuulya muti, twalyanga niki omu mwanka ogwomusanvu, nga titusigire era nga mpaawo kitukungwire?
LEV 25:21 Omu mwanka ogwomukaaga nabawanga enkabi, ekyalo ni kibala ebyokulya ebyamalanga emyanka misatu.
LEV 25:22 Owemwabbanga musiga omu mwanka gwomunaana, mwabbanga mukaali mulya ku birime ebimwakungwire eira, era mwabbanga mukaali mubirya paka amakungula gʼomwanka ogwomwenda owegatuukanga.
LEV 25:23 “ ‘Eitakali tibalitundirenge nakimo lumala nga tikyezeka okulyeirirya, olwʼokubba eitakali lyange nze oMusengwa, era inywe muli bageni era basenze okwitakali eryo.
LEV 25:24 Omu kyalo kyonakyona ekimulimu, owemwatundanga eitakali, mwalekangawo omwagaanya ogwʼokulinunula.
LEV 25:25 “ ‘Singa oMwisirairi omunaanywe yadoobanga nʼatundaku eitakalirye, omuntuwe owʼoluganda olwʼokumpi, yaizanga nʼanunula eitakali oMwisirairi omwinaye eriyatundire.
LEV 25:26 Neye singa omuntu oyo eyatundire yaabbanga adamba omuntu alimununulira, kaisi oluzwanyuma nʼagaigawala nʼasuna empiiya egirinunula,
LEV 25:27 yabaliiriranga okuzwa ngʼoweyalitundire, nʼasinzirira okwo okubalirira empiiya egiyasasula eyaligulire egiyandibbaire asuna omu kulima eitakali nago omu myanka egisigaireyo okutuuka oku mwanka ogwa 50, olwo kaisi nʼalyeirirya.
LEV 25:28 Neye singa yakayanga okusuna engeri eyʼokusasula oodi eyaligulire, eitakali eryo lyasigalanga mu bwezye bwʼoyo eyaligulire, okutuuka oku mwanka ogwa 50. Balimukanjiryanga mu mwanka ogwo, kaisi nʼalyeirirya.
LEV 25:29 “ ‘Singa omuntu yatundanga enyumba eri omu kibuga ekiriku olugaga, yaabbanga nʼobwezye okuginunula omwibbanga lyʼomwanka mulamba okuzwa ngʼoweyagitundire. Omwibbanga eryo eryʼomwanka omulamba, atundire yaabbanga wʼeidembe okuginunula.
LEV 25:30 Neye singa tiyaginunulenge omwibbanga eryʼomwanka omulamba, enyumba eyo eri omu kibuga ekiriku olugaga yabbeeranga nakimo yʼoyo eyagigulire nʼeibyairerye. Tibagimwiriryenge omu mwanka ogwa 50.
LEV 25:31 Neye amanyumba agʼomu byalo ebibulaku engaga, baabbanga nʼokugakolaku ngʼowebakola oku byʼeitakali. Baganunulanga era bagakanjiryanga abananyerego omu mwanka ogwa 50.
LEV 25:32 “ ‘Wazira aBaleevi ibo, baabbanga nʼeidembe okununula amanyumba gaabwe agali omu bibuga byabwe ebibabawaire.
LEV 25:33 OMuleevi oweyatundanga enyumba eyʼomu kibuga kyonakyona kwʼebyo ebibabawaire, nandi nʼaginunula, bagimukanjiryanga omu mwanka ogwa 50, olwʼokubba amanyumba aBaleevi agebabba nago omu bibuga byabwe, igo gaabwe-kubwabwe omu Baisirairi.
LEV 25:34 Neye eitakali eryʼokuliisiryaku eryeruguuliriirye ebibuga byabwe tibalitundenge; olwʼokubba iryo lyabwe lyʼenkalaakalira.
LEV 25:35 “ ‘Singa oMwisirairi omwinawo yadoobanga, nga tayezya okwebbeesyawo, wamubbeeranga ngʼowewandibbeereire omunamawanga ooba omusenze kaisi ni yeeyongera okutyama mwinywe.
LEV 25:36 Olwʼokuntya nze oKibbumbawo, tiwamutoolangaku amagoba naire kaisi omwinawo oyo ayezye okusigala ngʼatyama mwinywe.
LEV 25:37 Toli nʼokumutoolesya amagoba oku mpiiya egyomukoopa, waire okumugulyanga ebyokulya ngʼoteekereku amagoba.
LEV 25:38 Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, okubawa ekyalo kyʼe Kanani, era mbe Kibbumba waanywe.
LEV 25:39 “ ‘Singa oMwisirairi omwinawo yadoobanga nʼakukoba nʼomugula nʼabba mugalamawo, tiwamukolesyanga emirimo ngʼomugalama.
LEV 25:40 Oli nʼokumubityanga ngʼomupakasi ogubasasula empeera, ooba ngʼomusenze atyama mwinywe; yaabbanga nʼokuweereryanga kutuuka ku mwanka gwa 50.
LEV 25:41 Awo kaisi iye nʼabaanabe nʼobaleka, ni bakanga omu kika kyabwe, okwitakali lyʼabazeiza baabwe.
LEV 25:42 Olwʼokubba aBaisirairi bagalama bange, abenatoire omu kyalo kyʼe Misiri, tibali nʼokubatunda okubba bagalama.
LEV 25:43 Olwʼokuntya nze oKibbumba waanywe, timwabafuganga nʼobukambwe.
LEV 25:44 “ ‘Singa mwatakanga abagalama abasaiza nʼabakali, mwabbanga nʼokubagula mu mawanga agabeeruguuliriirye.
LEV 25:45 Era muyinza okugulanga abamo oku banamawanga abatyama mwinywe, nʼabantu bʼomu kika kyabwe abebabyaliire omu kyalo kyanywe era ni basuuka baanywe-kubwanywe.
LEV 25:46 Era muyinza okukola ekiraamo abaana baanywe ni babasikira, abagalama abo ni babaweererya paka kufa. Neye aBaisirairi abananywe timuli nʼokubafuganga nʼobukambwe.
LEV 25:47 “ ‘Singa omunamawanga ooba omusenze atyama mwinywe yagaigawalanga, neye oMwisirairi omunaanywe nʼadooba, nʼakoba omunamawanga ooba owʼomu kisito kyʼomunamawanga oyo atyama mwinywe nʼamugula nʼabba omugalamawe,
LEV 25:48 yasigalanga nʼeidembe lyʼokumununula nga bamalire okumugula. Era omoiza oku bʼolulyolwe banu ayinza okumununula:
LEV 25:49 Oiteeye omuto, ooba omutaane wa iteeye omuto, ooba owʼekikaakye ogondi yenayena ayinza okumununula, ooba iye onanyere oweyagaigawalanga, ayinza okwenunula.
LEV 25:50 Iye nʼodi eyamugulire babalagananga okuzwa omu mwanka oguyamuguliireku, okutuuka oku mwanka ogwa 50. Ebbeeyi yʼokumununula yasinziriranga ku mpiiya egibasasula omupakasi okumala emyanka egyo egibabalire.
LEV 25:51 Singa emyanka gyabbanga mingi egisigaireyo okutuuka oku gwa 50, eyamugulire bamukanjiryanga kinene okukiraku ekiyatoire okumugula.
LEV 25:52 Neye singa waabbanga wasigaireyo emyanka mitono okutuuka oku mwanka ogwa 50, yabaliriranga kusinzirira kwibbanga erisigaireyo kaisi nʼamusasula olwʼekwenunula.
LEV 25:53 Eyamugulire ali nʼokumubityanga ngʼomupakasi ogubapangisya mwanka ku mwanka. Era muli nʼokubona muti eyamugulire tali nʼokumufuganga nʼobukambwe.
LEV 25:54 Singa tibamununulenge oku gimo oku ngeri egyo, iye nʼabaanabe babalekanga omu mwanka ogwa 50 nandi ni beeyongera okubba bagalama,
LEV 25:55 olwʼokubba aBaisirairi bagalama bange, abenatoire omu kyalo kyʼe Misiri. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’ ”
LEV 26:1 Omusengwa tete nʼakoba oMusa ati, “Tiweekoleranga ooba okuteekawo ebifaananyi ebibaize ooba ebiyeese, ooba okukoma amabbaale, era timwateekangawo amabbaale amayeese omu kyalo kyanywe okugasinzanga. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
LEV 26:2 Muli nʼokukuumanga eSaabbaato yange, era muwenge eWeema yange ekitiisya. Ninze oMusengwa.
LEV 26:3 “Singa mwakwatanga amateeka gange, ni mugonderanga ebiragiro byange nʼokwegendereza,
LEV 26:4 nabawanga oikendi omu biseera ebituuce, eitakali ni libala ebirime, nʼemisaale egyʼomu misiri ni gibala ebineneka byagyo.
LEV 26:5 Ebirime byanywe byabalanga ino era mwabbanga mukaali mukona ebyʼempeke ebimukungwire, amakungula gʼemizabbibbu gona ni gatuuka, era mwabbanga mukaali mukungula emizabbibbu ekiseera kyʼokusiga ebyʼempeke kyona ni kituuka. Mwabbanga nʼebyokulya ebibamala, era mwabbanga nʼeidembe omu kyalo kyanywe.
LEV 26:6 “Nabawanga emirembe omu kyalo kyanywe, ni mugonanga nga mpaawo ekibatiisya. Era nalimala omu kyalo kyanywe ebisolo ebyʼakabbikabbi, era tikyabbengemu entalo.
LEV 26:7 Mwalukutyanga abalabe baanywe, ni mubaita nʼempiima.
LEV 26:8 Abataanu kwinywe balukutyanga 100, kaisi 100 kwinywe kyalukutyanga 10,000, era abalabe baanywe mwabaitanga nʼempiima.
LEV 26:9 “Nabawanga enkabi, ni mbawa abaana bangi, ni mweyongera ni mubba bangi, era nakuumanga endagaano yange eginakolere na inywe.
LEV 26:10 Mwabbanga mukaali mulya ebimwakungwire omu mwanka ogubitire, nga kibeetagisya kutoolamu ebikaali ebisigairemu okusunira ebiyaaka ekifo.
LEV 26:11 Natyamanga mwinywe, era tinalibeesinya.
LEV 26:12 Natambulanga na inywe, era naabbanga Kibbumba waanywe, era ni mubbanga bantu bange.
LEV 26:13 Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe, eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, kaisi mulekeraawo okubba bagalama bʼaBamisiri. Namenyerewo amaani gʼobugalama obwo, ni mbayezesya okubba bateere.”
LEV 26:14 “Neye singa timwampulisisyenge, nandi mugondera ebiragiro byange ebyo byonabyona,
LEV 26:15 era singa mwagaananga okukwata amateeka gange era ni mucaawa okulungamya kwange, era nandi ni mutuukirirya ebiragiro byange byonabyona, ni mumenya endagaano yange eginakolere na inywe,
LEV 26:16 awo nalibakola binu: Nalibakola ebizizi, ekikoba kiti, nalibaleetaku obulwaire obutalama nʼomusuuja ogwaliboofuwalya, ni guleetera obwomi bwanywe okusebengerera. Mwateganiranga bwereere okukoma ebirime, olwʼokubba abalabe baanywe niibo ababiryanga.
LEV 26:17 Nalibakubbira omugongo, kaisi abalabe baanywe ni babawangula; abo ababacaawa babafuganga, era mwairukanga waire nga mpaawo ababalukutya.
LEV 26:18 “Singa ebyo byonabyona byabatuukangaku, era nandi ni mungondera, nʼakubbisyangamu ekibonerezo kyanywe emirundi musanvu olwʼebikole byanywe ebibbibibbi.
LEV 26:19 Okwekudumbalya kwanywe nalikubamalamu era naligaana oikendi okutoonya era eitakali ni likalanguka ooti kyoma.
LEV 26:20 Amaani gabafeeranga bwereere, olwʼokubba eitakali lyanywe tiryabalenge ebibala, nʼemisaale gyʼokwitakali eryo tigyanenekenge.
LEV 26:21 “Singa mweyongeranga okunjemera era nandi ni mungondera, nʼakubbisyangamu ebibonerezo byanywe emirundi musanvu olwʼebikole byanywe ebibbibibbi.
LEV 26:22 Nabasindiikiranga ebisolo byʼomu kigona ni bibalumba, ni biita abaana baanywe, ni bijigirica ebyayo byanywe, era ni bikendeerya obungi bwanywe, kaisi enguudo gyanywe ni gisigala njereere.
LEV 26:23 “Singa ebibonerezo ebyo byonabyona era tibyabazwerengeku okwira egyendi, ni mweyongera kunjeemera,
LEV 26:24 nze onanyere nabacaawanga era nʼakubbisyangamu ebibonerezo byanywe emirundi musanvu olwʼebikole byanywe ebibbibibbi.
LEV 26:25 Nabaleeteranga entalo olwʼokwesasuza inywe okumenya endagaano yange. Era owemwairukiranga omu bibuga byanywe okwetaasa, nabasindikangamu okawumpuli, ni mbawaayo omu bwezye bwʼabalabe baanywe.
LEV 26:26 Owenakenderyangaku obungi wʼebyokulya byanywe, abakali eikumi bayezyanga kukolesya kisumbiro kimo okusumbiramu emigaati gyanywe. Bagigawulanga mu butontono, ni mugirya, era timwaikutenge.
LEV 26:27 “Era singa ebyo byonabyona tibyabazwerengeku okucuuka, ni mumpulira, ni mweyongera kunjeemeranga,
LEV 26:28 olwo nabacaawanga, era nze onanyere nʼakubbisyangamu ekibonerezo kyanywe nʼobukambwe emirundi musanvu olwʼebikole byanywe ebibbibibbi.
LEV 26:29 Enzala yabalumanga ni mutuuka nʼokulya abaana baanywe abaisuka nʼabaala.
LEV 26:30 Nalijigirica ebifo byanywe ebyʼoku nsozi ebimusinziramu abakibbumba baanywe, ni nvunawo ebyoto byanywe ebyʼobubbaani, nʼemirambo gyanywe ni ngibbiirya oku bifaananyi byanywe ebyʼokusinza ebinambula bwomi, era ni mbacaawa.
LEV 26:31 Nalisanyaawo ebibuga byanywe, ni njigirica ebifo ebimusinziramu, era tinasiimenge oluvululu olusangaalya oluzwa omu sadaaka gyanywe.
LEV 26:32 Ekyalo kyanywe nalikisuuca kifulukwa, kaisi abalabe baanywe abakiwamba ni beewuunya okubona ngʼowekiri.
LEV 26:33 Nalibaleetaku entalo era ni mbasaalaanicirya omu mawanga. Ekyalo kyanywe kyalisuuka kifulukwa, nʼebibuga byanywe ni bisigala binameje.
LEV 26:34 Awo eitakali lyalisangaalira emyanka gyalyo egyokuwuumula, ekiseera kyonakyona ekiryalimala nga mulirekeswire awo, muli omu buwambe omu kyalo kyʼabalabe baanywe. Awo eitakali eryo lyaliwumula ni lyeyagalira omu kiwuumulo kyalyo.
LEV 26:35 Eibbanga eryo lyonalyona eitakali oweryalibbeera nga lisuukire kifulukwa, lyalibba nʼekiwuumulo ekinandi muliwa nga mulityaimeku ate nga mwabbaire muli nʼokuliwanga ekiwumulo.
LEV 26:36 “Abo kwinywe abalibba basigairewo nga boomi, nalibateekamu obuti omu myoyo gyabwe nga bali omu buwambe omu byalo byʼabalabe baabwe, nga nʼokusagala kwʼekikoola ompunga ekyafuwa, kubairukisya. Bairukanga oti-so bairuka balabe abʼempiima, era ni bagwa nga mpaawo abalukutya.
LEV 26:37 Beemanganangaku bonka na bonka, nga bali oti bairuka balabe abʼempiima waire nga mpaawo abalukutya. Kale timwayezyenge okulwanisya abalabe baanywe.
LEV 26:38 Mwalifeera omu mawanga ago; eitakali lyʼomu kyalo kyʼabalabe baanywe lyalibalya.
LEV 26:39 Olwʼebikole byabwe ebibbibibbi nʼolwʼebya bazeiza baabwe abo abalibba basigairewo nga boomi balifangaku mpola mpola omu byalo byʼabalabe baanywe.
LEV 26:40 “Neye owebalyenenya ebikole byabwe ebibbibibbi nʼebyʼabazeiza baabwe ababbaire abatali beesigwa era abanjeemeire,
LEV 26:41 ni bandeetera okubacaawa, ni mbasindika omu kyalo kyʼabalabe baabwe, singa balyewombeeka, ni baikirirya ekibonerezo kyʼebikole byabwe ebibbibibbi byabwe,
LEV 26:42 awo nalyebukirya endagaano eginakolere nʼoYaakobbo, nʼoIsaka nʼoIbbulaimu, era nalyebukirya nʼekisuubizo ekinakolere ekyokubawa ekyalo kinu.
LEV 26:43 Neye eitakali lyʼekyalo ekyo balibba balizwireku, ni lyeyagalira omu kiwuumulo kyalyo ekiseera kyonakyona ekiryalimala nga balirekeswire awo. Balisuna ekibonerezo olwʼebikole byabwe ebibbibibbi, olwʼokubba bajeemeire ebiragiro byange, era ni bagaana okukwata amateeka gange.
LEV 26:44 Newankubbaire ngʼebyo byalibba bityo, owebalibba omu kyalo kyʼabalabe baabwe, tinalibalekesula waire okubacaawa okutuuka okubasanyirawo nakimo, nʼokumenyawo endagaano eginakolere nabo. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waabwe.
LEV 26:45 Neye oku lwabwe nalyebukirya endagaano eginakolere nʼabazeiza baabwe, owenalagire amawanga gonagona obwezye bwange nga mbatoola omu kyalo kyʼe Misiri.”
LEV 26:46 Ago niigo amateeka, nʼokulungamya, nʼebiragiro oMusengwa ebiyawaire aBaisirairi oku Lusozi oSinaayi, ngʼabitira omu Musa.
LEV 27:1 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa,
LEV 27:2 akobe aBaisirairi ati: “Singa omuntu yakolanga obweyamo obwenjawulo nʼawonga omuntu eeri oMusengwa okumuweererya, neye nga yasasula mpiiya omu kifo kyʼomuntu oyo,
LEV 27:3 kinu niikyo ekipimo okusinzirira kwebyo ebibakolesya omu Weema yange nze oMusengwa ekimwakolesyanga okubalirira empiiya egyaba omu muntu oyo: Oweyaabbanga musaiza wʼemyanka okuzwa okwabiri okutuuka oku 60, gyabbanga esekeri gyʼefeeza 50.
LEV 27:4 Neye oweyaabbanga mukali, gyabbanga esekeri gyʼefeeza 30.
LEV 27:5 Omuntu oweyaabbanga wʼemyanka mitaanu okutuuka okwabiri, nga mwisuka gyabbanga esekeri gyʼefeeza aabiri, neye oweyaabbanga mwala gyabbanga esekeri gyʼefeeza ikumi.
LEV 27:6 Oweyaabbanga mwana wʼomweri gumo okutuuka oku myanka emitaanu, nga mwisuka gyabbanga esekeri gyʼefeeza itaanu, neye oweyaabbanga mwala gyabbanga esekeri gyʼefeeza isatu.
LEV 27:7 Omuntu oweyaabbanga wʼemyanka 60 nʼokukirawo, nga musaiza gyabbanga esekeri gyʼefeeza ikumi naitaanu, neye oweyaabbanga mukali gyabbanga esekeri gyʼefeeza ikumi.
LEV 27:8 Singa omuntu eyeeyamire yaabbanga mudoobi ino, nga tayezya okusasula empiiya egibamusaliire, awo yatwalanga omuntu ogwali kununula eeri okabona, okabona nʼamusalira empiiya ngʼasinzirira kwʼegyo, oyo eyeeyamire egyayezya okusasula.
LEV 27:9 “Singa obweyamo bwʼomuntu bwabbanga bwʼokuwaayo kisolo ogubaikirirya okubba ekyokuwaayo eeri oMusengwa, okisolo yenayena oyo oguyaawangayo eeri oMusengwa, yaabbanga asuukire mutukulye.
LEV 27:10 Tiyamucuusengemu okuteekawo ogondi, waire okuwanyisyamu omusa omu kifo kyʼomubimubbi, ooba okuwanyisyamu omubbimubbi omu kifo kyʼomusa. Singa yawaanyisyanga okisolo omoiza omu gondi, olwo ebisolo byombi, ogwawaireyo nʼodi ogwawanyisiryemu byabbanga bisuukire bitukulye.
LEV 27:11 Neye singa okisolo omuntu oguyaabbanga yeeyamire okuwaayo, yaabbanga timulongoole, nga tibamwikirirya okubba kyokuwaayo eeri oMusengwa, awo yamutwalanga eeri okabona,
LEV 27:12 iye nʼasalawo ebbeeyi okusinzirira oku busa bwa kisolo oyo ooba obubbibubbiwe. Ebbeeyi egiyasalangawo, yaabbanga niiyo eyo.
LEV 27:13 Singa aleetere okisolo oyo yatakanga okumununula, yayongerangaku ekitundu kimo ekyokutaanu oku bbeeyi eyo.
LEV 27:14 “Singa omuntu yaawangayo enyumbaye ebbe ya Musengwa entukulye, okabona yasalangawo empiiya egyabamu, ngʼasinzirira oku busa ooba obubbibubbi bwayo. Ebbeeyi egiyasalangawo yaabbanga niiyo eyo.
LEV 27:15 Singa oyo awaayo enyumbaye yatakanga okuginunula, yayongerangaku ekitundu kimo kyokutaanu, oku bbeeyi yaayo, olwo ni yeirirya enyumba eyo.
LEV 27:16 “Singa omuntu yaawangayo ekitundu kyʼeitakali kyʼomuwulukogwe eeri oMusengwa, balibalangamu empiiya, nga basinzirira oku bungi bwʼensigo egimala okusiga okwitakali eryo, nga buli kiro aabiri egya bbaale, gigula esekeri 50 egyʼefeeza.
LEV 27:17 Singa yaawangayo eitakali mu mwanka gwa 50, awo empiiya egibaabbanga balibaliremu tigyacuukenge.
LEV 27:18 Neye singa yaawangayo eitakalirye ngʼomwanka ogwa 50 gubitire, okabona yasalangawo empiiya egyaba omwitakali eryo, ngʼasinzirira oku myanka egisigaireyo okutuuka oku mwanka ogundi ogwa 50, era bakendeeryangaku obungi bwʼempiiya egibaabbanga basalirewo.
LEV 27:19 Era singa oyo eyaabbanga awaireyo eitakalirye yatakanga okulinunula, yayongerangaku ekitundu kimo kyokutaanu ekyʼempiiya egibasalirewo egyaba omwitakali eryo, olwo kaisi ni yeirirya eitakali eryo.
LEV 27:20 Neye singa tiyalinunulenge, ooba singa yaabbanga aligulirye omuntu ogondi, olwo kyabbanga tikyezeka okulinunula.
LEV 27:21 Neye eitakali eryo owebalirekanga nandi ni balinunula paka mu mwanka ogwa 50, lyabbanga lyange nze Musengwa, nga itakali eribawongereyo, era baliwanga bakabona.
LEV 27:22 “Singa omuntu yaawangayo eeri nze oMusengwa eitakali eriyagulire, nga tikitundu oku muwulukogwe,
LEV 27:23 okabona yasalangawo empiiya egiryabamu, ngʼasinzirira oku myanka egisigaireyo okutuuka oku mwanka gwa 50, aliwaireyo nʼasasula empiiya egyo oku lunaku olwo, empiiya ni gibba gya Musengwa.
LEV 27:24 Omu mwanka ogwa 50, eitakali balikanjiryanga odi oguyaligulireku, nga niiye oyo eyabbaire onanyere eitakali eryo.
LEV 27:25 Nabuli bungi bwʼempiiya babubaliriranga kusinzirira ku kipimo kyʼesekeri ekyʼomu Weema ya Musengwa; esekeri emoiza yenkanankana obuzito bwʼegera aabiri.
LEV 27:26 “Neye okisolo omubere yaabbanga wa Musengwa. Nʼolwekyo tiwaabbengewo amuwaayo eeri oMusengwa, newankubbaire nte, waire ntaama; oyo yaabbanga wa Musengwa.
LEV 27:27 Singa okisolo oyo yaabbanga timulongoole, onanyere okisolo yayinzanga okumununula oku bbeeyi egibabaliriire, nʼayongereku ekitundu kimo kyokutaanu ekyʼebbeeyi eyo. Singa tiyamununulenge, bamutundanga oku bbeeyi egibamubaliriiremu.
LEV 27:28 “Neye omuntu oweyaawangayo eeri nze oMusengwa, oku bintubye ebyalinabyo, ekikoba kiti, omuntu ooba okisolo ooba omuwulukogwe, ebintu ebyo tibabitundenge waire okubinunula. Nabuli kintu ekibaawangangayo omu ngeri eyo eeri oMusengwa, kyabbanga kitukulye ino eeri nze oMusengwa.
LEV 27:29 “Mpaawo muntu ogubaawangayo eeri nze oMusengwa nga wʼokujigirica ogubanunulanga; baabbanga nʼokumwita.
LEV 27:30 “Nabuli kimo kyʼeikumi ekyʼebibala okuzwa okwitakali lyanywe, ekikoba kiti, oku byokulya ebyʼempeke, ooba oku bineneka byʼemisaale gyanywe, kyabbanga kyange nze oMusengwa, era byabbanga bitukulye eeri nze oMusengwa.
LEV 27:31 Singa omuntu yaabbanga ataka okununula ekimo kyʼeikumikye, yasasulanga empiiya egikyabamu, nʼayongeraku nʼekimo kyokutaanu ekyʼempiiya egyo.
LEV 27:32 Ekimo kyʼeikumi kyonakyona ekyʼekiraalo ekyʼente, nʼekimo kyʼeikumi kyonakyona ekyʼekisibo kyʼentaama, ekikoba kiti, nabuli kisolo oweikumi omuliisya ogwabala, yaabbanga wange nze oMusengwa.
LEV 27:33 Tali nʼokulondangamu kisolo omusa nʼalekawo omubbimubbi, ooba okumuwanyisyamu. Singa yamuwanyisyangamu ebisolo byombi, odi nʼonu ogwawanyisiryemu byabbanga bya Musengwa, era tibabinunulenge.”
LEV 27:34 Ebyo niibyo ebiragiro, oMusengwa ebiyawaire oMusa oku Lusozi oSinaayi, abikobere aBaisirairi.
NUM 1:1 Lumo aBaisirairi owebabbaire nga bazwire omu kyalo kyʼe Misiri, nga bali omwidungu lyʼe Sinaayi; oku lunaku olusooka omu mweri ogwokubiri, omu mwanka ogwokubiri okuzwa owebazwireyo, oMusengwa ngʼali omu Weemaye eyʼoKusisinkanirangamu nʼayeta oMusa nʼamukoba ati,
NUM 1:2 “Mubale ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi, okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe. Muwandiike amaliina gʼabasaiza bonabona moiza ku moiza.
NUM 1:3 Iwe nʼAlooni mwabala abasaiza bonabona omwIsirairi kibinja ku kibinja, abʼemyanka aabiri nʼokukirawo era abeezya okwaba omu lutalo.
NUM 1:4 Mu buli kika mwazwamu omusaiza moiza eyababbeera, era nga niiye akulira abʼomulyango gwabwe.”
NUM 1:5 “Era ganu niigo amaliina gʼabasaiza abababbeeraku:” “Omu kika kya Lubbeeni, Erizuuli omutaane wa Sedewuli;
NUM 1:6 “nʼomu kika kya Simyoni, Syerumiyeeri omutaane wa Zulisyadayi;
NUM 1:7 “nʼomu kika kya Yuda, Nakusoni omutaane wʼAminadabbu;
NUM 1:8 “nʼomu kika kya Isakaali, Nasaneeri omutaane wa Zuwali;
NUM 1:9 “nʼomu kika kya Zebbulooni, Eryabbu omutaane wa Keroni;
NUM 1:10 “nʼomu baana ba Yusufu, “ekikoba kiti, omu kika kyʼEfulaimu, Erisaama omutaane wʼAmikudi. “Omu kika kya Manase, Gamalyeri omutaane wa Pedakuzuli;
NUM 1:11 “nʼomu kika kya Bbenyamini, Abbidaani omutaane wa Gidyoni;
NUM 1:12 “nʼomu kika kya Daani, Akiyezeri omutaane wʼAmisyadayi;
NUM 1:13 “nʼomu kika kyʼAseri, Pagiyeeri omutaane wʼOkulani;
NUM 1:14 “nʼomu kika kya Gaadi, Eriyasaafu omutaane wa Deweri;
NUM 1:15 “nʼomu kika kya Nafutaali, Akira omutaane wʼEnani.”
NUM 1:16 Aabo niibo abasaiza abebalonderemu okuzwa omu kibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi, ibo ababbaire abafugi omu bika byʼabazeiza baabwe, era abeekubbemberi bʼenkumi nʼenkumi abʼomu bika bya Isirairi.
NUM 1:17 Awo oMusa nʼAlooni ni beeta abantu abo abebabbutwire amaliina,
NUM 1:18 era oku lunaku olusooka omu mweri ogwokubiri ni bakumbaania ekibbula kyonakyona aamo, ni babawandiika moiza ku moiza, abantu abʼemyanka aabiri nʼokukirawo nga basinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe,
NUM 1:19 ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa. Kale oMusa atyo nʼabala abantu nga bali omwidungu lyʼe Sinaayi.
NUM 1:20 Abʼomu kika kya Lubbeeni, omubere wa Isirairi mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo ababbaire beezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza, okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:21 Abʼomu kika kya Lubbeeni, babbaire 46,500.
NUM 1:22 Abʼomu kika kya Simyoni mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo bonabona ababbaire beezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza, okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:23 Abo abebabalire, omu kika kya Simyoni, babbaire 59,300.
NUM 1:24 Abʼomu kika kya Gaadi mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:25 Abo abebabalire omu kika ekyo ekya Gaadi, babbaire 45,650.
NUM 1:26 Abʼomu kika kya Yuda mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:27 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekya Yuda, babbaire 74,600.
NUM 1:28 Abʼomu kika kya Isakaali mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:29 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekya Isakaali, babbaire 54,400.
NUM 1:30 Abʼomu kika kya Zebbulooni mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:31 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekya Zebbulooni, babbaire 57,400.
NUM 1:32 Okuzwa omu mulyango gwa Yusufu: Abʼomu kika kyʼEfulaimu mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:33 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekyʼEfulaimu, babbaire 40,500.
NUM 1:34 Abʼomu kika kya Manase mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona ababbaire abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:35 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekya Manase, babbaire 32,200.
NUM 1:36 Abʼomu kika kya Bbenyamini mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona ababbaire abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:37 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekya Bbenyamini, babbaire 35,400.
NUM 1:38 Abʼomu kika kya Daani mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona ababbaire abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:39 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekya Daani, babbaire 62,700.
NUM 1:40 Abʼomu kika kyʼAseri mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona ababbaire abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:41 Abo abebabalire, omu kika ekyo ekyʼAseri, babbaire 41,500.
NUM 1:42 Abʼomu kika kya Nafutaali mwabbairemu baanu: Abasaiza bonabona ababbaire abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo, ni babawandiika amaliina gaabwe, ni bababala moiza ku moiza okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 1:43 Abo abebabalire omu kika ekyo ekya Nafutaali, babbaire 53,400.
NUM 1:44 Abo niibo abasaiza oMusa nʼAlooni nʼabafugi eikumi na babiri aba Isirairi abebabalire, nabuli moiza ngʼakiikirira omulyango gwabwe.
NUM 1:45 ABaisirairi bonabona abʼemyanka 20 nʼokukirawo, abeezya okwaba omu lutalo ni bababala okusinzirira oku miryango gyabwe.
NUM 1:46 Abo bonabona abebabalire babbaire 603,550.
NUM 1:47 Neye ibo aBaleevi, tibababaliire aamo nʼabʼebika ebindi,
NUM 1:48 olwʼokubba oMusengwa yabbaire akobere oMusa ati,
NUM 1:49 “Abʼekika kya Leevi tiwababala, era obungi bwabwe tiwabugaita oku bwʼaBaisirairi abanaabwe.
NUM 1:50 Wazira aBaleevi obawe mulimo gwʼokulabiriranga Weema ya Musengwa, era nʼokulabiriranga bintu byonabyona ebyamu. Bagisetulanga nʼebintu byayo byonabyona, era niibo abagirabiriranga, era bagyeruguuliriryanga.
NUM 1:51 Nabuli owemwabbanga musengula eWeema eyo, aBaleevi niibo abagisengulanga era niibo abagikomekanga. Atali Muleevi eyagiigererangaku, bamwitanga bwiti.
NUM 1:52 ABaisirairi abandi, bakomekanga eweema egyabwe, nabuli moiza omu nkambiye, ebbendera yaabwe e gyeri.
NUM 1:53 Neye aBaleevi bakomekanga eweema egyabwe okweruguulirirya eWeema eya Musengwa, kaisi obulwa bwange nandi butuuka oku kibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi. Era aBaleevi niibo abaabbanga nʼobuvunaanyizibwa okulabiriranga eWeema eya Musengwa.”
NUM 1:54 Batyo aBaisirairi ni bakola byonabyona ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 2:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
NUM 2:2 “ABaisirairi owebaabbanga bakola enkambi, nabuli muntu yateekanga eweemaye awali ebbendera eyʼekikaakye, era awali obumanyiciryo bwʼabʼomulyangogwe. Bakolanga enkambi okweruguulirirya eWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa, nga balekakuuwo eibbanga okugituukaku.”
NUM 2:3 Abakolanga enkambi oku lubba olwʼe buzwaisana baabbanga bʼekibinja kya Yuda ngʼebika byabwe obwebiri. Omwekubbemberi wʼekibinja kya Yuda niiye oNakusoni omutaane wʼAminadabbu.
NUM 2:4 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 74,600.
NUM 2:5 Abʼekibinja kya Isakaali niibo abakolanga enkambi okulirana abʼekika kya Yuda, era omwekubbemberi waabwe niiye oNasanairi omutaane wa Zuwali.
NUM 2:6 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 54,400.
NUM 2:7 Okwo kwairangaku abʼekika kya Zebbulooni, ngʼomwekubbemberi waabwe niiye Eryabbu omutaane wa Keroni.
NUM 2:8 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 57,400.
NUM 2:9 Abasaiza bonabona abebabalire omu nkambi ya Yuda, ngʼebibinja byabwe owebiri, babbaire 186,400. Abo niibo abeekubbemberangamu nga basenguka okwaba omu kifo ekindi.
NUM 2:10 Oku lubba lwʼe maserengeta, niiyo abʼekibinja kya Lubbeeni e gibakolanga enkambi awali ebbendera yʼekibinja kyabwe. Omwekubbemberi wʼekibinja kya Lubbeeni niiye Erizuuli omutaane wa Sedewuli.
NUM 2:11 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 46,500.
NUM 2:12 Abʼekika kya Simyoni niibo abakolanga enkambi okulirana abʼekika ekya Lubbeeni. Omwekubbemberi waabwe niiye Syerumiyeeri omutaane wa Zulisyadayi.
NUM 2:13 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 59,300.
NUM 2:14 Ni kwiraku abʼekika kya Gaadi, ngʼomwekubbemberi waabwe niiye Eriyasaafu omutaane wa Leweri.
NUM 2:15 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 45,650.
NUM 2:16 Abasaiza bonabona abebabalire omu nkambi ya Lubbeeni, ngʼebibinja byabwe owebiri, babbaire 151,450. Abo niibo abaabbanga omu kifo ekyokubiri nga basenguka okwaba omu kifo ekindi.
NUM 2:17 Kaisi awo eWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nʼeiraku, aamo nʼenkambi yʼaBaleevi, ngʼeri aakati wʼenkambi egikubbembera nʼegindi egizwaku e nyuma. Basengukanga ngʼowebairanganaku omu nkambi gyabwe, nga basengererya ebbendera gyabwe.
NUM 2:18 Oku lubba olwʼe bugwaisana, niiyo abʼekibinja kyʼEfulaimu e gibakolanga enkambi awali ebbendera yʼekibinja kyabwe. Omwekubbemberi wʼenkambi yʼEfulaimu, niiye Erisaama omutaane wʼAmikudi.
NUM 2:19 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 40,500.
NUM 2:20 Abʼekika kya Manase niibo abakolanga enkambi okulirana eyʼEfulaimu. Omwekubbemberi waabwe niiye oGamalyeri omutaane wa Pedakuzuli.
NUM 2:21 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 32,200.
NUM 2:22 Ni kwiraku abʼekika kya Bbenyamini, omwekubbemberi waabwe niiye Abbidaani omutaane wa Gidyoni.
NUM 2:23 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 35,400.
NUM 2:24 Abasaiza bonabona abebabalire omu nkambi yʼEfulaimu, omu bibinja byabwe babbaire abasaiza 108,100. Abo niibo abaabbanga omu kifo ekyokusatu nga basenguka okwaba omu kifo ekindi.
NUM 2:25 Oku lubba olwʼe mambuka, niiyo abʼekika kya Daani e gibakolanga enkambi yʼekibinja kyabwe awali ebbendera eyʼenkambi yaabwe. Omwekubbemberi wʼenkambi ya Daani, niiye Akiyezeri omutaane wʼAmisyadayi.
NUM 2:26 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 62,700.
NUM 2:27 Abʼekika kyʼAseri niibo abakolanga enkambi okulirana enkambi eya Daani. Omwekubbemberi waabwe nga niiye oPagiyeeri omutaane wʼOkulani.
NUM 2:28 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 41,500.
NUM 2:29 Ni kwiraku abʼekika kya Nafutaali, ngʼomwekubbemberi waabwe niiye Akira omutaane wʼEnani.
NUM 2:30 Ekibinjakye ekyo kirimu abantu 53,400.
NUM 2:31 Abasaiza bonabona abebabalire ababbaire omu nkambi ya Daani, babbaire 157,600. Abo niibo abasembangayo nga basenguka okwaba omu kifo ekindi, nga bagingire ebbendera yʼekibinja kyabwe.
NUM 2:32 Abo niibo aBaisirairi abebabalire okusinzirira oku miryango gyʼabazeiza baabwe. Abasaiza bonabona abebabalire omu nkambi gyonagyona, omu bibinja byabwe, babbaire 603,550.
NUM 2:33 Neye ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa, ibo aBaleevi tibababaliire oku Baisirairi abanaabwe.
NUM 2:34 Batyo aBaisirairi ni batuukirirya byonabyona oMusengwa ebiyalagiire oMusa, ekikoba kiti, ni bakolanga enkambi awali ebbendera gyʼebibinja byabwe, era batyo niiye owebairanganangaku nga basenguka okwaba omu kifo ekindi, okusinzirira oku bika byabwe nʼemiryango gyabwe.
NUM 3:1 Binu niibyo ebikwata okwibyaire lyʼAlooni nʼoMusa, omu kiseera oMusengwa ekiyatumuliiremu nʼoMusa oku Lusozi oSinaayi.
NUM 3:2 Ganu niigo amaliina gʼabataane bʼAlooni: ONadabbu omubere, nʼAbbiku, nʼEryezaali, nʼoIsamali.
NUM 3:3 Ago niigo amaliina gʼabataane bʼAlooni, abebasukireku amafuta ni babaawula okuweereryanga omu bwakabona.
NUM 3:4 Neye oNadabbu nʼAbbiku bafeereire omumaiso ga Musengwa, owebawaireyo esadaaka omumaisoge nga bakolesya omusyo ogwataikirirya owebabbaire omwidungu lyʼe Sinaayi. Babbaire tibabyalangaku abaana. Kale Eryezaali nʼoIsamali ni baweereryanga omu bwakabona, ebiseera oitewaabwe Alooni oweyabbaire ngʼakaali mwomi.
NUM 3:5 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 3:6 “Oyete abʼomu kika kya Leevi, obakwatisye okabona Alooni, bamubbeerenge omu kuweererya.
NUM 3:7 Babbeeranga Alooni nʼekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi omu omulimo gwʼokuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nʼe nza waayo.
NUM 3:8 Balabiriranga ebintu byonabyona ebyʼomu Weema eyo, ni batuukiriryanga obuvunanyizibwa obwandibbaire obwʼaBaisirairi bonabona omu Weema eyo.
NUM 3:9 ABaleevi obaawule oku Baisirairi bonabona obakwatisye Alooni nʼabataane bababbeerenge ebiseera byonabyona.
NUM 3:10 Era wateekawo Alooni nʼabataane, okukolanga omulimo gwabwe ogwʼobwakabona. Omuntu ogondi yenayena eyeebitiriryanga okugukola, bamwitanga-bwiti.”
NUM 3:11 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 3:12 “Nze onanyere neeseegeremu ni nnonda aBaleevi omu Baisirairi, omu kifo kyʼokutwala nabuli omubere omu baana abaisuka aBaisirairi. Atyanu aBaleevi basuukire bange,
NUM 3:13 olwʼokubba nabuli mubere, wange. Okuzwa oku lunaku olunaitiireku ababere bonabona omu kyalo kyʼe Misiri, neeyawuliire nabuli mubere omwIsirairi, owʼabantu nʼowʼebisolo. Yaabbanga wange. Ninze oMusengwa.”
NUM 3:14 OMusa ngʼali omwidungu lyʼe Sinaayi, oMusengwa nʼamukoba ati,
NUM 3:15 “Obale aBaleevi ngʼosengererya emiryango nʼebisito byʼabazeiza baabwe. Obale nabuli mwisuka owʼomweri ogumo nʼokukirawo.”
NUM 3:16 Awo oMusa nʼababala ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
NUM 3:17 Ganu niigo amaliina agʼabataane ba Leevi: OGerusoni, nʼoKokasi, nʼoMerali.
NUM 3:18 Ganu niigo amaliina agʼabʼomulyango gwa Gerusoni: OLibbuni nʼoSemeeyi.
NUM 3:19 Abʼomulyango gwa Kokasi niibo banu: Amulaamu nʼoIzukali, nʼoKebbulooni nʼoWuziyeeri.
NUM 3:20 Abʼomulyango gwa Merali, niibo banu: OMakuli nʼoMusyi. Abo niibo abʼemiryango gyʼaBaleevi, ngʼebisito byabwe owebyabbaire.
NUM 3:21 Eibyaire lya Gerusoni niiryo eryazwiremu abʼomulyango gwa Libbuni nʼogwa Semeeyi. Abo nga niibo aBagerusoni.
NUM 3:22 Abantu abo bonabona abasaiza nʼabaisuka okuzwera oku wʼomweri ogumo nʼokukirawo, babbaire 7,500.
NUM 3:23 Abʼeibyaire lya Gerusoni niibo abakolanga enkambi e nyuma wʼeWeema ya Musengwa, e bugwaisana.
NUM 3:24 Omwekubbemberi wʼebisito byabwe yabbaire niiye Eriyasaafu omutaane wa Laweri.
NUM 3:25 Omulimo ogwʼeibyaire lya Gerusoni gwabbanga gwʼokulabirira Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, nʼokulabirira ebigibiikaku, nʼolutimbe olwʼomu mulyango gwayo,
NUM 3:26 nʼentimbe egisitirira oluuga lwʼeWeema eyo, nʼolutimbe olwʼomu mulyango gwʼoluuga olweruguuliriirye eWeema eyo nʼekyoto, nʼokulabiriranga nʼemiguwa, ekikoba kiti, nabuli kintu ekibakolesya emiguwa egyo.
NUM 3:27 Eibyaire lya Kokasi mwabbairemu abʼomulyango ogwʼAmulaamu, nʼabʼogwa Izukali, nʼabʼogwa Kebbulooni nʼabʼogwa Wuziyeeri. Eryo niiryo eryabbaire eibyaire lya Kokasi.
NUM 3:28 Abantu abo bonabona abasaiza nʼabaisuka okuzwera oku wʼomweri ogumo nʼokukirawo, babbaire 8,600. Abantu abo abʼeibyaire lya Kokasi niibo abalabiriranga eKifo eKitukulye.
NUM 3:29 Abʼeibyaire lya Kokasi ibo bakolanga enkambi ku lubba olwʼe maserengeta gʼeWeema ya Musengwa.
NUM 3:30 Era ngʼomwekubbemberi wʼabʼemiryango egyo yabbaire niiye Erizefaani omutaane wa Wuziyeeri.
NUM 3:31 Omulimo gwʼabantu abo gwabbanga gwʼokulabirira Sanduuku eyʼeNdagaano, nʼemenza, nʼekikondo kyʼamataala, nʼebyoto, nʼebintu ebyʼomu Weema ya Musengwa abakabona ebibakolesyanga omu kuweererya, nʼokulabiriranga olutimbe lwʼomu mulyango ogwaba omu Kifo eKitukulye eIno, nʼokukolanga emirimo gyonagyona egyetaagisyanga omu bintu ebyo.
NUM 3:32 Eryezaali omutaane wʼAlooni okabona, niiye eyabbaire omwekubbemberi wʼaBaleevi. Era niiye ogubalondere okukulira abalabiriranga eWeema eyo.
NUM 3:33 Abʼeibyaire lya Merali mwabbairemu abʼomulyango ogwa Makuli nʼabʼogwa Muusi. Abo niibo ababbaire abʼemiryango gya Merali.
NUM 3:34 Abantu abo bonabona abasaiza nʼabaisuka okuzwera oku wʼomweri ogumo nʼokukirawo, babbaire 6,200.
NUM 3:35 Eyabbaire akulira abʼemiryango gyabwe egyo yabbaire niiye oZuliyeeri omutaane wʼAbbikairi era enkambi yabwe yaabbanga ku lubba olwʼe maserengeta agʼeWeema.
NUM 3:36 Ibo abʼeibyaire lya Merali babalondere kulabiriranga fuleemu gyʼeWeema nʼemikiiko gyayo, nʼebikondo byayo, nʼebyoma byʼokwemereryamu ebigere byʼefuleemu, nʼebintu byonabyona ebibakolesya kwiyo.
NUM 3:37 Era ngʼoteekereku nʼokulabiriranga ebikondo byʼekikomera nʼebyoma ebibeemereryamu ebikondo ebyo, nʼenkondo gyaku egyʼebyoma, nʼemiguwa.
NUM 3:38 OMusa nʼAlooni nʼabataane bʼAlooni, niibo abakolanga enkambi e buzwaisana, omumaiso wʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa. Niibo abalabiriranga eKifo eKitukulye olwʼaBaisirairi. Omuntu ogondi yenayena nga tikabona oba Muleevi oweyaigereranga okumpi nʼekifo ekyo, baabbanga nʼokumwita.
NUM 3:39 ABaleevi bonabona, abasaiza nʼabaisuka okuzwera oku wʼomweri ogumo nʼokukirawo, oMusa nʼAlooni abebabalire okusinzirira oku miryango gyabwe, ngʼoMusengwa oweyalagiire, babbaire 22,000.
NUM 3:40 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Obale ababere aBaisirairi bonabona, abasaiza nʼabaisuka okuzwera oku wʼomweri ogumo nʼokukirawo, owandiike nʼamaliina gaabwe.
NUM 3:41 Neye omu kifo kyʼababere aBaisirairi bonabona abaisuka, onjawulire aBaleevi babbe bange, Nze oMusengwa. Era onjawulire ebyayo ebyʼaBaleevi bibbe byange, omu kifo kyʼebyayo byonabyona ebibere ebyʼaBaisirairi.”
NUM 3:42 Awo oMusa nʼabala ababere bonabona abaisuka aBaisirairi, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
NUM 3:43 Era ababere bonabona abaisuka, okuzwera oku bʼomweri ogumo nʼokukirawo, abebawandiikire amaliina gaabwe nga bababala, babbaire 22,273.
NUM 3:44 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 3:45 “Omu kifo kyʼababere abaisuka aBaisirairi, onjawulire aBaleevi babbe bange, era onjawulire ebyayo byabwe bibbe byange nze oMusengwa, omu kifo kyʼebyayo ebyʼaBaisirairi abandi.
NUM 3:46 Olwʼokununula ababere abaisuka 273 abʼaBaisirairi, ababitamu oku bungi bwʼaBaleevi,
NUM 3:47 wasolooja esekeri itaanu olwa buli moiza, egyʼekipimo ekitongole ekyʼomu Kifo eKitukulye, esekeri emoiza nga yenkanankana obuzito obwʼegera aabiri.
NUM 3:48 Empiiya egyo wagiwa Alooni nʼabataane, olwʼokununula aBaisirairi abeeyongeiremu.”
NUM 3:49 Atyo oMusa nʼasolooja empiiya kwabo abasigairewo ngʼaBaleevi tibabanunwire.
NUM 3:50 Empiiya egiyasoloojerye oku baisuka ababere abʼaBaisirairi, gyabbaire esekeri 1,365, okusinzirira oku kigera ekitongole ekyʼomu Kifo eKitukulye.
NUM 3:51 Awo oMusa nʼawa Alooni nʼabataane empiiya egyo egyʼokununula, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
NUM 4:1 OMusengwa tete nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
NUM 4:2 “Mubale abasaiza aBaleevi abʼeibyaire lya Kokasi, okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe,
NUM 4:3 okuzwera oku bʼemyanka 30 paka oku bʼemyanka 50, ibo abatuukana okuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.
NUM 4:4 “Omulimo abʼeibyaire lya Kokasi ogubakolanga omu Weema eyo, niigwo ogwʼokulabirira ebintu ebitukulye eino.
NUM 4:5 Ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi owekyabbanga kisenguka okwaba omu kifo ekindi, Alooni nʼabataane baingiranga omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, ni baanulayo olutimbe olubatimbire omumaiso wʼeSanduuku eyʼeNdagaano, ni balubiika oku Sanduuku eyo.
NUM 4:6 Awo baabbanga nʼokugiteekaku ekibiikaku ekyʼeidiba lya mbiri, okwo ni baalaku olugoye olwa bbululu ondiko, ni baingirya omu mikobyo gyaku emirabba gyayo emigingiro.
NUM 4:7 “Nʼoku menza eyʼemigaati egyokuwaayo eeri oMusengwa, bagyalangaku olugoye olwa bbululu, ni bagiteekaku amasowaani, nʼamabbakuli, nʼamatiba, nʼejaaga egyokukolesyanga nga bawaayo ebyokuwaayo ebyʼebyokunywa. Era bulijo oku menza eyo kwabbangaku emigaati egibawaayo eri oKibbumba.
NUM 4:8 Ebyo babibiikangaku olugoye olutukuliki, ni balubiikaku ekibiika ekyʼeidiba lya mbiri, ni babitya emirabba gyayo emigingiro omu mikobyo gyʼoku menza eyo.
NUM 4:9 “Bakwatanga olugoye olwa bbululu ni balubiika oku kikondo eitaala oku lyakira, nʼamataala gaaku, nʼemakansi egisala entambi gyaku nʼamasoniya gaaku, nʼebintu ebibabisamu amafuta agʼomuzaituuni agebakolesya omu mataala ago.
NUM 4:10 Ekikondo kyʼeitaala nʼebyabiraku byonabyona babisibanga mu madiba ga mbiri ni babigingira oku mulabba.
NUM 4:11 “Nʼoku kyoto ekyʼezaabbu ekyʼokuduunyisiryaku obubbaani, bayalangaku olugoye olwa bbululu, ni bateekaku ekibiikaku ekyʼamadiba ga mbiri, ni babitya emirabba gyakyo emigingiro omu mikobyo gyaku.
NUM 4:12 “Bakwatanga ebintu byonabyona ebibakolesya nga baweererya omu Kifo eKitukulye, ni babisiba omu lugoye olwa bbululu, ni babibiikaku eidiba lya mbiri, ni babiteeka oku mulabba.
NUM 4:13 “Batoolangamu eikoke omu kyoto kya bbulonzi ekibaweeraku esadaaka egibooca yonayona, kaisi ni bakibiikaku olugoye olutukuliikiriri.
NUM 4:14 Kaisi ni bakiteekaku ebintu byonabyona ebibakolesya nga baweererya oku kyoto aawo, ekikoba kiti, obukalaayi, nʼewuuma egibakwatisya enyama, nʼebitiiyo ebibayoolesya eikoke, nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira. Ebintu byʼekyoto ebyo byonabyona babibiikangaku eidiba lya mbiri, ni babitya emirabba gyakyo emigingiro omu mikobyo gyʼoku kyoto ekyo.
NUM 4:15 “Awo Alooni nʼabataane owebamaliriryanga okubiika nabuli kintu ekitukulye nʼebindi byonabyona ebikyabiraku, abʼomu nkambi nga batira okutandiika olugendo, aBakokasi baizanga ni babiginga. Neye tibakwatanga oku bintu ebyo ebitukulye, demba ni bafa. Ebyo niibyo ebintu ebyʼomu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, aBakokasi ebibaginganga.
NUM 4:16 “Eryezaali omutaane wʼAlooni okabona, niiye eyaabbanga nʼomulimo ogwʼokulabiriranga amafuta agʼeitaala, nʼobubbaani obufunya akaloosa, nʼekyokuwayo ekyʼempeke ekya buli lunaku, nʼamafuta agebasuka oku bantu okubaawula nʼagebasuka oku bintu okubiwonga. Era niiye eyalabiriranga eWeema eyo yonayona, nʼebigirimu byonabyona, nʼeKifo eKitukulye nʼebintu byamu byonabyona.”
NUM 4:17 OMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
NUM 4:18 “Muli nʼokubona muti abʼomulyango gwa Kokasi tibaweerawo nakimo omu Baleevi.
NUM 4:19 Neye kinu niikyo ekimubba mubakolerenge kaisi nandi ni bafa, owebasembereranga ebintu ebitukulye eino: Alooni nʼabataane, niibo abaingiranga omu Kifo eKitukulye ni bawa nabuli muntu omulimo ogwʼokukola, nʼekintu ekiyaginga.
NUM 4:20 Neye aBakokasi tibagezyanga okwingira ni balola oku bitukulye waire akaseera akatyayi kati. Owebalikola batyo balifa.”
NUM 4:21 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
NUM 4:22 “Obale abasaiza abʼeibyaire lya Gerusoni, okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 4:23 Obale abasaiza bonabona okuzwera oku bʼemyanka 30 okutuuka oku bʼemyanka 50, ibo abatuukana okuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu.
NUM 4:24 “Gunu niigwo omulimo gwʼabʼeibyaire lya Gerusoni nʼengeri egibagukolangamu:
NUM 4:25 Baginganga entimbe gyʼeWeema yange nze oMusengwa, iyo eWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, nʼebigibiikaku, nʼamadiba ga mbiri agagibiika oku ngulu, nʼentimbe egyʼomu mulyango ogwingira omu Weema eyo,
NUM 4:26 nʼentimbe egisitirira oluuga olweruguuliriirye eWeema yange nʼekyoto, nʼolutimbe olwʼomu mulyango ogwingira omu luuga, nʼemiguwa, nʼebintu byonabyona ebibakolesya oku ntimbe egyo. Bakolanga emirimo gyonagyona egindi egyetaagisya okukola oku bintu ebyo.
NUM 4:27 Alooni nʼabataane, niibo abalungamyanga abʼeibyaire lya Gerusoni omu mirimo gyonagyona egibateekwa okukola, ooba gya kuginga migugu, ooba gya buweererya bundi. Byonabyona ebyʼokuginga ninywe omwababikwatisyanga.
NUM 4:28 Egyo niigyo emirimo abʼeibyaire lya Gerusoni egibakolanga omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu. Bagikolanga ngʼoIsamali omutaane wʼAlooni okabona niiye abalungamya.
NUM 4:29 “Abʼeibyaire lya Merali bona wababala okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe.
NUM 4:30 Obale abasaiza bonabona okuzwera oku bʼemyanka 30 okutuuka oku bʼemyanka 50, ibo abatuukana okuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu.
NUM 4:31 Omulimo gwabwe omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, gwabbanga gwa kuginga fuleemu gyʼeWeema eyo, nʼemikiiko gyaku, nʼebikondo byayo, nʼebyoma ebyʼokwemereryamu ebigere byʼefuleemu;
NUM 4:32 nʼebikondo ebyʼekikomera kyʼoku Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, nʼebyoma ebibeemereryamu ebikondo ebyo, nʼenkondo gyʼeweema nʼemiguwa gyayo, nʼebintu byonabyona ebibakolesya oku Weema eyo aamo nʼebindi byonabyona ebibakolesya oku bintu ebyo. Nabuli moiza bamukwatisyanga ebintu ebinanyerenyeere ebyali nʼokuginga.
NUM 4:33 Egyo niigyo emirimo abʼeibyaire lya Merali egibaaba okukolanga, gyonagyona egyo egibakolanga nga baweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, ngʼoIsamali omutaane wʼAlooni okabona niiye abalungamya.”
NUM 4:34 Awo oMusa nʼAlooni nʼabeekubbemberi abandi abʼaBaisirairi, ni babala abasaiza abʼeibyaire lya Kokasi, okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe,
NUM 4:35 okuzwera oku bʼemyanka 30 okutuuka oku bʼemyanka 50, ibo abatuukana okuweererya omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
NUM 4:36 Abo abebabalire okusinzirira oku miryango gyabwe, babbaire 2,750.
NUM 4:37 Abo niibo abʼeibyaire lya Kokasi bonabona, abakolanga omulimo gwʼobuweererya omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu, oMusa nʼAlooni abebabalire, ngʼoMusengwa oweyalagiire ngʼabitira omu Musa.
NUM 4:38 Nʼabasaiza abʼeibyaire lya Gerusoni, abebabalire okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe,
NUM 4:39 okuzwera oku bʼemyanka 30 okutuuka oku bʼemyanka 50, ibo abatuukana okuweereryanga omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu,
NUM 4:40 abo abebabalire okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe, babbaire 2,630.
NUM 4:41 Abo niibo abʼeibyaire lya Gerusoni bonabona, abakolanga omulimo gwʼobuweererya omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu, oMusa nʼAlooni abebabalire, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 4:42 Nʼabasaiza abʼomwibyaire lya Merali abebabalire okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe,
NUM 4:43 okuzwera oku bʼemyanka 30, paka oku bʼemyanka 50, ibo abatuukana okuweereryanga omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa,
NUM 4:44 abo abebabalire okusinzirira oku miryango gyabwe, babbaire 3,200.
NUM 4:45 Abo niibo abʼeibyaire lya Merali, oMusa nʼAlooni abebabalire, ngʼoMusengwa oweyalagiire ngʼabitira omu Musa.
NUM 4:46 Abo niibo aBaleevi bonabona, oMusa nʼAlooni nʼabeekubbemberi abandi abʼaBaisirairi abebabalire, okusinzirira oku miryango gyabwe nʼebisito byabwe,
NUM 4:47 okuzwera oku bʼemyanka 30, paka oku bʼemyanka 50, ibo abatuukana okuweereryanga nʼokuginganga ebintu omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
NUM 4:48 Abo abebabalire babbaire 8,580.
NUM 4:49 NgʼoMusengwa oweyalagiire ngʼabitira omu Musa, nabuli musaiza bamubalire, ni bamuwa omulimo ogwʼokukolanga, ooba ekintu kyokuginganga. Batyo niiye owebababalire ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 5:1 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 5:2 “Walagiranga aBaisirairi ni batoola omu nkambi nabuli aali nʼendwaire eyʼebigenge, nabuli azwamu amasira olwʼobulwaire, nʼoyo atali omulongoole olwʼokweguunya oku kintu ekifiire.
NUM 5:3 Abasaiza nʼabakali abali batyo, mwabatoolanga omu nkambi ni mubawuluca e nza, kaisi tibazweraku enkambi yaabwe eyo egimbaamu Nze aamo nabo okubba tindongoole.”
NUM 5:4 Batyo aBaisirairi ni bawulucanga e nza wʼenkambi abantu abatyo, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 5:5 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 5:6 “Okobe aBaisirairi oti, ‘Omusaiza ooba omukali oweyakolanga ekintu ekirumya omu ngeri yonayona, yaabbanga ansunguwairye nze oMusengwa era yaabbanga abbengere.
NUM 5:7 Era omuntu oyo yaabbanga nʼokubbutula ekibbikibbi ekyo ekyakolere. Era yaabbanga nʼokutoola omugaito omu bwizulye olwʼekibbikibbikye, nʼayongeraku nʼekitundu kimo kyokutaanu kyakyo, nʼabiwa oyo ogwalumirye.
NUM 5:8 Neye singa omuntu ogubalumirye yaabbanga afiire neenu ngʼadambaku owʼoluganda olwʼokumpi ogubeezya okuwa omugaito, gwabbanga gwange nze oMusengwa. Era baabbanga nʼokuguwa kabona, ni bagwongeraku nʼontaama omusaiza nabba sadaaka yʼokusoniya ekikole ekibbikibbikye ekiyabbengere.
NUM 5:9 Era nabuli kyokuwaayo kyonakyona ekitukulye aBaisirairi ekibandeeteranga nze oMusengwa, kyabbanga kya kabona ogubakwatisirye ekyokuwaayo ekyo.
NUM 5:10 Nabuli kabona ogubakwatisirye ekyokuwaayo ekyo, yaabbanga nʼokukikuuma ni kibba kikye.’ ”
NUM 5:11 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 5:12 “Okobe aBaisirairi oti, ‘Singa omuka musaiza yacaamanga nandi nabba mwesigwa okwibaaye,
NUM 5:13 ni yeegaita nʼomusaiza ogondi omu kyama, atyo omukali oyo ni yeebebenyesya, oibaaye nandi nʼamanya, era nga mpaawo mujulizi amulumiriza olwʼokubba tibamwagiriirye,
NUM 5:14 oibaaye eibuba ni lisetuka nʼasuubiriramu omukaliwe okubba ayendere, ooba nʼamubuusabuusamu, cooka nga tayendanga,
NUM 5:15 omusaiza oyo yatwalanga omukaliwe oyo e giri okabona. Era yamuweerangayo obusye obwa bbaale ngʼakolesya ekipimo ekyenkana ekiro ooti moiza. Tiyabusukengeku amafuta gʼemizaituuni, waire okubuteekaku obubbaani, olwʼokubba obusye obwo niibwo omusaiza obwawaayo owaabba asuubiriramu omukaliwe okubba yayendere, kaisi awo amazima ni geeraga.’ ”
NUM 5:16 “ ‘Okabona yayemereryanga omukali oyo omumaiso gʼekyoto kyange nze oMusengwa.
NUM 5:17 Awo okabona yakwatanga amaizi agʼomu Weema yange, nʼagasenera omu kibya. Nʼayoola enkungu ansi omu Weema yange eyo, nʼagiteeka omu maizi ago.
NUM 5:18 Kaisi okabona nʼayemererya omukali oyo omumaiso gʼekyoto kyange ekyo nʼasibindula enziiri gya mukali oyo, nʼamukwatisya ekyokuwaayo kidi ekyʼobusye ekibawaireyo olwʼokumusuubiriramu okwenda. Iye okabona nʼakwata amaizi gadi agalimu onkungu amalulu, agaleeta ekiraami.’
NUM 5:19 Awo okabona yalairisyanga omukali oyo ngʼakoba ati, ‘Singa waabba nga tiwabbangakuuwo omusaiza ogondi eyeegaitire na iwe, era owoobba nga tiwacaamire nʼoyenda ate ngʼoli nʼoibaawo, amaizi ganu amalulu agaleeta ekiraami tigakukolangaku akabbikabbi.
NUM 5:20 Neye singa owoobba nga wacaamire nʼoyenda ate ngʼoli mukali mufumbo, ni weegaita nʼomusaiza ogondi atali ibaawo,’
NUM 5:21 olwo awo okabona yaabbanga nʼokulangirira ekiraami oku mukali oyo ati, ‘nsaba nti oMusengwa akusuucanga omuntu abʼolulyolwo ogubaijuluzanga nga balaama, ngʼoMusengwa akusuucirye nanzigaliire, nʼabbimbisya nʼekidaakyo.
NUM 5:22 Oleke amaizi ganu agaleeta ekiraami, gaingire omu kidaakyo gakibbimbye, era gakusuuce nanzigaliire.’ ” “Awo omukali yairangamu ati, ‘Amiina. Oleke kibbe kityo.’ ”
NUM 5:23 “ ‘Awo okabona yateekanga ebiraami ebyo omu kiwandiiko, kaisi nʼakinaabirya omu maizi gadi amalulu.
NUM 5:24 Era okabona yaabbanga nʼokuwa omukali oyo amaizi amalulu ago agaleeta ekiraami nʼaganywa, ni gaaba omu kida okumuleeteranga obulumi.
NUM 5:25 Awo okabona yatoolanga omu ngalo gyʼomukali oyo ekyokuwaayo ekyʼempeke ekyo ekyʼokumusuubiriramu okwenda, nʼakisiirya nʼakiica omumaiso gange nze oMusengwa kaisi nʼakiteeka oku kyoto.
NUM 5:26 Awo okabona yayoolangaku ekigalo oku kyokuwaayo ekyʼempeke ekyo, nga niiko akamanyiciryo kʼekyokuwaayo ekyo, nʼakyocerya oku kyoto. Olwo kaisi nʼawa omukali amaizi ago nʼaganywa.
NUM 5:27 Omukali oyo singa yaabbanga yayendere nandi nabba mwesigwa okwibaaye, oweyaabbanga anywire amaizi ago agebamuwaire agaleeta ekiraami, gamwabanga omu kida ni gamuleeteranga obulumi obwʼamaani. Ekidaakye kyamubbimbanga, nʼasuuka nanzigaliire, era nʼasuuka kisiraani omu bantube.
NUM 5:28 Neye oweyaabbanga abulaku omusango, tiwaabbengewo kabbikabbi akamutuukaku, era yabyalanga abaana.’ ”
NUM 5:29 “Ekyo niikyo ekimwakolanga singa omukali yaabbanga timwesigwa eeri oibaaye nʼayenda,
NUM 5:30 ooba omusaiza eibuba oweryamusetukanga olwʼokusuubiriramu omukaliwe okwenda. Omusaiza oyo yaleetanga omumaiso gange nze oMusengwa, omukaliwe ogwasuubiriramu okubba yayendere, nʼamukwatisya okabona, kaisi okabona nʼakola omukolo ogwo gwonagwona.
NUM 5:31 Omusaiza oyo tiyaabbengeku omusango, wazira omukali bamubonerezanga olwʼekibbikibbikye.”
NUM 6:1 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 6:2 “Otumule nʼaBaisirairi obakobe oti, ‘Singa omusaiza ooba omukali yakolanga obweyamo obwʼenjabulo okusuuka omuwonge era ni yeewaayo eeri nze oMusengwa,
NUM 6:3 yaabbanga nʼokwewalira nakimo omwenge ogwʼemizabbibbu nʼebyokunywa ebindi ebiteemeerya era tiyabbanga nʼokunywaku omwenge ogwʼemizabbibbu omusaasaami waire ekiteemeerya kyonakyona ekindi ekisaasaami. Tiyaabbanga nʼokunywangaku omubisi ogwʼemizabbibbu, waire okulyaku emizabbibbu emibisi waire emikalu.
NUM 6:4 Ebiseera byonabyona ebiyamalanga nga muwonge eeri nze oMusengwa, tiyaabbanga nʼokulyaku ekintu kyonakyona ekizwa oku muzabbibbu waire nsigo gyagyo ooba bikuta byaku.’ ”
NUM 6:5 “ ‘Omu biseerabye byonabyona obyʼobweyamobwe obwʼokwewaayo eeri nze oMusengwa tibamumwengeku enziiri. Yaabbanga nʼokubba mutukulye paka ngʼekiseerakye ekyʼokwewaayo eeri nze oMusengwa kiwoireku; yaabbanga nʼokuleka enziirigye ni gikula.
NUM 6:6 Enaku gyonagyona egiyaabbanga yeewongere eeri nze oMusengwa, tiyaigererenge oku mulambo.
NUM 6:7 Nʼoweyaabbanga afiisirye iteeye, ooba maaye, ooba mugandawe, ooba mwonyoko, tiyaabbenge nʼokumwigereraku okuteesuuca atali mulongoole, olwʼokubba yaabbanga aliku akamanyiciryo akʼenziiri oku mutwegwe akalaga okwewaayokwe eeri oKibbumba.
NUM 6:8 Ebiseerabye byonabyona ebyokwewaayokwe yaabbanga muwonge eeri nze oMusengwa.’ ”
NUM 6:9 “ ‘Era singa omuntu yenayena yaafanga ekibbwatukira ngʼali okumpi nʼomuwonge era omu ngeri eyo omulambo ogwo ni gusuuca enziiri gyʼomuwonge oyo okubba tinnongoole, omuwonge oyo yamalanga enaku musanvu, kaisi nʼamwa omutwegwe, olwo nʼairamu okubba mulongoole.
NUM 6:10 Oku lunaku olwomunaana, yaleetanga empuuwu ibiri ooba enjiiwa entonto ibiri eeri okabona oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.
NUM 6:11 Awo okabona yaawangayo omoiza waaku, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼogondi nʼabba sadaaka egibooca yonayona, okukola omukolo gwʼokusuuca omuntu oyo okubba mulongoole olwʼokubba okumpi nʼomulambo. Oku lunaku olunanyere olwo omuntu oyo yairangamu okuwonga omutwegwe egyendi.
NUM 6:12 Era yeewonganga egyendi nze oMusengwa eibbanga erigere eriyamalanga nga yeewaireyo egyendi. Era yaabbanga nʼokuleeta ontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya eibbengo. Neye ebiseerabye ebyʼokwewaayokwe ebyasookere byabbanga bifiire, olwʼokubba yasuukire timulongoole omu kiseerakye ekyʼokwewaayo.’ ”
NUM 6:13 “ ‘Atyanu linu niiryo eiteeka eryafuganga omuwonge, ebiseerabye ebyʼokubba omuwonge owebyawangaku. Baabbanga nʼokumuleeta oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
NUM 6:14 Awo niiwo egiyaabbanga nʼokuweerawo ebyokuwaayobye binu egyendi: Ontaama omusaiza owʼomwanka ogumo abulaku obuleme nʼabba sadaaka egibooca yonayona, nʼontaama omukali owʼomwanka ogumo abulaku obuleme, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi era nʼontaama ogondi omusaiza moiza abulaku obuleme, nʼabba sadaaka eyʼokusyania.
NUM 6:15 Era yaaweerangaku nʼekyokuwaayo ekyʼempeke nʼekyokuwaayo ekyʼebyokunywa nʼekiibo ekyʼemigaati egibulamu okazumbulukuca, egyʼobusye obwʼengaano obusa obubakandiiremu obwito obwʼemizaituuni, nʼobugaati obuyeyere obubasukireku obwito obwʼemizaituuni.’ ”
NUM 6:16 “ ‘Okabona yaabbanga nʼokuwaayo ebyokuwaayo ebyo egyendi nze oMusengwa, kaisi nʼawaayo nʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi nʼesadaaka egibooca yonayona.
NUM 6:17 Yaabbanga nʼokuwaayo ekiibo kidi ekyʼemigaati egibulamu okazumbulukuca era nʼasadaaka nʼontaama odi omusaiza nʼabba sadaaka eyʼokusyania, nʼaweeraku nʼekyokuwaayo ekyʼempeke, nʼekyokuwaayo ekyʼekyokunywa.’ ”
NUM 6:18 “ ‘Olwo omuwonge oyo yaabbanga nʼokumwera enziirigye oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, nʼakwata enziiri egyo nga niigyo akamanyiciryo kʼobuwongebwe egyendi, nʼagiteeka omu musyo gwʼekyoto kyʼesadaaka eyʼokusyania na nze.’ ”
NUM 6:19 “ ‘Omuwonge oyo oweyamalanga okumwaku enziirigye egyʼokwewaayokwe egyendi, okabona yaabbanga nʼokumukwatisya omukono gwa ntaama omusaiza ogubasumbire, nʼamuwaaku nʼomugaati gumo, nʼomugaati omuyeyere gumo, gyonagyona egibulamu okazumbulukuca e giri omu kiibo.
NUM 6:20 Okabona yabiwangayo eeri nze oMusengwa ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica. Era ebyo byabbanga bitukulye era nga bya kabona, ngʼotwaliireku nʼakafubba akebasiirya ni baica nʼekisambi, ibyo ebibaawiire okubba bya kabona. Ebyo owebyabbanga biwoire, olwo kaisi omuwonge oyo nʼanywa enviinyo.’ ”
NUM 6:21 “ ‘Eryo niiryo eiteeka eryafuganga omuwonge eyeeyama eeri nze oMusengwa ekiseera ekyamala nga yeewairereyo, era niiryo eryafuganga ekirabo ekindi ekiyaawangayo egyendi. Omuwonge oyo yaabbanga nʼokutuukirirya obweyamobwe ngʼayabira okwiteeka erifuga omuwonge.’ ”
NUM 6:22 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 6:23 “Okobe Alooni nʼabataane oti, ‘ABaisirairi mwabasabiranga enkabi muti,’ ”
NUM 6:24 “ ‘OMusengwa abawe enkabi; era abakuumenge;
NUM 6:25 oMusengwa abalolengeku nʼamaiso agʼekisa, era abakwatirenge ekisa;
NUM 6:26 oMusengwa abalolengeku nʼamaiso agʼekisa abawenge eidembe.’ ”
NUM 6:27 Era awo oMusengwa nʼakoba ati, “Singa balangiriranga eriina lyange oku Baisirairi batyo, zena nʼawanga aBaisirairi abo enkabi.”
NUM 7:1 Oku lunaku oMusa oluyamaliire okukomeka eWeema eya Musengwa, yagiswankiireku amafuta okugiwonga eeri oMusengwa, nʼaswankira nʼoku bintu byonabyona ebibakolesya omwo byona okubiwonga. Era nʼamansira nʼoku kyoto nʼoku bintu byonabyona ebibakolesya okwo, okubiwonga eeri oMusengwa.
NUM 7:2 Awo abeekubbemberi bʼe Isirairi ibo abakulu bʼemiryango gyabwe, nga niibo abakulu bʼebika, ibo ababbeereire omu kubala abantu, ni baleeta ebyokuwaayo.
NUM 7:3 Batwaire ebirabo byabwe binu eeri oMusengwa: Ebigaali mukaaga ebitambulya ebintu nʼenumi ikumi na ibiri. Ekikoba kiti, nga buli beekubbemberi ababiri baleetere ekigaali, era nga buli mwekubbemberi aleetere onumi. Ebintu ebyo ni babireeta omumaiso wʼeWeema eya Musengwa.
NUM 7:4 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 7:5 “Ojawune ebyokuwaayo byabwe ebyo, aBaleevi babikolesyenge omu mirimo gyʼokuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu. Era wabibakwatisya, nabuli moiza ngʼebyetaago byʼobuweereryabwe owebuli.”
NUM 7:6 Atyo oMusa nʼakwata ebigaali ebyo nʼenumi, nʼabikwatisya aBaleevi.
NUM 7:7 Nʼakwata ebigaali bibiri nʼenumi ina, nʼabikwatisya abʼeibyaire lya Gerusoni, ngʼebyetaago byʼobuweererya bwabwe owebuli.
NUM 7:8 Nʼakwata nʼebigaali bina nʼenumi munaana nʼabikwatisya abʼeibyaire lya Merali, ngʼebyetaago byʼobuweererya waabwe owebuli. Abʼeibyaire lya Gerusoni nʼabʼerya Merali bonabona bakolanga emirimo egyo ngʼabalungamya niiye oIsamali omutaane wʼAlooni okabona.
NUM 7:9 Neye ibo abʼeibyaire lya Kokasi tiyabawaire, olwʼokubba ebintu ebitukulye ebibabawaire okuginganga, babbaire nʼokubigingiranga ku mabega.
NUM 7:10 Oku lunaku olubakiswankiriire amafuta oku kyoto, abeekubbemberi batwaire ebyokuwaayo ebindi omumaiso waakyo olwʼokukiwonga.
NUM 7:11 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire akobere oMusa ati, “Nabuli lunaku waabbangawo omwekubbemberi moiza eyaleetanga ebyokuwaayobye olwʼokuwonga ekyoto.”
NUM 7:12 Era omwekubbemberi eyatwaire ebyokuwaayobye oku lunaku olusooka yabbaire Nakusoni omutaane wʼAminadabbu owʼomu kika kya Yuda.
NUM 7:13 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya moiza eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya kimo ekyʼefeeza ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke;
NUM 7:14 nʼebbakuli moiza eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani;
NUM 7:15 nʼokitobba moiza, nʼontaama omusaiza moiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona.
NUM 7:16 Nʼawaayo nʼombuli ompanya moiza abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:17 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo oNakusoni omutaane wʼAminadabbu ebiyawaireyo.
NUM 7:18 Oku lunaku olwokubiri, oNasanairi omutaane wa Zuwali era omukulu wʼekika kya Isakaali, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:19 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya moiza eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya kimo ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi ebyo nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke.
NUM 7:20 Nʼawaayo nʼebbakuli moiza eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi ooti ikumi na ina era ngʼeizwire obubbaani;
NUM 7:21 nʼokitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona.
NUM 7:22 Nʼawaayo nʼombuli ompanya moiza abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi;
NUM 7:23 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo oNasanairi omutaane wa Zuwali ebiyawaireyo.
NUM 7:24 Oku lunaku lwokusatu, Eryabbu omutaane wa Keroni era omukulu wʼekika kya Zebbulooni, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:25 Ebyokuwaayobye byabbaire esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke.
NUM 7:26 Nʼawaayo nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani;
NUM 7:27 nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona.
NUM 7:28 Nʼawaayo nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi,
NUM 7:29 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo Eryabbu omutaane wa Keroni ebiyawaireyo.
NUM 7:30 Oku lunaku lwokuna, Erizuuli omutaane wa Sedewuli era omukulu wʼekika kya Lubbeeni, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:31 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke.
NUM 7:32 Nʼawaayo nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi ooti 110 era ngʼeizwire obubbaani,
NUM 7:33 nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:34 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:35 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo Erizuuli omutaane wa Sedewuli ebiyawaireyo.
NUM 7:36 Oku lunaku olwokutaanu, oSyerumiyeeri omutaane wa Zulisyadayi era omukulu wʼekika kya Simyoni, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:37 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu, nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke.
NUM 7:38 Nʼawaayo nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani.
NUM 7:39 Nʼawaayo nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:40 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:41 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo oSyerumiyeeri omutaane wa Zulisyadayi ebiyawaireyo.
NUM 7:42 Oku lunaku lwomukaaga, Eriyasaafu omutaane wa Deweri, era omukulu wʼekika kya Gaadi, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:43 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke.
NUM 7:44 Nʼawaayo nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani.
NUM 7:45 Nʼawaayo nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:46 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:47 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo Eriyasaafu omutaane wa Deweri ebiyawaireyo.
NUM 7:48 Oku lunaku olwomusanvu, Erisaama omutaane wʼAmikudi, era omukulu wʼekika kyʼEfulaimu, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:49 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke.
NUM 7:50 Nʼawaayo nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani.
NUM 7:51 Nʼawaayo nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:52 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:53 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo Erisaama omutaane wʼAmikudi ebiyawaireyo.
NUM 7:54 Oku lunaku olwomunaana, oGamalyeri omutaane wa Pedakuzuli, era omukulu wʼekika kya Manase, nʼawaayo ebyokuwaayobye.
NUM 7:55 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke,
NUM 7:56 nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani.
NUM 7:57 Nʼawaayo nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:58 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:59 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo oGamalyeri omutaane wa Pedakuzuli ebiyawaireyo.
NUM 7:60 Oku lunaku olwomwenda, Abbidaani omutaane wa Gidyoni, era omukulu wʼekika kya Bbenyamini, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:61 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke,
NUM 7:62 nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani,
NUM 7:63 nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:64 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:65 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo Abbidaani omutaane wa Gidyoni ebiyawaireyo.
NUM 7:66 Oku lunaku olweikumi, Akiyezeri omutaane wʼAmisyadayi, era omukulu wʼekika kya Daani, nʼatwala ebyokuwaayobye.
NUM 7:67 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke,
NUM 7:68 nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani,
NUM 7:69 nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:70 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:71 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo Akiyezeri omutaane wʼAmisyadayi ebiyawaireyo.
NUM 7:72 Oku lunaku olweikumi na lumo, oPagiyeeri omutaane wʼOkulani, era omukulu wʼekika kyʼAseri, nʼatwala ebyokuwaayo.
NUM 7:73 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu; nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke,
NUM 7:74 nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani.
NUM 7:75 Nʼawaayo nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:76 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:77 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo oPagiyeeri omutaane wʼOkulani ebiyawaireyo.
NUM 7:78 Oku lunaku olweikumi na ibiri, Akira omutaane wʼEnani, era omukulu wʼekika kya Nafutaali, nʼatwala ebyokuwaayo.
NUM 7:79 Ebyokuwaayobye byabbaire, esoniya eyʼefeeza nga yʼekiro moiza nʼekitundu, nʼekibya ekibakolesya omu kuswankira nga kyʼegulaamuzi ooti 800 okusinzirira oku bipimo byʼomu Kifo eKitukulye, byombi nga biizwire obusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke,
NUM 7:80 nʼebbakuli eyʼezaabbu nga yʼegulaamuzi 110 era ngʼeizwire obubbaani.
NUM 7:81 Nʼawaayo nʼonte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼontaama omusaiza owʼomwanka ogumo, okubba esadaaka egibooca yonayona,
NUM 7:82 nʼombuli ompanya abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:83 Nʼawaayo enumi ibiri, nʼentaama ensaiza itaanu, nʼembuli empanya itaanu, nʼentaama ensaiza itaanu egyʼomwanka ogumo gumo; ngʼesadaaka eyʼokusyania. Ebyo niibyo ebyokuwaayo Akira omutaane wʼEnani ebiyawaireyo.
NUM 7:84 Binu niibyo ebyokuwaayo abeekubbemberi ba Isirairi ebibawaireyo oku lunaku olubawongeireku ekyoto, era ebibatabwiremu obwito obwʼemizaituuni; esoniya ikumi na ibiri egyʼefeeza, nʼebibya ikumi na bibiri ebyʼefeeza ebibakolesya omu kuswankira; nʼebbakuli ikumi na ibiri egyʼezaabbu.
NUM 7:85 Nabuli soniya eyʼefeeza yabbaire yʼekiro moiza nʼekitundu, kaisi nabuli kibya ekyʼefeeza nga kyʼegulaamuzi ooti 800. Ebintu byonabyona ebyʼefeeza nga byerya ekiro ooti 28 okusinzirira oku kipimo kyʼomu Kifo eKitukulye.
NUM 7:86 Ebbakuli eikumi na ibiri egyʼezaabbu nga buli moiza yʼegulaamuzi 110 era gyonagyona aamo nga gyerya ekiro ooti moiza nʼekitundu okusinzirira oku kipimo ekyʼomu Kifo eKitukulye. Era gyonagyona gyabbaire giizwire obubbaani.
NUM 7:87 Ente ebitobba byonabyona ebyʼesadaaka egibooca yonayona, gyabbaire ikumi na ibiri, nʼentaama ensaiza ikumi na ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ibiri, aamo nʼebyokuwaayo ebyʼempeke, era nʼembuli empanya ikumi na ibiri egyʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 7:88 Ente egyʼesadaaka eyʼokusyania gyabbaire 24, nʼentaama ensaiza 60, nʼembuli empanya 60, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo 60. Ebyo niibyo ebyokuwaayo ebibawaireyo olwʼokuwonga ekyoto nga bamalire okukisukaku amafuta.
NUM 7:89 OMusa oweyaingiire omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa okutumula nʼoMusengwa, nʼawulira eigono lya Musengwa ngʼatumula naye ngʼasinzirira engulu, aakati wʼabakeruubbi ababiri iyo ntebe ya Kibbumba onanyere okusaasira, oku Sanduuku eyʼeNdagaano. Era oMusengwa nʼatumula naye.
NUM 8:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 8:2 “Okobe Alooni oti, ‘Owewaabbanga oteeka amataala angulu oku kikondo kyago, waabbanga nʼokubona oti amataala ago omusanvu gonagona gamoleka mu kifo ekiri omumaiso wʼekikondo kyago.’ ”
NUM 8:3 Alooni nʼakolanga atyo, nʼateekangawo amataala ni gamolekanga omu kifo ekiri omumaiso wʼekikondo kyago era ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 8:4 Enu niiyo engeri egibakoleremu ekikondo kyʼamataala ago: Bakiyeesere mu zaabbu, ekikoba kiti, okuzwera oku ntyamiro okutuuka engulu oku kujolija okufaanana ooti bimuli. Ekikondo ekyo bakiyeesere nga kifaananira nakimo ngʼoMusengwa oweyalagire oMusa.
NUM 8:5 OMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati,
NUM 8:6 “Oyawule aBaleevi omu Baisirairi abandi, era okole omukolo gwʼokubasuuca okubba abalongoole.
NUM 8:7 Okukola omukolo ogwo wakola oti, wabaswankiraku amaizi agebakolesya oku mukolo gwʼosuuca abantu okubba balongoole, kaisi nʼobakoba ni beemwa emibiri gyabwe gyonagyona, era ni booza ebizwalo byabwe, awo ni babba beekolereku omukolo gwʼokwesuuca okubba abalongoole.
NUM 8:8 Awo ebyo nga biwoire, batoola onte okitobba aamo nʼekyokuwaayo ekyʼempeke ekyʼobusye obwʼengaano obusa, era obubatabwiremu obwito bwʼemizaituuni. Batoola nʼonte ogondi okitobba, abbe sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 8:9 Olwo wakumbaania ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi, kaisi nʼokoba aBaleevi ni baigerera omumaiso wʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.
NUM 8:10 Ngʼomalire okukoba aBaleevi okwigerera omumaiso gange, aBaisirairi bateeka engalo oku Baleevi.
NUM 8:11 Alooni yabawonga eeri Nze Musengwa, ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica, okubaabula oku Baisirairi abandi kaisi ni bayezya okumpeereryanga Nze oMusengwa.
NUM 8:12 “Awo aBaleevi bateeka engalo gyabwe oku mitwe gyʼente gidi egyʼokusadaaka, ni bawaayo onte omoiza eeri Nze oMusengwa nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, nʼogondi nʼabba sadaaka egibooca yonayona. Alooni yakolesya ebyokuwaayo ebyo, okukola omukolo ogwʼokusuuca aBaleevi okubba abalongoole.
NUM 8:13 Wayemererya aBaleevi omumaiso gʼAlooni nʼabataane, era nʼobawonga eeri Nze, ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica.
NUM 8:14 Otyo niiye owewaabula aBaleevi oku Baisirairi abandi, era aBaleevi ni babba bange.
NUM 8:15 “Ngʼomalire okubatukulya nʼokubawonga eeri Nze oMusengwa ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica, aBaleevi baabbanga batuukana okuweereryanga omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu.
NUM 8:16 Ekyo kityo olwʼokubba nabeerondeire omu Baisirairi. Nabeetwaliire nakimo ngʼabange omu kifo kyʼabaana ababere abaisuka abʼaBaisirairi.
NUM 8:17 Abaana ababere abaisuka bonabona omu Baisirairi bange, era nabuli kisolo kyʼaBaisirairi ekibere kyange. Nabeeyawuliire oku lunaku olunaitiireku nabuli kibere kyonakyona omu kyalo kyʼe Misiri.
NUM 8:18 Era atyanu aBaleevi niibo abeneetwaliire omu kifo kyʼababere bonabona abaisuka omwIsirairi.
NUM 8:19 Ntoire aBaleevi omu Baisirairi abandi bonabona, ni mbakwatisya Alooni nʼabataane ngʼekirabo, aBaleevi baweereryenge omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu oku lwʼaBaisirairi, era bakolenge nʼomukolo ogwʼokusuuca abantu okubba abalongoole, kaisi okawumpuli tiyalumbanga aBaisirairi owebaigereranga omu Kifo eKitukulye.”
NUM 8:20 Ekyo niikyo oMusa nʼAlooni nʼekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ekibakolere oku Baleevi, nga nakimo oMusengwa oweyalagiire oMusa ebikwata oku Baleevi.
NUM 8:21 ABaleevi ni bakola omukolo ogwʼokwesuuca okubba abalongoole, ni booza ebizwalo byabwe. Awo Alooni nʼabawonga eeri oMusengwa, ngʼesadaaka eyʼenjabulo egibasiirya ni baica, omu ngeri eyo nabba akolere omukolo ogwʼokubasuuca okubba balongoole.
NUM 8:22 Ebyo owebyawoire, aBaleevi ni baaba okukola omulimo gwabwe ogwʼobuweererya omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, ngʼAlooni nʼabataane niibo ababalungamya. Kale aBaisirairi ni bakola byonabyona oku Baleevi ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 8:23 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 8:24 “Linu niiryo eiteeka eeri aBaleevi: Abasaiza abʼemyanka 25 nʼokukirawo, niibo abakolanga omulimo ogwʼobuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu Nze oMusengwa.
NUM 8:25 Neye owebatuucanga emyanka 50, baabbanga nʼokulekeraawo okuweererya okwo, ni bawuumula.
NUM 8:26 Abantu abo abawuumwire bayinzanga okubbeeraku aBaleevi abanaabwe abaabbanga bavunaanyizibwa, nga babalagirira okutuukirirya omulimo gwabwe ogwʼobuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, neye ibo abananyere tibaabbenge nʼokukola omulimo ogwo. Otyo wewategeka aBaleevi okutuukiriryanga omulimo gwabwe.”
NUM 9:1 Omu mweri ogusooka omu mwanka ogwokubiri ngʼaBaisirairi bazwire omu kyalo kyʼe Misiri, oMusengwa yatumwire nʼoMusa omwidungu lyʼe Sinaayi ati,
NUM 9:2 “Okobe aBaisirairi bakolenge oMukolo ogwʼoKutambukirya omu biseera byagwo ebituuce.
NUM 9:3 Era bagukolenge igulo oku lunaku olweikumi na ina omu mweri ogusooka. Bagukolenge mu biseera byagwo ebituuce, okusinzirira oku mateeka gaagwo gonagona nʼebiragiro byagwo byonabyona.”
NUM 9:4 Kale oMusa nʼakoba aBaisirairi okukolanga oMukolo ogwo ogwʼoKutambukirya.
NUM 9:5 Era ni bagukolera omwidungu lyʼe Sinaayi eigulo, oku lunaku olweikumi na ina olwʼomweri ogusooka. Era aBaisirairi ni bakola byonabyona nga nakimo oMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 9:6 Neye ni wabbaawo abantu abandi abanandi babba omu kukola oMukolo ogwo ogwʼoKutambukirya olwʼokubba babbaire tibalongoole olwʼokukwata oku mulambo. Kale ni baaba eeri oMusa nʼAlooni oku lunaku olwo olwʼoMukolo,
NUM 9:7 era ni bakoba oMusa bati, “Tusuukire batali balongoole, olwʼokukwata oku mulambo. Neye ekyo kitugaana kitya iswe okutaweerayo aamo nʼaBaisirairi abanaiswe ekyokuwaayo eeri oMusengwa, omu biseera byakyo ebituuce?”
NUM 9:8 OMusa nʼabairamu ati, “Mukuumeku nsooke njabe mbuulye oMusengwa ekyakoba oku nsonga yaanywe.”
NUM 9:9 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa,
NUM 9:10 okukoba aBaisirairi ati, “Abamo mwinywe, ooba omu bʼeibyaire lyanywe, owemutaabbenge balongoole olwʼokukwata oku mulambo, ooba owemwabbanga omu lugendo lwʼe yala, mwayinzanga okukola oMukolo gwʼoKutambukirya kwa Musengwa.
NUM 9:11 Mwagukolanga omu mweri ogwiraku, eigulo oku lunaku olweikumi na ina. Mwalyanga ontaama oyo omutomuto omusaiza owʼomukolo ogwo nʼemigaati egibulamu okazumbulukuca, nʼosyodo owʼebigala omululululu.
NUM 9:12 Timwabbangaku nʼekimufiikisyawo ni kibbaawo paka amakeezi, waire okuvuna eigumba lya ntaama oyo kadi limo. Mwabbanga nʼokukuuma amateeka gonagona agʼoMukolo ogwʼoKutambukirya.
NUM 9:13 Neye singa omulongoole nga tali mu lugendo, yakayanga okukola oMukolo ogwʼoKutambukirya, tinamubalenge okubba moiza oku bantu bange, olwʼokubba nandi nʼawaayo eeri nze oMusengwa ekyokuwaayo omu kiseera kyakyo ekituuce. Omuntu oyo bamubonerezanga olwʼekibbikibbikye.
NUM 9:14 “Era omunamawanga atyama mwinywe oweyatakanga okukola oMukolo ogwʼoKutambukirya, yatuukiriryanga eiteeka lyʼomukolo ogwo era nʼobulombolombo bwagwo. Eiteeka eryo niiryo eryakolanga oku munamawanga nʼoku mubyalwa.”
NUM 9:15 Oku lunaku olubakomekeireku eWeema eya Musengwa, ekireri kyagibiikireku. Kyagibiikireku okuzwa eigulo paka makeezi nga kiri ooti musyo ogwaka.
NUM 9:16 Kityo wekyabbanga bulijo. Ekireri kyagibiikanga omusana, kaisi obwire ekireri ekyo ni kibbanga ooti musyo ogwaka.
NUM 9:17 Nabuli ekireri owekyasimbukanga ni kizwa oku Weema eyo, aBaisirairi basengukangawo. Omu kifo awekyayemereranga, aawo aBaisirairi webakolanga enkambi.
NUM 9:18 ABaisirairi basimbukanga ngʼoMusengwa amalire kubalagira, era bakolanga enkambi ngʼamalire kubalagira. Ekiseera kyonakyona ekireri owekyabbanga kikaali kiri e ngulu wʼeWeema, aBaisirairi basigalanga mu nkambi.
NUM 9:19 Era ekireri owekyamalanga enaku enyingi nga kiri e ngulu wʼeWeema eya Musengwa, aBaisirairi bagonderanga ekiragiro kya Musengwa, nandi ni basimbukawo.
NUM 9:20 Olwisi ekireri kyamalanga enaku ntono oku Weema eyo. Era bona bagonderanga ekiragiro kya Musengwa, ni basigala omu nkambi. Oweyabalagiranga okusenguka, nga basengukawo.
NUM 9:21 Era olwisi ekireri kyabbangawo okuzwa eigulo paka makeezi. Owekyasimbukanga ni kizwawo, awo nga batambula. Ooba owekyabbangawo omusana nʼobwire, era kyasookanga kuzwawo kaisi ni batambula.
NUM 9:22 Ekireri nʼowekyamalanga oku Weema eyo enaku eibiri, ooba omweri, ooba okukirawo, aBaisirairi nga basigala omu nkambi eyo, nandi ni basengukawo. Neye owekyasimbukangawo, nga basengukawo.
NUM 9:23 Bakolanga enkambi, era basengukanga nga bakolera ku kiragiro kya Musengwa ekiyabawanga ngʼabitira omu Musa.
NUM 10:1 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 10:2 “Oyeese amakondeere mabiri omu feeza, ogakolesyenge okweta ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi okukumbaana, era nʼokubalagiranga okusengula enkambi.
NUM 10:3 Owebagafuwanga gombi, ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi kyakumbaaniranga e gyoli, oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKunsisinkanirangamu.
NUM 10:4 Neye owebafuwangaku emoiza, olwo abeekubbemberi, ekikoba kiti, abakulu bʼemiryango gya Isirairi niibo abakumbaaniranga e gyoli.
NUM 10:5 Owebagifuwanga ni bakutula mangu, ebika ebiri omu nkambi e giri e bugwaisana byatandiikanga okusenguka.
NUM 10:6 Owebagifuwanga omulundi ogwokubiri ni bakutula mangu, ebika ebiri omu nkambi e giri e maserengeta byatandiikanga okusenguka. Kale okufuwa ekondeere ni bakutula mangu, kaabbanga kamanyiciryo kʼabantu kutandiika kusenguka.
NUM 10:7 Neye owekwabbanga kweta bantu kukumbaana, bagifuwanga ni balwakuuwo okukutula.
NUM 10:8 “Abʼeibyaire lyʼAlooni ibo abakabona, niibo abafuwanga amakondeere ago. Ekiragiro ekyo inywe nʼabʼemirembe gyonagyona egyaliirawo mwakikuumanga.
NUM 10:9 Era omu kyalo kyanywe owemwalwananga olutalo okwetaasa abalabe ababali okubbikubbi, kale mwafuwanga amakondeere ago ni mukutula mangu. Kaisi awo Nze oMusengwa iye oKibbumba waanywe ni mbeebukirya inywe, ni mbalamya abalabe baanywe.
NUM 10:10 Mwafuwanga amakondeere omu biseera byanywe ebyʼeisangaalo, nʼoku mikolo gyanywe egibalagira nabuli mwanka, era nʼoku mikolo egimukola oku ntandiika ya buli mweri. Era mwafuwanga amakondeere nga muwaayo esadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka eyʼokusyania. Olwo Nze oKibbumba waanywe nabeebukiryanga inywe, ni mbabbeera. Ninze oMusengwa oKibbumba waanywe.”
NUM 10:11 Oku lunaku olwabiri omweri ogwokubiri omu mwanka ogwokubiri, okuzwa aBaisirairi owebazwire e Misiri, ekireri kyasimbukire ni kizwa e ngulu wʼeWeema eya Musengwa.
NUM 10:12 Awo aBaisirairi ni basenguka okuzwa omwidungu lyʼe Sinaayi, ni batambula kyalo ku kyalo, paka ekireri owekyemereire omwidungu lyʼe Palani.
NUM 10:13 Basengukire omulundi ogwo ogusooka, ngʼoMusengwa oweyabalagiire ngʼabitira omu Musa.
NUM 10:14 Abʼekika kya Yuda nʼabʼebika ebindi abebabbaire nabo omu nkambi eyo ni baginga ebbendera yaabwe, ni beekubbemberamu okwaba. Omwekubbemberi wʼekika kya Yuda yabbaire niiye oNakusoni omutaane wʼAminadabbu.
NUM 10:15 Iye omwekubbemberi wʼekika kya Isakaali yabbaire niiye oNasanairi omutaane wa Zuwali.
NUM 10:16 Kaisi omwekubbemberi wʼekika kya Zebbulooni nga niiye Eryabbu, omutaane wa Keroni.
NUM 10:17 Olwo eWeema eya Musengwa ni bagiiya. Abʼeibyaire lya Gerusoni nʼerya Mereki ni bagiginga, ni basengukanga nga basenjaaku enkambi eyʼabʼekika kya Yuda nʼebika ebindi abebabbaire nabo.
NUM 10:18 Awo ni kwiraku abʼekika kya Lubbeeni nʼabʼebika ebindi abebabbaire nabo omu nkambi ni baginga ebbendera eyʼenkambi yaabwe. Omwekubbemberi wʼekika kya Lubbeeni, yabbaire Erizuuli omutaane wa Sedewuli.
NUM 10:19 Nʼomwekubbemberi wʼekika kya Simyoni, yabbaire Syerumiyeeri omutaane wa Zulisyadayi.
NUM 10:20 Kaisi iye omwekubbemberi wʼekika kya Gaadi nabba Eriyasaafu omutaane wa Deweri.
NUM 10:21 Awo ni kwiraku aBaleevi abʼekika kya Kokasi nga bagingire ebyʼomu Kifo eKitukulye. Era ibo baabanga okutuuka awaabba enkambi, ngʼeWeema nago bamalire okugikomeka.
NUM 10:22 Ni kwiraku abʼekika kyʼEfulaimu nʼabʼebika ebindi abebabbaire nabo omu nkambi nga bagingire ebbendera yaabwe. Omwekubbemberi wʼekibinja kyʼekika kyʼEfulaimu yabbaire Erisaama omutaane wʼAmikudi.
NUM 10:23 Iye omwekubbemberi wʼekibinja kyʼekika kya Manase yabbaire Gamalyeri omutaane wa Pedakuzuli.
NUM 10:24 Kaisi omwekubbemberi wʼekika kya Bbenyamini nabba Abbidaani omutaane wa Gidyoni.
NUM 10:25 Ibo abʼekika kya Daani nʼabʼebika ebindi abebabbaire nabo omu nkambi nga bagingire ebbendera yaabwe, niibo ababbaire nʼokukuuma aBaisirairi kale nga bali nʼokubazwaku nyuma. Omwekubbemberi wʼekibinja kyʼekika kya Daani nga niiye Akiyezeri omutaane wʼAmisyadayi.
NUM 10:26 Iye omwekubbemberi wʼekibinja kyʼekika kyʼAseri yabbaire niiye oPagiyeeri omutaane wʼOkulani.
NUM 10:27 Kaisi omwekubbemberi wʼekibinja kyʼekika kya Nafutaali nabba Akira omutaane wʼEnani.
NUM 10:28 Eyo niiyo engeri ebika byʼaBaisirairi egibyecaanangamu nabuli owebaabbanga basenguka.
NUM 10:29 Lumo oMusa yakobere oKobbabbu omwonyoko wa mukaliwe, era omutaane wa Leweri oMumidiyaani oiteeye wa mukali wa Musa ati, “Tuli kutambula twaba omu kifo, oMusengwa ekiyasuubizire okutuwa. Oize twabe, twakubitya kusani olwʼokubba oMusengwa yatusuubizire iswe aBaisirairi ebintu ebisa.”
NUM 10:30 OKobbabbu nʼamwiramu ati, “Bbe nze tinaabe. Ntaka kukanga mu kyalo kyʼe waiswe omu bantu bʼekika kyange.”
NUM 10:31 Neye era oMusa nʼamukoba ati, “Nkwegairiire tiwatuleka, olwʼokubba niiwe omaite ebifo ebitwezya okukolamu enkambi omwidungu, era niiwe oyezya okutulungamya.
NUM 10:32 Era singa twaba na iwe, ebisa byonabyona oMusengwa ebiyatukoleranga, twabigabaniranga aamo na iwe.”
NUM 10:33 Awo ni bazwa oku lusozi olwa Musengwa, ni batambula olugendo lwʼenaku isatu. NgʼeSanduuku eyʼeNdagaano eya Musengwa ebeekubbembeiremu, okunoonia ekifo oMusengwa ekiyabalaga okukolamu enkambi eyʼokuwuumuliramu.
NUM 10:34 Owebaabbanga basenguka okuzwa omu nkambi, ekireri kya Musengwa bakibonanga omusana nga kibaliku e ngulu omwibbanga.
NUM 10:35 Nabuli owebasetulanga eSanduuku eyʼeNdagaano okutandiika olugendo, oMusa ngʼasaba ati, “Oo Musengwa, osetuke! Oleke abalabebo basalaanike. Oleke abo abakucaawa bakwiruke.”
NUM 10:36 Era owebayemereryanga eSanduuku eyʼeNdagaano omu kifo ekibakolamu enkambi, oMusa ngʼasaba ati, “Oo Musengwa, oire omu mitwalo nʼemitwalo gyʼaBaisirairi.”
NUM 11:1 Lwabbaire lumo abantu ni batandiika okwezuluguma eeri oMusengwa olwʼebigosi ebyabbaire biri kubatuukangaku. OMusengwa oweyawuliire, nʼasunguwala. Atyo nʼasindika omusyo omu bantu era ni gujigirica e mbalembale wʼenkambi.
NUM 11:2 Abantu owebeekungiriire oMusa, yeegairiire oMusengwa, era omusyo ni gwikaikana.
NUM 11:3 Nʼolwekyo ekifo ekyo ni bakiwa eriina bati, “Tabbera,” olwʼokubba omusyo gwa Musengwa gwakire mwibo.
NUM 11:4 Awo abʼekibbula kyʼabanamawanga ababbaire batambula nʼaBaisirairi, ni bayoya ino okulyaku enyama, nʼaBaisirairi bona ni beeririgana nga bakoba bati, “Naani eyatusunisyaku enyama ni tulyaku?
NUM 11:5 Kale tukaali twebukirya enyanyi egitwalyanga egyʼobusa e Misiri, oteekeku ocuukamba nʼomeroni, nʼobutungulu obubalya bikoola, nʼebitungulu nʼokatungulucumu.
NUM 11:6 Neye atyanu eireke lyonalyona lyatuwoiremu. Titukaali tuli nʼekyokulya ekindi ekitubonaku, wazira emaanu eenu yonkani!”
NUM 11:7 Emaanu yabbaire njeru nga ntontono ooti nsigo wʼekimera ekibeeta kolyanda.
NUM 11:8 Abantu baabanga ni bagikumbaania, ni bagisyera oku mengo, ooba ni bagidundira omu bibulo. Era ni bagisumbira omu maseefulya, ooba ni bagisumbamu obugaati. Yawoomanga ooti bugaati obubasiikiire obwito obwʼemizaituuni.
NUM 11:9 Olume owerwakwatanga obwire omu nkambi, emaanu yona ngʼegwa.
NUM 11:10 OMusa nʼawulira abantu nga beezuluguma, nga bali nʼabʼomu bisito byabwe oku miryango gyʼeweema gyabwe. OMusengwa nʼasunguwala ino era oMusa nʼanakuwala.
NUM 11:11 OMusa nʼakoba oMusengwa ati, “Lwaki ombitya Nze omuweereryawo okubbikubbi otyo? Lwaki tonsaasira? Lwaki ontiika obuvunaanyizibwa bwʼabantu banu bonabona?
NUM 11:12 Nze nabbaireku kida ni mbyala abantu banu bonabona, kaisi onkobe oti mbaginge omu kifubba, ngʼomuleri owaaginga omwana ayonka, mbatwale omu kyalo e kiwalayiire okuwa abazeiza baabwe?
NUM 11:13 Njaba kutoola yaina enyama eginaawa abantu banu bonabona? Mbanu bankungirira nga bakoba bati, ‘Otuwe enyama tulye.’
NUM 11:14 Timpezya okwetiika obuvunaanyizibwa bwʼabantu banu bonabona zenkani. Obuzito obwo bubitiriri ino ku nze.
NUM 11:15 Owoobba oyaba kumbityanga otyo, nkwegairiire wakiri onjite saawa nanyere enu, nkusaba onsaasire tiwandeka okugada ntyo.”
NUM 11:16 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Onsoloojerye abasaiza 70, aboomaite ngʼabeekubbemberi era nga bakungu bʼaBaisirairi, obaleete oku Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, beemerere awo aamo na iwe.
NUM 11:17 Nze nʼaiza ni ntumula na iwe aawo. Era natoola oMwoyo ngʼaali kwiwe, ni mmuteeka kwibo, bakubbeerengeku obuvunaanyizibwa obwʼokulabiriranga abantu, kaisi tiwaabbanga ku niiwe wenkani.”
NUM 11:18 “Era okobe abantu abo oti, ‘Mwetukulye okwetegekera olunaku olweizo olumwaliira enyama. Nze oMusengwa mpuliire okwezuluguma kwanywe nga mwebuulya naani eyabawa enyama ni mulya, nga mukoba muti singa muliireku enyama. Kale nze oMusengwa nabawa enyama ni mugirya.
NUM 11:19 Timwagirye lunaku lumo ooba ibiri, ooba itaanu ooba ikumi, waire aabiri.
NUM 11:20 Neye mwagirya mweri mulamba, paka oweyalibasinya nʼebafunyira wundi. Ekyo kyalibba kityo olwʼokubba muneegaine nze oMusengwa aali mwinywe, ni mwezulugumira omumaiso gange nga mukoba muti, lwaki mwazwire omu kyalo kyʼe Misiri!’ ”
NUM 11:21 Neye oMusa nʼakoba ati, “Abantu abendi nabo bali abasaiza 600,000, era nʼokoba oti wabawa enyama egibaalya omweri omulamba!
NUM 11:22 Waliwo ebiraalo byʼentaama nʼente ebibeezya okusala ni bibamala? Nʼowebakumbaania enyanyi gyonagyona omu nyanza, gyabamala?”
NUM 11:23 OMusengwa nʼairamu oMusa ati, “Obwezye bwange buliku ekikomo? Atyanu oyaba okubona ooba ngʼekintumula kyatuukirira, ooba nga tikyatuukirire.”
NUM 11:24 Kale oMusa nʼawuluka, nʼakobera abantu oMusengwa ebyatumwire. Nʼakumbaania abasaiza 70 oku beekubbemberi baabwe, nʼabateekawo ni beemerera okweruguulirirya eWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
NUM 11:25 Awo oMusengwa nʼaika ngʼali omu kireri, nʼatumula nʼoMusa. Nʼatoola oMwoyo ngʼeyabbaire oku Musa, nʼamuteeka oku beekubbemberi 70. OMwoyo oweyabaikireku, ni batandiika okuwa obunaabbi, neye tibairiremu okukikola omulundi ogundi.
NUM 11:26 Neye ababiri Eridaadi nʼoMedadi oku beekubbemberi 70, babbaire basigaire mu nkambi, nga tibawulukire okwiza oku Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa. Omwoyo nʼabaikaku bona, era ni batandiika okuwa obunaabbi nga bali eeyo omu nkambi.
NUM 11:27 Ni wabbaawo omwisuka eyairukire nʼayaba okukobera oMusa ati, “Eridaadi nʼoMedadi bali eedi omu nkambi bawa obunaabbi.”
NUM 11:28 Awo oYoswa omutaane wa Nuuni eyabbaire omubbeeri wa Musa okuzwa nga mwisuka, nʼeigono eryʼangulu nʼakoba oMusa ati, “Mukulu, oyabe obaloberye!”
NUM 11:29 Neye oMusa nʼamwiramu ati, “Ondumirwa ino? Nze nanditakire abantube bonabona babbe banaabbi, era oMusengwa abaiceeku oMwoyowe, babbe banaabbi.”
NUM 11:30 Awo oMusa nʼabeekubbemberi 70 ni bakanga omu nkambi.
NUM 11:31 Awo oMusengwa nʼasindika ompunga, nʼaleeta enindu okuzwa oku nyanza, nga giguluka omwibbanga okwaba angulu emita ooti moiza okuzwa okwitakali, ni gigwa okumpi nʼenkambi ni gijeeruguulirirya enkambi, ni giwoisya ekifo ekyo, ni gibba ku buli lubba okwaba ooti kiromita.
NUM 11:32 Awo kaisi abantu ni bawuluka ni baaba ni bakumbaania enindu olunaku olwo lwonalwona nʼobwire bwonabwona, nʼolunaku olwairireku lwonalwona ni bakumbaania enindu. Eyakumbaanirye entono yayererye ooti kiro 1,000. Ni bagyanika gyonagyona okweruguulirirya enkambi.
NUM 11:33 Neye babbaire bakaali balyaku enyama eyo eyʼenindu, era nga bakaali okugimalawo, oMusengwa nʼabasunguwalira ino, nʼabasindikira okawumpuli owʼamaani.
NUM 11:34 Nʼolwʼekyo ekifo ekyo ni bakiwa eriina bati Kibbuloosi Kataava, ekitegeeza aMagombe gʼaBayoya, olwʼokubba niimwo omubaliikire abantu abayoyere enyama.
NUM 11:35 ABaisirairi owebazwire omu Kibbuloosi Kataava, ni baaba e Kazeroosi, ni bakolayo enkambi ni babba eeyo.
NUM 12:1 Atyanu oMusa yafumbiirwe omukali owʼeigwanga lyʼaBakuusi, oMiryamu nʼAlooni ni beezuluguma olwʼoMusa okufumbirwa omukali oyo.
NUM 12:2 Ni beebulya bati, “OMusengwa atumula ngʼabitira mu Musa yenkani? Tatumula ngʼabitiraku mwiswe swena?” Neye oMusengwa nʼawulira ekibatumwire.
NUM 12:3 Atyanu oMusa yabbaire musaiza muwombeeki ino okukiraku omuntu yenayena oku kyalo.
NUM 12:4 Amangu ago oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni nʼoMiryamu ati, “Inywe abasatu mwabe oku Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.” Kale ibo abasatu ni baaba.
NUM 12:5 OMusengwa nʼaika ngʼali omu kireri ekiterembereri ooti kikondo, nʼayemerera oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKumusinkanirangamu, nʼayeta Alooni nʼoMiryamu, bombi ni baigerera omumaisoge.
NUM 12:6 Kaisi oMusengwa nʼabakoba ati, “Muwulisisye ekinkoba.” “Mwinywe singa wabbaawo onaabbi wange nze Musengwa, mmwebiikulira omu kwolesebwa, ntumula naye omu birooto.
NUM 12:7 Neye tikiri kityo oku muweererya wange oMusa; omu nyumba yange yonayona, iye muntu omwesigwa.
NUM 12:8 Iye ntumula naye maiso ku maiso, era butereeri, nga ti mu ngero; iye ambona nze oMusengwa ngʼowenfaanana. Kale muyinza mutya okutatya okutumula bundi oku muweererya wange oMusa?”
NUM 12:9 Awo oMusengwa nʼabasunguwalira ino, era nʼazwawo.
NUM 12:10 Ekireri ni kizwa oku Weema eyo. Amangu ago oMiryamu nʼalwalirawo endwaire yʼolususu etiisya, nʼabba mweru ca ooti mabbaale ga ikendi. Alooni oweyagalukire nʼalola oku Miryamu, nʼabona ngʼoMiryamu asunire endwaire yʼolususu etiisya.
NUM 12:11 Nʼakoba oMusa ati, “Mukulu nkwegairiire otusoniye ekibbikibbi ekyo. Ekitukolere kyobusirusiru, era gutusingire.
NUM 12:12 Nkwegairiire, oonu tiwamuleka okubba ooti mwana ogubabyaire nga mufu, nʼomubirigwe nga guvundireku ekitundu.”
NUM 12:13 OMusa ni yeekungirira oMusengwa ati, “Oo Kibbumba, nkwegairiire, omulamye!”
NUM 12:14 OMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Singa oiteeye niiye abbaire amwandire ebitanta omu maiso, tiyandibbaireku ekiswalo okumala enaku musanvu? Kale bamwigalire e nza wʼenkambi okumala enaku musanvu, kaisi oluzwanyuma bamwikirirye okukanga omu nkambi.”
NUM 12:15 Atyo oMiryamu ni bamwigalira e nza wʼenkambi okumala enaku musanvu. Abantu nandi ni basengula enkambi paka owebamwikiriirye okukanga omu nkambi.
NUM 12:16 Oluzwanyuma lwʼebyo ni basenguka okuzwa e Kazeroosi, ni baaba ni bakola enkambi omwidungu lyʼe Palani.
NUM 13:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 13:2 “Otume abantu baabe bakeete ekyalo kyʼe Kanani ekindi kuwa aBaisirairi. Watuma omuntu moiza okuzwa mu buli kika, era omuntu oyo ali nʼokubba mwekubbemberi wʼekikaakye.”
NUM 13:3 Kale owebabbaire omwidungu lyʼe Palani, oMusa nʼakola ngʼoMusengwa oweyamulagiire. Nʼatuma abasaiza nga bonabona beekubbemberi bʼebika byʼaBaisirairi.
NUM 13:4 Era ganu niigo amaliina gaabwe: Omu kika kya Lubbeeni nʼatuma oSyamuwa omutaane wa Zakuli;
NUM 13:5 nʼomu kika kya Simyoni nʼatuma oSafati omutaane wa Kooli;
NUM 13:6 nʼomu kika kya Yuda nʼatuma oKalebbu omutaane wa Yefune;
NUM 13:7 nʼomu kika kya Isakaali nʼatuma oIgali omutaane wa Yusufu;
NUM 13:8 nʼomu kika kyʼEfulaimu nʼatuma oKoseya omutaane wa Nuuni;
NUM 13:9 nʼomu kika kya Bbenyamini nʼatuma oPaluti omutaane wa Lafu;
NUM 13:10 nʼomu kika kya Zebbulooni nʼatuma oGadyeri omutaane wa Sodi;
NUM 13:11 nʼomu kika kya Yusufu, ikyo ekika kya Manase nʼatuma oGaadi omutaane wa Susi;
NUM 13:12 nʼomu kika kya Daani nʼatuma Amiyeeri omutaane wa Gemali;
NUM 13:13 nʼomu kika kyʼAseri nʼatuma oSesuli omutaane wa Mikairi;
NUM 13:14 nʼomu kika kya Nafutaali nʼatuma oNakubbi omutaane wa Vofusi;
NUM 13:15 nʼomu kika kya Gaadi nʼatuma oGeweri omutaane wa Maki.
NUM 13:16 Ago niigo amaliina gʼabantu oMusa abeyatumire okukeeta ekyalo ekyo ekyʼe Kanani. OMusa nʼawa oKoseya omutaane wa Nuuni eriina ati Yoswa.
NUM 13:17 OMusa oweyabbaire ngʼabatuma okwaba okukeeta ekyalo kyʼe Kanani, yabakobere ati, “Muniinaniine, mwabe mubite omwidungu oNegevu, mweyongereyo mwabe omu kyalo kyʼensozisozi.
NUM 13:18 Mwabe mubone ekyalo ekyo ngʼowekiri, nʼabantu abakirimu ooba nga bʼamaani, ooba banafu, nga bangi ooba batono.
NUM 13:19 Era mubone ekyalo ekyo e gibatyama ooba nga kisa ooba kibbikibbi. Mubone ebibuga e gibatyama ooba nga bibulaku engaga ooba biriku engaga.
NUM 13:20 Mwabe mukebere ekyalo ekyo mubone ooba nga kijimu ooba kikalukalu, ooba nga mulimu emisaale, ooba gibulamu. Era mwefudeku okuleetaku ebineneka byamu.” Ekiseera ekyo kyabbaire kyʼemizabbibbu emyekeereri.
NUM 13:21 Awo abakeeti ni baniinaniina ni baaba okukeeta ekyalo ekyo, okuzwera okwidungu lyʼe Ziini paka e Lekobbu okulungama e Kamasi.
NUM 13:22 Ni baniinaniina baaba ni babita omu Negevu, ni batuuka omu kibuga e Kebbulooni, aBaakimani, nʼaBasesayi, nʼaBatalumayi abaizukulu bʼAnaki e gibabbaire batyama. Ekibuga oKebbulooni, bakyombekere ni wabitawo emyanka musanvu kaisi ni bombeka ekibuga oZowani ekyʼomu Misiri.
NUM 13:23 Owebatuukire omu Kiinamo kyʼe Esukoli, batemereyo eisaga eryabbaireku ekibbubbu kimo ekyʼemizabbibbu. Abantu babiri ni bakigingira oku mulabba ni bakireeta. Ni baleeteraku nʼebineneka ebya nkomamawanga nʼebyʼemitiini.
NUM 13:24 Ekifo ekyo ni bakiwa eriina bati Kiinamo kyʼEsukoli, olwʼekibbubbu kyʼemizabbibbu aBaisirairi ekibatemereyo.
NUM 13:25 Oluzwanyuma lwʼabakeeti abo okumala enaku 40 nga bakeeta ekyalo ekyo, bazwireyo ni bakanga omu nkambi gyabwe.
NUM 13:26 Abakeeti bakangire eeri oMusa nʼAlooni nʼeeri ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi e Kadesi omwidungu lyʼe Palani, ni babakobera ebibaboineyo, ni babalagisya ebineneka ebibazwireyo nabyo.
NUM 13:27 Ni basonzolera oMusa bati, “Twatuukire omu kyalo ekiwatutumiremu. Ekyalo kidi kiizwire amata nʼomujenene, era binu niibyo ebineneka ebikirimu.
NUM 13:28 Neye abantu abatyama omu kyalo kidi bʼamaani, nʼebibuga byabwe binene ino era biriku engaga. Nʼekindi, twaboineyo abaizukulu bʼAnaki.
NUM 13:29 ABamereki batyama mu Negevu, aBakiiti nʼaBayebbusi nʼaBamooli, ibo batyama mu kyalo ekyʼensozisozi, kaisi aBakanani ni batyama kumpi nʼogunyanza oMeditereniani, nʼoku mbale mbale kwʼomwiga oYoludaani.”
NUM 13:30 Neye oKalebbu nʼasirica abantu ababbaire bakumbaanire omumaiso ga Musa, kaisi nʼakoba ati, “Tusetukiremu tuniinaniine twabe twetwalire ekyalo ekyo, olwʼokubba twezyerya nakimo okukiwangula.”
NUM 13:31 Cooka abantu ababbaire baabire eedi okukeeta naye, ni bakoba bati, “Titwezya okulwanisya abantu badi, olwʼokubba batukiraku amaani.”
NUM 13:32 Era ni basalaania omu Baisirairi ebibono ebibamalamu amaani, ebifa oku kyalo ekibabbaire baabire okukeeta, nga bakoba bati, “Ekyalo ekitwabiremu okukeeta, tikibala ebyokulya ebimala okubbeesyawo abantu abakityamamu, nʼabantu bonabona abetwaboineyo mbalamba.
NUM 13:33 Era twaboineyo embalamba gyʼabantu aBefuleeni, abʼeibyaire lyʼAnaki. Era tweboine ooti tuli batontono ooti masusi, era bona bateekwa okubba batuboine batyo.”
NUM 14:1 Atyanu ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi owekyamalire okuwulira obukwenda bwʼabakeeti eikumi na babiri abaabire okukeeta ekyalo kyʼe Kanani, ni bakuukulya, era ni bamagalica amaliga obwire bwonabwona.
NUM 14:2 Ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ni kyezulugumira oMusa nʼAlooni, era ekibbula kyonakyona ni kibakoba kiti, “Singa wakiri twafeereire omu kyalo kyʼe Misiri, ooba omwidungu munu!
NUM 14:3 Lwaki oMusengwa atutwala omu kyalo ekyo okutwitisirya eeyo omu lutalo, bawambe abakali baiswe nʼabaana baiswe? Tikyandikirireku obusa ni tukanga e Misiri?”
NUM 14:4 Era ni bakobangana bati, “Twelondemu omwekubbemberi, atukanje e Misiri.”
NUM 14:5 Awo omukwesisiwala, oMusa nʼAlooni ni bafuunama ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali omumaiso gʼekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi.
NUM 14:6 Iye oYoswa omutaane wa Nuuni, nʼoKalebbu omutaane wa Yefune, ababbaire abamo kwabo abaabire okukeeta ekyalo nago, ni banyiira ebizwalo byabwe olwʼokunakuwala,
NUM 14:7 era ni bakobera aBaisirairi abo bonabona bati, “Ekyalo ekitwabitiremu ni tukikeeta, kisa ino nakimo.
NUM 14:8 Singa twagondera oMusengwa yatusiima, nʼatwekubbembera nʼatwingirya omu kyalo ekyo ekiizwire amata nʼomujenene era nʼakituwa.
NUM 14:9 Ekikulu, timwajeemera oMusengwa. Era timwatya abantu abali omu kyalo ekyo, mazima twabajigiricirya nakimo era twababitirawo-bubitiri. Ibo obukuumi bwabwe buwoirewo, neye iswe oMusengwa ali na iswe atukuuma. Nʼolwekyo timwabatya.”
NUM 14:10 Neye ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ekyabbaire kikumbaanire aawo ni beeteesamu okubakubba mabbaale. Wazira amangu ago, ekitiisya kya Musengwa ni kibonekera aBaisirairi abo bonabona aawo oku Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
NUM 14:11 Era oMusengwa nʼabuulya oMusa ati, “Abantu abo balituuca di okunnyooma? Balituuca di okutaneesiga, waire wona nga njabire nga nkola obumanyiciryo wʼebyewunyo ebyo byonabyona mwibo?
NUM 14:12 Njaba okubasindikamu okawumpuli mbajigirice, kaisi okubita omwibyaireryo nkolemu eigwanga erinene era eryʼamaani okukiraku ibo.”
NUM 14:13 Neye oMusa nʼakoba oMusengwa ati, “Niiwe owatoire abantu abo e Misiri ngʼokolesya obwezyebwo. Era aBamisiri owebakiwulira ngʼobajigiricirye,
NUM 14:14 bakikobera abantu abatyama omu kyalo kinu. Ate nga bakiwuliire bati iwe Musengwa oli aamo nʼabantubo, era bati obabonekera maiso ku maiso ekirerikyo owekyemerera angulu waabwe. Era bakiwuliire bati wabeekubbembererangamu omusana ngʼoli omu kireri ekiterembereri ooti kikondo, kaisi obwire nʼobeekubbembererangamu ngʼoli omu musyo omuterembereri ooti kikondo.
NUM 14:15 Atyanu singa waita abantu banu bonabona nʼobamalawo omulundi ogumo, abʼamawanga agandi abawuliire okwitutumolyo, balikoba bati,
NUM 14:16 ‘OMusengwa yakaire okutuuca abantu abo omu kyalo ekiyalayiire okubawa, kagira abaitiire omwidungu.’
NUM 14:17 “Nʼolwekyo nkwegairira Musengwa, olage obwezyebwo obungi, era okole ekiwasuubizire owewakobere oti,
NUM 14:18 ‘Ninze oMusengwa, alwawo okusunguwala, owʼokutaka okutakoma era nsoniya ebikole ebibbibibbi nʼobujeemu. Neye tindeka okubonereza oyo abbengere, era mbonereza abaana nʼabaizukulu, paka oku kiizukulu kyokusatu nʼoku kyokuna, olwʼebikole ebibbibibbi byʼababyaire baabwe.’
NUM 14:19 Olwʼokutakakwo okutakoma osoniye ekikole ekibbikibbi kyʼabantubo abo ngʼowobbaire obasoniya okuzwa ngʼowebazwire omu kyalo kyʼe Misiri paka atyanu.”
NUM 14:20 Awo oMusengwa nʼairamu ati, “Mbasoniyiire, ngʼowonsabire.
NUM 14:21 Neye mazima nze oMusengwa ngʼowendi omwomi, era ngʼekyalo kyonakyona owekiizula ekitiisya kyange,
NUM 14:22 mpaawo oku bantu abo ababoine ekitiisya kyange nʼobumanyiciryo bwʼebyewunyo ebinakolere omu kyalo kyʼe Misiri nʼomwidungu, neye ni banjemera era ni bangezesya emirundi giinu atyanu ikumi, era nandi ni bagondera eigono lyange,
NUM 14:23 mazima kadi moiza eyannyoomere, eyalingira omu kyalo ekinalayiire okuwa abazeiza baabwe.
NUM 14:24 Neye omuweererya wange oKalebbu, olwʼokubba iye omwoyo ogugwe gwʼenjawulo, era atambulira omu manzira gange nʼomwoyogwe gwonagwona, iye nalimutuuca omu kyalo ekyo ekiyakeetere, era eibyairerye lyalikisikira.
NUM 14:25 ABamereki nʼaBakanani ngʼowebali omu kiinamo kyʼomwiga oYoludaani, eizo mucuuke mutambule nga mulungama omwidungu, omu nzira eyaba oku Nyanza eNtukuliki.”
NUM 14:26 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
NUM 14:27 “Abantu abo ababbibabbi, balituuca di okuneezulugumiranga? Mpuliire okwezuluguma kwabwe.
NUM 14:28 Kale mubakobe muti, ‘Mazima Nze oMusengwa ngʼowendi omwomi, njaba kubakolaku ngʼowempuliire ebyo inywe abananyere ebimutumwire.
NUM 14:29 Era abantu nywenanywena omwaneezulugumiire era owʼemyanka aabiri nʼokukirawo abebabalire omu kubala abantu okwabbairewo, mwaba kufeera mwidungu munu.
NUM 14:30 Mpaawo kadi moiza kwinywe eyalituuka omu kyalo ekinalayiire okubawa okutyamamu, okutoolaku oKalebbu omutaane wa Yefune, nʼoYoswa omutaane wa Nuuni.
NUM 14:31 Neye abaana baanywe abemwakobere muti abantu balibawamba, niibo abenalingirya ni beeyagalira omu kyalo ekyo inywe ekimugaine.
NUM 14:32 Neye inywe, mwalifeera mwidungu munu.
NUM 14:33 Abaana baanywe balibba baliisya omwidungu munu okumala emyanka 40, nga bagada olwʼobutali bwesigwa bwanywe egyendi, paka owemwalifeera omwidungu munu ni muwaawo.
NUM 14:34 Mwaligada okumala emyanka 40 olwʼekibbikibbi kyanywe. Nabuli lunaku oku naku 40 egimwamalire nga mukeeta ekyalo nago, mwalirusasulangamu okugada kwa mwanka mulamba, kaisi ni mutegeera nga nabazwireku.
NUM 14:35 Nze oMusengwa ninze ntumwire era mazima njaba okukola ebintu ebyo oku bantu abo ababbibabbi, abekoobaana okunjakanisya. Omwidungu munu mubalikoma; bonabona mubalifeera.’ ”
NUM 14:36 Batyo abantu oMusa abeyatumire okukeeta ekyalo nago era ni baira ni bazweraku ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi okwezulugumira oMusengwa, ekikoba kiti,
NUM 14:37 abantu abo abatumwire ebibono ebitali bisa ebikwata oku kyalo nago, okawumpuli yabaitiire omumaiso ga Musengwa.
NUM 14:38 Neye oYoswa omutaane wa Nuuni, nʼoKalebbu omutaane wa Yefune, niibo bonkani abasigairewo nga boomi oku bantu abo abaabire okukeeta ekyalo ekyo.
NUM 14:39 Atyanu oMusa nʼakobera aBaisirairi ebintu ebyo byonabyona oMusengwa ebiyakobere era abantu ni bakunga ino.
NUM 14:40 Eizo waaku, amakeezikeezi ni baniinaniina baaba omu kyalo ekyʼensozisozi, era ni bakoba bati, “Tutegeire nga twakolere ekikole ekibbikibbi. Era twetegekere okuniinaniina okwaba omu kifo oMusengwa ekiyatusuubizire.”
NUM 14:41 Neye oMusa nʼabakoba ati, “Lwaki timugondera ekiragiro kya Musengwa? Ekyo ekimutegeka tikyabitemu.
NUM 14:42 Timwaba, olwʼokubba oMusengwa tali aamo na inywe, era abalabe baanywe babawangula.
NUM 14:43 Ekyo kityo olwʼokubba mwasisinkanayo aBamereki nʼaBakanani, era olwʼokubba mukubbiire oMusengwa omugongo ni mumuzwaku, yena yabaleka ni babaita nʼempiima.”
NUM 14:44 Neye ibo era ni basalawo kwaba-bwabi, ni baniinaniina okulungama omu kyalo ekyʼensozisozi, newakubbaire ngʼoMusa tiyazwire omu nkambi waire esanduuku yʼendagaano ya Musengwa.
NUM 14:45 Awo aBamereki nʼaBakanani ababbaire abatyami abʼomu kyalo ekyo ekyʼensozisozi, ni baserengeta baaba ni babalumba era ni babakubba ni babaserengetya paka mu kibuga e Koluma.
NUM 15:1 Awo oMusengwa ni yeyongera okukoba oMusa ati,
NUM 15:2 “Okobe aBaisirairi oti, ‘Owemwalituuka omu kyalo ekinjaba okubawa okutyamamu,
NUM 15:3 mwawangayo eeri Nze oMusengwa ebyokuwaayo ebibooca ni bizwamu oluvululu olunsangaalya, nga mubitoola omu biraalo byʼente gyanywe ooba omu byʼentaama nʼembuli gyanywe, ooba sadaaka egibooca yonayona ooba sadaaka egindi gyonagyona okutuukirirya obweyamo, ooba ebyokuwaayo omu kwetakira, ooba ebyʼomukolo ogwʼokuwaayo egyendi.
NUM 15:4 Oyo eyaabbanga aleetere ekyokuwaayo, yaawangayo eeri nze oMusengwa ekyokuwaayo ekyʼempeke ekiro ooti moiza nʼekitundu eyʼobusye obwʼengaano obusa, obubatabwiremu erita yʼobwito obwʼemizaituuni.
NUM 15:5 Eyaawangayo ontaama omutomuto okubba esadaaka egibooca yonayona ooba esadaaka egindi gyonagyona, yaawangayo nʼerita ooti moiza eyʼenviinyo, nga niikyo ekyokuwaayo ekyʼekyokunywa.’ ”
NUM 15:6 “Oweyaawangayo ntaama omusaiza, yaweerangaku ekyokuwaayo ekyʼempeke ekiro oti ibiri egyʼobusye obwʼengaano obusa, nga babutabwiremu erita ooti moiza nʼekitundu eyʼobwito obwʼemizaituuni.
NUM 15:7 Era yabiwangayo aamo nʼerita ooti moiza nʼekitundu eyʼenviinyo, nga niikyo ekyokuwaayo ekyʼekyokunywa, era ebyokuwaayo ebyo ni babyoca bizwamu oluvululu olusa, olunsangalya nze oMusengwa.”
NUM 15:8 “Oweyaawangayo eeri nze oMusengwa nte okitobba okubba esadaaka egibooca yonayona ooba esadaaka egindi gyonagyona, okutuukirirya obweyamo, ooba okubba esadaaka eyʼokusyania,
NUM 15:9 oku nte oyo, yaweerangaku nʼekyokuwayo ekyʼempeke ekiro ooti isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa obubatabwiremu erita ooti ibiri egyʼobwito obwʼemuzaituuni.
NUM 15:10 Era yaawangayo nʼekyokuwaayo ekyʼebyokunywa erita ooti ibiri egyʼenviinyo. Ekyo kyabbanga kyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya Nze oMusengwa.
NUM 15:11 Eyo niiyo engeri egimwawangayo onte okitoba, ooba ontaama omusaiza, ooba ontaama omutomuto, ooba ombuli omutomuto.
NUM 15:12 Mwasengereryanga endagirira eyo ku buli kyokuwaayo ekimwawangayo.”
NUM 15:13 “Nabuli mubyalwa yenayena yaabbanga nʼokukola ebyo atyo, oweyaabbanga aleetere ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya Nze oMusengwa.
NUM 15:14 Nʼomunamawanga atyama mwinywe ooba omuntu ogondi yenayena aali mwinywe omu mirembe gyanywe gyonagyona egyaliirawo, oweyaabbanga awaayo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya, yaabbanga nʼokukoleranga nakimo nga inywe owemukola.
NUM 15:15 Ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi kyabbaga nʼamateeka gamo agakifuga, nʼabanamawanga abatyama mwinywe, era amateeka ago tigacuukenge emirembe gyonagyona. Inywe, nʼabanamawanga abo, nze oMusengwa nababityanga mu ngeri moiza.
NUM 15:16 Amateeka nʼebiragiro byabbanga binanyere ebyo eeri inywe, nʼabanamawanga abatyama mwinywe.”
NUM 15:17 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 15:18 “Okobe aBaisirairi oti, ‘Owemwalituuka omu kyalo ekimbatwalamu,
NUM 15:19 kaisi ni mulyaku ebyokulya ebimulimire omu kyalo ekyo, mwalyawulangaku ekitundu kyaku, ni kibba kyokuwaayo eeri nze oMusengwa.
NUM 15:20 Mwaliwangayo omugaati ogusooka ogubasumbire okuzwa omu busye obwʼamakungula gaanywe, ngʼekyokuwaayo ekyʼempeke okuzwa omu kifo e gibakonera engaano.
NUM 15:21 Omu mirembe gyonagyona egyaliirawo, mwawangayo eeri nze oMusengwa, omugaati ogusooka ogubasumbire okuzwa omu busye obwʼamakungula gaanywe ngʼekyokuwaayo ekyʼempeke okuzwa omu kifo e gibakonera engaano.’ ”
NUM 15:22 “ ‘Neye singa omuntu omu butali bugenderere, yakayanga okukwata amateeka nze oMusengwa agenawaire oMusa,
NUM 15:23 ekikoba kiti, amateeka gonagona agenabawaire inywe okubitira omu Musa, okuzwera Nze oMusengwa owenabaweereire ekiragiro ekyo era nga kyeyongera paka omu mirembe egyaliirawo,
NUM 15:24 era singa ekyo kyabbanga kityo nga timubugenderere, nga mpaawo oMwisirairi akimanyiciryeku, aBaisirairi nywenanywena mwawangayo onte okitobba, nʼabba sadaaka egibooca yonayona nʼezwamu oluvululu olunsangaalya Nze oMusengwa, aamo nʼekyokuwayo ekyʼempeke, nʼekyokuwayo ekyʼebyokunywa ekyabiraku ngʼeiteeka oweriragira, era nʼombuli moiza ompanya okubba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 15:25 Okabona yaabbanga nʼokukola omukolo gwʼokubasuuca inywe ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi okubba kirongoole era ni mbasoniya, olwʼokubba ekisobyo ekyo timwabbenge mukikolere mubugenderere era olwʼokubba mwabbanga muleetere ekyokuwaayo kyanywe ekyʼekyokulya ekibooca ni bakiwaayo eeri Nze oMusengwa nʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 15:26 Ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi nʼabanamawanga abatyama mwinywe mwasunanga ekisoniyo, olwʼokubba nywenanywena mwabbanga mwemigiire omu kisobyo ekyo mubutali bugenderere.’ ”
NUM 15:27 “ ‘Neye singa yaabbanga muntu moiza niiye akolere ekikole ekibbikibbi omu butali bugenderere, yaabbanga nʼokuleeta ombuli onduusi owʼomwanka ogumo nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 15:28 Okabona yakolanga omukolo ogwʼokusuuca omuntu oyo asoberye nʼakola ekikole ekibbikibbi nga tagendereire, okubba omulongoole eeri nze oMusengwa. Era oweyakolanga omukolo ogwʼokusuuca omuntu oyo okubba mulongoole, namusoniyanga.
NUM 15:29 Amateeka gaabbanga gananyere ago agakolanga ku buli eyakolanga ekibbikibbi omu butali bugenderere, ooba Mwisirairi omubyalwa, ooba munamawanga atyama mwinywe.’ ”
NUM 15:30 “ ‘Neye buli eyakolanga ekibbikibbi omubugenderere, nʼoweyaabbanga mubyalwa ooba munamawanga, oyo yaabbanga annyoomoire Nze oMusengwa, era tibamubalenge okubba moiza oku bantu bange.
NUM 15:31 Atyanu olwʼokubba yaabbanga anyoomoire ekibono kyange Nze oMusengwa, era ngʼamenyere eiteka lyange, yaabbanga mazima tibakaali bamubala okubba moiza oku bantu bange; iye onanyere yaabbanga yeesingisirye omusango.’ ”
NUM 15:32 Lumo aBaisirairi nga bakaali bali omwidungu, baajiirye omuntu ngʼatyaba enkwi oku lunaku lwʼeSaabbaato.
NUM 15:33 Abo abamwajiirye ni bamutwala eeri oMusa nʼAlooni nʼekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi,
NUM 15:34 ni kimukuuma nga musibe, olwʼokubba babbaire bakaali okumanya ekyokumukolera.
NUM 15:35 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Omuntu oyo bali nʼokumwita. Bamuwuluce omu nkambi, abantu bonabona abali aawo babbe nʼokumwita nʼamabbaale.”
NUM 15:36 Kale abantu bonabona ababbaire aawo ni bamuwuluca omu nkambi, ni bamutwala ni bamwita nʼamabbaale ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire oMusa.
NUM 15:37 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 15:38 “Okobe aBaisirairi oti, ‘Omu mirembe gyonagyona egyaliirawo, mwatungiranga amajwenjwe oku mansonda gʼebizwalo byanywe era ku buli ijwenjwe, mwateekangaku akaguwa aka bbululu.
NUM 15:39 Amajwenjwe ago mwagalolangaku ni mwebukirya amateeka gange gonagona Nze oMusengwa, kaisi mugakwatenge era ni mubba beesigwa egyendi nandi ni musengereryanga okwegomba kwʼemyoyo gyanywe nʼokwʼamaiso gaanywe.
NUM 15:40 Olwo mwebukiryanga era ni mukwatanga amateeka gange gonagona, era ni mubbanga batukulye eeri nze oKibbumba wanywe.
NUM 15:41 Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe, eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, kaisi mbenge Kibbumba waanywe. Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe.’ ”
NUM 16:1 Lumo omusaiza ogubeetanga oKoola era nga mutaane wa Izukali, oIzukali omutaane wa Kokasi, oKokasi omutaane wa Leevi. Ekiseera kyatuukire, oKoola nʼoDasani nʼAbbiraamu abataane bʼEryabbu, nʼOni omutaane wa Peresi, abʼekika kya Lubbeeni ni beekoobaana okwakanisya obukubbemberi bwa Musa.
NUM 16:2 Abasaiza abo ni bazwayo ni bakola ekintu ekyo, era aBaisirairi abandi 250, ababbaire abalonde oku lukiiko olufugi, era ngʼabeekubbemberi abatutumuki ni babeeyimbyaku.
NUM 16:3 Beekwaite kibbubbu ni baaba ni baakanisya oMusa nʼAlooni bati, “Mubitiriirye okwewa obwezye. Iswe aBaisirairi swenaswena tuli batukulye, era oMusengwa ali aamo na iswe. Atyanu lwaki inywe mutwegulumaliryaku iswe swenaswena abantu ba Musengwa?”
NUM 16:4 OMusa oweyawuliire ebibono ebyo, ni yeesisiwala, nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali.
NUM 16:5 Oluzwanyuma nʼakoba oKoola nʼabainaye ati, “Eizo amakeezi oMusengwa yatulaga owuwe oguyalondere era omutukulye, era yamuganya nʼaigerera e gyali iye oMusengwa. Omuntu oyo iye oMusengwa oguyeerondeire yamwikirirya okwigerera e gyali.
NUM 16:6 Iwe Koola, nʼabainawo bonabona, mwakola kiinu: Eizo wakwata ebyokuduunyisiryaku,
NUM 16:7 ni mubiteekamu omusyo, ni muteekaku obubbaani era mubuduunyisirya omumaiso ga Musengwa. Olwo oyo oMusengwa oguyalondere, niiye eyaabba omutukulye. Inywe aBaleevi niinywe omubitiriirye okwewa obwezye.”
NUM 16:8 OMusa era nʼakoba oKoola ati, “Atyanu muwulisisye inywe aBaleevi!
NUM 16:9 Olwo inywe mukyeta kitono, oKibbumba wʼaBaisirairi okubaawula inywe omu kibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi, nʼabaigererya egyali, okukolanga emirimo omu Weemaye iye oMusengwa, nʼokwemereranga omumaiso gʼaBaisirairi okubaweereryanga?
NUM 16:10 OMusengwa yakuwaire iwe nʼaBaleevi banu bonabona ekitiisya ekyo, neye era munoonia nʼobwakabona!
NUM 16:11 Nʼolwekyo iwe nʼabainabo bonabona, muli kwediimanga ku Musengwa. Aale Alooni niiye naani, inywe kaisi mumwezulugumire?”
NUM 16:12 Awo oMusa nʼatumisya oDasani nʼAbbiraamu abataane bʼEryabbu. Neye ibo ni bakoba bati, “Titwaize!
NUM 16:13 Tikikumala okubba kiti watutoire omu kyalo ekiizwire amata nʼomujenene, nʼotuleeta okutwitisirya omwidungu linu? Era otaka nʼokutwesuucaaku okubba niiwe atufuga?
NUM 16:14 Nʼekindi, okaali okututuuca omu kyalo ekiizwire amata nʼomujenene waire okutuwa emiwuluko egyokulimiramu nʼemisiri egyʼemizabbibbu! Atyanu abantu banu otaka kubazeenyera ku bwongo? Bbe, titwaize!”
NUM 16:15 Awo oMusa nʼasunguwala ino, nʼakoba oMusengwa ati, “Tiwaikirirya ekyokuwaayo kyabwe. Timbatoolangaku waire mpunda omoiza, era mpaawo kadi moiza kwibo ogunabbaire nkolereku akabbikabbi.”
NUM 16:16 OMusa nʼakoba oKoola ati, “Iwe nʼabainabo bonabona, eizo mwaiza omumaiso ga Musengwa, nʼAlooni yena yaabbaayo.
NUM 16:17 Nabuli moiza kwinywe yakwata ekyokuduunyisiryakukye, nʼakiteekaku obubbaani, era nabuli moiza yakireeta omumaiso ga Musengwa, ebyokuduunyisiryaku ni byera 250. Era iwe Koola nʼAlooni nywena nabuli moiza yaleeta ekyokuduunyisiryakukye.”
NUM 16:18 Awo nabuli moiza nʼakwata ekyokuduunyisiryakukye, nʼakiteekaku omusyo, nʼakiteekaku obubbaani, kaisi ni beemerera aamo nʼoMusa nʼAlooni oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
NUM 16:19 Awo oKoola nʼakumbaania abawagiribe bonabona abaakanisya oMusa nʼAlooni ni baaba oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu. Amangu ago ekitiisya kya Musengwa ni kibonekera abantu bonabona ababbaire aawo.
NUM 16:20 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
NUM 16:21 “Mweyabule muzwe omu bantu abo bonabona, kaisi ibo mbajigirice omulundi gumo!”
NUM 16:22 Neye oMusa nʼAlooni ni bafuunama ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali ni basaba bati, “Oo Kibbumba, Iwe onanzwa wa bwomi bwonabwona, wasunguwalira abantu bonabona olwʼomuntu omoiza akolere ekibbikibbi?”
NUM 16:23 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 16:24 “Okobe abantu abo bonabona oti, ‘Timwabba okumpi nʼeweema eya Koola, nʼeya Dasani, nʼeyʼAbbiraamu.’ ”
NUM 16:25 Awo oMusa nʼasetuka nʼabeekubbemberi bʼaBaisirairi nʼayaba oku weema ya Dasani nʼAbbiraamu.
NUM 16:26 OMusa nʼalabula abantu bonabona ati, “Muzwe okumpi nʼeweema gyʼabantu abo ababbibabbi, timwakubbyaku ekintu kyonakyona ekyʼabantu abo, demba oMusengwa nʼabajigirica nywena olwʼebikole byabwe ebibbibibbi.”
NUM 16:27 Batyo abantu ni beesenda yalaku nʼeweema ya Koola, nʼeya Dasani, nʼeyʼAbbiraamu oku mba gyonagyona. ODasani nʼAbbiraamu babbaire bawulukire e nza wʼeweema gyabwe, nga beemereire nʼabakali baabwe, nʼabaana baabwe abakulu nʼabatobato oku miryango gyʼeweema gyabwe.
NUM 16:28 Awo oMusa nʼakoba aBaisirairi ati, “Ku kinu, niikwo okumwategeerera ngʼoMusengwa niiye eyantumire okukola emirimo ginu gyonagyona egyʼokubeekubbembera, era nga tingikola kulwange.
NUM 16:29 Abasaiza abo singa baafa enfa eyabulijo, era singa ekitira okutuuka oku bantu bonabona niikyo ekyabatuukaku, awo oMusengwa yaabba nga tiniiye eyantumire.
NUM 16:30 Neye singa oMusengwa yakola ekintu ekitabbeerangakuuwo nakimo, era eitakali ni lyeyatamu ni libamira nʼebyabwe byonabyona, ni baika omu kiina ekitakoma nga boomi, olwo mwategeera ngʼabasaiza abo banyoomoire oMusengwa.”
NUM 16:31 Oweyabbaire yankumala okutumula ebibono ebyo byonabyona, eitakali e gibabbaire beemereire ni lyeyatamu,
NUM 16:32 era ni libamira aamo nʼebyʼomu bisito byabwe, nʼabantu bonabona ababbaire bawagira oKoola aamo nʼebyabwe byonabyona.
NUM 16:33 Batyo ni baweera omu kiina nga boomi, nʼebintu byabwe byonabyona; eitakali ni libabbuunaku, ni bajigirika era babba bazwire omu bantu abanaabwe.
NUM 16:34 ABaisirairi bonabona ababbaire beeruguuliriirye abantu abo, owebawuliire okukuukulya ni bairuka, nga bakooka bati, “Twirukewo, demba swena eitakali ni litumira!”
NUM 16:35 OMusengwa nʼasindika omusyo, ni gwoca abantu 250 badi ababbaire baduunyisya obubbaani.
NUM 16:36 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 16:37 “Okobe Eryezaali omutaane wʼAlooni okabona, omu kyocerye ekyʼabantu badi 250, atoolemu ebyokuduunyisiryaku ebyabbaire ebyʼabantu abo, kaisi igo amakala gʼomusyo agamwage eedi, olwʼokubba ebyokuduunyisiryaku ebyo bitukulye.
NUM 16:38 Ebyokuduunyisiryaku ebyʼabantu abo abakolere ekikole ekibbikibbi era ni kibazweraku okufa, babiyeesemu ebibaati ebyokubiikanga oku kyoto, olwʼokubba ebyokuduunyisiryaku ebyo babbaire babiwaireyo eeri Nze oMusengwa ni bibba bitukulye. Ebibaati ebyo byabbanga kamanyiciryo akalabula aBaisirairi.”
NUM 16:39 Kale Eryezaali okabona nʼasolooja ebyokuduunyisiryaku ebya bbulonzi abantu abo abeboocerye ebibabbaire baleetere, ni babiyeesamu ekibiika oku kyoto,
NUM 16:40 ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire okubitira omu Musa. Omu ngeri eyo okwo ni kubba kulabula eeri aBaisirairi okuti; nabuli muntu atali wʼeibyaire lyʼAlooni, tiyaigereranga omumaiso ga Musengwa okuduunyisya obubbaani, demba bamujigirica ngʼowebakolere oKoola nʼabawagiribe.
NUM 16:41 Oku lunaku olwairireku, ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ni kyezulugumira oMusa nʼAlooni, nga bakoba bati, “Mwaitire abantu ba Musengwa.”
NUM 16:42 Awo aBaisirairi bonabona owebabbaire nga bakumbaanire okwakanisya oMusa nʼAlooni, ni bagaluka ni balingirira eWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, amangu ago ekireri ni kigibiikaku era ekitiisya kya Musengwa ni kiboneka.
NUM 16:43 Awo oMusa nʼAlooni ni baaba ni beemerera omumaiso wʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu.
NUM 16:44 Era oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 16:45 “Muzwe omu bantu banu, kaisi ibo mbajigirice mulundi gumo!” OMusa nʼAlooni ni bafuunama ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali ni bamwegairira.
NUM 16:46 Awo kaisi oMusa nʼakoba Alooni ati, “Okwate ekyokuduunyisiryakukyo, otoole oku kyoto amakala gʼomusyo ogateeke omu kyokuduunyisiryakukyo, kaisi oteekeku obubbaani, okitwale mangu omu bantu era okole omukolo ogwʼokubasuuca okubba balongoole, olwʼokubba obulwa bwa Musengwa bubagwireku, era okawumpuli atandiikire.”
NUM 16:47 Kale Alooni nʼakola ngʼoMusa oweyamukobere, nʼairuca ekyokuduunyisiryakukye omu bantu, nʼayajirirya ngʼokawumpuli atandiikire okwita abantu abo. Neye Alooni nʼateeka obubbaani omu kyokuduunyisiryaku, era nʼakola omukolo ogwʼokusuuca abantu abo okubba balongoole.
NUM 16:48 Era nʼasigala ngʼayemereire aakati omu bantu abakaali aboomi nʼabafiire era okawumpuli nʼakoma.
NUM 16:49 Ibo abafiire okawumpuli babbaire 14,700, nga tobaliireku abafeereire aamo nʼoKoola omu keediimoke.
NUM 16:50 Okawumpuli oweyawoireku, Alooni nʼakanga eeri oMusa oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
NUM 17:1 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 17:2 “Okobe aBaisirairi bakuwe emikoomero ikumi na mibiri, gumo okuzwa eeri nabuli mukulu wʼekika, kaisi owandiike eriina lya buli mukulu wʼekika oku mukoomerogwe.
NUM 17:3 Era oku mukoomero gwʼabʼekika kya Leevi owandiikeku eriina lyʼAlooni, olwʼokubba wali nʼokubbaawo omukoomero gumo ogwa buli mukulu wʼekika.
NUM 17:4 Watwala emikoomero egyo omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa, nʼogiteeka omumaiso wʼeSanduuku eyʼeNdagaano, awensisinkanira na inywe.
NUM 17:5 Omuntu ogunalonda, omukoomerogwe gwaloka, kaisi mmalewo e gyendi aBaisirairi okukwezulugumiranga.”
NUM 17:6 Atyo oMusa nʼatumula nʼaBaisirairi nʼabakulu baabwe bonabona, ni bamuwa omukoomero gumo gumo okuzwa mu buli kika, gyonagyona ni gibba ikumi na mibiri. Omukoomero ogwʼAlooni gwona nga gumo kwigyo.
NUM 17:7 OMusa nʼateeka emikoomero egyo omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, omumaiso wʼeSanduuku eyʼeNdagaano.
NUM 17:8 Oku lunaku olwairireku oMusa nʼaingira omu kifo eSanduuku eya Musengwa e gyebba omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, nʼayajirya ngʼomukoomero ogwʼAlooni, ogwʼabʼekika kya Leevi gulokereku obusaga gumulikire, era nga guliku ebineneka byengere.
NUM 17:9 OMusa nʼatoolayo emikoomero gyonagyona, nʼagiwuluca e nza nʼagiragisya aBaisirairi bonabona, ni bagikebera, era nabuli moiza nʼakanja ogugwe.
NUM 17:10 OMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okanjeeyo omukoomero ogwʼAlooni omumaiso wʼeSanduuku eyʼeNdagaano, gubbenge aawo ngʼakamanyiciryo akalabula abataka okunjeemera, okukomya okuneezulugumiranga kaisi tibaafa.”
NUM 17:11 OMusa nʼakola ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
NUM 17:12 Awo aBaisirairi ni bakoba oMusa bati, “Iswe swenaswena twaba kufa! Twaba kuwaawo, twaba kujigirika!
NUM 17:13 Owekibba kiti, nabuli aigerera okumpi, era iye oyo aigerera oku Weema eya Musengwa afa, olwo swenaswena tituli bʼokuwaawo?”
NUM 18:1 Awo oMusengwa nʼakoba Alooni ati, “Iwe nʼabʼeibyaireryo, nʼabʼomu kikaakyo bonabona, niinywe omwavunaanyizibwanga oku byabbanga bisobere omu Kifo eKitukulye. Wazira ebyabbanga bisobere omu bwakabona, iwe nʼabʼeibyaireryo niinywe nywenkani omwavunaanyizibwanga.
NUM 18:2 Waizanga nʼabʼekikaakyo aBaleevi, bakwegaiteku era bakubbeerenge iwe nʼabʼeibyaireryo nga muweererya omu kifo ekitukulye eSanduuku eyʼeNdagaano yange nze Musengwa e gyebba omu Weema eyʼoKunsisinkaniramu.
NUM 18:3 Bakolanga emirimo egiwabalagiranga, nʼemirimo gyonagyona egyʼomu Weema eyo, neye tiwabaikiriryanga okwigereranga oku bintu byʼomu Kifo eKitukulye, waire oku kyoto, demba ibo na inywe ni mufa.
NUM 18:4 Bakoleranga aamo na iwe, ni balabiriranga eWeema eyʼoKunsisinkanirangamu, nga bakola emirimo gyamu gyonagyona. Neye atali Muleevi, tiyaigereranga okumpi na iwe e gyokolera.”
NUM 18:5 “Era inywe niinywe omwavunaanyizibwanga okulabiriranga eKifo eKitukulye nʼekyoto, kaisi tete tinasunguwaliranga aBaisirairi.
NUM 18:6 Ninze onanyere eneerondeiremu abaganda baanywe aBaleevi omu Baisirairi ni babba kirabo ekimbawaire inywe, era ibo ni mbaawula, okukolanga emirimo omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa.
NUM 18:7 Neye iwe nʼabʼeibyaireryo, niinywe nywenkani omwakolanga emirimo gyonagyona egyʼobwakabona egikwatagana nʼekyoto, era nʼebyo ebiri omu Kifo eKitukulye eino. Okuweereryanga omu bwakabona, nkibawaire inywe ngʼekirabo. Atali owʼeibyaireryo eyaigereranga omu Kifo eKitukulye, baabbanga nʼokumwita.”
NUM 18:8 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba Alooni ati, “Obone, ninze onanyere nkuteekere omu buvunaanyizibwa obwʼebyokuwaayo ebibawaayo eeri nze; ebyokuwaayo ebitukulye byonabyona aBaisirairi ebibawaayo eeri nze, mbikuwaire iwe nʼabʼeibyaireryo ngʼomugabo ogwanywe ogwʼenkalaakalira.
NUM 18:9 Oku bintu ebyo byonabyona ebitukulye eino ebibawaayo eeri nze ebitali byʼesadaaka egibooca yonayona, byabbanga nʼokubba byanywe. Ebyokuwaayo byonabyona, omulimu ekyokuwaayo kyabwe ekyʼempeke, nʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi nʼesadaaka eyʼokusoniya eibbengo ebibawaayo eeri nze byabbanga bibyo nʼabʼeibyaireryo.
NUM 18:10 Mwabbanga nʼokubitwalanga okubba bitukulye era ni mubba nʼokubiriiranga mu Kifo eKitukulye eIno, era bʼekikula kyʼekisaiza bonkani niibo ababiryangaku. Muli nʼokubitwala okubba bitukulye.”
NUM 18:11 “Era nʼebintu binu byona byabbanga byanywe: Ebyokuwaayo byonabyona aBaisirairi ebibaawiire oku byokuwaayo ebyenjabulo ebibasiirya ni baica. Ebyo mbikuwaire iwe nʼabʼeibyaireryo abaisuka nʼabaala gubbenge mugabo gwanywe ogwʼenkalaakalira. Nabuli mulongoole aali omu bisito byanywe, bamwikiriryanga okubiryaku.”
NUM 18:12 “Byonabyona ebikiraku obusa, ebyekeereri, oku mafuta gʼemizaituuni, oku mwenge gwʼemizabbibbu, nʼoku ngaano, ebibawaayo eeri Nze oMusengwa, mbawaire.
NUM 18:13 Ebineneka byonabyona ebyekeereri omu kyalo kyabwe, ebibawaireyo eeri Nze oMusengwa, byabbanga byanywe. Nabuli mulongoole aali omu bisito byanywe, bamwikiriryanga okubiryaku.”
NUM 18:14 “Nabuli kintu omwIsirairi ekibawonganga eeri nze oMusengwa, kyabbanga kikyo.
NUM 18:15 Nabuli ekibere, kibbe muntu ooba kibbe kisolo, ekibawaireyo eeri Nze oMusengwa, kyabbanga kikyo. Neye omwana wʼoMwisirairi omwisuka omubere, waabbanga nʼokutwala mpiiya egibamununulira. Era nʼokisolo atali mulongoole, waabbanga nʼokutwala mpiiya egibamununulira.
NUM 18:16 Abaana babanunulanga nga bʼomweri gumo, oku bbeeyi egibateekerewo eyʼesekeri eitaanu egyʼefeeza okusinzirira oku kipimo ekitongole ekyʼomu Kifo eKitukulye, niigyo egera aabiri buli sekeri.”
NUM 18:17 “Neye onte, nʼontaama, nʼombuli, ebibere, tibali nʼokubinunulanga. Ibyo ebyo bitukulye. Babisalanga, omusaaye gwabyo nʼoguswankira oku kyoto, kaisi amasavu gaabyo nʼogooca ngʼesadaaka egibooca nʼezwamu oluvululu olunsangaalya Nze oMusengwa.
NUM 18:18 Iyo enyama yaabyo, yaabbanga yiyo, ngʼobbanda wʼesadaaka eyʼenjawulo egibasiirya ni baica, nʼekisambi ekyʼoku ndiiro, owebiri bibyo.
NUM 18:19 Ebirabo byonabyona ebyʼenjawulo aBaisirairi ebibaawangayo eeri nze, mbikuwaire iwe nʼabʼeibyaireryo abaisuka nʼabaala, ebintu ebyo bibbenge mugabogwo ogwʼenkalaakalira. Eyo niiyo endagaano eyʼenkalaakalira etiyalidiba eginkolere na iwe era nʼabʼeibyaireryo.”
NUM 18:20 OMusengwa ni yeeyongera okukoba Alooni ati, “Tiwalisuna omuwuluko, waire okukuwa omugabo omu kyalo kyʼaBaisirairi. Oku byange kuwagabananga, era kuwasunanga ebyokukubbeesyawo omu Baisirairi.”
NUM 18:21 OMusengwa ni yeeyongera ati, “ABaleevi mbawaire ebimo byʼeikumi byonabyona aBaisirairi ebibampanga, bibbenge mugabo gwabwe ngʼempeera eyʼokuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu.
NUM 18:22 Nʼokuzwa atyanu, aBaisirairi abatali Baleevi, tibagezyanga okwigerera oku Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, olwʼokutabazweramu okubaita olwʼekikole ekibbikibbi kyabwe ekyo.
NUM 18:23 Neye aBaleevi, niibo abakolanga omulimo ogwʼobuweererya omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu, era niibo abavunaanyiziwanga ebyʼeWeema eyo ebyabbanga bisobere. Eryo lyabbanga iteeka eryʼenkalaakalira, eryakolanga nʼoku bʼemirembe egyaliirawo. Ibo tibabbenge nʼemiwuluko omu Baisirairi abanaabwe.
NUM 18:24 Wazira, ibo aBaleevi ndi kubawa ebimo ebyʼeikumi ebyʼebintu aBaisirairi ebibampanga Nze oMusengwa ngʼebyokuwaayo, kagira mbakoba ibo nti tibabbenge nʼemiwuluko omu Baisirairi.”
NUM 18:25 OMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 18:26 “Otumule nʼaBaleevi, obakobe oti, ‘Owemwasunanga oku Baisirairi ekimo kyʼeikumi nze oMusengwa ekyembawaire inywe okubba ekyanywe, mwabbanga nʼokutoolaku ekimo kyʼeikumi kwibyo, nywena ni mukiwaayo eeri nze oMusengwa ngʼekyokuwaayo ekitukulye.
NUM 18:27 Era ekyokuwaayo kyanywe ekyo bakikubaliranga ngʼomulimi owebamubalira ekyawaayo ekyʼempeke ekyatoola omu kikonero, nʼekyokuwaayo ekyʼomwenge ogwʼemizabbibbu, ogwatoola omu kikunyiro.
NUM 18:28 Mutyo na inywe mwatoolanga oku bimo ebyʼeikumi aBaisirairi ebibabawanga inywe, ni muwaayo eeri Nze oMusengwa ekyokuwaayo ekyenjawulo. Ekyokuwaayo ekyo ekyenjawulo ekimuwaayo eeri nze oMusengwa, mwabbanga nʼokukiwa Alooni okabona.
NUM 18:29 Ekyokuwaayo kyonakyona eeri nze oMusengwa kyabbanga kiidi ekikirira nakimo obusa era ekikirira nakimo obutukulye oku birabo ebibakuwa.’ ”
NUM 18:30 “Kale oyongere okukoba aBaisirairi oti, ‘Owemwawangayo ekikirira nakimo obusa, bakibabaliranga ngʼomulimi owebamubalira ebyatoola omu kikonero nʼomu kikunyiro kyʼomwenge ogwʼemizabbibbu nʼabiwaayo.
NUM 18:31 Era ebyasigalangaku, inywe nʼabʼomu bisito byanywe, mwabiriiranga wonawona awemwabbanga mutakire, olwʼokubba yaabbanga niiyo empeera yaanywe eyʼomulimo ogumukola omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu.
NUM 18:32 Owemwawangayo ebikirira nakimo obusa kwebyo ebimwasunanga, timwabbengeku omusango omu nsonga eyo; era awo mwabbanga timusuucirye ebitukulye aBaisirairi ebibawaayo, okubba tibilongoole kaisi ni mulama okubaita.’ ”
NUM 19:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
NUM 19:2 “Kinu niikyo ekiragiro ekiri omwiteeka, Nze oMusengwa erinteekawo: Mukobe aBaisirairi babaleeterenge ompaki omutukuliki abulaku obuleme, era ogubatateekangaku oku kijooko.
NUM 19:3 Mumuwenge Eryezaali okabona, onte oyo ni bʼamutwala e nza wʼenkambi, ni bamusalira omumaisoge.
NUM 19:4 Awo Eryezaali okabona yatimyanga olunwelwe omu musaaye gwayo, nʼagumansira emirundi musanvu okulungama omumaiso wʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu Nze oMusengwa.
NUM 19:5 Onte oyo yenayena, ekikoba kiti, eidiba, nʼenyama, nʼomusaaye, nʼebyenda byayo, bali nʼokubyoca ngʼokabona oyo abona.
NUM 19:6 Awo okabona oyo yakwatanga akasaale kʼomuvule, nʼakasaga kʼakasaale akebeeta oyisopu, nʼebyoya bya ntaama ebitukuliki, nʼabimuma omu musyo, omuboocerya onte oyo.
NUM 19:7 Ebyo nga biwoire okabona oyo yaabbanga nʼokwoza ebizwalobye, nʼanaaba. Awo ngʼayinza okwingira omu nkambi, neye yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
NUM 19:8 Era omuntu eyayocanga onte oyo, yayozanga ebizwalobye, nʼanaaba, neye yena yasigalanga nga timulongoole paka igulo.”
NUM 19:9 “Awo omuntu omulongoole yayoolanga eikoke lya mpaki oyo, nʼalisuka e nza wʼenkambi omu kifo ekirongoole. Eeyo niiyo ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi e gikyalikuumiranga, era ni balikolesyanga nga bategeka amaizi agebakolesyanga oku mukolo gwʼokusuuca omuntu okubba mulongoole. Omukolo ogwo niigwo ogwʼokutoolawo ekikole ekibbikibbi.
NUM 19:10 Omuntu eyayoolanga eikoke lya mpaki oyo, yayozanga ebizwalobye, neye yena yasigalanga nga timulongoole paka igulo. Eiteeka eryo lyabbanga lyʼenkalaakalira eeri aBaisirairi nʼeeri abanamawanga ababba mwibo.”
NUM 19:11 OMusengwa ni yeyongera okukoba oMusa nʼAlooni ati, “Nabuli eyakwatanga oku mulambo, yaabbanga timulongoole okumala enaku musanvu.
NUM 19:12 Yaabbanga nʼokunaaba oku lunaku lwokusatu nʼoku lunaku lwomusanvu amaizi agʼokumusuuca okubba mulongoole, olwo kaisi nʼabba mulongoole. Neye singa tiyanaabenge oku lunaku lwokusatu nʼoku lunaku lwomusanvu okumusuuca okubba mulongoole, yasigalanga nga timulongoole.
NUM 19:13 Nabuli eyakwatanga oku mulambo gwʼomuntu yenayena kaisi nandi ni yeetukulya, yasuucanga eWeema ya Musengwa okubba tinnongoole, era baabbanga tibamubala okubba mulongoole. Yasigalanga nga timulongoole, olwʼokubba babbanga tibamumansiireku amaizi agʼokumusuuca okubba mulongoole.”
NUM 19:14 OMusengwa ni yeyongera okubakoba ati, “Linu niiryo eiteeka erimwakwatanga ngʼomuntu afeereire omu weema: Nabuli eyaabbanga omu weema eyo nʼeyagingirangamu, yaabbanga timulongoole okumala enaku musanvu.
NUM 19:15 Nabuli kintu ekyabbanga omu weema eeyo ekyasaamiriri, ekitali kibiikeku ekisaanikiro, kyabbanga tikirongoole.”
NUM 19:16 “Singa omuntu yaabbanga e nza wʼenkambi nʼakwata oku mulambo gwʼomuntu ogubaitire ooba afiire olumbe, ooba singa yakwatanga okwigumba lyʼomufu, ooba oku magombe, kyamusuucanga okusigala nga timulongoole okumala enaku musanvu.”
NUM 19:17 “Oku lwʼomuntu oyo atali mulongoole, batoolanga okwikoke erya nte oodi omutukuliki owʼekyokuwaayo ekyʼomukolo gwʼokusuuca abantu okubba abalongoole, ni baliteeka omu kibya, ni balisukamu amaizi agʼomwiruba.
NUM 19:18 Awo omuntu omulongoole yakwatanga akasaale ka yisopu, nʼakatimya omu maizi ago, nʼagaswankira oku weema, nʼoku bintu byamu byonabyona, nʼoku bantu abagirimu, na kwoyo eyaabbanga akwaite oku mulambo gwʼomuntu ogubaitiire e nza wʼenkambi ooba afiire olumbe, ooba eyaabbanga akwaite okwigumba lyʼomufu.
NUM 19:19 Oku lunaku lwokusatu nʼoku lunaku olwomusanvu, omuntu omulongoole yaswankiranga amaizi gadi amatawulemu eikoke lidi oku muntu atali mulongoole. Era oku lunaku olwomusanvu, yamusuucanga okubba mulongoole. Olwo omuntu oyo ogubasuucirye okubba omulongoole, yayozanga ebizwalobye nʼanaaba, era yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
NUM 19:20 Neye singa omuntu atali mulongoole, yasigalanga nga takolere omukolo gwʼokumusuuca okubba mulongoole, baabbanga tibamubala okubba moiza oku Baisirairi olwʼokubba yaabbanga asuucirye eWeema ya Musengwa okubba tinnongoole. Olwʼokubba baabbanga tibamuswankiireku amaizi agebakolesya oku mukolo gwʼosuuca abantu okubba balongoole, yasigalanga nga timulongoole.
NUM 19:21 Eiteeka linu mwalikwatanga emirembe gyonagyona.” “Omuntu amansira amaizi agebakolesya oku mukolo gwʼokusuuca abantu okubba balongoole, yena yaabbanga nʼokwoza ebizwalobye, era nabuli eyakwatanga omu maizi ago, yasigalanga nga timulongoole paka igulo.
NUM 19:22 Nabuli kintu omuntu atali mulongoole ekiyakwatangaku kyasuukanga tikirongoole, era nabuli muntu eyakikwatangaku, yasigalanga nga timulongoole paka igulo.”
NUM 20:1 Awo ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ni kituuka omwidungu lyʼe Ziini omu mweri ogusooka, era abantu abo ni bakola enkambi e Kadesi. Nga bali eeyo, oMiryamu omwonyoko wa Musa nʼafa, era ni bamuliikayo.
NUM 20:2 Atyanu tiwabbaireyo amaizi gʼabantu abo okunywa, era ni beezuluguma nga bakumbaine beeruguulirirye oMusa nʼAlooni.
NUM 20:3 Kale abantu nago ni bayombesya oMusa, nga bakoba bati, “Singa twafiire abaganda baiswe owebafeereire omumaiso ga Musengwa, nga kyabbaire kisa!
NUM 20:4 Lwaki waleetere ekibbula kyonakyona ekya Musengwa omwidungu linu? Watakire iswe nʼebyayo byaiswe tufeere aanu?
NUM 20:5 Era lwaki watutoire e Misiri, nʼotuleeta omu kifo kinu ekyakabbikabbi omubulamu empeke yʼengaano, waire emitiini, omubulamu emizabbibbu, waire nkomamawanga, era omubulamu nʼamaizi agʼokunywa?”
NUM 20:6 OMusa nʼAlooni ni bazwa omumaiso gʼabantu aabo, ni baaba oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, ni bafuunama ni baica empumi gyabwe ansi okwitakali okumuwa ekitiisya, ekitiisya kya Musengwa ni kibabonekera.
NUM 20:7 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 20:8 “Okwate omwigo oguli omumaiso wʼeSanduuku eyʼeNdagaano, era iwe nʼAlooni omugandawo mukumbaanie abantu abo kaisi mulagire eibbaale eryo lizwemu amaizi omumaiso gaabwe aawo nga bonabona babona. Omukukola otyo watoolera abantu aabo amaizi omwibbaale ni banywa nʼebyayo byabwe byona ni binywa.”
NUM 20:9 Atyo oMusa nʼatoola omwigo oku Sanduuku eyʼeNdagaano, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
NUM 20:10 OMusa nʼAlooni ni bakumbaanirya ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi aamo aawo eibbaale e giriri, kaisi oMusa nʼakoba abantu abo ati, “Bajeemu inywe, muwulisisye! Tuli nʼokubatoolera amaizi omwibbaale linu?”
NUM 20:11 Awo oMusa nʼasiirya omwigo nʼagukubba okwibbaale emirundi mibiri, amaizi mangi ni gatiiriika okuzwa omwibbaale. Abantu bonabona ni banywa nʼebyayo byabwe byona ni binywa.
NUM 20:12 Neye oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati, “Atyanu olwʼokubba timwanjikiririiryemu, nandi ni mumpeesya ekitiisya ngʼomutukulye omumaiso gʼaBaisirairi, timwalingirya abantu abo omu kyalo ekinabawaire.”
NUM 20:13 Ekifo ekinandi bamuweeseryamu ekitiisya kyabbaire ku nsulo gyʼe Meribba, aBaisirairi e gibayombeseirye oMusengwa, nʼabalaga ngʼowaali mutukulye.
NUM 20:14 Owebabbaire nga bakaali bali e Kadesi, oMusa nʼatuma abakwenda eeri okabaka wʼEdomu okumukobera ati, “Abagandabo aBaisirairi bakoba bati, ‘Omaite nakusani ebigosi byonabyona ebyatutuukireku.
NUM 20:15 Abazeiza baiswe baabire omu kyalo kyʼe Misiri, eeyo e gitubbaire okumala emyanka emingi. ABamisiri batugadirye iswe nʼabazeiza baiswe.
NUM 20:16 Neye owetwekungiriire oMusengwa okutubbeera, yawuliire okwekunga kwaiswe, nʼatuma omukwenda nʼatutoola e Misiri.’ ” “ ‘Atyanu tuli yaanu Kadesi, ekibuga ekiri oku nsalo nʼekyalokyo.
NUM 20:17 Tukwegairiire otwikirirye tubiteku omu kyalokyo. Titwabukeku omu musiri kadi gumo, waire ogwʼemizabbibbu, era titwanyweku amaizi agʼomu malubago. Twaba kusenja luguudo olunene lwonkani okabaka olwabitamu, anambula kwabuka okwira oku ndiiro ooba oku ngooda, paka owetwazwa omu kyalokyo.’ ”
NUM 20:18 Neye okabaka wʼEdomu nʼabairamu ati, “Timwabita omu kyalo kyange. Owemwagezyaku okukibitamu, twaba okukwata ebyokulwanisya tubalumbe.”
NUM 20:19 ABaisirairi ni bairamu bati, “Iswe twaba kusenja luguudo olunene olwo lwonkani, era singa iswe ooba ebyayo byaiswe byanywaku amaizi gaanywe, twagasasulira. Tusaba kimo kyonkani, mutwikirirye tubitekuumu-bubiti na bigere.”
NUM 20:20 Era okabaka nʼabairamu ati, “Timwakibitemu.” Era awo nʼasindika amaje agʼamaani ni gabalumba nʼamaani amabitiriri.
NUM 20:21 Olwʼokubba okabaka wʼEdomu yagaine aBaisirairi okubita omu kyalokye, ni kyazya aBaisirairi ni bacuuka ni bakwata nzira gendi.
NUM 20:22 Ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi ni kitambula ni kizwa e Kadesi ni kituuka oku Lusozi oKoli.
NUM 20:23 Nga bali eeyo oku lusozi oKoli okumpi nʼensalo yʼEdomu, oMusengwa nʼakoba oMusa nʼAlooni ati,
NUM 20:24 “Alooni ayaba okufa asenje abazeizabe. Tiyalingira omu kyalo ekinasuubizire okuwa aBaisirairi, olwʼokubba inywe mwembi mwajeemeire ekiragiro kyange oku nsulo gyʼe Meribba.
NUM 20:25 Okwate Alooni nʼomutaanewe Eryezaali, obatwale oku Lusozi oKoli.
NUM 20:26 Nga muli eeyo wayambulyamu Alooni ebizwalobye ebyʼobwakabona, nʼobizwalisya omutaane Eryezaali olwʼokubba Alooni ayaba okufeera eeyo, asenje abazeizabe.”
NUM 20:27 Atyo oMusa nʼakola ngʼoMusengwa oweyamulagiire ni baniinaniina ni baaba oku Lusozi oKoli, ngʼaBaisirairi bonabona babona.
NUM 20:28 Awo oMusa nʼayambulyamu Alooni ebizwalo ebyʼobwakabona, nʼabizwalisya Eryezaali omutaane wʼAlooni. Era Alooni nʼafeera eeyo oku nairungu wʼolusozi olwo. Kaisi olwo oMusa nʼEryezaali ni baserengeta ni bazwa oku lusozi olwo,
NUM 20:29 era ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi owekyategeire kiti Alooni afiire, eigwanga lyonalyona erya Isirairi ni limala enaku 30 nga limukunga.
NUM 21:1 Atyanu okabaka wʼaBakanani owʼomu kibuga Aladi, eyatyamanga omwidungu oNegevu, oweyawuliire ati aBaisirairi bali kwiza, nga basenja oluguudo olwaba Asalimu, nʼayaba nʼabalumba era nʼawambamu abamo.
NUM 21:2 Awo aBaisirairi ni beeyama eeri oMusengwa bati, “Singa waawaayo abantu aabo omu bwezye bwaiswe, twaba kujigiricirya nakimo ebibuga byabwe.”
NUM 21:3 OMusengwa nʼaikirirya okwegairira kwʼaBaisirairi okwo, era nʼawaayo aBakanani omu bwezye bwabwe, era aBaisirairi ni bajigiricirya nakimo nʼebibuga byabwe. Kale ekitundu ekyo ni bakiwa eriina bati, Koluma.
NUM 21:4 Awo aBaisirairi owebazwire oku Lusozi oKoli bagedereirye nga babita oku mbale mbale kwʼekitundu kyʼEdomu, ni basimba e Maserengeta ni balungama oku Nyanza eNtukuliki. Neye abantu ni beesinya nga bali omu lugendo olwo.
NUM 21:5 Kale ni batumula kubbikubbi oku Kibbumba nʼoku Musa bati, “Lwaki mwatutoire e Misiri okutwitisirya omwidungu linu? Mpaamu kyokulya, mpaamu maizi. Nʼokwesinya twesinyire ekyokulya kinu ekinambulamu.”
NUM 21:6 Awo oMusengwa nʼabasindikamu empiri egya saagwa, ni gibaluma, era aBaisirairi bangi ni bafa.
NUM 21:7 Abantu ni baaba eeri oMusa, ni bamukoba bati, “Twakolere ekikole ekibbikibbi owetwatumwire okubbikubbi oku Kibbumba na kwiwe. Otusabire oMusengwa atutoolerewo empiri.” Atyo oMusa nʼasabira abantu.
NUM 21:8 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okole ekifaananyi ekiri ooti mpiri owa saagwa, kaisi okyanike oku kikondo. Olwo nabuli ompiri oguyalumanga, yaabanga nʼakirolaku nʼalama.”
NUM 21:9 Kale oMusa nʼakola ekifaananyi ekya mpiri omu bbulonzi, nʼakyanika oku kikondo. Olwo nabuli ompiri oguyalumanga, nʼayaba nʼalola oku kifaananyi ekyo, ngʼalama.
NUM 21:10 Awo aBaisirairi ni beeyongerayo, ni baaba bakola enkambi omu kitundu ekibeeta Obbosi.
NUM 21:11 Owebazwire omwObbosi, ni baaba bakola enkambi omu kitundu kyʼe Iye Abbalimu ekiri omwidungu. Ekitundu ekyo kiringiriire ekyalo ekyʼe Mowaabbu, oku lubba olwʼe buzwaisana.
NUM 21:12 Owebazwire eeyo, ni beeyongerayo baaba ni bakola enkambi omu Kiinamo oZeredi.
NUM 21:13 Ni bazwa eeyo, beeyongerayo ni baaba bakola enkambi okwitale kwʼomwiga Alunoni, oguli omwidungu erituuka omwitwale lyʼaBamooli. Omwiga Alunoni niigwo ogwawula ekyalo kyʼaBamowaabbu nʼekyʼaBamooli.
NUM 21:14 Ekyo niikyo ekigira ekitabo ekibeeta eKitabo kyʼeNtalo gya Musengwa kitumula oku, “Wakebbu ekibuga kyʼomu kyalo oSuufa nʼebiinamo nʼomwiga Alunoni,
NUM 21:15 nʼamantyereremuko gʼebiinamo ebyo, okwabira kimo oku kibuga Ali, oku nsalo nʼekyalo kya Mowaabbu.”
NUM 21:16 Owebazwire eeyo ni beeyongerayo paka oku kibuga oBbeeri. Okumpi aawo wabbairewo eiruba oMusengwa e giyakobeire oMusa ati, “Okumbaanie abantu, njaba kubawa amaizi.”
NUM 21:17 Awo aBaisirairi ni bayemba olwembo lunu bati, “Iwe iruba, oigulye ensulogyo. Mulyembeku,
NUM 21:18 mwembe okwiruba eryo abeekubbemberi eribakwire, ibo abakungu bʼabantu eribakwire ibo abakungu abʼemikoomero nʼemiigo.” Ni bazwa omwidungu, ni baaba ni bakola enkambi omu kibuga oMataana.
NUM 21:19 Bazwire e Mataana, ni baaba e Nakaliyeeri. Owebazwire e Nakaliyeeri baabire ni batuuka omu kitundu kyʼe Bbamosi.
NUM 21:20 Owebazwire e Bbamosi, baabire omu kiinamo ekiri omu kyalo kyʼaBamowaabbu, onairungu wʼolusozi oPisuga aali engulu omwidungu e gyabonekera.
NUM 21:21 Awo aBaisirairi ni batuma abakwenda eeri oSikoni, okabaka wʼaBamooli, okumukoba bati,
NUM 21:22 “Otwikirirye tubiteku omu kyalokyo. Titwawukeku omu musiri gwonagwona, waire ogwʼemizabbibbu, waire okunywaku amaizi omwiruba lyonalyona. Twaba kusenja luguudo olunene lwonkani okabaka olwabitamu, paka owetwalizwa omu kyalokyo.”
NUM 21:23 Neye oSikoni tiyaikiriirye aBaisirairi okubita omu kyalokye. Yategekere majeege gonagona, ni gakumba gaaba mwidungu e Yakazi, okulwanisya aBaisirairi.
NUM 21:24 Neye aBaisirairi ni baitira abantu abo omu lutalo olwo, ni beetwalira ekyalo ekyo, okuzwera oku Mwiga Alunoni paka ku Mwiga oYabboki, neye ni bakoma ku Baamoni, olwʼokubba ensalo yʼaBaamoni yabbaireku olugaga.
NUM 21:25 Kale aBaisirairi ni bawamba era ni batyama omu bibuga byʼaBamooli byonabyona, omuli nʼoKesyubboni, nʼobubuga bwonabwona obwabbaire bubyeruguuliriirye.
NUM 21:26 OKesyubboni niikyo ekyabbaire ekibuga ekikulu ekya Sikoni okabaka wʼaBamooli, eyabbaire alwanisirye eyabbaire okabaka wa Mowaabbu, era ngʼamuwambireku ekyalokye kyonakyona, okutuukira nakimo oku Mwiga Alunoni.
NUM 21:27 Ekyo niikyo ekyazwireku abayiiya ebikwate ni bawandiika bati, “Mwize omu Kesyubboni mukyombeke buyaaka; aale ekibuga kyʼe Sikoni, mukiiryewo.
NUM 21:28 “Omusyo gwatumbukiire omu Kesyubboni, gwalunkuumiire omu kibuga kyʼe Sikoni. Gwamalirewo ekibuga Ali omu kyalo kyʼe Mowaabbu, ni gujigirica abatyami bʼoku nsozisozi gyʼoku Mwiga Alunoni.
NUM 21:29 Wobe, ala nga mulabire inywe aBamowaabbu! Babajigiricirye inywe abasinza onkuni oKemosi! Alekeswire abataane ni kibazweraku kubba basenze, nʼabaalabe kubba bawambe ba Sikoni okabaka wʼaBamooli.
NUM 21:30 “Neye tubawangwire, oKesyubboni tukijigiricirye okutuukira nakimo e Dibboni. Tubasesembwire ni twaba paka mu kibuga e Noofa, ekituuka oku kibuga oMedebba.”
NUM 21:31 Kale aBaisirairi ni basuuka batyami omu kyalo kyʼaBamooli.
NUM 21:32 Oluzwanyuma oMusa ngʼatumire abantu okukeeta ekibuga oYazeri, aBaisirairi ni baaba bakiwamba aamo nʼobubuga obukyeruguuliriirye, ni babbingamu aBamooli ababbaire babityamamu.
NUM 21:33 Awo aBaisirairi ni bacuuka ni bakwata enzira eniinaniina okulungama e Bbasani. Ogi okabaka wʼe Bbasani ni yetoolayo nʼamajeege gonagona okubalwanisirya Edereeyi.
NUM 21:34 Neye oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Tiwamutya, olwʼokubba mmuwaireyo iye nʼabʼamajeege bonabona, nʼekyalokye omu bwezyebwo. Omukole ekintu ekiwakolere oSikoni okabaka wʼaBamooli, eyafugiranga omu Kesyubboni.”
NUM 21:35 Awo aBaisirairi ni baita Ogi nʼabataane, nʼabʼamajeege bonabona, obutalekakuuwo kadi moiza, ni beetwalira ekyalokye.
NUM 22:1 Awo aBaisirairi ni batambula, ni baaba bakola enkambi omu kitantira kyʼe Mowaabbu, oku lubba ludi olwʼoMwiga oYoludaani ekiringiriire ekibuga oYeriko.
NUM 22:2 Atyanu wabbairewo okabaka wʼe Mowaabbu nga bamweta Bbalaki, eyabbaire omutaane wa Zipoli. OBbalaki nʼawulira byonabyona aBaisirairi ebibabbaire bakolere oku Bamooli.
NUM 22:3 Era okabaka nʼaBamowaabbu ni batya ino olwʼokubba aBaisirairi babbaire bangi ino. Era dala ensisi nʼekwata aBamowaabbu olwʼaBaisirairi.
NUM 22:4 Awo aBamowaabbu ni bakoba abeekubbemberi bʼaBamidiyaani bati, “Atyanu oguziima ogwo gwaba okumalawo byonabyona ebitweruguuliriirye, ooti nte akaavuula eisubi omu kigona.” Awo oBbalaki omutaane wa Zipoli, era eyabbaire okabaka wa Mowaabbu omu kiseera ekyo,
NUM 22:5 nʼatuma abakwenda eeri oBbalamu omutaane wa Bbeyoli owʼe Pesoli, ekiri okumpi nʼoMwiga Ewufulaate, omu kyalo kyʼaBaamoni, okumukoba bati, “Waliwo abantu abazwire e Misiri, bakwalaamire oku kyalo kyaiswe kyonakyona, era bali nʼaanu okulirana nanze.
NUM 22:6 Kale atyanu, nkwegairiire, oize ondaamire abantu abo, olwʼokubba bankira amaani. Amo-so ni mpezya okubawangula, ni mbabbinga omu kyalo kinu. Ekyo kityo olwʼokubba mmaite nga iwe, omuntu ogwosabira enkabi, agisuna, era ogwolaama, ekiraami kimukwata.”
NUM 22:7 Awo abeekubbemberi bʼaBamowaabbu nʼabʼaBamidiyaani ni baaba eeri oBbalamu, nʼempiiya egyʼomusetulo. Owebatuukire e gyali, ni bamukobera ebyo oBbalaki ebiyabbaire abatumire.
NUM 22:8 OBbalamu nʼabakoba ati, “Mugone aanu ekiire kinu. Eizo nabakobera oMusengwa ekiyaabba ampaire.” Kale abeekubbemberi bʼaBamowaabbu ni bagona e wa Bbalamu.
NUM 22:9 Ekiire ekyo oKibbumba nʼaiza nʼabuulya oBbalamu ati, “Banaani abo abooli nabo?”
NUM 22:10 OBbalamu nʼairamu oKibbumba ati, “Abantu abo okabaka oBbalaki owʼe Mowaabbu, era omutaane wa Zipoli, abatumire nʼobukwenda obuti,
NUM 22:11 ‘Waliwo abantu abazwire e Misiri, bakwalaamire oku kyalo kyaiswe kyonakyona. Atyanu, nkwegairiire, oize ondaamire abantu abo, amo-so ni mpezya okubawangula, ni mbabbinga omu kyalo kinu.’ ”
NUM 22:12 Neye oKibbumba nʼakoba oBbalamu ati, “Tiwaaba nabo, era tiwagezya okulaama aBaisirairi, olwʼokubba aBaisirairi nabawaire enkabi.”
NUM 22:13 Awo eizo amakeezi, oBbalamu nʼakoba abakwenda ba Bbalaki ati, “Mukange omu kyalo kyanywe, olwʼokubba oMusengwa angaine okwaba na inywe.”
NUM 22:14 Awo abeekubbemberi bʼaBamowaabbu ni basetuka ni bakanga eeri oBbalaki, ni bamukoba bati, “OBbalamu againe okwiza.”
NUM 22:15 Tete oBbalaki nʼatuma abeekubbemberi abandi abangi era abʼekitiisya okukiraku badi abasookere.
NUM 22:16 Ni baaba eeri oBbalamu, ni bamukoba bati, “OBbalaki omutaane wa Zipoli akobere ati, ‘Nkwegairiire, tiwaabbaawo ekintu kyonakyona ekikugaana okwiza e gyendi,
NUM 22:17 olwʼokubba njaba kukusasula nakusani ino, era nabuli ekiwankoba nakikola. Kale nkwegairiire, oize ondaamire abantu banu.’ ”
NUM 22:18 Neye oBbalamu nʼabairamu ati, “OBbalaki nʼoweyaabba yampa olubirirwe nga lwizwire efeeza nʼezaabbu, timpezya okukola ekintu kyonakyona ooba kinene ooba kityai nga tikiikyo oMusengwa iye oKibbumba wange ekiyandagira.
NUM 22:19 Kale atyanu nywena mugone aanu ekiire kinu ngʼabanaanywe owebakolere, nsooke mbone ekindi oMusengwa ekiyankoba.”
NUM 22:20 Ekiire ekyo oKibbumba nʼaiza eeri oBbalamu, nʼamukoba ati, “Abantu abo ngʼowebaizire okukusyoma, oyabe nabo. Neye wakola kiikyo kyonkani ekinakulagira.”
NUM 22:21 Eizo amakeezi oBbalamu oweyalamukire, nʼategeka ompundawe, nʼayaba nʼabakungu bʼaBamowaabbu.
NUM 22:22 Neye oKibbumba nʼasunguwala ino, olwa Bbalamu okwaba. Era oBbalamu oweyabbaire ngʼali oku mpundawe ayaba nʼabaweereryabe ababiri, omalaika wa Musengwa nʼayemerera omu nzira okumutigalira.
NUM 22:23 Ompunda oweyaboine omalaika wa Musengwa ngʼayemereire omu nzira, era ngʼasowoireyo empiima, nʼazwa omu nzira, nʼayabuka omu kigona. OBbalamu nʼamukubba okumwirya omu nzira.
NUM 22:24 Awo omalaika wa Musengwa nʼayemerera awali enzira endiiŋi eriku ekitempe oku lubba nʼolubba, ngʼebita aakati wʼemisiri gyʼemizabbibbu.
NUM 22:25 Ompunda oweyaboine omalaika wa Musengwa, ompunda ni yeemigira oku kitempe, nʼamigiririryaku ekigere kya Bbalamu. OBbalamu tete nʼamukubba.
NUM 22:26 Awo tete omalaika wa Musengwa ni yeeyongerayo omumaiso, nʼayaba nʼayeemerera omu kifo ekimigirirye, awabula eibbanga awʼokucuukira okwira oku ndiiro waire oku ngooda.
NUM 22:27 Ompunda oweyaboine omalaika wa Musengwa, nʼaika okwitakali, ngʼoBbalamu amutyaime oku mugongo. Era oBbalamu nʼasunguwala ino, nʼamukubba nʼomwigogwe.
NUM 22:28 Awo kaisi oMusengwa nʼatumulya ompunda nʼakoba oBbalamu ati, “Nkukolere niki, ekigirire nʼonkubba emirundi egyo emisatu?”
NUM 22:29 OBbalamu nʼairamu ompunda ati, “Nkukubbire olwʼokubba onnyoomere, era singa mbaire nʼekiso, nʼandikwitire saawa eenu.”
NUM 22:30 Awo ompunda nʼakoba oBbalamu ati, “Tininze ompundawo akutambulyanga bulijo paka olwatyanu? Nabbaire nkubitiryeku ntyo?” OBbalamu nʼairamu ati, “Mbe.”
NUM 22:31 Awo kaisi oMusengwa nʼaigula amaiso ga Bbalamu, era oBbalamu nʼabona omalaika wa Musengwa ngʼayemereire omu nzira era ngʼasowoireyo empiima. Nʼolwekyo oBbalamu nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
NUM 22:32 Omalaika wa Musengwa nʼabulya oBbalamu ati, “Lwaki okubbire ompundawo emirundi egyo emisatu? Njizire okukutigalira, olwʼokubba okwaba omu lugendolwo, kyobusiru.
NUM 22:33 Ompundawo amboine, nʼaneebbala emirundi egyo emisatu. Singa nandi nʼaneebbala, nga nkwitire kaisi iye ni mmuleka.”
NUM 22:34 Awo oBbalamu nʼakoba omalaika wa Musengwa ati, “Nkolere ekikole ekibbikibbi. Mbaire timmaite nga niiwe oyemereire omu nzira okuntigalira. Atyanu, owoobba nga tosiima olugendo lwange, oleke nkangeyo.”
NUM 22:35 Omalaika wa Musengwa nʼakoba oBbalamu ati, “Oyabe nʼabantu abo, neye watumula kiikyo kyonkani ekinakulagira.” Awo oBbalamu ni yeeyongerayo nʼabeekubbemberi ba Bbalaki abo.
NUM 22:36 Atyanu oBbalaki oweyawuliire ati, oBbalamu ali kwaba, nʼayaba okumwaniriza omu kibuga kyʼaBamowaabbu, ekiri oku mbale kwʼomwiga Alunoni, oku nsalo wʼeitwalerye.
NUM 22:37 OBbalaki oweyatuukireyo nʼabuulya oBbalamu ati, “Lwaki tiwaizire owenakutumiire abantu oku mulundi gudi? Waseegere oti timpezya okukusasula?”
NUM 22:38 OBbalamu nʼairamu oBbalaki ati, “Ngonu atyanu njizire e gyoli. Neye oseega oti ndi nʼobwezye kutumula kineetakira? Ndi nʼokutumula kiikyo kyonkani oKibbumba ekyampa okutumula.”
NUM 22:39 Awo oBbalamu nʼayaba nʼoBbalaki, omu kibuga oKiriyasi Kuzosi.
NUM 22:40 OBbalaki nʼasadaaka ente nʼentaama, nʼawaaku oBbalamu nʼabaweererya ababbaire nʼoBbalamu.
NUM 22:41 Awo eizo amakeezi oBbalaki nʼatwala oBbalamu, ni baniinaniina naye ni baaba omu kitundu kyʼe Bbamosi Bbaali. OBbalamu nʼasinzirira eeyo, nʼalengeraku katundu butundu akʼaBaisirairi.
NUM 23:1 Awo oBbalamu nʼakoba oBbalaki ati, “Onnyombekere aanu ebyoto musanvu, era onsunireyo nʼente enumi musanvu, nʼentaama ensaiza musanvu.”
NUM 23:2 OBbalaki nʼakola ngʼoBbalamu oweyamukobere. Era awo oBbalaki nʼoBbalamu ni basadaaka onte onumi moiza moiza, nʼontaama omusaiza moiza moiza ku buli kyoto.
NUM 23:3 Awo oBbalamu nʼakoba oBbalaki ati, “Oyemerere okumpi nʼesadaakayo egibooca yonayona, nze njabe mbone ooba ngʼoMusengwa yaiza okunsisinkana. Era nabuli ekiyambiikulira naiza ni nkukobera.” Era awo oBbalamu nʼayaba nʼaniinaniina oku nairungu wʼolusozi, e wanambula bimera.
NUM 23:4 Era eeyo oKibbumba nʼamusisinkana kaisi oBbalamu nʼakoba oKibbumba ati, “Ntegekere ebyoto musanvu, era ku buli kimo, ni nsadaakiraku onte onumi nʼontaama omusaiza.”
NUM 23:5 OMusengwa nʼawa oBbalamu ebiyatumula. Nʼamukoba ati, “Okange e giri oBbalaki omukobere ebyenkukobere.”
NUM 23:6 Kale oBbalamu nʼakanga, nʼayajirya oBbalaki ngʼayemereire okumpi nʼesadaakaye egibooca yonayona, ngʼali aamo nʼabakungu bʼaBamowaabbu bonabona.
NUM 23:7 OBbalamu nʼatumula ebibono ebizwa eeri oMusengwa ati, “Bbalaki wantoire omwAlamu, iwe kabaka wʼaBamowaabbu wantoire omu nsozi gyʼe buzwaisana. Wankobere oti, ‘Oize ondaamire eibyaire lya Yaakobbo, oize olangirire obubbibubbi oku Baisirairi.’
NUM 23:8 Mpezya ntya okulaama abo, oKibbumba abanandi nʼalaama? Nalangirira ntya obubbibubbi, kwabo oMusengwa abanandi nʼalangiriraku obubbibubbi?
NUM 23:9 Nsinzirira oku nairungu wʼolusozi ni mbalengera, mbalengerera oku lusozi. Nnengera abantu abali omu bwomi obwʼenjawulo, era ibo beemaite nga tibafaanana nʼamawanga agandi.
NUM 23:10 Naani ayezya okubala abʼeibyaire lya Yaakobbo, ibo etibabalika ooti musenye? Ooba, naani ayezya okubalaku waire ekimo ekyokuna ekyʼaBaisirairi abo? Kasinga oleke nfe enfa yʼabatuukirirye, era nsaba nti enkomerero yange ebbe ooti yaabwe.”
NUM 23:11 Awo oBbalaki nʼakoba oBbalamu ati, “Onkolere niki ekyo? Nkuleetere kulaama balabe bange, neye tete iwe nʼobasabira nkabi!”
NUM 23:12 Iye oBbalamu nʼamwiramu ati, “Nandirekere okutumula ebyo oMusengwa ebyampaire okutumula?”
NUM 23:13 Awo oBbalaki tete nʼakoba oBbalamu ati, “Nkwegairiire oize twabe omu kifo ekindi, e giwayezya okubalengerera. Wabonaku bamo, neye nga tibonabona. Era wasinzirira eeyo nʼobandaamira.”
NUM 23:14 Kale nʼatwala oBbalamu omu kigona eeyo e Zofimu, oku nairungu wʼolusozi oPisuga. Era eeyo oBbalaki nʼayombekayo yona ebyoto musanvu, nʼasadaakira ku buli kyoto onte onumi, nʼontaama omusaiza.
NUM 23:15 Awo oBbalamu nʼakoba oBbalaki ati, “Osigale aanu okumpi nʼesadaakayo, nze njabe nsisinkaneku nʼoMusengwa.”
NUM 23:16 Era oBbalamu nʼayaba nʼasisinkana oMusengwa era nʼawa oBbalamu ebyokutumula era nʼamukoba ati, “Okange e giri oBbalaki omuwe obukwenda obwo obwenkuwaire.”
NUM 23:17 Nʼakanga, nʼayajirya oBbalaki ngʼakaali ayemereire okumpi nʼesadaakaye, nga nʼabakungu bʼaBamowaabbu bali aamo naye. OBbalaki nʼabuulya oBbalamu ati, “OMusengwa akobere niki?”
NUM 23:18 OBbalamu nʼatumula ebibono oMusengwa ebiyamutumire okukobera oBalaki ati, “Bbalaki, owulisisye, ontegere ekitwi mutaane wa Zipoli.
NUM 23:19 OKibbumba timwana wa muntu okubbeya, era timwana wa muntu okucuuka omu biseego. OKibbumba atumula ekintu kaisi nandi nʼakikola? Asuubiza kaisi nandi nʼakituukirirya?
NUM 23:20 OKibbumba andagiire kusabira bantu nkabi; awaire abantu nkabi, era nze timpezya okukicuusa.
NUM 23:21 “Mpaawo kisiraani ekiboneka okwibyaire lya Yaakobbo, waire obugosi obubonekere omwIsirairi. OMusengwa iye oKibbumba waabwe ali nabo. Balangirira oKabaka waabwe oyo ngʼowaali mwibo.
NUM 23:22 OKibbumba yabatoire e Misiri; abalwanira nʼamaani ooti mbogo.
NUM 23:23 Mpaawo irogo okwibyaire lya Yaakobbo, era mpaawo ndagu okwIsirairi. Batumulanga okwibyaire lya Yaakobbo era okwIsirairi bati, ‘Obone oKibbumba ekyabakoleire!’
NUM 23:24 Abantu abo basetuka mu maani ooti mpologoma omukali; bagugumuka mu maani ooti mpologoma omusaiza ataikaikana paka ngʼaitire nʼalya ekyokulyakye, nʼanuuna omusaaye gwʼekyo ekyaitire.”
NUM 23:25 Era oBbalaki nʼakoba oBbalamu ati, “Aale tiwabalaama waire okubasabira enkabi naire.”
NUM 23:26 Neye oBbalamu nʼamwiramu ati, “Tinkukobere nti ndi nʼokukola na buli kintu oMusengwa ekyakoba?”
NUM 23:27 Awo tete oBbalaki nʼakoba oBbalamu ati, “Kale, aale oize nkutwale omu kifo ekindi. Tomanya amo-so oMusengwa nʼakuganya nʼobandaamirira yeeyo.”
NUM 23:28 Era oBbalaki nʼayaba nʼaniinisya oBbalamu oku nairungu wʼoLusozi oPeyoli, awolengerera eidungu.
NUM 23:29 Era oBbalamu nʼakoba oBbalaki ati, “Onnyombekere aanu ebyoto musanvu, era ontegekere ente enumi musanvu, nʼentaama ensaiza musanvu.”
NUM 23:30 OBbalaki nʼakola ngʼoBbalamu oweyamukobere, nʼasadaakira ku buli kyoto onte onumi, nʼontaama omusaiza.
NUM 24:1 Atyanu oBbalamu oweyamanyicirye ngʼoMusengwa asiima okuwa aBaisirairi enkabi, nandi nʼaira kukola byokulagula ngʼoweyakolere oku mirundi gidi egindi, wazira nʼacuuka kulingirira mwidungu.
NUM 24:2 Oweyasiirirye amaiso nʼabona aBaisirairi nga bakolere enkambi okusinzirira oku bika byabwe, oMwoyo wa Musengwa nʼamwikaku.
NUM 24:3 Era nʼatumula ebibono ebyobunaabbi binu ebiti, “Binu niibyo ebibono ebyobunaabbi ebya Bbalamu omutaane wa Bbeyoli, era ebibono ebyobunaabbi ebyʼomusaiza abona nakusani.
NUM 24:4 Niibyo ebibono ebyobunaabbi byʼoyo awulisisya Kibbumba, ebyʼoyo asuna okwolesebwa okuzwa eeri Wabwezye Bwonabwona, ebyʼoyo afuunama nʼaica empumi ansi okwitakali era amaisoge ni gabba gabona:
NUM 24:5 “Eweema gyanywe nga nsa inywe eibyaire lya Yaakobbo, ebisito byanywe aBaisirairi, nga bisangaalisya!
NUM 24:6 “Eweema gyanywe gyepangire ooti bikolo byʼensansa, ooti misiri oku mbale kwʼomwiga; ooti misaale egyʼakaloosa oMusengwa egiyakomere. Giri ooti mivule e giri oku mbale mbale kwʼamaizi.
NUM 24:7 Basunanga oikendi mungi, era ensigo gyabwe gyasunanga amaizi mangi. “Okabaka waabwe yakirangaku okabaka Agagi ekitiisya, nʼobwakabaka bwabwe babuwuujanga.
NUM 24:8 “OKibbumba yabatoire e Misiri, bali nʼamaani ooti ga mbogo. Basaanyawo amawanga gʼabalabe baabwe, ni bavuniankamu amagumba gʼabalabe bitundutundu, babasumutiaga nʼobulaso bwabwe.
NUM 24:9 ABaisirairi baikaikaine ni balambaala ooti mpologoma era bali ooti mpologoma omukali, naani aguma okubasakadula? “Ababasabiranga enkabi, abo zena nagibawanga, era ababalaamanga, abo zena nabalaamanga.”
NUM 24:10 Awo oBbalaki nʼasunguwalira ino oBbalamu, nʼakubba omu ngalo okulaga obusungu era nʼakoba oBbalamu ati, “Nakwetere kulaama balabe bange, neye tete iwe obasabiire nkabi emirundi egyo emisatu.
NUM 24:11 Aale atyanu ozwe aanu mangu okange e waanywe. Nabbaire nkusuubizire okukusasula nakusani ino, neye oMusengwa akufiikisirye.”
NUM 24:12 OBbalamu nʼairamu oBbalaki ati, “Abakwenda abewantumiire tinabakobeire nti,
NUM 24:13 ‘OBbalaki nʼowampa olubirirwe nga lwizwire efeeza nʼezaabbu, timpezya okukola ekintu kyonakyona oku lwange, waire kisa ooba kibbikibbi ni ndeka ekiragiro kya Musengwa? Ekikoba kiti, nga ndi nʼokukoba kiikyo kyonkani oMusengwa ekyankoba.’
NUM 24:14 Atyanu nkanga omu bantu bange, neye oleke nsooke nkulabule oku bintu abantu abo ebibalikola abantubo omu biseera ebiiza.”
NUM 24:15 Awo oBbalamu nʼatumula ebibonobye ebyobunaabbi ati, “Binu niibyo ebibono byobunaabbi ebya Bbalamu omutaane wa Bbeyoli, ebibono ebyobunaabbi ebyʼoyo abona nakusani.
NUM 24:16 Niibyo ebibono byobunaabbi ebyʼoyo awulisisya oKibbumba ebyakoba, aali nʼamalabuki agazwa wa Nambulaku aMwagaagana, ebyʼoyo asuna okwolesebwa kuzwa eeri oWabwezye Bwonabwona, ebyʼoyo afuunama nʼaica empumi ansi okwitakali nʼamaisoge ni gabba gabona.”
NUM 24:17 “Ebinjolesebwa ebibakwataku, tibyakubbaawo biseera binu; ebinjolesebwa ebibakwataku, tibyakubbaawo kuti kunu. Okabaka yalizwayo omwibyaire lya Yaakobbo ooti nkota; okabaka yalizwa omu Baisirairi. Yalitentena empumi gyʼabʼeibyaire lya Mowaabbu, yalitentena ebiyanga byʼabʼeibyaire lya Seezi bonabona.
NUM 24:18 Yaliwangula abalabebe abʼomwEdomu, yaliwangula abo abʼomu Seiri, era iye oIsirairi yeeyongeranga kubba wʼamaani.
NUM 24:19 Omufugi yalizwa omwibyaire lya Yaakobbo, nʼajigirica abalibba basigairewo omu kibuga.”
NUM 24:20 Awo oBbalamu omu kwolesebwa nʼabona aBamereki kaisi nʼatumula ebibonobye ebyobunaabbi ati, “ABamereki niibo ababbaire abakirira nakimo amaani, neye oku nkomerero, bakujigirika.”
NUM 24:21 Awo omu kwolesebwa nʼabona aBakeeni, kaisi nʼatumula ebibonobye ebyobunaabbi ati, “Ekifo kyanywe ekimutyamamu kiriku omukuumi kiri ooti kisaasiriro kya nyonyi ekiyalukire omwibbaale.
NUM 24:22 Neye era inywe aBakeeni, aBasuuli balibajigirica, aBasuuli owebalibba babatwaire omu buwambe.”
NUM 24:23 Awo era nʼatumula ebibonobye ebyobunaabbi ati, “Wobe! OKibbumba oweyalikola ekyo, naani eyalisigalawo nga mwomi?
NUM 24:24 Emeeri gyalizwera oku mwalo e Kitimu, gyaliwangula abʼe Suuli nʼabʼEbberi, neye era aBakitimu bona oKibbumba yalibajigirica.”
NUM 24:25 Awo oBbalamu nʼasimbuka nʼakanga e waabwe, nʼoBbalaki yena nʼakwata eyiye.
NUM 25:1 Awo aBaisirairi owebabbaire e Sitimu, ni wabbaawo abasaiza abatandiikire okwenda nʼabakali aBamowaabbu.
NUM 25:2 Abakali abo owebakolanga omukolo ogwʼokuwaayo esadaaka eeri abakibbumba baabwe, nga baaniriza aBaisirairi ni baaba babeeyimbyaku omu kulya esadaaka egyo, era aBaisirairi abo ni basinzanga nʼabakibbumba abo.
NUM 25:3 Kale awo ni babba beeyimbyirye nʼokibbumba oBbaali Peyoli. Era awo oMusengwa nʼabasunguwalira ino.
NUM 25:4 Nʼolwekyo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Okwate abeekubbemberi bonabona abʼaBaisirairi abo obaite musana perekete, omumaiso gange nze oMusengwa, kaisi obusungu bwange obubitiriri buzwe oku Baisirairi.”
NUM 25:5 Kale oMusa nʼakoba abalamuzi abʼaBaisirairi ati, “Nabuli moiza kwinywe aite abantube abaakubbembera abasinza oBbaali Peyoli.”
NUM 25:6 Omu kaseera ako, omoiza oku basaiza aBaisirairi nʼaleeta omu weemaye omukali oMumidiyaani, ngʼoMusa nʼekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi kibona, owekyabbaire nga kiri oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa nga kimwekungirira olwʼekibbikibbi kyabwe.
NUM 25:7 OFenekansi omutaane wʼEryezaali, era omwizukulu wʼAlooni okabona, oweyaboine ekyo, nʼasetuka nʼazwa omu lukumbaana olwo, nʼakwata eisimo,
NUM 25:8 nʼasenjaaku omusaiza oyo oMwisirairi nʼomukali oyo, omu weema. Nʼabasumutira omwo eisimo, ni libabitamu bombi. Kaisi awo okawumpuli eyabbaire amalawo aBaisirairi, nʼakoma;
NUM 25:9 neye abo okawumpuli abeyabbaire yankwitaku babbaire beera 24,000.
NUM 25:10 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 25:11 “OFenekansi omutaane wʼEryezaali, era omwizukulu wʼAlooni okabona agirire ni ntoola obusungu bwange oku Baisirairi. Ekyo kityo olwʼokubba abbaire nʼekiruyi ooti ninze olwa ibo okutafaayo okukuuma ekitiisya kyange, kagira omu kiruyi kyange nandi ni mbamalawo.
NUM 25:12 Nʼolwʼekyo okobe oFenekansi oti ndi kukola na iye endagaano, iye okubbanga mirembe.
NUM 25:13 Ndi kukola na iye nʼeibyairerye, endagaano yʼokubbanga nʼobwakabona obwʼensikirano, olwʼokubba abbaire nʼeiganyi lyʼokukuuma ekitiisya kyange nze oKibbumbawe era ekyakolere ekyo ni kinzweraku okusoniya aBaisirairi.”
NUM 25:14 Omusaiza oMwisirairi ogubaitiire aamo nʼomukali oMumidiyaani yabbaire niiye oZimuli, omutaane wa Saalu omwekubbemberi owʼabʼomulyango gwa Simyoni.
NUM 25:15 Omukali oyo ogubaitire, yabbaire niiye oKozubbi omwala wa Zuuli, eyabbaire omoiza oku bakulu bʼebika omu Bamidiyaani.
NUM 25:16 Awo oMusengwa nʼakoba Musa ati,
NUM 25:17 “Obitye aBamidiyaani ngʼabalabe, era obaite,
NUM 25:18 olwʼokubba bona bababitirye ngʼabalabe baabwe. Babakolere inywe akakodyo, ni musinza okibbumba waabwe e Peyoli. Era bavunaanyizibwa oku kufa kwa Kozubbi omwala wʼomwekubbemberi wʼaBamidiyaani. OKozubbi oyo niiye ogubaitire omu kiseera kya kawumpuli, olwʼebyo ebyabbaire e Peyoli.”
NUM 26:1 Awo okawumpuli oweyawoireku, oMusengwa nʼakoba oMusa nʼEryezaali omutaane wʼAlooni okabona, ati,
NUM 26:2 “Mubale ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi okuzwa oku myanka aabiri nʼokukirawo mu buli mulyango, abeezya okuweererya omu maje ga Isirairi.”
NUM 26:3 Kale oMusa nʼEryezaali okabona, ni bakobera abantu abo nga bali omu kitantira kyʼe Mowaabbu, oku Mwiga oYoludaani ekiringiriire ekibuga oYeriko bati,
NUM 26:4 “Mubale abantu okuzwera oku myanka aabiri nʼokukirawo, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.” Banu niibo aBaisirairi abazwire omu kyalo kyʼe Misiri:
NUM 26:5 Abʼeibyaire lya Lubbeeni omwana omubere owa Isirairi, babbaire niibo banu: abʼomulyango gwa Kanoki, aBakanoki; nʼabʼomulyango gwa Palu, aBapalu;
NUM 26:6 nʼabʼomulyango gwa Kezirooni, aBakezirooni; nʼabʼomulyango gwa Kalumi, aBakalumi.
NUM 26:7 Abo niibo abʼeibyaire lya Lubbeeni, era ibo babbaire 43,730.
NUM 26:8 Omutaane wa Palu yabbaire niiye Eryabbu,
NUM 26:9 kaisi abataane bʼEryabbu babbaire niibo banu: ONemweri, nʼoDasani, nʼAbbiraamu. Ibo abo babbaire bakungu bʼaBaisirairi era niibo abaakanisirye oMusa nʼAlooni, era ababbaire abawagiri ba Koola owebajeemeire oMusengwa.
NUM 26:10 Eitakali lyatikire ni libamira aamo nʼoKoola, eyabbaire nʼabawagiri 250 omusyo ni gubamalawo. Abo ni basuuka kamanyiciryo akalabula abandi.
NUM 26:11 Waire ngʼebyo byabbaire bityo, eibyaire lya Koola tiryafiirewo.
NUM 26:12 Abʼeibyaire lya Simyoni okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire niibo banu: abʼomulyango gwa Nemweri, aBanemweri; nʼabʼomulyango gwa Yamini, aBayamini; nʼabʼomulyango gwa Yakini, aBayakini;
NUM 26:13 nʼabʼomulyango gwa Zeera, aBazeera nʼabʼomulyango gwa Syawulo, aBasyawulo.
NUM 26:14 Abo niibo abʼeibyaire lya Simyoni, era ibo babbaire 22,200.
NUM 26:15 Abʼeibyaire lya Gaadi okusinzirira ku buli miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Zefoni, aBazefoni; nʼabʼomulyango gwa Kaagi, aBakaagi; nʼabʼomulyango gwa Suni, aBasyuni;
NUM 26:16 nʼabʼomulyango gwʼOzuni, aBozuni; nʼabʼomulyango gwʼEri, aBeri;
NUM 26:17 nʼabʼomulyango gwʼAledi, aBaaledi; nʼabʼomulyango gwʼAleri, aBaaleri.
NUM 26:18 Abo niibo abʼeibyaire lya Gaadi, era ibo babbaire 40,500.
NUM 26:19 Eri nʼOnani babbaire bataane ba Yuda, neye ibo bafeereire omu kyalo kyʼe Kanani.
NUM 26:20 Abʼeibyaire lya Yuda okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Seera, aBaseera; nʼabʼomulyango gwa Pereezi, aBapereezi; nʼabʼomulyango gwa Zeera, aBazera.
NUM 26:21 Abʼeibyaire lya Pereezi babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Kezirooni, aBakezirooni; nʼabʼomulyango gwa Kamuli, aBakamuli.
NUM 26:22 Abo niibo abʼeibyaire lya Yuda, era ibo babbaire 76,500.
NUM 26:23 Abʼeibyaire lya Isakaali okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Tola, aBatola; nʼabʼomulyango gwa Puva, aBapuva;
NUM 26:24 nʼabʼomulyango gwa Yasyubbu, aBayasyubbu; nʼabʼomulyango gwa Simulooni, aBasyimulooni.
NUM 26:25 Abo niibo abʼeibyaire lya Isakaali, era ibo babbaire 64,300.
NUM 26:26 Abʼeibyaire lya Zebbulooni okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Seredi, aBaseredi; nʼabʼomulyango gwʼEroni, aBeroni; nʼabʼomulyango gwa Yaleeri, aBayaleeri.
NUM 26:27 Abo niibo abʼeibyaire lya Zebbulooni, era ibo babbaire 60,500.
NUM 26:28 Abʼeibyaire lya Yusufu abʼomulyango gwa Manase, nʼogwʼEfulaimu babbaire baanu:
NUM 26:29 Abʼeibyaire lya Manase babbaire baanu: abʼomulyango gwa Makiri, aBamakiri, oMakiri oiteeye wa Gireyaadi; nʼabʼomulyango gwa Gireyaadi, aBagireyaadi.
NUM 26:30 Abʼeibyaire lya Gireyaadi babbaire baanu: abʼomulyango gwa Iyezeri, aBaiyezeri; nʼabʼomulyango gwa Kereki, aBakereki;
NUM 26:31 nʼabʼomulyango gwʼAsuliyeeri, aBasuliyeeri; nʼabʼomulyango gwa Sekemu, aBasekemu;
NUM 26:32 nʼabʼomulyango gwa Syemida, aBasyemida; nʼabʼomulyango gwa Keferi, aBakeferi.
NUM 26:33 Iye oZerofekadi omutaane wa Keferi tiyabyaire abaana abaisuka; yabyaire baala bonkani, era babbaire Maala nʼoNuwa, nʼoKogula, nʼoMirika nʼoTiruza.
NUM 26:34 Abo niibo ababbaire abʼomulyago ogwa Manase, era ibo babbaire 52,700.
NUM 26:35 Abʼeibyaire lyʼEfulaimu okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Susera, aBasusera; nʼabʼomulyango gwa Bbekeri, aBabbekeri; nʼabʼomulyango gwa Takani, aBatakani.
NUM 26:36 Abʼeibyaire lya Susera, babbaire baanu: Abʼomulyango gwʼErani, aBerani.
NUM 26:37 Abo niibo ababbaire abʼeibyaire lyʼEfulaimu, era ibo ababbaire 32,500. Abo babbaire niibo abʼeibyaire lya Yusufu okusinzirira oku miryango gyabwe.
NUM 26:38 Abʼeibyaire lya Bbenyamini okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Bbera, aBabbera; nʼabʼomulyango gwʼAsubbeeri, aBasubberi; nʼabʼomulyango gwʼAkiramu, aBakiramu;
NUM 26:39 nʼabʼomulyango gwa Sufamu, aBasufamu; nʼabʼomulyango gwa Kufamu, aBakufamu.
NUM 26:40 Abʼeibyaire lya Bbera abʼomulyango gwʼAludi nʼogwa Namani babbaire baanu: Abʼomulyango gwʼAludi, aBaludi; nʼabʼomulyango gwa Namani, aBanamani.
NUM 26:41 Abo babbaire niibo abʼomulyango gwa Bbenyamini, era ibo babbaire 45,600.
NUM 26:42 Abʼeibyaire lya Daani okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Sukamu, aBasukamu. Abo babbaire niibo abʼomulyango gwa Daani.
NUM 26:43 Era bonabona babbaire bʼomulyango gwa Sukamu era ibo babbaire 64,400.
NUM 26:44 Abʼeibyaire lyʼAseri okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango ogwa Imuna, aBaimuna; nʼabʼomulyango ogwa Isuvi, aBaisuvi; nʼabʼomulyango ogwa Bberiya, aBabberiya.
NUM 26:45 Era abʼeibyaire erya Bberiya babbaire baanu: Abʼomulyango ogwa Kebberi, aBakebberi; nʼabʼomulyango ogwa Malukiyeeri, aBamalukiyeeri.
NUM 26:46 Aseri yabbaire nʼomwalawe eriinalye bati Seera.
NUM 26:47 Abo babbaire niibo abʼomulyango ogwʼAseri, era ibo babbaire 53,400.
NUM 26:48 Abʼeibyaire lya Nafutaali okusinzirira oku miryango gyabwe babbaire baanu: Abʼomulyango gwa Yakuzeeri, aBayakuzeeri; nʼabʼomulyango gwa Guni, aBaguuni;
NUM 26:49 nʼabʼomulyango gwa Yezeri, aBayezeri; nʼabʼomulyango gwa Siremu, aBasiremu.
NUM 26:50 Abo babbaire niibo abʼomulyango gwa Nafutaali, era ibo babbaire 45,400.
NUM 26:51 ABaisirairi bonabona abasaiza aamo babbaire 601,730.
NUM 26:52 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 26:53 “Abo niibo abebaligabulyagiramu ekyalo ni basuna emiwuluko gyabwe okusinzirira oku bungi bwabwe omu miryango gyabwe.
NUM 26:54 Abʼomulyago omulimu abantu abangi, walibawa omuwuluko munene, nʼabʼomulyango omulimu abantu abatono, walibawa omuwuluko mutono. Nabuli bʼomulyango walibawa omuwuluko kusinzirira ku bungi bwʼabantu abo abali oku lukalala.
NUM 26:55 Neye oli nʼokubona ngʼobagabula ekyalo ekyo ngʼokolesya kalulu. Balikigabana nga basengererya maliina gʼebika byʼabazeiza baabwe.
NUM 26:56 Nabuli muwuluko ogwogaba oli nʼokukubbiraku kalulu ngʼokola oku bika ebirimu abantu abangi era ngʼoli kukola oku bika ebirimu abantu abatono.”
NUM 26:57 Banu niibo aBaleevi abebabalire okusinzirira oku miryango gyabwe: abʼomulyango gwa Gerusoni, aBagerusoni; nʼabʼomulyango gwa Kokasi, aBakokasi; nʼabʼomulyango gwa Merali, aBamerali.
NUM 26:58 Era banu niibo abʼemiryango gyʼaBaleevi: Abʼomulyango gwa Libbuni, nʼabʼomulyango gwa Kebbulooni, nʼabʼomulyango gwa Makuli, nʼabʼomulyango gwa Muusi, nʼabʼomulyango gwa Koola. OKokasi yabbaire niiye oiteeye wʼAmulaamu,
NUM 26:59 era omuka Amulaamu yabbaire niiye oYokebbedi omwala wa Leevi. OYokebbedi oyo bamubyaliire Misiri. Yabyaire nʼAmulaamu, nʼAlooni nʼoMusa, nga kuliku nʼomwala oMiryamu.
NUM 26:60 Alooni yabbaire niiye oiteeye wa Nadabbu nʼAbbiku, nʼEryezaali nʼoIsamali.
NUM 26:61 Neye oNadabbu nʼAbbiku bafiire owebaleetere omumaiso ga Musengwa omusyo oMusengwa ogunandi nʼabalagira.
NUM 26:62 ABaleevi bonabona abaisuka abebabalire, abʼomweri ogumo ogumo nʼokukirawo, babbaire 23,000. Ibo tibababaliire aamo nʼaBaisirairi abanaabwe, olwʼokubba aBaleevi tibabawaire omuwuluko ngʼaBaisirairi abandi.
NUM 26:63 Abo niibo aBaisirairi oMusa nʼEryezaali okabona abebabalire, oku mbale kwʼoMwiga oYoludaani, okulingirira ekibuga oYeriko.
NUM 26:64 Mwabo timwabbaire kadi moiza ku badi oMusa nʼAlooni okabona abebabalire, owebabaliire aBaisirairi omwidungu lyʼe Sinaayi.
NUM 26:65 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire akobere ati, bonabona babbaire dala ba kufeera mwidungu. Nʼolwekyo, tiwabbairewo kadi moiza kwibo eyabbaire owakusigalawo, okutoolaku oKalebbu omutaane wa Yefune, nʼoYoswa omutaane wa Nuuni.
NUM 27:1 Ekiseera kyatuukire oMakula, nʼoNuwa, nʼoKogula, nʼoMirika, nʼoTiruza abaala ba Zerofekadi omutaane wa Keferi, oKeferi omutaane wa Gireyaadi, oGireyaadi omutaane wa Makiri, oMakiri omutaane wa Manase, ababbaire bʼomu kika kya Manase, oManase omutaane wa Yusufu, ni baaba
NUM 27:2 oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa. Awo ni beemerera omumaiso ga Musa nʼEryezaali okabona, nʼabeekubbemberi, nʼekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi, kaisi ni bakoba bati,
NUM 27:3 “Oitewaiswe yafeereire omwidungu nga tabyaireku omwana omwisuka. Tiyabbaire moiza oku bawagiri ba Koola abekoobaanire okujeemera oMusengwa, wazira iye yafiire olwʼekikolekye ekibbikibbi ekiyakolere yenkani.
NUM 27:4 Atyanu lwaki eriina lya itewaiswe ligota omu bʼekikaakye, olwʼokubba nga tiyabyaireku omwana omwisuka? Tusaba mutuwe omuwuluko omu bʼekika kya itewaiswe.”
NUM 27:5 Kale awo oMusa nʼatwala ensonga yaabwe omumaiso ga Musengwa.
NUM 27:6 Era oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 27:7 “Abaala ba Zerofekadi ekibakoba kituuce. Mazima oli nʼokubawa omuwuluko omu bʼekika kya itewaabwe, basikire omuwuluko gwa itewaabwe.
NUM 27:8 “Era okobe aBaisirairi oti, ‘Singa omusaiza yaafanga nga tabyaireku omwana omwisuka, omwalawe yasikiranga ebintubye.
NUM 27:9 Era singa yaabbanga tabyalangaku kadi mwala, mwawanga abagandabe ebintubye ni babisikira.
NUM 27:10 Era singa yaabbanga abula abagandabe, kale ebintubye mwabiwanga abaganda ba iteeye ni babisikira.
NUM 27:11 Era singa yaabbanga abula kadi abaganda ba iteeye, olwo ebintubye mwabiwanga owʼolulyo olwʼokumpi omu kikaakye, ni bibba bibye.’ Eryo lyabbanga iteeka aBaisirairi eribakuumanga, nga Nze oMusengwa owenkulagiire iwe Musa.”
NUM 27:12 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Oniine oku lusozi olwo Abbaliimu, olengere ekyalo ekimpaire aBaisirairi.
NUM 27:13 Owewamala okukirengera, wena oyaba okufa, osenje abazeizabo ngʼomugandawo Alooni oweyafiire nʼasenja abazeizabo.
NUM 27:14 Ekyo kityo olwʼokubba omwidungu lyʼe Ziini ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi owekyezulugumiire, inywe mwembi mwajeemeire ekiragiro kyange nandi ni mulaga abantu abo ngʼowendi mutukulye oku byabbaire bikwata oku maizi.” Ogwo niigwo omwala gwʼamaizi oMeribba, oguli omu kibuga e Kadesi omwidungu lyʼe Ziini.
NUM 27:15 Awo oMusa nʼasaba oMusengwa ati,
NUM 27:16 “Musengwa, iwe oKibbumba amaite emyoyo gyʼabantu bonabona, nkusaba olonde omuntu, akubbemberenge ekibbula kyonakyona ekyʼabantu banu.
NUM 27:17 Abantubo abo beetaaga omuntu okubeekubberanga mu buli mbeera, nga tikiikyo baabbanga ooti ntaama egiraaduuka egibulaku omuliisya.”
NUM 27:18 OMusengwa nʼairamu oMusa ati, “Okwate oYoswa, omutaane wa Nuuni, omusaiza alimu oMwoyo wange, omuteekeku engalo oku mutwe.
NUM 27:19 Wamukoba nʼayemerera omumaiso gʼEryezaali okabona, nga nʼabantu bonabona baliwo, nʼomukwatisya obukulu nga babona.
NUM 27:20 Omukwatisye obumo oku bwezyebwo, kaisi ekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi kimugonderenge.
NUM 27:21 Yaabanga eeri Eryezaali okabona, Eryezaali yakolesyanga oWulimu nʼoTumimu okumanya ekintaka iye oYoswa akole. Omu ngeri eyo Eryezaali niiye eyalungamyanga oYoswa, nʼekibbula kyonakyona ekyʼaBaisirairi mu byonabyona ebibakolanga.”
NUM 27:22 Awo oMusa nʼakola ngʼoMusengwa oweyamulagiire. Nʼakwata oYoswa, nʼamwemererya omumaiso gʼEryezaali okabona, nga nʼabantu bonabona bakumbaanire.
NUM 27:23 Awo kaisi oMusa nʼateeka engalogye oku Yoswa, nʼamukwatisya obukulu, ngʼoMusengwa oweyamulagiire.
NUM 28:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 28:2 “Owe aBaisirairi ekiragiro kinu oti, ‘Mubonerenge nakimo muti, omu biseera ebituuce mumpa nze oMusengwa ebyokulya ebibawaayo ebibooca ni bizwamu oluvululu olunsangaalya.’
NUM 28:3 Era obakobe oti, ‘Kinu niikyo ekyokuwaayo ekibooca ekimuli nʼokuwaayo eeri nze oMusengwa: Entaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ibiri egibulaku obuleme, gibbenge sadaaka egibooca yonayona nga ya buli lunaku.
NUM 28:4 Mwawangayo ontaama omoiza amakeezi, kaisi ogondi ni mumuwaayo eigulo,
NUM 28:5 era okwo nga kuliku ekyokuwaayo ekyʼempeke ekiro ooti moiza eyʼobusye obwʼengaano obusa obubatabwiremu erita yʼobwito obwʼemizaituuni.
NUM 28:6 Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, egimwatandiikire okuwangayo oku Lusozi oSinaayi, ngʼekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.
NUM 28:7 Ekyokuwaayo ekyʼekyokunywa ekyabira ku buli ntaama, kyabbanga erita moiza yʼekyokunywa ekikayuki. Ekyokunywa ekyo mwakinsukiranga nze oMusengwa omu Kifo eKitukulye.
NUM 28:8 Mwawangayo ontaama wokubiri ni musadaaka eigulo nga kwoteekere ekyokuwaayo omu ngeri enanyere eedi egimukoleremu amakeezi. Ekyo kyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.’ ”
NUM 28:9 OMusengwa ni yeyongera okukoba oMusa ati, “ ‘Oku lunaku olwʼeSaabbaato, mwawangayo entaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ibiri egibulaku obuleme. Nʼekyokuwaayo ekyʼempeke ekiro ibiri ibiri egyʼobusye obwʼengaano obusa obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni nʼekyokuwayo ekyʼebyokunywa ekyabiraku.
NUM 28:10 Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona eya buli Saabbaato, okwongererya oku kyokuwaayo ekyʼesadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼekyokuwayo ekyʼekyokunywa ekyabiraku.’ ”
NUM 28:11 OMusengwa ni yeyongera okukoba oMusa ati, “ ‘Ku buli lunaku olusooka olwa buli mweri, mwawangayo eeri nze oMusengwa esadaaka egibooca yonayona eyʼente ebitobba bibiri, nʼontaama omusaiza moiza, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo musanvu, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 28:12 Ku buli kitobba mwateekangaku ekyokuwaayo ekyʼempeke, ekiro isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa obubatabwiremu obwito obwʼemizaituuni. Oku ntaama omusaiza mwateekangaku ekyokuwaayo ekyʼempeke, obusye obwʼengaano ekiro ibiri era bwona nga butabulemu obwito obwʼemizaituuni.
NUM 28:13 Kaisi ku buli ntaama omusaiza owa mwanka ogumo, mwateekangaku ekiro moiza eya busye obwʼengaano obusa obubatabwiremu obwito bwʼemizaituuni. Ekyo niikyo ekyabbanga ekyokuwaayo ekyʼesadaaka egibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa.
NUM 28:14 Ku buli kitobba mwateekangaku ebyokuwaayo ebyʼebyokunywa lita ibiri egyʼenviinyo, nʼelita moiza nʼekitundu ku buli ntaama omusaiza, na ku buli ntaama omusaiza owʼomwanka ogumo erita moiza. Eyo niiyo esadaaka egibooca yonayona eya buli mweri, okumalaku omwanka.
NUM 28:15 Okwongererya oku sadaaka eyo egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼekyokuwaayo ekyʼebyokunywa ekyabiraku, mwawangayo eeri nze oMusengwa ombuli ompanya moiza, nabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.’ ”
NUM 28:16 Awo oMusengwa ni yeeyongera ati, “ ‘OMukolo ogwʼoKutambukirya mwabbanga nʼokugukolanga lunaku olweikumi na ina olwʼomweri ogusooka mu buli mwanka okumpa nze oMusengwa ekitiisya.
NUM 28:17 Oku lunaku olweikumi nʼaitaanu olwʼomweri ogwo, omukolo ogwo lugwatandikiranga era gwamalanga enaku musanvu, era baguliirangaku migaati egibulamu okazumbulukuca.
NUM 28:18 Oku lunaku olwo olusooka olwʼomukolo ogwo, mwakumbaananga okunsinza, era timwakolanga omulimo gwonagwona.
NUM 28:19 Oku lunaku olwo, mwawangayo eeri nze oMusengwa esadaaka egibooca yonayona eyʼente ebitobba bibiri, nʼontaama omusaiza moiza, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo musanvu, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 28:20 Ku buli kitobba mwateekangaku ekyokuwaayo ekyʼempeke ekiro isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa, obubatabwiremu obwito bwʼemizaituuni, nʼekiro ibiri nʼontaama omusaiza,
NUM 28:21 nʼekiro moiza moiza ku buli ntaama omusaiza owʼomwanka ogumo kwegyo omusanvu.
NUM 28:22 Era okwo mwagaitangaku ombuli ompanya owʼesadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi okukola omukolo ogwʼokubasuuca okubba abalongoole omumaiso gange.
NUM 28:23 Ebyo mwabiwangayo kwongereryanga ku sadaaka egibooca yonayona eya buli makeezi.
NUM 28:24 Omu ngeri eyo gimwawangayo ekyokulya ekyo ni bacooca kyonakyona ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa. Mwabiwangayo kwongererya ku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku nʼekyokuwaayo kyʼekyokunywa ekyabiraku.
NUM 28:25 Oku lunaku olwomusanvu, timulukolerangaku omulimo gwonagwona, mwakumbaananga kunsinza.’ ”
NUM 28:26 Awo oMusengwa ni yeeyongera ati, “ ‘Oku lunaku olwʼoMukolo ogwʼaMakungula owemwaweerangayo eeri nze oMusengwa amakungula ameekeereri, mwabbanga nʼokubbaawo nʼokukumbaananga okunsinza, era timwakolanga omulimo gwonagwona.
NUM 28:27 Neye mwawangayo esadaaka egibooca yonayona eyʼente ebitobba bibiri, nʼontaama omusaiza, nʼentaama ensaiza musanvu egyʼomwanka ogumo ogumo, esadaaka eyo nʼezwamu oluvululu olusa olunsangaalya nze oMusengwa.
NUM 28:28 Era ku buli nte, mwabbanga nʼokuweeraku ekyokuwaayo ekyʼempeke ekiro isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa era obubatabwiremu obwito bwʼemizaituuni nʼokuwaayo ekiro ibiri oku ntaama omusaiza,
NUM 28:29 nʼekiro moiza moiza oku ntaama ensaiza omusanvu egyʼomwanka ogumo gumo.
NUM 28:30 Era mwawangayo ombuli ompanya moiza owʼomukolo ogwʼokusoniya ekikole ekibbikibbi.
NUM 28:31 Mwawangayo ebyo aamo nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku, okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, aamo nʼekyokuwayo ekyʼempeke ekyabiraku. Era mwabbanga nʼokukakasa muti ebyayo ebyo bibulaku obuleme.’ ”
NUM 29:1 Awo oMusengwa ni yeeyongera okukoba oMusa ati, “ ‘Nabuli mwanka oku lunaku olusooka omu mweri ogwʼomusanvu, mwakumbaananga okunsinza, era timwakolanga omulimo gwonagwona. Irwo lwabbanga lunaku lwanywe lwʼokufuwa makondeere.
NUM 29:2 Mwawangayo eeri nze oMusengwa esadaaka egibooca yonayona, nʼezwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa. Esadaaka eyo yaabbanga nte okitobba moiza, nʼontaama omusaiza moiza, nʼentaama egyʼomwanka ogumo gumo ensaiza musanvu, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:3 Oku kitobba oyo mwategekerangaku ekiro isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa, era obubatabwiremu obwito bwʼomuzaituuni, okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke; kaisi ikwo oku ntaama omusaiza ni muweeraku ekiro ibiri egyʼobusye obwo,
NUM 29:4 era ikwo ku buli ntaama omusaiza ku kwegyo omusanvu ni muweeraku ekiro moiza eyʼobusye obwo.
NUM 29:5 Era okwo mwaweerangaku ombuli ompanya moiza nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, ni mubba mukolere omukolo gwʼokubasuuca okubba abalongoole.
NUM 29:6 Ginu niigyo esadaaka egibongererya oku sadaaka egibooca yonayona egya buli mweri nʼegya buli lunaku nʼebyokuwaayo ebyʼempeke nʼebyokunywa ebyabiraku ngʼendagiriro oweeri. Ibyo byokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri nze oMusengwa ni bizwamu oluvululu olunsangaalya.’ ”
NUM 29:7 Awo oMusengwa ni yeeyongera ati, “ ‘Oku lunaku olweikumi, olwʼomweri ogwo ogwomusanvu, mwakumbaananga okunsinza. Mwabbanga nʼokwerumya, nʼokutakolanga omulimo gwonagwona.
NUM 29:8 Mwawangayo eeri nze oMusengwa esadaaka egibooca yonayona nʼezwamu oluvululu olunsangaalya. Esadaaka eyo yaabbanga nte okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼentaama ensaiza gyʼomwanka ogumo gumo musanvu, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:9 Oku kitobba oyo mwaweerangaku ekiro isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa, era obubatabwiremu obwito bwʼomuzaituuni okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke; kaisi ikwo oku ntaama omusaiza, ni muweeraku ekiro ibiri egyʼobusye obwo,
NUM 29:10 era ikwo ku buli ntaama omusaiza owʼomwanka ogumo kwegyo omusanvu ni muweeraku ekiro moiza eyʼobusye obwo.
NUM 29:11 Era mwaweerangaku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, okwongererya oku kibawaayo okusoniya ekikole ekibbikibbi omuntu nʼabba mulongoole, nʼesadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼekyokuwayo kyakyo ekyʼempeke, era nʼebibawaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku.’ ”
NUM 29:12 Era oMusengwa ni yeeyongera ati, “ ‘Oku lunaku olweikumi na itaanu olwʼomweri ogwomusanvu, mwakumbaananga okunsinza, era timwakolanga omulimo gwonagwona. Mwakolanga omukolo gwʼokumpa nze oMusengwa ekitiisya okumala enaku musanvu.
NUM 29:13 Mwawangayo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa, ekyokuwaayo ekyo kyabbanga sadaaka egibooca yonayona ente ebitobba ikumi na bisatu, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ina, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:14 Ku buli kitobba kwebyo eikumi na bisatu mwaweerangaku ekiro isatu egyʼobusye obwʼengaano obusa, era obubatabwiremu obwito bwʼomuzaituuni okubba ekyokuwaayo ekyʼempeke; kaisi ku buli entaama kwegyo eibiri ensaiza ni muweeraku ekiro ibiri egyʼobusye obwo;
NUM 29:15 era na ku buli ntaama kwegyo eikumi na ina ensaiza egya mwanka ogumo gumo ni muweeraku obusye ekiro moiza.
NUM 29:16 Era okwo ni mwongereryaku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, era nʼebyokuwaayo byaku ebyʼebyokunywa.’ ”
NUM 29:17 “ ‘Oku lunaku olwokubiri olwʼoMukolo gwʼoBusiisira, mwawangayo ente ebitobba ikumi na bibiri, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ina, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:18 Oku bitobba ebyo, nʼentaama ensaiza egyo, nʼentaama egyʼomwanka ogumo gumo egyo mwaweerangaku nʼebyokuwayo byaku ebyʼempeke, nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku okusinzirira oku bungi bwa buli kika kyʼebisolo ebyo.
NUM 29:19 Era okwo ni mwongereryaku ombuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi okugaita oku kyokuwaayo ekya buli lunaku ekibooca kyonakyona nga kuliku nʼekyokuwaayo ekyʼempeke nʼebibawaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku.’ ”
NUM 29:20 “ ‘Oku lunaku lwokusatu olwʼomukolo ogwo, mwawangayo ente enumi ikumi na moiza, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ina, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:21 Oku bitobba ebyo, nʼentaama ensaiza egyo, nʼentaama egyʼomwanka ogumo gumo egyo, mwaweerangaku nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku okusinzirira oku bungi bwa buli kika kyʼebisolo ebyo.
NUM 29:22 Era okwo ni mwongereryaku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, era nʼebyokuwaayo byaku ebyʼebyokunywa.’ ”
NUM 29:23 “ ‘Oku lunaku lwokuna olwʼomukolo ogwo, mwawangayo ente ikumi, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ina, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:24 Oku bitobba ebyo, nʼentaama egyo, nʼentaama egyʼomwanka ogumo gumo egyo mwaweerangaku nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku okusinzirira oku bungi bwa buli kika kyʼebisolo ebyo.
NUM 29:25 Era okwo ni mwongereryaku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, era nʼebyokuwaayo byaku ebyʼebyokunywa.’ ”
NUM 29:26 “ ‘Oku lunaku olwokutaanu olwʼomukolo ogwo, mwawangayo ente mwenda, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ina, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:27 Oku bitobba ebyo, nʼentaama ensaiza egyo, nʼentaama egyʼomwanka ogumo gumo egyo mwaweerangaku nʼebyokuwayo byaku ebyʼempeke, nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku okusinzirira oku bungi bwa buli kika kyʼebisolo ebyo.
NUM 29:28 Era okwo ni mwongereryaku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, era nʼebyokuwaayo byaku ebyʼebyokunywa.’ ”
NUM 29:29 “ ‘Oku lunaku lwomukaaga olwʼomukolo ogwo, mwawangayo ente ebitobba munaana, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ina, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:30 Oku bitobba ebyo, nʼentaama ensaiza egyo, nʼentaama egyʼomwanka ogumo gumo egyo mwaweerangaku nʼebyokuwayo byaku ebyʼempeke, nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku okusinzirira oku bungi bwa buli kika kyʼebisolo ebyo.
NUM 29:31 Era okwo ni mwongeraku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, era nʼebyokuwaayo byaku ebyʼebyokunywa.’ ”
NUM 29:32 “ ‘Oku lunaku olwomusanvu olwʼomukolo ogwo, mwawangayo ente ebitobba musanvu, nʼentaama ensaiza ibiri, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo ikumi na ina, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:33 Oku bitobba ebyo, nʼentaama ensaiza egyo, nʼentaama egyʼomwanka ogumo egyo mwaweerangaku nʼebyokuwayo byaku ebyʼempeke, nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku okusinzirira oku bungi bwa buli kika kyʼebisolo ebyo.
NUM 29:34 Era okwo ni mwongereryaku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, era nʼebyokuwaayo byaku ebyʼebyokunywa.’ ”
NUM 29:35 “ ‘Oku lunaku olwomunaana olwʼomukolo ogwo, mwakumbaananga okunsinza, era timwakolanga omulimo gwonagwona.
NUM 29:36 Mwawangayo ekyokuwaayo ekibooca ni kizwamu oluvululu olunsangaalya nze oMusengwa, iyo esadaaka eyaabbanga eya nte moiza okitobba, nʼontaama omusaiza, nʼentaama ensaiza egyʼomwanka ogumo gumo musanvu, ngʼebyayo ebyo byonabyona bibulaku obuleme.
NUM 29:37 Oku kitobba oyo, na ku buli ntaama egyo egyʼomwanka ogumo gumo, mwaweerangaku nʼekyokuwayo kyaku ekyʼempeke, nʼebyokuwaayo ebyʼebyokunywa ebyabiraku, okusinzirira oku bungi bwa buli kika kyʼebisolo ebyo.
NUM 29:38 Era okwo ni mwongereryaku esadaaka ya mbuli ompanya, nʼabba sadaaka eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, okwongererya oku sadaaka egibooca yonayona eya buli lunaku, nʼebyokuwaayo byaku ebyʼempeke, era nʼebyokuwaayo byaku ebyʼebyokunywa.’ ”
NUM 29:39 “ ‘Okwongererya kwebyo ebimweyamanga, nʼebyokuwaayo omu kwetakira, mwawangayo binu ni bibba byange nze oMusengwa oku mikolo gyanywe eginabalagiire: Esadaaka yaanywe egibooca yonayona, nʼebyokuwaayo byanywe ebyʼempeke, nʼebyokuwaayo byanywe ebyʼebyokunywa, era nʼebyokuwaayo byanywe olwʼokusyania.’ ”
NUM 29:40 OMusa nʼakobera aBaisirairi ebintu byonabyona oMusengwa ebiyamulagiire.
NUM 30:1 Awo oMusa nʼakoba abakulu bʼebika byʼaBaisirairi ati, “Kinu niikyo oMusengwa ekyalagiire:
NUM 30:2 Omusaiza oweyeeyamanga ekintu eeri oMusengwa, ooba oweyalayiranga okukituukirirya, tali nʼokuzwa oku bweyamo obwo neye yaabbanga nʼokubutuukirirya.”
NUM 30:3 “Omwala akaali okufumbirwa oweyeeyamanga ekintu eeri oMusengwa, ooba oweyalayiranga okutuukirirya obweyamobwe,
NUM 30:4 kaisi oiteeye nʼawulira ebikwata oku bweyamo ooba oku kirayiro kyʼomwala oyo, neye nandi nʼabbaaku nʼekyamukoba, omwala oyo yaabbanga nʼokubutuukirirya.
NUM 30:5 Neye singa oiteeye yamugaananga ngʼamalire okukiwuliraku, mpaawo ekiyaabbanga nʼokutuukirirya oku bweyamobwe ooba oku kirayirokye; era oMusengwa yasoniyanga omwala oyo ekintu ekyo, olwʼokubba oiteeye yaabbanga niiye amugaine.”
NUM 30:6 “Singa omwala oyo yafumbirwanga ngʼamalire okweyama ekintu mubugenderere ooba mu kubbubbuka iye onanyere nʼakola ekirayiro okutuukirirya obweyamobwe,
NUM 30:7 kaisi oibaaye nʼawulira ebikwata oku kintu ekyo neye nandi nʼakyakanisya, olwo obweyamo bwʼomwala oyo ooba ekirayiro iye onanyere ekiyakolere omu bweyamobwe yaabbanga nʼokukituukirirya.
NUM 30:8 Neye singa oibaaye yamugaananga ngʼamalire okukiwuliraku, yaabbanga asaliremu obweyamo obwʼomwala oyo nʼekirayiro omwala oyo iye onanyere ekiyakolere omu kubbubbuka. Era oMusengwa yasoniyanga omwala oyo.”
NUM 30:9 “Neye onamwandu ooba omukali oibaaye oguyabbingire oweyakolanga obweyamo ooba ekirayiro, yaabbanga nʼokukituukirirya.”
NUM 30:10 “Era singa omukali omufumbo yakolanga obweyamo, ooba yalayiranga okutuukirirya ekisuubizokye,
NUM 30:11 kaisi oibaaye nʼakiwulira, nandi nʼakimugaana, olwo obweyamo bwʼomukali oyo bwonabwona nʼebiyasuubizire, yaabbanga nʼokubituukirirya.
NUM 30:12 Neye singa oibaaye yabigaananga ngʼamalire okubiwuliraku, olwo mpaawo oku bweyamo bwʼomukali oyo ooba ekirayiro iye onanyere ekiyakolere omu bweyamobwe ekiyaabbanga nʼokutuukirirya. Oibaaye yaabbanga abigaine, era oMusengwa yasoniyanga omukali oyo.
NUM 30:13 Oibaaye yayinzanga okukakasa ooba okugaana obweyamo bwonabwona omukaliwe obuyaabbanga akolere ooba ekirayiro omukaliwe ekiyaabbanga alayiire okwerumya.
NUM 30:14 Neye singa oibaaye yabityangawo enaku egyeraku ngʼabula ekyatumwireku oku kintu ekyo, oibaaye oyo yaabbanga akakasire byonabyona omukaliwe ebiyeeyamire, ooba ebiyalayiire nʼasuubiza okutuukirirya. Singa yawulirangaku ebintu ebyo nandi nʼakitumulaku, yaabbanga aikiriirye ati bituukirire.
NUM 30:15 Wazira singa yabigaananga nga wabitirewo enaku ngʼamalire okubiwulira, omusango gwʼomukaliwe ogwʼobutabituukirirya gwabbanga kwibaaye.”
NUM 30:16 Aago niigo amateeka oMusengwa ageyawaire oMusa agakwata oku nkolagana eri aakati wʼomusaiza nʼomukaliwe, nʼaakati wʼomusaiza nʼomwalawe akaali okufumbirwa.
NUM 31:1 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 31:2 “Onyaaŋe eigwanga lyʼaBamidiyaani olwʼebyo ebibakolere aBaisirairi. Ngʼomalire ekyo, oyaba okufa osenje abazeizabo.”
NUM 31:3 Kale oMusa nʼakoba aBaisirairi ati, “Mutegeke abalwani baanywe, baabe omu lutalo okulwanisya aBamidiyaani, olwʼokutuukirirya okunyaaŋa kwa Musengwa.
NUM 31:4 Nabuli mu kika mulondemu abalwani 1,000 mubasindike omu lutalo olwo.”
NUM 31:5 Kale abalwani bonabona okuzwa mu buli kika ni babba 12,000 abali nʼebyokulwanisya nga mu buli kika muzwiremu abalwani lukumi lukumi.
NUM 31:6 OMusa nʼasindika omu lutalo, abalwani abo olukumi okuzwa mu buli kika, ni baaba ngʼoFenekansi omutaane wʼEryezaali okabona niiye omuduumiri waabwe. Era oFenekansi niiye eyaabire nʼebintu byʼomu Kifo eKitukulye ekyʼomu Weema ya Musengwa, nʼekondeere egyʼokufuwa okulabula.
NUM 31:7 Baabire ni balwanisya aBamidiyaani, ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa, ni baita abalwani bʼaBamidiyaani bonabona.
NUM 31:8 Mwabo abebaitire, niimwo omwabbaire nʼabakabaka abʼaBamidiyaani abataanu banu: Evi, nʼoLekemu, nʼoZuuli, nʼoKuuli, nʼoLebba. Era omu lutalo olwo baitiiremu nʼoBbalamu omutaane wa Bbeyoli.
NUM 31:9 ABaisirairi ni bawamba abakali aBamidiyaani nʼabaana, ni banyaga nʼente gyabwe nʼentaama nʼembuli gyabwe nʼebintu ebindi byonabyona.
NUM 31:10 Ni booca ebibuga byonabyona aBamidiyaani omu babbaire batyama, nʼenkambi gyabwe gyonagyona.
NUM 31:11 Batwaire omunyago gwonagwona nʼebiwambe, nga mulimu abantu nʼebisolo,
NUM 31:12 era abawambe nʼomunyago ni babireetera oMusa nʼEryezaali okabona, nʼaBaisirairi abandi bonabona ababbaire omu nkambi, omu kitantira kyʼaBamowaabbu, oku mwiga oYoludaani ekiringiriire ekibuga oYeriko.
NUM 31:13 Awo oMusa nʼEryezaali okabona, nʼabeekubbemberi bonabona abʼaBaisirairi, ni baaba okusisinkana amaje gʼaBaisirairi, e nza wʼenkambi.
NUM 31:14 OMusa nʼasunguwalira abaduumiri bʼamaje ago nga niibo abo abaduumira olukumi lukumi, nʼabaduumira ekikumi kikumi, ababbaire bazwa omu lutalo.
NUM 31:15 Awo oMusa nʼababuulya ati, “Lwaki mulekere abakali bonabona nga boomi?
NUM 31:16 Mwebukirye muti abakali niibo abasengereirye enkola ya Bbalamu ngʼaBaisirairi bali e Peyoli, ni basendasenda aBaisirairi okutabba beesigwa eeri oMusengwa, batyo ni bazweraku okawumpuli okugwa omu bantu ba Musengwa.
NUM 31:17 Aale atyanu mwite nabuli mwisuka. Era mwite nabuli mukali eyeegaitireku nʼomusaiza,
NUM 31:18 neye abaala bonabona abakaali abaguna, mubeesigazire.”
NUM 31:19 “Era kwinywe nywenanywena eyaitireku omuntu yenayena ooba eyakwaiteku oku mulambo ali nʼokusigala nza wʼenkambi okumala enaku musanvu. Oku lunaku olwokusatu nʼolwomusanvu muli nʼokukola omukolo ogwʼokusuuka abalongoole inywe nʼabawambe baanywe.
NUM 31:20 Musuuce nabuli kizwalo, nʼekintu kyonakyona ekibakolere omwidiba, nʼekyo ekibakolere omu byoya byʼembuli, ooba ekibakolere omu bisaale okubba kirongoole.”
NUM 31:21 Awo Eryezaali okabona nʼakoba abaisirikale ababbaire bazwire omu lutalo nga luwoire ati, “Binu niibyo ebiragiro oMusengwa ebiyawaire oMusa:
NUM 31:22 Ezaabbu nʼefeeza, nʼobbulonzi, nʼekyoma, nʼolubaati nʼekyoma ekizito,
NUM 31:23 nʼekintu ekindi kyonakyona ekyezya okugumira omusyo, mwabbanga nʼokukibitya omu musyo, kaisi ni kibba kirongoole. Neye era mwabbanga nʼokukisuuca ekirongoole nga mukolesya amaizi agebakolesya oku mukolo gwʼokusuuca ebintu okubba ebirongoole. Era ekintu kyonakyona ekitayezya okugumira omusyo, mwabbanga nʼokukibitya mu maizi ago.
NUM 31:24 Era oku lunaku olwomusanvu, mwayozanga ebizwalo byanywe kaisi ni mubba balongoole, olwo kaisi ni mwingira omu nkambi.”
NUM 31:25 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 31:26 “Iwe nʼEryezaali okabona, nʼabeekubbemberi bʼemiryango gyʼebika bya Isirairi, muli nʼokubala abantu bonabona nʼebisolo byonabyona ebimwawambire.
NUM 31:27 Omunyago ogwo mugugabulemu ebitundu bibiri, ekitundu ekimo, mukiwe abaisirikale abalwaine olutalo, nʼekindi mukiwe abantu abandi bonabona abasigairewo.
NUM 31:28 Oku mugabo gwʼabasirikale abalwaine olutalo, watooleraku oMusengwa omusolo gwʼekintu kimo kimo ku buli bintu 500, ooba bantu, ooba nte, ooba mpunda, ooba ntaama ooba mbuli.
NUM 31:29 Watoola omusolo ogwo oku mugabo gwabwe nʼoguwa Eryezaali okabona ngʼekyokuwaayo eeri oMusengwa.
NUM 31:30 Oku mugabo oguwaawa aBaisirairi, watoolaku ekintu kimo ku buli bintu 50, ooba ku bantu, ooba ku nte, ooba ku mpunda, ooba ku ntaama, ooba ku mbuli, ooba ku bisolo ebindi byonabyona. Ebintu ebyo wabiwa aBaleevi abavunaanyizibwa okulabiriranga eWeema yange nze oMusengwa.”
NUM 31:31 Kale oMusa nʼEryezaali okabona, ni bakola ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 31:32 Omunyago gwonagwona abaisirikale ogubanyagire ngʼogaitireku ibo ogubasigazire gwabbairemu entaama 675,000,
NUM 31:33 nʼente 72,000,
NUM 31:34 nʼempunda 61,000,
NUM 31:35 nʼabaala abaguna 32,000.
NUM 31:36 Ekitundu ekimo ekyokubiri oku munyago ogwo nga niigwo omugabo gwʼabaisirikale abalwaine olutalo gwabbaire guti: Entaama gyabbaire 337,500,
NUM 31:37 okwo nga kuliku omusolo gwa Musengwa entaama 675;
NUM 31:38 igyo ente gyabbaire 36,000, okwo nga kuliku omusolo gwa Musengwa ente 72;
NUM 31:39 igyo empunda gyabbaire 30,500, okwo nga kuliku omusolo gwa Musengwa, empunda 61.
NUM 31:40 Ibo abantu babbaire 16,000, okwo nga kuliku omusolo gwa Musengwa abantu 32.
NUM 31:41 OMusa nʼakola ngʼoMusengwa oweyamulagiire nʼawa Eryezaali okabona omusolo ogwo gwonagwona ngʼekyokuwaayo eeri oMusengwa.
NUM 31:42 Ekitundu kidi ekindi ekyʼomunyago oMusa ekiyaawiireku okuwa aBaisirairi abandi bonabona,
NUM 31:43 nga niibo aBaisirairi abatali baisirikale kyabbairemu entaama 337,500,
NUM 31:44 nʼente 36,000,
NUM 31:45 nʼempunda 30,500,
NUM 31:46 nʼabantu 16,000.
NUM 31:47 Oku kimo ekyokubiri ekyʼomunyago ogwo igwo ogwabbaire omugabo gwʼaBaisirairi abo, oMusa nʼatoolangaku omuntu moiza ku buli bantu 50, nʼokisolo moiza ku buli bisolo 50, ngʼoMusengwa oweyamulagiire, nʼabiwa aBaleevi ababbaire nʼobuvunaanyizibwa bwʼokulabiriranga eWeema ya Musengwa.
NUM 31:48 Awo abakungu omu maje ababbaire abaduumiri bʼebibinja byʼamaje, nga niibo abaduumira olukumi lukumi, nʼabaduumira ekikumi kikumi, ni baaba eeri oMusa,
NUM 31:49 ni bamukoba bati, “Iswe abaweereryabo, tubaliremu abaisirikale abetuduumira nga mpaawo kadi moiza abulawo.
NUM 31:50 Nʼolwekyo tuleetereku ebintu binu ebyʼezaabbu nabuli moiza ebiyasunire omu lutalo: Obujegere, nʼobunyere, nʼempeta egyʼoku ngalo nʼegyʼoku matwi, nʼebikomo ebyʼomu mamiro okukola omukolo gwʼokutusuuca abalongoole omumaiso ga Musengwa.”
NUM 31:51 OMusa nʼEryezaali okabona, ni baikirirya era ni bajabuna ebintu ebyo ebyʼamajolobero ebiyeese omu zaabbu.
NUM 31:52 Ezaabbu eyo yonayona okuzwa eeri abaduumiri bʼebibinja olukumi lukumi nʼabʼekikumi kikumi oMusa nʼEryezaali egibawaireyo ngʼekyokuwaayo eeri oMusengwa, yabbairemu ekiro ooti 200.
NUM 31:53 Nabuli mwisirikale yabbaire atwaire omunyago ogugwe iye onanyere.
NUM 31:54 OMusa nʼEryezaali okabona, ni bajabuna ezaabbu egibatoire oku baduumiri abo abʼolukumi lukumi nʼabʼekikumi kikumi, ni bagiteeka omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa, ngʼekyokwebukiriryangaku ekyʼaBaisirairi omumaiso ga Musengwa.
NUM 32:1 Atyanu abʼekika kya Lubbeeni, nʼekya Gaadi, babbaire nʼebyayo bingi ino. Kale owebaboine ekyalo kyʼe Yazeri, nʼekyʼe Gireyaadi, nga bisa okuliisiryangamu ebyayo,
NUM 32:2 ni baaba ni bakoba oMusa nʼEryezaali okabona, nʼabeekubbemberi abandi abʼaBaisirairi bati,
NUM 32:3 “Ekitundu kyʼekyalo ekirimu ekibuga ekyʼAtaloosi, nʼekyʼe Dibboni, nʼekyʼe Yazeri, nʼekyʼe Nimula, nʼekyʼe Kesyubboni, nʼekyʼEreyaale, nʼekyʼe Sebbamu, nʼekyʼe Nebbo, nʼekyʼe Bbeyoni;
NUM 32:4 ekyalo oMusengwa ekiyatubbeereire iswe aBaisirairi okukiwamba tukityamemu, kyalo kisa okuliisiryangamu ebyayo, ate nga iswe abaweereryabo tuli baliisya.
NUM 32:5 Singa tubba tusunire obukoda egyoli, tukusaba oganye, ekyalo ekyo bakituwe iswe abaweereryabo kibbe kyaiswe. Tiwatwambuca oMwiga oYoludaani.”
NUM 32:6 Awo oMusa nʼabuulya abʼekika kya Gaadi, nʼabʼekya Lubbeeni ati, “Abaganda baanywe baaba ni balwana olutalo nga inywe musigaire yaanu?
NUM 32:7 Lwaki mutaka okumalamu abaganda baanywe aBaisirairi amaani okwambuka okwingira ekyalo oMusengwa ekiyabawaire?
NUM 32:8 Ekyo abazeiza baanywe bona niikyo ekibakolere, owenabatumire okuzwa e Kadesi Bbaluneya okwaba okukeeta ekyalo kyʼe Kanani.
NUM 32:9 Baabire ni batuuka omu Kiinamo ekyʼEsukoli ni babona ekyalo ekyo, kaisi ni bamalamu aBaisirairi amaani, ni bakaya okwingira ekyalo oMusengwa ekiyabbaire abawaire.
NUM 32:10 OMusengwa nʼasunguwala ino oku lunaku olwo, nʼalayira ati,
NUM 32:11 ‘Olwʼokubba tibangondeire nʼemyoyo gyabwe gyonagyona, mazima tiwalibbaawo kadi moiza oku basaiza abazwire e Misiri, owʼemyanka aabiri nʼokukirawo, eyalingira ekyalo ekinalayiriire okuwa oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo.
NUM 32:12 Tiwalibbaawo kadi moiza okutoolaku oKalebbu omutaane wa Yefune oMukenizi, nʼoYoswa omutaane wa Nuuni, olwʼokubba ibo abo bangondeire Nze oMusengwa nʼemyoyo gyabwe gyonagyona.’
NUM 32:13 Era oMusengwa nʼasunguwalira ino aBaisirairi, nʼabagadangadirya omwidungu okumala emyanka 40, paka abantu abʼomulembe ogwo bonabona ababbaire beebitirye kubbikubbi omumaisoge owebawoirewo.”
NUM 32:14 “Aale atyanu mubone, abʼomwibyaire lyʼabakoli bʼebibbibibbi, nywena mwirire omu bifo byʼabazeiza baanywe okuleetera oMusengwa okweyongera okusunguwalira oIsirairi nʼokukiraku abazeiza baanywe owebabbaire.
NUM 32:15 Inywe singa mwacuuka ni mumuzwaku, tete yaleka abantu banu bonabona omwidungu, era nga niinywe omubaleetera oMusengwa okubajigirica.”
NUM 32:16 Awo abʼekika kya Gaadi, nʼabʼekya Lubbeeni ni basembera e giri oMusa, ni bamukoba bati, “Oleke tusooke twombekere aanu ebyayo byaiswe ebiraalo, era twombekere nʼabakali baiswe nʼabaana baiswe abatobato ebibuga.
NUM 32:17 Neye tuli bategeke okukwata ebyokulwanisya twekubbemberemu aBaisirairi abanaiswe, paka owetwalibatuuca omu kitundu ekyabwe. Ebyo nga bikaali bityo, ibo abakali baiswe nʼabaana baiswe basigala omu bibuga ebyo ebyabbaaku engaga, olwʼokwekuuma abantu abatyama omu kyalo kinu.
NUM 32:18 Titwaliira omu bisito byaiswe, paka nga nabuli Mwisirairi omunaiswe, amalire okusuna omuwulukogwe.
NUM 32:19 Iswe titwaligabana omuwuluko aamo nabo okwitale kudi okwʼomwiga oYoludaani, olwʼokubba omuwuluko ogwaiswe tugusunire okwitale okwʼe buzwaisana wa Yoludaani.”
NUM 32:20 Awo oMusa nʼabakoba ati, “Singa dala mwakola ekyo, ni mukwata ebyokulwanisya omumaiso ga Musengwa, okwaba omu lutalo,
NUM 32:21 era singa nywenanywena mwaba ni mwambuka oMwiga oYoludaani nga mukwaite ebyokulwanisya omumaiso ga Musengwa paka oweyalimala okubbingawo abalabe omumaisoge,
NUM 32:22 olwo ngʼoMusengwa ababbeereire ni muwamba ekyalo ekyo, mwalyezya okwira, ni mubba nga mumalire obuvunaanyizibwa bwanywe obwo eeri oMusengwa nʼaBaisirairi abananywe. Kaisi olwo ekyalo ekyo kibbe kyanywe omumaiso ga Musengwa.”
NUM 32:23 “Neye singa timwakole mutyo, mwabba mukolere ekibbikibbi eeri oMusengwa, era muli nʼokubba bakakase muti balibabonereza olwʼekibbikibbi kyanywe ekyo.
NUM 32:24 Aale atyanu mwombekere abakali baanywe nʼabaana baanywe abatobato ebibuga, era nʼentaama gyanywe ebiraalo, neye mwatuukirirya ekimusuubizire okukola.”
NUM 32:25 Abʼekika kya Gaadi, nʼabʼekya Lubbeeni, ni bakoba oMusa bati, “Mukulu, iswe abaweereryabo twakola iwe ngʼowotulagira.
NUM 32:26 Abaana baiswe abatobato nʼabakali baiswe basigala enu omu bibuga byʼe Gireyaadi, aamo nʼebiraalo byaiswe ebyʼentaama nʼebyʼembuli nʼebyʼente.
NUM 32:27 Neye iswe abaweereryabo, twaba okwambuka oMwiga oYoludaani, nga buli moiza kwiswe ali nʼebyokulwanisya okwaba okulwana olutalo omumaiso ga Musengwa, nga dala iwe mukulu obwokoba.”
NUM 32:28 Awo oMusa ebikwata kwibo nʼabiragira Eryezaali okabona nʼoYoswa omutaane wa Nuuni, nʼabeekubbemberi abandi abakulu bʼebika byʼaBaisirairi.
NUM 32:29 OMusa nʼabakoba ati, “Singa abʼekika kya Gaadi, nʼabʼekya Lubbeeni nabuli moiza ngʼali nʼebyokulwanisya, balyambuka na inywe oMwiga oYoludaani omumaiso ga Musengwa, era owemwaliwamba ekyalo ekyo, mwalibawa ekyalo kyʼe Gireyaadi okubba ekyabwe.
NUM 32:30 Neye singa tibalyambuka na inywe nga bali nʼebyokulwanisya, balibba nʼokwikirirya okwaba ni basuna aamo na inywe emigabo omu kyalo kyʼe Kanani.”
NUM 32:31 Abʼekika kya Gaadi, nʼabʼekya Lubbeeni, ni bamwiramu bati, “Iswe abaweereryabo twakola ngʼoMusengwa owaakobere.
NUM 32:32 Twambuka oMwiga oYoludaani omumaiso ga Musengwa, ni twingira ekyalo kyʼe Kanani, nga tuli nʼebyokulwanisya, neye emiwuluko egyaiswe gyabba kwitale kunu okwa Yoludaani.”
NUM 32:33 Awo oMusa nʼawa abʼekika kya Gaadi, nʼabʼekya Lubbeeni, nʼekitundu ekimo ekyokubiri ekyʼabʼekika kya Manase omutaane wa Yusufu, ekyalo ekyʼobwakabaka bwa Sikoni okabaka wʼaBamooli, nʼekyʼobwakabaka bwʼOgi okabaka wʼe Bbasani, nga niikyo ekyalo ekyo kyonakyona nʼebibuga byamu, nʼebyalo ebyeruguuliriirye ebibuga ebyo.
NUM 32:34 Abʼekika kya Gaadi ni bairamu okwombeka ekibuga ekyʼe Dibboni, nʼekyʼAtaloosi, nʼekyʼAloweri,
NUM 32:35 nʼekyʼAtuloosi Sofani, nʼekyʼe Yazeri, nʼekyʼe Yogubbeka;
NUM 32:36 nʼekyʼe Bbesi Nimula, nʼekyʼe Bbesi Kalani, ngʼebibuga ebiriku engaga. Era bombekere nʼebiraalo byʼentaama gyabwe.
NUM 32:37 Kaisi abʼekika kya Lubbeeni ibo ni bairamu okwombeka ekibuga ekyʼe Kesyubboni, nʼekyʼEreyaale, nʼekyʼe Kiriyasaimu.
NUM 32:38 Era bairiremu ni bombeka nʼekibuga ekyʼe Nebbo, byombi ebibacuusire amaliina gaabyo, era ni bairamu okwombeka nʼekyʼe Sibbuma. Ebibuga ebyo ebibairiremu okwombeka babiwaire amaliina agandi.
NUM 32:39 Ibo abaizukulu ba Makiri omutaane wa Manase, baabire mu kitundu kyʼe Gireyaadi, ni bakiwamba era ni bakibbingamu aBamooli abakibbairemu.
NUM 32:40 Atyo oMusa nʼawa abaizukulu ba Makiri omutaane wa Manase ekitundu ekyo ekyʼe Gireyaadi, ni batyama omwo.
NUM 32:41 Iye oYayiri omwizukulu wa Manase nʼalumba era nʼawamba ebyalo byʼaBamooli ebitontono nʼabiwa eriina ati Kaavosi Yayiri.
NUM 32:42 Kaisi iye oNobba nʼalumba era nʼawamba ekibuga kyʼe Kenasi nʼebyalo ebikyeruguliriirye era nʼakyeyerulamu niiye onanyere ati Nobba.
NUM 33:1 Binu niibyo ebifo aBaisirairi ebibatuukangamu era ni bakolamu enkambi gyabwe nga bali omu lugendo bazwa e Misiri era nga bali omu bibinja byabwe, oMusa nʼAlooni nga babakubbembeire.
NUM 33:2 OMusa nʼawandiikanga ebifo ebibatuukangamu ngʼoMusengwa oweyamulagiire. Binu niibyo ebifo ebibatuukangamu era ni bakolamu enkambi:
NUM 33:3 ABaisirairi basimbukiire Lameseesi omu Misiri, oku lunaku olweikumi na itaanu olwʼomweri ogusooka, irwo olunaku olwaiririire oku lunaku lwʼoMukolo gwʼoKutambukirya. Basimbukire nga bajaganya ngʼaBamisiri bonabona babalingiriire.
NUM 33:4 Ibo aBamisiri babbaire bakaali baliika ababere baabwe bonabona oMusengwa abeyabbaire abaitiremu, nʼabonereza nʼabakibbumba baabwe okulaga ati iye wʼobwezye okubakiraku.
NUM 33:5 ABaisirairi bazwire e Lameseesi, ni baaba ni bakola enkambi e Sukosi.
NUM 33:6 Owebazwire e Sukosi, baabire ni bakola enkambi omwEsamu, oku mbale mbale kwʼeidungu oSinaayi.
NUM 33:7 Ni bazwa omwEsamu, ni bacuuka ni bakanga e Payi Kakiroosi, e buzwaisana wʼe Bbaali Zefoni, ni baaba bakola enkambi okumpi nʼoMigidooli.
NUM 33:8 Owebazwire e Payi Kakiroosi, ni babita omu Nyanza eNtukuliki, ni baingira omwIdungu lyʼEsamu, baabire ni bakola enkambi e Maala.
NUM 33:9 Ni bazwa e Maala, baaba ni batuuka omwErimu omwabbaire amaluba ikumi na mabiri, nʼebikolo byʼensansa 70 era nʼeeyo ni bakolayo enkambi.
NUM 33:10 Owebazwire omwErimu, baabire ni bakola enkambi oku mbale mbale kwʼeNyanza eNtukuliki.
NUM 33:11 Ni bazwa oku Nyanza eNtukuliki, ni baaba bakola enkambi omwIdungu lyʼe Siini.
NUM 33:12 Owebazwire omwIdungu lyʼe Siini, baabire ni bakola enkambi e Dofuka.
NUM 33:13 Awo ni basimbuka okuzwa e Dofuka, baaba ni bakola enkambi omwAlusi.
NUM 33:14 Owebazwire omwAlusi, baabire ni bakola enkambi e Lefidiimu, e wabbaire wabula amaizi gʼabantu okunywa.
NUM 33:15 Ni bazwa e Lefidiimu, ni baaba bakola enkambi omwIdungu lyʼe Sinaayi.
NUM 33:16 Owebazwire omwIdungu lyʼe Sinaayi, baabire ni bakola enkambi e Kibbuloosi Kataava.
NUM 33:17 Ni bazwa e Kibbuloosi Kataava, ni baaba ni bakola enkambi e Kazeroosi.
NUM 33:18 Owebazwire e Kazeroosi, baabire ni bakola enkambi e Lisuma.
NUM 33:19 Ni bazwa e Lisuma, ni baaba bakola enkambi e Limooni Perezi.
NUM 33:20 Owebazwire e Limooni Perezi, baabire ni bakola enkambi e Libbuna.
NUM 33:21 Ni basimbuka okuzwa e Libbuna, ni baaba bakola enkambi e Liisa.
NUM 33:22 Owebazwire e Liisa, baabire ni bakola enkambi e Kekerasa.
NUM 33:23 Ni bazwa e Kekerasa, ni baaba bakola enkambi oku Lusozi oSeferi.
NUM 33:24 Owebazwire oku Lusozi oSeferi, baabire ni bakola enkambi e Kalada.
NUM 33:25 Ni basimbuka okuzwa e Kalada, ni baaba bakola enkambi e Makeroosi.
NUM 33:26 Owebazwire e Makeroosi, baabire ni bakola enkambi e Takasi.
NUM 33:27 Ni bazwa e Takasi, ni baaba bakola enkambi e Teera.
NUM 33:28 Owebazwire e Teera, baabire ni bakola enkambi e Misika.
NUM 33:29 Ni bazwa e Misika, ni baaba bakola enkambi e Kasimona.
NUM 33:30 Owebazwire e Kasimona, baabire ni bakola enkambi e Moseroosi.
NUM 33:31 Ni bazwa e Moseroosi, ni baaba bakola enkambi e Bbene Yaakani.
NUM 33:32 Owebazwire e Bbene Yaakani, baabire ni bakola enkambi e Koli Kagidigaadi.
NUM 33:33 Ni bazwa e Koli Kagidigaadi, ni baaba bakola enkambi e Yotubbasa.
NUM 33:34 Owebazwire e Yotubbasa, baabire ni bakola enkambi omwAbbulona.
NUM 33:35 Ni bazwa omwAbbulona, ni baaba bakola enkambi omwEziyoni Gebberi.
NUM 33:36 Owebazwire omwEziyoni Gebberi, baabire ni bakola enkambi e Kadesi omwidungu lyʼe Ziini.
NUM 33:37 Ni bazwa e Kadesi, ni baaba bakola enkambi oku Lusozi oKoli, oku nsalo nʼekyalo kyʼEdomu.
NUM 33:38 Awo Alooni okabona, nʼaniina oku Lusozi oKoli, ngʼoMusengwa oweyalagiire, era eeyo giyafeereire oku lunaku olusooka omu mweri ogwokutaanu omu mwanka gwa 40 oluzwanyuma lwʼaBaisirairi okuzwa omu kyalo kyʼe Misiri.
NUM 33:39 Era Alooni yabbaire awangaire emyanka 123, oweyafeereire oku Lusozi oKoli.
NUM 33:40 Awo okabaka oMukanani owʼomu kibuga Aladi eyabbaire omutyami omwidungu oNegevu eryʼaBakanani nʼawulira ati aBaisirairi baiza.
NUM 33:41 ABaisirairi owebazwire oku Lusozi oKoli, baabire ni bakola enkambi e Zalumona.
NUM 33:42 Ni bazwa e Zalumona ni baaba bakola enkambi e Punoni.
NUM 33:43 Owebazwire e Punoni baabire ni bakola enkambi omwObbosi.
NUM 33:44 Ni bazwa omwObbosi ni baaba ni bakola enkambi omu Iye Abbalimu, oku nsalo nʼekitundu kyʼe Mowaabbu.
NUM 33:45 Owebazwire Iye Abbalimu nga niikyo Iyimu, baabire ni bakola enkambi e Dibboni Gaadi.
NUM 33:46 Ni bazwa e Dibboni Gaadi, ni baaba bakola enkambi omwAlumooni Dibbulasaimu.
NUM 33:47 Owebazwire omwAlumooni Dibbulasaimu, baabire ni bakola enkambi omu nsozi gyʼAbbaliimu, okulungama oku lusozi nga watira okutuuka oku lusozi oNebbo.
NUM 33:48 Ni bazwa omu nsozi gyʼAbbaliimu, ni baaba bakola enkambi omu kitantira kyʼe Mowaabbu, oku Mwiga oYoludaani, okulingirira e Yeriko.
NUM 33:49 Eeyo omu kitantira kyʼe Mowaabbu ni bakolayo enkambi oku mbale mbale kwʼoMwiga oYoludaani, okuzwera e Bbesi Yesimosi okutuukira nakimo omwAbberi Siitimu.
NUM 33:50 Owebabbaire nga bali eeyo omu kitantira kyʼe Mowaabbu, oku mbale mbale kwʼoMwiga oYoludaani, ekiringiriire e Yeriko, oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 33:51 “Otumule nʼaBaisirairi obakobe oti, ‘Owemwambuka oMwiga oYoludaani ni mwingira omu kyalo kyʼe Kanani,
NUM 33:52 mwabba nʼokubbingamu abatyami abemwajiryamu. Era mwabba nʼokujigirica ebifaananyi byabwe byonabyona ebyʼokusinza ebibayeesere omu mabbaale nʼomu byoma, era nʼokusaanyawo nʼebifo byabwe ebigulumali e gibasinzira abakibbumba baabwe.
NUM 33:53 Mwatwala ekyalo ekyo, ni mukityamamu, olwʼokubba nkibawaire inywe kibbe kyanywe.
NUM 33:54 Mwakigabulyagamu kusinzirira ku miryango gyanywe na kukubba kalulu. Abangi nga mubawa omuwuluko omunene, nʼabatono nga mubawa omutono. Nabuli bantu akalulu awantu awekabawa, waabba waabwe. Mwagabulyagamu kusinzirira ku bika byabwe.’
NUM 33:55 “ ‘Neye singa timwamalemu abatyami bʼomu kyalo ekyo, abo abemwalekamu, babasuukira kigosi ooti kasubi akakugwire omu liiso, era ooti isimo lyʼomu kida. Era babagadyanga omu kyalo ekyo e gimwatyama.
NUM 33:56 Era awo nalibakola niinywe ekintu ekintegekere okukola ibo.’ ”
NUM 34:1 OMusengwa nʼakoba oMusa
NUM 34:2 alagire aBaisirairi ngʼabakoba ati, “Owemwatuuka omu kyalo kyʼe Kanani, ikyo ekyalo ekinabawa okubba omuwuluko gwanywe kyabba nʼensalo eti:”
NUM 34:3 “Ensalo yaanywe oku lubba lwʼe maserengeta yatwaliryakuuku eIdungu lyʼe Ziini, okusalagana nʼekitundu kyʼEdomu. Oku lubba lwʼe buzwaisana, ensalo yaanywe e maserengeta, yatandiikira oku Nyanza eya Cumbi e gyekoma.
NUM 34:4 Awo yasalamu amaserengeta gʼolusozi oSikopyoni Paasi, ni yeeyongerayo nʼetuuka oku Ziini, yasimba e maserengeta wʼekibuga oKadesi Bbaluneya. Awo yasimba omu kibuga oKazali Adali, ni yeeyongerayo paka Azumoni.
NUM 34:5 Eeyo omwAzumoni, yageda nʼerungama oku Mwiga gwʼe Misiri, nʼekoma oku Nyanza oMeditereniani.”
NUM 34:6 “Ensalo yaanywe eyʼoku lubba lwʼe bugwaisana, yaabba Nyanza oMeditereniani.”
NUM 34:7 “Eeyo oku lubba lwʼe mambuka yazwera oku Nyanza oMeditereniani nʼeyaba paka oku Lusozi oKoli,
NUM 34:8 era nʼezwera oku Lusozi oKoli, nʼeyaba paka Lebbo Kamasi, kaisi okuzwera aawo nʼeyaba e Zedadi.
NUM 34:9 Awo ensalo ni yeeyongera paka e Zifulooni, nʼekoma e Kazali Enani. Eyo niiyo eyaabba ensalo yaanywe oku lubba lwʼe mambuka.”
NUM 34:10 “Iyo ensalo yaanywe eyʼoku lubba lwʼe buzwaisana, yazwera e Kazali Enani nʼeyaba e Sefamu.
NUM 34:11 Ensalo eyo yaserengeta okuzwera e Sefamu nʼeikirira e Libbula, oku lubba lwʼe buzwaisana bwʼAyini, yeeyongerayo ngʼebita oku mbale mbale wʼe buzwaisana bwʼeNyanza yʼe Kiinereesi.
NUM 34:12 Awo ensalo eyo yeeyongera nʼesengereta ngʼesenja oMwiga oYoludaani, nʼekoma oku Nyanza eya Cumbi.” “Ekyo niikyo ekyabba ekyalo kyanywe nʼensalo yaakyo eyʼoku mba gyonagyona.”
NUM 34:13 Awo oMusa nʼalagira aBaisirairi ngʼakoba ati, “Ekyo niikyo ekyalo ekimwagabana na kukubba kalulu. OMusengwa alagiire ati niikyo ekibali nʼokuwa ebika omwenda nʼekitundu.
NUM 34:14 Ekyo kityo olwʼokubba aBʼekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi, nʼekimo ekyokubiri ekyʼaBʼekika kya Manase, bamalire ira okusuna emiwuluko egyabwe.
NUM 34:15 Ebika ebyo ebibiri nʼekitundu, byamalire ira okusuna emiwuluko egyabwe oku lubbba lwʼe buzwaisana bwʼoMwiga oYoludaani, okumpi nʼekibuga oYeriko.”
NUM 34:16 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 34:17 “Ganu niigo amaliina gʼabantu abali nʼokugabuliramu aBaisirairi emiwuluko: Eryezaali okabona, nʼoYoswa omutaane wa Nuuni.
NUM 34:18 Era balonda omwekubbemberi okuzwa mu buli kika okubabbeeraku, okugabulyagamu ekyalo ekyo.
NUM 34:19 Ganu niigo amaliina gʼabeekubbemberi abo:” “OKalebbu omutaane wa Yefune owʼomu kika kya Yuda;”
NUM 34:20 “nʼoSyemwiri omutaane wʼAmiikudi, owʼomu kika kya Simyoni;”
NUM 34:21 “nʼEridaadi omutaane wa Kisuloni, owʼomu kika kya Bbenyamini;”
NUM 34:22 “nʼoBbuuki omufugi, omutaane wa Yoguli, owʼomu kika kya Daani;”
NUM 34:23 “nʼoKaniyeeri omufugi omutaane wʼEfodi, owʼomu kika kya Manase omutaane wa Yusufu;”
NUM 34:24 “nʼoKemwiri omufugi, omutaane wa Sifutaani owʼomu kika kyʼEfulaimu omutaane wa Yusufu;”
NUM 34:25 “nʼErizefaani omufugi, omutaane wa Palunaki, owʼomu kika kya Zebbulooni;”
NUM 34:26 “nʼoPalutiyeeri omufugi, omutaane wʼAzaani owʼomu kika kya Isakaali;”
NUM 34:27 “nʼAkikudi omufugi, omutaane wa Seromi, owʼomu kika kyʼAseri;”
NUM 34:28 “nʼoPedekeri omufugi, omutaane wʼAmiikudi, owʼomu kika kya Nafutaali.”
NUM 34:29 Abo niibo abantu oMusengwa abeyalagiire okugabulira aBaisirairi emiwuluko omu kyalo kyʼe Kanani.
NUM 35:1 ABaisirairi owebabbaire omu kitantira kyʼe Mowaabbu oku mwiga oYoludaani ekiringiriire e Yeriko, oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 35:2 “Olagire aBaisirairi, okuwa aBaleevi ebibuga byʼokutyamangamu, nga batoola kwebyo ebiri omu miwuluko gyabwe egibasuna. Era babawe nʼeitakali eryeruguuliriirye ebibuga ebyo.
NUM 35:3 Omu ngeri eyo aBaleevi baabba nʼebibuga ebyokutyamangamu era nʼeitakali lyʼokuliisiryangamu ente gyabwe nʼentaama gyabwe nʼembuli gyabwe nʼebyayo byabwe ebindi.”
NUM 35:4 “Eitakali erimwawa aBaleevi eryʼokuliisiryangamu liri nʼokubba nza wʼebibuga ebyo nga libyeluguuliriirye, ngʼobugalami bwalyo, buli emita ooti 450 okuzwa oku lugaga olubasitire ku buli kibuga.
NUM 35:5 Era mwapima emita ooti 900 e nza wʼekibuga oku lubba olwʼe buzwaisana, nʼemita ooti 900 oku lubba olwʼe maserengeta, nʼemita ooti 900 oku lubba olwʼe bugwaisana, nʼemita ooti 900 oku lubba olwʼe mambuka ngʼekibuga kirimu aakati. Eryo lyabbanga itakali lyʼoku bibuga ebyo eryʼokuliisiryangamu.”
NUM 35:6 “Ebibuga omukaaga kwebyo ebimwawa aBaleevi, byabba bibuga byʼobwirukiro, omuntu eyaabbanga aitire omwinaye omu butagenderera ebiyayinzanga okwirukira okulama okumwita. Kwebyo, mwabongeraku ebibuga ebindi 42.
NUM 35:7 Ebibuga byonabyona aamo ebimwawa aBaleevi, byabba 48, nga buli kimo kiriku eitakali lyʼokuliisiryamu.
NUM 35:8 Ebibuga ebimwawa aBaleevi nga mutoola kwebyo ebiri omu miwuluko gyanywe aBaisirairi egimwabba nagyo byabba nʼokusinzirira ku miwuluko gyʼebika byanywe ebyʼenjabulo. Ekika ekyabba nʼebibuga ebingi nga mukitoolaku ebibuga bingi, nʼekyo ekyabba nʼebibuga ebitono nga mukitoolaku ebibuga bitono.”
NUM 35:9 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati,
NUM 35:10 “Otumule nʼaBaisirairi obakobe oti, ‘Owemwambuka omwiga oYoludaani ni mwingira ekyalo kyʼe Kanani,
NUM 35:11 mwalondamu ebibuga okubba ebibuga byanywe ebyʼobwirukiro, omuntu eyabbanga aitire omwinaye omu butagenderera e giyayinzanga okwirukira okulama okumwita.
NUM 35:12 Ebibuga ebyo byabbanga bifo byʼobwirukiro okwewala oyo ataka okunyaaŋa, kaisi olwo omuntu ogubaabbanga bavunaana ogwʼobwiti alamenge okumwita nga bakaali okumuwozesya omumaiso gʼabeekubbemberi bʼabantu.
NUM 35:13 Ebibuga ebyo omukaaga ebimwawaayo byabba byanywe ebyʼobwirukiro.
NUM 35:14 Mwawaayo ebibuga bisatu oku lubba lunu olwa Yoludaani, nʼebindi bisatu omu kyalo kyʼe Kanani, okubba ebyʼobwirukiro.
NUM 35:15 Ebibuga ebyo omukaaga, byabba bifo ebyʼobwirukiro eeri aBaisirairi nʼabanamawanga abatyami nʼabantu abandi ababbanga baizire bugeni, kaisi olwo nabuli eyaitanga omuntu nga timukugenderera, ayinzenge okwirukira eeyo.’ ”
NUM 35:16 “Singa omuntu yakubbanga omwinaye ekyoma nʼamwita, oyo yaabbanga mwiti, era omwiti oyo, baabbanga nʼokumwita.
NUM 35:17 Ooba singa omuntu yenayena yakwatanga eibbaale eryezya okwita omuntu era omuntu nʼafa, omwiti oyo bamwitanga.
NUM 35:18 Era ooba singa omuntu yenayena yakwatanga ekintu ekyʼekisaale ekyezya okwita era nʼakikubba omuntu nʼafa, omwiti oyo bamwitanga.
NUM 35:19 Omunyaaŋi, iye niiye eyaitanga omwiti oyo. Singa yaajiryanga omwiti oyo, yamwitanga.
NUM 35:20 Singa omuntu yenayena abba nʼekiruyi oku mwinaye nʼamusindika nʼagwa nʼafa, ooba singa amukasuka ekintu omubugenderere kimukubba nʼafa,
NUM 35:21 ooba singa olwʼempalano amukubba ekikonde nʼafa, bamuvunaananga omusango gwʼobwiti, era bamwitanga. Omunyaaŋi, yaitanga omwiti oyo ngʼamwajiirye.”
NUM 35:22 “Neye singa yaabbanga amusindikire mu butagenderera anambula mpalano nʼagwa, ooba ekintu ni kiwunuka omuntu ni kikubba omwinaye nʼafa,
NUM 35:23 ooba, omuntu nʼamuma eibbaale eryezya okwita, ni likubba omwinaye ogwabbaire nandi nʼabona nʼafa, awo olwʼokubba oyo amwitire tabbaire mulabe wʼoodi ogwaitire, era nga nandi nʼagenderera kumukolaku kabbikabbi,
NUM 35:24 kale abeekubbemberi baabbanga nʼokusala omusango ogwo aakati wʼoyo amwitire, nʼoodi ataka okunyaaŋa, kusinzirira ku mateeka ganu:
NUM 35:25 Ekibbula kyonakyona kyabbanga nʼokutaasa oyo ogubavunaana ogwʼobwiti eeri oodi ataka okunyaaŋa, ni bamukanja omu kibuga ekyʼobwirukiro e giyabbaire airukiire. Yaabbanga nʼokutyama eeyo paka okabona omukulu ogubasukireku amafuta amawonge oweyaafanga.”
NUM 35:26 “Neye singa oyo ogubavunaana omusango gwʼobwiti yazwanga omu kibuga ekyʼobwirukiro ekyo e giyairukiire,
NUM 35:27 kaisi oodi ataka okunyaaŋa nʼamwajirya eeyo e nza waakyo, yayinzanga okunyaaŋa era nʼabba abulaku omusango gwʼobwiti.
NUM 35:28 Oodi ogubavunaana yaabbanga nʼokusigala mu kibugakye ekyʼobwirukiro paka okufa kwa kabona omukulu kaisi nʼakanga okwitakalirye.”
NUM 35:29 “Aago niigo agaabbanga amateeka inywe agemwakwatanga, nʼabʼemirembe egyaliirawo bonabona, nabuli e gimwatyamanga.”
NUM 35:30 “Singa omuntu yenayena yaitanga omwinaye, omwiti oyo yena baabbanga nʼokumwita nga waliwo obujulizi. Neye tibamwitenge oku lwʼobujulizi bwʼomuntu omoiza yenkani.”
NUM 35:31 “Timwaikiriryanga omugaito gwʼokununula obwomi bwʼomwiti ogubasaliire ogwʼokufa. Mazima baabbanga nʼokumwita.”
NUM 35:32 “Timwaikiriryanga omugaito gwʼokununula omuntu yenayena airukiire omu kibuga ekyʼobwirukiro, era olwo ni mumwikirirya okukanga era nʼatyama omwitakalirye ngʼokabona omukulu akaali okufa.”
NUM 35:33 “Owemwakikolanga mwabbanga musuucirye ekyalo e gimutyama okubba ekitali kirongoole. Okusuka omusaaye kusuuca ekyalo okutabba ekirongoole, era omukolo gwʼokukisuuca okubba ekirongoole, bagukola nga bakolesya musaaye gwʼomwiti odi eyagusukire okwitakali eryo.
NUM 35:34 Kale timwayonoonesyanga ekyalo e gimutyama, era zena e gimba, olwʼokubba Nze oMusengwa, mba mu Baisirairi.”
NUM 36:1 Lwabbaire lumo abakulu bʼomulyango gwa Gireyaadi omutaane wa Makiri, oMakiri omutaane wa Manase, omoiza oku bataane ba Yusufu, ni baiza e giri oMusa nʼe giri abeekubbemberi abandi abʼaBaisirairi.
NUM 36:2 Ni bakoba bati, “Mukulu, oMusengwa oweyakulagiire iwe mukulu okugabira aBaisirairi emiwuluko ngʼokolesya akalulu, igwo ogwa muganda waiswe oZerofekadi, oMusengwa yakulagiire kuguwa baala ba Zerofekadi.
NUM 36:3 Neye atyanu singa balifumbirwa abasaiza abʼebika ebindi, awo emiwuluko gyabwe gyalizwa omu kika kyaiswe ni gisuuka gyʼomu bika egibalibba bafumbiirwemu. Kale ekitundu kyʼeitakali eryʼekika eribatuwaire balibba bakitwaire.
NUM 36:4 Omwanka gwa 50 igwo ogwʼokujaagaana okwʼaBaisirairi owegwalituuka, emiwuluko gyabwe baligigaita okwitakali lyʼebika ebibalibba bafumbiirwemu era ebyobusuni byabwe byalizwa omu kika kyaiswe.”
NUM 36:5 Awo oMusa nʼalagira aBaisirairi ngʼoMusengwa oweyamukobere ati, “Abaizukulu ba Yusufu ekibakoba kituuce.
NUM 36:6 Kale kinu oMusengwa kyalagiire oku baala ba Zerofekadi: ‘Bali nʼeidembe okufumbirwa ogubasiimire, neye nga wʼomu kika kya itewaabwe.’
NUM 36:7 Tiwaabbengewo omuwuluko omwIsirairi, ogwazwanga omu kika ekimo ni gwaba omu kindi. Ekyo kityo olwʼokubba nabuli Mwisirairi yakuumanga omuwulukogwe ogwʼeitakali eryʼekika.
NUM 36:8 Nabuli mwala eyasunanga omuwuluko omu kika kyonakyona ekyʼaBaisirairi, yaabbanga nʼokufumbirwa musaiza wʼomu kika ekyo, kaisi olwo nabuli Mwisirairi ayezyenge okukuuma omuwuluko ogwʼeitakali lyʼabazeizabe.
NUM 36:9 Nʼolwekyo tiwaabbengewo muwuluko ogubacuusa obwananyini okuzwa omu kika ekimo okwaba omu kika ekindi, olwʼokubba nabuli kika ekya Isirairi kiri nʼokukuumanga omuwuluko gwakyo.”
NUM 36:10 Kale awo abaala ba Zerofekadi ni bakola ngʼoMusengwa oweyalagiire oMusa.
NUM 36:11 Era oMakula, nʼoTiruza, nʼoKogula, nʼoMirika, nʼoNuwa, ibo abaala ba Zerofekadi, ni bafumbirwa bataane ba baganda ba itewaabwe.
NUM 36:12 Bafumbiirwe bʼomu kika kya Manase, omutaane wa Yusufu, era emiwuluko gyabwe ni gisigala itakali lyʼabʼomu mulyango gwa itewaabwe era abʼomu kika ekyo.
NUM 36:13 Ago niigo amateeka nʼebiragiro oMusengwa ebiyawaire aBaisirairi ngʼabitira omu Musa, nga bali omu kitantira kyʼe Mowaabbu oku mwiga oYoludaani, ekiringiriire oYeriko.
DEU 1:1 Binu niibyo ebibono oMusa ebiyakobere aBaisirairi bonabona, nga bali omwidungu, oku lubba lwʼe buzwaisana olwʼomwiga oYoludaani. Babbaire omu kiinamo Alabba okumpi nʼekifo ekibeeta Saafu, aakati wʼakabuga Palani oku lubba olumo, nʼobubuga oToferi, nʼoLaabbaani, nʼoKerosi nʼoDizakabbu oku lubba olundi.
DEU 1:2 Okuzwa e Kolebbu okutuuka e Kadesi Bbaluneya otambula enaku ikumi na lumo ngʼobitiire omu luguudo lwʼomu kyalo kyʼe Seiri ekyʼensozisozi.
DEU 1:3 Oku lunaku olusooka omu mweri ogweikumi na gumo, omu mwanka gwa 40 ngʼaBaisirairi bazwire omu Misiri, oMusa nʼakobera aBaisirairi byonabyona oMusengwa ebiyamulagiire okubakoba.
DEU 1:4 Ekyo kyabbairewo ngʼamalire okuwangula oSikoni okabaka wʼaBamooli, eyafugiranga omu Kesyubboni era ngʼawangwire nʼOgi okabaka wʼe Bbasani, eyafugiranga omwAsitaloosi nʼomwEdereeyi.
DEU 1:5 Oku lubba lwʼe buzwaisana wʼomwiga oYoludaani, omu kyalo kya Mowaabbu, oMusa nʼatandiika okusonzola amateeka ganu, ngʼakoba ati:
DEU 1:6 “Nga tuli oku Lusozi oKolebbu, oMusengwa iye oKibbumba waiswe yatumwire na iswe ngʼakoba ati, ‘Ekiseera ekimubbaire oku lusozi lunu kimala.
DEU 1:7 Atyanu musetuke, mweyongere omu lugendo lwanywe. Mwabe omu kyalo ekyʼaBamooli ekyʼensozisozi, nʼebitundu byonabyona ebikiriraine omu kiinamo Alabba, nʼomu nsozi, nʼoku lubba lwʼe bugwaisana ansi oku mbale mbale wʼensozisozi omwidungu oNegevu era nʼoku mbale mbale kwʼenyanza, okwabira nakimo omu kyalo kyʼe Kanani, okutuuka e Lebbanooni paka ku mwiga omunene Ewufulaate.
DEU 1:8 Aale mubone enu, mbawaire ekyalo ekyo. Mwabemu era mwetwalire ekyalo ekyo Nze oMusengwa ekinalayiire okuwa abazeiza baanywe: OIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo, nʼabaizukulu baabwe.’ ”
DEU 1:9 OMusa nʼakoba abantu ati, “Omu kiseera ekyo nabakobeire inywe nti, timpezya okubeekubbembera zenkani.
DEU 1:10 OMusengwa iye oKibbumba waanywe abasuucirye bangi, era atyanu muli bangi ooti nkota obwegiri angulu.
DEU 1:11 Nsaba oMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe ayongere okubasuuca bangi emirundi 1,000, era abawe enkabi ngʼoweyasuubizire.
DEU 1:12 Neye nze zenkani mpezya ntya okwetiika obuvunaanyizibwa obwenkana awo, obwʼokubalabiriranga nʼokubamaliranga enyombo nʼokayaani waanywe?
DEU 1:13 Mulonde abasaiza abʼamalabuki, abategeeri era abamanye omu bika byanywe, abo mbasuuce abeekubbemberi baanywe.”
DEU 1:14 “Ni munjiramu muti, ‘Ekintu ekyokobere kisa iswe okukikola.’ ”
DEU 1:15 “Kale ni nkwata abeekubbemberi abʼamalabuki abo era abamanye abemwalondere omu bika byanywe, ni mbasuuca bakulu baanywe abaduumira abantu olukumi lukumi, abandi abaduumira ekikumi kikumi, nʼabandi abaduumira ataanu ataanu, nʼabandi eikumi ikumi. Era ni nteekawo nʼabakungu omu bika byanywe.
DEU 1:16 Era omu kiseera ekyo, ni ndagira abeekubbemberi baanywe abo nti, bawulisisyenge ensonga gyʼabaganda baabwe era bagiramulenge mu bwenkanya, ooba misango egiri aakati omu baganda baabwe aBaisirairi ooba aakati wʼomoiza kwibo nʼomunamawanga.
DEU 1:17 Tiwaabbangawo eyeekubbira omu ndamulaye. Bawulisisyenge kyenkanyi abayeegere nʼabʼebitiisya. Tiwaabbangawo muntu kadi moiza ogubatya, olwʼokubba emisango bagiramulanga mu bwezye bwa Kibbumba. Era ensonga oweyaabbanga ebakaisirye, bagireetenge gyendi, ni ngiwulisisya.
DEU 1:18 Era omu kiseera ekyo, ni mbalagira inywe byonabyona ebimusaaniire okukolanga.”
DEU 1:19 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Twakolere oKibbumba waiswe ekiyatulagiire, ni tuzwa e Kolebbu, ni tutambula okubita omwidungu eryo lyonalyona erinene era eryʼentiisya erimwaboine, nga tukwaite enzira ebita omu kyalo ekyʼaBamooli ekyʼensozisozi, ni tutuuka e Kadesi Bbaluneya.
DEU 1:20 Era ni mbakoba inywe nti, ‘Mutuukire omu kyalo kyʼaBamooli ekyʼensozisozi, oMusengwa iye oKibbumba waiswe ekyatuwa.
DEU 1:21 Aale mubone enu, oMusengwa iye oKibbumba waanywe abawaire ekyalo. Muniinaniine, era mukyetwalire, ngʼoMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe oweyabakobere. Timwatya era timwawaamu amaani.’ ”
DEU 1:22 “Awo nywenanywena ni mwiza egyendi ni munkoba muti, ‘Tusooke tutumeyo abantu batukeetere ekyalo ekyo, baire batukobere enzira eyʼokubitamu, nʼebibuga ebitwayajiryayo ngʼowebiri.’ ”
DEU 1:23 “Naboine ngʼekyo kisa. Kale ni nnonda mwinywe abasaiza ikumi na babiri, moiza moiza okuzwa mu buli kika.
DEU 1:24 Ni basimbuka ni baniinaniina ni baaba omu kyalo ekyo ekyʼensozisozi, ni batuuka omu Kiinamo ekyʼEsukoli, ni bakikeeta.
DEU 1:25 Ni banogakuuyo ebineneka, ni babireeta e gitwabbaire. Ni batukobera bati, ‘Ekyalo oMusengwa iye oKibbumba waiswe ekyatuwa, kisa.’ ”
DEU 1:26 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Neye inywe ni mujeemera ekiragiro kya Musengwa iye oKibbumba waanywe, ni mugaana okwaba omu kyalo ekyo.
DEU 1:27 Ni mwezulugumira omu weema gyanywe, nga mukoba muti, ‘OMusengwa yatucaawire, kagira yatutoire omu kyalo kyʼe Misiri, okutuwaayo omu bwezye bwʼaBamooli batujigirice.
DEU 1:28 Lwaki twaba eeyo? Abaganda baiswe batumaliremu amaani nga bakoba bati abantu badi bʼamaani era bawanvu okutukiraku; ebibuga ebibalimu binene era biriku ebikomera nga biri ooti bituuka ku kireri. Era ni bakoba bati baboineyo nʼaBaanaki.’ ”
DEU 1:29 “Awo nze ni mbakoba inywe nti, ‘Timwatya; era baleke okubatiisirirya.
DEU 1:30 OMusengwa iye oKibbumba waanywe abakubbemberamu, niiye eyabalwanira inywe, ngʼoweyabakoleire omu Misiri nga mweboneraku nʼagaanywe,
DEU 1:31 era nʼomwidungu, mwaboine oMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyabagabiriire ngʼomubyaire owaagabirira omwanawe, omu lugendo lwonalwona olumwatambwire paka owemwatuukire omu kifo kinu.’ ”
DEU 1:32 “Neye waire ngʼebyo byabbaire bityo, timwesigire oMusengwa iye oKibbumba waanywe,
DEU 1:33 eyabeekubbemberangamu omu lugendo lwanywe ngʼasinzirira omu musyo omuterembereri ooti kikondo obwire, nʼekireri ekiterembereri ooti kikondo omusana, okubalaga enzira eyʼokubitamu ngʼabanoonerya ekifo awokuteeka enkambi yaanywe.”
DEU 1:34 “Awo oMusengwa oweyawuliire ebimwatumwire, nʼasunguwala, nʼalayira ati,
DEU 1:35 ‘Mpaawo kadi moiza oku bʼomulembe gunu omubbimubbi, eyalingira omu kyalo ekisa ekinalayiire okuwa abazeiza baabwe,
DEU 1:36 okutoolaku oKalebbu omutaane wa Yefune. Oyo niiye eyalikingiramu. Era iye nʼeibyairerye nalibawa ekitundu kyʼekyalo ekyo iye ekiyalambwire, olwʼokubba yaneesigire Nze oMusengwa nʼomwoyogwe gwonagwona.’ ”
DEU 1:37 “Era mwanzwereireku, zena oMusengwa nʼansunguwalira, nʼakoba ati, ‘Na iwe Musa, tiwalingira omu kyalo ekyo.
DEU 1:38 Neye iye omuweereryawo oYoswa, omutaane wa Nuuni, niiye eyalikingiramu. Omugumye omwoyo, olwʼokubba niiye eyalikubbembera aBaisirairi okwaba okwetwalira ekyalo.
DEU 1:39 Era abaana baanywe abo abemwakobere muti nambu abalabe balibawamba, ibo abaana nago abakaali okumanya okwawulawo ekisa nʼekibbikibbi, niibo abalingira omu kyalo ekyo. Nalikibawa niibo, ni bakyetwalira.
DEU 1:40 Neye inywe mucuuke mutambule nga mwira omwidungu, nga mukwaite enzira erungama oku Nyanza eNtukuliki.’ ”
DEU 1:41 “Awo inywe ni munjiramu muti, ‘Twakolere ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa. Twayaba ni tulwana ngʼoMusengwa iye oKibbumba waiswe oweyatulagiire.’ Kale nabuli moiza kwinywe nʼazwala ebyokulwanisyabye, era nʼabona nga kyangu okulumba ekyalo ekyo ekyʼensozisozi.”
DEU 1:42 “Neye oMusengwa nʼankoba ati, ‘Obakobe tibaniinaniina okwaba okulwana, olwʼokubba nze tindi aamo nabo. Abalabe baabwe baaba kubawangula.’ ”
DEU 1:43 “Kale nabakobeire, neye nandi ni muwulisisya. Era ni mujeemera ekiragiro kya Musengwa, era omu kwepanka kwanywe, ni muniinaniina ni mwaba omu kyalo ekyo ekyʼensozisozi.
DEU 1:44 Awo aBamooli ababbaire omu kyalo ekyo ekyʼensozisozi, ni bazwayo okubalumba nga bakayukire ooti nzoki. Ni bababbinga okutuukira nakimo e Koluma, ni babawangulira eeyo omu kyalo ekyʼe Seiri ekyʼensozisozi.
DEU 1:45 Mwairire era ni mukungirira oMusengwa ababbeere. Neye oMusengwa nandi nʼabawulisisya inywe era nandi nʼabafaaku.
DEU 1:46 Kale ni mumala enaku nyingi omu Kadesi, ekikoba kiti, ekiseera ekimwamalireyo kyabbaire kiwanvu.”
DEU 2:1 OMusa ni yeeyongera ati, “Awo ni tucuuka, ni tutambula nga tulungama omwidungu, nga tukwaite enzira eyaba oku Nyanza eNtukuliki, ngʼoMusengwa oweyabbaire andagiriire. Ni tumala enaku nyingi nga tweruguulya omu kyalo ekyʼe Seiri ekyʼensozisozi.”
DEU 2:2 Awo oMusengwa nʼankoba ati,
DEU 2:3 “Mumalire ekiseera ekimala nga mweruguulya omu kyalo kinu ekyʼensozisozi. Atyanu mucuuke mulungame e mambuka.
DEU 2:4 Olagire abantu baabe babite omu kyalo kyʼabaganda baabwe abʼeibyaire lyʼEsawu, ababba omu Seiri. Abaganda baabwe abo baaba okubatya, neye babeegendereze ino.
DEU 2:5 Tibabaigulaku olutalo, olwʼokubba ibo aBaisirairi tinabaweeku kadi akatyayi kati oku kitundu kyonakyona ekyʼekyalo ekyʼe Seiri ekyo, waire akatundu akʼekigere ekimo, olwʼokubba ekyalo ekyo nakiwaire Esawu okubba kikye kububwe.
DEU 2:6 Ibo aBaisirairi babagulangaku-buguli ebyokulya ni balya, era nʼamaizi agʼokunywa.”
DEU 2:7 “OMusengwa iye oKibbumba waanywe, abawaire inywe enkabi mu byonabyona ebimukola. Abalabiriire nga mutambula omwidungu linu erinene. Emyanka ginu, oMusengwa iye oKibbumba waanywe abbaire na inywe, nandi ni mudambaku ekintu kyonakyona.”
DEU 2:8 “Awo ni twaba tubita omu baganda baiswe, abʼolulyo lwʼEsawu abali omu Seiri. Ni tuleka oluguudo olubita omwAlabba oluzwera Erasi nʼEziyoni Gebberi ni tukwata oluguudo olwʼomwidungu lyʼaBamowaabbu.”
DEU 2:9 “Awo oMusengwa nʼankoba ati, ‘Timwabitya kubbikubbi abantu bʼe Mowaabbu, ooba kubaigulaku lutalo, olwʼokubba inywe tinabawe ekitundu kyonakyona oku kyalo kyabwe. Ekyo kityo olwʼokubba nʼawaire abʼeibyaire lya Luuti ekyalo ekibeeta Ali okubba kyabwe.’ ”
DEU 2:10 Omu biseera ebyʼeira ekyalo ekyo kyabbangamu Beemimu. Abantu abo babbaire bangi ino, nga bʼamaani era nga bawanvu ooti Baanaki.
DEU 2:11 ABeemimu nʼaBaanaki bonabona aamo babbaire babeeta bati Baleefa waire ngʼaBamowaabbu ibo babbaire bayeta abantu abo bati Beemimu.
DEU 2:12 Era omu biseera ebyʼeira aBakooli bona babbanga mu kyalo kyʼe Seiri. Neye abʼeibyaire lyʼEsawu ni bakibanyagaku, era ni babajigirica, ni batyama omu kifo kyabwe ekyo, okufaananira nakimo ngʼaBaisirairi owebabbingire aBakanani oMusengwa oweyawaire aBaisirairi ekyalo kyʼaBakanani.
DEU 2:13 “Era oMusengwa nʼakoba ati, ‘Kale atyanu musetuke, mwabe musalemu eKiinamo oZeredi.’ Kale ni twaba tusalamu ekiinamo ekyo.”
DEU 2:14 “Twamalire emyanka 38 okuzwa e Kadesi Bbaluneya okusalamu eKiinamo oZeredi. Omu kiseera ekyo, abasaiza abalwani abʼomulembe ogwo gwonagwona, babbaire bafiire nga bawoirewo omu nkambi, ngʼoMusengwa oweyabbaire abalayiriire.
DEU 2:15 OMusengwa yabasindikireku ebigosi paka oweyabamaliirewo nakimo omu nkambi.”
DEU 2:16 “Awo abalwani abo bonabona owebafiire ni bawaawo,
DEU 2:17 oMusengwa nʼankoba ati,
DEU 2:18 ‘Olwatyanu muli nʼokwambuka ensalo yʼekitundu kya Mowaabbu nga mubita mu kibuga Ali.
DEU 2:19 Era owemwatuuka omu kyalo kyʼaBaamoni timwababitya kubbikubbi waire kubaigulaku lutalo. Ekyo kityo olwʼokubba tinabaweku ekitundu kyonakyona ekyʼekyalo kyabwe. Ekyalo ekyo nakiwaire ira abʼeibyaire lya Luuti okubba kyabwe.’ ”
DEU 2:20 Ekyalo ekyo kyona bakitwalanga kubba kyʼaBaleefa. Era aBaleefa niibo abakibbangamu eira neye ngʼaBaamoni beeta abantu abo bati Bazamuzuumu.
DEU 2:21 Babbaire igwanga eryʼamaani era eryʼabantu abangi eino era nga bawanvu ooti Baanaki. Neye oMusengwa nʼabajigirica, kaisi aBaamoni ni batwala ekyalo ekyo ni bakityamamu.
DEU 2:22 OMusengwa era atyo bweyakoleire abʼeibyaire lyʼEsawu, ababbaire omu kyalo kyʼe Seiri. Yajigiricirye aBakooli, olwo abʼeibyaire lyʼEsawu ni batyama omu kyalo ekyo, ni baira omu kifo kyʼaBakooli, paka lwatyanu.
DEU 2:23 NʼaBakafutooli abazwire e Kafutooli bajigiricirye aBaavi abaabbanga omu byalo ebiriranire e Gaza, ni batyama omu byalo ebyo.
DEU 2:24 “Awo oMusengwa nʼakoba ati, ‘Aale atyanu musimbuke. Mutambule musalemu eKiinamo Alunoni. Mubone enu, oSikoni oMwamoli, okabaka wʼe Kesyubboni, mmuwaireyo omu bwezye bwanywe mumwiguleku olutalo era nʼekyalokye mukyetwalire.
DEU 2:25 Okuzwa olwatyanu, amawanga agali oku kyalo kyonakyona njaba kugasindikaku ensisi neye nga gabatya niinywe, nabuli abawuliranga enfuma yaanywe, batukutenge era beeraliikirirenge.’ ”
DEU 2:26 “Nga tuli omwidungu lyʼe Kedemosi, ni ntumira oSikoni okabaka wʼe Kesyubboni obukwenda obwʼemirembe, nga nkoba nti,
DEU 2:27 ‘Otwikirirye tubiteku omu kyalokyo. Twaba kusenja luguudo olunene lwonkani, anambula okutangatanga okwira oku ndiiro waire oku ngooda.
DEU 2:28 Ekyokulya nʼamaizi watugulya-buguli, twakusasulanga mpiiya. Otwikirirye tukibitemu-bubiti,
DEU 2:29 nga abʼeibyaire lyʼEsawu ababba omu Seiri nʼaBamowaabbu ababba omwAli owebatukolere; paka owetwambuka omwiga oYoludaani ni twingira omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waiswe ekyatuwa.’
DEU 2:30 Neye oSikoni okabaka wʼe Kesyubboni tiyatwikiriirye okubita omu kyalokye, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe yamukakanyairye omwoyo nʼamusuuca wʼempuutu, kaisi amuweeyo omu bwezye bwanywe mumuwangule, ngʼowakikolere olwatyanu.”
DEU 2:31 “Awo oMusengwa nʼankoba ati, ‘Mubone ntandiikire okuwaayo oSikoni nʼekyalokye eeri inywe. Atyanu mutandiike okulumba muwangule era mwetwalire ekyalokye.’ ”
DEU 2:32 OSikoni oweyazwireyo nʼamajeege gonagona okutulumba omu lutalo e Yakazi,
DEU 2:33 oMusengwa iye oKibbumba waiswe nʼamutuwa ni tumuwangula aamo nʼabaanabe nʼamajeege gonagona.
DEU 2:34 Omu kiseera ekyo ni tuwamba ebibugabye byonabyona ni tujigiricirya nakimo nʼabantu baamu, ekikoba kiti, abasaiza nʼabakali, nʼabaana, anambula kulekawo kadi moiza.
DEU 2:35 Neye ente nʼebintu ebindi ebitwanyagire omu kibuga ni tubitwala ngʼomunyago gwaiswe.
DEU 2:36 Okuzwera okwAloweri oku mbale kwʼeKiinamo Alunoni, nʼokuzwera omu kibuga ekiri omu kiinamo ekyo, era nʼokutuukira nakimo e Gireyaadi, wabbaire mpaawo kibuga ekyabbaireku ekikomera ekigulumali ekyatukaisirye. Byonabyona oMusengwa iye oKibbumba waiswe yabituwaire ni tubiwamba.
DEU 2:37 Neye titwasembereire oku kyalo kyʼaBaamoni, waire oku mbale kwʼoMwiga oYabboki, waire ebibuga ebyʼomu kyalo ekyo ekyʼensozisozi, waire ekifo ekindi kyonakyona oMusengwa iye oKibbumba waiswe ekiyatugaine okwabamu.
DEU 3:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Awo ni tucuuka ni tukwata enzira eniinaniina okwaba e Bbasani. Ogi okabaka wʼe Bbasani ni yetoolayo nʼamajeege gonagona okutulwanisirya Edereeyi.
DEU 3:2 Neye oMusengwa nʼankoba ati, ‘Tiwamutya, olwʼokubba njaba okumuwaayo iye nʼabʼamajeebe bonabona, nʼekyalokye omu bwezyebwo. Omukole ekintu ekiwakolere oku Sikoni okabaka wʼaBamooli, eyafugiranga omu Kesyubboni.’ ”
DEU 3:3 “Kale oMusengwa iye oKibbumba waiswe nʼawaayo okabaka wʼe Bbasani nʼabʼamajeebe bonabona omu bwezye bwaiswe ni tubaita amantalekakuuwo kadi moiza.
DEU 3:4 Omu kiseera ekyo ni tuwamba ebibugabye byonabyona. Mpaawo kibuga kadi kimo oku bibuga 60 ekinandi tubawambaku. Ekikoba kiti, twawambire ebitundu byonabyona ebyʼAlugobbu omu kyalo kyʼe Bbasani okabaka Ogi ekiyafunganga.
DEU 3:5 Ebibuga ebyo byonabyona byabbaire bisiteku engaga engulumali, egiriku amageeti agaliku ebyoma ebiigala omunda, era wabbairewo nʼebyalo bingi ino ebinambulaku engaga.
DEU 3:6 Ni tubijigiricirya nakimo, ngʼowetwakolere oSikoni okabaka wʼe Kesyubboni, owetwajigiricirye nabuli kibuga nʼabantu baamu. Ekikoba kiti, twajigiricirye abasaiza, nʼabakali nʼabaana.
DEU 3:7 Neye ebyayo byonabyona nʼebintu ebindi omu bibuga ebyo, ni tubyetwalira ngʼomunyago.”
DEU 3:8 “Era omu kiseera ekyo, ni tuwamba ebyalo byʼabakabaka abo bombi abʼaBamooli ebyabbaire e buzwaisana wa Yoludaani, okuzwera oku Kiinamo Alunoni okutuukira nakimo oku Lusozi oKerumooni.
DEU 3:9 Olusozi oKerumooni, aBasidoni balweta Siriyooni, kaisi aBamooli ibo balweta Seniri.
DEU 3:10 Twawambire ebibuga byonabyona ebyʼomu kitantira, nʼebitundu byonabyona ebya Gireyaadi nʼebya Bbasani byonabyona, okutuukira nakimo e Saleka nʼEdereeyi ibyo ebibuga ebyʼomu bwakabaka bwʼOgi omu Bbasani.
DEU 3:11 Ogi okabaka wʼe Bbasani niiye yenkani eyasigairewo oku Baleefa abasigairekuuwo. Ekitandakye kyabbaire kyʼebyoma nga kyʼefuuti ooti ikumi na isatu omu buwanvu, era nga kyʼefuuti ooti mukaaga omu bugalami. Ekitanda ekyo kikaali kiriyo omu kibuga oLabba, ekyʼaBaamoni.”
DEU 3:12 Awo Musa ni yeeyongera ati, “Okwitakali eritwawambire omu biseera ebyo, nʼawaire ekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi ekitundu kyʼe mambuka wʼAloweri, ekiri oku mbale kwʼeKiinamo Alunoni, ngʼotwaliiryemu ekimo kyokubiri ekyʼekyalo kyʼe Gireyaadi ekyʼensozisozi, aamo nʼebibuga byakyo.
DEU 3:13 Ekitundu kya Gireyaadi ekyasigairewo, nʼoBbasani kyonakyona ibwo obwakabaka bwʼOgi, ibyo ni mbiwa ekimo ekyokubiri ekyʼekika kya Manase. Ekikoba kiti, nabawaire ekitundu kyonakyona ekyʼAlugobbu ekibayetanga bati kyalo kyʼaBaleefa.
DEU 3:14 OYairi owʼekika kya Manase iye nʼatwala ekitundu kyonakyona ekyʼAlugobbu, okutuukira nakimo oku nsalo yʼaBagesuli nʼaBamakasi. Ekitundu ekyo nʼakituuma liinalye, era paka lwatyanu oBbasani bakyeta Kaavosi Yairi.
DEU 3:15 Ekika kya Makiri ikyo ni nkiwa ekitundu kyʼe Gireyaadi.
DEU 3:16 Neye ekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi ibyo ni mbiwa ekitundu okuzwera oku kitundu kyʼe Gireyaadi okutuuka oku kiinamo Alunoni, omu mankati gʼekiinamo ngʼensalo, kaisi ni kyaba kiwuluka oku Mwiga oYabboki ensalo nʼaBaamoni.
DEU 3:17 Oku lubba olwʼe bugwaisana oku nsalo wabbaireyo oYoludaani omwAlabba, okuzwera e Kiinereesi okutuukira nakimo oku Nyanza eyʼAlabba nga niiyo eNyanza eya Cumbi, e mantyeremuko wʼe buzwaisana wʼolusozi oPisuga.”
DEU 3:18 “Ni mbakoba omu kiseera ekyo inywe okwetwalira ekyalo ekyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawaire. Era abalwani baanywe bonabona, bali nʼokwambuka omwiga oYoludaani nga bali nʼebyokulwanisya, bakubbembeiremu abaganda baanywe abʼebika ebindi ebya Isirairi.
DEU 3:19 Neye abakali baanywe nʼabaana baanywe, nʼebyayo byanywe ibyo ebimmaite nga muli nabyo bingi, biyinza okusigala omu bibuga ebimbawaire.
DEU 3:20 Mubbeere abaganda baanywe, paka owebalisuna obutyami ni batebenkera omu kyalo ekyo oMusengwa ekyabawa e bugwaisana wʼomwiga oYoludaani era paka bona oMusengwa oweyalibawa okutebenkera ngʼowabakoleire inywe aanu. Oluzwanyuma lwʼekyo muyinza okwira omu kyalo kinu ekinabawaire inywe.”
DEU 3:21 “Era omu kiseera ekyo nakobere oYoswa nti, ‘Oboneire nakimo nʼamaisogo byonabyona oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebyakolere oku bakabaka badi ababiri. Atyo oMusengwa waayaba okukola ku buli bwakabaka obuli eeyo e gimwaba.
DEU 3:22 Timwabatyanga, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe iye onanyere, niiye eyabalwaniranga inywe.’ ”
DEU 3:23 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Era ni neegairira oMusengwa omu kiseera ekyo nga mmukoba nti,
DEU 3:24 ‘Oo Musengwa iwe oMukulu, obbaire wankutandiika okundaga nze omuweereryawo ebikulu era ebyʼamaani ebyokola. Waliwo okibbumba ogondi yenayena omwigulu ooba oku kyalo ayezya okukola ebikulu era ebyʼamaani nga Iwe ebyokola?
DEU 3:25 Nkusaba onjikirirye nnyambuke, mboneku ekyalo ekyo ekisa ekiri okwitale wa Yoludaani, ikyo ekyo ekisa ekyʼensozisozi, nʼensozi gyʼe Lebbanooni.’ ”
DEU 3:26 “Neye okulwainywe, oMusengwa nʼansunguwalira nandi nʼampulisisya. Nʼankoba ati, ‘Ebyotumwire bimala. Toirangayo okutumula na Nze oku nsonga eyo.
DEU 3:27 Oniine oku nairungu wʼolusozi oPisuga, kaisi olole e bugwaisana nʼe mambuka nʼe maserengeta, era nʼe buzwaisana. Era olengereku bulengeri ekyalo ekyo nʼamaisogo, olwʼokubba tiwayambuke omwiga oYoludaani.
DEU 3:28 Neye olaabbire oYoswa era omugumye abbe mumaliriri, olwʼokubba niiye eyalyekubbemberamu abantu abo okwambuka oYoludaani ni baaba beetwalira ekyalo ekyo ekiwalengera.’ ”
DEU 3:29 Awo ni tusigala omu kiinamo ekiri okumpi nʼekibuga oBbesi Peyoli.
DEU 4:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Kale atyanu inywe aBaisirairi muwulire amateeka nʼebiragiro ebimbeegesya okubituukiriryanga, kaisi mubbe boomi, era mwingire mwetwalire ekyalo oMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe ekyabawa.
DEU 4:2 Timwongeranga kwebyo ebimbalagira waire okubitoolaku. Mukwatenge ebiragiro bya Musengwa iye oKibbumba waanywe.”
DEU 4:3 “Inywe abananyere mwaboine nʼagaanywe oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyakolere e Peyoli. OMusengwa iye oKibbumba waanywe yajigiricirye omuntu yenayena mwinywe eyasinzire oBbaali e Peyoli,
DEU 4:4 neye inywe nywenanywena ababbaire abeesigwa eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe, mukaali boomi nʼolwatyanu.”
DEU 4:5 “Ngonu mbeegeserye amateeka nʼebiragiro ngʼoMusengwa iye oKibbumba wange oweyandagiire, ati mwabikwatanga nga muli omu kyalo ekimwaba okwingiramu okukyetwalira.
DEU 4:6 Mwabikwatiranga nakimo, olwʼokubba ekyo niikyo ekyalaga abantu abʼamawanga agandi, ngʼowemuli bʼamalabuki era abategeeri. Amawanga ago agawuliranga ebikwata oku mateeka ago gonagona, gakobanga gati, ‘Mazima eigwanga eryo lyʼamaani, era lyʼabantu abʼamalabuki era abategeeri.’
DEU 4:7 Igwangaki erindi eryʼamaani, eriri nʼokibbumba waabwe abali okumpi atyo, ngʼoMusengwa iye oKibbumba waiswe ngʼowaatubba okumpi nabuli owetumusaba?
DEU 4:8 Era, igwangaki erindi eryʼamaani eriri nʼamateeka nʼebiragiro ebyʼobwenkanya ngʼamateeka ganu gonagona agembateekerawo olwatyanu?”
DEU 4:9 “Ekimubba mukola kyonkani, inywe kwegenderezanga nʼokwekuumanga mu bwomi bwanywe kaisi nandi ni mwerabira ebintu ebimweboneireku nʼagaanywe, era kaisi nandi ni bizwa omu myoyo gyanywe. Mubisomesyenge abaana baanywe era bona babisomesyenge abaabwe.
DEU 4:10 Mwebukirye olunaku olumwabbeereire omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe oku lusozi oKolebbu, oweyankobeire ati, ‘Okumbaanirye abantu e gyendi, bawulire ebibono byange kaisi bayezye okwega okuntyanga enaku gyonagyona egyʼobwomi bwabwe oku kyalo, era bayezye okubisomesyanga nʼabaana baabwe.’
DEU 4:11 Mwaizire okumpi ni mwemerera ansi wʼolusozi olwabbaire olulunkuuma omusyo ogwaba angulu, nga luliku ebireri ebiirugazu zigi nʼendikiirya eyʼamaani.
DEU 4:12 Awo oMusengwa nʼatumula na inywe ngʼasinzirira omu musyo ogwo, ni muwulira igonolye lyonkani ngʼatumula, nandi ni mumubona ngʼowaafaanana.
DEU 4:13 Yabakobere ekimuteekwa okukola okukumanga endagaanoye egiyakolere na inywe, ekikoba kiti, nga muteekwa okugonderanga aMateeka eIkumi ageyawandiikire oku bipande ebibiri ebyʼamabbaale.
DEU 4:14 Era oMusengwa nʼandagira omu biseera ebyo mbeegesye amateeka nʼebiragiro, ebimuli nʼokugonderanga nga muli omu kyalo ekimwetwalira nga mwambukire oYoludaani.”
DEU 4:15 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Kale mwegendereze ino olwʼokubba oku lunaku oMusengwa oluyatumuliire na inywe oku Lusozi oKolebbu ngʼasinzirira omu musyo, timwamuboine ngʼowaafaanana.
DEU 4:16 Era mwekuumenge okutayonoona ni mwekolera ekifaananyi ekyʼokusinza ekyʼengeri yonayona ekyʼekintu ekisaiza ooba ekikali,
DEU 4:17 ooba ekyʼekisolo kyonakyona oku kyalo, ooba ekyʼekinyonyi ekiguluka,
DEU 4:18 ooba ekyʼekintu kyonakyona ekyekuusira okwitakali, waire ekya nyanyi yenayena aabba omu maizi ansi omwitakali.
DEU 4:19 Era mwekuume owemulolanga angulu omwibbanga ni mubona eisana, nʼomweri, nʼenkota, ekikoba kiti, ebyʼangulu omwibbanga byonabyona, okutagwanga omu kikemo ni mukotamya emitwe ni mubisinza. Ebintu ebyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe yabiteekerewo kugasanga bantu bonabona oku kyalo.
DEU 4:20 Neye inywe oMusengwa yabakwaiteku, nʼabatoola omu kyalo kyʼe Misiri e gimwabbaire ooti muli mu kikoomi kyʼomusyo, okubasuuca inywe okubba abantube okububwe ngʼobwemuli atyanu.”
DEU 4:21 “Era oMusengwa yʼannyigiire oku lwanywe, nʼalayira ati nze tinalyambuka oYoludaani era tinalingira omu kyalo ekyo ekisa, oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa inywe okubba omuwuluko ogwanywe.
DEU 4:22 Nze nafeera mu kyalo kinu. Tindi nʼokwambuka oYoludaani. Neye inywe mwaba okwambuka, mwetwalire ekyalo ekyo ekisa.
DEU 4:23 Mwekuume okuteerabira endagaano oMusengwa iye oKibbumba waanywe egiyakolere na inywe; timwekoleranga ekifaananyi ekyʼokusinza ekyʼengeri yonayona, oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyabagaine.
DEU 4:24 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe musyo ogwoca ni gujigirica, era iye Kibbumba owʼeibuba.”
DEU 4:25 “Oluzwanyuma nga mumalire eibbanga liwanvu omu kyalo ekyo, nga mubyaire abaana, era nga musunire nʼabaizukulu, timweyonoonanga ni mwekolera ekifaananyi ekyʼokusinza ekyʼengeri yonayona. Ekyo kibbikibbi omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, era kyalimusunguwalya.
DEU 4:26 Njeta eigulu nʼekyalo okubba bijulizi olwatyanu nga mbakakasa, nti mwalijigirika mangu ni muweerawo nakimo omu kyalo ekimwatira okwetwalira nga mwambukire oYoludaani. Timwalikibbaamu eibbanga eriwanvu, olwʼokubba mazima mwalijigirika ni muwaawo.
DEU 4:27 OMusengwa yalibasalaanicirya omu mawanga agandi, era batono kwinywe niibo abalisigala nga boomi omu mawanga oMusengwa e giyalibasindiikirirya.
DEU 4:28 Eeyo gimwaliweerererya ebifaananyi byʼokusinza ebyʼabakibbumba abantu ebibakolere omu bisaale nʼomu mabbaale, ibyo ebitabona waire okuwulira, era ebitalya waire okufunyirya.
DEU 4:29 Neye nga muli eeyo, owemwalinoonia oMusengwa iye oKibbumba waanywe mwalimubona, singa mwalimunoonia nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nʼobwomi bwanywe bwonabwona.
DEU 4:30 Ngʼebyo byonabyona bibaiziire era nga muli omu bugosi, oku nkomerero mwaliirayo eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe, ni mugonderanga ebyabakoba.
DEU 4:31 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe, iye Kibbumba owʼekisa. Tiyalibaleka waire okubajigirica, era tiyalyerabira endagaano egiyalayiriire abazeiza baanywe.”
DEU 4:32 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Kale mwebukirye ebyabbairewo omu mirembe egyʼeira, okuzwera nakimo enyuma nga inywe mukaali okubbaawo, oKibbumba kasookeede abbumba omuntu oku kyalo. Munoonererye omu kyalo kyonakyona. Ekintu ekikulu nga kinu kyabbaire kibbairekuuwo, era wabbairekuuwo eyabbaire akiwuliireku?
DEU 4:33 Wabbairekuuwo abantu ababbaire bawuliire oKibbumba ngʼatumula, ngʼasinzirira omu musyo ni basigala nga boomi, nga inywe?
DEU 4:34 Ooba, wabbairekuuwo okibbumba ogondi eyabbaire agezeryeku okwaba okwetwalira abantu bʼeigwanga erimo ngʼabatoola aakati omwigwanga erindi, ngʼakolesya ebigezo, nʼobumanyiciryo wʼebyewunyo nʼebyewunyisya, nʼolutalo, nʼobwezye obubitiriri nʼamaani amangi ooba nʼebyentiisya enene, ngʼoMusengwa iye oKibbumba waanywe ebiyabakoleire omu kyalo kyʼe Misiri nga mubona?”
DEU 4:35 “Ebyo oMusengwa yabibalagire inywe, kaisi mumanye muti oMusengwa, niiye oKibbumba yenkani, mpaawo gondi.
DEU 4:36 Yasinziriire omwigulu nʼaganya ni muwulira eigonolye okubakangavula. Oku kyalo yabalagire omusyogwe ogwʼamaani, era ni muwulira ebibonobye nga bizwera omu musyo ogwo.
DEU 4:37 Olwʼokutaka abazeiza baanywe, yabalonderemu inywe abaizukulu baabwe, Iye onanyere nʼabatoola inywe omu Misiri ngʼakolesya obwezyebwe obungi.
DEU 4:38 Yabbingire omumaiso gaanywe amawanga agakiraku eryanywe obunene nʼamaani, omu kyalo kyabwe, nʼakibawa okubba muwuluko gwanywe, ngʼowekiri paka lwatyanu.”
DEU 4:39 “Kale mumanye olwatyanu era mukikuume omu myoyo gyanywe muti, oMusengwa niiye oKibbumba aali angulu omwigulu nʼansi oku kyalo. Mpaawo gondi.
DEU 4:40 Mukuumenge amateekaage nʼebiragiro ebimbawa olwatyanu, kaisi ebimukola bibaabirenge nakusani, inywe nʼeibyaire lyanywe, era muwangaale omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okubba ekyanywe emirembe gyonagyona.”
DEU 4:41 Awo oMusa nʼatongola ebibuga bisatu e buzwaisana wa Yoludaani,
DEU 4:42 omuntu omwayezya okwirukira omu kimo oku bibuga ebyo okulamya obwomibwe, owaabba ngʼaitire omwinaye omu butagenderera era nga tirwa kiruyi.
DEU 4:43 Ebibuga ebyo byabbaire niibyo binu: OBbezeri ekyʼomu kitantira omwidungu nga kyʼabʼekika kya Lubbeeni. Ni wabbaawo oLamosi omu Gireyaadi nga kyʼabʼekika kya Gaadi. Ni wabbaawo oGolani omu Bbasani, nga kyʼabʼekika kya Manase.
DEU 4:44 Ganu niigo amateeka, oMusa ageyawaire aBaisirairi.
DEU 4:45 Binu niibyo ebyokulungamya, nʼebiragiro, nʼamateeka oMusa ebiyawaire aBaisirairi owebazwire omu Misiri.
DEU 4:46 Yabibawaire nga bali mu kiinamo okumpi nʼekibuga oBbesi Peyoli, e buzwaisana wa Yoludaani, omu kyalo ekyabbaire ekya Sikoni okabaka wʼaBamooli, eyafugiranga omu kibuga oKesyubboni, oMusa nʼaBaisirairi ekibawangwire nga bazwire omu Misiri.
DEU 4:47 ABaisirairi beetwaliire ekyalo ekyo era ni batwala nʼekyalo kyʼOgi okabaka wʼe Bbasani. Abo babbaire niibo abakabaka abʼaBamooli abafugire ekitundu kyʼe buzwaisana wa Yoludaani.
DEU 4:48 Ekitundu ekyo, kizwera oku kibuga Aloweri, ekiri oku mbale mbale kwʼeKiinamo Alunoni, okutuuka oku Lusozi oSiyoni nga niirwo olusozi oKerumooni.
DEU 4:49 Era kitwaliryamu ekitundu kyonakyona ekyʼAlabba ekiri e buzwaisana owʼomwiga oYoludaani, okutuuka oku oku Nyanza Alabba, e mantyeremuko wʼoLusozi oPisuga.
DEU 5:1 Awo oMusa nʼayeta aBaisirairi bonabona, nʼabakoba ati: “Inywe aBaisirairi, muwulire amateeka nʼebiragiro ebimbawa olwatyanu. Mubyege era mwegenderezenge okubituukirirya.
DEU 5:2 OMusengwa iye oKibbumba waiswe yakolere na iswe endagaano oku Lusozi oKolebbu.
DEU 5:3 Endagaano eyo tiyagikolere na bazeiza baiswe bonkani, wazira yagikolere na iswe swenaswena abali aanu, aboomi olwatyanu.
DEU 5:4 Eeyo oku Lusozi, oMusengwa iye onanyere yatumwire na iswe maiso ku maiso, ngʼasinzirira omu musyo.
DEU 5:5 Omu kiseera ekyo ninze enabbaire omukwenda aakati waanywe nʼoMusengwa, okubakobera oMusengwa ebiyabbaire abakoba, olwʼokubba mwatiire omusyo ogwo, nandi ni muniina oku lusozi. Era oMusengwa nʼakoba ati:”
DEU 5:6 “ ‘Nze ninze oMusengwa iye oKibbumbawo eyakutoire omu kyalo kyʼe Misiri e giwabbaire omu bugalama.’ ”
DEU 5:7 “ ‘Tiwasinzanga abakibbumba abandi okutoolaku Nze.’ ”
DEU 5:8 “ ‘Tiweekoleranga ekifaananyi ekyʼokusinza ekyʼekintu kyonakyona ekiri angulu omwibbanga ooba ansi okwitakali, ooba omu maizi agali ansi wʼeitakali.
DEU 5:9 Tiwakotamyanga omutwe okuwa ebifaananyi ebyo ekitiisya ooba okubisinza. Ekyo kityo olwʼokubba Nze oMusengwa iye oKibbumbawo, Ndi Kibbumba owʼeibuba. Nabonerezanga abaana olwʼebikole ebibbibibbi ebyʼababyaire baabwe abancaawa, era nabonerezanga paka bʼekiizukulu kyokusatu era paka abʼekiizukulu kyokuna.
DEU 5:10 Neye nakwatiranga ekisa enkumi nʼenkumi egyʼabo abantaka era abakwata amateeka gange.’ ”
DEU 5:11 “ ‘Tiwakolesyanga eriina lyange olwʼebigendererwa ebibbibibbi, olwʼokubba Nze oMusengwa iye oKibbumbawo, nabonerezanga omuntu yenayena eyakolesyanga eriina lyange olwʼebigendererwa ebibbibibbi.’ ”
DEU 5:12 “ ‘Oyebukirye okukuumanga olunaku lwʼeSaabbaato okubba lutukulye, nga Nze oMusengwa iye oKibbumbawo owenkulagiire.
DEU 5:13 Oli nʼenaku mukaaga okukolerangamu emirimogyo gyonagyona.
DEU 5:14 Neye olunaku olwomusanvu niiyo eSaabbaato olwoli nʼokuwaayo nga lwa kumpa kitiisya, Nze oMusengwa iye oKibbumbawo. Oku lunaku olwo tiwakolerangaku omulimo gwonagwona. Iwe onanyere, ooba omutaanewo waire omwalawo, waire omugalamawo omusaiza ooba omukali, ooba onteewo, ooba ompundawo ooba ekisolokyo ekindi, waire omunamawanga aali e ika e wuwo. Omugalamawo omusaiza ooba omukali bona bawuumulenge nga iwe.
DEU 5:15 Oyebukiryenge oti wabbaire mugalama omu kyalo kyʼe Misiri, Nze oMusengwa iye oKibbumbawo ni nkutoolayo, nga nkolesya obwezye obubitiriri nʼamaani amangi. Nʼolwekyo nkulagira okukuumanga olunaku olwʼeSaabbaato okubba lutukulye.’ ”
DEU 5:16 “ ‘Oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya, nga Nze oMusengwa iye oKibbumbawo owenkulagira, kaisi owangaale era obbe kusani omu kyalo ekinkuwa.’ ”
DEU 5:17 “ ‘Tiwaitanga omuntu.’ ”
DEU 5:18 “ ‘Tiwayendanga.’ ”
DEU 5:19 “ ‘Tiwaibbanga.’ ”
DEU 5:20 “ ‘Tiwasibiriryanga oku muntu yenayena.’ ”
DEU 5:21 “ ‘Tiweegombanga omukali wʼomuntu. Tiweegombanga enyumba yʼomuntu, newankubbaire omusirigwe, newankubbaire omugalamawe omusaiza, ooba omukali, newankubbaire onteewe, ooba ompundawe, newankubbaire ekintukye ekindi kyonakyona ekyali nakyo.’ ”
DEU 5:22 “Ago niigo amateeka oMusengwa ageyabawaire nywenanywena nga mukumbaaniire oku lusozi oSinaayi. Yatumwire na inywe mwigono eryaminkirira ngʼasinzirira omu musyo nʼomu kireri, omu ndikiirya ekwaite zigizigi, nandi nʼayongeraku ekindi kyonakyona. Awo nʼagawandiika oku bipande ebibiri ebyʼamabbaale, nʼabimpa.”
DEU 5:23 “Kale, owemwawuliire eigono nga lizwera omu ndikiirya, olusozi nga lwaka omusyo, abeekubbemberi baanywe, nʼabakulu bʼebika byanywe bonabona baizire egyendi.
DEU 5:24 Era ni bakoba bati, ‘OMusengwa iye oKibbumba waiswe atulagire ekitiisyakye nʼobukulubwe, era tuwuliire eigonolye nga lizwera omu musyo. Olwatyanu tuboine ngʼoKibbumba ayezya okutumula nʼomuntu, era omuntu nʼasigala nga mwomi.
DEU 5:25 Neye atyanu tufeera niki? Omusyo ogwʼamaani-maani ogwo gwatumalawo. Twafa owetweyongera okuwulira eigono lya Musengwa iye oKibbumba waiswe.
DEU 5:26 Ekyo kityo olwʼokubba naani, iye omuntu-obuntu nga iswe, eyabbaire awuliireku eigono lya Kibbumba onanyere obwomi, ngʼatumulira omu musyo, kaisi omuntu oyo nʼasigala nga mwomi?
DEU 5:27 Iwe oyabe, oigerere okumpi, owulisisye byonabyona oMusengwa iye oKibbumba waiswe ebyakoba. Awo kaisi oize otukobere byonabyona oMusengwa iye oKibbumba waiswe ebyakukoba. Twabiwulisisya era twabigondera.’ ”
DEU 5:28 “OMusengwa yawuliire ebibono ebimwatumwire na nze, nʼankoba ati, ‘Mpuliire ebibono abantu abo ebibakukobere. Byonabyona ebibatumwire bisa.
DEU 5:29 Kale singa bulijo baabbanga nʼomwoyo ngʼogwo, ni bantyanga era ni bakuumanga ebiragiro byange byonabyona, ibo nʼeibyaire lyabwe ebibakola byabaabiranga nakusani emirembe gyonagyona!
DEU 5:30 Kale oyabe obakobe bakange omu weema gyabwe.
DEU 5:31 Neye iwe wasigala aanu e gyendi, ni nkukobera amateeka gonagona nʼebiragiro nʼebyokulungamya ebiwabeegesya, babituukiriryenge omu kyalo ekimbawa okukyetwalira.’ ”
DEU 5:32 “Kale mwegenderezenge okukola oKibbumba waanywe ngʼoweyabalagiire, anambula kucuusamu waire okugotesyagotesya.
DEU 5:33 Mutambulirenge omu manzira gonagona oMusengwa iye oKibbumba waanywe ageyabalagiire, kaisi mubbenge kusani, era muwangaalire omu kyalo ekimwetwalira.”
DEU 6:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Kale ganu niigo amateeka, nʼebyokulungamya, nʼebiragiro oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebiyandagiire okubeegesya. Mwabituukiriryanga nga muli omu kyalo ekimwetwalira nga mwambukire omwiga oYoludaani.
DEU 6:2 Awo kaisi inywe nʼabaana baanywe era nʼabaizukulu, mutyenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe omu bwomi bwanywe bwonabwona. Mumutyenge nga mutuukirirya amateekage gonagona nʼebiragirobye ebimbawa, kaisi muwangaalenge ino.
DEU 6:3 Kale inywe aBaisirairi muwulire, mwegenderezenge okubituukiriryanga, kaisi ebimukola bibaabirenge nakusani, era mwale mubbe bangi ino omu kyalo ekiizwire amata nʼomujenene ngʼoMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe oweyabasuubizire.”
DEU 6:4 “Inywe aBaisirairi muwulire. OMusengwa iye oKibbumba waiswe, niiye oMusengwa yenkani.
DEU 6:5 Mutakenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe, nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nʼobwomi bwanywe bwonabwona, nʼamaani gaanywe gonagona.
DEU 6:6 Amateeka ganu agembawa olwatyanu gabbenge omu myoyo gyanywe.
DEU 6:7 Mwebukiryenge okugasomesyanga nakusani abaana baanywe, mugatumulengeku nga muli e ika, era nga mutambula omu ŋŋendo, nga mulambaire, era nga musetukire.
DEU 6:8 Mugasibenge oku ngalo gyanywe, era mugateekenge oku mpumi gyanywe ngʼakamanyiciryo akʼokubeebukirisya.
DEU 6:9 Mugawandiikenge oku myango gyʼenjigi gyʼenyumba gyanywe nʼoku mageeti gaanywe.”
DEU 6:10 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “OMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyalibatuuca omu kyalo ekiyalayiriire abazeiza baanywe: OIbbulaimu nʼoIsaka nʼoYaakobbo, nʼabawa inywe ebibuga ebinene era ebisa ebinandi mwombeka,
DEU 6:11 nʼamanyumba agaizwire ebisa ebinandi muteekamu, nʼabawa nʼamaluba inywe agenandi mukuula, nʼabawa nʼemisiri gyʼemizabbibbu nʼegyʼemizaituuni eginandi mukoma, owemwaliryanga ni mwikuta,
DEU 6:12 mwegenderezanga nandi ni mwerabira oMusengwa eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, e gimwabbaire omu bugalama.”
DEU 6:13 “Mutyenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe, mumuweereryenge niiye yenkani, era nga mulayira mu liinalye lyonkani.
DEU 6:14 Timwasinzanga abakibbumba abandi, ibo abakibbumba bʼabantu ababeeruguuliriirye.
DEU 6:15 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe oyo aali na inywe, iye Kibbumba owʼeibuba era obusungubwe bwalibaweeraku, ni bubajigirica ni muweerawo nakimo oku kyalo.
DEU 6:16 Timwakemanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe ngʼowemwamukemere e Maasa.
DEU 6:17 Munyiikiirenge okukwatanga amateeka ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, nʼebyokulungamya, nʼebiragiro, ebiyabawaire.
DEU 6:18 Mukolenge ebyo oMusengwa ebyabona okubba nga bituuce era ebisa, kaisi ebimukola bibaabirenge nakusani, era mwingire mwetwalire ekyalo ekisa ekyo, oMusengwa ekiyalayiire okuwa abazeiza baanywe,
DEU 6:19 nʼokubbingamu abalabe baanywe bonabona omumaiso gaanywe era ngʼoMusengwa oweyabasuubizire inywe.”
DEU 6:20 “Egibwizaku eyo, abaana baanywe owebalibabuulya bati, ‘Amateeka nʼebiragiro nʼebyokulungamya oMusengwa iye oKibbumba waiswe ebiyabalagiire, bitegeeza niki?’
DEU 6:21 Mubairangamu muti, ‘Twabbaire bagalama ba Falaawo omu kyalo kyʼe Misiri, oMusengwa nʼatutoola omu kyalo ekyo nʼobwezyebwe obubitiriri.
DEU 6:22 Tweboneireku nʼagaiswe obumanyiciryo bwʼebyewunyo nʼebyewunyisya oMusengwa ebiyakolere oku kyalo kyʼe Misiri nʼoku Falaawo, nʼoku bantu ba Falaawo bonabona.
DEU 6:23 Neye iswe nʼatutoolayo, nʼatuleeta omu kyalo kinu nʼakituwa ikyo ekiyalayire okuwa abazeiza baiswe.
DEU 6:24 OMusengwa iye oKibbumba waiswe yatulagiire okukwatanga amateeka ago gonagona, nʼokumutyanga, kaisi ebitukola bitwabirenge nakusani bulijo, era atukuumenge nga tuli boomi ngʼowetuli atyanu.
DEU 6:25 Era bakitubaliranga okubba butuukirirye bwaiswe singa twegenderezanga ni tutuukiriryanga byonabyona oMusengwa iye oKibbumba waiswe ebiyatulagiire.’ ”
DEU 7:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “OMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibatwala omu kyalo ekyo ekimwaba okwetwalira era nʼabbingamu amawanga mangi nga wemutaabaala. Owemwalibba mutuukayo, yalibbingamu amawanga ganu amangi agabakiraku obunene nʼamaani: ABakiiti, nʼaBagirugaasi, nʼaBamooli, nʼaBakanani, nʼaBaperizi, nʼaBakiivi; nʼaBayebbusi, amawanga omusanvu amanene era agʼamaani okukiraku inywe.
DEU 7:2 OMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyaliwaayo abantu abo omu bwezye bwanywe ni mubawangula, muli nʼokubajigiricirya nakimo. Timukolanga nabo endagaano, era timubakwatiranga ekisa.
DEU 7:3 Timufumbirigananga nabo. Abaala baanywe timubawanga abataane baabwe okubafumbirwa, era abaabwe timubafumbirisyanga abataane baanywe,
DEU 7:4 olwʼokubba, abʼamawanga ago balicuusa abaana baanywe ni babatoola oku Musengwa, ni basinza abakibbumba abandi, era oMusengwa yalibasunguwalira inywe, era nʼabajigirica amangu eino.
DEU 7:5 Neye mwalibabitya muti: Mwalivunavunawo ebyoto byabwe, ni mutentena nʼamabbaale gaabwe agebakoma okusengerangaku, era nʼokutemyagamu ebikondo byʼAsera onkuni waabwe omukali, nʼebifaananyi byabwe ebyʼokusinza ni mubyoca nʼomusyo.
DEU 7:6 Ekyo kityo olwʼokubba muli bantu abatukulye eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe abeyalondere okubba ebʼenjawulo omu bantu bonabona abali oku kyalo.”
DEU 7:7 “OMusengwa yabatakire inywe, era nʼabalonda tirwakubba kiti mwabbaire bangi okukiraku abamawanga agandi; kadi, inywe mwabbaire niinywe eigwanga erikirira nakimo obutono omu mawanga gonagona.
DEU 7:8 Neye oMusengwa iye yabatakire-butaki inywe, era nʼataka nʼokukuuma ekirayiro ekiyalayiriire abazeiza baanywe, kagira yakoleserye obwezyebwe obwʼamaani okubanunula, nʼabatoola inywe omu bwezye bwa Falaawo okabaka wʼe Misiri, eyabafugiranga omu bugalama.
DEU 7:9 Nʼolwekyo mumanye muti oMusengwa iye oKibbumba waanywe, niiye Kibbumba yenkani, era niiye oKibbumba omwesigwa, akuuma endagaanoye era nʼalaga okutakakwe okutakoma paka ku bantu abʼemirembe 1,000, egyʼabo abamutaka era abagondera ebiragirobye.
DEU 7:10 Neye abo abamucaawa yalibeesasuza ngʼabajigirica; tiyalyezizya okubonereza nabuli muntu amucaawa.”
DEU 7:11 “Kale mwegenderezenge okutuukiryanga amateeka nʼebiragiro nʼebyokulungamya ebimbawa olwatyanu.”
DEU 7:12 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwateekangayo omwoyo oku biragiro ebyo ni mubikwatanga era ni mubituukiriryanga, oMusengwa iye oKibbumba waanywe yakuumanga endagaanoye nʼabalaganga nʼokutakakwe okutakoma ngʼowelayiriire abazeiza baanywe.
DEU 7:13 Yabatakanga inywe, nʼabawanga enkabi, era nʼabawa olubyalo ni mubba bangi. Yaawanga eitakali lyanywe obujimu, era nʼawa nʼebiraalo byanywe okubyalagana. Owemwalituuka omu kyalo ekiyalayiriire abazeiza baanywe okukibawa, mwalisuna amakungula mangi agʼebirime ebyʼempeke, nʼenviinyo nyingi, nʼamafuta agʼemizaituuni mangi, era ni mubba nʼebiraalo binene ebyʼente nʼebyʼembuli nʼebyʼentaama.
DEU 7:14 Mwabbanga bʼenkabi okukiraku amawanga agandi gonagona. Tiwaabbengewo omusaiza ooba omukali omugumba mwinywe, waire ekyayo ekitabyala omu bisibo byanywe.
DEU 7:15 OMusengwa tiyaganyenge ekirwaire kyonakyona okubakwata. Era tiyaganyenge endwaire embiibbi egyʼe Misiri egimumaite okubakwata, neye yaganyanga ni gikwata baabo bonabona ababacaawa inywe.
DEU 7:16 Muli nʼokujigiricirya nakimo abʼamawanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe abeyaawangayo omu bwezye bwanywe okubajigirica. Timwabakwatiranga ekisa era timwasinzanga abakibbumba baabwe, olwʼokubba ekyo kyalibba mutego eeri inywe.”
DEU 7:17 “Muyinza okwebuulyagana omu myoyo gyanywe muti, ‘Abʼamawanga ganu nga batukiraku obungi! Twezya tutya okubabbinga omu byalo byabwe?’
DEU 7:18 Neye timubatyanga. Mwebukiryenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyakolere oku kabaka wʼe Misiri nʼoku kyalo kyʼe Misiri kyonakyona.
DEU 7:19 Mwaboine nʼagaanywe ebigezo ebyʼamaani, nʼobumanyiciryo bwʼebyewunyo nʼebyewunyisya, nʼobwezye obubitiri nʼamaani amangi, oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebiyakoleserye okubatoolayo. Atyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe weyalikola abʼamawanga ago gonagona agemutya.
DEU 7:20 Era oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalisindika mwibo ebirumba, paka oweyalijigirica abo abalibba basigairewo nga babeebisire.
DEU 7:21 Timwabatyanga, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe ali na inywe, kaisi nga mukulu era wʼentiisya.
DEU 7:22 Era oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibbinga abʼamawanga ago mu mpola mpola nga wemutaabaala. Tiyalibaganya okumalawo abalabe baanywe omulundi gumo, kaisi ebisolo byʼomu kigona tibyababitiriraku inywe obungi.
DEU 7:23 Neye oMusengwa iye oKibbumba waanywe yaliwaayo abalabe baanywe omu bwezye bwanywe era ibo nʼabatabulatabula ino, paka owemwalibajigirica.
DEU 7:24 Yaliwaayo abakabaka baabwe omu bwezye bwanywe ni mubawangula era mwalibamalawo oku kyalo. Mpaawo muntu eyalyezya okubawangula inywe; mwalibajigirica.
DEU 7:25 Ebifaananyi ebibaize ebyʼabakibbumba baabwe mwalibyoca nʼomusyo. Timwalulunkaniranga efeeza waire ezaabbu ebisiige oku bifaananyi ebyo, era timwabitwalanga, demba ni bibasuukira mutego, olwʼokubba ekyo kyʼomuliko eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 7:26 Timwatwalanga ekyʼomuliko kadi kimo omu manyumba gaanywe, kaisi oKibbumba tiyajigiricanga amanyumba ganywe na inywe abananyere. Mukicaawirenge nakimo era ni mukizuzuulira nakimo, olwʼokubba bakiwaireyo kukijigiricirya nakimo.”
DEU 8:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Amateeka gonagona agembawa olwatyanu mufengeyo okugakwatanga, kaisi mubbenge boomi, mweyongerenge okwala, era mwabe mwetwalire ekyalo oMusengwa ekiyalayiire okuwa abazeiza baanywe.
DEU 8:2 Era mwebukiryenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe ngʼoweyabeekubbembeire omu lugendo lwonalwona, emyanka egyo 40 omwidungu, okubaikaikania nʼokubagezesya, olwʼokutaka okumanya ekiri omu myoyo gyanywe, ooba nga mwakwatanga amateekage ooba bbe.
DEU 8:3 Yabaikaikanirye ngʼabalumisya enzala, kaisi tete nʼabaliisya emaanu, inywe nʼabazeiza baanywe egimwabbaire timumaite, okubasomesya ati omuntu tabba mwomi omu bwizulye ngʼalya kyokulya kyonkani, neye yeetaaga nabuli kibono oKibbumba ekyatumula.
DEU 8:4 Emyanka egyo 40, ebizwalo byanywe tibyabakairiireku, nʼebigere byanywe tibyabbimbireku.
DEU 8:5 Era mukimanye omu myoyo gyanywe muti ngʼomuntu owaagolola omwanawe, oMusengwa iye oKibbumba waanywe atyo wabagolola inywe.
DEU 8:6 Kale mukwatenge amateeka ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, mutambulirenge omu manzirage, era mumutyenge.
DEU 8:7 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe, abatwala omu kyalo ekisa, ekirimu emiiga nʼamaluba nʼensulo gyʼamaizi agazwa omu biinamo nʼomu nsozisozi,
DEU 8:8 ekyalo ekibala engaano nʼobbaale, nʼemizabbibbu, nʼemitiini nʼenkomamawanga, era ekirimu amafuta gʼemuzaituuni nʼomujenene.
DEU 8:9 Omu kyalo ekyo ngʼebyokulya tibiyabayaba era nga mpaawo ekimudamba; amabbaale gaayo batoolamu ebintu ebibakolamu ebyoma, nʼensozi gyayo oyezya okukuulamu okopa.”
DEU 8:10 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwalyanga ni mwikuta, mwebalyanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe olwʼekyalo ekyo ekisa ekyabawaire.
DEU 8:11 Mwekuumanga okuteerabira oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era timulekanga okutuukirirya amateekage, nʼebiragirobye, nʼebyokulungamyabye ebimbawa olwatyanu.
DEU 8:12 Owemwalimala okusuna ebyokulya ebibamala, nʼokwombeka amanyumba amasa nʼokugabbaamu,
DEU 8:13 era nga mumalire okwerya ente, nʼembuli nʼentaama, nʼefeeza, nʼezaabbu, nʼebimuli nabyo byonabyona nga byerere bingi,
DEU 8:14 muboneranga nakimo nga timwegulumalya omu myoyo gyanywe, ni mwerabira oMusengwa iye oKibbumba waanywe eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, e gimwabbaire omu bugalama.
DEU 8:15 Mwebukirye ngʼoweyababitirye omwidungu erinene era eryʼentiisya, omwabbaire empiri egya saagwa nʼagawuuka aga saagwa. Omwidungu eryo erikalu, omubula amaizi, nʼabatoolera amaizi omwibbaale erigumu.
DEU 8:16 Yabaliisirye emaanu omwidungu, abazeiza baanywe egibbaire tibamaite, okubaikaikania nʼokubagezesya, kaisi oluzwanyuma abawe ebintu ebisa.
DEU 8:17 Era kaisi olwo timwagezyanga okukoba omu myoyo gyanywe muti, bwezye bwanywe nʼamaani gaanywe niibyo ebibasunisirye obugaiga obwo.
DEU 8:18 Neye mwebukiryenge Musengwa iye oKibbumba waanywe, olwʼokubba niiye abayezyesya okugaigawala, atyo nʼabba akakasire endagaanoye egiyalayiriire abazeiza baanywe ngʼowekiri atyanu.”
DEU 8:19 “Era singa mwerabiranga oMusengwa iye oKibbumba waanywe ni musengereryanga abakibbumba abandi nʼokubaweereryanga era nʼokubasinzanga, mbakakasira nakimo olwatyanu nti mazima yalibajigirica.
DEU 8:20 Owemwaligaana okuwulira oMusengwa iye oKibbumba waanywe, yalibajigirica olwʼokumujeemera ngʼoweyajigirica abantu abʼamawanga agandi nga wemugataabaala.”
DEU 9:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Muwulire inywe aBaisirairi. Olwatyanu muli kwaba okwambuka oMwiga oYoludaani, mwingire era mwetwalire ekyalo kyʼamawanga agakira eigwanga lyanywe obunene nʼamaani. Ebibuga byago binene era biriku ebikomera ebigulumali nga biri ooti bituuka ku kireri.
DEU 9:2 Abantu baamu niibo aBaanaki, nga banene era bawanvu. Mumaite ebibafaaku era mwawuliire nga batumula oku Baanaki abo bati mpaawo ayezya okubawangula ibo.
DEU 9:3 Neye mumanye olwatyanu muti oMusengwa iye oKibbumba waanywe niiye eyabeekubbemberamu inywe, ngʼali ooti musyo ogwoca ni gujigirica. Niiye eyaliwangula abantu abo nʼabajigirica nga wemutaabaala. Nʼolwekyo mwalibabbingamu ni mubamalawo mangu ngʼoMusengwa oweyabasuubizire inywe.”
DEU 9:4 “OMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyalimala okubbinga abantu abo omu kyalo ekyo nga wemutaabaala, timukobanga omu myoyo gyanywe muti, ‘OMusengwa atuleetere omu kyalo kinu okukyetwalira, lwa butuukirirye bwaiswe.’ Wazira kizwire ku bubbibubbi bwʼabantu abʼamawanga ago, kaisi oMusengwa ababbinge ibo nga wemubataabaala.
DEU 9:5 Inywe okwaba okwetwalira ekyalo kyabwe, tikiri kuzwa ku butuukirirye bwanywe na busa bwanywe; neye lwʼobubbibubbi bwʼabantu bʼamawanga ago, oMusengwa iye oKibbumba waanywe kuyasinzirira okubabbinga ibo omu kyalo ekyo nga wemutaabaala, okutuukirirya ekyo ekiyalayiriire abazeiza baanywe: OIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo.
DEU 9:6 Kale mumanye muti oMusengwa iye oKibbumba waanywe atyo abawa ekyalo ekyo ekisa mukyetwalire, neye takibawa lwʼobutuukirirye bwanywe. Kadi, inywe muli bajeemu.”
DEU 9:7 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Mwebukirye era timwerabira ngʼowemwatanwire obulwa bwa Musengwa iye oKibbumba waanywe omwidungu. Okuzwa oku lunaku olumwazwereire omu kyalo kyʼe Misiri paka olumwatuukiire omu kifo kinu, mubbaire nga mujeemera oMusengwa.
DEU 9:8 Nʼoku Lusozi oKolebbu mwatanwire obulwa bwa Musengwa kaisi nʼasunguwalira nakimo nʼataka nʼokubajigirica.
DEU 9:9 Owenaniinire oku lusozi okusuna ebipande ebyʼamabbaale ebibawandiikireku endagaano, oMusengwa egiyakolere na inywe, nabbaire eeyo omusana nʼobwire okumala enaku 40 nga tindya kyokulya, waire okunywa amaizi.
DEU 9:10 OMusengwa nʼampa ebipande bibiri ebyʼamabbaale, Iye onanyere ebiyawandiikireku nʼengaloye. Oku bipande ebyo kwabbaireku amateeka gonagona oMusengwa ageyabawaire ngʼasinzirira omu musyo oku lusozi, oku lunaku olumwakumbaaniireku eeyo.”
DEU 9:11 “Kale enaku egyo omusana nʼobwire owegyawoireku, oMusengwa nʼampa ebipande ebibiri ebyʼamabbaale, ebipande ebyo ebibawandiikireku endagaano.
DEU 9:12 Kaisi oMusengwa nʼankoba ati, ‘Osimbuke ozwe aanu, oserengete mangu, olwʼokubba abantubo abewatoire e Misiri bakolere ekibbikibbi. Nampanu bacuukire ni bazwa oku bintu ebinabalagiire okukolanga era beekoleire ekifaananyi ekyʼokusinza ekyʼezaabbu egibasaanuucirye.’ ”
DEU 9:13 “OMusengwa ni yeeyongera okunkoba ati, ‘Mboine ngʼabantu banu bajeemu.
DEU 9:14 Ondeke mbajigirice, era babeerabirire nakimo oku kyalo. Nalikusuucamu igwanga eryʼamaani era erinene okukiraku ibo.’ ”
DEU 9:15 “Awo ni nsimbuka ni nserengeta okuzwa oku lusozi nga lwaka musyo era nga nkwaite omu ngalo gyombi ebipande ebibiri ebyʼamabbaale okubawandiikire endagaano.
DEU 9:16 Nalingiriire, ni mbona nga mukolere ekikole ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, nga niikyo ekifaananyi ekyʼokusinza ekya nyana ekyʼezaabbu ensaanuuce. Mwabbaire mucuukire mangu okuzwa oku bintu ebinabalagiire okukolanga.
DEU 9:17 Ni nsiirya ebipande byombi, ni mbikubba ansi, ni byatikiagamu bintundu-tundu nga mubona.”
DEU 9:18 “Awo nʼaika ni yeeyala ansi omumaiso ga Musengwa nga ludi olwasookere. Ni mmala enaku 40, omusana nʼobwire nga tindya kyokulya waire okunywa amaizi olwʼekikole ekibbikibbi kidi ekimwabbaire mukolere omumaiso ga Musengwa ni mumusunguwalya.
DEU 9:19 Natiire olwʼobusungu nʼobulwa oMusengwa obuyabbaire nabwo, olwʼokubba yabasunguwaliire ino nʼataka nʼokubajigirica. Neye oMusengwa nʼampulisisya nʼoku mulundi ogwo.
DEU 9:20 Era oMusengwa nʼasunguwalira ino Alooni, nʼataka nʼokumujigirica, neye era ni nsabira nʼAlooni yena omu kiseera ekyo.
DEU 9:21 Era ni nkwata ekintu ekyo ekyʼekibbikibbi kyanywe, nga niikyo ekifaananyi kya nyana ekimwabbaire mukolere, ni nkimuma omu musyo. Ni nkitentena, ni nkisusungula ni kisuuka ooti nkungu. Ni nsuka onkungu oyo eeyo omu mwala ogukulumuka okuzwa oku lusozi.”
DEU 9:22 “Era e Tabbera nʼe Maasa nʼe Kibbuloosi Kataava, yona mwasunguwalisiiryeyo oMusengwa.”
DEU 9:23 “Era oMusengwa oweyabakobere okuzwa e Kadesi Bbaluneya muniinaniine mwabe mwetwalire ekyalo ekiyabawaire, mwajeemeire ekiragiro kya Musengwa iye oKibbumba waanywe. Timwamwesigire waire okuwulisisya ekyakoba.
DEU 9:24 Mwabire nga mujeemera oMusengwa kasookeede mbamanya.”
DEU 9:25 “Awo ni nfuunama omumaiso ga Musengwa okumala enaku 40 omusana nʼobwire, olwʼokubba oMusengwa yabbaire akobere ati ayaba okubajigirica.
DEU 9:26 Ni neegayirira oMusengwa nti, ‘Oo Musengwa iwe oMukulu, tiwajigirica abantubo, ibo ababo ku bubwo, abewanunwire nʼobwezyebwo, nʼobatoola omu kyalo kyʼe Misiri nʼamaanigo amabitiriri.
DEU 9:27 Oyebukirye abaweereryabo oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo. Tiwalingirira obukakanyali bwʼabantu banu, nʼobubbibubbi bwabwe, waire ekikole kyabwe ekibbikibbi.
DEU 9:28 Awatali ekyo, abantu abʼomu kyalo ekiwatutoiremu bakoba bati, olwʼokubba oMusengwa tiyayezyerye okubatuuca omu kyalo ekiyabasuubizire, era olwʼokubba yabacaawire, kagira abatwaire omwidungu okubaita.
DEU 9:29 Neye banu niibo abantubo, ibo ababo okububwo, abewatoireyo omu Misiri nʼobwezyebwo obungi era nʼamaani amabitiriri.’ ”
DEU 10:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omu kiseera ekyo, oMusengwa nʼankoba ati, ‘Oyeese ebipande bibiri ebyʼamabbaale, ebiri ooti biidi ebyasookere, okole nʼesanduuku eyʼembaabo, kaisi oniinaniine oku lusozi oize e gyendi.
DEU 10:2 Nawandiika oku bipande ebyo ebibono ebyabbaire oku bipande bidi ebyasookere ebiwayatire. Kaisi olwo obiteeke omu sanduuku eyo.’ ”
DEU 10:3 “Awo ni nkola esanduuku omu mbaabo gyʼomuwa omweru, ni njeesa nʼebipande ebibiri ebyʼamabbaale, ebiri ooti biidi ebyasookere, ni nniina oku lusozi nga nkwaite ebipande byombi.
DEU 10:4 OMusengwa nʼawandiika oku bipande ebyo ebibono ebiri nga bidi ebyasookere, nga niigo aMateeka eIkumi, oMusengwa ageyabaweereire inywe oku lusozi ngʼasinzirira omu musyo, oku lunaku olumwakumbaaniireku. Era oMusengwa nʼampa ebipande ebyo.
DEU 10:5 Awo ni nsimbuka ni nserengeta okuzwa engulu oku lusozi ni nkanga ansi; ni nteeka ebipande ebyo omu sanduuku eginakolere, ngʼoMusengwa oweyandagiire, era bikaali biri omwo.”
DEU 10:6 ABaisirairi batambwire okuzwa oku maluba gʼaBaakani ni batuuka e Mosera. Alooni nʼafeera eeyo, era eeyo gibamuliikire, era Eryezaali omutaane nʼamusikira omu mulimo gwʼobwakabona.
DEU 10:7 Ni bazwa eeyo ni batambula ni batuuka e Gudugoda era ni baaba paka Yotubbasa, ekyalo ekirimu emyala gyʼamaizi.
DEU 10:8 Omu kiseera ekyo oMusengwa nʼayawula abʼekika kya Leevi okuginganga esanduuku eyʼendagaano ya Musengwa, nʼokwemereranga omumaisoge okumuweereryanga, nʼokumusabanga okuwa abantu enkabi. Era paka lwatyanu bakola batyo.
DEU 10:9 Eyo niiyo ensonga lwaki aBaleevi tibasunire omugabo ooba omuwuluko ngʼaBaisirairi abainaabwe; omugabo ogwabwe gwazwanga mu kuweereryanga Musengwa omu bwakabona, ngʼoMusengwa iye oKibbumba waanywe, oweyabakobere.
DEU 10:10 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Nabbaire oku lusozi okumala enaku 40 omusana nʼobwire, ngʼowenabbaire nkolere oku mulundi ogwasookere. Nʼoku mulundi ogwo, oMusengwa nʼampulisisya, nʼaikirirya okutabajigirica inywe.
DEU 10:11 Awo nʼankoba ati, ‘Osetuke oyabe weeyongere okwekubbembera abantu abo omu lugendo lwabwe, kaisi bayezye okwaba omu kyalo ekyo era bakyetwalire ikyo ekinalayiriire abazeiza baabwe okubawa.’ ”
DEU 10:12 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Kale atyanu inywe aBaisirairi, oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabatakaku, inywe kutyanga niiye oMusengwa iye oKibbumba waanywe. Era nʼokutambuliranga mu manzirage, nʼokumutakanga, nʼokumuweereryanga nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nʼobwomi bwanywe bwonabwona.
DEU 10:13 Era nʼokutuukiriryanga amateekage nʼebiragirobye ebimbawa olwatyanu kaisi ebimukola bibaabirenge nakusani.”
DEU 10:14 “Eigulu lyonalyona ngʼowerikoma omu bugulumali bwalyo, era nʼekyalo nʼebikirimu byonabyona ibyo bya Musengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 10:15 Neye oMusengwa yalumiirwe ino abazeiza baanywe era ibo nʼabataka era nʼabalonda inywe abaizukulu baabwe ngʼowekiri olwatyanu okukiraku amawanga agandi gonagona.
DEU 10:16 Kale mweyambulye empisa gyanywe embiibbi era mulekere awo okubbanga abajeemu.
DEU 10:17 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe, niiye oKibbumba afuga abakibbumba bonabona era niiye oMusengwa afuga abasengwa, iye oKibbumba omukulu owʼamaani era owʼentiisya, atasalirirya, era atalya enguzi.
DEU 10:18 Alamula mu bwenkanya ensonga gyʼabafuubbi nʼabanamwandu era alumirwa omunamawanga, nʼamuwa ebyokulya nʼebyokuzwala.
DEU 10:19 Kale muli nʼokutakanga abantu abo abanamawanga, olwʼokubba nywena mwabbaire banamawanga omu kyalo kyʼe Misiri.
DEU 10:20 Mutyenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era mumuweereryenge. Mumwesigenge, era nga mulayira mu liinalye lyonkani omu bisuubizo byanywe.
DEU 10:21 Niiye ogumubba muwuujenge; niiye oKibbumba waanywe, iye eyabakoleire ebikulu nʼebyewunyo ebyʼentiisya inywe ebimweboneireku nʼagaanywe.
DEU 10:22 Abazeiza baanywe abaserengetere okwaba e Misiri nga bonabona bali 70 bonkani, atyanu oMusengwa iye oKibbumba waanywe, inywe abasuucirye bangi ino ooti nkota egiri angulu omwibbanga.”
DEU 11:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Kale mutakenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe, mutuukiriryenge amateekage, nʼebiragirobye nʼebyokulungamyabye bulijo.
DEU 11:2 Mumanye olwatyanu muti abaana baanywe tiniibo ababoine wazira niinywe, era ni mubita nʼomu kugolola kwa Musengwa, iye Kibbumba waanywe; iye omukulu, owa bwezye era owʼamaani amabitiriri.
DEU 11:3 Era tiniibo ababoine obumanyiciryo owʼebyewunyo obuyakolere nʼebintu ebiyakoleire omu kyalo kyʼe Misiri oku kabaka waayo, nʼoku kyalo ekyo kyonakyona.
DEU 11:4 Tiniibo ababoine ngʼoMusengwa asaanyirawo nakimo amaje gʼaBamisiri, nʼembalaasi gyabwe, nʼebigaali byabwe ebyʼamaje, era eNyanza eNtukuliki nʼebamira nga babalukutya inywe.
DEU 11:5 Tibabbaire baana baanywe ababoine ebiyabakoleire inywe omwidungu, paka owemwatuukire omu kifo kinu.
DEU 11:6 Era abaana baanywe tiniibo ababoine ekiyakolere oku Dasani nʼokwAbbiraamu abataane bʼEryabbu owʼekika kya Lubbeeni, eitakali oweryatikire ngʼaBaisirairi bonabona babona, ni libamira nʼabʼomu bisito byabwe nʼeweema gyabwe, nabuli kyomi ekibabbaire nakyo.
DEU 11:7 Neye mwabbaire niinywe abananyere omweboneireku nʼagaanywe, ebintu byonabyona ebikulu oMusengwa ebiyakolere.”
DEU 11:8 “Kale mukwatenge amateeka gonagona agembawa olwatyanu, kaisi mubbenge nʼamaani okwaba era mwetwalire ekyalo ekyo nga mumalire okwambuka oYoludaani,
DEU 11:9 era kaisi muwangaalire omu kyalo ekyo ekiizwire amata nʼomujenene, oMusengwa ekiyalayiire okuwa abazeiza baanywe nʼeibyaire lyabwe.
DEU 11:10 Ekyalo ekimwabamu okukyetwalira, tikiri ooti kyalo kyʼe Misiri ekimwazwiremu, e gimwasiganga ensigo ni mukola nʼamaani ni mugisukiriranga ooti musiri gwa syodo.
DEU 11:11 Neye ekyalo ekimwaba okwingiramu okukyetwalira nga mwambukire oYoludaani, kyalo kyʼensozi nʼebiinamo, ngʼoikendi niiye akisukirira.
DEU 11:12 Ekyalo ekyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe niiye akirabirira; amaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe gasiiba ku kyalo ekyo okuzwera oku ntandiika yʼomwanka paka oku nkomerero yaagwo.”
DEU 11:13 “Kale singa mwagonderanga amateeka ganu agembawa olwatyanu, ekikoba kiti, okutakanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe, nʼokumuweereryanga nʼemyoyo gyanywe gyonagyona nʼobwomi bwanywe bwonabwona,
DEU 11:14 olwo yatoonyesyanga oikendi omu kyalo kyanywe omu biseera byayo ebya mwiro nʼebya musambya, mwezyenge okukungulanga engaano gyanywe nʼokusuna enviinyo gyanywe nʼamafuta gaanywe agʼemizaituuni.
DEU 11:15 Yabawanga eisubi lyʼebisolo byanywe omu kigona. Na inywe abananyere mwalyanga ni mwikuta.”
DEU 11:16 “Mwekuume okutabasendasendanga ni mucaama era ni muweereryanga abakibbumba abandi era ni mubasinzanga.
DEU 11:17 Singa timwekuumenge, oMusengwa yabasunguwaliranga inywe, nʼagaana oikendi okutoonya, kaisi eitakali nandi ni libala ebibala, ni mujigirika mangu omu kyalo ekisa ekyo oMusengwa ekyabawa.
DEU 11:18 Kale mukuumenge ebibono byange ebyo omu myoyo gyanywe era mubiseegengeku. Mubisibenge oku ngalo gyanywe, era mubiteekenge oku mpumi gyanywe ngʼakamanyiciryo akʼokubeebukirisya.
DEU 11:19 Mubisomesyenge abaana baanywe. Mubitumulengeku nga muli e ika, era nga mutambula omu ŋŋendo, nga mulambaire, era nga musetukire.
DEU 11:20 Mubiwandiikenge oku myango gyʼenjigi gyʼenyumba gyanywe nʼoku mageeti gaanywe,
DEU 11:21 kaisi inywe nʼabaana baanywe muwangaalire omu kyalo ekyo oMusengwa ekiyalayire okuwa abazeiza baanywe, era mukibbeemu eibbanga lyonalyona eigulu egiryalimala nga liri e ngulu wʼekyalo.”
DEU 11:22 “Singa mwakwatanga nʼokwegendereza amateeka ganu gonagona agembawa, ekikoba kiti, okutakanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe, nʼokutambuliranga omu manzirage nʼokumwesiganga,
DEU 11:23 awo oMusengwa yalibbingamu amawanga ago gonagona nga wemutaabaala ekyalo kyabwe, ni mukyetwalira ikyo ekyʼamawanga ago agabakiraku obunene nʼamaani.
DEU 11:24 Nabuli kifo ekimwatuukangamu, kyabbanga kyanywe. Ekitundu kyanywe kyalizwera omwidungu eryʼomu maserengeta paka mu nsozi gyʼe Lebbanooni omu mambuka, nʼokuzwera oku mwiga Ewufulaate omu buzwaisana paka ku Nyanza oMeditereniani omu bugwaisana.
DEU 11:25 Mpaawo muntu eyalyezya okubawangula inywe olwʼokubba nabuli e gimwayabanga, oMusengwa iye oKibbumba waanywe yaleeteranga abantu baayo okubawa inywe ekitiisya nʼokubatya, ngʼoweyabasuubizire inywe.”
DEU 11:26 “Aale mubone, olwatyanu mbateekerawo enkabi nʼekiraami,
DEU 11:27 ekikoba kiti, mwasunanga enkabi owemwagonderanga amateeka ga Musengwa iye oKibbumba waanywe agembawa olwatyanu;
DEU 11:28 era mwasunanga ekiraami owemwajeemeranga amateeka ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, ni mucaama okuzwa oku bintu ebimbalagira olwatyanu, ni musinzanga abakibbumba abandi abemutamanyanga.
DEU 11:29 Kale oMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyalibatuuca omu kyalo ekimwaba okwetwalira, mwalibba nʼokulangirira enkabi nga musinzirira oku Lusozi oGerizimu, kaisi ni mulangirira ebiraami nga musinzirira oku Lusozi Ebbali.
DEU 11:30 Ensozi egyo gyombi ngʼowemumaite giri bugwaisana wʼoMwiga oYoludaani omu kyalo ekyʼaBakanani abatyami bʼomu kiinamo Alabba. Ensozi egyo giri bugwaisana wʼoluguudo olwʼokumpi nʼemivule gyʼe Moole okumpi nʼekibuga oGirugaali.
DEU 11:31 Mwatira okwambuka oYoludaani, mwingire era mwetwalire ekyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa. Owemwalikyetwalira ni mukibbaamu,
DEU 11:32 muboneranga nakimo muti mutuukirirya ebiragiro byonabyona nʼamateeka ebimbawa olwatyanu.”
DEU 12:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Ganu niigo amateeka nʼebiragiro ebimuli nʼokwegendereza okutuukiriryanga nga muli omu kyalo ekyo oMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe ekyabawaire inywe okwetwalira, enaku gyonagyona egimwalimala nga muli boomi oku kyalo ekyo.
DEU 12:2 Mwalijigiricirya nakimo ebifo byonabyona, ebiri oku nsozi empanvu nʼebiri oku nsozisozi, nʼebiri ansi wʼemisaale eminene amawanga agemwaba okubbingawo e gibasinzira abakibbumba baabwe.
DEU 12:3 Mwalivunawo ebyoto byabwe, ni mutentena nʼamabbaale gaabwe agebakoma okusengeraku abakibbumba baabwe. Mwalyoca ebifaananyi byʼokusinza ebyʼAsera, onkuni waabwe omukali; era ni mutemaatema ebifaananyi ebyʼabakibbumba baabwe, nandi ni bairayo okubasinziranga omu bifo ebyo.”
DEU 12:4 “Inywe timwasinzanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe ngʼabantu abo owebasinza abakibbumba baabwe.
DEU 12:5 Neye mwalinoonia ekifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda omu bifo byʼebika byanywe byonabyona abantu e gibaabanga okumusinza, ekifo ekyo, gimwabanga,
DEU 12:6 eeyo gimwatwalanga esadaaka gyanywe egibooca yonayona, nʼesadaaka gyanywe, nʼebimo byʼeikumi ebimuwaayo, nʼebirabo ebindi ebimwabbanga mweyamire okuwaayo, nʼebyokuwaayo omu kwetakira, ente nʼentaama gyanywe embere.
DEU 12:7 Eeyo omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe gimwaliiranga, inywe nʼabʼomu bisito byanywe ni musangaala olwʼebyo byonabyona ebimwabbanga mukolere, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe yaabbanga abawaire enkabi.”
DEU 12:8 “Timwakolenge ebyo byonabyona ngʼowetukola aanu atyanu. Nabuli moiza ngʼakola ekyabona ati niikyo ekituuce,
DEU 12:9 olwʼokubba mukaali okutuuka omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa, ekimwalibbaamu nʼeidembe.
DEU 12:10 Neye owemwayambuka oMwiga oYoludaani, oMusengwa iye oKibbumba waanywe yabawa ekyalo ekyo okubba muwuluko gwanywe, era yabakuumanga eeri abalabe baanywe abaabbanga babeeruguuliriirye, ni mubba nʼeidembe.
DEU 12:11 OMusengwa iye oKibbumba waanywe yalironda ekifo ekyʼokumusinzirangamu. Eeyo gimwatwalanga ebintu ebyo byonabyona ebimbalagiire, ekikoba kiti, esadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka gyanywe egindi, nʼebimo ebyʼeikumi, nʼebirabo ebindi ebimuwaayo, nʼebyo ebimweyamanga okuwa oMusengwa.
DEU 12:12 Mwasangaaliranga yeeyo omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, nga muli aamo nʼabataane baanywe nʼabaala baanywe, nʼabagalama baanywe abasaiza nʼabakali, nʼaBaleevi abali omu bibuga byanywe olwʼokubba ibo tibasunire omugabo ooba omuwuluko ogwabwe-okubwabwe.
DEU 12:13 Mwekuumenge okutawangayo esadaaka egibooca yonayona mu buli kifo ekimubona.
DEU 12:14 Neye mwabiweerangayo mu kifo ekyo kyonkani oMusengwa ekiyalironda, omu kitundu kyʼoku kimo oku bika byanywe. Era eeyo gimwaweerangayo ebyo ebibawaayo nga babyoca byonabyona, era gimwakoleranga ebyo byonabyona ebimbalagira.”
DEU 12:15 “Neye mwayinzanga okwitira ebisolo nʼokuliira enyama omu kibuga kyonakyona e gimwabbanga mutakire. Mwalyanga obungi bwʼenyama eyo ngʼowemwatakanga okusinzirira oku nkabi oMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyaabbanga abawaire. Abalongoole nʼabatali balongoole bayinzanga okugiryaku, nga nywena obwemulya enyama ya namoli nʼokimaadu.
DEU 12:16 Neye timwalyanga omusaaye igwo. Mwagusukanga ansi ooti maizi.
DEU 12:17 Nabuli kimuwaayo eeri oMusengwa, timwakiryanga nga muli eeyo e gimubba; timwalyanga waire ekimo kyʼeikumi kyʼebibala byanywe ebyʼempeke, ooba enviinyo gyanywe, ooba mafuta gaanywe agʼemizaituuni, newankubbaire ente nʼentaama nʼembuli gyanywe embere, ooba birabo ebimweyama okuwa oMusengwa, waire ebyokuwaayo omu kwetakira, ooba ebibawaayo ebindi byonabyona.
DEU 12:18 Neye inywe nʼabaana baanywe, nʼabagalama baanywe abasaiza nʼabakali, era nʼaBaleevi ababba na inywe, ebibawaayo ebyo mwabiriiranga omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda. Era mwajaaganiranga omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe olwa byonabyona ebimwabbanga mukolere.
DEU 12:19 Mwegenderezenge okutalekesulanga aBaleevi eibbanga lyonalyona erimwalimala nga muli boomi oku kyalo ekyo.”
DEU 12:20 “OMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyaligalamya ekitundu kyanywe ngʼoweyasuubizire, nabuli owemwakobanga muti, ‘Twegomba kulya nyama,’ olwʼokubba gimutaka okulya, mwalyanga enyama ngʼowemutaka.
DEU 12:21 Ekifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalibba alondere okumusinzirangamu, obwekyababbeeranga yala ino, mwaitanga oku nte gyanywe nʼentaama nʼembuli gyanywe oMusengwa egiyabawaire ngʼowembalagiire, ni mugiriira eeyo e gimutyama ngʼowemwabbanga mutakire.
DEU 12:22 Abalongoole nʼabatali balongoole bonabona bayinzanga okulya oku nyama eyo, nga nywena obwemulya enyama ya namoli nʼokimaadu.
DEU 12:23 Neye mwekuumenge ino okutalya omusaaye, olwʼokubba obwomi bubba mu musaaye. Kale timwalyanga omusaaye omubba obwomi ni mulya nʼenyama.
DEU 12:24 Timulyanga omusaaye ogwo. Mwalisukanga ansi ooti maizi.
DEU 12:25 Timugulyanga, kaisi awo ebimukola bibaabirenge kusani, inywe nʼeibyaire lyanywe olwʼokubba mwabbanga mukolere ekyo oMusengwa ekyabona nga niikyo ekituuce.”
DEU 12:26 “Neye esadaaka, nʼebyo ebimweyamire okuwaayo eeri oMusengwa, mwabikwatanga ni mubitwala omu kifo oMusengwa ekiyalibba alondere.
DEU 12:27 Mwaweerangayo oku kyoto kya Musengwa iye oKibbumba waanywe esadaaka egibooca yonayona, byombi enyama nʼomusaaye. Era mwawangayo nʼesadaaka, omusaaye gwabyo ni bagusuka oku kyoto kya Musengwa iye oKibbumba waanywe, kaisi iyo enyama ni mugirya.
DEU 12:28 Mwekuume okugonderanga ebiragiro ebyo byonabyona ebimbawa, kaisi ebimukola bibaabirenge nakusani, inywe nʼeibyaire lyanywe emirembe gyonagyona, nga mukola ebyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebyabona nga bisa era nga bituuce.”
DEU 12:29 Awo Musa ni yeeyongera ati, “OMusengwa iye oKibbumba waanywe yalijigirica amawanga ago agemwatira okwingiramu mugataabaale. Mwalyetwalira ekyalo kyabwe, ni mutyama omwo.
DEU 12:30 Era oweyalimala okubajigirica okuzwa omumaiso gaanywe, mwekuumanga okutaganya ni mugwa omu mutego gwʼokwebuulya oku bikwata oku bakibbumba baabwe, nga mukoba muti, ‘Abʼamawanga ganu basinza batya abakibbumba baabwe? Era swena twasinzanga mu ngeri yeeyo.’
DEU 12:31 Timwasinzanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe nga ibo obwebasinza abakibbumba baabwe, olwʼokubba ibo owebabba nga basinza abakibbumba baabwe, bakola nabuli kintu ekyʼomuliko oMusengwa ekyacaawa. Era ibo bawaayo nʼabataane baabwe nʼabaala baabwe okubooca ni babba sadaaka eeri abakibbumba baabwe.”
DEU 12:32 “Mwefudengeku okutuukiriryanga ebimbalagira byonabyona. Timubyongerangaku waire okubitoolaku.”
DEU 13:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owewabbangawo onaabbi ooba omuvuunuli wʼebirooto mwinywe, nʼatumula oku kamanyiciryo ooba oku kyewunyo,
DEU 13:2 kaisi akamanyiciryo ako ooba ekyewunyo ekyo ni kituukirira, neye nʼabakoba ati muweereryenge bakibbumba abandi inywe abemutamanyangaku, era ati musinzenge bakibbumba abandi abo,
DEU 13:3 timuwulisisyanga onaabbi oyo ooba omuvuunuli oyo owʼebirooto. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibba abagezesya-bugezesi, abone ooba nga mumutaka nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nʼobwomi bwanywe bwonabwona.
DEU 13:4 Mwesigenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era gumubba mutyenge nʼokumugonderanga nʼokumuweereryanga era nʼokubbanga beesigwa egyali.
DEU 13:5 Neye onaabbi oyo, ooba omuvuunuli wʼebirooto oyo, mwabbanga nʼokumwita, olwʼokubba iye abasomesya okujeemera oMusengwa iye oKibbumba waanywe, eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri omu bugalama. Omuntu ngʼoyo abba abagotya okubatoola omu nzira, oMusengwa iye oKibbumba waanywe egiyabalagiire okukwatanga, kagira mwabbanga nʼokumwita okutoolawo ekibbikibbi ekyo mwinywe.”
DEU 13:6 “Nʼomugandawo owʼekida ekimo na iwe, ooba mutaanewo, ooba mwalawo, ooba mukaliwo ogwotaka eino, ooba mukaagwawo owʼoku mwoyo, owakusendasendanga omu kyama ati mwabe musinze abakibbumba abandi iwe nʼabazeizabo abemutamanyangaku,
DEU 13:7 ibo abakibbumba bʼamawanga agabeeruguuliriirye, agali aawo okumpi nʼagali e yala, oku mba gyonagyona egyʼekyalo ekyo,
DEU 13:8 tiwaikiriryanga ebyakukoba, ooba okumuwulisisya. Tiwamusaasiranga waire okumubisa nandi nʼomubbutula,
DEU 13:9 wazira mazima mumwitanga. Niiwe oweekeereranga okumukubba amabbaale, kaisi abandi bonabona ni bairangaku.
DEU 13:10 Omukubbanga amabbaale nʼafa, olwʼokugezyaku okukucuusa okuzwa oku Musengwa iye oKibbumbawo, eyakutoire omu kyalo kyʼe Misiri, e giwabbaire omu bugalama.
DEU 13:11 Kale aBaisirairi bonabona bawuliranga ekibbairewo ni batya, nandi ni wabbaawo kadi moiza airayo okukola ekibbikibbi ekyenkana awo mwinywe.”
DEU 13:12 “Owemuwuliranga nga batumula oku kimo oku bibuga, oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebyabawa okubbaamu,
DEU 13:13 bati mulimu abantu mwinywe ababbibabbi ababazwiremu ni baaba basendasenda abatyami bʼomu kibuga kyabwe ekyo okusinza abakibbumba abandi abemutamanyangaku,
DEU 13:14 awo mwabbanga nʼokukinonenkereryaku, nʼokwetegereza ekintu ekyo, nʼokukibuuliriryaku nakusani. Singa kyabbanga kikakase kiti ekintu ekyʼomuliko ekyo kituuce ekibakolere mwinywe,
DEU 13:15 mazima mwabbanga nʼokwita abatyami bʼomu kibuga ekyo bonabona. Mukijigiriciryanga nakimo, nʼabantu baamu nʼebyayo byamu.
DEU 13:16 Mwakumbaanianga omunyago gwʼebintu byonabyona ebyʼomu kibuga ekyo aakati omu kifo abantu e gibakumbaanira omu kibuga ni mwoca musiiriirya ekibuga ekyo nʼomunyago gwʼebintu byonabyona ebyʼomu kibuga ekyo, ni bibba ooti sadaaka egibooca yonayona eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe. Ekibuga ekyo kisigalanga kinameje enaku gyonagyona nandi ni bakiiramu okukyombeka.
DEU 13:17 Timwesigaliryangaku kintu kadi kimo kwebyo ebimuli nʼokujigiricirya nakimo, kaisi oMusengwa akomye obusungu obungi. Yabakwatiranga inywe ekisa, nʼabasoniya nʼabasuuca bangi ngʼoweyalayiriire abazeiza baanywe,
DEU 13:18 olwʼokubba mwabbanga mugondeire oMusengwa iye oKibbumba waanywe, nga mukuumire ebiragirobye byonabyona ebimbawa olwatyanu, era ni mukolanga ebintu ebyabona ati niibyo ebituuce.”
DEU 14:1 Awo oMusa nʼakoba aBaisirairi ati, “Inywe muli baana ba Musengwa iye oKibbumba waanywe. Timwesalangaku ensale newankubbaire okwemwanga ni mupyekulya emitwe gyanywe nga mufiisirye.
DEU 14:2 Ekyo kityo olwʼokubba inywe muli bantu abatukulye eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe. Omu bantu bonabona oku kyalo, oMusengwa yabalonderemu okubba bantube okububwe abaakiraku okutaka.”
DEU 14:3 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Timulyanga ekintu kyonakyona ekyʼomuliko.
DEU 14:4 Binu niibyo ebisolo ebimwayinzanga okulya: Onte, nʼontaama nʼombuli,
DEU 14:5 nʼokimaadu, nʼonamoli, nʼompeewo, nʼombuli wʼomu kigona, nʼonzobe, nʼonamyamya, nʼontaama owʼomu nsozi.
DEU 14:6 Muyinza okulya okisolo yenayena ali nʼekyemero ekyabulemu, era airya obwekulumu.
DEU 14:7 Neye kwebyo ebiirya obwekulumu ooba ebiri nʼebyemero ebyabulemu, timwalyanga ongamira, nʼonapowo ooba nʼomuswi. Ebyo babibalira mu bitali birongoole, olwʼokubba waire biirya obwekulumu, neye bibula ebyemero ebyabulemu.
DEU 14:8 Ombiizi yena timulongoole; waire ali nʼekyemero ekyabulemu, neye tairya obwekulumu. Timwalyanga enyama yʼebisolo ebyo byonabyona waire okubikwataku nga bifiire.”
DEU 14:9 “Mu byonabyona ebibba omu maizi, mwayinzanga okulya nabuli ekiri nʼamadaadiri nʼebikalakamba.
DEU 14:10 Neye nabuli ekibula amadaadiri nʼebikalakamba, timwakiryanga; kwinywe ikyo tikirongoole.”
DEU 14:11 “Muyinza okulya onyonyi yenayena omulongoole.
DEU 14:12 Neye ginu timwagiryanga, okokomi, nʼonsega, nʼosukusuku,
DEU 14:13 nʼokalukubba, nʼowungwe nʼegindi egiri ngʼegyo,
DEU 14:14 nabuli kika kya nankololo,
DEU 14:15 nʼomaaya, nʼonaibboto, nʼombaati wʼoku nyanza, nʼegindi egiri ngʼegyo;
DEU 14:16 akawuugulu akatono, nʼekiwuugulu ekinene, nʼomuduwu,
DEU 14:17 nʼotulutu, nʼonsega omwirugazu, nʼonkobyokobyo;
DEU 14:18 nʼekikalooli, nʼosokonolya nʼegindi egiri ngʼegyo, nʼokokoteri nʼokawugu.”
DEU 14:19 “Ebiwuuka byonabyona ebiguluka nga biyoolokera mu kiziima, tibirongoole. Timubiryanga.
DEU 14:20 Neye muyinza okulya nabuli kiwuuka kyonakyona ekiguluka ekirongoole.”
DEU 14:21 “Timwalyanga ekintu kyonakyona ekifeereireku omutwe. Mwayinzanga okukiwa abasenze ababba omu kyalo kyanywe ni bakirya, ooba mwayinzanga okukigulya abanamawanga. Neye inywe muli bantu abatukulye eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe.” “Timusumbiranga enyama ya mbuli omutomuto omu mata ga maaye.”
DEU 14:22 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Mwawangayo ekimo ekyʼeikumi oku bibala byonabyona ebimukungula omu misiri gyanywe nabuli mwanka.
DEU 14:23 Mwabanga omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda okumusinzirangamu, ni muliira eeyo e gyali ekimo ekyʼeikumi ekyʼengaano gyanywe, nʼekyʼenviinyo gyanywe, nʼekyʼamafuta gaanywe agʼemizaituuni, ebyayo ebibere ebyʼente, nʼentaama nʼembuli, kaisi mwege okutyanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe bulijo.
DEU 14:24 Neye singa olugendo lwabbanga luwanvu ino, era ekifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalibba alondere okumusinzirangamu nga kiri yala, nandi ni mwezya okutwalayo ekimo ekyʼeikumi ekyʼebyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebyabaweereiremu enkabi,
DEU 14:25 mwakitundanga ni musunamu empiiya, era ni mutwala empiiya egyo omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda.
DEU 14:26 Empiiya egyo mwagigulangamu ekimwabbanga mutakire ngʼente, ooba ntaama, ooba enviinyo, ooba ekyʼokunywa kyonakyona ekiteemeerya, ooba ekintu ekindi kyonakyona ekimwabbanga mwegombere okulya. Ni muliira eeyo omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, ni mujaaganira aamo nʼabʼomu bisito byanywe.
DEU 14:27 ABaleevi ababba omu bibuga byanywe timubalekesulanga, olwʼokubba ibo babula mugabo ooba omuwuluko ogwabwe-okubwabwe.”
DEU 14:28 “Oku nkomerero eya buli myanka emisatu, mwatwalanga ekimo ekyʼeikumi ekyʼebirime byonabyona ebimwabbanga mukungwire omwanka ogwo, ni mubibisa omu bibuga byanywe,
DEU 14:29 kaisi awo aBaleevi ababula omugabo ooba omuwuluko ogwabwe-okubwabwe, nʼabanamawanga, nʼabafuubbi, nʼabanamwandu abali omu bibuga byanywe, ni baizanga ni basuna ekyokulya ekyo, ni balya ni baikuta, kaisi oMusengwa iye oKibbumba waanywe abawenge inywe enkabi mu byonabyona ebimwakolanga.”
DEU 15:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Nabuli ku nkomerero yʼemyanka omusanvu, mwasoniyanga abantu amabanja.
DEU 15:2 Enu niiyo engeri egimwakikolangamu: Nabuli eyaabbanga abanza oMwisirairi omwinaye, yamusoniyanga ekiyamukoopere. Tiyakibanzenge omuntu oyo olwʼokubba oMusengwa yaabbanga alangiriire ekisoniyo.
DEU 15:3 Abasenze ibo muyinza okubabanza, neye nabuli kintu ekimwabbanga mubanza abaganda baanywe, mwakibasoniyanga.
DEU 15:4 Cooka tiwali nʼokubbaawo omudoobi mwinywe, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe yabawanga enkabi omu kyalo ekyabawa okwetwalira ngʼomuwuluko gwanywe,
DEU 15:5 kasita mwanyiikiiranga okugondera oMusengwa iye oKibbumba waanywe, ni mutuukiriryanga ebiragirobye binu byonabyona ebimbawa olwatyanu.
DEU 15:6 OMusengwa iye oKibbumba waanywe yabawanga enkabi ngʼoweyasuubizire. Era mwakoopanga amawanga mangi, neye inywe timwekoopenge. Mwafuganga amawanga mangi, neye igo tigabafugenge inywe.”
DEU 15:7 “Owemwabbangamu omudoobi omu kimo oku bibuga byanywe omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa, timwabbanga bakakanyali bʼemyoyo, ni mugaana okubbeera omuganda waanywe oyo omudoobi,
DEU 15:8 wazira mubbenge nʼomwoyo ogwʼekisa era ni mumukoopa kyonakyona ekiyaabbanga ataka.
DEU 15:9 Timwagaananga okumukoopa nga mwekwatisya muti omwanka ogwomusanvu ogwokusoniyiramu amabanja gwatira okutuuka. Timwikiriryanga enseega eyo embiibbi okwingira omu myoyo gyanywe. Owemwagaananga okumukoopa, kaisi nʼakungirira oMusengwa ngʼabawaabira, mwabbangaku omusango ogwʼekibbikibbi ekyo.
DEU 15:10 Mugabirenge omudoobi nʼomwoyo gumo era mukikolenge nʼomwoyo ogwʼekisa. Olwo awo oMusengwa iye oKibbumba waanywe yabawanga enkabi mu byonabyona ebimwakolanga.
DEU 15:11 Ekyo kityo olwʼokubba abadoobi tibaliwaawo omu kyalo. Kagira mbalagira inywe nti timulekanga okugabira nʼomwoyo ogumo abaganda baanywe, nʼabadoobi nʼabali omu kwetaaga omu kyalo kyanywe.”
DEU 15:12 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owebakugulyanga oMwebbulaniya omwinawo, omusaiza ooba omukali, nʼakuweererya okumala emyanka mukaaga, omu mwanka ogwomusanvu omuteeranga nʼayaba.
DEU 15:13 Era owoobba omuteera, tomulekanga okwaba nga mpaawo akomuwaireku.
DEU 15:14 Omuwanga nʼomwoyo gumo, ngʼotoola oku byʼekisibokyo, oku kyokulyakyo ekyʼempeke era nʼenviinyo, ngʼoMusengwa iye oKibbumbawo owakugabiriire bwoli nʼokumuwa.
DEU 15:15 Oyebukirye nga wabbaire mugalama omu kyalo kyʼe Misiri, oMusengwa iye oKibbumbawo nʼakununula, kagira nkuwa ekiragiro ekyo olwatyanu.”
DEU 15:16 “Neye omugalamawo owakukobanga ati tataka okukuleka olwʼokubba akutaka iwe nʼabʼomu kisitokyo, era ngʼali kusani na inywe,
DEU 15:17 olwo wamutwalanga oku lwigi lwʼenyumbayo kaisi nʼokwata ekyoma ekisongolye, nʼomutundulya ekitwi. Awo yaabbanga mugalamawo enaku gyonagyona. Nʼomugalamawo omukali wamubityanga otyo.”
DEU 15:18 “Tiwakibonanga okubba kigosi okuteera omugalamawo, olwʼokubba obuweereryabwe egyoli okumala emyanka egyo omukaaga, bubba bukiraku emirundi mibiri obwʼomuntu akolera empeera. Singa wakolanga otyo, oMusengwa iye oKibbumbawo yakuwanga enkabi omu bintu byonabyona ebiwakolanga.”
DEU 15:19 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Mwawulenge ebyayo byanywe ebisaiza ebibere ni bibba bya Musengwa iye oKibbumba waanywe. Era enumi embere egyo timugikolesyanga emirimo, era entaama embere ensaiza egyo, timugisalangaku ebyoya.
DEU 15:20 Nabuli mwanka inywe nʼabʼomu bisito byanywe, mwabbanga nʼokubiriira omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, omu kifo ekyo ekiyalibba alondere okumusinzirangamu.
DEU 15:21 Neye ebisolo ebyo owebyabbangaku ekicaamu, ngʼobuleme ooba ngʼobuwofu, ooba nga biriku obucaamu obundi bwonabwona, timubiwangayo eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 15:22 Mwabiriiranga mu bibuga byanywe. Abalongoole nʼabatali balongoole bayinzanga okubiryaku, ngʼowebalya onamoli nʼokimaadu.
DEU 15:23 Neye igwo omusaaye timwagulyanga. Mwagusukanga ansi ooti maizi.”
DEU 16:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Mukuumanga omweri ogwʼAbbiibbu ni mukola oMukolo ogwʼoKutambukirya okuwa oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekitiisya, olwʼokubba omu mweri ogwo, mu yabatooleire omu kyalo kyʼe Misiri obwire.
DEU 16:2 Mwabanga omu kifo oMusengwa ekiyalironda okumusinzirangamu, ni muweera eeyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe esadaaka eyʼoMukolo ogwʼoKutambukirya okumuwa ekitiisya, nga mugitoola omu nte gyanywe ooba omu ntaama gyanywe.
DEU 16:3 Timugiriirangaku emigaati egirimu okazumbulukuca. Neye mwamalanga enaku musanvu nga mugiriiraku migaati egibulamu okazumbulukuca, igyo egyʼokubeebukirisya okugada owemwazwereire omu kyalo kyʼe Misiri omu mangu mangu. Mwagiryanga kaisi mwebukiryenge omu obwomi bwanywe bwonabwona olunaku olumwazwereire omu kyalo kyʼe Misiri.
DEU 16:4 Omu kyalo kyanywe timwabbangamu ali nʼokazumbulukuca omu nyumba okumala enaku musanvu. Era enyama yʼebisolo ebibasadaakire eigulo oku lunaku olusooka, tegonangawo paka eizo.”
DEU 16:5 “Esadaaka eyʼoMukolo ogwʼoKutambukirya, timwagiweerengayo omu kibuga kadi kimo kwebyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebyabawa.
DEU 16:6 Neye mwagiweerangayo omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda okumusinzirangamu. Eeyo gimwagiweerangayo eigulo ngʼeisana ligwa, omu kiseera ooti kiidi ekimwazwereiremu e Misiri.
DEU 16:7 Mwagisumbanga ni mugiriira omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda okumusinzirangamu, kaisi eizo amakeezi ni mukanga omu weema gyanywe.
DEU 16:8 Omu naku omukaaga, mwalyanga migaati egibulamu okazumbulukuca. Oku lunaku olwomusanvu, mwakumbaananga okusinza oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era timulukolerangaku omulimo.”
DEU 16:9 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Mwabalanga esaabbiiti musanvu okuzwa owemwatandiikanga okukungula ebyokulya ebyʼempeke omu misiri,
DEU 16:10 kaisi ni mukola oMukolo ogwʼaMakungula, okuwa oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekitiisya, nga mumutwalira ekyokuwaayo omu kwetakira okusinzirira oku nkabi oMusengwa iye oKibbumba waanywe egyabawaire.
DEU 16:11 Era mwajagaaniranga omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, omu kifo ekiyalironda okumusinzirangamu. Mwajagaananga nga muli aamo nʼabaana baanywe, nʼabagalama baanywe, nʼaBaleevi abʼomu bibuga byanywe, nʼabagwira, nʼabafuubbi nʼabanamwandu ababba mwinywe.
DEU 16:12 Mwebukiryenge nga mwabbaire bagalama omu kyalo kyʼe Misiri, nʼolwekyo muteekengeyo omwoyo okukwatanga amateeka ganu.”
DEU 16:13 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwamalanga okukona ebimukungwire, nʼokukunya emizabbibbu, mwakolanga oMukolo ogwʼoBusiisira okumala enaku musanvu.
DEU 16:14 Mwajaagaaniranga aamo nʼabaana baanywe, nʼabagalama baanywe, nʼaBaleevi, nʼabanamawanga, nʼabafuubbi, nʼabanamwandu abali omu bibuga byanywe.
DEU 16:15 Okumala enaku musanvu ni mukola oMukolo okuwa oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekitiisya omu kifo ekyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda okumusinzirangamu. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibawa enkabi omu makungula gaanywe gonagona, nʼomu mirimo gyanywe gyonagyona egimukola, ni mwizula eisangaalo.”
DEU 16:16 “Abasaiza bonabona abʼomwigwanga lyanywe, baabanga okusinza oMusengwa iye oKibbumba waanywe emirundi misatu omu mwanka. Baabanga oku Mukolo gwʼeMigaati eGibulamu oKazumbulukuca, nʼoku Mukolo gwʼaMakungula, nʼoMukolo ogwʼoBusiisira, omu kifo ekyo ekiyalironda okumusinzirangamu. Era tibayabenge omumaiso ga Musengwa nʼengalo enjere.
DEU 16:17 Nabuli muntu yaawangayo ngʼowaayezya, okusinzirira oku nkabi oMusengwa iye oKibbumbawe egiyaabbanga amuwaire.”
DEU 16:18 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Mwalondanga mu buli kika kyanywe abalamuzi nʼabakungu, mu buli kibuga kyanywe oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa, ni balamulanga abantu mu bwenkanya.
DEU 16:19 Timwabbanga abatali benkanya waire abeekubbira omu nnamula yaanywe, era timwalyanga enguzi, olwʼokubba enguzi eyofuwalya omuntu omulabuki, era ereetera omutuuce okugotesya ensonga.
DEU 16:20 Bulijo mubbenge batuukirirye era bʼamazima, kaisi mubbenge boomi ni mwetwalira ekyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa.”
DEU 16:21 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwabbanga mukolera oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyoto, timwakomanga ekikondo kyonakyona ekyʼAsera nkuni omukali okumpi nʼekya Musengwa waanywe,
DEU 16:22 era timwakomanga eibbaale lyʼokusinza, olwʼokubba ebyo, oMusengwa iye oKibbumba waanywe abicaawa.”
DEU 17:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Timwawangayo esadaaka eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe eya nte ooba ntaama aliku obuleme ooba akacaamu konakona, olwʼokubba ekyo kyʼomuliko eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe.”
DEU 17:2 “Singa omu kimo oku bibuga byanywe oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebyabawa, mubbaamu omusaiza ooba omukali akola ekibbikibbi nʼamenya endagaano ya Musengwa iye oKibbumba waanywe,
DEU 17:3 nʼayaba nʼaweererya era nʼasinza abakibbumba abandi, ooba eisana, ooba omweri, ooba ekintu kyonakyona ekibba angulu omwibbanga, ekintu oMusengwa ekiyabagaine,
DEU 17:4 kaisi ni mukimanya, awo mukinonenkereryangaku nakusani. Owekyabbanga kyʼamazima era nga kikakase kiti ekintu ekyʼomuliko ekyenkana awo bakikolere omwIsirairi,
DEU 17:5 omusaiza oyo ooba omukali oyo akolere ekintu ekyo ekibbikibbi, mwamuwulucanga e nza wʼekibuga kyanywe ni mumukubba amabbaale nʼafa.
DEU 17:6 Wazira bamwitanga nga wabbairewo abajulizi babiri ooba basatu abamulumiriza. Singa waabbangawo omujulizi moiza yenkani amulumiriza, omuntu oyo tibamwitanga.
DEU 17:7 Abajulizi niibo abasookanga okumukubba amabbaale okumwita, olwo nʼabantu abandi bonabona kaisi ni bagamukubba, mutyo wemwabbanga nʼokutoolawo ekibbikibbi ekyo mwinywe.”
DEU 17:8 “Singa waabbangawo omusango gwonagwona ogumutayezya okulamula omu bibuga byanywe, ngʼogwʼokusuka omusaaye, ooba okuwaabirangana omu kooti, ooba obutemo nʼenkayaana, olwo mwasetukanga ni mwaba omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda okumusinzirangamu,
DEU 17:9 ni mwanjula emisango egyo eeri abakabona nago aBaleevi, nʼeeri omulamuzi eyaabbangawo omu kiseera ekyo, ni mubeebuulyaku era ni babawa ennamula yaabwe.
DEU 17:10 Awo mwakolanga ekibabbanga babakobere nga muli omu kifo oMusengwa ekiyalironda okumusinzirangamu. Era mwegenderezanga okutuukirirya byonabyona ebibabbanga babalagiire.
DEU 17:11 Mwaikiriryanga endamula yaabwe, ni mutuukirirya byonabyona ebibabalagiire anambula kucuusaamu waire okubigotesyagotesya.
DEU 17:12 Omuntu eyagaananga okugondera omulamuzi ooba okabona aali eeyo omu kuweererya omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, baabbanga nʼokumwita, mutyo ni mutoolawo ekibbikibbi omwIsirairi.
DEU 17:13 Olwo abantu bonabona bawuliranga ni batya, nandi ni wabbaawo ajeema tete.”
DEU 17:14 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwalimala okutuuka omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa era nga mumalire okukyetwalira ni mukityamamu, kaisi ni mukoba muti, ‘Tweteekerewo okabaka atufugenge, ngʼamawanga gonagona agatweruguuliriirye,’
DEU 17:15 mwalibba nʼokuteekawo okabaka okubafuganga oyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe oguyalironda. Yalibba nʼokubba wʼeigwanga lyanywe. Timuteekangawo omunawanga era atali owʼeigwanga lyanywe okubafuganga.
DEU 17:16 Neye okabaka tagezyanga okwesunira embalaasi enyingi, waire okwiryayo abantu omu Misiri ayongere okusunayo embalaasi egindi, olwʼokubba oMusengwa yabakobeire inywe ati, ‘Timukanganga eeyo.’
DEU 17:17 Okabaka tali nʼokufumbirwa abakali abangi, kaisi omwoyogwe tibagucaamya, era tali nʼokwebbiiryangaku efeeza enyingi nʼezaabbu enyingi.”
DEU 17:18 “Kale oweyalityama oku ntebe eyʼobwakabaka, yalikoopolola amateeka ganu omu kitabo ngʼagatoola mwekyo ekiri nʼabakabona nago aBaleevi.
DEU 17:19 Ekitabo ekyo kyamubbanga kumpi nʼakisomangamu omwibbanga lyʼobwomibwe bwonabwona, kaisi ayege okutyanga oMusengwa iye oKibbumbawe, nʼokutuukiriryanga ebibono byonabyona ebyʼamateeka ago nʼebiragiro,
DEU 17:20 nʼomwoyogwe okuteekudumbalirya oku Baisirairi abainaye, nʼacuusamu amateeka nago ooba okugagotesyagotesya. Awo iye nʼeibyairerye baliwangaalira oku bufugi bwʼobwakabakabwe omwIsirairi.”
DEU 18:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Abakabona nago aBaleevi, ekikoba kiti, abʼekika kya Leevi bonabona, tibaabbenge nʼomugabo ooba omuwuluko omwIsirairi. Neye baalyanga ku byokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri Musengwa, olwʼokubba ogwo niigwo omugabo ogwabwe.
DEU 18:2 Tibaabbenge nʼomuwuluko omu Baisirairi abainaabwe. Omugabo ogwabwe gwazwanga mu kuweereryanga Musengwa omu bwakabona, ngʼoMusengwa oweyabakobere.”
DEU 18:3 “Gunu niigwo omugabo abakabona ogubasunanga oku sadaaka abantu egibawaayo, eya nte ooba ntaama; basunangaku ekinakwata, nʼensaya nʼebinamukida.
DEU 18:4 Abakabona mwabawanga ebyokulya byanywe ebyʼempeke ebyekeereri, nʼenviinyo gyʼemizabbibbu emyekeereri, nʼamafuta gaanywe agʼemizaituuni emyekeereri, nʼebyoya ebibasooka okusala oku ntaama gyanywe.
DEU 18:5 Ekyo kityo olwʼokubba omu bika byanywe byonabyona, oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalonderemu abʼekika kya Leevi nʼabʼeibyaire lyabwe bonabona okumuweereryanga ngʼabakabona enaku gyonagyona.”
DEU 18:6 “Singa oMuleevi eyaabbanga atakire okuzwa omu kibuga kyonakyona omwabba omwIsirairi, nʼayaba omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda okumusinzirangamu,
DEU 18:7 yaweereryanga oMusengwa iye oKibbumbawe. Yaweereryanga omu bwakabona ngʼaBaleevi abainaye bonabona abaweereryayo omumaiso ga Musengwa, owebakola.
DEU 18:8 Yasunanga omugabo gwʼebyokulya kyenkanyi nʼabainaye, nga tobaliireku ebintu ebiyaabbanga asunire omu bantube.”
DEU 18:9 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwalituuka omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa, timugezyanga ni mwega okukola ebyomuliko, ngʼabʼamawanga ago ebibakola.
DEU 18:10 Tiwaabbangawo kadi moiza asadaaka omutaanewe ooba omwalawe ngʼekyʼokuwaayo ekibooca, waire omufumu, nʼomulogo,
DEU 18:11 waire amuma ebidaada ooba empagama, ooba omusamiri.
DEU 18:12 Omuntu yenayena akola ebyomuliko ebyo, oMusengwa iye oKibbumba waanywe amucaawa, era kagira yalibbinga abʼamawanga ago omu kyalo ekyo nga wemukitaabaala.
DEU 18:13 Inywe muli nʼokubbanga bantu abanambulaku ekyokubanenya omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 18:14 Abʼamawanga ago agemwaba okubbingayo inywe mutyamewo, bawulisisya baabo abakola ebyʼobulogo nʼebyʼokulagula. Neye inywe, oMusengwa iye oKibbumba waanywe abagaana okukolanga ebyo.”
DEU 18:15 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “OMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibateekerawo onaabbi okuzwa omu bantu bʼeigwanga lyanywe eyalibba ooti ninze, oyo gumwalibba nʼokuwulisisyanga.
DEU 18:16 Mwasabire oMusengwa iye oKibbumba waanywe oku lusozi oKolebbu oku lunaku olumwakumbaaniireku, ni mukoba muti, ‘Oleke titweyongera okuwulira eigono lya Musengwa iye oKibbumba waiswe, waire okweyongera okubona omusyo ogwo omungi, tudemba ni tufa.’ ”
DEU 18:17 OMusengwa nʼankoba ati, “ ‘Ekibakobere kisa.
DEU 18:18 Nalibateekerawo onaabbi owʼeigwanga lyabwe ali ooti niiwe, ni mmuwanga ebyokutumula, nʼabakoberanga byonabyona ebinalimulagiranga.
DEU 18:19 Kale nabuli etiyaliwulisisyanga ebibono byange onaabbi oyo ebiyalitumulanga omu liina lyange, nalimuvunaananga.
DEU 18:20 Neye onaabbi eyeetulinkiriryanga nʼatumula omu liina lyange ebinandi ni mmulagira, ooba eyatumulanga omu liina lya abakibbumba abandi, onaabbi oyo babbanga nʼokumwita.’ ”
DEU 18:21 “Muyinza okwebuulya omu myoyo gyanywe muti, ‘Twategeeranga tutya ngʼekibono ekyo kizwire wa Musengwa?’
DEU 18:22 Onaabbi oweyatumulanga omu liina lya Musengwa, ekyatumwire nandi ni kibbaawo ooba nandi ni kituukirira, ekyo niikyo ekyabbanga tikizwire wa Musengwa. Onaabbi oyo, eyaabbanga akitumwire yaabbanga yeetuubbire-bwetuubi, kale timumutyanga.”
DEU 19:1 Awo oMusa nʼakoba aBaisirairi ati, “Omu kiseera kitono mwaba okwingira omu kyalo ekyo, oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa mulumbe amawanga agakirimu. Era iye yalijigirica abʼamawanga ago kaisi nʼabawa inwye ebyalo byabwe, nʼebibuga byabwe era nʼebisito byabwe. Awo owemwalimala okutyamikicaayo,
DEU 19:2 mwalyetongolera ebibuga bisatu omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okukyetwalira.
DEU 19:3 Mwalikola enguudo era ni musalamu ebitundu bisatu omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okubba muwuluko gwanywe. Nabuli eyabbanga aitire omuntu yayinzanga okwirukira omu kimo oku bibuga ebyo.”
DEU 19:4 “Omwiti eyairukiranga omu kimo oku bibuga ebyo okulamya obwomibwe, niiye oyo eyaabbanga aitire omuntu omu butagenderera era nga tirwa kiruyi.
DEU 19:5 Ekyokuboneraku kiri kiti, singa omuntu aingira nʼomwinaye omu kibira okutema ekisaale, kaisi owaabba agalula embaizi okukitema, embaizi nʼewunuka omu mwini, nʼekubba omwinaye nʼemwita, oyo aitire yayinzanga okwirukira omu kimo oku bibuga ebyo, okulamya obwomibwe.
DEU 19:6 Singa olugendo okwaba omu kibuga ekyo lubba luwanvu ino, kaisi anyaaŋa oyo ngʼakaali ali nʼobusungu, ayezya okumusenjaaku, nʼamutuukaku era nʼamwita. Kale odi abbaire airuka olwʼokwita omwinaye nga tagendereire, ni bamwita ate nga tiyandibbaire afa.
DEU 19:7 Kagira mbalagira okwetongolera ebibuga bisatu.”
DEU 19:8 “OMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyaligalamya ebitundu byanywe ngʼoweyalayiriire abazeiza baanywe, nʼabawa inywe ekyalo kyonakyona ekiyabasuubizire ibo,
DEU 19:9 kaisi ni mwegendereza okukwatanga amateeka ganu gonagona agembalagira olwatyanu, nti mutakenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe era mukolenge ebyataka bulijo, olwo oku bibuga ebyo ebisatu, mwalitongoleraku ebibuga ebindi bisatu.
DEU 19:10 Omu ngeri eyo mwataasanga abantu okwita omuntu ogubandibbaire tibaita omu kyalo kyanywe oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa ngʼomuwuluko gwanywe. Tibabavunaanenge omusango ogwʼokwita omuntu ogubandibbaire tibaita.”
DEU 19:11 “Neye singa omuntu yacaawanga omwinaye, nʼamugonerera nʼamukubba nʼamwita, kaisi nʼairukira omu kimo oku bibuga ebyo,
DEU 19:12 abeekubbemberi abʼekibuga kyʼe waabwe batumanga abantu ni bamutoolayo omu kibuga e gyairukiire, ni baaba ni bamukwatisya omuntu amunoonia okunyaaŋa, era nʼamwita.
DEU 19:13 Timumukwatiranga ekisa. Muli nʼokutoolangawo mutyo eibbengo eryʼokusuka omusaaye omwIsirairi, ogwʼomuntu onambulaku omusango, kaisi awo ebimukola bibaabirenge nakusani.”
DEU 19:14 “Timucuusanga ebiroowa ebiri omu nsalo nʼabaliranwa baanywe abazeiza baanywe ebibakomere omu miwuluko gwanywe omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa.”
DEU 19:15 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omujulizi omoiza yenkani tiyamalenge okusingisya omuntu omusango gwonagwona ogwabbengere ooba ekisobyo kyonakyona ekyakolere. Ensonga baabbanga nʼokugikakasa nʼobujulizi bwʼabantu babiri ooba basatu.”
DEU 19:16 “Omujulizi owʼobubbeyi oweyasibiriryanga oku mwinaye okumuvunaana omusango,
DEU 19:17 bombi abo abataikirizagania baabanga omu kifo oMusengwa ekiyalironda okumusinzirangamu, eeri abakabona nʼabalamuzi abaabbangawo omu kiseera ekyo ni babalamula.
DEU 19:18 Abalamuzi banonenkereryanga nʼokwekeenenya. Owebazuulanga ngʼomujulizi mubbeyi, era ngʼasibirirya oku mwinaye,
DEU 19:19 awo mwamuwanga ekibonerezo ekyabbaire atakirya omwinaye. Omu ngeri eyo wemwatoolangawo ekibbikibbi ekyo mwinywe.
DEU 19:20 Awo abantu abandi bakiwuliranga ni batya, nandi ni bairayo okukola ekibbikibbi ngʼekyo.
DEU 19:21 Omu nsonga ngʼeyo timubbanga nʼekisa. Ekibonerezo kyabbanga kiti, eyaitanga omwinaye yena bamwitanga, nʼeyatoolangamu omwinaye eriiso, yena bamutoolangamu liiso, nʼeyabbongolangamu omwinaye eriino, yena bamubbongolangamu liino, nʼeyavunanga omwinaye ekigere, yena bamuvunanga kigere.”
DEU 20:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwabanga okulwanisya abalabe baanywe, ni mubona nga bali nʼembalaasi nʼebigaali ebyʼamaje bingi nʼabʼamaje abakiraku abaanywe obungi, timutyanga, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, ali aamo na inywe.
DEU 20:2 Atyanu owemwabbanga mwaba okutandiika olutalo, okabona yaizanga nʼatumula nʼabʼamaje abo,
DEU 20:3 nʼabakoba ati, ‘Muwulire inywe aBaisirairi! Olwatyanu mwaba omu lutalo okulwanisya abalabe baanywe. Timwatya ooba okuwaamu emyoyo. Timwatitiira ooba ibo okubatukutisya.
DEU 20:4 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe niiye eyayaba na inywe okubalwanira nga mulwana nʼabalabe baanywe, nʼabawa inywe obuwanguli.’ ”
DEU 20:5 “Awo abakungu bʼamaje batumulanga nʼabalwani bati, ‘Aanu waliwo eyankwombekanga enyumba neye nga tagiwonganga eeri Musengwa? Oyo akange e ika, ademba nʼafeera omu lutalo kaisi omuntu gondi nabba niiye agiwongayo.
DEU 20:6 Aanu waliwo eyakomere omusiri gwʼemizabbibbu, neye ngʼakaali okulyaku ebineneka byagyo? Nʼoyo yena akange e ika, demba nʼafeera omu lutalo kaisi gondi niiye nabba aganyulwamu.
DEU 20:7 Era aanu waliwo eyasunire omukali neye ngʼakaali okumuleeta? Era nʼoyo yena akange e ika, demba nʼafeera omu lutalo, omukali oyo nʼafumbirwa musaiza gondi.’ ”
DEU 20:8 “Awo abakungu bʼamaje era beeyongeranga okutumula nʼabalwani bati, ‘Aanu waliwo atiire ooba awoiremu omwoyo? Oyo yena akange e ika, demba abainaye bona ni bawaamu emyoyo ooti niiye.’
DEU 20:9 Kale abakungu owebamalanga okutumula nʼabʼamaje abo, balondanga abaduumiri baabwe.”
DEU 20:10 “Owemwabbanga mwigereire oku kibuga okukirumba, mwasookanga ni muwa abakirimu akakisa akʼokwewaayo nga mukaali okubalwanisya.
DEU 20:11 Owebaikiriryanga okwewaayo ni babaigulirawo egeeti gyʼekibuga kyabwe, abantu bonabona abakirimu mwabasuucanga bagalama kubakoleranga mirimo.
DEU 20:12 Neye owebagaananga okwewaayo egimuli ni basalawo okubalwanisya, mwazingizanga ekibuga ekyo.
DEU 20:13 Awo oMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyakiwangayo omu bwezye bwanywe ni mukiwangula, mwaitanga abasaiza bonabona abakirimu.
DEU 20:14 Neye mwetwaliranga abakali nʼabaana, nʼebyayo, nʼekintu ekindi kyonakyona ekyabbanga omu kibuga ekyo ni bibba munyago gwanywe. Era mwakolesyanga omunyago ogwo oMusengwa iye oKibbumba waanywe oguyaabbanga abawaire.
DEU 20:15 Mutyo wemwakolanga ebibuga byonabyona ebibali e yala eino, ebitali byʼomu kyalo ekimwaba okubbaamu.”
DEU 20:16 “Neye owemwawambanga ebibuga ebiri omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa ngʼomuwuluko gyanywe, timuleekangamu ekintu kyonakyona nga kikaali kiyeera.
DEU 20:17 Mwajigiriciryanga nakimo abantu abo: ABakiiti nʼaBamooli, nʼaBakanani nʼaBaperizi, nʼaBakiivi nʼaBayebbusi ngʼoMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyabalagiire.
DEU 20:18 Anambula ekyo abantu abo bademba ni babeegesya okusengereryanga ebyomuliko byonabyona ebibakola nga basinza abakibbumba baabwe, era ni mubba mukolere ekikole ekibbikibbi eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe.”
DEU 20:19 “Owemwamalanga eibbanga eriwanvu nga muzingizire ekibuga nga mukirwanisya okukiwamba, timwakwantanga embaizi okutemyaganga emisaale okugyonoona, olwʼokubba muyinza okulyangaku ebineneka. Nʼolwekyo timugitemanga. Aale emisaale egyo gibba bantu kaisi mugirumbe?
DEU 20:20 Neye, emisaale egyo gyonkani egimumaite nga tibagiryaku ebineneka, gimwatemanga ni mukolesya okukola ebyetaagisya omu kulwanisya ekibuga ekyo paka owemukiwamba.”
DEU 21:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okukyetwalira, singa omuntu bamwitanga, ni bamwajirya omu musiri ooba mu kigona, ngʼamwitire tibamumaite,
DEU 21:2 abeekubbemberi nʼabalamuzi baanywe baabanga ni bapima eibbanga okuzwa oku mulambo okutuuka ku buli kibuga ekiriranirewo.
DEU 21:3 Awo abeekubbemberi abʼekibuga ekyakiranga okubba okumpi nʼomulambo ogwo, batwalanga ompaki ogubatakolesyangaku mulimo, era ogubatateekangaku ekijooko,
DEU 21:4 ni bamuserengetya omu kiinamo omuli omwala ogutakalira, ekibatakolerangakuumu ekintu kyonakyona waire ekibatasigangamu. Eeyo omu kiinamo bamuvunanga eikoti okumwita.
DEU 21:5 Abakabona ibo aBaleevi, bona baabangayo olwʼokubba ibo oMusengwa iye oKibbumba waanywe niibo abeyalondere okumuweereryanga nʼokusabiranga abantu enkabi omu liinalye, era nʼokulamulanga abantu omu nsonga egibakayanisya, nʼegyʼokukosagana.
DEU 21:6 Olwo abeekubbemberi bonabona abʼekibuga ekikira okubba okumpi nʼomulambo ogwo, banaabiranga engalo gyabwe oku mpaki ogubavuniire eikoti omu kiinamo,
DEU 21:7 baabbanga nʼokulangirira bati, ‘Tiniiswe otwaitire omuntu oyo, waire okubonaku nga bamwita.
DEU 21:8 Oo Musengwa, otukwatire ekisa iswe aBaisirairi abewanunwire era iswe abantubo tiwatubalira omusango ogwʼokwita omuntu oyo onambulaku omusango.’ Awo mwasunanga ekisoniyo kyʼomusango gwʼokwita omuntu.
DEU 21:9 Kale, omu ngeri eyo niiye egimwetoolangaku eibbengo lyʼokusuka omusaaye gwʼomuntu onambulaku omusango olwʼokubba mwabbanga mukolere ekintu ekituuce omumaiso ga Musengwa.”
DEU 21:10 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwabanga okulwanisya abalabe baanywe, kaisi oMusengwa iye oKibbumba waanywe nʼabawaayo omu bwezye bwanywe ni mubawangula, era ni mubbaaku nʼabemuwamba,
DEU 21:11 era singa omu bawambe abo mwabbangamu omukali omusiipoono nʼomutaka, wayinzanga okumutwala nʼomufumbirwa.
DEU 21:12 Wamutwalanga e wuwo nʼamwaku enziirigye, era nʼasalaku ebyalabye,
DEU 21:13 nʼatoolamu ebizwalobye ebibamuwambiiremu nʼazwala ebindi. Yamalanga omweri mulamba ngʼakunga oiteeye nʼomaaye, oluzwanyuma kaisi nʼoingira omumwe nʼosuuka ibaaye, yena nʼasuuka omukaliwo.
DEU 21:14 Awo oweyaabbanga nga takusiimisirye, wamulekanga nʼayaba e gyataka, wazira tomutundagamu waire okumubityanga ngʼomugalama olwʼokubba yaabbanga ayemukire egyoli.”
DEU 21:15 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Singa omusaiza yaabbanga nʼabakali babiri, kaisi ngʼomoiza nawukoda, neye ngʼogondi munobe, era bombi ni bamubyaliira abaana abaisuka, neye ngʼomubere wʼomukali omunobe,
DEU 21:16 omu kiraamokye oweyaabbanga agaba abataane emigabo, tali nʼokuwa omutaane wʼonawukoda omugabo ogwandibbaire ogwʼodi omubere onyerenyeere owʼomukali odi omunobe.
DEU 21:17 Wazira yaabbanga nʼokwikirirya ati omwanawe owʼomukali omunobe niiye omubere, era oku bintu iye oiteeye byonabyona ebyali nabyo, yaawanga omwana oyo iye omugabo ogwʼemirundi mibiri. Omwana oyo niiye eyamutoire omu maisuka. Nʼolwekyo ebyʼomwana omubere iye biri na kubba bibye.”
DEU 21:18 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Singa omubyaire yaabbanga nʼomutaane owʼempuutu era omujeemu, atagondera oiteeye ooba omaaye, era nga nʼowebamugolola, tabawulisisya,
DEU 21:19 olwo oiteeye nʼomaaye bamukwatanga ni bamutwala eeri abeekubbemberi abʼekibuga kyʼe waabwe.
DEU 21:20 Bakoberanga abeekubbemberi abo bati, ‘Omutaane waiswe onu wʼempuutu era mujeemu era tatugondera. Muluvu era muteemeere.’
DEU 21:21 Awo abantu bonabona abʼomu kibuga ekyo bamukubbanga amabbaale nʼafa. Mutyo wemwabbanga nʼokutoolawo ekibbikibbi mwinywe. Kale nabuli mwIsirairi yawuliranga ekyo nʼatya.”
DEU 21:22 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omuntu oweyakolanga ekibbikibbi ekimugwaniza okufa, era ni mumwita kaisi ni mwanika omulambogwe oku musaale,
DEU 21:23 timuli nʼokugulekanga ni guceisyerya eeyo oku musaale. Muli nʼokubona muti muguliikirawo ku lunaku olwo, olwʼokubba omuntu ogubayanika oku musaale, aleeta ekiraami kya Kibbumba oku kyalo ekyo. Kale timuli nʼokwonoonanga ekyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okubba omuwuluko gwanywe.”
DEU 22:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Singa wabonanga onte wʼoMwisirairi omwinawo ooba ontaamawe ngʼataayuuka, tiwakyebityangaku, wazira oboneranga nakimo oti ogimukanjirya.
DEU 22:2 Neye omwinawo oyo owaabba nga tali kumpi na iwe, ooba nga tomumaite, otwalanga okisolo oyo e ika e wuwo, nʼomukuuma okutuuca oweyaliiza ngʼamunoonia era nʼomuwa okisolowe oyo.
DEU 22:3 Era otyo wewakolanga ngʼobbaire oyajiirye ompunda, ekizwalo, ooba ekintu kyonakyona ekyabbanga kigota oku mwinawo oyo. Tiwakyebityangaku.”
DEU 22:4 “Singa wabonanga ompunda wʼomwinawo ooba onteewe ngʼagwire oku nzira, tiwamwebityangaku. Obbeeranga omwinawo oyo nʼogangamula okisolo oyo.”
DEU 22:5 “Omukali tali nʼokuzwalanga ekizwalo kyʼekisaiza, nʼomusaiza yena tali nʼokuzwalanga ekizwalo kyʼekikali, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe acaawa abakola ebyo.”
DEU 22:6 “Singa wayajiryanga ekisaasiriro kya nyonyi oku musaale ooba ansi okwitakali nga kirimu amagi ooba obwana, onyonyi ngʼamaamiire bwana ooba amagi, totwalanga onyonyi oyo nʼobwanabwe.
DEU 22:7 Wayinzanga okwetwalira obwana neye nʼoteera omawaabwe, kaisi ebyokola bikwabirenge nakusani era nʼowangaala.”
DEU 22:8 “Owewayombekanga enyumba eyʼakasolya abantu oku bayezya okubba, akasolya ako okasitangaku akakita, nandi ni weereetera omusango gwʼokwita, singa wabbaawo aniinayo nʼazwayo nʼagwa.”
DEU 22:9 “Tiwakomanga ekirime ekindi omu musiri gwʼemizabbibbu. Singa okola otyo, tikirime ekiwakomeremu kyonkani, neye nʼebineneka byʼemizabbibbu byona byalibba tibirongoole.”
DEU 22:10 “Tiwasibanga onte nʼompunda omu kijooko ekimo okugirimisya.”
DEU 22:11 “Tiwazwalanga ekizwalo ekibakolere omu wuuzi gyʼebyoya bya ntaama nʼewuuzi egya lineni.”
DEU 22:12 “Watunganga amajwenjwe oku nsonda eina egyʼekizibaabokyo ekyozwala.”
DEU 22:13 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omusaiza oweyatwalanga omukali wʼobufumbo, kaisi oluzwanyuma lwʼokwegaita naye nʼacaawa omukali oyo,
DEU 22:14 nʼamutumulaku ebyʼensoni, nʼokwonoona eriinalye ngʼakoba ati, ‘Natwaire omukali onu obufumbo, neye oweneegaitire naye namwajiirye nga timuguna.’
DEU 22:15 Awo oiteeye nʼomaaye wʼomwala oyo batwalanga eeri abeekubbemberi abʼekibuga oku geeti obukakafu obulaga buti yabbaire muguna.
DEU 22:16 Oiteeye wʼomwala yakoberanga abeekubbemberi ati, ‘Omusaiza onu namuwaire omwala wange okumufumbirwa, neye atyanu tamutaka.
DEU 22:17 Era atyanu ngonu amutumulaku byʼensoni, ngʼakoba ati yayajiirye omwala wange nga timuguna. Neye obukakafu buunu obulaga nga yabbaire muguna.’ Awo ababyaire bʼomwala bayanzululyanga omumaiso gʼabeekubbemberi abʼekibuga eisuuka lyʼabantu nago eribagonereku oku lunaku lwʼekigole nga kuliku omusaaye.
DEU 22:18 Awo abeekubbemberi abʼekibuga bakwatanga omusaiza nago agaana omukali ni bamubonereza.
DEU 22:19 Era bamugaitisyanga ebitundu 100 ebyʼefeeza, ni babiwa oiteeye wʼomwala, olwʼokubba omusaiza oyo yayonooneserye eriina lyʼomwala omuguna oMwisirairi. Omwala oyo yeeyongeranga okubba mukali wʼomusaiza oyo, era omusaiza oyo omu bwomibwe bwonabwona, tabbinganga omukali oyo.”
DEU 22:20 “Neye omusaiza ekyalumiriza owekyabbanga kituuce, nga mpaawo obukakafu obulaga buti omwala yabbaire muguna,
DEU 22:21 bawulucanga omwala oyo ni bamuleeta oku mulyango gwʼenyumba ya iteeye, abasaiza abʼomu kibuga kyʼe waabwe ni bamukubba amabbaale ni bamwita, olwʼokubba yakolere ekintu ekiswaza omwIsirairi, ekyʼokubba nga yabbaire yeegaitireku nʼomusaiza ngʼakaali aali oku luuga lwa iteeye. Mutyo wemwabbanga nʼokutoolawo ekibbikibbi ekyo mwinywe.”
DEU 22:22 “Omusaiza owebamukwatanga ngʼagonere nʼomukali atali wuwe, bombi omusaiza nʼomukali ogubagonere naye, babaitanga. Mutyo wemwabbanga nʼokutoolawo ekibbikibbi ekyo omwIsirairi.”
DEU 22:23 “Owewaabbangawo omwala omuguna eyamalire okwanjula omusaiza, kaisi omusaiza ogondi nʼayajirya omwala oyo omu kibuga ni yeegaita naye,
DEU 22:24 bombi mwabawulucanga ni mubatwala e nza wʼegeeti yʼekibuga ekyo, ni mubakubba amabbaale ni bafa. Omwala bamwitanga olwʼokutakubba enduulu ni bamubbeera ate nga yabbaire mu kibuga. Nʼomusaiza bamwitanga olwʼokubba yaabbanga ayonooneeserye omuka mwinaye. Mutyo wemwabbanga nʼokutoolawo ekibbikibbi ekyo mwinywe.
DEU 22:25 “Neye omusaiza oweyayajiryanga eeyo awanambula abantu omwala eyamalire okwanjula, nʼamukwata okalijata, olwo iye omusaiza akolere ekyo gubaitanga yenkani.
DEU 22:26 Timukolanga ekintu kyonakyona kwiye omwala olwʼokubba yaabbanga takolere ekibbikibbi ekizweraku ni bamwita. Ekyo kifaanana nʼekyʼomuntu alumba era nʼaita omwinaye,
DEU 22:27 olwʼokubba omusaiza oyo yayajiirye omwala nago yeeyo awanambula bantu era newankubbaire ngʼomwala nago yakubbire enduulu bamubbeere, tiwabbairewo muntu okumutaasa.”
DEU 22:28 “Omusaiza oweyayajiryanga omwala omuguna akaali okwanjula, nʼamukwata okalijata, kaisi ni babaajirirya,
DEU 22:29 omusaiza oyo yawanga oiteeye wʼomwala ebitundu 50 ebyʼefeeza. Omusaiza oyo ali nʼokufubirwa omwala oyo, olwʼokubba yayonooneserye omwala nago. Era omu bwomi bwʼomusaiza oyo bwonabwona tiyaabbenge nʼokumubbinga.”
DEU 22:30 “Omusaiza tiyafumbirwanga omuka iteeye; tali nʼokwemula oiteeye.”
DEU 23:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omusaiza yenayena ngʼebitundu byʼomubirigwe ebyʼekyama bitugunyule ooba babisalireku, tibamubaliranga oku bantu ba Musengwa.”
DEU 23:2 “Omuntu yenayena eyaabbanga nga mwana wʼobudya, waire eibyairerye paka ku kiizukulu kyʼeikumi, tibamubaliranga oku bantu ba Musengwa.”
DEU 23:3 “OMwamoni ooba oMumowaabbu ooba eibyaire lyabwe paka oku kiizukulu kyʼeikumi, tibamubaliranga oku bantu ba Musengwa.
DEU 23:4 Ekyo kityo olwʼokubba omu lugendo lwanywe nga muzwa e Misiri, abantu abo bagaine okubawa ekyokulya nʼamaizi. Era ni bagula oBbalamu omutaane wa Bbeyoli okuzwa e Pesoli ekibuga kyʼe Mesopotamiya, okubalaama inywe.
DEU 23:5 Neye oMusengwa iye oKibbumba waanywe yagaine okuwulisisya ebya Bbalamu. Omu kifo kyʼekiraami, oMusengwa iye oKibbumba waanywe nʼabawaamu inywe nkabi, olwʼokubba inywe abataka.
DEU 23:6 Enaku gyonagyona egyʼobwomi bwanywe timwanoonianga okubba omwidembe nʼabantu abo, waire okubabbeera ibo okukulaakulana.”
DEU 23:7 “Timucaawanga aBeedomu, olwʼokubba baganda baanywe. Timucaawanga oMumisiri, olwʼokubba mwabbaireku banamawanga omu kyalo kyʼe waabwe.
DEU 23:8 Ekiizukulu kyabwe ekyokusatu bakibaliranga oku bantu ba Musengwa.”
DEU 23:9 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwabanga okulwana nʼabalabe baanywe, mwewalenge okukola ekintu kyonakyona ekyʼomuliko omu nkambi yaanywe.
DEU 23:10 Owewaabbangawo omuntu mwinywe asuukire atali mulongoole olwʼokuloota obwire ooti-so yeegaita na mukali era nʼasuka amaizi agabyala, yawulukanga omu nkambi, nʼabba e nza eeyo.
DEU 23:11 Neye eigulo yanaabanga, kaisi ngʼeisana ligwa, nʼakanga omu nkambi.”
DEU 23:12 “Mwabbanga nʼekifo e nza wʼenkambi e gimwayabanga okweyamba.
DEU 23:13 Omu bintu byanywe ebyokukolesya mwabbangamu nʼebyokukuulisyanga. Nabuli eyawulukanga okwaba okweyamba, yayabanga nʼakuula ekiina era nʼakiriikaku ngʼamalire okweyamba.
DEU 23:14 Timwakolanga ebyomuliko omu nkambi yaanywe, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe yaabbanga ababitabitamu omu nkambi okubakuuma, nʼokuwaayo abalabe baanywe omu bwezye bwanywe inywe okubawangula. Kale mwewalenge okukola nabuli kikole ekyomuliko ekyayezya okubona, nʼabakubbira inywe omugongo.”
DEU 23:15 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omugalama owairukanga oku musengwawe nʼaiza egimuli okusuna obukuumi, timumukanjanga eeri omusengwawe oyo.
DEU 23:16 Mumuganyanga nʼatyama mwinywe omu kifo kyonakyona ekiyaabbanga asiimire, omu kibuga kyanywe kyonakyona ekiyalondanga. Timumugadyanga.”
DEU 23:17 “Tiwabbangawo omusaiza ooba omukali oMwisirairi asuuka omalaaya wʼomwisabo.
DEU 23:18 Empiiya omukali oyo, ooba omusaiza oyo egyasunire omu byobumalaaya, tibagitwalanga omu nyumba ya Musengwa iye oKibbumba waanywe okutuukirirya obweyamo obwʼengeri yonayona, olwʼokubba ebyo byombi byʼomuliko eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe.”
DEU 23:19 “ABaisirairi abainaanywe abemukoopa empiiya ooba ebyokulya, ooba ekintu ekindi kyonakyona, timubasabanga amagoba.
DEU 23:20 Abanamawanga abemukoopa, ibo muyinza okubatoolakungaku amagoba, neye timwagatoolanga oku baganda baanywe aBaisirairi abemukoopa, kaisi oMusengwa iye oKibbumba waanywe abawenge enkabi mu byonabyona ebimwakolanga omu kyalo ekimwaba okwetwalira.”
DEU 23:21 “Oweweeyamanga eeri oMusengwa iye oKibbumbawo, togayaalanga okukituukirirya, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumbawo tiyalireka okukikubuulya, era waabbanga okolere kikole ekibbikibbi.
DEU 23:22 Neye singa tiweeyamenge, tiwaabbenge okolere kibbikibbi.
DEU 23:23 Nabuli kintu ekiwatumulanga, waabbanga nʼokubonera nakimo ngʼokikola, olwʼokubba waabbanga niiwe oweeyamire nʼomunwagwo omu kutaka eeri oMusengwa iye oKibbumbawo.”
DEU 23:24 “Singa watuukanga omu omusiri gwʼemizabbibbu gwʼomwinawo, wayinzanga okulya emizabbibbu egyo ngʼobwotaka nʼoikuta. Neye tiwaabbangaku nʼegyoteeka omu kintukyo nʼoyaba nagyo.
DEU 23:25 Singa watuukanga omu musiri gwʼengaano gwʼomwinawo oyinza okuwululaku engaano oku bigala nʼolya, neye toli nʼokukesa engaano gyʼomwinawo egyo.”
DEU 24:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omusaiza oweyafumbirwanga omukali, omukali nandi nʼamusangaalya olwʼokubba omusaiza oyo ali nʼekyaboine oku mukali nago ekitamusiimisya, yamuwandiikiranga ebbaluwa eyʼokumubbinga, nʼagimukwatisya, era nʼamubbinga omu kisitokye.
DEU 24:2 Omukali oweyaazwanga oku musaiza oyo, yaabbanga wʼeidembe okwaba nʼafumbirwa omusaiza ogondi.
DEU 24:3 Nʼoibaaye owokubiri yena oweyamucaawanga nʼamuwandiikira ebbaluwa eyʼokumubbinga, nʼagimukwatisya era nʼamubbinga omu kisitokye ooba oibaaye oyo owokubiri nʼafa,
DEU 24:4 awo oibaaye oodi eyasookere okumubbinga tali nʼokwiramu okumufumbirwa olwʼokubba bamalire okumwonoonesya. Okwiramu okumufumbirwa kibba kyʼomuliko omumaiso ga Musengwa. Timwakolanga ekibbikibbi ekyenkana awo omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okubba omuwuluko gwanywe.”
DEU 24:5 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Omusaiza oweyaabbanga yankufumbirwa, tibali nʼokumutwala omu lutalo, waire okumuwa omulimo ogundi gwonagwona. Okumala omwanka mulamba, yaabbanga muteere okubba ika era nʼasangaalya omukaliwe eeyo.”
DEU 24:6 “Tiwatoolanga oku muntu emengo waire omwereko ngʼomusingo, olwʼokubba yaabbanga akusingiire kintu ekimubbeesyawo omu bwomibwe.”
DEU 24:7 “Owebakwatanga omuntu ngʼagotyawo oMwisirairi omwinaye okumutwala okubba mugalamawe, ooba okumutunda, omuwambi oyo bamwitanga-bwiti. Mutyo wemwabbanga nʼokutoolawo ekibbikibbi ekyo mwinywe.”
DEU 24:8 “Owewaagwangawo obulwaire bwʼolususu ngʼobwʼebigenge mwegenderezenge okukwatira nakimo nʼokutuukirirya byonabyona abakabona nago aBaleevi ebibabakobanga. Muli nʼokuboneranga nakimo nga mwegendereza okutuukiriryanga ebimbalagiire inywe.
DEU 24:9 Mwebukirye oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyakolere oMiryamu nga muli omu lugendo muzwa e Misiri.”
DEU 24:10 “Owewakoopanga omwinawo ekintu kyonakyona, toingiranga omu nyumbaye okutoola ekintu ekyo ekyali kuwaayo ngʼomusingo.
DEU 24:11 Osigaliranga nza, nʼoleka omuntu onyere ogwoli kukoopa nʼakuwulucirya omusingo ogwo.
DEU 24:12 Era omwinawo oyo owaabba mudoobi, kaisi nʼakuwa omusingo oku lwʼeibbanja, togusigalyanga paka izo.
DEU 24:13 Wakimukanjiryanga kanaigulo ayezye okukyebiika, awo yakusabiranga enkabi era kyabbanga kikole kyʼobutuukirirye omumaiso ga Musengwa iye oKibbumbawo.”
DEU 24:14 “Tomigiriryanga omupakasi omudoobi era ali omu kwetaaga, nʼoweyaabbanga Mwisirairi mwinawo, ooba omunamawanga atyama omu kimo oku bibuga byanywe.
DEU 24:15 Nabuli lunaku olwakolere, omusasulenge empeeraye ngʼeisana likaali okugwa, olwʼokubba mudoobi era yeesigire mpeeraye eyo era yajeetaaga. Owootagimuwa, ayinza okukungirira oMusengwa ngʼakuwaabira, era ni bakulumiriza ekibbikibbi ekyo.”
DEU 24:16 “Tibaitanga ababyaire olwʼemisango abaana baabwe egibabbenga, era tibaitanga abaana olwʼemisango ababyaire baabwe egibabbenga. Nabuli muntu bamwitanga lwʼomusango iye onanyere ogwabbengere.”
DEU 24:17 “Tosalanga omusango gwʼomunamawanga waire ogwʼomufuubbi omu butali bwenkanya, ooba okutwala ekizwalo kya namwandu ngʼomusingo.
DEU 24:18 Oyebukirye oti wabbaire mugalama omu kyalo kyʼe Misiri, oMusengwa iye oKibbumbawo e giyakununwire, kagira nkulagira okukolanga ekyo.”
DEU 24:19 “Owookungulanga ebirime omu musiri ni weerabirayo ekinywa kyʼebirime, toirangayo okukisyomayo. Ekyo okirekerenge abanamawanga, abafuubbi, nʼabanamwandu, kaisi oMusengwa iye oKibbumbawo ayezye okukuwanga enkabi mu byonabyona ebyokola.
DEU 24:20 Owoonoganga ebineneka byʼomuzaituuni, toirangayo omu masaga okulaalamu ebisigairemu. Obirekerenge abanamawanga, nʼabafuubbi, nʼabanamwandu.
DEU 24:21 Owookungulanga emizabbibbu omu musirigwo, toirangayo okulondeekererya egisigairemu. Ogirekerenge abanamawanga, nʼabafuubbi, nʼabanamwandu.
DEU 24:22 Oyebukirye nga wabbaire mugalama omu kyalo kyʼe Misiri, kagira nkulagira okukolanga ekyo.”
DEU 25:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Abantu owebaabbanga nʼenkayaana baabbanga nʼokutwala ensonga gyabwe mu kooti, kaisi omulamuzi nʼasala omusango ogwo, nʼalaga omusobya nʼatali musobya.
DEU 25:2 Awo omusobya oweyaabbanga abbengere musango ogumukubbisya, omulamuzi yalagiranga ni bamufuunamya ni bamufaamuulira omumaisoge obungi bwʼefaalu obutuukana omusangogwe.
DEU 25:3 Neye tibali nʼokumufaamuula egibita omu 40. Owebamufaamuula egibitawo egyo kimuswaza omu bainaye.”
DEU 25:4 “Tosibanga ondaawo omunwa ogwosibire oku kijooko okukukolera omulimo.”
DEU 25:5 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Abasaiza aboluganda owebaabbanga batyama okwitakali limo eryʼekisito, omoiza waaku nʼafa nga tabyaire omwana omwisuka, onamwandu oyo tafumbirwanga omusaiza ogondi nga timuganda wʼomufu. Omuganda wʼomufu yasikanga onamwandu oyo, nʼatuukirirya obuvunaanyizibwabwe eeri omwiziwe onamwandu oyo.
DEU 25:6 Omwana omwisuka onamwandu oyo oguyasookanga okubyala, bamubalanga okubba mutaane wʼomugandawe eyafiire kaisi olwo eriina lyʼomugandawe eyafiire tiryagota omwIsirairi.”
DEU 25:7 “Neye omusaiza oyo oweyaabbanga tataka okufumbirwa onamwandu wʼomugandawe, onamwandu oyo yayabanga oku geeti yʼekibuga abeekubbemberi e gibatyama, nʼabakoba ati, ‘Omuganda wa ibawange ali kugaana okutuukirirya obuvunaanyizibwa; againe okwingira omwange okwerula omwIsirairi omugandawe omugenzi. Tataka okutuukirirya obuvunaanyizibwa bwa mwizi wa namwandu ku nze.’
DEU 25:8 Awo abeekubbemberi abʼekibuga bamwetanga ni batumula naye. Oweyeekalangulanga okugaana ngʼakoba ati, ‘Tintaka okumufumbirwa,’
DEU 25:9 onamwandu yayabanga e gyali omu maiso gʼabeekubbemberi, nʼamubunulamu ongaito omu kigere ekimo, nʼamwanda ebitanta omu maiso, kaisi nʼamukoba ati, ‘Ekyo niikyo ekibakola omusaiza agaana okubyalira omugandawe omusika!’
DEU 25:10 Ebʼenyumba yʼomuntu oyo, omwIsirairi babeetanga bati, ‘Abʼenyumba yʼoMusaiza oGubabunwiremu oNgaito.’ ”
DEU 25:11 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Abasaiza babiri owebaabbanga balwana, kaisi omukali owʼomoiza nʼayaba okutaasa oibaaye, nʼaigerera nʼakwata ebitundu ebyʼekyama ebyʼomusaiza alwanisya oibaaye,
DEU 25:12 omukali oyo bamutemangaku engalo. Timumukwatiranga ekisa.”
DEU 25:13 “Timubbanga nʼamabbaale gʼeminzaani amabiri agʼenjawulo, ekikoba kiti, erizitowa nʼeriwuuku.
DEU 25:14 Era timubbanga nʼebipima ebibiri ebyʼenjawulo, ekikoba kiti, ekitono nʼekinene.
DEU 25:15 Muli nʼokukolesyanga minzaani na bipima ebituuce, kaisi olwo muwangaalirenge omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa.
DEU 25:16 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe acaawa abantu abatali bʼamazima.”
DEU 25:17 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Mwebukirye aBamereki ekibabakolere owemwabbaire omu lugendo nga muzwa omu kyalo kyʼe Misiri.
DEU 25:18 Owemwabbaire nga mudembere era nga muwoiremu amaani, babalumbire nga muli omu lugendo lwanywe ni baita bonabona ababbaire baniagira e nyuma; aBamereki abo babbaire tibatya oKibbumba.
DEU 25:19 Kale oMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyalimala okubawa okutebenkera, nʼabatoolerawo abalabe baanywe bonabona ababeeruguuliriirye omu kyalo ekyabawa okubba omuwuluko gwanywe, timwerabiranga okujigiricirya nakimo aBamereki abo, nandi wabbaawo ayebukirya abantu abo oku kyalo.”
DEU 26:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwalimala okutuuka omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okubba omuwuluko era ni mukyetwalira ni mukityamamu,
DEU 26:2 mwalikwatanga ku buli kirime ekyekeereri, kwebyo ebimwalikungulanga okwitakali lyʼekyalo ekyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa, ni mubiteeka omu kiibo. Awo ni mwaba omu kifo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyalironda okumusinzirangamu.
DEU 26:3 Era eeyo ni mukoba okabona eyalibba aweererya omu kiseera ekyo muti, ‘Olwatyanu njatula eeri oMusengwa iye oKibbumbawo nti, ndi omu kyalo oMusengwa ekiyalayiriire abazeiza baiswe okutuwa.’
DEU 26:4 Kale okabona yatoolanga ekiibo ekyo omu ngalogyo, nʼakiteeka ansi omumaiso gʼekyoto kya Musengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 26:5 Olwo iwe waabbanga nʼokukakasa ebibono binu omumaiso ga Musengwa iye oKibbumbawo oti, ‘Ozeiza wange yabbaire Mwalamu asenguka-senguka. Era yaserengetere nʼayaba omu kyalo kyʼe Misiri nʼabba eeyo nga musenze nʼabʼomu kisitokye batono bati. Babbaire eeyo, ni basuuka igwanga erinene eryʼamaani era ni babba babitiriri ino.
DEU 26:6 ABamisiri ni batubitya bundi, ni batugadya, ni batukolesya emirimo emikalanguki.
DEU 26:7 Ni twekungirira oMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baiswe, oMusengwa nʼatuwulira, nʼabona okugada kwaiswe nʼokufambikana kwaiswe, nʼengeri egibabbaire batumigirirya.
DEU 26:8 OMusengwa nʼatutoola omu kyalo kyʼe Misiri ngʼakolesya obwezye obubitiriri nʼamaani amangi, nʼebyentiisya enene nʼobumanyiciryo obwʼebyewunyo nʼebyewunyisya.
DEU 26:9 Nʼatuleeta kunu, nʼatuwa ekyalo kinu, ekyalo ekiizwire amata nʼomujenene.
DEU 26:10 Oo Musengwa, era atyanu ngonu ndeetere ebyekeereri ebyʼokwitakali eriwampaire.’ Awo wateekanga ekiibo ekyo omumaiso ga Musengwa iye oKibbumbawo, era nʼomusinza.
DEU 26:11 Era iwe nʼaBaleevi era nʼabanamawanga ababba mwinywe mwasangaalanga olwʼebisa byonabyona oMusengwa iye oKibbumbawo ebyakuwaire, nʼabʼomu kisitokyo.”
DEU 26:12 “Owemwabbanga mumalire okwabulaku ekimo kyʼeikumi ekya buli kirime ekimwabbanga mukungwire omu mwanka ogwokusatu, igwo omwanka ogwʼekimo kyʼeikumi, mwakiwanga aBaleevi, nʼabanamawanga, nʼabafuubbi, nʼabanamwandu, kaisi olwo ni baliiranga omu bibuga byanywe ni baikuta.
DEU 26:13 Awo watumulanga omumaiso ga Musengwa oti, ‘Ekimo kyʼeikumi ekyʼamakungula gʼomu kisito kyange nkitoire era ni nkiwa aBaleevi, nʼabanamawanga, nʼabafuubbi, nʼabanamwandu, ngʼebiragirobyo byonabyona obwebiri. Tinjeemeireku ekiragirokyo kyonakyona waire okwerabiraku kadi ekimo kwibyo.
DEU 26:14 Ekimo kyʼeikumi ekyo nandi ni nkiryaku omu biseera byʼokukunga omuntu, waire okukitoolaku nga tindi mulongoole, waire okukitoolaku okubbiragira abafu. Nkugondeire Musengwa iwe Kibbumba wange; nkolere nabuli kimo ekiwandagiire.
DEU 26:15 Olole ansi ngʼosinziirira omwigulu omu kifookyo ekitukulye era owe enkabi abantubo aBaisirairi, era owe enkabi nʼekyalo ekiizwire amata nʼomujenene ekyotuwaire, ekiwalayiire okuwa abazeiza baiswe.’ ”
DEU 26:16 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Olwatyanu oMusengwa iye oKibbumba waanywe abalagira okutuukiriryanga amateeka ganu nʼebiragiro. Kale mwegenderezenge okubituukirirya nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nʼobwomi bwanywe bwonabwona.
DEU 26:17 Mukakasire olwatyanu muti oMusengwa, niiye oKibbumba waanywe, era muti mwatambuliranga omu manzirage, era muti mwatuukiriryanga ebiragirobye, nʼebyokulungamyabye era nʼamateekage era muti mwamugonderanga.
DEU 26:18 Era oMusengwa akakasire olwatyanu ati muli babe abaakira okutaka, ngʼoweyasuubizire era ati mwabbanga nʼokukuuma ebiragirobye byonabyona.
DEU 26:19 Era akakasire ati yalibatutumuca, ni mumanyikana era nʼabagulumalya okukiraku amawanga gonagona ageyakolere, era ati mwalibba igwanga eritukulye eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe ngʼoweyasuubizire.”
DEU 27:1 Awo oMusa, ngʼali aamo nʼabeekubbemberi ba Isirairi, nʼalagira abantu ati, “Mukuumenge ebiragiro byonabyona ebimbawa olwatyanu.
DEU 27:2 Oku lunaku olumwalyambukira oMwiga oYoludaani, ni mwingira omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa, mwalikoma amabbaale amanene, ni mugasiigaku erangi enjeru.
DEU 27:3 Era ni mugawandiikaku amateeka ganu gonagona nʼebyokulungamya binu byonabyona nga mumalire okwambuka ni mwingira omu kyalo ekiizwire amata nʼomujenene, oMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe ekyabawa, ngʼoweyabasuubizire inywe.
DEU 27:4 Era owemwalimala okwambuka oMwiga oYoludaani, mwalikoma amabbaale ago oku Lusozi Ebbali, ngʼowembalagira olwatyanu, era ni mugasiigaku erangi enjeru.
DEU 27:5 Eeyo mwalyombekerayo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyoto ekyʼamabbaale agenandi mubaizaku nʼekyoma.
DEU 27:6 Muli nʼokwombeka ekyoto kya Musengwa iye oKibbumba waanywe nʼamabbaale agatali mabaizeku, kaisi muweerenge okwo eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe esadaaka egibooca yonayona.
DEU 27:7 Mwaweeranga okwo esadaaka eyʼokusyania, ni mugiriira eeyo, era ni mujaagaanira omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 27:8 Era mwaliwandiikira nakimo kusani ebibono byonabyona ebyʼamateeka ago, oku mabbaale ago agemwalibba mukomere.”
DEU 27:9 Awo oMusa ngʼali aamo nʼabakabona nago aBaleevi nʼakoba aBaisirairi bonabona ati, “Musirike muwulisisye inywe aBaisirairi. Atyanu musuukire igwanga lya Musengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 27:10 Kale mugonderenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe era mutuukiriryenge ebiragirobye nʼamateekage agembawa olwatyanu.”
DEU 27:11 Awo oku lunaku olunanyere olwo, oMusa nʼalagira aBaisirairi ati:
DEU 27:12 “Owemwalimala okwambuka oMwiga oYoludaani, abʼebika binu: Ekya Simyoni, nʼekya Leevi, nʼekya Yuda, nʼekya Isakaali, nʼekya Yusufu, nʼekya Bbenyamini, balyemerera oku Lusozi oGerizimu okusabira aBaisirairi enkabi.
DEU 27:13 Kaisi abʼebika binu, ekya Lubbeeni, nʼekya Gaadi, nʼekyʼAseri, nʼekya Zebbulooni, nʼekya Daani, nʼekya Nafutaali, ibo balyemerera ku Lusozi Ebbali kulaama.”
DEU 27:14 “ABaleevi balirangirira eeri aBaisirairi bonabona omu magono agayaminkirira bati,”
DEU 27:15 “ ‘Omuntu eyakolanga ekifaananyi ekyʼokusinza ekibaize, ooba ekibbumbe omu bintu ebibasaanuucirye, ikyo ekintu oMusengwa ekyacaawira nakimo, nago ekintu omuntu ekiyeekolera nʼakiteekawo omu kyama, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:16 “ ‘Nabuli ayanyoomanga oiteeye ooba omaaye, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:17 “ ‘Nabuli eyacuusanga ekiroowa kyʼensalo nʼomuliranwawe, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:18 “ ‘Nabuli eyagotesyanga omwofu nʼamutoola omu nzira entuuce, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:19 “ ‘Nabuli eyalamulanga omu butali bwenkanya omusango gwʼomunamawanga ooba ogwʼomufuubbi ooba ogwʼonamwandu, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:20 “ ‘Nabuli eyeegaitanga nʼomuka iteeye, yasunanga ekiraami olwʼokubba yaabbanga ayemwire iteeye.’ ”
DEU 27:21 “ ‘Nabuli eyeegaitanga nʼokisolo, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:22 “ ‘Nabuli eyeegaitanga nʼomwonyokowe, omwana wa iteeye ooba omwana wa maaye, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:23 “ ‘Nabuli eyeegaitanga nʼomaaye wʼomukaliwe, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:24 “ ‘Nabuli eyaitanga omwinaye omu kyama, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:25 “ ‘Nabuli ogubaguliriranga okwita omuntu onambulaku omusango, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 27:26 “ ‘Nabuli etiyagonderenge ebibono ebiri omu mateeka ganu era nandi nʼabikolanga, yasunanga ekiraami.’ ”
DEU 28:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Owemwanyiikiiranga okugondera oMusengwa iye oKibbumba waanywe, ni mwekeenenyanga okutuukiriryanga ebiragiro byonabyona ebimbawa olwatyanu, oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibagulumalya okukiraku amawanga gonagona agali oku kyalo.
DEU 28:2 Owemwagoderanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe, mwasunanga era ni mubbanga nʼenkabi ginu gyonagyona.”
DEU 28:3 “Mwabbanga nʼenkabi omu bintu ebimukola omu bibuga, era mwabbanga nʼenkabi mwebyo ebimukola omu byalo.”
DEU 28:4 “Mwabbanga nʼenkabi ni mubyalagana ni mubba bangi ino, nʼebirime byʼokwitakali lyanywe byabalanga ino, nʼebisibo byanywe byabyalagananga ino ni bibba binene.”
DEU 28:5 “Enkabi gyabbanga omu bireguliro byanywe nandi ni biwaamu obusye nʼebibange byanywe byasiibanga kumyena.”
DEU 28:6 “Mwabbanga nʼenkabi amaaba nʼamaira.”
DEU 28:7 “OMusengwa yawangulanga abalabe baanywe owebabalumbanga. Babalumbanga inywe nga bazwera omu nzira moiza, neye ni babasalaanicirya ibo omu manzira musanvu.”
DEU 28:8 “OMusengwa yabawanga enkabi mu byonabyona ebimwakolanga, era mwasunanga amakungula mabitiriri ni mwizulya esitoowa gyanywe. Era oMusengwa iye oKibbumba waanywe oyo yabaweeranga enkabi omu kyalo ekyabawa.”
DEU 28:9 “Owemwagonderanga ebiragiro bya Musengwa iye oKibbumba waanywe era ni mutambuliranga omu manzirage, oMusengwa oyo yababbeesyangawo ni mweyongeranga okubba eigwangalye eritukulye ngʼoweyalayiire okukolanga.
DEU 28:10 Olwo amawanga gonagona agʼoku kyalo gabatyanga olwa Musengwa okubeeta inywe ababe.
DEU 28:11 Era oMusengwa yabakoleranga ebisa bingi: Mwabyalagananga, era mwabbanga nʼebyayo bingi, era ni mubalyanga ino, ebimwalimanga omu kyalo oMusengwa ekiyalayiriire abazeiza baanywe okubawa inywe.
DEU 28:12 OMusengwa yabaigulirangawo esitoowaye eyʼebisa, eigulu ni litoonyesyanga omu kyalo kyanywe oikendi omu biseera byayo, era yabawanga enkabi mu byonabyona ebimwakolanga. Mwakoopanga amawanga mangi, neye inywe timwekoopenge.
DEU 28:13 OMusengwa yabasuucanga kubba mutwe, nandi ni mubba mukira. Owemwateekanga omwoyo oku biragiro bya Musengwa iye oKibbumba waanywe ebimbawa olwatyanu, ni mwegendereza okubikuumanga, mwabbanga mu bifo ebisooka, timwabbenge mu bisembayo.
DEU 28:14 Timugezyanga okuzwa oku biragiro ebimbawa olwatyanu, waire okucuusamu ooba okubigotesyagotesya ni musinzanga abakibbumba abandi era ni mubaweereryanga.”
DEU 28:15 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Neye singa timwagonderenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era nandi ni mutuukiriryanga ebiragirobye nʼamateekage nʼebyokulungamyabye ebimbawa olwatyanu, ebiraami binu byonabyona byabaizangaku era ni bibabbaaku:”
DEU 28:16 “Ekiraami kyabbanga oku bintu ebimukola omu bibuga, nʼomu byalo.”
DEU 28:17 “Ekiraami kyabbanga oku bireguliro byanywe ni bidambangamu obusye era ni mudambanga ekyokumyenera omu bibange byanywe.”
DEU 28:18 “Ekiraami kyababbangaku ni mubba nʼabaana batono ino, nʼebirime byʼokwitakali lyanywe tibyabalenge, era ente gyanywe nʼentaama tigyalenge.”
DEU 28:19 “Ekiraami kyababbangaku amaaba nʼamaira.”
DEU 28:20 “OMusengwa yabasindikiranga ebiraami, nʼokutabukatabuka nʼokudobankana mu byonabyona ebimwakolanga, paka oweyalibajigirica ni muwaawo mangu olwʼensonga yʼekibbikibbi ekimukolere ni mumuzwaku.
DEU 28:21 Era oMusengwa yabasindikiranga okawumpuli paka ngʼoMusengwa abamaliirewo nakimo omu kyalo ekimwaba okwingiramu okukyetwalira.
DEU 28:22 OMusengwa yabateekangaku endwaire eyondya, nʼokubbimbisana nʼomusuuja; Yabasindikiranga ekyeya nʼompunga owʼeibbugumu okwita ebirime byanywe. Ebyo byonabyona byabekomangaku paka oweyalibajigirica.
DEU 28:23 Oikendi tiyatoonyenge era eitakali lyanywe lyakalangukanga ni libba ooti ibbaale.
DEU 28:24 Omu kifo kya ikendi, oMusengwa yasusucanga nkungu nʼensenye omu kyalo kyanywe, paka oweyalibajigirica.”
DEU 28:25 “OMusengwa yabawangayo eeri abalabe baanywe ni babawangula. Mwabalumbiranga omu nzira moiza, neye ibo ni babasalaanicirya inywe mu manzira musanvu, era mwasuukanga kintu ekisisiwalya eeri amawanga gonagona oku kyalo agababonanga inywe.
DEU 28:26 Emirambo gyanywe gyabbanga kyokulya kyʼenyonyi nʼebisolo byʼomukigona, era tiwaabbengewo abibbingawo.
DEU 28:27 OMusengwa yabalwalyanga inywe ebisumuli ngʼoweyakolere aBamisiri. Era yabalwalyanga ebizimba, nʼamabbwa nʼendwaire gyʼokweyaga, byonabyona ebyo ebimutayezya okulama.
DEU 28:28 OMusengwa yabateekangaku eiralu, nʼobwofu nʼokutabukatabuka kwʼebiseego.
DEU 28:29 Mwamamantanga nʼomusana tuku ngʼomwofu owamamanta. Timwabitengemu mu buli ekimwakolanga; babajolonganga era ni babanyagaku ebyanywe nabuli kiseera, nga mpaawo ababataasa inywe.”
DEU 28:30 “Mwasunanga abakali bʼobufumbo, neye basaiza bandi niibo abatwalanga abakali abo ni babafumbirwa. Mwayombekanga amanyumba nandi ni mugagonamu. Mwakomanga emisiri gyʼemizabbibbu nandi ni mulyaku ebineneka byagyo.
DEU 28:31 Ente gyanywe bagiitanga nga mubona, neye nandi ni mulyaku enyama yaagyo. Empunda gyanywe bagibanyagangaku, nandi ni bagibairirya. Entaama gyanywe bagigabiranga abalabe baanywe, inywe nandi ni wabbaawo ababbeera okugitaasa.
DEU 28:32 Abataane baanywe nʼabaala baanywe babatwalanga omu bugalama omu mawanga agandi nga mubona. Nabuli lunaku mwalubiriranga emyoyo nga mutaka baire, neye nga mubula ekimwezya okukola.
DEU 28:33 Abʼeigwanga erimutamaite baalyanga ebimwalimanga okwitakali lyanywe, era baalyanga nʼebindi ebimwateganiranga, neye nga mpaawo ekimuli nakyo okutoolaku ibo okusigala nga babagadya era nʼokubabitya bundi.
DEU 28:34 Mwabonanga ebintu ebyo ni bibagwisya eiralu.
DEU 28:35 OMusengwa yabalwalyanga oku mazwi nʼoku bigere ebisumuli ebiruma eino era ebitalama, nga bizwera omu byemero paka oku mutwe.”
DEU 28:36 “Inywe nʼokabaka ogumwalibba mulondere okubafuga, oMusengwa yalibasindiikirirya nʼabatwala omu kyalo inywe nʼabazeiza baanywe ekimutamaite. Nga muli eeyo, mwaliweereryanga ebifaananyi byʼabakibbumba abandi abebakolere omu bisaale nʼomu mabbaale.
DEU 28:37 Mwalisuuka kintu ekisisiwalya era ekyokusekerera era ekyokuzumirira eeri amawanga gonagona oMusengwa e giyalibasalaanicirya.”
DEU 28:38 “Mwasiganga bingi omu misiri, neye ni mukungulanga kitono, olwʼokubba enzige gyabiryanga.
DEU 28:39 Mwakomanga emisiri egyʼemizabbibbu ni mugirabirira, neye timwakungulengemu emizabbibbu waire okunywaku enviinyo gyagyo, olwʼokubba amagino gagiryanga.
DEU 28:40 Mwabbanga nʼemizaituuni omu kyalo kyanywe kyonakyona, neye timwakolesyenge amafuta gaagyo, olwʼokubba ebineneka byagyo byakunkumukanga.
DEU 28:41 Mwabyalanga abaana abaisuka nʼabaala, neye timwabbenge nabo, olwʼokubba bawambanga abaana abo ni babatwala.
DEU 28:42 Ebiziima byʼenzige byasaanyangawo ebikoola byʼemisaale gyanywe gyonagyona nʼebirime byanywe byonabyona.”
DEU 28:43 “Abanamawanga abaabbanga omu kyalo kyanywe beeyongeranga kugaigawala nʼokututumuka okubakiraku, neye inywe mweyongeranga kudooba nʼokwika.
DEU 28:44 Ibo niibo ababakoopanga inywe, neye inywe timwabbenge nʼekimubakoopa. Ibo baabbanga mitwe neye inywe mwabbanga mikira.”
DEU 28:45 “Ebiraami ebyo byonabyona byabatuukangaku. Byabayiiganga ni bibakwata paka owemwalijigirika, olwʼokubba timwagondeire oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era nandi ni mutuukiriryanga amateekaage nʼebiragirobye ebiyabawaire.
DEU 28:46 Ebiraami ebyo byabbanga kamanyiciryo akeewunyisya akʼobulwa bwa Musengwa eeri inywe nʼeibyaire lyanywe emirembe gyonagyona.
DEU 28:47 Olwʼokubba timwaweereryanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe nʼomwoyo ogwizwire eisangaalo nʼokujaagaana, olwʼebintu ebibitiriri ebimwasunire,
DEU 28:48 mwaweereryanga abalabe baanywe abo oMusengwa abeyasindikanga okubalumba inywe nga muli nzala nʼenyonta, nga mudambaku ekyokuzwala era nabuli kintu. Era oMusengwa yabayeekesyanga ekijooko ekyʼekyoma okwikoti paka oweyalibajigirica inywe.”
DEU 28:49 “OMusengwa yalibasindikaku abantu abʼeigwanga erindi okuzwa omu kyalo kyʼe yala, ni babagwera ngʼokokomi owaika okuzwa e yala omwibbanga okugwera ekyokulyakye.
DEU 28:50 Eigwanga eryo lyalibba lyʼabantu abaŋeŋese abatatya abakaire, waire okusaasira abaana.
DEU 28:51 Balirya abaana bʼebyayo byanywe, nʼebirime byʼokwitakali lyanywe paka owemwalijigirika. Era abantu abo tibalibalekerawo engaano, nʼenviinyo, nʼamafuta gʼemizaituuni, waire ente nʼentaama nʼembuli, paka owebyalibazweraku okujigirika.
DEU 28:52 Balibazingiza inywe omu bibuga byanywe byonabyona, paka ebikomera byanywe ebigulumali ebimwesiga omu kyalo kyanywe kyonakyona owebyaligwa. Balibazingiza omu bibuga byanywe byonabyona omu kyalo kyanywe kyonakyona oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyabawaire.”
DEU 28:53 “Olwʼokugada abalabe baanywe okubalibatuucaaku nga babazingizire inywe, mwalirya abaana baanywe, ibo nago abataane baanywe nʼabaala baanywe oMusengwa iye oKibbumba waanywe abeyabawaire.
DEU 28:54 Nʼomusaiza owʼeigonda era omwegendereza eino mwinywe tiyalisaasira omugandawe nʼomukaliwe ogwataka eino waire abaanabe abalibba basigairewo,
DEU 28:55 era tiyaliwaaku kadi moiza oku bantu abo enyama yʼemibiri gyʼabaanabe abeyalibba alya olwʼokubba kyalibba niikyo kyonkani ekyokulya ekyasigairye, olwʼokugada abalabe baanywe okubalibatuucaaku nga bazingizire ebibuga byanywe byonabyona.
DEU 28:56 Omukali owʼeigonda era omwegendereza eino mwinywe, atagezyaku nʼokwemesya ekigerekye omwitakali nga kyereere olwʼokwegenderezaakwe nʼeigonda, tiyaliwaaku ekyokulyakye oibaaye ogwataka eino, nʼomutaane onanyerenyeere ooba omwalawe,
DEU 28:57 ekitani nʼomwana oguyalibba abyaire yalibirya mu mbiso, olwʼokudamba ekyokulya omu kubazingiza nʼokugada abalabe okubalibatuucaaku omu bibuga byanywe.”
DEU 28:58 “Singa timwekeenenyenge okukwata amateeka ganu gonagona agembawandiikiire omu kitabo kinu era singa timwatyenge eriina eryo eryʼekitiisya era eryʼamaani, oyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe,
DEU 28:59 awo oMusengwa yabatuucangaku inywe nʼeibyaire lyanywe okugada okutatumulikikaku, okunene era okutakendeera, nʼendwaire embiibbi era egitalama.
DEU 28:60 Era yabalwalyanga endwaire gyonagyona egyʼe Misiri egimwatyanga era gyalibakaliraku.
DEU 28:61 OMusengwa era yabatuucangaku nabuli kika kyʼendwaire nʼokugada ebinandi bawandiika omu kitabo kinu ekyʼaMateeka, paka owebalibajigirica.
DEU 28:62 Newankubbaire nga mwalibba bangi ooti nkota egiri angulu omwibbanga, batono omwaliramaku olwʼokubba timwagondeire oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 28:63 NgʼoMusengwa oweyasiimanga okubakolera ebisa nʼokubasuuca bangi, atyo weyasiimanga okubajigirica nʼokubasaanyawo, abamalewo omu kyalo ekimwingira okukyetwalira.”
DEU 28:64 “OMusengwa yabasalaaniciryanga inywe omu mawanga gonagona, okuzwa ekyalo a wekitandiikira okutuuka a wekikoma. Eeyo gimwasinziranga ebifaananyi byʼabakibbumba abandi abebakolere omu misaale nʼamabbaale, abakibbumba inywe abemwabbaire timusinzangaku waire abazeiza baanywe.
DEU 28:65 Era omu mawanga ago, timwalyeyagalirayo kadi katyayi. Timwalibbaayo nʼekiwuumulo, wazira oMusengwa yalibawa emyoyo egyeraliikirira, ngʼebiseego byanywe bisiiba kwegomba, nʼemyoyo egiwoiremu eisuubi.
DEU 28:66 Obwomi bwanywe bwalibba mu kwekedenkerera. Omusana nʼobwire mwabbanga mu kutya, nga timwekakasa obwomi bwanywe oba bwabba butya.
DEU 28:67 Amakeezi mwalikobanga muti, ‘Kadi singa bubbaire igulo!’ Akanaigulo ni mukoba muti, ‘Kadi singa bubbaire makeezi!’ Ebyo mwabitumulanga olwʼensisi eyaabbanga omu myoyo gyanywe, olwʼebyo ebimwabbanga mubona.
DEU 28:68 OMusengwa yalibasindiikirirya okubakanja e Misiri nga muli mu maato, waire nga yabbaire asuubizire okutabakanjaayo. Nga muli eeyo, mwalyewangayo eeri abalabe baanywe babagule okubba bagalama abasaiza nʼabakali, neye tiwalibbangawo ababagula.”
DEU 29:1 Binu niibyo ebibono byʼendagaano oMusengwa egiyalagiire oMusa okukola nʼaBaisirairi omu kyalo kyʼe Mowaabbu, nga bajongera oku ndagaano egiyabbaire akolere nabo oku Lusozi oKolebbu.
DEU 29:2 OMusa nʼayeta aBaisirairi bonabona, nʼabakoba ati, “Mweboneireku nʼagaanywe byonabyona oMusengwa ebiyakolere omu kyalo kyʼe Misiri, oku kabaka waayo nʼoku bakungube bonabona, nʼoku kyalokye kyonakyona.
DEU 29:3 Mwaboine ebigezo ebyʼamaani nʼobumanyiciryo wʼebyewunyo nʼebyewunyisya ebinene.
DEU 29:4 Neye paka atyanu, oMusengwa tawanga emyoyo gyanywe okutegeera amaiso ebigabona nʼamatwi ebigawulira.
DEU 29:5 Emyanka 40 eginankubeekubbembera okubita omwidungu, ebizwalo byanywe tibinyiirikangaku, waire ngaito gyanywe okuweererera.
DEU 29:6 Mubbaire mubula ekyokulya ekimulya, waire nviinyo waire ekiteemeerya ekindi kyonakyona, neye oMusengwa abagabiriirenge ebimwetaaga kaisi mwezye okumanya muti niiye oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
DEU 29:7 Era owetwatuukire omu kifo kinu, oSikoni okabaka wʼe Kesyubboni, nʼOgi okabaka wʼe Bbasani, bazwireyo ni batulumba okutulwanisya, neye ni tubawangula,
DEU 29:8 ni tutwala ebyalo byabwe, ni tubigabira abʼekika kya Lubbeeni, nʼekya Gaadi, nʼekitundu ekimo ekyokubiri ekyʼekika kya Manase okubba miwuluko gyabwe.
DEU 29:9 Kale mukuumenge kusani ebibono ebiri omu ndagaano enu, era mubituukiriryenge, kaisi ebimukola bibaabirenge nakusani.
DEU 29:10 Olwatyanu aBaisirairi nywenanywena mwemereire omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, ekikoba kiti, abakulu baanywe abʼebika, nʼabeekubbemberi baanywe, nʼabafugi baanywe, na inywe aBaisirairi abandi bonabona abasaiza,
DEU 29:11 nʼabakali baanywe, nʼabaana baanywe, nʼabanamawanga abemutyama nabo ababatyabira enkwi nʼokubaabiranga amaizi.
DEU 29:12 Mwemereire omumaisoge kaisi olwo mwikirirye endagaano ya Musengwa iye oKibbumba waanywe egyakola na inywe olwatyanu, ngʼagisiba nʼekirayiro,
DEU 29:13 okukakasa inywe okubba abantube, kaisi Iye abbenge Kibbumba waanywe, ngʼoweyabasuubizire inywe, era ngʼoweyalayiriire abazeiza baanywe, oIbbulaimu nʼoIsaka, nʼoYaakobbo.
DEU 29:14 OMusengwa tali kukola na niinywe nywenkani endagaano enu erimu ekirayiro,
DEU 29:15 wazira agikola era na iswe swenaswena abeemereire aanu omumaisoge olwatyanu, era nʼabaana baiswe nʼabaizukulu baiswe abebakaali okubyala.”
DEU 29:16 “Mumaite kusani embeera egitwabbairemu omu kyalo kyʼe Misiri, nʼengeri egitwabitire omu byalo byʼabʼamawanga agandi.
DEU 29:17 Era mwaboine ebyomuliko ebibabbaire nabyo, ngʼebifaananyi ebyʼokusinza ebibakolere omu bisaale nʼomu mabbaale, nʼebya feeza nʼebya zaabbu, ibo ebibasinzanga.
DEU 29:18 Muli nʼokubonera nakimo muti mpaawo musaiza ooba omukali, ooba maka, ooba kika, mwinywe abali aanu olwatyanu, omwoyogwe ogucuuka ni guzwa oku Musengwa iye oKibbumba waiswe, ni gwaba gusinza abakibbumba abʼamawanga ago. Muli nʼokubonera nakimo nga timubba ooti mulandira gwʼekimera ekikula ni kibba kirulu era nga kyʼobutwa.”
DEU 29:19 “Mubonere nakimo muti mpaawo muntu yenayena ali aanu olwatyanu awulira endagaano enu erimu ekirayiro kaisi era ni yeematiza ati iye ebyakola byamwabira nakusani waire wona nga yakola ekyeju ni yeekwatira amanzirage ageyeetakira. Ekyo kibba kyajigirica nywenanywena, abasa nʼababbibabbi.
DEU 29:20 OMusengwa tiyamusoniyenge. Era oMusengwa owʼeibuba, yasunguwaliranga ino omuntu oyo. Era ebiraami byonabyona ebibawandiikire omu kitabo kinu byamutuukangaku, nʼoMusengwa nʼamusaanyirawo nakimo oku kyalo.
DEU 29:21 Era oMusengwa yamusuucanga ekyokuboneraku omu bika bya Isirairi byonabyona, nʼamutuucaaku akabbikabbi, ngʼebiraami byonabyona ebyʼendagaano ebibawandiikire omu kitabo kinu ekyʼaMateeka obwebiri.”
DEU 29:22 “Omu mirembe egiiza, eibyaire lyanywe, nʼabanamawanga abalizwanga omu byalo ebyʼe yala, balibonanga okugada okwa buli ngeri okwʼekyalo kyanywe, nʼendwaire oMusengwa egyakireeteremu.
DEU 29:23 Ekyalo ekyo kyonakyona yalikyoca nʼocumbi nʼosalufa ni kiya, ni kisuuka bunyonta na ikoke. Kyalibba tikikaali bakikomamu ekintu kyonakyona, nga mpaawo ekimeramu, era nga mpaawo bimera ebikulamu. Yalikijigirica ooti Sodoma nʼoGomola, Aduma nʼoZebboyimu, ibyo ebibuga ebiyakwatiire obusungu nʼobulwa nʼabijigirica.
DEU 29:24 Abʼamawanga gonagona balyebuulya bati, ‘Lwaki oMusengwa akolere ekintu ekityo oku kyalo kinu? Obusungu obubitiriri eino butyo buzwire kuuki?’ ”
DEU 29:25 “Abantu balibairangamu bati, ‘Lwakubba bamenyere endagaano ya Musengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baabwe, egiyakolere nabo oweyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri.
DEU 29:26 Baweereirye era ni basinza abakibbumba abandi abebabbaire tibasinzangaku era oMusengwa abeyabagaine okusinzanga.
DEU 29:27 Nʼolwekyo oMusengwa nʼasunguwalira ino ekyalo ekyo, nʼakireetaku ebiraami byonabyona ebibawandiikire omu kitabo kinu.
DEU 29:28 OMusengwa omu busungu nʼobulwa obungi, nʼabasimbulayo omu kyalo kyabwe, nʼabakasuka omu kyalo ekindi e gibali paka atyanu.’ ”
DEU 29:29 “Ebyo oMusengwa iye oKibbumba waiswe ebyatubisa, bisigala bibye. Neye ebyo ebyatumanyikisya bibba byaiswe nʼeibyaire lyaiswe enaku gyonagyona, kaisi awo tukwatenge amateekaage.”
DEU 30:1 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Enkabi egyo gyonagyona nʼebiraami ebyo byonabyona mbiteekere omumaiso gaanywe. Owebyalimala okubatuukaku, mwalibyebukiryanga nga muli omu mawanga gonagona, oMusengwa iye oKibbumba waanywe e giyalibasalaanicirya.
DEU 30:2 Era inywe nʼabaana baanywe owemwalicuuka ni mwira eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe era ni mumugondera nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nʼobwomi bwanywe bwonabwona okusinzirira oku biragiro byonabyona ebimbawa olwatyanu,
DEU 30:3 oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibatoola omu buwambe nʼabakwatira ekisa era nʼabasolooja tete okuzwa omu mawanga gonagona e giyalibba abasalaaniciirye.
DEU 30:4 Nʼoweyalibba abasalaaniciirye mu byalo ebikira okubba ebyʼe yala ino oku kyalo, oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibasoloojaayo nʼabakanja omu kyalo kyanywe.
DEU 30:5 Yalibakanja omu kyalo ekyʼabazeiza baanywe, ni mukyeirirya. Yalibakulaakulania ino era nʼabasuuca okubba babitiriri okukiraku abazeiza baanywe.
DEU 30:6 OMusengwa iye oKibbumba waanywe yaligondya emyoyo gyanywe nʼegyʼabaana baanywe, ni mubba babe, ni mumutakanga nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nʼobwomi bwanywe bwonabwona, ni muwangaala.
DEU 30:7 Yateekanga ebiraami byonabyona bidi nago oku balabe baanywe, ababacaawanga era ababayiiganianga inywe.
DEU 30:8 Era mwaliiramu ni mugonderanga oMusengwa, era ni mutuukiriryanga ebiragirobye ebimbawa olwatyanu.
DEU 30:9 Awo oMusengwa iye oKibbumba waanywe yalibakulaakulania omu mirimo gyanywe gyonagyona egimwalikolanga, era ni mubyalagananga, era ni mubbanga nʼebyayo bingi, era ni mubalyanga ebimwalimanga okwitakali eryo. OMusengwa tete yalisangaala olwa inywe era nʼabakulaakulanianga, atyo ngʼoweyasangaalanga olwʼabazeiza baanywe,
DEU 30:10 kasita mwagonderanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era ni mutuukiriryanga amateekage nʼebiragirobye ebibawandiikire omu Kitabo kinu ekyʼamateeka era ni mucuuka okwira eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe nʼemyoyo gyanywe gyonagyona era nʼobwomi bwanywe bwonabwona.”
DEU 30:11 Awo oMusa ni yeeyongera ati, “Atyanu ekiragiro kinu ekimbawa olwatyanu, tikikalanguki ino, ooba tikibakaisya inywe okutuukirirya.
DEU 30:12 Tikiri mwigulu kaisi mwebuulye muti, ‘Naani eyatuniinirayo akireete akitukobere, kaisi twezye okukigondera?’
DEU 30:13 Era tikiri ku lubba ludi olwʼenyanza kaisi mwebuulye muti, ‘Naani eyatwambukira enyanza akireete akitukobere kaisi twezye okukigondera?’
DEU 30:14 Neye kiri kumpi ino na inywe. Kiri mu minwa gyanywe, era mu myoyo gyanywe, kale atyanu mukigonderenge.”
DEU 30:15 “Aale mubone, ngonu olwatyanu mbateekerawo okulondawo. Mwezya okulondawo obwomi nʼenkulaakulana, ooba okufa nʼokujigirika.
DEU 30:16 Ekyo kityo olwʼokubba mbalagira olwatyanu okutakanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe, okutambuliranga omu manzirage, nʼokutuukiriryanga ebiragirobye, nʼebyokulungamyabye nʼamateekage, kaisi mubbenge boomi, era mubyalaganenge, era oMusengwa iye oKibbumba waanywe abawenge enkabi omu kyalo ekimwingiramu okukyetwalira.”
DEU 30:17 “Neye emyoyo gyanywe owegyamuzwangaku nandi ni mumuwulisisya, era owemwamuzwangaku ni mukotamyanga emitwe gyanywe okusinza abakibbumba abandi, era ni mubaweererya,
DEU 30:18 mbalabula olwatyanu nti mazima yalibajigirica. Timwaliwangaala omu kyalo ekimwaba okwingiramu nʼokukyetwalira nga mwambukire oMwiga oYoludaani.”
DEU 30:19 “Olwatyanu njeta eigulu nʼekyalo okubba bijulizi bibalumirize biti mbateekerawo okulondawo. Mwezya okulondawo obwomi nʼokufa, ooba enkabi nʼebiraami. Kale mulondeku obwomi, kaisi mubbenge boomi inywe nʼeibyaire lyanywe.
DEU 30:20 Era kaisi mutakenge oMusengwa iye oKibbumba waanywe, mumugonderenge, era mumwegumiryengeku. Ekyo kityo olwʼokubba iye niiye obwomi bwanywe, era yalibawa okuwangaala emyanka mingi omu kyalo ekyo ekiyalayiire okuwa abazeiza baanywe; oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo.”
DEU 31:1 Awo oMusa ni yeeyongera okukobera aBaisirairi bonabona ebibono binu ati:
DEU 31:2 “Atyanu njererye emyanka 120 era tinkaali mpezya okubeekubbembera. OMusengwa yankobere ati, ‘Tiwalyambuka oMwiga ogwo oYoludaani.’
DEU 31:3 OMusengwa iye oKibbumba waanywe, iye onanyere niiye eyalibeekubbemberamu okwambuka. Yalijigirica abʼamawanga agaliyo nga wemutaabaala ekyalo kyabwe, ni mwetwalira ekyalo kyabwe. Era oYoswa niiye eyalibeekubbembera ni mwambuka, ngʼoMusengwa oweyakobere.
DEU 31:4 OMusengwa yaliwangula abantu abo ngʼoweyawangwire oSikoni nʼOgi ibo abakabaka bʼaBamooli, abeyajigiricirye aamo nʼamawanga agʼomu kyalo kyabwe.
DEU 31:5 OMusengwa yaliwaayo abantu abo omu bwezye bwanywe, era muli nʼokubakola nabuli kimo ngʼowembalagiire.
DEU 31:6 Mubbe bagumu era mugume emyoyo. Timwabatya, era tibabatiisirirya olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe ali ku lubba lwanywe. Tiyalibaleka, waire okubalekesula inywe.”
DEU 31:7 Awo oMusa nʼayeta oYoswa, nʼamukoberera omumaiso gʼaBaisirairi bonabona ati, “Obbe mugumu era ogume omwoyo olwʼokubba oli nʼokwekubbembera abantu banu okwaba omu kyalo oMusengwa ekiyalayiire okuwa abazeiza baabwe. Era oli nʼokukigabulyagamu nʼobawa gibba miwuluko gyabwe.
DEU 31:8 Era oMusengwa iye onanyere yakwekubbembera era yaabbanga na iwe. Tiyalikuleka waire okukulekesula. Tiwaatya era tiwaawaamu omwoyo.”
DEU 31:9 Awo oMusa nʼawandiika aMateeka ganu, nʼagakwatisya abakabona aBaleevi, abaginganga eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa, era nʼawaaku nʼabeekubbemberi bonabona aba Isirairi.
DEU 31:10 OMusa nʼabalagira ati, “Nabuli ku nkomerero yʼemyanka omusanvu, omwanka gwʼokusoniyiraku amabanja owegwatuukanga, oku Mukolo ogwʼoBusiisira,
DEU 31:11 mwagasomeranga aBaisirairi bonabona nga baabire okusinza oMusengwa iye oKibbumba waanywe, omu kifo ekiyalironda okumusinzirangamu.
DEU 31:12 Mwakumbaanianga abantu bonabona, abasaiza nʼabakali nʼabaana, nʼabanamawanga abatyama omu bibuga byanywe, ni bawulira era ni beega okuwanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekitiisya, nʼokukwatanga aMateeka ganu gonagona.
DEU 31:13 Omu ngeri eyo, abaana baabwe abalibba tibamanyangaku aMateeka ga Musengwa iye oKibbumba waanywe, bayezye okugawulira nʼokwega okumutyanga enaku gyonagyona egimwalibba omu kyalo ekimwaba okwetwalira nga mwambukire oMwiga oYoludaani.”
DEU 31:14 OMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Atyanu osigairyeyo enaku ntono ofe. Oyete oYoswa, mwize omu Weema eyʼoKunsisinkanirangamu nze oMusengwa, kaisi mmutongole.” Era oMusa nʼoYoswa ni baaba ni baingira omu Weema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
DEU 31:15 Nga bali eeyo, oMusengwa nʼababonekera omu kireri ekiterembereri ooti kikondo. Era ekireri ekyo ni kyekomeka oku mulyango gwʼeWeema.
DEU 31:16 Era oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Watira okufa weeyimbye oku bazeizabo. Era oluzwanyuma lwʼokufaakwo abantu banu balisuuka abatali beesigwa era ni bamenya endagaano eginakolere nabo. Balindekesula ni basinza abakibbumba bʼamawanga gʼomu kyalo ekibatira okwingiramu.
DEU 31:17 Awo omu kiseera ekyo nalibasunguwalira era ni mbalekesula ni mbakubbira omugongo era nalibajigirica. Ebigosi nʼokugada okungi byalibatuukaku. Era omu biseera ebyo balyebuulya bati, ‘Ebigosi ebyo bitutuukireku lwakubba oKibbumba waiswe takaali ali aamo na iswe?’
DEU 31:18 Era mazima nalibakubbira omugongo omu biseera ebyo olwʼebibbibibbi byonabyona ebibalibba bakolere, olwʼokubba balibba bacuukire ni basinza abakibbumba abandi.”
DEU 31:19 “Kale atyanu, iwe onanyere owandiike olwembo lunu, era olusomesye aBaisirairi, era olubembesye. Olwembo lunu niirwo olwabbanga omujulizi wange okulumiriza aBaisirairi abo.
DEU 31:20 Ekyo kityo olwʼokubba nga mmalire okubaingirya omu kyalo ekiizwire amata nʼomujeenene, ekinalayiriire abazeiza baabwe, era owebalirya ni baikuta ni bageiza, balinnyooma ni bamenya endagaano yange ni bacuuka ni baweereryanga abakibbumba abandi.
DEU 31:21 Ekiseera owekyalituuka obugosi nʼokugada okungi ni bibatuukaku, olwembo lunu balirwembanga, ni lubba lujulizi okubalumiriza, olwʼokubba nʼeibyaire lyabwe tibalilwerabira. Nʼolwatyanu, nga nkaali okubatwala omu kyalo ekinalayiire okubawa, mmaite ekibaseega okukola.”
DEU 31:22 Kale oMusa nʼawandiika olwembo nago oku lunaku olwo, nʼalusomesya aBaisirairi.
DEU 31:23 Awo oMusengwa nʼalaabbira oYoswa omutaane wa Nuuni ati, “Obbe mugumu era ogume omwoyo, olwʼokubba niiwe owalituuca aBaisirairi omu kyalo ekinalayiire okubawa, era nze onanyere naabbanga aamo na iwe.”
DEU 31:24 Awo oMusa oweyamalire okuwandiika omu kitabo ebibono ebyʼaMateeka nago nʼokubimalirayo nakimo,
DEU 31:25 nʼalagira aBaleevi abaginganga eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa ati,
DEU 31:26 “Mutwale eKitabo kinu ekyʼaMateeka, mukiteeke oku mbale kwʼeSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa iye oKibbumba waanywe, kibbenge eeyo nga niibwo obujulizi obulumiriza aBaisirairi.
DEU 31:27 Ekyo kityo olwʼokubba mmaite ngʼowebali bajeemu era abakakanyali. Neye ooba nga bajeemeirenge oMusengwa nʼolwatyanu nga nkaali mwomi, nga ndiwo nabo, neye leero balikomya yaina okumujeemera nga mmalire okufa!
DEU 31:28 Munjetere abakulu bonabona abʼebika byanywe, nʼabeekubbemberi baanywe, bakumbaanire aanu e gyendi, kaisi ntumule ebibono binu nga bawulira, njete eigulu nʼekyalo bibbe bijulizi okubalumiriza.
DEU 31:29 Ekyo kityo olwʼokubba mmaite nti owenalimala okufa, balisuukira nakimo ababbibabbi, ni bazwa okukukola ebimbalagiire. Era omu biseera ebiiza, ebigosi byalibatuukaku, olwʼokubba bakola ebibbibibbi omumaiso ga Musengwa ni bamusunguwalya nʼebibakola nʼengalo gyabwe.”
DEU 31:30 Awo oMusa nʼatumula ebibono byʼolwembo lunu byonabyona okutuuka egirukoma, ngʼekibiina kyʼaBaisirairi kyonakyona kiwulira.
DEU 32:1 “Iwe igulu, owulisisye ebinjaba okutumula, na iwe ekyalo, owulire ebibono byange.
DEU 32:2 Oleke ebinjegesya bibbe ooti ikendi atoonya, nʼebibono byange bigwe ooti lume, bigwe ooti ikendi afuwirira okwisubi eritolito, bibbe ooti ikendi afunyaagirirya oku bimera ebitobito.
DEU 32:3 Nawuujanga eriina lya Musengwa, nakoberanga abandi ngʼoKibbumba waiswe obwali wʼamaani.
DEU 32:4 OMusengwa niiye eibbaale omu neebisa, era ebikolebye bituukirirye, amanzirage gonagona matuuce. Iye Kibbumba omwesigwa atakola ekitali kituuce, era akola ebituuce ebyʼobwenkanya.”
DEU 32:5 “Neye inywe abantube mubebenyekere, era timusaaniire okubba baanabe. Musuukire mulembe ogwacaamire era ogwʼabantu abagootaanire.
DEU 32:6 Eyo niiyo engeri egimusasulamu oMusengwa, inywe abasirusiru era ababula amalabuki? Tiniiye oitewaanywe, eyababbumbire, tiniiye eyabakolere era nʼabasuuca igwanga?
DEU 32:7 “Mwebukirye ebiseera ebyʼeira, museege oku myanka egyʼemirembe egyʼeira. Mubuulye abaitewaanywe babakobera ebyabbairewo, abazeiza baanywe babasonzolera ebyabbairewo.
DEU 32:8 ONambulaku aMwagaagana oweyagabiire amawanga emiwuluko gyabwe, oweyaabulyagiiremu abantu. Yabateekeirewo ensalo gyabwe ngʼasinzirira oku bungi bwʼabaana ba Isirairi.
DEU 32:9 Iye niiye oMusengwa wʼabantube, Eibyaire lya Yaakobbo niibo abantube abeyeerondeire.
DEU 32:10 “Yabayajiirye mwidungu erikalu kala ompunga omwafuwa nabuli kiseera. Nʼabakuuma nʼabalabirira, ngʼobwalabirira emunge yʼeriisolyo.
DEU 32:11 Okokomi atyo waayalirira ekisaasirirokye, ni yeebuugira awali abaanabe, nʼabatwalira oku biyayabye, era nʼabadederera obutagwa.
DEU 32:12 OMusengwa yenkani niiye eyabeekubbembeire. Mpaawo kibbumba eyababbeereireku.”
DEU 32:13 “Yabawaire okubba omu kyalo ekyʼensozi, ni balya ebyokulya ebikula omu musiri gyakyo. Yabagabiriire omujenene okuzwa omu njatikira gyʼamabbaale, nʼamafuta gʼemizaituuni egikula nʼokwitakali lyʼobubbaalebbaale.
DEU 32:14 Basunire amata nʼamakita okuzwa omu ente gyabwe, ni basuna nʼabaana bʼentaama nʼabʼembuli abageizi, nʼentaama ensaiza egyʼe Bbasani egikira obusa, nʼengaano egikira obusa. Ni beenyweranga nʼenviinyo okuzwa omu mubisi gwʼemizabbibbu.”
DEU 32:15 “ABaisirairi ni bagaigawala, neye ni bajeemera oKibbumba; baliire nakusani era ni bageizageizana, Bazwire oku Kibbumba waabwe eyababbumbire, ni bagaana oyo eIbbaale omu beebisa ni basuna obununuli.
DEU 32:16 Bamukwatisirye eibuba olwʼokusinza abakibbumba bʼabanamawanga; era ni bamusunguwalya nʼebifaananyi byabwe ebyʼokusinza obyʼomuliko.
DEU 32:17 Basadaakiire emizimu, egyo egitali Kibbumba; abakibbumba abandi abebabbaire tibamanyangaku, abakibbumba abandi abebabbaire bankumanyanga ebibakwataku abakibbumba abandi abazeiza baabwe abebatatyanga.
DEU 32:18 Bazwire oku Kibbumba eYababbumbire; beerabiire oyo iye eIbbaale eryʼaMaani omu beebisa, era iye onanzwa wʼobwomi bwanywe.”
DEU 32:19 “OMusengwa oweyaboine ekyo nʼabalekesula, olwʼokubba ibo abataanebe nʼabaalabe bamusunguwalisirye.
DEU 32:20 Nʼakoba ati, ‘Njaba okubakubbira omugongo, kaisi mbone enkomerero yaabwe; olwʼokubba omulembe gwabwe gwʼabantu abʼeitalo, baana abatali beesigwa.
DEU 32:21 Bankwatisirye eibuba nga beewa ebitali Nze oKibbumba, ni bansugwalya nʼebifaananyi byabwe ebyʼokusinza ebinambulamu. Zena nalibakwatisya engongi, nga nnumirwa abatali bantu bange. Nalibasunguwalya nga ndaga okutaka eigwanga lyʼabanambula amalabuki.
DEU 32:22 Obulwa bwange bukuma omusyo okwocerya nakimo nʼekiri ansi eeyo e magombe. Bwalimalawo ekyalo nʼebimera byaku, era ni bukwatisya omusyo okwoca emisingi gyʼensozi.’ ”
DEU 32:23 “ ‘Nalibateekaku ebigosi ebitaca. Nalibamaliraku obulaso bwange.
DEU 32:24 Nalibasindikamu enzala eyalibondya, okawumpuli ajigirica era endwaire eyʼakabbikabbi; Nalibasindikamu ebisolo ebikambwe, osaagwa wʼempiri enfulugundu egyekuusira okwitakali.
DEU 32:25 Obwiti omu nguudo bwalibaleka nga babula baana; omu bisito byabwe mwalibbaamu ntiisya njereere. Abaisuka nʼabaala balijigirika, nʼabaana abonka nʼabakaire abʼenvi balijigirika.
DEU 32:26 Nakobere nti, nandibbaire mbajigirica, nandi babeebukiriryaku nakimo,
DEU 32:27 neye ni neekengera okwepanka kwʼabalabe baabwe, ababacaawa okuteebbeya nga bakoba bati, niibo abeewanguliire olwʼamaani gaabwe; oMusengwa tiniiye akolere ebyo byonabyona.’ ”
DEU 32:28 “ABaisirairi igwanga eridamba amalabuki, era libulamu okutegeera.
DEU 32:29 Singa bandibbaire balabuki, banditegeire kinu era bankumanyicirye enkomerero yaabwe oweyankubbaire.
DEU 32:30 Omuntu omoiza yadibbingire atya 1,000, ooba abantu ababiri ni bairukisya 10,000, nga tiMusengwa waabwe iye eibbaale omu beebisa, tiniiye abawaireyo, era nga tiniiye eyabbaire abalekeswire?
DEU 32:31 Ekyo kityo olwʼokubba iye eibbaale abalabe baiswe omu beebisa munafu kwoyo eIbbaale iswe omu twebisa, nʼabalabe baiswe abananyere ekyo bakiikirirya.
DEU 32:32 Abalabe baiswe boonoonoki ooti bantu bʼe Sodoma nʼe Gomola. Bali ooti misiri gyʼemizabbibbu, egineneka emizabbibbu egyʼobutwa, nga nʼebineneka byagyo birulu.
DEU 32:33 Enviinyo gyabwe giri ooti saagwa wa mpiri, ndulu ooti saagwa wa kongomasaka.”
DEU 32:34 OMusengwa yeebuulya ati, “Ebyo tinabibisire omu biseego byange, era timbikuumiire omwo?
DEU 32:35 Okunyaaŋa kwange era nalibabonereza; ekiseera ekitali kyʼeyala baligwa, ekiseera kyabwe ekyakabbikabbi kiri kumpi, era okujigirika kwabwe kubavulumukiraku.”
DEU 32:36 “OMusengwa yaliramula abantube era nʼakwatira abaweereryabe ekisa oweyalibona ngʼamaani gabawoiremu, era nga mpaawo akaali omwomi, omugalama ooba atali mugalama.
DEU 32:37 Awo oMusengwa yalibuulya abantube abo ati, ‘Aale atyanu abakibbumba baabwe bali yaina, ibo eibbaale omu bairukira okubakuuma?
DEU 32:38 Ibo abakibbumba abalyanga amasavu agʼesadaaka gyabwe, era ni banywa enviinyo ngʼekyokunywa ekibawaayo. Aale atyanu baize bababbeere! Aale atyanu baize babakuume!’ ”
DEU 32:39 “ ‘Aale atyanu mukimanye muti, Nze ninze zenkani oKibbumba! Mpaawo kibbumba gondi okutoolaku Nze. Ninze njita, era Ninze ngaba obwomi. Ntemula era ni ndamya, mpaawo ayezya okwakanisya ekimba nsalirewo.
DEU 32:40 Nsiirya engalo yange eeri eigulu nga ndayira nti, mazima ngʼowendi mwomi emirembe gyonagyona,
DEU 32:41 owenayagalyanga empiima yange emirikiinya, ni ngikwata nga nnamula, nanyaaŋanga abalabe bange, ni neesasuza abo abancaawa.
DEU 32:42 Obulaso bwange bwalitoonya omusaaye gwabwe, nʼempiima yange yaliita bonabona abanjakanisya. Omusaaye gwʼabo abebasalire nʼabawambe; nʼabakulu bʼabeekubbemberi bʼabalabe.’ ”
DEU 32:43 “Inywe amawanga mujaagaanire aamo nʼabantu ba Musengwa, olwʼokubba yalinyaaŋa omusaaye gwʼabaweereryabe; yalikola okunyaaŋa oku balabebe, yaliwaayo omugaito oku lwʼekyalokye nʼabantu.”
DEU 32:44 Awo oMusa nʼaiza nʼoYoswa omutaane wa Nuuni, ni batumula ebibono byʼolwembo olwo byonabyona, ngʼabantu bawulira.
DEU 32:45 OMusa oweyamalire okutumula ebibono ebyo byonabyona eeri aBaisirairi bonabona,
DEU 32:46 nʼabakoba ati, “Muteekeyo emyoyo oku bibono byonabyona ebimbakobeire olwatyanu. Mubisomesyenge abaana baanywe, bafengeyo okutuukiriryanga byonabyona amateeka ganu ebigalagira,
DEU 32:47 olwʼokubba tibibono byʼokumonca, neye byʼobwomi bwanywe obunyere, era byalibawangaalya omu kyalo ekimwaba okwetwalira nga mwambukire oMwiga oYoludaani.”
DEU 32:48 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa oku lunaku olunanyere olwo ati,
DEU 32:49 “Oniine oku Lusozi oNebbo oluli omu nsozisozi e giri Abbaliimu omu kyalo kyʼe Mowaabbu, ekiringiriire ekibuga oYeriko, olengere oKanani ekyalo ekindi kuwa aBaisirairi okubba omuwuluko gwabwe.
DEU 32:50 Eeyo oku lusozi oluwaniina giwafeera nʼosenja abazeizabo, ngʼomugandawo Alooni oweyafeereire oku Lusozi oKoli, nʼasenja abazeizabe.
DEU 32:51 Ekyo kityo olwʼokubba inywe mwembi mwasoberye ni mmunsunguwalirya omumaiso gʼaBaisirairi oku nsulo gyʼe Meribba Kadesi, omwidungu lyʼe Ziini, era olwʼokubba timwampaire nze omutukulye ekitiisya ngʼowekinsaanira.
DEU 32:52 Nʼolwekyo, oyaba kulengera-bulengeri ekyalo ekyo; tiwaingire omu kyalo ekyo ekindi okuwa aBaisirairi.”
DEU 33:1 Ginu niigyo enkabi, oMusa omusaiza wa Kibbumba, egiyasabiire aBaisirairi ngʼali kumpi okufa.
DEU 33:2 Yakobere ati, “OMusengwa yaizire e gituli ngʼazwera oku Lusozi oSinaayi, nʼazwayo ooti isana nʼatubonekera ngʼazwera omu Seiri; nʼayaka ooti isana ngʼasinzirira oku Lusozi oPalani. Yaizire nʼemitwalo gyʼabatuukirirye, oku ngaloye endiiro kwabbaireku omusyo ni gutwakira.
DEU 33:3 Mazima otaka abantubo; abatukulye bonabona bali mu bwezyebwo. Era bonabona batyama kumpi nʼebigerebyo era ni basunanga okubalungamya kuzwa gyoli.
DEU 33:4 Nze oMusa nabawaire aMateeka ngʼekyʼebbeeyi ekiririra nakimo, ekyʼokubbanga nakyo nga inywe eigwanga lya Yaakobbo.
DEU 33:5 OMusengwa yasuukire kabaka wʼaBaisirairi, abʼebika byabwe nʼabeekubbemberi baabwe owebakumbaanire.”
DEU 33:6 OMusa nʼatumula oku bʼekika kya Lubbeeni ati, “Abʼekika kya Lubbeeni babbe boomi era tibaafa, waire abantu baabwe okubba batono.”
DEU 33:7 Nʼatumula oku bʼekika kya Yuda ati, “Oo Musengwa owulire okukunga kwʼabʼekika kya Yuda, obairye ekintu ekimo nʼabaganda baabwe. Omu bwezyebwo obalwanirire, obabbeere okubalamya abalabe baabwe.”
DEU 33:8 Oku bʼekika kya Leevi nʼakoba ati, “OTumimu owuwo nʼoWulimu owuwo bintu byʼabantubo aBaleevi abakoda. Wabagezesyeire e Maasa; Wawakaniire nabo oku nsulo gyʼe Meribba.
DEU 33:9 Bagondeire ekibonokyo era ni bakuuma endagaanoyo. Bakugondeire okukiraku ababyaire baabwe. Beebitirye oku baganda baabwe, era tibafiireyo oku baana baabwe abananyere.
DEU 33:10 Basomesyanga oYaakobbo ebiragirobyo, era basomesya oIsirairi amateekago. Baduunyisiryanga obubbaani omumaisogo era baawangayo oku kyotokyo esadaaka egibooca yonayona.
DEU 33:11 Oo Musengwa, owenge ebintu byabwe enkabi, era osiimenge emirimo gyʼengalo gyabwe. Omalirengewo nakimo abalabe baabwe, abo ababacaawa tibairangayo okusetuka.”
DEU 33:12 Oku bʼekika kya Bbenyamini nʼakoba ati, “Oleke abatake ba Musengwa babbenge mwidembe nabo, olwʼokubba niiye abakuuma okumalaku olunaku, era niiye oMusengwa eyaabbanga mwibo.”
DEU 33:13 Oku bʼeibyaire lya Yusufu nʼakoba ati, “Ekyalo kyabwe, oMusengwa akiwe enkabi, egyʼamaizi agazwa angulu omwigulu, nʼago agazwa ansi omwitakali.
DEU 33:14 Ekyalo kyabwe kibbengemu ebineneka ebyenga nʼeisana, era ebisa okubikungulanga omu biseera ebituuce ebyʼamakungula.
DEU 33:15 Kibbenge nʼebibala ebikira obusa okuzwa omu nsozi egyʼeira, era ebingi okuzwa omu nsozisozi egyʼemirembe gyonagyona.
DEU 33:16 Ekyalo kyabwe kiizulenge ebimera byonabyona ebikira obusa era ebingi era kiizulenge enkabi gyʼoyo oMusengwa eyabbaire omu kisaka ekiya. Oleke enkabi egyo gyonagyona gibbenge okwibyaire lya Yusufu, olwʼokubba oYusufu niiye eyabbaire omwekubbemberi omu bagandabe.
DEU 33:17 OYusufu ali nʼamaani ooti ga nte onumi omubere; era ali nʼebirwana ebyʼamaani ooti maziga ga mbogo. Yakolesyanga ebirwana ebyo okusindikiriryanga amawanga, era ago agali omu kyalo kyonakyona. Amawanga ago nago niigo emitwalo nʼemitwalo gyʼeibyaire lyʼEfulaimu; era niigo emitwalo gyʼeibyaire lya Manase.”
DEU 33:18 Oku bʼekika kya Zebbulooni nʼekya Isakaali nʼakoba ati, “Inywe abʼekika kya Zebbulooni, musangaale nga muli omu ŋŋendo gyanywe, na inywe abʼekika kya Isakaali, musangaalenge nga muli e ika omu weema gaanywe.
DEU 33:19 Balyeta abʼamawanga agandi oku lusozi lwabwe, ni baweerangayo eeyo esadaaka egituukana. Basuna ebyobusuni byabwe bingi okuzwa omu nyanza gyabwe, ebyobusuni ebibise omu musenye gwʼoku nyanza egyo.”
DEU 33:20 Oku bʼekika kya Gaadi nʼakoba ati, “Wʼenkabi iye oyo agalamya ekyalo kyʼabʼekika kya Gaadi. Abʼekika kya Gaadi babba omwo okuteega abalabe baabwe ooti mpologoma, oyo ateega omuyiigogwe nʼagukusulaku omukono ooba omutwe.
DEU 33:21 Batwaire ekitundu ekikirira nakimo obusa, omugabo gwʼomwekubbemberi bagubisiire niibo. Abeekubbemberi bʼabantu owebakumbaanire, abʼekika abo ni batuukirirya ebiragiro bya Musengwa, nʼamateeka agakwata okwIsirairi.”
DEU 33:22 Oku bʼekika kya Daani nʼakoba ati, “Abʼekika kya Daani bʼamaani ooti mwana wa mpologoma, bazwa omu Bbasani ni balumba abalabe baabwe.”
DEU 33:23 Oku bʼekika kya Nafutaali nʼakoba ati, “Inywe abʼekika kya Nafutaali, oMusengwa abalagire okutakakwe kunene, era abawaire enkabi nyingi; balisuna omuwuluko oguli e maserengeta wʼenyanza oGaliraaya.”
DEU 33:24 Oku bʼekika kyʼAseri nʼakoba ati, “Abʼekika kyʼAseri niibo abakirire okusuna enkabi; oleke babbe bakoda eeri abʼebika ebindi, oleke emizaituuni gyabwe gikamukenge ino amafuta.
DEU 33:25 Amageeti gʼebibuga byabwe bagasibanga nʼeminyololo gyʼebyoma nʼegya bbulonzi, nʼamaani gaabwe genkanankananga nʼobuwanguli bwabwe.”
DEU 33:26 “Inywe aBaisirairi, mpaawo kibbumba gondi ali ngʼoKibbumba owaanywe, atambulira oku bireri nʼabita omwibbanga naiza okubabbeera, era atambulira oku bireri ngʼali omu kitiisyakye.
DEU 33:27 OKibbumba atawaawo niiye ekiirukiro kyanywe, era ngalogye egyʼolubeereera niigyo egimpanirira. Yabbinganga abalabe baanywe nga wemutaabaala, nʼakoba ati, ‘Mubajigirice.’
DEU 33:28 Kale inywe aBaisirairi mwabbanga mwidembe, inywe abaizukulu ba Yaakobbo mwabbanga kusani omu kyalo omuli engaano nʼenviinyo empyo, olume oluzwa omwigulu ni lutoonya.
DEU 33:29 Oo iwe Isirairi, ngʼooli wʼenkabi! Naani ali nga iwe, eigwanga oMusengwa eriyanunwire? OMusengwa niiye engabo yaanywe era niiye ababbeera era empiima ebaleetera okuwangula. Abalabe baanywe baliiza ni babeegudyera, neye inywe mwalyemyaga emibiri gyabwe.”
DEU 34:1 Awo oMusa nʼazwa omu kitantira kyʼe Mowaabbu, nʼaniina oku Lusozi oNebbo nʼaniinaniina paka ku nairungu oPisuga ekiringiriire ekibuga oYeriko. Eeyo, oMusengwa nʼamulaga ekyalo kyonakyona ekisuubize, okuzwera e Gireyaadi okutuuka oku kibuga oDaani.
DEU 34:2 Era nʼamulaga nʼekitundu kyonakyona ekyʼabʼekika kya Nafutaali, nʼekyalo kyʼabʼEfulaimu nʼekyʼaBamanase, nʼekyalo kyonakyona ekya Yuda, okutuukira nakimo e bugwaisana wʼenyanza oMediteraniani.
DEU 34:3 Nʼamulaga nʼeidungu oNegevu era nʼekitundu kyonakyona ekyʼekiinamo kyʼe Yeriko nʼekibuga kyʼeBikolo byʼeNsansa, okutuukira nakimo e Zowaali.
DEU 34:4 Awo oMusengwa nʼakoba oMusa ati, “Ekyo niikyo ekyalo ekinalayiriire oIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo nga nkoba nti nʼalikiwa eibyaire lyabwe. Nkikulagire nʼokirengera-bulengeri nʼamaisogo, neye toyambuke okukyabamu.”
DEU 34:5 Era oMusa omuweererya wa Musengwa nʼafeera eeyo omu kyalo kyʼe Mowaabbu, ngʼoMusengwa oweyabbaire akobere.
DEU 34:6 OMusengwa nʼamuliika omu kiinamo omu kyalo kyʼe Mowaabbu, ekiringiriire ekibuga oBbesi Peyoli, neye paka lwatyanu mpaawo amaite ekifo ekinanyerenyeere ekiyamuliikiremu.
DEU 34:7 OMusa oweyafeereire, yabbaire ayerya emyanka 120, neye yabbaire akaali abona kusani era nga takendeeranga amaani.
DEU 34:8 ABaisirairi ni babba oku lumbe okumala enaku 30 nga bali omu kitantira ekyʼe Mowaabbu. Awo ekiseera ekyʼokukunga nʼokunakuwala olwʼokufa kwa Musa ni kiwaaku.
DEU 34:9 Atyanu oYoswa omutaane wa Nuuni yabbaire aizwire omwoyo owʼamalabuki, olwʼokubba oMusa yabbaire amuteekereku engalo okumukakasa oku busika. Kale aBaisirairi ni bagonderanga oYoswa, ni bakolanga ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire oMusa.
DEU 34:10 Okuzwa olwo tiwasetukangayo omwIsirairi onaabbi ali ooti Musa, oMusengwa oguyatumulanga naye maiso ku maiso.
DEU 34:11 Era mpaawo naabbi ooti niiye, eyakolere obumanyiciryo bwʼebyamagero nʼebyewunyo byonabyona, oMusengwa ebiyamutumire okukola omu kyalo kyʼe Misiri oku Falaawo, oku bakungube bonabona nʼoku kyalokye kyonakyona.
DEU 34:12 Era tiwabbangakuuwo omuntu yenayena owʼamaani ooba eyakolere ebyamaani era ebyʼentiisya ooti Musa ebiyakolere omumaiso gʼaBaisirairi bonabona.
JOS 1:1 Awo oMusa omuweererya wa Musengwa ngʼamalire okufa, oMusengwa nʼatumula nʼoYoswa omutaane wa Nuuni, eyabbaire omubbeeri wa Musa nʼamukoba ati,
JOS 1:2 “OMusa omuweererya wange afiire. Kale atyanu iwe nʼaBaisirairi bonabona mwetegeke okwambuka oMwiga oYoludaani, mwingire omu kyalo ekimbawa inywe aBaisirairi.
JOS 1:3 Mbawaire nabuli kifo ekimwatuukangamu, ngʼowenasuubizire oMusa.
JOS 1:4 Omuwuluko ogwanywe e maserengeta gwazwera okwidungu okutuuka oku lusozi oLebbanooni, era ni guzwera oku mwiga omunene Ewufulaate, ni gutwaliryamu ekyalo kyʼaBakiiti kyonakyona okutuuka oku Nyanza eNene eri e bugwaisana.
JOS 1:5 Mpaawo muntu eyalyezya okukuwangula enaku gyonagyona egyʼobwomibwo. Ngʼowenaabbanga nʼoMusa, ntyo wenaabbanga na iwe; tinalikuzwaku waire kukulekawo.
JOS 1:6 “Obbe mugumu era ogume omwoyo, olwʼokubba niiwe owalikubbembera abantu abo okwaba okusuna omuwuluko ogunalayiriire abazeiza baabwe.
JOS 1:7 Obbe mugumu era ogume ino omwoyo. Obbenge mwegendereza okugonderanga amateeka gonagona, oMusa omuweererya wange ageyakuwaire. Tiwagazwangaku kadi naire, awo waabbanga nʼenkabi nabuli e giwayabanga.
JOS 1:8 EKitabo kinu ekyʼaMateeka okisomenge bulijo. Okifumintirizengeku omusana nʼobwire, kaisi obbenge mwegendereza okutuukiriryanga byonabyona ebibakiwandiikiremu. Awo wakulaakulananga era waabbanga nʼenkabi mu byonabyona ebiwakolanga.
JOS 1:9 Tininze nkulagiire? Obbe mugumu era ogume omwoyo. Tiwaatya, era tiwawaamu amaani, olwʼokubba nze oMusengwa, era oKibbumbawo naabbanga na iwe nabuli e giwayabanga.”
JOS 1:10 Awo oYoswa nʼalagira abeekubbemberi bʼabantu ati,
JOS 1:11 “Mwabe mubitabite omu nkambi era mulagire abantu muti, ‘Mutegeke ebyokulya byanywe, olwʼokubba omu naku eisatu, mwabba mwambuka oMwiga oYoludaani, okwingira omu kyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa okukyetwalira.’ ”
JOS 1:12 Neye oYoswa nʼakoba ekika kya Lubbeeni, nʼekya Gaadi, nʼekimo kyokubiri oku kika kya Manase ati,
JOS 1:13 “Mwebukirye ekiragiro oMusa omuweererya wa Musengwa ekiyabawaire ekiti, ‘OMusengwa iye oKibbumba waanywe ali kubawa ekifo awokutyama omwidembe era abawaire ekyalo kinu.’
JOS 1:14 Abakali baanywe, nʼabaana baanywe nʼebyayo byanywe byezya okusigala omu kyalo oMusa ekiyabawaire e buzwaisana wʼomwiga oYoludaani, neye abalwani baanywe bonabona, nga bali nʼebyokulwanisya, bateekwa okwekubbemberamu abaganda baanywe okwambuka. Muli nʼokubbeera abaganda baanywe
JOS 1:15 paka oMusengwa oweyabawa awokutyama omwidembe, ngʼoweyabakoleire inywe, era paka bona owebalyetwalira ekyalo oMusengwa iye oKibbumba waanywe ekyabawa. Oluzwanyuma lwʼekyo mwezya okwirayo era ni mutyama omu kyalo ekyanywe, oMusa omuweererya wa Musengwa ekiyabawaire inywe e buzwaisana owa Yoludaani.”
JOS 1:16 Awo abantu ni bairamu oYoswa bati, “Byonabyona ebyotulagiire twabikola, era twayabanga nabuli e giwatutumanga.
JOS 1:17 Ngʼowetwagonderanga oMusa mu byonabyona, tutyo wetwakugonderanga. Ekitusaba oMusengwa iye oKibbumbawo kyonkani, iye kubbanga na iwe ngʼoweyaabbanga nʼoMusa.
JOS 1:18 Nabuli eyajeemeranga ekyokoba era nandi nʼagondera ebiragirobyo ebyolagira, bamwitanga-bwiti. Ekyokukola kyonkani iwe kubba mugumu na kuguma mwoyo.”
JOS 2:1 Awo oYoswa omutaane wa Nuuni omu kyama nʼatuma abakeeti babiri okuzwa omu Sitimu, nʼabakoba ati, “Mwabe mwetegereze ekyalo kyʼe Kanani, eino eino ekibuga oYeriko.” Kale ni baaba, owebatuukire omu kibuga ekyo ni baingira e wa malaaya, ogubeeta oLakabbu, ni bagonayo.
JOS 2:2 OKabaka wʼe Yeriko ni bamukobera ngʼewaliwo abamo oku Baisirairi abaizire oku lunaku olwo okukeeta ekyalo ekyo.
JOS 2:3 Kale okabaka wʼe Yeriko nʼasindika obukwenda eeri oLakabbu ati, “Owuluceyo abantu abaizire ni baingira e wuwo, olwʼokubba baizire kukeeta kyalo kinu kyonakyona.”
JOS 2:4 Neye omukali oyo yabbaire amalire okutwala abasaiza abo ababiri okubabisa. Iye omukali oyo nʼakoba ati, “Kituuce, abantu abo baizire e wange, neye nze tinamaite e gibazwire.
JOS 2:5 Akanaigulo ekiseera kyʼokwigalawo egeeti yʼekibuga owekituukire, abasaiza abo beeyabiire. Nandi ni mmanya nziraki egibakwaite. Mwabe mangu mubanoonie. Muyinza okubaajirya.”
JOS 2:6 Neye yabbaire amalire okubaniinisya e ngulu oku nyumbaye, ngʼababisire omu binywa byʼenkokooli ebiyabbaire acaanire e ngulu oku nyumba.
JOS 2:7 Awo abasaiza abebabbaire batumire ni bayiigangana nʼabakeeti nga bakwaite oluguudo olwaba oku byambu byʼomwiga oYoludaani. Era nga badi abayiiga bankuzwa omu kibuga, egeeti yaakyo ni bagiigalawo.
JOS 2:8 Abakeeti nga bakaali okugona, oLakabbu nʼaniina e gibabbaire e ngulu oku nyumba
JOS 2:9 kaisi nʼabakoba ati, “Mmaite ngʼoMusengwa abawaire ekyalo kinu era ensisi etukwaite oku lwanywe. Era abantu bonabona entiisya ebakwaite oku lwanywe.
JOS 2:10 Ekyo kityo olwʼokubba twawuliire ngʼoMusengwa oweyabakaliirye eNyanza eNtukuliki owemwazwereire omu Misiri. Era nʼekimwakolere abakabaka ababiri abʼaBamooli, oSikoni nʼOgi, ababbaire e buzwaisana wʼomwiga oYoludaani, abemwajigiriciirye nʼakimo.
JOS 2:11 Owetwakiwuliire emyoyo gyatuwoiremu ino, era nabuli moiza nʼaweeramu nakimo amaani oku lwanywe, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe, niiye oKibbumba aali angulu omwigulu, nʼansi oku kyalo.
JOS 2:12 Kale atyanu mbegairira mundayirire omu liina lya Musengwa iye oKibbumba waanywe, muti abʼolulyo lwange mwalibakwatira ekisa, olwʼokubba mbakwatiire inywe ekisa. Mumpe akamanyiciryo akakakasa,
JOS 2:13 nga timwaliita obbaabba nʼomama nʼaboonyoko bange nʼabaganda bange, nʼabʼomu maka gaabwe bonabona, era nga mwalitulamya okutwita.
JOS 2:14 “Abasaiza ni beeyama bati, ‘Tusingawo obwomi bwaiswe okulwa bwomi bwanywe. Singa timwaloope ebituli kukola, oMusengwa oweyalituwa ekyalo kinu, swena twalibba bʼamazima ni tubakwatira ekisa.’ ”
JOS 2:15 Awo oLakabbu nʼabaicirya oku muguwa ngʼababitya omu dinisa, olwʼokubba enyumba egiyabbaire abbaamu yabbaire nkwatisye oku kitempe ekyʼekikomera ekyʼekibuga ekyo.
JOS 2:16 Atyanu oLakabbu yabbaire abakobere ati, “Mwabe mu nsozisozi, ababayiiga tibababona. Mwebise eeyo enaku isatu paka owebalikanga, kaisi awo ni mwekwatira enzira yaanywe.”
JOS 2:17 Abasaiza abo ni bamukoba bati, “Ekirayiro kinu ekyotulayirisirye titwalikikuuma
JOS 2:18 okutoolaku, owetwalingirira omu kyalo kinu ngʼosibire akaguwa kanu akatukuliki omu dinisa egyotubitiiryemu. Era okutoolaku ngʼosolongeire omu nyumbayo oiteewo nʼomaawo, nʼaboonyokobo nʼabʼolulyolwo bonabona.
JOS 2:19 Singa walibbaawo awuluka omu nyumbayo nʼaira omu luguudo, yalibba yeitire yenkani; tigwalibba musango gwaiswe. Neye nabuli eyalibba na iwe omu nyumba, akabbikabbi ni kamutuukaku, gwalibba musango gwaiswe.
JOS 2:20 Neye singa waliroopa ebituli kukola, ekirayiro ekyo ekyotulayirisirye kyalibba tikitusiba.”
JOS 2:21 OLakabbu nʼabairamu ati, “Njikiriirye. Oleke kibbe ngʼowemukobere.” Kale nʼabaseebula era ni basimbuka. Nʼasiba akaguwa kadi akatukuliki omu dinisa.
JOS 2:22 Abakeeti owebasimbukire baabire omu nsozisozi, ni babba eeyo enaku isatu, paka badi ababayiiga owebabanoonerye omu luguudo wonawona ni bakanga nga babakaire.
JOS 2:23 Awo abasaiza abo ababiri ni baniinuka omu nsozisozi ni bayambuka oYoludaani, ni bakanga eeri oYoswa omutaaane wa Nuuni, ni bamukobera byonabyona ebyabatuukireku.
JOS 2:24 Ni bakoba oYoswa bati, “Dala oMusengwa ekyalo kidi kyonakyona akituwaire; abantu bonabona entiisya yabakwaite oku lwaiswe.”
JOS 3:1 Awo eizo amakeezikeezi, oYoswa nʼaBaisirairi bonabona ni bazwa omu Sitimu, ni baaba oku Yoludaani, ni bagona aawo nga bakaali okwambuka.
JOS 3:2 Nga wabitirewo enaku isatu, abeekubbemberi ni babitabita omu nkambi,
JOS 3:3 nga bawa abantu ebiragiro bati, “Owemwabona eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa iye oKibbumba waanywe, ngʼabakabona nago aBaleevi bagigingire, mwazwa omu bifo byanywe ni mugisenjaaku.
JOS 3:4 Awo mwamanya enzira egimwakwata, olwʼokubba mubbaire timubbangaku enu. Neye eSanduuku eyʼeNdagaano timwagisemberangaku. Mwalekangawo eibbanga lyʼekiromita ngʼemoiza aakati waanywe na iyo.”
JOS 3:5 OYoswa nʼakoba abantu ati, “Mwetukulye olwʼokubba oMusengwa eizo yakola ebyewuunyisya mwinywe.”
JOS 3:6 OYoswa nʼakoba abakabona ati, “Musetule eSanduuku eyʼeNdagaano, mwekubbemberemu abantu.” Kale ni bagisetula, era ni babeekubbemberamu.
JOS 3:7 Era oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Olwatyanu njaba okutoolera okukugulumalya omumaiso gʼaBaisirairi bonabona, kaisi bayezye okumanya bati ndi na iwe ngʼowenaabbanga nʼoMusa.
JOS 3:8 Okobe abakabona abagingire eSanduuku eyʼeNdagaano oti, ‘Owemwatuuka oku maizi gʼomwiga oYoludaani mwayaba ni mugayemereramu.’ ”
JOS 3:9 OYoswa nʼakoba aBaisirairi ati, “Mwize aanu muwulisisye ebibono bya Musengwa iye oKibbumba waanywe.
JOS 3:10 Enu niiyo engeri egimwategeereraku muti oKibbumba onanyere obwomi ali mwinywe, era nga dala yabbinga aBakanani, nʼaBakiiti, nʼaBakiivi, nʼaBaperizi, nʼaBagirugaasi, nʼaBamooli nʼaBayebbusi nga inywe mubona.
JOS 3:11 Mubone, eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa owʼekyalo kyonakyona yabeekubbemberamu okwingira omu Yoludaani.
JOS 3:12 Kale atyanu mulonde abasaiza ikumi na babiri, moiza moiza mu buli kika kya Isirairi.
JOS 3:13 Abakabona abagingire eSanduuku eya Musengwa, iye oMusengwa owʼekyalo kyonakyona, owebayema ebigere omu mwiga oYoludaani bati i, amaizi gaagwo agakulumuka bagakomya era ni geebbiirya ontuumo.”
JOS 3:14 Kale abantu owebazwire omu weema gyabwe okwaba okwambuka oYoludaani, abakabona ni babeekubbemberamu nga bagingire eSanduuku eyʼeNdagaano.
JOS 3:15 Kyabbaire kiseera kyʼamakungula, era ngʼoYoludaani abandirye amaizi. Neye abakabona abagingire eSanduuku eya Musengwa owebabbaire bankwema oku maizi ago,
JOS 3:16 amaizi e gigabbaire gazwera ni galekeraawo okukulumuka. Ni geebbiirya yala, olugendo lunene okumpi nʼekibuga Adamu ekiriranire e Zalesani, ngʼamaizi agabbaire gakulumuka okwaba omu Nyanza eyʼAlabba, gawoireirewo nakimo. Kale abantu ni bambukira aawo okulingirira oYeriko.
JOS 3:17 Abakabona abagingire eSanduuku eyʼeNdagaano beemereire wakalu aakati omu mwiga oYoludaani ngʼaBaisirairi babitawo paka eigwanga lyonalyona oweryamalire okwambuka nga libita wakalu.
JOS 4:1 Eigwanga lyonalyona erya Isirairi oweryamalire okwambuka oYoludaani, oMusengwa nʼakoba oYoswa ati,
JOS 4:2 “Olonde abasaiza ikumi na babiri, moiza moiza okuzwa mu buli kika,
JOS 4:3 era obalagire okutoola amabbaale ikumi na mabiri omu mankati ga Yoludaani, omu kifo ekinanyerenyeere abakabona e gibeemereire, era bagatwale bagateeke omu kifo e gimwagona ekiire kinu.”
JOS 4:4 Kale oYoswa nʼayeta abasaiza eikumi na babiri abeyalondere omu Baisirairi, moiza moiza okuzwa mu buli kika,
JOS 4:5 era nʼabakoba ati, “Mwabe omumaiso gʼeSanduuku ya Musengwa iye oKibbumba waanywe, omu mankati ga Yoludaani. Nabuli moiza kwinywe agingire eibbaale kwibega, okusinzirira oku bungi bwʼebika bya Isirairi,
JOS 4:6 okukola ngʼakamanyiciryo mwinywe. Egibwizaku eyo abaana baanywe owebababuulyanga bati, ‘Amabbaale aago gʼamakuluki?’
JOS 4:7 Mubakobanga muti, oYoludaani yeesaliremu nga takulumuka omumaiso gʼeSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa. Oweyabbaire eyambuka oYoludaani, amaizi ga Yoludaani geesaliremu nga tigakulumuka. Amabbaale gaabba kyokwebukiriryangaku eeri aBaisirairi emirembe gyonagyona.”
JOS 4:8 Awo aBaisirairi ni bakola ngʼoYoswa oweyabalagiire. Ni batoola amabbaale eikumi na mabiri omu mankati ga Yoludaani okusinzirira oku bungi bwʼebika bya Isirairi, ngʼoMusengwa oweyabbaire akobere oYoswa; era ni baaba nago omu nkambi yaabwe, e gibagateekere.
JOS 4:9 OYoswa nʼakoma amabbaale ikumi na mabiri aakati omu Yoludaani, omu kifo abakabona abagingire eSanduuku eyʼeNdagaano e gibeemereire. Era gakaali galiyo paka lwatyanu.
JOS 4:10 Atyanu abakabona abagingire eSanduuku eyo, basigaire nga beemereire aakati omu Yoludaani, paka byonabyona oMusengwa ebiyabbaire alagiire oYoswa abantu okubikola nga biwoire, ngʼoMusa oweyabbaire alagiire oYoswa. Abantu ni bayanguwa okwambuka,
JOS 4:11 era abantu bonabona nga bankumala okwambuka, abakabona ababbaire nʼeSanduuku eyʼeNdagaano ni beekubbemberamu abantu.
JOS 4:12 Abʼekika kya Lubbeeni nʼabʼekya Gaadi, nʼekimo ekyokubiri ekyʼabʼekika kya Manase, nga bali nʼebyokulwanisya, ni bambuka nga beekubbembeiremu aBaisirairi, ngʼoMusa oweyabbaire abalagiire.
JOS 4:13 Abantu kumpi 40,000 abeetegekeire olutalo ni bambuka ngʼoMusengwa ali nabo, ni baaba omu kitantira kyʼe Yeriko okulwana olutalo.
JOS 4:14 Oku lunaku olwo oMusengwa nʼagulumalya oYoswa omumaiso gʼaBaisirairi bonabona; era ni bamuwanga ekitiisya enaku gyonagyona egyʼobwomibwe, ngʼowebaawanga oMusa.
JOS 4:15 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati,
JOS 4:16 “Olagire abakabona abagingire eSanduuku eyʼeNdagaano bambuke bazwe omu Yoludaani.”
JOS 4:17 Awo oYoswa nʼalagira abakabona ati, “Muzwe omu Yoludaani.”
JOS 4:18 Era abakabona ni baguzwamu nga bagingire eSanduuku eyʼeNdagaano. Owebabbaire bankwema ebigere byabwe oku bukalu, amaizi ga Yoludaani ni gairawo okukulumuka, ni gabandya ngʼowegabbaire.
JOS 4:19 Oku lunaku olweikumi, olwʼomweri ogusooka abantu ni bayambuka okuzwa omu Yoludaani era ni bagona e Girugaali e buzwaisana oku nsalo wʼe Yeriko.
JOS 4:20 Era oYoswa nʼakoma e Girugaali amabbaale eikumi na mabiri egibabbaire batoire omu Yoludaani.
JOS 4:21 Nʼakoba aBaisirairi ati, “Egibwiza eyo abaizukulu baanywe owebabuulyanga abaitewaabwe bati, ‘Amabbaale ago gʼamakuluki?’
JOS 4:22 Babakoberanga bati, ‘ABaisirairi bayambukire oYoludaani nga mukalu.’
JOS 4:23 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe yakaliirye omwiga oYoludaani omumaiso gaanywe, paka owemwayambukire. OMusengwa iye oKibbumba waanywe ekiyakolere oku Yoludaani niikyo ekyo ekiyabbaire akolere nʼoku Nyanza eNtukuliki oweyagikaliirye omumaiso gaiswe paka owetwayambukire.
JOS 4:24 Yakolere ekyo kaisi abantu bonabona oku kyalo bayezye okumanya bati obwezye bwa Musengwa bwʼamaani, era kaisi mwezye okutyanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe emirembe gyonagyona.”
JOS 5:1 Atyanu abakabaka bonabona abʼaBamooli ababbaire e bugwaisana owa Yoludaani nʼabakabaka bonabona abʼaBakanani ababbaire oku mbale mbale kwʼenyanza oMeditereniani, owebawuliire ngʼoMusengwa oweyatukaliirye iswe aBaisirairi amaizi gʼomu Yoludaani paka owetwayambukire, emyoyo gyʼabakabaka abo ni gibawaamu ino, era nandi babba nago agʼokutulumba.
JOS 5:2 Omu kiseera ekyo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Okole obwambe obwʼamabbaale, okomole aBaisirairi abo ababbaire abakaali.”
JOS 5:3 OYoswa nʼakola obwambe bwʼamabbaale, nʼakomolera aBaisirairi e Gibbeyaasikalaloosi.
JOS 5:4 Ensonga lwaki oYoswa yʼabakomoire yabbaire eti, aBaisirairi bonabona abazwire e Misiri, ibo abasaiza bonabona abʼemyanka egingira amaje babbaire bafeereire omwidungu oluzwanyuma lwʼokuzwa e Misiri.
JOS 5:5 Abantu bonabona abazwireyo babbaire babakomoire, neye bonabona abo abebabyaliire omwidungu nga bali omu lugendo okuzwa e Misiri babbaire tibabakomolanga.
JOS 5:6 ABaisirairi ni batambulira omwidungu emyanka 40, paka abasaiza bonabona ababbaire abʼemyanka egingira amaje nga bazwa e Misiri owebafiire olwʼokujeemera oMusengwa. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire abalayiriire ati tibalituuka omu kyalo ekiyalayiire ngʼasuubiza abazeiza baabwe okubawa ekyalo ekiizwire amata nʼomujenene.
JOS 5:7 Kale yairiryewo bataane baabwe omu bifo byʼabaitewaabwe, era abo niibo oYoswa abeyakomoire. Babbaire bakaali okubakomola olwʼokubba tibabakomoire nga bali omu lugendo.
JOS 5:8 Okukomola owekwawoire, eigwanga lyonalyona ni lisigala omu nkambi paka owebalamire.
JOS 5:9 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Olwatyanu mbatoireku ekizumi kyʼe Misiri.” Kale ekifo ekyo ni bakyeta Girugaali paka lwatyanu.
JOS 5:10 Akanaigulo oku lunaku olweikumi na ina olwʼomweri ogwo nga bali omu nkambi e Girugaali oku kitantira kyʼe Yeriko, aBaisirairi ni bakola oMukolo ogwʼoKutambukirya.
JOS 5:11 Olunaku olwairireku oluzwanyuma lwʼoMukolo ogwo, ni balya ebimo oku byokulya byʼomu kyalo ekyo, omulimu emigaati egibulamu okazumbulukuca nʼebyʼempeke ebisiike.
JOS 5:12 Emaanu nʼekoma kwolwo olubamalire okulya oku bimo oku byokulya ebyʼomu kyalo ekyo. Tiwabbairewo tete maanu yonayona aBaisirairi egibasunire, neye omwanka ogwo ni balya ku byokulya byʼomu Kanani.
JOS 5:13 Atyanu oYoswa oweyabbaire okumpi nʼe Yeriko, nʼasiirya amaiso nʼabona omusaiza ngʼayemereire omumaisoge asoboireyo empiima agikwaite. OYoswa nʼamusemberaku nʼamubuulya ati, “Oli ku lubba lwaiswe ooba ku lwʼabalabe baiswe?”
JOS 5:14 Odi nʼairamu ati, “Mpaawo wengwa, neye ndiwo ngʼomuduumiri wʼamaje ga Musengwa era ntuukire.” Awo oYoswa nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali omumaisoge okumuwa ekitiisya era oYoswa nʼamubuulya ati, “Onkobere ekyotaka nze omuweereryawo nkole.”
JOS 5:15 Omuduumiri wʼamaje ga Musengwa nʼamwiramu ati, “Otoolemu engaitogyo, olwʼokubba ekifo ekyoyemereiremu kituukulye.” Era oYoswa nʼakola ekyo.
JOS 6:1 Atyanu oYeriko babbaire bakiigaliirewo nakimo taitai olwʼokwekuuma aBaisirairi, nga mpaawo awuluka waire aingira.
JOS 6:2 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Aale obone, mpaireyo oYeriko nʼokabaka waakyo era nʼabalwani baakyo abʼamaani omu bwezyebwo.
JOS 6:3 Wakumba okweruguulya ekibuga omulundi gumo nabuli lunaku nʼabalwanibo bonabona. Mwakikola okumala enaku mukaaga.
JOS 6:4 Wasunayo abakabona musanvu nga nabuli moiza akwaite ekondeere yʼeiziga lya ntaama omusaiza, ni beekubbemberamu eSanduuku eyʼeNdagaano eya Musengwa. Oku lunaku olwomusanvu, mwakumba okweruguulya ekibuga emirundi musanvu, ngʼabakabona bafuwa amakondeere ago.
JOS 6:5 Owemwawulira nga bafuwa amakondeere omu magono amawanvu, abantu bonabona bakooka maaminkirira. Awo ekitempe kyʼekikomera kyʼekibuga kyagwa era abantu bonabona ni baingira buteereeri omu kibuga.”
JOS 6:6 Kale oYoswa omutaane wa Nuuni nʼayeta abakabona nʼabakoba ati, “Muginge eSanduuku eyʼeNdagaano, era abakabona musanvu abandi bajeekubbemberemu nga bakwaite amakondeere.”
JOS 6:7 Era nʼalagira abantu ati, “Musimbuke! Mukumbe mweruguulye ekibuga, abalwani abali nʼebyokulwanisya beekubbemberemu eSanduuku eyʼeNdagaano.”
JOS 6:8 OYoswa oweyamalire okulagira atyo abantu, abakabona omusanvu abakwaite amakondeere omusanvu ni beekubbemberamu, ni baaba nga bafuwa amakondeere, ngʼabakabona abagingire eSanduuku eyʼeNdagaano babazwaku e nyuma.
JOS 6:9 Abalwani ababbaire nʼebyokulwanisya ni beekubbemberamu nga bakumba, abakabona nga bafuwa amakondeere, era abalwani abandi nga bazwaku e nyuma, bakumba basenjaaku eSanduuku eyʼeNdagaano. Ekiseera ekyo kyonakyona ngʼamakondeere gavuga.
JOS 6:10 Neye oYoswa yabbaire alagiire abantu ati, “Timwakubba olukero, kadi okusetula amagono gaanywe, timwabbaaku kadi nʼekimutumula, paka oku lunaku owenalibalagira okuceera, kaisi ni muceera!”
JOS 6:11 Kale nʼabalagira okutwala eSanduuku eyʼeNdagaano bajeeruguulye ekibuga omulundi gumo. Awo abantu ni bakanga omu nkambi okugona.
JOS 6:12 OYoswa nʼalamuka eizo amakeezikeezi era abakabona ni baginga eSanduuku eyʼeNdagaano.
JOS 6:13 Abakabona omusanvu abakwaite amakondeere omusanvu, ni beekubbemberamu eSanduuku eyʼeNdagaano, ni baaba nga batambula bafuwa amakondeere. Abalwani nga bakwaite ebyokulwanisya ni beekubbemberamu, nʼabandi nga bazwaku e nyuma ni basenjaaku eSanduuku eyʼeNdagaano. Ekiseera ekyo kyonakyona ngʼamakondeere gavuga.
JOS 6:14 Era oku lunaku olwokubiri, ni bakumba ni beeruguulya ekibuga omulundi gumo, ni bakanga omu nkambi. Ekyo bakikolere okumala enaku mukaaga.
JOS 6:15 Oku lunaku olwomusanvu ni basetuka kibbambya, ni bakumba nga beeruguulya ekibuga omu ngeri enanyere eyo. Neye oku lunaku olwo ni bakyeruguulya emirundi musanvu.
JOS 6:16 Omu kweruguulya okwʼomulundi ogwomusanvu abakabona owebafuwire amakondeere, oYoswa nʼalagira abantu ati, “Mukubbe olukero, olwʼokubba oMusengwa abawaire ekibuga!
JOS 6:17 Ekibuga nʼebikirimu byonabyona muli nʼokubiwonga eeri oMusengwa babijigirice. OLakabbu omalaaya yenkani nʼabaali nabo omu nyumbaye niibo bonkani abʼokusigalawo, olwʼokubba yabisire abakeeti abetwatumire.
JOS 6:18 Neye mwewalire nakimo okutwalaku ebintu ebyo ebiwonge. Owemwabitwalaku, mwaleetera enkambi yʼaBaisirairi ebigosi nʼokujigirika.
JOS 6:19 Efeeza yonayona nʼezaabbu yonayona, nʼebintu ebya bbulonzi nʼebyʼebyoma, ibyo biwonge eeri oMusengwa, era biteekwa kwaba mwigwanikalye.”
JOS 6:20 Awo abakabona owebafuwire amakondeere, abantu ni baceera, era owebawuliire eigono lyʼamakondeere ni baceera ino, ekitempe ekyeruguuliriirye ekibuga ni kigwa. Kale nabuli moiza nʼavulumuka buteereeri okwingira ekibuga, era ni bakiwamba.
JOS 6:21 Ni bajigirica nabuli kyomi ekyabbaire omu kibuga nga bakolesya empiima, ekikoba kiti abasaiza nʼabakali abatobato nʼabakulu, nʼente, nʼentaama nʼempunda.
JOS 6:22 OYoswa nʼakoba abasaiza badi ababiri ababbaire bakeetere ekyalo ati, “Mwabe omu nyumba yʼomukali omalaaya odi mumutooleyo, iye nʼabo bonabona abaali nabo omu nyumbaye, ngʼekirayiro ekimwamulayiriire obwekyabbaire.”
JOS 6:23 Kale abasaiza ababbaire bakolere ogwʼokukeeta, ni baaba ni baingira ni batoolayo oLakabbu, nʼoiteeye nʼomaaye nʼabagandabe, nʼabʼolulyolwe abandi bonabona. Batoireyo abʼenyumbaye bonabona, ni babateeka okumpi nʼenkambi eyʼaBaisirairi.
JOS 6:24 Awo ni bayoca ekibuga kyonakyona, nʼebyakibbairemu byonabyona, neye efeeza nʼezaabbu nʼebintu ebya bbulonzi nʼebyʼekyoma ni babitwala omwigwanika lyʼenyumba ya Musengwa.
JOS 6:25 Neye oYoswa nʼalamya oLakabbu omalaaya nʼabʼenyumba ya iteeye, nʼabʼolulyolwe bonabona, olwʼokubba oLakabbu oyo yabisire abakeeti, oYoswa abeyatumire okukeeta oYeriko. Era abʼeibyaire lya Lakabbu bakaali bali omwIsirairi paka lwatyanu.
JOS 6:26 Ekiseera ekyo oYoswa nʼakola okulabula kunu ati, “Nabuli agezyaku okwombeka obuyaaka ekibuga kinu oYeriko, asunanga ekiraami kinu okuzwa eeri oMusengwa: Oyo akyombeka omusingi, afiisyanga omwanawe omubere. Nabuli akiteekamu amageeti, afiisyanga omwanawe onankoma.”
JOS 6:27 Kale oMusengwa nʼabbanga nʼoYoswa, era eitutumolye ni limalaku ekyalo ekyo kyonakyona.
JOS 7:1 Neye aBaisirairi nandi ni babba beesigwa oku bikwata oku bintu ebiwonge eeri oMusengwa ebibabbaire nʼokujigirica. Akani nʼatwalaku ebintu ebyo. Kale oMusengwa nʼasunguwalira ino aBaisirairi. Akani yabbaire mutaane wa Kalumi, oKalumi omutaane wa Zabudi, oZabudi omutaane wa Zeera, oZeera owʼekika kya Yuda.
JOS 7:2 Atyanu oYoswa nʼatuma abantu okuzwa e Yeriko okwaba Ayi, ekiri okumpi nʼe Bbesi Aveni e buzwaisana wʼe Bbeseri, nʼabakoba ati, “Muniinaniine mwabe mukeete ekitundu ekyo.” Kale abantu abo ni baniinaniina baaba ni bakeeta Ayi.
JOS 7:3 Owebakangire eeri oYoswa ni bamukoba bati, “Tikyetaagisya abantu bonabona okwaba okulumba Ayi. Otume abantu ooti 2,000 ooba 3,000 okwaba okukiwamba era tiwateganya abantu bonabona, olwʼokubba eedi waliyo abantu batono.”
JOS 7:4 Kale aBaisirairi ooti 3,000 ni baniinaniinayo; neye abantu bʼAyi ni babairirirya,
JOS 7:5 ni bababbinga okuzwera oku geeti eyʼekibuga ni babaserengetya okubatuuca e gibakuula amabbaale. Owebabbaire babaserengetya, ni baitakuumu aBaisirairi ooti 36. ABaisirairi ni gabawa.
JOS 7:6 Awo oYoswa nʼabeekubbemberi bʼaBaisirairi ni baigerera e giri eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa, ni banyiira ebizwalo byabwe nʼokwemwaga enkungu oku mitwe olwʼokunakuwala kwabwe, kaisi ni bafuunama ni baica empumi ansi okwitakali paka igulo.
JOS 7:7 Era oYoswa nʼakoba ati, “Oo, Musengwa iwe oMukulu! Kale lwaki watwambucirye oMwiga oYoludaani? Watakire kutuwaayo eeri Bamooli kutujigirica? Kale singa twasigaire okwitale kwa Yoludaani nga kyatumalire!
JOS 7:8 Oo Musengwa, ntumule niki ngʼabalabe bʼaBaisirairi babaiririirye?
JOS 7:9 ABakanani nʼabantu abandi bonabona abali omu kyalo kinu, bawulira kinu, ni batuzingiza era ni batusaanyawo oku kyalo. Olwo atyanu walikola otya okusigalya ekitiisya kyʼeriinaryo erikulu?”
JOS 7:10 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Osetuke! Lwaki ofuunamire oicirye empumi ansi okwitakali otyo?
JOS 7:11 ABaisirairi bayonoonere. Bamenyere endagaano yange eginabalagiire okukuuma. Batoire oku bintu ebiwonge ebyʼokujigirica. Baibbire ebintu ebyo, ni babikikimitya ni babiteeka omu bintu ebyabwe.
JOS 7:12 Eyo niiyo ensonga lwaki aBaisirairi tibayezya okulwanisya abalabe baabwe. Bairuka abalabe baabwe, olwʼokubba mbasuucirye bʼokujigirika. Tineeyongere okubba na inywe okutoolaku nga mwikiriirye okujigirica ebintu ebyo ebiwonge ebyʼokujigirica ebiri mwinywe.”
JOS 7:13 “Osetuke oyabe owonge abantu. Obakobe beetukulye okwetegekera olunaku olweizo, olwʼokubba kinu niikyo nze oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi ekinkoba nti, ‘Iwe Isirairi, omu byoli nabyo oteekeremu ebintu ebiwonge. Ngʼokaali okubyetoolaku, toyezya okuwangula abalabebo.’
JOS 7:14 “Kale eizo amakeezi mwaiza ni mweragisya kika ku kika. Ekika oMusengwa ekiyalondamu kyazwayo mulyango ku mulyango. Abʼomulyango oMusengwa oguyalondamu, baazwayo bʼenyumba ku bʼenyumba. Nʼabʼenyumba oMusengwa abeyalondamu baazwayo muntu ku muntu.
JOS 7:15 Oyo iye ogubakwata nʼebintu ebyo ebiwonge, bamujigirica na musyo, iye nʼebibye byonabyona, olwʼokubba yamenyere endagaano ya Musengwa, nʼakola ekintu ekiswaza omwIsirairi.”
JOS 7:16 Eizo amakeezikeezi oYoswa nʼayeta aBaisirairi omumaiso ga Musengwa ngʼebika byabwe obwebiri era ekika kya Yuda ni bakirondamu.
JOS 7:17 Abʼekika kya Yuda ni bazwayo, ni balondamu abʼomulyango gwa Zeera. Abo ni bazwayo era ni balondamu abʼenyumba ya Zabudi.
JOS 7:18 OYoswa nʼaleeta abʼenyumba ya Zimuli muntu ku muntu ni balondamu Akani omutaane wa Kalumi, oKalumi omutaane wa Zabudi, oZabudi omutaane wa Zeera owʼekika kya Yuda.
JOS 7:19 Awo oYoswa nʼakoba Akani ati, “Mwana wange, owe oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi ekitiisya, era omugulumalye. Onkobere ekiwakolere; tiwakimbisabisa.”
JOS 7:20 Akani nʼamwiramu ati, “Mazima nakolere ekikole ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba wa Isirairi, era kinu niikyo ekinakolere:
JOS 7:21 Owenaboine omu munyago eganduula ensa eyʼe Sinali, nʼekiro ooti ibiri egyʼefeeza, nʼekitole kyʼezaabbu ekyerya ooti kitundu ekyʼekiro, ni mbyegomba ni mbitwala. Ni mbiriika omu weema yange, ngʼefeeza iyo eri ansi waaku.”
JOS 7:22 Awo oYoswa nʼatuma abakwenda, ni baaba bunambiro omu weema yʼAkani, ni bayajirya nga dala ebintu birimu biriike, ngʼefeeza iyo eri ansi waaku.
JOS 7:23 Ni babitoolayo omu weema, ni babireetera oYoswa nʼaBaisirairi bonabona, ni babyanzala omumaiso ga Musengwa.
JOS 7:24 Awo oYoswa aamo nʼaBaisirairi bonabona, ni bakwata Akani, omutaane wa Zeera, nʼefeeza nʼeganduula, nʼekitole ekyʼezaabbu, nʼabataanebe nʼabaalabe, nʼempundagye nʼentaamagye, nʼeweemaye, nʼebibye ebindi byonabyona, ni babitwala omu Kiinamo Akoli.
JOS 7:25 Owebatuukire eyo oYoswa nʼamukoba ati, “Lwaki otuleeteire ekigosi kinu? Olwatyanu oMusengwa ayaba okukutuucaku ekigosi!” Awo abantu bonabona ni bakubba Akani amabbaale nʼafa. Era owebamalire okukubba abandi bona abʼomu makaage amabbaale, ni bamwocerya aamo nabo nʼebintubye byonabyona.
JOS 7:26 Ni babbiirya okwAkani ontuumo omunene owʼamabbaale oyo akaali aliwo paka lwatyanu. Nʼolwekyo ekifo ekyo okuzwa kwolwo ni bakyeta Kiinamo Akoli. Awo oMusengwa nʼazwa omu busungu obubitiri.
JOS 8:1 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Tiwaatya; tiwaawaamu amaani. Oyabe nʼabʼamajeebo bonabona, era oniinaniine olumbe Ayi. Ekyo kityo olwʼokubba mpaireyo okabaka owʼAyi nʼabantube nʼekibugakye nʼekyalokye omu bwezyebwo.
JOS 8:2 Okole Ayi nʼokabaka waakyo, ngʼewakolere oYeriko nʼokabaka waakyo. Neye oku mulundi gunu ebintu nʼebyayo byabwe mwezya okubyesigalirya ngʼomunyago gwanywe. Ekibuga mukyeteegere e nyuma waakyo.”
JOS 8:3 Kale oYoswa nʼabʼamajeebe bonabona, ni baaba okulumba Ayi. Nʼalondamu abasaizabe abakira okulwana 30,000, nʼabasindika obwire,
JOS 8:4 nʼabawa ebiragiro binu: “Muwulisisye nakusani. Ekibuga muli nʼokukyeteegera e nyuma waakyo okukirumba. Timwakibba yalayala. Nywenanywena mubbe bulindaala.
JOS 8:5 Nze nʼabo bonabona abenaabba nabo, twalumba ekibuga, kaisi abantu owebaazwayo okutulwanisya ngʼowebakolere ku ludi twabairuka.
JOS 8:6 Baiza nga batubbinga, paka nga tubabbeegereirye bazwire omu kibuga olwʼokubba baseega bati tubairukire ngʼowetwakolere olwasookere. Kale owetwabba nga tuli kubairuka,
JOS 8:7 awo inywe mwasetuka e gimukyeteegeire. OMusengwa iye oKibbumba waanywe yakiwaayo omu bwezye bwanywe.
JOS 8:8 Owemwamala okukiwamba, mukikumeku omusyo, ngʼoMusengwa oweyalagiire. Mubone nga mukola ebimbalagiire.”
JOS 8:9 Awo oYoswa nʼabasindika, ni baaba e gibabbaire nʼokukyeteegera, ni babba eeyo e bugwaisana waakyo aakati wʼe Bbeseri nʼAyi. Neye oYoswa ekiire ekyo nʼakimala nʼabantu omu nkambi.
JOS 8:10 Eizo amakeezikeezi oYoswa nʼasetuka, nʼayeta abalwani, ni bakumbaana. Awo iye ngʼali nʼabeekubbemberi ba Isirairi, ni babeekubbemberamu ni balumba Ayi.
JOS 8:11 Abalwani bonabona ababbaire naye ni baaba baigerera okumpi nʼekibuga, ni bakola enkambi e mambuka wʼAyi, nga waliwo ekiinamo aakati waabwe nʼekibuga.
JOS 8:12 OYoswa yabbaire alagiire abalwani kumpi 5,000, okwaba okweteegera ekibuga aakati wʼe Bbeseri nʼAyi, e bugwaisana wʼAyi.
JOS 8:13 Abalwani ni babategeka omu bifo byabwe, ekikoba kiti, badi bonabona abʼokubba omu nkambi e mambuka wʼekibuga, nʼabakyeteegera e bugwaisana waakyo. OYoswa ekiire ekyo nʼayaba mu kiinamo.
JOS 8:14 Awo okabaka wʼAyi oweyaboine abalwani ba Isirairi, iye nʼabalwanibe bonabona abʼomu kibuga ni banguwa mangu, ni baaba amakeezikeezi omu kifo ekiraagaane ekiringiriire ekiinamo Alabba okulwanisya aBaisirairi. Neye okabaka oyo yabbaire tamaite ati waliwo abamweteegeire e nyuma wʼekibuga.
JOS 8:15 OYoswa nʼaBaisirairi bonabona ni beekolesya ooti-so badi babaiririirye, ni bairuka balungama omwIdungu.
JOS 8:16 Okabaka wʼAyi nʼayeta abalwanibe bonabona okulukutya oYoswa nʼabalwanibe era owebabbaire babalukutya badi ni bababbeegererya okwabirira okuzwa omu kibuga ekyo.
JOS 8:17 Tiwasigairekuumu omuntu yenayena omwAyi ooba e Bbeseri anandi nʼayaba okulukutya aBaisirairi. Balekere ekibuga nga kiigule ni baaba okulukutya aBaisirairi.
JOS 8:18 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Eisimo eryo eryokwaite oliringirirye Ayi, olwʼokubba ekibuga ekyo nʼakiwaayo omu bwezyebwo.” Kale oYoswa nʼakwata eisimolye nʼaliringirirya Ayi.
JOS 8:19 Kasita oYoswa yakolere ekyo, ababbaire bakyeteegeire ni basetuka mangu e gibabbaire, ni bavulumuka okuzwayo. Baingiire omu kibuga era ni bakiwamba, amangu eino ni bakikumaku omusyo.
JOS 8:20 Abalwani bʼAyi owebalolereku e nyuma ni babona omwosi omu kibuga nga guduunya okwaba angulu, ni bakayaku awokwirukira, olwʼokubba aBaisirairi ababbaire bairuka nga balungama omwidungu, bona nga babacuukiire okubalukutya.
JOS 8:21 Era oYoswa nʼaBaisirairi bonabona owebaboine abantu baabwe, ababbaire beeteegeire ekibuga nga bakiwambire era nga kiduunya omwosi, bacuukire ni balumba abasaiza abʼAyi.
JOS 8:22 NʼaBaisirairi abeeteegeire ekibuga, bona ni bazwa omu kibuga ni babalumba. Olwo-so ni bakwatira abʼAyi aakati, ngʼaBaisirairi babazingizire, ni babaita bonabona, nandi wasigalawo kadi moiza, waire asodoka.
JOS 8:23 Neye okabaka wʼAyi bamuwambire nga mwomi, era ni bamutwala eeri oYoswa.
JOS 8:24 Awo aBaisirairi owebamalire okwita abalwani bʼAyi bonabona ababbaire omwidungu e gibabbaire babbingiire aBaisirairi, aBaisirairi ni bairayo omwAyi, ni baita nabuli muntu eyabbairemu.
JOS 8:25 Abantu abʼomwAyi abasaiza nʼabakali, babbaire 12,000 bonabona abebaitire oku lunaku olwo.
JOS 8:26 OYoswa tiyaicirye ansi engaloye eyabbaire ekwaite eisimo paka owebamalire okuwonga eeri oMusengwa bonabona ababbaire omwAyi nga babajigirica.
JOS 8:27 Era aBaisirairi ni batwala ebyayo nʼebintu ebindi ebyʼekibuga ekyo ebibanyagire, ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire oYoswa.
JOS 8:28 Awo oYoswa nʼayoca Ayi, nʼakireka mbiiryo wʼebiwumpu, ikyo ekinameje ekikaali ekityo paka lwatyanu.
JOS 8:29 Nʼaita okabaka wʼAyi nʼamwanika oku musaale nʼamuleka okwo paka igulo. Eisana nga ligwa, nʼalagira ni baanulayo omulambogwe, ni bagumuma oku geeti yʼekibuga. Era ni bagubbiiryaku ombiiryo omunene owʼamabbaale, akaali aliwo paka lwatyanu.
JOS 8:30 Awo oYoswa nʼayombekera oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi ekyoto oku Lusozi Ebbali,
JOS 8:31 ngʼoMusa omuweererya wa Musengwa oweyabbaire alagiire aBaisirairi. Yakyombekere kusinzirira ngʼowebakiwandiikire omu Kitabo kyʼaMateeka ga Musa bati, “Ekyoto ekyʼamabbaale agatali mabaizeku nʼekitema ekyʼekyoma kyonakyona.” Kwikyo gibaweereireku oMusengwa esadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka eyʼokusyania.
JOS 8:32 Eeyo, aBaisirairi nga babona, oYoswa nʼawandiika oku mabbaale ngʼakoopolola amateeka oMusa ageyabbaire awandiikire.
JOS 8:33 ABaisirairi bonabona, nʼabanamawanga, nʼabatyami kitabulye, nʼabeekubbemberi baabwe nʼabakungu era nʼabalamuzi, ni beemerera oku lubba nʼolubba olwʼeSanduuku yʼeNdagaano ya Musengwa. Babbaire balingiriire abo ababbaire abagigingire nga niibo abakabona nago aBaleevi. Ekitundu kyʼabantu ekindi kyemereire omumaiso gʼoLusozi oGerizimu, nʼekitundu ekindi ni kyemerera omumaiso gʼolusozi Ebbali, ngʼoMusa omuweererya wa Kibbumba oweyabbaire alagiire enyumaku ngʼawa endagirira yʼokusabira aBaisirairi enkabi.
JOS 8:34 Oluzwanyuma, oYoswa nʼasoma ebibono byonabyona ebyʼamateeka nga niibyo ebibono ebyʼenkabi nʼebyʼebiraami, ngʼowebabiwandiikire omu Kitabo kyʼaMateeka.
JOS 8:35 Tiwabbairewo kibono kyonakyona kwebyo oMusa ebiyabbaire alagiire, oYoswa ekinandi nʼasomera olukumbaana lwonalwona olwʼaBaisirairi, omulimu abakali nʼabaana, nʼabanamawanga ababbaire mwibo.
JOS 9:1 Atyanu abakabaka bonabona abʼe bugwaisana wa Yoludaani, abʼomu kyalo kyʼensozisozi, nʼansi oku mbale mbale kwʼensozisozi e bugwaisana, nʼoku mbale mbale kwonakwona okwʼenyanza oMeditereniani, okwabira nakimo paka Lebbanooni, ekikoba kiti, abakabaka bʼaBakiiti, nʼabʼaBamooli, nʼabʼaBakanani, nʼabʼaBaperizi, nʼabʼaBakiivi, nʼabʼaBayebbusi owebabiwuliire,
JOS 9:2 ni beegaita okulwanisya oYoswa nʼaBaisirairi.
JOS 9:3 Neye abatyami bʼe Gibbyoni owebawuliire oYoswa ebiyakolere oYeriko nʼAyi,
JOS 9:4 ni bakola olukuujukuuju; ni baaba ngʼabakwenda abatiikire empunda gyabwe ebisawo ebinyiiriki nʼebisawo ebyamadiba ebyʼenviinyo ebikaire, ebitunduki ebikubbemu ebiraaka.
JOS 9:5 Abantu abo ni bazwala ebizwalo ebikairiire, nʼengaito egikairiire era enkubbemu ebiraaka. Ebyokulya byabwe byonabyona ebibabbaire basibire byabbaire bikalire, era nga bikwaite obukuku.
JOS 9:6 Kaisi ni baaba eeri oYoswa nʼaBaisirairi omu nkambi e Girugaali, ni babakoba bati, “Tuzwire mu kyalo kyʼe yala; mukole na iswe endagaano eyʼokubba omwidembe.”
JOS 9:7 ABaisirairi ni bakoba abantu abo abʼe Kiivi bati, “Amo-so muli ba kumpi na iswe aanu? Olwo twakola tutya na inywe endagaano?”
JOS 9:8 Ibo ni bakoba oYoswa bati, “Tuli baweereryabo.” Neye oYoswa nʼababuulya ati, “Muli banaani, era muzwera yaina?”
JOS 9:9 Ibo ni bamwiramu bati, “Abaweereryabo bazwire mu kyalo kyʼe yala ino, olwʼenfuma ya Musengwa iye oKibbumba waanywe. Ekyo kityo olwʼokubba twawuliire ebimukwataku, ebyo byonabyona ebiyakolere omu Misiri,
JOS 9:10 nʼebyo byonabyona ebiyakolere abakabaka ababiri abʼaBamooli, ababbaire e buzwaisana owa Yoludaani, nga niibo oSikoni okabaka wʼe Kesyubboni, nʼOgi okabaka wʼe Bbasani eyafugiire omwAsitalosi.
JOS 9:11 Era abeekubbemberi baiswe nʼabantu bonabona abali omu kyalo kyaiswe batukobere bati, ‘Mwetegekere ebyokulya ebyʼolugendo lyanywe era mwabe mubasisinkane.’ Mubakobe muti, ‘Tutaka okubba baweererya baanywe, era mukole na iswe endagaano.
JOS 9:12 Ebyokulya byaiswe binu twabisibire nga bikaali biyo oku lunaku olutwasimbukiire okwiza e gimuli. Neye atyanu mubone obwebitukalireku, ni bikwata nʼobukuku.
JOS 9:13 Era ensawo egyʼamadiba egyʼenviinyo twabbaire tugiizwirye nga mpyaka. Neye mubone! Nginu gitundukire! Era ebizwalo byaiswe nʼengaito gyaiswe, bikairiire olwʼolugendo oluwanvu eino.’ ”
JOS 9:14 ABaisirairi ni balyaku ebyokulya badi ebibabbaire basibire, neye nga tibasookere okwebuulya oku Musengwa.
JOS 9:15 OYoswa nʼakola nʼabantu bʼe Gibbyoni endagaano eyʼokubba omwidembe nabo, nʼalagaana nabo okutabaita. Abeekubbemberi bʼekibbula kyʼaBaisirairi ni babalayirira okukuuma endagaano eyo.
JOS 9:16 Owewabitirewo enaku isatu nga bamalire okukola endagaano eyo nʼabantu bʼe Gibyoni, aBaisirairi ni bawulira bati abantu abo baliranwa baabwe era nga babba kumpi nabo.
JOS 9:17 Awo aBaisirairi ni baaba, era oku lunaku olwokusatu ni batuuka omu bibuga byʼabantu nago. Ebibuga ebyo niibyo binu: OGibbyoni, nʼoKefira, nʼoBbeerosi nʼoKiriyaasi Yeyalimu.
JOS 9:18 Neye aBaisirairi nandi balumba abantu bʼomu bibuga ebyo, olwʼokubba abeekubbemberi abʼekibbula kyʼaBaisirairi babbaire bamalire okubalayirira omu liina lya Musengwa iye oKibbumba wa Isirairi. ABaisirairi bonabona ni beezulugumira abeekubbemberi olwʼekyo,
JOS 9:19 neye abeekubbemberi bonabona ni bairamu bati, “Abantu banu twabalayiriire omu liina lya Musengwa iye oKibbumba wa Isirairi. Kale atyanu titwezya okubakwataku.
JOS 9:20 Ekituli nʼokukola, kubaleka nga boomi, kaisi oMusengwa tiyatusunguwalira olwʼokumenya ekirairo ekitwabalayiriire.”
JOS 9:21 Abeekubbemberi era ni bakoba bati, “Mubaleke nga boomi, neye babbeeterenge aBaisirairi bonabona enkwi nʼokubaabiranga amaizi.” Kale aBaisirairi ni bakuuma ekisuubizo ekyo.
JOS 9:22 Awo oYoswa nʼayeta aBagibbyoni, nʼababuulya ati, “Lwaki mwatubbeyere muti muli bʼe yala ino, neenu nga muli ba kumpi aanu?
JOS 9:23 Kale atyanu musunire ekiraami. Timwalikomya okubba bagalama, mwabbeetanga nkwi nʼokwabanga maizi gʼenyumba ya Kibbumba wange.”
JOS 9:24 Ni bairamu oYoswa bati, “Twakolere ekyo olwʼokubba babbaire batukobeire nakusani iswe abagalamabo ngʼoMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyabasuubizire ekyalo kinu kyonakyona, era ngʼoweyalagiire omuweereryawe oMusa okusaanyawo abantu bonabona abakibbaamu nʼokukibawa. Kale twakolere ekyo lwʼokutya kutwita.
JOS 9:25 Atyanu tuli mu ngalogyo. Otukole kyonakyona ekyobona nga kisa era nga niikyo ekituuce egyoli.”
JOS 9:26 Era oYoswa nʼabanunula omu bwezye bwʼaBaisirairi okutabaita.
JOS 9:27 Okuzwa kwolwo oYoswa nʼabasuuca bakubbeetanga nkwi nʼokwabanga maizi gʼaBaisirairi bonabona nʼagʼoku kyoto kya Musengwa. Egyo niigyo emirimo gyabwe egibakola paka lwatyanu.
JOS 10:1 Awo Adonizeedeeki okabaka wʼe Yerusaalemi, nʼawulira ati oYoswa awambire era asaanyiirewo nakimo Ayi, nʼaita nʼokabaka wʼekibuga ekyo, ngʼoweyakolere ekyʼe Yeriko nʼokabaka waakyo. Era nʼawulira ati abʼe Gibbyoni bakolere endagaano eyʼokubba omwidembe nʼaBaisirairi, era nga babba kumpikumpi nabo. Omu kiseera ekyo oYerusaalemi kyabbaire kibuga kyʼaBayebbusi.
JOS 10:2 Adonizeedeeki nʼabantube ni batya ino olwʼekyo, olwʼokubba oGibbyoni kyabbaire kibuga kinene ooti kiidi ekiri nʼokabaka. Kyabbaire kinene okukiraku Ayi, nʼabantu baayo nga balwani bʼamaani.
JOS 10:3 Awo Adonizeedeeki okabaka wa Yerusaalemi nʼakubba omulanga eeri okabaka oKokamu owʼe Kebbulooni, nʼokabaka oPiramu owʼe Yalumusi, nʼokabaka Yafiya owʼe Lakisi, nʼokabaka oDebbiri owʼEgulooni ati,
JOS 10:4 “Mwize mumbeere okulumba oGibbyoni, olwʼokubba abantu baakyo bakolere endagaano nʼoYoswa nʼaBaisirairi.”
JOS 10:5 Awo abakabaka abo abataanu abʼaBamooli omuli owʼe Yerusaalemi, nʼowʼe Kebbulooni, nʼowʼe Yalumusi, nʼowʼe Lakisi, nʼowʼEgulooni, ni bagaita amaje gaabwe gonagona ni bagatwala, gazingiza oGibbyoni, ni bakirwanisya.
JOS 10:6 Awo aBagibbyoni ni baweererya oYoswa obukwenda omu nkambi e Girugaali bati, “Tiwalekesula abaweereryabo. Oize omu bwangu otwiruukirire, otulamye! Otubbeere olwʼokubba abakabaka abʼaBamooli bonabona abʼomu kyalo ekyʼensozisozi beegaitire okutulumba.”
JOS 10:7 Awo oYoswa nʼaniinaniina okuzwa e Girugaali nʼamajeege gonagona, nga mulimu nʼabalwani bonabona abʼamaani.
JOS 10:8 OMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Tiwabatya, olwʼokubba mbakuwaire omu bwezyebwo. Tiwaabbeewo kadi moiza kwibo eyayezya okukuwangula.”
JOS 10:9 Obwire wonawona oYoswa nʼatambula nʼamajeege, okuzwa e Girugaali, nʼavumbikirirya aBamooli.
JOS 10:10 OMusengwa nʼaleeta oku Bamooli ensisi ni bairuka batyobatyo. ABaisirairi ni babalukutya omu nzira eyambuka e Bbesi Koloni, ni baabanga babaita okutuukira nakimo Azeka nʼe Makeda. ABaisirairi ni bawangula aBamooli e Gibbyoni omu buwanguli obwʼamaani eino.
JOS 10:11 Awo aBamooli owebabbaire bairuka aBaisirairi nga baserengeta okuzwa e Bbesi Koloni okwaba Azeka, oMusengwa nʼasindika amabbaale amanene aga ikendi okuzwa omwigulu, ni gabakubba. Abafiire amabbaale ago, ni bakira obungi abo aBaisirairi abebaitire nʼempiima.
JOS 10:12 Oku lunaku oMusengwa oluyaweereireku aBaisirairi obuwanguli oku Bamooli, oYoswa nʼatumula nʼoMusengwa omumaiso gʼaBaisirairi ati, “Iwe isana, oyemerere amanteenyeenya angulu wa Gibbyoni. Na iwe omweri, oyemerere angulu wʼeKiinamo Aiyaloni.”
JOS 10:13 Kale eisana ni lyemerera amanteenyeenya, nʼomweri ni gwemerera, paka eigwanga eryo oweryamalire okuwangula abalabe baalyo, Ngʼowebakiwandiikire omu Kitabo kya Yasali. Eisana lyemereire angulu aakati wʼekireri, nandi ni lyaba okugwa okumala ooti lunaku lulamba.
JOS 10:14 Tiwabbangawo lunaku, era tiwalibbaawo olundi olwenkana olwo, oMusengwa okuwulisisya omuntu. Dala oMusengwa yabbaire ali kulwanira oIsirairi!
JOS 10:15 Oluzwanyuma lwʼebyo, oYoswa nʼakanga nʼaBaisirairi bonabona omu nkambi e Girugaali.
JOS 10:16 Atyanu abakabaka abo abataanu aBamooli babbaire bairukire era nga beebisire omu mpuku e Makeda.
JOS 10:17 Owebakobeire oYoswa bati abakabaka abataanu babayajiirye nga beebisire omu mpuku e Makeda,
JOS 10:18 nʼakoba ati, “Musiringitye amabbaale amanene mugateeke omu mulyango gwʼempuku, kaisi muteekeyo abantu okugikuuma.
JOS 10:19 Neye inywe timwagayaala! Mulukutye abalabe baanywe, mubalumbe nga mubazwa e nyuma. Timwabaganya okutuuka omu bibuga byabwe, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe abawaireyo omu bwezye bwanywe.”
JOS 10:20 OYoswa nʼaBaisirairi ni babajigirica kumpi kubamalirawo nakimo, neye abatono abasigaireku batuukire omu bibuga byabwe ebiriku engaga.
JOS 10:21 Olwo abalwani bonabona ni bakanga mirembe omu nkambi eeri oYoswa e Makeda. Era mpaawo muntu eyatumwire okubbikubbi oku Baisirairi.
JOS 10:22 Awo oYoswa nʼakoba ati, “Mwigulewo omulyango ogwʼempuku, mutoolemu abakabaka abo abataanu, mubandeetere.”
JOS 10:23 Kale ni baigulawo empuku, ni batoolamu abakabaka abataanu; owʼe Yerusaalemi, nʼowʼe Kebbulooni, nʼowʼe Yalumusi, nʼowʼe Lakisi, nʼowʼEgulooni.
JOS 10:24 Owebabaleetere e gyali, oYoswa nʼayeta abalwani bʼaBaisirairi bonabona, nʼakoba abaduumiri bʼamaje ageyabbaire nago ati, “Mwize mweme omu makoti gʼabakabaka banu.” Kale ni baiza, ni beema omu makoti gʼabakabaka abo.
JOS 10:25 Awo oYoswa nʼabakoba ati, “Timwatya, era timwawaamu amaani. Mubbe bagumu era mugume emyoyo, olwʼokubba eyo niiyo engeri oMusengwa egyayaba okukola abalabe baanywe bonabona abemwalwanisya.”
JOS 10:26 Awo oYoswa nʼaita abakabaka abo, emirambo gyabwe nʼagyanika oku misaale mitaanu, ni bagireka nga gyedeedya oku misaale egyo paka igulo.
JOS 10:27 Eisana oweryabbaire nga ligwa, oYoswa nʼalagira ni baanulayo emirambo egyo oku misaale, ni bagimuma omu mpuku abakabaka abo omwebabbaire beebisire. Omu mulyango gwʼempuku eyo ni bateekamu amabbaale amanene, igo agakaali agaliwo paka lwatyanu.
JOS 10:28 Oku lunaku olwo, oYoswa nʼalumba era nʼawamba ekibuga oMakeda nʼokabaka waakyo, nʼaita nabuli muntu eyakibbairemu nʼokabaka waakyo, obutalekawo omuntu kadi moiza. Nʼakola okabaka wʼe Makeda ekintu ekiyabbaire akolere okabaka wʼe Yeriko.
JOS 10:29 Awo oYoswa nʼaBaisirairi bonabona ni bazwa e Makeda, ni baaba e Libbuna ni bakirumba.
JOS 10:30 OMusengwa nʼawa aBaisirairi ekibuga ekyo kyona okukiwangula nʼokabaka waamu. Ni baita abakibbairemu bonabona nʼokabaka waakyo, obutasigalamu kadi moiza. Nʼakola okabaka waakyo ekintu ekiyabbaire akolere okabaka wʼe Yeriko.
JOS 10:31 OYoswa nʼaBaisirairi bonabona, ni bazwa e Libbuna ni baaba e Lakisi, ni bakizingiza era bakirumba.
JOS 10:32 OMusengwa nʼawa aBaisirairi okuwangula oLakisi era ni bakiwamba oku lunaku olwokubiri. Ni baita abantu bonabona abakibbairemu ngʼowebabbaire bakolere oLibbuna.
JOS 10:33 Byabbaire bityo ngʼokabaka Kolamu owʼe Gezeri ngʼayabire okubbeera oLakisi. Cooka oYoswa nʼamuwangula iye nʼamajeege, nandi nʼalekawo kadi moiza omwomi.
JOS 10:34 Awo oYoswa nʼazwa omu Lakisi nʼamajeege gonagona, ni baaba Egulooni, ni bakizingiza ni bakirwanisya.
JOS 10:35 Ni bakiwamba oku lunaku olunanyere olwo, ni baita abantu bonabona era ni bajigirica bonabona abakibbairemu ngʼowebakolere e Lakisi.
JOS 10:36 Awo oYoswa nʼamajeege gonagona ni bazwa Egulooni ni baniinaniina okwaba e Kebbulooni ni bakirumba.
JOS 10:37 Ni bakiwamba, ni baita abantu bonabona nʼokabaka waakyo, nʼababbaire omu byalo ebikyeruguuliriirye byonabyona, nga tibalekeremu muntu kadi moiza omwomi. Omu ngeri enanyerereeyo ngʼowebakolere Egulooni, ni bakijigiricirya nakimo amantalekamu omuntu kadi moiza.
JOS 10:38 OYoswa nʼaBaisirairi bonabona ni bacuuka ni baaba ni balumba ekibuga e Debbiri.
JOS 10:39 Ni bakiwamba nʼokabaka waamu, nʼebyalo ebikyeruguuliriirye byonabyona. Ni baita abaayo bonabona. Ni bajigiricirya nakimo nabuli moiza eyakibbairemu amantalekamu kadi moiza omwomi. Ni bakola oDebbiri nʼokabaka waakyo ngʼowebakolere oLebbuna nʼokabaka waakyo nʼoKebbulooni.
JOS 10:40 OYoswa nʼawangula ekyalo ekyo kyonakyona nga mulimu ekitundu ekyʼensozisozi, nʼeidungu oNegevu, nʼekitundu ekyʼansi oku mbale mbale kwʼensozisozi nʼe mantyeremuko, nʼabakabaka baabyo bonabona. Nʼajigirica abaayo bonabona, amantalekayo omwomi ngʼoMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi oweyabbaire abalagiire.
JOS 10:41 Awo oYoswa nʼabiwamba okuzwera e Kadesi Bbaluneya, okutuuka e Gaza, nʼekitundu kyonakyona ekyʼe Goseni, okutuukira nakimo e Gibbyoni.
JOS 10:42 OYoswa nʼawangula abakabaka abo bonabona nʼebyalo byabwe omulundi ogumo ogwo, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi yabbaire niiye abalwanira.
JOS 10:43 Oluzwanyuma lwʼebyo, oYoswa nʼakanga nʼaBaisirairi bonabona omu nkambi e Girugaali.
JOS 11:1 OYabbini okabaka wʼe Kazoli oweyawuliire oku kuwangula kwa Yoswa, nʼaweererya amawuliro ago eeri oYobbabbu okabaka wʼe Madoni, nʼeeri okabaka wʼe Simulooni nʼowʼAkusafu,
JOS 11:2 nʼeeri abakabaka ababbaire omu kyalo ekyʼensozisozi omu mambuka omwAlabba omu maserengeta wʼe Kiinereesi, nʼansi oku mbale mbale kwʼensozisozi, nʼomu Nafosi Doli oku lubba olwʼe bugwaisana.
JOS 11:3 Era nʼaweererya amawuliro ago nʼeeri aBakanani ababbaire e buzwaisana nʼe bugwaisana; eeri aBamooli, nʼaBakiiti, nʼaBaperizi, nʼaBayebbusi omu kyalo ekyʼensozisozi, era nʼeeri aBakiivi e gibabbaire ansi wʼolusozi oKerumooni omu kitundu kyʼe Mizupa.
JOS 11:4 Abakabaka abo ni bazwayo nʼamaje gaabwe gonagona, ni babba bangi ino, nga tibabalika ooti musenye gwʼoku nyanza, nʼembalaasi nyingi ino, nʼebigaali ebyʼamaje.
JOS 11:5 Abakabaka abo bonabona ni bayimbya amaje gaabwe era ni gakumbaanira oku mwiga gwʼe Meromu okulwanisya aBaisirairi.
JOS 11:6 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati, “Tiwabatya, olwʼokubba eizo omu kiseera nga kinu, naabba mmalire okubawaayo eeri oIsirairi, babbe bafu. Embalaasi gyabwe mwagitema emisiya gyʼebigere ebyʼenyuma, ebigaali byabwe obyoce omusyo.”
JOS 11:7 Awo oYoswa nʼabalwanibe bonabona, omu kavumbiikiriryo nʼabalumba oku mwiga gwʼe Meromu,
JOS 11:8 era oMusengwa nʼawaayo abakabaka abo omu bwezye bwʼaBaisirairi, aBaisirairi ni babakubba, ni babalukutya paka ku Sidoni eKinene, paka Misulefosi Mayimu, era paka ku Kiinamo kyʼe Mizupa oku lubba olwʼe buzwaisana. Ni babaita nandi balekawo kadi omwomi.
JOS 11:9 OYoswa nʼabakolaku ngʼoMusengwa oweyamulagiire, embalaasi gyabwe nʼagitema emisiya gyʼebigere ebyʼenyuma era ebigaali byabwe nʼabyoca nʼomusyo.
JOS 11:10 Omu kiseera ekyo oYoswa nʼairaku e nyuma nʼawamba e Kazoli era nʼaita okabaka waamu. (OKazoli kyabbaire niikyo ekitebe ekikulu ekyʼobwakabaka obwo bwonabwona obwabbaire bulwana nʼaBaisirairi).
JOS 11:11 Ni baita nabuli muntu eyabbaire omu kibuga ekyo, nandi ni balekamu omuntu yenayena omwomi, era ni bayoca ekibuga kyʼe Kazoli ekinanyere.
JOS 11:12 OYoswa nʼawamba ebibuga byonabyona ebyʼabakabaka abo, nʼabakabaka baabyo bonabona, nʼaita nabuli muntu era nʼajigirica ebibuga ebyo ngʼoMusa omuweererya wa Musengwa oweyabbaire amulagiire.
JOS 11:13 Neye aBaisirairi tibayocerye ebibuga ebyo ebyabbaire byombeke oku bitinti byʼebibuga ebyagwire, okutoolaku oKazoli, ikyo oYoswa ekiyayocerye.
JOS 11:14 ABaisirairi ni beetwalira ebibanyagire byonabyona nʼebyayo ebyabbaire omu bibuga ebyo. Neye ni baita nabuli muntu, ni babajigiricirya nakimo nandi ni balekawo kadi moiza omwomi.
JOS 11:15 NgʼoMusengwa oweyalagiire omuweereryawe oMusa, nʼoMusa atyo weyalagiire oYoswa, era nʼoYoswa atyo weyakolere. Tiyalekere ekintu kadi kimo nga takikolere kwebyo byonabyona oMusengwa ebiyalagiire oMusa.
JOS 11:16 Kale oYoswa nʼawamba ekyalo ekyo kyonakyona, ekyʼensozisozi, nʼeidungu oNegevu lyonalyona, nʼekitundu kyʼe Goseni kyonakyona nʼansi oku mbale mbale okwʼensozisozi e bugwaisana, nʼAlabba nʼensozi egya Isirairi nʼansi oku mbale mbale waagyo.
JOS 11:17 Nʼawamba nʼokuzwera oku Lusozi Kalaki olusiirye okulungama e Seiri, paka Bbaalu Gadi omu Kiinamo ekyʼe Lebbanooni, ansi wʼolusozi Kerumooni, nʼabawamba era nʼabaita.
JOS 11:18 OYoswa nʼatwala ekiseera kiwanvu ngʼalwanisya abakabaka abo bonabona.
JOS 11:19 Okutoolaku aBakiivi ababbaire omu Gibbyoni, tiwabbairewo kibuga kindi kyonakyona ekyakolere endagaano yʼokubba omwidembe nʼaBaisirairi. Ebibuga ebindi byonabyona babiwambire omu lutalo.
JOS 11:20 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa onanyere niiye eyakakanyairye emyoyo gyʼabantu baamu okubba nʼolutalo nʼaBaisirairi, kaisi babaite anambula kisa, era babajigiricirye nakimo ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire oMusa.
JOS 11:21 Omu kiseera ekyo oYoswa nʼayaba nʼajigirica aBaanaki omu kyalo kyʼensozisozi, nʼe Kebbulooni nʼe Debbiri nʼAnabbu nʼomu kyalo kyonakyona ekyʼensozisozi ekya Yuda, nʼomu kyalo kyonakyona ekyʼensozi ekyʼe Isirairi. OYoswa nʼabajigiricirya nakimo nʼebibuga byabwe.
JOS 11:22 Mpaawo Baanaki abasigaire omu matwale gʼaBaisirairi; balamireku mu Gaza, nʼomu Gaasi nʼomwAsudodi mwonkani.
JOS 11:23 Kale oYoswa nʼawamba ekyalo ekyo kyonakyona, ngʼoMusengwa oweyabbaire akobere oMusa. OYoswa nʼawa aBaisirairi ekyalo ekyo okubba omuwuluko ogwabwe ngʼebika byabwe obwebiri. Awo entalo ni gica omu kyalo ekyo.
JOS 12:1 Banu niibo abakabaka aBaisirairi abebawangwire ni batwala ebyalo byabwe ebyʼe buzwaisana wa Yoludaani, okuzwera omu Kiinamo Alunoni okutuukira nakimo oku lusozi Kerumooni era nʼokutwaliryamu nʼe buzwaisana wonawona owʼenyanza eyʼAlabba:
JOS 12:2 OSikoni okabaka wʼaBamooli, eyafugiranga omu Kesyubboni. Yafugire okuzwera Aloweri ekiri oku mugo gwʼekiinamo kyʼAlunoni, okuzwera omu mankati gʼekiinamo, okwabira nakimo paka ku mwiga oYabboki, ekisalagana nʼaBaamoni. Ekyo nga kitwaliryamu ekitundu ekyʼe Gireyaadi.
JOS 12:3 Yafuganga nʼe buzwaisana owʼAlabba okuzwera oku Nyanza oKiinereesi okutuuka oku nyanza eyʼAlabba nga niiyo eNyanza eya Cumbi, paka e Bbesi Yesimosi, ni yeeyongera paka ku mbale mbale kwʼamaserengeta emantyeremuko gʼolusozi oPisuga.
JOS 12:4 Bawangwire nʼokabaka Ogi owʼe Bbasani, eyabbaire omoiza oku Baleefa abasembereyo, eyafugiranga omwAsitalosi nʼomwEdereeyi.
JOS 12:5 Era yatwaliryangamu olusozi oKerumooni, nʼekibuga oSaleka, nʼekyalo kyʼe Bbasani kyonakyona, okutuuka oku nsalo nʼabantu bʼe Gesuli nʼe Maaka, aamo nʼekimo kyokubiri kyʼekyalo kyʼe Gireyaadi, ngʼasalagana nʼoSikoni okabaka owʼe Kesyubboni.
JOS 12:6 OMusa omuweererya wa Musengwa, nʼaBaisirairi ni bawangula abakabaka abo. Era oMusa omuweererya wa Musengwa ebyalo byʼabakabaka abo nʼabiwa ebika binu: Ekya Lubbeeni, nʼekya Gaadi, nʼekimo kyokubiri ekyʼekika kya Manase, okubba byabwe.
JOS 12:7 Banu niibo abakabaka oYoswa nʼaBaisirairi abebawangwire omu kitundu kyʼe bugwaisana owa Yoludaani, okuzwera e Bbaalu Gadi omu Kiinamo ekya Lebbanooni, okutuuka oku lusozi Kalaki, ni kiniinaniina okulungama e Seiri. OYoswa nʼawa aBaisirairi ekyalo ekyo ngʼomuwuluko, nabuli kika ngʼakiwa omuwuluko gyakyo.
JOS 12:8 Ekitundu ekyo kyatwaliiryemu ekyalo ekyʼensozisozi, nʼansi oku mbale mbale kwʼensozisozi gyʼe bugwaisana, nʼenyanza eyʼAlabba, nʼamantyeremuko gʼolusozi, nʼeidungu oNegevu. Ekyalo ekyo niimwo omwabbairemu aBakiiti, nʼaBamooli, nʼaBakanani, nʼaBaperizi, nʼaBakiivi nʼaBayebbusi.
JOS 12:9 ABaisirairi ni bawangula abakabaka bʼebibuga binu: OYeriko, nʼAyi ekiriranire e Bbeseri,
JOS 12:10 nʼoYerusaalemi, nʼoKebbulooni,
JOS 12:11 nʼoYalumusi, nʼoLakisi,
JOS 12:12 nʼEgulooni, nʼoGezeri,
JOS 12:13 nʼoDebbiri, nʼoGederi,
JOS 12:14 nʼoKoluma, nʼAladi,
JOS 12:15 nʼoLibbuna, nʼAdulaamu,
JOS 12:16 nʼoMakeda, nʼoBbeseri,
JOS 12:17 nʼoTapuwa, nʼoKeefa
JOS 12:18 nʼAfiki, nʼoLasyaloni,
JOS 12:19 nʼoMadoni, nʼoKazoli,
JOS 12:20 nʼoSimulooni Meroni, nʼAkusafu,
JOS 12:21 nʼoTaanaki, nʼoMegido,
JOS 12:22 nʼoKedesi, nʼoYokuneyamu omu Kalumeri,
JOS 12:23 nʼoDoli oku mbale mbale kwʼenyanza, nʼoGoyiimu omu Galiraaya,
JOS 12:24 nʼoTiruza. Babbaire bonabona aamo abakabaka 31.
JOS 13:1 OYoswa oweyabbaire akairiire era ngʼabitiriire omu myanka, oMusengwa nʼamukoba ati, “Okairiire ino, neye wakaali waliwo ebitundu ebyʼekyalo bingi ebyʼokuwamba.
JOS 13:2 Binu niibyo ebitundu ebyabbaire bisigaire okubiwamba: Ebitundu byonabyona ebyʼaBafirisuuti nʼebyʼaBagesuli,
JOS 13:3 okuzwera oku Mwiga Sikoli e buzwaisana owʼe Misiri, okutuuka e mambuka wʼekibuga Ekulooni, ekyalo ekibabala okubba ekyʼaBakanani. Ekyalo ekyo kyabbaire nʼabafugi abʼaBafirisuuti omu bibuga ebitaanu nga niibyo: OGaza, nʼAsudodi, nʼAsukeroini nʼoGaasi nʼEkulooni; nʼebitundu abantu bʼAvimu e gibatyamanga.
JOS 13:4 Omu maserengeta, ekyalo kyonakyona ekyʼaBakanani okuzwa e Maala ekyʼaBasidoni, okwabira nakimo paka okwAfiki, ikyo ekyalo kyʼaBamooli;
JOS 13:5 nʼekyalo kyʼaBagebbali nʼoLebbanooni yenayena okutuuka e buzwaisana, nʼokuzwera e Bbaalu Gadi, ansi wʼolusozi oKerumooni, okutuuka awoingirira oKamasi.
JOS 13:6 “Ibo abatyami bonabona abʼomu bitundu byʼensozi, okuzwera oku Lebbanooni okutuuka oku Misulefosi Mayimu, ekikoba kiti, aBasidoni bonabona, nze onanyere nababbingamu ngʼaBaisirairi babona. Obonere nakimo oti owa aBaisirairi eitakali eryo ngʼomuwuluko, ngʼowenakulagiire.
JOS 13:7 Era oligabulyagiremu ebika omwenda, nʼekimo kyokubiri ekyʼekika kya Manase ngʼemiwuluko.”
JOS 13:8 Ekimo kyokubiri kidi ekindi ekyʼekika kya Manase, nʼekika kya Lubbeeni, nʼekya Gaadi, byabbaire bimalire okusuna emiwuluko gyabyo oMusa omuweererya wa Musengwa egiyabiwaire e buzwaisana wʼoMwiga oYoludaani.
JOS 13:9 Yabiwaire okuzwera oku kibuga Aloweri ekiri oku mbale mbale wʼeKiinamo ekyʼAlunoni, nʼomu kibuga ekiri omu mankati gʼekiinamo ekyo, era nga gutwaliryamu nʼekitantira ekyʼe Medebba, okwabira nakimo paka Dibboni.
JOS 13:10 Gutyo ni gwaba paka oku nsalo nʼaBaamoni, nga gutwaliryamu nʼebibuga byonabyona ebyabbaire ebya Sikoni okabaka wʼaBamooli, eyafuganga oKesyubboni.
JOS 13:11 Era nga gutwaliryamu nʼoGireyaadi, nʼekyalo ekyʼabantu bʼe Gesuli nʼabʼe Maaka, nʼolusozi oKerumooni lwonalwona, nʼoBbasani yenayena okwabira nakimo paka Saleka,
JOS 13:12 ekikoba kiti, obwakabaka bwonabwona obwʼOgi omu Bbasani, eyafugiranga omwAsitalosi nʼomwEdereeyi era eyabbaire omoiza oku Baleefa abasembereyo. Abantu abo oMusa yabbaire amalire okubawangula nʼatwala nʼekyalo kyabwe.
JOS 13:13 Neye aBaisirairi tibabbingiremu abantu bʼe Gesuli nʼabʼe Maaka, kale beegumirye okutyama omu Baisirairi paka lwatyanu.
JOS 13:14 Neye ekika ekyʼaBaleevi oMusa tiyakiwaire omuwuluko. Ekyo kityo olwʼokubba ebyokuwaayo ebibooca nga babiwaayo eeri oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi, niikwo okwabbanga omugabo ogwabwe ngʼoMusengwa oweyabasuubizire.
JOS 13:15 Gunu niigwo omuwuluko oMusa oguyawaire ekika kya Lubbeeni, okusinzirira oku miryango gyakyo:
JOS 13:16 Yakiwaire okuzwera oku kibuga Aloweri ekiri oku mbale mbale wʼeKiinamo ekyʼAlunoni, nʼokuzwera omu kibuga ekiri omu mankati gʼekiinamo ekyo, ni gutwaliryamu nʼekitantira kyonakyona nʼokubitawo oku kibuga e Medebba.
JOS 13:17 Era gutwaliryamu oKesyubboni, nʼebibuga byonabyona ebyʼoku kitantira, nga mulimu nʼoDibboni, nʼoBbamosi Bbaali, nʼoBbesi Bbaali Meyoni,
JOS 13:18 nʼoYakazi, nʼoKedemosi, nʼoMefaasi,
JOS 13:19 nʼoKiriyasaimu, nʼoSibbuma, nʼoZeresi Syakali, oku kasozi akʼomu kiinamo,
JOS 13:20 nʼoBbesi Peyoli, nʼamantyeremuko gʼoLusozi oPisuga, era nʼoBbesi Yesimosi.
JOS 13:21 Ekikoba kiti, ebibuga byonabyona ebyʼoku kitantira, nʼobwakabaka bwonabwona obwa Sikoni, okabaka wʼaBamooli, eyafugiranga omu Kesyubboni. OMusa yabbaire amalire okumuwangula era ngʼawangwire nʼabafugi aBamidiyaani, nʼEvi, nʼoLekemu, nʼoZuuli, nʼoKuuli, nʼoLebba, ababbaire abakungu ba kabaka oSikoni omu kyalo ekyo.
JOS 13:22 Okwongera oku bakungu abo, aBaisirairi baitire nʼomufumu oBbalamu omutaane wa Bbeyoli.
JOS 13:23 Omwiga oYoludaani niigwo ensalo yʼekika kya Lubbeeni e bugwaisana. Era gunu niigwo omuwuluko ogubakiwaire okusinzirira oku miryango gyakyo ngʼotwaliiryemu nʼebibuga bidi nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 13:24 Gunu niigwo omuwuluko oMusa oguyawaire ekika kya Gaadi okusinzirira oku miryango gyakyo:
JOS 13:25 Yakiwaire okuzwera oku kyalo kyʼe Yazeri nʼebibuga byonabyona ebyʼe Gireyaadi, nʼekimo kyokubiri ekyʼekyalo kyʼaBaamoni, okwabira nakimo paka Aloweri, okumpi nʼe Labba.
JOS 13:26 Era nga kizwera oku kibuga e Kesyubboni paka oku bubuga e Lamasi Mizupa nʼe Bbetonimu, era nʼokuzwera omu kabuga e Makanaimu okutuukira nakimo oku kitundu kyʼe Debbiri.
JOS 13:27 Era nga kyaba omu kiinamo oBbesi Kalamu, nʼoBbesi Nimula, nʼoSukosi nʼoZafoni, nʼekitundu ekyasigairewo ekyʼobwakabaka bwa Sikoni owʼe Kesyubboni. Ekyo niikyo ekitundu ekyʼe buzwaisana owʼomwiga oYoludaani, ekyabira nakimo paka empembi wʼeNyanza oGaliraaya.
JOS 13:28 Gunu niigwo omuwuluko ogubawaire ekika kya Gaadi okusinzirira oku miryango gyakyo ngʼotwaliiryemu nʼebibuga nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 13:29 Gunu niigwo omuwuluko oMusa oguyawaire ekimo kyokubiri ekyʼekika kya Manase e buzwaisana, okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 13:30 Omuwuluko ogwakyo guzwera oku kibuga e Makanaimu era gutwaliryamu ekyalo kyʼe Bbasani kyonakyona, ekikoba kiti, obwakabaka bwonabwona obwʼOgi okabaka wa Bbasani. Nʼobubuga bwa Yairi 60 omu Bbasani.
JOS 13:31 Era nga kitwaliryamu nʼekimo kyokubiri kyʼekyalo kyʼe Gireyaadi nʼebibuga Asitalosi nʼEdereeyi, nʼebibuga ebikulu ebya kabaka Ogi omu Bbasani. Ogwo niigwo omugabo ogubawaire abaizukulu ba Makiri omutaane wa Manase, ekikoba kiti, ekimo kyokubiri kyʼabaana ba Makiri okusinzirira oku miryango gyabwe.
JOS 13:32 Egyo niigyo emiwuluko oMusa egiyagabire, oweyabbeereire omu bitantira byʼe Mowaabbu okwitale kudi kwʼomwiga oYoludaani, e buzwaisana wʼe Yeriko.
JOS 13:33 Neye ikyo ekika kya Leevi, oMusa tiyakiwaire omuwuluko. OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi niiye eyakiwanga omugabo gwakyo ngʼoweyasuubizire.
JOS 14:1 Binu niibyo ebitundu aBaisirairi ebibasunire ngʼemiwuluko omu kyalo kyʼe Kanani, Eryezaali okabona, nʼoYoswa omutaane wa Nuuni nʼabakulu bʼebika byʼaBaisirairi e gibabawaire.
JOS 14:2 Bagabiire ebika omwenda nʼekimo kyokubiri emiwuluko, na kukubba kalulu, ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire okubitira omu Musa.
JOS 14:3 OMusa yabbaire amalire okuwa ebika ebibiri nʼekitundu emiwuluko gyabyo e buzwaisana bwʼoYoludaani, neye ibo aBaleevi tiyabawaire omuwuluko.
JOS 14:4 Ekyo kityo olwʼokubba abataane ba Yusufu babbaire bazwiremu ebika bibiri, ekya Manase nʼekyʼEfulaimu. Kale ekyo ni kizweraku aBaleevi obutasuna omuwuluko, okutoolaku ebibuga ebyʼokutyamamu, nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo byabwe nʼebintu byabwe ebindi.
JOS 14:5 Kale aBaisirairi ni bagabana ekyalo ekyo ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire oMusa.
JOS 14:6 Awo abamo oku bʼekika kya Yuda ni batuukirira oYoswa e Girugaali era oKalebbu omutaane wa Yefune oMukenezi nʼamukoba ati, “Omaite oMusengwa ekiyakobere oMusa omuntu wa Kibbumba omu Kadesi Bbaluneya, ekikwata ku nze na iwe.
JOS 14:7 Omu kiseera ekyo nʼabbaire wʼemyanka 40, oMusa omuweererya wa Musengwa oweyantumiire okuzwa e Kadesi Bbaluneya okukeeta ekyalo kinu. Era ni mmukanjirya amawuliro agʼebintu ebinanyerenyeere ngʼowebyabbaire.
JOS 14:8 Neye abanange abenaabire nabo, ni baleetera abantu baiswe emyoyo okubawaamu. Neye nze ni neesiga oMusengwa iye oKibbumba wange nʼomwoyo gwange gwonagwona.
JOS 14:9 Kale oMusa oku lunaku olwo nʼandayiririra ati, ‘Ngʼoweweesigire oMusengwa iye oKibbumba wange nʼomwoyogwo gwonagwona, ekitundu ekyo ekiwatuukiremu kyalibba muwulukogwo nʼabaanabo emirembe gyonagyona.’
JOS 14:10 “Era atyanu, ngʼoMusengwa oweyasuubizire, ankuumire nga ndi mwomi emyanka 45 kasookeede oMusengwa akoba oMusa ebibono ebyo, ngʼoIsirairi atambula omwidungu. Kale atyanu, ngonu njererye emyanka 85!
JOS 14:11 Nkaali ndi nʼamaani ooti ku lunaku ludi oMusa oluyantumiireku. Nkaali ndi mwangumwangu okwaba oku lutalo atyanu ngʼowenabbaire ku ludi.
JOS 14:12 Kale atyanu ompe ekyalo kinu ekyʼensozisozi oMusengwa ekiyansuubizire oku lunaku ludi. Iwe wena onanyere wawuliire kwolwo ngʼaBaanaki owebabbaireyo nʼebibuga byabwe ebinene era nga biriku engaga, neye oMusengwa oweyalimbeera, nʼalibabbingamu nga dala oweyakobere.”
JOS 14:13 Awo oYoswa nʼasabira oKalebbu omutaane wa Yefune enkabi, nʼamuwa ekibuga oKebbulooni okubba omuwulukogwe.
JOS 14:14 Kale oKebbulooni ni kibba kya Kalebbu omutaane wa Yefune oMukenizi okuzwa kwʼolwo, olwʼokubba oKalebbu yeesigire oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi nʼomwoyogwe gwonagwona.
JOS 14:15 Eira oKebbulooni baceetanga Kiriyaasi Alubba, nga bakituuma okuzwa ku liina Alubba, eriina eryʼeyabbaire akira obukulu omu Baanaki. Awo ekyalo ekyo ni kiwuumula entalo.
JOS 15:1 Omuwuluko ogubawaire ekika kya Yuda okusinzirira oku miryango gyakyo, gwabbaire guserengetera nakimo paka ku nsalo nʼekitundu kyʼEdomu ni gwaba paka kwidungu lyʼe Ziini ekiri nakimo e maserengeta.
JOS 15:2 Ensalo yaagwo e maserengeta nʼezwera eNyanza eya Cumbi e gyekoma omu maserengeta,
JOS 15:3 nʼeikirira e maserengeta okutuukira nakimo oku nsalo nʼEdomu oku lubba eidungu Ziini e girikoma omu maserengeta. Okuzwa aawo, nʼeniinaniina e maserengeta wʼe Kadesi Bbaluneya. Awo nʼebita e Kezirooni paka Adali era nʼegeda okwambuka e bugwaisana paka omu kabuga Kalika.
JOS 15:4 Awo ni yeeyongera okwaba paka ku kibuga Azumoni, nʼesenja omwiga ogwʼoku nsalo nʼe Misiri, nʼekoma oku nyanza oMeditereniani. Eyo niiyo ensalo yaakyo, e maserengeta.
JOS 15:5 Ensalo oku lubba lwʼe buzwaisana, esenja eNyanza eya Cumbi okwabira nakimo oku mwiga oYoludaani awegusukira omu Nyanza eyo. Iyo ensalo eyʼomu mambuka nʼetandiikira eNyanza eya Cumbi e gyekoma omu mambuka, omwiga oYoludaani awegusukira,
JOS 15:6 nʼeniinaniina paka mu kibuga e Bbesi Kogula, ni yeeyongerayo nʼebita e maserengeta wʼekibuga e Bbesi Alabba, paka okwibbaale oBbokani omutaane wa Lubbeeni eriyakomere.
JOS 15:7 Awo ensalo nʼebita omu kiinamo Akoli, nʼeniinaniina paka omu kibuga e Debbiri, nʼegeda nʼerungama e mambuka paka Girugaali, ngʼolingiriire oluguudo olwaba oku lusozi Paasi Aduumimu ekiri omu maserengeta wʼekiinamo. Awo ni yeeyongerayo okutuuka oku mwiga Eni Semesi, nʼewulukira omu kibuga Eni Logeri.
JOS 15:8 Awo ensalo ni yeeyongera nʼesalamu eKiinamo Bbeni Kiinomu, nʼebita e maserengeta wʼolusozi okuli ekibuga kyʼaBayebbusi nga niikyo oYerusaalemi. Okuzwera aawo nʼeniinanina paka oku nairungu wʼolusozi oluli e bugwaisana wʼeKiinamo oKiinomu e mambuka oku nkomerero wʼeKiinamo kyʼe Lefaimu.
JOS 15:9 Okuzwera aawo oku nairungu wʼolusozi, ensalo ni yeeyongera ngʼerungama okwiruba lya Nefutoowa, nʼewulukira omu bibuga ebyʼoku lusozi Efulooni. Nʼeikirira okulungama e Bbaala nga niikyo oKiriyaasi Yeyalimu.
JOS 15:10 Awo nʼegeda okulungama e bugwaisana ngʼezwera e Bbaala okwaba oku lusozi oSeiri, nʼeyaba ngʼesenja amantyeremuko gʼe mambuka wʼolusozi oYalimu nga niirwo oKesalooni, ni yeeyongerayo nʼeserengeta paka e Bbesi Semesi, nʼesala okwaba e Timuna.
JOS 15:11 Ensalo nʼebita omu mambuka gʼolusozi okuli ekibuga Ekulooni, nʼesimba e Sikerooni, nʼebita okusenja olusozi oBbaala, nʼetuuka e Yabbuneeri, nʼekoma oku nyanza oMeditereniani.
JOS 15:12 Oku lubba olwʼe bugwaisana ensalo ebita ku mbale mbale okwʼenyanza oMeditereniani. Eyo niiyo ensalo yʼomuwuluko gwʼekika kya Yuda okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 15:13 OYoswa nʼawa oKalebbu omutaane wa Yefune omugabo omu bʼekika kya Yuda omu kibuga e Kiriyaasi Alubba, nga niikyo oKebbulooni, ngʼoMusengwa oweyamulagiire. Alubba yabbaire niiye ozeiza wʼAnaki.
JOS 15:14 OKalebbu nʼakibbingamu abaizukulu bʼAnaki abazwa omu baanabe abasatu, oSyesyai, nʼAkimani, nʼoTalumayi.
JOS 15:15 Nʼazwa eeyo, nʼalumba abʼomu kibuga oDebbiri, eira ekibeetanga oKiriyaasi Seefa.
JOS 15:16 Era oKalebbu nʼakoba ati, “Omusaiza eyalirumba oKiriyaasi Seefa nʼakiwamba, nʼalimuwa omwala wange Akusa nʼamufumbirwa.”
JOS 15:17 Osiniyeeri, omutaane wa Kenazi omuganda wa Kalebbu, nʼakiwamba, kale oKalebbu nʼawa Osiniyeeri omwalawe Akusa okumufumbirwa.
JOS 15:18 Akusa oweyafumbiirwe Osiniyeeri, nʼamukubbiriza ati, “Osabeku oiteewo ekibanja.” Awo Akusa nʼayaba, era oweyazwire oku mpundawe, oKalebbu nʼamubuulya ati, “Otaka nkukolere niki?”
JOS 15:19 Akusa nʼamwiramu ati, “Onkwatire ekisa. Ngʼowewampaire eitakali lyʼomwidungu oNegevu, ompeeku nʼamaluba gona.” Kale oKalebbu nʼamuwa amaluba agʼengulu-waaku nʼagʼansi-waaku.
JOS 15:20 Binu niibyo ebibuga byʼomu muwuluko gwʼekika kya Yuda okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 15:21 Ebibuga ebisemberayo nakimo e maserengeta omu muwuluko gwʼekika kya Yuda omwidungu oNegevu ngʼoyaba oku nsalo nʼEdomu byabbaire biinu: OKabbuzeeri, nʼEderi, nʼoYaguli,
JOS 15:22 nʼoKina, nʼoDimona, nʼAdada,
JOS 15:23 nʼoKedesi, nʼoKazoli, nʼoIsunani,
JOS 15:24 nʼoZifu, nʼoTeremu, nʼoBbeyaloosi,
JOS 15:25 nʼoKazoli Kadata, nʼoKeriyosi Kezirooni nga niikyo oKazoli,
JOS 15:26 nʼAmamu, nʼoSeema, nʼoMolada,
JOS 15:27 nʼoKazali Gada, nʼoKesimooni, nʼoBbesi Pereti,
JOS 15:28 nʼoKazali Suwali, nʼoBberusebba, nʼoBbiziyosiya,
JOS 15:29 nʼoBbaala, nʼoIimu, nʼEzemu,
JOS 15:30 nʼErutoladi, nʼoKesiri, nʼoKoluma,
JOS 15:31 nʼoZikulaga, nʼoMadumaana, nʼoSansaana,
JOS 15:32 nʼoLebbawosi, nʼoSirukimu, nʼAyini, nʼoLiimoni, byonabyona aamo ebibuga 29 nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:33 Ebibuga ebyabbaire omu kyalo kyʼensozisozi niibyo biinu: Esitawoli, nʼoZola, nʼAsuna,
JOS 15:34 nʼoZanowa, nʼEni Gaanimu, nʼoTapuwa, nʼEnamu,
JOS 15:35 nʼoYalumusi, nʼAdulaamu, nʼoSoko, nʼAzeka,
JOS 15:36 nʼoSalayimu, nʼAdisayimu, nʼoGedera, ooba Gederosayimu, ebibuga ikumi na bina nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:37 Bakiwaire nʼoZenani, nʼoKadasa, nʼoMigidolo Gadi,
JOS 15:38 nʼoDiryani, nʼoMizupa, nʼoYokuseeri,
JOS 15:39 nʼoLakisi, nʼoBbozukasi, nʼEgulooni,
JOS 15:40 nʼoKabboni, nʼoLakamasi, nʼoKitulisi,
JOS 15:41 nʼoGederosi, nʼoBbesi Dagoni, nʼoNaama, nʼoMakeda, ebibuga ikumi na mukaaga nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:42 Era bakiwaire nʼoLibbuna, nʼEseri, nʼAsani,
JOS 15:43 nʼoIfuta, nʼAsuna, nʼoNezibbu,
JOS 15:44 nʼoKeyira, nʼAkuzibbu, nʼoMalesa, nga niibyo ebibuga omwenda nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:45 Bakiwaire nʼEkulooni nga kuliku obubuga nʼebyalo ebikyeruguuliriirye;
JOS 15:46 nʼe bugwaisana wʼEkulooni, nʼobubuga bwonabwona obuli okumpi nʼAsudodi aamo nʼebyalo ebikyeruguuliriirye.
JOS 15:47 Bakiwaire nʼAsudodi nʼobubuga nʼebyalo ebikyeruguuliriirye; nʼoGaza nʼobubuga nʼebyalo ebikyeruguuliriirye, okutuuka oku mwiga gwʼoku nsalo nʼe Misiri, nʼoku mbale mbale kwʼenyanza oMeditereniani.
JOS 15:48 Omu kyalo ekyʼensozisozi bakiwaire nʼebibuga binu: OSyamiri, nʼoYaatiri, nʼoSoko,
JOS 15:49 nʼoDaana, nʼoKiriyaasi Saana nga niikyo oDebbiri,
JOS 15:50 nʼAnabbu, nʼEsutemo, nʼAnimu,
JOS 15:51 nʼoGoseni, nʼoKoloni, nʼoGiro, ebibuga ikumi na kimo nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:52 Era bakiwaire nʼAlabbu, nʼoDuma, nʼEsyani,
JOS 15:53 nʼoYanimu, nʼoBbesi Tapuwa, nʼAfeka,
JOS 15:54 nʼoKumuta, nʼoKiriyaasi Alubba nga niikyo oKebbulooni, nʼoZiyoli, ebibuga mwenda nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:55 Bakiwaire nʼoMawoni, nʼoKalumeri, nʼoZifu, nʼoYuuta
JOS 15:56 nʼoYezireeri, nʼoYokudeyamu, nʼoZanowa,
JOS 15:57 nʼoKaini, nʼoGibbeya, nʼoTimuna, nga niibyo ebibuga eikumi, nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:58 Bakiwaire nʼoKalakuli, nʼoBbesi Zuuli, nʼoGedoli,
JOS 15:59 nʼoMaalasi, nʼoBbesi Anosi, nʼElutekoni, nga niibyo ebibuga omukaaga nʼebyalo byaku.
JOS 15:60 Era bakiwaire nʼoKiriyaasi Bbaali nga niikyo oKiriyaasi Yeyalimu nʼoLabba, ebibuga bibiri nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:61 OMwidungu bakiwaire biinu: OBbesi Alabba, nʼoMiidini, nʼoSekaka,
JOS 15:62 nʼoNibbusyani, eKibuga ekya Cumbi, nʼEni Gedi, ebibuga mukaaga nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 15:63 Neye abaizukulu ba Yuda nandi ni bayezya okubbinga aBayebbusi ababbaire batyaime omu Yerusaalemi; paka lwatyanu aBayebbusi batyamayo nʼabantu ba Yuda.
JOS 16:1 Omuwuluko ogubawaire abʼeibyaire lya Yusufu, gwatandikiire ku Mwiga oYoludaani okumpi nʼe Yeriko, e buzwaisana wʼensulo egyʼamaizi egyʼe Yeriko, ni guniinaniina okuzweraawo ni gubita omwidungu ni guwulukira omu kyalo ekyʼensozisozi ekyʼe Bbeseri.
JOS 16:2 Ni gweyongerayo okuzwera e Bbeseri nga niikyo oLuuzi ni gusala okwaba omwAtaloosi, ekyalo kyʼaBaaluki,
JOS 16:3 awo ni gwikirira e bugwaisana, ni gwaba omu kyalo kyʼaBayafuleeti, okutuukira nakimo oku kitundu kyʼe Bbesi Koloni eKyʼansi nʼoku Gezeri, ni gukoma oku Nyanza oMeditereniani.
JOS 16:4 Batyo oManase nʼEfulaimu, abʼeibyaire lya Yusufu ni basuna omuwuluko ogwabwe.
JOS 16:5 Gunu niigwo omuwuluko ekika kyʼEfulaimu ogukyasunire okusinzirira oku miryango gyakyo: Ensalo yʼomuwuluko gwakyo nʼezwera Ataloosi Adali e buzwaisana, nʼetuuka oku Bbesi Koloni eKyʼengulu,
JOS 16:6 era ni yeeyongera paka ku nyanza oMeditereniani. Okuzwera e Mikimesasi e mambuka, nʼegeda okusimba e buzwaisana nʼeyaba e Taanasi Siiro, nʼebitawo nʼeyaba e Yanowa ekiri e buzwaisana.
JOS 16:7 Awo nʼeserengeta okuzwa e Yanowa nʼeyaba Ataloosi nʼe Naala, ni yeeguunya oku Yeriko, nʼewulukira oku Yoludaani.
JOS 16:8 Okuzwa e Tapuwa ensalo nʼesimba e bugwaisana, okwaba oku Mwiga oKaana, nʼekoma oku nyanza oMeditereniani. Ogwo niigwo omuwuluko ogubawaire ekika kyʼEfulaimu okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 16:9 Era okwo nʼogaitaku nʼebibuga nʼebyalo ebibyeruguuliriirye ebibakiwaire okuzwa oku muwuluko gwʼekika kya Manase.
JOS 16:10 Cooka tibabbingiremu aBakanani ababbaire omu Gezeri; paka lwatyanu aBakanani batyama omu Beefulaimu neye basuukire bagalama kukoleranga Beefulaimu mirimo.
JOS 17:1 Ginu niigyo emiwuluko egibawaire ekika kya Manase, iye eyabbaire omwisuka omubere owa Yusufu. Abaizukulu ba Makiri omubere wa Manase era oiteeye wa Gireyaadi ibo babbaire basunire ekyalo kyʼe Gireyaadi nʼekyʼe Bbasani olwʼokubba ozeiza waabwe oMakiri yabbaire mulwani owʼamaani.
JOS 17:2 Kale omugabo gunu ogundi gwʼabaizukulu abandi abaisuka aba Manase ngʼemiryango gyabwe owegyabbaire. Emiryango egyo niigyo ginu: OgwʼAbbiyezeeri, nʼogwa Kereki, nʼogwʼAsuliyeeri, nʼogwa Sekemu, nʼogwa Keefa, nʼogwa Syemida.
JOS 17:3 Atyanu oZerofekadi oyo iye etiyabyaireku omwana omwisuka, wazira abaala bonkani, yabbaire mutaane wa Keefa, oKeefa omutaane wa Gireyaadi, oGireyaadi omutaane wa Makiri, oMakiri omutaane wa Manase. Amaliina gʼabaalabe abo niigo ganu: OMakula, nʼoNuwa, nʼoKogula, nʼoMirika, nʼoTiruza.
JOS 17:4 Abaala abo ni baaba eeri Eryezaali okabona nʼeeri oYoswa omutaane wa Nuuni nʼeeri abeekubbemberi, ni babakoba bati, “OMusengwa yalagiire oMusa okutuwa omuwuluko omu bʼekika kyaiswe.” Kale oYoswa nʼabawa omuwuluko omu bʼekika kyabwe ngʼoMusengwa oweyalagiire.
JOS 17:5 OManase nʼasuna ebitundu ebyʼeitakali ikumi okugaita oku Gireyaadi nʼoBbasani ebiri e buzwaisana owa Yoludaani,
JOS 17:6 olwʼokubba nʼabaana ba Manase abaala bona babawaire omuwuluko aamo na badi abaisuka. Eitakali eryʼe Gireyaadi babbaire baliwaire abʼeibyaire lya Manase abandi.
JOS 17:7 Omuwuluko gwa Manase gwazwereire Aseri okutuuka e Mikimesasi e buzwaisana owʼe Sekemu. Okuzweraawo ensalo nʼerungama e maserengeta, nʼetwaliryamu abantu bʼEni Tapuwa.
JOS 17:8 Ekyalo kyʼe Tapuwa kyabbaire kyʼaBamanase, neye ekibuga ekyʼe Tapuwa oku nsalo yʼaBamanase, ni kibba kyʼaBeefulaimu.
JOS 17:9 Awo ensalo ni yeeyongerayo e maserengeta paka ku Mwiga oKaana. Ebibuga ebyʼe maserengeta wa mwiga ogwo, byabbaire byʼaBeefulaimu, newankubbaire nga byabbaire mu kitundu kya Manase. Ensalo ya Manase nʼebita e mambuka owʼomwiga ogwo, nʼekoma oku nyanza oMeditereniani.
JOS 17:10 E maserengeta eitakali eryo lyabbaire lyʼEfulaimu, oManase nabba e mambuka. Omuwuluko gwa Manase ni gutuukira nakimo oku nyanza oMeditereniani era nga gusalagana nʼogwʼAseri e mambuka, kaisi ogwa Isakaali ni gubba e buzwaisana.
JOS 17:11 Omu muwuluko gwa Isakaali nʼogwʼAseri, oManase nʼasunayo ekibuga oBbesi Syani nʼoIbbuleyaamu, nʼoDoli, nʼEndoli, nʼoTaanaki, nʼoMegido nʼobubuga obubyeruguuliriirye.
JOS 17:12 Neye aBamanase nandi ni bayezya okutyama omu bibuga ebyo, olwʼokubba aBakanani babbaire bamaliriri okubba omu kitundu ekyo.
JOS 17:13 Waire ngʼaBaisirairi beeyongeire omu maani, tibabbingiremu aBakanani bonabona, wazira ni babakolesyanga bugalama.
JOS 17:14 Abʼeibyaire lya Yusufu ni bakoba oYoswa bati, “Lwaki otuwaire omugabo gumo gwonkani ogwʼomuwuluko, ate ngʼoMusengwa yatuwaire enkabi ni twera bangi ino?”
JOS 17:15 OYoswa nʼabairamu ati, “Owemubba nga muli bangi ino, ngʼekyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi tikibamala, mwabe musaawule ebibira byʼomu kyalo kyʼaBaperizi nʼaBaleefa.”
JOS 17:16 Abʼeibyaire lya Yusufu ni bairamu bati, “Ekyalo ekyo ekyʼensozisozi tikitumala, ate ngʼaBakanani bonabona abatyama omu kitantira nʼomu Bbesi Syani nʼobubuga obukyeruguuliriirye, nʼabo abali omu Kiinamo ekyʼeYezireeri, bali nʼebigaali ebyʼebyoma.”
JOS 17:17 Neye oYoswa nʼakoba abʼekika kya Yusufu, ibo ebʼomulyango gwʼEfulaimu nʼogwa Manase ati, “Ngʼowemuli abangi eino era abʼamaani, timwasune omugabo gumo gwonkani,
JOS 17:18 neye era mwasuna nʼekyalo ekyo akyʼamabira ekyʼensozisozi. Mwakisaawula, era nʼempembi waakyo ni wabba waanywe. Era mwezya okubbingamu aBakanani abo newankubbaire nga bali nʼebigaali byʼebyoma era nga bʼamaani.”
JOS 18:1 ABaisirairi owebamalire okuwamba ekyalo kyʼe Kanani, bonabona ni bakumbaanira e Siiro, ni bakomeka eeyo eWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
JOS 18:2 Omu Baisirairi wabbaire wakaali wasigairewo ebika musanvu ebyabbaire bikaali okusuna emiwuluko.
JOS 18:3 OYoswa nʼakoba aBaisirairi ati, “Mwatintimala paka di, okuteetwalira ekyalo oMusengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baanywe ekiyabawaire inywe?
JOS 18:4 Mwerondemu abasaiza basatu mu buli kika. Nabatuma ni baaba ni balambuula ekyalo ekyo, era ni bawandiika nga basonzola ngʼowekiri era nga nabuli kika obwekiri nʼokusuna, kaisi ni baira egyendi.
JOS 18:5 Muli nʼokukigawulamu emiwuluko musanvu. Ekika kya Yuda kyasigala mu muwuluko gwakyo, e maserengeta nʼekika kya Yusufu ni kyaba omu muwuluko ogwakyo, e mambuka.
JOS 18:6 Nga mumalire okugawulamu emiwuluko omusanvu, mundeetere ebiwandiiko ebyo, kaisi nkubbe akalulu aanu omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba waiswe.
JOS 18:7 Neye aBaleevi ibo tibakusuna omugabo mwinywe, olwʼokubba omugabo ogwabwe gwazwanga mu kuweereryanga Musengwa omu bwakabona. Ikyo ekika kya Gaadi nʼekya Lubbeeni nʼekimo kyokubiri ekyʼekika kya Manase ibyo byamalire okusuna emiwuluko egyabyo e buzwaisana owa Yoludaani, oMusa omuweererya wa Musengwa egiyabiwaire.”
JOS 18:8 Awo ngʼabasaiza abo basimbuka okwaba okulambuula ekyalo ekyo, oYoswa nʼabalagira ati, “Mwabe mulambuule ekyalo ekyo era muwandiike engeri yʼokukigawulyagamu. Awo kaisi mwire e gyendi, nkubbe akalulu aanu e Siiro omumaiso ga Musengwa.”
JOS 18:9 Kale abasaiza ni baaba ni balambuula ekyalo ekyo, ni bawandiika omu kitabo nga basonzola ekibakolere, kibuga ku kibuga omu bitundu omusanvu. Awo ni bairayo eeri oYoswa omu nkambi e Siiro.
JOS 18:10 OYoswa nʼakubba akalulu omumaiso ga Musengwa e Siiro, era nabuli kika kyʼaBaisirairi ekyabbaire kikaali okusuna omugabo gwʼeitakali, oYoswa nʼakigabira omuwuluko gwakyo.
JOS 18:11 Akalulu akasooka kagwire ku kika kya Bbenyamini okusinzirira oku miryango gyakyo. Omuwuluko ogwakyo ni gubba aakati wʼogwʼekika kya Yuda nʼogwʼekika kya Yusufu.
JOS 18:12 Oku lubba lwʼe mambuka, ensalo yaakyo nʼetandiikira oku Yoludaani, nʼebita e maserengeta wʼekibuga oYeriko nʼesimba e bugwaisana paka omu kyalo ekyʼensozisozi nʼewulukira okwidungu lyʼe Bbesi Aveni.
JOS 18:13 Okuzwera aawo ensalo nʼebita okumpi nʼekibuga oLuuzi, nga niikyo oBbeseri, nʼeikirira nʼetuuka oku kibuga Ataloosi Adali, ekiri oku lusozi oluli e maserengeta wʼekibuga oBbesi Koloni eKyʼansi.
JOS 18:14 Awo okuzwa oku lusozi olulingiriire e Bbesi Koloni ensalo nʼegeda nʼerungama e maserengeta nʼewulukira e Kiriyaasi Bbaali nga niikyo oKiriyaasi Yeyalimu, ekibuga ekyʼekika kya Yuda. Olwo lwabbaire niirwo olubba lwʼe bugwaisana.
JOS 18:15 Ensalo oku lubba lwʼe maserengeta, nʼetandiikira e mbale mbale wa Kiriyaasi Yeyalimu e bugwaisana nʼewulukira oku mwiga gwʼe Nefutoowa.
JOS 18:16 Awo nʼeikirira oku mbale mbale wʼolusozi olulingiriire eKiinamo kya Kiinomu, ekiri e mambuka owʼekiinamo ekya Lefaimu. Ni yeeyongera okwikirira omu kiinamo kyʼe Kiinomu ngʼesenja amaserengeta wʼekibuga kyʼaBayebbusi, nʼetuuka Eni Logeri.
JOS 18:17 Awo nʼegeda nʼesimba e mambuka nʼeyaba Eni Semesi, ni yeeyongera paka Geriroosi, ekiringiriire e Paasi Aduumimu. Ensalo nʼeserengeta nʼeyaba okwibbaale lya Bbokani omutaane wa Lubbeeni.
JOS 18:18 Ni yeeyongera nʼebita e mambuka wʼe Bbesi Alabba era nʼeikirira paka mwAlabba.
JOS 18:19 Awo nʼeyaba e mambuka wʼekibuga oBbesi Kogula nʼewulukira e mambuka wʼeNyanza ya Cumbi e gyekoma, oYoludaani awegusukira e maserengeta. Eyo niiyo ensalo yaakyo eyʼe maserengeta.
JOS 18:20 Omwiga oYoludaani ni gubba nsalo yaakyo oku lubba olwʼe buzwaisana. Eyo niiyo ensalo yʼomuwuluko gwʼekika kya Bbenyamini okusinzirira oku miryango gyakyo oku mba gyonagyona.
JOS 18:21 Ekika kya Bbenyamini kyabbaire nʼebibuga binu okusinzirira oku miryango gyakyo: OYeriko, nʼoBbesi Kogula, nʼEmeki Kezizi,
JOS 18:22 nʼoBbesi Alabba, nʼoZemalaimu, nʼoBbeseri,
JOS 18:23 nʼAvimu, nʼoPala, nʼOfula,
JOS 18:24 nʼoKeefa Amoni, nʼOfuni, nʼoGebba; nga niibyo ebibuga eikumi na bibiri nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 18:25 Era kyabbaire nʼoGibbyoni, nʼoLaama, nʼoBbeerosi,
JOS 18:26 nʼoMizupa, nʼoKefira, nʼoMoza,
JOS 18:27 nʼoLekemu, nʼoIrupeeri, nʼoTalala,
JOS 18:28 nʼoZera, nʼoKayerefu, nʼekibuga oYebbusi nga niikyo oYerusaalemi, nʼoGibbeya, nʼoKiriyaasi, nga niibyo ebibuga eikumi na bina nʼebyalo ebibyeruguuliriirye. Ogwo niigwo omuwuluko gwʼekika kya Bbenyamini okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:1 Akalulu akokubiri kagwire ku kika kya Simyoni okusinzirira oku miryango gyakyo. Bakiwaire omuwuluko aakati omu muwuluko ogubawaire ekika kya Yuda.
JOS 19:2 Gwabbairemu ebibuga binu: OBberusebba, ooba Syebba, nʼoMolada,
JOS 19:3 nʼoKazali Suwali, nʼoBbala, nʼEzemu,
JOS 19:4 nʼErutoladi, nʼoBbesuli, nʼoKoluma,
JOS 19:5 nʼoZikulaga, nʼoBbesi Malukabbosi, nʼoKazali Susa,
JOS 19:6 nʼoBbesi Lebbawosi, nʼoSalukeni, nga niibyo ebibuga eikumi na bisatu nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 19:7 Gwabbairemu nʼAyini, nʼoLiimoni, nʼEseri nʼAsani, nga niibyo ebibuga ebina nʼebyalo ebibyeruguuliriirye,
JOS 19:8 aamo nʼebyalo byonabyona ebyeruguuliriirye ebibuga ebyo okutuukira nakimo oku Bbaalasi Bbiya nga niikyo oLaama omwidungu oNegevu. Ogwo niigwo omuwuluko gwʼekika kya Simyoni okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:9 Omuwuluko gwʼekika kya Simyoni bagusalire ku muwuluko gwʼekika kya Yuda, olwʼokubba omuwuluko gwʼekika kya Yuda gwabbaire munene okukiraku ogubabbaire betaaga. Kale ekika kya Simyoni ni kisuna omuwuluko ogwakyo aakati mu muwuluko gwʼekika kya Yuda.
JOS 19:10 Akalulu akokusatu kagwire ku kika kya Zebbulooni okusinzirira oku miryango gyakyo. Ensalo yʼomuwuluko gwakyo omu maserengeta yabbaire etuukira nakimo Salidi.
JOS 19:11 Okuzwawo nʼesimba e bugwaisana nʼeyaba e Malala, ni yeeguunya oku Dabbesesi, kaisi ni yeeyongera paka kwiruba eriri okumpi nʼe Yokuneyamu.
JOS 19:12 Okuzwera aawo e Salidi, ensalo nʼerungama e buzwaisana owʼekyalo kyʼe Kisulosi Tabboli, ni yeeyongerayo e Dabberasi, era nʼeyaba paka Yafiya.
JOS 19:13 Awo ni yeeyongerayo okwaba e buzwaisana paka Gaasi Keefa nʼEsi Kazini; nʼewulukira e Liimoni, era nʼegeda nʼerungama e Newa.
JOS 19:14 Eyo nʼegedera e mambuka wʼe Kaanasoni, nʼekoma oku Kiinamo kyʼe Ifuta Eri.
JOS 19:15 Gwabbairemu nʼoKaatasi, nʼoNakalali, nʼoSimulooni, nʼoIdala, nʼoBbeserekeemu. Byabbaire ebibuga ikumi na bibiri nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 19:16 Ebibuga ebyo nʼebyalo ebibyeruguuliriirye niibyo ebyabbaire omuwuluko gwʼekika kya Zebbulooni okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:17 Akalulu akokuna kagwire ku kika kya Isakaali okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:18 Omuwuluko gwakyo gwatwaliiryemu ebibuga binu: OYezireeri, nʼoKesuulosi, nʼoSunemu,
JOS 19:19 nʼoKafalaimu, nʼoSiyoni, nʼAnakalasi,
JOS 19:20 nʼoLaabbisi, nʼoKisiyooni, nʼEbbezi,
JOS 19:21 nʼoLemesi, nʼEni Gaanimu, nʼEni Kada, nʼoBbesi Pazezi.
JOS 19:22 Era ensalo ni yeeguunya oku Tabboli, nʼoku Syakazuma, nʼoku Bbesi Semesi, nʼekoma oku Yoludaani. Byabbaire ebibuga ikumi na mukaaga nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 19:23 Ebibuga ebyo nʼebyalo ebibyeruguuliriirye, niibyo ebyabbaire omu muwuluko gwʼekika kya Isakaali okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:24 Akalulu akokutaanu kagwire ku kika kyʼAseri okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:25 Omuwuluko gwakyo gwatwaliiryemu ebibuga binu: OKerukasi, nʼoKali, nʼoBbeteni, nʼAkusafu,
JOS 19:26 nʼAlaamereki, nʼAmadi, nʼoMisali. Oku lubba lwʼe bugwaisana ensalo nʼeguunya oku Kalumeri nʼoku Sikoli Libbunasi.
JOS 19:27 Awo nʼegeda nʼeyaba e buzwaisana, nʼerungama e Bbesi Dagoni, ni yeeguunya oku Zebbulooni, nʼoku Kiinamo Ifuta Eri, nʼeyaba e mambuka nʼetuuka e Bbesi Emeki nʼe Neyeri ngʼebitiire e Kabbuli oku ngalo engooda.
JOS 19:28 Nʼeyaba Abbudoni, nʼe Lekobbu, nʼe Kaamoni, nʼe Kaana, nʼeyabira nakimo paka Sidoni eKinene.
JOS 19:29 Awo tete ensalo nʼegeda nʼeira nʼerungama e Laama, nʼeyaba oku kibuga oTiiro ekiriku olugaga, nʼegeda nʼerungama e Koosa, nʼewulukira oku nyanza oMeditereniani omu kitundu kyʼAkuzibbu,
JOS 19:30 nʼeWuma, nʼAfiki nʼe Lekobbu. Byabbbaire ebibuga 22 nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 19:31 Ebibuga ebyo nʼebyalo ebibyeruguuliriirye niibyo ebyabbaire omuwuluko gwʼekika kyʼAseri okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:32 Akalulu akomukaaga kagwire ku kika kya Nafutaali okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:33 Ensalo yaakyo nʼezwera e Kerefu, oku muvule ogwʼe Zaananiimu, nʼebita Adami Nekebbu nʼe Yabbuneeri, paka e Laakumu, nʼekoma oku Yoludaani.
JOS 19:34 Awo ensalo nʼerungama e bugwaisana, nʼeyaba Azunoosi Tabboli, nʼezwera aawo nʼeyaba e Kukoki, nʼeguunya oku Zebbulooni oku lubba olwʼe maserengeta, nʼokwAseri oku lubba olwʼe bugwaisana, nʼoku Yoludaani oku lubba olwʼe buzwaisana.
JOS 19:35 Ebibuga ebiriku olugaga byabbaire binu: OZiidimu Zeeri, nʼoKaamasi, nʼoLaakasi, nʼoKiinereesi,
JOS 19:36 nʼAdama, nʼoLaama, nʼoKazoli,
JOS 19:37 nʼoKedesi, nʼEdereeyi, nʼEni Kazoli,
JOS 19:38 nʼoYironi, nʼoMigidolo Eri, nʼoKolemu, nʼoBbesi Anasi, nʼoBbesi Semesi. Ebibuga byabbaire ikumi na mwenda nʼebyalo ebibyeruguuliriirye.
JOS 19:39 Ebibuga ebyo nʼebyalo ebibyeruguuliriirye niibyo ebyabbaire omuwuluko gwʼekika kya Nafutaali okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:40 Akalulu akomusanvu kagwire ku kika kya Daani okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:41 Omuwuluko gwakyo gwabbairemu ebibuga binu: OZola, nʼEsitawoli, nʼoIri Semesi,
JOS 19:42 nʼoSyalabbini, nʼAiyaloni, nʼoItula,
JOS 19:43 nʼEroni, nʼoTimuna, nʼEkulooni,
JOS 19:44 nʼEruteke, nʼoGibbesooni, nʼoBbaalasi,
JOS 19:45 nʼoYekudi, nʼoBbene Bberaki, nʼoGaasi Liimoni,
JOS 19:46 nʼoMeyalukoni, nʼoLaakoni, nʼekitundu ekiringiriire e Yoopa.
JOS 19:47 Neye ekika kya Daani ni kyagirya obugosi okwetwalira omuwuluko ogwakyo, kale abantu abʼekika ekyo ni baniinaniina kwaba kulumba kibuga Lesemu, ni bakiwamba, ni baita abantu baamu bonabona, ni bakityamamu ni bakituuma eriina Daani, erya zeiza waabwe.
JOS 19:48 Ebibuga ebyo nʼebyalo ebibyeruguuliriirye niibyo ebyabbaire omuwuluko gwʼekika kya Daani okusinzirira oku miryango gyakyo.
JOS 19:49 ABaisirairi owebamalire okugabulyagamu ekyalo ekyo nga nabuli kika kimalire okusuna omuwuluko, ni bawa oYoswa omutaane wa Nuuni omuwuluko mwibo,
JOS 19:50 ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire. Ni bamuwa ekibuga ekiyasabire, nga niikyo oTimunasi Seera, omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi. Era nʼakyombeka buyaaka, nʼabba omwo.
JOS 19:51 Egyo niigyo emiwuluko Eryezaali okabona, nʼoYoswa omutaane wa Nuuni, nʼabakulu bʼebika bya Isirairi, egibagabwire mu kukubba kalulu nga bali e Siiro omumaiso ga Musengwa, oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa. Batyo ni bamala okugabula ekyalo ekyo.
JOS 20:1 Awo oMusengwa nʼakoba oYoswa ati,
JOS 20:2 “Okobe aBaisirairi batongole ebibuga okubba ebyʼobwirukiro, ngʼowenabalagiire okubitira omu Musa.
JOS 20:3 Kale oyo iye eyaabbanga aitire omuntu omu butagenderera era nga timukweyendera, yairukiranga eeyo okulama amunoonia okunyaaŋa.
JOS 20:4 “Omuntu oyo oweyairukiranga omu kimo oku bibuga ebyo, yaabbanga nʼokwemerera omunda okumpi nʼegeeti era nʼasonzola ensongaye omumaiso gʼabeekubbemberi bʼekibuga ekyo. Awo kaisi ni bamwikirirya omu kibuga kyabwe ni bamuwa ekifo ekyokubbaamu.
JOS 20:5 Singa oyo ataka okunyaaŋa oweyaabbanga amunoonia, bateekwa okutawaayo aitire omwinaye omu butagenderera era nga tirwa kiruyi.
JOS 20:6 Omuntu oyo yaabbanga nʼokusigala omu kibuga ekyo paka ngʼamalire okwemerera omumaiso gʼolukumbaana lwʼabantu okumuwozesya, era paka ngʼokabona akira obukulu abbaireku afiire. Awo kaisi omuntu oyo ngʼayinza okweirirayo e ika omu kibuga ekyʼe waabwe e giyairukire okuzwa.”
JOS 20:7 Kale ni batongola oKedesi ekyʼomu Galiraaya omu kyalo ekyʼensozisozi ekya Nafutaali, nʼoSekemu omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, nʼoKiriyaasi Alubba nga niikyo oKebbulooni omu kyalo ekyʼensozisozi ekya Yuda.
JOS 20:8 Oku lubba olwʼe buzwaisana wa Yoludaani okumpi nʼe Yeriko, ni batongola oBbezeri omwidungu ekiri omu kitantira kyʼomu kitundu kyʼekika kya Lubbeeni, nʼekibuga oLamosi ekiri omu Gireyaadi omu kitundu kyʼekika kya Gaadi, nʼekibuga oGolani ekiri omu Bbasani omu kitundu kyʼekika kya Manase.
JOS 20:9 OMwisirairi yenayena, ooba omunamawanga yenayena abba mwibo, oweyaitanga omuntu nga tagendereire, yayezyanga okwirukira omu bibuga ebyo ebibatongoire, kaisi oyo ataka okunyaŋa nandi nabba nʼokumwita ngʼabakaali okumuwozesya omumaiso gʼolukumbaana.
JOS 21:1 Awo abakulu bʼekika kya Leevi, ni baaba okusisinkana Eryezaali okabona nʼoYoswa omutaane wa Nuuni nʼabakulu bʼebika ebindi ebya Isirairi
JOS 21:2 e Siiro omu kyalo kyʼe Kanani. Abakulu bʼekika kya Leevi ni babakoba bati, “OMusengwa yalagiire ngʼabitira omu Musa okutuwa ebibuga ebyʼokutyamangamu, nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo byaiswe.”
JOS 21:3 Kale, ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire, oku muwuluko gwabwe, aBaisirairi ni bawaaku aBaleevi ebibuga ebyʼokutyamamu nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo byabwe.
JOS 21:4 Omu kugaba okwo, akalulu akasooka kagwire ku bʼomulyango gwa Kokasi. Kale aBaleevi abo, ababbaire abʼeibyaire lyʼAlooni okabona, ni basuna ebibuga ikumi na bisatu, nga babitoola oku kika kya Yuda nʼekya Simyoni nʼekya Bbenyamini.
JOS 21:5 Abʼomulyango gwa Kokasi abandi ni basuna ebibuga ikumi nga babitoola oku bʼekika kyʼEfulaimu nʼekya Daani nʼekimo kyokubiri ekyʼekika kya Manase.
JOS 21:6 Abʼeibyaire lya Gerusoni ni basuna ebibuga ikumi na bisatu nga babitoola oku kika kya Isakaali, nʼekyʼAseri, nʼekya Nafutaali nʼekimo kyokubiri ekyʼekika kya Manase omu Bbasani.
JOS 21:7 Abʼeibyaire lya Merali ngʼemiryango gyabwe obwegyabbaire ni basuna ebibuga ikumi na bibiri nga babitoola oku kika ekya Lubbeeni, nʼekya Gaadi nʼekya Zebbulooni.
JOS 21:8 Kale aBaisirairi ni bakubba akalulu okuwa aBaleevi ebibuga ebyo nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo byabwe, ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire ngʼabitira omu Musa.
JOS 21:9 Ganu niigo amaliina gʼebibuga ebibatoire oku kika kya Yuda nʼoSimyoni ni babiwa
JOS 21:10 abʼeibyaire lyʼAlooni, ababbaire abʼomulyango gwa Kokasi abʼomu kika kya Leevi olwʼokubba akalulu akasooka kagwire ku niibo.
JOS 21:11 Basunire ekibuga Kiriyaasi Alubba nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo. Iye Alubba yabbaire iteeye wʼAnaki. Atyanu ekibuga ekyo bakyeta Kebbulooni, era kiri mu kyalo ekyʼensozisozi ekya Yuda.
JOS 21:12 Neye eitakali nʼebyalo ebikyeruguuliriirye babbaire bamalire okubiwa oKalebbu, omutaane wa Yefune okubba mugabogwe.
JOS 21:13 Kale abʼeibyaire lyʼAlooni okabona ni basuna ekibuga oKebbulooni, ikyo ekibuga ekiirukiro kyʼoyo ogubavunaana ogwobwiti, ni basuna nʼoLibbuna,
JOS 21:14 nʼoYaatiri, nʼEsutemowa,
JOS 21:15 nʼoKoloni, nʼoDebbiri,
JOS 21:16 nʼAyini, nʼoYuuta, nʼoBbesi Semesi, nabuli kimo nga kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo. Ebyo niibyo ebibuga omwenda, ebibatoire oku bika bidi ebibiri.
JOS 21:17 Ni batoola oku kika kya Bbenyamini, era ni bawa abʼomulyango gwa Kokasi ebibuga ebina binu: OGibbyoni, nʼoGebba
JOS 21:18 nʼAnasoosi nʼAlumooni, nga biriku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:19 Ebibuga byonabyona ebibawaire abakabona ibo abʼeibyaire lyʼAlooni byabbaire ikumi na bisatu, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:20 ABaleevi abandi abʼomulyango gwa Kokasi ni basuna ebibuga omu kukubba kalulu. Ebibuga binu babitoire ku bʼekika kyʼEfulaimu.
JOS 21:21 Omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi ni babawa ekibuga oSekemu nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo, era ekibuga ekyo ekiirukiro kyʼoyo ogubavunaana ogwobwiti, era ni babawa nʼekibuga oGezeri,
JOS 21:22 nʼoKibbuzaimu, nʼoBbesi Koloni nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:23 Era okuzwa oku kika kya Daani, ni basuna ekibuga Eruteke, nʼoGibbesooni,
JOS 21:24 nʼAiyaloni, nʼoGaasi Liimoni, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:25 Nʼokuzwa oku kimo kyokubiri kyʼekika kya Manase e bugwaisana wa Yoludaani, ni basuna ekibuga oTaanaki nʼoGaasi Liimoni, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:26 Ebibuga byonabyona ebyo eikumi nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo ni babiwa abʼomulyago gwa Kokasi abasigaire.
JOS 21:27 Abʼekika kya Leevi abandi abʼomulyango gwa Gerusoni ni basuna ebibuga binu: Okuzwa oku kimo kyokubiri kyʼekika kya Manase e buzwaisana wa Yoludaani ebibuga bibiri, oGolani ekiirukiro kyʼoyo ogubavunaana ogwobwiti, ekiri omu Bbasani, nʼoBbe Esitala, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:28 Ni basuna nʼokuzwa oku bʼekika kya Isakaali ebibuga bina: OKisiyooni, nʼoDabberasi,
JOS 21:29 nʼoYalumusi, nʼEni Gaanimu, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:30 Ni basuna ebibuga bina okuzwa oku kika kyʼAseri, oMisali nʼAbbudoni,
JOS 21:31 nʼoKerukasi, nʼoLekobbu, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:32 Ni basuna ebibuga bisatu okuzwa oku kika kya Nafutaali, oKedesi, ekimo oku kiirukiro kyʼoyo ogubavunaana ogwobwiti ekiri omu Galiraaya, nʼekibuga Kaamosi Doli, nʼoKalutani, nga kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:33 Abʼomulyango gwa Gerusoni, ni babba nʼebibuga ikumi na bisatu, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:34 Abʼekika kya Leevi abasigaire nga niibo abʼomulyango gwa Merali, ni basuna okuzwa oku kika kya Zebbulooni ebibuga bina. OYokuneyamu, nʼoKaluta,
JOS 21:35 nʼoDimuna, nʼoNakalali, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:36 Ni basuna okuzwa oku kika kya Lubbeeni ebibuga bina. OBbezeri nʼoYakazi,
JOS 21:37 nʼoKedemosi nʼoMefaasi, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:38 Ni basuna ebibuga bina okuzwa oku bʼekika kya Gaadi, oLamosi ikyo ekiirukiro kyʼoyo ogubavunaana ogwobwiti ekiri omu Gireyaadi, nʼekibuga oMakanaimu,
JOS 21:39 nʼoKesyubboni, nʼoYazeri, nga nabuli kimo kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:40 Ebibuga byonabyona abʼomulyango gwa Merali abasigaire oku kika kya Leevi ebibasunire byabbaire ikumi na bibiri.
JOS 21:41 Omu bitundu byonabyona aBaisirairi ebibasunire okubba ebyabwe, aBaleevi basunire omwo ebibuga 48, nga ku buli kibuga kuliku nʼeitakali eryʼokukuumirangamu ebyayo.
JOS 21:42 Nabuli kibuga kyabbaireku eitakali eryʼokukuumirangaku ebyayo nga likyeruguuliriirye. Ekyo kityo wekyabbaire oku bibuga ebyo byonabyona.
JOS 21:43 Atyo oMusengwa nʼawa aBaisirairi ekyalo ekyo kyonakyona, ekiyalayiire okuwa abazeiza baabwe, ni bakyetwalira okubba kyabwe era ni bakityamamu.
JOS 21:44 OMusengwa nʼabawa emirembe oku mba gyonagyona egyʼensalo yaabwe, ngʼoweyabbaire alayiriire abazeiza baabwe. Mpaawo kadi moiza oku balabe baabwe eyayezyerye okubawangula, olwʼokubba oMusengwa yabbaire awaireyo abalabe baabwe abo bonabona omu bwezye bwabwe.
JOS 21:45 Mpaawo kadi kimo oku bisa oMusengwa ebiyabbaire asuubizire oIsirairi ekinandi kituukirira; byonabyona byatuukiriire.
JOS 22:1 Awo oYoswa nʼayeta abʼekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi nʼekimo kyokubiri kyʼekika kya Manase,
JOS 22:2 nʼabakoba ati, “Mukolere byonabyona oMusa omuweererya wa Musengwa ebiyabalagiire, era mugondeire ebiragiro byange byonabyona.
JOS 22:3 Eibbanga libitirewo liwanvu, paka lwatyanu nga timulekesulanga aBaisirairi abainaanywe, era ni mutuukirirya kusani ebiragiro bya Musengwa iye oKibbumba waanywe.
JOS 22:4 Atyanu oMusengwa iye oKibbumba waanywe ngʼowaawaire aBaisirairi abainaanywe emirembe ngʼoweyabasuubizire, mukange e waanywe omu kitundu oMusa omuweererya wa Musengwa ekiyabawaire oku lubba ludi olwa Yoludaani.
JOS 22:5 Neye mufengeyo ino okukuuma ebiragiro nʼamateeka, oMusa omuweererya wa Musengwa ageyabawaire; okutakanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe, nʼokutambuliranga omu manzirage gonagona, nʼokugonderanga ebiragirobye, nʼokumwegumiryangaku, nʼokumuweereryanga nʼomwoyo gyanywe gyonagyona nʼobwomi bwanywe bwonabwona.”
JOS 22:6 Awo oYoswa nʼabasabira enkabi, nʼabaseebula ni bairayo e waabwe.
JOS 22:7 Ekimo kyokubiri ekyʼekika kya Manase, oMusa yabbaire akiwaire eitakali mu Bbasani, kaisi ekitundu kidi ekindi ngʼoYoswa akiwaire bugwaisana owa Yoludaani nʼaBaisirairi abainaabwe. OYoswa oweyabaseebwire okwirayo e waabwe nʼatumula nabo,
JOS 22:8 ngʼabakoba ati, “Mukange e waanywe nʼobusuni bwanywe obubitiriri, omulimu ebiraalo ebinene ebyʼebyayo, nʼefeeza, nʼezaabbu, nʼobbulonzi, nʼebyoma, nʼengoye empitiriri. Mugabane nʼaBaisirairi abainaanywe, ebyo ebimwanyagire oku balabe baanywe.”
JOS 22:9 Kale abʼekika kya Lubbeeni nʼabʼekika kya Gaadi, nʼekitundu oku bʼekika kya Manase ni baleka aBaisirairi abandi omu Siiro, omu kyalo ekyʼe Kanani, ni bakanga e waabwe e Gireyaadi, ikyo ekyalo ekyabwe-okubwabwe ekibasunire okusinzirira ngʼoMusengwa oweyabbaire alagiire ngʼabitira omu Musa.
JOS 22:10 Awo ekika kya Lubbeeni nʼekika kya Gaadi, nʼekitundu kyʼekika kya Manase, owebatuukire e Geriroosi, ekiriranire omwiga oYoludaani omu kyalo kyʼe Kanani, ni byombeka aawo ekyoto ekinene eino.
JOS 22:11 ABaisirairi abandi ni bawulira bati ekika ekya Lubbeeni, nʼekya Gaadi, nʼekimo kyokubiri kyʼekika kya Manase bombekere ekyoto e Geriroosi, oku lubba olwabwe ibo aBaisirairi okumpi nʼoYoludaani.
JOS 22:12 Awo aBaisirairi bonabona ni bakumbaanira e Siiro, baabe balwanisye ebika ebyo.
JOS 22:13 Kale aBaisirairi ni batuma oFenekansi, omutaane wʼEryezaali okabona, eeri ekika kya Lubbeeni nʼekika kya Gaadi nʼekimo kyokubiri kyʼekika kya Manase omu kyalo kyʼe Gireyaadi.
JOS 22:14 Bamutumire nʼabeekubbemberi ikumi, moiza moiza okuzwa mu buli kika kya Isirairi, era nga niibo abakulu bʼemiryango gyabwe.
JOS 22:15 Baabire eeri ekika kya Lubbeeni nʼekika kya Gaadi, nʼekimo kyokubiri kyʼekika kya Manase omu kyalo kyʼe Gireyaadi ni babakoba bati,
JOS 22:16 “Ekibbula kya Musengwa kyonakyona ni kikoba kiti, ‘Mwezya mutya okujeemera oKibbumba owa Isirairi? Era mwezya mutya okucaama ni mwediima, ni muzwa oku Musengwa era atyanu ni mweyombekera ekyoto?
JOS 22:17 Ekibbikibbi ekitwakolere e Peyoli tikyatumalire? Paka lwatyanu tukaali nʼokwenaabyaku ekibbikibbi ekyo newankubbaire ngʼoMusengwa yasindikire okawumpuli omu bantube.
JOS 22:18 Era atyanu timuli kuzwanga oku Musengwa?’ “ ‘Singa mujeemera oMusengwa olwatyanu, olweizo yasunguwalira kibbula kya Isirairi kyonakyona.
JOS 22:19 Ekyalo kyanywe obwekibba nga tikituukana okusinziramu, mwize omu kyalo kya Musengwa, eweema ya Musengwa e gyeri, mugabane na iswe ekyalo ekyo. Neye timwajeemera oMusengwa, waire okutujeemera iswe nga mweyombekera ekyoto ekyanywe, ni muleka ekya Musengwa iye oKibbumba waiswe.
JOS 22:20 Akani omutaane wa Zeera oweyajeemeire ekiragiro ekikwata oku bintu ebiwonge, obulwa tibwagwire ku kibbula kya Isirairi kyonakyona? Akani tiniiye yenkani eyafiire olwʼekibbikibbikye.’ ”
JOS 22:21 Ekika ekya Lubbeeni nʼekya Gaadi nʼekimo kyokubiri kyʼekika kya Manase ni bairamu abakulu abʼemiryango gyʼebika byʼaBaisirairi bati,
JOS 22:22 “Oyo oWabwezye, oKibbumba, iye Musengwa! Oyo oWabwezye, oKibbumba, iye Musengwa! Iye amaite! Era oIsirairi akimanye! Ooba nga dala twakikolere lwa kumujeemera, ooba lwʼokutagondera niiye oMusengwa, olwatyanu timwatuleka ni tusigala boomi.
JOS 22:23 Ooba nga twombekere ekyoto ekyaiswe kujeemera Musengwa, nʼokuweeraku sadaaka egibooca yonayona, nʼebibawaayo ebyʼempeke, ooba kukiweeraku sadaaka eyʼokusyania, oleke oMusengwa onanyere akituvunaane.
JOS 22:24 “Bbe! Twakikolere olwʼokubba twatiire tuti egibwiza, abaizukulu baanywe nga bayezya okukoba abaiswe bati, ‘Muli nʼenkolaganaki nʼoMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi?
JOS 22:25 OMusengwa yakolere oYoludaani okubba nsalo aakati waiswe na inywe ekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi. Mubula mugabo e wʼoMusengwa.’ Batyo abaizukulu baanywe bayinza okulekesyawo abaizukulu abaiswe okusinza oMusengwa oyo.
JOS 22:26 “Kale niikyo ekyazwireku ni tukoba tuti, ‘Oleke swena twetegekere era twombeke ekyoto, tikuweeraku sadaaka egibooca yonayona, ooba ebibawaayo ebindi.’
JOS 22:27 Neye twakyombekere, kibbe bujulizi aakati waiswe na inywe, era nʼabantu abʼemirembe egyaliiririra tuti twasinzanga oMusengwa ni tuwaayo esadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka eyʼokusyania, nʼebyʼokuwaayo ebindi, kaisi egibwiza abaizukulu baanywe tibakoba abaizukulu baiswe bati, ‘Mubula mugabo e wʼoMusengwa.’
JOS 22:28 “Twaseegere tuti, ‘Singa egibwiza balitukoba batyo, ooba ni bakoba batyo abaizukulu baiswe, twalibakoba tuti, Mubone ekyoto abazeiza baiswe ekibombekere ngʼowekifaananira nakimo ekyoto kya Musengwa. Tibakyombekere lwʼesadaaka egibooca yonayona, nʼolwʼebibawaayo ebindi, neye kibbe bujulizi aakati waiswe na inywe.’
JOS 22:29 “Kituzwerawo iswe okujeemera oMusengwa, ni tumuzwaku olwatyanu, ni twombeka ekyoto okukiweeraku esadaaka egibooca yonayona, ooba ebibawaayo ebyʼempeke, ooba ebibawaayo ebindi. Ekyo titwezya okukikola nga waliwo ekyoto kya Musengwa iye oKibbumba waiswe ekiri omumaiso gʼeweemaye.”
JOS 22:30 Awo oFenekansi okabona, nʼabeekubbemberi bʼekibbula kyʼaBaisirairi, ibo abakulu bʼemiryango gya Isirairi ababbaire naye, ni bawulira ebibono ekika ekya Lubbeeni nʼekya Gaadi nʼekimo kyokubiri kyʼekika kya Manase ebibakobere, ni basangaala ino.
JOS 22:31 OFenekansi omutaane wʼEryezaali okabona nʼabakoba ati, “Kale atyanu tutegeire tuti oMusengwa ali na iswe, olwʼokubba timwamujeemeire. Atyanu mulamirye aBaisirairi, oMusengwa okubabonereza.”
JOS 22:32 OFenekansi omutaane wʼEryezaali okabona nʼabeekubbemberi abeyabbaire nabo, ni bazwa eeri ekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi omu Gireyaadi, era ni bairayo oku kyalo kyʼe Kanani eeri aBaisirairi, ni babakobera ebyo ebyabbairewo.
JOS 22:33 ABaisirairi olwʼokuwulira ebyo ni basangaala, ni bawuuja oKibbumba. Era nandi ni bairayo okutumula oku byʼokwaba okulwanisya ekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi, nʼokujikirica ekyalo omu batyama.
JOS 22:34 Ekika kya Lubbeeni nʼekya Gaadi ni bawa ekyoto ekyo eriina bati, “Bujulizi” nga bakoba bati, “Kinu bujulizi okulaga tuti oMusengwa niiye oKibbumba.”
JOS 23:1 Oluzwanyuma nga wabitirewo ekiseera kiwanvu, era ngʼoMusengwa awaire aBaisirairi emirembe oku mba gyonagyona awabbaire abalabe baabwe, oYoswa omu kiseera ekyo ngʼakairiire ino era ngʼabitiriire omu myanka,
JOS 23:2 nʼayeta aBaisirairi bonabona. Era yayetere abakulu baabwe, nʼabeekubbemberi, nʼabalamuzi, nʼabakungu, nʼabakoba ati, “Nze nkairiire era mbitiriire omu myanka.
JOS 23:3 Inywe abananyere mweboneireku byonabyona oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebyakolere amawanga ago gonagona oku lwanywe. OMusengwa iye oKibbumba waanywe niiye eyabalwaniire.
JOS 23:4 Mwebukirye ngʼebyalo byʼamawanga gonagona agasigairewo oku mawanga agenawangwire, nabiwaire ebika byanywe ngʼemiwuluko, aakati wʼoMwiga oYoludaani nʼeNyanza oMeditereniani eri e bugwaisana.
JOS 23:5 OMusengwa iye oKibbumba waanywe iye onanyere yalyebbingira amawanga ago ni gabazwerawo. Yalibabbinga omumaiso gaanywe, ni mutwala ekyalo kyabwe okubba kyanywe, ngʼoMusengwa iye oKibbumba waanywe oweyabasuubizire.
JOS 23:6 “Kale mubbe bagumu ino; mubbenge beegendereza okugonderanga byonabyona ebibawandiikire omu Kitabo kyʼaMateeka ga Musa nga timubizwaku kadi naire.
JOS 23:7 Timwakolagananga nʼabʼamawanga ago agasigaire mwinywe. Timwasinzanga abakibbumba baabwe waire okulayiirira omu maliina gaabwe. Muteekwa okutabaweereryanga waire okukotama okubawa ekitiisya.
JOS 23:8 Neye mwegumiryenge ku Musengwa iye oKibbumba waanywe ngʼowemubbaire paka lwatyanu.
JOS 23:9 “OMusengwa yabbingire amawanga amanene era agʼamaani nga wemugataabaala, era paka lwatyanu mpaawo muntu eyayezyerye okubawangula inywe.
JOS 23:10 Mwinywe, omoiza yabbinganga 1,000, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waanywe niiye abalwanira, ngʼoweyabasuubizire.
JOS 23:11 Kale, mufengeyo ino okubona muti mutaka oMusengwa iye oKibbumba waanywe.
JOS 23:12 “Neye singa mwamuzwangaku, ni mwegaita nʼabo abalamire oku bʼamawanga ago agasigaire mwinywe, era singa mwafumbirwagananga nabo ni kibazweraku okukolagananga nabo,
JOS 23:13 awo nga muli nʼokumanyira nakimo muti oMusengwa iye oKibbumba waanywe takaali abbinga abʼamawanga ago nga wemugataabaala. Wazira, baabbanga mitego era mipaasuka egimuli; baabbanga faalu oku migongo gyanywe, era mawa omu maiso gaanywe, paka owemwaliweerawo nakimo omu kyalo kinu ekisa, oMusengwa iye Kibbumba waanywe ekiyabawaire.
JOS 23:14 “Atyanu, ndi kumpi okwaba abantu bonabona oku kyalo e gibaaba. Nywenanywena mukimaite omu myoyo gyanywe nʼomu bwomi bwanywe muti mpaawo kadi kimo oku bintu ebisa byonabyona oMusengwa iye oKibbumba waanywe ebiyasuubizire ekinandi kituukirira. Nabuli kintu ekiyasuubizire akituukiriirye. Mpaawo kadi kimo ekinandi nʼatuukirirya.
JOS 23:15 Neye ngʼowaatuukiriirye nabuli kisa ekiyabasuubizire, atyo oMusengwa iye oKibbumba waanywe weyalibatuucaaku nabuli bubbibubbi obuyabakobeireku, paka oweyalibamalirawo nakimo omu kyalo kinu ekisa ekiyabawaire.
JOS 23:16 Obusungu bwa Musengwa bwalibaweeraku ni mujigirika mangu okuzwa omu kyalo kinu ekisa ekiyabawaire singa timwalikuuma endagaano ya Musengwa iye oKibbumba waanywe egiyabalagiire, kaisi ni mwaba ni muweererya abakibbumba abandi, era ni mukotama okubawa ekitiisya.”
JOS 24:1 Awo Yoswa nʼayeta ebika ebya Isirairi byonabyona okukumbaanira e Sekemu. Yayetere abantu abakulu, nʼabeekubbemberi, nʼabalamuzi, era nʼabakungu ba Isirairi, ni baaba ni beeragisya omumaiso ga Musengwa.
JOS 24:2 OYoswa nʼakoba abantu bonabona ati, “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi akoba ati, ‘Eira, abazeiza baanywe, ngʼotwaliiryemu oTeera oiteeye wa Ibbulaimu nʼoNakoli, owebabbeereire okwitale wʼomwiga Ewufulaate, basinzanga bakibbumba bandi.
JOS 24:3 Neye oIbbulaimu ozeiza waanywe ni mmutoola okwitale wʼomwiga ogwo Ewufulaate, ni mmubitya omu kyalo kyonakyona ekyʼe Kanani, ni mmuwa oIsaka era ni njalya eibyairerye.
JOS 24:4 Era oIsaka ni mmuwa oYaakobbo nʼEsawu. Ni mpa Esawu ekyalo ekyʼe Seiri ekyʼensozisozi okubba kikye, neye oYaakobbo nʼabaanabe, ni baserengeta e Misiri.
JOS 24:5 “ ‘Awo ni mbatumira oMusa nʼAlooni, ni ngadya aBamisiri nʼebyo ebinakolereyo, kaisi ni mbatoolayo inywe.
JOS 24:6 Owenatoireyo abazeiza baanywe e Misiri, ni batuuka oku nyanza, aBamisiri babasenjeryeku nga babalukutya paka ku Nyanza eNtukuliki nga bakolesya abasaiza abʼebigaali nʼabʼembalaasi.
JOS 24:7 Neye abazeiza baanywe ni bankungirira nze oMusengwa okubabbeera, ni nteekawo endikiirya aakati waabwe nʼaBamisiri; ni njikirirya enyanza okuwolombogerya amaizi oku Bamisiri okubasaanyaawo. Beeboneireku nʼagaabwe ekinakolere aBamisiri. “ ‘Awo ni batyama omwidungu ekiseera kiwanvu.
JOS 24:8 Natwaire abazeiza baanywe omu kyalo kyʼaBamooli, ababbaire e buzwaisana wʼomwiga oYoludaani. ABamisiri ni babalwanisya, neye ni mbawaayo omu bwezye bwʼabazeiza baanywe. Ni mbajikirica nga webataabaala, era ni batwala ekyalo kyʼaBamooli.
JOS 24:9 OBbalaki omutaane wa Zipoli, okabaka wʼe Mowaabbu nʼategeka okulwanisya aBaisirairi, nʼatumisya okweta oBbalamu omutaane wa Bbeyoli okubalaama.
JOS 24:10 Neye ni ngaana okuwulisisya oBbalamu, kale nʼaira kubasabira nkabi emirundi nʼemirundi era ni mbanunula omu bwezye bwa Bbalaki.
JOS 24:11 “ ‘Awo ni mwambuka oYoludaani, ni mutuuka e Yeriko. Abantu bʼe Yeriko ibo aBamooli, nʼaBaperizi, nʼaBakanani, nʼaBakiiti, nʼaBagirugaasi, nʼaBakiivi, nʼaBayebbusi ni babalwanisya, neye ni mbawaayo omu bwezye bwanywe.
JOS 24:12 Nasindikire ebirumba ni bibbinga abantu abo nga wemubataabaala, nga mulimu nʼabakabaka ababiri abʼaBamooli. Tiniinywe omwakikolere nʼempiima gyanywe waire nʼobulaso bwanywe.
JOS 24:13 Nabawaire ebyokulya ebyʼomu kyalo ekyo ebinandi mukalabanira, nʼebibuga ebinandi mwombeka, ni mubityamamu. Ni mulya oku mizabbibbu nʼoku mizaituuni ebinandi mukoma.’
JOS 24:14 “Aale atyanu mutyenge oMusengwa, era mumuweereryenge nʼobwesigwa bwonabwona. Era mutoolerewo nakimo ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba abazeiza baanywe abebasinzanga okwitale wʼomwiga Ewufulaate nʼomu Misiri, era muweereryenge Musengwa yenkani.
JOS 24:15 Neye ooba ngʼokuweererya oMusengwa mubona nga timukitaka, mulondewo olwatyanu ogumwaweereryanga, ooba bakibbumba abazeiza baanywe abebaweereryanga okwitale wʼomwiga Ewufulaate, ooba bakibbumba bʼaBamooli, abʼomu kyalo ekimutyaimemu. Neye nze nʼabʼomu nyumba yange, twaweereryanga Musengwa.”
JOS 24:16 Awo abantu ni bairamu bati, “Kituzwerawo iswe okulekesula oMusengwa ni tuweererya okibbumba ogondi!
JOS 24:17 OMusengwa iye oKibbumba waiswe niiye eyatutoire iswe nʼabazeiza baiswe omu Misiri, omu kyalo ekyo ekyʼobugalama, era nʼakola obumanyiciryo bwʼebyewunyo omumaiso gaiswe. Nʼatukuumanga omu lugendo lwaiswe lwonalwona nʼomu mawanga gonagona agetwabitangamu.
JOS 24:18 Era oMusengwa nʼabbinga amawanga gonagona omumaiso gaiswe nga mulimu nʼaBamooli ababbaire omu kyalo ekyo. Swena twaweereryanga Musengwa oyo olwʼokubba niiye oKibbumba waiswe.”
JOS 24:19 OYoswa nʼakoba abantu ati, “Timwezya okuweererya oMusengwa. Iye oKibbumba mutukulye; iye Kibbumba owʼeibuba. Tiyalisoniya obujeemu bwanywe nʼebikole byanywe ebibbibibbi.
JOS 24:20 Singa mwalekesulanga oMusengwa ni muweereryanga abakibbumba abʼabanamawanga, yabacuukiranga nʼabaleetaku akabbikabbi nʼakomya obwomi bwanywe oluzwanyuma lwʼokubba musa egyemuli.”
JOS 24:21 Abantu ni bakoba oYoswa bati, “Kadi, twaweereryanga Musengwa.”
JOS 24:22 OYoswa nʼabakoba ati, “Muli bajulizi okwerumiriza inywe abananyere ngʼowemusalirewo kuweereryanga Musengwa.” Ni bairamu bati, “Dala, iswe abananyere tuli bajulizi.”
JOS 24:23 OYoswa nʼakoba ati, “Aale atyanu mumume eedi ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba abali mwinywe abʼamawanga agandi. Mucuusire nakimo emyoyo gyanywe okugiirya eeri oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi.”
JOS 24:24 Abantu ni bakoba oYoswa bati, “Twaweereryanga Musengwa iye oKibbumba waiswe nʼokumugonderanga.”
JOS 24:25 OYoswa nʼakolera abantu endagaano oku lunaku olwo, era eeyo e Sekemu nʼabateekerawo amateeka nʼebiragiro.
JOS 24:26 Era oYoswa nʼawandiika ebintu ebyo omu Kitabo ekyʼaMateeka ga Kibbumba. Nʼatoola eibbaale erinene, nʼalikoma aawo ansi wʼomuvule okumpi nʼekifo ekya Musengwa ekitukulye.
JOS 24:27 Nʼakoba abantu bonabona ati, “Mubone! Eibbaale linu lyalibba lijulizi okutulumiriza. Liwuliire ebibono byonabyona oMusengwa ebyatukobere. Lyalibba lijulizi okubalumiriza singa timubba bʼamazima eeri oKibbumba waanywe.”
JOS 24:28 Awo oYoswa nʼaseebula abantu, nabuli moiza nʼakanga omu muwulukogwe ogubamuwaire.
JOS 24:29 Ebyo owebyawoire, oYoswa omuweererya wa Musengwa era omutaane wa Nuuni, nʼafa ngʼawangaire emyanka 110.
JOS 24:30 Ni bamuliika omu muwulukogwe e Timunasi Seera, omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, e mambuka wʼoLusozi oGaasi.
JOS 24:31 ABaisirairi ni baweererya oMusengwa eibbanga lyonalyona oYoswa eriyamalire nga mwomi. Era ni beeyongera okumuweererya eibbanga lyonalyona eryʼobwomi bwʼabakaire abasigairewo ngʼoYoswa amalire okufa, ibo abeeboneireku ebintu byonabyona oMusengwa ebiyabbaire akoleire oIsirairi.
JOS 24:32 Era amagumba ga Yusufu, aBaisirairi agebabbaire baleetere okuzwa e Misiri, ni bagaliika e Sekemu omwitakali oYaakobbo eriyagulire ebitundu byʼefeeza 100 oku bataane ba Kamoli oiteeye wa Sekemu. Eitakali eryo ni libba muwuluko gwʼabaizukulu ba Yusufu.
JOS 24:33 Era Eryezaali omutaane wʼAlooni nʼafa, ni bamuliika e Gibbeya, e gibabbaire bawaire omutaane wa Fenekansi omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi.
JDG 1:1 Awo oYoswa ngʼamalire okufa, aBaisirairi ni beebuulyaku oMusengwa bati, “Kikaaki ekyatwekubbemberamu okuniinaniina okwaba okulwana nʼaBakanani?”
JDG 1:2 OMusengwa nʼairamu ati, “Kika kya Yuda niikyo ekiri nʼokubeekubbemberamu. Mpaire niikyo obwezye okuwangula ekyalo ekyo.”
JDG 1:3 Abʼekika kya Yuda ni bakoba abaganda baabwe abʼekika kya Simyoni bati, “Mwize twabe omu kitundu ekibatuwaire tulwanisye aBakanani nga tuli aamo. Swena twalyaba na inywe omu kyanywe.” Batyo abʼekika kya Simyoni ni baaba nabo.
JDG 1:4 Awo owebaabire okulumba, oMusengwa nʼabawa okuwangula aBakanani nʼaBaperizi, ni baitamu abasaiza 10,000 e Bbezeki.
JDG 1:5 Eeyo gibayajiirye Adoni Bbezeki ni bamulwanisya era ni bayinga aBakanani nʼaBaperizi.
JDG 1:6 Adoni Bbezeki nʼairuka, neye ni bamulukutya era ni bamukwata, ni bamutemaku ebinkumu nʼennwe enene.
JDG 1:7 Awo Adoni Bbezeki nʼakoba ati, “Abakabaka ensanvu abenatemereku ebinkumu nʼennwe enene, bakumbaanianga obukunkumukira ansi wʼemenza yange. Atyanu oKibbumba ansaswire kiikyo zena ekinabakolere.” Ni bamutwala e Yerusaalemi, era eeyo giyafeereire.
JDG 1:8 Abʼekika kya Yuda ni balumba oYerusaalemi era kyona ni bakiwamba, ni baita abantu baamu, ekibuga ni bakikumaku omusyo.
JDG 1:9 Oluzwanyuma ni bazwa aawo, ni baikirira okwaba okulwanisya aBakanani abʼomu kyalo ekyʼensozisozi, nʼabʼomwidungu oNegevu nʼabali ansi oku mbale mbale kwʼensozisozi e bugwaisana.
JDG 1:10 Ni balumba aBakanani ababbaire abatyami bʼomu kibuga e Kebbulooni, ekibayetanga Kiriyaasi Alubba, ni bawangula aBasyesyai nʼaBakimani nʼaBatalumayi.
JDG 1:11 Abʼekika kya Yuda owebazwire eeyo, ni balumba ekibuga oDebbiri, eira ekibayetanga oKiriyaasi Seefa.
JDG 1:12 Era oKalebbu omoiza oku bʼekika kya Yuda nʼakoba ati, “Omusaiza eyalirumba oKiriyaasi Seefa nʼakiwamba, nʼalimuwa omwala wange Akusa nʼamufumbirwa.”
JDG 1:13 Osiniyeeri, omutaane wa Kenazi omuganda wa Kalebbu omutomuto-waaku, nʼakiwamba, kale oKalebbu nʼawa Osiniyeeri omwalawe Akusa okumufumbirwa.
JDG 1:14 Akusa oweyafumbiirwe Osiniyeeri, nʼamukubbiriza ati, “Osabeku oiteewo ekibanja.” Awo Akusa nʼayaba, era oweyazwire oku mpundawe, oKalebbu nʼamubuulya ati, “Otaka nkukolere niki?”
JDG 1:15 Akusa nʼamwiramu ati, “Onkwatire ekisa. Ngʼowewampaire eitakali lyʼomwidungu oNegevu, ompeeku nʼamaluba gona.” Kale oKalebbu nʼamuwa amaluba agʼengulu-waaku nʼagʼansi-waaku.
JDG 1:16 Abaizukulu bʼomuko wa Musa omusaiza oMukeeni, ni baniinaniina aamo nʼabʼekika kya Yuda ni bazwa omu Kibuga kyʼeNsansa, ni baaba batyama omu bantu bʼomwidungu lya Yuda ekiri omu Negevu okumpi nʼAladi.
JDG 1:17 Awo abʼomu kika kya Yuda ni baaba nʼabaganda baabwe abʼomu kika kya Simyoni, ni balumba aBakanani ababbaire abatyami bʼomu kibuga oZefasi, era ni bakijigiricirya nakimo. Nʼolwekyo ni bakiwa eriina bati Koluma.
JDG 1:18 Abʼekika kya Yuda ni bawamba ekibuga oGaza nʼAsukeroni nʼEkulooni, nʼebitundu ebibyeruguuliriirye.
JDG 1:19 Era oMusengwa yabbaire nʼabantu ba Yuda. Bawambire ekyalo ekyʼensozisozi, neye nandi ni bayezya okubbingamu abatyami bʼomu kitantira, olwʼokubba babbaire nʼebigaali byʼamaje ebyʼebyoma.
JDG 1:20 Ekibuga Kebbulooni ni bakiwa oKalebbu, ngʼoMusa oweyabbaire alagiire, era oKalebbu nʼakibbingamu ebika ebisatu ebyʼabaizukulu bʼAnaki.
JDG 1:21 Neye abʼekika kya Bbenyamini nandi ni babbinga aBayebbusi omu Yerusaalemi. Paka lwatyanu aBayebbusi batyami aamo nʼabʼekika kya Bbenyamini.
JDG 1:22 Atyanu abʼomu nyumba ya Yusufu ni balumba ekibuga oBbeseri, era oMusengwa yabbaire nabo.
JDG 1:23 Owebatumire abasaiza okwaba okukeeta oBbeseri eira ekibayetanga ekibuga oLuuzi,
JDG 1:24 abakeeti abo ni babona omusaiza ngʼali kuzwa omu kibuga ekyo, ni bamukoba bati, “Otulagirire awetwezya okubita okwingira omu kibuga, era swena twakukwatira ekisa.”
JDG 1:25 Kale nʼabalagirira, era ni baita abʼomu kibuga bonabona, neye nandi ni baita omusaiza oyo nʼabʼenyumbaye bonabona.
JDG 1:26 Omusaiza oyo nʼayaba omu kyalo kyʼaBakiiti nʼayombekayo ekibuga, nʼakiwa eriina bati Luuzi, era bakaali bakyeta batyo paka lwatyanu.
JDG 1:27 Abʼekika kya Manase tibabbingiremu abatyami bʼomu kibuga oBbesi Syani nʼoTaanaki nʼoDoli nʼoIbbuleyaamu, nʼoMegido nʼomu byalo ebibyeruguuliriirye, olwʼokubba aBakanani bamaliriire okusigala omu kyalo ekyo.
JDG 1:28 ABaisirairi owebeeyongeire okubba bʼamaani, ni baazyanga aBakanani okubakoleranga emirimo, neye nandi bababbingiramu nakimo.
JDG 1:29 Era nʼekika kyʼEfulaimu tikyabbingiremu aBakanani ababbaire omu kibuga oGezeri, aBakanani ni beeyongera okutyama eeyo mwibo.
JDG 1:30 Nʼekika kya Zebbulooni tikyabbingiremu aBakanani abatyamanga omu kibuga oKitulooni nʼoNakaloli, aBakanani abo beeyongeire okutyama omu bibuga ebyo aamo nabo, neye babaazyanga kukolera Baisirairi mirimo.
JDG 1:31 Nʼekika kyʼAseri tikyabbingiremu abatyami bʼomu bibuga binu: Ako, nʼoSidoni, nʼAkirabbu, nʼAkuzibbu, nʼomu Kerubba, nʼAfiki, nʼoLekobbu,
JDG 1:32 kale olwʼokubba tibababbingiremu, abʼekika kyʼAseri ni babba batyami aamo nʼaBakanani abo abataka bʼomu kyalo ekyo.
JDG 1:33 Nʼekika kya Nafutaali tikyabbingiremu abatyami bʼomu kibuga oBbesi Semesi nʼomu Bbesi Anasi. Abʼekika kya Nafutaali ni beeyongera okubba aamo nʼabatyami aBakanani neye abʼekika kya Nafutali ni babayazyanga okubakolera emirimo.
JDG 1:34 ABamooli ni bayazya abʼekika kya Daani okutyama omu kyalo ekyʼensozisozi, nandi ni babaganya okwika omu kitantira.
JDG 1:35 ABamooli ni bamalirira okubba batyami omwAiyaloni, nʼomu Saalubbimu, nʼoku Lusozi oKeresi. Neye eibyaire lya Yusufu oluzwanyuma ni lyeyongera amaani, era ni libaazya okubakoleranga emirimo.
JDG 1:36 Era ensalo yʼaBamooli yaniinanga nʼebita Akulabbiimu nʼeiguka e Seera.
JDG 2:1 Lumo oMalaika wa Musengwa yazwire e Girugaali nʼaniinaniina nʼayaba e Bbokimu, nʼakoba aBaisirairi ati, “Nabatoire omu kyalo kyʼe Misiri ni mbaleeta omu kyalo ekinasuubizire okuwa abazeiza baanywe. Nakobere nti tinalimenya endagaano yange eginakolere nʼainywe,
JDG 2:2 era timukolanga endagaano nʼabantu abali omu kyalo kinu, neye muvunangawo ebyoto byabwe. Neye inywe ni mujeemera ebiragiro byange. Lwaki mwakolere ekyo?
JDG 2:3 Kale atyanu nkoba nti, tinalibbinga abantu abo nga wemubataabaala. Baabbanga balabe baanywe, era babaingiryanga omu kusinza abakibbumba baabwe.”
JDG 2:4 OMalaika wa Musengwa oweyamalire okutumula ebyo, aBaisirairi bonabona ni bakuukulya.
JDG 2:5 Era ekifo ekyo ni bakiwa eriina bati Bbokimu era eeyo ni baweerayo esadaaka eeri oMusengwa.
JDG 2:6 OYoswa oweyamalire okuseebula aBaisirairi, nabuli kika ni kyaba okwetwalira omuwuluko gwakyo.
JDG 2:7 ABaisirairi ni baweererya oMusengwa eibbanga lyonalyona oYoswa eriyamalire nga mwomi. Era ni beeyongera okumuweererya eibbanga lyonalyona eryʼobwomi bwʼabakaire abasigairewo ngʼoYoswa amalire okufa, ibo abeeboneireku ebintu byonabyona oMusengwa ebiyabbaire akoleire oIsirairi.
JDG 2:8 OYoswa omutaane wa Nuuni, omuweererya wa Musengwa yafiire ngʼawangaire emyanka 110.
JDG 2:9 Ni bamuliika omu muwulukogwe, e Timunasi Keresi omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, e mambuka wʼolusozi oGaasi.
JDG 2:10 Oluzwanyuma ngʼabʼomulembe ogwo bonabona bafiire, abʼomulembe ogundi ni bairawo abanandi bamanya oMusengwa waire ebyo ebiyabbaire akoleire oIsirairi.
JDG 2:11 Awo aBaisirairi ni bakola ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa owebaweereirye aBabbaali.
JDG 2:12 Ni bazwa oku Musengwa iye oKibbumba wʼabazeiza baabwe, eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, ni basinza abakibbumba abʼabantu ababeeruguulirirye, ni baleetera oMusengwa okusunguwala.
JDG 2:13 Bazwire oku Musengwa, ni baweererya oBbaali nʼAsutolesi onkuni omukali.
JDG 2:14 OMusengwa nʼasunguwalira ino aBaisirairi, nʼabawaayo eeri abanyagi ni babanyagaku ebyabwe. Nʼaleka abalabe baabwe abo bonabona ababbaire babeeruguulirirye, ni babawangula, aBaisirairi nga tibakaali bayezya okwetaasa.
JDG 2:15 Nabuli owebaabanga omu lutalo, ngʼoMusengwa ababonereza ngʼoweyabbaire abalayiriire. Ni babba omu mbeera engosi!
JDG 2:16 Awo oMusengwa nʼateekerawo aBaisirairi abalamuzi okubanunula omu bwezye bwʼabanyagi nago.
JDG 2:17 Neye era aBaisirairi nandi ni bawulisisya abalamuzi baabwe era nandi ni babba beesigwa eeri oMusengwa, wazira ni basinzanga bakibbumba bandi. Ibo okutabba ngʼabazeiza baabwe, ni bazwa mangu omu ngeri abazeiza baabwe egibatambulangamu nʼokugonderanga ebiragiro bya Musengwa.
JDG 2:18 Nabuli oMusengwa oweyateekerangawo aBaisirairi omulamuzi, oMusengwa yayezyesyanga omulamuzi oyo okununula abantu omwifuge lyʼabalabe baabwe paka omulamuzi oyo oweyafanga. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabakwatiranga ekisa nga bakenyera olwʼokubamigirirya era nʼokubagadya.
JDG 2:19 Neye omulamuzi oyo oweyaafanga, abantu bairanga omu bikole byabwe ebibbibibbi ebyʼeira, ebikiraku ebyʼabazeiza baabwe obubbibubbi, ni bagonderanga abakibbumba abandi ni babaweereryanga era ni babasinzanga. Bagaine okulekawo ebikole byabwe ebibbibibbi nʼenkola eyʼobujeemu.
JDG 2:20 Olwʼekyo oMusengwa nʼasunguwalira ino oIsirairi, era nʼakoba ati, “Olwʼokubba abʼeigwanga linu bamenyere endagaano eginakolere nʼabazeiza baabwe era tibakaali bampulisisya,
JDG 2:21 zena tinkaali mbinga eigwanga lyonalyona omumaiso gaabwe, kwago oYoswa oweyafeereire ageyalekere nga tibagawangwire.
JDG 2:22 Nze nagakolesyanga okukema aBaisirairi, okubona ooba nga bangonderanga nze oMusengwa, ngʼabazeiza baabwe owebakolanga.”
JDG 2:23 Kagira oMusengwa yalekere amawanga ago omu kyalo ekyo; tiyagabbingiremu nakimo era tiyagawaireyo eeri oYoswa okugawangula.
JDG 3:1 Atyanu ganu niigo amawanga oMusengwa ageyalekerewo omu Kanani okugezesya aBaisirairi, ababbaire tibamanyanga oku byʼentalo omu kyalo ekyo.
JDG 3:2 Ekyo yakikolere, okumanyikisya abaizukulu ba Isirairi ebyʼentalo, abo ababbaire tibamanyangaku entalo.
JDG 3:3 Ganu niigo amawanga nago: ABafirisuuti abo ababbaire ansi wa bafugi abataanu, nʼaBakanani bonabona, nʼaBasidoni nʼaBakiivi abatyami bʼomu nsozi gyʼomu Lebbanooni okuzwera oku Lusozi oBbaali Kerumoni, okutuuka e Lebbo Kamasi.
JDG 3:4 Yagalekerewo kugezesya Baisirairi, okubona ooba nga bagonderanga ebiragiro bya Musengwa ebiyabbaire awaire abazeiza baabwe ngʼabitira omu Musa.
JDG 3:5 ABaisirairi ni batyama omu Bakanani, nʼomu Bakiiti, nʼomu Bamooli, nʼomu Baperizi, nʼomu Bakiivi, nʼomu Bayebbusi.
JDG 3:6 Ni bafumbirwanga abaala bʼamawanga ago, era ni bawanga abaala baabwe abaisuka bʼamawanga ago okubafumbirwa, era ni baweereryanga abakibbumba bʼamawanga ago.
JDG 3:7 ABaisirairi ni bakola ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa; ni beerabira oMusengwa iye oKibbumba waabwe, ni baweereryanga ebifaananyi byʼokusinza ebya Bbaali nʼebyʼAsera onkuni omukali.
JDG 3:8 Olwʼekyo oMusengwa nʼasunguwalira ino aBaisirairi, nʼabalekera oKusaani Lisasaimu, okabaka wʼe Mesopotamiya okubawangula. Era nʼabafuga emyanka munaana.
JDG 3:9 Neye aBaisirairi owebeekungiriire oMusengwa, nʼabateekerawo omununuli, Osiniyeeri omutaane wa Kenazi omuganda wa Kalebbu. OKenazi yabbaire mutomuto oku Kalebbu.
JDG 3:10 OMwoyo wa Musengwa nʼaika okwOsiniyeeri, nʼasuuka mulamuzi wa Isirairi era nʼayaba okulwana olutalo. OMusengwa nʼawaayo oKusaani Lisyasaimu, okabaka wʼe Mesopotamiya omu bwezye bwʼOsiniyeeri nʼamuwangula.
JDG 3:11 Kale ekyalo ekyo ni kibba nʼemirembe okumala emyanka 40 paka Osiniyeeri omutaane wa Kenazi oweyafiire.
JDG 3:12 ABaisirairi tete ni bakola ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa, era olwʼokubba bakolere ekibbikibbi, oMusengwa nʼawa Egulooni okabaka wa Mowaabbu amaani okuwangula oIsirairi.
JDG 3:13 Egulooni ni yeeyimbya nʼaBaamoni nʼaBamaleki, ni balumba oIsirairi, ni bawamba ekibuga ekyʼeNsansa.
JDG 3:14 Okabaka Egulooni nʼafuga aBaisirairi okumala emyanka ikumi na munaana.
JDG 3:15 Era tete aBaisirairi ni beekungirira oMusengwa, nʼabateekerawo omununuli, Ekudi owʼengalo engooda, omutaane wa Gera, oMubbenyamini. ABaisirairi ni batuma Ekudi nʼomusolo agutwalire Egulooni okabaka wa Mowaabbu.
JDG 3:16 Atyanu Ekudi yabbaire ayeesere empiima eyʼobwogi obubiri, nga eyerya esentimita ooti 50 omu buwanvu. Nʼagyesiba oku kisambikye ekyʼoku ndiiro, omu bizwalobye.
JDG 3:17 Nʼatwalira Egulooni okabaka wa Mowaabbu omusolo. Era Egulooni yabbaire musaiza munene ino.
JDG 3:18 Ekudi oweyamalire okuwaayo omusolo, nʼaseebula abantu abamubbeereireku okuguleeta.
JDG 3:19 Neye iye onanyere nʼakoma ku bifaananyi ebibayeesere omu mabbaale okumpi nʼe Girugaali, nʼakanga eeri Egulooni, nʼamukoba ati, “Oo kabaka, ndi nʼobukwendabwo obwʼekyama.” Awo okabaka nʼakoba ati, “Osirike kaisi!” Era nʼakoba abaweereryabe bonabona bazwewo.
JDG 3:20 Awo Ekudi nʼaigerera okabaka aweyabbaire atyaime yenkani omu kisengekye ekyʼangulu ekiwolu, nʼamukoba ati, “Ndi nʼobukwendabwo obuzwa eeri oKibbumba.” Awo okabaka oweyabbaire asetuka oku ntebeye,
JDG 3:21 Ekudi nʼasowolayo empiima oku kisambikye ekyʼoku ndiiro ngʼakolesya engalo engooda, nʼagisumuta okabaka omu kida.
JDG 3:22 Empiima yonayona nʼekikwatiro kyaku nʼemuweeramu, nʼewulukira omu mugongo. Ekudi tiyagikuusiremu era amasavu ni gagibbuunaku.
JDG 3:23 Awo Ekudi nʼawuluka nʼaigalawo, enjigi egyʼekisenge ekyo nʼagifungaku nʼayaba.
JDG 3:24 Ekudi oweyamalire okwaba, abaweererya bʼEgulooni owebaizire ni babona ngʼenjigi gyʼekisenge ekyo okabaka omuyabbaire nga nfungeku, ni baseega bati, “Okabaka ateekwa okubba ayabireku kweyamba.”
JDG 3:25 Bakuumire eibbanga eribaboine nga limala nga taigulawo enjigi egyʼekisenge ekyo, ni bakwata ekifunguwo, ni baigulawo. Awo ni bayajirya omusengwa waabwe ngʼagwire ansi era nga mufu.
JDG 3:26 Omu kaseera abaweererya abo akebabbaire nga bakaali bakuumiriire okabaka okwigulawo, niiko Ekudi akeyasodokeiremu. Oweyasodokere yabitire mu kifo omwabbaire ebifaananyi byʼokusinza ebibayeesere omu mabbaale nʼayaba e Seira.
JDG 3:27 Oweyatuukire eeyo omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, nʼafuwa ekondeere okweta aBaisirairi. Owebatuukire e giyabbaire nʼabeekubbembera, ni baserengeta aamo na iye okuzwa omu kyalo ekyo ekyʼensozisozi.
JDG 3:28 Nʼabakoba ati, “Munsengererye olwʼokubba oMusengwa abawaire inywe okuwangula abalabe baanywe aBamowaabbu.” Kale awo ni basengererya Ekudi, ni baserengeta, ni baaba bawamba ebyambu ebyʼomwiga oYoludaani, aBamowaabbu ebibabbaire bambukiraku, nandi ni baikirirya omuntu yenayena okwambuka.
JDG 3:29 Oku mulundi ogwo ni baita abasaiza ooti 10,000 abʼamaani era abazira oku Bamowaabbu, nandi ni wabbaawo alamaku.
JDG 3:30 Oku lunaku olwo aBaisirairi ni bawamba oMowaabbu. Ekyalo ni kibba nʼemirembe okumala emyanka 80.
JDG 3:31 Omulamuzi eyairireku yabbaire niiye oSamugali, omutaane wʼAnasi. Yena nʼanunula aBaisirairi oweyaitiire aBafirisuuti 600 na musabbi.
JDG 4:1 Ekudi oweyafiire, aBaisirairi tete ni bakola ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa.
JDG 4:2 Kale oMusengwa nʼabaleka, oYabbini okabaka wa Kanani, eyafugiranga omu kibuga oKazoli okubawangula. Omuduumiri wʼamaje ago yabbaire niiye oSisera, ngʼabba omu Kalosesi Kagoyiimu.
JDG 4:3 OYabbini yabbaire nʼebigaali ebyʼamaje 900 ebyʼebyoma, nʼafuga oIsirairi nʼobukambwe okumala emyanka aabiri. ABaisirairi ni beekungirira oMusengwa okubabbeera.
JDG 4:4 Atyanu omu biseera ebyo, oDebola omuka Lapiidosi yabbaire naabbi, era nga niiye omulamuzi wa Isirairi.
JDG 4:5 Yatyamisyanga ekootiye mu kisaale ekibanaliryeku eriina bati Kisansa kya Debola, ekyabbaire aakati wa Laama nʼe Bbeseri, omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, eeyo aBaisirairi e gibaabanga e gyali okubalamula.
JDG 4:6 Lwabbaire lumo, oDebola nʼatumisya oBbalaki omutaane wʼAbbinowamu era omutyami wʼe Kedesi ekyʼomu Nafutaali, ngʼamukoba ati, “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi ali kukulagira ati, ‘Otwale abasaiza 10,000 abʼomu kika kya Nafutaali nʼekya Zebbulooni, obakubbembere okwaba oku Lusozi e Tabboli.
JDG 4:7 Njaba okubbeegererya oSisera omuduumiri wʼamaje ga Yabbini, nʼebigaalibye ebyʼamaje nʼabʼamajeebe baabe oku mwiga oKisoni kaisi nkuwe obwezye iwe okumuwangula.’ ”
JDG 4:8 OBbalaki nʼamukoba ati, “Singa wayaba nanze, zena nʼayaba; neye singa tiwayabe nanze, zena tinayabe.”
JDG 4:9 ODebola nʼairamu ati, “Dala nʼayaba na iwe. Neye ekitiisya ekyʼokuwangula tikyabbe kikyo, olwʼokubba oMusengwa ayaba okuwaayo oSisera eeri mukali.” Kale oDebola nʼayaba nʼoBbalaki e Kedesi.
JDG 4:10 OBbalaki nʼayeta ekika kya Zebbulooni nʼekya Nafutaali e Kedesi, ni beezwamu abasaiza 10,000, nʼabeekubbemberamu. ODebola yena nʼayaba naye.
JDG 4:11 Omu kiseera ekyo, oKebberi oMukeeni yabbaire yeeyawiire oku Bakeeni abainaye, abaizukulu ba Kobbabbu, omwonyoko wa muka Musa, nʼayombeka eweemaye okumpi nʼomuvule ogwabbaire omu Zaananiimu, okumpi nʼe Kedesi.
JDG 4:12 OSisera owebamukobeire bati oBbalaki, omutaane wʼAbbinowamu aniinaniinire okwaba oku Lusozi oTabboli,
JDG 4:13 nʼakumbaania ebigaalibye byonabyona 900 ebyʼebyoma, nʼamajeege gonagona agabbaire naye, ni bazwa e Kalosesi Kagoyiimu, ni baaba oku mwiga oKisoni.
JDG 4:14 Awo oDebola nʼakoba oBbalaki ati, “Osetukiremu oyabe! Olwʼokubba lunu niirwo olunaku oMusengwa olwakuweereireku obwezye okuwangula oSisera, oMusengwa dala akukubbembeiremu.” Awo oBbalaki nʼaikirira okuzwa oku lusozi aamo nʼamajeege 10,000.
JDG 4:15 OBbalaki oweyeeyongeireyo, oMusengwa nʼagwangalikanisya oSisera nʼebigaalibye byonabyona, nʼamajeege gonagona omumaiso ga Bbalaki ngʼakolesya empiima. Era oSisera oweyaboine bityo nʼazwa omu kigaalikye, nʼairuka na bigere.
JDG 4:16 Neye oBbalaki nʼabbinga oSisera nʼebigaalibye nʼamajeege paka Kalosesi ekyʼaBanamawanga. Amaje ga Sisera gonagona ni bagaita, nandi ni wasigalawo muntu kadi moiza.
JDG 4:17 Wazira iye oSisera nʼairuka na bigere paka oku weema ya Yayeeri omuka Kebberi oMukeeni, olwʼokubba oYabbini okabaka wa Kazoli yabbaire nʼenkolagana nʼabʼenyumba ya Kebberi oMukeeni.
JDG 4:18 Kale oYayeeri nʼawuluka okusisinkana oSisera, nʼamukoba ati, “Sengwa, oingirire nakimo munda. Tiwaatya.” Atyo oSisera nʼaingira omu weema, era oYayeeri nʼamubiikaku ekisampa.
JDG 4:19 OSisera nʼamukoba ati, “Nkwegairiire, ompeeku amaizi nnyweku, enyonta endi bundi.” OYayeeri nʼasindibula ensawo eyʼeidiba omulimu amata nʼamuwa, kaisi nʼamubiikaku.
JDG 4:20 OSisera nʼakoba oYayeeri ati, “Oyemerere omu mulyango gwʼeweema, era singa omuntu yenayena yaiza nʼabuulya ati, ‘Waliwo omuntu aliku aanu?’ Wakoba oti, ‘Bbe.’ ”
JDG 4:21 OSisera yabbaire adembere ino ngʼendoolo gimutwaire. Awo oYayeeri omuka Kebberi nʼakwata onkondo owʼeweema nʼenyundo, nʼayaba kasirinkiriri e giri oSisera nʼamukubbiriramu onkondo angulu wʼolusaya nʼabitamu nʼaingira paka mwitakali. Atyo oSisera nʼafa.
JDG 4:22 OBbalaki oweyaizire ngʼayiiga oSisera, oYayeeri nʼawuluka okumwaniriza, nʼamukoba ati, “Oize nkulage omusaiza ogwonoonia.” Kale oBbalaki nʼaingira nʼoYayeeri omu weema era nʼayajirya oSisera ngʼakezembaire afiire, ngʼonkondo akaali mukubbirire angulu wʼolusaya.
JDG 4:23 Atyo oku lunaku olwo, oKibbumba nʼawangulira aBaisirairi oYabbini okabaka wʼe Kanani.
JDG 4:24 Awo aBaisirairi ni beeyongera omu maani okumigirirya oYabbini okabaka wʼe Kanani paka owebamujigiricirye.
JDG 5:1 Oku lunaku olwo, oDebola nʼoBbalaki omutaane wʼAbbinowamu, ni bemba olwembo lunu oluti:
JDG 5:2 “Muwuuje oMusengwa, olwʼokubba abeekubbemberi omwIsirairi bamaliriire okulwana, era nʼabantu ni beewaayo nga beetakiire.
JDG 5:3 “Muwulire inywe abakabaka, mutege amatwi inywe abafugi! Nze nayembera oMusengwa, nayemba; nayemba okuwuuja oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi.
JDG 5:4 “Oo Musengwa, owewazwereire oku lusozi oSeiri, owewakumbiire okuzwa omu kitundu kyʼEdomu, ekyalo kyatengeetere nʼeigulu ni litoonyesya oikendi dala, ebireri ni bisusuca amaizi.
JDG 5:5 Ensozi gyatengeetere omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba afugira oku lusozi oSinaayi, omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba wa Isirairi.
JDG 5:6 “Oku mulembe gwa Samugali omutaane wʼAnasi, oku mulembe gwa Yayeeri enguudo bagyewalire, ngʼabatambuli babita mu businde.
JDG 5:7 Abeekubbemberi bʼomwIsirairi bawoirewo, paka nze oDebola owenaizire, era owenaizire ngʼomaaye wa Isirairi.
JDG 5:8 ABaisirairi basalirewo okusinza abakibbumba abandi, olutalo ni lugwawo oku miryango gyʼekibuga. Neye tiwabbairekuuwo engabo waire eisimo omu balwani 40,000 omwIsirairi.
JDG 5:9 Omwoyo gwange guli ku bafugi ba Isirairi, abo abeewaireyo nga beetakiire. Muwuuje oMusengwa.
JDG 5:10 “Mukitumuleku inywe abatambulira oku mpunda enjeru, inywe abatyama oku mikeeka emijolije era egyʼebbeeyi, na inywe abatambulira omu luguudo.
JDG 5:11 Muwulisisye eigono lyʼabembi abali oku maluba. Eeyo batumula ebikwate ebifa oku buwanguli bwa Musengwa obutuukirirye, nʼebikole byʼobutuukirirye bwʼabantube abʼomu byalo bya Isirairi. “Awo abantu ba Musengwa ni bakumba nga baserengeta okwaba oku miryango gyʼekibuga.
JDG 5:12 Debola olamuke, olamuke. Olamuke bba, olamuke, oteekeku olwembo! Bbalaki osetuke. Iwe omutaane wʼAbbinowamu, okubbemberyemu abasibe aboowambire!”
JDG 5:13 “Awo abalwani ba Isirairi abalamireku ni bakumba nga baserengeta okwaba eeri abakungu baabwe; abantu ba Musengwa ni baserengeta nga baaba e gyali okulwanisya abalabe abʼamaani.
JDG 5:14 OmwEfulaimu ni wazwayo abasibuka omu kyalo ekyabbaire ekyʼaBamereki ni basengererya abʼomu kika kya Bbenyamini. Omu Makiri abafugi ni baserengeta okuzwayo, abandi ni bazwa e Zebbulooni abo nga baduumiri.
JDG 5:15 Nʼabeekubbemberi ba Isakaali ni baiza nʼoDebola nga bali kintu kimo nʼoBbalaki, ni banguya okumusenjaaku omu kiinamo. Omu kika kya Lubbeeni ni wabbaawo okuseega kunene ino.
JDG 5:16 Niki ekyakusigalisirye omu bisibo byʼentaama okuwulisisya emirere egibafuwira entaama? Omu kika kya Lubbeeni ni wabbaawo okuseega kunene ino.
JDG 5:17 Abʼe Gireyaadi basigaire kwitale wa Yoludaani. Abʼomu kika kya Daani lwaki basigaliire omu maato? Abʼomu kika kyʼAseri ni basigalira oku mbale kwʼenyanza, ni babba oku mwalo.
JDG 5:18 Abʼomu kika kya Zebbulooni nʼabʼomu kika kya Nafutaali ibo bagumire ni beewaayo okufeera omu lutalo.
JDG 5:19 “Abakabaka baizire, ni balwana; abakabaka bʼe Kanani balwaniire e Taanaki okumpi nʼomwalo gwʼe Megido, neye nandi ni banyaga efeeza waire omunyago ogundi.
JDG 5:20 Enkota omwibbanga gyalwaine, omu manzira gaagyo, gyalwanisirye oSisera.
JDG 5:21 Omwiga oKisoni gwabasaanyirewo, omwiga ogwʼeira, omwiga oKisoni. Mwoyo gwange, obbe mugumu; nze nkumba nga ntambula na maani.
JDG 5:22 Embalaasi gya Sisera ni gitutulya ensindo, ni gigwaizuka, era nga gigwaizuka nʼensindo egyʼamaani.
JDG 5:23 OMalaika wa Musengwa nʼakoba ati, ‘Mulaame ekibuga oMerozi mulaamire nakimo ino abakityamamu, olwʼokubba tibawagiire oMusengwa omu kulwanisya abʼamaani.’ ”
JDG 5:24 OYayeeri wʼenkabi okukiraku abakali bonabona, oyo omuka Kebberi oMukeeni, wʼenkabi ino okukiraku abakali bonabona ababba omu weema.
JDG 5:25 OSisera yasabire maizi, oYayeeri yamuwaire mata. Yamuwereire amata obbongo mu bbakuli ewoomera bakungu.
JDG 5:26 Yatoire onkondo wʼeweema nʼengaloye, era yatoire enyundo nʼengaloye endiiro. Yakubbire oSisera, nʼamususungula omutwe, yamukubbiriire onkondo angulu wʼolusaya.
JDG 5:27 Nʼaika aabigere bya Yayeeri, nʼaganguka nʼagwa; nʼakalambalala aawo. Aabigere bya Yayeeri nʼaika; e giyaikire, aawo giyagwire nʼafa.
JDG 5:28 Omaaye wa Sisera yalolenkereirye omu dinisa, yalolere omu dinisa nʼaceera ati, “Lwaki ekigaalikye kirwire okwira? Lwaki ensindo gyʼembalaasi egikuusa ekigaalikye ndwirewo okugiwulira?”
JDG 5:29 Abaweereryabe abakali abakira amalabuki ni bamwiramu; iye dala ni yeeyongera kwetumulya yenkani ati:
JDG 5:30 “Tibali kusolooja nʼokugabana bintu ebibanyagire, nabuli musaiza omwala moiza moiza ooba babiri babiri, ebizwalo ebisa ebyebbeeyi eino okubba omunyago ogwa Sisera, ebizwalo ebisa ebyebbeeyi eino ebijolije, ebizwalo ebyʼomu mamiro ebibajolijirye eino ibyo nga byange, ekikoba kiti, ebyo byonabyona munyago?
JDG 5:31 “Oo Musengwa, oleke abalabebo bonabona bajigirike. Neye oleke abakutaka babbe ooti isana obweribba nga lizwayo omu maani gaalyo.” Awo ekyalo ekyo ni kibba nʼemirembe emyanka 40.
JDG 6:1 ABaisirairi tete era ni bakola ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa, era oMusengwa nʼabawaayo eeri aBamidiyaani, ni babafuga okumala emyanka musanvu.
JDG 6:2 ABamidiyaani ni babitya kubbikubbi ino aBaisirairi, kale aBaisirairi ni beekolera ebyebiso omu nsozi, era nʼomu mpuku nʼomu bifo ebindi omu nsozi.
JDG 6:3 Nabuli aBaisirairi owebasiganga ebirime byabwe, aBamidiyaani nʼaBamereki nʼabatyami abʼe Buzwaisana babalumbanga.
JDG 6:4 Bakolanga enkambi oku kyalo ekyo ni bajigirica ebirime byʼaBaisirairi okwabira nakimo paka Gaza, anambula kulekeraku Isirairi kintu kyonakyona ekyomi, kadi ntaama ooba nte ooba mpunda.
JDG 6:5 Baizanga nʼebyayo byabwe nʼeweema gyabwe, nga bangi ooti biziima byʼenzige. Kyabbanga tikyezyeka okubala abantu nʼengamira gyabwe; era ni baingira omu kyalo ekyo, ni bakijigirica.
JDG 6:6 ABamidiyaani ni badoobya ino aBaisirairi, era aBaisirairi ni beekungirira oMusengwa okubabbeera.
JDG 6:7 Awo aBaisirairi owebeekungiriire oMusengwa olwʼaBamidiyaani,
JDG 6:8 oMusengwa nʼabatumira onaabbi okubakoba ati, “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi akoba ati, ‘Nabatoire omu Misiri omu kyalo e gimwabbaire omu bugalama.
JDG 6:9 Era nabanunwire omu bwezye bwʼaBamisiri. Era ni mbanunula nʼomu bwezye bwʼabo bonabona ababbaire babamigirirya ni mbabbinga nga wemubataabaala era ni mbawa inywe, ekyalo kyabwe.
JDG 6:10 Era inywe ni mbakoba nti, Ninze oMusengwa iye oKibbumba waanywe. Timwasinzanga abakibbumba bʼaBamooli abananyere ekyalo ekimutyamamu. Neye timwampulisisirye.’ ”
JDG 6:11 Atyanu oMalaika wa Musengwa nʼaiza omwOfula nʼatyama omu muvule gwa Yowaasi owʼekika kyʼAbbiyezeeri. OGidyoni omutaane wa Yowaasi nago yabbaire ngʼali kwiga ngaano omu kikunyiro kyʼemizabbibbu, mu mbiso nga tataka aBamidiyaani bamanye.
JDG 6:12 Awo oMalaika wa Musengwa nʼabonekera oGidyoni nʼamukoba ati, “OMusengwa ali na iwe, iwe omusaiza omulwani owʼamaani.”
JDG 6:13 OGidyoni nʼamukoba ati, “Neye sengwa, oMusengwa owaabba ngʼali na iswe, lwaki ebintu ebibbibibbi binu byonabyona bitutuukireku? Era ebyewunyo abazeiza baiswe ebibatulonseryanga nga batukobera ngʼoMusengwa oweyabatoire omu Misiri biri yaina? Neye atyanu oMusengwa atulekeswire nʼatuwaayo omu bwezye bwʼaBamidiyaani.”
JDG 6:14 Awo oMusengwa nʼalingirira oGidyoni nʼamukoba ati, “Oyabe nʼamaanigo agooli nago, onunule oIsirairi omu bwezye bwʼaBamidiyaani. Nze ninze nkutuma.”
JDG 6:15 OGidyoni nʼamukoba ati, “Musengwa wange, nanunula ntya oIsirairi? Abʼomulyango ogwange niibo abakira obunafu omu kika kya Manase, ate ninze omutomuto omu nyumba ya bbaabba.”
JDG 6:16 OMusengwa nʼamukoba ati, “Mazima njaba kubba aamo na iwe, era kyaba okukubbeera kyangu okuwangula aBamidiyaani ooti-so olwana na muntu moiza.”
JDG 6:17 OGidyoni nʼamwiramu ati, “Obwemba nga nsunire obukoda omumaisogo, ompe akamanyiciryo akalaga nga dala niiwe oMusengwa otumula na nze.
JDG 6:18 Nkwegairiire tiwaazwawo paka nga ndeetere obugeni era ni mbukuwa.” Era oMusengwa nʼakoba ati, “Tinaazwewo paka owewaira.”
JDG 6:19 Awo oGidyoni nʼayaba, nʼasumba ombuli omutomuto atuukire okulya, nʼemigaati egibulamu okazumbulukuca omu kiro aabiri egyʼobusye. Enyama nʼagiteeka omu kidubi, nʼomuunyu nʼagusuka omu kibya, nʼabitwala eeri omalaika wa Musengwa, nʼabimuweera omu muvule nago.
JDG 6:20 OMalaika wa Musengwa nʼamukoba ati, “Okwate enyama nʼemigaati egibulamu okazumbulukuca obiteeke okwibbaale linu, kaisi obisukeku omuunyu.” Era oGidyoni nʼakola atyo.
JDG 6:21 Awo omalaika wa Musengwa nʼaguunya epembi wʼomwigo oguyabbaire akwaite, oku nyama nʼoku migaati egibulamu okazumbulukuca. Omusyo ni gutumbuka okuzwa omwibbaale, ni gwoca enyama nʼemigaati ni biwaawo. Awo oMalaika wa Musengwa nʼagotawo.
JDG 6:22 OGidyoni nʼakitegeera ati ogwaboine abbaire malaika wa Musengwa, nʼakoba ati, “Oo Musengwa iwe oMukulu nga ndabire! Mboine omalaikawo maiso ku maiso!”
JDG 6:23 OMusengwa nʼamukoba ati, “Tiweeraliikira era tiwaatya. Tiwaafe.”
JDG 6:24 Kale oGidyoni nʼayombekera oMusengwa ekyoto omu kifo ekyo, era nʼakyeta ati, “OMusengwa niiye eMirembe.” Paka lwatyanu kiri omu kibuga Ofula ekyʼaBabbiyezeeri.
JDG 6:25 Omu kiire ekyo, oMusengwa nʼakoba oGidyoni ati, “Okwate onumi owokubiri iye owʼemyanka omusanvu okuzwa omu kiraalo kya iteewo. Ovunewo ekyoto oiteewo ekiyayombekeire oBbaali, otemetemewo nʼekikondo kyʼAsera onkuni omukali ekiri okumpi nʼekyoto ekyo.
JDG 6:26 Awo kaisi oyombekere oMusengwa iye oKibbumbawo ekyoto oku nairungu wʼeibbaale linu, ngʼokolesya amabbaale amacaane kusani. Wakwata onte oyo owokubiri nʼomuwaayo ngʼesadaaka egibooca yonayona ngʼokolesya enkwi gyʼekikondo kyʼAsera onkuni omukali ekiwatema.”
JDG 6:27 Awo oGidyoni nʼatwala abasaiza ikumi oku baweereryabe, nʼakola ngʼoMusengwa obweyabbaire amulagiire. Neye olwʼokutya abʼenyumba ya iteeye nʼabʼomu kibuga, nʼakikola bwire.
JDG 6:28 Abantu abʼomu kibuga ekyo owebalamukire eizo amakeezikeezi, ni babona ngʼekyoto kya Bbaali kivunewo, nʼekikondo kyʼAsera onkuni omukali ekibbaire okumpi nga kitemewo, era nʼonumi owokubiri nga bamwoceirye oku kyoto ekibalukirewo.
JDG 6:29 Babuulyangaine bati, “Naani akolere kinu?” Awo owebabuuliriirye eino, ni bazuula bati oGidyoni, omutaane wa Yowaasi niiye akikolere.
JDG 6:30 Awo ni bakoba oYowaasi bati, “Otooleyo omutaanewo tumwite, olwʼokubba avunirewo ekyoto kya Bbaali nʼatemawo nʼekikondo kyʼAsera onkuni omukali ekikibbaire okumpi.”
JDG 6:31 Cooka oYowaasi nʼakoba abo bonabona abamulumbire ati, “Mutaka kuwozererya oBbaali? Ooba mutaka kumulwanirira? Nabuli ataka okumulwanirira baaba okumwita nga bukaali okuca eizo. OBbaali owaabba nga dala kibbumba, ayezya okwerwanirira owebavunawo ekyotokye.”
JDG 6:32 Okuzwa kwolwo oGidyoni ni bamweta Yerubba Bbaali, ekikoba kiti, “Oleke oBbaali amulwanisye olwʼokubba avunirewo ekyoto kya Bbaali.”
JDG 6:33 Awo aBamidiyaani bonabona nʼaBamereki nʼabatyami abandi abʼe buzwaisana ni beekumba, ni bambuka omwiga oYoludaani, ni bakola enkambi omu kiinamo kyʼe Yezireeri.
JDG 6:34 Awo oMwoyo wa Musengwa nʼaika oku Gidyoni, nʼafuwa ekondeere okweta aBabbiyezeeri bamweyimbyeku.
JDG 6:35 Yatumire abakwenda omu byalo bya Manase byonabyona era okweta abaayo bona bamweyimbyeku. Era yatumire abakwenda eeri ekika kyʼAseri nʼekya Zebbulooni, nʼekya Nafutaali, ni baaba okumweyimbyaku.
JDG 6:36 Awo oGidyoni nʼakoba oKibbumba ati, “Owoobba nga wanunula oIsirairi ngʼonkolesya ngʼowewakobere,
JDG 6:37 aale ngonu ndi kuteeka ebyoya bya ntaama e gibakonera engaano. Amakeezi olume owerwabba ku byoya byonkani, eitakali nga likalu, nʼamanya nga wanunula oIsirairi ngʼonkolesya.”
JDG 6:38 Kityo wekyabbaire. OGidyoni oweyalamukire eizo amakeezikeezi, nʼakamula ebyoya nʼabimalamu olume, nʼaizulya ekibya.
JDG 6:39 Awo oGidyoni nʼakoba oKibbumba ati, “Tiwansunguwalira. Oleke nkusabeyo omulundi ogundi gumo. Oganye ngezeserye ku byoya. Oku mulundi gunu, oleke byoya niibyo ebibba bibbe bikalu, kaisi eitakali iryo lidode nʼolume.”
JDG 6:40 Era ekiire ekyo, oKibbumba nʼakola atyo. Eizo amakeezi ebyoya niibyo ebyabbaire ebikalu, kaisi eitakali ni libba lidodi nʼolume.
JDG 7:1 Awo eizo amakeezikeezi oYerubba Bbaali, nga niiye oGidyoni, nʼabalwanibe bonabona, ni bakola enkambi okumpi nʼeiruba lyʼe Kalodi. Enkambi yʼaBamidiyaani yababbaireku mambuka omu kiinamo okumpi nʼakasozi oMoole.
JDG 7:2 OMusengwa nʼakoba oGidyoni ati, “Abalwani abooli nabo babitiriri nze okubawa okuwangula aBamidiyaani. ABaisirairi okutaneekudumbaliryaku bati maani gaabwe niigo agabanunwire,
JDG 7:3 atyanu olangirire omu bantu oti, ‘Nabuli atya era atukuta, azwe oku Lusozi oGireyaadi akange.’ ” Awo abalwani 22,000 ni bakangayo, ni basigalawo 10,000.
JDG 7:4 Neye oMusengwa nʼakoba oGidyoni ati, “Abalwani bakaali babitiriri. Obaserengetye oku maizi, nabakulonderyamu eeyo. Oyo ogunakukoba nti ayaabe na iwe, yaaba. Era oyo ogunakoba nti tiyaaba na iwe, tiyaabe.”
JDG 7:5 Kale oGidyoni nʼaserengetya abantu oku maizi. OMusengwa nʼamukoba ati, “Nabuli eyakomba amaizi nʼolulimirwe ooti mbwa, omwawule ku buli eyakoma amazwi okunywa amaizi.”
JDG 7:6 Abasenere amaizi omu bigalabaayo byabwe ni bagakomba nʼolulumi, babbaire 300. Abandi bonabona ni bakoma mazwi okunywa amaizi.
JDG 7:7 Awo oMusengwa nʼakoba oGidyoni ati, “Njaba kubanunula inywe nga nkolesya abasaiza abo 300 abakombere amaizi, era aBamidiyaani mbaweeyo omu bwezyebwo obawangule. Oleke abandi bonabona nabuli muntu akange e wuwe.”
JDG 7:8 Kale oGidyoni nʼasigalya abalwanibe abo 300 era aBaisirairi badi abandi bonabona nʼabatoolaku ebyokukolesya byonabyona nʼamakondeere, nʼabasindika bakange e waabwe. Atyanu enkambi yʼaBamidiyaani yabbaire ansi waaku nʼe giyabbaire omu kiinamo.
JDG 7:9 Ekiire ekyo, oMusengwa nʼakoba oGidyoni ati, “Osetuke, olumbe enkambi olwʼokubba ngiwaireyo omu bwezyebwo okugiwangula.
JDG 7:10 Neye owoobba ngʼotya okulumba, oserengeteyo oku nkambi nʼomuweereryawo oPula.
JDG 7:11 Era oyaba okuwulira ebibatumula, kaisi awo osune amaani okulumba enkambi eyo.” Awo oGidyoni nʼaserengeta nʼayaba nʼomuweereryawe oPula okumpi kumpi nʼenkambi eyʼomulabe.
JDG 7:12 ABamidiyaani nʼaBamereki nʼabatyami abʼe Buzwaisana bonabona, babbaire bakwalaime omu kiinamo ooti nzige nʼengamira gyabwe nga tigibalika ooti musenye gwʼoku nyanza.
JDG 7:13 OGidyoni oweyatuukire eeyo, nʼawulira omusaiza ngʼalonserya omwinaye ekirooto, ngʼamukoba ati, “Nalootere omugaati ogubasumbire omu busye bwa bbaale, nga guyiringita omu nkambi yʼaBamidiyaani, ni gutuuka oku weema, ni gugikubba nʼegwa, ni yeefuula, nʼeweera okwitakali.”
JDG 7:14 Omwinaye nʼamwiramu ati, “Eyo mpiima ya Gidyoni, omutaane wa Yowaasi, oMwisirairi! Tikitegeeza kintu kindi! OKibbumba awaireyo aBamidiyaani nʼamaje gaabwe gonagona omu bwezye bwa Gidyoni okubawangula.”
JDG 7:15 OGidyoni oweyawuliire ekirooto kya musaiza nʼamakulu gaakyo, nʼasinza oKibbumba, nʼakanga omu nkambi yʼaBaisirairi, nʼabakoba ati, “Musetuke! OMusengwa awaireyo amaje gʼaBamidiyaani omu bwezye bwanywe mubawangule.”
JDG 7:16 Abasaizabe 300 nʼabagabulamu ebibinja bisatu. Nabuli musaiza nʼamukwatisya ekondeere nʼensaka erimu ekibakolesya okumoleka.
JDG 7:17 Nʼabakoba ati, “Owetwatuuka okumpi kumpi nʼenkambi, ekinakola nywena kimwakola.
JDG 7:18 Nze nʼabo bonabona abali na nze owetwafuwa amakondeere gaiswe, kaisi nywena abandi omwabba mweruguulirirye enkambi yonayona, ni mufuwa aganywe nga muceera muti, ‘Okulwa Musengwa nʼokulwa Gidyoni!’ ”
JDG 7:19 Ngʼobwire bubulaku katono okutuuka omu kiire aakati, era ngʼaBamidiyaani bankuzwa okucuusa abakuumi, oGidyoni nʼabalwanibe 100 abeyabbaire nabo, ni batuuka okumpi kumpi nʼenkambi, ni bafuwa amakondeere gaabwe, ni baata ensaka egibabbaire bakwaite.
JDG 7:20 Kaisi awo ebibinja byonabyona ebisatu ni bifuwa amakondeere gaabwe era ni byata ensaka egibabbaire nagyo. Bakwaite ebimoleka omu ngalo engooda, nʼamakondeere omu ndiiro, ni baceera bati, “Empiima ya Musengwa era eya Gidyoni!”
JDG 7:21 Ni bayemerera nabuli moiza omu kifookye okweruguulirya enkambi. Amaje gonagona agʼaBamidiyaani ni gairuka nga gakuukulya olwʼekiwuubiryo.
JDG 7:22 Abalwani ba Gidyoni badi 300 owebafuwire amakondeere gaabwe, oMusengwa nʼaleetera amaje gʼaBamidiyaani okulumbangana bonka na bonka, nabuli moiza ngʼalwanisya omwinaye nʼempiimaye. Ni bavulumuka okutuuka e Bbesi Siita, okulungama e Zerera, okutuuka oku nsalo nʼAbberi Mekola, okumpi nʼe Tabbasi.
JDG 7:23 OGidyoni nʼatumisya abalwani okuzwa omu kika kya Nafutaali, nʼekyʼAseri, nʼekya Manase kyonakyona okwiza okubeegaitaku, omu kulukutya aBamidiyaani.
JDG 7:24 OGidyoni nʼatuma abakwenda omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi kyonakyona, ngʼabakoba ati, “Mwikirire twabe tulwanisye aBamidiyaani. Muzige oku byambu byʼemiga okwabira nakimo e Bbesi Bbala nʼebyʼoku mwiga oYoludaani. “Kale abalwani bonabona abʼEfulaimu ni beekumbaania ni baziga ebyambu byʼemiga okwabira nakimo e Bbesi Bbala nʼebyʼoku Yoludaani.”
JDG 7:25 Ni bakwata abaduumiri Bamidiyaani ababiri Olebbu nʼoZeebbu, ni baitira Olebbu okwibbaale Olebbu, nʼoZeebbu ni bamwitira ku kikunyiro kya Zeebbu. Ni beeyongera okulukutya aBamidiyaani. Omutwe gwʼOlebbu nʼogwa Zeebbu ni bagitwalira oGidyoni oku lubba ludi olwʼomwiga oYoludaani.
JDG 8:1 Awo aBeefulaimu ni bakoba oGidyoni bati, “Lwaki watubitirye otyo nandi nʼotweta ngʼoyaba okulwanisya aBamidiyaani?” Ni bamunenya ino.
JDG 8:2 Iye nʼabakoba ati, “Ekinakolere kinambulamu singa okigeraagerania nʼekyo inywe ekimukolere. Inywe abʼolulyo lwʼEfulaimu ekimukolere kikirira nakimo ekyo iswe abʼolulyo lwʼaBabbiyezeeri ekitukolere.
JDG 8:3 OKibbumba abawaire inywe okuwangula abaduumiri bʼaBamidiyaani, Olebbu nʼoZeebbu. Nze-so njezyerye kukolaku niki okugeraagerania nʼekyo ekimukolere?” Oweyamalire okutumula ebyo, ni baikaikana obusungu.
JDG 8:4 Awo oGidyoni nʼabalwanibe badi 300 ni batuuka oku mwiga oYoludaani, ni bagwambuka nga badembere, neye nga bakaali balukutya abalabe.
JDG 8:5 Oweyatuukire e Sukosi, nʼakoba abaayo ati, “Mbegairiire, muweeku abalwani bange ekyokulya, olwʼokubba badembere ate nga tukaali tulukutya oZebba nʼoZalumuuna abakabaka aBamidiyaani.”
JDG 8:6 Abeekubbemberi bʼe Sukosi ni bamukoba bati, “Mumalire okukwata oZebba nʼoZalumuuna kaisi tubawe ekyokulya?”
JDG 8:7 Awo oGidyoni nʼabakoba ati, “Kale, oMusengwa oweyatwezyesya okukwata oZebba nʼoZalumuuna, inywe twabakubbisya mawa agʼomwidungu nʼago agʼomukodolwa ni gabanyiira.”
JDG 8:8 OGidyoni nʼazwayo, nʼaniinaniina e Penweri, nʼabantu baayo nʼabasaba ekintu kinanyereekyo. Neye era abʼomu Penweri bona ni bamwiramu mu ngeri nanyere edi ngʼabʼe Sukosi.
JDG 8:9 Abantu bʼe Penweri ibo nʼabakoba ati, “Owenaliira nga mpangwire, nalivunawo omunaala gwanywe gunu.”
JDG 8:10 Atyanu oZebba nʼoZalumuuna babbaire omu Kalukoli nʼamaje agʼabantu ooti 15,000. Abo niibo bonkani ababbaire basigaire oku maje agʼabantu abʼe buzwaisana, olwʼokubba abalwanisya empiima 120,000 babbaire bamalire okubaitira omu lutalo.
JDG 8:11 OGidyoni nʼaniinaniinira omu nzira yʼabaliisya abatatyamikica ebita e buzwaisana wʼe Nobba nʼe Yogubbeka, nʼavumbikirirya amaje agʼaBamidiyaani nga tigamwetegekeire.
JDG 8:12 Abakabaka bombi aBamidiyaani, oZebba nʼoZalumuuna ni bairuka, cooka oGidyoni nʼabalukutya nʼabakwata, ni kireetera amaje gaabwe gonagona okutya.
JDG 8:13 Awo oGidyoni omutaane wa Yowaasi nʼakanga okuzwa omu lutalo, ngʼabitira omu nzira eniinaniina okwaba e Keresi.
JDG 8:14 Era eeyo nʼawamba omwisuka owʼe Sukosi, nʼabbaaku nʼebyamubuulya. Omwisuka oyo nʼamuwandiikira amaliina 77 agʼabakungu nʼabeekubbemberi abʼomu Sukosi.
JDG 8:15 Awo oGidyoni nʼayaba e giri abʼe Sukosi nʼabakoba ati, “Mwebukirya ngʼowemwagaine okumbeera? Mwakobere muti abalwani bange abadembere, timwezya okubawa ekyokulya, olwʼokubba nabbaire nkaali okukwata oZebba nʼoZalumuuna. Aale atyanu baanu!”
JDG 8:16 Nʼakwata abeekubbemberi bʼe Sukosi nʼababonereza nʼamawa agʼomwidungu nʼago agʼomukodolwa olwʼokusomesya abantu bʼomu kibuga ekyo eisomo.
JDG 8:17 Era nʼavunawo omunaala gwʼe Penweri, nʼaita abasaiza abʼomu kibuga ekyo.
JDG 8:18 Awo oGidyoni nʼabuulya oZebba nʼoZalumuuna ati, “Mwaitire bantu bengeriki e Tabboli?” Ni bamwiramu bati, “Bantu abali ooti niinywe, nabuli moiza kwibo ngʼali ooti mwana wa kabaka.”
JDG 8:19 OGidyoni nʼakoba ati, “Babbaire baganda bange, baana ba mama. Ndayira oMusengwa omwomi nti singa timwabaitire, tinandibaitire inywe.”
JDG 8:20 Nʼakoba oYesero, omutaanewe omukulu ati, “Osetuke obaite!” Cooka omwisuka oyo nandi nʼasowolayo empiimaye olwʼokutya, olwʼokubba yabbaire akaali mwisuka.
JDG 8:21 Awo oZebba nʼoZalumuuna ni bakoba oGidyoni bati, “Niiwe obbe oize onyere otwite era ngʼomusaiza owʼamaani owaakola.” Era oGidyoni nʼasetuka nʼabaita. Nʼatwala ebyʼamajolobero ebibabbaire bazwalisirye engamira gyabwe omu makoti.
JDG 8:22 Awo aBaisirairi ni bakoba oGidyoni bati, “Otufuge, iwe nʼabaanabo, nʼabaizukulubo olwʼokubba otununwire omu bufugi bwʼaBamidiyaani.”
JDG 8:23 OGidyoni nʼabakoba ati, “Nze tinabafuge, waire mutaane wange. OMusengwa niiye eyabafuganga.”
JDG 8:24 Era oGidyoni nʼabakoba ati, “Oleke mbasabe kinu, nabuli moiza ampe empeta gyʼoku matwi egiyanyagire.” Yabbaire mpisa yʼaBamidiyaani okuzwalanga empeta egyʼezaabbu oku matwi ngʼaBaisimairi abandi bonabona.
JDG 8:25 Awo ni bairamu bati, “Twagikuwa na isangaalo.” Era ni baalawo olugoye, nabuli moiza nʼamumaku empeta gyʼoku matwi egiyanyagire.
JDG 8:26 Obuzito bwʼempeta gyʼezaabbu egiyasabire ni bubba ekiro kumpi aabiri, nga tobaliireeku ebyʼamajolobero, nʼebyʼomwikoti, nʼengoye entukuliikiriri egyʼabakabaka bʼaBamidiyaani, nʼenjegere egyabbaire omu makoti gʼengamira gyabwe.
JDG 8:27 Omu zaabbu oyo, oGidyoni nʼakolamu ekifaananyi kyʼeitaawo ekyʼokusinza, nʼakiteeka omwOfula ekibuga kyʼe waabwe. ABaisirairi bonabona ni bazwa oku Kibbumba, ni baabangayo okukisinza, ni kisuuka mutego eeri oGidyoni nʼabʼomu kisitokye.
JDG 8:28 ABaisirairi bawangwire aBamidiyaani era aBamidiyaani nandi ni bairamu amaani tete okulwana. Ekyalo ni kibba mwidembe okumala emyanka 40, paka oGidyoni oweyafiire.
JDG 8:29 Oluzwanyuma oYerubba Bbaali nga niiye oGidyoni omutaane wa Yowaasi, nʼakanga nʼatyama omu kisitokye.
JDG 8:30 Nʼabyala abaana abaisuka 70, olwʼokubba yabbaire nʼabakali bangi.
JDG 8:31 Era yabbaire nʼomukaliwe ogondi e Sekemu, yena nʼamubyalira omwana omwisuka, nʼamuwa eriina ati Abbimereki.
JDG 8:32 OGidyoni omutaane wa Yowaasi nʼafa ngʼakairire ino, ni bamuteeka omu magombe gʼempuku ya Yowaasi oiteeye, omwOfula ekyalo kyʼaBabbiyezeeri.
JDG 8:33 Oluzwanyuma lwa Gidyoni okufa, aBaisirairi tete ni bazwa oku Kibbumba, ni basinza aBabbaali, ni basuuca oBbaali Bberisi kibbumba waabwe.
JDG 8:34 Era aBaisirairi ni beerabira oMusengwa iye oKibbumba waabwe eyabanunwire omu bwezye bwʼabalabe baabwe bonabona ku buli lubba.
JDG 8:35 Tibalagire ekisa waire okusiima abʼomu kisito kya Gidyoni olwʼebisa byonabyona ebiyakoleire oIsirairi.
JDG 9:1 Lumo Abbimereki omutaane wa Yerubba Bbaali, yaabire e Sekemu e bukoizawe, nʼakoba abakoizabe era nʼakoba nʼabʼekika ekyo bonabona,
JDG 9:2 babuulye abeekubbemberi bonabona abʼe Sekemu bati, “Kintuki ekimukiraku okusiima? Bataane ba Yerubba Bbaali 70 bonabona okubafuga, ooba omoiza yenkani okubafuga? Era mwebukirye muti nze mbaliku olulyo.”
JDG 9:3 Abʼolulyo lwa maaye, okululwe ni batuuca ebibono ebyo byonabyona omu matwi gʼabeekubbemberi bʼe Sekemu, nʼemyoyo gyabwe ni giganya okuwagira Abbimereki, olwʼokubba bakobere bati, “Atuliku olulyo.”
JDG 9:4 Ni bamuwa ebitundu byʼefeeza 70, ebibatoire omwisabo lya Bbaali Bberisi. Empiiya egyo Abbimereki nʼagikolesya okupangisya abantu abakoli bʼebyembyoni ni basuuka basengereribe.
JDG 9:5 Era yaabire omu kisito kya iteeye omwOfula nʼaitira abagandabe abataane ba Yerubba Bbaali 70 okwibbaale limo. Neye oYosamu omutaane wa Yerubba Bbaali onankoma, ni yeebisa nandi nʼamwita.
JDG 9:6 Awo abatyami bonabona abʼomu Sekemu nʼabʼe Bbesi Miiro, ni bakumbaana, ni basuuca Abbimereki kabaka, nga bali okumpi nʼomuvule gwʼomu Sekemu.
JDG 9:7 Awo owebakikobeire oYosamu, nʼayaba nʼayemerera e ngulu oku lusozi oGerizimu, nʼakooka ngʼabakoba ati, “Mumpulisisye, inywe abatyami bʼe Sekemu, kaisi oKibbumba yena abawulisisye.
JDG 9:8 Olwatuukire, emisaale ni gyaba okulonda okabaka eyagifuganga. Ni gikoba omuzaituuni giti, ‘Obbe kabaka waiswe.’
JDG 9:9 Omuzaituuni ni gukoba guti, ‘Ndekewo okuzwamu amafuta agebakolesya okuwa abakibbumba nʼabantu ekitiisya, njire mu kufuga misaale?’ ”
JDG 9:10 “Emisaale ni gikoba omutiini giti, ‘Iwe oize obbe kabaka waiswe.’
JDG 9:11 “Neye omutiini ni gukoba guti, ‘Ndekewo okuneneka ebineneka byange ebiwooma era ebinyuunyuula, njire mu kufuga misaale?’
JDG 9:12 “Emisaale ni gikoba omuzabbibbu giti, ‘Iwe oize obbe kabaka waiswe.’
JDG 9:13 “Neye omuzabbibbu ni gwiramu guti, ‘Ndekewo okuzwamu enviinyo egisangaalya abakibbumba nʼabantu, njire mu kufuga misaale?’
JDG 9:14 “Oku nkomerero emisaale gyonagyona ni gikoba omukamirya giti, ‘Iwe oize obbe kabaka waiswe.’
JDG 9:15 “Omukamirya ni gukoba emisaale guti, ‘Obwemubba nga dala mutaka okunnonda okubba kabaka waanywe, kale mwize mweigame omu kyoleerya kyange. Neye obwekibba nga bbe, omusyo gwazwa omu mansaga gange agʼamawa, ni gwoca gumalawo emivule egyʼomu Lebbanooni.’
JDG 9:16 “Kale atyanu mwakolere kituuce era kya bwenkanya okusuuca Abbimereki kabaka? Mwebukirya ebisa oGidyoni ebiyabakoleire? Era abʼomu nyumbaye mubabitirye kusani ngʼowekisaaniire?
JDG 9:17 Mwebukirye muti obbaabba yabalwaniriire, nʼawaayo obwomibwe, nʼabanunula omu bwezye bwʼaBamidiyaani.
JDG 9:18 Neye inywe atyanu mucuukiire abʼomu nyumba ya bbaabba ni mwitira okwibbaale limo abaanabe 70 era ni musuuca Abbimereki omutaane wʼomugalama omukali okubba kabaka wʼe Sekemu, olwʼokubba iye wʼolulyo lwanywe.
JDG 9:19 Kale olwatyanu obwemubba ngʼekimukolere oYerubba Bbaali nʼabʼomu nyumbaye niikyo ekyo ekituuce era ekyʼobwenkanya, musangaale olwʼekikole kyʼAbbimereki era yena asangaale oku lwa inywe.
JDG 9:20 Neye obwekibba nga tiniikyo obwekiri, oleke omusyo guzwe omwAbbimereki gwoce gumalewo abatyami bʼomu Sekemu nʼabʼe Bbesi Miiro, era oleke omusyo guzwe mwinywe abatyami bʼomu Sekemu nʼabʼe Bbesi Miiro, gwoce gumalewo Abbimereki.”
JDG 9:21 Awo oYosamu, olwʼokutya omugandawe Abbimereki, nʼairukira e Bbeeri, nʼatyama eeyo.
JDG 9:22 Abbimereki nʼafuga oIsirairi emyanka misatu.
JDG 9:23 Awo oKibbumba nʼasindika omwoyo omubbimubbi aakati wʼAbbimereki nʼabatyami bʼomu Sekemu ni guleetawo endibo, abatyami abo ni balya omwAbbimereki olukwe.
JDG 9:24 Ekyo kyabbairewo kaisi omusango ogubavunaanire abataane ba Yerubba Bbaali 70 era ni babaita, basasule omuganda waabwe Abbimereki nʼabatyami bʼe Sekemu abamuwagiire okwita abagandabe abo.
JDG 9:25 Olwʼokumwediimaku, abatyami bʼe Sekemu ni bateekawo abantu e ngulu omu nsozi okweteega, era ni banyaganga bonabona ababitanga omu nzira e gibali. Ekyo ni bakikobera Abbimereki.
JDG 9:26 Awo oGaali omutaane wʼEbbedi, nʼayaba nʼabʼolulyolwe e Sekemu, abantu bʼe Sekemu ni bamuteekamu obwesigwa.
JDG 9:27 Abantu bʼe Sekemu bonabona ni baaba omu misiri ni bakungula emizabbibbu gyabwe era ni bagikunyamu enviinyo, awo ni baaba omwisabo lya kibbumba waabwe ni bakola embaga. Owebabbaire balya era nga banywa, ni batumula ebibono ebinyooma Abbimereki.
JDG 9:28 Awo oGaali omutaane wʼEbbedi nʼakoba ati, “Iswe abantu bʼomu Sekemu tuli bantu bengeriki okuganya Abbimereki atali wʼeigwanga lyaiswe okutufuga? Timutaane wa Yerubba Bbaali era oZebbuli tiniiye amwiririraku? Tuweererye bantu bʼomwibyaire lya Kamoli oiteeye wa Sekemu. Aale lwaki tuli nʼokuweererya Abbimereki?
JDG 9:29 Era singa ninze omwekubbemberi wʼabantu banu, nanditoireku Abbimereki! Nandimukobere nti, ‘Oyongereku amajeego, oize tulwane.’ ”
JDG 9:30 Awo oZebbuli omufugi wʼekibuga ekyo oweyawuliire ebibono bya Gaali omutaane wʼEbbedi, nʼasunguwala ino.
JDG 9:31 Nʼatuma abakwenda omu kyama eeri Abbimereki omu kyalo kyʼAluma bamukobe bati, “OGaali omutaane wʼEbbedi nʼabʼolulyolwe baizire e Sekemu era bali kutuuyanga abantu baamu bakwediimeku.
JDG 9:32 Kale atyanu, iwe nʼabalwanibo mwabe obwire, mubeeteegere omu kigona.
JDG 9:33 Kaisi awo musetuke makeezi ngʼeisana lizwayo, mulumbe ekibuga ekyo. OGaali nʼabalwanibe owebaazwayo okubalumba, mubakole kyonakyona ekimwayezya.”
JDG 9:34 Awo Abbimereki nʼabalwanibe bonabona ni baaba obwire okulumba, ni babeeteegera okumpi nʼe Sekemu omu bibbubbu bina.
JDG 9:35 OGaali omutaane wʼEbbedi nʼawulukayo nʼayemerera oku geeti yʼekibuga, kaisi Abbimereki nʼabalwanibe ni bazwayo e gibabbaire babeeteegeire.
JDG 9:36 OGaali oweyababoine nʼakoba oZebbuli ati, “Obone abantu baikirira okuzwa e ngulu oku nsozi.” OZebbuli nʼamukoba ati, “Ebiriirye byʼensozi niibyo ebyobona ooti bantu.”
JDG 9:37 OGaali tete nʼakoba ati, “Obone abantu baikirira bazwera nakimo aakati omu nsozi, nʼekibinja ekindi kizwera e giri omuvule gwʼabafumu.”
JDG 9:38 Kaisi awo oZebbuli nʼamukoba ati, “Atyanu oduma otya iwe owakobere oti, ‘Abbimereki niiye onaani iswe okumuweererya?’ Abo tiniibo abantu abewanyoomere? Aale atyanu oyabe obalwanisye!”
JDG 9:39 Kale oGaali nʼakubbembera abantu bʼe Sekemu, ni baaba ni balwanisya Abbimereki.
JDG 9:40 Neye Abbimereki nʼalukutya oGaali nʼamukanjirirya, era abantu bangi abʼomu Sekemu ni basuna ebisago ni bagwa omu nzira nga bairuka okukanga oku geeti yʼekibuga.
JDG 9:41 Abbimereki nʼatyama omwAluma, kaisi oZebbuli nʼabbinga oGaali nʼabʼolulyolwe omu Sekemu, okutairamu okukityamamu.
JDG 9:42 Oku lunaku olwairireku ni bakobera Abbimereki bati abantu bategeka okwaba omu misiri.
JDG 9:43 Awo nʼatwala abalwanibe nʼabagabulamu ebibinja bisatu, kaisi nʼabategeka okubeeteegera omu misiri. Oweyaboine abantu nga bawuluka omu kibuga okwaba omu misiri, nʼabalumba.
JDG 9:44 Abbimereki nʼekibinja ekiyabbairemu ni bazwayo, ni bavulumuka ni baaba beemerera oku geeti yʼekibuga. Ebibinja ebibiri ni bivulumukira badi ababbaire omu misiri, ni bibaita bonabona.
JDG 9:45 Abbimereki nʼairugalya olunaku olwo ngʼalwanisya ekibuga, nʼakiwamba, era nʼaita abantu baamu. Awo nʼajigirica ekibuga ekyo, nʼamansira ocumbi okuwoisya kyonakyona ngʼakamanyiciryo kʼokukiraama.
JDG 9:46 Abeekubbemberi bonabona abʼomu lugaga lwʼe Sekemu owebawuliire ekyo, ni baaba ni beebisa omu mpuku yʼeisabo lyʼEru Bberisi.
JDG 9:47 Owebakobeire Abbimereki bati abantu abo bakumbaaniire omwo,
JDG 9:48 iye nʼabalwanibe ni baniina olusozi oZalumoni. Nʼakwata embaizi nʼatema ekisaga oku kisaale, nʼakigingira okwibega. Nʼalagira abalwanibe okwanguwa bona bakole ngʼowaakolere.
JDG 9:49 Awo nabuli moiza nʼatema ekisaga kyʼekisaale nʼakiginga, nʼasenjererya Abbimereki. Ni babbiirya amasaga oku mpuku eyo, ni bagikumaku omusyo. Abantu bonabona ababbaire omu mpuku eyo e Sekemu abasaiza nʼabakali abeera 1,000 ni bafeeramu.
JDG 9:50 Oluzwanyuma lwʼekyo Abbimereki nʼayaba e Sebezi, ni bakizingiza, era ni bakiwamba.
JDG 9:51 Omu kibuga ekyo mwabbairemu omunaala omugumu. Abantu bonabona abʼomu kibuga, abasaiza nʼabakali, ni bairukira omu munaala ogwo ni beigaliriryamu, ni baniina e ngulu oku kisooto.
JDG 9:52 Abbimereki oweyaizire okulumba ekifo ekyo, nʼayaba oku mulyango gwakyo okukikumaku omusyo.
JDG 9:53 Neye ni wabbaayo omukali eyamumire omwereko oku mutwe gwʼAbbimereki, ni gumwata ekiyanga.
JDG 9:54 Abbimereki nʼayeta mangu omwisuka eyamukwatiranga ebyokulwanisya, nʼamulagira ati, “Osowoleyo empiimayo onjite, abantu tibantumulaku bati omukali niiye anjitire.” Kale omwisuka oyo nʼamusumuta nʼafa.
JDG 9:55 ABaisirairi owebaboine ngʼAbbimereki afiire, bonabona ni bakanga e waabwe.
JDG 9:56 OKibbumba atyo niiye oweyasaswiremu Abbimereki olwʼekikole ekibbikibbi ekiyakolere oiteeye oweyaitire abagandabe 70.
JDG 9:57 OKibbumba era nʼabonereza abantu bʼomu Sekemu olwʼebikole byabwe ebibbibibbi. Ekiraami kya Yosamu omutaane wa Yerubba Bbaali ekiyabalaamire ni kituukirira.
JDG 10:1 Abbimereki oweyafiire, ni wabbaawo oTola omutaane wa Puwa era omwizukulu wa Dodo, nʼanunula oIsirairi. Yabbaire wʼekika kya Isakaali, nga mutyami wʼomu kibuga Syamiri omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi.
JDG 10:2 Nʼabba mulamuzi wa Isirairi okumala emyanka 23, nʼafa ni bamuliika omu Syamiri ekibuga kyʼe waabwe.
JDG 10:3 OTola oweyafiire, ni wairawo oYairi, owʼe Gireyaadi eyalamwire oIsirairi okumala emyanka 22.
JDG 10:4 Yabbaire nʼabataane 30, abatambuliranga oku mpunda 30. Babbaire nʼebibuga 30, omu kyalo kyʼe Gireyaadi, era ebibakaali bayeta bati bibuga bya Yairi.
JDG 10:5 OYairi nʼafa ni bamuliika omu kibuga ekibeeta oKamoni.
JDG 10:6 ABaisirairi tete ni bakola ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa ni baweereryanga aBabbaali nʼAsutolesi onkuni omukali, nʼabakibbumba bʼe Siiriya nʼabʼe Sidoni, nʼabʼe Mowaabbu, nʼabʼaBaamoni nʼabʼaBafirisuuti. Ni bazwa oku Musengwa nandi bamuweererya.
JDG 10:7 Nʼolwekyo oMusengwa nʼasunguwalira aBaisirairi, nʼabawaayo omu bwezye bwʼaBafirisuuti nʼaBaamoni okubawangula.
JDG 10:8 Era omu mwanka ogwo ni bajolonga era ni bagadya abantu bʼe Isirairi. Ni bamala emyanka ikumi na munaana nga bagadya abantu bʼe Isirairi bonabona ababbaire omu kyalo kyʼaBamooli e buzwaisana wʼomwiga oYoludaani omu Gireyaadi.
JDG 10:9 ABaamoni ni bambuka oMwiga oYoludaani okwaba okulwanisya ekika kya Yuda nʼekya Bbenyamini, nʼekyʼEfulaimu. OIsirairi nʼabba omu nima eyamaani.
JDG 10:10 Awo aBaisirairi ni beekungirira oMusengwa nga bakoba bati, “Twakolere ekikole ekibbikibbi omumaisogo, olwʼokubba twakuzwireku, iwe Kibbumba waiswe, ni tuweereryanga aBabbaali.”
JDG 10:11 OMusengwa nʼabairamu ati, “ABamisiri, nʼaBamooli nʼaBaamoni nʼaBafirisuuti,
JDG 10:12 nʼaBasidoni nʼaBamereki nʼaBamawoni owebabagadirye ni muneekungirira, tinabanunwire inywe okuzwa omu bwezye bwabwe?
JDG 10:13 Neye era mwanzwireku ni muweererya abakibbumba abandi, kale tinalibanunula tete.
JDG 10:14 Mwabe mwekungirire abakibbumba abemwalonderewo; oleke babanunule omu bigosi ebimulimu.”
JDG 10:15 Neye aBaisirairi ni bakoba oMusengwa bati, “Twakolere ekikole ekibbikibbi. Otukole kyonakyona ekyobona nga kitusaanira, neye tukwegairiire otununule.”
JDG 10:16 Ni beeyambulya abakibbumba abʼabanamawanga abʼebabbaire nabo, ni baweererya oMusengwa. Era oMusengwa nʼalubirira omwoyo olwʼokugada kwa Isirairi.
JDG 10:17 Awo aBaamoni ni baaba beekumbaania ni bakola enkambi omu kibuga e Gireyaadi nʼaBaisirairi ni beekumbaania ni bakola enkambi e Mizupa.
JDG 10:18 Abeekubbemberi bʼe Gireyaadi ni beebuulyagana bati, “Musaizaki eyatwekubbembera omu lutalo olwʼokulwanisya aBaamoni? Oyo niiye eyaabba omwekubbemberi wʼabatyami bonabona abʼomu Gireyaadi.”
JDG 11:1 Atyanu wabbairewo omusaiza e Gireyaadi bati Yefusa. OYefusa oyo yabbaire mulwani owʼamaani, neye yabbaire mutaane wʼomukali malaaya. Oiteeye wa Yefusa yabbaire niiye oGireyaadi.
JDG 11:2 OGireyaadi yabbaire nʼabaisuka abandi omukaliwe abeyabyaire. Abaisuka abo owebakulire ni babbinga oYefusa e ika, nga bamukoba bati, “Tiwalibbaaku nʼomugabo gwonagwona oku bintu bya itewaiswe, olwʼokubba toli mwana wa mama.”
JDG 11:3 Awo oYefusa nʼairuka abagandabe nʼayaba omu kyalo kyʼe Tobbu nʼatyama eeyo. Abantu abakoli bʼebyembyoni ni bakwatagana naye era ni batambulanga naye.
JDG 11:4 Awo ekiseera owekyabitirewo, aBaamoni ni basetula olutalo okwIsirairi.
JDG 11:5 Ekyo owekyatuukerewo abeekubbemberi bʼe Gireyaadi ni baaba okusaba oYefusa azweyo omu kyalo kyʼe Tobbu.
JDG 11:6 Ni bamukoba bati, “Oize twabe obbe mwekubbemberi waiswe, kaisi tulwanisye aBaamoni.”
JDG 11:7 Neye oYefusa nʼakoba abeekubbemberi bʼe Gireyaadi ati, “Timwancaawire ni mumbinga omu kidaala kya bbaabba? Tete atyanu lwaki mwiza egyendi nga muli omu bugosi?”
JDG 11:8 Abeekubbemberi bʼe Gireyaadi ni bakoba oYefusa bati, “Kagira tucuukire atyanu twizire egyoli; oize twabe tulwanisye aBaamoni, era waabba mwekubbemberi wʼabantu bonabona abatyami bʼomu Gireyaadi.”
JDG 11:9 OYefusa nʼabakoba ati, “Owemwanjiryayo e waiswe okulwanisya aBaamoni, kaisi oMusengwa nʼampa okuwangula abantu abo, dala naabba mwekubbemberi waanywe?”
JDG 11:10 Abeekubbemberi abo ni bamwiramu bati, “OMusengwa niiye omujulizi waiswe; mazima twakola ekyo ekyokoba.”
JDG 11:11 Kale oYefusa nʼayaba nʼabeekubbemberi abo, era abantu ni bamusuuca mwekubbemberi era muduumiri waabwe. OYefusa ngʼali e Mizupa omumaiso ga Musengwa nʼairamu ebibono ebiyabbaire akobere abeekubbemberi nago.
JDG 11:12 Awo oYefusa nʼatuma abakwenda eeri okabaka wʼaBaamoni okumubuulya bati, “Otuvunaana niki? Lwaki olumba ekyalo kyaiswe?”
JDG 11:13 Okabaka wʼaBaamoni nʼairamu abakwenda ba Yefusa ati, “ABaisirairi owebazwire omu kyalo kyʼe Misiri, batwaire ekyalo kyange, okuzwera oku mwiga Alunoni, okutuuka oku mwiga oYabboki, paka ku mwiga oYoludaani. Kale atyanu ekitundu ekyo mukiirye mwidembe.”
JDG 11:14 OYefusa tete nʼatuma abakwenda eeri okabaka wʼaBaamoni,
JDG 11:15 ngʼamukoba ati, “ABaisirairi tibanyaganga ekyalo kyʼaBamowaabbu, waire ekyalo kyʼaBaamoni.
JDG 11:16 Neye aBaisirairi owebazwire omu kyalo kyʼe Misiri, babitire mwidungu ni baaba oku nyanza eNtukuliki, ni baiguka e Kadesi.
JDG 11:17 Awo ni batuma abakwenda eeri okabaka wʼEdomu okumusaba abaikirirye okubita omu kyalokye. Neye okabaka wʼEdomu tiyaikiriirye. Era ni batuma abakwenda nʼeeri okabaka wʼaBamowaabbu neye yena nʼagaana. Kale aBaisirairi ni balwaku e Kadesi.”
JDG 11:18 “Oluzwanyuma ni babita omwidungu, ni bagedererya oku nsalo wʼekyalo kyʼEdomu nʼekyʼaBamowaabbu. Babitire e buzwaisana wʼekyalo kyʼaBamowaabbu, ni bakola enkambi oku lubba ludi olwʼomwiga Alunoni. Neye tibabitire omu kitundu kyʼaBamowaabbu olwʼokubba omwiga Alunoni gwabbaire niigwo ensalo yʼaBamowaabbu.”
JDG 11:19 “Awo aBaisirairi ni batuma abakwenda eeri oSikoni, okabaka wʼaBaamoli eyafugiranga omu Kesyubboni, okumusaba abaikirirye okubita omu kyalokye baabe omu kyabwe.
JDG 11:20 Neye oSikoni nandi ni yeesiga aBaisirairi okubita omu kyalokye. Kale nʼakumbaania amajeege gonagona ni gakola enkambi omu Yakazi nʼalwanisya aBaisirairi.”
JDG 11:21 “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi nʼawa aBaisirairi obwezye okuwangula oSikoni nʼamajeege gonagona. Kale aBaisirairi ni bawamba ekitundu kyonakyona ekyʼaBaamoli ababbaire abatyami omu kyalo ekyo.
JDG 11:22 Era ni bawamba ekitundu kyonakyona ekyʼaBaamoli, okuzwera oku mwiga Alunoni okutuuka oku mwiga oYabboki, nʼokuzwera okwidungu okutuuka oku mwiga oYoludaani.”
JDG 11:23 “Kale obanga oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi niiye eyabbingire omu kyalo ekyo aBaamoli nʼakiwa aBaisirairi, atyanu iwe niiwe owayezya okukitwala?
JDG 11:24 Iwe okibbumbawo oKemosi owakuwa ekintu tokitwala? Kale swena tuli nʼokutwala oMusengwa iye oKibbumba waiswe ekyatuwaire.
JDG 11:25 Dala iwe okiraku oBbalaki, omutaane wa Zipoli, okabaka wʼaBamowaabbu? Yabbaireku nʼoyombo nʼaBaisirairi, waire okubalwanisya?
JDG 11:26 OIsirairi amalire emyanka 300 omu Kesyubboni nʼomwAloweri, nʼomu byalo ebibyeruguuliriirye, nʼomu bibuga byonabyona ebiri oku mbale kwʼomwiga Alunoni. Niki ekyabalobeirye okubyeirirya omu kiseera ekyo?
JDG 11:27 Mpaawo ekisobyo ekinkukolere, neye niiwe onkolere ekisobyo okundwanisya. Aale oleke oMusengwa, iye omulamuzi olwatyanu alamule aakati wʼaBaisirairi nʼaBaamoni.”
JDG 11:28 Neye okabaka wʼaBaamoni tiyafiireyo oku bukwenda, oYefusa oweyamutumiire.
JDG 11:29 Awo oMwoyo wa Musengwa nʼaika oku Yefusa. OYefusa nʼabita omu Gireyaadi nʼomu Manase, era nʼabita omu Mizupa ekyʼomu Gireyaadi, nʼazwa eeyo nʼayaba nʼalumba aBaamoni.
JDG 11:30 OYefusa ni yeeyama eeri oMusengwa ati, “Owewalimpa obwezye okuwangula aBaamoni,
JDG 11:31 ekintu kyonakyona ekyalisooka okuwuluka e ika e wange okunjaniriza nga njirire nga mpangwire, nalikiwa oMusengwa, era ni nkiwaayo ngʼesadaaka egibooca yonayona.”
JDG 11:32 Awo Yefusa nʼayambuka omwiga okwaba okulwanisya aBaamoni, era oMusengwa nʼamuwa obwezye okubawangula.
JDG 11:33 Nʼabakubba okuzwera oku kibuga Aloweri okutuuka okumpi nʼekibuga oMiinisi, nga niibyo ebibuga aabiri, nʼokwaba paka oku kibuga Abberi Keramimu. Batyo aBaisirairi ni bawangula aBaamoni.
JDG 11:34 Awo oYefusa oweyakangire e wuwe e Mizupa, omwalawe niiye eyaabire okumusisinkana ngʼakubba obugoma era ngʼabina. Niiye eyabbaire omwanawe yenkani. Tiyabbaire nʼomwana ogondi omwisuuka waire omwala okutoolaku oyo yenkani.
JDG 11:35 OYefusa oweyamuboine, nʼanyiira ebizwalobye okulaga obunakuwali era nʼakoba ati, “Nga ndabire, mwala wange! Onnakuwairye ino! Era ondeeteire enima, olwʼokubba neeyamire eeri oMusengwa, era timpenzya okukimenyawo!”
JDG 11:36 Omwala nʼamukoba ati, “Bbaabba, owoobba nga weeyamire eeri oMusengwa, otuukirirye ekiwakobere okunkola, olwʼokubba oMusengwa asaswire abalabebo aBaamoni ekisobyo ekibakolere.”
JDG 11:37 Neye nʼakoba oiteeye ati, “Nkusaba ekintu kimo kyonkani, ompeeyo emyeri mibiri, njabe nʼabakaagwa bange ntambuletambule omu nsozi bankungisyeku olwʼokufa nga ndi muguna.”
JDG 11:38 OYefusa nʼamukoba ati, “Oyabe.” Era nʼamuseebula ayabe amaleyo emyeri emibiri. Nʼayaba nʼabakaagwabe omu nsozi ni bakungira eeyo olwʼokubba yabbaire ayaba kufa nga muguna.
JDG 11:39 Emyeri emibiri owegyawoireku, omwala nʼakanga e giri oiteeye. Oiteeye nʼakola eeri iye ngʼoweyabbaire yeeyamire. Era omwala oyo yabbaire muguna. Era eyo niiyo eyabbaire ensibuko yʼakalombolombo omwIsirairi,
JDG 11:40 abaala okwabanga omu nsozi nabuli mwanka, ni bamalayo enaku ina ngʼekiijukizo kyʼomwala wa Yefusa owʼe Gireyaadi.
JDG 12:1 Atyanu abalwani aBeefulaimu ni bakumbaana, ni bayambuka oYoludaani ni baaba e Zafoni, okukoba oYefusa bati, “Lwaki wayabire okulwanisya aBaamoni, nandi nʼotweta okwaba na iwe? Twaba okukwocerya omu nyumbayo!”
JDG 12:2 Awo oYefusa nʼabakoba ati, “Nze nʼabantu bange twabbaire nʼenkayaana eyʼamaani nʼaBaamoni. Era ni mbeeta inywe, neye timwaizire okutununula okuzwa omu bwezye bwabwe.
JDG 12:3 Owenaboine nga timwatununule, ni neejaala, ni njaba okulwanisya aBaamoni, era oMusengwa nʼampa obwezye okubawangula. Kale atyanu lwaki mwiza okundwanisya?”
JDG 12:4 Awo oYefusa nʼakumbaania abalwani bonabona abʼe Gireyaadi, nʼalwanisya aBeefulaimu. ABagireyaadi babalwanisirye olwʼokubba aBeefulaimu bakobere bati, “Inywe aBagireyaadi muli bawuli nga mutyama mu bitundu byʼeitakali lyʼaBeefulaimu nʼaBamanase.”
JDG 12:5 Nʼolwekyo aBagireyaadi ni bawamba ebyambu oku mwiga oYoludaani ebyʼaBeefulaimu e gibatyama. Era nabuli Mwefulaimu eyawunukanga nʼasaba bamwikirirye okwambuka, ngʼabasaiza bʼe Gireyaadi bamubuulya bati, “Oli Mwefulaimu?” Oweyairangamu ati, “Bbe,”
JDG 12:6 nga bamukoba akobe ati, “Syibboleesi.” Oweyakobanga ati, “Sibboleesi,” olwʼokutayezya okubbutula ekibono ekyo nakusani, nga bamukwata bamwitira oku kimo oku byambu bya Yoludaani. Omu biseera ebyo, ni baita aBeefulaimu 42,000.
JDG 12:7 OYefusa nʼalamula oIsirairi emyanka mukaaga. OYefusa oyo owʼe Gireyaadi nʼafa, era ni bamuliika omu kimo oku bibuga byʼomu Gireyaadi.
JDG 12:8 OYefusa oweyafiire, oIbbuzani owʼe Bbeserekeemu nʼasuuka mulamuzi wa Isirairi.
JDG 12:9 Yabbaire nʼabataane 30 nʼabaala 30. Nʼagaba abaalabe okufumbirwa abatali bʼekikaakye. Nʼakwera abataane abaala 30 okuzwa omu batali bʼekikaakye. Nʼalamula oIsirairi emyanka musanvu.
JDG 12:10 Awo nʼafa, era ni bamuliika omu Bbeserekeemu.
JDG 12:11 OIbbuzani oweyafiire, Eroni oMuzebbulooni nʼalamula oIsirairi emyanka ikumi.
JDG 12:12 Awo nʼafa, era ni bamuliika omwAiyaloni omu kyalo kyʼe Zebbulooni.
JDG 12:13 Eroni oweyafiire, Abbudoni omutaane wa Kireri owʼe Pirasoni nʼalamula oIsirairi.
JDG 12:14 Yabbaire nʼabataane 40 nʼabaizukulu 30, abatambuliranga oku mpunda 70. Abbudoni nʼalamula oIsirairi emyanka munaana.
JDG 12:15 Awo Abbudoni omutaane wa Kireri nʼafa, ni bamuliika e Pirasoni, omu kyalo kyʼaBeefulaimu, omu kitundu ekyʼensozisozi aBamereki e gibatyamanga.
JDG 13:1 ABaisirairi era tete ni bakola ekyabbaire ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa. Kale oMusengwa nʼabawaayo omu bwezye wʼaBafirisuuti ni babafuga emyanka 40.
JDG 13:2 Omu biseera ebyo wabbairewo omusaiza, eriinalye bati Manowa, owʼe Zola, owʼekika kyʼaBadaani. Omusaiza oyo yabbaire nʼomukali abula omwana.
JDG 13:3 Lumo, omalaika wa Musengwa yabonekeire omukali oyo nʼamukoba ati, “Obula omwana, neye oyaba okubba kida, obyale omwana mwisuka.
JDG 13:4 Atyanu, weekuume tiwaanywanga enviinyo, ooba ekiteemeerya ekindi kyonakyona, waire okulya ekintu kyonakyona ekitali kirongoole.
JDG 13:5 Ekyo kityo olwʼokubba, oyaba okubba kida obyale omwana mwisuka. Era tibamumwangaku enziiri, olwʼokubba omwana oyo okuzwa ngʼowebalimubyala yalibba muwonge eeri oKibbumba. Era niiye eyalitandiika omulimo gwʼokununula oIsirairi okuzwa omu bufugi bwʼaBafirisuuti.”
JDG 13:6 Awo omukali nago nʼayaba nʼakobera oibaaye ati, “Omuntu wa Kibbumba aizire e gyendi, nga wʼentiisya, era ngʼaboneka ooti malaika wa Kibbumba. Nandi ni mmuwulya e gyazwire, era nandi nʼankobera eriinalye.
JDG 13:7 Neye ankobere ati njaba okubba kida, era mbyale omwana mwisuka. Ankobere okutaanywanga enviinyo, waire ekiteemeerya ekindi kyonakyona, nʼokutalya ekintu kyonakyona ekitali kirongoole, olwʼokubba okuzwa ngʼowenalimubyala yalibba Muwonge eeri oKibbumba paka omwana oyo oweyalifa.”
JDG 13:8 Awo oManowa nʼasaba oMusengwa ngʼakoba ati, “Oo Musengwa, nkwegairiire, oganye omuntu oyo iwe Kibbumba oguwatutumiire, aire e gituli, atwegesye engeri egitwalikulyamu omwana ogutwalibyala.”
JDG 13:9 OKibbumba nʼairamu okusaba kwa Manowa, era omalaika wa Kibbumba tete nʼaira eeri omukali oweyabbaire atyaime omu musiri. Neye oManowa oibaaye tiyabbaire naye.
JDG 13:10 Omukali nʼairuka mangu nʼakobera oibaaye ati, “Omusaiza odi eyaizire e gyendi ludi, tete ambonekeire!”
JDG 13:11 OManowa nʼasetuka nʼasengererya omukaliwe. Oweyatuukire e giri omusaiza nago, yamubwirye ati, “Niiwe eyatumwire nʼomukali onu?” Nʼamwiramu ati, “Ninze.”
JDG 13:12 Awo oManowa nʼamubuulya ati, “Ebibonobyo owebyalituukirira, biragiroki ebitwalikoleraku nga tukulya omwana oyo? Era omwana oyo yalikola mulimoki?”
JDG 13:13 OMalaika wa Musengwa nʼairamu oManowa ati, “OMukaliwo ateekwa okukola byonabyona ebinamukobere.
JDG 13:14 Tali nʼokulya ekintu kyonakyona ekizwa oku muzabbibbu, waire okunywa enviinyo ooba ekyokunywa ekindi kyonakyona ekiteemeerya, waire okulya ekintu kyonakyona ekitali kirongoole. Ateekwa okukola byonabyona ebinamulagiire.”
JDG 13:15 OManowa nʼakoba omalaika wa Musengwa ati, “Nkwegayiriire, osigale aanu, tukusumbirewo ombuli omutomuto atuukire okulya.”
JDG 13:16 Neye omalaika wa Musengwa nʼakoba oManowa ati, “Waire nasigala na iwe, tinaalye oku kyokulyakyo. Neye owoobba wʼokutegeka sadaaka egibooca yonayona, ogiweeyo eeri Musengwa.” OManowa tiyategeire ati oyo yabbaire malaika wa Musengwa.
JDG 13:17 OManowa nʼabuulya omalaika wa Musengwa ati, “Eriinalyo niiwe onaani, kaisi ebibonobyo owebyalituukirira tukuwe ekitiisya?”
JDG 13:18 OMalaika wa Musengwa nʼamubuulya ati, “Lwaki obuulya eriina lyange? Eriina libitiriri lyʼokutegeera.”
JDG 13:19 Awo oManowa nʼakwata ombuli omutomuto nago nʼekyokuwaayo ekyokulya ekyʼempeke, nʼabiweerayo okwibbaale eeri oMusengwa. OMusengwa nʼakola ekyewunyo oManowa nʼomukaliwe nga babona.
JDG 13:20 Endimi gyʼomusyo owegyazwire oku kyoto, ni gyaba engulu, omalaika wa Musengwa nʼayaba omwigulu ngʼali omu ndimi gyʼomusyo ogwo. OManowa nʼomukaliwe owebaboine ekyo ni bakoma amazwi ni baica empumi ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
JDG 13:21 Omalaika wa Musengwa owenandi nʼairamu okubonekera oManowa nʼomukaliwe, oManowa nʼakakasa ati oyo abbaire malaika wa Musengwa.
JDG 13:22 OManowa nʼakoba omukaliwe ati, “Mazima twaba kufa, olwʼokubba tuboine oKibbumba!”
JDG 13:23 Neye omukaliwe nʼamukoba ati, “Singa oMusengwa abbaire ataka kutwita, tiyandiikiriirye esadaaka yaiswe egibooca yonayona, nʼekyokuwaayo ekyokulya ekyʼempeke. Era tiyanditulagire ebyo byonabyona, waire okutukobera ebintu ebyo.”
JDG 13:24 Oluzwanyuma omukali wa Manowa nʼabyala omwana mwisuka nʼamuwa eriina ati Samusooni. Omwana nʼakula, era oMusengwa nʼamuwa enkabi.
JDG 13:25 OMwoyo wa Musengwa nʼatandiika okukolera mwiye ngʼali omu Makane Daani aakati wa Zola nʼEsitawoli.
JDG 14:1 Lumo oSamusooni yaserengetere okwaba e Timuna, nʼabonayo omwala oMufirisuuti.
JDG 14:2 Oweyakangire e ika, nʼakoba oiteeye nʼomaaye ati, “Mboine omwala oMufirisuuti e Timuna. Kale mumunkwere.”
JDG 14:3 Neye oiteeye nʼomaaye ni bamubuulya bati, “Mpaawo mwala ogwoyinza okufumbirwa omwigwanga lyaiswe, ooba omu bantu baiswe aBaisirairi bonabona kaisi oyabe kusuna mu Bafirisuuti abatali bakomole?” Neye oSamusooni nʼakoba oiteeye ati, “Onkwere yooyo, olwʼokubba gunsiimire.”
JDG 14:4 Oiteeye nʼomaaye babbaire tibamaite ngʼekyo kizwire eeri Musengwa, olwʼokubba yabbaire anoonia ekiyazweraku okulwanisya aBafirisuuti. Ebiseera ebyo, aBafirisuuti babbaire niibo abafuga oIsirairi.
JDG 14:5 Awo oSamusooni nʼayaba nʼoiteeye nʼomaaye e Timuna. Owebabbaire batira okutuuka oku misiri gyʼemizabbibbu egyʼomu Timuna, ompologoma omutomuto omuzira nʼaluluma era nʼalumba oSamusooni.
JDG 14:6 Awo oMwoyo wa Musengwa nʼamwikaku nʼamuwa amaani, kaisi nʼakusulyagamu ompologoma nʼengalo njere ooti akusulyagamu mbuli omutomuto. Neye tiyakobeire oiteeye, waire omaaye ekiyabbaire akolere.
JDG 14:7 Nʼayaba nʼanyumya nʼomwala, era omwala nʼasiimisya ino oSamusooni.
JDG 14:8 Ekiseera owekyabitirewo, nʼakanga e Timuna okumusyoma amufumbirwe. Nʼayawuka okubona omulambo gwa mpologoma oguyaitire. Omu mulambo ogwo, nʼayajiryamu enzoki nʼomujenene.
JDG 14:9 Nʼagutoolaku nʼengalogye, nʼagulya ngʼatambula ayaba. Oweyatuukire okwiteeye nʼomaaye, nʼabawaaku bona ni balya. Neye tiyabakobeire ati omujenene agutoire mu mulambo gwa mpologoma.
JDG 14:10 Oiteeye nʼaserengeta okwaba e waawe wʼomwala, era oSamusooni nʼakolayo embaga, ngʼenkola yʼomugole omusaiza oweyaabbanga.
JDG 14:11 ABafirisuuti owebamuboine, ni bamuwa abaisuka 30 okumugaaŋa.
JDG 14:12 OSamusooni nʼabakoba ati, “Oleke atyanu nkoikolye ekikoiko. Owemwayezya okunkobera amakulu gaakyo omu naku omusanvu egyʼembaga, nabawa engoye ensa egyʼebbeeyi 30, nʼemigigi gyʼebizwalo 30.
JDG 14:13 Neye owemutayezye okunkobera ekikitegeeza, mwabba nʼokumpa engoye ensa egyʼebbeeyi 30, nʼemigigi egyʼebizwalo 30.” Ni bamukoba bati, “Okoikolye ekikoikokyo tukiwulire.”
JDG 14:14 Nʼakoikolya ekikoiko ekiti, “Mwiye oyo omuli, mwazwiremu ekyokulya. Mwiye owʼamaani, mwazwiremu ekinyuunyuula!” Wabitirewo enaku isatu nga tibayezya okumukobera ekikitegeeza.
JDG 14:15 Oku lunaku lwokuna ni bakoba omuka Samusooni bati, “Osendasende oibaawo atusonzolere amakulu gʼekikoiko, nga bbe twakwoca iwe, nʼabʼomu kidaala kya iteewo ni mufa. Mwatwetere kutwibba?”
JDG 14:16 Awo omuka Samusooni nʼayaba e gyali ngʼakunga, nʼakoba oibaaye ati, “Wancaawire, mazima tontaka bbe. Wakoikoirye abantu bange ekikoiko, kaisi nandi nʼonkoberaku ekikitegeeza!” OSamusooni nʼamukoba ati, “Obanga tinkikoberangaku obbaabba waire omaama, kaisi iwe gunakobera?”
JDG 14:17 Omukali nʼamukungirira olwʼekyo, okumalaku enaku musanvu egyʼembaga. Oku lunaku lwomusanvu nʼamukobera, olwʼokubba yamuleyiirye ino. Awo omukali nʼakobera abaisuka bʼeigwangalye ekikoiko ekikitegeeza.
JDG 14:18 Oku lunaku lwomusanvu, ngʼeisana likaali okugwa abasaiza abʼomu kibuga ni bakoba oSamusooni bati, “Niki ekikira omujenene okunyuunyuula? Niki ekikira ompologoma amaani?” OSamusooni nʼabairamu ati, “Singa timwalimisirye ompaki wange ekikoiko kyange timwandikivuunwire!”
JDG 14:19 Awo oMwoyo wa Musengwa nʼamwikaku nʼamuwa amaani, nʼaikirira okwaba Asukeroni, nʼaita abasaiza baayo 30, nʼabambula, ebizwalo byabwe nʼabiwa abo abavuunwire ekikoiko. Omu busungu obubitiriri eino, nʼairayo omu kidaala kya iteeye.
JDG 14:20 Neye omukali wa Samusooni ni bamugaba eyabbaire omuyoyooti wa Samusooni oku mbaga.
JDG 15:1 Awo ekiseera owekyabitirewo, era nga bali omu biseera byʼamakungula gʼeŋaano, oSamusooni nʼayaba okucaalira omukaliwe ngʼamutwaliire ombuli omutomuto atukiire okulya. Nʼakoba omukoowe omusaiza ati, “Ntaka kwingira kunyumyaku na mukali wange mu kisengekye.” Neye omukoowe oyo nandi nʼamuganya okwingira.
JDG 15:2 Nʼakoba oSamusooni ati, “Nze dala naseegere nti wamucaawiire nakimo, kale ni mmugabira eyabbaire omuyoyootiwo. Neye omugandawe omutomuto iye amukiraku obusiipoono. Kale nkwegairiire gwobbe otwale omu kifo kyʼodi.”
JDG 15:3 OSamusooni nʼabakoba ati, “Oku mulundi gunu aBafirisuuti tibanvunaane olwʼekinabakola!”
JDG 15:4 Awo nʼayaba nʼakwata amakibbwe 300, nʼasiba mabiri mabiri emikira, nʼasiba ekisindo nʼateekamu ekibakolesya okumoleka mu buli peeya yʼemikira.
JDG 15:5 Oweyamalire okukwatisya omusyo oku bimoleka ebyo, nʼaleka amakibwe ni gairukira omu misiri gyʼeŋaano egyʼaBafirisuuti. Atyo nʼayoca ebinywa byʼeŋaano ebibakumbaanirye, nʼegyo egyabbaire etinsale, aamo nʼemisiri gyʼemizaituuni nʼemizabbibbu.
JDG 15:6 Awo aBafirisuuti ni babuulya bati, “Naani akolere kinu?” Ni babakoba bati, “Samusooni omuko wʼomusaiza wʼe Timuna, olwʼokubba omusaiza oyo yakwaite omuka Samusooni, nʼamugabira omuyoyooti wa Samusooni.” Kale aBafirisuuti ni baaba ni booca omukali nago nʼabʼomu kidaala kya iteeye.
JDG 15:7 OSamusooni nʼabakoba ati, “Ngʼowemukolere mutyo, tinawuumule paka nga mmalire okunyaaŋa.”
JDG 15:8 Nʼabalumba omu bukambwe obwʼamaani, era nʼaita bangi ino kwibo. Awo nʼayaba nʼabba omu mpuku eyʼomwibbaale lyʼEtamu.
JDG 15:9 Awo aBafirisuuti ni baniinaniina baaba ni bakola enkambi omu Buyudaaya, ni bazingiza ekibuga oLeki.
JDG 15:10 Abantu bʼomu Buyudaaya ni bababuulya bati, “Lwaki mutulumbire?” Ni bairamu bati, “Twizire kukwata Samusooni tumusibe, twesasuze ebiyatukolere.”
JDG 15:11 Awo abasaiza 3,000 abʼomu Buyudaaya ni baaba oku mpuku yʼomwibbaale lyʼEtamu ni bakoba oSamusooni bati, “Iwe tomaite ngʼaBafirisuuti niibo abatufuga? Atyanu kinu niki ekyotukolere?” Nʼabairamu ati, “Neesasuzire kibankolere.”
JDG 15:12 Ni bamukoba bati, “Twizire kukusiba tukuweeyo eeri aBafirisuuti.” OSamusooni nʼakoba ati, “Mundayirire muti inywe timwanjite.”
JDG 15:13 Ni bamukoba bati, “Bbe, titwakwite, wazira twaba kukusiba busibi, tukuweeyo eeri ibo.” Kale ni bamusiba emiguwa mibiri emiyaaka, era ni bamutoolayo omu mpuku.
JDG 15:14 Oweyatuukire e Leki, aBafirisuuti ni baaba e gyali nga bakubba olukero. Awo oMwoyo wa Musengwa nʼamwikaku nʼamuwa amaani, nʼakutula emiguwa egyabbaire gimusibire engalo, ni gikutuka ooti bugoogwa obuboocerye era ni gizwa oku ngalogye ni gigwa.
JDG 15:15 Awo nʼabona eigumba lyʼolusaya lwa mpunda eribisi, nʼalikwata era nʼalikolesya okwita abasaiza 1,000.
JDG 15:16 OSamusooni nʼakoba ati, “Nkoleserye eigumba lyʼolusaya lwa mpunda ni njita abasaiza 1,000. Nkoleserye eigumba lyʼolusaya lwa mpunda ni mbabbiirya ebibbiiryo.”
JDG 15:17 Oweyamalire okutumula ebyo, nʼamuma eigumba eryo. Ekifo ekyo ni baceeta Lamasi Leki.
JDG 15:18 Awo oSamusooni nʼalumwa ino enyonta, kale ni yeekungirira oMusengwa ati, “Nze omuwereryawo ompaire obuwanguli bunu obwʼamaani. Atyanu nfe nyonta, ngwe omu bwezye bwʼabatali bakomole?”
JDG 15:19 Awo oKibbumba nʼaleetawo ekiina omu Leki, ni muzwamu amaizi. OSamusooni oweyaganywire, nʼairamu amaani, nʼawulira ngʼali kusani. Eiruba eryo nʼaliwa eriina Eni Kaakole, era likaali liriyo omu Leki nʼokutuuca atyanu.
JDG 15:20 Awo oSamusooni nʼalamula oIsirairi omu biseera byʼaBafirisuuti emyanka aabiri.
JDG 16:1 Lumo oSamusooni yaabire e Gaza nʼabonayo omalaaya, ni yeegaita naye.
JDG 16:2 Abantu bʼe Gaza ni babakobera bati oSamusooni ali omu kibuga omwo, kale ni bakizingiza, ni bamweteegera oku geeti yaakyo ekiire kyonakyona. Nandi ni bazwawo ekiire kyonakyona nga bakoba bati, “Twamwita ngʼemambya esala.”
JDG 16:3 Neye oSamusooni nʼagona kutuuca kiire aakati wonkani. Awo nʼalamuka nʼayaba nʼakwata olwigi lwʼegeeti yʼekibuga nʼalwiyamu nga kuliku nʼemyango emibiri nʼomulabba gwaku. Yabigingire nʼabiteeka okwibega, nʼabitwala oku nairungu wʼakasozisozi akalingiriire oKebbulooni.
JDG 16:4 Oluzwanyuma lwʼebyo, oSamusooni nʼakwana omukali ogubeeta bati Derira, eyabbaire omutyami wʼomu kiinamo kyʼe Soreki.
JDG 16:5 Abeekubbemberi bʼaBafirisuuti ni baaba eeri omukali oyo, ni bamukoba bati, “Omubbeegererye akukobere ekimuzweraku okubba nʼamaani amangi, nʼengeri egitwezya okumuyinga, kaisi tumusibe era tumumalemu amaani. Nabuli moiza kwiswe yakuwanga esekeri gyʼefeeza 1,100.”
JDG 16:6 Awo oDerira nʼakoba oSamusooni ati, “Nkwegairiire, onkobere ekikuzweraku okubba nʼamaani amangi agatyo, nʼengeri egibayezya okukusiba era ni bakumalamu amaani.”
JDG 16:7 OSamusooni nʼamukoba ati, “Owebansiba nʼebisipi ebyʼeidiba eribisi musanvu, nsuuka munafu, ni mba ngʼomusaiza ogondi yenayena.”
JDG 16:8 Awo abafugi bʼaBafirisuuti ni baleetera oDerira ebisipi ebyo musanvu, nʼabimusibisya.
JDG 16:9 Omukali oyo yabbairewo nʼabasaiza abeebisire omu kisenge ekindi. Nʼamukoba ati, “Samusooni, aBafirisuuti bakugwireku!” OSamusooni nʼakutula ebisipi ooti muguwa gwʼengoogwa owegukutuka nga gukwaite omusyo. Ekyama kyʼamaanige nandi ni bakitegeera.
JDG 16:10 ODerira nʼakoba oSamusooni ati, “Onsuucirye musiru era nʼombeya! Atyanu nkwegayiriire, onkobere engeri egibayinza okukusiba nandi nʼobba nʼamaani.”
JDG 16:11 Nʼamukoba ati, “Owebansiba nʼemiguwa emiyaaka egibatakolesyangaku, nsuuka munafu, ni mba ngʼomuntu ogondi yenayena.”
JDG 16:12 Kale oDerira nʼakwata emiguwa emiyaaka nʼagimusiba. Era tete wabbairewo abasaiza ababbaire beebisire omu kisenge ekindi. Nʼamukoba ati, “Samusooni, aBafirisuuti bakugwireku!” Neye nʼakutula emiguwa oku ngalogye ooti akutula kawuuzi.
JDG 16:13 ODerira nʼakoba oSamusooni ati, “Okutuuca atyanu onsuucirye musiru era ombeya-bubbeyi. Onkobere engeri egibayezya okukusiba nandi nʼobba nʼamaani.” Nʼamukoba ati, “Singa wankamba ebifundwa musanvu ebyʼenziiri gyange ngʼokolesya ewuuzi gyʼenziiri, nʼogikaza nʼobwoma, naabba munafu ooti muntu ogondi yenayena.” Kale oweyabbaire agonere, oDerira nʼakwata emiyondwe egyʼenziiri gya Samusooni nʼagikamba,
JDG 16:14 nʼagisiba nʼagikaza nʼobwoma. Awo tete nʼamukoba ati, “Samusooni, aBafirisuuti bakugwireku!” OSamusooni nʼalamuka omu ndoolo, ni yeetoolaku obwoma nʼewuuzi egyʼenziiri nʼasinduula nʼebifundwa.
JDG 16:15 Awo oDerira nʼamukoba ati, “Oyezya otya okukoba oti ontaka ate nga tiweneesiga? Gunu mulundi gwokusatu ngʼonsuuca musiru nandi nʼonkobera ekikuzweraku okubba nʼamaani amangi.”
JDG 16:16 Atyo omukali nago nʼamudeeberera nabuli lunaku ngʼamubuulya, paka oSamusooni oweyeesinyiire nakimo.
JDG 16:17 Kale oSamusooni nʼamukobera byonabyona, nʼamukoba ati, “Tibaamwangaku enziiri, olwʼokubba ndi Muwonge eeri oKibbumba okuzwa ngʼowebambyaire. Owebamwaku enziiri, amaani gange ganzwaku, ni nsuuka munafu, ni mba ngʼomuntu ogondi yenayena.”
JDG 16:18 ODerira oweyategeire ngʼamukobeire byonabyona, nʼatumisya eeri abafugi bʼaBafirisuuti ati, “Mwire omulundi gunu gumo gwonkani olwʼokubba ankobeire byonabyona.” Awo abafugi ni bairayo e giyabbaire, era nga bali nʼefeeza.
JDG 16:19 ODerira nʼabbembereza oSamusooni nʼamugona oku bigere, awo nʼayeta omoiza oku basaiza aBafirisuuti nʼamwa emiyondwe omusanvu egyʼenziiri gya Samusooni. Ekyo ni kireetera oSamusooni okunafuwa, era amaanige ni gamuzwaku.
JDG 16:20 Awo omukali nago nʼamukoba ati, “Samusooni, aBafirisuuti bakugwireku!” Nʼalamuka omu ndoolo, nʼaseega ati, “Neetaisulya njabe nga bulijo.” Neye yabbaire tamaite ati oMusengwa amulekere!
JDG 16:21 Awo aBafirisuuti ni bamukwata ni bamutoolamu amaiso. Ni bamutwala e Gaza, ni bamusiba nʼenjegere egibakolere omu bbulonzi, ni bamuteeka oku gwʼokusyanga omu mabbuusu.
JDG 16:22 Neye enziirigye oluzwanyuma lwa kumumwaku ni gitandiika tete okumera.
JDG 16:23 Atyanu abafugi bʼaBafirisuuti ni bakumbaana okujaguza nʼokuwaayo esadaaka enene eeri okibbumba waabwe oDagoni, nga bakoba bati, “Okibbumba waiswe atuwaire amaani ni twezya okuwangula oSamusooni omulabe waiswe.”
JDG 16:24 Abantu owebaboine oSamusooni ni bawuuja okibbumba waabwe bati, “Okibbumba waiswe atuwaire okuwangula omulabe waiswe, oyo eyajigiricirye ekyalo kyaiswe, era eyaitire abangi kwiswe!”
JDG 16:25 Awo owebabbaire aakati omu jaagaana, ni bakoba bati, “Muleete oSamusooni atusekesyeku!” Kale ni bamutoola omu mabbuusu ni bamuleeta, era nʼabakolera ekyo ekibatakire. Awo ni bamwemererya aakati wʼebikondo.
JDG 16:26 OSamusooni nʼakoba omwisuka eyabbaire amukwaite oku ngalo ati, “Onteeke e ginayezya okukwata oku mpango egikwatirira enyumba, kaisi njezye okugyeigikaku.”
JDG 16:27 Atyanu enyumba yabbaire eizwire abasaiza nʼabakali. Era abafugi bʼaBafirisuuti bonabona babbaire bali omwo. Nʼe ngulu oku nyumba kwabbaireku abasaiza nʼabakali ooti 3,000, ababbaire balingiriire oSamusooni ngʼabasekesya.
JDG 16:28 Awo oSamusooni nʼasaba oMusengwa ati, “Oo Musengwa iwe oMukulu, onjebukirye! Oo Kibbumba, nkwegairiire ompe amaani omulundi ogundi gumo gwonkani, era onganye nnyaaŋe aBafirisuuti olwʼokuntoolamu amaiso gange gombi!”
JDG 16:29 OSamusooni nʼakwata oku mpango eibiri egyʼaakati egikwatiriire enyumba, kaisi nʼasindika ompango omoiza nʼengaloye endiiro, nʼogondi nʼengalo engooda.
JDG 16:30 Nʼakoba, ati, “Oleke nfeere aamo nʼaBafirisuuti!” Nʼagisindika nʼamaanige gonagona, enyumba nʼegwa oku bafugi, nʼoku bantu bonabona ababbaire omwo. OSamusooni atyo nʼaita abantu bangi omu kufaakwe, okukiraku abeyaitire nga mwomi.
JDG 16:31 Awo abagandabe nʼabʼomu kidaala kya iteeye bonabona ni baaba ni batoolayo omulambogwe. Ni baaba baguteeka omu magombe agʼempuku agabbaire aakati wʼe Zola nʼEsitawoli e gibabbaire bateekere ogwa iteeye oManowa. OSamusooni yabbaire alamwire oIsirairi emyanka aabiri.
JDG 17:1 Wabbairewo eeyo omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, omusaiza ogubeeta bati Miika.
JDG 17:2 Lwabbaire lumo nʼakoba omaaye ati, “Esekeri gyʼefeeza 1,100 egibakwibbireku nʼolaama nga mpulira, ninze enagitwaire era ndi nagyo.” Awo omaaye nʼakoba ati, “Mwana wange, oMusengwa akuwe enkabi.”
JDG 17:3 Atyanu oweyairirye esekeri gyʼefeeza 1,100 eeri omaaye, iye omaaye nʼakoba ati, “Ndi kuwonga esekeri gyʼefeeza ginu eeri oMusengwa okukutoolaku ekiraami. Ntaka bagikolemu ekifaananyi ekyʼokusinza ekiyeese, nʼekifaananyi ekibbumbe. Nʼolwekyo nagikwirirya.”
JDG 17:4 Awo oMiika oweyakanjiirye omaaye efeeza, omaaye nʼatoolaku esekeri gyʼefeeza 200, nʼagiwa omuyeesi, nʼakolamu ekifaananyi ekiyeese, nʼekifaananyi ekyʼokusinza ekibbumbe omu feeza egibasaanuucirye. Ebifaananyi ebyo ni babiteeka omu nyumba ya Miika.
JDG 17:5 Atyanu omusaiza oyo oMiika, yabbaire nʼekibbaali ekiyasinzirangamu. Nʼakola eitaawo eryʼokusinza era nʼebifaananyi ebyʼokusinzanga. Nʼateekawo omoiza oku bataanebe nʼabba kabonawe.
JDG 17:6 Omu biseera ebyo, tiwabbairewo okabaka omwIsirairi. Era nabuli muntu yakolanga ngʼowaataka.
JDG 17:7 Atyanu wabbairewo omwisuka oMuleevi, owʼe Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya, eyabbaire abba omu bʼekika kya Yuda.
JDG 17:8 Omwisuka oyo nʼazwa omu kibuga e Bbeserekeemu nʼanoonia obutyami awandi. Oweyabbaire ngʼatambula, nʼatuuka oku nyumba ya Miika omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi.
JDG 17:9 OMiika nʼamubuulya ati, “Ozwera yaina?” Nʼamwiramu ati, “Ndi Muleevi era nzwera mu Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya. Nnoonia wantu e gimpezya okusuna obutyami.”
JDG 17:10 Awo oMiika nʼamukoba ati, “Otyame aanu na nze, obbe ngʼobbaabba okundabbiranga era okabona wange. Nakuwanga esekeri ikumi egyʼefeeza omwanka, nʼebyokuzwala nʼebyokulya.”
JDG 17:11 Awo omwisuka oMuleevi nʼaikirirya okutyama nʼoMiika; era omwisuka nʼabbeera nakimo ooti moiza oku bataanebe.
JDG 17:12 OMiika nʼatongola oMuleevi, era oMuleevi oyo omwisuka nʼasuuka kabonawe, era nʼabba mutyami omu kidaala kya Miika.
JDG 17:13 OMiika nʼakoba ati, “Atyanu mmaite nti oMusengwa yankolera ebisa, olwʼokubba oMuleevi niiye okabona wange.”
JDG 18:1 Omu biseera ebyo, oIsirairi yabbaire abula okabaka. Era omu naku egyo ekika kya Daani kyabbaire kinoonia ekifo ekyʼokutyamamu, olwʼokubba omu bika bya Isirairi ibo babbaire tibasunanga omuwuluko ogwabwe.
JDG 18:2 Awo abʼomu kika kya Daani bonabona ni beerondamu abasaiza bataanu abalwani, ababbaire bazwera omu Zola nʼomwEsitawoli okwaba okukeeta nʼokwetegereza ekyalo ekibatyamamu. Era ni babakoba bati, “Mwabe mwetegereze ekyalo ekyo.” Owebatuukire omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, omu maka ga Miika ni bagonayo.
JDG 18:3 Owebabbaire okumpi nʼenyumba ya Miika, ni bawulira era ni beetegereza entumula yʼomwisuka oMuleevi, ni baaba e gyali, ni bamubuulya bati, “Naani eyakuleetere aanu? Okola niiki aanu? Era lwaki oli aanu?”
JDG 18:4 Omwisuka oyo nʼabakobera oMiika ekiyabbaire amukoleire ati, “Yampangisirye era ndi kabonawe.”
JDG 18:5 Awo ni bamukoba bati, “Tukwegairiire, obuulye oKibbumba atumanyikisye ooba ngʼolugendo lwaiswe lwabba lusa.”
JDG 18:6 Okabona nʼabakoba ati, “Mwabe mwidembe, oMusengwa yabakubbembera omu lugendo lwanywe.”
JDG 18:7 Awo abasaiza abo abataanu ni baaba, ni batuuka omu kibuga oLaisi, ni babona ngʼabantu baayo bali mwidembe ngʼabʼe Sidoni owebabbaire. Babbaire babula ekibeeraliikirirya, nga bali mwidembe, era nga bali nabuli ekibeetaaga. Babbaire batyama yala ino okuzwa e giri aBasidoni, era nga mpaawo bantu bandi abebakolagana nabo.
JDG 18:8 Abasaiza abo abataanu owebakangire e Zola, nʼEsitawoli, abantu baabwe ni bababuulya ebibavumbwire.
JDG 18:9 Abasaiza abo ni bairamu bati, “Musetuke, twabe tulumbe ekibuga oLaisi. Ekyalo tumalire okukibona, kisa ino. Muli nʼokubbaaku nʼekimukolawo. Timwagayaala! Mwabe mukiwambe.
JDG 18:10 Owemwatuukayo, mwajirya abantu nga mpaawo kibeekengera. Ekyalo kigalami era kirimu nabuli kintu omuntu ekiyeetaaga. OKibbumba akibawaire okukyetwalira.”
JDG 18:11 Awo abasaiza 600 abʼomu kika kya Daani nga bakwaite ebyokulwanisya ni basimbuka okuzwa e Zola nʼEsitawoli.
JDG 18:12 Baabire ni bakola enkambi yaabwe e bugwaisana wa Kiriyaasi Yeyalimu omu Buyudaaya. Kagira ekifo ekyo bakyeta Makane Daani paka lwatyanu.
JDG 18:13 Ni bazwa aawo, ni baaba omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, ni batuuka omu kisito kya Miika.
JDG 18:14 Awo abasaiza abataanu ababbaire baabire okukeeta ekyalo kyʼe Laisi, ni bakoba abainaabwe bati, “Mubbaire mumaite ngʼemoiza oku nyumba ginu erimu eitaawo eryʼokusinza nʼebifaananyi ebyʼokusinza, nʼekifaananyi ekiyeese ekyʼabakibbumba, nʼekifaananyi ekyʼokusinza ekibbumbe omu feeza egibasaanuucirye? Kale atyanu musalewo ekyokukola.”
JDG 18:15 Awo ni baingira omu nyumba ya Miika, omwisuka oMuleevi omuyaabbanga, ni bamusugirya.
JDG 18:16 Atyanu abasaiza 600 abʼomu kika kya Daani ababbaire nʼebyokulwanisya, babbaire beemereire oku geeti.
JDG 18:17 Abasaiza abataanu ababbaire baabire okukeeta ekyalo ni baingira omu nyumba, ni batoola ekifaananyi ekyʼokusinza ekiyeese, nʼeitaawo eryʼokusinza nʼebifaananyi ebyʼokusinza nʼekifaananyi ekyʼabakibbumba ekibbumbe omu feeza egibasaanuucirye, ngʼokabona ayemereire oku geeti, aamo nʼabasaiza 600 ababbaire nʼebyokulwanisya.
JDG 18:18 Atyanu abasaiza abataanu abo owebaingiire omu nyumba ya Miika, ni batoola ekifaananyi ekyʼokusinza ekiyeese, nʼeitaawo eryʼokusinza nʼebifaananyi ebyʼokusinza nʼekifaananyi ekyʼabakibbumba ekibbumbe omu feeza egibasaanuucirye, iye okabona nʼababuulya ati, “Mukola niki?”
JDG 18:19 Ni bamwiramu bati: “Osirike, tiwatumula ekibono kyonakyona! Oize twabe, obbe ngʼoitewaiswe era okabona waiswe. Tikikiraku okubba okabona wʼeigwanga era owʼekika omwIsirairi, omu kifo kyʼokubba okabona wʼekisito kyʼomuntu omoiza?”
JDG 18:20 Awo okabona nʼasangaala, nʼakwata eitaawo eryʼokusinza nʼebifaananyi nago, nʼekifaananyi ekiyeese ekyʼabakibbumba, nʼekifaananyi ekibbumbe omu feeza egibasaanuucirye, nʼayaba aamo nʼabantu abo.
JDG 18:21 Awo ni bacuuka okwaba nga ibo bazwaku nyuma wʼabaana baabwe nʼebyayo byabwe nʼemigugu gyabwe.
JDG 18:22 Owebabbaire baabiriire okuzwa omu maka ga Miika, oMiika nʼayeta abaliranwabe, ni babasenjaaku era ni batuuka oku bʼekika kya Daani,
JDG 18:23 ni bayaminkirira, abʼekika kya Daani ni bacuuka ni balola e nyuma, ni babuulya oMiika bati, “Lwaki otusenjaaku nʼekiziima ekityo?”
JDG 18:24 OMiika nʼairamu ati, “Mukwaite ebifaananyi byange ebyʼokusinza ebinakolere nʼokabona wange ni mwaba nabyo ni nsigaliraawo kyereere! Tete mubba mutya okumbuulya muti, ‘Obbaire otya?’ ”
JDG 18:25 Abʼomu kika kya Daani ni bamukoba bati, “Osirike, demba abasaiza banu abakambwe ni bakulumba ni bakwita nʼabʼomu makaago.”
JDG 18:26 Kale abʼekika kya Daani ni beeyabira, era oMiika oweyaboine nga bamukirira nakimo ino amaani, nʼacuuka nʼakanga e wuwe.
JDG 18:27 Awo abʼekika kya Daani ni batwala ebintu bya Miika ebiyabbaire akolere, nʼokabonawe, ni baaba balumba oLaisi, ekibuga ekyʼabantu ababula ekibeeraliikirirya era abali omwidembe, ni babalumba nʼempiima, era ni booca ekibuga kyʼabantu abo.
JDG 18:28 Tiwabbairewo muntu yenayena okubataasa, olwʼokubba oLaisi kyabbaire yala ino nʼoSidoni, era ngʼabaayo mpaawo bantu bandi abebakolagana nabo. Ekibuga ekyo kyabbaire mu kiinamo ekiriranire oBbesi Lekobbu. Era abʼekika kya Daani ni bombeka buyaaka ekibuga, era ni bakityamamu.
JDG 18:29 Era ni bakiwa eriina bati Daani eriina lya zeiza waabwe eyabbaire omutaane wa Isirairi waire ngʼeriina lyʼekibuga ekyo enyumaku lyabbaire Laisi.
JDG 18:30 Eeyo abʼekika kya Daani ni beeteekerayo ekifaananyi kidi ekiyeese era oYonasani omutaane wa Geresomu, era omwizukulu wa Musa nʼabba kabona waabwe. Iye nʼabataanebe, ni babba bakabona bʼabʼekika kya Daani, paka owebatwaire abantu omu buwambe.
JDG 18:31 Kale beeyongeire nga basinza ekifaananyi ekyo oMiika ekiyayeesere, eibbanga lyonalyona eWeema ya Kibbumba oweyabbereirewo omu Siiro.
JDG 19:1 Atyanu omu biseera ebyo nga wakaali okubbaawo okabaka omwIsirairi, wabbairewo omusaiza oMuleevi, eyabbaire omutyami atali owenkalaakalira owʼomu kisoko kyʼekyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi. Omusaiza oyo nʼasuna omukali okuzwa omu Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya.
JDG 19:2 Neye omukali oyo nandi nabba mwesigwa eeri oibaaye. Kale omukali oyo nʼanoba era nʼakanga omu kisito kya iteeye omu Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya. Nga yankumalayo emyeri eena,
JDG 19:3 oibaaye nʼayaba okumusengesya amuwooyewooye okwira. Yaabire nʼomuweereryawe nʼempunda ibiri. Omukali nago nʼamwaniriza omu kisito kya iteeye. Oiteeye wʼomukali oyo oweyamuboine, nʼasangaala era nʼamwaniriza.
JDG 19:4 Awo oiteeye wʼomukali nago nʼamwazya okusigala, okumala enaku isatu; kale nʼagonayo enaku egyo nga balya era nga banywa.
JDG 19:5 Oku lunaku lwokuna ni basetuka makeezikeezi, nʼategeka okuzwayo. Neye oiteeye wʼomukali nʼakoba omukowe ati, “Osooke otoole olulimi e girwagonere kaisi oyabe.”
JDG 19:6 Kale bombi ni batyama, ni balya era ni banywera aamo. Oiteeye wʼomukali nʼakoba omuko ati, “Nkwegairiire ogone olwatyanu, weeyagaleku.”
JDG 19:7 Omusaiza oyo owaasetuka ayabe, omukoowe nʼamubbembereza tete nʼagonayo ekiire ekyo.
JDG 19:8 Oku lunaku olwokutaanu owaasetuka amakeezikeezi ayabe, oiteeye wʼomukali nʼamukoba ati, “Otoole olulimi e girwagonere. Era okuumeku paka igulo.” Era bombi ni baliira aamo.
JDG 19:9 Omusaiza oyo nʼomukaliwe nʼomuweereryawe owebasetuka baabe, omukoowe oiteeye wʼomukali nʼamukoba ati, “Atyanu obone eenu, obwire buunu buli kumpi kwirugala. Mugone eenu olwatyanu; obwire bwabire. Osigale weeyagaleku. Wawuuna eizo ni weeyabira e ika.”
JDG 19:10 Neye, omusaiza nandi nʼataka okugonayo ekiire ekindi kale iye nʼomukaliwe ni basimbuka ni balungama e Yebbusi nga niikyo oYerusaalemi, nga bali nʼomuwererya waabwe nʼempunda gyabwe eibiri egiriku emigugu.
JDG 19:11 Owebabbaire bali kumpi okutuuka e Yebbusi obwire nga waabire, omuweererya nʼakoba omusengwawe ati, “Tusigale omu kibuga ekyo ekyʼaBayebbusi tugone omwo ekiire kinu.”
JDG 19:12 Neye omusengwawe nʼamukoba ati, “Titwasigale omu kibuga kyʼabanamawanga, abantu baamu tiBaisirairi. Tweyongereyo twabe Gibbeya.”
JDG 19:13 Era nʼakoba omuweereryawe ati, “Oleke twabe paka Gibbeya ooba Laama tugone mu kimo kwebyo.”
JDG 19:14 Kale ni beeyongerayo, era owebatuukiire okumpi nʼe Gibbeya omu kitundu kyʼabʼekika kya Bbenyamini, eisana lyabbaire ligwa.
JDG 19:15 Ni basigala omwo gibabba bagone. Ni baaba ni batyama abantu e gibakumbaanira omu kibuga ekyo, neye nandi ni wabbaawo abatwala e wuwe okugonayo.
JDG 19:16 Owebabbaire bakaali bali aawo akanaigulo ako, omusaiza omukaire eyazwire omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi, era nga asuukire mutyami wʼomu Gibbeya ekyʼekika kya Bbenyamini nʼaiza ngazwa omu mirimogye omu misiri.
JDG 19:17 Omusaiza oyo oweyasiirirye amaiso era nʼabona omutambuli oyo omu kifo abantu e gibakumbaanira omu kibuga, nʼamubuulya ati, “Ozwereire yaina era oyaba yaina?”
JDG 19:18 OMuleevi nʼamwiramu ati, “Tuli mu lugendo tuzwa Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya twaba omu kisoko omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi iyo e gintyama. Nzwa Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya era atyanu nkanga ika. Neye mpaawo anjanirizire e wuwe okugonayo.
JDG 19:19 Tuli nʼebyokulya ebyʼempunda gyaiswe era tuli nʼekyokulya ekyaiswe nʼenviinyo gya iswe, ekikoba kiti, nze nʼomuweereryawo omukali, nʼomwisuka ogutuli naye. Mpaawo kitwetaaga.”
JDG 19:20 Omusaiza omukaire nago nʼakoba ati, “Mbaaniriza e wange, era nze nabawa nabuli ekimwetaaga. Timwagona omu kifo abantu e gibakumbaanira aanu omu kibuga.”
JDG 19:21 Kale nʼabatwala e wuwe, empunda gyabwe nʼagiriisya. Nga bamalire okunaaba ebigere, ni balya, era ni banywa.
JDG 19:22 Atyanu owebabbaire nga beeyagala, abasaiza abagwagwa abʼomu kibuga ekyo ni bazingiza enyumba eyo. Ni bakubba olwigi nga webayasyamikira nʼonanyerewo bati, “Owuluuce omusaiza oyo aingiire omwo, tugone naye.”
JDG 19:23 Omusaiza onanyerewo nʼawuluka nʼabakoba ati, “Bbe, bainange! Timwakola ekyʼobusiru ekyo! Olwʼokubba omusaiza onu mugeni wange, timwakola ekintu ekyo ekiswaza.
JDG 19:24 Aale mubone eenu, waliwo omukaliwe nʼomwala wange omuguna mbanu. Atyanu abo niibo abenawuluca e gimuli, mubakolesye era mubakoleku ekimutaka. Neye omusaiza onu, iye timwamukolaku ekintu ekityo!”
JDG 19:25 Neye abasaiza abagwagwa nandi ni bamuwulisisya. Awo oMuleevi nʼakwata omukaliwe, nʼamuwuluca e gibali, era ni bamukwata okalijata, ni bamubitya bundi ekiire kyonakyona, kaisi ni bamuteera obwire nga buca.
JDG 19:26 Awo obwire nga buca, omukali nʼakanga oku nyumba yʼomusaiza nago oibaaye omu yabbaire, nʼagwa awo oku lwigi era nʼabba aawo paka obwire owebwaceire.
JDG 19:27 Oibaaye oweyasetukire amakeezi nʼaigulawo olwigi lwʼenyumba, nʼawuluka okweyongerayo omu lugendolwe, nʼabona omukaliwe nago ngʼali awo agwire amulyango wʼenyumba eyo, era ngʼengalogye gituuka oku mukiiko ogwʼansi gwʼefuleemu.
JDG 19:28 Nʼamukoba ati, “Osetuke twabe.” Neye nga tairamu, olwʼokubba yabbaire afiire. Awo omusaiza nʼaginga omulambo ogwo nʼaguteeka oku mpundawe, nʼasimbuka nʼayaba e ika.
JDG 19:29 Oweyatuukire e ika, nʼakwata akambe, nʼasalasalamu omulambo gwʼomukaliwe ebitundu ikumi na bibiri, era nʼabiweererya omu bitundu byonabyona ebyʼebika bya Isirairi.
JDG 19:30 Nabuli eyaboine ekyo yʼakobere ati, “Ekintu ekityo tikibbangakuuwo waire okubonekaku kasookeede aBaisirairi bazwa omu kyalo kyʼe Misiri paka lwatyanu. Mukiseegeku, mukifumintirizeku, tusalewo ekyokukola!”
JDG 20:1 Awo aBaisirairi bonabona, okuzwera oku kibuga oDaani okutuuka oku kibuga oBberusebba e maserengeta, nʼokutwaliryamu ekyalo kyʼe Gireyaadi, ekibbula kyonakyona ni kikumbaana e Mizupa nga bali kintu kimo, omumaiso ga Musengwa.
JDG 20:2 Abeekubbemberi bʼebika bya Isirairi byonabyona babbairewo omu lukumbaana lwʼabantu ba Kibbumba, era wabbairewo abaisirikale 400,000 nga bali nʼempiima.
JDG 20:3 Abʼekika kya Bbenyamini ni bawulira bati aBaisirairi abainaabwe bakumbaanire e Mizupa. Era aBaisirairi abo ababbaire baabire e Mizupa ni babuulya bati, “Ekikolobero ekyo bakikolere batya?”
JDG 20:4 OMuleevi oibaaye wʼomukali ogubaitire, nʼairamu ati, “Nze nʼomukali wange owetwatuukire e Gibbeya omu kitundu kya Bbenyamini ni tugonayo.
JDG 20:5 Atyanu abasaiza bʼe Gibbeya ni bannumba ni bazingiza enyumba omunabbaire obwire. Era babbaire bataka kunjita, era omukali wange nago ni bamukwata okalijata, era nʼafa.
JDG 20:6 Ni ntwala omulambogwe, ni ngusalasalamu ebitundu, ni mpeererya ekitundu kimo kimo mu buli muwuluko gwa Isirairi, olwʼokubba bakolere ekibbikibbi era ekintu ekiswaza omwIsirairi.
JDG 20:7 Kale atyanu, aBaisirairi nywenanywena, muleete ebiseego, era musalewo ekyokukola.”
JDG 20:8 Abantu bonabona ni basetuka, era ni batumuliramu aamo bati, “Mpaawo kadi moiza kwiswe eyakanga e ika era mpaawo kadi moiza kwiswe eyakanga omu nyumbaye.
JDG 20:9 Neye atyanu kinu niikyo ekitwakola, twakubba kalulu okusalawo abali nʼokwaba okulumba ekibuga oGibbeya.
JDG 20:10 Twalonda abasaiza ikumi ku buli basaiza 100 okuzwa omu bika byonabyona ebya Isirairi, nʼabandi 100 ku buli 1,000, nʼabandi 1,000 ku buli bantu 10,000 okusunira amaje ebyokukolesya. Kaisi abaisirikale owebatuuka e Gibbeya ekya Bbenyamini, bababonereze ngʼowekisaaniire olwʼekikole ekyo ekiswaza, ekibakolere omwIsirairi.”
JDG 20:11 Awo abasaiza bonabona abʼe Isirairi ni beegaita ni babba kintu kimo ni baaba ni balumba ekibuga ekyo.
JDG 20:12 Awo ebika bya Isirairi ni bituma abakwenda omu kika kya Bbenyamini kyonakyona okubakoba bati, “Lwaki mukolere ekikolobero ekyenkana awo?
JDG 20:13 Aale atyanu muweeyo abasaiza nago abakolere ekikolobero ekyo abemuli nabo omu Gibbeya tubaite okutoolawo ekibbikibbi ekyo omwIsirairi.” Neye abʼekika kya Bbenyamini ni bagaana okuwulisisya aBaisirairi abainaabwe.
JDG 20:14 Abʼekika kya Bbenyamini ni bazwa omu bibuga byabwe, ni bakumbaanira omu Gibbeya okulwanisya aBaisirairi abainaabwe.
JDG 20:15 Abʼekika kya Bbenyamini ni bayetaku abaisirikale 26,000 abalwanisya empiima okuzwa omu bibuga byabwe oku lunaku olwo, okwongera oku baisirikale 700 abebalonderemu okuzwa omu bʼe Gibbeya.
JDG 20:16 Omu baisirikale abo bonabona mwabbairemu abalondemu 700 abʼengalo engooda. Nabuli moiza kwibo ngʼali nʼesabbaawa ya nvuumuulo ngʼeteeba nʼakaziiri amantasubwa.
JDG 20:17 Abasaiza aBaisirairi ngʼotoireku abʼekika kya Bbenyamini ni bakumbaania abasaiza 400,000 abalwanisya empiima, abo bonabona ababbaire abalwani abatendeke.
JDG 20:18 ABaisirairi ni baniinaniina ni baaba e Bbeseri okwebuulya oku Kibbumba bati, “Kikaaki ekyasooka okutwekubberamu okwaba okulumba abʼekika kya Bbenyamini okubalwanisya?” OMusengwa nʼairamu ati, “Ekika kya Yuda niikyo ekibba kisooke.”
JDG 20:19 Eizo amakeezi, aBaisirairi ni basetuka baaba ni bakola enkambi yaabwe okumpi nʼe Gibbeya.
JDG 20:20 Awo abalwani ba Isirairi ni bazwayo okulwanisya abʼekika kya Bbenyamini era ni beecaana enyiriri okulwanisya abʼekika kya Bbenyamini e Gibbeya.
JDG 20:21 Abʼekika kya Bbenyamini ni bazwa omu kibuga kyʼe Gibbeya okwaba okulwana, oku lunaku olwo ni baita abalwani abʼaBaisirairi 22,000.
JDG 20:22 Neye abalwani bʼaBaisirairi ni bairyanganamu amaani, era tete oku lunaku olwairireku ni beecaana enyiriri omu kifo e gibabbaire oku lunaku olwasookere.
JDG 20:23 Ekyo kityo olwʼokubba aBaisirairi babbaire baabire ni bakungira omumaiso ga Musengwa paka igulo okubuulya oMusengwa bati, “Tete tuniinaniine twabe tulwanisye abaganda baiswe abʼekika kya Bbenyamini?” Omusengwa ngʼabairiremu ati, “Muniineniine mwabe mubalwanisye.”
JDG 20:24 Kale aBaisirairi ni basembera okulwanisya abʼekika kya Bbenyamini olunaku olwokubiri.
JDG 20:25 Oku mulundi ogwo tete abʼekika kya Bbenyamini ni bazwa omu kibuga e Gibbeya ni babalumba. Oku mulundi ogwo, ni baita abalwani ba Isirairi 18,000 abalwanisya empiima.
JDG 20:26 Awo aBaisirairi bonabona, amaje gonagona ni ganiinaniina gaaba e Bbeseri, era eeyo ni gatyama gakungira omumaiso ga Musengwa. Gasiibire olunaku olwo paka igulo era ni gawaayo eeri oMusengwa esadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka eyʼokusyania.
JDG 20:27 Era aBaisirairi ni beebuulyaku oMusengwa. Omu biseera ebyo eSanduuku yʼeNdagaano eya Kibbumba yabbanga Bbeseri,
JDG 20:28 era ngʼoFenekansi omutaane wʼEryezaali era omwizukulu wʼAlooni niiye aweererya oMusengwa omumaiso gaayo. ABaisirairi ni babuulya oMusengwa bati, “Tete twaniinaniina ni tukanga okulwanisya abaganda baiswe aBabbenyamini, ooba bbe?” OMusengwa nʼairamu ati, “Mwabe mulwane, olwʼokubba eizo njaba okubawa inywe obwezye okuwangula aBabbenyamini.”
JDG 20:29 Kale aBaisirairi ni bateekawo abalwani beeteegere oGibbeya okuceeruguulirirya.
JDG 20:30 ABaisirairi ni baniinaniina baaba okulwanisya abʼekika kya Bbenyamini oku lunaku lwokusatu era ni beemerera omu nyiriri gyabwe okulwanisya oGibbeya ngʼowebakolere emirundi gidi.
JDG 20:31 Abʼekika kya Bbenyamini ni bazwayo okubalwanisya, neye aBaisirairi ni bababbeegererya okuzwa omu kibuga. Ngʼemirundi egindi, abʼekika kya Bbenyamini ni batandiika okukubba nʼokwitira abamo oku Baisirairi oku nguudo, olumo kwegyo nga niirwo olwaba e Bbeseri, nʼolundi nga niirwo olwaba e Gibbeya. Ni baita aBaisirairi ooti 30 ni balangaala oku nguudo.
JDG 20:32 Abʼekika kya Bbenyamini ni bakoba bati, “Tubawangwire ngʼowetwakolere oku mirundi egyasookere.” Neye aBaisirairi ni bakobangana bati, “Oleke twiruke, tubabbeegererye bazwe omu kibuga, baire omu nguudo.”
JDG 20:33 Abalwani bonabona aBaisirairi ni basetuka okuzwa omu bifo byabwe e gibabbaire, ni beemerera omu nyiriri e Bbaali Tamali. Olwo aBaisirairi ababbaire bateegere ni bazwayo omu bifo byabwe e gibabbaire e bugwaisana wa Gibbeya.
JDG 20:34 Abalwani 10,000 abebalondere omwIsirairi mwonamwona, ni balumba oGibbeya. Era okulwana ni kubba kwʼamaani. Neye abʼekika kya Bbenyamini babbaire tibamaite bati akabbikabbi kabali kumpi.
JDG 20:35 OMusengwa nʼawa oIsirairi okuwangula abʼekika kya Bbenyamini. Era oku lunaku olwo, aBaisirairi ni baita abasaiza 25,100 abʼekika kya Bbenyamini, bonabona ababbaire nʼempiima.
JDG 20:36 Awo abʼekika kya Bbenyamini ni bamanya bati babawangwire. ABaisirairi ni babba ooti bairuka abʼekika kya Bbenyamini, olwʼokubba babbaire beesigire baadi abeeteegere abebateekere okumpi nʼe Gibbeya.
JDG 20:37 Awo ababbaire bakyeteegeire ni bairuka mangu okwira omu Gibbeya, ni bakisalaanikiramu, ni baita abakibbairemu bonabona.
JDG 20:38 Abalwani bʼaBaisirairi nʼababbaire beeteegere, babbaire balagaanire akamanyiciryo, nti owebanyokesya ogwosi omu kibuga,
JDG 20:39 abalwani bʼaBaisirairi abali omu kirwaniro bacuuka. Atyanu abʼekika kya Bbenyamini babbaire bamalire okwita aBaisirairi ooti 30. Ni bakobangana bati, “Tubawangwire, ngʼowetwakolere omu kulwanagana okwasookere.”
JDG 20:40 Neye akamanyiciryo ni kaboneka. Ogwosi oguli ooti kikondo ni guduunya nga guzwera omu kibuga okwaba angulu. Abʼekika kya Bbenyamini owebacuukire okulola e nyuma, ni babona ekibuga kyonakyona nga kiya.
JDG 20:41 Awo abalwani bʼaBaisirairi ni babacuukira. Abʼekika kya Bbenyamini ni batya olwʼokubba baboine ngʼakabbikabbi kabatuukireku!
JDG 20:42 Awo ni bairuka aBaisirairi, ni balungama omwidungu, neye nga tibayezya okuwunuka olutalo! Era aBaisirairi ababbaire bazwa omu bibuga ni baita abʼekika kya Bbenyamini.
JDG 20:43 ABaisirairi ni bazingiza aBabbenyamini, ni bababbinga era ni baaba nga babaita paka mu kitundu kyʼe buzwaisana wʼe Gibbeya.
JDG 20:44 Abasaiza abalwani abʼamaani aBabbenyamini abafiire babbaire 18,000.
JDG 20:45 Abandi ni bacuuka ni bairuka nga balungama omwidungu, okwaba okwibbaale lya Liimoni. Neye aBaisirairi ni baitira abasaiza 5,000 oku nguudo. Ni beeyongera okubbinga abasigairewo paka Gidomu, ni baita abasaiza 2,000 abandi.
JDG 20:46 Kale abʼekika kya Bbenyamini bonabona abafiire oku lunaku olwo, babbaire abasaiza 25,000 abalwanisya empiima, era bonabona abo babbaire balwani abʼamaani.
JDG 20:47 Neye abasaiza 600 bacuukire ni bairukira omwidungu ni baaba okwibbaale lya Liimoni, ni babba eeyo emyeri eena.
JDG 20:48 ABaisirairi ni bacuuka ni bakanga okulwanisya abʼekika kya Bbenyamini abasigairewo, ni babaita bonabona abasaiza nʼabakali, nʼabaana abatobato nga tibabitiirye waire byayo. Era ni booca ebibuga byonabyona ebibatuukireku omu kitundu ekyo.
JDG 21:1 Atyanu aBaisirairi babbaire balayiriire e Mizupa bati, “Mpaawo kadi moiza kwiswe eyaliwa omwalawe okufumbirwa owʼekika kya Bbenyamini.”
JDG 21:2 Kale olwʼekyo aBaisirairi ni baaba e Bbeseri, ni batyama eeyo omumaiso ga Musengwa, okutuuca akanaigulo. Ni bakuukulya ino era ni bakulumuca ino amaliga,
JDG 21:3 nga bakoba bati, “Oo Musengwa, iye Kibbumba wa Isirairi, lwaki kinu kituukire okwIsirairi? Lwaki ekika ekimo atyanu kiwoirewo omwIsirairi?”
JDG 21:4 Olunaku olwairireku amakeezikeezi abantu basetukire, ni bombeka ekyoto, ni bawaayo esadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka eyʼokusyania.
JDG 21:5 Awo aBaisirairi ni babuulya bati, “Banaani oku bika byonabyona ebya Isirairi, abakayire okubba omu lukumbaana omumaiso ga Musengwa e Mizupa?” Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba babbaire beeyamire obweyamo bati nabuli anandi nʼayaba e Mizupa, bateekwa kumwita.
JDG 21:6 ABaisirairi ni basaalirwa olwʼabaganda baabwe abʼekika kya Bbenyamini, ni bakoba bati, “Olwatyanu oIsirairi afiiriirwe ekimo oku bikaabye!
JDG 21:7 Abasigairewo, twabanoonerya tutya abakali abʼobufumbo, ate nga twalayiriire oMusengwa okutabawa abaala baiswe okubafumbirwa?”
JDG 21:8 Awo ni babuulya bati, “Banaani oku bika bya Isirairi abanandi baaba e Mizupa, omu lukumbaana omumaiso ga Musengwa?” Ni bazuula ngʼomu Yabbesi Gireyaadi mpaawo kadi moiza eyaabire omu nkambi omu lukumbaana.
JDG 21:9 Ekyo kityo olwʼokubba owebabalire abantu, bazwire nga tiwabbairewo kadi moiza oku batyami bʼomu Yabbesi Gireyaadi.
JDG 21:10 Kale olukumbaana olwo ni lutumayo abasaiza abalwani 12,000, ni babalagira okwaba baite abʼomu Yabbesi Gireyaadi, ngʼotwaliiryemu abakali nʼabaana.
JDG 21:11 Babalagiire bati, “Kinu kimubbe mukole, mwite nabuli musaiza era nabuli mukali atali muguna.”
JDG 21:12 Omu batyami bʼomu Yabbesi Gireyaadi ni bayajiryayo abaala 400 abaguna, era ni babatwala omu nkambi e Siiro, ekiri omu kyalo kyʼe Kanani.
JDG 21:13 Awo olukumbaana olwo lwonalwona, ni lusindika obukwenda eeri abʼekika kya Bbenyamini ababbaire okwibbaale lyʼe Liimoni okukomya olutalo.
JDG 21:14 Awo, abʼekika kya Bbenyamini ni bairawo era aBaisirairi ni babawa abaala abʼe Yabbesi Gireyaadi abebabbaire nandi baita, neye nandi ni babawoisya bonabona.
JDG 21:15 Abantu ni basaalirwa olwʼabʼekika kya Bbenyamini, olwʼokubba oMusengwa yabbaire ateekerewo eibbongo omu bika bya Isirairi!
JDG 21:16 Awo abeekubbemberi bʼolukumbaana olwo ni bakoba bati, “Tiwakaali waliwo abakali omu kika kya Bbenyamini. Atyanu abasaiza abasigairewo, twabanoonerya yaina abakali?
JDG 21:17 Abʼekika kya Bbenyamini abasigairewo bateekwa okusuna abasika, kaisi ekika tikyawaawo omwIsirairi.
JDG 21:18 Neye titwezya okubawa abaala baiswe okubafumbirwa, olwʼokubba iswe aBaisirairi twalayiire tuti, ‘Asunanga ekiraami nabuli oyo eyaliwa owʼekika kya Bbenyamini omwalawe okumufumbirwa.’ ”
JDG 21:19 Awo ni bakoba bati, “Wabbaawo omukolo gwa Musengwa nabuli mwanka omu Siiro, ekiri e mambuka wa Bbeseri, nʼe maserengeta wa Lebbona, era ekiri e buzwaisana wʼoluguudo oluzwa e Bbeseri okwaba e Sekemu.”
JDG 21:20 Awo ni bakoba abʼekika kya Bbenyamini bati, “Mwabe mwebise omu misiri gyʼemizabbibbu,
JDG 21:21 mubeeteegere. Abaala bʼe Siiro owebawuluka okwaba oku mukolo, awo mwayanguwa mangu okuzwa omu misiri gyʼemizabbibbu era nabuli moiza kwinywe yakwata omwala eyaabba omukaliwe oku baala abo abʼe Siiro, nʼakanga naye omu kyalo kya Bbenyamini.
JDG 21:22 Abaitewaabwe ooba aboonyoko baabwe owebaliiza e gituli okwezuluguma, twalibakoba tuti, ‘Tubeegairiire mubalekere, olwʼokubba titwabasuniire abakali omu kiseera kyʼolutalo. Era olwʼokubba timwabawaire, mubula musango.’ ”
JDG 21:23 Kale ekyo niikyo abʼekika kya Bbenyamini ekibakolere. Era abaala nago owebabbaire babina nabuli musaiza nʼakwataku moiza nʼamwetwalira okubba mukaliwe. Awo ni bakanga omu muwuluko gwabwe, tete ni bayombeka ebibuga byabwe ni batyama omwo.
JDG 21:24 Awo aBaisirairi abandi ni bazwayo, nabuli moiza nʼakanga omu kikaakye, omu bantube, era nabuli moiza nʼakanga omu kisitokye.
JDG 21:25 Omu biseera ebyo tiwabbairewo okabaka omwIsirairi. Era nabuli muntu yakolanga ngʼowaataka.
RUT 1:1 Eira eyo omu biseera abalamuzi nga niibo abakubbembera ekyalo kyʼe Isirairi, enzala nʼegwa omu kyalo ekyo. Awo ni wabbaawo omusaiza owʼe Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya, nʼayaba nʼomukaliwe, nʼabataane baabwe ababiri, ni basenga omu kyalo kyʼe Mowaabbu.
RUT 1:2 Omusaiza oyo yabbaire niiye Erimereki, omukaliwe nga niiye oNawume, abataane baabwe ababiri nga niibo oMakuloni nʼoKiriyoni. Abantu abo, babbaire bʼomu kika kyʼaBeefulaasi okuzwa omu Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya. Baabire omu kyalo kyʼe Mowaabbu ni babba eeyo.
RUT 1:3 Atyanu Erimereki oibaaye wa Nawume nʼafa, era oNawume nʼasigala nʼabataane ababiri.
RUT 1:4 Ni bafumbirwa abakali aBamowaabbu, omoiza nga niiye Olupa nʼogondi bati Luusi. Oluzwanyuma lwʼokutyama eeyo emyanka ooti ikumi,
RUT 1:5 oMakuloni nʼoKiriyoni bona ni bafa. Atyo oNawume nʼasigala ngʼabula abataane abo ababiri nʼoibaaye.
RUT 1:6 Awo oNawume ngʼaali omu kyalo kyʼe Mowaabbu, nʼawulira ati, oMusengwa agabiriire abantube amakungula amasa. Kale iye nʼategeka okuzwayo akange e ika nʼabalyabe.
RUT 1:7 Yasetukire nʼabalyabe nʼazwa e giyabbaire atyama, nʼakwata oluguudo olumukanja omu kyalo kyʼe Buyudaaya.
RUT 1:8 Cooka owebabbaire baaba, oNawume nʼakoba abalyabe abo ababiri ati, “Nabuli moiza akange e waabwe, e gibamubyala. Era nsaba nti oMusengwa abakwatire ekisa, nga nywena owemwankwatiire nze nʼabagenzi ekisa.
RUT 1:9 Era nsaba oMusengwa awe nabuli moiza kwinywe eidembe omu kisito kyʼomusaiza ogondi oguyafumbirwa.” Awo nʼabagwa omu bifubba okubaseebula. Neye ibo ni bakuukulya-bukuukuli,
RUT 1:10 era ni bamukoba bati, “Kadi, twakanga na iwe omu bantubo.”
RUT 1:11 Neye era oNawume nʼabakoba ati, “Mukange e waanywe baana bange. Lwaki mutaka okwaba na nze? Museega muti nkaali mpezya okubabyalira abaisuka abandi babafumbirwe?
RUT 1:12 Mukange e waanywe baana bange; nze nkairiire ino era timpezya okusuna omusaiza ogondi. Nʼowenandiseegere nti nkaali ndiyo nʼeisuubi okufumbirwa, ni mba nʼomusaiza olwatyanu, ni mbyala abaana abaisuka,
RUT 1:13 olwo mwandikuumire paka owebandikulire? Mwandyekuumire nandi ni mufumbirwa ni mubakuuma niibo? Kadi, baana bange. Embeera yange mbiibbi ino okukiraku eyaanywe, olwʼokubba nze oMusengwa ali kundumyanga ino.”
RUT 1:14 Era owebawuliire ebyo tete ni bakuukulya. Awo Olupa nʼagwa odaaniwe omu kifubba okumuseebula, neye oLuusi iye ni yeesiba oku Nawume.
RUT 1:15 ONawume nʼakoba oLuusi ati, “Obone enu, omwalikwawo akangire omu bantube, era eeri abakibbumbabe. Wena oyabe.”
RUT 1:16 Neye oLuusi nʼamwiramu ati, “Tiwaneegairira okukuleka, ooba okukuzwaku. Iwe e giwayabanga, zena ginayabanga, era e giwaabbanga zena ginaabbanga. Abantubo, niibo ababbanga abantu bange era oKibbumbawo, niiye eyabbanga oKibbumba wange.
RUT 1:17 E giwalifeera, zena ginalifeera era gibalindiika. OMusengwa ambonerezanga nʼobukambwe singa owewalibbaawo ekinjawukanisya na iwe, okutoolaku okufa.”
RUT 1:18 ONawume oweyaboine ngʼoLuusi amaliriire okwaba naye, nʼalekeraawo okumwegairira okumuleka.
RUT 1:19 Kale abakali abo bombi ni beeyongerayo paka owebatuukire e Bbeserekeemu. Owebatuukire eeyo, ekibuga kyonakyona ni kisamaalirira olwʼokubabona. Abakali baayo ni beebuulya bati, “Onu niiye oNawume?”
RUT 1:20 ONawume nʼabakoba ati, “Timwanjeta muti Nawume, neye munjete muti Mala, olwʼokubba oMusengwa oWabwezye Bwonabwona yaleeteire obwomi bwange okunakuwala ino.
RUT 1:21 Nazwire kunu nga ndi nʼomusaiza nʼabaana, neye oMusengwa anjirirye nga ndi denge. Munjetera niki oNawume? OMusengwa yandeetereku obugosi; oMusengwa oWabwezye Bwonabwona yandeetereku ekisiraani.”
RUT 1:22 Atyo oNawume weyakangire okuzwa omu kyalo kyʼe Mowaabbu, ngʼali nʼoLuusi omulyawe, owʼomu kyalo kyʼe Mowaabbu. Batuukire e Bbeserekeemu ngʼamakungula ga bbaale gatandiika.
RUT 2:1 Atyanu wabbairewo omusaiza omusuni era omututumuki ogubayetanga bati Bbowaazi. Omusaiza oyo yabbaire wʼomu kika kyʼErimereki oibaaye wa Nawume.
RUT 2:2 Lwabbaire lumo oLuusi omukali oMumowaabbu nʼakoba oNawume odaaniwe ati, “Oleke njabeku omu musiri, gwʼomuntu yenayena eyankwatira ekisa, nʼanjikirirya ni nnondeekererya omu musirigwe obbaale asigala omu musiri nga bakesa.” ONawume nʼamukoba nti, “Oyabe mwana wange.”
RUT 2:3 Kale oLuusi nʼayaba era nʼazwangaku e nyuma wa bakesi ngʼalondeekererya obbaale abakesi ogubalekamu. Era yeeyajiirye ngʼaali mu musiri gwa Bbowaazi owʼekika kyʼErimereki.
RUT 2:4 Awo nʼoBbowaazi onyere omusiri yena nʼatuukirawo ngʼazwa e Bbeserekeemu era nʼasugirya abakesi ati, “OMusengwa abbe na inywe.” Bona ni bamwiramu bati, “Wena oMusengwa akuwe enkabi.”
RUT 2:5 OBbowaazi nʼabuulya onyampala wʼabakesibe ati, “Omwala oyo waani?”
RUT 2:6 Onyampala nʼamwiramu ati, “Oyo niiye omukali oMumowaabbu, eyairire nʼoNawume okuzwa e Mowaabbu.
RUT 2:7 Ansabire mmwikirirye alondeekererye obbaale omu nsaalaala abakesi omubamalire okukesa. Aizire omu musiri era asiibire ngʼakola mantayeera okuzwa amakeezi paka saawa enu, okutoolaku okuwuumulangaku akatono omu kiwolu.”
RUT 2:8 Awo oBbowaazi nʼayaba e giri oLuusi nʼamukoba ati, “Atyanu owulisisye mwana wange. Tiwayaba okulondeekererya omu musiri ogundi era tiwaazwa aanu. Osigale aanu nʼabaala abaweererya bange.
RUT 2:9 Weetegereze abasaiza e gibakesa era obasengererye ngʼozwaku abaala abaweererya bange e nyuma. Ntumwire nʼabasaiza okutakuloberya. Era enyonta oweyakulumanga, wayabanga e giri ensaka, nʼonywa amaizi agebasukiremu.”
RUT 2:10 OLuusi oweyawuliire ebyo nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali, nʼatumula omu kuwuninkirira ati, “Kizwire kuuki iwe okundaga okutaka okwenkana awo, nʼokunkwatira ekisa, nze omunamawanga?”
RUT 2:11 OBbowaazi nʼamwiramu ati, “Bankobeire ira byonabyona ebyokoleire odaaniwo, kasookeede oibaawo afa, era ngʼowewalekere oiteewo nʼomaawo, nʼekyalo kyʼe waanywe, nʼoiza okutyama omu bantu abewabbaire tomaiteku.
RUT 2:12 Nsaba oMusengwa akusasule olwʼebyo ebyokolere. Nsaba oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi oguwaizire okukukuumanga akuwe empeera nene.”
RUT 2:13 Awo oLuusi nʼakoba ati, “Onkodoocerye musengwa wange. Ondeeteire okuwulira kusani era otumwire na nze omuweereryawo ebyʼekisa, waire nga tindi kadi kwidaala lyʼomoiza oku baala abaweereryabo!”
RUT 2:14 Awo ebiseera ebyokulya owebyatuukire, oBbowaazi nʼakoba oLuusi ati, “Oize aanu. Otoole omugaati, okozye omu nviinyo ensasaami.” OLuusi nʼatyama aamo nʼabakesi. OBbowaazi nʼamuweereryaku obbaale omusiike. OLuusi nʼalya nʼaikuta, era nʼalekaku.
RUT 2:15 Awo oLuusi oweyasetukire okukanga okulondeekererya, oBbowaazi nʼalagira abasaizabe ati, “Nʼoweyalondeekererya awali ebinywa, timwamuvunaana.
RUT 2:16 Wakiri, mumukuusiramu ebikolo omu binywa ni mumulekera aawo nʼaiza nʼalondya era timwamukaawukira.”
RUT 2:17 Kale oLuusi nʼalondeekererya omu musiri paka igulo. Awo nʼakona obbaale oguyabbaire akumbaanirye, nʼasunamu ekiro egibita omwikumi na isatu.
RUT 2:18 Ni yeetiika nʼagitwala omu kibuga, era odaaniwe nʼabona obungi obwakumbaanirye. Era oLuusi nʼatoolayo nʼebiyabbaire aliireku nʼalekaku ngʼamalire okwikuta nʼabimuwa.
RUT 2:19 Odaaniwe nʼamubuulya ati, “Olondeekereirye yaina olwatyanu? Okolere yaina? Omusaiza oyo akutakire atyo oMusengwa amuwe enkabi.” Awo oLuusi nʼakobera odaaniwe ebikwata kwoyo e gyabbaire ngʼakola. Era nʼamukoba ati, “Eriina lyʼomusaiza e gimbaire nga nkola olwatyanu niiye oBbowaazi.”
RUT 2:20 ONawume nʼakoba omulyawe ati, “OMusengwa oyo atalekeire awo okukwatira aboomi nʼabafu ekisa, amuwe enkabi.” Era nʼayongeraku ati, “Omusaiza oyo atuliku oluganda olwʼokumpi; moiza oku bali nʼobuvunaanyizibwa okwira omu kigere kya ibaawo.”
RUT 2:21 Awo oLuusi omukali oMumowaabbu nʼakoba ati, “Era ankobere nʼokunkoba ati, ‘Osigale ngʼobba nʼabakoli bange paka owebamala okukesa obbaale wange yenayena.’ ”
RUT 2:22 ONawume nʼakoba oLuusi omulyawe ati, “Kisa mwana wange, kukolanga nʼabaalabe abo olwʼokubba singa oyaba omu musiri gwʼomuntu ogondi abantu bayinza okukutuucaaku akabbikabbi.”
RUT 2:23 Kale oLuusi nʼakolanga na baala abaweererya abo aba Bbowaazi okulondeekereryanga obbaale nʼengaano, paka eikesa eryo oweryawoireku. Era nʼabbanga nʼodaaniwe.
RUT 3:1 Lwabbaire lumo oNawume nʼakoba omulyawe oLuusi ati, “Mwana wange, ndi nʼokubona nga nkusunira omusaiza obbe nʼekisito ekikyo.
RUT 3:2 OBbowaazi oyo onyere abaala abaweererya aboobbaire okola nabo wʼekika kya ibaawo. Olwatyanu eigulo yaabba ayeya obbaale omu kifo e gibakonera ebirime.
RUT 3:3 Kale onaabe, weekubbe okalifuwa, kaisi ozwale ebizwalobyo ebikiraku obusa. Awo kaisi oserengete eeyo e gibakonera ebirime, neye tomumanyikisya oti oliwo, paka ngʼamalire okulya nʼokunywa.
RUT 3:4 Oweyalambaala weekeenenya ekifo ekyo e gyalambaire. Endoolo owegyamutwala, oyabe obiikule ebigerebye, wena olambaale aawo. Olwo iye, yakukobera ekyokukola.”
RUT 3:5 OLuusi nʼamwiramu ati, “Byonabyona ebyokoba ebyo nabikola.”
RUT 3:6 Kale oLuusi nʼaserengeta nʼayaba e gibakonera ebirime, nʼakola nabuli kimo odaaniwe ekyamukobere okukola.
RUT 3:7 OBbowaazi oweyamalire okulya nʼokunywa, era ngʼawulira kusani omu mwoyogwe, nʼayaba okugona oku mbale owʼekibbiiryo kya bbaale. OLuusi nʼamusodookerera, nʼamubiikula ebigere, era nʼalambaala aawo.
RUT 3:8 Omu kiire aakati, waliwo ekyateganyire omusaiza oyo ni yeecuusa era nʼavumbula nga waliwo omukali alambaire aawo okumpi nʼebigerebye.
RUT 3:9 Nʼabuulya ati, “Niiwe onaani?” Nʼamwiramu ati, “Ninze omuweereryawo oLuusi. Ombiikeku olubba olumo olwʼekizwalokyo, nti niiwe oli nʼokwira omu kigere kya ibawange.”
RUT 3:10 OBbowaazi nʼamukoba ati, “Mwala iwe oMusengwa akuwe enkabi. Ekintu ekyʼekisa ekyo ekyolagire atyanu, kikiraku ekyo ekiwalagire enyumaku, olwʼokubba nandi nʼonoonia banyeete abasuni ooba badoobi.
RUT 3:11 Era atyanu mwala iwe, tiweeraliikirira. Njaba okukukolera byonabyona ebiwansaba, olwʼokubba abanange bonabona abʼomu kibuga kinu, bamaite ngʼoli mukali owʼempisa ensa.
RUT 3:12 Newankubbaire nga mazima ndi wʼekika, neye waliwo owʼomunda eino ayezya okwira omu kigere kya ibaawo.
RUT 3:13 Ogone aanu ekiire kinu, kaisi eizo amakeezi oweyaabba atakire okukusika, kyabba kisa, oleke akusike. Neye singa tiyasiime, mazima oMusengwa ngʼobwali mwomi, nze nakikola. Iwe ogone aanu paka makeezi.”
RUT 3:14 Kale oLuusi nʼagona kumpi nʼebigere bya Bbowaazi paka makeezi, neye nʼasetuka nga bukaali okuca kusani omuntu okutamumanyica; era oBbowaazi nʼamukoba ati, “Tiwakimanyikisya oti waliwo omukali eyaizire e gibakonera ebirime.”
RUT 3:15 OBbowaazi nʼamukoba ati, “Oleete olugoye oluweesibire, olwanzululye.” OLuusi oweyakolere atyo, oBbowaazi nʼamuteekeraku ekiro ooti aabiri egya bbaale, nʼagimutiika. Awo oLuusi nʼakanga omu kibuga.
RUT 3:16 OLuusi oweyatuukire e ika e giri odaaniwe oNawume nʼamubuulya ati, “Byabbaire bitya, mwana wange?” Awo oLuusi nʼamukobera byonabyona oBbowaazi ebiyabbaire amukoleire,
RUT 3:17 era nʼayongeraku ati, “Ekiro ginu ooti aabiri egya bbaale, agimpaire ngʼakoba ati, ‘Tiwayaba eeri odaaniwo nʼengalo enjereere.’ ”
RUT 3:18 Awo oNawume nʼamukoba ati, “Mwana wange, iwe oteekewo mabiri obone egibyaikira, olwʼokubba omusaiza oyo tiyawuumule paka ngʼensonga eyo agimalire olwatyanu.”
RUT 4:1 Ngʼebyo biri bityo, oBbowaazi nʼaniinaniina omu kifo e gibakumbaanira oku geeti yʼekibuga, nʼatyama aawo. Odi eyabbaire owʼokwira omu kigere kya ibaaye wa Luusi, oBbowaazi oguyabbaire atumwireku nʼabitawo, kaisi oBbowaazi nʼamweta ati, “Munange, kaabbo oize era otyameku aanu.” Kale oodi nʼayawukawo era nʼatyama.
RUT 4:2 Awo oBbowaazi nʼasuna abasaiza ikumi oku beekubbemberi bʼekibuga, nʼabasaba bona batyameku aawo, era bona ni batyama.
RUT 4:3 Awo nʼakoba omusaiza nago ati, “ONawume eyairire okuzwa omu kyalo kyʼe Mowaabbu, atunda eitakali eryabbaire erya muganda waiswe Erimereki.
RUT 4:4 Nseegere nti ndi nʼokuleeta ensonga eyo egyoli ogimanye era nʼokuteesa nti, oligulire omumaiso agʼabeekubbemberi bange banu abatyaime aanu era nʼagʼabantu abatyaime aanu. Singa waabba nga waligula, oligule. Neye owoobba nga tiwaligule, onkobere mmanye. Ekyo kityo olwʼokubba niiwe ogubasookeraku okwikirirya okuligula kaisi nze ni njiraku.” Odi nʼakoba ati, “Njaba okuligula.”
RUT 4:5 Awo oBbowaazi nʼakoba ati, “Oku lunaku oluwaguliraku eitakali oku Nawume, waabba otwaliraku nʼoLuusi oMumowaabbu onamwandu olwʼokubbeesyawo eriina lyʼomugenzi nago nʼebintubye.”
RUT 4:6 Omusaiza nago oweyawuliire ekyo, nʼairamu ati, “Owekibba kityo, mba timpezya kuligula olwʼokubba nnyinza okuleeta obugosi oku byobusuni byange. Iwe onanyere oligule. Nze tinakyezye.”
RUT 4:7 Atyanu omu biseera ebyʼeira omwIsirairi, bakakasanga okugula nʼokuwaayo ekintu ngʼomuntu abbaire nʼokukigula atoiremu ongaitowe nʼamuwa odi aali kugula ekintu ekyo. Eyo niiyo eyabbaire enkola omwIsirairi eyʼokukolera ebyamaguli omu mateeka.
RUT 4:8 Kale omusaiza nago nʼakoba oBbowaazi ati, “Iwe oligule.” Era nʼatoolamu ongaitowe nʼamuwa oBbowaazi.
RUT 4:9 Awo oBbowaazi nʼalangirira eeri abeekubbemberi nʼeeri abantu bonabona ati, “Muli bajulizi olwatyanu ngʼowengulire oku Nawume ebintu byonabyona ebyabbaire ebyʼErimereki nʼebyʼabataanebe, oKiriyoni nʼoMakuloni.
RUT 4:10 Era ntwaire nʼoLuusi omukali oMumowaabbu, onamwandu wa Makuloni okubba mukali wange, kaisi mbeesyewo eriina lyʼomugenzi nʼebintubye era kaisi eriinalye tiryagota omu bʼomu kisitokye, ooba omu biwandiiko byʼekibuga kinu. Olwatyanu inywe muli bajulizi.”
RUT 4:11 Awo abeekubbemberi nʼabantu bonabona ababbaire oku geeti ni bakoba bati, “Iswe tuli bajulizi. Era tusaba tuti oMusengwa abbeere omukali oyo aali kwiza omu kisitokyo, abbe ngʼoLaakeeri nʼoLeeya, ibo bombi ababyaliire oIsirairi abaana abangi. Era tusaba tuti wena ogaigawale omu kika kyʼEfulaasi era otutumuke omu Bbeserekeemu.
RUT 4:12 Eibyaire oMusengwa eriyalikuwa omu mukali oyo akaali omutomuto, libbe ngʼerya Pereezi, iye oTamali oguyabyaliire oYuda.”
RUT 4:13 Kale oBbowaazi nʼatwala oLuusi era nʼabba mukaliwe. Awo ni yeegaita naye era oMusengwa nʼawa oLuusi okwira eeri abakali abainaye, nʼabyala omwana mwisuka.
RUT 4:14 Abakali ni bakoba oNawume bati, “OMusengwa bamwebalye oyo olwatyanu atakulekere ngʼobulaku omusika. Tusaba tuti atutumuke ino omwIsirairi mwonamwona!
RUT 4:15 Yaliirya buyaaka obwomibwo era nʼakubbeesyawo omu biseerabyo ebyʼobukaire. Ekyo kityo olwʼokubba omulyawo, iye nago akutaka eino era akukirira abaana omusanvu abaisuka, abyaire omwana mwisuka.”
RUT 4:16 Awo oNawume nʼatwala omwana, nʼamulera era nʼamulabiriranga.
RUT 4:17 Abakali abʼokumulirano ni bakoba bati, “ONawume ali nʼomwana omwisuka.” Era ni bamuwa eriina bati Obbedi. Obbedi oyo yabbaire niiye oiteeye wa Yese, oYese oiteeye wa Dawudi.
RUT 4:18 Lunu niirwo olulyo lwa Pereezi: OPereezi yabbaire iteeye wa Kezirooni,
RUT 4:19 oKezirooni yabbaire iteeye wa Laamu, oLaamu yabbaire iteeye wʼAminadabbu,
RUT 4:20 Aminadabbu yabbaire iteeye wa Nakusyoni, oNakusyoni yabbaire iteeye wa Salumooni,
RUT 4:21 oSalumooni yabbaire iteeye wa Bbowaazi, oBbowaazi yabbaire iteeye wʼObbedi,
RUT 4:22 Obbedi yabbaire iteeye wa Yese, oYese yabbaire iteeye wa Dawudi.
1SA 1:1 Wabbairewo omusaiza omu kibuga oLamasaimu Zufimu, omu kyalo kyʼEfulaimu ekyʼensozisozi nga bamweta bati Erukaana. Omusaiza oyo yabbaire mutaane wa Yerokaamu, oYerokaamu omutaane wʼEriku, Eriku omutaane wa Toku, oToku omutaane wa Zufu oMwefulaimu.
1SA 1:2 Erukaana yabbaire nʼabakali babiri, oKaana nʼoPenina. OPenina yabbaire mubyaire, neye oKaana iye yabbaire abula omwana.
1SA 1:3 Nabuli mwanka, Erukaana yazwanga omu kibuga kyʼe waabwe, nʼayaba e Siiro okusinza nʼokuwaayo esadaaka eeri oMusengwa oWabwezye Bwonabwona. Abataane bʼEri bombi, oKofuni nʼoFenekansi, niibo ababbaire abakabona ba Musengwa e Siiro.
1SA 1:4 Nabuli olunaku owerwatuukanga olwʼErukaana okuweeraku esadaaka, yaawanga omukaliwe oPenina omugabo era nʼawa nabuli moiza oku baanabe abaala nʼabaisuka emigabo gyabwe.
1SA 1:5 Neye nʼawanga oKaana emigabo mibiri olwʼokubba yamutakanga ino, waire ngʼoMusengwa yabbaire amwimire olubyalo.
1SA 1:6 Omwalikwawe yakolanga ebyamusunguwalyanga era ni bimunakuwalyanga ino, olwʼokubba oMusengwa yabbaire amwimire olubyalo.
1SA 1:7 Kityo wekyabbanga nabuli mwanka. Owebaabanga omu nyumba ya Musengwa, oPenina nʼasunguwalyanga oKaana. OKaana kyamuzwerangaku okukunga amaliga, nʼakaya nʼokulya.
1SA 1:8 Awo Erukaana oibaaye nʼamubuulyanga ati, “Kaana, niki ekigiranga nʼokunga era lwaki tolya? Lwaki omwoyogwo munakuwali? Nze tinkugasa okukiraku abaana abaisuka eikumi?”
1SA 1:9 Lumo owebamalire okulya nʼokunywa nga bali omu Siiro, oKaana nʼasetuka. Omu kiseera ekyo, okabona Eri yabbaire atyaime oku ntebe okumpi nʼomulyango gwʼeYeekaalu ya Musengwa.
1SA 1:10 OKaana yabbaire munakuwali omu mwoyo. Nʼakunga ino ngʼasaba oMusengwa, era nʼamagalica ino amaliga.
1SA 1:11 Ni yeeyama ati, “Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona, owewandolaku nze omuweereryawo nʼobona okugada okundimu, nʼonjebukirya era nandi ni weneerabira, nʼompa omwana omwisuka, nalimukuwa enaku gyonagyona egyʼobwomibwe, era enziirigye tibaligimwangaku.”
1SA 1:12 Awo oKaana oweyeeyongeire okusaba oMusengwa, Eri ni yeekalikica omunwa gwa Kaana.
1SA 1:13 OKaana yabbaire asabira mu mwoyo, omunwa nga niigwo ogutengeeta, era eigonolye nga tiribbutuka. Eri kiyazwireku nʼaseega ati oKaana ateemeire.
1SA 1:14 Awo Eri nʼamukoba ati, “Walituuca di okuteemeeranga? Olekeraawo okunywanga omwenge gwʼemizabbibbu.”
1SA 1:15 Awo oKaana nʼamwiramu ati, “Musengwa wange tikityo, ndi mukali anakuwaire omu mwoyo. Tinnywire mwenge gwʼemizabbibbu, waire ekiteemeerya ekindi kyonakyona. Mbaire nnyanjulira Musengwa naku endi oku mwoyo.
1SA 1:16 Tiwaseega oti nze omuweereryawo ndi mukali omwonoonoki; mbaire nga ndi kusaba olwʼobulumi nʼenima ebimbitiriireku.”
1SA 1:17 Awo Eri nʼairamu ati, “Oyabe mirembe, era nsaba oKibbumba wa Isirairi akuwe ekyo ekyomusabire.”
1SA 1:18 OKaana nʼakoba ati, “Nsaba nti oleke nze omuweereryawo nsune obukoda egyoli.” Awo nʼakanga nʼalya, nandi nʼairayo okunakuwala.
1SA 1:19 Awo eizo amakeezikeezi, Erukaana nʼabʼomu nyumbaye ni balamuka, ni basinza oMusengwa ni bakanga e Laama. Erukaana ni yeegaita nʼomukaliwe oKaana, oMusengwa nʼairamu okusaba kwa Kaana.
1SA 1:20 Era ekiseera owekyatuukire, oKaana nʼabba kida nʼabyala omwana mwisuka, nʼamuwa eriina ati Samwiri, ngʼakoba ati, “Olwʼokubba namusabire Musengwa.”
1SA 1:21 Awo omusaiza oyo Erukaana nʼayaba tete nʼabʼenyumbaye okuwaayo esadaaka eya buli mwanka eeri oMusengwa, era nʼokutuukirirya ekiyeeyamire.
1SA 1:22 Neye oKaana iye nandi nʼayaba nabo, olwʼokubba yakobere oibaaye ati, “Nze nʼoSamwiri titwalyaba paka nga mmuzirisirye, kaisi mmutwale omumaiso ga Musengwa, era mmuleke abbenge eeyo e Siiro enaku gyonagyona egyʼobwomibwe.”
1SA 1:23 Erukaana oibaaye, nʼamukoba ati, “Okole ekyobona nga niikyo ekikiraku obusa, osigale aanu paka owewalimuzirisya; kyonkani ekinsaba oMusengwa, nti akubbeere okutuukirirya ekibonokyo.” Awo oKaana nʼasigala e ika. Nʼayonkesya omwana oyo paka oweyamuzirisirye.
1SA 1:24 Oweyamuzirisirye, nʼamutwala nga mutomuto atyo e Siiro omu nyumba ya Musengwa. Yamutwaire aamo nʼokitobba wa nte owʼemyanka emisatu, nʼekiro ooti aabiri egyʼengaano, nʼekisawo kyʼeidiba ekiizwire enviinyo.
1SA 1:25 Owebamalire okusadaaka onte oyo, ni batwala omwana egiri Eri,
1SA 1:26 era oKaana nʼamukoba ati, “Mazima ngʼobwoli omwomi musengwa wange, ninze omukali eyayemereire aanu omumaisogo, nga nsaba oMusengwa.
1SA 1:27 Oonu niiye omwana ogunasabire oMusengwa, era yawuliire okusaba kwange, nʼamumpa.
1SA 1:28 Kale zena atyanu mmuwaayo eeri oMusengwa era omu bwomibwe bwonabwona aweererye Musengwa.” Awo nʼasinzira eeyo oMusengwa.
1SA 2:1 Awo oKaana nʼawuuja oMusengwa ngʼakoba ati, “OMusengwa aizwirye omwoyo gwange eisangaalo; oMusengwa ansuuciirye nakimo wʼamaani. Nsekerera abalabe bange, nsangaala olwʼokubba onnunwire.
1SA 2:2 “Mpaawo omutuukirirye ngʼoMusengwa, mpaawo gondi ali ngaiye; mpaawo ayezya okutukuuma ngʼoKibbumba waiswe.
1SA 2:3 “Mulekeraawo okwenyumiriza, mukomye entumula eyʼokwepanka; olwʼokubba oMusengwa niiye oKibbumba omumanyi, era niiye alamula ebikole byʼabantu.”
1SA 2:4 “Obulaso obwʼabalwani abumenyere, neye ababbaire abanafu ibo basunire maani.
1SA 2:5 Abo abaalyanga ni baikuta, atyanu bapakasa-bupakasi ekyokulya, neye ababbaire abanzalwa, tibakaali badamba ekyokulya. Eyabbaire abula omwana abyaire musanvu, neye odi eyabyaire abangi, tasigairye kadi moiza.”
1SA 2:6 “OMusengwa aita era airyawo obwomi; aserengetya e magombe, era nʼazuukiza.
1SA 2:7 OMusengwa adoobesya, era agaigawalya; Aica era agulumalya.
1SA 2:8 Asetula abadoobi nʼabatoola omu nkungu era asetula abadamba nʼabatoola oku kibbomboizi; abatyamisya aamo nʼabakungu, nʼabateeka omu bifo ebyʼekitiisya.” “Ekyo kityo olwʼokubba emisingi gyʼekyalo gya Musengwa; era okwo ku yateekere ekyalo.
1SA 2:9 Alungamya ebigere byʼabo abamwesiga, neye ababbibabbi yalibaita ni baserengeta e magombe.” “Omuntu tawangula lwa maanige;
1SA 2:10 abalabe ba Musengwa babasusungula. Ababbwatukiraku ngʼasinzirira omwigulu; oMusengwa yaliramula ekyalo kyonakyona.” “Yaliwa amaani, oyo oguyalondere okubba okabaka era nʼawa oyo amaani amabitiriri, oguyasukireku amafuta.”
1SA 2:11 Awo Erukaana nʼakanga e wuwe e Laama nʼoKaana, neye omwana oSamwiri nʼasigala omu Siiro ngʼaweererya oMusengwa, ansi wa kabona Eri.
1SA 2:12 Abataane bʼEri babbaire bantu ababbibabbi, nga tibatya oMusengwa.
1SA 2:13 Era abataanebe abo nago abakabona, engeri egibabityangamu abantu yabbaire eti: Omuntu oweyaawangayo esadaaka, omuweererya wa kabona nago ngʼayaba ngʼenyama ekaali etokota, ngʼakwaite oguwuuma ogunene ogwʼamaino amasatu,
1SA 2:14 nʼaguduupa omu kalaayi ooba bbinika ooba seefuliya ooba nsaka esumba. Awo byonabyona oguwuuma ebigwatoolangayo, nga bibba bya kabona. Batyo webabityanga nabuli Mwisirairi eyayabanga e Siiro okuwaayo esadaaka.
1SA 2:15 Era baabbanga bakaali okwoca amasavu, omuweererya wa kabona nago nʼayaba nʼakoba omusaiza awaayo esadaaka ati, “Ompe enyama eyʼokwocerya okabona, olwʼokubba tiyaikirirye enyama ensumbe egimwamuwa, wazira embisi.”
1SA 2:16 Omuntu oweyamwirangamu ati, “Oleke basooke booce amasavu, kaisi otwale enyama obuzito obwotaka,” omuweererya ngʼamwiramu ati, “Bbe, oteekwa kugimpa saawa enu, owewagaana njaba kugitwala na mpaka.”
1SA 2:17 Ekibbikibbi kyʼabaisuka abo ni kibba kinene ino omumaiso ga Musengwa, olwʼokubba abantu abo tibatwalanga ekyo ekibawaayo eeri oMusengwa ngʼekintu ekikulu.
1SA 2:18 Neye oSamwiri nʼatandiika ngʼakaali mwana mutomuto okuweereryanga omumaiso ga Musengwa, ngʼazwaire eitaawo eryʼobwakabona eribakolere omu lugoye lwa lineni.
1SA 2:19 Nabuli mwanka omaaye nʼamukoleranga akaganduula nʼamutwalira, oweyaniinaniinanga aamo nʼoibaaye okwaba e Siiro okuwaayo esadaaka eya buli mwanka.
1SA 2:20 Eri nʼasabiranga Erukaana nʼomukaliwe enkabi ati, “OMusengwa akwongere abaana omu mukali onu, okwira omu kifo kyʼoyo oguyawaireyo eeri oMusengwa.” Ebyo owebyawanga, bakanganga e ika e waabwe.
1SA 2:21 Awo oMusengwa nʼawa oKaana enkabi, nʼabyala abaana abaisuka basatu, nʼabaala babiri. Ngʼebyo biri awo, omwana oSamwiri nʼakulira omu Weema eya Musengwa.
1SA 2:22 Atyanu Eri yabbaire akairiire ino, era nʼawuliranga byonabyona abataanebe ebibakolanga aBaisirairi bonabona, nʼengeri egibayendanga oku bakali abaweereryanga oku mulyango gwʼeWeema eyʼoKusisinkanirangamu oMusengwa.
1SA 2:23 Kale nʼabakoba ati, “Lwaki mukola ebintu ebityo? Abantu bonabona bankobera ebikole byanywe ebibbibibbi.
1SA 2:24 Bbe, baana bange, ebimpulira, ebiri kwebityangana omu bantu ba Musengwa tibisa.
1SA 2:25 Omuntu owaasobya oku muntu omwinaye, oKibbumba ayinza okumuwozererya. Neye omuntu owaasobya oku Musengwa, naani eyalimuwozererya?” Neye olwʼokubba oMusengwa yabbaire asalirewo okubaita, tibawulisisirye ebibono bya itewaabwe.
1SA 2:26 Ebyo nga biri awo, omwana oSamwiri ni yeeyongeranga okukula era nga mukoda eeri oKibbumba nʼeeri abantu.
1SA 2:27 Awo onaabbi nʼayaba egiri Eri, nʼamukoba ati, “OMusengwa akoba ati, ‘Neeragire eeri abazeizabo owebabbeereire omu Misiri omu bufugi bwa Falaawo.
1SA 2:28 Nʼabalondere omu bika byonabyona ebya Isirairi, ibo okubba bakabona bange, okuniinaniinanga okwaba oku kyoto kyange okuduunyirya obubbaani nʼokuzwalanga eitaawo eryʼobwakabona nga bali omumaiso gange. Era ni mmbawa nʼomugabo oku sadaaka gyonagyona aBaisirairi egibawaayo nga bagyoca yonayona.
1SA 2:29 Lwaki mujerega esadaaka yange nʼebibawaayo ebinalagiire nti babiretenge omu nyumba yange? Lwaki owa abataanebo ekitiisya okukiraku ekimumpa, ni mweiryangaku ebitundu ebikira okubba ebyʼamasavu ku buli abantu bange aBaisirairi ebibawaayo egyendi?’ ”
1SA 2:30 “Nʼolwekyo oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi akoba ati, ‘Nabbaire nsuubizire nti abʼenyumbayo, nʼabʼenyumba ya zeizawo Alooni, bampeereryenge emirembe gyonagyona. Neye atyanu nze oMusengwa nkoba nti, ekyo nkikomerye, olwʼokubba abampa ekitiisya, zena binaawanga, nʼabo abannyoomanga, tibababalengemu akabuntu.
1SA 2:31 Aale mubone eenu, ekiseera kiiza owenalimalirawo abavuvuka bonabona abʼomu nyumbayo, nʼomu nyumba ya zeizawo, tiwalibbaawo akula nʼakairira omu bʼenyumbayo.
1SA 2:32 Olwo waligongera nʼonakuwala olwʼokubona enkabi eginalifukumula oku Baisirairi abandi, neye omu bʼolulyolwo timwabbengemu eyakulanga nʼakairiira.
1SA 2:33 Neye omuntu owʼomu nyumbayo, ogunalirekawo okuweereryanga oku kyoto kyange, yalisigalawo kubakunja mangi, nʼokunakuwalya myoyo gyanywe. Nʼabaana bonabona abʼeibyaireryo, bafeeranga mu mavuvuka.’ ”
1SA 2:34 “ ‘Ekyalituuka oku bataanebo ababiri oKofuni nʼoFenekansi, kyalibba kamanyiciryo egyoli; bombi balifa oku lunaku lumo.
1SA 2:35 Nalyeteekerawo okabona omwesigwa eyakolanga ebyʼomu mwoyo gwange nʼebyʼomu biseego byange. Nalimuwa eibyaire omwazwangamu abakabona abaweereryanga emirembe gyonagyona oyo ogunasukireku amafuta.
1SA 2:36 Era ekiseera kyalituuka, nabuli eyalibba asigairewo oku bʼomu nyumbayo, yalyaba okwegudyera okabona oyo okumusabaku empiiya nʼebyokulya, ngʼamwegairira, okumuganya abbeerengeku abakabona omu mirimo gyabwe, ayezye okusunanga ekyokulya.’ ”
1SA 3:1 Awo omwana oSamwiri nʼaweereryanga oMusengwa ngʼEri amulungamya. Omu naku egyo, oMusengwa yabbaire tatira okutumula nʼabantu; ngʼabantu tibatira okusuna okwolesebwa.
1SA 3:2 Omu kiseera ekyo amaiso gʼEri gabbaire gatandiikire okutabona kusani. Era lwabbaire lumo omu kiire ngʼagonere omu kisengekye,
1SA 3:3 nʼeitaala lya Musengwa nga likaali lyaka, nʼoSamwiri ngʼagonere omu Yeekaalu eSanduuku ya Musengwa e giyabbaire,
1SA 3:4 oMusengwa nʼayeta oSamwiri. Era oSamwiri nʼayetuka ati, “Waitu.”
1SA 3:5 Awo nʼairuka nʼayaba egiri Eri, nʼakoba ati, “Ngonu ndyanu; mpuliire ngʼonjeta.” Neye Eri nʼamukoba ati, “Nandi ni nkweta, okange ogone.” Kale oSamwiri nʼakanga nʼagona.
1SA 3:6 OMusengwa tete nʼayeta oSamwiri. Era oSamwiri nʼasetuka nʼayaba egiri Eri nʼamukoba ati, “Ngonu ndyanu; mpuliire ngʼonjeta.” Neye Eri nʼamwiramu ati, “Mwana wange, nandi ni nkweta; okange ogone.”
1SA 3:7 Atyanu oSamwiri yabbaire akaali okumanya oMusengwa, era oMusengwa yabbaire tatumulangaku naye.
1SA 3:8 OMusengwa nʼayeta oSamwiri omulundi ogwokusatu era oSamwiri nʼasetuka nʼayaba egiri Eri nʼamukoba ati, “Ngonu ndyanu; mpuliire ngʼonjeta.” Awo Eri nʼategeera ati oMusengwa niiye ayeta omwana.
1SA 3:9 Kale Eri kiyazwireku nʼakoba oSamwiri ati, “Oyabe ogone era leero oweyakweta, wakoba oti, ‘Otumule Musengwa wange, olwʼokubba omuweereryawo ali kuwulisisya.’ ” Kale oSamwiri nʼakanga e giyabbaire agona.
1SA 3:10 Awo oMusengwa nʼayaba nʼayemerera aawo, nʼayeta ngʼoweyabbaire akolere emirundi gidi egindi ati, “Samwiri, Samwiri!” Awo oSamwiri nʼairamu ati, “Otumule, olwʼokubba nze omuweereryawo ndi kuwulisisya.”
1SA 3:11 OMusengwa nʼakoba oSamwiri ati, “Aale obone enu, ndi kumpi okukola ekintu omwIsirairi ekyalisamalalya amatwi ga buli muntu eyalikiwulira.
1SA 3:12 Oku lunaku olwo, nalituukirirya ebitali bisa byonabyona ebinatumwire oku bʼenyumba yʼEri, okuzwa oku kisooka paka oku kisembayo.
1SA 3:13 Ekyo kityo olwʼokubba, nakobeire Eri nti njaba okuwa abʼenyumbaye ekibonerezo olwʼekibbikibbi ekiyamaite; abataanebe bannyoomanga nze oKibbumba, kaisi iye nga tabanenya.
1SA 3:14 Nʼolwekyo nalayiriire abʼenyumba yʼEri nti emirembe gyonagyona, tinalibasoniya ekibbikibbi kyabwe olwʼokuwaayo ebibawaayo waire sadaaka.”
1SA 3:15 OSamwiri nʼagona paka makeezi. Oweyalamukire nʼaigulawo enjigi gyʼenyumba ya Musengwa. Yatiire okukobera Eri okwolesebwa okwo.
1SA 3:16 Neye Eri nʼamweta nʼamukoba ati, “Samwiri mwana wange!” OSamwiri nʼayetuka ati, “Waitu musengwa.”
1SA 3:17 Eri nʼamubuulya ati, “OMusengwa yakukobere niki? Nkwegairiire tiwakimbisa. OKibbumba akubonerezanga nʼobukambwe owewaabbaaku nʼekyombisa kwebyo byonabyona ebyakukobeire.”
1SA 3:18 Kale oSamwiri nʼamukobera byonabyona, nandi nʼabbaaku nʼekyamubisa. Awo Eri nʼakoba ati, “Niiye oMusengwa; oleke akole ngʼobwasiima.”
1SA 3:19 OSamwiri nʼakula, era oMusengwa nʼabbanga aamo naye. OMusengwa nandi nʼaikirirya kibono kya Samwiri kadi kimo okutatuukirira.
1SA 3:20 Awo aBaisirairi bonabona, okuzwera e Daani okutuuka e Bberusebba, ni bamanyanga bati, oSamwiri bamuteekerewo okubba naabbi wa Musengwa.
1SA 3:21 OMusengwa ni yeeyongera okubonekera omu Siiro, e giyeeragiire eeri oSamwiri ngʼoMusengwa atumula naye.
1SA 4:1 Atyo oSamwiri nʼakobera aBaisirairi byonabyona oMusengwa ebiyamukobeire. Atyanu aBaisirairi ni baaba okulwana olutalo nʼaBafirisuuti. ABaisirairi ni bakola enkambi okumpi nʼEbbeneza, kaisi aBafirisuuti ni bakola eyaabwe omwAfiki.
1SA 4:2 ABafirisuuti ni bategeka amaje gaabwe okulumba aBaisirairi. Olutalo owerwanyinyintiire, aBafirisuuti ni bawangula aBaisirairi, ni babaitamu aawo abantu ooti 4,000.
1SA 4:3 Abalwani owebakangire omu nkambi, abeekubbemberi baabwe ni beebuulya bati, “Lwaki olwatyanu oMusengwa alekere aBafirisuuti okutuwangula? Twabe e Siiro tuleete eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa, kaisi ayabe na iswe era atununule eeri abalabe baiswe.”
1SA 4:4 Kale ni batuma abakwenda e Siiro ni batoolayo eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa oWabwezye Bwonabwona, atyama oku ntebe yʼobwakabaka aakati wa bakeruubbi. Nʼabataane bʼEri bombi oKofuni nʼoFenekansi babbaire yeeyo nʼeSanduuku ya Musengwa.
1SA 4:5 Awo eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa oweyatuukire omu nkambi, aBaisirairi bonabona ni baceerera nakimo nʼamaani, nʼeitakali ni litengeeta.
1SA 4:6 ABafirisuuti owebawuliire olukero olwo, awo ni beebuulya bati, “Olukero oluzwa omu nkambi yʼaBeebbulaniya lwʼamakuluki?” Owebategeire bati eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa niiyo etuukire omu nkambi,
1SA 4:7 aBafirisuuti ni batya, ni bakoba bati, “Okibbumba aizire omu nkambi! Nga tulabire! Ekintu ekityo tikibbangakuuwo.
1SA 4:8 Nga tulabire! Naani ayezya okutununula omu bwezye bwʼabakibbumba abʼamaani abo? Abo niibo abakibbumba abakoleserye okawumpuli owa buli ngeri okugadya aBamisiri omwidungu.
1SA 4:9 ABafirisuuti, twiremu amaani! Tulwane masaiza, anambula ekyo twabba bagalama bʼaBeebbulaniya, nga ibo owebabbaire abagalama baiswe. Tugume tulwane masaiza!”
1SA 4:10 Kale awo aBafirisuuti ni balwana, ni bawangula aBaisirairi, nabuli Mwisirairi nʼairuka okukanga e wuwe. ABafirisuuti ni baita abantu bangi. ABaisirairi ni bafiirwa abaisirikale abʼoku bigere 30,000.
1SA 4:11 Era ni banyaga eSanduuku ya Musengwa, ni baita nʼabataane bʼEri bombi, oKofuni nʼoFenekansi.
1SA 4:12 Awo omusaiza owʼekika kya Bbenyamini, nʼazwa e gibabbaire balwanira, nʼairuka okwaba e Siiro oku lunaku olwo, ngʼanyiirire ebizwalobye, era nga yeesukire eitakali omu mutwe okulaga okunakuwala.
1SA 4:13 Oweyatuukire, yayajiirye Eri atyaime omu ntebeye, okumpi nʼenzira, ngʼakumiriire amawuliro agakwata oku lutalo, era nga yeeraliikiriire olwʼeSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa. Awo omusaiza oyo oweyatuukire omu kibuga, nʼakobera abaamu ekyabbaire kituukirewo, abantu bonabona ni bakuukulya.
1SA 4:14 Eri oweyawuliire amazingo nʼabuulya ati, “Obuyoga bwaki?” Awo omusaiza nago nʼayanguwa nʼayaba nʼamukobera.
1SA 4:15 Eri yabbaire ayerya emyanka 98 egyʼobukulu, nʼamaisoge nga gatangaire era nga tigakaali gabona.
1SA 4:16 Omusaiza oyo nʼakoba Eri ati, “Nze nankuzwa e gibali kulwanira, era njirukireyo lwatyanu lunu.” Eri nʼamubuulya ati, “Mwana wange, byabire bitya?”
1SA 4:17 Eyatwaire amawuliro nʼamwiramu ati, “ABaisirairi bairukire aBafirisuuti, era abantu bangi ino abebaitire. Nʼabataanebo bombi, oKofuni nʼoFenekansi babaitire era nʼeSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa baginyagire.”
1SA 4:18 Awo oweyatumwire oku Sanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa, Eri nʼayanuka oku ntebe, nʼagwa magalaamirira okumpi nʼegeeti yʼekibuga. Olwʼokubba yabbaire mukaire era ngʼazitowa, oweyagwire yʼavunikire eikoti, era nʼafa. Yabbaire alamuliire oIsirairi emyanka 40.
1SA 4:19 Awo omulya wʼEri, omuka Fenekansi, yabbaire kida nga kikulu era ngʼatuukiriire okubyala. Oweyawuliire ati eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa baginyagire, era ati oisibyalawe nʼoibaaye bafiire, okulumwa okwʼoku byala ni kumwizira, nʼakoma amazwi nʼabyala. Neye obulumi obwʼokulumwa ni bumubitiriraku.
1SA 4:20 Oweyabbaire nga yatira okufa, abakali ababbaire bamubyalisya ni bamukoba bati, “Ogume, olwʼokubba obyaire omwana mwisuka.” Neye iye tiyabairiremu waire okufaayo.
1SA 4:21 Nʼawa omwana eriina ati Yikabbodi, eritegeeza liti, “Ekitiisya kya Kibbumba kizwire okwIsirairi.” Yakobere atyo olwʼokubba eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa babbaire baginyagire, era oisibyalawe nʼoibaaye nga bafiire.
1SA 4:22 Nʼakoba ati, “Ekitiisya kya Kibbumba kizwire okwIsirairi, olwʼokubba eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa baginyagire.”
1SA 5:1 ABafirisuuti owebanyagire eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa omu kibuga Ebbeneza olutalo e girwabbaire, bagitwaire mu kibuga Asudodi.
1SA 5:2 Bagigingire ni bagitwala omu kibbaali kya kibbumba waabwe oDagoni, ni bagiteeka okumpi nʼekifaananyi kya Dagoni.
1SA 5:3 Abantu bʼAsudodi owebasetukire eizo amakeezi, bayajiirye okibbumba waabwe oDagoni ngʼagwire mafuunama omumaiso gʼeSanduuku eyʼeNdagaano. Ni bamuginga ni bamwirya omu kifookye.
1SA 5:4 Neye owebasetukire oku lunaku olwairireku amakeezi, tete bamwajiirye ngʼagwire mafuunama omumaiso gʼeSanduuku eyʼeNdagaano, era ngʼomutwe nʼengalo gyombi bikutukireku, nga bigwire omu mulyango ansi oku mukiiko gwʼolwigi, oDagoni ngʼasigaire kiwuduwudu.
1SA 5:5 Ekyo niikyo ekigira paka lwatyanu, abakabona ba Dagoni, nʼabo bonabona abaaba okumusinza omu kibbaalikye, okutayemanga ansi oku mukiiko gwʼolwigirwe omwAsudodi.
1SA 5:6 OMusengwa nʼabonereza ino abantu abʼomwAsudodi nʼabʼomu bitundu ebibeeruguuliriirye, nʼabaleetaku ensisi, nʼabalwalisya nʼebizimba.
1SA 5:7 Abantu bʼAsudodi owebaboine ebibatuukireku, ni bakoba bati, “ESanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba wʼaBaisirairi tituli nʼokusigala nayo, olwʼokubba oKibbumba waabwe atubonereza ino iswe nʼokibbumba waiswe oDagoni.”
1SA 5:8 Kyazwireku ni batuma obukwenda ni beeta abafugi bʼaBafirisuuti bonabona, ni bababuulya bati, “Tukole tutya eSanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba wʼaBaisirairi?” Ni bairamu bati, “ESanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba wa Isirairi bajeereekererye paka Gaasi.” Awo ni beereekererya eSanduuku ya Kibbumba wa Isirairi.
1SA 5:9 Awo olwatuukire owebagituuciryeyo, oMusengwa nʼabonereza nʼabʼomu kibuga ekyo, nʼabaleetera ensisi eyʼamaani era nʼabalwalisya ebizimba, ebyafulukukire ku bonabona, abatobato nʼabakulu.
1SA 5:10 Awo eSanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba ni bajeereekererya omwEkulooni. Neye abʼomwEkulooni owebagiboine nga bagituuca ni bakuukulya bati, “Batuleeteire eSanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba wa Isirairi okutwita iswe nʼabantu baiswe!”
1SA 5:11 Ni beeta abafugi abʼaBafirisuuti bonabona ni bakumbaana. Ni babakoba bati, “Mukanje eSanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba wa Isirairi e gyeri nʼokubba, ereke okutwita iswe nʼabantu baiswe.” Wabbairewo ensisi eyʼokufa omu kibuga kyonakyona, olwʼokubba oKibbumba yababonerezere ino.
1SA 5:12 Nʼabo abanandi bafa, ni balwala ebizimba, okukunga kwʼabʼomu kibuga ekyo nga bataka obubbeeri ni kutuuka omwigulu.
1SA 6:1 ESanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa yamalire emyeri musanvu ngʼeri omu kyalo kyʼaBafirisuuti.
1SA 6:2 Awo aBafirisuuti ni beeta abakabona nʼabafumu ni bababuulya bati, “Tukole tutya eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa? Mutukobere engeri yʼokugiweereryayo e gyeri nʼokubba.”
1SA 6:3 Ni bairamu bati, “Owemwabba mwereekererya eSanduuku ya Kibbumba wa Isirairi, timwagyereekererya anambula kantu. Neye omu ngeri yonayona muli nʼokugyerekereryaku nʼekibawaayo olwʼeibbengo. Awo kaisi mulame, era mwategeera ensonga oMusengwa okwabbaire asinzirira okubabonereza.”
1SA 6:4 ABafirisuuti ni babuulya bati, “Ekibawaayo olwʼeibbengo kyabba niki ekitwerekereryaku?” Ni babairamu bati, “Ebibbumbe ebyʼezaabbu bitaanu ebibabbumbire nga biwulumbe ooti bizimba, nʼebibbumbe ebyʼezaabbu ebindi bitaanu ebibabbumbire ebiri ooti mese, ngʼobungi bwa buli kika ekyʼebibbumbe bwenkanankana nʼobungi bwʼabafugi bʼaBafirisuuti, olwʼokubba ekibonerezo kyabbaire kyanywe nywenanywena nʼabafugi baanywe.
1SA 6:5 Mukole ebibbumbe ebiwulumbe ooti bizimba byanywe, nʼebiri ooti mese ibyo ebyonoonere ekyalo kyanywe. Era muwe oKibbumba wa Isirairi ekitiisya, amo nʼabasoniya inywe nʼabakibbumba baanywe era nʼekyalo kyanywe.
1SA 6:6 Kale lwaki mukakanyairye emyoyo gyanywe ngʼaBamisiri nʼokabaka waabwe owebakakanyairye emyoyo gyabwe? Oweyamalire okubabonereza, aale tibairire ni baleka aBaisirairi ni baaba?”
1SA 6:7 “Kale atyanu musune ekigaali ekiyaaka kaisi mutoole ente ibiri egiriku amanyana, era egibatateekangaku oku kijooko, mugisibe oku kigaali ekyo. Enyana gyagyo mugitooleku mugireke e gigigona.
1SA 6:8 Mukwate eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa mugiteeke oku kigaali ekyo. Kaisi ebibbumbe bidi ebyʼezaabbu ebimuweererya, ngʼebibawaayo olwʼeibbengo, mubiteeke omu sanduuku egendi, mugiriranie eSanduuku eyʼeNdagaano. Awo mugireke eyabe.
1SA 6:9 Mugiringirire, oweyakwata enzira eniinaniina e Bbesi Semesi omu kyalo e gyebba, awo kyategerekeka kiti oKibbumba wʼaBaisirairi niiye eyatubonerezere. Neye owekitaabbe kityo, nga tutegeera tuti ebibonerezo ebyatutuukireku, byatugwireku bugwi.”
1SA 6:10 Abasaiza ni bakola batyo. Ni bakwata ente ibiri egibakama ni bagisiba oku kigaali, enyana gyagyo ni bagiigalirirya awantu e gigigona.
1SA 6:11 Ni bateeka eSanduuku eyʼeNdagaano oku kigaali, nʼesanduuku erimu ebibbumbe ebyʼezaabbu ebiwulumbe ooti bizimba, nʼebibbumbe bidi ebyʼezaabbu ebiri ooti mese.
1SA 6:12 Awo ente ni gikwata enzira buterembereri okwaba e Bbesi Semesi ni gitambula omu nzira ni gyaba nga gibboolooga anambula okusagasagana. Abafugi bʼaBafirisuuti ni bagisengererya paka ku nsalo nʼe Bbesi Semesi.
1SA 6:13 Atyanu abʼe Bbesi Semesi babbaire omu kiinamo nga bakungula engaano gyabwe. Owebagangamukire, ni babona eSanduuku eyʼeNdagaano, ni basangaala okugibona.
1SA 6:14 Ekigaali ni kituukira omu musiri gwa Yoswa owʼe Bbesi Semesi, ni kyemerera awabbaire eibbaale erinene. Abantu ni babbeetamu ebisaale byʼekigaali, ni bawaayo ente egyo eeri oMusengwa, ni gibba sadaaka egibooca yonayona.
1SA 6:15 ABaleevi ni baginga eSanduuku eyʼeNdagaano, nʼesanduuku eyabbairemu ebibbumbe bidi ebyʼezaabbu, ni bagiteeka okwibbaale eryo erinene. Awo abantu bʼe Bbesi Semesi ni bawaayo esadaaka egibooca yonayona, ni bawaayo nʼesadaaka egindi eeri oMusengwa oku lunaku olwo.
1SA 6:16 Abafugi bʼaBafirisuuti abataanu owebakiboine, ni bakanga omwEkulooni oku lunaku olwo.
1SA 6:17 Binu niibyo ebibbumbe ebyʼezaabbu ebiwulumbe ooti bizimba, aBafirisuuti ebibaweereirye oMusengwa okubba ebibawaayo olwʼeibbengo oku lwa nabuli kibuga ku binu: Asudodi, nʼoGaza, nʼAsukeroni, nʼoGaasi nʼEkulooni.
1SA 6:18 Era obungi bwʼebibbumbe ebyʼezaabbu ebiri ooti mese, bwabbaire businzirira ku bungi bwʼebibuga byʼaBafirisuuti abafugi abataanu ebibafuganga, ebyabbaireku engaga, nʼebyalo byaku. Eibbaale erinene oku bateekere eSanduuku eyʼeNdagaano omu musiri gwa Yoswa owʼe Bbesi Semesi, likaali liriwo paka lwatyanu okukakasa ebyo ebyabbairewo.
1SA 6:19 Neye oMusengwa nʼaita kuumu abantu 70 abʼe Bbesi Semesi, olwʼokubba balolere omu Sanduuku eyʼeNdagaano. Abantu ni bakunga ino olwʼokubba oMusengwa yabbaire abakubbire omwigo gwʼamaani ino.
1SA 6:20 Awo abʼe Bbesi Semesi ni beebuulya bati, “Naani ayezya okwemerera omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba oyo oMutukulye? Era eSanduuku eyo oweyaazwa aanu eyaaba waani?”
1SA 6:21 Ni batuma abakwenda eeri abʼe Kiriyaasi Yeyalimu baabe babakobe bati, “ABafirisuuti bairirye eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa. Muserengete mwize mugisyome mugitwale e waanywe.”
1SA 7:1 Kale abantu bʼe Kiriyaasi Yeyalimu ni baaba basyoma eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa, ni bagitwala omu nyumba yʼAbbinadabbu, eyabbaire oku lusozi. Ni bawonga omutaane Eriyazaali eeri oMusengwa, okugikuumanga.
1SA 7:2 ESanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa, nebba omu Kiriyaasi Yeyalimu, okumala ekiseera kiwanvu, ekyʼemyanka aabiri. Ekiseera ekyo, aBaisirairi bonabona ni bakimala nga bakungirira oMusengwa ababbeere.
1SA 7:3 Awo oSamwiri nʼakoba aBaisirairi bonabona ati, “Obwekibba kiti muli kucuuka okwira eeri oMusengwa nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, aale mutoolewo abakibbumba abʼamawanga agandi bonabona, nʼebifaananyi ebibbumbe ebya nkuni omukali Asutolesi. Mweweereyo nakimo eeri oMusengwa, era gumubba muweereryenge yenkani, era yalibanunula okubatoola omu bwezye wʼaBafirisuuti.”
1SA 7:4 Awo aBaisirairi ni batoolawo ebifaananyi byʼabakibbumba abʼamawanga agandi nago oBbaali nʼAsutolesi, ni baweereryanga Musengwa yenkani.
1SA 7:5 Awo oSamwiri nʼakoba ati, “Mukumbaanie aBaisirairi bonabona, baabe bakumbaanire e Mizupa, mbegairirire eeri oMusengwa.”
1SA 7:6 Ni bakumbaanira e Mizupa, ni basena amaizi era ni bagasuka okwitakali, nga bali omumaiso ga Musengwa. Oku lunaku olwo ni basiiba. Ni beenenya nga bakoba bati, “Twakolere ekibbikibbi eeri oMusengwa.” Eeyo oSamwiri giyalamuliire aBaisirairi.
1SA 7:7 ABafirisuuti owebawuliire bati aBaisirairi bakumbaaniire e Mizupa, abafugi bʼaBafirisuuti ni baaba okulumba aBaisirairi. Era aBaisirairi owebawuliire ekyo ni batya aBafirisuuti.
1SA 7:8 Ni bakoba oSamwiri bati, “Tiwalekeraawo okukungirira oMusengwa iye oKibbumba waiswe, okutulamya obulumbagani bwʼaBafirisuuti.”
1SA 7:9 Awo oSamwiri nʼakwata ontaama omutomuto akaali ayonka, nʼamuwaayo, nga niiyo esadaaka egibooca yonayona. Nʼakungirira oMusengwa oku lwʼaBaisirairi, era oMusengwa nʼamuwa ekyamusaba.
1SA 7:10 OSamwiri oweyabbaire awaayo esadaaka egibooca yonayona, aBafirisuuti ni baigerera okumpi nʼaBaisirairi babalwanisye. Neye oku lunaku olwo, oMusengwa nʼabbwatukira aBafirisuuti nʼeigono eryʼamaani. ABafirisuuti ni batukuta olwʼensisi, era ni bairuka aBaisirairi.
1SA 7:11 ABaisirairi ni bazwa e Mizupa, ni balukutya aBafirisuuti, paka e Bbesi Kali, nga baaba babaita.
1SA 7:12 Awo oSamwiri nʼakwata eibbaale, nʼalikoma aakati wʼe Mizupa nʼe Sene, nʼaliwa eriina Ebbeneza ngʼakoba ati, “OMusengwa atubbeereire, paka atyanu.”
1SA 7:13 Batyo aBaisirairi ni bawangula aBafirisuuti, era nandi ni bairamu okulumba ekyalo kyabwe. OMusengwa nʼayaba ngʼabonereza aBafirisuuti eibbanga lyonalyona oSamwiri eriyamalire nga mwomi.
1SA 7:14 ABaisirairi ni beirirya ebibuga byonabyona aBafirisuuti ebibabbaire bawambire, okuzwera Ekulooni okutuuka e Gaasi, era ni beirirya nʼebitundu ebiriranire ebibuga ebyo okubitoola omu bwezye bwʼaBafirisuuti. Era ni wabbaawo emirembe aakati wʼaBaisirairi nʼaBamooli.
1SA 7:15 OSamwiri ni yeekubbembera oIsirairi enaku gyonagyona egyʼobwomibwe.
1SA 7:16 Nabuli mwanka yeeruguulyanga, nʼayaba e Bbeseri nʼazwa eeyo nʼayaba e Girugaali paka e Mizupa ngʼalamula emisango gyʼaBaisirairi omu bifo ebyo.
1SA 7:17 Awo nʼakanganga e Laama, olwʼokubba ekisitokye gikyabbaire. Nʼalamuliranga eeyo yona oIsirairi, era nʼayombekayo nʼekyoto kya Musengwa.
1SA 8:1 Awo oSamwiri oweyakairiire, nʼalonda abataanebe okulamulanga oIsirairi.
1SA 8:2 Omutaane omukulu yabbaire niiye oYoweeri, nʼowokubiri nga niiye Abbiya, era ni babba balamuzi omu Bberusebba.
1SA 8:3 Neye abataanebe abo nandi babba ngʼoitewaabwe oweyabbaire, ni balulunkaniranga mpiiya na kulya nguzi, nandi ni balamulanga emisango omu bwenkanya.
1SA 8:4 Kale awo abeekubbemberi bonabona abʼaBaisirairi ni bakumbaana, ni baaba eeri oSamwiri e Laama.
1SA 8:5 Ni bamukoba bati, “Aale obone okairiire, nʼabataanebo tibali kusengereryanga enkolayo. Kale otulondere okabaka atukubbemberenge ngʼamawanga agandi gonagona obwegali.”
1SA 8:6 Neye ekyokukoba bati, “Otuwe okabaka atukubbemberenge,” ni kisunguwalya oSamwiri, kale nʼakyebuulyaku oMusengwa.
1SA 8:7 OMusengwa nʼakoba oSamwiri ati, “Oikirirye ebyo byonabyona abantu ebibakukoba, olwʼokubba tibagaine niiwe, wazira bagaine ninze okubba okabaka waabwe.
1SA 8:8 Okusinzirira oku bintu ebibaabire nga bakola, okuzwa oku lunaku owenabatooleire e Misiri paka nʼolwatyanu, nga banzwaku era ni baweereryanga abakibbumba abandi, wena kibali kukukola.
1SA 8:9 Kale atyanu oikirirye, neye ekyobba okole, kubalabulira nakimo ino, okubalaga okabaka eyalibafuga engeri egiyalibabityamu.”
1SA 8:10 Awo oSamwiri nʼakobera abamusabire okabaka, ebyo byonabyona oMusengwa ebiyamukobere.
1SA 8:11 Nʼabakoba ati, “Enu niiyo engeri okabaka waanywe egiyalibabityamu: Yalitwala abataane baanywe nʼabaingirya omu majeege, abamo kwibo nga bʼoku bigaalibye ebyʼamaje, nʼabandi nga bʼoku mbalaasigye, nʼabandi ni babba oku bigere okwekubbemberangamu ebigaalibye.
1SA 8:12 Abamo yalibalonda okubba abaduumiri bʼabaisirikale olukumi lukumi, nʼabandi abaduumiri bʼabaisirikale ataanu ataanu. Era abamo okulimanga emisirigye era ni bakungula ebirimebye, nʼabandi ni bayeesanga ebyokulwanisya nʼebintu ebibakolesya oku bigaalibye ebyʼamaje.
1SA 8:13 OKabaka yalitwala abaala baanywe okumukoleranga ebyakaloosa, nʼokumusumbiranga ebyokulya nʼemigaati.
1SA 8:14 Yalitwala eitakali lyanywe erikira obujimu nʼemisiri gyanywe egyʼemizabbibbu nʼegyʼemizaituuni nʼagiwa abakungube.
1SA 8:15 Yalibatoolangaku ekimo ekyʼeikumi ekyʼebyokulya byanywe ebyʼempeke, nʼebyʼebineneka byanywe byʼemizabbibbu, nʼabigabira abakungube nʼabaweereryabe.
1SA 8:16 Yalibatwalangaku abaweererya baanywe abasaiza nʼabaweererya baanywe abakali, nʼabavuvuka baanywe abakira obusa, nʼempunda gyanywe, okukolanga emirimogye.
1SA 8:17 Yalibatoolangaku ekimo ekyʼeikumi oku ntaama nʼembuli gyanywe, era na inywe abananyere mwalibba bagalamabe.
1SA 8:18 Era omu kiseera ekyo mwalikunga olwa kabaka waanywe, inywe abananyere ogumwalibba mwerondeire, neye omu kiseera ekyo oMusengwa tiyalibairamu.”
1SA 8:19 Neye abantu ni bagaana okuwulisisya ebya Samwiri, ni bakoba bati, “Bbe! Iswe tutaka kabaka eyatufuganga.
1SA 8:20 Kaisi awo swena tubbe nʼokabaka atufugenge ngʼamawanga agandi gonagona, era atukubbemberenge omu ntalo gyaiswe, nʼokutulwaniranga entalo.”
1SA 8:21 OSamwiri nʼawulisisya byonabyona abantu ebibatumwire, nʼayaba nʼabikobera oMusengwa.
1SA 8:22 OMusengwa nʼairamu ati, “Okole ekibataka, obateekerewo okabaka.” Awo oSamwiri nʼakoba aBaisirairi ati, “Nabuli moiza akange omu kibuga kyʼe waabwe.”
1SA 9:1 Atyanu wabbairewo omusaiza omusuni owʼomu kyalo kyʼaBabbenyamini nga niiye oKiisi. Omusaiza oyo era yabbaire wʼekika kya Bbenyamini, nga mutaane wʼAbbiyeri, Abbiyeri omutaane wa Zeroli, oZeroli omutaane wa Bbekolasi, oBbekolasi omutaane wʼAfiya.
1SA 9:2 OKiisi yabbaire nʼomutaanewe, nga niiye oSawulo. Wabbaire mpaawo muntu omu Baisirairi amukiraku obuŋoono. Yabbaire akira abantu bonabona obuwanvu era nga bamukoma ku mabega.
1SA 9:3 Lumo endogoyi gya Kiisi oiteeye wa Sawulo gyagotere. OKiisi nʼakoba omutaanewe oSawulo ati, “Okobe omoiza oku baweererya bange, mwabe munoonie endogoyi.”
1SA 9:4 Kale oSawulo nʼayaba nʼomoiza okubaweererya ni babita omu kyalo ekyʼensozisozi ekyʼEfulaimu, nʼomu kitundu kya Salisa, neye nandi ni bagibona. Awo ni babita nʼomu kyalo kyʼe Saalimu, neye nga gibulayo. Ni babita nʼomu kyalo kyʼaBabbenyamini, neye era nandi ni bagibona.
1SA 9:5 Owebatuukire omu kitundu kyʼe Zufu, oSawulo nʼakoba omuweererya oguyabbaire naye ati, “Tukange e ika, obbaabba ademba nʼaleka okuseega oku ndogoyi, nʼatandiika kweraliikirira niiswe.”
1SA 9:6 Omuweererya nʼamwiramu ati, “Oleke kaisi! Omu kibuga munu mulimu omusaiza wa Kibbumba ogubawa ekitiisya, nga nabuli ekyatumula kituukirira. Oleke twabe e gyali, amo ayezya okutukobera enzira eyʼokulungama.”
1SA 9:7 OSawulo nʼabuulya omuweereryawe ati, “Owetwayaba e gyali, twamuwa niki? Ebisawo byaiswe biwoiremu ebyokulya era tubula kintu kindi kyonakyona ekyokutwalira omusaiza wa Kibbumba. Tuliwo na kintuki?”
1SA 9:8 Omuweererya era nʼairamu tete ati, “Obone eenu, ndiwo nʼekimo kyokuna ekyʼesekeri gyʼefeeza, mpezya okugiwa omusaiza wa Kibbumba oyo, nʼatukobera enzira eyʼokulungama.”
1SA 9:9 Eira omwIsirairi omuntu oweyaabbanga ayaba okwebuulyaku oKibbumba, yakobanga omwinaye ati, “Oize twabe e wa muboni,” olwʼokubba ogubeeta onaabbi olwatyanu eira bamwetanga muboni.
1SA 9:10 OSawulo nʼairamu omuweereryawe ati, “Ekyo kisa, kale twabe.” Awo ni baaba omu kibuga omusaiza wa Kibbumba oyo e giyaabbanga.
1SA 9:11 Owebabbaire baniinaniina akasozi okwaba omu kibuga nago, ni basisinkana abaala ababbaire bazwa omu kibuga ekyo, nga baaba amaizi, ni bababuulya bati, “OMuboni aliyo?”
1SA 9:12 Abaala ni babairamu bati, “Aliyo, era aali omumaiso aawo e gimwaba. Mwanguweku, yankutuuka omu kibuga, olwʼokubba olwatyanu abantu baaba okuwaayo esadaaka omu kifo ekigulumali.
1SA 9:13 Nga mwankungira ekibuga mwamubona ngʼakaali okuniinaniina okwaba omu kifo ekigulumali okulya. Abantu tibaalye ngʼakaali okutuuka, olwʼokubba niiye ali nʼokusabira esadaaka enkabi; oluzwanyuma abantu abebayetere kaisi ni balya. Kale atyanu muniinaniine mwabe; mwaba kumubona mangu.”
1SA 9:14 Awo oSawulo nʼomuweereryawe ni baniinaniina okwaba omu kibuga. Owebabbaire nga bankukingiramu, ni babona oSamwiri ngʼalungama e gibali ayaba omu kifo ekigulumali.
1SA 9:15 Atyanu eizo waaku, kaisi oSawulo ayabeyo, oMusengwa yabbaire akibikuliire oSamwiri ngʼakoba ati,
1SA 9:16 “Eizo omu kiseera nga kinu, njaba okusindika e gyoli omusaiza okuzwa omu kitundu kyʼaBabbenyamini. Wamusukaku amafuta abbe mufugi wʼabantu bange aBaisirairi. Niiye eyalibanunula omu bwezye bwʼaBafirisuuti, olwʼokubba mboine okugada kwʼabantu bange, era okukunga kwabwe kutuukire egyendi.”
1SA 9:17 OSamwiri oweyaboineku oSawulo, oMusengwa nʼakoba oSamwiri ati, “Oyo niiye omusaiza ogunakukobeireku. Oyo niiye eyafuga abantu bange.”
1SA 9:18 Awo oSawulo nʼaigerera eeri oSamwiri omu mulyango gwʼegeeti, nʼamubuulya ati, “Oyezya okutulagiriraku e wʼomuboni?”
1SA 9:19 OSamwiri nʼairamu oSawulo ati, “Ninze omuboni. Waneekubbemberemu twabe omu kifo ekigulumali, olwʼokubba oli nʼokulya na nze olwatyanu. Era eizo amakeezi nakukobera byonabyona ebiri oku mwoyogwo, kaisi mbaseebule mwabe.
1SA 9:20 Oku bikwata oku ndogoyi egimalire enaku eisatu nga tigiboneka, tiwagyeraliikirira, olwʼokubba gibonekere. Era aBaisirairi bonabona bali mu niiwe eisuubi, nʼabʼomu nyumba ya iteewo yonayona.”
1SA 9:21 OSawulo nʼairamu ati, “Neye nze ndi wʼomu kika kya Bbenyamini, ekika ekikirira nakimo obutono omu bika bya Isirairi, nʼabʼomu nyumba yaiswe niibo abakira obutono. Kale lwaki otumula na nze ekintu ekityo?”
1SA 9:22 Awo oSamwiri nʼatwala oSawulo nʼomuweereryawe nʼabaingirya omu nyumba, nʼabatyamisya omu kifo kyʼekitiisya, aamo nʼabageni abeete, ababbaire abeera ooti 30.
1SA 9:23 OSamwiri nʼakoba omusumbi ati, “Oleete enyama eginakuwaire era eginakukobere nti ojaawule ogibise.”
1SA 9:24 Awo omusumbi nʼatwala ekisambi nʼebyakibbaireku, nʼabiteeka omumaiso ga Sawulo. OSamwiri nʼakoba oSawulo ati, “Eyo niiyo enyama eginakubisiire. Ogirye, olwʼokubba nagyawiire ni ngikubisira olwʼomukolo gunu, okuzwera nakimo omu kaseera akenakobeireku nti, ‘Njetere abageni.’ ” Era oSawulo nʼaliira aamo nʼoSamwiri oku lunaku olwo.
1SA 9:25 Owebaserengetere okuzwa omu kibuga omu kifo ekyo ekigulumali, oSamwiri nʼatwala oSawulo engulu oku nyumba e giyatumuliire naye.
1SA 9:26 Awo obwire nga buca, oSamwiri nʼalamuca oSawulo eyabbaire engulu oku nyumba, ngʼamukoba ati, “Osetuke nkuseebule oyabe.” Awo oSawulo nʼasetuka, era iye nʼoSamwiri bombi ni bawuluka.
1SA 9:27 Owebabbaire nga baserengeta okutuuka ekibuga e gikikoma, oSamwiri nʼakoba oSawulo ati, “Okobe omuweereryawo abitemu asembereku omumaiso. Ngʼabitiremu, iwe oyemerereku aanu katono, nkuwe obukwenda okuzwa eeri oKibbumba.”
1SA 10:1 Awo oSamwiri nʼakwata akacupa kʼamafuta gʼomuzaituuni, nʼagasuka oku mutwe gwa Sawulo, nʼamugwa omu kifubba, ngʼamukoba ati, “OMusengwa akusukaku amafuta okubba mwekubbemberi wʼabantube aBaisirairi.
1SA 10:2 Olwatyanu owewaazwa e gyendi, oyaba kwajirya abasaiza babiri, nga bali kumpi nʼamagombe ga Laakeeri e Zeruza, omu kitundu kyʼaBabbenyamini. Bakukobera bati endogoyi egyonoonia gibonekere, era bati atyanu oiteewo alekeiraawo okweraliikirira endogoyi, atyanu yeeraliikiriire niiwe, ngʼakoba ati, ‘Nakola ntya omwana wange!’ ”
1SA 10:3 “Awo waazwa aawo ni weeyongerayo omumaiso, paka owewatuuka oku muvule oguli e Tabboli, awo giwayajirya abasaiza basatu, nga baaba e Bbeseri okusinza oKibbumba. Omoiza kwibo yaabba nʼembuli entonto isatu, nʼogondi ngʼali nʼemigaati misatu, nʼogondi ngʼali nʼensawo yʼeidiba, erimu enviinyo.
1SA 10:4 Awo bakusugirya, ni bakuwa emigaati mibiri. Iwe wagiikirirya.”
1SA 10:5 “Oluzwanyuma lwebyo wayaba oku lusozi lwa Kibbumba e Gibbeya, awali enkambi yʼaBafirisuuti. Owewaabba otuuka oku kibuga, wasisinkana ekibbula kyʼabanaabbi, nga baserengeta bazwa omu kifo nago ekigulumali. Baabba nga bakubba otongoli, nʼobugoma, nʼenkana, nga bafuwa nʼemirere, era nga bawa obunaabbi.
1SA 10:6 Awo oMwoyo wa Musengwa yakwikaku omu maani, era wacuuka nʼobba muntu wʼenjawulo, nʼowa obunaabbi aamo nabo.
1SA 10:7 Obumanyiciryo obwo owebwatuukirira, wakola kyonakyona ekiwayezya, olwʼokubba oKibbumba yaabba ali na iwe.”
1SA 10:8 “Waneekeerere okuserengeta okwaba e Girugaali, eeyo ginakwajirya ni mpaayo esadaaka egibooca yonayona, nʼebibawaayo olwʼokusyania. Neye oli nʼokunkuumira eeyo enaku musanvu, paka owenaliiza ni nkukobera ekyoli nʼokukola.”
1SA 10:9 Awo oSawulo oweyagalukire okuzwa eeri oSamwiri, oKibbumba nʼacuusa oSawulo omwoyo. Era obumanyiciryo budi bwonabwona ni butuukirira oku lunaku olunanyere olwo.
1SA 10:10 Awo oSawulo nʼomuweereryawe owebatuukire e Gibbeya, ekibbula kyʼabanaabbi ni kimusisinkana, amangu ago oMwoyo wa Kibbumba nʼamwikaku omu maani, nʼawa obunaabbi aamo nabo.
1SA 10:11 Awo bonabona ababbaire bamumaite okuzwa eira owebamuboine ngʼawa obunaabbi aamo nʼabanaabbi, ni beebuulyangana bati, “Niki ekituukire oku Sawulo omutaane wa Kiisi? OSawulo yena leero moiza oku banaabbi?”
1SA 10:12 Awo omutyami waayo nʼabairamu ati, “Omuntu ayezya okubba naabbi nga tofiireyo ooba naani oiteeye?” Awo niiwo awazwa entumula ekoba eti, “NʼoSawulo yena moiza oku banaabbi?”
1SA 10:13 Oluzwanyuma oSawulo oweyamalire okuwa obunaabbi, nʼaniinaniina nʼayaba omu kifo nago ekigulumali.
1SA 10:14 Oiteeye wa Sawulo omuto nʼabuulya oSawulo nʼomuweereryawe ati, “Mubbanga yaina?” OSawulo nʼamwiramu ati, “Tubbanga mu kunoonia ndogoyi gya bbaabba. Neye owetwakaire, ni twaba eeri oSamwiri okumwebuulyaku e gigiri.”
1SA 10:15 Oiteeye wa Sawulo omuto tete nʼamukoba ati, “Onkobere oSamwiri ebiyakukobere.”
1SA 10:16 OSawulo nʼairamu oiteeye omuto ati, “Yatukakasiire nakimo ati endogoyi gyabonekere.” Neye tiyakobeire oiteeye omuto oSamwiri ebiyabbaire amukobeire ebikwata oku kubba kabaka.
1SA 10:17 Oluzwanyuma oSamwiri nʼayeta abantu ba Isirairi bonabona ni bakumbaanira e Mizupa omumaiso ga Musengwa.
1SA 10:18 Era nʼakoba aBaisirairi ati, “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi akoba ati, ‘Nabatoire omu kyalo kyʼe Misiri, ni mbanunula okuzwa omu bwezye bwʼaBamisiri nʼobwʼamawanga agandi gonagona agabajooganga.’
1SA 10:19 Neye atyanu, mugaine oKibbumba waanywe abanunula omu kugada okwanywe kwonakwona nʼomu naku yaanywe. Era munkobere muti, ‘Bbe. Iwe otuteekerewo okabaka atufuge.’ Kale atyanu mukumbaane omumaiso ga Musengwa, nga muli omu bika byanywe, nʼomu ndyo gyanywe.”
1SA 10:20 Awo oSamwiri nʼaigererya ebika byonabyona ebya Isirairi era oKibbumba nʼalondamu ekika kya Bbenyamini omu kukubba akalulu.
1SA 10:21 Awo tete oSamwiri nʼaigererya ekika kya Bbenyamini nyumba ku nyumba, era oKibbumba nʼalonda abʼomu nyumba ya Matuli. Oku nkomerero oKibbumba nʼalonda oSawulo omutaane wa Kiisi. Neye ni bamunoonia nga tibamubona.
1SA 10:22 Ni beeyongera okubuulya oMusengwa bati, “Omusaiza nago akaali okutuuka aanu?” Era oMusengwa nʼairamu ati, “Niikyo, yeebisire mu bintu.”
1SA 10:23 Awo ni bairuka ni bamutoolayo. OSawulo oweyeemereire omu bantu, ngʼabakiraku bonabona obuwanvu, era nga bamukoma ku mabega.
1SA 10:24 Awo oSamwiri nʼakoba abantu bonabona ati, “Mumuboine omuntu oMusengwa ogwalondere? Mpaawo omu bantu bonabona ali ooti niiye!” Awo abantu bonabona ni bakooka bati, “Okabaka awangaale!”
1SA 10:25 Awo oSamwiri nʼasonzolera abantu ebyʼobwakabaka ngʼowebibba. Nʼabiwandiika omu kitabo, nʼabibisa omu kifo ekitukulye. Awo oSamwiri nʼabaseebula bonabona, era nabuli moiza nʼakanga e wuwe.
1SA 10:26 NʼoSawulo yena nʼayaba e wuwe e Gibbeya. Nʼayaba nʼabasaiza abʼamaani oKibbumba abeyabbaire akwaite oku myoyo.
1SA 10:27 Neye ni wabbaawo abagwagwa abakobere bati, “Omusaiza oyo yalitununula atya?” Ni bamunyooma nandi ni bamuwa ebirabo, neye oSawulo iye ni yeesirikira.
1SA 11:1 Atyanu okabaka oNakasi oMwamoni nʼaniinaniina nʼayaba okulumba ekibuga oYabbesi Gireyaadi, nʼakizingiza. Era abasaiza bonabona abʼe Yabbesi ni bamukoba bati, “Okole na iswe endagaano iwe otufugenge.”
1SA 11:2 Neye okabaka oNakasi oyo oMwamoni nʼabakoba ati, “Njaba okukola na inywe endagaano, kasita owemwaikirirya ni ntoolamu eriiso eryʼoku ndiiro erya buli muntu, olwʼokuswaza oIsirairi yenayena.”
1SA 11:3 Abeekubbemberi bʼe Yabbesi ni bamwiramu bati, “Otuweekuuyo enaku musanvu tutume obukwenda omwIsirairi mwonamwona. Singa tiwaabbeewo atununula, twewaayo egyoli.”
1SA 11:4 Abakwenda owebatuukire omu kibuga e Gibbeya, oSawulo omu yabbaire atyama, ni bakobera abantu ebibono ebyo, abantu bonabona ni bakuukulya nga webagakulumuca.
1SA 11:5 Omu kiseera ekyo oSawulo yabbaire azwa mu kigona, ngʼabbinga entegye akanga e ika, nʼabuulya ati, “Abantu babbaire niki? Lwaki bali kukuukulya?” Kale ni bamukobera amawuliro gʼabasaiza abazwire e Yabbesi.
1SA 11:6 OSawulo oweyawuliire ebibono ebyo, oMwoyo wa Kibbumba nʼamwikaku omu maani, oSawulo nʼaizula obusungu.
1SA 11:7 Nʼakwata ente ibiri nʼagisala, nʼagisalasalamu bufibufi nʼabuwa abakwenda babutwale okumalaku oIsirairi yenayena nga bakoba abantu bati, “Kinu niikyo ekibaaba okukola ente gyʼoyo etiyaazweyo okusengererya oSawulo nʼoSamwiri.” Awo entiisya ya Musengwa nʼegwa oku bantu, ni bazwayo nga bali kintu kimo.
1SA 11:8 OSawulo nʼakumbaania abalwani e Bbezeki, abʼomwIsirairi ni babba 300,000 nʼabazwire omu Buyudaaya ni babba 30,000.
1SA 11:9 Awo ni bakoba abakwenda ababbaire baizire bati, “Mukobe abantu bʼe Yabbesi Gireyaadi muti, ‘Eizo ekiseera eisana oweryayocerya, twabba tubanunwire.’ ” Abakwenda owebaabire ni bakobera abantu bʼe Yabbesi, abantu abo ni basangaala!
1SA 11:10 ABayabbesi bakobere aBaamoni bati, “Eizo twewaayo egimuli, ni mutukola kyonakyona ekimutaka.”
1SA 11:11 Oku lunaku olwairireku, oSawulo nʼagabulamu abalwanibe ebibbula bisatu. Ni baingira omu nkambi yʼaBaamoni ngʼobwire bwatira okuca, ni baita aBaamoni paka saawa mukaaga. Abawunukireku ni basalaanika, nandi ni wasigalaku kadi babiri nga bali aamo.
1SA 11:12 Awo abantu ni bakoba oSamwiri bati, “Banaani abakoba bati oSawulo tiyatufuge? Mubaleete tubaite.”
1SA 11:13 Neye oSawulo nʼakoba ati, “Mpaawo kadi moiza ogubaita olwatyanu, olwʼokubba olwatyanu oMusengwa anunwire oIsirairi.”
1SA 11:14 Awo oSamwiri nʼakoba abantu ati, “Mwize twabe e Girugaali tukakasire eeyo oSawulo oku bwakabaka.”
1SA 11:15 Kale abantu bonabona ni baaba e Girugaali, era ni bakakasira eeyo omumaiso ga Musengwa, oSawulo okubba kabaka. Ni bawaayo esadaaka eyʼokusyania omumaiso ga Musengwa, era eeyo oSawulo nʼaBaisirairi bonabona ni babba nʼokujaagaana okwʼamaani.
1SA 12:1 Awo oSamwiri nʼatumula nʼaBaisirairi bonabona ati, “Naikiriirye nabuli ekimwansabire, era ni mbawa okabaka.
1SA 12:2 Atyanu ngoyo muli nʼokabaka ngʼomwekubbemberi waanywe. Nze nkairiire ndimu nʼenvi, era nʼabataane bange muli aanu nabo. Mbaire mwekubbemberi waanywe okuzwera omu maisuka gange paka lwatyanu.
1SA 12:3 Ngonu ndi aanu, mundumirize omumaiso ga Musengwa nʼomumaiso gʼoyo ogubasukireku amafuta. Naani ogunatoireku onteewe? Ooba naani ogunatoireku ondogoyiwe? Era naani ogunalazamaanyireku? Ooba naani ogunajoogereku? Ooba naani ogunatoireku enguzi kaisi mwitireku eriiso? Obwemba nga kwebyo kuliku ekinakolere, njaba kusasula.”
1SA 12:4 Ni bamwiramu bati, “Totulyazamaanyanga waire kutujooga era totoolangaku omuntu yenayena ekintu kyonakyona.”
1SA 12:5 OSamwiri nʼabakoba ati, “OMusengwa niiye omujulizi eeri inywe, nʼoyo oguyasukireku amafuta mujulizi olwatyanu, nga tintoolanga oku muntu yenayena ekintu kyonakyona.” Ni bairamu bati, “Ee, oMusengwa mujulizi.”
1SA 12:6 Awo oSamwiri era nʼakoba abantu ati, “OMusengwa niiye eyalondere oMusa nʼAlooni, era niiye eyatoire abazeiza baanywe omu kyalo kyʼe Misiri.
1SA 12:7 Aale atyanu mubbeewo musirinkirire mbakakase omumaiso ga Musengwa, ebisa byonabyona oMusengwa ebiyabakoleire inywe nʼabazeiza baanywe.”
1SA 12:8 “Oluzwanyuma oYaakobbo ngʼayabire omu kyalo kyʼe Misiri, abazeiza baanywe bakungiriire oMusengwa okubabbeera, era oMusengwa nʼatuma oMusa nʼAlooni, ni batoola abazeiza baanywe omu kyalo kyʼe Misiri, ni babawa obutyami omu kyalo kinu.”
1SA 12:9 Neye abazeiza baanywe beerabiire oMusengwa iye oKibbumba waabwe, kale nʼabawaayo omu bwezye bwa Sisera omuduumiri wʼamaje gʼekibuga oKazoli, nʼomu bwezye bwʼaBafirisuuti, nʼomu bwakabaka bwa Mowaabbu, ni babalwanisya.
1SA 12:10 Awo abazeiza baanywe ni bakungirira oMusengwa, nga bakoba bati, “Twakolere ekibbikibbi, olwʼokubba twakuzwireku Musengwa, ni tuweererya abakibbumba abandi aBabbaali nʼonkuni omukali Asutolesi. Neye atyanu otununule omu bwezye bwʼabalabe baiswe, twakuweereryanga.”
1SA 12:11 Awo oMusengwa nʼabatumira oYerubba Bbaali, nʼoBbalaki, nʼoYefusa, nanze oSamwiri. Yabanunwire inywe omu bwezye bwʼabalabe baanywe ababbaire babeeruguuliriirye, ni mubba mirembe.
1SA 12:12 Neye owemwaboine oNakasi okabaka wʼaBaamoni ngʼaiza okubalumba, ni munkoba muti mutaka kabaka okubafuga, newankubbaire ngʼoMusengwa iye oKibbumba wanywe yabbaire niiye okabaka wanywe.
1SA 12:13 “Aale mubone okabaka ngonu ogumwalondere, era ogumwasabire; oMusengwa ngonu abawaire okabaka okubafuga.
1SA 12:14 Owemwatyanga oMusengwa, ni mumuweereryanga, ni mumugonderanga nandi ni mujeemeranga ebiragirobye, era inywe nʼokabaka waanywe abafuga ni musengereryanga oMusengwa iye oKibbumba waanywe, byonabyona byabaabiranga nakusani.
1SA 12:15 Neye owemwagaananga okugondera oMusengwa, era ni mujeemeranga ebiragirobye, yababonerezanga ngʼoweyabonerezanga eira abazeiza baanywe.”
1SA 12:16 “Kale atyanu musirinkirire mubone ekyʼamaani kinu oMusengwa ekyayaba okukola omumaiso gaanywe.
1SA 12:17 Kinu kiseera kya kukungula ngaano, mukimaite nga tikya ikendi kutoonya. Neye njaba okusaba oMusengwa asindike oikendi adudule era atoonye kaisi mumanye nga mwakolere ekibbikibbi kinene omumaiso ga Musengwa owemwamusabire okabaka.”
1SA 12:18 Awo oSamwiri nʼasaba oMusengwa, era oku lunaku olunanyere olwo oMusengwa nʼasindika oikendi nʼadudula era nʼatoonya. Kale abantu bonabona ni batya ino oMusengwa nʼoSamwiri.
1SA 12:19 Abantu bonabona ni bakoba oSamwiri bati, “Otusabire oMusengwa iye oKibbumbawo kaisi iswe abaweereryabo titwafa, olwʼokubba oku bibbibibbi byaiswe byonabyona, twayongeireku nʼekyʼokusaba okutuwa okabaka.”
1SA 12:20 OSamwiri nʼakoba abantu ati, “Timwatya. Waire mukolere ekibbikibbi ekyenkana awo, timwacuukanga okuzwa oku Musengwa, wazira mumuweereryenge nʼemyoyo gyanywe gyonagyona.
1SA 12:21 Era timwacuukanga ni musinzanga ebintu ebitali Kibbumba, ebinambulamu makulu. Ibyo tibyezya kubagasa waire okubanunula, olwʼokubba ibyo binambulamu.
1SA 12:22 OMusengwa, okulwʼeriinalye erikulu, tayaba kubalekesula inywe, olwʼokubba yasiimire okubasuuca babe kububwe.
1SA 12:23 Era ekyo kinzwerawo nze okukola ekibbikibbi eeri oMusengwa obwendeka okubasabira. Era njaba okubasomesyanga engeri ensa era entuuce.
1SA 12:24 Neye ekimuli nʼokukola, kutyanga Musengwa, ni mumuweereryanga omu bwesigwa nʼemyoyo gyanywe gyonagyona, nga mwebukirya ebintu ebikulu ebyabakoleire.
1SA 12:25 Wazira owemweyongera okukola ebibbibibbi, inywe nʼokabaka waanywe balibamalawo.”
1SA 13:1 OSawulo yabbaire wʼemyanka 30 egyʼobukulu oweyatandiikiire okufuga, era nʼafugira oIsirairi emyanka 42.
1SA 13:2 OSawulo nʼalonda omu Baisirairi abasaiza 3,000. Kwabo, 2,000 ni babbanga naye e Mikumasi nʼomu kyalo ekyʼensozisozi ekyʼe Bbeseri, kaisi 1,000 ni babbanga nʼoYonasani e Gibbeya omu kitundu kya Bbenyamini. Abantu abandi bonabona nʼabaseebula nabuli moiza okukanga e wuwe.
1SA 13:3 OYonasani nʼalumba enkambi yʼaBafirisuuti eyabbaire e Gebba, aBafirisuuti ni bakiwulira. Awo oSawulo nʼatuma abantu okwaba nga bafuwa ekondeere omwigwanga lyonalyona, era nʼokubakoba bati, “ABeebbulaniya muwulire!”
1SA 13:4 ABaisirairi bonabona ni bawulira bati oSawulo alumbire enkambi yʼaBafirisuuti, era olwʼekyo aBafirisuuti beesinyire aBaisirairi. Era abakwenda ba Sawulo ni bayeta abantu bamwegaiteku e Girugaali.
1SA 13:5 Awo aBafirisuuti ni bakumbaana okulwanisya aBaisirairi. Era aBafirisuuti babbaire nʼebigaali byʼamaje 3,000, nʼabalwani 6,000 abʼoku mbalaasi, nʼabalwani abandi babitiriri ino ooti musenye gwʼoku mbale mbale kwʼenyanza. Ni baniinaniina baaba ni bakola enkambi e Mikumasi e bugwaisana wʼe Bbesi Aveni.
1SA 13:6 ABaisirairi owebaboine nga bali omu bugosi olwʼokubba aBafirisuuti babbaire bamigirirya abalwani baabwe ibo aBaisirairi, ni beebisa omu mpuku, nʼomu bisaka, nʼomu njatikira gyʼamabbaale, nʼomu biina, nʼebidiba byʼamaizi ebikalu.
1SA 13:7 Abamo oku Beebbulaniya ni bayambuka omwiga oYoludaani ni baingira omu kyalo kyʼe Gaadi nʼekyʼe Gireyaadi. OSawulo nʼasigala e Girugaali, era abalwani bonabona abeyabbaire nabo, babbaire mukutukuta olwʼokutya.
1SA 13:8 Nʼamala enaku musanvu ngʼakuumiriire oSamwiri, ngʼoSamwiri oweyabbaire amulagiire. Neye oSamwiri tiyaabire e Girugaali, era abalwani ba Sawulo ni batandiika okumusalaanikaku.
1SA 13:9 Kale oSawulo nʼakoba ati, “Mundeetere aanu esadaaka egibooca yonayona nʼebibawaayo olwʼokusyania.” Era nʼawaayo egibooca yonayona.
1SA 13:10 Oweyabbaire nga yankumala okuwaayo ekibawaayo ekyo, oSamwiri nʼatuuka. Awo oSawulo nʼazwayo okumusangaana nʼokumusugirya.
1SA 13:11 OSamwiri nʼamubuulya ati, “Okolere niki ekyo?” OSawulo nʼamwiramu ati, “Naboine ngʼabantu basalaanika banzwaku, kaisi nga wena nandi nʼoizira omu naku egiwakobere, nʼaBafirisuuti nga bakumbaaniire e Mikumasi,
1SA 13:12 ni nseega nti, atyanu aBafirisuuti baaba okuserengeta bannumbe aanu e Girugaali, kaisi nga nkaali okwegairira oMusengwa okutukwatira ekisa. Kale ni neebitirirya okuwaayo esadaaka egibooca yonayona.”
1SA 13:13 OSamwiri nʼakoba oSawulo ati, “Okolere kyʼobusirusiru. Tokwaite ekiragiro kya Musengwa iye oKibbumbawo ekiyakuwaire. Singa okikwaite, oMusengwa yandiganyire eibyaireryo okuzwangamu abakabaka omwIsirairi emirembe gyonagyona.
1SA 13:14 Neye atyanu obwakabakabwo tibwabbenge bwʼensikirano. OMusengwa yeenooneiryeyo omuntu ogwasiima, era oyo ogwalondere okwekubbembera abantube, olwʼokubba iwe tokwaite ekiragirokye.”
1SA 13:15 Awo oSamwiri nʼasetuka nʼazwa e Girugaali nʼaniinaniina e Gibbeya ekya Bbenyamini. OSawulo nʼabala abalwani abeyabbaire nabo nga beera ooti 600.
1SA 13:16 OSawulo nʼomutaanewe oYonasani, nʼabalwani abebabbaire nabo, ni babba e Gibbeya omu kyalo kyʼaBabbenyamini, kaisi aBafirisuuti ni bakola enkambi e Mikumasi.
1SA 13:17 Abalwani bʼaBafirisuuti ni bazwa omu nkambi ni bawuluka omu bibbula bisatu okwaba okunyaga. Ekibbula ekimo ni kirungama omu kibuga Ofula omu kitundu kyʼe Suwali.
1SA 13:18 Ekibbula ekindi ni kirungama e Bbesi Koloni kaisi ekindi ni kirungama oku nsalo engulu wʼekiinamo kya Zebboimu okulingirira eidungu.
1SA 13:19 Omu kyalo kyʼe Isirairi kyonakyona nga toyagiryamu omuyeesi, olwʼokubba aBafirisuuti bakobere bati, “ABeebbulaniya bademba ni beeyesera empiima ooba amasimo.”
1SA 13:20 ABaisirairi bonabona ni baserengetanga okwaba omu Bafirisuuti okwagalya endimi gyʼenkumbi gyʼente gyabwe, nʼesuluulu gyabwe, nʼembaizi gyabwe, nʼeringa gyabwe.
1SA 13:21 Ni babawoozangaku kimo kyokusatu ekyʼesekeri okwagalya endimi gyʼenkumbi gyʼente, nʼesuluulu. Era nga babawoozaku kimo kyokusatu ekyʼesekeri okwagalya enkumbi gyʼamaino, nʼembaizi, nʼemisabbi.
1SA 13:22 Kale oku lunaku lwʼolutalo, mpaawo mulwani kadi moiza kwabo ababbaire nʼoSawulo nʼoYonasani, eyabbaire nʼempiima, waire eisimo, okutoolaku oSawulo nʼomutaanewe oYonasani.
1SA 13:23 Atyanu wabbairewo ekibbula kyʼabalwani bʼaBafirisuuti ababbaire baabire omu nkambi ni baaba okukuuma ekikuubo kyʼomu nsozi e nza wʼe Mikumasi.
1SA 14:1 Lwabbaire lumo, oYonasani omutaane wa Sawulo nʼakoba omwisuka eyamukwatiranga ebyokulwanisyabye ati, “Oize tusalemu ekiinamo twabe oku lubba ludi oku nkambi yʼaBafirisuuti.” Neye oYonasani tiyakobereiku oiteeye.
1SA 14:2 OSawulo yabbaire kumbale mbale kwʼekibuga oGibbeya, ansi wʼomusaale onkomamawanga ogwabbaire e Miguloni. Yabbaire nʼabalwani ooti 600,
1SA 14:3 mwabo nga mulimu Akiya eyabbaire azwaire eitaawo eryʼobwakabona era nga mutaane wʼAkitubbu, omuganda wa Yikabbodi. Akitubbu yabbaire mutaane wa Fenekansi, oFenekansi omutaane wʼEri, Eri eyabbaire okabona wa Musengwa e Siiro. Mpawo muntu eyamanyicirye ngʼoYonasani azwirewo.
1SA 14:4 Oku mba gyombi egyʼekikuubo kwabbaireku ekitempe kyʼolusozi olugulumali. Ekikuubo ekyo oYonasani kiyabbaire agenderera okusalamu okutuuka oku nkambi yʼaBafirisuuti. Olubba olumo olwʼolusozi olwo nga balweta Bbozezi, nʼolundi nga balweta Sene.
1SA 14:5 Olubba olumo lwabbaire mambuka okulungama e Mikumasi, kaisi olundi nga luli e maserengeta e Gebba.
1SA 14:6 OYonasani nʼakoba omwisuka eyamukwatiranga ebyokulwanisyabye ati, “Oize tusalemu awo twabe oku nkambi eyʼabatali bakomole abo. Amo-so oMusengwa nʼatukolera, olwʼokubba mpaawo ekikaisya oMusengwa okununula abantu ngʼakolesya abangi ooba abatono.”
1SA 14:7 Eyamukwatiranga ebyokulwanisyabye nʼamukoba ati, “Okole ekikuli oku mwoyo. Oyabe omumaiso, nze nʼomwoyo gwange gwonagwona ndi aamo na iwe.”
1SA 14:8 OYonasani nʼairamu ati, “Kale, aale oize twabe tusalemu awo tulungame abalwani nago e gibali tubeebonekesye.
1SA 14:9 Owebatukoba bati, ‘Mubbe eeyo, paka owetwaiza egyemuli,’ olwo twasigala e gitwabba, nandi ni tuniinaniina okwaba e gibali.
1SA 14:10 Neye owebatukoba bati, ‘Muniinaniine mwize e gituli,’ awo twaniinaniinayo, olwʼokubba ako kaabba kamanyiciryo akatulaga kati, oMusengwa abatuwaire omu bwezye bwaiswe.”
1SA 14:11 Awo bombi ni baaba beebonekesya eeri abalwani bʼaBafirisuuti ababbaire omu nkambi. ABafirisuuti ni bakoba bati, “Mubone! ABeebbulaniya bali kuzwa omu biina omu babbaire beebisire!”
1SA 14:12 Abalwani ababbaire omu nkambi ni baasyamikira oYonasani nʼomukwati wʼebyokulwanisyabye bati, “Mwize eenu e gituli kaisi tubalage enkola.” OYonasani nʼakoba omukwati wʼebyokulwanisyabye ati, “Oize onsengererye tuniinaniineyo, olwʼokubba oMusengwa abawaireyo omu bwezye bwaiswe aBaisirairi.”
1SA 14:13 Awo oYonasani nʼaniinaniina ngʼakwetuka-bukwetuki, nʼomukwati wʼebyokulwanisyabye ngʼamusenjaaku. OYonasani nʼayaba ngʼaita aBafirisuuti, nʼomukwati wʼebyokulwanisyabye, ngʼamuzwaku e nyuma yena ngʼaita abandi.
1SA 14:14 Omu bulumbagani obwo obwasookere, oYonasani nʼomukwati wʼebyokulwanisyabye ni baita abalwani ooti aabiri, omu kifo ekyerya ooti kimo kyokubiri ekyʼeyinka.
1SA 14:15 Awo ni wabbaawo ensisi omu nkambi nʼomu balwani abo ababbaire bawulukire okwaba okulumba, era nʼebba nʼomu balwani bonabona. Ababbaire omu nkambi era nʼabo abaabire okunyaga, ni batukuta, nʼekyalo ni kitengeeta, era ni wabbaawo ensisi yʼamaani ino oKibbumba egiyasindikire.
1SA 14:16 Awo abakuumi ba Sawulo ababbaire e Gibbeya omu kitundu kya Bbenyamini, ni babona aBafirisuuti nga bairuka batyobatyo.
1SA 14:17 Kale oSawulo nʼakoba abalwanibe abeyabbaire nabo aawo ati, “Mubale abantu, mubone abulawo.” Owebabalire, bayajiirye ngʼoYonasani nʼomukwati wʼebyokulwanisyabye nga niibo ababulawo.
1SA 14:18 OSawulo nʼakoba Akiya ati, “Oleete aanu eSanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba.” Oku lunaku olwo, eSanduuku eyo, aBaisirairi babbaire baabire nayo.
1SA 14:19 Awo oSawulo oweyabbaire ngʼatumula nʼokabona, okutabukatabuka okwabbaire omu nkambi yʼaBafirisuuti ni kweyongera ino. OSawulo nʼakoba okabona ati, “Ekyo okireke.”
1SA 14:20 Awo oSawulo nʼabalwani bonabona abeyabbaire nabo ni bakumbaana ni baaba olutalo e girwabbaire. Bayajiirye ngʼaBafirisuuti batabukiretabukire nga bali kwitangana bonka na bonka nʼempiima gyabwe.
1SA 14:21 Ebyo nga bikaali okubbaawo, aBeebbulaniya ababbaire baabire nʼaBafirisuuti omu nkambi yaabwe ibo aBafirisuuti, bona ni bacuuka, ni beegaita oku Baisirairi ababbaire nʼoSawulo nʼoYonasani.
1SA 14:22 Era batyo nʼaBaisirairi bonabona ababbaire beebisire omu kyalo ekyʼensozisozi ekyʼEfulaimu, owebawuliire bati aBafirisuuti bali kwiruka, bona omu buzira ni beegaita omu lutalo okulukutya aBafirisuuti.
1SA 14:23 Kale oMusengwa nʼanunula oIsirairi oku lunaku olwo, era olutalo ni lwaba lubitawo e Bbesi Aveni.
1SA 14:24 Atyanu abalwani bʼaBaisirairi ni babba omu kugada oku lunaku olwo, olwʼokubba oSawulo yalayiriire abantu ngʼakoba ati, “Omuntu yenayena eyaabbaaku nʼakaalya nga bukaali okwirugala era nga nkaali okumala okunyaaŋa abalabe bange, asune ekiraami.” Kale nandi ni wabbaawo kadi moiza eyakombere oku kyokulya.
1SA 14:25 Amaje gonagona ni gangira omu kibira ni bayajiryamu omujenene nga guli ansi ansi.
1SA 14:26 Owebaingiire omu kibira, baboine omujenene nga gutoonya okuzwa omu bisasala, neye nandi ni wabbaawo kadi moiza eyatoire okugulyaku, olwʼokubba batiire ekirayiro.
1SA 14:27 Neye oYonasani yabbaire tawuliire ngʼoiteeye asibireku abantu okulya olwʼekirayiro. Kale nʼasiirya omukoomero oguyabbaire akwaite, empembi waagwo nʼagwinika omu bisasala byʼomujenene, nʼagutoolaku nʼengaloye, nʼagulyaku nʼairamu amaani.
1SA 14:28 Awo omoiza oku bʼamaje nʼamukoba ati, “Oiteewo yasibireku abʼamaje okulya olwʼekirayiro ekikambwe ngʼakoba ati, ‘Omuntu eyaabbaaku nʼekyalya olwatyanu asune ekiraami.’ Abantu kagira bawoiremu amaani.”
1SA 14:29 OYonasani nʼakoba ati, “Obbaabba aleeteire ekyalo obugosi. Aale obone nze owendiireku omujenene omutono oguti ngʼowenjiriremu amaani.
1SA 14:30 Tikyandikirirewo singa abbaire aikiriirye abalwani olwatyanu ni balyaku ebyokulya ebibanyagire oku balabe baabwe? Tibandibbaire baitire aBafirisuuti bangi ino okukiraku awo?”
1SA 14:31 Oku lunaku olwo, oluzwanyuma lwʼaBaisirairi okwita aBafirisuuti okuzwera e Mikumasi okutuuka omwAiyaloni, babbaire badembere.
1SA 14:32 Ni bagwa oku munyago omwabbaire entaama nʼente enkulu nʼenyana, ni bagiitira aawo, abantu ni balya enyama erimu omusaaye.
1SA 14:33 Ni bakobera oSawulo bati, “Abantu mbanu basunguwairye oMusengwa, ni balya enyama nʼomusaaye gwamu.” OSawulo nʼakoba ati, “Abo tibeesigwa eeri oMusengwa! Inywe mwanguweku mundeetere aanu ogubbaale.”
1SA 14:34 Awo nʼakoba ati, “Mwabe mukobe nabuli mulwani omu nkambi okundeetera aanu onte nʼontaama omutomuto era baitire aanu ebisolo ebyo okwibbaale linu kaisi balye enyama yaabyo. Omu ngeri eyo mpaawo eyajeemera oMusengwa nʼalya enyama nʼomusaaye gwamu.” Kale ekiire ekyo, nabuli moiza nʼatwala onteewe era nʼamwitira aawo.
1SA 14:35 Awo oSawulo nʼayombekera oMusengwa ekyoto. Era ogwo niigwo omulundigwe ogwabbaire ogusooka okukola ekyo.
1SA 14:36 OSawulo nʼakoba ati, “Tuserengete twabe tulumbe aBafirisuuti obwire, tubanyage ebintu paka emambya oweyasala, era tubaite bonabona obutalekakuuwo kadi moiza.” Ni bairamu bati, “Okole nabuli kyobona nga niikyo ekikiraku obusa.” Neye okabona nʼakoba ati, “Oleke twebuuliryeku aanu eeri oKibbumba.”
1SA 14:37 Kale oSawulo ni yeebuulyaku oKibbumba ati, “Nserengete njabe nnumbe aBafirisuuti, wabawaayo omu bwezye bwaiswe aBaisirairi?” Neye oKibbumba nandi nʼamwiramu oku lunaku olwo.
1SA 14:38 Awo oSawulo nʼakoba ati, “Mwigerere aanu inywe nywenanywena abeekubbemberi bʼamaje era tunoonenkererye ekibbikibbi omuntu ekyakolere olwatyanu.
1SA 14:39 Ndayira oMusengwa ngʼobwali mwomi iye oyo anunula oIsirairi nti, nʼowekyabba nga kigwire ku mutaane wange oYonasani, ali nʼokufa.” Neye mpaawo kwibo kadi moiza eyafufiire.
1SA 14:40 Awo oSawulo nʼakoba aBaisirairi bonabona ati, “Inywe mwemerere edi; kaisi nze nʼoYonasani omutaane wange twayemerera aanu.” Abantu ni bamwiramu bati, “Okole nabuli kyobona nga niikyo ekikira obusa.”
1SA 14:41 Awo oSawulo nʼasaba oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi ati, “Onkobere ekituuce.” Awo akalulu ni kagwa ku Yonasani nʼoSawulo, abantu ibo ni bawunuka.
1SA 14:42 OSawulo nʼakoba ati, “Mutukubbire akalulu aakati wange nʼoYonasani omutaane wange.” Era akalulu ni kagwa ku Yonasani.
1SA 14:43 Awo oSawulo nʼakoba oYonasani ati, “Onkobere ekyokolere.” OYonasani nʼamukobera ati, “Naliireku omujenene mutono guti nga ngutoola empembi wʼomukoomero gwange. Atyanu okoba oti ndi nʼokufa?”
1SA 14:44 OSawulo nʼakoba ati, “OKibbumba ambonerezanga nʼobukambwe singa iwe Yonasani tiwaafe!”
1SA 14:45 Awo abalwani bʼaBaisirairi ni bakoba oSawulo bati, “Dala oYonasani oyo awanguliire oIsirairi olutalo lunu olwʼamaani afe? Kadi naire! Tulayira oMusengwa ngʼobwali mwomi, tiwaabbeewo waire kaziiri akamo kati akazwa oku mutwegwe, olwʼokubba akolere ekyo olwatyanu nʼobubbeeri bwa Kibbumba.” Kale abalwani abo ni banunula oYonasani kaisi nandi ni bamwita.
1SA 14:46 Awo oSawulo nʼalekeraawo okulukutya aBafirisuuti, era aBafirisuuti ni bakanga omu kyalo kyabwe.
1SA 14:47 OSawulo oweyasuukire okabaka wa Isirairi nʼalwanisya abalabebe bonabona ku buli lubba; nʼalwanisya aBamowaabbu, nʼaBaamoni nʼaBeedomu, nʼabakabaka bʼe Zobba, nʼaBafirisuuti. Nabuli e giyalumbanga, ngʼawangula.
1SA 14:48 Nʼalwana nʼobuzira, nʼawangula aBamereki. Nʼanunula oIsirairi omu bwezye bwʼabo ababanyaganga.
1SA 14:49 Abataane ba Sawulo babbaire niibo banu: OYonasani, nʼoIsuvi nʼoMaluki Suwa. Eriina lyʼomwalawe omukulu yabbaire niiye oMirabbu, kaisi eryʼomutomuto waaku yabbaire niiye oMikali.
1SA 14:50 Omuka Sawulo nga niiye Akinowamu omwala wʼAkimaazi. Omuduumiri wʼamaje yabbaire niiye Abbuneeri omutaane wa Neeri, oNeeri oiteeye wa Sawulo omuto.
1SA 14:51 OKiisi oiteeye wa Sawulo, nʼoNeeri oiteeye wʼAbbuneeri, babbaire bataane bʼAbbiyeri.
1SA 14:52 OSawulo omu bwomibwe bwonabwona yabbaire mu lutalo olwʼamaani nʼaBafirisuuti, era oSawulo oweyabonanga omusaiza owʼamaani ooba omuzira, ngʼamwingirya mu majeege.
1SA 15:1 Awo oSamwiri nʼakoba oSawulo ati, “OMusengwa yantumire okukusukaku amafuta okubba kabaka wʼabantube aBaisirairi. Kale atyanu owulisisye obukwenda obuzwa eeri oMusengwa.
1SA 15:2 OMusengwa oWabwezye Bwonabwona akoba ati, ‘Njaba okubonereza aBamereki olwʼekyo ekibakolere aBaisirairi owebabatigaliire omu nzira, ni bagaana aBaisirairi okubitawo nga bazwa e Misiri.
1SA 15:3 Atyanu oyabe oite aBamereki, era ojigiricirye nakimo byonabyona ebibalinabyo. Era tiwabasaasira, neye oite bonabona, abasaiza nʼabakali, abaana abatobato nʼabayonka, era oite ente, nʼentaama, nʼengamira nʼendogoyi.’ ”
1SA 15:4 Kale oSawulo nʼayeta abalwanibe e Terayimu okubabala. Babbaire abalwani 200,000 abʼoku bigere okuzwa omwIsirairi, nʼabandi 10,000 abazwire omu Buyudaaya.
1SA 15:5 OSawulo nʼabalwanibe ni baigerera okumpi nʼekibuga kyʼaBamereki, ni babeeteegera omu kiinamo.
1SA 15:6 Awo oSawulo nʼakoba aBakeeni ati, “Mwabe, muzwe omu Bamereki, tinabajigiricirya aamo nabo, olwʼokubba mwakoleire aBaisirairi bonabona ebyʼekisa, owebabbaire nga bazwa omu kyalo kyʼe Misiri.” Batyo aBakeeni ni bazwa omu Bamereki.
1SA 15:7 OSawulo nʼalumba era nʼawangula aBamereki, okuzwera omu Kavira okutuuka e Suuli, e buzwaisana wʼe Misiri.
1SA 15:8 Nʼawamba Agagi okabaka wʼaBamereki, nʼamutwala nga mwomi, neye nʼajigiricirya nakimo abantu bonabona ngʼakolesya empiima.
1SA 15:9 Neye oSawulo nʼabalwanibe ni basaasira Agagi, era ni beesigalirya entaama nʼente egyabbaire gikira obusa, nʼenyana ensava, nʼabaana bʼentaama, ebyo byonabyona ebyabbaire bikira obusa, nandi ni babijigirica, neye ebibanyoomere nʼebinafu, ni babijigiricirya nakimo.
1SA 15:10 Awo oMusengwa nʼakoba Samwiri ati,
1SA 15:11 “Neejusire olwʼokusuuca oSawulo okabaka, olwʼokubba acuukire nʼanzwaku era nʼagaana okuwulira ebiragiro byange.” OSamwiri nʼanakuwala, ni yeegairira oMusengwa obwire bwonabwona.
1SA 15:12 OSamwiri nʼawuuna amakeezi nʼayaba okusisinkana oSawulo. Ni bamukobera bati, “OSawulo ayabire Kalumeri. Eeyo ni yeeyombekera ekyʼokumwewukiriryangaku omu kitiisyakye nʼacuuka nʼaserengeta nʼayaba e Girugaali.”
1SA 15:13 Awo oSamwiri nʼayaba eeri oSawulo. OSawulo nʼamukoba ati, “OMusengwa akuwe enkabi! Ntuukiriirye ekiragiro kya Musengwa.”
1SA 15:14 Neye oSamwiri nʼamubuulya ati, “Lwaki tete mpulira ntaama egibbaalaala, nʼente egibboolooga?”
1SA 15:15 OSawulo nʼakoba ati, “Bagitoire ku Bamereki ni bagireeta. Abantu basigairyewo entaama nʼente egikira obusa basadaakire oMusengwa iye oKibbumbawo. Ebindi ni tubijigiricirya nakimo.”
1SA 15:16 OSamwiri nʼakoba oSawulo ati, “Osirike! Oleke nkukobere oMusengwa ebiyankobere ekiire ekibitire.” OSawulo nʼairamu ati, “Otumule.”
1SA 15:17 OSamwiri nʼakoba ati, “Newankubbaire nga wabbaire weenyooma, tiwasuukire mwekubbemberi wʼebika bya Isirairi? OMusengwa yakusukireku amafuta okubba kabaka wa Isirairi.
1SA 15:18 Yakutumire okukola omulimo ngʼakoba ati, ‘Oyabe ojigiricirye nakimo ababbibabbi abo aBamereki, obalwanisye paka owewalibamalawo.’
1SA 15:19 Kale lwaki tiwagondeire eigono lya Musengwa, nʼolulunkanira omunyago, nʼokola ekibbikibbi omumaiso ga Musengwa?”
1SA 15:20 OSawulo nʼakoba oSamwiri ati, “Eigono lya Musengwa naligondeire, ni njaba ni nkola omulimo oMusengwa oguyantumire, ni ndeeta Agagi okabaka wʼaBamereki, ni nsaanyirawo nakimo aBamereki.
1SA 15:21 Neye abantu ni batoola oku munyago, nga niigyo entaama nʼente egyabbaire gikira obusa mwebyo ebyabbaire ebyʼokujigiricirya nakimo, baleete basadaakire oMusengwa iye oKibbumbawo.”
1SA 15:22 OSamwiri nʼakoba oSawulo ati, “Oseega oti oMusengwa asangaalira esadaaka egibooca yonayona, nʼamasadaaka agandi ngʼowasangaalira okugondera eigonolye? Okugonda, kukirira nakimo esadaaka, nʼokuwulisisya kukirira nakimo amasavu ga ntaama omusaiza.
1SA 15:23 Obujeemu bubbibubbi ooti kibbikibbi ekyʼobufumu, nʼempuutu mbiibbi ooti kibbikibbi ekyʼokusinza ebitali Kibbumba. Ngʼobwogaine okukola oMusengwa ekiyakulagiire, yena akugaine okubba kabaka.”
1SA 15:24 Awo oSawulo nʼakoba oSamwiri ati, “Njonoonere, najeemeire ekiragiro kya Musengwa nʼebibonobyo. Natiire abantu, ni ngondera niibo.
1SA 15:25 Neye atyanu nkwegairiire, onsoniye ekibbikibbi kyange, tukangeyo nanze nsinze oMusengwa.”
1SA 15:26 Neye oSamwiri nʼakoba oSawulo ati, “Tinakangeyo na iwe, olwʼokubba wagaine okukola oMusengwa ebiyakukobere, era oMusengwa akugaine okubba kabaka wa Isirairi.”
1SA 15:27 Awo oSamwiri oweyabbaire agaluka yeeyabire, oSawulo nʼamukwata ekigemo kyʼekizwalokye, ni kinyiirika.
1SA 15:28 OSamwiri nʼamukoba ati, “OMusengwa olwatyanu akutoireku obwakabaka bwa Isirairi nʼabuwa omuntu ogondi akukiraku okubba omusa.
1SA 15:29 Iye oyo eKitiisya kya Isirairi tabbeya ooba okucuusamu enseegaye, olwʼokubba timuntu nti yacuusamu enseegaye.”
1SA 15:30 OSawulo tete nʼakoba ati, “Nayonoonere, neye nkwegairiire ompe ekitiisya atyanu omumaiso gʼabeekubbemberi bʼabantu bange, nʼomumaiso ga Isirairi, okange na nze, nsinze oMusengwa iye oKibbumbawo.”
1SA 15:31 Awo Samwiri nʼakanga nʼoSawulo, era oSawulo nʼasinza oMusengwa.
1SA 15:32 Awo oSamwiri nʼakoba ati, “Mundeetere aanu Agagi okabaka wʼaBamereki.” Agagi nʼayaba eeri oSamwiri nga mugumu, ngʼaseega ati entiisya eyʼokufa ewoirewo.
1SA 15:33 Neye oSamwiri nʼakoba ati, “Ngʼempiimayo oweyalekere abakali ababyaire nga babula abaana, atyo omaawo weyaabba omu bakali abainaye yena ngʼabula omwana.” Era oSamwiri nʼaitira Agagi omumaiso ga Musengwa e Girugaali.
1SA 15:34 Awo oSamwiri nʼayaba e wuwe e Laama, nʼoSawulo nʼayaba e wuwe e Gibbeya.
1SA 15:35 OSamwiri enaku gyonagyona egyʼobwomibwe, tiyairireyo okubonekeraku oSawulo, waire wona nga yanakuwaire ino olwa Sawulo oyo. Era oMusengwa ni yeejusa olwʼokusuuca oSawulo okabaka wa Isirairi.
1SA 16:1 OMusengwa nʼakoba oSamwiri ati, “Walituuca di okunakuwala olwa Sawulo, nga nze mmalire okumugaana okubba kabaka wa Isirairi? Oizulye eizigalyo amafuta, oize nkutume e wa Yese owʼe Bbeserekeemu, nnondere omoiza oku bataanebe okubba kabaka.”
1SA 16:2 Neye oSamwiri nʼamukoba ati, “Mpezya ntya okwaba? OSawulo oweyakiwulira, yanjita!” OMusengwa nʼamukoba ati, “Wayaba nʼompaki, kaisi nʼokoba oSawulo oti, ‘Njizire kuwaayo sadaaka eeri Musengwa.’
1SA 16:3 Awo wayeta oYese ngʼowaayo esadaaka eyo, era nze nakulaga ekyokukola. Wansukira amafuta kwoyo, ogunakulaga.”
1SA 16:4 Awo oSamwiri nʼakola ekyo oMusengwa ekiyamukobere. Oweyatuukire e Bbeserekeemu, abeekubbemberi bʼekibuga ni baaba okumusangaana nga batukuta, ni bamubuulya bati, “Oizire mu busa?”
1SA 16:5 OSamwiri nʼairamu ati, “Ee, njizire mu busa. Njizire kuwaayo sadaaka eeri Musengwa. Mwetukulye mwize twabe tuweeyo esadaaka nago.” Awo nʼawonga oYese nʼabataanebe omumaiso ga Musengwa, nʼabeeta ni baaba naye okuwaayo esadaaka nago.
1SA 16:6 Awo oYese nʼabataanebe owebatuukire, oSamwiri nʼalingirira Eryabbu, nʼaseega ati, “Onu ayemereire omumaiso ga Musengwa, mazima niiye oMusengwa ogwalondere mmusukeku amafuta.”
1SA 16:7 Neye oMusengwa nʼakoba oSamwiri ati, “Tiwalingirira mbonekaye, waire obuwanvubwe, olwʼokubba oyo nze mmugaine. Nze oMusengwa okubona kwange tikuli ngʼokwʼabantu. Abantu balingirira mboneka yʼokungulu, neye nze nningirira kiidi ekiri omu mwoyo.”
1SA 16:8 Awo oYese nʼayeta Abbinadabbu, nʼamubitya omumaiso ga Samwiri. OSamwiri nʼakoba ati, “Era nʼoyo oMusengwa nandi nʼamulonda.”
1SA 16:9 Awo oYese nʼabityawo oSaama. OSamwiri nʼakoba ati, “Era nʼoyo yena oMusengwa nandi nʼamulonda.”
1SA 16:10 OYese nʼabitya abataanebe omusanvu omumaiso ga Samwiri. Neye era oSamwiri nʼakoba oYese ati, “Kwabo mpaaku oKibbumba ogwalondere.”
1SA 16:11 OSamwiri nʼabuulya oYese ati, “Abataanebo bonabona niibo banu?” OYese nʼairamu ati, “Wasigaireyo onankoma, ali eeyo aliisya entaama.” OSamwiri nʼamukoba ati, “Otume bamuleete. Titwatyame paka ngʼaizire aanu.”
1SA 16:12 Awo oYese nʼamutumisya, ni bamuleeta. Yabbaire aboneka kusani era nga muŋoono. OMusengwa nʼakoba oSamwiri ati, “Aale omusukeku amafuta, olwʼokubba niiye oyo.”
1SA 16:13 Awo oSamwiri olwo kaisi nʼakwata eiziga lya mafuta, nʼamusukaku amafuta abagandabe nga babona. OMwoyo wa Musengwa nʼaika oku Dawudi nʼamaani, era oMwoyo oyo nʼabbanga naye okuzwa oku lunaku olwo. Awo oSamwiri nʼasetuka nʼakanga e Laama.
1SA 16:14 Awo oMwoyo wa Musengwa nʼazwa oku Sawulo, omwoyo omubbimubbi oMusengwa oguyasindikire, ni gutandiika okumugadyanga.
1SA 16:15 Abaweererya ba Sawulo ni bamukoba bati, “Omwoyo omubbimubbi oKibbumba oguyasindikire ngugwo gukugadya.
1SA 16:16 Kale atyanu iwe musengwa waiswe, otuwe ekiragiro iswe abaweereryabo otuliwo, tunoonie omuntu omukugu omu kukubba otongoli. Awo omwoyo ogwo omubbimubbi oKibbumba oguyasindikire owegwakubandanga, omuntu oyo yakubbanga otongoli, era nʼobba kusani.”
1SA 16:17 OSawulo nʼalagira abaweereryabe ati, “Munsunire omuntu ayezya okukubba nakusani otongoli, mumundeetere.”
1SA 16:18 Awo omoiza oku baweereryabe nʼairamu ati, “Nze naboineyo omutaane wa Yese oMubbeserekeemu, omukugu omu kukubba otongoli, owʼamaani era omulwani omuzira, omutumuli omusa, ate era aboneka kusani. Era oMusengwa ali aamo naye.”
1SA 16:19 Awo oSawulo nʼatumira oYese abakwenda ngʼakoba ati, “Ompeererye oDawudi omutaanewo omuliisya wʼentaama.”
1SA 16:20 OYese nʼakwata endogoyi, nʼagitiika emigaati, nʼomwana wa mbuli, nʼekisawo kyʼeidiba ekirimu enviinyo, nʼabikwatisya omutaanewe oDawudi, abitwalire oSawulo.
1SA 16:21 ODawudi nʼayaba e wa Sawulo, nʼatandiika okumuweererya. OSawulo nʼamutaka ino, era nʼamulonda amukwatirenge ebyokulwanisyabye.
1SA 16:22 OSawulo nʼatuma obukwenda eeri oYese ngʼakoba ati, “ODawudi omwikirirye abbenge eenu, ngʼampeererya, olwʼokubba mmusiimire ino.”
1SA 16:23 Nabuli omwoyo omubbimubbi oKibbumba oguyasindikanga owegwabandanga oSawulo, awo ngʼoDawudi akubba otongoli; awo kaisi omwoyo omubbimubbi ni guzwa oku Sawulo nʼaikaikana, era nʼabba nakusani.
1SA 17:1 Atyanu aBafirisuuti bakumbaanirye amaje gaabwe okulwanisya amaje ga Isirairi, era bakumbaaniire Soko ekyʼomu Buyudaaya. Ni bakola enkambi omwEfesi Daamimu aakati wʼe Soko nʼAzeka.
1SA 17:2 OSawulo nʼabaisirikalebe aBaisirairi ni bakumbaana, era ni bakola enkambi omu kiinamo kyʼEra, ni beetegeka okulwanisya aBafirisuuti.
1SA 17:3 ABafirisuuti ni beemerera oku kasozi akamo, nʼaBaisirairi ni beemerera oku kasozi akandi, ngʼaakati waabwe waliwo ekiinamo.
1SA 17:4 Omu nkambi yʼaBafirisuuti ni wazwayo omusaiza omulwani osinsigu eriinalye bati Golyasi owʼomu kibuga oGaasi, nga muwanvu abityamu efuuti omwenda.
1SA 17:5 Yabbaire azwaire oku mutwegwe ekikofiira ekya bbulonzi, era ngʼazwaire ekizibaawo kya bbulonzi, nga kyerya obuzito bwʼekiro 57.
1SA 17:6 Era yabbaire azwaire ebya bbulonzi oku miyandi, ngʼayeekere nʼomusabbi ogwa bbulonzi okwibega.
1SA 17:7 Olunyago lwʼomwisimolye lwabbaire, ngʼobunene bwenkanankana nʼomukiiko gwʼekirukiro kyʼengoye, kaisi nga iryo erinanyere, lyerya obuzito bwʼekiro ooti musanvu. Era yabbaire nʼomukwati wʼengaboye. Oyo niiye eyamwekubbemberangamu.
1SA 17:8 Awo oGolyasi nʼayemerera kaisi nʼayasyamikira amaje ga Isirairi ati, “Lwaki mwetegeka okulwana? Nze tindi Mufirisuuti, kaisi inywe timuli baweererya ba Sawulo? Aale mwerondemu omusaiza aserengete aize e gyendi.
1SA 17:9 Oweyayezya okundwanisya nʼanjita, olwo twabba bagalama baanywe; neye owenamuwangula ni mmwita, olwo inywe mwabba bagalama baiswe okutuweereryanga.”
1SA 17:10 OMufirisuuti oyo nʼakoba ati, “Nnyoomoola amaje ga Isirairi olwatyanu. Mumpe omusaiza, tulwane naye.”
1SA 17:11 Awo oSawulo nʼaBaisirairi bonabona owebawuliire ebibono ebyo ebyʼoMufirisuuti, ni bawaamu amaani, ni batya ino.
1SA 17:12 ODawudi yabbaire mutaane wa Yese oMwefulaasi owʼe Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya. Era Yese yabbaire nʼabataanebe munaana. Oku mulembe gwa Sawulo, oYese oyo yabbaire ayabiriire omu myanka.
1SA 17:13 Abataanebe abasatu abakira obukulu niibo banu: Eryabbu omubere, nʼamwiraku Abbinadabbu, nʼowokusatu oSaama, babbaire baabire nʼoSawulo omu lutalo olwo.
1SA 17:14 ODawudi niiye eyabbaire onankoma. Abagandabe abo abasatu, ibo baabire nʼoSawulo.
1SA 17:15 Neye oDawudi yayabanga eeri oSawulo, tete nʼaira e Bbeserekeemu okuliisya entaama gya iteeye.
1SA 17:16 Amakeezi nʼeigulo oMufirisuuti yaazwangayo nʼanyoomoola aBaisirairi okumala enaku 40.
1SA 17:17 Lumo oYese nʼakoba oDawudi omutaanewe ati, “Oyanguwe otwalire abagandabo omu nkambi, ekiro giinu aabiri egyʼengaano ensiike, nʼemigaati giinu ikumi.
1SA 17:18 Nʼomuduumiri wʼekibinja kyabwe omutwalire ebitole biinu ikumi ebyʼamakita. Wabona abagandabo ngʼowebali, era nʼoira nʼekintu kyonakyona okukakasa kiti bali kusani.
1SA 17:19 Abagandabo nʼoSawulo nʼabalwani ba Isirairi bonabona, bali eeyo omu lutalo omu kiinamo kyʼEra balwana nʼaBafirisuuti.”
1SA 17:20 Eizo amakeezikeezi, oDawudi nʼalekera omuntu entaama okumuliisiryaku, nʼatwala ebintu ebyo, ngʼoYese oweyamulagiire. Nʼatuuka omu nkambi, era nʼayajirya amaje nga gawuluka okwaba okulwana, nga gabbookooka olwembo lwʼolutalo.
1SA 17:21 Awo abalwani bʼaBaisirairi nʼabalwani bʼaBafirisuuti ni beetegeka okugwanganaku.
1SA 17:22 ODawudi ebintubye nʼabirekera omukuumi wʼebintu ebibakolesya omu lutalo, nʼairuka okwaba e gibabbaire balwanira, nʼasugirya abagandabe.
1SA 17:23 Oweyabbaire ngʼatumula nabo, oMufirisuuti oyo omulwani owʼe Gaasi, eriinalye bati Golyasi, nʼazwayo omu maje gʼaBafirisuuti, nʼatumula ngʼoweyabbaire analiire okutumula. ODawudi nʼabiwulira.
1SA 17:24 Awo abalwani bʼaBaisirairi bonabona owebaboineku oGolyasi, batiire ino, ni bamwiruka.
1SA 17:25 Abalwani bʼaBaisirairi ni bakoba bati, “Muboine omusaiza oyo owaazwireyo? Mazima azwireyo kunyoomola Isirairi. Omuntu eyamwita, okabaka ayaba okumuwa obugaiga bungi era ayaba okumuwa nʼomwalawe amufumbirwe. Nʼabʼenyumba ya iteeye ayaba okubatoola omu kuwanga emisolo omwIsirairi.”
1SA 17:26 Awo oDawudi nʼabuulya abalwani ababbaire beemereire okumpi naye ati, “Omuntu eyaita oMufirisuuti oyo, nʼatoola ekizumi okwIsirairi, bamukolera niki? Iye oMufirisuuti oyo atali omukomole, niiye onaani, kaisi anyoomoole amaje ga Kibbumba onanyere obwomi?”
1SA 17:27 Abalwani ni bamwiriramu bibono binanyere bidi, nga bakoba bati, “Eyaita omusaiza oyo, baaba kumuwa biibyo ebityo.”
1SA 17:28 Eryabbu omuganda wa Dawudi omukulu oweyawuliire ngʼoDawudi atumula nʼabalwani abo, nʼamusunguwalira era nʼamubuulya ati, “Oizire kukola niki eenu? Era entaama egyo entono egiti ogirekeire naani omu kigona? Mmaite okwepankakwo, nʼobugwagwabwo! Ekikuleetere kubona lutalo!”
1SA 17:29 ODawudi nʼakoba ati, “Atyanu nkolere niki? Tindi nʼokubbaaku nʼekintumula kyonakyona?”
1SA 17:30 ODawudi nʼazwa okwEriyabbu era nʼacuukira ogondi nʼamubuulya ekibuulyo ekinanyere kidi. Abantu era ni bamwiramu ngʼowebamwiriremu okusooka.
1SA 17:31 Abawuliire ebibono oDawudi ebiyatumwire, ni babikoberaku oSawulo, era oSawulo nʼatuma bamwete.
1SA 17:32 ODawudi nʼakoba oSawulo ati, “Tiwaabbaawo kadi moiza awaamu omwoyo olwʼoMufirisuuti oyo. Nze omuweereryawo, nayaba ni mmulwanisya.”
1SA 17:33 OSawulo nʼakoba oDawudi ati, “Toyezya okwaba okulwanisya oMufirisuuti oyo! Iwe okaali mwana, kaisi iye musaiza mulwani kuzwa mu mavuvukage.”
1SA 17:34 ODawudi nʼakoba oSawulo ati, “Nze omuweereryawo, mbaire muliisya wʼentaama gya bbaabba, ngʼompologoma ooba dubu owaiza nʼanyaga omwana wa ntaama omu kiraalo,
1SA 17:35 nga njaba ni mmusenjaaku, ni mmulwanisya ni muteeresya. Era ngʼowancuukira okundwanisya, nga mmukwata amamiro, ni mmukubba ni mmwita.
1SA 17:36 Nze omuweereryawo njitire empologoma nʼedubu; oMufirisuuti oyo atali omukomole, ayaba kubba ngʼekimo kwibyo olwʼokubba anyoomoire amaje ga Kibbumba onanyere obwomi.
1SA 17:37 OMusengwa eyandamirye ebyala ebya mpologoma nʼebya dubu, yannunula nʼantoola omu bwezye bwʼoMufirisuuti oyo.” OSawulo nʼakoba oDawudi ati, “Kale oyabe, oMusengwa abbe na iwe.”
1SA 17:38 Awo oSawulo nʼakwata ekizwalokye, nʼekikofiirakye ekya bbulonzi, nʼekizibaawokye nʼabizwalisya oDawudi.
1SA 17:39 ODawudi ni yeesiba empiimaye oku kizwalokye nago, ni yeegezyakuumu okutambula, neye nandi nʼayezya, olwʼokubba yabbaire tabinaliriire. Awo nʼakoba oSawulo ati, “Timpezya okwabira mu binu, olwʼokubba timbinaririire.” Kale oDawudi nʼabitoolamu.
1SA 17:40 Awo nʼakwata omwigogwe, nʼalonda omu kaiga amabbaale mataanu amayeyeetererye kusani, nʼagateeka omu kasawoke akʼabaliisya, nʼakwata nʼonvumuulowe nʼaigererera e giri oMufirisuuti.
1SA 17:41 Awo oMufirisuuti, ngʼomukwati wʼengaboye amwekubbembeiremu, nʼayaba nʼaigerera e giri oDawudi.
1SA 17:42 OMufirisuuti oweyalingiriire oDawudi, nʼamunyooma, olwʼokubba yabbaire akaali mwisuka mutomuto, aboneka kusani era nga muŋoono.
1SA 17:43 OMufirisuuti nʼabuulya oDawudi ati, “Ndi mbwa, kaisi oize e gyendi na miigo?” OMufirisuuti nʼasaba abakibbumbabe batuuce oku Dawudi akabbikabbi.
1SA 17:44 OMufirisuuti nʼakoba oDawudi nʼeigono eryasyamika ati, “Oize aanu, era omulambogwo nʼaguwa enyonyi nʼebisolo byʼomu kigona.”
1SA 17:45 ODawudi nʼakoba oMufirisuuti ati, “Oiza e gyendi ngʼoli na mpiima, na isimo, na musabbi; neye nze njiza e gyoli mu liina lya Musengwa oWabwezye Bwonabwona, era oKibbumba owʼamaje ga Isirairi, iye ogwonyoomoire.
1SA 17:46 Olwatyanu oMusengwa ayaba okukuwaayo egyendi nkukubbe ogwe ansi era nkutemeku nʼomutwe. Era olwatyanu enyonyi, nʼebisolo byʼomu kigona njaba kubiwa emirambo gyʼamaje gʼaBafirisuuti, kaisi ekyalo kyonakyona kimanye ngʼomwIsirairi mulimu oKibbumba.
1SA 17:47 Era abantu bonabona abakumbaanire aanu bategeera bati oMusengwa tanunula abantube ngʼakolesya mpiima ooba isimo, olwʼokubba oMusengwa niiye eyawangula olutalo, era ayaba okubawaayo inywe omu bwezye bwaiswe.”
1SA 17:48 Awo oMufirisuuti oweyaigereire e giri oDawudi okumulwanisya, oDawudi nʼairuka mangu okwigerera okumusangaana e gibabbaire baaba okulwanira.
1SA 17:49 ODawudi nʼakubbya omu kasawoke, nʼatoolamu eibbaale, nʼaliteeka omu nvumuulo kaisi nʼalikubba oMufirisuuti oku mpumi. Era eibbaale ni limwingira nʼagwa mafuunama.
1SA 17:50 Atyo oDawudi nʼawangula oMufirisuuti na nvuumuulo na ibbaale, era nʼakubba oMufirisuuti nʼamwita. ODawudi yabbaire abula kadi mpiima.
1SA 17:51 Awo oDawudi nʼairuka, nʼayaba nʼayema oku Mufirisuuti, nʼasowolayo empiima yʼoMufirisuuti omu kiruutu kyayo, nʼamutemaku omutwe, ngʼamalire okumwita. ABafirisuuti owebaboine ngʼomulwani osinsigu waabwe afiire, ni bairuka.
1SA 17:52 Abalwani ba Isirairi nʼaBuyudaaya ni basetuka, ni bakubba olukero olwʼobuwanguli, ni balukutya aBafirisuuti paka Gaasi, era nʼokutuuka oku mageeti gʼekibuga Ekulooni. ABafirisuuti abalwani abebatemwire omu lutalo olwo, ni bagwa balangaala omu nzira okuzwera e Salayimu, okwabira nakimo paka Gaasi nʼEkulooni.
1SA 17:53 ABaisirairi owebabbaire bazwa okulukutya aBafirisuuti, ni banyaga ebintu omu nkambi yʼaBafirisuuti.
1SA 17:54 Awo oDawudi nʼakwata omutwe gwʼoMufirisuuti nʼagutwala e Yerusaalemi, neye ebyokulwanisya ebyʼoMufirisuuti nago nʼabiteeka omu weema eyiye.
1SA 17:55 OSawulo oweyaboine oDawudi nga yeetoireyo okulwanisya oMufirisuuti, nʼabuulya Abbuneeri omuduumiri wʼamaje ati, “Abbuneeri, omwisuka oyo mutaane waani?” Abbuneeri nʼairamu ati, “Oo kabaka, mazima ngʼobwoli omwomi, timmumaite.”
1SA 17:56 Okabaka nʼakoba ati, “Obuulirirye omanye oiteeye wʼomwisuka oyo.”
1SA 17:57 Awo oDawudi nga yankukanga oluzwanyuma lwʼokwita oMufirisuuti, Abbuneeri nʼatwala oDawudi e giri oSawulo, ngʼoDawudi ali nʼomutwe gwʼoMufirisuuti omu ngalo.
1SA 17:58 OSawulo nʼamubuulya ati, “Mwisuka iwe oli mutaane waani?” ODawudi nʼamwiramu ati, “Ndi mutaane wʼomuweereryawo oYese owʼe Bbeserekeemu.”
1SA 18:1 Awo olwatuukire, oDawudi oweyamalire okutumula nʼoSawulo, amangu ago omwoyo gwa Yonasani ni gukwataganira nakimo nʼogwa Dawudi, oYonasani nʼamutaka ngʼoweyeetakanga yenkani.
1SA 18:2 OSawulo nʼasigalya oDawudi okuzwa olwo, era nandi nʼamwikirirya okukanga omu kisito kya iteeye.
1SA 18:3 Awo oYonasani nʼakola endagaano nʼoDawudi, olwʼokubba yamutakire ngʼoweyeetakanga onanyere.
1SA 18:4 OYonasani ni yeetoolamu eganduula, egiyabbaire azwaire, nʼagiwa oDawudi, nʼamuwa nʼekizwalokye ekyʼolutalo era nʼempiimaye, nʼobulasobwe, era nʼomusipigwe.
1SA 18:5 Era nabuli oDawudi oweyayabanga oSawulo e giyamutumanga wonawona, yakolanga nʼamalabuki, kaisi oSawulo nʼamukulya okwidaala eryʼangulu omu maje. Ekyo ni kisangaalya abantube bonabona nʼabakungu ba Sawulo.
1SA 18:6 Awo abalwani owebabbaire nga bakanga e waawe, ngʼoDawudi amalire okwita oMufirisuuti, abakali ni bazwa omu bibuga byonabyona ebya Isirairi okwaniriza okabaka oSawulo. Babbaire bakubba ebivuga nga bemberaku enyembo egyʼeisangaalo nʼamabina.
1SA 18:7 Omwisangaalo eringi erityo, abakali nga bemba bati, “OSawulo aitire enkumigye, kaisi oDawudi nʼaita emitwalogye.”
1SA 18:8 Ebibono ebyo ni bisunguwalya ino oSawulo. Nʼakoba ati, “ODawudi bamubalireku mitwalo, neye Nze ni bambalaku nkumi gyonkani! Era ekyairirira tikumusuuca kabaka?”
1SA 18:9 Okuzwa oku lunaku olwo, oSawulo nʼakwatira oDawudi engongi.
1SA 18:10 Oku lunaku olwairireku, omwoyo omubbimubbi oKibbumba oguyasindikire, ni gubanda oSawulo, ni yeerogoojerya omu nyumbaye ooti mulalu. ODawudi nʼakubba otongoli ngʼoweyakolanga bulijo. OSawulo yabbaire akwaite eisimo.
1SA 18:11 Kaisi awo oSawulo nʼamukasuka eisimo ngʼatumula omu mwoyogwe ati, “Nsumute oDawudi mmukwatisirye oku kitempe!” Nʼakasuuka oDawudi eisimo emirundi mibiri ngʼoDawudi yeebbala.
1SA 18:12 OSawulo nʼatya oDawudi, olwʼokubba oMusengwa yabbaire naye, neye ngʼoMusengwa azwire kwiye oSawulo.
1SA 18:13 Nʼolwekyo oSawulo ni yeetoolaku oDawudi, nʼamusuuca muduumiri wʼabalwani 1,000, era oDawudi nʼabeekubbemberanga omu ntalo egibalwananga.
1SA 18:14 Byonabyona oDawudi ebiyakolanga, byabitangamu kusani, olwʼokubba oMusengwa yaabbanga aamo naye.
1SA 18:15 OSawulo oweyaboine ngʼoDawudi byonabyona ebyakola bibitamu nakusani, oSawulo ni yeeyongera okumutya.
1SA 18:16 Neye abantu bonabona omwIsirairi nʼomu Buyudaaya, ni bataka oDawudi, olwʼokubba yabeekubbemberanga ni bawangula entalo egibalwananga.
1SA 18:17 Lwabbaire lumo oSawulo nʼakoba oDawudi ati, “Omwala wange onu omukulu oMirabbu, njaba kumukuwa omufumbirwe, singa waabba mugumu nʼolwananga entalo gya Musengwa.” Neye oSawulo yakobere atyo ngʼaseega omu mwoyogwe ati, “Tintaka nze ninze mba njite oDawudi, neye aBafirisuuti niibo ababba bamwite.”
1SA 18:18 Neye oDawudi nʼairamu ati, “Ninze onaani, era abʼenyumba ya bbaabba niibo abanaani era abʼekika kya bbaabba niibo abanaani omwIsirairi, nze okufumbirwa omwala wa kabaka?”
1SA 18:19 Neye ekiseera owekyatuukire ekyʼokuwa oDawudi oMirabbu omwala wa Sawulo, omwala oyo, oSawulo yairire nʼawa Adiriyeeri owʼe Mekola okumufumbirwa.
1SA 18:20 Neye oMikali omwala wa Sawulo babbaire batakangana nʼoDawudi, era oSawulo oweyawuliire ekintu ekyo nʼakisiima.
1SA 18:21 OSawulo nʼaseega ati, “Oleke mmumuwe namweyambisye ngʼomutego, aBafirisuuti bamulwanisye iye oDawudi.” Nʼolwekyo oSawulo nʼakoba oDawudi ati, “Oli nʼomukisa ogwokubiri okufumbirwa omwala wange.”
1SA 18:22 Awo oSawulo nʼalagira abaweereryabe ati, “Mutumule nʼoDawudi omu kyama mumukobe muti, ‘Aale obone enu, okabaka akusiima, nʼabaweereryabe bonabona bakutaka. Kale atyanu ofumbirwe omwala wa kabaka.’ ”
1SA 18:23 Awo abaweererya ba Sawulo ni bakoba oDawudi ebibono ebyo, neye oDawudi nʼababuulya ati, “Museega muti kintu kitono kiti okufumbirwa omwala wa kabaka, eino eino oku muntu ooti ninze omudoobi era ogubanyooma?”
1SA 18:24 Era abaweererya abo ni bakobera oSawulo ebyo oDawudi ebyakobere.
1SA 18:25 OSawulo nʼakoba ati, “Mukobe oDawudi muti, ‘Okabaka tataka maali, wazira ebigode 100 ebibakomoire oku Bafirisuuti, okunyaaŋa abalabebe.’ ” OSawulo ekiyatakire kubona ngʼaBafirisuuti baita oDawudi.
1SA 18:26 Awo abaweererya ba Sawulo owebakobeire oDawudi ebibono ebyo, oDawudi nʼasiima ino ekyʼokufumbirwa omwala wa kabaka. Era enaku endagaane nga gikaali okubitawo,
1SA 18:27 oDawudi nʼasetuka nʼayaba nʼabalwanibe, nʼaita aBafirisuuti 200. ODawudi nʼatwala ebigode ebiyakomoire oku Bafirisuuti nʼawaayo obungi bwabyo omu bwizulye eeri okabaka, kaisi atwale omwala wa kabaka okumufumbirwa. Awo oSawulo nʼamuwa oMikali omwalawe okumufumbirwa.
1SA 18:28 Neye oSawulo oweyaboine era nʼategeera ngʼoMusengwa ali aamo nʼoDawudi, era ngʼoMikali omwalawe ataka oDawudi,
1SA 18:29 oSawulo ni yeeyongera okutya oDawudi, era nʼabba mulabe wa Dawudi omu bwomibwe bwonabwona.
1SA 18:30 Abaduumiri bʼabalwani bʼaBafirisuuti ni baabanga bulijo okulwanisya aBaisirairi, neye ngʼoDawudi yeeyongera kusuna buwanguli okukiraku abaweererya ba Sawulo abandi bonabona, era eriina lya Dawudi ni litutumuka ino.
1SA 19:1 Awo oSawulo nʼakoba oYonasani omutaanewe nʼabakungube bonabona baite oDawudi. Neye oYonasani yabbaire ataka ino oDawudi.
1SA 19:2 OYonasani nʼalabula oDawudi ati, “OSawulo obbaabba ataka okukwita. Kale weekuume, eizo amakeezi oyabe osune awantu omu kigona weebise eeyo.
1SA 19:3 Naiza nʼobbaabba ni njemerera okumpi e giwaabba weebisire omu kigona, ni mmukobera ebikukwataku. Era nakukobera ekinaabba nsunire.”
1SA 19:4 Awo oYonasani nʼatumula nʼoSawulo oiteeye oku busa bwa Dawudi, nʼamukoba ati, “Oo kabaka, tiwaabbaaku nʼakabbikabbi akookola oDawudi, olwʼokubba akubulaku kabbikabbi, era byonabyona ebyabbaire akola bibbaire bikugasa ino.
1SA 19:5 ODawudi yajaire obwomibwe eeri oGolyasi oguyaitire, oMusengwa nʼatuuca okwIsirairi yenayena obuwanguli obwʼamaani, era wakiboine nʼosangaala. Atyanu lwaki otaka okukola ekibbikibbi oku muntu abulaku omusango ooti Dawudi, era omwite anambula nsonga?”
1SA 19:6 OSawulo nʼawulisisya ebibono bya Yonasani, era nʼalayira ati, “OMusengwa ngʼobwali mwomi, oDawudi tibamwite!”
1SA 19:7 Awo oYonasani nʼayeta oDawudi, nʼamukobera ebibono ebyo byonabyona, olwo kaisi nʼatwala oDawudi eeri oSawulo. ODawudi nʼaweereryanga oSawulo ngʼoweyabbaire omu kusooka.
1SA 19:8 Tete ni wasetukawo olutalo olundi, oDawudi nʼalumba aBafirisuuti nʼabalwanisya. Nʼabaita ino era abasigairewo ni bamwiruka.
1SA 19:9 Awo omwoyo omubbimubbi oMusengwa oguyasindikire ni gubanda oSawulo, oweyabbaire atyaime omu nyumbaye ngʼakwaite eisimo. ODawudi ngʼaali awo akubba otongoli,
1SA 19:10 oSawulo nʼataka okumusumuta eisimo, amukwatisirye oku kitempe, neye oDawudi ni yeebbala era eisimo ni likwata kitempe. Obwire obwo oDawudi nʼairukawo.
1SA 19:11 Awo oSawulo nʼatuma abantu oku nyumba ya Dawudi, okumugonerera bamwite eizo amakeezi. OMikali omukali wa Dawudi nʼamulabula ati, “Owootairuke ekiire kinu okulamya obwomibwo, eizo bakwita.”
1SA 19:12 Kale oMikali nʼawulucirya oDawudi omu dinisa, era oDawudi nʼairukawo nʼalama.
1SA 19:13 Awo oMikali, nʼakwata ekifaananyi ekibbumbe ekyʼekifaanyi kyʼokusinza ekyʼomu kisito nʼakigalaamirirya oku buliri. Nʼateeka oku mutwe gwakyo ebyoya bya mbuli, na kibiikaku olugoye.
1SA 19:14 Abantu oSawulo abeyatumire owebaabire okukwata oDawudi, oMikali nʼabakoba ati oDawudi mulwaire.
1SA 19:15 OSawulo nʼatuma abantu abo okukanga babone oDawudi. Nʼabakoba ati, “Mumugingire oku buliribwe mumuleete eenu, mmwite.”
1SA 19:16 Neye abantu abo owebaingiire, ni bayajirya kifaananyi kidi ekyʼomu kisito, nga niikyo ekiri oku buliri, ngʼoku mutwe gwakyo kuliku ebyoya bya mbuli.
1SA 19:17 OSawulo nʼabuulya oMikali ati, “Lwaki ombeyere otyo nʼosodocaawo omulabe wange?” OMikali nʼairamu oSawulo ati, “Yankobere ati singa tinamuleke nʼayaba, yanjita!”
1SA 19:18 Awo oDawudi nʼairuka nʼalama, nʼayaba eeri oSamwiri e Laama, nʼamukobera byonabyona oSawulo ebiyamukolere. Awo oDawudi nʼoSamwiri ni baaba e Nayosi, ni babba yeeyo.
1SA 19:19 Ni bakobera oSawulo bati, “ODawudi ali Nayosi omu Laama.”
1SA 19:20 OSawulo nʼatuma abantu tete okwaba bakwate oDawudi. Neye ni babonayo ekibbula kyʼabanaabbi nga bawa obunaabbi, nga nʼoSamwiri ali nabo ngʼomwekubbemberi waabwe. Awo oMwoyo wa Kibbumba nʼaika oku bantu ba Sawulo abo, bona ni bawa obunaabbi.
1SA 19:21 Awo owebakobeire oSawulo, nʼatumayo abantu abandi, era bona ni bawa obunaabbi. Awo oSawulo nʼatuma abantu abandi omulundi ogwokusatu, era bona ni bawa obunaabbi.
1SA 19:22 Oku nkomerero yena onanyere nʼayaba e Laama. Oweyatuukire okwiruba erinene eriri e Seku, nʼabuulya ati, “OSamwiri nʼoDawudi bali yaina?” Ni wabbaawo eyakobere ati, “Bali Nayosi omu Laama.”
1SA 19:23 Kale oSawulo nʼayaba e Nayosi omu Laama. OMwoyo wa Kibbumba nʼamwikaku yena, oSawulo nʼayaba ngʼawa obunaabbi paka oweyatuukire e Nayosi omu Laama.
1SA 19:24 Nʼatoolamu ebizwalobye yena nʼawa obunaabbi omumaiso ga Samwiri. Nʼalambaala ngʼali omu mbeera eyo olunaku olwo lwonalwona nʼekiire kyonakyona. Ekyo niikyo ekigira abantu ni beebuulya bati, “NʼoSawulo yena moiza oku banaabbi?”
1SA 20:1 Awo oDawudi nʼairuka okuzwa e Nayosi omu Laama, nʼayaba eeri oYonasani, nʼamubuulya ati, “Nakolere niki? Musangoki ogunabbengere? Nasoberye niki okwiteewo kaisi atake okunjita?”
1SA 20:2 OYonasani nʼamwiramu ati, “Kadi naire! Tiwaafe. Obbaabba mpaawo ekyakola, nga tasookere kunkoberaku, ooba kinene ooba kitono. Kale obbaabba yandibbaire ambisira niki ekibono ekyo? Tikityo.”
1SA 20:3 ODawudi nʼalayira nʼakoba ati, “Oiteewo amaite kusani ngʼowendi mutake egyoli, kagira asalawo obutakumanyikisya ekyo, ngʼakoba ati, ‘OYonasani kinu tiyakimanya, kyamuluma ino.’ Neye mazima, oMusengwa ngʼobwali mwomi, era wena ngʼobwoli mwomi, nsigairyeyo akabbanga katono nfe!”
1SA 20:4 Awo oYonasani nʼakoba oDawudi ati, “Nabuli ekyotaka, nkukolere, nakukolera.”
1SA 20:5 ODawudi nʼakoba oYonasani ati, “Eizo luulwo lunaku lwʼoMukolo gwa Kumasuka kwʼoMweri, era mbaire wʼokutyama nʼokabaka okulya, neye ondeke njabe neebise omu kigona paka izuuli eigulo.
1SA 20:6 Singa oiteewo yaabba anzula, wamukoba oti, ‘ODawudi yanneegayiriire mmuleke ayabe e Bbeserekeemu omu kibuga kyʼe waabwe, olwʼokubba abʼenyumba ya iteeye bonabona, baaba kuwaayo sadaaka egibawaayo nabuli mwanka.’
1SA 20:7 Awo oweyakoba ati, ‘Ekyo kisa ino,’ olwo ngʼomanya oti nze omuweereryawo naabba kusani. Neye oweyasunguwala, ngʼomanya oti mumaliriri okunkola akabbikabbi.
1SA 20:8 Neye iwe, onkwatire nze omuweereryawo ekisa, olwʼokubba wakolere nanze endagaano omumaiso ga Musengwa. Neye obwemba nga ndi nʼomusango, iwe niiwe obbe onjite, olwʼokubba mba timbona ensonga entwalisya eeri oiteewo.”
1SA 20:9 Awo oYonasani nʼakoba oDawudi ati, “Kadi naire! Singa mbaire nkimaiteku nti obbaabba mumaliriri okukukola akabbikabbi, tinandikukobeire?”
1SA 20:10 ODawudi nʼabuulya oYonasani ati, “Naani eyankobera ngʼoiteewo akwiriremu na busungu?”
1SA 20:11 OYonasani nʼakoba oDawudi ati, “Oize twabe eenu omu kigona.” Ni basimbuka bombi, ni baabayo.
1SA 20:12 Awo oYonasani nʼakoba oDawudi ati, “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi abbe mujulizi. Eizo ooba eizuuli omu kiseera nga kinu, njaba okukema obbaabba. Owenabona ngʼakutumulaku kusani, nakusindikira obukwenda nkumanyikisye.
1SA 20:13 Neye obbaabba oweyaabba ataka kukukola kabbikabbi, kaisi nandi ni nkumanyikisya, era nandi ni nkusodocaawo nʼoyaba mirembe, nze oYonasani, oMusengwa ambonerezanga nʼobukambwe. Nsaba nti oMusengwa abbenge na iwe ngʼowaabbanga nʼobbaabba!
1SA 20:14 Nga nkaali ndi mwomi, ondaganga okutaka okutakoma okwa Musengwa, nandi ni nfa;
1SA 20:15 era iwe Dawudi olaganga okutaka okwo okutakoma eeri eibyaire lyange emirembe gyonagyona, ngʼoMusengwa amalire okujigirica abalabebo bonabona oku kyalo.”
1SA 20:16 Kale oYonasani nʼakola endagaano nʼoDawudi ekwata nʼokwibyairerye ekoba eti, “Nsaba oMusengwa amalewo abalabe ba Dawudi.”
1SA 20:17 Era oYonasani nʼairamu okulayirisya oDawudi ati yamutakanga, olwʼokubba oYonasani iye yatakire ino oDawudi, ngʼoweyabbaire yeetaka.
1SA 20:18 OYonasani nʼakoba oDawudi ati, “Eizo lwabba lwʼoMukolo gwʼoKumasuka kwʼoMweri, bakusubwa, olwʼokubba entebeyo yaabba njereere.
1SA 20:19 Eizuuli nga kwirugala walyaba omu kifo e giweebisire oku mulundi gudi ebigosi owebyatandikiire, nʼobba eeyo, okumpi nʼeibbaale Ezeri.
1SA 20:20 Awo nalirasa obulaso busatu oku mbale kwalyo, ooti-so ndiku nʼekyenteeba.
1SA 20:21 Kaisi ni ntuma omwisuka nga mmukoba nti, ‘Oyabe onoonie obulaso.’ Owenalikoba omwisuka nti, ‘Obone eenu, obulaso buli ku lubbaalwo, obutoole obuleete eenu,’ awo nga iwe oiza, olwʼokubba mazima oMusengwa ngʼobwali mwomi, walibba ooli kusani; walibba nga mpaawo kabbikabbi.
1SA 20:22 Neye owenalikoba omwisuka nti, ‘Obone eenu, obulaso buli yeedi mumaiso,’ awo walibba ngʼoli nʼokwaba, olwʼokubba oMusengwa yalibba akukoba kwaba.
1SA 20:23 Oku nsonga eeyo egitutumwireku nze na iwe, oMusengwa niiye omujulizi aakatiwo na nze enaku gyonagyona.”
1SA 20:24 Awo oDawudi ni yeebisa omu kigona. Oku lunaku lwʼomukolo gwʼoKumasuka kwʼoMweri, okabaka nʼatyama okulya.
1SA 20:25 Okabaka nʼatyama omu kifookye ekya bulijo okumpi nʼekitempe, ngʼalingagaine nʼoYonasani, nʼAbbuneeri nʼatyama ngʼaliranire oSawulo, neye ekifo kya Dawudi kyabbaire kyereere.
1SA 20:26 Neye oSawulo tiyatumwire kintu kyonakyona oku lunaku olwo, olwʼokubba yaseegere ati oDawudi ateekwa okubba waliwo ekimutuukireku ni kimusuuca okubba timulongoole; mazima ateekwa okubba timulongoole.
1SA 20:27 Neye oku lunaku olwairire kwʼolwo olwʼoMukolo ogwo, ekifo kya Dawudi era ni kibba kyereere. Awo oSawulo nʼabuulya omutaane oYonasani ati, “Omutaane wa Yese okutaiza okulya olwʼeizo nʼolwatyanu, niki?”
1SA 20:28 OYonasani nʼairamu oSawulo ati, “ODawudi yanneegayiriire ino ati, mmwikirirye ayabe e Bbeserekeemu.
1SA 20:29 Yakobere ati, ‘Nkwegairiire ondeke njabe, olwʼokubba abʼenyumba ya bbaabba bali nʼomukolo omu kibuga ogwʼokuwaayo esadaaka, era omuganda wange yankakasire ati ndi nʼokubbaayo. Kale owoobba ngʼonkwatiire ekisa, onjikirirye njabe mbone abaganda bange.’ Kagira nandi nʼaiza okulya na iwe oku menzayo kabaka.”
1SA 20:30 Awo oSawulo nʼasunguwalira oYonasani nʼamukoba ati, “Iwe omwana wʼomukali omukumbaavu era omujeemu. Oseega oti timmaite ngʼoli ku lubba lwʼomutaane wa Yese, okweswaza nʼokuswaza omaawo?
1SA 20:31 Mmaite nti omutaane wa Yese ngʼakaali mwomi oku kyalo, tiwalibbaaku kabaka. Kale atyanu otume bamundeetere, olwʼokubba ateekwa kufa!”
1SA 20:32 OYonasani nʼabuulya oSawulo oiteeye ati, “Lwaki bamwita? Akolere niki?”
1SA 20:33 Neye oSawulo nʼakasuka eisimo amusumute afe. Awo oYonasani niiye oweyategereire ngʼoiteeye mumaliriri okwita oDawudi.
1SA 20:34 Oku lunaku olwokubiri olwʼoMukolo gwʼoKumasuka kwʼoMweri, oYonasani nʼasetuka oku menza nʼobusungu bungi, nandi nʼalyaku ekyokulya naire, olwʼokubba yanakuwaire ino olwa Sawulo oiteeye okubitya oDawudi omu ngeri eswaza.
1SA 20:35 Eizo amakeezi oYonasani nʼawuluka nʼayaba omu kigona okusisinkana oDawudi, ngʼowebabbaire balaagaanire. Nʼayaba nʼomwisuka akaali omutomuto.
1SA 20:36 Nʼakoba omwisukawe ati, “Oiruke onoonie obulaso obwendasa.” Omwisuka nʼairuka, oYonasani nʼalasa akalaso, ni katambuka omwisuka, ni kagwa yeedi mumaiso.
1SA 20:37 Omwisuka oweyatuukire omu kifo akalaso oYonasani akeyalasire awekagwire, oYonasani nʼayaminkirira omwisuka ati, “Akalaso kali yeedi mumaiso!
1SA 20:38 Oyanguwe oiruke, tiwaalwawo!” Omwisuka oyo nʼalonda akalaso nʼakanga e wa musengwawe.
1SA 20:39 Neye omwisuka yabbaire mpaawo ekyamaite. OYonasani nʼoDawudi bonkani niibo ababbaire bamaite ekyaba omumaiso.
1SA 20:40 Awo oYonasani nʼawa omwisuka oyo ebyokulwanisyabye ebiyabbaire nabyo, nʼamukoba ati, “Obitwale omu kibuga.”
1SA 20:41 Omwisuka nga yankuzwawo okwaba, oDawudi nʼazwayo omu kifo e giyabbaire yeebisire e maserengeta okumpi nʼekibbiiryo kyʼamabbaale, nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali emirundi misatu, ni bagwangana omu bifubba nga webakulumuca amaliga, neye oDawudi niiye eyakirire eino okugakulumuca.
1SA 20:42 Awo oYonasani nʼakoba oDawudi ati, “Oyabe mwidembe. Swembi tusigale ngʼowetulayiire omu liina lya Musengwa, nga tukoba tuti, ‘OMusengwa yaabbanga aakati waiswe ngʼomujulizi, era aakati wʼeibyaire lyange nʼeriryo enaku gyonagyona.’ ” Awo oDawudi nʼazwawo nʼayaba, oYonasani iye nʼakanga omu kibuga.
1SA 21:1 Awo oDawudi nʼayaba e Nobbu eeri Akimereki okabona. Akimereki nʼazwayo okumusisinkana ngʼatukuta era nʼabuulya oDawudi ati, “Lwaki ooli wenkani? Lwaki oizire wenkani?”
1SA 21:2 ODawudi nʼairamu Akimereki okabona ati, “Okabaka ali nʼekyantumire okukola, era nʼankoba ati, ‘Tiwaabbaaku omuntu kadi moiza ogwomanyikisya kwekyo ekyenkutuma, waire ekyenkulagiire.’ Abalwani bange ndi nʼowembalagiire okunjajirya.
1SA 21:3 Atyanu olwo niki ekyolikuuwo nakyo? Ompeeku emigaati mitaanu, ooba ekyokulya ekindi kyonakyona ekyolikuuwo nakyo.”
1SA 21:4 Neye okabona nʼairamu oDawudi ati, “Mbulaku emigaati egya bulijo, omugaati omuwonge niigwo oguliwo. Oyezya okugutwala, abalwanibo owebabba nga nandi ni beegaita nʼabakali.”
1SA 21:5 ODawudi nʼairamu okabona ati, “Mazima nandi ni twegaita nʼabakali. Abalwani bange timbaganya okukola ekyo owetubba nga waliwo ekitwaba okukola. Bali nʼokubba batukulye omumaiso ga Musengwa nʼowetubba nga waliwo ekitwaba okukola ekya bulijo, neye bati leero ku lunu owetuli kwabira okukola ekyʼenjawulo.”
1SA 21:6 Kale okabona nʼawa oDawudi omugaati omuwonge, olwʼokubba tiwabbairewo emigaati egindi okutoolaku ogwo ogubabbaire bawongereyo eeri oKibbumba. Omugaati ogwo niigwo ogubabbaire bamalire okutoola omumaiso ga Musengwa, era oku lunaku olwo, nga bateekereyo gundi ogubabbaire bankusumba.
1SA 21:7 Oku lunaku olwo, wabbairewo omoiza oku baweererya ba Sawulo, eyabbaire nʼekimusigalisirye omumaiso ga Musengwa. Eriinalye Dowegi owʼomu kyalo kyʼEdomu, era nga niiye omukulu wʼabaliisya ba Sawulo.
1SA 21:8 ODawudi nʼabuulya Akimereki ati, “Olikuuwo nʼeisimo, ooba empiima? Nandi ni njiza nʼempiima yange, waire ebyokulwanisya byange ebindi, olwʼokubba okabaka ekyatakire nkole kibbaire kya mangu.”
1SA 21:9 Okabona nʼakoba ati, “Empiima ya Golyasi oMufirisuuti, oguwaitiire omu kiinamo ekibeeta Era, niiyo eriwo. Eri nyuma wʼeitaawo eryʼobwakabona, mbiringe omu lugoye. Owoobba otaka okutwala eyo, ogitwale, olwʼokubba mpaawo egendi, okutoolaku eyo.” ODawudi nʼakoba ati, “Ogimpe; nti mpaawo gendi ensa ooti yeeyo.”
1SA 21:10 Awo oDawudi nʼasetuka oku lunaku olwo, nʼairuka oSawulo, nʼayaba eeri Akisi okabaka wʼe Gaasi.
1SA 21:11 Abaweererya bʼAkisi ni bamukoba bati, “Onu tiniiye oDawudi okabaka wʼekyalokye? Tiniiye oyo ogubemba nga webabina, nga bakoba bati,” “ ‘OSawulo aitire enkumigye, nʼoDawudi nʼaitira emitwalogye!’ ”
1SA 21:12 ODawudi nʼaseega oku bibono ebyo, nʼatya ino Akisi, okabaka wʼe Gaasi.
1SA 21:13 Awo ni yeesuuca ooti mulalu omumaiso gaabwe; era owebabbaire bamukwaite, ni yeekolesyakolesya ooti kasiru era nʼawaalawaala oku geeti yʼolubiri, nʼokusulula oluta nga lulandira omu kirevukye.
1SA 21:14 Awo Akisi nʼakoba abaweereryabe ati, “Inywe timubona omusaiza onu nga mulalu! Lwaki mumuleetere e gyendi?
1SA 21:15 Museega muti ndambire balalu, kaisi mundeetere ekisaiza kinu, okwebitya kiti omumaiso gange? Ekisaiza kinu kituukana okwiza omu lubiri lwange?”
1SA 22:1 ODawudi nʼazwa omu kibuga kyʼe Gaasi, nʼairukira omu mpuku, okumpi nʼekibuga Adulaamu. Abagandabe nʼabʼomu nyumba ya iteeye bonabona owebawuliire bati oDawudi ali eeyo, ni baabayo e gyali.
1SA 22:2 Abantu ababbaire omu bugosi, nʼababbaire omu mabanja, nʼababbaire nga tibamatiri, ni baaba eeri oDawudi, nʼasuuka mwekubbemberi waabwe. Bonabona abaabire e gyali ni beera abasaiza ooti 400.
1SA 22:3 ODawudi nʼabasaiza abo ni bazwa eeyo, ni baaba omu kibuga e Mizupa omu kyalo kyʼaBamowaabbu, era oDawudi nʼakoba okabaka wʼe Mowaabbu ati, “Nkusaba obbaabba nʼomama baize babbeeku eenu na iwe, paka owenamanya oKibbumba ekiyankolera.”
1SA 22:4 Kale oDawudi nʼaleka ababyairebe e wa kabaka wʼe Mowaabbu, ni babba eeyo naye eibbanga lyonalyona oDawudi eriyamalire ngʼaali omu mpuku omuyabbaire yeebisire.
1SA 22:5 Awo onaabbi oGaadi nʼakoba oDawudi ati, “Tiwaabba omu mpuku, ozwemu oyabe omu kyalo kyʼe Buyudaaya.” Kale oDawudi nʼazwayo, nʼayaba omu kibira kyʼe Keresi.
1SA 22:6 Atyanu oSawulo nʼawulira ati bavumbwire oDawudi nʼabalwanibe abeyabbaire nabo e gibali. OSawulo yabbaire ngʼatyaime ansi wʼomusaale ogubeeta bati tamalisika oku kasozi e Gibbeya, ngʼakwaite eisimo nʼabaweereryabe nga beemereire bamweruguuliriirye.
1SA 22:7 Awo oSawulo nʼakoba abaweereryabe abo ati, “Muwulire inywe aBabbenyamini! Museega muti omutaane wa Yese yaawa nabuli moiza kwinywe ekigona nʼemisiri gyʼemizabbibbu, era nywenanywena nʼabasuuca baduumiribe abʼolukumi lukumi, nʼabaduumiri bʼekikumi-kikumi,
1SA 22:8 kagira nywenanywena mundiiremu olukwe? Mpaawo kadi moiza kwinywe eyankobeireku ati, omutaane wange akolere endagaano nʼomutaane wa Yese! Mpaawo kadi moiza kwinywe andumirwa, waire ankoberaku ngʼomutaane wange owaacooleserye omuweererya wange okuneeteegera, ngʼowaakolere olwatyanu!”
1SA 22:9 Awo oDowegi oMwedomu, yabbaire ayemereire aawo nʼabaweererya ba Sawulo, nʼairamu ati, “Naboine omutaane wa Yese ngʼaiza e Nobbu eeri Akimereki omutaane wʼAkitubbu.
1SA 22:10 Akimereki nʼamwebuuliryaku oMusengwa, era nʼamuwa ebyokulya, nʼamuwa nʼempiima eyabbaire eya Golyasi oMufirisuuti.”
1SA 22:11 Awo okabaka nʼatumisya Akimereki okabona omutaane wʼAkitubbu, nʼabʼenyumba ya iteeye bonabona ababbaire abakabona e Nobbu era bonabona ni baaba eeri okabaka.
1SA 22:12 OSawulo nʼakoba ati, “Owulisisye iwe omutaane wʼAkitubbu!” Nʼamwiramu ati, “Mpulisisya, musengwa wange.”
1SA 22:13 OSawulo nʼamubuulya ati, “Lwaki iwe nʼomutaane wa Yese mundiiremu olukwe? Wamuwaire ekyokulya nʼempiima, nʼomwebuuliryaku oKibbumba, kaisi nʼanjeekera era nʼaneeteegera, ngʼowaakolere olwatyanu.”
1SA 22:14 Akimereki nʼairamu okabaka ati, “Omu baweereryabo bonabona, naani omwesigwa ooti Dawudi? Era kabaka, naani afumbiirwe omwalawo, era omuduumiri wʼekibbula kyʼabakukuuma, era ogubakiraku okuwa ekitiisya omu lubirirwo?
1SA 22:15 Ogwo niigwo omulundi ogusookere nze okumwebuuliryaku oKibbumba? Bbe, mazima tikiri kityo. Neye ekyʼokukulyamu olukwe oo kabaka, oleke okukiseegera ku nze omuweereryawo, ooba ogondi yenayena owʼomu nyumba ya bbaabba, olwʼokubba nze omuweereryawo, mbula ekimmaite naire oku nsonga eyo.”
1SA 22:16 Neye era okabaka nʼakoba ati, “Akimereki, iwe nʼabʼenyumba ya iteewo bonabona, mazima mwafa.”
1SA 22:17 Awo okabaka nʼalagira abakuumibe ababbaire beemereire e gyali ati, “Mwite abakabona ba Musengwa abo, olwʼokubba bona beegaitire nʼoDawudi. Era bamaite ngʼanjirukaku kaisi nandi ni bankobera.” Neye abakuumi abo aba kabaka ni bagaana okusiirya engalo gyabwe okwita abakabona ba Musengwa.
1SA 22:18 Awo okabaka nʼalagira Dowegi ati, “Iwe oite abakabona abo.” ODowegi oMwedomu nʼaita abakabona. Oku lunaku olwo nʼaita abakabona 85, abazwala eitaawo eryʼobwakabona eryʼolugoye lwa lineni.
1SA 22:19 OSawulo era nʼalagira ni baita abantu abandi bona abʼomu kibuga oNobbu, ekibuga kyʼabakabona ngʼotwaliiryemu abasaiza nʼabakali, nʼabaana abakuliremu nʼabayonka, era nʼente, nʼendogoyi, nʼentaama.
1SA 22:20 Neye Abbiyasaali, omoiza oku bataane bʼAkimereki, era omwizukulu wʼAkitubbu nʼasodoka, nʼayaba ni yeegaita oku Dawudi.
1SA 22:21 Abbiyasaali nʼakobera oDawudi ati, oSawulo aitire abakabona ba Musengwa.
1SA 22:22 Awo oDawudi nʼakoba Abbiyasaali ati, “Owenaboine oDowegi oMwedomu omu kibuga oNobbu, namaite nti ateekwa okukobera oSawulo. Kale ensobi iyo yange abantu bʼenyumba ya iteewo okufa.
1SA 22:23 Obbe aanu na nze, tiwaatya, olwʼokubba oyo akunoonia okukwita, zena annoonia okunjita. Owewaabba na nze, mpaawo eyakukwataku.”
1SA 23:1 Atyanu ni wabbaawo abantu abakobeire oDawudi bati aBafirisuuti balumbire ekibuga oKeyira, era bali kunyaga nʼebyokulya ebyʼempeke ebiri e gibakonera.
1SA 23:2 Nʼolwekyo oDawudi ni yeebuulyaku oMusengwa ati, “Njabe nnumbe aBafirisuuti abo?” OMusengwa nʼamwiramu ati, “Oyabe olumbe aBafirisuuti abo olamye ekibuga oKeyira.”
1SA 23:3 Neye abalwani ba Dawudi ni bamukoba bati, “Oobanga aanu omu Buyudaaya tuli mu kutya, kale leero kyabba kitya owetwaba e Keyira okulwanisya amaje gʼaBafirisuuti?”
1SA 23:4 Awo oDawudi tete ni yeebuulyaku oMusengwa, era oMusengwa nʼamukoba ati, “Osetuke, oserengete oyabe e Keyira, olwʼokubba njaba okuwaayo aBafirisuuti omu bwezyebwo obawangule.”
1SA 23:5 Kale oDawudi nʼabalwanibe ni baaba e Keyira, ni balwanisya aBafirisuuti, era ni babaita ino, ni batwala nʼente gyabwe. Atyo oDawudi nʼalamya abʼomu kibuga oKeyira.
1SA 23:6 Abbiyasaali omutaane wʼAkimereki oweyairukire ni yeegaita oku Dawudi, yaabire nʼeitaawo eryʼobwakabona e Keyira.
1SA 23:7 Awo ni bakobera oSawulo bati, “ODawudi aizire omu kibuga oKeyira.” OSawulo nʼakoba ati, “OKibbumba amuwaireyo omu bwezye bwange, olwʼokubba yeitire yeekani, owaingiire omu kibuga ekiriku egeeti eriku ebyoma ebiigala omunda.”
1SA 23:8 Awo oSawulo nʼayeta abalwanibe bonabona okuserengeta okwaba omu lutalo e Keyira, okuzingiza oDawudi nʼabalwanibe.
1SA 23:9 ODawudi oweyategeire ati oSawulo ategeka okumukolaku akabbikabbi, nʼakoba Abbiyasaali okabona ati, “Oleete aanu eitaawo eryʼobwakabona.”
1SA 23:10 Awo oDawudi nʼasaba ati, “Oo Musengwa, iwe oKibbumba wa Isirairi, mazima mpuliire nti oSawulo ategeka okwiza e Keyira ajigirice ekibuga oku lwange.
1SA 23:11 Olwo abʼe Keyira bampaayo omu bwezye bwa Sawulo? Era oSawulo yaserengeta nʼaiza nga nze omuweereryawo owempuliire? Oo Musengwa, iwe oKibbumba wa Isirairi, nkwegairiire onkobere nze omuweereryawo.” OMusengwa nʼairamu oDawudi ati, “Yaiza.”
1SA 23:12 ODawudi tete nʼabuulya ati, “Abatyami bʼe Keyira bampaayo nʼabalwani bange omu bwezye bwa Sawulo?” OMusengwa nʼamwiramu ati, “Bakuwaayo.”
1SA 23:13 Awo oDawudi nʼabalwanibe abeera ooti 600, ni basetuka ni bazwa e Keyira, ni baaba nga batambula okwaba nabuli wantu e gibayezyanga okwebisa. OSawulo oweyawuliire ati oDawudi airukire okuzwa e Keyira, ebyʼokulumba ekibuga ekyo nʼabizwaku.
1SA 23:14 ODawudi nʼabba omu kyalo ekyʼensozisozi, nga yeebisire omu mpuku omwidungu lyʼe Zifu. OSawulo nʼamunoonianga nabuli lunaku, neye oKibbumba nandi nʼawaayo oDawudi omu bwezye bwa Sawulo.
1SA 23:15 ODawudi oweyabbaire e Kolesi omwidungu e Zifu, nʼakitegeera ngʼoSawulo amunoonia okumwita.
1SA 23:16 OYonasani omutaane wa Sawulo, nʼasetuka nʼayaba eeri oDawudi, nʼamugumya yeeyongere okwikiririrya omu Kibbumba.
1SA 23:17 Nʼamukoba ati, “Tiwaatya. OSawulo obbaabba tiyakutuuceeku akabbikabbi. Era iwe oyaba okubba kabaka wa Isirairi, kaisi nze nkwiririreku. Ekyo nʼoSawulo obbaabba yena akimaite.”
1SA 23:18 Awo bombi ni bakola endagaano omumaiso ga Musengwa. ODawudi nʼasigala e Kolesi, kaisi oYonasani nʼakanga e wuwe.
1SA 23:19 Awo abʼe Zifu ni baniinaniina baaba eeri oSawulo e Gibbeya, ni bamukoba bati, “ODawudi yeebisire waiswe eeyo e Kolesi omu mpuku, oku Lusozi oKakira oluli e maserengeta owʼeidungu lyʼe Buyudaaya.
1SA 23:20 Kale atyanu mukulu kabaka ngʼobwotaka eino okumukwata, oize waiswe, iswe twakola ngʼowekyezyeka okumuwaayo omu bwezyebwo kabaka.”
1SA 23:21 OSawulo nʼakoba ati, “OMusengwa abawe enkabi olwʼokunkwatira ekisa mutyo.
1SA 23:22 Mwabe mweyongere okunoonererya, yaina oDawudi e gyatira okwaba bulijo, era nʼomuntu amuboinekuuyo. Bankobera mbu mugezigezi ino.
1SA 23:23 Kale mulole omu bifo byonabyona omuyeebisa kaisi mwire munkobere amawuliro amatuuce. Olwo kaisi njabe na inywe. Singa yaabba omu kitundu ekyo njaba okumunoonia, omu bika byonabyona ebyʼaBayudaaya.”
1SA 23:24 Awo abasaiza abʼe Zifu ni basetuka ni bakanga e waawe oSawulo ngʼabazwaku e nyuma. Neye oDawudi nʼabalwanibe babbaire baabire mwidungu lyʼe Mawoni, omu kiinamo Alabba ekiri e maserengeta wʼe Yesimoni.
1SA 23:25 ODawudi oweyawuliire ati oSawulo nʼabalwanibe bali kumunoonia, ni yeyongerayo omwidungu nʼayabira nakimo paka kwibbaale erinene, era nʼasigalira yeeyo omwidungu lyʼe Mawoni. Era oSawulo oweyawuliire ekyo, yaabire omwidungu lyʼe Mawoni nʼayiiga oDawudi.
1SA 23:26 Oweyatuukireyo nʼabba oku lubba olumo olwʼolusozi, ngʼoDawudi nʼabalwanibe bali oku lubba olundi. Awo oDawudi nʼayanguwa okwiruka oSawulo. Era oSawulo nʼabalwanibe owebabbaire baigerera bazingize bakwate oDawudi nʼabalwanibe,
1SA 23:27 obukwenda ni butuuka eeri oSawulo, nga bukoba buti, “Oyanguwe oize, olwʼokubba aBafirisuuti balumbire ekyalokyo.”
1SA 23:28 Awo oSawulo nʼaleka okuyiiga oDawudi, nʼakanga okulwanisya aBafirisuuti. Ekifo ekyo kagira bakyeta Sera Kaamalekosi.
1SA 23:29 Awo oDawudi nʼazwayo, nʼaniinaniina, nʼayaba nʼabba omu mpuku yʼEni Gedi.
1SA 24:1 Awo oSawulo oweyakangire ngʼamalire okulukutya aBafirisuuti, ni bamukobera bati, “ODawudi yoodi ali omwidungu Eni Gedi.”
1SA 24:2 OSawulo nʼalonda omwIsirairi mwonamwona abalwani 3,000 nʼayaba okunoonia oDawudi nʼabalwanibe omu kifo ekibayetanga bati, Mabbaale gʼeMbuli gyʼomu Kigona.
1SA 24:3 Awo oSawulo nʼatuuka oku mpuku eri oku nzira, okumpi nʼebinyumba byʼentaama, nʼaingira omu mpuku omwo okweyamba. ODawudi nʼabalwanibe, babbaire omu mpuku omwo nga batyamiire nakimo munda eedi.
1SA 24:4 Abalwani ba Dawudi ni bakoba oDawudi bati, “Lunu niirwo olunaku oMusengwa oluyakukobeireku ati ayaba okuwaayo omulabewo omu bwezyebwo, omukole ekyotaka.” Awo oDawudi nʼasodookerera oSawulo, nʼasala akawero empembi wʼeganduula ya Sawulo, oSawulo amantategeeraku.
1SA 24:5 Neye oluzwanyuma oDawudi nʼalumwa omu mwoyo, olwʼokubba yasalire akawero empembi wʼeganduula ya Sawulo.
1SA 24:6 Era nʼakoba abalwanibe ati, “OMusengwa yangaine okukola ekintu ekityo oku musengwa wange iye oMusengwa oguyasukireku amafuta, ooba okusiirya engalo yange okumulwanisya; olwʼokubba niiye oyo oMusengwa oguyasukireku amafuta.”
1SA 24:7 Awo oDawudi nʼaziiza abalwanibe nʼebibono ebyo, nandi nʼabaikirirya okulumba oSawulo. Era oSawulo nʼasetuka, nʼazwa omu mpuku, ni yeeyabira.
1SA 24:8 Oluzwanyuma nʼoDawudi yena nʼasetuka nʼazwa omu mpuku, nʼayaminkirira oSawulo ati, “Musengwa wange kabaka!” Awo oSawulo oweyagalukire, oDawudi nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali olwʼokumuwa ekitiisya.
1SA 24:9 ODawudi nʼakoba oSawulo ati, “Lwaki owulisisya abantu abakoba bati ntaka okukukolaku akabbikabbi?
1SA 24:10 Olwatyanu weeboneireku nʼagago ngʼoMusengwa owaabbaire akuwaireyo omu bwezye bwange omu mpuku. Wabbairewo abankobere nkwite, neye nze ni nkuleka. Ni nkoba nti, tinakukoleku akabbikabbi musengwa wange, olwʼokubba niiwe oyo oMusengwa oguyasukireku amafuta.
1SA 24:11 Aale bbaabba, obone akawero kanu akʼoku ganduulayo akali omungalo yange! Olwʼokubba nkasalire empembi wʼeganduulayo kaisi nandi ni nkwita, atyanu otegeere era omanyicirye nakimo oti, nkubulaku kabbikabbi waire obujeemu. Mbula kibbikibbi ekinkukolangaku, neye iwe oyiiga obwomi bwange okubutoolawo.
1SA 24:12 OMusengwa asale omusango aakatiwo na nze. OMusengwa niiye abbe anyaaŋe olwʼebyo ebyonkola, neye nze tinalikukolaku kabbikabbi konakona.
1SA 24:13 Ngʼolugero lwʼabʼeira owerukoba luti, ‘Omu babbibabbi niimwo omuzwa ebikole ebibbibibbi,’ kale nze tinalikukolaku kabbikabbi.”
1SA 24:14 “Iwe okabaka wa Isirairi, kale lwaki oli kunjiiganga? Nze mbula kabbikabbi ooti mbwa omufu ooba onambula mpete ooti nkukuni.
1SA 24:15 Kale nsaba oMusengwa abbe mulamuzi, era alamule aakati wange na iwe. Alole omu nsonga yange ampozererye era nsaba nti annunule antoole omu bwezyebwo.”
1SA 24:16 Awo oDawudi oweyamalire okutumula atyo, oSawulo nʼabuulya ati, “Mwana wange Dawudi, dala niiwe ooli kutumula?” Era oSawulo nʼakuukulya.
1SA 24:17 Nʼakoba oDawudi ati, “Iwe onkiraku obutuukirirye, olwʼokubba ombitirye kusani, neye nze ni nkubitya kubbikubbi.
1SA 24:18 Era olwatyanu olagiire nakimo obwoyabire ngʼombitya nakusani, olwʼokubba tonjitire, oMusengwa owampaireyo omu bwezyebwo.
1SA 24:19 Omuntu owaayajirya omulabewe, amuleka nʼayaba amantamukolaku akabbikabbi? Kale nsaba oMusengwa akusasule nakusani olwʼengeri egyombitiryemu olwatyanu!
1SA 24:20 Atyanu ntegereire nakimo nti mazima oyaba kubba kabaka, era obwakabakabwo omwIsirairi bwabbanga bwʼensikirano.
1SA 24:21 Kale atyanu ondayirire omu liina lya Musengwa oti tiwalisaanyawo abʼeibyaire lyange, era oti tiwalizweraku abʼenyumba ya bbaabba ni baneerabira.”
1SA 24:22 Kale oDawudi nʼalayirira oSawulo atyo. Awo oSawulo nʼakanga e wuwe, nʼoDawudi nʼabalwanibe ni bakanga omu mpuku.
1SA 25:1 Atyanu ekiseera kyatuukire oSamwiri nʼafa era aBaisirairi bonabona ni bakumbaana aamo okumukunga, era ni bamuliika omu kisitokye e Laama. Oluzwanyuma lwʼekyo, oDawudi nʼasetuka nʼaserengeta okwaba omwidungu lyʼe Mawoni.
1SA 25:2 E Mawoni wabbaireyo omusaiza, ngʼemirimogye agikolera Kalumeri. Omusaiza oyo yabbaire musuni ino, ngʼali nʼentaama 3,000, nʼembuli 1,000. Yabbaire ngʼasala ebyoya byʼentaamagye e Kalumeri.
1SA 25:3 Eriina lyʼomusaiza oyo nga niiye oNabbali, kaisi omukaliwe nga niiye Abbigairi. Omukali oyo yabbaire mutegeeri era nga musiipoono. Neye oibaaye, eyabbaire owʼekika kya Kalebbu iye yabbaire mwimi era nga wʼempisa mbiibbi.
1SA 25:4 Awo oDawudi oweyabbaire omwidungu, nʼawulira ati oNabbali ali kusala ebyoya oku ntaamagye.
1SA 25:5 Nʼatuma abaisuka ikumi, nʼabakoba ati, “Muniinaniine mwabe e Kalumeri eeri oNabbali, mumunsugirirye.
1SA 25:6 Era omu kumusugirya, mumunkobere muti, ‘Emirembe gibbe kwiwe, nʼoku bʼomu nyumbayo, nʼoku bintu byonabyona ebyoli nabyo.’ ”
1SA 25:7 “ ‘Atyanu mpuliire nti bali kukusalira ebyoya oku ntaama. Abaliisyabo owebabbeereire na iswe, titwababityanga kubbikubbi. Era ekiseera kyonakyona ekibabbaire e Kalumeri, tiwabbairewo kintu kyabwe kadi kimo ekyabagotereku.
1SA 25:8 Obuulyeku abaweereryabo, era bakukobera. Nʼolwekyo atyanu wena, okwatire abaisuka bange ekisa, olwʼokubba twaba kwingira omu lunaku lwʼembaga. Nkwegairiire, oweeku abaweereryabo abo ekintu kyonakyona ekiwayezya era ompeeku nanze omutaanewo oDawudi.’ ”
1SA 25:9 Abaisuka ba Dawudi owebatuukireyo, ni bawa oNabbali obukwenda ngʼoDawudi oweyabatumire, era ni bakuumirira ekiyabairamu.
1SA 25:10 ONabbali nʼairamu abaweererya ba Dawudi ati, “ODawudi niiye onaani? Omutaane wa Yese oyo niiye onaani? Omu biseera binu, waliwo abaweererya bangi abairukire oku basengwa baabwe.
1SA 25:11 Ntoole ebisolo ebyenjitiire abakoli bange abasala ebyoya era ntoole nʼemigaati gyange, nʼamaizi gange, mbiwe bantu abentamaiteku e gibazwera?”
1SA 25:12 Abaisuka ba Dawudi ni bacuuka ni bakanga, era owebatuukire ni bamukobera byonabyona ngʼowebibbaire.
1SA 25:13 ODawudi nʼakoba abalwanibe ati, “Mwesibe nabuli moiza empiimaye!” Era nabuli moiza ni yeesiba empiimaye, nʼoDawudi yena ni yeesiba eiye. Era abalwani ooti 400 ni baniinaniina okwaba nʼoDawudi, kaisi 200 ni basigala okukuuma ebintu ebibakolesya.
1SA 25:14 Awo omoiza oku baweererya ba Nabbali, nʼakoba Abbigairi omuka Nabbali ati, “ODawudi yatumire abakwenda abazwire egyali omwidungu okusugirya omusengwa waiswe, neye iye nʼabaduula-buduuli.
1SA 25:15 Neye ate ngʼabasaiza abo batubitirye nakusani ino era mpaawo kabbikabbi akatutuukireku. Era owetwabbeereire nabo omu kigona mpaawo kintu kadi kimo ekyatugotereku.
1SA 25:16 Babbaire ooti kikomera egyetuli okutukuumanga omusana nʼobwire eibbanga lyonalyona eritwabbaire nabo nga tuliisya entaama.
1SA 25:17 Nʼolwekyo atyanu omanye ekintu ekyo era osalewo ekyoli nʼokukola, olwʼokubba bamaliriire okukola akabbikabbi oku musengwa waiswe oyo nʼoku bʼomu nyumbaye bonabona. ONabbali oyo musaiza wʼempisa mbiibbi, era mpaawo ogwayezya okuwulisisya.”
1SA 25:18 Abbigairi nʼayanguwa nʼakwata emigaati 200, nʼebisawo bibiri ebyʼamadiba ebiizwire enviinyo, nʼentaama itaanu egibabbaagiire nakimo, nʼekiro aabiri egyʼengaano ensiike, nʼemuuma enkalu 100 egyʼemizabbibbu emikamulemu omubisi, nʼemuuma egindi 200 egyʼemitiini, nʼabitiika oku ndogoyi.
1SA 25:19 Nʼakoba abaweereryabe ati, “Aale musimbuke mwabenge zena njiza.” Neye nandi nʼakoberaku oNabbali oibaaye.
1SA 25:20 Awo Abbigairi oweyabbaire oku ndogoyi, ngʼayaba okugeda eikoona oku lusozi, nʼabona oDawudi nʼabalwanibe nga baserengeta okulungama e gyali era nʼabasangaana.
1SA 25:21 ODawudi yabbaire amalire okukoba ati, “Mazima nakuumiire bwereere ebintu byʼomusaiza oyo byonabyona, ebyabbaire omwidungu, nandi ni kigotaku waire kimo. Kale iye ansaswiremu bibbibibbi omu bisa ebinamukoleire.
1SA 25:22 Nze oDawudi, oMusengwa ambonerezanga nʼobukambwe, singa kwaca nga nkaali okwita okumalawo abasaiza ba Nabbali.”
1SA 25:23 Awo Abbigairi oweyaboine oDawudi, nʼayanguwa okuzwa oku ndogoyiwe, nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali omumaiso ga Dawudi.
1SA 25:24 Nʼagwa aabigere bya Dawudi, kaisi nʼakoba ati, “Musengwa wange, omusango ogwo gubbe ku ninze zenkani. Nakwegairiire onganye nze omuweereryawo ntumuleku na iwe; owulire nze omuweereryawo ekinkoba.
1SA 25:25 Nkwegairiire musengwa wange, tiwaafa oku kisaiza ekinambulamu ekyo eKinabbali, olwʼokubba ngʼeriinalye oweriri, era atyo bwali. Eriinalye niiye oNabbali, era alimu obusirusiru. Neye nze omuweereryawo, tinaboineku abaweereryabo iwe musengwa wange abewatumire.”
1SA 25:26 “Atyanu musengwa wange, oMusengwa akulamirye okusuka omusaaye, na iwe onanyere okunyaaŋa. Kale, oMusengwa ngʼobwali mwomi, era wena ngʼobwoli omwomi, abalabebo aale atyanu abataka okukukolaku akabbikabbi iwe musengwa wange, basune ekibonerezo ooti Nabbali.
1SA 25:27 Era atyanu musengwa wange, ekirabo kinu nze omuweereryawo ekinkuleeteire, bakiweeku nʼabaweereryabo abooli nabo aawo.
1SA 25:28 Nakwegairiire, osoniye ensobi yange nze omuweereryawo. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa tiyalireka okukuwa iwe omusengwa wange okubba kabaka era nʼeibyaireryo okuzwangamu abakabaka emirembe gyonagyona, olwʼokubba olwana entalo gya Musengwa. Era obwomibwo bwonabwona, tiwaabbangakuumu ensobi yonayona.
1SA 25:29 Singa wabbaangawo akuyiiga okukwita, oMusengwa iye oKibbumbawo yakuumanga obwomibwo nakusani. Neye obwomi bwʼabalabebo oMusengwa yalibukasuka eedi ooti muntu akasuka amabbaale okuzwa omu nvuumuulo.
1SA 25:30 Era oMusengwa oweyalimala okukukolera ebisa byonabyona ebiyakusuubizire iwe musengwa wange, nʼakulonda okubba kabaka wa Isirairi,
1SA 25:31 olwo musengwa wange, tiwawulire omusango omu mwoyogwo olwʼokusuka omusaaye ogunambulaku ensonga, ooba olwʼokunyaaŋa. Era oMusengwa oweyalikuwa iwe musengwa wange enkabi, kale onjebukiryanga nze omuweereryawo.”
1SA 25:32 ODawudi nʼakoba Abbigairi ati, “OMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi akutumire olwatyanu okunsisinkana, bamuwuujenge.
1SA 25:33 Era wena oKibbumba akuwe nkabi olwʼamalabukigo nʼolwʼokundamya okusuka omusaaye olwatyanu nʼolwʼokundamya nze onanyere okunyaaŋa.
1SA 25:34 Mazima oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi ngʼobwali mwomi, oKibbumba oyo iye angaine okukukolaku akabbikabbi, singa nandi nʼoyanguwaku nʼoiza okunsisinkana, bwandiceire ngʼoNabbali abulaku omuntu omwomi ogwasigairyewo.”
1SA 25:35 Awo oDawudi nʼaikirirya Abbigairi ebyʼamutwaliire, era nʼamukoba ati, “Okange mwidembe eika e wuwo. Mpuliire ebyonkobere, era njikiriirye okusabakwo.”
1SA 25:36 Abbigairi nʼakanga eeri oNabbali. ONabbali yabbaire asumbire embaga nene eika e wuwe, era nga nene ooti ya kabaka. Yabbaire ateemeire ino era nga musangaali ino. Kale Abbigairi nandi nʼamukoberaku ekintu kyonakyona paka owebwaceire.
1SA 25:37 Awo eizo amakeezi oNabbali enviinyo nga gimuwoire oku mutwe, Abbigairi nʼamukobera ebintu ebyo byonabyona oDawudi ebiyatumwire. Era ositulooko nʼakubba oNabbali nʼakalanguka ooti ibbaale.
1SA 25:38 Owewabitirewo enaku ikumi, oMusengwa nʼatoolawo obwomi bwa Nabbali.
1SA 25:39 ODawudi oweyawuliire ngʼoNabbali afiire, nʼakoba ati, “OMusengwa bamwebalye, anyaaŋire oNabbali eyanzumire, era eyangaine nze omuweereryawe okukola ekibbikibbi. OMusengwa abonerezere oNabbali olwʼekibbikibbikye.” Awo oDawudi nʼatumira Abbigairi obukwenda ngʼamusaba okumufumbirwa.
1SA 25:40 Abaweererya ba Dawudi ni baaba eeri Abbigairi e Kalumeri, ni bamukoba bati, “ODawudi atutumire e gyoli, tukutwale obbe mukaliwe.”
1SA 25:41 Awo Abbigairi nʼasetuka era nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali, nʼakoba ati, “Ngonu omuweereryawo, neetegekere okunaabyanga ebigere byʼabaweererya ba musengwa wange.”
1SA 25:42 Awo Abbigairi nʼayanguwa okwetegeka, nʼaniina ondogoyi. Nʼayaba nʼabaweererya ba Dawudi, nʼabaweereryabe abakali bataanu nga bamwerekera. Abbigairi nʼasuuka muka Dawudi.
1SA 25:43 ODawudi yabbaire afumbiirwe Akinowamu owʼe Yezireeri, bombi ni babba bakalibe.
1SA 25:44 Ebyo nga biri awo, oSawulo yabbaire agabire omwalawe oMikali, eyabbaire omuka Dawudi, ngʼamuwaire oPaluti omutaane wa Laisi, owʼe Gaalimu.
1SA 26:1 Awo abʼe Zifu ni baaba eeri oSawulo e Gibbeya, ni bamukobera bati oDawudi yeebisire oku Lusozi oKakira, oku nsalo wʼeidungu lyʼe Buyudaaya.
1SA 26:2 Awo oSawulo nʼasetuka nʼaserengeta nʼayaba omwidungu lyʼe Zifu ngʼali nʼabalwani aBaisirairi 3,000 abeyalonderemu, nʼayaba okunoonia oDawudi omwidungu eryo.
1SA 26:3 Nʼakola enkambi oku mbale kwʼenzira oku lusozi oKakira, oluli omwidungu, e bugwaisana wʼe Buyudaaya, neye oDawudi nʼasigala omwidungu. Oweyaboine ngʼoSawulo atuukire omwidungu amunoonia,
1SA 26:4 oDawudi nʼatuma abakeeti, okukakasira nakimo ngʼoSawulo atuukire.
1SA 26:5 Awo oDawudi nʼasetuka nʼayaba omu kifo oSawulo e giyabbaire akolere enkambi. Nʼabona ngʼoSawulo nʼomuduumiri wʼamajeege Abbuneeri omutaane wa Neeri bagonere omu nkambi. Abalwani ba Dawudi babbaire nga babeesitiriire.
1SA 26:6 Awo oDawudi nʼabuulya Akimereki oMukiiti, nʼAbbisaayi omuganda wa Yowaabbu, Abbisaayi omutaane wa Zeruyiya ati, “Naani ogutwaserengeta naye ni twaba omu nkambi eeri oSawulo?” Abbisaayi nʼairamu ati, “Nze nayaba na iwe.”
1SA 26:7 Kale oDawudi nʼAbbisaayi, obwire ni baingira omu nkambi ya Sawulo, ni bayajirya oSawulo ngʼagonere omu nkambi, nʼeisimolye nga likomeke e namitwewe. Abbuneeri nʼabalwani baabwe babbaire bagonere nga beeruguuliriirye oSawulo.
1SA 26:8 Abbisaayi nʼakoba oDawudi ati, “OKibbumba awaireyo omulabewo omu bwezyebwo olwatyanu. Kale oleke mmusumute eisimo omulundi gumo, limukwatisirye okwitakali, era tineetaagisye okusumuta mirundi mibiri.”
1SA 26:9 Neye oDawudi nʼakoba Abbisaayi ati, “Tiwamwita. Dala naani ayezya okukola akabbikabbi kwoyo oMusengwa oguyasukireku amafuta, nandi nʼabbaaku omusango?”
1SA 26:10 ODawudi era nʼakoba ati, “Mazima oMusengwa ngʼobwali mwomi, oMusengwa niiye eyalimwita, ooba ntuukogye egyʼokufa niigyo egyalituuka nʼafa, ooba yalyaba mu lutalo nʼafeerayo.
1SA 26:11 Neye nze oMusengwa yangaine okusiirya engalo yange ni nkola akabbikabbi oku muntu oMusengwa oguyasukireku amafuta. Atyanu otoole eisimo nʼejaaga eyo erimu amaizi ebiri e namutwewe, era tweyabire.”
1SA 26:12 Kale oDawudi nʼatoola eisimo nʼejaaga erimu amaizi, ebyabbaire e namutwe wa Sawulo, era ni beeyabira. Mpaawo eyakiboine ooba eyakimaite, waire eyasisimukire. Bonabona babbaire mu ndoolo, olwʼokubba oMusengwa yabbaire agibawaire nyingi ino.
1SA 26:13 Awo oDawudi nʼayaba yalaku okwitale oku lubba ludi nʼayemerera oku nairungu wʼolusozi, ngʼaakati aawo nʼenkambi ya Sawulo waliwo eibbanga linene.
1SA 26:14 Nʼayaminkirira amaje aamo nʼAbbuneeri omutaane wa Neeri ati, “Iwe Abbuneeri! Ompulira?” Abbuneeri nʼabuulya ati, “Naani oyo aceera era eyademba nʼalamuca okabaka?”
1SA 26:15 ODawudi nʼakoba Abbuneeri ati, “Tiniiwe omusaiza okiraku okubba owʼamaani omwIsirairi? Kale lwaki toli kukuumanga omusengwawo okabaka? Wabbairewo abbaire aingiire okwita okabaka omusengwawo.
1SA 26:16 Mukolere ekintu ekitali kisa. Mazima oMusengwa ngʼobwali mwomi iwe nʼabalwanibo nywenanywena musaaniire kufa, olwʼokubba timukuumire omusengwa waanywe, iye oMusengwa oguyasukireku amafuta. Aale mulole aawo. Eisimo lya kabaka, nʼejaaga ebbairemu amaizi, ebibbaire e namutwewe, biri yaina?”
1SA 26:17 OSawulo nʼamanyica eigono nga lya Dawudi, nʼabuulya ati, “Eryo tigonolyo mwana wange Dawudi?” ODawudi nʼairamu ati, “Ninze ntumula musengwa wange kabaka.”
1SA 26:18 Era oDawudi nʼayongeraku ati, “Musengwa wange, lwaki okaali onjigaania nze omuweereryawo? Nakolere niki? Era ndi na musangoki?
1SA 26:19 Aale atyanu musengwa wange kabaka ompulisisyeku nze omuweereryawo. OMusengwa owaabba nga niiye eyakuzwereireku okusunguwala nʼoncuukira, aikirirye mmuwe ekyokuwaayo acuuse enseegaye. Neye abantu owebabba nga niibo abakikolere, nsaba nti basune ekiraami omumaiso ga Musengwa. Ekyo kityo olwʼokubba atyanu bambingire nze okutambalira omu bantu ba Musengwa, nga bankoba bati njabe kuweereryanga bakibbumba bandi.
1SA 26:20 Kale tiwaganya omusaaye gwange okususuka okwitakali e yala nʼoMusengwa. Ekyo kityo olwʼokubba iwe okabaka wa Isirairi, ozwireyo okunjiiga nze onambula mpete ooti nkukuni, ooti-so muntu ayiiga onyonyi omu nsozi.”
1SA 26:21 Awo oSawulo nʼairamu ati, “Nkolere kibbikibbi, oire mwana wange Dawudi! Tineeyongere okugezyaku okukukolaku akabbikabbi tete, olwʼokubba obbaire wʼokunjita olwatyanu neye nandi nʼonjita. Dala mbaire musirusiru era nsoberye ino nakimo.”
1SA 26:22 ODawudi nʼairamu ati, “Eisimolyo liinu kabaka! Otume omoiza oku balwanibo aize alisyome.
1SA 26:23 OMusengwa asasula nabuli muntu ngʼobutuukiriryebwe nʼobwesigwabwe obwebuli. Olwatyanu oMusengwa akuwaireyo omu bwezye bwange, neye nandi ni nkukolaku akabbikabbi iwe oMusengwa oguyasukireku amafuta.
1SA 26:24 Ngʼowentwaire obwomibwo okubba obwʼomugaso olwatyanu, nsaba oMusengwa yena atwale obwomi bwange okubba obwʼomugaso, era andamye ebigosi byonabyona.”
1SA 26:25 OSawulo nʼakoba oDawudi ati, “Nsaba oMusengwa akuwe enkabi mwana wange Dawudi! Wakolanga ebyʼamaani, era mazima wasunanga obuwanguli.” Awo oDawudi nʼazwawo ni yeeyabira, nʼoSawulo nʼakanga omu lubirirwe.
1SA 27:1 Oluzwanyuma lwʼekiseera kitono, oDawudi nʼaseega omu mwoyogwe ati, “Lwalibba lumo oSawulo nʼanjita. Ekikiraku obusa nze kwirukira mu kyalo kyʼaBafirisuuti. Awo oSawulo yalekeraawo okunnoonia omwIsirairi, kaisi awo mmuwunuke.”
1SA 27:2 Nʼolwekyo oDawudi nʼasetuka nʼabalwanibe 600 abeyabbaire nabo, nʼayaba eeri Akisi omutaane wa Mawoki, okabaka wʼe Gaasi.
1SA 27:3 ODawudi nʼabalwanibe nʼAkisi ni babba batyami omu Gaasi. Era nabuli moiza ngʼali nʼabʼomu nyumbaye era nʼoDawudi yena ngʼali nʼabakalibe bombi: Akinowamu owʼe Yezireeri, nʼAbbigairi onamwandu eyabbaire omuka Nabbali owʼe Kalumeri.
1SA 27:4 OSawulo oweyawuliire ati oDawudi airukiire e Gaasi, ebyokumunoonia nʼabizwaku.
1SA 27:5 Awo oDawudi nʼakoba Akisi ati, “Owoobba onkwatiire ekisa, ompeeku ekimo oku bibugabyo ebitontono ntyamemu. Ekyo kityo olwʼokubba timbona ekintyamisya nze omuweereryawo, omu kibuga ekikulu ekyʼobwakabakabwo aamo na iwe.”
1SA 27:6 Awo oku lunaku olwo Akisi nʼamuwa ekibuga oZikulaga. Era okuzwa olwo ekibuga ekyo ni kibba kyʼabakabaka ba Yuda.
1SA 27:7 ODawudi nʼatyama omu kyalo kyʼaBafirisuuti okumala omwanka gumo nʼemyeri eena.
1SA 27:8 Awo oDawudi nʼabalwanibe ni baniinaniina ni baaba ni balumba aBagesuli, nʼaBagiruzi nʼaBamereki. Okuzwa eira abantu abo babbaire niibo abatyami bʼomu kitundu ekyo, okuzwera e Suuli paka ku nsalo nʼe Misiri.
1SA 27:9 Era nabuli oDawudi oweyalumbanga ekitundu, tiyalekanga omuntu nga mwomi waire musaiza ooba mukali, era ngʼanyaga entaama, nʼente, nʼempunda, nʼengamira, nʼebizwalo, kaisi nʼakanga eeri Akisi.
1SA 27:10 Era ngʼAkisi owamubuulya ati, “Olumbire kitunduki olwatyanu?” ODawudi ngʼamwiramu ati, “Ndumbire kitundu ekyʼe maserengeta gʼe Buyudaaya,” ooba ati, “Ndumbire kitundu ekyʼaBayerameeri,” ooba ati, “Ndumbire kitundu ekyʼaBakeeni.”
1SA 27:11 ODawudi nandi nʼalekangayo omusaiza waire omukali nga mwomi ayezya okutwala amawuliro e Gaasi, ngʼakoba ati, “Demba ni batuloopa nga bakoba bati, ‘ODawudi yakolere ekintu ekiti.’ ” Era oDawudi niiye oweyakolanga eibbanga lyonalyona eriyamalire omu kyalo kyʼaBafirisuuti.
1SA 27:12 Awo Akisi ni yeesiga oDawudi, ngʼaseega ati, “Abantu ba Dawudi aBaisirairi bateekwa okubba bacaawire ino oDawudi, nʼolwekyo oDawudi yaabbanga muweererya wange enaku gyonagyona egyʼobwomibwe.”
1SA 28:1 Awo nga wabitirekuuwo ekiseera, aBafirisuuti ni bakumbaania amaje gaabwe, okulwanisya aBaisirairi. Akisi nʼakoba oDawudi ati, “Okimanye oti iwe nʼabalwanibo mwaba na nze omu lutalo.”
1SA 28:2 ODawudi nʼakoba ati, “Kale weeboneraku nze omuweereryawo, ekimpezya okukola.” Akisi nʼakoba oDawudi ati, “Nakusani ino, njaba kukusuuca mukuumi wange enaku gyonagyona egyʼobwomibwo.”
1SA 28:3 Atyanu oSamwiri yabbaire amalire okufa, era ngʼaBaisirairi bonabona bamalire okumukunga, era nga bamuliikire e Laama omu kibuga kyʼe waabwe. Era oSawulo yabbaire amalire okubbinga abafumu nʼabalaguli omwigwanga.
1SA 28:4 Awo aBafirisuuti ni bakumbaana, ni baaba ni bakola enkambi e Sunemu. OSawulo nʼakumbaania amaje gʼaBaisirairi gonagona ni gakola enkambi e Girubbowa.
1SA 28:5 OSawulo oweyaboine amaje gʼaBafirisuuti, nʼatya era ensisi nʼemukwata.
1SA 28:6 Awo oSawulo ni yeebuulyaku oMusengwa, neye oMusengwa nandi nʼamwiramu omu birooto waire omu kukolesya oWulimu waire kubita mu banaabbi.
1SA 28:7 Awo oSawulo nʼakoba abaweereryabe ati, “Munnoonerye olukowe njabe namwebuulyeku.” Abaweereryabe ni bamukoba bati, “Waliwo olukowe omwEndoli.”
1SA 28:8 Awo oSawulo ni yeetiringanisya, nʼazwala ooti muntu owa bulijo. Nʼayaba nʼabasaiza babiri eeri omukali oyo obwire, nʼamukoba ati, “Waneebuuliryeku omwigu era onjetere ogwʼomuntu oyo, ogunabbutula eriina.”
1SA 28:9 Neye omukali nago nʼamukoba ati, “Omaite kusani oSawulo ekiyakolere, oweyamalirewo abafumu nʼabalaguli omwIsirairi. Kale atyanu lwaki ogezyaku okunkema, nʼokummuma omu mutego okunjitisya?”
1SA 28:10 Neye iye oSawulo nʼamulayirira oMusengwa, ngʼakoba ati, “OMusengwa ngʼobwali mwomi, tibakubonereze olwʼokukola ekyo.”
1SA 28:11 Omukali nʼamukoba ati, “Naani ogumba nkwetere?” Nʼamukoba ati, “Onjetere mwigu gwa Samwiri.”
1SA 28:12 Awo omukali oweyaboine omwigu gwa Samwiri, nʼakuukulya, era nʼakoba oSawulo ati, “Ombeyeire niki? Niiwe okabaka oSawulo!”
1SA 28:13 Okabaka nʼamukoba ati, “Tiwaatya! Obona niki?” Omukali nʼamwiramu ati, “Mbona ogasani ngʼazwa omwitakali.”
1SA 28:14 Nʼamubuulya ati, “Afaanana atya?” Omukali nʼairamu ati, “Musaiza mukaire azwaire eganduula niiye azwayo.” Awo oSawulo nʼamanya ati oyo Samwiri, era nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
1SA 28:15 OSamwiri nʼabuulya oSawulo ati, “Lwaki onteganya okunjeta nkwerukire?” OSawulo nʼairamu ati, “Neeraliikiriire ino! ABafirisuuti bandwanisya, kaisi oKibbumba andekerewo. Era takaali anjiramu newankubbaire kubita mu banaabbi, waire mu birooto. Kale nkwetere onkobere ekimba nkole.”
1SA 28:16 Awo oSamwiri nʼamukoba ati, “Lwaki ombuulya ninze ngʼoMusengwa akulekerewo, era ngʼasuukire mulabewo?
1SA 28:17 OMusengwa onanyere akolere ekiyakukobere ngʼabitira mu nze. Akutoireku obwakabakabwo, nʼabuwa omuntu ogondi nga niiye oDawudi.
1SA 28:18 Olwʼokubba wajeemeire oMusengwa era nandi nʼotuuca obulwa bwa Musengwa obwʼamaani oku Bamereki, kagira akukolere ekintu ekyo olwatyanu.
1SA 28:19 Nʼekindi, iwe nʼaBaisirairi oMusengwa ayaba okubawaayo omu bwezye bwʼaBafirisuuti. Era eizo iwe nʼabataanebo mwaba kubba nanze e magombe, era oMusengwa yaawaayo amaje ga Isirairi omu bwezye bwʼaBafirisuuti.”
1SA 28:20 Amangu ago oSawulo nʼagwa ni yeeyala okwitakali, ngʼatiire ino olwʼebibono byʼomwigu gwa Samwiri. Nʼaweeramu nakimo amaani, olwʼokubba yabbaire asiibire nzala omusana gwonagwona nʼobwire.
1SA 28:21 Omukali odi nʼaigerera e giri oSawulo, nʼabona oSawulo ngʼatiire ino. Nʼakoba oSawulo ati, “Nze omuweereryawo, nkugondeire. Neejaire ni nkukolera ekyonsabire okukola.
1SA 28:22 Kale atyanu nkwegairira ompulisisye nze omuweereryawo era oganye nkuweeku akokulya era olyeku kaisi osune amaani okweyabira.”
1SA 28:23 OSawulo nʼagaana, nʼakoba ati, “Tinaalye!” Neye abaweereryabe aamo nʼomukali nago, ni bamuwooyawooya, nʼaikirirya ekibamukoba. Awo nʼasetuka nʼatyama.
1SA 28:24 Omukali yabbairewo nʼokitobba omusava eika aawo nʼamusala mangu mangu. Nʼatoola engaano nʼagikanda, nʼasumbamu emigaati egibulamu okazumbulukuca.
1SA 28:25 Awo nʼabireetera oSawulo nʼabaweereryabe, ni balya. Era ekiire ekinanyere ekyo ni basimbuka ni baaba.
1SA 29:1 ABafirisuuti ni bakumbaanirya amaje gaabwe gonagona Afiki, kaisi ibo aBaisirairi ni bakola enkambi okulirana eiruba eryabbaire omu kiinamo oYezireeri.
1SA 29:2 Abafugi bʼaBafirisuuti owebabitirewo nʼebibbula byabwe ebyʼabalwani olukumi lukumi nʼebyʼekikumi kikumi, oDawudi nʼabalwanibe aamo nʼAkisi, bona ni babitawo nga babazwaku e nyuma.
1SA 29:3 Abaduumiri bʼaBafirisuuti ni bababuulya bati, “ABeebbulaniya banu bakola niki aanu?” Akisi nʼairamu abaduumiri bʼaBafirisuuti ati, “Onu niiye oDawudi eyabbaire omuweererya wa Sawulo okabaka wa Isirairi. Abbaire na nze eibbanga eribitawo omu mwanka ogumo, era mbula kibbikibbi ekinabbaire mmuboineku, okuzwera nakimo oku lunaku oluyaiziireku egyendi.”
1SA 29:4 Neye abaduumiri bʼaBafirisuuti ni basunguwalira Akisi, ni bamukoba bati, “Olagire omusaiza oyo akange omu kifookye ekiwamuwaire, kaisi tiyayaba na iswe omu lutalo, ademba nʼatuuka omu lutalo nʼatucuukira. Kyandibbaire kisa omusaiza oyo nʼanoonia ngeri yʼokwira kubba kintu kimo nʼomusengwawe okukiraku okwiza okwita abalwani baiswe.
1SA 29:5 Onu tiniiye oDawudi ogubawuujanga nga babina, nga bakoba bati, ‘OSawulo aitire enkumigye, kaisi oDawudi iye nʼaita emitwalogye?’ ”
1SA 29:6 Akisi nʼayeta oDawudi nʼamukoba ati, “OMusengwa ngʼobwali mwomi, obbaire mwesigwa. Oku lwange mbona nga kisa ni twaba swenaswena na iwe omu lutalo, olwʼokubba tinkubonangaku nsobi okuzwa oluwaizire e gyendi paka atyanu. Neye abafugi abandi tibakusiima.
1SA 29:7 Kale atyanu okange, weeyabire mwidembe, oleke okusunguwalya abafugi bʼaBafirisuuti.”
1SA 29:8 Neye oDawudi nʼakoba Akisi ati, “Nkolere niki? Niki ekyomboinemu nze omuweereryawo, okuzwa oku lunaku olunatandiikiire okukuweererya paka olwatyanu? Niki ekindoberya okwaba okulwanisya abalabe ba musengwa wange okabaka?”
1SA 29:9 Akisi nʼamwiramu ati, “Mmaite ngʼoli musa omumaiso gange ooti malaika wa Kibbumba. Neye abaduumiri bʼaBafirisuuti bankobere bati, ‘tali nʼokwaba na iswe omu lutalo.’
1SA 29:10 Kale eizo, iwe nʼabaweereryabo abaizire na iwe, musetuke makeezikeezi, mwabe mangu ngʼemambya yankusala.”
1SA 29:11 Awo oDawudi nʼabalwanibe ni balamuka makeezikeezi, okukanga omu kyalo kyʼaBafirisuuti, ngʼaBafirisuuti webaniinaniina okwaba e Yezireeri.
1SA 30:1 Atyanu oDawudi nʼabalwanibe owebatuukire omu kibuga oluzwanyuma lwʼenaku isatu, ni bayajirya ngʼaBamereki balumbire ekitundu kyʼe maserengeta gʼe Buyudaaya, era ni booca ekibuga oZikulaga,
1SA 30:2 era nga bawambire abakali, nʼabantu bonabona abakibbareimu, abatobato nʼabakulu. Tibaitire muntu kadi moiza, neye baabire nabo waabi.
1SA 30:3 Awo oDawudi nʼabalwanibe owebatuukire omu kibuga ekyo, bayajiirye nga bakyocerye era ngʼabakali baabwe, nʼabataane baabwe nʼabaala baabwe nga babawambire babatwaire.
1SA 30:4 Awo oDawudi nʼabo abeyabbaire nabo ni bakuukulya paka amaani owegabawoiremu.
1SA 30:5 Nʼabakali ba Dawudi bombi, Akinowamu owʼe Yezireeri, nʼAbbigairi onamwandu wa Nabbali owʼe Kalumeri, bona babbaire babanyagiiremu nga bona babatwaire.
1SA 30:6 ODawudi nʼanakuwala ino, olwʼokubba abantu bakobere okumukubba amabbaale bamwite. Abantu bonabona emyoyo gyabalumire olwʼokulumirwa abataane baabwe nʼabaala baabwe. Neye oDawudi nʼairamu amaani olwʼokwesiga oMusengwa iye oKibbumbawe.
1SA 30:7 ODawudi nʼakoba Abbiyasaali okabona omutaane wʼAkimereki ati, “Nkwegairiire ondeetere aanu eitaawo eryʼobwakabona.” Abbiyasaali nʼamuleetera eitaawo.
1SA 30:8 ODawudi nʼabuulya oMusengwa ati, “Nsenjeeku abanyagi abo? Nabaajirya?” OMusengwa nʼamwiramu ati, “Obasenjeeku. Dala oyaba okubaajirya era wataasa abebawambire.”
1SA 30:9 Kale oDawudi nʼabalwanibe 600 abeyabbaire nabo ni baaba. Owebatuukire oku kaiga oBbesoli, abamo kwibo ni basigala aawo.
1SA 30:10 ODawudi ni yeeyongerayo nʼabalwani 400, olwʼokubba ibo 200 babbaire badembere ino, nga tibayezya okwambuka akaiga ako, ni basigala aawo.
1SA 30:11 Abalwani ababbaire nʼoDawudi ni baajirya oMumisiri omu kigona, ni bamutwala eeri oDawudi. Ni bawa oMumisiri oyo amaizi nʼanywa nʼekyokulya nʼalya.
1SA 30:12 Ni bamuwa nʼemuuma gyʼomutiini, nʼemuuma enkalu ibiri egyʼemizabbibbu emikamulemu omubisi. Oweyamalire okulya, nʼairamu amaani, olwʼokubba yabbaire amalire enaku isatu nga talya era nga tanywa, omusana nʼobwire.
1SA 30:13 Awo oDawudi nʼamubuulya ati, “Omusengwawo niiye onaani, era ozwera yaina?” Nʼairamu ati, “Nze ndi mwisuka Mumisiri, omugalama wʼoMwamereki. Omusengwa wange yandekere owenalwaire atyanu enaku isatu egyankubitawo.
1SA 30:14 Twabbaire tulumbire ekitundu ekyʼe maserengeta aBakeresi e gibatyama, nʼekitundu ekyʼe Buyudaaya, nʼekyʼekika kya Kalebbu, era ni twoca nʼekibuga oZikulaga.”
1SA 30:15 ODawudi nʼamubuulya ati, “Oyezya okuntwala nʼontuuca oku banyagi abo?” Iye nʼamwiramu ati, “Nakutwala singa ondayirira omu liina lya Kibbumba oti tiwanjite, waire okumpaayo eeri omusengwa wange.”
1SA 30:16 Era oweyamutwaireyo, yabaajiirye nga basalaanikiire omu kifo ekyo kyonakyona, nga balya, banywa era nga bajaagaana olwʼomunyago omunene ogubabbaire basunire okuzwa omu kyalo kyʼaBafiirisuuti nʼomu kya Yuda.
1SA 30:17 Awo nga bwirugala, oDawudi nʼabalumba, nʼabalwanisya omu kiire ekyo kyonakyona paka igulo oku lunaku olwairireku. Era oku banyagi abo nandi wabbaawo kadi moiza alama, okutoolaku abavuvuka 400, abaniinire engamira ni bairuka.
1SA 30:18 ODawudi nʼataasa era nʼairya ebintu byonabyona aBamereki ebibabbaire batwaire ngʼogaitireku nʼabakalibe bombi.
1SA 30:19 Mpaawo oku bintu byabwe ekyagotereku, waire kitono ooba kinene, waire baana abaisuka ooba abaala, waire munyago ooba ekintu ekindi kyonakyona aBamereki ekibabbaire banyagire. ODawudi nʼakanja ebintu byonabyona ebibabbaire banyagire.
1SA 30:20 ODawudi nʼatwala ebiraalo byʼentaama nʼebyʼente byonabyona, abadoomibe ni babidooma ni beekubbemberyamu ebyayo ebindi, nga bakoba bati, “Gunu munyago gwa Dawudi.”
1SA 30:21 Awo oDawudi nʼakanga eeri abalwani 200, ababbaire badembere eino, abanandi bayezya okweyongera naye abasigaire oku kaiga oBbesoli. Ni bazwayo okusisinkana oDawudi nʼabalwanibe ababbaire naye. ODawudi oweyabatuukireku, nʼabasugirya.
1SA 30:22 Awo abalwani abʼemyoyo emibbimibbi era emifuuduuki bonabona, mwabo ababbaire baabire nʼoDawudi ni bakoba bati, “Ngʼowenandi baaba na iswe, titwabaweeku omunyago ogutuleetere, wazira bakwate abakali baabwe nʼabaana baabwe baabe.”
1SA 30:23 Neye oDawudi nʼabairamu ati, “Bbe baganda bange, timwakola mutyo ebintu oMusengwa ebyatuwaire! Atukuumire nʼatuwa okuwangula abanyagi abatulumbire.
1SA 30:24 Era mpaawo eyawulisisya ebimukoba. Eyasigaire ngʼakuuma ebintu, nʼoyo eyaabire oku lutalo, bateekwa kusuna omugabo ogufaanana, baaba kugabana kyenkanyi.”
1SA 30:25 Okuzwa kwolwo, ekyo oDawudi nʼakisuuca iteeka era mpisa omwIsirairi paka lwatyanu.
1SA 30:26 Awo oDawudi oweyatuukire e Zikulaga, nʼaweereryaku abakaagwabe ibo abeekubbemberi ba Yuda, omunyago, ngʼakoba ati, “Kinu kirabo ekimbaweererya, kizwire oku munyago ogutwatoire oku balabe ba Musengwa.”
1SA 30:27 Nʼakiweererya ababbaire omu Bbeseri, nʼabʼe Lamosi Negevu nʼabʼe Yaatiri,
1SA 30:28 nʼabʼAloweri, nʼabʼe Sifumosi, nʼabʼEsutemowa,
1SA 30:29 nʼabʼe Lakali, nʼabʼomu bibuga byʼaBayerameeri nʼabʼomu bibuga byʼaBakeeni
1SA 30:30 nʼabʼe Koluma, nʼabʼe Bbola Asani, nʼabʼAsaki
1SA 30:31 nʼabʼe Kebbulooni, nʼomu bifo byonabyona oDawudi nʼabalwanibe ebibatambuliiremu.
1SA 31:1 Atyanu aBafirisuuti ni balwana nʼaBaisirairi, era aBaisirairi ni bairuka, neye aBafirisuuti ni baitira aBaisirairi bangi oku lusozi oGirubbowa.
1SA 31:2 ABafirisuuti ni basenjaaku oSawulo nʼabataanebe, era ni baita abataanebe oYonasani, nʼAbbinadabbu nʼoMaluki Suwa.
1SA 31:3 Olutalo ni lunyinyintirira ino e giri oSawulo, abalasi bʼobulaso ni bazuula aweyabbaire ni bamulasa nʼasuna ebisago byʼamaani.
1SA 31:4 OSawulo nʼakoba oyo eyamukwatiranga ebyokulwanisyabye ati, “Otooleyo empiimayo ogintungemu nfe, abatali bakomole abo, tibaiza okugintungamu, ni banswaza.” Neye oyo eyakwatanga ebyokulwanisya bya Sawulo nʼatya ino era nʼagaana okukikola. Kale oSawulo nʼakwata empiimaye nʼagigwaku nʼemutunga.
1SA 31:5 Awo eyakwatanga ebyokulwanisya bya Sawulo oweyaboine ngʼoSawulo afiire, yena nʼagwa oku mpiimaye, nʼafeera aamo naye.
1SA 31:6 Atyo oSawulo nʼabataanebe abasatu, nʼomuvuvuka eyamukwatiranga ebyokulwanisyabye, era nʼabalwanibe bonabona ni bafeera ku lunaku lumo olwo.
1SA 31:7 ABaisirairi ababbaire oku lubba ludi olwʼekiinamo, nʼabo ababbaire oku lubba lwa Yoludaani, owebaboine ngʼamaje ga Isirairi gairukire, era ngʼoSawulo nʼabataanebe bafiire, ni balekesula ebibuga byabwe, ni bairuka. Awo aBafirisuuti ni baaba ni babityamamu.
1SA 31:8 Awo oku lunaku olwaiririireku, aBafirisuuti owebaabire okwambulya emirambo, bayajiirye omulambo gwa Sawulo, nʼegyʼabataanebe abasatu, nga girangaire oku lusozi oGirubbowa.
1SA 31:9 Ni batemaku oSawulo omutwe era ni bamwambulyamu ebyokulwanisyabye. Ni batuma abakwenda omu kyalo kyʼaBafirisuuti mwonamwona okutwalayo amawuliro ago, omu masabo gaabwe omwabbaire ebintu ebibasinza, era nʼomu bantu.
1SA 31:10 Ni bateeka ebyokulwanisya bya Sawulo omu kibbaali kyʼAsutolesi oNkuni omukali, ni bakubbirira omulambogwe oku kitempe kyʼekibuga kyʼe Bbesi Syani.
1SA 31:11 Abantu bʼe Yabbesi Gireyaadi owebawuliire ekyo aBafirisuuti ekibakolere oSawulo,
1SA 31:12 awo abalwani abazira bonabona ni basetuka, ni batambula obwire bwonabwona okwaba e Bbesi Syani, ni bayanulayo omulambo gwa Sawulo nʼegyʼabataanebe oku kitempe kyʼekibuga oBbesi Syani, ni bagitwala e Yabbesi ni bajoocerya eeyo.
1SA 31:13 Ni batwala amagumba gaabwe ni bagaliika e Yabbesi ansi wʼomusaale ogubeeta bati tamalisika, kaisi ni basiiba enaku musanvu.
2SA 1:1 Atyanu oSawulo oweyafiire, oDawudi nʼakanga e Zikulaga ngʼamalire okuwangula aBamereki era nʼabbaayo enaku ibiri.
2SA 1:2 Oku lunaku lwokusatu ni wabbaawo omusaiza eyatuukireyo e Zikulaga, ngʼazwa omu nkambi ya Sawulo, ngʼanyiirire ebizwalobye era nga yeesukire eitakali omu mutwe okulaga okunakuwala. Nʼayaba eeri oDawudi, nʼaika ni yeeyala ansi okwitakali okumuwa ekitiisya.
2SA 1:3 ODawudi nʼamubuulya ati, “Ozwa yaina?” Iye nʼamwiramu ati, “Nsodokere mu nkambi bwa Baisirairi.”
2SA 1:4 Tete oDawudi nʼamubuulya ati, “Onkobere bibbaire bitya.” Nʼamwiramu ati, “Amaje gʼaBaisirairi gairukire omu lutalo era bangi kwibo babaitire. OSawulo nʼomutaane oYonasani bona bafiire.”
2SA 1:5 Awo oDawudi nʼabuulya omusaiza nago ati, “Otegeire otya ngʼoSawulo nʼomutaane oYonasani bafiire?”
2SA 1:6 Iye nʼamwiramu ati, “Nabbaire oku lusozi oGirubbowa ni mbona oSawulo ngʼayemereire yeekwaite okwisimolye. Era ni mbona abalabe abʼoku bigaali ebyʼamaje, nʼabʼoku mbalaasi nga bamwigereireku.
2SA 1:7 Awo oweyacuukire nʼambona, nʼanjeta, ni njetuka nti, waitu.”
2SA 1:8 Nʼambuulya ati, “Oli wʼeigwangaki?” Ni mmwiramu nti, “Ndi Mwamereki.”
2SA 1:9 Kaisi nʼankoba ati, “Nkusaba oize aanu onjite. Ndi omu bulumi wʼamaani newankubbaire nga nkaali mwomi.”
2SA 1:10 “Awo ni njaba e gyali ni mmwita, olwʼokubba nategereire nakimo nti oweyaagwa tiyasigale nga mwomi. Ni mmutoolaku engule oku mutwe nʼomukobyo gwa bbulonzi oku ngalo, era musengwa mbinu mbireetere egyoli.”
2SA 1:11 ODawudi nʼanyiira ebizwalobye olwʼenima, nʼabalwanibe bonabona ni bakola batyo.
2SA 1:12 Ni banakuwala, ni bakunga oSawulo nʼomutaane oYonasani, nʼamaje ga Musengwa nʼabaana aBaisirairi abebaitiire omu lutalo olwo. Nandi ni balya olunaku lwonalwona paka igulo.
2SA 1:13 ODawudi nʼabuulya omusaiza odi eyamuleeteire amawuliro ago ati, “Iwe ozwera yaina?” Nʼamwiramu ati, “Ndi mwana wʼomusenze oMwamereki.”
2SA 1:14 Tete oDawudi nʼamubuulya ati, “Oyinza otya okutatya okujigirica obwomi bwʼoyo oMusengwa oguyasukireku amafuta?”
2SA 1:15 Awo oDawudi nʼayeta omoiza oku balwanibe, nʼamukoba ati, “Omwite!” Kale nʼakubba oMwamereki, nʼamwita.
2SA 1:16 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba oDawudi yabbaire akobere oMwamereki ati, “Omusango gubbe ku niiwe onanyere. Niiwe onanyere ogwesingisirye owookobere oti, ‘Ninze njitire oyo oMusengwa oguyasukireku amafuta.’ ”
2SA 1:17 Awo oDawudi nʼayemba olwembo olwʼokukunga oSawulo nʼomutaane oYonasani,
2SA 1:18 era nʼalagira beegesye abantu abʼomu Buyudaaya olwembo olwo olukwata oku kalaso, olubawandiikire omu kitabo kya Yasali.
2SA 1:19 “Oo Isirairi, ababbaire bakuweesya ekitiisya babaitiire oku nsozigyo! Nga kibbikibbi ino nti abʼamaani abo bafiire!
2SA 1:20 Timwakitumulaku omu kibuga oGaasi, era timwakirangirira omu nguudo gyʼekibuga Asukeroni, demba aBafirisuuti abʼomu bibuga ebyo ni basangaala, demba aBafirisuuti abo abatali bakomole, ni bajaagaana.
2SA 1:21 “Inywe ensozi gyʼe Girubbowa, nsaba nti oikendi tiyabagwangaku waire olume, kadi okubbaaku emisiri egibakungulamu ebibawaayo ebyʼempeke. Kityo olwʼokubba eeyo niiyo engabo gyʼabazira e gibagyonooneire, engabo ya Sawulo, tibakaali bagisiigaku amafuta.
2SA 1:22 Akalaso ka Yonasani kabbaire kʼamaani, nʼempiima ya Sawulo yakolere omulimo ogwayo ogwʼamaani. Byonabyona byasukire omusaaye gwʼabalabe baabwe era byasumutire emibiri gyʼabazira abʼamaani.”
2SA 1:23 “OSawulo nʼoYonasani babbaire batake ino nga basangaalya abantu bangi omu bwomi bwabwe, babbaire aamo nga boomi era ni bafeera aamo. Babbaire bangu okukiraku okokomi, babbaire bʼamaani okukiraku empologoma.”
2SA 1:24 “Abakali aBaisirairi mukunge oSawulo! Eyabazwalisyanga ebizwalo ebitukuliikiriri era ebyʼebbeeyi, eyajolijanga ebizwalo byanywe nʼamajolobero agʼezaabbu.”
2SA 1:25 “Nga kibbikibbi ino nti abalwani abʼamaani nago bafiire babaitiire omu lutalo! OYonasani alangaire bamwitiire oku nsozi gyanywe.
2SA 1:26 Nnjizwire enima oku lulwo, Yonasani muganda wange! Nga mbaire nkutaka ino! Okutaka okuwantakiremu, kwabbaire kwenjawulo ino okukiraku okwʼabakali.”
2SA 1:27 “Nga kibbikibbi ino nti abalwani abʼamaani nago bafiire! Ebyokulwanisya byabwe atyanu babirekere aawo.”
2SA 2:1 Ebyo owebyawoire, oDawudi nʼabuulya oMusengwa ati, “Nniinaniine njabe ntyame omu kimo oku bibuga bya Yuda?” OMusengwa nʼairamu ati, “Oniinaniine oyabe.” Era oDawudi nʼamubuulya ati, “Mu kibugaki?” OMusengwa nʼairamu ati, “Oyabe mu Kebbulooni.”
2SA 2:2 Awo oDawudi nʼayaba omu Kebbulooni aamo nʼabakalibe ababiri, Akinowamu oguyatoire e Yezireeri, nʼAbbigairi onamwandu wa Nabbali, owʼe Kalumeri.
2SA 2:3 ODawudi nʼayaba nʼabalwanibe ababbaire naye, nabuli moiza nʼabʼomu kisitokye, ni baaba ni babba batyami omu kibuga oKebbulooni nʼebyalo ebikyeruguuliriirye.
2SA 2:4 Awo abeekubbemberi ba Yuda ni baaba omu Kebbulooni ni basukiraku eeyo oDawudi amafuta okubba kabaka wʼekika kya Yuda. Owebakobeire oDawudi bati abantu bʼomu kibuga oYabbesi ekiri omu Gireyaadi niibo abaliikire oSawulo,
2SA 2:5 nʼabatumira abakwenda okubakoba bati, “OMusengwa abawe enkabi, olwʼokutaka okumwalagire omusengwa waanywe oSawulo ni mumuliika.
2SA 2:6 Era nsaba oMusengwa abalage okutakakwe okutakoma era abbe mwesigwa eeri inywe. Era zena njaba okubabityanga nakusani olwʼekyo ekimwakolere.
2SA 2:7 Kale atyanu, mwiremu amaani era mubbe bagumu, olwʼokubba waire ngʼomusengwa waanywe oSawulo afiire, neye abʼomu kika kya Yuda bansukireku amafuta okubba kabaka waabwe.”
2SA 2:8 Ebyo nga bikaali biri awo, Abbuneeri omutaane wa Neeri omuduumiri wʼamaje ga Sawulo yabbaire airukire nʼomutaane wa Sawulo ogubeeta Isibbosesi, nga baabire e Makanaimu, oku lubba ludi olwʼomwiga oYoludaani.
2SA 2:9 Eeyo niiyo Abbuneeri e giyasuuciirye oIsibbosesi kabaka wʼekitundu kyʼe Gireyaadi ekyʼaBasuuli, nʼekitundu ekyʼe Yezireeri, ekyʼEfulaimu nʼaBabbenyamini era okabaka wa Isirairi yenayena.
2SA 2:10 OIsibbosesi omutaane wa Sawulo yabbaire wʼemyanka 40 owebamusuuciirye kabaka wa Isirairi, era nʼafuga emyanka mibiri. Neye abʼekika kya Yuda ni baikirirya oDawudi okubba kabaka waabwe.
2SA 2:11 ODawudi nʼafugira abʼekika kya Yuda omu Kebbulooni okumala emyanka musanvu nʼekitundu.
2SA 2:12 Awo Abbuneeri omutaane wa Neeri, nʼabaweererya ba Isibbosesi omutaane wa Sawulo, ni bazwa e Makanaimu ni baaba e Gibbyoni.
2SA 2:13 OYowaabbu omutaane wa Zeruyiya nʼabaweererya ba Dawudi ni baaba okubasisinkana oku kidiba kyʼe Gibbyoni. Ebibbula byombi ni bityama, ekimo oku lubba olumo olwʼekidiba, nʼekindi oku lubba olundi.
2SA 2:14 Abbuneeri nʼakoba oYowaabbu ati, “Oleke abalwani okuzwa oku lubbaalwo nʼolwange baize balwane moiza ku moiza, nga tulingiriire.” OYowaabbu nʼairamu ati, “Kale baize.”
2SA 2:15 Awo abalwani ikumi na babiri aba Isibbosesi omutaane wa Sawulo abʼekika kya Bbenyamini ni basetuka, nʼabalwani ikumi na babiri okuzwa oku lubba lwa Dawudi.
2SA 2:16 Omoiza oku moiza ni bakwatagana emitwe, nabuli moiza nʼasumuta omwinaye empiima omu mpete, kaisi ni bagwera aamo. Nʼolwekyo ekifo ekyo ekiri omu Gibbyoni ni bakyeta bati, Kerukasi Kaazulimu.
2SA 2:17 Oku lunaku olwo olutalo ni lubba lwʼamaani, era abalwani ba Dawudi ni bawangula Abbuneeri nʼaBaisirairi.
2SA 2:18 Abataane ba Zeruyiya abasatu, oYowaabbu, nʼAbbisaayi, nʼAsakeri, bona babbaireyo. Asakeri yabbaire mwiruki ino ooti kimaadu.
2SA 2:19 Era anambula kusagasagana nʼalukutya Abbuneeri.
2SA 2:20 Abbuneeri oweyalolere e nyuma, nʼamubuulya ati, “Asakeri niiwe oyo?” Asakeri nʼamwiramu ati, “Ninze onu.”
2SA 2:21 Awo Abbuneeri nʼamukoba ati, “Nze onzweku; ocuukire ku moiza oku balwani bange omunyageku ebirwanabye.” Neye Asakeri ni yeeyongera-bweyongeri kumubbinga niiye.
2SA 2:22 Tete Abbuneeri nʼairamu okulabula Asakeri ati, “Olekeraawo okumbinga! Lwaki otaka nkwite? Naabba ntya omumaiso gʼomugandawo oYowaabbu nga nkwitire?”
2SA 2:23 Neye Asakeri era nʼagaana okumuleka. Nʼolwekyo Abbuneeri nʼamusumuta omu kida nʼeisimo ni liwulukira omu mugongo. Asakeri nʼagwa nʼafeerawo. Era nabuli muntu eyatuukanga omu kifo Asakeri e giyabbaire agwire ngʼafiire, ngʼayemereraawo.
2SA 2:24 Neye oYowaabbu nʼAbbisaayi ni balukutya Abbuneeri. Era eisana oweryabbaire ligwa, ni batuuka oku kasozisozi akebayeta bati Aama akali omumaiso ga Giya, oku luguudo olwaba omwidungu lyʼe Gibbyoni.
2SA 2:25 Awo aBabbenyamini ni bakumbaanira e giri Abbuneeri okumulwanirira, ni babba ekiziima kimo oku nairungu wʼakasozisozi.
2SA 2:26 Abbuneeri nʼayaminkirira oYowaabbu ati, “Twalwana kutuuca di? Tomaite ngʼoku nkomerero ebyazwamu tibyabbe bisa? Waliragira di abalwanibo okulekeraawo okulukutya abaganda baabwe?”
2SA 2:27 OYowaabbu nʼairamu ati, “Mazima oKibbumba ngʼobwali omwomi, singa timutuukire kwekyo, abalwani bange bankubalukutirye paka izo makeezi.”
2SA 2:28 Awo oYowaabbu nʼafuwa ekondeere okukoba abalwanibe balekeraawo okulukutya Abaisirairi. Awo olutalo kaisi ni lukoma.
2SA 2:29 Ekiire ekyo kyonakyona, Abbuneeri nʼabalwanibe ni batambula nga babita omu kiinamo kya Yoludaani, ni bayambuka oMwiga oYoludaani, ni batambula amakeezi gonagona ni baiguka e Makanaimu.
2SA 2:30 Awo oYowaabbu nʼakanga ngʼazwa okulukutya Abbuneeri, nʼakumbaania abalwanibe bonabona, nʼavumbula nga kubulaku abalwani ikumi na mwenda nga tobaliireku Asakeri.
2SA 2:31 Neye abalwani ba Dawudi baitire abalwani ababbaire nʼAbbuneeri 360, ababbaire bazwire omu kika kya Bbenyamini.
2SA 2:32 OYowaabbu nʼabalwanibe, ni batwala omulambo gwʼAsakeri, ni baguteeka omu mpuku omwabbaire omulambo gwa iteeye e Bbeserekeemu. Awo oYowaabbu nʼabalwanibe ni batambula obwire bwonabwona, era obwire okwaba okuca babbaire batuukire omu Kebbulooni.
2SA 3:1 Awo ni wabbaawo olutalo aakati wʼabo abawagira oSawulo nʼabawagira oDawudi era ni lumala ekiseera kiwanvu. ODawudi ni yeeyongeranga okubba nʼamaani, neye olubba lwa Sawulo nga lweyongera kunafuwa.
2SA 3:2 Ganu niigo amaliina gʼabataane ba Dawudi abeyabyaliire omu Kebbulooni: Omubere yabbaire niiye Amunooni, omaaye nga niiye Akinowamu oMuyezireeri.
2SA 3:3 Owokubiri nga niiye oKireyaabbu, omaaye nga niiye Abbigairi, onamwandu wa Nabbali oMukalumeri. Owokusatu nga niiye Abbusalomu, omaaye nga niiye oMaaka omwala wa kabaka oTalumayi owʼomu Gesuli.
2SA 3:4 Owokuna nga niiye Adoniya, omaaye nga niiye oKaagisi. Owokutaanu nga niiye oSefatiya, omaaye nga niiye Abbitaali.
2SA 3:5 Nʼowomukaaga nga niiye oIsireyaamu, omaaye nga niiye Egula omuka Dawudi. Abo niibo oDawudi abeyabyaliire e Kebbulooni.
2SA 3:6 Awo olwatuukire, abawagiri bʼenyumba ya Sawulo nga bakaali balwanagana nʼabawagiri ba Dawudi, Abbuneeri ni yeeyongera okubba owʼamaani oku bʼolubba lwa Sawulo.
2SA 3:7 OSawulo yabbaire nʼomukali eriinalye bati Lizupa, omwala wʼAiya. Awo oIsibbosesi nʼabuulya Abbuneeri ati, “Lwaki okwana omuka bbaabba?”
2SA 3:8 Abbuneeri nʼasunguwala ino oku lwʼebyo oIsibbosesi ebiyamukobere era nʼamwiramu, ngʼamukaawukira ati, “Oseega oti ndi muwagiri wʼabʼoku lubba lwa Yuda? Okutuuca atyanu mbaire mpeererya nʼobwesigwa oSawulo oiteewo, nʼabagandabe nʼabakaagwabe, era nze timbawangayo omu bwezye bwa Dawudi, neye nʼonvunaana omusango ogwekuusira oku mukali oyo!
2SA 3:9 Nze Abbuneeri, oKibbumba ambonerezanga nʼobukambwe singa tinalikolera oDawudi ekyo oMusengwa ekiyamusuubizire omu kirayiro,
2SA 3:10 okutoola obwakabaka oku nyumba ya Sawulo, okubuwa oDawudi okubba kabaka wʼebyalo byʼamawanga ganu amabiri oIsirairi nʼoYuda, okuzwera oku kibuga oDaani okutuuka oku kibuga oBberusebba!”
2SA 3:11 OIsibbosesi nandi nʼayezya okwiramu Abbuneeri ekibono ekindi olwʼokubba yamutiire.
2SA 3:12 Awo Abbuneeri nʼatuma abakwenda eeri oDawudi okumukoba bati, “Naani onanyere ekyalo? Nze nkoba nti, ‘Okole endagaano na nze, njaba okukubbeera okwirya oIsirairi yenayena oku lubbalwo.’ ”
2SA 3:13 ODawudi nʼamwiramu ati, “Ekyo kisa, nakola na iwe endagaano, singa waikirirya ngʼoiza egyendi okumbona nʼondeetera oMikali omwala wa Sawulo.”
2SA 3:14 Awo oDawudi nʼatuma abakwenda eeri oIsibbosesi omutaane wa Sawulo ngʼakoba ati, “Onjirirye omukali wange oMikali ogunakwoire ebigode 100 ebyʼobusaiza bwʼaBafirisuuti kaisi ni mufumbirwa.”
2SA 3:15 Awo oIsibbosesi nʼatumisya oMikali, nʼamutoola okwibaaye oPalutiyeeri omutaane wa Laisi.
2SA 3:16 Neye oibaaye oyo nga waakunga, nʼasengererya omukali paka mu kibuga oBbakulimu. Abbuneeri nʼakoba oPalutiyeeri ati, “Okange e ika.” Awo oPalutiyeeri nʼakanga.
2SA 3:17 Awo Abbuneeri nʼatumula nʼabeekubbemberi ba Isirairi ati, “Mutwaire eibbanga liwanvu nga mutaka oDawudi asuuke kabaka waanywe.
2SA 3:18 Kale atyanu mukituukirirye, olwʼokubba oMusengwa yatumwire oku Dawudi ati, ‘Njaba kukolesya omuweererya wange oDawudi okununula abantu bange aBaisirairi omu bwezye bwʼaBafirisuuti nʼobwʼabalabe baabwe bonabona.’ ”
2SA 3:19 Abbuneeri era nʼayaba nʼatumula nʼaBabbenyamini, kaisi nʼayaba omu Kebbulooni okukobera oDawudi, aBabbenyamini nʼaBaisirairi bonabona ekibasalirewo okukola.
2SA 3:20 Awo Abbuneeri, ngʼali nʼabasaiza aabiri, oweyatuukire e wa Dawudi omu Kebbulooni, oDawudi nʼabasumbira embaga.
2SA 3:21 Awo Abbuneeri nʼakoba oDawudi ati, “Oleke njabe nkumbaanie aBaisirairi bonabona oku lwa musengwa wange okabaka, bakole na iwe endagaano, kaisi olonde abʼokufuga nabo bonabona abewataka.” Kale oDawudi nʼaseebula Abbuneeri, era Abbuneeri nʼayaba mwidembe.
2SA 3:22 Omu kaseera ako, oYowaabbu nʼabaweererya ba Dawudi abandi, ni batuuka okuzwa omu kutaabaala nga bairire nʼebibanyagire bingi. Neye bayajiirye oDawudi nga takaali aali nʼAbbuneeri omu Kebbulooni, olwʼokubba oDawudi yabbaire amuseebwire, era ngʼAbbuneeri ayabire mwidembe.
2SA 3:23 Awo oYowaabbu oweyatuukire nʼamaje gonagona agabbaire naye, ni bamukobera bati Abbuneeri omutaane wa Neeri, yaabire e wa kabaka oDawudi era oDawudi nʼamuseebula nʼayaba mwidembe.
2SA 3:24 Awo Yowaabbu nʼayaba e wa kabaka oDawudi nʼamubuulya ati, “Okolere niki ekyo, Abbuneeri okwiza egyoli kaisi nʼomuleka nʼayaba-waabi?
2SA 3:25 Omaite nakusani ngʼAbbuneeri omutaane wa Neeri yaizire kukubbeyabbeya amanyice byonabyona ebyokola nʼamanzira agookwata?”
2SA 3:26 Awo oYowaabbu oweyazwire e wa Dawudi nʼatuma abakwenda basenjeeku Abbuneeri, era ni bamwiryawo okuzwa okwiruba lyʼe Siira, neye ekyo oDawudi tiyakimaite.
2SA 3:27 Abbuneeri oweyakangire omu Kebbulooni, oYowaabbu nʼamwirya oku mbale wʼomulyango, nʼabba ooti ataka kumukubbamu kyama. Owebabbaire bali aawo, oYowaabbu nʼasumuta Abbuneeri omu kida nʼafa, olwʼokunyanŋa omugandaye Asakeri, Abbuneeri oguyabbaire aitire.
2SA 3:28 Awo oluzwanyuma oDawudi oweyawuliire, nʼasaba ati, “Enaku gyonagyona omumaiso ga Musengwa, nze nʼabʼomu bwakabaka bwange titwabbaaku omusango ogwʼokwita Abbuneeri omutaane wa Neeri.
2SA 3:29 Omusango ogwo gubbenge ku Yowaabbu nʼabʼenyumba ya iteeye yonayona! Era mu buli mulembe gwonagwona, omu nyumba ya Yowaabbu timwabulangamu omulwaire wʼenzoka, ooba owʼobulwaire bwʼoku lususu, ooba omuleme, ooba ogubaitira omu lutalo, ooba adamba ekyokulya.”
2SA 3:30 OYowaabbu nʼomugandawe Abbisaayi baitire Abbuneeri, olwʼokubba yabbaire aitiire omuganda waabwe Asakeri omu lutalo olwabbaire e Gibbyoni.
2SA 3:31 Awo oDawudi nʼalagira oYowaabbu nʼabasaizabe bonabona ababbaire naye, banyiire ebizwalo byabwe, beesibe ebibenga, okulaga obunakuwali oku lwʼokufa kwʼAbbuneeri. OKabaka oDawudi onanyere nʼazwaku e nyuma wʼakatanda akebagingiireku omulambo nga baaba okuguliika.
2SA 3:32 Abbuneeri ni bamuliika e Kebbulooni, okabaka nʼatinduka okukuukulya nga baliika Abbuneeri, nʼabantu bonabona ababbairewo ni bagakulumuca.
2SA 3:33 Okabaka nʼakunga Abbuneeri omu lwembo lwʼenima ngʼakoba ati, “Abbuneeri yankufiire ngʼomusirusiru owaafa?
2SA 3:34 Engalogyo tigyabbaire nsibe, nʼebigerebyo tibyabbaire ku mpingu. Wafiire ngʼomuntu abatemo ogubaitire.” Tete abantu bonabona ni batinduka okukunga Abbuneeri.
2SA 3:35 Olunaku olwo lwonalwona abantu bonabona ni beegairira oDawudi abbeeku nʼakaalyaku, neye iye nʼalayira ati, “OKibbumba ambonerezanga nʼobukambwe singa nkomba oku kyokulya kyonakyona, ngʼeisana likaali okugwa!”
2SA 3:36 Ekyo abantu bonabona ni bakitegeera, ni kibasangaalya. Era byonabyona okabaka oDawudi ebiyakolanga, abantu bonabona ni babisiima.
2SA 3:37 Kale abalwani ba Dawudi bonabona nʼaba Isirairi bonabona, ni bakitegeera oku lunaku olwo bati okabaka tiyasiimire Abbuneeri omutaane wa Neeri okufa.
2SA 3:38 Awo oKabaka nʼakoba abaweereryabe ati, “Timumaite muti omwekubbemberi owʼamaani era owʼekitiisya omwIsirairi afiire olwatyanu?
2SA 3:39 Newankubbaire nga bansukireku amafuta okubba kabaka, olwatyanu ndi munafu olwʼabataane ba Zeruyiya banu ababitiriire okubba bakakanyali egyendi. Nsaba oMusengwa asasule omukoli wʼekibbikibbi ngʼobubbibubbibwe obwebuli.”
2SA 4:1 OIsibbosesi omutaane wa Sawulo oweyawuliire ati Abbuneeri bamwitiire e Kebbulooni, ni gamuwa, nʼabantu bʼomwIsirairi bonabona ni bawuninkirira.
2SA 4:2 Atyanu oIsibbosesi yabbaire nʼabakungube babiri, abakuliranga amaje amataabaali, omoiza eriinalye Bbaana, nʼowokubiri niiye oLekabbu. Babbaire bataane ba Limooni owʼomu kibuga e Bbeerosi, owʼekika kya Bbenyamini. OBbeerosi kyabbaire kibuga kyʼomu Babbenyamini.
2SA 4:3 Abantu ababbaire abatyami bʼomu kibuga ekyo babbaire bairukiire mu kibuga kyʼe Gitayiimu, e gibatyama paka kuti.
2SA 4:4 OYonasani omutaane wa Sawulo yabbaire nʼomutaane nga bamweta Mefibbosesi nga yalemaire ebigere byombi. Omutaanewe oyo oweyabbeereire wʼemyanka mitaanu, oSawulo nʼoYonasani niiye owebabaitiire e Yezireeri. Amawuliro ago owegatuukire okuzwa e Yezireeri, omuleri wa Mefibbosesi, oweyabbaire amugingire airuke naye, omu kwanguwa, nʼamubunuka nʼagwa ni kimuzweraku okulemala.
2SA 4:5 Awo oLekabbu nʼoBbaana abataane ba Limooni owʼomu kibuga kyʼe Bbeerosi ni baaba, ni batuuka omu kisito kya Isibbosesi oku saawa ooti mukaaga egyomusana, ni bamwajirya ngʼawuumulaku.
2SA 4:6 Ni baingira omu nyumba nga beesuucurye ooti bataka kusyomamu ngaano, ni bamusumuta ekida. Awo oLekabbu nʼoBbaana ni basodokawo mangu.
2SA 4:7 Baingiire omu nyumba ngʼoIsibbosesi agonere oku buliri omu kisenge omwagona, ni bamusumuta, ni bamwita. Ni bamutemaku omutwe, ni bagutwala. Ni batambula obwire bwonabwona, nga babita omu kiinamo kya Yoludaani.
2SA 4:8 Omutwe gwa Isibbosesi ni bagutwalira oDawudi e Kebbulooni, ni bamukoba bati, “Omutwe gwa Isibbosesi omutaane wa Sawulo, eyabbaire agezyaku okukwita, ngunu! Olwatyanu oMusengwa anyaaŋire oku lulwo oku Sawulo nʼokwibyairerye.”
2SA 4:9 ODawudi nʼairamu oLekabbu nʼomugandawe oBbaana abataane ba Limooni owʼomu Bbeerosi ati, “Ndayira oMusengwa ngʼobwali omwomi eyannunwire omu bigosi byonabyona!
2SA 4:10 Omukwenda oweyaizire e Zikulaga okunkobera okufa kwa Sawulo, yaseegere ati yabbaire ankobera mawuliro amasa, neye namukwaite ni ndagira bamwite. Eyo niiyo empeera eginamuwaire olwʼamawuliroge ago!
2SA 4:11 Kale kyabba kitya oku bantu ababbibabbi, abaitire omuntu abulaku omusango, ogubayajiirye omu nyumbaye ngʼagonere oku buliribwe? Tikyakirewo ino okubavunaana inywe olwʼokwita oIsibbosesi, ni mbasaanyawo oku kyalo kunu?”
2SA 4:12 ODawudi nʼalagira abalwanibe, ni baita oLekabbu nʼoBbaana, ni babatemaku engalo nʼebigere, ni babayanika oku mbale kwʼekidiba omu Kebbulooni. Ni batwala omutwe gwa Isibbosesi e Kebbulooni.
2SA 5:1 Atyanu ebika bya Isirairi byonabyona ni byaba eeri oDawudi e Kebbulooni ni bamukoba bati, “Tuli baganda era bʼomusaaye gumo na iwe.
2SA 5:2 Omu biseera ebyʼeira oSawulo nga niiye okabaka waiswe, niiwe owakubbemberanga aBaisirairi omwitaabaalo. Era oMusengwa yakukobere ati, ‘Iwe walikubbembera abantu bange aBaisirairi, era iwe walibafuga.’ ”
2SA 5:3 Kale awo abeekubbemberi ba Isirairi bonabona ni baaba e Kebbulooni eeri okabaka oDawudi, era nʼakola nabo endagaano omumaiso ga Musengwa, ni bamusukaku amafuta, okubba kabaka wa Isirairi.
2SA 5:4 ODawudi oweyatandikiire okufuga yabbaire wʼemyanka 30, era nʼafuga okumala emyanka 40.
2SA 5:5 Omu Kebbulooni yafugiireyo oYuda emyanka musanvu nʼemyeri mukaaga, kaisi omu Yerusaalemi nʼafugirayo oIsirairi nʼoBuyudaaya emyanka 33.
2SA 5:6 Awo okabaka oDawudi nʼabalwanibe ni baaba e Yerusaalemi okulwanisya aBayebbusi, ababbaire abatyami baayo. ABayebbusi abo baseegere bati oDawudi tayezya okuwangula nʼaingira omu kibuga ekyo. Ni bajerega oDawudi bati, “Tiwalingira omu kibuga kinu olwʼokubba aboofu nʼabaleme bona bayezya okukulemesya ni bakukanjirirya.”
2SA 5:7 Neye era oDawudi nʼawamba ekibuga ekyo oSayuuni ekiriku olugaga ni kisuuka eKibuga kya Dawudi.
2SA 5:8 Oku lunaku olwo oDawudi nʼakoba abalwanibe ati, “Nabuli eyaita aBayebbusi, ayambukire omu mwala gwʼamaizi aite aboofu nʼabaleme abo nze oDawudi abencaawa.” Kyazwireku ni bakoba bati, “Aboofu nʼabaleme tibalingira omu nyumba ya Musengwa.”
2SA 5:9 ODawudi oweyamalire okuwamba ekibuga nʼolugaga lwakyo, nʼakityamamu era nʼakiwa eriina ati, “Kibuga kya Dawudi.” Nʼayombeka omu kifo ekyo okukyeruguulirirya, ngʼatandiikira omu kifo ekibaizwiryemu eitakali olwʼokwekuuma, ekibeeta Miiro, nʼokwira omunda.
2SA 5:10 ODawudi ni yeeyongeranga okubba omufugi owʼamaani, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba oWabwezye Bwonabwona yabbaire aamo naye.
2SA 5:11 Awo oKiramu okabaka wʼe Tiiro nʼatumira oDawudi abakwenda, nʼamuweererya embaabo egyʼemivule, nʼababaizi, nʼabombeki abakolesya amabbaale bombekere oDawudi olubiri.
2SA 5:12 Awo oDawudi nʼategeera ati oMusengwa amuteekerewo okubba okabaka wa Isirairi, era ngʼagulumalya obwakabakabwe oku lwʼabantube aBaisirairi.
2SA 5:13 Awo oDawudi oweyamalire okuzwa e Kebbulooni nʼatyamira nakimo omu Yerusaalemi, ni yeeyongera okufumbirwa abakali abandi. Nʼabyala abaana abandi abaisuka nʼabaala.
2SA 5:14 Ganu niigo amaliina gʼabaana, abeyabyaliire omu Yerusaalemi: OSamuuwa, nʼoSobbabbu, nʼoNasani, nʼoSulemaani,
2SA 5:15 nʼoIbbali, nʼErisuwa, nʼoNefegi, nʼoYafiya
2SA 5:16 nʼErisaama nʼEriyada nʼErifereti.
2SA 5:17 ABafirisuuti owebawuliire bati oDawudi bamusukireku amafuta okubba kabaka wa Isirairi, aBafirisuuti bonabona ni baniinaniina ni baaba bamunoonie. ODawudi oweyawuliire, nʼayaba ni yeebisa omu lugagalwe.
2SA 5:18 Atyanu awo aBafirisuuti babbaire bamalire ira okutuuka omu kiinamo kyʼe Lefayiimu nga bakimaalaire kyonakyona.
2SA 5:19 Awo oDawudi ni yeebuulyaku oMusengwa ati, “Nniinaniine njabe nnumbe aBafirisuuti? Wabawaayo omu bwezye bwange ni mbawangula?” OMusengwa nʼairamu ati, “Oyabe. Mazima dala njaba okubawaayo omu bwezyebwo obawangule.”
2SA 5:20 Kale oDawudi nʼayaba e Bbaali Perazimu nʼawangulira eeyo aBafirisuuti, era nʼakoba ati, “OMusengwa abbingire abalabe bange omumaiso gange, ngʼomwizulyo gwʼamaizi owegumenya e gibatindire.” Ekifo ekyo kagira bakyeta Bbaali Perazimu.
2SA 5:21 ABafirisuuti owebairukire, balekereyo ebifaananyi byabwe ebibasinza, oDawudi nʼabalwanibe ni babitwala.
2SA 5:22 Era tete aBafirisuuti ni baira ni bamaalaala ekiinamo kyʼe Lefayiimu kyonakyona.
2SA 5:23 Era oDawudi nʼairamu okwebuulyaku oMusengwa. OMusengwa nʼamwiramu ati, “Tiwabalumbira aanu. Weeruguulye oire e nyuma waabwe, obalumbe ngʼozwera mumaiso gʼemisaale egibeeta obbalusamu.
2SA 5:24 Awo owewawulira amagono nga gazwera oku misaale e ngulu ooti baisirikale abakumba, kaisi nʼobalumba olwʼokubba nze oMusengwa naabba nkukubbembeiremu okuwangula amaje gʼaBafirisuuti.”
2SA 5:25 Kale oDawudi nʼakola ngʼoMusengwa oweyamulagiire, nʼayaba ngʼaita aBafirisuuti okuzwera e Gebba okutuukira nakimo e Gezeri.
2SA 6:1 Awo oDawudi nʼakumbaania aamo tete abasaiza bonabona abebalondere omwIsirairi, abeerera nakimo 30,000.
2SA 6:2 Nʼabeekubbembera okwaba e Bbaala ekyʼomu kitundu kya Yuda okutoolayo eSanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba, iyo eyabbaire nʼeriina lya Musengwa oWabwezye Bwonabwona, iye atyama oku ntebe yʼobwakabaka aakati wʼaBakeruubbi abali oku sanduuku nago.
2SA 6:3 ESanduuku eya Kibbumba ni bagitoola oku lusozi, omu kisito kyʼAbbinadabbu ni bagiteeka oku kigaali ekiyaaka. Abataane bʼAbbinadabbu, oWuuza nʼAkiyo, nga niibo abadooma ebisolo ebikuusa ekigaali ekyo
2SA 6:4 ekiriku eSanduuku ya Musengwa, ngʼAkiyo yeekubbembeiremu.
2SA 6:5 NgʼoDawudi nʼaBaisirairi bonabona bali omukujaagaana nʼamaani gaabwe gonagona omumaiso ga Musengwa nga bemba era nga bakubba nʼotongoli, nʼenkana nʼobugoma, nʼensansi nʼebisekende.
2SA 6:6 Awo owebatuukire omu kifo oNakoni e gyakonera engaano, ente ni gigagaituka kale oWuuza nʼagolola engalo nʼakwata oku Sanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa okutagwa.
2SA 6:7 OMusengwa nʼasunguwalira ino oWuza, nʼamwitirawo, olwʼokubba yeebitiriirye nʼakwata oku Sanduuku eyʼeNdagaano. OWuuza nʼafeera aawo okumpi nʼeSanduuku ya Kibbumba.
2SA 6:8 ODawudi nʼasunguwala olwʼokubba oMusengwa yabonerezere oWuuza nʼobusungu. Okuzwa olwo ekifo ekyo ni bakyeta Perezi Wuuza.
2SA 6:9 Oku lunaku olwo oDawudi nʼatya oMusengwa, nʼakoba ati, “Natwala ntya eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa?”
2SA 6:10 Kale oDawudi nandi nʼataka okutwala eSanduuku ya Musengwa omu Kibugakye nʼagyabucirya wʼObbedi Edomu owʼekika kyʼaBagiiti.
2SA 6:11 ESanduuku ya Musengwa nʼemala e wʼObbedi Edomu emyeri misatu, oMusengwa nʼawa enkabi Obbedi Edomu oMugiiti nʼabʼomu nyumbaye bonabona.
2SA 6:12 Awo ni bakobera okabaka oDawudi bati, “OMusengwa awaire enkabi abʼomu nyumba yʼObbedi Edomu nʼebibye byonabyona olwʼeSanduuku ya Kibbumba.” Kale oDawudi nʼaserengeta nʼayaba nʼatoolayo eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa e wʼObbedi Edomu, nʼagitwala omu kibugakye nga waasangaala.
2SA 6:13 Ababbaire bagingire eSanduuku ya Musengwa owebabbaire bankutambulaku ebigere mukaaga, oDawudi nʼasadaaka onumi nʼokitobba omusava eeri oMusengwa.
2SA 6:14 ODawudi ngʼazwaire eitaawo eribakolere omu lugoye lwa lineni, nʼabina nʼamaani gonagona omumaiso ga Musengwa.
2SA 6:15 ODawudi nʼaBaisirairi bonabona ni baniinaniina okutwala eSanduuku eyʼeNdagaano ya Musengwa omu Yerusaalemi, nga baceera olwʼeisangaalo era nga bafuwa amakondeere.
2SA 6:16 Awo olwatuukire eSanduuku ya Musengwa owebabbaire ngʼabagingirya omu kibuga kya Dawudi, oMikali omwala wa Sawulo nʼalolenkererya omu dinisa nʼabona okabaka oDawudi ngʼajuukajuuka era ngʼabinira omumaiso ga Musengwa. Nʼamunyooma omu mwoyogwe.
2SA 6:17 Ni baingirya eSanduuku ya Musengwa, ni bagiteeka omu kifo kyayo, aakati omu weema oDawudi egiyabbaire akomekere. ODawudi nʼawaayo eeri oMusengwa esadaaka egibooca yonayona nʼesadaaka eyʼokusyania.
2SA 6:18 Oweyamalire okuwaayo esadaaka egyo, nʼasabira abantu enkabi omu liina lya Musengwa oWabwezye Bwonabwona.
2SA 6:19 Awo kaisi nʼagabula abantu bonabona ebyokulya. Nabuli musaiza nʼomukali owʼomwIsirairi nʼamuwa omugaati, nʼekifi kyʼenyama, nʼemuuma enkalu egyʼemizabbibbu emikamulemu omubisi. Awo nabuli muntu nʼakanga e wuwe.
2SA 6:20 Awo oDawudi oweyakangire e wuwe okusabira abʼomu nyumbaye enkabi, oMikali omwala wa Sawulo nʼawuluka okumusisinkana nʼakoba ati, “Okabaka wa Isirairi owʼekitiisya nga weemaliremu! Okwebitya ooti musaiza omugwagwa oweyeebitya, nʼotambula nga weeyambwire omumaiso gʼabagalama abaala abʼabaweereryabo!”
2SA 6:21 ODawudi nʼairamu oMikali ati, “Mbaire mbinira mumaiso ga Musengwa eyannondere nʼangulumalya okwiteewo nʼabʼenyumbaye yonayona, okubba omwekubbemberi wʼabantube aBaisirairi. Era kagira neeyongera okujaagaaniranga omumaiso ga Musengwa.
2SA 6:22 Neeyongera okwemalamu ekitiisya nʼokukirawo, kaisi mbe omuntu ogubanyooma omumaisogo, neye abagalama abakali abo abootumwireku balimpa ekitiisya.”
2SA 6:23 Nʼolwekyo oMikali, omwala wa Sawulo nandi nʼabyalaku omwana kadi moiza paka oweyafiire.
2SA 7:1 Oluzwanyuma okabaka oDawudi ngʼamalire okutebenkera omu lubirirwe, era oMusengwa ngʼamuwaire eidembe eeri abalabebe bonabona ababbaire bamweruguuliriirye,
2SA 7:2 okabaka oDawudi nʼakoba onaabbi Nasani ati, “Obone nze ngona mu nyumba egibayombekeire embaabo gyʼomuvule, neye eSanduuku ya Kibbumba iyo egona mu weema!”
2SA 7:3 Awo oNasani nʼakoba okabaka ati, “Oyabe okole kiikyo ekikuli oku mwoyo, olwʼokubba oMusengwa ali aamo na iwe.”
2SA 7:4 Neye ekiire ekinanyere ekyo oMusengwa nʼakoba oNasani ati,
2SA 7:5 “Oyabe okobe omuweererya wange oDawudi oti, ‘OMusengwa akoba ati, tiniiwe oyaba okumwombekera enyumba omuyaabbanga.
2SA 7:6 Okuzwera nakimo oku lunaku olunatooleire aBaisirairi omu kyalo kyʼe Misiri paka atyanu, timbangaku mu nyumba, wazira ntambwirenge kifo ku kifo nga mba mu weema.
2SA 7:7 Omu bifo byonabyona omunatambuliire nʼaBaisirairi bonabona, tinakobereku kadi moiza oku bafugi abenalondere okukubbembera abantu bange aBaisirairi, nti lwaki tonnyombekera enyumba eyʼemivule.’ ”
2SA 7:8 “Nʼolwekyo, okobe omuweererya wange oDawudi oti, oMusengwa oWabwezye Bwonabwona akoba ati, ‘Nakutoire oku gwʼokuliisyanga entaama omu kigona, ni nkusuuca omwekubbemberi wʼabantu bange aBaisirairi.
2SA 7:9 Mbairenge na iwe nabuli e gyoyabirenge, ni nsanyaawo abalabebo bonabona omumaisogo. Nʼalikututumuca ngʼabafugi abatutumuki oku kyalo.
2SA 7:10 Era abantu bange aBaisirairi nalibateekerawo ekifo, ni bakibbangamu ni kibba kyabwe-kubwabwe, nga tibakaali bairamu okubateganya. Era ngʼabantu ababbibabbi tibakaali babagadya ngʼowebabagadyanga,
2SA 7:11 ngʼowenakolere okuzwera nakimo omu kiseera ekinalondeiremu abalamuzi okufuganga abantu bange aBaisirairi. Era nalikulamya eeri abalabebo bonabona nandi ni bakuteganya.’ ” “ ‘Nʼekindi omukobe oti oMusengwa akoba ati, Nze oMusengwa Ninze eyayemereryangawo abʼenyumbayo omu bufugi bwʼensikirano.
2SA 7:12 Enakugyo owegyalikuwaaku, nʼofa nʼosenja abazeizabo, naliteekawo omoiza oku baanabo abewabyaire, nʼabba kabaka era nalyemereryawo obwakabakabwo.
2SA 7:13 Oyo niiye eyalinnyombekera enyumba, era nalyemereryawo entebeye eyʼobwakabaka nebba yʼensikirano emirembe gyonagyona.
2SA 7:14 Nalibba iteeye, iye nʼabba mwana wange. Oweyakolanga ekitali ekituuce, namukangavulanga nʼomwigo ogubakangavulira abantu, nʼofaalu ogubafaamuulira abantu.
2SA 7:15 Neye okutaka kwange okutakoma tinakutoolenge kwiye, ngʼowenatoire oku Sawulo, iye ogunatoirewo kaisi iwe nʼosuuka kabaka.
2SA 7:16 Abʼeibyaireryo bafuganga obwakabakabwo emirembe gyonagyona omumaiso gange, nʼentebeyo eyʼobwakabaka yabbeererangawo enaku gyonagyona.’ ”
2SA 7:17 Awo oNasani nʼakanga nʼakobera oDawudi byonabyona oMusengwa ebiyamubiikuliire.
2SA 7:18 Awo okabaka oDawudi nʼaingira omu Weema, nʼatyama omumaiso ga Musengwa, nʼakoba ati: “Oo Musengwa iwe oMukulu, nze nʼabʼenyumba yange niiswe abanaani abookoleire ebintu ebyo byonabyona?
2SA 7:19 Oo Musengwa iwe oMukulu, ekyo nga kikaali kiri awo ooti kitono omumaisogo, tete osuubizire abʼeibyaire lyange ebingi omumaiso egibwiza. Oo Musengwa iwe oMukulu, enu niiyo enkolayo bulijo egyokola oku muntu!”
2SA 7:20 “Oo Musengwa iwe oMukulu, kaisi niki ekindi nze oDawudi ekimpezya okukukoba? Iwe ommaite nze omuweereryawo.
2SA 7:21 Olwʼokusuubizakwo nʼolwʼokutakakwo okolere ekintu ekikulu nʼokimmanyikisya nze omuweereryawo.”
2SA 7:22 “Oo Musengwa iwe oKibbumba, ngʼoli mukulu! Mpaawo gondi ali ooti niiwe, era mpaawo Kibbumba ogutwabbaire tuwuuliireku okutoolaku iwe.
2SA 7:23 Ekikoba kiti, eigwanga erimo oku kyalo iwe Kibbumba eriwanunwire okuzwa e Misiri ni babba bantubo okububwo. Ebintu ebikulu nʼebyewunyo ebiwabakoleire, byatutumucirye eriinalyo, owewabbingire abʼamawanga agandi nʼabakibbumba baabwe omumaiso gʼabantubo abeweenunuliire okuzwa e Misiri.
2SA 7:24 ABaisirairi wabasuucirye abantubo emirembe gyonagyona, era iwe Musengwa nʼosuuka oKibbumba waabwe.”
2SA 7:25 “Oo Musengwa iwe oKibbumba, aale atyanu okakasenge enaku gyonagyona ekyonsuubizire nze omuweereryawo nʼabʼenyumba yange, era okole ngʼowookobere,
2SA 7:26 kaisi olwo bakugulumalye emirembe gyonagyona, nga bakoba bati, ‘OMusengwa oWabwezye Bwonabwona niiye oKibbumba afuga oIsirairi.’ Era obonere nakimo ngʼabʼebyaire lyange bafuga emirembe gyonagyona.”
2SA 7:27 “Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona, oKibbumba wa Isirairi, nze omuweereryawo nsunire obugumu ni mpezya okusaba, olwʼokubba ombiikuliire binu byonabyona, nʼonkoba oti abaizukulu bange walibasuuca bakabaka.
2SA 7:28 Era atyanu, oMusengwa, Afuga byonabyona, iwe oKibbumba, ebibonobyo byʼamazima, era onsuubizire nze omuweereryawo ebintu ebisa ebyo.
2SA 7:29 Nkusaba owoobba osiimire, owe enkabi abʼenyumba yange nze omuweereryawo, kaisi beeyongere okubba abafugi omumaisogo enaku gyonagyona. Oo Musengwa, iwe oWabwezye Bwonabwona, abʼenyumba yange obawenge enkabigyo emirembe gyonagyona, olwʼokubba ekyo iwe okisuubizire.”
2SA 8:1 Ebyo owebyawoire, oDawudi nʼalwanisya aBafirisuuti nʼabawangula, era nʼabawambaku ekibuga oMetegi Aama.
2SA 8:2 Awo nʼawangula aBamowaabbu, nʼabagalaamirirya ansi omu nyiriri isatu, nʼaitaku enyiriri eibiri nʼalekawo olumo. Awo aBamowaabbu ni babba baweererya ba Dawudi ni bamuwanga emisolo.
2SA 8:3 ODawudi oweyabbaire ngʼayaba okweirirya amatwalege agali oku mwiga Ewufulaate nʼawangula nʼoKadadezeri omutaane wa Lekobbu okabaka wʼe Zobba.
2SA 8:4 Era nʼamuwambaku nʼabaisirikale 1,700 abʼoku mbalaasi, nʼabandi 20,000 abʼoku bigere. Embalaasi egikira obungi egikuusa ebigaali, oDawudi nʼagitema ebigere okugiremalya, okutoolaku egyo gyonkani egyabbaire egimala okukuusa ebigaalibye 100 giyalekerewo.
2SA 8:5 ABasiiriya abʼe Damaasiko owebaabire okwiruukirira oKadadezeri okabaka wʼe Zobba, oDawudi nʼaitamu abasaiza 22,000.
2SA 8:6 ODawudi nʼateeka enkambi yʼabaisirikale omwAlamu ekyʼomu Damaasiko, aBasiiriya ni basuuka baweereryabe, ni bamuwanga emisolo. OMusengwa nawa oDawudi obuwanguli nabuli e giyayabanga.
2SA 8:7 ODawudi nʼanyaga engabo gyʼezaabbu abaweererya ba Kadadezeri egibabbaire nagyo, nʼagitwala e Yerusaalemi.
2SA 8:8 Nʼatwala obbulonzi mungi okuzwa omu Bbeta nʼoBberosayi ibyo ebibuga okabaka oKadadezeri ebiyafuganga.
2SA 8:9 OToyi okabaka wʼe Kamasi oweyawuliire ati oDawudi awangwire amaje ga Kadadezeri gonagona,
2SA 8:10 nʼatuma omutaanewe oYolamu eeri okabaka oDawudi okumusigirya nʼokumwisuuca okuwangula oKadadezeri, olwʼokubba oKadadezeri yabbaire mulabe wa Toyi. OYolamu oyo nʼatwalira oDawudi ebirabo ebyʼefeeza, nʼebyʼezaabbu, nʼebya bbulonzi.
2SA 8:11 Ebirabo ebyo oDawudi yabiwongere eeri oMusengwa, ngʼoweyabbaire awongere efeeza nʼezaabbu ebiyatoolanga omu mawanga gonagona ageyawambire.
2SA 8:12 Ekikoba kiti, ngʼabitoola omwEdomu, nʼomu Mowaabbu, nʼoku Baamoni, nʼoku Bafirisuuti, nʼoku Bamereki, nʼoku munyago oguyatoire oku Kadadezeri omutaane wa Lekobbu, okabaka wʼe Zobba.
2SA 8:13 ODawudi ni yeeyongera okututumuka oweyairire ngʼamalire okwita aBeedomu 18,000, omu Kiinamo kyʼeNyanza ya Cumbi.
2SA 8:14 Nʼateeka enkambi gyʼabaisirikale omwEdomu mwonamwona, abaamu ni basuuka baweereryabe. OMusengwa nʼawanga oDawudi obuwanguli nabuli e giyayabanga.
2SA 8:15 ODawudi nʼakubbembera oIsirairi yenayena, era nʼafuganga abantube omu mazima nʼobwenkanya.
2SA 8:16 OYowaabbu omutaane wa Zeruyiya niiye eyabbaire omuduumiri omukulu owʼamaje. Iye oYekosofaati omutaane wʼAkirudi, niiye eyakuumanga ebiwandiiko,
2SA 8:17 kaisi oZadooki omutaane wʼAkitubbu nʼAkimereki omutaane wʼAbbiyasaali, ibo ni babba bakabona. OSiraya iye yabbaire muwandiiki.
2SA 8:18 OBbinaaya omutaane wa Yekoyaada, niiye eyabbaire akulira abakuumi ba Dawudi ibo aBakeresi nʼaBaperesi, kaisi ibo abataane ba Dawudi ni babbanga bawi bʼamalabuki.
2SA 9:1 Lumo oDawudi yeebwirye ati, “Omu bʼekisito kya Sawulo waliwo omuntu eyasigairewo, mmukolere ebyʼekisa oku lwa Yonasani?”
2SA 9:2 Ni wabbaawo omuweererya ogubayetanga oZibba owʼomu kisito kya Sawulo, okabaka oDawudi oguyayetere. Okabaka nʼamubuulya ati, “Niiwe oZibba?” Nʼamwiramu ati, “Owekitiisya, ninze oonu omuweereryawo.”
2SA 9:3 Awo okabaka nʼamubuulya ati, “Mpaawo muntu yenayena eyasigairewo omu kisito kya Sawulo, ogunnyinza okukolera ebyʼekisa kya Kibbumba?” OZibba nʼairamu okabaka ati, “Wakaali walikuuwo omutaane wa Yonasani neye yalemaire ebigere byombi.”
2SA 9:4 Okabaka nʼamubuulya ati, “Ali yaina?” OZibba nʼamwiramu ati, “Ali mu kisito kya Makiri omutaane wʼAmiyeeri owʼomu kibuga oLodebbali.”
2SA 9:5 Awo okabaka oDawudi nʼatumisya ni baleeta oMefibbosesi, nga bamutoola omu kisito kya Makiri omutaane wʼAmiyeeri owʼe Lodebbali.
2SA 9:6 Awo Mefibbosesi omutaane wa Yonasani era omwizukulu wa Sawulo, oweyatuukire eeri oDawudi, nʼakotamya omutwe okumuwa ekitiisya. ODawudi nʼamweta ati, “Mefibbosesi.” OMefibbosesi nʼamwiramu ati, “Owekitiisya, nze ngonu omuweereryawo.”
2SA 9:7 ODawudi nʼamukoba ati, “Tiwaatya, njaba okukukolera ebyʼekisa oku lwa iteewo oYonasani. Njaba okukwirirya eitakali lyonalyona erya zeizawo oSawulo, era waliiranga aamo na nze oku menza yange.”
2SA 9:8 OMefibbosesi nʼakotamya omutwe okumuwa ekitiisya, nʼakoba ati, “Nze omuweereryawo ndi wʼamakuluki-so ogwokolera ebyʼekisa, nze atagasa ooti mbwa omufu!”
2SA 9:9 Awo okabaka nʼayeta oZibba omuweererya wa Sawulo, nʼamukoba ati, “Ebintu byonabyona ebyabbaire ebya Sawulo nʼabʼomu kisitokye, mbiwaire mwizukulu wa musengwawo oSawulo.
2SA 9:10 Iwe, nʼabataanebo, nʼabaweereryabo, niinywe omwamulimiranga iye nʼabʼeibyairerye, kaisi basunenge ebyokulya. Neye iye oMefibbosesi omwizukulu wa musengwawo, bulijo yaliiranga aamo na nze oku menza yange.” OZibba yabbaire nʼabataane ikumi na bataanu, nʼabaweererya aabiri.
2SA 9:11 Awo oZibba nʼakoba okabaka ati, “Musengwa wange njaba okukolanga byonabyona ebyondagiire.” Kale oMefibbosesi nʼaliiranga oku menza nʼokabaka oDawudi, ngʼomoiza oku bataane ba Dawudi.
2SA 9:12 OMefibbosesi yabbaire nʼomutaanewe nga mutomuto eriinalye bati Miika. Era abo bonabona abatyamanga omu kisito kya Gibba, ni basuuka baweererya ba Mefibbosesi.
2SA 9:13 Awo Mefibbosesi eyabbaire alemaire ebigere byombi, nʼatyamanga mu Yerusaalemi, nʼaliiranga oku menza nʼokabaka.
2SA 10:1 Ebiseera nga bibitirewo, okabaka wʼaBaamoni oNakisi nʼafa, omutaanewe oKanuni nʼamusikira ngʼokabaka.
2SA 10:2 ODawudi nʼakoba ati, “Njaba okukolera oKanuni omutaane wa Nakasi ebyʼekisa ngʼoiteeye oweyabinkoleire.” Kale oDawudi nʼatuma abakwenda okusaasira oKanuni olwʼokufiirwa oiteeye. Neye abakwenda abo owebatuukire omu kyalo kyʼaBaamoni,
2SA 10:3 abakungu bʼaBaamoni ni bakoba omusengwa waabwe oKanuni bati, “Oseega oti oDawudi akutumiire abakwenda baize okukukunga nʼokukusaasira, lwa kuwa iteewo kitiisya? Tikiikyo bbe! ODawudi asindikire bakeeti kukeeta kibuga era bakiwambe.”
2SA 10:4 OKanuni nʼakwata abakwenda ba Dawudi, nabuli moiza nʼamumwaku olubba olumo olwʼomulevu, nʼasala ebizwalo byabwe aakati oku mantyamiro, kaisi nʼababbinga bakange.
2SA 10:5 Okabaka oDawudi owebamukobeire ekyo, nʼatuma abakwenda abandi okwaba okusisinkana abakwenda badi olwʼokubba babbaire babaswazire ino. Era nʼabakoba ati, “Musigale omu kibuga e Yeriko paka emirevu gyanywe owegyakula, kaisi mwire.”
2SA 10:6 Awo aBaamoni owebategeire bati basuguwairye oDawudi, ni batumisya bapangisye abaisirikale aBasiiriya 20,000 abʼoku bigere okuzwa e Bbesi Lekobbu nʼe Zobba, nʼabaisirikale abandi 10,000 okuzwa eeri okabaka wʼe Maaka nʼabandi 12,000 okuzwa omu kyalo kyʼe Tobbu.
2SA 10:7 ODawudi oweyawuliire ekyo, nʼasindikayo oYowaabbu nʼamaje gonagona amatendeke nakusani okubalwanisya.
2SA 10:8 ABaamoni ni bawuluka ni beetegekera olutalo oku mulyango gwʼekibuga kyabwe ekikulu. Kaisi ibo aBasiiriya abazwire e Zobba nʼe Lekobbu, nʼabasaiza abazwire e Tobbu nʼabʼe Maaka, ni babba bonkani omu kigona.
2SA 10:9 OYowaabbu oweyategeire ngʼabalabe bamulumba nga bazwera omumaiso nʼe nyumawe, kale nʼalonda abalwani ba Isirairi abakira obuzira, nʼabategeka okulumba aBasiiriya.
2SA 10:10 Abalwani abasigairewo nʼabakwatisya omugandawe Abbisaayi, nʼabategeka okulumba aBaamoni.
2SA 10:11 OYowaabbu nʼakoba Abbisaayi ati, “ABasiiriya owebaabba bannyinga amaani waiza nʼombeera, wena aBaamoni owebaabba nga bakuyinga amaani, naiza ni nkubbeera.
2SA 10:12 Tugume, tulwane masaiza oku lwʼabantu baiswe nʼebibuga bya Kibbumba waiswe. OMusengwa akole ngʼowaasiima.”
2SA 10:13 Awo oYowaabbu nʼabalwanibe ni balumba okulwanisya aBasiiriya, era aBasiiriya ni bairuka.
2SA 10:14 ABaamoni owebaboine ngʼaBasiiriya bairukire, bona ni bairuka Abbisaayi, ni baingira omu kibuga. Awo oYowaabbu olwo kaisi nʼazwa oku kulwanisya aBaamoni, nʼakanga e Yerusaalemi.
2SA 10:15 ABasiiriya owebaboine ngʼaBaisirairi babakira amaani, aBasiiriya ni baira beekumbaania aamo.
2SA 10:16 Okabaka oKadadezeri nʼatumisya okutoolayo aBasiiriya ababbaire e buzwaisana wʼomwiga Ewufulaate, ni baaba omu kibuga e Keramu. OSobbaki omuduumiri wʼamaje ga Kadadezeri niiye eyabeekubbembeire.
2SA 10:17 ODawudi owebamukobeire, nʼakumbaania amaje ga Isirairi gonagona, nʼayambuka oMwiga oYoludaani, nʼayaba e Keramu. ABasiiriya ni beetegeka okulumba oDawudi ni bamulwanisya.
2SA 10:18 Neye aBasiiriya ni bairuka aBaisirairi. ODawudi nʼabalwanibe ni baita aBasiiriya 700 abavugi bʼebigaali, nʼabalwani 40,000 abʼoku mbalaasi, nʼasumuta oSobbaki omuduumiri wʼamaje gaabwe, nʼafeera omu kirwaniro.
2SA 10:19 Abakabaka bonabona ababbaire beegaitire nʼoKadadezeri owebaboine ngʼaBaisirairi bawangwire, ni bakola endagaano eyʼemirembe nʼaBaisirairi, ni basuuka bagalama bʼaBaisirairi. Kale aBasiiriya ni baira batya okubbeera aBaamoni omulundi ogundi.
2SA 11:1 Omu biseera ebyʼomwanka abakabaka owebaabiranga okutaabaala, okabaka oDawudi nʼasindika oYowaabbu nʼabaweereryabe, nʼaBaisirairi bonabona, ni baaba bajigirica aBaamoni era ni bazingiza ekibuga oLabba. Neye iye oDawudi nʼasigala omu Yerusaalemi.
2SA 11:2 Lwabbaire lumo akanaigulo, okabaka oDawudi nʼasetuka nʼazwa oku buliribwe, nʼatambulatambulamu e ngulu oku nyumbaye. Ngʼali eeyo, nʼalengera omukali ngʼanaaba. Omukali oyo yabbaire musiipoono ino.
2SA 11:3 Nʼolwekyo oDawudi nʼatuma abakwenda okubuulirirya ebimufaaku. Ni wabbaawo eyamukobeire ati, “Omukali oyo niiye oBbesusebba, omwala wʼEryamu, era omuka Wuliya oMukiiti.”
2SA 11:4 Awo oDawudi nʼatuma abakwenda bamuleete, era omukali nʼayaba e gyali, oDawudi ni yeegaita naye. Omukali nʼamala nʼakanga e wuwe. Cooka omukali oyo yabbaire yankuzwa omu nsonga gyʼabakali.
2SA 11:5 Oluzwanyuma nʼakitegeera ati ali kida, nʼatuma obukwenda eeri oDawudi, ngʼakoba ati, “Ndi kida.”
2SA 11:6 Nʼolwekyo oDawudi nʼaweererya obukwenda eeri oYowaabbu ati, “Ompeererye oWuliya oMukiiti.” OYowaabbu nʼaweererya oWuliya eeri oDawudi.
2SA 11:7 Awo oWuliya oweyatuukire eeri oDawudi, oDawudi nʼamubuulya embeera oYowaabbu nʼabʼamaje egibalimu, era nʼolutalo ngʼoweruli.
2SA 11:8 Oluzwanyuma lwʼekyo oDawudi nʼakoba oWuliya ati, “Kale oyabe e wuwo, weeyagaleku nʼomukaliwo.” OWuliya nʼazwa omu lubiri lwa kabaka era okabaka nʼatuma ni bamusenjaaku nʼomugangi.
2SA 11:9 Neye oWuliya tiyairire okwaba e wuwe, yagonere ku geeti yʼolubiri aamo na baweererya bonabona abʼomusengwawe.
2SA 11:10 Awo oDawudi owebamukobeire bati, “OWuliya tiyaabire e wuwe,” oDawudi niikwo okumwetesya nʼamubuulya ati, “Tobbaireyo okumala ekiseera kiwanvu, lwaki tiwakangire e wuwo?”
2SA 11:11 OWuliya nʼakoba oDawudi ati, “ESanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba, nʼabalwani aba Isirairi nʼaba Yuda nga bagona mu busiisira, nʼomuduumiri waiswe oYowaabbu nʼabaisirikale abanange nga basiisiire mu kigona, nze mpezya ntya okwaba wange ni ndya, ni nnywa, era ni neegaita nʼomukali wange? Mazima ngʼobwoli omwomi, timpinza okukola ekintu ekityo.”
2SA 11:12 Awo oDawudi nʼakoba oWuliya ati, “Osigale aanu olwatyanu lwona, eizo njaba kukusindika oireyo.” OWuliya nʼasigala omu Yerusaalemi olunaku olwo nʼolwairireku.
2SA 11:13 Awo oDawudi nʼamweta nʼalya era nʼanywa naye, nʼamuteemeerya. Neye nʼekiire ekyo kyona oWuliya tiyakangire e wuwe. Yagonere ku kigonerokye aamo nʼabaweererya ba musengwawe.
2SA 11:14 Eizo waaku amakeezi oDawudi nʼawandiika ebbaluwa, nʼagiwa oWuliya agitwalire oYowaabbu.
2SA 11:15 Nʼawandiika omu bbaluwa eyo ati, “Oteeke oWuliya olutalo e girunyinyintiire eino era omuleke yenkani, bamusumute, afe.”
2SA 11:16 Nʼolwekyo oYowaabbu oweyabbaire azingiza ekibuga oLaabba, nʼategeera ekifo abalabe e gibabbaire bakira amaani nʼateeka yaawo oWuliya.
2SA 11:17 Awo abantu abʼomu kibuga ekyo owebawulukire okulumba oYowaabbu, ni baita abamo oku balwani ba Dawudi, oWuliya oMukiiti yena ni bamwitiramu.
2SA 11:18 Awo oYowaabbu nʼatuma omukwenda eeri oDawudi, okumukobera amawuliro gonagona agakwata oku lutalo,
2SA 11:19 nʼasisiitira oguyatumire ati, “Owewamala okukobera okabaka amawuliro gonagona agakwata oku lutalo,
2SA 11:20 singa okabaka yasunguwala, nʼakubuulya ati, ‘Lwaki mwaigereire ino oku kibuga nga mulwana? Timwamaite muti bayinza okulasa nga basinzirira ku kitempe?
2SA 11:21 Timwebukirya engeri egibaitiremu Abbimereki omutaane wa Gidyoni? Omukali tiyamudyakireku omwereko ngʼasinzirira ngulu ku kitempe nʼafeera e Sebezi? Lwaki mwaigereire okumpi nʼekitempe?’ Wairamu oti, ‘Nʼomuweereryawo oWuliya oMukiiti yena yafiire.’ ”
2SA 11:22 Omukwenda oyo nʼayaba nʼakobera oDawudi byonabyona oYowaabbu ebiyamutumire.
2SA 11:23 Omukwenda oyo nʼakoba oDawudi ati, “Abalabe batukirire amaani ni bawuluka omu kibuga okutulwanisirya mu kigona, neye ni tubakanjirirya paka ku geeti gyʼekibuga ekyo.
2SA 11:24 Abasaiza abʼobulaso ni balasa abalwanibo, nga basinzirira oku kitempe, era baitire abamo kwibo. Era ni baitiramu nʼomuweereryawo oWuliya oMukiiti.”
2SA 11:25 Awo oDawudi nʼakoba omukwenda ati, “Oyabe okobe oYowaabbu oti, ‘Ekyo tikyakweralikirirya, olwʼokubba mpaawo ayezya okumanya oyo eyafeera omu lutalo. Kale atyanu weeyongere okulumba ekibuga nʼamaani, okiwambe.’ Era wena omwiryemu amaani.”
2SA 11:26 Awo omuka Wuliya oweyawuliire ati oibaaye afiire, nʼamukunga.
2SA 11:27 Ekiseera ekyʼokukunga owekyawoireku, oDawudi nʼamutumisya nʼamutwala omu nyumbaye, nʼamusuuca mukaliwe era nʼamubyalira omwana mwisuka. Neye ekintu ekyo oDawudi ekiyakolere, ni kisunguwalya oMusengwa.
2SA 12:1 Atyanu oMusengwa nʼatuma onaabbi Nasani eeri okabaka oDawudi. ONasani nʼayaba nʼakobera oDawudi ati, “Wabbairewo abasaiza babiri omu kibuga ekimo. Omoiza yabbaire musuni, nʼogondi nga mudoobi.
2SA 12:2 Omusaiza omusuni iye yabbaire nʼentaama nʼente nyingi ino.
2SA 12:3 Neye omudoobi iye yabbaire abulaku kantu, okutoolaku akataama akaluusi akeyabbaire agulire nga katokato, nʼakaliisirirya, ni kakulira omu kisitokye aamo nʼabaanabe. Kaalyanga ku kyokulyakye, ni kanyweranga mu kikopokye, nʼakaleranga, nga kali ooti kaalake.”
2SA 12:4 “Lwabbaire lumo omusaiza omusuni nago nʼacaaza omugeni. Omusuni oyo nandi nʼataka okwita omoiza oku ntaamagye ooba oku nteegye okusumbira omugeniwe amucaaliire, neye nʼayaba nʼakwata kataama akaluusi akʼomusaiza omudoobi odi, nʼakasumbira omugeniwe amucaaliire.”
2SA 12:5 Awo oDawudi nʼasunguwalira ino omusaiza oyo. Nʼakoba oNasani ati, “Ndayira oKibbumba ngʼobwali omwomi, nti omusaiza oyo eyakolere ekintu ekyo asaaniire kufa!
2SA 12:6 Era omu ntaama oyo, ali nʼokusasulamu entaama enduusi ina, olwʼokubba ekyo yakikolere ngʼabula kusaasira.”
2SA 12:7 Awo oNasani nʼakoba oDawudi ati, “Omusaiza oyo, niiwe. Era ati oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi akoba ati, ‘Nakusukireku amafuta okubba kabaka wa Isirairi, ni nkununula omu bwezye bwa Sawulo.
2SA 12:8 Nakuwaire ebintu byonabyona ebyabbaire ebya musengwawo, ni nkukwatisya nʼabakalibe, ni nkusuuca kabaka wʼabantu bonabona abʼomwIsirairi nʼabʼomu Buyudaaya. Era singa ebyo byabbaire tibikumala, nandikwongeire nʼebindi ebikirawo.
2SA 12:9 Kale lwaki onyoomere ekibono kyange nze oMusengwa, nʼokola ebibbibibbi omumaiso gange? Wategekeire oWuliya oMukiiti, aBaamoni ni bamwitira omu lutalo, nʼotwala nʼomukaliwe.
2SA 12:10 Nʼolwekyo entalo tigyawenge omwibyaireryo emirembe gyonagyona olwʼokubba wannyoomere, nʼotwala omuka Wuliya oMukiiti okubba mukaliwo.’ ”
2SA 12:11 “Era oMusengwa akoba ati, ‘Obone, nalireeta akabbikabbi omu nyumbayo, ni ntwala abakalibo ngʼobona, ni mbawa omusaiza omwinawo ni yeegaita nabo musana perekete.
2SA 12:12 Iwe wakikolere mu mbiso, neye nze nalikikola musana perekete ngʼaBaisirairi bonabona babona.’ ”
2SA 12:13 Awo oDawudi nʼakoba oNasani ati, “Nakolere ekikole kibbikibbi omumaiso ga Musengwa.” ONasani nʼakoba oDawudi ati, “OMusengwa atoirewo ekibbikibbikyo, tiwaafe.
2SA 12:14 Neye olwʼekikole ekyo, oleeteire abalabe ba Musengwa okumunyooma, kale omwana omwisuka ogubakubyaliire ayaba kufa.”
2SA 12:15 ONasani nʼakanga e wuwe. Awo oMusengwa nʼaleeta obulwaire oku mwana omwisuka, omuka Wuliya oguyabyaire nʼoDawudi, omwana oyo nʼalwala ino.
2SA 12:16 Awo oDawudi nʼasaba era nʼasiiba nga yeegairira oKibbumba okulamya omwana oyo, oDawudi nandi nʼabbaaku nʼakaalya. Nʼaingira omu nyumba, nʼamala ekiire kyonakyona ngʼalambaire ansi.
2SA 12:17 Abakungu abʼomu lubirirwe, ni baaba e gyali, okumwegairira asetuke azwe ansi, neye iye nʼagaana era nʼagaana okulya ekyokulya kyonakyona nabo.
2SA 12:18 Oku lunaku olwomusanvu omwana nago nʼafa. Abakungu ba Dawudi ni batya okumukobera bati omwana afiire, olwʼokubba baseegere bati, “Omwana ngʼakaali mwomi okabaka twatumwire naye nandi nʼatuwulisisya, kale twamukoba tutya tuti omwana afiire! Ademba ni yeekola akabbikabbi.”
2SA 12:19 Neye oDawudi oweyababoine nga baweweetanganira, nʼategeera ati omwana afiire. Awo oDawudi nʼababuulya ati, “Omwana afiire?” Ni bamwiramu bati, “Afiire.”
2SA 12:20 Awo oDawudi nʼasetuka ansi, nʼayaba nʼanaaba, ni yeesiiga amafuta, nʼacuusa ebizwalo, nʼayaba omu nyumba ya Musengwa, nʼasinza. Awo nʼakanga omu nyumbaye, nʼasaba ekyokulya, ni bakimuleetera nʼalya.
2SA 12:21 Awo abakungube ni bamubulya bati, “Niki ekyo ekyokolere? Wasiibire nʼokunga ngʼomwanawo akaali okufa, neye omwana obwafiire osetukire nʼolya ekyokulya!”
2SA 12:22 ODawudi nʼabairamu ati, “Omwana oweyabbaire ngʼakaali mwomi, nasiibire ni nkunga, olwʼokubba naseegere nti amo-so oMusengwa ayezya okunkwatira ekisa, omwana nandi nʼafa.
2SA 12:23 Neye atyanu ngʼamalire okufa, niki ekigira ni nsiiba? Nkaali njezya okumwirya? Nze ninze enalyaba e gyali, neye iye takaali aira e gyendi.”
2SA 12:24 Awo okabaka oDawudi nʼagumya omukaliwe oBbesusebba. Oluzwanyuma ni yeegaita naye nʼabba kida, nʼabyala omwana mwisuka, oDawudi nʼamuwa eriina ati Sulemaani. OMusengwa nʼataka ino omwana oyo,
2SA 12:25 era oMusengwa nʼalagira onaabbi Nasani nʼawa omwana oyo eriina ati, Yedidiya, olwʼokubba oMusengwa yamutakire.
2SA 12:26 Ebyo nga biri awo, oYowaabbu nʼalumba oLabba ekibuga ekikulu ekyʼaBaamoni, nʼakiwamba.
2SA 12:27 OYowaabbu nʼatuma abakwenda eeri oDawudi, okumukoba bati, “Nnumbire oLabba era ekifo kyakyo ekirimu ensulo egyʼamaizi ni nkiwamba.
2SA 12:28 Kale okumbaanie amaje gonagona agasigairewo ozingize ekibuga okiwambe, demba nze ni nkiwamba ni bakiwa liina lyange.”
2SA 12:29 Awo oDawudi nʼakumbaania aamo abʼamaje bonabona nʼayaba e Labba, nʼakirwanisya, nʼakiwamba.
2SA 12:30 ODawudi nʼatoola engule oku mutwe gwa kabaka wʼaBaamoni, nʼagiteeka oku mutwegwe. Engule eyo babbaire bagikolere mu zaabbu nʼomu mabbaale agʼebbeeyi, ngʼezitowa ekiro ooti 35. ODawudi nʼanyaga nʼebitundu ebindi bingi ino omu kibuga ekyo.
2SA 12:31 Abantu baamu nʼabatoolamu, nʼabakolesya emirimo nga bakolesya emisumeeno, nʼesuuluulu, nʼembaizi, era nʼabakolesya omu kwoca amatafaali. Era atyo weyakolere abantu bonabona abʼomu bibuga byʼaBaamoni. Awo oDawudi nʼamajeege gonagona ni bakanga e Yerusaalemi.
2SA 13:1 Atyanu Abbusalomu omutaane wa Dawudi, yabbaire nʼomwonyoko omusiipoono eriinalye bati Tamali. Ekiseera kyatuukire Amunooni yena omutaane wa Dawudi, nʼawulira ngʼoTamali amuliire omwoyo.
2SA 13:2 Amunooni nʼabba omu biseego bingi era nʼalwala nʼokulwala olwʼokutaka eino omwonyoko oTamali. Olwʼokubba oTamali yabbaire muguna, Amunooni nʼabona nga kigosi okumusuna.
2SA 13:3 Atyanu Amunooni yabbaire nʼomukaagwawe eriinalye bati Yonadaabbu, omutaane wa Samaaya, omuganda wa Dawudi. OYonadaabbu yabbaire musaiza mukalabakalaba ino.
2SA 13:4 Nʼakoba Amunooni ati, “Iwe mutaane wa kabaka, lwaki weeyongera kuwaawo nabuli lunaku? Onkobereku.” Amunooni nʼamukoba ati, “Mpulira nfa Tamali, omwonyoko wʼomuganda wange Abbusalomu.”
2SA 13:5 OYonadabbu nʼamukoba ati, “Olambaale oku buliribwo, weekolesye ooti oli mulwaire, kaisi oiteewo oweyaiza okukubona, omukobe oti, ‘Nkwegairiire, oikirirye omwonyoko wange oTamali aize antegekereku ekyokulya aanu omumaiso gange, nga mbona, era ankwatirire ekyokulya ndye.’ ”
2SA 13:6 Amunooni nʼalambaala oku buliribwe, ni yeekolesya ooti mulwaire. Okabaka oweyaabire okumubona, Amunooni nʼamukoba ati, “Nkwegairiire, oikirirye omwonyoko wange oTamali aize ansumbireku emigaati mibiri omumaiso gange aanu, era aginkwatirire ndyeku.”
2SA 13:7 Awo oDawudi nʼatuma obukwenda eeri oTamali omu lubiri ati, “Oyabe e ika e wa mwonyokowo Amunooni, omusumbireku ekyokulya.”
2SA 13:8 OTamali nʼayaba omu nyumba ya mwonyokowe Amunooni omuyabbaire alambaire. Nʼakwata engaano, nʼagikanda, nʼakolamu emigaati aawo omumaiso gʼAmunooni, era nʼagisumba.
2SA 13:9 Nʼatoola emigaati omu fulampeni nʼamwinula. Neye Amunooni nʼagaana okulya. Era nʼakoba ati, “Oseebule abantu bonabona bazwe aanu baabe!” Kale bonabona ni bazwawo.
2SA 13:10 Awo Amunooni nʼakoba oTamali ati, “Oleete ebyokulya ebyo onnyinulire mu kisenge eenu.” OTamali nʼakwata emigaati egyasumbire, nʼagitwala omu kisenge e giri Amunooni omwonyokowe.
2SA 13:11 Neye oweyamusembereirye emigaati okulya, nʼamukwata, nʼamukoba ati, “Mwonyoko wange weegaite na nze.”
2SA 13:12 OTamali nʼamwiramu ati, “Bbe mwana waiswe, tiwankaka, olwʼokubba ekintu ngʼekyo tibakikola omwIsirairi. Tiwakola ekintu ekyo ekiswaza.
2SA 13:13 Kale nze nʼalyaba yaina nga mmalire okwemuka ntyo? Kaisi wena waabba moiza oku basirusiru abʼomwIsirairi. Kale nkwegairiire, ekyo okitumule nʼokabaka, tiyangaane okukufumbirwa.”
2SA 13:14 Neye Amunooni nandi nʼamuwulisisya, era olwʼokubba yabbaire amukira amaani, nʼamukwata okalijata.
2SA 13:15 Oluzwanyuma lwʼAmunooni okukwata oTamali, Amunooni nʼamuzuzuula ino. Mazima engeri egiyamuzuzwiremu nʼebba yʼamaani okukiraku engeri egiyabbaire amutakiremu. Amunooni nʼamukoba ati, “Osetuke ozwe nʼaanu oyabe!”
2SA 13:16 Neye oTamali nʼamwiramu ati, “Bbe, ekyokunsindiikirirya kibbikibbi ino nʼokukiraku ekyomalire okunkola.” Neye era Amunooni nandi nʼamuwulisisya.
2SA 13:17 Nʼayeta omuweereryawe nʼamukoba ati, “Otoole aanu omukali onu omuwuluce e nza omwigalirirye eeyo.”
2SA 13:18 OTamali yabbaire azwaire ekizwalo ekyʼenjawulo, olwʼokubba abaala ba kabaka abaguna batyo webazwalanga. Awo omuweererya wʼAmunooni nʼawuluca oTamali, nʼamwigalirya e nza.
2SA 13:19 OTamali ni yeesiiga eikoke omu mutwe, nʼanyiira ekizwalokye ekiyabbaire azwaire okulaga obunakuwalibwe, ni yeekwata oku mutwe, nʼayaba ngʼakunga.
2SA 13:20 Abbusalomu nʼabuulya omwonyokowe oTamali ati, “Amunooni oyo omwonyokowo akukwaite okalijata? Aale osirike mwana waiswe; iye mwonyokowo. Tiwaafaayo.” Era oTamali nʼabba omu kisito kyʼAbbusalomu, neye nga munakuwali era nga tabba omu bantu.
2SA 13:21 Atyanu okabaka oDawudi nʼasunguwala ino oweyawuliire ebintu ebyo byonabyona Amunooni ebiyakolere oTamali.
2SA 13:22 Neye Abbusalomu nandi nʼatumula nʼAmunooni ekibono kadi kimo ekisa, waire ekibbikibbi. Abbusalomu nʼacaawa Amunooni olwʼokubba yʼakwaite omwonyoko oTamali okalijata.
2SA 13:23 Nga wabitirewo emyanka mibiri, Abbusalomu yabbaire nʼabantu ababbaire bali kusalaku entaamagye ebyoya e Bbaali Kazoli okumpi nʼekibuga Efulaimu, nʼayeta abataane ba kabaka oDawudi bonabona babbeeyo omu kujaagaana.
2SA 13:24 Era Abbusalomu nʼayaba eeri okabaka nʼamukoba ati, “Musengwa wange, abasalaku entaama ebyoya baizire okunsaliraku. Nkusaba oize nʼabaweereryabo tujaagaanire aamo na nze.”
2SA 13:25 Okabaka nʼakoba Abbusalomu ati, “Bbe, mwana wange, titwaize swenaswena, tudemba tukukaluubirira.” Abbusalomu nʼamwesibaku, neye okabaka nʼagaana okwaba, wazira nʼamusabira mikolo kubaabira nakusani.
2SA 13:26 Abbusalomu nʼamukoba ati, “Iwe owoobba nga tiwaabe, nkwegairiire oikirirye omuganda wange Amunooni, twabe naye.” Okabaka nʼamubuulya ati, “Lwaki otaka mwabe naye?”
2SA 13:27 Neye Abbusalomu nʼamwesibirira paka oweyaikiriirye Amunooni nʼabataane ba kabaka abandi bonabona okwaba naye.
2SA 13:28 Awo Abbusalomu nʼalagira abaweereryabe ati, “Mwekalikica Amunooni, oweyabbeera ngʼateemeire omwenge, kaisi ni mbakoba nti, ‘Mumukubbe mumwite,’ timwatya olwʼokubba nze naabba mbalagiire. Mubbe bagumu era timwezizyazizya.”
2SA 13:29 Abaweererya bʼAbbusalomu ni bakola ngʼAbbusalomu oweyabbaire abalagiire. Awo abataane ba kabaka bonabona ababbaire abasigairewo ni basetuka ni baniina empunda gyabwe ni bairuka.
2SA 13:30 Owebabbaire bakaali bali omu nzira, amawuliro ni gatuuka oku Dawudi agati, “Abbusalomu aitire abataane ba kabaka bonabona, amantalekakuuwo kadi moiza!”
2SA 13:31 Awo okabaka nʼasetuka nʼanyiira eganduulaye olwʼenima, nʼaika ni yeeyala ansi okwitakali. Nʼabakungube ababbaire naye bona ni banyiira ebizwalo byabwe.
2SA 13:32 Neye oYonadaabbu, omutaane wa Samaaya omuganda wa kabaka oDawudi nʼatuuka, nʼakoba ati, “Musengwa wange, oleke okuseega oti baitire abaanabo bonabona. Amunooni yenkani niiye ogubaitire, olwʼokubba Abbusalomu yabonekere ngʼamaliriire okumwita, okuzwera nakimo oku lunaku oluyakwatiire omwonyokowe okalijata.
2SA 13:33 Kale musengwa wange kabaka, tiwakoba oti abataanebo bonabona babaitire, wazira Amunooni yenkani niiye ogubaitire.”
2SA 13:34 Ebyo nga bikaali biri awo Abbusalomu iye nʼairuka. Omwisirikale eyabbaire oku gwʼokukuuma oweyasiirirye amaiso, nʼalengera abantu bangi nga baserengeta bazwera omu nzira eyʼoku lusozi, nʼayaba nʼakobera okabaka ekiyabbaire ali kubonanga.
2SA 13:35 Awo Yonadaabbu nʼakoba okabaka ati, “Musengwa, obone, abataanebo baabo baizire era batuukire. Nga nze omuweereryawo owenkukobeire, kityo wekiri.”
2SA 13:36 Yabbaire yankumala okutumula ebyo, abataane ba kabaka ni batuuka, nga bakuukulya, era nga bamagalica amaliga. Era okabaka nʼabakungube bonabona, ni bamagalica ino amaliga.
2SA 13:37 Neye Abbusalomu nʼairukira e wa kabaka wʼe Gesuli, ogubeeta oTalumayi omutaane wʼAmiikudi. ODawudi ni yeeyongera ngʼakunga omutaanewe Amunooni okumala eibbanga liwanvu.
2SA 13:38 Abbusalomu oweyairukire nʼayaba e Gesuli, yabbaireyo okumala emyanka misatu.
2SA 13:39 Okabaka oweyamalire okukunga Amunooni, nʼawulira omwoyogwe nga gukandiire okubonaku omutaanewe Abbusalomu.
2SA 14:1 Atyanu oYowaabbu omutaane wa Zeruyiya yabbaire akimaite ati okabaka akandiire okubonaku Abbusalomu.
2SA 14:2 Kale oYowaabbu nʼatumisya omukali ogubabbaire bamaite bati wʼamalabuki owʼomu kibuga oTekowa. Omukali oyo oweyatuukire, oYowaabbu nʼamukoba ati, “Weekolesye ngʼafiiriirwe, weesibe nʼebibenga, era tiweesiiga waire akazigo, weebitye ooti mukali amalire eibbanga erinene ngʼakunga omufu.
2SA 14:3 Awo kaisi oyabe eeri okabaka omukobe ebinakukoba okutumula.” Awo oYowaabbu nʼamukobera ebiyatumula.
2SA 14:4 Awo omukali oyo owʼe Tekowa nʼayaba eeri okabaka, nʼaika, nʼafuunama ni yeeyala ansi okwitakali okumuwa ekitiisya. Nʼamukoba ati, “Oo kabaka, ombeere!”
2SA 14:5 Okabaka nʼamubuulya ati, “Nsongaki?” Omukali nago nʼamwiramu ati, “Mazima ndi mukali namwandu; oibawange yafiire.
2SA 14:6 Nze omuweereryawo nabbaire nʼabataane bange babiri, lumo ni balwanira omu kigona nga mpaawo abagaya, omoiza nʼakubba omwinaye nʼamwita.
2SA 14:7 Atyanu abʼekika bonabona bansetukiireku nze omuweereryawo. Bankoba bati mpeeyo oyo eyaitire omugandawe, yena bamwite olwʼokwita omugandawe, nambu batyo baite nʼomusika. Kale owebamwita, naabba nsigaire nga mbula mwana, era baabba bajigiricirye eriina lya ibawange omugenzi, nga mpaawo ibyairye erisigairewo oku kyalo.”
2SA 14:8 Okabaka nʼakoba omukali oyo ati, “Okange e wuwo, njaba okulagira ensongagyo bagikoleku.”
2SA 14:9 Neye omukali oyo owʼe Tekowa nʼakoba okabaka ati, “Musengwa wange kabaka, omusango gubbe ku ninze nʼoku bʼenyumba ya bbaabba. Iwe, mukulu kabaka, omu bufugibwo, tiwaabbaaku omusango.”
2SA 14:10 Okabaka nʼamwiramu ati, “Nabuli akutiisyatiisya omundeetere, tiyairemu kukuteganya.”
2SA 14:11 Omukali nago nʼakoba ati, “Nkwegairiire musengwa wange kabaka, ondayirire oMusengwa iye oKibbumbawo, oti tiwaganye omuntu yenayena tete okusuka omusaaye olwʼokunyaaŋa, kaisi tibaita omutaane wange.” Okabaka nʼairamu ati, “OMusengwa ngʼobwali omwomi, mpawo muntu eyalikwata oku mutaanewo.”
2SA 14:12 Omukali nago nʼamukoba ati, “Musengwa wange, kabaka, nkwegairiire onjikirirye nze omuweereryawo mbeeku nʼekindi ekinkukoba.” Okabaka nʼamukoba ati, “Otumule.”
2SA 14:13 Omukali oyo nʼakoba ati, “Lwaki wakolere abantu ba Kibbumba ekintu ekibbikibbi ekityo? Wagaine omutaanewo onanyerenyeere okwira okuzwa omu kyalo kyʼe nza. Kale omu ngeri eyo nʼobba weesingisirye omusango mwekyo ekiwankuzwa okutumula.
2SA 14:14 Swenaswena tukomenkereza nga tuteekwa kufa. Obwomi bwaiswe buli ooti maizi agasusukire ansi agataseneka. Era oKibbumba tasaanyawo-busaanyi obwomi bwʼomuntu; wazira ateekawo ngeri gyʼokumwiryawo ngʼamuzwireku.”
2SA 14:15 “Kale, musengwa wange kabaka, olwʼokubba abantu bantiisyatiisirye, kagira nze omuweereryawo njizire ntumuleku na iwe, nga nseega nti, ‘Amo owenatumula nʼokabaka yankolera nze omuweereryawe ekinamusaba.
2SA 14:16 Amo okabaka yaikirirya okununula omutaane wange omu bwezye bwʼomusaiza oyo ali kunoonia okunsaanyawo nze nʼomutaane wange tuzwe omu muwuluko oKibbumba oguyatuwaire.’ ”
2SA 14:17 “Era nze omuweereryawo nkoba nti, ‘Nsaba nti ekibonokyo musengwa wange kabaka, kimpe eidembe, olwʼokubba iwe musengwa wange kabaka oli ooti malaika wa Kibbumba, ayezya okwabula ekisa nʼekibbikibbi. Nsaba oMusengwa iye oKibbumbawo abbe na iwe.’ ”
2SA 14:18 Awo okabaka, nʼakoba omukali oyo ati, “Tiwambisabisa kwekyo ekinjaba okukubuulya.” Omukali oyo nʼakoba ati, “Musengwa wange kabaka, ombuulye.”
2SA 14:19 Okabaka nʼamubuulya ati, “OYowaabbu niiye eyateesere na iwe ebintu ebyo byonabyona?” Omukali nago nʼamwiramu ati, “Ngʼobwoli omwomi, iwe musengwa wange kabaka, mpaawo ayezya okwegaana ekyo, iwe musengwa wange kabaka ekyotumwire, olwʼokubba omuweereryawo oYowaabbu niiye eyandagiire era niiye eyankobere nze omuweereryawo ebyo byonabyona ebintumwire.
2SA 14:20 Olwʼokutaka okucuusa embeera eriwo, omuweereryawo oYowaabbu kagira yakolere atyo. Era iwe musengwa wange, oli wʼamalabuki ooti malaika wa Kibbumba, amanya byonabyona ebiri omu kyalo kinu.”
2SA 14:21 Awo okabaka nʼayeta oYowaabbu nʼakoba ati, “Atyanu njikiriirye. Oyabe oirye omwisuka oyo Abbusalomu.”
2SA 14:22 Awo oYowaabbu nʼaika nʼafuunama ni yeeyala ansi okwitakali okuwa okabaka ekitiisya, nʼasaba oKibbumba okuwa okabaka enkabi. Era oYowaabbu nʼakoba ati, “Atyanu nze omuweereryawo ntegeire nga ndi mukoda egyoli iwe musengwa wange kabaka, olwʼokubba iwe kabaka oikiriirye okusaba kwange nze omuweereryawo.”
2SA 14:23 Awo oYowaabbu nʼasimbuka nʼayaba e Gesuli, nʼakanja Abbusalomu omu Yerusaalemi.
2SA 14:24 Neye okabaka nʼakoba ati, “Ateekwa kwaba ika wuwe; tali nʼokumbonaku.” Kale Abbusalomu nʼayaba ika wuwe, nandi nʼayaba e giri okabaka.
2SA 14:25 Atyanu omwIsirairi mwonamwona, timwabbairemu omuntu aboneka nakusani ngʼAbbusalomu. Okuzwera ansi oku bitindiro paka ku bwetiikiro, tiyabbaireku kicaamu.
2SA 14:26 Nabuli nkomerero yʼomwanka, Abbusalomu yamwangaku enziiri oku mutwegwe, olwʼokubba gyabbanga gimuzitowereire. Oweyagimwanga, nʼagipima, gyayeryanga ekiro ibiri omu bipimo bya kabaka.
2SA 14:27 Abbusalomu yabbaire nʼabataanebe basatu nʼomwala moiza nga niiye oTamali eyabbaire omukali omusiipoono eino.
2SA 14:28 Awo Abbusalomu nʼamala emyanka mibiri omu Yerusaalemi, nga tabonaku okabaka.
2SA 14:29 Kale Abbusalomu nʼatumisya oYowaabbu, amutume eeri okabaka, neye oYowaabbu nʼagaana okwaba e gyali. Abbusalomu nʼamutumisya omulundi gwokubiri, era oYowaabbu nʼagaana okwabayo.
2SA 14:30 Awo Abbusalomu nʼakoba abaweereryabe ati, “Mwabe mwoce omusiri gwa Yowaabbu ogwa bbaale oguliranire nʼogwange.” Kale ni baaba ni bagwoca.
2SA 14:31 Awo oYowaabbu nʼasetuka nʼayaba e wʼAbbusalomu, nʼamubuulya ati, “Lwaki abaweereryabo boocerye omusiri gwange?”
2SA 14:32 Abbusalomu nʼairamu oYowaabbu ati, “Aale obone, nʼakutumiire obukwenda nga nkoba nti, ‘Oize aanu, nkutume eeri okabaka okumubuulya lwaki nazwire e Gesuli. Kyandibbaire kikiraku obusa egyendi singa mbaire nkaali ndi eeyo. Aale atyanu ntaka okubona okabaka, era owemba nga ndi nʼomusango gwonagwona, anjite.’ ”
2SA 14:33 Kale oYowaabbu nʼayaba eeri okabaka nʼamukobera ebintu ebyo. Awo okabaka nʼatumisya Abbusalomu, era Abbusalomu nʼayaba eeri okabaka, nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali omumaisoge okumuwa ekitiisya. Awo okabaka nʼagwa Abbusalomu omu kifubba.
2SA 15:1 Ebyo owebyawoire, Abbusalomu ni yeetegekerawo ekigaali nʼembalaasi, nʼabasaiza 50 abamukuuma.
2SA 15:2 Yalamukanga amakeezi nʼayemerera oku luguudo olwingira omu geeti yʼekibuga. Awo omuntu oweyayabanga oku geeti ngʼali nʼensonga egyataka okabaka amukolereku, Abbusalomu ngʼamweta nʼamubuulya ekibuga ekyazweramu. Omuntu oyo ngʼamwiramu ati, “Nze omuweereryawo ndi wʼomu kimo oku bika bya Isirairi.”
2SA 15:3 Abbusalomu ngʼamukoba ati, “Aale obone, ensongayo nsa era ntuuce, neye mpaawo muntu okabaka oguyeesigire okukuwulisisya.”
2SA 15:4 Era ngʼAbbusalomu ayongeraku ati, “Kale singa babbaire bannondere okubba mulamuzi omu kyalo kyaiswe kinu! Awo omuntu yenayena eyandibbairenge nʼensonga yonayona ooba omusango, yandiizirenge egyendi era ni mmulamula omu bwenkanya.”
2SA 15:5 Era nʼomuntu oweyaigereranga e giri Abbusalomu okukotama omumaisoge okumuwa ekitiisya, ngʼAbbusalomu agolola engaloye nʼamukwataku era nʼamugwa nʼomu kifubba.
2SA 15:6 Abbusalomu nʼakolanga atyo ku buli Mwisirairi eyaabbanga ayabire e wa kabaka okumumalira ensonga. Kale Abbusalomu nʼawangula emyoyo gyʼaBasirairi ni bamuwagira.
2SA 15:7 Oku nkomerero wʼemyanka eena, Abbusalomu nʼakoba okabaka ati, “Nkwegairiire, onjikirirye njabe e Kebbulooni ntuukirirye obweyamo bwange obunakolere eeri oMusengwa.
2SA 15:8 Nze omuweereryawo owenabbaire omu Gesuli ekyʼomwAlamu, neeyamire nti, ‘Singa oMusengwa yalinkanjayo omu Yerusaalemi, nalyaba ni mmusinzira omu Kebbulooni.’ ”
2SA 15:9 Okabaka nʼamukoba ati, “Oyabe mwidembe.” Kale nʼasimbuka nʼayaba omu Kebbulooni.
2SA 15:10 Awo Abbusalomu nʼatuma abakwenda omu kyama omu bika byonabyona ebya Isirairi ngʼakoba ati, “Kasita mwawulira eigono lyʼamakondeere, awo nga muceera muti, ‘Abbusalomu asuukire kabaka omu Kebbulooni!’ ”
2SA 15:11 Atyanu Abbusalomu okuzwa e Yerusaalemi, yaabire nʼabasaiza 200 abeyayetere ngʼabagenibe, nga babula kibamaiteku Abbusalomu ekyapanga.
2SA 15:12 Awo Abbusalomu oweyabbaire ngʼawaayo esadaaka, nʼatumisya Akisofeeri owʼomu kibuga oGiro omuwi wʼamalabuki owa Dawudi, azwe omu kibuga kyʼe waabwe e Giro, ayabe egiri Abbusalomu. Era okwediima ni kweyongeramu amaani, nʼabasengereri bʼAbbusalomu ni baaba nga beeyongera obungi.
2SA 15:13 Awo omukwenda nʼayaba eeri oDawudi nʼamukoba ati, “ABaisirairi bakuzwireku, atyanu bawagira Abbusalomu.”
2SA 15:14 Awo oDawudi nʼakoba abakungube bonabona ababbaire naye omu Yerusaalemi ati, “Mwanguweku twiruke, nga tikiikyo, mpaawo kwiswe eyalama Abbusalomu. Tuli nʼokusetukiramu tuzwewo, demba nʼatutuukaku mangu, nʼatukola akabbikabbi, era nʼaita nʼabʼomu kibuga bonabona.”
2SA 15:15 Awo abakungu ba kabaka ni bamwiramu bati, “Iswe abaweereryabo tuli bategeke okukola kyonakyona iwe musengwa waiswe kabaka ekiwasalawo.”
2SA 15:16 Okabaka nʼawuluka, nʼabʼomu kisitokye bonabona nga bamusengererya. Wazira nʼalekawo abakalibe abandi ikumi okukuuma olubiri.
2SA 15:17 Awo okabaka nʼawuluka, nʼabantu abo bonabona nga bamusengererya, nʼayemerera oku nyumba esembayo oku nkomerero yʼekibuga.
2SA 15:18 Abakungube ni beemerera nga bamuliranire ngʼabakuumibe bamubita omumaiso. Era nʼaBagiiti 600 bonabona ababbaire bamusengereirye okuzwa e Gaasi, bona ni babita omumaisoge.
2SA 15:19 Awo okabaka oDawudi nʼakoba oItaayi oMugiiti ati, “Lwaki iwe oyaba na iswe? Okange obbe nʼokabaka Abbusalomu. Iwe oli munamawanga eyazwire omu kyalo kyʼe waanywe.
2SA 15:20 Wankumala aanu ekiseera kitono, kale atyanu nakugadangadisya ntya okutambula na iswe, ate nga timmaite nʼe ginjaba? Okange, era oyabe nʼabasirikalebo. Nsaba nti oMusengwa abakwatire ekisa era abalage okutakakwe okutakoma.”
2SA 15:21 OItaayi nʼairamu okabaka ati, “OMusengwa ngʼobwali omwomi, era iwe musengwa wange kabaka ngʼobwoli omwomi, nabuli e giwayabanga zena omuweereryawo ginayabanga, nʼowekwabba kubba mwomi ooba kufa.”
2SA 15:22 Awo oDawudi nʼakoba oItayi ati, “Kale, obitewo!” Era oItaayi oMugiiti nʼakumba nʼabitawo nʼabaisirikalebe bonabona, nʼabʼomu nyumba gyabwe abeyabbaire nabo.
2SA 15:23 Abantu bonabona abababoine ni bakuukulya ngʼokabaka nʼababbaire naye bonabona baaba. Okabaka nʼabantu bonabona ababbaire naye ni basalamu ekiinamo oKidulooni, ni balungama omwidungu.
2SA 15:24 Era okabona oZadooki yena yabbaireyo nʼaBaleevi bonabona, nga bagingire eSanduuku eyʼeNdagaano ya Kibbumba. NʼAbbiyasaali nʼawaayo esadaaka era eSanduuku ya Kibbumba nʼesigala ansi aawo, paka abantu bonabona owebamalire okuzwa omu kibuga.
2SA 15:25 Awo okabaka nʼakoba oZadooki ati, “ESanduuku ya Kibbumba ogikanje omu kibuga. OMusengwa oweyalibba ankwatiire ekisa, yalinjiryawo ni ngibona era nʼekifookye e gyabba.
2SA 15:26 Neye oweyalikoba ati, ‘Tinkusiima,’ ndi mutegeke iye okunkola kyonakyona ekiyalitaka.”
2SA 15:27 Okabaka era nʼakoba oZadooki okabona ati, “Iwe oli muboni otegeera ebintu nakusani. Osetuke okange mwidembe omu kibuga, aamo nʼomutaanewo Akimaazi, nʼoYonasani omutaane wʼAbbiyasaali.
2SA 15:28 Nze njaba okusigala nga nkuumira oku byambu byʼomwiga ngʼosalamu okwaba omwidungu, paka owemwampeererya obukwenda.”
2SA 15:29 Kale oZadooki nʼAbbiyasaali ni baginga eSanduuku ya Kibbumba ni bagikanja omu Yerusaalemi, era ni basigala eeyo.
2SA 15:30 Awo oDawudi nʼayaba ngʼakunga nʼaniina oLusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, nga yeebiikire oku mutwe era nga mpaawo ekyazwaire omu bigere. Nʼababbaire naye bonabona, bona ni baniinaniina baaba nga bakunga era nga beebiikire oku mitwe.
2SA 15:31 Atyanu oDawudi babbaire bamukobeire bati, “Akisofeeri moiza oku bantu abeeyimbirye okwAbbusalomu.” Kale oDawudi nʼasaba ati, “Oo Musengwa nkwegairiire, amalabuki Akisofeeri agaawa ogasuuce busirusiru.”
2SA 15:32 Awo oDawudi oweyatuukire oku nairungu wʼolusozi e gibasinziranga oKibbumba, oKusaayi oMwaluki nʼayaba okumusangaana ngʼanyiiriremu ekizwalokye era nga yeesiigire eitakali omu mutwe.
2SA 15:33 ODawudi nʼamukoba ati, “Owewaaba na nze, oyaba kunkaluubirira.
2SA 15:34 Neye owewakanga omu kibuga oYerusaalemi, nʼokoba Abbusalomu oti, ‘Nze njaba kubba muweereryawo, mukulu kabaka, enyumaku mbaire muweererya wa iteewo, neye atyanu njaba kubba muweereryawo’ awo waabba ngʼoyezya okumbeera omu kukaisya amalabuki Akisofeeri agaawa.
2SA 15:35 Kaisi okabona oZadooki nʼokabona Abbiyasaali tibaabbeeyo na iwe? Kale wabakoberanga kyonakyona ekiwaabbanga owuliire omu lubiri lwa kabaka.
2SA 15:36 Abataane baabwe ababiri, Akimaazi omutaane wa Zadooki nʼoYonasani omutaane wʼAbbiyasaali bali eeyo nabo omu lubiri. Wabatumanga ni baiza bankobera kyonakyona ekiwawuliranga.”
2SA 15:37 Kale oKusaayi omukaagwa wa Dawudi nʼakanga omu kibuga e Yerusaalemi, nʼatuukira aamo nʼAbbusalomu omu kibuga.
2SA 16:1 Awo oDawudi nga yankubitaku katono oku nairungu wʼolusozi e gibasinziranga oKibbumba, nʼayajirya oZibba omuweererya wa Mefibbosesi ngʼakuumiriire okusisinkana oDawudi. OZibba yabbaire nʼendogoyi ibiri enjalirireku oku migongo, nga gyetiikire emigaati 200, nʼemuuma enkalu 100 egyʼemizabbibbu emikamulemu omubisi, nʼemuuma gyʼemizaituuni gyona 100 nʼekisawo ekyʼeidiba ekiizwire enviinyo.
2SA 16:2 Awo okabaka nʼabuulya oZibba ati, “Binu oleetere byaki?” OZibba nʼamwiramu ati, “Endogoyi igyo gyʼabʼomu nyumbayo kutambulirangaku. Emigaati nʼebineneka ibyo byʼabaisirikalebo kulya, kaisi enviinyo igyo gyʼabo abadembeire omwidungu.”
2SA 16:3 Okabaka nʼabuulya ati, “OMefibbosesi omwizukulu wʼomusengwawo ali yaina?” OZibba nʼairamu okabaka ati, “Asigaireyo mu Yerusaalemi, olwʼokubba aseega ati olwatyanu aBaisirairi bamwirirya obwakabaka bwa zeizawe.”
2SA 16:4 Awo okabaka nʼakoba oZibba ati, “Byonabyona ebibbaire ebya Mefibbosesi, atyanu bibyo.” OZibba nʼakoba ati, “Neebalya ino nʼobuwombeeki, era nsaba nti neeyongere okubba mukoda egyoli musengwa wange kabaka.”
2SA 16:5 Awo okabaka oDawudi oweyabbaire yatira okutuuka omu kibuga oBbakulimu, ni wazwayo omusaiza eriinalye bati Semeeyi omutaane wa Gera, eyabbaire owʼekika kya Sawulo. Era oSemeeyi nʼayaba ngʼaduula oDawudi.
2SA 16:6 Nʼakasuukirira oDawudi amabbaale aamo nʼabakungube bonabona, newankubbaire amajeege nʼabaisirikale abamukuuma babbaire bamweruguuliriirye.
2SA 16:7 Awo oSemeeyi nʼaduula oDawudi ati, “Ozwe aanu, ozwe aanu musaiza iwe omutemo era omwonoonoki!
2SA 16:8 OMusengwa anyaaŋire lwʼabantu bonabona abʼenyumba ya Sawulo abewaitire era oSawulo oyo oguwanyagireku obwakabaka obwobbaire ofuga. Obwakabaka obwo oMusengwa abukwatisirye Abbusalomu omutaanewo. Aale obone atyanu otuukire okujigirika olwʼokubba oli mutemo!”
2SA 16:9 Awo Abbisaayi omutaane wa Zeruyiya, nʼakoba okabaka ati, “Lwaki ekisaiza ekyo ekinambulamu ooti kibbwa ekifu, kikuduulyaga musengwa wange kabaka? Onjikirirye njabe nkitemeku omutwe.”
2SA 16:10 Neye okabaka nʼakoba Abbisaayi ati, “Kibakwatiraku yaina inywe abataane ba Zeruyiya! OSemeeyi owaabba ngʼanduula olwʼokubba oMusengwa niiye amukobere ati, ‘Oduule oDawudi,’ naani ayezya okumubuulya lwaki akola ekyo?”
2SA 16:11 ODawudi nʼakoba abakungube bonabona nʼAbbisaayi ati, “Atyanu, obanga omutaane wange onanyerenyeere niiye ataka okunjita, neye kaisi bati oMubbenyamini oyo? Kale mumuleke aduule, olwʼokubba oMusengwa niiye amukobere.
2SA 16:12 Amo-so oMusengwa yabona obugosi bunu obwendimu, nʼansasula ekisa omu kunduula okubali kunduulyaga olwatyanu.”
2SA 16:13 Awo oDawudi nʼababbaire naye ni beeyongera okutambula omu luguudo ngʼoSemeeyi atambulira oku nsozisozi egyʼoku lubba lwʼenzira eyo ngʼayaba amuduula, era ngʼamukasuukirira amabbaale, nʼokumumwagaku ensenye.
2SA 16:14 Okabaka nʼabantube bonabona abeyabbaire nabo owebatuukiire oku mwiga oYoludaani babbaire badembere era ni bawuumuliraku aawo.
2SA 16:15 Atyanu Abbusalomu nʼaBaisirairi bonabona abeyabbaire nabo ni batuuka e Yerusaalemi era Abbusalomu yabbaire aamo nʼAkisofeeri.
2SA 16:16 OKusaayi oMwaluki, omukaagwa wa Dawudi, nʼayaba nʼakoba Abbusalomu ati, “Iwe kabaka owangaale! Iwe kabaka owangaale!”
2SA 16:17 Abbusalomu nʼabuulya oKusaayi ati, “Okwo niikwo okutaka okwotakamu omukaagwawo oDawudi? Lwaki tiwaabire nʼomukaagwawo oyo?”
2SA 16:18 OKusaayi nʼakoba Abbusalomu ati, “Bbe, nze nawagiranga yooyo oMusengwa nʼabantu banu aBaisirairi bonabona ogubalondere, era niiye ogunaabbanga naye.
2SA 16:19 Era nʼekindi, naani ogunaweererya nga tiniiwe omutaanewe? Ngʼowenaweereryanga oiteewo, ntyo nakimo wenakuweereryanga.”
2SA 16:20 Awo Abbusalomu nʼakoba Akisofeeri ati, “Otuweeku amalabuki, niki ekitubba tukola?”
2SA 16:21 Akisofeeri nʼakoba Abbusalomu ati, “Oyabe weegaite nʼabakali ba iteewo abeyalekere okukuuma olubiri. Awo nabuli muntu aali omwIsirairi oweyakiwulira, yamanya ati weesuucirye kyokwenyinyalya eeri oiteewo, era bonabona abali na iwe, beeyongera okubba bʼamaani.”
2SA 16:22 Awo ni bakomekera Abbusalomu eweema yʼobugole e ngulu oku nyumba ya kabaka, Abbusalomu nʼaingiramu ngʼabantu bonabona babona, era ni yeegaita nʼabakali ba iteeye.
2SA 16:23 Atyanu omu biseera ebyo amalabuki Akisofeeri ageyaawanga, bagatwalanga ooti gazwire eeri oKibbumba. Kale eyo niiyo engeri oDawudi nʼAbbusalomu egibatwalangamu amalabuki gonagona Akisofeeri ageyaawanga.
2SA 17:1 Awo Akisofeeri nʼakoba Abbusalomu ati, “Oleke nnonde abasaiza 12,000, twabe tuyiige oDawudi ekiire kinu.
2SA 17:2 Tutaka tumutuukeku tumulumbe nga gamuwoire era ngʼadembere. Twamuzweraku ensisi nʼemukwata kaisi abalwanibe bonabona abali naye bairuke. Awo twamwita niiye yenkani okabaka waabwe,
2SA 17:3 kaisi twirye abalwani abo bonabona eeri niiwe Abbusalomu ooti mugole omukali ayaba e wa ibaaye. Oli kunoonia kwita muntu moiza yenkani; ibo abalwanibe bonabona abasigaire mpaawo kabbikabbi akabatuukaku.”
2SA 17:4 Awo Abbusalomu nʼabeekubbemberi ba Isirairi bonabona ni basiima amalabuki Akisofeeri ageyabawaire.
2SA 17:5 Awo Abbusalomu nʼakoba ati, “Aale beete oKusaayi oMwaluki yena tuwulireku ekyakoba.”
2SA 17:6 OKusaayi oweyaabire eeri Abbusalomu, Abbusalomu nʼamukoba ati, “Akisofeeri atuwaire amalabuki ganu. Tugaabireku? Nga tikiikyo iwe oseega otya?”
2SA 17:7 OKusaayi nʼakoba Abbusalomu ati, “Amalabuki Akisofeeri agaawaire oku mulundi gunu, timasa.
2SA 17:8 Iwe omaite oti oiteewo nʼabantube basaiza bazira ooti dubu ogubatoireku abaana. Nʼekindi, oiteewo aali nʼobumanyirivu omu byʼentalo, era obwire tiyaabbe aamo nʼabaisirikalebe.
2SA 17:9 Era nʼesaawa eenu yeebisire mu mpuku ooba wantu wandi. Singa abalwanibe beekeerera okulumba abalwanibo, omuntu yenayena eyakiwulira yakoba ati, baityagire abalwani bʼAbbusalomu bangi ino.
2SA 17:10 Awo-so nʼomusaiza omuzira era akirira nakimo obugumu era ali nʼomwoyo omugumu ooti gwa mpologoma, ayaba kuweeramu nakimo amaani ngʼatiire olwʼokubba oIsirairi yenayena amaite ati oiteewo musaiza mulwani, era nga nʼabo abali naye basaiza bagumu.”
2SA 17:11 “Nʼolwekyo amalabuki agempa niigo ganu: Okumbaanie aBaisirairi bonabona okuzwera e Daani okutuuka e Bberusebba, babbe bangi ooti musenye oguli oku mbale kwʼenyanza, kaisi iwe onanyere wabeekubbembere okwaba omu lutalo.
2SA 17:12 Awo twamulumba e gitwamwajirya wonawona, era tumugweku omu bungi obutyo ngʼolume owerugwa oku kyalo. Awo iye onanyere ooba omoiza oku balwanibe mpaawo kadi eyasigalawo nga mwomi.
2SA 17:13 Oweyairukira omu kibuga ekyo ekiriku ekikomera, aBaisirairi bonabona basiba emiguwa oku kibuga ekyo, ni tukikuusa ni tukikubbirawo ni tukimalira omu kiinamo, paka nga mpaawo kadi ibbaale erisigairewo.”
2SA 17:14 Awo Abbusalomu nʼaBaisirairi bonabona abeyabbaire nabo ni bakoba bati, “Amalabuki ago aga Kusaayi oMwaluki gakiraku gadi agʼAkisofeeri.” Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yabbaire asalirewo ati amalabuki amasa Akisofeeri ageyawaire tibagakoleraku, oMusengwa kaisi aleete akabbikabbi okwAbbusalomu.
2SA 17:15 Awo oKusaayi nʼakobera okabona oZadooki nʼokabona Abbiyasaali amalabuki Akisofeeri agaawaire Abbusalomu nʼabeekubbemberi ba Isirairi bonabona, era nʼamalabuki tete iye oKusaayi agamuwaire.
2SA 17:16 Era oKusaayi nʼabakoba ati, “Kale atyanu mutumire mangu oDawudi obukwenda obuti, ‘Ekiire kinu tiwagona oku byambu byʼoku bwiga bwʼomwidungu; wazira oyambuke mangu, nga tikiikyo iwe kabaka nʼabalwanibo bonabona abooli nabo baaba kubamalawo.’ ”
2SA 17:17 Atyanu oYonasani nʼAkimaazi babbaire bali kwiruba Eni Logeri. Omugalama omukali yabbaire nʼokwabangayo okubakobera kaisi ibo ni baaba okukobera okabaka oDawudi, olwʼokubba babbaire nga tibayezya okwesinga okwingira omu kibuga e Yerusaalemi nga bababona.
2SA 17:18 Neye lwabbaire lumo ni wabbaawo omwisuka eyaboine oYonasani nʼAkimaazi, nʼayaba nʼakobera Abbusalomu. Kale bombi ni bazwawo mangu, ni baaba omu kisito kyʼomusaiza omoiza omutyami wʼe Bbakulimu. Omusaiza oyo yabbaire nʼekiruba omu luugalwe, ni baika omwo.
2SA 17:19 Omukali wʼomusaiza oyo nʼakwata ekintu ekisaanikira oku kiruba ekyo nʼakiiryaku kaisi nʼayanzalaku engaano. Mpaawo muntu yenayena eyakitegeireku.
2SA 17:20 Awo abakungu bʼAbbusalomu owebaabire omu kisito ekyo babwirye omukali bati, “Akimaazi nʼoYonasani bali yaina?” Omukali nʼabairamu ati, “Babitire bambukire omwiga.” Abakungu abo ni baaba babanoonia neye nandi ni bababonaku, kale ni bakanga e Yerusaalemi.
2SA 17:21 Awo nga bamalire okwaba, Akimaazi nʼoYonasani ni bazwayo omu kiruba ni baaba, ni bakobera oDawudi. Ni bamukoba bati, “Musetuke mwambuke mangu omwiga, olwʼokubba Akisofeeri abasaliire amalabuki okubakwata nʼokubaita.”
2SA 17:22 Kale oDawudi nʼabantu bonabona ababbaire naye, ni basetuka ni bambuka oYoludaani. Emambya okwaba okusala, nga bonabona bamalire okwambuka oYoludaani.
2SA 17:23 Akisofeeri oweyaboine ngʼamalabukige tibagasengereirye, nʼategeka ondogoyiwe, nʼakanga e ika omu kibuga kyʼe waabwe, nʼakola ekiraamo, ni yeemyeda. Omulambogwe ni baguteeka omu kiija kyabwe.
2SA 17:24 ODawudi nʼatuuka e Makanaimu era Abbusalomu nʼayambuka oYoludaani ngʼali nʼabaisirikalebe aBaisirairi bonabona.
2SA 17:25 Abbusalomu yabbaire alondere Amasa okwebbembera amaje omu kifo kya Yowaabbu. Amasa yabbaire mutaane wa Yesa oMwisirairi, eyabbaire afumbiirwe Abbigairi omwala wa Nakasi, era omuganda wa Zeruyiya omaaye wa Yowaabbu.
2SA 17:26 Abbusalomu nʼabaisirikale aBaisirairi ni bakola enkambi omu kitundu kyʼe Gireyaadi.
2SA 17:27 ODawudi oweyatuukire e Makanaimu, oSyobbi omutaane wa Nakasi owʼomu kibuga kyʼe Labba omu kyalo kyʼaBaamoni, nʼoMakiri omutaane wʼAmiyeeri owʼe Lodebbali, nʼoBbaluziraayi owʼe Logerimu ekyʼomu Gireyaadi ni baaba okumusisinkana.
2SA 17:28 Omu kwaba okumusisinkana bamutwaliire ebigonero, nʼebyokusumbiramu nʼebyokuliiramu, nʼengaano, nʼobbaale, nʼobusye, nʼengaano ensiike, nʼebijanjalo, nʼenkolimbo,
2SA 17:29 nʼomujenene, nʼamakita, nʼentaama, nʼembuli. Ebyo byonabyona nga bya Dawudi nʼabalwanibe ababbaire naye. Ekyo kityo olwʼokubba bakobere bati, “Muteekwa okubba nywenanywena ngʼenzala nʼenyonta bibaluma, oluzwanyuma lwʼokutambula olugendo oluwanvu omwidungu.”
2SA 18:1 Awo oDawudi nʼakumbaania abalwanibe ababbaire naye nʼalonderamu abakulu abaduumira olukumi lukumi, nʼabaduumira ekikumi kikumi.
2SA 18:2 ODawudi nʼagaba amaje nga gali omu bibbula bisatu ebyagaagana. Ekibbula ekimo ngʼoYowaabbu niiye akiduumiira, nʼekindi ngʼAbbisaayi omutaane wa Zeruyiya era omuganda wa Yowaabbu niiye akiduumira, nʼekindi ngʼoItaayi oMugiiti niiye akiduumira. Era okabaka nʼakoba abantu ati, “Zena onanyere mazima nayaba na inywe.”
2SA 18:3 Neye abalwani abo ni bamukoba bati, “Toli nʼokwaba na iswe, olwʼokubba singa twabba twiruka nga batubbinga, iswe tibatufeeku. Waire ekimo kyokubiri kwiswe twafa, tibakifeeku. Neye iwe otulimu iswe abalwani 10,000. Kale kyandibbaire kisa iwe kusigala yaanu mu kibuga nʼotuweereryanga bubbeeri.”
2SA 18:4 Awo okabaka nʼabakoba ati, “Ekimukirira nakimo okutaka kinakola.” Kale okabaka nʼayemerera oku mbale wʼegeeti, abalwani bonabona ni bakumba bawuluka nga bali omu bibbula ebyʼekikumi kikumi, nʼolukumi lukumi.
2SA 18:5 Okabaka nʼalagira oYowaabbu nʼAbbisaayi nʼoItaayi ati, “Okulwange, timwakola akabbikabbi konakona oku mwana wange Abbusalomu!” Era abalwani bonabona ni bawulira ngʼokabaka awa nabuli muduumiri ekiragiro ekyo ekikwata okwAbbusalomu.
2SA 18:6 Awo amaje ga Dawudi ni gakumba gaaba omu kirwaniro okulwanisya aBaisirairi era olutalo ni balulwanira omu kibira kyʼaBeefulaimu.
2SA 18:7 Eeyo abalwani ba Dawudi ni bawangula abʼaBaisirairi. Oku lunaku olwo ni baita aBaisirairi 20,000.
2SA 18:8 Olutalo ni lusalaanikira omu kitundu ekyo kyonakyona, era abantu bangi oku lunaku olwo ebigosi byʼomu kibira ni bibaita okukiraku abebaitire obwiti omu lutalo olwo.
2SA 18:9 Atyanu Abbusalomu yabbaire atambulira oku mpunda, nʼasangaana abalwani ba Dawudi nga tabasuubira. Kale ompunda oweyabbaire abita omu musaale omunene era omuzizi, omutwe gwʼAbbusalomu ni gwekwata gulaalira omu masaga gʼomusaale ogwo. Nʼasigala ngʼalereeja, kaisi iye ompunda oguyabbaire atambuliraku nʼasigala nga yeeyabira.
2SA 18:10 Awo omoiza oku balwani ba Dawudi oweyaboine ekyo, nʼakobera oYowaabbu ati, “Mboine Abbusalomu ngʼalereejerya omu musaale.”
2SA 18:11 OYowaabbu nʼakoba omulwani eyamukobeire ati, “Niki! Omuboineku? Kale lwaki tomwitiirewo? Nandibbaire nkuwa esekeri gyʼefeeza 1,000, nʼomusipi gwʼabazira.”
2SA 18:12 Omulwani oyo nʼakoba oYowaabbu ati, “Nʼowenandikwaiteku esekeri gyʼefeeza 1,000, tinandisiirirye engalo yange okukola akabbikabbi oku mutaane wa kabaka. Ekyo kityo olwʼokubba twawuliire ngʼokabaka akulagira iwe nʼAbbisaayi, nʼoItaayi ati, ‘Okulwange, timwakola akabbikabbi konakona oku mwana wange Abbusalomu!’
2SA 18:13 Era singa obusiru bunkwaite ni mwita, okabaka yakutegeire ekinkolere, olwʼokubba mpaawo ekibamubisa, era na iwe wena onanyere wandincuukiire.”
2SA 18:14 OYowaabbu nʼamwiramu ati, “Tinaire aawo kumala biseera na iwe.” Nʼakwata obulaso busatu nʼabulasa Abbusalomu oku mwoyo ngʼakaali mwomi, ngʼalereejerya omu musaale.
2SA 18:15 Abalwani eikumi abakwati bʼebyokulwanisya bya Yowaabbu, ni bagwa okwAbbusalomu, ni bamukubba, ni bamwita.
2SA 18:16 Awo oYowaabbu nʼafuwa ekondeere okukomya abalwani ababbaire balukutya aBaisirairi, ni bairawo.
2SA 18:17 Ni batwala omulambo gwʼAbbusalomu ni bagumuma omu kiina ekinene ekyabbaire omu kibira, ni bagubbiiryaku ekibbiiryo ekinene eino ekyʼamabbaale. Awo aBaisirairi bonabona ni bairuka nabuli moiza ngʼakanga omu kisitokye.
2SA 18:18 Abbusalomu oweyabbaire ngʼakaali mwomi, yabbaire akomere ekikondo ekyʼokumwewukiriryangaku omu Kiinamo kya Kabaka okumpi nʼe Yerusaalemi, olwʼokubba yakobere ati, “Mbula mwana omwisuka ogubalyewukiriryaku eriina lyange.” Ekikondo ekyo nʼakituuma eriinalye, era paka kuti, bakyeta Kyokwewukiriryaku Abbusalomu.
2SA 18:19 Awo Akimaazi omutaane wa Zadooki nʼakoba oYowaabbu ati, “Oleke njiruke nkobere okabaka, ngʼoMusengwa owamununwire omu bwezye bwʼabalabe.”
2SA 18:20 Neye oYowaabbu nʼamukoba ati, “Tiwamutwalira amawuliro ago olwatyanu, wazira waligamutwalira lunaku lundi, olwʼokubba omutaane wa kabaka afiire.”
2SA 18:21 Awo oYowaabbu nʼakoba omusaiza owʼeigwanga lyʼaBakuusi ati, “Oyabe okobere okabaka ebyoboine.” OMukuusi oweyaabire era nʼamala nʼokukotama omumaiso ga Yowaabbu olwʼokumuwa ekitiisya, nʼairuka nʼayaba.
2SA 18:22 Awo Akimaazi omutaane wa Zadooki nʼairamu okukoba oYowaabbu ati, “Aabba kyabba niki ooba niki, zena oleke nsenjeeku oMukuusi oyo.” Neye oYowaabbu tete nʼamukoba ati, “Mwana wange, lwaki wena otaka okwaba, neenu mpaawo mpeera egiwasuna olwʼamawuliro ago?”
2SA 18:23 Iye Akimaazi nʼakoba ati, Ooba kyabba niki ndi nʼokwiruka njabe. OYowaabbu nʼamukoba ati, “Kale oiruke oyabe.” Awo Akimaazi nʼakwata enzira eyʼomu kitantira, nʼayaba nʼabitamu oMukuusi.
2SA 18:24 Atyanu oDawudi oweyabbaire atyaime aakati wʼegeeti egyʼekibuga, eyʼomunda nʼeyʼe nza, omukuumi nʼaniina e ngulu oku kitempe, omu kafo e gyalengerera aakati, nʼasiirya amaisoge, nʼalengera omusaiza moiza ngʼairuka yenkani.
2SA 18:25 Omukuumi oyo nʼatumula nʼeigono eryaminkirira, ngʼakobera okabaka ekyabona. Okabaka nʼamwiramu ati, “Owaabba nga moiza yenkani, ateekwa okubba ali nʼamawuliro masa.” Omusaiza ni yeeyongera kwigerera-bwigereri.
2SA 18:26 Omukuumi oyo tete nʼabona omusaiza ogondi, yena ngʼairuka ayaba e gyali. Omukuumi oyo nʼayeta omukuumi omwinaye owʼoku geeti nʼamukoba ati, “Obone, waliyo nʼomusaiza ogondi aali yenkani aiza ngʼairuka.” Era okabaka nʼairamu ati, “Ateekwa okubba yena aleeta mawuliro amasa.”
2SA 18:27 Omukuumi nʼakoba ati, “Nnengera omusaiza eyeekubbembeire airuka ooti Akimaazi omutaane wa Zadooki.” Okabaka nʼakoba ati, “Oyo musaiza musa, nʼamawuliro agaaleeta masa.”
2SA 18:28 Awo Akimaazi nʼatumula nʼeigono eryʼaminkirira, nʼakoba okabaka ati, “Ebyaiswe bisa!” Nʼayaba nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali omumaiso ga kabaka olwʼokumuwa ekitiisya kaisi nʼamukoba ati, “Musengwa wange kabaka, oMusengwa iye oKibbumbawo bamuwuuje, iye akununwire eeri abasaiza ababbaire bakusetukiireku.”
2SA 18:29 Awo okabaka nʼamubuulya ati, “Omwisuka Abbusalomu iye ali kusani?” Akimaazi nʼamwiramu ati, “Oo musengwa kabaka, oYowaabbu owaatumiire omuweereryawo nanze, wabbairewo okuziringitana kunene, neye nze omuweereryawo, tintegeire ekibbairewo.”
2SA 18:30 Awo okabaka nʼamukoba ati, “Oireku oku mbale oyemerere aadi.” Kale nʼakanga okumbale nʼayemerera eedi.
2SA 18:31 Awo omusaiza owʼeigwanga lyʼaBakuusi yena nʼatuuka nʼakoba ati, “Musengwa wange kabaka, nkuleeteire amawuliro amasa. Olwatyanu oMusengwa, akununwire eeri abo bonabona ababbaire bakusetukiireku.”
2SA 18:32 Okabaka nʼabuulya oMukuusi oyo ati, “Omwisuka Abbusalomu iye ali nakusani?” Iye nʼamwiramu ati, “Oo musengwa wange kabaka, abalabebo, nʼabo bonabona abakusetukiireku okukukola akabbikabbi, oleke babbe ooti mwisuka nago!”
2SA 18:33 Awo okabaka nʼaizula enima, nʼaniina e ngulu oku kitempe ekiri e ngulu aakati, nʼamagalica amaliga, era nʼayaba ngʼakuukulya ati, “Wobe, omwana wange Abbusalomu, omwana wange, oo mwana wange Abbusalomu! Kale singa ninze nfiire omu kifookyo! Wobe, Abbusalomu omwana wange, omwana wange!”
2SA 19:1 Atyanu wabbairewo eyakobeire oYowaabbu ati, “Okabaka oDawudi ali kukunga era anakuwaire olwʼokufa kwʼAbbusalomu.”
2SA 19:2 Oku lunaku olwo abalwani bonabona ababbaire basangaala olwʼobuwanguli ni banakuwala, olwʼokubba bawuliire kwolwo bati okabaka ali kukunga mutaanewe.
2SA 19:3 Oku lunaku olwo abalwani ni bakanga omu kibuga mu mbiso ooti balwani abebawangwire omu lutalo.
2SA 19:4 Okabaka nʼabbuuna oku maiso nʼengalogye, kaisi nʼatinduka okukuukulya ati, “Wobe, omwana wange Abbusalomu! Wobe, Abbusalomu omwana wange, omwana wange!”
2SA 19:5 Awo oYowaabbu nʼaingira okabaka e giyabbaire, nʼakoba okabaka ati, “Olwatyanu oswazire abalwanibo bonabona abankuzwa okununula obwomibwo nʼobwʼabataanebo, nʼobwʼabaalabo, nʼobwʼabakalibo abatongole nʼobwʼabakalibo abandi.
2SA 19:6 Kiboneka ngʼotaka abo abakucaawa, nʼocaawa abo abakutaka. Okiragiire nakimo olwatyanu oti abaduumiribo nʼabalwanibo mpawo kibakugasa. Era kiboneka ooti singa Abbusalomu niiye asigairewo omwomi, kaisi iswe swenaswena abandi ni tufa, wandibbaire musangaali.
2SA 19:7 Aale atyanu osetukiremu oyabe oiryemu abalwanibo amaani, olwʼokubba ndayira omumaiso ga Musengwa, nti singa tiwayabeyo, owebwairugalira, waabba mpaawo ogwosigaireku naye kadi moiza. Ekyo niikyo ekintu ekikiriraku nakimo obubbibubbi ekyabba kikutuukireku kasookeede okula.”
2SA 19:8 Awo okabaka nʼasetuka nʼayaba nʼatyama oku geeti yʼekibuga. Ni bakobera abalwanibe bati, “Okabaka yoodi atyaime oku geeti.” Kale abalwani abo bonabona ni baaba e gyali. Atyanu aBaisirairi ababbaire nʼAbbusalomu babbaire bairukire nga nabuli moiza akangire e wuwe.
2SA 19:9 Abantu bonabona omu bika byonabyona ebya Isirairi ni bakubbagania ebiseego bati, “Okabaka oDawudi yatununwire omu bwezye bwʼabalabe baiswe. Niiye eyatununwire omu bwezye bwʼaBafirisuuti, neye atyanu airukire Abbusalomu nʼayaba nza wʼe Isirairi.
2SA 19:10 Kaisi nago Abbusalomu ogutwasukireku amafuta okutufuga, iye afeereire omu lutalo. Kale lwaki titutumulaku ekyokwirya okabaka oDawudi?”
2SA 19:11 Awo okabaka oDawudi nʼasindika obukwenda eeri okabona oZadooki nʼokabona Abbiyasaali obuti, “Mwabe mubuulye abeekubbemberi bʼekika kya Yuda muti, ‘Lwaki inywe mukaali okuwagira okabaka okukanga omu lubirirwe kaisi ngʼebibono byʼaBaisirairi bonabona bituukire oku kabaka e wuwe biti baikiriirye okumwirya?
2SA 19:12 Inywe muli bantu bange era tuli baluganda era tuli bʼolulyo lumo. Kale lwaki niinywe omukaali okuwagira okabaka okukanga?’
2SA 19:13 Era mukobe Amasa muti, ‘Tituli baluganda era tituli bʼolulyo lumo? OKibbumba ambonerezanga nʼobukambwe singa okuzwa nʼesaawa enu nʼokweyongerayo, tobba muduumiri wʼamaje gange omu kifo kya Yowaabbu.’ ”
2SA 19:14 Olwʼokubasindikira obukwenda obwo okabaka nʼagondya emyoyo gyʼabʼekika kya Yuda bonabona, ni babba kimo, era ni bamusindikira obukwenda bati, “Oire nʼabakungubo nʼabaisirikalebo bonabona.”
2SA 19:15 Awo okabaka oweyabbaire akanga e Yerusaalemi, abʼekika kya Yuda ni baaba e Girugaali okumwaniriza, nʼokumwerekera okumwambuca omwiga oYoludaani.
2SA 19:16 Awo oSemeeyi omutaane wa Gera, oMubbenyamini owʼe Bbakulimu, nʼayanguwa nʼaserengeta nʼabʼekika kya Yuda okwaniriza okabaka oDawudi.
2SA 19:17 Nʼayaba nʼabasaiza 1,000 aBabbenyamini. NʼoZibba omuweererya owʼomu kisito kya Sawulo nʼabataanebe ikumi na bataanu, nʼabaweereryabe aabiri, ni bayanguwa okwaba oku Yoludaani okabaka e giyabbaire.
2SA 19:18 Ni bambuka omwiga okwereka abʼomu kisito kya kabaka, nʼokumukolera nabuli ekyasiima. Okabaka oweyabbaire ngʼayaba okwambuka oYoludaani, oSemeeyi omutaane wa Gera nʼaika ni yeeyala ansi omumaiso ga kabaka olwʼokumuwa ekitiisya.
2SA 19:19 Nʼamwegairira ati, “Musengwa wange, tiwanvunaana omusango, waire okwebukirya ekyo ekitasaaniire nze omuweereryawo ekinakolere, oku lunaku musengwa wange kabaka oluwazwereire omu Yerusaalemi. Era kabaka nsaba nti tiwakyebukirya.
2SA 19:20 Olwʼokubba mmaite nti nze omuweereryawo nayonoonere, kagira olwatyanu njizire, nga nze asookere oku baizukulu ba Yusufu bonabona okuserengeta okwiza okukusisinkana musengwa wange kabaka.”
2SA 19:21 Awo Abbisaayi omutaane wa Zeruyiya nʼakoba ati, “OSemeeyi bali nʼokumwita olwʼokuzuma oyo oMusengwa oguyasukireku amafuta.”
2SA 19:22 Neye oDawudi nʼakoba ati, “Inywe abataane ba Zeruyiya ekyo kibakwatiraku yaina? Mutaka kundeetera bulabe olwatyanu? Mpaawo muntu omwIsirairi ogubali nʼokwita olwatyanu, olwʼokubba mmaite nti atyanu ninze okabaka wa Isirairi.”
2SA 19:23 Awo okabaka nʼalayirira oSemeeyi ati, tiyamwite.
2SA 19:24 Awo oMefibbosesi omwizukulu wa Sawulo yena nʼayaba okusisinkana okabaka oDawudi. Yabbaire againe okunaaba ebigerebye, newankubbaire okumwa omulevu, waire okwoza ebizwalobye okuzwa oku lunaku okabaka oluyazwereirewo, paka oku lunaku oweyakangireku anambula bugosi.
2SA 19:25 Awo oluzwanyuma okabaka ngʼakagire omu Yerusaalemi oMefibbosesi nʼayaba okumusisinkana, okabaka nʼamubuulya ati, “Mefibbosesi, lwaki tiwaabire na nze?”
2SA 19:26 Iye nʼamwiramu ati, “Musengwa wange kabaka Dawudi, olwʼokubba nze omuweereryawo ndi muleme, nakobere omuweererya wange antegekere ondogoyi wange, kaisi mmuniine njezye okwaba na iwe kabaka. Neye omuweererya wange oyo oZibba nʼandyamu olukwe nʼandeka.
2SA 19:27 Era anjonooneserye nze omuweereryawo egyoli musengwa wange kabaka. Neye iwe musengwa wange kabaka, omanya nabuli kimo ooti malaika wa Kibbumba. Kale okole ekyosiima.
2SA 19:28 Abʼeibyaire lya zeiza bonabona wabbaire mpaawo kintu iwe musengwa wange kabaka ekiwabbaire osaaniire okubawa okutoolaku okubaita. Neye nʼondekawo nʼonteeka nze omuweereryawo, mwabo abalya oku menzayo aamo na iwe. Kale nsinzirira ku kintuki okukusaba kabaka ekintu ekindi?”
2SA 19:29 Awo okabaka nʼamukoba ati, “Olekeraawo okwetumulaku. Nsalirewo nti iwe nʼoZibba mwagabana eitakali lya zeiza wanywe oSawulo.”
2SA 19:30 OMefibbosesi nʼakoba okabaka ati, “Oleke oZibba iye atwale lyonalyona, kasita iwe musengwa wange kabaka oirire e ika anambula bugosi.”
2SA 19:31 Awo oBbaluziraayi oMugireyaadi yena nʼaserengeta nʼazwa e Logerimu okwaba okwereka okabaka oDawudi nʼokwambuka naye omwiga oYoludaani.
2SA 19:32 Atyanu oBbaluziraayi oyo yabbaire musaiza mukaire ino, ngʼayerya emyanka 80. Okabaka oweyabbeereire e Makanaimu, omusaiza oyo niiye eyamugabiriranga olwʼokubba yabbaire musuni ino.
2SA 19:33 Awo okabaka nʼakoba oBbaluziraayi ati, “Oize twabe tubbenge e Yerusaalemi era nakulabiriranga.”
2SA 19:34 Neye oBbaluziraayi nʼakoba okabaka ati, “Tineeyongere okubbaawo emyanka emingi, kale timbona lwaki ndi nʼokwaba na iwe kabaka e Yerusaalemi.
2SA 19:35 Atyanu njerya emyanka 80. Nkaali mpezya okwawulawo ekisa nʼekitali kisa? Nze omuweereryawo, nkaali mpezya okuwulira amanku agali omu bindya nʼebinnywa? Nkaali mpezya okuwulisisya amagono gʼabasaiza nʼabakali abemba? Kale musengwa wange kabaka, lwaki nze omuweereryawo, onnyongera oku buzito obwolinabwo?
2SA 19:36 Nze omuweereryawo, timpomera empeera eyʼamaanimaani etyo. Era nakwerekaku-bwereki nkubityekuuwo oku mwiga oYoludaani katono.
2SA 19:37 Nkwegairiire onganye nze omuweereryawo nkange, nfeere mu kibuga e waiswe, okumpi nʼamagombe ga bbaabba nʼomama. Neye omutaane wange oKimukamu ngonu. Oleke iye niiye abba ayabe na iwe musengwa wange kabaka, era omukolere kyonakyona ekyosiima.”
2SA 19:38 Okabaka nʼairamu ati, “Kale twaba nʼoKimukamu, era namukolera kyonakyona ekyosiima. Era wena nakukolera kyonakyona ekyotaka nkukolere.”
2SA 19:39 Kale awo abantu bonabona ni bambuka omwiga oYoludaani, kaisi okabaka yena nʼayambuka. Okabaka nʼagwa oBbaluziraayi omu kifubba, nʼamusabira nʼenkabi. Era oBbaluziraayi nʼakanga e ika e wuwe.
2SA 19:40 Awo okabaka oDawudi nga bali nʼoKimukamu ni bayambuka oYoludaani, ni baaba e Girugaali, amaje gonagona agʼekika kya Yuda nʼabamo oku bʼamaje gʼaBaisirairi nga babeerekeraku.
2SA 19:41 Nga bali eeyo amaje gonagona agʼaBaisirairi ni baaba eeri okabaka oDawudi ni bamukoba bati, “Sebo kabaka, abaganda baiswe abʼomu kika kya Yuda, lwaki bakusodocerye, ni bakwambuca oYoludaani nʼabʼomu nyumbayo, nʼabaisirikalebo bonabona?”
2SA 19:42 Awo amaje gʼabʼekika kya Yuda bonabona ni bairamu amaje gʼaBaisirairi bati, “Twakikolere olwʼokubba okabaka wʼekika kyaiswe. Olwo ekyo lwaki kibasunguwalya? Tuliku nʼekintu kadi kimo ekya kabaka ekituliire ooba ekitutwaire?”
2SA 19:43 Amaje gʼaBaisirairi bona ni bairamu abʼekika kya Yuda bati, “Newankubbaire wʼekika kyanywe, neye iswe tuli ebika ikumi, kale omu Dawudi oyo tuli nʼekyokumusunamu kinene emirundi ikumi nʼokubakiraku inywe. Kale lwaki mutunyooma? Oobanga niiswe otwasookere okuleeta ekiseego ekyokwirya okabaka waiswe oyo.” Neye era amaje gʼekika kya Yuda ni bairamu nʼobukambwe okukiraku amaje gʼaBaisirairi.
2SA 20:1 Atyanu e Girugaali wabbaireyo omusaiza oMubbenyamini owʼobuvuuyo, eriinalye bati Sebba nga mutaane wa Bbikuli. Lwabbaire lumo oSebba nʼafuwa ekondeere nʼakooka ati, “Iswe mpaawo mugabo ogutusuubira omu Dawudi, mpaawo byobusika ebitusuubira mwoyo omutaane wa Yese. Inywe aBaisirairi, nabuli muntu akange wuwe.”
2SA 20:2 Kale abaisirikale bʼaBaisirairi bonabona ni beeyawula oku kabaka oDawudi, ni baaba nʼoSebba omutaane wa Bbikuli. Neye abʼekika kya Yuda ibo ni beegumirya ku kabaka waabwe era ni bamwereka okuzwa oku Yoludaani paka Yerusaalemi.
2SA 20:3 Awo oDawudi oweyatuukire omu lubirirwe omu Yerusaalemi, nʼakwata abakalibe badi abandi eikumi, abeyabbaire alekere okulabiriranga olubiri nʼabateeka omu nyumba eriku abakuumi nʼabasibira omwo. Nʼabagabiriranga, neye nga tiyeegaita nabo. Ni babba ooti banamwandu paka owebafiire.
2SA 20:4 Lwabbaire lumo okabaka oDawudi nʼakoba Amasa omuduumiri omuyaaka owʼamajeege ati, “Oyete abaisirikale abʼekika kya Yuda, bakumbaane aanu omu naku isatu, era wena onanyere obbeewo.”
2SA 20:5 Neye Amasa oweyaabire okweta abʼekika kya Yuda, nʼabityamu ekiseera okabaka ekiyabbaire amuwaire.
2SA 20:6 Awo oDawudi nʼakoba Abbisaayi ati, “OSebba omutaane wa Bbikuli ayaba kutukola akabbikabbi nʼokukiraku ako Abbusalomu akeyatukolere. Kale okwate abaisirikale bange nze omusengwawo, oyabe omuyiige, ademba nʼabona eeyo ebibuga ebiriku ebikomera, nʼaingira omwo nʼatugotaku.”
2SA 20:7 Awo abaisirikale ba Yowaabbu, nga bali aamo nʼaBakeresi nʼaBaperesi, nʼabaisirikale bonabona abatendeke nakusani, ni bazwa omu Yerusaalemi ni baaba nʼAbbisaayi okuyiiga oSebba omutaane wa Bbikuli.
2SA 20:8 Owebatuukire okwibbaale erinene omu kitundu kyʼe Gibbyoni, Amasa nʼayaba okubasisinkana. OYowaabbu yabbaire azwaire ebizwalobye ebyʼentalo nga yeesibire omu nkende omusipi, nga kuliku nʼempiima omu kiruutu kyayo. OYowaabbu oweyabbaire asetuka okumusisinkana, empiima ni yeesowolayo nʼegwa.
2SA 20:9 Awo oYowaabbu nʼasugirya Amasa ati, “Oli otya muganda wange?” OYowaabbu nʼagwa Amasa omu kifubba nga wamukwata oku kirevu nʼengalo endiiro.
2SA 20:10 Neye Amasa tiyeetegerezere ngʼoYowaabbu ali nʼempiima omu ngalo engooda. Kale oYowaabbu nʼagimusumuta omu kida nʼebyenda ni bisusuka ansi era Amasa nʼafa nga tibamusumutire ogwokubiri. Awo oYowaabbu nʼomugandawe Abbisaayi ni beeyongerayo okwaba okuyiiga oSebba omutaane wa Bbikuli.
2SA 20:11 Awo omoiza oku baisirikale ba Yowaabbu nʼayemerera okumpi nʼomulambo gwʼAmasa kaisi nʼakooka ati, “Omuntu yenayena ataka oYowaabbu, nʼoyo awagira oDawudi, asengererye Yowaabbu!”
2SA 20:12 Omulambo gwʼAmasa ni gubbaawo nga gulangaire omu musaaye aakati omu luguudo. Nabuli eyabitangawo nʼagubona, ngʼayemerera. Kale omwisirikale odi owa Yowaabbu oweyaboine bityo, nʼagutoolawo omu luguudo, nʼagutwala omu kigona, kaisi nʼagubiikaku olugoye.
2SA 20:13 Oluzwanyuma lwʼokutoolawo omulambo gwʼAmasa omu luguudo, abaisirikale bonabona ni baaba nʼoYowaabbu okuyiiga oSebba omutaane wa Bbikuli.
2SA 20:14 Cooka oSebba nʼabitabita omu bika bidi byonabyona ebya Isirairi, nʼatuuka paka mu kibuga Abberi Bbesi Maaka nʼomu kitundu kyonakyona ekyʼaBaabberi ni bakumbaana, era ni baaba baingira naye omu kibuga ekyo.
2SA 20:15 Abaisirikale bonabona ababbaire nʼoYowaabbu ni baaba ni bazingizira oSebba omwAbberi Bbesi Maaka. Baigikire ekibbiiryo kyʼeitakali okweruguulirya olugaga olwʼe nza olwʼekibuga ekyo era ngʼekibbiiryo ekyo kyenkanankana nʼolugaga olwo obugulumali. Era ni bakoona nʼolugaga olwo lugwe ansi.
2SA 20:16 Awo ni wabbaawo omukali owʼamalabuki omu kibuga ekyo eyaceereire engulu oku lugaga lwakyo ati, “Kaabbo mumpulisisyeku, kaabbo mumpulisisyeku! Munkobereku oYowaabbu aigerere aanu ntumuleku naye.”
2SA 20:17 Awo oYowaabbu nʼaigerera e gyali kaisi omukali nago nʼamubuulya ati, “Niiwe oYowaabbu?” OYowaabbu nʼamwiramu ati, “Ninze oonu.” Omukali nʼamukoba ati, “Nkusaba ompulisisyeku nze omuweereryawo.” OYowaabbu nʼamwiramu ati, “Mpulisisya.”
2SA 20:18 Awo omukali oyo ni yeeyongera ati, “Abʼeira bakobanga bati, ‘Twabe twebuulyeku omu kibuga Abberi.’ Era eeyo basunangayo amalabuki oku nsonga gyabwe.
2SA 20:19 Ekibuga kyaiswe kinu kikulu ino omwIsirairi era kimo kwebyo ebikirira nakimo okubba ebyʼeidembe era ebirimu abantu abʼeigonda. Lwaki otaka okujigirica ekibuga kya Musengwa?”
2SA 20:20 Awo oYowaabbu nʼairamu ati, “Kinzwerawo, kinzwerawo nze okusaanyaawo ooba okujigirica ekibuga kyanywe.
2SA 20:21 Tiniikyo owekiri, wazira waliwo omusaiza nga niiye oSebba, omutaane wa Bbikuli, owʼomu kyalo ekyʼensozisozi ekyʼEfulaimu eyeediimire oku kabaka oDawudi. Kale muweeyo omusaiza oyo kaisi zena ndeke ekibuga kinu.” Omukali nʼakoba oYowaabbu ati, “Twakukasukira omutwegwe ni tugutambuca olugaga.”
2SA 20:22 Awo omukali oyo nʼayaba eeri abantu bonabona nʼabawa amalabuki. Ni batemaku oSebba omutaane wa Bbikuli omutwe, ni bagukasukira oYowaabbu. Awo oYowaabbu nʼafuwa ekondeere, abaisirikalebe ni basalaanika ni baleka ekibuga ekyo, era nabuli moiza nʼakanga e wuwe. Era nʼoYowaabbu yena nʼakanga e Yerusaalemi eeri okabaka oDawudi.
2SA 20:23 Atyanu oYowaabbu yabbaire niiye omuduumiri wʼamaje gonagona aga Isirairi, kaisi oBbinaaya omutaane wa Yekoyaada nga niiye omuduumiri wʼabakuumi ba Dawudi.
2SA 20:24 Adoniramu niiye eyabbaire onyampala wʼabantu abebakolesyanga emirimo emikalanguki, kaisi oYekosofaati omutaane wʼAkirudi nabba niiye eyakuumanga ebiwandiiko.
2SA 20:25 OSyeva yabbaire niiye omuwandiiki wa kabaka, kaisi iye oZadooki nʼAbbiyasaali ni babba bakabona.
2SA 20:26 OIra owʼomu kibuga kyʼe Yairi iye yabbaire kabona wa Dawudi.
2SA 21:1 Awo oku mulembe gwa Dawudi ni wagwawo enzala nene okumala emyanka misatu, kale oDawudi ni yeebuulyaku oMusengwa. OMusengwa nʼamukoba ati, “Ekyo kityo lwa Sawulo nʼabʼomu nyumbaye abali nʼomusango gwʼobutemo, olwʼokubba oSawulo yaitire aBagibbyoni.”
2SA 21:2 Kale okabaka nʼayeta aBagibyoni nʼabbaaku nʼekyabakoba. Cooka aBagibbyoni, tibabbaire Baisirairi, wazira Bamooli ababbaire basigairekuuwo. Era aBamooli abo niibo aBaisirairi abebabbaire balayiriire okutabaita, neye oSawulo nʼataka okubamaliriryawo olwʼokubba yabbaire nʼeiganyi lyʼokulwaniriranga aBaisirairi nʼabʼomu kika kya Yuda.
2SA 21:3 ODawudi nʼabuulya aBagibbyoni ati, “Mutaka mbakolere niki? Era mbawe mugaito ogutya kaisi musabire abantu ba Musengwa enkabi?”
2SA 21:4 ABagibbyoni ni bamwiramu bati, “Iswe tubula bwezye okutoola oku Sawulo waire abʼomu nyumbaye efeeza waire zaabbu. Era tubula kadi nʼobwezye okwita omuntu yenayena omwIsirairi.” Era oDawudi nʼababuulya ati, “Olwo atyanu mukoba muti mbakolere niki?”
2SA 21:5 Ni bakoba okabaka bati, “Iye omusaiza oyo eyatakire okutumalawo kaisi titwabbaku awantu wonawona omwIsirairi,
2SA 21:6 tusaba tuti otuwe abasaiza abʼeibyairerye musanvu tubaite tubayanike omu kifo ekigulumali e gibasinzira oMusengwa e Gibbeya, omu kibuga e wa Sawulo oMusengwa oguyalondere.” Kale okabaka nʼabairamu ati, “Nʼabawa abantu abo.”
2SA 21:7 Neye okabaka nandi nʼawaayo oMefibbosesi omutaane wa Yonasani, oYonasani omutaane wa Sawulo, olwʼekirayiro oDawudi nʼoYonasani omutaane wa Sawulo ekibabbaire bakolere omumaiso ga Musengwa okubba bʼomukago.
2SA 21:8 Wazira okabaka nʼawaayo Alumoni nʼoMefibbosesi abataane ba Lizupa omwala wʼAiya, abeyabyaire nʼoSawulo. Nʼawaayo nʼabaana abaisuka abataanu aba Mirabbu omwala wa Sawulo, oMirabbu abeyabyaire nʼAdiriyeeri omutaane wa Bbaluziraayi owʼomu kibuga kyʼe Mekola.
2SA 21:9 Nʼabawaayo eeri aBagibyoni, ni babayanika oku lusozi omu kifo e gibasinziranga oMusengwa. Bonabona omusanvu ni bafeera aamo. Babaitiire mu biseera byʼamakungula ga bbaale nga gankutandiika.
2SA 21:10 Awo oLizupa omwala wʼAiya, nʼakwata ebibenga, nʼabyeyalirira okwibbaale okumpi nʼemirambo e gigyabbaire. Omusana nʼagikuumanga enyonyi okutagirya nʼobwire ebisolo okutagirya. Yabbaire eeyo okuzwa oku ntandiika yʼamakungula ago, paka oikendi oweyatandiikire okutoonya nʼakubba emirambo egyo.
2SA 21:11 Ni bakobera oDawudi ebyo oLizupa omwala wʼAiya ebiyakolere. OLizipa yabbaire niiye omukali ogondi owa Sawulo.
2SA 21:12 Era oDawudi nʼayaba nʼatoolayo amagumba ga Sawulo nʼaga Yonasani omutaanewe, oku bantu bʼe Yabbesi Gireyaadi. Abantu abo babbaire bagasodoceryewo omu kifo e gibakumbaanira omu kibuga oBbesi Syani, aBafirisuuti e gibabbaire bagyanikire oku lunaku olubabaitiireku e Girubbowa.
2SA 21:13 Atyo oDawudi nʼatoolayo amagumba ga Sawulo nʼaga mutaanewe oYonasani era nʼatoolayo nʼagʼabantu badi omusanvu abebabbaire bayanikireyo.
2SA 21:14 Amagumba ga Sawulo nʼaga mutaanewe oYonasani, ni bagaliika oku kiija kya Kiisi oiteeye wa Sawulo omu kibuga e Zera omu kyalo kya Bbenyamini, era ni bakola byonabyona ngʼokabaka oweyalagiire. Ebyo owebyawoire, oKibbumba nʼairamu okusaba kwʼaBaisirairi ebibasabira ekyalo kyabwe.
2SA 21:15 Lwabbaire lumo tete olutalo ni lugwawo aakati wʼaBafirisuuti nʼaBaisirairi. Era oDawudi nʼaserengeta nʼayaba nʼabalwanibe, okulwanisya aBafirisuuti. Era nga bali omu lutalo olwo oDawudi nʼawulira obudembi.
2SA 21:16 Era ombalamba oYisubbi Bbenobbu, omoiza oku baizukulu bʼaBaleefa, yabbaire nʼeisimo lya bbulonzi erizitowa ekiro ooti isatu nʼekitundu, era nga yeesibire empiima empyaka, ngʼaseega ati ayezya okwita oDawudi.
2SA 21:17 Neye Abbisaayi omutaane wa Zeruyiya nʼazwayo okubbeera oDawudi, nʼasumuta oMufirisuuti oyo nʼamwita. Awo abalwani ba Dawudi ni bamulayirira bati, “Tokaali oyaba na iswe omu lutalo, kaisi iwe eriiso lya Isirairi tiwaafa.”
2SA 21:18 Owewabitirewo ekiseera, ni wabbaawo olutalo tete nʼaBafirisuuti e Gobbu. Oku mulundi ogwo oSibbekaayi oMukusasi nʼaita oSafu, omoiza oku baizukulu bʼaBaleefa.
2SA 21:19 Era ni wabbaawo olutalo olundi nʼaBafirisuuti e Gobbu, iye Erukanani omutaane wa Yaale Olegimu owʼe Bbeserekeemu nʼaita omuganda wa Golyasi okuzwa omu kibuga kyʼe Gaasi. Olunyago lwʼeisimo lya muganda wa Golyasi oyo lwabbaire lunene ooti mukiiko gwʼekirukiro kyʼengoye.
2SA 21:20 Era tete omu lutalo olundi olwabbaire e Gaasi, ni wabbaayo omusaiza ombalamba eyabbaire nʼenjala mukaaga ku buli ngalo, nʼenwe mukaaga ku buli kigere, gyonagyona aamo nga giri 24. Era yena yabbaire mwizukulu wa Baleefa.
2SA 21:21 Neye oweyanyoomoire aBaisirairi, oYonasani omutaane wa Samaaya omuganda wa Dawudi, nʼamwita.
2SA 21:22 Abasaiza embalamba abo abana ababbaire abaizukulu bʼaBaleefa abʼomu kibuga oGaasi, oDawudi nʼabalwanibe niibo ababaitire.
2SA 22:1 Awo oMusengwa oweyanunwire oDawudi omu bwezye bwa Sawulo nʼabalabebe abandi bonabona oDawudi nʼayembera oMusengwa olwembo lunu oluti,
2SA 22:2 OMusengwa niiye eibbaale lyange omuneebisa, niiye olugaga lwange era omununuli wange.
2SA 22:3 OKibbumba wange niiye eibbaale lyange omuneebisa, mwiye munjirukira okunkuuma. Niiye engabo yange, era niiye amaani agannunula. Niiye olugaga lwange, mwiye munjirukira okunkuuma era niiye omununuli wange, niiye annunula eeri abalabe bange.
2SA 22:4 OMusengwa gunsaba iye asaaniire okumuwuujanga, era niiye annunula eeri abalabe bange.
2SA 22:5 Akabbikabbi akʼokufa kabbaire kaneeruguuliriirye, amayengo agajigirica ni ganjikaku.
2SA 22:6 Okufa ni kuneebbowanganiryaku, era entiisya yʼokufa nʼennumba.
2SA 22:7 Omu bigosi byange nasabire oMusengwa, ni neekungirira oKibbumba wange okumbeera. Ngʼali omu Yeekaaluye yawulisisirye eigono lyange, era okukunga kwange ni kumugwa omu matwi.
2SA 22:8 Awo ekyalo ni kiyuuga era ni kitengeeta. Emisingi gyʼensozi gyona ni gyenyeenya, era ni gitengeeta, olwʼokubba oKibbumba yabbaire asunguwaire.
2SA 22:9 Omwosi ni gwedumbya engulu nga guzwa omu nindoye, era omusyo ogujigirica ni guzwa omu munwagwe. Era amanda agameigera ni gazwa omu munwagwe.
2SA 22:10 Nʼabiikulawo eigulu nʼaika ansi, endikiirya ekwaite ozigi zigi nʼebba ansi wʼebigerebye.
2SA 22:11 Yatyaime oku keruubbi era okeruubbi nʼamuguluca, era empewo nʼemuleeta kafuufu.
2SA 22:12 Yeebbuulisirye endikiirya, kaisi ebireri bya ikendi ebiirugazire zigi, ni bimubiika.
2SA 22:13 Omu kitangaalakye ekyʼamaani, ni muzwamu amanda agameigera omusyo.
2SA 22:14 Awo oMusengwa ngʼasinzirira omwigulu nʼatumula nʼeigono eryʼangulu ooti kubbwatuka kwʼeraadu; eigono lyʼoNambulaku aMwagaagana ni baliwulira.
2SA 22:15 Nʼalasa obulasobwe, era nʼasalaanica abalabebe, nʼabatiringania nʼokumesya kwa ikendi.
2SA 22:16 Musengwa, owewakaawukiire abalabebo nʼofuwa nʼomwota gwʼomu nindoyo, ansi wʼenyanza wabonekere, nʼemisingi gyʼekyalo ni gibba waweeru aawo.
2SA 22:17 OMusengwa yasinziriire omwigulu nʼannunula, era nʼantoola omu lwabi.
2SA 22:18 Yannunwire omu balabe bange abʼamaani, era okuzwa mwabo abampalana, olwʼokubba babbaire bankiraku amaani.
2SA 22:19 Bannumbire nga ndi omu bugosi, neye oMusengwa niiye eyambeereire.
2SA 22:20 Yantoireyo era nʼantwala omu kifo kyʼomweyaayo. Yannunwire olwʼokubba yansiimire.
2SA 22:21 OMusengwa ampaire empeera kusinzirira ku bikole ebyʼobutuukirirye ebinkola. Era ansaswire kusinzirira ku kutabbaaku musango.
2SA 22:22 Ekyo kityo olwʼokubba nkwaite amateeka ga Musengwa. Era tinkolere ekikole ekibbikibbi ni kindeetera okuzwa oku Kibbumba wange.
2SA 22:23 Nakwaite amateekage gonagona, era tinjeemerangaku ekiragirokye.
2SA 22:24 Mbulaku ekyokunnenya omumaiso ga Kibbumba, era neekuumire okutakola ekikole ekibbikibbi.
2SA 22:25 OMusengwa kagira ampaire empeera kusinzirira ku bikole ebyʼobutuukirirye ebinkola. Era nʼansasula kusinzirira kukutabbaaku musango omumaisoge.
2SA 22:26 Oo Musengwa, weeragisya ngʼobwoli mwesigwa eeri abo abeesigwa egyoli, era weeragisya ngʼobwoli oNambulaku kyokukunenya eeri abo abanambulaku kyokubanenya.
2SA 22:27 Weeragisya ngʼobwoli mulongoole eeri abo abalongoole omu myoyo, neye weeragisya ngʼobwoli muzira eeri ababbibabbi.
2SA 22:28 Onunula abawombeeki, neye oswaza abʼeijoogo.
2SA 22:29 Musengwa, niiwe ekitangaala kyʼomwoyo gwange. OMusengwa wange atoolawo endikiirya omu mwoyo gwange.
2SA 22:30 Niiwe onjezyesya okulumba amaje gʼabalabe bange, nʼonjezyesya okumenya ebikomera byabwe.
2SA 22:31 OKibbumba ebikolebye byʼobutuukirirye; oMusengwa byonabyona ebyasuubiza bituukirira. Niiye engabo yʼabo bonabona abairukira egyali.
2SA 22:32 Ekyo kityo olwʼokubba, aale naani oKibbumba okutoolaku oMusengwa? Era naani eIbbaale omutwebisa okutoolaku oKibbumba waiswe?
2SA 22:33 OKibbumba niiye olugaga lwange olwʼamaani, era annungamya omu nzira ennongoole.
2SA 22:34 Agumya ebigere byange ooti bya kimaadu, era nʼankuumirayo e ngulu oku nsozi empaavu anambula bugosi.
2SA 22:35 Antendeka omu ngeri yʼokulwana entalo, era ni mba nga mpezya okukolesya akalaso akʼekyoma ekigumu.
2SA 22:36 Musengwa, onteekereku obukuumi era nʼonnunula. Engaloyo endiiro niiyo empanirira era obwikaikanibwo bunsuuca wʼamaani.
2SA 22:37 Ogalamiirye ebigere byange enzira, era nandi ni ngwa.
2SA 22:38 Nabbingire abalabe bange ni mbakwata, era nandi ni njirawo nga nkaali okubajigirica.
2SA 22:39 Nabasasaigwirye nandi ni bayezya okusetuka, ni bafa ni mba nga mbamalire.
2SA 22:40 Wampaire amaani gʼokulwana olutalo, era ni mpangula abannumba.
2SA 22:41 Wagirire abalabe bange ni banjiruka, era najigiricirye ababbaire bancaawa.
2SA 22:42 Bakungire okubabbeera, neye nga mpaawo abanunula. Era ni beekungirira nʼoMusengwa, neye nandi nʼabairamu.
2SA 22:43 Nabatentenere ni basuuka ooti nkungu, era ni mbeemyaga ooti bitonyonyo byʼomu nzira.
2SA 22:44 Wannunwire okuzwa omu bulabe bwʼabantu bange, nʼonsuuca mufugi wʼamawanga. Era abantu abenabbaire timmaiteku ni babba nga ninze abafuga.
2SA 22:45 Era abʼamawanga agandi bakotamya emitwe okumpa ekitiisya; babba bankuwulira ebibono byange ni bangondera,
2SA 22:46 Bawaamu amaani, era ni bazwa omu ngaga gyabwe, ni baiza nga batukuta.
2SA 22:47 OMusengwa mwomi! Bamuwuujenge iye oyo eibbaale lyange omuneebisa! Era oKibbumba iye oyo annunula bamugulumalyenge!
2SA 22:48 Niiye oKibbumba anjezyesya okuwangula abalabe bange, nʼaica amawanga ansi wange.
2SA 22:49 Era andamya abalabe bange. Oo Musengwa, onjezesya okuwangula abalabe bange, era nʼonnunula eeri abantu abaizwire obukambwe.
2SA 22:50 Kagira Musengwa nakuwuujanga omu mawanga, era ni nnyemba nga mpuuja eriinalyo.
2SA 22:51 OKibbumba awa okabaka obuwanguli obwʼamaani. Akwatira ekisa oguyasukireku amafuta, akwatira oDawudi nʼeibyairerye ekisa emirembe nʼemirembe.
2SA 23:1 Binu niibyo ebibono ebisembayo okabaka oDawudi ebiyawandiikire: “Ebibono bya Dawudi omutaane wa Yese, ebibono byʼomusaiza oNambulaku aMwagaagana oguyagulumairye, omusaiza oKibbumba wa Yaakobbo oguyasukireku amafuta, omwembi omutake wa Isirairi.
2SA 23:2 “OMwoyo wa Musengwa niiye ampaire ebibono byʼokutumula; ekibonokye niikyo ekiri omu munwa gwange.
2SA 23:3 OKibbumba wa Isirairi yatumwire, iye omukuumi wa Isirairi yankobere ati, ‘Omuntu owaafuga abantu omu mazima, owaafuga ngʼatya oKibbumba,
2SA 23:4 ayaka ooti isana eriri kuzwayo nga mpaaku bireri; ayaka ooti kitangaala kyʼeisana oluzwanyuma lwa ikendi atoonya okumerya eisubi.’ ”
2SA 23:5 “Mazima eibyaire lyange lityo weryalibba omumaiso ga Kibbumba, olwʼokubba yakolere na nze endagaano eyenkalaakalira, egyatacuusacuusa era egiyakakasire. Ekyo dala niikyo ekineegomba; olwʼokubba obwo niibwo obwalibba obuwanguli bwange era oKibbumba mazima yalikituukirirya.
2SA 23:6 Neye abatatya oKibbumba bonabona babamuma eedi ooti mawa, agebatakumbaania nʼengalo.
2SA 23:7 Era nabuli ataka okugatoolawo ali nʼokukolesya kintu ekyʼekyoma ooba lunyago lwʼeisimo; ni bagoocerya awebagakumbaaniirye ni gasiiriira.”
2SA 23:8 Ganu niigo amaliina gʼabalwani ba Dawudi abʼamaani: Asooka niiye oYosebbu Bbaseebbesi omutaane wʼoMutakemoni, omukubbemberi wʼabalwani abakulu abasatu. Era oyo bamwetanga Adino owʼomu kika kyʼaBeezeni eyakoleserye eisimo nʼalwana nʼabasaiza 800, nʼabaita omu lulumba lumo.
2SA 23:9 Owokubiri yabbaire niiye Eryezaali, omutaane wa Dodo, oDodo owʼomu kika kyʼAkoki. Ngʼomoiza oku balwani abamaani badi abasatu yabbaire nʼoDawudi owebanyomooleire aBafirisuuti ababbaire bakumbaaniire e Paasi Daamimu oku lutalo ngʼaBaisirairi bonabona bairukirewo.
2SA 23:10 Neye iye Eryezaali nʼasigalawo nʼaita aBafirisuuti, paka engaloye oweyadembere era nʼesanyalalira oku mpiima. Era oMusengwa nʼamuwa obuwanguli obwʼamaani oku lunaku olwo. Awo kaisi aBaisirairi ni bakanga egiri Eryezaali kwambulya mirambo egyo, kyonkani.
2SA 23:11 Aiririraku nabba niiye oSaama omutaane wʼAge owʼekika kya Bakalali. Awo aBafirisuuti owebabbaire bakumbaaniire e Leki awabbaire omusiri gwʼenkolimbo, aBaisirairi ni bairuka aBafirisuuti abo.
2SA 23:12 Neye iye oSaama nʼayemerera aakati omu musiri ogwo. Era nʼagutaasa era nʼaita aBafirisuuti era oMusengwa nʼaleetawo obuwanguli obwʼamaani.
2SA 23:13 Lwabbaire lumo omu kiseera kyʼamakungula, abasatu oku balwani abakulu 30, ni baserengeta ni baaba eeri oDawudi omu mpuku okumpi nʼekibuga Adulaamu, nga ikyo ekibbula kyʼaBafirisuuti kikumbaaniire omu kiinamo kyʼe Lefayimu.
2SA 23:14 Omu kiseera ekyo oDawudi yabbaire mu lugaga, nʼenkambi yʼabalwani bʼaBafirisuuti ngʼeri e Bbeserekeemu.
2SA 23:15 ODawudi enyonta nʼemuluma, nʼakoba ati, “Kale singa wabbairewo omuntu andeeteraku amaizi agʼokunywa agazwa omwiruba eriri okumpi nʼegeeti yʼe Bbeserekeemu!”
2SA 23:16 Awo abalwani abakulu abasatu abʼamaani ni beejaala okwingira omu nkambi yʼaBafirisuuti, ni basena amaizi omwiruba eriri okumpi nʼegeeti eyʼe Bbeserekeemu, eriri aakati, ni bagatwalira oDawudi. Neye nʼagaana okuganywa, wazira nʼagasuka kwitakali okubba kyokuwaayo eeri oMusengwa.
2SA 23:17 Nʼakoba ati, “Oo, Musengwa, kinzwerawo nze okunywa amaizi ganu, olwʼokubba kiri ooti kunywa musaaye gwʼabasaiza banu abawaireyo obwomi bwabwe okugasyoma!” Kagira oDawudi yagaine okuganywa. Ebyo niibyo abalwani abakulu abasatu abʼamaani ebibakolere.
2SA 23:18 Abbisaayi omuganda wa Yowaabbu, era omutaane wa Zeruyiya niiye eyabbaire omwekubbemberi wʼabalwani 30 abʼamaani. Yakoleserye eisimo nʼalwana nʼabasaiza 300, nʼabaita omu lulumba lumo, nʼatutumuka nʼabba moiza oku balwani 30 abʼamaani.
2SA 23:19 Atyo nʼabba niiye akiraku okututumuka mwabo 30, nʼasuuka mwekubbemberi waabwe, neye tiyabbaire mututumuki ngʼabalwani badi abasatu abʼamaani.
2SA 23:20 Nʼogondi niiye oBbinaaya omutaane wa Yekoyaada owʼomu kibuga oKabbuzeeri yena eyabbaire omulwani owʼamaani. Yakolere ebikole ebyʼamaani. Yaitire abalwani abasinsigu aBamowaabbu babiri, era lumo omu biseera ebyʼobuwolondoki yaikire omu kiruba nʼaita ompologoma.
2SA 23:21 Era yaitire omusaiza ombalamba oMumisiri, eyabbaire nʼeisimo. OBbinaaya yaabire e gyali ngʼali nʼomwigo, nʼanyaga oku Mumisiri oyo eisimo nʼalimusumuta nʼeisimolye eryo, nʼamwita.
2SA 23:22 Ebyo niibyo oBbinaaya omutaane wa Yekoyaada ebiyakolere, yena eriinalye ni litutumuka mwabo 30.
2SA 23:23 Ni bamuwa ekitiisya okukiraku badi abandi 30, neye iye tiyatutumukire ooti baadi abasatu. ODawudi nʼamusuuca mwekubbemberi wʼabakuumibe.
2SA 23:24 Abandi oku beekubbemberi bʼabalwani 30 niibo banu: Asakeri omuganda wa Yowaabbu, nʼErukanani, omutaane wa Dodo owʼe Bbeserekeemu,
2SA 23:25 nʼoSaama owʼekika kyʼaBakalodi, nʼErika yena owʼekika kyʼaBakalodi,
2SA 23:26 nʼoKerezi owʼomu kibuga oPaluti, nʼoIra omutaane wa Ikeesi okuzwa omu kibuga oTekowa,
2SA 23:27 nʼAbbiyezeeri owʼomu kibuga Anasosi nʼoMebbunaayi owʼekika kyʼaBakusaki;
2SA 23:28 nʼoZalumoni owʼekika kyʼaBakoki, nʼoMakalaayi owʼomu kibuga oNetofaki,
2SA 23:29 nʼoKeredi omutaane wa Bbaana yena owʼomu kibuga oNetofaki, nʼoItaayi omutaane wa Libbayi owʼomu kibuga oGibbeya oMubbenyamini,
2SA 23:30 nʼoBbinaaya owʼomu kibuga oPirasoni; nʼoKidaayi owʼomu biinamo ebyʼokumpi nʼolusozi oGaasi,
2SA 23:31 nʼAbbi Alubboni owʼekika kyʼaBaalabba, nʼAzumavesi owʼomu kibuga oBbakulimu,
2SA 23:32 nʼEriyabba owʼomu kibuga oSyalubboni, nʼabataane ba Yaseni, nʼoYonasani
2SA 23:33 omutaane wa Saama owʼomu kibuga oKalali, nʼAkiyamu omutaane wa Syalali yena owʼomu kibuga oKalali,
2SA 23:34 nʼErifereti omutaane wʼAkasubbayi owʼomu kibuga oMaaka, nʼEryamu omutaane wʼAkisofeeri owʼomu kibuga oGiro,
2SA 23:35 nʼoKeziro owʼomu kibuga oKalumeri, nʼoPaalayi owʼomu kibuga Alubba,
2SA 23:36 nʼoIgali omutaane wa Nasani owʼomu kibuga oZobba, nʼoBbani owʼekika kyʼaBagaadi,
2SA 23:37 nʼoZereki oMwamoni, nʼoNakalayi owʼomu kibuga oBbeerosi eyakwatanga ebyʼokulwanisya bya Yowaabbu omutaane wa Zeruyiya;
2SA 23:38 nʼoIra owʼomu kibuga oYatiri, nʼoGalebbu yena owʼomu kibuga oYatiri,
2SA 23:39 nʼoWuliya oMukiiti. Bonabona aamo babbaire 37.
2SA 24:1 Lwabbaire lumo oMusengwa tete nʼasunguwalira oIsirairi, nʼatendera oDawudi okutuuca okwIsirairi akabbikabbi ngʼamukoba ati, “Oyabe obale abantu abʼomwIsirairi nʼabʼomu Buyudaaya.”
2SA 24:2 Kale oDawudi nʼakoba oYowaabbu omuduumiri wʼamaje eyabbaire naye ati, “Atyanu oyabe obitabite omu bika bya Isirairi byonabyona, okuzwera omu kibuga oDaani okutuuka omu kibuga oBberusebba, mubale abantu ntegeere owebenkana obungi.”
2SA 24:3 Neye oYowaabbu nʼakoba okabaka ati, “Oleke oMusengwa iye oKibbumbawo ayongere obungi bwʼabantu ba Isirairi, beeyongere obungi emirundi 100 era na iwe wabeebonereku. Wazira, omusengwa wange okabaka, lwaki akukola ekintu ekyo?”
2SA 24:4 Neye ekiragiro kya kabaka ni kyazya oYowaabbu nʼabaduumiri bʼamaje okukola ekyo. Kale oYowaabbu nʼabaduumiri abo ni bazwa omumaiso ga kabaka, ni baaba okubala aBaisirairi.
2SA 24:5 Ni bambuka omwiga oYoludaani ni bakomeka eeyo eweema gyabwe okumpi nʼekibuga Aloweri e maserengeta wʼekibuga ekyo omu kiinamo, ni baaba ni babita omu kitundu kyʼe Gaadi, ni baaba paka mu kibuga oYazeri.
2SA 24:6 Awo ni batuuka e Gireyaadi nʼomu kyalo kyʼe Tatimu Kodesi, ni batuuka omu kibuga oDaani Yaani, ni bageda ni basimba paka mu kibuga oSidoni.
2SA 24:7 Ni batuuka omu lugaga olugumu olwʼekibuga oTiiro, nʼomu bibuga byonabyona ebyabbairemu aBakiivi nʼaBakanani ni bamaliirirya nʼe Bberusebba omu Negevu ekyʼe Buyudaaya.
2SA 24:8 Owebamalire okubitabita omu bitundu ebyo byonabyona, ni bakanga omu Yerusaalemi oku nkomerero yʼemyeri omwenda nʼenaku aabiri.
2SA 24:9 Awo oYowaabbu nawa okabaka obungi bwʼabantu abeyabalire. OmwIsirairi mwabbairemu abasaiza 800,000 abayezya okulwana omu lutalo nʼomu Buyudaaya ni mubbaamu 500,000.
2SA 24:10 Neye oluzwanyuma oDawudi oweyamalire okubala abantu nʼalumwa omu mwoyo, nʼakoba oMusengwa ati, “Ekintu ekyo ekinkolere, kibbikibbi ino. Oo Musengwa nkwegairiire onsoniye ekibbikibbi ekyo nze omuweereryawo. Nkolere kya busiru ino.”
2SA 24:11 ODawudi yaabire okulamuka amakeezi, ngʼoMusengwa amalire okutumula nʼonaabbi oGaadi iye omuboni wa Dawudi, ati,
2SA 24:12 “Oyabe okobe oDawudi oti, oMusengwa akoba ati, akuteekeirewo ebibonerezo bisatu, olondeku kimo kwebyo ekyabba akuteekeku.”
2SA 24:13 Kale oGaadi nʼayaba eeri oDawudi nʼamukobera oMusengwa ebiyamukobere, Nʼamukoba ati, “Oku bisatu olondaku kiryaina? Enzala okugwa omu kyalokyo okumala emyanka omusanvu, ooba iwe okumala emyeri emisatu ngʼoiruka abalabebo abakuyiigaania, ooba okawumpuli okugwa omu kyalokyo okumala enaku eisatu? Oseege era olondeku ekinakanjirya odi antumire.”
2SA 24:14 ODawudi nʼakoba oGaadi ati, “Atyanu binsobeire ino. Wazira oleke oMusengwa niiye abba atubonereze olwʼokubba iye ali nʼokusaasira kunene, neye abantu tibaabba niibo abambonereza.”
2SA 24:15 Awo oMusengwa nʼasindika okawumpuli omwIsirairi, okuzwa amakeezi ago okumala ekiseera oMusengwa ekiyateekerewo. Abantu ni bafa 70,000, okuzwera omu kibuga oDaani okutuuka omu kibuga oBberusebba.
2SA 24:16 Awo omalaika owaagolorera engaloye ajigirice ekibuga oYerusaalemi, oMusengwa ni yeekubba omu kifubba olwʼakabbikabbi ako. Nʼakoba omalaika eyabbaire ajigirica abantu ati, “Ekyo kimala, olekeraawo!” Omalaika omu kiseera ekyo yabbaire gibakonera ebirime e wʼAlawuna oMuyebbusi.
2SA 24:17 ODawudi oweyaboine omalaika eyabbaire aita abantu, oDawudi nʼakoba oMusengwa ati, “Ninze enakolere ekikole ekibbikibbi, dala ni nnyonoona, neye abantu banu abanambulaku ekyokubanenya ooti ntaama, bakolere niki? Nkwegairiire, ombonereze ninze nʼabʼomu nyumba eya bbaabba.”
2SA 24:18 Oku lunaku oDawudi oluyatumuliireku nʼoMusengwa, oGaadi nʼayaba nʼakoba oDawudi ati, “Oyabe oyombekere oMusengwa ekyoto e gibakonera ebirime e wʼAlawuna oMuyebbusi.”
2SA 24:19 Kale oDawudi nʼayaba ngʼoMusengwa oweyamulagiire ngʼabitira omu Gaadi.
2SA 24:20 Awo Alawuna oweyasiirirye amaiso nʼabona okabaka nʼabakungube nga baaba e gyali, nʼazwayo okubasangaana, nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali okuwa okabaka ekitiisya.
2SA 24:21 Alawuna nʼabulya ati, “Musengwa wange kabaka, niki ekikuleetere egiri nze omuweereryawo?” ODawudi nʼamwiramu ati, “Ekindeetere, ntaka ongulye aawo e gyokonera ebirimebyo, nnyombekerewo oMusengwa ekyoto, akomye okawumpuli omu bantu.”
2SA 24:22 Awo Alawuna nʼakoba oDawudi ati, “Musengwa wange kabaka, otwale nabuli ekyobona nga kisaniire okiweeyo eeri oMusengwa. Ente nginu, gibbe sadaaka egibooca yonayona, kaisi ebisaale ebibakolesya omu kikonero bibbe nkwi.
2SA 24:23 Oo kabaka, ebyo byonabyona, nze Alawuna mbikuwa.” Alawuna ni yeeyongera okukoba okabaka ati, “Nsaba oMusengwa iye oKibbumbawo aikirirye esadaaka egiwamuwa.”
2SA 24:24 Neye okabaka nʼairamu Alawuna ati, “Bbe. Njaba kubikugulaku-buguli, ebbeeyi egiwankoba. Tinaaweeyo eeri oMusengwa iye oKibbumba wange, esadaaka egibooca yonayona eginandi ni ngula-buguli.” Kale oDawudi nʼagula e gibakonera ebirime nʼente egyo oku bbeeyi yʼesekeri gyʼefeeza 50.
2SA 24:25 Kale oDawudi nʼayombekera aawo oMusengwa ekyoto, nʼawaayo esadaaka egibooca yonayona, nʼesadaaka eyʼokusyania. Awo oMusengwa nʼawulira oDawudi ebiyasabiire ekyalo, oMusengwa nʼakomya okawumpuli omwIsirairi.
EST 1:1 Lumo wabbairewo okabaka ogubeetanga bati Akaswero, eyafuganga amatwale 127 okuzwera nakimo e Buyindi okutuuka e Kuusi.
EST 1:2 Omu kiseera ekyʼobufugibwe, Akaswero yafuganga ngʼasinzirira oku ntebeye eyʼobwakabaka eyabbanga omu kibuga ekikulu oSusa ekyʼe Perusiya.
EST 1:3 Awo okabaka oyo Akaswero, omu mwanka ogwokusatu ogwʼobufugibwe, nʼasumbira abafugibe bonabona nʼabantu abandi bonabona abʼebitiisya embaga. Abeekubbemberi bʼamaje gʼekyalo kyʼe Perusiya nʼe Mediya, nʼabafugi nʼabeekubbemberi bʼamatwalege, bona babbairewo.
EST 1:4 Okabaka nʼamala emyeri mukaaga ngʼabalagisya obusunibwe obubitiriri nʼekitiisya kyʼobwakabakabwe.
EST 1:5 Emyeri egyo omukaaga owegyawoireku, okabaka nʼasumbira abantu embaga ni balya okumala enaku musanvu. Embaga eyo yabbaire yʼabantu abʼekitiisya nʼabayejere, era yagigabuliire mu misaale gyʼomu luuga lwʼomu lubirirwe omu kibuga ekikulu oSusa.
EST 1:6 Omu luuga olwo babbaire batimbiremu entimbe enjeru nʼegya bbululu egibakolere omu lugoye olubeeta lineni. Era entimbe egyo babbaire bagisibire nʼemiguwa emyeru nʼemitukuliikiriri egibakolere omu wuuzi ensa egya lineni, era nga bagisibire nʼempeta egyʼefeeza oku mikiiko egyabbaire oku ebikondo ebibakolere omu mabbaale aganyirira. Wabbairewo ebityamo ebyʼezaabbu nʼebyʼefeeza ebibabbaire bateekere oku mabbaale amaalirire agʼenjabulo era agʼebbeeyi.
EST 1:7 Ebyokunywa babigabuliire mu bikopo ebyenjabulo ebyʼezaabbu, nga mpaawo ekifaanana nʼekiinaye, era okabaka yagabwire ebyokunywa ebyo bingi ino, okusinzirira oku kwezyakwe.
EST 1:8 Olwʼekiragiro kya kabaka, nabuli mugeni yanywanga bungi obwayezya, olwʼokubba okabaka yalagiire abaweererya bonabona abʼoku mbaga, okugabira nabuli moiza obungi bwʼebyokunywa omuntu oyo ebyataka.
EST 1:9 Omu kiseera ekinanyere ekyo, onabagereka oVasuti yena yabbaire ali kugabula abakali embaga omu lubiri olwo olwa kabaka Akaswero.
EST 1:10 Oku lunaku olwomusanvu olwʼembaga, okabaka oweyanywire omwenge nʼacemuka, nayeta abalaawe omusanvu abamuweereryanga ngʼabo niibo: OMekumani, nʼoBbizusa, nʼoKalubona, nʼoBbigusa, nʼAbbagusa, nʼoZesali, nʼoKalukasi,
EST 1:11 nʼabatuma okwaba okweta onabagereka oVasuti, aize e gyali ngʼazwaire enguleye eyʼobwanabagereka; iye okabaka alage abakungube nʼabagenibe bonabona obusiipoonobwe iye oVasuti. Yatakire okukola ekyo olwʼokubba onabagereka yabbaire mukali asikiriza amaiso okumubona.
EST 1:12 Neye abalaawe abo owebaabire bakobera onabagereka oVasuti okabaka ekyabatumire, onabagereka nʼagaana okwaba. Awo okabaka nʼaizula obusungu nʼobulwa.
EST 1:13 Engeri egiyabbaire mpisa ya kabaka okwebuulyangaku abakugu omu byʼamateeka nʼebiragiro, yayetere abawi bʼamalabuki, olwʼokubba niibo ababbaire bamaite ekyasaaniire okukola omu nsonga eyo.
EST 1:14 Abeyayetere babbaire niibo banu: OKalusena, nʼoSesali, nʼAdimasa, nʼoTalusiisi, nʼoMeresi, nʼoMalusena, nʼoMemukani, ibo abeyakiranga okwebuulyaku. Abakulu abo omusanvu babbaire bʼomu bufugi bwʼe Perusiya nʼe Mediya. Era babbaire niibo abakiika nʼokabaka era nga niibo abakirira nakimo okubba nʼebifo ebikulu omu bwakabakabwe.
EST 1:15 Okabaka nʼababuulya ati, “Okusinzirira okwiteeka, onabagereka oVasuti bali nʼokumukola niki, owemba mmutumiire abalaawe okumweta kaisi nandi nʼagondera ekiragiro kyange nze okabaka Akaswero?”
EST 1:16 Awo oMemukani nʼairamu ngʼali omumaiso ga kabaka nʼabakungube ati, “Onabagereka oVasuti akolere ekintu ekyo kibbikibbi, era takikolere ku kabaka yenkani, neye nʼoku bakungu ba kabaka bonabona era nabuli musaiza omu matwale gonagona aga kabaka Akaswero.
EST 1:17 Eneebitya ya nabagereka eyo eyaba okuwulikikana eeri nabuli mukali, era abakali baaba okutandiika okunyoomanga abaibawaabwe, nga bakoba bati, ‘Okabaka Akaswero yatumire beete onabagereka oVasuti okwaba egyali, oVasuti nʼagaana.’
EST 1:18 Abakali bʼabakungu ba kabaka omu Perusiya nʼoMediya, owebakiwulira ngʼonabagereka oweyeebitirye, nʼolunaku olunanyere lunu, baaba kwebitya eeri abakungu ba kabaka mu ngeri nanyere eyo. Abakali baabba tibakaali bawa abaibawaabwe ekitiisya, era abaibawaabwe baabbanga babasunguwalira olwekyo.”
EST 1:19 “Nʼolwekyo, owekubba kusiima kwa kabaka, awuluce ekiragiro era bakiwandiike omu mateeka ga Perusiya nʼoMediya, era tibakicuusanga enaku gyonagyona, nga kikoba kiti, ‘Onabagereka oVasuti tairangayo okuboneka omumaiso ga kabaka Akaswero. Era ekifookye ekyʼobwanabagereka, okabaka akiwe omukali ogondi akiraku oVasuti.’
EST 1:20 Awo eiteekalyo kabaka owebalibunisya omu bufugibwo bwonabwona, omu bwakabakabwo bunu obunene obutyo, nabuli mukali yaawanga oibaaye ekitiisya, oibaaye ooba musuni ooba mudoobi.”
EST 1:21 Okabaka nʼabafugibe ni basiima ekiseego ekyo, atyo okabaka nʼakola ngʼoMemukani oweyateesere.
EST 1:22 Eiteeka eryo ni baliweererya mu buli kitundu ekiri omu matwale ga kabaka, omu lutumu nʼomu mpandiika eya buli kitundu, kyezesye nabuli musaiza okufuga omu kisitokye era nʼokukolesya olutumulwe.
EST 2:1 Oluzwanyuma lwʼebyo, okabaka Akaswero oweyamalire okwikaikana obusungu, nʼaseega oku kikole oVasuti ekiyakolere nʼokwiteeka eriyabbaire amuwuluciryeku.
EST 2:2 Awo abawi bʼamalabuki ibo abaweererya ba kabaka, ni bakoba bati, “Banoonerye okabaka abaala abasipoono era nga baguna.
EST 2:3 Oleke okabaka alonde abakungu mu buli kitundu ekyʼamatwalege, basoloojerye omu nyumbaye eyʼabakali omu kibuga ekikulu oSusa, abaala bonabona abasipoono era abaguna babakwatisye oKegayi omulabiriri wʼabakali nago era omuweererya omulaawe owa kabaka, era bawe abakali abo ebyokweyonja.
EST 2:4 Awo omwala eyakirira nakimo okusangaalisya okabaka, niiye eyasuuka onabagereka omu kifo kya Vasuti.” Okabaka nʼasiima amalabuki ago era nʼagakoleraku.
EST 2:5 Atyanu omu kibuga ekikulu oSusa, mwabbairemu omusaiza oMuyudaaya eriinalye bati Moludekaayi owʼomu kika kya Bbenyamini, eyabbaire omutaane wa Yairi, oYairi omutaane wa Semeeyi, oSemeeyi omutaane wa Kiisi.
EST 2:6 OMoludekaayi yabbaire moiza kwabo okabaka oNebbukaduneeza owʼe Bbabbulooni abeyatwaire omu buwambe okuzwa omu Yerusaalemi, nʼoYekoniya okabaka wʼe Buyudaaya.
EST 2:7 OMoludekaayi yabbaire nʼomwala ngʼeriinalye niiye Eseza, neye ngʼeriinalye eryʼoLwebbulaniya niiye oKadaasa. Oiteeye wʼEseza yabbaire iteeye wa Moludekaayi omuto. Omwala oyo yabbaire musipoono omu nkulaye era ngʼasikiriza amaiso okumubona. Era ababyairebe owebafiire, oMoludekaayi nʼamutwala nʼamupiita ngʼomwalawe nakimo.
EST 2:8 Owebalangiriire eiteka lya kabaka, ni basolooja abaala bangi ni babaleeta omu kibuga ekikulu oSusa. Mwabo nʼEseza yena mubamuleeteire. Era yena ni bamuteeka omu lubiri, ni bʼamukwatisya oKegayi eyabbaire alabirira abaala nago.
EST 2:9 Omwala oyo nʼasangaalisya ino oKegayi, nʼabba mutake egyali. OKegayi tiyalwire, nʼatandiika okumulabirira, ngʼamuwa ebizigo byʼokwesiiga, nʼokumuwanga ebyokulya ebyʼenjawulo. Nʼamuteeka omu kifo ekikira obusa omu nyumba ya kabaka eyʼabakali, nʼamuwa abaala musanvu abebalondere mwabo abʼomu lubiri okumuweereryanga.
EST 2:10 Eseza yabbaire tatumulanga eigwangalye, waire ekisito omwazwera, olwʼokubba oMoludekaayi yabbaire amusisiitiire okubisirikira.
EST 2:11 Nabuli lunaku, oMoludekaayi yeebityabityanga okumpi nʼoluuga lwʼenyumba eyʼabakali e gibagonanga, ayezye okumanya Eseza ngʼowaali era nʼebimufaaku.
EST 2:12 Atyanu olugobo olwa buli mwala okumutwala eeri okabaka Akaswero owerwabbanga lukaali okutuuka, omwala yamalanga omwanka mulamba, nga bamuyonja ngʼeiteeka oku bakali abo oweryabbaire. Emyeri mukaaga nga bamusiiga amafuta aga kaloosa agebeeta omiira, kaisi emyeri egindi omukaaga nga bamusiiga ebyakalifuwa, era nʼebyakaloosa ebindi ebikola oku bakali.
EST 2:13 Omwala oweyaabbanga ayaba eeri okabaka, yaabanga mu ngeri enu: Ekintu kyonakyona ekiyatakanga, bamuwanga ngʼazwa omu nyumba eyo eyʼabakali, nʼayaba nakyo omu lubiri lwa kabaka.
EST 2:14 Bamutwalanga e wa kabaka igulo, kaisi amakeezi ni bamutoolayo, ni bamutwala omu nyumba egendi eyʼabakali abandi aba kabaka, ni bamukwatisya oSaasugazi omulaawe okubalabiriranga. Omwala tiyakanganga e wa kabaka, okutoolaku ngʼokabaka amusiimire nʼamutumisya ngʼabbutwire liina.
EST 2:15 Olugobo lwʼEseza olwʼokwaba eeri okabaka owerwatuukire, Eseza nago omwala wʼAbbikairi oiteeye wa Moludekaayi omuto, oMoludekaayi oguyapiitire ngʼomwalawe nakimo, mpaawo ekiyasabire, okutoolaku ebyo oKegayi omuweererya omulaawe owa kabaka, era eyabbaire alabirira abakali nago, ebiyamukobere okwaba nabyo, era nabuli eyamuboineku yamusiimire.
EST 2:16 Batwaire Eseza eeri okabaka Akaswero omu lubiri mu mweri gweikumi, omweri ogubeeta Tibbesi, omu mwanka gwomusanvu ogwʼokufugakwe.
EST 2:17 Awo okabaka nʼataka Eseza okukiraku abakali bonabona. Nʼamusiima era nabba mukoda egyali okukiraku abaala abandi bonabona abaguna. Atyo nʼamuzwalisya engule yʼobwanabagereka, era nʼamusuuca nabagereka omu kifo kya Vasuti.
EST 2:18 Awo okabaka nʼasumbira Eseza embaga enene eyabbaireku abakungube bonabona, nʼabaweereryabe. Okabaka nʼalangirira olunaku olwo okubba lwʼokuwuumula omu matwalege, era nʼalugabiraku nʼebirabo bingi, okusinzirira okubugabibwe.
EST 2:19 Awo abaala abaguna abo owebabbaire bakumbaine omulundi gwokubiri, oMoludekaayi yabbaire atyaime oku geeti yʼolubiri lwa kabaka.
EST 2:20 Neye Eseza yabbaire tatumulanga ekisito omwazwera, waire eigwangalye, olwʼokubba oMoludekaayi yabbaire amusisiitiire okutakoberaku omuntu kadi moiza. Eseza nʼamugondera na mwekyo kyona, ngʼoweyamugonderanga omu butobuto, ngʼakaali ali omu kisitokye.
EST 2:21 Omu kiseera ekyo, oMoludekaayi ngʼatyaime oku geeti ya kabaka, ababiri oku baweererya abalaawe abaweererya ba kabaka, oBbigusana nʼoTeresi ababbaire abakuuma oku geeti, ni basunguwala, ni basala olukwe okwita okabaka Akaswero.
EST 2:22 OMoludekaayi nʼazuula olukwe olwo, nʼalukoberaku onabagereka Eseza, Eseza nʼakobera okabaka omu liina lya Moludekaayi.
EST 2:23 Owebanonenkereirye, ni bazuula nga kituuce. Abasaiza abo bombi ni babaanika oku kalabba. Ni bakiwandiika, ngʼokabaka abona, omu kitabo ekyʼebibbaawo nabuli lunaku.
EST 3:1 Ebyo owebyawoire, okabaka Akaswero nʼakulya oKamani. OKamani eyabbaire omutaane wa Kameedasa, owʼomwibyaire lyʼAgagi, nʼamukulya era nʼamusuuca okubba owʼekitiisya okukiraku abakungu abandi bonabona.
EST 3:2 Abakungu ba kabaka bonabona ababbaire oku geeti ya kabaka, ni bakomeranga oKamani amazwi okumuwa ekitiisya, ngʼokabaka oweyabbaire alagiire. Neye oMoludekaayi nʼagaana okukomeranga oKamani amazwi, waire okumuwa ekitiisya.
EST 3:3 Awo abakungu ba kabaka ababbaire oku geeti ni babuulya oMoludekaayi bati, “Lwaki ojeemera ekiragiro kya kabaka?”
EST 3:4 Atyanu ni wabitawo ekiseera nga bamukoba nabuli lunaku, neye nʼagaana okubawulira. Nʼolwʼekyo ni bakobera oKamani, okubona nga yaguminkiriza empisa gya Moludekaayi, olwʼokubba oMoludekaayi yabbaire abakobeire ati Muyudaaya.
EST 3:5 OKamani oweyaboine ngʼoMoludekaayi tamukomera amazwi waire okumuwa ekitiisya, nʼasunguwala ino.
EST 3:6 Era oweyakitegeire ati oMoludekaayi Muyudaaya, nʼamalirira okutaita oMoludekaayi yenkani, wazira nʼokujigirica abantu ba Moludekaayi, nga niibo aBayudaaya bonabona abali omu bwakabaka bwʼAkaswero bwonabwona.
EST 3:7 Omu mwanka ogweikumi na mibiri ogwʼobufugi bwa kabaka Akaswero, omu mweri ogusooka, ogubeeta omweri ogwa Nisaani, oKamani nʼalagira okukubba akalulu, ako akebeeta oPuli, okubona olunaku nʼomweri, ogwʼokujigiriciryamu aBayudaaya bonabona omu lunaku olumo. Olunaku lwabbaire lweikumi na isatu, omu omweri ogweikumi na mibiri igwo omweri ogubeeta Adali.
EST 3:8 Awo oKamani nʼakoba okabaka Akaswero ati, “Waliwo eigwanga lyʼabantu erimo erisaalaine ni libuna omu bantu, omu bitundu byonabyona ebyʼobwakabakabwo. Amateeka gaabwe, gʼenjabulo oku gʼabantu abandi bonabona, era tibakwata amateekago. Nʼolwekyo tikigasa iwe kabaka okubaguminkiriza.
EST 3:9 Singa owekubba kusiimakwo kabaka, obitye eiteeka eriragira babajigirice. Ekyo owewakikola, njaba okuleeta omwigwanika lyʼobwakabaka etalanta egyʼefeeza 10,000 ngikwatisye abo abalabirira emirimo egyʼobwakabakabwo.”
EST 3:10 Awo okabaka ni yeetoola oku ngaloye empeta eriku eraama eyʼobwakabaka, nʼagiwa oKamani, iye omutaane wa Kameedasa owʼomwibyaire lyʼAgagi era omulabe wʼaBayudaaya.
EST 3:11 Okabaka nʼamukoba ati, “Empiiya ogisigaze, nʼabantu abo nkwikiriirye obakoleku ekyotaka.”
EST 3:12 Awo oku naku nga ikumi na isatu olwʼomweri ogusooka, ni beeta abawandiiki ba kabaka. Ni bawandiika ekiragiro, omuli byonabyona oKamani ebiyalagiire abakungu ba kabaka, nʼabeekubbemberibe abafuga nabuli itwale, nʼabeekubbemberi aba nabuli itwale, nʼabafugi ba buli igwanga. Ni bawandiika ebintu oKamani ebiyalagiire omu mpandiika eya buli itwale era eya buli igwanga omu lutumu lwabwe. Ekiragiro ni bakiwandiika omu liina lya kabaka Akaswero, era ni bakiteekaku eraama yʼempetaye ngʼakamanyiciryoke.
EST 3:13 Abakwenda ni batwala ekiragiro ekyo mu buli itwale okabaka eryafuga. Ekiragiro kyabbairemu okulagira okwita, nʼokujigirica, nʼokumalirawo nakimo aBayudaaya bonabona, abatobato nʼabakulu, abakali nʼabaana, omu lunaku lumo nga ikumi na isatu, omu mweri ogweikumi na mibiri, igwo omweri ogubeeta Adali, nʼokunyaga ebintu byabwe.
EST 3:14 Ekopi gyʼekiwandiike kyʼekiragiro ekyo ni gibba mu buli itwale, ni gikola ngʼeiteeka eeri abantu bonabona beetegekere olunaku olwo.
EST 3:15 Okabaka nʼalagira abakwenda ni baaba, ni basaalaania mangu eiteeka eryo omu kibuga ekikulu oSusa. Era okabaka nʼoKamani ni batyama okwekubba ekigeni, neye ngʼekibuga kyonakyona ekikulu oSusa, kiri mu kuwuninkirira.
EST 4:1 Awo oMoludekaayi oweyamanyicirye byonabyona ebikwata oku kiragiro ekyʼokwita aBayudaaya ekibabbaire bakolere, olwʼenima yanyiirire ebizwalobye, ni yeesiba nʼebibenga, ni yeesuka nʼeikoke omu mutwe gwonagwona, nʼabita omu kibuga ngʼakubba enduulu egyʼamaani.
EST 4:2 Neye nʼakoma ku geeti yʼolubiri lwa kabaka nandi nʼaingira, olwʼokubba omuntu azwaire ebibenga babbaire tibamwikirirya okwingira omu lubiri.
EST 4:3 Mu buli itwale, eiteeka lya kabaka nʼekiragirokye e gibyatuukire, aBayudaaya ni bakuukulya ino, ni basiiba, ni bamagalica amaliga, ni bakubba enduulu. Era bangi ni beepuuda eikoke ni bagona okwitakali nga beesibire ebibenga.
EST 4:4 Abaweererya bʼEseza abakali nʼabalaawe, owebaabire e gyali ni bamukobera ebikwata oku Moludekaayi, nʼanakuwala ino. Nʼamuweererya ebizwalo ebyokuzwala omu kifo kyʼebibenga, neye oMoludekaayi nandi nʼabiikirirya.
EST 4:5 Awo Eseza nʼayeta oKasaki omoiza oku baweererya abalaawe aba kabaka ogubabbaire bateekerewo okuweereryanga Eseza, nʼamutuma ayabe e giri oMoludekaayi ategeere ekiri okumuteganya era lwaki.
EST 4:6 Atyo oKasaki nʼayaba e giri oMoludekaayi eyabbaire omu kifo abantu e gibakumbaanira omu kibuga. Ekifo ekyo kyabbaire mumaiso wʼegeeti yʼolubiri lwa kabaka.
EST 4:7 OMoludekaayi nʼamukobera byonabyona ebyabbaire bimutuukireku, nʼobungi bwempiiya oKamani obuyabbaire asuubizire okutwala omwigwanika lyʼobwakabaka, singa bajigirica aBayudaaya bonabona.
EST 4:8 OMoludekaayi nʼawa oKasaki ekopi yʼebiwandiiko ebyabbairemu eiteeka eribabbaire bawulucirye omu Susa, eriragira okusaanyawo aBayudaaya. Nʼamukoba abitwalire Eseza era nʼamukoba yeegairire Eseza ayabe eeri okabaka, amusabe akwatire abantube aBayudaaya ekisa.
EST 4:9 Awo oKasaki nʼayaba nʼakobera Eseza, oMoludekaayi ebyakobere.
EST 4:10 Eseza nʼawa oKasaki obukwenda obwokukanjirya oMoludekaayi ati,
EST 4:11 “Abakungu ba kabaka bonabona nʼabantu abʼomu matwalege agaafuga bamaite bati singa wabbaawo omuntu nʼowaabba musaiza ooba mukali, aingira omu luuga olwʼomunda okwaba okubona okabaka nga tibamwetere, omuntu oyo bateekwa kumwita. Wazira singa okabaka asiirya omwigogwe ogwʼezaabbu okwikirirya omuntu oyo okwingira, omuntu oyo tibamwita. Neye atyanu enaku 30 egyankubitawo kasookeede banjeta okwaba eeri okabaka.”
EST 4:12 Owebakobeire oMoludekaayi Eseza ebyakobere,
EST 4:13 oMoludekaayi nʼamuweererya obukwenda ngʼamwiramu ati, “Tiwaseega oti olwʼokubba oli mu lubiri lwa kabaka, niiwe wenkani omu Bayudaaya bonabona owalamakuuwo.
EST 4:14 Ekyo kityo olwʼokubba singa wasirika omu kiseera kinu, aBayudaaya baaba okusuna obubbeeri obwʼokubanunula okuzwa awantu awandi, neye iwe nʼabʼenyumba ya iteewo, babajigirice. Neye era naani-so amaite amo niikyo ekyabbaire ekigendererwa ekya kukusuuca onabagereka omu kiseera nga kinu!”
EST 4:15 Eseza nʼatuma obukwenda ngʼairamu oMoludekaayi ati,
EST 4:16 “Oyabe okumbaanie aBayudaaya bonabona aamo abali omu kibuga oSusa, musiibe era munsabire. Timwalya waire okubbaaku nʼekimunywa obwire nʼomusana, okumala enaku isatu. Nze nʼabaweererya bange abakali, twaba okusiiba nga nywena wemusiiba. Oluzwanyuma naaba eeri okabaka newankubbaire nga kyabba kimenya eiteeka. Ooba kufa, naafa!”
EST 4:17 Kale oMoludekaayi nʼayaba nʼakola ngʼEseza oweyamulagiire.
EST 5:1 Oku lunaku lwokusatu olwʼekisiibo Eseza ekiyalangiriire yazwaire eganduulaye eyʼobwanabagereka, nʼayaba nʼayemerera omu luuga olwʼomunda olwʼolubiri lwa kabaka, omumaiso gʼeidiiro erinene erya kabaka. Okabaka yabbaire atyaime omu ntebeye eyʼobwakabaka omu lubiri, ngʼalingiriire e namuzigo wʼolubiri.
EST 5:2 Okabaka oweyaboine onabagereka Eseza ngʼayemereire omu luuga olwʼomunda omu lubiri, nʼasangaala okumubona, era nʼamusiirirya omwigogwe ogwʼezaabbu oguyabbaire akwaite omu ngalo okulaga ati amwikiriirye ayabe e gyali. Eseza nʼaigerera e giri okabaka nʼakwata empembi wʼomwigo gwa kabaka.
EST 5:3 Awo okabaka nʼamubuulya ati, “Nabagereka Eseza, okoba niki? Era niki ekyosaba? Nʼowekyabba ekimo ekyokubiri ekyʼobwakabaka, nakikuwa.”
EST 5:4 Eseza nʼamwiramu ati, “Singa kwabba kusiimakwo kabaka, oikirirye oize nʼoKamani olwatyanu oku kiinulo ekinkusumbiire.”
EST 5:5 Awo okabaka nʼakoba ati, “Mwanguwe mwete oKamani, tukole ngʼEseza owakobere.” Atyo okabaka nʼoKamani ni baaba okulya ekiinulo Eseza ekiyabbaire asumbire.
EST 5:6 Owebabbaire balya era nga banywa, okabaka tete nʼabuulya Eseza ati, “Atyanu niki ekyotaka? Bakikuwa. Era niki ekyosaba? Nʼowekyabba kimo ekyokubiri ekyʼobwakabaka, nakikuwa.”
EST 5:7 Eseza nʼairamu ati, “Ekintaka era ekinsaba niikyo kinu:
EST 5:8 Singa mba nsunire obutake omumaisogo kabaka, era singa kibba kikusangaalya kabaka okumpa ekintaka, kale kabaka oikirirye iwe nʼoKamani tete mwize eizo mulye ekiinulo ekinabasumbira. Awo nairamu ekibuulyokyo kabaka.”
EST 5:9 OKamani nʼazwayo oku lunaku olwo nga musangaali era ngʼajaagaana omu mwoyogwe. Neye oweyaajiirye oMoludekaayi ngʼali oku geeti yʼolubiri, nandi nʼayeemerera waire okulaga akamanyiciryo konakona akakumuwa ekitiisya ngʼabitawo, oKamani nʼasunguwalira ino oMoludekaayi.
EST 5:10 Neye oKamani nʼafuga obusungubwe, nʼakanga e wuwe. Awo nʼayeta abakaagwabe ni baiza omu nyumbaye, nʼakoba nʼomukaliwe oZeresi okubeeyimbyaku.
EST 5:11 OKamani ni yabeepankiraku olwʼebyobusunibwe, nʼolwʼobungi bwʼabaana abaisuka abaali nabo, nʼengeri okabaka egiyabbaire amukuliryemu, okumuwa ekifo ekikulu, ekimusuucirye omuntu omukulu okukiraku abafugi nʼabakungu abandi bonabona.
EST 5:12 Ni yeeyongera okubakoba ati, “Nʼekikiraku byonabyona, niikwo okubona ngʼonabagereka Eseza, yanjetere ninze zenkani okwaba nʼokabaka oku kiinulo ekyasumbire. Era tete anjetere eizo twabe aamo nʼokabaka.
EST 5:13 Neye ebyo byonabyona tibingasa nga nkaali mbona oMuyudaaya oyo oMoludekaayi ngʼatyaime oku geeti yʼolubiri lwa kabaka.”
EST 5:14 Awo omukaliwe oZeresi nʼabakaagwabe bonabona ni bamukoba bati, “Bakukolere akalabba kʼefuuti ooti 75 obugulumali, eizo amakeezi osabe okabaka, oMoludekaayi bamwanike okwo afe, olwo oyezye okwaba okulya ekiinulo nʼokabaka ngʼoli musangaali.” OKamani nʼaseega ati, ago gabbaire malabuki masa. Kale nʼalagira ni bakola akalabba.
EST 6:1 Ekiire ekyo, okabaka nʼakaya okugona endoolo; kale nʼalagira bamuleetere era bamusomere ekitabo ekibawandiikamu ebibbaawo ebisaana okwebukirya omu mulembegwe.
EST 6:2 Omu kitabo ekyo nʼayajiryamu ngʼoMoludekaayi oweyaloopere oBigusana nʼoTeresi, ababiri oku balaawe abakuumi bʼoku geeti ya kabaka, ababbaire basalire olukwe okwita iye okabaka Akaswero.
EST 6:3 Okabaka nʼabuulya abaweereryabe ati, “Kitiisyaki, na bukuluki ebibawaire oMoluduekaayi okumusiima olwʼekyo?” Ni bamwiramu bati, “Mpaawo ekibamukoleire.”
EST 6:4 Okabaka tete nʼabuulya ati, “Naani ali oku luuga awo?” Atyanu omu kiseera ekyo oKamani yabbaire yankutuuka omu luuga lwʼolubiri, ngʼaizire okutumula nʼokabaka oku kyʼokwanika oMoludekaayi oku kalabba, akebabbaire bamalire okukolera oMoludekaayi.
EST 6:5 Kale awo abaweererya ba kabaka ni bamwiramu bati, “oKamani niiye ali oku luuga aanu.” Okabaka nʼalagira ati, “Mumukobe aingire.”
EST 6:6 OKamani oweyaingiire, okabaka nʼamubuulya ati, “Kitiisyaki, na bukuluki ebibawa omuntu okabaka ogwatakire okusiima?” Atyanu awo oKamani nʼaseega omu mwoyogwe ati, “Naani ogondi-so okabaka ogwayezya okukolera ekintu okuwa ekitiisya omuntu oyo nga tininze?”
EST 6:7 Kale oKamani nʼairamu okabaka ati, “Omuntu okabaka oguyanditakire okuwa ekitiisya,
EST 6:8 baleete eganduula okabaka egiyabbaire azwairekuumu, era baleete nʼomoiza oku mbalaasi okabaka egyatambuliraku era ombalaasi oyo bamuzwalisye engule yʼobwakabaka oku mutwe.
EST 6:9 Awo eganduula eyo nʼombalaasi, babikwatisye omoiza oku bakungubo kabaka, abakirira nakimo ekitiisya, era okobe omukunguwo oyo azwalisye omuntu oyo iwe kabaka ogwotaka okusiima eganduula eyo, kaisi omuntu nago aniine oku mbalaasi nago, era omukunguwo amutambulye amubitye omu kibuga aakati. Omukunguwo oyo ayabe ngʼatumula maaminkirira ati, ‘Kinu niikyo ekibakolere omuntu, okabaka ogwatakire okuwa ekitiisya!’ ”
EST 6:10 Awo okabaka nʼalagira oKamani ati, “Oyanguwe mangu oleete eganduula nago nʼombalaasi, era okole ngʼowookobere oku Moludekaayi oMuyudaaya, aali oku geeti yʼolubiri lwange atyaime. Tiwalekakuuyo ekintu kadi kimo oku bintu byonabyona ebyotumwire.”
EST 6:11 Kale oKamani nʼaleeta eganduula nʼombalaasi era nʼazwalisya oMoludekaayi, nʼamuniinisya oku mbalaasi. Awo oKamani nʼalungamya ombalaasi okumubitya omu kibuga aakati, ngʼayaba alangirira ati, “Kinu niikyo ekibakolere omuntu, okabaka ogwatakire okuwa ekitiisya!”
EST 6:12 Ebyo owebyawoire, oMoludekaayi nʼakanga oku geeti ya kabaka. Neye oKamani nʼayanguwa okukanga e wuwe ngʼanakuwaire era nga yeebiikiriire oku mutwe olwʼensoni.
EST 6:13 OKamani oweyatuukire, nʼakobera omukaliwe oZeresi nʼabakaagwabe bonabona, nabuli kintu ekimutuukireku. Awo abawi bʼamalabuki ba Kamani abo nʼoZeresi omukaliwe, ni bamukoba bati, “Ngʼowebatandiikire okukwica iwe okubba ansi wa Moludekaayi, ate nga Muyudaaya, tiwamwezye. Era mazima oyaba kubbeera nakimo ansiwe.”
EST 6:14 Awo owebabbaire nga bakaali batumula naye, abaweererya abalaawe ba kabaka ni batuuka ni batoolawo mangu oKamani ni bamutwala oku kiinulo Eseza ekiyabbaire asumbire.
EST 7:1 Awo okabaka nʼoKamani ni bakanga okulya ekiinulo e wa nabagereka Eseza,
EST 7:2 era oku mulundi ogwo ogwokubiri, owebabbaire nga bali oku byokunywa, okabaka tete nʼabuulya Eseza ati, “Nabagereka Eseza, niki ekyotaka nkukolere? Dala nakikukolera. Era niki ekyosaba? Dala nakikuwa nʼowekyabba kimo kyokubiri ekyʼobwakabaka bwange.”
EST 7:3 Awo onabagereka Eseza nʼamwiramu ati, “Singa mba nsunire obutake omumaisogo mukulu kabaka, era owekibba nga kikusangaalya kabaka okumpa ekinsaba, nkusaba bwomi bwange kubbaawo, era nkwegairira, bantu bange kutabaita.
EST 7:4 Batuwaireyo, nze nʼabantu bange batwite, batujigirice, era batumalirewo nakimo. Singa babbaire batuwaireyo kubba bagalama abasaiza nʼabakali, nankusirikire nandi ni nkuteganya kabaka, newankubbaire nga omulabe tiyandiyezerye okwiriryawo okabaka ebiyandibbaire afiiriirwe.”
EST 7:5 Awo okabaka Akaswero nʼabuulya onabagereka Eseza ati, “Naani oyo? Era omuntu oyo ali yaina ali kutaka eino okukola ekintu ngʼekyo?”
EST 7:6 Awo Eseza nʼamwiramu ati, “Omulabe waiswe atuyigania, niiye omusaiza oyo omubbimubbi oKamani.” Awo oKamani nʼatya ino omumaiso ga kabaka nʼonabagereka.
EST 7:7 Okabaka nʼasetuka ngʼaizwire obusungu, nʼalekaawo ebyokunywa, nʼawuluka e nza, nʼayaba omu misaale gyʼomu luuga lwʼomu lubiri. OKamani iye awo nʼabona ngʼokabaka amaliriire kumukola kabbikabbi, kale nʼasigala okwegairira onabagereka Eseza okumulamya.
EST 7:8 Awo okabaka nʼaira okuzwa omu misaale gyʼomu luuga lwʼomu lubiri, nʼakanga e gibabbaire banywera, nʼayajirya oKamani ngʼagwire oku mazwi aabigere byʼEseza oku kityamo Eseza oku yabbaire atyaime. Awo okabaka ni yeewunya ino ati, “Omusaiza onu ataka nʼokukwatira onabagereka okalijata aanu zena nga ndiwo omu lubiri lwange?” Okabaka oweyabbaire yankumala okutumula ekyo, ni babiika oKamani oku maiso.
EST 7:9 Awo oKalubona omoiza oku balaawe abaweererya okabaka nʼakoba ati, “Kaisi era oKamani yabbaire akolere nʼakalabba omu kisitokye akʼokwanikaku oMoludekaayi eyalamirye obwomi bwa kabaka. Akalabba ako obuwanvu okwaba engulu efuuti ooti 75.” Okabaka nʼalagira ati, “Mwabe mumwanike okwo.”
EST 7:10 Kale ni baaba baanika oKamani oku kalabba akeyabbaire ategekere kwanikaku Moludekaayi. Awo obusungu bwa kabaka ni bwikaikana.
EST 8:1 Awo oku lunaku olunanyere olwo oluzwanyuma lwʼokufa kwa Kamani, okabaka Akaswero nʼawa onabagereka Eseza ebintu byonabyona ebyabbaire ebya Kamani omulabe wʼaBayudaaya. Eseza nʼakobera okabaka ati oMoludekaayi amuliku oluganda, era ni bamwikirirya okwaba omumaiso ga kabaka.
EST 8:2 Era okabaka ni yeetoolaku oku lunwe empetaye eriku eraama yʼobwakabaka, egiyabbaire atoire oku Kamani, nʼagiwa oMoludekaayi. Era Eseza nʼakwatisya oMoludekaayi obuvunaanyizibwa obwʼokulabiriranga ebintu byonabyona ebyabbaire ebya Kamani.
EST 8:3 Awo Eseza ni yeeyongera okwegairira okabaka, nʼagwa aabigere bya kabaka nga waamagalica amaliga. Era nʼasaba okabaka okukomya entegeka embiibbi oKamani owʼomwibyaire lyʼAgagi, egiyabbaire akoleire aBayudaaya.
EST 8:4 Awo okabaka nʼasiirya omwigogwe ogwʼezaabbu okulingirirya Eseza okumwikirirya okutumula. Era Eseza nʼasetuka, nʼayemerera omumaiso ga kabaka,
EST 8:5 kaisi Eseza nʼakoba ati: “Singa kibba kiti kabaka okisiimire, era singa mba nsunire obutake omumaisogo era ngʼobona oti niikyo ekituuce ekyokukola, owuluce ekiragiro ekisalamu ekiragiro oKamani omutaane wa Kameedasa, owʼomwibyaire lyʼAgagi, ekiyakolere okutaka okumalirawo nakimo aBayudaaya abali omu matwalego gonagona kabaka.
EST 8:6 Mpezya ntya okuguminkiriza okubona akabbikabbi nga katuuka oku bantu bʼeigwanga lyange? Ooba mpezya ntya okuguminkiriza okubona nga bajigirica abantu bʼomu kisito kyʼe waiswe?”
EST 8:7 Awo okabaka Akaswero nʼairamu onabagereka Eseza nʼoMoludekaayi oMuyudaaya ati, “Olwʼokubba oKamani yalumbire aBayudaaya, mpaire Eseza ebintu byonabyona ebibbaire ebya Kamani, era nʼoKamani ni bamwanika oku kalabba.
EST 8:8 Atyanu muwandiike ekiragiro ekindi omu liina lyange nze okabaka, oku lwʼaBayudaaya ekikirira nakimo okubakolera ngʼowemubona, era muteekeku nʼeraama eri oku mpeta ya kabaka. Ekyo kityo olwʼokubba, mpaawo ekiwandiiko ekibakolere omu liina lya kabaka era ni bakiteekaku nʼeraama yʼempeta ya kabaka ekibayezya okucuusa.”
EST 8:9 Amangu eino okabaka nʼatumisya abawandiikibe oku naku nga 23 omweri ogwokusatu, igwo omweri ogwa Sivani. Abawandiiki abo ni bawandiika na buli kimo ngʼoMoludekaayi oweyabalagiire baweererye aBayudaaya, nʼabeekubbemberi bonabona, nʼabakungu ababbaire abafuga amatwale 127, okuzwera e Buyindi okutuuka e Kuusi. Ekiragiro ekyo bakiwandiikire ni bakiweererya mu buli itwale omu lutumu lwalyo nʼempandiika yaalyo, nʼeeri aBayudaaya bona omu lutumu olwabwe era omu mpandiika eyaabwe.
EST 8:10 OMoludekaayi nʼakiwandiika omu liina lya kabaka Akaswero, nʼakiteekaku nʼeraama eri oku mpeta ya kabaka. Nʼakiwa abakwenda abʼoku mbalaasi egiiruka eino, egibapiitire kukolanga mirimo gya kabaka, ni bakitwala mangu.
EST 8:11 Ekiwandiiko kya kabaka ekyo ni kiwa aBayudaaya abali mu buli kibuga obwezye okukumbaana, nʼokwetaasa. Era ni babba nʼobwezye okwita, nʼokumalirawo nakimo amaje gonagona aga buli igwanga ooba itwale, agaabbanga gabalumbire ibo aBayudaaya, nʼabakali baabwe nʼabaana baabwe. Era ni babba nʼobwezye nʼokwenyagira nʼebintu ebyʼabalabe baabwe.
EST 8:12 Olunaku olubalondere ekiragiro ekyo okutandiika okukola omu matwale gonagona aga kabaka Akaswero, lwabbaire enaku nga ikumi na isatu omweri ogweikumi na mibiri, igwo omweri ogwʼAdali.
EST 8:13 Ekopi yʼekiragiro ekyo babbaire nʼokugiweererya ngʼeiteeka mu buli itwale, nʼokugimanyikisya abantu mu buli igwanga, kaisi olwo aBayudaaya bayezye okubba bategeke oku lunaku olwo okunyaaŋa abalabe baabwe.
EST 8:14 Kale abakwenda, nga bakolesya embalaasi gya kabaka, ni bairuka bakitwala olwa kabaka okubalagira okukitwala. Era ekiragiro ekyo ni bakitwala nʼomu Susa ekibuga ekikulu.
EST 8:15 Awo oMoludekaayi nʼazwa omu lubiri lwa kabaka ngʼazwaire ebizwalo bya kabaka ebya bbululu nʼebyeru, nʼomusibiro omutukuliikiriri ogwa lineni omusa, nʼengule eyʼekitiisya eyʼezaabbu. Era abantu bʼomu kibuga oSusa ni bajaagaana era ni basangaala.
EST 8:16 Awo aBayudaaya ni babba nakusani, ni basangaala, ni bajaagaana, era ni babba nʼekitiisya.
EST 8:17 Mu buli itwale na mu buli kibuga, ekiragiro kya kabaka e gikyatuukanga, aBayudaaya basangaalanga ni bajaagaana, ni basumba embaga era ni bakulya olunaku olwo ni bawuumula. Abantu abʼamawanga agandi bangi ni batuuka nʼokwesuuca aBayudaaya, olwʼokubba batiire aBayudaaya ekibabbaire bayezya okubakola.
EST 9:1 Awo enaku nga ikumi na isatu omweri ogweikumi na mibiri, igwo omweri ogwAdali, olunaku olwabbaire olwʼokutuukiririryaku ekiragiro nʼeiteeka okabaka ebiyawaire, era abalabe bʼaBayudaaya olubabbaire basuubirira okubawanguliraku owerwatuukire, ebintu ni bibacuukira, aBayudaaya ni babba niibo abawangula abalabe baabwe omu kifo kyʼabalabe baabwe okubawangula.
EST 9:2 ABayudaaya ni bakumbaanira omu bibuga e gibaabbanga batyaime omu matwale gonagona aga kabaka Akaswero, okulwanisya nabuli muntu eyabbaire agezyaku okubakolaku akabbikabbi. Era nandi ni wabbaawo ayezya okubalwanisya olwʼokutya abantu bonabona abamawanga agandi omu bibuga e gibabbanga batyaime okubabbaire nakwo.
EST 9:3 Ababbaire omu bifo ebitongole ngʼabafugi, nʼabeekubbemberibe abʼamatwale, nʼaBagavana, aamo nʼabakungu ba kabaka, bonabona ni batuuka nʼokubbeera aBayudaaya, olwʼokubba babbaire batiire oMoludekaayi.
EST 9:4 Ekyo kityo olwʼokubba oMoludekaayi yabbaire atyanu muntu mukulu omu lubiri lwa kabaka, nʼeitutumulye nga lituuka nʼomu matwale gonagona agʼobwakabaka era omusaiza oyo oMoludekaayi, ni yeeyongeranga bweyongeri okubba owʼamaani.
EST 9:5 ABayudaaya ni baita abalabe baabwe bonabona nga bakolesya empiima, ni babajigirica. Era ni bakola ababacaawa na buli kintu ekibatakire okubakola.
EST 9:6 Era omu Susa, ekibuga ekikulu, aBayudaaya ni bajigirica abantu 500.
EST 9:7 Omu bantu abo baitiiremu nʼoPalusanidasa, nʼoDalufoni, nʼAsupasa,
EST 9:8 nʼoPolasa, nʼAdaliya, nʼAlidasa,
EST 9:9 nʼoPalumasita, nʼAlisayi, nʼAlidayi, nʼoVaizasa,
EST 9:10 ibo abo bonabona eikumi ababbaire abataane ba Kamani omulabe wʼaBayudaaya, oKamani eyabbaire omutaane wa Kameedasa. Neye tibanyagire ekintu kyʼabantu abo abebaitire kadi kimo.
EST 9:11 Awo ni bakobera okabaka oku lunaku olunanyere olwo obungi bwʼabantu abebaitiire omu kibuga ekikulu oSusa.
EST 9:12 Okabaka nʼakoba onabagereka Eseza ati, “Omu kibuga ekikulu oSusa, aBayudaaya bajigiricirye abantu 500 nʼabataane ba Kamani eikumi. Kale abantu bameka abebaitire omu matwale gange gonagona? Atyanu otaka niki? Bakikuwa. Ooba, niki ekyosaba? Era kyona bakikuwa.”
EST 9:13 Eseza nʼairamu ati, “Singa kibba kikusangaalisya kabaka, owe aBayudaaya abali omu Susa olukusa, eizo bairemu okukola ekyo, ekibabaikiriirye okukola olwatyanu. Era oganye nʼemirambo eikumi egyʼabataane ba Kamani, bajaanike oku kalabba.”
EST 9:14 Kale awo okabaka nʼalagira bakikole, era ekiragiro ni bakiranga omu Susa, era emirambo egyʼabataane ba Kamani eikumi, ni bajaanika oku kalabba.
EST 9:15 ABayudaaya ababbaire omu Susa ni beekumbaania oku naku nga ikumi na ina omweri ogwʼAdali, era ni baita abantu 300 omu kibuga ekyo, neye nandi banyaga ekintu kyʼabantu abo kadi kimo.
EST 9:16 Omu kiseera ekinanyere ekyo aBayudaaya abandi ababbaire omu matwale agandi aga kabaka bona ni beekumbaania, okwekuuma nʼokwetaasa abalabe baabwe abo. Ni baita abalabe abo 75,000 neye nandi banyaga ekintu kyʼabantu abo kadi kimo.
EST 9:17 Ekyo kyabbairewo enaku nga ikumi na isatu omweri ogwʼAdali, kaisi oku naku nga ikumi na ina, ni bawuumula ni balusuuca lunaku lwʼokuliiraku mbaga nʼokusangaala.
EST 9:18 ABayudaaya ababbaire omu Susa, ni bakumbaana oku naku nga ikumi na isatu, nʼokwikumi na ina. Okwikumi na itaanu ni bawuumula, ni balusuuca lunaku lwʼokuliiraku mbaga nʼokusangaala.
EST 9:19 Ekyo niikyo ekigira aBayudaaya abʼomu byalo, bakulya olunaku olweikumi na ina omu mweri gwʼAdali ngʼolunaku lwʼokusangaaliraku era lwʼembaga, irwo olunaku lwʼokuweereryanganiraku ebirabo nʼebyokulya.
EST 9:20 OMoludekaayi nʼawandiika ebyo byonabyona ebyabbairewo, era nʼaweererya ekiwandiiko ekyo eeri aBayudaaya bonabona ababbaire okumpi nʼe yala omu matwale gonagona aga kabaka Akaswero,
EST 9:21 ngʼabalagira okukolanga omukolo ogwʼokujaagaananga nabuli mwanka oku naku ginu: Olweikumi na ina nʼolweikumi na itaanu omweri ogwʼAdali.
EST 9:22 Egyo nga niigyo enaku, aBayudaaya okubeeramiiryeku abalabe baabwe. Ogwo niigwo omweri ogwasuukire ogwʼeisangaalo omu kifo ekyʼenima, era ogwʼokujaagaanirangamu omu kifo kyʼokwekondamirangamu. Babalagiire okusuuca enaku egyo gyʼokuliirangaku mbaga, era gyʼokusangaalirangaku, era gyʼokuweereryanganirangaku byokulya, nʼokugabirangaku badoobi birabo.
EST 9:23 Kale aBayudaaya ni baikirirya okukolanga ekyo ekibabbaire batandiikire, era ngʼoMoludekaayi oweyabawandiikiire.
EST 9:24 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba oKamani omutaane wa Kameedasa, owʼomwibyaire lyʼAgagi era omulabe wʼaBayudaaya bonabona, yabbaire asalire olukwe okubajigirica, era yabbaire akubbisirye akalulu, iko akebeetere oPuli akʼokubajigirica nʼokubasaanyawo.
EST 9:25 Neye Eseza oweyamanyikisirye okabaka olukwe olwo, okabaka nʼawuluca ekiragiro mubuwandiike ati olukwe oKamani oluyabbaire asalire okwita aBayudaaya, lucuukiire niiye oKamani. Era ekiragiro ekyo ni kikoba kiti, oKamani nʼabataanebe niibo abebali nʼokwanika oku kalabba.
EST 9:26 Eyo niiyo ensonga kagira enaku egyo bajeetere Pulimu ekizwa omu kibono oPuli. Nʼolwekyo olwʼebibono byonabyona ebyabbaire omu kiragiro ekyo, nʼolwʼebyo ebibabbaire baboine omu nsonga eyo, nʼolwʼebyo ebyabbaire bibatuukireku,
EST 9:27 aBayudaaya abo ibo abananyere ni balyesuucirya iteeka lyabwe nʼeibyaire lyabwe, era ni libba lya buli eyabeeyimbyangaku. Lyabbaire likoba liti, baabbanga nʼokukulya enaku egyo gyombi omu biseera byagyo nabuli mwanka anambula kugonerya.
EST 9:28 Era basalirewo bati enaku egyo bagyebukiryenge era bagikulyenge mu buli mulembe, na mu buli kisito, na mu buli itwale, na mu buli kibuga. Era bati enaku egyo egya Pulimu bali nʼokutagitoolawo naire omu Buyudaaya, waire okulekeraawo okugikulyanga paka mu bʼeibyaire lyabwe.
EST 9:29 Awo onabagereka Eseza omwala wʼAbbikairi, nʼoMoludekaayi oMuyudaaya ni bawandiika ekiwandiiko ngʼekyokubiri ekitumula oku Pulimu, era ni bakiwandiika nʼobwezye bwonabwona olwʼokutaka okukigumya.
EST 9:30 Ekiwandiiko ekyo ni bakiweererya aBayudaaya bonabona omu matwale 127 agʼobwakabaka bwʼAkaswero, nga kibatakirya eidembe, era nga kibakubbiriza okubba abʼamazima.
EST 9:31 Bakiwandiikire okukakasa enaku egyo egya Pulimu, omu biseera byagyo, ebibateekerewo ngʼoMoludekaayi oMuyudaaya nʼonabagereka Eseza owebabalagiire ngʼaBayudaaya abananyere owebeeteekeirewo ebiragiro ebyʼokusiibanga, nʼebiseera ebyʼokwekondamirangamu ibo nʼabʼeibyaire lyabwe.
EST 9:32 Awo ekiwandiiko kyʼEseza ni kikakasa amateeka ga Pulimu, era ekintu ekyo ni bakiwandiika omu byafaayo.
EST 10:1 Awo okabaka Akaswero nʼagereka abantu abʼomu bwakabakabwe omusolo, abʼoku lukalu nʼabʼomu bizinga byʼomu nyanza oMeditereniani.
EST 10:2 Ebyo byonabyona ebiyakolere ebiraga obwezyebwe nʼamaanige, era nʼebyo ebiraga ngʼokabaka oweyatuucirye oMoludekaayi oku bukulu, babiwandiikire omu kitabo ekyʼeByomumirembe egyʼabakabaka bʼe Perusiya nʼe Mediya.
EST 10:3 OMoludekaayi oMuyudaaya, niiye eyaiririranga oku kabaka Akaswero omu kitiisya, era niiye eyabbaire omukulu omu Bayudaaya. ABayudaaya abainaye bamutakanga, olwʼokubba bonabona yabakoleranga ebisa, era ngʼabasakira ebisa okuzwa eeri okabaka oyo.
PSA 1:1 Wʼenkabi iye oyo atakolera oku malabuki gʼababbibabbi waire okukwata enzira yʼabakola ebikole ebibbibibbi, waire kukolagana nʼabo abanyooma oMusengwa.
PSA 1:2 Wazira ekimusangaalya kugondera mateeka ga Musengwa. Era afumintiriza ku mateeka ago omusana nʼobwire.
PSA 1:3 Omuntu oyo ali ooti musaale ogubakomere okumpi nʼomwala gwʼamaizi, ogubala ebineneka byagwo omu kiseera kyabyo, era ogutawotoka amakoola. Omuntu oyo nabuli ekyakola kibitamu.
PSA 1:4 Neye ababbibabbi tibabba batyo, wazira babba ooti bisusungu ompunga ebyafuwa ni biduumuuka.
PSA 1:5 Nʼolwekyo ababbibabbi oMusengwa yalibasingisya omusango, era abakola ebikole ebibbibibbi abo tiyalibabalira oku kibbula kyʼabatuukirirye.
PSA 1:6 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa alungamya era akuuma abatuukirirye, neye enzira ababbibabbi egibasengererya ebalungamya mu kujigirika.
PSA 2:1 Lwaki abanamawanga beediima, era lwaki abantu basala enkwe eginambulamu?
PSA 2:2 Abafugi bʼoku kyalo beetegeka, era abeekubbemberi bateesera aamo okulwanisya oMusengwa era okulwanisya oyo oguyasukireku amafuta.
PSA 2:3 Era bakoba bati, “Oleke twetaisulye eifuge lyabwe, titwabaikirirya okutufuga.”
PSA 2:4 Neye Iye oyo atyaima oku ntebeye eyʼobwakabaka omwigulu abasekerera, oMusengwa oyo abanyooma.
PSA 2:5 Awo ngʼasunguwaire nʼabakaawuukira, era omu bulwabwe nʼabakanga, era nʼakoba ati,
PSA 2:6 “Nteekere okabaka wange, oku lusozi lwange olutukulye oSayuuni.”
PSA 2:7 Okabaka nʼalangirira ekiragiro kya Musengwa ati, “OMusengwa yankobere ati, ‘Oli mwana wange, olwatyanu nnangirira nti ndi iteewo.
PSA 2:8 Onsabe, nʼakuwa amawanga ni gabba busikabwo nʼekyalo kyonakyona ni kibba matwalego.
PSA 2:9 Walibavuniankira nakimo nʼomwigo gwʼekyoma, walibasusungula ni babba ooti kibya ekibasusungwire.’ ”
PSA 2:10 Kale atyanu bakabaka inywe, mwiremu amalabuki, inywe abafugi bʼoku kyalo mulabuke.
PSA 2:11 Muweererye oMusengwa nga mumuwa ekitiisya. Era mujaagaane neye nga mwewombeeka.
PSA 2:12 Mukotamye emitwe omumaiso gʼomwanawe okumuwa ekitiisya, nga bbe, yasunguwala nʼabajigirica mangu. Ekyo kityo olwʼokubba obulwabwe tibulwa okusetuka. Neye bʼenkabi abo bonabona abairukira egyali okubakuuma.
PSA 3:1 EZabbuli ya Dawudi oweyairukire omutaanewe Abbusalomu. Oo Musengwa, nga ndi nʼabalabe bangi! Era bangi abansetukiraku okundwanisya.
PSA 3:2 Bangi abantumulaku bati, “OKibbumba tiyamununule.”
PSA 3:3 Neye iwe Musengwa, niiwe engabo enkuuma. Niiwe ompa obuwanguli, era niiwe onjiryamu amaani.
PSA 3:4 Nkungirira niiwe Musengwa okumbeera, era onjiramu ngʼosinzirira oku lusozirwo olutukulye.
PSA 3:5 Nnambaala ni ngona era ni ndamuka, olwʼokubba oMusengwa ankuuma.
PSA 3:6 Tintya enkumi nʼenkumi egyʼabalabe abeneeruguulirirye okunnumba.
PSA 3:7 Oo Musengwa, osetuke, Kibbumba wange, onnunule! Okubbe abalabe bange bonabona oku masaya obamulungulemu amaino.
PSA 3:8 Musengwa, niiwe onnunula eeri abalabe, era niiwe owa abantubo enkabi.
PSA 4:1 Eeri akubbembera abembi. Egibembere nʼebivuga ebyʼenkosi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba iwe omulwaniriri wange, owenkusaba onjiremu! Owenabbaire omu bigosi, wambeereire. Atyanu onkwatire ekisa, era owulire okusaba kwange.
PSA 4:2 Bantu inywe, mwalituuca di okummalamu ekitiisya nga munswaza? Mwalituuca di okutaka ebinambulamu, nʼokukolera oku byobubbeyi?
PSA 4:3 Aale mumanye muti oMusengwa ayawiire abatuukirirye okubba babe. Era oMusengwa owemmusaba, anjiramu.
PSA 4:4 Owewabbaawo ekibasunguwalya mwekuume obusungu okutabakolesya ekibbikibbi. Musirinkirire era mufumintirize nga muli oku buliri bwanywe.
PSA 4:5 Muweeyo esadaaka egisaanira, era mwesige oMusengwa.
PSA 4:6 Bangi beebuulya bati, “Naani eyatukolera ebisa?” Oo Musengwa oganye ekitangaala kyʼamaisogo kitwakire!
PSA 4:7 Neye ompaire eisangaalo eryʼamaani okukiraku abandi abali nʼebyokulya ebyʼempeke ebingi nʼenviinyo gyabwe enyingi.
PSA 4:8 Nnambaala ni ngona mwidembe, olwʼokubba niiwe wenkani, Musengwa, onkuuma ni mba mwidembe.
PSA 5:1 Eeri akubbembera abembi. Ya mulere. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, owulisisye ebinkusaba, ofeeyo okukukenyera kwange.
PSA 5:2 Owulire nga nkwekungirira okumbeera, olwʼokubba ndi kusaba niiwe oKibbumba wange era oKabaka wange.
PSA 5:3 Oo Musengwa, amakeezi owulira eigono lyange. Amakeezi nkusaba, ni nkuumirira okunjiramu.
PSA 5:4 Oli Kibbumba atasangaalira obubbibubbi, era akola ekibbikibbi tomwikirirya okubba aamo na iwe.
PSA 5:5 Abeekudumbalya tobaikirirya omumaisogo, ocaawa bonabona abakola ebikole ebibbibibbi.
PSA 5:6 Ojigirica abo abatumula ebyobubbeyi. OMusengwa acaawira nakimo abaiti nʼababbeyi.
PSA 5:7 Neye nze, olwʼokutakakwo okutakoma, naingiranga mu nyumbayo. Nasinziranga mu Yeekaaluyo entukulye, era ni nkotama okukuwa ekitiisya.
PSA 5:8 Oo Musengwa, onnungamye okukola ebikole ebyʼobutuukirirye olwʼokubba ndi nʼabalabe, ondage nakusani enzirayo egimba nkwate.
PSA 5:9 Abalabe bange ebibono ebibatumula tibyesigika, ekibali oku myoyo ikwo kufafaagania. Ebibono ebiwaana ebibatumula, bifunya ooti kivundi ekizwa omu magombe agebaliikwire.
PSA 5:10 Oo Kibbumba, obasingisye omusango. Oleke ibo abananyere bagwe omu mitego gyabwe. Obabbinge omumaisogo olwʼebikole byabwe ebingi ebibbibibbi, olwʼokubba bakujeemeire.
PSA 5:11 Neye oleke bonabona abairukira egyoli okubakuuma basangaalenge, oleke bayembenge nʼeisangaalo bulijo. Era obukuumibwo bubabbengeku, awo-so abo bonabona abakutaka bajaagaanenge oku lulwo.
PSA 5:12 Ekyo kityo olwʼokubba, Musengwa, owa abatuukirirye enkabi. Ekisaakyo kibakuuma ooti ngabo.
PSA 6:1 Eeri akubbembera abembi. Egibembere nʼebivuga ebyʼenkosi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, tiwannenyera omu busungubwo, waire kumbonerezera omu bulwabwo.
PSA 6:2 Oo Musengwa onkwatire ekisa, olwʼokubba obwomi busebengerera. Oo Musengwa, ondamye, olwʼokubba amagumba gameketa.
PSA 6:3 Era obwomi bwange buli mu kugada okwʼamaani. Neye Musengwa, walituuca di okutandamya?
PSA 6:4 Oo Musengwa oirye omwoyo onnunule, ondamye olwʼekisaakyo.
PSA 6:5 Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo mufu akwebukirya. Era naani ayezya okukuwuuja e magombe?
PSA 6:6 Amaani gampoiremu olwʼokukunga. Nabuli kiire nkulumuca amaliga ni gadodya obuliri bwange, era obuliri bwange ni butoba nʼamaliga.
PSA 6:7 Amaiso gange galoolere olwʼenima, tigabona nakusani olwʼamaliga abalabe bange bonabona agebankunja.
PSA 6:8 Muzwe e gyendi nywenanywena abakola ebikole ebibbibibbi, olwʼokubba oMusengwa awuliire okukunga kwange.
PSA 6:9 OMusengwa awuliire nga mmwekungirira okumbeera, era yairamu okusaba kwange.
PSA 6:10 Abalabe bange bonabona baliswala ni bibasobera, oKibbumba yalibabbingirira ni baaba mangu mangu nga baswaire!
PSA 7:1 EZabbuli ya Dawudi egiyembeire oMusengwa ngʼekwata oku Kuusi oMubbenyamini. Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange, njirukira eeri niiwe okunkuuma. Onnunule era ondamye abo bonabona abanjiigaania,
PSA 7:2 aanambula ekyo bannyiiryagamu ngʼompologoma owaakola ekyayiigire, bankutulyagamu nga mpaawo andamya.
PSA 7:3 Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange, obwemba nga nakolere ebintu binu: Nga nakolere ekikole ekibbikibbi,
PSA 7:4 ooba nkolere omukaagwa wange ekintu ekibbikibbi, waire okulumya omulabe wange nga mpaawo nsonga,
PSA 7:5 kale oleke omulabe wange anjiige era ankwate. Era oleke anjemyagire ansi okwitakali anjite, era andeke nga ngwire okwitakali nfiire.
PSA 7:6 Oo Musengwa osetukiremu, omu busungubwo olwanisye abalabe bange abannumba nʼobukambwe. Oo Kibbumba wange osetuke, olagire wabbeewo obwenkanya.
PSA 7:7 Kale oleke abantu bonabona bakumbaane era bakweruguulirirye, era obafuge ngʼosinzirira oku ntebeyo eyʼobwakabaka omwigulu.
PSA 7:8 Musengwa, niiwe alamula abantu bonabona. Oo Musengwa olamule omusango gwange nsinge, olwʼokubba mpaawo kibbikibbi ekinkolere.
PSA 7:9 Oo Kibbumba omutuukirirye, iwe akebera emyoyo nʼebiseego, okomye abantu ababbibabbi okukola ebikole ebibbibibbi, neye okuumenge abatuukirirye.
PSA 7:10 Kibbumba, niiwe engabo yange, onunula abo abalongoole omu myoyo.
PSA 7:11 Kibbumba niiwe omulamuzi etiyeekubbira, era bulijo abakola ebikole ebibbibibbi obasingisya omusango.
PSA 7:12 Singa tibacuuke ni beenenya, oKibbumba ayaba okwagalya empiimaye, era ategekere akalasoke.
PSA 7:13 Ategekere ebyokulwanisyabye ebiita, yeetegekere okulasa obulasobwe obuliku omusyo empembi.
PSA 7:14 Obone ababbibabbi owebaseega okukola ekibbikibbi! Baizwire itima, era batumula byobubbeyi.
PSA 7:15 Ekiina ekibakuulira abandi okukigwamu, abananyere niibo abakigwamu.
PSA 7:16 Ebyeitima ebibakola bibairira niibo abananyere, nʼebikole byabwe ebyobukambwe bibairira niibo abananyere.
PSA 7:17 Neebalyanga oMusengwa olwa bwenkanyabwe, era nayembanga okuwuuja oMusengwa oNambulaku aMwagaagana.
PSA 8:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, iwe oMusengwa waiswe, obukulu bwʼeriinalyo buboneka nabuli wantu omu kyalo kyonakyona! Era ekitiisyakyo kiboneka paka mwigulu.
PSA 8:2 Wayegeserye abaana abatobato nʼebibbuuta okukuwuuja nakusani, omu ngeri eyo nʼosirica abalabebo, nʼabo abakulwanisya.
PSA 8:3 Owenfumintiriza okwigulu eriwabbumbire, nʼomweri nʼenkota ebiwateekere omu bifo byabyo,
PSA 8:4 omuntu niikyo eniki-so ekigira nʼomuseegaku? Era omuntu-obuntu, lwaki omulumirwa?
PSA 8:5 Wamukolere, nʼabulaku katyayi kati okwagaagana na iwe Kibbumba, era nʼomutiikira engule eyʼekitiisya nʼokumugulumalya.
PSA 8:6 Wamuwaire obwezye okufuga ebintu byonabyona ebiwabbumbire. Era ebintu byonabyona wabiteekere ansi wʼobwezyebwe,
PSA 8:7 entaama gyonagyona nʼente, nʼebisolo byʼomu kigona,
PSA 8:8 nʼebinyonyi nʼenyanyi, nʼebibbumbe ebindi ebibba omu nyanza.
PSA 8:9 Oo Musengwa, iwe oMusengwa waiswe, obukulu bwʼeriinalyo buboneka nabuli wantu omu kyalo kyonakyona!
PSA 9:1 Eeri akubbembera abembi. Egibemba okwebukirya okufa kwʼomwana. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, nakuwuujanga nʼomwoyo gwange gwonagwona. Nakoberanga abantu byonabyona ebyewuunyisya ebyokolere.
PSA 9:2 Nasangaalanga era ni njaagaana olwʼebyokolere. Nayembanga okukuwuuja iwe oKibbumba oNambulaku aMwagaagana.
PSA 9:3 Abalabe bange owebakubona baira e nyuma, ni bagwa era ni bafa.
PSA 9:4 Ekyo kityo olwʼokubba waingiire omu nsonga gyange, nʼosinzirira oku ntebeyo eyʼobwakabaka nʼolamula omusango mu bwenkanya.
PSA 9:5 Wakaawukiire abanamawanga, nʼojigirica ababbibabbi, era tibakaali babeebukirya emirembe nʼemirembe.
PSA 9:6 Abalabe baiswe bawoireirewo nakimo emirembe nʼemirembe. Ojigiricirye ebibuga byabwe, era tibakaali babeebukirya.
PSA 9:7 Neye oMusengwa niiye afuga emirembe nʼemirembe, yateekerewo entebeye eyʼobwakabaka okwalamulira emisango.
PSA 9:8 Era yaliramula ekyalo mu butuukirirye, yalifuga amawanga gonagona mu bwenkanya.
PSA 9:9 OMusengwa era niiye ekiirukiro kyʼabo abebagadya, niiye olugaga omu biseera byʼebigosi.
PSA 9:10 Ibo abo abakumaite Musengwa bakwesiga, olwʼokubba abakunoonia tobalekesula.
PSA 9:11 Mwembe nga muwuuja oMusengwa afuga omu Sayuuni, mulangirire omu mawanga gonagona ebikolebye ebyʼamaani.
PSA 9:12 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba Iye anyaaŋa obwiti, ayebukirya abagada, era tiyeebityaku okukunga kwabwe.
PSA 9:13 Oo Musengwa, obone abalabe bange ngʼowebangadya! Onkwatire ekisa, era ondamye okufa,
PSA 9:14 kaisi nkuwuujenge eeri abantu abʼomu Sayuuni, era nsangaalenge olwʼokunnunula.
PSA 9:15 Abanamawanga bagwire omu kiina ekibakuuliire abandi okugwamu, bapapaire omu mutego ibo abananyere ogubategere.
PSA 9:16 OMusengwa yeemanyikisya lwʼokulamula mu bwenkanya. Neye ababbibabbi bapapaire mwebyo, ibo abananyere ebibakolere.
PSA 9:17 Ababbibibbi baika e magombe. Eyo niiyo enkomerero yʼabo bonabona abagaana oKibbumba.
PSA 9:18 Neye abadamba tiyabalekesulenge enaku gyonagyona. Osuubi wʼabo abebagadya tiyaawengewo emirembe gyonagyona.
PSA 9:19 Oo Musengwa osetuke, toganya abantu okuwunuka omusango; olamule abanamawanga.
PSA 9:20 Musengwa, obamumemu entiisya era bamanye bati bantu-buntu.
PSA 10:1 Oo Musengwa, lwaki ondi yala? Lwaki weebisa nga ndi omu biseera byʼebigosi?
PSA 10:2 Ababbibabbi beepanka ni bayiigaania abadoobi. Aale oleke bapapale omu mitego ibo abananyere egibategere.
PSA 10:3 Ababbibabbi beewaana olwʼebintu ebibbibibbi ebibeinira okukola. Abalulunkanira okusuna bazumirira oMusengwa era ni bamwegaana.
PSA 10:4 Omubbimubbi yeewaana era tanoonia oMusengwa. Era omu biseegobye mpaamu Kibbumba.
PSA 10:5 Neye nabuli kyakola kibitamu. Tategeera ati ekibonerezo kya Kibbumba kimukuumiriire, era anyooma abalabebe bonabona.
PSA 10:6 Akoba omu mwoyogwe ati, “Mpaawo kabbikabbi akalintuukaku. Tinalibbaaku omu kugada emirembe gyonagyona.”
PSA 10:7 Ebyatumula biizwire biraami, na bubbeyi na kutiisyatiisya. Atumula byʼeitima nʼebibono ebibbibibbi.
PSA 10:8 Yeebisa omu byalo, nʼakuuma okwita abantu abanambulaku omusango. Akiiya onambulaku obubbeeri.
PSA 10:9 Yeebisirira ooti mpologoma aali nʼekyagonereire omu kigona, nʼakuuma okukwata onambulaku obubbeeri. Akwatisya onambulaku obubbeeri era nʼamukulukuusa ngʼali omu lutuulalwe.
PSA 10:10 Ayinga abanambulaku obubbeeri, ni batyompoka. Abawangula olwʼokubba wʼamaani mabitiriri.
PSA 10:11 Omubbimubbi oyo akoba omu mwoyogwe ati, “OKibbumba yeerabiire, abbuunireku amaisoge, era tabona ekinkola.”
PSA 10:12 Oo Musengwa osetuke, Kibbumba obonereze omubbimubbi oyo, neye oyebukirye abebagadya, obabbeere.
PSA 10:13 Lwaki omubbimubbi anyooma oKibbumba? Era nʼakoba omu mwoyogwe ati, “Tiyambonereze.”
PSA 10:14 Neye iwe, Kibbumba obona ebigosi nʼenima, era weetegekere okubbeera. Abo abanambulaku obubbeeri beewaayo giri niiwe, bulijo niiwe obbeera abafuubbi.
PSA 10:15 Omubbimubbi era akola ebikole ebibbibibbi omumalemu amaani. Omubonereze olwʼebikole ebibbibibbi ebyakolere, paka oweyalekereraawo nakimo ebibbibibbibye.
PSA 10:16 OMusengwa iye Kabaka emirembe nʼemirembe. Era abanamawanga balijigirika ni bawa omu kyalokye.
PSA 10:17 Oo Musengwa, omaite abanambulaku obubbeeri ekibasuubira. Mazima owulira okukunga kwabwe nʼobairyamu amaani era nʼowulisisya nʼokusaba kwabwe.
PSA 10:18 Olamula omusango gwʼabafuubbi nʼabebajooga ni basinga, kaisi omuntu-obuntu aleke okubatiisyatiisyanga.
PSA 11:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Nze njirukira eeri Musengwa okunkuuma, mubba mutya okunkoba muti, “Oguluke ooti nyonyi oyabe omu nsozi?”
PSA 11:2 Olwʼokubba ababbibabbi bategere obulaso bwabwe, beebisire omu ndiikirya nʼobulaso bwabwe, nga bataka okulasa abalongoole omu myoyo.
PSA 11:3 Emisingi gyʼamateeka owegivunika, kintuki omutuukirirye ekyayezya okukola?
PSA 11:4 OMusengwa ali omu Yeekaaluye entukulye, oMusengwa ali oku ntebeye eyʼobwakabaka omwigulu. Alingirira abantu bonabona, era yeekeenenya ebibakola.
PSA 11:5 OMusengwa yeekeenenya ebikole byʼabatuukirirye, neye acaawa ababbibabbi abataka ebikole byʼobukambwe.
PSA 11:6 Ababbibabbi yabamagalicaaku amakala gʼomusyo nʼomusyo gwa salufa, nʼempewo yʼeibbugumu eribitiriri niibyo ebyabba omugabo gwabwe.
PSA 11:7 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa mutuukirirye, era ataka bikole ebyʼobutuukirirye. Abalongoole omu myoyo balibba omumaisoge.
PSA 12:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa otununule, olwʼokubba abantu abatuukirirye bawoirewo, abantu abʼamazima tibakaali baboneka omu kyalo.
PSA 12:2 Abantu babbeyangana, batumula ebibono ebiwaanawaana, neye ngʼomu myoyo gyabwe mwizwire bubbeyi.
PSA 12:3 Nsaba Musengwa, osirice abatumula ebibono ebiwaanawaana. Era obbuuneku eminwa gyʼabo abeepanka,
PSA 12:4 abo abakoba bati, “Ebibono byaiswe bitusunisya nabuli ekitutaka, twatumula ebitutaka, naani ayezya okutuloberya?”
PSA 12:5 Neye oMusengwa akoba ati, “Olwʼokubba abantu ababbibabbi bagadya abadoobi, era nʼabebagadya bakunga, nasetuka ni mbakuuma ngʼowebeetaaga.”
PSA 12:6 Ebisuubizo bya Musengwa byesigwa, biri ooti feeza egibakenenere nga bagibitya omu kikoomi kyʼomusyo, ni bagikengeiza emirundi musanvu.
PSA 12:7 Oo Musengwa otukuumenge, era otulabirirenge eeri ababbibabbi amirembe gyonagyona.
PSA 12:8 Ababbibabbi babitabita nabuli wantu, era nabuli muntu awuuja kibbikibbi!
PSA 13:1 Eeri akubbembera aBembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, walituuca di okuneerabira? Ni waneerabirira nakimo? Watuuca di ngʼonkubbira omugongo?
PSA 13:2 Nalituuca di okweyanika omwoyo, nʼokubba nʼenima omu mwoyo gwange nabuli lunaku? Omulabe wange yalituuca di okumpangulanga?
PSA 13:3 Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange, onningemu era onjiremu. Onjiryemu amaani, tinaafa,
PSA 13:4 era tiwaganya omulabe wange okukoba ati, “Mmuwangwire,” nʼabampalana okujaagaana olwa kumpangula.
PSA 13:5 Neye nze neesiga kisaakyo, najaagaananga olwʼokubba walinnunula.
PSA 13:6 Nakwemberanga Musengwa, olwʼokubba onkoleire ebisa bingi.
PSA 14:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Abasirusiru bakoba omu myoyo gyabwe bati, “Mpaawo Kibbumba.” Boonoonoki, era bakola bibbibibbi; mpaawo akola ebisa.
PSA 14:2 OMusengwa asinzirira omwigulu, nʼalingirira abantu bonabona, okubona nga waliwo amutegeera, ooba nga waliwo amunoonia.
PSA 14:3 Neye abantu bonabona bamuzwireku, ni basuuka ekitagasa egyali. Mpaawo akola ebisa, era kadi waire moiza.
PSA 14:4 Abakola ebibbibibbi tibalyega? Bamalawo abantu bange ooti muntu akaavuula ekyokulya, era tibasinza oMusengwa.
PSA 14:5 Neye baliizula entiisya, olwʼokubba oKibbumba ali aamo nʼabatuukirirye.
PSA 14:6 Abakola ebibbibibbi bakaisya abadoobi okutuukirirya ebibategeka okukola, neye abadoobi ibo bairukira eeri Musengwa okubakuuma.
PSA 14:7 Nsaba nti oyo eyanunula oIsirairi azwe mu Sayuuni! OMusengwa oweyaliiryawo eidembe omu bantube, abʼeibyaire lya Yaakobbo ibo aBaisirairi balijaagaana.
PSA 15:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, naani eyaingiranga omu Weemayo? Naani eyatyamanga oku lusozirwo olutukulye?
PSA 15:2 Niiye oyo onambulaku ekyokumunenya, akola ebituuce, era atumula ebyʼamazima.
PSA 15:3 Era atatumula ebyakalebule, atakola abaliranwabe ebibalumya, era atatumula ekibbikibbi oku bainaye.
PSA 15:4 Era niiye oyo anyooma ababbibabbi, neye awa ekitiisya abo abatya oMusengwa. Niiye oyo atuukirirya ekyalayiire, era atacuuka nʼowekubba kufiirwa.
PSA 15:5 Niiye oyo akoopa abantu empiiya nga tasasulisya amagoba, era ataikirirya enguzi okusibirirya kwoyo abulaku omusango. Nabuli akola ebyo, yaabbanga mucaati emirembe gyonagyona.
PSA 16:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba onkuume, olwʼokubba njirukira eeri niiwe okunkuuma.
PSA 16:2 Mbutula eeri oMusengwa nti, “Niiwe oMusengwa wange, ebintu ebisa byonabyona ebindinabyo bizwa eeri niiwe.”
PSA 16:3 Abo abatuukirirye abali oku kyalo, niibo abakiraku obusa era mwibo niimwo eisangaalo lyange lyonalyona omuliri.
PSA 16:4 Abasinza abakibbumba abandi baabbanga nʼebingi ebibaleyerya. Tinabeegaitengeku omu kuwaayo esadaaka gyabwe egyʼomusaaye, era tinasinzenge abakibbumba baabwe.
PSA 16:5 Musengwa, niiwe ongabirira byonabyona. Era niiwe osalawo ebiri nʼokuntuukaku.
PSA 16:6 Ebyobusika ebyompaire bisa ino, mazima omugabo gwange musa ino.
PSA 16:7 Nawuujanga oMusengwa oyo annungamya, nʼobwire omwoyo gwange gunjegesya.
PSA 16:8 Mmaite nti oMusengwa aneekubbembera bulijo, olwʼokubba ali na nze okumbeera kaisi tiwaabbaawo ekintukutya omwoyo.
PSA 16:9 Kagira omwoyo gwange gwizwire isangaalo era ni njaagaana, ntyo ni mba mwidembe.
PSA 16:10 Ekyo kityo olwʼokubba tiwalireka omwoyo gwange e magombe, waire okuganya omubiri gwʼoMutukulyewo okuvunda.
PSA 16:11 Ondagire enzira yʼobwomi. Era olwʼokubba oli na nze wanjizulya eisangaalo. Era nga ndi oku lubba lwʼengaloyo endiiro nʼabba nʼeisangaalo emirembe gyonagyona.
PSA 17:1 Esaala ya Dawudi. Oo Musengwa, owulisisye okwewozyaku kwange olamule omu bwenkanya. Owulire okwekunga kwange ombeere. Otege ekitwi eeri okusaba kwange okunambulamu bubbeyi.
PSA 17:2 Niiwe obbe olamule ngʼowembulaku omusango, olwʼokubba niiwe abona ekituuce.
PSA 17:3 Ogezeserye ebiseego byange era nʼokebera nʼomwoyo gwange obwire. Waneekenenyere era nandi nʼonjajiryamu nsobi. Ndi mumaliriri okutasobya omu ntumula.
PSA 17:4 Oku bikwata oku bikole byʼabantu, olwʼekibonokyo neewala amanzira gʼabakola ebikole byʼobukambwe.
PSA 17:5 Bulijo nsengereiryenge biibyo ebiwandagiire, era tincaamangaku naire.
PSA 17:6 Oo Kibbumba, nkusaba niiwe, olwʼokubba oiramu okusaba kwange. Ontegere ekitwi, era owulire okusaba kwange.
PSA 17:7 Ondage ekisaakyo omu ngeri eyeewunyisya, iwe onunula nʼengaloyo endiiro, abairukira egyoli okubakuuma eeri abalabe baabwe.
PSA 17:8 Onkuume ngʼobwokuuma emunge yʼeriisolyo, ombise omu kiiriirye kyʼebiyayabyo.
PSA 17:9 Ondamye ababbibabbi abannumba, era eeri abalabe bange abo abakabbikabbi abanzingiza.
PSA 17:10 Bʼemyoyo miirugazu era batumula na idumi.
PSA 17:11 Banjiiga nga banzingiza nabuli e gincuukira, nga banoonia kakisa kʼokunjita.
PSA 17:12 Bali ooti mpologoma aali nzala okunyiiranyiira ekyayiigire, era bali ooti mpologoma okitobba ayeebisire, ngʼajunjumiriire okukwata ekyayiiga.
PSA 17:13 Oo Musengwa, osetukiremu obalwanisye, era obawangule. Ondamye ababbibabbi ngʼokolesya empiimayo.
PSA 17:14 Oo Musengwa, ngʼokolesya engaloyo eyʼamaani ondamye abantu abo abʼoku kyalo kunu, ibo abali nʼomugabo mu bwomi bunu. Era basune ekibonerezo kyabwe ekiwabategekeire, abaana baabwe basune ekibamala nʼabaizukulu bona bakisikire.
PSA 17:15 Neye nze nalibba omumaisogo olwʼokubba tinabbengere omusango. Era nalyesiima owenaliramukira ni nkubona maiso ku maiso.
PSA 18:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi omuweererya wa Musengwa, egiyayembeire oMusengwa oku lunaku oluyamununuliire okuzwa omu bwezye bwʼabalabebe bonabona era nʼokuzwa omu bwezye bwa Sawulo. Oo Musengwa, nkutaka ino iwe amaani gange.
PSA 18:2 OMusengwa niiye eibbaale lyange omuneebisa, niiye olugaga lwange era omununuli wange. OKibbumba wange, niiye eibbaale lyange omuneebisa, mwiye munjirukira okunkuuma. Era niiye engabo yange era niiye amaani agannunula, era niiye olugaga lwange.
PSA 18:3 OMusengwa gunsaba iye asaaniire okumuwuujanga, era niiye annunula eeri abalabe bange.
PSA 18:4 Akabbikabbi akʼokufa kabbaire kaneeruguuliriirye, amayengo agajigirica ni ganjikaku.
PSA 18:5 Okufa ni kuneebbowanganiryaku, era entiisya yʼokufa nʼennumba.
PSA 18:6 Omu bigosi byange nasabire oMusengwa, ni neekungirira oKibbumba wange okumbeera. Ngʼali omu Yeekaaluye yawulisisirye eigono lyange, era okukunga kwange ni kumugwa omu matwi.
PSA 18:7 Awo ekyalo ni kiyuuga era ni kitengeeta. Emisingi gyʼensozi gyona ni gyenyeenya, era ni gitengeeta, olwʼokubba oKibbumba yabbaire asunguwaire.
PSA 18:8 Omwosi ni gwedumbya engulu nga guzwa omu nindoye, era omusyo ogujigirica ni guzwa omu munwagwe. Era amanda agameigera ni gazwa omu munwagwe.
PSA 18:9 Nʼabiikulawo eigulu nʼaika ansi, endikiirya ekwaite ozigi zigi nʼebba ansi wʼebigerebye.
PSA 18:10 Yatyaime oku keruubbi era okeruubbi nʼamuguluca, era empewo nʼemuleeta kafuufu.
PSA 18:11 Yeebbuulisirye endikiirya, kaisi ebireri bya ikendi ebiirugazire zigi, ni bimubiika.
PSA 18:12 Omu kitangaalakye ekyʼamaani, ni muzwamu amanda agameigera omusyo.
PSA 18:13 Awo oMusengwa ngʼasinzirira omwigulu nʼatumula nʼeigono eryʼangulu ooti kubbwatuka kwʼeraadu; eigono lyʼoNambulaku aMwagaagana ni baliwulira, ni wabbaawo amabbaale ga ikendi, nʼamanda agʼomusyo.
PSA 18:14 Nʼalasa obulasobwe, era nʼasalaanica abalabebe, nʼabatiringania nʼokumesya kwa ikendi.
PSA 18:15 Musengwa, owewakaawukiire abalabebo nʼofuwa nʼomwota gwʼomu nindoyo, ansi wʼenyanza wabonekere, nʼemisingi gyʼekyalo ni gibba waweeru aawo.
PSA 18:16 OMusengwa yasinziriire omwigulu nʼannunula, era nʼantoola omu lwabi.
PSA 18:17 Yannunwire omu balabe bange abʼamaani, era okuzwa mwabo abampalana, olwʼokubba babbaire bankiraku amaani.
PSA 18:18 Bannumbire nga ndi omu bugosi, neye oMusengwa niiye eyambeereire.
PSA 18:19 Yantoireyo era nʼantwala omu kifo kyʼomweyaayo. Yannunwire olwʼokubba yansiimire.
PSA 18:20 OMusengwa ampaire empeera kusinzirira ku bikole ebyʼobutuukirirye ebinkola. Era ansaswire kusinzirira kutabbaaku musango.
PSA 18:21 Ekyo kityo olwʼokubba nkwaite amateeka ga Musengwa. Era tinkolere ekikole ekibbikibbi ni kindeetera okuzwa oku Kibbumba wange.
PSA 18:22 Nakwaite amateekage gonagona, era tinjeemerangaku ekiragirokye.
PSA 18:23 Mbulaku ekyokunnenya omumaiso ga Kibbumba, era neekuumire okutakola ekikole ekibbikibbi.
PSA 18:24 OMusengwa kagira ampaire empeera kusinzirira ku bikole ebyʼobutuukirirye ebinkola. Era nʼansasula kusinzirira kukutabbaaku musango omumaisoge.
PSA 18:25 Oo Musengwa, weeragisya ngʼobwoli mwesigwa eeri abo abeesigwa egyoli, era weeragisya ngʼobwoli oNambulaku kyokukunenya eeri abo abanambulaku kyokubanenya.
PSA 18:26 Weeragisya ngʼobwoli mulongoole eeri abo abalongoole omu myoyo, neye weeragisya ngʼobwoli muzira eeri ababbibabbi.
PSA 18:27 Ekyo kityo olwʼokubba onunula abawombeeki, neye oswaza abʼeijoogo.
PSA 18:28 Musengwa, niiwe ekitangaala kyʼomwoyo gwange. OKibbumba wange atoolawo endikiirya omu mwoyo gwange.
PSA 18:29 Niiwe onjezyesya okulumba amaje gʼabalabe bange, nʼonjezyesya okumenya ebikomera byabwe.
PSA 18:30 OKibbumba ebikolebye byʼobutuukirirye; oMusengwa byonabyona ebyasuubiza bituukirira. Niiye engabo yʼabo bonabona abairukira egyali.
PSA 18:31 Ekyo kityo olwʼokubba, aale naani oKibbumba okutoolaku oMusengwa? Era naani eIbbaale omutwebisa okutoolaku oKibbumba waiswe?
PSA 18:32 OKibbumba niiye olugaga lwange olwʼamaani, era annungamya omu nzira ennongoole.
PSA 18:33 Agumya ebigere byange ooti bya kimaadu, era nʼankuumirayo e ngulu oku nsozi empaavu anambula bugosi.
PSA 18:34 Antendeka omu ngeri yʼokulwana entalo, era ni mba nga mpezya okukolesya akalaso akʼekyoma ekigumu.
PSA 18:35 Musengwa, onteekereku obukuumi era nʼonnunula. Engaloyo endiiro niiyo empanirira era obwikaikanibwo bunsuuca wʼamaani.
PSA 18:36 Ogalamiirye ebigere byange enzira, era nandi ni ngwa.
PSA 18:37 Nabbingire abalabe bange ni mbakwata, era nandi ni njirawo nga nkaali okubajigirica.
PSA 18:38 Nabasasaigwirye nandi ni bayezya okusetuka, ni bafa ni mba nga mbamalire.
PSA 18:39 Wampaire amaani gʼokulwana olutalo, era ni mpangula abannumba.
PSA 18:40 Wagirire abalabe bange ni banjiruka, era najigiricirye ababbaire bancaawa.
PSA 18:41 Bakungire okubabbeera, neye nga mpaawo abanunula. Era ni beekungirira nʼoMusengwa, neye nandi nʼabairamu.
PSA 18:42 Nabatentenere ni basuuka ooti nkungu, era ni mbeemyaga ooti bitonyonyo byʼomu nzira.
PSA 18:43 Wannunwire okuzwa omu bulabe bwʼabantu bange, nʼonsuuca mufugi wʼamawanga. Era abantu abenabbaire timmaiteku ni babba nga ninze abafuga.
PSA 18:44 Babba bankuwulira ebibono byange ni bangondera, era abʼamawanga agandi bakotamya emitwe okumpa ekitiisya.
PSA 18:45 Bawaamu amaani, era ni bazwa omu ngaga gyabwe, ni baiza nga batukuta.
PSA 18:46 OMusengwa mwomi! Bamuwuujenge iye oyo eibbaale lyange omuneebisa! Era oKibbumba iye oyo annunula bamugulumalyenge!
PSA 18:47 Niiye oKibbumba anjezyesya okuwangula abalabe bange, nʼaica amawanga ansi wange.
PSA 18:48 Era andamya abalabe bange. Oo Musengwa, onjezesya okuwangula abalabe bange, era nʼonnunula eeri abantu abaizwire obukambwe.
PSA 18:49 Kagira Musengwa nakuwuujanga omu mawanga, era ni nnyemba nga mpuuja eriinalyo.
PSA 18:50 OKibbumba awa okabaka obuwanguli obwʼamaani. Akwatira ekisa oguyasukireku amafuta, akwatira oDawudi nʼeibyairerye ekisa emirembe nʼemirembe.
PSA 19:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Eigulu limanyikisya ekitiisya kya Kibbumba, era nʼebiri omwibbanga biraga ebyemikonobye.
PSA 19:2 Nabuli lunaku lukobera olwiraku; era nabuli kiire kiranga eeri ekiire ekiiraku ekitiisyakye.
PSA 19:3 Mpaawo ntumula yaabyo ooba kibono kyabyo, waire eigono lyabyo eribulikikana,
PSA 19:4 ate ngʼeigono eryʼobukwenda lyasaalaine okumalaku ebyalo byonabyona, nʼebibono byabyo byatuukire nʼomu kisoko kyʼekyalo ekikirirayo nʼakimo obubise. OKibbumba yakoleire eisana ekifo oku kireri eeyo e giribba.
PSA 19:5 Lizwayo ooti mugole omusaiza omusangaali awulukira omu kisengekye, era ooti mwiruki owʼamaani ajunjumiriire okutandiika empaka gyʼembiro.
PSA 19:6 Eisana lizwerayo oku lubba olumo olwʼekireri, era ni lyaba lisalamu paka oku lubba olundi. Mpaawo ekyebisa eibbugumu lyalyo.
PSA 19:7 Eiteeka lya Musengwa lituukirirye, liirya omu myoyo gyaiswe amaani. Ebiragiro bya Musengwa byesigika, bigeziwalya abula amalabuki.
PSA 19:8 Amateeka ga Musengwa matuuce, gasangaalya omwoyo. Ebiragiro bya Musengwa bikengeize, biigulya omuntu amaiso.
PSA 19:9 Okutya oMusengwa kisa ino, kibbeerererawo emirembe nʼemirembe. Okulamula kwa Musengwa kwʼamazima, era okutwalirya aamo kutuuce.
PSA 19:10 Ebiragirobye byʼomugaso ino okukiraku ezaabbu era nʼokukiraku iyo ennongoole. Binyuunyuula okukiraku omujenene, era nʼokukiraku gudi oguzwa omu bisasala.
PSA 19:11 Era ebiragiro ebyo niibyo ebindabula nze omuweereryawo, era omu kubikwata mulimu empeera nene.
PSA 19:12 Naani ayezya iye onyere okumanya ensobigye? Onsoniye ebibbibibbi ebinkola omu butamanya.
PSA 19:13 Onkuume nze omuweereryawo nʼokutakola ebibbibibbi ebigenderere; tiwabiganya okunfuga. Awo nʼabba nga mbulaku ekyokunnenya, era nga mbulaku omusango ogwʼekibbikibbi ekyʼamaani.
PSA 19:14 Nsaba ebibono byange nʼebiseego byange obisiime. Musengwa niiwe eibbaale lyange omu neebisa, era niiwe omununuli wange.
PSA 20:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli Dawudi. Nsaba oMusengwa airengemu okusabakwo ngʼoli omu bigosi. Era nsaba oKibbumba wa Yaakobbo akukuumenge.
PSA 20:2 Nsaba akuweereryenge obubbeeri ngʼasinzirira omu Weemaye, era akujejerenge ngʼasinzirira omu Sayuuni.
PSA 20:3 Nsaba ayebukiryenge ebyowaayo byonabyona, era aikiriryenge esadaakayo egibooca yonayona.
PSA 20:4 Nsaba akuwenge ebiweegomba, era atuukiriryenge entegekagyo gyonagyona.
PSA 20:5 Awo twakubbanga olukero olwʼeisangaalo ngʼowangwire, era twajaagaananga olwʼobuwanguli omu liina lya Kibbumba. Era nsaba oMusengwa akuwenge byonabyona ebiwamusabanga.
PSA 20:6 Atyanu mmaite ngʼoMusengwa anunula okabaka oyo oguyasukireku amafuta. Amwiramu ngʼasinzirira omwigululye eritukulye, era amununula ngʼakolesya engaloye endiiro eyʼamaani amabitiriri.
PSA 20:7 Abamo beesiga bigaali, nʼabandi beesiga mbalaasi, neye iswe twesige oMusengwa iye oKibbumba waiswe.
PSA 20:8 Abo ibo abeesiga ebyo beesiitaala ni bagwa, neye iswe tusetuka ni twemerera.
PSA 20:9 Oo Musengwa, onunule okabaka. Otwirengemu owetwakusabanga okutubbeera.
PSA 21:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, okabaka asangaala olwʼokubba omuwa amaani. Ajaagaana, olwʼokumununula.
PSA 21:2 Omuwaire omwoyogwe ebigwegomba, era tomwimire ekyakusabire.
PSA 21:3 Era wamusisinkanire nʼomuwa enkabi egyʼamaani, nʼomuzwalisya oku mutwe engule yʼezaabbu ennongoole.
PSA 21:4 Yakusabire obwomi, nʼobumuwa nʼawangaala, nʼomuwa nʼobwomi obutawaawo.
PSA 21:5 Ekitiisyakye kinene olwʼobuwanguli obwomuwa, omuwaire obukulu nʼeitutumo.
PSA 21:6 Dala omuwaire enkabi egyʼenkalaakalira, era asangaala olwʼokubba oli naye.
PSA 21:7 Okabaka yeesiga oMusengwa. Era olwʼekisa kyʼoyo oNambulaku aMwagaagana, iye tasagaasagana.
PSA 21:8 Waliwamba abalabebo bonabona, walikwata abakucaawa.
PSA 21:9 Owewaliboneka, walibadyaka omu musyo ogwʼamaani eino. OMusengwa yalibamalirawo nakimo omu bulwabwe, era omusyo gwalibajigirica.
PSA 21:10 Walijigirica eibyaire lyabwe oku kyalo, walimalirawo nakimo eibyaire lyabwe oku kyalo.
PSA 21:11 Newankubbaire bateesa okukukolaku akabbikabbi, era newankubbaire basala enkwe, tibalyezya.
PSA 21:12 Ekyo kityo olwʼokubba walibalasamu obulaso, ni bacuuka ni bairuka.
PSA 21:13 Oo Musengwa, bakugulumalyenge olwʼamaanigo. Twayembanga era ni tuwuuja obwezyebwo.
PSA 22:1 Eeri akubbembera abembi. Zabbuli ya Dawudi. Kibbumba wange, Kibbumba wange, lwaki ondekeswire? Lwaki omba yala nga nkwekungirira okumbeera?
PSA 22:2 Oo Kibbumba wange, nkwekungirira omusana, neye nandi nʼonjiramu! Nʼobwire ni nkwekungirira amantawuumula!
PSA 22:3 Niiwe oMutukulye atyama oku ntebe yʼobwakabaka, niiwe oIsirairi ogwawuuja.
PSA 22:4 Niiwe abazeiza ogubeesiganga. Bakwesiganga era nʼobanunula.
PSA 22:5 Bakwekungiriranga era nʼobanunula. Bakwesiganga era nandi nʼobaswaza.
PSA 22:6 Neye ndi kinambulamu ooti igino, era mbulamu akabuntu. Abantu banjerega era nabuli muntu annyooma.
PSA 22:7 Nabuli moiza ambona nʼansekerera. Bandoodera minwa, ni batengeetya nʼemitwe nʼobulwa nga bakoba bati:
PSA 22:8 “Yeesiga oMusengwa, aale amulamye. Abba ngʼoMusengwa amutaka, aale amununule.”
PSA 22:9 Neye niiwe owantoire omu kida kya mama, wagirire ni nkwesiga nga nkaali nnyonka.
PSA 22:10 Okuzwa olubambyaire, niiwe omulabiriri wange, era okuzwa ngʼowebambyaire, niiwe oKibbumba wange.
PSA 22:11 Nʼolwekyo tiwamba e yala, olwʼokubba akabbikabbi kandi kumpi, era mpaawo eyambeera.
PSA 22:12 Abalabe bangi abaneeruguuliriirye ooti gate aganumi. Abalabe banzingizire ooti gate aganumi agʼamaani agʼomu kyalo kyʼe Bbasani.
PSA 22:13 Bayasamire ooti mpologoma, ompologoma aluluma ngʼalulunkanira okunyiiranyiiramu ekyayiigire.
PSA 22:14 Mpoiremu ooti maizi agasusukire, nʼamagumba gange gonagona galegeya omu nyingo. Omwoyo gwange guncemuka ooti dipoli asaanuuka.
PSA 22:15 Amaani gampoire ooti nsaka eyatikire, nʼolulumi lwange ni lwekwatira oku kiguno kyange. Ondekere nfe njabe e magombe.
PSA 22:16 Ekiziima kyʼabakola ebibbibibbi kineeruguuliriirye ooti kiziima kyʼembwa niikyo ekinzingizire. Engalo gyange nʼebigere byange babisumutyagire.
PSA 22:17 Nsuukire magumba meereere. Banningirira ni bankaliryaku amaiso.
PSA 22:18 Bagabana ebizwalo byange, era engoye gyange ni bagikubbiraku akalulu.
PSA 22:19 Neye nkwegairira iwe Musengwa, tiwamba yala. Iwe amaani gange oyanguwe okumbeera.
PSA 22:20 Onnunule eeri empiima gyʼabalabe bange, obwomi bwange obwʼomugaso eino obununule eeri embwa egyo.
PSA 22:21 Onnunule eeri amaino gʼempologoma, wabuliire okwegairira kwange nʼondamya eeri embogo.
PSA 22:22 Namanyikisyanga obukulu bwʼeriinalyo omu boluganda, era omu nkumbaana gyabwe nakuwuujanga.
PSA 22:23 Inywe omutya oMusengwa mumuwuuje. Inywe eibyaire lya Yaakobbo nywenanywena, mumugulumalye. Era inywe eibyaire lya Isirairi nywenanywena, mumuwe ekitiisya.
PSA 22:24 Ekyo kityo olwʼokubba talekesula abanambulaku bubbeeri, ooba okutafaayo okukugada kwabwe. Era taleka okubafaaku, wazira ababbeera owebamukungirira.
PSA 22:25 Nakuwuujanga omu nkumbaana enene. Natuukiriryanga obweyamo bwange egyoli, omumaiso gʼabo abakutya.
PSA 22:26 Abadoobi baalyanga ni baikuta. Abo abanoonia oMusengwa bamuwuujanga. Emyoyo gyabwe gibbenge myomi emirembe nʼemirembe.
PSA 22:27 Abantu omu mawanga gonagona balimanya oMusengwa era baligaluka ni baira egyali. Ebika byonabyona omu byalo byonabyona byalimusinza.
PSA 22:28 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa, kabaka era niiye afuga amawanga gonagona.
PSA 22:29 Oleke abasuni bonabona abʼoku kyalo balye embaga era bamusinze. Era abo bonabona ababbaawo kaseera-buseera ni bafa, bakotamye emitwe gyabwe omumaisoge. Niibo abo abatayezya okubba boomi kulwabwe.
PSA 22:30 Abantu abʼomu mulembe ogwiza balimuweererya, era balikobera abʼomulembe ogwiraku ebikwata oku Musengwa.
PSA 22:31 Abantu abo balikobera abebakaali okubyala, ngʼoKibbumba owaanunula abatuukiriryebe.
PSA 23:1 EZabbuli ya Dawudi. OMusengwa niiye andabirira nze ontaamawe, era mpaawo ekindamba.
PSA 23:2 Andeka ni mpumulira omu kiriisiryo ekyʼeisubi eritolito. Era antwala awantu awali amaizi amateeki.
PSA 23:3 Anjiryamu amaani. Annungamya omu manzira amatuuce olwʼeriinalye.
PSA 23:4 Nʼowentambulira omu kiinamo ekiizwire endikiirya awayezya okubba okufa, tintya akabbikabbi konakona, olwʼokubba iwe obba na nze. Olugaalwo nʼomwigogwo binkuuma.
PSA 23:5 Ontegekera ekiinulo ngʼabalabe bange babona. Onjaniriza omu ngeri eyʼenjawulo ngʼonsiiga okalifuwa oku mutwe. Era oizulya ekikopo kyange du.
PSA 23:6 Dala obusaabwo nʼekisaakyo byabbanga na nze enaku gyʼobwomi bwange gyonagyona. Era naabbanga omu nyumba ya Musengwa emirembe nʼemirembe.
PSA 24:1 EZabbuli ya Dawudi. Ekyalo nʼebintu byonabyona ebirimu bya Musengwa. Era ekyalo nʼabantu baamu bonabona, niiye onanyerebyo.
PSA 24:2 Ekyo kityo olwʼokubba niiye eyakomekere ekyalo oku nyanza enene, era nʼakigumirya oku maizi amangi agali ansi eino owʼeitakali.
PSA 24:3 Naani ogubaikirirya okuniina oku lusozi lwa Musengwa? Era naani ayinza okwemerera omu kifookye ekitukulye omwabba?
PSA 24:4 Abo bonkani abakola ebisa, era abaseega ku biibyo oKibbumba ebyasiima byonkani. Era abatawaayo obwomi bwabwe okusinza ebifaananyi, era nga tibalayira ebyobubbeyi.
PSA 24:5 Abantu abo oMusengwa abawa enkabi, era abawa obutuukirirye iye omununuli waabwe.
PSA 24:6 Abantu abatyo niibo abamunoonia, era ni bamusinza oyo oKibbumba wa Yaakobbo.
PSA 24:7 Inywe amageeti mweigule era na inywe emiryango egyʼeira mweigule, era muganye oKabaka owʼentiisya aingire.
PSA 24:8 OKabaka owʼentiisya oyo niiye onaani? Niiye oMusengwa owʼamaani era owʼobwezye. Niiye oMusengwa omuwanguli omu lutalo.
PSA 24:9 Inywe amageeti mweigule era na inywe emiryango egyʼeira mweigule, era muganye oKabaka owʼentiisya aingire.
PSA 24:10 OKabaka owʼentiisya oyo niiye onaani? Niiye oMusengwa oWabwezye Bwonabwona, oyo oKabaka owʼentiisya.
PSA 25:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, neewaayo egyoli.
PSA 25:2 Oo Kibbumba wange, niiwe oguneesiga, tiwandeka ni nswala, tiwaganya abalabe bange okumpangula.
PSA 25:3 Dala abakwesiga tiwalibaganya ni baswala, neye abo abʼenkwe obaleka ni baswala.
PSA 25:4 Oo Musengwa, ondage amanzirago, onjegesye okutambulira omu busindebwo.
PSA 25:5 Onnungamye omu mazimago era oganjegesye olwʼokubba niiwe oKibbumba omununuli wange, era eisuubi lyange libba mu niiwe okumalaku olunaku.
PSA 25:6 Oo Musengwa, oyebukirye okusaasirakwo nʼekisaakyo, ebiwalagire okuzwa eira nʼeira.
PSA 25:7 Tiwayebukirya ebikole ebibbibibbi ebyʼomu maisuka gange waire ebyobujeemu byange. Neye onjebukirirye mu kutakakwo okwenkalaakalira, oo Musengwa iwe omusa.
PSA 25:8 OMusengwa musa era mutuuce, nʼolwekyo alungamya ababbibabbi omu manzirage.
PSA 25:9 Alungamya abawombeeki omu kukola ebintu ebituuce, era nʼabeegesya okukwata amanzirage.
PSA 25:10 Amanzira ga Musengwa gonagona galimu ekisa nʼobwesigwa, eeri abo abatuukirirya endagaanoye nʼebiragirobye.
PSA 25:11 Oo Musengwa olwʼeriinalyo, onsoniye ebibbibibbi byange newankubbaire nga bingi.
PSA 25:12 Muntuki atya oMusengwa? Oyo niiye oMusengwa oguyalungamyanga omu nzira egyasaaniire okukwata.
PSA 25:13 Omuntu oyo yaabbanga nʼebyobusuni era eibyairerye lyalisikira ekyalo.
PSA 25:14 OMusengwa abba mukaagwa wʼabo abamutya, era abamanyikisya endagaanoye.
PSA 25:15 Amaiso gange ngateeka ku Musengwa okumbeera enaku gyonagyona, olwʼokubba niiye antoola omu kabbikabbi.
PSA 25:16 Oo Musengwa, ondoleku, era onsaasire, olwʼokubba nsigaire zenkani era ngada.
PSA 25:17 Ebigosi byeyongeire omu mwoyo gwange, onnunule omu kugada kunu.
PSA 25:18 Obone okugada okwendimu, nʼebigosi byange era onsoniye ebikole byange ebibbibibbi byonabyona.
PSA 25:19 Obone abalabe bange ngʼowebali abangi, obone ngʼowebanteekereku ekinakoolo ekyʼamaani.
PSA 25:20 Okuume obwomi bwange era ondamye; tiwanganya okuswala, olwʼokubba njirukira eeri niiwe okunkuuma.
PSA 25:21 Obusa bwange nʼamazima gange binkuumenge, olwʼokubba niiwe oguneesiga.
PSA 25:22 Oo Kibbumba, onunule oIsirairi ibo abantubo omu bigosi byabwe byonabyona.
PSA 26:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, olangirire ngʼowembulaku omusango, olwʼokubba mpaawo kibbikibbi ekinkolanga, era neesiga niiwe Musengwa anambula kubuusabuusa.
PSA 26:2 Onkeme, Musengwa, ongezyesye, okebere omwoyo gwange nʼenseega yange,
PSA 26:3 olwʼokubba bulijo ekisaakyo niikyo ekineekubbembera, era ntambulira mu mazimago bulijo.
PSA 26:4 Tinkolagana nʼabantu ababbeyi, waire kweyimbya nʼabananfunsi.
PSA 26:5 Ncaawa omukumbo gwʼabakola ebibbibibbi, era tinkolagana nʼababbibabbi.
PSA 26:6 Oo Musengwa, nnaaba omu ngalo okulaga nga mbulaku musango, kaisi ni nkusinza nga neeruguulya ekyotokyo,
PSA 26:7 nga wembookooka olwembo olwʼokukwebalya era nga ntumula oku byewunyobyo ebyʼamaani ebyokola.
PSA 26:8 Oo Musengwa, nga ntaka enyumbayo omwobba, ekifo ekitiisyakyo omukibba.
PSA 26:9 Tiwamalawo obwomi bwange aamo nʼabakola ebibbibibbi, waire ngʼobwokola abatemo.
PSA 26:10 Ibo abo omu ngalo gyabwe mulimu ntegeka gya bubbibubbi, era babba mu kulya nguzi bulijo.
PSA 26:11 Neye nze nkola kiidi ekituuce. Onkwatire ekisa onnunule.
PSA 26:12 E gyendi mpaawo kabbikabbi, nawuujanga oMusengwa omu nkumbaana enene.
PSA 27:1 EZabbuli ya Dawudi. OMusengwa niiye ekitangaala kyʼobwomi bwange era niiye omununuli wange, kale mpaawo ogunaatyanga. OMusengwa niiye olugaga lwange, kale mpaawo ekyantisyanga.
PSA 27:2 Abantu abakola ebibbibibbi owebaiza okunnumba nga bataka okummalawo, abampalana era abalabe bange owebannumba, beesitaala ni bagwa.
PSA 27:3 Newankubbaire amaje ganzingizanga, omwoyo gwange tigwatyenge. Waire olutalo owerwansetukirangaku, nasigalanga nga ndi mugumu.
PSA 27:4 Ekintu kimo ekinsaba oMusengwa, era ekiinnoonia, kubbanga mu nyumba ya Musengwa enaku gyʼobwomi bwange gyonagyona, nga nningirira oku busaabwe, era nʼokusaba okulungamyakwe nga ndi omu Yeekaaluye.
PSA 27:5 Ekyo kityo olwʼokubba omu biseera ebigosi yankuumiranga kusani e gyabba, era yambisanga omu Yeekaaluye, nʼanteeka e ngulu okwibbaale eriwanvu.
PSA 27:6 Olwo-so ni nsuna obuwanguli oku balabe bange abaneeruguuliriirye. Era ni mpaayo esadaaka omu Weemaye nga nceera olwʼeisangaalo, era nga nnyemba okuwuuja oMusengwa.
PSA 27:7 Oo Musengwa, owulire okwegairira kwange. Era onkwatire ekisa, onjiremu.
PSA 27:8 Mpulira omu mwoyo gwange ngʼonkoba oti, “Onnoonie,” Musengwa, zena njiramu omu mwoyo gwange nti, “Nakunoonianga.”
PSA 27:9 Tiwankubbira omugongo. Omu busungubwo tiwandekawo nze omuweereryawo. Niiwe oyabire ngʼombeera. Kale atyanu tiwandekawo, era tiwandekesula iwe Kibbumba omununuli wange!
PSA 27:10 Obbaabba nʼomama nʼowebandekawo, iwe Musengwa ondabirira.
PSA 27:11 Oo Musengwa, ondage enzirayo. Onnungamye omu nzirayo entuuce, olwʼokubba ndi nʼabalabe.
PSA 27:12 Tiwampaayo eeri ebyo abalabe bange ebibantakirya. Ekyo kityo olwʼokubba abansibiriryaku ebyobubbeyi bansetukiireku, era beeyayira okunkola ebizizi.
PSA 27:13 Neye njikirirya nti naabba mwomi, mbone oku busa bwa Musengwa omu kyalo kyʼaboomi.
PSA 27:14 Nʼolwekyo okuumirire oMusengwa, obbe mugumu, era oiremu omwoyo. Dala okuumirire oMusengwa.
PSA 28:1 EZabbuli ya Dawudi. Nkwegairira iwe Musengwa eibbaale lyange omu neebisa. Tiwagaana okumpulisisya. Era singa wasirika obusiriki, nasenja abo abaabire e magombe.
PSA 28:2 Owulisisye nga nkwekungirira okunkwatira ekisa, era nga nkusaba okumbeera nga nsiirirye engalo gyange ngiringiriirye eKifokyo eKitukulye eIno.
PSA 28:3 Tiwantwalirya aamo nʼabantu ababbibabbi, era abo abakola ebibbibibbi. Batumula kusani na bainaabwe, neye nga omu myoyo gyabwe mulimu nkwe.
PSA 28:4 Obasasule olwʼebikole byabwe, era kusinzirira ku bubbibubbi bwʼebikole byabwe. Obasasule kusinzirira ku biibyo ebibakola, era obawe ebyo ebibasaanira okusuna.
PSA 28:5 Olwʼokubba tibafaayo oku bintu oMusengwa ebyakola, waire ebyo ebiyakolere nʼengalogye, yalibijigirica era tete tiyalibairyawo naire.
PSA 28:6 OMusengwa bamuwuuje, olwʼokubba awuliire nga mmwekungirira okunkwatira ekisa.
PSA 28:7 OMusengwa niiye ampa amaani, era niiye engabo yange. Mmwesiga nʼomwoyo gwange gwonagwona. Ambeera era omwoyo gwange ni gwizula eisangaalo, era ni nnyemba okumuwuuja.
PSA 28:8 OMusengwa niiye awa abantube amaani. Niiye obukuumi era omununuli wʼoyo oguyasukireku amafuta.
PSA 28:9 Onunule abantubo! Owe abantubo okububwo enkabi. Niiwe obbe omulabiriri waabwe, era ngʼobalera emirembe gyonagyona.
PSA 29:1 EZabbuli ya Dawudi. Inywe ebibbumbe ebyʼomwigulu, muwuuje oMusengwa, mumuwuuje olwʼekitiisyakye nʼolwʼamaanige.
PSA 29:2 Muwuuje oMusengwa olwʼeriinalye eryʼekitiisya. Musinze oMusengwa ngʼowaanekaaneka omu butukulyebwe.
PSA 29:3 Eigono erya Musengwa, liwulikikana oku nyanza. OKibbumba owʼekitiisya abbwatuka. Era oMusengwa awulikikana oku nyanza enene ooti kubbwatuka kwʼeraadu.
PSA 29:4 Eigono lya Musengwa lyʼamaani, era eigono lya Musengwa lyʼentiisya!
PSA 29:5 Eigono lya Musengwa livunianka emivule. OMusengwa avuniankamu emivule gyʼe Lebbanooni.
PSA 29:6 Agira ensozi gyʼe Lebbanooni ni gicuulyacuulya ooti nyana, nʼolusozi oSiriyooni ni lumadukamaduka ooti mbogo omutomuto.
PSA 29:7 Eigono lya Musengwa libbwatukira omu kumesya.
PSA 29:8 Eigono lya Musengwa litengeetya eidungu, era oMusengwa atengeetya eIdungu lyʼe Kadesi.
PSA 29:9 Eigono lya Musengwa liyuujayuuja emivule, era ni limagalicirya nakimo ebikoola byʼemisaale. Omu Yeekaaluye abantu bonabona bakubba olukero bati, “Ekitiisya kibbe eeri oKibbumba.”
PSA 29:10 OMusengwa niiye afuga amataba, era iye ngʼoKabaka afuga emirembe gyonagyona.
PSA 29:11 OMusengwa awa abantube amaani, era abawa enkabi nʼeidembe.
PSA 30:1 EZabbuli nʼolwembo. Okuwaayo eYeekaalu. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, nakugulumalyanga olwʼokubba onnunwire. Toganyire abalabe bange okwegooŋa oku lwange.
PSA 30:2 Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange, nakwekungiriire okumbeera, era nʼondamya.
PSA 30:3 Oo Musengwa, wankuumire nandi ni nfa, walamirye obwomi bwange nandi ni njaba e magombe.
PSA 30:4 Inywe abantu ba Musengwa abatuukirirye mumwembere nga mumuwuuja. Muwuuje eriinalye iye oMutukulye.
PSA 30:5 Obusungubwe bubbaawo kaseera-buseera, neye ekisaakye kibbeerererawo. Amaliga gayezya okubbaawo obwire, neye owebuca eisangaalo ni liiza.
PSA 30:6 Owenabbaire nga ndi omu mirembe nakobere nti, “Tinaliijulukuka.”
PSA 30:7 Omu kisaakyo, Musengwa, wannywezere ni mba mugumu ooti lusozi. Neye owewankubbiire omugongo, ni mba omu kutya.
PSA 30:8 Nakwekungiriire niiwe Musengwa. Nakwegairiire niiwe Musengwa okunkwatira ekisa.
PSA 30:9 “Osunamu magobaki owenfa ni njaba e magombe? Enkungu giyezya okukuwuuja? Enkungu egyo giyezya okulaabba ngʼobwoli omwesigwa?
PSA 30:10 Oo Musengwa, ompulisisye, era onkwatire ekisa. Musengwa, ombeere.”
PSA 30:11 Okunakuwala kwange okunsuuciiryemu mabina agʼeisangaalo. Ontoireku enima nʼonjizulya eisangaalo.
PSA 30:12 Nʼolwekyo tinasirikenge, era nayembanga okukuwuuja. Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange, nakwebalyanga emirembe gyonagyona.
PSA 31:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, niiwe ekiirukiro kyange tiwandekanga ni nswala. Omu butuukiriryebwo, ombeere era ontaase;
PSA 31:2 ontegere ekitwikyo, oyanguwe okunnunula. Obbe niiwe eibbaale lyange omu neebisa, ekikomera ekiwanvu omumba nandi ni nsuna obugosi.
PSA 31:3 Ngʼobwoli niiwe eibbaale lyange omu neebisa, era olugaga lwange, olwʼeriinalyo, onnungamye era onkubbembere.
PSA 31:4 Onkuume tinaagwa omu mutego abalabe ogubantegere, olwʼokubba njirukira giri niiwe okunkuuma.
PSA 31:5 Nkukwatisya omwoyo gwange, Musengwa onnunule, iwe oKibbumba omwesigwa.
PSA 31:6 Ocaawa abo abaweererya ebifaananyi ebinambulamu mugaso, neye nze nakwesiga niiwe Musengwa.
PSA 31:7 Nasangaalanga era ni njaagaana olwʼekisaakyo, olwʼokubba obona okugada kwange, era omaite enima endi oku mwoyo.
PSA 31:8 Tompaireyo eeri abalabe bange, neye ompaire eidembe lyʼokutambulira omu kifo kyʼomweyaayo.
PSA 31:9 Oo Musengwa, onkwatire ekisa, olwʼokubba ndi omu bugosi! Amaiso gange gatangaire olwʼokukunga, omwoyo gwange nʼomubiri gwange biwoiremu amaani.
PSA 31:10 Obwomi bwange busebengereire olwʼenima, era emyanka gyange gisalikire olwʼokukenyera. Mpoiremu amaani olwʼekibbikibbi kyange, era amagumba gange gagogobere.
PSA 31:11 Abalabe bange bonabona banjolonga era abaliranwa bange, bambityamu amaiso. Nʼabakaagwa bange batya okwigerera e gyendi. Owebansangaana omu nzira banjiruka.
PSA 31:12 Baneerabiire ooti-so nafiire, nsuukire kitagasa ooti kibya ekyatikire.
PSA 31:13 Mpulira bangi nga bantumulaku ebyakalebule, era entiisya nʼenkwata. Abalabe bange bakolera aamo omu kusala enkwe okunjita.
PSA 31:14 Neye, nze neesiga niiwe Musengwa, era nkoba nti, “Niiwe oKibbumba wange.”
PSA 31:15 Ekiseera kyʼobwomi bwange kyonakyona kiri mu ngalogyo, ondamye abalabe bange, era ondamye abanjiiga.
PSA 31:16 Ololeku omuweereryawo nʼeriiso eryʼekisa, olwʼekisaakyo onnunule.
PSA 31:17 Oo Musengwa, nkusaba tiwaganya ni nswala, Neye oleke ababbibabbi baswale, Oleke basirinkirire e magombe.
PSA 31:18 Obbuuneku eminwa gyʼababbeyi, abo abamalala era abʼeidumi abatumula okubbikubbi oku batuukirirye.
PSA 31:19 Ebisa nga bibitiriri ebyobisiire abo abakuwa ekitiisya! Obikolera baabo abairukira egyoli okubakuuma, okola ekyo abantu bonabona nga babona.
PSA 31:20 Iwe obabisa e gyobba, nʼobalamya enkwe gyʼabantu. Obakuumira nakusani eeyo e gyobba, nʼobalamya ebizumi byʼabalabe baabwe.
PSA 31:21 OMusengwa bamuwuuje, olwʼokubba yandagire ekisaakye omu ngeri eyeewunyisya, owebabbaire nga bazingizire ekibuga okunnumba.
PSA 31:22 Natiire ni nkoba nti, “OMusengwa andekerewo tali aamo nanze!” Iye yawuliire okwegairira kwange owenamwekungiriire okumbeera.
PSA 31:23 Mutakenge oMusengwa inywe nywenanywena abatuukiriryebe. OMusengwa akuuma abo abamwesiga, neye abʼamalala ababonerezera nakimo ino ngʼowebasaaniire.
PSA 31:24 Mubbe bagumu era mwiremu omwoyo inywe nywenanywena abali nʼeisuubi omu Musengwa.
PSA 32:1 EZabbuli ya Dawudi. Wʼenkabi iye oyo oKibbumba ogwasoniyire, oyo ogwatoireku ebibbibibbibye.
PSA 32:2 Wʼenkabi omuntu oyo oMusengwa ogwatabalira ekibbikibbi, era onambulamu obubbeyi.
PSA 32:3 Owenabisabisanga ekikole ekibbikibbi ekinkolere, nagogobanga olwʼokukunganga ni mmalaku olunaku.
PSA 32:4 Ekyo kityo olwʼokubba omusana nʼobwire, wambonerezanga ino, amaani ni gampweramu nakimo ooti maizi owegakala omwibbugumu okweisana.
PSA 32:5 Awo ni nkubbutuliranga ebikole byange ebibbibibbi, era nandi ni njirayo okubisabisanga ebikole byange ebibbibibbi. Ni nkoba nti, “Oleke mbutulire oMusengwa ebikole byange ebibbibibbi.” Era wena nʼonsoniya omusango gwʼebikole byange ebibbibibbi.
PSA 32:6 Nʼolwekyo oleke nabuli mutuukirirye akwegairirenge ngʼokaali oyezya okuboneka. Dala ebigosi ebyʼamaani ooti mataba, owebyaizanga tibyamutuukengeku.
PSA 32:7 Niiwe ekiirukiro kyange, ondamya nga ndi omu bigosi abantu ni babbookooka enyembo olwʼokubba onnunwire.
PSA 32:8 OMusengwa akoba ati, “Nakuleegeranga era ni nkwegesyanga enzira egiwakwatanga. Nakulungamyanga era ni nkulabiriranga.
PSA 32:9 Timwabbanga basirusiru ooti mbalaasi ooba ooti kisolo onasigirya. Ibyo bidamba amalabuki, era babifuga nga babiteekeremu byoma omu minwa nʼemiguwa omu bifubba, nga tikiikyo tibiigerera e gyoli.”
PSA 32:10 Ababbibabbi nga bagada ino, neye ekisa kya Musengwa, kibba eeri iye oyo amwesiga.
PSA 32:11 Musangaale era mujaagaane inywe abatuukirirye, olwʼebyo oMusengwa ebyakola. Nywenanywena abamugondera muceere olwʼeisangaalo.
PSA 33:1 EZabbuli ya Dawudi. Abatuukirirye nywenanywena musangaale olwʼebyo oMusengwa ebyakola, mumuwuuje inywe abʼemyoyo emirongoole.
PSA 33:2 Muwuuje oMusengwa nga mumukubbira otongoli, mumwembere oku nkana eyʼenkosi eikumi.
PSA 33:3 Mumwembere olwembo oluyaaka. Mukubbe ebivuga byanywe nʼamalabuki nʼobukugu, nga muceera olwʼeisangaalo.
PSA 33:4 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa ebyatumula byʼamazima, era byonabyona ebyakola byesigwa.
PSA 33:5 Ataka butuukirirye nʼobwenkanya, era ekisaakye kiizwire ekyalo.
PSA 33:6 OMusengwa yabbumbire eigulu ngʼalagira-bulagiri, era nʼakola ebiri angulu byonabyona ngʼatumula kibono.
PSA 33:7 Akumbaania amaizi gʼomu nyanza, ni gabba ntuumo. Amaizi agʼomu nyanza oKibbumba agabisa omu bifo omwagakuumira.
PSA 33:8 Oleke ekyalo kyonakyona kitye oMusengwa, oleke abantu bonabona abʼoku kyalo bamuwe ekitiisya.
PSA 33:9 Ekyo kityo olwʼokubba yabbumbire ekyalo ngʼatumula-butumuli, era yalagiire-bulagiri ekyalo ni kibbaawo.
PSA 33:10 OMusengwa amalamu amaani ebiteeso byʼabanamawanga, akaisya abantu abo ebibategeka okukola.
PSA 33:11 Neye entegeka gya Musengwa gibbeerererawo emirembe nʼemirembe. Ekyasalawo kibbeerererawo omu bantu bʼemirembe gyonagyona.
PSA 33:12 Lyʼenkabi eigwanga eriri nʼoKibbumba ogulisinza nga niiye oMusengwa, abantu abo abeyalondere okubba ababe okububwe.
PSA 33:13 OMusengwa asinzirira omwigulu nʼalingirira ansi, nʼabona abantu bonabona.
PSA 33:14 Asinzirira oku ntebeye eyʼobwakabaka nʼabona abantu bonabona abali oku kyalo.
PSA 33:15 Iye eyakolere emyoyo gyabwe bonabona, yeekeenenya ebintu byonabyona ebibakola.
PSA 33:16 Okabaka tawangula olutalo lwakubba ali nʼabʼamaje abangi, omulwani tawunuka omu lutalo lwakubba ali nʼamaani mangi.
PSA 33:17 Tiweesiga mbalaasi okuwangula olutalo, nʼowaabba wʼamaani ino, tiniiye anunula omuntu.
PSA 33:18 Neye amaiso ga Musengwa gali ku baabo abamutya. Era gali ku baabo abali nʼeisuubi omu kisaakye,
PSA 33:19 okubalamya okufa nʼokubakuuma nga boomi omu biseera byʼenzala.
PSA 33:20 Tukuumirira oMusengwa nga tuli nʼeisuubi mu niiye, iye atubbeera era engabo yaiswe.
PSA 33:21 Emyoyo gyaiswe gisangaalira mu niiye, olwʼokubba twesiga liinalye iye omutukulye.
PSA 33:22 Oo Musengwa oganye ekisaakyo kibbe na iswe, ngʼowetuli nʼeisuubi mu niiwe.
PSA 34:1 EZabbuli ya Dawudi, oweyeesuuciirye ooti mulalu ngʼali omumaiso ga kabaka Abbimereki, atyo okabaka nʼamubbinga era nʼayaba. Nawuujanga oMusengwa bulijo, omunwa gwange tigwalekerengaawo okumuwuuja.
PSA 34:2 Neenyumiriziranga mu Musengwa, oleke abali omu kugada bawulire era basangaale.
PSA 34:3 Inywe na nze tugulumalye oMusengwa, oleke swenaswena aamo tuwuuje eriinalye.
PSA 34:4 Nanoonerye oMusengwa, nʼanjiramu, era yannunwire mu byonabyona ebyabbaire bintiisya.
PSA 34:5 Ibo abo abamwesiga okubabbeera basangaala, era tibaliswala kadi.
PSA 34:6 Oyo onambulaku obubbeeri yasabire era oMusengwa nʼamuwulira, nʼamununula nʼamutoola omu bigosibye byonabyona.
PSA 34:7 Abo abatya oMusengwa, omalaika wa Musengwa abakuuma nga yabeeruguulirirya, era abanunula.
PSA 34:8 Mumugezesyeku muvumbule ngʼoMusengwa obwali musa! Wʼenkabi iye oyo airukira egyali.
PSA 34:9 Mutye oMusengwa inywe abatuukiriryebe, olwʼokubba ibo abo abamutya tibadamba kintu kyonakyona.
PSA 34:10 Empologoma igyo egyʼamaani gikayaku ekyokulya enzala nʼegiruma, neye abanoonia oMusengwa, tibadamba ekintu ekisa kyonakyona.
PSA 34:11 Mwize inywe abaana bange, mumpulisisye, nabeegesya okutya oMusengwa.
PSA 34:12 Owoobba otaka okunyumirwa obwomi, nʼokuwangaala ngʼoli omu bwomi obusa;
PSA 34:13 okuume olulumirwo okutatumula ebintu ebibbibibbi, nʼomunwagwo okutatumula ebyakalebule.
PSA 34:14 Ozwe omu bikole ebibbibibbi, okolenge biidi ebisa, olwanikanenge okuleetawo eidembe era lyobbe osengereryenge.
PSA 34:15 Amaiso ga Musengwa gali ku batuukirirye, era atega amatwige eeri okukunga kwabwe owebamusaba obubbeeri.
PSA 34:16 Neye oMusengwa ayakanisya abo ibo abakola ebibbibibbi, okubonera nakimo ati abantu oku kyalo tibabeebukirya.
PSA 34:17 OMusengwa awulira abatuukirirye owebamukungirira okubabbeera. Abanunula omu bigosi byabwe byonabyona.
PSA 34:18 OMusengwa abba kumpi nʼabawoiremu amaani, anunula abawoireiremu nakimo eisuubi.
PSA 34:19 Omuntu omutuukirirye ayinza okusuna ebigosi bingi, neye oMusengwa amununula mu byonabyona.
PSA 34:20 Akuumira nakimo omutuukirirye, amagumbage nandi ni kuvunikaku kadi limo.
PSA 34:21 Ekibbikibbi kyaliita abakola ebibbibibbi, era abacaawa abatuukirirye balibasingisya omusango.
PSA 34:22 OMusengwa anunula obwomi bwʼabaweereryabe. Mpaawo kadi moiza kwabo abairukira egyali okubakuuma ogubalisingisya omusango.
PSA 35:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, oyakane nʼabanjakanisya, olwane nʼabandwanisya.
PSA 35:2 Okwate engabo enene nʼentono, osetukiremu ombeere.
PSA 35:3 Otooleyo eisimo nʼomusabbi, olwanisye abanjiigaania. Okobe omwoyo gwange oti, “Ninze omununuliwo.”
PSA 35:4 Oleke abataka okunjita ensoni gibakwate baswale. Oleke abateesa okunkolaku akabbikabbi babakanjirirye e nyuma nga bibasobeire.
PSA 35:5 Obaduumuule ngʼompunga owaafuwa ebisusungu, era omalaika wa Musengwa ababbingirire.
PSA 35:6 Oleke enzira egibabitamu ekwate endikiirya era ebbe ntyereri, era omalaika wa Musengwa ababbingirire.
PSA 35:7 Ngʼowebantega emitego gwabwe anambula nsonga, era ni bakuula ekiina nkigwemu anambula nsonga,
PSA 35:8 oleke okujigirika kubavumbiikirirye. Era oleke bagwe omu mutego ogubantegere gubapapalye ibo abananyere. Oleke bagwe omu kiina ekibakwire bajigirike.
PSA 35:9 Awo nasangaaliranga ebyo oMusengwa ebyakola, najaagaananga olwʼokunnunula.
PSA 35:10 Nʼobwomi bwange bwonabwona nalikoba oMusengwa nti, “Oo Musengwa, naani aali nga iwe! Onunula omunafu eeri amukiraku eino amaani, nʼonunula omudoobi nʼadamba, eeri abamunyagaku ebibye.”
PSA 35:11 Abajulizi abʼobubbeyi basetuka ni bannumiriza ebintu ebintamaiteku.
PSA 35:12 Obwemba nkola ebisa bansasulamu bibbibibbi, omwoyo gwange ni gusigala nga munakuwali.
PSA 35:13 Neye ibo owebabbaire nga balwaire, neesibire ebibenga, ni neewombeka ni nsiiba. Owetinasunire okunjiramu okusaba kwange,
PSA 35:14 ni mba omu nima oti-so nkunga mukaagwa wange ooba muganda wange. Ni nkotamya omutwe nga ndi omu nima ooti-so nkunga mama.
PSA 35:15 Neye nze owenagwire omu bigosi, basangaire, ni bakumbaana okunduula. Nʼabentamaite ni bankubba nga tibalekeraawo.
PSA 35:16 Ni banduula ooti bantu abatatya oKibbumba owebakola, ni bannyayiya.
PSA 35:17 Oo Musengwa, walituuca di okulingirira-obulingiriri? Ondamye abalabe abannumba. Onunule obwomi bwange obwʼomugaso eino eeri empologoma egyo.
PSA 35:18 Nakwebaliryanga omu nkumbaana enene. Nakuwuujiranga omumaiso gʼabantu abangi.
PSA 35:19 Tiwaganya abalabe bange abansibiriryaku okujaagaana olwa kumpangula. Era abancaawa anambula nsonga, tiwabaganya okwegooŋa nga ndi munakuwali.
PSA 35:20 Tibatumula ebyʼeidembe, neye bayiiya byʼokusibirirya ku bantu abʼeidembe oku kyalo.
PSA 35:21 Bannumiriza nga baceera bati, “Ee! Ee! Tweboneireku nʼagaiswe ngʼakikola!”
PSA 35:22 Oo Musengwa, iwe ebyo obibona, kale tiwasirika. Musengwa, tiwamba e yala.
PSA 35:23 OSetukiremu era ondwanirire! Osale omusango gwange iwe oKibbumba wange, era Musengwa wange.
PSA 35:24 Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange, ngʼobwoli mutuukirirye olangirire ngʼowembulaku omusango, era tiwaganya abalabe okwegooŋa oku lwange.
PSA 35:25 Tiwabaganya okukoba omu myoyo gyabwe bati, “Otyo, tusunire ekitubbaire tutaka!” Ooba okukoba bati, “Oyo tumumalire!”
PSA 35:26 Oleke bonabona abegooŋa olwʼebigosi byange, ensoni gibakwate baswale era bacankalane. Era oleke bonabona abaneekudumbaliryaku, baizule ensoni baswaluke.
PSA 35:27 Oleke abasiima nsinge omusango baceere olwʼeisangaalo, era bajaagaane. Era oleke bakobenge bulijo bati, “OMusengwa bamugulumalye, iye asiima okubona omuweereryawe ngʼawangwire.”
PSA 35:28 Olwo natumulanga oku butuukiriryebwo era nakuwuujanga okumalaku olunaku.
PSA 36:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Ekibbikibbi kitumulira omu mwoyo gwʼomuntu omubbimubbi. Ekyʼokuwa oKibbumba ekitiisya kibabulamu.
PSA 36:2 Ekyo kityo olwʼokubba yeewaana iye onanyere, nʼaseega ati oKibbumba tiyalibona ekibbikibbikye nʼamunenya.
PSA 36:3 Ebibono ebyatumula bibbibibbi era bya bubbeyi. Yakomerye okukola ebintu ebyʼamalabuki era ebisa.
PSA 36:4 Nʼowaabba oku buliribwe, afumintiriza kukola bibbibibbi. Yeekanyangulira mu mpisagye embiibbi, nandi nʼacaawa ekibbikibbi.
PSA 36:5 Oo Musengwa, ekisaakyo kituuka okwigulu, obwesigwabwo butuuka oku bireri.
PSA 36:6 Obutuukiriryebwo bubbeerererawo ooti nsozi empanvu, obwenkanyabwo bwabirira ooti lwabi lwʼenyanza. Oo Musengwa, olabirira abantu nʼebisolo.
PSA 36:7 Oo Musengwa, ekisaakyo nga kyʼebbeeyi ino! Abantu bonabona basuna obukuumi mu kiiriirye kyʼebiyayabyo.
PSA 36:8 Balya ebyokulya ebibitiriri ebyʼomu nyumbayo ni baikuta. Obawa ebyokunywa ebyesiimisya ebyomusuko ooti mwiga ogukulumuka.
PSA 36:9 Ekyo kityo olwʼokubba niiwe onanzwa wʼobwomi, era omu kitangaalakyo mutwezyerya okubona ekitangaala.
PSA 36:10 Weeyongere okulaga okutaka okutakoma eeri abo abakumaite, nʼokukolera abalongoole omu myoyo, ebisa.
PSA 36:11 Tiwaganya abʼamalala okunnumba waire ababbibabbi okumbinga.
PSA 36:12 Obone, abakola ebibbibibbi owebagwire! Babakubbyagiirewo era tibayezya okusetuka.
PSA 37:1 EZabbuli ya Dawudi. Tiwaabbanga nʼensaalwa olwʼababibabbi, waire okugongera olwʼabo abakola ebitali bisa.
PSA 37:2 Ekyo kityo olwʼokubba bawaawo mangu ooti isubi erikala, era bafa ooti bimera ebikala.
PSA 37:3 Weesigenge oMusengwa era okolenge ebintu ebisa, olwo waabbanga nʼeidembe oku kyalo.
PSA 37:4 Eisangaalo olinoonienge mu Musengwa, era yakuwanga ebyo omwoyogwo ebigwegomba.
PSA 37:5 Nabuli kyokola okiwengeyo eeri Musengwa, omwesigenge, era yakubbeeranga.
PSA 37:6 Yalagisyanga obutuukiriryebwo ni buboneka ooti isana erizwayo, nʼobwenkanyabwo ni bweraga ooti kasana kʼesaawa omukaaga.
PSA 37:7 OSirinkirirenge omumaiso ga Musengwa, okuumirirenge nʼobuguminkiriza iye ekiyakola. Tiwafangayo olwʼabakola ebibbibibbi ni babitamu, era abatuukirirya entegeka gyabwe egyʼokukola obubbibubbi.
PSA 37:8 Tiwasunguwalanga era tiwaabbanga nʼobulwa, era tiwaabbanga wʼensire. Ebyo bizwamu kukola kibbikibbi.
PSA 37:9 Ekyo kityo olwʼokubba abakola ebibbibibbi balibajigirica. Neye abeesiga oMusengwa, balisikira ekyalo.
PSA 37:10 Omu kaseera katyai, ababbibabbi balibba bawulawo, nga nʼobwobanoonia tobabona.
PSA 37:11 Neye ibo abʼeiwooyo balisikira ekyalo, era balibba mwidembe eribitiriri.
PSA 37:12 Ababbibabbi basala enkwe okukola abatuukirirye akabbikabbi, era ni babanyayiya.
PSA 37:13 Neye oMusengwa asekerera ababbibabbi abo, olwʼokubba amaite ati olunaku olwʼokubajigiriciryaku lwiza.
PSA 37:14 Ababbibabbi basowolayo empiima gyabwe, ni baleega obulaso bwabwe okwita abadoobi nʼabanambulaku obubbeeri, nʼokwita abalongoole omu myoyo.
PSA 37:15 Neye ababbibabbi abo, balibaita nga bakolesya empiima gyabwe ginanyereegyo. Nʼobulaso bwabwe balibuvuna.
PSA 37:16 Ebintu ebitono omutuukirirye ebyabba nabyo, bikiraku obusuni bwʼababbibabbi abangi.
PSA 37:17 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yalimaliramu nakimo ababbibabbi amaani, neye akuuma abatuukirirye.
PSA 37:18 OMusengwa alabirira abanambulaku ekyokubanenya, era obusika bwabwe bwalibba bwʼemirembe gyonagyona.
PSA 37:19 Omu biseera ebyʼakabbikabbi tibalibba omu bulumi. Nʼomu biseera ebyʼenzala, baabbanga nʼebyokulya bingi.
PSA 37:20 Neye ababbibabbi balijigirika. Abalabe ba Musengwa baliwaawo ooti bimuli byʼomu kigona ebikala. Baliwaawo ooti mwosi.
PSA 37:21 Ababbibabbi beekoopa nandi ni basasula. Neye abatuukirirye bagaba nʼomwoyo gumo.
PSA 37:22 Abo oMusengwa abaawa enkabi balisikira ekyalo. Neye abo abaalaama balijigirika.
PSA 37:23 OMusengwa alungamya omuntu omu nzira entuuce, era akuuma abo abamusangaalya.
PSA 37:24 Nʼowebeesiitaala tibagwa, olwʼokubba oMusengwa abakwatirira oku ngalo.
PSA 37:25 Nabbaire mutomuto era atyanu nkairiire, neye timbonangaku omutuukirirye oMusengwa ogwalekesula, waire kubona abaanabe nga basabirirya ekyokulya.
PSA 37:26 Bulijo agaba nʼomwoyo gumo, era akoopa abandi, era abaanabe babba nʼenkabi.
PSA 37:27 Ozwe omu kukola ebibbibibbi, okolenge bikole ebisa, awo walibba nʼobutyami omu kyalo emirembe nʼemirembe.
PSA 37:28 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa ataka bwenkanya, era talekesula abamwesiga. Abakuuma emirembe gyonagyona. Neye eibyaire lyʼababbibabbi, balirijigirica.
PSA 37:29 Abatuukirirye balisikira ekyalo, era ni bakityamamu emirembe gyonagyona.
PSA 37:30 Omuntu omutuukirirye ebimuzwamu bibba byʼamalabuki, era atumula byobwenkanya.
PSA 37:31 Akwata amateeka ga Kibbumbawe omu mwoyogwe, era taliiba okugazwaku.
PSA 37:32 Ababbibabbi bagonerera abantu abatuukirirye, nga banoonia okubaita.
PSA 37:33 Neye oMusengwa tiyaliganya abatuukirirye okugwa omu bwezye bwʼababbibabbi abo, waire okubaleka ni babasingisya omusango omu kooti.
PSA 37:34 Weesigenge oMusengwa, era ogonderenge ebiragirobye. Yalikugulumalya, nʼosikira ekyalo. Era walibona ababbibabbi nga babajigirica.
PSA 37:35 Naboine omuntu omubbimubbi era omukambwe nga nabuli kimo kimwabira nakusani ooti musaale ogwamerere omwitakali erijimu.
PSA 37:36 Neye tete owenabitireyo, yabbaire takaali aboneka. Namunoonerye, neye nga taboneka.
PSA 37:37 Weetegereze omuntu onambulaku ekyokumunenya, era weekenenye omuntu omulongoole omu mwoyo. Ekyo kityo olwʼokubba enkomerero yʼomuntu oyo gibba mirembe.
PSA 37:38 Neye bonabona abakola ebibbibibbi balibajigirica omulundi gumo, ababbibabbi balikomenkereza nga bajigirikire.
PSA 37:39 OMusengwa anunula abatuukirirye, era niiye olugaga lwabwe omu biseera ebyʼebigosi.
PSA 37:40 OMusengwa ababbeera nʼabanunula. Abanunula okuzwa omwifuge lyʼababbibabbi nʼabalamya, olwʼokubba bairukira eeri niiye okubakuuma.
PSA 38:1 Okwegairira kwa Dawudi Oo Musengwa, tiwaannenyera omu busungubwo, waire kumbonerezera omu bulwabwo.
PSA 38:2 Onsumutire nʼobulasobwo, era nʼonkubba nʼengaloyo ni ngwa.
PSA 38:3 Olwʼobusungubwo mpulira obulumi omu mubiri gwange gwonagwona, mpulira amagumba gange gameketa olwʼekibbikibbi kyange.
PSA 38:4 Ebibbibibbi byange binzitoowereire, biri ooti mugugu ogutasetulikika.
PSA 38:5 Amabbwa gange gavundire era gafunya olwʼobusirusiru bwange.
PSA 38:6 Ndi omu bulumi bungi bungederemu ino, nsada ngankunga okumalaku olunaku.
PSA 38:7 Omu maniko munjocererya, mpulira obulumi omu mubiri gwange gwonagwona.
PSA 38:8 Gampoire era ngondagondeire nakimo, nkenyera olwʼenima egindinayo oku mwoyo.
PSA 38:9 Oo Musengwa, ebineetaaga byonabyona obimaite, nʼokukenyera kwange okuwulira.
PSA 38:10 Omwoyo gwange gupumpa ino, era amaani gampoiremu. Amaiso gange gatangaire.
PSA 38:11 Olwʼamabwa gange, abakaagwa bange nʼabaliranwa bange tibaigerera e gyendi, nʼabaganda bange bamba yala.
PSA 38:12 Abataka okunjita bantega emitego, abataka okuntucaaku akabbikabbi bateesa okummalawo. Basiiba kunsalira nkwe.
PSA 38:13 Neye nze ndi ooti masiipe, ooti-so timpulira, era ooti bbubbu, ooti-so tintumula.
PSA 38:14 Nsuukire ooti masiipe atayezya okuwulira, era ooti bbubbu atayezya okwiramu.
PSA 38:15 Oo Musengwa, niiwe ogunsuubiriramu, Musengwa iwe oKibbumba wange, niiwe owanjiramu.
PSA 38:16 Nkusaba tiwaganya abalabe bange okwegooŋa, waire okujaagaana olwa kumpangula.
PSA 38:17 Nkusaba ntyo olwʼokubba ndi kumpi kugwa, era ndi omu bulumi obutakoma.
PSA 38:18 Mbutula ebikole byange ebibbibibbi, era ni nnakuwala ino olwʼebibbibibbi byange.
PSA 38:19 Abalabe bange bali omu bwomi busa era bʼamaani. Nʼabancaawa anambula nsonga babitiriri.
PSA 38:20 Ibo abenkolera ebisa, bansasulamu bikole bibbibibbi. Bampalana olwʼokubba ndwanikana okukola ebikole ebisa.
PSA 38:21 Oo Musengwa, tiwandekesula. Kibbumba wange, tiwamba yala.
PSA 38:22 Oyanguwe okumbeera, Musengwa niiwe omununuli wange.
PSA 39:1 Eeri akubbembera abembi oYedusuni. EZabbuli ya Dawudi. Nakobere nti, “Neegenderezanga omu mpisa gyange, era nakuumanga olulumi lwange nandi ni ntumula ebibbibibbi. Nasirikanga obutabbaaku nʼekintumula kasita abakola ebibbibibbi babbanga baliwo.”
PSA 39:2 Neye owenasirikire nandi ni nnyega, era nandi ni ntumulaku waire ku kintu ekisa kyonakyona, enima yange yeeyongeireku.
PSA 39:3 Omwoyo gwange ni gucemuka. Eginakomerye okufumintiriza, nʼomwoyo gwange gigwakomerye okucemuukirira. Okwo kunasinziriire ni nkoba nti,
PSA 39:4 “Musengwa, onkobere entuuco gyʼokufa kwange, nʼeibbanga erinawangaala. Ommanyikisye obwomi bwange owebwakomera.”
PSA 39:5 Wakolere obwomi bwange ni bubba bumpi ooti kigalabaayo. Akaseera akenaliwangaala, mpaawo wekenkana omumaisogo. Dala obwomi bwa buli muntu bwa kaseera katono ooti mwotagwe ogwayeera,
PSA 39:6 buli ooti kiriirye, tibubba omu kifo ekimo! Byonabyona ebyakola bimufeera bwereere. Akumbaania obugaiga nga tamaite eyalibba onanyerebwo.
PSA 39:7 Neye atyanu Musengwa, nsuubire niki? Eisuubi lyange liri mu niiwe.
PSA 39:8 Onnunule omu bibbibibbi byange byonabyona, tiwandeka abasirusiru ni bansekerera.
PSA 39:9 Tinatumule, nasirika-busiriki, olwʼokubba niiwe owatakire otyo.
PSA 39:10 Olekeraawo okumbonereza, nʼempi egyonkubbire gingonderye.
PSA 39:11 Owobonereza omuntu ngʼomunenya olwʼebibbibibbibye, ojigirica ebyataka ooti kiwuuka niikyo ekibiriire. Dala nabuli muntu mwota-woota.
PSA 39:12 Oo Musengwa owulire okusaba kwange, era owulisisye okwenkunga kwange ombeere. Tiwaneebityaku nga ndi omu maliga! Ekyo kityo olwʼokubba ndi musenzewo era munamawanga, ngʼabazeiza bange bonabona owebabbaire.
PSA 39:13 Ondeke nsangaaleku tete, nga nkaali okuzwa oku kyalo era nga nkaali okugoterera.
PSA 40:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Nakuumiriire nʼokuguminkiriza oMusengwa okumbeera, yeetegerezere nʼawulira owenamwekungiriire.
PSA 40:2 Yantoire omu kiina ekyʼentiisya, nʼomwitonsi nʼanjinululya omu lutente, nʼanjemererya okwibbaale, ni ntambula nga ndi mugumu.
PSA 40:3 Yampaire olwembo oluyaaka, olwʼokuwuujanga iye oKibbumba waiswe. Bangi babonanga ekyo ni batya, ni beesiganga oMusengwa.
PSA 40:4 Wʼenkabi iye oyo eyeesiga oMusengwa, era atakola omukumbo nʼabamalala, waire nʼabasinza ebifaananyi.
PSA 40:5 Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange mpaawo akwagaagana. Ebyewuunyisya bingi ebyonkoleire. Ebintu ebyotutegekeire bibitiriri okubibala. Nʼowengezyaku okubitumulaku, timpezya nʼokubimalayo!
PSA 40:6 Esadaaka nʼebyo ebibawaayo, tiniibyo omwoyogwo ebigwegombere, neye wanjigwirye amatwi mpulire. Esadaaka egibooca yonayona nʼeyo eyʼokusoniya ekikole ekibbikibbi, tiwabisiimire.
PSA 40:7 Kagira nkoba nti, “Ngonu, ndi aanu, njizire okukola ebyotaka, ngʼeKiwandiike owekintumulaku.
PSA 40:8 Oo Kibbumba wange, nsangaala okukola ebyotaka, era nkwata amateekago omu mwoyo gwange.”
PSA 40:9 Omu nkumbaana enene nnangirira ngʼobwotununula. Tindeka okukitumulaku, ngʼobwokimaite Musengwa.
PSA 40:10 Timbisabisa omu mwoyo gwange ebikwata oku butuukiriryebwo. Nnangirira nti oli mwesigwa, era onunula. Omu nkumbaana enene, tindeka kubakobera oku kisaakyo nʼobwesigwabwo.
PSA 40:11 Oo Musengwa tiwakomya okunkwatira ekisaakyo. Ekisaakyo nʼamazimago binkuumenge bulijo.
PSA 40:12 Ekyo kityo olwʼokubba ebigosi ebineeruguuliriirye kibbiiryo, tibibalika. Njizwire ebibbibibbi bingi, tibikaali binjikirirya okubona. Bikiraku enziiri egyʼoku mutwe gwange obungi. Era mpoiremu amaani.
PSA 40:13 Oo Musengwa, oikirirye okunnunula. Oo Musengwa oyanguwe okumbeera.
PSA 40:14 Oleke abo bonabona abataka okunjita, baswale era batabuketabuke. Nʼabo abanoonia okujigirica obwomi bwange, babakanjirirye nga baswaire.
PSA 40:15 Oleke abo abansekerera, ensisi ebakwate olwʼokuswala kwabwe.
PSA 40:16 Oleke abo bonabona abakunoonia bajaagaane era basangaale oku lulwo. Abo abasiima obununulibwo, bakobenge bulijo bati, “OMusengwa bamugulumalye.”
PSA 40:17 Neye nze ndi mudoobi era ndamba, nsaba oMusengwa anseegeku. Niiwe ombeera era niiwe onnunula. Oo Kibbumba wange, tiwaalwawo!
PSA 41:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Wʼenkabi iye oyo alumirwa abadoobi, ebigosi owebimutuukaku, oMusengwa amununula.
PSA 41:2 OMusengwa amukuuma nʼamuwa obwomi, amuwa enkabi omu kyalo, tamuwaayo omu bwezye bwʼabalabebe.
PSA 41:3 OMusengwa amubbeera nga mulwaire ali oku buliri, nʼamulamirya nakimo.
PSA 41:4 Nze nkoba nti, “Oo Musengwa nakolere ekikole ekibbikibbi omumaisogo, onkwatire ekisa era ondamye.”
PSA 41:5 Abalabe bange batumula nga basairirya bati, “Yalifa di ni bamwerabira?”
PSA 41:6 Befaanania ooti baiza kumbona, neye omu kubba aawo bannooniaku lugambo, era owebazwawo baaba ni balusasya.
PSA 41:7 Bonabona abancaawa baweweetanganira ebinfaaku. Ebikira obubbibubbi bibantakirya.
PSA 41:8 Bakoba bati, “Obulwaire obwalwaire, tibwakulama, tiyalisetuka oku buliri obwo bbe.”
PSA 41:9 Nʼomukaagwa wange, oyo oguneesiga eino, ogundya naye, ancuukiire.
PSA 41:10 Neye iwe Musengwa, onkwatire ekisa, onsetule, kaisi njezye okubasasula.
PSA 41:11 Mmaite nti onsiima, olwʼokubba toganyire abalabe bange okumpangula.
PSA 41:12 Okuumire obwomi bwange olwʼokubba nkola ebituuce. Onkuumiire omumaisogo emirembe gyonagyona.
PSA 41:13 OMusengwa oyo oKibbumba wa Isirairi bamuwuujenge. Bamuwuujenge emirembe nʼemirembe.
PSA 42:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Ngʼokimaadu owaaluga nʼenyonta yʼamaizi, omwoyo gwange gwona gutyo weguluga okutaka oKibbumba.
PSA 42:2 Omwoyo gwange guyayaanira oKibbumba oyo oKibbumba onanyere obwomi. Nalyaba di okusinza oKibbumba?
PSA 42:3 Nkunga omusana nʼobwire era agenkunga gennywa, neenu ngʼabalabe bange bambuulya okumalaku olunaku bati, “OKibbumbawo ali yaina?”
PSA 42:4 Omwoyo gwange gwizula enima oweneebukirya ebyʼeira, ngʼowenayabanga nʼekiyindi kyʼabantu, ni nabeekubbemberamu nga twaba omu nyumba ya Kibbumba, nga tuceera olwʼeisangaalo era tubbookooka okumuwuuja, omu kiyindi nga tujaguza.
PSA 42:5 Kale atyanu lwaki omwoyo gwange gunakuwala? Era lwaki omwoyo gwange gweraliikirira? Oleke eisuubi lyange nditeeke mu Kibbumba, olwʼokubba nalimuwuuja tete, Iye omununuli wange era oKibbumba wange.
PSA 42:6 Omwoyo gwange gunakuwaire! Kagira mmuseegaku nga ndi omu kyalo kyʼe Yoludaani nʼoku Lusozi oKerumooni nʼoku Lusozi oMizali.
PSA 42:7 Olwabi lwʼamaizi lweta olwinaye, olwʼokuyiriitira kwʼamaizigo agawolomboga. Amaizigo ageedumbya gaika, nʼamayengogo gonagona ni bimmooma!
PSA 42:8 OMusengwa andaga ekisaakye omusana, kaisi obwire ni mmwembera, nga nsaba oKibbumba oyo ampa obwomi.
PSA 42:9 Nkoba oKibbumba iye eibbaale lyange omu neebisa, nti, “Lwaki oneerabiire? Lwaki mbaawo nga nkunga olwʼabalabe bange okungadya?”
PSA 42:10 Ebizumi byʼabalabe bange bindumirirya ooti magumba niigo agammeketa. Basiiba bambuulya bati, “OKibbumbawo ali yaina?”
PSA 42:11 Kale atyanu lwaki omwoyo gwange gunakuwala? Era lwaki omwoyo gwange gweraliikirira? Oleke eisuubi lyange nditeeke mu Kibbumba, olwʼokubba nalimuwuuja tete, Iye omununuli wange era oKibbumba wange.
PSA 43:1 Oo Kibbumba, olangirire ngʼowembulaku omusango, era ondwanirire eeri abantu abatakutya, Onnunule eeri abo ababbeyi era ababbibabbi.
PSA 43:2 Ekyo kityo olwʼokubba Kibbumba njirukira eeri niiwe okunkuuma. Lwaki ondekeswire? Lwaki mbaawo nga nkunga olwʼabalabe bange okungadya?
PSA 43:3 Osindike ekitangaalakyo nʼamazimago, oganye binnungamye, era bintuuce oku lusozirwo olutukulye, omu kifo ekyo e gyobba.
PSA 43:4 Awo kaisi njabe oku kyoto kya Kibbumba, eeri oKibbumba wange iye eisangaalo lyange eribitiriri. Era nakuwuujanga nga nkukubbira otongoli, oo Kibbumba, iwe oKibbumba wange.
PSA 43:5 Kale atyanu lwaki omwoyo gwange gunakuwala? Era lwaki omwoyo gwange gweraliikirira? Oleke eisuubi lyange nditeeke mu Kibbumba, olwʼokubba nalimuwuuja tete, Iye omununuli wange era oKibbumba wange.
PSA 44:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Oo Kibbumba, twewuliriireku nʼagaiswe, era abazeiza baiswe batulonseirye ebiwakolere omu mulembe gwabwe, omu biseera ebyʼeira.
PSA 44:2 Ngʼokolesya obwezyebwo wabbingire abanamawanga, ekyalo kyabwe nʼokiwa abazeiza baiswe. Wasasaigwire abantu abanamawanga, neye abazeiza baiswe nʼobawa eisagaaluko.
PSA 44:3 Abazeiza baiswe tibawangwire ekyalo ekyo nga bakolesya mpiima gyabwe, era tibasunire obuwanguli nga bakolesya maani gaabwe, neye gabbaire maanigo nʼobwezyebwo, era waabbanga nabo olwʼokubba wabbaire obasiima.
PSA 44:4 Niiwe oKabaka wange era oKibbumba wange, awa oYaakobbo obuwanguli.
PSA 44:5 Okubitira mwiwe tuwangula abalabe baiswe, omu liinalyo ni twemyagira ansi abatusetukiraku.
PSA 44:6 Tineesiga akalaso kange, waire empiima yange okundamya.
PSA 44:7 Neye niiwe otununula eeri abalabe baiswe, nʼoswaza abatucaawa.
PSA 44:8 Twenyumirizanga mu niiwe Kibbumba okumalaku olunaku, era twawuujanga liinalyo emirembe gyonagyona.
PSA 44:9 Neye atyanu otulekeswire, nʼotuleka ni tuswala, era tokaali weekubbembera amaje gaiswe omu lutalo.
PSA 44:10 Watulekere abalabe baiswe ni batwiririrya, era abo abatucaawa ni banyaga nʼebintu byaiswe.
PSA 44:11 Watuwaireyo batwite ooti ntaama egibaaba okusala, nʼotusalaanicirya omu banamawanga.
PSA 44:12 Watundire abantubo dondolo era nandi nʼogobamu.
PSA 44:13 Otusuucirye kizumi eeri abaliranwa baiswe, era ibo abo abatweruguuliriirye batujerega era batunyooma.
PSA 44:14 Otusuucirye majwalo omu banamawanga, era tuli nseko gyʼabantu abo.
PSA 44:15 Nswaluka okumalaku olunaku, era njizwire nsoni,
PSA 44:16 olwʼebibono byʼabo abanjolonga, era abanzuma, nʼolwabalabe nʼabo abanoonia okunyaaŋa.
PSA 44:17 Ebyo byonabyona bitutuukireku newankubbaire nga titukwerabiire, waire okumenya endagaano egiwakolere na iswe.
PSA 44:18 Emyoyo gyaiswe tigikuzwangaku, era titujeemerangaku ebiragirobyo.
PSA 44:19 Neye era watusasaiguliire awali emisege, nʼotuleka omu ndiikirya awayezya okubba okufa.
PSA 44:20 Singa twerabiire eriina lya Kibbumba waiswe, ooba ni tusinza okibbumba owʼabanamawanga,
PSA 44:21 ekyo Kibbumba wandikizwire, olwʼokubba iwe omanya ebyama ebibba omu mwoyo.
PSA 44:22 Neye era nabuli lunaku tubba mu kabbikabbi ka kutwita oku lulwo, batubona ngʼabasaanira kufa ooti ntaama ogubatwala omu kibbaagiro.
PSA 44:23 Oo Musengwa, olamuke! Lwaki ogona? Osisimuke, totulekesula emirembe nʼemirembe!
PSA 44:24 Lwaki otukubbira omugongo? Lwaki tofaayo oku kunyolwa kwaiswe nʼokutugadya?
PSA 44:25 Batudyakire omu nkungu, ni batumigirirya ansi okwitakali.
PSA 44:26 Osetuke otubbeere, olwʼekisaakyo otununule.
PSA 45:1 Eeri akubbembera abembi. Olwembo olubaabiire ku kuwooya “kwʼebimuli.” EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Omwoyo gwange gwizwire ebibono ebisa nga nnyembera okabaka olwembo olunjiyire. Olulumi lwange lutomboolya ebibono ooti kalaamu yʼomuwandiiki omukugu.
PSA 45:2 Oli muŋoono okukiraku abasaiza bonabona, era oli mutumuli omusa, olwʼokubba oKibbumba akuwaire enkabi egyʼenkalaakalira.
PSA 45:3 Weesibe empiimayo omu nkende iwe omulwani owʼamaani. Oli wʼekitiisya era oli mukulu.
PSA 45:4 Omu kitiisyakyo ngʼoli oku mbalaasi owangulenge olwʼokulwanirira amazima, nʼobuwombeeki nʼobutuukirirye. Oleke engaloyo endiiro, ekole ebyewunyisya.
PSA 45:5 Obulasobwo obwogi busumute emyoyo gyʼabalabebo, Owangule abanamawanga babbe ansi wʼobwezyebwo.
PSA 45:6 Obwakabaka oKibbumba obwakuwaire bwakubbaawo emirembe nʼemirembe. Okufugakwo omu bwakabakabwo kutambulira ku bwenkanya.
PSA 45:7 Otaka ebikole byʼobutuukirirye nʼocaawa obubbibubbi. Kagira nze oKibbumba, oyo oKibbumbawo, nkusukireku amafuta ni nkuwa eisangaalo erikira eryʼabandi bonabona.
PSA 45:8 Amaganduula gaanywe gonagona gafunya okalifuwa ogubeeta omiira, nʼogondi bati alowe, nʼokaisiya. Ebivuga byʼenkosi ebibakubba bikusangaalisya ngʼoli omu mbirigyo egibajolijirye nʼamasyanka.
PSA 45:9 Omu bakali abʼekitiisya abakuweererya mulimu abambeiza, omugolewo ali oku lubba olwʼengaloyo endiiro azwaire ebyʼamajolobero ebyʼezaabbu yʼOfiri.
PSA 45:10 Mumbeiza, ontegere ekitwi, owulisisye era otwale ebinkukoba; weerabire abantu bʼewaanywe nʼabʼekikaakyo.
PSA 45:11 Obusiipoonobwo bwasikirizanga okabaka. Omugonderenge olwʼokubba niiye omusengwawo.
PSA 45:12 Abantu bʼe Tiiro balikuleetera ebirabo, abasuni balikwegudyera.
PSA 45:13 Omumbeiza ali omu Lubiri, omu kitiisyakye ekizwalokye bakijolijirye nʼewuuzi egyʼezaabbu.
PSA 45:14 Azwaire ekizwalo ekibatungire omu wuuzi gyʼerangi egyʼenjawulo, bamutwala eeri okabaka, ngʼemperya enguna gimuzwaku e nyuma.
PSA 45:15 Babatwala nga bali omwisangaalo nʼokujaagaana ni baingira omu lubiri lwa kabaka.
PSA 45:16 Abaanabo balibba bakabaka ngʼabazeiza baabwe, walibasuuca bakabaka omu kyalo kyonakyona.
PSA 45:17 Abantu beebukiryanga eriinalyo emirembe gyonagyona olwʼolwembo lwange. Era abantu bakuwuujanga emirembe nʼemirembe.
PSA 46:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. OKibbumba niiye ekiirukiro kyaiswe era niiye amaani gaiswe, bulijo abbaawo okutubbeera omu bugosi.
PSA 46:2 Nʼolwekyo titwatyenge waire ekyalo kyatengeetanga, nʼensozi ni gyemuma omu lwabi lwʼenyanza;
PSA 46:3 waire amaizi gʼenyanza gawooganga ni gafuuja, waire ensozi gyatengeetanga olwʼokwedumbya kwʼamaizi ago.
PSA 46:4 Waliwo omwiga, ngʼemyala gyagwo gireeta eisangaalo omu kibuga kya Kibbumba, ikyo ekifo ekitukulye, oNambulaku aMwagaagana e gyabba.
PSA 46:5 OKibbumba abba mu kibuga ekyo, kale tibalikijigirica, oKibbumba Yakirwaniriranga ngʼobwire bwatira okuca.
PSA 46:6 OKibbumba atumula nʼeigono eryata amatwi ooti kubbwatuka kwʼeraadu, amawanga ni geesisiwala, obwakabaka ni bugwa, ekyalo ni kinyolokoka.
PSA 46:7 OMusengwa oWabwezye Bwonabwona ali na iswe. OKibbumba wa Yaakobbo niiye ekiirukiro kyaiswe.
PSA 46:8 Mwize mubone oMusengwa ebyakola, mubone ebyewuunyisya ebyakola oku kyalo.
PSA 46:9 Akomya entalo omu kyalo kyonakyona. Avunavunamu obulaso, nʼajigirica amasimo, nʼayoca engabo nʼomusyo.
PSA 46:10 Nʼakoba ati, “Mwikaikane! Mumanye muti ninze oKibbumba ogubagulumalyanga omu mawanga gonagona. Gubagulumalyanga omu kyalo kyonakyona.”
PSA 46:11 OMusengwa oWabwezye Bwonabwona ali na iswe, oKibbumba wa Yaakobbo niiye ekiirukiro kyaiswe.
PSA 47:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Mukubbe omu ngalo bantu inywe abʼamawanga gonagona, Mubbookooke enyembo gyʼeisangaalo nga muwuuja oKibbumba,
PSA 47:2 olwʼokubba oMusengwa oNambulaku aMwagaagana wʼentiisya. Niiye oKabaka omukulu afuga ekyalo kyonakyona.
PSA 47:3 Yatuwanguliire abʼamawanga, nʼatwezyesya okufuga amawanga ago.
PSA 47:4 Yatulondeire ekyalo ekitulimu okubba obusika bwaiswe, ekitwesiimisya iswe eibyaire lya Yaakobbo abaasiima.
PSA 47:5 OKibbumba ayabire e ngulu ngʼabantu webaceera olwʼeisangaalo. OMusengwa ayabire e ngulu ngʼabantu webafuwa amakondeere.
PSA 47:6 Mwembe okuwuuja oKibbumba, mwembe okumuwuuja. Mwembe okuwuuja oKabaka waiswe, mwembe okumuwuuja.
PSA 47:7 Olwʼokubba oKibbumba niiye oKabaka wʼekyalo kyonakyona, mumwembere enyembo egimuwuuja.
PSA 47:8 OKibbumba afuga amawanga gonagona, ngʼatyaime oku ntebeye eyʼobwakabaka entukulye.
PSA 47:9 Abafugi bʼamawanga bakumbaine nʼabantu ba Kibbumba wa Ibbulaimu. Olwʼokubba oKibbumba niiye afuga abʼekubemberi bʼoku kyalo, oKibbumba bamugulumalyenge ino.
PSA 48:1 Olwembo. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. OMusengwa niiye omukulu era asaaniire okumuwuuja ino, omu kibuga kya Kibbumba waiswe, oku lusozirwe olutukulye.
PSA 48:2 OSayuuni lusozi oluboneka nakusani omu bugulumali, isangaalo lyʼekyalo kyonakyona. Lugulumali ooti lusozi oZafoni, era oku Sayuuni niikwo okuli ekibuga iye oKabaka oMukulu ekyafuga.
PSA 48:3 OKibbumba ali omu minaala egyʼekibuga ekyo, yeemanyikisirye nga niiye olugaga lwakyo.
PSA 48:4 Abakabaka bagaitire amaje gaabwe ni baizira aamo okulumba ekibuga ekyo,
PSA 48:5 neye owebakiboine beewuninkiriire, ensisi nʼebakwata era ni bakangirira.
PSA 48:6 Ensisi yabakwatiire eeyo, era ni babba nʼobulumi ngʼobwʼomukali alumwa.
PSA 48:7 Wabajigiricirye ngʼompunga azwa e buzwaisana, owaajigirica amaato gʼe Talusiisi.
PSA 48:8 Ebitwawuliranga-obuwuliri, atyanu tubiboine, omu kibuga kya Kibbumba waiswe, omu kibuga kya Musengwa oWabwezye Bwonabwona, ekyakuuma emirembe gyonagyona.
PSA 48:9 Oo Kibbumba, nga tuli omu Yeekaaluyo tufumintiriza oku kisaakyo.
PSA 48:10 Oo Kibbumba, eriinalyo ngʼobweriri erikulu, batyo webakuwuuja nabuli wantu oku kyalo. Ofuga mu bwenkanya.
PSA 48:11 Oleke abantu bʼoku Lusozi oSayuuni basangaale. Oleke abantu bʼomu bibuga bya Yuda bajaagaane, olwʼokulamulakwo okwʼobwenkanya.
PSA 48:12 Mutambule mumaleku oSayuuni, mubale eminaala gyamu.
PSA 48:13 Mwetegereze ebikomera byakyo, mwetegereze engaga gyakyo, mwezye okulonserya abʼomulembe ogwaliirawo.
PSA 48:14 OKibbumba oyo niiye oKibbumba waiswe emirembe gyonagyona, niiye eyatulungamyanga paka owetwalifa.
PSA 49:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Muwulisisye kinu abantu nywenanywena. Mutege amatwi nywenanywena abatyami bʼoku kyalo.
PSA 49:2 Abʼekitiisya nʼababulijo, abasuni nʼabadoobi.
PSA 49:3 Ekyo kityo olwʼokubba ebibono ebintumula byʼamalabuki, era ebinfumintiriza omu mwoyo gwange bitegerekeka.
PSA 49:4 Njaba okwetegereza olugero, nalusonzola nga ndwembera oku tongoli.
PSA 49:5 Lwaki mba nʼokutya omu biseera ebigosi, ngʼababbibabbi era ababbeyi baneeruguuliriirye?
PSA 49:6 Abo ababbibabbi abeesiga obusuni obubalinabwo, abeewaana olwʼobungi bwʼebintu byabwe.
PSA 49:7 Mazima mpaawo ayezya okwenunula ngʼasasula oKibbumba empiiya okumugulya obwomi.
PSA 49:8 Ekyo kityo olwʼokubba kyʼebbeeyi ino okwenunula; era mpaawo ayezya okusasula egimala,
PSA 49:9 nʼawangaala emirembe gyonagyona, nandi nʼaingira e magombe.
PSA 49:10 Omuntu yenayena akimaite ati abʼamalabuki bafa; nʼomu ngeri enanyere eyo abasirusiru nʼabamaayaani bajigirika, nʼobusuni bwabwe ni babulekera bandi.
PSA 49:11 Amagombe gaabwe niigo ebisito byabwe emirembe gyonagyona, era gibabba emirembe gyonagyona, waire nga babbaire nʼeitakali eryabwe-okubwabwe.
PSA 49:12 Omuntu tabbeerererawo lwakubba nti musuni, yena ajigirika ngʼebisolo.
PSA 49:13 Ekyo niikyo ekituuka kwabo abateeka obwesigwa omu byʼekisirusiru, niiyo enkomerero yʼabo abeematira nʼobusuni bwabwe.
PSA 49:14 Bali ooti ntaama ogubatwala omu kibbaagiro, okufa kwalibalya. Lwalica lumo aBatuukirirye ni bafuga abantu abo; nʼemibiri gyabwe gyalivunda e magombe, e yala nʼebisito byabwe.
PSA 49:15 Neye nze oKibbumba yalinunula omwoyo gwange eeri amaani gʼe magombe, mazima yalinjaniriza.
PSA 49:16 Omuntu nʼowagaigawala ekitiisyakye ni kyeyongera, tikikwewuninkiriryanga.
PSA 49:17 Ekyo kityo olwʼokubba oweyalifa tiyalyabaku nʼekintu. Ekitiisyakye tikyalyaba naye.
PSA 49:18 Newankubbaire omu bwomibwe yeebala okubba wʼenkabi, ni bamuwaana olwʼokubba nakusani,
PSA 49:19 yalyeyimbya kwabo abʼomulembe gwʼabazeizabe, etibalibonaku kitangaala tete.
PSA 49:20 Omuntu owaabba nʼobusuni ngʼabula okutegeera, yena ajigirika ngʼebisolo.
PSA 50:1 EZabbuli yʼAsafu. OWabwezye, oKibbumba oyo oMusengwa atumula, nʼayetesya abantu bonabona oku kyalo, okuzwa eisana e girizwa paka e girigwa.
PSA 50:2 OKibbumba anekaaneka ngʼasinzirira omu Sayuuni, ekibuga ekikirira nakimo obusiipoono.
PSA 50:3 OKibbumba waiswe aiza, neye tikasirinkiriri, omusyo ogulunkuuma gumwekubbembeire, ompunga owʼamaani yamweruguuliriirye.
PSA 50:4 Ayeta eigulu nʼekyalo okubona ngʼalamula abantube.
PSA 50:5 “Munkumbaanirye aanu abatukulye bange, abo abakolere endagaano na nze mu kumpa sadaaka.”
PSA 50:6 Eigulu lirangirira obutuukirirye bwa Kibbumba, olwʼokubba iye onanyere, mulamuzi.
PSA 50:7 “Abantu bange muwulisisye, era natumula. Oleke nkulumirize iwe Isirairi, ninze oKibbumba, oyo oKibbumbawo.
PSA 50:8 Tinkunenya lwa sadaakagyo, ooba lwʼesadaaka egibooca yonayona egyodeeberera okumpa.
PSA 50:9 Ente enumi egyʼomu biraalobyo nʼembuli empanya egyʼomu bisibobyo timbitaka.
PSA 50:10 Ekyo kityo olwʼokubba ebisolo byonabyona ebyʼomu bibira, byange, nʼente egiri oku nsozi enkumi nʼenkumi.
PSA 50:11 Ebinyonyi byonabyona ebyʼoku nsozi, nabuli kyomi ekiri omu kigona, kyange.
PSA 50:12 Singa mba nzala tinkukobera niiwe, olwʼokubba ekyalo nʼebintu byonabyona ebirimu byange.
PSA 50:13 Ndya nyama ya nte onumi? Ooba nnywa musaaye gwʼembuli?
PSA 50:14 Owengeyo eeri oKibbumba esadaaka eyʼokumwebalya, otuukiriryenge obweyamobwo eeri iye oNambulaku aMwagaagana.
PSA 50:15 Onjetenge ngʼoli omu bigosi, nakununulanga, era nʼongulumalya.”
PSA 50:16 Neye oKibbumba akoba omubbimubbi ati, “Lwaki oyemba amateeka gange ngʼekikwate. Era lwaki otumula oku ndagaano eginakolere na iwe?
PSA 50:17 Iwe ocaawa okukulungamya, nʼogaana ebinkukoba okukola.
PSA 50:18 Owoobona omwibbi ngʼomuwagira; okola omukumbo nʼabalendi.
PSA 50:19 Omunwagwo gutumula bibbibibbi, nʼolulumirwo lwizwire bubbeyi.
PSA 50:20 Osiiba kutumula wundi ku bagandabo, nʼokucocoomererya baana ba maawo.
PSA 50:21 Ebyo byonabyona obikolere era ni nsirika, nʼoseega oti ndi nga iwe. Neye atyanu nkukawuukira, ni nkulagira kimo omusango.”
PSA 50:22 “Inywe abaneerabira, mwekuume, nga bbe, nabanyiiranyiiramu nga mpaawo abanunula.
PSA 50:23 Oyo iye aleeta esadaaka eyʼokuneebalya, angulumalya. Era oyo iye atambula nakusani, nze oKibbumba nalimununula.”
PSA 51:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Onabbi Nasani oweyaabire eeri oDawudi, Dawudi ngʼamalire okutwala oBbasusebba nʼokwita oibaaye, oWuliya. Oo Kibbumba, onkwatire ekisa, okusinzirira oku kutakakwo okutakoma. Olwʼekisaakyo ekinene, ontooleku emisango gyange gyonagyona.
PSA 51:2 Onnaabyeku obubbibubbi bwange bwonabwona, era ontukulye okuzwa omu kikole ekibbikibbi.
PSA 51:3 Ekyo kityo olwʼokubba mmaite nga nabbengere, ekibbikibbi kyange kinnumiriza bulijo.
PSA 51:4 Niiwe onanyerenyeere ogunabbengereku, ni nkola ekicaamu omumaisogo. Nʼolwekyo ooli mutuuce omu byʼotumula, era olamula mu bwenkanya.
PSA 51:5 Mbaire omu bibbibibbi okuzwa ngʼowebambyaire, mazima okuzwa ngʼomama oweyasunire ekida kyange.
PSA 51:6 Iiwe osangaalira mazima omu mwoyo gwʼomuntu. Onsomesya amalabuki omu mwoyo gwange.
PSA 51:7 Ontukulye okuzwa omu kibbikibbi kyange mbe mulongoole, onnaabye ntukule okukiraku obbalaafu.
PSA 51:8 Oleke mpulire eisangaalo nʼokwesiima. Oleke njaagaane waire ngʼonvuniankire.
PSA 51:9 Tiwambalira ebikole byange ebibbibibbi, onsanguleku obubbibubbi bwange bwonabwona.
PSA 51:10 Oo Kibbumba, ombumbiremu omwoyo omulongoole, onteekemu omwoyo omuyaaka era omwesimbu.
PSA 51:11 Tiwambinga omumaisogo, era tiwantoolaku oMwoyowo oMutukulye.
PSA 51:12 Onjirirye eisangaalo eryowa aboonunula, era ompe omwoyo ogukugondera.
PSA 51:13 Awo nʼayegesyanga abatakugondera ebiragirobyo, kaisi abakola ebibbibibbi bacuukenge ni baira egyoli.
PSA 51:14 Oo Kibbumba onnunule omu musango gwʼokusuka omusaaye, iwe Kibbumba omununuli wange. Era awo nayembanga ino oku butuukiriryebwo.
PSA 51:15 Oo Musengwa, oyasamye omunwa gwange, kaisi njezye okukuwuuja.
PSA 51:16 Iwe tosiima sadaaka, nandibbaire ngikuwa. Tosiima waire okusiima esadaaka egibooca yonayona.
PSA 51:17 Esadaaka egyosiima niigwo omwoyo ogwenenya. Omwoyo ogwenenya era ogwikaikana, Kibbumba tiwagugaanenge.
PSA 51:18 Oo Kibbumba, obbe wʼekisa eeri oSayuuni era omubbeere. Oyombeke buyaaka ebitempe bya Yerusaalemi,
PSA 51:19 kaisi osangaalire esadaaka egibawaayo omu mwoyo omusa, nʼesadaaka egibooca yonayona, kaisi ente enumi bagiweeyo oku kyotokyo.
PSA 52:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi, oDowegi oMwedomu oweyaabire nʼakobera oSawulo ati, “ODawudi ayabire omu kisito kyʼAkimereki.” Iwe owʼamaani, lwaki weepankira omu kibbikibbi? Ekisa kya Kibbumba kinkuuma okumalaku olunaku.
PSA 52:2 Osala enkwe okujigirica abandi, ebibonobyo bisala ooti kamweso akoogi, bulijo oyiiya ebyʼobubbeyi.
PSA 52:3 Osiima obubbibubbi okukiraku obusa, era nʼobubbeyi okukiraku amazima.
PSA 52:4 Osiima ebibono ebirumya abandi, mubbeyi iwe!
PSA 52:5 Neye oKibbumba yalikujigirica emirembe gyonagyona. Yalikwangula omu nyumbayo era nʼakunyiiranyiiramu, nʼakutoola omu kyalo kyʼaboomi.
PSA 52:6 Abantu abatuukirirye balibona ni batya. Balikusekerera ni bakoba bati,
PSA 52:7 “Obone oyo anandi nʼasuuca oKibbumba okubba olugagalwe, wazira ni yeesiganga busunibwe obubitiriri, nʼokweyongera mu maani ngʼajigirica abandi.”
PSA 52:8 Neye nze ndi kusani omu nyumba ya Kibbumba ooti musaale omuzaituuni ogukula kusani. Neesiga kisa kya Kibbumba emirembe nʼemirembe.
PSA 52:9 Nakwebalyanga emirembe gyonagyona, era nakwesiganga olwʼebyo ebyokolere. Nabbutulanga omumaiso gʼabatuukiriryebo ngʼobwoli omusa.
PSA 53:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Abasirusiru bakoba omu myoyo gyabwe bati, “Mpaawo Kibbumba.” Boonoonoki, era bakola bibbibibbi; mpaawo akola ebisa.
PSA 53:2 OKibbumba asinzirira omwigulu nʼalingirira abantu bonabona, okubona nga waliwo amutegeera, ooba nga waliwo amunoonia.
PSA 53:3 Neye abantu bonabona bamuzwireku, ni basuuka ekitagasa egyali. Mpaawo akola ebisa, era kadi waire moiza.
PSA 53:4 Abakola ebibbibibbi tibalyega? Bamalawo abantu bange ooti muntu akaavuula ekyokulya, era tibasinza oKibbumba.
PSA 53:5 Neye baliizula entiisya egibatabbangakuumu. OKibbumba yalisasaania amagumba gʼabo abazingiza abantube. Yalibaswaza, olwʼokubba oKibbumba yabagaine.
PSA 53:6 Nsaba nti oyo eyanunula oIsirairi azwe mu Sayuuni! OKibbumba oweyaliiryawo eidembe omu bantube, abʼeibyaire lya Yaakobbo ibo aBaisirairi balijaagaana.
PSA 54:1 Eeri akubbembera abembi. Egibembera oku bivuga ebyʼenkosi. EZabbuli ya Dawudi, aBaziifu owebaabire ni bakobera oSawulo bati, “ODawudi yeebisire mu niiswe.” Oo Kibbumba, onnunule ngʼokolesya obwezye bwʼeriinalyo, okolesye obwezyebwo ontaase!
PSA 54:2 Oo Kibbumba, owulire okusaba kwange, owulisisye ebibono byange.
PSA 54:3 Abanamawanga bansetukiireku, abaŋeŋese banoonia obwomi bwange. Tibafaayo oku Kibbumba.
PSA 54:4 Neye oKibbumba niiye ambeera, oMusengwa niiye ambeesyawo.
PSA 54:5 Oleke obubbibubbi abalabe bange obubantakirya bubacuukire. Omu bwesigwabwo obajigirice.
PSA 54:6 Oo Musengwa, naawangayo egyoli ebyokuwaayo omu kutaka, nakwebalyanga olwʼokubba oli musa.
PSA 54:7 Ekyo kityo olwʼokubba onnunwire omu bigosi byange byonabyona, ni mbona ngʼowangwire abalabe bange.
PSA 55:1 Eeri akubbembera abembi. Egibembera oku bivuga ebyʼenkosi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba, otege ekitwi eeri okusaba kwange, tiwagaana okwegairira kwange.
PSA 55:2 Ompulisisye era onjiremu. Ebigosi bimbitiriireku era ndi mu kwekedenkerera.
PSA 55:3 Okuceera kwa balabe bange, nʼababbibabbi okunjiigaania, bintiisiriirye. Ekyo kityo olwʼokubba bankolaku obulabe, era omu busungu banteekereku endibo.
PSA 55:4 Njizwire obulumi oku mwoyo, ensisi yʼokufa enkwaite.
PSA 55:5 Ntiire era ntukuta, ekyekango kingwireku.
PSA 55:6 Era nakobere nti, “Singa mbaire nʼamayaya ooti njiiwa, nandigulukire ni nnoonia e ginandisuniire eidembe.
PSA 55:7 Nandigulukire ni njaba yala, ni mba eeyo omwidungu.
PSA 55:8 Nandisunire mangu aweneebbambika, ni mbawunuka abo abali ooti mpunga owʼamaani era ooti ikendi owʼamabbaale.”
PSA 55:9 Oo Musengwa otabuletabule ababbibabbi, era entumula yaabwe ogigotesyegotesye, olwʼokubba mbona bikole byʼobukambwe nʼokayaani omu kibuga.
PSA 55:10 Omusana nʼobwire batambula nga beeruguuliirirya ekikomera kyʼekibuga ekyo, era mwikyo mwizwire bikole ebibbibibbi na mitawaana.
PSA 55:11 Obutemo niibwo obuli omu kibuga ekyo, okutiisyatiisya nʼobubbeyi tibica omu nguudo gyakyo.
PSA 55:12 Singa omulabe niiye anzuma, nandikigumiire. Singa ampalana niiye aneepankiraku, nandibbaire mmwebisaku.
PSA 55:13 Neye niiwe omunange oguntambula naye, omuntu owange, omukaagwa wange,
PSA 55:14 ogunnonsyanga naye, ogutukumbaananga naye omu nyumba ya Kibbumba.
PSA 55:15 Oleke okufa kugwe oku balabe bange kibbwatukira. Oleke baabe e magombe nga bakaali boomi, olwʼokubba ekibbikibbi kibba omu bisito byabwe nʼomu myoyo gyabwe.
PSA 55:16 Neye nze nasabanga oKibbumba okumbeera, era oMusengwa yannunulanga.
PSA 55:17 Eigulo nʼamakeezi nʼomusana neezulugumanga ni nkuukulya, nʼawulira eigono lyange.
PSA 55:18 Yalinjirya nakusani okuzwa omu lutalo olunsetukiireku, waire ngʼabandwanisya bangi.
PSA 55:19 OKibbumba eyafugire okuzwa eira nʼeira yampulira nga mmwegairira nʼawangula abalabe abo, olwʼokubba tibacuuka okuleka ebikole byabwe, era tibatya oKibbumba.
PSA 55:20 Omuntu owange alumbire abakaagwabe, nʼamenya endagaano egiyakolere nabo.
PSA 55:21 Ebibonobye byabbaire binyuma okuwulira okukiraku okukomba amakita, neye nga ekimuli oku mwoyo, lutalo. Nʼebibonobye byabbaire byogi ooti mpiima.
PSA 55:22 Ebigosibyo obikwatisyenge Musengwa, niiye eyakubbeeranga. Tiyalekenge abatuukirirye, abantu okubawangula.
PSA 55:23 Neye iwe Musengwa, abantu abo abatemo nʼababbeyi walibadyaka omu kiina ekitakoma ngʼemyanka egibandiwangaire bakaali nʼokugituuca aakati. Neye nze neesiganga niiwe.
PSA 56:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. ABafirisuuti owebamukwatiire omu Gaasi. Oo Kibbumba onkwatire ekisa, olwʼokubba abantu bannumba. Okumalaku olunaku lwonalwona, abalabe bange banjiigania.
PSA 56:2 Abalabe bange bannumba okumalaku olunaku lwonalwona. Omwidumi lyabwe bandwanisya.
PSA 56:3 Neye nabuli owentya, nteeka obwesigwa bwange mu niiwe.
PSA 56:4 OKibbumba namuwuujanga olwʼebyo ebyasuubiza. Omu Kibbumba munateekanga obwesigwa bwange, tinaatyenge. Abantu-obuntu bayezya kunkola niki?
PSA 56:5 Okumalaku olunaku abalabe bange bacuusacuusa ebibono byange. Basala enkwe bulijo okunkolaku akabbikabbi.
PSA 56:6 Beekumbaania awabise, ni bakeeta entambula yange nga bankiiya.
PSA 56:7 Oo Kibbumba, tiwabaganya okuwunuka ekibonerezokyo. Omu busungubwo, owangule abantu abo.
PSA 56:8 Iwe omaite okunakuwala kwange. Omaite obungi bwʼamaliga agenjabire nga nkunga. Timawandiike omu kitabokyo?
PSA 56:9 Olunaku olunalikwekungirira okumbeera, abalabe bange balicuuka ni bakangayo e nyuma. Olwʼekyo mmaite nga iwe Kibbumba, oli oku lubba lwange.
PSA 56:10 OKibbumba mmuwuuja olwʼebyo ebyasuubiza. OMusengwa mmuwuuja olwʼebyo ebyasuubiza.
PSA 56:11 Omu Kibbumba munateekanga obwesigwa bwange, tinaatyenge. Abantu-obuntu bayezya kunkola niki?
PSA 56:12 Oo Kibbumba, ndi nʼokutuukirirya obweyamo bwange. Naliwaayo egyoli esadaaka eyʼokwebalya.
PSA 56:13 Ekyo kityo olwʼokubba onnunwire omu kufa, nʼonunula nʼebigere byange obuteesiitaala, awo ni ntambulira omumaisogo, omu kyalo kyʼaboomi.
PSA 57:1 Eeri akubbembera abembi. Okwigono, “Tiwajigirica.” EZabbuli ya Dawudi oweyairukire oSawulo, nʼayaba omu mpuku. Onkwatire ekisa Kibbumba wange, onkwatire ekisa olwʼokubba njirukira eeri niiwe okunkuuma. Nsuna obukuumi mu kiiriirye kyʼebiyayabyo paka entalo owegica.
PSA 57:2 Neekungirira Kibbumba oNambulaku aMwagaagana, oKibbumba oyo atuukirirya ebiyantegekeire.
PSA 57:3 Yalisindika obubbeeri okuzwa omwigulu okunnunula, yalikaawukira abanjolonga. OKibbumba yalindaga okutakakwe okutakoma, era yalindaga ngʼobwali omwesigwa.
PSA 57:4 Ndi aakati omu balabe abali ooti mpologoma egiri amairu okukaavuula abantu. Amaino gʼabalabe bange gabeesongoirye ooti masimo nʼobulaso. Endimi gyabwe njogi ooti mpiima.
PSA 57:5 Oo Kibbumba bakugulumalyenge okubitamu eigulu, oleke ekitiisyakyo kiwoisye ekyalo kyonakyona.
PSA 57:6 Abalabe bange bategere omutego okumpapalya, ngoogookere omu bigosi ebimpitiriireku! Bakwire ekiina omu nzira yange, neye ibo abananyere niibo abakigwiremu.
PSA 57:7 Oo Kibbumba, omwoyo gwange mugumu, omwoyo gwange mugumu, nayembanga era ni nkuwuuja.
PSA 57:8 Olamuke iwe mwoyo gwange, olamuke iwe tongoli era iwe nkana! Nalamuka ngʼemambya ekaali okusala!
PSA 57:9 Oo Musengwa nakusisiijiryanga omu bantu. Nayembanga okukuwuuja omu mawanga.
PSA 57:10 Ekyo kityo olwʼokubba okutakakwo okutakoma kugulumali okutuuka kwigulu. Obwesigwabwo butuuka nʼoku kireri.
PSA 57:11 Oo Kibbumba, bakugulumalyenge okubitamu eigulu, oleke ekitiisyakyo kiwoisye ekyalo kyonakyona.
PSA 58:1 Eeri akubbembera abembi. Okwigono, “Tiwajigirica.” EZabbuli ya Dawudi. Inywe abafugi, dala muwa ebiragiro mu butuuce? Abantu mubalamula mu bwenkanya?
PSA 58:2 Kadi, omu myoyo gyanywe museega kukola bibbibibbi, era mukola byobukambwe oku kyalo.
PSA 58:3 Ababbibabbi bacaama kuzwa ngʼowebababyala, era bababyala nʼobubbeyi.
PSA 58:4 Ebibono ebibazwamu bya kabbikabbi ooti saagwa wa mpiri, basyalaire ooti kongomasaka omasiipe,
PSA 58:5 atawulira eigono lya mulogo omukwati wʼempiri, ooba lya mandwa omukugu.
PSA 58:6 Oo Kibbumba abo abali ooti mpologoma obamulungulemu amaino. Oo Musengwa obbongolyagemu amaino gaabwe agali ooti gʼempologoma enzira.
PSA 58:7 Oleke baweewo ooti maizi agakulumuka, era owebatoolangayo obulaso bwabwe okulasa, bubbenge butuntunyiri.
PSA 58:8 Oleke babbe ooti kikovu ekinyeenyeera nga kitambula, oleke babbe ooti mwana ogubabyaire nga mufu etiyalibonaku eisana.
PSA 58:9 OKibbumba yalibamalawo mangu; abatobato nʼabakulu, nga nʼensaka egibateekere oku musyo gwʼenkwi egyʼamawa, ekaali okusyoya.
PSA 58:10 Abatuukirirye balijaagaana owebalibona okunyaaŋa okwo. Balinaaba ebigere byabwe omu musaaye gwʼababbibabbi.
PSA 58:11 Abantu balikoba bati, “Dala abatuukirirye basuna empeera. Dala oKibbumba aliwo, iye alamula emisango oku kyalo!”
PSA 59:1 Eeri akubbembera abembi. Okwigono, “Tiwajigirica.” EZabbuli ya Dawudi, oSawulo oweyatumire bakuumire oDawudi omu nyumbaye bamwite. Oo Kibbumba wange, ondamye abalabe bange, onkuume eeri abo abannumba.
PSA 59:2 Ondamye eeri abakola ebibbibibbi, onnunule eeri abatemo abo.
PSA 59:3 Obone owebagonerera okunjita. Oo Musengwa, abasaiza abʼamaani abakambwe beekumbaania okunnumba anambula kibbikibbi ekinkolere ooba omusango.
PSA 59:4 Mbulaku kibbikibbi ekinkolere, neye beetegeka okunnumba. Obone embeera egindimu osetukiremu ombeere.
PSA 59:5 Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona, oKibbumba wa Isirairi, osetukiremu obonereze amawanga gonagona agatusetukiireku. Tiwasaasira abʼenkwe abakola obubbibubbi.
PSA 59:6 Baira nabuli igulo ni batambulatambula omu kibuga, nga baluluma ooti mbwa.
PSA 59:7 Owulire ebibono ebibakaasa okuzwa omu minwa, bakaasa ebibono ebisumuta ooti mpiima. Baseega bati mpaawo abawulira.
PSA 59:8 Neye iwe Musengwa, obasekerera, era ojerega amawanga ago gonagona.
PSA 59:9 Oo Kibbumba, iwe amaani gange nkuumirira niiwe okunnunula, olwʼokubba niiwe olugaga lwange,
PSA 59:10 iwe Kibbumba wange ankwatira ekisa. OKibbumba omu kisaakye yaliiza nʼambeera, era nalyegooŋa ngʼawangwire abalabe bange.
PSA 59:11 Neye Musengwa iwe engabo yaiswe tiwabaita, abantu bange bayinza okwerabira. Ngʼokolesya obwezyebwo, obagadangadye era obaice.
PSA 59:12 Olwʼebibono ebibbibibbi ebibatumula, era olwʼebibono ebizwa omu minwa gyabwe, oleke babakwatire omu kwekudumbalya kwabwe. Olwʼokulaama nʼolwʼokubbeya kwabwe,
PSA 59:13 obajigirice omu bulwabwo, obajigirice baweerewo nakimo. Awo abantu omu kyalo kyonakyona bamanya bati, oKibbumba niiye afuga oIsirairi.
PSA 59:14 Baira nabuli igulo ni batambulatambula omu kibuga, nga baluluma ooti mbwa.
PSA 59:15 Balaaduuka ooti mbwa eginoonia ebyokulya, ni giruruma nga tigisunire ebigimala.
PSA 59:16 Neye nze nayembanga oku bwezyebwo. Nabuli makeezi nabbookookanga oku kutakakwo okutakoma, olwʼokubba oyabire ngʼobba niiwe olugaga lwange, era ekiirukiro kyange omu biseera byʼebigosi.
PSA 59:17 Nayembanga okukuwuuja iwe aMaani gange, oKibbumba olugaga lwange, iwe andaga okutaka okutakoma.
PSA 60:1 Eeri akubbembera abembi. Okwabira okwigono, “EKimuli kyʼeNdagaano.” EZabbuli ya Dawudi. Yʼokwegesya. Amagono ga Dawudi oweyalwaniire nʼaBaalamu abazwire e Nakalayimu nʼabazwire e Zobba, oYowaabbu nʼakanga nʼaita aBeedomu 12,000 omu Kiinamo kya Cumbi. Oo Kibbumba otulekeswire, era nʼotoolawo obukuumibwo egituli. Otusunguwaliire, neye otwiriryemu.
PSA 60:2 Otengeeterye ekyalo nʼokyatyaga ni kyasaamirira. Atyanu oigale enjatikira gyakyo egyo, olwʼokubba kiri kumulunguka.
PSA 60:3 Olekere abantubo ni bagada ino, tugagaituka ooti bateemeere.
PSA 60:4 Neye abo abakutya, obasiiriirye ebbendera ngʼobalabula kaisi bayezye okuwunuka okujigirika.
PSA 60:5 Otununule era otubbeere ngʼokolesya obwezyebwo, kaisi abatakebo bayezye okuwunuka.
PSA 60:6 OKibbumba atumuliire omu Weemaye ati, “Naligabulyagamu oSekemu nga njaagaana, ni nsalasalamu ekiinamo oSukosi.
PSA 60:7 OGireyaadi kyalo kyange, nʼoManase kyange. Efulaimu iye nkofiira yange eyʼekyoma, oBuyudaaya iye mwigo gwange ogwʼobwakabaka.
PSA 60:8 OMowaabbu iye kalaayi omunnaabira. Edomu iye gimmumaku engaito gyange; era nceera olwʼokubba mpangwire ekyalo kyʼe Firisitiya.”
PSA 60:9 Naani eyalinnyingirya omu kibuga ekiriku olugaga? Naani eyalineekubbembera okwingira omwEdomu?
PSA 60:10 Oo Kibbumba, dala otulekeswire? Tokaali oyaba nʼamaje gaiswe omu lutalo?
PSA 60:11 Otuwe obubbeeri okulwanisya omulabe oyo, olwʼokubba obubbeeri bwʼabantu tibugasa.
PSA 60:12 Nga tuli nʼoKibbumba twasunanga obuwanguli, era niiye eyayemyagiranga ansi abalabe baiswe.
PSA 61:1 Eeri akubbembera abembi. Ebivuga ebyʼenkosi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba, owulisisye nga nkwekungirira, owulire okusaba kwange.
PSA 61:2 Nkweta okumbeera nga nsinzirira e tali kumpi, era nga mpoiremu eisuubi. Ontwale ombise e ngulu okwibbaale eriwanvu.
PSA 61:3 Ekyo kityo olwʼokubba niiwe ekiirukiro kyange, era olugaga olwʼamaani olunkuuma eeri abalabe bange.
PSA 61:4 Onganye mbenge omu weemayo enaku gyʼobwomi bwange gyonagyona. Onganye neebisenge ansi wʼebiyayabyo.
PSA 61:5 Oo Kibbumba, owuliire obweyamo bwange, era ompaire ebyobusika ebyogabira abakutya.
PSA 61:6 Oyongereyo enaku gyʼobwomi bwa kabaka, awangaale emyanka nʼemyanka.
PSA 61:7 Omuganye afuge ngʼali omu bukuumibwo emirembe nʼemirembe. Ekisaakyo nʼobwesigwabwo, bimukuumenge.
PSA 61:8 Kale nayembanga okukuwuuja emirembe gyonagyona, nga wentuukirirya obweyamo bwange nabuli lunaku.
PSA 62:1 Eeri akubbembera abembi oYedusuni. EZabbuli ya Dawudi. Omwoyo gwange gusunira ekiwuumulo mu Kibbumba yenkani. Obununuli bwange buzwa eeri niiye.
PSA 62:2 Niiye yenkani eibbaale lyange omu neebisa era omununuli wange. Niiye olugaga lwange, era tinabbeerengeku nakimo nʼokutya.
PSA 62:3 Mwalituuca di inywe nywenanywena nga mulumba omuntu omoiza okumwita, atakiraku ekitempe ekitaka okugwa amaani, ooba olukita oluvune?
PSA 62:4 Mutaka okumutoola oku bukulu. Mukira kusangaalira bubbeyi. Entumula yaanywe eraga okutakirya omuntu obusa, neye ngʼomu myoyo gyanywe mumulaama.
PSA 62:5 Omwoyo gwange gusuna ekiwuumulo mu Kibbumba yenkani. Eisuubi lyange lizwa eeri niiye.
PSA 62:6 Niiye yenkani eibbaale lyange omu neebisa era omununuli wange. Niiye olugaga lwange, era naabbanga mucaati.
PSA 62:7 Obununuli bwange nʼekitiisya kyange bizwa eeri Kibbumba. Niiye eibbaale lyange eryʼamaani omu neebisa, era niiye ekiirukiro kyange.
PSA 62:8 Bantu bange, mwesigenge oKibbumba nabuli kiseera. Mumukoberenge niiye ebigosi byanywe byonabyona, olwʼokubba niiye ekiirukiro kyaiswe.
PSA 62:9 Dala abantu mwota-bwota. Nʼobwebabba bʼekitiisya, tibeesigika. Owebabapima oku minzaani tibazitowa era babba bawuuku okukiraku omwota.
PSA 62:10 Tiwesiganga eifuge, era tiwesisiijanga olwʼebyo ebyonyagire. Obusunibwo nʼowebweyongera obungi, tobwesiganga.
PSA 62:11 OKibbumba atumwire omulundi gumo, ni mpuliramu ebintu bibiri nti, iwe Kibbumba oli wʼamaani,
PSA 62:12 era nti, iwe Musengwa oli wʼekisa. Mazima walisasula nabuli muntu kusinzirira ku mulimogwe.
PSA 63:1 EZabbuli ya Dawudi, oweyabbaire omwidungu omu Yuda. Oo Kibbumba, niiwe oKibbumba wange, nkunoonia nʼomwoyo gwange gwonagwona. Obwomi bwange bukuli nyonta, nʼomubiri gwange gukukandiire ooti kyalo ekikalu ekikandiire, amaizi.
PSA 63:2 Nkuboine omu Weemayo, era ni mbona amaanigo nʼekitiisya.
PSA 63:3 Olwʼokubba okutakakwo okutakoma kukirira nakimo obwomi, nakuwuujanga.
PSA 63:4 Nakwebalyanga nga nkaali ndi mwomi, nakusabanga nga nsiirirye engalo gyange egyoli.
PSA 63:5 Omwoyo gwange gwanogananga ooti muntu aliire ekyokulya ekinoli, era nayembanga nʼeisangaalo okukuwuuja.
PSA 63:6 Obwire bwonabwona oku buliri bwange, nkwebukirya ni nkuseegaku.
PSA 63:7 Olwʼokubba niiwe obubbeeri bwange; era nnyemba ni njaagaanira omu kiiriirye kyʼebiyayabyo.
PSA 63:8 Omwoyo gwange gukwevambaku nʼompanirira nʼamaani agʼengaloyo endiiro.
PSA 63:9 Abakiiya okunjita balijigirika, balyaba e magombe.
PSA 63:10 Balibaita nʼempiima, ni basuuka kyokulya kyʼamakibbwe.
PSA 63:11 Neye okabaka yalijaagaana olwa Kibbumba. Nabuli alayira oKibbumba, yamuwuujanga; neye eminwa gyʼababbeyi bagibbuunangaku.
PSA 64:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba owulire okwezuluguma kwange. Okuume obwomi bwange eeri entiisya yʼabalabe.
PSA 64:2 Onkuume eeri enkwe gyʼababbibabbi, era ondamye eeri ekiziima kyʼababbibabbi abo.
PSA 64:3 Bakolesya endimi gyabwe ooti mpiima enjagalye, era bakasuka ebibono ebikambwe ooti bulaso.
PSA 64:4 Beeteegera ni balasa oyo onambulaku omusango, bamuvumbinkirirya ni bamulasa, nga tibatya.
PSA 64:5 Bagumyangana nga bategeka okukola obubbibubbi, ni bateesa okutega emitego gyabwe mu kyama, nga bakoba bati, “Naani-so eyagibona?”
PSA 64:6 Bateesa ekibbikibbi ni bakoba bati, “Entegeka enu egitukolere, mpaawo ekyagikaisisya.” Ebiseego byʼomuntu omunda omu mwoyogwe, mpaawo ayezya okubitegeera.
PSA 64:7 Neye oKibbumba yalibalasa nʼobulaso, amangu ago ni bagwa ansi.
PSA 64:8 Ebibono byabwe ebibatumula byalibakangira ni bibajigirica. Bonabona abababona balitengeetya emitwe okubatala.
PSA 64:9 Abantu bonabona balitya ni balangirira oKibbumba ebyakola, era ni bafumintiriza kwebyo ebyakola.
PSA 64:10 Abatuukirirye bajaagaaniranga omu Musengwa, era ni bairukira egyali okubakuuma. Bonabona abalongoole omu myoyo bamuwuujanga.
PSA 65:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Olwembo. Oo Kibbumba, osaanira okukuwuujanga omu Sayuuni era twatuukiriryanga obweyamo bwaiswe egyoli.
PSA 65:2 Oo iwe owulira okusaba kwaiswe, abantu bonabona baliiza egyoli.
PSA 65:3 Ebikole byaiswe ebibbibibbi nʼowebitubitiriraku, iwe obitusoniya.
PSA 65:4 Wʼenkabi iye oyo ogwolonda nʼomusemberya e gyoli okubbanga omu kifookyo ekitukulye. Twaikutanga ebisa ebyʼomu nyumbayo, ebyʼomu Yeekaaluyo entukulye.
PSA 65:5 Oo Kibbumba oMununuli waiswe, otwiramu ngʼokola ebikole ebyʼobutuukirirye ebyentiisya. Abantu bonabona oku kyalo nʼabali oku manyanza agʼe yala bakwesiga niiwe.
PSA 65:6 Oli wʼamaani, era olwʼobwezyebwo wateekere ensozi omu bifo byagyo.
PSA 65:7 Osirica okuwooga kwʼenyanza, era okuwooga kwʼamayengo gaayo. Osirica okwediima kwʼamawanga.
PSA 65:8 Abantu omu kyalo kyonakyona batya ebyewunyo ebyokola. Obaizulya eisangaalo okuzwa amakeezi okutuukira nakimo eigulo.
PSA 65:9 Olabirira ekyalo nʼokisukirira, era nʼokijimuca ino. Emiiga gya Kibbumba giizwiremu amaizi, okuwa abantu ebimera, olwʼokubba wategekere otyo ekyalo.
PSA 65:10 Obulime bwakyo obusukirira amaizi mangi ni bugonda. Eitakali olinyinyintirya oikendi nʼowa ebirime byaku okubala.
PSA 65:11 Omwanka nʼogwigalawo nʼamakungula amangi, nabuli gyobita ogalekawo mu bungi.
PSA 65:12 Ebiriisiryo ebyʼomwidungu bikubbaku ebisolo, obusozi ni bwizulaku eisangaalo.
PSA 65:13 Ebiriisiryo biizwire biraalo, nʼebiinamo biizwire ngaano. Nabuli kintu kiceera era ni kyemba olwʼeisagaalo.
PSA 66:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Ekyalo kyonakyona kiwuuje oKibbumba nʼeisangaalo.
PSA 66:2 Mwembe oku kitiisya kyʼeriinalye, mumuwuuje omu ngeri emuwa ekitiisya.
PSA 66:3 Mukobe oKibbumba muti, “Ebyokola nga byewunyisya! Olwʼobwezyebwo obwʼamaani, abalabebo omu kutya banyolokoka omumaisogo.
PSA 66:4 Ekyalo kyonakyona kikusinza, ni bemba okukuwuuja, bemba okuwuuja eriinalyo.”
PSA 66:5 Mwize mubone oKibbumba ebyakola, ebyewunyisya ebyo ebyakolera abantu.
PSA 66:6 Enyanza yagisuucirye lukalu, ni bagibitamu na bigere. Eeyo ni tujaagaana olwʼebiyakolere.
PSA 66:7 Afuga nʼobwezyebwe emirembe gyonagyona, ateekere amaisoge oku banamawanga. Aale abajeemu abo tibamwepankirangaku.
PSA 66:8 Muwuuje oKibbumba waiswe inywe amawanga gonagona, era eigono lyanywe erimuwuuja liwulikikane.
PSA 66:9 Niiye atukuuma ni tusigala nga tuli boomi, era taleka ni batuwangula.
PSA 66:10 Oo Kibbumba, watugezeserye, watulongoire ngʼowebakola efeeza.
PSA 66:11 Watulekere ni tugwa omu mutego nʼotutiika emigogolo egikaluba.
PSA 66:12 Walekere abalabe baiswe ni batwemyaga oku mitwe, ni tubita omu musyo nʼomu maizi. Neye watutuucirye omu kifo ekyokwesiima.
PSA 66:13 Naleetanga omu nyumbayo esadaaka egibooca yonayona. Natuukiriryanga obweyamo bwange egyoli;
PSA 66:14 ebyo omunwa gwange ebigwabbutwire nʼebinasuubizire owenabbereire omu bigosi.
PSA 66:15 Naawangayo egyoli esadaaka egibawaayo nga bagyoca yonayona, eyʼebisolo ebisava. Ni mpaayo egyoli esadaaka egibawaayo nga bagyoca yonayona eyʼentaama ensaiza, nʼente emasiniki nʼembuli.
PSA 66:16 Mwize muwulire inywe nywenanywena abatya oKibbumba, nʼabakobera ebyankoleire.
PSA 66:17 Namwekungiriire okumbeera, era ni nnyemba okumuwuuja.
PSA 66:18 Singa nabbaire mbisire ekibbikibbi omu mwoyo gwange, oMusengwa tiyankumpuliire.
PSA 66:19 Neye dala oKibbumba ampuliire, nʼawulisisya okusaba kwange.
PSA 66:20 OKibbumba bamuwuuje olwʼokubba tagaine okusaba kwange, ooba tantoireku okutakakwe okutakoma.
PSA 67:1 Eeri akubbembera abembi. Ebivuga ebyʼenkosi. EZabbuli. Oo Kibbumba, otukwatire ekisa, era otuwe enkabi. Otuloleku nʼamaiso agʼekisa,
PSA 67:2 kaisi ekyalo kyonakyona kimanye ebyotaka, era amawanga gonagona gamanye ngʼowoonunula.
PSA 67:3 Oo Kibbumba, oleke abantu bakuwuuje, oleke abantu bonabona bakuwuuje.
PSA 67:4 Oleke amawanga gasangaale era gayembe nʼeisangaalo, olwʼokubba ofuga abantu omu bwenkanya, era olungamya amawanga gonagona omu kyalo.
PSA 67:5 Oo Kibbumba, oleke abantu bakuwuuje, oleke abantu bonabona bakuwuuje.
PSA 67:6 Ekyalo kibala ebineneka byakyo bingi, oKibbumba, iye oKibbumba waiswe atuwaire enkabi.
PSA 67:7 OKibbumba atuwaire enkabi, oleke abantu omu kyalo kyonakyona bamuwenge ekitiisya.
PSA 68:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oleke oKibbumba asetuke, abalabebe basalaanike. Oleke abo abamucaawa bamwiruke.
PSA 68:2 Ngʼompunga owaafuumuula omwosi, wena woobba obafuumuule. Ngʼodipoli owaasaanuuka omu musyo, nʼababbibabbi webabba bajigirike omumaiso ga Kibbumba.
PSA 68:3 Neye oleke abo abatuukirirye basangaale, era bajaagaane omumaiso ga Kibbumba, oleke bajaagaane olwʼeisangaalo.
PSA 68:4 Mwembere oKibbumba, mwembe okuwuuja eriinalye. Mumuwuuje iye oyo atambulira omu bireri. Eriinalye niiye oMusengwa, era mujaagaanire omumaisoge.
PSA 68:5 Niiye oiteeye wʼabafuubbi, era niiye omulwaniriri wʼabanamwandu, iye oKibbumba abba omu kifookye ekitukulye.
PSA 68:6 OKibbumba awa abanambulaku abantu baabwe, ebisito. Atoola abasibe omu mabbuusu, ni babba omwidembe. Neye abajeemu babba mu kyalo ekikalu.
PSA 68:7 Oo Kibbumba, owewakubbembeire abantubo, owewatambwire ngʼobita omwidungu,
PSA 68:8 ekyalo kyatengeetere, eigulu ni lisusuca oikendi, iwe oKibbumba wa Isirairi owewabonekeire oku Sinaayi.
PSA 68:9 Oo Kibbumba, watoonyeserye oikendi mungi oku kyalo, nʼoiryamu obujimu ekyalokyo okububwo ekyabbaire kinafuwire.
PSA 68:10 Abantubo ni batyama omwo, era Kibbumba, olwʼobusaabwo obubitiriri, wagabiriire abadoobi ebibeetaaga.
PSA 68:11 OMusengwa yawaire ekiragiro, abakali bangi ni basasya amawuliroge agati,
PSA 68:12 “Abakabaka nʼamaje gaabwe bairukire. Abakali abasigala e ika niibo abagaba omunyago.
PSA 68:13 Newankubbaire nga basigala mu biraalo byʼentaama, bali ooti mayaya ga njiiwa agebabiikireku efeeza, ngʼamaviirige bagabiikireku ezaabbu enekaaneka.”
PSA 68:14 OKibbumba oWabwezye Bwonabwona oweyasalaanicirye abakabaka oku kyalo ekyo, kyabbaire ooti bbalaafu agwire oku lusozi oZalumoni.
PSA 68:15 Olusozi oBbasani niirwo olusozi lwa Kibbumba, olusozi oBbasani luwanvu.
PSA 68:16 Inywe ensozi empanvu, lwaki mugongera olwʼolusozi oKibbumba oluyalondere iye okubbanga? Dala oMusengwa, okwo kuyaabbanga emirembe gyonagyona.
PSA 68:17 OMusengwa azwa oku lusozi oSinaayi nʼenkumi nʼenkumi gyʼebigaali byʼamaje, nʼaiza omu Weemaye.
PSA 68:18 Owewaniinire oku lusozi oluwanvu, watwaire abawambe bangi. Abantu bakuwaire ebirabo bingi, nga nʼabajeemu bona balimu, Iwe Musengwa obbenge eeyo nʼabo.
PSA 68:19 OMusengwa bamuwuujenge, bawuujenge oKibbumba omununuli waiswe, iye oyo atujejera nabuli lunaku.
PSA 68:20 OKibbumba waiswe niiye oKibbumba anunula, iye aKira Byonabyona, oyo oMusengwa atulamya okufa.
PSA 68:21 Mazima oKibbumba yalitentena emitwe gyʼabalabebe, nʼasusungula ebiyanga byʼabo abanyiikiira okubbenga.
PSA 68:22 OMusengwa akoba ati, “Nalibairya okuzwa e Bbasani; Nalibainululya omu lwabi lwʼenyanza,
PSA 68:23 kaisi inywe abantu bange mwezye okwemyaga omu musaaye gwabwe, nʼembwa gyanywe ni gyesunira ekyokulya.”
PSA 68:24 Oo Kibbumba, abantu bakuboine nga weekubbembereimu mukumba olwʼobuwanguli, iwe Kibbumba wange, era oKabaka, ngʼoingira omu Weemayo.
PSA 68:25 Abembi beekubbembeire, abʼebivuga ni bazwaku e nyuma. Aakati ni wabbaawo abaala, nga bakubba obugoma.
PSA 68:26 Muwuuje oKibbumba omu lukumbaana olunene. Muwuuje oMusengwa omu nkumbaana gya Isirairi.
PSA 68:27 Ekika kya Bbenyamini ekisembayo obutono kibeekubbembeire, ni kwiraku ekiziima kyʼabakungu abʼekika kya Yuda. Ni kwiraku abakungu abʼekika kya Zebbulooni nʼekya Nafutaali.
PSA 68:28 Oo Kibbumba olage obwezyebwo, otulage amaanigo ngʼowookolanga.
PSA 68:29 OlwʼeYeekaaluyo eri omu Yerusaalemi, abakabaka bakuleeteranga ebirabo.
PSA 68:30 Okaawuukire ogusolo ogwo ogwʼomu bitooko, era abantu abo abali ooti gamasiniki agali omu manyana. Obaikaikanie bakuleetere efeeza. Osalaanica amawanga ago agataka eino entalo.
PSA 68:31 Abakwenda balizwa e Misiri, nʼabantu bʼEsyopiya balyewaayo eeri oKibbumba.
PSA 68:32 Mwembere oKibbumba inywe obwakabaka bwʼoku kyalo. Mwembe okuwuuja oMusengwa.
PSA 68:33 Mwembere oyo atyama omwigulu, eryʼeira nʼeira. Muwulire ngʼabbwatuka nʼeigonolye eryʼamaani.
PSA 68:34 Mulangirire obwezye bwa Kibbumba, ekitiisyakye kiwoisya oIsirairi, nʼobwezyebwe buli omwigulu.
PSA 68:35 OKibbumba nga wʼentiisya omu Weemaye! OKibbumba wa Isirairi niiye awa abantube obwezye nʼamaani. OKibbumba bamuwuujenge.
PSA 69:1 Eeri akubbembera abembi. Omu kuwooya kwʼebimuli. EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba onnunule, amataba gandi mu mamiro.
PSA 69:2 Njolomera omu lutente olwabiriri, awabula obusinziriro. Ndi mu lwabi, amataba gammira.
PSA 69:3 Ndembere okukunga olwʼokutaka obubbeeri, amamiro gankalire. Amaiso gandoolere, nga nkukuumiriire iwe Kibbumba wange okumbeera.
PSA 69:4 Abancaawa anambula nsonga, bangi okukiraku enziiri gyʼoku mutwe gwange. Abalabe bange bangi abancaawa anambula nsonga, ibo banoonia kunjita, bankaka nʼokwirya ebinandi ni njibba.
PSA 69:5 Oo Kibbumba, omaite obusirusiru bwange, nʼebibbibibbi byange tibikwebisa.
PSA 69:6 Abo abakwesiga tiwabaganya okuswaluka oku lwange, Musengwa iwe oKibbumba oWabwezye Bwonabwona; tiwaganya abo abakunoonia okuswala oku lwange, iwe oKibbumba wa Isirairi!
PSA 69:7 Ngumira ebizumi ebibanzuma oku lulwo, era ni nswaluka.
PSA 69:8 Nsuukire ooti ndi munamawanga eeri abantu bange, ooti ndi mugwira eeri abaana ba mama,
PSA 69:9 olwʼokubba okutaka eino enyumbayo kummalisyawo, nʼabantu ebibakuduula, biira ku ninze.
PSA 69:10 Owenkunga, era ni nsiiba, ekyo kyona kinzumisya.
PSA 69:11 Oweneesiba ebibenga olwʼenima, nsuuka nseko gyabwe.
PSA 69:12 Abo abatyama oku mulyango gwʼekibuga bangeya, era nsuukire lwembo lwʼabateemeere.
PSA 69:13 Neye nze neegairira niiwe Musengwa, omu kiseera kyʼokusiimakwo, nʼolwʼokutakakwo okutakoma, Kibbumba onjiremu ngʼonnunula ngʼowewasuubizire.
PSA 69:14 Onnunule okuzwa omu lutente, tiwaganya ni njolomera, ontaase eeri abo abancaawa, ontoole omu lwabi.
PSA 69:15 Tiwaganya amataba okummira, ooba nze okweinika omu lwabi, waire okwika e magombe.
PSA 69:16 Oo Musengwa onjiremu, olwʼokubba okutakakwo okutakoma kusa; olwʼekisaakyo ofeeyo oku kusaba kwange.
PSA 69:17 Tiwakubbira omuweereryawo omugongo, oyanguwe okunjiramu, olwʼokubba ndi mu bugosi.
PSA 69:18 Oigerere e gyendi onnunule, ondamye abalabe bange.
PSA 69:19 Omaite ngʼowebanzuma, ngʼowebanswaza era ngʼowebanjerega. Abalabe bange bonabona obabona.
PSA 69:20 Ebizumi byabwe binyolya omwoyo gwange, era bimmaliremu amaani. Nnoonerye ayezya okunsaasira ni nkayaku, era nʼayezya okunjiryamu amaani nandi ni mmusuna.
PSA 69:21 Omu kyokulya kyange banteekeiremu ondulwe. Enyonta oweyankwaite, bannywisirye nviinyo ensasaami.
PSA 69:22 Nʼolwekyo oleke ekiinulo kyabwe kibasuukire mutego. Era eidembe eribalimu, libasuukire mupaasuka.
PSA 69:23 Oleke amaiso gaabwe gayofuwale bakaye okubona, Era emigongo gyabwe gigodobale emirembe gyonagyona.
PSA 69:24 Obasukeku ekiruyikyo, era obakambuwalire omu busungubwo obubitiriri.
PSA 69:25 Oleke enkambi gyabwe gisuuke kinameje. Tiwaabbaawo muntu asigala omu weema gyabwe,
PSA 69:26 olwʼokubba bayiigaania oyo ogwobonerezere, era bongera okulumya oyo ogwokangabairye.
PSA 69:27 Obavunaane musango ku musango tiwabanunula naire.
PSA 69:28 Amaliina gaabwe bagasangule omu kitabo kyʼaboomi, era tiwabawandiika aamo nʼabatuukirirye.
PSA 69:29 Neye nze ndi mu bugosi era ndi mu bulumi. Oo Kibbumba onnunule era onsetule angulu.
PSA 69:30 Nawuujanga eriina lya Kibbumba omu lwembo, namugulumalyanga nga mmwebalya.
PSA 69:31 Ekyo kyasangaalyanga oMusengwa, okukiraku okumuwa onte omasiniki ooba okitobba nʼamaziga gaaku nʼebibbonge.
PSA 69:32 Abebagadya balibona ekyo, ni basangaala. Ibo abanoonia oKibbumba baliiramu amaani.
PSA 69:33 OMusengwa awulisisya abo abadoobi, era tiyeerabira abantube abasibe.
PSA 69:34 Oleke eigulu nʼekyalo bimuwuujenge, era nʼenyanza nʼebyomi byonabyona ebigirimu,
PSA 69:35 olwʼokubba oKibbumba yalinunula oSayuuni, nʼayombeka obuyaaka ebibuga bya Yuda. Awo abantube balibba omwo, ekyalo ekyo ni kibba kyabwe.
PSA 69:36 Eibyaire lya baweereryabe lyalikisikira, nʼabo abamutaka, balikityamamu.
PSA 70:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi, eyʼokwegairira. Oo Kibbumba, oyanguwe okunnunula, Musengwa oyanguwe okumbeera.
PSA 70:2 Oleke abo bonabona abataka okunjita, baswale era batabuketabuke. Nʼabo abanoonia okujigirica obwomi bwange, babakanjirirye nga baswaire.
PSA 70:3 Oleke abo abansekerera, bakangirire olwʼokuswala kwabwe.
PSA 70:4 Oleke abo bonabona abakunoonia, bajaagaane era basangaale oku lulwo. Abo abasiima obununulibwo, bakobenge bulijo bati, “OKibbumba bamugulumalye.”
PSA 70:5 Neye nze ndi mudoobi era ndamba, nsaba Kibbumba, oyanguwe okwiza egyendi. Niiwe ombeera era niiwe onnunula. Oo Musengwa, tiwaalwa!
PSA 71:1 Oo Musengwa niiwe ekiirukiro kyange, tiwandekanga ni nswala.
PSA 71:2 Omu butuukiriryebwo, ombeere era ontaase; ontegere ekitwikyo era onnunule.
PSA 71:3 Obbe niiwe eibbaale lyange omu neebisa okusuna obukuumi bulijo; olagire bannunule olwʼokubba niiwe eibbaale lyange omu neebisa era olugaga lwange.
PSA 71:4 Oo Kibbumba wange onnunule omu bwezye bwʼababbibabbi, ontoole omu bwezye bwʼabakola ebibbibibbi era abaŋeŋese.
PSA 71:5 Oo oMusengwa iwe aKira Byonabyona, eisuubi lyange liri mu niiwe, njabire nga neesiga niiwe okuzwera nakimo omu mavuvuka gange.
PSA 71:6 Okuzwa ngʼowebambyaire, niiwe omulabiriri wange. Niiwe owantoire omu kida kya mama. Nakuwuujanga bulijo.
PSA 71:7 Obwomi bwange bubbaire kyokuboneraku eeri abantu bangi, olwʼokubba obbaire kiirukiro kyange ekyʼamaani ekinkuuma.
PSA 71:8 Nkuwuuja okumalaku olunaku era nga wennangirira obukulubwo.
PSA 71:9 Tiwambinga nga nkayiriire, tiwandekesula omu biseera amaani owegampweramu.
PSA 71:10 Abalabe bange bangeya, abo abataka okunjita bateesera aamo.
PSA 71:11 Bakoba bati, “OKibbumba amulekeswire. Tumuyiige tumukwate, olwʼokubba mpaawo eyamutaasa.”
PSA 71:12 Oo Kibbumba, tiwamba yala. Oo Kibbumba wange, oyanguwe okumbeera.
PSA 71:13 Nsaba nti abo abanvunaana baswale era bajigirike, abo abataka okunkola akabbikabbi, babasekerere era babanyoome.
PSA 71:14 Neye nze nʼasuubiranga bubbeeribwo bulijo, neeyongeranga okukuwuuja.
PSA 71:15 Natumulanga oku bikolebyo ebyʼobutuukirirye nʼoku kununulakwo okumalaku olunaku, newankubbaire nga timpezya okubimalayo.
PSA 71:16 Oo Musengwa iwe aKira Byonabyona nalangiriranga bikole ebyokola. Nalangiriranga butuukiriryebwo, obubwo iwe wenkani.
PSA 71:17 Oo Kibbumba, okuzwera nakimo omu mavuvuka gange wanjegeserye era paka kuti nkaali ntumula oku bikolebyo ebyewunyisya.
PSA 71:18 Newankubbaire nga nkairiire ndi kinvinvi, Kibbumba tiwandekesula, paka owenamanyikisya abʼomugigi ogwiraku amaanigo, nʼobwezyebwo eeri abo bonabona abaliirawo.
PSA 71:19 Oo Kibbumba, obutuukiriryebwo bugulumali okutuuka okwigulu, iwe akolere ebikulu. Oo Kibbumba, naani aali ooti niiwe?
PSA 71:20 Waire ondekere ni mba omu kugada okunene nʼomu bigosi ebingi era waliiryawo obwomi bwange tete, nʼontoola e magombe nʼonsetula tete.
PSA 71:21 Walinnyongera ekitiisya, era nʼongumya tete.
PSA 71:22 Nakuwuujanga nga nkukubbira otongoli, olwʼokubba oli mwesigwa, Kibbumba wange. Nayembanga okukuwuuja nga nkukubbira enkana. Iwe oMutukulye Wenkani owa Isirairi.
PSA 71:23 Nabbookookanga olwʼeisangaalo nga nnyemba okukuwuuja, nze oguwanunwire.
PSA 71:24 Natumulanga oku bikolebyo ebyʼobutuukirirye okumalaku olunaku, olwʼokubba abataka okunkolaku akabbikabbi obakwatisirye ensoni era nʼobaswaza.
PSA 72:1 EZabbuli ya Sulemaani. Oo Kibbumba, oyegesye okabaka obwenkanyabwo, era oyegesye omwana wa kabaka amazimago.
PSA 72:2 Awo yalamulanga abantubo mu mazima, nʼabebagadya nʼabalamula mu bwenkanya.
PSA 72:3 Oleke ensozi gireetere abantu eidembe, era obusozi bubaletere ebibala byʼobutuukirirye.
PSA 72:4 Oleke okabaka alwanirirenge abagada, anunulenge abaana bʼabadamba, era awangulenge abo ababajolonga.
PSA 72:5 Abantu bakuwenge ekitiisya emirembe gyonagyona, paka eisana nʼomweri owebyalikomya okwaka.
PSA 72:6 Oganye obufugi bwa kabaka bugase abantu ngʼoikendi owaagasa emisiri, bubbe ngʼoikeindi owaatoonya nʼasukirira ekyalo.
PSA 72:7 Oganye oku mulembegwe, abantu abatambulira omu butuukirirye beeyongere obungi, era wabbeewo eidembe eribitiriri, paka omweri owegwalikomya okwaka.
PSA 72:8 Oganye afugenge okuzwera oku nyanza okutuuka oku nyanza egendi, okuzwera oku mwiga Ewufulaate okutuuka ekyalo e gikikoma.
PSA 72:9 Amawanga agali omwidungu gakotamyenge emitwe gyabwe omumaisoge, era abalabebe beeyalenge ansi omumaisoge.
PSA 72:10 Abakabaka bʼe Talusiisi nʼabʼoku bizinga bamuleeterenge omusolo. Abakabaka bʼe Syebba nʼabʼe Seebba bamuleeterenge omusolo.
PSA 72:11 Abakabaka bonabona bakotamyenge emitwe gyabwe omumaisoge, abantu abʼamawanga gonagona bamuweereryenge.
PSA 72:12 Ekyo kityo olwʼokubba anunula abadamba, ibo abamwekungirira, abo abadoobi era abanambulaku obubbeeri.
PSA 72:13 Akwatira ekisa abanafu nʼabadamba, anunula abadamba nandi ni bafa.
PSA 72:14 Abanunula eeri eifuge nʼeeri abababitya obundi, olwʼokubba obwomi bwabwe bwʼebbeeyi ino egyali.
PSA 72:15 Okabaka awangaale! Oleke bamuwenge ezaabbu okuzwa e Syebba. Abantu bamusabirenge bulijo, era bamusabirenge enkabi okumalaku olunaku.
PSA 72:16 Ekyalo ekyo kyonakyona kibbengemu ebyokulya ebibitiriri; oleke bireremalenge oku nsozisozi okwo kwonakwona. Oleke ekineneka kyamu kibbenge kijimu ooti kyʼomu Lebbanooni; oleke kikule nakusani ooti isubi lyʼomu kigona.
PSA 72:17 Oganye eriina lya kabaka balyebukiryenge emirembe gyonagyona, era lyeyongerenge okufuma paka eisana oweryalikomya okwaka. Oganye abantu bonabona basunenge enkabi kubitira mu niiye. Era bamwetenge wʼenkabi.
PSA 72:18 OMusengwa Iye oKibbumba wa Isirairi bamuwuujenge, Iye yenkani akola ebyewunyisya.
PSA 72:19 Eriinalye eryʼentiisya baliwuujenge emirembe gyonagyona. Ekyalo kyonakyona kiizule entiisyaye.
PSA 72:20 Okusaba kwa Dawudi omutaane wa Yese kukoma yaawo.
PSA 73:1 EZabbuli yʼAsafu. OKibbumba dala musa eeri oIsirairi, eeri abo abʼemyoyo emirongoole.
PSA 73:2 Neye nze, nabbaire natira okuwaamu amaani, okwikirirya kwange nga kusebengerera.
PSA 73:3 Ekyo kityo olwʼokubba abeekudumbalya bangongeirye, owenaboine ngʼababbibabbi abo bali omu bwomi obusa.
PSA 73:4 Ababbibabbi mpaawo ekibadambya paka kufa, emibiri gyabwe ginyirira era gyʼamaani.
PSA 73:5 Tibagada ngʼabantu abandi, tibabba nʼebigosi ngʼabantu abandi.
PSA 73:6 Nʼolwekyo okwekudumbalya kwabwe tikwebisa ooti kajegere kʼomu mamiro, ebikole byabwe ebyobukambwe byeraga ooti kizwalo.
PSA 73:7 Emyoyo gyabwe giizwire biseego ebibbibibbi, basiiba mu kukola bubbibubbi.
PSA 73:8 Bajerega abantu, era babatumulaku kubbikubbi, beepanka ni batiisyatiisya okumigirirya abandi.
PSA 73:9 Batumula kubbikubbi oku Kibbumba aali omwigulu, era banyooma abantube oku kyalo.
PSA 73:10 Kagira abantu ba Kibbumba bagalukira egibali, ni baikirirya nabuli kibakoba.
PSA 73:11 Era ababbibabbi abo ni beebuulya bati, “OKibbumba yamanya atya? Dala oKibbumba oNambulaku aMwagaagana abitegeera?”
PSA 73:12 Kinu niikyo ababbibabbi ekibali, babba nakusani bulijo, era nga beeyongera kugaigawala.
PSA 73:13 Olwo dala nteganiire bwereere okwekuuma nandi ni njonoona, era ni neekuuma okutabbaaku omusango?
PSA 73:14 Ngada nabuli lunaku era nabuli makeezi nsuna ebibonerezo.
PSA 73:15 Singa nabbaire ntumwire ntyo ooti babbibabbi, nandibbaire mbeyere abantubo.
PSA 73:16 Owenakiseegereku nkitegeere, kyambereire kigosi ino.
PSA 73:17 Paka owenaabire omu Weemayo, awo ni ntegeera enkomerero yʼababbibabbi.
PSA 73:18 Dala obateeka omu bifo ebityereri, obasindika omu kujigirika.
PSA 73:19 Bajigirikirawo, bafeera mu nsisi ni baweerawo nakimo.
PSA 73:20 Ngʼekirooto owekigota oku muntu owaalamuka, iwe Musengwa owewalisetuka, batyo webaligota omu biseegobyo.
PSA 73:21 Omwoyo gwange owegwanakuwaliire, era ni mpulira wundi,
PSA 73:22 nabbaire musirusiru era nga tintegeera; nabbaire kinambulamu omumaisogo ooti kisolo.
PSA 73:23 Neye era mba kumpi na iwe bulijo, era onkwatirira oku ngalo endiiro.
PSA 73:24 Onnuŋamya ngʼonjegesya, era oluzwanyuma walinjaniriza omu kifo ekyʼekitiisya.
PSA 73:25 Naani ogundinaye omwigulu nga tiniiwe? Niiwe oguneetaaga okukiraku ekintu kyonakyona oku kyalo.
PSA 73:26 Omubiri gwange nʼomwoyo gwange biyinza okubba binafu, neye oKibbumba niiye amaani gʼomwoyo gwange era niiye owange enaku gyonagyona.
PSA 73:27 Ibo abo ababba e yala na iwe bajigirika; omalawo abo bonabona abatali beesigwa egyoli.
PSA 73:28 Neye nze nga kisa okubba okumpi nʼoKibbumba. Nsuucirye oMusengwa aKira Byonabyona, kiirukiro kyange, kaisi nkoberenge abantu byonabyona ebyakolere.
PSA 74:1 EZabbuli yʼAsafu. Oo Kibbumba, lwaki otulekesuliire nakimo? Lwaki obusungubwo bumeigera oku ntaama gyʼomu kiriisiryokyo?
PSA 74:2 Oyebukirye abantubo abewagulire eira eino okubba ababo okububwo okuzwa eira nʼeira, eigwanga eriwanunwire okubba eriryo okububwo. Oyebukirye olusozi oSayuuni awabbaire obutyamibwo.
PSA 74:3 Olambuule obone ebijigirice, omulabe ajigiricirye ebintu byonabyona, omu Weemayo.
PSA 74:4 Abalabebo bakubbiire olukero omu kifookyo e gitukusisinkanira, ni bateekamu ebbendera gyabwe, okulaga bati bawangwire.
PSA 74:5 Beebitya ooti bantu abasiirya embaizi gyabwe okutema emisaale omu kisaka.
PSA 74:6 Basusungwire ebijolije byonabyona ebibaize, nga bakolesya embaizi nʼenyundo.
PSA 74:7 Bakumireku eWeemayo omusyo nʼeya nʼewaawo, ni babebenyesya ekifo e gibakusinzira.
PSA 74:8 Bateesere bati, “Twabajigiricirya nakimo!” Kale ni bayoca nabuli kifo omu kyalo e gibasinziranga oKibbumba.
PSA 74:9 Titukaali tubona obumanyiciryo bwʼebyewunyo, mpaawo kadi naabbi aliwo. Era kwiswe mpaawo kadi amaite ekyo owekyalikomera.
PSA 74:10 Oo Kibbumba, abalabe balituuca di okukujerega? Eriinalyo balirizumirira emirembe gyonagyona?
PSA 74:11 Lwaki totubbeera nʼengaloyo, iyo endiiro eyʼobwezye? Ogitooleyo e gyogiringiire omu kifubba obajigirice.
PSA 74:12 Neye iwe, Kibbumba niiwe oKabaka wange okuzwa eira nʼeira, niiwe omununuli oku kyalo.
PSA 74:13 Niiwe owayawiiremu amaizi gʼenyanza ngʼokolesya amaanigo, wasusungwire emitwe gyʼagampiri omu maizi.
PSA 74:14 Watentenere emitwe gyʼogumpiri ogwʼomu maizi, nʼoguwaayo okubba kyokulya eeri ebibbumbe byʼomwidungu.
PSA 74:15 Niiwe owatemwire ensulo nʼemyala ni gikulumuca amaizi, nʼokalya emiiga egyabbaire tigikalira.
PSA 74:16 Omusana nʼobwire bibyo, wateekere eisana nʼomweri omu bifo byabyo.
PSA 74:17 Niiwe owateekerewo ensalo gyonagyona egyʼekyalo, nʼoteekawo ebiseera byʼeibbugumu nʼebyʼobuwolondoki.
PSA 74:18 Oo Musengwa, oyebukirye engeri omulabe egyakujeregere, nʼabasirusiru ngʼowebazumiriire eriinalyo.
PSA 74:19 Tiwaawaayo abantubo abanambulaku obubbeeri eeri abalabe baabwe abakambwe. Abantubo abagada, tiwabeerabira emirembe gyonagyona.
PSA 74:20 Oyebukirye endagaano egiwakolere na iswe, olwʼokubba ekyalo kiizwire ndikiirya na bikole byʼobukambwe.
PSA 74:21 Tiwaleka abebajolonga ni baswala, oganye abadoobi nʼabadamba bagulumalyenge eriinalyo.
PSA 74:22 Oo Kibbumba, osetukiremu olwanirire ensongayo, oyebukirye engeri abasirusiru egibakujerega okumalaku olunaku.
PSA 74:23 Tiweerabira ocerete wa balabebo, okereere waabwe owa buli kiseera.
PSA 75:1 Eeri akubbembera abembi. Okwigono, “Tiwajigirica.” EZabbuli yʼAsafu. Olwembo. Tukwebalya, Kibbumba, tukwebalya olwʼokubba oli kumpi, era abantu batumula oku byewunyobyo.
PSA 75:2 OKibbumba akoba ati, “Nalondere ekiseera ekinaliramuliramu, era naliramula mu bwenkanya.
PSA 75:3 Ekyalo owekitengeeta nʼabantu bonabona abakirimu ni batukuta, ninze ngumya empango gyakyo.
PSA 75:4 Nkoba abeepanka nti, ‘Mulekeraawo okwepanka.’ Nʼababbibabbi nti, ‘Mukomye okukubba ebifubba.
PSA 75:5 Timwakubbanga ebifubba, waire okutumula nga mwepanka.’ ”
PSA 75:6 Okugulumalya tikuzwa buzwaisana, waire bugwaisana waire mwidungu.
PSA 75:7 Neye oKibbumba niiye asalawo okwica omuntu, nʼagulumalya ogondi.
PSA 75:8 OMusengwa akwaite ekikopo ekiizwire enviinyo egifuukira ogyʼobusungubwe. Agusukira ababbibabbi bonabona oku kyalo ni bagunywa, ni bagumalirawo nakimo.
PSA 75:9 Neye nze, nalangiriranga ebyakolere emirembe gyonagyona, nayembanga okuwuuja oKibbumba wa Yaakobbo.
PSA 75:10 Yalijigirica amaani gʼababbibabbi, neye yalyongera agʼabatuukirirye.
PSA 76:1 Eeri akubbembera abembi. Egibembera oku bivuga ebyʼenkosi. EZabbuli yʼAsafu. OKibbumba amanyikanire omu Yuda, era eriinalye likulu omwIsirairi.
PSA 76:2 Eweemaye eri mu Yerusaalemi, era abba ku Lusozi oSayuuni.
PSA 76:3 Eeyo niiyo e giyasinziriire nʼavunavuna obulaso bwʼabalabe obwita, nʼengabo, nʼempiima, nʼebyokulwanisya byabwe ebindi ebyʼolutalo.
PSA 76:4 Oo Kibbumba, oli wʼekitiisya, era wʼentiisya okukiraku ensozi enene egiriku ebisolo ebibayiiga.
PSA 76:5 Abalwani abʼamaani, byonabyona ebibabbaire nabyo babanyagireku, era atyanu bafu. Oku balwani abo, mpaawo ayezya okusetula engalogye okulwana.
PSA 76:6 Oo Kibbumba wa Yaakobbo, owewabakaawukiire, embalaasi nʼabagityamaku bagwire ni bafa!
PSA 76:7 Niiwe ogubali nʼokutyanga. Naani ayezya okwemerera omumaisogo ngʼosunguwaire?
PSA 76:8 Wamanyikisirye ensalayo eyʼomusango ngʼosinzirira omwigulu, ekyalo ni kitya era ni kisirika,
PSA 76:9 owewasetukire Kibbumba okusala omusango, okununula abebagadya oku kyalo.
PSA 76:10 Dala obusungu bwʼabantu bwongera kukuweesya kitiisya. Abo abawunuka obusungubwo kibaleetera kwegendereza.
PSA 76:11 Mukolenge obweyamo eeri oMusengwa iye oKibbumba waanywe, era mubutuukiriryenge. Abantu bonabona abʼamawanga agamweruguuliriirye baleete ebirabo, eeri Iye Oyo ogubali nʼokutya.
PSA 76:12 Aica abafugi, era abakabaka bʼoku kyalo bamutya.
PSA 77:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼAsafu. Neekungiriire oKibbumba okumbeera; neekungiriire oKibbumba, nga mmusaba ampulire.
PSA 77:2 Owenabbaire nga ndi omu kabbikabbi, nanoonerye oMusengwa. Nasiirirye engalo gyange engulu nga nsaba obwire bwonabwona amantademba, neye omwoyo gwange gwagaine okwiramu amaani.
PSA 77:3 Owenseega oku Kibbumba neeraliikirira. Owemmufumintirizaku, amaani gampwamu.
PSA 77:4 Tanganya okugona, neeraliikirira ino nandi ni mpezya okutumula.
PSA 77:5 Nseega oku biseera ebyʼeira, ni neebukirya emyanka egyʼeira.
PSA 77:6 Nseega ekiire kyonakyona, ni nfumintiriza nga weneebuulya omu mwoyo nti:
PSA 77:7 “OMusengwa yatulekesulira nakimo? Era tiyaliirayo okutusiima?
PSA 77:8 Tiyaliirayo okutukwatira ekisa emirembe gyonagyona? Nʼebiyasuubizire bikomere aawo?
PSA 77:9 OKibbumba yeerabiire okubba owʼekisa? Obusungubwe bwigaliriirye okusaasira?”
PSA 77:10 Era nakobere nti, “Ekinnuma eino niikyo kinu, oKibbumba oNambulaku aMwagaagana takaali alaga amaanige!”
PSA 77:11 Nayebukiryanga ebikole bya Musengwa, dala nayebukiryanga ebyamagero ebiwakolanga eira.
PSA 77:12 Nafumintirizanga oku byokola byonabyona, era ni nseega oku byewunyo ebyokola byonabyona.
PSA 77:13 Oo Kibbumba, ebyokola byonabyona bitukulye, kibbumbaki owʼamaani ooti Kibbumba waiswe?
PSA 77:14 Niiwe oKibbumba akola ebyamagero, olaga amaanigo omu mawanga.
PSA 77:15 Wanunwire abantubo nʼengaloyo eyʼamaani, wanunwire abʼeibyaire lya Yaakobbo nʼoYusufu.
PSA 77:16 Oo Kibbumba, amaizi owegakuboine gatiire, olwabi lwʼenyanza ni lutengeeta.
PSA 77:17 Ebireri ni bisusuca amaizi oku kyalo, eigulu ni libbwatuka, okumesya ni kuwoisya wonawona!
PSA 77:18 Eigono lyʼokubbwatukakwo, ni liwulikikanira omu gumpunga ogwʼamaani; okumesya ni kumoleka ekyalo kyonakyona. Ekyalo ni kitya era ni kitengeeta!
PSA 77:19 Wateekerewo enzira omu nyanza, era ekimaira omu maizi amangi. Neye awantu ebigere awebyemere tiwabonekere.
PSA 77:20 Wekubbembeire abantubo ooti-so weekubbembera ntaamagyo, ngʼoMusa nʼAlooni babalabirira.
PSA 78:1 EZabbuli yʼAsafu. Oo inywe bantu bange muwulire ebinjegesya. Mutege amatwi eeri ebibono ebintumula.
PSA 78:2 Nalitumula nga nkolesya ngero, nalibbutula ebimbaire nkaali okubiikula ebyʼeira nʼeira,
PSA 78:3 ebitwawuliire era ni tubimanya, abazeiza baiswe ebibatukobeire.
PSA 78:4 Titwalibibisa abaana abʼomulembe ogwaliirawo. Twalibakobera obwezye bwa Musengwa nʼebiyakolere ebikulu, aamo nʼebyewunyobye.
PSA 78:5 Yawaire abaizukulu ba Yaakobbo ebiragiro, nʼateeka amateeka oMwisirairi. Yalagiire abazeiza baiswe bageegesyenge abaana baabwe.
PSA 78:6 Abʼomulembe ogwaliirawo olwo kaisi bagamanyenge, nʼabaana bona abebakaali kubyala era bona bagamanyikisye abaana baabwe.
PSA 78:7 Omu ngeri eyo bateekenge eisuubi lyabwe mu Kibbumba. Era nandi ni beerabira oKibbumba ebyakola, neye ni bakwatanga amateekage.
PSA 78:8 Tibaabbanga ooti bazeiza baabwe abʼomulembe omukakanyali era omujeemu. Emyoyo gyabwe tigyagondeire oKibbumba, era nga tibeesigwa egyali.
PSA 78:9 Abantu bʼEfulaimu babbaire bakwaite obulaso, neye bairire e nyuma oku lunaku olwʼolutalo.
PSA 78:10 Tibakuumire endagaano yaabwe nʼoKibbumba, era bagaine okugondera amateekage.
PSA 78:11 Beerabiire ebintu ebiyabbaire akolere, nʼebyewunyo ebiyabbaire abalagire.
PSA 78:12 Yakolere ebyewunyo omumaiso gʼabazeiza baabwe nga bali omu kyalo kyʼe Misiri, omu kitundu kyʼe Zowani.
PSA 78:13 Yayawiiremu enyanza, nʼababityamu aakati. Yayemereirye amaizi, ni gakola ontuumo.
PSA 78:14 Omusana yabeekubbemberanga nʼekireri, kaisi obwire bwonabwona nʼekikondo kyʼomusyo.
PSA 78:15 Yaatire amabbaale omwidungu, nʼabawa amaizi mangi ooti-so gazwa mu lwabi.
PSA 78:16 Yatemwire ensulo omwibbaale, nʼakulumuca amaizi ooti miiga.
PSA 78:17 Neye era ni beeyongera okukola ebikole ebibbibibbi omumaisoge, nga bali omwidungu ni bajeemera oyo oNambulaku aMwagaagana.
PSA 78:18 Ni bakema oKibbumba mu kugenderera, nga bamusaba ebyokulya ebibayoya.
PSA 78:19 Ni batala oKibbumba, nga bakoba bati, “OKibbumba tayezya okutugabirira ebyokulya omwidungu.
PSA 78:20 Dala yakubbire eibbaale, amaizi ni gatiiriika okuzwamu, ni gakola emyala egyʼamaani ni gikulumuka. Neye ayezya okutuwa ekyokulya kyona? Ayezya okugabirira abantube enyama?”
PSA 78:21 OMusengwa oweyabawuliire, nʼasunguwala ino, obusungubwe ni bwika oku Yaakobbo, obulwabwe ni busetukira okwIsirairi.
PSA 78:22 Ekyo kityo olwʼokubba tibaikiririirye omu Kibbumba, ooba okwesiga obwezyebwe obununula!
PSA 78:23 Neye era nʼalagira ebireri angulu, era nʼaigulawo emiryango gyʼeigulu
PSA 78:24 nʼamagalica emaanu abantu okulya nʼabawa ekyokulya okuzwa omwigulu balye.
PSA 78:25 Abantu ni balya ekyokulya ekyʼabamalaika, oKibbumba nʼabawa ekyokulya ekibitiriri.
PSA 78:26 Yasetwire ompunga omwigulu nʼafuwa okuzwa e buzwaisana, era olwʼamaanige nʼasindika ompunga okuzwa e maserengeta.
PSA 78:27 Yabamagaliciirye enyama ooti nsenye, enyonyi ni gibba nyingi ooti musenye oguli oku mbale kwʼenyanza.
PSA 78:28 Yagireetere ni gigwa aakati omu nkambi, okweruguulirirya eweema gyabwe.
PSA 78:29 Kale abantu baliire era ni baikuta, olwʼokubba yabawaire ekibabbaire beegomba.
PSA 78:30 Neye nga bakaali balya ekibatakire, nʼekyokulya nago nga kikaali kiri omu minywa gyabwe,
PSA 78:31 obusungu bwa Kibbumba ni bubasetukiraku. Nʼaitamu abo abakira amaani, era oIsirairi nʼafiirwa abanyeete.
PSA 78:32 Waire ebyo byonabyona nga bityo, era basigaire nga bakola ebikole ebibbibibbi. Waire yakolere ebyewunyo, nandi ni bamwikiririiryamu.
PSA 78:33 Kale nʼakomya obwomi bwabwe ooti mwota ogubayeera, nʼamalawo obwomi bwabwe mu kirulumo kyʼekibbwatukira.
PSA 78:34 Nabuli oluyabaitangamu, awo ni bamunoonia, ni bacuuka ni baira eeri oKibbumba.
PSA 78:35 Beebukiirye bati oKibbumba niiye eibbaale lyabwe omu beebisa, era bati oKibbumba oNambulaku aMwagaagana niiye omununuli waabwe.
PSA 78:36 Neye era babbutwire nʼeminwa gyabwe kumukiina. Era ni batumula ebibono kumubbeya.
PSA 78:37 Tibabbaire beesigwa egyali, tibakuumire endagaanoye.
PSA 78:38 Neye oKibbumba olwʼokubba iye wʼekisa, nʼabasoniya ebibbibibbi. Era tiyabajigiricirye. Emirundi nʼemirundi nʼafuganga obusungubwe, era nandi nʼabasetuliraku obulwabwe bwonabwona.
PSA 78:39 Ekyo kityo olwʼokubba yayebukiirye ati ibo bantu abafa, era abali ooti mpunga afuwa nʼagotawo.
PSA 78:40 Emirundi mingi egibamujeemeire omwidungu, era ni bamusunguwalirya omwidungu.
PSA 78:41 Emirundi nʼemirundi ni bakema oKibbumba, ni basunguwalya oMutukulye wa Isirairi.
PSA 78:42 Tibayebukiiryeku obwezyebwe, nʼolunaku oluyabanunuliireku eeri omulabe,
PSA 78:43 oweyalagire obumanyiciryo wʼebyewunyobye omu kyalo kyʼe Misiri, nʼebyamagero omu kitundu kyʼe Zowani.
PSA 78:44 Emiiga yagisuucirye musaaye, nga tibayezya okunywa oku myala gyagyo.
PSA 78:45 Yabasindikiremu ebiziima byʼenzi egyabagadirye, nʼebikere ebyababitirye obundi.
PSA 78:46 Nʼebirime byabwe nʼabiwa amagino okubirya, nʼenzige okujigirica emisiri gyabwe.
PSA 78:47 Yajigiricirye emizabbibbu gyabwe ngʼakolesya amabbaale ga ikendi, nʼemitiini ngʼakolesya amataba.
PSA 78:48 Ente gyabwe gyona yagiitire nʼamabbaale ga ikendi, entaama gyabwe eraadu nʼegikubba.
PSA 78:49 Yabasukireku entiisya yʼobusungubwe, nʼobulwa, nʼekiruyi, nʼabateekaku nʼendibo, nga biri ooti bamalaika abajigirica.
PSA 78:50 Yasalirewo okutafuga obusungubwe, waire okuteterya obwomi bwabwe, wazira nʼabasindikira okawumpuli okubaita.
PSA 78:51 Yaitire abaana bonabona ababere abʼomu Misiri, ibo abaana bʼomu mavuvuka omu kyalo kyʼe Misiri.
PSA 78:52 Olwo nʼakubbembera abantube ooti muliisya owaakubbembera entaamagye, nʼabalungamya okubabitya omwidungu.
PSA 78:53 Yabakubbembeire kusani nga babula okutya. Neye enyanza nʼebbuunaku abalabe baabwe.
PSA 78:54 Nʼatuuca abantube omu kyalokye ekirongoole, omu kyalo kyʼensozi iye onanyere ekiyawambire.
PSA 78:55 Nʼabbingamu abanamawanga ngʼabantube bakituukiremu, nʼakibagabulyagiramu ngʼobusika. Era ebisito byabwe nʼabikwatisya ebika bya Isirairi.
PSA 78:56 Neye era ni bagezesya oKibbumba era ni bajeemera oyo oNambulaku aMwagaagana. Tibakwaite ebiragirobye.
PSA 78:57 Nga tibagonda era nga tibeesigwa ooti bazeiza baabwe ngʼowebabbaire. Babbaire tibeesigika ooti mwini oguwulunguta omu mbaizi.
PSA 78:58 Bamusunguwairye olwʼamasabo gaabwe, ni bamutanula eibuba olwʼebifaananyi byabwe ebyokusinza.
PSA 78:59 OKibbumba oweyaboine bityo nʼasunguwala ino, nʼalekesulira nakimo oIsirairi.
PSA 78:60 Yazwire omu Weemaye omu Siiro omu yaabbanga ngʼali omu bantu.
PSA 78:61 Yawaireyo eSanduuku yʼeNdagaano ni bagiwamba, yawaireyo akamanyiciryo kʼobwezyebwe nʼekitiisyakye omu bwezye bwʼomulabe.
PSA 78:62 Yasunguwaliire abantube, nʼabaleka ni babaita nʼempiima.
PSA 78:63 Omusyo ni gumalawo abanyeete baabwe, abaala baabwe ni bakayaku ababafumbirwa.
PSA 78:64 Abalabe baitire aBakabona baabwe nʼempiima, era nandi baikirirya abanamwandu okubakunga.
PSA 78:65 Olwo kaisi oMusengwa nʼabba ooti alamukire mu ndoolo, era ooti muzira enviinyo ogugicemwire.
PSA 78:66 Nʼakanjirirya abalabebe e nyuma, ensoni egitalikoma ni gibakwata.
PSA 78:67 Cooka nʼalekesula abaizukulu ba Yusufu, nandi nʼalonda ekika kyʼEfulaimu.
PSA 78:68 Wazira nʼalonda kika kya Yuda, nʼoLusozi oSayuuni ebyasiima.
PSA 78:69 Nʼayombeka eWeemaye ooti kifookye ekyʼomwigulu, nʼagigumya ino ngʼoweyakolere ekyalo ekyʼokubbaawo emirembe gyonagyona.
PSA 78:70 Yalondere omuweereryawe oDawudi, nʼamutoola omu kiriisiryo.
PSA 78:71 Yabbaire azwa ku kuliisya ntaama egyonkesya, nʼamutoolayo alabirirenge eibyaire lya Yaakobbo, ibo oIsirairi abantube okububwe.
PSA 78:72 Era oDawudi yabalabiriire omu mwoyo omusa, ngʼabafuga nʼobukugu.
PSA 79:1 EZabbuli yʼAsafu. Oo Kibbumba, abanamawanga balumbire ekyalokyo, basuucirye eYeekaaluyo entukulye kyomuliko. OYerusaalemi bakirekere gawumpu.
PSA 79:2 Emirambo gyʼabaweereryabo bagirekeire binyonyi kulya. Emibiri gyʼabeesigwabo, gisuukire kyokulya kyʼebisolo.
PSA 79:3 Basukire omusaaye gwʼabantubo ooti maizi, omu Yerusaalemi mwonamwona, ni wabulawo kadi abaliika!
PSA 79:4 Abaliranwa baiswe batuzuma, abatuli okumpi batunyooma era ni batujerega.
PSA 79:5 Oo Musengwa, walitusunguwalira paka di? Mirembe gyonagyona? Eibubalyo lyalyeyongera kusiiriirya ooti musyo?
PSA 79:6 Oirye obusungubwo ku mawanga agatakumaite, nʼoku bwakabaka obutakusinza.
PSA 79:7 Ekyo kityo olwʼokubba bajigiricirye abʼeibyaire lya Yaakobbo, ni bajigirica nʼobutyami bwabwe.
PSA 79:8 Tiwatubonereza olwʼebibbibibbi byʼabazeiza baiswe. Oyanguwe okutukwatira ekisa, olwʼokubba tuwoiremu amaani.
PSA 79:9 Oo Kibbumba, omununuli waiswe otubbeere, olwʼekitiisya kyʼeriinalyo. Otununule era otusoniye ebibbibibbi byaiswe olwʼeriinalyo.
PSA 79:10 Lwaki oleka abanamawanga okutubuulya bati, “OKibbumba waanywe ali yaina?” Weerage omu banamawanga nga tubona, ngʼonyaaŋa olwʼomusaaye gwʼabaweereryabo ogususukire.
PSA 79:11 Owulisisye okukenyera kwʼabasibe. Olwʼobwezyebwo obwʼamaani, onunule abebasaliire ogwʼokufa.
PSA 79:12 Oo Musengwa, abaliranwa baiswe obasasulemu emirundi musanvu olwʼokukujooga.
PSA 79:13 Awo iswe abantubo, entaama gyʼomu kiriisiryokyo, twakwebalyanga bulijo emirembe gyonagyona. Mulembe ku mulembe, twadeebereranga okukuwuuja.
PSA 80:1 Eeri akubbembera abembi. Okwigono lyʼebimuli byʼendagaano. EZabbuli yʼAsafu. Oo Mulabiriri wa Isirairi, otuwulisisye, iwe alungamya eibyaire lya Yusufu ooti kiraalo kyʼentaama. Iwe atyama oku ntebe yʼobwakabaka aakati wa bakeruubbi;
PSA 80:2 oyake omumaiso gʼekika kyʼEfulaimu nʼekya Bbenyamini nʼekya Manase. Olage amaanigo, oize otununule.
PSA 80:3 Oo Kibbumba, otwirye obuyaaka, otuloleku nʼeriiso eryʼekisa, twezye okulama.
PSA 80:4 Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona, walituuca di ngʼosunguwalira okusaba kwa bantubo?
PSA 80:5 Agebakunga gebanywa, era obalekere ni banywa amaliga mu bungi.
PSA 80:6 Otusuucirye nsonga yʼokulwanagana kwʼabaliranwa baiswe, era abalabe baiswe batujerega.
PSA 80:7 Oo Kibbumba oWabwezye Bwonabwona, otwirye obuyaaka, otuloleku nʼeriiso eryʼekisa, twezye okulama.
PSA 80:8 Watoire omuzabbibbu e Misiri, nʼobbinga abʼamawanga agandi omu kyalo kyabwe, nʼogukomayo.
PSA 80:9 Wagutegekeire amatinde, ni gukoma emirandira, era ni gumalaku ekyalo.
PSA 80:10 Ebyoleerya byagwo ni bimalaku ensozi, amasaga gaagwo ni gabiika emivule emiwanvu.
PSA 80:11 Gwatandabaire ni gutuuka oku Nyanza oMeditereniani, era amasaga ni gatuuuka oku Mwiga Ewufulaate.
PSA 80:12 Kale tete lwaki ovunirewo ebikomera byagwo, kaisi bonabona ababitawo ni baibbanga ebineneka byagwo?
PSA 80:13 Embiizi egyʼomu kigona gigubebenya, era ebibbumbe ebyomi byonabyona ebyʼomu kigona bigulya.
PSA 80:14 Oo Kibbumba oWabwezye Bwonabwona, otwiriryemu, olole ansi ngʼosinzirira omwigulu obone, era ofeeyo oku muzabbibbu ogwo,
PSA 80:15 iwe onanyere oguweekomeire nʼengaloyo endiiro, nʼonsebukira iwe onanyere oguweekuliirye.
PSA 80:16 Omuzabbibbugwo bagutemerewo ni bagwoca nʼomusyo, obakaawukire ngʼonyiikaire, bajigirike.
PSA 80:17 Neye oleke obukuumibwo bubbe kwʼoyo oguwalondere okubba owuwo, omwana wʼomuntu iwe onanyere oguwasuucirye owʼamaani;
PSA 80:18 awo titwalikuzwaku. Otwirye obuyaaka, kaisi tukuwuujenge.
PSA 80:19 Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona otwirye obuyaaka, otuloleku nʼeriiso eryʼekisa, kaisi tulame.
PSA 81:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼAsafu. Mwembere oKibbumba nʼeisangaalo, iye amaani gaiswe. Mubbookooke nga mwembera oKibbumba wa Yaakobbo!
PSA 81:2 Mutoolere okwemba, mukubbe akagoma, nʼotongoli avuga okusani nʼenkana.
PSA 81:3 Mufuwe ekondeere ngʼomweri gwankumasuka, nʼowegubbeera mulamba, oku lunaku olwʼomukolo gwaiswe.
PSA 81:4 Ekyo kityo olwʼokubba eryo iteeka eeri oIsirairi, kiragiro kya Kibbumba wa Yaakobbo.
PSA 81:5 OKibbumba oweyalumbiire ekyalo kyʼe Misiri, yalisuucirye iteeka eeri oYusufu. Ni mpulira olutumu oluntategeera nga lukoba luti:
PSA 81:6 “Nabatiikwire ebyabakaluubiriranga oku mabega gaabwe, engalo gyabwe ni ngiwuumulya okuginga emigugu gyʼamatafaali.
PSA 81:7 Owemwabbaire omu bugosi, mwankungiriire ni mbanunula, nabairiremu omu kubbwatuka kwʼeraadu. Nabagezeserye oku nsulo gyʼe Meribba.
PSA 81:8 “Bantu bange, muwulire mbalabula. Isirairi, singa nʼompulisisya!
PSA 81:9 Mwinywe timwabbangamu okibbumba ogondi, timwakotamyanga emitwe okusinza okibbumba owʼabanamawanga.
PSA 81:10 Ninze oMusengwa, oyo oKibbumba waanywe, eyabatoire omu kyalo kyʼe Misiri. Mwasamye eminwa gyanywe, era nagiizulya.
PSA 81:11 “Neye abantu bange kadi kumpulisisya, oIsirairi kadi kungondera.
PSA 81:12 Kale zena ni mbawaayo eeri obukakanyali bwʼemyoyo gyabwe, bakole ekibabona bati niikyo ekituuce.
PSA 81:13 Oo singa abantu bange bampulisisya! Kale singa oIsirairi atambulira omu manzira gange!
PSA 81:14 Nandibbaire mwangu okuwangula abalabebe, ni mbonereza abamuwalana.
PSA 81:15 “Abo abacaawa oMusengwa bandinyolokokeire omumaisoge, era ekibonerezo kyabwe kyandibbaire kyʼemirembe gyonagyona.
PSA 81:16 Neye inywe nandibawaire ekyokulya ekyʼengaano egikiraku obusa, ni mbaikutya nʼomujenene ogwʼomwibbaale.”
PSA 82:1 EZabbuli yʼAsafu. OKibbumba akubbiriza olukiiko olukulu olwʼomwigulu; aakati omu lukumbaana lwʼabakibbumba awa okusalawokwe ati:
PSA 82:2 “Mwalituuca di okusalanga emisango omu butali bwenkanya, nʼokwekubbiranga oku lubba lwʼababbibabbi?
PSA 82:3 Musalenge emisango gyʼabadoobi nʼabafuubbi mu bwenkanya, abebagadya nʼabadamba, mubabbeerenge okutabamigirirya.
PSA 82:4 Mutaasenge abadoobi nʼabadamba, mubanunulenge eeri ababbibabbi.
PSA 82:5 “Nga timutegeera! Nga muli basiru! Muliira nakimo ino enguzi, era obwenkanya buwoirewo omu kyalo.
PSA 82:6 Nkobere nti, ‘Muli bakibbumba,’ nywenanywena muli baana bʼoNambulaku aMwagaagana.
PSA 82:7 Neye mwalifa ngʼabantu, mwalifa ngʼomukungu yenayena.”
PSA 82:8 Oo Kibbumba, osetuke olamule ekyalo, olwʼokubba amawanga gonagona gago ku bubwo.
PSA 83:1 EZabbuli yʼAsafu. Olwembo. Oo Kibbumba tiwasirika-busiriki nandi nʼonyega, Kibbumba tiwasirika nandi nʼobbaaku ekyokola.
PSA 83:2 Obone abalabebo ngʼobwebali kwegugunga, abo abakucaawa ngʼobwebali kwediima.
PSA 83:3 Basala enkwe omu lukuujukuuju okulumba abantubo. Bateesa okukola akabbikabbi oku bantubo abootaka eino.
PSA 83:4 Bakoba bati, “Mwize tujigirice eigwanga lyabwe, kaisi eriina Isirairi balyerabirire nakimo!”
PSA 83:5 Bateesera aamo ni baikirizagania, ni bakola endagaano okukulwanisya.
PSA 83:6 Mulimu abantu bʼEdomu nʼaBaisimairi, nʼabʼe Mowaabbu nʼaBakagali,
PSA 83:7 nʼabʼe Gebbali nʼabʼAmoni, nʼabʼAmereki, nʼabʼe Firisitiya, nʼabantu bʼe Tiiro.
PSA 83:8 Era nʼAsiiriya yeegaitire nabo, okubbeera eibyaire lya Luuti.
PSA 83:9 Obakole ngʼowewakolere aBamidiyaani era ngʼowewakolere oSisera nʼokabaka oYabbini oku mwiga oKisoni.
PSA 83:10 Bajigirikiire Endoli era emirambo gyabwe ni givundira oku ngulu.
PSA 83:11 Abeekubbemberi baabwe obakole ngʼowewakolere Olebbu nʼoZeebbu. Owangule abakungu baabwe ngʼowewawangwire oZebba nʼoZalumuuna.
PSA 83:12 Abo bakobere bati, “Oleke twetwalire ekyalo kya Kibbumba kibbe kyaiswe.”
PSA 83:13 Nʼolwekyo, Kibbumba wange, obaduumuule ooti nkungu ompunga ogwaluguulya, ooti mpunga owaafuwa ebisusungu.
PSA 83:14 Ooti musyo owegwoca ekibira, ooba ooti nnimi gyʼomusyo owegyoca ensozi,
PSA 83:15 woobba obalukutye nʼompungawo, era obatiisye nʼompungawo owʼamaani.
PSA 83:16 Oo Musengwa, obaswazire nakimo, kaisi bayezye okukunoonia.
PSA 83:17 Oleke ensoni gibakwate baswale, era babbe omu kutya enaku gyonagyona, oleke bajigirike nga baswaire.
PSA 83:18 Kaisi bategeere bati niiwe oMusengwa, era bati niiwe wenkani oNambulaku aMwagaagana, afuga ekyalo kyonakyona.
PSA 84:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. E gyobba nga wasa, iwe Musengwa oWabwezye Bwonabwona!
PSA 84:2 Njoya ino, era mpulira nfa okubona oMusengwa e gyabba. Omwoyo gwange nʼomubiri gwange, byekunga nga byegomba oKibbumba onanyere obwomi.
PSA 84:3 Dala ontaaye yeerukira ekinyumba, era onamusiisi yena yeerukira ekisaasiriro e gyayezya okwalulirya obwanabwe, okumpi nʼebyotobyo, iwe Musengwa oWabwezye Bwonabwona, era oKabaka wange era oKibbumba wange.
PSA 84:4 Bʼenkabi abo ababba omu nyumbayo, nga bakuwuuja bulijo.
PSA 84:5 Bʼenkabi abo ngʼamaani gaabwe gazwa giri niiwe, ngʼemyoyo gyabwe giri ku lugendo lwʼe Sayuuni.
PSA 84:6 Nga webabita omu Kiinamo ekibeeta oBbaka, obateekeramu amaluba; oikendi owa mwiro akiizulya nʼebitaba byʼamaizi.
PSA 84:7 Baaba nga beeyongera amaani, paka nabuli moiza oweyaliboneka omumaiso ga Kibbumba omu Sayuuni.
PSA 84:8 Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona owulire okusaba kwange, ompulisisye Kibbumba owa Yaakobbo.
PSA 84:9 Oo Kibbumba iwe atutaasa, owuwo oguwasukireku amafuta omulole omu maiso.
PSA 84:10 Olunaku olumo omu luuga lwʼeYeekaaluyo, lukiraku 1,000 egimmalira awandi. Kasinga mba oku mulyango gwʼenyumba ya Kibbumba wange, okukiraku okubba omu nyumba gyʼababbibabbi.
PSA 84:11 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa niiye eisana era engabo. OMusengwa atulaga ekisa era nʼatuwa nʼekitiisya. Mpaawo kintu ekisa ekyaima abo abatambulira omu bwomi obunambulaku ekyokubunenya.
PSA 84:12 Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona, nga wʼenkabi iye oyo akwesiga!
PSA 85:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Oo Musengwa, walagire ekisa eeri ekyalokyo, wairiryewo enkabi gya Isirairi.
PSA 85:2 Wasoniire ensobi gyʼabantubo, nʼobatoolaku ebikole byabwe ebibbibibbi byonabyona.
PSA 85:3 Wakomerye okubasunguwalira, nʼokubabbaaku ekiruyi.
PSA 85:4 Oo Kibbumba oMununuli waiswe, otwirye obuyaaka, era olekeraawo okutusunguwalira.
PSA 85:5 Watusunguwaliranga enaku gyonagyona? Obusungubwo tibwalikoma?
PSA 85:6 Otwiryemu amaani buyaaka, kaisi iswe ababo tujaagaanirenge mwiwe.
PSA 85:7 Oo Musengwa, otulage okutakakwo okutakoma, era otununule.
PSA 85:8 Oleke mpulisisye oKibbumba iye oMusengwa ekyakoba, olwʼokubba asuubiza abantube eidembe, ibo abatuukiriryebe owebatairayo omu busirusiru bwabwe.
PSA 85:9 Dala mutegeke okununula abamutya, kaisi ekitiisyakye kibbenge omu kyalo kyaiswe.
PSA 85:10 Okutaka okutakoma nʼobwesigwa bisisinkana, obutuukirirye nʼeidembe bigwangana omu bifubba.
PSA 85:11 Obwesigwa buzwera oku kyalo, era obutuukirirye businzirira omwigulu ni biika ansi oku kyalo.
PSA 85:12 Dala oMusengwa yatuwa ebisa, era ekyalo kyaiswe kyabbaamu amakungula mangi.
PSA 85:13 Obutuukirirye bwamwebbembera, ni bumwewulirya enzira.
PSA 86:1 Esaala ya Dawudi. Oo Musengwa, otege ekitwikyo, era onjiremu, olwʼokubba ndi mudoobi era ndamba.
PSA 86:2 Okuume obwomi bwange, olwʼokubba ndi mwesigwa egyoli. Niiwe oKibbumba wange, onnunule nze omuweereryawo akwesiga!
PSA 86:3 Oo Musengwa, onkwatire ekisa olwʼokubba nkwekungirira okumalaku olunaku.
PSA 86:4 Oo Musengwa onsangaalisye nze omuweereryawo olwʼokubba neewaayo egyoli.
PSA 86:5 Oo Musengwa, oli musa era osoniya, oli wʼekisa kinene eeri abo bonabona abakusaba.
PSA 86:6 Oo Musengwa, owulire okusaba kwange, owulisisye nga nkwekungirira okunkwatira ekisa.
PSA 86:7 Omu kiseera ekyʼebigosi nkwegairira, olwʼokubba onjiramu.
PSA 86:8 Oo Musengwa, omu bakibbumba mpaawo aali ooti niiwe, waire aali nʼebikole ooti bibyo.
PSA 86:9 Oo Musengwa, amawanga gonagona agewakolere gaizanga egyoli ni gakusinza. Era gagulumalyanga eriinalyo.
PSA 86:10 Ekyo kityo olwʼokubba oli wʼamaani, era okola ebyewuunyisya. Niiwe oKibbumba wenkani.
PSA 86:11 Oo Musengwa, ondage enzirayo, kaisi ntambulirenge omu mazimago. Oyegesye omwoyo gwange okukuweereryanga niiwe wenkani, kaisi nkutyenge.
PSA 86:12 Oo Musengwa iwe oKibbumba wange, nakuwuujanga nʼomwoyo gwange gwonagwona. Nagulumalyanga eriinalyo emirembe gyonagyona.
PSA 86:13 Olwʼokutakakwo okutakoma okubitiriri egyendi, wandamirye okutaika e magombe.
PSA 86:14 Oo Musengwa, abeekudumbalya bansetukiireku, ekibbula kyʼabantu abaŋeŋese bataka kunjita, ibo abantu abatakuseegaku.
PSA 86:15 Neye iwe Musengwa oli Kibbumba alumirwa era owʼekisa. Olwawo okusunguwala, oizwire ekisa ekibitiriri nʼobwesigwa.
PSA 86:16 Ondoleku era onkwatire ekisa, ompe nze omuweereryawo amaanigo, onnunule nze omwana wʼomuweereryawo omukali.
PSA 86:17 Ompe akamanyiciryo akalaga obusaabwo, kaisi abancaawa babone era baswale, olwʼokubba iwe Musengwa ombeereire era ongumirye.
PSA 87:1 EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Olwembo. OMusengwa yayombekere ekibugakye ku lusozi olutukulye.
PSA 87:2 Ataka ekibugakye oSayuuni okukira ebifo byonabyona oYaakobbo omwabba.
PSA 87:3 Iwe ekibuga kya Kibbumba, bakutumulaku ebyʼekitiisya.
PSA 87:4 “Omu mawanga agammaite, mbaliramu eryʼe Misiri nʼeryʼe Bbabbulooni. Abʼe Firisitiya, nʼe Tiiro nʼEsoopiya mbabalira mu babyale bʼe Sayuuni.”
PSA 87:5 OSayuuni bakitumulaku bati, “Nabuli muntu mubyale wʼomwo. Era iye oyo oNambulaku aMwagaagana yalikisuuca kyʼamaani.”
PSA 87:6 OMusengwa awandiika abantu omu lukalala lwʼamawanga ati, “Onu bamubyala mu Sayuuni.”
PSA 87:7 Abembi nʼababini bakoba bati, “Enkabi gyaiswe gizwa mu niiwe.”
PSA 88:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli yʼabʼeibyaire lya Koola. Olwembo. Oo Musengwa iwe oKibbumba annunula, nkwekungirira omusana nʼobwire.
PSA 88:2 Oleke okusaba kwange kutuuke egyoli. Ontegere ekitwi nga nkwekungirira.
PSA 88:3 Ekyo kityo olwʼokubba obwomi bwange bwizwire bigosi, era ngonerera kufa.
PSA 88:4 Bambalira mu baabo abaika e magombe, ndi ooti muntu onambulaku obubbeeri.
PSA 88:5 Ndi ooti muntu ogubalekeswire omu bafu, ndi ooti baadi abebaitire abagalaamiriire omu magombe, abootokaali oyebukirya. Era abootokaali obbeera.
PSA 88:6 Onteekere omu kiina ekyabiriri eino, omu bifo ebyʼendikiirya era ebyabiriri.
PSA 88:7 Obusungubwo bunkaluubirira ino, bungadya ino ooti mayengo.
PSA 88:8 Ozwereireku abakaagwa bange abʼoku mwoyo ni banjawukanaku, onsuucirye kyʼengigina egibali. Ndi musibe omu kifo omuntayezya okuwunuka.
PSA 88:9 Amaiso gandoolere olwʼenima. Oo Musengwa, nabuli lunaku nkusaba okumbeera. Nsiirya engalo gyange egyoli nga nkwegairira.
PSA 88:10 Ebyewunyo obikolera bafu? Abafu bazwa e magombe ni bakuwuuja?
PSA 88:11 Okutaka okutakoma okulaga baabo abali e magombe, ooba obwesigwabwo obulaga mu kifo kyʼokujigirika?
PSA 88:12 Ebyewunyobyo babimanyira mu kifo kyʼendikiirya, ooba obutuukiriryebwo mu kyalo kyʼabo abebeerabiire?
PSA 88:13 Neye nze Musengwa, nakwekungirira, era nabuli makeezi nkusaba.
PSA 88:14 Oo Musengwa, lwaki ondekesula? Lwaki onkubbira omugongo?
PSA 88:15 Mbaire nʼokugada era kumpi nʼokufa, kuzwera nakimo mu mavuvuka gange. Ebitiisirirya ebyontuuciryeku bimpaire okweraliikirira.
PSA 88:16 Obulwabwo bummalawo, ebitiisirirya ebyontuuciryeku binjigirica.
PSA 88:17 Bineeruguulirirya ooti mataba okumalaku olunaku, binzingizira nakimo.
PSA 88:18 Ontoireku abanange nʼabatake bange, endikiirya niiyo omukaagwa wange amba okumpi.
PSA 89:1 Endagaano ya Kibbumba nʼoDawudi. Nayembanga oku kutaka okutakoma okwa Musengwa enaku gyonagyona. Obwesigwabwo nabulangiriranga emirembe gyonagyona.
PSA 89:2 Nkoba nti, “Okutakakwo okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona, obwesigwabwo tibuwaawo, bubbeerererawo ooti igulu.”
PSA 89:3 Wakobere oti, “Nkolere endagaano nʼomulonde wange. Omuweererya wange oDawudi mmulayirira nti,
PSA 89:4 ‘Omwibyaireryo niimwo omwazwanga abakabaka emirembe nʼemirembe, era ni njemereryawo obwakabakabwo emirembe gyonagyona.’ ”
PSA 89:5 Oo Musengwa, eigulu likuwuujenge olwʼebyewunyobyo, obwesigwabwo bwona babuwuujenge omu lukumbaana lwʼabatukulye.
PSA 89:6 Naani oku bali omwigulu ogubayezya okugeraagerania oku Musengwa? Kiriina oku bibbumbe byʼomwigulu ekiri ooti Musengwa?
PSA 89:7 Omu lukiiko lwʼabatukulye omwigulu oKibbumba bamutyera nakimo ino, wʼentiisya okukiraku bonabona abamweruguuliriirye.
PSA 89:8 Oo Musengwa oWabwezye Bwonabwona, naani aali ooti niiwe? Oo Musengwa, oli nʼobwezye era oli mwesigwa mu byonabyona.
PSA 89:9 Ofuga enyanza nʼokwefukuula kwayo, amayengo owegeedumbya ogaikaikania.
PSA 89:10 Wasusungwire oLakabbu nʼafa. Abalabebo wabasalaanicirye ngʼokolesya obwezyebwo obwʼamaani.
PSA 89:11 Eigulu liryo, nʼekyalo kikyo, ekyalo nʼebikirimu niiwe owabikolere.
PSA 89:12 Wabbumbire amambuka nʼamaserengeta. Olusozi oTabboli nʼoKerumooni gyembera eriinalyo omwisangaalo.
PSA 89:13 Iwe oli wʼobwezye ino, engaloyo yʼamaani, engaloyo endiiro bagigulumalyanga.
PSA 89:14 Obutuukirirye nʼobwenkanya niibyo omusingi gwʼentebe yʼobwakabakabwo. Okutaka nʼobwesigwa bibonekera omu byokola.
PSA 89:15 Oo Musengwa, nga bʼenkabi abo abamaite okukuwuuja omu nyembo, abatambulira omu kitangaala kyʼokubbaawokwo.
PSA 89:16 Oku lulwo basangaala okumalaku olunaku, era bajagaana olwʼobutuukiriryebwo.
PSA 89:17 Ekitiisya kyabwe nʼamaani gaabwe bizwa eeri niiwe. Olwʼekisaakyo otuwa obuwanguli.
PSA 89:18 Oo Musengwa, niiwe engabo yaiswe, niiwe oMutukulye wa Isirairi, owatuwaire okabaka waiswe.
PSA 89:19 Omu biro ebyʼeira watumwire nʼabaweereryabo abeesigwa omu kwolesebwa oti, “Mpaire omulwani owʼamaani obubbeeri. Ngulumalya yooyo ogunalondere omu bantu bonabona okubba Kabaka.
PSA 89:20 Nkivumbwire nti oDawudi, yaabba muweererya wange, mmulondere nga mmusukaku amafuta amawonge okumwawula okubba kabaka.
PSA 89:21 Namuwanga amaani, era olwʼobwezye bwange yaabbanga mugumu.
PSA 89:22 Abalabebe tibamuwangulenge, nʼababbibabbi tibamuyingenge.
PSA 89:23 Nalijigiricirya omumaisoge abalabebe, era ni mmalawo abo abamucaawa.
PSA 89:24 Naabbanga mwesigwa egyali era namulaganga okutaka okutakoma, era omu liina lyange yalisuna obuwanguli.
PSA 89:25 Yafuganga enyanza, engaloye endiiro nagiteekanga oku miiga.
PSA 89:26 Yankobanga ati, ‘Niiwe oBbaabba era oKibbumba wange, niiwe eIbbaale lyange omu neebisa era omununuli wange.’
PSA 89:27 Nalimusuuca mubere wange, yaligulumala okukiraku abakabaka bonabona abʼoku kyalo.
PSA 89:28 Namukwatiranga ekisa bulijo, era nakuumanga endagaano yange naye emirembe gyonagyona.
PSA 89:29 Omwibyairerye niimwo omwazwanga abakabaka emirembe nʼemirembe, nʼobwakabakabwe bwabbeerererangawo nga tibuwaawo ooti igulu.”
PSA 89:30 “Neye abʼeibyairerye owebalijeemera amateeka gange, ni bazwa oku biragiro byange,
PSA 89:31 owebalinyooma amateeka gange, ni bamenya ebiragiro byange,
PSA 89:32 nalibakubba omwigo olwʼebibbibibbi byabwe, era nalibafaamuula olwʼokubbenga kwabwe.
PSA 89:33 Neye tinalirekeraawo okumutaka, waire okuleka okutuukirirya ekinamusuubizire.
PSA 89:34 Tinalimenya endagaano yange naye, waire okucuusamu ebinamusuubizire.
PSA 89:35 Nalayiire omulundi gumo lumala olwʼeriina lyange eritukulye nti, oDawudi tinalimubbeya.
PSA 89:36 Eibyairerye lyabbeererangawo emirembe nʼemirembe, nʼobwakabakabwe bwabbeerererangawo ooti isana iryo eritakoma okwaka.
PSA 89:37 Bwabbeerererangawo emirembe nʼemirembe ooti mweri owegwaka, ni gukola obujulizi obwesigwa angulu.”
PSA 89:38 Neye atyanu Kibbumba omulekeswire era omuzwireku, osunguwaliire okabaka oguwasukireku amafuta.
PSA 89:39 Omenyerewo endagaano egiwakorere nʼomuweereryawo, era enguleye ogimumire omu nkungu.
PSA 89:40 Ebikomera byʼekibugakye obimenyere, engagagye ogimalirewo.
PSA 89:41 Abatambuli ababitawo bonabona banyaga ebintubye, asuukire nseko gyʼabaliranwabe.
PSA 89:42 Owaire abamulwanisya amaani ni bamuwangula, abalabebe bonabona ni bajaagaana.
PSA 89:43 Ebyokulwanisyabye obisuucirye ebitagasa, era omu lutalo omulekere nandi nʼomubbeera.
PSA 89:44 Omutoireku obwezyebwe obwʼobwakabaka entebeye oyʼobwakabaka ogidyakire okwitakali.
PSA 89:45 Omukendeiryeku emyanka egyʼobuvuvukabwe, era nʼomuswazaswaza.
PSA 89:46 Oo Musengwa, walituuca di okwebisa? Mirembe gyonagyona? Nʼobusungubwo bwalikomya di okwoca ooti musyo?
PSA 89:47 Oyebukirye ngʼobwomi bwange obwebuli obumpi. Oyebukirye ngʼabantu bonabona abewabbumbire, babbaawo kaseera-buseera ni bafa.
PSA 89:48 Muntuki omwomi etiyalifa? Naani ayezya okweramya obutaika e magombe?
PSA 89:49 Oo Musengwa, okutakakwo okutakoma okwasookere kuli nkonaki, iwe omwesigwa okuwasuubizire oDawudi?
PSA 89:50 Oo Musengwa, oyebukirye ngʼobwebali kuzumanga abaweereryabo, era ngʼobwenguminkiriza ebizumi byʼabantu bonabona.
PSA 89:51 Oo Musengwa, abalabebo bazuma oguwasukireku amafuta, nabuli e gyayaba bamuzuma.
PSA 89:52 OMusengwa bamuwuujenge emirembe gyonagyona!
PSA 90:1 Esaala ya naabbi Musa. Oo Musengwa, obbaire kiirukiro kyaiswe, emirembe nʼemirembe.
PSA 90:2 Ensozi nga gikaali okubbaawo, era ngʼokaali okubbumba ekyalo nʼebintu byamu, emirembe nʼemirembe niiwe oKibbumba.
PSA 90:3 Abantu obairyayo omwitakali, ngʼokoba oti, “Mwireyo omwitakali inywe abaana bʼabantu.”
PSA 90:4 Emyanka olukumi omumaisogo giri ooti lunaku olumo olubita, ooba ooti kisisimuko omu kiire.
PSA 90:5 Otoolawo obwomi bwʼabantu ngʼekirooto owekizwawo. Bali ooti isubi erimeruka amakeezi,
PSA 90:6 linyirira ni likula nakusani, neye owebwirugalira libba liwotokere era likalire.
PSA 90:7 Obusungubwo butumalawo, era ensisi etukwata olwʼobulwabwo.
PSA 90:8 Okwonoona kwaiswe okuteekere omumaisogo, nʼebikole byaiswe ebibbibibbi ebyʼekyama obiteekere e gyʼobibonera.
PSA 90:9 Obulwabwo busalaku enaku gyʼobwomi bwaiswe, obwomi bwaiswe buwaawo mangu ngʼomuyeero.
PSA 90:10 Emyanka gyʼobwomi bwaiswe gikoma ku 70, ooba 80 owetubba abacaati, kaisi nga giizwire kufambikana na bigosi. Gyaba mangu, ni tuzwawo.
PSA 90:11 Naani amaite amaani gʼobusungubwo, nʼobulwabo obuzweraku ni bakutya?
PSA 90:12 Otwegesye okumanya obwomi bwaiswe ngʼowebuli obumpi, kaisi tubbe bʼamalabuki.
PSA 90:13 Oo Musengwa, otwiriryemu. Walituuca di ngʼotusunguwaliire? Okwatire iswe abaweereryabo ekisa.
PSA 90:14 Nabuli makeezi otulagenge okutakakwo okutakoma, kaisi twembenge nga tujaagaana era tusangaalenge omu bwomi bwaiswe bwonabwona.
PSA 90:15 Otuwe eisangaalo okumala ebiseera nga bidi omu watugadiirye, era okumala emyanka ngʼegitwabbaire omu bugosi.
PSA 90:16 Otuganye iswe abaweereryabo tubone ebikolebyo ebyʼamaani, nʼabaizukulu baiswe bona babone ekitiisyakyo.
PSA 90:17 Oo Musengwa, iwe oKibbumba waiswe, otuwenge enkabi, emirimo gyaiswe ogiwenge enkabi. Dala owenge emirimo gyaiswe enkabi.
PSA 91:1 Obwesige bwʼoyo atya oKibbumba. Nabuli ayaba eeri oNambulaku aMwagaagana okusuna obukuumi, nabuli eyaabbanga omu bukuumi bwʼoyo oWabwezye Bwonabwona,
PSA 91:2 yamukobanga ati, “Niiwe ekiirukiro kyange era niiwe olugaga lwange, niiwe oKibbumba wange; niiwe oguneesiga.”
PSA 91:3 Dala niiye eyakununulanga eeri emitego egibategere, nʼeeri okawumpuli ajigirica.
PSA 91:4 Iye yakulabiriranga, era omu biyayabye mu wasunanga obukuumi. Obwesigwabwe bwabbanga ngaboyo okukukuumanga.
PSA 91:5 Tiwatyenge entiisya yʼobwire, waire akalaso akebalasa omusana,
PSA 91:6 ooba olumbe olwiza omu ndikiirya, waire amaani gʼendikiirya agajigirica esaawa omukaaga egyʼomusana.
PSA 91:7 Abantu 1,000 abakuliranire bayinza okufa, nʼabantu 10,000 abakweruguuliriirye ni bafa, neye iwe akabbikabbi nandi ni kakutuukaku.
PSA 91:8 Waliringirira-bulingiriri nʼobona nʼagago ekibonerezo kyʼomubbimubbi.
PSA 91:9 Olwʼokubba osuucirye oMusengwa kiirukirokyo, iye oNambulaku aMwagaagana omukuumiwo,
PSA 91:10 akabbikabbi tikalikutuukaku, era mpaawo kazigizigi akalituuka oku kisitokyo.
PSA 91:11 Ekyo kityo olwʼokubba yalagiranga abamalaikabe okukukuuma nabuli gyoyaba.
PSA 91:12 Balikubbaka omu ngalo gyabwe, kaisi nandi weekontola ekigerekyo okwibbaale.
PSA 91:13 Walyemyaga ompologoma nʼoyema oku nkongomasaka, walyemyaga ompologoma omukambwe nʼoyema oku mpiri.
PSA 91:14 OKibbumba akoba ati, “Nalimununula olwʼokubba antaka. Era namukuumanga olwʼokubba angondera.
PSA 91:15 Oweyansabanga namwirangamu, omu bigosi naabbanga naye. Nalimununula ni mmugulumalya.
PSA 91:16 Nalimuwangaalya ino era nalimununula.”
PSA 92:1 EZabbuli. Olwembo olwʼoku Saabbaato. Oo Musengwa, kisa okukwebalyanga, nʼokwemba okukuwuujanga iwe oNambulaku aMwagaagana.
PSA 92:2 Kisa okutumula oku kutakakwo okutakoma nabuli makeezi nʼoku bwesigwabwo nabuli kiire,
PSA 92:3 nga tukubba enkana eyʼenkosi eikumi era nga tukubba otongoli.
PSA 92:4 Oo Musengwa, ebyokola binsangaalya, nnyemba nʼeisangaalo olwʼebyo ebyokola.
PSA 92:5 Oo Musengwa, ebyokola nga bikulu, nʼebyoseega nga bigosi okubitegeera!
PSA 92:6 Omuntu omumayaani tamanya kinu, era omusirusiru takitegeera ati,
PSA 92:7 newankubbaire ababbibabbi bameruka ooti isubi, era bonabona abakola ebibbibibbi ngʼebibakola bibitamu, balibajigirica emirembe gyonagyona.
PSA 92:8 Neye iwe Musengwa, bakugulumalyanga emirembe gyonagyona.
PSA 92:9 Oo Musengwa kyʼamazima kiti, abalabebo balijigirika. Bonabona abakola ebibbibibbi balibasalaanica.
PSA 92:10 Neye nze ompaire amaani ooti ga mbogo, era onsukireku amafuta amasa.
PSA 92:11 Mboine ngʼowangula abalabe bange, abanjiigaania bakungire ni mpulira.
PSA 92:12 Abatuukirirye babba kusani ooti kikolo kyʼensansa, babba bagumu ooti mivule gyʼomu Lebbanooni.
PSA 92:13 Babba ooti misaale egibakomere okumpi nʼenyumba ya Musengwa, ni gikula nakusani oku luuga lwʼeYeekaalu ya Kibbumba waiswe.
PSA 92:14 Omu bukaire gisigala nga gibala ebibala, gisigala nga mijimu era nga ginyirira.
PSA 92:15 Ekyo kiraga kiti oMusengwa musa, era niiye eibbaale lyange omu neebisa, era mwiye mpaamu bubbibubbi.
PSA 93:1 OMusengwa niiye afuga, era ali nʼekitiisya; oMusengwa ali nʼekitiisya era ali nʼamaani. Yateekere ekyalo omu kifo kyakyo, era tikyezya okuyuugayuugana.
PSA 93:2 Oo Musengwa, entebeyo eyʼobwakabaka yabbairewo kuzwa ira nʼeira. Era obbeerererawo emirembe nʼemirembe.
PSA 93:3 Oo Musengwa, amaizi gʼomu nyanza geedumbya, enyanza ewooga, enyanza esetwire amayengo gaayo.
PSA 93:4 OMusengwa aali omwigulu, iye wʼamaani okukiraku okuwooga kwʼenyanza, nʼokukiraku amayengo agʼamaani.
PSA 93:5 Oo Musengwa, ebiragirobyo tibicuuka, era eYeekaaluyo ntukulye ino emirembe nʼemirembe.
PSA 94:1 Oo Musengwa, iwe oKibbumba anyaaŋa, iwe oKibbumba anyaaŋa, oboneke olage obusungubwo.
PSA 94:2 Iwe omulamuzi owa bonabona, osetuke osasule abʼamalala ekibasaanira.
PSA 94:3 Oo Musengwa, ababbibabbi balituuca di, balituuca di okwepanka?
PSA 94:4 Basesema bibono byʼokwekudumbalya, era bonabona abakola ebibbibibbi baizwire kwepanka.
PSA 94:5 Oo Musengwa, basasaigula abantubo, era bagadya abantubo okububwo.
PSA 94:6 Baita abanamwandu nʼabafuubbi, era batemula abanamawanga.
PSA 94:7 Bakoba bati, “OMusengwa tali kubona; iye oKibbumba wa Yaakobbo tafaayo.”
PSA 94:8 Bamaayaani inywe, mwegendereze, basirusiru inywe, mwalibba di nʼamalabuki?
PSA 94:9 Iye oyo eyateekerewo amatwi tawulira? Iye oyo eyakolere amaiso tabona?
PSA 94:10 Iye oyo anenya abanamawanga tabonereza? Iye oyo ayegesya abantu amalabuki mpaawo ekyamaite?
PSA 94:11 OMusengwa amaite ebiseego byʼabantu, abimaite ati binambulamu.
PSA 94:12 Oo Musengwa, wʼenkabi iye oyo ogwogolola, iye oyo ogwoyegesya amateekago.
PSA 94:13 Omuwumuca omu biseera ebigosi paka nga bakuuliire ababbibabbi ekiina okubapapalya.
PSA 94:14 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa talekawo abantube; iye talekesula abantube okububwe.
PSA 94:15 Okusalanga emisango omu butuukirirye kwaliirawo, bonabona abalongoole omu myoyo balikusiima.
PSA 94:16 Naani eyasetuka okuntaasa eeri ababbibabbi? Naani eyayemerera okundamya abakola ebikole ebibbibibbi?
PSA 94:17 Singa oMusengwa tiyambereire, nandibbaire nayabire ira e magombe e wasiriki.
PSA 94:18 Owenakobere nti, “Ntyerera,” Musengwa okutakakwo okutakoma, kwampaniriire.
PSA 94:19 Ebineeraliikirirya owebimbitiriraku, onjiryamu amaani ni nsangaala.
PSA 94:20 Toyezya okwegaita nʼabafugi abacaamu, abagunja ebitali byobwenkanya omu mateeka.
PSA 94:21 Ababbibabbi beekumba ni bateesa okukola obubbibubbi abatuukirirye, ni basalira ogwʼokufa abanambulaku musango.
PSA 94:22 Neye oMusengwa niiye olugaga lwange, era oKibbumba wange niiye eibbaale lyange omu neebisa, mwiye ginjirukira okunkuuma.
PSA 94:23 Yalibabonereza olwʼebibbibibbi byabwe, nʼabajigirica olwʼobubbibubbi bwabwe. OMusengwa iye oKibbumba waiswe yalibajigirica.
PSA 95:1 Mwize twembere oMusengwa, tumwembere nʼeisangaalo, oyo eIbbaale omutwebisa ni tusuna obununuli.
PSA 95:2 Oleke twabe omumaisoge tumwebalye, era tubbookooke enyembo egyʼokumuwuuja.
PSA 95:3 Ekyo kityo olwʼokubba, oMusengwa niiye oKibbumba omukulu, era niiye oKabaka omukulu akira abakibbumba abandi bonabona.
PSA 95:4 Emisingi gyʼekyalo giri mu ngalogye, nʼenairungu gyʼensozi, gyona gigye.
PSA 95:5 Enyanza yiye, olwʼokubba niiye eyagikolere, nʼolukalu niiye eyalwekoleire nʼengalogye.
PSA 95:6 Mwize tukotame era tusinze, tukome amazwi omumaiso ga Musengwa, eyatubbumbire.
PSA 95:7 Ekyo kityo olwʼokubba niiye oKibbumba waiswe, era niiswe abantu abʼomu kiriisiryokye, niiswe entaamagye egyalabirira. Olwatyanu owemwawulira eigonolye,
PSA 95:8 timwakakanyalya emyoyo gyanywe ngʼabazeiza baanywe owebakolere e Meribba, oku lunaku olubabbaire e Maasa omwidungu,
PSA 95:9 ngʼowebankemere ni bangezesya, waire nga babbaire baboine ebinabbaire nkolere.
PSA 95:10 Okumala emyanka 40 nasunguwaliire abantu abo, ni nkoba nti, “Emyoyo gyabwe ginzwaku ni gigota, tibagondera ebiragiro byange.”
PSA 95:11 Kagira nasunguwaire ni ndayira nti, “Tibalituuka kadi omu kifo omu nankabaweereire ekiwuumulo.”
PSA 96:1 Mwembere oMusengwa olwembo oluyaaka, abʼoku kyalo nywenanywena mwembere oMusengwa.
PSA 96:2 Mwembere oMusengwa nga muwuuja eriinalye, nabuli lunaku mulangirirenge ngʼobwali omununuli.
PSA 96:3 Mumanyikisye ekitiisyakye omu mawanga, nʼebyewunyisya ebyakola omu bantu bonabona.
PSA 96:4 OMusengwa niiye omukulu era asaanira okumuwuuja ino, bali nʼokumuwa ekitiisya ino okukira ekibawa abakibbumba abandi bonabona.
PSA 96:5 Abakibbumba abandi bonabona abʼabanamawanga bifaananyi byʼokusinza, neye oMusengwa niiye eyabbumbire eigulu.
PSA 96:6 Ekitiisya nʼobukulu bimweruguuliriirye, obwezye nʼobusa biri omu Weemaye.
PSA 96:7 Inywe abantu abali oku kyalo muwuuje oMusengwa, muwuuje ekitiisya kya Musengwa nʼamaanige.
PSA 96:8 Muwe oMusengwa ekitiisya ekyasaanira, muleete ebyokuwaayo, era mwingire omu luugalwe.
PSA 96:9 Musinze oMusengwa ngʼowaanekaaneka omu butukulyebwe, abantu bonabona oku kyalo batukute omumaisoge.
PSA 96:10 Mukobere amawanga gonagona muti, “OMusengwa afuga.” Yateekere ekyalo omu kifo kyakyo, era tikyezya okuyuugayuugana. Yaliramula abantu mu bwenkanya.
PSA 96:11 Oleke eigulu lijaagaane, nʼekyalo kisangaale, oleke enyanza ewooge, nʼebigirimu byonabyona biceere nga bimuwuuja.
PSA 96:12 Oleke emisiri nʼebigirimu byonabyona bijaguze. Emisaale egyʼomu kibira gyonagyona giceere olwʼeisangaalo;
PSA 96:13 gyayembera omumaiso ga Musengwa, olwʼokubba aiza. Aiza okusalira ekyalo omusango. Yaliramula ekyalo mu bwenkanya, yaliramula abantu mu mazima.
PSA 97:1 OMusengwa niiye afuga, oleke ekyalo kisangaale; oleke abali oku bizinga bonabona bajaagaane.
PSA 97:2 Ebireri nʼondikiirya ozigizigi bimweruguuliriirye; obutuukirirye nʼobwenkanya niibyo omusingi gwʼentebe yʼobwakabakabwe.
PSA 97:3 Omusyo gumwekubbemberamu, ni gwoca abalabebe abamweruguliriirye.
PSA 97:4 Okumesyakwe kumoleka ekyalo, era ekyalo kibona ni kitya.
PSA 97:5 Ensozi omumaiso ga Musengwa gisaanuuka ooti malembo, gisaanuuka omumaiso ga Musengwa owʼekyalo kyonakyona.
PSA 97:6 Eigulu lirangirira obutuukiriryebwe, era abantu bonabona ni babona ekitiisyakye.
PSA 97:7 Bonabona abasinza ebifaananyi, abo abenyumiriza mwebyo ebitali Kibbumba, baswaire. Abakibbumba bonabona bakotamya emitwe okusinza oMusengwa.
PSA 97:8 Oo Musengwa, abʼomu Sayuuni basangaala, nʼabʼomu bibuga bya Yuda bajaagaana olwʼokulamulakwo.
PSA 97:9 Ekyo kityo olwʼokubba iwe Musengwa, niiwe oNambulaku aMwagaagana afuga ekyalo kyonakyona, era bakugulumalirya nakimo ino okukiraku abakibbumba abandi bonabona.
PSA 97:10 Inywe abataka oMusengwa, mucaawe ekibbikibbi. Iye akuuma obwomi bwʼabo abamwesiga, era nʼabanunula omu bwezye bwʼababbibabbi.
PSA 97:11 Ekitangaala kyakira abatuukirirye, nʼeisangaalo libba eeri abʼemyoyo emirongoole.
PSA 97:12 Inywe abeesiga oMusengwa mujaagaane olwʼebyo ebyakola, era mumuwuuje iye oMutukulye.
PSA 98:1 EZabbuli. Mwembere oMusengwa olwembo oluyaaka, olwʼokubba akolere ebyewuunyisya; olwʼobwezyebwe nʼamaanige amabitiriri, abawanguliire.
PSA 98:2 OMusengwa alagire ngʼobwali omununuli, era abanamawanga abalagire obutuukiriryebwe.
PSA 98:3 Ayebukiirye okutakakwe okutakoma nʼobwesigwabwe eeri aBaisirairi. Abantu omu kyalo kyonakyona baboine obununuli bwa Kibbumba waiswe.
PSA 98:4 Nywenanywena abʼoku kyalo, mubbookookere oMusengwa olwʼeisangaalo, mujaagaane nga mwemba okumuwuuja.
PSA 98:5 Mwembe okuwuuja oMusengwa nga mumukubbira otongoli, mumwembere nʼeigono eriweeweeri nga mukubba otongoli.
PSA 98:6 Era nga mufuwa amakondeere nʼonzobe, muceere olwʼeisangaalo omumaiso ga Musengwa iye oKabaka.
PSA 98:7 Oleke enyanza ewooge ngʼemuwuuja, nʼebigirimu byonabyona biceere nga bimuwuuja, ekyalo nʼebikirimu byonabyona bimwembere.
PSA 98:8 Oleke emiiga gikubbe omu ngalo, nʼensozi gyembere aamo omwisangaalo.
PSA 98:9 Oleke byembere omumaiso ga Musengwa, olwʼokubba aiza okusalira ekyalo omusango. Yalikubbembera abantu mu bwenkanya, era yaliramula abantu nga tiyeekubbira.
PSA 99:1 OMusengwa niiye afuga, era oleke amawanga gatukute. Atyaime oku ntebeye eyʼobwakabaka aakati omu bakeruubbi, era oleke ekyalo kitengeete.
PSA 99:2 OMusengwa niiye akira obukulu omu Sayuuni, niiye ogubagulumalya omu mawanga gonagona.
PSA 99:3 Oleke bawuuje eriinalye erikulu era eryʼentiisya. Iye Mutukulye.
PSA 99:4 OKabaka iye owabwezye, ataka bwenkanya. Wateekerewo enkola yʼokutamomola, era omwIsirairi okolere ekyo ekyʼobwenkanya era ekituuce.
PSA 99:5 Mugulumalye oMusengwa iye oKibbumba waiswe! Era mumusinze nga muli omumaiso gʼentebeye eyʼobwakabaka, olwʼokubba iye Mutukulye.
PSA 99:6 OMusa nʼAlooni babbaire bamo oku bakabonabe, nʼoSamwiri yabbaire moiza kwabo abamwegairiranga. Beegairiranga oMusengwa era nʼabairangamu.
PSA 99:7 Yatumwire nabo ngʼasinzirira omu kireri ekiterembereri ooti kikondo; bakwaite amateekage nʼebiragiro ebiyabbaire abawaire.
PSA 99:8 Oo Musengwa, iwe oKibbumba waiswe, wabairiremu. Wabalagire ngʼobwoli Kibbumba asoniya, waire wona nga wababonerezere olwʼebibbibibbi byabwe.
PSA 99:9 Mugulumalye oMusengwa iye oKibbumba waiswe, era mumusinzire oku lusozirwe olutukulye, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waiswe iye Mutukulye.
PSA 100:1 EZabbuli eyʼokwebalya. Mubbookookere oMusengwa nʼeisangaalo, nywenanywena abʼoku kyalo.
PSA 100:2 Muweererye oMusengwa nʼeisangaalo, mwize omumaisoge nga mwemba enyembo egyʼeisangaalo.
PSA 100:3 Mumanye muti oMusengwa niiye oKibbumba. Niiye eyatubbumbire, era tuli babe. Tuli bantu ababe era tuli ntaama gyʼomu kiriisiryokye.
PSA 100:4 Mwingirire omu mageetige nga mumwebalya, mwabe omu luugalwe nga mumuwuuja. Mumwebalye era muwuuje eriinalye.
PSA 100:5 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa musa, era okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona. Obwesigwabwe bubbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 101:1 EZabbuli ya Dawudi. Nayembanga oku kutakakwo okutakoma nʼoku bwenkanyabwo; Musengwa nakwemberanga nga nkuwuuja.
PSA 101:2 Neegenderezanga ni ntambulira omu bwomi obunambulaku kyokubunenya. Waliiza di egyendi? Omu kisito kyange, naabbanga wʼamazima.
PSA 101:3 Tinaguminkirizenge obubbibubbi bwonabwona. Ncaawa ebikole byʼabo abazwa oku Kibbumba, era tinabyemigirengemu.
PSA 101:4 Neewalanga abadankaani, tinakolaganenge nʼababbibabbi.
PSA 101:5 Nabuli asibirirya oku mwinaye omu mbiso, namujigiricanga. Nabuli owʼamalala era owʼeidumi tinamuguminkirizenge.
PSA 101:6 Omwesigwa eeri oKibbumba, niiye ogunsiima okubbanga aamo nanze. Oyo onambulaku kyokumunenya niiye eyampeereryanga.
PSA 101:7 Omuntu omubbeyi tiyaabbenge omu kisito kyange, era atumula ebyobubbeyi tiyaabbenge aamo na nze.
PSA 101:8 Nabuli oluca najigiricanga ababbibabbi bonabona omu kyalo kinu, era nalimalirawo nakimo abakola ebibbibibbi omu kibuga kya Musengwa.
PSA 102:1 Esaala yʼomuntu aali omu kabbikabbi. Oo Musengwa, owulire okusaba kwange, oganye okukunga kwange kutuuke egyoli.
PSA 102:2 Tiwankubbira omugongo nga ndi omu bugosi. Ontegere ekitwikyo, owenkusaba tiwaalwawo okunjiramu.
PSA 102:3 Obwomi bwange buwaawo mangu ooti mwosi, nʼomubiri gwange gumeigera ooti tanuulu.
PSA 102:4 Ngondagondere ooti isubi eribakubbakubbire ni liwotoka, nʼomwoyo gubula oku kyokulya.
PSA 102:5 Olwa kuyiima, nsigaire magumba meereere.
PSA 102:6 Nsigaire denge ooti kiwuugulu ekiri omwidungu, nsuukire ooti kiwuugulu ekiri omu kinameje.
PSA 102:7 Mbonia obwire okuca, ndi ooti nyonyi asigaire yenkani oku kisooto kyʼenyumba.
PSA 102:8 Abalabe bange bamalaku olunaku nga banzuma, abanjerega, bakolesya eriina lyange ngʼekizumi.
PSA 102:9 Eikoke niiryo erisuukire ekyokulya kyange, ebyokunywa byange byetabulya nʼamaliga.
PSA 102:10 Olwʼekiruyikyo nʼobulwabwo wangingire nʼondyaka eedi.
PSA 102:11 Obwomi bwange bwa kaseera katono ooti kiiriirye kyeigulo ekigotawo mangu, era mpotoka ooti isubi.
PSA 102:12 Neye iwe Musengwa, ofuga obwakabakabwo emirembe gyonagyona, era eitutumolyo lyabbeerererangawo emirembe gyonagyona.
PSA 102:13 Wasetuka nʼokwatira oSayuuni ekisa, olwʼokubba ekiseera kituukire ekyʼokumusaasira, ikyo ekiseerakyo ekituuce kituukire iwe okubbeera.
PSA 102:14 Ekyo kityo olwʼokubba abaweereryabo bataka ino oSayuuni, basaalirwa okubona ngʼajigirikire!
PSA 102:15 Amawanga galitya eriina lya Musengwa, abakabaka bonabona abʼoku kyalo balitya ekitiisyakye.
PSA 102:16 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yalyombeka obuyaaka oSayuuni, era yalyeragisya omu kitiisyakye.
PSA 102:17 Yaliiramu okusaba kwʼabadoobi, era tiyalinyooma okwegairira kwabwe.
PSA 102:18 Oleke kinu bakiwandiikire abʼomulembe ogwiza, kaisi awo kibbe kiti, nʼabebakaali okubyala baliwuuja oMusengwa:
PSA 102:19 Bakiwandiike bati, “OMusengwa yalolere ansi ngʼasinzirira omwigulu omu kifookye ekitukulye, ngʼasinzirira omwigulu nʼalingirira ekyalo.
PSA 102:20 Nʼawulira okukenyera kwʼabasibe, nʼateera abebabbaire basaliire ogwʼokufa.”
PSA 102:21 Awo balimanyikisya eriina lya Musengwa omu Sayuuni, era ni bamuwuuja omu Yerusaalemi,
PSA 102:22 ngʼamawanga nʼobwakabaka bikumbaanire okusinza oMusengwa.
PSA 102:23 OMusengwa ankendeiryeku amaani nga nkaali muvuvuka, asalireku emyanka gyange egyʼokuwangaala.
PSA 102:24 Kale ni nkoba nti, “Oo Kibbumba wange, tiwantoolawo nga nkaali okukairira, iwe abbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 102:25 Eira eino wakolere ekyalo nʼokigumirya oku musingi, era nʼeigulu niiwe owalikolere iwe onanyere.
PSA 102:26 Ibyo byaliwaawo, neye iwe obbeerererawo; byonabyona byalikairira ni biwaamu ooti kizwalo. Walibidyaka eedi ooti kizwalo era ni bigotawo.
PSA 102:27 Neye iwe osigala kyekimo, nʼobwomibwo tibwalikoma.”
PSA 102:28 Abaana bʼabaweereryabo baabbanga e gyoli ngʼobakuuma; eibyaire lyabwe lyabbeerererangawo omumaisogo.
PSA 103:1 EZabbuli ya Dawudi. Mwoyo gwange owuuje oMusengwa. Nabuli ekiri omunda mu nze kiwuuje eriinalye iye omutukulye.
PSA 103:2 Mwoyo gwange owuuje oMusengwa, era tiweerabiranga ebisa byonabyona ebyakola.
PSA 103:3 Asoniya ebibbibibbibyo byonabyona, nʼalamya endwairegyo gyonagyona.
PSA 103:4 Anunula obwomibwo okuzwa omu kiina ekitakoma, era nʼakuwa enkabi olwʼokutakakwe okutakoma nʼokusaasira.
PSA 103:5 Amatiza obwomibwo nʼebintu ebisa, nʼakwirya butobuto ooti kokomi.
PSA 103:6 OMusengwa iye tiyeekubbira, era alaga obwenkanya eeri bonabona abebagadya.
PSA 103:7 Yamanyikisirye oMusa entegekagye, era nʼalaga aBaisirairi ebikolebye.
PSA 103:8 Alumirwa era asaasira, alwawo okusunguwala, era aizwire kutaka okutakoma.
PSA 103:9 Tasengererya okutuvunaana, waire okubbeererera omusunguwali emirembe gyonagyona.
PSA 103:10 Tatubonereza ngʼebikole byaiswe ebibbibibbi owebituukana, waire kutusasula ngʼebibbibibbi byaiswe owebiri.
PSA 103:11 Ngʼeigulu obweriri e yala eino nʼekyalo, nʼokutakakwe okutakoma gikikoma okubba okungi eeri abo abamutya.
PSA 103:12 Ebikole byaiswe ebibbibibbi abitutoolaku, nʼabiteeka yala na iswe ngʼobuzwaisana obwebuli e yala nʼobugwaisana.
PSA 103:13 Ngʼoiteeye wʼabaana owaabba nʼekisa eeri abaanabe, atyo nʼoMusengwa waabba nʼekisa eeri abamutya.
PSA 103:14 Amaite ngʼobweyakolere emibiri gyaiswe, ayebukirya ati tuli nkungu.
PSA 103:15 Obwomi bwʼomuntu bubbaawo ekiseera kitono ooti isubi, bubbaawo ekiseera kitono ooti kimuli kyʼomu kigona.
PSA 103:16 Ompunga akifuwa, nandi ni kiirayo okuboneka.
PSA 103:17 Neye omu mirembe gyonagyona okutaka kwa Musengwa okutakoma kubba kwabo abamutya; era obusaabwe bubba oku baizukulu baabwe,
PSA 103:18 nʼoku bantu abakuuma endagaanoye, era ni banyiikiira okukwata amateekage.
PSA 103:19 OMusengwa yateekere entebeye eyʼobwakabaka mwigulu, era okwo kwafugira byonabyona.
PSA 103:20 Muwuuje oMusengwa inywe abamalaikabe abʼamaani, inywe abagondera ebiragirobye, era abagondera ebyakoba.
PSA 103:21 Muwuuje oMusengwa, nywenanywena amajeege agʼomwigulu, inywe abaweereryabe abakola ebyataka.
PSA 103:22 Muwuuje oMusengwa, inywe ebibbumbebye nywenanywena omu bifo byonabyona ebyafuga. Iwe mwoyo gwange, owuuje oMusengwa.
PSA 104:1 Mwoyo gwange, owuuje oMusengwa. Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange, oli mukulu ino. Oli nʼamaani era oli nʼekitiisya.
PSA 104:2 Ozwaire ekitangaala ooti kizwalo, oyanzululya eigulu ooti weema.
PSA 104:3 Oyombeka ekifookyo e kyobbaamu ku maizi agali angulu, osuuca ebireri kigaalikyo ekyʼamaje, nʼotyama oku mpunga nʼakutambulya.
PSA 104:4 Osuuca ompunga bakwendabo, omusyo nʼennimi gyagwo obisuuca baweereryabo.
PSA 104:5 Wakolere ekyalo nʼokigumirya oku musingi gwakyo, kaisi tikyatengeeta emirembe gyonagyona.
PSA 104:6 Wakibbuunireku amataba ooti bakibiikireku ijoola, amaizi ni geedumbya okusingamu ensozi.
PSA 104:7 Neye owewagakaawuukiire, ni gairuka; olwʼokubbwatukakwo, ni gayanguwa okuzwawo.
PSA 104:8 Gakulumukiire oku nsozi, ni gaserengetera omu biinamo, gaaba omu bifo e giwagateekeirewo okubbanga.
PSA 104:9 Wagateekeirewo ensalo e gigatayezya kubandya; okutairangayo tete okutaabaala oku kyalo.
PSA 104:10 Olagira ensulo ni gisindika amaizi omu nkonko, ni gakulumukira aakati wʼensozi.
PSA 104:11 Ebisolo byʼomu kigona byonabyona ni binywa amaizi ago, empunda gyʼomu kigona ni giika enyonta.
PSA 104:12 Ebinyonyi ni biruka ebinyumba byabyo okumpi nʼamaizi ago, ni bikungiranga omu bisaale.
PSA 104:13 Osinzirira omwigulu e gyobba nʼotoonyesya oikendi oku nsozi, ekyalo ni kiizula ebineneka ebyobalya.
PSA 104:14 Omererya ebisolo eisubi, nʼomererya abantu ebirime babirabirirenge, ni bibawa ebyokulya okuzwa omwitakali.
PSA 104:15 Ebirime ebyo bibawa enviinyo egibawa okusangaala, nʼebizigo ebibaleetera okunyenyenta, era nʼebyokulya ebibawa amaani.
PSA 104:16 Oikendi asukirira emisaale gya Musengwa, igyo emivule egyʼe Lebbanooni iye egiyamererye.
PSA 104:17 Mwigyo, ebinyonyi mu byerukira ebinyumba, ogolo nʼasuna awokugona omu misaale emiwanvu.
PSA 104:18 Enamoli gibba ku nsozi empanvu, enapowo igyo ni gyebisa omu njatikira.
PSA 104:19 Wateekerewo omweri okulaganga ebiro, nʼeisana limaite esaawa eyʼokugwa.
PSA 104:20 Oleetawo endikiirya, ni kwirugala, ebisolo byʼomu kigona byonabyona bizwayo ni bisooba okunoonia ekyokulya.
PSA 104:21 Empologoma enkambwe giruluma nga giyiiga ekyokulya kyagyo, era nga ginoonia ekyokulya oKibbumba ekyagiwa.
PSA 104:22 Eisana owerizwayo, gisooba, ni gikanga gyegonera omu mpuku gyagyo.
PSA 104:23 Olwo-so abantu ni bawuluka okwaba omu mirimo gyabwe, ni bakola paka igulo.
PSA 104:24 Oo Musengwa, ebintu ebyenjawulo ebiwakolere nga bingi ino! Byonabyona wabikolere nʼamalabuki, ekyalo kiizwire bibbumbebyo.
PSA 104:25 Waliwo nʼenyanza enene era engalami, erimu ebibbumbe ebingi ebitabalika, ebibbumbe ebyomi, ebitono nʼebinene.
PSA 104:26 Emeeri giseeyeeyeraku, nʼogumpiri oguwabbumbire guzeenyera omwo.
PSA 104:27 Ebibbumbe ebyo byonabyona biringirira niiwe okubiwa ekyokulya omu kiseera ekituuce.
PSA 104:28 Owobiwa ekyokulya, bitoola ni birya. Owobigabirira, birya ni biikutira nakimo ino.
PSA 104:29 Owobikubbira omugongo, byeraliikirira ino; owobitoolamu omwota, bifa era ni bikanga omu nkungu omu byazwire.
PSA 104:30 Owoobifuwamu omwota, obikola ni bibba byomi, era nabuli kimo oku kyalo nʼokisuuca kiyaaka.
PSA 104:31 Oleke ekitiisya kya Musengwa kibbeewo emirembe gyonagyona. Oleke oMusengwa asangaale olwʼebyo ebiyakolere.
PSA 104:32 Iye oyo alola oku kyalo ni kitengeeta, iye oyo akwata oku nsozi ni giduunya omwosi.
PSA 104:33 Nayemberanga oMusengwa omu bwomi bwange bwonabwona. Nayembanga okuwuuja oKibbumba wange nga nkaali ndi mwomi.
PSA 104:34 Oleke ebiseego byange bisangaalyenge oMusengwa, olwʼokubba eisangaalo lyange liri mu niiye.
PSA 104:35 Oleke abakola ebikole ebibbibibbi bajigirike oku kyalo, nʼababbibabbi baweerewo nakimo. Iwe mwoyo gwange, owuujenge oMusengwa. Muwuujenge oMusengwa.
PSA 105:1 Mwebalye oMusengwa, mumusinze, mumanyikisye ebikolebye omu mawanga.
PSA 105:2 Mumwembere, mwembe okumuwuuja, mutumule oku bikolebye byonabyona ebyewunyisya.
PSA 105:3 Mwenyumirizirenge omu liinalye iye omutukulye, abo abanoonia oMusengwa basangaale.
PSA 105:4 Munoonienge oMusengwa okubawa amaani, mumunoonienge bulijo.
PSA 105:5 Mwebukiryenge ebyewunyo ebiyakolere, nʼebyamagero ebiyakolere, nʼemisango egiyasalire,
PSA 105:6 inywe eibyaire lya Ibbulaimu omuweereryawe, inywe eibyaire lya Yaakobbo omulondewe.
PSA 105:7 Niiye oMusengwa iye oKibbumba waiswe; niiye alamula omu kyalo kyonakyona.
PSA 105:8 Akuuma endagaanoye emirembe gyonagyona, yeekuuma okutuukirirya ebisuubizobye eeri emirembe lukumi.
PSA 105:9 Eyo niiyo endagaano egiyakolere nʼoIbbulaimu, era ekyeyamo ekiyeeyamiire oIsaka.
PSA 105:10 Endagaano eyo yagikakasire eeri oYaakobbo okubba iteeka, era nʼeeri oIsirairi okubba ndagaano eyenkalaakalira.
PSA 105:11 Yakobere ati, “Nalibawa ekyalo kyʼe Kanani ni kibba kyanywe nʼeibyaire lyanywe.”
PSA 105:12 Babbaire bakaali batono, nga batono ino era nga basenze,
PSA 105:13 nga bagadangada igwanga kwigwanga, bwakabaka ku bwakabaka.
PSA 105:14 Cooka tiyabbaireku nʼogwaganya okubajolonga; era oku lwabwe, yakaawukiranga abakabaka ati,
PSA 105:15 “Timukwatanga oku balonde bange; abanaabbi bange timubakolanga akabbikabbi.”
PSA 105:16 OKibbumba yaleetere enzala omu kyalo kyʼe Kanani, nʼajigirica ebyokulya byabwe byonabyona.
PSA 105:17 Yatumire omuntu okubeekeerera omumaiso, nga niiye oYusufu ogubatundire okubba omugalama.
PSA 105:18 Ebigerebye babinuuwire nʼempingu, eikotirye ni balisibamu ekyoma,
PSA 105:19 paka ekiyabbaire atumwire owekyatuukiriire. Ekibono kya Musengwa ni kikakasa kiti, yabbaire mutuuce.
PSA 105:20 OFalaawo yamutumisirye nʼamutoola omu mabbuusu, iye oyo omufugi wʼabantu nʼamuteera.
PSA 105:21 Omufugi oyo yamuwaire obukulu omu nyumbaye, nʼokukulira ebintu byʼomufugi oyo byonabyona,
PSA 105:22 okulagiranga abakungu ngʼowaataka, nʼokuwanga abakulu amalabuki.
PSA 105:23 Awo oIsirairi nʼayaba e Misiri, oYaakobbo oyo yawulikiire omu kyalo kyʼe Kaamu.
PSA 105:24 OMusengwa yawaire abantube aBaisirairi okubyalagana ino, nʼabasuuca bangi ino okukiraku abalabe baabwe.
PSA 105:25 Yacuusire emyoyo gyʼaBamisiri ni bacaawa abantube aBaisirairi, era ni basalira abaweereryabe enkwe.
PSA 105:26 Awo oMusengwa nʼatuma oMusa omuweereryawe nʼAlooni omulondewe.
PSA 105:27 Ni bakola obumanyiciryo bwʼebyewunyo bya Kibbumba omu Bamisiri, nʼebyamagero omu kyalo kya Kaamu.
PSA 105:28 OMusengwa nʼasindika endikiirya nʼekwata oku kyalo, neye aBamisiri ni bajeemera ekibonokye.
PSA 105:29 Amaizi gʼomu miiga gyabwe yagasuucirye musaaye, enyanyi gyabwe ni gifa.
PSA 105:30 Ekyalo kyabwe ni kiizula ebikere, ni bingira nʼomu bisenge bya kabaka waabwe.
PSA 105:31 OMusengwa nʼalagira ebiziima byʼenzi nʼenkukuni ni biizula omu kyalo kyʼe Misiri mwonamwona.
PSA 105:32 Omukifo kya ikendi, yabasindikiire mabbaale ga ikendi, nʼokumesya ni kubba nabuli wantu omu kyalo kyabwe.
PSA 105:33 Yajigiricirye emizabbibbu nʼemitiini gyabwe, nʼavunianka emisaale gyonagyona omu kyalo kyabwe.
PSA 105:34 Nʼalagira enzige ni giiza, ni gibba nyingi nga tigibalika.
PSA 105:35 Ni girya ebimera byonabyona omu kyalo kyabwe, ni girya ebirime byabwe byonabyona.
PSA 105:36 Nʼaita abataane baabwe ababere bonabona omu kyalo kyabwe, ibo abaana baabwe abʼomu mavuvuka.
PSA 105:37 Awo nʼatoolayo aBaisirairi nga bali nʼefeeza nʼezaabbu, bonabona nga boomi era bʼamaani.
PSA 105:38 ABamisiri ni basiima ino ngʼaBaisirairi basimbuka, olwʼokubba babbaire babeeraliikirirya.
PSA 105:39 OMusengwa nʼayanzululya ekireri ni kibabiikanga, nʼateekawo nʼomusyo okubamoleekereranga obwire.
PSA 105:40 Basabire nʼabawa enindu, era yabawaire ebyokulya bibitiriri okuzwa omwigulu.
PSA 105:41 Yakubbire eibbaale amaizi ni gatiiriika okuzwamu, ni gakulumukira omwidungu ooti mwiga.
PSA 105:42 Kyabbaire kityo olwʼokubba yayebukiirye ekisuubizokye iye omutukulye, ekiyasuubizire oIbbulaimu omuweereryawe.
PSA 105:43 Kagira yatoire abantube omu Misiri nʼeisangaalo, ibo abalondebe yabatoireyo nga bajaagaana.
PSA 105:44 Nʼabawa ebyalo byʼabanamawanga, era ni basuna obwananyini oku birime badi ebibabbaire bakalabanire,
PSA 105:45 kaisi bayezye okugonderanga ebiragirobye, era bakwatenge amateekage. Muwuujenge oMusengwa.
PSA 106:1 Muwuujenge oMusengwa. Mwebalyenge oMusengwa, olwʼokubba musa; okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 106:2 Naani ayezya okubbutula ebyʼamaani byonabyona oMusengwa ebyakola, ooba okumuwuuja ekimala ngʼowaasaanira?
PSA 106:3 Bʼenkabi ibo abo abakola ebyobwenkanya, ibo abakola ebituuce bulijo.
PSA 106:4 Oo Musengwa onjebukiryenge, ngʼokolera abantubo ebyʼekisa, zena ombeerenge ngʼobanunula,
PSA 106:5 olwo kaisi njezye okubona ngʼabalondebo basuna ebisa, nsangaalire aamo nʼeigwangalyo; neenyumirizire aamo nʼabantubo okububwo.
PSA 106:6 Tukolere ebikole ebibbibibbi ngʼabazeiza baiswe owebakolere, tusoberye, ni tukola obubbibubbi.
PSA 106:7 Abazeiza baiswe nga bali e Misiri, tibafiireyo okwebukirya ebyamagero ebiwakolere. Tibayebukiirye okutakakwo okutakoma, wazira bajeemere owebatuukire oku nyanza entukuliki.
PSA 106:8 Neye era iye yabanunwire oku lwʼeriinalye, kaisi alage obwezyebwe obubitiriri.
PSA 106:9 Yakaawukiire enyanza entukuliki nʼekalira; yabeekubbembeire ni babita omu lukonko nga lukalu ooti idungu.
PSA 106:10 Yabalokoire omu bwezye bwʼababacaawa; yabanunwire omu bwezye bwʼabalabe baabwe.
PSA 106:11 Amaizi gamirire abalabe baabwe, nandi ni wasigalakuuwo kadi moiza.
PSA 106:12 Awo-so abantube ni baikirirya ebiyatumwire, ni bayemba nga bamuwuuja.
PSA 106:13 Neye beerabiire mangu ebiyabbaire akolere, era tibakuumiriire okulungamyakwe.
PSA 106:14 Nga bali omwidungu babitiriirye okutaka ebyokulya, era owebabbaire eeyo, ni bagezesya oKibbumba.
PSA 106:15 Kale nʼabawa ekibamusabire, neye nʼabasindikamu okawumpuli.
PSA 106:16 Nga bali omu nkambi, bakwatiire oMusa engongi, ni bagikwatira nʼAlooni omuwonge wa Musengwa.
PSA 106:17 Eitakali lyatikire ni limira oDasani, era ni lirya Abbiraamu nʼabainaye.
PSA 106:18 Omusyo gwatumbukire omu basengereri baabwe, era omusyo ni gumalawo abantu abo ababbibabbi.
PSA 106:19 Nga bali e Kolebbu, babbumbire ekifaananyi kya nyana ekyʼokusinza, ni basinza ekitali Kibbumba ekibabbumbire omu kyoma.
PSA 106:20 Ekitiisya ekibandiwaire oKibbumba, ni bakiwa kifaananyi kya nte, iye alya isubi.
PSA 106:21 Beerabiire oKibbumba eyabanunwire, iye eyabbaire akolere ebikulu omu Misiri,
PSA 106:22 nʼebyewunyo ebiyabbaire akolere omu kyalo kyʼe Kaamu, nʼebyʼentiisya ebiyabbaire akolere oku nyanza entukuliki!
PSA 106:23 Nʼolwekyo oKibbumba nʼakoba ati yankubbaire abasaanyawo, singa oMusa omulondewe, tiyayemereirewo okumwegairira oku lwʼabantu, atyo nʼaica obusungu nandi nʼabasaanyawo.
PSA 106:24 Awo ni banyooma ekyalo ekyesiimisya, olwʼokubba tibaikiririirye omu kisuubizokye.
PSA 106:25 Neye beemuluguunyiire omu weema gyabwe, era nandi bagondera oMusengwa.
PSA 106:26 Kagira yasiirirye engalogye ngʼalayira ati, yalibaitira omwidungu,
PSA 106:27 nʼaitira eibyaire lyabwe omu banamawanga, ni basalaanikira omu byalo nago.
PSA 106:28 Beemigiire omu kusinza oBbaali Peyoli, ni balya ebibawongereyo eeri abafu.
PSA 106:29 Bagirire oMusengwa nʼabasunguwalira olwʼebikole byabwe, era okawumpuli nʼabagwamu.
PSA 106:30 Awo oFenekansi nʼaguma nʼabingiramu era nʼabonereza abasoberye, era okawumpuli nʼakoma.
PSA 106:31 Ekyo ni kimuzweraku okumubala okubba omutuukirirye, emirembe gyonagyona.
PSA 106:32 Oku nsulo gyʼe Meribba yona basunguwaliiryeyo oMusengwa, ni baleetera oMusa emiteewaana.
PSA 106:33 Ekyo kityo olwʼokubba basunguwairye ino oMusa, nʼatumula ebyʼekisiru.
PSA 106:34 Tibasaanyirewo abanamawanga, ngʼoMusengwa oweyabbaire abalagiire.
PSA 106:35 Neye ni bakolagana nabo, era ni beega enkola gyabwe egyʼobukaafiiri.
PSA 106:36 Ni basinza ebifaananyi byabwe ebyʼokusinza, ekintu ekyabasuukiire omutego.
PSA 106:37 Ni bawangayo nʼabaana baabwe abaisuka, nʼabaala okubba esadaaka eeri emizimu.
PSA 106:38 Basukanga omusaaye ogunambulaku musango, omusaaye gwʼabataane baabwe nʼabaala baabwe abebaawangayo ngʼesadaaka eeri abakibbumba bʼe Kanani. Ekyalo ni bakyonoona nʼokusuka omusaaye.
PSA 106:39 Batyo ni beeyononesya, olwʼebikole byabwe, era olwʼebikole byabwe ni babba tibeesigwa eeri oKibbumba.
PSA 106:40 OMusengwa kagira yasunguwaliire ino abantube, era nʼazuzuula abantube okububwe.
PSA 106:41 Yabawaireyo eeri abanamawanga, era ababacaawa ni babafuganga.
PSA 106:42 Abalabe baabwe ni babajooganga, era nʼabaica ansi wʼeifuge lyʼabalabe baabwe!
PSA 106:43 Emirundi mingi oMusengwa yabanunulanga, neye ibo ni basalangawo kumujeemera, era ni beeyongeranga kweinika mu kukolanga kibbikibbi.
PSA 106:44 Neye era yabakwatiranga ekisa omu kuluga kwabwe, nʼawuliranga okukunga kwabwe.
PSA 106:45 Oku lwabwe, nʼayebukiryanga endagaanoye, era nʼairyanga omwoyo olwʼokutakakwe okubitiriri.
PSA 106:46 Nʼaleeteranga bonabona ababawambanga, okubakwatiranga ekisa.
PSA 106:47 Oo Musengwa, iwe oKibbumba waiswe otununule, otusolooje okuzwa omu mawanga, kaisi twezye okwebalyanga eriinalyo iwe omutukulye, era tusangaalenge nga tukuwuuja.
PSA 106:48 OMusengwa, oyo oKibbumba wa Isirairi, bamuwuujenge emirembe nʼemirembe. Era abantu bonabona bakobenge bati, “Amiina!” Muwuujenge oMusengwa.
PSA 107:1 “Mwebalye oMusengwa olwʼokubba musa; okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona.”
PSA 107:2 Oleke oMusengwa abeyanunwire bakirangirire; abo abeyanunwire omu bwezye bwʼomulabe,
PSA 107:3 abo abeyasoloojere okuzwa omu mawanga, okuzwa e buzwaisana nʼe bugwaisana, nʼe mambuka nʼe maserengeta.
PSA 107:4 Bagadangadiire omwidungu, nga tibabona enzira eyaba omu kibuga e gibayezya okutyama.
PSA 107:5 Enzala nʼenyonta byabalumire, era ni bawaamu eisuubi.
PSA 107:6 Awo ni beekungirira oMusengwa omu bigosi byabwe, era nʼabanunula omu kuluga kwabwe.
PSA 107:7 Yabeekubbembeire omu nzira enterembereri, paka owebatuukire omu kibuga awokutyama.
PSA 107:8 Kale beebalye oMusengwa olwʼokutakakwe okutakoma nʼolwʼebyewunyobye ebyakolera abantu.
PSA 107:9 Ekyo kityo olwʼokubba abo abali enyonta, iye agibamalaku era aikutya abanzalwa nʼebintu ebisa.
PSA 107:10 Abamo babbanga mu ndikiirya ikyo ekiiriirye ekyokufa, nga basibe omu mabbuusu, era nga banyigule oku njegere,
PSA 107:11 olwʼokujeemera ebiragiro bya Kibbumba, nʼokunyooma okusisiitira kwʼoNambulaku aMwagaagana.
PSA 107:12 Kale nʼabeeyanikisya emyoyo gyabwe nʼemirimo egikaluba; baagwanga ansi neye nga mpaawo ababbeera.
PSA 107:13 Awo ni beekungirira oMusengwa omu bigosi byabwe, era nʼabanunula omu kuluga kwabwe.
PSA 107:14 Nʼabatoola omu ndikiirya ikyo ekiriirye kyʼokufa, nʼakutula enjegere egyabbaire gibanyigwire.
PSA 107:15 Kale beebalye oMusengwa olwʼokutakakwe okutakoma, nʼolwʼebyewunyo ebyakolera abantu.
PSA 107:16 Amenya amageeti agebakolere omu bbulonzi, nʼakutulamu emitalimbwa.
PSA 107:17 Abamo omu basirusiru bwabwe boonoonere, era ni bagada olwʼebibbibibbi byabwe.
PSA 107:18 Emyoyo gyabwe gyenyinyairye ebyokulya byonabyona, ni batuuka ku mugo gwʼamagombe.
PSA 107:19 Awo ni beekungirira oMusengwa omu bugosi bwabwe, era nʼabanunula omu kuluga kwabwe.
PSA 107:20 Yatumire ekibonokye nʼabalamya, nʼabanunula omu kufa.
PSA 107:21 Kale beebalye oMusengwa olwʼokutakakwe okutakoma, nʼolwʼebyewunyo ebyakolera abantu.
PSA 107:22 Bawengeyo esadaaka egyʼokwebalya, era bayembenge nʼeisangaalo okulangirira ebyakola.
PSA 107:23 Abamo baseeyeeyeire oku nyanza omu meeri; nga batambulya ebyamaguli oku gunyanza.
PSA 107:24 Baboine ebikole oMusengwa ebiyakolere, ebyewunyisya ebiyakolere oku ganyanza.
PSA 107:25 Yalagiire ompunga owʼamaani nʼafuwa, nʼasetula amayengo oku gunyanza.
PSA 107:26 Ni gasetula emeeri omwibbanga, era ni gigwa ansi omu lwina lwa mayengo. Omu kabbikabbi akatyo ni bawaamu emyoyo.
PSA 107:27 Ni bayuuga era ni bagagaituka ooti bateemeere, era ni bakaya ekyokukola.
PSA 107:28 Awo ni beekungirira oMusengwa omu bugosi bwabwe, era nʼabanunula omu kuluga kwabwe.
PSA 107:29 Yasiricirye ompunga, era amayengo ni gawaaku.
PSA 107:30 Awo ni basangaala olwʼamayengo okuwaaku, nʼabalungamya ni batuuka oku mwalo egibatakire.
PSA 107:31 Kale beebalye oMusengwa olwʼokutakakwe okutakoma, nʼolwʼebyewunyobye ebyakolera abantu.
PSA 107:32 Oleke bamugulumalye omu lukumbaana lwʼabantu, era bamuwuuje omu lukiiko lwʼabeekubbemberi.
PSA 107:33 Asuuca emiiga idungu, nʼasuuca ensulo gyʼamaizi itakali erikalu.
PSA 107:34 Nʼasuuca ekyalo ekijimu kikwere, olwʼobubbibubbi bwʼabo abakityamamu.
PSA 107:35 Asuuca eidungu ni libbaamu ebidiba byʼamaizi, nʼekyalo ekikalu ni kibbaamu ensulo egikulumuka.
PSA 107:36 Era omwo mwateeka abanzalwa okubbanga, ni bombekamu ekibuga ekyʼokutyamangamu.
PSA 107:37 Basiga ensigo omu misiri, ni bakoma emizabbibbu, era ni basuna amakungula mangi.
PSA 107:38 Yabawaire enkabi ni beeyongera ino obungi, era nandi nʼaganya ebyayo byabwe okukendeera.
PSA 107:39 Owebakendeire obungi ni banyolwa olwʼokubagadya, nʼebigosi, nʼenima,
PSA 107:40 oMusengwa yanyoomere abakungu baabwe, nʼabaleetera okugadangadira omwidungu awabula enzira.
PSA 107:41 Neye abadamba yʼabatoire omu kugada, era ebisito byabwe nʼabiizulya abantu ooti biraalo ebirimu ebyayo ebingi.
PSA 107:42 Abatuukirirye babona ebyo era ni basangaala, neye ababbibabbi bonabona ni babbuunaku eminwa gyabwe.
PSA 107:43 Nabuli ali nʼamalabuki, ebyo abiteekeku omwoyo; era bafumintirizenge oku kutaka okwa Musengwa okutakoma.
PSA 108:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba, omwoyo gwange mugumu; nayembanga era ni nkuwuuja nʼomwoyo gwange gwonagwona.
PSA 108:2 Olamuke iwe tongoli era iwe nkana! Nze nalamuka ngʼemambya ekaali okusala!
PSA 108:3 Oo Musengwa nakusisiijiryanga omu bantu. Nayembanga okukuwuuja omu mawanga.
PSA 108:4 Ekyo kityo olwʼokubba okutakakwo okutakoma kugulumali okukiraku eigulu; obwesigwabwo butuuka nʼoku kireri.
PSA 108:5 Oo Kibbumba, bakugulumalyenge okubitamu eigulu, oleke ekitiisyakyo kiwoisye ekyalo kyonakyona.
PSA 108:6 Otununule era otubbeere ngʼokolesya obwezyebwo, kaisi abatakebo bayezye okuwunuka.
PSA 108:7 OKibbumba atumuliire omu Weemaye ati, “Naligabulyagamu oSekemu nga njaagaana, ni nsalasalamu ekiinamo oSukosi.
PSA 108:8 OGireyaadi kyalo kyange, nʼoManase kyange. Efulaimu iye nkofiira yange eyʼekyoma, oBuyudaaya iye mwigo gwange ogwʼobwakabaka.
PSA 108:9 OMowaabbu iye kalaayi omunnaabira. Edomu iye gimmumaku engaito gyange; era nceera olwʼokubba mpangwire ekyalo kyʼe Firisitiya.”
PSA 108:10 Naani eyalinnyingirya omu kibuga ekiriku olugaga? Naani eyalineekubbembera okwingira omwEdomu?
PSA 108:11 Oo Kibbumba, dala otulekeswire? Tokaali oyaba nʼamaje gaiswe omu lutalo?
PSA 108:12 Otuwe obubbeeri okulwanisya omulabe oyo, olwʼokubba obubbeeri bwʼabantu tibugasa.
PSA 108:13 Nga tuli nʼoKibbumba twasunanga obuwanguli, era niiye eyayemyagiranga ansi abalabe baiswe.
PSA 109:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Kibbumba, iwe ogumpuuja, tiwasirika-busiriki,
PSA 109:2 olwʼokubba abantu ababbibabbi era ababbeyi bankotoogerera; bantumulaku ebibono ebyobubbeeyi.
PSA 109:3 Bansukumulaku ebibono byʼobucaawi; bannumba anambula nsonga.
PSA 109:4 Nze okubataka, bansasulamu mpalano, neye nze neewaayo mu kusaba.
PSA 109:5 Omu kubakola okusani bansasulamu bibbibibbi, owembalaga okutaka, ibo bansasulamu bucaawi.
PSA 109:6 Omuteekeku omuntu omubbimubbi amulamule, oleke omulabewe niiye abbe amulumirize.
PSA 109:7 Owebamuwozesya, bagumusingisye, era okusabakwe bakubale ngʼekibbikibbi.
PSA 109:8 Oleke ekiseera kyʼobwomibwe kibbe kitono; oleke omuntu ogondi atwale ekifookye ekyʼobwekubbemberi.
PSA 109:9 Oleke abaanabe babbe bafuubbi, era omukaliwe abbe namwandu.
PSA 109:10 Oleke abaanabe babbe balaaduuki abasabirirya; oleke bababbingenge omu bisito byabwe ebifafaagani.
PSA 109:11 Oleke amubanza amuwambeku ebyalinabyo byonabyona; oleke abaizaizana bamunyageku ebintubye byonabyona ebiyakolereire.
PSA 109:12 Oleke adambeku amukwatira ekisa, ooba afaayo oku baanabe abafuubbi.
PSA 109:13 Oleke eibyairerye life liweewo, era babbe nga tibakaali babeebukirya omu mulembe ogwaliiraku.
PSA 109:14 Oleke oMusengwa ayebukiryenge ebibbibibbi byʼabazeizabe; era oleke ekibbikibbi kya maaye tiyakisoniya.
PSA 109:15 Oleke oMusengwa ayebukiryenge ebibbibibbi byabwe bulijo, era abonere nakimo ati babeerabira oku kyalo.
PSA 109:16 Ekyo kityo olwʼokubba tiyaseegereku okukola ebyʼekisa, wazira yayiigaanirye abadoobi, nʼabadamba nʼabanyolere omu myoyo okubaita.
PSA 109:17 Iye yatakanga kulaama, kale oleke ebiraamibye bimukangire; ngʼowenandi nʼasiimanga okutakirya abantu enkabi, kale oleke gimwesambe.
PSA 109:18 Yeeteekereku okulaama ni kubba kwa bulijo ooti kizwalokye; kwamwingiire ooti maizi agaanywa ni gaingira omu mubiri, kwamwingiire ooti kalifuwa oguyeesiiga nʼaingira omu magumba.
PSA 109:19 Aale oleke ebiraami bimwevambiryeku ooti kizwalo ekyazwala, bimwesibeku ooti musipi bulijo oguyeesiba.
PSA 109:20 Oleke ebyo bibbe niibyo empeera oMusengwa egyawa abalabe bange, abo abantumulaku okubbikubbi.
PSA 109:21 Neye iwe, Kibbumba oMusengwa wange, ombeere olwʼeriinalyo, era onnunule olwʼobusa bwʼokutakakwo okutakoma.
PSA 109:22 Ekyo kityo olwʼokubba ndi mudoobi, era ndamba, era ndi mukosefu omu mwoyo.
PSA 109:23 Natira okugotawo ooti kiiriirye kyeigulo ekigotawo mangu, banfuumuula ngʼompunga owaafuumuula enzige.
PSA 109:24 Amazwi gange ganafuwire olwʼokutalya; nnyondere era nsigaire magumba.
PSA 109:25 Nsuukire kizumi eeri abalabe bange; owebambona, batengeetya mitwe olwʼokunduula.
PSA 109:26 Oo Musengwa, iwe oKibbumba wange ombeere, onnunule olwʼokutakakwo okutakoma.
PSA 109:27 Oleke bamanye bati, obbaire niiwe, bati iwe Musengwa niiwe okikolere.
PSA 109:28 Oleke ibo balaame, neye iwe ompe enkabi; Oleke abanjiigaania baswale, neye oganye nze omuweereryawo nsangaale.
PSA 109:29 Oleke abalabe bange baswale ino, era oleke ensoni gibabbeeku ooti bazwaire bizwalo.
PSA 109:30 Neebalyanga ino oMusengwa nga mbutula; namuwuujanga omu lukumbaana lwʼabantu olunene.
PSA 109:31 Ekyo kityo olwʼokubba alwanirira adamba, okumununula eeri abo abamusalira ogwʼokufa.
PSA 110:1 EZabbuli ya Dawudi. OMusengwa yakobere oMusengwa wange ati, “Otyame ngʼondiraine, oku lubba lwange olwʼengalo endiiro, paka owenaligondya abalabebo ni mbasuuca mukonkolo gwʼokuwuumuliryaku ebigerebyo.”
PSA 110:2 OMusengwa yaligalamya obwakabakabwo okuzwera omu Sayuuni; walifuga abalabebo abakweruguuliriirye.
PSA 110:3 Oku lunaku olwʼokulwanisiryaku abalabebo amajeego galyewaayo ni gakwegaitaku. Abavuvukabo baliiza e gyoli, oku nsozi entukulye okukubbeera, ni bakwiryamu amaani ngʼolume lwʼamakeezi oweruwolya eitakali.
PSA 110:4 OMusengwa yalayiire era tiyalicuusa ekiyalayiire ati, “Oli kabona owʼemirembe nʼemirembe, okufaananaku nʼoMerikizedeki ngʼoweyabbaire kabona.”
PSA 110:5 OMusengwa ali oku lubbaalwo olwʼengaloyo endiiro okukukuuma, oweyalisunguwala, yalisasaigula abakabaka.
PSA 110:6 Yaliramula amawanga, ekyalo ni kiizula emirambo, era yalisasaigula abafugi oku kyalo kyonakyona.
PSA 110:7 Neye iye okabaka yalinywa okwiruba eriri oku nzira, era yaliiramu amaani olwakuwangula abalabebe.
PSA 111:1 Muwuuje oMusengwa. Neebalyanga oMusengwa nʼomwoyo gwange gwonagwona omu batuukirirye era omu nkumbaana gyabwe.
PSA 111:2 OMusengwa ebyakola bikulu, bonabona ababisangaalira babifumintirizaku.
PSA 111:3 Ebyakola byʼekitiisya era bikulu, obutuukiriryebwe bubbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 111:4 OMusengwa agira abantu ni beebukirya ebikolebye ebyewuunyisya, iye wʼekisa era alumirwa.
PSA 111:5 Agabirira abamutya ebyokulya, era ayebukirya endagaanoye bulijo.
PSA 111:6 Alagire abantube ngʼobwali owʼamaani, nʼabawa ebyalo byʼabanamawanga.
PSA 111:7 Omu byakola, mwesigwa era mwenkanya, era ebiragirobye byonabyona byesigwa.
PSA 111:8 Bibbeerererawo emirembe nʼemirembe, babiteekerewo mu mazima era mu butuukirirye.
PSA 111:9 Yanunwire abantube, nʼakola nabo endagaano eyenkalaakalira. Iye Mutukulye era wʼentiisya.
PSA 111:10 Okutya oMusengwa, okumanya mu kutandiikira. Bonabona abagondera ebiragirobye, bategeeri. OMusengwa bamuwuujenge emirembe nʼemirembe.
PSA 112:1 Muwuuje oMusengwa! Wʼenkabi iye oyo atya oMusengwa, era iye oyo asangaalira eino mu kugondera biragirobye.
PSA 112:2 Abaanabe baabbanga bʼamaani oku kyalo. Eibyaire lyʼomutuukirirye lyabbanga lyʼenkabi.
PSA 112:3 Amakaage gaabbanga masuni era gakulaakulananga, era ebikolebye ebyobutuukirirye tibalibyerabira emirembe gyonagyona.
PSA 112:4 Omutuukirirye ekitangaala kimwakira nʼomu ndikiirya, olwʼokubba abba wʼekisa, era alumirwa, era mwenkanya.
PSA 112:5 Ebintu byabira nakusani iye oyo akola ebyʼekisa era akoopa abainaye, era omwenkanya omu byakola.
PSA 112:6 Mazima yaabbanga mucaati bulijo, era bamwebukiryanga emirembe gyonagyona.
PSA 112:7 Tatya okuwulira amawuliro amabbimabbi, omwoyogwe mugumu era yeesiga Musengwa.
PSA 112:8 Tatya, omwoyogwe mugumu, paka oweyalibona ati abalabebe babawangwire.
PSA 112:9 Agabira abadoobi nʼomwoyo gumo. Era ebikolebye ebyobutuukirirye tibalibyerabira emirembe gyonagyona, bamugulumalyanga ni bamuwa ekitiisya.
PSA 112:10 Ekyo omubbimubbi akibona ni kimusunguwalya, nʼanyayiya neye nga mpaawo kyokukola. Okusairirya kwʼomubbimubbi tikwatuukirirenge.
PSA 113:1 Muwuuje oMusengwa. Mumuwuuje, inywe abaweererya ba Musengwa, muwuuje eriina lya Musengwa.
PSA 113:2 Eriina lya Musengwa baliwuuje, okuzwa atyanu paka emirembe gyonagyona.
PSA 113:3 Okuzwera e buzwaisana okutuuka e bugwaisana bali nʼokuwuuja eriina lya Musengwa.
PSA 113:4 OMusengwa niiye afuga amawanga gonagona, era ekitiisyakye kikiraku eigulu.
PSA 113:5 Naani ali ngʼoMusengwa Iye oKibbumba waiswe, Iye atyama oku ntebeye eyʼobwakabaka eri omwigulu?
PSA 113:6 OKibbumba niiye akotama nʼalingirira okubita omwigulu nʼabona ekyalo.
PSA 113:7 Asetula abadoobi nʼabatoola omu nkungu, asetula abadamba nʼabatoola oku kibbomboizi,
PSA 113:8 nʼabatyamisya aamo nʼabakungu, aamo nʼabakungu abo abafuga abantube.
PSA 113:9 Awa omukali abula omwana eisangaalo omu kisitokye nʼamusuuca omukali omubyaire. Muwuuje oMusengwa.
PSA 114:1 ABaisirairi owebazwire e Misiri, ibo eibyaire lya Yaakobbo owebazwire omwigwanga lyʼabanamawanga eryo,
PSA 114:2 oBuyudaaya kyasuukire kifo kya Musengwa ekitukulye, oIsirairi ni kibba kyalokye okububwe.
PSA 114:3 Enyanza eNtukuliki oweyababoine nʼeiruka, omwiga oYoludaani ni gukangayo e nyuma.
PSA 114:4 Ensozi gyabuukabuukire ooti ntaama ensaiza, obusozi ni bucuulyacuulya ooti ntaama entonto.
PSA 114:5 Kyabbaire niki iwe nyanza okwiruka? Iwe Yoludaani, lwaki wakangireyo e nyuma?
PSA 114:6 Inywe ensozi, lwaki mwabuukabuukire ooti ntaama ensaiza? Nywena obusozi, lwaki mwacuulyacuulirye ooti ntaama entonto?
PSA 114:7 Iwe kyalo otukute omumaiso ga Musengwa, omumaiso ga Kibbumba wa Yaakobbo,
PSA 114:8 oyo acuusa eibbaale okubba kidiba kyʼamaizi, eibbaale erigumu ni libbaamu ensulo egikulumuka.
PSA 115:1 Oo Musengwa, iswe titusaanira ekitiisya, iswe titukisaanira, wazira niiwe okisaanira, olwʼokutakakwo okutakoma nʼobwesigwabwo.
PSA 115:2 Lwaki abanamawanga babuulya bati, “OKibbumba waabwe ali yaina?”
PSA 115:3 OKibbumba waiswe abba mwigulu, era akola nabuli kyataka.
PSA 115:4 Neye ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba baabwe byʼefeeza na zaabbu, abantu ebibeekolera na ngalo.
PSA 115:5 Biri nʼeminwa, neye tibitumula, biri nʼamaiso, neye tibibona.
PSA 115:6 Biri nʼamatwi, neye tibiwulira, biri nʼamanindo, neye tibifunyirya.
PSA 115:7 Biri nʼengalo, neye tibikwata ekintu, biri nʼebigere, neye tibitambula. Era amamiro gaabyo tigazwamu eigono.
PSA 115:8 Abo ababikola basuuka ooti niibyo, era bonabona ababyesiga babba ooti niibyo.
PSA 115:9 Inywe abʼenyumba ya Isirairi, mwesigenge Musengwa, niiye ababbeera era niiye engabo yaanywe.
PSA 115:10 Inywe abʼenyumba yʼAlooni, mwesigenge Musengwa, niiye ababbeera era niiye engabo yaanywe.
PSA 115:11 Inywe abatya oMusengwa, mumwesigenge, niiye ababbeera era niiye engabo yaanywe.
PSA 115:12 OMusengwa atwebukirya, era atuwa enkabi. Yaawa abʼenyumba ya Isirairi enkabi, Yaawa abʼenyumba yʼAlooni enkabi.
PSA 115:13 Yaawa enkabi abamutya, abatobato nʼabakulu.
PSA 115:14 OMusengwa aganye mweyongere obungi, inywe nʼabaana baanywe.
PSA 115:15 Oleke oMusengwa abawenge enkabi, Iye eyakolere eigulu nʼekyalo.
PSA 115:16 Eigulu iryo lya Musengwa, neye ekyalo yakiwaire bantu.
PSA 115:17 Abafu tiniibo abawuuja oMusengwa, abo abaikirira e magombe awasiriki.
PSA 115:18 Neye iswe aboomi niiswe abagulumalya oMusengwa, atyanu nʼemirembe gyonagyona. Muwuuje oMusengwa.
PSA 116:1 Ntaka oMusengwa, olwʼokubba awulira eigono lyange, nʼokwegairira kwange.
PSA 116:2 Olwʼokubba antegera ekitwi, namusabanga omu kiseera kyʼobwomi bwange bwonabwona.
PSA 116:3 Akabbikabbi akʼokufa kabbaire kaneeruguuliriirye, entiisya yʼe magombe nʼeneesibaku, ni mba omu bugosi nʼenima.
PSA 116:4 Awo ni nsaba oMusengwa nti, “Oo Musengwa, onnunule!”
PSA 116:5 OMusengwa wʼekisa era mutuukirirye, oKibbumba waiswe musaasiri.
PSA 116:6 OMusengwa akuuma abatayezya kwerwanaku, owenabbaire mpoiremu eisuubi, yannunwire.
PSA 116:7 Mwoyo gwange, oiremu okubba mugumu, olwʼokubba oMusengwa abbairenge musa egyendi.
PSA 116:8 OMusengwa andamirye okufa, nʼansangula amaliga. Andamirye okugwa
PSA 116:9 kaisi ntambulirenge omumaiso ga Musengwa, omu kyalo kyʼaboomi.
PSA 116:10 Naikiririirye omu Kibbumba, waire nga natumwire nti, “Ngadire ino!”
PSA 116:11 Natiire ni nkoba nti, “Nabuli muntu mubbeyi!”
PSA 116:12 Kintuki ekinasasula oMusengwa olwʼebisa ebyankoleire?
PSA 116:13 Nasiirya ekikopo kyʼobununuli ni mpuuja eriina lya Musengwa.
PSA 116:14 Natuukiriryanga obweyamo bwange eeri oMusengwa, omumaiso gʼabantube bonabona.
PSA 116:15 Nga kirumya ino oMusengwa, omoiza oku batuukiriryebe owaafa!
PSA 116:16 Oo Musengwa, mazima ndi muweereryawo; ndi muweereryawo, ngʼomama oweyabbaire. Onnunwire omu kufa.
PSA 116:17 Nakuwanga esadaaka eyʼokwebalya, era ni nkusaba, Musengwa.
PSA 116:18 Natuukiriryanga obweyamo bwange eeri oMusengwa, omumaiso gʼabantube bonabona,
PSA 116:19 omu luuga lwʼenyumbaye, aakati omu Yerusaalemi. Muwuuje oMusengwa!
PSA 117:1 Muwuujenge oMusengwa inywe abʼamawanga gonagona, mumugulumalye inywe abantu nywenanywena.
PSA 117:2 Mumuwuuje olwʼokubba, okutakakwe okutakoma kubitiriri egyetuli, nʼobwesigwabwe bubbeerererawo emirembe gyonagyona. Muwuuje oMusengwa.
PSA 118:1 Mwebalyenge oMusengwa, olwʼokubba musa; okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 118:2 Oleke aBaisirairi bakobe bati, “Okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona.”
PSA 118:3 Oleke abʼenyumba yʼAlooni bakobe bati, “Okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona.”
PSA 118:4 Oleke abo abatya oMusengwa bakobe bati, “Okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona.”
PSA 118:5 Owenabbaire omu bugosi neekungiriire oMusengwa, nʼanjiramu era nʼannunula.
PSA 118:6 OMusengwa ali nanze, tinaatyenge. Omuntu ayezya kunkola niki?
PSA 118:7 OMusengwa ali nanze, era niiye omubbeeri wange. Nalibona ngʼawangula abalabe bange.
PSA 118:8 Kisa kwirukira eeri Musengwa okukukuuma, okukiraku okwesiga abantu.
PSA 118:9 Kisa kwirukira eeri Musengwa okukukuuma, okukiraku okwesiga abakungu.
PSA 118:10 ABanamawanga bonabona banzingizire, neye omu liina lya Musengwa, bonabona ni mbasaanyawo.
PSA 118:11 Banzingizire ku buli lubba, neye omu liina lya Musengwa, ni mbasaanyawo.
PSA 118:12 Banjoolookeireku ni banzingiza ooti nzoki, neye bawoirewo mangu mangu ngʼomusyo ogwʼomu mawa owegulikira; omu liina lya Musengwa, nabasaanyirewo.
PSA 118:13 Bannumbire nʼamaani, katono bampangule, neye oMusengwa nʼambeera.
PSA 118:14 OMusengwa niiye ampa amaani era niiye olwembo lwange; niiye annunula.
PSA 118:15 Owulire okubbookooka okwʼeisangaalo era okwʼobuwanguli omu weema gyʼabatuukirirye, okuti, “Engalo endiiro eya Musengwa ekolere ebyamaani.
PSA 118:16 Engalo endiiro eya Musengwa bagigulumalye ino, Engalo endiiro eya Musengwa ekolere ebyamaani.”
PSA 118:17 Nze tinaafe neye naabba mwomi, era nnangirire oMusengwa ebyakolere.
PSA 118:18 OMusengwa ambonerezere ino, neye tampaireyo eeri okufa.
PSA 118:19 Munjigulirewo egeeti egingira omu kifo ekitukulye; nnyingire neebalye oMusengwa.
PSA 118:20 Enu niiyo egeeti eingira e wa Musengwa, abatuukirirye omu baingirira.
PSA 118:21 Nakwebalyanga Musengwa, olwʼokubba wairiremu okusaba kwange, nʼosuuka mununuli wange.
PSA 118:22 Eibbaale abombeki eribagaine lisuukire niiryo erisiba ensonda.
PSA 118:23 Ekyo oMusengwa niiye eyakikolere, era ni tukibona ni tukyewunya.
PSA 118:24 Lunu niirwo olunaku oMusengwa olwakolere, oleke tusangaale, era tulujagaaniremu.
PSA 118:25 Oo Musengwa tukwegairiire otununule; oo Musengwa, ebitukola obiwe enkabi.
PSA 118:26 Wʼenkabi iye oyo aiza omu liina lya Musengwa. Tubasabira enkabi nga tuli omu nyumba ya Musengwa.
PSA 118:27 OMusengwa niiye oKibbumba, era agira ekitangaalakye ni kitwakira. Mukwate esadaaka mugisibire oku maziga gʼekyoto nʼemiguwa.
PSA 118:28 Iwe niiwe oKibbumba wange, era nakwebalyanga. Iwe niiwe oKibbumba wange, era nakugulumalyanga.
PSA 118:29 Mwebalyenge oMusengwa, olwʼokubba musa; okutakakwe okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 119:1 Bʼenkabi abali omu bwomi obunambulaku ekyokubunenya, abo abakolera oku mateeka ga Musengwa.
PSA 119:2 Bʼenkabi abo abagondera ebiragirobye, ibo abamunoonia nʼemyoyo gyabwe gyonagyona.
PSA 119:3 Ibo abo tibakola kibbikibbi, neye batambula ngʼoMusengwa obwataka.
PSA 119:4 Musengwa, watutekeirewo amateekago, nʼotulagira tugagonderenge nʼobwesigwa.
PSA 119:5 Kale singa ngumiire omu kukwata amateekago!
PSA 119:6 Tinankubbaire nswala, singa mbaire ngondera ebiragirobyo.
PSA 119:7 Nakuwuujanga nʼomwoyo omulongoole, nga wenjega okugondera amateekago amatuukirirye.
PSA 119:8 Nagonderanga amateekago, nkwegairiire tiwandekesulira nakimo.
PSA 119:9 Omuvuvuka yakuumanga atya amanzirage ni gabba malongoole? Ngʼatambula ngʼobwotaka.
PSA 119:10 Nkunoonia nʼomwoyo gwange gwonagwona, tiwandeka ni ncaama okuzwa oku mateekago.
PSA 119:11 Nkuumire ebiragirobyo omu mwoyo gwange, kaisi tinakola ekibbikibbi omumaisogo.
PSA 119:12 Oo Musengwa nkuwuuja onjegesye amateekago.
PSA 119:13 Nkolesya omunwa gwange ni nnangirira amateekago gonagona agewatuwaire.
PSA 119:14 Nsangaalira omu kugondera ebiragirobyo, ooti muntu asangaalira ebyobusuni ebingi.
PSA 119:15 Nfumintiriza oku mateekago, era ni nseega oku biragirobyo.
PSA 119:16 Nsangaalira okugondera amateekago; tineerabirenge ekibonokyo.
PSA 119:17 Onkolerenge nze omuweereryawo ebintu ebisa, kaisi mmbenge mwomi era ngonderenge ebiragirobyo.
PSA 119:18 Olibulye amaiso gange mpezye okubona ebyewuunyisya ebiri omu mateekago.
PSA 119:19 Oku kyalo ndi mugeni, tiwambisa ebiragirobyo.
PSA 119:20 Omwoyo gwange gukandiire ino okumanya amateekago gonagona.
PSA 119:21 Onenya abeekudumbalya, ibo abalaame era ibo abajeemera ebiwalagiire.
PSA 119:22 Ontooleku ebizumi nʼokujolonga olwʼokubba ngondera ebiragirobyo.
PSA 119:23 Era abafugi batyama ni bantumulaku ebibbibibbi, neye nze omuweereryawo, nfumintiriza ku mateekago.
PSA 119:24 Ebiragirobyo niibyo eisangaalo lyange, era niimwo omunsuna amalabuki.
PSA 119:25 Ndi ku mugo gwʼamagombe, onjiryemu obwomi ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:26 Nakubbutuliire byonabyona ebinakolere, nʼonjiramu; onjegesye amateekago.
PSA 119:27 Ombeere okutegeera amateekago, awo kaisi nfumintirizenge ku bikolebyo ebyewunyisya.
PSA 119:28 Omwoyo gwange guncemuka olwʼenima onjiryemu amaani ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:29 Onkuume tinatambulira omu manzira amacaamu, era olwʼekisaakyo, onjegesye amateekago.
PSA 119:30 Nsalirewo okubba mwesigwa, nteekere omwoyo ku mateekago.
PSA 119:31 Nkolera ino ku biragirobyo, oo Musengwa, tiwandeka ni nswala.
PSA 119:32 Nakoleranga ku biragirobyo, olwʼokubba ombeera okubitegeera nakusani.
PSA 119:33 Oo Musengwa onjegesye okukwata amateekago, era nagakwatanga bulijo.
PSA 119:34 Ombeere okugategeera, era nagakwatanga ni ngagondera nʼomwoyo gwange gwonagwona.
PSA 119:35 Ombeere okugonderanga ebiragirobyo, olwʼokubba mwibyo mu nsagaalira.
PSA 119:36 Ocuuse omwoyo gwange gugonderange ebiragirobyo, okukiraku okweiniranga byʼobusuni.
PSA 119:37 Ocuuse amaiso gange gazwe oku bintu ebitagasa, era okuume obwomi bwange ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:38 Otuukirirye ekiwasuubizire omuweereryawo, awo kaisi bakuwe ekitiisya.
PSA 119:39 Ontoleku ebizumi ebyentya, olwʼokubba ennamulayo nsa.
PSA 119:40 Obone, ntaka ino amateekago, okuume obwomi bwange, olwʼokubba iwe oli mutuukirirye.
PSA 119:41 Oo Musengwa, oleke okutakakwo okutakoma kubbe nanze, era onnunule ngʼobwewasuubizire;
PSA 119:42 awo kaisi mbeeku nʼekinjiramu abanzuma, olwʼokubba neesiga kibonokyo.
PSA 119:43 Tiwaganya ebibono ebyʼamazima ni bimpwamu, olwʼokubba nteekere eisuubi lyange mu mateekago.
PSA 119:44 Nakwatanga amateekago bulijo, emirembe nʼemirembe.
PSA 119:45 Era naabbanga mwidembe, olwʼokubba neefudaku okukwata amateekago.
PSA 119:46 Natumulanga oku biragirobyo, omumaiso gʼabakabaka, era tinaswalenge,
PSA 119:47 olwʼokubba nsangaalira amateekago, era ngataka ino.
PSA 119:48 Mpa ebiragirobyo ekitiisya era mbitaka; era nafumintirizanga oku mateekago.
PSA 119:49 Oyebukirye ekiwansuubizire, nze omuweereryawo, olwʼokubba kimpa eisuubi.
PSA 119:50 Nʼomu kugada njiramu amaani, olwʼokubba ekisuubizokyo kikuuma obwomi bwange.
PSA 119:51 Abeekudumbalya bansekerera ino, neye tinalekenge amateekago.
PSA 119:52 Oweneebukirya amateeka agewatuwaire eira, Musengwa, njiramu amaani.
PSA 119:53 Ekiruyi kinkwata owembona ababbibabbi nga bazwa oku mateekago.
PSA 119:54 Amateekago niigo agennyembaku, ngʼomusenze nabuli awemba.
PSA 119:55 Obwire nkwebukirya Musengwa, era ni nfumintiriza oku mateekago.
PSA 119:56 Nsunire enkabi, olwʼokubba ngondera ebiragirobyo.
PSA 119:57 Oo Musengwa, niiwe omugabo gwange, nsuubiza okugonderanga ebiragirobyo.
PSA 119:58 Nkwegairira nʼomwoyo gwange gwonagwona obbe musa egyendi, onkwatire ekisa ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:59 Owenningirira engeri egineebityamu, ncuuka ni nsengererya ebiragirobyo.
PSA 119:60 Tingayaala, nnyanguwa okukwata amateekago.
PSA 119:61 Ababbibabbi nʼowebantega entuula, tineerabira amateekago.
PSA 119:62 Omu kiire aakati ndamuka okukwebalya, olwʼamateekago amatuukirirye.
PSA 119:63 Ndi mukaagwa wa bonabona abakutya, era ndi mukaagwa wa bonabona abakwata amateekago.
PSA 119:64 Oo Musengwa, ekyalo kiizwire kutakakwo okutakoma, onjegesye amateekago.
PSA 119:65 Okoleire omuweereryawo ebisa, ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:66 Ompe amalabuki nʼokutegeera, olwʼokubba nkwata amateekago.
PSA 119:67 Owenabbaire nga bakaali okumbonereza nacaamanga, neye atyanu ngondera ekibonokyo.
PSA 119:68 Oli musa, era ebyokola bisa, onjegesye amateekago.
PSA 119:69 Newankubbaire ngʼabeekudumbalya bantumulaku ebyobubbeyi, neye nze ngondera ebiragirobyo nʼomwoyo gwange gwonagwona.
PSA 119:70 Emyoyo gyabwe giizwire biseego ebibbibibbi, neye nasangaalanga olwʼamateekago.
PSA 119:71 Okumbonereza kwangasire, olwʼokubba kwanzwereireku okwega amateekago.
PSA 119:72 Amateeka agewatuwaire gankiriraku enkumi nʼenkumi gyʼamairambula gʼezaabbu nʼefeeza.
PSA 119:73 Wambumbire nʼengalogyo, era niiwe owankolere, ombeere okutegeera kaisi njege amateekago.
PSA 119:74 Oleke abakutya owebambonanga bajaagaanenge, olwʼokubba nteekere eisuubi lyange mu kibonokyo.
PSA 119:75 Oo Musengwa, mmaite nti olamula mu butuuce, era wambonerezere olwʼokubba oli mwesigwa.
PSA 119:76 Oganye okutakakwo okutakoma kunjiryengemu amaani, ngʼobwewansuubizire nze omuweereryawo.
PSA 119:77 Oganye ekisaakyo kimbeeku kaisi mbe mwomi, olwʼokubba amateekago niigo eisangaalo lyange.
PSA 119:78 Oleke abeekudumbalya baswale olwʼokunsibiriryaku; neye nze nafumintirizanga ku biragirobyo.
PSA 119:79 Oleke abo abakutya baize egyendi, kaisi bayezye okumanya amateekago.
PSA 119:80 Onganye nkwatenge kusani amateekago, kaisi tinaswalanga.
PSA 119:81 Oo Musengwa mpulira nfa nga njoya okunnunula, neye nteekere eisuubi lyange mu kibonokyo.
PSA 119:82 Amaiso gandoolere olwʼokukuumirira ekiwasuubizire; ni neebuulya nti, “Walinjiryamu di amaani?”
PSA 119:83 Waire nga nsuukire kinambulamu era ekintu ekitagasa, neye tineerabira amateekago.
PSA 119:84 Nze omuweereryawo naguminkiriza kutuuca di? Walibonereza di abanjiigaania?
PSA 119:85 Abeekudumbalya bankuuliire ebiina mbigwemu, ibo abatakwata amateekago.
PSA 119:86 Amateekago gonagona meesigwa. Banjiigaania anambula nsonga, ombeere.
PSA 119:87 Babbaire bali kumpi kunsaanyawo oku kyalo, neye tinazwire oku mateekago.
PSA 119:88 Olwʼokutakakwo okutakoma okuume obwomi bwange, kaisi ngonderenge ebiragirobyo.
PSA 119:89 Oo Musengwa, ekibonokyo kibbeerererawo, era omwigulu kibbaayo nga kinyweze.
PSA 119:90 Obwesigwabwo bubbeerererawo emirembe gyonagyona, wagumiirye ekyalo omu kifo kyakyo ni kibbeerererawo.
PSA 119:91 Ebintu byonabyona bikaali biriwo ngʼobwewalagiire, olwʼokubba byonabyona biweererya niiwe.
PSA 119:92 Singa amateekago tigabbaire isangaalo lyange, nga nafiire owenabbeereire omu kugada.
PSA 119:93 Tineerabirenge ebiragirobyo, olwʼokubba mwibyo mwokuumiire obwomi bwange.
PSA 119:94 Ndi wuwo; onnunule, olwʼokubba neefudaku okutuukirirya ebiragirobyo.
PSA 119:95 Ababbibabbi bagonerera kunjita, neye nze naseeganga ku mateekago.
PSA 119:96 Mboine ebintu byonabyona bikoma, neye amateekago tigakoma.
PSA 119:97 Oo, nga ntaka ino amateekago, ngafumintirizaku okumalaku olunaku.
PSA 119:98 Amateekago gansuuca wʼamalabuki okukiraku abalabe bange, olwʼokubba niigo agannuŋamya nabuli kiseera.
PSA 119:99 Ndi nʼokutegeera okukiraku abansomesya bonabona, olwʼokubba nfumintiriza ku biragirobyo.
PSA 119:100 Ndi wʼamalabuki okukiraku abakaire, olwʼokubba nkwata amateekago.
PSA 119:101 Nkuumire ebigere byange okutatambulira omu nzira yonayona eyʼababbibabbi, kaisi ngonderenge ekibonokyo.
PSA 119:102 Tinzwanga oku mateekago, olwʼokubba iwe onyere onjegesya.
PSA 119:103 Ebibonobyo nga bimpoomera ino, bimpoomera ino okukiraku omujenene.
PSA 119:104 Okubita omu mateekago nsuna obulabuki, nʼolwekyo ni ncaawa entambula yonayona embiibbi.
PSA 119:105 Ekibonokyo niikyo eitaala erimmoleekerera nga ntambula, era ekitangaala omu nzira yange.
PSA 119:106 Ndayira era neeyama okukwatanga amateekago amatuukirirye.
PSA 119:107 Oo Musengwa, ngadire ino; okuume obwomi bwange ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:108 Oo Musengwa, osiime okuwuuja okwempaayo omu kutaka nga nkwebalya, era onjegesye amateekago.
PSA 119:109 Obwomi bwange bubba mu kabbikabbi nabuli kaseera, neye tineerabira amateekago.
PSA 119:110 Ababbibabbi bantegere omutego, neye tinzwire oku biragirobyo.
PSA 119:111 Ebiragirobyo niibyo ebyobusika byange ebyʼemirembe gyonagyona; niibyo ebisangaalisya omwoyo gwange.
PSA 119:112 Mmaliriire okutuukiriryanga ebiragirobyo, paka owenalifa.
PSA 119:113 Ncaawa abʼemyoyo emibiri, neye ntaka amateekago.
PSA 119:114 Niiwe ekiirukiro kyange era engabo yange; nteekere eisuubi lyange mu kibonokyo.
PSA 119:115 Muzwewo e gyendi inywe abakola ebibbibibbi, kaisi nkwate amateeka ga Kibbumba.
PSA 119:116 Ongumye ngʼobwewasuubizire, kaisi mbe mwomi, tiwandeka ni nswala ate nga nkusuubirira mu niiwe.
PSA 119:117 Ompanirire kaisi mbe omu mweyaayo, era nagonderanga ebiragirobyo bulijo.
PSA 119:118 Iwe ocaawa bonabona abazwa oku biragirobyo, olwʼokubba olugezigezi lwabwe kinambulamu.
PSA 119:119 Ababbibabbi bonabona oku kyalo obabitya ooti bisasiro, ekyo kinzweraku okutaka ebiragirobyo.
PSA 119:120 Ntukuta olwʼokukutya; mbuninkirira olwʼamateekago.
PSA 119:121 Nkolere ebyobutuukirirye nʼebyobwenkanya; tiwandekesula eeri abalabe bange.
PSA 119:122 Osuubize okunkolera nze omuweereryawo ebisa; tiwaganya abeekudumbalya okunjolonga.
PSA 119:123 Amaiso gandoolere nga nkuumiriire okunnunula, nga nkumiriire ekisuubizokyo iwe omwenkanya.
PSA 119:124 Ombitye nze omuweereryawo ngʼokutakakwo okutakoma obwekuli, era onjegesye amateekago.
PSA 119:125 Ndi muweereryawo, ompe okutegeera, kaisi ntegeere ebiragirobyo.
PSA 119:126 Oo Musengwa, niikyo ekiseera okubbaaku nʼekyokola, olwʼokubba abantu ababbibabbi bamenya amateekago.
PSA 119:127 Nze ntaka amateekago okukiraku ezaabbu, okukiraku ezaabbu iyo ennongoole.
PSA 119:128 Era olwʼokubba ngondera ebiragirobyo byonabyona, ncaawa entambula yonayona embiibbi.
PSA 119:129 Ebiragirobyo byewuunyisya, nʼolwekyo mbigondera.
PSA 119:130 Ebibonobyo owebabisonzola, biwa ekitangaala, biwa amalabuki abo abagadamba.
PSA 119:131 Njasama omunwa ni neekombakomba, olwʼokuyoya eino amateekago.
PSA 119:132 Ondoleku era onkwatire ekisa, nga bulijo obwokwatira abo abakutaka.
PSA 119:133 Olungamyenge entambula yange ngʼowewasuubizire, era tiwaganya ekibbikibbi kyonakyona ni kinfuga.
PSA 119:134 Onnunule eeri abo abangadya, kaisi njezye okukwata amateekago.
PSA 119:135 Ondoleku nze omuweereryawo nʼeriiso eryʼekisa, era onjegesye amateekago.
PSA 119:136 Amaliga gakulumuka omu maiso gange ooti maizi, olwʼokubba abantu tibakwata mateekago.
PSA 119:137 Oo Musengwa, oli mutuukirirye, era amateekago gʼobwenkanya.
PSA 119:138 Ebiragirobyo ebiwateekerewo bituuce, era byesigwa nakimo.
PSA 119:139 Ekiruyi kinduma ino, olwʼokubba abalabe bange beerabiire ebibonobyo.
PSA 119:140 Ebisuubizobyo bikengeize, era nze omuweereryawo mbitaka.
PSA 119:141 Waire nga ndi muyejere era bannyooma, neye tineerabira amateekago.
PSA 119:142 Obutuukiriryebwo bubbeerererawo, era amateekago matuuce.
PSA 119:143 Ndi omu kugada nʼokuluga okunene, neye amateekago niigo eisangaalo lyange.
PSA 119:144 Ebiragirobyo bituuce emirembe gyonagyona; ompe okutegeera kaisi mbe mwomi.
PSA 119:145 Oo Musengwa, nkusaba nʼomwoyo gwange gwonagwona; onjiremu, era nakwatanga amateekago.
PSA 119:146 Nkusaba onnunule, era nagonderanga ebiragirobyo.
PSA 119:147 Mpuuna ngʼemambya ekaali okusala ni nkwekungirira okumbeera; nteekere eisuubi lyange mu kibonokyo.
PSA 119:148 Mbonia ekiire okuca, nga nfumintiriza oku bisuubizobyo.
PSA 119:149 Owulire okwekunga kwange olwʼokutakakwo okutakoma; oo Musengwa olwʼobwenkanyabwo okuume obwomi bwange.
PSA 119:150 Abo abansalira enkwe baigereire, cooka ibo tibakwata amateekago.
PSA 119:151 Neye iwe Musengwa ondi kumpi, era amateekago gonagona matuuce.
PSA 119:152 Eira nayegere ebiragirobyo, ni mmanya nti wabiteekerewo kubbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 119:153 Obone okugada kwange, onnunule, olwʼokubba tineerabiranga amateekago.
PSA 119:154 Ondwanirire era onnunule; okuume obwomi bwange ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:155 Ababbibabbi babba yala nʼokubanunula, olwʼokubba tibagondera ebiragirobyo.
PSA 119:156 Oo Musengwa ekisaakyo kingi, olwʼobwenkanyabwo okuume obwomi bwange.
PSA 119:157 Abalabe bange nʼabanjiigaania bangi, neye nze tinzwire oku biragirobyo.
PSA 119:158 Owembona abʼenkwe mbazuzuula, olwʼokubba tibakwata ebiragirobyo.
PSA 119:159 Oo Musengwa obone ngʼowentaka amateekago; okuume obwomi bwange olwʼokutakakwo okutakoma.
PSA 119:160 Omulamwa gwʼamateekago mazima meereere; amateekago gonagona amatuukirirye gʼemirembe gyonagyona.
PSA 119:161 Abafugi banjiigaania anambula nsonga, neye nze ebiragirobyo mbiwa ekitiisya.
PSA 119:162 Nsangaalira mu bisuubizobyo, ooti muntu asangaalira omunyago omungi.
PSA 119:163 Ncaawa era neesinya obubbeyi, neye ntaka amateekago.
PSA 119:164 Nkuwuuja mirundi musanvu nabuli lunaku, olwʼobutuukirirye bwa mateekago.
PSA 119:165 Bali nʼeidembe eryʼamaani abo abataka amateekago, era mpaawo ekibeesitaalisya.
PSA 119:166 Oo Musengwa, nkuumirira niiwe okunnunula, era ntuukirirya amateekago.
PSA 119:167 Ngondera ebiragirobyo era mbitaka ino.
PSA 119:168 Nkwata amateekago ni ngondera nʼebiragirobyo, era obona byonabyona ebinkola.
PSA 119:169 Oo Musengwa, oganye okwekunga kwange kutuuke egyoli; ompe okutegeera ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:170 Owulire okwegairira kwange; onnunule ngʼobwewasuubizire.
PSA 119:171 Nakuwuujanga bulijo, olwʼokubba onjegesya amateekago.
PSA 119:172 Nayembanga oku kibonokyo, olwʼokubba ebiragirobyo byonabyona bituuce.
PSA 119:173 Obbenge mutegeki bulijo okumbeera, olwʼokubba nalonderewo kukwatanga mateekago.
PSA 119:174 Oo Musengwa, njoya okunnunula, era amateekago niigo eisangaalo lyange.
PSA 119:175 Ompe obwomi, awo nkuwuujenge, era oganye amateekago gambeerenge.
PSA 119:176 Mmamaalikire ni nkuzwaku ooti ntaama agotere. Onnoonieku, nze omuweereryawo, olwʼokubba tinerabiranga ebiragirobyo.
PSA 120:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Omu bigosi byange nsaba oMusengwa, era nʼanjiramu.
PSA 120:2 Oo Musengwa, onnunule eeri abatumula ebyʼobubbeyi nʼeeri abatumula ebyakalebule.
PSA 120:3 Inywe abatumula ebyakalebule, iye yalibakola niki, era yalibabonereza atya?
PSA 120:4 Yalibabonereza nʼobulaso obwogi ooti bwʼomulwani, era nʼamanda agameigera.
PSA 120:5 Nga ndabire okutyama omu Meseki, era okutyama omu Kedali!
PSA 120:6 Ntyaime ekiseera kiwanvu omu bantu abacaawa eidembe.
PSA 120:7 Nze ndi muntu ataka idembe, neye owentumula, ibo bataka ntalo.
PSA 121:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Nsiirya amaiso gange ni nningirira ensozi, ni neebuulya nti, obubbeeri bwange buzwa yaina?
PSA 121:2 Obubbeeri bwange buzwa eeri Musengwa, eYakolere eigulu nʼekyalo.
PSA 121:3 Tiyakulekenge okugwa, Iye oyo akukuuma tiyawongerenge.
PSA 121:4 Dala iye oyo akuuma oIsirairi tawongera, waire okugona.
PSA 121:5 OMusengwa niiye akukuuma, oMusengwa abba kumpi na iwe okukukuuma.
PSA 121:6 Eisana tiryakwocenge omusana, waire omweri okukukola obubbibubbi obwire.
PSA 121:7 OMusengwa yakukuumanga eeri nabuli kabbikabbi, yalabiriranga obwomibwo.
PSA 121:8 OMusengwa yakukuumanga amaaba nʼamaira, okuzwa atyanu, paka emirembe gyonagyona.
PSA 122:1 EZabbuli ya Dawudi ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Nasangaire owebankobere bati, “Twabe omu nyumba ya Musengwa.”
PSA 122:2 Atyanu tuli aanu, twemereire omunda oku geetiyo, iwe Yerusaalemi.
PSA 122:3 OYerusaalemi ikyo kibuga ekibombekere nga kigaite aamo.
PSA 122:4 Mwikyo niimwo ebika e gibyaba, ibyo ebika byʼabantu ba Musengwa, okwebalya oMusengwa, ngʼobweyalagiire oIsirairi.
PSA 122:5 Mwikyo niimwo omu bateekere entebe egyʼobwakabaka egyʼokulamuliraku, entebe egyʼobwakabaka egyʼabʼenyumba ya Dawudi.
PSA 122:6 Musabire oYerusaalemi abbeemu eidembe, muti: “Oganye abo abakutaka babbe idembe.
PSA 122:7 Eidembe libbe omu bikomerabyo, nʼobukuumi bubbe omu ngagagyo.”
PSA 122:8 Olwʼabantu bange nʼabakaagwa bange, nkoba oYerusaalemi nti: “Eidembe libbe mwiwe!”
PSA 122:9 Olwʼabʼomu nyumba ya Musengwa iye oKibbumba waiswe, nkusabira enkabi.
PSA 123:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Iwe atyama oku ntebeyo eyʼobwakabaka omwigulu, nsiirya amaiso gange eeri iwe.
PSA 123:2 Ngʼabaweererya obwebeesiga omusengwa waabwe, era ngʼabagalama abakali obwebeesiga omusengwa waabwe, swena niiye owetukwesiga Musengwa, iwe oKibbumba waiswe, paka owewalitukwatira ekisa.
PSA 123:3 Oo Musengwa, otukwatire ekisa, otukwatire ekisa, olwʼokubba batunyoomere ino.
PSA 123:4 Abamalala bamalire eibbanga liwanvu nga batuduula ino, era abeekudumbalya nga batunyooma.
PSA 124:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Singa oMusengwa tiyabbaire oku lubba lwaiswe, atyanu oleke oIsirairi akobe ati,
PSA 124:2 singa oMusengwa tiyabbaire oku lubba lwaiswe, abantu owebatulumbiire,
PSA 124:3 owebatubbeereireku ekiruyi banditumirire boomi;
PSA 124:4 amataba ganditutwaire, amaizi ganditumirire,
PSA 124:5 amaizi agawooga ganditusaanyirewo.
PSA 124:6 OMusengwa bamuwuujenge, iye atatuwaireyo ngʼekyokulya eeri amaino gaabwe.
PSA 124:7 Tuwunukire abalabe baiswe ngʼonyonyi owaawunuka omutego gwa mutegi. Omutego gukutukire ni tuwunuka.
PSA 124:8 Obubbeeri bwaiswe buzwa eeri Musengwa, eYakolere eigulu nʼekyalo.
PSA 125:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Abo abeesiga oMusengwa bacaati ooti lusozi oSayuuni, olutasagaasagana, era olubbeerererawo emirembe gyonagyona.
PSA 125:2 Ngʼensozi owegyeruguuliriirye oYerusaalemi, oMusengwa yena atyo weyeeruguuliriirya abantube, okuzwa atyanu paka emirembe gyonagyona.
PSA 125:3 Ababbibabbi tibafugirirenge ekyalo kyʼabatuukirirye, demba abatuukirirye bona ni bakola ebibbibibbi.
PSA 125:4 Oo Musengwa okolere abo abasa ebisa, abo abʼemyoyo emirongoole.
PSA 125:5 Neye abo abakwata enzira gyabwe encaamu, oMusengwa yababonerezeranga aamo nʼababbibabbi. Eidembe libbe okwIsirairi.
PSA 126:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. OMusengwa oweyairiryewo eidembe lya Sayuuni, twabbaire ooti tuloota.
PSA 126:2 Twasekere ino ni twemba olwʼeisangaalo. Awo abanamawanga ni bakoba bati, “OMusengwa abakoleire ebikulu!”
PSA 126:3 OMusengwa atukoleire ebikulu, era tuli basangaali.
PSA 126:4 Oo Musengwa oiryewo enkabi gyaiswe, ngʼoikendi owairya amaizi omu miiga gyʼomwidungu oNegevu.
PSA 126:5 Abo ibo abasigira omu maliga, balikungula nga basangaala.
PSA 126:6 Iye oyo ayaba ngʼali mu maliga ngʼatwala ensigo okusiga, yalikanga ngʼayemba olwʼeisangaalo, ngʼaira nʼamakungula.
PSA 127:1 EZabbuli ya Sulemaani ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. OMusengwa singa tayombeka enyumba, abagyombeka bateganira bwereere. OMusengwa owaatakuuma ekibuga, abakikuuma bateganira bwereere.
PSA 127:2 Kibba kinambulamu inywe okulamuka kibbambya, era ni mugona kinamukuku nga mukalabanira ekyokulya. OMusengwa abaataka abawa endoolo.
PSA 127:3 Okubyala abaana kirabo okuzwa eeri oMusengwa, dala kirabo kinanyerenyeere.
PSA 127:4 Abaana abʼomu buvuvuka, babba ooti bulaso omu ngalo gyʼomulwani.
PSA 127:5 Wʼenkabi ali nʼomugobagwe nga gwizwire niibwo, abalabebe tibamuwangula, owaabba omu mpaka nabo omunda oku geeti yʼekibuga.
PSA 128:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Wʼenkabi iye oyo atya oMusengwa. Oyo atambulira omu manzirage!
PSA 128:2 Walirya oku bibala bya lwotalwo, walibba wʼenkabi nʼebisa byalibba bibyo.
PSA 128:3 Omu kisitokyo, omukaliwo yalibba ooti muzabbibbu ogubala eino. Abaanabo balibba bangi ooti masaga agʼomusaale omuzaituuni nga beeruguuliriirye ekiinulokyo.
PSA 128:4 Dala omuntu atya oMusengwa atyo waasuna enkabi.
PSA 128:5 OMusengwa akuwe enkabi ngʼasinzirira omu Sayuuni, nsaba obone oYerusaalemi ngʼakulaakulana, enaku gyonagyona egyʼobwomibwo;
PSA 128:6 era owangaale obone oku baizukulubo. Eidembe libbe okwIsirairi.
PSA 129:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Bangadirye ino okuzwa omu butobuto bwange, oleke oIsirairi akobe ati,
PSA 129:2 “Bangadirye ino okuzwa omu butobuto bwange, neye nandi ni bampangula.
PSA 129:3 Bantemulyagire omugongo gwonagwona, ni bagusuuca ooti matinde agebakabaire nʼenkumbi yʼente.
PSA 129:4 Neye oMusengwa mutuukirirye; akutulyagire enjegere gyʼababbibabbi nʼantaisulya.”
PSA 129:5 Oleke abo bonabona abacaawa oSayuuni babakanjirirye nga baswaire.
PSA 129:6 Oleke babbe ooti isubi erimera e ngulu oku nyumba, erikala nga likaali okukula.
PSA 129:7 Oyo alisala, mpaawo ekyayerya omu kigalabaayokye, nʼoyo alisala talyerya kadi mu kigalo.
PSA 129:8 Era nʼabo ababitawo tibamukoba bati, “OMusengwa akuwe enkabi. Tukuwa enkabi omu liina lya Musengwa.”
PSA 130:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Oo Musengwa, nakwekungirira olwʼokubba ndi omu bugosi bubitiriri.
PSA 130:2 Oo Musengwa, owulire okwegairira kwange. Otege amatwi eeri okukunga kwange olwʼobubbeeri.
PSA 130:3 Oo Musengwa, singa otubalira ebikole byaiswe ebibbibibbi, naani eyandiwunukire omusango?
PSA 130:4 Neye iwe osoniya, nʼolwekyo bakuwa ekitiisya.
PSA 130:5 Nkuumirira oMusengwa, mmukuumirira era neesiga kibonokye.
PSA 130:6 Nkuumirira oMusengwa okukiraku abakuumi obwebakuuma obwire okuca, dala okukiraku abakuumi obwebakuuma obwire okuca.
PSA 130:7 Oo Isirairi weesigenge Musengwa, olwʼokubba oMusengwa ali nʼokutaka okutakoma, era nabuli kiseera mutegeke okukununula.
PSA 130:8 Iye yalinunula oIsirairi okuzwa omu bibbibibbi byabwe byonabyona.
PSA 131:1 EZabbuli ya Dawudi ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Oo Musengwa, tindi wʼamalala, tineekudumbalya, tineeniinianiinirya ku bintu ebintayezya, waire ku bintu ebimbitiriraku okubitegeera.
PSA 131:2 Wazira omwoyo gwange gwikaikana, ni nsirika ooti mwana ogubazirisirye owaikaikana, ngʼali omu kifubba kya maaye. Dala ngʼomwana ogubazirisirye owaikaikana, zena ntyo wenteereire.
PSA 131:3 Oo Isirairi, osuubirenge mu Musengwa okuzwa atyanu okutuuca emirembe gyonagyona.
PSA 132:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Oo Musengwa, oyebukirye oDawudi nʼebigosi byonabyona ebiyagumiire.
PSA 132:2 Yakulayiriire, iwe Musengwa, nʼakola nʼobweyamo egyoli, Iwe oWabwezye, oKibbumba wa Yaakobbo ngʼakoba ati,
PSA 132:3 “Tinalingira omu nyumba yange, waire okwaba oku buliri,
PSA 132:4 tinaliganya endoolo omumaiso gange, waire okuwongeraku,
PSA 132:5 paka nga mmalire okusunira oMusengwa ekifo, nga nsuniire oWabwezye oyo oKibbumba wa Yaakobbo ekifo omu yatyamanga.”
PSA 132:6 Twawuliireku tuti eSanduuku yʼeNdagaano eri mwEfulaasi, ni tugibonera omu misiri gyʼe Yaali.
PSA 132:7 Ni tukoba tuti, “Oleke twabe omu kifookye omwatyama, oleke tumuwuujirye awaawuumulirya ebigerebye.
PSA 132:8 Oo Musengwa osetuke, oize omu kifookyo awoowuumulira, iwe nʼeSanduuku eyʼeNdagaano eyʼobwezyebwo.
PSA 132:9 Oleke abakabonabo bakolenge ebyʼamazima; oleke abatuukiriryebo baceerenge olwʼeisangaalo.”
PSA 132:10 Oku lwʼomuweereryawo oDawudi, tiwalekesula oyo oguwasukireku amafuta.
PSA 132:11 OMusengwa yalayiriire oDawudi omu mazima, nga yeeyama ekyeyamo ekyʼenkalaakalira ekiyatalireka ngʼakoba ati, “Nalityamisya omoiza okwibyaireryo oku ntebeyo eyʼobwakabaka.
PSA 132:12 Singa eibyaireryo lyakuumanga endagaano yange, ni likwatanga nʼebiragiro byange ebimbasomesya, awo abaana baabwe basikiranga entebeyo eyʼobwakabaka emirembe gyonagyona.”
PSA 132:13 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa alondere oSayuuni; niiye ogwasiimire okubba butyamibwe ngʼakoba ati,
PSA 132:14 “Kinu niikyo ekifo omunawuumuliranga emirembe gyonagyona, aanu niiwo awenatyamanga oku ntebe eyʼobwakabaka, olwʼokubba nsiimirewo.
PSA 132:15 Naawanga oSayuuni enkabi omu bintu bingi ino, abadoobi baakyo nabaikutyanga nʼebyokulya.
PSA 132:16 Abakabona baakyo nabawanga enkabi mu buli kimo, nʼabatuukirirye abakirimu ni baceeranga olwʼeisangaalo.
PSA 132:17 “Aanu wenalisuucira omoiza okwibyaire lya Dawudi okubba kabaka omukulu, era ni nsuuca ogunasukireku amafuta kitangaala eeri abantu emirembe gyonagyona.
PSA 132:18 Abalabebe nalibaswaza, neye kwiye enguleye yalimasaamasa.”
PSA 133:1 EZabbuli ya Dawudi ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Dala nga kisa era kisangaalisya aboluganda okubba aamo nga bali ekintu kimo!
PSA 133:2 Kiri ooti mafuta agʼebbeeyi agebasukire oku mutwe gwʼAlooni, ni gakulumukira oku kirevu; gakulumukira oku kirevu kyʼAlooni ni gaika oku kitogi kyʼeganduulaye.
PSA 133:3 Kiri ooti lume lwʼoku lusozi oKerumooni, olume olugwa oku nsozi gyʼe Sayuuni. Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa giyasinziriire okulagira wabbeewo enkabi, nʼobwomi obwʼemirembe gyonagyona.
PSA 134:1 EZabbuli ngʼoniinaniina okwaba okusinza omu Yeekaalu. Mwize muwuuje oMusengwa inywe nywenanywena abaweereryabe, abaweererya omu nyumbaye obwire.
PSA 134:2 Musiirye engalo gyanywe omu kifo ekitukulye era muwuuje oMusengwa.
PSA 134:3 Oleke oMusengwa eyakolere eigulu nʼekyalo abawe enkabi ngʼasinzirira omu Sayuuni.
PSA 135:1 Muwuuje oMusengwa! Muwuuje eriina lya Musengwa, mumuwuuje, inywe abaweererya ba Musengwa,
PSA 135:2 inywe abaweererya omu nyumba ya Musengwa omu luuga lwʼenyumba ya Kibbumba waiswe.
PSA 135:3 Muwuuje oMusengwa olwʼokubba iye oMusengwa musa. Mwembe nga muwuuja eriinalye olwʼokubba ekyo kyʼeisangaalo.
PSA 135:4 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yalondere oYaakobbo okubba wuwe, abantu ba Isirairi okubba babe kububwe.
PSA 135:5 Mmaite ngʼoMusengwa mukulu, oMusengwa waiswe mukulu okukiraku abakibbumba abandi bonabona.
PSA 135:6 OMusengwa nabuli ekyataka akikola omwigulu era nʼoku kyalo, omu nyanza nʼomu njabi gyagyo.
PSA 135:7 Niiye asetula ebireri bya ikendi okuzwa ekyalo e gikikoma; niiye aleetera oikendi okumesya, nʼawulucaayo ompunga omu bifo omwamukuumira.
PSA 135:8 Niiye eyaitire ebibere byʼe Misiri, ebibere ebyʼabantu nʼebyʼebisolo.
PSA 135:9 Niiye eyakusindikiremu obumanyiciryo wʼebyewunyo nʼebyamagero iwe Misiri, okubonereza oFalaawo nʼabakungube bonabona.
PSA 135:10 Niiye eyajigiricirye amawanga amangi, era nʼaita abakabaka abʼamaani banu:
PSA 135:11 OSikoni okabaka wʼaBamooli, nʼOgi okabaka wʼe Bbasani, nʼabakabaka bonabona abʼe Kanani.
PSA 135:12 Ekyalo kyabwe nʼakiwaayo ngʼobusika, ibwo obusika bwʼabantube aBaisirairi.
PSA 135:13 Oo Musengwa, eriinalyo libbeerererawo emirembe gyonagyona. Oo Musengwa, bakwebukiryanga emirembe nʼemirembe.
PSA 135:14 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa yalangiriranga ngʼabantube owebabulaku omusango, era yakwatiranga abaweereryabe ekisa.
PSA 135:15 Ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba abʼabanamawanga bya feeza na zaabbu, abantu ebibeekolera na ngalo.
PSA 135:16 Biri nʼeminwa, neye tibitumula; biri nʼamaiso, neye tibibona.
PSA 135:17 Biri nʼamatwi, neye tibiwulira, era tibiyeera.
PSA 135:18 Abo ababikola basuuka ooti niibyo, era bonabona ababyesiga babba ooti niibyo.
PSA 135:19 Inywe abʼenyumba ya Isirairi, muwuuje oMusengwa. Inywe abʼenyumba yʼAlooni, muwuuje oMusengwa.
PSA 135:20 Inywe abʼenyumba ya Leevi, muwuuje oMusengwa. Nywenanywena abatya oMusengwa, mumuwuuje.
PSA 135:21 Bawuuje oMusengwa omu Sayuuni, iye oyo abba omu Yerusaalemi. Muwuuje oMusengwa!
PSA 136:1 Mwebalye oMusengwa olwʼokubba musa,
PSA 136:2 Mwebalye oKibbumba afuga abakibbumba,
PSA 136:3 Mwebalye oMusengwa wʼabasengwa,
PSA 136:4 Mumwebalye iye yenkani akola ebyamagero ebyʼamaani,
PSA 136:5 Iye oyo eyakolere eigulu nʼamalabukige,
PSA 136:6 Iye oyo eyaalire ekyalo oku maizi,
PSA 136:7 Iye oyo eyakolere ebyaka ebinene,
PSA 136:8 Iye oyo eyakolere eisana okufuganga omusana,
PSA 136:9 Iye oyo eyakolere omweri nʼenkota bifugenge obwire,
PSA 136:10 Iye oyo eyaitire ebibere ebyʼe Misiri,
PSA 136:11 Era iye oyo eyatoiryemu aBaisirairi omu Bamisiri,
PSA 136:12 Iye oyo eyakoleserye obwezyebwe,
PSA 136:13 Iye oyo eyayawiiremu eNyanza eNtukuliki aakati,
PSA 136:14 Era nʼabitya aBaisirairi aakati waayo,
PSA 136:15 Neye iye nʼasaanyawo oFalaawo nʼamajeege omu Nyanza eyo eNtukuliki.
PSA 136:16 Iye oyo yakubbembeire abantube okubabitya omwidungu.
PSA 136:17 Iye oyo eyaitire abakabaka abʼamaani,
PSA 136:18 Iye oyo eyaitire abakabaka abatutumuki,
PSA 136:19 Eyaitire oSikoni okabaka wʼaBamooli,
PSA 136:20 nʼOgi okabaka wa Bbasani,
PSA 136:21 Nʼekyalo kyabwe nʼakiwaayo ngʼobusika,
PSA 136:22 nʼakiwa oIsirairi omuweereryawe.
PSA 136:23 Iye oyo eyatwebukiirye nga tuli omu bunafu,
PSA 136:24 nʼatununula eeri abalabe baiswe.
PSA 136:25 Iye oyo awa ebibbumbe byonabyona ebyomi ebyokulya.
PSA 136:26 Mwebalye oKibbumba owʼomwigulu.
PSA 137:1 Oku miiga egyʼe Bbabbulooni twatyaime ni tukulumuca amaliga owetwebukiirye oSayuuni.
PSA 137:2 Eeyo ni twanika amatongoli gaiswe, oku misaale egiriranirewo,
PSA 137:3 olwʼokubba eeyo abatuwambire batukobere tubembereku. Ababbaire batugadya ni batulagira tubasangaalyemu nga tubembera; ni batukoba bati, “Mutwembere olumo oku nyembo egyʼe Sayuuni.”
PSA 137:4 Twezya tutya okwemba enyembo gya Musengwa omu kyalo ekitali kyaiswe?
PSA 137:5 Owenakwerabira iwe Yerusaalemi, engalo yange endiiro ebba esaanira okwerabira okukubba otongoli.
PSA 137:6 Olulumi lwange lubba lusaanira kwekwatira ngulu mu munwa, owentakwebukirya, era owentatwala oYerusaalemi okubba eisangaalo lyange okukiraku ebintu ebindi byonabyona.
PSA 137:7 Oo Musengwa, oyebukirye aBeedomu ekibakolere oku lunaku oYerusaalemi owebakiwambiire, nga bakoba bati, “Mukisaanyewo, mukisaanyirewo nakimo paka nʼemisingi!”
PSA 137:8 Inywe abantu bʼe Bbabbulooni balibajigirica. Wʼenkabi oyo akusasula olwʼebyotukolere.
PSA 137:9 Wʼenkabi akwata eibyaireryo nʼalikubba okwibbaale!
PSA 138:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, nakwebalyanga nʼomwoyo gwange gwonagwona, ni nnyemba nga nkuwuuja omumaiso gʼabakibbumba.
PSA 138:2 Nakotamyanga omutwe okukuwa ekitiisya nga nningiriire eeri eYeekaaluyo entukulye. Era nakuwuujanga olwʼokutakakwo okutakoma nʼolwʼobwesigwabwo, olwʼokubba wagulumairye eriinalyo nʼekibonokyo okukiraku ebindi byonabyona.
PSA 138:3 Oku lunaku owenakusabireku wanjiriremu, wanjiriryemu amaani nʼongumya.
PSA 138:4 Oo Musengwa, oleke abakabaka bonabona abʼoku kyalo bakuwuuje, olwʼokuwulira ebibono ebizwa omu munwagwo.
PSA 138:5 Oleke bembe oku bikwata oku manzirago, olwʼokubba ekitiisyakyo Musengwa, kyʼamaani!
PSA 138:6 Waire ngʼoMusengwa yagulumaire okukiraku nabuli kintu, afaayo oku bayeejere; Neye abʼamalala, yabeesamba.
PSA 138:7 Nʼowemba aakati omu bigosi, iwe okuuma obwomi bwange. Olwanisya abalabe bange abandiku ekisungu, nʼonnunula nʼamaanigo.
PSA 138:8 OMusengwa otuukirirya ebigendererwabye eeri nze; Oo Musengwa, okutakakwo okutakoma kubbeerererawo emirembe gyonagyona. Tiwandekesula nze oguwakolere.
PSA 139:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, waneekeenenyere era ommaite.
PSA 139:2 Nʼowentyama era nʼowensetuka obba ommaite, nʼowoobba e yala nanze ebiseego byange obitegeera.
PSA 139:3 Owempuluka nʼowenyingira, ontegeera, omanya nabuli kimo ekinkola.
PSA 139:4 Nga nkaali nʼokubbutula ekibono, Musengwa obba okimaitiire nakimo.
PSA 139:5 Oneeruguulirirya oku mba gyonagyona, nʼonkuuma nʼamaanigo.
PSA 139:6 Okumanya okwo okwommaitemu kwewunyisya, kumbitiriireku, timpezya okukutegeera.
PSA 139:7 Yaina e gimpezya okwaba ni nzwa eeri oMwoyowo? Yaina e gimpezya okwirukira ni nzwa e gyoli?
PSA 139:8 Oweniina omwigulu, eeyo oliyo. Owenjika ni ngona e magombe, eeyo oliyo.
PSA 139:9 Nʼowenguluka ni mbitawo nʼe buzwaisana, ooba ni njaba ni ntyama e yala eino e bugwaisana,
PSA 139:10 nʼeeyo yona oliyo okunnungamya, era oliyo okumbeera.
PSA 139:11 Nʼowensaba nti, “Dala endikiirya embuuneku, era ekitangaala ekineeruguulirye kisuuke ndikiirya,”
PSA 139:12 nʼendikiirya yona tebba ndikiirya eeri iwe; nʼobwire buboneca ooti musana. Kwiwe endikiirya nʼekitangaala bifaanangana.
PSA 139:13 Niiwe owabbumbire ebitundu byange ebyʼomunda byonabyona, niiwe owayungayungire ebitundu byange ebyʼomubiri omu kida kya mama.
PSA 139:14 Nkuwuuja olwʼokubba wankolere mu ngeri etiisya era eyeewuunyisya. Ebikolebyo byewuunyisya ino, era ekyo nkimaitiire nakimo ino.
PSA 139:15 Owebabbaire bakola amagumba gange, nga bannyungayunga omu kida kya mama; owenabbaire nga nkulira eeyo omu mbiso, tikyabbaire kibise egyoli.
PSA 139:16 Wamboine nga nkaali okubba omu kida kya mama; enaku egyʼobwomi bwange gyonagyona, wagiwandikire omu kitabokyo nga gikaali nʼokutandiikaku.
PSA 139:17 Oo Kibbumba, ebyonseegaku nga byomugaso ino! Ebyonseegaku tibibalika!
PSA 139:18 Owemba kubibala, bikira omusenye obungi. Owendamuka mba nkaali ndi na iwe.
PSA 139:19 Oo Kibbumba, kadi singa oita ababbibabbi! Munzwerewo baiti inywe!
PSA 139:20 Bakutumulaku kubbikubbi, abalabebo babona eriinalyo ngʼeritagasa.
PSA 139:21 Oo Musengwa, nga ncaawa abo abakucaawa, era nga nnyooma abo abakujeemera!
PSA 139:22 Mbacaawira nakimo ino, mbeeta balabe bange.
PSA 139:23 Oo Kibbumba onkebere, kaisi otegeere ebiri omu mwoyo gwange. Onkeme, kaisi omanye ebiseego byange.
PSA 139:24 Obone ooba nga ndimu ekibbikibbi kyonakyona, era onkubbembere omu nzirayo eyʼenkalaakalira.
PSA 140:1 Eeri akubbembera abembi. EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, onnunule eeri abantu ababbibabbi, ontaase eeri abaiti.
PSA 140:2 Ibo bategeka omu myoyo gyabwe kukola bubbibubbi, tibagonerya kusiikuula ntalo.
PSA 140:3 Ebibono ebibazwamu byʼobulabe ooti mpiri omukambwe, ebibono byabwe bikangabalya ooti saagwa wa nfulugundu.
PSA 140:4 Oo Musengwa, ontaase eeri abantu ababbibabbi, ontaase eeri abaiti ibo abakola entegeka eyʼokumpapalya.
PSA 140:5 Abeepanka bantegere omutego omu kyama, bategere olutuula lwabwe era bantegere emitego omu nzira.
PSA 140:6 Oo Musengwa nkoba nti, “Niiwe oKibbumba wange.” Oo Musengwa, owulire okwegairira kwange, ombeere.
PSA 140:7 Oo Musengwa, iwe oMusengwa wange, omununuli wange owʼamaani, niiwe onkuuma oku lunaku lwʼolutalo.
PSA 140:8 Oo Musengwa, tiwaawa ababbibabbi ebibataka, tiwaganya entegeka gyabwe okubitamu, bademba ni beewaana.
PSA 140:9 Tiwaganya abalabe bange okuwangula, oganye ebyo ebibantiisyatisya bibakangire.
PSA 140:10 Oleke amanda agameigera gabagweku, oleke babadyake omu musyo, babadyake omu biina ebyabiriri, tibabizwamu naire.
PSA 140:11 Tiwaganya abo abali nʼentumula embiibbi okubbaaku nʼe gibabba oku kyalo; oleke ekibbikibbi kiyiigenge mangu abakambwe ni kibajigirica.
PSA 140:12 Musengwa, mmaite ngʼotaasa abebajolonga, era olwanirira abanambulaku obubbeeri.
PSA 140:13 Mazima abatuukirirye, bakuwuujanga; era abʼemyoyo emirongoole basunanga obutyami omumaisogo.
PSA 141:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, nakwekungirira, oyanguwe okumbeera. Ompulisisye nga nkusaba.
PSA 141:2 Oganye esaala yange etuuke e gyoli ngʼokuduunya kwʼobubbaani, nʼokusiirya engalo gyange omu kusaba kubbe ngʼesadaaka eyʼakanaigulo.
PSA 141:3 Oo Musengwa, ofuge entumula yange, ombuuneku omunwa gwange.
PSA 141:4 Tiwaganya omwoyo gwange ni gwegomba okukola ekibbikibbi kyonakyona, tiwaguganya okwemigira omu bibbibibbi, nʼomu mukumbo nʼabakola ebibbibibbi era tiwaganyanga ni nabeegaitaku omu kulya embaga gyabwe.
PSA 141:5 Oganye omuntu omutuukirirye ambonereze, ekyo kintu ekyʼekisa; oganye annenye, ekyo kirongoola ooti mafuta agebansukire oku mutwe. Ekyo tinkigaana. Neye esaala yange bulijo eyakanisya ebikole byʼabakola ebibbibibbi.
PSA 141:6 Abafugi baabwe balibadyaka okuzwa e ngulu okwibbaale eriwanvu, awo ababbibabbi webalimanyira bati ebibonobyo Musengwa byʼamazima.
PSA 141:7 Awo balikoba bati, “Ngʼowebadaata era ni bakankadyaga eitakali, batyo webalikankadyaga amagumba gaiswe oku mugo gwʼamagombe.”
PSA 141:8 Neye iwe Kibbumba, oMusengwa wange niiwe oguneesiga; njirukira giri niiwe okunkuuma; tiwandeka ni nfa!
PSA 141:9 Ontaase emitego egibantegere, era entuula ababbibabbi egibategere.
PSA 141:10 Oleke ababbibabbi bagwe omu ntuula abananyere egibategere, neye nze nga neebitira mwidembe.
PSA 142:1 Esaala ya Dawudi oweyabbaire omu mpuku. Neekungirira oMusengwa, neegairira oMusengwa okunkwatira ekisa.
PSA 142:2 Mmusukaanirya ebinnuma; mmukobera ebigosi byange.
PSA 142:3 Owemba mpoiremu amaani, niiwe amanya ekyendi nʼokukola. Omu nzira omu mbita, abalabe bange bantegeremu omutego omu mbiso.
PSA 142:4 Owendola aawo e gyendi mbona nga mpaawo anfaaku, era mpaawo awokwirukira okusuna obukuumi. Mpaawo afaayo oku bwomi bwange.
PSA 142:5 Oo Musengwa, nakwekungirira niiwe, ni nkoba nti, “Niiwe ekiirukiro kyange, niiwe owange omu kyalo kyʼaboomi.”
PSA 142:6 Owulisisye okwekunga kwange, olwʼokubba ndi omu bwetaavu bubitiriri! Onnunule eeri abanjiigaania, olwʼokubba bankiraku ino amaani.
PSA 142:7 Ontoole omu busibe obwo kaisi nkuwuujenge. Awo abatuukirirye bakumbaaniranga e gyendi olwa busaabwo egyendi.
PSA 143:1 EZabbuli ya Dawudi. Oo Musengwa, owulire okusaba kwange, owulisisye okwegairira kwange, onjiremu, omu bwesigwabwo era nʼomu butuukiriryebwo.
PSA 143:2 Tiwansalira nze omuweereryawo omusango, olwʼokubba mpaawo muntu atuukiriire omumaisogo.
PSA 143:3 Abalabe bange banjiigire, era bampanguliire nakimo, ni bandetera okubba omu kifo ekyʼendikiirya, ni mba ngʼabo abafiire eira.
PSA 143:4 Kale ekyo ni kinzweraku okuwaamu amaani; omwoyo gwange ni gweraliikirira.
PSA 143:5 Njebukirya ebiseera ebyʼeira, ni nfumintiriza kwebyo byonabyona ebiwakolere, ni nseega kwebyo engalogyo ebigyakolere.
PSA 143:6 Nsiirya engalo gyange e gyoli nga nsaba. Omwoyo gwange gukuli nyonta ooti kyalo ekikalire ekikandiire oikendi.
PSA 143:7 Oo Musengwa, oyanguwe okunjiramu, amaani gampoiremu. Tiwaneebityaku, ni mba ooti baadi abaikirira e magombe.
PSA 143:8 Nabuli makeezi, oneebukiryenge okutakakwo okutakoma, olwʼokubba neesiga niiwe. Ondage enzira egindi nʼokukwata, olwʼokubba neewaayo gyoli mu kusaba.
PSA 143:9 Oo Musengwa, onnunule eeri abalabe bange, olwʼokubba njirukira giri niiwe okusuna obukuumi.
PSA 143:10 Onjegesye okukola ebyotaka, olwʼokubba niiwe oKibbumba wange. Oganye oMwoyowo omusa annungamye omu mweyaayo.
PSA 143:11 Oo Musengwa, oku lwʼeriinalyo okuume obwomi bwange; omu butuukiriryebwo, ontaase omu bugosi.
PSA 143:12 Olwʼokutakakwo okutakoma, omalewo abalabe bange, ojigirice bonabona abanjiigaania, olwʼokubba ndi muweereryawo.
PSA 144:1 EZabbuli ya Dawudi. OMusengwa bamuwuujenge iye oyo eibbaale lyange omuneebisa, iye oyo anjegesya okulwana entalo iye oyo antegeka okulwana.
PSA 144:2 Niiye ali nʼokutaka okutakoma egyendi, era ekikomera kyange ekiwanvu. Niiye olugaga lwange, era omununuli wange, niiye engabo yange era egyali ginjirukira okusuna obukuumi, oyo niiye aica amawanga ansi wange.
PSA 144:3 Oo Musengwa, lwaki olumirwa omuntu-obuntu? Era omuntu niki-so ekigira nʼomuseegaku?
PSA 144:4 Omuntu abbaawo kaseera-buseera ooti mwota; enakugye ntono ooti kiiriirye ekigotawo mangu.
PSA 144:5 Oo Musengwa obiikule eigululyo, era oike ansi; okwate oku nsozi, kaisi giduunye omwosi.
PSA 144:6 Osindike okumesya, era osalaanice abalabebo. Olase obulasobwo obatiringanisye.
PSA 144:7 Ogolole engaloyo ngʼosinzirira omwigulu; ontaase era onnunule okuzwa omu maizi amangi, okuzwa omu bwezye bwʼabanamawanga,
PSA 144:8 ibo abo abatatumula amazima, era abalayira nʼebyobubbeyi.
PSA 144:9 Oo Kibbumba, nakwemberanga olwembo oluyaaka; nakukubbiranga enkana eyʼenkosi eikumi nga wenkwembera.
PSA 144:10 Iwe awa abakabaka obuwanguli, iwe akuuma omuweereryawo oDawudi eeri empiima eyʼakabbikabbi.
PSA 144:11 Ontaase era onnunule okuzwa omu bwezye bwʼabanamawanga, ibo abo abatatumula amazima era abalayira nʼebyobubbeyi.
PSA 144:12 Oganye abataane baiswe omu mavuvuka gaabwe bakule nakusani, ooti bimera ebikulire nakusani, nʼabaala baiswe baboneke nakusani ooti bikondo ebikulungule owebiwonekesya kusani olubiri.
PSA 144:13 Ebideero byaiswe biizule nga mulimu amakungula aga buli ngeri. Entaama gyaiswe gibyalagane ensaiza nʼenkali omu biriisiryo byaiswe.
PSA 144:14 Oganye ente gyaiswe gibyalagane, nga tigisumula waire okufiisya. Tiwaabbaawo kuvunia bikomera nga mpaawo kwaba mu buwambe, nga mpaawo kukuukulya omu bifo byaiswe.
PSA 144:15 Bʼenkabi abantu abo oKibbumba abaakolera ebintu ebyo; Bʼenkabi ibo abo ngʼoMusengwa niiye oKibbumba waabwe.
PSA 145:1 EZabbuli ya Dawudi eyʼokugulumalya oKibbumba owʼekisa. Nagulumalyanga niiwe oKibbumba era oKabaka wange; nakuwuujanga emirembe nʼemirembe.
PSA 145:2 Nabuli lunaku nakuwuujanga, nawuujanga eriinalyo emirembe nʼemirembe.
PSA 145:3 OMusengwa mukulu, era asaaniire okumuwuuja eino, obukulubwe tibumalikayo.
PSA 145:4 Abʼomulembe ogundi balisiijirya abʼomumulembe ogwiraku ebyakola, balibalonserya ebyamaani ebyakola.
PSA 145:5 Natumulanga oku kitiisyakye ekibitiriri nʼokufumintirizanga oku byewunyisya ebyakola.
PSA 145:6 Abantu batumulanga oku maani agʼebyʼentiisya ebyakola, era nze namanyikisyanga obugulumalibwe.
PSA 145:7 Balangiriranga obusaabwe obubitiriri, era ni bemba nʼeisangaalo oku butuukiriryebwe.
PSA 145:8 OMusengwa wʼekisa era alumirwa, alwawo okusunguwala, era aizwire kutaka okutakoma.
PSA 145:9 OMusengwa musa eeri bonabona, era akwatira ekisa ebyo byonabyona ebiyakolere.
PSA 145:10 Oo Musengwa, ebyomi byonabyona ebiwakolere byakuwuujanga, nʼabatuukiriryebo bonabona bakuwuujanga.
PSA 145:11 Batumulanga oku kitiisya kyʼobwakabakabwo, era balonsyanga oku maanigo,
PSA 145:12 okumanyikisya abantu bonabona ebyamaani ebyokola, nʼekitiisya ekyʼobukulu bwʼobwakabakabwo.
PSA 145:13 Obwakabakabwo bwʼemirembe nʼemirembe, era obufugibwo bubbeerererawo emirembe gyonagyona. OMusengwa mwesigwa mu byonabyona ebyasuubiza, era wʼekisa eeri byonabyona ebiyabbumbire.
PSA 145:14 OMusengwa awanirira abo bonabona abagwa, nʼairyamu amaani abo abanafuwire.
PSA 145:15 Amaiso gʼebyomi byonabyona galingirira niiwe era obiwa ebyokulya omu biseera ebituuce.
PSA 145:16 Oyanzululya engaloyo okubigabirira nʼoikutya nabuli kyomi omu byetaago byakyo.
PSA 145:17 OMusengwa mutuuce mu byonabyona ebyakola, era wʼekisa omu bikolebye byonabyona.
PSA 145:18 OMusengwa abba kumpi nʼabo bonabona abamusaba, abo bonabona abamusaba omu mazima.
PSA 145:19 Atuukirirya okwegomba kwabo abamutya, era awulira okwekunga kwabwe nʼabanunula.
PSA 145:20 OMusengwa akuuma abo bonabona abamutaka, neye yalijikirica ababbibabbi bonabona.
PSA 145:21 Nze nʼatumulanga ni mpuuja iwe Musengwa, oleke nabuli ekiri nʼobwomi kikuwuuje emirembe nʼemirembe iwe omutukulye.
PSA 146:1 Muwuuje oMusengwa. Mwoyo gwange, owuuje oMusengwa.
PSA 146:2 Nawuujanga oMusengwa obwomi bwange bwonabwona; nayembanga okuwuuja oKibbumba nga nkaali mwomi.
PSA 146:3 Timwesiganga abafugi, ibo abantu-obuntu abatayezya okununula.
PSA 146:4 Owebafa, bakanga mwitakali; oku lunaku olunanyere olwo entegeka gyabwe lugifeera.
PSA 146:5 Wʼenkabi iye oyo ngʼoKibbumba wa Yaakobbo niiye obubbeeribwe, iye oyo ngʼeisuubirye liri mu Musengwa iye oKibbumbawe,
PSA 146:6 iye eyakolere eigulu nʼekyalo, nʼenyanza nʼebigirimu byonabyona, iye oMusengwa asigala nga mwesigwa emirembe gyonagyona.
PSA 146:7 Alamula mu bwenkanya abo abebagadya, era awa abanzalwa ekyokulya. OMusengwa ateera abasibe,
PSA 146:8 oMusengwa alibulya amaiso gʼaboofu. OMusengwa airyamu amaani abo abanafuwire; oMusengwa ataka abatuukirirye.
PSA 146:9 OMusengwa akuuma abasenze, nʼabbeera abanamwandu nʼabafuubbi, neye afafaagania ababbibabbi.
PSA 146:10 OMusengwa afuga emirembe gyonagyona. Iwe Sayuuni, oKibbumbawo afuga emirembe nʼemirembe. Muwuuje oMusengwa.
PSA 147:1 Muwuuje oMusengwa. Nga kisa okwemba nga tuwuuja oKibbumba waiswe, nga kisangaalya era nga kisaanira okumuwuuja!
PSA 147:2 OMusengwa ayombeka obuyaaka oYerusaalemi, akumbaania aBaisirairi abasuna obwirukiro omu kyalo ekindi.
PSA 147:3 Alamya abanyolere omu myoyo, era ababudaabuda omu bukosefu byabwe.
PSA 147:4 Niiye asalawo obungi bwʼenkota, nʼawa nabuli moiza eriina.
PSA 147:5 OMusengwa waiswe mukulu era wʼobwezye obwʼamaani, nʼamalabukige tigakoma.
PSA 147:6 OMusengwa asetula abebanyooma, neye afafaagania ababbibabbi.
PSA 147:7 Mwembere oMusengwa nga mumuwuuja, mwembere oKibbumba waiswe nga mukubba otongoli.
PSA 147:8 Abiika ebireri okwigulu; ategekera ekyalo oikendi, era amerya eisubi oku nsozi.
PSA 147:9 Awa ebisolo ekyokulya kyabyo, nʼawa abaana ba nankololo abakunga ekyokulya.
PSA 147:10 Eisangaalolye tiriri mu mbalaasi endwani, waire okwenyumirizakwe omu maje agʼoku bigere.
PSA 147:11 Wazira oMusengwa asangaalira baabo abamutya, abo abateeka eisuubi lyabwe mu kutakakwe okutakoma.
PSA 147:12 Owuuje oMusengwawo, iwe oYerusaalemi; owuuje oKibbumbawo, iwe oSayuuni,
PSA 147:13 olwʼokubba agumya ebiigaliro byʼamageetigo, era awa enkabi abantubo abakulimu.
PSA 147:14 Aleeta eidembe oku nsaloyo nʼamawanga agandi era akuwa ekyokulya ekikira obusa ekikumala.
PSA 147:15 Asindika ekiragirokye oku kyalo; ekibonokye ni kifuumuuka embiro.
PSA 147:16 Asindika obbalaafu omweru ca ooti byoya bya ntaama omweru, amansira ekisu ooti ikoke.
PSA 147:17 Asindika amabbaale ga ikendi ooti bubbaalebbaale. Naani ayezya okugumira obuwolondoki obwasindika?
PSA 147:18 Asindika ekibonokye ni kibisaanuuca. Asindika ogumpunga, amaizi ni gakulumuka.
PSA 147:19 Abiikulira oYaakobbo ekibonokye, Amanyikisya aBaisirairi amateekage nʼebiragirobye.
PSA 147:20 Ekyo takikoleranga amawanga agandi; igo agatamaite ebiragirobye. Muwuuje oMusengwa.
PSA 148:1 Muwuuje oMusengwa. Muwuuje oMusengwa nga musinzirira omwigulu. Mumuwuuje inywe abali eeyo angulu.
PSA 148:2 Mumuwuuje inywe abamalaikabe nywenanywena, mumuwuuje inywe amajeege gonagona agʼomwigulu.
PSA 148:3 Mumuwuuje inywe isana nʼomweri; mumuwuuje inywe enkota gyonagyona egyaka.
PSA 148:4 Omuwuuje iwe igulu eriri angulu ino, era omuwuuje iwe amaizi agali e ngulu wʼekireri.
PSA 148:5 Oleke biwuuje eriina lya Musengwa, olwʼokubba yalagiire-bulagiri ni bibbaawo.
PSA 148:6 Yabiteekere omu bifo byabyo bibbeemu emirembe nʼemirembe, nʼabiteekaku ekiragiro obutazwamu.
PSA 148:7 Inywe abali oku kyalo muwuuje oMusengwa. Inywe agampiri gʼomu nyanza, na inywe enjabi gya ganyanza,
PSA 148:8 inywe omusyo nʼobbalaafu, nʼobuwolondoki nʼebireri, omuwuuje iwe ompunga owʼamaani otuukirirya ekiragirokye.
PSA 148:9 Mumuwuuje inywe ensozi nʼobusozi bwonabwona, emisaale gyʼebineneka nʼemivule gyonagyona,
PSA 148:10 ebisolo ebyʼomu kigona, nʼebyayo byonabyona, ebibbumbe ebyekuusa okwitakali nʼenyonyi.
PSA 148:11 Inywe abakabaka bʼekyalo nʼamawanga gonagona, abakungu nʼabafugi nywenanywena abʼoku kyalo,
PSA 148:12 mumuwuuje inywe abaisuka nʼabaala, abakaire nʼabaana abatobato.
PSA 148:13 Oleke ibo bawuuje eriina lya Musengwa, olwʼokubba eriinalye lyonkani niiryo eribagulumalya. Ekitiisyakye kiri angulu ino wʼebintu byʼoku kyalo nʼebyʼomwigulu.
PSA 148:14 Yasuucirye eigwangalye lyʼamaani, kagira abatuukiriryebe bonabona bamuwuuja, ibo aBaisirairi, abamuli oku mwoyo. Muwuuje oMusengwa.
PSA 149:1 Muwuuje oMusengwa! Mwembere oMusengwa olwembo oluyaaka, mumuwuuje omu nkumbaana gyʼabatuukiriryebe.
PSA 149:2 Oleke oIsirairi asangaalire oyo eyamukolere. Abantu bʼe Sayuuni basangaalire oKabaka waabwe.
PSA 149:3 Muwuuje eriinalye nga mubina, era mumwembere nga mukubba obugoma nʼotongoli.
PSA 149:4 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa asiima abantube; abbeera abawombeeki ni bawangula.
PSA 149:5 Oleke abatya oMusengwa bajaagaane olwʼokuwangula; bayembe olwʼeisangaalo oku buliri bwabwe.
PSA 149:6 Oleke okuwuuja oKibbumba kubbe omu minwa gyabbwe, nga bakwaite empiima egyʼobwogi obubiri,
PSA 149:7 okunyaaŋa amawanga, nʼokubonereza abantu,
PSA 149:8 okusiba abakabaka baabwe nʼenjegere, nʼabakungu baabwe nʼempingu,
PSA 149:9 okutuukirirya ekibonerezo kyʼomusango ekibabawandiikireku. Okwo niikwo okwesiima kwʼabatya oMusengwa. Muwuuje oMusengwa!
PSA 150:1 Muwuuje oMusengwa. Muwuuje oKibbumba omu kifookye ekitukulye; mumuwuuje ngʼali omu kifo kyʼobwezyebwe omwigulu.
PSA 150:2 Mumuwuuje olwʼebikolebye ebyamaani; mumuwuuje olwʼobukulubwe obutenkanika.
PSA 150:3 Mumuwuuje nga mufuwa ekondeere, mumuwuuje nga mukubba otongoli nʼenkana.
PSA 150:4 Mumuwuuje nga mukubba obugoma era nga mubina, mumuwuuje nga mukubba ebivuga ebyʼenkosi era nga mufuwa emirere.
PSA 150:5 Mumuwuuje nga mukubba ebisekende, mumuwuuje nga mukubba ebisekende ebivuga eino.
PSA 150:6 Oleke ebiyeera byonabyona biwuuje oMusengwa. Muwuuje oMusengwa.
PRO 1:1 Engero gya Sulemaani okabaka wa Isirairi, omutaane wa Dawudi.
PRO 1:2 Engero ginu gibbeera abantu okusuna amalabuki nʼokwega, gibabbeera okutegeera amakulu amainike agagirimu.
PRO 1:3 Era gyegesya amalabuki agʼokukola ebintu nʼamalabuki, okukola ebituuce nʼebyʼobwenkanya nʼokuteekubbira.
PRO 1:4 Giwa amalabuki abo ababisi, era gigeziwalisya abavuvuka.
PRO 1:5 Aale abʼamalabuki bagiwulisisye, beeyongere okwega, nʼabategeeri basunemu okubalungamya,
PRO 1:6 bategeere engero nʼebikobe ebyʼamakulu amainike, ibyo ebibono ebyʼabʼamalabuki nʼebikoiko byabwe.
PRO 1:7 Okutya oMusengwa, okumanya mu kutandiikira. Neye abasirusiru banyooma amalabuki, nʼebiragiro.
PRO 1:8 Mwana wange, owulisisyenge okulungamya kwa iteewo, era tiwalekanga okulaabbira kwa maawo,
PRO 1:9 olwʼokubba birongoola empisagyo ngʼengule owenyumisya omutwe, era ngʼamajolobero agʼomu mamiro oweganyumisya oyo agazwaire.
PRO 1:10 Mwana wange, abakola ebikole ebibbibibbi owebakusendasendanga, toikiriryanga.
PRO 1:11 Owebakukobanga bati, “Oize watweyimbyeku; oize tugonerere omuntu tumwite, tuvumbiikirirye onambulaku omusango anambula nsonga.
PRO 1:12 Oleke tubamalirewo nakimo ngʼamagombe owegakola abantu, abo nago aboomi yomo, tubasaanyewo babbe ooti baabo abaika e magombe;
PRO 1:13 twetwalire ebyobusuni byabwe byonabyona, twizulye amanyumba gaiswe omunyago.
PRO 1:14 Oize wena wetwegaiteku, twagabana ebitwanyaga.”
PRO 1:15 Mwana wange, tokolanga omukumbo nabo, tokwatanga amanzira gaabwe,
PRO 1:16 olwʼokubba tibeezizya okukola ekibbikibbi, babba bategeki kusuka musaaye.
PRO 1:17 Kubba kwedambya okutega omutego, ngʼonyonyi ogwotaka okupapalya akubona.
PRO 1:18 Abantu abo, babba beetega niibo abananyere, batega omutego ogwabapapalya niibo abananyere.
PRO 1:19 Kityo wekibba ku buli asuna ebintu omu bucaamu; ekyo kitwalisya obwomi bwʼoyo abisuna.
PRO 1:20 Amalabuki geeterera omu nguudo gyʼomu kibuga, gaaminkirira omu bifo abantu e gibakumbaanira omu kibuga.
PRO 1:21 Gatumula maaminkirira omu mansanganira omuli obuyoga, gatumulira e gibangirira omu kibuga.
PRO 1:22 “Inywe ababisi, mwalituuca di okutaka obubisi? Inywe abanyoomi mwalituuca di okusangaalira obunyoomi? Inywe abasirusiru mwalituuca di okucaawa okumanya?
PRO 1:23 Singa mwawulisisyanga okunenya kwange, nabakoberanga ebiri oku mwoyo gwange, ni mbamanyikisya ebiseego byange.
PRO 1:24 Neye olwʼokubba mwagaine okumpulisisya owenabeetere era ni watabbaawo afaayo owenabasimiirye,
PRO 1:25 olwʼokubba timwateekereyo omwoyo oku kulungamya kwange kwonakwona, era nandi mwikirirya okunenya kwange,
PRO 1:26 kale zena nalibasekerera ngʼakabbikabbi kabagwireku. Nalibajeeja ngʼakatyabaga kabagwireku.
PRO 1:27 Ngʼakatyabaga kabagwireku ooti ikendi owa mpunga, akabbikabbi owekalibagwaku ooti gumpunga ogwʼamaani, enima nʼobugosi owebyalibagwaku.
PRO 1:28 “Awo balinjeta, neye tinalibairamu; balinnoonia, neye tibalimbonaku.
PRO 1:29 Ngʼowebagaine okwega, era ni basalawo okutatya oMusengwa,
PRO 1:30 ngʼowebataikiriirye okulungamya kwange, era ni banyooma okunenya kwange,
PRO 1:31 kagira balirya ebineneka ebizwa omu bikole byabwe era ni baikuta ebineneka byʼenkwe gyabwe.
PRO 1:32 Ekyo kityo olwʼokubba obubisi bwʼababisi niibwo obubaita, era obutafaayo bwʼabasirusiru bwabajigiricanga.
PRO 1:33 Neye nabuli ampulisisya yaabbangawo mwidembe, era yaabbanga mirembe, anambula kutya kabbikabbi.”
PRO 2:1 Mwana wange, singa wakwatanga ebibono byange, era nandi weerabira ebiragiro byange;
PRO 2:2 nʼotega ekitwi eeri amalabuki, nʼoteekayo omwoyo eeri okutegeera;
PRO 2:3 dala singa wasabanga okusuna okumanya, era ni weegairira bakuwe okutegeera;
PRO 2:4 owewanoonianga amalabuki ooti onoonia feeza, era ooti onoonia byobusuni ebibabisire,
PRO 2:5 awo walitegeera okutya oMusengwa, era walizuula okumanya oKibbumba,
PRO 2:6 olwʼokubba oMusengwa niiye agaba amalabuki, okumanya nʼokutegeera bizwa giri niiye.
PRO 2:7 Awa obutegeeri abalongoole omu myoyo, Iye ngabo eeri abo abatambulira omu bwomi obunambulaku ekyʼokubunenya,
PRO 2:8 akuuma abakola ebyʼobwenkanya, era alabirira abo abamwesiga.
PRO 2:9 Era awo walimanya ebituuce, nʼebyʼobwenkanya nʼokuteekubbira. Walimanya ebyosaaniire okukola.
PRO 2:10 Walisuuka wʼamalabuki, era okumanya kwalikusangaalisya.
PRO 2:11 Okusalawo okusa kwakulabiriranga, okutegeera kwakukuumanga.
PRO 2:12 Amalabuki gakuwunucanga amanzira gʼababbibabbi, gakulamyanga abo abatumula ebyʼobugwagwa,
PRO 2:13 abo abazwire oku manzira gʼobutuukirirye, ni baira mu kukolanga bibbibibbi,
PRO 2:14 abasangaalira kukola bibbibibbi, abanyumirwa byʼobugwagwa.
PRO 2:15 Ibo bantu bʼamanzira amacaamu, era bakucaakuca omu nkola yaabwe.
PRO 2:16 Amalabuki galikwezyesya okuwunuka omukali omulendi, okuwunuka omukali oyo owʼamaiso amagumangu nʼebibonobye ebisendasenda.
PRO 2:17 Omukali oyo, aleka oibaaye owʼomu mavuvukage, ni yeerabira endagaano egiyakolere nʼoKibbumbawe.
PRO 2:18 Kale okwaba omu nyumbaye, kubba kukwata nzira eyaba e magombe, era enzira eyaba e wuwe, ekutwala mu bafu.
PRO 2:19 Abaingira e wuwe tibaira; nʼokwira tibaira omu nzira yʼobwomi.
PRO 2:20 Kale otambulirenge mu manzira gʼabantu abasa, era okwatenge manzira gʼabatuukirirye,
PRO 2:21 olwʼokubba abʼemyoyo emirongoole niibo ababbaawo oku kyalo, era abanambulaku ekyokubanenya, niibo abakisigalamu.
PRO 2:22 Neye oKibbumba yalitoolawo ababbibabbi oku kyalo, era abatali beesigwa yalikibatoolamu.
PRO 3:1 Mwana wange, tiweerabiranga ebinkwegesya, ogonderenge ebiragiro byange,
PRO 3:2 awo wawangaala emyanka mingi, era byakuleetera eidembe.
PRO 3:3 Tiwaazwanga oku mazima nʼoku bwesigwa. Tiwabirekanga, byeragenge ooti kizwalo ekyʼomu mamiro ekyozwaire, obikuumirenge omu mwoyogwo.
PRO 3:4 Awo waabbanga mukoda era mutake, eeri oKibbumba nʼeeri abantu.
PRO 3:5 Weesigenge Musengwa nʼomwoyogwo gwonagwona, tiweesiganga kutegeerakwo.
PRO 3:6 Oyebukiryenge oMusengwa mu byonabyona ebyokola, awo yakulaganga ekyosaaniire okukola.
PRO 3:7 Tiweebonanga okubba owʼamalabuki. Otyenge Musengwa, era weewalenge ekibbikibbi.
PRO 3:8 Ekyo kyakuzwerangaku omubirigwo ni gubba mwomi, era amagumbago ni gabba masa.
PRO 3:9 Owenge oMusengwa ekitiisya ngʼomutonera oku byobusunibwo, owengeyo ebirime ebyekereri oku byʼokungula byonabyona;
PRO 3:10 awo ebideerobyo byaizulanga du, ebikunyirobyo byaizulanga enviinyo empyo.
PRO 3:11 Mwana wange, tonyoomanga okugolola kwa Musengwa, tiweesinyanga okunenyakwe,
PRO 3:12 olwʼokubba oMusengwa agolola ogwataka, ngʼomubyaire owaagolola omwanawe ogwataka.
PRO 3:13 Wʼenkabi iye oyo asuna amalabuki, wʼenkabi iye oyo asuna okutegeera,
PRO 3:14 olwʼokubba amalabuki gʼomugaso okukiraku efeeza, era gʼamagoba okukiraku ezaabbu.
PRO 3:15 Amalabuki gʼomugaso okukiraku amabbaale agʼebbeeyi; era mpaawo ekiweegomba ekyoyezya okugageraageraniaku.
PRO 3:16 Amalabuki gakuwa okuwangaala, ni gakuwa nʼobusuni nʼekitiisya.
PRO 3:17 Amalabuki gakuwa obwomi obwesiimisya, gakuleetera eidembe.
PRO 3:18 Amalabuki musaale gwʼobwomi eeri abo abagatwala; abagagumiraku basuna enkabi.
PRO 3:19 OMusengwa ngʼakolesya amalabuki yakolere ekyalo nʼakigumirya oku musingi, era yateekerewo eigulu ngʼakolesya kutegeera.
PRO 3:20 Amalabukige, gabindigwirye ensulo gyʼamaizi, era gatoonyesya oikendi okuzwa omu bireri.
PRO 3:21 Mwana wange, weekwatenge oku malabuki nʼokutegeera; tiwabiganyanga ni bikuzwaku.
PRO 3:22 Byalikuwa obwomi, byalikuwoomesya ooti ijolobero eryʼomu mamiro.
PRO 3:23 Awo watambulanga nakusani omu lugendolwo, era ebigerebyo tibyesiitaalenge.
PRO 3:24 Owewalambaalanga, tiwatyenge. Owewalambaalanga wagonanga endoolo ni gikuwoomera.
PRO 3:25 Tiwaatyenge akabbikabbi okukugwerenkerera, waire okujigirika okwizira ababbibabbi,
PRO 3:26 olwʼokubba oMusengwa yakukuumanga, tiyakulekenge okugwa omu mutego.
PRO 3:27 Nabuli owoobba oyezya, tiwaimanga obubbeeri abantu ababusaanira.
PRO 3:28 Tiwakobanga omwinawo oti, “Oyabe, waira eizo ni nkuwa,” ate ngʼekiyeetaaga oli nakyo esaawa eyo.
PRO 3:29 Tiwategekanga okukola omwinawo akabbikabbi, oyo atyama okumpi na iwe era nga yakwesiga.
PRO 3:30 Tiwavunaananga omuntu anambula nsonga, nga mpaawo kabbikabbi akakukolere.
PRO 3:31 Tiwakwatiranga engongi oyo asuna ebintu ebyobukukumpanya, era tosalangawo okukola nga iye obwakola,
PRO 3:32 olwʼokubba oMusengwa acaawa abo abacaama ni bazwa omu nzira entuuce, neye abba mukaagwa wʼabalongoole omu myoyo.
PRO 3:33 Ekiraami kya Musengwa kibba oku maka gʼababbibabbi, neye agʼabatuukirirye agawa enkabi.
PRO 3:34 OMusengwa ajerega abatala abainaabwe, neye abawombeeki abakwatira ekisa.
PRO 3:35 Abʼamalabuki balibba bʼekitiisya, neye abasirusiru baliswala-buswali.
PRO 4:1 Baana bange, muwulisisye oiteewanywe ebyabeegesya. Muteekeyo omwoyo, kaisi mubbe bategeeri,
PRO 4:2 olwʼokubba ebimbeegesya bisa, kale timwalekanga ebimbasomesya.
PRO 4:3 Owenabbaire nga ndi mwisuka, nga ndi mutomuto, era nga ndi mwana moiza oku mama,
PRO 4:4 obbaabba yanjegesyanga ati, “Oteekenge ebinkukoba oku mwoyogwo. Ogonderenge ebinkulagira, kaisi obbengewo mwomi.
PRO 4:5 Osune amalabuki, osune okutegeera. Tiweerabiranga ebibono byange waire okubizwaku.
PRO 4:6 Tiwalekesulanga amalabuki, era gakukuumanga; ogatakenge, era gakulabiriranga.
PRO 4:7 Amalabuki, niigo agakirira nakimo obukulu, nʼolwekyo osune amalabuki. Omu bintu byonabyona, kikulu okubba mutegeeri.
PRO 4:8 Otwale amalabuki ngʼekintu ekikulu, galikusuuca mukulu; wageekwateku, galikuweesya ekitiisya.
PRO 4:9 Galikutiikira engule eyʼobukoda, engule eyalikuweesya ekitiisya.”
PRO 4:10 Owulisisye mwana wange, otwale ebinkukoba, kaisi owangaale emyanka emingi.
PRO 4:11 Nkwegesya kubba mulabuki, era nkulungamya mu nzira entuuce.
PRO 4:12 Owewatambulanga tiwaabbengewo ekikutigalira, owewairukanga tiweesiitaalenge.
PRO 4:13 Ebyoyegere obikwatenge, tiwabirekanga, obikuumenge, olwʼokubba niibyo obwomibwo.
PRO 4:14 Tiwakwatanga enzira yʼababbibabbi, ooba okutambuliranga omu nzira yʼabakola ebibbibibbi.
PRO 4:15 Wagyesambenge, tiwagitambulirangamu. Wagyewalenge, okwatenge iyo nʼoyaba,
PRO 4:16 olwʼokubba tibagona okutoolaku nga bamalire okukola ekibbikibbi. Tibatoola ondoolo, paka nga waliwo ogubatuuciryeku akabbikabbi.
PRO 4:17 Okukola ebibbibibbi kibanyumira ooti kyokulya era ebikole byʼobukambwe, bibanyumira ooti kyokunywa.
PRO 4:18 Enzira eyʼabatuukirirye, ebba ooti isana erizwayo, ni lyaba nga lyeyongera okwaka paka musana perekete.
PRO 4:19 Neye enzira yʼababbibabbi eri ooti ndikiirya ekwaite zigizigi, tibabona ekibaleetera okwesiitaala.
PRO 4:20 Mwana wange, owulisisye ebibono byange, otege ekitwi eeri ebintumula.
PRO 4:21 Tiwaganyanga ni bikuzwaku, obikuumirenge omu mwoyogwo,
PRO 4:22 olwʼokubba abo ababisuna, bibaleetera obwomi, era biramya omuntu omubirigwe gwonagwona.
PRO 4:23 Ekikulu omu byonabyona, weegenderezenge ino ebyoseega, olwʼokubba niibyo ebifuga obwomibwo.
PRO 4:24 Tiwatumulanga ebyakalebule, weewalenge okutumula ebyotamaiteku omutwe nʼebigere.
PRO 4:25 Oleke amaisogo galingirirenge buterembereri e gyoyaba, olingirirenge nakimo mumaiso e gyoyaba.
PRO 4:26 Weekeenenyenge omu ntegeka yʼebyokola, kaisi ebyokola byonabyona bikwabirenge nakusani.
PRO 4:27 Tiwaazwanga omu nzira entuuce. Weewalenge ebibbibibbi.
PRO 5:1 Mwana wange, owulisisye amalabuki gange, otege ekitwi eeri ebibono ebinkwegesya,
PRO 5:2 kaisi okolenge ebyʼamalabuki, era ebibonobyo biragenge biti oli nʼokumanya.
PRO 5:3 Ebibono byʼomukali omulendi, binyuunyuula ooti mujenene, era ebibonobye bikiraku amafuta gʼomuzaituuni okuweweerya,
PRO 5:4 neye oku nkomerero, aluluwa ooti ndulwe, asala ooti mpiima yʼobwogi obubiri.
PRO 5:5 Akuserengetya mu kufa, enziraye eyaba buterembereri magombe.
PRO 5:6 Tafaayo oku nzira yʼobwomi, amanzirage macaamu neye takimaite!
PRO 5:7 Kale atyanu baana bange, mumpulisisye; timwazwanga oku bibono ebintumula.
PRO 5:8 Omukali ngʼoyo, wamwewalenge, era toigereranga oku mulyango gwʼenyumbaye.
PRO 5:9 Singa okikola, abandi balitwala ekitiisyakyo, omuntu omukambwe nʼakwita ngʼokaali muvuvuka.
PRO 5:10 Demba abantu abʼe nza ni beetwalira ebyobusunibyo, era ebiwateganiire ni bisuuka byʼomuntu gondi!
PRO 5:11 Oku nkomerero yʼobwomibwo, ngʼoyondere osigaire magumba, walikenyera.
PRO 5:12 Walikoba oti, “Kale lwaki nacaawire okundaabbira? Era lwaki omwoyo gwange gwanyoomere okugunenya?
PRO 5:13 Tinawulisisyanga abasomesya bange, waire okutega ekitwi eeri abanjegesya.
PRO 5:14 Mbulireku katono okuswalira kimo ino aakati omu bantu abakumbaine!”
PRO 5:15 Onywenge maizi gʼomwiruba eriryo, ogabanenge okutakakwo nʼomukali owuwo yenkani.
PRO 5:16 Lwaki osukaania amaizi gʼomwirubalyo omu nguudo ni weegaitanga nabuli mukali?
PRO 5:17 Amaizi gʼomwiruba eryo gabbenge gago wenkani tiwagagabananga nʼabʼe nza.
PRO 5:18 Oleke omukaliwo abbenge nsulo yʼeisangaalolyo. Era osangaalenge nʼomukali owʼomu mavuvukago.
PRO 5:19 Yeesiimisya era asangaalya ooti mboneka ya kisolo omutomuto. Oleke amabeerege gakumalenge enaku gyonagyona, bulijo okutakakwe kukusangaalisyenge.
PRO 5:20 Lwaki mwana wange, omukali omulendi akusendasenda, Lwaki ogwa omu kifubba kyʼomukali wʼabananyere?
PRO 5:21 OMusengwa abona nabuli muntu ekyakola, era yeetegereza amanzira gʼomuntu gonagona.
PRO 5:22 Ebibbibibbi byʼomuntu omubbimubbi bimusuukira mutego, ebibbibibbibye ebyakola bimusuukira ooti miguwa egimusiba.
PRO 5:23 Yalifa olwʼokubba yagaine okwekuuma, aliiba olwʼobusirusirubwe obubitiriri.
PRO 6:1 Mwana wange, owooyemereranga omuntu ogwotamaite, nʼobba muyimawe eeri omwinawo,
PRO 6:2 obba weesibire olwʼebibono ebyotumwire, ngʼebibono ebyo bikuleeteire okwesiba.
PRO 6:3 Awo mwana wange, okolanga kiinu okweramya, olwʼokubba obba ogwire omu bwezye bwʼomwinawo. Oyabanga egyali ni weewombeeka, ni wamwegairira akulingemu.
PRO 6:4 Kale toganyanga nʼogona endoolo, waire kuwongera.
PRO 6:5 Weeramyanga ooti kimaadu airuka okuzwa omu ngalo gyʼomuyiigi, era ooti nyonyi awunuka omutego gwʼomutegi.
PRO 6:6 Iwe omugayaali, oyegere oku nkababe, weetegereze enkola yaagyo era olabuke.
PRO 6:7 Tigibba nʼagikubbembera, waire okalabaalaba, ooba omufugi,
PRO 6:8 neye gyebisira ebyokulya okweisana, gyesoloojerya ebyokulya omu makungula.
PRO 6:9 Iwe omugayaali, waligona kutuuca di? Waliramuka di okuzwa omu ndoolo?
PRO 6:10 Okugonaku katono, nʼowungulyaku akatono, nʼoleraku engalo owuumuleku akatono,
PRO 6:11 obudoobi bwalikulumba ooti mutemo nʼobwetaavu ooti mukondo aali nʼekyokulwanisya.
PRO 6:12 Omuntu atagasa, era omubbimubbi ayaba ngʼasasya bubbeyi.
PRO 6:13 Akiika amaiso, nʼaseesya ebigere, nʼagerya nʼengalogye.
PRO 6:14 Omu nseegaye encaamu, ategeka kukola bibbibibbi, bulijo asiga byʼobucaawi.
PRO 6:15 Nʼolwekyo akabbikabbi kalimugwerenkerera. Omu kaseera-buseera balimunialula amantalama.
PRO 6:16 Waliwo ebintu mukaaga oMusengwa ebyacaawa, musanvu abyomuliko egyali:
PRO 6:17 Embonia eyʼamalala, entumula eyʼobubbeyi, engalo egisuka omusaaye gwʼabanambulaku omusango;
PRO 6:18 omwoyo oguseega okukola obubbibubbi ebigere ebyanguwa okukola obucaamu;
PRO 6:19 omujulizi owʼobubbeyi atumulyaga ebyʼobubbeyi, nʼomuntu asiga ebyʼobucaawi omu bainaye.
PRO 6:20 Mwana wange, ogonderenge ebiragiro bya iteewo, era tiwalekanga omaawo ebyakwegesya.
PRO 6:21 Obikuumirenge omu mwoyogwo bulijo, tiwabirekanga, byeragenge ooti kizwalo kyʼomu mamiro ekyozwaire.
PRO 6:22 Byakulungamyanga ngʼotambula. Byakukuumanga ngʼogonere, byakulaabbiranga ngʼolamukire.
PRO 6:23 Ekyo kityo olwʼokubba ebiragiro ebyo, itaala, okwegesya okwo, kitangaala, era bigolola abantu, niibyo enzira eyaba omu bwomi.
PRO 6:24 Ebyo byakukuumanga eeri omukali omulendi, nʼeeri akalimi akasikiriza akʼomukali wʼamaiso amangu mangu.
PRO 6:25 Tiwegombanga obusiipoonobwe omu mwoyogwo, waire okuganya amaisoge okukusikiriza.
PRO 6:26 Ekyo kityo olwʼokubba omukali omalaaya akunooniaku mpiiya egigula kyokulya; era omukali omulendi, anoonia kujigirica bwomibwo.
PRO 6:27 Omuntu ayezya okukwatira omusyo omu kifubbakye, ekizwalokye ekyazwaire nandi kiya?
PRO 6:28 Ooba omuntu ayezya okwema oku makala gʼomusyo, ebigerebye nandi bibabuka?
PRO 6:29 Kityo wekibba eeri omuntu eyeegaita nʼomuka mwinaye; nabuli akikola, tiyaliwunuka okumubonereza.
PRO 6:30 Abantu tibanyooma omwibbi owaabba aibbire kweramya nzala,
PRO 6:31 ate ngʼowebamukwata, ateekwa okusasulamu emirundi musanvu, waire nga kimutwalaku nabuli kyali nakyo omu kisitokye.
PRO 6:32 Iye oyo ayenda nʼomukali wʼabananyere, abba adamba okutegeera; nabuli akikola, ajikirica obwomibwe.
PRO 6:33 Balimunyooma era ni bamukubba, era okuswalakwe tikwalimuzwaku,
PRO 6:34 olwʼokubba eibuba lireetera omusaiza omufumbo okwirya obulwa olwʼomukaliwe nandi nʼabba nʼekisa nga yeesasuza.
PRO 6:35 Tiyaliikiriryaku omugaito gwonagwona, yaligaana okumuliyira nʼowekwalibba kwʼemirundi nʼemirundi.
PRO 7:1 Mwana wange, okwatenge ebibono byange; era okuumenge ebiragiro byange.
PRO 7:2 Okuumenge ebiragiro byange, kaisi obbenge mwomi. Ebinkusomesya obikuumenge, ngʼobwokuuma emunge yʼeriisolyo.
PRO 7:3 Obyebukiryenge bulijo, obikuumirenge omu mwoyogwo.
PRO 7:4 Okobenge amalabuki oti, “Oli ngʼomwonyoko wange,” era obalenge okutegeera ngʼomuntu wʼoku lusegere.
PRO 7:5 Byakukuumanga eeri omukali omulendi, eeri omukali wʼamaiso amangu mangu nʼebibonobye ebisikiriza.
PRO 7:6 Nabbaire oku dinisa omu nyumba yange ni mbitya amaiso omu dinisa ni ndola e nza.
PRO 7:7 Ni mbona omu babisi, ni mbona omu baisuka omuvuvuka onambula okutegeera.
PRO 7:8 Yabbaire atambula omu luguudo okumpi nʼeikoona omukali omulendi egyabba, ngʼalungama enyumba yʼomukali nago egyeri
PRO 7:9 eigulo ngʼobwire bwirugala, endikiirya ngʼekwata.
PRO 7:10 Awo omukali nago nʼazwayo okumusisinkana, ngʼazwaire ooti malaaya, era ngʼagenderera kumusikiriza.
PRO 7:11 Iye omukali nago atumulira ngulu, era nga wʼempuutu, nga tatyamikica e ika,
PRO 7:12 esaawa egendi mu nguudo, olwisi mu bifo abantu e gibakumbaanira, mu buli nsonda ngʼakuumire abasaiza.
PRO 7:13 Omukali nago nʼamukwata, era nʼamugwa omu kifubba, era ngʼabulaku nʼensoni oku maiso, nʼamukoba ati:
PRO 7:14 “E ika mpaireyo esadaaka eyʼokusyania, era olwatyanu ntuukiriirye obweyamo bwange.
PRO 7:15 Kale nzwireyo kusisinkana niiwe, nkunoonerye era atyanu nkuboine.
PRO 7:16 Obuliri bwange mbwalireku amasuuka aga lineni okuzwa e Misiri agalimu erangi.
PRO 7:17 Obuliri bwange mbufuwireku okalifuwa ogubeeta omiira, nʼogondi bati alowe, nʼokinamooni.
PRO 7:18 Oize tunyinyintirye omukwano paka kuca, oleke omukwano gutunyumire.
PRO 7:19 Oibawange abulayo e ika; yaabire mu lugendo lwʼe yala.
PRO 7:20 Yaabire nʼomugoba nga gwizwire empiiya era yamalayo esaabbiiti ibiri kaisi nʼaira.”
PRO 7:21 Omukali oyo nʼebibono ebisendasenda nʼamucaamya; nʼamugondya nʼebibonobye ebisimoolya.
PRO 7:22 Amangu ago omuvuvuka oyo nʼamusengererya, ooti nte ogubatwala omu kibbaagiro, ooti kimaadu agwa omu mutego,
PRO 7:23 paka akalaso owekasumuta einirye, ooti nyonyi avulumuka okugwa omu mutego nga tamaite ati yafiirwa obwomibwe!
PRO 7:24 Atyanu baana bange, mumpulisisye, era muteekeyo omwoyo oku bintumula.
PRO 7:25 Tiwaganyanga omukali ngʼoyo okucuusa omwoyogwo ni gwaba omu manzirage, ooba okucaamira omu manzirage.
PRO 7:26 Bangi abaaleeteire okujigirika; abaitisirye tibabalika.
PRO 7:27 Okwaba omu nyumbaye kubba kukwata nzira eyaba e magombe, kubba kwaba mu kufa!
PRO 8:1 Amalabuki tigeeterera? Okutegeera tikwaminkirira?
PRO 8:2 Oku bifo ebigingice oku nzira, era omu mansanganzira gʼenguudo gigeemereire.
PRO 8:3 Oku mageeti gʼekibuga, oku miryango e gibaingirira omu kibuga, gaaminkirira gati,
PRO 8:4 “Inywe abantu, mbeeta, nabuli muntu oku kyalo mmwaminkirira.
PRO 8:5 Inywe ababisi, mwege amakulu gʼamalabuki; inywe abasirusiru, musune okutegeera.
PRO 8:6 Muwulisisye olwʼokubba ndi nʼebyʼamakulu ebyokutumula, mbuunulula omunwa gwange kutumula bituuce.
PRO 8:7 Ntumula mazima, era ncaawa obubbeyi.
PRO 8:8 Byonabyona ebintumula byʼamazima, mpaamu bucaamu waire obugotesye.
PRO 8:9 Ebibono byonabyona bitegerekeka eeri oyo ategeera, mpaamu bucaamu eeri abo abali nʼobumanyi.
PRO 8:10 Otwale nze amalabuki ebinjegesya, omu kifo kyʼefeeza; era otwale okumanya omu kifo kyʼezaabbu ennongoole,
PRO 8:11 olwʼokubba amalabuki gʼomugaso okukiraku amabbaale agʼebbeeyi, era mpaawo kiweegomba ekyoyezya okugageraageraniaku.
PRO 8:12 “Nze amalabuki, mba aamo nʼokutegeera; ndi nʼokumanya nʼokusalawo okusa.
PRO 8:13 Okutya oMusengwa niikwo okucaawa ekibbikibbi. Ncaawa amalala nʼokwepanka, nʼeneebitya embimbi nʼentumula eyʼobubbeyi.
PRO 8:14 Okulungamya nʼokuwa ebiseego ebisa byange; ndi nʼokutegeera nʼobwezye.
PRO 8:15 Ninze mbeera abakabaka ni bafuga, nʼabafugi ni bateekawo amateeka agʼobwenkanya.
PRO 8:16 Ninze mbeera abafugi ni bafuga, era abakungu bonabona abo ni bafuga oku kyalo.
PRO 8:17 Ntaka abo abantaka, era abo abanyikiira okunnoonia bambona.
PRO 8:18 Obugaiga nʼekitiisya ninze ndi nabyo, obugaiga obwenkalaakalira nʼenkulaakulana.
PRO 8:19 Ebingaba bisa okukiraku ezaabbu ennongoole; abantu ebibasuna okuzwa egyendi bisa okukiraku efeeza ennongoole.
PRO 8:20 Ntambulira mu nzira yʼobutuukirirye, ni nkolera omu bwenkanya.
PRO 8:21 Mpa obugaiga abo abantaka, era njizulya esitoowa gyabwe.
PRO 8:22 “OMusengwa yabbaire na nze omu kutandiika emirimogye, nga wakaali okubbaawo ekintu ekindi kyonakyona.
PRO 8:23 Yanteekerewo ira ino, nabbairewo okuzwa oku ntandiika, ngʼekyalo kikaali okubbaawo.
PRO 8:24 Nze nabbairewo nga nʼenyanza gikaali okubbaawo, ngʼensulo gikaali okubindigulya amaizi;
PRO 8:25 nze nabbairewo ngʼakaali okuteeka ensozi omu bifo byagyo, ngʼakaali okuteekawo obusozi,
PRO 8:26 ngʼakaali okubbumba ekyalo, nʼokuteekawo emisiri, waire eitakali lyonalyona eryʼoku kyalo.
PRO 8:27 Nabbairewo oweyateekeirewo eigulu omu kifo kyalyo, nabbairewo oweyateekeirewo ekireri e gikiboneka ooti gikyekwatira oku nyanza.
PRO 8:28 Nabbairewo ngʼateekawo ebireri omwibbanga, era ngʼateekawo ensulo egyʼenyanza,
PRO 8:29 nabbairewo oweyaweereire enyanza ensalosalo, kaisi amaizi tigambukanga ensalo yaago egiyalagiire okubba, era oweyateekeirewo emisingi gyʼekyalo,
PRO 8:30 nabbaire naye ngʼomukoli omukugu, era nga mmusangalisya nabuli lunaku, era nga njagaanira omumaisoge bulijo,
PRO 8:31 nga njagaanira omu kyalokye, era nga neesiima olwʼabantu.
PRO 8:32 “Atyanu baana bange, mumpulisisye; bʼenkabi ibo abo abakwata amanzira gange.
PRO 8:33 Muwulisisyenge ebimbeegesya, kaisi mubbenge nʼamalabuki; era timwabirekanga.
PRO 8:34 Wʼenkabi iye oyo ampulisisya, aabba oku lwigi lwange ngʼali bulindaala bulijo, ankuumirira oku mulyango gwʼenyumba yange,
PRO 8:35 olwʼokubba nabuli anzuula asuna obwomi, era abba mukoda eeri oMusengwa.
PRO 8:36 Neye oyo agaana okunnoonia, yeita yenkani. Bonabona abancaawa, babba bataka kufa.”
PRO 9:1 Amalabuki gombekere enyumba yaago, gagikoleire empango musanvu.
PRO 9:2 Gategekere enyama, gayiisirye ekiyeere kyʼenviinyo era gategekere ekiinulo kyago.
PRO 9:3 Gatumire abaweererya baago abaala, baabe omu bifo ebikira obugulumali omu kibuga beete bati,
PRO 9:4 “Nabuli muntu omubisi, ayawukire munu!” Nʼoyo adamba okutegeera, gamukoba gati,
PRO 9:5 “Oize olye oku kyokulya kyange, era onyweku nʼekiyeere kyʼenviinyo ekimpiisirye.
PRO 9:6 Oleke amanzirago agʼobutamanya kaisi obbeewo mwomi. Otambulirenge mu manzira gʼobutegeeri.”
PRO 9:7 Nabuli anenya omunyoomi, yeereetera kumuduula; nʼoyo asoica omubbimubbi, asuna bizumi.
PRO 9:8 Tiwanenyanga omunyoomi, kaisi tiyakucaawa, onenyenge wʼamalabuki, yakutakanga.
PRO 9:9 Olungamyenge owʼamalabuki, yeeyongeranga okubba mulabuki; oyegesyenge omutuukirirye, yeeyongeranga okwega.
PRO 9:10 Okutya oMusengwa, okumanya mu kutandiikira, nʼokumanya Oyo oMutukulye, niikwo okubba omutegeeri.
PRO 9:11 Olwʼokubba ninze, waliwangaala, era balikwongeraku emyanka gyʼobwomibwo.
PRO 9:12 Owoobba nʼamalabuki, gagasa niiwe onanyere; owoobba omunyoomi, weerumya niiwe onanyere.
PRO 9:13 Omukali omusirusiru, atumulira ngulu; abula mpisa, era adambaku okumanya.
PRO 9:14 Atyama oku mulyango gwʼenyumbaye, ooba oku kityamo omu bifo ebigulumali ebyʼekibuga,
PRO 9:15 okweta abo ababitawo, abali omu ŋendo gyabwe ati,
PRO 9:16 “Nabuli muntu omubisi, ayawukire munu.” Nʼakoba oyo adamba okutegeera ati,
PRO 9:17 “Amaizi agʼobwibbi gawooma, nʼekyokulya ekibalya omu mbiso, kinoli.”
PRO 9:18 Neye abo abaayeta tibamaite bati abaingira omwo bafeeramu; tibamaite bati abagenibe, bafu abali e magombe!
PRO 10:1 Engero gya Sulemaani: Omwana owʼamalabuki, asangaalya oiteeye, neye omusirusiru anakuwalya omaaye.
PRO 10:2 Obusuni bwʼobukumpanya, tibugasa; neye obwesigwa bununula omu kufa.
PRO 10:3 OMusengwa taleka omutuukirirye okubba munzalwa; neye akaisya ababbibabbi okusuna ebibeegomba.
PRO 10:4 Engalo ennafu gireeta budoobi; neye engalo eginyiikiira, gireeta busuni.
PRO 10:5 Akungula okweisana abba mwana wʼamalabuki, neye oyo agona omu biseera ebyʼamakungula, abba mwana aswaza.
PRO 10:6 Enkabi giizula oku mutuukirirye, neye omunwa gwʼomubbimubbi gwizula bukambwe.
PRO 10:7 Omutuukirirye bamwebukiryanga ngʼowʼenkabi, neye eriina lyʼomubbimubbi ligota.
PRO 10:8 Omuntu owʼamalabuki, aikirirya ebibamulagira; neye alabankana ebyʼobusirusiru yalijigirika.
PRO 10:9 Omuntu onambulaku ekyʼokumunenya, abba nakusani; neye omukumpanya, balimutegeera.
PRO 10:10 Oyo abisabisa amazima, aleeta obugosi; nʼoyo alabankana ebyʼobusirusiru, yalijigirika.
PRO 10:11 Omunwa gwʼomutuukirirye nsulo yʼobwomi, neye ogwʼomubbimubbi gwizula bukambwe.
PRO 10:12 Obucaawi buleeta enyombo; neye okutaka kuzweraku okusoniyangana ebibbibibbi byonabyona.
PRO 10:13 Omutegeeri ebyatumula, mubbaamu amalabuki; neye omugongo gwʼomusirusiru, gukaanya miigo.
PRO 10:14 Abantu abʼamalabuki, beebisira okumanya; neye omusirusiru ebyatumula, bimuleetera okujigirika.
PRO 10:15 Obusuni eeri abagaiga buli ooti kibuga ekiriku olugaga; neye obudoobi, niibwo obujigirica omudoobi.
PRO 10:16 Empeera yʼomutuukirirye emusunisya bwomi; neye omubbimubbi ebyasuna, bimuleetera kwonoona.
PRO 10:17 Oyo aikirirya okumubonereza, ali mu nzira yʼobwomi; neye oyo agaana okumunenya, aliiba.
PRO 10:18 Iye oyo abisa obucaawi, abba mubbeyi; nʼoyo atumula obundi oku mwinaye, abba musirusiru.
PRO 10:19 Omu kutumula ebibono ebingi, timudambamu ebisoba; neye asirika, abba wʼamalabuki.
PRO 10:20 Entumula yʼomutuukirirye, ebba ooti feeza ennongoole; neye ebiseego byʼababbibabbi, bigasa katono.
PRO 10:21 Ebibono byʼomutuukirirye, bigasa bangi; neye abasirusiru bafa lwʼokudamba kumanya.
PRO 10:22 Enkabi gya Musengwa niigyo egigaigawalya, era tagigaitaku enima.
PRO 10:23 Omusirusiru ekimusangaalisya, kukola bibbibibbi; neye omuntu omulabuki ekimusangaalisya, kukola byʼobutegeeri.
PRO 10:24 Omubbimubbi ebyatya bimutuukaku; neye abatuukirirye ebibeetaaga babisuna.
PRO 10:25 Ompunga owaafuwa, ababbibabbi bawaawo; neye abatuukirirye babbeerererawo emirembe gyonagyona.
PRO 10:26 Ngʼenviinyo ensasaami owegiita amaino, era ngʼomwosi owegusaata amaiso, nʼomugayaali yena waabba eeri abo abamutuma.
PRO 10:27 Okutya oMusengwa kuwangaalya omuntu; neye emyanka gyʼababbibabbi bagisalaku.
PRO 10:28 Eisuubi lyʼabatuukirirye lizwamu eisangaalo; neye okusuubira kwʼababbibabbi, tikuzwamu kantu.
PRO 10:29 Amanzira ga Musengwa lugaga lwʼabo abanambulaku kyokubanenya; neye abo ababbibabbi gabajigirica.
PRO 10:30 Abatuukirirye tibasagaasaganenge; neye ababbibabbi, tibalibbeerererawo omu kyalo.
PRO 10:31 Omunwa gwʼomutuukirirye guzwamu byʼamalabuki; neye olulimi olubbeyi, balirusirica.
PRO 10:32 Abatuukirirye bamanya ebibasaana okutumula; neye ababbibabbi ebibatumula bicaamu.
PRO 11:1 OMusengwa acaawa abakolesya eminzaani egitali ntuuce, neye asiima abakolesya amabbaale gʼeminzaani amatuuce.
PRO 11:2 Okwekudumbalya owekwiza, okuswala kubbaawo, neye kyʼamalabuki okubba mwikaikani.
PRO 11:3 Obwesigwa obwʼomuntu omulongoole omu mwoyo bumulungamya, neye obukucaakuca bwʼabatali beesigwa, bubazweraku okujigirika.
PRO 11:4 Obusuni mpaawo kibugasa oku lunaku lwʼomusango, neye obutuukirirye bununula omu kufa.
PRO 11:5 Obutuukirirye bwʼabanambulaku ekyokubanenya bulungamya obwomi bwabwe; neye ababbibabbi, obubbibubbi bwabwe bubagwisya.
PRO 11:6 Obutuukirirye bwʼabalongoole omu myoyo bubanunula, neye abatali beesigwa ibo babakwatira mu kwegomba kwabwe okubbikubbi.
PRO 11:7 Omubbimubbi owaafa, eisuubirye lifa; ebiyabbaire asuubiira omu maanige bigota.
PRO 11:8 Omutuukirirye bamununula omu bigosi, neye omubbimubbi niiye aira nabba nabyo.
PRO 11:9 Ebibono byʼomuntu atatya oKibbumba bijirica abainaye, neye abatuukirirye, okumanya kubanunula.
PRO 11:10 Abatuukirirye owebabitamu, ekibuga kijaagaana. Ababbibabbi owebafa, wabbaawo okuceera olwʼeisangaalo.
PRO 11:11 Olwʼenkabi gyʼabalongoole omu myoyo, ekibuga bakigulumalya, neye olwʼebibono byʼomubbimubbi, kijigirika.
PRO 11:12 Omuntu omusirusiru atumula kubbikubbi oku omwinaye, neye omuntu omutegeeri, yeesirikira.
PRO 11:13 Owʼolugambo abiikula ebyama, neye iye oyo omwesigwa, abisirikira.
PRO 11:14 Anambula okulungamya eigwanga tiryemerera, neye awabba abawi bʼamalabuki abangi, wabbaawo eidembe.
PRO 11:15 Ateekawo omusingo oku lwʼoyo ogwatamaite, mazima yalituuka omu bugosi, neye oyo acaawa okubba omuyima okwibbanja lya gondi, iye abba nʼeidembe.
PRO 11:16 Omukali owʼekisa, asuna ekitiisya, neye abantu abaŋeŋese, bakoma ku byʼobusuni.
PRO 11:17 Omuntu owʼekisa yeegasa niiye onanyere neye omuntu omukambwe yeeretaku bigosi.
PRO 11:18 Omubbimubbi empeera egyasuubira tiniiyo egyasuna, neye iye oyo akola ebyʼobutuukirirye asuna empeera enanyerenyeere emugasa.
PRO 11:19 Akalangukira omu kukola ebyʼobutuukirirye asuna obwomi, neye iye oyo agumira omu kibbikibbi, yalifa.
PRO 11:20 OMusengwa acaawa abʼemyoyo emifuuduuki; neye asangaalira abo abatambulira omu bwomi obunambulaku ekyokubunenya.
PRO 11:21 Obbe mukakase ku kinu oti, ababbibabbi balibabonereza, neye eibyaire lyʼomutuukirirye balirinunula.
PRO 11:22 Omukali omusiipoono oyo adamba empisa, ali ooti mpeta yʼezaabu eri omu nindo ya mbiizi.
PRO 11:23 Okwegomba kwʼomutuukirirye kuzwamu bisa byereere, neye eisuubi lyʼomubbimubbi likomenkereza mu bulwa bwa Musengwa.
PRO 11:24 Waliwo omuntu abba omugabi ni yeeyongeranga kugaigawala, nʼogondi nabba mukodo okukiraku ngʼowekisaaniire, neye ni yeeyongeranga kudooba.
PRO 11:25 Omugabi yagaigawalanga; iye oyo awa abandi obubbeeri, yena yasunanga.
PRO 11:26 Abantu batumula bundi kwoyo akalira oku nsigo gyʼempeke, neye iye oyo abagulyaku, bamusabira enkabi.
PRO 11:27 Iye oyo anyikiira okukola obusa asuna obutake, neye ekibbikibbi kyaba ku yooyo akinoonia.
PRO 11:28 Eyeesiga obusunibwe yaligwa, neye omutuukirirye yanyiriranga ooti kikoola ekijimu.
PRO 11:29 Ajolonga abʼomu kisitokye, mpaawo ekiyalisikira era omusirusiru yaabbanga mugalama wʼoyo ali nʼamalabuki.
PRO 11:30 Ebintu omutuukirirye ebyakola, musaale gwʼobwomi, nʼoyo asikiriza emyoyo gyʼabantu abba wʼamalabuki.
PRO 11:31 Obanga abatuukirirye basuna empeera nga bakaali bali oku kyalo kunu, kaisi leero kyalibba kitya oku mukaafiiri nʼoyo akola ebibbibibbi?
PRO 12:1 Asiima okumulaabbira abba ataka kumanya, neye acaawa okumunenya abba musirusiru.
PRO 12:2 Omuntu omusa abba mukoda eeri oMusengwa, neye oMusengwa asingisya owʼenkwe omusango.
PRO 12:3 Omuntu akola obubbibubbi tabbaawo nʼatebenkera, neye omutuukirirye iye tasiguka.
PRO 12:4 Omukali omwegendereza aweesya oibaaye ekitiisya, neye omukali aswaza, alumya ooti kookolo omu magumba ga ibaaye.
PRO 12:5 Entegeka gyʼomutuukirirye gibba gyʼobwenkanya, neye amalabuki gʼomubbimubbi gabba gʼobubbeyi.
PRO 12:6 Ebibono byʼomubbimubbi bizweraku okusuka omusaaye, neye entumula yʼomulongoole omu mwoyo enunula iye onanyere.
PRO 12:7 OKibbumba yalijigiricirya nakimo ababbibabbi ni bawaawo, neye abʼenyumba yʼomutuukirirye ibo basigala nga mpaawo ekibanyeenya.
PRO 12:8 Omuntu bamuwuuja olwʼamalabukige, neye omuwiwiituki iye bamunyooma.
PRO 12:9 Omuntu eyeica ni yeekolera, akiraku oyo eyeegulumalya ate ngʼadamba ekyokulya.
PRO 12:10 Omuntu omutuukirirye alabirira ebisolobye, neye ebyʼekisa omubbimubbi ebyakola, era bibba byʼobukambwe.
PRO 12:11 Oyo iye alima eitakalirye yaabbanga nʼebyokulya bingi, neye anoonia ebitagasa, tabba mutegeeri.
PRO 12:12 Omubbimubbi yeegomba omunyago gwʼomubbimubbi ogondi, neye omutuukirirye asigala munywerereri.
PRO 12:13 Omubbimubbi bamupapalirya mu ntumulaye embiibbi, neye omutuukirirye awunuka obugosi.
PRO 12:14 Entumula yʼomuntu ensa emuleetera okusuna ebisa bingi, era emirimo gyʼengalogye gyamusasulanga.
PRO 12:15 Omusirusiru ebyakola abibona ati bituuce, neye owʼamalabuki, awulisisya ebibamulaabbira.
PRO 12:16 Omusirusiru owaasunguwala kimanyikanirawo, neye omuntu omutegeeri asirikira ekimunyiizire nʼakizwaku.
PRO 12:17 Omujulizi owʼamazima awa bujulizi owʼamazima, neye omujulizi owʼobubbeyi atumula byʼobubbeyi.
PRO 12:18 Entumula embiibbi esumuta ooti mpiima, neye ebibono byʼabʼamalabuki bireeta okulama.
PRO 12:19 Ebibono ebyʼamazima ibyo bibbeerererawo, neye ebyʼobubbeyi bibba byʼakaseera-buseera.
PRO 12:20 Abateesa okukola ebibbibibbi, emyoyo gyabwe giizwire bubbeyi, neye abateesa okukola ebyʼeidembe babba na isangaalo.
PRO 12:21 Omutuukirirye mpaawo akabbikabbi akamutuukaku, neye ababbibabbi baizula bigosi.
PRO 12:22 OMusengwa acaawa abantu abatumula ebyʼobubbeyi, neye asangaalira abantu abʼamazima.
PRO 12:23 Omuntu omutegeeri tatumulyaga nabuli kyamaite, neye abasirusiru balalaasa busirusiru bwabwe.
PRO 12:24 Engalo yʼomunyiikiiri emusuuca wʼobwezye, neye obugalanzi, bukusuuca mugalama.
PRO 12:25 Enima oku mwoyo ereetera omuntu okwekondamira, neye ekibono ekisa kimusangaalisya.
PRO 12:26 Omuntu omutuukirirye alungamya abainaye, neye eneebitya yʼomubbimubbi emuliibya iye onanyere.
PRO 12:27 Omuntu omugayaali akaya okwoca ekyayiigire, neye omuntu omunyiikiiri, asuna ebyobusuni ebyʼamaani.
PRO 12:28 Enzira eyʼobutuukirirye erimu obwomi, era omu kisinde ekyo mpaamu kufa.
PRO 13:1 Omwana owʼamalabuki awulira okulungamya kwa iteeye, neye omunyoomi taganya okumunenya.
PRO 13:2 Entumula yʼomuntu ensa emuzweramu ni yeeyagalira omu bisa, neye abatali beesigwa beinira buvuuyo.
PRO 13:3 Eyeekuuma omu ntumula akuuma bwomibwe, neye atumulyaga yeereetaku kujigirika.
PRO 13:4 Omuntu omugayaali ayoya era nandi nʼasuna, neye omunyiikiiri asuna ebiyeegomba mu bungi.
PRO 13:5 Omutuukirirye acaawa obubbeyi, neye omubbimubbi aswaza era akwatisya ensoni.
PRO 13:6 Obutuukirirye bukuuma oyo onambulaku ekyokumunenya, neye obubbibubbi buzweraku omubbimubbi okujigirika.
PRO 13:7 Waliwo eyeeraga ngʼomugaiga, neenu mudoobi yeeyagira lujo; nʼogondi ni yeeraga ngʼomudoobi, neenu mufeekeeri.
PRO 13:8 Obusuni bwʼomuntu buyinza okubba kinunulokye; neye omudoobi mpaawo ekimweraliikirirya.
PRO 13:9 Ebikole byʼomutuukirirye byeragira nakimo ooti kitangaala, neye ebikole byʼomubbimubbi bimidirirya ooti itaala eririkira.
PRO 13:10 Okwesiiryasiirya kuzwamu yombo, neye amalabuki gabba mu baabo abaikirirya okubalaabbira.
PRO 13:11 Obusuni obwʼobukucaakuca buwaawo mangu, neye asolooja obusuni omu butontono, agira ni bwala.
PRO 13:12 Eisuubi elirwawo okutuukirira lirwalya ebiseego, neye ekiweegomba owekituukirira kibba ooti musaale gwʼobwomi.
PRO 13:13 Omuntu anyooma okumulaabbira yeereetera okujigirika, neye agondera ekiragiro asuna empeera.
PRO 13:14 Enjegesya yʼowʼamalabuki iyo nsulo yʼobwomi, era kuwunuca omuntu eeri emitego gyʼokufa.
PRO 13:15 Enseega ensa ereetera omuntu okubba mukoda, neye eneebitya yʼoyo atali mwesigwa emuzweramu kujigirika.
PRO 13:16 Nabuli muntu omutegeeri, akola ebintubye kuzwa mu kumanya, neye omusirusiru alaga busirusirubwe.
PRO 13:17 Omukwenda omubbimubbi, agwa omu bigosi, neye iye oyo omwesigwa aleetawo idembe.
PRO 13:18 Obudoobi nʼokuswala bituuka ku yooyo atataka okumulaabbira, neye aikirirya okumunenya, bamuwa ekitiisya.
PRO 13:19 Ekiweegomba owekituukirira kisangaalya omwoyo, neye okulekawo ekibbikibbi, kyʼomuliko eeri abasirusiru.
PRO 13:20 Iye oyo atambula nʼabʼamalabuki asuuka mulabuki, neye oyo akolagana nʼabasirusiru wakugada.
PRO 13:21 Emitawaana gisuupangana nʼababbibabbi, neye omutuukirirye bamugabania bisa.
PRO 13:22 Omuntu omusa alekera eibyairerye ebyʼobusika, neye obusuni bwʼomubbimubbi, bwalibba bwʼomutuukirirye.
PRO 13:23 Omusiri gwʼomudoobi guyinza okuzwamu ebyokulya bingi, neye abatali benkanya babimalawo.
PRO 13:24 Oyo ataswanyulamu omwanawe abba amucaawire, neye iye oyo amutaka, amugolola nga bukaali.
PRO 13:25 Abatuukirirye babba nʼebyokulya ebibamala, neye omubbimubbi abba munzalwa.
PRO 14:1 Omukali owʼamalabuki ategeka amakaage, neye omusirusiru olwʼobusirusirubwe, ajigirica agage.
PRO 14:2 Iye oyo atambulira omu butuukirirye atya oMusengwa, neye iye oyo akwata enzira encaamu abba amunyooma.
PRO 14:3 Entumula yʼomusirusiru emukubbisya emiigo, neye ebibono ebyʼabʼamalabuki, bibakuuma.
PRO 14:4 Anambula ente egirima, omu kideero timubbaamu kantu, neye omu maani gʼente egirima, muzwamu amakungula mangi.
PRO 14:5 Omujulizi owʼamazima tabbeya, neye omujulizi owʼobubbeyi atumula byʼobubbeyi byereere.
PRO 14:6 Omuntu omunyoomi anoonia amalabuki nandi nʼagasuna, neye omutegeeri ayega mangu.
PRO 14:7 Weewalenge omusirusiru, olwʼokubba mpaawo kyʼamalabuki ekyatumula.
PRO 14:8 Amalabuki gʼomutegeeri gamumanyikisya ekyokukola, neye abasirusiru baliiba olwʼobusirusiru bwabwe.
PRO 14:9 Abasirusiru tibafaayo nʼowebabbenga omusango, neye abantu abalongoole omu myoyo basaba kisonyiwo.
PRO 14:10 Ali nʼenima niiye amanya obulumi bwayo, era mpaawo ayezya okugabana okwisangaalolye.
PRO 14:11 Enyumba yʼomubbimubbi baligijigirica, neye eweema yʼomulongoole omu mwoyo yalisigalawo.
PRO 14:12 Waliwo enzira omuntu egyabona ati ntuuce neye oku nkomerero ngʼeiguka mu kufa.
PRO 14:13 Nʼomu nseko mwona omwoyo gwezya okulumwa, era eisangaalo lyezya okukomenkereza mu nima.
PRO 14:14 Omuntu azwa oku Kibbumba balimuweera nakimo empeera ngʼentambulaye obweri, era omuntu omusa, balimuwa empeera esaanira entambulaye.
PRO 14:15 Omuntu omubisi aikirirya nabuli kintu; neye omutegeeri, asooka kwetegereza.
PRO 14:16 Owʼamalabuki yeegendereza era ni yeewala ekibbikibbi, neye omusirusiru tafaayo, era agwa-kugwa oku byakola.
PRO 14:17 Owensire akola bintu byʼobusirusiru; era oyo asalira abainaye enkwe, asuna obucaawe.
PRO 14:18 Ababisi beeyongera omu byʼobusirusiru, neye abʼamalabuki ibo basuna okumanya.
PRO 14:19 Ababbibabbi balikotamya emitwe omumaiso gʼabasa, era ababbibabbi balyegudyera oku miryango gyʼabatuukirirye.
PRO 14:20 Omudoobi nʼabaliranwabe bamucaawa, neye omugaiga abba nʼemikago mingi.
PRO 14:21 Iye oyo anyooma omuliranwawe akola kibbikibbi, neye iye oyo akolera abeetaaga ebyʼekisa abba wʼenkabi.
PRO 14:22 Ibo abo abategeka okukola obubbibubbi bagota, neye abategeka okukola ebisa, basuna obutake nʼobwesigwa.
PRO 14:23 Nabuli mulimo ogwokola nʼamaani guleeta amagoba, neye okutumulanga-obutumuli kuleeta budoobi.
PRO 14:24 Obugaiga kasiimo owʼamalabuki akaasuna, neye obusirusiru bwʼabasirusiru buzwamu busirusiru.
PRO 14:25 Omujulizi owʼamazima anunula obwomi bwʼabantu, neye omujulizi owʼobubbeyi atumula byʼobubbeyi.
PRO 14:26 Iye oyo atya oMusengwa abbaaku obukuumi obwʼamaani, era ekyo kyalibba kyʼobukuumi eeri abaanabe.
PRO 14:27 Okutya oMusengwa nsulo yʼobwomi, era kuwunuca omuntu eeri emitego gyʼokufa.
PRO 14:28 Ekitiisya kya kabaka bungi bwʼabantu abaafuga, neye omufugi okudamba abantu abaafuga, asuuka kinambulamu.
PRO 14:29 Omuntu omuguminkiriza abba nʼobutegeeri bunene, neye owʼensire, alaga busirusiru.
PRO 14:30 Omwoyo ogulimu eidembe guleetera omubiri obwomi, neye engongi gigulya ooti kookolo owʼamagumba.
PRO 14:31 Omuntu amigirirya omudoobi abba anyoomere yooyo eYamukolere, neye akolera ebyʼekisa adamba abba awa Kibbumba kitiisya.
PRO 14:32 Ababbibabbi, obubbibubbi bwabwe niibwo obubazweraku okujigirika, neye omutuukirirye afa ngʼali nʼeisuubi.
PRO 14:33 Amalabuki gabba omu myoyo gyʼabantu abali nʼokutegeera, nʼekiri omu myoyo gyʼabasirusiru, kimanye.
PRO 14:34 Enkola ensa eyʼokutya oKibbumba egulumalisya eigwanga, neye ekibbikibbi kiswaza igwanga eryo.
PRO 14:35 Okabaka yeenyumirizira omu muweererya owʼamalabuki, neye obulwabwe bubba ku muweererya akola ebiswaza.
PRO 15:1 Okwiramu nʼeigonda kwikaikania ekiruyi, neye ebibono ebyʼeikayu, byongera busungu.
PRO 15:2 Owʼamalabuki atumula ebyʼobutegeeri, neye omusirusiru awolompoka byʼobusirusiru.
PRO 15:3 OMusengwa abona nabuli wantu, alabirira abasa nʼababbibabbi.
PRO 15:4 Entumula eyʼekisa, ereeta okulama ooti musaale gwʼobwomi, neye ebibono ebyʼobubbeyi, birumya omwoyo.
PRO 15:5 Omusirusiru anyooma ebyo oiteeye ebyʼamulaabbira, neye iye oyo omutegeeri aikirirya okumunenya.
PRO 15:6 Enyumba yʼomutuukirirye, ebbaamu ebyobusuni bingi, neye ensuna yʼomubbimubbi, emuleetera bigosi mumwe.
PRO 15:7 Ebibono byʼabʼamalabuki, bisasya okumanya, neye ebiseego byʼabasirusiru, tibikola bityo.
PRO 15:8 OMusengwa acaawa esadaaka eyʼomubbimubbi, neye okusaba kwʼomulongoole omu mwoyo kumusangaalisya.
PRO 15:9 OMusengwa acaawa eneebitya yʼabantu ababbibabbi, neye ataka abo abakalangukira omu kukola ebyʼobutuukirirye.
PRO 15:10 Iye oyo aleka enzira entuuce balimukangavulira nakimo bundi, oyo acaawa okumunenya yalifa.
PRO 15:11 Oobanga oMusengwa amaite ebifa e magombe nʼomu geyeena, neye leero takirawo okumanya emyoyo gyʼabantu!
PRO 15:12 Omunyoomi tataka okumunenya, era tataka okwebuulya oku bʼamalabuki.
PRO 15:13 Eisangaalo lyʼomwoyo, lireeta akamwenyumwenyu omu maiso, neye enima eri oku mwoyo erubirirya obwomi.
PRO 15:14 Omuntu omutegeeri anoonia kumanya, neye omusirusiru anyumirwa byʼobusirusiru.
PRO 15:15 Enaku gyonagyona egyʼoyo ogubagadya gibba mbiibbi, neye omwoyo omusangaali gusiiba kubba ooti guli ku mbaga.
PRO 15:16 Kisa okubba nʼebitono ngʼotya oMusengwa, okukiraku okubba nʼebyobusuni ebingi ebiriku obugosi.
PRO 15:17 Kasinga muliira ebisyodo nga mutakangana, okukiraku okulya ebisava nga muli mu bucaawi.
PRO 15:18 Omuntu owensire, asiikuula enyombo, neye omuguminkiriza, aikaikania empaka.
PRO 15:19 Enzira yʼomugayaali ebba nswapi nʼamawa, neye ekisinde kyʼomulongoole omu mwoyo lubba luguudo olulambye.
PRO 15:20 Omwana owʼamalabuki asangaalya oiteeye, neye oyo omusirusiru anyooma omaaye.
PRO 15:21 Obusirusiru ibwo isangaalo lyʼoyo omubuyaabuya, neye omutegeeri yeeyongera ngʼatambulira mu butuuce.
PRO 15:22 Anambula kuteesa entegeka gifa, neye awabba abawi abʼamalabuki abangi, gibitamu.
PRO 15:23 Omuntu asangaala ngʼawaire ekyokwiramu ekituuce, era kisa okubba nʼekibono omu kiseera kyakyo ekituuce.
PRO 15:24 Owʼamalabuki akwata nzira eniina okwaba omu bwomi okumukuuma nandi nʼaika e magombe.
PRO 15:25 OMusengwa avunirawo nakimo enyumba eyʼowʼamalala neye akuuma ensalosalo gyʼabanamwandu.
PRO 15:26 OMusengwa acaawa ebiseego ebyʼomubbimubbi, neye ebyo ebyʼomulongoole bimusangaalisya.
PRO 15:27 Alulunkanira okusuna aleetera amakaage obugosi, neye iye oyo acaawa enguzi, yalibba mwomi.
PRO 15:28 Omutuukirirye asooka kuseega kaisi nʼabbaaku nʼekyairamu, neye omunwa gwʼomubbimubbi gusukaania bibbibibbi.
PRO 15:29 OMusengwa abba yala nʼomubbimubbi, neye awulira okusaba kwʼomutuukirirye.
PRO 15:30 Akamwenyumwenyu omu maiso kaleetera omwoyo okujaagaana, nʼamawuliro amasa geeyagalisya obwomi.
PRO 15:31 Iye oyo aikirirya okumulaabbira ebimwombeka, balimubalira omu bʼamalabuki.
PRO 15:32 Iye oyo agaana okumulaabbira, abba yeenyooma niiye onanyere, neye aikirirya okumunenya, asuna okumanya.
PRO 15:33 Okutya oMusengwa, kwegesya omuntu amalabuki; nʼobuwombeeki bukubbembera ekitiisya.
PRO 16:1 Omuntu ategeka omu mwoyogwe ebiyakola; neye oMusengwa niiye asalawo ekyenkomerero.
PRO 16:2 Omuntu ayezya okubona ati eneebityaye yonayona ntuuce, neye oMusengwa niiye akebera omwoyo gwʼomuntu.
PRO 16:3 Nabuli ekyokola okikwatisyenge Musengwa, era entegekagyo gyatuukiriranga.
PRO 16:4 OMusengwa yakolere nabuli kintu nga kiriku ekigendererwa, nʼababbibabbi yabateekeirewo olunaku lwʼakazigizigi.
PRO 16:5 OMusengwa acaawa abʼamalala bonabona. Mukimanye muti, tibaliwunuka okubabonereza.
PRO 16:6 Olwʼokutaka okutakoma nʼobwesigwa, omuntu bamusoniya ekibbikibbi; olwʼokutya oMusengwa, niikyo ekigira omuntu ni yeewala ekibbikibbi.
PRO 16:7 Eneebitya yʼomuntu oweesangaalisya oMusengwa, ezweraku nʼabalabe bʼomuntu oyo ni babba idembe naye.
PRO 16:8 Kisa nʼobba nʼebitono ebyosunire mu mazima, okukiraku okubba nʼebingi ebyosunire mu bukucaakuca.
PRO 16:9 Omuntu ategeka ebyali nʼokukola, neye oMusengwa niiye asalawo ebiri nʼokutuukirira.
PRO 16:10 Ebibono bya kabaka ibyo tibigwa ansi, era ebibonobye byobwenkanya ngʼalamula.
PRO 16:11 OMusengwa ataka eminzaani nʼebipima ebindi byonabyona bibbe bituuce; amabbaale gonagona agebapimisya niiye eyagirire ni bagakola.
PRO 16:12 Kyʼomuliko okabaka okukola ebibbibibbi, olwʼokubba entebeye eyʼokufuga ebbeerererawo lwʼobutuukirirye.
PRO 16:13 Abakabaka basangaalira minwa egitumula ebyʼobutuukirirye; era bataka baabo abatumula ebyʼamazima.
PRO 16:14 Okabaka owaasunguwala ayinza okukwita, neye omuntu owʼamalabuki amwikaikania.
PRO 16:15 OKabaka owaasangaala, kireeta obwomi; okutakakwe kusangaalya ooti ikendi akulya ebibala.
PRO 16:16 Nga kisa ino okusuna amalabuki okukiraku okusuna ezaabbu, era kisa okulondawo okutegeera okukiraku efeeza!
PRO 16:17 Okwewala ekibbikibbi niiyo enzira yʼobulongoole, oyo iye afaayo oku ntambulaye, akuuma obwomibwe.
PRO 16:18 Amalala galeeta okujigirika; okwekudumbalya kuleeta ekigwo.
PRO 16:19 Kisa okwewombeeka nʼobba aamo nʼabebajolonga, okukiraku okugabana ebinyage nʼabʼamalala.
PRO 16:20 Oyo iye atwala ebibamulaabbira, bimwabira nakusani, era wʼenkabi oyo iye eyeesiga oMusengwa.
PRO 16:21 Omuntu owʼamalabuki niiye ogubeeta omutegeeri, owʼebibono ebisa ategeeresya abantu mangu.
PRO 16:22 Amalabuki igo nsulo yʼobwomi eeri oyo abba nago, neye obusirusiru buleetera abasirusiru kibonerezo.
PRO 16:23 Ebiseego byʼomuntu owʼamalabuki bimulungamya omu ntumula, nʼebyatumula bimatiza abantu.
PRO 16:24 Ebibono ebyʼekisa biri ooti mujenene, binyuunyuulira omuntu ni bimuleetera obwomi obusa.
PRO 16:25 Waliwo enzira omuntu egyabona ati ntuuce, neye oku nkomerero ngʼeiguka mu kufa.
PRO 16:26 Okutaka okulya kuleetera omuntu okukola nʼamaani; olwʼokubba okwetaaga ekyokulya kimusindiikirirya okweyongera okukola.
PRO 16:27 Omuntu omubbimubbi ategeka kukola bubbibubbi, nʼebyatumula bibabula ooti musyo.
PRO 16:28 Omuntu atumula ebyʼobugwagwa asiikuula oyombo, nʼolugambo lwawukanisya abʼomukago.
PRO 16:29 Omutabulitabuli asendasenda omwinaye, nʼamukolesya ebyembyoni.
PRO 16:30 Oyo iye amigira omwinaye amaiso ateesa byʼobucaamu; oyo iye amugedera omunwa babba baseega kukola kibbikibbi.
PRO 16:31 Envi egyʼobukaire ngule yʼekitiisya, abasuna engule eyo baadi abatambulira omu bwomi obutuukirirye.
PRO 16:32 Kisa okubba muntu alwawo okusunguwala okukiraku okubba owʼentalo, era okubba ngʼofuga obusungubwo, okukiraku oyo iye afuga ekibuga.
PRO 16:33 Abantu bakubba akalulu, neye oMusengwa niiye asalawo ebizwamu.
PRO 17:1 Kisa okulya akatono akanyaata ngʼoli nʼeidembe, okukiraku okulya embaga omu kisito omulimu entalo.
PRO 17:2 Omuweererya akola ebyʼamalabuki yalifuga omwana owʼomu kisito akola ebiswaza, era yalisuna omugabo oku byobusika ngʼomwana owʼe ika.
PRO 17:3 Ekikoomi kikenenula feeza na zaabbu, neye omwoyo gwʼomuntu, oMusengwa niiye agugezesya.
PRO 17:4 Omuntu omubbimubbi, awulisisya ntumula embiibbi; nʼomubbeyi awulisisya byʼobubbeyi.
PRO 17:5 Oyo iye asekerera abadoobi, azumirira oyo eYabakolere; nʼoyo iye asangaalira ebisiraani byʼabainaye, tiyalikaya okusuna ekibonerezo.
PRO 17:6 Abakaire beeyagala lwakubba na baizukulu, nʼabaana beenyumiriza lwʼababyaire baabwe.
PRO 17:7 Omusirusiru ngʼowaatatumula ebyʼamakulu; nʼomuntu owʼekitiisya tatuukanira nakimo okubba mubbeyi.
PRO 17:8 Enguzi eri ooti irogo eeri oyo agiwa, aseega ati nabuli gyacuukira abitamu.
PRO 17:9 Oyo iye asoniya ensobi akuuma okutaka, neye okutumulatumula oku nsobi, kyawukanisya abalya onswa omoiza.
PRO 17:10 Okunenya kukola kinene oku muntu omutegeeri, okukiraku emiigo 100 egibakubba omusirusiru.
PRO 17:11 Omuntu omubbimubbi, akola bujeemu bwonkabwonkani; era balimusindikira omukwenda omukambwe okumubonereza.
PRO 17:12 Kasinga osangaana odubu ogubatoireku abaana, nandi nʼoyagirya omusirusiru ngʼakola ebyʼobusirusirubye.
PRO 17:13 Obwosasulamu omuntu kibbikibbi olwʼekintu ekisa ekyakukoleire, akabbikabbi tikalizwa omu kisitokyo.
PRO 17:14 Okutanula okwomba, kuli ooti kwigulya mudumo gwʼamaizi; kale olekanga okayaani, ngʼoyombo akaali okugwawo.
PRO 17:15 Atoola omusango kwoyo agubbengere nʼoyo asingisya omusango atagubbengere, bombi oMusengwa abacaawa.
PRO 17:16 Tikigasa omusirusiru okutoola empiiya okusasulira ebyokwega, olwʼokubba tayezya kubitegeera.
PRO 17:17 Abʼomukago batakangana enaku gyonagyona, nʼaboluganda babbaawo okubbeerangana omu bigosi.
PRO 17:18 Bubba busirusiru omuntu okweyama nʼateekawo omusingo oku lwʼeibbanja lyʼomwinaye.
PRO 17:19 Oyo iye ataka oyombo, ataka kibbikibbi; nʼoyo eyeekudumbalya, anoonia kujigirika.
PRO 17:20 Omuntu owʼomwoyo omufuuduuki, tasuna ebisa; nʼatumula ebyʼobubbeyi, yeereetera akabbikabbi.
PRO 17:21 Abyala omusirusiru, yeereetera enima; era oiteeye wʼomusirusiru, tabba nʼeisangaalo.
PRO 17:22 Omwoyo omusangaali, bulezi busa; neye omwoyo omunakuwali, gukalya amagumba.
PRO 17:23 Omuntu omubbimubbi aikirirya enguzi omu nkukutu nandi nʼasala omusango omu bwenkanya.
PRO 17:24 Omuntu omutegeeri, ategeka nʼakola ebyʼamalabuki; neye omusirusiru alugaluganirya ebiseego ku buli kintu.
PRO 17:25 Omwana omusirusiru, anakuwalya oiteeye, era abba bulumi eeri omaaye.
PRO 17:26 Tikituuce okutanza onambulaku omusango, waire okufaamuula abakungu olwʼobwesigwa bwabwe.
PRO 17:27 Omuntu owʼamalabuki afuga entumulaye; era omuntu omutegeeri abba mwikaikani.
PRO 17:28 Nʼomusirusiru yena owaasirika bayezya okumweta owʼamalabuki; era owaatazwamu kibono bamweta mutegeeri.
PRO 18:1 Omuntu eyeeyabula oku bainaye, abba anoonia bibye yenkani, era abba ayakanisya abo abali nʼenseega ensa.
PRO 18:2 Omusirusiru tafaayo kwega; neye asiima kutumula kiikyo ekiri omu mwoyogwe.
PRO 18:3 Ekibbikibbi kikuzweraku ni bakunyooma; era okuswala kukuzweraku ni bakubityamu amaiso.
PRO 18:4 Ebibono omuntu owʼamalabuki ebyatumula biri ooti maizi amaabiriri; era biri ooti mwiga ogukulumuka.
PRO 18:5 Tikisa okwekubbira oku lubba lwʼomubbimubbi, nʼokusalirirya onambulaku omusango.
PRO 18:6 Ebibono byʼomusirusiru bimuleetera ekinakoolo, era omunwagwe gumukubbisya.
PRO 18:7 Omusirusiru ebyatumula bimuzweraku okujigirika, era ebibonobye mutego ogumupapalya.
PRO 18:8 Ebibono byʼomugeyi biwooma ino, bingira omuntu ni bimugwa oku mwoyo.
PRO 18:9 Omudoto omu byakola, mpaawo njawulo nʼoyo abebenya ebintu.
PRO 18:10 OMusengwa, lugaga olwʼamaani, omutuukirirye omwairukira nʼasuna obukuumi.
PRO 18:11 Obusuni eeri abagaiga buli ooti kibuga ekiriku olugaga; babuseegaku okubba ekikomera ekigulumali ekibataasa.
PRO 18:12 Amalala, geekubbembera kujigirika, neye okwewombeeka kwekubbembera kusuna kitiisya.
PRO 18:13 Awa ekyokwiramu ngʼakaali okwetegereza, abba musirusiru, era aswala.
PRO 18:14 Obumaliriri bwʼomulwaire okubba mwomi, bubbeesyawo obwomibwe; neye owaatya, endasi gimuwaamu.
PRO 18:15 Omuntu omutegeeri asuna okwega; omuntu owʼamalabuki awulisisya nʼayega.
PRO 18:16 Ekirabo omuntu ekyagaba kimwigulirawo enzira era ni kimutwala omumaiso gʼomukulu.
PRO 18:17 Asooka okwewozyaku, alaga ngʼobwali omutuuce, paka ogwawozya naye owaiza nʼamulumiriza.
PRO 18:18 Akalulu kamalawo empaka, era kalamula abʼamaani abayakana.
PRO 18:19 Okusyania nʼowoluganda ogwosunguwairye, kigosi okukiraku okwazya okungira omu kibuga ekiriku olugaga; era enyombo gyabula abantu ooti bugumu bwʼegeeti eyʼolugaga ensibemu ebyoma.
PRO 18:20 Omuntu ebyatumula bimugasa ooti kyokulya, ebizwa omu byatumula byamugasanga.
PRO 18:21 Olulumi lwezya okuleeta okufa ooba obwomi; kale abalukolesya eino, bakungulanga ebiruzwamu.
PRO 18:22 Oyo iye asuna omukali owʼobufumbo abba asunire kintu kisa, era asuuka mukoda eeri oMusengwa.
PRO 18:23 Omuntu omudoobi, atumula nʼobuwombeeki; neye omusuni, airamu na idumi.
PRO 18:24 Abʼomukago abamo babba bʼakaseera-buseera; neye waliwo abba mwesigwa nʼokukiraku owaluganda.
PRO 19:1 Kasinga obba omudoobi ngʼotambulira mu bwomi obunambulaku ekyʼokubunenya, okukiraku okubba omubbeyi era omusirusiru.
PRO 19:2 Tikisa okubba nʼeiganyi lyʼokukola ekintu ngʼokibulaku obumanyi, waire okubbubbukira ebintu nʼokola ensobi.
PRO 19:3 Obusirusiru bwʼomuntu bwonoona obwomibwe, kaisi iye nʼanenya Musengwa.
PRO 19:4 Obusuni buleeta emikago mingi; neye omudoobi, nʼomukaagwawe yena amuzwaku.
PRO 19:5 Omujulizi owʼobubbeyi tibalikaya okumubonereza, nʼoyo atumulyaga ebyobubbeyi tiyaliwunuka ekibonerezo.
PRO 19:6 Bangi abanoonia obukoda eeri omugabi, era nabuli moiza yeegomba okusala omukago na yooyo agaba ebirabo.
PRO 19:7 Oobanga omudoobi abagandabe bonabona bamucaawa; kaisi olwo abakaagwabe ibo bamwewala kwenkana aina! Newankubbaire ngʼomudoobi abanoonia nʼokwegairira, era tabasuna!
PRO 19:8 Oyo iye asuna amalabuki, abba ataka obwomibwe; akalangula ebyayegere, asuna ebisa.
PRO 19:9 Omujulizi owʼobubbeyi tibalikaya okumubonereza, nʼoyo iye atumulyaga ebyʼobubbeyi yalijigirika.
PRO 19:10 Omusirusiru tawoomera okubba omu bwomi bwʼokwetalawusa, nʼomugalama tatuukana okufuga abakungu.
PRO 19:11 Enseega ensa eyʼomuntu emuwa obuguminkiriza; era okutafaayo oku bibamusobyaku kimuweesya ekitiisya.
PRO 19:12 Obulwa bwa kabaka butiisya ooti kululuma kwa mpologoma; neye ekisaakye kiweeweerya ooti lume oluli okwisubi.
PRO 19:13 Omwana omusirusiru aleetera oiteeye okujigirika; nʼomukali atalekera okwomba, ali ooti ikendi ataca.
PRO 19:14 Enyumba nʼobusuni, babisika ku babyaire; neye oMusengwa niiye agaba omukali omutegeeri.
PRO 19:15 Obugayaali buleeta endoolo nyingi; era atataka okukola, abba munzalwa.
PRO 19:16 Oyo iye agondera amateeka, akuuma obwomibwe; neye oyo iye aganyoomoola, wʼokufa.
PRO 19:17 Oyo iye akwatira omudoobi ekisa, abba akoopere Musengwa, era oMusengwa yalimusasula olwʼebisa ebyakolere.
PRO 19:18 Okangavulenge omwanawo, nga wakaali waliwo eisuubi eryʼokumugolola, kaisi tiwamuleka nʼajigirika.
PRO 19:19 Omuntu owʼobusungu omulekanga nʼakaanya ebizwa omu busungubwe; singa omununula, walibba nʼokukikola omulundi ogundi.
PRO 19:20 Owulisisyenge ebibakulaabbira, era oikiriryenge okukulungamya, era egibwiza walibba mulabuki.
PRO 19:21 Entegeka nyingi egibba omu mwoyo gwʼomuntu, neye oMusengwa ebyataka, niibyo ebituukirira.
PRO 19:22 Ekitakisya omuntu iye kubba nʼokutaka okutakoma; era omudoobi akiraku omubbeyi.
PRO 19:23 Okutya oMusengwa kukutwala mu bwomi; era oyo ali nakwo abba mumatiri, era mpaawo kabbikabbi akamutuukaku.
PRO 19:24 Omugayaali akozya ekimegero omu bbakuli, ni kimukaya nʼokukitwala oku munwa!
PRO 19:25 Okangavule omunyoomi, era omuntu omubisi yasunamu ekyokwega; owoolaabbira omutegeeri, yeeyongera okutegeera.
PRO 19:26 Oyo iye agadya oiteeye, nʼabbinga omaaye omu kisito, abba mwana aswaza era azumisya.
PRO 19:27 Mwana wange, singa olekeraawo okuwulisisya okulungamya, ocaama okuzwa oku bibono ebyʼamalabuki.
PRO 19:28 Omujulizi owʼobubbeyi, anyooma obwenkanya, nʼababbibabbi, okutumula ekibbikibbi kibanyumira.
PRO 19:29 Bateekawo ebibonerezo kukangavula banyoomi, era emigongo gyʼabasirusiru gisaanira makubbe.
PRO 20:1 Enviinyo gisindiikirirya, nʼebiteemeerya birwanisya; abo abebicaamya, banambula malabuki.
PRO 20:2 Obulwa bwa kabaka, butiisya ooti kululuma kwa mpologoma; oyo iye amusunguwalya, yeita yenkani.
PRO 20:3 Omuntu eyeewala enyombo asuna ekitiisya, neye nabuli musirusiru ataka ino kwomba.
PRO 20:4 Omugayaali talimira omu biseera ebituuce, omu kiseera kyʼamakungula yalikayaku ekyokukungula.
PRO 20:5 Ebiseego ebibba omu mwoyo gwʼomuntu biri ooti maizi agali ansi omwiruba eryabiriri, neye omuntu aali nʼokutegeera abitoolayo.
PRO 20:6 Abantu bangi abeeyeta abali nʼokutaka okutakoma; neye omuntu omwesigwa naani ayezya okumuzuula?
PRO 20:7 Omutuukirirye atambulira omu bwomi obunambulaku ekyʼokubunenya, eibyairerye libba lyʼenkabi.
PRO 20:8 Okabaka owaatyama oku ntebeye eyʼobwakabaka okusala emisango, yeekeenenya nʼazuula ekisa nʼekibbikibbi.
PRO 20:9 Naani ayezya okukoba ati, “Nkuumire omwoyo gwange nga mulongoole; ndi mutukulye era mbulaku kibbikibbi?”
PRO 20:10 Eminzaani egyʼobubbeyi, nʼebipima ebindi ebitali bituuce, byombi byʼomuliko eeri oMusengwa.
PRO 20:11 Nʼomwana ebyakola biraga ekyali ooba ngʼeneebityaye nnongoole, era ntuuce.
PRO 20:12 Amatwi agawulira, nʼamaiso agabona, byombi oMusengwa niiye eyabikolere.
PRO 20:13 Tiwatakanga ino endoolo, kaisi tiwadooba; otakenge eino kukola era wasunanga ebyokulya bingi.
PRO 20:14 Omuguli ajerega ngʼagula, neye owaamala, azwawo ni yeewaana ngʼowakidondoire.
PRO 20:15 Waliwo ezaabbu, nʼamabbaale agʼebbeeyi mangi, neye entumula eyʼamalabuki eri ooti byamajolobero ebyʼebbeeyi.
PRO 20:16 Otwalenge ekizwalo kyʼoyo akiwaayo ngʼomusingo okwemerera ogwatamaite, era otwalenge omusingo gwʼoyo ayemerera atali omumanye.
PRO 20:17 Ekyokulya ekyosunire omu bukucaakuca kikuwoomera, neye oluzwanyuma kikusuukira ooti kyokulya ekirimu amabbaale.
PRO 20:18 Entegeka gibitamu na kusuna kulungamya; owoobba watanula olutalo, osuneku abakulungamya.
PRO 20:19 Owolugambo, takuuma ebyama; nʼolwekyo weewalenge abo abeesakabba.
PRO 20:20 Atumula ebisongolye okwiteeye ooba oku maaye, obwomibwe bwaligotawo ooti itaala eribalikiirye omu ndikiirya ozigizigi.
PRO 20:21 Ebyobusika ebyosuna ngʼekiseera kikaali, tibibbaamu enkabi oku nkomerero.
PRO 20:22 Tiwakobanga oti, “Nanyaaŋa!” Olekerenge oMusengwa nʼakulwanirira.
PRO 20:23 Ebipima ebitali bituuce byʼomuliko eeri oMusengwa, era tasiima eminzaani egitali ntuuce.
PRO 20:24 OMusengwa niiye alungamya obwomi bwaiswe. Kale omuntu ayezya atya okutegeera obwomibwe e gibulungama?
PRO 20:25 Kubba kwemuma mu mutego okwanguwa okweyama okuwa oKibbumba ekintu, kaisi nʼokiseegaku ngʼomalire kweyama.
PRO 20:26 Okabaka owʼamalabuki azuula abasobya; era ababonereza nʼobukambwe.
PRO 20:27 Omwoyo gwʼomuntu, niigwo eitaala oMusengwa eriyamuteekeremu; limoleka ebyama byʼomunda byonabyona.
PRO 20:28 Okutaka okutakoma nʼobwesigwa, bikuuma okabaka; okutaka okutakoma kumugumirya oku ntebe.
PRO 20:29 Ekitiisya kyʼabaisuka, maani gaabwe; nʼekitiisya kyʼabakaire, nvi gyabwe.
PRO 20:30 Emiigo eginoja, gigolola empisa embiibbi; nʼokuswanyula, kumalamu emize.
PRO 21:1 OMusengwa niiye afuga enseega ya kabaka, agirungamya ooti mukula gwʼamaizi ogwacuusa nʼagulungamya ngʼowaataka.
PRO 21:2 Omuntu ayezya okubona ati eneebityaye yonayona ntuuce, neye oMusengwa niiye akebera omwoyo gwʼomuntu.
PRO 21:3 Okukola ekituuce era ekyobwenkanya, oMusengwa kyasiima okukiraku esadaaka.
PRO 21:4 Okwekudumbalya nʼamalala, itaala lyʼababbibabbi, era ibyo kibbikibbi.
PRO 21:5 Entegeka gyʼomunyiikiiri, dala gimuzweramu okusuna ebingi; neye mazima nabuli abuguutanira ebintu, kimutuuca mu budoobi.
PRO 21:6 Obusuni obubasuna omu bubbeyi, bubita-bubiti ooti mwosi era ibwo mutego ogwita.
PRO 21:7 Ababbibabbi obukambwe bwabwe bwalibamalawo, olwʼokubba bagaana okukola ebyʼobwenkanya.
PRO 21:8 Obwomi bwʼababbibabbi, tibubbaamu obwesimbu; neye eneebitya yʼabalongoole omu myoyo, ebba ntuuce.
PRO 21:9 Kasinga obba oku nsonda e ngulu oku nyumba, nandi nʼobba omu nyumba nʼomukali omuyombi.
PRO 21:10 Omubbimubbi yeinira kibbibibbi; takwatira omuntu yenayena ekisa.
PRO 21:11 Omunyoomi owebamubonereza, omubisi iye ayega; owʼamalabuki owebamwegesya, yeeyongera okubba owʼamalabuki.
PRO 21:12 OKibbumba amanya ebiri omu nyumba yʼomubbimubbi; era adyaka ababbibabbi omu kujigirika.
PRO 21:13 Iye oyo aigala amatwige eeri okwekunga kwʼomudoobi, yena yalikunga nandi bamufaaku.
PRO 21:14 Ekirabo ekibakuwa omu kyama, kiikaikania obusungu, nʼenguzi eyʼomu mbiso, emalaku ekiruyi.
PRO 21:15 Obwenkanya busangaalya abatuukirirye, neye abo abakola ebibbibibbi, bubaleetera nsisi.
PRO 21:16 Omuntu acaama okuzwa omu kutegeera, yeeyaja ngʼali mu bafu.
PRO 21:17 Iye oyo ataka ebyamasanyu, adooba; oyo iye ataka ebiteemeerya nʼebisava, tiyaligaigawala.
PRO 21:18 Abantu ababbibabbi babba kinunulo kyʼabatuukirirye, nʼabatali beesigwa babba kinunulo kyʼabalongoole omu mwoyo.
PRO 21:19 Kasinga obba omwidungu, okukiraku okubba aamo nʼomukali omuyombi, era owʼensire.
PRO 21:20 Ebyobusuni ebyebbeeyi bibba mu nyumba yʼowʼamalabuki, neye omusirusiru, amalawo ebyali nabyo byonabyona.
PRO 21:21 Iye oyo eyeefudaku okukola ebyʼobutuukirirye era alaga okutaka asuna obwomi, nʼobutuukirirye nʼekitiisya.
PRO 21:22 Omuntu owʼamalabuki, alumba ekibuga kyʼabo abʼamaani, nʼamenya olugaga lwakyo olubeesiga.
PRO 21:23 Iye oyo eyeekuuma omu ntumula, yeeramya emiteewaana.
PRO 21:24 Owʼamalala era eyeekudumbalya, iye munyoomi; yeebitya mu mpisa egyʼamalala amabitiriri eino.
PRO 21:25 Obwetaavu bwʼomugayaali bumwita, olwʼokubba tataka okukola.
PRO 21:26 Okumalaku olunaku omubbimubbi yeegomba kubbaaku na byasuna, neye omutuukirirye agaba na mwoyo gumo.
PRO 21:27 Esadaaka eyʼomubbimubbi yʼomuliko, okukirawo eino owagireeta nʼekigendererwa ekitali kisa.
PRO 21:28 Omujulizi owʼobubbeyi, yalijigirika, neye ekibono kyʼowʼamazima kibbeerererawo.
PRO 21:29 Omuntu omubbimubbi, yeekazakaza; neye omulongoole omu mwoyo, yeekeenenya omu ntambulaye.
PRO 21:30 Mpaawo malabuki nʼokutegeera, waire enseega, ebyezya okwakanisya oMusengwa ni bimuwangula.
PRO 21:31 Oyezya okutegeka ombalaasi olwʼolutalo, neye obuwanguli buzwa eeri Musengwa.
PRO 22:1 Kisa okubba nʼeriina erisa okukiraku okubba nʼobusuni obubitiriri; era abantu okukuwa ekitiisya kikiraku okubba nʼezaabbu ooba efeeza.
PRO 22:2 Omugaiga nʼomudoobi bali nʼekiinu ekibagaita; bombi oMusengwa niiye eyabakolere.
PRO 22:3 Omuntu omutegeeri abona akabbikabbi, nʼakeewala, neye omubisi, ayaba-bwabi nʼakagwamu.
PRO 22:4 Obwikaikani nʼokutya oMusengwa, bireeta obusuni nʼekitiisya, nʼobwomi.
PRO 22:5 Amawa nʼemitego, bibba omu nzira yʼomubbimubbi, neye iye oyo akuuma obwomibwe, yabyewala.
PRO 22:6 Olungamye omwana omu nzira egyasaaniire okukwata, nʼoweyalikula tiyaligizwamu.
PRO 22:7 Omugaiga afuga omudoobi, era iye oyo eyeekoopa, abba mugalama wʼodi amukoopere.
PRO 22:8 Iye oyo asiga obutali bwenkanya, yalikungula miteewaana, nʼokulumya abainaye omu bukambwebwe, kwaliwaawo.
PRO 22:9 Wʼenkabi iye oyo omugabi, olwʼokubba agabana ekyokulyakye nʼabadoobi.
PRO 22:10 Owoobbingawo omunyoomi, nʼentalo giwaawo; era okwomba nʼokuduula bikoma.
PRO 22:11 Iye oyo ataka okubba nʼomwoyo omulongoole nʼokutumula ebibono ebyʼekisa, asuuka mukaagwa wa kabaka.
PRO 22:12 OMusengwa alabirira abali nʼokutegeera; neye ajikirica entegeka gyʼabatali beesigwa.
PRO 22:13 Omugayaali akoba ati, “E nza waliyo ompologoma,” ooba ati, “Banjitira eeyo omu luguudo.”
PRO 22:14 Akalumi kʼomukali omulendi, kiina ekiwanvu; abo ibo oMusengwa abaasunguwalira, bakigwamu.
PRO 22:15 Obusirusiru bubba omu mwoyo gwʼomwana omutomuto, neye okumubonereza nʼakaswanyuswanyu, kumubutoolamu.
PRO 22:16 Iye oyo amigirirya omudoobi, okwongera okwegaigawalya, nʼoyo iye agabira abagaiga ebirabo, bombi balidooba.
PRO 22:17 Otege ekitwikyo owulisisye ebibono byʼowʼamalabuki; oteekeyo omwoyo, kwebyo ebinkwegesya,
PRO 22:18 olwʼokubba kisangaalisya, okubyebukirya, nʼobitumulangaku bulijo.
PRO 22:19 Mbikwegesya iwe atyanu kaisi weesigenge oMusengwa.
PRO 22:20 Nkuwandiikiire engero 30, egirimu okulaabbira nʼokwega,
PRO 22:21 nga gikwegesya ebibono ebyʼamazima era ebyesigwa, kaisi oyezye okubba nʼekyokwiramu ekitegerekeka eeri oyo iye eyakutumire.
PRO 22:22 Tiwamigiriryanga omudoobi olwʼokubba mudoobi waire okumigirirya omudoobi omu kooti,
PRO 22:23 olwʼokubba oMusengwa yalingira omu nsonga gyabwe, era nabuli abagadya yena yalimugadya.
PRO 22:24 Tiwasalanga omukago nʼomuntu owʼobusungu, waire okubba nʼomukumbo nʼoyo owʼensire,
PRO 22:25 odemba nʼoyega emizeegye nʼopapala omu mutego.
PRO 22:26 Tiwaabbanga moiza kwabo abeeyama, okusasula ooba okuteekayo omusingo olwʼamabanja gʼomuntu.
PRO 22:27 Owookaya okusasula, batwala nʼobuliri obwogonaku.
PRO 22:28 Tiwacuusanga ekiroowa ekyʼeira, abazeizabo ekibakomere.
PRO 22:29 Omuntu omukugu omu byakola, aweererya omumaiso gʼabakabaka; tabba akaali aweererya bantu ba bulijo.
PRO 23:1 Owootyamanga okulya nʼomukungu, weegenderezanga ino ekyo ekiri omumaisogo.
PRO 23:2 Weefuganga nʼowoobba mulyangani.
PRO 23:3 Tolulunkaniranga ebisavaabye, ayinza okubba ngʼataka kukugezyesya.
PRO 23:4 Olekenge okukalabana ekibitiriire okusuna obugaiga; obbenge mulabuki nandi weemalamu.
PRO 23:5 Obugaiga oyezya okubbaaku nabwo akaseera katono ni buwaawo, olwʼokubba mazima bubba ooti bumerere biyaya ni buguluka omwibbanga ooti kokomi.
PRO 23:6 Tiwaalyanga ekyokulya kyʼomuntu omwimi, waire okululunkanira ebisavaabye;
PRO 23:7 olwʼokubba iye muntu, asiiba kuseega kubbeeyi yaabyo. Akoba ati, “Olye era onywe,” neye ngʼomu mwoyogwe, tali aamo na iwe.
PRO 23:8 Wasesema ebyoliire; nʼebibono ebyotumwire ebyʼokusiima, ni bikufa busa.
PRO 23:9 Tiwabbanga nʼekyokobera omusirusiru, olwʼokubba ayaba kunyooma ebyʼamalabuki ebyotumula.
PRO 23:10 Tiwacuusanga ekiroowa ekyʼeira, waire okunyaga eitakali lyʼabafuubbi,
PRO 23:11 olwʼokubba oMulwaniriri waabwe wʼamaani; niiye eyaliwozya na iwe omusango gwabwe.
PRO 23:12 Oteekenge omwoyo oku bibakwegesya, era owulisisyenge ebyʼamalabuki.
PRO 23:13 Tiwalekanga okugolola omwanawo; owomubityamu akaigo, tikamwita.
PRO 23:14 Omubonereze nʼomwigo, kaisi olamye obwomibwe okufa.
PRO 23:15 Mwana wange, obwobba owʼamalabuki, awo omwoyo gwange gusangaala;
PRO 23:16 omwoyo gwange gusangaala, owootumula ebyʼamalabuki.
PRO 23:17 Tiwakwatiranga abakola ebikole ebibbibibbi engongi, neye bulijo obbenge nʼeiganyi lyʼokutya oMusengwa.
PRO 23:18 Mazima dala waabbanga nʼeisuubi omu biseera ebyʼomumaiso, nʼeisuubiryo tiryalikoma.
PRO 23:19 Mwana wange owulisisye, kaisi obbe wʼamalabuki, era okuumirenge omwoyogwo omu nzira entuuce.
PRO 23:20 Tiwakolanga omukumbo nʼabakajuuli, waire abo abeevuunya enyama,
PRO 23:21 olwʼokubba abateemeere nʼabaluvu, badooba, ni batuuka nʼokuzwala ebisensemuki.
PRO 23:22 Owulisisyenge oiteewo eyakubyaire; era tiwanyoomanga omaawo ngʼakairiire.
PRO 23:23 Ogulenge amazima neye tiwagatundanga; osunenge amalabuki, nʼokukulungamya nʼobutegeeri.
PRO 23:24 Oiteeye wʼomuntu omutuukirirye, yasangaalanga ino; nʼoyo ali nʼomwana owʼamalabuki, yamwenyumirizangamu.
PRO 23:25 Osangaalisyenge oiteewo nʼomaawo, omukali eyakubyaire ajaagaanenge.
PRO 23:26 Mwana wange, oteekenge omwoyo oku binkukoba, era omalirirenge okukwata ebinkola,
PRO 23:27 olwʼokubba omukali omalaaya, kiina ekyabiriri nʼomukali owʼamaiso amangu mangu, iruba eridiiŋi.
PRO 23:28 Akugonerera ooti mutemo, era ayongeraku obungi bwʼabasaiza abatali beesigwa.
PRO 23:29 Naani alabire? Naani omunakuwali? Naani ali nʼenyombo? Naani eyeemuluguunya? Naani ali nʼembaale egyʼobwereere? Naani atukulikire amaiso?
PRO 23:30 Niiye oyo asiiba oku mwenge; anywa ebika byʼomwenge ebitali bimo.
PRO 23:31 Tiwalangaasiranga omwenge ogutukulikire, ogumirimira omu giraasi, ogwika omu mamiro nʼobuweeweeri.
PRO 23:32 Oku nkomerero guboiza ooti mpiri; era guluma ooti nfulugundu.
PRO 23:33 Amaisogo gabona ebintu ebitategeerekeka, otandiika okuseega ebintu ebitakwatagana.
PRO 23:34 Walibba ooti amo ogalaamiriire ku maizi aakati ku nyanza, era ooti muntu eyeebuubira omwibbanga, oku mulongooti.
PRO 23:35 Nʼokoba oti, “Bankubbire kadi kuwuliramu obulumi. Bankubbire nandi ni nkiwuliramu. Nalamuka di, nkangeyo nnoonie ogundi?”
PRO 24:1 Tiwakwatiranga ababbibabbi engongi, era tiweegombanga okwekumba nabo,
PRO 24:2 olwʼokubba baseega byʼobukambwe, era batumula byʼokukola bugosi.
PRO 24:3 Kyetaagisya amalabuki okwombeka enyumba, nʼobumanyi okwombeka omusingi gwayo;
PRO 24:4 omu kukolesya amalabuki, ebisenge byayo babiteekamu ebyomugaso ebyʼebbeeyi, era ebisa.
PRO 24:5 Omuntu owʼamalabuki abba wʼobwezye, era omuntu omutegeeri yeeyongera amaani;
PRO 24:6 olwʼokubba okulwana olutalo, weetaagisya okukulungamya; era okuwangula kwetaagisya abawi bʼamalabuki bangi.
PRO 24:7 Ebyʼamalabuki omusirusiru tayezya okubiteegeera; era adambaku ekyokutumula omu lukumbaana lwʼabantu.
PRO 24:8 Oyo iye ategeka okukola ekibbikibbi, balimweta mukoli wʼemiteewaana.
PRO 24:9 Entegeka egyʼobusirusiru muzwamu okwonoona; era omunyoomi, wʼomuliko eeri abantu.
PRO 24:10 Owoonafuwa omu biseera ebyʼebigosi, dala amaanigo gabba matono.
PRO 24:11 Onunulenge abebaaba okwitira obwereere, olamyenge abebaaba okwitira obusa.
PRO 24:12 Owookoba oti, “Ekyo tinakimaiteku.” Oyo abona ekiri omu mwoyogwo takutegeera? Oyo akuuma obwomibwo takumaite? Tiyalisasula nabuli muntu okusinzirira oku bikolebye?
PRO 24:13 Mwana wange, olyenge omujenene, olwʼokubba musa; omujenene ogwʼomu bisasala gukunyuunyuulira.
PRO 24:14 Kale okimanye oti amalabuki gona gatyo niiye obweganyunyuulira obwomibwo; singa ogasuna, obba kusani egibwiza, ebyosuubira byalituukirira.
PRO 24:15 Tiwabbanga ooti bantu ababbibabbi abagonerera ekisito kyʼomutuukirirye; tiwanyaganga ekisitokye.
PRO 24:16 Omuntu omutuukirirye nʼowaagwa emirundi emingi, tete asetuka; neye omubbimubbi emitegano owegimwizira, gimudyaka nandi nʼairiryamu.
PRO 24:17 Tiwasangaalanga ngʼomulabewo atuukire omu kabbikabbi; era tiwajaagaananga nga yeesiitaire nʼagwa,
PRO 24:18 olwʼokubba oMusengwa tasiima owaabona ngʼokolere otyo, era alekeraawo okumusunguwalira.
PRO 24:19 Tiwaabbanga nʼensaalwa olwʼabo abakola ebibbibibbi, waire okugongera olwʼabo ababbibabbi,
PRO 24:20 olwʼokubba akola ebibbibibbi abula isuubi lyʼomumaiso, era tabbaamu eisuubi ooti itaala eririkira.
PRO 24:21 Mwana wange, owenge oMusengwa ekitiisya nʼokabaka; era tiweeyimbyanga nʼabo abajeemu,
PRO 24:22 olwʼokubba ebigosi byalibagwerenkerera, era mpaawo amaite obwebyalyenkana.
PRO 24:23 Era na binu abo abʼamalabuki babitumwire: Okumomola tikusa ngʼolamula abantu.
PRO 24:24 Oyo iye akoba aliku omusango ati, “Obulaku omusango” abantu bamutumulangaku bundi, era amawanga gamuzumiriranga.
PRO 24:25 Neye abo abalumiriza omusobya, byabaabiranga nakusani, era babbanga nʼenkabi mpitiriri.
PRO 24:26 Okwiramu ekyʼamazima, kiraga mukago ogunanyerenyeere.
PRO 24:27 Osooke otegeke nakusani emirimogyo egyʼe nza, oteereerye nakusani omusirigwo, kaisi weeyombekere enyumba.
PRO 24:28 Tiwalumirizanga omwinawo anambula nsonga entuuce, era tiwatumulanga ebyʼobubbeyi.
PRO 24:29 Tiwakobanga oti, “Ekyankolere zena nalikimukola; nalisasula omuntu oyo ekiyankolere.”
PRO 24:30 Nabitire omu musiri gwʼomugayaali, ni mbita omu musiri ogwʼemizabbibbu ogwʼomuntu onambula okutegeera;
PRO 24:31 amawa nga gaziringaniremu mwonamwona, nga gupuucirye, nʼolukita lwagwo olwʼamabbaale nga lugwire.
PRO 24:32 Nakiringiriire ni nkiseegaku ino, ni mbaaku ekinjega nti:
PRO 24:33 Okugonaku katono, nʼowungulyaku akatono, nʼoleraku engalo owuumuleku akatono,
PRO 24:34 obudoobi bwalikulumba ooti mutemo nʼobwetaavu ooti mukondo aali nʼekyokulwanisya.
PRO 25:1 Ginu gyona ngero gya Sulemaani, abasaiza ba Keezeekiya okabaka wa Buyudaaya egibakoopoloire.
PRO 25:2 Tuwa oKibbumba ekitiisya olwʼebyo ebiyeebisiire; neye tuwa okabaka ekitiisya olwa iye okunonenkereryanga ensonga.
PRO 25:3 Enseega ya kabaka tinyangu okugimanya; tetuukikaku ngʼeigulu oweriri e yala era ngʼowaabiriri okwika ansi wʼekyalo owebuli.
PRO 25:4 Otoolemu ebicaafu omu feeza, kaisi omuyeesi akuyeeseremu ekyomugaso.
PRO 25:5 Otoolewo ababbibabbi omumaiso ga kabaka, kaisi obufugibwe bwemererewo omu butuukirirye.
PRO 25:6 Tiweekulyanga omumaiso ga kabaka, era tiweeteekanga omu kifo kyʼabakulu.
PRO 25:7 Kibba kisa okukweta bati, “Osembere eenu,” okukiraku owebakuswazira omumaiso gʼomukungu ni bakuteeka omu kifo ekisembayo okubba ekyʼekitiisya. Amaisogo ebigabba gaboine,
PRO 25:8 tiwayanguyanga okubitwala omu bʼobwezye, olwʼokubba walikola otya oluzwanyuma omwinawo oweyalikuswaza?
PRO 25:9 Owoobbanga nʼensonga nʼomwinawo, musyanianga, nandi nʼobiikula ekyama ekyo eeri abandi,
PRO 25:10 demba oyo akiwulira nʼakuswaza, nʼosigala nʼeriina eribbiribbi.
PRO 25:11 Ekibono ekisa ekibatumula omu kaseera akatuuce, kisangaalya ooti kifaananyi kyʼomupeera ekibakolere omu zaabbu ni bakiteeka omu kibya ekyʼefeeza.
PRO 25:12 Owʼamalabuki ebyalaabbira omuntu awulisisya, biri ooti mpeta eyʼezaabbu eyʼoku matwi, ooba ebyʼamajolobero ebyʼezaabbu ennongoole.
PRO 25:13 Omukwenda omwesigwa, awuumulya emyoyo gyʼabamutumire, ngʼamaizi agʼokunywa amawolondoki owegaweeweerya abaganywa omu biseera ebyʼeisana.
PRO 25:14 Oyo asuubizire ebirabo nandi nʼagaba, abba ooti bireri nʼompunga ebitaleeta oikendi.
PRO 25:15 Okuguminkiriza, kwikirizisya omufugi; nʼolulumi olwʼeiwooyo, lugondya owʼobwezye.
PRO 25:16 Obwoyajirya omujenene, olyenge ogukumala-bumali, tiwagubitiriryanga nʼogusesema.
PRO 25:17 Tiwasooseranga e wʼomwinawo, kaisi tiyakwesinya nʼakucaawa.
PRO 25:18 Omuntu asibirirya oku mwinaye wʼakabbikabbi ngʼomboote nʼempiima, ooba ngʼakalaso akoogi.
PRO 25:19 Okwesiga omuntu atali mwesigwa omu biseera ebyʼebigosi, kuli ooti kwesiga liino erirwaire ooba ekigere ekireme.
PRO 25:20 Okwembera omuntu ali omu nima, kubba ooti kweyambulyamu bizwalo mu biseera byʼempewo, ooba kuteeka cumbi mwibbwa.
PRO 25:21 Omulabewo owaabbanga enzala, omuwanga ebyokulya nʼalya; era owaabbanga enyonta, omuwanga amaizi nʼanywa.
PRO 25:22 Obwokola ootyo, walibba ooti omubbiirirye makala gʼomusyo oku mutwe; era oMusengwa yalikuwa empeera.
PRO 25:23 Okugeya kuleeta obusungu, ngʼompunga owʼe mambuka owaaleeta oikendi.
PRO 25:24 Kasinga obba oku nsonda e ngulu oku nyumba, nandi nʼobba omu nyumba nʼomukali omuyombi.
PRO 25:25 Okuwulira amawuliro amasa agazwa omu kyalo ekyʼe yala, kuli ngʼamaizi amawolondoki owegakola ngʼoli nyonta.
PRO 25:26 Omutuukirirye eyeerirania omubbimubbi, abba ooti iruba erisetwire eitoosi, ooba onsulo wʼamaizi ogubabebenyere.
PRO 25:27 Ngʼobwekitali kisa okulya omujenene omungi, era kityo bwekitali kisa omuntu okwenoonerya ekitiisya iye onanyere.
PRO 25:28 Omuntu atayezya okwefuga, ali ooti kibuga ekibaingiririire ni bakireka nga mpaaku kikomera.
PRO 26:1 Ngʼobuwolondoki owebutatuukana okweisana, ooba ngʼoikendi owaatatuukana omu makungula, kityo ekitiisya wekitatuukana omusirusiru.
PRO 26:2 Ngʼontaaye ooba onamusiisi owaasiiba aguluka, bityo nʼebiraami ebitatuukana bwebitakwata.
PRO 26:3 Ngʼombalaasi owebali nʼokumufaamuula, nʼompunda owebali nʼokumusiba mutwe, nʼomugongo gwʼomusirusiru weguli na kukaanya miigo.
PRO 26:4 Toirangamu omusirusiru ngʼobusirusirubwe owebuli, kaisi tiwaabba ooti niiye.
PRO 26:5 Oirangamu omusirusiru ngʼobusirusirubwe owebuli, kaisi tiyeebona okubba mulabuki.
PRO 26:6 Atuma omusirusiru okutwala obukwenda, abba ooti yeetemereku bigere, era yeereetera mitewaana.
PRO 26:7 Ngʼebigere byʼomuleme ebiregeya owebitagasa, nʼolugero omusirusiru olwatumula werubba.
PRO 26:8 Ngʼowekitagasa okusibira eibbaale omu nvuumuulo, kityo wekibba nʼokuwa omusirusiru ekitiisya.
PRO 26:9 Omusirusiru okukolesya olugero, kibba ooti muteemeere kweyokola iwa mu ngaloye.
PRO 26:10 Ngʼowekiri kyʼobusirusiru omulasi wʼakalaso okulasa nabuli gwabona, kityo wekibba nʼokuwa omusirusiru ooba omubiti wʼenzira ekipakasi.
PRO 26:11 Ngʼombwa owacuukira okulya ebisesemobye, atyo nʼomusirusiru wairairamu ebyʼobusirusirubye.
PRO 26:12 Obona omuntu eyeeyeta okubba owʼamalabuki? Wabbaawo eisuubi eeri omusirusiru, okukiraku omuntu oyo.
PRO 26:13 Omugayaali akoba ati, “E nza waliyo ompologoma, timpezya okuzwa omu nyumba okwaba okukola emirimo.”
PRO 26:14 Ngʼolwigi owerwecuusira oku pata gyalwo, nʼomugayaali atyo weyeecuusira oku buliribwe.
PRO 26:15 Omugayaali akozya ekimegero omu bbakuli, ni kimukaya nʼokukitwala oku munwa.
PRO 26:16 Omugayaali omu kubonakwe, yeeyeta wʼamalabuki okukiraku abantu omusanvu abayezya omu ngeri eyʼamalabuki okuteereerya ensonga.
PRO 26:17 Omuntu abitawo ni yeeyingirya omu mpaka egitamukwataku, abba ooti muntu akwata oku matwi gʼombwa ogwatamaite.
PRO 26:18 Ngʼowekiri kyʼobugwairalu okukasuka omuntu ekisiki kyʼomusyo, ooba obulaso obwakabbikabbi,
PRO 26:19 kityo wekibba nʼomuntu abbeya omwinaye, kaisi nʼakoba ati, “Mbaire nsaaga-busaagi.”
PRO 26:20 Enkwi owegiwaawo omusyo gulikira, kityo nʼowolugambo owaagotawo, oyombo akoma.
PRO 26:21 Ngʼobunyoota wʼomusyo owebukola oku manda, era ngʼomusyo owegukola oku nkwi, nʼomutongani atyo kyakola oku luyombo.
PRO 26:22 Ebibono byʼomugeyi biwooma ino, bingira omuntu ni bimugwa oku mwoyo.
PRO 26:23 Ebibono ebisa ebibiika oku mwoyo omubbimubbi, biri ooti feeza egibasiigire oku kintu ekibabbumbire omwitakali.
PRO 26:24 Omuntu omunanfunsi abisa obucaawi ngʼakolesya ebibono ebiwaana.
PRO 26:25 Waire ngʼentumulaye yʼekisa, tiwamwikiririryangamu, olwʼokubba omwoyogwe gubba gwizwire bucaawi.
PRO 26:26 Obucaawibwe ayinza okububiikaku nʼobubbeyi, neye ebibbibibbibye, byalibbutuka omu lwatu.
PRO 26:27 Nabuli akuula ekiina, onanyere akigwamu nʼoyo airingitya ogubbaale, gwalimwira ku niiye onanyere.
PRO 26:28 Omubbeyi acaawa abo abaabba abbeyere nʼebibono ebiwaanawaana, bijigirica.
PRO 27:1 Tiweewaananga olwʼebyabbaawo eizo, olwʼokubba tomanya ekyabbaawo.
PRO 27:2 Oleke ogondi akusisiije, neye nga tiniiwe onanyere; abbe muntu gondi neye nga tiniiwe onanyere.
PRO 27:3 Eibbaale nʼomusenye bizitowa, neye emitegano omusirusiru egyaleeta, gibikiraku byombi obuzito.
PRO 27:4 Obukambwe ibwo buŋeŋese, era obusungu bubitiriri omu bubbibubbi; neye engongi tete igyo gyʼakabbikabbi ino.
PRO 27:5 Akukobera ekisobyokyo omu lwatu akiraku akutaka omu mbiso.
PRO 27:6 Oyezya okwesiga okunenya kwʼomukaagwawo, neye omulabewo okukugwanga omu kifubba bubba bubbeyi.
PRO 27:7 Omuntu omwikuti agaana omujenene, neye enzala ogweruma nʼekirulu kibba kinyunyuula.
PRO 27:8 Omuntu apaala okuzwa omu kisitokye, abba ooti nyonyi apaala okuzwa oku kisaasirirokye.
PRO 27:9 Okulaabbira kwʼowʼomukago akulumirwa, kusangaalya omwoyo ooti byakalifuwa nʼebyakaloosa ebibeesiiga.
PRO 27:10 Tiwalekangawo omukaagwawo, waire omukaagwa wa iteewo. Tiwairukiranga egiri omugandawo ngʼosunire ekigosi. Omuliraanwawo akuli okumpi akira omugandawo aali e yala.
PRO 27:11 Mwana wange, obbenge wʼamalabuki, kaisi osangaalyenge omwoyo gwange; kaisi mbenge nʼekyokwiramu nabuli ansosonkererya.
PRO 27:12 Omuntu omutegeeri abona akabbikabbi, nʼakeewala; neye omubisi, ayaba-bwabi nʼakagwamu.
PRO 27:13 Otwalenge ekizwalo kyʼoyo akiwaayo ngʼomusingo okwemerera ogwatamaite, era otwalenge omusingo gwʼoyo ayemerera omukali omulendi.
PRO 27:14 Owoosugirya omuliranwawo amaaminkirira amakeezikeezi, bakibala ngʼekiraami.
PRO 27:15 Omukali omuyombi, ali ooti ikendi owʼomucekenco;
PRO 27:16 okumusirica kibba kigosi ino ooti kusirica mpunga, ooba ooti kuwumbira amafuta omu ngalo.
PRO 27:17 Ngʼekyoma owekyagalya ekyoma, atyo nʼomuntu waayagalya omuntu omwinaye.
PRO 27:18 Oyo iye alabirira omusaale omutiini, yaalyanga oku bineneka byagwo, nʼoyo aweererya omusengwawe, yasunanga ekitiisya.
PRO 27:19 Ngʼomuntu oweyeebona ngʼalingiriire omu maizi, nʼomwoyogwe gutyo wegulaga ekyali.
PRO 27:20 Ngʼokufa nʼe magombe owebitaikuta abafu, nʼamaiso gʼabantu, wegatademba okubona.
PRO 27:21 Ekikoomi kikenenula feeza na zaabbu, neye omuntu bamugezesya na kumuwuuja.
PRO 27:22 Nʼowoodundira omusirusiru omu kuwuulo ooti baduunda kyokulya kyʼempeke, tomutoolamu obusirubwe.
PRO 27:23 Omanyenge nakusani embeera yʼebyayobyo, ofengeyo ino oku kisibokyo,
PRO 27:24 olwʼokubba obusuni tibubbeerererawo emirembe gyonagyona, nʼengule yʼobufugi, tebba yensikirano emirembe gyonagyona.
PRO 27:25 Eisubi lyʼebyayo owebalisala lisewuka, nʼeryʼoku nsozi balisala era ni balikumbaania,
PRO 27:26 entaama ni gikuwa ebyoya nʼokolamu ebizwalo, nʼotunda embuli ni weegulira amatakali.
PRO 27:27 Wasunanga amata gʼembuli agakumala, iwe, nʼabʼomu kisitokyo, nʼabagalamabo abakali.
PRO 28:1 Ababbibabbi bairuka nga mpaawo abalukutya; neye abatuukirirye babba bagumu ooti mpologoma.
PRO 28:2 Eigwanga eribbaamu entalo libba nʼabafugi bangi; neye owerisuna omufugi owʼamalabuki era omutegeeri, litebenkera.
PRO 28:3 Omufugi oyo agadya abadoobi, abba ooti ikendi owa mpunga ajikirica ebirime byonabyona.
PRO 28:4 Abo ibo abagaana amateeka ga Musengwa bawagira ababbibabbi; neye abo ibo abagakwata, babaakanisya.
PRO 28:5 Abantu ababbibabbi, tibategeera obwenkanya; neye abagondera oMusengwa, babutegeera nakusani.
PRO 28:6 Kasinga obba omudoobi ngʼotambulira mu bwomi obunambulaku ekyokubunenya, okukiraku okubba omusuni akola ebibbibibbi.
PRO 28:7 Omwana akwata amateeka, abba wʼamalabuki; neye aabba nʼomukumbo nʼabalulunkani, aswaza oiteeye.
PRO 28:8 Eyeegaigawalya ngʼaseera asune amagoba, obugaigabwe abukumbaanirya yooyo akwatira abadoobi ekisa.
PRO 28:9 Agaana okukwata amateeka ga Kibbumba, nʼokusabakwe oKibbumba akwenyinyalya.
PRO 28:10 Oyo iye agotesya omuntu omulongoole omu omwoyo nʼamutwala omu nzira embiibbi, yaligwa omu mutegogwe iye onanyere, neye abanambulaku ekyokubanenya balisuna ebisa.
PRO 28:11 Omugaiga ayinza okwebona ati wʼamalabuki, neye omudoobi aali nʼokutegeera amubityamu amaiso.
PRO 28:12 Abatuukirirye owebaiza omu bwezye, wabbaawo okujaagaana kubitiriri; neye ababbibabbi owebaniina oku bukulu, abantu beebisa.
PRO 28:13 Oyo iye abisabisa ebibbibibbibye tasuna enkabi, neye nabuli abibbutula nʼabyenenya, bamukwatira ekisa.
PRO 28:14 Wʼenkabi oyo iye atya oMusengwa bulijo, neye oyo iye akakanyalya omwoyogwe, agwa omu mitawaana.
PRO 28:15 Ngʼompologoma owaaluluma ooba odubu oweyeetala, nʼomufugi omubbimubbi afuga abanambulaku obubbeeri, atyo waabba.
PRO 28:16 Omufugi atakobekwaku, abba mukambwe neye oyo iye acaawa ebyaguzu, yawangaalanga.
PRO 28:17 Omuntu abbenga omusango gwʼobwiti, yagadanga nagwo paka kufa; tiwaabbangawo omuntu amubbeera.
PRO 28:18 Oyo iye atambulira omu bwomi obunambulaku ekyokubunenya abba nakusani, neye atali mwesigwa okujigirika kwalimugwerenkerera.
PRO 28:19 Oyo iye alima eitakalirye, yaabbanga nʼebyokulya bingi; neye anoonia ebitagasa, yadoobanga ino.
PRO 28:20 Omuntu omwesigwa, yalisuna ino enkabi; neye abuguutanira okugaigawala, tiyaliwunuka okumubonereza.
PRO 28:21 Okumomola kubbikubbi, ate ngʼabantu bakola ensobi olwʼekyokulya.
PRO 28:22 Omukodo abuguutanira okugaigawala, nga tamaite ati obudoobi bumukuumiriire.
PRO 28:23 Oyo iye agolola omwinaye olwʼensobi, oluzwanyuma yalibba mukoda okukiraku oyo iye ali nʼolulimi oluwaanawaana.
PRO 28:24 Oyo iye akoba ati timusango okwibba oiteeye oba omaaye, abba afaanana nʼoyo ajigirica.
PRO 28:25 Omululunkani asiikuula enyombo; neye eyeesiga oMusengwa, yaabbanga nʼenkabi.
PRO 28:26 Eyeesiga ebiseegobye, abba musirusiru; neye oyo iye asengererya ebyʼamalabuki, abba nakusani.
PRO 28:27 Oyo iye agabira abadoobi, tiyadabbenge ekiyeetaaga, neye oyo iye atabafaaku yasunanga ebiraami bingi.
PRO 28:28 Ababbibabbi owebaniina oku bukulu, abantu beebisa; neye owebabatoolaku, abatuukirirye beyongera okwala.
PRO 29:1 Omuntu ogubanenya emirundi emingi nʼagaanira omu nsobi, mu kaseera-buseera balimunialula amantalama.
PRO 29:2 Abatuukirirye owebafuga, abantu bajaagaana; neye ababbibabbi owebafuga, abantu bakunga.
PRO 29:3 Eyeinira amalabuki, asangaalya oiteeye, neye oyo asiiba mu bamalaaya, ayonoona bibye.
PRO 29:4 Okabaka owaafuga nʼobwenkanya, aleetera ekyalokye okutebenkera; neye oyo iye alulunkanira enguzi akyonoona.
PRO 29:5 Omuntu awaanawaana omwinaye, abba yeetega lutuula.
PRO 29:6 Omubbimubbi bamukwatira mu nsobigye, neye omutuukirirye, ayemba nʼajaagaana.
PRO 29:7 Abatuukirirye bafaayo oku badoobi okusuna obwenkanya, neye ababbibabbi ekyo tibakifaaku.
PRO 29:8 Abanyoomi batabangula ekibuga; neye abantu abategeeri baikaikania obusungu.
PRO 29:9 Omuntu owʼamalabuki owaayakana nʼomusirusiru, omusirusiru asunguwala nʼamusekerera nandi wabbaawo eidembe.
PRO 29:10 Abaiti bakyawa omuntu omwesimbu era banoonia okwita abalongoole omu myoyo.
PRO 29:11 Omusirusiru alaga obusungubwe bwonabwona, neye owʼamalabuki yeefuga.
PRO 29:12 Omufugi owaawulisisya ebyobubbeyi, abakungube bonabona babba babbibabbi.
PRO 29:13 Omudoobi, nʼomujolongi, bali nʼekibagaita: Bombi oMusengwa niiye abawa ekitangaala ni babona.
PRO 29:14 Okabaka owaasala emisango egyʼabadoobi omu bwenkanya, entebe eyʼobufugibwe ebbeerererawo emirembe gyonagyona.
PRO 29:15 Okukangavula nʼomwigo nʼokunenya, bireeta amalabuki; neye omwana ogubaleka obuleki, aswaza omaaye.
PRO 29:16 Ababbibabbi owebeeyongera, nʼokubbenga kweyongera; neye abatuukirirye balibbaawo ni babona okusebengerera kwʼababbibabbi.
PRO 29:17 Okangavulenge omwanawo, yakweyagalisyanga, era yakuwuumulyanga omwoyo.
PRO 29:18 Anambula okubiikula kwa Kibbumba, abantu bagootaana; neye wʼenkabi oyo iye akwata amateeka.
PRO 29:19 Omugalama tibamukangavula na bibono-bubono, olwʼokubba nʼowaategeera, tateekaku mwoyo.
PRO 29:20 Wabbaawo eisuubi eeri omusirusiru, okukiraku eeri omuntu oyo agwangalikana nʼebibono.
PRO 29:21 Aginia omuweereryawe okuzwa nga mutomuto, oluzwanyuma yalimuleetaku eifuge.
PRO 29:22 Omuntu owʼobusungu, atanula enyombo; nʼowʼekiruyi, agwa omu nsobi nyingi.
PRO 29:23 Okwekudumbalya kwʼomuntu, kwalimwica; neye eyeedembula omu mwoyo, bamuwa ekitiisya.
PRO 29:24 Aabba omu mukumbo nʼomwibbi, acaawa obwomibwe; nʼowebamulayirisya, tabbutula amazima.
PRO 29:25 Okutya abantu mutego gwʼakabbikabbi; neye eyeesiga oMusengwa, abba nʼeidembe.
PRO 29:26 Bangi abanooonia obukoda omu bakulu; neye obwenkanya buzwa eeri Musengwa.
PRO 29:27 Omubbimubbi wʼomuliko eeri omutuukirirye, nʼomutuukirirye wʼomuliko eeri omubbimubbi.
PRO 30:1 Binu niibyo ebibono byʼAguli, omutaane wa Yake; obukwenda obuyawaire niibwo bunu: Yabuwaire oItiyeeri, era oItiyeeri nʼoBbukali.
PRO 30:2 “Mazima ninze akirirayo nakimo obusirusiru omu bantu era mbulamu akabuntu.
PRO 30:3 Tinjegangaku amalabuki, waire okumanya oKibbumba oyo oMutukulye.
PRO 30:4 Naani eyaabireku omwigulu, era nʼaika ansi? Naani eyabbuuniireku empewo omu ngaloye? Naani eyasibiireku amaizi omu kizwalokye? Naani eyateekerewo ensalo eyʼekyalo? Eriinalye niiye onaani, nʼeriina lyʼomutaane niiye onaani? Aale onkobere owoobba omaite.”
PRO 30:5 “Nabuli kibono kya Kibbumba kyʼamazima; niiye engabo yʼabo abairukira egyali okusuna obukuumi.
PRO 30:6 Oku bibonobye, tiwayongerangaku ebibyo, kaisi tiyakunenya nʼakakasa ngʼobwoli mubbeyi.”
PRO 30:7 “Oo Kibbumba nkusaba ebintu bibiri, tiwabinjima nga nkaali okufa.
PRO 30:8 Tiwaganya nimba nʼokalebule nʼokubbeyanga; tiwampanga obudoobi, waire obusuni, neye ongabirirenge ebyokulya ebineetaaga.
PRO 30:9 Nga tikiikyo, amo-so nimba na bibitiriri ino ni nakwegaana ni nkoba nti, ‘OMusengwa-so niiye onaani?’ Ooba ni mba mudoobi ni ntuuka nʼokwibba, ni nswaza eriinalyo Kibbumba wange.”
PRO 30:10 “Tiwatumulanga ebyakalebule oku muweererya eeri omusengwawe, amo-so nʼakulaama, ni kikukwata.”
PRO 30:11 “Waliwo abatumula ebisongolye oku baitewaabwe, era nga tibasabira abamawaabwe enkabi;
PRO 30:12 waliwo abeebona nga balongoole, neye nga tibabatukulyanga okuzwa omu bucaafu bwʼebibbibibbi byabwe;
PRO 30:13 waliwo abo abeebona bonkani, era ni baseega bati niibo bonkani abaliwo;
PRO 30:14 waliwo abo abali nʼamaino amoogi ooti mpiima, nʼensaya gyabwe giri ooti girimu bwambe, okumalawo abadoobi oku kyalo, era okumalawo abadamba omu bantu.”
PRO 30:15 “Omunasa guli nʼabaala baagwo babiri, baceera bati, ‘Ompe! Ompe!’ “Waliwo ebintu bisatu ebitaikuta enaku gyonagyona,” dala biri bina ebitamatira,
PRO 30:16 ebyo niibyo e magombe, omukali omugumba, ekyalo ekikalu ekikandiire amaizi, nʼomusyo, igwo etigukoba guti, “Kimala.”
PRO 30:17 “Amaiso gʼoyo anyooma oiteeye, era oyo agaana okuwulira omaaye, ebinankololo byʼomu kiinamo byaligatoolamu, era ensega ni gigalya.”
PRO 30:18 “Ebintu bisatu ebyankayire okutegeera, dala biri bina ebintamaite:
PRO 30:19 Enzira ya kokomi omwibbanga, enzira ya mpiri okwibbaale, enzira yʼeryato oku nyanza, nʼengeri omusaiza nʼomukali egibatuuka omu mukago!”
PRO 30:20 “Enu niiyo enkola yʼomukali omulendi: Amala okwenda ni yeenaguca, kaisi nʼakoba ati, ‘Mpaawo kibbikibbi ekinkolereku.’ ”
PRO 30:21 “Waliwo ebintu bisatu ebitukutya ekyalo, biri bina ebikitayezya okugumira,
PRO 30:22 omugalama owaasuuka kabaka, nʼomusirusiru owaabba nʼebyokulya ebingi;
PRO 30:23 omukali eyadibire owaasuna obufumbo, nʼomugalama omukali okusikira omusengwawe omukali.”
PRO 30:24 “Oku kyalo kuliku ebintu bina ebityayi, neye biri na malabuki mangi ino:
PRO 30:25 Enkababe giri nʼamaani matono, neye gyebisira ebyokulya okweisana.
PRO 30:26 Enapowo gyona tigyamaani, neye gyeyombekera ekisito kyabwe omu mabbaale.
PRO 30:27 Enzige gibula okabaka, neye gikumbira aamo mu bibbula.
PRO 30:28 Onankibbobbo oyezya okumukwata nʼengalo; neye abba paka nʼomu mbiri gyʼabakabaka.
PRO 30:29 “Waliwo ebintu bisatu ebikumba nʼosiima, dala biri bina ebitambulira omu lusimbo:
PRO 30:30 Ompologoma akirira nakimo amaani omu bisolo, mpaawo gondi ogwatya;
PRO 30:31 onkoko ompanguzi, nʼombuli ompanya, nʼokabaka ali nʼamajeege nga gamweruguuliriirye.
PRO 30:32 “Owoobbanga okolere ekyʼobusirusiru ni weekudumbalya, ooba nʼoseega okukola ekibbikibbi, osirikanga nʼoseega;
PRO 30:33 olwʼokubba okusunda amata ngʼowekuleeta amakita, nʼokumigirirya enindo ngʼowekuleeta omusaaye, kale kityo nʼokutanula obusungu, niiye ewekuleeta enyombo.”
PRO 31:1 Binu niibyo ebibono bya Kabaka oLamweri, ebyʼobunaabbi omaaye ebiyasunire nʼamwegesya:
PRO 31:2 Oo mwana wange, omwana oguneebyaliire, omwana wange owabweyamo,
PRO 31:3 tiwamaliranga amaanigo ku bakali; ibo abo bajikirica nʼabakabaka!
PRO 31:4 Oo Lamweri, tikyabakabaka okunywanga omwenge, tikyabafugi okubbanga nʼeireke oku biteemeerya,
PRO 31:5 demba ni bagunywa ni beerabira amateeka; era abebagadya nandi ni babakolera ebyʼobwenkanya.
PRO 31:6 Omwenge oguwe yʼoyo ajigirika, nʼoyo aali omu bwomi obwʼokugada eino.
PRO 31:7 Oleke banywe beerabire obudoobi bwabwe, era tibairayo okwebukirya enima yaabwe.
PRO 31:8 Otumuulirirenge abo ababula obutumuliro, olwanirirenge abadambaku omwasiriri.
PRO 31:9 Otumulenge era osalenge omusango mu bwenkanya; olwanirirenge abadoobi nʼabali omu kwetaaga okusuna obwenkanya.
PRO 31:10 Omukali owʼempisa ensa naani ayezya okumuzuula? Omukali oyo akirira yala amabbaale agebbeeyi eino.
PRO 31:11 Oibaaye yamwesiga, era abba tadamba ekintu kyonakyona ekyʼomugaso.
PRO 31:12 Omu bwomibwe bwonabwona, abitya nakusani oibaaye, era nandi nʼamukola akabbikabbi.
PRO 31:13 Anoonia ebyoya bya ntaama nʼenkokooli era nʼakola emirimo nʼengalogye nʼomwoyo gumo.
PRO 31:14 Ali ooti maato gʼabasuubuuzi; ebyokulya abitoola yala.
PRO 31:15 Alamuka mu kambwiko, nʼawa abʼomu makaage ebyokulya, era nʼawa abaweereryabe abaala ebyokukola.
PRO 31:16 Yeetegereza eitakali nʼaligula, nʼakolesya empiiyagye egyaingirya nʼalikomamu emizabbibbu.
PRO 31:17 Anyiikiira okukola nʼamaani, ngʼakola nʼamaani nʼengalogye.
PRO 31:18 Abona omugaso gwʼebyo ebyakola, akola paka bwire okwitaala.
PRO 31:19 Yeekambira ewuuzigye, iye onanyere nʼaluka engoyegye.
PRO 31:20 Agabira abadoobi nʼomwoyo gumo, era abbeera abali omu kwetaaga.
PRO 31:21 Obwire nʼowebubba buwolondoki, tatya olwʼabʼomu nyumbaye, olwʼokubba bonabona abazwalisya engoye egibasyoyesya.
PRO 31:22 Yeekolera amasuukage agʼoku buliribwe, azwala engoye egya lineni omusa.
PRO 31:23 Oibaaye mumanye ino, era mukubbemberi ogubawa ekitiisya omu kibuga.
PRO 31:24 Omukali oyo atunga ebizwalo ebisa ebyʼebbeeyi eino nʼatunda. Agulya abasuubuuzi emisibiro.
PRO 31:25 Wʼamaani era wʼekitiisya, tatya ebiro ebyʼomumaiso.
PRO 31:26 Atumula na malabuki, era okwegesya okwʼekisa tikumuzwa oku munwa.
PRO 31:27 Alabirira empisa gyʼabʼomu makaage, era takolera oku byʼobugayaali.
PRO 31:28 Abaanabe bamukoba bati wʼenkabi; nʼoibaaye yena amusisiija ati:
PRO 31:29 “Abakali bangi abakola ebyʼekitiisya, neye iwe obakiraku bonabona!”
PRO 31:30 Okusikiriza kwʼomukali nʼobusiipoono bicaamya, neye omukali atya oMusengwa bamuwuujenge.
PRO 31:31 Bamuwengeku akasiimo oku byakolerera, era oleke ebyakola bimuzwerengeku okumuwuuja omu kifo awebakumbaaniira.
JON 1:1 Wabbairewo eyo omusaiza ogubayetanga bati Yona omutaane wʼAmitaayi. Lumo, oMusengwa nʼatumula nʼoYona oyo nʼamukoba ati,
JON 1:2 “Osetukiremu oyabe e Nineeve, omu kibuga ekyo ekinene, olaabbe ngʼolabula abantu baamu olwʼokubba obubbibubbi bwabwe bubitiriire omumaiso gange.”
JON 1:3 Neye oYona omu kifo kyʼokwaba e Nineeve, nʼakwata nzira gendi, nʼataka kwaba Talusiisi olwo ayezye okwiruka oMusengwa. Awo oYona nʼaserengeta oku mwalo e Yoopa e giyayajiirye emeeri eyaba e Talusiisi, nʼasasula empiiya egyʼentambula, nʼaingira omu meeri eyo ni baaba, olwo ayezye okwiruka oMusengwa.
JON 1:4 Awo oMusengwa nʼasindika ogumpunga ogwʼamaani oku nyanza era enyanza ni yeefukuula, amaizi ni gakubba emeeri nebbuuca okuvunika.
JON 1:5 Awo abavugi bʼemeeri ni batya ino, era nabuli moiza kwibo nʼatandiika okukungirira okibbumbawe. Ni batandiika okumuma emigugu omu nyanza olwʼokukendeeryaku obuzito obwabbaire oku meeri. Omu kaseera ako, oYona iye kaisi yabbaire yeingiriire mu kasenge kʼemeeri akʼansi nga yeefuulutira ndoolo.
JON 1:6 Omukulu wʼabavugi bʼemeeri eyo nʼayaba e gyali nʼamukoba ati, “Obbootya okugona-bugoni? Osetuke okungirire okibbumbawo, amo nʼatukwatira ekisa nʼatulamya.”
JON 1:7 Awo abavugi bʼemeeri ni beteesamu bati, “Kaade tukubbe akalulu tuzuule naani agira ni tugwa oku kigosi kinu.” Owebakubbire akalulu kalagire kati, ekigosi kizwa ku Yona.
JON 1:8 Awo ni batandiika okusonseka oYona ebibuulyo bati, “Aale otukobere, naani agirire ni tugwa oku kigosi kinu? Okola mulimoki? Ozwera yaina? Era oli wʼeigwangaki?”
JON 1:9 OYona nʼabairamu ati, “Ndi Mwebbulaniya. Nsinza Musengwa oyo oKibbumba owʼeigulu, eyabbumbire enyanza nʼobukalu.”
JON 1:10 Abavugi bʼemeeri owebawuliire ekyo, emyoyo ni gibakutuka era ni bamubuulya bati, “Okolere niki ekyo?” Bamubwirye batyo olwʼokubba oYona yabbaire amalire okubakobera ngʼobwali kwiruka ku Musengwa.
JON 1:11 Atyanu olwʼokubba ogumpunga gwabbaire gweyongera-bweyongeri okufuukuula enyanza, abavugi bʼemeeri ni babuulya oYona bati, “Tukukole niki kaisi enyanza eikaikane twezye okulama?”
JON 1:12 OYona nʼabairamu ati, “Munginge mummume omu nyanza, era yaikaikana. Nkimmaite nti nsobi yange ogumpunga ogunene oguti okubaizaku.”
JON 1:13 Neye abavugi bʼemeeri ibo tete nandi bafa kwekyo oYona ekiyabakobere. Balwanikaine kuvuga meeri bayezye okukangayo oku mwalo. Neye nandi bayezya olwʼokubba enyanza yeeyongeire kwefuukuula okukiraku ngʼoweyabbaire.
JON 1:14 Awo ni beekungirira oMusengwa bati, “Oo Musengwa, tukwegairira tiwatuleka ni tufa olwʼobwomi bwʼomusaiza onu. Era totunenya olwʼomusaayegwe eritubulaku akabbikabbi eritwaba okusuka olwʼokubba niiwe Musengwa osiimire otyo.”
JON 1:15 Awo ni baginga oYona ni bamumuma omu nyanza, era omu kaseera akananyere ako enyanza nʼeteeka.
JON 1:16 Olwʼekyo abasaiza abo ni batya ino oMusengwa era ni bawaayo esadaaka eeri oMusengwa era ni beeyama okumuweereryanga.
JON 1:17 Neye iye oMusengwa nʼategekawo ogunyanyi ogunene okumira oYona era oYona nʼamala omu kida kyagwo enaku isatu omusana nʼobwire.
JON 2:1 OYona ngʼali omu kida kyʼogunyanyi ogunene nʼasaba ngʼawuuja oKibbumbawe,
JON 2:2 ngʼakoba ati, “Omu bigosi byange nakusabire Musengwa, nʼonjiramu. Nga ndi ansi eeyo e magombe nasabire obubbeeri era nʼowulisisya okwekunga kwange.
JON 2:3 Wankasukire ansi eeyo omu lwabi, ansi eeyo omu maizi awakira okubba awaabiriri, era amaizi amangi ni gambuunaku; amayengogo gonagona nʼamaizi ageedumbya ni gaika ni bimmooma.
JON 2:4 Awo mudi ni nseega nti ombingire omumaisogo; nga tete tinaliirayo okubonaku eYeekaaluyo entukulye!
JON 2:5 Amaizi gabbaire gammira nga gataka kunjita, olwabi ni luneeruguulirirya, nʼekisubi kyʼoku maizi ni kineebbowanganirya oku mutwe.
JON 2:6 Neinikiire nakimo paka ansi omu maizi eeyo, ansi ensozi e gigitandiikira; ni nseega nti naabba eeyo musibe emirembe gyonagyona. Neye iwe Musengwa iye oKibbumba wange, nʼontoolayo omu kiina ekyo nga ndi mwomi!
JON 2:7 Owenabbaire mpulira ngʼobwomi buwaawo, nakwebukiirye Musengwa era esaala yange nʼeniina e gyoli omu Yeekaaluyo entukulye.
JON 2:8 “Abo abeesibiire oku kusinza ebintu ebinambulamu bafiirwa okusaasira okubandisunire.
JON 2:9 Neye nze, Musengwa, nakwebalyanga omu lwembo ni nkuwa nʼesadaaka. Era ebineeyamanga nabituukiriryanga. Obununuli buzwa eeri niiwe Musengwa.”
JON 2:10 Awo oMusengwa nʼalagira ogunyanyi nago ni gusesema oYona oku bukalu.
JON 3:1 Awo oMusengwa tete nʼatumula nʼoYona omulundi ogwokubiri ati,
JON 3:2 “Oyabe e Nineeve, ekibuga ekinene ekyo era okiraabbire obukwenda bunu obunkuwa, obukirabula.”
JON 3:3 Oku mulundi ogwo oYona nʼasetuka nʼayaba e Nineeve ngʼoMusengwa oweyamukobere. Atyanu ekibuga ekyo, kyabbaire kigalami ino era nga kitwala enaku isatu nambirira okutambula okukimalaku.
JON 3:4 OYona oweyatuukire omu Nineeve, olunaku olwasookere yatambwire omu kibuga nga waalaabba eeri abatyami baamu ati, “Wasigaire enaku 40 gyonkani oKibbumba ajigirice ekibuga kinu nʼabantu baamu.”
JON 3:5 Abantu bʼe Nineeve owebawuliire obukwenda obwo, ni baikirirya oKibbumba. Kale ni balangirira okusiiba era bonabona okuzwera oku wʼekitiisya paka oku muyejere ni beesiba ebibenga okulaga bati beenenyere.
JON 3:6 Awo amawuliro ago owegatuukire oku kabaka wʼe Nineeve nʼasetuka oku ntebeye eyʼobwakabaka, nʼatoolamu amaganduulage agʼobwakabaka era ni yeesiba ebibenga era nʼatyama ansi omwikoke okulaga ati yeenenyere.
JON 3:7 Awo nʼawuluca ekiragiro eeri abantu bʼe Nineeve ati, “Kinu kiragiro okuzwa eeri okabaka nʼabakungube.” “Mpaawo muntu ali nʼokulyaku akantu konakona; abantu bonabona waire byayo, nga niibyo ente, nʼentaama nʼembuli mpaawo kulya ooba kunywa.
JON 3:8 Abantu bonabona bali nʼokwesiba ebibenga nʼebyayo byona bali nʼokubisiba ebibenga okulaga okwenenya. Nabuli moiza ali nʼokukungirira oKibbumba okumusoniya era akomye emizeegye emibbimibbi nʼebikolebye ebyobukambwe.
JON 3:9 Amo oKibbumba nʼacuusa ekiseegokye; amo nʼaikaikana ekiruyi nandi nʼatujigirica!”
JON 3:10 Awo oKibbumba oweyaboine ebikole byabwe ebyo, era nga bakomerye nʼemize emibbimibbi, ekisa ni kimukwata nʼabasoniya nandi nʼabajigirica ngʼoweyabbaire akobere.
JON 4:1 Atyanu olwʼokubba oKibbumba tiyairire okujigirica abantu bʼe Nineeve, ekyo tikyasangairye oYona era yasunguwaire-busunguwali.
JON 4:2 Omu kusabakwe nʼakoba oMusengwa ati, “Aale Musengwa, ekyo tiniikyo ekinakobere nga nkaali ndi e waiswe nti kiwakola? Era niikyo ekyo ekyagirire ni neeyuna okukwirukaku neeyabire e Talusiisi. Namaite nti iwe oli Kibbumba owʼekisa era osaasira, olwawo okusunguwala, era owʼokutaka okutakoma era omutegeke okucuusa ekiseego nʼoleka okubonereza omuntu.
JON 4:3 Aale atyanu Musengwa, omale ganeitira. Kasinga nfe okukiraku okubba mwomi.”
JON 4:4 Neye oMusengwa nʼamwiramu ati, “Yona, obba mutuuce okusunguwala olwʼekyo ekinkolere?”
JON 4:5 Awo oYona nʼawuluka omu Nineeve nʼayaba nʼatyama oku lubba lwʼe buzwaisana obwʼekibuga ekyo. Ngʼali eeyo ni yeerukira akasiisira era nʼatyama omu kiwolu omwo okukuumirira okubona ekyagwa oku kibuga ekyo.
JON 4:6 Awo oMusengwa nʼamumererya ekimera ekiranda ooti suuswa ni kirandira oku kasiisira ni kimukolera ekyoleerya ekisa, era ekyo ni kisangaalya ino oYona.
JON 4:7 Neye eizo waaku ekibbambya, oKibbumba nʼasindika oigino nʼalya ekimera ekyo ni kiwotoka.
JON 4:8 Eisana oweryayangire, oKibbumba nʼasindika ompunga owʼeibbungumu erinene okuzwa e buzwaisana okufuwa oYona. Eisana ni lipaalaaga oYona omu mutwe nʼabbuuca okubbalikaku ni yeegomba nʼokufa. OYona, nʼawuninkirira era nʼakoba ati, “Kasinga nfe okukiraku okubba mwomi.”
JON 4:9 Neye oKibbumba nʼamukoba ati, “Yona, dala obba mutuuce okusunguwala olwʼekimera ekyo?” OYona yena nʼairamu ati, “Mba mutuuce. Era mpulira obusungu, neegomba nʼokwefeera.”
JON 4:10 Awo oMusengwa nʼamukoba ati, “Ekimera ekyo kyakuliire mu kiire kimo, eizo waaku ni kikala. Iwe oku lulwo mpaawo kintu ekiwakikoleire kaisi kikule, waire okukikoma, tiniiwe owakikomere, neye lwaki kikulumirye kityo omwoyo?
JON 4:11 Kale zena lwaki tinandisoniyire oNineeve, ekibuga ekinene ekityo, ekirimu abantu ababita omu 120,000 abakaali nʼokumanyaku okwabulawo ekisa nʼekibbikibbi, oteekeku nʼebisolo ebingi ebikirimu?”
MAT 1:1 Lunu niirwo olulyo lwa Yesu Kurisito omwizukulu wa Dawudi, iye eyabbaire omwizukulu wa Ibbulaimu:
MAT 1:2 OIbbulaimu yabbaire iteeye wa Isaka, oIsaka yabbaire iteeye wa Yaakobbo, era oYaakobbo yabbaire iteeye wa Yuda nʼabagandabe.
MAT 1:3 OYuda yabbaire iteeye wa Pereezi nʼoZeera, era ibo omawaabwe yabbaire Tamali. OPereezi yabbaire iteeye wa Kazirooni, era oKazirooni yabbaire iteeye wa Laamu.
MAT 1:4 OLaamu yabbaire iteeye wʼAminadabbu, Aminadabbu yabbaire iteeye wa Nakusoni, era oNakusoni yabbaire iteeye wa Salumooni.
MAT 1:5 OSalumooni yabbaire iteeye wa Bbowaazi, era iye omaaye yabbaire Lakabbu. OBbowaazi yabbaire iteeye wʼObbedi era iye omaaye yabbaire Luusi, era Obbedi yabbaire iteeye wa Yese.
MAT 1:6 OYese yabbaire iteeye wa Dawudi okabaka, era oDawudi yabbaire iteeye wa Sulemaani, oguyabyaire omu muka Wuliya.
MAT 1:7 OSulemaani yabbaire iteeye wa Lekobbwamu, era oLekobbwamu yabbaire iteeye wʼAbbiya, era Abbiya yabbaire iteeye wʼAsafu.
MAT 1:8 Asafu yabbaire iteeye wa Yokosofaati, oYokosofaati yabbaire iteeye wa Yokolaamu, era oYokolaamu yabbaire iteeye wa Wuziya.
MAT 1:9 OWuziya yabbaire iteeye wa Yosamu, oYosamu yabbaire iteeye wʼAkazi, era Akazi yabbaire iteeye wa Kezeekiya.
MAT 1:10 OKezeekiya yabbaire iteeye wa Manase, oManaase yabbaire iteeye wʼAmoni, era Amoni yabbaire iteeye wa Yosiya.
MAT 1:11 OYosiya yabbaire iteeye wa Yekoniya nʼabagandabe. Abo babbairewo mu biseera owebatwaliire abantu bʼe Isirairi omu bugalama e Bbabbulooni.
MAT 1:12 Okuzwera nakimo omu biseera ebibatwaliiremu aBaisirairi omu busibe e Bbabbulooni paka oku kubyala oYesu, olulyo lwabwe niirwo lunu luti: OYekoniya yabbaire iteeye wa Seyalutiyeeri, era oSeyalutiyeeri yabbaire iteeye wa Zerubbabbeeri.
MAT 1:13 OZerubbabbeeri yabbaire iteeye wʼAbbiwudi, Abbiwudi yabbaire iteeye wʼEryakimu, era Eryakimu yabbaire iteeye wʼAzoli.
MAT 1:14 Azoli iye yabbaire iteeye wa Zadooki, oZadooki yabbaire iteeye wʼAkimu, era Akimu yabbaire iteeye wʼEriyudi.
MAT 1:15 Eriyudi yabbaire iteeye wʼEryezaali, Eryezaali yabbaire iteeye wa Matani, era oMatani yabbaire iteeye wa Yaakobbo.
MAT 1:16 OYaakobbo yabbaire iteeye wa Yusufu oibaaye wa Malyamu, oMalyamu eyabbaire omaaye wa Yesu, iye ogubeeta oKurisito ogubasukireku amafuta.
MAT 1:17 Kale emigigi gyonagyona giri ikumi nʼeena, okuzwa okwIbbulaimu okutuuka oku Dawudi. Era tete giri emigigi ikumi nʼeena okuzwa oku Dawudi okutuuka oku kutwala aBaisirairi omu bugalama e Bbabbulooni. Era tete nʼegindi giri emigigi ikumi nʼeena okuzwa oku kubatwala e Bbabbulooni okutuuka oku kubyala oKurisito ogubasukireku amafuta.
MAT 1:18 Atyanu okubyala oYesu Kurisito kwabbaire kuti: OMalyamu omaaye wa Yesu yabbaire ngʼasuubizire oYusufu ati ayaba okumufumbirwa era nga kimanyikaine. Neye ngʼakaali okumufumbirwa, ni kitegerekeka ngʼali kida, neye ngʼoMwoyo oMutukulye niiye eyamwezeserye okukisuna.
MAT 1:19 Neye olwʼokubba oYusufu eyabbaire ayaba okubba oibaaye, yabbaire muntu atuukiriire, era nga tataka okumuswaza omu lwatu, nʼaseega kumulekawo mu kyama.
MAT 1:20 Yabbaire akaali aseega atyo, omalaika wa Musengwa iye oKibbumba nʼamubonekera omu kirooto nʼamukoba ati, “Yusufu, omwizukulu wa kabaka oDawudi, tiwaatya okutwala oMalyamu okubba omukaliwo olwʼokubba, ekida ekyali nakyo oMwoyo oMutukulye niiye eyamwezeserye okukisuna.
MAT 1:21 Era ayaba okubyala omwana mwisuka, era bamuwa eriina bati, Yesu, olwʼokubba niiye eyalirokola abantu okuzwa omu bikole byabwe ebibbibibbi.”
MAT 1:22 Era ebyo byonabyona byabbairewo, kaisi olwo oMusengwa iye oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi kituukirire, ekikoba kiti:
MAT 1:23 “Muwulisisye! Omwala omuguna yalibba ekida, era yalibyala omwana mwisuka. Era balimuwa eriina bati Manweri,” amakulu gaalyo gati, “OKibbumba ali na iswe.”
MAT 1:24 Era oYusufu oweyalamukire, nʼakola ngʼomalaika oyo oweyamulagiire era nʼatwala oMalyamu e ika e wuwe nʼabba mukaliwe.
MAT 1:25 Neye tiyeegaitire naye paka oweyabyaire, era oYusufu nʼawa omwana oyo eriina ati, Yesu.
MAT 2:1 OYesu owebamubyaliire omu kibuga e Bbeserekeemu, omwitwale lyʼe Buyudaaya, oKerode yabbaire niiye okabaka wʼeitwale eryo. Era abasaiza abeetegereza ebyʼenkota ni bazwera omu kyalo kyʼe buzwaisana, ni baaba omu kibuga e Yerusaalemi.
MAT 2:2 Kale eeyo ni babuulya abantu bati, “Omwana ogubabyaire okubba okabaka wʼaBayudaaya ali nkonaki? Twaboine onkota alaga ati bamubyaire ngʼaizira eenu, kale twizire kusinza mwana oyo nago.”
MAT 2:3 Awo abantu owebakobeire okabaka oKerode ebintu ebyo, ni yeeraliikirira, era nʼabantu abakiraku obungi omu Yerusaalemi ni beeraliikirira.
MAT 2:4 Kale awo oKerode nʼakumbaania abakabona abakulu bonabona, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, kaisi nʼababuulya ati, “OKurisito ogubasukireku amafuta iye babbaire nʼokumubyala yaina?”
MAT 2:5 Ibo ni bamwiramu bati, “Balimubyala mu kibuga e Bbeserekeemu, omwitwale lyʼe Buyudaaya. Ekyo kityo olwʼokubba onaabbi yakiwandiikire ati:
MAT 2:6 ‘Inywe abantu bʼomu kibuga e Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya, ekibuga kyanywe tiniikyo ekisembayo okubba ekyʼekitiisya omu Buyudaaya, olwʼokubba mwikyo mwalizwamu omufugi, iye yakubbemberanga abantu bange abʼe Isirairi.’ ”
MAT 2:7 Kale awo oKerode nʼayeta abasaiza abo abeetegereza ebyʼenkota, nʼababuulya mu kyama ekiseera ekinanyerenyeere onkota ekiyabonekeiremu.
MAT 2:8 Awo nʼabatuma e Bbeserekeemu ngʼabakoba ati, “Mwabe munoonererye nakusani omwana oyo, era owemwabba nga mumuboine, mwaira ni munkobera e gyali zena ni njaba ni mmusinza.”
MAT 2:9 Atyanu owebamalire okuwulira ebibono bya kabaka oKerode ni baaba. Awo ni bairamu okubona onkota onanyere oyo ogubabbaire baboine e buzwaisana. Cooka owebaboine onkota oyo nago ni basangaalira nakimo ino. Era onkota oyo yabeekubbembereire paka oweyatuukire nʼayemerera e ngulu wʼenyumba omwana omuyabbaire.
MAT 2:11 Kale abasaiza abo owebatuukire ni baingira omu nyumba eyo, era ni babona omwana ngʼali nʼomaaye oMalyamu, bakomere amazwi ni basinza omwana oyo. Awo ni basibindula emigangi gyabwe, era ni bamutonera ebirabo. Bamutoneire ezaabbu, nʼobubbaani nʼebyakaloosa ebibeeta miira.
MAT 2:12 Neye olwʼokubba oKibbumba yabbaire abalabwire omu kirooto ati tibakanga eeri oKerode, kale owebabbaire bakanga omu kyalo kyʼe waabwe babitiire mu nzira gendi.
MAT 2:13 Awo abasaiza abeetegereza ebyʼenkota owebazwire e Bbeserekeemu, omalaika wa Musengwa iye oKibbumba nʼabonekera oYusufu omu kirooto, nʼamukoba ati, “Osetuke, oyanguweku otwale omwana nʼomaaye mwirukire omu kyalo kyʼe Misiri. Era mubbe eeyo paka owenalibakoba okuzwayo olwʼokubba oKerode ayaba okunoonia omwana okumwita.”
MAT 2:14 Kale awo oYusufu obwire obwo nʼasetuka nʼakwata omwana nʼomaaye ni baaba e Misiri.
MAT 2:15 Era ni babba eeyo paka oKerode oweyafiire. Ebyo byabbairewo kaisi oMusengwa iye oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi kituukirire, ekikoba kiti: “Nayetere omwana wange okuzwa omu Misiri.”
MAT 2:16 Awo oKerode oweyamanyicirye ati abasaiza abeetegereza ebyʼenkota bamubbeyere-bubbeyi, nʼanyiiga ino. Kale nʼatuma abaisirikale okwita abaana abaisuka bonabona omu Bbeserekeemu nʼomu byalo ebikyeruguuliriirye, abo ababbaire abʼemyanka emibiri nʼokwika ansi. Ekyo yakikolere ngʼasinzirira ku kiseera abasaiza badi nago ekibamukobeire ekibaboneiremu onkota.
MAT 2:17 Ekyo oKerode ekiyakolere kyatuukiriirye kiikyo oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi Yeremiya, ekikoba kiti:
MAT 2:18 “Abantu bawulira amazingo nʼokukuukulya okwʼamaani omu kibuga e Laama. OLakeeri akunga olwʼabaanabe, era tataka okumusirica. Ekyo kityo olwʼokubba abaanabe abantu babamalirewo.”
MAT 2:19 Kale oluzwanyuma oKerode oweyafiire, omalaika wa Musengwa iye oKibbumba nʼabonekera oYusufu omu kirooto ngʼali e Misiri.
MAT 2:20 Nʼakoba oYusufu ati, “Osetuke, okanje omwana nʼomaaye, omu kyalo kyʼe Isirairi olwʼokubba oodi abbaire anoonia omwana okwita afiire.”
MAT 2:21 Awo oYusufu nʼakwata omwana nʼomaaye nʼabakanja e Isirairi.
MAT 2:22 Neye oYusufu oweyawuliire ati Alukeraawo niiye ogubasikisirye oiteeye oKerode era niiye afuga eitwale lyʼe Buyudaaya, awo nʼatya okwaba omwitwale eryo. Neye oluzwanyuma oKibbumba oweyamulabwire olundi omu kirooto tete, awo nʼayaba mwitwale lyʼe Galiraaya.
MAT 2:23 Kale ni baaba ni babba batyami bʼomu kibuga ekibeeta Naazaleesi. Ekyo kyabbaire kityo kaisi onaabbi ekiyatumwire oku Kurisito kituukirire, ekikoba kiti: “Balimweta owʼe Naazaleesi.”
MAT 3:1 Omu naku egyo, oYokaana oMubatizi nʼayaba omwidungu lyʼe Buyudaaya, era nʼalaabba obukwenda bwa Kibbumba eeri abantu.
MAT 3:2 Obukwendabwe bwabbaire buti, “Mwenenye, olwʼokubba obwakabaka bwʼomwigulu bwigereire.”
MAT 3:3 OYokaana oyo, niiye onaabbi oIsaaya oguyatumwireku ati: “Waliwo atumulira omwidungu nʼeigono eryaminkirira ati, ‘Mutegeke oluguudo lwa Musengwa aiza, muteereerye amanzirage.’ ”
MAT 3:4 OYokaana oyo, yazwalanga ekizwalo ekibakolere omu byoya bya kisolo ogubeeta ongamira, ngʼomu nkende yeesiba musipi gwʼeidiba. Era yaalyanga nzige nʼomujenene gwʼenzoki egyʼomu kigona.
MAT 3:5 Awo abantu ni bazwanga omu kibuga e Yerusaalemi, nʼomu byalo byʼomu Buyudaaya mwonamwona, nʼomu byalo ebyeruguuliriirye oMwiga oYoludaani, ni baabanga e giri oYokaana,
MAT 3:6 ni babbutulanga ebikole byabwe ebibbibibbi era nʼababatiziranga omu mwiga oYoludaani.
MAT 3:7 Neye oYokaana oweyaboine ngʼaBafalisaayo nʼaBasedukaayo bangi baaba egyali okubabatiza, nʼabakoba ati, “Inywe abakabbikabbi ooti mpiri enfulugundu! Naani abalabwire ati eenu niiyo engeri eyʼokwiruka obusungu bwa Kibbumba obwaba okwiza?
MAT 3:8 Aale atyanu mukole ebikole ebiraga biti dala mwenenyere ebikole byanywe ebibbibibbi.
MAT 3:9 Era timwaseega muti mwezya okuwunuka nga mukoba muti, ‘Kasita iswe tuli baizukulu ba Ibbulaimu,’ olwʼokubba mbakobera nti omu mabbaale ganu, oKibbumba ayezya okusuuciryamu oIbbulaimu abaizukulu abandi.
MAT 3:10 Mumanye muti muli ooti misaale, nga nʼamambaizi agagitema bamalire okugabiikirya oku kikolo kya buli musaale. Ogwo ogutaneneka ebineneka ebisa baaba kugutema, era bagudyake omu musyo.
MAT 3:11 Nze mbabatiza na maizi okulaga nti mwenenyere, neye waliwo ankiraku obwezye aali kwiza oluzwanyuma lwange, oguntasaanira naire okusibindula obusibiro bwʼengaitogye ni ngitoola omu bigerebye. Iye, yalibabatiza na Mwoyo oMutukulye era na musyo.
MAT 3:12 Iye ayaba okwabulamu abantu ooti muntu akwata olugali nʼasenyenta, empeke nʼebisusungu. Empeke igyo yaligikumbaanirya omu kideerokye, kaisi ibyo ebisusungu nʼabyoca nʼomusyo ogutalikira.”
MAT 3:13 Awo oYesu nʼazwa omwitwale lyʼe Galiraaya, nʼayaba oku mwiga oYoludaani e giri oYokaana okumubatiza.
MAT 3:14 Neye oYokaana nʼagezyaku okuloberya oYesu ngʼamukoba ati, “Nze neetaaga niiwe okumbatiza, tete iwe wena oiza giri ninze nkubatize?”
MAT 3:15 Neye iye oYesu nʼamwiramu ati, “Oganye kibbe kityo omu kiseera kinu, ikyo kituuce iswe okukola obutuukirirye bwonabwona.” Kale awo oYokaana nʼaikirirya okubatiza oYesu.
MAT 3:16 Amangu ago ngʼoYesu bankumubatiza, nʼazwa omu maizi, era omu kiseera ekinanyere ekyo eigulu ni lyeigula, oYesu nʼabona oMwoyo wa Kibbumba ngʼaika ooti njiiwa, era nʼayemerera oku Yesu.
MAT 3:17 Era eigono ni lizwa omwigulu, nga likoba liti, “Oyo niiye oMwana wange omutake era ogunsiima eino.”
MAT 4:1 Ebyo owebyawoire, oMwoyo oMutukulye nʼatwala oYesu omwidungu oSitaani okumukema.
MAT 4:2 OYesu oluzwanyuma lwʼokumala enaku 40 nga talya omusana nʼobwire, awo enzala nʼemuluma.
MAT 4:3 Kale oSitaani iye omukemi nʼayaba eeri oYesu era nʼamukoba ati, “Ngʼoli Mwana wa Kibbumba, aale olagire amabbaale ganu gasuuke kyokulya.”
MAT 4:4 OYesu nʼamwiramu ati, “Bakiwandiikire bati: ‘Omuntu tabba mwomi omu bwizulye ngʼalya kyokulya kyonkani, neye yeetaaga nabuli kibono oKibbumba ekyatumula.’ ”
MAT 4:5 Awo oSitaani nʼalungamya oYesu okwaba omu kibuga ekitukulye, kaisi nʼamuniinisya oku kisooto kyʼeYeekaalu.
MAT 4:6 Awo nʼakoba oYesu ati, “Ngʼoli Mwana wa Kibbumba, ojuuke ogwe ansi olwʼokubba bakiwandiikire bati: ‘OKibbumba yalagiranga abamalaikabe okukukuuma, era balikubbaka omu ngalo gyabwe, kaisi nandi ni weekontola ekigerekyo okwibbaale.’ ”
MAT 4:7 OYesu nʼairamu ati, “Era bakiwandiikire bati: ‘Tokemanga oMusengwa iye oKibbumbawo.’ ”
MAT 4:8 Tete oSitaani nʼalungamya oYesu okuniina angulu oku lusozi oluwanvu eino, nʼamulagisya obwakabaka obwʼamawanga gonagona obwʼoku kyalo nʼebintu ebyʼamaani byonabyona ebirimu.
MAT 4:9 Kaisi awo oSitaani nʼamukoba ati, “Atyanu ebyo byonabyona njaba okubikuwa singa oikirirya okunkomera amazwi nʼonsinza.”
MAT 4:10 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Sitaani! Onzwe omumaiso, bakiwandiikire bati: ‘Osinzenge Musengwa iye oKibbumbawo, era guwaweereryanga yenkani.’ ”
MAT 4:11 Kale oSitaani nʼazwawo nʼaleka oYesu, era abamalaika ni baiza ni bamulabirira.
MAT 4:12 Awo oYesu oweyawuliire ati oYokaana omubatizi bamwigaliire omu mabbuusu, nʼazwa e Yerusaalemi nʼakanga omwitwale lyʼe Galiraaya.
MAT 4:13 Awo nʼazwa omu kabuga kʼe Naazaleesi nʼayaba nʼabba mutyami omu kibuga e Kaperenawumu ekiri oku nyanza omu bitundu byʼeigwanga lya Zabbulooni nʼebya Nafutaali.
MAT 4:14 Ekyo kyabbairewo kaisi olwo oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi oIsaaya kituukirire, ekikoba kiti:
MAT 4:15 “Inywe abantu bʼomu bitundu byʼe Zabbulooni, nʼoNafutaali, ebiri okumpi nʼenyanza oGaliraaya oku lubba lwʼomwiga oYoludaani, abantu ababba omwitwale lyʼe Galiraaya eeyo aBatali Bayudaaya e gibabba.
MAT 4:16 Abantu abali omu ndikiirya baboine ekitangaala ekyʼamaani. Era nʼabafu omu myoyo, ekitangaala kibaakiire.”
MAT 4:17 Okuzwa omu kiseera ekyo, oYesu nʼatandiika okulaabba eeri abantu ati, “Mwenenye olwʼokubba obwakabaka bwʼomwigulu bwigereire.”
MAT 4:18 Lumo, oYesu oweyabbaire ngʼabita oku mbale kwʼenyanza oGaliraaya, nʼabona abaganda babiri, oSimooni ogubeeta oPeetero nʼomugandawe Andereya. Babbaire batega akatimba omu nyanza olwʼokubba babbaire bazibuli.
MAT 4:19 Awo oYesu nʼabeeta ati, “Mwize mubbe beegi bange! Nalibasuuca bazibuli bʼabantu omu kifo kya bazibuli bʼenyanyi.”
MAT 4:20 Amangu ago ni baleka aawo obutimba bwabwe, ni baaba naye.
MAT 4:21 Oweyazwire awo ni yeeyongeraku omumaiso, oYesu nʼabona abantu abandi babiri abaganda, oYaakobbo nʼoYokaana abataane ba Zebedaayo. Babbaire bali omu lyato nʼoitewaabwe oZebedaayo nga bakwania obutimba bwabwe, awo oYesu nʼabeeta babbe beegibe.
MAT 4:22 Era amangu ago ni baleka aawo eryato nʼoitewaabwe, ni baaba nʼoYesu.
MAT 4:23 Awo oYesu nʼatambula omwitwale lyʼe Galiraaya lyonalyona ngʼayegesya omu makumbaaniro gaabwe, ngʼalaabba eeri abantu aMawuliro aMasa agʼobwakabaka bwʼomwigulu, era ngʼalamya abantu nabuli ndwaire nʼobunafu omu mubiri.
MAT 4:24 Kale amawuliro agamukwataku ni gasalaanira omu kyalo kyʼe Siiriya mwonamwona. Era ni bamuleeteranga abalwaire abʼendwaire egitali gimo, nʼababbaire bakaanya obulumi obubitiriri, nʼabaliku emizimu, nʼabʼempimbu, nʼabasanyalaire, bonabona nʼabalamyanga.
MAT 4:25 Awo ebiyindi byʼabantu bingi ino okuzwa omu Galiraaya nʼomwitwale lyʼe Dekapooli, nʼomu kibuga e Yerusaalemi, nʼomu Buyudaaya, era nʼoku lubba lwʼe buzwaisana lwʼomwiga oYoludaani ni bamusengererya.
MAT 5:1 Awo oYesu oweyaboine ekiyindi kyʼabantu kinene nga kiigerera e gyali, nʼaniinaniina oku lusozi era nʼatyama okwegesya, awo abeegibe ni bakumbaanira e gyali okumuwulisisya.
MAT 5:2 Kaisi nʼatandiika okubeegesya ati,
MAT 5:3 “Bʼenkabi abadoobi omu bwomi bwabwe obwʼomwoyo olwʼokubba abo obwakabaka bwʼomwigulu ibwo bwabwe.
MAT 5:4 Bʼenkabi abo abakunga, olwʼokubba oKibbumba yalibasaninkirirya.
MAT 5:5 Bʼenkabi abo abʼeiwooyo, olwʼokubba oKibbumba yalibawa byonabyona ebiyabasuubizire.
MAT 5:6 Bʼenkabi abo abanzalwa nʼabʼenyonta okukola oKibbumba ebyataka, olwʼokubba oKibbumba yalibaikutya.
MAT 5:7 Bʼenkabi abo abakola ebyʼekisa, olwʼokubba oKibbumba yalibakwatira ekisa.
MAT 5:8 Bʼenkabi abo abaseega ku biibyo oKibbumba ebyasiima byonkani, olwʼokubba ibo balibona oKibbumba.
MAT 5:9 Bʼenkabi abo ababbeera abantu okusyania, olwʼokubba abo oKibbumba yalibeeta baanabe.
MAT 5:10 Bʼenkabi abo abantu abebayiigaania olwʼokukola oKibbumba ebyataka, olwʼokubba abo obwakabaka bwʼomwigulu ibwo bwabwe.”
MAT 5:11 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Muli bʼenkabi singa abantu owebabazumanga, era owebabayiigaanianga, era owebabatumulangaku ebibbibibbi olwʼokubba muli beegi bange.
MAT 5:12 Kale ebyo owebibbangawo mujaagaanenge era musangaalenge ino, olwʼokubba oKibbumba yalibawa empeera eyʼamaani omwigulu. Kyalibba kityo nakimo ngʼoKibbumba oweyawaire abanaabbi empeera abo ababbairewo nga inywe mukaali okubbaawo, ibo abazeiza baanywe abebayiigaanirye.”
MAT 5:13 Awo oYesu ni yeeyongera okukoba abeegibe ati, “Inywe oku kyalo kunu mugasa abantu ooti muunyu omugaanike owegugasa omu byokulya. Neye singa gusuuka mujaalaali, bagwiryamu batya ensa? Gubba tigukaali gugasa omu kintu kyonakyona, okutoolaku okugudyaka-obudyaki eedi abantu ni bagwemyagira eeyo.
MAT 5:14 “Niinywe ekitangaala ekyʼoku kyalo abantu ekibatakaya okubona. Kityo nakimo ngʼowebatakaya okubona ekibuga ekibombekere oku lusozi.
MAT 5:15 Era abantu tibakwatisya eitaala kaisi ni balifuunikaku ekiibo, wazira balyanika ku kikondo, ni limolekera nabuli muntu abba omu nyumba.
MAT 5:16 Kale omu ngeri enanyere eyo, ekitangaala kyanywe kyakenge kityo omu bantu, kaisi babone ebikole byanywe ebisa, era olwʼebyo bawuujanga oItewaanywe aali omwigulu.”
MAT 5:17 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Muleke okuseega muti naizire oku kyalo kuvunawo Mateeka ga Musa waire Biwandiike byʼabanaabbi. Nze tinaizire kubivunawo, wazira naizire kaisi ibyo bituukirire.
MAT 5:18 Mbakobera amazima, eigulu nʼekyalo nga bikaali biriwo, waire akasale akatyayi eino akʼoku kanyukuta akamo oku Mateeka ga Musa tikaligotaku paka byonabyona ebyo ebiri nʼokutuukirira nga bituukiriire.
MAT 5:19 Kale atyanu nabuli avunaku erimo oku Mateeka, waire liiryo erisembayo obutono, era nʼokwegesya nʼayegesya abantu okukola batyo, oyo oKibbumba yalimutwala okubba tiwamugaso omu bwakabaka bwʼomwigulu. Neye oyo akwata aMateeka ago era nʼayegesya nʼabandi okugakwata, oyo oKibbumba yalimutwala okubba wʼomugaso ino omu bwakabaka bwʼomwigulu.
MAT 5:20 Nʼolwekyo mbakobera nti singa obutuukirirye bwanywe tibwakirengeku obwo obwʼaBafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa timwalingira omu bwakabaka bwʼomwigulu.”
MAT 5:21 Tete oYesu ni yeeyongera ati, “Mumaite muti oKibbumba yakobere abazeiza baanywe ati, ‘Tiwaitanga omuntu; eyaitanga omuntu balimusingisya omusango.’
MAT 5:22 Neye nze mbakoba nti nabuli muntu asunguwalira omuntu omwinaye, balimusingisya omusango. Era nabuli muntu yenayena azuma omwinaye ati, ‘Obula omugaso’ balimutwala okumuwozesya omu Lukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya. Neye nabuli oyo eyazumanga omwinaye ati ‘Oli musirusiru,’ oKibbumba yalimusindika omu geyeena.
MAT 5:23 “Kale atyanu owoobbanga otwaire ekirabokyo oku kyoto, kaisi ni weebukirirya yeeyo omwinawo oguwanyiizire,
MAT 5:24 kisa oleke awo ekirabokyo omumaiso gʼekyoto. Osooke oyabe osyanie naye, kaisi okange oweeyo ekirabokyo.”
MAT 5:25 Awo oYesu ni yeeyongera tete ati, “Omuntu yenayena owakuwaabiranga, osyanie naye mangu nga mukaali muli naye mu nzira nga mwaba omu kooti. Owootakola otyo, akuwaabiire yalikuwaayo e wʼomulamuzi, era nʼomulamuzi nʼakuwaayo eeri omwisirikale, era nʼomwisirikale nʼakuteeka omu mabbuusu.
MAT 5:26 Era nkukobera amazima nti, owewalituuka omwo, tiwalizwamu paka owewalisasula empiiya gyonagyona egyʼomugaito.”
MAT 5:27 Awo oYesu ni yeeyongera okwegesya ati, “Mumaite muti oKibbumba yakobere ati, ‘Tiwayendanga.’
MAT 5:28 Neye nze mbakoba nti nabuli alingirira omukali olwʼokwegomba okwegaita naye, oyo abba abbengere ogwʼobulendi omu biseegobye.
MAT 5:29 Abba ngʼeriisolyo eryʼoku ngalo endiiro niiryo erikuzweraku okukola ekikole ekibbikibbi, olyokolemu era olimume eedi. Kikiraku iwe okufiirwa ekimo oku bitundu byʼomubirigwo, okukiraku omubirigwo gwonagwona oKibbumba okugusindika omu geyeena.
MAT 5:30 Era singa engaloyo endiiro niiyo ekuzweraku okukola ekikole ekibbikibbi, ogitemeku era ogimume eedi. Kikugasa iwe okufiirwa ekimo oku bitundu byʼomubirigwo, okukiraku omubirigwo gwonagwona oKibbumba okugusindika omu geyeena.”
MAT 5:31 Era tete oYesu ni yeeyongera okwegesya ati, “Bakiwandiikire omu Mateeka bati, ‘Nabuli muntu abbinga omukaliwe, amuwenge ekiwandiiko ekikakasa kiti amubbingire.’
MAT 5:32 Neye nze mbakoba nti nabuli abbinga omukaliwe, azweraku omukali oyo okubba mulendi okutoolaku ngʼamubbingire lwa bulendi. Era omusaiza yenayena atwala omukali oyo ogubabbingire, abba abbengere ogwʼobulendi.”
MAT 5:33 Awo tete oYesu ni yeeyongera okwegesya ati, “Tete mumaite muti oKibbumba eira yakobere abazeiza baanywe ati, ‘Tolayiranga ebyobubbeyi, neye ebyosuubiza oMusengwa iye oKibbumba omu kirayiro, obituukiriryenge.’
MAT 5:34 Neye nze mbakoba nti, tolayiranga kadi katyayi kati, waire okulayira ngʼoijuluza eigulu, olwʼokubba niiyo entebe ya Kibbumba.
MAT 5:35 Waire okulayira ngʼoijuluza ekyalo kinu, olwʼokubba ekyalo niikyo omukonkolo oKibbumba ogwawuumuliryaku ebigerebye. Waire okulayira ngʼoijuluza eriina lyʼekibuga oYerusaalemi, olwʼokubba niikyo ekibuga oKibbumba iye okabaka omukulu ekyafuga.
MAT 5:36 Era tolayiranga waire ngʼowaayo omutwegwo, olwʼokubba iwe toyezya okucuusa erangi yʼoluziiri olumo okubba lweru ooba lwirugazu.
MAT 5:37 Wazira mukobenge muti, ‘Niikyo’ nga mutegeeza muti ‘niikyo,’ ooba muti, ‘bbe’ nga mutegeeza muti, ‘bbe.’ Ebindi byonabyona ebimwongerangaku byabbanga bizwire wa Mubbimubbi oSitaani.”
MAT 5:38 Era awo oYesu ni yeeyongera okwegesya ati, “Mwawuliire eiteeka erikoba liti, ‘Eyatoolangamu omwinaye eriiso yena bamutoolangamu liiso. Era nʼeyabbongolangamu omwinaye eriino yena bamubbongolangamu liino.’
MAT 5:39 Neye nze mbakoba nti, Timwanyaaŋanga, wazira omuntu owakukubbanga okwitama eryʼoku ngalo endiiro, omucuusiranga nʼerindi lidi lyona nʼakubba.
MAT 5:40 “Era omuntu yenayena owaatakanga okuwozya na iwe atwale esaatiyo omulekeranga nʼekizibaawokyo kyona.
MAT 5:41 Era omuntu yenayena owakukakanga okutambula naye ekiromita emoiza nʼekitundu, otambulanga naye ekiromita isatu.
MAT 5:42 Kaisi omuntu owakusabanga ekintu omuwanga, era omuntu owaatakanga iwe okumukoopa ekintu, omukoopanga.”
MAT 5:43 Awo oYesu ni yeeyongera okwegesya ati, “Mwawuliire eiteeka erikoba liti: ‘Otakenge omuntu omwinawo, era ocaawenge omulabewo.’
MAT 5:44 Neye nze mbakoba nti, mutakenge abalabe baanywe, era musabirenge abo ababayiigaania.
MAT 5:45 Era owemwakolanga mutyo mwabbanga mulagire muti muli baana ba Itewaanywe aali omwigulu. Ekyo kityo olwʼokubba ayakisya eisana eeri abakola ebisa nʼabakola ebibbibibbi, era atonyesya oikendi eeri abatuukirirye nʼabatali batuukirirye.
MAT 5:46 Aale singa mutaka baabo ababataka bonkani, mubba musuubira oKibbumba kubawa mpeera etya? Ibo abasolooji bʼomusolo inywe abemweta muti bakola ebibbibibbi bona kaisi tibataka baabo ababataka?
MAT 5:47 Era singa mubba mulonsyaku nʼaboluganda baanywe bonkani, mubba mpaawo kimukolere okukiraku badi ibo abandi. Era nʼabantu aBatali Bayudaaya bona tibakola batyo?
MAT 5:48 “Kale atyanu inywe mubbenge batuukirirye, oItewaanywe aali omwigulu ngʼobwali mutuukirirye.”
MAT 6:1 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Mwegendereze okutakolanga ebikole byanywe ebyobutuukirirye omu lwatu kaisi abantu bababone. Singa mukola mutyo, oItewaanywe oKibbumba aali omwigulu tiyalibawa empeera.
MAT 6:2 Kale owemugabiranga abadoobi, timwewuujanga ooti bananfunsi owebakola omu makumbaaniro nʼomu nguudo, kaisi abantu babawe ekitiisya. Mbakobera amazima nti, empeera yaabwe eyʼokusuna ekitiisya omu bantu babba bagisunire mu bwizulye.
MAT 6:3 Neye iwe owoogabiranga abadoobi, tokimanyikisyanga omuntu ogondi yenayena,
MAT 6:4 olwʼokugabakwo okubba kwʼekyama. Olwo kaisi oIteewo oKibbumba abona ebikole byʼomu kyama yalikuwa empeera.”
MAT 6:5 Awo era oYesu ni yeeyongera ati, “Era owemubbanga musaba oKibbumba, timwabbanga ooti bananfunsi, olwʼokubba ibo bataka okusaba nga beemereire omu makumbaaniro nʼomu mansanganzira gʼenguudo, kaisi abantu bababone. Mbakobera amazima nti empeera yaabwe eyʼokusuna ekitiisya omu bantu babba bagisunire mu bwizulye.
MAT 6:6 Neye owekubba kusaba, oingirenge omu kisengekyo, nʼoigalawo olwigi, kaisi nʼosaba oIteewo oKibbumba iye ataboneka. Era oIteewo oyo abona ebikole byʼomu kyama yalikuwa empeera.
MAT 6:7 “Era owemubbanga musaba, timwakolesyanga ebibono ebingi ebinambulamu makulu ooti bantu abataikiririrya omu Kibbumba owebakola. Ekyo kityo olwʼokubba baseega bati abakibbumba baabwe babawulira lwʼebibono byabwe ebingi.
MAT 6:8 Kale inywe timwasabanga ooti niibo, olwʼokubba oItewaanywe amaite ebimwetaaga, nga mukaali nʼokumusaba.
MAT 6:9 “Kale atyanu mumusabenge muti, ‘Itewaiswe aali omwigulu, eriinalyo baliwe ekitiisya,
MAT 6:10 obwakabakabwo bwize. Ebyotaka babikole oku kyalo ngʼowebabikola omwigulu.
MAT 6:11 Otuwe nabuli lunaku ekyokulya ekitwetaaga.
MAT 6:12 Era otusoniye ebibbibibbi byaiswe, nga swena owetusoniya abatukola ebitulumya.
MAT 6:13 Era tiwatuleka okugwa omu bikemo, wazira otulamye eeri omubbimubbi. [Ibwo obwakabaka, nʼobwezye nʼekitiisya bibyo emirembe nʼemirembe. Amiina].’
MAT 6:14 “Singa musoniya abantu ababakola ebibalumirirya, oItewaanywe aali omwigulu nywena abasoniya.
MAT 6:15 Neye singa timubasoniya, oItewaanywe yena tabasoniya ebikole byanywe ebibbibibbi.”
MAT 6:16 Awo era oYesu ni yeeyongera ati, “Era owemusiibanga, timwabbanga bayungubali omumaiso ooti bananfunsi owebabba, olwʼokubba ibo bayungubala kaisi abantu bababone bati basiiba. Mbakobera amazima nti babba bamalire okusuna empeera yaabwe omu bwizulye eyʼokusuna ekitiisya omu bantu.
MAT 6:17 Neye inywe owekubba kusiiba, musanyuluzenge enziiri gyanywe, ni munaaba nʼomumaiso.
MAT 6:18 Mukolenge mutyo kaisi abantu nandi ni bayezya okumanya bati musiiba, okutoolaku oItewaanywe iye ataboneka. Era oItewaanywe iye abona omu kyama, inywe yalibawa empeera.”
MAT 6:19 Awo oYesu ni yeeyongera okutumula nʼabeegibe ati, “Timwebisiranga obusuni oku kyalo kunu ebiwuuka nʼokutalaga okubyezya okububebenyera, era abaibbi e gibayezya okuvuna ni babwibba.
MAT 6:20 Neye mwebisirenge obusuni mwigulu, ebiwuuka nʼokutalaga e gibitayezya okububebenyera, era abaibbi e gibatayezya okuvuna ni babwibba.
MAT 6:21 Ekyo kityo olwʼokubba obusunibwo e gibubba, nʼomwoyogwo gwona niiyo e gigubba.”
MAT 6:22 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Era amaiso gali ooti itaala lyʼomubiri. Kale singa amaisogo gabba moomi, omubirigwo gwonagwona gwizula ekitangaala.
MAT 6:23 Neye amaisogo singa tigabba moomi, omubirigwo gwonagwona gwizula ndikiirya. Kale singa ekitangaala mwiwe kibba ndikiirya, leero endikiirya eyo ebba yenkana etya!”
MAT 6:24 Awo oYesu ni yeeyongera okwegesya ati, “Mpaawo muweererya ayezya okuweererya abasengwa ababiri. Kiri kiti, ali nʼokulaga okutaka kunene eeri omoiza okukiraku eeri ogondi, ooba yalyesibira oku moiza, nʼatala ogondi. Kale tikyezeka okubba nʼoKibbumba aamo nʼempiiya byombi nga basengwabo.
MAT 6:25 “Kagira mbakoba nti timweraliikiriranga omu bwomi bwanywe olwʼekyokulya ooba ekyokunywa newankubbaire olwʼekyokuzwala. Ekyo kityo olwʼokubba obwomi ibwo bwʼebbeeyi okukiraku ekyokulya. Era nʼomubiri gwona gwʼebbeeyi okukiraku ebyokuzwala.
MAT 6:26 Aale mubone enyonyi, igyo tigisiga, waire kukungula tigikungula, era tigibba kadi nʼekideero. Neye oItewaanywe aali omwigulu agiwa ekyokulya. Olwo inywe timuli bamugaso ino okukiraku enyonyi?
MAT 6:27 Era naani kwinywe oweyeeraliikirira, ayezya okwongeraku waire ekiseera ekityai kiti oku kuwangaalakwe?
MAT 6:28 “Era lwaki mweraliikirira olwʼebizwalo? Aale kaade mubonere oku ngeri ebimuli egibikulamu. Cooka ibyo tibikola waire kwetungira bizwalo.
MAT 6:29 Neye mbakobera nti nʼewankubbaire okabaka oSulemaani omu kitiisyakye kyonakyona, tiyazwaireku okuboneka nakusani okutuukiryaku ngʼebimuli owebibba.
MAT 6:30 Neye obanga oKibbumba azwalisya nakusani atyo ebimuli ibyo ebibbaawo atyanu eizo ni babyoca, tiyalikiraku ino okubazwalisya inywe abaliku nʼokwikirirya okutono?
MAT 6:31 “Kale timweraliikiriranga nga mukoba muti, ‘Twalya niki?’ ooba muti, ‘Twanywa niki?’ ooba muti, ‘Twazwala niki?’
MAT 6:32 Ekyo kityo olwʼokubba ibyo ebyo byonabyona abantu abataikirirya omu Kibbumba niibyo ebibeemaliramu, neye inywe iye oItewaanywe owʼomwigulu amaite ati ebyo byonabyona mubyetaaga.
MAT 6:33 Neye ekikira nakimo, mwemalirenge mu kunoonia bwakabaka bwa Kibbumba era nʼebyataka mukole, kaisi era musune byonabyona ebyo ebimwetaaga.
MAT 6:34 Kale timweraliikiriranga olwʼebyabbaawo eizo. Eizo lwabba nʼebyokweraliikirira ebyalwo. Nabuli lunaku lubbaaku ebyokweraliikirira ebyalwo.”
MAT 7:1 Awo oYesu ni yeeyongera okwegesya abeegibe ati, “Timusaliranga abantu emisango, kaisi nywena oKibbumba tiyabasalira.
MAT 7:2 Ekyo kityo olwʼokubba, ngʼowemusalira abandi emisango, nywena webalibasalira. Era ekipimo ekimukolesya omu kusalira abandi emisango, niikyo ekinanyere ekyo ekibalikolesya okubasalira nywena emisango.
MAT 7:3 Kale lwaki ofaayo oku kasubi akali oku liiso lyʼomugandawo, kaisi nandi nʼofaayo oku gusubi oguli oku liisolyo?
MAT 7:4 Oyezya otya okukoba omugandawo oti, ‘Oleke nkutooleku akasubi oku liisolyo,’ kaisi ngʼoku liryo kuliku ogusubi?
MAT 7:5 Munanfunsi iwe, osooke kutoola gusubi oguli oku liryo, olwo kaisi oyezye okubona nakusani okutoola akasubi akali oku liiso lyʼomugandawo.”
MAT 7:6 Era oYesu nʼakoba ati, “Ekibono kya Kibbumba tiweegumyanga okukyegesya abantu abakinyooma era abatataka okuwulisisya. Ekyo kityo olwʼokubba kiri ooti kukwata kintu ekitukulye nʼokiwa embwa kaisi igyo ni gigaluka gikuluma-bulumi. Era kiri ooti kukwata mabbaalego agʼebbeeyi nʼogamumira embiizi kaisi igyo ni gigafutyanka-bufutyanki.”
MAT 7:7 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Musabenge, era balibawa; Munoonienge, era mwalibona; Mukonkonenge oku lwigi, era balibaigulirawo.
MAT 7:8 Ekyo kityo olwʼokubba nabuli asaba asuna, era oyo anoonia abona, nʼoyo akonkona oku lwigi bamwigulirawo.
MAT 7:9 Era naani kwinywe awa omwanawe eibbaale ngʼamusabire kyokulya,
MAT 7:10 ooba amuwa ompiri omukifo kya nyanyi ogwabba amusabire?
MAT 7:11 Kale obanga inywe abakola ebibbibibbi mumaite okuwa abaana baanywe ebirabo ebisa, kaisi oItewaanywe owʼomwigulu tiyalikiraku ino okuwa ebirabo ebisa abo ababimusaba?”
MAT 7:12 Era nʼakoba ati, “Kale atyanu byonabyona ebimutaka abandi babakolere inywe, aale nywena mubibakolerenge. Ekyo niikyo aMateeka nʼenjegesya yʼabanaabbi ekibikoba omu bumpi.”
MAT 7:13 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Mwingirire mu mulyango omudiiŋi, olwʼokubba omulyango ogwingira omu kujigirika igwo mugalami, nʼenzira eyabayo ngalami, era bangi abagibitamu.
MAT 7:14 Neye omulyango ogwingira omu bwomi igwo mudiiŋi, era nʼenzira eyabayo ndiiŋi, era abagibona batono.”
MAT 7:15 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Mwekuume abanaabbi abʼobubbeyi. Baiza egimuli ngʼoku ngulu baboneka ooti tibakabbikabbi ooti ntaama, neye ngʼomunda bali ooti misege egiiza okunyaga.
MAT 7:16 Mwalibategeerera ku bikole byabwe. Abantu banokola ebineneka byʼemizabbibbu oku mukamirya, ooba banokola ebineneka byʼemitiini oku namuswata?”
MAT 7:17 Era nʼakoba ati, “Nʼomu ngeri enanyere eyo, omusaale omusa guneneka bineneka ebisa, neye omusaale omubbimubbi guneneka bineneka ebibbibibbi.
MAT 7:18 Omusaale omusa tiguneneka ebineneka ebibbibibbi, nʼomusaale omubbimubbi tiguneneka ebineneka ebisa.
MAT 7:19 Nabuli musaale ogutaneneka ebineneka ebisa bagutema, ni bagudyaka omu musyo.
MAT 7:20 “Kale atyanu, mwalibategeerera ku bikole byabwe.”
MAT 7:21 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Tibuli muntu anjeta ati, ‘Musengwa, Musengwa,’ nti yalingira omu bwakabaka bwʼomwigulu, okutoolaku oyo iye akola oBbaabba aali omwigulu ebyataka.
MAT 7:22 Oku lunaku olwʼenkomerero, bangi balinkoba bati, ‘Musengwa, Musengwa, titwalaabbanga omu liinalyo? Titwabbinganga emizimu oku bantu nga tukolesya eriinalyo? Era titwakolanga ebyewunyo bingi omu liinalyo?’
MAT 7:23 Neye nze nalibakoba lwatu nti, ‘Inywe timbamaite. Muzwe nʼegyendi inywe abakola ebibbibibbi.’ ”
MAT 7:24 Awo oYesu nʼamaliirirya okwegesya abeegibe ati, “Kale atyanu nabuli muntu awulira ebibono byange ebyo, era nʼabikoreraku, abba ooti musaiza owʼamalabuki, eyayombekere enyumbaye okwibbaale.
MAT 7:25 Oikendi yatoonyere, omukula ni gubanda enyumba eyo, nʼompunga nʼagifuwa, neye nandi nʼegwa olwʼokubba bagyombekere ngʼomusingi guli kwibbaale.
MAT 7:26 “Neye nabuli muntu awulira ebibono byange ebyo, nandi nʼabikoleraku, abba ooti musaiza omusirusiru eyayombekere enyumbaye oku musenye.
MAT 7:27 Oikendi yatoonyere, omukula ni gubanda enyumba eyo, nʼompunga nʼagifuwa, era nʼegwa, nʼeweera okwitakali.”
MAT 7:28 Kale awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, ekiziima kyʼabantu ni kyewunya ino engeri egyayegesyamu,
MAT 7:29 olwʼokubba yayegesyanga ngʼonanyere obwezye, neye nga tali ooti bakugu baabwe abʼaMateeka.
MAT 8:1 Awo oYesu oweyazwire oku lusozi, oguyindi gwʼabantu ni gumusengererya.
MAT 8:2 Era omugenge nʼayaba e giri oYesu, nʼamukomera amazwi ngʼamukoba ati, “Musengwa, mmaite nti oyezya okundamya, owoobba ngʼotakire.”
MAT 8:3 OYesu nʼagolola engalo nʼamukwataku, nʼamukoba ati, “Ntaka, era olame!” Amangu ago ebigenge ni bimuwaaku.
MAT 8:4 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Ekyo, tokikoberaku omuntu kadi moiza wazira oyabe weeyanjule e wa kabona, era ngʼoMusa oweyalagiire, oweeyo nʼekyokuwaayo, kaisi bakakase bati olamire.”
MAT 8:5 OYesu oweyaingiire omu kibuga e Kaperenawumu, oMulooma omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100, nʼayaba e giyabbaire, nʼasaba obubbeeri
MAT 8:6 ngʼakoba ati, “Musengwa, omuweererya wange mulwaire ali e ika oku buliri, asanyalaire omubiri era ali omu bulumi bubitiriri.”
MAT 8:7 OYesu nʼamukoba ati, “Naizayo ni mmulamya.”
MAT 8:8 Neye oMulooma oyo nʼairamu ati, “Musengwa, tintuukana iwe okwingira omu nyumba yange, wazira otumule-butumuli kibono, era omugalama wange yalama.
MAT 8:9 Ekyo kityo olwʼokubba nze zena ndi muntu aali nʼabasengwa bange abantwala, era ngʼowendi nʼabaisirikale abentwala. Owenkoba onu nti ‘Oyabe,’ era ayaba; nʼogondi nti, ‘Oize,’ era aiza; nʼomugalama wange nti, ‘Okole kinu,’ era akikola.”
MAT 8:10 Awo oYesu oweyawuliire ebyo, ni yeewunya, nʼakoba ababbaire bamusengererya ati, “Mbakobera amazima nti, tinjajiryangaku omuntu yenayena omwIsirairi ali nʼokwikirirya okwʼamaani ooti kuukwo!
MAT 8:11 Era mbakobera nti bangi balizwa e njuyi nʼe njuyi, era ni batyama oku mbaga nʼoIbbulaimu, nʼoIsaka, nʼoYaakobbo omu bwakabaka bwʼomwigulu.
MAT 8:12 Neye abo abandibubbairemu, balibabbingira e nza omu ndikiirya, e walibba okukunga nʼokuŋiiya amaino.”
MAT 8:13 Awo oYesu nʼakoba oMulooma nago ati, “Oyabe, era kibbe kityo ngʼowoikirirya.” Era omugalamawe nʼalama omu kaseera ako.
MAT 8:14 Awo oYesu oweyaingiire omu nyumba ya Peetero, nʼabona omaaye wa muka Peetero ngʼali aawo omusuuja gumuluma ino.
MAT 8:15 OYesu nʼamukwata oku ngalo, omusuuja ni gulama, era omukali oyo nʼasetukirawo, era nʼatandiika nʼokumwinula.
MAT 8:16 Awo akanaigulo, ni baleetera oYesu abantu bangi ababbaireku emizimu, nʼagibabbingaku ngʼagikaawuukira, era bonabona ababbaire balwaire, nʼabalamya.
MAT 8:17 Ekyo kyabbaire kityo, kaisi onaabbi oIsaaya ekiyatumwire kituukirire, ekikoba kiti: “Iye onanyere yatwaire obunafu bwaiswe, era ni yeetiika endwaire gyaiswe.”
MAT 8:18 OYesu oweyaboine ngʼekiziima kyʼabantu kimweruguulirirye, nʼalagira abeegibe okwambuka naye okwaba oku lubba ludi olwʼenyanza.
MAT 8:19 Awo omoiza oku bakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaiza e giri oYesu, nʼamukoba ati, “Musomesya, natambulanga na iwe e giwaabiranga wonawona.”
MAT 8:20 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Amakibbwe igo gali nʼebiina e gigabba, nʼenyonyi gyona giri nʼebisaasiriro. Neye oMwana wa Muntu iye adambaku kadi nʼejaica olubba.”
MAT 8:21 Omusaiza ogondi, omoiza oku beegibe, nʼamukoba ati, “Musengwa, naliiza nga mmalire okuliika obbaabba.”
MAT 8:22 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Oize obbe mwegi wange, era oleke abo abali nʼobwomi obwʼomwoyo obufu baliike abafu baabwe.”
MAT 8:23 Awo oYesu nʼaniina omu lyato, era abeegibe bona ni baaba naye.
MAT 8:24 Ogumpunga ogwʼamaani ni gutandiika okufuwa oku nyanza, amayengo ni geesuka omu lyato ni libbuuca kwizula amaizi. Neye oYesu iye yabbaire agonere.
MAT 8:25 Abeegibe ni baigerera e giyabbaire, era ni bamulamuca ni bamukoba bati, “Musengwa, otulamye, tufa!”
MAT 8:26 OYesu nʼabakoba ati, “Lwaki mutiire? Nga muli nʼokwikirirya kutono!” Awo nʼasetuka, nʼakaawuukira ogumpunga nʼamayengo, era enyanza nʼeteekera nakimo nakusani!
MAT 8:27 Bonabona ni beewunya, ni bakoba bati, “Onu muntu wʼengeriki? Obona nʼogumpunga nʼamayengo bimuwulira!”
MAT 8:28 Awo oYesu oweyatuukire oku lubba ludi olwʼenyanza, omu kitundu kyʼaBagaderiini, abantu babiri ababbaireku emizimu, ni bamusangaana nga bazwa omu magombe agʼempuku. Abasaiza abo babbaire bakambwe ino, nga mpaawo muntu ayezya okubitayo e gibabbaire.
MAT 8:29 Amangu ago ni bakooka nga bakoba bati, “Otuvunaanira niki iwe oMwana wa Kibbumba? Oizire aanu okutugadya ngʼekiseera kyaiswe kikaali okutuuka?”
MAT 8:30 Wabbairewo ekiraalo kinene ekyʼembiizi nga giriisya era nga yalaku okuzwa e gibabbaire.
MAT 8:31 Kale emizimu egyo ni gyegairira oYesu giti, “Singa kibba kiti kutubbinga ku bantu banu, otusindike mu kiraalo kyʼembiizi gidi.”
MAT 8:32 OYesu nʼagikoba ati, “Aale mwabe.” Kale ni gibazwaku, ni gingira omu mbiizi nago. Era ekiraalo ekyo kyonakyona ni kitantawuka okuzwa e ngulu oku mugingi, ni kiyoolookera omu nyanza, era gyonagyona ni gifeera omu maizi.
MAT 8:33 Era abaliisya baagyo ni bairuka, ni baaba omu kibuga, ni balonsya byonabyona ebyabbairewo, nʼokukiraku eino ebikwata ku badi ababbaireku emizimu.
MAT 8:34 Awo abantu bangi ino ni bazwa omu kibuga okwaba okusangaana oYesu. Era owebamuboine, ni bamwegairira abazwere omu kitundu kyabwe.
MAT 9:1 Awo oYesu nʼaniina omu lyato, nʼayambuka enyanza nʼakanga omu kibuga kyʼe Kaperenawumu e giyaabbanga.
MAT 9:2 Era awo abantu abamo ni bamuleetera omusaiza asanyalaire, ngʼalambaire oku mukeeka. OYesu oweyaboine okwikirirya kwabwe, nʼakoba asanyalaire ati, “Mwana wange, ogume omwoyo, nkusoniyire ebikolebyo ebibbibibbi.”
MAT 9:3 Awo abamo oku bakugu omu byʼaMateeka ga Musa ni baweweetanganira bati, “Omusaiza onu atumula omu ngeri ezumirira oKibbumba.”
MAT 9:4 OYesu oweyategeire ebiseego byabwe, nʼakoba ati, “Lwaki museega okubbikubbi omu myoyo gyanywe?
MAT 9:5 Ekikiraku owangu niikyo ekiriina, kukoba nti, ‘Nkusoniyire ebikolebyo ebibbibibbi,’ ooba kukoba asanyalaire nti, ‘Osetuke era otambule?’
MAT 9:6 Aale atyanu oleke mbalage nti oMwana wa Muntu ali nʼobwezye okusoniya ebikole ebibbibibbi oku kyalo kunu.” Era awo nʼakoba asanyalaire ati, “Osetuke, weetiike omukeekagwo, era okange e ika.”
MAT 9:7 Era nʼasetuka, nʼakanga e wuwe.
MAT 9:8 Ekiziima kyʼabantu owekyaboine ekyo, ni kitya, ni kiwuuja oKibbumba eyawaire abantu obwezye obwenkana awo.
MAT 9:9 Awo oYesu oweyazwire omu kifo ekyo, nʼabona omusaiza ogubeeta oMatayo, ngʼatyaime omu yaafeesi ya musolo. Nʼamukoba ati, “Oize obbe mwegi wange.” Era oMatayo yena nʼasetukiramu, nʼayaba naye.
MAT 9:10 Oluzwanyuma, oYesu oweyabbaire omu nyumba ya Matayo ngʼatyaime okulya, abasolooji ba musolo bangi nʼabakola ebikole ebibbibibbi ni baiza, ni batyama okulya aamo nʼoYesu nʼabeegibe.
MAT 9:11 ABafalisaayo owebaboine ekyo, ni babuulya abeegi ba Yesu bati, “Lwaki oMusomesya waanywe aliira aamo nʼabasolooji ba musolo nʼabantu abakola ebibbibibbi?”
MAT 9:12 Neye oYesu oweyawuliire ekyo, nʼakoba ati, “Aboomi tibeetaaga omusawo, wazira abalwaire.
MAT 9:13 Neye mwabe era mwetegereze amakulu gʼeKiwandiike kinu ekiti: ‘Ebyʼekisa niibyo ebintaka, neye tisadaaka.’ Ekyo kityo olwʼokubba abatuukirirye tiniibo abenaizire okweta beenenye, wazira abakola ebibbibibbi.”
MAT 9:14 Awo abeegi ba Yokaana ni baaba e giri oYesu, ni bamubuulya bati, “Lwaki iswe, nʼaBafalisaayo tusiiba emirundi mingi, neye abeegibo ni batasiiba?”
MAT 9:15 OYesu nʼabairamu ati, “Abageni abeete oku mbaga yʼobugole tibayezya okubba nʼenima ngʼomugole omusaiza akaali ali nabo. Neye ekiseera kyalituuka ni babatoolaku omugole oyo, kaisi olwo ni basiiba.
MAT 9:16 “Omuntu takubbira omu kizwalo ekikaire ekiraaka ekiyaaka ekibakaali okwozakuumu, olwʼokubba owekyereega kyezya okukanula ekizwalo, kaisi ekituli ni kyeyongera okugalama.
MAT 9:17 Era enviinyo empyo, tibagisuka mu bisawo byagyo ebyʼamadiba amakaire. Singa ekyo bakikola, gibyata, ni gisusuka era enviinyo egyo nʼebisawo nʼobifiirwa. Neye enviinyo empyo, bagisuka mu bisawo byagyo ebyʼamadiba amayaaka, era batyo webabikuuma.”
MAT 9:18 OYesu yabbaire akaali abakoba ebyo, omoiza oku bakulu omu kitundu ekyo nʼaiza nʼakomera oYesu amazwi, nʼakoba ati, “Omwala wange yankafa, neye oize omukwateku, airiwe.”
MAT 9:19 Awo oYesu nʼasetuka, nʼayaba naye, aamo nʼabeegibe.
MAT 9:20 Omu kaseera akanyere ako omukali eyabbaire alwaire ekikulukuto kyʼomusaaye okumala emyanka eikumi na mibiri, nʼayaba e nyuma wa Yesu, nʼamukwata oku mugo gwʼekizwalokye
MAT 9:21 ngʼakoba omu mwoyogwe ati, “Kadi singa ni mmukwataku-bukwati oku kizwalokye kyonkani, mmaite nti nalama.”
MAT 9:22 OYesu nʼagaluka nʼalola e nyuma nʼamubona era nʼamukoba ati, “Mwala wange, ogume omwoyo, olamire olwʼokwikiriryakwo.” Era omukali nʼalamirawo omu kaseera ako.
MAT 9:23 OYesu oweyatuukire ewʼomukulu wʼeikumbaaniro, nʼabona abafuwa emirere nʼekiziima kyʼabantu nga kikunga,
MAT 9:24 nʼakoba ati, “Muzwewo. Omwala tafiire, wazira agonere-bugoni.” Neye ni bamusekerera.
MAT 9:25 Neye owebamalire okubulucaamu ekiziima kyʼabantu, oYesu nʼaingira omu nyumba, nʼamusetula ngʼamukwaite oku ngalo era omwala nʼayemerera.
MAT 9:26 Amawuliro ago ni gasalaanira omu kitundu ekyo kyonakyona.
MAT 9:27 Awo oYesu oweyazwire eeyo, aboofu babiri ni bamusengererya nga bamwaminkirira bati, “Mwizukulu wa Dawudi, otukwatire ekisa!”
MAT 9:28 OYesu oweyatuukire omu nyumba, aboofu abo ni baaba e gyali, nʼababuulya ati, “Mwikirirya muti mpezya okubalamya?” Awo ni bamwiramu bati, “Niikyo ekyo, Musengwa!”
MAT 9:29 Awo nʼakwata oku maiso gaabwe, nʼakoba ati, “Aale kibbe kityo ngʼowemwikirirya.”
MAT 9:30 Era amaiso gaabwe ni galama. OYesu nʼabasisiitira ati, “Timwakoberaku omuntu kadi moiza!”
MAT 9:31 Neye ibo ni bawuluka, ni basalaania omu kitundu ekyo kyonakyona amawuliro agafa oku Yesu.
MAT 9:32 Awo abasaiza badi ababiri owebabbaire bawuluka omu nyumba, abantu ni baleetera oYesu omusaiza aliku omuzimu era obbubbu.
MAT 9:33 OYesu oweyamubbingireku omuzimu, omusaiza nago nʼatandiika okutumula. Abantu ni beewunya, ni bakoba bati, “Titubonangaku ekiti omwIsirairi!”
MAT 9:34 Neye aBafalisaayo ni bakoba bati, “Abbinga emizimu ngʼakolesya bwezye bwa mukulu waagyo.”
MAT 9:35 OYesu nʼatambula omu bibuga nʼomu byalo byonabyona omu Galiraaya, ngʼayegesya omu makumbaaniro gaabwe, ngʼalaabba eeri abantu aMawuliro aMasa agʼobwakabaka, era ngʼabalamya buli ndwaire.
MAT 9:36 Oweyaboine ebiziima byʼabantu, nʼabakwatira ekisa olwʼokubba babbaire beeraliikiriire era nga badamba obubbeeri nga bali ooti ntaama eginambulaku muliisya.
MAT 9:37 Kaisi nʼakoba abeegibe ati, “Ebyokukungula bingi, neye abatambi niibo abatono.
MAT 9:38 Kale musabe onanyere akola oku byokukungula, ayongere okusindika abatambi abandi omu musirigwe.”
MAT 10:1 Awo oYesu nʼayeta abeegibe eikumi na babiri, ni baaba e gyali, nʼabawa obwezye okubbinganga emizimu oku bantu, nʼokulamyanga abantu nabuli ndwaire nʼobunafu.
MAT 10:2 Era abeegi abeyasuucirye abatume eikumi na babiri niibo banu: Asooka, niiye oSimooni oguyatuumire erya Peetero, nʼAndereya omugandawe; nʼoYaakobbo nʼomugandawe oYokaana abataane ba Zebedaayo.
MAT 10:3 NʼoFiripo, nʼoBbantulumaayo, nʼoTomasi, nʼoMatayo omusolooji wa musolo, nʼoYaakobbo omutaane wʼAlufaayo, nʼoSadaayo,
MAT 10:4 nʼoSimooni oMulwaniriri wʼokwefuga okwʼeigwangalye, nʼoYuda Isikalyoti eyaliiremu oYesu olukwe.
MAT 10:5 Awo oYesu nʼatuma abatume eikumi na babiri abo ngʼabasisiitira ati, “Timwaba eeri aBatali Bayudaaya, waire omu bibuga ebyʼaBasamaaliya.
MAT 10:6 Neye mwabe eeri bantu bʼe Isirairi abali ooti ntaama egyagotere.
MAT 10:7 Mwabe mulaabbe e gibali muti, ‘Obwakabaka bwʼomwigulu bwigereire.’
MAT 10:8 Era mwabe mulamye abalwaire, nʼokuzuukiza, nʼokulamya abagenge, era mubbinge nʼemizimu oku bantu. Obwezye obwʼokukola ebyo mubusunire bwereere, nywena mubukolesyenge bwereere.
MAT 10:9 Timwaba kadi nʼempiiya gyonagyona omu migoba gyanywe.
MAT 10:10 Era timwaba waire nʼekisawo. Nabuli muntu tiyaaba kadi nʼekizwalo kyokubiri waire ngaito, waire omukoomero, olwʼokubba omutambi awoomera okumuwa ebiyeetaaga.”
MAT 10:11 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Nabuli kibuga ooba nabuli kyalo ekimwaingirangamu, mwanoonereryanga omuntu abasangaalira, era muzwerenge wʼoyo paka owemwalizwayo.
MAT 10:12 Owemwaingiranga omu kisito ekyo, mukobenge abantu baamu muti, ‘Eidembe libbe na inywe.’
MAT 10:13 Era singa abantu baamu babasangaaliranga, eidembe erimubatakirya lyasigalanga nabo. Neye singa tibabasangaalirenge, eidembe erimubatakirya lyabairiranga niinywe.
MAT 10:14 Era singa abantu bʼomu kisito kyonakyona ooba omu kibuga bagaananga okubasangaalira ooba okuwulira ebibono byanywe, mukizwengemu. Era owemwabbanga mukizwamu, mwekunkumulyengeku nʼenkungu egyabbanga gibakwaite oku bigere byanywe.
MAT 10:15 Mbakobera amazima nti, oku lunaku olwʼokusaliraku emisango, abantu bʼomu kibuga kyʼe Sodoma nʼe Gomola balibasalira ekibonerezo ekiri gwai gwai okukiraku ekyo ekibaliwa abantu abo abagaananga okubasangaalira.”
MAT 10:16 Awo oYesu ni yeeyongera era nʼabalabula ati, “Aale muwulisisye, mbatuma nga muli ooti ntaama egibasindikire aakati omu misege, ibyo ebisolo ebya kabenje. Nʼolwekyo mubbe balabukirabuki okwekuuma ooti mpiri, era mubbe bʼeiwooyo ooti njiiwa.
MAT 10:17 Aale mukimanye muti abantu balibakwata ni babawaayo omu mbuga gyʼamateeka, era ni babafaamuulira omu makumbaaniro gaabwe.
MAT 10:18 Era okulwange balibatwala omumaiso gʼabafugi nʼagʼabakabaka. Ekyo kyalibayezesya inywe okubatuucaaku ibo nʼoku Batali Bayudaaya obukwenda bwange.
MAT 10:19 Era owebabakwatanga, timweraliikiriranga ekimwatumula nʼengeri eyʼokukitumulamu. Omu kaseera ako mwasunanga ekyokutumula.
MAT 10:20 Ekyo kityo olwʼokubba tiniinywe omwabbanga mutumula, neye oMwoyo wa Kibbumba oItewaanywe niiye eyaabbanga atumula okubitira mwinywe.”
MAT 10:21 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Omuntu yaliwaayo omugandawe okumwita, nʼomusaiza omubyaire yaliwaayo omwanawe. Era abaana balyediima ni bawaayo ababyaire baabwe okubaita.
MAT 10:22 Era nywena abantu bonabona balibacaawa olwʼokubba muli basengereri bange. Neye oyo eyaligumira ebigosi ebyo paka oku nkomerero, yalirokoka.
MAT 10:23 Kale atyanu abantu owebabayiigaanianga omu kibuga ekimo, mwairukiranga omu kindi. Mbakobera amazima nti timwaliwoisya ebibuga byʼomwIsirairi ngʼoMwana wa Muntu akaali okwira.”
MAT 10:24 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Ogubeegesya takiraku amwegesya, era nʼomuweererya takiraku omusengwawe.
MAT 10:25 Iye ogubeegesya tali nʼokwewunya singa bamubitya ooti yoodi amwegesya, nʼomuweererya yena atyo singa bamubitya ooti musengwawe. Obanga onyere ekisito bamwetere Bberuzebbuli, kaisi leero abʼomu kisitokye ibo babba tibabeete ekikiraku ekyo obubbibubbi!”
MAT 10:26 Awo oYesu ni yeeyongera okwegesya ati, “Kale timutyanga abantu abo abababitya okubbikubbi. Ekyo kityo olwʼokubba nabuli kintu ekikukuulirirye balikitoolayo, era nabuli kintu ekiri omu kyama kyalimanyikana.
MAT 10:27 Ebintu ebimbakobera inywe omu mbiso, mubikoberenge abantu mulwatu, era nʼebintu ebimbaweweetera inywe mubikookerenge ngulu.
MAT 10:28 Era timutyanga abo abaita mubiri gwonkani, neye nga tibayezya okwita omwoyo. Wazira mutyenge Kibbumba iye ali nʼobwezye okujigirica byonabyona, omwoyogwo nʼomubirigwo omu geyeena.
MAT 10:29 Obunyonyi obubiri bwa laisi ino, neye mpaawo kadi kamo kwibwo akagwa ansi ni kafa okutoolaku oItewaanywe nga niiye atakire atyo.
MAT 10:30 Era nʼainywe nywena oItewaanywe amaite nʼobungi bwʼenziiri gyʼokumitwe gyanywe.
MAT 10:31 Kale timwatyanga olwʼokubba inywe muli bʼebbeeyi okukiraku omududu gwʼobunyonyi.”
MAT 10:32 Tete oYesu nʼakoba ati, “Nabuli ambutula omumaiso gʼabantu, zena nalimubbutula omumaiso ga Bbaabba aali omwigulu.
MAT 10:33 Neye nabuli anegaanira omumaiso gʼabantu, zena nalimwegaanira omumaiso ga Bbaabba aali omwigulu.”
MAT 10:34 Awo era oYesu ni yeeyongera okubakoba ati, “Timwaseega muti naizire kuleeta idembe oku kyalo. Tinaizire kuleeta idembe, wazira naizire kuleeta ntalo.
MAT 10:35 Ekyo kityo olwʼokubba naizire okwawukanisya, ‘omwana nʼoiteeye, omwala nʼomaaye, omulya nʼodaaniwe.
MAT 10:36 Era abalabe bʼomuntu baabbanga bʼomu nyumbaye.’ ”
MAT 10:37 Era ni yeeyongera ati, “Nabuli oyo ataka oiteeye ooba omaaye okukiraku owantaka, tasaanira okubba mwegi wange. Era nabuli oyo ataka omutaanewe ooba omwalawe okukiraku owantaka, yena tasaanira okubba mwegi wange.
MAT 10:38 Era nabuli oyo etiyeetiika omusalabbagwe gwʼokugada olwʼobwakabaka bwa Kibbumba era nʼansengererya, oyo tasaanira okubba mwegi wange.
MAT 10:39 Kale nabuli agezyaku okulamya obwomibwe okululwe, yalibufiirwa, neye nabuli afiirwa obwomibwe okulwange, yalibulamya.”
MAT 10:40 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Nabuli abasangaalira inywe abba asangaaliire ninze, era ansangaalira, abba asangaaliire Kibbumba eyantumire.
MAT 10:41 Nʼolwekyo nabuli asangaalira onaabbi olwʼokubba mukwenda wa Kibbumba, yalisuna empeera ngʼeya naabbi. Era nabuli asangaalira omuntu atuukiriire olwʼokubba muntu atuukiriire, yalisuna empeera ngʼeyʼoyo.
MAT 10:42 Era nabuli muntu awa omoiza oku basengereri bange banu abebanyooma, kadi amaizi agʼokunywa amawolu olwʼokubba mwegi wange, mbakobera amazima nti anambula kubuusabuusa yalisuna empeeraye.”
MAT 11:1 Awo, oYesu oweyamalire okwegesya abeegibe eikumi na babiri, nʼazwa omu kifo ekyo, nʼayaba okwegesya nʼokulaabba eeri abantu abʼomu bibuga byʼomu Galiraaya.
MAT 11:2 Atyanu oYokaana oMubatizi oweyabbaire omu mabbuusu nʼawulira ebintu oKurisito ebyakola, kale nʼatuma abeegibe okwaba
MAT 11:3 okubuulya oYesu bati, “Niiwe oKibbumba oguyasuubizire okutuma okwiza okununula abantu, ooba tukuumirire gondi?”
MAT 11:4 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Mukange era mumukobere ebimuwuliire nʼebimuboine.
MAT 11:5 Ababbaire aboofu babona, ababbaire abaleme batambula, abagenge balama, ababbaire abamasiipe bawulira, abafu bazuukira, nʼabadoobi bona basuna enkabi gyʼokuwulira aMawuliro aMasa.
MAT 11:6 Wʼenkabi omuntu oyo atambuusabuusamu.”
MAT 11:7 Abakwenda ba Yokaana owebabbaire nga bazwawo, oYesu nʼatandiika okubuulya ekiziima kyʼabantu ebikwata oku Yokaana ati, “Owemwabire e giri oYokaana omwidungu, mwasuubiire kubona muntu afaanana atya? Mwamwajiirye ngʼomuntu omugondi ooti lugada olutengeeta nabuli ompunga owaafuwa?
MAT 11:8 Ooba nga tikiikyo, mwasuubiire kubona muntu afaanana atya? Muntu azwaire ebizwalo ebyebbeeyi? Kadi tiyabbaire atyo, olwʼokubba abazwala ebizwalo ebyebbeeyi babba mu bisito byʼabakabaka.
MAT 11:9 Aale kale mwabire okubona oYokaana olwʼokubba yabbaire naabbi? Ekinanyerenyeere nabakobera nʼokubakobera nti yabbaire akiraku okubba naabbi.
MAT 11:10 OYokaana oyo, niiye eBiwandiike ogubitumulaku biti: ‘Aale obone, ntuma omukwenda wange akwekubbembere, okukwewulirya enzira egyoyaba.’ ”
MAT 11:11 Era ni yeeyongera ati, “Mbakobera amazima nti, kasookeede abantu babba oku kyalo kunu mpaawo muntu akira oYokaana ekitiisya. Neye Iye oKibbumba abala oyo amusemberya omu bwomibwe, waire nga niiye abantu ogubanyooma omu bwakabaka bwʼomwigulu, okubba akira oYokaana oyo ekitiisya ekyalimu.
MAT 11:12 Era okuzwa omu kiseera oYokaana oMubatizi oweyatandiikiire okulaabba paka atyanu, obwakabaka bwʼomwigulu babulwanisya nʼamaani, era abantu baazya nʼamaani okubwingiramu.
MAT 11:13 Ekyo kityo olwʼokubba abanaabbi bonabona nʼaMateeka ga Musa balagwire oku bwakabaka bwʼomwigulu paka oYokaana oweyatandiikire okulaabba.
MAT 11:14 Era owoobbanga otaka okwikirirya ekyo, oYokaana niiye onaabbi oguyatumwireku oweyakobere ati, ‘Eyaliiza ali ooti Eriya.’
MAT 11:15 Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula.”
MAT 11:16 OYesu nʼayongera okukoba ababbaire bamuwulisisya ati, “Abantu abʼomulembe gunu nʼabagerya ku kintuki? Bafaanana ooti baana abatobato, abazeenya omuzeenyo omu kisaawe abantu okubabona. Batyo nga beezulugumira abanaabwe bati:
MAT 11:17 ‘Twabafuwiire emirere omu wembo obusa, neye nandi mubina; kale ni twemba enyembo gyʼenima neye nandi mukunga.’
MAT 11:18 “Ekyo kityo olwʼokubba oYokaana oMubatizi yabbaire talya ebyokulya ebya bulijo waire kunywa nviinyo, mwakobere muti, ‘Aliku omuzimu!’
MAT 11:19 Tete zena oMwana wa Muntu ndya ebyokulya era nnywa enviinyo era munkoba muti, ‘Omuntu oyo wa gukobbo, era muteemeere, kaisi mukaagwa wʼabasolooji ba musolo nʼabakola ebibbibibbi.’ Neye abantu abo bonabona abakolera oku malabuki ga Kibbumba, bakakasa bati matuuce.”
MAT 11:20 Awo oYesu nʼatandiika okunenya abantu bʼomu bibuga ebiyakoleiremu ebyewunyo ebikira obungi, olwʼokubba abo tibeenenyere.
MAT 11:21 Awo nʼakoba ati, “Wobe! Ala inywe abantu abʼomu kibuga ekyʼe Kolaziini nʼekyʼe Bbesusaida nga mulabire! Kiri kityo olwʼokubba ebyewunyo ebibakolere mwinywe singa babbaire babikolere mu kibuga ekyʼe Tiiro nʼekyʼe Sidoni, abantu baayo nga beenenyere era ni beesiba nʼebibenga, nʼokwepuuda eikoke okulaga bati beenenyere.
MAT 11:22 Neye mbakobera nti oku lunaku olwʼokusaliraku emisango, abantu bʼomu Tiiro nʼomu Sidoni balisuna ekibonerezo ekiri gwai gwai oku kyanywe.
MAT 11:23 Kaisi olwo inywe abantu bʼe Kaperenawumu, niinywe abebaligulumalya okutuuka omwigulu? Ala kadi, era oKibbumba ayaba kubasindika mu geyeena. Ekyo kityo olwʼokubba ebyewunyo eira ebibakolere mwinywe, singa babbaire babikolere mu kibuga e Sodoma, ekibuga ekyo kyandibbaire kikaali kiriwo paka nʼatyanu.
MAT 11:24 Neye mbakobera nti oku lunaku olwʼokusaliraku emisango, abantu bʼomu Sodoma balisuna ekibonerezo ekiri gwai gwai oku kyanywe.”
MAT 11:25 Awo omu kiseera ekyo oYesu nʼakoba ati, “Nkuwuuja, Bbaabba, iwe oMusengwa afuga eigulu nʼekyalo, olwʼokubba amazima ganu wagabisire abalabuki nʼabategeera, kaisi nʼogamanyikisya bantu ababula ekibamaite ooti baana abatobato.
MAT 11:26 Niikyo ekyo Bbaabba olwʼokubba okwo kwabbaire kutakakwo.”
MAT 11:27 Awo nʼakoba abantu ati, “OBbaabba yampaire obwezye oku bintu byonabyona. Era nze ngʼoMwana mpaawo ammaite okutoolaku oBbaabba. Era mpaawo amaite oBbaabba okutoolaku nze oMwana, nʼomuntu oyo iye ogumba nnondere nti amanye oBbaabba.”
MAT 11:28 Kale oYesu ni yeeyongera okukoba abantu ati, “Mwize egyendi nywenanywena abali nʼebibakaluubirira, nze nabawa ekiwuumulo.
MAT 11:29 Inywe abananyere mugondere enjegesya yange, era mwegere ku ninze, olwʼokubba ndi wʼeiwooyo era ndi muwombeeki. Era mwasuna ekiwuumulo kyʼemyoyo gyanywe.
MAT 11:30 Ekyo kityo olwʼokubba engeri eginabekubbemberamu iyo nyangu, nʼebiragiro byange tibigosi.”
MAT 12:1 Awo owewabitirewo akaseera katono, oku Saabbaato oYesu nʼabeegibe owebabbaire babita omu kasinde akabbaire omu musiri gwʼengaano, abeegibe enzala yabbaire ebaluma era ni bawululaku ebigala byʼengaano era ni balya empeke gyamu.
MAT 12:2 Neye aBafalisaayo abamo owebababoine nga bakola ekyo, ni bakoba oYesu bati, “Aale obone abeegibo batambire, ekintu aMateeka ga Musa ekigagaana oku Saabbaato!”
MAT 12:3 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Inywe timusomangaku omu Biwandiike kwekyo okabaka oDawudi nʼabeyabbaire nabo ekibakolere enzala oweyabalumire?
MAT 12:4 ODawudi yaingiire omu nyumba ya Kibbumba, era iye nʼabeyabbaire nabo ni balyaku emigaati egibabbaire bawongere eeri oKibbumba, aate ngʼaMateeka ga Musa gabbaire tigaikirirya abantu abandi okulyaku emigaati egyo, okutoolaku abakabona bonkani.
MAT 12:5 Ooba timusomangaku omu Mateeka ga Musa nti oku Saabbaato, abakabona omu kukola emirimo gyabwe omu Yeekaalu bavuna eiteeka cooka nandi ni babbaaku omusango?
MAT 12:6 Neye mbakoba nti akiraku eYeekaalu ekitiisya ali aanu.
MAT 12:7 Era singa mumaite amakulu gʼeKiwandiike kinu ekikoba kiti, ‘Ebyʼekisa niibyo ebintaka, neye tisadaaka,’ timwandinenyere bantu ababulaku omusango.
MAT 12:8 Ekyo kityo olwʼokubba oMwana wa Muntu ali nʼobwezye okusalawo abantu ekibasaaniire okukola oku Saabbaato.”
MAT 12:9 Awo oYesu nʼazwa omu kifo ekyo, nʼayaba omwikumbaaniro,
MAT 12:10 era oomwo mwabbairemu omuntu owʼengalo eyanyolere. Era omunyere omwo mwabbairemu aBafalisaayo ababbaire banoonianga ensonga yʼokuzweraku okuwaabira oYesu. Kale ni babuulya oYesu bati, “Amateeka gaiswe gaikirirya okulamya omuntu oku Saabbaato?”
MAT 12:11 OYesu nʼabairamu ati, “Singa omoiza kwinywe abba nʼontaamawe, kaisi nʼagwa omu kiina oku Saabbaato, tamukwata nʼamutoolamu?
MAT 12:12 Atyanu olwo omuntu tiwamugaso ino okukiraku ontaama! Nʼolwekyo baikirirya okukolera omuntu ekintu ekisa oku Saabbaato.”
MAT 12:13 Awo nʼakoba omuntu oyo owʼengalo eyanyolere ati, “Waama iswe ogolole engaloyo.” Kale nʼagigolola, era nʼeramirawo era nʼebba nakimo nsa ooti yeedi egendi.
MAT 12:14 Neye aBafalisaayo ibo ni bawulukamu era ni bateesa engeri egibayezya okujigiricamu oYesu.
MAT 12:15 Awo oYesu oweyategeire olukwe lwʼaBafalisaayo olwʼokumwita, nʼazwa omu kifo ekyo. Era oweyazwirewo, ekiyindi kyʼabantu kinene ni kimusengererya, era nʼalamya abalwaire baabwe bonabona ababbaireyo
MAT 12:16 neye nʼabagaana okumubbutula.
MAT 12:17 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokutuukirirya ekibono kya Kibbumba onaabbi Isaaya ekiyatumwire ekikoba kiti:
MAT 12:18 “Onu niiye ogunnondere okubba omuweererya wange, omutake era ogunsiima eino. Nalimwicaaku oMwoyo wange, era yalikobera abantu aBatali Bayudaaya ngʼowenalibalamula nga tineekubbira.
MAT 12:19 Tiyaliyomba nʼabantu waire kwakana ngʼaceera, era tiyalitumula nʼeigono eryasyamika ngʼayegeserya oku nguudo.
MAT 12:20 Oyo yalibba wʼeiwooyo era wʼekisa eeri abo abadamba obubbeeri nʼabanafu, paka oweyaliramula emisango nga tiyeekubbira.
MAT 12:21 Era aBatali Bayudaaya baliteeka eisuubi lyabwe mu niiye.”
MAT 12:22 Awo ni baleetera oYesu omusaiza aliku omuzimu nga mwofu era bbubbu. Era oYesu nʼamulamya, nʼatandiika okutumula nʼokubona.
MAT 12:23 Era abantu bonabona ababbairewo ni beewunya olwʼekyo oYesu ekiyabbaire akolere, era ni babuulya bati, “Omusaiza onu ayezya okubba niiye oKurisito oMwizukulu wa kabaka oDawudi?”
MAT 12:24 Neye aBafalisaayo owebawuliire ebyo, ni bairamu bati, “Omusaiza onu abbinga emizimu ngʼakolesya bwezye bwa Bberuzebbuli omukulu waagyo.”
MAT 12:25 Neye iye oYesu oweyamanyicirye ebiseego byabwe, nʼabakoba ati, “Abantu abʼobwakabaka obumo owebeesalamu, obwakabaka bwabwe obwo bujigirika. Era nʼabantu abʼomu kibuga ekimo waire kisito owebeesalamu, ekibuga ooba ekisito ekyo kisansukana.
MAT 12:26 Kale singa oSitaani abbinga emizimu ekitegeeza kiti abba yeerwanisya. Olwo owekibba kityo obwakabakabwe bubbaawo butya?
MAT 12:27 Aale obanga nze mbinga emizimu nga nkolesya bwezye bwa Bberuzebbuli, kaisi abasengereri baanywe ibo babba bagibbinga nga bakolesya bwezye bwani? Kagira ibo balibasalira inywe omusango olwʼokubba ibo bamaite bati bagibbinga lwa bwezye bwa Kibbumba.
MAT 12:28 Neye owekibba kiti mbinga emizimu oku bantu nga nkolesya bwezye bwa Mwoyo wa Kibbumba, aale obwakabaka bwa Kibbumba bubba atyanu bubabbutukiiremu.”
MAT 12:29 Awo ni yeeyongera ati, “Mpaawo ayezya okwingira omu nyumba yʼomuntu owʼamaani nʼanyaga ebintubye, okutoolaku ngʼasookere kumusiba, olwo kaisi nʼayezya okunyaga ebyʼomu nyumbaye.”
MAT 12:30 Era ni yeeyongera ati, “Kale iye oyo atabba oku lubba lwange, abba mulabe wange, era iye atambeera okusolooja, asalaanica.
MAT 12:31 Nʼolwekyo mbakobera nti, kyezeka okusoniya abantu ebibbibibbi byabwe byonabyona, nʼokubasoniya olwʼebibono ebizumirira omu ngeri yonayona. Neye nabuli azuma oMwoyo oMweru, tibalimusoniya.
MAT 12:32 Era nabuli atumula okubbikubbi oku Mwana wa Muntu, bayezya okumusoniya; neye oyo iye azuma oMwoyo oMutukulye, tibalimusoniya waire mu mulembe gunu ooba mu mulembe ogwaliiza.”
MAT 12:33 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Omusaale omusa, guneneka bineneka ebisa, nʼomusaale omubbimubbi, guneneka ebineneka bibbibibbi. Ekyo kityo olwʼokubba omusaale bagutegeerera ku bineneka byagwo.
MAT 12:34 Inywe muli bakabbikabbi ooti mpiri enfulugundu! Mwezya mutya okutumula ebintu ebisa nga muli bantu abakola ebibbibibbi? Ekyo kityo olwʼokubba ebintu ebiizula omu mwoyo gwa muntu, omunwagwe niibyo ebigutumula.
MAT 12:35 Omuntu omusa, atoola ku bisa ebiri omu mwoyogwe okukola ebisa, nʼomuntu akola ebikole ebibbibibbi, atoola ku bibbibibbi ebiri omu mwoyogwe okukola ebibbibibbi.”
MAT 12:36 Era ni yeeyongera ati, “Neye mbakobera nti oku lunaku lwʼokusaliraku emisango, abantu balibba nʼokwewozyaku omumaiso ga Kibbumba olwa nabuli kibono ekitagasa ekibatumula.
MAT 12:37 Ekyo kityo olwʼokubba oku bibono byanywe oKibbumba kuyalizwera okubasingisya omusango ooba okubatoolaku omusango.”
MAT 12:38 Awo abamo oku Bafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa ni bakoba oYesu bati, “Musomesya, tutaka otukolerewo akamanyiciryo akalaga kati obwezyebwo buzwa eeri Kibbumba.”
MAT 12:39 OYesu nʼabairamu ati, “Abantu bʼomulembe gunu ibo abakola ebibbibibbi era abazwazwa oku Kibbumba ibo basaba akamanyiciryo, neye mpaawo akenjaba okubawa okutoolaku ako akebakoleire onaabbi Yona.
MAT 12:40 Ekyo kityo olwʼokubba ngʼoYona oweyabbaire omu kida kyʼogunyanyi enaku eisatu embeereri, nʼoMwana wa Muntu yena waayaba okubba omwitakali enaku eisatu.”
MAT 12:41 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Abantu bʼe Nineeve balisetuka ngʼoKibbumba asalira abantu bʼomulembe gunu omusango. Era ni babalumiriza omusango okubasinga olwʼokubba ibo beenenyere ngʼoYona alaabbire egibali ekibono kya Kibbumba, neye obone oyo akiraku oYona ekitiisya ali aanu.”
MAT 12:42 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Okabaka omukali owʼomu kyalo ekiriraine e Maserengeta wa Isirairi, yalisetuka ngʼabantu bʼomulembe gunu babasalira omusango. Era nʼabalumiriza omusango okubasinga olwʼokubba yazwire yala ino nʼaiza okuwulisisya ebibono ebyʼamalabuki ebya kabaka oSulemaani. Neye obone oyo akiraku oSulemaani ekitiisya ali aanu.”
MAT 12:43 OYesu ni yeeyongera okubeegesya ati, “Omuzimu oweguzwa oku muntu, gulaaduukira omu bitera, nga gunoonia e gigwawuumulira neye owegukayaku,
MAT 12:44 awo gukoba guti, ‘Neekangira e ginaabbanga.’ Kale owegukanga gwaja omuntu oyo ngʼateereire nakusani era ngʼali ooti nyumba enjereere, enjeye era entegeke nakusani.
MAT 12:45 Atyanu awo gwaba ni gusyoma emizimu egindi musanvu egigukiraku obubbibubbi, ni gingira ni gibba omu muntu oyo. Kale ekyo kizweraku embeera yʼomuntu oyo eyʼoluzwanyuma okubba mbiibbi okukiraku edi eyasookere. Kale kityo niiye owekyalibba nʼoku bantu abakola ebibbibibbi abʼomulembe gunu.”
MAT 12:46 Kale awo oYesu oweyabbaire ngʼakaali atumula nʼekiziima kyʼabantu, abagandabe nʼomaaye ni batuuka e giyabbaire ni beemerera e nza, nga bataka okutumulaku naye.
MAT 12:47 Awo omuntu nʼakobera oYesu ati, “Omaawo nʼabagandabo bali e nza, era bataka okutumulaku na iwe.”
MAT 12:48 OYesu nʼamwiramu ati, “Omuntu ogunjeta nti mama ooba abenjeta nti baganda bange niibo ababba abʼengeriki?”
MAT 12:49 Awo nʼadooda oku beegibe era nʼakoba ati, “Omama nʼabaganda bange niibo banu.
MAT 12:50 Ekyo kityo olwʼokubba nabuli akola oBbaabba aali omwigulu ebyataka niiye abba omuganda wange, era niiye abba omwonyoko wange, era niiye abba omama.”
MAT 13:1 Awo oku lunaku olunyere olwo oYesu nʼawuluka omu nyumba, nʼayaba oku mbale kwʼenyanza oGaliraaya, nʼatyama.
MAT 13:2 Ekiziima kyʼabantu kinene ni kikumbaanira e gyali, kale awo oYesu nʼaniina omu lyato, era nʼalityamamu, ngʼekiziima kyʼabantu kyonakyona kyemereire oku mbale kwʼenyanza.
MAT 13:3 Era nʼabasonzolera ebintu bingi ngʼakolesya ngero ati, “Wabbairewo omulimi eyaabire okusiga ensigogye.
MAT 13:4 Oweyabbaire ngʼasiga, egimo gyagwire ku nzira, enyonyi ni giiza ni gigirya.
MAT 13:5 Era ensigo egindi ni gigwa mwitakali eryʼoku bubbaalebbaale, tigyalwire ni gimera olwʼokubba eitakali eryo tiryabbaire lyabiriri.
MAT 13:6 Neye eisana oweryocerye eino ni liwotoca ebimera ebyo era ni bikala olwʼokubba emiri gyabyo gyabbaire tigyabiriire ansi omwitakali.
MAT 13:7 Ensigo egindi ni gigwa mwitakali eryabbairemu amawa, kaisi ni gakulira aamo nʼensigo egyo, kale amawa ago ni gagiita.
MAT 13:8 Nʼensigo egindi ni gigwa omwitakali erisa, ni gimera, era ni gibala ensigo egindi 100, nʼegindi 60, nʼegindi 30.
MAT 13:9 Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula.”
MAT 13:10 Awo abeegi ni baigerera e giri oYesu ni bamubuulya bati, “Lwaki oyegesya abantu mu ngero?”
MAT 13:11 Kale iye nʼabairamu ati, “Inywe mwasunire enkabi egyʼokumanya ebyama ebikwata oku bwakabaka bwʼomwigulu, neye abantu abo ibo tibagisunire.
MAT 13:12 Ekyo kityo olwʼokubba oyo aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, era nʼabba nabyo bingi ino. Neye oyo abula, nʼakatono akaali nako balikamutoolaku.
MAT 13:13 Enu niiyo ensonga lwaki ntumula nabo mu ngero: ‘Newankubbaire babonia neye nga tibayezya kumanyica; newankubbaire bawulira neye nga tibategeera ebintumula.’
MAT 13:14 “Era kituukirire mwibo oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi Isaaya ati: ‘Amatwi gaanywe gawuliranga ebintumula, neye nga kwibyo mpaawo ekimutegeeraku naire; amaiso gaanywe gabonianga, neye nga mpaawo ekimubona naire.
MAT 13:15 Ekyo kityo olwʼokubba abantu abo basuukire maisiyaaye ni batayezya kuntegeera niki ekinanyere ekyendi, basinyiire amatwi gaabwe ni gasiyalala batyo ni batayezya kuwulira ebyo ebimbakoba. Era nʼamaiso gaabwe gayofuwaire ni batayezya kubona ebyo ebinkola. Neye singa tiniikyo, bankutegeire niki ekinanyerenyeere ekyendi, nʼebyo amaiso gaabwe ebigabona nga nkola, nʼebyo amatwi gaabwe ebigawulira nga ntumula egibali. Batyo bankucuukire omu myoyo gyabwe ni baira egyendi, era ni mbalokola.’
MAT 13:16 “Neye inywe muli bʼenkabi olwʼokubba amaiso gaanywe gabona, nʼamatwi gaanywe gawulira.
MAT 13:17 Ekyo kityo olwʼokubba mbakobera amazima nti abanaabbi bangi nʼabantu abatuukirirye beegombere okubona ebimubona, nandi ni babibona, nʼokuwulira ebimuwulira, nandi ni babiwulira!”
MAT 13:18 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Aale atyanu muwulire amakulu gʼolugero lwʼomusigi.
MAT 13:19 Ensigo egyagwire oku nzira, niibo abantu abawulira obukwenda obukwata oku bwakabaka bwʼomwigulu era nandi ni babutegeera, era oSitaani nʼaiza nʼabutoola omu myoyo gyabwe.
MAT 13:20 Kaisi ensigo egyagwire omwitakali eryʼoku bubbaalebbaale, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba era ni bakyaniriza mangu nʼeisangaalo.
MAT 13:21 Neye ni babba ooti bimera ebidamba emiri egyabirira nakimo ansi omwitakali. Ibo baikirirya ekibono kya Kibbumba okumala ekiseera kityayi kiti, kaisi owebagwa omu bigosi ooba okubayiigaania olwʼekibono kya Kibbumba amangu ago ni bakizwaku.
MAT 13:22 Igyo egyo egyagwire omwitakali eryamereremu amawa, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba. Neye okweraliikirira ebintu byʼe kyalo nʼokubabbeyabbeya nʼebyobusuni nʼamasanyu gʼekyalo kinu, owebifuga emyoyo gyabwe bikaisya ekibono kya Kibbumba okubabbeera okukola ebikole ebisa.
MAT 13:23 Neye ensigo egyo egyagwire omwitakali erisa, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba nʼomwoyo omusa nakimo, kaisi ni bakikuuma era ni beekalangula okukolanga ebikole ebisa. Ekikoba kiti abantu abo ni babba ooti kimera ekyabalire, ngʼonsigo omoiza abala emirundi 100, ooba 60, ooba 30.”
MAT 13:24 Awo, tete oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼomuntu eyasigire ensigo egyʼengaano ensa omu musirigwe.
MAT 13:25 Neye obwire abantu owebabbaire nga bagonere, omulabewe nʼayaba yena nʼasigamu ensigo gyʼebisubi ebikolokosimbo, era ni yeeyabira.
MAT 13:26 Kale engaano owegyamalire okukula ni gisowola era ni gisulya ebigala, awo ebisubi ebyo byona ni byeraga.”
MAT 13:27 Kale awo abaweererya ba nanyere omusiri ni baaba ni bakoba onanyere bati, “Musengwa, kaisi titwasigire nsigo ensa omu musiri? Kaisi tete ebikolokosimbo ebyamereiremu byazwire yaina?”
MAT 13:28 Awo iye nʼabairamu ati, “Omulabe niiye eyakolere ekyo.” Kaisi abaweereryabe ni bamubuulya bati, “Otaka twabe tubiiyemu?”
MAT 13:29 Neye iye nʼabairamu ati, “Bbe muleke, olwʼokubba owemwabba mubiiyamu, mwezya okwiyiramu nʼengaano gyona.
MAT 13:30 Wazira muleke byonabyona bikulire aamo paka okwikesa. Omu kiseera ekyo, nalikoba abakesi nti, ‘Musooke mukumbaanie ebikolokosimbo mubisibe binywa mubyoce, kaisi engaano mugikumbaanie era mugireete omu kideero kyange.’ ”
MAT 13:31 Awo oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼakansigo aka kalidaali, iko omuntu akeyatwaire nʼakakoma omu musirigwe.
MAT 13:32 Waire nga kamo oku bunsigo obukiraku obutono omu nsigo gyonagyona, neye owekamera, kakula ni kasuuka kimera kya syodo ekinene ekikiraku ebirime bya syodo ebindi byonabyona ebibba omu musiri. Era ni kibba ooti musaale, nʼenyonyi ni girukaku ebisaasiriro nʼokusiibanga omu masaga gaakyo.”
MAT 13:33 Tete oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼobukazumbulukuca obutono buti, ibwo omukali obuyakoleserye okusumba emigaati. Waire wona yakandire obusye bungi, obukazumbulukuca bwasalaaniire omu gutole gwonagwona.”
MAT 13:34 OYesu yayegesyanga ebintu ebyo byonabyona abantu ngʼakolesya ngero. Mpaawo ekiyabakoberanga nga takoleserye ngero.
MAT 13:35 Ekyo kyabbaire kityo kaisi oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi kituukirire, ekikoba kiti: “Nalitumula nga nkolesya ngero; nalibbutula ebimbaire nkaali okubiikula, ebyʼeira nʼeira.”
MAT 13:36 Awo oYesu nʼazwa omu kiziima kyʼabantu, era nʼayaba omu nyumba. Era abeegibe ni baaba e gyali, ni bamukoba bati, “Otusonzolere amakulu gʼolugero lwʼeisubi okolokosimbo omu musiri gwʼengaano.”
MAT 13:37 Kale oYesu nʼabairamu ati, “Iye asiga ensigo ensa niiye oMwana wa Muntu.
MAT 13:38 Era omusiri niikyo ekyalo, igyo ensigo ensa niibo abantu abo abakola oKibbumba ebyataka. Kaisi eisubi okolokosimbo, niibo abantu abakolera oku bya Sitaani.
MAT 13:39 Era omulabe eyalisigiremu niiye oSitaani. Eikesa niiyo enkomerero yʼekyalo kaisi abakesi niibo abamalaika.
MAT 13:40 Kale kityo nakimo ngʼeisubi okolokosimbo owebalikumbaania ni balyoca, niiye owekyalibba oku nkomerero yʼekyalo.
MAT 13:41 OMwana wa Muntu yalituma abamalaikabe, okulondamu omu bantu bʼobwakabaka bwʼomwigulu abo bonabona abazweraku abantu okukola ebibbibibbi, nʼabo bonabona abakola ebibbibibbi.
MAT 13:42 Era abantu abo balibasindika omu musyo ogwʼamaani eino, eeyo e walibba okukunga nʼokuŋiiya amaino.
MAT 13:43 Kaisi abantu abatuukirirye bamesye ooti isana nga bali omu bwakabaka bwa Itewabwe. Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula!”
MAT 13:44 Awo oYesu tete nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼekyobusuni omuntu ekiyabisire omu musiri, kaisi omuntu ogondi nʼakivumbula era yena nʼakibisa awandi tete. Era olwʼeisangaalo eringi eriyabbaire nalyo nʼayaba nʼatunda ebintubye byonabyona ebiyabbaire nabyo, nʼagula omusiri ogwo.”
MAT 13:45 OYesu nʼabagerera ati, “Tete obwakabaka bwʼomwigulu era tubufaananiaku nʼomuntu omusuubuuzi, eyabbaire anoonia amabbaale agʼebbeeyi.
MAT 13:46 Era oweyavumbwire eryʼebbeeyi eino e giriri, yaabire nʼatunda ebintubye byonabyona ebiyabbaire nabyo, nʼaligula.”
MAT 13:47 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Era tete obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼakatimba kʼenyanyi, abazibuli akebategere omu nyanza ni bapapalya enyanyi egya buli ngeri.
MAT 13:48 Kaisi owekaizwire, abazibuli ni bakakuusira oku lukalu. Awo ni batyama ni balondyamu enyanyi ensa ni bagiteeka omu biibo, kaisi embiibbi ni bagidyaka eedi.
MAT 13:49 Era kityo niiye owekyalibba oku nkomerero yʼekyalo. Abamalaika baliiza ni baabulamu abantu abakola ebibbibibbi mwabo abatuukirirye.
MAT 13:50 Kaisi abo abakola ebibbibibbi balibasindika omu musyo ogwʼamaani eino, eeyo e walibba okukunga nʼokuŋiiya amaino.”
MAT 13:51 Kale awo oYesu nʼabuulya abeegibe ati, “Mutegeire ebintu ebyo byonabyona ebimbeegeserye?” Ibo ni bamwiramu bati, “Niikyo ekyo.”
MAT 13:52 Awo nʼabakoba ati, “Kale atyanu nabuli mukugu omu byʼaMateeka ga Musa, iye asuuka omwegi omu bwakabaka bwʼomwigulu, ali ooti muntu aali nʼenyumbaye kaisi omu kisenge ekyabisamu ebintu, nʼatoolerangamu ebintu ebiyaaka nʼebikaire.”
MAT 13:53 Awo oYesu oweyamalire okubagerera engero egyo, nʼazwa omu kitundu ekyo,
MAT 13:54 nʼayaba e Naazaleesi omu kibuga kyʼe waabwe nʼatandiika okwegesya omwikumbaaniro lyabwe. Era abantu ni bawuninkirira, ni bakoba bati, “Omusaiza onu yasunire atya amalabuki ago nʼobwezye okukola ebyewunyo binu?
MAT 13:55 Oyo tiniiye omutaane wa mubaizi? Omaaye tiniiye ogubeeta oMalyamu? Nʼabagandabe tiniibo oYaakobbo nʼoYusufu, nʼoSimooni nʼoYuda?
MAT 13:56 Era aboonyokobe bonabona tibabba kwaiswe kunu na iswe? Kaisi olwo atoola yaina amalabuki agatyo nʼobwezye obwo bwonabwona?”
MAT 13:57 Awo ni bamukwatira engongi. Neye iye oYesu nʼabakoba ati, “Onaabbi bamuwa ekitiisya wonawona okutoolaku omu kitundu kyʼe waabwe, nʼomu nyumba yʼe waabwe.”
MAT 13:58 Era eeyo tiyakolereyo ebyewunyo ebingi olwʼokubba abantu baayo tibabbaire nʼokwikirirya.
MAT 14:1 Kale awo omu kiseera ekyo, oKerode omufugi wʼeitwale lyʼe Galiraaya nʼawulira okufuma kwa Yesu.
MAT 14:2 Nʼakoba abaweereryabe ati, “Omuntu oyo ateekwa okubba Yokaana oMubatizi niiye azuukiire, era nga niikyo ekigira ali nʼobwezye okukola ebyewunyo.”
MAT 14:3 Ekyo kyabbairewo olwʼokubba oKerode yabbaire akwaite oYokaana nʼamusiba, nʼamwigalira omu mabbuusu, ngʼagenderera kusangaalya Kerodiya, omukali wa mugandawe oFiripo oguyabbaire abandwire.
MAT 14:4 Ekyo kyabbairewo olwʼokubba oYokaana yabbaire adeebere oKerode ati, “Amateeka tigaikirirya iwe okutwala oKerodiya okubba mukaliwo.”
MAT 14:5 Era newankubbaire oKerode yabbaire ataka okwita oYokaana, neye yabbaire atya aBayudaaya olwʼokubba ibo babbaire baikirirya bati oYokaana naabbi.
MAT 14:6 Neye oku lunaku lwa kwebukiriryaku olubabyaliire oKerode, omwala wa Kerodiya nʼabina nʼasangaalya ino oKerode.
MAT 14:7 Nʼolwekyo, omu kirayiro oKerode nʼasuubiza okuwa omwala oyo kyonakyona ekiyamusaba.
MAT 14:8 Iye omwala nʼakolera ku malabuki omaaye ageyamuwaire, kale nʼakoba oKerode ati, “Ompe aanu mutwe gwa Yokaana oMubatizi nga baguteekere okwitiba.”
MAT 14:9 Ekyo ni kiruma ino okabaka, neye olwʼokubba yabbaire alayiire, aate nga nʼabagenibe bawuliire, nʼalagira ni bamukolera ekiyasabire.
MAT 14:10 Era okabaka nʼalagira ni baaba omu mabbuusu batemaku oYokaana omutwe.
MAT 14:11 Era ni baguleetera okwitiba, ni baguwa omwala, era yena nʼagutwalira omaaye.
MAT 14:12 Kale awo abeegi ba Yokaana ni baaba, ni batwala omulambogwe, ni baguliika kaisi ni baaba bakobera oYesu ebibbairewo.
MAT 14:13 Awo oYesu oweyawuliire ati batemereku oYokaana omutwe, nʼazwa omu kifo ekyo nʼabeegibe, ni baniina omu lyato, ni baaba bonkani omu kifo ekinambulamu bantu. Neye ekiyindi kyʼabantu bʼomu bibuga ebyeruguuliriirye aawo owekyategeireku, ni kisenjaayo nʼebigere nga kibita oku mbale mbale kwʼenyanza.
MAT 14:14 OYesu oweyatuukire oku lukalu, nʼabona ekiziima kyʼabantu kinene nga kiri aawo, nʼakikwatira ekisa, nʼalamya ababbairemu abalwaire.
MAT 14:15 Obwire owebwabbaire nga bwirugala, abeegi ni baaba e giri oYesu, ni bamukoba bati, “Ekifo kinu mpaamu bantu, aate nga nʼobwire buunu bwabire. Abantu obaseebule baabe beegulire ekyokulya omu byalo ebiriraine aanu.”
MAT 14:16 OYesu nʼabairamu ati, “Tikibeetaagisya ibo kwaba, wazira niinywe omubbe mubawe ekyokulya balye.”
MAT 14:17 Ibo ni bamwiramu bati, “Tulikuuwo aanu nʼemigaati mitaanu gyonkani, nʼenyanyi ibiri.”
MAT 14:18 OYesu nʼakoba ati, “Mubindeetere aanu.”
MAT 14:19 Era nʼalagira abantu okutyama ansi okwisubi, awo nʼatoola emigaati emitaanu, nʼenyanyi eibiri, kaisi nʼalingirira omwigulu, ni yeebalya oKibbumba. Awo nʼavunavunamu emigaati, nʼagiwa abeegibe ni bagigabira abantu.
MAT 14:20 Era abantu bonabona baliire ni baikuta, era abeegibe ni bakumbaania ebitundutundu ebyafiikireku, ni baizulya ebiibo ikumi na bibiri.
MAT 14:21 Obungi bwʼabantu abaliire, babbaire abasaiza ooti 5,000, nga tibabaliireku abakali nʼabaana.
MAT 14:22 Awo ngʼebyo byankuwa, oYesu nʼakoba abeegibe okuniina omu lyato beesooke baabenge oku lubba ludi olwʼenyanza, nga iye akaali aseebula abantu.
MAT 14:23 Oweyamalire okuseebula abantu, nʼaniina oku lusozi yenkani okusaba oKibbumba. Endikiirya oweyakwatiire yabbaire akaali ali eeyo.
MAT 14:24 Neye omu kiseera ekyo eryato abeegi eribabbairemu lyabbaire yala nʼoku lukalu, era amayengo gabbaire mangi nga gakubba eryato olwʼogumpunga ogwabbaire gufuwa nga gubazwera omumaiso.
MAT 14:25 Obwire owebwabbaire bwatira okuca, oYesu nʼayaba e gibabbaire ngʼatambula oku maizi.
MAT 14:26 Neye ibo owebamuboine ngʼatambulira oku maizi, ni batya ino, ni bakoba bati, “Kyewo!” Ni bakubba enduulu olwʼokutya.
MAT 14:27 Neye amangu ago oYesu nʼabakoba ati, “Ninze! Timwatya, mwiremu omwoyo.”
MAT 14:28 Awo oPeetero nʼamukoba ati, “Musengwa, ondagire ntambule oku maizi nga njiza e gyoli owoobbanga dala niiwe.”
MAT 14:29 OYesu nʼamukoba ati, “Oize.” Awo oPeetero nʼazwa omu lyato, nʼatambula oku maizi ngʼayaba e giri oYesu.
MAT 14:30 Neye oPeetero oweyaboine amayengo olwʼogumpunga ogwʼamaani nʼatya. Awo nʼatandiika okweinika, kaisi nʼaceera ati, “Musengwa, ondamye!”
MAT 14:31 Amangu ago oYesu nʼagolola engalo, nʼamukwata, nʼamukoba ati, “Lwaki obuusabuusire? Ngʼooli nʼokwikirirya kutono!”
MAT 14:32 Kale awo owebaniinire omu lyato, ompunga nʼawaaku.
MAT 14:33 Kaisi awo abeegi badi ababbaire omu lyato ni basinza oYesu nga bamukoba bati, “Dala, ooli Mwana wa Kibbumba.”
MAT 14:34 Awo owebasaliremu enyanza ni bayambuka kudi, batuukiire mu kitundu kyʼe Genesareeti.
MAT 14:35 Era abantu bʼomu kitundu ekyo owebamanyicirye oYesu, ni batumisya obukwenda omu bitundu ebyeruguuliriirye aawo byonabyona. Era abantu ni bamuleetera abalwaire baabwe bonabona,
MAT 14:36 era ni bamwegairira aikirirye abalwaire nago bakwateku-bukwati oku mugo gwʼekizwalokye. Era bonabona abakikwaiteku, ni balama.
MAT 15:1 Awo abamo oku Bafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa ni bazwa e Yerusaalemi, ni baaba egiri oYesu, ni bamubuulya bati,
MAT 15:2 “Lwaki abeegibo tibasengererya obulombolombo bwʼabazeiza baiswe? Ekyo kityo olwʼokubba ibo owebabba baaba okulya, tibanaaba omu ngalo!”
MAT 15:3 Neye oYesu nʼabairamu ati, “Kaisi lwaki inywe nywena muvuna ekiragiro kya Kibbumba olwʼokutaka okusengererya obulombolombo bwanywe?
MAT 15:4 Iye oKibbumba yakobere ati, ‘Oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya,’ era ati, ‘Eyazumanga oiteeye ooba omaaye, bamwitenge-bwiti.’
MAT 15:5 Neye inywe mukoba muti singa omuntu akoba oiteeye ooba omaaye ati, ‘Ekinandikuwaire ngʼobubbeeri, nkiwaire Kibbumba.’
MAT 15:6 Awo omuntu oyo nga takaali abbaaku nʼakantu kadi kamo akaakolera oiteeye ooba omaaye. Omu ngeri eyo oKibbumba ekyakoba ni mukidibya ni musengererya bulombolombo bwanywe.
MAT 15:7 Bananfunsi inywe, kaisi ekibono kya Kibbumba onaabbi Isaaya ekiyabalagwireku kituuce, oweyakobere ati:
MAT 15:8 ‘Abantu banu bampa ekitiisya mu bibono-bubono, neye emyoyo gyabwe gimbulaku.
MAT 15:9 Era nʼengeri egibansinzamu tintuuce, olwʼokubba ebibono ebyʼabantu-obuntu, niibyo ebibeegesya bati Mateeka ga Kibbumba.’ ”
MAT 15:10 Awo olundi oYesu nʼayeta ekiziima kyʼabantu, ni kyaba e gyali, nʼakikoba ati, “Mumpulisisye era mutegeere
MAT 15:11 Ekyo omuntu ekyalya tiniikyo ekimusuuca okubba owa muliko omumaiso ga Kibbumba, neye ekyo ekizwa omu mwoyogwe niikyo ekimusuuca okubba owa muliko.”
MAT 15:12 Awo abeegibe ni baaba e gyali, ni bamubuulya bati, “Omaite oti aBafalisaayo kibanyiigisirye owebawuliire ekyo?”
MAT 15:13 OYesu nʼabairamu ati, “Nabuli kimera oBbaabba aali omwigulu ekinandi nʼakoma balikiiya ni kizwayo paka nʼemiri.
MAT 15:14 Mubaleke, abo abali ooti beekubbemberi aboofu. Singa omwofu yeekubbembera omwofu omwinaye, bonabona bagwa omu kiina.”
MAT 15:15 Awo oPeetero nʼamukoba ati, “Otusonzolere amakulu gʼolugero olwo.”
MAT 15:16 OYesu nʼakoba ati, “Nywena mukaali okutegeera?
MAT 15:17 Timubona muti nabuli kintu ekibalya kyaba mu kida, era kizwamu ni kiwuluka omu mubiri?
MAT 15:18 Neye omuntu ebyatumula bizwa mu mwoyo, era ebyo niibyo ebisuuca omuntu okubba owa muliko omumaiso ga Kibbumba.
MAT 15:19 Ekyo kityo olwʼokubba omu mwoyo gwa muntu niimwo omuzwa ebiseego ebibbibibbi, nʼobwiti, nʼobulendi, nʼobudankaani, nʼobwibbi, nʼokusibirirya oku bantu, nʼokutumula ebyakalebule oku bantu.
MAT 15:20 Era ebintu ebyo niibyo ebisuuca omuntu okubba owa muliko omumaiso ga Kibbumba. Neye omuntu okulya nga tanaabire omu ngalo, tikimusuuca owa muliko.”
MAT 15:21 Awo oYesu nʼabeegibe ni bazwa omu kifo ekyo, ni baaba omu kitundu ekiriraine ebibuga oTiiro nʼoSidoni.
MAT 15:22 Omukali oMukanani, neye nga mutyami wʼomu kitundu ekyo, nʼayaba e giri oYesu, ngʼamwaminkirira ati, “Musengwa, iwe oKurisito oMwizukulu wa Dawudi, onkwatire ekisa! Omwala wange aliku omuzimu, era gumugadya ino!”
MAT 15:23 Neye oYesu nandi nʼamwiramu kadi. Kale abeegibe ni baaba e gyali ni bamwegairira bati, “Omuseebule ayabe olwʼokubba atusengererya ngʼatuceererera!”
MAT 15:24 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Nze bantumire eeri bantu bʼe Isirairi bonkani abali ooti ntaama egyagotere.”
MAT 15:25 Neye era omukali oyo nʼayaba nʼakomera oYesu amazwi era nʼamukoba ati, “Musengwa, ombeere!”
MAT 15:26 OYesu nʼamwiramu ati, “Tikituuce okutoola ekyokulya kyʼabaana ni bakimumira embwa gyabwe.”
MAT 15:27 Omukali nʼakoba ati, “Niikyo ekyo Musengwa, neye nʼembwa gyona, girya obukunkumukira obuzwa oku menza ya musengwa waagyo.”
MAT 15:28 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Mukali iwe, oli nʼokwikirirya kwʼamaani! Aale kibbe kityo ngʼowootaka.” Era omwalawe nʼalamirawo omu saawa eyo.
MAT 15:29 Awo oYesu nʼabeegibe ni bazwa omu kifo ekyo, ni baaba oku mbale kwʼenyanza oGaliraaya, nʼaniina oku lusozi nʼatyama.
MAT 15:30 Era ebiyindi byʼabantu ebinene ni byaba e gyali nga bamutwalira abaleme, nʼaboofu, nʼabanialuuki, nʼababbubbu, nʼabalwaire abandi bangi. Era abalwaire abo ni babateeka omumaisoge, nʼabalamya.
MAT 15:31 Kale abantu ni bawuninkirira nga babona ababbaire babbubbu batumula, ababbaire banialuuki nga babba kusani, ababbaire abaleme batambula, nʼababbaire aboofu nga babona. Era ni bagulumalya oKibbumba wa Isirairi.
MAT 15:32 Awo oYesu nʼayeta abeegibe, ni baaba e gyali, nʼabakoba ati, “Abantu banu bankwatisirye ekisa olwʼokubba bamalire na nze enaku isatu nambirira, aate atyanu badambaku ekibalya. Tintaka okubaseebula ngʼenzala ebaluma, bademba babbalikira omu nzira.”
MAT 15:33 Abeegibe ni bamwiramu bati, “Omu kitundu kinu omunambula muntu twatoola yaina ekyokulya ekimala okwikutya ekiziima kyʼabantu ekityo?”
MAT 15:34 OYesu nʼababuulya ati, “Mulikuuwo nʼemigaati mimeka?” Ni bamwiramu bati, “Musanvu, nʼobunyanyi obukafingiri butono buti.”
MAT 15:35 Awo nʼalagira abantu batyame ansi,
MAT 15:36 nʼatoola emigaati omusanvu nʼobunyanyi nago, ni yeebalya oKibbumba. Era nʼabivunavunamu, nʼabikwatisya abeegibe, era bona ni babigabira abantu.
MAT 15:37 Era abantu bonabona ni balya ni baikuta. Era abeegibe ni bakumbaania ebitundutundu ebyafiikireku, ni baizulya ebiibo musanvu.
MAT 15:38 Obungi bwʼabantu abaliire, babbaire abasaiza 4,000, nga tibabaliireku abakali nʼabaana.
MAT 15:39 Awo oYesu nʼaseebula abantu, kaisi nʼaniina omu lyato, ni baaba omwitwale lyʼe Magadani.
MAT 16:1 Awo abamo oku Bafalisaayo nʼaBasedukaayo ni baaba e giri oYesu okumukema. Ni bamusaba abawe akamanyiciryo akalaga kati obwezyebwe buzwa eeri Kibbumba.
MAT 16:2 Neye oYesu nʼabairamu ati, [“Obwire owebubba nga bwirugala, mukoba muti, ‘Bwabba busa eizo, olwʼokubba angulu atukuliki.’
MAT 16:3 Era amakeezi pwi, mukoba muti, ‘Olwatyanu oikendi yatoonya, olwʼokubba angulu atukuliki, era awandi ebireri biirugazu zigi.’ Mumaite okuvuunula amakulu gʼemboneka yʼangulu, neye timwezya okuvuunula amakulu gʼebyo ebiri kubbangawo omu kiseera kinu!]
MAT 16:4 Abantu bʼomulembe gunu ibo abakola ebibbibibbi, era abazwazwa oku Kibbumba, ibo basaba akamanyiciryo. Neye mpaawo akenjaba okubawa, okutoolaku ako akebakoleire onaabbi Yona.” Awo nʼabazwaku ni yeeyabira.
MAT 16:5 Awo oYesu nʼabeegibe ni basalamu enyanza ni bayambuka oku lubbba ludi, neye ngʼabeegi beerabiire okwabaku nʼemigaati.
MAT 16:6 OYesu nʼabakoba ati, “Mulabuke, mwekuume ekizumbulukuca kyʼaBafalisaayo nʼaBasedukaayo.”
MAT 16:7 Awo ibo ni beegeyamu bati, “Atukoba atyo olwʼokubba tituleetere emigaati.”
MAT 16:8 Neye oYesu oweyamanyicirye ekibakoba, nʼababuulya ati, “Inywe, lwaki mwegeyamu ni mukoba muti mubula emigaati? Nga muli nʼokwikirirya kutono!
MAT 16:9 Mukaali okutegeera, era timwebukirya owenagabuliire abantu 5,000 emigaati emitaanu? Kwolwo mwasolongere ebiibo bimeka ebiizwire ebitutundutundu ebyafiikireku?
MAT 16:10 Kaisi tete owenagabuliire abantu 4,000 emigaati omusanvu, mwasolongere ebiibo bimeka ebiizwire ebitundutundu ebyafiikireku?
MAT 16:11 Lwaki timutegeire muti timbaire ntumula na inywe ku migaati? Kale, aale mwekuume ekizumbulukuca kyʼenjegesya yʼaBafalisaayo nʼaBasedukaayo!”
MAT 16:12 Awo ni bategeera bati tabbaire abakoba kwekuuma kizumbulukuca ekibateeka omu migaati, neye kwekuuma njegesya embiibbi eyʼaBafalisaayo nʼaBasedukaayo.
MAT 16:13 Awo oYesu nʼayaba nʼabeegibe omu bubuga bwʼomu kitundu ekibeeta oKaisaaliya Firipo, nʼabuulya abeegibe ati, “Abantu owebabba batumula oku Mwana wa Muntu bamweta naani?”
MAT 16:14 Ni bamukobera bati, “Abamo bakweta Yokaana oMubatizi, abandi bati mbu niiwe onaabbi Eriya, kaisi nʼabandi bati mbu Yeremiya, ooba omoiza oku banaabbi badi abandi.”
MAT 16:15 Awo nʼababuulya ati, “Kaisi inywe munjeta naani?”
MAT 16:16 Iye oSimooni Peetero nʼamwiramu ati, “Niiwe oKurisito oyo oKibbumba oguyasukireku amafuta, era oMwana wa Kibbumba onanyere obwomi.”
MAT 16:17 OYesu nʼamukoba ati, “Simooni, omwana wa Yona, ngʼoli wʼenkabi! Ekyo kityo olwʼokubba amazima ago, omuntu tiniiye akumanyikisirye, neye Bbaabba aali omwigulu.
MAT 16:18 Kale nʼolwekyo nkukoba nti niiwe oPeetero, amakulu gaalyo nti Ibbaale. Era okwibbaale eryo niigwo omusingi oku nalyemererya ekanisa yange. Era kadi nʼamaani agʼegeyeena tigalyezya okugiyinga.
MAT 16:19 Nalikuwa obwezye oku bantu bʼobwakabaka bwʼomwigulu. Era kyonakyona ekiwagaananga oku kyalo oKibbumba yena omwigulu yaabbanga akigaine, era kyonakyona ekiwaikiriryanga oku kyalo oKibbumba yena omwigulu yaabbanga aikiriirye ati kibbeewo.”
MAT 16:20 Awo oYesu nʼasisiitira abeegibe okutakoberaku omuntu yenayena bati, niiye oKurisito nago oKibbumba oguyasukireku amafuta.
MAT 16:21 Okuzwera omu kiseera ekyo, oYesu nʼatandiika okumanyikisya abeegibe ati ateekwa okwaba e Yerusaalemi. Era ati abantu abakulu omwigwanga, nʼabakabona abakulu, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa bamugadya ino, nʼokumwita, neye oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu yalizuukira.
MAT 16:22 Awo oPeetero nʼairya oYesu oku mbale nʼamwakanisya ino ati, “Kadi naire, Musengwa. Ekyo tikyalikutuukaku kadi naire!”
MAT 16:23 Neye oYesu nʼagaluka nʼalola oku Peetero kaisi nʼamukoba ati, “Onzwe omumaiso, oli Sitaani! Oli kuntigalira okutuukirirya ekyandeetere olwʼokubba ebigendererwa bya Kibbumba tiniibyo ebyofaaku, neye ofa ku byʼabantu!”
MAT 16:24 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Nabuli muntu ataka okubba omusengereri wange, ali nʼokwerabira ekyali, ni yeetiika omusalabbagwe ogwʼokugada olwʼobwakabaka bwa Kibbumba, era nʼansengererya.
MAT 16:25 Ekyo kityo olwʼokubba nabuli agezyaku okulamya obwomibwe okululwe, yalibufiirwa, neye nabuli afiirwa obwomibwe okulwange, yalibulamya.
MAT 16:26 Aale kirimu mugasoki omuntu okusuna obusuni bwonabwona obwʼoku kyalo, neye kaisi nʼafiirwa obwomibwe? Era dala mpaawo omuntu ekyayezya okuwaayo okugula obwomibwe.
MAT 16:27 Ekyo nkitumula olwʼokubba oMwana wa Muntu ayaba okwizira omu kitiisya kya Iteeye, nʼabamalaikabe, era awo awe nabuli muntu empeeraye, ngʼasinzirira ku biibyo nabuli muntu ebiyakolere.
MAT 16:28 Mbakobera amazima nti abamo oku bantu abali aanu, tibalifa nga bakaali okubonaku oMwana wa Muntu ngʼaiza okufuga.”
MAT 17:1 Enaku mukaaga owegyabitirewo, oYesu nʼayaba nʼoPeetero, nʼabaganda ababiri oYaakobbo nʼoYokaana, nʼabeekubbembera, ni baniina olusozi oluwanvu e gibabbaire bonkani.
MAT 17:2 Awo embonekaye nʼecuuka nga babona. Omumaisoge ni munekaaneka ooti isana, era ebizwalobye ni bimirikiinya ooti kitangaala.
MAT 17:3 Ananyere aawo oMusa nʼEriya ni babeerukira nga batumula nʼoYesu.
MAT 17:4 Awo oPeetero nʼakoba oYesu ati, “Musengwa, kisa okubba aanu. Singa wataka, naluka aanu obusiisira busatu: Akamo kako, nʼakandi ka Musa, nʼakandi kʼEriya.”
MAT 17:5 Oweyabbaire ngʼakaali atumula ebyo, ekireri ekimirikiinya ni kiiza, ni kibabbuunaku nʼekiiriirye kyakyo. Era eigono ni lizwera omu kireri ekyo nga likoba liti, “Onu niiye oMwana wange oguntaka eino, era ogunsiima eino, mumuwulisisye.”
MAT 17:6 Era abeegi abo owebawuliire ekyo, ni bafuunama ni baica empumi ansi okwitakali nga batiire ino.
MAT 17:7 Neye oYesu nʼayaba e gibali, nʼabakwataku, nʼabakoba ati, “Musetuke, timwatya!”
MAT 17:8 Awo owebagangamukire, kadi kubonaku omuntu okutoolaku oYesu yenkani.
MAT 17:9 Era owebabbaire baniinuka olusozi, oYesu nʼabasisiitira ati, “Ekimuboine timukikoberangaku omuntu yenayena paka oMwana wa Muntu ngʼabamalire okumuzuukiza.”
MAT 17:10 Awo abeegibe ni bamubuulya bati, “Olwo lwaki abakugu omu byʼaMateeka ga Musa bakoba bati Eriya niiye ateekwa okusooka okwira kaisi oKurisito aize?”
MAT 17:11 OYesu nʼabairamu ati, “Kituuce, Eriya niiye aali nʼokusooka okwira, okwirya emyoyo gyʼabantu obuyaaka.
MAT 17:12 Neye mbakobera nti omuntu aali ooti Eriya yaizire ira, neye abantu tibamutegeire, ni bamukola ebintu byonabyona ebibatakire. Era nʼomu ngeri enanyere eyo oMwana wa Muntu yena baaba okumugadya.”
MAT 17:13 Awo abeegi abo ni bategeera bati yabbaire atumula ku Yokaana oMubatizi.
MAT 17:14 Awo oYesu nʼabeegibe abasatu owebatuukire awabbaire ekiziima kyʼabantu, omusaiza moiza nʼayaba e giri oYesu nʼamukomera amazwi.
MAT 17:15 Era nʼamukoba ati, “Musengwa, okwatire omutaane wange ekisa olwʼokubba agwa empimbu, era agadira nakimo ino. Emirundi mingi agwa omu musyo, ooba omu maizi.
MAT 17:16 Era mmuleetereku e giri abeegibo, neye ni bakaya okumulamya.”
MAT 17:17 Awo oYesu nʼairamu ati, “Abantu inywe abʼomulembe gunu ababula okwikirirya era abʼeitalo, nalimala na inywe kiseera kyenkana aina nga mbaguminkiriza?” Awo nʼakoba oiteeye wʼomwisuka ati, “Ondeetere aanu omwisuka nago.”
MAT 17:18 Era awo oYesu nʼakaawuukira omuzimu, ni guzwa oku mwisuka nago, era nʼalama omu kaseera ako.
MAT 17:19 Oluzwanyuma abeegi ni baaba e giri oYesu bonkani, ni bamubuulya bati, “Olwo lwaki iswe titwezyerye okugumubbingaku?”
MAT 17:20 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Ekyo kityo olwʼokubba mudamba okwikirirya okumala. Mbakobera amazima nti singa mubba nʼokwikirirya okutyai ooti kampeke aka kalidaali, mwezya okukoba olusozi lunu muti, ‘Ozwe aanu, oyabe aadi,’ era ni lwaba. Era mpaawo ekyalibakaisya. [
MAT 17:21 Neye omuzimu ogwʼengeri eyo, tibagubbinga oku muntu anambula kusaba oKibbumba nʼokusiiba].”
MAT 17:22 Lumo oYesu nʼabeegibe owebakumbaaniire omu Galiraaya, yabakobere ati, “OMwana wa Muntu baaba okumulyamu olukwe era bamuweeyo eeri abʼobwezye,
MAT 17:23 era balimwita. Neye oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu yalizuukira.” Awo owebawuliire entumula eyo ni baizula enima omu myoyo gyabwe.
MAT 17:24 OYesu nʼabeegibe owebatuukire e Kaperenawumu, abasolooji ba musolo ogwʼeYeekaalu ni baaba e giri oPeetero, ni bamubuulya bati, “OMusomesya waanywe iye tawa omusolo gwʼeYeekaalu?”
MAT 17:25 Nairamu ati, “Awa.” Oluzwanyuma oPeetero oweyaingiire omu nyumba, oYesu nʼamwesooka okutumula, nʼamukoba ati, “Oseega otya, Simooni? Abakabaka bʼomu kyalo munu, empooza ooba omusolo babitoola ku bantuki? Ku bantu baabwe ababyaliranwa, ooba ku bantu abatali babyaliranwa?”
MAT 17:26 Awo oPeetero nʼamwiramu ati, “Ku bantu abatali babyaliranwa.” OYesu nʼamukoba ati, “Nʼolwekyo abantu baabwe ababyaliranwa tibateekwa okuwa omusolo.
MAT 17:27 Neye okutabanyiigisya, oyabe olobe omu nyanza. Onyanyi oguwasooka okupapalya, wamwasamya omunwa, era wayajiryamu ogundusu gwʼefeeza. Wagutwala nʼogubawa, okusasulira nze na iwe omusolo.”
MAT 18:1 Omu kiseera ekyo, abeegi baabire e giri oYesu, ni bamubuulya bati, “Naani akira ekitiisya omu bwakabaka bwʼomwigulu?”
MAT 18:2 Kale awo oYesu nʼayeta omwana omutomuto, kaisi nʼamukoba okwemerera omumaiso gaabwe.
MAT 18:3 Awo nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti, okutoolaku nga mucuukire ni mwewombeeka ngʼabaana abatobato, neye nga bbe timwalingira naire omu bwakabaka bwʼomwigulu.
MAT 18:4 Kale nʼolwekyo nabuli muntu eyewombeeka ooti mwana onu, niiye akira ekitiisya omu bwakabaka bwʼomwigulu.”
MAT 18:5 OYesu ni yeeyongera ati, “Era nabuli asangaalira omwana ooti yoonu okulwange, abba asangaaliire ninze.
MAT 18:6 Neye singa omuntu yenayena azweraku omoiza oku batobato abo abanjikiririryamu okukola ekibbikibbi, ekikirira kimo kusiba muntu oyo ibbaale erizito omu mamiro, ni bamudyaka omu lwabi lwʼenyanza.”
MAT 18:7 Awo oYesu ni yeeyongera okutumula nʼabeegibe ati, “Wobe! Ala abantu bʼoku kyalo nga balabire! Ekyo kityo olwʼebintu ebitendera abantu okukola ekibbikibbi. Kaisi nago era ebintu ebyo biteekwa kubbaawo, neye wobe! Ala omuntu oyo abireeta, ngʼalabire!”
MAT 18:8 Era ni yeeyongera ati, “Era singa engaloyo ooba ekigerekyo kikuzweraku okukola ekikole ekibbikibbi, okitemeku era okimume eedi. Kikugasa iwe okusuna obwomi obutawaawo ngʼoli wʼengalo moiza ooba wʼekigere kimo, okukiraku okubba nʼengalo eibiri ooba ebigere ebibiri neye oKibbumba nʼakusindika omu geyeena omuli omusyo ogutalikira.
MAT 18:9 Era abba ngʼeriisolyo niiryo erikuzweraku okukola ekikole ekibbikibbi, olyokolemu era olimume eedi. Kisa okusuna obwomi obutawaawo, ngʼoli wʼeriiso limo, okukiraku okusigalya amaiso gonagona, neye ni bakumuma omu geyeena omuli omusyo ogutalikira.”
MAT 18:10 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Mwegendereze okubona muti timubityamu kadi omoiza kwabo abatobato amaiso. Ekyo kityo olwʼokubba mbakobera nti omwigulu abamalaika baabwe abababbeera, bulijo batuukirira oBbaabba aali omwigulu. [
MAT 18:11 Kaisi era nʼoMwana wa Muntu yaizire kunoonia nʼokulokola baabo ababbaire bagotere].”
MAT 18:12 Era awo nʼabagerera olugero ati, “Museega mutya? Singa omuntu owaabba nʼentaamagye 100, kaisi omoiza nʼamugotaku, taleka 99 omu kiriisiryo, kaisi nʼayaba okunoonia oodi agotere?
MAT 18:13 Mbakobera amazima nti owamubona, asangaala ino olwʼoyo omoiza, okukiraku olwa gidi 99 etigibbaire gigotere.
MAT 18:14 Kale omu ngeri enanyere eyo, nʼoItewaanywe aali omwigulu yena tataka okusindika waire omoiza kwabo abatobato omu geyeena.”
MAT 18:15 Awo oYesu ni yeeyongera okwegesya abeegibe ati, “Singa omwinawo owakukola ekikulumirirya, oyabe egyali omukobere ekisobyokye nga muli babiri mwenkani. Singa owakuwulisisya nʼaikirirya ekisobyokye, olwo obba oiriryewo enkolagana nʼomwinawo oyo.
MAT 18:16 Neye singa owaagaana okukuwulisisya, okangeyo egyali nʼomwinawo ogondi ooba abandi babiri. Ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti buli nsonga baabbanga nʼokugikakasa nʼobujulizi bwʼabantu babiri ooba basatu.
MAT 18:17 Era singa agaana bona okubawulisisya, okobere ekanisa. Era singa agaana okuwulisisya nʼekanisa, awo ngʼomubitya ngʼowewankubitirye omuntu atali mwikirirya ooba ngʼomusolooji wa musolo inywe abemweta abakola ebibbibibbi.”
MAT 18:18 OYesu ni yeeyongera ati, “Mbakobera amazima nti kyonakyona ekimwagaananga oku kyalo oKibbumba yena omwigulu yaabbanga akigaine, era kyonakyona ekimwaikiriryanga oku kyalo oKibbumba yena omwigulu yaabbanga aikiriirye ati kibbeewo.”
MAT 18:19 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Era tete ekindi, mbakobera nti singa ababiri kwinywe oku kyalo owemwaikirizagananga ni mubbaaku nʼekimusaba, oBbaabba aali omwigulu yakibakoleranga.
MAT 18:20 Ekyo kityo olwʼokubba kadi babiri ooba basatu owebabba bakumbaine okulwange, zena mbaawo aamo nabo.”
MAT 18:21 Awo oPeetero nʼaigerera egiri oYesu, nʼamubuulya ati, “Musengwa, emirundi mimeka omuntu omunange egiyankolanga ebindumirirya era nga mmusoniya? Mmusoniyenge emirundi egyera musanvu?”
MAT 18:22 OYesu nʼamwiramu ati, “Nkukoba nti emirundi timusanvu, neye 70 emirundi musanvu.
MAT 18:23 Kagira obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼokabaka eyatakire okutegeera empiiya egiyabbaire abanza abakungube.
MAT 18:24 Oweyabbaire ngʼatandiika okukebera ebitabo, ni bamuleetera omoiza oku bakungube ogwabanza etalanta 10,000.
MAT 18:25 Neye tiyabbaire nʼempiiya okusasula eibbanja. Kale omusengwawe nʼalagira okumutundamu, nʼomukaliwe, nʼabaanabe, nʼebintubye byonabyona, okusasula eibbanja eeryo.
MAT 18:26 Awo omukungu oyo nʼagwa oku mazwi omumaisoge, nʼamwegairira ati, ‘Onguminkirizeku era nakusasula gyonagyona.’
MAT 18:27 Kale omusengwawe nʼaira nʼamukwatira ekisa, nʼamusoniya eibbanja eeryo, era nʼamuteera.”
MAT 18:28 OYesu ni yeeyongera nʼolugero ati, “Neye omukungu oyo oweyazwire awo, nʼayajirya omoiza oku bakungu abainaye ogwabanza edinaali 100. Awo nʼamugwa omu mamiro nga waakoba ati, ‘Onsasule edinaali gyange mangu!’
MAT 18:29 Kale omwinaye oyo oluzwanyuma nʼamwegairira ngʼagwire oku mazwi omumaisoge ati, ‘Onguminkirizeku era nakusasula.’
MAT 18:30 Neye iye nʼagaana okumusoniya, era nʼayaba nʼamuteeka omu mabbuusu paka ngʼamalire okumusasula eibbanja.
MAT 18:31 “Awo abakungu abainaye owebaboine ebibbairewo, ni kibaluma ino, ni baaba ni bakobera omusengwa waabwe byonabyona ebibbairewo.
MAT 18:32 Kale awo omusengwawe nʼamweta, nʼamukoba ati, ‘Mukungu iwe omubbimubbi, nkusoniyire eibbanja lyonalyona olwʼokubba onegairiire.
MAT 18:33 Obbaire nga toyezya okukwatira omwinawo ekisa, nga nze ekinkukwatiire?’
MAT 18:34 Atyo omusengwawe nʼanyiiga ino, nʼamukwatisya abaisirikale abakuumi bʼamabbuusu bamugadye, era paka ngʼamalire okusasula eibbanja lyonalyona.”
MAT 18:35 OYesu nʼamaliirirya ati, “OBbaabba aali omwigulu atyo yena weyalikola buli moiza kwinywe, singa buli muntu omu mwoyogwe tasoniya omwinaye.”
MAT 19:1 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebibono ebyo, nʼazwa e Galiraaya nʼayaba nʼabeegibe omu kitundu ekyʼe Buyudaaya, oku lubba ludi olwʼomwiga oYoludaani.
MAT 19:2 Era ekiyindi kyʼabantu kinene ni kimusengererya, era nʼalamya abalwaire ababbairemu.
MAT 19:3 Era eeyo abamo oku Bafalisaayo baabire egiri oYesu okumukema ni bamubuulya bati, “Amateeka gaikirirya omusaiza okubbinga omukaliwe olwa buli nsonga yonayona?”
MAT 19:4 Neye oYesu nʼabairamu ati, “Timusomangaku eKiwandiike ekikoba kiti okuzwera nakimo oku ntandiika oweyabbumbiire ekyalo, oKibbumba ‘yabbumbire omusaiza nʼomukali.’
MAT 19:5 Era nʼakoba ati, ‘Kagira omusaiza yalekanga oiteeye nʼomaaye nʼabba nʼomukaliwe, era ni basuuka muntu moiza?’
MAT 19:6 Olwo nga tibakaali bali babiri, neye nga bali muntu moiza. Kale oKibbumba ekiyagaitire aamo, omuntu takigaitululanga.”
MAT 19:7 Awo aBafalisaayo ni bamubuulya bati, “Kale lwaki oMusa yalagiire ati omusaiza awenge omukaliwe ekiwandiiko ekikakasa kiti abbingire omukaliwe, olwo kaisi ni baawukana?”
MAT 19:8 OYesu nʼabairamu ati, “Olwʼobukakanyali bwʼemyoyo gyʼabantu, oMusa kiyazwireku abaikirirye okubbinganga abakali baabwe. Neye okuzwera nakimo owebabbumbiire ekyalo, tikyabbaire kityo.
MAT 19:9 Era mbakobera nti buli abbinga omukaliwe okutoolaku ngʼamubbingire lwa bulendi, kaisi nʼaleeta omukali ogondi, abba abbengere ogwʼobulendi.”
MAT 19:10 Awo abeegibe ni bamukoba bati, “Owekibba nga kiri kityo aakati wʼomusaiza nʼomukaliwe, ekikira kutafumbirwa.”
MAT 19:11 Neye oYesu nʼabairamu ati, “Tibuli muntu nti aikirirya enjegesya eyo, okutoolaku abo ibo oKibbumba abaabba ayezyesyerye.
MAT 19:12 Ekyo kityo olwʼokubba waliwo ababba ooti balaawe, ibo nga bababyaire nga batyo. Kaisi ni wabbaawo ibo abandi abebalaawire-bulaawi. Era ni wabbaawo nʼabandi ibo nga basalirewo ni babba bawuulu olwʼokutaka kweweerayo nakimo mu kuweererya Kibbumba. Iye oyo ayezya okwikirirya ekyo ekikwata oku bufumbo, akiikirirye.”
MAT 19:13 Era wabbairewo abantu abatwaire abaana abatobato egiri oYesu okubateekaku engalo abasabire enkabi. Neye abeegi ni babaloberya nga babakaawuukira.
MAT 19:14 Neye oYesu nʼakoba ati, “Muleke abaana abatobato baize egyendi, timwabaloberya, olwʼokubba abali ooti baabo, niibo ababba omu bwakabaka bwʼomwigulu.”
MAT 19:15 Era oweyamalire okubateekaku engalo okubasabira enkabi, nʼazwa omu kifo ekyo.
MAT 19:16 Lumo wabbairewo omusaiza eyaabire egiri oYesu, nʼamubuulya ati, “Musomesya, kintuki ekisa ekinteekwa okukola, okusuna obwomi obutawaawo?”
MAT 19:17 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Lwaki ombuulya ebikwata oku kintu ekisa? OKibbumba yenkani niiye omusa. Kale owoobba ngʼotaka okusuna obwomi, okwate ebiragirobye.”
MAT 19:18 Era omusaiza nago nʼamubuulya ati, “Biragiroki?” Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Tiwaitanga muntu, tiwayendanga, tiwaibbanga, tiwasibiriryanga oku muntu,
MAT 19:19 oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya. Era otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onyere.”
MAT 19:20 Awo omusaiza nago nʼakoba oYesu ati, “Ebyo byonabyona nabituukiriirye. Niki ekindi ekineetaaga okukola?”
MAT 19:21 OYesu nʼamukoba ati, “Obanga otaka okubba atuukiriire, oyabe otunde ebibyo byonabyona, era empiiya egyazwamu ogigabire abadoobi, kaisi oize otambulenge na nze, awo walisuna obusuni omwigulu.”
MAT 19:22 Omusaiza nago oweyawuliire ebibono ebyo, nʼayaba nga muyungubali olwʼokubba yabbaire nʼebyobusuni bingi.
MAT 19:23 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Mbakobera amazima nti nga kigosi omusuni okwingira omu bwakabaka bwʼomwigulu!
MAT 19:24 Era mbakobera nti kyanguku okisolo omunene ooti ngamira okubita omu kawundu kʼempisyo, okukiraku omusuni okwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
MAT 19:25 Abeegi owebawuliire ekyo, ni bawuninkirira ino, ni bamubuulya bati, “Olwo naani ayezya okulokoka?”
MAT 19:26 OYesu nʼabalingirira kaisi nʼabakoba ati, “Ekyo abantu tibakyezya, neye oKibbumba iye ayezya byonabyona.”
MAT 19:27 Awo oPeetero nʼakoba oYesu ati, “Musengwa, aale obone iswe twalekere ebyaiswe byonabyona kaisi tutambulenge na iwe. Olwo twalisuna niki?”
MAT 19:28 OYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti oMwana wa Muntu oweyalityama oku ntebeye eyʼekitiisya, ngʼoKibbumba amalire okwirya buli kintu buyaaka, nywena abatambula na nze, mwalityama oku ntebe egyʼobufugi eikumi na ibiri, ni musalira ebika eikumi na bibiri ebya Isirairi emisango.
MAT 19:29 Era buli muntu eyalekere ekisitokye ooba abagandabe, ooba aboonyokobe ooba oiteeye ooba omaaye ooba abaanabe, ooba ebigonabye okulwange, yalisuna emirundi 100, ni bamuwa nʼobwomi obutawaawo.
MAT 19:30 Neye bangi kwabo abʼekitiisya omu kiseera kinu abalibba aba bulijo, era bangi kwabo aba bulijo omu kiseera kinu, abalibba abʼekitiisya.”
MAT 20:1 Awo oYesu ni yeeyongera okugerera abeegibe olugero ati, “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼomuntu onyere omusiri gwʼemizabbibbu, eyabwine okunoonia abapakasi abʼokukola omu musirigwe.
MAT 20:2 Era oweyamalire okubasuna nʼokwikirizagana nabo okusasula buli muntu edinaali moiza olunaku, nʼabasindika okukola omu musirigwe ogwʼemizabbibbu.
MAT 20:3 Era nʼayaba oku saawa ooti isatu omu katale, nʼayajiryayo abasaiza nga beemereire era nga mpaawo ekibakola.
MAT 20:4 Kale nʼabakoba ati, ‘Inywe nywena mwabe mukole omu musiri gwange ogwʼemizabbibbu, era nabasasula kusani.’
MAT 20:5 Kale bona ni baaba era ni batandiika okukola. Era tete nʼayaba omu katale oku saawa ooti mukaaga, nʼoku saawa ooti mwenda, ngʼayajiryayo abapakasi era ngʼabasindika okukola omu musirigwe.
MAT 20:6 Era nʼoku saawa ooti ikumi na moiza nʼayaba omu katale, nʼayajiryayo abandi nga beemereire, nʼababuulya ati, ‘Lwaki mwemereire aanu olunaku lwonalwona nga mpaawo ekimukola?’
MAT 20:7 “Awo ibo ni bamwiramu bati, ‘Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo atuwaire ekipakasi.’ Kale iye nʼabakoba ati, ‘Kale nywena mwabe mukole omu musiri gwange ogwʼemizabbibbu.’ ”
MAT 20:8 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Eigulo esaawa egyokwinukiramu owegyatuukire, onyere omusiri nʼakoba onyampalawe ati, ‘Oyete abapakasi, era obasasule empeera yaabwe, ngʼotandiikira kwabo abasembereyo okwiza okukola, kaisi osembyeyo abasookere oku mulimo.’
MAT 20:9 Era badi abatandiikire okukola oku saawa eikumi na moiza buli muntu nʼasuna edinaali moiza moiza.
MAT 20:10 Kale awo abasookere oku mulimo owebaabire okubasasula, ni basuubira okusuna kineneku. Neye era bona ni basuna edinaali moiza moiza buli muntu.
MAT 20:11 Era owebagisunire, ni batandiika okwezulugumira onyere omusiri,
MAT 20:12 bati, ‘Badi ibo abaizire oluzwanyuma batambire okumala esaawa moiza yonkani, kaisi dala nʼobasasula kyenkanyi na iswe abatambire olunaku lwonalwona, nga tukaanya nʼeisana!’
MAT 20:13 “Neye onyere omusiri nʼairamu omoiza kwibo ati, ‘Munange, tindi kukubitya kubbikubbi. Aale nandi nʼoikirirya okukolera edinaali moiza olunaku?
MAT 20:14 Kale okwate empeerayo, era oyabe. Era kutaka kwange nze okusasula nʼaizire oluzwanyuma yena kyenkanyi na iwe.
MAT 20:15 Olwo tindi wʼeidembe okukolesya empiiya gyange ngʼowentaka? Ooba ogongera olwʼokubba mpaire badi ababbaire bankaiza kyenkanyi na inywe omwizire eira?’ ”
MAT 20:16 Awo oYesu nʼamaliirirya ati, “Kale nʼomu ngeri enanyere eyo abʼekitiisya omu kiseera kinu balibba babulijo, era bangi kwabo aba bulijo omu kiseera kinu, abalibba abʼekitiisya.”
MAT 20:17 Awo oYesu oweyabbaire ngʼayaba e Yerusaalemi nʼabeegibe, nʼairya abeegibe eikumi na babiri oku mbale, nʼabakoba ati,
MAT 20:18 “Tuli kwaba e Yerusaalemi, era eeyo oMwana wa Muntu baaba okumulyamu olukwe bamuweeyo eeri abakabona abakulu, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa. Era baaba okumusalira ogwʼokufa,
MAT 20:19 kaisi bamuweeyo eeri aBatali Bayudaaya okumujerega, nʼokumufaamuulira efaalu egiriku emirobo egisima, nʼokumukomerera oku musalabba. Neye oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu yalizuukira.”
MAT 20:20 Awo oluzwanyuma lwʼekyo omuka Zebedaayo nʼayaba nʼabataanebe ababiri egiri oYesu, nʼakoma amazwi, nʼamusaba amukwatire ekisa.
MAT 20:21 Awo oYesu nʼamubuulya ati, “Niki ekyotaka?” Iye nʼamwiramu ati, “Osuubize oti abataane bange banu balityama nga bakuliraine ngʼoli omu bwakabakabwo, omoiza oku lubbaalwo olwʼengalo endiiro, kaisi ogondi oku lwʼengooda nga bafugira aamo na iwe.”
MAT 20:22 Neye oYesu nʼakoba abaganda abo ati, “Ekimusaba timukimaite. Mwezya okunywa oku kipimo kyokugada ekinjaba okunywa?” Ni bamwiramu bati, “Twezya.”
MAT 20:23 OYesu nʼabakoba ati, “Ekipimo kyange ekyokugada dala mwalikinywaku. Neye ekyʼokutyama nga mundiraine oku lubba lwange olwʼengalo endiiro ooba engooda, tininze nsalawo, neye oBbaabba yalikigabira baabo abeyakitegekeire.”
MAT 20:24 Awo abeegi badi eikumi owebawuliire abaganda abo ekibasaba, ni banyiiga olwʼabaganda nago.
MAT 20:25 Kale oYesu nʼabeeta bonabona aamo, kaisi nʼabakoba ati, “Mumaite muti abafugi bʼabo aBatali Bayudaaya bataka kubaweererya. Era abakungu baabwe abakulu bataka abantu abebafuga babamanye bati babaliku obwezye.
MAT 20:26 Neye mwinywe, tiniikyo owekiri nʼokubba. Wazira mwinywe, buli ataka okubba omukulu, ateekwa kubba muweererya wʼabainaye.
MAT 20:27 Era buli ataka okubba omukulu wa bainaye, ali nʼokubba muweererya wʼabainaye.
MAT 20:28 Era nʼoMwana wa Muntu, tiyaizire bamuweererye, neye kuweererya, era nʼokuwaayo obwomibwe, ngʼomugaito okununula abangi.”
MAT 20:29 Awo oYesu nʼabeegibe owebabbaire nga bazwa e Yeriko, ekiyindi kyʼabantu ekinene ni kibasengererya.
MAT 20:30 Atyanu wabbairewo aboofu babiri nga batyaime oku nzira. Owebawuliire bati oYesu abita, ni batandiika okutumula maaminkirira bati, “Musengwa, iwe oKurisito oMwizukulu wa kabaka oDawudi, otukwatire ekisa!”
MAT 20:31 Awo abantu ni babakaawuukira nga babakoba basirike. Neye ibo ni beeyongera-bweyongeri kwaminkirira bati, “Musengwa, iwe oKurisito oMwizukulu wa kabaka oDawudi, otukwatire ekisa!”
MAT 20:32 Kale oYesu nʼayemerera nʼayeta aboofu abo, nʼababuulya ati, “Mutaka mbakolere niki?”
MAT 20:33 Ibo ni bamwiramu bati, “Musengwa, otulamye amaiso gaiswe gabone.”
MAT 20:34 Era oYesu nʼabakwatira ekisa, nʼakwata oku maiso gaabwe. Amangu ago amaiso gaabwe ni galama, era ni beeyabira naye.
MAT 21:1 Awo oYesu nʼabeegibe owebabbaire batira okutuuka omu kibuga e Yerusaalemi, era nga baigereire e Bbesufaage ekiri oku lusozi olubeeta oLusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, oYesu nʼatuma babiri oku beegibe,
MAT 21:2 ngʼabakoba ati, “Mwabe omu kitundu ekyo ekiri omumaiso awo, era owemwabba mwankwingira muti, mwabona ompunda ogubasibire ngʼali nʼomwanawe. Mugiteere era mugindeetere.
MAT 21:3 Owewabbaawo abakobaku, mwamwiramu muti oMusengwa niiye agyetaaga, era amangu ago yabaikirirya ni mugireeta.”
MAT 21:4 Ekyo kyabbairewo kutuukirirya Musengwa iye oKibbumba ekiyatumwire ngʼabitira omu naabbi ekikoba kiti:
MAT 21:5 “Mukobere abantu bʼe Sayuuni muti: ‘Aale mubone, okabaka waanywe aiza egimuli. Muwombeeki, era aiza ngʼatyaime oku mpunda, ekikoba nti aiza ngʼali oku mpunda omutomuto.’ ”
MAT 21:6 Kale abeegi abo ababiri ni baaba, ni bakola ngʼoYesu oweyabalagiire.
MAT 21:7 Era ni baleeta ompunda nʼomwanawe, ni bagiteekaku ebizibaawo byabwe, era oYesu nʼatyama oku mwana wa mpunda.
MAT 21:8 Era ekiziima kyʼabantu ni kyala omu nzira ebizwalo byabwe, era abandi ni batema bikoola oku misaale, ni baala omu nzira.
MAT 21:9 Awo ebiyindi byʼabantu ebyabbaire bimwekubbembeire, nʼebindi nga bimuzwaku e nyuma, ni baaba nga baaminkirira bati, “Tuwuuje oKurisito oMwizukulu wa Dawudi! Wʼenkabi iye oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba! Tumuwuuje oMusengwa aali omwigulu!”
MAT 21:10 Awo oYesu oweyatuukire omu Yerusaalemi, abantu bonabona ni bawuninkirira. Era ni babuulya bati, “Naani oyo?”
MAT 21:11 Ni babairamu bati, “Onu niiye oYesu, oNaabbi owʼe Naazaleesi ekyʼe Galiraaya.”
MAT 21:12 Awo oYesu nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu, nʼabbingamu abo bonabona ababbaire batundiramu, era nʼababbaire baguliramu ebintu. Nʼagangulyaga amamenza gʼabawanyisya empiiya, nʼebityamo ebyʼababbaire batundiramu enjiiwa.
MAT 21:13 Era nʼabakoba ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Enyumba yange yaabbanga nyumba ya kusabiramu.’ Neye inywe mugisuucirye mpuku yʼabanyagi omu beebisa.”
MAT 21:14 Awo oluzwanyuma aboofu nʼabaleme bangi ni baaba egiri oYesu omu luuga lwʼeYeekaalu, era nʼabalamya.
MAT 21:15 Neye abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa owebaboine ebyewunyo ebiyakolere, era ni bawulira abaana nga baaminkirira omu luuga lwʼeYeekaalu, bati, “Tumuwuuje oMwizukulu wa kabaka oDawudi,” ni banyiiga.
MAT 21:16 Kale ni bakoba oYesu bati, “Owulira abaana abo ebibakoba?” Awo oYesu nʼabairamu ati, “Niikyo ekyo. Neye timusomangaku eKiwandiike ekikoba kiti, ‘Wayegeserye abaana abatobato nʼebibbuuta okukuwuuja kusani!’ ”
MAT 21:17 Awo nʼabaleka era nʼazwa omu kibuga e Yerusaalemi, nʼayaba nʼabeegibe okugona e Bbesaniya.
MAT 21:18 Awo oku lunaku olwairireku, amakeezi oYesu nʼabeegibe owebabbaire bakanga omu kibuga e Yerusaalemi, oYesu enzala nʼemuluma.
MAT 21:19 Era awo nʼalengera omusaale omutiini oku nzira. Nʼayaba nʼagutuukaku, neye nandi nʼayajiryaku kineneka kadi kimo okutoolaku ebikoola byonkani. Awo nʼagukoba ati, “Toirangayo okuneneka emirembe gyonagyona!” Era amangu ago omutiini ni gutandiika okukala.
MAT 21:20 Era abeegi owebaboine ekyo, ni beewunya era ni babuulya bati, “Omusaale omutiini gukalire gutya amangu ago?”
MAT 21:21 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Mbakobera amazima nti singa mubba nʼokwikiririrya omu Kibbumba era nga timubuusabuusa, mwezya okukola ekinkolere oku mutiini ogwo. Era tiniikyo ekyo kyonkani, neye mwezya nʼokukoba olusozi lunu muti, ‘Weeginge oyabe weemume omu nyanza,’ era ni kituukirira.
MAT 21:22 Era singa mwabbanga nʼokwikirirya, buli ekimwasabanga oKibbumba mwakisunanga.”
MAT 21:23 Awo oYesu oweyakangire omu luuga lwʼeYeekaalu, abakabona abakulu, nʼabantu abakulu omwigwanga, ni baaba egyali ngʼayegesya, ni bamubuulya bati, “Oli nʼobwezyeki okukola ebintu ebyo ebyokola? Era naani eyakuwaire obwezye obwo?”
MAT 21:24 Neye oYesu nʼabairamu ati, “Zena oleke mbabuulye ekibuulyo kimo. Era singa mwanjiramu, zena nabakobera egintoola obwezye okukola ebintu binu.
MAT 21:25 Naani eyatumire oYokaana okubatiza, Kibbumba ooba bantu?” Awo ni beegeyamu bati, “Singa tumwiramu tuti, Kibbumba niiye eyamutumire, ayaba okutubuulya ati, ‘Kaisi lwaki oYokaana iye timwamwikiririiryemu?’
MAT 21:26 Neye singa tumwiramu tuti, abantu niibo abamutumire, tutya abantu olwʼokubba bonabona baikirirya dala bati oYokaana yabbaire naabbi.”
MAT 21:27 Kale ni bairamu oYesu bati, “Titumaite.” Awo oYesu yena nʼabakoba ati, “Aale zena tinabakobere obwezye obundinabwo okukola ebintu binu.”
MAT 21:28 Awo oYesu nʼakoba abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga ati, “Neye museega mutya ku kinu? Wabbairewo omusaiza eyabbaire nʼabataanebe babiri. Era lumo nʼakoba omukulu waaku ati, ‘Mwana wange, olwatyanu oyabe okole omu musiri gwʼemizabbibbu.’
MAT 21:29 Neye iye nʼamwiramu ati, ‘Tinaabe bbe.’ Neye oluzwanyuma nʼacuusa enseegaye, nʼayaba nʼakola.
MAT 21:30 Era oiteeye wʼabaana abo nʼakoba nʼomutomuto waaku ekintu ekinyere ekyo. Oyo iye nʼamwiramu ati, ‘Bbaabba oleke njabe.’ Neye nandi nʼayaba okukola ekyamukobere.”
MAT 21:31 Kale oYesu nʼabuulya abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga ati, “Naani oku baana abo ababiri eyakolere oitewaabwe ekiyatakire?” Ni bairamu bati, “Omukulu waaku.” Awo oYesu nʼabakobera ekyategeeza ati, “Mbakobera amazima nti abasolooji ba musolo nʼabamalaaya baaba okwingira omu obwakabaka bwa Kibbumba okukiraku inywe,
MAT 21:32 olwʼokubba oYokaana oMubatizi yaizire egimuli, nʼabalaga enzira entuuce, nandi ni mumwikiririryamu. Neye abasolooji ba musolo nʼabamalaaya, ibo ni bamwikiririryamu. Era ekyo nʼowemwakiboine, mwagaine okumwikiririryamu nʼokwenenya ebikole byanywe ebibbibibbi.”
MAT 21:33 OYesu ni yeeyongera ati, “Muwulire olugero olundi. Wabbairewo omuntu eyabbaire nʼekigona, nʼakomamu omusiri gwʼemizabbibbu. Nʼagusitaku olukita, nʼakuulamu ekikunyiro, nʼayombekamu omunaala nga kuliku nʼakasiisira abakuumi omubalengerera. Olwo nʼaguteekamu abapangisya, era nʼazwawo nʼayaba omu lugendo.
MAT 21:34 Awo ekiseera ekyʼamakungula owekyabbaire kituukire, nʼatuma abagalamabe eeri abapangisya, bamuweeku omugabogwe oku bineneka byʼomusiri gwʼemizabbibbu.
MAT 21:35 Neye abapangisya ni bakwata abagalamabe, ni bakubba omoiza, ogondi ni bamwita, nʼogondi ni bamukasuukirira amabbaale.
MAT 21:36 Oluzwanyuma lwʼekyo nʼabasindikira tete abagalama abandi bangi okukiraku abasookere. Era ni bababitya mu ngeri nanyere eyo.
MAT 21:37 Awo oluzwanyuma lwʼebyo byonabyona nʼabatumira omutaanewe ngʼakoba ati, ‘Omutaane wange bamuwa iye ekitiisya.’
MAT 21:38 Neye abapangisya owebaboine omutaane nago, ni beegeyamu bati, ‘Onu niiye omusika! Oleke tumwite, era tutwale ebyobusikabwe.’
MAT 21:39 Kale ni bamukwata, ni bamutoola omu musiri gwʼemizabbibbu ogwo ni bamutwala ni bamwita.”
MAT 21:40 Awo oYesu nʼababuulya ati, “Kale awo onanyere omusiri ogwo oweyaliira, museega muti yalikola niki abapangisya abo?”
MAT 21:41 Ibo ni bamwiramu bati, “Yaliita abasaiza ababbibabbi abo bundi, era nʼomusiri ogwo nʼagupangisyamu abandi ibo abamuwanga omugabogwe oku bineneka buli makungula.”
MAT 21:42 Awo oYesu nʼababuulya ati, “Timukisomangaku omu Biwandiike ekiti? ‘Eibbaale abombeki eribagaine, lisuukire niiryo erikulu erisiba ensonda. Ekyo oMusengwa niiye eyakikolere, ni tukibona, ni tukyewunya.’ ”
MAT 21:43 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Nʼolwekyo mbakobera nti obwakabaka bwa Kibbumba balibabutoolaku inywe aBayudaaya, ni babugabira abantu abalikola ebikole ebisa. [
MAT 21:44 Era nabuli muntu agaana enjegesya yange ali ooti muntu agwa okwibbaale eeryo, nʼavunikavunika, era ali ooti yooyo oguligwaku ni limususungula].”
MAT 21:45 Awo abakabona abakulu nʼaBafalisaayo owebawuliire olugero olwo, ni bategeera bati abbaire atumula ku niibo.
MAT 21:46 Kale ni bagezyaku okumukwata, neye ni batya ekiziima kyʼabantu olwʼokubba ibo abantu babbaire bamaite oYesu ngʼonaabbi.
MAT 22:1 Awo oYesu ni yeeyongera tete okutumula nʼabeekubbemberi bʼaBayudaaya ngʼakolesya ngero, nʼakoba ati,
MAT 22:2 “Obwakabaka bwʼomwigulu tubufaananiaku nʼokabaka eyategekeire omutaanewe embaga yʼobugole.
MAT 22:3 Awo esaawa yʼembaga oweyatuukire nʼatuma abagalamabe okukoba abagenibe abeete baabe oku mbaga. Neye abageni ni bagaana okwaba.
MAT 22:4 “Kale nʼatuma abagalama abandi okubakoba bati, ‘Bamalire okutegeka embaga era nʼokusala ente endaawo, nʼente egindi ensava nʼokutegeka nabuli kimo. Kale mwize twabe oku mbaga.’
MAT 22:5 Neye abageni abeete kadi kubafaaku era nʼabamo ni beeyabira mubyabwe. Era abandi ni beeyabira mu misiri gyabwe, nʼabandi mu bisuubuuzi byabwe.
MAT 22:6 Era nʼabasigairewo ni bakwata abagalamabe ni bababitya kubbikubbi, era ni babaita.”
MAT 22:7 OYesu ni yeeyongera ati, “Awo okabaka nʼanyiiga, kale nʼasindika abaisirikalebe, ni bajigirica abaiti abo, era ni booca ekibuga kyabwe.
MAT 22:8 Awo nʼakoba abagalamabe abandi ati, ‘Embaga yʼobugole bamalire okugitegeka neye abo abembaire njetere tibasaanira.
MAT 22:9 Kale mwabe omu mansanganzira gʼenguudo gyʼomu kibuga, era mwanirize ogumwajirya yenayena aize oku mbaga.’
MAT 22:10 Era abagalama abo ni baaba omu nguudo gyʼomu kibuga, ni baaniriza bonabona abebaajiirye, abasa nʼababbibabbi, era ekisenge omwabbaire embaga ni kiizula abageni.
MAT 22:11 “Neye okabaka oweyaingiire okubona abageni abaizire, nʼabonamu omusaiza atazwaire ebizwalo ebisa ebiwoomera okuzwala oku mbaga yʼobugole.
MAT 22:12 Kale okabaka nʼamukoba ati, ‘Munange, oingiire otya munu nga tozwaire ebizwalo ebisa?’ Neye omusaiza oyo yabbaire abula ekyokwiramu.
MAT 22:13 Awo okabaka nʼakoba abaweereryabe ati, ‘Mumusibe engalo nʼebigere, era mumumume e nza omu ndikiirya, eeyo egibakungira nʼokuŋiiya amaino olwʼobulumi.’ ”
MAT 22:14 Era oYesu nʼamaliirirya ati, “OKibbumba abantu bangi abaayeta okwingira omu bwakabakabwe, neye alondamu batono.”
MAT 22:15 Oluzwanyuma lwʼebyo abamo oku Bafalisaayo ni baaba, ni bateesa oku ngeri egibakwatisyamu oYesu omu ntumulaye.
MAT 22:16 Awo ni bamutumira abamo oku beegi baabwe, nʼabamo oku bawagiri ba kabaka oKerode, ni bamukoba bati, “Musomesya, tumaite tuti iwe oli wʼamazima, era abantu obeegesya mazima gʼebyo oKibbumba ebyataka bakole. Era tokolerera bantu kukusiima, olwʼokubba bonabona obabitya mu ngeri moiza.
MAT 22:17 Kale atyanu, otukobere, oseega otya? Kituuce okuwa oKaisaali omusolo, ooba bbe?”
MAT 22:18 Neye oYesu yabbaire amaite omutego gwabwe, kale nʼabakoba ati, “Bananfunsi inywe, lwaki munkema?
MAT 22:19 Mundeetere ondusu ogubasasula omusolo!” Kale ni bamuleetera ondusu,
MAT 22:20 kaisi nʼababuulya ati, “Ekifaananyi nʼamaliina ebiriku byani?”
MAT 22:21 Ni bamwiramu bati, “Bya Kaisaali.” Awo nʼabakoba ati, “Kale atyanu ebya Kaisaali mubiwe oKaisaali, nʼebya Kibbumba mubiwe oKibbumba.”
MAT 22:22 Era owebawuliire ebyo, ni beewunya ino. Kale ni bamuleka, era ni baaba.
MAT 22:23 Oku lunaku olunanyere olwo, abamo oku Basedukaayo, abakoba bati mpaawo kuzuukira, ni baaba egiri oYesu.
MAT 22:24 Awo ni bamubuulya bati, “Musomesya, oMusa yatukobere ati singa omuntu owaafa nga tabyaireku omwana, omuganda wʼomufu ali nʼokufumbirwa onamwandu oyo, kaisi babyalire omufu nago abaana.
MAT 22:25 Atyanu, wabbairewo abaganda musanvu abetwabbaire tumaite. Era asooka nʼaleeta omukali neye nʼafa nga tabyaireku omwana. Kale omugandawe nʼafumbirwa onamwandu oyo.
MAT 22:26 Era ekintu ekinyere ekyo niikyo ekyatuukire nʼoku wokubiri nʼoku wokusatu, paka oku womusanvu.
MAT 22:27 Oluzwanyuma, omukali yena nʼafa.
MAT 22:28 Atyanu olwo oku lunaku olwʼokuzuukira, omukali oyo yalibba waani kwabo omusanvu ngoyo bonabona bamufumbiirweku?”
MAT 22:29 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Mugota lwʼokutamanya Biwandiike, era nʼobwezye bwa Kibbumba.
MAT 22:30 Kiri kiti abantu owebalizuukira, balibba ooti bamalaika omwigulu, nga tibakaali babba nʼobufumbo.
MAT 22:31 Kaisi ebifa oku kuzuukira, timusomangaku oKibbumba ekiyakobere? Yakobere ati,
MAT 22:32 ‘Ninze oKibbumba wa Ibbulaimu, era wa Isaka, era wa Yaakobbo.’ Iye Kibbumba wʼabantu ababba aboomi newankubbaire nga bamalire okufa, neye tiwa bantu abasigala omu kufa.”
MAT 22:33 Era ekiziima kyʼabantu owekyawuliire ebyo, ni kyewunya enjegesyaye.
MAT 22:34 Awo aBafalisaayo owebawuliire bati oYesu akaisirye aBasedukaayo, ni bakumbaana okuteesa ekibamukoba.
MAT 22:35 Era omoiza kwibo, omukugu omu byʼaMateeka ga Musa, nʼamubuulya ngʼamukema ati,
MAT 22:36 “Musomesya, kiragiroki ekikira byonabyona obukulu omu Mateeka ga Musa?”
MAT 22:37 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Otakenge oMusengwa iye oKibbumbawo nʼomwoyogwo gwonagwona, nʼobwomibwo bwonabwona, nʼebiseegobyo byonabyona.
MAT 22:38 Ekyo niikyo ekiragiro ekisooka, era ekikira obukulu.
MAT 22:39 Kaisi ekyokubiri kifaanana nʼekyo, era kiti: ‘Otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onyere.’
MAT 22:40 Era oku biragiro ebyo ebibiri, aMateeka ga Musa gonagona nʼeBiwandiike byʼabanaabbi kubisinzirira.”
MAT 22:41 Awo aBafalisaayo owebabbaire nga bakaali bakumbaine awo, oYesu nʼababuulya ati,
MAT 22:42 “Museega mutya oku Kurisito ogubasukireku amafuta? Mwizukulu waani?” Ibo ni bamwiramu bati, “Mwizukulu wa kabaka oDawudi.”
MAT 22:43 Awo oYesu niiye okubabuulya ati, “Kale olwo lwaki oDawudi onyere, oweyabbaire ngʼaizwire oMwoyo oMutukulye, yamwetere Musengwawe? Kiri nti yakobere ati,
MAT 22:44 ‘OMusengwa iye oKibbumba yakobere oMusengwa wange ati: Otyame ngʼondiraine oku lubba lwange olwʼengalo endiiro, paka owenaligondya abalabebo ni mbasuuca mukonkolo gwʼokuwuumuliryaku ebigerebyo.’ ”
MAT 22:45 Awo oYesu nʼamaliriirya ati, “Kale obanga oDawudi onyere amweta Musengwawe, kaisi tete olwo oKurisito ayezya atya okubba mwizukuluwe?”
MAT 22:46 Era ni watabbaawo ayezya okumwiramu kadi kibono. Era okuzwa olwo ni watabbaawo muntu ogondi eyagumire nʼamubuulya ebibuulyo ebindi.
MAT 23:1 Oluzwanyuma lwʼebyo oYesu nʼatumula nʼekiziima kyʼabantu aamo nʼabeegibe,
MAT 23:2 ati, “Abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo niibo abali nʼobwezye okuvuunula aMateeka ga Musa.
MAT 23:3 Kale byonabyona ebibabakobera mubikwate, era mubikole. Neye timusengereryanga ebikole byabwe, olwʼokubba ebibeegesya abantu, tiniibyo ibo abanyere ebibakola.
MAT 23:4 Era batiika abantu amateeka amakakaali agatakwatika, neye nga ibo abanyere mpaawo kibakola okubbeera abantu okugakwata.
MAT 23:5 Era byonabyona ebibakola, bagenderera bantu kubabona. Kagira beesiba oku mpumi ooba oku ngalo obusawo bwʼamadiba obugalami obukiraku obwʼabandi omubbaamu enyiriri gyʼeBiwandiike. Era eganduula gyabwe nga igyo giriku amajwenjwe amanviriri.
MAT 23:6 Era bataka ebifo ebyʼekitiisya oku mbaga, nʼebifo ebikiraku ekitiisya omu makumbaaniro.
MAT 23:7 Era bataka nʼokubasugirya nga babawa ekitiisya omu butale, nʼokubeeta bati, ‘Musomesya.’
MAT 23:8 “Neye inywe timwikiriryanga abantu okubeeta bati, ‘Musomesya,’ olwʼokubba oMusomesya waanywe ali moiza. Era inywe nywenanywena muli boluganda.
MAT 23:9 Era oku kyalo timubbangaku nʼomuntu ogumuwa ekitiisya nga mumweta ‘Itewaanywe,’ olwʼokubba oItewaanywe omu mwoyo ali moiza, era ali mwigulu.
MAT 23:10 Era tibabeetanga bati, ‘Beegesi,’ olwʼokubba omwegesi waanywe ali moiza, era niiye oKurisito ogubasukireku amafuta.
MAT 23:11 Kale akira ekitiisya mwinywe, yaabbanga muweererya wʼabainaye.
MAT 23:12 Ekyo kityo olwʼokubba omuntu yenayena eyeegulumalya, balimwica. Neye nabuli iye oyo eyeewombeeka, balimugulumalya.”
MAT 23:13 Awo oYesu ni yeeyongera okukoba ati, “Wobe! Ala abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo nga mulabire! Bananfunsi inywe! Ekyo kityo olwʼokubba mukaisya abantu okwingira omu bwakabaka bwʼomwigulu olwʼenjegesya yaanywe eyʼobubbeyi. Inywe abananyere omwegesya timwingira, era ni mukaisya nʼabo abagezyaku okwingira. [
MAT 23:14 Wobe! Ala abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo nga mulabire! Bananfunsi inywe! Ekyo kityo olwʼokubba munyaga ebintu byonabyona omu manyumba gʼabanamwandu. Era musaba oKibbumba omu bibono ebingi olwʼokweraga. Nʼolwekyo balibawa ekibonerezo ekikiraku obunene].
MAT 23:15 “Wobe! Ala abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo nga mulabire! Bananfunsi inywe! Ekyo kityo olwʼokubba mutambula nabuli wantu okucuusaku omuntu kadi moiza okubba musengereri waanywe. Era owemumala okumucuusa era ni mumuleetera okugada eino omu geyeena okukubbisyamu emirundi mibiri.
MAT 23:16 “Wobe! Ala nga mulabire inywe abali ooti beekubbemberi aboofu! Mwegesya muti, ‘Nabuli alayira ngʼakolesya eYeekaalu okukakasa ekirayiro, tabba nʼomusango owaatatuukirirya ekyasuubizire. Neye nabuli alayira ngʼakolesya ezaabbu omu Yeekaalu okukakasa ekirayiro, ateekwa okutuukirirya ekyasuubizire.’
MAT 23:17 Inywe abasirusiru, era abali ooti bantu aboofu! Ekikira obukulu niikyo ekiriina, zaabbu, ooba Yeekaalu esuuca ezaabbu okubba ntukulye?
MAT 23:18 Era mwegesya muti, ‘Nabuli alayira ngʼakolesya ekyoto okukakasa ekirayiro, tabba nʼomusango owaatatuukirirya ekyasuubizire. Neye nabuli alayira ngʼakolesya ekirabo ekiri oku kyoto okukakasa ekirayiro, ateekwa okutuukirirya ekyasuubizire.’
MAT 23:19 “Inywe abali ooti bantu aboofu, ekikiraku obukulu niikyo ekiriina, Kirabo, ooba kyoto ekisuuca ekirabo okubba ekitukulye?
MAT 23:20 Kale atyanu oyo alayira ngʼakolesya ekyoto okukakasa ekirayiro, era abba alayiire ngʼakolesya nʼebirabo byonabyona ebikiriku.
MAT 23:21 Era iye oyo alayira ngʼakolesya eYeekaalu okukakasa ekirayiro, abba alayiire nʼoKibbumba aabbaamu.
MAT 23:22 Era iye oyo alayira ngʼakolesya eigulu okukakasa ekirayiro, era abba alayiire ngʼakolesya ntebe ya Kibbumba, nʼoKibbumba agityamaku.
MAT 23:23 “Wobe! Ala abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo, nga mulabire! Bananfunsi inywe! Ekyo kityo olwʼokubba muwa ekimo ekyʼeikumi nʼoku birime ebisembayo obutyai ebimukolesya okuwoomesya ebyokulya. Neye muleka okutuukirirya ebintu ebikira obukulu omu mateeka ngʼobwenkanya, nʼekisa, nʼobwesigwa. Mwankubbaire nga muwa ekimo kyʼeikumi, neye nga timulagajalira ebintu ebindi bidi ebikiraku obukulu.
MAT 23:24 Inywe abali ooti beekubbemberi aboofu, mwegendereza ino okukola ebintu ebitali bikulu omu Mateeka, neye ni mulagajalira ebintu ebikulu kaisi nandi mukitegeera.
MAT 23:25 “Wobe! Ala abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo, nga mulabire! Bananfunsi inywe! Ekyo kityo olwʼokubba muli ooti bantu abafaayo kunaabyaku ebikopo nʼamatiba ku ngulu kwonkani, neye ngʼomu ntooma mugagi. Nti inywe mukola ebintu, abantu ni baseega bati muli batuukirirye, aate ngʼemyoyo gyanywe giizwire buluvu na inywe okwetakiryanga nywenkani ebisa.
MAT 23:26 Bafalisaayo inywe, aboofu omu myoyo, musooke mucuuke muzwe omu biseego byanywe ebibbibibbi kaisi ebimukola nʼebimukoba bibbe bisa.
MAT 23:27 “Wobe! Ala abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo, nga mulabire! Bananfunsi inywe! Ekyo kityo olwʼokubba muli ooti magombe agebasiigireku erangi enjeru. Era gaboneka nga gatukula oku ngulu, neye ngʼomu ntooma gaizwire magumba gʼabafu, nʼobuvundi.
MAT 23:28 Kale nʼomu ngeri enanyere eyo na inywe, muboneka ooti bantu abakola ebintu ebyobutuukirirye, neye ngʼomu myoyo gyanywe mwizwire bunanfunsi nʼebiseego ebibbibibbi.”
MAT 23:29 Awo oYesu ni yeeyongera okulabula abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo ati, “Wobe! Ala abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo, nga mulabire! Bananfunsi inywe! Ekyo kityo olwʼokubba mutandaza amagombe gʼabanaabbi abazeiza baanywe abebaitire, era ni mujolija nʼamagombe gʼabatuukirirye.
MAT 23:30 Era ni mukoba muti, ‘Singa twabbairewo omu biseera byʼabazeiza baiswe, nga titwemigiire omu kwita abanaabbi.’
MAT 23:31 Kale omu ngeri eyo inywe abananyere ni muwa obukakafu muti muli baizukulu ba badi abaitire abanaabbi era muli ooti niibo.
MAT 23:32 Kale aale nywena mwabe omumaiso mumalirirye ekikole ekibbikibbi ekyo abazeiza baanywe ekibatandiikire.
MAT 23:33 “Inywe omuli ooti mpiri! Era omuli abakabbikabbi ooti mpiri enfulugundu! Mwalibunuka mutya okubasalira omusango gwʼokubasindika omu geyeena?
MAT 23:34 Kale dala nabatumira abanaabbi nʼabasaiza abalabuki era nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa. Neye abamo kwibo mwalibaita, era nʼabandi ni mubakomerera oku misaalaba, nʼabandi ni mubafaamuulira omu makumbaaniro gaanywe era nʼabandi ni mubagudya mu buli kibuga.
MAT 23:35 Kagira omusango gwʼokwita abantu bonabona abatuukirirye oku kyalo gwalibba ku niinywe. Niiye owekyalibba, okuzwera oku mutuukirirye Abberi, okutuuka oku Zakaliya omwana wa Bbalakiya, ogubaitiire aakati wʼekyoto nʼekifo ekitukulye omu Yeekaalu.
MAT 23:36 Mbakobera amazima nti, omusango gwʼokwita abantu bonabona abatuukirirye gwalibba ku bantu bʼomulembe gunu.”
MAT 23:37 Awo oYesu nʼakunga oku lwʼabantu bʼe Yerusaalemi ati, “Inywe abantu bʼe Yerusaalemi, inywe omwita abanaabbi, era ni mwita nʼabantu oKibbumba ababatumira nga mubakubba nʼamabbaale! Emirundi mimeka egintakire okusolooja abaanabo ooti nkoko owaamaamira obumiyobwe omu biyayabye, neye nga timwikirirya?
MAT 23:38 Aale atyanu mwaba okubona ngʼekibuga kyanywe kisigaliire awo ooti kinameje.
MAT 23:39 Ekyo kityo olwʼokubba mbakobera nti timwalimbonaku tete paka owemwalikoba muti, ‘Wʼenkabi iye oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba.’ ”
MAT 24:1 Awo oYesu oweyabbaire asimbukire ngʼatambula okuzwa omu luuga lwʼeYeekaalu, abeegibe ni baigerera e gyali okumulagisya enyombeka yʼamanyumba gʼeYeekaalu.
MAT 24:2 Neye iye nʼabakoba ati, “Mubona amanyumba ago gonagona? Mbakobera amazima nti mpaawo eibbaale kadi limo aanu eryalisigala nga lyombeke oku liinaye. Gonagona baaba kugawumpulyagawo.”
MAT 24:3 Awo oluzwanyuma oYesu oweyabbaire ngʼatyaime oku Lusozi olwʼeMisaale eMizaituuni ngʼali eeyo yenkani nʼabeegibe, ni baigerera e gyali ni bamubuulya bati, “Otukobere ebyo byalibbaawo di? Era kamanyiciryoki akaliraga kati kiseerakyo ekyokwira, era enkomerero yʼekyalo etuukire?”
MAT 24:4 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Mwekuume tiwaabbaawo abagotesyagotesya.
MAT 24:5 Ekyo kityo olwʼokubba bangi baliiza nga beeyeta Kurisito ogubasukireku amafuta, era baligotesyagotesya bangi.
MAT 24:6 Era mwaliwulira entalo aanu nʼaadi, neye timutyanga. Ebyo biteekwa okubbaawo, neye era enkomerero yalibba ekaali okutuuka.
MAT 24:7 Eigwanga lyalirumba eigwanga erindi, nʼobwakabaka bwalirumba obwakabaka obundi. Walibbaawo amanzala nʼomusisi ngʼatengeetya ekyalo omu bitundu bingi.
MAT 24:8 Neye ebyo byonabyona owebyalibbaawo olwo okugada kwalibba nga kutandiika-butandiiki.”
MAT 24:9 Awo oYesu ni yeeyongera okubakobera ati, “Abalabe baanywe balibakwata, ni babawaayo eeri abʼobwezye okubagadya era nʼokubaita. Abantu bonabona balibacaawa olwʼeriina lyange.
MAT 24:10 Omu kiseera ekyo bangi balizwa omu kwikirirya, era baliryanganamu enkwe era balicaawangana.
MAT 24:11 Era abanaabbi abʼobubbeyi bangi baliboneka, era baligotesyagotesya bangi ni bazwa oku Kibbumba.
MAT 24:12 Era olwʼokubba ebikole ebibbibibbi byalyeyongera obungi omu bantu, bangi balirekeraawo okutaka abanaabwe.
MAT 24:13 Neye oyo eyaligumira ebigosi ebyo paka oku nkomerero, yalirokoka.
MAT 24:14 Era aMawuliro aMasa agakwata oku bwakabaka bwʼomwigulu, baligalaabba eeri amawanga gonagona, olwo abantu bonabona ni bamanya amazima anambula kyokwekwatisya, kaisi awo enkomerero nʼetuuka.”
MAT 24:15 Awo oYesu ni yeeyongera okutumula nʼabeegibe ati, “Kale mwalibona ekintu ekyomuliko era ekikwatisya enyinya onaabbi oDanieri ekiyatumwireku nga bakiteekere omu kifo ekitukulye.” Oyo asoma binu amanye amakulu.
MAT 24:16 “Abalibba omu Buyudaaya, bairukiranga mu nsozi.
MAT 24:17 Kaisi eyalibba e ngulu oku nyumbaye owaikanga ansi, taingiranga omu nyumba ati atoolemu ekiyatwala.
MAT 24:18 Era eyalibba omu musiri, takanganga e ika okusyoma ekizwalokye ekindi.
MAT 24:19 Abalibba ebida nʼabalibba bayonkesya omu naku egyo, nga baligada ino!
MAT 24:20 Aale mwegairire oKibbumba, ebyo tibyabbaawo omu biseera bya ikendi nʼobuwolondoki obwa bbalaafu ooba oku Saabbaato.
MAT 24:21 Mbakobeire ekyo olwʼokubba omu naku egyo, walibbaawo okugada kunene, nga kukira okundi kwonakwona okwabbairekuuwo, okuzwera nakimo omu kubbumba ekyalo paka atyanu. Era tiwalibbaawo tete okugada okundi okwagaagana awo.
MAT 24:22 Era singa oKibbumba tiyakendeiryeku-bukendeeri enaku egyo egyʼokugada, tiwankulamirewo omuntu kadi moiza. Neye olwʼabalondemube, enaku egyo yagikendeiryeku.
MAT 24:23 “Omu biseera ebyo, omuntu owabakobanga ati, ‘Aale mubone oKurisito ogubasukireku amafuta ali aanu,’ ooba ati, ‘Ngodi,’ timukiikiriryanga.
MAT 24:24 Ekyo kityo olwʼokubba aBakurisito abʼobubbeyi, era nʼabanaabbi abʼobubbeyi baliboneka. Era balikola obumanyiciryo obwʼebyewunyo nʼebyamagero ebyʼamaani nga bagenderera kugotesya nʼabalondemu ba Kibbumba owekibba kyezeka.
MAT 24:25 Aale muwulire, mbakobeire nga bukaali.
MAT 24:26 “Kale omuntu yenayena owabakobanga ati, ‘OKurisito omulonde ali omwidungu,’ timwabangayo; ooba ati, ‘Ali omu kisenge,’ timwikiriryanga.
MAT 24:27 Ekyo kityo olwʼokubba, ngʼokumesya kwa ikendi owekumeserya e buzwaisana ni kumoleka nʼoku bugwaisana, nʼokwira kwʼoMwana wa Muntu kutyo niiye owekwalibba.
MAT 24:28 “Era okwirakwe kwalimanyikana eeri nabuli muntu ngʼowebakoba bati, ‘Iwo awo awabba omusaaye, niiwo ensega e gigikumbaanira.’ ”
MAT 24:29 Awo ni yeeyongera ati, “Omu naku egyo, ngʼekiseera ekyokugada kyankuwa, ‘Eisana lyaliirugaza, nʼomweri gwalirekeraawo okwaka; nʼenkota gyalyanuka e ngulu ni gigwa, era nʼamaani agali angulu omwibbanga baligatengeetya.’ ”
MAT 24:30 Era oYesu nʼakoba ati, “Omu kiseera ekyo akamanyiciryo akalaga kati oMwana wa Muntu aira kaliboneka angulu omwibbanga, kaisi olwo abantu bonabona abʼoku kyalo balikuukulya. Era balibona oMwana wa Muntu ngʼaizira oku bireri okuzwa omwigulu, ngʼali nʼobwezye, nʼekitiisya ekyʼamaani.
MAT 24:31 Era oMwana wa Muntu yalituma abamalaikabe nʼamakondeere agavuga eino, era balikumbaania abantube abalondemu, okuzwa mu buli kansonda konakona akʼekyalo kyonakyona.”
MAT 24:32 Tete oYesu ni yeeyongera okukobera abeegibe ati, “Aale mubonere oku musaale omutiini mwege. Ebikoola byagwo owebikunkumuka biwaaku, nʼobusaga ni busebuka, nga mumanya muti ebiseera ebyʼeisana biigereire.
MAT 24:33 Nʼomu ngeri enanyere eyo, owemubonanga ebyo byonabyona ebimbakobeire nga biri kubbangawo, mumanyanga muti enkomerero eigereire.
MAT 24:34 Era mbakobera amazima nti ebintu ebyo byonabyona byaba okubbaawo ngʼabantu abʼomulembe gunu bakaali okufa okuwaawo.
MAT 24:35 Eigulu nʼekyalo byaliwaawo, neye ebibono byange tibyaliwaawo kadi naire.”
MAT 24:36 Era oYesu ni yeeyongera okubakobera ati, “Neye mpaawo amaite olunaku olunyere kadi saawa, ebyo owebyaligwerawo, waire abamalaika omwigulu, naabba oMwana, okutoolaku oBbaabba yenkani niiye amaite.
MAT 24:37 “Era kityo nakimo ngʼowekyabbaire oku mulembe gwa Nuwa, era niiye owekyalibba nʼomu kwira kwʼoMwana wa Muntu.
MAT 24:38 Ekyo kityo olwʼokubba amataba owegabbaire nga gakaali okubbaawo, abantu babbaire nga balya era nga banywa, era nga bafumbirwa, paka oku lunaku oNuwa oluyaingiriire omu lyato.
MAT 24:39 Era babbaire tibamaite ekyaba okubbaawo paka amataba owegaizire ni gabasaanyawo bonabona. Era kyalibbeera nakimo kityo oku lunaku oMwana wa Muntu oluyaliiriraku.
MAT 24:40 “Owewalibbaawo abasaiza babiri abalibba omu musiri, omoiza balimutwala, kaisi iye ogondi ni bamuleka.
MAT 24:41 Era owewalibbaawo abakali ababiri abalibba nga basya oku mengo, omoiza balimutwala, kaisi iye ogondi ni bamuleka.
MAT 24:42 “Kale mubbe bulindaala olwʼokubba timumaite olunaku oMusengwa waanywe oluyaliirira.
MAT 24:43 Aale mumanye kinu muti singa onyere enyumba amanya ekiseera ekyʼobwire omwibbi ekiyaiziramu, abba bulindaala, nandi nʼaleka enyumbaye ni bagivuna era ni bagingiramu.
MAT 24:44 Kale atyanu nywena muteekwa okubbanga beetegeki, olwʼokubba oMwana wa Muntu yaliizira omu kiseera ekimutamusuubiriramu.”
MAT 24:45 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Ndi kutumula ku muntu omwesigwa era iye oyo eyegendereza, iye omusengwawe ogwateekawo okulabirira abaweererya abainaye, nʼokubawa omugabo gwabwe ogwʼebyokulya omu kiseera ekituuce.
MAT 24:46 Era kyalibba kisa eeri omuweererya oyo, iye omusengwawe oweyaliira kaisi nʼamwajirya ngʼakola ekyo ekiyamulagiire.
MAT 24:47 Era mbakobera amazima nti ebintu byonabyona ebya musengwawe oyo balibikwatisya omuweererya oyo okubirabirira.”
MAT 24:48 Kale awo nʼamaliirirya ati, “Neye singa omuweererya oyo abba muweererya omubbimubbi nʼakoba omu mwoyogwe ati, ‘Omusengwa wange tiyatire naira,’
MAT 24:49 nʼatandiika okukubba abaweererya abainaye, era nʼokulya nʼokunywera aamo nʼabateemeere.
MAT 24:50 Kale omusengwa wʼomuweererya oyo abba yaliirira oku lunaku olwatamukuumiriireku, nʼomu saawa egyatamaite.
MAT 24:51 Awo omusengwa wʼomuweererya oyo yalimubonereza ino era yalimusindika aamo nʼabananfunsi eeyo e walibba okukunga nʼokuŋiiya amaino.”
MAT 25:1 Awo oYesu ni yeeyongera okugerera abeegibe ati, “Ekiseera ekyo oMwana wa Muntu ekiyaliiriramu, obwakabaka bwʼomwigulu bwalifaananaku nʼabaala eikumi abaguna, abakwaite amataala gaabwe, ni baaba okwaniriza omugole omusaiza.
MAT 25:2 Era oku baala abo, abataanu babbaire basirusiru, kaisi abataanu nga ibo balabukirabuki.
MAT 25:3 Badi ibo abasirusiru baabire nʼamataala gaabwe, neye nandi ni baaba nʼamafuta agʼokwongerangamu.
MAT 25:4 Neye ibo abalabukirabuki baabire nʼamataala gaabwe era nʼamacupa gʼamafuta agʼokwongerangamu.
MAT 25:5 Kale awo omugole oweyalwirewo okwiza, bonabona endoolo ni gibakwata era ni bagona.
MAT 25:6 “Neye omu kiire aakati, ni wabbaawo eyaaminkiriire ati, ‘Aale omugole ngonu atuukire, muwuluke mumwanirize.’
MAT 25:7 Kale awo abaala bonabona eikumi ni balamuka, ni bakwania amataala gaabwe gaake kusani.
MAT 25:8 Kaisi badi abasirusiru ni bakoba badi abalabukirabuki bati, ‘Amataala gaiswe gakaliire era gatira kulikira, kale mutuweeku amafuta.’
MAT 25:9 Neye ibo badi abalabukirabuki ni bairamu bati, ‘Amafuta matono tigatumale iswe na inywe. Wazira, mwabe e gibagatunda, mugule agaanywe.’
MAT 25:10 “Neye abaala nago abasirusiru owebabbaire nga baabire okugula amafuta, omugole nago nʼatuuka. Awo abaala abo ababbaire beetegekere ni baingirira aamo nʼomugole omu nyumba omu babbaire bategekeire embaga, era abaweererya ni baigalawo olwigi.
MAT 25:11 “Kale awo oluzwanyuma, abaala badi abasirusiru bona ni batuuka ni bakoba bati, ‘Musengwa, Musengwa, otwigulirewo olwigi.’
MAT 25:12 Neye iye nʼabairamu ati, ‘Mbakobera amazima nti inywe timbamaite.’ ”
MAT 25:13 Awo oYesu nʼamaliriirya ati, “Nʼolwekyo mubbenge bulindaala, olwʼokubba timumaite olunaku waire saawa oMwana wa Muntu egiyaliiriramu.”
MAT 25:14 Awo oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Era omu kiseera oMwana wa Muntu ekiyaliiriramu, obwakabaka bwʼomwigulu bwalifaananaku nʼomuntu omukulu eyabbaire ayaba omu lugendo, nʼayeta abagalamabe, kaisi nʼabakwatisya ebintubye okubirabirira.
MAT 25:15 Kale awo nʼawa nabuli moiza obungi obwayezya okulabirira, era eyasookere nʼamuwa empiiya etalanta itaanu, nʼowokubiri nʼamuwa etalanta ibiri, nʼogondi etalanta moiza, awo nʼayaba omu lugendolwe.
MAT 25:16 Amangu ago, oodi oguyawaire etalanta eitaanu, nʼayaba nʼagisuubuulamu, nʼasunamu amagoba etalanta egindi itaanu.
MAT 25:17 Nʼoodi oguyawaire etalanta eibiri yena nʼagisuubuulamu, era nʼasunamu amagoba etalanta egindi ibiri.
MAT 25:18 Neye oodi oguyawaire etalanta emoiza, nʼayaba, nʼakuula ekiina omwitakali, nʼabisamu etalanta ya musengwawe.
MAT 25:19 “Oluzwanyuma lwʼekiseera ekiwanvu, omusengwa wʼabagalama abo yairire, era nʼataka okutegeera ebifa oku talanta egiyabawaire.
MAT 25:20 Atyanu omugalama oguyawaire etalanta eitaanu, nʼaleeta egindi itaanu, nʼamukoba ati, ‘Musengwa, wandekeire etalanta itaanu, ngonu nasuniremu amagoba gʼetalanta egindi itaanu.’
MAT 25:21 Kale omusengwawe nʼamukoba ati, ‘Weebale ino iwe omugalama omusa era omwesigwa. Ngʼowoobbaire omwesigwa omu bintu ebitono, njaba okukuwa obwezye oku bintu bingi. Era oingire ojaagaanire aamo nʼomusengwawo.’
MAT 25:22 Nʼomugalama oguyawaire etalanta eibiri, nʼaleeta etalanta egindi ibiri, nʼamukoba ati, ‘Musengwa, wandekeire etalanta ibiri, ngonu nasuniremu amagoba gʼetalanta egindi ibiri.’
MAT 25:23 “Kale omusengwawe nʼamukoba ati, ‘Weebale ino iwe omugalama omusa era omwesigwa. Ngʼowoobbaire omwesigwa omu bintu ebitono, njaba okukuwa obwezye oku bintu bingi. Era oingire ojaagaanire aamo nʼomusengwawo.’
MAT 25:24 “Awo omugalama oguyawaire etalanta emoiza nʼaiza, iye nʼamukoba ati, ‘Musengwa, namaite nti oli muntu mugosi, era oli ooti mulimi akungula ebinandi nʼakoma era akesa ebinandi nʼasiga.
MAT 25:25 Kale natiire era ni njaba ni nkuula ekiina omwitakali ni mbisamu etalantayo, era ngenu.’
MAT 25:26 Neye omusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe omugalama akola ebibbibibbi era omugayaali! Kale ekitegeeza nti wamaite nga ndi ooti mulimi akungula ebinandi nʼakoma era akesa ebinandi nʼasiga?
MAT 25:27 Aale kale lwaki empiiya gyange tiwagikoopere abasuubuuzi, kaisi nze nga njirire ni ngisyomayo nga kuliku nʼamagoba?’ ”
MAT 25:28 OYesu nʼamaliriirya ati, “Omusengwa waabwe nʼalagira ati, ‘Mumutooleku etalanta eyo egyali nayo, mugiwe oodi aali nʼetalanta gidi eikumi.
MAT 25:29 Ekyo kityo olwʼokubba nabuli aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, era nʼabba nabyo bingi ino. Neye oyo abula, balimutoolaku nʼakatyayi kadi akebalibba bamuwaire.
MAT 25:30 Era omugalama oyo abula ekyagasa, balimubbingira e nza omu ndikiirya, eeyo e giyalikungira nʼokuŋiiya amaino.’ ”
MAT 25:31 Awo oYesu nʼabakobera ati, “OMwana wa Muntu omu kitiisyakye oweyaliira era ngʼali nʼabamalaikabe bonabona, yalityama omu ntebeye eyʼekitiisya.
MAT 25:32 Era abantu bonabona ni bakumbaanira omumaisoge, kaisi nʼabaabulamu ooti muliisya ayabulamu entaama omu mbuli.
MAT 25:33 Entaama nʼagiteeka oku lubbaalwe olwʼengalo endiiro, kaisi embuli nʼagiteeka oku lubba lwʼengalo engooda.
MAT 25:34 “Awo oKabaka ngʼatyaime oku ntebeye nago, yalikoba abo abalibba oku lubba lwʼengalo endiiro ati, ‘Inywe oBbaabba abeyawaire enkabi, mwize mubbe omu bwakabaka obwebabategekeire okuzwa owebabbumbiire ekyalo.
MAT 25:35 Ekyo kityo olwʼokubba enzala oweyabbaire enduma mwampaire ekyokulya, nʼenyonta oweyabbaire enduma, mwampaire ekyokunywa, nʼowenabbaire omugeni mwanjanirizire.
MAT 25:36 Era owenabbaire ndamba ekyokuzwala, mwakimpaire. Owenabbaire omulwaire mwanjanjabire era owenabbaire omu mabbuusu, mwaizire okumbona.’
MAT 25:37 “Awo abantu abo abatuukirirye balimwiramu bati, ‘Musengwa, twakuboine di ngʼenzala ekuluma ni tukuwa ekyokulya, ooba ngʼenyonta ekuluma ni tukuwa ekyokunywa?
MAT 25:38 Era wabbaire di omugeni, ni tukwaniriza, ooba wabbaire di ngʼodamba ekyokuzwala ni tukikuwa?
MAT 25:39 Era twakuboine di ngʼoli mulwaire ni tukujanjabya, ooba ngʼoli omu mabbuusu ni twiza okukubona?’
MAT 25:40 “OKabaka nago yalibairamu ati, ‘Mbakobera amazima nti nabuli ekimwakoleire omoiza oku baganda bange abo abebanyooma, mwakikoleire ninze.’
MAT 25:41 “Awo yalikoba abo abalibba oku lubbaalwe olwʼengalo engooda ati, ‘Muzwe e gyendi inywe oKibbumba abeyalaamire. Era mwabe omu musyo ogutalikira, eira ogubategekeire oSitaani nʼabamalaikabe.
MAT 25:42 Ekyo kityo olwʼokubba enzala oweyabbaire enduma, timwampaire ekyokulya. Era enyonta oweyabbaire enduma, timwampaire ekyokunywa.
MAT 25:43 Owenabbaire omugeni, timwanjanirizire. Era owenabbaire ndamba ekyokuzwala, timwampaire ekyokuzwala. Era owenabbaire omulwaire timwanjanjabire, era owenabbaire omu mabbuusu, timwannambwire.’
MAT 25:44 “Awo bona balimubuulya bati, ‘Musengwa, twakuboine di ngʼenzala ekuluma, ooba ngʼenyonta ekuluma, ooba ngʼoli mugeni, ooba ngʼodamba ekyokuzwala, ooba ngʼoli mulwaire, ooba ngʼoli omu mabbuusu, nandi ni tukubbeera?’
MAT 25:45 Awo oKabaka yalibairamu ati, ‘Mbakobera amazima, buli owemwagaine okubbeera omoiza kwabo abebanyooma, mwabbanga mugaine kubbeera ninze.’
MAT 25:46 “Kale abo balibasindika oku kibonerezo ekitawaawo. Neye abatuukirirye balyaba mu bwomi obutawaawo.”
MAT 26:1 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo byonabyona, nʼakoba abeegibe ati,
MAT 26:2 “Mumaite muti wabulayo enaku ibiri oMukolo ogwʼoKutambukirya gutuuke, era omu kiseera ekyo oMwana wa Muntu baaba okumuwaayo bamukomerere oku musalabba.”
MAT 26:3 Awo abakabona abakulu, nʼabantu abakulu omwigwanga ni bakiika e wa kabona akira obukulu oKayaafa.
MAT 26:4 Era eeyo ni basala olukwe okukwata oYesu omu mbiso era bamwite.
MAT 26:5 Neye ni bakoba bati, “Tuleke okumukwata omu naku gyʼomukolo, demba abantu beediima.”
MAT 26:6 Awo oYesu oweyabbaire e Bbesaniya omu nyumba ya Simooni eyabbaireku omugenge,
MAT 26:7 ni wabbaawo omukali eyaabireyo nʼecupa erimu amafuta agʼakaloosa, era agʼebbeeyi eino, nʼagasuka oku mutwe gwa Yesu oweyabbaire atyaime ngʼalya.
MAT 26:8 Neye abeegi owebaboine ekyo, ni banyiiga, ni beebuulya bati, “Lwaki amafuta ago bagabebenyeserye?
MAT 26:9 Babbaire bayezya okugatunda ni gʼazwamu empiiya nyingi, ni bagigabira abadoobi.”
MAT 26:10 Awo oYesu oweyategeire ekibakoba, nʼabakoba ati, “Omukali onu lwaki mumuleyerya? Ekintu ekyankoleire kisa.
MAT 26:11 Ekyo kityo olwʼokubba abadoobi ibo baabbanga na inywe bulijo, neye nze tinaabbe na inywe okumala ekiseera ekinene.
MAT 26:12 Asukire amafuta agʼakaloosa oku mubiri gwange ngʼagukwanirya nakimo olwa kuguliika.
MAT 26:13 Era mbakobera amazima nti, wonawona aMawuliro aMasa ago agankwataku e gibagalaabbanga okumalaku ekyalo, na kinu omukali onu ekyakolere, bakitumulangaku ni bamwebukirya.”
MAT 26:14 Awo omoiza oku beegi eikumi na babiri ogubeetanga oYuda Isikalyoti, nʼayaba e giri abakabona abakulu,
MAT 26:15 nʼababuulya ati, “Singa owenababbeera ni mukwata omusaiza oyo mwampa imeka?” Kale awo ni bamuwa amandusu gʼefeeza 30.
MAT 26:16 Era okuzwa olwo oYuda nʼanoonia akaseera akasa akʼokubabbeera bakwate oYesu.
MAT 26:17 Oku lunaku olusooka olwa Mukolo ogwʼeMigaati eGibulamu eKizumbulukuca, abeegi baabire e giri oYesu, ni bamubuulya bati, “Otaka tukutegekere yaina e gitwaliira oMukolo ogwʼoKutambukirya?”
MAT 26:18 OYesu nʼabakoba ati, “Mwabe omu kibuga e wa musaiza oodi ogumumaite, mumukobe muti oMusomesya akobere ati, ‘Ekiseera kyange ekiraagaane kiigereire, kale nze nʼabeegi bange e wuwo niiyo e gitwaliira oMukolo ogwʼoKutambukirya.’ ”
MAT 26:19 Kale abeegi ni bakola ngʼoYesu oweyabalagiire, ni baaba ni bategeka oMukolo ogwʼoKutambukirya.
MAT 26:20 Awo obwire owebwairugaire, oYesu nʼabeegibe eikumi na babiri ni batyama okulya.
MAT 26:21 Era owebabbaire balya, oYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti omoiza kwinywe ayaba okundyamu olukwe.”
MAT 26:22 Cooka awo abeegi ni beekondamira ino, era moiza moiza, ngʼabuulya oYesu ati, “Musengwa, olwo ninze?”
MAT 26:23 OYesu nʼabairamu ati, “Oyo akozya na nze omu kibya, niiye eyandyamu olukwe.
MAT 26:24 Dala oMwana wa Muntu baaba okumwita, ngʼeBiwandiike owebimutumulaku. Neye wobe! Omuntu oyo eyalyamu oMwana wa Muntu olukwe, ngʼalabire! Kyandimubbeereire kisa singa tibamubyaire!”
MAT 26:25 Awo oYuda eyaliremu oYesu olukwe, nʼakoba ati, “Musomesya, olwo ninze?” OYesu nʼamwiramu ati, “Ee, kityo ngʼowookobere.”
MAT 26:26 Awo oYesu nʼabeegibe owebabbaire nga balya, oYesu nʼatoola omugaati, ni yeebalya oKibbumba, nʼaguvunavunamu nʼabawa, nʼabakoba ati, “Mutoole mulye, gunu niigwo omubiri gwange.”
MAT 26:27 Era oluzwanyuma nʼakwata ekikopo kyʼenviinyo, ni yeebalya oKibbumba nʼabawa, nʼabakoba ati, “Munywe kunu nywenanywena.
MAT 26:28 Ekyo kityo olwʼokubba gunu niigwo omusaaye gwange ogwasusuka oku lwʼabangi, era ogukakasa endagaano eya Kibbumba egyali kukola nʼabantube okubasoniya ebikole byabwe ebibbibibbi.
MAT 26:29 Neye mbakoba nti okuzwa atyanu tinaliirayo tete okunywa ekyokunywa kyʼemizabbibbu, paka owenalikinywa na inywe omu ngeri empyaka, omu bwakabaka bwa Bbaabba.”
MAT 26:30 Awo owebamalire okwemba olwembo olwʼokuwuuja oKibbumba, ni bawuluka ni baaba oku Lusozi olwʼeMisaale eMizaituuni.
MAT 26:31 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Omu kiire kinu nywenanywena mwairuka ni mundekawo, olwʼokubba bakiwandiikire bati: ‘Naliita omuliisya, era entaama egyʼomu kiraalo ni gisalaanika.’
MAT 26:32 “Neye owebalimala okunzuukiza, nalibasooka okwaba e Galiraaya.”
MAT 26:33 Awo oPeetero nʼamukakasa ati, “Abandi bonabona nʼowebairuka ni bakulekawo olwʼebyakubbaaku, nze tinakulekewo.”
MAT 26:34 OYesu nʼamwiramu ati, “Nkukobera amazima nti omu kiire ekinanyere kinu, onkoko yaabba akaali nʼokukookoola, nga wankuneegaanira emirundi misatu.”
MAT 26:35 Neye oPeetero nʼamukakasira nakimo ati, “Nʼowebaabba nga bateekwa kunjitira aamo na iwe, tinakwegaane.” Era nʼabeegi abandi bonabona ni bakoba kinanyere ekyo.
MAT 26:36 Awo oYesu nʼabeegibe ni baaba omu kifo ekibeeta oGesusemani. Owebatuukire eeyo oYesu nʼabakoba ati, “Mutyame aanu, nga nze njaba aadi neegairire oKibbumba.”
MAT 26:37 Nʼayaba nʼoPeetero nʼabataane ba Zebedaayo ababiri, era awo nʼatandiika okutya nʼokweririgana.
MAT 26:38 Kale nʼabakoba ati, “Omwoyo gwange gwizwire enima eyezya nʼokunjita! Musigale aanu era nga nywena mubonia.”
MAT 26:39 Oweyeeyongeireyo katono omumaiso, nʼagwa oku mazwige era nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali, kaisi ni yeegairira oKibbumba ati, “Bbaabba, owekibba ekyetaagisya kiti nteekwa okubita omu kipimo ekyokugada okwo, kale kibbe ngʼowootaka.”
MAT 26:40 Awo nʼakanga e giri abeegibe badi abasatu nʼabaajirya nga bagonere, kaisi nʼabuulya oPeetero ati, “Timwezerye okubba na nze aanu nga tubonia waire kadi esaawa emoiza eti?
MAT 26:41 Mubonie era musabe oKibbumba, kaisi okubagezesya tikwabatuukaku, olwʼokubba emyoyo gyanywe dala mimaliriri, neye emibiri minafu.”
MAT 26:42 Era nʼayaba omulundi gwokubiri, nʼasaba oKibbumba ati, “Bbaabba, ekipimo kinu ekyokugada owekibba nga tikyezeka okukintoolaku paka nga nkinywireku, kale kibbe ngʼowootaka.”
MAT 26:43 Era oYesu oweyakangire omulundi ogundi tete nʼabaajirya nga bagona olwʼokubba endoolo gyabbaire gibali kubbikubbi.
MAT 26:44 Kale awo oYesu nʼabaleka, nʼakanga, nʼasaba oKibbumba omulundi ogwokusatu, ngʼasaba omu bibono ebinanyere ebyo.
MAT 26:45 Awo nʼakanga e giri abeegibe, nʼabakoba ati, “Mukaali mugona, era mukaali muwuumula? Aale mubone esaawa etuukire eyʼokulyamu oMwana wa Muntu olukwe bamuweeyo eeri obwezye bwʼabakola ebikole ebibbibibbi bamugadye.
MAT 26:46 Musetuke twabe tubasangaane! Era andiiremu olukwe ngonu atuukire.”
MAT 26:47 Awo oYesu oweyabbaire akaali atumula, oYuda omoiza oku beegibe eikumi na babiri, nʼatuuka nʼekiyindi ekinene ekyʼabantu ababbaire nʼempiima nʼemiigo. Abantu abo, abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga niibo ababbaire babatumire.
MAT 26:48 Atyanu eyaliiremu oYesu olukwe yabbaire amalire okuwa ekiyindi kyʼabantu ekyo akamanyiciryo ngʼabakobere ati, “Omuntu ogunasugirya nga mmugwa omu kifubba, yaabba niiye oyo, mwamukwata-bukwati.”
MAT 26:49 Awo oYuda oweyatuukire, amangu ago nʼayaba e giri oYesu nʼamusugirya ati, “Musomesya oli otya!” Era nʼamugwa nʼomu kifubba.
MAT 26:50 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Munange, okole ekikuleetere.” Awo ni baiza ni bakwata oYesu era ni bamukalangula.
MAT 26:51 Amangu ago omoiza oku babbaire nʼoYesu nʼasowolayo empiimaye, nʼatemaku omugalama wa kabona akira obukulu ekitwi nʼamutiicaaku.
MAT 26:52 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Empiimayo ogikanjeeyo omu kiruutu kyayo, olwʼokubba bonabona abakolesya empiima okwita bona balibaita nʼempiima.
MAT 26:53 Oseega oti timpezya okusaba oBbaabba nʼampeererya enkumi nʼenkumi egyʼabamalaika okwiza okunkuuma?
MAT 26:54 Neye owensaba ni babampa olwo kaisi eBiwandiike ebikoba biti kinu kiteekwa okuntuukaku bibba byatuukirira bitya?”
MAT 26:55 Omu kaseera ako oYesu nʼakoba ekiziima kyʼabantu ati, “Mwizire okunkwata nga muli nʼempiima nʼemiigo ooti mwaba kukwata muyeekera? Kale nabuli lunaku natyamanga na inywe omu Yeekaalu nga njegesya nandi ni munkwata.
MAT 26:56 Neye binu byonabyona birikubbangawo lwa kutuukirirya Biwandiike abanaabbi ebibawandiikire.” Awo abeegibe bonabona ni bairuka ni bamuleka awo.
MAT 26:57 Awo abo abakwaite oYesu ni bamutwala e wa Kayaafa okabona akira obukulu, abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼabantu abandi abakulu omwigwanga, e gibabbaire bakumbaaniire.
MAT 26:58 Neye iye oPeetero yasengereirye oYesu ngʼalekerekuuwo eibbanga okutuukira nakimo omu luuga lwa kabona akira obukulu. Yaingiire nʼatyama nʼabakuumi bʼeYeekaalu abone ebyazwamu.
MAT 26:59 Olwo abakabona abakulu nʼabʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya bonabona ni banoonia obujulizi obwʼobubbeyi obubasinziriraku okwita oYesu.
MAT 26:60 Neye nandi ni babusuna, waire ngʼabajulizi abʼobubbeyi bangi baizire ni bamusibiriryaku. Neye oluzwanyuma ni wazwayo babiri
MAT 26:61 era ibo ni bakoba bati, “Omusaiza onu yakobere ati, ‘Mpezya okuvunawo eYeekaalu ya Kibbumba era nʼokugyombeka omu naku isatu.’ ”
MAT 26:62 Awo okabona akira obukulu nʼayemerera nʼabuulya oYesu ati, “Tiwairemu? Niki ekyokoba ku binu ebibakulumiriza?”
MAT 26:63 Neye oYesu nʼasigala ngʼasirikire. Awo okabona akira obukulu nʼamukoba ati, “Nkulagira nti olayire oKibbumba onanyere obwomi, otukobere obanga niiwe oKurisito oMwana wa Kibbumba.”
MAT 26:64 OYesu nʼairamu ati, “Ee, kityo ngʼowookobere. Era mbakobera nywenanywena nti mwalibona oMwana wa Muntu ngʼatyaime nʼoKibbumba omu kifo kyʼekitiisya eino era ngʼaizira oku bireri okuzwa omwigulu.”
MAT 26:65 Awo okabona akira obukulu omu busungu nʼanyiira eganduulaye, era nʼakoba ati, “Omusaiza onu yeeyeta okubba Kibbumba! Tete tukaali tutakira niki abajulizi abandi? Nti ngoyo muwuliire ebibono ebyatumwire.
MAT 26:66 Inywe museega mutya?” Ibo ni bairamu bati, “Awomeire kumwita.”
MAT 26:67 Awo ni bamwanda ebitanta omumaiso era ni bamukubba ebinfuute, abandi ni bamukubba empi
MAT 26:68 neenu webamukoba bati, “Kurisito, otukobere, naani akukubbire?”
MAT 26:69 Awo oPeetero oweyabbaire ngʼatyaime e nza oku luuga, ni wabbaawo omoiza oku baala ababbaire abaweererya e wa kabona akira obukulu nʼaigerera e gyali, kaisi nʼamukoba ati, “Wena wabbaire nʼoYesu owʼe Galiraaya.”
MAT 26:70 Neye oPeetero ni yeegaana omumaiso gaabwe bonabona, ngʼakoba ati, “Ekyokoba tinkimaite.”
MAT 26:71 Awo oPeetero nʼazwa oku luuga nʼayaba oku muzigo, era tete eeyo yona omwala ogondi omoiza oku baweererya nʼamubona, nʼakoba abantu ababbaire awo ati, “Oyo yena yabbaire nʼoYesu owʼe Naazaleesi.”
MAT 26:72 Tete era oPeetero ni yeegaana ngʼalayira ati, “Omu mazima aganyere nze omusaiza oyo timmumaite.”
MAT 26:73 Tete nga wabitirewo akaseera katono, ababbaire beemereire aawo ni bakoba oPeetero bati, “Dala oli moiza oku basengereri ba Yesu, olwʼokubba nʼentumulayo ekuloopa nti oli Mugaliraaya.”
MAT 26:74 Neye oPeetero nʼatandiika okweraama era nʼokulayira ati, “Omu mazima agananyere nze omusaiza oyo timmumaite!” Amangu ago onkoko nʼakookoola.
MAT 26:75 Awo oPeetero nʼayebukirya ebyo oYesu ebiyabbaire amukobere ati, “Onkoko yaabba akaali nʼokukookoola, nga waneegaine emirundi misatu ngʼokoba oti tommaite.” Era awo oPeetero nʼawuluka, era nʼakunga ino.
MAT 27:1 Awo obwire owebwaceire amakeezi, abakabona abakulu bonabona nʼabantu abakulu omwigwanga, ni bateesa era ni basalawo okwita oYesu.
MAT 27:2 Kale ni bamusiba amangalo, ni bamutwala ni bamuwaayo eeri oPiraato omufugi oMulooma.
MAT 27:3 Atyanu oYuda eyaliiremu oYesu olukwe, oweyaboine ngʼoYesu bamusaliire ogwʼokufa, ni yeejusa olwʼekiyabbaire akolere. Era amandusu gʼefeeza nago 30 nʼagakanjirya abakabona abakulu, nʼabantu abakulu omwigwanga,
MAT 27:4 ngʼabakoba ati, “Nkolere kibbikibbi okuwaayo omuntu abulaku omusango okumwita!” Neye ibo ni bairamu bati, “Kaisi iswe ekyo kitukwataku? Iwe ekyo kigosikyo.”
MAT 27:5 Kale oYuda nʼamuma amandusu ago omu Yeekaalu, kaisi nʼayaba ni yeemyeda.
MAT 27:6 Neye abakabona abakulu ni balondya amandusu ago, era ni bakoba bati, “Amateeka gaiswe tigaikirirya okuteeka empiiya ginu omwigwanika, olwʼokubba gyʼokusuka musaaye.”
MAT 27:7 Kale owebamalire okuteesa, ni bagigulamu ekigona ekibakuulangamu eitakali lyʼokubbumbamu ebintu, baliikengemu abageni.
MAT 27:8 Era ekyo niikyo ekigira ekigona ekyo bakyeta Kigona kyʼoKusuka Musaaye paka atyanu.
MAT 27:9 Awo onaabbi Yeremiya ekiyatumwire ni kituukirira ekikoba kiti: “Batwaire amandusu gʼefeeza 30, nga niiyo ebbeeyi abamo oku bantu bʼe Isirairi egibapatanire bati niigyo egituuka okumugula,
MAT 27:10 era ni bagigulamu ekigona ekibakuulangamu eitakali lyʼokubbumbamu ebintu, ngʼoMusengwa iye oKibbumba oweyabbaire ankobeire.”
MAT 27:11 Awo oYesu ni bamutwala ni bamwemererya omumaiso ga Piraato omufugi oMulooma era omufugi oyo nʼamubuulya ati, “Niiwe okabaka wʼaBayudaaya?” OYesu nʼamwiramu ati, “Ee, kityo ngʼowookobere.”
MAT 27:12 Neye abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga owebabbaire bamuvunaana, tiyabairiremu kadi.
MAT 27:13 Awo oPiraato nʼamubuulya ati, “Towulira ebyo byonabyona ebibakulumiriza?”
MAT 27:14 Neye oYesu nandi nʼamwiramu ekibono kadi kimo kwebyo ebibamuvunaanire. Era omufugi oyo ni yeewunya ino.
MAT 27:15 Atyanu mu buli biseera ebyʼoMukolo ogwʼoKutambukirya, yabbaire mpisa yʼomufugi oMulooma okuteeranga omusibe, abantu ogubamusabanga okuteera.
MAT 27:16 Kale oku mulundi ogwo, wabbairewo omusibe owakabbikabbi ogubabbaire bamaite ino, nga bamweta Bbalaba.
MAT 27:17 Era abantu owebakumbaine e wa Piraato nʼababuulya ati, “Aliina ogumutaka mbateerere; Bbalaba, ooba Yesu abamo ogumweta oKurisito ogubasukireku amafuta?”
MAT 27:18 Yababwirye atyo olwʼokubba yabbaire amaite ati bawaireyo oYesu egyali lwʼengongi.
MAT 27:19 Awo oPiraato oweyabbaire atyaime oku ntebe eyʼobulamuzi, omukaliwe nʼamutumira obukwenda ngʼakoba ati, “Omuntu oyo abula omusango, kale tiwamukola ekintu kyonakyona, olwʼokubba ngadire ino omu kiire kinu omu kirooto okululwe.”
MAT 27:20 Neye abakabona abakulu, nʼabantu abakulu omwigwanga, ni basendasenda ekiziima kyʼabantu okusaba oPiraato ateere Bbalaba, neye iye oYesu bamwite.
MAT 27:21 Awo oPiraato nʼababuulya ati, “Oku babiri mutaka mbateerere naani?” Ni bairamu bati, “Bbalaba.”
MAT 27:22 Awo oPiraato omufugi oyo oMulooma nʼababuulya ati, “Kaisi iye oYesu abamo ogumweta oKurisito ogubasukireku amafuta mmukole ntya?” Bonabona ni bairamu bati, “Omukomerere oku musalabba!”
MAT 27:23 Neye oPiraato nʼababuulya ati, “Lwaki? Kibbikibbiki ekyakolere?” Neye ibo ni bongeramu maani kukooka-bukooki bati, “Iwe omukomerere ku musalabba!”
MAT 27:24 Awo oPiraato oweyaboine nga bimukaisirye, era nʼabantu nga bataka kwediima, nʼakwata amaizi, era nʼanaaba omu ngalo omumaiso gʼekiziima kyʼabantu nga waakoba ati, “Nze mpaawo kibanvunaana oku kwita omusaiza oyo. Neye kigosi kyanywe.”
MAT 27:25 Era abantu bonabona ni bairamu bati, “Oleke omusango gubbe ku niiswe nʼabaana baiswe olwʼokufaakwe!”
MAT 27:26 Kale oPiraato nʼabateerera oBbalaba. Neye nʼalagira ni bafaamuula oYesu nʼofaalu aliku emirobo egisima, kaisi nʼamuwaayo okwaba okumukomerera oku musalabba.
MAT 27:27 Awo abaisirikale bʼomufugi oMulooma ni batwala oYesu omu lubiri lwʼomufugi nago, olubeeta Pulaitoriyo. Era ni bakumbaania abaisirikale abʼekibinja ekyo bonabona ni beeruguulirirya oYesu.
MAT 27:28 Awo ni bamutoolamu ebizwalobye, ni bamuzwalisya eganduula entukuliikiriri.
MAT 27:29 Era ni baluka engule eya mawa, ni bagimuzwalisya oku mutwe. Ni bamukwatisya nʼolugada omu ngalo endiiro. Awo ni bakoma amazwi omumaisoge, ni bamukiina nga bamukoba bati, “Owangaale, iwe okabaka wʼaBayudaaya!”
MAT 27:30 Era ni bamwandaku ebitanta, ni bakwata olugada, ni bamukubba oku mutwe emirundi nʼemirundi.
MAT 27:31 Awo owebamalire okumukiina, ni bamutoolamu eganduula edi entukuliikiriri, ni bamuzwalisya ebizwalo ebibye, awo ni bamutwala okumukomerera.
MAT 27:32 Awo owebabbaire bawuluka omu kibuga e Yerusaalemi, ni basangaana omusaiza owʼe Kuleene, ogubeeta oSimooni, ni bamukaka okwetiika omusalabba gwa Yesu.
MAT 27:33 Era owebatuukire omu kifo ekibeeta Gologoosa, amakulu gaakyo eKifo kyʼeKiyanga,
MAT 27:34 ni bawa oYesu enviinyo okunywa, nga bagitabwiryemu ekintu ekirulu ooti maizi gʼomu ndulwe. Neye oweyakombereku, nʼagaana okuginywa.
MAT 27:35 Awo owebamalire okumukomerera oku musalabba, ni bagabana ebizwalobye, nga babikubbiraku kalulu.
MAT 27:36 Oluzwanyuma lwʼekyo ni batyama aawo era ni bamukuuma.
MAT 27:37 Era e ngulu wʼomutwegwe bateekereyo ekiwandiiko kyʼomusango ogubamuvunaana bati, “ONU NIIYE OYESU, OKABAKA WʼABAYUDAAYA.”
MAT 27:38 Era ni bakomerera nʼabaibbi babiri oku misalabba okumpi nʼoYesu, omoiza oku lubba lwa Yesu olwʼengalo endiiro, nʼogondi oku lwʼengooda.
MAT 27:39 Awo ababbaire babitawo ni batengeetya emitwe nʼobulwa nga baduula oYesu,
MAT 27:40 era ni bakoba bati, “Iwe ayaba okuvunawo eYeekaalu, tete ogyombeke omu naku isatu, weeramye. Aale ngʼoli Mwana wa Kibbumba, ozwe oku musalabba oike ansi!”
MAT 27:41 Era abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, nʼabantu abakulu omwigwanga bona ni bamukiina, nga bakoba bati,
MAT 27:42 “Yalamyanga abandi, tayezya okweramya onanyere! Iye oKabaka wa Isirairi, aale atyanu azwe oku musalabba aike ansi kaisi tumwikiririryemu.
MAT 27:43 Akoba ati yeesiga Kibbumba, era yakobere ati Mwana wa Kibbumba. Kale aale ngʼoKibbumba amutaka, amulamye.”
MAT 27:44 Era abaibbi abebakomereire okumpi naye, bona ni bamuduula omu ngeri enanyere eyo.
MAT 27:45 Atyanu okuzwa oku saawa omukaaga egyʼomusana, paka oku saawa omwenda egyeigulo, endikiirya nʼekwata oku kyalo kyonakyona.
MAT 27:46 Era oku saawa ooti mwenda, oYesu nʼakunga nʼeigono eryaminkirira ati, “Eloyi, Eloyi, lama sabbakusaani?” Amakulu gaakyo gati, “Kibbumba wange, Kibbumba wange, lwaki ondekerewo?”
MAT 27:47 Era abamo kwabo ababbaire beemereire aawo owebawuliire, ni bakoba bati, “Ayeta onaabbi Eriya!”
MAT 27:48 Era amangu ago omoiza kwibo nʼairuka, nʼakwata ekijuulo, nʼakitimya omu nviinyo ensasaami, nʼakiteeka oku lugada, nʼawa oYesu okufunfuuna.
MAT 27:49 Neye abandi ni bakoba bati, “Aale muleke tubone ooba ngʼEriya yaiza nʼamulamya!”
MAT 27:50 Awo oYesu tete nʼakunga nʼeigono eryaminkirira, era nʼafa.
MAT 27:51 Omu kaseera ako olutimbe olwʼomu Yeekaalu ni lunyiirikamu aakati, okuzwa angulu okutuuka ansi ni bibba ebitundu bibiri. Ekyalo ni kitengeeta, era amabbaale ni gaatikamu.
MAT 27:52 Era amagombe agamo ni gaatikamu, era abatuukirirye bangi ababbaire bafiire oKibbumba nʼabazuukiza,
MAT 27:53 ni bazwa omu magombe. Era oluzwanyuma lwa Yesu okuzuukira, ni baaba omu kibuga e Yerusaalemi ekitukulye, era abantu bangi ni bababona.
MAT 27:54 Omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100 era nʼabaisirikale ababbaire naye nga bakuuma oYesu, owebaboine ngʼomusisi atengeetya ekyalo, era nʼebintu ebindi byonabyona ebyabbairewo, ni batya ino, ni bakoba bati, “Dala onu abbaire niiye oMwana wa Kibbumba!”
MAT 27:55 Era wabbairewo abakali bangi aawo ababbaire e yalakuuku nga balengera. Babbaire basengereirye oYesu kuzwa Galiraaya nga bamuweererya.
MAT 27:56 Era mwibo mwabbairemu oMalyamu oMangadaleena, nʼoMalyamu omaaye wa Yaakobbo nʼoYusufu, era nʼomaaye wʼabataane ba Zebedaayo.
MAT 27:57 Awo obwire owebwabbaire bwatira okwirugala, omusaiza omusuni owʼAlimasaaya ogubeeta oYusufu, era yena eyabbaire asuukire omwegi wa Yesu nʼatuuka e gibakomereire oYesu.
MAT 27:58 Kale nʼayaba e giri oPiraato, nʼamusaba omulambo gwa Yesu. Era oPiraato nʼalagira okugumuwa.
MAT 27:59 Kale oYusufu nʼatwala omulambo, nʼagulingira omu lugoye olubeeta olineni olutukula.
MAT 27:60 Era nʼaguteeka omu magombege agʼempuku, ageyabbaire yankutemanga omwibbaale era nga tateekangakuumu mulambo. Nʼayiringitya ogubbaale, nʼaigalira omulyango ogwʼamagombe, nʼazwawo.
MAT 27:61 Era oMalyamu oMangadaleena nʼoMalyamu ogondi babbaire batyaime aawo okumpi nga balingiriire oku magombe.
MAT 27:62 Awo oku lunaku olwairireku, era nga ku Saabbaato, abakabona abakulu nʼaBafalisaayo, ni baaba egiri oPiraato,
MAT 27:63 ni bamukoba bati, “Musengwa, twebukirya tuti omubbeyi oyo oweyabbaire ngʼakaali mwomi, yakobere ati oluzwanyuma lwʼokufa yalizuukira oku lunaku lwokusatu.
MAT 27:64 Kale olagire bakuumire nakimo amagombe paka oku lunaku lwʼokusatu nga bamuliikire. Anambula ekyo abeegibe bayinza okwaba ni baibbamu omulambogwe, kaisi ni bakobera abantu bati, ‘Azuukire!’ Olwo obubbeyi obwʼoluzwanyuma obwo bubba bwabba bubbibubbi okukiraku obwasookere.”
MAT 27:65 Awo oPiraato nʼabakoba ati, “Mutwale abaisirikale abakuumi, era bakuumire nakimo amagombe ago ngʼowebayezya.”
MAT 27:66 Kale ni baaba, ni basiba bakalangulira nakimo eibbaale omu mulyango, era ni balekawo abakuumi.
MAT 28:1 Awo ngʼeSaabbaato ewoireku, amakeezi pwi olwesaabbiiti, oMalyamu oMangadaleena nʼoMalyamu ogondi ni baaba okubona amagombe agʼempuku omubabbaire bateekere oYesu.
MAT 28:2 Kale owebatuukire ni wagwawo omusisi owʼamaani, olwʼokubba omalaika wa Musengwa iye oKibbumba yazwire omwigulu nʼaika oku magombe nago nʼayiringitya eibbaale eryabbaire omu mulyango nʼalitoolawo, era nʼalityamaku.
MAT 28:3 Omalaika oyo yabbaire amasaamasa ooti kumesya kwa ikendi, nʼebizwalobye nga bitukula ooti mabbaale ga ikendi.
MAT 28:4 Nʼolwekyo abakuumi ni bamutya ino, ni batukuta era ni babba ooti bafiire.
MAT 28:5 Awo omalaika nʼakoba abakali abo ati, “Timwatya, mmaite nti munoonia Yesu ogubakomereire oku musalabba.
MAT 28:6 Aanu abulawo, azuukiire ngʼoweyakobere. Mwize mubone e gibabbaire bamuteekere.
MAT 28:7 Olwo kaisi mwabe mangu mukobere abeegibe muti, ‘Azuukiire, era yeesookere okwaba e Galiraaya, eeyo gimwamubonera.’ Obwo niibwo obukwenda obumbakobeire.”
MAT 28:8 Kale abakali abo ni bazwa mangu oku magombe ago nga batiire, neye nga baizwire eisangaalo, ni bairuka okukobera abeegibe.
MAT 28:9 Awo owebabbaire baaba, oYesu nʼabeerukira ngʼabazwera omumaiso, nʼabakoba ati, “Mbasugiirye!” Era bamwigereraku, ni bakoma amazwi kaisi ni beevambirya oku bigerebye ni bamusinza.
MAT 28:10 Kale awo oYesu nʼabakoba ati, “Timwatya, mwabe mukobere abeegi bange baabe e Galiraaya, eeyo niiyo e gibambonera.”
MAT 28:11 Awo abakali abo owebabbaire bazwa oku magombe nga bali omu nzira baaba, abamo oku baisirikale abakuumi bʼamagombe ga Yesu, ni baaba omu kibuga, ni bakobera abakabona abakulu byonabyona ebyabbaire bituukirewo.
MAT 28:12 Kale abakabona abakulu ni bakumbaana aamo nʼabantu abakulu omwigwanga, ni bateesa. Era ni basalawo ni bawa abaisirikale empiiya nyingi okubagulirira,
MAT 28:13 nga babakoba bati, “Mukobe muti, ‘Abeegibe eizo baizire obwire nga tugonere, ni baibba omulambogwe.’
MAT 28:14 Ekyo omufugi oPiraato oweyakiwulira, iswe twabawozererya ni mulama omusango.”
MAT 28:15 Kale awo abakuumi ni bakwata empiiya, era ni bakola ngʼowebabakobere. Ekibono ekyo ni kisaalaana omu Bayudaaya paka atyanu.
MAT 28:16 Awo abeegi eikumi na moiza ni baaba e Galiraaya, oku lusozi oYesu e giyabakobere okwaba.
MAT 28:17 Era owebamuboine, ni bamusinza, neye abamo kwibo ni bamubuusabuusa.
MAT 28:18 Awo oYesu nʼaigerera e gibali kaisi nʼabakoba ati, “Bampaire obwezye bwonabwona omwigulu nʼoku kyalo.
MAT 28:19 Nʼolwekyo mwabe musuuce abantu abʼamawanga gonagona babbe beegi bange, nga mubabatiza omu liina lya Bbaabba, nʼeryʼoMwana, nʼeryʼoMwoyo oMutukulye,
MAT 28:20 nga mubeegesya okukwatanga byonabyona ebinabalagiire inywe. Era dala naabbanga na inywe paka ekyalo owekyaliwaawo.”
MAR 1:1 Ganu niigo aMawuliro aMasa agakwata oku Musengwa, oYesu Kurisito oMwana wa Kibbumba.
MAR 1:2 Gatandiikire ngʼonaabbi Isaaya oweyawandiikire ebyo oKibbumba ebiyakobere oMwanawe ati: “Obone, ntuma omukwenda wange akwekubbembere okukwewulirya enzira e gyoyaba.
MAR 1:3 Era niiye oyo atumulira omwidungu nʼeigono eryaminkirira ati, ‘Mutegeke oluguudo lwa Musengwa aiza, muteereerye amanzirage.’ ”
MAR 1:4 Omukwenda oyo yabbaire Yokaana oMubatizi eyabonekeire omwidungu, era ngʼalaabba eeri abantu beenenye era bababatize, kaisi oKibbumba abasoniye ebikole byabwe ebibbibibbi.
MAR 1:5 Abantu ni bazwanga omu byalo byʼomu Buyudaaya mwonamwona, nʼomu kibuga e Yerusaalemi, ni baabanga e giri oYokaana, ni babbutulanga ebikole byabwe ebibbibibbi era nʼababatiziranga omu Mwiga oYoludaani.
MAR 1:6 OYokaana oyo yazwalanga ekizwalo ekibakolere omu byoya bya kisolo ogubeeta ongamira, ngʼomu nkende yeesiba musipi gwʼeidiba. Era yaalyanga nzige nʼomujenene gwʼenzoki egyʼomu kigona.
MAR 1:7 Abantu yabalaabbiranga ati, “Waliwo ankiraku obwezye aali kwiza oluzwanyuma lwange, nze oguntasaanira naire okukotama okusibindula obusibiro bwʼengaitogye ni ngitoola omu bigerebye.
MAR 1:8 Nze mbabatiza nʼamaizi, neye iye yalibabatiza na Mwoyo oMutukulye.”
MAR 1:9 Omu naku egyo, oYesu nʼazwa omu kabuga kʼe Naazaleesi omwitwale lyʼe Galiraaya, nʼayaba oYokaana nʼamubatizira omu mwiga oYoludaani.
MAR 1:10 OYesu nga yankuzwa omu maizi, nʼabona eigulu nga lyeigula, era nʼoMwoyo oMutukulye ngʼamwikaku ooti njiiwa.
MAR 1:11 Eigono ni lizwa omwigulu nga likoba liti, “Niiwe oMwana wange omutake, era ogunsiima eino.”
MAR 1:12 Awo amangu ago oMwoyo oMutukulye nʼasindika oYesu omwidungu,
MAR 1:13 nʼamalayo enaku 40 ngʼoSitaani amukema. Yabbaire aamo nʼebisolo byʼomu kigona neye ngʼabamalaika bamulabirira.
MAR 1:14 Awo nga bamalire okwigalira oYokaana omu mabbuusu, oYesu nʼayaba omwitwale lyʼe Galiraaya, nʼalaabbanga eeri abantu aMawuliro aMasa agazwa eeri oKibbumba,
MAR 1:15 ngʼabakoba ati, “Ekiseera ekimwabbaire mukumiriire kituukire; ekitegeeza kiti, obwakabaka bwa Kibbumba bwigereire. Kale, mwenenye era mwikirirye aMawuliro aMasa agʼengeri yʼokwingira omu bwakabaka obwo.”
MAR 1:16 Lumo, oYesu oweyabbaire ngʼabita oku mbale kwʼenyanza oGaliraaya, nʼabona oSimooni nʼomugandawe Andereya nga batega akatimba omu nyanza olwʼokubba babbaire bazibuli.
MAR 1:17 Awo oYesu nʼabeeta ati, “Mwize mubbe beegi bange! Nalibasuuca bazibuli bʼabantu omu kifo kyʼabazibuli bʼenyanyi.”
MAR 1:18 Era amangu ago ni baleka aawo obutimba bwabwe, ni baaba naye.
MAR 1:19 Tete oweyeeyongeireku omumaiso butyayi buti, nʼabona oYaakobbo nʼomugandawe oYokaana, abataane ba Zebedaayo, nga bali omu lyato bakwania obutimba bwabwe.
MAR 1:20 Amangu ago bona nʼabeeta. Owebawuliire ngʼabeeta, ni baleka aawo oitewaabwe oZebedaayo nʼabapakasibe omu lyato; batyo bona ni basuuka beegi ba Yesu.
MAR 1:21 Awo oYesu nʼabeegibe ni batuuka omu kibuga e Kaperenawumu. ESaabbaato oweyatuukire, oYesu nʼaingira omwikumbaaniro lyʼaBayudaaya omubeegeseryanga ebyʼediini, nʼatandiika okwegesya.
MAR 1:22 Abantu abamuwulisisyanga ni beewunyanga ino engeri egyayegesyamu olwʼokubba yayegesyanga ngʼonanyere obwezye, nga tali ooti bakugu omu byʼaMateeka ga Musa.
MAR 1:23 Kaisi omwikumbaaniro omwo mwabbairemu omuntu aliku omuzimu. Omu kaseera ako, nʼaceera ino ati,
MAR 1:24 “Otubbaire niki iwe Yesu owʼe Naazaleesi? Oizire kutujigirica? Okoba oti tinkumaite? Niiwe oMutukulye oyo azwa eeri oKibbumba.”
MAR 1:25 Neye oYesu nʼagukaawuukira ati, “Osirike mangu, nʼomuntu onu omuzweku!”
MAR 1:26 Omuzimu ni gusukunsulya ino omuntu oyo, era ni gwasyamika omulundi gumo, ni gumuzwaku.
MAR 1:27 Era bonabona ababbairewo ni bawuninkirira nga beebuulyangana bati, “Enjegesyaye enu nga mpyaka! Aate eizwire bwezye! Alagira nʼemizimu ni gimuwulira! Muntuki onu?”
MAR 1:28 Okuzwa nʼolwo, okufumakwe ni kusaalaanira omwitwale lyʼe Galiraaya lyonalyona, nʼoku mirirano.
MAR 1:29 OYesu oweyazwire omwikumbaaniro, nʼayaba nʼoSimooni nʼAndereya omu nyumba yaabwe aamo nʼoYaakobbo, nʼoYokaana.
MAR 1:30 Yabbaire yankutuuka ati, ni bamukobera bati omaaye wa muka Simooni yabbairewo ngʼomusuuja gumuluma ino.
MAR 1:31 OYesu nʼayaba e gyali, nʼamukwata oku ngalo, nʼamusetuca. Awo, omusuuja ni gulama, era nʼatandiika nʼokubainula.
MAR 1:32 Akanaigulo, ngʼeisana ligwire, ni bamuleetera abalwaire bonabona, nʼabo ababbaireku emizimu.
MAR 1:33 Era abantu abʼomu kibuga ekyo bonabona ni bakumbaanira e nza oku mulyango.
MAR 1:34 Nʼalamya bangi ababbaire nʼendwaire egya buli ngeri. Nʼababbaireku emizimu, nʼagibabbingaku nga tagiikirirya kadi kutumula olwʼokubba gyabbaire gimumaite.
MAR 1:35 Eizo waaku, oYesu yalamukire makeezi pwi, obwire nga bukaali okuca, nʼawuluka, nʼayaba omu kifo ekinambulamu abantu nʼabba eeyo ngʼasaba oKibbumba.
MAR 1:36 Owekwaceire, oSimooni nʼabainaye ni baaba nga bamunoonia.
MAR 1:37 Owebamuboine, ni bamukoba bati, “Abantu bonabona bakunoonia.”
MAR 1:38 Neye iye oYesu, amantabafaaku, nʼabairamu ati, “Twabe omu bubuga obundi obuliraine aanu eeyo yona ndaabbeyo olwʼokubba ekyo niikyo ekyagirire ni njiza.”
MAR 1:39 Atyo nʼatambula omwitwale lyʼe Galiraaya lyonalyona ngʼalaabba omu makumbaaniro gaabwe, nʼabantu ababbaireku emizimu ngʼagibabbingaku.
MAR 1:40 Awo omugenge nʼaiza e giri oYesu, nʼakoma amazwi ngʼamwegairira ati, “Musengwa, mmaite nti oyezya okundamya, owoobba ngʼotakire.”
MAR 1:41 OYesu ekisa ni kimukwata, nʼagolola engalo nʼamukwataku, nʼamukoba ati, “Ntaka. Kale olame!”
MAR 1:42 Amangu ago, ebigengebye ni bimuwaaku, era nʼalamira nakimo.
MAR 1:43 OYesu nʼamuseebulirawo, era nʼamusisiitira ino
MAR 1:44 ati, “Ekyo tokikoberaku omuntu kadi moiza, wazira oyabe weeyanjule e wa kabona, era ngʼoMusa oweyalagiire, oweeyo nʼekyokuwaayo ekyokwetukulya kaisi bakakase bati olamire.”
MAR 1:45 Neye tete, omusaiza oyo oweyaabire, yatandiikire kusasya wonawona ngʼoYesu oweyabbaire niiye amulamirye. Nʼolwekyo, oYesu nga takaali ayezya okwingira omu kibuga omu lwatu, olwʼokutya abantu okumumigirirya. Yaabbanga mbale mbale eeyo omu bifo ebinambulamu bantu. Neye era, eeyo yona abantu ni bamusengereryangayo, nga bazwa nabuli wantu.
MAR 2:1 Nga wabitirekuuwo enaku, oYesu nʼakanga omu kibuga e Kaperenawumu. Abantu owebawuliire bati akangire e ika,
MAR 2:2 ni bakumbaana bangi ino, nga nʼomu luuga tibakaali baweeramu. OYesu oweyabbaire ngʼabalaabbira ekibono kya Kibbumba,
MAR 2:3 ni waizawo abantu bana nga bagingire omulwaire asanyalaire, bamumuleeteire.
MAR 2:4 Owebakayire okumutuuca oYesu egiyabbaire, olwʼekiziima kyʼabantu, ni babiikula ekitundu kyʼekisooto kyʼenyumba, okuteeba oYesu egiyabbaire. Ni babitya omulwaire oyo omu kiwundu ekyo ngʼalambaire oku mukeeka okubamuleeteire.
MAR 2:5 OYesu oweyaboine okwikirirya kwabwe, nʼakoba asanyalaire ati, “Mwana wange, nkusoniyire ebikolebyo ebibbibibbi.”
MAR 2:6 Abakugu omu byʼaMateeka ga Musa ababbaire batyaime aawo, olwo ni baseega omu myoyo gyabwe bati,
MAR 2:7 “Onu abba atya okutumula atyo? Atumula omu ngeri ezumirira oKibbumba! Naani ali nʼobwezye okusoniya ebikole ebibbibibbi okutoolaku oKibbumba?”
MAR 2:8 Amangu ago, oYesu, omu mwoyogwe, nʼategeera ebyabbaire omu biseego byabwe. Iye awo niiye okubakoba ati, “Lwaki mwebuulya ebintu ebyo omu myoyo gyanywe?
MAR 2:9 Oku bibiri binu kiriina ekikalanguki eino okutumula ni kibbaawo; kukoba asanyalaire nti, ‘Nkusoniyire ebikolebyo ebibbibibbi,’ ooba nti, ‘Osetuke, weetiike omukeekagwo oyabe?’
MAR 2:10 Aale atyanu oleke mbalage nti oMwana wa Muntu, ali nʼobwezye okusoniya ebikole ebibbibibbi oku kyalo kunu.” Era awo nʼakoba asanyalaire ati,
MAR 2:11 “Osetuke! Oginge omukeekagwo, era okange e ika!”
MAR 2:12 Amangu ago, omusaiza nʼayemerera, bonabona nga babona, nʼaginga omukeekagwe, nʼatambula. Bonabona ni bawuninkirira, ni bawuuja oKibbumba, ni bakoba bati, “E! Titubonangaku ekintu ekiti!”
MAR 2:13 Olundi oYesu nʼairayo oku mbale kwʼenyanza eyʼe Galiraaya, abantu nga bali kwabanga bangi ino e gyali, era ngʼabeegesya.
MAR 2:14 Oluzwanyuma oweyabbaire ngʼatambula, nʼabona oLeevi, omusolooji wa musolo, omutaane wʼAlufaayo, ngʼatyaime omu yaafeesi ya musolo. OYesu nʼamukoba ati, “Oize otambulenge na nze.” OLeevi yena nʼasetukiramu nʼayaba naye.
MAR 2:15 Oluzwanyuma, oYesu nʼayaba nʼabeegibe e wa Leevi oku kiinulo. Abasolooji ba musolo bangi, nʼabakola ebikole ebibbibibbi, ni baaba naye, era bonabona ni batyama okulya nʼoYesu nʼabeegibe.
MAR 2:16 Abamo oku bakugu omu byʼaMateeka ga Musa abʼomu kibbula kyʼaBafalisaayo, owebaboine oYesu ngʼaliira aamo nʼabakola ebibbibibbi, nʼabasolooji ba musolo, ni babuulya abeegibe bati, “Lwaki oyo aliira aamo nʼabakola ebikole ebibbibibbi ooti baabo abasolooji ba musolo?”
MAR 2:17 OYesu oweyawuliire ekibabuulya, iye onanyere nʼabairamu ati, “Aboomi tibeetaaga omusawo, wazira abalwaire. Abatuukirirye tiniibo abenaizire okweta beenenye, wazira abakola ebibbibibbi.”
MAR 2:18 Omu kiseera abeegi ba Yokaana oMubatizi nʼaBafalisaayo ekibabbaire basiibiramu, abantu abamo ni baiza e giri oYesu, ni bamubuulya bati, “Lwaki abeegi ba Yokaana oMubatizi nʼabeegi bʼaBafalisaayo basiiba, kaisi ababo ni batasiiba?”
MAR 2:19 OYesu, okutaka okubalaga ati iye nʼenjegesyaye empyaka tibakwatagana nʼobulombolombo bwʼekifalisaayo, nʼabairamu nʼengero ginu ati, “Abageni abeete oku mbaga yʼobugole tibayezya okusiiba ngʼomugole omusaiza akaali ali nabo.
MAR 2:20 Neye ekiseera kyalituuka ni babatoolaku omugole oyo, kaisi olwo ni basiiba omu biseera ebyo.
MAR 2:21 “Omuntu takubbira omu kizwalo ekikaire ekiraaka ekiyaaka ekibakaali okwozakuumu, olwʼokubba owekyekaza, kyezya okukanula ekizwalo, kaisi ekituli ni kyeyongera okugalama.
MAR 2:22 Era enviinyo empyo tibagisuka mu bisawo byagyo ebyʼamadiba ebikaire. Singa ekyo bakikola, gibyata, kaisi nʼofiirwa enviinyo egyo nʼekisawo kyaku. Enviinyo empyo bagisuka mu bisawo byagyo ebiyaaka.”
MAR 2:23 Lumo, oYesu yabbaire abita omu kasinde akabbaire omu musiri gwʼengaano oku Saabbaato, abeegibe abeyabbaire atambula nabo, ni baaba nga bawulula ebigala byʼengaano.
MAR 2:24 ABafalisaayo ni babuulya oYesu bati, “Ala obone, lwaki abeegibo batambire, ekintu aMateeka ga Musa ekigataikirirya oku Saabbaato?”
MAR 2:25 Iye nʼabairamu ati, “Inywe timusomangaku omu Biwandiike kwekyo okabaka oDawudi nʼabeyabbaire nabo ekibakolere enzala oweyabalumire?
MAR 2:26 Yaingiire omu nyumba ya Kibbumba, nʼalyaku emigaati egibabbaire bawongere eeri oKibbumba. Ekyo oDawudi yakikoleire mu kiseera Abbiyasaali oweyabbaire nga niiye okabona akira obukulu. Waire ngʼemigaati egyo aMateeka ga Musa gabbaire tigaikirirya abantu abandi okugiryaku okutoolaku abakabona bonkani, iye oDawudi yagiriireku; era nʼawaaku nʼababbaire naye!”
MAR 2:27 Awo niiwo oYesu okubeebuulisya ati, “Lwaki oKibbumba yateekerewo eSaabbaato? Museega muti yaluteekerewo kufugiraku bantu ekibakola? Kadi! Yaluteekerewo kaisi abantu bayezye okuwuumulirangaku okuzwa omu mirimo gyabwe.
MAR 2:28 Nʼolwekyo oMwana wa Muntu ali nʼobwezye okusalawo abantu ekibasaaniire okukola oku Saabbaato.”
MAR 3:1 Olundi, oYesu nʼayaba omwikumbaaniro. Era omwo mwabbairemu omuntu owʼengalo eyanyolere.
MAR 3:2 Era omunanyere omwo mwabbairemu aBafalisaayo ababbaire banoonianga ensonga yʼokuzweraku okuwaabira oYesu. Kale ni bamwekalikica babone ooba nga yalamya omuntu oyo oku Saabbaato, kaisi basunire okwo ekyʼokumuwaabira.
MAR 3:3 OYesu nʼakoba owʼengalo eyanyolere ati, “Osetuke, oyemerere abantu bonabona e gibayezya okukubonera!”
MAR 3:4 Kaisi nʼabuulya abamwakanisya ati, “Kaisi niki amateeka ekigaikirirya okukola oku Saabbaato? Kukola busa ooba bubbibubbi? Kulamya bwomi ooba kwita?” Neye ibo ni basirika-busiriki.
MAR 3:5 Awo nʼabeeruguulyamu amaiso nʼobusungu, era ngʼobukakanyali bwʼemyoyo gyabwe bumukwatisirye obutaki, nʼakoba omuntu oyo ati, “Waama iswe ogolole engaloyo.” Era nʼagigolola, era nʼeramirawo.
MAR 3:6 Awo aBafalisaayo ibo ni bawulukamu, era amangu ago ni beeyimbya nʼabandi abʼekibbula ekiwagira okabaka oKerode ni bateesa engeri egibayezya okujigiricamu oYesu.
MAR 3:7 Olundi oYesu nʼayaba oku mbale kwʼenyanza eyʼe Galiraaya aamo nʼabeegibe. Oguyindi gwʼabantu ni gwaba e gyali, nga guzwa e bugwaisana omu Galiraaya nʼomu Buyudaaya,
MAR 3:8 omu maserengenta gʼomu kibuga e Yerusaalemi, nʼomu kitundu kyʼe Idumeya, nʼokwitale kudi kwʼomwiga oYoludaani, nʼe ngulu omu bitundu ebiriraine ebibuga oTiiro nʼoSidoni. Abo bonabona baabire e gyali olwʼokubba babbaire bawuliire ebyakola.
MAR 3:9 Olwʼabantu okubitirira obungi, oYesu nʼalagira abeegibe bateekewo eryato libbaawo nga limukuumiriire okutyamamu olwʼekiziima kyʼabantu obutamumigirirya.
MAR 3:10 Yabalagiire okukola ekyo olwʼokubba yabbaire alamirye abantu bangi, ngʼabalwaire bonabona beemigirirya bayezye okumutuukirira bamukwateku.
MAR 3:11 Abantu ababbaireku emizimu owebamubonangaku nga bagwa ansi omumaisoge ni baasyamika bati, “Niiwe oMwana wa Kibbumba!”
MAR 3:12 Neye oYesu iye ngʼagaanira nakimo emizimu egyo okumubbutula.
MAR 3:13 Olundi, oYesu nʼayaba oku lusozi, nʼayeta abo abeyalonderemu, ni baaba e gyali.
MAR 3:14 Mwibo nʼayabulaku ikumi na babiri babbenge aamo naye, era abatumenge okulaabba obukwendabwe.
MAR 3:15 Abo abeyalonderemu nʼabeeta batume, era nʼabawa obwezye okubbinganga emizimu oku bantu.
MAR 3:16 Abatume eikumi na babiri abeyayabwireku niibo banu: OSimooni, oguyatuumire erya Peetero;
MAR 3:17 oYaakobbo nʼomugandawe oYokaana abataane ba Zebedaayo abeyawaire erya “Bbowaneruuge” amakulu gaakyo kiti, “Ababbwatuka ooti laadu.”
MAR 3:18 Era nʼAndereya, nʼoFiripo, nʼoBbantulumaayo, nʼoMatayo, nʼoTomasi, nʼoYaakobbo omutaane wʼAlufaayo, nʼoSadaayo, nʼoSimooni oMulwaniriri wa kwefuga kwʼeigwangalye,
MAR 3:19 nʼoYuda Isikalyoti eyaliiremu oYesu olukwe.
MAR 3:20 Olundi, oYesu nʼakanga e Kaperenawumu, tete abantu bangi ni bakumbaanira e gyali, iye nʼabeegibe ni bakayaku nʼakaseera kʼokulya.
MAR 3:21 Abʼe waabwe e Naazaleesi owebawuliire bati airire, ni baaba okumukwata olwʼokubba ibo babbaire bakitwala bati agwire iralu.
MAR 3:22 Abakugu omu byʼaMateeka ababbaire bazwire e Yerusaalemi ibo nga bakoba abantu bati, “Aliku Bberuzebbuli omukulu wʼemizimu, era akolesya bwezye bwʼomukulu oyo okugibbinga.”
MAR 3:23 Awo oYesu nʼayeta abakugu omu byʼaMateeka nago okwaba e gyali, nʼabairiramu mu ngero ati, “OSitaani ogumwetere oBberuzebbuli ayezya atya okwebbinga iye onanyere oku bantu?
MAR 3:24 Abantu abʼobwakabaka obumo owebeesalamu, obwakabaka obwo tibuwangaala.
MAR 3:25 Nʼomu kisito, singa abantu baamu beesalamu, baawukana, nʼekisito ekyo ni kisansukana.
MAR 3:26 Singa oSitaani yena yeerwanisya, obwezyebwe ni bugabukanamu, abba takaali ali nʼamaani, era abba ngʼajigirikire.
MAR 3:27 “Mpaawo ayezya okwingira omu nyumba yʼomuntu owʼamaani nʼanyaga ebintubye, okutoolaku ngʼasookere kumusiba, olwo kaisi nʼayezya okunyaga ebyʼomu nyumbaye.
MAR 3:28 “Mbakobera amazima nti, kyezeka okusoniya abantu ebibbibibbi byabwe byonabyona, era kyezeka okubasoniya ebizumi byonabyona ebibazuma.
MAR 3:29 Neye, nabuli azuma oMwoyo oMutukulye tibalimusoniya olwʼokubba abba akolere kibbikibbi ekyasigala nakyo emirembe nʼemirembe.”
MAR 3:30 Ekyo oYesu yakitumwire kwakanisya baabo ababbaire bakobere bati aliku muzimu.
MAR 3:31 Atyanu abaganda ba Yesu nʼomaaye ni batuuka e giyabbaire. Iye ngʼali omu nyumba, ni beemerera e nza, ni bamutumira omuntu okumweta.
MAR 3:32 Ekiziima kyʼabantu ekyabbaire kityaime nga kimweruguuliriirye ni bamukoba bati, “Omaawo nʼabagandabo bali e nza bataka okukubona.”
MAR 3:33 OYesu nʼabairamu ati, “Abantu abenjeta nti mama ooba nti baganda bange niibo ababba abʼengeriki?”
MAR 3:34 Awo nʼabitya amaiso omu bantu ababbaire batyaime okumpi naye aawo abamweruguuliriirye, nʼakoba ati, “Omama nʼabaganda bange niibo banu.
MAR 3:35 Nabuli akola oKibbumba ebyataka niiye abba omuganda wange, niiye abba omwonyoko wange, era niiye abba omama.”
MAR 4:1 Olunaku olunanyere olwo, oYesu nʼatandiika tete okwegesya ngʼali oku mbale kwʼenyanza oGaliraaya, ekiziima kyʼabantu ni kikumbaanira e gyali. Neye owekyabitiriire obunene, oYesu nʼaingira omu lyato eryabbaire oku nyanza, nʼalityamamu; ekiziima ikyo ni kisigala oku mbale kwʼenyanza.
MAR 4:2 Awo nʼabeegesya ebintu bingi ngʼakolesya ngero, era omu kwegesyakwe nʼabakoba ati,
MAR 4:3 “Muwulisisye. Wabbairewo omulimi eyaabire okusiga ensigogye.
MAR 4:4 Oweyabbaire ngʼasiga, egimo gyagwire ku nzira, enyonyi ni giiza ni gigirya.
MAR 4:5 Era ensigo egindi ni gigwa mwitakali eryʼoku bubbaalebbaale, tigyalwire ni gimera, olwʼokubba eitakali eryo tiryabbaire lyabiriri.
MAR 4:6 Neye eisana oweryocerye eino, ni liwotoca ebimera ebyo era ni bikala olwʼokubba emiri gyabyo gyabbaire tigyabiriire ansi omwitakali.
MAR 4:7 Ensigo egindi ni gigwa mwitakali eryabbairemu amawa kaisi ni gakulira aamo nʼensigo egyo, kale ni gagikaisya nʼokwama.
MAR 4:8 Nʼensigo egindi ni gigwa omwitakali erisa, ni gimera, ni gikula, era ni gibala. Egimo ni gibala ensigo 30; nʼegindi 60; era nʼegindi 100.”
MAR 4:9 Awo oYesu nʼakoba ati, “Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula.”
MAR 4:10 Awo abantu abakira obungi nga bamalire okuzwawo ni baaba, abeegi eIkumi na Babiri, nʼabandi ababbaire basigaire nʼoYesu ni bamubuulya ebikwata oku ngero egyo.
MAR 4:11 Iye nʼabakoba ati, “Inywe babawaire enkabi egyʼokumanya ekyama ekifa oku bwakabaka bwa Kibbumba. Neye abantu abandi bawulirira nabuli kintu mu ngero,
MAR 4:12 kaisi dala, ‘balingirirenge, neye nga tibabona; bawulirenge, neye nga tibategeera, demba ni beenenya ni babasoniya ebibbibibbi byabwe.’ ”
MAR 4:13 Awo niiye oYesu okubabuulya ati, “Aabba ngʼamakulu gʼolugero olwo timugategeire, olwo mwalyezya mutya okubbaaku nʼolugero olumutegeera?
MAR 4:14 Omusigi niiye omuntu asiga ekibono kya Kibbumba omu bantu.
MAR 4:15 Abantu abamo bafaanana ooti nsigo egyagwire oku nzira. Ekibono owebakibasigamu bakiwulira, neye amangu ago oSitaani aiza nʼakibatoolamu.
MAR 4:16 Abandi bafaanana ooti nsigo egyagwire omwitakali eryʼoku bubbaalebbaale. Owebawulira ekibono, amangu ago bakyaniriza nʼeisangaalo.
MAR 4:17 Neye, olwʼokubba bafaanana ooti bimera ebidamba emiri egyabirira nakimo ansi omwitakali, bamala ekiseera kityayi kiti. Owebagwa omu bigosi, ooba okubayiigaania olwʼekibono kya Kibbumba owekwiza, amangu ago ni bawaamu amaani.
MAR 4:18 Abandi bafaanana ooti nsigo egyagwire omwitakali eryamereremu amawa. Ekibono bakiwulira,
MAR 4:19 neye okweraliikirira ebintu byʼekyalo, nʼokubabbeyabbeya nʼebyobusuni, nʼamasanyu gʼekyalo kinu, owebifuga emyoyo gyabwe bikaisya ekibono kya Kibbumba okubabbeera okukola ebikole ebisa.
MAR 4:20 Kaisi abandi bafaanana ooti nsigo egyagwire omwitakali erisa. Owebawulira ekibono bakiikirirya, era ni bakikuuma era ni beekalangula okukolanga ebikole ebisa; omu bamo ni byekubbisyamu emirundi 30, nʼomu bandi emirundi 60, nʼomu bandi emirundi 100.”
MAR 4:21 Awo oYesu nʼababuulya ati, “Eitaala owebalireeta awali endikiirya tete baira ni balifuunikaku kiibo ooba balikukuulirirya mu mantalike? Tibalyanika aweeru ku kikondo?
MAR 4:22 Aale nabuli kintu ekibisabise kyalibbutuka; era nabuli kyama kyalibbutuka.
MAR 4:23 Aabba nga waliwo aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula.”
MAR 4:24 Era nʼayongereryaku ati, “Mugenderere engeri egimuwulisisya. Ekipimo ekimukolesya okumpulisisya, ekinanyere ekyo niikyo oKibbumba ekiyalikolesya okupima ebiyalibawa, era nʼokwongeraku yalibongereryaku.
MAR 4:25 Oyo aali nabyo balimwongeraku nʼebindi. Neye oyo abula, nʼakatono akaali nako balikamutoolaku.”
MAR 4:26 OYesu nʼayongera okubagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwa Kibbumba tubufaananiaku nʼowekibba ooti muntu asiga ensigo omwitakali.
MAR 4:27 Omusigi oyo obwire abba agona, omusana nʼabba abonia. Igyo ensigo ni gimera gyonkani, era ni gikula, iye eyagisigire amantamanyaku engeri egigimeramu, nʼegigikulamu.
MAR 4:28 Eitakali niiryo erikulya ebimera ebyo paka mu kwama. Ebimera ebyo bisooka kuleeta bukoola, ni biiryaku okusowola emitwe gyʼebigala ebitobito. Kaisi oluzwanyuma, omu mitwe gyʼebigala egyo ni mwizamu amaiso, ni gakakata.
MAR 4:29 Amaiso ago nga gengere, olwo omukesi nʼakwata akagoda, olwʼokubba eikesa libba lituukire.”
MAR 4:30 Awo oYesu tete nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwa Kibbumba twezya kubufaanania naaki? Ooba lugeroki olutwezya okukolesya okubusonzola?
MAR 4:31 Bufaananaku ooti kansigo aka kalidaali. Akansigo ako niiko akakirira nakimo obutono omu nsigo gyonagyona egiri oku kyalo.
MAR 4:32 Neye owebakakoma omwitakali, kamera ni kasuuka kimera kya syodo ekikiraku ebirime bya syodo ebindi byonabyona ebibba omu musiri. Kyabula amasaga amanene, enyonyi gyʼomwibbanga ni gyezya okulukamu ebisaasiriro, nʼokuwuumulira omu kyoleerya kya masaga gaaku.”
MAR 4:33 OYesu yalaabbanga eeri abantu ekibono kya Kibbumba ngʼakolesya engero nyingi egifaananaku na ginu, okusinzirira kwekyo ekyababbeeranga ekyangu okutegeera.
MAR 4:34 Mpaawo ekiyabakoberanga nga takoleserye ngero. Kaisi oweyasigalanga nʼabeegibe bonkani, ibo ngʼabasonzolera byonabyona ebyategeezerenge.
MAR 4:35 Oku lunaku olunanyere olwo, eigulo, oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Tusalemu aawo twabe oku lubba ludi olwʼenyanza.”
MAR 4:36 Awo abeegibe ni baleka aawo ekiziima kyʼabantu, ni baingira omu lyato oYesu omuyabbaire atyaime, ni basimbuka ni baaba naye. Abantu abandi ababbairewo ni bakwata amaato gaabwe, bona ni babasenjaku baabe naye.
MAR 4:37 Nga bali aakati omu nyanza, ogumpunga ni gutandiika okufuwa, amayengo ni geesuka omu lyato, ni libbuuca kwizula amaizi.
MAR 4:38 Omu kaseera ako oYesu iye yabbaire mu kifo ekyʼenyuma omu lyato yeigikire omwito agonere. Abeegibe ni bamulamuca, ni bamukoba bati, “Musomesya, iwe tofaayo ngʼenyanza etwita?”
MAR 4:39 OYesu nʼasetuka nʼakaawuukira ogumpunga ati, “Oikaikane!” Era nʼakoba enyanza ati, “Oteeke!” Omu kaseera akanayere ako, ogumpunga ni guwolererya, nʼenyanza nʼeteekera nakimo kusani.
MAR 4:40 Kaisi oYesu nʼaira oku beegibe nʼababuulya ati, “Lwaki mutiire? Paka atyanu mukaali okubba nʼokwikirirya?”
MAR 4:41 Neye ibo okutya okwababbairemu ni kweyongera, ni bakobangana bati, “Onu muntu wʼengeriki? Obona nʼogumpunga nʼamayengo bimugondera!”
MAR 5:1 Awo oYesu nʼabeegibe ni batuuka oku lubba ludi olwʼenyanza omu kitundu kyʼe Bageraasa.
MAR 5:2 OYesu oweyabbaire yankuzwa omu lyato, omuntu aliku omuzimu nʼazwa omu kifo omwabbaire amagombe agʼempuku, nʼayaba e gyali amusangaane.
MAR 5:3 Omuntu oyo nago yagonanga mu mpuku egyo. Wabbaire nga tiwakaali waliwo omuntu ayezya okumukuuma nga musibe oku kintu kyonakyona, kadi ku lujegere,
MAR 5:4 olwʼokubba emirundi mingi bamusibanga nʼenjegere oku mangalo nʼebigere, neye egyo gyona ngʼagitiica-butiici. Kale tiwabbairewo muntu owʼamaani kadi moiza ayezya okumukalangula.
MAR 5:5 Omusaiza oyo bulijo omusana nʼobwire, yasinziriranga omu kifo omuli empuku egibaliikamu abafu, nʼoku nsozi, nʼabbookooka, era ni yeesalyaga nʼamabbaale.
MAR 5:6 Awo oweyalengeire oYesu, nʼayaba e gyali ngʼairuka, nʼamuwa ekitiisya ngʼamukomera amazwi.
MAR 5:7 OYesu nʼalagira omuzimu ogwo ati, “Ozwe oku muntu oyo!” Neye omuzimu ni gumwekungirira nga wegukooka guti, “Onvunaanira niki, iwe Yesu oMwana wa Kibbumba oNambulaku aMwagaagana? Nkwegairiire, omu mwoyo gwa Kibbumba, tiwangadya.”
MAR 5:9 Kaisi oYesu nʼagubuulya ati, “Eriinalyo niiwe onaani?” Ni gwiramu guti, “Eriina lyange ninze oKiziima, olwʼokubba tuli bangi.”
MAR 5:10 Gutyo ni gumwegairira ino guti, “Tiwatubbinga omu kitundu kinu!”
MAR 5:11 Oku mugingi aawo wabbairewo ekiraalo kinene ekyʼembiizi nga giriisya.
MAR 5:12 Emizimu egyo ni gyegairira oYesu giti, “Otusindike mu mbiizi niigyo egitubba twingiremu.”
MAR 5:13 Oweyagiikiriirye, emizimu ni gizwa oku muntu oyo, ni gingira omu mbiizi egyo, ekiraalo ekyabbaire ekyeraamu embiizi ooti nkumi ibiri ni kitantawuka okuzwa e ngulu oku mugingi, ni kiyoolookera omu nyanza, gyonagyona ni gifeera omwo.
MAR 5:14 Awo abaliisya baagyo ni bairuka, ni baaba bakobera abʼomu kibuga nʼabʼomu byalo. Era abantu ni baaba ni babona ekigwirewo.
MAR 5:15 Owebatuukire oYesu e giyabbaire, ni babona omuntu eyaabbangaku ekiziima kyʼemizimu ngʼatyaime, azwaire, era ngʼategeera nakusani ni batya.
MAR 5:16 Abo ababbairewo ngʼemizimu gizwa oku muntu oyo gingira omu mbiizi ni balonserya abantu abaabireyo.
MAR 5:17 Owebawuliire ebikole ebyo, abantu abo ni batandiika okwegairira oYesu abazwere omu kitundu kyabwe, yena nʼaikirirya okwaba.
MAR 5:18 Ngʼayaba okuniina omu lyato, omuntu oguyabbingireku emizimu nʼamwegairira ati amwikirirye atambulenge naye.
MAR 5:19 Neye iye oYesu nʼamukoba ati, “Bbe. Okangeyo e waanywe, omu bantubo, obakobere byonabyona oMusengwa iye oKibbumba ebyakukoleire, era ngʼowakukwatiire ekisa.”
MAR 5:20 Awo omuntu oyo nʼayaba nʼatandiika okukobera abʼomu kitundu kyʼe Dekapooli, byonabyona oYesu ebiyamukoleire. Bonabona ababiwuliire ni beewunya.
MAR 5:21 OYesu nʼabeegibe owebaniinire omu lyato, ni bakanga oku lubba ludi olwʼenyanza, olwʼe ika. Abantu bangi ni bakumbaanira oYesu e giyabbaire, era nʼabba nabo aawo oku mbale kwʼenyanza.
MAR 5:22 Awo omoiza oku bakulu bʼeikumbaaniro ogubeeta oYairo yena giyaiziire. Oweyaboine oYesu, nʼakoma amazwi okumpi kumpi nʼebigerebye,
MAR 5:23 nʼamukungirira ino ati, “Oo! Musengwa, akaala kange kataka okunfaaku. Oize okateekeku engalogyo okalamye tikaafa.”
MAR 5:24 OYesu nʼayaba naye, era abantu abandi bangi ino ni bamusengererya, nga baaba bamumigirirya.
MAR 5:25 Mwabo mwabbairemu omukali eyabbaire agadire nʼobulwaire bwʼekikulukuto kyʼomusaaye obwabbaire bumumalireku emyanka ikumi na mibiri.
MAR 5:26 Omukali oyo yabbaire agadire ino nʼekirwaire ekyo era ngʼatambwire omu basawo bangi, nga bamumalireku nʼebintubye byonabyona neye nga talama, era ekirwairekye nga kyeyongera kubba bundi.
MAR 5:27 Era olwʼokubba yabbaire awuliireku ebibatumula oku Yesu, yakikimitire omu kiyindi kyʼabantu ababbaire basengererya oYesu, ayezye okumuzwera e nyuma akwate oku kizwalokye.
MAR 5:28 Ekyo kityo olwʼokubba yabbaire akoba omu mwoyogwe ati, “Kadi singa ni mmukwataku-bukwati oku kizwalokye, mmaite nti nalama.”
MAR 5:29 Oweyakikwaiteku, amangu ago ekikulukuto kyʼomusaaye ni kikalirawo. Era nʼawulira omu mubirigwe ngʼalamire.
MAR 5:30 Omu kaseera akananyere ako, oYesu nʼawulira ngʼamaanige agalamya gawulukire ni gakola omulimo. Awo nʼacuukira ekiyindi kyʼabantu, nʼababuulya ati, “Naani azwa okunkwata oku kizwalo?”
MAR 5:31 Abeegibe ni bamwiramu bati, “Wena dala obona abantu bakwizwireku, kaisi era nʼobuulya oti, ‘Naani azwa okunkwataku?’ ”
MAR 5:32 Neye iye oYesu nʼabityabitya amaiso abone amukwaiteku.
MAR 5:33 Awo omukali oyo, olwʼokumanya ekimutuukireku, omu kutya okunene, era ngʼatukuta, nʼaiza nʼagwa oku mazwi omumaiso ga Yesu, era nʼamukobera amazima.
MAR 5:34 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Mwala wange, olwʼokwikiriryakwo olamire. Oyabe mwidembe! Okugadakwo kukomere.”
MAR 5:35 OYesu ngʼakaali atumula, abakwenda abazwa omu kisito kya Yairo, omukulu wʼeikumbaaniro, ni baaba, ni bakobera omukulu oyo bati, “Mukulu, tikikaali kyetaagisya okudambya oMusomesya, omwalawo afiire.”
MAR 5:36 Waire oYesu yawuliire abo ebibatumula, tiyabafiireku, nʼakoba oYairo ati, “Tiwaatya, obbe na kwikirirya kwonkani.”
MAR 5:37 Ekyazwiremu oYesu nʼagaana abantu abandi okwaba naye e wa Yairo, okutoolaku oPeetero, nʼoYaakobbo, nʼoYokaana omuganda wa Yaakobbo.
MAR 5:38 Owebatuukire oku nyumba ya Yairo, omukulu wʼeikumbaaniro, oYesu nʼayajaawo obuyoga, ngʼabantu bakunga, nga bakubba enduulu.
MAR 5:39 Oweyaingiire, nʼakoba ababbairemu ati, “Lwaki mukuukulya, lwaki mukunga? Omwana timufu, agonere-bugoni.”
MAR 5:40 Neye ibo ni bamusekerera, ekyazwiremu nʼababbingamu. Ngʼamalire okubabbingawo nʼabandi bonabona, nʼatwala ababyaire bʼomwana, nʼabeegibe abasatu, nʼaingira nabo omu kisenge omwana omuyabbaire.
MAR 5:41 Oweyatuukire omu kisenge, nʼakwata omwana nago oku ngalo, nʼamukoba ati, “Talisa kumi.” Amakulu gaakyo gati, “Kaala iwe, nkukoba nti olamuke!”
MAR 5:42 Amangu ago, akaala ako akabbaire akʼemyanka eikumi na mibiri, ni keemerera, ni katambulatambulamu. Ababbairewo ni bawuninkirira ino!
MAR 5:43 Neye oYesu nʼabasisiitira ino ati ekyo tibakikoberaku abantu abandi. Era atyo nʼabalagira okuwa omwana oyo ekyokulya alye.
MAR 6:1 OYesu nʼazwa omu kitundu ekyo, nʼayaba omu kitundu kyʼe waabwe, nʼabeegibe ni baaba naye.
MAR 6:2 Awo oku Saabbaato, nʼayaba omwikumbaaniro nʼatandiika okwegesya. Abantu bangi ababbairewo owebawuliire ebyayegesya, ni bawuninkirira! Ni bakoba bati, “Binu byonabyona yabitoire yaina? Malabuki gʼengeriki ganu oKibbumba ageyamuwaire? Era ayezya atya okukola ebyewunyo ebyo?
MAR 6:3 Onu tiniiye omubaizi, omutaane wa Malyamu, era omuganda wa Yaakobbo nʼoYose, nʼoYuda, nʼoSimooni? Era aboonyokobe tibabba kwaiswe kunu na iswe?” Awo ni bamukwatira engongi.
MAR 6:4 OYesu nʼabakoba ati, “Onaabbi bamuwa ekitiisya wonawona okutoolaku omu kitundu kyʼe waabwe, nʼomu kikaakye, nʼomu nyumba yʼe waabwe.”
MAR 6:5 Era eeyo oYesu tiyayezerye kukolerayo byewunyo, okutoolaku okulamyakuuyo abalwaire batontono bati, ngʼabateekaku engalogye.
MAR 6:6 Yeewunyire ino olwʼokubba abantu baayo tibabbaire nʼokwikirirya. Atyo nʼayaba ngʼayegesya omu byalo ebirirainewo.
MAR 6:7 Lumo oYesu nʼayeta abeegibe eIkumi na Babiri, ni baaba e gyali, nʼabatuma babiri babiri. Era nʼabawa obwezye okubbinganga emizimu oku bantu.
MAR 6:8 Nʼabasisiitira ati, “Omu lugendo lunu timwaba nʼakantu kadi kamo, okutoolaku omukoomero. Timwaba nʼekyokulya, kadi mpiiya, ooba emigoba.
MAR 6:9 Neye muzwale biraito, era nabuli moiza azwale ekizwalo kimo kyonkani, tiyaaba nʼekyokubiri.”
MAR 6:10 Era nʼabakoba ati, “Nabuli kibuga ekimubba mutuukiremu, mugonenge mu kisito kyʼabantu ababasangaaliranga, paka owemwalizwa omu kibuga ekyo.
MAR 6:11 Owemutuuka omu kifo kyonakyona, abantu nandi ni babasangaalira ooba ni bagaana okubawulisisya, awo nga muzwawo. Era owemubba muzwawo, mwekunkumulyangaku nʼenkungu egibba gibakwaite oku bigere byanywe, ngʼakamanyiciryo kʼobujulizi obulaga okuvunaana abantu abo. Mazima mbakobera nti ekyalituuka oku Sodoma nʼoku Gomola kyalibba kiguminkirizika okukiraku ekyalituuka oku bantu abo.”
MAR 6:12 Batyo abeegi ni baaba nga bakobera abantu bati, “Kiwomeire mwenenye.”
MAR 6:13 Ni babbinga emizimu mingi oku bantu. Ni basiiga abalwaire amafuta gʼenkabi ni babalamya.
MAR 6:14 Awo okabaka oKerode nʼawulira okufuma kwa Yesu, olwʼokubba babbaire bamutumulaku wonawona. Abamo nga bakoba bati, “Niiye oYokaana oMubatizi azuukiire. Ekyo niikyo ekigira ali nʼobwezye okukola ebyewunyo.”
MAR 6:15 Neye abandi nga bakoba bati, “Niiye Eriya.” Nʼabandi bati, “Naabbi, omoiza oku banaabbi abʼeira.”
MAR 6:16 OKerode oweyabiwuliire nʼakoba ati, “OYokaana oMubatizi ogunatemereku omutwe niiye azuukiire!”
MAR 6:17 OYokaana oMubatizi yabbaire adeebere oKerode ngʼamukoba ati, “Amateeka tigaikirirya iwe okutwala oKerodiya omuka mugandawo oFiripo, nʼomusuuca mukaliwo. Ekyo kyagirire oKerodiya nʼakoolesya oYokaana, ngʼataka nʼokumwita, neye ngʼabula ngeri.” Ekiseera kyatuukire oKerode nʼalagira ati, oYokaana bamukwate era bamwigalire omu mabbuusu, okusangaalya oKerodiya, okabaka oKerode oguyabbaire abandwire oku mugandawe.
MAR 6:20 OKerode iye yabbaire atya oYokaana, ngʼamaite ati oYokaana musaiza atuukiriire, era mutukulye, kale yamukuumanga nakusani tiyabbaaku kabbikabbi. Yatakanga okumuwulisisya, newankubbaire nga nabuli oweyamuwulisisyanga, yeeraliikiriranga ino omu mwoyo.
MAR 6:21 Neye lumo, oKerodiya nʼasuna akakisa. Lwabbaire lunaku lwa kwebukiriryaku olubabyaliire oKerode. OKerode nʼakola embaga, nʼayeta abantube abakulu, nʼabakulu bʼabaisirikale, nʼabantu abafuma omu Galiraaya.
MAR 6:22 Kwolwo omwala wa Kerodiya yaizire nʼabina, nʼasangaalya ino oKerode nʼabagenibe. Olwʼokusiima eino okabaka nʼakoba omwala ati, “Onsabe kyonakyona ekyotaka, nakuwa.”
MAR 6:23 Nʼalayira nʼokulayira ati, “Kyonakyona ekiwansaba nakuwa, nʼowewataka oti obwakabaka bwange tubugabaniremu aakati.”
MAR 6:24 Awo omwala nʼawuluka, ni yeebulyaku omaaye ati, “Nsabe niki?” Omaaye nʼamwiramu ati, “Mutwe gwa Yokaana oMubatizi gwʼobba osabe.”
MAR 6:25 Amangu ago omwala nʼaluuya okukanga e giri okabaka, nʼamusaba ati, “Ekintaka okumpeerawo omu kaseera kanu, mutwe gwa Yokaana oMubatizi nga baguteekere okwitiba.”
MAR 6:26 Ekyo ni kiruma ino okabaka, neye olwʼokubba yabbaire alayiire, aate nga nʼabagenibe bawuliire, nandi nʼataka kumwima ekyamusabire.
MAR 6:27 Amangu ago okabaka nʼatuma omwisirikale omukuumi wʼamabbuusu okuleeta omutwe gwa Yokaana. Oguyatumire, nʼayaba omu mabbuusu nʼatemaku oYokaana omutwe.
MAR 6:28 Era ni baguleetera okwitiba, ni baguwa omwala, era nʼomwala yena nʼagutwalira omaaye.
MAR 6:29 Abeegi ba Yokaana owebakiwuliire, ni baaba ni batwala omulambogwe, ni baguliika.
MAR 6:30 Awo abatume ni bakanga e giri oYesu, ni bamulonserya byonabyona ebibabbaire bakolere nʼebibabbaire beegeserye.
MAR 6:31 Iye nʼabakoba ati, “Mwize twabe omu kifo omutwezya okubba swenkani, muwuumuleku.” Babbaire bakayireku nʼakaseera akʼokulyaku olwʼabantu abangi abaizanga e gibaabbanga. Abantu abamo baabbanga ooti bazwawo, nga tete abandi batuuka.
MAR 6:32 Nʼolwekyo ni bavuga eryato, ni baaba bonkani, omu kifo ekinambulamu bantu.
MAR 6:33 Neye era abantu bangi ni bababona nga baaba, ni babamanyica bati niibo. Awo-so ni bazwa omu bibuga byonabyona, ni babagedya nga babita oku lukalu, nga baaba bairuka, ni babeesooka omu kifo oYesu nʼabeegibe e gibabbaire baaba.
MAR 6:34 OYesu oweyatuukire oku lukalu, nʼabona ekiziima kyʼabantu kinene nga kiri aawo, nʼakikwatira ekisa olwʼokubba babbaire ooti ntaama eginambulaku muliisya! Kale nʼamala ekiseera kiwanvu ngʼabeegesya.
MAR 6:35 Abeegi owebaboine ngʼobwire bwatira okwirugala, ni baaba e giri oYesu, ni bamukoba bati, “Ekifo kinu mpaamu bantu, aate nga nʼobwire buunu bwirugala.
MAR 6:36 Abantu obaseebule baabe beegulire ekyokulya omu byalo nʼomu bubuga obuliraine aanu.”
MAR 6:37 OYesu nʼabairamu ati, “Niinywe omubbe mubawe ekyokulya balye.” Ibo ni bamubuulya bati, “Otaka twabe tubagulire emigaati egimalawo edinaali 200, tubawe balye?”
MAR 6:38 Iye nʼababuulya ati, “Mulikuuwo nʼemigaati mimeka? Mwabe mubone.” Owebamalire okwekalikica, ni bamukoba bati, “Mitaanu, nʼenyanyi ibiri.”
MAR 6:39 Awo oYesu nʼalagira abantu bonabona okutyama ansi okwisubi mu bibbubbu.
MAR 6:40 Ni batyama nga bali mu bibbubbu, ebimo nga nabuli kimo mulimu abantu 100, nʼebindi nga nabuli kimo mulimu 50.
MAR 6:41 OYesu nʼatoola emigaati emitaanu nʼenyanyi eibiri, nʼalingirira omwigulu, ni yeebalya oKibbumba. Nʼavunavunamu emigaati egyo, nʼagiwa abeegibe okwinula abantu. Era nʼenyanyi eibiri gyona nʼagivunavunamu, bonabona ni basunaku.
MAR 6:42 Era abantu bonabona baliire ni baikuta.
MAR 6:43 Era abeegibe ni bakumbaania ebitundutundu ebyafiikireku, ni baizulya ebiibo ikumi na bibiri.
MAR 6:44 Oku bantu bonabona abaliire, obungi bwʼabasaiza bonkani bwabbaire 5,000.
MAR 6:45 Amangu ago oYesu nʼalagira abeegibe bavuge eryato beekubbemberemu, baabe e Bbesusaida, oku lubba ludi olwʼenyanza, nga iye akaali aseebula abantu.
MAR 6:46 Oweyamalire okubaseebula, nʼaniina oku lusozi okusaba oKibbumba.
MAR 6:47 Endikiirya oweyakwatiire, ngʼabeegibe bali mu lyato aakati omu nyanza, oYesu iye ngʼali yenkani oku lukalu.
MAR 6:48 Awo nʼabalengera nga bakalabana okuvuga eryato nʼenkasi, olwʼogumpunga ogwabbaire guzwa egibaaba. Obwire owebwabbaire bwatira okuca, nʼayaba e gibali ngʼatambulira oku maizi. Nabba ooti ababitaku.
MAR 6:49 Neye ibo owebamuboine ngʼatambulira oku maizi, ni baseega bati kyewo. Ni bakubba enduulu,
MAR 6:50 olwʼokubba bonabona bamuboine, ni batya ino. Neye iye amangu ago nʼatumula nabo, nʼabakoba ati, “Ninze! Timwatya, mwiremu omwoyo.”
MAR 6:51 Atyo nʼaniina omu lyato omubabbaire. Ogumpunga ni gulekera awo okufuwa. Abeegibe ni bawuninkirira ino,
MAR 6:52 olwʼokubba ekyewunyo ekyʼemigaati babbaire tibategeire amakulu gaakyo, bati oYesu ali nʼamaani. Emyoyo gyabwe gyabbaire mikakanyali.
MAR 6:53 Awo owebasaliremu enyanza ni bayambuka kudi, batuukiire mu kitundu kyʼe Genesareeti, ni basiba eryato oku mbale kwʼenyanza.
MAR 6:54 Owebazwire omu lyato, amangu ago abantu ni bamanyica oYesu.
MAR 6:55 Ni bairuka nga babita nabuli wantu omu kitundu ekyo, ni baleeta abalwaire, nga babagingiire oku mikeeka, ni babatwala wonawona awebawuliranga bati oYesu niiwo e gyali.
MAR 6:56 Wonawona aweyayabanga, omu butale, nʼomu bibuga, ooba omu byalo, abantu bateekanga abalwaire omu bifo ebyʼokukumbaaniramu, ni bamwegairira aikirirye kadi bakwate oku mugo gwʼekizwalokye. Era bonabona abakikwaiteku, ni balama.
MAR 7:1 Lumo aBafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa ababbaire bazwire e Yerusaalemi, bakumbaaniire e giri oYesu.
MAR 7:2 Abantu abo ni babona abamo oku beegibe nga baliira engalo egitali ntukulye, ekikoba kiti, nga tibaginaabirye ngʼobulombolombo bwʼaBayudaaya obwebulagira.
MAR 7:3 Ibo aBafalisaayo nʼaBayudaaya abakira obungi, basengereryanga akalombolombo kʼabazeiza baabwe akʼobutalya nga tibasookere kukola mukolo ogwʼokunaaba omu ngalo.
MAR 7:4 Era ebibatoolanga omu katale nga tibabirya, okutoolaku nga basookere kukola mukolo ogwʼokubitukulya. Babbaire nʼobulombolombo obundi bungi obubasengereryanga, ngʼokunaabya ebikopo, nʼagacupa, nʼebibange ebitali byʼeitakali.
MAR 7:5 Awo aBafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ni babuulya oYesu bati, “Lwaki abeegibo tibasengererya obulombolombo bwʼabazeiza baiswe, neye ni balya nʼengalo egitali ntukulye ngʼobulombolombo bwabwe obwebulagira?”
MAR 7:6 OYesu nʼabairamu ati, “Bananfunsi inywe, kaisi ekibono kya Kibbumba onaabbi Isaaya ekiyabalagwireku kituuce, oweyakobere ati: ‘Abantu banu bampa ekitiisya mu bibono-bubono, neye emyoyo gyabwe gimbulaku.
MAR 7:7 Nʼengeri egibansinzamu tintuuce olwʼokubba ebibono ebyʼabantu-obuntu, niibyo ebibeegesya bati mateeka ga Kibbumba.’
MAR 7:8 “Muleka ekiragiro kya Kibbumba, ni mukwata bulombolombo bwʼabantu.”
MAR 7:9 Nʼabakoba tete ati, “Mukola kibbikibbi okugaana ekiragiro kya Kibbumba, olwʼokutaka okusengererya obulombolombo bwanywe.
MAR 7:10 OMusa yalagiire ati, ‘Oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya.’ Era ati, ‘Eyazumanga oiteeye ooba omaaye, bamwitenge-bwiti.’
MAR 7:11 Neye inywe mukoba muti singa omuntu akoba oiteeye ooba omaaye ati, ‘Ekinandikuwaire ngʼobubbeeri, kisuukire “Kolubbaani,” ’ amakulu gaakyo kiti kiwonge eeri Kibbumba,
MAR 7:12 olwo-so nga timukaali mumwikirirya abbeeku nʼakantu kadi kamo akaakolera oiteeye ooba omaaye.
MAR 7:13 Omu ngeri eyo oKibbumba ekyakoba ni mukidibya ni musengererya bulombolombo bwanywe obumwegesya. Era mukola nʼebindi bingi ebyʼengeri eyo.”
MAR 7:14 Olundi oYesu nʼayeta ekiziima kyʼabantu tete, ni kyaba e gyali, nʼabakoba ati, “Mumpulisisye nywenanywena, era mutegeere.
MAR 7:15 Ebyo omuntu ebyalya, tiniibyo ebimwonoona omumaiso ga Kibbumba, neye ebyo ebizwa omu mwoyogwe, niibyo ebimwonoona. [
MAR 7:16 Aabba nga waliwo aali nʼamatwi agawulira, awulire].”
MAR 7:17 Oweyamalire okutumula ekyo nʼaleka awo ekiziima kyʼabantu, nʼaingira omu nyumba. Abeegibe ni bamubuulya amakulu gʼekyo ekyatumwire.
MAR 7:18 Nʼabakoba ati, “Nywena kadi kutegeera? Timubona muti omuntu ebyalya tiniibyo ebimusuuca okubba owʼomuliko?
MAR 7:19 Ekyokulya tikingira mu mwoyogwe, neye kyaba mu kida, era kizwamu ni kiwuluka omu mubiri.” OYesu, omu kutumula atyo, yalagire ati mpaawo byakulya, abantu ebibabbaire nʼokuzira okulya.
MAR 7:20 Era nʼabakoba ati, “Omuntu ebyatumula, niibyo ebimusuuca okubba owʼomuliko.
MAR 7:21 Ekyo kityo olwʼokubba omu mwoyo gwʼomuntu niimwo omuzwa ebiseego ebibbibibbi, nʼobudankaani, nʼobwibbi, nʼobwiti, nʼobulendi,
MAR 7:22 nʼobuluvu, nʼenkwe, nʼebikole ebibbibibbi ebya buli ngeri, nʼobubbeyi, nʼengongi, nʼokusibirirya oku bantu, nʼokwekudumbalya, nʼobusirusiru.
MAR 7:23 Ebintu ebyo byonabyona ebibbibibbi bizwa mu mwoyo, ni bisuuca omuntu okubba owʼomuliko.”
MAR 7:24 OYesu oweyazwire awo, nʼayaba omu kitundu ekiriraine ebibuga oTiiro nʼoSidoni, nʼabba omu kisito ekimo, nandi nʼataka abantu bakimanye, neye era nandi nʼayezya okwebisira nakimo.
MAR 7:25 Waliwo omukali eyabbaire nʼakaalake akabbaireku omuzimu. Oweyawuliire okufuma kwa Yesu, amangu ago nʼayaba e gyali, nʼakoma amazwi okumpi nʼebigerebye.
MAR 7:26 Omukali oyo tiyabbaire Muyudaaya, eigwanga lya Yesu. Yabbaire Muyonaani omubyale wʼe Fenisiya ekyʼomu kyalo kyʼe Siiriya. Nʼasaba oYesu abbinge omuzimu oku kaalake.
MAR 7:27 OYesu, olwʼokubba yaizire kusooka kubbeera bantube aBayudaaya, nʼamwiramu omu lugero ati, “Oleke abaana niibo ababba beesooke okulya baikute, olwʼokubba owebabba bakaali kwikuta, tikituuce okutoola ekyokulya kyabwe, ni nkimumira embwa.”
MAR 7:28 Omukali nʼairamu oYesu ati, “Niikyo ekyo Musengwa, neye nʼembwa gyona, owegibba ansi wʼemenza, giryaku obukunkumukira obuzwa oku kyokulya kyʼabaana.”
MAR 7:29 OYesu nʼamukoba ati, “Olwʼebibono ebyo ebyoiriremu, weekangireyo e ika, omwalawo, omuzimu gumuzwireku.”
MAR 7:30 Omukali nʼakanga e ika, nʼayaja omwalawe ngʼagonere oku buliri, era ngʼomuzimu gumuzwireku.
MAR 7:31 Awo oYesu nʼazwa omu kitundu ekyʼe Tiiro, nʼayaba oku nyanza oGaliraaya, ngʼabitira omu bitundu ebyʼe Sidoni nʼomu Dekapooli.
MAR 7:32 Ni wabbaawo abamuleeteire omasiipe, era eyabbaire tayezya kutumula nakusani, ni beegairira oYesu amukwateku amulamye.
MAR 7:33 OYesu nʼatoola omuntu nago omu kiziima kyʼabantu, nʼamwirya oku mbale, nʼamuteeka enwe omu matwige, nʼayanda ebitanta, nʼamukwata oku lulumi.
MAR 7:34 Kaisi nʼalola omwigulu, nʼaica omuyeero, neenu waakoba omuntu oyo ati, “Efufaasa!” Amakulu gaakyo kiti, “Oigulukuke.”
MAR 7:35 Ananyere awo amatwige ni gaigulukuka, nʼolulumirwe ni lusibinduka, nʼatumula nakusani.
MAR 7:36 OYesu nʼasisiitira abantu ekyo okutakikoberaku abandi. Neye era egiyakomerye okubasisiitira, tete ibo niiyo egibakomerye okukisalaanirya nakimo wonawona.
MAR 7:37 Bonabona abakiwuliire, ni bawuninkirira ino, nga bakoba bati, “Byonabyona abikola nakusani; ababbaire abaigaliri bʼamatwi, abayezeserye okuwulira; kaisi ababbaire tibatumula, nʼabayezesya okutumula.”
MAR 8:1 Olundi omu naku egyo, abantu ni bakumbaana bangi tete. Owebabbaire nga badamba ekyokulya, oYesu nʼayeta abeegibe, ni baaba e gyali, nʼabakoba ati,
MAR 8:2 “Abantu banu bankwatisirye ekisa, olwʼokubba bamalire na nze enaku isatu nambirira, aate atyanu badambaku ekibalya.
MAR 8:3 Owembaseebula okukanga e waabwe ngʼenzala ebaluma, bademba babbalikira omu nzira, olwʼokubba abamo bazwera yala.”
MAR 8:4 Abeegibe ni bamwiramu bati, “Omu kitundu kinu omunambula muntu, omuntu atoola yaina emigaati egyezya okuliisya abantu banu?”
MAR 8:5 Iye nʼababuulya ati, “Mulikuuwo nʼemigaati mimeka!” Ni bamwiramu bati, “Musanvu.”
MAR 8:6 Awo nʼalagira abantu batyame ansi. Era nʼatoola emigaati egyo omusanvu, ni yeebalya oKibbumba, nʼagivunavunamu, nʼagikwatisya abeegibe bagigabire abantu. Ni bagibagabira.
MAR 8:7 Babbairewo nʼobunyanyi bubiri buti. Oweyamalire okwebalya oKibbumba, bwona nʼalagira babubagabire.
MAR 8:8 Abantu ni balya ni baikuta. Era abeegibe ni bakumbaania ebitutundutundu ebyafiikireku, ni biizulya ebiibo musanvu.
MAR 8:9 Abantu babbaire ooti 4,000.
MAR 8:10 Awo oYesu nʼabaseebula. Era oluzwanyuma nʼaniina omu lyato nʼabeegibe, ni baaba omu kitundu ekyʼe Dalumanusa.
MAR 8:11 ABafalisaayo ni baaba e giri oYesu, ni batandiika okwakana naye, ni bamusaba nga bamukema, abawe akamanyiciryo akalaga kati obwezyebwe buzwa eeri Kibbumba.
MAR 8:12 Awo nʼaica omuyeero, olwʼokulumwa omu mwoyogwe, nʼabakoba ati, “Lwaki abantu bʼomulembe gunu basaba akamanyiciryo? Mbakobera amazima nti abʼomulembe gunu mpaawo kamanyiciryo akenabawa.”
MAR 8:13 Awo nʼabazwaku, tete nʼaingira omu lyato ni balivuga, nʼayaba oku lubba lundi olwʼenyanza.
MAR 8:14 Olundi abeegi ba Yesu ni beerabira okwabaku nʼemigaati. Neye ngʼomu lyato balimu nʼomugaati gumo.
MAR 8:15 OYesu nʼabakoba ati, “Mulabuke, mwekuume ekizumbulukuca kyʼenjegesya yʼaBafalisaayo, nʼeya bantu ba Kerode.”
MAR 8:16 Ibo ni beegeyamu bati, “Atukoba atyo olwʼokubba tudamba migaati?”
MAR 8:17 OYesu oweyamanyicirye ekibakoba, nʼababuulya ati, “Inywe, lwaki mukoba muti mubula emigaati? Era paka atyanu mukaali kubona waire kumanyica? Emyoyo gyanywe gikaali mikakanyali?
MAR 8:18 Muli nʼamaiso, neye timubona? Nʼamatwi agemuli nago tigawulira? Era nʼokwebukirya timwebukirya?
MAR 8:19 Owenagabwire abantu 5,000 emigaati emitaanu, mwasolongere ebiibo bimeka ebiizwire ebitundutundu ebyafiikireku?” Ni bamwiramu bati, “Ikumi na bibiri.”
MAR 8:20 “Kaisi tete owenagabuliire abantu 4,000 emigaati omusanvu, mwasolongere ebiibo bimeka ebiizwire ebitundutundu ebyafiikireku?” Ni bamwiramu bati, “Musanvu.”
MAR 8:21 Awo nʼababuulya ati, “Era paka atyanu mukaali okutegeera?”
MAR 8:22 Awo oYesu nʼabeegibe, ni batuuka e Bbesusaida. Wabbairewo abantu abaleetere omwofu e giri oYesu, ni bamwegairira amukwateku amulamye.
MAR 8:23 OYesu nʼakwata omwofu oku ngalo, nʼamutoola omu kabuga ako. Oweyamalire okwanda ebitanta oku maiso gʼomwofu oyo, nʼokugakwataku, nʼamubuulya ati, “Oliku nʼekyobona?”
MAR 8:24 Omwofu nʼabonakuumu katono kati, nʼakoba ati, “Mbona abantu abatambula, okutoolaku nti, bambonekera ooti misaale.”
MAR 8:25 OYesu nʼayongera okumukwata oku maiso, ni gabonera nakimo, nʼabona kusani nabuli kintu.
MAR 8:26 OYesu nʼakoba eyabbaire omwofu ati, “Oyabe e waanywe, tiwakanga eedi omu kabuga.”
MAR 8:27 Awo oYesu nʼayaba nʼabeegibe omu bubuga bwʼomu kitundu ekibeeta Kaisaaliya Firipo. Owebabbaire batambulatambula, nʼabuulya abeegibe ati, “Abantu owebabba bantumulaku, banjeta naani?”
MAR 8:28 Ni bamukobera bati, “Abamo bakweta Yokaana oMubatizi. Abandi bati mbu niiwe onaabbi Eriya, kaisi nʼabandi bakoba bati mbu niiwe omoiza oku banaabbi badi abandi.”
MAR 8:29 Olwo nʼababuulya ati, “Kaisi inywe munjeta naani?” Iye oPeetero nʼamwiramu ati, “Niiwe oKurisito oyo oKibbumba oguyasukireku amafuta.”
MAR 8:30 OYesu nʼabasisiitira ino, ekyo tibakikoberaku omuntu kadi moiza.
MAR 8:31 Awo oYesu nʼatandiika okubeegesya ati, “OMwana wa Muntu, bateekwa okumugadya ino, era nʼabantu abakulu omwigwanga, nʼabakabona abakulu, nʼabakugu omu byʼaMateeka okumugaana. Era bali nʼokumwita, neye oluzwanyuma lwʼenaku isatu, yalizuukira.”
MAR 8:32 Ebyo yabitumuliire mulwatu. Awo oPeetero nʼairya oYesu oku mbale nʼamwakanisya ino.
MAR 8:33 Neye oYesu oweyagalukire nʼalola e nyuma, nʼabona abeegibe abandi, nʼakaawuukira oPeetero ati, “Onzwe omumaiso, oli Sitaani! Ebigendererwa bya Kibbumba tiniibyo ebyofaaku, neye ofa ku byʼabantu!”
MAR 8:34 Awo oYesu nʼayeta ekiziima kyʼabantu, nʼabeegibe, ni baaba e gyali, nʼabakoba ati, “Nabuli muntu ataka okubba omusengereri wange, ali nʼokwerabira ekyali, ni yeetiika omusalabbagwe ogwʼokugada olwʼobwakabaka bwa Kibbumba, era nʼansengererya.
MAR 8:35 Nabuli agezyaku okulamya obwomibwe okululwe, yalibufiirwa, neye nabuli afiirwa obwomibwe okulwange nʼolwʼaMawuliro aMasa, yalibulamya.
MAR 8:36 “Aale kirimu mugasoki omuntu okusuna obusuni bwonabwona obwa ku kyalo, neye kaisi nʼafiirwa obwomibwe?
MAR 8:37 Era dala mpaawo omuntu ekyayezya okuwaayo okugula obwomibwe.
MAR 8:38 Buli ankwatira nze era nʼebibono byange ensoni omu bantu bʼomulembe gunu abazwazwa oku Kibbumba era abakola ebibbibibbi, oMwana wa Muntu yena yalimukwatira ensoni oweyaliizira omu kitiisya kya Iteeye, ngʼali nʼabamalaika abatukulye.”
MAR 9:1 Era oYesu ni yeeyongera okubakoba ati, “Mbakobera amazima nti abamo oku bantu abali aanu, tibalifa nga bakaali okubonaku obwakabaka bwa Kibbumba nga buliwo nʼamaani.”
MAR 9:2 Enaku omukaaga owegyabitirewo, oYesu nʼayaba nʼoPeetero, nʼoYaakobbo, nʼoYokaana nʼabeekubbembera, ni baniina olusozi oluwanvu ni babba eeyo bonkani. Awo embonekaye nʼecuuka nga babona.
MAR 9:3 Ebizwalobye ni bimirikiinya, ni bitukula ino nga mpaawo kadi moiza oku kyalo ayezya okubitukulya paka atyo.
MAR 9:4 Ananyere aawo Eriya nʼoMusa ni babeerukira nga batumula nʼoYesu.
MAR 9:5 Awo oPeetero nʼakoba oYesu ati, “Musomesya, kisa okubba aanu. Oleke tulukewo obusiisira busatu, akamo kako, nʼakandi ka Musa, nʼakandi kʼEriya.”
MAR 9:6 OPeetero yakobere atyo, olwo-so ngʼebyokutumula bimugotere, olwʼokubba iye nʼabainaye, babbaire batiire ino.
MAR 9:7 Awo ekireri ni kiiza, ni kibabbuunaku nʼekiiriirye kyakyo, era eigono ni lizwera omu kireri ekyo nga likoba liti, “Onu niiye oMwana wange oguntaka eino, mumuwulisisye.”
MAR 9:8 Tete amangu ago baabire okulolyamika, nga tibabonaku muntu gondi aali nabo, okutoolaku oYesu yenkani.
MAR 9:9 Kaisi owebabbaire baniinuka olusozi, oYesu nʼabasisiitira ati, “Ekimuboine timukikoberangaku omuntu yenayena paka oMwana wa Muntu ngʼamalire okuzuukira.”
MAR 9:10 Era bona ni bagondera ekyabakobere, neye ni beebuulyangana bati, “Ategeezere niki owaatumwire oku kuzuukira?”
MAR 9:11 Ananyere awo ni bamubuulya bati, “Lwaki abakugu omu byʼaMateeka ga Musa bakoba bati Eriya niiye ateekwa okusooka okwira kaisi oKurisito aize?”
MAR 9:12 OYesu nʼabairamu ati, “Kituuce, Eriya niiye aali nʼokusooka okwira, okwirya emyoyo gyʼabantu obuyaaka. Neye mbakobera nti, omuntu aali ooti Eriya yaizire ira, ni bamukola ebintu byonabyona ebibatakire, ngʼeBiwandiike owebyamutumwireku.” Era nʼoMwana wa Muntu yena, bali nʼokumugadya eino, era nʼokumutalyanguka ngʼeBiwandiike owebimutumulaku.
MAR 9:14 Kwolwo oYesu nʼabeegibe abasatu, owebazwire oku lusozi, ni baaja ekiziima kyʼabantu ekinene, nga kyeruguuliriirye abeegibe abandi, era ngʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa baakana nabo.
MAR 9:15 Abantu bonabona owebaboine oYesu, ni basiima ino, ni bairuka okwaba e gyali, ni bamusangaalira.
MAR 9:16 Awo iye nʼabuulya abeegibe ati, “Niki ekimwakana nabo?”
MAR 9:17 Omoiza oku bantu abangi ababbairewo, nʼamwiramu ati, “Musomesya, nkuleeteire omutaane wange aliku omuzimu ogumugaana okutumula.
MAR 9:18 Nabuli owegumukwata, gumukubba ebigwo, nʼafuuja eifulo, nʼaluma amaino, era ni yeegolola nʼakala. Nsabire abeegibo okugumubbingaku neye ni bakaya.”
MAR 9:19 OYesu nʼabairamu ati, “Abantu inywe, abʼomulembe gunu ababula okwikirirya, nalimala na inywe kiseera kyenkana aina nga mbaguminkiriza? Ondeetere omwisuka nago.”
MAR 9:20 Batyo ni bamumuleetera. Omuzimu owegwaboine oYesu, amangu ago ni gusukunsulya omwisuka, nʼagwa ansi, ni yeegalanzula, nga waafuuja eifulo.
MAR 9:21 OYesu nʼabuulya oiteeye wʼomwisuka ati, “Amalire ibbangaki kasooka omuzimu gunu gumukwata?” Iye nʼamwiramu ati, “Kuzwera nakimo mu butobuto.
MAR 9:22 Era emirundi mingi gumumuma omu musyo, ooba omu maizi, gumwite. Kale otukwatire ekisa, otubbeere, owoobba oyezya.”
MAR 9:23 OYesu nʼamwiramu ati, “Okobere oti, ‘Owoobba oyezya?’ Omanye oti byonabyona byezeka, omuntu owaabba nʼokwikirirya.”
MAR 9:24 Amangu ago, oiteeye wʼomwisuka nʼairamu maaminkirira ati, “Njikirirya, neye era ombeere Musengwa, okwikirirya kwange kuweemu okubuusabuusa!”
MAR 9:25 OYesu oweyaboine abantu abandi bangi nga baiza bairuka, nʼakaawuukira omuzimu ati, “Iwe muzimu ogwʼokutatumula, era ogwaigaire amatwi, nkulagira nti omwisuka oyo omuzweku, era tomwirangaku tete.”
MAR 9:26 Gutyo owegwamalire okwasyamika nʼokusukunsulya ino omwisuka, ni gumuzwaku, nʼawola ooti afiire. Era abakira obungi ni bakoba bati, “Afiire!”
MAR 9:27 Neye oYesu nʼamukwata oku ngalo, nʼamusetuca, era omwisuka nʼayemerera.
MAR 9:28 Oluzwanyuma, oYesu oweyakangire e ika, abeegibe ni bamubuulya bati, “Olwo lwaki iswe titwezerye okugumubbingaku?”
MAR 9:29 Iye nʼabairamu ati, “Mpaawo kintu kindi ekimwezya okubbingisya omuzimu ogwʼengeri enu oku muntu, okutoolaku okusaba nʼokusiiba.”
MAR 9:30 OYesu nʼabeegibe owebazwire aawo, ni babita omu Galiraaya, oYesu nandi nʼataka abantu abandi bakimanye,
MAR 9:31 olwʼokubba yabbaire nʼabeegibe ngʼabeegesya ati, “OMwana wa Muntu baaba okumulyamu olukwe era bamuweeyo eeri abʼobwezye. Era balimwita, neye oku lunaku olwokusatu nga bamalire okumwita, yalizuukira.”
MAR 9:32 Neye ekiyabakobeire tibakitegeereku, kaisi tete ni batya okumubuulya.
MAR 9:33 Batyo oYesu nʼabeegibe ni batuuka e Kaperenawumu. Owebamalire okwingira omu nyumba, oYesu nʼababuulya ati, “Mubbaire mwakana kuuki omu nzira?”
MAR 9:34 Neye ibo ni basirika olwʼokubba omu nzira babbaire baakana nga beebuulyangana bati naani akira ekitiisya mwibo?
MAR 9:35 Awo oYesu nʼatyama era nʼayeta abeegibe eIkumi na Babiri, ni baiza e gyali. Nʼabakoba ati, “Nabuli ataka okubba omwekubbemberi, ateekwa kubba niiye asembayo mu bonabona, era nʼokubba muweererya wa bonabona.”
MAR 9:36 Ananyere awo nʼayeta omwana omutomuto, kaisi nʼamukoba okwemerera omumaiso gaabwe. Nʼamulera, kaisi nʼabakoba ati,
MAR 9:37 “Nabuli asangaalira omwana ooti yoonu okulwange, abba asangaaliire ninze. Era nabuli ansangaalira, abba tasangaaliire ninze, neye abba asangaalira yooyo eyantumire.”
MAR 9:38 Olundi oYokaana nʼakoba oYesu ati, “Musomesya, twaboine omuntu ngʼabbinga emizimu oku bantu ngʼakolesya eriinalyo, iswe ni tugezyaku okumuloberya olwʼokubba takusengererya aamo na iswe.”
MAR 9:39 OYesu nʼamwiramu ati, “Oyo timumuloberyanga, olwʼokubba nabuli akola ebyewunyo ngʼakolesya eriina lyange, tayezya kwanguya kuntumulaku obubbibubbi nga wankubitawo ekiseera ekitono kiti.
MAR 9:40 Nabuli atatulwanisya, oyo yena abba munaiswe.
MAR 9:41 Mbakobera amazima nti nabuli abawa inywe amaizi agʼokunywa olwʼokubba muli bantu ba Kurisito, anambula kubuusabuusa yalisuna empeeraye.”
MAR 9:42 “Singa omuntu yenayena azweraku omoiza oku batobato abo abanjikiririryamu okukola ekibbikibbi, ekikiraku, omuntu oyo kumusiba ibbaale erizito omu mamiro, ni bamudyaka omu nyanza.
MAR 9:43 Era singa engaloyo ekuzweraku okukola ekikole ekibbikibbi, ogitemeku. Kisa osune obwomi obutawaawo ngʼoli muleme, okukiraku okusigalya engalo eibiri, neye ni bakumuma, omu geyeena, [
MAR 9:44 omuli omusyo ogutalikira, era omutawa nʼokuvunda].”
MAR 9:45 Ooba singa ekigerekyo kikuzweraku okukola ekikole ekibbikibbi, okitemeku. Kisa osune obwomi obutawaawo ngʼoli muleme, okukiraku okusigalya ebigere ebibiri, neye ni bakumuma omu geyeena, [
MAR 9:46 omuli omusyo ogutalikira, era omutawa nʼokuvunda.]
MAR 9:47 “Aabba ngʼeriisolyo niiryo erikuzweraku okukola ekikole ekibbikibbi, olyokolemu. Kisa oingire obwakabaka bwa Kibbumba ngʼoli wʼeriiso limo, okukiraku okusigalya amaiso gonagona, neye ni bakumuma omu geyeena,
MAR 9:48 omuli omusyo ogutalikira, era omutawa nʼokuvunda.
MAR 9:49 “OKibbumba yalikengeiza nabuli mwikirirya okumusuuca omusa, ngʼosyodo owaabba omusa nga bamulungiiremu omuunyu.
MAR 9:50 Omuunyu omugaanike gwa mugaso, neye singa gusuuka mujaalaali, mwezya mutya okugwiryamu ensa? Mubbe nʼomuunyu omu mpisa gyanywe, era mubbe mwidembe nʼabantu.”
MAR 10:1 Awo oYesu nʼazwa omu kitundu ekyo, nʼayaba omu kitundu ekyʼe Buyudaaya, nʼomu kitundu ekyʼoku lubba olundi olwʼomwiga oYoludaani. Era ekiziima kyʼabantu kinene ni kikumbaanira e gyali tete, nʼabeegesya, ngʼoweyabbaire analirye okukola.
MAR 10:2 Abamo oku Bafalisaayo ni baaba e gyali ni bamutega nʼekibuulyo bati, “Amateeka gaikirirya omusaiza okubbinga omukaliwe?”
MAR 10:3 Iye nʼabairamu ati, “OMusa yabalagiire niki oku nsonga eyo?”
MAR 10:4 Ni bamukoba bati, “OMusa yaikiriirye omusaiza okukola ekiwandiiko ekikakasa kiti abbingire omukaliwe, olwo kaisi ni baawukana.”
MAR 10:5 OYesu nʼabairamu ati, “Olwʼobukakanyali bwʼemyoyo gyʼabantu, oMusa kiyazwireku nʼabateekerawo ekiragiro ekyo.
MAR 10:6 Neye okuzwera nakimo oku ntandiika oweyabbumbiire ekyalo, ‘OKibbumba yabbumbire omusaiza nʼomukali.
MAR 10:7 Kagira omusaiza yalekanga oiteeye nʼomaaye, nʼabba nʼomukaliwe,
MAR 10:8 era ni basuuka muntu moiza.’ Olwo nga tibakaali bali babiri, neye nga bali muntu moiza.
MAR 10:9 Kale oKibbumba ekiyagaitire aamo, omuntu takigaitululanga.”
MAR 10:10 Oweyakangire omu nyumba, abeegi ni babuulya oYesu oku nsonga eyo.
MAR 10:11 Nʼabairamu ati, “Nabuli abbinga omukaliwe, kaisi nʼaleeta omukali ogondi, abba abbengere ogwʼobulendi.
MAR 10:12 Era owekibba ngʼomukali niiye anobere e wa ibaaye, kaisi nʼafumbirwa omusaiza ogondi, abba abbengere ogwʼobulendi.”
MAR 10:13 Abantu abamo babbaire baleeta abaana abatobato e giri oYesu abakwateku, neye abeegibe ni babaloberya nga babakaawuukira.
MAR 10:14 OYesu oweyaboine abeegibe ekibakola, nʼanyiiga, nʼabakoba ati, “Muleke abaana abatobato baize e gyendi era timwabaloberya, olwʼokubba abali ooti baabo, niibo ababba omu bwakabaka bwa Kibbumba.
MAR 10:15 Mbakobera amazima nti nabuli muntu ataikirirya okwesiga oKibbumba, ngʼomwana omutomuto oweyeesiga ababyairebe, tiwakwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
MAR 10:16 Era awo nʼalera abaana abatobato, era nʼabawa enkabi ngʼabateekaku engalogye.
MAR 10:17 Awo oYesu oweyabbaire ngʼatandiika olugendolwe, omusaiza nʼaiza e gyali ngʼairuka, nʼakoma amazwi omumaisoge, nʼamubuulya ati, “Musomesya omusa, niki ekinteekwa okukola okusuna obwomi obutawaawo?”
MAR 10:18 OYesu nʼamukoba ati, “Lwaki onjeta omusa? Mpaawo muntu omusa okutoolaku oKibbumba yenkani.
MAR 10:19 Ebikwata oku bwomi obutawaawo, omaite ebiragiro bya Kibbumba ebikoba biti, ‘Tiwaitanga muntu, tiwayendanga, tiwaibbanga, tiwasibiriryanga oku muntu, tiwaalyanga ebyaguzu. Oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya.’ ”
MAR 10:20 Omusaiza oyo nʼairamu oYesu ati, “Musomesya, ebiragiro ebyo byonabyona nabituukiriirye kuzwera nakimo mu butobuto paka atyanu.”
MAR 10:21 Awo oYesu oweyamulingiriire, nʼamusaasira, nʼamukoba ati, “Obulwaku ekintu kimo ekyoli nʼokukola. Oyabe otunde ebibyo byonabyona, empiiya egyazwamu ogigabire abadoobi, kaisi oize otambulenge na nze, awo walisuna obusuni omwigulu.”
MAR 10:22 Oweyawuliire ebyo, omusaiza oyo, nʼaboneka ngʼanyiikaire, era nʼayaba nga muyungubali, olwʼokubba yabbaire nʼebyobusuni bingi.
MAR 10:23 OYesu nʼabityabitya amaiso omubabbairewo, era nʼakoba abeegibe ati, “Nga kyalibba kigosi omusuni okwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba!”
MAR 10:24 Abeegibe ni bawuninkirira olwʼebibonobye. Neye oYesu nʼabakoba tete ati, “Bainange, nga kigosi omusuni okwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba!
MAR 10:25 Kyanguku okisolo omunene ooti ngamira okubita omu kawundu kʼempisyo, okukiraku omusuni okwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba!”
MAR 10:26 Awo ni bawuninkirira ino, ni bamubuulya bati, “Olwo naani ayezya okulokoka?”
MAR 10:27 OYesu nʼabalingirira, kaisi nʼabakoba ati, “Abantu tibakyezya, neye oKibbumba iye akyezya, olwʼokubba Iye ayezya byonabyona.”
MAR 10:28 Awo oPeetero nʼakoba oYesu ati, “Musengwa, aale obone iswe twalekere ebyaiswe byonabyona, kaisi tutambulenge na iwe.”
MAR 10:29 OYesu nʼairamu ati, “Mbakobera amazima nti nabuli muntu eyalekere ekisitokye, ooba abagandabe, ooba aboonyokobe, ooba omaaye, ooba oiteeye, ooba abaanabe, ooba ebigonabye, okulwange nʼolwakubbeera aMawuliro aMasa,
MAR 10:30 yalisuna ebyʼomu bwomi bunu obwʼoku kyalo emirundi 100. Ekikoba kiti, kisitokye, nʼabagandabe, nʼaboonyokobe, nʼabamaaye, nʼabaanabe, nʼebigonabye, aamo nʼokumuyiigaania. Kaisi tete, yalisuna nʼobwomi obutawaawo ngʼazwire oku kyalo.
MAR 10:31 Neye bangi kwabo abʼekitiisya omu kiseera kinu abalibba aba bulijo, era bangi kwabo aba bulijo omu kiseera kinu, abalibba abʼekitiisya.”
MAR 10:32 OYesu nʼababbaire naye, babbaire omu lugendo, nga baaba e Yerusaalemi. OYesu yabbaire abeekubbembeiremu, ngʼabalekeirekuuku eibbanga. Abeegibe ni bawuninkirira, era abantu abandi ababbaire babazwaku e nyuma ni batya. Awo nʼairya tete abeegibe eikumi na babiri oku mbale, nʼatandiika okubakobera ebyabbaire byaba okumutuukaku.
MAR 10:33 Nʼabakoba ati, “Atyanu tuli kwaba e Yerusaalemi; era eeyo oMwana wa Muntu baaba okumulyamu olukwe bamuweeyo eeri abakabona abakulu, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa. Era baaba okumusalira ogwʼokufa, kaisi bamuweeyo eeri aBatali Bayudaaya.
MAR 10:34 Abo ibo baaba kumusekerera, bamwandeku ebitanta, bamufaamulire efaalu egiriku emirobo egisima, era baiza kumwita. Neye oluzwanyuma lwʼenaku isatu yalizuukira.”
MAR 10:35 Awo oYaakobbo nʼoYokaana abataane ba Zebedaayo, ni baaba e giri oYesu, ni bamukoba bati, “Musomesya, tutaka otukolere kyonakyona ekitwakusaba.”
MAR 10:36 OYesu nʼababuulya ati, “Niki ekimutaka mbakolere?”
MAR 10:37 Ni bamwiramu bati, “Owewalityama oku ntebeyo eyʼekitiisya omu bwakabakabwo, tutaka otwikirirye tukulirane, ngʼomoiza atyaime oku lubbaalwo olwʼengalo endiiro, kaisi ogondi oku lwʼengalo engooda.”
MAR 10:38 OYesu nʼabakoba ati, “Ekimusaba timukimaite. Mwezya okunywa oku kipimo kyokugada ekinjaba okunywa, ooba okubainika omu kugada okunjaba okubba nga banjinikamu?”
MAR 10:39 Ibo ni bamwiramu bati, “Twezya.” OYesu nʼabakoba ati, “Ekipimo ekyokugada ekinjaba okunywaku, dala mwalikinywaku, era mwaliganya ni babainika omu kugada omu ngeri eginjaba okubba nga banjinikamu.
MAR 10:40 Neye ekyʼokutyama nga mundiraine oku lubba olwʼengalo endiiro ooba engooda, tininze nsalawo, bakigabira baabo oKibbumba abeyakitegekeire.”
MAR 10:41 Abeegi abandi eikumi owebawuliire, ni banyiiga olwa Yaakobbo nʼoYokaana.
MAR 10:42 Awo oYesu nʼabeeta bonabona aamo, kaisi nʼabakoba ati, “Mumaite muti abebeeta abafugi bʼabo aBatali Bayudaaya, bataka kubaweererya era abakungu baabwe abakulu bataka abantu abebafuga babamanye bati babaliku obwezye.
MAR 10:43 Neye mwinywe tiniikyo owekiri nʼokubba. Wazira mwinywe, nabuli ataka okubba omukulu, ateekwa kubba muweererya wʼabainaye,
MAR 10:44 era nabuli ataka okubba omukulu wa bainaye, ali nʼokubba muweererya wa bonabona.
MAR 10:45 NʼoMwana wa Muntu tiyaizire bamuweererye, neye kuweererya, era nʼokuwaayo obwomibwe ngʼomugaito okununula abangi.”
MAR 10:46 Batyo oYesu nʼabeegibe, nʼekiyindi kyʼabantu ekinene, ni batuuka omu kibuga e Yeriko. Owebabbaire bazwamu, ni baajirya omwofu ngʼatyaime oku nzira, ogubeeta oBbaatimaayo, eyasabiriryanga. Omwofu oyo yabbaire mutaane wa Timaayo.
MAR 10:47 OBbaatimaayo oyo oweyawuliire ati oYesu owʼe Naazaleesi niiye abita, nʼatandiika okutumula amaaminkirira ati, “Yesu oMwizukulu wa kabaka oDawudi, onkwatire ekisa!”
MAR 10:48 Abantu ni bamukaawuukira nga bamukoba asirike. Neye iye ni yeeyongera-bweyongeri kwaminkirira ati, “Iwe oMwizukulu wa kabaka oDawudi, onkwatire ekisa!”
MAR 10:49 Awo oYesu nʼayemerera, nʼakoba ati, “Mumwete aize.” Ni bamweta, ni bamukoba bati, “Ogume omwoyo, osetuke, akweta.”
MAR 10:50 Awo nʼamuma eedi ekizibaawokye, nʼasetukiramu mangu, nʼaiza e giri oYesu.
MAR 10:51 OYesu nʼamukoba ati, “Otaka nkukolere niki?” Omwofu nʼamwiramu ati, “Musomesya, ondamye amaiso.”
MAR 10:52 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Aale oyabe, olamire olwʼokwikiriryakwo.” Amangu ago amaisoge ni galama, era ni yeeyabira nʼoYesu.
MAR 11:1 Awo oYesu nʼabeegibe, owebabbaire batira okutuuka omu kibuga e Yerusaalemi, era nga baigereire e Bbesufaage nʼe Bbesaniya, ebiri oku lusozi olubeeta oLusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, oYesu nʼatuma babiri oku beegibe ati,
MAR 11:2 “Mwabe omu kitundu ekyo ekiri omumaiso awo era owemwabba mwankwingira muti, mwabona ompunda omutomuto ogubatatyamangaku ogubasibire aawo. Mumuteere era mumuleete.
MAR 11:3 Owewabbaawo ababuulya ati, ‘Lwaki mukola ekyo?’ Mwairamu muti, ‘OMusengwa waiswe amwetaaga, era ngʼamalire okumutambuliraku, yalagira ni bamwirya aanu mangu.’ ”
MAR 11:4 Batyo ni baaba, ni baajirya ompunda omutomuto ogubasibire oku mulyango, ngʼayemereire e nza oku luguudo, ni bamuteera.
MAR 11:5 Abamo oku babbaire beemereire aawo, ni bababuulya bati, “Mukola niki? Lwaki muteera ompunda oyo?”
MAR 11:6 Ibo ni babairamu ngʼoYesu oweyabbaire abakobere. Badi ni babaleka baaba.
MAR 11:7 Batyo abeegi abo ni baleetera oYesu ompunda, ni bamwalaku ebizibaawo byabwe okumuwa ekitiisya, era nʼamutyamaku.
MAR 11:8 Era abantu bangi ni baala omu nzira ebizwalo byabwe, era abandi ni baalamu bikoola ebibatemere omu misiri.
MAR 11:9 Awo ababbaire beekubbembeire, nʼababbaire bazwa e nyuma, ni baaminkirira bati, “Tuwuuje oMusengwa iye oKibbumba. Wʼenkabi iye oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba.
MAR 11:10 Obwakabaka bwa zeiza waiswe oDawudi, obubaaba okwiryawo nga bwʼenkabi. Tuwuuje oMusengwa aali omwigulu.”
MAR 11:11 Awo oYesu nʼatuuka omu Yerusaalemi, nʼaingira omu Yeekaalu. Oweyamalire okubityabitya amaiso okubona ebintu byonabyona, nʼawuluka. Nʼayaba aamo nʼabeegibe eIkumi na Babiri e Bbesaniya, omu kifo e gibabbaire baaba okugona olwʼokubba obwire bwabbaire bwatira okwirugala.
MAR 11:12 Oku lunaku olwairireku, oYesu nʼabeegibe owebabbaire bazwa e Bbesaniya, oYesu enzala nʼemuluma.
MAR 11:13 Oweyalengeire omusaale omutiini oguliku ebikoola, nʼayaba okubona obanga yagwajaaku ebineneka. Oweyagutuukireku, nandi nʼayajaaku ekineneka kadi kimo, okutoolaku ebikoola byonkani olwʼokubba kyabbaire tiniikyo ekiseera emitiini omu ginenekera.
MAR 11:14 Nʼagukoba ati, “Okuzwa atyanu tiwaabbaawo alyaku ebinenekabyo tete!” Ebibono ebyo abeegibe ni babiwulira.
MAR 11:15 Awo oYesu nʼabeegibe owebatuukire e Yerusaalemi, oYesu nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu, era nʼatandiika okubbingamu abo ababbaire batundiramu era nʼababbaire baguliramu ebintu. Nʼagangulyaga amamenza gʼabawanyisya empiiya, nʼebityamo ebyʼababbaire batundiramu enjiiwa.
MAR 11:16 Era nʼaloberya nabuli muntu okubitya ebintu omu Yeekaalu.
MAR 11:17 Ananyere awo nʼayegesya ababbairewo ati, “Tibakiwandiikire bati, ‘Enyumba yange yaabbanga nyumba abantu bʼamawanga gonagona omubasabiranga?’ Neye inywe mugisuucirye mpuku yʼabanyagi omubeebisa!”
MAR 11:18 Abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka owebawuliire ebibono ebyo, ni basala amalabuki agʼokujigirica oYesu. Babbaire bamutiire olwʼokubba ekiziima kyʼabantu kyonakyona kyabbaire kiwuninkiriire olwʼenjegesyaye.
MAR 11:19 Obwire owebwairugaire, oYesu nʼabeegibe ni bazwa omu kibuga.
MAR 11:20 Eizo waaku amakeezi, oYesu nʼabeegibe owebabbaire babitawo, ni babona omusaale omutiini gudi nga gukalire okuzwera nakimo oku kikolo.
MAR 11:21 Awo oPeetero nʼayebukirya, nʼakoba oYesu ati, “Musomesya, obone, omusaale omutiini oguwalaamire gukalire!”
MAR 11:22 OYesu nʼabairamu ati, “Mubbe nʼokwikirirya omu Kibbumba.
MAR 11:23 Mbakobera amazima nti omuntu owaakoba olusozi lunu ati, ‘Weeginge oyabe weemume omu nyanza, ekyo balikimukolera, kasita nandi nʼabuusabuusa omu mwoyogwe, neye nʼaikirirya ati ekyakoba kyatuukirira.’
MAR 11:24 Nʼolwekyo mbakoba nti, nabuli ekimwasabanga oKibbumba, mwikiriryenge muti mukisunire, era mwalikisuna.
MAR 11:25 “Era nabuli owemwirya emyoyo gyanywe eeri oKibbumba, owewabbaawo abba akolere ekibalumirirya inywe, mumusoniye, kaisi oItewaanywe aali omwigulu atire abasoniye nywena ebikole byanywe ebibbibibbi. [
MAR 11:26 Neye owemutasoniya, era nʼoItewaanywe aali omwigulu tiyalibasoniya ebibbibibbi byanywe].”
MAR 11:27 Olundi oYesu nʼabeegibe ni baira tete e Yerusaalemi. OYesu oweyabbaire atambulira omu Yeekaalu, abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka, nʼabantu abakulu omwigwanga, ni baaba e gyali.
MAR 11:28 Ni bamubuulya bati, “Oli na bwezyeki okukola ebintu ebyo ebyokola? Era naani eyakuwaire obwezye obwo?”
MAR 11:29 OYesu nʼabairamu ati, “Zena oleke mbabuulye ekibuulyo kimo. Owemwanjiramu, zena nabakobera e gintoola obwezye okukola ebintu binu.
MAR 11:30 Naani eyatumire oYokaana okubatiza, Kibbumba, ooba bantu? Munjiremu.”
MAR 11:31 Awo ni beegeyamu bati, “Singa tumwiramu tuti, Kibbumba niiye eyamutumire ayaba okutubuulya ati, ‘Kaisi lwaki oYokaana iye timwamwikiririiryemu?’
MAR 11:32 Neye singa tumwiramu tuti, ‘Abantu niibo abamutumire’ tutya abantu olwʼokubba abantu bonabona baikirirya bati oYokaana dala yabbaire naabbi.”
MAR 11:33 Kale ni bairamu oYesu bati, “Titumaite.” Awo oYesu yena nʼabakoba ati, “Aale zena tinabakobere obwezye obundinabwo okukola ebintu binu.”
MAR 12:1 Awo oYesu nʼatandiika okutumula nabo omu ngero, ngʼabakoba ati, “Wabbairewo omuntu eyakomere omusiri gwʼemizabbibbu, nʼagusitaku olukita, nʼakuulamu ekikunyiro, nʼayombekamu ekifo ekigingice nga kuliku nʼakasiisira, abakuumi omubalengerera. Olwo nʼaguteekamu abapangisya era nʼazwawo nʼayaba omu lugendo.
MAR 12:2 “Ekiseera ekyʼamakungula owekyatuukire, nʼatuma omugalama eeri abapangisya, bamuweeku ebineneka byʼomusiri ogwo ogwʼemizabbibbu.
MAR 12:3 Ibo bamukwaite ni bamukubba-bukubbi, era ni bamubbinga nga tibamuwaireku akantu konakona.
MAR 12:4 “Nʼabasindikira tete omugalama ogondi, ni bamukubba oluguma, ni bamwemulayemula.
MAR 12:5 Era nʼatuma ogondi, oyo ni bamwita. Nʼabandi bangi ni bababitya mu ngeri nanyere eyo, abamo ni babakubba, abandi ni babaita.
MAR 12:6 “Yabbaire asigairyewo omuntu ogondi owʼokutuma moiza, niiye omutaane omutake eino. Oyo guyasembeseryeyo okubatumira, ngʼakoba ati, ‘Omutaane wange bamuwa iye ekitiisya.’
MAR 12:7 Neye ibo abapangisya abo ni beegeyamu bati, ‘Onu niiye omusika, oleke tumwite, obusika bwalibba bwaiswe!’
MAR 12:8 Kale ni bamukwata, ni bamwita, ni bamutoola omu musiri ogwo ogwʼemizabbibbu ni bamumuma edi.
MAR 12:9 “Kale onanyere omusiri ogwo niki ekiyalikola? Yalyaba nʼaita abapangisya abo, kaisi nʼagukwatisya abandi.
MAR 12:10 Dala mmaite nti eKiwandiike mwakisomereku ekikoba kiti: ‘Eibbaale abombeki eribagaine, lisuukire niiryo erikulu erisiba ensonda.
MAR 12:11 Ekyo oMusengwa niiye eyakikolere, ni tukibona, ni tukyewunya.’ ”
MAR 12:12 Awo abalabe ba Yesu owebamanyicirye bati olugero olwo aluleetere nga lutumula ku niibo, ni bagezyaku okumukwata, neye tete ni batya ekiziima kyʼabantu, ni bamuleka ni baaba.
MAR 12:13 ABafalisaayo nʼabawagiri ba Kerode abamo, ni babatuma okutega oYesu omu bibono.
MAR 12:14 Batyo ni baiza ni bamukoba bati, “Musomesya, tumaite tuti iwe oli wʼamazima, era tokolerera bantu kukusiima, olwʼokubba bonabona obabitya mu ngeri moiza, era abantu obeegesya mu mazima ebyo oKibbumba ebyataka bakole. Atyanu Musengwa otukobere, kibba kituuce okuwa oKaisaali omusolo, ooba bbe?
MAR 12:15 Tuli nʼokugumuwa ooba tituli nʼokugumuwa?” OYesu nʼamanyica omutego gwabwe, nʼabakoba ati, “Lwaki muntega? Mundeetere edinaali ngibone.”
MAR 12:16 Ni bagireeta. Iye nʼababuulya ati, “Ekifaananyi nʼamaliina ebiri kunu byani?” Ni bamwiramu bati, “Bya Kaisaali.”
MAR 12:17 OYesu nʼabakoba ati, “Kale, ebya Kaisaali mubiwe oKaisaali, nʼebya Kibbumba mubiwe oKibbumba.” Era ni bamwebunya ino.
MAR 12:18 Olundi aBasedukaayo, abakoba bati mpaawo kuzuukira, ni baaba e giri oYesu, ni bamubuulya bati,
MAR 12:19 “Musomesya, oMusa yatuwandiikiire ekiragiro ekiti, omuntu owaafa nʼaleka onamwandu, neye nga tabyaireku omwana, omuganda wʼomufu ali nʼokufumbirwa onamwandu oyo, era abyalire omugandawe abaana.
MAR 12:20 “Kale wabbairewo abaganda musanvu. Asooka nʼaleeta omukali, neye nʼafa nga tabyaireku omwana.
MAR 12:21 Owokubiri nʼatwala onamwandu wʼodi eyasookere, era nʼoyo nʼafa nga tabyaireku mwana. Nʼowokusatu yena atyo.
MAR 12:22 Bonabona omusanvu ni batwalaku omukali oyo, neye era nandi ni bamubyalamu omwana. Oluzwanyuma, bonabona nga bamalire okufa, omukali yena nʼafa.
MAR 12:23 “Olwo oku lunaku olwʼokuzuukira, omukali oyo yalibba waani, ngoyo bonabona omusanvu bamufumbiirweku!”
MAR 12:24 OYesu nʼabakoba ati, “Mugota, era ekibaleetera ekyo, lwʼokutamanya Biwandiike, era nʼobwezye bwa Kibbumba.
MAR 12:25 Abantu owebalizuukira, balibba ooti bamalaika omwigulu, nga tibakaali babba nʼobufumbo.
MAR 12:26 “Kaisi ebifa oku kuzuukira, dala mmaite nti mwasomereku omu kitabo kya Musa, omu kitundu ekitumula oku kisaka, ngʼoKibbumba yakobere oMusa ati, ‘Ninze oKibbumba wa Ibbulaimu, era owa Isaka, era owa Yaakobbo.’
MAR 12:27 OKibbumba wʼabantu ababba aboomi newankubbaire nga bamalire okufa neye tiwa bantu abasigala omu kufa. Kale mugota ino!”
MAR 12:28 Awo omoiza oku bakugu omu byʼaMateeka nʼaiza, nʼawulira aBasedukaayo nga baakana. Oweyaboine ngʼoYesu abairiremu kusani, yena nʼamubuulya ati, “Kiragiroki ekikira byonabyona obukulu?”
MAR 12:29 OYesu nʼamwiramu ati, “Ekiragiro ekikira byonabyona obukulu niikyo kinu: ‘Iwe Isirairi, owulire: OMusengwa iye oKibbumba waiswe, Musengwa iye omoiza yenkani.
MAR 12:30 Era otakenge oMusengwa iye oKibbumbawo, nʼomwoyogwo gwonagwona, nʼobwomibwo bwonabwona, nʼebiseegobyo byonabyona, nʼamaanigo gonagona.’
MAR 12:31 Ekiragiro ekiiririraku omu bukulu, niikyo kinu: ‘Otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onanyere.’ Mpaawo kiragiro kindi ekikira ebyo obukulu.”
MAR 12:32 Awo oMukugu omu byʼaMateeka nʼakoba oYesu ati, “Musomesya, oiriremu nakusani. Ekyotumwire kyʼamazima oti, oKibbumba ali moiza yenkani, nga mpaawo gondi yenayena.
MAR 12:33 Era oti okumutaka nʼomwoyogwo gwonagwona, nʼebiseegobyo byonabyona, nʼamaanigo gonagona, nʼokutaka abantu abanaiswe ngʼowetwetaka iswe abananyere, kikiraku nabuli sadaaka egibawaayo nga bagyoca yonayona, nʼesadaaka egindi egibawaayo eeri oKibbumba.”
MAR 12:34 OYesu oweyaboine ngʼomukugu oyo omu byʼaMateeka airiremu nʼamalabuki, nʼamukoba ati, “Otandiikire okutegeera ebyʼomu bwakabaka bwa Kibbumba.” Era okuzwa olwo ni watabbaawo muntu ogondi eyagumire nʼamubuulya ebibuulyo ebindi.
MAR 12:35 OYesu oweyabbaire omu Yeekaalu ngʼayegesya, nʼabuulya ati, “Abakugu omu byʼaMateeka bayezya batya okukoba bati, ‘OKurisito ogubasukireku amafuta Mwizukulu wa kabaka oDawudi?’
MAR 12:36 ODawudi onanyere, oweyabbaire ngʼaizwire oMwoyo oMutukulye, yakobere ati: ‘OMusengwa iye oKibbumba yakobere oMusengwa wange ati: Otyame ngʼondiraine oku lubba lwange olwʼengalo endiiro, paka owenaligondya abalabebo ni mbasuuca mukonkolo gwʼokuwuumuliryaku ebigerebyo.’
MAR 12:37 “Ooba ngʼoDawudi onanyere amweta ‘Musengwawe,’ kaisi tete olwo oKurisito ayezya atya okubba mwizukuluwe?” Ekiziima kyʼabantu ekyabbairewo, ebibonobye ebyo ni babiwulisisya nʼokusiima kunene.
MAR 12:38 Atyo oYesu oweyabbaire ngʼayegesya, nʼakoba ati, “Mwekuume abakugu omu byʼaMateeka ga Musa, abataka okutambula nga bazwaire amaganduula amawanvuwiriri ageekuusira ansi, okulaga bati bantu batukulye. Era bataka okubasugiryasugirya omu butale,
MAR 12:39 nʼokutyama omu bifo ebyʼomumaiso omu makumbaaniro nʼomu bifo ebyʼabantu abʼekitiisya oku mambaga.
MAR 12:40 Era banyaga ebintu byonabyona omu manyumba gʼabanamwandu, nʼokusaba oKibbumba omu bibono ebingi olwʼokweraga. Abo balisuna ekibonerezo ekikiraku obunene.”
MAR 12:41 OYesu oweyabbaire ngʼatyaime omumaiso gʼekifo omubateeka ebirabo omu Yeekaalu, nʼabona abantu bangi nga bateekamu empiiya. Abasuni bangi bateekeremu empiiya nyingi.
MAR 12:42 Awo onamwandu omudoobi nʼaiza, nʼateekamu obumpiiya bubiri, obwʼebbeeyi esembayo okubba entono eino.
MAR 12:43 OYesu nʼayeta abeegibe, ni baiza e gyali, nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti onamwandu oyo omudoobi ateekere kinene ino omu kifo omu bateeka ebirabo, okukiraku abandi badi bonabona.
MAR 12:44 Ibo bateekeremu nga batoola ku bingi ebibabbaire nabyo. Neye onamwandu oyo iye, ateekeremu kyonakyona ekyabbaire ali nakyo, ekibbaire ekijejera obwomibwe.”
MAR 13:1 Awo oYesu oweyabbaire ngʼazwa omu luuga lwʼeYeekaalu, omoiza oku beegibe nʼamukoba ati, “Musomesya, obone amabbaale agʼenyumba eenu eYeekaalu ageewunyisya!”
MAR 13:2 OYesu nʼamwiramu ati, “Aganyumba ganu aganene ogabona? Gonagona abalabe baliiza ni bagakubbirawo ansi. Era omu kifo kinu timwalibba ibbaale kadi limo aanu eryalisigala nga lyombeke oku liinaye. Gonagona baaba kugawumpulyagawo.”
MAR 13:3 OYesu oweyabbaire ngʼatyaime oku Lusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, ngʼalingiriire eYeekaalu, oPeetero, nʼoYaakobbo, nʼoYokaana, nʼAndereya, ni bamubuulya omu kyama bati,
MAR 13:4 “Otukobere, ebyo byalibbaawo di? Era kamanyiciryoki akaliraga kati ebyo byonabyona byatira okubbaawo?”
MAR 13:5 Iye oYesu nʼabakoba ati, “Mwekuume tiwaabbaawo abagotesyagotesya.
MAR 13:6 Bangi baliiza nga beeyeta ninze, era baligotesyagotesya bangi.
MAR 13:7 Era owemuwuliranga entalo aanu nʼaadi, timutyanga. Ebyo biteekwa okubbaawo, neye era enkomerero yalibba ekaali okutuuka.
MAR 13:8 “Eigwanga lyalirumba eigwanga erindi, nʼobwakabaka bwalirumba obwakabaka obundi. Walibbaawo omusisi ngʼatengeetya ekyalo omu bitundu bingi, era nʼamanzala galigwawo. Olwo okugada kwalibba nga kwankutandiika-butandiiki.
MAR 13:9 “Kale inywe abanjikirirya mukimanye muti balibakwata ni babawaayo omu mbuga gyʼamateeka. Balibakubbira omu makumbaaniro gʼaBayudaaya. Era okulwange mwalyemerera omumaiso gʼabafugi nʼagʼabakabaka. Omu ngeri eyo, mwalyezya okubatuucaaku obukwenda bwange.
MAR 13:10 Enkomerero ngʼekaali okutuuka, aMawuliro aMasa tuli nʼokumala okugalaabba eeri abantu omu mawanga gonagona.
MAR 13:11 “Era owebabakwatanga ni babatwala omu mbuga gyʼamateeka, timweraliikiriranga ekimwatumula, nga muwozya mutumulanga ekyo oKibbumba ekyabawa okutumula omu kaseera ako. Ebibono ebimutumula tibyalibba byanywe, neye byʼoMwoyo oMutukulye.
MAR 13:12 “Omuntu yaliwaayo omugandawe okumwita, nʼomusaiza omubyaire yaliwaayo omwanawe. Era abaana balyediima ni bawaayo ababyaire baabwe okubaita.
MAR 13:13 Era nywena abantu bonabona balibacaawa olwʼokubba muli basengereri bange. Neye oyo eyaligumira ebigosi ebyo paka oku nkomerero, yalirokoka.
MAR 13:14 “Owemwalibona ekintu ekyomuliko era ekikwatisya enyinya nga bakiteekere awekitateekwa okubba era oyo asoma ebyo amanye amakulu, olwo abo abalibba omu Buyudaaya, bairukiranga mu nsozi.
MAR 13:15 Eyalibba e ngulu oku nyumbaye, owaikanga ansi, taingiranga omu nyumba ati atoolemu ekiyatwala.
MAR 13:16 Era eyalibba omu musiri, takanganga e ika okusyoma ekizwalokye ekindi.
MAR 13:17 Abalibba ebida nʼabalibba bayonkesya omu naku egyo nga baligada ino!
MAR 13:18 Mwegairire oKibbumba, ebyo tibyabbaawo omu biseera bya ikendi nʼobuwolondoki obwa bbalaafu.
MAR 13:19 “Omu naku egyo, walibbaawo okugada kunene, nga kukira okundi kwonakwona okwabbairekuuwo, okuzwera nakimo oKibbumba oweyabbumbiire ebintu, paka atyanu. Era tiwalibbaawo tete okugada okundi okwagaagana awo.
MAR 13:20 Era singa oMusengwa iye oKibbumba tiyakendeiryeku-bukendeeri enaku egyo, egyʼokugada, tiwankulamirewo omuntu kadi moiza. Neye olwʼabalondemube, enaku egyo yagikendeiryeku.
MAR 13:21 “Omu biseera ebyo, omuntu owabakobanga ati, ‘Aale mubone oKurisito ogubasukireku amafuta ali aanu,’ ooba ati, ‘Aale mubone, ngodi,’ timukiikiriryanga.
MAR 13:22 Ekyo kityo olwʼokubba aBakurisito abʼobubbeyi, era nʼabanaabbi abʼobubbeyi, baliboneka. Era balikola obumanyiciryo obwʼebyewunyo nʼebyamagero, nga bagenderera kugotesya nʼabalondemu ba Kibbumba, owekibba kyezeka.
MAR 13:23 Neye mwekuume, mbakobeire byonabyona nga bukaali.
MAR 13:24 “Omu naku egyo, ngʼekiseera ekyokugada kyankuwa, eisana lyaliirugaza, nʼomweri gwalirekeraawo okwaka.
MAR 13:25 Nʼenkota gyalyanuka e ngulu ni gigwa, era nʼamaani agali angulu omwibbanga baligatengeetya.
MAR 13:26 “Olwo kaisi ni babona oMwana wa Muntu ngʼaizira oku bireri, era ngʼali nʼobwezye bungi nʼekitiisya.
MAR 13:27 Yalituma abamalaika omu kyalo kyonakyona, okukumbaania abantube abalondemu, okuzwa mu buli kansonda konakona akʼekyalo kyonakyona.
MAR 13:28 “Aale mubonere oku musaale omutiini mwege. Ebikoola byagwo owebikunkumuka biwaaku, nʼobusaga ni busebuka, mumanya muti ebiseera ebyʼeisana biigereire.
MAR 13:29 Nʼomu ngeri enanyere eyo, owemubonanga ebyo ebimbakobeire nga biri kubbangawo, mumanyanga muti enkomerero eigereire.
MAR 13:30 “Mbakobera amazima nti ebintu ebyo byonabyona byaba okubbaawo ngʼabantu abʼomulembe gunu bakaali okufa okuwaawo.
MAR 13:31 Eigulu nʼekyalo byaliwaawo, neye ebibono byange tibyaliwaawo kadi naire.
MAR 13:32 “Neye mpaawo amaite olunaku olunyere kadi saawa, ebyo owebyaligwerawo, waire abamalaika omwigulu, naabba oMwana, okutoolaku oBbaabba yenkani niiye amaite.
MAR 13:33 Mwetege, mubonie olwʼokubba timumaite ekiseera ekitukuumire owekyalituukira.
MAR 13:34 “Ekyo kifaananaku nʼekyo omuntu omukulu ekyakola ngʼayaba omu lugendo. Owaabba azwa e ika, aleka akwatisirye nabuli mugalamawe omulimo, nʼomwisirikale wʼe ika nʼamulagira okukuuma.
MAR 13:35 Kale mubbe bulindaala olwʼokubba timumaite onanyere ekisito oweyaliirira, ooba kiire aakati, ooba enkoko owegikokoolera, ooba nga kuca,
MAR 13:36 tiyabagwaku-bugwi, nʼabaajirya nga mugonere.
MAR 13:37 Ekimbakoba inywe, era kinkoba nʼabandi bonabona nti, ‘Mubonie!’ ”
MAR 14:1 Omu kiseera ekyo, wabbaire wasigaireyo enaku ibiri, oMukolo ogwʼoKutambukirya, era oMukolo ogwʼeMigaati eGibulamu eKizumbulukuca, gutuuke. Abakabona abakulu, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa babbaire banoonia engeri yʼokukwata oYesu, bamwite omu mbiso.
MAR 14:2 Neye ni bakoba bati, “Tuleke okumukwata omu naku gyʼomukolo, demba abantu beediima.”
MAR 14:3 Awo oYesu oweyabbaire e Bbesaniya ngʼali kulya omu nyumba ya Simooni eyabbaireku omugenge, ni wabbaawo omukali eyaabireyo, nʼecupa erimu amafuta amakengeize agebeeta onaludo agʼakaloosa, era agʼebbeeyi eino. Nʼasaanukula ecupa eyo, nʼasuka amafuta oku mutwe gwa Yesu.
MAR 14:4 Neye abamo oku babbairewo, ni basunguwala. Ni bakobangana bati, “Lwaki amafuta ago bagabebenyeserye batyo?
MAR 14:5 Babbaire bayezya okugatunda ni gʼazwamu empiiya egibita omu dinaali ebisatu, ni bagigabira abadoobi.” Era omukali ni bamunenya ino.
MAR 14:6 Neye oYesu nʼakoba ati, “Lwaki mumuleyerya? Ekintu ekyankoleire kisa.
MAR 14:7 Ekyo kityo olwʼokubba abadoobi ibo baabbanga na inywe bulijo, era nabuli owemutakiire, mweyezyanga okubabbeera. Neye nze tinaabbe na inywe okumala ekiseera ekinene.
MAR 14:8 Omukali onu akolere ekyayezya, omubiri gwange agusukireku amafuta agʼakaloosa nga nkaali kufa, nʼagukwanirya nakimo olwʼokuguliika.
MAR 14:9 Era mbakobera amazima nti, wonawona aMawuliro aMasa ago agankwataku e gibagalaabbanga okumalaku ekyalo, na kinu omukali onu ekyakolere, bakitumulangaku ni bamwebukirya.”
MAR 14:10 Awo oYuda Isikalyoti, omoiza oku beegi eikumi na babiri, nʼayaba e giri abakabona abakulu, ngʼataka okulyamu oYesu olukwe, amuweeyo egibali.
MAR 14:11 Abakabona owebawuliire ekyataka okubakolera, ni basangaala, era ni basuubiza okumuwa empiiya. Okuzwa olwo oYuda nʼanoonia akaseera akasa akʼokubabbeera bakwate oYesu.
MAR 14:12 Oku lunaku olusooka olwʼoMukolo ogwʼeMigaati eGibulamu eKizumbulukuca, olubasaliraku ontaama omutomuto ogubasadaaka oku Mukolo ogwʼoKutambukirya, abeegi ba Yesu ni bamubuulya bati, “Otaka twabe tukutegekere yaina e giwaliira oMukolo ogwʼoKutambukirya?”
MAR 14:13 Awo oYesu nʼatuma babiri kwibo, nʼabakoba ati, “Mwabe omu kibuga, mwasangaana omusaiza eyeetiikire ensaka yʼamaizi, mwabe naye.
MAR 14:14 Era mukobe onanyere enyumba omuntu oyo omuyaingira, muti, ‘OMusomesya akobere ati, nambu ekisengekye kiri yaina, iye nʼabeegibe omubaliira oMukolo ogwʼoKutambukirya?’
MAR 14:15 Iye yabalagisya ekisenge ekinene ekiri e ngulu omu kalina, ekibamalire okwalirira, mugututegekere omwo.”
MAR 14:16 Awo abeegi ni basimbuka, ni baaba omu kibuga. Era ni baaja nga byonabyona biri ngʼoYesu oweyabakobere, era ni bategeka oMukolo ogwʼoKutambukirya.
MAR 14:17 Obwire owebwairugaire, oYesu nʼatuuka nʼabeegibe eikumi na babiri.
MAR 14:18 Awo owebabbaire bali oku menza nga balya, oYesu nʼakoba ati, “Mbakobera amazima nti omoiza kwinywe alya na nze atyanu, yandyamu olukwe.”
MAR 14:19 Abeegibe ni beekondamira ino, era moiza moiza, ngʼabuulya oYesu ati, “Olwo ninze?”
MAR 14:20 OYesu nʼabairamu ati, “Ee, omoiza kwinywe eikumi na babiri, akozya na nze omu kibya.
MAR 14:21 Dala oMwana wa Muntu baaba okumwita, ngʼeBiwandiike owebimutumulaku. Neye wobe! Omuntu oyo eyalyamu oMwana wa Muntu olukwe, ngʼalabire! Kyandimubbeereire kisa singa tibamubyaire!”
MAR 14:22 Awo oYesu nʼabeegibe owebabbaire nga balya, oYesu nʼatoola omugaati, ni yeebalya oKibbumba, nʼaguvunavunamu nʼabawa, nʼabakoba ati, “Mutoole mulye, gunu niigwo omubiri gwange.”
MAR 14:23 Era oluzwanyuma nʼakwata ekikopo kyʼenviinyo, era oweyamalire okwebalya oKibbumba nʼabawa bonabona ni banywaku,
MAR 14:24 nʼabakoba ati, “Gunu niigwo omusaaye gwange ogwasusuka oku lwʼabangi, era ogukakasa endagaano ya Kibbumba empyaka.
MAR 14:25 Mbakobera amazima nti tinaliirayo tete okunywa ekyokunywa kyʼemizabbibbu, paka owenalikinywa omu ngeri empyaka, omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
MAR 14:26 Awo owebamalire okwemba olwembo olwʼokuwuuja oKibbumba, ni bawuluka, ni baaba oku Lusozi olwʼeMisaale eMizaituuni.
MAR 14:27 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Nywenanywena mwairuka ni mundekawo, olwʼokubba bakiwandiikire bati, ‘Naliita omuliisya, entaama ni gisalaanika.’
MAR 14:28 Neye owebalimala okunzuukiza, nalibasooka okwaba e Galiraaya.”
MAR 14:29 Awo oPeetero nʼamukoba ati, “Abandi bonabona nʼowebairuka ni bakulekawo nze tinakulekewo.”
MAR 14:30 OYesu nʼamwiramu ati, “Nkukobera amazima nti, omu kiire ekinanyere kinu, onkoko yaabba akaali nʼokukookoola emirundi emibiri, nga wankuneegaanira emirundi misatu.”
MAR 14:31 Neye oPeetero nʼairamu nʼakakasira nakimo ati, “Nʼowebaabba nga bateekwa kunjitira aamo na iwe, tinakwegaane.” Nʼabeegi abandi bonabona ni bakoba kinanyere ekyo.
MAR 14:32 Awo oYesu nʼabeegibe ni baaba omu kifo ekibeeta Gesusemani. OYesu nʼakoba abeegibe ati, “Mutyame aanu, nga nze neegairira oKibbumba.”
MAR 14:33 Nʼatwalaku oPeetero nʼoYaakobbo nʼoYokaana, nʼatandiika okutya ino nʼokweririgana.
MAR 14:34 Nʼabakoba ati, “Omwoyo gwange gwizwire enima eyezya nʼokunjita! Musigale aanu era nga mubonia.”
MAR 14:35 Oweyeeyongeireyo katono omumaiso, nʼagwa oku mazwige, ni yeegairira oKibbumba ati, “Owekibba kyezeeka, esaawa eyʼokugada ereke okuntuukaku.”
MAR 14:36 Era nʼakoba ati, “Iwe Bbaabba oyezya byonabyona, ontooleku ekipimo ekyokugada okwo. Neye, iwe ekyotaka niikyo ekyobba okole tinga nze owentaka.”
MAR 14:37 Awo nʼaiza, nʼayaja oPeetero nʼoYaakobbo nʼoYokaana nga bagonere, nʼakoba oPeetero ati, “Simooni, mugonere? Mubbaire timwezya kubonia waire esaawa emoiza eti?
MAR 14:38 Mubonie, era musabe oKibbumba, kaisi okubagezesya tikwabatuukaku, olwʼokubba emyoyo gyanywe dala mimaliriri, neye emibiri minafu.”
MAR 14:39 Era nʼayaba nʼasaba oKibbumba omu ngeri enanyere eyo ngʼoweyasabire omu kusooka.
MAR 14:40 Era oYesu oweyakangire omulundi ogundi tete nʼabaajirya nga bagona olwʼokubba endoolo gyabbaire gibali kubbikubbi. Ni babba nga tibamaite ekyokumwiramu.
MAR 14:41 Oweyaizire omulundi ogwokusatu nʼabakoba ati, “Mukaali mugona, era mukaali muwuumula? Mulekere awo! Esaawa etuukire, era aale mubone oMwana wa Muntu bali kumulyamu olukwe bamuweeyo eeri obwezye bwʼabakola ebikole ebibbibibbi bamugadye.
MAR 14:42 Musetuke twabe tubasangaane! Era andiiremu olukwe ngonu atuukire.”
MAR 14:43 OYesu yabbaire akaali atumula, amangu ago oYuda, omoiza oku beegibe eikumi na babiri, nʼatuuka nʼekiyindi kyʼabantu ababbaire nʼempiima nʼemiigo. Abantu abo, ngʼababatumire bakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka, nʼabantu abakulu omwigwanga.
MAR 14:44 Atyanu eyaliiremu oYesu olukwe, yabbaire amalire okuwa ekiyindi kyʼabantu ekyo akamanyiciryo ngʼabakobere ati, “Omuntu ogunasugirya nga mmugwa omu kifubba, yaabba niiye oyo, mwamukwata-bukwati era ni mumutwala nga mumukalangwire.”
MAR 14:45 Awo oYuda oweyatuukire, amangu ago nʼayaba e giri oYesu, nʼamukoba ati, “Musomesya!” Era nʼamugwa nʼomu kifubba.
MAR 14:46 Awo ni bavumbikirirya oYesu, ni bamukwata ni bamukalangula.
MAR 14:47 Neye omoiza oku babbaire beemereire aawo, nʼasowolayo empiimaye, nʼatemaku omugalama wa kabona akira obukulu ekitwi nʼamutiicaaku.
MAR 14:48 Awo oYesu nʼababuulya ati, “Mwizire okunkwata nga muli nʼempiima nʼemiigo, ooti mwaba kukwata muyeekera?
MAR 14:49 Kale nabuli lunaku naabbanga na inywe omu Yeekaalu nga njegesya nandi ni munkwata. Neye kinu mukikolere eBiwandiike byezye okutuukirira.”
MAR 14:50 Awo abeegibe bonabona ni bairuka bamulekawo.
MAR 14:51 Wabbairewo omwisuka eyabbaire tazwaire kintu kindi kyonakyona okutoolaku olugoye olubeeta lineni oluyabbaire yeebiikiriire. Abantu ni bamukwata ngʼasengererya oYesu.
MAR 14:52 Neye omwisuka oyo nʼabawunuka, nairuka bwere, ni basigalya lugoye.
MAR 14:53 Awo oYesu ni bamutwala e wa kabona akira obukulu. Abakabona abakulu bonabona nʼabantu abakulu omwigwanga, nʼabakugu omu byʼaMateeka, ni bakumbaana, ni batyama omu lukiiko.
MAR 14:54 OPeetero yasengereirye oYesu, ngʼalekerekuuwo eibbanga, nʼaingirira nakimo omu luuga lwa kabona akira obukulu, nʼatyama nʼabakuumi, nʼayota omusyo.
MAR 14:55 Olwo abakabona abakulu nʼabʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya bonabona ni banoonia obujulizi obubasinziriraku okwita oYesu, neye nandi ni babusuna.
MAR 14:56 Wabbairewo bangi abawaire obujulizi obwʼobubbeyi nga bamulumiriza, obujulizi bwabwe nandi ni bukwatagana.
MAR 14:57 Era abamo ni basetuka, ni bawa obujulizi obwʼobubbeyi nga bamulumiriza bati,
MAR 14:58 “Twamuwuliire ngʼakoba ati, ‘Nalivunawo eYeekaalu eenu abantu egibombekere, tete omu naku isatu, nʼalyombekawo egendi, ngʼabantu tiniibo abagyombekere.’ ”
MAR 14:59 Neye obujulizi bwa banu bwona nandi bukwatagana.
MAR 14:60 Awo okabona akira obukulu nʼayemerera omumaiso gʼabantu, kaisi nʼabuulya oYesu ati, “Tiwairemu? Niki ekyokoba ku binu ebibakulumiriza?”
MAR 14:61 Neye oYesu nʼasirika, nandi nʼairamu. Okabona akira obukulu ni yeeyongera okumubuulya ati, “Niiwe oKurisito, oMwana wa Kitiisya waiswe oKibbumba?”
MAR 14:62 Awo oYesu nʼairamu ati, “Ee ninze. Era mwalibona oMwana wa Muntu ngʼatyaime nʼoKibbumba omu kifo kyʼekitiisya eino, era ngʼaizira oku bireri okuzwa omwigulu.”
MAR 14:63 Awo omu busungu, okabona akira obukulu nanyiira ebizwalobye, era nʼakoba ati, “Tete tukaali tutakira niki abajulizi abandi?
MAR 14:64 Muwuliire ebibono ebizumirira oKibbumba ebyatumwire. Inywe museega mutya?” Awo bonabona ni basalira oYesu omusango bati awomeire kumwita.
MAR 14:65 Abamo ni batandiika okumwandaku ebitanta, ni bamubiikaku amaiso, kaisi ni bamukubba ebinfuute olwo ni bakoba bati, “Aale olagule akukubbire.” Awo abakuumi ni bamutwala nga webamukubba empi.
MAR 14:66 Awo oPeetero oweyabbaire ansi oku luuga, omoiza oku baala abaweererya e wa kabona akira obukulu, nʼaiza.
MAR 14:67 Oweyaboine oPeetero ngʼayota omusyo, nʼamwekalikica, nʼakoba ati, “Wena wabbaire nʼowʼe Naazaleesi oyo, oYesu.”
MAR 14:68 Neye oPeetero ni yeegaana ati, “Ekyokoba tinkimaite era tinkitegeera.” Awo oPeetero nazwa omu luuga, nʼayaba oku muzigo. Era onkoko nʼakookoola.
MAR 14:69 Awo omwala oodi nairamu okubona oPeetero, nʼakoba ababbaire beemereire aawo ati, “Omusaiza onu ali ooti niiye omoiza oku basengereri ba Yesu.”
MAR 14:70 Neye oPeetero ni yeeyongera okwegaana. Era nga wabitirewo akaseera katono, ababbaire beemereire aawo ni bamukoba tete bati, “Dala oli moiza oku basengereri ba Yesu olwʼokubba wena oli Mugaliraaya.”
MAR 14:71 Neye oPeetero nʼatandiika okweraama era nʼokulayira ati, “Nze timmaite omusaiza oyo ogumutumulaku!”
MAR 14:72 Amangu ago onkoko nʼakookoola omulundi ogwokubiri. Awo oPeetero nʼayebukirya ebyo oYesu ebiyabbaire amukobere ati, “Onkoko yaabba akaali nʼokukookoola emirundi emibiri, nga waneegaine emirundi misatu ngʼokoba oti tommaite.” Awo oPeetero nʼatinduka, era nʼakunga.
MAR 15:1 Awo obwire owebwaceire, amakeezi pwi, abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga, nʼabakugu omu byʼaMateeka, era nʼabʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya abandi bonabona, ni bateesa era ni basalawo. Ni basiba oYesu, ni bamutwala ni bamuwaayo eeri oPiraato omufugi oMulooma.
MAR 15:2 OPiraato nʼamubuulya ati, “Niiwe okabaka wʼaBayudaaya?” OYesu nʼamwiramu ati, “Ee, kityo ngʼowookobere.”
MAR 15:3 Awo abakabona abakulu ni bamuwaabira emisango mingi.
MAR 15:4 OPiraato nʼamubuulya ati, “Obula ekyokwiramu? Obone emisango egibakuwaabira owegiri emingi.”
MAR 15:5 Neye oYesu tiyairireyo kumwiramu; kale oPiraato ni yeewunya.
MAR 15:6 Omu biseera ebyʼoMukolo ogwʼoKutambukirya, yabbaire mpisa okuteeranga omusibe abantu ogubasabanga okuteera.
MAR 15:7 Oku mulundi ogwo, omu mabbuusu mwabbairemu omusaiza nga bamweta Bbalaba, ogubasibiire aamo nʼabayeekera abainaye, abaitire abantu omu kediimo.
MAR 15:8 Awo ekiziima kyʼabantu ni kyaba, ni kitandiika okusaba oPiraato okubakolera ngʼoweyabbaire abakoleranga.
MAR 15:9 OPiraato nʼabairamu ngʼababuulya ati, “Mutaka mbateerere okabaka wʼaBayudaaya?”
MAR 15:10 Ekyo yakitumwire olwʼokubba yamaite ati abakabona abakulu babbaire bawaireyo oYesu e gyali lwʼengongi.
MAR 15:11 Neye abakabona abakulu ni bacoolesya ekiziima kyʼabantu bati oPiraato abateerere Bbalaba omu kifo kya Yesu.
MAR 15:12 OPiraato oweyababwirye ati, “Kaisi ogumweta okabaka wʼaBayudaaya nʼamukola ntya?”
MAR 15:13 Ibo bamwiriremu nga bakooka bati, “Omukomerere oku musalabba!”
MAR 15:14 OPiraato nʼababuulya ati, “Lwaki? Kibbikibbiki ekyakolere?” Neye ibo ni bongeramu maani kukooka-bukooki bati, “Iwe omukomerere ku musalabba!”
MAR 15:15 Awo oPiraato olwa kutaka okusangaalya ekiziima kyʼabantu, nʼabateerera oBbalaba. Neye nʼalagira ni bafaamuula oYesu nʼofaalu aliku emirobo egisima, kaisi nʼamuwaayo okwaba okumukomerera oku musalabba.
MAR 15:16 Awo abaisirikale ni batwala oYesu omu lubiri lwa Piraato olubeeta Pulaitoriyo, ni beeta abanaabwe abʼekibinja ekyo kyonakyona.
MAR 15:17 Ni bazwalisya oYesu eganduula entukuliikiriri, ni baluka engule eya mawa, kaisi ni bagimuzwalisya oku mutwe.
MAR 15:18 Awo ni batandiika okumukoba bati, “Owangaale, iwe okabaka wʼaBayudaaya!”
MAR 15:19 Ni bamukubba emirundi nʼemirundi omu mutwe nʼolugada, ni bamwandaku ebitanta, ni bakoma amazwi nga beesuuca ooti bamuwa kitiisya.
MAR 15:20 Awo owebamalire okumukiina batyo, ni bamutoolamu eganduula entukuliikiriri, ni bamuzwalisya engoye egigye, ni bamuwuluca, ni bamutwala okumukomerera.
MAR 15:21 Waliwo omusaiza ogubeeta oSimooni owʼe Kuleene eyabbaire akanga e ika omu kibuga Yerusaalemi ngʼazwa omu kyalo ekiriraine awo. Ngʼabitawo, abaisirikale ni bamukaka okwetiika omusalabba gwa Yesu. OSimooni onu niiye oiteeye wʼErigizanda nʼoLuufo.
MAR 15:22 Awo oYesu ni bamutuuca omu kifo ekibeeta Gologoosa, amakulu gaakyo eKifo kyʼeKiyanga.
MAR 15:23 Ni bamuwa enviinyo nga batabwiryemu obulezi obubeeta miira, neye nʼagaana okuginywa.
MAR 15:24 Awo ni bamukomerera oku musalabba. Ni bagabana ebizwalobye, nga babikubbiraku kalulu, babone buli moiza oluyatwala.
MAR 15:25 Bamukomereire oku musalabba owegyatuukire esaawa eisatu egyʼamakeezi.
MAR 15:26 Omusango ogubamuvunaana ni baguwandiika oku kipande e ngulu oku musalabba bati, “OKABAKA WʼABAYUDAAYA.”
MAR 15:27 Bakomereire nʼabaibbi babiri oku misalabba, okumpi nʼoYesu, omoiza oku lubba lwa Yesu olwʼengalo endiiro, ogondi oku lwʼengooda. [
MAR 15:28 EKiwandiike ni kituukirira, ekikoba kiti, “Bamubaliire aamo nʼabakola ebibbibibbi].”
MAR 15:29 Awo ababbaire babitawo ni batengeetya emitwe nʼobulwa nga baduula oYesu, era ni bakoba bati, “Oleke tubone! Iwe ayaba okuvunawo eYeekaalu, tete ogyombeke omu naku isatu,
MAR 15:30 weeramye! Era ozwe oku musalabba oike ansi!”
MAR 15:31 Abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, bona ni bamukiina nga bakobangana bati, “Yalamyanga abandi, tayezya okweramya onanyere!
MAR 15:32 OKurisito, iye oKabaka wa Isirairi, aale atyanu azwe oku musalabba aike ansi kaisi tumwikiririryemu!” Nʼabo abebakomereire okumpi nʼoYesu, bona ni bamuduula.
MAR 15:33 Okuzwa oku saawa omukaaga paka oku saawa omwenda egyeigulo, endikiirya nʼekwata oku kyalo kyonakyona.
MAR 15:34 Oku saawa ooti mwenda oYesu nʼakunga nʼeigono eryaminkirira ati, “Eloyi, Eloyi, lama sabbakusaani?” Amakulu gaakyo gati, “Kibbumba wange, Kibbumba wange, lwaki ondekerewo?”
MAR 15:35 Abamo kwabo ababbaire beemereire aawo owebawuliire, ni bakoba bati, “Muwulire ayeta onaabbi Eriya!”
MAR 15:36 Awo omoiza nʼairuka nʼatimya ekijuulo omu nviinyo ensasaami, nʼakiteeka oku lugada, nʼawa oYesu okufunfuuna, era ngʼakoba ati, “Oleke tubone abba ngʼEriya yaiza nʼamutoola oku musalabba!”
MAR 15:37 Awo oYesu nʼakunga maaminkirira, era nʼafa.
MAR 15:38 Omu kaseera ako olutimbe olwʼomu Yeekaalu ni lunyiirikamu aakati, okuzwa angulu okutuuka ansi.
MAR 15:39 Omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100 eyabbaire ayemereire awo ngʼalingiriire oYesu, oweyaboine engeri egyafiiremu, nʼakoba ati, “Dala omusaiza onu abbaire niiye oMwana wa Kibbumba!”
MAR 15:40 Era wabbairewo abakali ababbaire e yalakuuku nga balengera. Era mwibo mwabbairemu oMalyamu oMangadaleena, nʼoMalyamu omaaye wa Yaakobbo omutomuto nʼoYose, ni mubbaamu nʼoSoloome.
MAR 15:41 Abakali abo batambulanga nʼoYesu nga bamuweererya, oweyabbaire omu Galiraaya. Era wabbairewo abakali abandi bangi abaizire naye ngʼaniinaniina okwiza e Yerusaalemi.
MAR 15:42 Atyanu eisana lyabbaire lyatira okugwa, aate ngʼeeri aBayudaaya lunu lwabbaire lunaku lwʼokutegeka, olwʼokubba niirwo olwekubbembera okuwuumula kwʼeSaabbaato.
MAR 15:43 Wabbairewo omusaiza ogubeeta oYusufu owʼAlimasaaya eyabbaire omukwenda omu lukiiko olukulu olwʼaBayudaaya, era ogubawa ino ekitiisya. Era yena eyabbaire akuumirira okubbaawo kwʼobwakabaka bwa Kibbumba. OYusufu oyo nʼaguma, nʼayaba e giri oPiraato nʼamusaba omulambo gwa Yesu.
MAR 15:44 OPiraato ni yeewunya okuwulira ati oYesu afiire ira. Nʼayeta omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100, nʼamubuulya ooba ngʼoYesu amalire okufa.
MAR 15:45 Omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100 oweyamalire okukakasa oPiraato ati kityo wekiri, oPiraato nʼaikirirya oYusufu okutwala omulambo ogwo.
MAR 15:46 Kale oYusufu nʼagula olugoye olubeeta olineni olutukula, nʼayanula omulambo gwa Yesu oku musalabba, nʼagulingira omu lugoye olwo, nʼaguteeka omu magombe agʼempuku, era agebabbaire batemere mwibbaale. Nʼayiringitya ogubbaale, nʼaigalira omulyango gwʼamagombe.
MAR 15:47 OMalyamu oMangadaleena, nʼoMalyamu omaaye wa Yose, ni beekalikica omulambo gwa Yesu e gibaguteekere.
MAR 16:1 Awo eSaabbaato oweyawoireku, oMalyamu Mangadaleena, nʼoSoloome, nʼoMalyamu omaaye wa Yaakobbo, ni bagula ebyakaloosa baabe basiige omulambo gwa Yesu.
MAR 16:2 Eizo waaku, oku lunaku olwesaabbiiti, amakeezi pwi, ni baaba oku magombe nga
MAR 16:3 beebuulyangana bati, “Neye, naani eyatwiringitirya eibbaale okulitoola omu mulyango gwʼamagombe?”
MAR 16:4 Olwʼokubba eibbaale nago lyabbaire linene ino. Neye owebatuuka oku magombe, baabire okulola angulu oku kagingi amagombe e gigabbaire nga babona eibbaale baliyiringitirye balitoire omu mulyango gwʼamagombe agʼempuku!
MAR 16:5 Owebaingira omu magombe, ni babona omusaiza atyaime oku lubba lwʼengalo endiiro, ngʼazwaire eganduula enjeru, ni bawuninkirira.
MAR 16:6 Awo omusaiza oyo nʼabakoba ati, “Muleke okuwuninkirira. Timunoonia Yesu owʼe Naazaleesi ogubakomereire oku musalabba? Aanu abulawo, azuukiire. Mubone, kinu niikyo ekifo e gibabbaire bamuteekere.
MAR 16:7 Aale mwabe mukobere abeegibe, eino eino oPeetero, muti, ‘Yeesookere okwaba e Galiraaya. Eeyo gimwamubonera, era ngʼoweyabakobere.’ ”
MAR 16:8 Oweyamalire okubakoba ebyo, olwʼokuwuninkirira nʼobuti obubitiriri obwabbaire bubakwaite, ni bawulukamu, ni bazwa oku magombe nga bairuka, era nandi ni bakoberaku muntu yenayena olwʼokubba babbaire batiire ino. EMMALIIRIRYA EGENDI EYʼEIRA Mak 16:9-20 [
MAR 16:9 OYesu oweyazuukiire amakeezi eino, oku lunaku olwesaabbiiti, yasookere kubonekera Malyamu oMangadaleena, oodi oguyabbingireku emizimu omusanvu.
MAR 16:10 OMalyamu oyo nʼayaba nʼakobera abeegi ba Yesu, era nga babbaire bakaali bakunga.
MAR 16:11 Neye owebawuliire bati nambu oYesu mwomi, era mbu oMalyamu amuboineku, ni batakiikirirya.
MAR 16:12 Ebyo nga biwoire, oYesu nʼabonekera babiri kwibo nga baaba omu kyalo. Yabbaire afaanana mu ngeri gendi.
MAR 16:13 Awo ni bairayo, ni bakobera abanaabwe. Neye bona nandi ni baikirirya.
MAR 16:14 Oluzwanyuma, oYesu nʼabonekera abeegibe eikumi na moiza, nga batyaime balya. Nʼabanenya olwʼokutabba nʼokwikirirya, nʼolwʼobukakanyali bwʼemyoyo gyabwe olwʼokubba tibaikiriirye ebibono byabo abamuboine ngʼamalire okuzuukira.
MAR 16:15 Era kwolwo nʼabakoba ati, “Mwabe omu byalo byonabyona mulaabbe eeri abantu bonabona aMawuliro aMasa.
MAR 16:16 Nabuli agaikiririryamu, era ni bamubatiza, yalirokoka, neye atagaikiririryamu, omusango gwalimusinga.
MAR 16:17 “Abo abanjikiririryamu bakolanga ebyewunyo binu: Omu liina lyange babbinganga emizimu oku bantu; batumulanga omu ntumu egibatayegangaku;
MAR 16:18 singa bakwata empiri, era singa balinywa ekintu kyonakyona ekiita, tikyabakolenge bubbibubbi. Bateekanga engalo gyabwe oku balwaire, abalwaire abo ni balama.”
MAR 16:19 Awo oMusengwa oYesu oweyamalire okutumula nabo, ni bamutwala omwigulu, nʼatyama nʼoKibbumba omu kifo kyʼekitiisya eino.
MAR 16:20 Awo abeegibe ni batambula nga balaabba wonawona aMawuliro aMasa. OMusengwa oYesu nʼababbeeranga, era nʼakakasanga obukwenda bwabwe ngʼabakolesya ebyewunyo].
LUK 1:1 Owʼekitiisya eino oTeefiiro, abantu bangi beewaireyo okulangaasira nakusani nʼokuwandiika ebintu oYesu ebiyakolere mwiswe abantu ngʼali oku kyalo.
LUK 1:2 Bawandiikire bintu ebyo, badi ababiboneireku nakimo okuzwa oku ntandiika yaabyo ebibatukobeire, era ni bakola omulimo ogwʼokusalaania ekibono kya Kibbumba.
LUK 1:3 Zena owemmalire okunoonererya nakusani byonabyona oYesu ebiyakolere okuzwa oku ntandiika yaabyo, mmboine nti kisa okubikuwandiikira nga mbicaanire nakusani ngʼowebyabire bibbaawo.
LUK 1:4 Kinu nkikolere, kaisi omanyire nakimo amazima gʼebibono abantu abamo ebibakwegeserye.
LUK 1:5 Omu biseera okabaka oKerode oweyabbaire nga niiye afuga oBuyudaaya, wabbairewo okabona ogubeetanga bati Zakaliya, owʼomu kibbula kyʼabakabona ekibeetanga ekyʼAbbiya. OZakaliya yabbaire nʼomukaliwe nga bamweta Erizabbeesi, nga bonabona bʼomu lulyo lwa kabona Alooni eyasookeire nakimo omu Bayudaaya.
LUK 1:6 OZakaliya nʼomukaliwe babbaire batuukirirye omumaiso ga Kibbumba, nga babulaku ekyokubanenya omu byʼaMateeka era nʼebiragiro bya Musengwa oYesu byonabyona.
LUK 1:7 Neye babbaire badambaku omwana olwʼokubba Erizabbeesi yabbaire mugumba, tete bonabona ni babba nga bakairiire ino.
LUK 1:8 Lumo, oZakaliya yabbaire akola omulimogwe ogwʼobwakabona omumaiso ga Kibbumba, ngʼekibbulakye ekyʼabakabona ekiyabbairemu niikyo ekiri omu kiiwu.
LUK 1:9 Ngʼenkola eyʼabakabona oweyabbaire bamulondere na kalulu okwingira omu kifo ekitukulye, aduunyirye obubbaani.
LUK 1:10 Omu kiseera kyʼokuduunyirya obubbaani, abantu bonabona ababbaire bakumbaine, babbaire nza nga basaba oKibbumba.
LUK 1:11 Awo omalaika wa Musengwa ngʼayemereire oku lubba lwʼengalo endiiro olwʼekyoto kyʼobubbaani nʼabonekera oZakaliya.
LUK 1:12 OZakaliya oweyamuboine ni yeerinduka, entiisya nʼemukwata.
LUK 1:13 Omalaika nʼamukoba ati, “Zakaliya tiwaatya, olwʼokubba oKibbumba awuliire okwegairirakwo; omukaliwo Erizabbeesi yalikubyalira omwana mwisuka, nʼomuwa eriina oti, Yokaana.
LUK 1:14 Walisiima nʼosangaala ino, era nʼabantu abandi bangi balyesunga olwʼokumubyalakwe,
LUK 1:15 olwʼokubba yalibba mukulu omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba. Tiyalikombaku nviinyo, newankubbaire ekiteemeerya ekindi kyonakyona. Balimwizulya oMwoyo oMutukulye ngʼakaali nʼokuzwa omu kida kya maaye.
LUK 1:16 Yaliirya aBaisirairi bangi eeri oMusengwa iye oKibbumba waabwe okuzwa omu kibbikibbi.
LUK 1:17 Balimuwa omwoyo nʼobwezye ngʼEriya ebiyabbaire nabyo, era niiye eyalyesooka oMulonde wa Kibbumba omumaiso nʼayaba ngʼalaabba eeri abantu okwiryayo emyoyo gya baiteeye bʼabaana eeri abaana baabwe. Era yaliirya abantu abajeemera oKibbumba omu nzira yʼabantu abasa, nʼategeka abantu okukuumirira oMusengwa.”
LUK 1:18 Awo oZakaliya nʼabuulya omalaika ati, “Ekyo nze mpezya ntya okukikakasa? Nze neekaiririire, nʼomukali wange yena mukaire ino.”
LUK 1:19 OMalaika nʼamwiramu ati, “Ninze oGabudyeri, ayemerera bulijo omumaiso ga Kibbumba nga mmuweererya, era niiye antumire okutumula na iwe, nʼokukukobera amawuliro ganu amasa.
LUK 1:20 Aale atyanu ngʼowobuusabuusire ebinkukobeire, ebyalibbaawo ngʼekiseera kyabyo kituukire, oyaba kweigala omunwa, obbe nga toyezya kutumula, paka oku lunaku ebyo olubyalibbeerawo.”
LUK 1:21 Omu kiseera ekyo, abantu babbaire bakuumiriire oZakaliya, era nga beewunya ekimulwisirye eino omu Yeekaalu.
LUK 1:22 Oweyawulukire nandi nʼayezya okutumula nabo, ni bamanyica bati wabbairewo ekinene ekyaboine omu Yeekaalu. Olwʼobutayezya kutumula, nʼabakoberanga ebintu mu kugerya-bugeri, era nʼasigala ngʼomunwa gwebbuunire.
LUK 1:23 Awo enakugye egyʼokuweererya ngʼokabona omu Yeekaalu owegyawoireku, nʼazwa e Yerusaalemi nʼakanga e wuwe.
LUK 1:24 Owewabitirewo ekiseera, Erizabbeesi omukaliwe nʼasuna ekida, era nʼamala emyeri mitaanu nga tabbutuka omu bantu, ngʼakoba ati,
LUK 1:25 “OMusengwa iye oKibbumba niiye anjezesyerye okusuna ekida, nʼankwatira ekisa omu kiseera kinu, nʼantoolaku okuswala okwʼobugumba okwembaire nakwo omu bantu.”
LUK 1:26 Erizabbeesi yabbaire yankumala emyeri mukaaga ngʼali kida, oKibbumba nʼatuma omalaika oGabudyeri omu kibuga kyʼe Naazaleesi ekyʼomu kitundu kyʼe Galiraaya,
LUK 1:27 eeri omwala omuguna, eriinalye bati Malyamu. Omwala oyo yabbaire aikiriirye okufumbirwa omusaiza ogubeeta oYusufu, omwizukulu wa kabaka oDawudi.
LUK 1:28 OMalaika oweyatuukire egiri omwala oyo, nʼamukoba ati, “Nkusugiirye ino, era nkumanyikisya nti oli nʼenkabi mpitiriri. Era oMusengwa ali na iwe!”
LUK 1:29 OMalyamu ni yeeraliikirira ino olwʼebibono ebyo, era ni yeebuulya omu mwoyogwe ekibitegeeza.
LUK 1:30 Neye omalaika nʼamukoba ati, “Malyamu tiwaatya, olwʼokubba oKibbumba akuwaire enkabi.
LUK 1:31 Oyaba okubba ekida, obyale omwana mwisuka, era bamuwe eriina bati Yesu.
LUK 1:32 Yalibba wʼobwezye, era balimweta Mwana wa Kibbumba oNambulaku aMwagaagana. OMusengwa iye oKibbumba yalimuwa okubba kabaka ooti zeizawe oDawudi.
LUK 1:33 Yalifuga abaizukulu ba Yaakobbo emirembe gyonagyona, era obwakabakabwe tibwakuwaawo.”
LUK 1:34 OMalyamu nʼabuulya omalaika ati, “Ekyokubba ekida kyabbaawo kitya, nga timbangaku nʼomusaiza?”
LUK 1:35 OMalaika nʼamwiramu ati, “OMwoyo oMutukulye yalikwikaku, era amaani ga Kibbumba oNambulaku aMwagaagana ni gakumaamira. Kale omwana oguwalibyala yalibba mutukulye, era balimweta Mwana wa Kibbumba.
LUK 1:36 Era nʼekindi, omugandawo Erizabbeesi, newankubbaire nga bamwetanga omugumba, era nga atyanu mukaire, neye gunu mweri gwa mukaaga ngʼali kida. Era yena ayaba okubyala omwana mwisuka,
LUK 1:37 olwʼokubba eeri oKibbumba mpaawo kintu ekitayezeka.”
LUK 1:38 Awo oMalyamu nʼamukoba ati, “Nze ndi muweererya-buweererya wa Musengwa iye oKibbumba; kale njikiriirye, kibbe ngʼowookobere.” Awo omalaika nʼalekaawo oMalyamu ni yeeyabira.
LUK 1:39 Omu naku egyo, nga bankumala okumukobera ebintu ebyo, oMalyamu nʼasetuka, nʼayaba mangu omu kibuga ekiri omu kyalo ekyo ekyʼensozisozi, ekyʼe Buyudaaya.
LUK 1:40 Era yaabire mu kisito kya Zakaliya, nʼasugirya omukaliwe Erizabbeesi.
LUK 1:41 Neye Erizabbeesi oweyawuliire oMalyamu ngʼamusugirya, omwana nʼasambasamba omu kida kyʼErizabbeesi. Era Erizabbeesi nʼaizula oMwoyo oMutukulye,
LUK 1:42 nʼayaminkirira ati, “OKibbumba akuwaire iwe enkabi okukiraku abakali abandi bonabona, nʼomwana oguwalibyala ali nʼenkabi.
LUK 1:43 Kale nze onu nsunire ntya ekitiisya kinu, dala omaaye wa Musengwa wange nʼaiza okuncaalira?
LUK 1:44 Owempuliire eigonolyo ngʼonsugirya, omwana nʼasambasamba omu kida kyange olwʼeisangaalo eryabbaire nalyo.
LUK 1:45 Oli wʼenkabi ino iwe eyaikiriirye ati ebyo oMusengwa ebiyakukobere byalituukirira.”
LUK 1:46 Awo oMalyamu nʼakoba ati, “Omwoyo gwange gugulumalya oMusengwa.
LUK 1:47 Era omwoyo gwange gusangaalira oKibbumba oMulokoli wange,
LUK 1:48 olwʼokubba ankwatiire ekisa nze omuweereryawe onambulaku owaali. Okuzwa atyanu, abantu abʼemirembe gyonagyona banjetanga wʼenkabi,
LUK 1:49 olwʼebikulu onyere obwezye ebyankoleire. Eriinalye litukulye!
LUK 1:50 Era akwatira ekisa abo abamutya, mu buli mulembe.
LUK 1:51 Alagire obwezyebwe omu byewunyo ebyakola. Abʼamalala omu biseego byabwe, abasalaanicirye.
LUK 1:52 Ayanwire abʼobwezye oku ntebe gyabwe nʼabaica, neye nʼagangamula abo abʼeiwooyo.
LUK 1:53 Abali omu kwetaaga abawaire ebintu ebisa bingi, neye abasuni nʼababbinga nga badambaku akantu konakona.
LUK 1:54 Abbeereire omuweereryawe oIsirairi, ngʼoweyasuubizire abazeiza baiswe.
LUK 1:55 Ayebukiirye okukwatira ekisa oIbbulaimu nʼeibyairerye emirembe gyonagyona.”
LUK 1:56 OMalyamu yamalire nʼErizabbeesi emyeri ooti misatu, kaisi nʼakanga e wuwe.
LUK 1:57 Awo enaku gyʼErizabbeesi egyʼokubyala ni gituuka, era nʼabyala omwana mwisuka.
LUK 1:58 Abaliranwabe nʼabagandabe ni bawulira ngʼoMusengwa owamuwaire enkabi enyingi, era ni basangaalira aamo naye.
LUK 1:59 Awo omwana oweyayererye enaku omunaana, abantu ni baaba oku mukolo ogwʼokukomola omwana oyo. Babbaire baaba kumwerula iteeye oZakaliya.
LUK 1:60 Neye omaaye wʼomwana nʼakoba ati, “Kadi, nze tinjikirirya eriina eeryo! Omwana bamwete bati Yokaana.”
LUK 1:61 Kale era abaliranwabe ni bamukoba bati, “Ekyo kibba kitya, ngʼomu bʼolulyolwo mpaamu kadi moiza ogubeeta eriina eryo!”
LUK 1:62 Awo ni bakolesya okugerya, ni babuulya iteeye wʼomwana eriina eryataka beerule omwana.
LUK 1:63 OZakaliya nʼasaba ekipande ekyokuwandiikaku, nʼawandiika ati, “Eriina lyʼomwana niiye oYokaana.” Awo bonabona ni beewunya.
LUK 1:64 Era nʼamangu ago omunwa gwa Zakaliya ni gubbunulukuka, nʼolulumirwe ni lusibinduka, nʼatandiika nʼokutumula ngʼawuuja oKibbumba.
LUK 1:65 Awo abantu bonabona ababbaire babaliraine ni batya. Era ebibono ebyo byonabyona ni bisaalaana omu kitundu kyonakyona ekyʼe Buyudaaya ekyʼensozisozi ekyo.
LUK 1:66 Kale abantu bonabona abawuliire ebintu ebyo, ni bibaingira omu myoyo, era ni bakoba bati, “Olwo omwana oyo yalibba muntu wʼengeriki?” Bakobere ekyo olwʼokubba baboine obwezye bwa Musengwa nga buli oku mwana oyo.
LUK 1:67 Awo oZakaliya oiteeye wa Yokaana, nʼaizula oMwoyo oMutukulye, nʼawa obunaabbi, ngʼakoba ati:
LUK 1:68 “Tuwuujenge oMusengwa iye oKibbumba wa Isirairi, olwʼokubba acaaliire abantube era abanunwire.
LUK 1:69 Atuwaire oMulokoli owʼobwezye, azwera omu lulyo lwʼomuweereryawe okabaka oDawudi,
LUK 1:70 ngʼoweyasuubizire eira ngʼabita omu banaabbibe abatukulye,
LUK 1:71 okutulamya abalabe baiswe, era nʼokututoola omu bwezye bwʼabo bonabona abatucaawa,
LUK 1:72 ngʼoweyasuubizire okukwatira abazeiza baiswe ekisa, nʼokwebukirya endagaanoye entukulye,
LUK 1:73 nga niikyo ekirayiro ekiyalayiriire oIbbulaimu ozeiza waiswe,
LUK 1:74 ati yalitutoola omu bwezye bwʼabalabe baiswe, kaisi twezye okumuweereryanga anambula kutya,
LUK 1:75 nga tuli batukulye era abatuukiriire omumaisoge nʼobwomi bwaiswe bwonabwona.
LUK 1:76 Era na iwe omwana, balikweta naabbi wa Kibbumba oNambulaku aMwagaagana, olwʼokubba walyesooka oMusengwa nʼoyaba omumaiso, okumwewulirya enzira,
LUK 1:77 nʼokumanyikisya abantube oti, yalibalokola, ngʼabasoniya ebibbibibbi byabwe,
LUK 1:78 olwʼokubba oKibbumba waiswe aizwire ekisa. Era olwʼekisa ekyo yalitucaalira ngʼamoleka nakusani ooti isana eryankuzwayo,
LUK 1:79 nʼayakira abo abali omu bwomi bwʼekibbikibbi nʼomu kiiriirye ekyokufa kwʼomu mwoyo, era nʼokulungamya ebigere byaiswe omu nzira eyʼeidembe.”
LUK 1:80 Omwana nʼayaba ngʼakula, era nga yeeyongera amaani omu mwoyo, nʼabbanga omwidungu paka oku lunaku oluyeeragisiirye eeri abantu bʼe Isirairi.
LUK 2:1 Awo omu naku egyo, oKaisaali Agusito nga niiye afuga obwakabaka bwʼe Looma nʼawuluca ekiragiro ati abantu bonabona abʼomu matwalege beewandiikisye, bababale.
LUK 2:2 Okubala abantu okwo niikwo okwabbaire okusooka ngʼoKwiriniya niiye afuga eitwale lyʼe Siiriya.
LUK 2:3 Awo nabuli muntu nʼayaba okwewandiikisirya e gibamubyala.
LUK 2:4 Kale nʼoYusufu nʼazwa omu kibuga e Naazaleesi, ekyʼomu Galiraaya, nʼayaba omu Buyudaaya, omu kibuga e Bbeserekeemu oDawudi e gibamubyala olwʼokubba oYusufu yabbaire mwizukulu wa Dawudi.
LUK 2:5 Yaabire nʼoMalyamu okwewandiikisya, ngʼoMalyamu amusuubizire okumufumbirwa era nga kimanyikanire kiti ayaba okumufumbirwa era nʼomu kiseera ekyo ngʼali nʼekida kikulu.
LUK 2:6 Owebatuukire eeyo nandi ni basuna kifo omu nyumba abantu abali omu ngendo e gibagonamu era ni basigala mu kinyumba ebyayo omu bigona. Owebabbaire nga bali eeyo, enaku gya Malyamu egyʼokubyala ni gituuka. Yabyaire omwanawe omubere, mwisuka, nʼamubiika omu bugoye, kaisi nʼamuteeka omwitiba ebisolo omu biriira.
LUK 2:8 Okumpi kumpi aawo omu kitundu ekyo, mwabbairemu abaliisya abagonanga omu kiriisiryo eeyo, nga bakuuma entaama gyabwe obwire.
LUK 2:9 Awo omalaika wa Musengwa iye oKibbumba nʼababonekera, nʼekitiisya kya Musengwa iye oKibbumba ni kimoleka okubeeruguulirirya. Ni batya ino!
LUK 2:10 Neye omalaika nʼabakoba ati, “Timwatya olwʼokubba mbaleeteire amawuliro amasa, agʼeisangaalo erinene eeri abantu bonabona.
LUK 2:11 Olwatyanu, omu kibuga e gibabyala oDawudi, bababyaliiremu oMulokoli, niiye oKurisito oMusengwa.
LUK 2:12 Kanu niiko akamanyiciryo akembawa akemwamumanyiciryaku: Mwajirya omwana omwibo ogubabiikire omu bugoye, nga bamuteekere omwitiba ebisolo omu biriira.”
LUK 2:13 Amangu ago, aawo awabbaire omalaika oyo, ni waizawo nʼabamalaika abandi bangi abʼomu maje agʼomwigulu. Ni bawuuja oKibbumba nga webemba bati,
LUK 2:14 “Ekitiisya kibbe eeri oKibbumba omwigulu! Era nʼoku kyalo, eidembe libbe omu bantu abo oKibbumba abaasiima!”
LUK 2:15 Abamalaika owebamalire okuzwa e giri abaliisya, ni bakanga omwigulu. Awo abaliisya ni bakobangana bati, “Twabe e Bbeserekeemu, tubone ekintu ekyo ekigwireyo, oMusengwa ekyatukobeire.”
LUK 2:16 Kale ni baabayo mangu, era ni baajirya oMalyamu nʼoYusufu, nʼomwana omwibo nga bamuteekere omwitiba ebisolo omu biriira.
LUK 2:17 Owebamalire okubona omwana oyo, ni basalaania ebibono ebibabbaire babakobeire oku omwana nago.
LUK 2:18 Era abantu bonabona ababiwuliire ni beewunya abaliisya abo ebibabbaire bakoba.
LUK 2:19 Neye oMalyamu ebibono ebyo byonabyona nʼabikuumira oku mwoyogwe, era nʼabiseegangaku ino.
LUK 2:20 Awo abaliisya ni bakanga e giri entaama gyabwe nga bawuuja era nga bagulumalya oKibbumba olwʼebyo ebibawuliire nʼebibaboine. Ekyo kityo olwʼokubba byonabyona byabbaire nga biri nakimo ngʼomalaika oweyabbaire abakobeire.
LUK 2:21 Awo omwana oweyayererye enaku omunaana igyo egyʼokumukomoleraku, ni bamuwa eriina bati, Yesu, iryo eriina omalaika eriyawaire omwana oyo ngʼakaali nʼokubba omu kida kya maaye.
LUK 2:22 Awo ekiseera owekyawoireku ekyʼababyaire okubatukulya nga bamalire okubyala, ngʼowekiri omu Mateeka ga Musa, oYusufu nʼoMalyamu ni batwala omwana oYesu omu Yeekaalu e Yerusaalemi okumuwaayo eeri oMusengwa iye oKibbumba.
LUK 2:23 Ekyo bakikolere kutuukirirya kiwandiike ekiri omu Mateeka ga Musengwa ekikoba kiti, “Nabuli mwana omwisuka omubere, bamuwangayo eeri oMusengwa iye oKibbumba.”
LUK 2:24 Era baabire okuwaayo esadaaka, ngʼeiteeka lya Musengwa oweryabbaire liragira liti; empuuwu ibiri ooba enjiiwa entonto ibiri.
LUK 2:25 Awo, wabbairewo omusaiza omukaire omu Yerusaalemi eriinalye bati Simyoni. Omusaiza oyo yabbaire muntu musa, nga mutuukirirye, era ngʼakwata amateeka ga Kibbumba gonagona. Omusaiza oyo yabbaire akuumiriire okubonaku ekiseera kyʼokununula kwa Isirairi. Era yabbaire nga muntu aizwire oMwoyo oMutukulye.
LUK 2:26 OMwoyo oMutukulye yabbaire amumanyikisirye ati tiyalifa ngʼakaali okubonaku oKurisito oMulonde wa Musengwa iye oKibbumba.
LUK 2:27 Omu kiseera ekibaleeteiremu oYesu omu Yeekaalu oMwoyo oMutukulye nʼakoba oSimyoni yena nʼaiza oku Yeekaalu. Ababyaire owebatuucirye oYesu oku Yeekaalu bakole ebintu ngʼaMateeka ga Musa owegakoba,
LUK 2:28 oSimyoni nʼaginga omwana, nʼatandiika okuwuuja oKibbumba ngʼakoba ati:
LUK 2:29 “Aale atyanu Musengwa Kibbumba, otuukirirye ekiwasuubizire. Oleke nze omuweereryawo neefeere nakusani omwidembe,
LUK 2:30 olwʼokubba amaiso gange gaboineku oMulokoli
LUK 2:31 oguwategekeire abantu bonabona,
LUK 2:32 oti abbe ekitangaala eeri aBatali Bayudaaya, era aweesye abantubo aBaisirairi ekitiisya.”
LUK 2:33 Oiteeye nʼomaaye wʼomwana ni beewunya olwʼebibono oSimyoni ebiyatumwire oku mwana oyo.
LUK 2:34 Awo oSimyoni nʼabasabira enkabi, tete nʼakoba oMalyamu, omaaye wʼomwana ati, “Omwana onu bamuteekerewo, okuleetera abantu bangi omwIsirairi okujigirika, neye tete era bangi basune okulokoka. Era aiza kubba kamanyiciryo akebalyakanisya,
LUK 2:35 era kaisi ebiseego byʼomu myoyo gyʼabantu bangi kwibo bibbutuke. Era na iwe ekiseera kyalituuka enima nʼekusumuta omwoyo ooti-so mpiima enjogi niiyo ekusumuta.”
LUK 2:36 Era wabbairewo nʼonaabbi omukali eriinalye bati Anna, omwala wa Fanuweri, owʼekika kyʼAseri. Anna oyo yabbaire mukali mukaire ino. Yabbaire yafumbiirweku nga mwala mutomuto, nʼamala emyanka musanvu omu bufumbo oibaaye nʼafa.
LUK 2:37 Okuzwa olwo yabbaire yankumala emyanka 84 nga namwandu. Omukali oyo tiyaazwanga omu Yeekaalu. Omusana nʼobwire yaabbanga mu kuweererya Kibbumba nʼomu kumwegairira, era ngʼasiiba.
LUK 2:38 Omu kiseera ngʼoSimyoni atumula nʼababyaire ba Yesu, Anna yena nʼatuukawo era ni yeebalya oKibbumba ngʼatumula ebikwata oku mwana oyo egiri abo bonabona ababbaire bakuumiriire ebyokununula kwa Yerusaalemi.
LUK 2:39 OYusufu nʼoMalyamu owebamalire okutuukirirya byonabyona ngʼowebabbaire balagira omu Mateeka ga Musengwa, ni bakanga e Galiraaya omu kibuga kyʼe waabwe, e Naazaleesi.
LUK 2:40 Awo omwana oyo ni yeeyongeranga okukula, nʼabba wʼamaani, ngʼaizwire amalabuki era nʼenkabi gya Kibbumba.
LUK 2:41 Kale, ababyaire ba Yesu baabanga nabuli mwanka e Yerusaalemi, oku Mukolo ogwʼoKutambukirya.
LUK 2:42 OYesu oweyayererye emyanka eikumi na mibiri, ni baaba naye e Yerusaalemi ngʼowebakolanga omu kiseera ekyʼoMukolo ogwo.
LUK 2:43 Owebabbaire bakanga e waabwe, ngʼenaku gyʼoMukolo giwoireku, oYesu nʼasigala omu Yerusaalemi neye ababyairebe nga tibamaite.
LUK 2:44 Owebamalire okutambula olugendo lwa lunaku lubbeereri, nga baseega bati omwana ali omu kiziima kyʼabantu abebabbaire batambula nabo neenu kadi, olwo ni bamunoonia omu baganda baabwe nʼomu mikago gyabwe.
LUK 2:45 Owebakayire omwana, ni bakanga e Yerusaalemi okumunoonia.
LUK 2:46 Wabitirewo enaku isatu kaisi ni bamubonera oku Yeekaalu, ngʼatyaime nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, ngʼali kubawulisisya era ngʼababuulya ebibuulyo.
LUK 2:47 Bonabona abamuwulisisirye, ni beewunya ino olwʼamalabukige nʼebyo yena ebiyabairangamu.
LUK 2:48 Ababyairebe owebamuboine, ni beewunya ino. Omaaye nʼamukoba ati, “Mwana wange, lwaki otukolere otyo? Oiteewo na nze tubbaire tukunoonia nga tweraliikiriire ino.”
LUK 2:49 Neye iye nʼabakoba ati, “Lwaki mubbaire munnoonia? Mubbaire timumaite muti nteekwa kubba mu nyumba ya Bbaabba?”
LUK 2:50 Neye ibo nandi ni bamanyica ekyabakobere.
LUK 2:51 Awo nʼayaba nabo ni baserengeta okwaba e Naazaleesi, era nʼabagonderanga. Neye omaaye nʼakuumanga ebintu ebyo byonabyona oku mwoyogwe.
LUK 2:52 Awo oYesu ni yeeyongeranga okukula, era ni yeeyongeranga nʼomu malabuki era nga mukoda eeri oKibbumba nʼeeri abantu.
LUK 3:1 Omu mwanka ogweikumi na mitaanu okumulembe gwa Kaisaali oTibberiyo oweyafugiire obwakabaka bwʼe Looma, ngʼoPontiyo Piraato niiye afuga eitwale lyʼe Buyudaaya, ngʼoKerode niiye afuga eryʼe Galiraaya, era ngʼomugandawe oFiripo niiye afuga eitwale lyʼe Ituleya nʼe Turakonaiti; ngʼoLisaniya iye afuga eryʼAbbireene,
LUK 3:2 ngʼAnasi nʼoKayaafa niibo abakabona abakulu omu Yerusaalemi, oYokaana omutaane wa Zakaliya ngʼali omwidungu, nʼasuna obukwenda okuzwa eeri oKibbumba.
LUK 3:3 Kale nʼatambula okumalaku ebitundu byonabyona ebiriraine omwiga oYoludaani, ngʼakoba abantu okwenenya bababatize, kaisi oKibbumba abasoniye ebikole byabwe ebibbibibbi.
LUK 3:4 Ebyo byabbairewo ngʼowebakiwandiikire omu kitabo kyʼebibono bya Isaaya onaabbi bati: “Waliwo atumulira omwidungu nʼeigono eryaminkirira ati: ‘Mutegeke oluguudo lwa Musengwa aiza, muteereerye amanzirage.
LUK 3:5 Nabuli kiinamo bakiizulye; nabuli lusozi era nabuli kasozi babiice. Amanzira amagedesye bagagolole, nʼagalimu ebikonko bagakwanie.
LUK 3:6 Olwo abantu bonabona baaba okubona ngʼoKibbumba owabalokola.’”
LUK 3:7 Abantu bangi ino ni baabanga e giri oYokaana ababatize, neye nʼabakoba ati, “Inywe abakabbikabbi ooti mpiri enfulugundu! Naani abalabwire ati eenu niiyo engeri eyʼokwiruka obusungu bwa Kibbumba obwaba okwiza?
LUK 3:8 Aale atyanu mukole ebikole ebiraga biti dala mwenenyere ebibbibibbi byanywe. Era timwatandiika kuseega muti, ‘Kasita iswe tuli baizukulu ba Ibbulaimu,’ olwʼokubba mbakobera nti omu mabbaale ganu, oKibbumba ayezya okusuuciryamu oIbbulaimu abaizukulu abandi.
LUK 3:9 Mumanye muti muli ooti misaale, nga nʼamambaizi agagitema bamalire okugabiikirya oku kikolo kya buli musaale. Ogwo ogutaneneka ebineneka ebisa baaba kugutema, era bagudyake omu musyo.”
LUK 3:10 Awo abantu ni bamubuulya bati, “Aale atyanu tukole niki?”
LUK 3:11 Nʼabairamu ati, “Oyo aali nʼebizwalo ebibiri aweeku ogondi adamba, era aali nʼebyokulya yena akole atyo.”
LUK 3:12 Awo abasolooji bʼomusolo bona ni baiza ababatize, era ni bamubuulya bati, “Musomesya, iswe tukole tutya?”
LUK 3:13 Nʼabairamu ati, “Timwasoloojanga ekinene okukiraku ekyo ekibabalagira.”
LUK 3:14 Abaisirikale bona ni bamubuulya bati, “Kaisi iswe tukole tutya?” Nʼabakoba ati, “Abantu timwabanyagangaku ebyabwe, era timwabasibiriryangaku emisango eginandi babbenga. Mwererenge ku kusuna mpeera yaanywe yonkani.”
LUK 3:15 Awo abantu bonabona ni batandiika okuseega omu myoyo gyabwe bati, “Amo ni tubbangaawo ngʼoYokaana niiye oKurisito oKibbumba oguyalondere okununula abantu ogutusuubira.”
LUK 3:16 Neye oYokaana nʼabakobera bonabona ati, “Nze mbabatiza na maizi, neye waliwo ankiraku obwezye aali kwiza, oguntasaanira naire okusibindula obusibiro bwʼengaitogye ni ngitoola omu bigerebye. Iye, yalibabatiza na Mwoyo oMutukulye era na musyo.
LUK 3:17 Iye ayaba okwabulamu abantu ooti muntu akwata olugali nʼasenyenta, empeke nʼebisusungu. Empeke igyo yaligikumbaanirya omu kideerokye, kaisi ibyo ebisusungu nʼabyoca nʼomusyo ogutalikira.”
LUK 3:18 Atyo oYokaana, nʼayegesya abantu emirundi mingi ngʼakolesya ebibono ebyo, era ngʼabakobera aMawuliro aMasa.
LUK 3:19 Era nʼanenya omufugi oKerode, olwʼokutwala oKerodiya omuka mugandawe, nʼolwʼebibbibibbi ebindi byonabyona ebiyakolanga.
LUK 3:20 Kaisi kwebyo byonabyona, nʼayongereryaku nʼekyʼokwigalira oYokaana omu mabbuusu.
LUK 3:21 Awo olwatuukire, abantu owebabbaire nga bali kwizanga egiri oYokaana okubabatiza, oYesu yena nʼaiza ni bamubatiza. Nga bamalire okumubatiza, yabbaire ngʼasaba oKibbumba, eigulu ni libiikuka,
LUK 3:22 era oMwoyo oMutukulye, ngʼafaananira nakimo ooti njiiwa, nʼaika nʼamugwaku. Era eigono ni lizwa omwigulu nga likoba liti, “Niiwe oMwana wange omutake, era ogunsiima eino.”
LUK 3:23 OYesu yatandiikire omulimogwe ogwʼokwegesya, ngʼayerya emyanka ooti 30, abantu nga bamweta mutaane wa Yusufu. OYusufu oyo yabbaire mutaane wʼEeri,
LUK 3:24 Eeri nga mutaane wa Matati, oMatati omutaane wa Leevi, kaisi oLeevi nga mutaane wa Mereki, oMereki nʼabba mutaane wa Yanai, oYanai iye yabbaire mutaane wa Yusufu,
LUK 3:25 oYusufu oyo omutaane wa Matatiya, oMatatiya omutaane wʼAmosi, Amosi nʼabba mutaane wa Nakumu, oNakumu mutaane wʼEsiri, Esiri iye mutaane wa Nangai,
LUK 3:26 kaisi oNangai yabbaire mutaane wa Maati, oMaati iye yabbaire mutaane wa Matatiya, oMatatiya nʼabba mutaane wa Semeeni, oSemeeni iye mutaane wa Yoseki, kaisi oYoseki nʼabba mutaane wa Yoda,
LUK 3:27 oYoda nʼabba mutaane wa Yowanaani, oYowanaani iye mutaane wa Leesa, oLeesa nʼabba mutaane wa Zerubbabbeeri, kaisi oZerubbabbeeri yabbaire mutaane wa Seyalutiyeeri, oSeyalutiyeeri iye nʼabba mutaane wa Neeri,
LUK 3:28 oNeeri oyo nʼabba mutaane wa Mereki, oMereki iye yabbaire mutaane wʼAdi, Kaisi Adi nʼabba mutaane wa Kosamu, oKosamu iye yabbaire mutaane wʼErimadamu, Erimadamu oyo nʼabba mutaane wʼEri,
LUK 3:29 Eeri iye yabbaire mutaane wa Yoswa, oYoswa nʼabba mutaane wʼEryeza, Eryeza iye yabbaire mutaane wa Yolimu, kaisi oYolimu nʼabba mutaane wa Matati, oMatati oyo yabbaire mutaane wa Leevi,
LUK 3:30 oLeevi iye nʼabba mutaane wa Simyoni, kaisi oSimyoni nʼabba mutaane wa Yuda, oYuda iye yabbaire mutaane wa Yusufu, oYusufu oyo nʼabba mutaane wa Yonamu, kaisi oYonamu nʼabba mutaane wʼEryakimu,
LUK 3:31 Eryakimu iye yabbaire mutaane wa Mereya, oMereya nʼabba mutaane wa Meena, oMeena iye yabbaire mutaane wa Matata, kaisi oMatata nʼabba mutaane wa Nasani, oNasani nʼabba mutaane wa Dawudi,
LUK 3:32 kaisi oDawudi iye yabbaire mutaane wa Yese, oYese iye nʼabba mutaane wʼObbedi, Obbedi iye nʼabba mutaane wa Bbowaazi, oBbowaazi iye yabbaire mutaane wa Seera, oSeera nʼabba mutaane wa Nakusoni,
LUK 3:33 kaisi oNasoni iye yabbaire mutaane wʼAminadabbu, Aminadabbu iye nʼabba mutaane wʼAdimini, Adimini iye yabbaire mutaane wʼArini, Arini nʼabba mutaane wa Kazirooni, oKazirooni oyo nʼabba mutaane wa Pereezi, kaisi oPereezi iye yabbaire mutaane wa Yuda,
LUK 3:34 oYuda iye yabbaire mutaane wa Yaakobbo, oYaakobbo nʼabba mutaane wa Isaka, oIsaka iye yabbaire mutaane wa Ibbulaimu, oIbbulaimu nʼabba mutaane wa Teera, kaisi oTeera iye yabbaire mutaane wa Nakoli,
LUK 3:35 oNakoli oyo nʼabba mutaane wa Serugi, kaisi oSerugi iye yabbaire mutaane wa Lewu, oLewu oyo nʼabba mutaane wa Peregi, oPeregi iye yabbaire mutaane wʼEbberi, Ebberi iye nʼabba mutaane wa Seera,
LUK 3:36 kaisi oSeera yabbaire mutaane wa Kainaani, oKainaani iye nʼabba mutaane wʼAlupakusaadi, Alupakusaadi iye yabbaire mutaane wa Seemu, oSeemu iye nʼabba mutaane wa Nuwa, oNuwa iye yabbaire mutaane wa Laameeka,
LUK 3:37 OLaameeka iye nʼabba mutaane wa Mesuseera, oMesuseera iye nʼabba mutaane wʼEnoka, Enoka oyo yabbaire mutaane wa Yaledi, oYaledi, iye nʼabba mutaane wa Makaleeri, oMakaleeri iye yabbaire mutaane wa Kainaani,
LUK 3:38 oKainaani iye yabbaire mutaane wʼEnosi, Enosi nʼabba mutaane wa Seezi, oSeezi nʼabba mutaane wʼAdamu, Adamu eyabbaire omutaane wa Kibbumba.
LUK 4:1 Awo oYesu ngʼaizwire oMwoyo oMutukulye, nʼazwayo omu Mwiga oYoludaani, oMwoyo oMutukulye nʼamutwala omwidungu,
LUK 4:2 nʼamalayo enaku 40 ngʼoSitaani amukema. Omu naku egyo gyonagyona mpaawo kantu akeyaliireku, era owegyawoireku, awo enzala nʼemuluma.
LUK 4:3 Kale oSitaani nʼamukoba ati, “Ngʼoli Mwana wa Kibbumba, aale olagire eibbaale linu lisuuke kyokulya.”
LUK 4:4 OYesu nʼamwiramu ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Omuntu tabba mwomi omu bwizulye ngʼalya kyokulya kyonkani.’ ”
LUK 4:5 Awo oSitaani nʼalungamya oYesu okuniina awantu awagingice eino, era omu kaseera-buseera nʼamulagisyaku obwakabaka obwʼamawanga gonagona obwʼoku kyalo.
LUK 4:6 Nʼamukoba ati, “Nakuwa obwezye okufuga amawanga ago gonagona era nkuwe nʼebisa byonabyona ebigalimu, olwʼokubba byonabyona ebyo babimpaire, era oguntaka yenayena gumbigabira.
LUK 4:7 Aale atyanu iwe singa oikirirya okunkomera amazwi nʼonsinza, byonabyona byaba okubba bibyo.”
LUK 4:8 OYesu nʼamwiramu ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Osinzenge Musengwa iye oKibbumbawo, era guwaweereryanga yenkani.’ ”
LUK 4:9 Awo oSitaani nʼalungamya oYesu okwaba e Yerusaalemi, nʼamuniinisya oku kisooto kyʼeYeekaalu, kaisi nʼamukoba ati, “Ngʼooli Mwana wa Kibbumba, ozwere aanu, ojuuke ogwe ansi,
LUK 4:10 olwʼokubba bakiwandiikire bati, ‘OKibbumba yalagiranga abamalaikabe okukukuuma nandi nʼobbaaku kabbikabbi konakona.’
LUK 4:11 Era ati, ‘Balikubbaka omu ngalo, kaisi nandi ni weekontola ekigerekyo okwibbaale.’ ”
LUK 4:12 OYesu nʼairamu ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Tokemanga oMusengwa iye oKibbumbawo.’ ”
LUK 4:13 OSitaani ngʼamalire okukema oYesu omu ngeri enyingi eino egyo, nʼamulekaku paka ekiseera ekindi.
LUK 4:14 Awo oYesu nʼakanga omwitwale lyʼe Galiraaya ngʼali nʼamaani ga Mwoyo oMutukulye. Era amawuliro agamukwataku ni gasaalaana omu kitundu ekyo kyonakyona.
LUK 4:15 Yaabire ngʼayegesya omu makumbaaniro agʼomu kitundu ekyo, era abantu bonabona ni bamuwuuja.
LUK 4:16 OYesu oweyakangireyo omu kabuga kʼe Naazaleesi e giyakuliire era oku Saabbaato, nʼayaba omwikumbaaniro, ngʼoweyabbaire enkolaye. Awo ni bataka niiye abbe asome era nʼasetuka okusoma eBiwandiike.
LUK 4:17 Bamukwatisirye ekitabo kya naabbi Isaaya. Oweyakibiikwire, nʼatuuka e gibawandiikire bati:
LUK 4:18 “OMwoyo wa Kibbumba andiku, olwʼokubba oKibbumba yannondere okulaabba aMawuliro aMasa eeri abadoobi. Antumire okukobera abasibe ati bayezya okuzwa omu busibe, nʼaboofu bona ati baiza kwiramu ni babona. Era antumire okukobera abebagadya ati bayezya okusuna eidembe,
LUK 4:19 nʼokulangirira ekiseera kya Musengwa ekyokukwatiramu abantu ekisa.”
LUK 4:20 OYesu oweyamalire okusoma awo, nʼabiikaku ekitabo, nʼakiirirya omuweererya owʼomu Yeekaalu, era ni yeetyamira. Abantu bonabona omwikumbaaniro ni bamukaliryaku amaiso.
LUK 4:21 Awo nʼatandiika okubakoba ati, “Olwatyanu ekyo eKiwandiike ekimuwuliire, kituukirire.”
LUK 4:22 Bonabona ni bamusiima ino, era ni beewunya olwʼebibono ebisa ebiyatumwire, ni bakoba bati, “Onu tiniiye omutaane wa Yusufu?”
LUK 4:23 OYesu nʼabakoba ati, “Mmaite nti mwaba okunkoba bibono ebyʼolugero olukoba luti, ‘Omugangi, weeramye.’ Era nʼokunkoba muti, ‘Ebyewunyo ebiwakoleire e Kaperenawumu, ebitwawuliire, obikolereku nʼaanu omu kibuga kyʼe waanywe.’ ”
LUK 4:24 Era nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti mpaawo naabbi ogubasiima omu kitundu kyʼe waabwe.
LUK 4:25 Era mbakakasa nti omu mirembe gyʼEriya wabbairewo abanamwandu bangi omwIsirairi. Omu biseera ebyo, ensaaca nʼekubba era oikendi nandi nʼatoonya okumala emyanka misatu nʼemyeri mukaaga, enzala nebba mpitiriri omu kyalo kyonakyona.
LUK 4:26 Neye Eriya tibamutumire eeri kadi moiza kwibo, wazira bamutumire wa namwandu omu kyalo kyʼe Zerifaasi omu omwitwale lyʼe Sidoni.
LUK 4:27 Era omu mirembe gyʼErisa onaabbi, wabbairewo abagenge bangi omwIsirairi, neye tiwabbairewo kadi moiza kwibo ogubalamirye, wazira oNamani yenkani owʼomu kyalo kyʼe Siiriya.”
LUK 4:28 Abantu bonabona ababbaire omwikumbaaniro owebawuliire ebyo, ni banyiiga,
LUK 4:29 ni basetuka, ni bamusindikiaga era ni bamubuluca omu kibuga, ni bamutwala oku mugo gwʼakasozi oku bombekere ekibuga kyabwe kaisi bayezye okumudyaka ansi eedi.
LUK 4:30 Neye oYesu nʼabeeteeresya kaisi nʼababitamu aakati ni yeeyabira.
LUK 4:31 Awo oYesu nʼayaba omu kibuga e Kaperenawumu, ekiri omu kitundu kyʼe Galiraaya. Era oku Saabbaato nʼayaba omwikumbaaniro okwegesya abantu.
LUK 4:32 Abantu ni beewunya ino engeri egyayegesyamu olwʼokubba yayegeserye nʼobwezye.
LUK 4:33 Omwikumbaaniro omwo mwabbairemu omuntu eyabbaireku omuzimu, nʼaceera ati,
LUK 4:34 “Otubbaire niki iwe Yesu owʼe Naazaleesi? Oizire kutujigirica? Nkumaite. Niiwe oMutukulye oyo azwa eeri oKibbumba.”
LUK 4:35 Neye oYesu nʼagukaawuukira ati, “Osirike mangu, nʼomuntu onu omuzweku.” Omuzimu ni gukubbirawo omuntu oyo omu bantu aawo kaisi ni gumuzwaku nga mpaawo kabbikabbi konakona akegumukolere.
LUK 4:36 Era bonabona ababbairewo ni bawuninkirira, ni beebuulyangana bati, “Ekibonokye kyʼengeriki? Obona emizimu agiragira-bulagiri na bwezye ni gizwa oku bantu!”
LUK 4:37 Olwo amawuliro agakwata oku Yesu ni gasaalaana wonawona omu kitundu ekyo.
LUK 4:38 Awo oYesu nʼazwa omwikumbaaniro, nʼayaba omu nyumba ya Simooni omoiza oku beegibe. Omu kiseera ekyo omaaye wa muka Simooni yabbairewo ngʼomusuuja gumuluma ino. Kale abʼomu kisito ekyo ni beegairira oYesu amulamye.
LUK 4:39 OYesu nʼayaba nʼakotama e giri omulwaire, nʼakaawuukira omusuuja era omusuuja ni gulamirawo. Amangu ago omukali oyo eyabbaire omulwaire nʼasetukirawo, era nʼatandiika nʼokubainula.
LUK 4:40 Eisana nga ligwire, abantu bonabona ababbaire nʼabalwaire abʼendwaire egya buli ngeri, ni babaleeta e giri oYesu, nʼakwata ku buli mulwaire nʼamulamya.
LUK 4:41 Era emizimu gyonagyona ni gizwa oku bantu bangi, ni gyaba nga giwolooga giti, “Iwe niiwe oMwana wa Kibbumba!” Neye oYesu nʼagikaawuukira, nandi nʼagiganya okutumula, olwʼokubba gyabbaire gimumaite giti niiye oKurisito oKibbumba oguyasukireku amafuta.
LUK 4:42 Obwire owebwaceire, oYesu nʼayaba omu kifo ekinambulamu bantu. Abantu bangi ni bamunoonia paka owebamuboine, era ni bagezyaku okumugaana okubazwaku.
LUK 4:43 Neye iye nʼabakoba ati, “Nteekwa okulaabba aMawuliro aMasa agakwata oku bwakabaka bwa Kibbumba nʼomu bibuga ebindi byona olwʼokubba bantumire lwʼensonga eyo.”
LUK 4:44 Awo nʼayaba ngʼalaabba omu makumbaaniro agʼomu Buyudaaya.
LUK 5:1 Lumo, oYesu oweyabbaire ngʼayemereire oku mbale mbale kwʼenyanza oGenesareeti, abantu bangi ni baiza nga basindikangana, bayezye okutuuka e giyabbaire bawulire ekibono kya Kibbumba.
LUK 5:2 OYesu nʼabona amaato mabiri nga gali aawo oku mbale mbale omu maizi, ngʼabavubi bagazwiremu era nga baanika obutimba bwabwe.
LUK 5:3 Awo nʼaniina omu limo oku maato ago nga niiryo eryabbaire erya Simooni, nʼamusaba aliigereryekuuyo butyayi buti omu nyanza okuzwa oku mugo gwʼenyanza. Awo oYesu ngʼatyaime omu lyato linu, nʼayegesya abantu abo ababbaire awo.
LUK 5:4 Oweyamaliriirye okutumula, nʼakoba oSimooni ati, “Oyongereyo eryato omu lwabi, era mutege obutimba bwanywe mukwate enyanyi.”
LUK 5:5 OSimooni nʼamukoba ati, “Musengwa, ekiire kyonakyona twakalabaine neye nandi ni tukwatisyayo kantu konakona. Neye olwʼokubba niiwe okobere, kale oleke tutege obutimba.”
LUK 5:6 Awo owebategere, ni bakwatisya enyanyi mpitiriri ino, era obutimba bwabwe ni bubba ooti bwatiikamu.
LUK 5:7 Ni basimiryaku abanaabwe ababbaire omu lyato erindi, baize bababbeereku. Era abanaabwe ni baiza, ni baizulya amaato gonagona amabiri enyanyi, nʼamaato ni gatandiika okweinika.
LUK 5:8 OSimooni ogubeetanga bati Peetero oweyaboine ekyo, nʼakoma amazwi abigere bya Yesu, nʼakoba ati, “Ondeke Musengwa olwʼokubba nze njizwire bibbibibbi!”
LUK 5:9 OPeetero yakobere atyo olwʼokubba iye nʼabainaye bonabona abeyabbaire nabo, babbaire ngʼentiisya ebakwaite olwʼobungi bwʼenyanyi egibakwaite.
LUK 5:10 Era oYaakobbo nʼoYokaana, abataane ba Zebedaayo, ababbaire nʼoSimooni bona ni batya ino. Awo oYesu nʼakoba oSimooni ati, “Tiwaatya, okuzwa atyanu, oyaba kunnooneryanga bantu ngʼobasuuca beegi bange.”
LUK 5:11 Owebairirye amaato gaabwe oku mugo gwʼenyanza, ebyo ni babizwaku, ni baaba nʼoYesu.
LUK 5:12 Lwabbaire lumo, oYesu ngʼali omu kimo oku bibuga byʼe Galiraaya, ni waizawo omusaiza ngʼomubiri gwonagwona gwizwire bigenge. Oweyaboine oYesu, nʼafuunama nʼaica empumi ansi okwitakali, kaisi nʼamwegairira ati, “Musengwa, mmaite nti owoobba ngʼotakire oyezya okundamya ni nnongooka.”
LUK 5:13 OYesu nʼagolola engalo nʼamukwataku, nʼamukoba ati, “Ntaka, era olame.” Amangu ago ebigenge ni bimuwaaku.
LUK 5:14 OYesu nʼamukoba ati, “Ekyo tokikoberaku omuntu kadi moiza, wazira oyabe weeyanjule e wa kabona, era ngʼoMusa oweyalagiire, oweeyo nʼekyokuwaayo kaisi bakakase bati olamire.”
LUK 5:15 Neye amawuliro agakwata oku Yesu ni geyongera-bweyongeri kusaalaana, era ekyazwiremu abantu bangi ino ni bakumbaananga okumuwulisisya, era nʼokubalamya endwaire gyabwe.
LUK 5:16 Wazira emirundi egimo oYesu yazwangawo, nʼayaba omu bifo ebinambulamu bantu, nʼasaba oKibbumba.
LUK 5:17 Lumo, oYesu oweyabbaire ngʼayegesya, aBafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa bona babbairewo nga batyaime awo. Babbaire bazwire omu byalo byonabyona ebyʼe Galiraaya nʼebyʼe Buyudaaya era nʼomu kibuga e Yerusaalemi. Amaani ga Kibbumba gabbaire nʼoYesu, ni gamwezyesyanga okulamya nʼabalwaire.
LUK 5:18 Awo ni waizawo abasaiza abaleetere omusaiza asanyalaire, nga bamugingiire oku mukeeka, ni bagezyaku okumwingirya bamuteeke e giri oYesu.
LUK 5:19 Olwʼekiziima kyʼabantu, ni bakayaku e gibamubitya okumwingirya neye ni baniina e ngulu oku kisooto kyʼenyumba, ni babiikulaku ekitundu, ni bamubitya omwibbanga eryo ngʼali oku mukeeka, ni bamwica omu bantu aakati paka giri Yesu.
LUK 5:20 OYesu oweyaboine okwikirirya kwabwe, nʼakoba asanyalaire ati, “Mwana wange, nkusoniyire ebikolebyo ebibbibibbi.”
LUK 5:21 Awo abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo ni batandiika okwebuulyangana bati, “Onu niiye onaani atumula omu ngeri ezumirira oKibbumba? Naani ali nʼobwezye okusoniya ebikole ebibbibibbi okutoolaku oKibbumba?”
LUK 5:22 OYesu oweyamanyicirye ebiseego byabwe, nʼababuulya ati, “Lwaki mwebuulya omu myoyo gyanywe?
LUK 5:23 Ekikiraku owangu niikyo ekiriina, kukoba nti ‘Nkusoniyire ebikolebyo ebibbibibbi,’ ooba nti, ‘Osetuke era otambule?’
LUK 5:24 Aale atyanu oleke mbalage nti oMwana wa Muntu ali nʼobwezye okusoniya ebikole ebibbibibbi oku kyalo kunu.” Era awo nʼakoba omusaiza eyabbaire asanyalaire ati, “Osetuke, oginge omukeekagwo, okange e ika.”
LUK 5:25 Amangu ago omusaiza nʼayemerera, bonabona nga babona, nʼaginga omukeeka ogubamuleeteireku, nʼakanga e wuwe ngʼawuuja oKibbumba.
LUK 5:26 Bonabona ababoine ekyo beewunyire, ni bawuuja oKibbumba, era entiisya nʼebakwata, ni bakoba bati, “Olwatyanu tuboine ebyewunyo!”
LUK 5:27 Ebyo owebyawoire, oYesu nʼazwa omu kifo ekyo, era oweyabbaire ngʼatambula nʼabona omusolooji wa musolo ogubeeta oLeevi, ngʼatyaime omu yaafeesi ya musolo. OYesu nʼamukoba ati, “Oize otambulenge na nze.”
LUK 5:28 OLeevi yena nʼasetukiramu, nʼabizwaku era nʼayaba naye.
LUK 5:29 Era oLeevi nʼasumbira oYesu embaga enene omu kisitokye. Abasolooji ba musolo bangi ino era nʼabantu abandi abakola ebibbibibbi ni batyama okulya aamo nʼoYesu nʼabeegibe.
LUK 5:30 ABafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa abʼomu kibbula kyabwe ni beezuluguma nga bakoba abeegi ba Yesu bati, “Lwaki muliira aamo era ni munywera aamo nʼabasolooji ba musolo nʼabakola ebibbibibbi?”
LUK 5:31 OYesu nʼabairamu ati, “Aboomi tibeetaaga omusawo, wazira abalwaire.
LUK 5:32 Abatuukirirye tiniibo abenaizire okweta beenenye, wazira abakola ebibbibibbi.”
LUK 5:33 Awo abantu abamo ni bakoba oYesu bati, “Abeegi ba Yokaana batira okusiiba era nʼokusaba oKibbumba, nʼabeegi bʼaBafalisaayo bona niiye owebakola, neye ababo tibasiiba era beeriira buli lunaku.”
LUK 5:34 OYesu nʼabairamu ati, “Mwezya okukoba abageni abeete oku mbaga yʼobugole okusiiba, ngʼomugole omusaiza akaali ali nabo?
LUK 5:35 Neye ekiseera kyalituuka ni babatoolaku omugole oyo, kaisi olwo ni basiiba omu biseera ebyo.”
LUK 5:36 Era nʼabagerera olugero ati, “Omuntu tasala ekiraaka oku kizwalo ekiyaaka nʼakikubbira omu kizwalo ekikaire. Singa akola atyo, ekizwalo ekiyaaka akiteekamu ekituli, tete nʼekizwalo ekikaire nandi ni kiwoomeramu ekiraaka ekiyaaka.
LUK 5:37 Era enviinyo empyo tibagisuka omu kisawo kyʼeidiba ekikaire. Singa ekyo bakikola, ginyiira ekisawo era nʼofiirwa enviinyo egyo nʼekisawo kyaku.
LUK 5:38 Wazira enviinyo empyo, bagisuka mu kisawo kyagyo ekyʼeidiba ekiyaaka.
LUK 5:39 Nʼekindi, omuntu analiriire okunywa enviinyo empolu, tataka okunywa empyo, olwʼokubba akoba ati, ‘Empolu niigwo egikiraku okuwooma.’ ”
LUK 6:1 Awo olwatuukire oku Saabbaato, oYesu oweyabbaire ngʼabita omu kasinde akabbaire omu musiri gwʼengaano, abeegibe ni bawululaku ebigala byʼengaano, kaisi ni ba giirirya omu bigalabaayo byabwe, era ni balya empeke gyamu.
LUK 6:2 ABafalisaayo abamo ni bababuulya bati, “Lwaki abeegibo bakolere omulimo, ekintu aMateeka ga Musa ekigagaana oku Saabbaato?”
LUK 6:3 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Inywe timusomangaku omu Biwandiike kwekyo okabaka oDawudi nʼabeyabbaire nabo ekibakolere enzala oweyabalumire?
LUK 6:4 ODawudi yaingiire omu nyumba ya Kibbumba, nʼatoola era nʼalyaku emigaati egibabbaire bawongere eeri oKibbumba, era nʼawaaku nʼabeyabbaire nabo, aate ngʼaMateeka ga Musa gabbaire tigaikirirya abantu abandi okulyaku emigaati egyo, okutoolaku abakabona bonkani.”
LUK 6:5 Awo oYesu nʼakoba aBafalisaayo ati, “OMwana wa Muntu ali nʼobwezye okusalawo abantu ekibasaaniire okukola oku Saabbaato.”
LUK 6:6 Awo oku Saabbaato olundi, oYesu nʼayaba omwikumbaaniro okwegesya. Omwikumbaaniro oomwo mwabbairemu omuntu owʼengalo endiiro eyanyolere.
LUK 6:7 Abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo ni bamwekalikica babone ooba nga yalamya omuntu oyo oku Saabbaato kaisi basunire okwo ekyʼokumuwaabira.
LUK 6:8 OYesu iye yamanyicirye ebiseego byabwe, neye era nʼakoba omuntu nago owʼengalo eyanyolere ati, “Osetuke oyemerere abantu bonabona e gibayezya okukubonera.” Era omusaiza oyo nʼasetuka nʼayemerera.
LUK 6:9 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Ndi nʼekibuulyo ekimbabuulya. Niki amateeka ekigaikirirya okukola oku Saabbaato? Kukola busa ooba bubbibubbi? Kulamya bwomi, ooba kubujigirica?”
LUK 6:10 Awo nʼabeeruguulyamu bonabona amaiso, kaisi nʼakoba omuntu oyo ati, “Waama iswe ogolole engaloyo.” Era nʼagigolola, era nʼeramirawo!
LUK 6:11 Neye abalabe ba Yesu ni baizula obusungu, era ni beebuulyangana ekibakola oYesu.
LUK 6:12 Lwabbaire lumo omu naku egyo, oYesu nʼayaba oku lusozi okusaba oKibbumba, era nʼamala ekiire kyonakyona ngʼasaba.
LUK 6:13 Obwire owebwaceire, yayetere abeegibe. Omu beegi abo nʼalondamu eikumi na babiri, era nʼabeeta batume, nga niibo banu:
LUK 6:14 OSimooni, oguyawaire erya Peetero, nʼAndereya omuganda wa Peetero nago, nʼoYaakobbo, nʼoYokaana, nʼoFiripo, nʼoBbantulumaayo,
LUK 6:15 nʼoMatayo, nʼoTomasi, nʼoYaakobbo omutaane wʼAlufaayo, nʼoSimooni ogubeetanga oMulwaniriri wa kwefuga kwʼeigwangalye,
LUK 6:16 nʼoYuda omutaane wa Yaakobbo, nʼoYuda oIsikalyoti, eyamuliiremu olukwe.
LUK 6:17 Awo oYesu nʼaserengeta nʼabatume abo, kaisi nʼayaba nʼayemerera omu kifo ekitereeri, era omu kifo ekyo wabbaire wakumbaaniirewo abeegibe bangi aamo nʼekiziima kyʼabantu abandi. Abantu abo babbaire bazwire omu kyalo kyʼe Buyudaaya mwonamwona nʼomu kibuga e Yerusaalemi, era nʼomu kitundu ekyʼoku mbale mbale kwʼenyanza, ekirimu ebibuga oTiiro nʼoSidoni.
LUK 6:18 Abantu abo bonabona babbaire baizire okuwulisisya oYesu era nʼokubalamya endwaire gyabwe. Era abo ababbaire bakaanya emizimu, oYesu nʼabalamya.
LUK 6:19 Nabuli muntu yagezeryeku okumukwataku olwʼokubba obwezye wamuzwangamu era ni bubalamyanga bonabona.
LUK 6:20 Awo oYesu nʼaira oku beegibe, kaisi nʼabakoba ati: “Muli bʼenkabi inywe abadoobi, olwʼokubba obwakabaka bwa Kibbumba bwanywe.
LUK 6:21 Muli bʼenkabi inywe enzala abeeruma atyanu, olwʼokubba balibaikutya. “Muli bʼenkabi inywe abali omu maliga atyanu, olwʼokubba mwalisangaala.
LUK 6:22 “Muli bʼenkabi singa abantu owebabacaawanga, era owebabagudyanga, era owebabazumanga, era owebabeetanga okubba abakola ebibbibibbi, nga babalanga oMwana wa Muntu.
LUK 6:23 “Musangaalenge nga bababitirye batyo, era mujuukajuukenge olwʼeisangaalo, olwʼokubba oKibbumba yalibawa empeera eyʼamaani omwigulu. Ibo bababitya batyo, era ngʼabazeiza baabwe owebabitirye abanaabbi.
LUK 6:24 “Wobe! Ala inywe abasuni, nga mulabire! Ekyo kityo olwʼokubba inywe mumalire okusuna eisangaalo eryanywe.
LUK 6:25 “Wobe! Ala inywe omwikutire, nga mulabire! Ekyo kityo olwʼokubba inywe enzala yalibaluma. “Wobe! Ala inywe abaseka atyanu, nga mulabire! Ekyo kityo olwʼokubba inywe enima yalibakwata era mwalikunga.
LUK 6:26 “Wobe! Ala inywe nga mulabire, singa abantu babawuujanga! Ekyo kityo olwʼokubba nʼabazeiza bʼabantu abo ibo batyo niiye owebawuujanga abanaabbi abʼobubbeyi.”
LUK 6:27 “Neye inywe abampulisisya mbakoba nti mutakenge abalabe baanywe, era abo ababacaawa mubakolerenge ebintu ebisa.
LUK 6:28 Musabirenge enkabi abo ababalaama. Nʼabo ababazuma mubasabirenge enkabi eeri oKibbumba.
LUK 6:29 Omuntu owakukubbanga okwitama, omucuusiranga nʼerindi lidi lyona nʼakubba. Era omuntu owakutoolangaku ekizibaawokyo, omulekeranga nʼesaatiyo yona nʼatwala.
LUK 6:30 Nabuli abbaaku nʼekyakusaba omuwanga, era owebakutoolangaku ebibyo, tosabanga okubikwirirya.
LUK 6:31 Mukolerenge abantu ebintu ebyo nywena ebimutaka abandi babakolere.
LUK 6:32 “Singa owemutaka baabo ababataka bonkani, mubba mukolere niki awo ekibasiimisya? Nʼababbibabbi bona bataka baabo bonkani ababataka!
LUK 6:33 Era singa mukolera ebisa bantu abo bonkani ababakolera ebisa, mubba mukolere niki awo ekibasiimisya? Mbona nti nʼababbibabbi bona bakola batyo!
LUK 6:34 Era singa mukoopa baabo bonkani abemusuubira okubasasula, mubba mukolere niki awo ekibasiimisya? Nʼababbibabbi bona bakoopa babbibabbi banaabwe, nga babasuubira okubasasula mu bwizulye ekibabeekoopereku.
LUK 6:35 Neye inywe mutakenge abalabe baanywe, era mubakolerenge ebisa. Mukoopenge nga timufiireyo ooba tibabasasule. Olwo kaisi empeera yaanywe ebbe nene, era mubbe baana ba Kibbumba oNambulaku aMwagaagana, olwʼokubba iye wʼekisa eeri abatasiima nʼababbibabbi.
LUK 6:36 Muli nʼokubba bʼekisa ngʼoItewaanywe aali omwigulu.”
LUK 6:37 “Timusaliranga abantu emisango, kaisi nywena mulame oKibbumba okubasalira. Timusaliranga abantu emisango okubasinga, kaisi nywena oKibbumba tiyabasingisya. Singa mwasoniyanga abantu, nywena oKibbumba yabasoniyanga.
LUK 6:38 Owemwagabanga, nywena mwalisuna. Ebimwalisuna balibapimira omu kipimo ekituuce ekibasiinyire, kaisi ni bakitengeetyamu, era ni kiizulira nakimo nʼomutwe. Kale ekipimo ekimukolesya okupimira abantu, era niikyo ekibalikolesya okubapimira nywena.”
LUK 6:39 Awo oYesu nʼabagerera olugero lunu ati, “Omwofu takubbembera omwofu omwinaye. Singa amwekubbembera, bonabona bagwa omu kiina.
LUK 6:40 Ogubeegesya takiraku amwegesya, wazira nabuli ogubeegesya owaamala okwega nakusani, abba ooti yoodi amwegeserye.
LUK 6:41 “Era lwaki ofaayo ku kasubi akali oku liiso lyʼomugandawo, kaisi nandi nʼofaayo oku gusubi oguli oku liisolyo?
LUK 6:42 Oyezya otya okukoba omugandawo oti, ‘Muganda wange, oleke nkutooleku akasubi oku liiso,’ kaisi nga iwe onyere tofaayo oku gusubi oguli oku liiso eriryo? Iwe omunanfunsi, osooke kutoola gusubi oguli oku liiso eriryo, kaisi oyezye okubona nakusani okutoola akasubi akali oku liiso lya mugandawo.
LUK 6:43 “Omusaale omusa tiguneneka ebineneka ebibbibibbi, nʼomusaale omubbimubbi tiguneneka ebineneka ebisa.
LUK 6:44 Nabuli musaale bagutegeerera ku bineneka byagwo. Ebineneka byʼomutiini tibabinokola oku namuswata, nʼebineneka byʼemizabbibbu tibabinokola oku mukamirya.
LUK 6:45 Omuntu omusa, atoola ku bisa ebiri omu mwoyogwe okukola ebisa, nʼomuntu akola ebikole ebibbibibbi, atoola ku bibbibibbi ebiri omu mwoyogwe, okukola ebikole ebibbibibbi. Ebintu ebibba omu mwoyo gwa muntu, omunwagwe niibyo ebigutumula.
LUK 6:46 “Lwaki munjeta muti, ‘Musengwa, Musengwa,’ kaisi nandi ni mukola ebimbakoba?
LUK 6:47 Oleke mbalage omuntu ngʼowaafaanana, iye oyo buli aiza egyendi, kaisi nʼawulisisya ebibono byange, era nʼabikoleraku.
LUK 6:48 Omuntu oyo afaanana ooti yoodi eyayombekere enyumba ngʼakuuliire nakimo omusingi mwabiriri, era ni gwabira nakimo ansi paka kwibbaale. Kaisi ogwikendi ogunene owegwatoonyere, nʼamaizi gaizula nabuli wantu, era nʼomukula ni gubandya okuteeba enyumba eyo, neye nandi ni gwezya kuginyeenya, olwʼokubba bagyombekere kusani.
LUK 6:49 Wazira oodi awulira ebibono byange nandi nʼabikoleraku, ali ooti muntu eyayombekere enyumba okwitakali eryʼoku ngulu nga takwire kadi musingi. Kaisi oikendi oweyatoonyere, nʼalandirya omukula okugiteeba, kale awo nʼegwa era nʼeweera okwitakali.”
LUK 7:1 OYesu oweyamalire okwegesya abantu ababbairewo, nʼayaba omu kibuga e Kaperenawumu.
LUK 7:2 Wabbaireyo oMulooma omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100, eyabbaire nʼomugalamawe oguyabbaire ataka eino. Omugalama oyo yabbaire mulwaire, ngʼali kumpi nʼokufa.
LUK 7:3 Omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale oweyawuliire ebikwata oku Yesu, nʼamutumira abamo oku Bayudaaya abakulu, ngʼamusaba ayabe alamye omugalamawe.
LUK 7:4 Bona owebatuukire e giri oYesu, ni bamwegairira ino nga bakoba bati, “Singa wabba nga waliwo ogwoli nʼokubbeeraku, kale omusaiza oodi awoomera okumukolera ekyakusaba,
LUK 7:5 olwʼokubba ataka abantu bʼeigwanga lyaiswe, era yatwombekeire nʼerimo oku makumbaaniro gaiswe.”
LUK 7:6 Awo oYesu nʼayaba nabo. Neye owebabbaire nga bali kumpi okutuuka e gibabbaire baaba, omukulu wʼekibinja oyo nʼatuma abakaagwabe okukoba oYesu bati, “Musengwa, oleke nʼokweteganya, olwʼokubba tinsaanira iwe okwingira omu nyumba yange.
LUK 7:7 Era tinsaanira kadi kwiza egyoli okukusangaana. Kale okobere ananyere awo kibono-bubono, era nʼomugalama wange yalama.
LUK 7:8 Nze zena ndi muntu aali nʼabasengwa bange abantwala, era ngʼowendi nʼabaisirikale abentwala. Owenkoba onu nti, ‘Oyabe,’ era ayaba; nʼogondi nti, ‘Oize,’ era aiza; nʼomugalama wange nti, ‘Okole kinu,’ era akikola.”
LUK 7:9 OYesu oweyawuliire ebyo, nʼamwewunya, kaisi nʼaira oku kiyindi kyʼabantu ekyabbaire kimusengererya, era nʼakikoba ati, “Mbakoba nti tinjajiryangaku omuntu ali nʼokwikirirya okwʼamaani ngʼookwo, waire kadi mu Baisirairi!”
LUK 7:10 Era abakaagwa bʼomukulu wʼabaisirikale owebakangire omu kisito kyʼomukulu oodi nago, ni baajirya ngʼomugalamawe alamire.
LUK 7:11 Awo ngʼebyo byankubbaawo, oYesu nʼayaba omu kibuga ekibeeta e Naini nʼabeegibe aamo nʼekiyindi kyʼabantu abandi.
LUK 7:12 Oweyabbaire ngʼali kumpi okutuuka oku muzigo gwʼekibuga, ni wazwerayo abantu nga bagingire omulambo gwʼomwisuka nʼabakungi nga bali kusenjaku. Omwisuka oyo yabbaire mwanamoiza wʼomukali onamwandu.
LUK 7:13 Awo oMusengwa oYesu oweyaboine onamwandu oyo, nʼamukwatira ekisa, era nʼamukoba ati, “Tiwakunga.”
LUK 7:14 Olwo nʼaigerera era nʼakwata oku mukeeka oku babbaire bagingiire omulambo. Awo ababbaire bagugingire ni beemerera, kaisi oYesu nʼakoba ati, “Mwisuka iwe, nkulagira nti, osetuke.”
LUK 7:15 Omwisuka iye oyo eyabbaire afiire nʼasetuka nʼatyama, era nʼatandiika nʼokutumula, awo oYesu nʼamukanjirya omaaye.
LUK 7:16 Abantu bonabona ababbairewo, entiisya nʼebakwata era ni bawuuja oKibbumba nga bakoba bati, “Onaabbi omukulu atubbutukiiremu, era oKibbumba aizire okulokola abantube.”
LUK 7:17 Awo amawuliro ago agakwata oku Yesu ni gasaalaana omu Buyudaaya mwonamwona nʼomu kyalo ekiriraine awo.
LUK 7:18 Awo abeegi ba Yokaana oMubatizi ni bamukobera ebyo byonabyona ebikwata oku Yesu. OYokaana niiye okwetaku ababiri baaku,
LUK 7:19 kaisi nʼabatuma eeri oMusengwa oYesu bamubuulye bati, “Niiwe oKibbumba oguyasuubizire okutuma okwiza okununula abantu, ooba tukuumirire gondi?”
LUK 7:20 Abasaiza abo owebatuukire e giri oYesu, ni bamukoba bati, “OYokaana oMubatizi atutumire egyoli ngʼabuulya mbu ati, ‘Niiwe oKibbumba oguyasuubizire okutuma okwiza okununula abantu, ooba tukuumirire gondi?’ ”
LUK 7:21 Nʼoku lunaku olwo lwona, oYesu nʼalamya abantu bangi endwaire nʼokubabbingaku emizimu, era nʼokwiryawo amaiso gʼaboofu bangi okubona.
LUK 7:22 Awo oYesu nʼairamu abakwenda ba Yokaana ati, “Mukange era mukobere oYokaana ebimuboine nʼebimuwuliire. Ababbaire boofu babona; ababbaire abaleme, batambula; abagenge balama, ababbaire abamasiipe bawulira; abafu bazuukira, nʼabadoobi bona basuna enkabi gyʼokuwulira aMawuliro aMasa.
LUK 7:23 Wʼenkabi omuntu oyo atambuusabuusamu.”
LUK 7:24 Abakwenda ba Yokaana owebazwirewo, oYesu nʼatandiika okubuulya ekiziima kyʼabantu ebikwata oku Yokaana ati, “Owemwabire e giri oYokaana omwidungu, mwasuubiire kubona muntu afaanana atya? Mwamwajiirye ngʼomuntu omugondi ooti lugada olutengeeta nabuli ompunga owaafuwa?
LUK 7:25 Ooba nga tikiikyo, mwasuubiire kubona muntu afaanana atya? Muntu azwaire ebizwalo ebyebbeeyi? Kadi tiyabbaire atyo, olwʼokubba abazwala ebizwalo ebyebbeeyi era ababba omu bwomi obwʼokwetalawusa babba mu bisito byʼabakabaka.
LUK 7:26 Aale kale mwabire okubona oYokaana olwʼokubba yabbaire naabbi? Ekinanyerenyeere nabakobera nʼokubakobera nti yabbaire akiraku okubba naabbi.
LUK 7:27 OYokaana oyo, niiye eBiwandiike ogubitumulaku biti: “ ‘Aale obone, ntuma omukwenda wange akwekubbembere, okukwewulirya enzira e gyoyaba.’
LUK 7:28 Mbakoba nti kasookeede abantu babba oku kyalo kunu, mpaawo muntu akira oYokaana ekitiisya. Neye Iye oKibbumba abala oyo amusemberya omu bwomibwe, waire nga niiye abantu ogubanyooma omu bwakabaka bwa Kibbumba, okubba akira oYokaana oyo ekitiisya ekyalimu.”
LUK 7:29 Abantu bonabona ngʼogaitireku nʼabasolooji ba musolo owebawulisisirye ebibono ebyo, ni bakakasa amazima ga Kibbumba olwʼokubba oYokaana yabbaire ababatizire.
LUK 7:30 Neye aBafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa ibo babbaire bamalire okugaana entegeka ya Kibbumba egibali, olwʼokubba babbaire bagaine oYokaana okubabatiza.
LUK 7:31 OYesu nʼayongera okukoba ababbaire bamuwulisisya ati, “Abantu abʼomulembe gunu nʼabagerya ku kintuki? Bafaanana na kintuki?
LUK 7:32 Bafaanana ooti baana abatobato, abazeenya omuzeenyo omu kisaawe abantu okubabona. Batyo nga beezulugumira abanaabwe bati, ‘Twabafuwiire emirere omu wembo obusa, neye nandi mubina; kale ni twemba enyembo gyʼenima neye nandi mukunga.’
LUK 7:33 Ekyo kityo olwʼokubba oYokaana oMubatizi yabbaire talya waire kunywa nviinyo, mwakobere muti, ‘Aliku omuzimu!’
LUK 7:34 Tete zena oMwana wa Muntu ndya ebyokulya era nnywa enviinyo era munkoba muti, ‘Omuntu oyo wa gukobbo, era muteemeere, kaisi mukaagwa wʼabasolooji ba musolo nʼabakola ebibbibibbi.’
LUK 7:35 Neye abantu abo bonabona abakolera oku malabuki ga Kibbumba, bakakasa bati matuuce.”
LUK 7:36 Lumo omoiza oku Bafalisaayo yayetere oYesu e ika e wuwe oku kiinulo, kale oYesu yena nʼaikirirya okwabayo, era nʼaingira omu nyumba okulya.
LUK 7:37 Omu kibuga ekyo mwabbairemu omukali akola ebibbibibbi. Kale oweyamanyicirye ati oYesu ali kulya omu nyumba yʼoMufalisaayo, nʼatwala ecupa erimu okalifuwa owʼakaloosa,
LUK 7:38 nʼatuuka nʼayemerera e nyuma okumpi nʼebigere bya Yesu nga waakunga, oluzwanyuma nʼakoma awo amazwi. Amaliga ga mukali oyo gamagalikiire oku bigere bya Yesu, kaisi nʼabisiimuula nʼenziiri egyʼoku mutwegwe. Era yadeebereire nʼokubinuuna, nʼokubisukaku okalifuwa owʼakaloosa.
LUK 7:39 OMufalisaayo oodi eyabbaire acaazire oYesu oweyaboine omukali oyo ekiyabbaire akola, nʼakoba omu mwoyogwe ati, “Singa omusaiza onu abbaire naabbi, yandimanyicirye omukali oyo amukwataku atyo ati akola ebibbibibbi.”
LUK 7:40 Awo oYesu nʼabbutula ebiseego byʼoMufalisaayo ngʼamukoba ati, “Simooni, ndi nʼekinkukoba.” Kaisi iye nʼakoba ati, “Musomesya, okobe.”
LUK 7:41 OYesu niiye okumugerera olugero lunu ati, “Wabbairewo abantu babiri, omukoopi wʼempiiya ngʼababanza. Omoiza babbaire bamubanza edinaali 500, kaisi ogondi edinaali 50.
LUK 7:42 Owebakayire okusasula, bonabona nʼabasoniya. Aale iwe obona oti naani kwibo eyakirireku okumutaka oluzwanyuma?”
LUK 7:43 OSimooni nʼairamu ati, “Nseega nti oyo oguyasoniyire eibbanja erikiraku obunene.” OYesu nʼamukoba ati, “Ogusalire kusani.”
LUK 7:44 Awo oYesu nʼalola oku mukali nago, kaisi nʼakoba oSimooni ati, “Obona omukali onu? Owenyingiire omu nyumbayo, tompaireku amaizi gʼokunaaba ebigere, neye iye adoderye ebigere byange nʼamaligage, era nʼabisiimuula nʼokubisiimuula nʼenziirigye.
LUK 7:45 Iwe tongwireku omu kifubba, neye iye okuzwera nakimo owenyingiire omu nyumba munu, akaali okulekeraawo okunuuna ebigere byange.
LUK 7:46 Iwe tonsiigireku okalifuwa omu mutwe, neye iye asiigire ebigere byange okalifuwa owʼakaloosa.
LUK 7:47 Nʼolwekyo nkukobera nti bamusoniyire ebibbibibbibye ebingi, olwʼokubba ali nʼokutaka kunene. Kaisi era ogubasoniya ebitono, yena abba nʼokutaka kwona kutono.”
LUK 7:48 Awo oYesu nʼakoba omukali nago ati, “Nkusoniyire ebibbibibbibyo.”
LUK 7:49 Ababbaire batyaime aawo nʼoYesu nga balya ni batandiika okwebuulyangana bati, “Naani onu iye ayezya nʼokusoniya abantu ebibbibibbi?”
LUK 7:50 Awo oYesu nʼakoba omukali nago ati, “Olamire olwʼokwikiriryakwo, era weeyabire mwidembe.”
LUK 8:1 OYesu nga yankuzwa omukucaala okwo, nʼatambula olugendo ngʼabita omu bibuga nʼomu byalo, ngʼalaabba eeri abantu aMawuliro aMasa agakwata oku bwakabaka bwa Kibbumba. Omu lugendo olwo oYesu yabbaire nʼabeegibe eikumi na babiri,
LUK 8:2 era nʼabakali. Neye abakali abo nago ibo oYesu yabbaire amalire okubalamya endwaire era nʼokubabbingaku emizimu, era nga niibo banu: OMalyamu ogubeetanga oMangadaleena iye oguyabbingireku emizimu omusanvu,
LUK 8:3 nʼoYowani omuka mukwati wʼensawo owa Kerode ogubeetanga bati Kuuza, nʼoSusaana era nʼabakali abandi bangi. Abakali abo batoolanga oku byabwe okubbeera oYesu nʼabeegibe.
LUK 8:4 Omu kiseera ekinanyere ekyo ekiziima kyʼabantu kinene era ngʼabantu bazwa mu buli kibuga ni bakumbaanira e giri oYesu, kaisi nʼabagerera olugero lunu ati,
LUK 8:5 “Wabbairewo omulimi eyaabire okusiga ensigogye. Oweyabbaire ngʼasiga, egimo gyagwire ku nzira, kaisi ni bagyemyaga era enyonyi ni gigirya.
LUK 8:6 Era ensigo egindi ni gigwa okwitakali eryʼokwibbaale. Neye owegyamerere, ni gikala olwʼokubba eitakali eryo lyabbaire likalu.
LUK 8:7 Ensigo egindi ni gigwa mwitakali eryabbairemu amawa, kaisi ni gakulira aamo nʼensigo egyo, kale amawa ago ni gagiita.
LUK 8:8 Nʼegindi ni gigwa omwitakali erisa, kale ni gikula, era nabuli nsigo omoiza nʼabala ensigo egindi 100.” OYesu oweyamalire okutumula ebyo, nʼatumula maaminkirira ati, “Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula.”
LUK 8:9 Awo abeegi ba Yesu ni bamubuulya amakulu gʼolugero olwo.
LUK 8:10 Kale iye nʼabairamu ati, “Inywe mwasunire enkabi egyʼokumanya ebyama ebikwata oku bwakabaka bwa Kibbumba, neye abantu abandi ibo mbakobera mu ngero, kaisi eBiwandiike binu ebiti bituukirire: “ ‘Newankubbaire babonia neye nga tibayezya okumanyica; newankubbaire bawulisisya neye nga tibategeera ebintumula.’
LUK 8:11 “Amakulu gʼolugero olwo niigo gaanu: Ensigo, niikyo ekibono kya Kibbumba.
LUK 8:12 Ensigo egyagwire oku nzira, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba, neye oSitaani nʼaiza nʼakitoola omu myoyo gyabwe, kaisi ni bakaya okwikirirya era nʼokulokoka.
LUK 8:13 Kaisi ensigo egyagwire omwitakali eryʼokwibbaale, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba era ni bakyaniriza nʼeisangaalo, neye ni babba ooti bimera ebidamba emiri egyabirira nakimo ansi omwitakali. Ibo baikirirya ekibono kya Kibbumba okumala ekiseera kityayi kiti, kaisi omu kiseera ekyokubakema ni bakizwaku.
LUK 8:14 Igyo egyo egyagwire omwitakali eryamereremu amawa, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba, neye okweraliikirira ebintu byʼe kyalo, nʼokubabbeyabbeya nʼebyobusuni nʼamasanyu gʼekyalo kinu, ni byaba nga bibamalamu amaani, owebifuga emyoyo gyabwe bibakaisya okukula omu bwomi bwabwe obwʼomwoyo.
LUK 8:15 Neye ensigo egyo egyagwire omwitakali erisa, niibo abantu abawulira ekibono kya Kibbumba nʼomwoyo omusa nakimo, kaisi ni bakikuuma era ni beekalangula okukolanga ebikole ebisa.”
LUK 8:16 “Omuntu takwatisya eitaala kaisi nʼalifuunikaku ekiibo, ooba nʼaliteeka omu mantalike, wazira aliteeka ku kikondo, kaisi abantu abaingira ni bayezya okubona ekitangaala.
LUK 8:17 Ekyo kityo olwʼokubba nabuli kintu ekikukuulirirye balikitoolayo, era nabuli kyama kyalibbutuka.
LUK 8:18 Kale muwulisisye nʼokwekalikica ebinjegesya. Mbakobera nti nabuli aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, kaisi oyo abula, balimutoolaku nʼakatyayi kadi akebalibba bamuwaire.”
LUK 8:19 Awo abaganda ba Yesu nʼomaaye ni baaba nga bataka okumubona, neye nandi ni bayezya okumutuukaku olwʼekiziima kyʼabantu.
LUK 8:20 Awo omuntu nʼakobera oYesu ati, “Omaawo nʼabagandabo bali e nza, era bataka okukubona.”
LUK 8:21 Neye iye oYesu nʼairamu ati, “Omama nʼabaganda bange niibo abo abawulira ekibono kya Kibbumba era ni bakikoleraku.”
LUK 8:22 Lwabbaire lumo, oYesu nʼabeegibe ni baniina omu lyato, kaisi nʼabakoba ati, “Tusalemu aawo twabe oku lubba ludi olwʼenyanza.” Era ni basimbuka ni baaba.
LUK 8:23 Owebabbaire baaba, oYesu endoolo ni gimutwala. Awo, ogumpunga ogwʼamaani nga gulikuumu nʼoikendi ni gwiza, era eryato ni libba ooti lyaizula amaizi, era ibo bonabona ababbaire omu lyato ni babba mu kabbikabbi akananyerenyeere.
LUK 8:24 Awo abeegibe ni baigerera e giyabbaire era ni bamulamuca ni bamukoba bati, “Musengwa, Musengwa, tufa!” Kale oYesu nʼalamuka, era nʼakaawuukira ogumpunga nʼoikendi, nʼamayengo gʼoku nyanza era ni biwaaku, era enyanza nʼeteeka.
LUK 8:25 Awo nʼabuulya abeegibe ati, “Lwaki mudamba okwikirirya?” Neye ibo nga batiire, era nga beewunya nʼokwewunya, nga bakobangana bati, “Onu muntu wʼengeriki? Alagira ogumpunga era nʼamayengo byona ni bimuwulira nʼokumuwulira!”
LUK 8:26 Awo oYesu nʼabeegibe ni batuuka oku lukalu lwʼe kyalo okumpi nʼekibuga kyʼaBageraasa, oku mugingi kudi nga kiringiriire eitwale lyʼe Galiraaya.
LUK 8:27 OYesu oweyabbaire nga yankutuuka oku lukalu, omusaiza eyabbaire owʼomu kibuga ekyo, era aliku emizimu, nʼamusangaana. Iye omusaiza oyo yabbaire amalire ekiseera kinene nga tazwala, era nga iye tabba omu nyumba, wazira nga iye abba mu mpuku egibaliikangamu abafu.
LUK 8:28 Kale oweyaboine oYesu, nʼaceera ino, kaisi nʼagwa oku mazwi omumaisoge, era nʼakooka ati, “Onvunaanira niki iwe oYesu oMwana wa Kibbumba oNambulaku aMwagaagana? Nkwegairiire tiwangadya!”
LUK 8:29 Yakobere atyo olwʼokubba oYesu yabbaire alagiire omuzimu ogwo okuzwa oku musaiza oyo. Emirundi mingi omuzimu ogwo owegwamukwatanga, newankubbaire nga bamukuumanga nga musibe nʼenjegere, era yagikutulangamu, kaisi omuzimu ogwo ni gumutwalanga omu bitera.
LUK 8:30 Kale oYesu nʼamubuulya ati, “Eriinalyo niiwe onaani?” Omusaiza nago nʼamwiramu ati, “Ninze oKiziima.” Omusaiza oyo yairiremu atyo olwʼokubba emizimu egyamubbaireku gyabbaire mingi.
LUK 8:31 Awo emizimu egyo ni gideeberera okwegairiira oYesu okutagisindika e Magombe.
LUK 8:32 Era e gibabbaire oku mugingi aawo wabbairewo ekiraalo kinene ekyʼembiizi nga giriisya. Kale emizimu egyo ni gyegairira oYesu agiikirirye gingire omu mbiizi egyo, era oYesu nʼagiikirirya.
LUK 8:33 Awo ni gizwa oku musaiza oyo, era ni gingira omu mbiizi egyo. Ekiraalo kyonakyona ni kitantawuka okuzwa e ngulu oku mugingi, ni kiyoolookera omu nyanza, era gyonagyona ni gifeera oomwo.
LUK 8:34 Awo abaliisya baagyo owebaboine ekyo ekigwirewo, ni bavulumuka ni baaba bakobera abʼomu kibuga nʼabʼomu byalo.
LUK 8:35 Era abantu ni baaba okubona ekyo ekigwirewo. Owebatuukirewo baajiirye era ngʼomuntu nago emizimu nga gimuzwireku. Era omusaiza oyo nago, bamwajiirye atyaime okumpi nʼebigere bya Yesu, kaisi ngʼazwaire, era ngʼategeera kusani, kale ekyo ni kibatiisya.
LUK 8:36 Ibo badi ababbairewo ngʼemizimu gizwa oku musaiza oyo, ni balonserya abantu abandi engeri omusaiza nago egyalamiremu.
LUK 8:37 Olwo abantu bonabona abʼomu kyalo kyʼaBageraasa ni basaba oYesu abazwerewo olwʼokubba babbaire batiire ino. Kale oYesu yena ni yeeniinira omu lyato, era ni yeesimbukira.
LUK 8:38 Awo omu kiseera ekinanyere ekyo omusaiza odi ogubabbingireku emizimu ni yeegairira oYesu amwikirirye ayabe naye. Neye oYesu nʼamuseebula ngʼamukoba ati,
LUK 8:39 “Okange e waanywe kaisi olonserye abantu baayo ebyo byonabyona oKibbumba ebyakukoleire.” Kale omusaiza oyo nʼatambula okumalaku ekibuga ngʼakobera abantu ebintu ebyo byonabyona oYesu ebiyabbaire amukoleire.
LUK 8:40 Awo oYesu oweyakangire e giyabbaire yankuzwa, ekiziima kyʼabantu ni kimusangaalira olwʼokubba ibo babbaire bamukuumiriire.
LUK 8:41 Awo omusaiza ogubeeta oYairo, nga niiye omukulu wʼeikumbaaniro, nʼaiza nʼakotama oku mazwige omumaiso ga Yesu, ngʼamwegairira ayabeku e wuwe omu nyumbaye,
LUK 8:42 olwʼokubba omwalawe owʼemyanka eikumi na mibiri, era nga mwanamoiza, yabbaire ali kumpi kufa. Era oYesu owebabbaire baaba nʼoYairo e wuwe, baabanga neenu ekiyindi kyʼabantu kyeguunyira nakimo ino oku Yesu.
LUK 8:43 Neye omu kiyindi ekyo mwabbairemu omukali eyabbaire alwaire ekikulukuto kyʼomusaaye okumala emyanka ikumi na mibiri, kaisi era nga mpaawo ayezyerye okumulamya.
LUK 8:44 Kale omukali oyo nʼaigerera e nyuma wa Yesu, kaisi nʼakwata oku mugo gwʼekizwalo kya Yesu. Amangu ago ekikulukuto kyʼomusaaye ekiyabbaire nakyo ni kikoma.
LUK 8:45 Awo oYesu nʼabuulya ati, “Naani ankwaiteku?” Bonabona ni beegaana. Kaisi oPeetero nʼakoba ati, “Musengwa, abantu bangi abali kukwekusirangaku, era nʼokukweguunyirangaku nakimo ino!”
LUK 8:46 Neye era oYesu nʼakoba ati, “Waliwo agendereire okunkwataku, olwʼokubba mpuliire ngʼamaani agalamya ganzwamu.”
LUK 8:47 Awo omukali oweyaboine nga tayezyerye okwebisa, nʼaiza ngʼatukuta, kaisi nʼagwa oku mazwi omumaiso ga Yesu, olwo nʼamukobera ngʼabantu bonabona bawulira ensonga egirire amukwateku, era ngʼowaalamiirewo.
LUK 8:48 OYesu nʼamukoba ati, “Mwala wange, olamire olwʼokwikiriryakwo. Oyabe mwidembe.”
LUK 8:49 Awo oYesu oweyabbaire ngʼakaali atumula, omukwenda eyazwire omu kisito kyʼomukulu wʼeikumbaaniro, nʼaiza, era nʼakobera omukulu oyo ati, “Omwalawo afiire. Kale oleke nʼokuleyerya oMusomesya.”
LUK 8:50 Neye oYesu iye oweyawuliire ekyabbaire kituukirewo, nʼakoba omukulu wʼeikumbaaniro, oYairo ati, “Tiwaatya, neye obbe na kwikirirya, era omwalawo ayaba kubba mwomi tete.”
LUK 8:51 OYesu oweyatuukire e wa Yairo, nʼaloberya abandi bonabona okwingira naye omu nyumba, okutoolaku oPeetero, nʼoYokaana, nʼoYaakobbo, era nʼababyaire bʼomwana.
LUK 8:52 Ibo abantu bonabona ababbairewo babbaire mu kukunga era nga bakubba nduulu olwʼomwana oyo. Kaisi oYesu nʼabakoba ati, “Mulekeraawo okukunga olwʼokubba omwana tafiire, wazira agonere ndoolo.”
LUK 8:53 Awo bonabona ni bamusekerera, olwʼokubba ibo babbaire bamaite bati omwana afiire.
LUK 8:54 Neye iye oYesu nʼamusetula engalo, kaisi nʼamweta ati, “Mwana wange, osetuke!”
LUK 8:55 Awo omwana nʼairiwa, era amangu ago nʼayemerera. OYesu nʼalagira ati, “Mumuweeku ekyokulya alye.”
LUK 8:56 Ababyaire bʼomwana oyo ni beewunya. Kaisi oYesu nʼabasisiitira okutakoberaku omuntu kadi moiza ekyo ekibbairewo.
LUK 9:1 Lwabbaire lumo oYesu nʼayeta abeegibe eikumi na babiri, nʼabakumbaanirya aamo e giyabbaire, kaisi nʼabawa amaani nʼobwezye okubbinganga emizimu gyonagyona oku bantu nʼokulamyanga endwaire.
LUK 9:2 Era nʼabatuma baabe bakobere abantu bonabona ebintu ebikwata oku bwakabaka bwa Kibbumba, era balamye nʼabalwaire.
LUK 9:3 Era nʼabakoba ati, “Omu lugendo olwo, timwaba nʼakantu konakona, newankubbaire mukoomero, newankubbaire ekisawo ooti kyʼomuntu aali omu lugendo, newankubbaire ekyokulya, waire mpiiya, era nabuli muntu tiyaaba kadi nʼekizwalo kyokubiri.
LUK 9:4 Ekisito ekimwaingirangamu ni babasangaalira, munanyere omwo niimwo e gimubba muzwerenge paka owemwalizwa omu kibuga ekyo.
LUK 9:5 Singa abantu bagaananga okubasangaalira omu kibuga kyabwe, inywe nga mwezwerawo era owemwabbanga muzwawo, mwekunkumulyangaku nʼenkungu egyabbanga gibakwaite oku bigere byanywe, ngʼakamanyiciryo kʼobujulizi obulaga okuvunaana abantu abo.”
LUK 9:6 Kale awo abeegibe ni baaba, ni batambula kyalo ku kyalo, nga balaabba eeri abantu aMawuliro aMasa era nga balamya nʼabalwaire nabuli wantu e gibatuukanga.
LUK 9:7 Awo oKerode, omufugi wʼeitwale lyʼe Galiraaya, nʼawulira byonabyona ebyabbaire biri kubbangawo, kale ni bimusobera ino olwʼokubba abantu abamo bakobanga bati, “OYokaana oMubatizi azuukiire!”
LUK 9:8 Abandi ibo nga bakoba bati, “Eriya abonekere,” kaisi nʼabandi bati, “Omoiza oku banaabbi abʼeira azuukiire.”
LUK 9:9 Neye oKerode iye nʼakoba ati, “OYokaana, ninze nalagiire ni bamutemaku omutwe, tete oyo naani ogumpuliraku ebyenkana awo?” Era nʼataka okumubonaku.
LUK 9:10 Abatume owebakangire, bakobeire oYesu byonabyona ebibabbaire bakolere. Awo oYesu nʼabeegibe ni basodoka bonkani okusimba okwaba omu kibuga ekibeeta Bbesusaida.
LUK 9:11 Neye era ekiziima kyʼabantu ni kimanyica oYesu e giyabbaire ayaba era ni bamusengererya. Era yena nʼabasangaalira, kaisi era nʼatumula nabo oku bikwata oku bwakabaka bwa Kibbumba, era nʼalamya nʼokulamya abantu bonabona ababbaire abalwaire.
LUK 9:12 Akanaigulo awo, abeegi ba Yesu eikumi na babiri ni batuukirira oYesu, era ni bamukoba bati, “Oseebule abantu baabe omu byalo nʼomu bifo ebindi ebiriraine aanu, e gibayezya okusuna ekyokulya nʼawokulambaala, olwʼokubba aanu tuli mu kifo kyʼomwidungu omunambulamu kantu kʼokulya.”
LUK 9:13 Neye iye oYesu nʼabakoba ati, “Niinywe omubbe mubawe ekyokulya balye.” Ibo ni bamwiramu bati, “Tulikuuwo na migaati mitaanu gyonkani, nʼenyanyi ibiri. Amo okutoolaku nga twaba ni tugulira-buguliri ekiziima kyʼabantu kinu kyonakyona ekyokulya!”
LUK 9:14 Abasaiza ababbairewo babbaire ooti 5,000. Neye oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Mubatyamisye mu bibbubbu nga nabuli kimo kirimu abantu ooti 50.”
LUK 9:15 Awo abeegibe ni bakola batyo, era abantu bonabona ni batyama.
LUK 9:16 Awo oYesu nʼatoola emigaati emitaanu nʼenyanyi eibiri, kaisi nʼalingirira omwigulu, era ni yeebalya oKibbumba kaisi nʼabivunavunamu. Oluzwanyuma nʼabikwatisya abeegibe okubiinula abantu.
LUK 9:17 Era abantu bonabona baliire ni baikuta, era abeegibe ni bakumbaania ebitundutundu ebyafiikireku, ni baizulya ebiibo ikumi na bibiri.
LUK 9:18 Lwabbaire lumo, oYesu yabbaire nga niiye yenkani aali kusaba oKibbumba, era nga nʼabeegibe baliwo, awo oweyamalire nʼababuulya ati, “Abantu banjeta naani?”
LUK 9:19 Ibo ni bairamu bati, “Abamo bakweta bati mbu Yokaana oMubatizi, nʼabandi bati mbu Eriya, kaisi nʼabandi bakoba bati, mbu niiwe omoiza oku banaabbi abʼeira azuukiire.”
LUK 9:20 Awo oYesu nʼababuulya ati, “Kaisi inywe munjeta naani?” Iye oPeetero nʼamwiramu ati, “Niiwe oKurisito oyo oKibbumba oguyasukireku amafuta.”
LUK 9:21 Awo oYesu nʼabasisiitira ino era nʼabalagira ekyo tibakikoberaku omuntu kadi moiza.
LUK 9:22 Era nʼakoba ati, “OMwana wa Muntu bateekwa okumugadya ino, nʼabantu abakulu omwigwanga nʼabakabona abakulu, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa okumugaana. Era bali nʼokumwita neye oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu yalizuukira.”
LUK 9:23 Awo nʼakoba abantu bonabona ati, “Nabuli muntu ataka okubba omusengereri wange, ali nʼokwerabira ekyali. Era ni yeetiika nabuli lunaku omusalabbagwe ogwa kugada olwʼobwakabaka bwa Kibbumba, era nʼansengererya.
LUK 9:24 Ekyo kityo olwʼokubba nabuli agezyaku okulamya obwomibwe okululwe, yalibufiirwa, neye nabuli afiirwa obwomibwe okulwange, yalibulamya.
LUK 9:25 Era kirimu mugasoki omuntu okusuna obusuni bwonabwona obwʼoku kyalo, neye kaisi ni kimuzweramu okujigirika, ooba ni yeereetera okufiirwa obwomibwe?
LUK 9:26 Singa omuntu yenayena ankwatira nze nʼebibono byange ensoni, nze zena onu oMwana wa Muntu nalimukwatira ensoni ku ludi owenaliizira omu kitiisya kyange, nʼomu kitiisya kya Bbaabba, nʼomu kyʼabamalaika abatukulye.
LUK 9:27 Era mbakobera amazima nti abamo oku bantu abali aanu, tibalifa nga bakaali okubonaku obwakabaka bwa Kibbumba nga bukola omu bantu nʼamaani.”
LUK 9:28 Owewabitirewo enaku ooti munaana ngʼoYesu amalire okutumula ebyo, nʼayaba nʼoPeetero, nʼoYokaana, nʼoYaakobbo oku lusozi okusaba oKibbumba.
LUK 9:29 Kale oYesu oweyabbaire ngʼali kusaba, emboneka yʼomumaisoge necuuka, era ebizwalobye, ni bimirikiinya ooti kumesya kwa ikendi.
LUK 9:30 Awo, oMusa nʼEriya,
LUK 9:31 ni beeruka omu kitiisya era ni batumula naye oku ngeri egiyabbaire ayaba okufaamu omu Yerusaalemi, ngʼatuukirirya entegeka ya Kibbumba.
LUK 9:32 OPeetero nʼabainaye, ibo endoolo gyabbaire gibatwaire, neye owebalamukire, ni babona ekitiisya kya Yesu, nʼabasaiza ababiri ababbaire beemereire naye.
LUK 9:33 Abasaiza abo owebabbaire bazwawo e giri oYesu, oPeetero nʼakoba oYesu ati, “Musengwa, kisa nti tuli aanu. Era oleke tulukewo obusiisira busatu, akamo kako, nʼakandi ka Musa, nʼakandi kʼEriya.”
LUK 9:34 Neye oPeetero oweyabbaire ngʼakaali atumula ebyo, ekireri ni kiiza ni kibabbuunaku bonabona ababbaire awo nga kitwaliiryemu nʼoPeetero aamo nʼabainaye. Abeegi ba Yesu ni batya ino ngʼekireri kibabbuunaku.
LUK 9:35 Awo eigono ni lizwera omu kireri ekyo, nga likoba liti, “Onu niiye oMwana wange, ogunerondeiremu, mumuwulisisye.”
LUK 9:36 Eigono oweryamalire okutumula, abeegi ba Yesu baabire okwebukirya ngʼoYesu asigairewo yenkani. Abeegi ba Yesu basirikire nʼekintu ekyo ekibabbaire baboine, era nandi ni bakikoberaku omuntu ogondi yenayena okumalaku enaku egyera.
LUK 9:37 Oku lunaku olwairireku, oYesu nʼabeegibe abasatu ni bazwa oku lusozi, kaisi ekiziima kyʼabantu ekinene ni kiiza okusangaana oYesu.
LUK 9:38 Awo omusaiza eyabbaire omu kiziima kyʼabantu ekyo nʼayeterera ati, “Musomesya, nkwegairire, okwatire omutaane wange ekisa, kaisi nago mwanamoiza!
LUK 9:39 Cooka omuzimu gutira okumukwata, kaisi nʼaceera, era nʼokumudegeizerya, neenu waafuukira eifulo omu munwa. Era omuzimu ogwo tigumuwaaku eidembe naire, gusiiba kumukubbyagirawo era nʼakunukiaga kale ni gubbanga gubitya kubbikubbi obwomibwe.
LUK 9:40 Cooka nsabire abeegibo okugumubbingaku, neye ni bakaya.”
LUK 9:41 Kale oYesu nʼairamu ati, “Abantu inywe abʼomulembe gunu ababula okwikirirya era abʼeitalo, nalimala na inywe kiseera kyenkana aina nga mbaguminkiriza?” Awo nʼakoba oiteeye wʼomwisuka ati, “Oleete aanu omutaanewo.”
LUK 9:42 Kaisi era omwisuka owebabbaire nga bamutwala e giri oYesu, omuzimu nago era ni gumukubba ekigwo, era ni gumudegeizerya. Neye oYesu nʼagukaawuukira, era nʼalamya omwisuka oyo kaisi nʼakanjirya nʼokumukanjirya oiteeye.
LUK 9:43 Abantu bonabona ababbairewo ni beewunya olwʼokukola kwʼobwezye bwa Kibbumba. Awo abantu owebabbaire bakaali beewunya byonabyona oYesu ebiyabbaire akolere aawo, oYesu iye nʼakoba abeegibe ati,
LUK 9:44 “Muwulisisye nʼokwekalikica ebibono binu ebintaka okubakobera: OMwana wa Muntu baaba okumulyamu olukwe era bamuweeyo eeri abʼobwezye.”
LUK 9:45 Neye ibo kadi kumanyica ekyo ekyakobere olwʼokubba amakulu gaakyo gabbaire mainike, kaisi tete ni batya okugamubuulya.
LUK 9:46 Lwabbaire lumo abeegi ba Yesu ni baakana nga beebuulyangana bati naani akira ekitiisya mwibo.
LUK 9:47 Neye oYesu nʼamanyica ekibaseega, kale nʼayeta omwana omutomuto era nʼamukoba okwemerera aawo okumpi naye.
LUK 9:48 Kale nʼabakoba ati, “Nabuli asangaalira omwana ooti yoonu okulwange, abba asangaaliire ninze. Era nabuli ansangaalira, abba asangaaliire Kibbumba oyo eyantumire, olwʼokubba oyo akiraku okweica mwinywe nywenanywena, niiye akira okubba owʼekitiisya.”
LUK 9:49 Awo oYokaana nʼakoba ati, “Musengwa, enyumaku awo twaboine omuntu ngʼabbinga emizimu oku bantu ngʼakolesya eriinalyo, neye iswe ni tugezya okumuloberya olwʼokubba timusengereriwo aamo na iswe.”
LUK 9:50 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Oyo timumuloberyanga, olwʼokubba omuntu atabalwanisya, oyo yena abba munaanywe.”
LUK 9:51 Awo olwatuukire, enaku gya Yesu owegyabbaire nga giri kumpi okutuuka egyʼokumutwala omwigulu, oYesu nʼasalawo okwaba e Yerusaalemi.
LUK 9:52 Era nʼatuma abakwenda beesooke okwaba omu kitundu kyʼaBasamaaliya, okumutegekerayo.
LUK 9:53 Neye abantu baayo ni bagaana okumusangaalira olwʼokubba yabbaire asalirewo okwaba e Yerusaalemi.
LUK 9:54 Kale abeegibe, oYaakobbo nʼoYokaana, owebakiwuliire, ni baaba bakoba oYesu bati, “Musengwa, otaka twete omusyo okuzwa omwigulu gubajigirice?”
LUK 9:55 Neye oYesu nʼagaluka nʼabalolaku kaisi nʼabakaawuukira.
LUK 9:56 Kale ni baaba omu kitundu ekindi.
LUK 9:57 Awo oYesu nʼabeegibe owebabbaire nga batambula, ni wabbaawo omuntu eyakobere oYesu ati, “Natambulanga na iwe e giwaabiranga wonawona.”
LUK 9:58 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Amakibbwe igo gali nʼebiina e gigabba, nʼenyonyi gyona giri nʼebisaasiriro, neye oMwana wa Muntu iye adambaku kadi nʼejaica olubba.”
LUK 9:59 Kaisi ni wabbaawo ogondi oYesu oguyakobere ati, “Otambulenge na nze.” Neye iye nʼamwiramu ati, “Musengwa, naliiza nga mmalire okuliika obbaabba.”
LUK 9:60 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Oleke abo abali nʼobwomi obwʼomwoyo obufu baliike abafu baabwe, neye iwe oyabe kulaabbanga eeri bantu ebikwata ku bwakabaka bwa Kibbumba.”
LUK 9:61 Tete era ni wabbaawo omuntu ogondi eyakobere oYesu ati, “Musengwa, njaba okubba musengereriwo, neye onganye nkange nkobereku abʼe waiswe kaisi.”
LUK 9:62 Neye oYesu nʼamwiramu ati, “Ngʼomuntu akwata enkumbi yʼente kaisi nʼalolyamika e nyuma owaatabba wamugaso, atyo nʼomusengereri wange alolyamika e nyuma tabba wamugaso omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
LUK 10:1 Ebyo owebyawoire, oMusengwa oYesu nʼalonda abeegi abandi 72, kaisi nʼabatuma babiri babiri ibo beesooke mu buli kibuga nʼomu buli kifo iye e giyabbaire yatira okwabamu.
LUK 10:2 Era nʼabakoba ati, “Ebyokukungula bingi, neye abatambi niibo abatono. Kale musabe onanyere akola oku byokukungula, ayongere okusindika abatambi abandi omu musirigwe.
LUK 10:3 Aale atyanu mwabe, neye mwekuume olwʼokubba mbatuma nga muli ooti ntaama entonto aakati omu misege, ibyo ebisolo ebya kabenje.
LUK 10:4 Timwaba nʼomugoba ogubateekamu empiiya, newankubbaire ekisawo ngʼekyʼomuntu aali omu lugendo, newankubbaire kadi peeya yʼengaito eyokubiri. Era timugayaliranga omu nzira nga musugirya abantu.
LUK 10:5 Nabuli nyumba e gimwaingirangamu, mwekererenge okukoba muti, ‘Eidembe libbe nʼabantu abʼomu nyumba eenu.’
LUK 10:6 Singa yalibbaamu omuntu awoomera okusuna eidembe, iryo eryo erimumutakirya lyalisigala naye. Era singa timwalibbaamu omuntu alisaanira, eidembe eryo lyalibairira.
LUK 10:7 Omu nyumba eyo nago, niimwo e gimubba muzwerenge amantasengukasenguka. Mulyenge era munywenge ebibabawanga omwo olwʼokubba omutambi awoomera empeeraye.”
LUK 10:8 “Owemwaingiranga omu kibuga ni babasangaalira, mulyenge ebyokulya ebibabainulanga.
LUK 10:9 Era mulamyenge nʼabalwaire abali omu kibuga ekyo nago, nʼokukoba abantu baamu bonabona muti, ‘OBwakabaka bwa Kibbumba bubaigerereire.’
LUK 10:10 Neye owemwaingiranga omu kibuga nandi ni babasangaalira, mwemereranga omu nguudo gyaco ni mukoba muti,
LUK 10:11 ‘Nʼenkungu egyʼomu kibuga kyanywe egibbaire gitukwaite oku bigere giinu tugyekunkumulyaku okulagisya nga muliku omusango. Era mumanye kinu muti obwakabaka bwa Kibbumba bwigereire.’
LUK 10:12 Mbakobera nti oku lunaku olwʼokusaliraku emisango, abantu bʼomu kibuga kyʼe Sodoma balibasalira ekibonerezo ekiri gwai gwai okukiraku ekyo ekibaliwa abantu abo abagaananga okubasangaalira.
LUK 10:13 “Wobe! Ala inywe abantu abʼomu kibuga ekyʼe Kolaziini nʼekyʼe Bbesusaida nga mulabire! Kiri kityo olwʼokubba ebyewunyo ebibakolere mwinywe singa babbaire babikolere mu kibuga ekyʼe Tiiro nʼekyʼe Sidoni, abantu baayo nga beenenyere era ni beesiba nʼebibenga, nʼokwepuuda eikoke okulaga bati beenenyere.
LUK 10:14 Neye oku lunaku olwʼokusaliraku emisango, abantu bʼe Tiiro nʼe Sidoni balisuna ekibonerezo ekiri gwai gwai oku kyanywe.
LUK 10:15 Kaisi olwo inywe abantu bʼe Kaperenawumu, niinywe abebaligulumalya okutuuka omwigulu? Ala kadi, era oKibbumba ayaba kubasindika mu geyeena.”
LUK 10:16 Awo nʼakoba abeegibe ati, “Abo ibo abawulisisyanga ebimwegesyanga, baabbanga bawulisisirye ninze. Era abo ibo ababatalanga, baabbanga batalire ninze. Kaisi abo ibo abantalanga, baabbanga batalire Kibbumba oyo iye eyantumire.”
LUK 10:17 Awo abeegi ba Yesu badi 72 ni bakanga e giri oYesu nʼeisangaalo era ni bakoba bati, “Musengwa, omu liinalyo, nʼemizimu gyona gyatubuliranga!”
LUK 10:18 Neye Iye oYesu nʼabakoba ati, “Naboine oSitaani ngʼagwa okuzwa omwigulu nʼokumesya ooti ikendi.
LUK 10:19 Era kagira mbawaire obwezye okuwangula amaani gʼobulabe bwa buli kika, era waire ewaabbangawo okwema oku mpiri nʼoku gawuuka aga saagwa, era mpaawo akabbikabbi akabatuukangaku.
LUK 10:20 Neye timwajaagaana olwʼemizimu kubawulira kyonkani, wazira mujaagaane olwʼokubba amaliina gaanywe mawandiikisye omwigulu.”
LUK 10:21 Awo omu kiseera ekinanyere ekyo, oMwoyo oMutukulye nʼaizulya oYesu eisangaalo, era oYesu nʼakoba ati, “Nkuwuuja Bbaabba, iwe oMusengwa afuga eigulu nʼekyalo, olwʼokubba amazima ganu wagabisire abalabuki nʼabategeera, kaisi nʼogamanyikisya bantu ababula ekibamaite ooti baana abatobato. Niikyo ekyo Bbaabba olwʼokubba okwo kwabbaire kutakakwo.
LUK 10:22 “OBbaabba yampaire obwezye oku bintu byonabyona. Era nze ngʼoMwana mpaawo ammaite okutoolaku oBbaabba. Era mpaawo amaite oBbaabba okutoolaku nze oMwana, nʼomuntu oyo iye ogumba nnondere nti amanye oBbaabba.”
LUK 10:23 Awo oYesu nʼaira oku beegibe nga basigaire bonkani, kaisi nʼabakoba ati, “Muli bʼenkabi okubona binu ebimubona!
LUK 10:24 Ekyo kityo olwʼokubba mbakobera nti abanaabbi bangi nʼabakabaka beegombere okubona ebimubona, nandi ni babibona, nʼokuwulira ebimuwulira nandi ni babiwulira!”
LUK 10:25 Kale awo, omukugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼasetuka omu lukumbaana okugezesya oYesu nʼekibuulyo ati, “Musomesya, niki ekinakola okusuna obwomi obutawaawo?”
LUK 10:26 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Amateeka ga Musa gakoba gatya? Ogasoma otya?”
LUK 10:27 Iye omusaiza nʼamwiramu ati, “Otakenge oMusengwa iye oKibbumbawo nʼomwoyogwo gwonagwona, nʼobwomibwo bwonabwona, nʼamaanigo gonagona, nʼebiseegobyo byonabyona. Era otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onanyere.”
LUK 10:28 Iye oYesu nʼamukoba ati, “Oiriremu nakusani. Okolenge otyo, era walisuna obwomi obutawaawo.”
LUK 10:29 Neye omukugu omu byʼaMateeka ga Musa olwʼokutaka okulaga ati ekyabwirye kibbaire kyamakulu, era tete nʼabuulya oYesu ati, “Omuntu omunange oyo, niiye aliina?”
LUK 10:30 OYesu leero nʼairamu mulugero ati, “Wabbairewo omusaiza eyabbaire azwa e Yerusaalemi, ngʼaserengeta okwaba e Yeriko, kaisi nʼagwa omu batemo. Kale ni bamukubba, ni bamwambulya, era ni bamutoolaku nʼebintu ebindi ebiyabbaire nabyo, kaisi ni bamuleka aawo oku luguudo ngʼabulaku katono kati okufa.
LUK 10:31 Kale ni wabbaawo okabona, era yena eyabbaire abita omu nzira enanyere eyo, neye oweyamuboine yakikimitire ku mbale kumwebitiraku.
LUK 10:32 Era nʼoMuleevi yena yakolere kinanyere ekyo atyo olwʼokubba yena oweyatuukire omu kifo ekyo nʼamubona, era yena yakikimitire ku mbale kumwebitiraku.
LUK 10:33 Neye iye oMusamaaliya oweyabbaire oku lugendolwe, era nʼatuuka omukubbe oyo e giyabbaire kaisi nʼamubona, yamukwatiire ekisa.
LUK 10:34 Kale awo nʼamwigereraku, nʼamusuka obulezi omu biso, era nʼabisibaku ebiwero. Oluzwanyuma nʼamuteeka oku mpundawe iye oMusamaaliya oguyabbaire atambuliraku, era nʼamutwala omu nyumba yʼabantu abali omu ngendo e gibapangisyanga ni yeeyongera okumujanjabya.
LUK 10:35 Oku lunaku olwairireku, nʼatoola edinaali ibiri, nʼagiwa onyere enyumba ya bageni oyo, era nʼamukoba ati, ‘Omujanjabe. Empiiya gyonagyona egiwalikolesya nga gibitawo mu ginu, nalikusasula amaira.’
LUK 10:36 “Naani kwabo abasatu, ogwoseega oti niiye eyabbaire omwinaye wʼoodi eyagwire omu batemo?”
LUK 10:37 Omukugu omu byʼamateeka ga Musa nʼairamu ati, “Oodi eyamukwatiire ekisa.” Kale awo oYesu yena nʼamukoba ati, “Wena aale atyanu oyabe okolenge otyo.”
LUK 10:38 Awo oYesu nʼabeegibe owebabbaire omu lugendo, nga baaba e Yerusaalemi, oYesu nʼatuuka omu kitundu omwabbairemu omukali eriinalye bati Maliza, kale nʼamucaaza omu nyumbaye.
LUK 10:39 OMaliza yabbaire nʼomugandawe ogubeetanga bati Malyamu. OMalyamu oyo iye nʼatyamira nakimo kumpi nʼebigere bya Musengwa, nga waawulisisya ekibonokye.
LUK 10:40 Neye oMaliza iye yabbaire mu miziringitano gyʼokutegeka kyokulya. Kale oMaliza oluzwanyuma nʼayaba nʼabuulya oYesu ati, “Musengwa, iwe tofaayo ngʼomuganda wange andekeire emirimo zenkani? Aale kaade omukobeku aize ambeereku.”
LUK 10:41 OMusengwa oYesu nʼamwiramu ati, “Maliza, Maliza, weeraliikiriire era oli kutegana na bintu bingi ebitagasa,
LUK 10:42 neye kaisi ngʼekyetaagisya eino kiri kimo kyonkani. OMalyamu iye kiikyo ekyalonderewo nga nago niikyo ekikiraku obusa era ekibatalimutoolaku kadi.”
LUK 11:1 Lumo oYesu yabbaire awantu ngʼasaba oKibbumba. Oweyamalire, omoiza oku beegibe nʼamukoba ati, “Musengwa, wena otwegesye okusaba, ngʼoYokaana oweyayegeserye abeegibe.”
LUK 11:2 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Owemubbanga musaba, mukobenge muti: ‘Itewaiswe aali omwigulu, eriinalyo baliwe ekitiisya, obwakabakabwo bwize, ebyotaka babikole oku kyalo ngʼowebabikola omwigulu.
LUK 11:3 Otuwe nabuli lunaku ekyokulya ekitwetaaga.
LUK 11:4 Era otusoniye ebibbibibbi byaiswe, olwʼokubba swena tusoniya nabuli atukola ebitulumya. Era tiwatuleka okugwa omu bikemo, neye otununule okuzwa eeri omubbimubbi.’ ”
LUK 11:5 Awo nʼabakoba ati, “Singa omoiza kwinywe abba nʼomukaagwawe, kaisi nʼoyaba egyali omu kiire aakati nʼomukoba oti, ‘Munange, onkoopeku obusye,
LUK 11:6 olwʼokubba omukaagwa wange azwa okungwaku awo ngʼali omu lugendolwe, neenu mbula ekinamwinula.’
LUK 11:7 Awo kaisi oodi omukaagwawo, nʼairamu ati, ‘Munange mbulanago agakakaduka olwʼokubba nze mmalire okweigala, era nze nʼabaana bange twegoneire. Kale timpezya kusetuka okukubbeera naire.’
LUK 11:8 Mbakobera nti newankubbaire ngʼabbaire tiyasetuke okumuwa ekintu, neye aira nʼasetuka nʼamuwa kyonakyona ekyataka tirwakubba nti mukaagwawe neye lwʼokumwegairira na iganyi.
LUK 11:9 Kale mbakoba nti musabenge, era mwalisuna; munoonienge, era mwalibona; mukonkonenge oku lwigi, era balibaigulirawo,
LUK 11:10 olwʼokubba nabuli asaba asuna, era oyo anoonia abona, nʼoyo akonkona oku lwigi bamwigulirawo.
LUK 11:11 “Era naani kwinywe oiteeye wʼomwana, awa omwanawe ompiri omukifo kya nyanyi ogwabba amusabire,
LUK 11:12 ooba amuwa ekiwuuka kidi ekyasaagwa nga iye omwana amusabire igi?
LUK 11:13 Aale obanga inywe abakola ebibbibibbi mumaite okuwa abaana baanywe ebirabo ebisa, kaisi oItewaanywe owʼomwigulu tiyalikirawo ino okuwa abo abamusaba oMwoyo oMutukulye?”
LUK 11:14 Lwabbaire lumo oYesu nʼabbinga oku muntu omuzimu gwʼobubbubbu. Awo owegwamuzwireku, nʼatandiika okutumula era abantu ababbairewo ni beewunya.
LUK 11:15 Neye abamo kwibo ni bakoba bati, “Abbinga emizimu ngʼakolesya bwezye bwa Bberuzebbuli omukulu waagyo.”
LUK 11:16 Nʼabandi ni bamusaba neye nga bamukema, bati abawe akamanyiciryo akalaga kati obwezyebwe buzwa giri Kibbumba.
LUK 11:17 Neye iye oYesu oweyamanyicirye ebiseego byabwe, nʼabakoba ati, “Abantu abʼobwakabaka obumo owebeesalamu, obwakabaka bwabwe obwo bujigirika. Era nʼowekibba kisito kyona owekyesalamu kisansukana.
LUK 11:18 Inywe mukoba muti mbinga emizimu oku bantu nga nkoleserye bwezye bwa Bberuzebbuli, neye singa oSitaani yena yeerwanisya, obwakabakabwe bubbaawo butya?
LUK 11:19 Aale obanga nze mbinga emizimu nga nkolesya bwezye bwa Bberuzebbuli, kaisi abasengereri baanywe ibo babba bagibbinga nga bakolesya bwezye bwani? Kagira ibo balibasalira inywe omusango olwʼokubba ibo bamaite bati bagibbinga lwa bwezye bwa Kibbumba.
LUK 11:20 Neye owekibba kiti mbinga emizimu oku bantu nga nkolesya bwezye bwa Kibbumba, aale obwakabaka bwa Kibbumba bubba atyanu bubabbutukiiremu.
LUK 11:21 “Omuntu owʼamaani, aali nʼebyokulwanisya, owaakuuma enyumbaye, ebintubye bibba nakusani.
LUK 11:22 Neye amukiraku amaani owamulumba era nʼamuyinga, atwala ebyokulwanisya byʼomuntu oyo ebyabbaire yeesiga, era nʼagaba nʼebintu ebyamunyagireku.
LUK 11:23 “Kale iye oyo atabba oku lubba lwange, abba mulabe wange, era iye atambeera okusolooja, asalaanica.”
LUK 11:24 OYesu yeeyongeire okubeegesya ati, “Omuzimu oweguzwa oku muntu, gulaaduukira omu bitera, nga gunoonia e gigwawuumulira. Neye owegukayaku, awo gukoba guti, ‘Neekangira e ginaabbanga.’
LUK 11:25 Kale owegukanga gwaja omuntu oyo ngʼateereire nakusani era ngʼali ooti nyumba enjeye era entegeke nakusani,
LUK 11:26 atyanu awo gwaba ni gusyoma emizimu egindi musanvu egigukiraku obubbibubbi, ni gingira ni gibba omu muntu oyo. Kale ekyo kizweraku embeera yʼomuntu oyo eyʼoluzwanyuma okubba mbiibbi okukiraku edi eyasookere.”
LUK 11:27 Awo oYesu oweyabbaire ngʼakaali atumula ebyo, omukali eyabbaire omu kiziima kyʼabantu ekyabbaire aawo, nʼakooka ngʼakoba oYesu ati, “Omukali eyakubyaire, era nʼamabeere agewayonkere nga byʼenkabi!”
LUK 11:28 Neye iye oYesu nʼairamu ati, “Tete-so abʼenkabi eino niibo abo abawulira ekibono kya Kibbumba era ni bakikoleraku.”
LUK 11:29 Kale awo omu kiseera ekyo, abantu bangi ni beeyongera okwaba okukumbaanira aawo oYesu e giyabbaire, kaisi era nʼakoba ati, “Abantu bʼomulembe gunu abakola ebibbibibbi, ibo basaba kamanyiciryo, neye mpaawo akenabawa okutoolaku ako aka naabbi Yona.
LUK 11:30 Aale ngʼoYona oweyabbaire ooti kamanyiciryo eeri abantu bʼe Nineeve, atyo nʼoMwana wa Muntu waayaba okubba eeri abantu bʼomulembe gunu.
LUK 11:31 Okabaka omukali owʼomu kyalo ekiriraine e maserengeta wa Isirairi, yalisetuka ngʼabantu bʼomulembe gunu babasalira omusango, era nʼabalumiriza omusango okubasinga olwʼokubba yazwire yala ino nʼaiza okuwulisisya ebibono ebyʼamalabuki ebya kabaka oSulemaani. Neye obone oyo akiraku oSulemaani ekitiisya ali aanu.
LUK 11:32 Abantu bʼe Nineeve balisetuka ngʼabantu bʼomulembe gunu oKibbumba abasalira omusango, era ni babalumiriza omusango okubasinga olwʼokubba ibo beenenyere ngʼoYona alaabbire egibali ekibono kya Kibbumba, neye obone oyo akira oYona ali aanu.”
LUK 11:33 OYesu yeeyongeire nʼakoba ati, “Mpaawo muntu akwatisya eitaala kaisi nʼalibisa ooba nʼalifuunikaku ekiibo, wazira aliteeka ku kikondo kaisi abantu abaingira ni bayezya okubona ekitangaala.
LUK 11:34 Era eriisolyo niiryo eitaala lyʼobwomibwo. Kale singa eriisolyo libba lyomi, omubirigwo gwonagwona gwizula ekitangaala. Neye oweritabba lyomi, omubirigwo gwonagwona gwizula ndikiirya.
LUK 11:35 Kale atyanu weekalikice okubona ooba ngʼekitangaala ekikulimu, ikyo tete tindikiirya.
LUK 11:36 Nʼolwekyo singa omubirigwo gwonagwona gwizula ekitangaala kyʼekibono kya Kibbumba anambula kansonda konakona akalimu endikiirya, awo gwalibonecerya nakimo ooti itaala erikumolekera nʼekitangaala.”
LUK 11:37 Awo oYesu oweyamaliriirye okwegesya kwebyo, ni wabbaawo oMufalisaayo eyamusabire okwabaku e wuwe okulya. Kale oYesu nʼayaba era nʼaingira okulya oku menza.
LUK 11:38 Neye oMufalisaayo oodi amucaazire ni yeewunya okubona ngʼoYesu nandi nʼasooka kunaabaku mungalo ngʼakaali okulya.
LUK 11:39 Awo oMusengwa Yesu nʼamukoba ati, “Inywe aBafalisaayo muli ooti bantu abafaayo kunaabyaku ebikopo nʼamatiba ku ngulu kwonkani neye ngʼomu ntooma mugagi. Kale nywena omu myoyo gyanywe mwizwire buluvu nʼebiseego ebibbibibbi.
LUK 11:40 Basirusiru inywe! Oyo iye nago eyabbumbire ebyʼoku ngulu, tiyabbumbire nʼebyʼomu ntooma byona?
LUK 11:41 Kale aale mugabire abadoobi ebintu ebyo ebimwasunire olwʼobuluvu, kaisi olwo ebintu byonabyona byezye okubabbeera birongoole.
LUK 11:42 “Wobe! Ala inywe aBafalisaayo, nga mulabire! Ekyo kityo olwʼokubba mwekalikica ino era nʼokuwa ni muwa ekimo ekyʼeikumi nʼoku birime ebisembayo obutyai ebimukolesya okuwoomesya ebyokulya, kaisi ni mulagajalira nakimo obwenkanya nʼokutaka oKibbumba. Waire nga muli nʼokuwa ekimo kyʼeikumi neye timuli nʼokuleka okukola ebintu ebikulu ebindi bidi ebimulagajaliire.
LUK 11:43 “Wobe! Ala inywe aBafalisaayo, nga mulabire! Era ekyo kityo olwʼokubba mutira kutaka bifo bidi ebikiraku ekitiisya omu makumbaaniro, era nʼokubasugirya omu butale.
LUK 11:44 “Wobe! Ala inywe nga mulabire! Era ekyo kityo olwʼokubba muli ooti magombe agataboneka, ibo abantu agebatambuliraku nga tibamaite ekivundi ekibali kutambulirangaku.”
LUK 11:45 Awo omoiza oku bakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼamwiramu ati, “Musomesya, owootumula otyo, obba swena otuzumiiremu.”
LUK 11:46 OYesu nʼamwiramu ati, “Wobe! Ala na inywe nywena abakugu omu byʼaMateeka, nga mulabire! Era ekyo kityo olwʼokubba mutiika abantu amateeka amakakaali agatakwatika, kaisi inywe nandi kadi kugegeenyaku okubabbeeraku okugakuuma.
LUK 11:47 “Wobe! Ala nga inywe mulabire! Ekyo kityo olwʼokubba mutandaza amagombe gʼabanaabbi abazeiza baanywe abebaitire aate nga timugondera abanaabbi abo nago ebibeegeserye.
LUK 11:48 Era omu ngeri eyo ni mubba nga muli kulaga muti musiima ekyo abazeiza baanywe ekibakolere ekyokwita abanaabbi, kaisi inywe ni mukisiima na kutandaza magombe gʼabanaabbi abo.
LUK 11:49 Nʼolwekyo oKibbumba omu malabukige akoba ati, ‘Nalibatumira abanaabbi nʼabatume era baliitaku abamo, kaisi abandi ni babayiigaania.’
LUK 11:50 Kale kagira inywe abantu bʼomulembe gunu niinywe oKibbumba abaayaba okuvunaana olwʼokufa kwʼabanaabbi bonabona abantu abebaitire kasookeede babbumba ekyalo,
LUK 11:51 okuzwera okwAbberi, okutuuka oku Zakaliya iye ogubaitiire aakati wʼekyoto nʼekifo ekitukulye omu Yeekaalu. Niikyo ekyo ekimbakobera nti omusango ogwo baligubavunaana niinywe abʼomulembe gunu.
LUK 11:52 “Wobe! Ala nga mulabire inywe abakugu omu byʼaMateeka! Ekyo kityo olwʼokubba mukaisirye abantu okumanya amazima ga Kibbumba. Mufaanana ooti bantu abali kugotyangawo ekifunguwo ekiigulawo, kaisi nga nywena abananyere timwingira, era nga mukaisya abandi bona okwingira.”
LUK 11:53 Awo oYesu nʼazwa omu kifo ekyo nʼayaba. Kaisi awo aBafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ni batandiika okumwakanisyanga ino nʼokumukiiya era nʼokumusonsekanga ebibuulyo byʼokumo kumo bati atumule oku bintu ebindi bingi,
LUK 11:54 nga bamutega okumukwatisya omu bibonobye kaisi bayezye okumuvunaana.
LUK 12:1 Omu kiseera ekinanyere ekyo, abantu nkumi nʼenkumi nga babbiirire e giri oYesu era ni batuuka nʼokwemanganaku, oYesu nʼatandiika okukoba abeegibe ati, “Mwekuume ekizumbulukuca kyʼenjegesya yʼaBafalisaayo, ibwo nago obunanfunsi.
LUK 12:2 Nabuli kintu ekikukuulirirye balikitoolayo, era nabuli kintu ekiri omu kyama kyalimanyikana.
LUK 12:3 Byonabyona ebibatumulira omu ndikiirya, biwulikikana omusana, era nʼekyama ekimuweweetereranganira nga mweigaliriirye omu bisenge, omuntu yalikikookera ngulu.
LUK 12:4 “Mbakobera inywe bakaagwa bange nti timutyanga abo abaita mubiri gwonkani, neye ngʼoluzwanyuma tibayezya kwongereryaku ekindi.
LUK 12:5 Wazira oleke mbalagisye ogumuli nʼokutya: Mutyenge Kibbumba iye aali nʼobwezye, nʼokukudyaka omu geyeena ngʼamalire okwita omubirigwo. Kale oyo niiye ogumubba mutyenge!
LUK 12:6 “Obunyonyi obutaanu bwa laisi ino, neye mpaawo kadi kamo oKibbumba akeyeerabiraku.
LUK 12:7 Kale timwatyanga, olwʼokubba inywe muli bʼebbeeyi okukiraku obunyonyi obwo. Era oKibbumba amaite nʼobungi bwʼenziiri gyʼoku buli mutwe gwʼomuntu.
LUK 12:8 Era mbakoba nti nabuli ambutula omumaiso gʼabantu, oMwana wa Muntu yena yalimubbutula omumaiso gʼabamalaika ba Kibbumba.
LUK 12:9 Kaisi oyo iye aneegaanira omumaiso gʼabantu, zena nalimwegaanira omumaiso gʼabamalaika ba Kibbumba.
LUK 12:10 Era nabuli atumula okubbikubbi oku Mwana wa Muntu, bayezya okumusoniya; neye oyo iye azuma oMwoyo oMutukulye, tibalimusoniya.
LUK 12:11 “Owebabatwalanga okubawozesya omu makumbaaniro, ooba omumaiso gʼabalamuzi ooba agʼabafugi, timweraliikiriranga ekyokutumula omukwewozyaku,
LUK 12:12 olwʼokubba nʼananyere aawo nga muli omukwewozyaku, iye oMwoyo oMutukulye yalibakobera ebimuwomeire okutumula.”
LUK 12:13 Awo ni wabbaawo omuntu okuzwa omu kiziima kyʼabantu nʼakoba oYesu ati, “Musomesya, onkobereku omuganda wange angabulireku ebyange oku byʼobusika bwaiswe.”
LUK 12:14 OYesu nʼamwiramu ati, “Munange, naani eyanteekerewo okubba omugayi ooba okubba omuntu akola oku byakubagabula ebyobusika byanywe?”
LUK 12:15 Awo nʼakoba ababbairewo ati, “Mwekuume okutayayaanira ebintu okwa buli ngeri olwʼokubba obwomi bwʼomuntu tibubbaawo lwʼensunaye eyʼebintu waire nʼobwabba nabyo ebingi bitya.”
LUK 12:16 Kale awo nʼabagerera olugero olukoba luti, “Wabbairewo omuntu omusuni eyabalirye nakusani ebibala okwitakalirye.
LUK 12:17 Kale ni yeebuulya omu mwoyogwe ati, ‘Niki ekinakola? Ndambaku e ginabisa amakungula gange gonagona.’
LUK 12:18 “Awo nʼakoba ati, ‘Kinu niikyo ekinjaba okukola. Njaba okuvunawo ebideero byange, kaisi nnyombeke gadi agakiraku obunene. Era oomwo niimwo omunabisa ebirime byonabyona ebyʼempeke, nʼebintu byange ebindi.
LUK 12:19 Olwo awo kaisi nalikoba omu mwoyo gwange nti, mbisire ebintu bingi ebisa ebyaba okummalisyaku emyanka mingi. Kale ndi nʼokuwuumula, nʼokulya, nʼokwenywera era nga wensangaala.’
LUK 12:20 “Neye oKibbumba nʼamukoba ati, ‘Musirusiru iwe! Omu kiire kinu oyaba kufa, olwo ebyotegekere byabba byani?’
LUK 12:21 Kale niiye omuntu owaabba atyo iye ayeebisira ebyobusuni, aate nga timusuni omumaiso ga Kibbumba.”
LUK 12:22 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Kale kagira mbakoba nti timweraliikiriranga omu bwomi bwanywe olwʼekyokulya, newankubbaire olwʼekyokuzwala.
LUK 12:23 Ekyo kityo olwʼokubba obwomi ibwo bwʼebbeeyi okukiraku ekyokulya, era nʼomubiri gwona gwʼebbeeyi okukiraku ebyokuzwala.
LUK 12:24 Aale mubone enyonyi. Igyo tigisiga, waire kukungula tigikungula, era tigibba kadi nʼekibiso waire kideero, neye oKibbumba agiwa ekyokulya. Olwo inywe timuli bamugaso ino okukiraku enyonyi?
LUK 12:25 Era naani kwinywe oweyeeraliikirira, ayezya okwongeraku waire ekiseera ekityai kiti oku kuwangaalakwe?
LUK 12:26 Aale obanga timwezya kukolaku waire ekintu ekityai ngʼekyo, kale lwaki mweraliikirira ebindi ebisigaireyo?
LUK 12:27 “Aale kaade mubonere oku ngeri ebimuli egibikulamu. Cooka ibyo tibikola waire kwetungira bizwalo, neye mbakobera nti nʼewankubbaire okabaka oSulemaani omu kitiisyakye kyonakyona, tiyazwaireku okuboneka nakusani okutuukiryaku ngʼebimuli owebibba.
LUK 12:28 Neye obanga oKibbumba azwalisya nakusani atyo ebimuli ibyo ebibbaawo atyanu eizo ni babyoca, tiyalikiraku ino okubazwalisya inywe abaliku nʼokwikirirya okutono?
LUK 12:29 Era inywe timwemaliranga mu kunoonia kimwalya, ooba kimwanywa, era timweraliikiriranga olwʼebintu ebityo.
LUK 12:30 Ekyo kityo olwʼokubba ibyo ebyo byonabyona abantu abataikirirya omu Kibbumba niibyo ebibeemaliramu, neye inywe iye oItewaanywe amaite ati ebyo mubyetaaga.
LUK 12:31 Wazira mwemalirenge mu kunoonia bwakabaka bwa Kibbumba, kaisi musune byonabyona ebyo ebimwetaaga.
LUK 12:32 “Kale timwatya, nga inywe ekibbula ekityai ekya beegi bange, olwʼokubba oItewaanywe yasiimire era nʼabaikirirya inywe okufugira aamo naye omwigulu.
LUK 12:33 Aale mutunde ebintu byanywe, kaisi empiiya egizwamu mugabire abadoobi. Omu ngeri eyo mwabba mwekoleire emigoba omwigulu igyo egitanyiirika, era nga mwekoleire nʼobusuni obutawaawo eedi omwigulu, iyo omwibbi e gyatatuuka, era e nambula kadi biwuuka ebyezya okububebenya.
LUK 12:34 Ekyo kityo olwʼokubba obusunibwo e gibubba, nʼomwoyogwo gwona niiyo e gigubba.”
LUK 12:35 “Mubbe bantu abeetegeki okuweererya, nga mwefungiziire nakimo era nʼamataala gaanywe nga gaaka.
LUK 12:36 Kale nga muli ooti bantu abakuumiriire omusengwa waabwe okwira okuzwa oku mbaga eyʼobugole, kaisi bayezye okumwigulirawo amangu ago nga yankukonkona.
LUK 12:37 Ikyo kyalibba kisa eeri abaweererya abo ibo omusengwa waabwe oweyaliizira kaisi nʼabaajirya nga babonia. Mbakobera amazima nti yalyetegeka ngʼomwinuli owaabba, nʼabatyamisya okubainula, era nʼasigala aawo ngʼomusimaami okubaweererya.
LUK 12:38 Kyalibba kisa singa omusengwa waabwe aiza waire mukiire aakati ooba kibbambya, nʼabaajirya nga babonia, abaweererya abo yalibasiima.
LUK 12:39 Era mumanye kinu muti singa onyere enyumba amanya esaawa omwibbi egiyaiziramu, taleka enyumbaye ni bagivuna era ni bagingiramu.
LUK 12:40 Kale nywena mubbenge beetegeki olwʼokubba oMwana wa Muntu yaliizira omu kiseera ekimutamusuubiriramu.”
LUK 12:41 Kale awo oPeetero nʼamubuulya ati, “Musengwa, olugero olwo lwaiswe swenkani ooba lwʼabantu bonabona?”
LUK 12:42 OMusengwa nʼairamu ati, “Ndi kutumula ku muntu omwesigwa era iye oyo eyegendereza, iye omusengwawe ogwateekawo okulabirira abaweererya abainaye, nʼokubawa omugabo gwabwe ogwʼebyokulya omu kiseera ekituuce.
LUK 12:43 Kyalibba kisa eeri omuweererya oyo, iye omusengwawe oweyaliira kaisi nʼamwajirya ngʼakola ekyo ekiyamulagiire.
LUK 12:44 Mbakobera amazima nti ebintu byonabyona ebya musengwawe oyo balibikwatisya omuweererya oyo okubirabirira.
LUK 12:45 Neye singa omuweererya oyo akoba omu mwoyogwe ati, ‘Omusengwa wange yaalwawo okwira,’ nʼatandiika okukubba abaweererya abainaye, era nʼokulya nʼokunywa, nʼokuteemeera,
LUK 12:46 omusengwa wʼomuweererya oyo abba yaliirira oku lunaku olunandi nʼamukuumiriiraku, nʼomu saawa egyatamaite. Awo omusengwa wʼomuweererya oyo yalimubonereza ino era nʼamutwalirya mu bantu abataikirirya.
LUK 12:47 “Kaisi iye omuweererya amaite omusengwawe ekyataka, neye nandi ni yeetegeka ooba nandi nakola ngʼomusengwawe owaataka, balimuwa ekibonerezo kikakaali.
LUK 12:48 Wazira oyo iye etiyamaite, kaisi nʼakola ekiwoomera okumukubbisya, balimuwa ekibonerezo ekiri gwai gwai. Era nabuli ogubawaire ebingi, balimusuubiriramu bingi; nʼoyo ogubabisisirye ebingi, balimubuulya ebikiraku ebibamubisisirye.”
LUK 12:49 Awo oYesu ni yeeyongera okubalabula ati, “Nʼaizire kukuma musyo ku kyalo era ndi kusairirya nti singa atyanu gwakire!
LUK 12:50 Neye njaba okweinika omu kugada ngʼowebainika omuntu nga bamubatiza, era neraliikirira ino paka owekwaliwa.
LUK 12:51 Inywe museega muti nʼaizire kuleeta idembe oku kyalo? Mbakobera nti tiniikyo owekiri, wazira nʼaizire kuleetawo kwawukana.
LUK 12:52 Era okuzwa atyanu, abataanu omu nyumba emoiza baligabukanamu, abasatu ni baakanisya ababiri, na babiri ni baakanisya abasatu.
LUK 12:53 Banu baligabukanamu: Oiteeye nʼomutaane; omutaane nʼoiteeye; omaaye nʼomwalawe; omwala nʼomaaye; odaani nʼomulyawe; omulya nʼodaaniwe.”
LUK 12:54 Awo oYesu nʼaira oku kiziima kyʼabantu nʼakikoba ati, “Owemubonanga ekireri nga kizwa e bugwaisana, amangu ago mukobanga muti, ‘Oikendi yatoonya.’ Era ikyo ni kibba kityo.
LUK 12:55 Era ompunga okuzwa e maserengeta owaafuwa, nga mukoba muti, ‘Eisana lyaba okwoca ino.’ Era niiye owekibba.
LUK 12:56 Inywe abananfunsi! Mwezya okumanyica amakulu gʼemboneka yʼekyalo nʼeyʼangulu, neye lwaki timwezya okumanyica amakulu gʼekyo ekiri kubbangawo omu kiseera kinu?”
LUK 12:57 Awo oYesu nʼababuulya ati, “Lwaki inywe abananyere timwesalirawo ekituuce?
LUK 12:58 Owoobba ngʼoyaba e wʼomulamuzi nʼomuntu akuwaabiire, weefude okusyania naye nga mukaali muli mu nzira, kaisi aleke okukutuuca e wʼomulamuzi, era nʼomulamuzi okukukwatisya omwisirikale, nʼomwisirikale nʼakuteeka omu mabbuusu.
LUK 12:59 Ekyo kityo olwʼokubba nkukobera nti ewalituuka oomwo, tiwalizwamu paka owewalisasula empiiya gyonagyona egyʼomugaito.”
LUK 13:1 Awo omu kiseera ekyo, ni wabbaawo abakobeire oYesu oku Bagaliraaya badi ababbaire nga bawaayo esadaaka kaisi omufugi oPiraato nʼabaita, kale omusaaye gwabwe ni gutabanganira aamo nʼogwo ogwʼesadaaka gyawe.
LUK 13:2 Kale oYesu nʼababuulya ati, “Inywe museega muti aBagaliraaya abo bagadire batyo, olwʼokubba babbaire bakola ebibbibibbi okukiraku abʼe Galiraaya abandi bonabona?
LUK 13:3 Mbakakasa nti tiniikyo obwekiri! Era inywe nywena mwalijigirika nywenanywena singa timwenenye.
LUK 13:4 Ooba badi eikumi na munaana abʼe Sirowaamu, okalina abeyagwireku era ni bafa, museega muti ibo babbaire bakola ebibbibibbi ino okukiraku abantu abandi bonabona ababbaire omu Yerusaalemi?
LUK 13:5 Kadi, tiniikyo obwekiri, era tete njiramu okubakobera nti; okutoolaku nga mwenenyere, inywe nywena mwalijigirika nywenanywena.”
LUK 13:6 Awo oYesu nʼabagerera olugero lunu ati, “Wabbairewo omusaiza eyabbaire nʼomusaale omutiini, oguyabbaire akomere omu musirigwe ogwʼemizabbibbu. Kale nʼaizanga okugunooniaku ebineneka, kaisi nga tayajiryaku kadi kimo.
LUK 13:7 Oluzwanyuma yakobere omulabiriri wʼomusirigwe ati, ‘Aale obone, atyanu emyanka misatu nga njiza okunooniaku ebineneka oku mutiini gunu, era nga timbyajiryaku, kale ogutemewo. Aale kale gubenyenyera niki eitakali e gitwankubbaire nga tukomawo ekintu ekindi?’
LUK 13:8 Neye iye omulabiriri wʼomusiri ogwo nʼamwiramu ati, ‘Musengwa, ogulekeku nʼomwanka gunu gwona, nsooke ngutemerere nʼokuguteekaku okavundikirya kaisi.
LUK 13:9 Singa gwalibbaaku ebineneka omwanka ogwiza, kyalibba kisa; neye owegwaligaana okuneneka, leero waligutemawo-butemi.’ ”
LUK 13:10 Lwabbaire lumo oku Saabbaato oYesu ngʼayegesya omu limo oku makumbaaniro,
LUK 13:11 era oomwo mwabbairemu omukali iye omuzimu ogugwabbaire gwalemairye. Gwabbaire gumugodobairye omugongo okumala emyanka ikumi na munaana, era nga tayezya okwemerera nga muterembereri kadi katyayi kati.
LUK 13:12 Awo oYesu oweyamuboine, nʼamweta okwaba e giyabbaire kaisi nʼamukoba ati, “Mukali iwe, olamire obulwairebwo.”
LUK 13:13 Awo oluzwanyuma nʼamukwataku, era amangu ago omugongo gwʼomukali oyo ni gugolokoka, era nʼawuuja nʼoKibbumba.
LUK 13:14 Neye omukulu wʼeikumbaaniro nʼanyiiga olwʼokubba oYesu alamirye oku Saabbaato, era nʼakoba ekiziima kyʼabantu ati, “Enaku giri mukaaga egibateekwa okukoleraku emirimo. Kale mwizenge mu naku egyo okubalamya, neye tiku Saabbaato.”
LUK 13:15 Neye iye oMusengwa oYesu nʼamwiramu ati, “Inywe abananfunsi! Nabuli moiza tateera ontewe, ooba ompundawe okuzwa omu kifo aadi e gyaliira nʼamutwala okunywa amaizi oku Saabbaato?
LUK 13:16 Neye aale omukali onu, iye omwizukulu wa Ibbulaimu, oSitaani ogwabbaire asibire okumala emyanka eikumi na munaana, abbaire tasaaniire okumutoola omu busibe obwo waire nga ku Saabbaato?”
LUK 13:17 Awo oYesu oweyatumwire atyo, abalabebe ensoni ni gibakwata, kaisi ekiziima kyʼabantu kyonakyona ni kisangaala olwʼebintu ebyewunyisya ebiyabbaire akolere awo.
LUK 13:18 Awo oYesu nʼabagerera olugero olundi ati, “Obwakabaka bwa Kibbumba bufaanana ooti niki, era nabugerageranirya ku kintuki?
LUK 13:19 Bufaananaku ooti kansigo aka kalidaali, iko omuntu akeyatwaire nʼakakoma omu musirigwe, kaisi ni kamera, ni kazwamu ekimera kya syodo ekinene ooti musaale, era enyonyi ni giruka ebisaasiriro nʼokusiibanga omu masaga gaakyo.”
LUK 13:20 Awo oYesu era tete nʼakoba ati, “Obwakabaka bwa Kibbumba nabugerageranirya ku kintuki?
LUK 13:21 Bufaananaku ooti bukazumbulukuca obutono buti, ibwo omukali obuyakoleserye okusumba emigaati. Waire wona yakandire obusye bungi, obukazumbulukuca bwasalaaniire omu gutole gwonagwona.”
LUK 13:22 Kale oYesu nʼasalaagalya omu bibuga nʼomu byalo ngʼayegesya, atyo nga weyeeyongera okutambula okwaba e Yerusaalemi.
LUK 13:23 Awo ni wabbaawo omuntu eyamubwirye ati, “Musengwa, abantu batono bati abalokoka?” Kale oYesu nʼabairamu ati,
LUK 13:24 “Mwefude-kwefuda okwingira omu mulyango ogwo omudiiŋi, olwʼokubba mbakobera nti bangi baligezyaku okugwingiramu, neye era tibalyezya.
LUK 13:25 Kasita onanyere enyumba oweyalibba amalire okwigalawo olwigi, mwalyemerera e nza, ni mutandiika okukonkona oku lwigi nʼokwegairira nga mukoba muti, ‘Musengwa, otwigulirewo olwigi!’ Neye iye yalibairamu ati, ‘Inywe timbamaite era timmaite kadi nʼegimuzwera.’
LUK 13:26 Olwo mwalitandiika okukoba muti, ‘Wayegesyanga omu bitundu byʼe waiswe era twalyanga nʼokunywanga na iwe.’
LUK 13:27 Kaisi iye yaliiramu ngʼakoba ati, ‘Nkobere nti timbamaite era timmaite kadi nʼe gimuzwera. Era muzwe e gyendi nywenanywena inywe abakola ebibbibibbi.’
LUK 13:28 “Kale awo walibbaawo okukunga nʼokuŋiiya amaino olwʼobulumi bwʼokubaleka, nga mulengera oIbbulaimu nʼoIsaka nʼoYaakobbo, nʼabanaabbi bonabona omu bwakabaka bwa Kibbumba, neye inywe nga babamumire e nza bwabwo.
LUK 13:29 Era abantu balizwa e njuyi nʼe njuyi era ni batyama oku mbaga omu bwakabaka bwa Kibbumba.
LUK 13:30 Kale weekalikice kinu ekiti, waliwo ibo abantu abebamaite bati bakidoobi neye abalibba abakulu omu bwakabaka bwa Kibbumba, kaisi tete badi ibo abebamaite bati bakulu omu mbona yaabwe, tete nga iye oKibbumba ababona ngʼabakidoobi.”
LUK 13:31 Omu kiseera ekinanyere ekyo, aBafalisaayo abamo ni baiza ni bakoba oYesu bati, “Ozwe aanu oyabe omu kifo ekindi olwʼokubba oKerode ataka okukwita.”
LUK 13:32 Neye iye oYesu nʼabairamu ati, “Mwabe mukobe onawulima oyo aali ooti kibbwe muti, ‘Njaba okweyongera nga mbinga emizimu oku bantu, era nga ndamya nʼabalwaire atyanu nʼeizo, kaisi owenalifa, oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu ntuukirirye ekigendererwa.’
LUK 13:33 Kaisi era ooba kyabba niki njaba okweyongera nʼolugendo lwange atyanu nʼeizo na ludi olwʼokubba tiwabbangakuuwo onaabbi ogubabbaire baitiire awantu awandi okutoolaku omu Yerusaalemi.”
LUK 13:34 Awo oYesu nʼakunga oku lwʼabantu bʼe Yerusaalemi ati, “Inywe abantu bʼe Yerusaalemi, inywe omwita abanaabbi, era ni mwita nʼabantu oKibbumba ababatumira nga mubakubba nʼamabbaale! Emirundi mimeka egintakire okusolooja abaanabo ooti nkoko owaamaamira obumiyobwe omu biyayabye, neye nga timwikirirya?
LUK 13:35 Aale atyanu mwaba okubona ngʼekibuga kyanywe kisigaliire awo ooti kinameje. Era mbakobera nti timwalimbonaku tete paka owemwalikoba muti, ‘Wʼenkabi iye oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba.’ ”
LUK 14:1 Lwabbaire lumo oku Saabbaato, oYesu nʼayaba omu nyumba yʼomoiza oku beekubbemberi bʼaBafalisaayo okulya. Neye abantu abamo babbaire bali kumwekalikicanga okusuna onanzwa wʼokumuvunaana.
LUK 14:2 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba omwa Mufalisaayo oomwo mwabbairemu omuntu eyabbaire abbimbisaine ebigere nʼamangalo.
LUK 14:3 Awo oYesu nʼabuulya abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo ati, “Bakiikirirya omu mateeka okulamya abantu oku Saabbaato, ooba bbe?”
LUK 14:4 Neye owebagaine okumwiramu, awo oYesu nʼakwata oku mulwaire nago era nʼamulamya, kaisi nʼamuseebula.
LUK 14:5 Awo oluzwanyuma nʼababuulya ati, “Singa omutaanewo ooba okisolowo agwa omu kiruba oku Saabbaato, toyalamuka mangu mangu okumutoolamu?”
LUK 14:6 Era nʼekyo kyona tibamwiriremu.
LUK 14:7 Kale oYesu oweyaboine ananyere aawo ngʼabageni abeete beesaanizire ebifo ebyʼabantu abʼekitiisya oku menza, nʼabagerera olugero ati,
LUK 14:8 “Omuntu owakwetanga oku mbaga eyʼobugole, totyamanga mu kifo ekyʼabantu abʼekitiisya, amo nobba ooti oli awo ni wabbaawo ogondi ogubeetere akukiraku ekitiisya.
LUK 14:9 Singa kibba kityo, iye oodi eyabeetere mwembi, yaliiza nʼakukoba ati, ‘Ozwerewo onu omu kifo ekyo,’ olwo walyaba okutyama omu kifo ekisembayo okubba ekyʼekitiisya ngʼoswaire.
LUK 14:10 Neye owebakwetanga oku mukolo, oyabanga nʼotyama mu kifo kyʼabantu bʼeidaala lyʼansi omu kitiisya, kaisi odi abacaazire owaiza nʼakukoba ati, ‘Munange, iwe osembereku yaadi awasaku,’ olwo kaisi nʼosuna ekitiisya omumaiso gʼabageni abainawo.
LUK 14:11 Ekyo kityo olwʼokubba nabuli eyeegulumalya, balimwica; neye iye oyo eyeewombeeka, balimugulumalya.”
LUK 14:12 Kaisi nʼakoba nʼodi eyabbaire amucaazire ati, “Owoosumbanga ekyamusana ooba ekyeigulo, toyetanga bakaagwabo ooba bagandabo, ooba bʼekikaakyo, ooba baliranwabo abasuni olwʼokubba bona balikweta, omu ngeri eyo ni bakusasula.
LUK 14:13 Neye owoosumbanga embaga, oyetanga badoobi, nʼabanialuuki, nʼabaleme, nʼaboofu,
LUK 14:14 era waire nga tibayezya kukusasula neye iye oKibbumba yalikusasula omukuzuukira kwabatuukirirye.”
LUK 14:15 Awo omoiza oku babbaire balya oku menza nʼoYesu oweyawuliire ebyo, nʼakoba oYesu ati, “Nga wʼenkabi iye oyo eyaliryaku embaga omu bwakabaka bwa Kibbumba!”
LUK 14:16 Neye oYesu nʼamwiramu mu lugero ati, “Wabbairewo omuntu eyategekere embaga eyʼamaani, kaisi nʼayeta abantu bangi.
LUK 14:17 Era omu saawa enanyerenyeere eyʼembaga, nʼatuma omugalamawe okukoba abagenibe abeete ati, ‘Mwize olwʼokubba ebintu byonabyona atyanu bitegeke.’
LUK 14:18 “Neye bonabona nga bali ooti balaagaanire, ni batandiika kwewozyaku. Eyasookere yakobere ati, ‘Nankugula ekigona, era nteekwa okwaba okukirambuula, kale nkwegairiire onsoniye.’
LUK 14:19 “Kaisi iye ogondi nʼakoba ati, ‘Nankugula ente endaawo egirima ikumi, era njaba kugigezesya. Kale nkwegairiire onsoniye.’
LUK 14:20 “Era nʼogondi iye nʼakoba ati, ‘Nkaali ndi mugole, nʼolwekyo timpezya kwiza.’
LUK 14:21 “Awo omugalama nʼakanga, era nʼakobera omusengwawe ebyo ebibakobere. Omusengwawe nʼanyiiga, era nʼalagira tete omugalamawe oyo ati, ‘Oyabe mangu, osalaagalye omu nguudo nʼomu bisinde byʼekibuga, era ondeetere aanu ibo abadoobi nʼabanialuuki nʼaboofu nʼabaleme.’
LUK 14:22 “Awo omugalama oyo oweyamalire ekyo kaisi nʼaiza e giri omusengwawe okumukoba ati, ‘Musengwa mmalire, neye era wakaali waliwo ekifo.’
LUK 14:23 “Kale omusengwa oyo nʼakoba omugalamawe ati, ‘Oyabe, osalaagalye omu nguudo nʼomu bisinde, okobe abantu baize kaisi enyumba yange eizule.’
LUK 14:24 Awo oYesu nʼakoba ati, ‘Mbakobera nti oku bantu badi abenabbaire njetere omu kusooka, mpaawo eyaliryaku kadi akatyayi kati oku mbaga yange.’ ”
LUK 14:25 Olundi oYesu yabbaire atambula nʼekiyindi kyʼabantu kaisi nʼabakoba ati,
LUK 14:26 “Singa omuntu aiza egyendi, kaisi nʼataka oiteeye ooba omaaye, ooba omukaliwe, ooba abaanabe, ooba abagandabe, ooba aboonyokobe, mazima waire obwomibwe obunanyere okukiraku ngʼowantaka, tayezya okubba mwegi wange.
LUK 14:27 Kale nabuli etiyeetiika omusalabbagwe gwʼokugada olwʼobwakabaka bwa Kibbumba era nʼansengererya, tayezya okubba mwegi wange.
LUK 14:28 “Aale singa omoiza kwinywe abba ataka okwombeka okalina, tasooka kutyama nʼabalirira ebyetaagisya okwezya okubona ooba ngʼali nʼempiiya egimumala?
LUK 14:29 Ekyo kityo olwʼokubba singa ayezya kumala musingi gwonkani empiiya ni gimuwaaku, abantu balimusekerera,
LUK 14:30 nga bakoba bati, ‘Onu yatandiikire okwombeka kaisi nʼakaya okumaliirirya!’
LUK 14:31 “Ooba singa okabaka abba yatira okwaba okulwanisya okabaka ogondi omu lutalo, tasooka kutyama nʼaseega nga iye ali nʼamaje gʼabaisirikale 10,000 ooba ngʼayezya okuyinga oodi amulwanisya nʼabaisirikale 20,000?
LUK 14:32 Aale owaabba nga tayezya, atuma abakwenda ngʼodi akaali ali yala, nʼamusaba ekyataka basyanie.
LUK 14:33 Kale, nʼomu ngeri enanyere eyo omuntu yenayena ansengererya ateekwa okusooka okuseega oku kyʼokwefiiriza byonabyona ebyalinabyo, kaisi nʼabba mwegi wange.”
LUK 14:34 Awo oYesu era nʼakoba ati, “Omuunyu omugaanike gwa mugaso omu byokulya, neye singa gusuuka mujaalaali, bagwiryamu batya ensa?
LUK 14:35 Gubba tigukaali gugasa kadi waire mwitakali, waire e gibabbiirya okavundikirya, kale bagudyaka-budyaki eedi. Aale omuntu aliku amatwi agawulira, awulisisye era ategeere ekintumula.”
LUK 15:1 Lumo abasolooji ba musolo nʼabakola ebikole ebibbibibbi bangi ino babbaire bali kwekumbaaniryanga e giri oYesu okuwulisisya ebiyayegesyanga.
LUK 15:2 Neye aBafalisaayo nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa ni beezuluguma nga bakoba bati, “Omusaiza onu iye asangaalira abakola ebibbibibbi era alya nabo.”
LUK 15:3 Kale awo oYesu nʼabagerera olugero lunu ati,
LUK 15:4 “Singa omoiza kwinywe abba nʼentaama 100, kaisi omoiza nʼamugotaku, taleka 99 omu kiriisiryo kaisi nʼayaba okunoonia odi agotere paka owamubona?
LUK 15:5 Era owamubona, amugingira oku mabega nʼeisangaalo
LUK 15:6 era nʼakanga e ika. Kale owaatuuka eeyo, ayetaku abakaagwabe aamo nʼabaliranwabe, kaisi nʼabakoba ati, ‘Munsangaalireku olwʼokubba nʼaboine ontaama wange eyabbaire angotereku.’
LUK 15:7 Kale mbakobera nti, ngʼoyo aboine ontaamawe owaasangaala, nʼomwigulu yona wabbaayo okusangaalira ino akola ebibbibibbi omoiza eyeenenya, okukiraku abatuukirirye 99 abateetaagisya okwenenya.”
LUK 15:8 Awo oYesu nʼabongera olugero olundi ati, “Ooba singa omukali abba nʼamandusu ikumi agʼefeeza, kaisi ekimo ni kimugotaku, takwatisya eitaala, nʼayeya enyumba, nʼanoonia nʼokwekeenenya paka owakibona?
LUK 15:9 Era owakibona, ayetaku abakaagwabe aamo nʼabaliranwabe, kaisi nʼabakoba ati, ‘Munsangaalireku, olwʼokubba nʼaboine ekindusu kyange ekyabbaire kingotereku.’
LUK 15:10 Kale mbakobera nti ngʼoyo aboine ekindusukye owaasangaala, nʼeedi yona wabbaayo okusangaala kwʼabamalaika ba Kibbumba, olwʼoyo akola ebibbibibbi omoiza eyeenenya.”
LUK 15:11 Awo oYesu tete nʼabagerera olugero olundi ati, “Wabbairewo omusaiza eyabbaire nʼabataanebe babiri.
LUK 15:12 Kaisi omutaane omutomuto waaku nʼakoba oiteeye ati, ‘Bbaabba, ompe omugabo ogwange oku bintubyo.’ Kale awo nʼabagabuliramu bonabona ebintubye.
LUK 15:13 “Enaku tigyabitirewo enyingi, omutaane nago nʼakumbaania ebyobusunibye byonabyona, era ni yeeyabira omu kyalo ekyeyala, eeyo iye e giyabiduwuudiire byonabyona omu kwejalabya omu bwomi bwʼekidankaani.
LUK 15:14 Awo oweyamalire okusalaanica ebiyabbaire nabyo, enzala enene nʼegwa omu kyalo nago ekyo kyonakyona, kaisi awo nʼatandiika okubba omu kudamba.
LUK 15:15 Kale nʼayaba nʼasenga e wʼomoiza oku batyami bʼomu kyalo ekyo, iye oyo nʼamusindika mu kirisiryokye kumulisiryanga mbiizi.
LUK 15:16 Cooka eeyo yeegombanga nʼokulya oku byata embiizi egigyalyanga, neye nga tibabimukombya.
LUK 15:17 “Awo oweyeekubbiremu ekiseego, nʼakoba omu mwoyogwe ati, ‘Abapakasi ba bbaabba bameka abalya ebyokulya era ni balekawo, kaisi nze nga nfeera aanu nʼenzala!
LUK 15:18 Nakanga eeri obbaabba, mmukobe nti bbaabba, nabebenyere egyoli nʼeeri oKibbumba.
LUK 15:19 Kale tinkaali mpomera okubba mwanawo era ontwale ngʼomoiza oku bapakasibo.’
LUK 15:20 Kale era nʼasetuka, nʼakanga eeri oiteeye. Neye oweyabbaire ngʼakaali ali yala, oiteeye nʼamulengera, ekisa ni kimukwata, nʼairuka e giri omutaane, nʼamugwa omu kifubba olwʼeisangaalo erinene.
LUK 15:21 Awo omutaane nago nʼamukoba ati, ‘Bbaabba, nabebenyere egyoli nʼeeri oKibbumba. Kale tinkaali mpomera okubba mwanawo!’
LUK 15:22 “Neye iye oiteeye nʼakoba abagalamabe ati, ‘Mwanguweku! Muleete eganduula ekiraku obusa mumuzwalisye. Era mumuzwalisye nʼempeta oku ngalo nʼengaito omu bigere.
LUK 15:23 Era muleete onte okitobba omusava mwite, tulye neenu nga tujaagaana
LUK 15:24 olwʼokubba omwana wange onu yabbaire afiire, neye airiwire; yabbaire agotere, neye abonekere.’ Kale awo ni batandiika okujaagaana.
LUK 15:25 “Bakolanga ebyo batyo, ngʼomutaanewe omukulu ali mu musiri akola mirimo. Oweyabbaire akanga e ika, era nga yatira okutuuka, nʼawulira olukero lwʼabantu okwemba era nʼekibina.
LUK 15:26 Kale nʼayetaku omoiza oku bagalama okumubuulya ekyabbaire kiriwo.
LUK 15:27 Omugalama nʼamwiramu ati, ‘Omugandawo airire, era oiteewo amwitiire onte okitobba omusava olwʼokubba airire kusani nga mwomi.’
LUK 15:28 “Neye iye omugandawe omukulu nʼanyiiga era nʼagaana okutuuka e ika. Kale oiteeye nʼakimanyica era nʼamusenja aadi e giyabbaire okumwegairira atuuke e ika.
LUK 15:29 Neye iye nʼairamu oiteeye ati, ‘Aale obone, emyanka mingi egimmalire nga nkukolera, era tinkutenguwangaku naire. Cooka tompangaku waire kabbuli zena ni njaagaanaku nʼabakaagwa bange.
LUK 15:30 Neye omutaanewo oodi iye, eyaliire ebintubyo ngʼali na bamalaaya, owairire omwitiire onte okitobba omusava!’
LUK 15:31 “Awo oiteeye nʼamukoba ati, ‘Mwana wange, iwe nenca oli aanu na nze, era ebyange byonabyona bibyo.
LUK 15:32 Neye tubbaire nga tuteekwa okujaagaana nʼokusangaala olwʼokubba omugandawo oodi iye yabbaire afiire, neye atyanu airiwire; iye yabbaire agotere, neye atyanu abonekere.’ ”
LUK 16:1 Olundi oYesu yagereire abeegibe olugero ati, “Wabbairewo omusaiza omusuni eyabbaire nʼomulabiriri wʼebyobusunibye ogubabbaire bakoba bati mbu adubuuda ebintu bya musuni.
LUK 16:2 Kale omusuni oyo nʼayeta omulabiririwe nʼamukoba ati, ‘Ebyo ebinkuwuliireku biri bitya? Onsonzolere ebikwata oku byokulabirirakwo olwʼokubba toyezya okusigala ngʼomulabiriri wʼebintu byange.’
LUK 16:3 “Awo omulabiriri oyo ni yeebuulya omu mwoyogwe ati, ‘Atyanu niki ekinakola? Omusengwa wange ali kuntoolaku omulimo. Mbulamu kadi amaani agalima, kaisi ngʼensoni ginkwata okusabirirya.
LUK 16:4 Atyanu mmaite ekinakola, kaisi abantu bayezye okunsangaalira omu bisito byabwe owebabba nga bambingire oku mulimo.’
LUK 16:5 “Kale nʼayeta nabuli eyabbaire nʼeibbanja lya musengwawe. Awo nʼabuulya eyasookere ati, ‘Omusengwa wange akubanza niki?’
LUK 16:6 Iye nʼairamu ati, ‘Ambanza amafuta gʼemizaituuni ebidoomoolo 200.’ Omulabiriri nʼamukoba ati, ‘Aale okwate endagaanoyo yeenu kaisi otyame mangu era ocuuse bibbe ebidomoolo 100.’
LUK 16:7 “Awo nʼabuulya eyairireku ati, ‘Kaisi iwe akubanza niki?’ iye oyo nʼairamu ati, ‘Ambanza engaano ensawo 100.’ Oyo yena nʼamukoba ati, ‘Aale wena okwate endagaano eiyo yeenu, era iwe ocuuse gibbe ensawo 80.’
LUK 16:8 “Awo omusengwawe nʼasiima omulabiririwe oyo omulyaki olwʼekikole ekyamalabuki ekyo ekyokwetegekera. Kiri kiti, abantu abataikirirya omu Kibbumba ibo balabukirabuki omu nkolagana yaabwe okukiraku ibo abantu abamwikiririryamu.
LUK 16:9 Kale mbakobera nti mukolesyenge obusuni bwʼoku kyalo okwesalira emikago, kaisi olwo obusuni obwo owebwalibba nga tibukaali bugasa, oKibbumba yalibasangaalira omwigulu omu kifo ekyʼemirembe nʼemirembe.
LUK 16:10 “Omuntu oyo iye omwesigwa omu kityayi, abba ayezya okubba mwesigwa nʼomu kinene; era nʼoyo iye atabba omwesigwa omu kityai, era abba timwesigwa nʼomu kinene.
LUK 16:11 Aale owemubba timuli beesigwa omu busuni obwʼoku kyalo, naani eyalibeesiga omu busuni budi obunanyerenyeere obwʼomwigulu?
LUK 16:12 Era owemubbanga nenca timuli beesigwa omu byʼabandi, naani eyalibawa ebyanywe okubwanywe?
LUK 16:13 “Mpaawo muweererya ayezya okuweererya abasengwa ababiri. Kiri kiti ali nʼokulaga okutaka kunene eeri omoiza okukiraku eeri ogondi; ooba yalyesibira oku moiza, nʼatala ogondi. Kale tikyezeka okubba nʼoKibbumba aamo nʼempiiya byombi nga basengwabo.”
LUK 16:14 Awo aBafalisaayo ababbairewo owebawuliire ebyo, ni basekerera oYesu olwʼokubba ibo babbaire bayayaanira eino empiiya.
LUK 16:15 Neye iye nʼabakoba ati, “Inywe abananyere mwetuuca okubba abasa omumaiso gʼabantu, neye iye oKibbumba amaite emyoyo gyanywe. Ikyo ekintu abantu ekibasisiija bati kikulu ino, tete iye oKibbumba akitwala ngʼekyomuliko omumaisoge.”
LUK 16:16 Awo oYesu ni yeeyongera okubeegesya ati, “AMateeka ga Musa nʼeBiwandiike ebyʼabanaabbi niibyo ebyabbaire omu kukola paka oYokaana oMubatizi oweyaizire. Neye okuzwa olwo, aMawuliro aMasa agʼobwakabaka bwa Kibbumba niigo agebali kulaabba egimuli, era nabuli muntu ayazya nʼamaani okubwingiramu.
LUK 16:17 Neye kyanguku eigulu nʼekyalo okuwaawo, okukiraku akasale akatyayi eino okugotaku oku kanyukuta akamo oku Mateeka ga Musa.
LUK 16:18 “Ekikoba kiti, singa omuntu abbinga omukaliwe, kaisi nʼaleeta omukali ogondi, abba abbengere ogwʼobulendi. Era nʼomusaiza atwala omukali oyo ogubabbingire abba abbengere ogwʼobulendi.”
LUK 16:19 Awo oYesu nʼabagerera olugero ati, “Wabbairewo omusaiza omusuni, eyazwalanga ebizwalo ebitukuliikiriri ebyʼolugoye olubeeta lineni, era ngʼasiiba mu bwomi obusa nabuli lunaku.
LUK 16:20 Neye oku geeti ya musuni oyo babikiryangawo omudoobi omusabiriri, eriinalye bati Lazaalo oyo iye eyabbaire aizwire amabbwa,
LUK 16:21 eyeegombanga okulya obukunkumukira obwagwanga okuzwa oku menza yʼomusaiza omusuni oyo. Kaisi era tete embwa gyona gyaizanga ni gimukomberera omu mabbwage.
LUK 16:22 “Kale ekiseera kyatuukire, omudoobi oyo nʼafa, era abamalaika ni batwala omwigugwe e giri oIbbulaimu. Oluzwanyuma omusuni yena yafiire era ni bamuliika.
LUK 16:23 Awo ngʼali e Magombe omu bulumi obungi, nʼalola omwigulu nʼalengerera e yala oIbbulaimu nga bali aamo nʼoLazaalo.
LUK 16:24 Kale nʼamweterera ati, ‘Bbaabba oIbbulaimu, onkwatire ekisa otume oLazaalo atimye empembi yʼolunwerwe omu maizi, kaisi aize ampolyewolyeku olulumi, olwʼokubba ndi omu bulumi bungi omu musyo gunu.’
LUK 16:25 “Neye oIbbulaimu nʼamwiramu ati, ‘Mwana wange, oyebukirye oti owewabbaire ngʼokaali oli mwomi oku kyalo wasunire ebisa ebibyo, ngʼoLazaalo iye ali mu kugada. Kale atyanu oLazaalo yena aanu ali mwisangaalo, wena ngʼoli omu bulumi obunene.
LUK 16:26 Kaisi waire wona tikiikyo, waliwo olukonko lwʼamaani aakatiwo na iswe eenu, olwʼokukaisya abo ibo abataka okuzwa eenu okwiza e gyoli eeyo, era nʼabataka okuzwa eeyo okwiza e gituli.’
LUK 16:27 “Awo omusaiza omusuni nʼamukoba ati, ‘Kale aale nkwegairire bbaabba, otume oLazaalo eeri abantu bʼe ika,
LUK 16:28 olwʼokubba ndiyo nʼabaganda bange bataanu. Oleke ayabe abalabule tibeebitya ngʼowenakolanga kaisi kibabbeere bona okutaiza eenu omu bulumi obunene bunu.’
LUK 16:29 “Neye iye oIbbulaimu nʼamwiramu ati, ‘Bali nʼamateeka ga Musa nʼebiwandiike ebyʼabanaabbi, bawulisisye ebyo.’
LUK 16:30 “Kaisi tete omusaiza omusuni nʼamukoba ati, ‘Bbaabba oIbbulaimu, kadi, neye singa omuntu okuzwa omu bafu ayaba egibali, beenenya.’
LUK 16:31 “Neye oIbbulaimu nʼamukoba ati, ‘Oobanga tibawulira ebya Musa nʼabanaabbi ebibikoba, era batyo tibaikirirye newankubbaire wabbaawo omuntu azuukira.’ ”
LUK 17:1 Lwabbaire lumo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Ebintu ebizweraku abantu ni bakola ekibbikibbi tibyakayenge okubbaawo, neye, wobe! Ngʼalabire oyo iye abireeta!
LUK 17:2 Ekikiraku, omuntu oyo kumusiba ibbaale erizito omu mamiro, ni bamudyaka omu nyanza, okukiraku owaazweraku omoiza oku batobato abo abanjikiririryamu okukola ekibbikibbi.
LUK 17:3 Kale mwekuume. “Singa omugandawo akukola ekibbikibbi, omulabule era oweyeenenya, omusoniye.
LUK 17:4 Singa akukola ekibbikibbi emirundi musanvu omu lunaku, kaisi nabuli mulundi ngʼaiza egyoli okwenenya, omusoniyenge.”
LUK 17:5 Awo abatume ni bakoba oMusengwa oYesu bati, “Otwongereku okwikirirya.”
LUK 17:6 Iye nʼabairamu ati, “Singa mubba nʼokwikirirya okutyai ooti kansigo aka kalidaali, mubba mwezya okukoba omusaale omunene ngʼomusikamooli gunu muti, ‘Weiye oyabe weekome omu nyanza,’ era ni gubawulira.”
LUK 17:7 Awo oYesu tete nʼabakoba ati, “Singa omoiza kwinywe abba nʼomugalamawe amulimira ooba amuliisirya entaama, omuntu oyo ayezya okukoba omugalamawe oyo eyankwinuka ati, ‘Aale atyanu oize otyame olye?’
LUK 17:8 Taira kumukoba-bukobi ati, ‘Ontegekere ekyokulya, kaisi weetegeke okubbaawo ngʼomusimaami okumpeererya nga ndya, oluzwanyuma kaisi wena olye?’
LUK 17:9 Ayezya okwebalya omugalama oyo olwʼokubba akolere ebibamukobere?
LUK 17:10 Kale nywena, owemubbanga mumalire okukola ebyo byonabyona ebibabakobere okukola, mukobanga muti, ‘Iswe tuli bagalama, titusaanira okutusiima, olwʼokubba tukolere biibyo ebitubbaire tuli nʼokukola.’ ”
LUK 17:11 Olwatuukire, oYesu oweyabbaire ngʼayaba e Yerusaalemi, nʼabita aakati oku nsalo yʼeitwale lyʼe Samaaliya nʼeryʼe Galiraaya.
LUK 17:12 Kale oweyabbaire ngʼaingira omu kimo oku bitundu byayo, abagenge ikumi ni baiza okumusangaana. Era ni beemerera yalaku naye
LUK 17:13 kaisi ni bamukoba maaminkirira bati, “Yesu oMusengwa, otukwatire ekisa!”
LUK 17:14 Awo oweyababoine, nʼabakoba ati, “Aale mwabe mweyanjule eeri abakabona.” Kale owebabbaire baaba, ni balama.
LUK 17:15 Neye omoiza kwibo, iye oweyaboine ngʼalamire, nʼakanga e giri oYesu ngʼawuuja oKibbumba nʼeigono eryʼamaani.
LUK 17:16 Oweyatuukire nʼakotamya omutwe ansi ngʼakomere amazwi okumpi nʼebigere bya Yesu, ngʼamwebalya. Era omusaiza oyo yabbaire Musamaaliya.
LUK 17:17 Awo oYesu nʼabuulya ati, “Abalamire tibabbaire ikumi? Kaisi omwenda bali yaina?
LUK 17:18 Mpaawo ogondi airire okuwuuja oKibbumba okutoolaku onu atali Muyudaaya?”
LUK 17:19 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Osetuke weeyabire; okwikiriryakwo kukulamirye.”
LUK 17:20 Lumo, aBafalisaayo babwirye oYesu bati, “Obwakabaka bwa Kibbumba bwalibbaawo di?” Iye nʼabairamu ati, “Obwakabaka bwa Kibbumba nga bwiza tibuboneka.
LUK 17:21 Era abantu tibalikoba bati, ‘Buli yaanu,’ ooba bati, ‘Buli yaadi,’ olwʼokubba obwakabaka bwa Kibbumba buli mu myoyo gyanywe.”
LUK 17:22 Awo nʼakoba abeegibe ati, “Ekiseera kyalituuka ni mwegomba okubonaku oMwana wa Muntu waire lunaku lumo, neye nga tikyezeka.
LUK 17:23 Kale walibbaawo abalibakoba bati, ‘Ngodi yaadi!’ Ooba bati, ‘Ngonu yaanu!’ Neye inywe timwabangayo, era timubasengereryanga.
LUK 17:24 Ekyo kityo olwʼokubba, oMwana wa Muntu oweyalibba aira, yalibba ooti kumesya kwa ikendi okumolekera oku lubba olumo olwʼangulu omwibbanga, era ni kuboneca paka oku lubba ludi olundi.
LUK 17:25 Neye ateekwa kaisi okusooka okukaanya ebintu bingi era nʼabantu bʼomulembe gunu okumwegaana.
LUK 17:26 “Era kityo nakimo ngʼowekyabbaire oku mulembe gwa Nuwa, era niiye owekyalibba nʼomu kwira kwʼoMwana wa Muntu.
LUK 17:27 Amataba nga gakaali okubbaawo abantu babbaire nga balya, era nga banywa, era nga bafumbirwa paka oku lunaku oNuwa oluyaingiriire omu lyato. Neye oluzwanyuma amataba gaizire era ni gajigirica abantu bonabona.
LUK 17:28 “Era kyabbaire kityo nʼoku mulembe gwa Luuti. Abantu babbaire nga balya era nga banywa, nga bagula era nga batunda, nga balima era nga bombeka.
LUK 17:29 Neye oku lunaku oLuuti oluyazwereire omu kibuga kyʼe Sodoma, omusyo nʼobuganga bwʼamabbaale byagwire okuzwa omwigulu, ni bijigirica abantu bonabona omu kibuga ekyo.
LUK 17:30 “Era kyalibbeera nakimo kityo oku lunaku oMwana wa Muntu oluyaliiriraku.
LUK 17:31 Oku lunaku olwo, omuntu eyalibba e ngulu oku nyumbaye, kaisi ngʼebintubye biri munda, tamalanga ekiseera okwingira okubitoolamu. Era nʼomu ngeri enanyere eyo, eyalibba omu musiri yena atyo, tamalanga ekiseera okukanga e ika okusyoma ekintu kyonakyona.
LUK 17:32 Aale mwebukirye ekyatuukire oku muka Luuti!
LUK 17:33 Kale nabuli agezyaku okulamya obwomibwe okululwe, yalibufiirwa, neye nabuli afiirwa obwomibwe okulwange, yalibulamya.
LUK 17:34 Mbakobera nti omu kiire nago ekyo, abalibba ababiri oku buliri obumo, omoiza balimutwala, kaisi iye ogondi ni bamuleka.
LUK 17:35 Abakali ababiri abalibba aamo nga basya, omoiza balimutwala, kaisi iye ogondi ni bamuleka. [
LUK 17:36 Babiri abalibba omu musiri, omoiza balimutwala, kaisi iye ogondi ni bamuleka].”
LUK 17:37 Awo abeegibe ni bamubuulya bati, “Musengwa, ebyo byalibba yaina?” Nʼabairamu ati, “Iwo awo awabba omusaaye, niiwo ensega e gigikumbaanira.”
LUK 18:1 Awo oYesu nʼagerera abeegibe olugero okubeegesya ati bateekwa okusabanga oKibbumba bulijo anambula okudemba.
LUK 18:2 Nʼakoba ati, “Wabbairewo omulamuzi omu kibuga ekimo, eyabbaire nga iye tatya oKibbumba waire kuwa bantu kitiisya.
LUK 18:3 Era ni wabbaawo onamwandu omu kibuga ekyo, eyasooseranga e wʼomulamuzi nago, ngʼamudeeba mukwegairira ati, ‘Nkusaba osale omusango gunu gulingirire oyo ogumpozya naye.’
LUK 18:4 “Kale omulamuzi nʼamala ekiseera ngʼakaali againe. Neye oluzwanyuma nʼakoba omu mwoyogwe ati, ‘Newankubbaire nga tintya oKibbumba, era waire kadi kuwa bantu kitiisya,
LUK 18:5 neye olwʼokubba onamwandu oyo ayabire ngʼandeyerya, njaba okubona nti nsala omusango mmutaase, kaisi akomye okusoosera okwiza okundeyeryanga.’ ”
LUK 18:6 Awo oMusengwa nʼakoba ati, “Aale mubone omulamuzi oyo akola ebibbibibbi ekyatumula.
LUK 18:7 Neye iye oKibbumba tiyalisala omusango ngʼataasa abeyalonderemu ibo abo abamusaba omusana nʼobwire? Yalirwawo ino okubairamu?
LUK 18:8 Aale mbakobera nti yalisala omusango mangu okubataasa. Wazira oMwana wa Muntu oweyaliirira, yalyajirya nga wakaali walikuuwo omuntu atyo omu kwikirirya?”
LUK 18:9 Awo oYesu tete nʼabagerera olugero lunu ngʼalabula abo ibo ababbaire beemaite bati ibo batuuce era nga babityamu nabuli muntu amaiso, ngʼakoba ati,
LUK 18:10 “Wabbairewo abasaiza babiri abaabire omu Yeekaalu okusaba. Omoiza yabbaire Mufalisaayo, kaisi ogondi musolooji wa musolo.
LUK 18:11 Awo oMufalisaayo nʼayemerera kaisi nʼasaba omu mwoyogwe ati, ‘Oo! Kibbumba, nkwebalya olwʼokubba tindi ooti bantu abandi ibo abaluvu, ooba abalaazamaanya, ooba abalendi. Era tindi kadi ooti musolooji wa musolo onu.
LUK 18:12 Nze nsiiba emirundi mibiri omu saabbiiti, era ntoola ekimo kyʼeikumi oku byʼensuna byange byonabyona.’
LUK 18:13 “Neye iye omusolooji wa musolo yayemereire yalaku nʼabantu, era tiyasiiriryeku kadi maisoge okulola omwigulu, wazira yeekondamiire kaisi nʼakoba ati, ‘Oo! Kibbumba, onkwatire ekisa nze akola ebibbibibbi!’ ”
LUK 18:14 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera nti oodi iye owʼoluzwanyuma yakangire e ika ngʼoKibbumba amusoniyire okukiraku oodi ogondi. Ekyo kityo olwʼokubba buli eyegulumalya balimwica, neye iye oyo eyewombeeka balimugulumalya.”
LUK 18:15 Awo abantu ni baleeta abaana abatobato bona e giri oYesu abakwateku, neye abeegibe owebaboine ekyo, ni babaloberya nga babakaawuukira.
LUK 18:16 Neye oYesu nʼayeta abaana abo nago, kaisi nʼakoba abeegibe ati, “Muleke abaana abatobato baize egyendi era timwabaloberya, olwʼokubba abali ooti baabo niibo ababba omu bwakabaka bwa Kibbumba.
LUK 18:17 Mbakobera amazima nti nabuli muntu ataikirirya okwesiga oKibbumba ngʼomwana omutomuto oweyeesiga ababyairebe, tiwakungira omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
LUK 18:18 Lumo wabbairewo omufugi eyabwirye oYesu ati, “Musomesya omusa, niki ekinteekwa okukola okusuna obwomi obutawaawo?”
LUK 18:19 OYesu nʼamwiramu ati, “Lwaki onjeta omusa? Mpaawo muntu omusa okutoolaku oKibbumba yenkani.
LUK 18:20 Omaite ebiragiro bya Kibbumba ebikoba biti, Tiwayendanga, tiwaitanga omuntu, tiwaibbanga, tiwasibiriryanga oku muntu, oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya.”
LUK 18:21 Iye omufugi nʼamwiramu ati, “Ebyo byonabyona nabituukiriirye kuzwera nakimo mu butobuto paka atyanu.”
LUK 18:22 OYesu oweyawuliire ekyo, nʼamukoba ati, “Ekintu kimo ekyokaali okukola. Otunde ebibyo byonabyona, era empiiya egyazwamu ogigabire abadoobi, kaisi oize otambulenge na nze, awo walisuna obusuni omwigulu.”
LUK 18:23 Neye omufugi oyo oweyawuliire ebyo, nʼayungubala ino olwʼokubba yabbaire musuni kibitiriri ino.
LUK 18:24 Kale awo oYesu oweyamuboine nga muyungubali, nʼakoba abeegibe ati, “Nga kigosi omusuni okwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba!
LUK 18:25 Ekinanyerenyeere kiri kiti, kyanguku okisolo omunene ooti ngamira okubita omu kawundu kʼempisyo, okukiraku omusuni okwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
LUK 18:26 Kale abawuliire ebyo ni babuulya oYesu bati, “Olwo naani ayezya okulokoka?”
LUK 18:27 Neye iye nʼabairamu ati, “Abantu ekibatayezya ikyo oKibbumba iye akyezya.”
LUK 18:28 Awo oPeetero nʼakoba oYesu ati, “Musengwa, aale obone twalekere ebisito byaiswe tutambulenge na iwe.”
LUK 18:29 OYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti mpaawo muntu eyalekere ekisitokye ooba omukaliwe, ooba abagandabe, ooba ababyairebe, ooba abaanabe olwʼobwakabaka bwa Kibbumba,
LUK 18:30 iye eyalikaya okusuna ebikiraku obungi ebyo ebiri oku kyalo kunu, omu bwomi bwʼoku kyalo era tete asune nʼobwomi obutawaawo ngʼazwire oku kyalo.”
LUK 18:31 Awo oYesu nʼairya abeegibe oku mbale, era nʼabakoba ati, “Atyanu tuli kwaba e Yerusaalemi, era nabuli kintu abanaabbi ekibawandiikire oku Mwana wa Muntu kyaba okutuukirira.
LUK 18:32 Baaba okumuwaayo eeri aBatali Bayudaaya. Abo baaba okumusekerera, nʼokumuzuma, nʼokumwandaku ebitanta, nʼokumufaamuulira efaalu egiriku emirobo egisima era nʼokumwita
LUK 18:33 Neye oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu, yalizuukira.”
LUK 18:34 Neye abeegibe mpaawo ekibategeirekuumu omu bintu ebyo. Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba amakulu gʼebibono ebyo gabbaire mainike, kale nandi ni bategeera ekiyabbaire atumulaku.
LUK 18:35 Kale awo oYesu oweyabbaire ngʼali kumpi okutuuka omu kibuga kyʼe Yeriko, nʼayajirya omusaiza omwofu ngʼatyaime oku nzira ngʼali kusabirirya.
LUK 18:36 Omwofu oyo oweyawuliire ekiyindi kyʼabantu nga kibitawo, nʼabuulya ati, “Niki ekyo?”
LUK 18:37 Ni bamukobera bati oYesu owʼe Naazaleesi niiye abita.
LUK 18:38 Awo nʼatumula maaminkirira ati, “Iwe Yesu oMwizukulu wa kabaka oDawudi, onkwatire ekisa!”
LUK 18:39 Kale awo ibo ababbaire beekubbembeire ni bamukaawuukira nga bamukoba asirike, neye iye ni yeeyongera-bweyongeri kwaminkirira ati, “Iwe oMwizukulu wa kabaka oDawudi, onkwatire ekisa!”
LUK 18:40 Awo oYesu nʼayemerera era nʼalagira bamutwalire omusaiza oyo. Kale omusaiza oyo owebamwigereirye, oYesu nʼamubuulya ati,
LUK 18:41 “Iwe, otaka nkukolere niki?” Nʼairamu ati, “Musengwa, ondamye amaiso.”
LUK 18:42 OYesu nʼamukoba ati, “Aale obone, era olamire olwa kwikiriryakwo.”
LUK 18:43 Amangu ago amaisoge ni galama, era ni yeeyabira nʼoYesu ngʼawuuja oKibbumba. Nʼabantu bonabona ababbairewo owebaboine ekyo, bona ni bawuuja oKibbumba.
LUK 19:1 Awo oYesu nʼabeyabbaire nabo ni baingira omu kibuga e Yeriko, era nga babita nzira.
LUK 19:2 Omu kibuga omwo mwabbairemu omusaiza eriinalye bati Zaakayo eyabbaire omukulu wʼabasolooji ba musolo era nga musuni.
LUK 19:3 Omusaiza oyo yatakire okumanyica oYesu, neye olwʼobumpibwe nandi nʼayezya okumubona olwʼekiyindi kyʼabantu.
LUK 19:4 Kale nʼairuka nʼasaliza omumaiso oYesu e giyabbaire alungama, kaisi era nʼaniina oku musaale omusikamooli, ayezye okubona oYesu.
LUK 19:5 OYesu oweyatuukirewo, nʼalola e ngulu oku kisaale, kaisi nʼamukoba ati, “Zaakayo, oniinuke mangu olwʼokubba olwatyanu nteekwa okubba mugeniwo.”
LUK 19:6 Kale oZaakayo nʼaniinukirawo, era nʼayaniriza oYesu e ika nʼeisangaalo.
LUK 19:7 Awo, abantu owebaboine ngʼoYesu ayabireyo, bonabona ni batandiika okwezuluguma nga bakoba bati, “Ayabire kucaala wʼodi akola ebibbibibbi.”
LUK 19:8 Neye oluzwanyuma oku lunaku olwo oZaakayo nʼayemerera, nʼakoba oMusengwa ati, “Musengwa, aale atyanu ndi kugabulamu aakati ebintu byange, kaisi ekitundu ekimo nkigabire abadoobi. Era obanga waliwo ogunalyakire, nʼamwiriryawo emirundi eena.”
LUK 19:9 Awo oYesu nʼakoba ati, “Olwatyanu obulokole bwingiire omu nyumba munu olwʼokubba onu onanyere aanu yena mwizukulu wa Ibbulaimu.
LUK 19:10 Kaisi era nʼoMwana wa Muntu yaizire kunoonia nʼokulokola baabo ababbaire bagotere.”
LUK 19:11 Awo nga bali kuwulira ebyo, oYesu ni yeeyongera nʼabagerera olugero olwʼokubba yabbaire kumpi nʼe Yerusaalemi, era e gibabbaire baseega bati obwakabaka bwa Kibbumba bwabbaire bwʼokubbaawo nga yankutuukayo.
LUK 19:12 Kagira yabagereire ati, “Wabbairewo omuntu owʼekitiisya eyaabire omu kyalo ekyʼe yala okumusuuca okabaka, kaisi aire.
LUK 19:13 Kale nʼayetaku abagalamabe ikumi, kaisi nʼawa nabuli muntu empiiya egibeeta bati mina moiza moiza, nʼabakoba ati, ‘Musuubuulenge omu mpiiya ginu paka owenaliira.’
LUK 19:14 “Neye abʼomu kyalokye babbaire tibamutaka era ni batuma abakwenda okumusenjaaku baabe eedi e giyabbaire ayaba, bakobe bati, ‘Titutaka oyo okubba kabaka waiswe.’
LUK 19:15 “Neye iye era oweyatuukire eedi, bamusuucirye kabaka era nʼaira. Kale awo oweyairire nʼalagira okumwetera abagalama badi abeyabbaire awaire empiiya, abone amagoba agebabbaire basuniremu.
LUK 19:16 “Eyasookere yaizire nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo, gireetere amagoba gʼemina ikumi.’
LUK 19:17 “Kale nʼamukoba ati, ‘Weebale ino iwe omugalama omusa. Ngʼowoobbaire omwesigwa omu kintu ekityai kinu, nkuwaire obwezye okufuga ebibuga ikumi.’
LUK 19:18 “Awo owokubiri nʼaiza, nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo gireetere amagoba gʼemina itaanu.’
LUK 19:19 “Kale oMusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe nkuwaire okufuga ebibuga bitaanu.’
LUK 19:20 “Awo omugalama ogondi nʼaiza, iye nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo nginu, era nʼagibisire nakusani nga mbiringe omu kiwero.
LUK 19:21 Nakolere ntyo olwʼokubba nakutiire engeri egyoli omuntu omugosi. Iwe otwala nʼekinandi nʼotaganira, era oli ooti mulimi akesa ekinandi nʼasiga.’
LUK 19:22 “Kale omusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe omugalama akola ebibbibibbi, njaba kusinzirira ku byotumwire okukusalira omusango. Mbona ngʼomaite, aale tiwamaite oti ndi muntu mugosi, atwala nʼekinandi ni ntaganira, era akungula nʼekinandi ni nsiga?
LUK 19:23 Aale kale lwaki empiiya gyange tiwagikoopere abasuubuuzi, kaisi nze nga njirire ni ngisyomayo nga kuliku nʼamagoba?’
LUK 19:24 “Kale nʼakoba ababbaire beemereire aawo ati, ‘Mumutooleku emina eyo egyali nayo, mugiwe oodi aali nʼemina gidi eikumi.’
LUK 19:25 Neye ibo ni bamukoba bati, ‘Musengwa, oodi iye aali nagyo egindi ikumi mbeereri!’
LUK 19:26 “Awo omusengwa waabwe nʼairamu ati, ‘Mbakobera nti nabuli aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, kaisi oyo abula, balimutoolaku nʼakatyayi kadi akebalibba bamuwaire.
LUK 19:27 Kale atyanu abalabe bange ibo etibantakiirye okusuuka kabaka waabwe, mubaleete aanu, era mubaite nga mbona.’ ”
LUK 19:28 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, ni yeeyongerayo nʼayaba paka e Yerusaalemi.
LUK 19:29 Awo, oweyabbaire ngʼali kumpi okutuuka e Bbesufaage nʼe Bbesaniya, ebiri oku lusozi olubeeta oLusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, nʼatuma babiri oku beegibe ngʼabakoba ati
LUK 19:30 “Mwabe omu kitundu ekyo ekiri omumaiso awo era owemwabba mwankwingira muti, mwabona ompunda omutomuto ogubatatyamangaku ogubasibire aawo. Mumuteere era mumuleete aanu.
LUK 19:31 Owewabbaawo ababuulya ati, ‘Lwaki mumuteera?’ Mwamwiramu muti, ‘OMusengwa niiye amwetaaga.’ ”
LUK 19:32 Awo abebatumire ni baaba, era ni bamwajirya ngʼoweyabbaire ababakobere.
LUK 19:33 Kale owebabbaire nga bateera ompunda, abananyere ni bababuulya bati, “Inywe, lwaki muteera ompunda oyo?”
LUK 19:34 Ibo ni bairamu bati, “OMusengwa niiye amwetaaga.”
LUK 19:35 Awo ni bamuleetera oMusengwa oYesu, era owebamutuucirye ni bamwalaku ebizibaawo byabwe, kaisi ni baniinisyaku oYesu ayabireku.
LUK 19:36 Abantu baabanga baala omu nzira ebizwalo byabwe oYesu ngʼabitaku ngʼali oku mpunda.
LUK 19:37 Awo oweyabbaire nga yatira okuserengeta okuzwa oku lusozi olwʼemisaale emizaituuni, ekiyindi kyonakyona ekyʼabeegibe ni kitandiika okuwuuja oKibbumba nʼeigono eryʼamaani nʼeisangaalo olwʼebyewunyo byonabyona ebibabbaire baboine.
LUK 19:38 Bembanga bati, “Wʼenkabi okabaka oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba! Eidembe libbe omwigulu, nʼekitiisya kibbe eeri oKibbumba aali omwigulu.”
LUK 19:39 Neye abamo oku Bafalisaayo ababbaire omu kiyindi ni bakoba oYesu bati, “Musomesya, okaawukire abeegibo basirike.”
LUK 19:40 OYesu nʼabairamu ati, “Mbakobera nti singa banu basirika, amabbaale igo gaceera.”
LUK 19:41 Awo oYesu oweyabbaire ngʼali kumpi nʼekibuga kyʼe Yerusaalemi era ngʼakirengera, nʼakunga olwʼabantu baayo,
LUK 19:42 ngʼakoba ati, “Aale inywe nywena abantu bʼe Yerusaalemi singa kadi luceire nga mumanyicirye ekyo ekyezya okubaleetera eidembe! Neye paka atyanu kibeebisireku.
LUK 19:43 Ekiseera kyalituuka abalabe baanywe ni babasitaku olukita, kaisi ni babeeruguulirirya era ni babaziga okuzwera buli wantu.
LUK 19:44 Balibamalirawo nakimo era paka nʼabaana baanywe. Era mpaawo eibbaale kadi limo eryalisigala nga lyombeke oku liinaye, olwʼokubba timwamanyicirye ekiseera oKibbumba ekiyaiziireemu okubalokola.”
LUK 19:45 Kale oYesu oweyatuukire, nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu era nʼatandiika okubbingamu ababbaire batundiramu ebintu.
LUK 19:46 Yabakobere ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Enyumba yange yaabbanga nyumba ya kusabiramu, neye inywe mugisuucirye mpuku yʼabanyagi omubeebisa.’ ”
LUK 19:47 Oluzwanyuma lwʼebyo, nabuli lunaku oYesu yayegesyanga omu Yeekaalu. Neye abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, nʼabantu abakulu abandi omwigwanga, nga bagezyaku okusala amalabuki gʼokumwita.
LUK 19:48 Cooka tibasunirewo engeri yonayona, olwʼokubba abantu badi abandi bonabona babbaire bamweruguulirirye nga bamuwulisisya ino nʼeiganyi.
LUK 20:1 Lwabbaire lumo, oYesu oweyabbaire ngʼayegesya omu Yeekaalu, era ngʼabakobera aMawuliro aMasa, abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, aamo nʼabantu abakulu omwigwanga, ni baaba e gyali.
LUK 20:2 Kale awo ni bamubuulya bati, “Otukobere, oli na bwezyeki okukola ebintu ebyo ebyokola? Era naani eyakuwaire obwezye obwo?”
LUK 20:3 OYesu nʼabairamu ati, “Zena oleke mbabuulye ekibuulyo. Munkobere,
LUK 20:4 naani eyatumire oYokaana okubatiza, Kibbumba ooba bantu?”
LUK 20:5 Awo ni beegeyamu bati, “Singa tumwiramu tuti Kibbumba niiye eyamutumire, ayaba okutubuulya ati, ‘Kaisi lwaki oYokaana iye timwamwikiririiryemu?’
LUK 20:6 Neye singa tumwiramu tuti abantu niibo abamutumire, abantu bonabona batukubba amabbaale olwʼokubba baikirirya nakimo bati oYokaana yabbaire naabbi.”
LUK 20:7 Kale ni bairamu bati, “Titumaite eyamutumire.”
LUK 20:8 Awo oYesu yena nʼabakoba ati, “Aale zena tinabakobere obwezye obundinabwo okukola ebintu binu.”
LUK 20:9 Awo oYesu ni yeeyongera era nʼagerera abantu ababbairewo olugero lunu ati, “Wabbairewo omuntu eyakomere omusiri gwʼemizabbibbu, nʼaguteekamu abapangisya, nʼayaba awantu nʼalwayo.
LUK 20:10 Ekiseera ekyʼamakungula owekyatuukire, nʼatuma omugalama eeri abapangisya, bamuweeku ebineneka byʼomusiri gwʼemizabbibbu. Neye ibo bamukubbire-bukubbi, era ni bamubbinga nga tibamuwaireku akantu konakona.
LUK 20:11 Kale nʼabasindikira tete omugalama ogondi. Neye oyo yena ni bamukubba, ni bamwemulayemula, era ni bamubbinga nga tibamuwaireku akantu konakona.
LUK 20:12 Era tete nʼatuma owokusatu. Nʼoyo yena ni bamutemulatemula, era ni bamutoola omu musiri ni bamumuma eedi.
LUK 20:13 “Awo onyere omusiri gwʼemizabbibbu ni yeebuulya ati, ‘Nakola ntya? Njaba okutuma omwana wange omutake, amo bamuwa iye ekitiisya.’
LUK 20:14 Neye abapangisya owebamuboine, ni beegeyamu bati, ‘Onu niiye omusika; oleke tumwite, obusika bwalibba bwaiswe.’
LUK 20:15 Kale ni bamutoola omu musiri gwʼemizabbibbu ogwo, ni bamutwala ni bamwita. “Kale onanyere omusiri ogwo niki ekiyalibakola?
LUK 20:16 Yalyaba nʼaita abapangisya abo, kaisi nʼagukwatisya abandi.” Awo abantu ababbairewo owebawuliire ebyo ni bakoba bati, “Kadi singa ekyo tikibbaawo!”
LUK 20:17 Neye oYesu nʼabalingirira nakusani, kaisi nʼababuulya ati, “Aale eKiwandiike kinu kibba kitegeeza niki? Ekikoba kiti: ‘Eibbaale abombeki eribagaine, lisuukire niiryo erikulu erisiba ensonda.’ ”
LUK 20:18 “Nabuli muntu agaana enjegesya yange ali ooti muntu agwa okwibbaale eryo, nʼavunikavunika, era ali ooti yooyo oguligwaku ni limususungula.”
LUK 20:19 Awo abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼabakabona abakulu, olwʼokubba babbaire bamaite bati olugero olwo oYesu olwagerere, lubbaire lukwata ku niibo, ni banoonia engeri yʼokumukwata omu kaseera akananyere ako neye ni batya abantu.
LUK 20:20 Kale awo abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼabakabona abakulu owebabbaire bakaali bakiiya oYesu okumukwata, ni batuma abakeeti beesuuce ooti bantu abasa, bamukwatisye omu bibono ebyatumula, kaisi bayezye okumuwaayo omu mbuga yʼoweitwale lyʼe Buyudaaya.
LUK 20:21 Batyo abakeeti abo ni bamukoba bati, “Musomesya, tumaite tuti ebyotumula nʼebyoyegesya byʼamazima, era tomomola omu bantu, neye obeegesya mu mazima ebyo oKibbumba ebyataka bakole.
LUK 20:22 Atyanu Musengwa, otukobere. Kibba kituuce okuwa oKaisaali omusolo, ooba bbe?”
LUK 20:23 Neye oYesu nʼamanyica omutego gwabwe ogubabbaireku, kaisi nʼabakoba ati,
LUK 20:24 “Kaade muleete edinaali. Ekifaananyi nʼamaliina ebiriku byani?” Ni bamwiramu bati, “Bya Kaisaali.”
LUK 20:25 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Kale ebya Kaisaali mubiwe oKaisaali, nʼebya Kibbumba mubiwe oKibbumba.”
LUK 20:26 Batyo abakeeti nandi ni bayezya okumukwatikisya omu kintu kadi kimo okubiyatumwire aawo omumaiso gʼabantu. Kale ni beewunya ino olwʼekiyabairiremu, era ni basirika.
LUK 20:27 Awo aBasedukaayo olwʼokubba bakoba bati mpaawo kuzuukira, abamo ni baaba e giri oYesu ni bamubuulya bati,
LUK 20:28 “Musomesya, oMusa yatuwandiikiire ekiragiro kiti omuntu owaafa, nʼaleka onamwandu, neye nga tabyaireku omwana, omuganda wʼomufu ali nʼokufumbirwa onamwandu oyo, kaisi abyalire omugandawe abaana.
LUK 20:29 Kale wabbairewo abaganda musanvu. Asooka nʼaleeta omukali, neye nʼafa nga tabyaireku omwana.
LUK 20:30 Nʼowokubiri nʼamusika era yena nʼafa nga tamubyairemu omwana.
LUK 20:31 Era nʼowokusatu yena atyo. Nʼomu ngeri enanyere eyo bonabona omusanvu ni basikaku omukali oyo, era ni bafa nga tibamubyairemu omwana.
LUK 20:32 Oluzwanyuma, omukali yena nʼafa.
LUK 20:33 Atyanu olwo oku lunaku olwʼokuzuukira, omukali oyo yalibba waani, ngoyo bonabona omusanvu bamufumbiirweku?”
LUK 20:34 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Abantu abʼoku kyalo kunu ibo basuna obufumbo.
LUK 20:35 Neye abantu abo oKibbumba abaasaniza okubba omwigulu oluzwanyuma lwʼokuzuukira, ibo tibalibba nʼobufumbo.
LUK 20:36 Era ibo balibba tibayezya okufa tete olwʼokubba balibba ooti bamalaika. Era balibba baana ba Kibbumba olwʼokubba balibba bazuukiire.
LUK 20:37 Era nʼoMusa alaga ati abafu bazuukira olwʼokubba omu kitundu ekitumula oku kisaka, atumula oku Musengwa iye oKibbumba ati, Kibbumba wa Ibbulaimu, era wa Isaka, era wa Yaakobbo.
LUK 20:38 OKibbumba wʼabantu ababba aboomi newankubbaire nga bamalire okufa neye tiwa bantu abasigala omu kufa, olwʼokubba aboomi nʼabafu eeri oKibbumba babba boomi.”
LUK 20:39 Abamo oku bakugu omu byʼaMateeka ga Musa ni bairamu bati, “Musomesya, oiriremu nakusani.”
LUK 20:40 Bakobere batyo olwʼokubba wabbaire mpaawo eyaguma ni yeeyongera okumubuulya ebibuulyo ebindi.
LUK 20:41 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Bayezya batya okukoba bati oKurisito ogubasukireku amafuta, Mwizukulu wa kabaka oDawudi?
LUK 20:42 NgʼoDawudi onanyere, omu kitabo kya Zabbuli yakobere ati: ‘OMusengwa iye oKibbumba yakobere oMusengwa wange ati: Otyame ngʼondiraine oku lubba lwange olwʼengalo endiiro,
LUK 20:43 paka owenaligondya abalabebo ni mbasuuca mukonkolo gwʼokuwuumuliryaku ebigerebyo.’
LUK 20:44 “Ooba ngʼoDawudi onanyere amweta ‘Musengwawe’ kaisi tete oKurisito ayezya atya okubba mwizukuluwe?”
LUK 20:45 Kale awo abantu bonabona nga bawulira, oYesu nʼakoba abeegibe ati,
LUK 20:46 “Mwekuume abakugu omu byʼaMateeka ga Musa, abataka okutambula nga bazwaire amaganduula amawanvuwiriri ageekuusira ansi, okulaga bati bantu batukulye. Era bataka okubasugiryasugirya omu butale nʼokutyama omu bifo ebyʼomumaiso omu makumbaaniro, nʼomu bifo ebyʼabantu abʼekitiisya oku mambaga.
LUK 20:47 Era banyaga ebintu byonabyona omu manyumba gʼabanamwandu, nʼokusaba oKibbumba omu bibono ebingi olwʼokweraga. Abo balisuna ekibonerezo ekikiraku obunene.”
LUK 21:1 Awo oYesu ngʼakaali ali omu Yeekaalu nʼabona abasuni nga bateeka empiiya gyabwe omu kintu kyʼebirabo omu Yeekaalu.
LUK 21:2 Awo era nʼabona nʼonamwandu omudoobi yena ngʼateekamu obumpiiya bubiri, obusembayo okubba obwʼebbeeyi entono nakimo.
LUK 21:3 Kale nʼakoba abeegibe ati, “Mbakobera amazima nti onamwandu omudoobi onu iye ateekeremu kinene ino okukiraku abandi badi bonabona.
LUK 21:4 Ekyo kityo olwʼokubba ibo ebirabo byabwe batoire ku busuni obubali nabwo, neye onu iye omu budoobibwe ateekeremu kyonakyona ekyabbaire nakyo ekibbaire kyʼokujejera obwomibwe.”
LUK 21:5 Awo abamo oku beegi ba Yesu owebabbaire batumula oku Yeekaalu ngʼowebagyombekere nʼamabbaale amasa, era ngʼowebagitimbire nʼebyokujolija ebigibonekesya nakusani, oYesu nʼakoba ati,
LUK 21:6 “Ebyo ebimubona, ekiseera kyalituuka, owewatalibbeerawo eibbaale kadi limo eryalisigala nga lyombeke oku liinaye. Gonagona baaba kugawumpulyagawo.”
LUK 21:7 Awo abeegi ba Yesu ni bamubuulya bati, “Musomesya, ebyo byalibbaawo di? Era kamanyiciryoki akaliraga kati byatira okubbaawo?”
LUK 21:8 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Mwekuume, tiwaabbaawo abagotesyagotesya; olwʼokubba bangi baliiza nga beeyeta ninze, era nga bakoba bati, ‘Ekiseera kya Kurisito okwira kiri kumpi okutuuka.’ Timubasengereryanga.
LUK 21:9 Owemuwuliranga entalo nʼobwediimo, timutyanga. Ebyo biteekwa okusooka okubbaawo, neye era enkomerero tiyalituukirawo.”
LUK 21:10 Era awo ni yeeyongera okubakobera ati, “Eigwanga lyalirumba eigwanga erindi, nʼobwakabaka bwalirumba obwakabaka obundi.
LUK 21:11 Walibbaawo omusisi owʼamaani, nʼamanzala nʼokawumpuli omu bitundu bingi. Era walibbaawo nʼebitiisirirya nʼobumanyiciryo obwʼamaani okuzwa omwigulu.
LUK 21:12 “Neye ebyo byonabyona nga bikaali okubbaawo, balibakwata era ni babayiigaania. Balibawaayo okubawozesya omu makumbaaniro, nʼokubasiba omu mabbuusu. Era balibatwala omumaiso gʼabakabaka nʼagʼabafugi olwʼeriina lyange.
LUK 21:13 Ekyo kyalibazweramu inywe abeegi bange okubatuucaaku aMawuliro aMasa.
LUK 21:14 Neye muli nʼokumanya muti timuli nʼokusooka okweraliikirira ekya kuwozya.
LUK 21:15 Ekyo kityo olwʼokubba nze nalibawa ebibono nʼamalabuki, abalabe baanywe ebibatayezya okwakanisya waire okugaana.
LUK 21:16 Paka nʼababyaire baanywe nʼabaganda baanywe, nʼabekika kyanywe, nʼemikago gyanywe bona balibalyamu olukwe era abamo kwinywe balibaita.
LUK 21:17 Abantu bonabona balibacaawa olwʼeriina lyange.
LUK 21:18 Neye mpaawo kwinywe eyalijigirika obwomibwe obwʼomwoyo.
LUK 21:19 Olwʼokugumira ebigosi kwanywe mwalirokoka.”
LUK 21:20 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Owemwalibona ngʼamaje geeruguuliriirye ekibuga kyʼe Yerusaalemi, olwo nga mumanya muti bali kumpi okukijigirica.
LUK 21:21 Olwo abo abalibba omu Buyudaaya, bairukiranga mu nsozi, ibo abalibba omu kibuga kyʼe Yerusaalemi bakizwangamu, era abo abalibba omu byalo tibakingirangamu.
LUK 21:22 Ekyo kityo olwʼokubba ekiseera ekyo kyalibba kya Kibbumba kunyaaŋa eeri abantu abʼomu kibuga ekyo, era ekyo kyalibba kutuukirirya Biwandiike.
LUK 21:23 Abalibba ebida nʼabalibba bayonkesya omu naku egyo, nga baligada ino! Walibbaawo okugada okwʼamaani oku kyalo kinu, nʼobulwa bwa Kibbumba oku bantu baamu.
LUK 21:24 Abandi balibaita nʼempiima, kaisi abandi balibatwala omu byalo ebitali bimo omu busibe, era aBatali Bayudaaya baliwamba era ni bafuga kubbikubbi ino ekibuga kyʼe Yerusaalemi paka ebiseera oKibbumba ebiyategekeire aBatali Bayudaaya okufuga, owebyaliwaaku.”
LUK 21:25 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Walibbaawo ebyewunyo okwisana nʼoku mweri nʼoku nkota. Nʼoku kyalo abantu balyeraliikirira nga batya olwʼokuwolomboga kwʼenyanza nʼokubbaapa kwʼamayengo.
LUK 21:26 Abantu balibbalikaku olwʼentiisya nʼolwʼokweraliikirira ebyalibbaawo oku kyalo, olwʼokubba obufugi nʼebibbumbe ebyʼangulu omwibbanga balibitengeetya.
LUK 21:27 Olwo kaisi ni babona oMwana wa Muntu ngʼaizira oku bireri, era ngʼali nʼobwezye bungi nʼekitiisya ekyʼamaani.
LUK 21:28 Kale ebyo owebyalitandiika okubbaawo, musetukanga era ni mugangamula emitwe gyanywe olwʼokubba okubanunula inywe, kwalibba kuli kwigereranga.”
LUK 21:29 Awo oYesu nʼabagerera olugero ati, “Aale mubonere oku musaale omutiini, era nʼegindi gyonagyona.
LUK 21:30 Owemubona nga gikunkumuka nga mumanya muti ebiseera ebyʼeisana biigereire.
LUK 21:31 Nʼomu ngeri enanyere eyo, owemubonanga ebyo ebimbakobeire nga biri kubbangawo, mumanyanga muti obwakabaka bwa Kibbumba bwigereire.”
LUK 21:32 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Mbakobera amazima nti ebintu ebyo byonabyona byaba okubbaawo ngʼabantu abʼomulembe gunu bakaali okufa okuwaawo.
LUK 21:33 Eigulu nʼekyalo byaliwaawo, neye ebibono byange tibyaliwaawo kadi naire.”
LUK 21:34 Awo oYesu nʼalabula abantu ati, “Mwekuume okwetalawusa, nʼobuteemeere, nʼokweraliikirira ebyobwomi bwʼoku kyalo kunu okutazitowereranga emyoyo gyanywe, amo ni mubba ooti muli awo ngʼolunaku lwa Kibbumba olwʼokusaliraku emisango lubagwireku nga timwetegekere ooti muntu azwa omu mutego.
LUK 21:35 Ekyo kityo olwʼokubba ekyo kyalikwata oku bantu bonabona abali oku kyalo.
LUK 21:36 Kale mubbenge beetegeki, era musabenge oKibbumba, kaisi mwezye okuwunuka ebyo byonabyona ebyaba okubbaawo, nʼokwezya okwemerera omumaiso gʼomwana wa Muntu.”
LUK 21:37 Nabuli lunaku omusana oYesu yaabbanga mu Yeekaalu ngʼayegesya, kaisi owekwairugalanga nʼawuluka okwaba oku Lusozi olubeeta olwʼeMisaale eMizaituuni okumalira eeyo ekiire.
LUK 21:38 Abantu bangi ino bawuunanga amakeezi ni baaba e gyali omu Yeekaalu okumuwulisisya.
LUK 22:1 Kale awo oMukolo ogwʼeMigaati eGibulamu eKizumbulukuca, ogubeeta oMukolo ogwʼoKutambukirya, gwabbaire gwatira okutuuka.
LUK 22:2 Era abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa babbaire banoonia engeri yʼokwita oYesu mu mbiso olwʼokubba babbaire batya abantu.
LUK 22:3 Awo oSitaani nʼaingira omu mwoyo gwa Yuda oIsikalyoti, eyabbaire omoiza oku beegi ba Yesu eikumi na babiri.
LUK 22:4 Kaisi oYuda nʼayaba nʼateesa nʼabakabona abakulu, nʼabakuumi bʼeYeekaalu abakulu engeri egyayinza okulyamu oYesu olukwe, amuweeyo egibali.
LUK 22:5 Olwʼekyo badi ni basangaala ino, era ni bategeragana okumuwa empiiya.
LUK 22:6 Kale awo nʼaikirirya, era nʼanoonia akaseera akasa akʼokubabbeera bakwate oYesu, ngʼekiziima kyʼabantu kibulawo.
LUK 22:7 Awo olunaku ni lutuuka olwʼoMukolo ogwʼeMigaati eGibulamu eKizumbulukuca, olubasaliraku ontaama omutomuto ogubasadaaka oku Mukolo ogwʼoKutambukirya.
LUK 22:8 Kale oYesu nʼatuma oPeetero nʼoYokaana, nʼabakoba ati, “Mwabe mututegekere oMukolo ogwʼoKutambukirya, tugulye.”
LUK 22:9 Ibo ni bamubuulya bati, “Otaka tugutegekere yaina?”
LUK 22:10 Iye nʼabakoba ati, “Aale owemwabba nga mwingira omu kibuga, mwajirya omusaiza eyeetiikire ensaka yʼamaizi, mumusengererye paka omu nyumba omuyaingira.
LUK 22:11 Era mukobe onanyere enyumba omuntu oyo omuyaingira muti, ‘OMusomesya akobere ati; nambu ekisenge kiri yaina, iye nʼabeegibe omubaliira oMukolo ogwʼoKutambukirya?
LUK 22:12 Iye yabalagisya ekisenge ekinene ekiri e ngulu omu kalina, ekibamalire okwalirira, kaisi mututegekere omwo ebyokulya.’ ”
LUK 22:13 Awo ni baaba, era ni baaja nga byonabyona biri ngʼoYesu oweyabakobere, era ni bategeka oMukolo ogwʼoKutambukirya.
LUK 22:14 Awo esaawa eyʼokulya oweyatuukire, oYesu nʼatyama okuliira aamo nʼabatumebe.
LUK 22:15 Kaisi nʼabakoba ati, “Ntakire ino okuliira aamo na inywe oku Mukolo gunu ogwʼoKutambukirya, nga nkaali okugada.
LUK 22:16 Era mbakobera nti tinaliiramu okugulya, paka amakulu gaagwo owegalituukirira omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
LUK 22:17 Kale oYesu nʼakwata ekikopo kyʼenviinyo, ni yeebalya oKibbumba, era nʼabakoba ati, “Mukwate kinu mugabane nywenanywena,
LUK 22:18 olwʼokubba mbakobera nti okuzwa atyanu tinaliirayo tete okunywa ekyokunywa ekyʼemizabbibbu, paka obwakabaka bwa Kibbumba owebwalibbeerawo.”
LUK 22:19 Era nʼatoola omugaati, ni yeebalya oKibbumba, kaisi nʼaguvunavunamu, nʼawa abeegibe ngʼabakoba ati, “Gunu niigwo omubiri gwange [ogumpaayo okulwanywe. Mukolenge kinu olwa kunjebukirya.”
LUK 22:20 Ekiinulo owekyawoire, nʼabawa ekikopo ekyʼenviinyo omu ngeri enanyere eyo, ngʼakoba ati, “Ekikopo kinu niigwo omusaaye gwange ogwasusuka okulwanywe era ogukakasa endagaano ya Kibbumba empyaka.]
LUK 22:21 “Neye obone, oyo ayaba okundyamu olukwe alya na nze ekyokulya oku menza.
LUK 22:22 Dala oMwana wa Muntu ayaba okufa ngʼowebakitegekere, neye wobe! Omuntu oyo eyamulyamu olukwe ngʼalabire!”
LUK 22:23 Awo ibo abeegibe ni batandiika okwebuulyangana bati, “Naani kwiswe ayaba okukola ekyo.”
LUK 22:24 Kale awo ni wabbaawo empaka omu beegi ba Yesu, nga beebuulyangana bati naani kwibo ogubatwala okubba akira ekitiisya.
LUK 22:25 OYesu nʼabakoba ati, “Abakabaka bʼabantu abo aBatali Bayudaaya bataka abantu abebafuga babamanye bati babaliku obwezye, era abo abʼobwezye, beeyeta babbeeri baabwe.
LUK 22:26 Neye inywe timwabba ooti niibo, wazira akiraku okubba owʼekitiisya mwinywe, abbe ooti niiye omutomuto waamu era omwekubbemberi abbe ngʼomuweererya.
LUK 22:27 Aale akiraku okubba owʼekitiisya niiye aliina? Oyo atyaime okulya, ooba oyo aweererya? Tiyooyo atyaime okulya? Neye nze mwinywe ndi ooti muweererya.
LUK 22:28 “Era inywe abantu abasigaire na nze omu bigosi byange,
LUK 22:29 zena mbawa obwezye okufuga obwakabaka nga zena oBbaabba oweyampaire obwezye okufuga,
LUK 22:30 kaisi muliire oku menza yange omu bwakabaka bwange. Era mwalityama oku ntebe egyʼobufugi eikumi na ibiri ni musalira ebika eikumi na bibiri ebya Isirairi emisango.”
LUK 22:31 Awo oYesu nʼakoba oSimooni Peetero ati, “Simooni, Simooni, oSitaani asabire oKibbumba amwikirirye abagezesye okwabula abasa omu babbibabbi ngʼomuntu awasenyentamu engaano.
LUK 22:32 Neye nze nkusabiire, tiwawaamu okwikirirya. Era owewalimala okwenenya, ogumyanga abeegi abainawo.”
LUK 22:33 Neye oPeetero nʼamukoba ati, “Musengwa, neetegekere okwaba na iwe omu mabbuusu era nʼokufeera aamo na iwe.”
LUK 22:34 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Peetero, nkukobera nti olwatyanu, onkoko yaabba akaali nʼokukookoola, nga wankuneegaanira emirundi misatu ngʼokoba oti tommaite.”
LUK 22:35 Kale awo oYesu nʼababuulya ati, “Owenabatumire nandi ni mwaba nʼomugoba ogwʼempiiya, newankubbaire ebikotiya ebyʼabasabiriri, waire engaito, wabbairewo ekimwadambire?” Ni bamwiramu bati, “Mpaawo naire.”
LUK 22:36 Kale awo nʼabakoba ati, “Neye atyanu oyo aali nʼomugoba ogwʼempiiya ayabe nagwo, nʼoyo aali nʼekisawo yena ayabe nakyo, era owoobba odamba empiima, otunde ekizwalokyo ogigule.
LUK 22:37 Ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike ekintumulaku kiti: ‘Bamubaliire aamo nʼabakola ebibbibibbi,’ kiteekwa okutuukirira. Era eBiwandiike ebyo byonabyona ebinkwataku biteekwa okutuukirira.”
LUK 22:38 Neye ibo abeegibe ni bamukoba bati, “Musengwa, obone aanu tulikuuwo nʼempiima ibiri.” Iye nʼabairamu ati, “Ekyo kimala!”
LUK 22:39 Awo oYesu nʼawuluka omu kibuga nʼayaba oku Lusozi olwʼeMisaale eMizaituuni ngʼoweyakolanga, era abeegibe ni bamusengererya.
LUK 22:40 Oweyatuukire omu kifo ekyo, nʼabakoba ati, “Musabe oKibbumba kaisi timwagwa omu bikemo.”
LUK 22:41 Awo oYesu iye nʼabazwaku ni yeeyongerakuuyo katono omumaiso ebigere ooti 30, nʼakoma amazwi nʼasaba oKibbumba,
LUK 22:42 ati, “Bbaabba, owoobba ngʼotaka, ontooleku ekipimo ekyokugada okwo, neye iwe ekyotaka niikyo ekyobba okole tinga nze owentaka.” [
LUK 22:43 Kaisi awo omalaika nʼazwa omwigulu nʼamubonekera, era nʼamugumya.
LUK 22:44 Kale oYesu ngʼali omu bulumi obungi, ni yeeyongera okwegairira ino oKibbumba, era olwotalwe ni lutoonya nga luli ooti gatondo gʼomusaaye agatoonya ansi.]
LUK 22:45 Awo oweyasetukire okuzwa omu kusaba oKibbumba, nʼaiza e giri abeegibe, nʼabaajirya nga bagonere olwʼenima egibabbaire nayo.
LUK 22:46 Kaisi nʼababuulya ati, “Inywe, mugona-bugoni? Musetuke musabe oKibbumba, kaisi timwagwa omu bikemo.”
LUK 22:47 Ala oYesu yabbaire akaali atumula, kaisi ekiyindi kyʼabantu ni kituuka, ngʼomusaiza ogubeetanga bati Yuda eyabbaire omoiza oku beegibe eikumi na babiri akyekudembeire. Kale awo nʼaigerera e giri oYesu okumusugirya ngʼamugwa mu kifubba.
LUK 22:48 Neye oYesu nʼamubuulya ati, “Yuda, olyamu oMwana wa Muntu olukwe mu ngeri yʼokumusugirya ngʼomugwa mu kifubba!”
LUK 22:49 Kale awo abeegi ba Yesu owebaboine ekyaba okubbaawo, ni bamubuulya bati, “Musengwa, tubalwanisye nʼempiima?”
LUK 22:50 Era omoiza oku beegi abo nʼatemaku omugalama wa kabona akira obukulu ekitwi ekyʼoku ndiiro nʼamutiicaaku.
LUK 22:51 Neye oYesu nʼabakoba ati, “Mulekeraawo!” Kaisi nʼakwata oku kinkuyu kyʼekitwi kyʼomugalama oyo, era nʼakiiryawo.
LUK 22:52 Awo oYesu nʼakoba abakabona abakulu, nʼabakuumi bʼeYeekaalu abakulu, era nʼabantu abakulu omwigwanga ababbaire baizire okumukwata, ati, “Mwizire nga muli nʼempiima nʼemiigo ooti mwaba kukwata muyeekera?
LUK 22:53 Kale nabuli lunaku naabbanga na inywe omu Yeekaalu, nandi munkwata. Neye kinu niikyo ekiseera kyanywe, era niikyo ekiseera kyʼamaani gʼendikiirya.”
LUK 22:54 Awo ni bakwata oYesu, ni bamutwala omu nyumba ya kabona akira obukulu, era oPeetero nʼasenjeryaku ngʼalekerekuuwo eibbanga.
LUK 22:55 Neye owebamalire okukuma ekisiki omu luuga aakati, ni batyama aamo, era oPeetero yena nʼatyama aamo nabo okwota omusyo.
LUK 22:56 Awo omoiza oku baala ababbaire abaweererya e wa kabona akira obukulu oweyaboine oPeetero ngʼatyaime omusyo e gigumoleka, nʼamwekalikica, kaisi nʼakoba ababbairewo ati, “Nʼomusaiza oyo yena abbanga nʼoYesu.”
LUK 22:57 Neye oPeetero ni yeegaana ati, “Mukali iwe, omusaiza oyo timmumaite.”
LUK 22:58 Era nga wabitirewo akaseera katono, omuntu ogondi nʼamubona, era nʼamukoba ati, “Na iwe wena oli moiza kwibo.” Neye oPeetero nʼamwiramu ati, “Musaiza iwe, tiniiye owekiri bbe!”
LUK 22:59 Tete nga wabitirewo ekiseera kyʼesaawa ooti moiza, omuntu ogondi nʼakakasa ngʼakoba ati, “Dala onu yena moiza oku basengereri ba Yesu olwʼokubba yena Mugaliraaya.”
LUK 22:60 Neye era oPeetero nʼakaalaamira nakimo ino ngʼakoba ati, “Musaiza iwe, timmaite ekyokoba, nze omusaiza oyo timmumaiteku kadi!” Amangu ago, oweyabbaire ngʼakaali atumula, onkoko nʼakookoola.
LUK 22:61 OMusengwa waiswe nʼagaluka nʼalingirira oPeetero. Awo oPeetero nʼayebukirya ekibono kya Musengwa, ngʼoweyabbaire amukobere ati, “Olwatyanu onkoko yaabba akaali nʼokukookoola, nga waneegaine emirundi misatu ngʼokoba oti tommaite.”
LUK 22:62 Era awo oPeetero nʼawuluka, era nʼakunga ino.
LUK 22:63 Awo abasaiza abebabbaire bakuumisirye oYesu, ni bamujooga era nga webamukubba.
LUK 22:64 Era ni bamubiikaku amaiso, kaisi ni bamukoba bati, “Aale otuwe obunaabbi, naani akukubbire?”
LUK 22:65 Era ni bamuduula ebintu ebindi bingi ino.
LUK 22:66 Awo obwire owebwaceire, olukiiko lwʼabantu abakulu omwigwanga, nʼabakabona abakulu, era nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, ni bakumbaana, kaisi awo ni baleeta oYesu omumaiso gaawe.
LUK 22:67 Kale ni bamukoba bati, “Otukobere obanga niiwe oKurisito ogubasukireku amafuta.” Neye oYesu nʼabairamu ati, “Nowenabakobera, timwaikirirye,
LUK 22:68 era nʼowenababuulya, timwanjiremu.
LUK 22:69 Neye okuzwa atyanu, oMwana wa Muntu ayaba okutyama nʼoKibbumba omu kifo kyʼekitiisya eino.”
LUK 22:70 Awo bonabona ni bamubuulya bati, “Ekyoli kutegeeza oti iwe oli Mwana wa Kibbumba?” Iye nʼabairamu ati, “Ngʼowemukolere era ninze oyo.”
LUK 22:71 Kale awo ni bakoba bati, “Tukaali tutaka obujulizi obundi bwaki? Iswe abananyere ngoyo tuwuliire ngʼatumula.”
LUK 23:1 Awo abʼolukiiko bonabona ababbairewo ni basetuka, ni batwala oYesu eeri oPiraato.
LUK 23:2 Era owebamutuucirye ni batandiika okumuwaabira nga bakoba bati, “Onu twamwajiirye ngʼasasamaza abantu bʼeigwanga lyaiswe, ngʼabaloberya okuwa oKaisaali omusolo, era nga yeeyeta Kurisito ogubasukireku amafuta, okabaka.”
LUK 23:3 OPiraato nʼamubuulya ati, “Niiwe okabaka wʼaBayudaaya?” OYesu nʼamwiramu ati, “Ee, kityo ngʼowookobere.”
LUK 23:4 Awo oPiraato nʼakoba abakabona abakulu nʼekiziima kyʼabantu ati, “Timbona musango ogumuvunaana omuntu onu.”
LUK 23:5 Neye ibo ni beekalangula nʼamaani okumukakasa bati, “Asasamaza abantu omu njegesyaye. Yatandiikire mwitwale lyʼe Galiraaya, nʼabita omu Buyudaaya mwonamwona ngoyo atyanu atuukire nʼaanu.”
LUK 23:6 Kale oPiraato oweyawuliire ebyo, nʼabuulya ooba ngʼomuntu oyo Mugaliraaya.
LUK 23:7 Oweyamanyicirye ati oYesu azwa mwitwale lya Kerode, nʼamuweererya e gyali, aate ngʼoKerode yena omu naku egyo yabbaire mu Yerusaalemi.
LUK 23:8 Kale awo oKerode oweyaboine oYesu nʼasangaala ino olwʼokubba yabbaire awuliire ebimufaaku, era okuzwa eira nʼeira yatakanga okumubona, era ngʼasuubira okumubona ngʼakola ebyewunyo.
LUK 23:9 Kale nʼabuulya oYesu ebibuulyo bingi, neye oYesu nandi nʼamwiramu kadi kimo.
LUK 23:10 Awo-so abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa ni beeteekawo, kaisi ni bakaalaama nʼamaani oku Yesu.
LUK 23:11 Awo oKerode nʼabaisirikalebe ni bamunyaiya nga bamutala era ni bamukiina kaisi oKerode nʼamuzwalisya eganduula emirikiinya, era nʼalagira ni bamukanja e wa Piraato.
LUK 23:12 OKerode nʼoPiraato ababbaire bacaawanganire ngʼensonga gya Yesu gikaali okubbaawo, ni basuuka ba mukago oku lunaku olwo.
LUK 23:13 Awo oPiraato nʼayeta abakabona abakulu nʼabamo oku bʼakakiiko akafugi nʼekiziima kyʼabantu ekyabbaire aawo.
LUK 23:14 Era nʼabakoba ati, “Muleetere omuntu oyo egyendi nga mukoba muti asasamaza abantu; aale mubone, mmubuuliirye omumaiso gaanywe, era nandi ni mboinemu musango mwebyo ebimusinziriraku okumuvunaana.
LUK 23:15 Era waire oKerode yena atyo tasunire ekyokumuvunaana, kagira amwirirye egituli. Ngʼowemubona omuntu oyo mpaawo musango oguyabbengere ogumusinziriraku okumusalira ogwʼokufa.
LUK 23:16 Aale njaba okumubonereza, kaisi mmuteere.” [
LUK 23:17 Kyabbaire kityo olwʼokubba ku buli Mukolo ogwʼoKutambukirya, oPiraato yateekwanga okubateerera omusibe ogubamusabanga].
LUK 23:18 Kale awo ekiziima kyʼabantu kyonakyona ni kiceerera aamo kiti, “Oyo omwite-bwiti, otuteerere Bbalaba!”
LUK 23:19 OBbalaba oyo yabbaire musibe omu mabbuusu olwʼakeediimo ekiyakolere omu kibuga era nʼolwʼomuntu oguyabbaire aitire.
LUK 23:20 Atyo oPiraato nʼagezyaku okubagambirirya tete ngʼataka okuteera oYesu.
LUK 23:21 Neye ibo ni beeyongera okukooka bati, “Omukomerere oku musalabba, omukomerere oku musalabba!”
LUK 23:22 Tete era oPiraato nʼababuulya omulundi ogwokusatu ati, “Lwaki? Kibbikibbiki ekyakolere? Timbona nsonga kwiye emusingisya omusango ogwʼokufa. Aale owenaabba nga mmalire okumubonereza, nʼamuteera.”
LUK 23:23 Neye ibo ni beeyongera okukooka nga bakakasa bati oYesu bamukomerere oku musalabba era ni bamuyinga.
LUK 23:24 Kale oPiraato yena nʼasalawo okukola ekibamusabire.
LUK 23:25 Awo nʼabateerera omusaiza odi ogubamusabire, eyabbaire omusibe omu mabbuusu olwʼakeediimo akeyakolere nʼolwʼomuntu oguyabbaire aitire, era nʼawaayo oYesu eeri abantu ngʼowebabbaire bataka.
LUK 23:26 Awo abaisirikale owebabbaire batwala oYesu, ni basangaana omusaiza ogubeeta oSimooni owʼe Kuleene, eyabbaire akanga e ika omu kibuga ngʼazwa omu kyalo, era ni bamukaka ni bamuteekaku omusalabba okugwetiika ngʼazwaku oYesu e nyuma.
LUK 23:27 Awo ekiyindi kyʼabantu kinene ni kisengererya oYesu, omwo mwabbairemu abakali era ibo ni baaba nga bakunga era nga bakubba enduulu olwa Yesu.
LUK 23:28 Neye oYesu nʼaira oku bakali abo kaisi nʼabakoba ati, “Inywe abakali abʼe Yerusaalemi, timwakunga okulwange; neye mwekungire niinywe abananyere era nʼolwa baana baanywe.
LUK 23:29 Ekyo kityo olwʼokubba enaku gyalituuka, abantu owebalikobera bati, ‘Abakali abagumba bʼenkabi, era ebida ebitabyalangaku nʼamabeere agatayonkesyangaku byona nga byʼenkabi!’
LUK 23:30 Olwo balikoba ensozi bati, ‘Mutugweku,’ nʼobusozi bati, ‘Mutubbuuneku.’
LUK 23:31 Obanga abantu bakolere batyo ku musaale omubisi kaisi leero kyalibba kitya oku mukalu?”
LUK 23:32 Awo wabbairewo abasaiza abandi babiri ababbaire oku gwʼokuvuna amateeka, abebatwaire okwitira aamo nʼoYesu.
LUK 23:33 Kale owebatuukire omu kifo ekibeeta ekyʼeKiyanga, ni bakomerera awo oYesu oku musalabba nʼabavuni nago abamateeka, omoiza oku lubba lwa Yesu olwʼengalo endiiro, ogondi oku lwʼengooda. [
LUK 23:34 Awo oYesu nʼakoba ati, “Bbaabba, obasoniye olwʼokubba tibamaite ekibakola].” Kale awo abaisirikale ni bagabula ebizwalo bya Yesu nga babikubbiraku kalulu.
LUK 23:35 Era abantu ni beemerera aawo okubona ebintu ebyo ebyabbairewo, ngʼabafugi ibo bali kumusekerera nga bakoba bati, “Yalamyanga abandi, aale oleke yeeramye owaabba nga niiye oKurisito oMulonde wa Kibbumba!”
LUK 23:36 Cooka abaisirikale bona ni baigerera aawo e gibabbaire bamukomereire, ni bamukiina nga bamuwa enviinyo ensasaami okufunfuuna,
LUK 23:37 era nga bamukoba bati, “Owoobba nga niiwe okabaka wʼaBayudaaya, weeramye!”
LUK 23:38 Era bateekereyo ekiwandiiko e ngulu oku musalabba ekibawandiikire bati, “ONU NIIYE OKABAKA WʼABAYUDAAYA.”
LUK 23:39 Kale awo omoiza oku bavuni bamateeka abebabbaire bakomereire oku musalabba, nʼaduula oYesu ngʼamukoba ati, “Tiniiwe oKurisito ogubasukireku amafuta? Weeramye, na iswe swena otulamye.”
LUK 23:40 Neye omuvuni wʼamateeka oodi ogondi nʼakaawuukira omwinaye ati, “Iwe, totyaku oKibbumba olwʼokubba tuli oku kibonerezo kimo naye?
LUK 23:41 Cooka iswe era mazima tusaanira ekibonerezo kinu olwʼebitwakolere, neye omusaiza onu iye mpaawo ensobi egyakolere.”
LUK 23:42 Era awo nʼayongeraku ati, “Yesu, weneebukiryanga owewaliirira omu kitiisya kyʼobwakabakabwo.”
LUK 23:43 Neye iye oYesu nʼamwiramu ati, “Nkukobera amazima nti, olwatyanu waabba na nze omu kifo ekyokwesiima.”
LUK 23:44 Awo esaawa gyabbaire ooti mukaaga egyʼomusana, eisana ni lirikira era endikiirya nʼekwata oku kyalo kyonakyona paka oku saawa omwenda egyeigulo. Era omu kaseera ako olutimbe olwʼomu Yeekaalu ni lunyiirikamu aakati ni bibba ebitundu bibiri.
LUK 23:46 Awo oYesu nʼakunga maaminkirira ati, “Bbaabba, nkukwatisya omwoyo gwange!” Oweyamalire okukunga atyo, nʼafa.
LUK 23:47 Kale omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100 oweyaboine ebibbairewo, nʼawuuja oKibbumba era nʼakoba ati, “Dala onu abbaire musaiza atuukiriire!”
LUK 23:48 Awo abantu bonabona ababbaire bakumbaine okweboneraku owebaboine ebibbairewo, ni bakanga e waabwe nga baizwire enima.
LUK 23:49 Neye abakaagwa ba Yesu bonabona nʼabakali abamusengereirye okuzwa e Galiraaya, beemereire yalakuuku okulengeranga ebyabbairewo.
LUK 23:50 Awo, wabbairewo omusaiza eriinalye bati Yusufu, omusaiza oyo yabbaire mutyami wʼomu kibuga kyʼomu Buyudaaya ekibeeta Alimasaaya. Era yabbaire mukwenda oku lukiiko lwʼaBayudaaya olukulu, wazira tiyaikirizaganyire nalwo omu kiteeso ekyokwita oYesu era nʼomu ngeri yʼokukikolamu. Yabbaire musaiza musa era ngʼatuukiriire, era ngʼakumiriire okubbaawo kwʼobwakabaka bwa Kibbumba.
LUK 23:52 Kale oYusufu oyo nʼayaba eeri oPiraato, nʼamusaba omulambo gwa Yesu.
LUK 23:53 Kale awo nʼagwanula oku musalabba, nʼagulingira omu lugoye olwa lineni. Nʼaguteeka omu magombe agʼempuku agebabbaire nga batemere mwibbaale, igo agebabbaire nga tibagateekangakuumu mulambo.
LUK 23:54 Olunaku lwʼokumuliika olwo, lwabbaire lwa kwetegekeraku Saabbaato era eyabbaire yatira okutandiika.
LUK 23:55 Batyo abakali ababbaire bazwereire nʼoYesu e Galiraaya, ni basengererya oYusufu, era ni babona amagombe, ni babona nʼengeri egibateekeremu omulambo gwa Yesu.
LUK 23:56 Kale awo ni bakanga e waabwe, ni bategeka ebyakaloosa, nʼokalifuwa. Neye oku Saabbaato ni bawuumula ngʼeiteeka lyʼaBayudaaya oweriragira.
LUK 24:1 Awo oku lunaku olwesaabbiiti, abakali abo bawiine makeezi pwi ni bakwata ebyakaloosa ebibabbaire bategekere ni baaba oku magombe ga Yesu.
LUK 24:2 Kale owebatuukire eeyo baajiirye nga bayiringitirye eibbaale balitoirewo omu mulyango gwʼamagombe agʼempuku omu babbaire bamuliikire.
LUK 24:3 Neye owebaingiiremu, tibaajiiryemu omulambo gwa Musengwa oYesu.
LUK 24:4 Awo owebabbaire nga bakaali bawugulaire olwʼekyo, okwaba okwebukirya ngʼabasaiza babiri ababbaire bazwaire ebizwalo ebimirikiinya ooti kumesya kwa ikendi nga babeemereireku awo.
LUK 24:5 Kale awo abakali abo omu kutya ni bakoma amazwi okukotama, nʼempumi ni giguunya ansi okwitakali, neye abasaiza nago ni babakoba bati, “Lwaki munoonerya omwomi omu bafu?
LUK 24:6 Aanu abulawo; azuukiire! Mwebukirye oweyabbaire ngʼakaali ali na inywe omu Galiraaya nga yabakobeire ati,
LUK 24:7 ‘OMwana wa Muntu bateekwa okumuwaayo omu bwezye bwʼabantu abakola ebibbibibbi bamukomerere oku musalabba, era oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu azuukire.’ ”
LUK 24:8 Owebawuliire ebyo olwo awo ni beebukirya ebibonobye.
LUK 24:9 Awo owebazwire oku magombe ni bakanga, baabire ni bakobera abatume ba Yesu eikumi na moiza, nʼabandi bonabona ebintu ebyo byonabyona.
LUK 24:10 OMalyamu oMangadaleena, nʼoYowani, nʼoMalyamu omaaye wa Yaakobbo, nʼabandi abebabbaire nabo niibo abaabire okukobera abatume ebintu ebyo.
LUK 24:11 Cooka abatume tibabaikiririiryemu olwʼokubba ebibono byabwe byafaananiire abatume ooti mpaamu makulu.
LUK 24:12 Neye tete oPeetero iye nʼasetuka, nʼairuka nʼayaba oku magombe. Oweyatuukire eeyo, ala okwaba okukotama okulolenkereryamu, yaboinemu ngoye egya lineni egibulamu kintu, era nʼazwayo nga yena onyere yeewunya-kwewunya ebibbairewo.
LUK 24:13 Awo, oku lunaku olunyere olwo, ababiri oku beegi ba Yesu babbaire baaba omu kabuga akʼEmaawo, ekiromita ooti ikumi na moiza okuzwa e Yerusaalemi.
LUK 24:14 Abeegi abo babbaire balonsya ku biibyo byonabyona ebyabbaire bimalire okubbaawo.
LUK 24:15 Awo owebabbaire nga babironsyaku era nga webeebuulyanganaku, oYesu yena onyere nʼabbutuka, era nʼayabirana nabo;
LUK 24:16 neye nandi ni bamumanyica.
LUK 24:17 Kale awo nʼababuulya ati, “Muli kutambula nga mulonsya kuuki?” Cooka ibo ni beemerera nga baicirye amaiso.
LUK 24:18 Awo omoiza kwibo, eriinalye bati Kulewopa nʼamwiramu ati, “Oli mugeni omu Yerusaalemi iwe atamaite ebibbairewo omu naku ginu?”
LUK 24:19 Iye nʼababuulya ati, “Bintuki?” Ni bamwiramu bati, “Ebikwata oku Yesu owʼe Naazaleesi, ngʼoweyabbaire omusaiza onaabbi owʼamaani omu biyakolanga nʼomu biyatumulanga omumaiso ga Kibbumba nʼomumaiso gʼabantu bonabona.
LUK 24:20 Era ngʼabakabona abakulu nʼabafugi baiswe owebamuwaireyo okumusalira ogwʼokufa, era ni bamukomerera oku musalabba.
LUK 24:21 Neye iswe-so twabbaire tusuubira tuti niiye eyabbaire owʼokununula oIsirairi. Neye ebyo byonabyona nga biri awo, lunu atyanu lunaku lwokusatu kasookeede ebyo bibbaawo.
LUK 24:22 Kaisi nʼekindi kiri kiti abamo oku bakali abʼe waiswe olwatyanu batwewunyisirye ino. Cooka amakeezi bawiine oku magombe eeyo,
LUK 24:23 neye tibaajiiryemu omulambogwe. Era baizire ni batukobera bati nambu abamalaika bababonekeire ni babakobera bati oYesu mwomi.
LUK 24:24 Kale awo abamo oku banaiswe baabire oku magombe era ni baajirya nga biri ngʼabakali owebatukobeire, neye iye onyere tibamuboineku.”
LUK 24:25 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Nga muli basirusiru era ngʼemyoyo gyanywe midoto omu kwikirirya byonabyona abanaabbi ebibalangire eira!
LUK 24:26 OKurisito ogubasukireku amafuta yabbaire tateekwa kugada nʼebyo byonabyona kaisi aingire omu kitiisyakye?”
LUK 24:27 Era ngʼazwera oku Musa nʼabanaabbi abandi, oYesu nʼabasonzolera byonabyona ebimufaaku ngʼowebiri omu Biwandiike.
LUK 24:28 Kale owebabbaire bali kumpi okutuuka egibabbaire baaba, iye oYesu nʼaboneka ooti akaali yeeyongerayo omumaiso.
LUK 24:29 Neye ni bamwegairira ino bati, “Osigale aanu na iswe olwʼokubba eisana ligwa era obwire bwirugala.” Kale nʼayawuka ayabe agone awo nabo.
LUK 24:30 Awo owebabbaire batyaime okulya, yatoire omugaati, ni yeebalya oKibbumba, nʼaguvunavunamu kaisi nʼagubawa.
LUK 24:31 Awo ni bairamu amalabuki era ni bamumanyica, kaisi ni yabeegoteraku.
LUK 24:32 Awo ni beebuulyangana bati, “Emyoyo tigitucemukire owaabbaire ngʼatumula na iswe omu nzira, era ngʼatusonzolera eBiwandiike?”
LUK 24:33 Kale ni basetukiramu mangu ni bakangayo e Yerusaalemi. Eeyo baajiryeyo abatume eikumi na moiza aamo nʼabantu abandi nga bakumbaine.
LUK 24:34 Awo abatume ni babakobera bati, “Kya mazima nti oMusengwa azuukiire era nʼoSimooni amuboineku.”
LUK 24:35 Era abasaiza ababiri abo bona ni babalonserya ebyabbairewo omu nzira era ngʼowebamanyicirye oYesu oweyabavunavuniiremu omugaati.
LUK 24:36 Awo owebabbaire nga bakaali balonsya kwebyo, oYesu yena onyere nʼababbutukamu era nʼabakoba ati, “Eidembe libbe na inywe.”
LUK 24:37 Ekyo kyabeerindukisirye era ni batya nga baseega bati bali kubonanga mwigu.
LUK 24:38 Awo nʼabakoba ati, “Lwaki mweraliikirira? Era lwaki mubuusabuusa omu myoyo gyanywe?
LUK 24:39 Aale mubone amangalo nʼebigere byange. Ninze nakimo onu onyere! Aale munkwateku mubone. Omwigu igwo tigubba nʼomubiri nʼamagumba ngʼowemumbona nze.”
LUK 24:40 Oweyamalire okutumula atyo, nʼabalagisya engalogye nʼebigerebye.
LUK 24:41 Era nʼowebakayire okwikirirya olwʼeisangaalo nʼolwʼokuwuninkirira, nʼababuulya ati, “Mulikuuwo aanu nʼekyokulya?”
LUK 24:42 Kale ibo ni bamuwa ekitundu kya nyanyi omukalu,
LUK 24:43 Era nʼakitoola, nʼakirya nga balingiriire.
LUK 24:44 Kale awo nʼabakoba ati, “Niibyo ebyo ebinabakobeire nga nkaali ndi na inywe, nti buli ekibampandiikireku omu Mateeka ga Musa nʼomu bitabo byʼabanaabbi nʼomu Zabbuli, kiteekwa okutuukirira.”
LUK 24:45 Era awo nʼabategeeresya eBiwandiike,
LUK 24:46 ngʼabakoba ati, “Kinu niikyo ekibawandiikire bati: ‘OKurisito ogubasukireku amafuta nago yaligada era nʼafa neye oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu yalizuukira,
LUK 24:47 era omu liinalye, obukwenda obwʼokwenenya nʼokubasoniya ebibbibibbi bateekwa okubulaabba omu mawanga gonagona nga basookera mu Yerusaalemi.’
LUK 24:48 Inywe muli bajulizi bʼebintu ebyo.
LUK 24:49 Era njaba kubaweererya ekyo oBbaabba ekiyabasuubizire; neye musigale aanu omu kibuga, paka owemwasuna amaani ga Mwoyo oMutukulye okuzwa omwigulu.”
LUK 24:50 Awo oYesu nʼabawuluca omu kibuga, nʼabatwala paka awantu okumpi nʼekyalo kyʼe Bbesaniya, kaisi nʼasiirya engalogye, era nʼabawa enkabi.
LUK 24:51 Era awo oweyabbaire akola ekyo, nʼabazwaku nʼayaba omwigulu.
LUK 24:52 Kale awo ni bamusinza kaisi ni bakanga e Yerusaalemi nga bʼasangaala ino.
LUK 24:53 Era buli lunaku basiibanga oku Yeekaalu nga bawuuja oKibbumba.
JOH 1:1 Omu ntandiika nga bakaali okubbumba ekintu kyonakyona, iye ogubeeta oKibono yabbairewo. Iye oyo yabbaire aamo nʼoKibbumba era oKibono nago ali nʼobwa Kibbumba obwizulye.
JOH 1:2 Era iye nago yabbaire aamo nʼoKibbumba okuzwera nakimo omu ntandiika.
JOH 1:3 OKibbumba yakoleserye niiye okubbumba ebintu byonabyona. Era anambula iye mpaawo kintu kadi kimo oKibbumba ekiyabbumbire.
JOH 1:4 Iye oKibono nago niiye onanzwa wʼobwomi, era iye kitangaala ekimolekera abantu okumanya oKibbumba ekyali era ekyataka bakole.
JOH 1:5 Era oKibono nago kitangaala ekyo ekimolekera abantu abataikirirya, neye ibo abantu abo tibamutegeire.
JOH 1:6 Awo, ni wabbaawo omuntu, iye oKibbumba oguyatumire, eriinalye bati Yokaana.
JOH 1:7 Iye yaizire okukakasa abantu amazima agakwata oku kitangaala nago, kaisi olwo abantu bonabona baikiririrye mu yooyo.
JOH 1:8 Iye oYokaana tiniiye eyabbaire ekitangaala, wazira yaizire akobere abantu ebikwata kwoyo iye ekitangaala nago.
JOH 1:9 Iye oyo eyabbaire ali kwiza oku kyalo niiye ekitangaala ekituuce ekimolekera buli muntu.
JOH 1:10 Iye oyo oKibono yabbaire oku kyalo era oKibbumba yabbumbire ekyalo ngʼakolesya niiye. Neye oKibono oweyabbaire oku kyalo, abantu ibo tibamutegeire.
JOH 1:11 Kale iye yaizire oku kyalokye, neye ibo abantube abananyerenyeere tibamwanirizire.
JOH 1:12 Neye abo bonabona abamwanirizire ni bamwikiririryamu, yabayezyesyerye okusuuka baana ba Kibbumba.
JOH 1:13 Cooka tibasuukire baana ba Kibbumba mukubabyala mubutonde, mukuzwa mu lulyo lwa bazeiza baabwe, ooba mukusalawo kwa buntu waire mu kutaka kwa musaiza omufumbo, wazira oKibbumba onyere niiye oitewaabwe.
JOH 1:14 Kale oKibono oyo yasuukire muntu, era yena nʼabba oku kyalo ooti niiswe. Twamuboine omu kitiisyakye, ikyo kidi ekyʼoyo era iye yenkani eyazwire egiri oKibbumba oIteeye, nga iye oKibono aizwire ekisa nʼamazima agakwata oku Kibbumba.
JOH 1:15 Cooka oYokaana yalangiriire ati, “Onu niiye ogunatumwireku owenakobere nti, ‘Oyo eyaliiza oluzwanyuma lwange, ankiraku ekitiisya, olwʼokubba yansookere okubbaawo.’ ”
JOH 1:16 Era okusinzirira oku bwizulye bwʼekisaakye, swenaswena twabire nga tusuna ebirabo ebyʼokumo kumo.
JOH 1:17 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba yawaire Musa aMateeka okugatuleetera, kaisi ekisa nʼamazima agakwata oku Kibbumba ibyo twabisunire kubita mu Yesu Kurisito.
JOH 1:18 Era mpaawo abonangaku oKibbumba, okutoolaku oMwanawe omoiza yenkani oYesu, iye oyo aali aamo nʼoKibbumba omu kitiisyakye, era oMwanawe oyo nago niiye eyatumanyikisirye oKibbumba ekyali.
JOH 1:19 Kale awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya abʼomu kibuga kyʼe Yerusaalemi ni batuma abamo oku bakabona nʼaBaleevi okubuulya oYokaana oMubatizi bati, “Niiwe onaani?”
JOH 1:20 Iye tiyeebisabisire, wazira yabbutwire nʼeidembe ati, “Tininze oKurisito ogubasukireku amafuta.”
JOH 1:21 Awo niiwo ibo okumubuulya bati, “Aale atyanu niiwe onaani? Niiwe Eriya?” Iye oYokaana nʼabairamu ati, “Bbe tininze Eriya.” Tete ni bamubuulya bati, “Niiwe onaabbi oodi ogubatusuubizire?” Iye nʼabairamu ati, “Bbe.”
JOH 1:22 Awo ekisembayo tete ni bamubuulya bati, “Abatutumire twabakoba tuti niiwe onaani? Weeyeta otya?”
JOH 1:23 Kale awo oYokaana nʼabairamu ngʼajulira Kiwandiike ekiri omwIsaaya ekiti, “Ninze oyo atumulira omwidungu nʼeigono eryaminkirira nti, ‘Mutereerye oluguudo lwa Musengwa oYesu.’ ”
JOH 1:24 Awo olwo aBafalisaayo abo abebatumire
JOH 1:25 niiwo okubuulya oYokaana bati, “Kale lwaki obatiza obanga tiniiwe oKurisito ogubasukireku amafuta, era nga tiniiwe Eriya waire onaabbi oodi ogubatusuubizire?”
JOH 1:26 Era oYokaana nʼabairamu ati, “Nze mbatiza nʼamaizi, neye waliwo iye abeemereiremu aanu ogumutategeera.
JOH 1:27 Niiye oyo eyaliiza oluzwanyuma lwange, nze oguntasaanira okusibindula obusibiro bwʼengaitogye.”
JOH 1:28 Ebyo byonabyona byabbairewo mu Bbesaniya, oku lubba ludi olundi olwa mwiga oYoludaani eeyo oYokaana egiyabbaire abatizira.
JOH 1:29 Awo oku lunaku olwairireku, oYokaana nʼabona oYesu ngʼasimba e gyali, kaisi oYokaana nʼakoba ati, “Aale mubone oyo aali ooti Ntaama oMutomuto owa Kibbumba, iye oYesu, oKibbumba oguyalondere okuwaayo ngʼesadaaka okutoolawo ebikole ebibbibibbi ebyʼekyalo.
JOH 1:30 Niiye oyo ogunatumwireku nti, ‘Waliwo omuntu eyaliiza oluzwanyuma lwange, iye ankiraku obwezye olwʼokubba iye yansookere okubona eisana.’
JOH 1:31 Era nze zena nabbaire timmutegeire nti niiye, neye ekyagirire ni njaba ngʼambatiza nʼamaizi, kyabbaire nti, Iye amanyikane ati niiye omulonde omu bantu bʼe Isirairi.”
JOH 1:32 Awo oYokaana nʼakakasa kusani ino ati, “Naboine oMwoyo oMutukulye ngʼamwikaku okuzwa omwigulu, ngʼali ooti njiiwa, era nʼamusigalaku.
JOH 1:33 Nze tinankubbaire mmumanya, neye oKibbumba eyantumire okubatiza nʼamaizi, niiye eyankobere ati, ‘Oguwalibona ngʼoMwoyo amwikaku era nʼamusigalaku, yalibba niiye oyo eyalibatiza nʼoMwoyo oMutukulye.’
JOH 1:34 Era ikyo nakiboine, era mbakakasa nti oyo niiye oMwana wa Kibbumba.”
JOH 1:35 Oku lunaku olwairireku, oYokaana tete yabbaire omu kifo ekinyere kidi ngʼayemereire aamo nʼababiri oku beegibe.
JOH 1:36 Awo nʼabona oYesu ngʼabita, oYokaana nʼakoba abeegibe ati, “Aale mubone oyo aali ooti Ntaama oMutomuto, iye oYesu, oKibbumba oguyalondere okuwaayo!”
JOH 1:37 Awo abeegi ba Yokaana ababiri nago owebawuliire ngʼoYokaana atumula ebibono ebyo, ni basimbuka ni basengererya oYesu.
JOH 1:38 Kale awo oYesu oweyacuukire okulola e nyuma nʼabona ngʼabantu abo nago ababiri bamusengererya, nʼababuulya ati, “Munoonia niki?” Ibo ni bamwiramu bati, “Laabbi ogona yaina?” (Ekibono “Laabbi,” kyʼolutumu oLwebbulaniya, amakulu gati Musomesya).
JOH 1:39 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Mwize twabe mumanyiceeyo.” Awo ni baaba ni bamanyica oYesu egyagona. Owebaabiireyo gyabbaire ooti saawa ikumi egyeigulo era basiibire naye olunaku olwo.
JOH 1:40 Era omoiza kwabo abawuliire oYokaana ngʼatumula oku Yesu, era nago abasengereirye oYesu, yabbaire Andereya, omuganda wa Simooni oPeetero.
JOH 1:41 Era iye Andereya ekintu ekiyasookere okukola kwabbaire kunoonia mugandawe oSimooni nʼamukoba ati, “Tuboine oMasiya.” Amakulu gati oKurisito ogubasukireku amafuta.
JOH 1:42 Era awo Andereya nʼatwala oSimooni egiri oYesu. Cooka oYesu nʼalingirira oSimooni kaisi nʼamukoba ati, “Niiwe oSimooni omutaane wa Yokaana. Era bakwetanga bati Keefa,” nga litegeeza Peetero.
JOH 1:43 Oku lunaku olwairireku, oYesu nʼasalawo okusimbuka okwaba omwitwale lyʼe Galiraaya. Kale eeyo nʼayajiriryayo oFiripo, era oYesu nʼamukoba ati, “Oize obbe mwegi wange.”
JOH 1:44 OFiripo yena yabbaire azwera mu kibuga kyʼe Bbesusaida, Andereya nʼoPeetero egibabbaire bazwera.
JOH 1:45 Kale oFiripo nʼanoonia oNasanairi era nʼamubona, kaisi nʼamukoba ati, “Tuboine omuntu oodi oMusa oguyatumwireku omu Kitabo kyʼaMateeka, era nʼabanaabbi bona ogubatumwireku omu Biwandiike. Era oyo nago niiye oYesu omutaane wa Yusufu owʼomu kibuga kyʼe Naazaleesi.”
JOH 1:46 Awo oNasanairi nʼamubuulya ati, “Naazaleesi! Eeyo yona eyezya okuzwakuuyo akasa konakona?” OFiripo nʼamwiramu ati, “Ala oize obone.”
JOH 1:47 Iye oYesu oweyaboine oNasanairi nga yatira okumutuukaku, oYesu nʼamutumulaku ati, “Obone oMwisirairi onanyerenyeere, onambulamu bubbeyi naire.”
JOH 1:48 Awo iye oNasanairi nʼamubuulya ati, “Ommanyicirye otya?” OYesu nʼamwiramu ati, “Nkuboine ngʼokaali oli mu musaale omutiini, nga nʼoFiripo akaali nʼokukweta.”
JOH 1:49 Kale awo oNasanairi nʼakoba ati, “Musomesya, niiwe oMwana wa Kibbumba, era niiwe oKabaka wa Isirairi!”
JOH 1:50 Iye oYesu nʼamukoba ati, “Oikirirya olwʼokubba nkukobere nti nkuboine ngʼokaali oli mu musaale omutiini? Walibona nʼebikiraku ebyo.”
JOH 1:51 Era oYesu nʼayongeraku okumukoba ati, “Mazima dala mbakobera nti mwalibona eigulu nga lyeigwire, nʼabamalaika ba Kibbumba nga baniina omwigulu era nga baika oku Mwana wa Muntu.”
JOH 2:1 Awo oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu, ni wabbaawo embaga eyʼobugole omu kibuga e Kaana ekyʼomwitwale lyʼe Galiraaya. Omaaye wa Yesu yabbaireyo oku mbaga eyo,
JOH 2:2 era oYesu nʼabeegibe bona babbaire beete oku mbaga nago, era bona babbaireyo.
JOH 2:3 Kale awo enviinyo owegyawoirewo, omaaye wa Yesu nʼamukoba ati, “Tibakaali bali nʼenviinyo.”
JOH 2:4 Neye oYesu nʼamukoba ati, “Mama, lwaki onnyingirya omu bintu ebyo? Nze ekiseera ekyange kikaali kutuuka.”
JOH 2:5 Neye omaaye nʼakoba abaweererya bʼokumbaga ati, “Buli ekiyabakoba nga inywe mukikola.”
JOH 2:6 Kale oku mbaga aawo wabbairewo agansaka aganene mukaaga agebabaizire omu mabbaale. Agansaka ago nago babbaire bagateekerewo lwʼomukolo ogwʼaBayudaaya ogwʼokwetukulya, buli gunsaka ogumo nga gwʼelita 80 ku 120.
JOH 2:7 Oluzwanyuma oYesu nʼakoba abaweererya abo nago ati, “Agansaka ago mugaizulye amaizi;” era bona ni bagaizulirya nakimo paka ku migo.
JOH 2:8 Awo nʼabakoba ati, “Aale atyanu museneku mutwalire oyo akulira embaga.” Kale abaweererya bona ni bakola ekyo oYesu ekiyabakobere,
JOH 2:9 era akulira embaga nʼalegaku amaizi oYesu ageyabbaire asuuciryemu enviinyo. Cooka tiyamanyicirye egiyabbaire ezwire waire ngʼabaweererya abasenere amaizi ago ibo babbaire bamaite. Kale awo akulira embaga nʼairya omugole omusaiza oku mbale okumukoba ati,
JOH 2:10 “Buli muntu asooka kugabula nviinyo ensa, atyanu abageni owebamala okunywa ni banoja, kaisi nʼaleeta etali nsa. Neye iwe obisire enviinyo ensa paka saawa eenu.”
JOH 2:11 Kanu niiko akamanyiciryo kʼekyewunyo akasooka oYesu akeyakolere omu kibuga e Kaana ekyʼomwitwale lyʼe Galiraaya, era omu ngeri eyo yalagire ekitiisyakye, era abeegibe ni bongera okumwikiririryamu.
JOH 2:12 Ekiseera owekyabitirewo ngʼembaga ewoire, oYesu nʼabagandabe nʼabeegibe, era nʼomaaye, ni baserengeta ni baaba omu kibuga e Kaperenawumu eeyo egibamalire enaku ntono giti.
JOH 2:13 Awo oMukolo ogwʼaBayudaaya ogwʼoKutambukirya owegwabbaire gwatira okutuuka, oYesu nʼabeegibe ni baniinaniina ni baaba omu kibuga e Yerusaalemi.
JOH 2:14 Cooka omu luuga lwʼeYeekaalu yaajiiriryemu abantu nga batundiramu ente nʼentaama nʼenjiiwa egyʼokusadaaka, era nʼabandi nga batyaime bawaanyisya empiiya.
JOH 2:15 Kale awo oYesu nʼakwata emiguwa, nʼagikambamu ofaalu, era awo nʼabbingamu bonabona bazwe omu luuga lwʼeYeekaalu, era nʼabbingamu nʼentaama nʼente. Era nʼagangulyaga amamenza agebabbaire bawaanyisiryaku empiiya, era empiiya ni gisusukiaga.
JOH 2:16 Awo nʼakoba ababbaire batundiramu enjiiwa ati, “Enjiiwa ginu mugitoole aanu. Mubba mutya okusuuca enyumba ya Bbaabba okubba katale!”
JOH 2:17 Awo abeegi ba Yesu ni beebukirya bati bakiwandiikire bati, “Okutaka eino enyumbayo, Musengwa Kibbumba, kwalimmalisyawo.”
JOH 2:18 Kale awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ababbairewo ni bamukoba bati, “Kamanyiciryo kʼekyewunyoki akooyezya okukola okutulaga oti oli nʼobwezye okukola ebyo byonabyona?”
JOH 2:19 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Aale muvunewo eYeekaalu eenu, nze nagyombeka omu naku isatu.”
JOH 2:20 Awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni bakoba bati, “Tumalire emyanka 46 nga twombeka eYeekaalu eyo, kaisi iwe wagyombeka otya omu naku eisatu?”
JOH 2:21 Neye eYeekaalu oYesu egiyabbaire atumulaku, niigwo omubirigwe.
JOH 2:22 Era oweyamalire okuzuukira, kaisi abeegibe ni beebukirya bati yakitumwire, ni baikirirya eBiwandiike, era nʼebibono oYesu ebiyabbaire atumwire.
JOH 2:23 Awo oYesu oweyabbaire ngʼakaali ali e Yerusaalemi oku Mukolo ogwʼoKutambukirya, abantu bangi ni babona obumanyiciryo obwʼebyewunyo oYesu obuyakolere ni bamwikiririryamu.
JOH 2:24 Neye oYesu iye tiyabeesigire, olwʼokubba yabbaire amaite emyoyo gyʼabantu bonabona.
JOH 2:25 Yabbaire tiyeetaagisya muntu niiye nʼabba amukobera ebintu omuntu ebyaseega, olwʼokubba iye onyere yabbaire amaite ebiri omu mwoyo gwa buli muntu.
JOH 3:1 Wabbairewo omusaiza, eriinalye bati Nikodemu, era yabbaire mukwenda oku lukiiko lwʼaBayudaaya olukulu. Omusaiza oyo yabbaire wʼomu kibbula kya Bafalisaayo.
JOH 3:2 Kale omusaiza oyo nʼayaba obwire egiri oYesu, era nʼamukoba ati, “Musomesya, iswe tumaite tuti oli musomesya oKibbumba oguyatumire. Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo ayezya okukola obumanyiciryo obwʼebyewunyo iwe owookola, okutoolaku ngʼoKibbumba ali naye.”
JOH 3:3 Iye oYesu nʼamwiramu ati, “Mbakobera amazima nti omuntu owebatamubyala omulundi gwokubiri, tiwakwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
JOH 3:4 Awo oNikodemu nʼamubuulya ati, “Omuntu akulire bayezya batya okwiramu okumubyala tete? Mazima tayezya okukanga omu kida kya maaye, kaisi tete ni bamubyala omulundi ogwokubiri.”
JOH 3:5 Iye oYesu nʼamwiramu ati, “Nkukobera amazima nti omuntu owebatamubatiza nʼamaizi era nʼasuna nʼoMwoyo oMutukulye, tiwakwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba.
JOH 3:6 Iye omuntu abyala muntu, era nʼomuntu asuna oMwoyo oMutukulye asuuka muyaaka omu bwomibwe obwʼomwoyo.
JOH 3:7 Tiweewunya olwʼokubba nkukobeire nti omuntu bateekwa okumubyala omulundi ogwokubiri.
JOH 3:8 Iye ompunga owaafuwa, egyataka gyalungama. Cooka owulira kuwuuma kwonkani, neye tomanyica egyazwa nʼegyayaba. Kale nʼomu ngeri enanyere eyo tikyezyeka okukimanya engeri omuntu egibamubyala omu bwomibwe obwa mwoyo.”
JOH 3:9 Awo oNikodemu nʼamubuulya ati, “Ebyo byezya bitya okubbaawo?”
JOH 3:10 OYesu nʼamwiramu ati, “Iwe omukugu omu byʼediini aanu omwIsirairi, obba otya okubba nga totegeera ebintu ebyo?
JOH 3:11 Nkukobera amazima nti iswe tutumula ku bintu ebitumaite, era tubakobera ku bintu ebitwaboineku, neye era inywe timwikirirya ebitubakobera.
JOH 3:12 Kaisi obanga owembakobeire ebintu ebibakola oku kyalo timwikiriirye, kaisi leero owenabakobera ebibakola omwigulu mwabiikirirya mutya?
JOH 3:13 Mpaawo kwinywe eyabbaire aniinireku omwigulu, wazira iye oMwana wa Muntu oyo iye eyazwereireyo.”
JOH 3:14 Era ngʼoMusa oweyaanikire ekibbumbe kya mpiri oku kisaale omwidungu, nʼomu ngeri enanyere eyo nʼoMwana wa Muntu atyo webateekwa okumwanika oku musalabba,
JOH 3:15 kaisi kyezye okubba nti buli muntu amwikiririryamu asune obwomi obutawaawo.
JOH 3:16 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba yatakire ino abantu era nʼawaayo oMwanawe omoiza yenkani, kaisi nabuli muntu amwikiririryamu tiyajigirika, wazira abbe nʼobwomi obutawaawo.
JOH 3:17 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba tiyatumire oMwanawe oku kyalo kusalira bantu musango, wazira yamutumire, kaisi abantu balokoke nga babita mu niiye.
JOH 3:18 Nabuli aikiririrya omu Mwana wa Kibbumba tigumusinga, neye oyo atamwikiririryamu gubba gumalire okumusinga, olwʼokubba taikiririrya omu Mwana oyo omoiza yenkani owa Kibbumba.
JOH 3:19 Era gunu niigwo omusango. Iye oyo ekitangaala yaizire omu bantu, neye ibo ni bataka kukolanga bikole ebibbibibbi ebyʼendikiirya okukiraku ebisa ebyʼekitangaala.
JOH 3:20 Ekyo kityo olwʼokubba buli muntu akola ekikole ekibbikibbi, acaawa oyo ekitangaala, era taiza egyali olwʼokutya ati bademba ni babonekesya ebikolebye ebitali bisa.
JOH 3:21 Neye buli muntu akolera oku mazima ga Kibbumba, ayaba egyali oodi iye ekitangaala, kaisi olwo kibbe aweeru kusani kiti, ekikole ekyo ekisa ekyabba akolere, asinziriire mu maani ga Kibbumba.
JOH 3:22 Ebyo owebyawoire, oluzwanyuma lwʼenaku ntono oYesu nʼabeegibe ni baaba omu kitundu ekyʼe Buyudaaya, nʼabba eeyo nabo, era nʼabatiza abantu.
JOH 3:23 Era oYokaana yena yabbaire ngʼali kubatizanga omu mwiga Anoni, okumpi nʼekibuga e Saalimu olwʼokubba eeyo amaizi gabbaireyo mangi, era nʼabantu ni beeyongeranga okwabayo okubabatiza.
JOH 3:24 Ebyo byabbairewo ngʼoKerode akaali okwigalira oYokaana omu mabbuusu.
JOH 3:25 Atyanu, abamo oku beegi ba Yokaana ni babba nʼenkayaana nʼabamo oku Bayudaaya, oku bikwata oku bulombolombo obwʼokwetukulya.
JOH 3:26 Kale awo ni baaba eeri oYokaana ni bamukoba bati, “Musomesya, oyebukirya omusaiza oodi oguwabbaire naye era oguwatuwaireku obujulizi owewabbaire ngʼoli kubatiza abantu oku lubba ludi olwa mwiga oYoludaani? Omusaiza oyo aali kubatizanga, era abantu abakira obungi baaba giri niiye.”
JOH 3:27 Awo oYokaana nʼabairamu ati, “Omuntu tayezya okusuna obwezye bwonabwona ngʼoKibbumba tiniiye amuwaire.
JOH 3:28 Inywe abananyere mwezya okuwa obukakafu muti nakobere nti, ‘Tininze oKurisito ogubasukireku amafuta, neye nze oKibbumba yantumire kukobera bantu ebikwata kwoyo ngʼakaali okwiza.’
JOH 3:29 Kityo nʼomugole abba wʼoyo amuleetere. Era omukaagwa wʼoyo aleetere omugole iye abbaawo kubbeera oyo aleetere, amubba kumpi nʼamuwulisisya, era asangaala ino owaawulira eigono lyʼoyo aleetere omugole. Era nʼomu ngeri enanyere eyo zena eisangaalo lyange libba mu bwizulye owempulira nti abantu baaba egiri oYesu.
JOH 3:30 Nʼolwekyo iye oYesu ateekwa okweyongera okufuma, neenu nga nze niiye wenkendeera omu kufuma.” [
JOH 3:31 Awo oYokaana nʼayongera okubakoba ati, “Oyo oMulonde azwa omwigulu niiye akira bonabona. Cooka abo ababyale bʼoku kyalo kunu babba bantu-buntu, era batumula biibyo ebikwata oku kyalo. Neye oyo azwa omwigulu niiye akira bonabona.
JOH 3:32 Era iye nago akobera abantu ku biyaboineku nʼebiyawuliireku ngʼali egiri oKibbumba, neye mpaawo aikirirya ati ebyatumula bituuce.
JOH 3:33 Wazira omuntu aikirirya ekibonokye, abba bukakafu obulaga buti oKibbumba ekyakoba kituuce.
JOH 3:34 Ekyo kityo olwʼokubba oodi nago oKibbumba oguyatumire, atumula bibono ebyo ebyasuna okuzwa eeri oKibbumba olwʼokubba oKibbumba amuwa oMwoyowe omu bwizulye.
JOH 3:35 OKibbumba era oIteeye ataka oMwanawe, era yawaire oMwanawe obwezye oku bintu byonabyona.
JOH 3:36 Kale buli muntu aikiririrya omu Mwana wa Kibbumba, abba nʼobwomi obutawaawo. Neye atamwikiririryamu, tabba nabwo, wazira oKibbumba yeeyongera kusunguwala olwa muntu oyo].”
JOH 4:1 Omu kiseera ekyo aBafalisaayo bawuliire bati oYesu ali kusunanga era ngʼali kubatizanga abasengereri bangi okukiraku oYokaana.
JOH 4:2 Waire nga babbaire bakiwuliire batyo, ekituuce kiri nti oYesu iye onyere tiniiye eyabatizanga, neye abeegibe.
JOH 4:3 Kale oYesu oMusengwa oweyategeire ebintu ebyo abantu ebibabbaire bamutumulaku, nʼazwa omwitwale eryʼe Buyudaaya, nʼakanga omwitwale eryʼe Galiraaya.
JOH 4:4 Era yabbaire ngʼali nʼokubita omwitwale lyʼe Samaaliya.
JOH 4:5 Kale awo nʼatuuka omu kibuga ekyʼomu Samaaliya ekibeeta Sikali, ekiri okumpi nʼomuwuluko eira oYaakobbo oguyawaire omutaanewe oYusufu.
JOH 4:6 Omu muwuluko ogwo mwabbairemu eiruba oYaakobbo eriyabbaire akwire. Cooka oYesu yabbaire adembere olwʼolugendo, kale nʼatyamaku okwiruba eeryo okuwuumulaku oku saawa ooti mukaaga egyʼomusana.
JOH 4:7 Awo ni wabbaawo omukali oMusamaaliya eyaabire okwiruba nago okusena amaizi, kaisi oYesu nʼamukoba ati, “Ompeeku amaizi nnyweku.”
JOH 4:8 Omu kiseera ekyo abeegi ba Yesu babbaire baabire mu kibuga Sikali kugula kyokulya.
JOH 4:9 Awo iye omukali oMusamaaliya nʼamwiramu ati, “Iwe oli Muyudaaya aate nze ndi mukali Musamaaliya. Oyezya otya okunsaba amaizi okunywa?” Omukali oyo yakobere atyo olwʼokubba aBayudaaya babbaire nga tibakolagana nʼaBasamaaliya.
JOH 4:10 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Singa obbaire omaite ekirabo oKibbumba ekyataka okukuwa, era singa omaite akusaba amaizi okunywa, wandibbaire omusabire amaizi agaleeta obwomi, era yandigakuwaire.”
JOH 4:11 Tete omukali nʼamukoba ati, “Sebo, obula ekiwasenesya, aate eiruba lyabiriri. Watoola yaina amaizi nago agʼobwomi?
JOH 4:12 Ekyotegeeza iwe okira ozeiza waiswe oYaakobbo iye eyatuwaire eiruba linu, iye nʼabaanabe eryebanywangamu era nʼebyayobye?”
JOH 4:13 Awo oYesu tete nʼamwiramu ati, “Buli muntu anywa amaizi ganu, enyonta yaliiramu okumuluma.
JOH 4:14 Neye buli anywa amaizi gadi ageemuwa, enyonta tiyaliiramu okumuluma emirembe nʼemirembe. Era amazima aganyere, amaizi ago agempa omuntu oyo, mwiye galisuuka nsulo eyalimuwa obwomi obutawaawo.”
JOH 4:15 Tete era omukali nago nʼamukoba ati, “Sebo, ompeeku amaizi ago nago kaisi enyonta tiyandumanga, era mpezye okutaizanga aanu okwiruba tete okusena amaizi.”
JOH 4:16 Iye awo oYesu nʼamukoba ati, “Oyabe oyete oibaawo, oire naye aanu.”
JOH 4:17 Iye omukali nʼamwiramu ati, “Mbula oibange.” Awo oYesu nʼamukoba ati, “Oli mutuuce okukoba oti obula oibaawo.
JOH 4:18 Dala ekyo ekyokobere kituuce olwʼokubba wankafumbirwaku abasaiza bataanu, era omusaiza ogwolinaye omu kiseera kinu tiniiye oibaawo. Era ekyo ekiwankazwa okutumula kituuce.”
JOH 4:19 Awo omukali nʼakoba oYesu ati, “Sebo, ombonekera ooti oli naabbi.
JOH 4:20 Aale obone kinu; iswe aBasamaaliya, abazeiza baiswe basinziranga oKibbumba ku lusozi lunu oGerizimu. Neye inywe aBayudaaya mukoba muti eYeekaalu eyʼomu Yerusaalemi niikyo ekifo omututeekwa okusinziranga oKibbumba.”
JOH 4:21 Awo iye oYesu nʼamukoba ati, “Mukali iwe, oikirirye ebyenkoba nti ekiseera kiiza, ekimwalibbanga timukaali musinzira oItewaiswe oKibbumba ku lusozi lunu waire mu Yerusaalemi.
JOH 4:22 Aale inywe aBasamaaliya timumaite oKibbumba ogumusinza. Neye iswe aBayudaaya tumaite oKibbumba ogutusinza, olwʼokubba oKibbumba akolesya Bayudaaya okulokola abantu.
JOH 4:23 Neye era ekiseera kiiza, era kituukire, abantu abasinza omu butuuce atyanu ekibasinzirangamu oKibbumba oItewaiswe mu mwoyo era mu butuuce. Ekyo kityo olwʼokubba ibo abasinza batyo niibo oItewaiswe oKibbumba abanoonia.
JOH 4:24 Iye oKibbumba mwoyo mwereere, kale abo abamusinza bateekwa okumusinzanga mu mwoyo era mu mazima.”
JOH 4:25 Era awo omukali nʼamukoba ati, “Mmaite nti oMasiya aiza. Era iye oweyaliiza yalitusonzolera ebintu byonabyona.”
JOH 4:26 Kale awo oYesu nʼamukoba ati, “Nze atumula na iwe ninze oyo nago ogwotumulaku.”
JOH 4:27 Omu kiseera ekinyere ekyo abeegi ba Yesu ni bakanga egiri oYesu, cooka ni beewunya okwajirya oYesu ngʼatumula nʼomukali. Neye ni watabbaawo kwibo eyabwirye omukali ati, “Otaka niki?” Ooba abuulya oYesu ati, “Lwaki otumula naye?”
JOH 4:28 Kale awo omukali oyo nʼaleka awo ensakaye eyʼamaizi, nʼakanga omu kibuga e Sikali nʼakoba abantu ababbaireyo ati,
JOH 4:29 “Mwize mubone omusaiza andagwireku byonabyona nenca ebinkolanga. Onu ayezya okubba niiye oKurisito ogubasukireku amafuta?”
JOH 4:30 Awo abantu ni bazwa omu kibuga ekyo nago, ni baweera eeyo okumweboneraku.
JOH 4:31 Omu kiseera ekyo omukali ekiyakobeiremu abantu, abeegi babbaire mu kwegairira Yesu bati, “Musomesya, obbeeku nʼakoolya.”
JOH 4:32 Neye iye nʼabairamu ati, “Nze ndi nʼekyokulya inywe ekimutamaiteku kadi.”
JOH 4:33 Awo abeegibe ni beebuulyangana bati, “Weezya okubba waliwo amuleeteireku ekyokulya?”
JOH 4:34 Neye iye oYesu nʼakobera abeegibe ati, “Owenkola ebyo eyantumire ebyataka nkole, mba mwikuti ooti-so ndiire kyokulya.
JOH 4:35 Aale timuli nʼentumula ekoba eti, ‘Wasigaireyo emyeri eena, kaisi amakungula gatuuke?’ Neye nze mbakoba nti mulole eedi oku misiri mubone amakungula gatuukire!
JOH 4:36 “Era nʼomu kiseera kinu omukunguli asuna empeeraye, era nʼamakungula niibo abantu abebaingirya omu bwomi obutawaawo. Ekyo kityo olwʼokuzweramu omusigi nʼomukunguli basune eisangaalo eryʼaamo.
JOH 4:37 Era omu ngeri eyo entumula eenu ntuuce ekoba eti, ‘Ogondi asiga, era ogondi nʼakungula.’
JOH 4:38 Aale nabatumire okwaba okukungula ekinandi muteganira. Ibo bantu bandi niibo abakalabanire nʼamaani kaisi niinywe ni mubba musunamu emigaso mwebyo abandi ebibakalabanire.”
JOH 4:39 Awo abantu bangi abʼomu kibuga kyʼe Samaaliya ekyo, ni baikiririrya omu oYesu olwʼebibono omukali oyo ebiyabakobeire ati, “Andagwireku byonabyona nenca ebinkolanga.”
JOH 4:40 Nʼolwekyo abantu bʼomu Samaaliya owebatuukire oYesu egiyabbaire, ni bamwegairira abbeeku eeyo nabo, kale oYesu nʼamalayo enaku ibiri.
JOH 4:41 Era olwʼebibono oYesu ebiyatumwire byazwereireku abantu abandi bangi abʼomu Samaaliya okumwikiririryamu.
JOH 4:42 Era ni bakoba omukali oyo nago bati, “Aale atyanu titwikiririrya omu Yesu lwʼebibonobyo ebyotukobeire, neye olwʼokubba iswe abanyere twewuliriireku, era atyanu tumaite tuti omusaiza onu dala niiye oMulokoli wʼabantu bʼoku kyalo.”
JOH 4:43 Oluzwanyuma lwʼenaku eibiri, oYesu nʼazwa omu kibuga e Sikali, nʼakanga omwitwale eryʼe Galiraaya.
JOH 4:44 Cooka oYesu onyere yabbaire akitumwireku ati, “Onaabbi tibamuwa ekitiisya omu kyalo kyʼe waabwe.”
JOH 4:45 Wazira oweyatuukire e Galiraaya, abantu baayo ni bamusangaalira. Ibo bakolere batyo olwʼokubba bona babbaire baboineku byonabyona ebiyabbaire akolere e Yerusaalemi, oku Mukolo ogwʼoKutambukirya, olwʼokubba bona babbaireyo oku Mukolo ogwo.
JOH 4:46 Awo oYesu nʼakanga omu kibuga e Kaana ekyʼomwitwale eryʼe Galiraaya, enyumaku egiyasuuciirye amaizi ni gabba nviinyo. Cooka eeyo wabbaireyo omukungu wa kabaka eyabbaire omutyami wʼomu kibuga kyʼe Kaperenawumu eyabbaire nʼomutaanewe omulwaire.
JOH 4:47 Omusaiza oyo oweyawuliire ati oYesu azwire omwitwale lyʼe Buyudaaya atuukire omu Galiraaya, nʼayaba egiyabbaire nʼamwegairira aserengeteku e Kaperenawumu, alamye omutaanewe eyabbaire yatira okufa.
JOH 4:48 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Owemutabone nga nkola obumanyiciryo obwʼebyewunyo era nʼebyewunyisya timwaikirirye.”
JOH 4:49 Neye omukungu nʼamwiramu ati, “Sebo, nkwegairiire tuserengeteku e wange ngʼomwana wange akaali okufa.”
JOH 4:50 Iye oYesu nʼamukoba ati, “Okange e ika, omutaanewo ayaba okulama.” Kale omusaiza oyo nʼaikirirya ebibono oYesu ebiyamukobere, era nʼasimbuka okukanga e ika.
JOH 4:51 Oweyabbaire ngʼali omu nzira, abagalamabe ni bamusangaana, ni bamukobera bati, “Omutaanewo alamire.”
JOH 4:52 Kaisi iye oweyababwirye esaawa egiyaisuukiiremu, ni bamukoba bati, “Omusuuja gwalamire izo ku saawa musanvu.”
JOH 4:53 Awo oiteeye wʼomwana nʼayebukirya ngʼeeyo niiyo esaawa enanyerenyeere oYesu egiyamukobereiremu ati, “Omutaanewo ayaba okulama.” Awo omusaiza oyo aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona, ni baikiririrya omu Yesu.
JOH 4:54 Era ako niiko akamanyiciryo kʼekyewunyo akokubiri oYesu ekiyakolere oweyazwire e Buyudaaya nʼakanga e Galiraaya.
JOH 5:1 Awo ekiseera owekyabitirekuuwo, oYesu nʼaniinaniina e Yerusaalemi oku mukolo gwʼaBayudaaya.
JOH 5:2 Omu Yerusaalemi, okumpi nʼogumo oku miryango egyaingirangamu ogubeeta oMulyango gwʼentaama, wabbairewo ekidiba kyʼamaizi. Ekidiba ekyo nago omu Lwebbulaniya ekibeeta Bbetizata, kyabbaireku ebisiisira bitaanu nga bikyeruguulirirye.
JOH 5:3 Omu bisiisira ebyo, mwalambaalangamu abalwaire bangi ino, nʼaboofu, nʼabaleme, nʼabasanyalaire era [ni bakuumiriranga amaizi okwekuyugamu.
JOH 5:4 Omalaika yaikanga omu kidiba omu biseera ebimo, nʼakuyugamu amaizi. Oyo eyesookanga okwika omu kidiba nga bamalire okukuyugamu amaizi, yalamanga buli bulwaire bwonabwona obuyaabbanga nabwo.]
JOH 5:5 Kale awo oku kidiba wabbairewo omusaiza, ngʼamalire emyanka 38 nga mulwaire.
JOH 5:6 OYesu oweyaboine omusaiza oyo ngʼalambaire awo, era nʼamanya ati yabbaire atyo okumala ekiseera kinene, nʼamukoba ati, “Otaka okulama?”
JOH 5:7 Omulwaire nʼamwiramu ati, “Sebo, nze ndambaku omuntu ambeera okugwa omu kidiba omu kiseera ekyo owebakuyugiramu amaizi. Mba-so nkaali ngalagatana okugwamu, ogondi nʼansookamu.”
JOH 5:8 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Osetuke, weetiike omukeekagwo, era otambule oyabe.”
JOH 5:9 Era omusaiza oyo nʼalamirawo, nʼaginga omukeekagwe, nʼatambula nʼayaba. Olunaku olwo lwabbaire ku Saabbaato.
JOH 5:10 Kale aBayudaaya ni bakoba omusaiza oYesu oguyalamirye bati, “Olwatyanu Saabbaato, era amateeka tigakwikirirya okwetiika omukeekagwo.”
JOH 5:11 Neye iye nʼabairamu ati, “Omusaiza andamirye, niiye ankobere ati, ‘Weetiike omukeekagwo, era otambule oyabe.’ ”
JOH 5:12 Kale awo ni bamubuulya bati, “Musaizaki oyo akukobere okwetiika omukeekagwo, era ati otambule oyabe?”
JOH 5:13 Cooka omusaiza oYesu oguyalamirye yabbaire tamaite amulamirye olwʼokubba nʼoYesu yabbaire agoteire omu kiziima kyʼabantu ekyabbaire awo.
JOH 5:14 Oluzwanyumaku, oYesu yaajiirye omusaiza nago omu Yeekaalu, era nʼamukoba ati, “Aale obone, ngoyo tete oli kusani. Aale toirangayo okukola ekibbikibbi, neye owewaliirayo ekigosi ekikiraku kidi kyezya okukubbaaku.”
JOH 5:15 Awo omusaiza nago nʼayaba nʼakobera aBayudaaya ati oYesu niiye eyabbaire amulamirye.
JOH 5:16 Kale awo, abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni batandiika okuyiiga oYesu okumwita iye olwʼokulamya omuntu oku Saabbaato, ikyo ekyabbaire ekivuna amateeka gʼeSaabbaato.
JOH 5:17 Neye iye oYesu nʼabairamu ati, “Obanga oBbaabba iye akola bulijo paka lwatyanu, kaisi nze?”
JOH 5:18 Ikyo ekyo kyongeiremu Bayudaaya abo maani okugezyaku okumwita. Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba nti, oYesu tiyabbaire avunire mateeka gʼeSaabbaato kyonkani, neye era ngʼakoba ati oKibbumba niiye oIteeye onanyerenyeere. Kale mwekyo nʼabba yeesuuca okubba yenkanankana nʼoKibbumba.
JOH 5:19 Awo oYesu nʼabasonzolera ati, “Mbakobera amazima nti oMwana mpaawo ekyayezya okukola okululwe, wazira ekyo ekyabona ngʼoIteeye akola. Era iye oIteeye ekyakola, niikyo oMwanawe yena ekyakola.
JOH 5:20 Ekyo kityo olwʼokubba oIteeye wʼoMwana oyo, amutaka era amulaga ebyakola kaisi iye oMwana akole ebintu byonabyona oIteeye onyere ebyakola. Era mwewunye nʼakinu muti yalimulaga okukola ebyʼamaani nʼebikiraku nʼekyo ekyokulamya omusaiza oyo.
JOH 5:21 Era ngʼoIteeye owaazuukiza, atyo nʼoMwanawe niiye owaagabira abo abeyeesiimira obwomi obutawaawo.
JOH 5:22 Tete nʼekindi kiri kiti oIteeye mpaawo kadi moiza ogwasalira omusango, wazira iye oMwanawe niiye oguyawaire obwezye okusala emisango gyonagyona.
JOH 5:23 Ekyo kityo kaisi abantu bonabona bayezye okuwa oMwana ekitiisya ekyo ekibawa oIteeye. Era singa omuntu yenayena tawa oMwana ekitiisya era mazima abba tawa nʼoIteeye ekitiisya, iye nago eyamutumire.”
JOH 5:24 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Era mbakobera amazima nti iye oyo awulira ebibono byange, nʼaikirirya oyo eyantumire, abba nʼobwomi obutawaawo, era tibalimusingisya omusango. Abba azwire omu kufa, nʼasuna obwomi obutawaawo.
JOH 5:25 Era mbakobera amazima nti ekiseera owekiri awo kituukire, abafu owebaliwulira eigono lyʼoMwana wa Kibbumba ni basuna obwomi obutawaawo.
JOH 5:26 Iye oKibbumba ali nʼobwezye obugabira omuntu obwomi, era obwezye obwo nago yabuwaire oMwanawe.
JOH 5:27 Era yamuwaire nʼobwezye okusalira abantu emisango olwʼokubba Mwana wa Muntu.
JOH 5:28 “Era ekyo timwakyewunya olwʼokubba ekiseera kiiza, bonabona abafu owebaliwulirira eigonolye,
JOH 5:29 era ni bazwa e magombe. Ibo abakola ebisa, balizuukira ni basuna obwomi obutawaawo. Neye ibo abo abakola ekibbikibbi, balizuukira ni babasingisya omusango.
JOH 5:30 Era nze mpaawo ekimpezya okukola okulwange. Nsala omusango ngʼoKibbumba obwankoba. Nʼolwekyo ensala yange ya bwenkanya olwʼokubba nkolera ku kiidi iye oodi eyantumire ekyasiima, tiku ninze ngʼowembona.”
JOH 5:31 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Aale singa ninze zenkani nga mpaawo gondi akobera abantu ebinkwataku, timwandibbaire mukakasa ikyo ekineyeeta.
JOH 5:32 Neye waliwo ogondi akobera abantu ebinkwataku. Iye oyo nago Kibbumba era mmaite nti obujulizibwe obunkwataku butuuce.
JOH 5:33 Cooka inywe mwatumire abakwenda egiri oYokaana, neye era yena nʼawa obukakafu ikyo ekyendi.
JOH 5:34 Ekyo tinkikoba lwakubba ntaka bujulizi ibwo obwa muntu-obuntu, neye ntumula oku bujulizi bwa Yokaana kaisi mwezye okwikirirya era mulokoke.
JOH 5:35 Ibwo obukwenda oYokaana obuyabaleeteire bwabbaire ooti itaala eryaka okubamolekera era bwabazwereiremu okubba basangaali okumalaku kaseera-buseera.
JOH 5:36 “Neye ndi nʼobukakafu obukiraku obwo oYokaana obuyantumwireku. Era obukakafu nago bubonekera mu mulimo ogwʼamaani nago oBbaabba oguyampaire okutuukirirya era nʼebintu ebinkola bikakasa biti nze oBbaabba dala yantumire.
JOH 5:37 Era oBbaabba iye eyantumire, onyere akakasa ikyo ekyendi. Inywe timuwulirangaku eigonolye, waire okumubonaku amaiso oku maiso.
JOH 5:38 Era nʼomu myoyo gyanywe mpaamu ekibono kya Kibbumba nago olwʼokubba oyo oguyatumire timumwikiririryamu.
JOH 5:39 “Cooka inywe mwekenenya nga musoma eBiwandiike olwʼokubba museega muti omu Biwandiike nago niimwo omu mwalisuna obwomi obutawaawo, era oomwo niimwo omu bakakasira ebinkwataku.
JOH 5:40 Cooka inywe tete mugaana okwiza egyendi kaisi mwezye okusuna obwomi obutawaawo.”
JOH 5:41 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Tintumula lwakutaka bantu kumpuuja,
JOH 5:42 neye nze mbategeera era mmaite nti inywe omu myoyo gyanywe, oKibbumba iye timumutaka.
JOH 5:43 Aale mubone eenu, nze naizire omu liina lya Bbaabba, neye timwanjanirizire. Neye singa omuntu ogondi obwaiza okululwe, oyo iye mumwaniriza.
JOH 5:44 Aale atyanu mwezya mutya okunjikiririryamu, nga mwikirirya kuwuujangana okwanywe inywe abananyere, kaisi nga timufa ku kuudi okuzwa egiri oKibbumba oyo omoiza yenkani?”
JOH 5:45 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Neye timuseega muti ninze enalibaloopa e wa Bbaabba. Wazira abaloopa, iye Musa inywe ogumulimu eisuubi okubawozererya.
JOH 5:46 Aale owekibba nti mwaikiririirye omu Musa, zena mwandibbaire munjikiririryamu olwʼokubba iye yena yampandiikireku.
JOH 5:47 Neye owemubbanga timwikirirya ebiyawandiikire, aale tete mubba mwaikirirya mutya ebinkoba?”
JOH 6:1 Ekiseera owekyabitirewo ebyo nga biwoire, oYesu nʼasalamu enyanza oGaliraaya, eriina erindi bati Tibberiyo, nʼayambuka okwitale kudi.
JOH 6:2 Era ekiyindi kyʼabantu kinene ni kimusengererya olwʼokubba baboine obumanyiciryo bwʼebyewunyo obuyabbaire akolere omu kulamya abalwaire.
JOH 6:3 Awo oYesu nʼabeegibe ni baniina oku kasozi, era nʼatyama eeyo aamo nabo.
JOH 6:4 Omu kiseera ekyo oMukolo ogwʼaBayudaaya ogwʼoKutambukirya, gwabbaire guli kumpi okutuuka.
JOH 6:5 Kale awo oYesu nʼagangamula omutwe, era nʼabona ekiyindi kyʼabantu nga kyaba e gyali, kaisi nʼakoba oFiripo ati, “Twagula yaina ekyokulya, abantu abo bonabona ekibaalya?”
JOH 6:6 OYesu ekyo yakibwirye kugezesya Firipo olwʼokubba oYesu iye yabbaire amaite ekyayaba okukola.
JOH 6:7 OFiripo nʼamwiramu ati, “Waire singa tubbaire nʼedinaali 200 okugula ekyokulya buli muntu okusunaku waire katono, era tikimala.”
JOH 6:8 Awo ogondi oku beegibe nga niiye Andereya omuganda wa Simooni Peetero, nʼasiiryaku eigono ngʼakoba oYesu ati,
JOH 6:9 “Aanu waliwo omwisuka alikuuwo nʼemigaati mitaanu egibasumbire omu busye bwa bbaale, nʼenyanyi ibiri. Neye oku bantu abangi bati, ebyo-so bigasa niki?”
JOH 6:10 Iye oYesu nʼakoba ati, “Mutyamisye abantu.” Omu kifo ekyo wabbairewo eisubi lingi erisa lyʼokutyamaku. Awo abantu bonabona ni batyama. Ibo abasaiza bonkani ababbairewo babbaire ooti 5,000.
JOH 6:11 Awo oYesu nʼaginga obugaati nago budi, ni yeebalya oKibbumba kaisi nʼawa abeegibe ni babugabira abantu nga batyaime. Era nʼoku bukafingiri nʼakola atyo. Bonabona ni basuna ngʼowebatakire.
JOH 6:12 Owebamalire okwikuta, nʼakoba abeegibe ati, “Mukumbaanirirye ebitudutundu ebifiikireku okutabebenyesya ekyokulya nago.”
JOH 6:13 Kale ni babukumbaanirirya, era ni baizulya ebiibo ikumi na bibiri ebyʼebitundutundu ebyʼobugaati obutaanu obwa bbaale obwafiikireku nga bamalire okulya.
JOH 6:14 Awo oluzwanyuma abantu owebaboine akamanyiciryo kʼekyewunyo oYesu akeyakolere, ni batandiika okutumula bati, “Dala onu niiye onaabbi oodi oMusa oguyatumwireku ati yaliiza oku kyalo!”
JOH 6:15 Kale oYesu oweyategeire ati babbaire batira okwaba okumukwata bamwazye bamusuuce kabaka, tete era nʼabazwaku ni yeeyongerayo e ngulu oku kasozi, nʼabba eeyo yenkani.
JOH 6:16 Awo esaawa egyeigulo owegyatuukire, abeegi ba Yesu ni baserengeta oku nyanza oGaliraaya,
JOH 6:17 ni baniina omu lyato, ni basalamu enyanza okwaba omu kibuga e Kaperenawumu. Omu kiseera ekyo obwire bwabbaire nga bwirugaire era oYesu yabbaire akaali okubeegaitaku.
JOH 6:18 Era ogumpunga ogwʼamaani gwabbaireku, era amayengo ni geyongera okubba gʼamaani oku nyanza.
JOH 6:19 Awo owebabbaire bankavugaku ekiromita ooti ina ooba itaanu, ni babona oYesu ngʼatambula oku maizi, ngʼasembera okumpi nʼeryato. Era owebamuboine ni batya ino.
JOH 6:20 Neye iye nʼabakoba ati, “Ninze, timwatya!”
JOH 6:21 Kale awo babbaire bataka okumwingirya omu lyato, amangu ago eryato ni lituuka oku lukalu egibabbaire baaba.
JOH 6:22 Oku lunaku olwairireku, ekiziima ekyʼabantu ababbaire basigaire oku lubba ludi olwʼenyanza ni banoonia oYesu nga tibamubona. Kale awo ni beebukirya bati omu lyato eryabbairewo, oYesu tiyaniiniremu okwabira aamo nʼabeegibe, wazira abeegibe baabire bonkani.
JOH 6:23 Awo ni wabbaawo amaato agandi agazwire e Tibberiyo, ni gatuuka okumpi nʼekifo ekyo nago abantu owebaliriire obugaati, ngʼoMusengwa oYesu amalire okwebalya oKibbumba.
JOH 6:24 Kale abantu owebamanyicirye bati oYesu nʼabeegibe babulawo, ni baniina omu maato ago okwaba e Kaperenawumu okumunoonia.
JOH 6:25 Awo abantu owebaajiirye oYesu oku lubba ludi olwʼenyanza, ni bamubuulya bati, “Musomesya, waizire eenu di?”
JOH 6:26 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Inywe mbakobera amazima nti timunnoonia olwʼokubba mwaboine obumanyiciryo obwʼebyewunyo obunkola, neye munnoonia lwakubba mwaliire obugaati budi ni mwikuta.
JOH 6:27 Timwemaliranga mu kukolerera kusuna kyokulya ekibebenyeka, wazira mwemalirenge mu kukolerera kusuna kyokulya kidi ekyʼomwoyo abantu ekibalya ni basuna obwomi obutawaawo. Iye agaba ekyokulya ekyo nago niiye oMwana wa Muntu. Ekyo kityo olwʼokubba niiye oKibbumba iye oIteeye oguyawaire akamanyiciryo kʼobwezye obwo.”
JOH 6:28 Awo ni bamubuulya bati, “Tuteekwa kukola niki okutuukirirya ebyo oKibbumba ebyataka?”
JOH 6:29 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Ikyo oKibbumba ekyataka mukole, niikyo kinu; kwikiririrya mu Mwana wa Muntu iye oyo oguyatumire.”
JOH 6:30 Awo niibo bona okumubuulya bati, “Kamanyiciryo kʼekyewunyoki iwe akewatuwa, tukibone kaisi twezye okwikirirya ebyokoba? Era niki ekyoyezya okukolawo?
JOH 6:31 Ibo abazeiza baiswe baliire ekyokulya ekibeeta emaanu omwidungu, ngʼowekikoba omu Kiwandiike kiti, ‘Yabawaire ekyokulya okuzwa omwigulu balye.’ ”
JOH 6:32 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti oMusa tiniiye eyawaire abazeiza baanywe ekyokulya okuzwa omwigulu, wazira oBbaabba niiye agaba ekyokulya ekituuce okuzwa omwigulu.
JOH 6:33 Ekyo kityo olwʼokubba ekyokulya oKibbumba ekyagaba, niiye oyo oguyatumire okuzwa omwigulu era agabira abantu obwomi obutawaawo.”
JOH 6:34 Awo niiwo ibo okumukoba bati, “Sebo, okuzwa olwatyanu otuwenge kyokulya ekyo nago.”
JOH 6:35 Iye oYesu nʼalangirira ati, “Ninze ekyokulya ekyʼobwomi obwʼomwoyo bwʼomuntu. Era iye aiza egyendi era nʼanjikiririryamu, enzala waire nyonta tiyalimulumaku kadi.”
JOH 6:36 Era oYesu ni yeeyongera nʼabakoba ati, “Era nga mbakobeire, mumboine era musigaire nga timunjikiririryamu.
JOH 6:37 Abantu bonabona oBbaabba abampa baiza egyendi, era buli aiza egyendi, tinalimubbinga.
JOH 6:38 Ekyo kityo olwʼokubba tinaizire okuzwa omwigulu kukola bintaka, neye naizire kukola biibyo oKibbumba oyo eyantumire ebyataka.
JOH 6:39 Era binu niibyo ebintu eyantumire ebyataka, tataka ngotyeku kadi muntu omoiza kwabo abeyampaire, neye ataka mbazuukize oku lunaku oluyalisaliraku emisango.
JOH 6:40 Kale oBbaabba ekyataka kiri kiti, buli muntu ategeera ati ndi Mwana wa Kibbumba nʼanjikiririryamu asuna obwomi obutawaawo, era nalimuzuukiza oku lunaku olwenkomerero.”
JOH 6:41 Awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni beezulugumira oYesu olwʼokubba yakobere ati, “Ninze ekyokulya ekyazwire omwigulu.”
JOH 6:42 Era nga bakoba bati, “Omusaiza onu tiniiye oYesu omwana wa Yusufu? Oiteeye nʼomaaye tubamaite. Kale ayezya atya atyanu okukoba ati, ‘Nazwire omwigulu?’ ”
JOH 6:43 Iye oYesu nʼairamu ati, “Mulekeraawo okwezuluguma abanyere oku banyere.
JOH 6:44 Mpaawo ayezya okwiza egyendi wazira nga oBbaabba eyantumire niiye amulungamirye, era nze nalimuzuukiza oku lunaku olwʼenkomerero.
JOH 6:45 Bakiwandiikire omu kitabo kyʼabanaabbi bati, ‘Bonabona oKibbumba yalibeegesya.’ Kale buli awulira oBbaabba era nʼayega, aiza egyendi.
JOH 6:46 Mpaawo muntu abonangaku oBbaabba okutoolaku oyo eyazwereire omwigulu.
JOH 6:47 “Mbakobera amazima nti oyo anjikiririryamu, asuna obwomi obutawaawo.
JOH 6:48 Ninze ekyokulya ekyʼobwomi obwʼomwoyo.
JOH 6:49 Abazeiza baanywe baliire emaanu omwidungu, era ni bafa.
JOH 6:50 Neye kiinu ekyokulya ekizwa omwigulu, ikyo omuntu ekyayezya okulya nandi nʼafa.
JOH 6:51 Nze ninze ekyokulya ekyʼobwomi obwʼomwoyo ekyazwire omwigulu. Era singa omuntu yenayena alyaku ekyokulya ekyo, yalibba mwomi emirembe nʼemirembe. Era ekyokulya ekyo nago, niigwo omubiri gwange ogunaliwaayo olwʼabantu bʼoku kyalo okusuna obwomi bwʼomwoyo.”
JOH 6:52 Awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni banyiiga era ni batandiika okwakana abanyere oku banyere nga bakoba bati, “Omusaiza onu ayezya atya okutuwa omubirigwe okugulya?”
JOH 6:53 OYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti singa owemutalya omubiri gwa Mwana wa Muntu, era singa timunywa omusaayegwe timwezya okubba boomi emirembe nʼemirembe.
JOH 6:54 Neye oyo alya omubiri gwange, era nʼanywa nʼomusaaye gwange, abba nʼobwomi obutawaawo era nalimuzuukiza oku lunaku lwʼenkomerero.
JOH 6:55 Ekyo kityo olwʼokubba omubiri gwange kyokulya kyʼomwoyo ekinanyerenyeere, era omusaaye gwange kyokunywa kyʼomwoyo ekinanyerenyeere.
JOH 6:56 “Kale oyo alya omubiri gwange, era anywa omusaaye gwange, abba nʼenkolagana na nze, era zena mba nʼenkolagana naye.
JOH 6:57 Era kityo nakimo olwʼokubba, ngʼoBbaabba eyantumire owaagaba obwomi, nze ndi mwomi ku lwa bwezyebwe. Era nʼomu ngeri enanyere eyo, oyo alya omubiri gwange yalibba mwomi ku lwa bwezye bwange.
JOH 6:58 Era ekyo niikyo ekyokulya ekyazwire omwigulu. Ibo abazeiza baanywe baliire emaanu era ni bafa, neye oyo alya oku kyokulya nze ekingaba, yalibba mwomi emirembe nʼemirembe.”
JOH 6:59 Ebyo oYesu yabitumwire oweyabbaire ngʼayegesya abantu omwikumbaaniro e Kaperenawumu.
JOH 6:60 Awo bangi oku beegibe owebawuliire ebyo, ni bakoba bati, “Enjegesya eyo nga nkakati! Naani ayezya okugiikirirya?”
JOH 6:61 Neye oYesu yabbaire amaite ati abeegibe beezuluguma olwʼenjegesya eyo, kale nʼabakoba ati, “Olwo inywe ekyo kibesitalisya?
JOH 6:62 Kaisi leero mwaliseega mutya owemwalibona oMwana wa Muntu ngʼaniina okukanga omwigulu egiyazwereire!
JOH 6:63 Iye oMwoyo wa Kibbumba niiye agaba obwomi obutawaawo, neye omuntu tayezya okukola ekintu kyonakyona olwʼobwezyebwe okululwe. Era ebibono ebimbakobeire niibyo ebizweraku omuntu okusuna obwomi obutawaawo.
JOH 6:64 Neye waliwo abamo kwinywe abatanjikiririryamu.” OYesu yakobere atyo olwʼokubba oweyatandiikiire okwegesya, yabbaire amaite abo abatamwikiririryemu, era yabbaire amaite nʼayaba okumulyamu olukwe.
JOH 6:65 Kale awo ni yeeyongera okutumula ati, “Eyo niiyo ensonga lwaki nabakobeire nti mpaawo ayezya okwiza egyendi ngʼoKibbumba tamubbeereire.”
JOH 6:66 Awo okuzwera nakimo omu kiseera ekiyatumuliiremu atyo, bangi oku beegibe ni bamuzwaku, era ni batairayo okutambulanga naye.
JOH 6:67 Awo oYesu nʼabuulya abeegibe eikumi na babiri ati, “Na inywe nywena mutaka okunzwaku?”
JOH 6:68 Iye oSimooni Peetero nʼamwiramu ati, “Musengwa, nga twaba eeri naani? Niiwe wenkani otumula ebibono ebikwata oku ngeri eyʼokusuna obwomi obutawaawo.
JOH 6:69 Era atyanu iswe twikirirya, era tumaite tuti niiwe oMutukulye azwa eeri oKibbumba.”
JOH 6:70 Kale awo oYesu nʼabairamu ati, “Tininze enabalonderemu inywe eikumi na babiri? Neye omoiza kwinywe omwoyogwe gulimu oSitaani!”
JOH 6:71 Yabbaire atumula ku Yuda, omwana wa Simooni Isikalyoti oyo eyabbaire ayaba okumulyamu olukwe, waire nga yabbaire moiza oku beegibe eikumi na babiri.
JOH 7:1 Ebyo owebyawoire, oYesu nʼatambuliranga omu bitundu byʼeitwale lyʼe Galiraaya nga tasala ensalo okwaba omwitwale lyʼe Buyudaaya. Ekyo kityo olwʼokubba aBayudaaya babbaire eeyo nga bamwekuumire okumwita.
JOH 7:2 Cooka omukolo ogwʼaBayudaaya ogubeeta bati, “Mukolo ogwʼoBusiisira,” gwabbaire gwatira okutuuka.
JOH 7:3 Awo abaganda ba Yesu ni bamukoba bati, “Kikwetaagisya ozwe aanu oyabe omwitwale lyʼe Buyudaaya kaisi abeegibo bayezye okubona ebyamagero ebyokola.
JOH 7:4 Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo muntu abisabisa ekyakola neenu ngʼataka abantu bamumanye omu lwatu. Aale ngʼowookola ebyamagero binu, oyabe obikolere nʼeeyo yona abantu bonabona bakumanye.”
JOH 7:5 Ibo abagandabe batumwire batyo olwʼokubba ibo bona abananyere tibamwikiririryemu.
JOH 7:6 Nʼolwekyo oYesu nʼabakoba ati, “Ekiseera ekyange ekituuce ekyokwaba eeyo kikaali okutuuka. Neye inywe ekiseera kyonakyona kituuce inywe okweyabira.
JOH 7:7 Ekyo kityo olwʼokubba inywe abantu tibayezya okubacaawa, neye nze bancaawa olwʼokubba mbakobera nti ebikole ebibakola bibbibibbi.
JOH 7:8 Inywe mwabe oku mukolo, nze tinaabe ekiseera kinu, olwʼokubba ekiseera ekyange ekituuce ekyokwabiramu eeyo kikaali okutuuka.”
JOH 7:9 Era oYesu oweyamalire okutumula ebyo, iye nʼasigalaku omu Galiraaya.
JOH 7:10 Neye abaganda ba Yesu owebamalire okwaba oku mukolo, oYesu yena nʼabasenjaaku cooka nga timu lwatu, neye mu mbiso.
JOH 7:11 Kaisi eeyo oku mbaga nago abeekubbemberi bʼaBayudaaya babbaire bamunoonia nga babuulirirya bati, “Omusaiza oyo nago ali nkonaki?”
JOH 7:12 Cooka omu kiziima kyʼabantu awo, wabbairewo okumuweweetaku nga kungi omu bantu. Abamo nga bakoba bati, “Musaiza musa.” Abamo nga ibo bakoba bati, “Bbe, abbeyabbeya abantu.”
JOH 7:13 Neye olwʼokutya abeekubbemberi bʼaBayudaaya, ni watabbaawo amutumulaku omu lwatu.
JOH 7:14 Awo aakati omu naku gyʼomukolo, oYesu nʼayaba omu luuga lwʼeYeekaalu, era nʼatandiika okwegesya abantu.
JOH 7:15 Era aBayudaaya ni beewunya ino engeri egyayegesyamu, era ni beebuulya bati, “Omusaiza oyo yasunire atya okumanya okwo atyo aate nga tasomangaku kadi byʼediini?”
JOH 7:16 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Binu ebinjegesya tibyange, wazira bizwa eeri Kibbumba iye eyantumire.
JOH 7:17 Singa omuntu yenayena asalawo okukola oKibbumba ebyataka, ategeera obanga ebinjegesya bizwa eeri Kibbumba, ooba ntumula byange-kuwange.
JOH 7:18 Iye omuntu atumula ebibye okululwe abikola lwʼokwenoonerya kitiisyakye. Neye oyo akolerera kusunisya yoodi eyamutumire kitiisya, abba atumula mazima, era tabbaamu bubbeyi.
JOH 7:19 Kaisi oMusa tiyabawaire aMateeka? Mbona kwinywe nywena mpaawo muntu akwata aMateeka ago. Aale nga inywe mukoba muti mugakwata, lwaki musala amalabuki okunjita?”
JOH 7:20 Awo ekiziima kyʼabantu ababbairewo ni bamwiramu bati, “Iwe koizi oliku muzimu! Naani asala amalabuki okukwita?”
JOH 7:21 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Nze nakolere ekyewunyo kimo oku Saabbaato, nywenanywena ni kibasisiwalya.
JOH 7:22 Neye nti nywena oku Saabbaato mukomoleraku abaana olwʼokubba oMusa yabalagiire okukomolanga waire wona tikwatandiikiire ku Musa. Cooka ekinanyerenyeere kiri kiti, okukomola okwo kwatandiikiire ku bazeiza baanywe.
JOH 7:23 Atyanu obanga bayezya okukomola omwana oku Saabbaato, olwʼokutavuna eiteeka lya Musa, aale lwaki munnyiigira nze olwʼokulamirya nʼakimo omuntu oku Saabbaato?
JOH 7:24 Kale okumanya ekituuce, timwasalawo kusinzirira ku ngeri egimubibonamu oku ngulu, neye musinzirire ku nsonga entuuce omumaiso ga Kibbumba.”
JOH 7:25 Awo abamo oku bantu abʼomu Yerusaalemi ababbaire awo, ni batandiika okwebuulyangana bati, “Omusaiza onu tiniiye ogubanoonia okwita?
JOH 7:26 Aate ngonu atumulira mulwatu, era mpaawo nʼekibamukoba. Abʼobwezye bayezya okubba nga bategereire nakimo bati onu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta?
JOH 7:27 Neye omusaiza onu iye tumaite egyazwera, aate nga iye oKurisito oweyaliiza, mpaawo eyalimanya egyazwera.”
JOH 7:28 Awo oYesu oweyabbaire ngʼakaali ayegesya omu luuga lwʼeYeekaalu, nʼalangirira ati, “Inywe museega muti mummaite, era muti nʼeginzwera mumaiteyo. Aale mumanye muti tinaizire kulwange, wazira oyo eyantumire dala aliyo, cooka inywe oyo ogumutamaite.
JOH 7:29 Neye nze mmumaite olwʼokubba nazwire gyali, era niiye eyantumire.”
JOH 7:30 Awo ni bagezyaku okumukwata, cooka ni watabbaawo amukubbyaku olwʼokubba ekiseerakye ekyʼokumukwata kyabbaire kikaali okutuuka.
JOH 7:31 Neye era bangi omu kiziima kyʼabantu ababbaire awo ni bamwikiririryamu, nga bakoba bati, “Kaisi nago oKurisito ogubasukireku amafuta oweyaliiza yalikola obumanyiciryo wʼebyewunyo obukiraku onu obwakola?”
JOH 7:32 Awo aBafalisaayo ni bawulira ngʼabantu baweweeta oku oYesu, kale abakabona abakulu nʼaBafalisaayo ni batuma abaisirikale okumukwata.
JOH 7:33 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Njaba okumala na inywe ekiseera kitono, kaisi njabe egiri oyo eyantumire.
JOH 7:34 Era mwalinnoonia neye timwalimbona, era inywe timwezya okutuuka eginjaba.”
JOH 7:35 Awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni bakobangana bati, “Omusaiza onu ataka kwaba yaina egitutalyezya okumubonera? Ataka kwaba giri bantu baiswe badi abasalaanikiire omu Buyonaani, ayezye okwegesya aBayonaani?
JOH 7:36 Ategeeza niki okukoba ati, ‘Mwalinnoonia, neye timwalimbona,’ era ati, ‘Inywe timwezya okutuuka eginjaba?’ ”
JOH 7:37 Oku lunaku olusembayo era nga niirwo olukira obukulu oku Mukolo ogwʼoBusiisira, oYesu nʼayemerera, era nʼatumula maaminkirira ati, “Buli muntu enyonta ogweruma, aize egyendi anywe.
JOH 7:38 Iye yenayena anjikiririryamu ayezya okwiza nʼanywa. Ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti: ‘Eiruba lyʼamaizi agʼobwomi obutawaawo lyalikulumuka nga lizwa omu omuntu oyo nago.’ ”
JOH 7:39 Ekyo oYesu yakitumwire ngʼategeeza Mwoyo oMutukulye abamwikiririryamu ogubabbaire baaba okusuna egibwizaku. Paka omu kiseera ekyo, babbaire bakaali okubawa oMwoyo oMutukulye olwʼokubba nti oKibbumba yabbaire akaali okugulumalya oYesu.
JOH 7:40 Kale awo abantu bʼomu kiziima ekyo owebawuliire ebibono ebyo, abamo ni bakoba bati, “Dala onu niiye onaabbi oodi ogubatusuubizire.”
JOH 7:41 Ibo abandi ni bakoba bati, “Onu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta.” Kaisi abandi ni batala-butali bati, “OKurisito ogubasukireku amafuta ayezya atya okuzwa mu Galiraaya?
JOH 7:42 Ikyo eKiwandiike tikikoba kiti yalizwa mwibyaire lya Dawudi, era balimubyalira mu Bbeserekeemu, ikyo ekibuga omu babyala oDawudi?”
JOH 7:43 Kale omu ngeri eyo abantu ni batuuka omu butategeragana olwa Yesu.
JOH 7:44 Era awo abamo kwibo ni bataka okumukwata, neye era ni watabbaawo amukubbyaku.
JOH 7:45 Awo ekyazwiremu abaisirikale abakuumi bʼeYeekaalu ni bakanga egiri abakabona abakulu nʼaBafalisaayo. Kale ibo ni babuulya abaisirikale bati, “Lwaki timumuleetere?”
JOH 7:46 Abaisirikale ni bairamu bati, “Mpaawo muntu eyabbaire atumwire ebyʼamaani ooti biidi oodi ebyatumula!”
JOH 7:47 ABafalisaayo ni babairamu bati, “Ekimutegeeza muti inywe nywena abaliibirye?
JOH 7:48 Inywe mwabbaire muboineku iswe abafugi baanywe, ooba oMufalisaayo yenayena ngʼamwikiririryamu?
JOH 7:49 Naire! Okutoolaku ekikoosi kyʼabantu abatamaite amateeka ga Musa, kaisi nago ekikoosi ekiraame!”
JOH 7:50 Kale iye oNikodemu omoiza kwibo nago abeekubbemberi bʼaBayudaaya, era iye enyumaku eyaabire obwire egiri oYesu, awo nʼabuulya abainaye ati,
JOH 7:51 “Amateeka gaiswe gaikirirya okusalira omuntu omusango nga bakaali okumuwozesya nʼokutegeera ekisobyo ekyakolere?”
JOH 7:52 Ibo ni bamwiramu bati, “Kaisi wena ozwera mwitwale lyʼe Galiraaya? Weekeenenye eBiwandiike. Ala omanye oti e Galiraaya mpaawo naabbi azwerayo.” [
JOH 7:53 Kale awo buli muntu nʼakanga e wuwe.
JOH 8:1 Awo iye oYesu nʼayaba oku Lusozi olwʼeMisaale eMizaituuni.
JOH 8:2 Kaisi amakeezi pwi nʼakanga omu luuga lwʼeYeekaalu, era abantu bonabona ni baaba e gyali, kale nʼatyama okubeegesya.
JOH 8:3 Yabbaire akaali ali aawo abakugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼaBafalisaayo ni baleeta omukali ogubakwatiire omu bulendi, awo ni bamuteeka aakati bonabona awebayezya okumubonera.
JOH 8:4 Awo ni bakoba oYesu bati, “Musomesya, omukali onu bamukwatiire omu kikole kyʼobulendi.
JOH 8:5 Cooka omu Mateeka, oMusa yatulagiire kubakubbanga nʼamabbaale ni bafa abakali abebakwatira omu bulendi. Atyanu iwe okoba otya kwekyo?”
JOH 8:6 Ibo abakugu bakoleserye ekibuulyo ekyo ngʼakatego, kaisi basune ekibazweraku okumuloopa. Neye oYesu omu kityamo awo nʼakotama kaisi nʼatandiika okuwandiika ansi nʼolunwe.
JOH 8:7 Era abavunaana omukali nago owebeeyongeire okubuulya oYesu ebibuulyo, nʼagangamuka kaisi nʼabakoba ati, “Owewabbaawo mwinywe atakolangaku ekikole ekibbikibbi niiye abbe asooke okukubba omukali oyo eibbaale.”
JOH 8:8 Awo tete oYesu nʼakotama, nʼawandiika ansi.
JOH 8:9 Cooka ibo owebawuliire ekyo, ni batandiika okuzwangawo moiza ku moiza, okusookesya nʼabakira obukulu kaisi abatobato ni bairangaku. Abantu beeyongeire okuzwawo paka oYesu oweyasigaire awo yenkani nʼomukali nago nga iye akaali ayemereire awo.
JOH 8:10 Kale awo tete oYesu nʼagangamuka, kaisi nʼabuulya omukali nago ati, “Mukali iwe, banu bali yaina? Mpaawo agukusingisirye?”
JOH 8:11 Iye omukali nago nʼamwiramu ati, “Mpaawo sebo.” Awo oYesu nʼamukoba ati, “Na nze zena tingukusingisya. Aale atyanu weeyabire, neye olekewo empisa yʼokukolanga ekibbikibbi.”]
JOH 8:12 OYesu tete oweyabbaire atumula nʼabantu, yabakobere ati, “Ninze ekitangaala ekimolekera abantu. Era buli ansengererya tatambulirenge omu ndikiirya, wazira namulungamyanga omu nzira ereeta obwomi.”
JOH 8:13 Awo aBafalisaayo ni bamukoba bati, “Iwe onyere weetumulaku anambula gondi akakasa ebyotumula, kale ebiwetumulaku tibikola.”
JOH 8:14 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Waire nga ninze onyere owenetumulaku, ebintumula bituuce olwʼokubba mmaite eginazwire nʼeginjaba. Neye inywe timumaiteku eginazwire, waire eginjaba.
JOH 8:15 Inywe musala omusango kusinzirira ku malabuki gʼobuntu, cooka nze mpaawo muntu ogunsalira omusango.
JOH 8:16 Neye singa owemba kusala musango, ensala yange ebba ntuuce olwʼokubba timba zenkani. Nze mbaawo nʼoBbaabba eyantumire.
JOH 8:17 Ebyo nga biri awo nʼomu Mateeka gaanywe agʼeKiyudaaya, bakiwandiikire bati obujulizi bwʼabantu ababiri ngʼabufaanana bukakasa buti ekibutumulaku kituuce.
JOH 8:18 Nze nkobera abantu ebinfaaku kaisi ogondi abakobera ebinfaaku niiye oBbaabba eyantumire.”
JOH 8:19 Awo ni bamubuulya bati, “OIteewo ali yaina?” OYesu nʼabairamu ati, “Nze timuntegeera, kadi Bbaabba yena timumutegeera. Aale singa nze mubbaire muntegeera, nʼoBbaabba yena mwandibbaire mumutegeera.”
JOH 8:20 Ebibono ebyo oYesu yabitumwire oweyabbaire ngʼayegesya omu luuga lwʼeYeekaalu okumpi nʼekifo egibaweranga ebirabo. Neye era omu kaseera ako tiwabbairewo waire moiza amukwata, olwʼokubba ekiseerakye ekyʼokumukwata kyabbaire kikaali okutuuka.
JOH 8:21 Awo tete oYesu nʼakoba abeekubbemberi bʼaBayudaaya ati, “Nze ndi kuzwawo, kaisi era inywe mwalinnoonia, era mwalifeera omu kibbikibbi kyanywe. Era nze eginjaba inywe timwezya okwabayo.”
JOH 8:22 Kale awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni beebuulyangana bati, “Ayaba kweita? Ekyo niikyo ekyategeeza okukoba ati, ‘Nze eginjaba, inywe timwezya okwabayo?’ ”
JOH 8:23 Awo oYesu ni yeeyongera okukoba aBayudaaya abo nago ati, “Inywe muli bʼoku kyalo kunu, neye nze nazwire mwigulu. Inywe muli bʼoku kyalo, neye nze tindi wʼoku kyalo.
JOH 8:24 Ekyo niikyo ekigira mbakobeire nti mwalifeera omu bikole byanywe ebibbibibbi. Era dala mwalibifeeramu okutoolaku nga mwikiriirye muti ninze oyo ngʼowenetumulaku.”
JOH 8:25 Awo ni bamubuulya bati, “Weeyeta otya?” OYesu nʼabairamu ati, “Ninze oyo ogumbakoberanga nenca okuzwera nakimo owenatandiikiire okutumula na inywe.
JOH 8:26 Cooka nandibbaire mbatumulaku bingi era nʼokubasingisya omusango, neye eyantumire mwesigwa era ekinasunire okuzwa egyali niikyo ekinkobera abantu.”
JOH 8:27 Era aBayudaaya abo nago tibategeire bati oYesu yabbaire abakobera kwIteeye oKibbumba.
JOH 8:28 Kale awo oYesu ni yeeyongera ati, “Owemwalimala okwanika oMwana wa Muntu oku musalabba, kaisi awo niiye owemwalitegeerera muti ninze oyo ngʼowenetumulaku. Era wemwalitegeerera muti nze mpaawo ekinkola okulwange, neye ntumula biibyo ebinanyerenyeere oBbaabba ebiyanjegeserye.
JOH 8:29 Era nago oyo eyantumire ali na nze, tandekanga zenkani, olwʼokubba bulijo nkola biibyo ebimusangaalya.”
JOH 8:30 Era oYesu nʼoweyabbaire atumula ebyo, abantu bangi ni bamwikiririryamu.
JOH 8:31 Awo oYesu nʼakoba aBayudaaya ibo ababbaire bamwikiririiryemu ati, “Singa owemugumira oku bintu ebimbeegesya, mubbeera nakimo beegi bange.
JOH 8:32 Era awo mwalimanya amazima agazwa e wa Kibbumba, era nʼamazima ago galibatoola omu bugalama ni gabasuuca abʼeidembe.”
JOH 8:33 Awo aBayudaaya ni bamwiramu bati, “Iswe tuli baizukulu ba Ibbulaimu, era titubbangaku bagalama bʼomuntu yenayena. Atyanu obba otya okutukoba oti twasuuka bʼeidembe?”
JOH 8:34 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Mbakobera amazima nti buli akola ekikole ekibbikibbi, abba mugalama wʼekikole ekibbikibbi.
JOH 8:35 Era iye omugalama tabba wʼenkalaakalira omu kisito oomwo, neye omwana abba waamu emirembe nʼemirembe.
JOH 8:36 Nʼolwekyo oMwana wa Kibbumba owabasuuca abʼeidembe okuzwa omu bugalama obwo, mwalibba bʼeidembe ino.
JOH 8:37 Inywe mukoba muti muli baizukulu ba Ibbulaimu, aate nga musala amalabuki okunjita olwʼokubba ebintu ebinjegesya timubiikirirya.
JOH 8:38 Cooka nze mbakobera ebinaboine e wa Bbaabba, na inywe mukola bya itewaanywe oSitaani ebyabakoba.”
JOH 8:39 Awo ibo ni bamwiramu bati, “Iswe ozeiza waiswe Ibbulaimu.” Iye oYesu niiye okubakoba ati, “Singa mubbaire baizukulu ba Ibbulaimu, mwandibbaire mukola oIbbulaimu ebiyakolere.
JOH 8:40 Neye era kityo wekiri olwʼokubba muli bamaliriri okunjita, cooka nze omusaiza abakobeire amazima agenawuliire okuzwa eeri oKibbumba. Iye oIbbulaimu ebyo tiyabikolere.
JOH 8:41 Inywe mukola biibyo oitewaanywe ebyakola.” Ibo ni bamukoba bati, “Iswe tituli baana bʼe nza, tuli baana bananyerenyeere aba Kibbumba.”
JOH 8:42 Iye awo oYesu nʼabakoba ati, “Singa dala muli baana ba Kibbumba, mwankubbaire muntaka olwʼokubba nazwire giri Kibbumba, era tinaizire kulwange, wazira iye onyere niiye eyantumire.
JOH 8:43 Aale lwaki mubba timutegeera ebintumula? Timwezya okubitegeera olwʼokubba timutaka okubiikirirya.
JOH 8:44 Cooka inywe muli ba itewaanywe oSitaani, era muyayaanira kukola biibyo oitewaanywe ebyasiima. Iye okuzwera nakimo owebabbumbiire ekyalo iye mutemo, era iye tagumira oku mazima ga Kibbumba olwʼokubba mwiye mpaamu mazima. Era owaatumula obubbeyi, abba atumula kiidi ekyʼekikulakye olwʼokubba iye mubbeyi, era niiye okibyali wʼobubbeyi.
JOH 8:45 Neye nze olwʼokubba ntumula amazima ga Kibbumba, timwikirirya ebinkoba.”
JOH 8:46 Era awo ni yeeyongera ati, “Waliwo kwinywe ayezya okunnumiriza ekibbikibbi? Aale owemba nti ntumula mazima, lwaki timwikirirya ebinkoba?
JOH 8:47 Iye omuntu wa Kibbumba, awulira ebibono bya Kibbumba. Kale inywe ekigira ni mutawulira oKibbumba, kiri kiti, timuli ba Kibbumba.”
JOH 8:48 Awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni bairamu oYesu bati, “Tituli batuuce okukoba tuti oli ooti Musamaaliya era oliku muzimu?”
JOH 8:49 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Nze tindi ku muzimu, wazira nteekamu oBbaabba ekitiisya, neye inywe mumbityamu amaiso.
JOH 8:50 Nze tindi kwenooneryanga kitiisya mwinywe. Neye waliwo oodi, aate nga niiye omulamuzi omu nsonga eenu, ali kutakanga ati nze bampe ekitiisya.
JOH 8:51 Cooka mbakobera amazima nti singa omuntu yenayena akwata ekibono kyange tiyalifa emirembe nʼemirembe.”
JOH 8:52 Awo aBayudaaya abo nago owebawuliire ebyo ni bamukoba bati, “Atyanu tukakasiire nakimo tuti oli mugwairalu! Obanga oIbbulaimu yafiire, era nʼabanaabbi bona bafiire, kaisi iwe nʼokoba oti omuntu yenayena akwata ekibonokyo tiyalirega oku kufa naire!
JOH 8:53 Iwe okiraku ozeiza waiswe oIbbulaimu? Obanga iye yafiire era nʼabanaabbi bona bafiire! Iwe weeyeta otya?”
JOH 8:54 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Singa nze owenegulumalya, ekitiisya kyange kibba kinambulamu. Cooka iye oBbaabba, oyo inywe ogumukoba muti niiye oKibbumba waanywe, niiye angulumalya.
JOH 8:55 Waire inywe timumutegeera, neye nze mmutegeera. Era singa nkobere nti timmumaite, nandibbaire mubbeyi ooti niinywe. Neye nze mmumaite, era nkwata ekibonokye.
JOH 8:56 Iye ozeiza waanywe oIbbulaimu oweyamanyicirye ati baaba okuntuma oku kyalo yajaagaanire era nʼabba ngʼakirengerera yala omu mwoyogwe era oweyakiboine nʼabba musangaali.”
JOH 8:57 Awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya nago ni bamukoba bati, “Iwe akaali okwerya emyanka 50 egyʼobukulu, era waboineku oIbbulaimu!”
JOH 8:58 OYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti oIbbulaimu babbaire bakaali nʼokumubyala, nga nze ndiwo.”
JOH 8:59 Awo owebawuliire ekyo ni bakwata amabbaale okumukubba, neye oYesu ni yeebisa, era nʼawuluka okuzwa omu luuga lwʼeYeekaalu.
JOH 9:1 Awo oYesu oweyabbaire atambula nʼabeegibe, nʼabona omusaiza ogubabyaire nga mwofu.
JOH 9:2 Ibo abeegibe ni bamubuulya bati, “Musomesya, oku musaiza oyo nʼababyairebe naani eyakolere ekikole ekibbikibbi ekyagirire ni bamubyala nga mwofu?”
JOH 9:3 OYesu nʼabairamu ati, “Timusaiza oyo ooba babyairebe niibo abakolere ekikole ekibbikibbi, neye bamubyaire nga mwofu kaisi abantu bayezye okubona amaani ga Kibbumba nga gakola mwiye.
JOH 9:4 Aale nga kukaali musana omuntu owaayezyerya okukola, kyetaagisya okukola omulimo gwʼoyo eyantumire. Nʼolwekyo, nkola omu kiseera kinu olwʼokubba ekiseera kiiza obwire nga bwirugaire owenalibba nga tinkaali mpezya okukola.
JOH 9:5 Cooka nze nga nkaali ndi oku kyalo, ninze ekitangaala ekimolekera abantu.”
JOH 9:6 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, nʼayanda ebitanta ansi okwitakali, era nʼatuga eitakali eeryo nʼebita, kaisi nʼalisiiga oku maiso gʼomusaiza omwofu nago.
JOH 9:7 Awo kaisi nʼamukoba ati, “Oyabe onaabe omumaiso oku kidiba ekibeeta oSirowaamu.” Kale omusaiza oyo nʼayaba nʼanaaba omumaiso era nʼakanga e ika ngʼabona.
JOH 9:8 Cooka abaliranwabe nʼabantu abandi abamubonanga ngʼasabirirya owebamuboine, ni babuulyangana bati, “Omusaiza oyo tiniiye eyatyamanga eedi era nʼasabiriryanga?”
JOH 9:9 Era abamo kwibo nago ni bakoba bati niiye. Ibo abandi nga bakoba bati, “Kadi, amufaanana-bufaanani.” Neye omusaiza onyere nʼabakakasa ati, “Ninze omusaiza eyabbaire omwofu.”
JOH 9:10 Kale awo ni bamubuulya bati, “Aale atyanu amaisogo gabbaire gatya okubona?”
JOH 9:11 Awo iye nʼabairamu ati, “Omusaiza ogubeeta oYesu niiye eyatugire eitakali kaisi nʼalinsiiga oku bitigi. Era nʼankoba okwaba oku kidiba oSirowaamu okunaaba omumaiso. Nʼolwekyo ni njaba, ni naaba, era ni mpezya okubona.”
JOH 9:12 Awo ibo ni bamubuulya bati, “Omusaiza oyo nago ali yaina?” Iye nʼabairamu ati, “Timmaite.”
JOH 9:13 Awo abantu abo ni baaba nʼomusaiza nago eyabbaireku omwofu eeri abamo oku Bafalisaayo.
JOH 9:14 Cooka olunaku oYesu oluyatugiireku eitakali era nʼokulamya amaiso agʼomusaiza nago, lwabbaire ku Saabbaato.
JOH 9:15 Nʼolwekyo aBafalisaayo bona ni babuulya omusaiza oyo engeri egiyalamiremu amaiso. Iye nʼabairamu ati, “OYesu yatugire itakali nʼalinsiiga oku bitigi, kaisi ni njaba ni naabaku era atyanu mbona.”
JOH 9:16 Awo abamo oku Bafalisaayo ni bakoba bati, “Omusaiza oYesu oyo tiyazwire wa Kibbumba olwʼokubba takwata eiteeka lyʼeSaabbaato.” Neye abandi ni bakoba bati, “Omuntu akola ebibbibibbi ayezya atya okukola obumanyiciryo wʼebyewunyo obwenkana awo?” Kale ni wabbaawo okugabukanamu omu biseego.
JOH 9:17 Awo ekyazwiremu abeekubbemberi bʼaBafalisaayo tete ni baira oku musaiza eyabbaire omwofu era ni bamubuulya bati, “Yakulamirye niiwe amaiso. Iwe omutumulaku otya?” Iye nʼabairamu ati, “Nseega nti naabbi.”
JOH 9:18 Neye abeekubbemberi bʼaBayudaaya era tibaikiriirye bati omusaiza oyo yabbaireku mwofu nʼalama-bulami, paka owebatumisirye okweta ababyairebe.
JOH 9:19 Kale ababyairebe owebatuukire, omoiza oku beekubbemberi nʼababuulya ati, “Onu mutaane waanywe? Niiye onu ogumukoba muti mwamubyaire nga mwofu? Kiiza kitya okubba nti atyanu ayezya okubona?”
JOH 9:20 Awo ababyaire bʼomusaiza nago ni bairamu bati, “Tumaite tuti oyo mutaane waiswe, era tumaite tuti twamubyaire nga mwofu.
JOH 9:21 Neye titumaite owebyabbaire kaisi atyanu nʼabba ngʼayezya okubona, era titumaiteku eyamulamirye amaiso. Onyere ngoyo muntu mukulu, mumubuulye, iye onyere yeetumulira.”
JOH 9:22 Cooka ababyaire bʼomusaiza eyabbaire omwofu batumwire batyo lwa kutya beekubbemberi bʼaBayudaaya. Ekyo kityo olwʼokubba aBayudaaya babbaire bamalire okutegeragana bati buli muntu eyabbutulanga ati oYesu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta, bamubbinganga-bubbingi omwikumbaaniro.
JOH 9:23 Era ekyo niikyo ekyagirire ababyaire bʼomwofu nago ni bakoba bati, “Onyere ngoyo muntu mukulu, mumubuulye.”
JOH 9:24 Kale awo tete omulundi gwokubiri ni beeta omusaiza nago eyabbaireku omwofu, ni bamukoba bati, “Otumule amazima omumaiso ga Kibbumba, Iswe tumaite tuti omusaiza ogwotumulaku akola ebibbibibbi.”
JOH 9:25 Iye nʼabairamu ati, “Ooba akola ebibbibibbi ooba bbe, nze timmaite. Cooka nze ekintu kimo ekimmaiteku nti nabbaire mwofu neye atyanu mbona.”
JOH 9:26 Tete ni bairamu okumubuulya bati, “OYesu niki ekiyakukolere? Era yakulamirye atya amaisogo?”
JOH 9:27 Iye nʼabairamu ati, “Mbakobeire ira ni mugaana okuwulisisya. Olwo lwaki tete mutaka okubiwulira? Nywena mutaka kusuuka beegibe?”
JOH 9:28 Awo ni bamuzuma, era ni bakoba bati, “Niiwe omwegi wʼomusaiza nago, neye iswe tuli beegi ba Musa.
JOH 9:29 Era iswe tumaite nakusani tuti oKibbumba yatumwire nʼoMusa, neye oyo omusaiza iswe titumaite nʼegyazwera.”
JOH 9:30 Awo iye omusaiza eyabbaireku omwofu nʼabairamu ati, “Kinu nga kyewunyisya ino, inywe okukoba muti timumaite omusaiza oyo egyazwera, aate nga nze yandamirye amaiso!
JOH 9:31 Cooka tumaite tuti oKibbumba tairamu okusaba kwʼabakola ebibbibibbi. Neye airamu kusaba kwʼomuntu amuwa ekitiisya, era akola oKibbumba iye ebyataka.
JOH 9:32 Aate mpaawo awulirangaku ati balamirye amaiso ga muntu ogubabyaire nga mwofu.
JOH 9:33 Kale oyo eyandamirye amaiso singa oKibbumba tiniiye eyamutumire, tiyandyezyerye okukola ekyo ekiyakolere.”
JOH 9:34 Iye omusaiza oyo oweyakobere atyo aBayudaaya abo nago ni bamukoba bati, “Iwe ogubabyaliire mu kibbikibbi era nʼokulira mu kibbikibbi, wena niiwe ogezyaku okutwegesya iswe?” Era ni bamubbinga omwikumbaaniro.
JOH 9:35 Kale awo oYesu nʼawulira ati omusaiza oguyalamirye amaiso bamubbingire omwikumbaaniro. Era oYesu nʼayaba nʼamunoonia era nʼamubona. Awo oweyaboine omusaiza nago, oYesu nʼamubuulya ati, “Oikiririrya omu Mwana wa Muntu?”
JOH 9:36 Iye nʼamwiramu ati, “Sebo, niiye onaani oyo? Kaade onkobere njezye okumwikiririryamu?”
JOH 9:37 OYesu nʼamukoba ati, “Omalire atyanu okumubona; era dala niiye onu atumula na iwe.”
JOH 9:38 Awo iye omusaiza oyo nʼamwiramu ati, “Musengwa, nkwikiririryamu,” era nʼakoma amazwi okusinza oYesu.
JOH 9:39 Kale awo oYesu nʼakoba ati, “Nze naizire oku kyalo kumanyikisya bantu ebibbibibbi byabwe, kaisi ababbaire boofu bayezye okubona, tete ababbaire babona, boofuwale.”
JOH 9:40 Awo aBafalisaayo ababbaire awo okumpi nʼoYesu, owebawuliire ngʼoYesu atumula atyo, ni bamubuulya bati, “Okoba niki? Ekyokoba swena tuli boofu?”
JOH 9:41 OYesu nʼabakoba ati, “Singa mubbaire boofu, timwandibbaireku omusango gwʼekibbikibbi. Neye atyanu ngʼowemukoba muti mubona, musigala nʼomusango gwʼekibbikibbi kyanywe.”
JOH 10:1 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Mbakobera amazima nti omuntu atabita omu mulyango ngʼaingira omu kiraalo kyʼentaama, neye ni yeeyazya kungirira awandi, oyo abba mwibbi era mukondo.
JOH 10:2 Iye oyo aingirira omu mulyango niiye omuliisya onyere entaama.
JOH 10:3 Era omukuumi wʼekiraalo amwigulirawo, nʼentaama gitegeera eigonolye iye ngʼomuliisya waagyo. Entaamagye agyeta amaliina, era nʼagiwuluca e nza.
JOH 10:4 Owaamala okugiwuluca gyonagyona, agyekubbemberera ni gimusengererya olwʼokubba gimaite eigonolye.
JOH 10:5 Neye tigyalisengereryaku kadi ogugitamaite, wazira gimwirukaku-bwiruki olwʼokubba tigimaite eigonolye.”
JOH 10:6 OYesu yatumwire nʼabantu ababbaire awo omu lugero lunu, neye tibategeire ekiyabbaire abakoba.
JOH 10:7 Kale awo oYesu tete nʼatumula nabo ati, “Mbakobera amazima nti ninze aali ooti mulyango gwʼekiraalo kyʼentaama.
JOH 10:8 Ibo abandi bonabona abaizire nga nkaali okwiza nga beefananyiriza nze, baibbi era bakondo, neye ngʼentaama owegitawulisisya ogugitamaite, abantu bona tibabawulisisirye.
JOH 10:9 Ninze omulyango, era nabuli muntu yenayena abita mu nze alokoka. Ibo abo babba ooti ntaama egingira era ni giwuluka okwaba okuliisya.
JOH 10:10 Iye omwibbi aizirira kwibba, nʼokwita, nʼokujigirica. Neye nze naizire, kaisi abantu babbe nʼobwomi, era babbe nabwo mu bwizulye.”
JOH 10:11 Era oYesu ni yeeyongera okukoba ati, “Ninze omuliisya wʼentaama omusa, iye oyo awaayo obwomibwe olwʼentaamagye.
JOH 10:12 Cooka iye omupakasi, iye tabba ooti muliisya onyere entaama. Era owaabona omusege nga gwiza, iye alekaawo-buleki entaama ni yeirukirawo. Kale awo omusege gwiza ni gulumba entaama, ni gukwataku omoiza waaku era nʼegindi ni gisalaanika.
JOH 10:13 Iye yeirukirawo olwʼokubba iye mupakasi era entaama tagirumirwa.
JOH 10:14 “Neye nze ndi muliisya wʼentaama omusa. Nze mmaite entaama gyange era gyona gimmaite.
JOH 10:15 Ekikoba nti, ngʼoBbaabba owammaite ati ndi mwanawe, zena ntyo mmumaite nti niiye oBbaabba, era mpaayo obwomi bwange oku lwʼentaama gyange.
JOH 10:16 Cooka ndi nʼentaama egindi egitali gyʼomu kiraalo kinu. Nteekwa gyona okugireeta. Era gyona gyaliwulira eigono lyange, era walibbaawo ekiraalo kimo nʼomuliisya moiza.
JOH 10:17 Era ekigira oBbaabba nʼabba antaka, niikyo nti nze naliwaayo obwomi bwange ni banjita oku lwʼentaama gyange kaisi tete ni nzuukira.
JOH 10:18 Neye mpaawo aali nʼobwezye okunjita, wazira nze onyere naliwaayo-buwi obwomi bwange. Ndi nʼobwezye okubuwaayo, era nʼoluzwanyuma tete okubweirirya. Era ekyo niikyo oBbaabba ekiyandagiire okukola.”
JOH 10:19 Awo, olwʼebibono ebyo tete abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni bagabukanamu omu nseega.
JOH 10:20 Era abakira obungi kwibo ni bakoba bati, “Oyo aliku omuzimu, era agwire eiralu, lwaki mumuwulisisya?”
JOH 10:21 Cooka ibo abandi nga bakoba bati, “Ebyo tiniibyo ebibono byʼomuntu aliku omuzimu. Aale omuzimu gwona gwezya okulamya amaiso gʼomwofu?”
JOH 10:22 Awo ngʼebyo biwoire, omu Yerusaalemi, ni wabbaawo oMukolo ogwʼoKuwonga eYeekaalu, era bwabbaire bwire bwa buwolondoki.
JOH 10:23 Era oYesu yabbaire atambulatambula omu luuga lwʼeYeekaalu, omu kigango ekibeetanga bati pooci ya kabaka oSulemaani.
JOH 10:24 Awo aBayudaaya abamo ni bamweruguulirirya, ni bamubuulya bati, “Walituuca di okutuleka omu kubuusabuusa? Otukobere lwatu obanga niiwe oKurisito ogubasukireku amafuta.”
JOH 10:25 OYesu nʼabairamu ati, “Nabakobeire eira, neye timwaikiriirye. Obukakafu bwʼekyo ekyendi niibyo ebyewunyo ebyenkola omu bwezye bwa Bbaabba.
JOH 10:26 Neye inywe timunjikirirya olwʼokubba timuli bange.
JOH 10:27 Ngʼentaama owegiwulisisya eigono lyʼomuliisya waagyo, abantu ibo abange bona niiye owebawulisisya ebibono byange. Nze abo nago mbamaite, era bansengererya.
JOH 10:28 Abo mbawa obwomi obutawaawo, era tibalijigirika naire. Era mpaawo ayezya okubannyagulaku omu ngalo.
JOH 10:29 OBbaabba eyabampaire, iye akira bonabona obwezye, kale mpaawo ayezya okubanyagula omu ngalo gya Bbaabba.
JOH 10:30 Ekyo kityo olwʼokubba nze nʼoBbaabba tuli kimo.”
JOH 10:31 Awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya tete ni bakwata amabbaale okutaka okwita oYesu.
JOH 10:32 Neye iye nʼabakoba ati, “Muboine ebyewunyo bingi ebinkolere oBbaabba ebiyankobere okukola. Olwo kiri yaina kwebyo ekimusinziriraku okutaka okunkubba amabbaale?”
JOH 10:33 Ibo ni bamwiramu bati, “Mpaawo kwebyo ekitusinziriraku okutaka okukukubba amabbaale, neye lwa kuzumirira Kibbumba olwʼokubba iwe omuntu-obuntu, weeyeta okubba Kibbumba.”
JOH 10:34 OYesu nʼabairamu ati, “Tibakiwandiikire omu Mateeka gaanywe bati oKibbumba yakobere ati, ‘Muli bakibbumba.’
JOH 10:35 Era mumaite muti eBiwandiike tibayezya okubivunawo. Kale obanga abantu abasunire obukwenda bwa Kibbumba, yabeetere ‘bakibbumba,’
JOH 10:36 kaisi leero oodi iye oBbaabba oguyatukwirye era nʼamutuma nʼoku kyalo? Aale inywe lwaki munvunaana olwʼekizumi, nze olwʼokubba nkobere nti, ‘Ndi Mwana wa Kibbumba?’
JOH 10:37 Mwanningaine lwʼokutakola Bbaabba ebyakola.
JOH 10:38 Neye owembikola, newankubbaire mungaana, aale mwikiriryeku ebyamagero, kaisi mumanye era mutegeere muti oBbaabba ali nʼenkolagana na nze era zena ndi nʼenkolagana nʼoBbaabba.”
JOH 10:39 Era awo ni bagezyaku tete okumukwata, neye nʼabawunuka.
JOH 10:40 Awo, oluzwanyuma oYesu nʼasalamu omwiga oYoludaani nʼakanga omu kifo oYokaana egiyabbaireku omu naku gyʼenyumaku ngʼabatiza. Nabbaaku eeyo,
JOH 10:41 era abantu bangi ni baabanga e gyali, nga bakoba bati, “Waire oYokaana tiyakolereku akamanyiciryo kʼekyewunyo, neye byonabyona ebiyatumwire oku musaiza onu, byʼamazima.”
JOH 10:42 Era omu kifo ekyo bangi ni bamwikiririryamu.
JOH 11:1 Lumo omusaiza ogubeeta oLazaalo, owʼoku kyalo kyʼe Bbesaniya, yabbaire mulwaire. Era aboonyokobe, oMalyamu nʼoMaliza bona babbaire batyami bʼoku kyalo ekyo.
JOH 11:2 OMalyamu oyo, omwonyoko wa Lazaalo eyabbaire omulwaire niiye onyere oyo oluzwanyuma eyasiigire oMusengwa amafuta agakaloosa oku bigere, era nʼabisiimuula nʼenziiri gyʼokumutwegwe.
JOH 11:3 Kale abakali abo abaganda, ni baweererya oYesu obukwenda bati, “Musengwa, omukaagwawo ogwotaka eino mulwaire.”
JOH 11:4 Neye oYesu oweyakiwuliire, nʼakoba ati, “Obulwaire obwo tibwamuzweremu kufa kadi. Wazira kigendereire kugulumalya Kibbumba, era kaisi oMwana wa Kibbumba bamugulumalye okubita mwekyo.”
JOH 11:5 Kiri nti oYesu yabbaire ataka ino oMaliza nʼomugandawe nʼoLazaalo.
JOH 11:6 Neye aate oweyawuliire ati oLazaalo mulwaire, tete nʼasigalayo egiyabbaire enaku egindi ibiri.
JOH 11:7 Oluzwanyuma nʼakoba abeegibe ati, “Tukange e Buyudaaya.”
JOH 11:8 Neye abeegibe ni bamukoba bati, “Musomesya, eizuuli bunu aBayudaaya babbaire bataka okukukubba amabbaale, tete eeyo gyotaka okukanga?”
JOH 11:9 OYesu nʼabairamu ati, “Esaawa egyʼomusana tigibba ikumi na ibiri? Iye omuntu atambula omusana tiyeesitaala olwʼokubba abba atambulira mu kitangaala ekyaka oku kyalo kunu.
JOH 11:10 Neye omuntu atambula obwire, niiye eyesitaala olwʼokubba abba adamba ekitangaala mwiye.”
JOH 11:11 Awo oweyamalire okutumula ebyo, nʼabakobera ati, “Omukaagwa waiswe oLazaalo agonere, neye njabayo okumulamuca.”
JOH 11:12 Abeegi ni bamukoba bati, “Musengwa, abba agonere, yalamuka.”
JOH 11:13 Cooka oYesu iye yabbaire atumula ku kufa kwa Lazaalo, neye abeegibe ni baseega bati ategeeza kugona ndoolo.
JOH 11:14 Kale awo nʼabakobera lwatu ati, “OLazaalo afiire,
JOH 11:15 era okulwanywe nsangaire olwʼokubba timbaireyo, kaisi olwo mwezye okunjikiririryamu. Aale atyanu twabeyo e gyali.”
JOH 11:16 Awo oTomasi ogubeeta “oMulongo,” nʼakoba abeegi abainaye ati, “Swena oleke twabe tufeere aamo nʼoMusengwa.”
JOH 11:17 OYesu oweyabbaire yatira okutuuka e Bbesaniya, nʼamanyica ati oLazaalo amalire enaku ina omu magombe.
JOH 11:18 E Bbesaniya kyabbaire kumpi nʼe Yerusaalemi, era wabbairewo ekiromita ooti isatu.
JOH 11:19 Era aBayudaaya bangi okuzwa e Yerusaalemi, babbaire baabire okubona oMaliza nʼoMalyamu olwʼokufiirwa omwonyoko waabwe.
JOH 11:20 Awo oMaliza oweyawuliire ati oYesu ali kwabayo, nʼayaba okumwaniriza, neye oMalyamu iye nʼasigala ika.
JOH 11:21 OMaliza oweyasangaine oYesu, nʼakoba oYesu ati, “Musengwa aale singa wabbairewo, omwonyoko wange tiyankafiire!
JOH 11:22 Neye mmaite nti atyanu, buli ekiwasaba oKibbumba, yakukolera.”
JOH 11:23 OYesu nʼamukoba ati, “OMwonyokowo ayaba okuzuukira.”
JOH 11:24 OMaliza nʼamwiramu ati, “Mmaite nti yalizuukira omu kuzuukira okwʼolunaku olwʼenkomerero.”
JOH 11:25 OYesu nʼamukoba ati, “Ninze azuukiza, era agaba obwomi obutawaawo. Buli anjikiririryamu, nʼowaafa, tete yalibba mwomi.
JOH 11:26 Era buli muntu omwomi era anjikiririryamu, tiyalifa emirembe nʼemirembe. Ekyo okiikirirya?”
JOH 11:27 Iye nʼamwiramu ati, “Niikyo Musengwa, njikirirya nti niiwe oKurisito oMwana wa Kibbumba, oguyasukireku amafuta. Era niiwe oyo eyabbaire nʼokwiza oku kyalo.”
JOH 11:28 Era oMaliza oweyamalire okutumula ebyo, nʼakanga e ika, nʼairya omugandawe oMalyamu oku mbale, nʼamukoba kyama ati, “OMusomesya aizire, era akubuulya.”
JOH 11:29 OMalyamu oweyawuliire ekyo, nʼasetuka mangu, nʼayaba okwaniriza oYesu.
JOH 11:30 Awo oYesu yabbaire akaali okwingira omu kitundu ekyo, neye ngʼakaali ali mu kitundu oMaliza ekiyamwajiiryemu.
JOH 11:31 Awo aBayudaaya ababbaire nʼoMalyamu omu nyumba nga baizire okubabona, owebaboine ngʼasetukire mangu nʼawuluka, ni bamusenjaaku. Babbaire baseega bati demba nʼabba ngʼayaba ku magombe kukunga.
JOH 11:32 Awo oMalyamu oweyatuukireyo, era nʼabona oYesu, nʼakoma amazwi okumpi nʼebigerebye, nʼamukoba ati, “Musengwa, aale singa wabbairewo, omwonyoko wange tiyankafiire!”
JOH 11:33 OYesu oweyaboine oMalyamu ngʼakunga, nʼaBayudaaya ababbaire baabire nʼoMalyamu bona nga bakunga, nʼalumwa omu mwoyogwe, era ni kimuteganya ino.
JOH 11:34 Awo nʼababuulya ati, “Mwamuliikire yaina?” Ni bamukoba bati, “Musengwa, oize twabeyo obone.”
JOH 11:35 OYesu nʼakunga.
JOH 11:36 Awo aBayudaaya ni bakoba bati, “Mubone ngʼowaabbaire amutaka!”
JOH 11:37 Neye abamo kwibo ni bakoba bati, “Onu eyalamirye amaiso gʼomusaiza omwofu, tiyandibbaireku nʼekyakola oLazaalo nandi nafa?”
JOH 11:38 Awo oYesu tete nʼairamu okulumwa omu mwoyogwe, nʼatuuka oku magombe ga Lazaalo. Era gabbaire magombe agʼempuku, nga baigairewo omulyango nʼeibbaale.
JOH 11:39 OYesu nʼakoba ati, “Mutoolewo eibbaale.” OMaliza omwonyoko wʼomufu, nʼakoba oYesu ati, “Neye, Musengwa, atyanu afunya olwʼokubba amaliremu enaku ina!”
JOH 11:40 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Tinkukobere nti owewaikirirya, wabona ekitiisya kya Kibbumba?”
JOH 11:41 Kale ni batoolawo eibbaale. OYesu nʼalingirira omwigulu era nʼakoba ati, “Bbaabba, nkwebalya olwʼokubba ompuliire.
JOH 11:42 Nze mmaite nti ompulira bulijo, neye ntumwire ekyo olwʼokugasa abantu abeemereire aanu, kaisi bayezye okwikirirya bati wantumire.”
JOH 11:43 Oweyamalire okutumula ebyo, nʼayeta nʼeigono eryʼamaani ati, “Lazaalo, owuluke!”
JOH 11:44 Era eyabbaire omufu nago nʼazwayo ngʼengoye egibeeta lineni, gikaali mbiringe oku bigerebye nʼamangaloge, era nga nʼekiwero kikaali kisibe omumaisoge. OYesu nʼabakoba ati, “Mumusindibuleku engoye egyo, era mumuleke atambule.”
JOH 11:45 Nʼolwekyo bangi oku Bayudaaya ababbaire baabire okubona oMalyamu, era ni babona oYesu ekiyakorere, ni bamwikiririryamu.
JOH 11:46 Neye abamo kwibo ni baaba giri Bafalisaayo, era ni babakobera oYesu ekiyakorere.
JOH 11:47 Kale abakabona abakulu nʼaBafalisaayo ni batyamisya oLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya, ni beebuulya bati, “Tukole tutya? Omusaiza ngonu ali kukolanga obumanyiciryo bwʼebyewunyo bungi.
JOH 11:48 Singa owetumuleka ngʼakola ebintu ebyo, abantu bonabona baaba kumwikiririryamu. Era nʼaBalooma baliiza ni bajigirica eYeekaalu yaiswe nʼeigwanga lyaiswe!”
JOH 11:49 Awo omoiza kwibo, eriina bati Kayaafa, eyabbaire okabona akira obukulu omu mwanka ogwo, nʼatumula ino ati, “Inywe mpaawo kimutegeera oku biri kubbangawo!
JOH 11:50 Timumaite muti kibagasa omusaiza omoiza okufeererera abantu, okukiraku eigwanga eribbeereri okujigirika?”
JOH 11:51 Ekyo tiyakitumwire kululwe, wazira nga iye okabona akira obukulu omu mwanka ogwo, yawaire bunaabbi ati oYesu wakufeererera eigwanga lyʼaBayudaaya.
JOH 11:52 Era nga tiwakufeererera Bayudaaya bonkani, neye nʼabalondemu ba Kibbumba abandi aBatali Bayudaaya abali omu byalo ebindi, okubairya aamo babbe kimo.
JOH 11:53 Kale okuzwa oku lunaku olwo abeekubbemberi bʼaBayudaaya ni basala olukwe okwita oYesu.
JOH 11:54 Nʼolwekyo oYesu nʼalekeraawo okutambulira omu Bayudaaya omu lwatu. Neye nʼazwayo, nʼayaba mu kifo ekiriraine eidungu oku kyalo ekibeeta Efulaimu, nʼabba eeyo nʼabeegibe.
JOH 11:55 Awo oMukolo ogwʼaBayudaaya ogwʼoKutambukirya owegwabbaire gwatira okutuuka, abantu bangi ni bazwa omu byalo, ni baaba e Yerusaalemi. Baabire kukola mukolo gwabwe ogwʼokwetukulya, ngʼoMukolo ogwʼoKutambukirya gukaali okutuuka.
JOH 11:56 Kale eeyo ni babba omukunoonia oYesu. Era owebabbaire nga beemereire omu luuga lwʼeYeekaalu, ni beebuulyangana bati, “Museega mutya? Tiyaizeku oku Mukolo naire?”
JOH 11:57 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba abakabona abakulu nʼaBafalisaayo babbaire balagiire bati singa wabbaawo amanyica oYesu e gyali, abakobere kaisi bayezye okumukwata.
JOH 12:1 Owewabbaire nga wabulayo enaku mukaaga, oMukolo ogwʼoKutambukirya gutuuke, oYesu nʼatuuka oku kyalo kyʼe Bbesaniya. OLazaalo yabbaire mutyami wʼoku kyalo okwo era niiye oyo oYesu oguyazuukizire.
JOH 12:2 Kale eeyo oYesu ni bamutegekera ekyeigulo, era oMaliza nʼabainula. Era oLazaalo yabbaire moiza kwabo abaliire oku menza nʼoYesu.
JOH 12:3 Kale awo oMalyamu nʼakwata ecupa erimu amafuta amakengeize agʼakaloosa, era agʼebbeeyi eino agebeeta naludo. Awo nʼagasuka oku bigere bya Yesu, era nʼabisiimuula nʼenziiri gyʼokumutwegwe. Era enyumba nʼeizula akaloosa akʼamafuta ago.
JOH 12:4 Neye oYuda oIsikalyoti, era omoiza oku beegi ba Yesu, eyabbaire ayaba okumulyamu olukwe, nʼakoba ababbairewo ati,
JOH 12:5 “Kale lwaki amafuta ago tibagatundiremu edinaali 300, era empiiya egyo ni bagigabira abadoobi?”
JOH 12:6 OYuda yatumwire ekyo tirwakubba nti yabbaire alumirwa abadoobi, neye olwʼokubba yabbaire mwibbi. Era ngʼowekyabbaire kiti niiye eyabbaire omuwanika waabwe, iye yaibbangaku egimo.
JOH 12:7 Awo oYesu nʼairamu ati, “OMalyamu mumuleke olwʼokubba kyabbaire kigenderere kiti yabbaire ali nʼokubisa amafuta ago kugakolesya ku lunaku olubalindiikiraku.
JOH 12:8 Ekyo kityo olwʼokubba abadoobi ibo baabbanga na inywe bulijo, neye nze tinaabbe na inywe okumala ekiseera ekinene.”
JOH 12:9 Awo ekiyindi kinene ekyʼaBayudaaya, ni kitegeera kiti oYesu ali e Bbesaniya. Kale ni baabayo, tirwakubona Yesu kyonkani, neye nʼokubona oLazaalo, oYesu oguyazuukizire.
JOH 12:10 Kale awo abakabona abakulu ni basala amalabuki okwita oLazaalo yena.
JOH 12:11 Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba okulwa Lazaalo, aBayudaaya bangi bazwanga oku bakabona abakulu ni baaba egiri oYesu, era ni bamwikiririryamu.
JOH 12:12 Oku lunaku olwairireku, ekiziima kinene ekyʼabantu ababbaire baabire e Yerusaalemi oku Mukolo ogwʼoKutambukirya, ni bawulira bati oYesu ali kwabayo.
JOH 12:13 Awo ni bakwata ensansa egitali nkujuulye, era ni baaba okumwaniriza nga webaceera bati, “Tuwuuje oMusengwa iye oKibbumba! Wʼenkabi iye oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba! Tumuwuuje iye oyo oKabaka wa Isirairi.”
JOH 12:14 Awo oYesu nʼasuna ompunda omutomuto, nʼatyamaku okutuukirirya eKiwandiike ekiti,
JOH 12:15 “Inywe abantu bʼe Sayuuni timwatya. Aale mubone oKabaka waanywe aiza, ngʼatyaime oku mpunda omutomuto.”
JOH 12:16 Omu kiseera ekyo abeegibe tibategeire ebintu ebyo, neye oKibbumba oweyamalire okugulumalya oYesu ngʼamuzuukiza, kaisi ni beebukirya ngʼebyo byabbaire bityo ngʼowekiri omu Biwandiike byʼabanaabbi.
JOH 12:17 Ekiziima kyʼabantu ekyabbairewo ngʼoYesu ayeta oLazaalo okuzwa omu magombe era nʼamuzuukiza, ni beeyongera okukobera abantu abandi ebyabbairewo.
JOH 12:18 Nʼolwekyo abantu bangi, olwʼokubba babbaire bawuliire bati yabbaire akolere akamanyiciryo kʼekyewunyo kanu, ni baabayo okumusangaana
JOH 12:19 Kale aBafalisaayo ni bakobangana bati, “Kimanye kusani nti mpaawo kitwezya okukola. Aale mubone buli muntu amusengererya!”
JOH 12:20 Atyanu abamo oku Bayonaani babbaire bamo oku bantu abaabire e Yerusaalemi okusinza oKibbumba oku Mukolo ogwʼoKutambukirya.
JOH 12:21 Kale aBayonaani abo owebatuukire eeyo ni baaba egiri oFiripo owʼoku kyalo kyʼe Bbesusaida ekyʼomwitwale lyʼe Galiraaya, ni bamusaba bati, “Sebo tutaka okutumulaku nʼoYesu.”
JOH 12:22 Awo oFiripo nʼayaba nʼakoba Andereya kaisi bonabona ni baaba okukobera oYesu.
JOH 12:23 Iye oYesu nʼabairamu ati, “Ekiseera kituukire oKibbumba okugulumalya oMwana wa Muntu.
JOH 12:24 Era mbakobera amazima nti onsigo owaatagwa omwitakali era ni bamuliika, asigala denge. Neye owebamuliika amera nʼabala empeke nyingi.
JOH 12:25 Buli agezyaku okulamya obwomibwe okululwe, yalibufiirwa, neye buli acaawa obwomibwe okulwange ngʼali oku kyalo kunu, yalisuna obwomi obutawaawo.
JOH 12:26 Era oyo iye ampeererya, ateekwa okubba aikiriirye okugumira nze ebinjaba okubitamu, kaisi olwo eginaaba eeyo omwigulu yena bayezye okumutuucaayo. Kale oBbaabba yaliwa ekitiisya iye oyo ampeererya.”
JOH 12:27 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Atyanu omwoyo gwange gweraliikiriire, era timmaite nʼekyokukoba. Nkobe nti, ‘Bbaabba toganya akaseera akagosi ako akʼokugada nʼokufa okuntuukaku?’ Bbe, olwʼokubba ekyandetere niikyo nze omu kaseera kanu okubita omu kugada!
JOH 12:28 Aale Bbaabba ogulumalye eriinalyo.” Awo eigono ni lizwa omwigulu erikoba liti, “Naligulumairye era nalirigulumalya tete.”
JOH 12:29 Ikyo ekiziima kyʼabantu ekyabbaire kyemereire awo owebawuliire, abamo ni bakoba bati, “Laadu niiyo ebbwatuka!” Abandi ni bakoba bati, “Omalaika atumwire naye.”
JOH 12:30 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Eigono eeryo erimuwuliire tiriizire kugasa ninze, wazira kugasa niinywe.
JOH 12:31 Era atyanu oKibbumba ayaba okusalira ekyalo omusango. Nʼomu kiseera kinu iye oSitaani omufugi wʼekyalo kinu, oKibbumba ayaba okumuwambaku obufugi.
JOH 12:32 Neye nze owebalinjanika oku musalabba, nalikuusa abantu bonabona ni babba bange.”
JOH 12:33 Ekyo yakitumwire, ngʼategeeza enfa egiyabbaire ayaba okufaamu.
JOH 12:34 Awo ekiziima kyʼabantu ni kiceera nga bakoba bati, “Iswe tumaite tuti eBiwandiike bikoba biti oKurisito ogubasukireku amafuta wa kubbaawo emirembe nʼemirembe. Olwo tete iwe okoba otya oti oMwana wa Muntu bateekwa okumwanika oku musalabba? Iwe otumula ku Mwana wa Muntu aliina oyo?”
JOH 12:35 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Mwaba okweyongera okubbaaku nʼekitangaala ekiseera kitono. Kale mutambule nga kikaali kiriwo, ngʼendikiirya ekaali okubazingiza olwʼokubba atambulira omu ndikiirya tabona e gyayaba.
JOH 12:36 Kale mwikiririrye omu kitangaala nga kikaali kiriwo, kaisi mwezye okubba bantu bʼekitangaala.” OYesu oweyamalire okutumula ebyo nʼazwawo era ni yebeebisaku.
JOH 12:37 Awo oYesu nʼoweyamalire okukola obumanyiciryo bwʼebyewunyo obwo bwonabwona nga babona, era aBayudaaya tibamwikiririryemu.
JOH 12:38 Ekyo kyabbaire kityo lwʼokutuukirirya kibono kya Isaaya onaabbi, ekiti: “Musengwa Kibbumba, naani aikiriirye obukwenda bwaiswe era naani ogubabiikuliire obwezye bwa Musengwa?”
JOH 12:39 Ekyo niikyo ekyagirire ni bateezya okwikirirya, olwʼokubba oIsaaya era yakobeire awandi ati:
JOH 12:40 “OKibbumba yaboofuwairye era nʼabakakanyalya emyoyo, kale tibayezya kadi kubona nʼamaiso gaabwe agʼomwoyo, waire kutegeera, waire kucuuka ni baira egyendi omu myoyo gyabwe, era ni mbalokola.”
JOH 12:41 Ebyo oIsaaya yabitumwire olwʼokubba yaboine ekitiisya kya Yesu, era oIsaaya nʼamutumulaku.
JOH 12:42 Cooka era omu kiseera ekinyere ekyo bangi oku beekubbemberi bʼaBayudaaya bamwikiririryemu. Neye olwʼokutya aBafalisaayo, tibakibbutwire nga baseega bati demba ni bababbinga omwikumbaaniro.
JOH 12:43 Ekyo kityo olwʼokubba batakire bantu okubawuuja okukiraku oKibbumba iye okubawuuja.
JOH 12:44 Awo oYesu nʼalangirira ati, “Omuntu owanjikiririryamu tabba anjikiririryamu ninze zenkani, wazira abba aikiririrya nʼomu Kibbumba eyantumire.
JOH 12:45 Era omuntu oyo owambonaku, abba ooti aboine Kibbumba eyantumire.
JOH 12:46 Nze naizire oku kyalo ngʼekitangaala, kaisi buli anjikiririryamu, tiyasigala omu ndikiirya.”
JOH 12:47 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Iye omuntu awulira ebibono byange kaisi nʼatabikwata, timmusalira omusango. Ekyo kityo olwʼokubba tinaizire kusalira bantu misango, wazira kubalokola.
JOH 12:48 Neye iye oyo angaana era ataikirirya ebibono byange, oKibbumba yalimusingisya omusango oku lunaku lwʼenkomerero ngʼasinzirira ku bibono ebyo ebinatumwire.
JOH 12:49 Ekyo kityo olwʼokubba tinabitumulanga kulwange, neye oBbaabba eyantumire niiye eyandagiire ebyokutumula, nʼengeri yʼokubitumulamu.
JOH 12:50 Era mmaite nti omukugondera ekiragirokye kizweramu omuntu okusuna obwomi obutawaawo. Kale buli ekintumula kibba kinanyerenyeere kidi oBbaabba ekiyankobere okutumula.”
JOH 13:1 Awo eizo waaku lwabbaire lwabba lunaku lwʼoMukolo ogwʼoKutambukirya. Iye oYesu yategeire ati ekiseerakye ekyokuzwa oku kyalo kunu okukanga egiri oIteeye kituukire. Neye ibo abeegibe babbaire baaba okusigala oku kyalo kunu. Era oYesu yabbaire ataka ino abeegibe kale awo nʼabalaga ngʼowabataka omu bwizulye.
JOH 13:2 Kale omu kiseera oYesu nʼabeegibe ekibabbereire aamo oku kyeigulo, oSitaani yabbaire amalire okuteeka omu mwoyo gwa Yuda oIsikalyoti omutaane wa Simooni ekiseego kyʼokulyamu oYesu olukwe.
JOH 13:3 Neye iye oYesu yabbaire akimaite kusani ati oIteeye yamuwaire obwezye oku bintu byonabyona. Era yabbaire akimaite ati yazwire giri Kibbumba, era ati yatira okukanga egiri oKibbumba.
JOH 13:4 Kale awo nʼasetuka nʼazwa oku kiinulo, ni yeetoolamu ekizibaawokye, kaisi nʼakwata etawulo ni yeesiba omu nkende.
JOH 13:5 Oluzwanyuma lwʼekyo nʼasuka amaizi omu kalaayi kaisi nʼatandiika okunaabya abeegibe ebigere. Yabinaabyanga neenu wabisiimuula nʼetawulo egiyabbaire yeesibire.
JOH 13:6 Awo nʼatuuka oku Simooni oPeetero, kaisi iye nʼamukoba ati, “Musengwa, oyaba kunnaabya bigere?”
JOH 13:7 OYesu nʼamwiramu ati, “Iwe totegeera ekindi kukola esaawa eenu, neye oluzwanyuma walikitegeera.”
JOH 13:8 Awo oPeetero nʼamwiramu ati, “Musengwa nze tinaliikiriryaku iwe okunnaabya ebigere.” Cooka oYesu nʼamwiramu ati, “Owentakunaabya ebigere, obba toli kimo na nze.”
JOH 13:9 Awo oSimooni Peetero nʼamukoba ati, “Musengwa, aale nga kityo tiwannaabyaku bigere byonkani, neye onnaabye paka nʼamangalo nʼomutwe gwona!”
JOH 13:10 Kale oYesu nʼamukoba ati, “Iye omuntu owaabba ngʼabbaire amalire okunaaba omubiri gwonagwona, iye oyo abba yeetaaga kunaabaku bigere byonkani. Igwo omubiri gubba gutukwire. Aate era inywe muli batukulye, okutoolaku omoiza kwinywe.”
JOH 13:11 Yakobere atyo olwʼokubba iye yabbaire amaite ayaba okumulyamu olukwe, era niikyo ekyagirire nʼakoba ati batukulye okutoolaku omoiza kwibo.
JOH 13:12 Kale oYesu oweyamalire okunaabya abeegibe ebigere, tete nʼazwala ekizibaawokye era nʼakanga nʼatyama oku kiinulo. Awo nʼababuulya ati, “Mutegeera amakulu gʼekyo ekinkolere?
JOH 13:13 Inywe munjeta ‘Musomesya’ era muti, ‘Musengwa,’ era ekimutumula kituuce olwʼokubba ekyo niikyo ekyendi.
JOH 13:14 Aale atyanu nze, oMusengwa waanywe era oMusomesya waanywe ngʼowemmalire okubanaabya ebigere, na inywe nywena muli nʼokunaabyangananga ebigere.
JOH 13:15 Nze mbateekeirewo ekyokuboneraku ekimuli nʼokukola ngʼowembakoleire.
JOH 13:16 Mbakobera amazima nti mpaawo mugalama abba wʼekitiisya okukiraku omusengwawe, waire mukwenda tabba wʼekitiisya okukiraku amutumire.
JOH 13:17 Atyanu ngʼowemumaite ebintu ebyo, mwabba bʼenkabi owemwabikolanga.”
JOH 13:18 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Tindi kutumulanga ku niinywe nywenanywena, nze mmaite abantu abenalonderemu, ikyo ekibali. Neye ekyo kyokutuukirirya Kiwandiike, ekikoba kiti, ‘Oyo ogundya naye ayaba okundyamu olukwe.’
JOH 13:19 Nze ndi kubakobera oku kintu ekyo atyanu nga kikaali okubbaawo, kaisi olwo owekyalimala okubbaawo, mwezye okwikirirya muti ninze oyo ngʼowenetumulaku.
JOH 13:20 Era mbakobera amazima nti asangaalira nabuli oguntuma, abba asangaaliire ninze, era nabuli ansangaalira, abba asangaaliire Kibbumba oyo eyantumire.”
JOH 13:21 Kale awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, ni yeeraliikirira ino omu mwoyogwe, nʼabbutula ati, “Mbakobera amazima, omoiza kwinywe ayaba okundyamu olukwe.”
JOH 13:22 Awo abeegibe ni balolanganaku, neye ni bibasobera olwʼokutamanya oguyabbaire atumulaku.
JOH 13:23 Iye omoiza oku beegi, oYesu oguyabbaire ataka eino, yabbaire atyaime kumpi nʼoYesu.
JOH 13:24 Kaisi awo oSimooni Peetero nʼagererya omwegi oyo nago ngʼamukoba ati, “Obuulye oYesu atukobere ogwatumulaku.”
JOH 13:25 Kale awo omwegi oyo nago eyabbaire atyaime okumpi nʼoYesu, nʼamweigikaku omu kifubba katono kaisi nʼamubuulya ati, “Musengwa, naani oyo ogwotumulaku?”
JOH 13:26 Iye oYesu nʼamwiramu ati, “Niiye oyo ogunaawa ekimegero kinu ekinaabba nkozerye omu syodo.” Era oYesu nʼakozya ekimegero, kaisi nʼakiwa oYuda oIsikalyoti omutaane wa Simooni.
JOH 13:27 Era oYuda oweyamalire okulya ekimegero ekyo, amangu ago oSitaani nʼamwingiramu. Awo oYesu nʼamukoba ati, “Ekiwatira okukola, okikole mangu!”
JOH 13:28 Neye ku bonabona ababbaire awo oku kiinulo, mpaawo kadi moiza eyategeire ekyazwireku oYesu nʼakoba atyo oYuda.
JOH 13:29 Neye abamo ni baseega bati oYuda ngʼoweyabbaire niiye omuwanika, oYesu ayezya okubba amutuma kugula bintu byʼoku Mukolo, ooba amukoba kugabiraku badoobi mpiiya.
JOH 13:30 Kale oYuda oweyamalire okulya ekimegero ekyo, amangu ago nʼawuluka. Era omu kiseera ekyo omu mwoyogwe mwabbaire mwizwire endikiirya nga nʼobwire bwirugaire.
JOH 13:31 Kale awo oYuda oweyamalire okuwuluka okwaba, awo oYesu nʼakoba abeegibe ababbaire basigaire awo ati, “Atyanu oMwana wa Muntu oKibbumba amugulumairye, era okubita omu Mwana nago abantu bagulumairye oKibbumba.
JOH 13:32 Kaisi obanga oKibbumba bamugulumairye kubita mu niiye, era nʼoKibbumba yagulumalya oMwana wa Muntu amangu ago.
JOH 13:33 Baana bange, naabba na inywe akaseera katono. Mwalinnoonia, era nakimo ngʼowenakobere aBayudaaya, nʼatyanu niikyo ekimbakobera nti, ‘Inywe timwezya okutuuka eginjaba.’ ”
JOH 13:34 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Cooka mbawa ekiragiro ekiyaaka nti, mutakanganenge. Nga nze owembataka, mutyo na inywe wemuteekwa okutakangananga.
JOH 13:35 Singa owemwabbanga nʼokutakangananga, awo abantu bonabona bamanyicanga bati muli beegi bange.”
JOH 13:36 Awo oSimooni Peetero nʼabuulya oYesu ati, “Musengwa, oli kwaba yaina?” OYesu nʼamwiramu ati, “Omu kiseera kinu toyezya okwabayo na nze, neye oluzwanyuma waliizayo.”
JOH 13:37 Tete oPeetero nʼamubuulya ati, “Musengwa, lwaki timpezya okwaba na iwe atyanu? Ndi mutegeki okukufeererera.”
JOH 13:38 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Iwe dala oli mutegeki okunfeererera? Nkukobera amazima nti, onkoko yaabba akaali nʼokukookoola nga wankuneegaanira emirundi misatu ngʼokoba oti tommaite.”
JOH 14:1 Awo oYesu nʼakoba ati, “Timweraliikiriranga. Inywe mwikiririrye mu Kibbumba, era na nze zena munjikiririryemu.
JOH 14:2 Omu nyumba ya Bbaabba mulimu ebisenge bingi, era njaba okubategekera ekifo. Singa ekyo tikibbaire kituuce, tinandibakobere nti njabayo okubategekera ekifo.
JOH 14:3 Era owenalimala okubategekera ekifo, naliira ni mbatwala ni mubbanga na nze kaisi nywena ni mubbanga eeyo eginalibba.
JOH 14:4 Era mumaite enzira etuuka e ginjaba.”
JOH 14:5 Awo oTomasi nʼamukoba ati, “Musengwa titumaite egyoyaba, kale twamanya tutya enzira eyabayo?”
JOH 14:6 Awo oYesu nʼamwiramu ati, “Ninze enzira, era ninze amazima, era ninze obwomi. Mpaawo atuuka egiri oBbaabba okutoolaku ngʼabitire mu ninze.
JOH 14:7 Singa nze muntegeera, nʼoBbaabba yena mwandimutegeire. Era okuzwa olwatyanu mumutegeire era muli ngʼabamuboineku.”
JOH 14:8 Awo oFiripo nʼamukoba ati, “Musengwa, otulagisye oIteewo era ekyo kyatumala.”
JOH 14:9 Iye oYesu nʼamwiramu ati, “Kasookeede mba na inywe ekiseera ekyo kyonakyona, Firipo tontegeeranga? Obanga buli muntu ambonaku, abba ngʼaboine oku Bbaabba. Tete obba otya okunkoba oti, ‘Otulagisye oIteewo?’
JOH 14:10 Iwe toikirirya oti nze ndi kintu kimo nʼoBbaabba, era nʼoBbaabba ali ekintu ekimo na nze? Ebibono ebimbakobera inywe, tibyange-kubwange. Neye oBbaabba iye ali ekintu ekimo na nze, niiye akola ngʼowaataka ngʼabita mwebyo ebinkola nʼebintumula.”
JOH 14:11 Awo oYesu ni yeeyongera okukoba ati, “Aale mwikirirye ebimbakobera nti nze ndi kintu kimo nʼoBbaabba era nʼoBbaabba ali kintu kimo na nze. Aale owemubbanga timwikirirya ebintumula, mwikirirye olwʼebyewunyo ebinkola waire byonkani.”
JOH 14:12 Mbakobera amazima nti buli anjikiririryamu, yalikola ebyewunyo ooti biibyo ebinkolanga, era yalikola nʼebikiraku ebyo olwʼokubba njaba egiri oBbaabba.
JOH 14:13 Era buli ekimwasabanga nga mubita omu liina lyange, nakibakoleranga, kaisi oBbaabba bamugulumalye nga babita omu Mwanawe.
JOH 14:14 Era buli owemwansabanga ekintu kyonakyona nga mubita omu liina lyange, nakikolanga.
JOH 14:15 Awo oYesu ni yeeyongera okutumula nabo ati, “Owemubbanga muntaka, mwakwatanga ebiragiro byange.
JOH 14:16 Era nalisaba oBbaabba nʼabawa oMubbeeri ogondi, iye etiyalibaleka emirembe nʼemirembe.
JOH 14:17 OMwoyo nago niiye amanyikisya abantu amazima agakwata oku Kibbumba. Cooka ibo abataikiririrya omu Kibbumba tibayezya okwikirirya Mwoyo nago olwʼokubba tibamutegeera, era tibamumaite. Neye inywe mumumaite olwʼokubba abba na inywe, era yatyamanga omu myoyo gyanywe.
JOH 14:18 Era tinalibalekawo okubba ooti bafuubbi olwʼokubba owemwalisuna oMwoyo nago kyalibba ooti ninze njirire egimuli.
JOH 14:19 Omu kiseera kitono kiti, ibo abataikiririrya omu Kibbumba baabbanga tibakaali bambona, neye inywe mwalimbona olwʼokubba tete nalibba mwomi, era nywena mwalibba boomi.
JOH 14:20 Era oku lunaku olwo tete olumwalimboneraku nga mmalire okuzuukira mwalitegeera muti nze ndi kintu kimo nʼoBbaabba, era muti nywena muli kintu kimo na nze, era tete muti nze ndi kintu kimo na inywe.
JOH 14:21 Buli awulira ebiragiro byange nʼabikwata, oyo niiye antaka. Era oBbaabba yatakanga oyo antaka, zena natakanga omuntu oyo, era namubiikuliranga ikyo ekyendi.”
JOH 14:22 Kale awo oYuda, neye nga tiyoodi oIsikalyoti, nʼamubuulya ati, “Neye Musengwa, lwaki ogenderera kutubiikulira niiswe tumanye ikyo ekyoli, kaisi nandi nʼobiikulira ibo abantu abandi oku kyalo?”
JOH 14:23 OYesu nʼamwiramu ati, “Omuntu yenayena antaka, yakwatanga ebibono byange ebimmukoba. Nʼolwekyo oBbaabba yamutakanga era nze nʼoBbaabba twaizanga egyali ni tubbanga aamo naye.
JOH 14:24 Iye oyo atantaka, takwata ebibono ebyo aate ngʼebibono nago ebyembakobera tibyange, wazira bya Bbaabba era eyantumire.”
JOH 14:25 OYesu ni yeeyongera okukoba ati, “Mbakobeire ebyo byonabyona nga nkaali ndi na inywe.
JOH 14:26 Neye oMubbeeri, iye oMwoyo oMutukulye oyo oBbaabba oguyalituma omu kigere kyange, yalibeegesya byonabyona era yalibeebukirya byonabyona ebimbakobeire.
JOH 14:27 Aale atyanu mbalekera eidembe, era mbawa eidembe eryange. Iryo erimbawa tiriwaawo, era tiriri ooti liiryo abantu eribasuna oku kyalo. Nʼolwekyo timweraliikiriranga era timwatyanga olwʼebyabbangawo.”
JOH 14:28 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Muwuliire nga mbakobera nti ‘njaba, neye naira egimuli.’ Aale singa mubbaire muntaka, mwandisangaire nze okwaba egiri oBbaabba olwʼokubba iye ankiraku ekitiisya.
JOH 14:29 Ebyo mbibakobeire atyanu nga bikaali okubbaawo, kaisi owebyalimala okubbaawo mwezye okunjikiririryamu.
JOH 14:30 Cooka tineeyongere okutumula na inywe olwʼokubba oSitaani omufugi wʼekyalo kinu aiza okunnumba. Neye abula obwezye kwebyo ebintuukaku.
JOH 14:31 Wazira, ibo abantu abatali ba Kibbumba bateekwa okumanya okusinzirira kwebyo ebintuukaku bati ntaka oBbaabba. Era bati ndi kukolanga biidi oBbaabba ebiyandagiire.” Awo nʼamaliirirya ati, “Aale atyanu mwize twabe.”
JOH 15:1 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Ninze ekitina kyʼomuzabbibbu ogunanyerenyeere, kaisi oBbaabba niiye omulimi waagwo.
JOH 15:2 Ansalaku buli isaga erindiku eritaneneka neenu nga waasalira lidi erineneka kaisi lyezye okubala ino.
JOH 15:3 Kale inywe atyanu muli batukulye ooti masaga omulimi agaamalire okusalira olwʼokubba mwaikiriirye obukwenda obunalaabbire egimuli.
JOH 15:4 Aale musigale nga muli kintu kimo na nze, era zena nga ndi kintu kimo na inywe. Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo isaga erineneka okulwalyo. Liri nʼokubba ku kitina kaisi ni lineneka. Kale nywena timwezya kukola ebikole oKibbumba ebyabasuubiriramu nga timuli ekintu ekimo na nze.”
JOH 15:5 Awo ni yeeyongera ati, “Ndi ooti kitina kyʼomuzabbibbu, kaisi inywe ni mubba ooti masaga. Kale omuntu owaabba ekintu ekimo na nze kaisi zena ni mba ekintu ekimo naye, akola ebikole ebisa bingi. Iye oyo abba ooti masaga agali oku muzabbibbu agabala ebineneka ebingi. Era anambula obubbeeri bwange mpaawo ekimwezya okukola.
JOH 15:6 Kale omuntu owaatabba ekintu ekimo na nze, abba ooti isaga eribamuma eedi era ni liwotoka. Era agatyo niigo agebatoola ni bagamuma omu musyo ni gaya.
JOH 15:7 Neye owemubba ekintu ekimo na nze, era ni musigala nga mukolera oku bibono ebimbakoba, mwezya okusaba kyonakyona ekimutaka era oKibbumba yakibawanga.
JOH 15:8 Kale owemukola ebikole ebisa ebingi, oBbaabba bamugulumalya era mubba mweragire muti muli beegi bange.”
JOH 15:9 Awo oYesu ni yeeyongera okubakoba ati, “Atyo nakimo ngʼoBbaabba owantakire, zena niiyo engeri egimbatakamu inywe. Mweyongere okubba ekintu ekimo na nze kaisi neyongere okubataka.
JOH 15:10 Atyanu, singa owemwakwatanga ebimbalagira, zena neyongeranga okubataka. Era kityo nakimo nga zena owenkwatanga ebyo oBbaabba ebyandagira ni yeeyongera okuntaka.”
JOH 15:11 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Mbakobeire ebintu ebyo, kaisi olwo mubbe nʼeisangaalo eriri ooti lyange erindi nalyo, era mubbe nalyo omu bwizulye.
JOH 15:12 Era ekiragiro kyange niikyo kinu ekiti, mutakanganenge, nga nze owenabatakire.
JOH 15:13 Mpaawo muntu aali nʼokutaka okukiraku okwʼoyo awaayo obwomibwe olwʼabakaagwabe.
JOH 15:14 Singa musigala nga mukola ebimbalagira mulaga muti muli bakaagwa bange.
JOH 15:15 Nze tinkaali mbeeta baweererya olwʼokubba omuweererya tamanya omusengwawe ebyakola. Wazira mbeeta bakaagwa bange olwʼokubba inywe mbakobeire byonabyona oBbaabba ebiyankobeire.
JOH 15:16 Era tiniinywe omwasalirewo okubba beegi bange, neye ninze enabalonderemu inywe era ni mbateekawo okukolanga ebikole ebisa. Kaisi awo oBbaabba ayezye okubawanga buli ekimusaba nga mubita omu liina lyange.
JOH 15:17 Era kinu niikyo ekimbalagira nti mutakanganenge.”
JOH 15:18 Kale awo oYesu ni yeeyongera okukoba ati, “Singa abantu abataikiririrya omu Kibbumba owebabacaawanga, mwebukiryenge muti basookere kucaawa ninze.
JOH 15:19 Kale singa mubbaire bamo kwibo nago bandibbaire babataka nga inywe abaabwe. Kiri kiti, timuli bamo kwibo wazira inywe nabalonderemu okuzwa omu bantu abo. Ekyo niikyo ekigira abo abanjakanisya ni babacaawa.
JOH 15:20 Aale mwebukirye ebibono ebinabakobeire nti, ‘Mpaawo mugalama abba owʼekitiisya okukiraku omusengwawe.’ Owekibba nti nze banjiigaanirye, na inywe nywena balibagadya, era ngʼowekiri nti bakwaite okwegesya kwange, nʼebyanywe byona balibikwata.
JOH 15:21 Ibo baaba okubagadyanga olwʼokubba inywe muli bange, era olwʼokubba tibamaite oyo eyantumire.
JOH 15:22 Aale singa tinaizire ni ntumula nabo, oKibbumba tiyandibbaire abalumiriza olwʼekibbikibbi. Neye atyanu babula kyokuwozyeryaku olwʼekibbikibbi kyabwe.
JOH 15:23 Iye ancaawa acaawa nʼoBbaabba yena.
JOH 15:24 Aale singa tibaboine nga nkola ebyamagero ebyo omuntu yenayena ogondi ebyatakolangaku, oKibbumba tiyandibbaire abasalira omusango olwʼekibbikibbi. Neye atyanu baboine ebyamagero ebyo, kaisi era ni basigala nga batucaawa nze nʼoBbaabba.
JOH 15:25 Neye ebyo ibyo byokutuukirirya kibawandiikire omwIteeka lyabwe bati, ‘Bancaawire anambula nsonga.’ ”
JOH 15:26 Kale oYesu ni yeeyongera ati, “Omubbeeri oweyaliiza oyo ogunalibasindikira ngʼazwa egiri oBbaabba, yalikobera abantu ebinkwataku. Omubbeeri oyo nago yalibba Mwoyo atumula amazima agakwata oku Bbaabba era azwera nakimo egiri oBbaabba.
JOH 15:27 Era nywena muteekwa okukobera abandi ebinkwataku olwʼokubba mubbaire na nze kuzwera nakimo owenatandiikiire okwegesya.”
JOH 16:1 Awo oYesu ni yeeyongera ati, “Ebyo byonabyona mbibakobeire kaisi timwesiitaala ni muleka okwikirirya kwanywe.
JOH 16:2 Balibabbinga omu makumbaaniro. Era amazima gali gati, ekiseera kyaba okutuuka nga buli abaita inywe aseega ati omu kukola ekyo aweererya Kibbumba.
JOH 16:3 Ebyo balibibakola olwaibo okutamanya oBbaabba ekyali, ooba nze ekyendi.
JOH 16:4 Neye ebyo mbibakobeire, kaisi olwo ekiseera kyabyo owekyalituuka, mwezye okwebukirya muti nabalabwire.” Awo oYesu ni yeeyongera okutumula nabo ati, “Omu ntandiika yʼokwikirirya kwanywe, tinabakobeire oku byokubagadya ebyo olwʼokubba nabbaire nkaali ndi na inywe.”
JOH 16:5 “Neye atyanu njaba egiri oyo eyantumire, wazira mpaawo kwinywe ambuulya eginjaba.
JOH 16:6 Inywe olwʼokubba mbakobeire nti njaba okubazwaku, tete emyoyo gyanywe giirire ni giizula nima.
JOH 16:7 Neye mbakobera amazima nti nze okubazwaku okwaba egiri oBbaabba kibagasa niinywe olwʼokubba owentayaba, omubbeeri oMwoyo oMutukulye tiyaliiza egimuli. Cooka owenjaba, nalimutuma egimuli.
JOH 16:8 Era Iye oweyaliiza, yalirumiriza abataikiririrya omu Kibbumba ati enseega yaabwe tintuuce oku bikwata oku kibbikibbi nʼoku muntuki omutuukirirye. Era yalibalaga nʼoku muntu wʼengeriki oKibbumba oguyalisingisya omusango.
JOH 16:9 Era omusango ogwo gwalibba gusinzirira ku kibbikibbi ekyʼomuntu ekyokutanjikiririryamu.
JOH 16:10 Era oMwoyo oMutukulye yaliraga ati enseega yaabwe tintuuce oku butuukirirye bwange olwʼokubba nkanga egiri oBbaabba eeyo e gimwabba nga timukaali mumbona.
JOH 16:11 Nʼokubikwata oku kusala omusango, era byona oMwoyo oMutukulye yalikakasa abantu ngʼoKibbumba oweyamalire okusingisya oSitaani omusango. Era oSitaani oyo nago niiye omufugi wʼabantu abakola ebibbibibbi.”
JOH 16:12 Awo oYesu era nʼabakoba ati, “Nkaali ndi na bingi ebyokubakobera, neye byabba ngʼatyanu bibitiriri inywe okubikwata.
JOH 16:13 Neye iye oMwoyo amanyikisya abantu amazima agakwata oku Kibbumba oweyaliiza, yalibalungamya ni mumanya amazima ago gonagona. Ekyo kityo olwʼokubba tiyalitumula kululwe, wazira yalitumulanga biibyo byonkani ebiyaliwuliranga okuzwa egiri oKibbumba, era nʼokubakoberanga ebyaba okwiza.
JOH 16:14 Era oMwoyo oyo yangulumalyanga olwʼokubba yabakoberanga kiikyo ekiyawuliranga okuzwa egyendi.
JOH 16:15 Kale ebintu byonabyona oBbaabba ebyalinabyo byange, era ekyo niikyo ekigira ni mbakoba inywe nti oMwoyo yabakoberanga biibyo ebiyawuliranga okuzwa egyendi.”
JOH 16:16 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Omwibbanga litono mwabba nga timukaali mumbona, kaisi tete oluzwanyuma lwʼeibbanga litono, mumbone.”
JOH 16:17 Awo abamo oku beegibe ni bakobangana bati, “Ategeeza niki okutukoba ati, ‘Omwibbanga litono mwabba nga timukaali mumbona, kaisi oluzwanyuma lwʼeibbanga litono tete mumbone,’ era ati, ‘Ekyo kityo olwʼokubba njaba egiri oBbaabba?’ ”
JOH 16:18 Era ni beegumya okwebuulyangana bati, “Ategeeza niki okukoba ati, ‘Mwibbanga litono?’ Cooka titutegeera ekyo ekyakoba.”
JOH 16:19 Awo oYesu nʼategeera ati bataka okumubuulya oku bintu ebyo, kale nʼabakoba ati, “Muli kwebuulyangana ku kintegeezere owenkobere nti, ‘Omwibbanga litono mwabba nga timukaali mumbona, kaisi tete oluzwanyuma lwʼeibbanga litono, mumbone?’
JOH 16:20 Aale mbakobera amazima nti, inywe mwalikunganga era mwalikubbanga enduulu, neenu abantu abakola ebyʼekyalo nga ibo bajaagaana. Inywe enima yalibakwata, neye tete enima yaanywe yalisuukamu isangaalo.
JOH 16:21 Cooka kyalibba ooti mukali alumwa. Iye abba omu bulumi bungi olwʼokubba ekiseerakye kibba kituukire. Neye owaamala okubyala, yeerabira okugada okunene okwabbairemu, olwʼeisangaalo eryʼokubyala omwana oku kyalo.
JOH 16:22 Kale inywe, atyanu ikyo kiseera kyanywe ekyenima, neye tete nalibabona era ni musangaala, era mpaawo eyalibatoolaku eisangaalo lyanywe.
JOH 16:23 Era ekiseera ekyo owekyalituuka mwalibbanga tete mpaawo ekimunsaba. Cooka mbakobera amazima nti oBbaabba yalibba ngʼabawa buli ekimumusaba omu liina lyange.
JOH 16:24 Wazira paka lwatyanu mubbaire mukaali okumusabangaku ekintu kyonakyona omu liina lyange. Neye atyanu aale musabenge era mwalisuna, nʼeisangaalo lyanywe lyalibba mu bwizulye.”
JOH 16:25 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Waire nga nzwa okutumulanga ebintu ebyo mu ngero, ekiseera kyaba okutuuka mbe nga tinkaali ntumula nga nkolesya ntumula eeyo, wazira nga mbakobera lwatu ebifa oku Bbaabba.
JOH 16:26 Era omu kiseera ekyo mwalibbanga musaba mu liina lyange. Cooka tindi kukoba nti kyalyetaagisyanga ninze okubasabiranga egiri oBbaabba okubawa ekimwasabanga.
JOH 16:27 Wazira oBbaabba iye onyere abataka yabawanga ekimwamusabanga olwʼokubba muntaka era mwikirirya muti nazwire giri niiye.
JOH 16:28 Nze nazwire giri Bbaabba kaisi ni njiza oku kyalo. Kale atyanu ndi kuzwa oku kyalo, era nkanga egiri oBbaabba.”
JOH 16:29 Awo abeegi ba Yesu ni bakoba bati, “Cooka awo atyanu oli kutumulanga lwatu era nga tokolesya ngero.
JOH 16:30 Era atyanu tutegeire tuti omaite ebintu byonabyona, era tuti tikyetaagisya waire nʼomuntu yenayena okukubuulya ebibuulyo. Era ekyo kituzweramu kwikirirya tuti wazwire giri Kibbumba.”
JOH 16:31 Kale awo oYesu nʼababuulya ati, “Atyanu mwikirirya?
JOH 16:32 Neye ekiseera kiiza, era kituukire, owemwasalaanikira buli muntu okukanga e wuwe. Inywe mwaba kundeka zenkani. Cooka ekinyere kiri kiti tinaabbe zenkani olwʼokubba oBbaabba ali aamo na nze.
JOH 16:33 Era ebyo mbibakobeire, kaisi olwo mubbe nʼeidembe omu myoyo gyanywe olwʼenkolagana yaanywe na nze. Cooka oku kyalo kunu mwabbanga nʼokugada, neye mugume olwʼokubba nze mpangwire amaani gʼekyalo kinu.”
JOH 17:1 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, nʼagangamula omutwe okulingirira omwigulu kaisi nʼasaba ati: “Bbaabba, ekiseera kituukire. Aale atyanu olage abantu ekitiisya kyʼoMwanawo ngʼowekiri ekyʼamaani, kaisi yena ayezye okubalaga ekitiisyakyo ekyʼamaani.
JOH 17:2 Ekyo kityo olwʼokubba wamuwaire obwezye oku bantu bonabona, kaisi ayezye okubawa ibo nago abewamuwaire obwomi obutawaawo.
JOH 17:3 Era ibwo obwomi obutawaawo obwo busunika mu ngeri eenu eti: Abantu bali nʼokukumanya niiwe oKibbumba wenkani onanyerenyeere, era nʼokumanya oYesu Kurisito oguwatumire okununula abantu.
JOH 17:4 Nze ndagire abantu ekitiisyakyo ngʼowekiri ekyʼamaani omu kukola era ni mmala omulimo oguwampaire okukola.
JOH 17:5 Bbaabba, aale atyanu tete onganye mbe nʼekitiisya kidi ekinabbaire nakyo owenabbaire na iwe omwigulu nga nʼekyalo kikaali nʼokubbaawo.”
JOH 17:6 Awo oYesu ni yeeyongera okusaba ati, “Mmanyikisirye abantu abewampaire, ikyo ekyo ekyoli. Abantu abo nago niibo abewampaire ngʼobatoola mu badi abakwikiririryamu. Ibo abantu abo babbaire babo, nʼobampa era bakwaite ekibonokyo.
JOH 17:7 Era atyanu bamaite bati obukwenda nʼebyo byonabyona ebinkola bizwa giri niiwe.
JOH 17:8 Ekyo kityo olwʼokubba nabakobeire ebibono ebiwampaire, era ni babiikirirya. Era bakakasiire nakimo bati nazwire giri niiwe, era ni baikirirya bati wantumire.
JOH 17:9 Kale mbasabira. Cooka tindi kusabiranga bantu abatakwikiriryamu, wazira nsabira baabo abewampaire olwʼokubba babo.
JOH 17:10 Era abo abendi nabo bonabona babo, nʼababo era bange. Era balagire bati ekitiisya kyange kyʼamaani.
JOH 17:11 Aale atyanu nze ngonu njaba okuzwa oku kyalo era ndi kwiza e gyoli neye ibo bakaali bali oku kyalo. Iwe Bbaabba oMutukulye, obakuumenge omu bwezyebwo obuwampaire kaisi bayezye okubbanga nakimo ooti niiswe owetuli ekimo.
JOH 17:12 Era owenabbaire nabo, cooka olwʼobwezye obuwampaire, nabakuumire era ekigosi nandi kibatuukaku. Era mpaawo kwibo eyagotereku okutoolaku oyo eyabbaire ateekwa okugota kaisi eKiwandiike kyezye okutuukirira.”
JOH 17:13 Awo oYesu ni yeeyongera okusaba ati, “Aale ngonu atyanu njiza egyoli, neye ebyo mbitumula nga nkaali ndi oku kyalo kaisi eisangaalo lyange libbe mu bwizulye omu basengereri bange.
JOH 17:14 Era nabawaire ekibonokyo nʼolwekyo ekyalo ni kibacaawa olwʼokubba nti ibo nago tibakaali bʼekyalo ooti ninze owentali wʼekyalo.
JOH 17:15 Cooka tinkusaba nti obatoole oku kyalo, wazira nti obakuume eeri omubbimubbi oSitaani.
JOH 17:16 Nti ibo tibekyalo ooti ninze owentali waakyo.
JOH 17:17 Aale obatukulye ngʼokolesya obwezye bwʼekibonokyo. Nti ekibonokyo niigo amazima.
JOH 17:18 Cooka ngʼowewantumire oku kyalo, ntyo zena niiyo owembatumire oku kyalo.
JOH 17:19 Nze newaayo egyoli kaisi bona abanyere bayezye okweweerayo nakimo egyoli.”
JOH 17:20 Awo oYesu ni yeeyongera okusaba ati, “Tinsabira beegi banu bonkani, neye nʼabo abalinjikiririryamu olwʼobukwenda bwa banu.
JOH 17:21 Era Bbaabba, ekyo kityo kaisi bonabona babbenge bumo, ooti niiwe obwoli ekintu ekimo na nze, era zena owendi ekintu ekimo na iwe. Mbasabira nti bona babbenge kintu kimo na iswe kaisi abantu bayezye okwikirirya bati iwe wantumire.
JOH 17:22 Era mbasuucirye okubba bʼekitiisya zena ngʼowonsuucirye kaisi bayezye okubbanga ekintu ekimo ooti ninze owendi ekintu ekimo na iwe.
JOH 17:23 Ekikoba kiti, ntaka ibo beegaite nga ibo owebali bagaite na nze era nga iwe obwoli mugaite na nze. Era mbasabira nti babbeere nakimo kintu kimo, kaisi abantu bategeere bati wantumire, era obataka ngʼowontaka.”
JOH 17:24 Era oYesu ni yeeyongera ati, “Bbaabba, abantu abewampaire, ntaka lubbe lumo nga bali na nze omwigulu eeyo eginjaba okubba, era babbeeyo okubonaku ekitiisya ekinalibbaamu. Cooka ekitiisya ekyo wakimpaire olwʼokubba wantakire nga nʼekyalo tikibbumbe.
JOH 17:25 Bbaabba omutuukirirye, abantu tibakumaite, neye nze nkumaite, era bamaite bati wantumire.
JOH 17:26 Era nabamanyikisirye ikyo ekyo ekyoli, era njaba okweyongera okubamanyikisya ikyo ekyo nago, kaisi bona batakenge abantu abandi ooti niiwe owewantakire era kaisi nze mbe kimo nabo.”
JOH 18:1 Awo oYesu oweyamalire okusaba okwo, nʼasimbuka nʼabeegibe, ni basalamu ogwinamo ogubeeta bati Kidulooni. Okwitale kudi okubayambukire wabbaireyo omusiri gwʼemisaale emizaituuni era iye nʼabeegibe ni baingira oomwo.
JOH 18:2 Atyanu iye oYuda, eyamuliiremu olukwe, yabbaire amaite ekifo ekyo olwʼokubba oYesu yatiranga okwaba nʼakumbaana eeyo nʼabeegibe.
JOH 18:3 Kale awo oYuda nʼayaba omu musiri ogwo nago ngʼakudembereire ekibinja kyʼabaisirikale, nʼabakuumi abamo abʼeYeekaalu. Era ibo abo abeyabbaire yeekubbembereire, abakabona abakulu nʼaBafalisaayo niibo ababbaire babatumire. Era ibo nago babbaire bakwaite ebimoleka ooti mole nʼamataala era nʼebyokulwanisya.
JOH 18:4 Cooka oYesu yamaite byonabyona ebyaba okumutuukaku, kale awo ni yeetoolayo, era nʼababuulya ati, “Munoonia naani?”
JOH 18:5 Awo ibo ni bamwiramu bati, “Yesu owʼe Naazaleesi.” OYesu nʼabakoba ati, “Ninze onu.” Era oYuda eyamuliiremu olukwe, yabbaire ayemereire awo nabo.
JOH 18:6 Cooka oYesu oweyabakobere ati, “Ninze onu,” ibo ni baira e nyuma era ni bagwa ansi.
JOH 18:7 Awo oYesu nʼababuulya omulundi ogwokubiri ati, “Munoonia naani?” Tete ni bairamu bati, “Yesu owʼe Naazaleesi.”
JOH 18:8 Era oYesu nʼabairamu ati, “Mbakobeire nti ninze onu. Aale obanga munoonia ninze, muleke abeegi bange banu ibo baabe.”
JOH 18:9 Ekyo kyabbairewo kaisi olwo ebibono ebiyabbaire atumwire byezye okutuukirira, ebikoba biti, “Kwabo abewampaire tinagoteryeku kadi moiza.”
JOH 18:10 Cooka oSimooni Peetero omoiza oku beegi ba Yesu yabbaire nʼempiima, kale awo nʼagitoolayo, nʼatemaku omugalama wa kabona akira obukulu ekitwi ekyʼoku ndiiro, nʼamutiicaaku. Era omugalama oyo nago yabbaire niiye oMaluko.
JOH 18:11 Awo oYesu nʼalagira oPeetero ati, “Empiimayo ogikanjeeyo omu kiruutu kyayo. Iwe oseega oti tindi nʼokubita omu kipimo kyokugada kudi oBbaabba okwataka mbitemu?”
JOH 18:12 Awo ekibinja kyʼabaisirikale nʼomuduumiri waabwe, era nʼabakungu bʼaBayudaaya ni bakwata oYesu. Awo ni bamusibira aamo engalogye e nyuma,
JOH 18:13 kaisi ni basooka bamutwala egiri Anasi. Oyo yabbaire niiye oiteeye wa muka Kayaafa era oKayaafa oyo yabbaire niiye okabona akira obukulu omu mwanka ogwo.
JOH 18:14 Era oKayaafa nago niiye eyabbaire awaire aBayudaaya amalabuki ati kibba kisa omuntu omoiza okufeererera abantu.
JOH 18:15 Awo oSimooni Peetero nʼomwegi omwinaye ni basenjaaku oYesu. Cooka omwegi oyo olwʼokubba yabbaire mumanye eeri okabona akira obukulu, iye nʼasenjaaku oYesu ni baingira omu luuga lwa kabona oyo.
JOH 18:16 Neye iye oPeetero yabbaire nʼokukuumira nza ku geeti. Kale omwegi oodi nago eyabbaire omumanye, nʼakanga e nza okutumula nʼomwala eyabbaire omukuumi wʼoku geeti, era nʼaingirya oPeetero.
JOH 18:17 Awo omwala oyo nago nʼabuulya oPeetero ati, “Wena toli moiza oku beegi bʼomusaiza nago?” Iye oPeetero nʼamwiramu ati, “Nze bbe.”
JOH 18:18 Cooka empewo yabbaireku era abagalama ba kabona akira obukulu nʼabakuumi bʼeYeekaalu babbaire beemereire okweruguulirirya ekisiki kyʼomusyo ekibabbaire bakumire okwota. Kale awo oPeetero yena yabbaire ayemereire nabo ngʼayota omusyo.
JOH 18:19 Awo, okabona akira obukulu nʼabuulya oYesu oku beegibe, nʼokwebyo iye oYesu ebyayegesya.
JOH 18:20 Iye oYesu nʼamwiramu ati, “Nze ntumulanga lwatu eeri abantu. Nze nenca njegesyanga omu makumbaaniro nʼomu luuga lwʼeYeekaalu aBayudaaya bonabona omu bakumbaaniranga. Tintumulangaku kintu kadi kimo omu kyama.
JOH 18:21 Kale aale lwaki obuulya ninze? Obuulye baadi abawuliranga ebinatumulanga. Mazima ibo babimaite.”
JOH 18:22 Awo oYesu oweyatumwire ebyo, omoiza oku bakuumi bʼeYeekaalu eyabbaire okumpi nʼoYesu, nʼamukubba oluwi okwitama neenu waamukoba ati, “Eyo niiyo engeri egyoiramu okabona akira obukulu?”
JOH 18:23 Iye oYesu nʼamwiramu ati, “Obanga ekintumwire tikituuce, kaade okakase obutali butuuce bwakyo. Neye obanga ntumwire kituuce, lwaki onkubbire?”
JOH 18:24 Awo oYesu ngʼakaali musibe wʼengalogye Anasi nʼamuweererya egiri oKayaafa okabona akira obukulu.
JOH 18:25 Awo oSimooni Peetero oweyabbaire ngʼayemereire ayota omusyo, tete ni wabbaawo omuntu ogondi nʼamubuulya ati, “Iwe wena toli moiza oku beegi bʼomusaiza nago?” Iye ni yeegaana ngʼakoba ati, “Nze bbe.”
JOH 18:26 Cooka omoiza oku baweererya ba kabona akira obukulu, era omuganda wʼoodi oPeetero oguyatiiciryeku ekitwi, nʼamulumiriza ati, “Tinakuboine naye eedi omu musiri gwʼemisaale emizaituuni?”
JOH 18:27 Awo tete era oPeetero nʼakyegaana, era nʼomu kiseera ekyo onkoko nʼakookoola.
JOH 18:28 Awo oYesu ni bamutoola e wa Kayaafa, ni bamutwala omu lubiri lwʼomufugi omu Looma. Omu kiseera ekyo obwire bwabbaire bwankaca. Era aBayudaaya tibaingiire omu lubiri olwʼokubba okwingira kyabbaire kibasuuca okubba tibatukulye era ni babba nga tibasaanira okulya oku Mukolo ogwʼoKutambukirya.
JOH 18:29 Nʼolwekyo oPiraato nʼawuluka nza egibali era nʼababuulya ati, “Musangoki ogumuvunaana omusaiza onu?”
JOH 18:30 Ibo ni bamwiramu bati, “Singa abbaire abula musango, titwandimuleetere okumukukwatisya.”
JOH 18:31 Awo oPiraato nʼabakoba ati, “Aale atyanu inywe mumutwale mumuwozesye okusinzirira oku mateeka agaanywe.” ABayudaaya ni bamukoba bati, “Nti iswe tibatwikirirya kwita muntu yenayena.”
JOH 18:32 Ekyo kyabbairewo kaisi oYesu ebibono ebiyabbaire atumwire ngʼalaga engeri egiyabbaire ayaba okufaamu, byezye okutuukirira.
JOH 18:33 Awo oPiraato nʼakanga omu lubiri, kaisi nʼalagira ni beeta oYesu kaisi nʼamubuulya ati, “Niiwe okabaka wʼaBayudaaya?”
JOH 18:34 OYesu nʼamwiramu ati, “Ekyo kiseegokyo, ooba bandi niibo abakukobeire ebinkwataku?”
JOH 18:35 Awo oPiraato nʼamubuulya ati, “Nze ndi Muyudaaya? Ibo bantu bʼeigwangalyo, nʼabakabona baanywe abakulu niibo abakunkwatisirye. Olwo nago niki ekyokolere?”
JOH 18:36 OYesu nʼamwiramu ati, “Obwakabaka bwange tibwa ku kyalo kunu. Singa ekyo kibbaire kityo, abantu bange bandirwaine, ni bakaisya aBayudaaya okunkwata. Neye obwakabaka obwange ibwo buzwa awandi.”
JOH 18:37 Awo oPiraato nʼamubuulya ati, “Olwo oli kabaka?” OYesu nʼamwiramu ati, “Otuucirye okukoba oti ndi kabaka. Igo amazima gali gati, nze bambyaire kubba Kabaka era niikyo ekyandetere oku kyalo kunu era nʼokukakasa abantu amazima. Era buli ataka amazima, ampulisisya.”
JOH 18:38 Awo oPiraato nʼamubuulya ati, “Amazima niikyo niki?” OPiraato oweyamalire okubuulya oYesu ebyo, iye oPiraato nʼawuluka tete e nza egiri aBayudaaya era nʼabakoba ati, “Timbona ekyokuzweraku okumuvunaana omusango gwonagwona.
JOH 18:39 Neye inywe munaliriire nze okubateererangaku omusibe moiza oku lunaku lwʼoMukolo ogwʼoKutambukirya. Kale olwo mutaka mbateerere nago yoodi ogumukoba muti kabaka wʼaBayudaaya?”
JOH 18:40 Cooka ibo ni bakooka nga bamwiramu bati, “Bbe, tiyooyo! Otuwe Bbalaba!” OBbalaba oyo nago yabbaire musibe olwʼakeediimo akeyabbaire yeemigiiremu.
JOH 19:1 Awo oPiraato nʼalagira abaisirikale okutwala oYesu bamufaamuule nʼofaalu aliku emirobo egisima.
JOH 19:2 Era abaisirikale ni baluka engule eya mawa kaisi ni bagimuzwalisya oku mutwe. Bamuzwalisirye nʼeganduula entukuliikiriri,
JOH 19:3 era ni basoosera okumwabaku okumukiina bati, “Owangaale, iwe oKabaka wʼaBayudaaya!” Era batyo nga webamukubba empi oku matama.
JOH 19:4 Awo oPiraato era tete nʼawuluka e nza, nʼakoba aBayudaaya ati, “Aale mumpulisisyeku, ngonu njaba okumuwuluca egimuli okubamanyikisya nti timbona ekyokuzweraku okumuvunaana omusango gwonagwona.”
JOH 19:5 Awo oYesu ni bamuwuluca nga bamutiikire engule eyʼamawa, era nga bamuzwalisirye eganduula entukuliikiriri kaisi oPiraato nʼabakoba ati, “Aale mubone omusaiza nago!”
JOH 19:6 Amangu ago ibo abakabona abakulu nʼabakuumi bʼeYeekaalu owebamuboine, ni bakooka bati, “Omukomerere oku musalabba, omukomerere oku musalabba!” Neye oPiraato nʼabakoba ati, “Inywe mumutwale mumukomerere, neye okulwange timbona ekyokuzweraku okumuvunaana omusango gwonagwona.”
JOH 19:7 Era ibo aBayudaaya ni beekalangula bati, “Iswe tuli nʼeiteeka, era okusinzirira okwiteeka eeryo, ateekwa kufa olwʼokubba yeeyeta okubba Mwana wa Kibbumba.”
JOH 19:8 Awo oPiraato oweyawuliire ekyo, era ni yeeyongera ino okutya.
JOH 19:9 Kale nʼalagira ni bakanjaayo oYesu omu lubiri kaisi nʼayaba nʼabuulya oYesu ati, “Ozwera yaina?” Neye oYesu tiyamwiriremu.
JOH 19:10 Awo oPiraato nʼamubuulya ati, “Ogaine okunjiramu? Tomaite oti ndi nʼobwezye okukuteera ooba okukukomerera oku musalabba?”
JOH 19:11 OYesu nʼamwiramu ati, “Tiwandibbaireku nʼobwezye singa tiKibbumba kubukuwa. Nʼolwekyo iye oodi ampaireyo egyoli niiye aali nʼekibbikibbi ekikiraku.”
JOH 19:12 Okuzwa omu kiseera ekyo oPiraato nʼagezyaku okuteera oYesu neye aBayudaaya nga beeyongera kukooka bati, “Singa oteera omusaiza oyo, waabba toli mukaagwa wa Kaisaali. Nti omuntu yenayena iye eyeeyeta okubba kabaka, abba ayakanisya Kaisaali.”
JOH 19:13 Awo oPiraato oweyawuliire ebyo, nʼalagira ni bawuluca oYesu oku luuga. Era oku luuga awo oPiraato nʼatyama oku ntebeye eyʼobulamuzi omu kifo ekibeeta bati Kya Mabbaale aMaalirire, neye omu Lwebbulaniya bati, Gabbasa.
JOH 19:14 Era esaawa gyabbaire ooti mukaaga egyʼomusana oku lunaku lwa kutegeka oMukolo ogwʼoKutambukirya. Awo oPiraato nʼakoba aBayudaaya ati, “Aale mumpulisisyeku, okabaka waanywe ngoyo!”
JOH 19:15 Neye ibo era ni bakooka bati, “Omumalewo, omumalewo, omukomerere oku musalabba!” Awo oPiraato nʼababuulya ati, “Okabaka waanywe gumbe nkomerere oku musalabba?” Abakabona abakulu ni bamwiramu bati, “Tubula kabaka gondi, wazira oKaisaali.”
JOH 19:16 Kale awo omu kukomenkereza, oPiraato nʼabakwatisya oYesu baabe bamukomerere oku musalabba. Awo abaisirikale ni bakwata oYesu, ni bamutoolawo.
JOH 19:17 Era omu kwaba yabbaire nga yeetiikire omusalabbagwe okwaba omu kifo ekibeeta ekyʼeKiyanga, omu Lwebbulaniya ekibeeta Gologoosa.
JOH 19:18 Era omu kifo ekyo niiyo egibamukomereire oku musalabba. Era omu kifo ekinyere ekyo ni bakomerera nʼabandi babiri oku misalabba gyabwe, oku lubba nʼolubba, oYesu nga iye abalimu aakati.
JOH 19:19 Awo oPiraato nʼalagira ni bawandiika ekiwandiiko, ni bakikubbirira e ngulu oku musalabba, nga kisoma kiti, “OYESU OWʼE NAAZALEESI, OKABAKA WʼABAYUDAAYA.”
JOH 19:20 Era aBayudaaya bangi ni basoma ekiwandiiko ekyo olwʼokubba ekifo ekyo egibakomereire oYesu, kyabbaire kumpi nʼekibuga. Era nti nʼekiwandiiko ekyo nago babbaire bakiwandiikire mu Lwebbulaniya, nʼomu Lulantini, nʼomu Luyonaani.
JOH 19:21 Awo abakabona abakulu abʼaBayudaaya ni bakanga egiri oPiraato okwezuluguma bati, “Tibandikiwandiikire bati, ‘Kabaka wʼaBayudaaya,’ wazira tutaka bakiwandiike bati, ‘Omusaiza onu abbaire yeeyeta Kabaka wʼaBayudaaya.’ ”
JOH 19:22 Awo oPiraato nʼabairamu ati, “Ekyo ekyendagiire nti bawandiike kiri nʼokubba kinyere ekyo.”
JOH 19:23 Cooka abaisirikale owebamalire okukomerera oYesu oku musalabba, ni batwala ebizwalobye, ni babigabulamu emigabo eena, buli mwisirikale nʼasunaku gumo. Neye iyo ekanzuye eyʼomunda iyo nʼesigala. Iyo babbaire tibagitungire-butungi, neye nga bagirukire-buluki yonayona okuzwa angulu paka ansi.
JOH 19:24 Kale abaisirikale ni bakobangana bati, “Titwaginyiiramu, neye tugikubbireku kalulu okusalawo eyagitwala.” Ekyo kyabbairewo kutuukirirya Kiwandiike ekikoba kiti: “Bagabanire ebizwalo byange, era engoye gyange ni bagikubbiraku akalulu.” Kale abaisirikale bona ekyo niikyo ekibakolere.
JOH 19:25 Awo okumpi nʼomusalabba gwa Yesu, wabbairewo omaaye, nʼomuganda wa maaye, nʼoMalyamu omuka Kulopaasi, era nʼoMalyamu oMangadaleena nga beemereire.
JOH 19:26 Kale oYesu oweyaboinewo omaaye, nʼomwegi oodi oYesu oguyatakanga eino nga beemereire okumpi aawo, nʼakoba omaaye ati, “Mama, oyo omutwale ngʼomwanawo,”
JOH 19:27 era nʼakoba nʼomwegiwe oyo nago ati, “Oyo omutwale ngʼomaawo.” Okuzwa olwo omwegi oyo nʼatandiika okulabirira omaaye wa Yesu ngʼomoiza oku bantu bʼomu kisitokye.
JOH 19:28 Awo oluzwanyuma ngʼoYesu amalire okumanya ati amalire emirimo egibamutumire okukola era okutuukirirya eKiwandiike, nʼakoba ati, “Enyonta enduma.”
JOH 19:29 Abaisirikale babbaire bateekere awo ensaka eizwire enviinyo ensasaami kale ni batimyamu ekijuulo. Awo ni bakiteeka oku kasaale akebeeta yisopu, kaisi ni basiirya okukituuca oku munwagwe.
JOH 19:30 Awo oYesu oweyafunfuunireku enviinyo ensasaami egyo, nʼakoba ati, “Kiwoire.” Era nʼekibono ekyo nʼakotamya omutwe, era nʼafa.
JOH 19:31 Awo, lwabbaire lunaku lwa kutegeka era ngʼeizo lwabba Saabbaato olukulu. Kale olwʼokubba abeekubbemberi bʼaBayudaaya babbaire tibataka emirambo okutuuca oku Saabbaato nga giri oku musalabba, ni basaba oPiraato olukusa bavune ebigere byʼabantu nago era nʼemirambo bagyanuleyo.
JOH 19:32 Nʼolwekyo abaisirikale ni baiza okuvuna ebigere byabwe moiza moiza nga basookera oku basaiza badi abebabbaire bakomereire aamo nʼoYesu buli muntu oku musalabbagwe.
JOH 19:33 Neye owebatuukire oku Yesu, ni babona nga iye amalire okufa, tibamuvunire ebigere.
JOH 19:34 Awo, iye omu kifo kyʼokumuvuna, omoiza oku baisirikale nʼamusumuta eisimo omu mpete okukakasa ngʼafiire, amangu ago ni muzwamu omusaaye nʼamaizi.
JOH 19:35 Era omusaiza eyaboineku ngʼekyo kibbaawo yakikobeire abantu, era nʼekiyabakobeire ni kibba kituuce. Iye omusaiza nago amaite ati atumula mazima era akola atyo kaisi nywena mwezye okwikirirya.
JOH 19:36 Ebyo byabbairewo kaisi olwo eKiwandiike kituukirire ekikoba kiti, “Tibalimuvunaku eigumba kadi limo,”
JOH 19:37 era nga nʼeKiwandiike ekindi owekikoba kiti, “Baliringirira yoodi ibo ogubalibba basumutire.”
JOH 19:38 Ebyo owebyawoire, oYusufu owʼAlimasaaya, nʼayaba nʼasaba oPiraato omulambo gwa Yesu. Era oYusufu oyo nago yabbaire mwegi wa Yesu, neye nga wʼomu mbiso olwʼokutya aBayudaaya. Awo ngʼasunire olukusa okuzwa eeri oPiraato, nʼayaba nʼatoolayo omulambo gwa Yesu.
JOH 19:39 OYusufu yabbaire nʼoNikodemu omusaiza nago enyumaku eedi eyacaaliire oYesu obwire. Era oNikodemu yaabire nʼekiro ooti 33 egya kalifuwa ogubeeta omiira omutabulemu ekigaji.
JOH 19:40 Awo ni batwala omulambo gwa Yesu nga bagusiigire okalifuwa, ni bagulingira omu ngoye gya lineni empyaka! Eyo yabbaire niiyo empisa yʼaBayudaaya eyʼokuliika abafu.
JOH 19:41 Omu kifo oYesu egibamukomereire oku musalabba, wabbairewo omusiri omwabbaire amagombe agʼempuku amayaaka, agebabbaire tibateekangakuumu mulambo.
JOH 19:42 Era olwʼokubba wabbaire kumpi, oomwo niimwo omu bateekere omulambo gwa Yesu. Ekyo kityo olwʼokubba lwabbaire lunaku lwʼaBayudaaya kwetegekaraku ngʼeizo lwabba Saabbaato.
JOH 20:1 Awo oku lunaku olwesaabbiiti oMalyamu oMangadaleena nʼawuuna makeezi pwi omu kandikiirya oku magombe agʼempuku aga Yesu. Cooka yaajiirye eibbaale eryabbaire omu mulyango nga balitoirewo.
JOH 20:2 Nʼolwekyo nʼairuka egiri oSimooni Peetero, nʼomwegi odi ogondi oYesu oguyatakanga eino, nʼabakoba ati, “OMusengwa bamutoiremu omu magombe, era titumaite nʼegibamuteekere!”
JOH 20:3 Awo oPeetero nʼomwegi odi nago ni basimbuka ni baaba oku magombe.
JOH 20:4 Bonabona baabire nga bairukira aamo, neye omwegi oodi nago nʼakiraku oPeetero okwiruka, nʼamusooka oku magombe.
JOH 20:5 Cooka tiyaingiiremu wazira yakomere mu mulyango era nʼakotama okulolamu, nʼabona ngoye egya lineni nga bagiteekere awo.
JOH 20:6 Awo oSimooni Peetero eyabbaire amusenjaaku yena nʼatuuka neye iye nʼaingiramu, era yena nʼabona omu magombe ngoye gya lineni nga bagiteekere awo.
JOH 20:7 Era yaboine nʼekiwero ekibabbaire basibiire oYesu oku mutwe okubwika omumaiso. Ikyo kyabbaire bakiringire kusani nga tibakiteekere aamo engoye gidi egya lineni neye nga kiri kyonkani.
JOH 20:8 Oku nkomerero omwegi odi nago eyabbaire nʼoPeetero era eyeekeereire okutuuka oku magombe, yena nʼaingira nʼabona, era nʼaikirirya.
JOH 20:9 Neye era babbaire bakaali okutegeera eKiwandiike ekiti, oYesu yabbaire ateekwa okuzuukira.
JOH 20:10 Awo abeegi abo ni bakanga egibaabbanga.
JOH 20:11 Neye oMalyamu oMangadaleena yabbaire ayemereire e nza wʼamagombe agʼempuku nago, ngʼakunga. Kale awo oweyabbaire akaali akunga, nʼakotama nʼalola omu magombe,
JOH 20:12 era nʼabona abamalaika babiri. Babbaire mu bizwalo byeru nga batyaime, omoiza e namutwe, nʼogondi e nabigere omu kifo egibabbaire bateekere omulambo gwa Yesu.
JOH 20:13 Awo ni bamubuulya bati, “Mukali iwe, okunga niki?” Iye nʼabairamu ati, “OMusengwa wange bamutoiremu, era timmaiteku egibamuteekere!”
JOH 20:14 Awo oMalyamu oweyamalire okutumula ebyo, nʼagaluka nʼalola e nyuma, nʼabona oYesu ngʼayemereire awo, neye tiyamumanyicirye ati niiye oYesu.
JOH 20:15 Awo oYesu yena nʼamubuulya ati, “Mukali iwe, okunga niki? Onoonia naani?” Iye oMalyamu olwʼokumusuubiriramu okubba niiye omulabiriri wʼomusiri ogwo, nʼamukoba ati, “Sebo, obanga niiwe omutoiremu, ondagirire egyomuteekere njabe mmutooleyo.”
JOH 20:16 Awo oYesu nʼamweta ati, “Malyamu!” Awo oMalyamu nʼagaluka okumulolaku, kaisi nʼamukoba omu Lwebbulaniya ati, “Labbooni!” Ekitegeeza kiti, “Musomesya.”
JOH 20:17 Awo oYesu nʼamukoba ati, “Tiwaneevambiryaku olwʼokubba nkaali okukanga egiri oBbaabba. Wazira oyabe egiri abaganda bange obakobere oti, ‘Nkanga egiri oBbaabba era oItewaanywe, oKibbumba wange era oKibbumba waanywe.’ ”
JOH 20:18 Era oMalyamu oMangadaleena nʼayaba, nʼakobera abeegi ati, “Mboine oMusengwa!” Era nʼabakobera oMusengwa ebyamukobere.
JOH 20:19 Awo oku lunaku lwesaabbiiti olwo nago eigulo abeegi babbaire beefungiriirye omu nyumba olwʼokutya aBayudaaya, oYesu nʼaiza, nʼabeemereramu aakati, nʼabakoba ati, “Eidembe libbe na inywe!”
JOH 20:20 Oweyamalire okutumula atyo, nʼabalagisya engalogye nʼebigerebye nʼempetegye. Awo abeegi ni basangaala ino owebaboineku oMusengwa.
JOH 20:21 Era nʼairamu nʼabakoba ati, “Eidembe libbe na inywe. NgʼoBbaabba oweyantumire, zena mbatuma.”
JOH 20:22 Oweyamalire okutumula ebyo, nʼabayeereraku omuyeerero, nʼabakoba ati, “Musune oMwoyo oMutukulye.
JOH 20:23 Owemwasoniyanga omuntu yenayena ebikole ebibbibibbi ebyakola, oKibbumba yena yaabbanga amusoniyire era singa owemutamusoniyenge, oKibbumba yena yaabbanga tamusoniyire.”
JOH 20:24 Awo oTomasi omoiza oku beegi eikumi na babiri, ogubeeta oDidimo, tiyabbaire nʼabainaye oYesu oweyabeeragisiirye.
JOH 20:25 Kale abeegi abainaye ni bamukobera bati, “Tuboine oMusengwa.” Neye iye nʼabakoba ati, “Okutoolaku nga mboineku enkozu egyʼemisumaali omu ngalogye, era ni nkubbya olunwe lwange omu nkozu nago, era ni nkwata nʼomu mpetegye, tinakiikirirye.”
JOH 20:26 Awo owewabitirewo enaku munaana, abeegi ba Yesu tete babbaire bali omu nyumba, leero nga bali nʼoTomasi. Waire nga babbaire beefungiriirye oomwo, oYesu nʼaingira nʼababbaamu nga ayemereire, kaisi nʼabakoba ati, “Eidembe libbe na inywe.”
JOH 20:27 Awo nʼakoba iye oTomasi ati, “Okubbye aanu olunwe, era obone engalo gyange. Era oleete engaloyo onkwate omu mpete. Aale atyanu olekeraawo okubuusabuusa, wazira oikirirye.”
JOH 20:28 Awo oTomasi nʼamwiramu ati, “Niiwe oMusengwa wange, era oKibbumba wange!”
JOH 20:29 OYesu nʼamukoba ati, “Iwe oikiriirye olwʼokubba omboineku. Ibo nga bʼenkabi abatambonangaku neye ni baikirirya!”
JOH 20:30 OYesu yakolere obumanyiciryo bwʼebyewunyo obundi bungi ngʼabeegibe babona obutali buwandiike omu kitabo kinu.
JOH 20:31 Neye obwo babuwandiikire kaisi mwezye okwikirirya muti oYesu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta. Era muti niiye oMwana wa Kibbumba, era olwʼokwikirirya mutyo, kaisi mwezye okusuna obwomi obutawaawo.
JOH 21:1 Ebyo owebyawoire, oluzwanyuma lwʼenaku ntono oYesu nʼabonekera tete abeegibe oku nyanza oTibberiyo. Ikyo kyabbairewo kiti:
JOH 21:2 OSimooni Peetero, nʼoTomasi ogubeeta oMulongo, nʼoNasanairi owʼe Kaana ekyʼe Galiraaya, nʼabataane ba Zebedaayo, nʼabeegi ba Yesu abandi babiri, bonabona abo babbaire aamo.
JOH 21:3 Awo oSimooni Peetero nʼabakoba ati, “Nze njaba kuvuba.” Ibo ni bamukoba bati, “Swena oleke twabe na iwe.” Era awo ni baaba, ni baniina omu lyato. Cooka ekiire ekyo kyonakyona ni batakwatisyaku ekintu.
JOH 21:4 Neye amakeezi nga buca, oYesu nʼabonekera oku mbale kwʼenyanza ngʼayemereire, Cooka abeegibe ni batamumanyica bati niiye.
JOH 21:5 Awo oYesu nʼabeeterera ati, “Bainange, mupapairyekuuyo?” Ni bamwiramu bati, “Bbe.”
JOH 21:6 Iye nʼabakoba ati, “Aale mutege akatimba kaanywe oku lubba lwʼengalo endiiro lwʼeryato era mwapapalyayo.” Owebategere ni bateezya okukakuusira omu lyato olwʼobuzito bwʼenyanyi empitiriri egibabbaire bapapairye.
JOH 21:7 Awo omwegi oodi oYesu oguyatakanga eino, nʼakoba oPeetero ati, “Oyo Musengwa!” Amangu ago oSimooni Peetero oweyawuliire ngʼoodi akoba ati, “Oyo Musengwa,” nʼazwala ekizibaawokye, olwʼokubba yabbaire akitoiremu, kaisi nʼagwa omu maizi.
JOH 21:8 Abeegi badi abandi ni bamusenjaaku nga ibo bali omu lyato, neenu webakuusa akatimba akaizwire enyanyi. Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba tibabbaire yala nʼokulukalu, ngʼeibbanga lyʼemita ooti 90.
JOH 21:9 Awo owebatuukire oku lukalu, ni babona omusyo nga baguteekereku enyanyi, era nʼekyokulya nga kiri awo.
JOH 21:10 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Muleeteku enyanyi egimwankazwa okupapalya.”
JOH 21:11 OSimooni Peetero nʼaniina omu lyato kaisi nʼakulukuusa akatimba, nʼakasomoca oku lukalu. Kabbaire kaizwire aganyanyi aganene 153. Newankubbaire nga gabbaire gangi ino gatyo, akatimba tikatiikire.
JOH 21:12 Awo oYesu nʼabakoba ati, “Mwize okulya ekyʼamakeezi.” Cooka oku beegibe, mpaawo eyagumire okumubuulya ati, “Niiwe onaani?” Ibo babbaire bamaite bati niiye oMusengwa.
JOH 21:13 Kale oYesu nʼayaba nʼatoola ekyokulya nʼabawa era nʼatoola nʼenyanyi gyona nʼagibawa.
JOH 21:14 Ogwo atyanu gwabbaire mulundi gwokusatu oYesu okubonekera abeegibe oluzwanyuma lwʼokumuzuukiza.
JOH 21:15 Awo owebamalire okulya, oYesu nʼabuulya oSimooni Peetero ati, “Simooni omwana wa Yokaana, ontaka ino okukiraku abainawo?” Iye nʼamwiramu ati, “Niikyo ekyo Musengwa, era iwe omaite oti nkutaka.” Awo oYesu nʼamukoba ati, “Aale olisyenge entaama gyange.”
JOH 21:16 Era tete nʼamubuulya omulundi ogwokubiri ati, “Simooni omwana wa Yokaana, ontaka?” Iye nʼamwiramu ati, “Niikyo ekyo Musengwa, omaite oti nkutaka.” OYesu nʼamukoba ati, “Olisyenge entaama gyange.”
JOH 21:17 Tete nʼamubuulya omulundi ogwokusatu ati, “Simooni omwana wa Yokaana, ontaka?” Ekyo ni kimuluma olwʼokubba oYesu yamubwirye omulundi ogwokusatu ati, “Ontaka?” Iye nʼamwiramu ati, “Musengwa, iwe mpaawo ekyotamaite. Omaite oti nkutaka.” OYesu nʼamukoba ati, “Olisyenge entaama gyange.
JOH 21:18 Nkukobera amazima nti owewabbaire ngʼoli munyeete, wazwalanga nʼoyaba egyotaka. Neye atyanu owookulire, waliteekawo engalogyo, ni bakuzwalisya kaisi ni bakutwala egyotataka.”
JOH 21:19 Ekyo oYesu yakitumwire, ngʼalaga enfa oPeetero egiyalifaamu okugulumalya oKibbumba. Era awo, nʼakoba oPeetero ati, “Weegumye okubba musengereri wange.”
JOH 21:20 Awo oPeetero nʼagaluka okulola e nyuma, nʼabona omwegi oodi oYesu oguyatakanga, ngʼabasengererya. Omwegi oyo nago, niiye oodi eyeigikireku oku Yesu omu kifubba katono nga balya, kaisi nʼamubuulya ati, “Musengwa, naani eyakulyamu olukwe?”
JOH 21:21 Awo oPeetero oweyamuboine, nʼabuulya oYesu ati, “Musengwa, onu iye yalibba atya?”
JOH 21:22 OYesu nʼamwiramu ati, “Singa owentaka nti asigale mwomi paka owenaliira, ekyo kikukwataku? Iwe weegumye kubba musengereri wange.”
JOH 21:23 Olwʼekibono ekyo okalebule nʼasaalaana omu boluganda ati omwegi oPeetero ogubabbaire batumulaku nago, tiyalifa. Neye oYesu iye tiyakobere ati omwegi nago tiyalifa, wazira ekiyakobere kyabbaire kiti, “Singa owentaka nti asigale mwomi paka owenaliira, ekyo kikukwataku?”
JOH 21:24 Oyo nago niiye omwegi akakasa ebintu ebyo, era niiye eyabiwandiikire. Kale tumaite tuti ebiyawandiikire ebyo bituuce.
JOH 21:25 OYesu yakolere ebintu ebindi bingi. Era singa buli kimo bakiwandiikire, nseega nti waire kyalo kyonakyona tikyandituukiremu ebitabo ebibandibbaire bawandiikire.
ACT 1:1 Sebo Teefiiro, omu kitabo kyange ekisooka, nʼawandiikire ku biibyo oYesu ebiyakolere nʼebiyayegeserye okuzwera nakimo oweyatandiikiire okukola omulimogwe,
ACT 1:2 paka oku lunaku oKibbumba oluyamutwaliireku omwigulu. Okumutwala omwigulu okwo kwabbairewo ngʼamalire okuwa abatumebe abo abeyabbaire alonderemu ebiragiro, ngʼoMwoyo oMutukulye oweyamulungamirye.
ACT 1:3 Oluzwanyuma lwʼokugadakwe nʼokufa, yazuukiire era ni yeeragisiya eeri abatumebe abo nago emirundi mingi, nʼabawa nʼebiraga ebyera ebyabakakasiire nakimo biti yazuukiire. Okumala enaku 40, yababonekeranga era nʼatumulanga nabo oku bikwata oku bwakabaka bwa Kibbumba.
ACT 1:4 Lumo, owebabbaire aamo naye oku kiinulo, nʼabasisiitira ati, “Timwaluuya okuzwa aanu omu Yerusaalemi, wazira mubbe nga mukuumirira ekirabo kidi ekinabakobeireku ekyʼoMwoyo oMutukulye oBbaabba ekiyasuubizire okubawa.
ACT 1:5 OYokaana yabatizire abantu na maizi, neye inywe, omu naku egitali gyʼe yala, baaba okubabatiza na Mwoyo oMutukulye.”
ACT 1:6 Olundi, abatume owebakumbaine aamo nʼoYesu, ni bamubuulya bati, “Musengwa, olwo atyanu omu kiseera kinu oyaba okutoolawo obufugi bwʼaBalooma era ofuge?”
ACT 1:7 OYesu nʼabakoba ati, “Tikibeetaagisya inywe okumanya ebiseera nʼenaku oBbaabba iye, omu bwezyebwe, ebiyasalirewo.
ACT 1:8 Wazira, ekimubba mumanye niikyo kinu muti oMwoyo oMutukulye oweyalibaikaku, yalibawa amaani. Era, mwalimmanyikisya eeri abʼomu kibuga ekyʼe Yerusaalemi, nʼabʼomwitwale lyʼe Buyudaaya mwonamwona, nʼabʼomwitwale lyʼe Samaaliya paka owemwaliwoisya ebyalo byonabyona.”
ACT 1:9 Oweyamalire okutumula ebyo, oKibbumba nʼamutwala omwigulu nga nʼabatume balingiriire, ekireri ni kimubbuuna ni kibalobeesererya okumubona tete.
ACT 1:10 Nga bakaali bali aawo bakaliirye amaiso omwibbanga, nga iye ayaba, abasaiza babiri abazwaire ebizwalo ebyeru ni babbutukira anyere aawo, nga beemereire okumpi nabo.
ACT 1:11 Abasaiza abo ni babuulya abatume bati, “Inywe abasaiza abʼe Galiraaya, lwaki mukaali mwemereire aanu mulangaasiire omwibbanga? OYesu oyo ogubabatoireku ni bamutwala omwigulu niiye onanyere oyo eyaliira, era yaliira mu ngeri enanyere eyo.”
ACT 1:12 Abasaiza ababiri abo owebazwirewo, abatume ni bairayo omu kibuga e Yerusaalemi nga bazwa oku Lusozi olubeeta olwʼeMisaale eMizaituuni, akagendo akeerya ooti kiromita moiza yonkani okuzwa e Yerusaalemi.
ACT 1:13 Owebaingiire omu kibuga, ni baaba omu nyumba, ni baniina omu kisenge ekyʼe ngulu omubaabbanga. Mwabo ababbairewo mwabbairemu banu: OPeetero, nʼoYokaana, nʼoYaakobbo, nʼAndereya, nʼoFiripo, nʼoTomasi, nʼoBbantulumaayo, nʼoMatayo, nʼoYaakobbo ogondi omutaane wʼAlufaayo, nʼoSimooni oMulwaniriri wa kwefuga kwʼeigwangalye, nʼoYuda omutaane wa musaiza ogondi ogubeeta oYaakobbo.
ACT 1:14 Abo bonabona, nga bali aamo nʼoMalyamu omaaye wa Yesu nʼabakali abandi, era nʼabaganda ba Yesu, nga bali kintu kimo, ni banyikiiranga okusaba oKibbumba.
ACT 1:15 Lumo, abaikirirya ababbaire abeera ooti 120 nga bakumbaine, oPeetero nʼayemerera aakati mwibo, nʼabakoba ati,
ACT 1:16 “Boluganda, ekibono okabaka oDawudi ekiyatumwire omu Biwandiike ekikwata oku Yuda kyabbaire nʼokutuukirira. OMwoyo oMutukulye, enyumaku edi, ngʼabitira omu Dawudi, yalagwire ekyalibbaawo oku Yuda. OYuda niiye eyalagiriire era ni yeekubbemberamu abo abakwaite oYesu,
ACT 1:17 newankubbaire ngʼoYesu yabbaire amulondere ngʼomutume aamo na iswe, era ni tuweereryaku aamo naye ngʼomunaiswe omu mulimo gunu.”
ACT 1:18 Omu mpiiya egibawaire oYuda olwʼekikolekye ekibbikibbi, bagiguliremu kigona. Ekigona ekyo niimwo omuyeemyedeire nʼafa, omulambogwe ni gwepotolerawo nga gugwera mutwe, ni gwatikamu ekida aakati, ebyenda ni bisusuka.
ACT 1:19 Newankubbaire nga bakigulire mu kyama neye abatyami bʼomu Yerusaalemi bonabona ekyo bakitegeire, kagira omu lutumu lwabwe, ekigona ekyo bakiwaire eriina bati Akerudama.
ACT 1:20 OPeetero ni yeeyongera ati, “Ekyo kyabbaire nʼokubbaawo olwʼokubba bakiwandiikire omu kitabo kyʼeZabbuli bati: ‘Ekisitokye kisuuke kinameje, tiwaabbaawo muntu akityamamu.’ “Era bati, ‘Oleke omuntu ogondi atwale ekifookye ekyʼobwekubbemberi.’
ACT 1:21 “Nʼolwekyo, kyetaagisya tulondemu omusaiza moiza atweyungeku omu mulimo gwʼokukakasa abantu tuti oMusengwa waiswe oYesu yazuukiire. Omusaiza oyo aali nʼokubba nga moiza oku basaiza ababbaire na iswe ekiseera kyonakyona oMusengwa waiswe oYesu ekiyamalire na iswe, ekikoba kiti, ngʼabbaire na iswe nga tutandiika okuzwera nakimo ebiseera oYokaana ebiyabatizirangamu, okutuukira nakimo owebatutooleireku oYesu ni bamutwala omwigulu.”
ACT 1:23 Awo omu baikirirya ni muzwamu abaleetere amaliina gʼabasaiza babiri. Erya Yusufu oBbalusabba abamo ogubabbaire bamaite ngʼoYusito, nʼerya gondi bati Matiya.
ACT 1:24 Bonabona owebamalire okugabitya, ni baingira omu kusaba. Omoiza oku batume ni yeekubbembera, nʼasaba ati, “Musengwa waiswe, niiwe omaite abantu bonabona ngʼowebafaanana omu myoyo gyabwe. Kale tukusaba, oku babiri banu, otulagisye ogwolondereku,
ACT 1:25 tumuwe ekifo omu mulimo gwʼobutume, oYuda ekiyalekere nʼayaba egyasaaniire okubba.”
ACT 1:26 Okusaba owekwawoire, ekyaiririire Kibbumba kubalagisya ati Matiya niiye ogwalondere, atyo ni yeeyunga okwikumi na moiza, tete ni babba abatume ikumi na babiri.
ACT 2:1 Awo olunaku olwa Pentekonte ni lutuuka. Kwolwo, abaikirirya bonabona babbaire bakumbaaniire mu nyumba moiza, omu Yerusaalemi.
ACT 2:2 Babbaire oti bali awo, ni bawulira okululuma okwʼamaani okuli ooti gumpunga ogwʼamaani nga kuzwa omwigulu. Okululuma okwo ni kumalaku enyumba omubabbaire batyaime mwonamwona, nabuli moiza nʼakuwulira.
ACT 2:3 Babba ooti bakaali bali awo, ni babona ebintu ebiri ooti ndimi gyʼomusyo egigawukaine okusuukamu lumolumo, era nabuli lumo kwigyo ni lugwa oku buli moiza kwibo.
ACT 2:4 Abaikirirya bonabona ni baizula oMwoyo oMutukulye, batyo ni batandiika nʼokutumula omu ntumu egindi egibatayegangaku, nabuli moiza ngʼoMwoyo oMutukulye oweyamwezesyanga okugitumula.
ACT 2:5 Omu kiseera ekyo, omu Yerusaalemi mwabbairemu abasaiza aBayudaaya ababbaire batya oKibbumba, ababbaire baizire okuzwa kumpi ooti mu buli kitundu ekiri oku kyalo.
ACT 2:6 Abasaiza abo owebawuliire olukero, ni beekumbaania mu bungi e giri abaikirirya okubona niki ekyaba omumaiso. Neye nabuli moiza kwibo kyamwewunyisirye okuwulira abaikirirya nga batumula omu ntumu gyabwe ibo aBayudaaya abageni.
ACT 2:7 Awo abasaiza abo ni bawuninkirira ino era ni beebuulyangana bati, “Ii, abantu banu bonabona abatumula, kaisi tibatyami bʼomwitwale lyʼe Galiraaya?
ACT 2:8 Kaisi tete kiiza kitya okubba kiti iswe swenaswena otuli aanu tubuliramu abatumula omu ntumu gyʼedi e gituzwera?
ACT 2:9 Iswe ngʼowetuli aanu, newankubbaire nga tuli Bayudaaya, tuzwera mu byalo byʼenjawulo. Abamo kwiswe tuzwera mu Palutiya, nʼe Mediya, nʼEramu; mu Mesopotaamiya, Buyudaaya, nʼe Kapadookiya; mu Ponto, nʼAsiya.
ACT 2:10 Era, tulimu nʼabazwera omu Furigiya, nʼe oPanfiriya, nʼe Misiri, nʼebitundu ebyʼe Liibbiya okulirana ekibuga Kuleene. Kaisi era, mwiswe mulimu nʼabageni-obugeni okuzwa Looma
ACT 2:11 nga tutwaliiremu aBayudaaya nʼabamawanga agandi abacuukire okwaba omu diini yʼeKiyudaaya. Kaisi tete, ni wabbaawo abali mwiswe abazwera mu Kuleete, nʼomu Buwalabbu. Neye aale obone swenaswena owetubawulira nga batumulira mu ntumu egyʼe waiswe ebyʼamaani oKibbumba ebyakolere!”
ACT 2:12 Olwʼokubba bonabona babbaire bawungire era nga bibasobeire, abamo kwibo ni beefudangaku kwebuulyangana bati, “Kinu kyezya okubba kitegeeza niki?”
ACT 2:13 Neye abandi kwibo ni babeesekeranga-bwesekeri na kujerega baikirirya nga webakoba bati, “Banu leero bateemeire nviinyo empyo!”
ACT 2:14 Neye oPeetero ngʼali aawo nʼabatume abandi eIkumi na Moiza, nʼasetuka nʼayemerera omumaiso gʼabantu kaisi nʼairamu ebibabbaire bakoba. Nʼamagono agʼangulu era nʼobukanu obunene nʼatandiika okutumula egibali ati, “Bayudaaya bainange, era na inywe nywenanywena abali omu Yerusaalemi, muwulisisye nakusani, nga mbasonzolera ekintu ekiri aanu.
ACT 2:15 Abantu banu abemubona tibateemeire nga inywe owemuseega, olwʼokubba nginu giri saawa isatu-busatu egyʼamakeezi.
ACT 2:16 Ekituuce kiri kiti, ekitutuukireku niikyo ekyo onaabbi oYoweri ekiyatumwireku oweyakobere ati:
ACT 2:17 ‘OKibbumba atyo waakoba ati omu naku egyʼoluzwanyuma, naligira oMwoyo wange nʼaika omu maani amabitiriri oku bantu aba buli ngeri. Era okubitira mwiye, naliragulisya abataane baanywe nʼabaala baanywe ebyaiza omumaiso. Abanyeete mwinywe balisuna okwolesebwa okuzwa e gyendi, nʼabasaiza abakulu mwinywe ni mbalootesya ebirooto.
ACT 2:18 Era, nʼoku bagalama bange, abakali nʼabasaiza abampeererya, bona omu naku egyo oMwoyo wange yalibaikaku, nʼabayezesya okutumula obukwenda obuzwa e gyendi.
ACT 2:19 Naligira ebintu ebyewunyisya ni bibbaawo angulu omwibbanga, ni nkola nʼebyewunyisya oku kyalo birage amaani gange, walibbaawo okusuka omusaaye, nʼomusyo, nʼomwosi omudiiki gwaliduunya.
ACT 2:20 Naligira eisana ni lirikira, nʼomweri ni gutukulika ni gufaanana ooti musaaye. Ebyo byalisooka ni bibbaawo kaisi olunaku lwa Musengwa olukulu era olwʼekitiisya olwʼokusaliraku abantu omusango ni lutuuka.
ACT 2:21 Neye olunaku olwo nga lukaali kutuuka, nabuli moiza eyalikungirira oMusengwa okumubbeera balimulokola.’ ”
ACT 2:22 OPeetero niiye okweyongera ati, “Aale Baisirairi bainange muwulisisye ebibono ebinjaba okutumula. OYesu owʼe Naazaleesi yabbaire musaiza oKibbumba onanyere oguyakakasire ati niiye onanyere amutumire. Ekyo yakikolere mu kumwezesya okukola ebyamagero, nʼebyewunyo, nʼobumanyiciryo oKibbumba ebiyamukolesyanga oweyabbaire mwinywe, era nywena abananyere mukimaite nakusani.
ACT 2:23 Neye newankubbaire ngʼekyo mwabbaire mukimaite nakusani, omusaiza oyo bamuwaireyo egimuli, nywena ni mumukwatisya abakola ebibbibibbi okumukomerera oku musalabba, mutyo ni mumwita, era ngʼoKibbumba onanyere oweyabbaire amalire okukitegeka, era ngʼakimaitiirewo.
ACT 2:24 OYesu yabitire omu bulumi bubitiriri kaisi nʼafa. Neye oKibbumba nʼamuzuukiza, atyo nʼamuteeresya okuzwa omu bulumi okufa obukuleeta olwʼokubba amagombe gabbaire tigayezya okumukalangulirayo okusigala nga mufu.
ACT 2:25 Tukakasa obutuuce bwʼekyo olwʼokubba, eira nakimo, ebyo niibyo oKurisito ebiyatumulisirye okabaka oDawudi oweyakobere ati: ‘Mbona oMusengwa iye oKibbumba ngʼaneekubbembeire bulijo; olwʼokubba ali na nze okumbeera kaisi tiwaabbaawo ekintukutya omwoyo.
ACT 2:26 Kagira omwoyo gwange gwizwire isangaalo, ntyo ni nkuwuuja; neenu ndi mugumu nti, waire nzwaire mubiri-biiri ogufa ni guvunda, owenalifa waligwiryawo ni gubba mwomi tete.
ACT 2:27 Ekyo kityo olwʼokubba, tiwalireka omwoyo gwange e Magombe, waire okuganya omubiri gwʼoMutukulyewo okuvunda.
ACT 2:28 Ondagire amanzira agendi nʼokukwata kaisi ntuuke omu bwomi. Olwʼokubba oli na nze, wanjizulya eisangaalo.’ ”
ACT 2:29 OPeetero ni yeeyongera nʼakoba ati, “Boluganda, oleke mbakobere kinu anambula kutya nti, ozeiza waiswe okabaka oDawudi yafiire, ni bamuliika omu magombe, era nʼatyanu-bunu amagombege agʼempuku gakaali gali okwaiswe kunu.
ACT 2:30 Nʼolwekyo, ekintu kyeraga kyonkani kiti oDawudi tiyabbaire yeetumulaku nanyere, neye olwʼokubba yabbaire naabbi, era ngʼamaite nakusani oKibbumba ekiyamusuubizire omu kirayiro ati, ‘Omoiza oku baizukulu ba Dawudi yalisikira entebe eyʼobwakabakabwe.’
ACT 2:31 Olwʼokubba yamaite ebyaba okubbaawo omumaiso, kagira yalagwire oku kuzuukira kwa Kurisito ogubasukireku amafuta, ngʼakoba ati, ‘Tibamulekeswire omu bafu, waire okuganya omubirigwe okuvunda.’
ACT 2:32 OYesu oyo oKibbumba yamuzuukizire, era swenaswena abaikiriryabe, tweboneireku nʼagaiswe era tukikakasa eeri nabuli muntu.
ACT 2:33 Era oKibbumba yamalire okumuniinisya omwigulu, nʼamutyamisya aamo naye omu kifo ekyʼekitiisya eino, nʼamukwatisya nʼoMwoyo oMutukulye, era nga iye oIteeye oweyabbaire amusuubizire. OYesu yena niiye okutwicaaku oMwoyo oMutukulye oyo, era oMwoyo niiye aleeterewo ebyo ebimubona nʼebimuwulira.
ACT 2:34 Dala okabaka oDawudi tiyabbaire yeetumulaku niiye onanyere, olwʼokubba iye tibamuniinisirye omwigulu ngʼowekyabbaire oku Yesu. Tete era onanyere yatumwire biinu oku Yesu ati, ‘OMusengwa iye oKibbumba yakobere oMusengwa wange ati: Otyame ngʼondiraine oku lubba lwange olwʼengalo endiiro
ACT 2:35 paka owenaligondya abalabebo ni mbasuuca mukonkolo gwʼokuwuumuliryaku ebigerebyo.’ ”
ACT 2:36 Ngʼamaliirirya, oPeetero nʼakoba ati, “Nʼolwekyo, abantu bʼe Isirairi nywenanywena mukimanye anambula kubuusabuusa muti, oYesu oyo ogumwakomereire oku musalabba niiye oKibbumba oguyasuucirye okubba oMusengwa era oKurisito ogubasukireku amafuta.”
ACT 2:37 Abantu ababbaire bawulisisya oPeetero owebawuliire ebyo ebiyatumwire, ni bibalumirirya, ni bawulira oku myoyo gyabwe ngʼomusango gubakwata, niiye okubuulya oPeetero nʼabatume abainaye bati, “Baganda baiswe, olwo atyanu twakola tutya kaisi oKibbumba ayezye okutusoniya?”
ACT 2:38 OPeetero nʼabairamu ati, “Mwenenye ebikole ebibbibibbi, era nabuli moiza bamubatize omu liina lya Yesu oKurisito. Awo oKibbumba yabasoniya omusango gwʼebibbibibbi byanywe, era nʼabawa nʼekirabokye, nga niikyo oMwoyo oMutukulye,
ACT 2:39 olwʼokubba ikyo oKibbumba yakibasuubizire niinywe, nʼabaana baanywe, era nʼabo bonabona abali e yala, bonabona abo oMusengwa waiswe oKibbumba abeyalyeta.”
ACT 2:40 Nʼebibono ebindi bingi, oPeetero ni yeeyongera okubalaabbira, ngʼabasisiitira ati, “Muganye oKibbumba abalokole muwunuke ekibonerezo ekyayaba okuwa abantu ababbibabbi abʼomulembe gunu ogwalemaire.”
ACT 2:41 Nʼolwebyo, abaikiriirye ebibono oPeetero ebiyakobere bababatizire, era oku lunaku olwo, abaikirirya abayaaka abeera ooti 3,000 ni babeegaitaku.
ACT 2:42 Abaikirirya bonabona ni banyiikiriranga okusuna okubeegesya okuzwa eeri abatume nʼokukwata ebibabeegeserye, nʼokubba nʼomwoyo ogwʼokubba ekintu ekimo, ekikoba kiti, nabuli moiza ngʼalumirwa omwinaye, nʼokugabana oku kiinulo ekimo, okwo ngʼoteekereku nʼokusaba.
ACT 2:43 OKibbumba nʼayezesya abatume okukola ebyewunyo bingi ino, era abʼe Yerusaalemi bonabona ni baizula okuwuninkirira.
ACT 2:44 Bonabona abaikiriirye oYesu baabbanga kintu kimo, nga bakumbaanira aamo bulijo, era nga nabuli moiza wʼeidembe okukolesya ekintu omwinaye ekiyabbaire nakyo.
ACT 2:45 Ekikoba kiti, olwisi abamo kwibo batundanga nʼebyabwe, empiiya egibatoolangamu ni bagigabira yenayena mwibo okusinzirira oku kyetaagokye.
ACT 2:46 Tibagoneryanga okukumbaanira aamo omu luuga lwʼeYeekaalu nabuli lunaku, oteekeku nʼokucaalanganiranga kisito ku kisito ni bagabanira aamo ebiinulo nʼemyoyo egiizwire eisangaalo nʼeiwooyo anambula kwekolesya,
ACT 2:47 era nga webawuuja oKibbumba, era nga nʼabantu bonabona babasiima. Ebyo nga byaba omumaiso, nabuli lunaku oMusengwa nʼabongerangaku abantu abandi, abo abalokokanga.
ACT 3:1 Lumo, oPeetero nʼoYokaana ni baniinaniina okwaba omu Yeekaalu oku saawa omwenda egyeigulo, esaawa abantu egibakumbaanirangamu okusaba oKibbumba.
ACT 3:2 Owebabbaire batuuka oku luuga lwʼeYeekaalu wabbairewo omusaiza ogubabyaire nga munialuuki ogubabbaire batuuca oku geeti. Nabuli lunaku bamuteekanga aawo oku geeti egibeeta eNsa, asabirirye abantu abaingira.
ACT 3:3 Oweyaboine oPeetero nʼoYokaana nga baiza batira okwingira, nʼabasaba empiiya.
ACT 3:4 Awo bona ni bamwekalikica, era oPeetero nʼamukoba ati, “Kaade otulingirire!”
ACT 3:5 Atyo yena nʼabakaliryaku amaiso, ngʼasuubira ati babbaaku nʼakantu akebamuwa.
ACT 3:6 Awo oPeetero nʼamukoba ati, “Empiiya ngibula, wazira ekindinakyo kinakuwa. Omu liina lya Yesu oKurisito owʼe Naazaleesi, nkulagira nti, otambule.”
ACT 3:7 Awo oPeetero nʼamukwata oku ngalo endiiro, nʼamubbeeraku okumusetuca. Amangu ago, ebigere byʼomusaiza oyo nʼobubbongebwe ni bicaata.
ACT 3:8 Omusaiza nʼayalamuka nʼayemerera, era nʼatandiika nʼokutambula. Era nʼaingira nabo oku luuga lwʼeYeekaalu ngʼatambula era ngʼajuukajuuka ngʼawuuja oKibbumba.
ACT 3:9 Abantu bonabona ababbaire aawo owebaboine ngʼatambula awuuja oKibbumba
ACT 3:10 baabire okumwetegereza nga dala niiye oyo eyatyamanga oku geeti yʼoluuga lwʼeYeekaalu egibeeta bati Nsa ngʼasabirirya. Bonabona ni beewunya ino, era ni bawugulala olwʼekyo ekyabbaire kituukire oku musaiza oyo.
ACT 3:11 Awo omusaiza eyabbaire omunialuuki ngʼakaali ali nʼoPeetero nʼoYokaana abeesibireku olwʼekibabbaire bamukoleire, abantu bonabona ababbairewo, ni beewunya era ni bairuka okwiza e giri oPeetero nʼoYokaana omu kigango ekibakaliryeku eriina bati Pooci ya kabaka oSulemaani.
ACT 3:12 OPeetero oweyaboine abantu beekumbaanirye, nʼabakoba ati, “Baisirairi bainange, ekyo lwaki dala kibeewunyisya? Ekigira mutumaliraku amaiso mutyo niki ooti-so amo bwezye bwaiswe, ooba butuukirirye bwaiswe omumaiso ga Kibbumba niibyo ebyezeserye omusaiza onu okutambula?
ACT 3:13 OKibbumba wa Ibbulaimu, era wa Isaka, era wa Yaakobbo, abazeiza baiswe abo ogubasinzanga, niiye agulumairye oMuweereryawe oYesu, inywe ogumwawaireyo bamwite, era ni mumwegaanira omumaiso ga Piraato, waire nga iye yabbaire asalirewo okumuteera.
ACT 3:14 Obone dala ni mwegaana oyo Atuukiriire era oMutukulye wa Kibbumba, kaisi omu kifookye ni musaba babateerere omutemo.
ACT 3:15 Dala ni mwita oyo onsulo wʼobwomi obutawaawo, neye oKibbumba nʼamuzuukiza. Era iswe swenaswena ekyo ekitukoba twakyeboneireku nʼagaiswe.
ACT 3:16 Olwʼokwesiga oYesu oyo nʼobwezyebwe, kagira omuntu onu ogumubona aanu era ogumumaite nakusani airiremu amaani. Ekikoba kiti, kwikirirya okutuli nakwo omu liina lya Yesu niikwo okugirisirye nʼalamirya nakimo omusaiza onu, era nywenanywena ngʼowemwebonesya.
ACT 3:17 “Aale atyanu baganda bange, nkimaite nga inywe, aamo nʼabeekubbemberi baanywe, ebimwakolere oYesu, mwabikolere mu butamanya.
ACT 3:18 Neye obone, mwibyo niimwo oKibbumba omuyabitiire okutuukirirya ebyo ebiyabbaire alangiriire e nyuma nakimo eedi, ngʼabitira omu banaabbi bonabona, ati oKurisito oyo oguyalondere okununula abantu yalibita omu kugada era ni bamwita.
ACT 3:19 Nʼolwekyo mwenenye, mugaluke mwire eeri oKibbumba asoniye ebibbibibbi byanywe, kaisi emyoyo gyanywe gisunenge okwira obuyaaka okuzwa eeri oMusengwa iye oKibbumba.
ACT 3:20 Era aweererye tete oKurisito oyo oguyamalire okubalondera, era ngʼoyo niiye oYesu.
ACT 3:21 OKurisito oyo aali nʼokubba ngʼasigala omwigulu paka ekiseera oKibbumba oweyaliiriryawo obuyaaka nabuli kintu nga kituukiriire, era ngʼoweyasuubizire eira eino ngʼabitira omu banaabbibe abatukulye.
ACT 3:22 Ngʼekyokuboneraku, onaabbi Musa yakobere ati, ‘OMusengwa waanywe oKibbumba yalibateekarawo onaabbi okuzwa omu bantu bʼeigwanga lyanywe eyalibba ooti ninze. Muteganga amatwi eeri byonabyona ebyo ebiyalibakoba.
ACT 3:23 Oyo yenayena atawulisisya onaabbi oyo, oKibbumba yalimutooleramu nakimo nandi nabba omuntu owuwe, era nʼamujigirica.’
ACT 3:24 “Era abanaabbi abandi bonabona, nga mwotwaliirye nʼoSamwiri nʼabo abamwiririireku, abo bonabona ababbaireku nʼekibono okuzwa eeri oKibbumba ekibatumwire, ebiriwo omu naku ginu babirangiriire.
ACT 3:25 Ebyo oKibbumba ebiyasuubizire ngʼabitira omu banaabbi, byanywe era nʼendagaano egiyalaagaine nʼabazeiza baanywe, bagikolere kugasa niinywe. Yakobere oIbbulaimu ati, ‘Naliwa amawanga gonagona enkabi nga mbita mu baizukulubo.’
ACT 3:26 Kagira obona oti oKibbumba oweyamalire okulonda omuweereryawe oYesu, yasookere kumusindika eeri niinywe abagase kinene ngʼabagaluca nywenanywena abatoole omu kwabira oku bikole byanywe ebibbibibbi.”
ACT 4:1 OPeetero nʼoYokaana nga bakaali batumula eeri abantu, abakabona nʼakulira abakuumi bʼeYeekaalu, aamo nʼabʼekibbula kyʼaBasedukaayo ababbaire aawo, ni baigerera egibali.
ACT 4:2 Babbaire banyiigi ino olwʼokubba abatume babbaire beegesya abantu oku Yesu ngʼoweyazuukiire, ekyo nga kiragisya era ni kikakasa kiti abafu bʼokuzuukira, ekintu ekyakanisya enjegesya yʼeKisedukaayo.
ACT 4:3 Nʼolwekyo, ni bagwera oPeetero nʼoYokaana, ni babakwata, neye olwʼokubba ebiseera byabbaire byeigulo ngʼobwire bubitire, ni babadyaka omu mabbuusu paka eizo.
ACT 4:4 Neye era, bangi kwabo ababbaire aawo abawuliire ebibono oPeetero ebiyalaabbiire abaikiririirye omu Yesu, era kwolwo obungi bwʼabaikirirya ni bweyongera paka ooti 5,000, nga tobaliireku abakali.
ACT 4:5 Oku lunaku olwairireku, abafugi bʼaBayudaaya nʼabantu abakulu omwigwanga, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, ni bakumbaanira omu kibuga e Yerusaalemi.
ACT 4:6 Omu bikonge ebyabbairewo niimwo omwabbaire Anasi okabona akira obukulu eyawumwire, nʼoKayaafa eyabbaire okabona akira obukulu eyabbaireku ebiseera ebyo, nʼabakabona abandi babiri, oYokaana nʼErigizanda, nʼabasaiza abandi abʼomu lulyo lwa kabona akira obukulu.
ACT 4:7 Ni beetesya oPeetero nʼoYokaana, ni babeemererya omumaiso gʼakakiiko akakulu akʼabanadiini, ni batandiika okubabuulya ebibuulyo bati, “Okwaba okulamya omusaiza oyo, mwamulamiirye mu bwezye bwani? Ooba naani eyabawaire olukusa okukola ekyo?”
ACT 4:8 Awo oPeetero, ngʼaizwire amaani ga Mwoyo oMutukulye, nʼabairamu ati, “Basebo bafugi baiswe, era abantu abakulu omwigwanga lyaiswe.
ACT 4:9 Abba ngʼolwatyanu lunu mutuwozesya lwʼekikole ekisa ekitukolere eeri omuntu abbaire omunialuuki, na kutubuulya ngeri egyalamiremu,
ACT 4:10 aale inywe nywenanywena nʼabantu bʼomwIsirairi abandi bonabona mukimanye muti bwezye bwa Yesu oKurisito owʼe Naazaleesi, inywe ogumwakomereire oku musalabba neye oKibbumba nʼamuzuukiza, niibwo obulamirye omusaiza onu. Era kagira ayemereire omumaiso gaanywe nga mwomi piri.
ACT 4:11 OYesu oyo niiye eBiwandiike ogubitumulaku biti: ‘Eibbaale eryo abombeki eribagaine lisuukire niiryo erikulu erisiba ensonda yʼomusingi.’
ACT 4:12 “Era, mpaawo muntu gondi ayezya okulokola abantu okutoolaku oYesu. Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo muntu gondi ansi wʼeisana oKibbumba oguyatusindikiire ateekwa okutulokola.”
ACT 4:13 AbʼoLukiiko owebaboine oPeetero nʼoYokaana nga bakalu bʼamaiso, era nga bakitegeireku bati bonabona bantu ba bulijo abatali bakugu omu byʼediini, ni kibeewunyisya ino, neye oluzwanyuma ni kibaizira kiti kaisi ababiri abo batambulanga nʼoYesu.
ACT 4:14 Nʼolwʼokubba babbaire beeboneraku omusaiza, eyabbaire omu kaseera ako ayemereire awo ampi nʼoPeetero nʼoYokaana, ngʼoweyabbaire alamire, ni bakayaku ekyʼokubavunaana.
ACT 4:15 Niiwo okulagira abo abebawozesya bawuluke omu Lukiiko. Owebamalire okubawuluca, abʼoLukiiko ni beegeyamu oku Peetero nʼoYokaana, nga webeebuulya bati,
ACT 4:16 “Twakola tutya okubonereza abantu banu? Ekisooka-obusooki, ekyewunyo ekyʼamaanimaani ekyo ekibakolere kimalire okumanyikana kumpi omu bʼe Yerusaalemi bonabona kale titwezya kukyegaana!
ACT 4:17 Koizi ekitubba tukole, tulabule basaiza banu kutairayo okutumula nʼomuntu yenayena ooba okwegesya omu liina eryo, amo ni twezya okulobeesererya ebikwata kwekyo ekibakolere okweyongera okusaalaana omu bantu.”
ACT 4:18 Batyo ni beetesya oPeetero nʼoYokaana, ni babalagira okutairayo okutumula, ooba okwegesya omuntu yenayena omu liina lya Yesu, waire ebimukwataku.
ACT 4:19 Okubairamu, oPeetero, ngʼali aamo nʼomwinaye oYokaana, nʼabairamu ati, “Inywe nywena abananyere kaabbo mwesalirewo ku binu ekisaaniire okukola omumaiso ga Kibbumba; kugondera niiye ooba niinywe?
ACT 4:20 Ekyo kityo olwʼokubba, mpaawo ngeri iswe egitwezya okutatumula kwebyo ebitweboneireku nʼagaiswe ngʼoYesu akola era nʼebyo ebitwawuliire ngʼayegesya.”
ACT 4:21 Awo oluzwanyuma lwʼokubatiisyatiisya, ni babateera, olwo-so nga bakayire ensonga etegerekeka egibababonerezeraku nandi ni bakayula abantu, olwʼokubba abantu bonabona ababbaire aawo babbaire bali mu kuwuuja Kibbumba olwʼekyo ekyakolere.
ACT 4:22 Omusaiza oyo nago ogubalamirye omu ngeri eyʼekyewunyo yabbaire wʼemyanka egibita omu 40.
ACT 4:23 Owebamalire okubateera, oPeetero nʼoYokaana ni bairayo eeri abanaabwe, ni babakobera byonabyona abakabona abakulu, aamo nʼabantu abakulu omwigwanga abandi ebibabakobere.
ACT 4:24 Owebawuliire ebyo, bonabona nga bali kintu kimo, ni beegairira oKibbumba nʼebibono binu bati, “Musengwa iye oKibbumba aKira Byonabyona, iwe eyabbumbire eigulu nʼekyalo, nʼenyanza, era nabuli kintu ekibirimu.
ACT 4:25 Ngʼobitira omu Mwoyo oMutukulye, watumuliire omu zeiza waiswe era omuweereryawo okabaka Dawudi, nʼokoba oti: ‘Lwaki abanamawanga beediima, era lwaki abantu basala enkwe eginambulamu?
ACT 4:26 Abafugi bʼoku kyalo beetegeka, era abeekubbemberi bateesera aamo okulwanisya oMusengwa era okulwanisya oyo oguyasukireku amafuta.’
ACT 4:27 “Era omu butuuce kityo wekyabbaire; okabaka oKerode nʼoPontiyo Piraato nʼaBatali Bayudaaya, era nʼaBaisirairi beekumbaaniirye omu kibuga kinu ni basala olukwe okulwanisya omuweereryawo omutukulye, oYesu oguwasukireku amafuta.
ACT 4:28 Omu kukola ekyo, ni batuukirirya ekyo iwe ekiwabbaire omalire okutegeka omu bwezyebwo, ngʼowewatakire.
ACT 4:29 Aale atyanu Musengwa, olingirire omu kutiisyatiisya okubakolere, oyezesye abaweereryabo okutumula ekibonokyo nʼobugumu anambula kwezizyazizya.
ACT 4:30 Olage amaanigo olamye abantu, era nʼebyamagero tubikole omu liina lyʼomuweereryawo omutukulye oYesu.”
ACT 4:31 Owebamalire okwegairira oKibbumba, ni wabbaawo okutengeeta omu kifo omubabbaire bakumbaaniire. Bonabona ni baizula oMwoyo oMutukulye, era ni batandiika okutumula ekibono kya Kibbumba nʼobugumu.
ACT 4:32 Ebiro ebyo, abaikirirya ba Kurisito bonabona babbaire kintu kimo era nga bʼenseega moiza. Mpaawo kadi moiza mwibo eyakobanga ati ekintu kirebe ekyali nakyo kikye-kububwe iye yenkani, wazira ngʼakitwala ngʼekyʼokukolesya nʼokugasa nʼabainaye abandi bonabona.
ACT 4:33 Nʼamaani mangi, abatume ni bakakasanga okuzuukira kwa Musengwa waiswe oYesu, era bonabona oKibbumba nʼababbeeranga ino.
ACT 4:34 Nabuli moiza kwibo yasunanga ebiyeetaaganga, olwʼokubba abaabbanga nʼebigona ooba nyumba bagitundangamu, empiiya egyazwangamu
ACT 4:35 ni bagiwaayo eeri abatume, abatume ni bagigabira nabuli muntu okusinzirira oku kwetaaga okuyaabbanga nakwo.
ACT 4:36 Omu ngeri eyo, nʼomusaiza oMuleevi ogubeeta bati Yusufu omutyami wʼe Kupulo, abatume ogubabbaire bakaliiryeku erya Bbalunaba, amakulu gaalyo, Airyamu abantu amaani,
ACT 4:37 nʼatunda ekigonakye, empiiya egyazwiremu nʼagitwala nʼagikwatisya abatume.
ACT 5:1 Neye lumo, omusaiza omoiza kwibo ogubeeta bati Ananiya, eyabbaire nʼomukali ogubeeta bati Safira, yena nʼatunda ekigona.
ACT 5:2 Empiiya egyazwiremu nʼatoolaku ekitundu nʼakibisa akyesigalirye, era nga nʼomukaliwe akimaiteku. Egyasigairewo nʼagitwala nʼagikwatisya abatume nga waabbeyesya ati egyaleetere niigyo egyo gyonagyona egiyasuniremu.
ACT 5:3 Awo niiye oPeetero okumubuulya ati, “Ananiya, lwaki oikiriirye oSitaani okufuga omwoyogwo, nʼobbeya oMwoyo oMutukulye nga weebisiraku egimo oku mpiiya egiwasunire omu kutunda ekigona?
ACT 5:4 Mbona owewabbaire ngʼokaali kukitunda kyabbaire kikyo. Tiniikyo? Era, nʼowewamalire okukitunda, empiiya egiwasuniremu gyabbaire mu bwezyebwo okugikolesya omu ngeri yonayona egyotaka. Tiniikyo? Tete niki dala ekyagirire nʼoseega omu mwoyogwo okukola ekintu ekibbikibbi ekyo? Ala tobbeyere bantu-buntu neye obbeyere Kibbumba.”
ACT 5:5 Ananiya oweyawuliire ebyo, nʼagwa eedi nʼafa. Bonabona abawuliire ebibbairewo ensisi nʼebakwata, ni baizula okutya.
ACT 5:6 NgʼAnaniya amalire okufa, ni wabbaawo abanyeete abaizire ni balingira omulambogwe omu masuuka, ni baguwuluca, ni bagutwala, ni baguliika.
ACT 5:7 Nga wabitirewo eibbanga lyʼesaawa ooti isatu, omukaliwe nʼatuuka, nga-so tamaiteku ebigwirewo, nʼaingira oPeetero e gibabbaire.
ACT 5:8 Awo oPeetero nʼamubuulya ati, “Onkobere! Kituuce dala empiiya ginu niibwo obungi obumwasunire omu kigona?” OSafira nʼamwiramu ati, “Kituuce niigyo egyo.”
ACT 5:9 OPeetero niiwo okumukoba ati, “Mutyo-so wemwaikirizaganyire okukema oMwoyo wa Musengwa? Aale nʼowentumulira aanu, ensindo gyʼabaliikire oibaawo ngijo giri oku mulyango, mbabo baingira. Wena bakutwala.”
ACT 5:10 Amangu ago, oSafira nʼagwa abigere bya Peetero era nʼafa. Abanyeete owebatuukira kaisi baingire, bamwajiirye akalire, ni batwala omulambogwe, ni baguliika okulirana amagombe ga ibaaye.
ACT 5:11 Awo ekanisa yonayona era nʼabantu abandi bonabona ababiwuliireku, ensisi nʼebakwata.
ACT 5:12 Abatume ni bakolanga ebyewunyo nʼebyamagero bingi omu bantu. Abaikirirya bonabona nga bali kimo, ni bakumbaaniranga bulijo oku luuga lwʼeYeekaalu, omu kisenge ekibeetanga bati pooci ya kabaka oSulemaani.
ACT 5:13 Waire ngʼabantu bonabona babawanga ekitiisya kinene, mpaawo kadi moiza kwabo abatali baikirirya eyagezyangaku okwekolesya ati mwikirirya ayezye okubeerirania ooba okukolagana nabo, olwʼokutya ati demba oKibbumba nʼamubbutula.
ACT 5:14 Neye era, nga nabuli oluca, abantu bangi ino abasaiza nʼabakali ni baikiririryanga omu Musengwa, obungi bwabo ababeeyungangaku butyo ni bweyongera.
ACT 5:15 Olwʼebintu abatume ebibakolanga, abantu ni baleetanga abantu baabwe abalwaire, ni babateeka oku mizigaazige nʼoku mikeeka oku nzira oPeetero egiyabita, kasinga naabba kiriirye-obwiriiryekye kigweku oku bamo abaatayezye okukwataku.
ACT 5:16 Era, olwebe lwʼabantu okuzwa omu bubuga obuliraine e Yerusaalemi ni beesombanga nga baleeta e giri abatume abantu baabwe abalwaire nʼabo ababbaireku emizimu egyabagadyanga; bonabona oKibbumba nʼabalamya.
ACT 5:17 Okabona akira obukulu nʼabo bonabona abeyakolagananga nabo, ibo bonabona nga babbaire bʼekibbula kyʼaBasedukaayo, owebaboine ebyaba omumaiso, engongi ni gibabitiriraku.
ACT 5:18 Niiwo okusetukiramu, ni bakwata abatume, ni babadyaka omu mabbuusu.
ACT 5:19 Neye omu kiire, omalaika oMusengwa oguyatumire nʼaigulawo enjigi gyʼamabbuusu, nʼabawuluca e nza, nʼabakoba ati,
ACT 5:20 “Mwabe, mwemererenge nakimo ku luuga lwʼeYeekaalu, mukoberenge abantu byonabyona ebifa oku bwomi obwo obuyaaka oYesu obwawa abamwikirirya.”
ACT 5:21 Bona okugondera ekibabbaire babakobere, eizo bawiine kibbambya ni baaba oku luuga lwʼeYeekaalu, ni batandiika okwegesya ababbairewo. Eenu byabbanga bityo, nʼeedi okabona akira obukulu nʼabainaye abeyakolagananga nabo beeta oLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya, olwo nga niirwo olubbaamu abantu abakira obukulu omwigwanga lya Isirairi lyonalyona. AbʼoLukiiko olwo owebakumbaine, ni batumisya omu mabbuusu okuleeta abatume.
ACT 5:22 Neye okwaba okutuuka omu mabbuusu, abebatumire nandi ni baajiryamu abatume. Niiwo okwirayo eeri abʼoLukiiko nago ni babakobera bati,
ACT 5:23 “Owetutuukiire twajiirye enjigi gyʼamabbuusu nfunge nakusani, era nga nʼabakuumi beemereire aawo; neye owetwigwirewo, titwajiiryemu kadi moiza oku batume!”
ACT 5:24 Akulira abakuumi bʼeYeekaalu nʼabakabona abakulu owebawuliire ebyo, ni bibasobera, era ni beeraliikirira ikyo ekyezya okubazweramu.
ACT 5:25 Omu kaseera ako ni wabbaawo omuntu eyaizire ngʼazwa oku Yeekaalu nʼabakoba ati, “Muwulisisye kinu! Abasaiza abemwaigaliire omu mabbuusu, owentumulira aanu, mbadi ku luuga lwʼeYeekaalu beegesya bantu ebifa ku Yesu.”
ACT 5:26 Akulira abakuumi bʼeYeekaalu oweyawuliire ekyo, nʼayaba nʼabaisirikalebe, ni baleeta abatume mwiwooyo amantabakolaku obukambwe, olwʼokubba batiire bati bona demba abantu ni babakubba amabbaale singa kabatanda ni babitya bundi abatume.
ACT 5:27 Owebaleetere abatume, ni babeemererya omumaiso gʼabʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya, okabona akira obukulu abawozesye.
ACT 5:28 Okabona akira obukulu nʼabakoba ati, “Twabalagiire okutairayo okwegesyanga abantu omu liina lyʼomusaiza oyo oYesu, neye atyanu obone ekimukolere! Musalaanirye oYerusaalemi yenayena nʼenjegesya yaanywe. Era timukomere ku kiikyo kyonkani, mumaliriire nʼokututeekesyaku omusango gwʼokwita omusaiza oyo.”
ACT 5:29 Awo oPeetero aamo nʼabatume abandi, ni bairamu bati, “Tusaaniire kukola kiikyo oKibbumba ekyatukoba okukola neye tikiikyo abantu ekibatukoba.
ACT 5:30 Inywe mwaitire oYesu nga mumukomerera oku musalabba, neye oKibbumba, abazeiza baiswe abʼeira ogubasinzanga nʼamuzuukiza.
ACT 5:31 Era, oyo niiye oKibbumba oguyaniinirye, nʼamuwa okutyama omu kifo ekyʼekitiisya ngʼamuliraine oku ngalo endiiro, nʼasuuka niiye omufugi era oMulokoli kaisi aBaisirairi basune akakisa okwenenya, era oKibbumba ayezye okubasoniya ebibbibibbi.
ACT 5:32 Iswe tumanyikisya bintu ebyo ebitukakasa tuti byabbairewo oku Yesu, era nʼoMwoyo oMutukulye, oKibbumba ogwawaire abo abamugondera, yena abikakasa.”
ACT 5:33 AbʼoLukiiko owebawuliire ebibono ebyo, obusungu ni bubakwata, ni bataka baite abatume.
ACT 5:34 Neye omoiza kwibo, eriinalye bati Gamalyeri eyabbaire oMufalisaayo, omukugu omu byʼaMateeka ga Musa era nga musaiza wʼekitiisya ino omu bantu bonabona, nʼasetuka nʼalagira bawulucekuumu abatume omu Lukiiko nago okumala akaseera.
ACT 5:35 Owebamalire okubawuluca, oGamalyeri nʼakoba abainaye ati, “Baisirairi abainange, mwegendereze ekimutaka okukola abantu banu.
ACT 5:36 Enyumaku awo, omusaiza ogubeeta oTawoda yazwireyo ni yeekubbembera akeediimo okwifuge lyʼaBalooma nga yeetuubba ati muntu mukulu ino, era abasaiza abeera ooti 400 ni bamusengererya. Neye owebamwitire, abasengereribe basalaanikire, ekibbulakye ni kiwaamu amaani ni kifaawo.
ACT 5:37 Oluzwanyuma lwʼokuzwawo kwʼoyo, omu biseera egavumenti ebiyabaliiremu abantu, ni wazwayo oYuda owʼe Galiraaya, ni yeekubbembera ekibbula kyʼabantu abeyalalikire ni beediima okwifuge lyʼaBalooma. Oyo yena bamwitire, era nʼababbaire bamusengererya bonabona ni basalaanika.
ACT 5:38 “Nʼolwekyo, oku nsonga enu atyanu egituliku, amalabuki agembawa niigo ganu: Muzwe oku bantu banu, mubaleke beetaaye, olwʼokubba abba ngʼekigendererwa kyabwe nʼebyo ebibakola biseego byʼabantu-buntu, biiza kufafaagana biweewo ngʼebya badi abasookere.
ACT 5:39 Neye owekibba kiti Kibbumba niiye abirungamya, nʼowemwakola mutya timwezye okubijigirica. Aate mugenderere ino, demba mweyaja nga mulwanisya Kibbumba!” AbʼoLukiiko owebawuliire entumula ya Gamalyeri, ni babona amakulu omu biyatumwire, ni baabira oku malabukige.
ACT 5:40 Awo ni beeta abatume, ni balagira babakubbe efaalu, era ni babalagira nʼokutairamu okutumulanga omu liina lya Yesu, batyo ni babateera.
ACT 5:41 Ibo abatume ni bazwawo omumaiso gʼabʼoLukiiko nago nga basangaali ino olwʼokubba babbaire basunireku akakisa, era ngʼatyanu batuukana okubabalira mwabo abebagadya olwʼokwikiririrya omu Yesu.
ACT 5:42 Era nabuli lunaku, omu Yeekaalu nʼomu bisito, nandi ni bagoneryanga okulaabba aMawuliro aMasa eeri abantu bati oYesu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta.
ACT 6:1 Omu biseera ebyo, obungi bwʼabeegi ba Yesu owebwabire nga bweyongerera nakimo, abaikirirya aBayudaaya abatumula oLuyonaani olwʼokutakulira omu Buyudaaya, ni beezuluguma olwʼaBayudaaya abanaabwe abakuliire okwo abatumula oLwebbulaniya. Abatumula oLuyonaani ekyabbaire kibaluma kyabbaire kiti, owekyatuukanga omu kugabirira ebyetaago byʼabanamwandu okwa buli lunaku, nga ibo abaabwe babatambuca amaiso.
ACT 6:2 Awo niiwo abatume eIkumi na Babiri okweta abeegi bonabona, ni babakoba bati, “Tikisaaniire niiswe otubba twire omu kugabulanga ebintu, ekyagira ni tulekerera okwegesya ekibono kya Kibbumba.
ACT 6:3 Nʼolwekyo boluganda, mulonde mwinywe abasaiza musanvu abemwekakasa muti baabira ino oku kulungamya kwʼoMwoyo oMutukulye era abali nʼamalabuki, abo betubba tukwatisye omulimo ogwo.
ACT 6:4 Omu ngeri eyo, iswe twaba kwemalira ku mulimo gwʼokwegairira Kibbumba aamo na kwegesya kibonokye.”
ACT 6:5 Ekanisa yonayona nʼesiima ekiseego ekyo. Batyo ni balonda oSitefaano omusaiza eyabbaire nʼokwikiririrya era ayabira ino oku kulungamya kwʼoMwoyo oMutukulye. Era ni balonda nʼoFiripo, nʼoPulokoolo, nʼoNikanooli, nʼoTimoni, nʼoPalumeena, nʼoNikolaawo azwera Antiyokiya era eyabbaire asookere kwingira diini yʼeKiyudaaya kaisi asuukenge omwikirirya.
ACT 6:6 Abo ni babaleeta ni babanjula omumaiso gʼabatume, abatume ni baingira omu kusaba oKibbumba abbeere abo abebalonderemu, era ni babateekaku nʼengalo okubasabira.
ACT 6:7 Awo ekibono kya Kibbumba ni kyeyongera okusaalaana nga wekikwata nʼoku bantu abayaaka ababbaire bakaali okukiwulira nʼokukiikiririryamu. Omu ngeri eyo, omu Yerusaalemi mwonkamwonkani, obungi bwʼabaikirirya ni bwaba nga buniina, era mwabo niimwo omwabbaire nʼabakabona abʼomu diini yʼeKiyudaaya bangi abaikiririirye omu Yesu, bona ni basuuka abasengereribe.
ACT 6:8 Atyanu, oKibbumba nʼakwatira ino oSitefaano ekisa nʼamuwa nʼamaani ngʼamwezesya okukolanga ebyewunyo nʼebyamagero bingi omu bantu.
ACT 6:9 Neye aBayudaaya bʼomwikumbaaniro eribeetanga eryʼaBateere, abazwera omu bibuga oKuleene nʼAlekizandereya, nʼabanaabwe abazwera omu matwale gʼe Sirisiya nʼAsiya ni bamusetukiraku, ni batanula okumwakanisya.
ACT 6:10 Neye era nandi ni bamwezya, olwʼokubba yabbaire nʼamalabuki mabitiriri egibali, ngʼoMwoyo oMutukulye niiye amuwa ebyokutumula.
ACT 6:11 Owebaboine nga tibamwezya, omu nkukutu ni babbeegererya abantu basibirirye oku Sitefaano bati, “Twamuwuliire ngʼatumula ebibono ebizumirira onaabbi Musa nʼoKibbumba.”
ACT 6:12 Batyo ni bacoolesya abantu abakulu omwigwanga, nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, aamo nʼabantu abandi aba bulijo bona ni basetukiramu. Era ni bakwata oSitefaano, ni bamuleeta omu bʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya.
ACT 6:13 Eeyo, ni baleeta abajulizi abʼobubbeyi ni bawa obujulizi bati, “Omuntu onu bulijo atumula ebibono ebizumirira eYeekaalu, nʼekifo ekitukulye, aamo nʼaMateeka oKibbumba ageyatuwaire okubitira omu Musa.
ACT 6:14 Twamuwuliire ngʼakoba mbu omusaiza onu oYesu owʼe Naazaleesi aiza kujigirica eYeekaalu eenu, acuuse nʼempisa gyʼobuwangwa onaabbi Musa egiyatuwaire okwabirangaku.”
ACT 6:15 Omu kaseera ako, ababbaire awo omu Lukiiko oLufugi bonabona ni beekalikica oSitefaano amaiso, okwaba okumwetegereza ngʼomumaisoge mwaka ooti mumaiso ga malaika.
ACT 7:1 Awo okabona akira obukulu nʼabuulya oSitefaano ati, “Ebyo ebibakoba bati wabbengere bituuce?”
ACT 7:2 Omu kuwozyakwe eeri okabona nʼabo ababbairewo, oSitefaano nʼakoba ati, “Bayudaaya abainange na inywe abantu abakulu, mumpulisisyeku! Ozeiza waiswe oIbbulaimu oweyabbaire e Mesopotaamiya, awo ngʼakaali kuwulikira omu Kalani, oKibbumba owʼekitiisya yamubonekeire
ACT 7:3 nʼamukoba ati, ‘Ozwe omu kyalo kyʼe waanywe era omu bantubo, oyabe omu kyalo ekinalikulungamya okwabamu.’
ACT 7:4 “Nʼolwekyo oIbbulaimu nʼawulika omu Mesopotaamiya, omu kyalo kyʼabantu abebeetanga bati Bakaludaayo, nʼawulikira omu Kalani. Oluzwanyuma lwa iteeye okufa, oKibbumba nʼamutoola omu Kalani nʼamulungamya okwiza omu kyalo kinu iswe omututyaime paka atyanu.
ACT 7:5 Neye nandi nʼamuwaamu itakali erirye-okububwe, waire akatundu akeerya obuwanvu bwʼekigere ekimo. Neye nʼamusuubiza ati ekyalo ekyo nago kyalibba kikye, iye nʼabʼekiizukulukye abaliirawo, waire nga yabbaire akaali kusunaku mwana.
ACT 7:6 OKibbumba yamukobere biinu ati, ‘Abʼekiizukulukyo balyaba ni batyama omu kyalo ekindi ekitali kyabwe ngʼabaizaizana, era eeyo balibasuuca abagalama, ni bababitya bundi okumala emyanka 400.
ACT 7:7 Neye, nalisalira omusango era ni mbonereza eigwanga eryalibasuuca abagalama, neye oluzwanyuma lwʼebyo balizwayo ni baira bansinziranga omu kifo kinu.’
ACT 7:8 Awo oKibbumba nʼakola endagaano nʼoIbbulaimu ngʼamukoba okukomolanga nabuli musaiza wʼomu lulyolwe ngʼakamanyiciryo kʼendagaano eyo. Nʼolwekyo, oIbbulaimu oweyabyaire oIsaka, yamukomoire oku lunaku olwomunaana ngʼabamalire okumubyala. Omu nkola enanyere eyo, oIsaka yena oweyakulire nʼabyala oYaakobbo, yamukomoire. OYaakobbo yena atyo nʼakomola abataanebe, abo abasuukire abazeiza baiswe abakulu omuzwa ebika byaiswe eikumi na bibiri.”
ACT 7:9 “Abazeiza baiswe abakulu abo abataane ba Yaakobbo olwʼokubba bakwatiire omuganda waabwe oYusufu engongi, bamutundiremu nga bamugulya abantu abamutwaire omu bugalama omu kyalo kyʼe Misiri. Neye oKibbumba yabbaire naye,
ACT 7:10 nʼamulamya okuzwa omu kugadakwe kwonakwona. Yamuwaire amalabuki, nʼabba mukoda eeri oFalaawo okabaka wʼe Misiri, ekyazwiremu oFalaawo nʼamusuuca mwekubbemberi omu Misiri nʼomu lubirirwe lwonalwona.”
ACT 7:11 “Oluzwanyuma, enzala enene nʼegwa omu Misiri mwonamwona paka nʼomu Kanani, nʼereeta okulaada kubitiriri ino, abazeiza baiswe ni bakayaku awokutoola ekyokulya ekimala.
ACT 7:12 Neye oYaakobbo oweyakiwuliireku ati omu Misiri waliyo ekyokulya, nʼatumayo abataane baabe baabbe. Era ogwo niigwo omulundi ogwasookeire nakimo abazeiza baiswe abakulu okwemaku omu Misiri.
ACT 7:13 Oweyakangireyo okwabba oku mulundi ogwaiririireku, oYusufu ni yeemanyikisya eeri abagandabe, era nʼoFalaawo weyamanyiire olulyo lwa Yusufu.
ACT 7:14 Ebyo nga biwoire, oYusufu nʼatumisya okuleeta oiteeye oYaakobbo, nʼabʼolulyolwe bonabona okutwalirya aamo abantu 75.
ACT 7:15 Nʼolwekyo oYaakobbo ni baserengeta okwaba e Misiri okutyama eeyo, era oluzwanyuma iye nʼabazeiza baiswe abakulu abandi eeyo gibafeereire.
ACT 7:16 Abantu bʼe Isirairi owebabbaire bazwayo e Misiri, emirambo gyabwe ni bagiginga ni bagiirya e Sekemu, ni bagiteeka omu magombe gʼempuku oIbbulaimu ageyabbaire agulire okuzwa oku baizukulu ba Kamoli aawo e Sekemu.”
ACT 7:17 “Ekiseera owekyabbaire kiigerera, ebiseera oKibbumba omuyatuukirirya ekyo ekiyabbaire asuubizire oIbbulaimu, abazeiza baiswe ni babyalagana, ni babba bangi omu Misiri.
ACT 7:18 Awo kaisi ni waizawo omu kyalo kyʼe Misiri okabaka ogondi eyabbaire tamaiteku oYusufu.
ACT 7:19 Okabaka oyo nʼalebalebania abantu baiswe era nʼagadya ino abazeiza baiswe, ngʼabamumisya nʼabaana baabwe abaibo e nza ati bafe.”
ACT 7:20 “Omu kiseera ekyo mubabyaliire oMusa era ngʼaboneka nakusani omumaiso ga Kibbumba. Okumala emyeri misatu, bamulabiririranga mu kisito kya iteeye mu mbiso.
ACT 7:21 Owebamusengucirye ni bamuteeka e nza, omwala wa Falaawo niiye eyamwangaire, nʼamwetwalira nʼamukulya ngʼomwana owuwe okububwe.
ACT 7:22 OMusa ni bamwegesya amalabuki gʼaBamisiri gonagona, nʼabba wʼamaani omu bintu ebiyatumulanga nʼebyo ebiyakolanga.
ACT 7:23 “OMusa oweyayererye emyanka 40 egyʼobukulu, nʼasuna ekiseego omu mwoyogwe ekiti ayabe acaalireku aBaisirairi abainaye eedi e gibabbaire.
ACT 7:24 Ngʼali eeyo, nʼabona omoiza kwibo nga waliyo oMumisiri amuliku amuluja, nʼabingiramu okubbeera oMwisirairi omwinaye nʼokunyaaŋa eeri oMumisiri, okwaba okweyaja ngʼamwitire.
ACT 7:25 OMusa iye yaseegere ati abagandabe bakitegeera bati oKibbumba ali kumukolesya okubanunula, neye ibo ekyo tibakitegeire.
ACT 7:26 Olunaku olwairireku, oMusa nʼagwerenkerera aBaisirairi babiri nga balwana, nʼagezyaku ati basyanie ngʼabakoba ati, ‘Basaiza inywe, muli boluganda; lwaki mulumyangana dala?’
ACT 7:27 “Neye omoiza waaku eyabbaire ali kunoja omwinaye nʼasindika eedi oMusa ngʼamukoba ati, ‘Naani eyakusuucirye omufugi era omulamuzi waiswe?
ACT 7:28 Otaka-so kunjita zena ngʼeizo owewaitire oMumisiri?’
ACT 7:29 OMusa oweyawuliire ebyo nʼairuka, nʼawulikira omu kyalo kyʼe Midiyaani, era eeyo giyafumbiriirwe nʼabyala abaana abaisuka babiri.”
ACT 7:30 “Nga wabitirewo emyanka 40, lumo oMusa yabbaire ali eeyo omwidungu, okumpi nʼolusozi oSinaayi, oKibbumba nʼamubonekera omu kifaananyi kya malaika, omu ndimi gyʼomusyo ogwabbaire gwakira omu kisaka neye nga tikiya.
ACT 7:31 Ekyo oweyakiboine ni kimwewunyisya ino. Oweyabbaire ooti aigerera yeetegereze, nʼawulira eigono lya Musengwa nga likoba liti,
ACT 7:32 ‘Ninze oKibbumba abazeizabo ogubasinzanga; oKibbumba wa Ibbulaimu, era wa Isaka, era wa Yaakobbo.’ Olwʼokutya okubitiriri okwabbaire okumukwaite, oMusa nʼatukuta ino era nʼakaya nʼokusetula amaisoge tete ati aloleyo.
ACT 7:33 “OMusengwa iye oKibbumba nʼamukoba ati, ‘Otoolemu ebiraitobyo olwʼokubba ekifo ekyo ekyoyemereiremu kitukulye.
ACT 7:34 Dala nningiriire ni mbona ngʼabantu bange abali omu Misiri owebagada eino. Mpuliire okwekunga kwabwe, era njikire njize mbalamye. Aale atyanu, oize, nkutuma okangeyo e Misiri.’
ACT 7:35 “OMusa dala oyo ogubabbaire bagaine okwikirirya nga bakoba bati, ‘Naani eyakusuucirye omufugi era omulamuzi waiswe?’ oKibbumba guyatumire, ngʼabitira omu malaika eyamubonekeire omu kisaka, abbe omufugi era omununuli.
ACT 7:36 Yabeekubbembeire okuwuluka omu Misiri era nʼakola ebyewunyisya nʼobumanyiciryo obwʼebyamagero omu kyalo kyʼe Misiri, nʼadi nga bali oku Nyanza eNtukuliki, era nʼomwidungu omubamalire emyanka 40.”
ACT 7:37 “OMusa onanyere oyo niiye eyakobere aBaisirairi ati, ‘OKibbumba yalibasindikira onaabbi okuzwa omu bantu bʼeigwanga lwanywe nga nze, eyalibakobera ebibono bya Musengwa.’
ACT 7:38 Era oMusa onanyere oyo niiye eyabbairewo aBaisirairi bonabona owebakumbaaniire omwidungu, ngʼali nʼomalaika eyatumwire naye oku lusozi oSinaayi. Niiye oyo eyabbaire nʼabazeiza baiswe, era niiye onanyere oyo ogubakwatisirye ebibono ebirimu endagirira yʼokubbaawo omu bwomi obutawaawo okubituwa.”
ACT 7:39 “Neye, abazeiza baiswe bagaine okumuwulisisya. Omu kifo kyʼekyo, ni bamwegaana era nʼomu myoyo gyabwe ni beegombanga kwirayo Misiri.
ACT 7:40 Bakobere Alooni bati, ‘Iswe otukolerewo ebifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba abatwekubbembera nga tukangayo, olwʼokubba iswe oyo oMusa eyatutoire omu kyalo kyʼe Misiri titwemaitiire ekimutuukireku.’
ACT 7:41 Ekyo niikyo ekiseera owebeekoleire ekifaananyi ekyʼokusinza ekiri ooti nyana. Era ni bakisadaakira ebisolo, era ni bakola emikolo egyʼokuwa ekifaananyi ekyo abananyere ekibeyeseire ekitiisya.
ACT 7:42 Atyo oKibbumba yena nʼabakubbira omugongo, era nʼabaleka ni beemalira omu kusinza ebibbumbe ebiri angulu omwibbanga. Ekyo abo ekibakolere onaabbi Amosi yabbaire akitumwirekuuku e nyumaku eedi ngʼakoba ati oKibbumba akoba ati: ‘Bantu bʼe Isirairi, neso aale ebisolo ebimwabbiraganga nʼesadaaka egimwawangayo eibbanga lyonalyona eryʼemyanka 40 egimwabbaire omwidungu mwabiwanga ninze!
ACT 7:43 Owemwatambulanga, eweema eya Kibbumba egimwaginganga e ngulu ngʼeraga okubbaawo kwange aakati mwinywe timwabbaire muteekeremu kifaananyi kya nkuni waanywe oMoleki nʼonkota eyabbaire ekifaananyi kya nkuni waanywe oLefaani, ebifaananyi ebyʼokusinza ebimwekoleire kaisi olwo mubisinzenge? Nʼolwekyo naligira ni babadooma ni babatwala omu busibe eeyo e yala eino nʼokubita e Bbabbulooni.’
ACT 7:44 “Abazeiza baiswe nga bali omwidungu baabbanga nʼeweema eya Kibbumba eyaabbanga akamanyiciryo akalaga kati oKibbumba ali aawo nabo. Eweema eyo babbaire bagikolere ngʼoKibbumba oweyalagiire oMusa okugikola, era nga njeese mu kifaananyi oKibbumba ekiyabbaire amulagisiryeku.
ACT 7:45 Oluzwanyuma, abazeiza baiswe abo oYoswa abeyeekubbembeire bona owebamalire okubakwatisya eweema eya Kibbumba eyo, ni baiza nayo owebaingiriire omu kyalo ekyo okukitwala bakyefugire okuzwa oku mawanga oKibbumba ageyabbingiremu nga nʼabazeiza baiswe babona. Eweema eyo yasigaire omu kyalo ekyo paka omu biseera bya kabaka oDawudi.
ACT 7:46 Era oyo niiye oKibbumba oguyasiimire eino era eyasabire ati ayombekere oKibbumba oyo oYaakobbo oguyasinzanga enyumba eyenkalaakalira,
ACT 7:47 waire ngʼokabaka oSulemaani niiye eyairire nʼagyombeka.
ACT 7:48 “Neye, newankubbaire nga bakolere ekyo, oKibbumba oNambulaku aMwagaagana, tabba mu nyumba abantu egibombeka, era dala ngʼonaabbi oweyakitumwire ngʼoMusengwa iye oKibbumba owaakoba ati:
ACT 7:49 ‘Eigulu niiryo entebe yange oku ntyama nga nfuga, kaisi ekyalo ikyo ni kibba mukonkolo oku mpumulirya ebigere. Nyumbaki dala egimwezya okunnyombekera nʼentuukana? Ooba wantuki dala awemwezya okunkolera mbeemu ni wantuukana?
ACT 7:50 Byonabyona ebyo ebiri angulu nʼansi tininze nabikolere?’ ”
ACT 7:51 OSitefaano ni yeeyongera ati, “Bantu inywe abajeemu, abʼemyoyo e giri ooti gyʼabataikiririrya omu Kibbumba, era enkusyali egitawulisisya ebibono bya Kibbumba! Muli ooti bazeiza baanywe, olwʼokubba bulijo mugaana okugondera oMwoyo oMutukulye!
ACT 7:52 Oku banaabbi bonabona aale kulikuuku kadi moiza abazeiza baanywe ogunandi ni bayiigaania? Obanga baitire nʼabo bona abalagwire okwiza kwa Mutukulye wa Kibbumba atuukiriire, yena ogumwaliiremu olukwe ni mumwita.
ACT 7:53 Niinywe abasunire aMateeka ga Musa, ngʼabamalaika owebagalangiriire neye mukaire okugakwata.”
ACT 7:54 AbʼaKakiiko owebawuliire ebyo, ni baizula eikabyo, era ni bamunyiigira ino.
ACT 7:55 Neye oSitefaano, eyabbaire omu kaseera ako aizwire amaani ga Mwoyo oMutukulye, nʼalola omwigulu, nʼabona ekitiisya kya Kibbumba nga kimesyamesya, era nʼoYesu ngʼayemereire aamo nʼoKibbumba omu kifo kyʼekitiisya eino.
ACT 7:56 OSitefaano nʼakoba ati, “Aale mubone! Mbona eigulu nga libiikukire, era mbona oMwana wa Muntu ngʼayemereire aamo nʼoKibbumba omu kifo ekyʼekitiisya eino.”
ACT 7:57 Awo bonabona omulundi gumo ni bakwata omu matwi gaabwe okugaigalawo nga baasyamika, era aamo ni bayoolookera oku Sitefaano, ni bamugwera.
ACT 7:58 Awo ni bamukulukuusa okumuwuluca omu kibuga, ni batandiika okumukubba amabbaale. Abo ababbaire bamukubba, ebizwalo byabwe ebyʼoku ngulu ni babisisya omusaiza ogubeeta bati Sawulo abibakuumire.
ACT 7:59 Nga bakaali bamukubba amabbaale, oSitefaano nʼasaba nʼebibono binu ati, “Musengwa oYesu, otwale omwoyo gwange.”
ACT 7:60 Ekyazwiremu nʼagwa oku mazwige, nʼasaba maaminkirira ati, “Musengwa, obasoniye ekibbikibbi kinu.” Oweyamalire okutumula ebibono ebyo, nʼafa.
ACT 8:1 Omusaiza oodi oSawulo yena yabbaire awo ngʼasiima ekyʼokwita oSitefaano. Oku lunaku olunanyere olwo, okuyiigaania ekanisa eyabbaire omu Yerusaalemi okwʼamaani ni kutandiika. Era okutoolaku abatume, kumpi abaikirirya abasigairewo bonabona basalaanikiire mu bitundu byʼeitwale lyʼe Buyudaaya nʼomu lyʼe Samaaliya.
ACT 8:2 Abasaiza abʼeiganyi omu kuweererya oKibbumba ababbairewo ni baliika oSitefaano, era ni bamukunga ino.
ACT 8:3 Neye iye oSawulo nʼatandiika okukolerera okujigirica ekanisa. Ngʼayaba nyumba ku nyumba, nʼaingira nʼakwata nabuli mwikirirya yenayena, era abo abaakwaite nʼabawaayo babasibe omu mabbuusu.
ACT 8:4 Awo abaikirirya abo abebasalaanicirye ni baabanga nga webalaabba ekibono kya Kibbumba omu bitundu omubawulikiire.
ACT 8:5 Omoiza kwibo, oFiripo, iye yaserengetere mu kibuga ekyʼe Samaaliya, nʼalaabba eeri abantu baayo ebifa oku Kurisito.
ACT 8:6 Abantu baayo owebawuliire oFiripo ebyatumula era ni babona nʼebyewunyo ebyakola, bonabona ni bateeka ino omwoyo kwebyo ebyayegesya.
ACT 8:7 Emizimu ni gizwanga oku bantu bangi nga wegikuukulya nʼamagono agaaminkirira. Era abasanyalali nʼabanialuuki bangi ino ni balama.
ACT 8:8 Nʼolwebyo, abʼomu kibuga kyʼe Samaaliya ni baizula eisangaalo libitiriri.
ACT 8:9 Omu kibuga ekyo mwabbairemu omusaiza ogubeetanga oSimooni eyabbaire alwire ngʼakola ebyeirogo ni yeewunyisya ino aBasamaaliya. Era yeewaananga ino nga yeeyeta muntu wʼamaani eino.
ACT 8:10 Abʼe Samaaliya abʼengeri egyʼenjawulo abakulu nʼabatobato, nʼabʼebitiisya nʼabasembayo ansi bamuwulisisyanga nʼomwoyo gumo, nga bakoba bati, “Omuntu onu dala niiye amaani ga Kibbumba gadi nakimo agebeeta amaani amabitiriri.”
ACT 8:11 Era, nga bamuwuliriramu ino olwʼokubba yabbaire alwire ngʼabeewunyisya nʼebyamalikoolo byʼeirogolye.
ACT 8:12 Neye abantu abo owebaikiriirye aMawuliro aMasa oFiripo ageyabbaire alaabba agafa oku bwakabaka bwa Kibbumba era ati oYesu niiye oKurisito, ni bababatiza, abakali nʼabasaiza kitabulye.
ACT 8:13 Era nʼoSimooni yena nʼaikiririrya omu Yesu. Owebamalire okumubatiza, nʼatandiika okusengererya oFiripo nabuli e giyaabanga okulaabba, era ebyewunyo ebibitiriri ebiyabonanga ni bimuwugulalyanga.
ACT 8:14 Awo abatume ababbaire omu Yerusaalemi owebawuliire bati omu Samaaliya abaayo baikiriirye ekibono kya Kibbumba, ni babasindikira oPeetero nʼoYokaana.
ACT 8:15 Owebatuukireyo, ni basabira abaikirirya basune oMwoyo oMutukulye.
ACT 8:16 Ekyo kityo olwʼokubba mwibo timwabbairemu kadi moiza oMwoyo oguyabbaire aikireku. Babbaire bababatizire-bubatizi mu liina lya Musengwa oYesu kyonkani.
ACT 8:17 Awo oPeetero nʼoYokaana ni babateekaku engalo gyabwe oku mitwe babasabire, atyo oMwoyo oMutukulye nʼaika ku buli moiza kwibo.
ACT 8:18 Iye oSimooni oweyaboine ngʼabatume bateeka engalo oku bantu oMwoyo oMutukulye nʼabaikaku, nʼaleetera abatume empiiya,
ACT 8:19 nʼabakoba ati, “Zena mumpeeku obwezye obwo kaisi mbe nga zena nabuli ogunteekaku engalo gyange oMwoyo oMutukulye amwikaku.”
ACT 8:20 Neye oPeetero nʼamwiramu ati, “Ojigirike nʼempiiyagyo olwʼokubba oseegere oti wasuna ekirabo kya Kibbumba ekyagaba bwereere ngʼokigula-buguli!
ACT 8:21 Omu buweererya bunu obulamu kifo waire mugabo, olwʼokubba omwoyogwo timuteereeri omumaiso ga Kibbumba.
ACT 8:22 Weenenye, era weegairire oKibbumba amo nʼakusoniya okuseega ekiseego ekyʼengeri eyo ekiri omu mwoyogwo.
ACT 8:23 Ekyo kityo olwʼokubba mbona ngʼoizwire ngongi era oli muntu ekibbikibbi ogukifugira nakimo.”
ACT 8:24 OSimooni nʼakoba oPeetero ati, “Muneegairireku oMusengwa olwʼebibono ebyo ebyotumwire tiwaabbaawo waire kimo ekintuukaku.”
ACT 8:25 Awo oPeetero nʼoYokaana owebamalire okulaabba ekibono kya Kibbumba nʼokukikakasa omu bantu, ni bakwata ekangayo e Yerusaalemi, nga baaba webalaabba eeri abantu abʼomu bitundu bingi ebyʼe Samaaliya aMawuliro aMasa agakwata oku Yesu.
ACT 8:26 Oluzwanyuma, omalaika okuzwa e wa Musengwa nʼakoba oFiripo ati, “Osetukiremu oyabe olubba lwʼe maserengeta, okwate enzira ezwa e Yerusaalemi nʼerungama e Gaaza okubita omwidungu.”
ACT 8:27 Yena atyo nʼasetukiramu nʼayaba. Ngʼali omu nzira, nʼasangaana omusaiza oMwesyopiya omulaawe, nga mufugi mukulu akola ngʼomuwanika omukulu owa kabaka wʼEsyopiya. Okabaka oyo yabbaire mukali era ngʼekitiisyakye bamwetanga bati Kandake. Omusaiza oyo yabbaire ayabire e Yerusaalemi kusinza Kibbumba.
ACT 8:28 Kale atyanu ngʼakangayo e waabwe, atyaime-so bamusiringitya omu kigaalikye, nʼayaba nga waasoma ekitabo ekirimu ebibono bya naabbi oIsaaya.
ACT 8:29 OMwoyo oMutukulye nʼakoba oFiripo ati, “Oigerere oku kigaali ekyo otambulire ampyampi nakyo.”
ACT 8:30 OFiripo yena nʼairuukirira ekigaali ekyo nʼakituukaku, era oweyeetegerezere nʼawulira omusaiza oyo ngʼasoma okuzwa omu kitabo kya naabbi Isaaya. OFiripo nʼamubuulya ati, “Amakulu gʼebyo ebyosoma dala ogasuna?”
ACT 8:31 Iye nʼamwiramu ati, “Kaisi dala mpezya ntya okugasuna okutoolaku nga waliwo abinsonzoleire?” Awo nʼayeta oFiripo okuniina oku kigaali atyame aamo naye, nga webaabirana.
ACT 8:32 Ekitundu kyʼeBiwandiike omukungu ekiyabbaire asoma kikoba kiti: “Bamutwaire okumwita ooti badooma ntaama kutwala mu kibbaagiro kusala; era ngʼontaama owaatabbaalaala okwerwanaku nga bamumwa ebyoya; yena tiyabbuunwire omunwagwe okubakobaku ekibono waire kimo okwekankaba.
ACT 8:33 Bamubitirye omu ngeri yʼokumuswazaswaza, era nʼomusango ogubabbaire bamuvunaana ni bagusalirirya. Mpaawo eyalyezya okubalisya abaizukulube, olwʼokubba obwomibwe babukapwire-bukapuli oku kyalo.”
ACT 8:34 Awo omukungu nʼabuulya oFiripo ati, “Kaabbo onkobere, naani onu onaabbi ogwatumulaku? Yeetumulaku niiye onanyere ooba atumula ku muntu gondi?”
ACT 8:35 OFiripo ngʼasinzirira oku kitundu kyʼeBiwandiike ekinanyere ekyo, nʼatandiika okulaabba egyali aMawuliro aMasa agakwata oku Yesu.
ACT 8:36 Owebeeyongeire omumaiso omu lugendo lwabwe, ni batuuka awabbaire ekidiba kyʼamaizi, omukungu nʼakoba oFiripo ati, “Obone amaizi nganu! Neso aale ekindoberya okumbatiza tete niki?” [
ACT 8:37 OFiripo nʼakoba ati, “Owoobba ngʼoikiririirye omu Yesu nʼomwoyogwo gwonagwona, kyezeka okukubatiza.” Iye nʼairamu ati, “Njikirirya nti oYesu niiye oKurisito oMwana wa Kibbumba].”
ACT 8:38 Awo omukungu nʼalagira okwemererya ekigaali. Awo iye nʼoFiripo bonabona ni baniinuka, ni baaba omu maizi, oFiripo nʼamubatiza.
ACT 8:39 Owebazwire omu maizi, oMwoyo wa Musengwa nʼayangulawo oFiripo, nʼamulungamya enkona, atyo nʼamugotaku. Neye era, omukungu iye ni yeeyongera nʼolugendolwe ngʼaizwire eisangaalo omu mwoyogwe.
ACT 8:40 OFiripo okwaba okweyaja ngʼali mwAzoto, era nʼabitabita omu bubuga bwonabwona obuli aawo, ngʼayaba akobera abantu aMawuliro aMasa paka oweyatuukire e Kaisaaliya.
ACT 9:1 Ebyo nga byaba omumaiso, iye oSawulo yabbaire nga yeeyayira kwita beegi ba Musengwa. Era nʼayaba eeri okabona akira obukulu,
ACT 9:2 nʼamusaba ebbaluwa emwanjula era emuwa obwezye okwaba omu makumbaaniro agʼomu kibuga e Damaasiko. Eeyo ngʼali nʼokukwata abo bonabona abasengereri bʼeNzira ya Musengwa singa abaajiryayo, aabba basaiza ooba bakali, abatwale e Yerusaalemi babasibe.
ACT 9:3 Ngʼali omu lugendolwe ayaba e Damaasiko nʼabagalaagalabe, awo-so ngʼaigereire okumpi nʼekibuga ekyo, ekitangaala ekyʼamaani ni kizwa omwigulu ni kimumoleka okumweruguulirirya.
ACT 9:4 OSawulo nʼagwa ansi era ananyere awo nʼawulira eigono erimukoba liti, “Sawulo, Sawulo, lwaki onjiigaania?”
ACT 9:5 OSawulo nʼabuulya ati, “Niiwe onaani, Musengwa?” Eigono ni liiramu liti, “Ninze oYesu ogwoli kuyiigaania.
ACT 9:6 Aale atyanu osetuke oyabe oingire omu kibuga. Eeyo wayajiryayo abakukobera ekyokukola.”
ACT 9:7 Abasaiza ababbaire batambula nʼoSawulo ni beemerera aawo omu kuwugulala okwʼamaani; nga bawulira eigono eritumula, neye nga tibabonaku onanyereryo.
ACT 9:8 Eigono oweryamalire okutumula, oSawulo nʼasetuka okwitakali, neye oweyabbaire ati abonie, nandi nʼayezya okubona ekintu naire. Awo abainaye ni bamukwata oku ngalo, ni bamubbeera okumutuuca okwingira omu kibuga oDamaasiko.
ACT 9:9 OSawulo nʼamala enaku isatu ngʼayofuwaire, era nga nʼokulya talya ooba okunywa.
ACT 9:10 Omu kibuga e Damaasiko mwabbairemu omwegi wa Yesu eriinalye yena bati Ananiya. OMusengwa nʼabonekera Ananiya oyo omu kwolesebwa, nʼamukoba ati, “Ananiya!” Iye nʼayetuka ati, “Waitu Musengwa.”
ACT 9:11 OMusengwa nʼamukoba ati, “Osetukiremu oyabe omu kisito kya Yuda ekiri oku nzira egibeeta eNterembereri, obuulye bakulage omusaiza azwire e Taasasi ogubeeta oSawulo. Owentumulira aanu waliyo ali omu kusaba,
ACT 9:12 era asunire okwolesebwa ngʼomusaiza ogubeeta Ananiya aiza e gyali amuteekeku engalo amusabire kaisi ayezye okwiramu okubona.”
ACT 9:13 Ananiya nʼamwiramu ati, “Musengwa, neye nga mpuliire bingi ebibatumula oku musaiza oyo, nga kwoteekereku nʼakabbikabbi akʼamaanimaani akeyatuucirye oku batuukirirye abali omu Yerusaalemi!
ACT 9:14 Era nʼokwiza munu, asunire obwezye okuzwa eeri abakabona abakulu okukwata era adyake omu mabbuusu abo bonabona abakusinza.”
ACT 9:15 Neye oMusengwa nʼamukoba ati, “Iwe oyabe! Omusaiza oyo ninze onanyere mmwerondeiremu okummanyikisya omu bantu aBatali Bayudaaya nʼabakabaka baabwe, era nʼomu Baisirairi.
ACT 9:16 Era, nze namulaga ngʼowekyalimwetaagisya okubita omu kugada okunene olwʼokulaabba ebikwata oku liina lyange.”
ACT 9:17 Nʼolwekyo, Ananiya nʼayaba e giri oSawulo, nʼaingira omu nyumba omuyabbaire. Ngʼamuteekaku engalo, Ananiya niiye okumukoba ati, “Woluganda oSawulo, oMusengwa oYesu, iye onanyere oyo eyakubonekeire owewabbaire omu nzira ngʼoiza, antumire egyoli kaisi oyezye okwiramu okubona, era oizule nʼoMwoyo oMutukulye.”
ACT 9:18 Amangu ago, oku maiso ga Sawulo ni kuzwaku ebintu ebiri ooti bikalakamba bya nyanyi, ni gabbuunulukuka, nʼayezya okubona tete. Awo nʼasetuka, ni bamubatiza,
ACT 9:19 era oweyamalire okulyaku ekyokulya, omubirigwe ni gwiramu amaani. OSawulo nʼamala enaku egyeraku ngʼali nʼabeegi ba Yesu abʼomu Damaasiko.
ACT 9:20 Era tiyalwire, nʼatandiika okwabanga omu makumbaaniro, ngʼakobera abantu ati oYesu niiye oMwana wa Kibbumba.
ACT 9:21 Bonabona abamuwuliranga ni bawuninkirira, ni beebuulyangana bati, “Onu tiniiye odi eyagadyanga era nʼagezyaku okujigirica abʼomu Yerusaalemi abasinza eriina lya Yesu eryo? Era ekinanyere ekyo tiniikyo ekyamuleetere nʼaanu abakwate abatwale eeri abakabona abakulu?”
ACT 9:22 Neye era, oSawulo ni yeeyongera okubba nʼamaani omu kwegesyakwe, nʼengeri egiyakakatyanga amantalekamu muntu akakunkuna oteekeku nʼokuwa ebiraga biti oYesu niiye oKurisito. Atyo nʼawugulalyanga aBayudaaya ababbaire omu Damaasiko, ni bakayaku nʼekyokumwakanisyamu.
ACT 9:23 Eibbanga eryera oweryabire nga libitawo, aBayudaaya ni basala olukwe okwita oSawulo,
ACT 9:24 neye olukwe lwabwe olwo oSawulo nʼalugwamu. Abantu abo ibo-so omusana nʼobwire, ni baabbanga oku miryango egingira omu kibuga e gibamwekuumiire ngʼawulukamu bamwite.
ACT 9:25 Neye omu kimo oku biire, ni wabbaawo abaikirirya abateekere oSawulo omu kiibo, ni bamubitirya omu kimo oku biwundu ebiri oku kitempe ekyesitiriire ekibuga, ni bamwica e nza nʼemiguwa nʼasodoka nʼayaba.
ACT 9:26 OSawulo oweyatuukire omu Yerusaalemi, nʼagezyaku okwegaita oku baikirirya ba Yesu ababbaireyo, neye ibo olwʼokutakiikirirya bati dala yena atyanu mwikirirya wa Yesu, ni bamwesambanga-bwesambi nga bamutya.
ACT 9:27 Neye oBbalunaba nʼamubbeera, nʼamutwala nʼamwanjulayo eeri abatume. OBbalunaba nʼabakobera ngʼoSawulo oweyabbaire oku nzira ngʼali omu lugendo olwʼe Damaasiko nʼabona oMusengwa. Era ngʼoMusengwa oweyatumwire naye, era nʼabakobera ngʼoSawulo oweyalaabbanga mu liina lya Yesu ngʼali omu kibuga ekyo.
ACT 9:28 Nʼolwekyo, oSawulo nʼabbanga aamo nʼabaikirirya, era ni yeeyaayanga omu Yerusaalemi, era nʼayabanga nʼatumula nʼabantu omu liina lya Musengwa nʼobugumu.
ACT 9:29 Yatumulanga eeri aBayudaaya abatumula oLuyonaani, era nʼawanyisyagananga nabo ebiseego neye tete ibo ni baira bakitoolamu busungu, ekyazwiremu kugezyaku kunoonia ngeri yʼokumwita.
ACT 9:30 Aboluganda ekyo owebakitegeireku, ni bamuserengetya e Kaisaaliya, e gibamuseebuliire okwaba e Taasasi.
ACT 9:31 Awo amakanisa agabbaire omu Buyudaaya mwonamwona nʼomu Galiraaya nʼomu Samaaliya ni gasuna eidembe era ni geekalangulira omu kwikirirya. Era, ngʼoMwoyo oMutukulye waabbeera abaikirirya nʼokubairyamu amaani, ni beeyongera obungi, nga webeebitya omu ngeri egiweesya oKibbumba ekitiisya.
ACT 9:32 Eedi nga biri bityo, eenu ngʼoPeetero waabitabita omu byalo byʼoku kitundu ekyo byonabyona okucaaliraku abatuukirirye. Era nʼayaba nʼacaaliraku nʼabʼomu kabuga kʼe Liida.
ACT 9:33 Eeyo nʼayajiryayo omusaiza eriinalye bati Aineya eyabbaire yasanyalaire era ngʼamalire oku buliri emyanka munaana.
ACT 9:34 OPeetero nʼamukoba ati, “Aineya, nawentumulira aanu oYesu Kurisito akulamya. Aale osetuke, olingeku omukeekagwo!” Amangu ago Aineya nʼasetuka ngʼalamire.
ACT 9:35 Kumpi abatyami bʼomu kabuga oLiida nʼokutwalirya aamo abʼomu kitundu kyʼe Saroni bonabona bamweboneireku ngʼowaalamire, era bangi kwibo ni baikiririrya omu Musengwa.
ACT 9:36 Omu kibuga kyʼe Yoopa mwabbairemu omukali omwikirirya eriinalye bati Taabbiisa, omu Luyonaani bati Doloka. OTaabbiisa oyo yabbaire muntu akola ebikole ebisa bulijo era ngʼabbeera ino abadoobi.
ACT 9:37 Omu naku egyo, omukali oyo nʼalwala era nʼafa, omulambogwe ni bagunaabya, ni baguteeka omu kisenge ekyʼe ngulu.
ACT 9:38 Atyanu, akabuga oYoopa kabbaire kumpikumpi nʼakabuga oLiida. Kale abaikirirya abʼomu Yoopa owebakiwuliireku bati oPeetero ali omu Liida, ni batumayo abasaiza babiri e giri oPeetero okumwekungirira bati, “Tukwegairiire, oizeku e waiswe era oyanguweku!”
ACT 9:39 OPeetero yena nʼasetula nʼayaba nabo. Owebatuukire, ni bamutwala buterembereri omu kisenge ekyʼe ngulu omulambo omugwabbaire. Abanamwandu ababbairemu bonabona ni bamweruguulirirya nga bakuukulya, era nga webamulaga amaganduula nʼebizwalo ebindi omugenzi oDoloka ebiyabbaire abatungiire ngʼakaali mwomi.
ACT 9:40 Ekyazwiremu oPeetero nʼawulucaamu nabuli moiza, kaisi iye ngʼasigairemu yenkani nʼakoma amazwi ni yeegairira oKibbumba. Kaisi nʼacuukira omulambo, nʼagukoba ati, “Taabbiisa, osetuke oyemerere!” Omufu nʼalibulya amaiso. Oweyaboine oPeetero, nʼasetuka nʼatyama.
ACT 9:41 OPeetero nʼamukwata oku ngalo nʼamubbeera okusetuka okwemerera. Kaisi nʼayeta abanamwandu badi nʼabatuukirirye abandi okwingira, nʼamubakwatisya nga mwomi.
ACT 9:42 Amawuliro gʼekikole ekyo ni gasalaanikira omu Yoopa mwonamwona, era abantu bangi ni baikiririrya omu Musengwa.
ACT 9:43 Atyo oPeetero nʼatwala eibbanga eryeraku omu Yoopa, ngʼatyama wʼomusaiza ogubeeta oSimooni omuwaali wʼamadiba.
ACT 10:1 Omu kibuga kyʼe Kaisaaliya mwabbairemu omusaiza eriinalye bati Koloneeryo. Yabbaire niiye aduumira ekibinja kyʼabaisirikale 100 abʼamaje gʼaBalooma ekyo abakira ekibabbaire bamaite bati Kikoosi kyʼabʼe Itale.
ACT 10:2 Omusaiza oyo aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona babbaire batya oKibbumba era ngʼeneebitya yaabwe emuweesya ino ekitiisya. Yagabiranga abo abadoobi nʼomwoyo gumo, era ngʼokusaba oKibbumba tagonerya.
ACT 10:3 Lumo oku saawa ooti mwenda egyeigulo, oKoloneeryo nʼasuna okwolesebwa. Era nʼabona nakusani ngʼomalaika wa Musengwa iye oKibbumba aiza e gyali, nʼamweta ati, “Koloneeryo!”
ACT 10:4 Awo oKoloneeryo, ensisi nʼemukwata, ni yeekalikica omalaika amaiso, nʼamubuulya ati, “Niki Musengwa?” Omalaika nʼamwiramu ati, “Okusabakwo nʼokugabakwo bikwaite oKibbumba oku mwoyo nʼabisiima, era atyanu akwiramu.
ACT 10:5 Aale atyanu otume abantu e Yoopa baabe beete omusaiza ogubeeta oSimooni, nʼerindi bati Peetero.
ACT 10:6 Acaire e wʼomusaiza yena ogubeeta bati Simooni, omuwaali wʼamadiba, aali nʼekisito ekiri oku mbale mbale kwʼenyanza.”
ACT 10:7 Omalaika wa Musengwa eyatumwire naye oweyamalire okuzwawo, oKoloneeryo nʼayeta babiri oku bagalamabe abʼomu nyumba nʼomwisirikale omoiza kwabo abakuumibe asinza oKibbumba.
ACT 10:8 Oweyamalire okubabitiramu byonabyona ebibbairewo, nʼabatuma e Yoopa.
ACT 10:9 Oku lunaku olwairireku, ngʼabebatumire bakaali bali mu nzira batira okutuuka e Yoopa, oku saawa ooti mukaaga egyʼomusana, iye oPeetero nʼaniina e ngulu oku kisooto oku nyumba okusaba oKibbumba.
ACT 10:10 Ngʼali eeyo, enzala nʼemuluma, ni yeegomba okubbaaku nʼekyokulya. Nga bakaali bakimutegekera, yaabire okweyaja ngʼaingiire mu kwolesebwa.
ACT 10:11 Era nʼabona eigulu nga libiikukire. Ekintu ekiri ooti gujoola ogugalami gwika oku kyalo ampi nʼegyali ooti-so amo waliwo abagukwaite ku buli nsonda gyagwo eina bagwica.
ACT 10:12 Omu gujoola ogwo mwabbairemu ebisolo ebya buli ngeri ebyʼebigere ebina, nʼebyekulukuusa. Era mwabbairemu nabuli kika kyʼenyonyi.
ACT 10:13 Ni wawulikikawo eigono nga limukoba liti, “Peetero, osetuke osale ku binu, olye!”
ACT 10:14 OPeetero nʼairamu ati, “Bbe Musengwa, timpezya okukola ekintu ooti kiikyo. Nze tindyangaku kintu kyonakyona amateeka gʼekiyudaaya ekigatwala ngʼekyomuliko ooba ekitasaana okulya.”
ACT 10:15 Eigono nago tete ni limukoba liti, “Ekintu oKibbumba ekyatukwirye nʼakiikirirya ngʼekisa tokitwalanga ngʼekitali kitukulye.”
ACT 10:16 Okumukoba okukola ebyo kwabbairewo emirundi misatu, era amangu ago ogusuuka ogwo ni bagwiryayo omwigulu.
ACT 10:17 NgʼoPeetero akaali ali aawo yeebuulya niki ebyaboine omu kwolesebwa ekibitegeeza, abasaiza oKoloneeryo abeyatumire, ni batuuka. Okukubba amaiso bati, nga beemereire nakimo ku geeti yʼekisito kya Simooni omuwaali wʼamadiba. Kaisi babbaire babuuliriirye ni bavumbula ekisito ekyo e gikiri.
ACT 10:18 Awo ni bakubba okoodi, ni babuulya ababbairewo bati, “Kinu niikyo ekisito oSimooni, erindi bati Peetero e gyabba?”
ACT 10:19 Iye oPeetero ngʼakaali ali eenu aseega kwekyo ekyaboine, oMwoyo oMutukulye nʼamukoba ati, “Simooni, waliwo abasaiza basatu bakunoonia.
ACT 10:20 Nʼolwekyo osetukiremu oniinuke, era oyabe nabo amanteezizyazizya, olwʼokubba ninze mbatumire.”
ACT 10:21 Awo oPeetero nʼayaba e giri abasaiza nago, ni yeeyanjula e gibali ati, “Ninze onu ogumunoonia. Mubbaire mukoba mutya?”
ACT 10:22 Ibo ni bamwiramu bati, “Tuzwereire wa Koloneeryo, aduumira ekibinja kyʼabaisirikale 100, omusaiza atuukiriire, era atya oKibbumba, era aBayudaaya bangi ogubawa ekitiisya. Omalaika omutukulye owa Kibbumba yamubonekeire, nʼamukoba akwete oyabe e wuwe awulireku ebyokoba.”
ACT 10:23 Kale oPeetero nʼabaaniriza omu nyumba ngʼabagenibe, era ni bagonawo. Eizo waaku, oPeetero nʼasetula okwaba nʼabakwenda ba Koloneeryo abo, era abamo oku boluganda ababbaire omu Yoopa ni bamwerekaku.
ACT 10:24 Olunaku olwairireku, ni batuuka e Kaisaaliya. OKoloneeryo yabbaire abasuubira, kale ngʼabakuumiriire. Era yabbaire ayetereku nʼabantube nʼabakaagwabe abʼomunda, bonabona nga bali aawo bakumbaine okuwulisisya obukwenda bwa Peetero.
ACT 10:25 OPeetero oweyatuukire, oKoloneeryo nʼairuka nʼaiza okumwaniriza, era nʼagwa oku mazwi abigere bya Peetero okumusinza.
ACT 10:26 Neye oPeetero nʼamusetula ngʼamukoba ati, “Bbe, oleke bba, tiwakola ekyo, osetuke! Zena ogwobona ndi muntu-buntu nga iwe.”
ACT 10:27 Awo ni baaba nga balonsya nʼoKoloneeryo, oPeetero nʼaingira omu nyumba. Oweyatuukiremu, yaajiiryemu abantu bangi oKoloneeryo abaayetere nga bakumbaine.
ACT 10:28 Omu ntumulaye, oPeetero nʼatandiika nʼokubakoba ati, “Inywe nywena mukimaite nakusani ngʼowekiri kyʼomuliko, omu mateeka gʼekiyudaaya, oMuyudaaya okukolagana nʼatali Muyudaaya ooba okumucaalira. Neye, oKibbumba andagire okutatwalanga omuntu yenayena nti oKibbumba tamwikirirya, ooba nti tatukula.
ACT 10:29 Kagira owemwanjetere, tineezizyazizirye wazira njizire-kwiza. Aale atyanu munkobere ekyagirire ni munjeta.”
ACT 10:30 Awo oKoloneeryo nʼamwiramu ati, “Enaku ina atyanu egibitirewo, omu kiseera ooti kinanyere kinu esaawa mwenda egyʼomusana, nabbaire omu nyumba yange nga nsaba oKibbumba. Mbu nkubba amaiso nti, ni mbona omuntu azwaire ebizwalo ebimirikiinya ngʼanjemereireku omumaiso.
ACT 10:31 Omuntu oyo nʼankoba ati, ‘Koloneeryo, oKibbumba awuliire okusabakwo, era asiimire nʼokugabakwo.
ACT 10:32 Aale otumisye e Yoopa, bakwetere omusaiza ogubeeta oSimooni Peetero abba omu kisito kya Simooni omuwaali wʼamadiba, ekiri oku mbale mbale kwʼenyanza.’
ACT 10:33 Zena niiye okukutumisya, era nsiimire ino okwizakwo. Swenaswena aanu ngʼowotubona tukumbaine omumaiso ga Kibbumba kuwulisisya biibyo byonabyona oMusengwa iye oKibbumba ebyakulagiire okutukobera.”
ACT 10:34 Awo oPeetero nʼatandiika entumulaye ati, “Atyanu mazima ntegeereire nakimo ngʼoKibbumba owaatamomola.
ACT 10:35 Neye ayaniriza nabuli muntu owʼeigwanga lyonalyona amuwa ekitiisya, era akola ebyasiima.
ACT 10:36 Mumaite obukwenda oKibbumba obuyasindikire eeri aBaisirairi ngʼabakobera aMawuliro aMasa agaleetera abantu eidembe aakati waabwe naye, okubitira omu kwikirirya oYesu Kurisito, oMusengwa wʼabantu bonabona.
ACT 10:37 Mumaite ebikole ebikulu ebyaizire bibbaawo okubita omu Buyudaaya mwonamwona, nga bisetukira e Galiraaya kasookeede oYokaana alaabba eeri abantu ebikwata oku kubatiza.
ACT 10:38 Ekikoba kiti, mumaite ebifa oku Yesu owʼe Naazaleesi. Mumaite ngʼoKibbumba oweyamulondere, nʼamuwa oMwoyowe oMutukulye era nʼamaani okukola ebyewunyo. Era, mumaite ngʼoYesu oyo oweyabitabitanga wonawona nga waakolera abantu ebisa neenu waalamya nʼabo bonabona ababbaire ansi wʼeifuge lya Sitaani. Ebyo byonabyona yabikolanga olwʼokubba oKibbumba yaabbanga naye.
ACT 10:39 “Iswe abatume tuli bajulizi ba buli kimo ekiyakolere omu kyalo kyʼaBayudaaya era nʼomu kibuga e Yerusaalemi. Bamwitire nga bamukomerera oku musalabba,
ACT 10:40 neye oluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu oKibbumba nʼamuzuukiza, atyo nʼamuzweraku okubonekaku tete.
ACT 10:41 Aate nʼomu kubonekaku tiyabonekeire Bayudaaya bonabona. Yabonekeireku bajulizi oKibbumba abeyabbaire amalire okulondamu nga bukaali. Ekikoba kiti, niiswe ababbaire oku kiinulo ekimo naye ngʼazuukiire.
ACT 10:42 OYesu oyo yatulagiire okulaabba obukwenda obwo eeri abantu nga tujulira tuti iye niiye oKibbumba oguyalondere okubba omulamuzi wʼabantu abalibba bakaali boomi nʼabalibba bafiire.
ACT 10:43 EBiwandiike byʼabanaabbi bonabona bimutumulaku biti, ‘Nabuli moiza amwikiririryamu asuna okumusoniya ebibbibibbibye olwʼobwezye bwʼeriinalye.’ ”
ACT 10:44 OPeetero ngʼakaali atumula ebibono ebyo, oMwoyo oMutukulye nʼaika ku bonabona ababbaire bawulisisya obukwendabwe.
ACT 10:45 Ekyo ni kyewunyisya ino aBayudaaya abaikirirya, nʼabo ababbaire baizire nʼoPeetero okuzwa e Yoopa, okubona ngʼoKibbumba awaire ekirabo ekyʼoMwoyo oMutukulye nʼaBatali Bayudaaya bona.
ACT 10:46 Ekyo kityo olwʼokubba babawuliire nga batumula omu ntumu egindi era nga bawuuja oKibbumba. Awo oPeetero nʼakoba ati,
ACT 10:47 “Nseega nti mpaawo muntu aali nʼensonga egaana abantu banu okubabatiza nʼamaizi. Aale tiniikyo? Ekyo kityo olwʼokubba mbona oKibbumba ngʼabawaire oMwoyo oMutukulye, era ngʼoweyamutuwaire iswe.”
ACT 10:48 Atyo oPeetero nʼakoba ati oleke bababatize omu bwezye bwʼeriina lya Yesu Kurisito. Ebyo nga biwoire, abo ababbairewo ni basaba oPeetero okusigala ngʼabbaaku nabo okumala enaku egindi ntontono giti.
ACT 11:1 Awo abatume nʼaboluganda abandi abʼomu bitundu byʼe Buyudaaya ni bawulira bati nʼabantu aBatali Bayudaaya abamo baikiriirye obukwenda bwʼekibono kya Kibbumba.
ACT 11:2 Olwʼekyo, oPeetero oweyakangire omu Yerusaalemi, aboluganda aBayudaaya abo ni bamunenya
ACT 11:3 bati, “Wabbaire otya okucaala omu bʼamawanga agandi abatali bakomole? Kaisi era nʼokulya nʼolya nabo dala!”
ACT 11:4 Awo oPeetero nʼatandiika okubasonzolera byonabyona ebyamutuukireku ngʼabicaana ngʼowebyabbaire.
ACT 11:5 Omu ndonsyaye, nʼabakoba ati, “Owenabbaire omu kibuga e Yoopa, lumo nabbaire nsaba, ni mba ooti muntu awongera. Kale awo, ni nsuna okwolesebwa. Nʼaboine ekintu ekiri ooti gujoola ogugalami ogubaica okuzwa omwigulu, nga bagukwaite ku buli nsonda gyagwo eina, ni gwika egyendi.
ACT 11:6 Oweneekalikicirye ebiri omu gusuuka, ni mbonamu bisolo ebya buli ngeri, ebyʼe ika, nʼebyʼomu kigona, nʼebyekulukuusa. Era mwabbairemu nabuli kika kyʼenyonyi egyʼomu kigona.
ACT 11:7 Awo ni mpulira eigono erinkoba liti, ‘Peetero, osetuke osale ku binu, olye!’
ACT 11:8 “Nze ni njiramu nti, ‘Bbe Musengwa, timpezya kukola ekintu ngʼekyo. Timbityangaku mu munwa gwange kintu kyonakyona amateeka gʼekiyudaaya, ekigatwala ngʼekyomuliko ooba ekitasaana okulya.’
ACT 11:9 “Neye eigono okuzwa omwigulu ni linjiramu liti, ‘Ekintu oKibbumba ekyatukwirye nʼakiikirirya ngʼekisa tokitwalanga ngʼekibbikibbi ekitawoomeire okulya.’
ACT 11:10 Okunkoba ebyo kwabbairewo emirundi misatu, era nʼogusuuka ni bagwiryayo omwigulu nʼebyabbairemu byonabyona.
ACT 11:11 “Omu kaseera akananyere ako, abasaiza basatu okuzwa e Kaisaaliya, abebatumire egyendi, ni batuuka omu kisito omutwabbaire.
ACT 11:12 OMwoyo oMutukulye nʼankoba okuteezizyazizya oku kyʼokwaba nabo. Nʼaboluganda omukaaga badi okuzwa e Yoopa bona twabire nabo e Kaisaaliya, era swenaswena ni twingira omu nyumba ya Koloneeryo.
ACT 11:13 Era oKoloneeryo nʼatukobera ngʼoweyabbaire aboine omalaika ngʼamubonekera omu nyumbaye, nʼamukoba ati, ‘Otumisye e Yoopa, oyete omusaiza ogubeeta oSimooni, erindi bati Peetero, aize akucaalire.
ACT 11:14 Yakukobera ebibono ebirimu obukwenda obwakulokola iwe nʼabʼomu kisitokyo bonabona.’
ACT 11:15 “Awo owenatandiikire okutumula egibali, oMwoyo oMutukulye nʼabaikaku ngʼoweyaikire kwiswe oku ntandiika.
ACT 11:16 Awo ni njebukirya oMusengwa ekiyakobere ati, ‘OYokaana yabatizire abantu na maizi, neye inywe balibabatiza na Mwoyo oMutukulye.’
ACT 11:17 Kale, nywena ngʼowemubona, oKibbumba yawaire abo aBatali Bayudaaya bona ekirabo ekyo mu ngeri moiza ngʼoweyakituwaire iswe owetwaikiririirye omu Musengwa oYesu Kurisito. Neso aale nze ninze onaani eyankayezerye okuloberya oKibbumba okukola ekyo?”
ACT 11:18 Ababbaire bawulisisya oPeetero owebawuliire ensonzolaye eyo, ni baikaikana, era tibairireyo okumunenya tete. Wazira, bairire mu kuwuuja Kibbumba nga webakoba bati, “Dala atyanu oKibbumba awaire nʼabantu aBatali Bayudaaya bona akakisa okwenenya kaisi basune obwomi obutawaawo.”
ACT 11:19 Atyanu, oluzwanyuma lwʼebyafiire oku Sitefaano, abaikirirya bangi abasalaanikire olwʼokubayiigaania okwatanukirewo. Abamo kwibo bairukire paka mu byalo byʼe Foinisiya, nʼomu Kupulo, nʼomu kibuga Antiyokiya. Era baabanga beegesya ekibono kya Kibbumba, okutoolaku nti eeri Bayudaaya bonkani.
ACT 11:20 Neye abamo oku baikirirya, abo nga babbaire bazwera mu Kupulo nʼe Kuleene, ni baaba omwAntiyokiya. Ibo ni batandiika okwegesya nʼabantu aBatali Bayudaaya bona, nga babakobera aMawuliro aMasa agakwata oku Musengwa oYesu.
ACT 11:21 Amaani ga Kibbumba ni gabba nabo ino, era omu ngeri eyo abantu bangi ni baikirirya obukwenda bwabwe, ni baira eeri oMusengwa.
ACT 11:22 AMawuliro agʼebyabbaire omwAntiyokiya ni gagwa omu matwi gʼabʼekanisa yʼomu Yerusaalemi. Ekyazwiremu, ni batuma oBbalunaba okwiza omwAntiyokiya.
ACT 11:23 OBbalunaba oyo yabbaire musaiza omusa eino ayabira oku kulungamya okwʼoMwoyo oMutukulye era aizwire okwikirirya. Oweyatuukire omwAntiyokiya, yena ni yeeboneraku ngʼoKibbumba owaalagire abantu abo ekisa, nʼabba musangaali ino. Atyo nʼabasisiitira bonabona okubba bamaliriri omu myoyo gyabwe okukalangukira oku kwikiririrya omu Musengwa nʼomwoyo gumo. Abantu abandi bangi kwabo abamuwuliire ngʼatumula nʼebiyakolere bona ni baikirirya aMawuliro aMasa, ni baira eeri oMusengwa.
ACT 11:25 OBbalunaba oweyazwire Antiyokiya, nʼayaba e Taasasi okunoonia oSawulo.
ACT 11:26 Oweyamwajiirye, nʼaira naye omwAntiyokiya amubbeerengeku. Okumala omwanka mulamba, ababiri abo ni basisinkananga nʼekanisa yʼomwAntiyokiya, era ni beegesyanga bangi ino kwibo ebifa oku Yesu. OmwAntiyokiya niimwo abantu omubasookeire nakimo okuwa abaikirirya ba Yesu eriina bati, Bakurisitaayo.
ACT 11:27 Omu kiseera ekyo, wabbairewo abanaabbi abazwire omu kibuga e Yerusaalemi, ni baaba omu kibuga Antiyokiya.
ACT 11:28 Omu lumo oku nkumbaana gyʼabaikirirya, omoiza kwabo, eriinalye bati Agabo, oMwoyo oMutukulye nʼamwikaku, nʼayemerera omumaiso gʼabaikirirya. OMwoyo ngʼamulungamya, nʼalagula ati, “Waaba okugwawo enzala eyʼamaani omu byalo ebyeraku.” Enzala eyo yabbairewo mu biseera byʼobufugi oKirawudiyo.
ACT 11:29 Nʼolwekyo, abaikirirya bʼomwAntiyokiya ni basalawo bati nabuli moiza yeesonde ngʼoweyaabba ayezerye okuwaayo, baweererye obubbeeri obwo eeri aboluganda abali omu Buyudaaya.
ACT 11:30 Era ekyo bakikolere, batyo ni batuma oBbalunaba nʼoSawulo batwale obubbeeri obwo e Yerusaalemi, babukwatisye abakaire bʼekanisa.
ACT 12:1 Omu kiseera ekinanyere ekyo, okabaka eyabbaireku ebiseera ebyo, yena eriina bati Kerode, nʼatandiika okuyiigaania ekanisa. Atyo nʼalagira bakwate abamo kwabo,
ACT 12:2 era nʼalagira baite nʼempiima omutume oYaakobbo omuganda wa Yokaana.
ACT 12:3 Oweyaboine ngʼekyakolere kisangaalisirye ino abeekubbemberi bʼaBayudaaya, nʼayaba omumaiso nʼalagira bakwate oPeetero yena. Ekyo kyabbairewo mu naku gyʼoMukolo ogwʼeMigaati eGibulamu eKizumbulukuca.
ACT 12:4 Owebamalire okukwata oPeetero, ni bamwigalira omu mabbuusu, ni bamuteekaku ebibinja byʼabakuumi bina, nabuli kimo nga kirimu abaisirikale bana bana, bimukuumenge mu biwu. OKerode ekiyabbaire ategeka kyabbaire kiti, amuleete amusalire omusango mulwatu, ngʼoMukolo ogwʼoKutambukirya guwoire.
ACT 12:5 Kale oPeetero ni bamukuumira omu mabbuusu, neye ekanisa ni yeekalangula okumusabira eeri oKibbumba.
ACT 12:6 NgʼoMukolo guwoire, omu kiire ekiceisya olunaku oKerode oluyabbaire yawuluciryaku oPeetero okumusalira omusango, oPeetero yabbaire agonere aakati omu baisirikale babiri. Abo, nabuli moiza babbaire bamusibire olujegere olusibire engalo gya Peetero kunu na kudi, kaisi abakuumi abandi ibo nga bali amulyango bakuumire amabbuusu.
ACT 12:7 Amantamanyaku, omalaika okuzwa e wa Musengwa nʼaingira omu mabbuusu oPeetero omuyabbaire, okwaka ni kwizula omu mabbuusu. Omalaika nʼaguunya oPeetero okwibega okumulamuca ngʼamukoba ati, “Osetuke, okole owangu!” Amangu ago, enjegere egyabbaire oku ngalo gya Peetero ni gitibuka, ni gigwa.
ACT 12:8 Omalaika tete nʼamukoba ati, “Weesibe omusibirogwo, osibe nʼebiraitobyo!” OPeetero oweyamalire okukola ekyo, omalaika nʼamukoba ekindi ati, “Ozwale nʼekikootikyo, oize twabe!”
ACT 12:9 OPeetero atyo nʼasengererya omalaika, ni bawuluka, neye nga tamaite ati omalaika ebyakola dala biri kubbangawo; iye ngʼaseega ati asunire kwolesebwa.
ACT 12:10 OPeetero nʼomalaika ni babita oku bakuumi abasooka, era nʼoku bokubiri. Ni batuuka oku geeti eyʼekyoma eri oku lukita lwʼamabbuusu ewuluka omu luguudo olwaba omu kibuga, enanyere ni yeigulawo. Ni babitawo, ni bagwa omu luguudo, ni baaba omu kibuga. Babba bankutambula okumalaku olumo oku nguudo egyʼomu kibuga, omalaika nʼagotawo, era nʼaleka oPeetero yenkani.
ACT 12:11 Awo niiye oPeetero oweyairiire omu kutegeera ebiriwo nʼakoba ati, “Atyanu ntegeire anambula kubuusabuusa nti oMusengwa atumire omalaikawe nʼantaisulya okuzwa omu ngalo gya Kerode. Era ampunucirye ebyo byonabyona abeekubbemberi bʼaBayudaaya ebibabbaire beeyayira okuntucaaku.”
ACT 12:12 Awo oPeetero oweyamalire okutegeera niki ekigwirewo, nʼayaba oku nyumba ya Malyamu omaaye wa Yokaana ogubeeta eriina erindi bati Maako. Omu nyumba omwo abaikirirya bangi gibabbaire bakumbaaniire, nga basabira oPeetero.
ACT 12:13 Oweyatuukire oku nyumba, nʼakonkona oku lwigi olwʼomumaiso, omwala omugalama wʼaawo, eriinalye bati Looda, nʼaiza okubona omuntu akonkona.
ACT 12:14 OLooda oweyamanyicirye eigono lya Peetero, nʼaizula eisangaalo, nʼebyʼokwigulawo nʼabizwaku, nʼairuka kwirayo munda. Owaatuuka eeri ababbaire basaba, nʼakoba ngʼoPeetero owaali e nza oku mulyango.
ACT 12:15 Ibo ni bamwiramu bati, “Iwe oboneka ogwire iralu.” Neye iye nʼakalala ati ekyatumula kituuce. Ibo ni bamukoba bati, “Oyo kiboneka malaika wa Peetero niiye ogwowuliire ngʼatumula.”
ACT 12:16 Eenu ngʼokwakana kukaali kwaba omumaiso, eedi iye oPeetero ni yeegumya okukonkona. Ekyazwiremu ni baigulawo, okwaba okubona nga niiye dala, ni bawugulala.
ACT 12:17 OPeetero niiye okugerya nʼengalo ngʼabakoba basirikeku bawulisisye, atyo nʼabalonserya ngʼoMusengwa owamutoire omu mabbuusu. Era, nʼamaliirirya nʼokubakoba ati, “Binu mubikobereku nʼoYaakobbo aamo nʼaboluganda abandi abasigaire.” Oweyamalire, nʼazwawo nʼayaba awantu awandi.
ACT 12:18 Owekwaceire amakeezi, ni wabbaawo okuziringitana nʼokutya okwʼamaani omu baisirikale abakuumanga oPeetero, nga beebuulya niki ekyatuukire oku Peetero.
ACT 12:19 Iye oKerode olwo ngʼamalire okulagira bayaze nabuli wantu nga bamunonia neye nandi ni bamubona. Era nʼawozesya ababbaire abamukuumire, era nʼalagira ni babaita. Ebyo owebyawoire, oKerode nʼazwa omu Buyudaaya, nʼaserengeta omu kibuga e Kaisaaliya, nʼabba yeeyo okumala akabbanga.
ACT 12:20 Neye omu kiseera ekyo oKerode oyo, nʼabatyami bʼomu bitundu byʼe Tiiro nʼe Sidoni babbaire balwire nga bali nʼendibo eyʼamaani. Kale ibo ni basalawo okwegaita aamo, baize egyali okusyania naye. Batyo ni basimoolya oBbulasito, omukuumi wʼolubirirwe oguyeesiganga eino okubakolera oku nsonga eyo. Era okubitira mwiye ni batuuca okusaba kwabwe eeri oKerode bati bakomye okayaani, babbe kintu kimo olwʼokubba basunanga ekyokulya kuzwa mu bantu bʼomu kyalo oKerode ekiyafuganga.
ACT 12:21 Awo olunaku oKerode oluyalaagaine nabo okubasisinkaniraku owerwatuukire, nʼazwala amaganduulage agʼobwakabaka, nʼatyama oku ntebeye eyʼobwakabaka, nʼawa entumulaye eeri abantu.
ACT 12:22 Awo abantu ni batandiika okukubba olukero nga webamuwaana bati, “Wobe! Onu tatumula ooti muntu bbe wazira kibbumba!”
ACT 12:23 Ananyere awo, olwʼokubba oKerode yalekere abantu ni bamusinza nʼokumuwa ekitiisya ekibankawaire Kibbumba, omalaika wa Musengwa nʼamumumamu olumbe. Yasindikire ebiwuuka omu binamukida ni bimulya nʼafa.
ACT 12:24 Neye ikyo ekibono kya Kibbumba ni kyeyongera okusalaana omu bantu, obungi bwʼabaikirirya ni bweyongerera nakimo.
ACT 12:25 Awo oBbalunaba nʼoSawulo owebamalire okutuuca obubbeeri obubatwaliire abaikirirya abʼomu Yerusaalemi ni bazwayo ni bakanga Antiyokiya. Kwolwo baabire nʼoYokaana, ogubeeta eriina erindi bati Maako.
ACT 13:1 Atyanu, omu kanisa yʼAntiyokiya mwabbairemu abakolanga gwʼokuwa bunaabbi okuzwa egiri oKibbumba aamo nʼokwegesya ebikwata oku kwikiririrya omu Yesu. Mwabo niimwo omwabbairemu oBbalunaba, nʼoSimyoni ogubakaliiryeku erya Mwirugazu, nʼoLuukiyo omubyale wʼe Kuleene, nʼoSawulo, nʼoManayeeni eyakuliire aamo nʼoKerode omufugi era nga balya onswa moiza.
ACT 13:2 Lumo, nga bali omu kusinza oMusengwa nʼokusiiba, oMwoyo oMutukulye nʼabakoba ati, “Aale munjawulire oBbalunaba nʼoSawulo esaawa eenu, mubatongole okukola ekyo ekinabalondeire okunkolera owenabeeteire.”
ACT 13:3 Kale okusaba nʼokusiiba owekwawoire, ni bateeka oku Bbalunaba nʼoSawulo engalo ngʼakamanyiciryo akalaga okubaawula nʼokubatongola, era ni babateera baabe bakole omulimo gwa Kibbumba.
ACT 13:4 Ababiri banu, oBbalunaba nʼoSawulo, oMwoyo oMutukulye nga niiye abalungamya awokwaba nʼekyʼokukola, ni baserengeta oku mwalo e Serewukiya, egibakwatiire emeeri, ni bambuka okwaba oku kizinga e Kupulo.
ACT 13:5 Owebatuuka eeyo, basibiire mu kabuga kʼe Salamiisi era ni batandiika okwegesyanga abantu baamu ekibono kya Kibbumba, omu makumbaaniro gʼaBayudaaya. Nga bakola ekyo, oYokaana oMaako yaabbanga nabo ngʼomubbeeri waabwe.
ACT 13:6 Batyo ni basala omu kizinga ekyʼe Kupulo okuzwa oku lubba olumo e Salamiisi paka owebaigukire oku lundi, omu kibuga e Paafo. Awo ni baajiryawo omusaiza oMuyudaaya eriinalye bati, Bbaalu-Yesu, eyabbaire omulogo era onaabbi owʼobubbeyi.
ACT 13:7 OBbaalu-Yesu oyo yabbaire nʼenkolagana nsa ino nʼomufugi owʼekizinga ekyo, oSerugiyo Pawulo omusaiza eyabbaire omulabuki era abona mangu ebintu. Lumo, omufugi oyo nʼatumisya bamwetere oBbalunaba nʼoSawulo ngʼekyataka kuwulisisyaku kibono kya Kibbumba. Era bona batyo ni baaba bamukobera obukwenda bwa Kibbumba.
ACT 13:8 Neye oBbaalu-Yesu eribagaluca omu Luyonaani bati, Erima, nʼagezyaku okubaakanisya ngʼagezyaku okukaisya omufugi okwikiririrya omu Yesu.
ACT 13:9 Awo oSawulo, ogubeeta oPawulo, ngʼaizwire amaani ga Mwoyo oMutukulye, nʼakanulira Erima amaiso, nʼamukoba ati,
ACT 13:10 “Onawulima iwe, oli ooti Sitaani onanyerenyeere era omulabe wʼobutuukirirye bwonabwona. Oizwire bubbeyi era nʼokulebalebania okwa buli ngeri. Tiwalirekeraawo okugotesya amazima agazwa egiri oMusengwa?
ACT 13:11 Aale oMusengwa ayaba okukubonereza, oyaba kufaamu amaiso, omale eibbanga nga toyezya kubona ekitangaala kyʼeisana naire.” Era amangu ago, ekisu nʼendikiirya ni bimususuka oku maiso era ni geebbuunaku. Nʼolwekyo Erima nʼatandiika okumamanta ngʼanoonia omuntu eyamukwataku oku ngalo amubbeere.
ACT 13:12 Omufugi oodi oweyaboine ebyo ebibbairewo, tiyasibiremu nʼaikiririrya omu Yesu, olwʼokubba okwegesya okukwata oku Musengwa kwamwewunyisirye ino.
ACT 13:13 Ebyo nga biwoire, okuzwa e Paafo, oPawulo nʼabainaye ni baniina omu meeri eyabasomocerye okwaba omwitwale lyʼe Panfiriya, eeyo ni baiguka okutuuka e Peruga. Nga bali omu Peruga, iye oYokaana Maako nʼabalekawo, nʼairayo e Yerusaalemi.
ACT 13:14 Ibo beeyongerayo nʼolugendo, ni batuuka omu kibuga kyona bati Antiyokiya, ekyʼeedi oku nsalo nʼomutala gwʼe Pisiidiya. Oku Saabbaato, ni baingira omwikumbaaniro lyʼaBayudaaya, ni batyama ni babba omu kusinza.
ACT 13:15 Omusomi wʼebitundu ebibatoolanga omu Mateeka ga Musa nʼomu Biwandiike byʼabanaabbi oweyamalire okubisoma, abakulu bʼeikumbaaniro ni batumira aba Pawulo omuntu abakobe ati, “Baganda baiswe, abba muli nʼobukwenda obwʼokwiryamu amaani obumuli nabwo obumutaka okuwa abantu, mutyo aale mutumule.”
ACT 13:16 OPawulo oweyasetukire, nʼagerya nʼengaloye okulaga abantu batege amatwi era nʼatandiika ati, “Baisirairi bainange na inywe abʼamawanga agandi abasinza oKibbumba, kaabbo mumpulisisyeku!
ACT 13:17 “OKibbumba aBaisirairi ogubasinza yalondere abazeiza baiswe okubba bantube, era nʼabasuuca eigwanga eryʼamaani owebabbaire nga bakaali baizaizana omu kyalo kyʼe Misiri. Oluzwanyuma, nʼabalaga amaanige amabitiriri omu kubatoolayo,
ACT 13:18 era nʼabba nabo omwidungu okumala emyanka ooti 40, ngʼabalabirira nʼokuguminkiriza eneebitya yaabwe embiibbi.
ACT 13:19 Yabawangulisirye amawanga musanvu agabbaire omu kyalo kyʼe Kanani, nʼagatoolaku eitakali lyago nʼaliwa abantube aBaisirairi ni lisuuka obusika bwabwe.
ACT 13:20 Ebyo byonabyona byabbairewo okubita omu myanka ooti 450. Era oluzwanyuma lwabyo, oKibbumba nʼabawa abalamuzi okubeekubbemberanga paka omu biseera bya Samwiri, eyabbaire onaabbi.
ACT 13:21 Ekiseera ekyo niikyo aBaisirairi omu bakobeire oSamwiri abalondere omuntu eyaabba okabaka waabwe. OKibbumba niiye okubalondera oSawulo omutaane wa Kiisi, owʼekika kya Bbenyamini, eyabafugiire emyanka 40.
ACT 13:22 Oweyamutoiremu obwesigwa nʼamutoolaku obwakabaka, nʼabairiryawo oDawudi okubba okabaka waabwe. Era, oDawudi oyo niiye oKibbumba oguyatumwireku ngʼamuwaana ati, ‘Nkivumbwire nti oDawudi omutaane wa Yese musaiza ayabira eino oku kukola ebyo omwoyo gwange ebigusiima. Yatuukiriryanga byonabyona ebintaka akole.’ ”
ACT 13:23 “Kaisi okubitira omu kiizukulu kya musaiza oyo oDawudi, era ngʼekisuubizo owekyabbaire, oKibbumba aleeteire oIsirairi oMulokoli, nga niiye oYesu.
ACT 13:24 NgʼoYesu akaali kuzwayo atandiike omulimogwe, oYokaana oMubatizi yalaabbire eeri buli Baisirairi abamuwuliranga, obukwenda ati bali nʼokwenenya ebibbibibbi byabwe, bababatize.
ACT 13:25 Era oweyabbaire yatira okumaliirirya omulimogwe, yakobere abantu ati, ‘Abba museega muti ninze oMasiya oyo aiza, ala tininze. Wazira waliwo ankiraku obwezye aali kwiza oluzwanyuma lwange, nze oguntasaanira okusibindula obusibiro bwʼengaitogye.’
ACT 13:26 “Baganda bange era baizukulu ba Ibbulaimu, na inywe abatali bʼaBayudaaya abasinza oKibbumba, obukwenda bunu obukwata oku kulokoka babutumire eeri niiswe swenaswena.
ACT 13:27 Abantu bʼomu Yerusaalemi aamo nʼabafugi baabwe tibamanyicirye oYesu bati niiye omulokoli, neenu ngʼomu kumusalira omusango gwʼokumukomerera babbaire batuukirirya bibono byʼabanaabbi, ebyo ebibasomanga buli ku Saabbaato.
ACT 13:28 Newankubbaire nga tibamwajiiryeku nsonga yonayona etuuca omuntu oku gwʼokufa, basabire oPiraato bati baite-bwiti oYesu.
ACT 13:29 Nga bamalire okutuukirirya ebyo byonabyona eBiwandiike byʼabanaabbi ebimutumulaku, ni wabbaawo abatoire omulambogwe oku musalabba, ni baguteeka omu magombe.
ACT 13:30 Neye oKibbumba nʼamuzuukiza,
ACT 13:31 era, nʼamala enaku nyingi kunu. Nʼokwebonekesya ni yeebonekesyanga eeri abo e nyumaku eedi abeyatambwire nabo okuzwa omu Galiraaya okuniinaniina e Yerusaalemi kaisi aize bamwitenge. Abo niibo atyanu abamanyikisya oYesu omu bantu bʼomwIsirairi nga babakobera ebimufaaku.
ACT 13:32 “Na iswe swena tuli aanu kubatuucaaku Mawuliro aMasa tuti, ekisuubizo oKibbumba ekiyasuubizire abazeiza baiswe,
ACT 13:33 ekyo ekyʼokuzuukiza oYesu atulokole era atufuge, nkikyo dala yakituukiririirye niiswe abaizukulu baabwe era na inywe abantu abandi nywenanywena. Ekinyere ekyo niikyo ekibawandiikireku omu Zabbuli ensuula eyokubiri ngʼoKibbumba atumula oku Yesu ati: ‘Oli Mwana wange, olwatyanu nnangirira nti ndi Iteewo.’
ACT 13:34 “Ekikakasa ngʼoKibbumba oweyamuzuukizire okutafa tete kiri mu bibono iye onyere ebiyatumwire ati: ‘Nalibawa enkabi egituukiriire era eginambulaku kubuusabuusa, ntyo ngʼowenasuubizire oDawudi.’ ”
ACT 13:35 Era, nʼomu Zabbuli egendi oDawudi akoba oKibbumba ati: “ ‘Tiwaliganya omubiri gwʼoMutukulyewo okuvunda.’
ACT 13:36 “Omu ngeri yonayona, aanu oDawudi yabbaire tiyeetumulaku niiye onyere olwʼokubba iye oweyamalire okutuukirirya omulimo oKibbumba oguyamutegekeire okukola omu biseerabye, yafiire, omulambogwe ni baguliika awali amagombe gʼabazeizabe, era ni guvunda.
ACT 13:37 Neye iye oyo oKibbumba oguyazuukizire amagino kadi kumulyaku.
ACT 13:38 “Nʼolwekyo boluganda inywe nywenanywena, mukitegeere muti okubitira mwekyo oYesu oyo ekiyakolere, ebibbibibbi byanywe bayezya okubibasoniya.
ACT 13:39 Okubita mwiye, nabuli amwikiririryamu bamutoolaku omusango gwʼebyo byonabyona ebiyabbengere omumaiso ga Kibbumba, ekintu aMateeka ga Musa ekigakaire okutuuca oku muntu yenayena agaabiraku.
ACT 13:40 Aale nʼolwekyo mwegendereze okutagaana obukwenda bwaiswe, kaisi tikyabatuukaku ekyo abanaabbi ekibawandiikire ngʼoKibbumba akoba ati:
ACT 13:41 ‘Mwetege, inywe abambityamu amaiso. Mwawuninkirira owemwabona ekinakola, era mwajigirika, olwʼokubba omu biseera byanywe, njaba okukola ekikole ekyentiisya ekimutalyezya kwikirirya muti kityo dala wekiri, nʼowewalibbaawo agezyaku okubalonserya.’ ”
ACT 13:42 OPawulo nʼoBbalunaba owebamalire okutumula ebyo, ni bawuluka omwikumbaaniro. Abantu ni babasaba baire oku Saabbaato eiririraku beeyongere okubakobera ebibono ebyo.
ACT 13:43 Era olukumbaana owerwasansukaine, bangi oku bakumbaaniranga awo, aBayudaaya nʼaBatali Bayudaaya ababbaire baingiire ediini yʼeKiyudaaya, ni basengererya oPawulo nʼoBbalunaba. Omu kulonsya nabo, oPawulo nʼoBbalunaba ni babasisiitira beekalangulire omu kwesiganga Kibbumba eyabakwatiire ekisa.
ACT 13:44 Oku Saabbaato eyaiririireku, kumpi ooti ekibuga kyonakyona kiweeyo, ni baiza okwikumbaaniro bayezye okuwulisisyaku ekibono kya Kibbumba oPawulo nʼoBbalunaba ekibalaabba.
ACT 13:45 Neye ibo abeekubbemberi bʼaBayudaaya owebaboine ekiziima kyʼabantu ekikwalaime awo, engongi ni gibakwata, ni batandiika okuzumiririra nʼokwakanisya ebyo oPawulo ebyakoba.
ACT 13:46 Neye ibo oPawulo nʼoBbalunaba ni bakala amaiso ni babairamu bati, “Kyabbaire kitwetaagisya tusooke tulaabbe ekibono kya Kibbumba eeri niinywe. Neye atyanu nga inywe abanyere owemukigaine era ni mwetwala ngʼabatasaaniire okusuna obwomi obutawaawo, swena tucuukire atyanu owasaya tumuteeka ku Batali Bayudaaya. Abo betubba tukobera obukwenda bunu.
ACT 13:47 Nti ekinyere ekyo niikyo oMusengwa ekiyatulagiire okukola oweyakobere ati: ‘Nkulondere obbe ngʼekitangaala ekyaka nʼeeri aBatali Bayudaaya, kaisi obbe kisinde omunabitira okutuuca eeri buli muntu aali oku kyalo, obukwenda obukwata oku ngeri egibayezya okulokoka.’ ”
ACT 13:48 Ibo abantu aBatali Bayudaaya owebawuliire ebibono ebyo, ni baizula eisangaalo era ni bawuujanga ekibono kya Kibbumba ngʼowekiri ekisa eino. Era, abo bonabona oKibbumba abeyabbaire ategekeire okusuuka abaikirirya baikiririirye omu bukwenda obukwata oku Yesu, obubatuuca oku kusuna obwomi obutawaawo.
ACT 13:49 Ekibono kya Kibbumba ni kisaalaana omu kitundu kyʼekyalo ekyo mwonamwona.
ACT 13:50 Neye abeekubbemberi bʼaBayudaaya, ni bacoolesya abamo oku basaiza abatyami bʼomu kibuga omwo abakulu era abʼekitiisya aamo nʼabakali abatya oKibbumba era abafuma. Abamo kwabo ni bacoolesya abantu okuyiigaania oPawulo nʼoBbalunaba era ni bababbingirira okuzwa omu kitundu kyabwe.
ACT 13:51 Nʼolwekyo, oPawulo nʼoBbalunaba niiye okwekunkumulyaku enkungu gyʼoku bigere byabwe ngʼakamanyiciryo akalaga okweyambulya enkolagana nʼabo abababbingire, batyo ni beeyabira omwIkoniya.
ACT 13:52 Ebyo nga biri awo, eenu abaikirirya ba Yesu ababbaire omwAntiyokiya ni beeyongeranga okwizula eisangaalo, oMwoyo oMutukulye nga wabawa amaani.
ACT 14:1 Nʼomu kibuga kyʼe Ikoniya yona, ngʼempisa yaabwe oweyabbaire, oPawulo nʼoBbalunaba ni baabanga omwikumbaaniro lyʼaBayudaaya, ni beegesya. Engeri egibeegesyangamu nʼokwikutya okwʼamaani okumalamu awulisisya akakunkuna, bangi ni baikiririrya omu Yesu, nga mulimu aBayudaaya nʼaBatali Bayudaaya.
ACT 14:2 Neye abamo oku Bayudaaya, abo abagaine okwikiririrya omu Yesu, ni bacoolesya aBatali Bayudaaya nga babasigamu omwoyo omubbimubbi mbu bacaawe aboluganda abaikirirya bonabona.
ACT 14:3 Nʼolwekyo, oPawulo nʼoBbalunaba ni batwalaku akaseera akeera nga bakaali bali aawo beegesya nga bakalukalu, ebizwa egiri oMusengwa. Era oMusengwa yena onyere nʼakakasanga ebyo ebibayegesyanga oku kisaakye ngʼabayezyesya okukola ebyewunyo nʼebyamagero.
ACT 14:4 Awo ni wabbaawo okwesalamu aakati omu bʼomu kibuga, ebibbubbu bibiri. Abo ababbaire bagaine okwikirirya obukwenda bwʼabatume ni bawagira Bayudaaya, kaisi abo ababbaire babwikiriiryemu ni baikiriziganya nʼabatume.
ACT 14:5 Empolyawolya, abamo oku bantu aBatali Bayudaaya ni bakwataganaku nʼaBayudaaya aamo nʼabafugi baabwe, ni batandiika okusala olukwe okuluja abatume babakubbe nʼokubakubba amabbaale.
ACT 14:6 Neye ekyo abatume ni bakiwulira, batyo ni basodaka ni bairukira omu kitundu kyʼe Likawoniya, omuli ebibuga oLisitula nʼoDerubbe, omu beetyamiire paka nʼokweyongerayo nʼomu bitundu ebiriraine.
ACT 14:7 Nga batambula, baabanga webalaabba aMawuliro aMasa eeri abantu.
ACT 14:8 Omu Lisitula mwabbairemu omusaiza omunialuuki wʼebigere, iye nga yabbaire atyo kuzwera nakimo omu bwibo, era nga tatambulangaku kasookeede bamubyala.
ACT 14:9 Lumo, oPawulo oweyabbaire alaabba, omusaiza oyo nʼaiza awo nʼatyama, ni yeetega okuwulisisya oPawulo ebyakoba. OPawulo oweyamuboine, nʼamukaliryaku amaiso, nʼamubona nga muntu aali nʼokwikirirya ati oYesu ayezya okumulamya.
ACT 14:10 Awo oPawulo nʼamwaminkirira ati, “Musaiza iwe, osetuke oyemerere!” Ananyere awo, omusaiza oyo nʼayalamuka nʼasetuka, nʼatandiika okutambula awo.
ACT 14:11 Ekiziima kyʼabantu ekyabbaire awo owekyaboine ekyo oPawulo ekyakolere, ni kitandiika okuceera nga bakobangana omu lutumu lwabwe oLwikoniyo bati, “Mama! Banu mazima tibantu-buntu. Banu bakibbumba niibo abaikire e gituli omu kifaananyi kyʼabantu!”
ACT 14:12 Era ni bawa oBbalunaba eriina bati Zeewo, eriina lya kabaka wʼabakibbumba baabwe. Kaisi iye oPawulo ni bamuwa eriina bati, Kalumi, eriina lyʼabakibbumba baabwe omukwenda era omutumuli omukulu, engeri oPawulo egiyabbaire niiye omutumuli omukulu.
ACT 14:13 Awo okabona eyaweereryanga oZeewo, okibbumba onyere ekibbaali ekinene ekyabbaire okumpi kumpi aawo e nza wʼekibuga, nʼaiza oku geeti ekira obunene eingira omu kibuga. Yaleetere ente emasiniki nʼebimuli ebyokutimba abatume, nga iye nʼabantu bonabona ekibaliku bati bagisadaakire abatume okubawa ekitiisya.
ACT 14:14 Neye abatume, oBbalunaba nʼoPawulo owebategeire abantu ekibataka okukola, ni banyiira ebizwalo byabwe omu kwekankaba nga balaga ngʼowebakyakanisya. Ni bayalamuka okwaba egiri ekiziima kyʼabantu nga webabaasyamikira bati,
ACT 14:15 “Bantu inywe, niki ekibaleetera okukola ekyo? Swena ngʼowemutubona tuli bantu-buntu ooti niinywe. Tubaleeteire aMawuliro aMasa, ngʼekitubakoba kiri kiti, muzwe oku kusinza ebyo ebifaananyi-obufaananyi ebinambulamu, mwire oku kusinza oKibbumba onanyere obwomi, oyo eyakolere eigulu nʼekyalo, nʼenyanza, nʼebyo byonabyona ebibirimu.
ACT 14:16 Omu mirembe egyabitire, oKibbumba yalekanga abantu aBatali Bayudaaya okwemalira omu kuweererya abakibbumba abandi ngʼowebeetakiryanga.
ACT 14:17 Neye aate era, tiyalekanga okubeeragisya. Yakolanga bulijo ebintu ebisa ebiraga ngʼowaaliyo, era ngʼowaakaali akikola paka atyanu. Abatoonyeserya oikendi, nʼabawa nʼamakungula amasa buli mwanka. Asiimisya emyoyo gyanywe ngʼabawa ebyokulya era nʼeisangaalo.”
ACT 14:18 Neye waire abatume beefudireku okutumula ebibono ebyo, babbaire bakaya okuloberya abantu abo okubasadaakira.
ACT 14:19 Oluzwanyuma, ni wabbaawo aBayudaaya abamo abazwire Antiyokiya nʼe Ikoniya ni batuuka omu Lisitula. Awo, ni bagaluca ebiseego byʼabantu era ni babacooleserya oku batume. Kale ni bakubba oPawulo amabbaale, ni bamukulukuusa okumuwuluca omu kibuga nga baseega bati afiire.
ACT 14:20 Neye oluzwanyuma, abeegi ba Yesu ababbairewo ni baiza egibamudyakire, ni bamweruguulirirya. Nga bali aawo, oPawulo nʼasetuka, era batyo ni bakanga naye omu kibuga. Eizo waaku oPawulo nʼoBbalunaba ni basetula ni baaba e Derubbe.
ACT 14:21 Nga bali omu Derubbe, oPawulo nʼoBbalunaba ni balaabba obukwenda bwa Kibbumba eeri abantu baamu okumala enaku egyera, era ni basunira oYesu abeegi bangi. Oluzwanyuma, ni bakangayo omwAntiyokiya nga babitira omu Lisitula nʼomwIkoniya.
ACT 14:22 Mu buli kibuga kwebyo egibatuukanga, nga bagumya abeegi ba Yesu emyoyo era ni babasisiitira beekalangulire omu kwikiririrya omu Yesu. Babakobanga bati, “Tuteekwa okukaanya ebigosi bingi kaisi twezye okwingira omu bwakabaka bwa Kibbumba.”
ACT 14:23 Owebamalire, ni baabula abakaire mu buli kanisa, era aakati omu kusinza oKibbumba nʼokusiiba, ni babakwatisya oMusengwa ibo bona abanyere ogubaikiriirye.
ACT 14:24 Ebyo nga biwoire, oPawulo nʼoBbalunaba ni babitira omu Pisiidiya, ni baiguka omwitwale lyʼe Panfiriya.
ACT 14:25 Awo ni balaabba obukwenda bwa Kibbumba eeri abantu bʼomu kabuga kʼe Peruga, era owebamalire ni baserengeta oku mwalo ogwʼAtaliya.
ACT 14:26 Okuzwa Ataliya, ni bakwata eryato, ni baseeyeya okwirayo omu kibuga Antiyokiya, abanaabwe egibabakwatisiirye oKibbumba ababbeere omu mulimo gunu atyanu ogubamaliriirye.
ACT 14:27 Nga batuukire omwAntiyokiya, ni beeta olukumbaana olwʼekanisa, ni babalonserya byonabyona oKibbumba ebiyabeezeserye okukola. Era, ni babakobera ngʼoKibbumba oweyabbaire awaire nʼabantu aBatali Bayudaaya enkabi okwikiririrya omu Yesu.
ACT 14:28 Era, oPawulo nʼoBbalunaba ni bamala omwAntiyokiya awo eibbanga eryera nga bali nʼabasengereri ba Yesu abʼomu kibuga ekyo.
ACT 15:1 Awo ni wabbaawo abantu abamo abazwire omwitwale lyʼe Buyudaaya ni baiza omwAntiyokiya, ni batandiika okwaba nga beegesya aboluganda bati, “Okutoolaku nga inywe aBatali Bayudaaya nywena babakomoire ngʼeiteeka lya naabbi Musa oweriragira, oKibbumba tayezya kubalokola.”
ACT 15:2 Ekyo ni kireetawo oPawulo nʼoBbalunaba okwakana okwʼamaani nabo. Okumala empaka, ni basalawo bati oPawulo nʼoBbalunaba, nʼabamo oku baikirirya abʼomwAntiyokiya nga babeerekaku, baabe e Yerusaalemi egiri abatume nʼabakaire bʼekanisa babeebuulyeku oku nsonga eyo.
ACT 15:3 Oluzwanyuma lwʼabʼekanisa yʼomu Foinisiya okusibirira oPawulo nʼoBbalunaba ebintu ebibeetaaga omu lugendo lwabwe, ni babaseebula. Kale ni babitira omu kyalo kyʼe Bufoiniiki, nʼomu Samaaliya. Baabanga bacaalira ekanisa yʼomu bitundu ebyo, nga webabakoberaku nga nʼaBatali Bayudaaya owebali kucuuka ni baira eeri oKibbumba. Aboluganda abo owebawuliire ebyo, ni baizula eisangaalo eribitiriri.
ACT 15:4 Owebatuuka e Yerusaalemi, abʼekanisa aamo nʼabatume nʼabakaire bʼekanisa ni babasangaalira. OPawulo nʼoBbalunaba ni babalonserya byonabyona oKibbumba ebiyabbaire abayezyeserye okukola.
ACT 15:5 Awo abamo oku Bayudaaya ababbaire bʼomu kibbula kyʼaBafalisaayo neye nga bona baikirirya ba Yesu ni basetuka ni bakoba bati, “Abantu aBatali Bayudaaya kibeetaagisya okubakomola era nʼokubalagira okukwatanga aMateeka ga Musa.”
ACT 15:6 Okugolola ensonga eyo abatume nʼabakaire bʼekanisa ni bakubba olukiiko.
ACT 15:7 Okuteeserera oku nsonga eyo owekwabiriire neye nga mpaawo ekituuce ekibaikiriziganyaku, oPeetero nʼasetuka nʼabakoba ati, “Boluganda, nywena abanyere mukimaite ngʼe nyumaku eedi oKibbumba oweyannonderemu mwinywe ati ndaabbe aMawuliro aMasa eeri aBatali Bayudaaya, bona bayezye okwikiririrya omu Yesu.
ACT 15:8 Era oKibbumba, iye amaite ebiri omu mwoyo gwa buli muntu, okukikakasa nga bona owabasiima, yabawaire oMwoyo oMutukulye dala ngʼoweyamutuwaire iswe aBayudaaya.
ACT 15:9 Ekikoba kiti, tiyalagire enjawulo aakati waiswe nabo olwʼokubba bona ebibbibibbi byabwe yabibasoniyire lwʼokwikirirya mu Yesu.
ACT 15:10 Aale atyanu bainange, lwaki mwendererya oKibbumba nga mugereka oku baikirirya aBatali Bayudaaya ekijooko kyʼaMateeka ekyatukaire iswe abanyere naabba abazeiza baiswe okukwata ni tugatuukirirya?
ACT 15:11 Tikiri nʼokubba kityo! Iswe ngʼowetwikirirya tuti tulokoka lwʼekisa kya Musengwa waiswe oYesu, kityo wekiri nʼeeri ibo bona.”
ACT 15:12 Awo bonabona ababbaire bakumbaine omu lukiiko ni basirika okuwulisisya oPawulo nʼoBbalunaba nga babalonserya ebyewunyo nʼebyamagero oKibbumba ebiyabbaire abayezyeserye okukola omu bantu aBatali Bayudaaya.
ACT 15:13 Owebamalire okutumula, oYaakobbo, oyo nga yabbaire moiza oku batume abakulu, nʼakoba ati, “Boluganda, kaade mumpulisisyeku.
ACT 15:14 OSimooni atusonzoleire engeri oKibbumba omu kusookesya eedi oweyalagire okulumirwa abantu aBatali Bayudaaya oweyabalonderemu abamo kwibo okubba ababe nakimo.
ACT 15:15 Ekyo kikwatagana kusani ino nʼekyo ekiri omu Biwandiike byʼabanaabbi ekikoba kiti oKibbumba ati waakoba:
ACT 15:16 ‘Egibwizaku eeyo, naliira ni njiryawo buyaaka obwakabaka bwa Dawudi obwagwire. Ngʼowoobona owebairamu okwombeka enyumba eyabbaire esensemukire nʼegwa neye ni bagiiryawo buyaaka, ntyo wenalibwiryawo.
ACT 15:17 Awo kaisi abantu bonabona abasigairekuuwo, aamo nʼaBatali Bayudaaya abenalonderemu okubba abantu bange basunenge enyonta yʼokuntwalanga ngʼoMusengwa waabwe. Atyo oMusengwa, iye eyagirire ebintu ebyo
ACT 15:18 ni babimanya okuzwa eira nʼeira, waakoba.’ ”
ACT 15:19 OYaakobbo ni yeeyongerayo ati, “Nʼolwekyo, nze embona eyange eri nti tuleke okugosiyisirya aBatali Bayudaaya okucuuka okwira eeri oKibbumba nga tubapaatiikaku nʼaMateeka nʼobulombolombo bwa Musa.
ACT 15:20 Wazira ekitubba tukola, tubawandiikire bbaluwa tubakobe bazire okulyanga ekintu kyonakyona ekibawongere eeri ebifaananyi, beewale nʼobulendi, era balekeraawo okulyanga ebisolo ebibamyedere-obumyedi ooba okulya osuudo.
ACT 15:21 Ekyo kityo olwʼokubba ebyo niibyo ebintu ebikulu omu Mateeka oMusa ageyawandiikire, era nenca ebibeegesya mu buli kibuga era okuzwa eira nʼeira ebibasoma omu makumbaaniro buli ku Saabbaato.”
ACT 15:22 Nʼolwekyo, abatume nʼabakaire, aamo nʼekanisa yonayona ni basalawo beerondemu abakwenda babatume omwAntiyokiya, aamo nʼoPawulo nʼoBbalunaba. Kale ni balonda oYuda abandi ogubeeta oBbalusabba nʼoSiira, ngʼabo babbaire basaiza beekubbemberi omu boluganda abanaabwe.
ACT 15:23 Olukiiko ni lukwatisya abakwenda abo ebbaluwa ekoba eti: Iswe aboluganda abanaanywe, abatume aamo nʼabakaire bʼekanisa, tubawandiikira inywe aboluganda aBatali Bayudaaya abali omu kibuga Antiyokiya, nʼokutwalirya aamo omu matwale gʼe Siiriya nʼe Sirisiya. Tubasugiirye ino.
ACT 15:24 Tubuliire nambu waliyo abamo mwiswe abaizire eeyo anambula kusuna lukusa okuzwa egituli, ni batumula ebibono ebyabatabwiretabwire era ni bibaleyerya ebiseego.
ACT 15:25 Kagira owetubbaire omu lukiiko, tutuukire oku kwikirizaganya tuti tulonde abakwenda tubatume egimuli. Baiza nʼabatake baiswe oBbalunaba nʼoPawulo,
ACT 15:26 abasaiza abanandi batya okuteeka obwomi bwabwe oku weenene olwʼokuweererya oMusengwa waiswe oYesu Kurisito.
ACT 15:27 Ngonu tusindikire oYuda nʼoSiira egimuli babakakase maiso ku maiso binu ebitubawandiikiire inywe.
ACT 15:28 OMwoyo oMutukulye, era na iswe swena tukiboine nga niikyo ekisaaniire okutabagosiyirira nga tubagerekaku ekyetaagisya ekindi kyonakyona okutoolaku ebyo omwikirirya ebyateezya kulekerera.
ACT 15:29 Mu binu niimwo omuli: Okuzirira nakimo okulyanga ebyokulya ebibawongeire ebifaananyi ebyʼokusinza, nʼomusaaye, nʼenyama yʼebisolo ebibatasalireku, kwebyo oteekeku nʼobulendi. Singa mwaleka ebintu ebyo, mwabba mwebitya mu ngeri esaaniire. Aale mweraba.
ACT 15:30 Awo abʼekanisa ni baseebula abakwenda abo, bona ni basetula okwaba omwAntiyokiya. Owebatuukire, ni bakumbaania ekanisa yʼoomwo, ni babakwatisya ebbaluwa.
ACT 15:31 Abaikirirya bʼomwAntiyokiya owebasomere ebbaluwa eyo, obukwenda obwagibbairemu ni bubairyamu amaani, ni baizula eisangaalo.
ACT 15:32 Awo oYuda nʼoSiira, abo bonabona nga babbaire nʼekirabo kyʼobunaabbi, ni batumula ebibono bingi eeri aboluganda okubairyamu amaani nʼokubagumya emyoyo.
ACT 15:33 Oluzwanyuma lwʼakabbanga akeera, aboluganda abʼomwAntiyokiya ni baseebula oYuda nʼoSiira okwirayo e Yerusaalemi egiri ababatumire, nga babatakirya enkabi nʼeidembe. [
ACT 15:34 Neye oSiira iye nʼasalawo okusigala omwAntiyokiya, nʼolwekyo oYuda nʼakanga yenkani].
ACT 15:35 Ibo oPawulo nʼoBbalunaba bona ababbaire basigaire omwAntiyokiya aamo nʼabanaabwe abandi, ni balaabba aamo nʼokwegesya abantu ekibono kya Musengwa.
ACT 15:36 Lumo, awo nga wabitirekuuwo eibbanga eryera, oPawulo nʼakoba oBbalunaba ati, “Twirekuuyo mu buli kibuga e gitwalaabbire ekibono kya Musengwa tulambuuleku aboluganda, tubone embeera egibalimu.”
ACT 15:37 OBbalunaba oweyaikiriirye, omu kusetula nʼataka ati baabe nʼoYokaana, oyo ogubeetanga erindi bati Maako.
ACT 15:38 Neye ekyo ekyʼokwaba nʼomuntu eyabeekutwireku nʼabaleka omu Panfiriya, oPawulo iye nʼatakisiima.
ACT 15:39 Nʼolwekyo, ni wabbaawo okwakana okwʼamaani aakati waabwe. Era owebakayire okwikirizagana, ni baawukana. Atyo oBbalunaba nʼatwala oMaako, ni baniina omu lyato, ni baaba oku kizinga e Kupulo.
ACT 15:40 OPawulo iye nʼalonda oSiira, bona ni basetula ngʼaboluganda bamalire okubasabira okubakwatisya oKibbumba ababbeere omu lugendo lwabwe.
ACT 15:41 Ababiri abo ni babitabita omu byalo byʼe Siiriya nʼe Sirisiya, nga baaba bagumya emyoyo gyʼabʼekanisa.
ACT 16:1 Awo oPawulo nʼabainaye ni batuuka omu kibuga kyʼe Derubbe, era ni beeyongerayo e Lisitula. Omu Lisitula mwabbairemu omusengereri wa Yesu eriinalye bati Temuseewo. Omaaye wa Temuseewo oyo yabbaire Namuyudaaya era omwikirirya wa Kurisito, neye oiteeye iye nga Muyonaani.
ACT 16:2 Aboluganda abʼomu Lisitula nʼomwIkoniya bonabona babbaire ngʼebibatumula oku oTemuseewo oyo bisa byereere.
ACT 16:3 Kale oPawulo nʼakoba oTemuseewo ati ayabe naye omu lugendolwe. Nʼolwekyo, engeri oTemuseewo egiyabbaire timukomole, oPawulo nʼamukomola demba aBayudaaya abʼomu kitundu ekyo ni bagaana okubawuliriramu olwʼokubba bonabona babbaire bakimaite ngʼoiteeye wa Temuseewo oweyabbaire Muyonaani.
ACT 16:4 Baabanga babitabita omu bibuga, nga webakalaatira abaikirirya okukwata ebyo abatume nʼabakaire bʼekanisa yʼomu Yerusaalemi ebibabbaire basalirewo bati abaikirirya baabirengeku.
ACT 16:5 Nʼomu ngeri eyo, abʼomu makanisa ni bakalangukira omu kwikirirya, era ababeeyungangaku ni beeyongerangaku obungi nabuli olwacanga.
ACT 16:6 Awo oPawulo nʼabainaye, ngʼoMwoyo oMutukulye tabaganyire okulaabba ekibono kya Kibbumba omwitwale lyʼAsiya, ni babitabita omu kitundu ekitwaliryamu e Furigiya nʼe Galatiya okumalaku.
ACT 16:7 Owebatuuka oku nsalo wʼeisaza lyʼe Maisiya eriri oku nsalo lyʼeitwale lyʼe Bbisiiniya, ni bagezyaku bati baingire omu Bbisiiniya, neye oMwoyo wa Yesu nʼatabaganya okukingiramu.
ACT 16:8 Nʼolwekyo ni baira basalaagalirya mu Maisiya, ni baserengeta oku mwalo e Tulowaasi.
ACT 16:9 Omu kiire, oPawulo nʼasuna okwolesebwa. Oomwo oPawulo nʼabona omusaiza azwera e Makedooniya ngʼayemereire amwegairira ati, “Neso owoizaku e Makedooniya nʼotubbeera.”
ACT 16:10 OPawulo oweyasagamukire okuzwa omu kubona okwo nʼatukobera, titwasibiremu. Amangu ago ni twetegeka okwaba e Makedooniya olwʼokubba twabbaire tumalire okukitegeera tuti oKibbumba atulagiire twabe tulaabbe eeri abaayo aMawuliro aMasa.
ACT 16:11 Okuzwa e Tulowaasi, twakwaite lyato ni tuseyeeya buterembereri paka ku kizinga e Samosireesi ni tugona awo. Kaisi olunaku olwairireku ni tutuuka omu kibuga e Neyapooli.
ACT 16:12 Okuzwa awo, twabitiire kwitakali paka Firipi, ekibuga ekikulu omu kitundu kyʼe Makedooniya, era eitwale lyʼaBalooma. Awo ni tumalawo enaku egyeraku.
ACT 16:13 Oku Saabbaato, ni tuwulukaku omu kibuga, ni twaba oku mbale mbale kwʼomwiga egitwabbaire tusuubira okwaja ekifo abantu egibakumbaanira okusaba oKibbumba. Owetwatuukireyo, ni tutyama ni tutandiika okulonsyamu nʼabakali ababbaire bakumbaaniire awo okusinza.
ACT 16:14 Omoiza kwabo ababbaire batuwulisisya yabbaire niiye oLidiya, omusuubuuzi wʼengoye egyʼebbeeyi entukuliikiriri. Yabbaire azwera mu kibuga kyʼe Siyatira, era nga mukali asinza ino oKibbumba. OMusengwa nʼawooyawooya ebiseego bya mukali oyo, nʼagira nʼateekayo omwoyo eeri ebyo oPawulo ebiyatumwire.
ACT 16:15 Awo oluzwanyuma lwʼokumubatiza iye nʼabʼomu kisitokye, nʼatwekungirira tucaaleku e wuwe ati, “Abba nga zena atyanu muntwala ngʼomwikirirya wa Musengwa ogumwekakasa, mwize mucaaleku e wange.” Atyo nʼatwegairira paka owetwaikiriirye.
ACT 16:16 Awo olwatuukire, omulundi ogundi nga twaba omu kifo ekibasinziramu oKibbumba okusaba, ni tusangaana omwala omugalama eyabbaireku omuzimu ogwamulagulisyanga. Omwala oyo ngʼasunisya abasengwabe empiiya nyingi ino okuzwa mwabo abeyalagulangaku.
ACT 16:17 Oweyatuboine, nʼatandiika okutusengererya nga waceera ati, “Abantu banu abali okubamanyikisya engeri egimwezya okulokoka baweererya ba Kibbumba aKirira Nakimo.”
ACT 16:18 Omwala oyo ekyo ni yeeyongera ngʼakikola okumala enaku egyera. Ekyazwiremu oPawulo ni yeesinya, era nʼacuukira omwala oyo, nʼakoba omuzimu ogwamubbaireku ati, “Omu liina lya Yesu Kurisito nkulagira, omuzweku!” Ananyere awo omuzimu ogwo ni gumuzwaku.
ACT 16:19 Abasengwa bʼomwala oyo owebaboine ngʼomuzimu guzwire oku mwala oyo, ni bakitegeera bati osuubi wʼokusuna ebyobusuni okuzwa mwabo omwala oyo abeyalagulangaku awoirewo. Awo ni bakayuka, ni bakwata oPawulo nʼoSiira, ni babakinkinuca paka mu kisaawe kyʼomu kibuga ekyo abʼembuga egibatyamanga okuwozesya emisango.
ACT 16:20 Owebabatuuca, ni babeemererya omumaiso gʼabalamuzi, ni babawaabira bati, “Abantu abo Bayudaaya, neye bali kutabulatabula ekibuga kyaiswe.
ACT 16:21 Bali kwegesya empisa amateeka agaiswe aBalooma egigatatwikirirya okukwata ooba okwabiraku.”
ACT 16:22 Awo ekiziima kyʼabantu ababbaire bayoolookere okwiza egibali bona ni beeyunga kwabo ababbaire bakubba oPawulo nʼoSiira. Abalamuzi ni balagira abaisirikale batoolemu oPawulo nʼoSiira ebizwalo byabwe kaisi babakubbe emiigo.
ACT 16:23 Owebamalire okubafaamuula bundi ino, ni babadyaka omu mabbuusu, era ni balagira omukuumi wʼamabbuusu ababbeeku butiribiri.
ACT 16:24 Yena oweyawuliire ebiragiro ebyo, nʼabaingirirya nakimo mu kadukulu kadi akʼomunda nakimo, nʼebigere byabwe nʼabitibika omu gabaabo agazito agebayeesere ooti kijooko kaisi tibasodoka.
ACT 16:25 Obwire obwo ooti-so mu kiire aakati, oPawulo nʼoSiira babbaire mu kusaba nʼokwemba enyembo egiwuuja oKibbumba, abasibe abanaabwe abandi ibo nga webabawulisisya.
ACT 16:26 Omu kibbwatukira awo, ni wagwawo omusisi owʼamaani nakimo eyatengeeterye paka misingi gyʼamabbuusu. Nʼekyazwiremu enjigi gyʼamabbuusu gyonagyona ni gyeigula, nʼenjegere egibabbaire basibisirye abasibe ni gitibuka.
ACT 16:27 Omukuumi wʼamabbuusu okwaba okusisimuka, yaabire okubona ngʼenjigi gyʼamabbuusu nga njigule. Awo nʼasowolayo empiimaye ati yeite, olwo ngʼaseega ati abasibe basodokere.
ACT 16:28 Neye oPawulo nʼamwaminkirira ati, “Oleke tiweekola akabbikabbi! Swenaswena ngonu tulimu.”
ACT 16:29 Awo omukuumi wʼamabbuusu nʼatumisya eitaala, nʼayalamuka okwingira oPawulo nʼoSiira omu babbaire, nʼakoma amazwi abigere byabwe nga waadegeizera.
ACT 16:30 Awo nʼawuluca oPawulo nʼoSiira e nza, nʼababuulya ati, “Basebo, niki ekinteekwa okukola zena okulokoka?”
ACT 16:31 Ibo ni bamukoba bati, “Oikiririrye mu Musengwa oYesu, yakulokola, era nʼabʼomu kisitokyo bona owebamwikiririryamu, yabalokola.”
ACT 16:32 Batyo ni batandiika okulaabba obukwenda obukwata oku Musengwa eeri iye aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona.
ACT 16:33 Omu kiire ekinyere ekyo, omukuumi wʼamabbuusu oyo nʼabawulucaamu, nʼabatwala awantu nʼabamiga ebiso byʼamakubbe. Oweyabbaire yankumala ekyo, bona ni bamubatiza iye aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona.
ACT 16:34 Awo nʼatwala oPawulo nʼoSiira paka mu kisito e wuwe nʼabainula ebyokulya nga musangaali ino, iye aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona, olwʼokubba yabbaire aikiririirye omu Kibbumba.
ACT 16:35 Owekwaceire, abalamuzi ni basindika abaisirikale baabwe eeri omukuumi wʼamabbuusu nʼekiragiro ati, “Oteere abasaiza abo.”
ACT 16:36 Awo omukuumi wʼamabbuusu nʼakoba oPawulo ati, “Nambu abalamuzi balagiire bati inywe mbateere. Aaso muwuluke mweyabire mwidembe.”
ACT 16:37 Neye oPawulo nʼakoba abaisirikale ati, “Batukubbire mulwatu amantasooka kutuwozesya neenu tuli nʼobutyami mu Looma, ni batudyaka nʼomu mabbuusu. Kaisi atyanu ekibaliku bati batwetooleku kimigi! Ekyo bbe. Ibo abanyere niibo ababba baize aanu era batwerekere okutuwuluca munu.”
ACT 16:38 Abaisirikale ni bairayo era ni batuuca ebibono ebyo egiri abalamuzi. Abalamuzi owebawuliire bati kaisi oPawulo nʼoSiira bali nʼobutyami ngʼaBalooma, ni batya.
ACT 16:39 Nʼolwekyo, ni baiza ni beenenya egiri oPawulo nʼoSiira, era ni babeereka okubawuluca e nza wʼamabbuusu, ni babeegairira bazwe omu kibuga ekyo.
ACT 16:40 Awo oPawulo nʼoSiira obwawulukire omu mabbuusu, baabire mu kisito kya Lidiya, egibaajiirye aboluganda abandi, ni babairyamu amaani. Kale awo ni bazwa omu kibuga e Firipi.
ACT 17:1 Okuzwa omu Firipi, oPawulo nʼabainaye ni batambula okubita omwAnfipooli nʼomwApoloniya, ni batuuka omu kibuga e Sesalonika omwabbaire eikumbaaniro lyʼaBayudaaya.
ACT 17:2 Ngʼempisaye oweyabbaire, oPawulo nʼayabanga omwikumbaaniro. Era, okumala eSaabbaato isatu ngʼowegyabbaire giiranganaku nʼawanyisyagananga ebiseego nʼabʼomu kibuga ekyo ngʼaijulira eBiwandiike.
ACT 17:3 Yabasonzoleranga amakulu gʼeBiwandiike ebyo aamo nʼokukikakasa ati oKurisito yabbaire nʼokubita omu kugada era nʼokuzuukira. Nabakobanga ati, “OYesu onu ogumbakobera niiye oKurisito.”
ACT 17:4 OPawulo nʼoSiira ni bayezya okugaluca abamo oku Bayudaaya abo abamuwulisisyanga, era ni babeegaitaku omu kwikiririrya omu Yesu. Era nʼaBayonaani bangi abatya oKibbumba, oomwo nga mwoteekere nʼabakali abʼekitiisya omu kibuga.
ACT 17:5 Neye aBayudaaya abasigairewo ni bakwatira oPawulo nʼoSiira engongi. Nʼolwekyo ni basolongayo abantu abʼemyoyo emibbimibbi abayenjerera omu sokooni, ni beerya ekiziima. Olwo ni babacoolesya, ni batandiika okwediimira omu kibuga. Awo ni baalamuka ni balumba ekisito kya Yasoni oPawulo nʼoSiira omu babbaire bacaire, bati babaleete omu bʼobwezye bʼekibuga ekyo babawozesye.
ACT 17:6 Owebatabaajiiryemu, ni bakinkinuca oYasoni onyere nʼabamo oku boluganda abebaajiiryeyo okubatwala eeri abʼobwezye. Babatwalanga webaasyamika bati, “Abantu banu abatabangwire kumpi ekyalo kyonakyona mbanu batuukire nʼaanu,
ACT 17:7 kaisi dala oYasoni nʼabacaaza nʼokubacaaza e wuwe. Banu bonabona bajeemeire amateeka ga Kaisaali nga bakoba bati waliwo okabaka ogondi, ogubeeta nambu Yesu.”
ACT 17:8 Abantu abʼomu kibuga aamo nʼabʼobwezye omu kibuga owebawuliire ebibono ebyo, ni basamalala.
ACT 17:9 Neye oluzwanyuma, owebamalire okutoola oku Yasoni nʼabainaye empiiya ngʼomusingo gwʼokweyemerera, ni babateera baabe.
ACT 17:10 Olwʼaboluganda okutya bati demba tete abantu baiza okulumba oPawulo nʼoSiira, owekwairugaire, ni babasindika baabe e Bbereya. OPawulo nʼoSiira owebatuukire omu kabuga kʼe Bbereya, ni baaba omwikumbaaniro lyʼaBayudaaya balaabbe ekibono kya Kibbumba.
ACT 17:11 Atyanu, okutafaananaku ngʼabʼe Sesalonika, abʼe Bbereya ibo babbaire bantu bʼeiwooyo. Era babbaire mairumairu okuwulisisya ekibono kya Kibbumba, ni beekeenenyanga eBiwandiike buli lunaku okukakasa ooba ngʼoPawulo nʼoSiira ebibatumula dala bituuce.
ACT 17:12 Omu ngeri eyo, bangi oku Bayudaaya ni baikirirya, era nʼaBayonaani bangi, oomwo nga mwotwaliirye abakali abʼebitiisya aamo nʼabasaiza bangi bona ni baikirirya obukwenda obukwata oku Yesu.
ACT 17:13 ABayudaaya abʼomu kibuga e Sesalonika owebawuliire bati oPawulo atyanu ali mu Bbereya gyʼalaabba ekibono kya Kibbumba, yona ni baabayo. Owebatuukire, ni batabulatabula abantu ni babacoolesya okwediima.
ACT 17:14 Amangu ago aboluganda abʼomu Bbereya ni basindika oPawulo oku mwalo, aboluganda abandi nga bamwerekaku, neye ibo oSiira nʼoTemuseewo ni basigala.
ACT 17:15 Abo abeerekereku oPawulo bamutuuciirye nakimo paka mwAsene kaisi ni bakanga nʼekiragiro okuzwa egiri oPawulo ati oSiira nʼoTemuseewo batire baize bamwegaiteku.
ACT 17:16 OPawulo ngʼali omwAsene akuumire oSiira nʼoTemuseewo, ni kimuluma ino omu mwoyogwe olwʼokubona ekibuga kyonakyona nga kiizulazulaine bifaananyi ebyʼokusinza.
ACT 17:17 Nʼolwekyo, ngʼali omwikumbaaniro nʼakubbaganianga ebiseego nʼaBayudaaya aamo nʼaBatali Bayudaaya abatya oKibbumba. Era nʼayabanga nabuli lunaku nʼomu katale okutumula nʼabaabbangayo.
ACT 17:18 Ekyazwiremu, abamo oku beegesi abakagezimuunyu abʼomu bibbula ebibiri, ekimo ekibeetanga bati Beepikuulo nʼekindi bati Basitoiki, ni batanula okumwakanisya. Era ni bakobanga bati, “Tete onu alabankana niki abula nʼekyamaite?” Kaisi abandi ibo ni bakobanga bati, “Kiboneka atumuulirira ku bakibbumba abetutamaite.” Ekyagirire ni batumula batyo, oPawulo yabbaire alaabba bikwata ku Yesu nʼoku kuzuukira.
ACT 17:19 Awo abakagezimuunyu abo ni beeta oPawulo okwiza omwAlewopaago, akakiiko kʼaBayonaani akakulu, ni bamukoba bati, “Aaso kaade otukobereku swena oku njegesya empyaka eenu egyotumulaku.
ACT 17:20 Ebyotumulaku ebyo titubiwulirangaku, kale tutaka obitusonzolere tubitegeere.”
ACT 17:21 Batumwire batyo olwʼokubba abʼAsene bonabona, aamo nʼabawuli baamu tibakolanga mulimo gundi gwonagwona okutoolaku ogwʼokutumula oku bintu, ooba okuwulisisya biseego ebiyaaka.
ACT 17:22 Awo oPawulo nʼayemerera omumaiso gʼabʼakakiiko kʼAlewopaago nʼabakoba ati, “Bantu inywe abʼAsene, mbona dala nga muli banadiini ino.
ACT 17:23 Owembaire ntambulatambula omu kibuga kyanywe nga wenekeenenya omu bibbaali egimusinzira, njajiiryemu nʼekyoto ekyʼesadaaka nga kiriku nʼekiwandiike kiti: ‘EERI OKIBBUMBA ATALI OMUMANYE.’ Atyanu, oyo nenca ogumusinza ngʼatimumanye eeri inywe niiye oyo nze ogumbamanyikisya.
ACT 17:24 “Niiye oKibbumba oyo eyakolere ekyalo era nabuli kimo ekikirimu. Niiye oyo afuga ebintu byonabyona ebiri omwigulu nʼoku kyalo, era tatyama mu masabo abantu-obuntu agebombeka.
ACT 17:25 Mpaawo kintu ekiyeetaaga abantu okumukolerera ooti-so amo aliku nʼekyadamba, olwʼokubba iye niiye awa abantu obwomi nʼomwota ogubayeera. Era, niiye abagabirira buli kantu.
ACT 17:26 Okuzwa omu muntu omoiza oguyasookere okubbumba yakoleremu abantu abʼamawanga agʼengeri nʼengeri kaisi bayezye okukwalaama okwizulya ekyalo okumalaku. Yakolere ebyo ngʼamalire okubagerekera ebiseera ebibamalanga, era nʼokubasalira amansalo gʼebifo ebinanyere omu basenga ngʼobutyami bwabwe.
ACT 17:27 Era oKibbumba yabikolere kaisi abantu bamunoonie amo ni baanirirya okumamanta bategeere niki ekyali bamusune, waire nga tali yala yala nabuli moiza kwiswe.
ACT 17:28 Olwʼokubba nti niiye agira ni tubba aboomi, niiye atwezyesya okutambula, era niiye atubbeesyawo. Era, ngʼabamo oku bantu baanywe abayiiya ebikwate owebakitumwire: ‘Swenaswena tuli baanabe.’
ACT 17:29 “Nʼolwekyo, aale ngʼowetuli baana ba Kibbumba, titwaseega tuti iye ali ooti bintu ebibayeesa kuzwa mu zaabbu ooba efeeza ooba amabbaale, ebyo ebifaananyi-obufaananyi abantu ebibeekolara kuzwa mu kuyiiya na bumanyi ebyʼobuntu.
ACT 17:30 Enyuma eedi, ebyo abantu ebibakolanga olwʼokutamanya kwabwe, oKibbumba tiyabifangaku. Neye atyanu alagira abantu bonabona yonayona egibali okwenenya.
ACT 17:31 Ekyo kityo olwʼokubba yasalirewo olunaku oluyalisaliraku ekyalo kyonakyona omusango omu bwenkanya, okubitira omu muntu iye onyere oguyeerondeire. OKibbumba okukakasa omumaiso gʼabantu bonabona ngʼoyo niiye eyalikola ekyo yalagire na kuzuukiza muntu oyo nago.”
ACT 17:32 Awo abʼakakiiko owebawuliire oPawulo ngʼatumula oku kuzuukira, abamo kwibo ni bamunyaiya, neye abandi ibo ni bamukoba bati, “Tutaka weeyongere okutukobera kwekyo omulundi ogundi.”
ACT 17:33 Awo oPawulo nʼazwa egibali nʼayaba.
ACT 17:34 Neye era, ni wabbaawo abantu abamo oku babbaire awo abairire oku lubbaalwe, ni baikiririrya omu Yesu. Mwabo niimwo omwabbaire oDiyonisiiyo omoiza oku bʼakakiiko kʼAlewopaago, nʼomukali eriinalye bati Damali, aamo nʼabandi.
ACT 18:1 Ebyo owebyawoire, oPawulo nʼazwa omwAsene nʼayaba e Kolinso.
ACT 18:2 Eeyo nʼayajiryayo oMuyudaaya ogubeeta bati Akwira, omubyale wʼomwitwale lyʼe Ponto, eyabbaire yankawulikanga okuzwa omwItale aamo nʼomukaliwe oPulisikira. Babbaire bawulikire olwʼokubba okabaka oKirawudiyo yabbaire alagiire aBayudaaya bonabona bazwe omu Looma. OPawulo nʼayaba okubabona,
ACT 18:3 era engeri omulimo ogubakolanga okwebbesyawo bona egigwabbaire kukola weema nga iye, nʼabbanga nabo ni bakoleranga aamo.
ACT 18:4 Buli Saabbaato, oPawulo nʼayakananga nʼaBayudaaya aamo nʼaBayonaani omwikumbaaniro ngʼagezyaku okubaikiririsya obukwenda obukwata oku Yesu.
ACT 18:5 OSiira nʼoTemuseewo owebatuukire omu Kolinso okuzwa e Makedooniya, oPawulo ebyʼokukola eweema nʼabizwaku ni yeemalira ku kulaabba kibono kya Kibbumba kwonkani eeri aBayudaaya, nga wabasonzolera ati oYesu niiye oKurisito.
ACT 18:6 Neye owebamwakanisirye ni bateekaku nʼokumuzuma, yena nʼabeekankabaku era nʼabakoba ati, “Owemujigirikanga olwʼokugaana obukwenda bwa Kibbumba musango gwanywe, nze atyanu mbabulaku buvunaanyizibwa. Era okuzwa atyanu njaba kulaabbanga eeri Batali Bayudaaya.”
ACT 18:7 Atyo oPawulo nʼazwa omwikumbaaniro, nʼayaba oku mulirano awo, omu kisito kyʼomusaiza ogubeeta bati Titaayo Yusito, eyabbaire omusaiza asinza eino oKibbumba.
ACT 18:8 OKulisipo, eyabbaire omukulu wʼeikumbaaniro, aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona ni baikiririrya omu Musengwa, era nʼabʼe Kolinso bangi abawulisisirye oPawulo ni baikiririrya omu Yesu era ni bababatiza.
ACT 18:9 Lumo omu kiire, oPawulo nʼasuna okwolesebwa ngʼoMusengwa amukoba ati, “Tiwaatya, weekalangule okutumula ebinkwataku, tiwawaamu amaani,
ACT 18:10 olwʼokubba nze ndi aamo na iwe. Mpaawo eyakulumba ooba okukutuucaaku akabbikabbi olwʼokubba ndi nʼabantu bangi omu kibuga munu.”
ACT 18:11 Nʼolwekyo oPawulo nʼabba oomwo nʼamalamu omwanka mulamba nʼekitundu ngʼayegesya abantu ekibono kya Kibbumba.
ACT 18:12 OGaliyo oweyabbaire nga niiye omufugi wʼeitwale lyʼAkaya, aBayudaaya ni basalira aamo olukwe ni bakwata oPawulo, ni bamutwala omu kooti yʼembuga.
ACT 18:13 Awo ni bamuwaabira bati, “Omusaiza onu asendasenda abantu okusinza oKibbumba omu ngeri evuna amateeka.”
ACT 18:14 Neye oPawulo oweyabbaire ati atandiike okwewozyaku, oGaliyo nʼakoba aBayudaaya ati, “Inywe Bayudaaya, singa ekimuvunaana omusaiza onu kibbaire kisobyo ekyʼamaani ooba eibbengo eriri awo erinene, kyankubbaire kirimu amakulu nze okuwulisisya ekimukoba.
ACT 18:15 Neye ngʼowekiri kiti enkayaana gyanywe gikwata ku bibono, na ku maliina, na ku mateeka gaanywe, mubimalire eeyo inywe abanyere oku banyere; nze tinalamule ensonga egyo.”
ACT 18:16 Atyo nʼalagira bababbinge omu kooti awebasalira emisango.
ACT 18:17 Awo bonabona niiwo okucuukira oSositeneesi, omukulu wʼeikumbaaniro, ni bamukubbira awo omu luuga lwʼekooti. Neye oGaliyo iye nandi nʼabafaaku.
ACT 18:18 OPawulo nʼamala omu Kolinso enaku egyera. Oluzwanyuma, nʼaseebula aboluganda, nʼaserengeta oku mwalo e Kenkereya, oPulisikira nʼAkwira ngʼabamwerekaku, egiyabbaire nʼokuniina omu lyato baabe e Siiriya. Ngʼali omu Kenkereya kaisi baize baniinenge omu lyato, yamweireku enziirigye olwʼekyeyamo ekiyabbaire akolere okulaga ati atyanu akituukiriirye.
ACT 18:19 Owebatuuka omwEfeeso, oPawulo nʼaleka oPulisikira nʼAkwira okusigala aawo, iye nʼayaba nʼaingira omwikumbaaniro lyʼoomwo nʼayakananga nʼaBayudaaya abeyaajiiryeyo oku bikwata oku Yesu.
ACT 18:20 Abamo kwibo owebamusabire bati agire ngʼakaali aliku nabo okumala akaseera akeera, iye nʼagaana.
ACT 18:21 Neye era oweyabbaire abaseebula nʼabakoba ati, “Owekwalibba kutaka kwa Kibbumba, naliira.” Awo nʼaniina omu lyato okuzwa Efeeso ni yeeyongerayo.
ACT 18:22 Oweyatuukire oku mwalo e Kaisaaliya, nʼazwa omu lyato nʼaniinaniina okwaba e Yerusaalemi okusugiryaku ekanisa eyo. Oweyamalire, nʼaserengeta okwaba Antiyokiya.
ACT 18:23 Oluzwanyuma lwʼokumalaku akaseera omwAntiyokiya, oPawulo nʼayaba ngʼabitabita kifo ku kifo okumalaku ebitundu byʼomwitwale lyʼe Galatiya nʼomu Furigiya, nga wairyamu abaikirirya bonabona amaani.
ACT 18:24 Ebyo nga byaba omumaiso, oMuyudaaya moiza eriinalye bati Apolo, omubyale wʼAlekizandereya, nʼaiza omwEfeeso. Omusaiza oyo yabbaire mutumuli musa, kaisi ngʼomu kusonzola eBiwandiike takwatika.
ACT 18:25 Yabbaire nga yasomere nʼakenkuka omu bintu ebikwata oku nzira ya Musengwa. Era ngʼali nʼekibinyibinyi okutumula oku bifa oku Yesu, era ngʼabyegesya nʼatuuciryaku kusani ngʼowebiri. Okutoolaku kiti, okubatiza kwonkani okuyabbaire amaite kwabbaire kuudi oYokaana okuyayegesyanga.
ACT 18:26 Apolo oyo nʼatandiika okulaabba ebikwata oku Yesu nʼobugumu omwikumbaaniro. OPulisikira nʼAkwira owebamuwuliire ngʼatumula, ni bamwaniriza omu kisito kyabwe, ni bongera okumusonzolera nga batuuciryaku kusani ebikwata oku nzira ya Kibbumba.
ACT 18:27 Apolo oweyatakire ati ayabe eeyo omwAkaya alaabbe obukwenda bwa Kibbumba, aboluganda ni bamuwagira, era ni bawandiikira abaikirirya ba Yesu abʼomwAkaya bamwanirize. Era oweyatuukireyo, nʼabbeera ino abo oKibbumba abeyabbaire akwatiire ekisa nʼabaikiririsya okumwikirirya,
ACT 18:28 olwʼokubba yayakanisyanga ino aBayudaaya omu luujude nʼabakira, ngʼaijulira omu Biwandiike okukakasa ngʼoYesu obwali niiye oKurisito.
ACT 19:1 Awo Apolo ngʼali omu Kolinso, oPawulo iye nʼakwata enzira ebita omu mankatikati gʼebitundu ebyʼekyʼe ngulu nʼatuuka omwEfeeso. Eeyo nʼayajiryayo abamo oku baikirirya ba Yesu
ACT 19:2 nʼababuulya ati, “Owemwaikiririirye omu Yesu mwasunire oMwoyo oMutukulye?” Ibo ni bamwiramu bati, “Aa naire, era waire kuwulira tituwulirangaku tuti waliwo ekintu ekibeeta bati Mwoyo oMutukulye.”
ACT 19:3 OPawulo nʼababuulya ati, “Kaisi okubatiza okubababatizire kwabbaire kwemereire ku musingiki?” Ibo ni bamwiramu bati, “Kwabbaire kwemereire ku biibyo oYokaana ebiyayegeserye.”
ACT 19:4 OPawulo nʼabakoba ati, “Okubatiza oYokaana okuyakolanga kwabbaire kwʼabantu kulaga bati beenenyere. OYokaana yakobere abantu ati waliyo omuntu amuzwaku e nyuma era oyo gubabba baikiririryemu, awo-so ngʼatumula ku Yesu.”
ACT 19:5 Abo abawulisisya oPawulo owebawuliire ebyo, bona ni bababatiza omu liina lya Musengwa waiswe oYesu.
ACT 19:6 OPawulo oweyabateekereku engalogye oku mitwe gyabwe buli moiza kwibo, oMwoyo oMutukulye nʼamwikaku, ni batandiika okutumula omu ndimi era nʼokuwa obunaabbi.
ACT 19:7 Okubala bonabona aamo babbaire ooti abasaiza ikumi na babiri.
ACT 19:8 Okumala eibbanga lyʼemyeri misatu egyaiririireku, oPawulo nʼayabanga bulijo omwikumbaaniro eryʼaawo, nʼayakananga nabo nʼobugumu ngʼekyagezyaku ati abaikiririsye obukwenda obukwata oku bwakabaka bwa Kibbumba.
ACT 19:9 Neye abamo kwibo owebasuukire bakakanyali bʼemyoyo ni bagaana okwikirirya, kwekyo ni bagaitaku nʼokuzumirira eNzira ya Musengwa omu lwatu, iye nʼabazwaku. Era yaabire nʼabeegi ba Yesu ababbairekuuwo, nʼakubbanga enkumbaanagye buli lunaku omu kizimbe ekibeegeseryamu ekya Tulaano.
ACT 19:10 OPawulo atyo nʼasomeseryanga muumwo abantu okumala emyanka mibiri, nʼomu ngeri eyo kumpi ooti abantu bonabona abʼomwAsiya, aBayudaaya aamo nʼaBatali Bayudaaya, ni bawulira obukwenda bwʼekibono kya Musengwa.
ACT 19:11 OKibbumba nʼakolanga ebyewunyo bingi ino okubitira omu Pawulo.
ACT 19:12 Ngʼabantu bakwata nʼobutambaala ooba obugoye obugunyiireku oku mubirigwe ni babutwalira abantu abalwaire babukwateku, era obulwaire bwabwe ni bulamirawo, waire emizimu nga gibazwaku.
ACT 19:13 Atyanu, abamo oku Bayudaaya bona ababitabitanga nga babbinga emizimu oku bantu, omu kwebitirirya, ala bona ni bagezyaku okukolesya eriina lya Musengwa oYesu okugibbinga. Babbaire bakoba bati, “Omu liina lya Yesu oPawulo ogwalaabba, mbalagira muzwe oku muntu onu!”
ACT 19:14 Kwabo ababbaire bakola ekyo niimwo omwabbaire nʼabaisuka omusanvu abataane bakabona akira obukulu wʼaBayudaaya eriina bati Sikeva.
ACT 19:15 Neye lumo, owebakolere ekinyere ekyo oku moiza oku bantu, omuzimu ni gubairamu guti, “OYesu ekyali nkimaite, era nʼoPawulo yena mmaite ebimufaaku. Neye inywe tete kaisi mweyeta niki?”
ACT 19:16 Awo oodi eyabbaireku omuzimu nʼabajunukira, era nʼabayinga bonabona. Kale nʼabakubba bundi ino okutuuka nʼokubairuca okuzwa omu nyumba nga bali bwere era nga basanka.
ACT 19:17 AMawuliro gʼekikole ekyo owegagwire omu matwi gʼabatyami bʼomwEfeeso, aBayudaaya nʼaBatali Bayudaaya kitabulye, bonabona ni baizula okutya, awo ni bawa eriina lya Musengwa oYesu ekitiisya.
ACT 19:18 Bangi ababbaire baikiririirye omu Yesu olwʼekikole ekyo ni beetoolayo, ni baatula nga webeenenya ebikole byabwe ebibbibibbi mulwatu.
ACT 19:19 Era abo ababbaire bakolanga ebyeirogo ni bakumbaania aamo ebitabo ebibakolesyanga omu mulimo ogwo ni babikumaku omusyo awo nga nʼabantu bonabona babona. Okwaba okubalabalamu obungi bwʼempiiya egizwa omu ebitabo ebyo ebiboocerye, bwabbaire aamo ebindusu byʼefeeza 50,000.
ACT 19:20 Omu ngeri eyo, ekibono kya Musengwa ni kyaba nga kyeyongera okusalaana nʼokubba ekyʼamaani omu myoyo gyʼabantu.
ACT 19:21 Ebyo owebyawoire, oMwoyo nʼalungamya oPawulo nʼasalawo okwaba e Yerusaalemi ngʼabitira omu Makedooniya nʼomwAkaya. Era nʼakoba ati, “Owenalibba ntuukireyo, ndi nʼokucaalaku nʼe Looma yona.”
ACT 19:22 Era nʼatuma ababiri kwabo abamubbeeranga, oTemuseewo nʼErasito, bamusooke okwabanga omwitwale lyʼe Makedooniya, iye ngʼakaali asigalakuuku omwitwale lyʼAsiya.
ACT 19:23 Omu kiseera kumpi ekinyere ekyo, ni wabbaawo okwediima okwʼamaani omwEfeeso nga waliwo abaakanisya abikwata oku Nzira ya Musengwa.
ACT 19:24 Wabbairewo omusaiza omuyeesi wʼebintu ogubeeta oDementoliyo, eyakolesyanga efeeza okuyeesa obufaananyi obutono obufaananaku nʼekyo ekikulu ekya nkuni omukali Aluteemi. Okubita omu mulimogwe, yazwereireku nʼabayeesi abainaye okusuna obusuni obutali bwa muzenyo.
ACT 19:25 Lumo, omusaiza oyo nʼakumbaania abayeesi abo era na badi abakolanga ebisuubuuzi ebikwatagana nʼekyʼobuyeesi, nʼabakoba ati, “Bainange, mumaite kusani ngʼobusuni obweraku obutusuna buzwa mu mulimo gwaiswe gunu.
ACT 19:26 Neye mubona era mwewuliriraku abanyere ngʼomusaiza onu oPawulo owaabbeegereirye era atyo nʼagaluca abantu bangi, timwEfeeso mwonkani neye kumpi ooti omwAsiya mwonamwona. Abakoba nambu ebifaananyi abantu abanyere ebibayeesa tibakibbumba abananyerenyeere.
ACT 19:27 Tuli mu kazigizigi, tirwakubba kiti omulimo gwaiswe abantu baiza kutandiika okugubityamu amaiso kyonkani, neye baiza nʼokujolonga eisabo lya nkuni omukali Aluteemi owʼekitiisya. Era waire nkuni yena onyere, ogubasinza omwAsiya mwonamwona nʼomu byalo ebindi okumalaku, ekitiisyakye kiiza kuwaawo.”
ACT 19:28 Abayeesi owebawuliire ebyo, ni balaluka, awo ni batandiika okukubba olukero nga webakoba bati, “Aluteemi wʼaBefeeso niiye akira!”
ACT 19:29 Kale okwediima nʼolukero bisaalaana ekibuga kyonakyona. Ekiziima kyʼabantu ni kikwata oGaayo nʼEsitaluuko, abo nga batambulanga nʼoPawulo neye nga bazwera Makedooniya, ni babakinkinuca. Kyonakyona aamo ni kiyoolooka okwesuka omu kizimbe kyʼemizeenyo ekyabbairemu ekisaawe, babawozesye.
ACT 19:30 OPawulo nʼataka okwaba egiri ekiziima kyʼabantu yeebonekesye ayezye okutumulaku egibali, neye abeegi ba Yesu ni batamuganya.
ACT 19:31 Era nʼabamo oku bafugi abʼomwitwale lyʼAsiya ababbaire abakaagwabe ni bamuweererya obukwenda nga bamwegairira okutagezyaku okwaba okwingira omu kizimbe kyʼemizeenyo okuteeka obwomibwe omu kazigizigi.
ACT 19:32 Omu kiseera ekyo akavuuyo ni kabba omu lukumbaana. Abamo bakookanga nga bakoba kiinu, abandi nga bakooka bakoba kiidi. Kaisi nga nʼabantu abakira obungi abaliwo nga tibamaiteku na lwaki bakumbaaniire awo.
ACT 19:33 Awo aBayudaaya ni bayindiikirirya omusaiza bati Erigizanda okuzwa omu kiziima okwaba omumaiso gʼabantu. Abamo oku bantu ababbairewo owebababoine nga bakola ekyo, ni batandiika okwaminkirira omusaiza nago nga bamulagira okutumula egibali. Awo Erigizanda nʼagerya nʼengalo okubakoba bamuwulisisye nga yeewozyaku omumaiso gʼabantu.
ACT 19:34 Ala owebategeire bati oPawulo yena Muyudaaya, ni bongera okwasyamikira nakimo aamo okumala esaawa ooti ibiri nga bakoba bati, “Aluteemi wʼaBefeeso niiye akira!”
ACT 19:35 Awo omusaiza omukungu akola ngʼomuwandiiki owʼekibuga nʼasirica abantu. Awo nʼabakoba ati, “Bantu bʼEfeeso bainange, neso muntuki oku kyalo kunu atamaite ngʼekibuga kyʼaBefeeso owekiri niikyo ekikuumi kyʼeisabo lyʼAluteemi owʼekitiisya aamo nʼekifaananyikye ekyazwire omwigulu?
ACT 19:36 Aale ngʼowekiri nti mpaawo ayezya okwakanisya ekyo, kisaaniire mwikaikane, timwakola ekintu kyonakyona omu kweyuna.
ACT 19:37 Muleetere abantu banu, waire nga tikiri kiti waliyo ekibanyagire okuzwa omu masabo, ooba kiti bazumire nkuni waiswe omukali.
ACT 19:38 Aale abba ngʼoDementoliyo nʼabayeesi abainaye bali nʼekibavunaana omuntu yenayena aanu, ekooti gyʼembuga giriwo njigule, nʼabalamuzi balimu. Eeyo gibabba baabe bawaabe.
ACT 19:39 Nga waliwo ekintu ekindi ekibaluma ekimwankatakire okwanjula, mukireete bakikolereku mu lukumbaana ludi amateeka agegaikirirya olubbaawo bulijo.
ACT 19:40 Ekyo kityo olwʼokubba nʼowentumulira aanu bayezya nʼokutuvunaana omusango gwʼokwediima obwolingirira ebintu ebibbairewo olwatyanu. Tubulaku ensonga egitwezya okuwa okumatiza lwaki akavuuyo ako kagwirewo.”
ACT 19:41 Era omukungu oyo oweyamalire okutumula ebyo, nʼalagira olukumbaana lusansukane.
ACT 20:1 Okwediima owekwalekeiraawo, oPawulo nʼayetesya abaikirirya abʼoomwo, nʼatumula egibali ebibono bingi ebyʼokubairyamu amaani. Oweyamalire, nʼabaseebula era nʼayaba e Makedooniya.
ACT 20:2 Yabitabitanga omu bitundu ebyʼomu nzira egiyakwaite nga waalaabba eeri abaikirirya ababbairemu ebibono ebyʼokubairyamu amaani, paka oweyatuukire omu Buyonaani,
ACT 20:3 egiyabbaire okumala emyeri misatu. Oweyabbaire yeetegeka okukwata emeeri okwaba e Siiriya, nʼakivumbula ati aBayudaaya babbaire basalire olukwe okumwitira oku meeri. Kale nʼasalawo okukanga e nyuma abitire Makedooniya okwiguka e Siiriya.
ACT 20:4 Omu lugendolwe, oSopateeri omutaane wa Piiro owʼe Bbereya, nʼEsitaluuko nʼoSekundo abʼe Sesalonika, nʼoGaayo owʼe Derubbe, nʼoTemuseewo, nʼoTukiko nʼoTulofiimo abʼomwitwale lyʼAsiya niibo ababbaire abamwerekeraku.
ACT 20:5 Abo ibo batwesookere omumaiso, ni batukuumira omu kabuga e Tulowaasi.
ACT 20:6 Enaku gyʼomukolo oGubaliiraku eMigaati eGitali Mizumbulukuce owegyawoire, ni tuseyeeya oku meeri okuzwa oku mwalo e Firipi. Oluzwanyuma lwʼenaku itaanu, swena ni tubeyungaku omu Tulowaasi egitwamalire enaku musanvu.
ACT 20:7 Oku lunaku olwiririra eSaabbaato, ni tukumbaana okulya ekiinulo kyʼaamo ngʼaboluganda. Ananyere awo, oPawulo nʼabbaaku nʼebyatumula eeri abantu. Olwʼokubba yabbaire ali nʼokusimbuka eizo amakeezi, entumulaye nebba mpanvu ino paka aakati omu kiire.
ACT 20:8 Omu kisenge ekyʼe ngulu ekyʼoku kalina eyokusatu oku nyumba omu twabbaire tukumbaaniire mwabbairemu amataala ageeraku.
ACT 20:9 OPawulo ngʼatumula, omwisuka ogubeeta bati Ewutiiko yabbaire atyaime omu limo oku madinisa. Neye engeri oPawulo egiyabbaire atumula nga tamala, iye omwisuka oyo yabbaire mu kufuluuta ndoolo. Awo endoolo ni gimuyinga, nʼayanuka oku kalina eyokusatu ni yeekubbirawo era ni bamutoola awo ngʼafiire.
ACT 20:10 Neye oPawulo nʼaniinuka okwaba e gyali, nʼamwikaku kaisi nʼamufumbaatira, era nʼakoba ababbaire awo ati, “Timwakutuka emyoyo, akaali mwomi.”
ACT 20:11 Awo iye nʼabo abeyabbaire nabo ni baniinaniina okukangayo e ngulu, ni balya ekiinulo kyʼomukolo ogwʼokuvuna omugaati okubeebukiriryaku okufa kwa Musengwa, kaisi ni yeeyongera nʼokutumula egibali nʼaceisya. Oweyamalire okutumula egibali, nʼazwayo.
ACT 20:12 Abantu ababbairewo ni batoolawo omwisuka oyo ni bamutwala e ika nga mwomi, nga bawulira okwewonerera kubitiriri.
ACT 20:13 Awo iswe ni tukwata emeeri okusooka oPawulo, ni tuseyeeya okwaba omu kibuga Asoosi, egitwabbaire nʼokumwajirya atweyungireku yaawo omu meeri. Ekyo kityo olwʼokubba iye yatakire ati abitire ku lukalu okutuuka omwAsoosi.
ACT 20:14 Owetusisinkana omwAsoosi, yena nʼaniina omu meeri ni tweyongerayo e Mitireene.
ACT 20:15 Olunaku olwairireku, ni tuzwayo tuseyeeya paka oku mbale mbale kwʼomutala ogubeeta Kiiyo. Kaisi oku lunaku tete olwairireku ni tusala okwaba e Saamo, nʼeizo waaku ni tutuuka e Mireeto.
ACT 20:16 OPawulo yabbaire asalirewo kubita mwEfeeso okwewala okumulwisya omwAsiya, olwʼokubba yatakire atuuke mangu omu Yerusaalemi, owekibba kyezyeka olunaku lwa Pentekonte girubba lumwaja.
ACT 20:17 Ngʼali omu Mireeto, oPawulo nʼasindika obukwenda omwEfeeso ati bamwetere abakaire bʼekanisa baize bamusangaane.
ACT 20:18 Owebatuukire e gyali, nʼabakoba ati, “Mukimaite kusani ino ngʼowentambwirye obwomi bwange nga ndi na inywe okuzwera nakimo oku lunaku olunatuukiireku omwAsiya.
ACT 20:19 Mpeereirye oMusengwa nʼobugondi bwa mwoyo obubitiriri, era aakati omu kugada okunene waire nga nasunire okungezesya okwʼamaani olwʼenkwe aBayudaaya egibansaliranga.
ACT 20:20 Mukimaite muti mpaawo kintu ekibabbeera kadi kimo ekinesigaliirye ni nkisirikira olwʼokutya okukibakobera neye nkibeegeseryenge mulwatu, waire mu bisito byanywe.
ACT 20:21 Nʼalabulanga aBayudaaya nʼaBayonaani nti beenenye eeri oKibbumba, era baikiririrye omu Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
ACT 20:22 “Atyanu ngonu, ngʼoMwoyo oMutukulye anyindiikirirya, njaba e Yerusaalemi neye nga timmaite ekyaba okuntuukaku eeyo.
ACT 20:23 Ekimmaite kiri kiti, mu buli kibuga omumba njaba okucaala, oMwoyo oMutukulye andabula ati okunsiba nʼokungadya binkuumiriire.
ACT 20:24 Neye era, timbalirira ekya nze okubba omwomi ngʼekintu ekikulu. Nze ekikulu kugwisya ikatala lyange nʼokutuukirirya omulimo oMusengwa oYesu oguyankwatisirye, ogwo nga niigwo ogwʼokukobera abantu aMawuliro aMasa agakwata oku kisa kya Kibbumba.”
ACT 20:25 “Atyanu, nze mmaite nti inywe nywenanywena abenabitabitirekuumu nga ndaabba egimuli ebifa oku bwakabaka bwa Kibbumba timukaali mwiraayo okumbonaku tete.
ACT 20:26 Kagira nkibbutula egimuli olwatyanu nti omuntu yenayena kwinywe owaajigirikanga, ogwo tigwalibba musango gwange.
ACT 20:27 Ekyo kityo olwʼokubba tinezizyazizirye okubakobera byonabyona oKibbumba ebyabatakirya.
ACT 20:28 Mwekuume inywe abananyere, era mukuume nʼabantu bonabona abo oMwoyo oMutukulye abeyabakwatisirye ati mulabirire. Mubbe baliisya bʼekanisa oKibbumba egiyagulire na musaayegwe igwo ogunanyere.
ACT 20:29 Mmaite nti owenalibba nankuzwawo, abantu abali ooti misege emikambwe balibaingirira era ni bataleka abaikirirya nga tibasunire ebikunulire.
ACT 20:30 Era na mwinywe abanyere mwalizwamu abantu ni batandiika okwegesya ebyobubbeyi ebiriibya amazima ngʼekibaliku kusimoolya beegi ba Yesu basengererye niibo.
ACT 20:31 Nʼolwekyo mubbe bulindaala! Tikyabazwa omu mutwe nti okumala emyanka misatu atyanu tingoneiryeku, obwire nʼomusana, okulabula buli moiza mwinywe nga ndi na mu maliga nakimo.
ACT 20:32 “Aale atyanu mbakwatisya oKibbumba abakuume. Era mbakwatisya nʼekibono ekikwata oku kisaakye, ekyo ekyezya okubombeka, ni kibabbeeranga, era ni kibasunisya omugabo mwabo bonabona oYesu abeyatukwirye kibakuumenge.
ACT 20:33 Tineegombaku feeza ooba zaabbu ya muntu yenayena, ooba ekizwalo kya muntu kadi moiza.
ACT 20:34 Inywe nywena abanyere mumaite ngʼowenekoleranga nʼengalo gyange ginu ebyo nze aamo nʼabenaabbanga nabo ebitwetaaganga.
ACT 20:35 Mu buli kintu kyonakyona ekinakolanga, nʼakolanga lwʼokutaka kubalaga nti tutyo wetusaaniire okukolanga emirimo nʼamaani, kaisi twezye okubbeeranga abo abateesobola, nga twebukirya ebibono bya Musengwa oYesu ebiyakobere ati, ‘Okugaba kwʼenkabi okukiraku okusuna.’ ”
ACT 20:36 Awo oPawulo oweyamalire okutumula ebibono ebyo, nʼakoma amazwi awo nabo bonabona, ni basaba oKibbumba.
ACT 20:37 Awo bonabona ni bagwa omu maliga eenu nga webagwa oPawulo omu kifubba.
ACT 20:38 Ekyakirire ino okubanakuwalya, kwabbaire kubakoba ati tibaliirayo kumubonaku tete. Owebamalire, ni bamwerekaku okumutuuca egiyakwatiire emeeri.
ACT 21:1 OPawulo aamo na iswe owetwamalire okuseebulangana ni tubazwaku, ni tuniina omu meeri ni tuseyeeya buterembereri okwaba e Koosi. Owetwatuukireyo, oku lunaku olwairireku ni twaba e Lodeesi, era eeyo gitwazwire okwaba e Patala.
ACT 21:2 Eeyo, gitwajiirye emeeri eyabbaire yeetegeka okwambuka okwaba oku mutala gwʼe Foinisiya, era ni tuginiina ni twaba.
ACT 21:3 Awo ni tutuuka egitwabbaire twezya okulengera ekizinga oKupulo. Owetwakiseseegereire, ni tukibitaku oku lubba lwakyo olwʼe maserengeta, ni tusimba omwitwale lyʼe Siiriya. Era ni tutuuka oku mwalo e Tiiro eeyo emeeri giyabbaire eyaba okutiikulira emigugu.
ACT 21:4 Omu Tiiro oomwo twajiiryemu abaikirirya era ni tubba nabo okumala enaku musanvu. Okubita omu kulungamya kwʼoMwoyo oMutukulye, abamo oku baikirirya abo ni bakoba oPawulo aleke okweyongerayo paka Yerusaalemi.
ACT 21:5 Neye iswe ebiseera byaiswe ebyʼokubba awo owebyawoireku, ni tweyongerayo nʼolugendo lwaiswe. Abaikirirya bonabona aamo nʼabakali nʼabaana baabwe batwerekereku okuzwa omu kibuga paka ku mwalo. Era eeyo, swenaswena aamo ni tukoma amazwi okusaba oKibbumba.
ACT 21:6 Owetwamalire okuseebulangana nabo, ni tuniina omu meeri, ibo ni bairayo buli moiza omu kisitokye.
ACT 21:7 Awo ni tweyongerayo nʼolugendo lwʼoku maizi okuzwa awo oku mwalo e Tiiro, ni tutuuka oku mwalo e Putolemaayi. Eeyo gitwemereire ni twaba okusugiryaku aboluganda era ni tumala nabo olunaku lulamba.
ACT 21:8 Eizo waaku ni tuzwa awo era ni tutuuka e Kaisaaliya. Era eeyo, ni twaba omu kisito kya Firipo omulaabbi wʼaMawuliro aMasa, era nga niiye omoiza kwabo omusanvu abebalondeire omu Yerusaalemi, era ni tubbanga wuwe.
ACT 21:9 Omusaiza oyo yabbaire nʼabaalabe bana abaguna, era nga bonabona bali nʼekirabo kyʼobunaabbi.
ACT 21:10 Oluzwanyuma lwʼokumala omu Kaisaaliya enaku egyeraku, onaabbi eriinalye bati Agabo nʼatuuka okuzwa omwitwale lyʼe Buyudaaya.
ACT 21:11 Oweyaizire egitwabbaire, nʼakwata omusibiro gwa Pawulo, nʼakyesibira ebigere nʼamangalo, kaisi nʼakoba ati, “OMwoyo oMutukulye akoba ati, ‘Omu ngeri enanyere eenu, onyere omusibiro gunu aBayudaaya abali e Yerusaalemi bamusiba bati kaisi bamuweeyo eeri aBatali Bayudaaya.’ ”
ACT 21:12 Owetwawuliire ebibono ebyo, iswe nʼabantu abandi bonabona ababbairewo, ni twegairira oPawulo aleke okwaba e Yerusaalemi.
ACT 21:13 Neye iye nʼatwiramu ati, “Muli kuuki inywe abeekunja omwademba ni munkutula nʼomwoyo? Nze tindi mwetegeki kunsiba-busibi kyonkani neye nʼokufeera omu Yerusaalemi olwʼokuweererya oMusengwa oYesu.”
ACT 21:14 Owetwakaire okumucuusa ebiseego oku kyʼokwaba e Yerusaalemi, ni tubizwaku nga tukoba tuti, “Aa, oleke ekyo oMusengwa ekyataka, niikyo ekibba kibbeewo.”
ACT 21:15 Oluzwanyuma lwʼenaku egyo nga tuli eeyo, ni twetegeka okuniinaniina okwaba e Yerusaalemi.
ACT 21:16 Era abamo oku baikirirya ba Yesu abʼomu kibuga ekyʼe Kaisaaliya, batwerekereku ni batutuuca omu kisito kyʼomusaiza bati Munasoni eyabbaire nʼokutusuza. Omusaiza oyo yabbaire mubyale wʼoku kizinga e Kupulo era nga moiza kwabo abasookere okusuuka abaikirirya ba Yesu.
ACT 21:17 Owetwatuukire omu Yerusaalemi, aboluganda ni batusangaalira ino.
ACT 21:18 Eizo waaku, oPawulo na iswe aamo ni twaba okubona oYaakobbo, era abakaire bʼekanisa yʼomu Yerusaalemi bonabona babbaireyo.
ACT 21:19 OPawulo oweyamalire okubasugirya, nʼabalonserya omu bwizulye ebyo byonabyona, okubita omu buweereryabwe, oKibbumba ebiyabbaire akolere omu bantu aBatali Bayudaaya.
ACT 21:20 Ibo abakaire bʼekanisa owebabuliire ebintu ebyo, ni bawuuja ino oKibbumba. Kaisi awo bona ni bakoba oPawulo bati, “Woluganda, wena atyanu ngʼowobona, aBayudaaya bali mu nkumi na nkumi abacuukire ni baikiririrya omu Yesu neye era nga bonabona bakaali bali nʼeiganyi libitiriri okwabira oku Mateeka ga Musa.
ACT 21:21 Neye aboluganda aBayudaaya nago abo bawuliire nambu iwe owoobba eeyo omu bitundu ebirimu abantu aBatali Bayudaaya ngʼoyegesya, okoba aBayudaaya bonabona ababbaayo oti bazwe oku kukwata aMateeka ga Musa. Era nambu ngʼobakoba okuleka okukomola abaana baabwe ooba okusengererya obulombolombo bwaiswe obwʼekiyudaaya.
ACT 21:22 Mwekyo ekyokukola niki? Kaisi era atyanu ngʼowoizire, aboluganda abo dala bawulira bati oizire.
ACT 21:23 “Aale oganye okole kinu iswe ekitwakukoba. Tuli aanu nʼabasaiza bana abali nʼekibeeyamire eeri oKibbumba.
ACT 21:24 Oyabe nʼabasaiza banu omu Yeekaalu mukole omukolo nywenanywena oKibbumba okubasuuca abatukulye. Ekyo nga kiwoire, obasasulire babamweku enziiri okutuukirirya ekyeyamo kyabwe. Kasita abantu bonabona iwe bakubona awo ngʼoli nʼabasaiza abo, awo nga bakitegeera bati kaisi ebyo nenca ebibakuwuliraku, tibituuce. Omu kifo kyʼekyo, bakimanya bati iwe okwata aMateeka ga Musa.
ACT 21:25 Neye ekikwata oku baikirirya aBatali Bayudaaya, twabawandiikiire ebbaluwa ni tubakobera ekitwasalirewo. Twabakobere tuti bazirire nakimo okulyanga ebyokulya ebibawongere eeri ebifaananyi ebyʼokusinza, era nʼokuzira osuudo, nʼenyama yʼebisolo ebibatasalireku, era nʼokwewalira nakimo obulendi.”
ACT 21:26 Olunaku olwairireku oPawulo nʼayaba nʼabasaiza nago, nʼabeegaitaku ni bakola omukolo ogwʼokubatukulya. Owebamalire okukola ebyetaagisya, oPawulo nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu okumanyikisya abakabona enaku iye nʼabainaye egibamala nga bakola omukolo ogwʼokubatukulya era nʼekiseera omu baweerayo esadaaka egyabiraku okulwa buli moiza kwibo.
ACT 21:27 Awo enaku endagaane omusanvu egyʼokubatukulya owegyabbaire gyatira okuwaaku, abamo oku Bayudaaya bʼomwitwale lyʼAsiya, ni balengera oPawulo omu luuga lwʼeYeekaalu. Awo ni bacoolesya abantu bonabona, ni bakwata oPawulo
ACT 21:28 eenu webakooka bati, “Baisirairi banaiswe, mutukwatireku! Omusaiza onu niiye nenca atambula ngʼayegesya abantu mu buli kifo bajolonge eigwanga lyaiswe, nʼaMateeka ga Musa, nʼeYeekaalu. Kaisi tiniibyo byonkani, tete atyanu ngonu aleetere omu Yeekaalu nʼaBayonaani atyo nʼabebenyesya ekifo kinu ekitukulye.”
ACT 21:29 Ekyo bakikobere olwʼokubba-so babbaire baboineku oTulofiimo owʼEfeeso ngʼali nʼoPawulo omu kibuga, era nga bakitwala bati oPawulo atyanu ali nʼokubba ngʼaingiireku naye omu luuga lwʼeYeekaalu.
ACT 21:30 Awo abantu kumpi ooti bonabona omu kibuga owebawuliire olukero ni beeguluula okwiruka okwaba oku Yeekaalu. Owebatuukire ni bakwata oPawulo, ni bamukinkinuca okumuwuluca e nza wʼoluuga lwʼeYeekaalu. Era owebamalire ekyo, mangu ino ni baigalawo amageeti.
ACT 21:31 Awo nga bagezyaku okwita oPoulo, amawuliro ni gatuuka oku muduumiri wʼabaisirikale bʼaBalooma eedi bati ekibuga oYerusaalemi kyonakyona kitabukire.
ACT 21:32 Yena tiyalwire, nʼayimbula abaisirikale abeeraku aamo nʼabamo oku bakulu baabwe, atyo iye nabo ni baserengeta okwaba abantu egibabbaire. Owebamulengeire, iye nʼabaisirikalebe nga baiza ni balekeraawo okukubbyaga oPawulo.
ACT 21:33 Awo omuduumiri oweyatuukire, nʼaigerera egiri oPawulo nʼamukwata, nʼalagira abaisirikale bamusibe nʼenjegere ibiri. Era nʼabuulya ababbaire awo ati, “Onu tete niki, era niiye onaani?”
ACT 21:34 Ibo abamo oku bantu ababbaire omu kiziima nga bakoba kiinu, nʼabandi kindi. Era olwʼobuyoga obubitiriri nandi nʼayezya kusuna ekinyenyeere. Kale nʼalagira abaisirikalebe batwale oPawulo omu kigo kyʼabaisirikale.
ACT 21:35 Awo nga bamutwala, nga bamutuucirye awabbaire amadaala, olwʼokubba ekiziima kyʼabantu ekibesitiriire ekyabbaire kiralukiire nakimo, abaisirikale ni bamugingira ku mabega.
ACT 21:36 Ekyo kityo olwʼokubba ekiyindi kyʼabantu kyabbaire kiri kubazwangaku e nyuma nga kikooka oPawulo bati, “Oyo mwite-bwiti!”
ACT 21:37 Awo abaisirikale ni batuuca oPawulo omu kigo kyabwe. Owebabbaire ooti-so bamungirye, oPawulo nʼakoba omuduumiri wʼabaisirikale ati, “Sebo, kaabbo oganye mbeeku nʼekinkukoba.” Omuduumiri wʼabaisirikale, nʼamwiramu ati, “Emu kaisi omaite oLuyonaani!
ACT 21:38 Ekitegeeza kiti tiniiwe oMumisiri oodi eyatanwirewo akeediimo e nyumaku eedi ni yeekubbembera abantu abeeyeetanga akakoosi kʼabatemo, badi 4,000, ni mwaba omu kigona okuyeekera egavumenti?”
ACT 21:39 Iye oPawulo nʼamwiramu ati, “Aa, nze ndi Muyudaaya azwera omu kibuga e Taasasi ekyʼomwitwale lyʼe Sirisiya, era omutyami wʼomu kibuga ekikulu ekityo. Nkwegairiire, onjikirirye mbeeku nʼekintumula eeri abantu.”
ACT 21:40 Awo omuduumiri wʼabaisirikale oweyamuwaire olukusa, oPawulo nʼayemerera awo oku madaala, nʼagerya nʼengaloye okusirica abantu. Bonabona owebasirinkiriire, nʼatumula egibali mu lutumu lwabwe oLwebbulaniya ati:
ACT 22:1 “Baganda bange nʼababbaabba, aale atyanu mumpulisisyeku nga mbawa okwewozyaku kwange.”
ACT 22:2 Owebamuwuliire ngʼatumula Lwebbulaniya, ni basirikira nakimo ino. Awo oPawulo nʼakoba ati,
ACT 22:3 “Ndi Muyudaaya, omubyale wʼomu kibuga e Taasasi omwitwale lyʼe Sirisiya neye nʼakuliire mu Yerusaalemi munu. Era omunyere munu munasomeire, ngʼanjegesya niiye okirifuma oGamalyeri. Nakenkukire omu kukwata amateeka gʼabazeiza baiswe nʼokwenenenkererya era ni mbanga nʼeiganyi libitiriri omu bikwata oku Kibbumba, ngʼera inywe nywena owemuli atyanu.
ACT 22:4 Kagira nayiigaanianga abasengereri abʼeNzira ya Musengwa paka nʼoku kubaita, era nga nkwata abasaiza nʼabakali ni mbadyaka omu mabbuusu.
ACT 22:5 Era nga mwekyo nʼokabona akira obukulu aamo nʼabʼakakiiko akafuga omwigwanga bayezya okunjulira. Bampaire nʼamabbaluwa agannyanjulayo eeri aBayudaaya abanaabwe abʼomu kibuga e Damaasiko. Era ni njabayo ni nkwata abasengereri bʼeNzira eenu nago, ni mbaleeta omu Yerusaalemi ngʼabasibe, bababonereze.”
ACT 22:6 “Awo olwatuukire, owenabbaire njaba omu Damaasiko, nga natira okutuuka, oku saawa ooti mukaaga egyʼomusana, naabire okubona ngʼokumoleka okwʼamaani okuzwa omwigulu kuneruguuliriirye.
ACT 22:7 Awo ni ngwa ansi, ni mpulira eigono erinkoba liti, ‘Sawulo, Sawulo! Lwaki onjiigaania?’
ACT 22:8 “Nze ni njiramu nti, ‘Niiwe onaani Musengwa?’ Iryo ni liiramu liti, ‘Ninze oYesu owʼe Naazaleesi ogwoli kuyiigaania.’
ACT 22:9 Abainange abenabbaire nabo bona baboine okumoleka okwo neye tibawuliire eigono lyoyo eyatumwire na nze.
ACT 22:10 “Nze ni mbuulya nti, ‘Olwo nkole ntya, Musengwa?’ OMusengwa nʼankoba ati, ‘Osetukiremu oingire omu Damaasiko. Eeyo gibakukoberera byonabyona ebintaka okole.’
ACT 22:11 “Olwʼokubba okumoleka okwʼamaani kudi kwabbaire kunjitiremu amaiso, abainange abenabbaire nabo ni bʼankwataku oku ngalo ni bandungamya okuntuuca omu kibuga oDamaasiko.
ACT 22:12 “Nga ndi omu Damaasiko, omusaiza ogubeeta bati Ananiya, eyeemaliranga ino omu kukwata aMateeka ga Musa, era aBayudaaya abʼaawo bonabona ogubawanga ekitiisya, nʼaiza okumbona.
ACT 22:13 Oweyatuukire, nʼayemerera egyendi nʼakoba ati, ‘Woluganda oSawulo, olibulye amaiso.’ Omu kiseera ekinyere ekyo, amaiso gange ni galibulya, ni mmubona.
ACT 22:14 “Awo omusaiza nago nʼakoba ati, ‘OKibbumba wʼabazeiza baiswe akulonderemu otegeere ebyataka okole era obone nʼoMuweereryawe oMutuuce aamo nʼokuwuliranga eigono erizwire omu munwagwe ekirikukoba.
ACT 22:15 Ekyo kityo olwʼokubba oyaba kusuuka muntu eyamumanyikisya eeri abantu bonabona ngʼobakobera ebyo ebyowuliire nʼebyoboine.
ACT 22:16 Neso aale tete atyanu lwaki ogayaala? Otyo osetukiremu bakubatize era bakunaabyeku ebibbibibbibyo nga weegairira oKibbumba.’ ”
ACT 22:17 “Owenairire omu Yerusaalemi, lumo nga ndi omu Yeekaalu omu kusaba, ni newulira ooti muntu aali omu kirooto.
ACT 22:18 Era oomwo ni mbona oMusengwa ngʼankoba ati, ‘Oyanguweku, ozwe omu Yerusaalemi olwʼokubba abaamu tibaikirirye ebyo ebyobakobera okujulira ebinkwataku.’
ACT 22:19 “Nze ni njiramu nti, ‘Musengwa, abantu banu bakimaite ngʼowenayabanga nga nnyingira mu buli ikumbaaniro okunoonia nkwate era nsibe omu mabbuusu era nga nkubba abo abakwikiririryamu.
ACT 22:20 Era, nʼowebaitiire omujuliziwo oSitefaano, nze zena onyere nabbairewo nga njikirizagana nʼabo abamwitire era nga ninze mbabisiire nʼebizwalo byabwe.’
ACT 22:21 “Neye oMusengwa iye nʼankoba ati, ‘Iwe oyabe; njaba kukutuma yala yala mu bantu aBatali Bayudaaya.’ ”
ACT 22:22 Ekiziima kyʼabantu babbaire bakaali basirikire bawulisisya oPawulo paka oweyaguunyire kwekyo. Awo kaisi ni baasyamika ino bati, “Mumututoolerewo oku kyalo! Oyo omuntu mwite-bwiti! Oyo tasaaniire kubba mwomi kadi!”
ACT 22:23 Batyo ni bataamira nakimo okwasyamika nga webeeyambulya ebizibaawo era nʼokubiwuuba omwibbanga, nʼokudumuula enkungu omwibbanga.
ACT 22:24 Awo omuduumiri wʼabaisirikale, nʼalagira ati baingirye oPawulo omu kigo, bamufaamuule nʼefaalu egiriku emirobo egisima. Yakiragiire atyo ngʼanoonia ati amo nʼabbutula ekinanyerenyeere abantu ekibamuvunaana ekigira ni bamwasyamikira batyo.
ACT 22:25 Owebamalira okusiba oPawulo nʼenkoba, nga bataka okumukubba, nʼabuulya omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale 100 eyabbaire ngʼayemereire okumpi naye ati, “Dala kiri omu mateeka okukubba omutyami wʼe Looma anambula kusooka kumuwozesya ni bamusingisya omusango?”
ACT 22:26 Omukulu wʼekibinja oyo oweyawuliire ekyo, nʼayaba egiri omuduumiri wʼabaisirikale bonabona nʼamukoba ati, “Olwo oyaba kukola otya? Nti omusaiza onu mutyami wʼe Looma.”
ACT 22:27 Awo omuduumiri wʼabaisirikale nʼayaba egiri oPawulo nʼamubuulya ati, “Onkobere, oli mutyami wʼe Looma?” OPawulo nʼamwiramu ati, “Niikyo ekyo.”
ACT 22:28 Omuduumiri wʼabaisirikale nʼamukoba ati, “Nze okusuna obutyami omu Looma nʼasaswire empiiya nyingi.” OPawulo iye nʼamukoba ati, “Neye nze obwange bwʼobubyale.”
ACT 22:29 Abo ababbaire baaba okukaza oPawulo ni bamuzwaku mangu, era nʼomuduumiri wʼabaisirikale yena atyo. Ekyo kityo olwʼokubba omuduumiri yabbaire akimanyicirye ati kaisi ogwasibire Mulooma.
ACT 22:30 Oku lunaku olwairireku, engeri omuduumiri wʼabaisirikale egiyatakire okumanya nsongaki dala aBayudaaya egibavunaana oPawulo, nʼamusibinduula era nʼalagira abakabona abakulu nʼabʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya bonabona okukumbaana. Owebaizire, nʼaleeta oPawulo egibali nʼamwemererya omumaiso gaabwe.
ACT 23:1 Awo oPawulo nʼalingirira buterembereri abo ababbairewo, kaisi nʼabakoba ati, “Baganda bange, okuzwera nakimo eira paka lwatyanu, omu mwoyo gwange tinewuliramu kinvunaana kyonakyona olwʼebinkolere omu bwomi bwange omumaiso ga Kibbumba.”
ACT 23:2 Awo oPawulo oweyatumwire ekyo, okabona akira obukulu Ananiya, nʼalagira abo ababbaire okumpi aawo nʼoPawulo bamukubbe oluwi oku munwa.
ACT 23:3 Neye oPawulo nʼamukoba ati, “Ala wena oKibbumba yalikukubba, omunanfunsi iwe! Otyaime awo-so onsalire omusango okusinzirira oku mateeka aate nga wena ngoyo ogavuna ngʼolagira oti bankubbe!”
ACT 23:4 Abo ababbaire awo nga beemereire okulirana oPawulo ni bakoba bati, “Wobe! Okabona akira obukulu owa Kibbumba omulamba niiye ogwozuma!”
ACT 23:5 OPawulo nʼabakoba ati, “Oo, baganda bange, munsoniye. Mbaire timmaite nti kaisi niiye okabona akira obukulu aate ngʼeKiwandiike kitukoba kiti: ‘Tiwatumulanga okubbikubbi oku mukulu wʼeigwangalyo.’”
ACT 23:6 Awo oPawulo, olwo ngʼamalire okukitegeera ati mwabo abʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya mwabbairemu abʼomu kibbula kyʼaBasedukaayo kaisi abandi nga bʼomu kyʼaBafalisaayo, nʼayaminkirira nʼakoba ati, “Baganda bange, ndi Mufalisaayo era nʼababyaire bange Bafalisaayo. Ngʼowemumbona bunu muti banjemereirye aanu kumpozesya lwʼokusuubirira omu kuzuukira.”
ACT 23:7 OPawulo oweyaguunyire kwekyo, ni wagwawo okayaani aakati wʼabo abʼomu kibbula kyʼaBafalisaayo nʼabo abʼomu kyʼaBasedukaayo. Awo olukumbaana ni lwesalamu.
ACT 23:8 ABasedukaayo babbaire nʼenjikirirya bati mpaayo kuzuukira era mpaayo bamalaika ooba emyoyo, neye ibo aBafalisaayo ebyo byonabyona babiikiririryamu.
ACT 23:9 Awo ocerete nʼabba mubitiriri, ngʼabamo oku bakugu omu byʼamateeka abʼomu kibbula kyʼaBafalisaayo baakanira nakimo byʼempaka binyere bati, “Titubona kibbikibbi kyonakyona oku muntu onu. Olwo kaisi owekibba nga dala waliwo omwoyo ooba omalaika eyatumwire naye?”
ACT 23:10 Empaka owegyabitiriire, omuduumiri wʼabaisirikale nʼatya ati demba abantu abo ni banyiiranyiiramu oPawulo. Kale nʼalagira abaisirikale baserengete okwaba omu kifo olukiiko egirwabbaire lutyaime, bamubatooleku kifubba, bamwiryeyo omu kigo.
ACT 23:11 Omu kiire ekyaiririireku, oMusengwa nʼabonekera oPawulo nʼayemerera e gyali nʼamukoba ati, “Ogume omwoyo tiwawaamu amaani, olwʼokubba ngʼowommanyikisirye omu Yerusaalemi, otyo bwoli nʼokummanyikisya nʼomu Looma mwona.”
ACT 23:12 Eizo makeezi, aBayudaaya ni bakumbaana ni basala olukwe okwita oPawulo, era ni beerairira nʼokwerairira okutalyaku kantu konakona ooba okunywaku okutoolaku nga bamalire okumwita.
ACT 23:13 Ababbaire omu lukwe olwo babbaire babita omu 40.
ACT 23:14 Awo ni baaba eeri abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga, ni babakoba bati, “Twerairiire okutakombaku akantu konakona okutoolaku nga tumalire okwita oPawulo.
ACT 23:15 Aale atyanu inywe nʼoLukiiko oLufugi mutwale okusaba kwanywe eeri omuduumiri wʼabaisirikale nga mumusaba muti abasindikire oPawulo, nga muli ooti-so mutaka kweyongera kusuna bituuce ebikiraku ebikwata oku nsongagye. Iswe eenu twabba twetegekere okumwita ngʼakaali kutuuka egimuli.”
ACT 23:16 Batumulanga ebyo, kaisi omutaane wa mwonyoko wa Pawulo abawulira, nʼategeera olukwe lwabwe. Kale nʼayaba omu kigo kyʼabaisirikale nʼasimaku oPawulo.
ACT 23:17 Awo oPawulo yena nʼayeta omoiza oku bakulu bʼebibbula byʼabaisirikale, nʼamukoba ati, “Omwisuka onu waliwo ekyataka okukobera omuduumiri wʼabaisirikale; kaade omutwale e gyali.”
ACT 23:18 Kale omukulu yena nʼatwala omwisuka nʼamutuuca egiri omuduumiri wʼabaisirikale, nʼamukoba ati, “Omusibe oPawulo anjetere, nʼansaba ndeete omwisuka onu egyoli, nambu ali nʼekyataka okukukobera.”
ACT 23:19 Omuduumiri wʼabaisirikale nʼakwata omwisuka oyo oku ngalo, ni baira oku mbale, kaisi nʼamubuulya ati, “Obbaire okoba otya, mwisuka?”
ACT 23:20 Omwisuka nʼamukoba ati, “Abakulu bʼaBayudaaya bateesere okukusaba eizo obaleetere oPawulo omu Lukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya ooti baadi abataka okweyongera okwekalikica ebifa oku nsongagye.
ACT 23:21 Neye tibakusendasenda, olwʼokubba waliwo mwibo abasaiza ababita omu 40 abamuzigiire omu nzira. Era beerairiire okutalyaku kantu konakona ooba okunywaku okutoolaku nga bamalire kumwita. Bali eeyo beetegeki, bakuumiriire niiwe kwikirirya kusaba kwabwe.”
ACT 23:22 Awo omuduumiri wʼabaisirikale nʼamuseebula nga wamukalaatira ati, “Tiwakoberaku omuntu ogondi yenayena oti ondoopeire ebintu ebyo.”
ACT 23:23 Omwisuka oweyaabire, omuduumiri wʼabaisirikale nʼayeta babiri oku bakungube nʼabakoba ati, “Mutegeke abaisirikale abʼoku bigere 200, nʼabaisirikale abʼoku mbalaasi 70, nʼabo abalwanisya amasimo 200. Bonabona ntaka baabe e Kaisaaliya oku saawa isatu egyʼobwire.
ACT 23:24 Era mutegeke nʼembalaasi oPawulo egiyatambuliraku kaisi bayezye okumutuuca egiri omufugi wʼeitwale oFirikisi nga mpaawo kabbikabbi akamutuukireku.”
ACT 23:25 Era nʼawandiikiraku nʼebbaluwa ekoba eti,
ACT 23:26 “Ninze oKirawudiyo oLiisiya, nga nkuwandiikira iwe owʼekitiisya eino, omufugi oFirikisi. Nkusugiirye ino.
ACT 23:27 “Atyanu, aBayudaaya bakwaite omusaiza oyo ni bamugwaku okumukubba, era babbaire kumpi kumwita, neye ni njaba nʼabaisirikale bange ni mmubateeresya, awo nga nkitegeireku nti ali nʼobutyami wʼomu Looma.
ACT 23:28 Era olwʼokutaka okumanya ekinanyerenyeere ekibamuvunaana, mmutwaire omu Lukiiko lwabwe oLufugi.
ACT 23:29 Okwaba okukivumbula nga kaisi mpaawo kintu ekiri awo ekiyakolere ekimuzweramu kumwita ooba kumuteeka mu mabbuusu.
ACT 23:30 Neye owenawuliire nambu aBayudaaya bakolere olukwe bamwite, ni nsalawo nti mmuweererye egyoli bunambiro. Era, ndagiire nʼabo bonabona abamuvunaana, ensonga gyabwe bagireete yeeyo egyoli. Weebale.”
ACT 23:31 Awo abaisirikale ni bakola ngʼowebabalagiire, ni batwala oPawulo omu kiire ekinyere ekyo paka mu kibuga Antipaatuli.
ACT 23:32 Eizo waaku, abaisirikale abʼebigere ni bamukwatisya abanaabwe abʼoku mbalaasi okumutwala, ibo ni bairayo omu kigo e Yerusaalemi.
ACT 23:33 Ibo owebatuucirye oPawulo omu kibuga e Kaisaaliya, ni bawa omufugi oFirikisi ebbaluwa era ni bamukwatisya nʼoPawulo yena.
ACT 23:34 Awo oFirikisi oweyasomeremu ebbaluwa eyo, nʼabuulya oPawulo ekyalo egibamubyala. Oweyakitegeire ati bamubyala mu Sirisiya,
ACT 23:35 nʼamukoba ati, “Iwe omusangogwo naguwulisisya ngʼabakuvunaana batuukire aanu.” Atyo nʼalagira abaisirikale batwale oPawulo omu lubiri lwa Kerode okumukuumiramu.
ACT 24:1 Nga wabitirewo enaku itaanu, okabona akira obukulu, Ananiya, nʼaserengeta e Kaisaaliya ngʼali nʼabamo oku bantu abakulu omwigwanga aamo nʼopuliida ogubeeta oTerutuulo. Era eeyo baabire ni bawaabira oPawulo emisango gyabwe eeri omufugi oFirikisi.
ACT 24:2 Owebeeteserye oPawulo okwiza omu kooti, oFirikisi nʼayeta oTerutuulo asonzole omumaisoge okuvunaana okubabbaire nakwo oku Pawulo, era yena nʼatandiika ati: “Sebo owʼekitiisya eino Ferikisi, obwekubbemberibwo obwʼamalabuki butuleeteire eidembe, era ni bulungamya encuukacuuka omu bintu bingi omwigwanga linu.
ACT 24:3 Ekyo tukisiima mu buli kifo era mu buli ngeri yonayona, kagira bulijo tuwagira obwekubbemberibwo era nga wetukwebalirya nakimo ino.
ACT 24:4 Neye owʼekitiisya, okutakulwisyawo, nkusaba nti omu kisaakyo oganye otuwulisisyeku olwʼokubba njaba kubita mu bimpi bimpi.
ACT 24:5 “Omusaiza onu twamuvumbwire nga muntu wa mutawaana ino. Atabulatabula abantu, ni yeediimisya aBayudaaya abali mu buli kifo, era niiye eyekubbembera ekibbula kyʼabo abasengererya omusaiza oodi owʼe Naazaleesi, ekitali omu mateeka.
ACT 24:6 Era yagezeryeku nʼokubebenyesya eYeekaalu, [kagira twamukwaite.
ACT 24:7 Neye omuduumiri wʼabaisirikale oLiisiya, yaizire nʼamututoolaku lwʼempaka, era nʼalagira ati abamuvunaana baize giri niiwe.
ACT 24:8 Wena onyere owewamuwozesya, wategeera ebituuce ebifa kwebyo byonabyona ebitumuvunaana].”
ACT 24:9 Awo aBayudaaya ababbairewo bona ni bawagira oTerutuulo nga bakakasa bati ebyo ebyatumwire dala bityo webiri.
ACT 24:10 Awo omufugi oFirikisi oweyagereirye oPawulo engalo ati yeetumuleku, oPawulo nʼakoba ati, “Musengwa, mmaite ngʼowoomalire emyanka mingi ngʼolamula abantu bʼeigwanga linu. Kagira zena newozyaku nga ndi mugumu nti tiwasalirirye.
ACT 24:11 Wena onyere owewanoonererya, tikyakubbeere kigosi okukitegeera oti enaku gikaali okubitawo eikumi na ibiri kasookeede nniinaniina okwaba e Yerusaalemi okusinza.
ACT 24:12 Banu abanvunaana tibanjajiirye nga njakana nʼomuntu yenayena omu Yeekaalu, ooba nti waliwo eikumbaaniro lyonalyona ooba omu kifo ekindi kyonakyona omu kibuga ekinabbairemu nga nsasamaza abantu.
ACT 24:13 Era, tibayezya kukuwa bukakafu bwʼebyo ebibandumiriza atyanu bati nabikolere.
ACT 24:14 Wazira, njatulira kinu omumaisogo nti nsinza Kibbumba wʼabazeiza baiswe ngʼomusengereri wʼeNzira ya Musengwa, eyo ibo egibeeta nambu kibbula ekiri nʼenjikirirya encaamu. Nze njikiririrya mwebyo byonabyona ebiri omu Mateeka ga Musa, nʼebyo abanaabbi ebibawandiikire.
ACT 24:15 Era ndi nʼeisuubi linyere eeryo omu Kibbumba nga ibo bona abanyere eribali nalyo liti abantu abatuukirirye aamo nʼabo abakola ebibbibibbi bonabona balizuukira.
ACT 24:16 Kagira neefaaku bulijo okubba nʼomwoyo ogutanvunaana kubba na musango gwonagwona omumaiso ga Kibbumba nʼomumaiso gʼabantu.
ACT 24:17 “Oluzwanyuma lwʼokutabbaawo okumala emyanka egyera, nʼairire omu Yerusaalemi okuleetera abantu bʼomwigwanga lyange ebintu ebyʼokubbeera abadoobi mwibo, aamo nʼokuwaayo ebirabo eeri oKibbumba.
ACT 24:18 Nabbaire-so nankamaliirirya okukola omukolo ogwʼokusuuka omulongoole tete, ni banjajirya omu luuga lwʼeYeekaalu. Tinabbaire mu kiziima kyʼabantu naire, era omu kaseera ako tiwabbairewo kutabanguka kwonakwona. Okutoolaku nti, ananyere awo wabbairekuuwo aBayudaaya okuzwera omwitwale lyʼAsiya.
ACT 24:19 Era ibo niibo abankasaaniire okubba aanu omumaisogo bandumirize ooba nga bali nʼekibanvunaana.
ACT 24:20 Nga tiniikyo, aale oleke abanyere banu abali aanu batumule abba nga waliwo omusango gwonagwona ogubanvumbwireku bati nabbengere owebampozeserye ku ludi omu Lukiiko oLufugi.
ACT 24:21 Okutoolaku koizi nga banvunaana kiidi ekimo kyonkani ekinabaatuliire nga njemereire omumaiso gaabwe nti, ‘Muli kumpozesya olwatyanu lunu lwʼokubba nti ntumula oku kuzuukira.’ ”
ACT 24:22 Awo oFirikisi, engeri egiyabbaire amaite kiwanvu oku bikwata oku kibbula kyʼabo abaikiririrya omu Nzira ya Musengwa nago, nʼayemererya okuwulisisya omusango ngʼakoba ati, “Omuduumiri wʼabaisirikale, oLiisiya oweyaliizira wenalisalira omusango gwanywe.”
ACT 24:23 Awo nʼalagira omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale okukuuma oPawulo nga musibe neye nga bamulekerakuuku akabbanga ni yeetaaya era nga mpaawo mukaagwawe kadi moiza ogubaloberya okwiza okumubbeeraku.
ACT 24:24 Owewabitirewo enaku egyera, oFirikisi nʼaiza nʼomukaliwe oDulusira, eyabbaire oNamuyudaaya. Awo nʼatumisya oPawulo ni bamuleeta, nʼamuwulisisya ngʼatumula ebibono ebikwata oku kwikiririrya omu Kurisito oYesu.
ACT 24:25 Awo oPawulo oweyatuukire oku kusonzola ebikwata oku nsonga yʼobutuukirirye nʼoku muntu okwefuganga, nʼoku lunaku oKibbumba olwayaba okusaliraku omusango, oFirikisi nʼatya. Kale nʼakoba oPawulo ati, “Ebyotumwireku byamala olwatyanu, osooke okome awo. Era okange, tete owenalisuna akaseera nalikweta.”
ACT 24:26 Waire nga oFirikisi okutya kwabbaire dala kumukwaite olwʼebyo oPawulo ebiyabbaire amukobera, neye era iye mudi yabbaire asuubira ati oPawulo yamuwa enguzi. Kagira yeefudangaku okumweta emirundi nʼemirundi okulonsya naye.
ACT 24:27 Oluzwanyuma lwʼemyanka mibiri okubitawo, omusaiza ogubeeta oPolukiyo Feesito nʼalya obukulu okusikira oFirikisi. Neye era, oFirikisi oweyabbaire ateera obukulu, olwʼokutaka aBayudaaya basigale nga bamusiima, nʼatateera oPawulo, atyo nʼazwawo nʼamuleka ngʼakaali musibe.
ACT 25:1 OFeesito oweyatuukire omwitwalerye okutandiika okufuga, era nga yankumala omu kibuga e Kaisaaliya enaku isatu, nʼazwakuumu nʼaniinaniina okwabaku e Yerusaalemi.
ACT 25:2 Owaatuuka eeyo, abakabona abakulu nʼabeekubbemberi bʼaBayudaaya ni baaba egyali okumukobera ngʼowebabbaire nʼebibavunaana oPawulo. Era nga bamwekungirira bati,
ACT 25:3 olwʼekisa-obusa abakole kusani, alagire bacuuse oPawulo bamwirye e Yerusaalemi. Omu kusaba oFeesito ekyo, kaisi babbaire bakolere omupango gwʼokwekuumira oPawulo omu nzira ngʼabamwirya e Yerusaalemi bamugwerenkerere bamwite.
ACT 25:4 Iye oFeesito nʼabairamu ati, “OPawulo bamukuumira mu Kaisaaliya, era mbona zena onyere tinaalwe munu, ngonu natira okukangayo omu wangu.
ACT 25:5 Kale abeekubbemberi baanywe baize twabe na nze nga nkangayo, kaisi eeyo gibabba bavunaanire omusaiza oyo, bamulumirize emisango.”
ACT 25:6 Oluzwanyuma lwa Feesito okumala omu Yerusaalemi nabo enaku egindi ooti munaana kwikumi, ni baserengeta okwaba e Kaisaaliya. Olunaku olwairireku, oFeesito nʼayeta ekooti okutyama, era nʼalagira baleete oPawulo omumaisoge.
ACT 25:7 Owebatuucirye oPawulo, aBayudaaya abazwire e Yerusaalemi ni beemerera okumwesitirira, ni batandiika okumulumiriza emisango egyʼamaani mingi neye egibateezya na kukakasa.
ACT 25:8 Awo oPawulo ni yeerwanaku ati, “Nze tinkolangaku kintu waire kimo ekivuna amateeka gʼaBayudaaya ooba ekibebenyesya eYeekaalu, ooba okutenguwa okabaka wʼaBalooma oKaisaali.”
ACT 25:9 Neye oFeesito, olwʼokutaka aBayudaaya okumusiima, nʼabuulya oPawulo ati, “Ekyʼokukutwala Yerusaalemi eeyo gibabba bakuwozeserya emisango ginu omumaiso gange iwe okibona otya?”
ACT 25:10 OPawulo iye nʼamwiramu ati, “Mbona nʼegyendi aanu njemereire mu kooti omumaisogo iwe onyere omoiza oku balamuzi, okabaka oKaisaali abeyawaire obwezye okuwozesyanga abantube, era anyere aanu gibateekwa okumpozeserya. Mbula kintu kadi kimo ekinabbengere oku Bayudaaya, era wena onyere ngʼowokimaite okusani.
ACT 25:11 Singa waliwo eiteeka erinavunire ni nkola ekintu ekisaanira nze kumpa kibonerezo kyʼokufa, ekyʼokunjita tindi kukigaana. Neye engeri aBayudaaya banu egibandumiriza bintu ebitali bituuce, mpaawo omuntu yenayena omu mateeka ali nʼobwezye okumpaayo egibali. Nga kityo, njijuliire egiri okabaka wʼaBalooma!”
ACT 25:12 Awo oPawulo oweyatumwire ekyo, oFeesito nʼacuukira abʼakakiiko ni beegeyamu, kaisi oweyamalire, nʼairamu oPawulo ati, “Oijuliire kabaka wʼaBalooma, aaso e wa kabaka giwaaba.”
ACT 25:13 Oluzwanyuma lwʼenaku ntono, okabaka Agulipa nʼomukaliwe oBberuniike ni baiza omu Kaisaaliya okwaniriza omufugi omuyaaka, oFeesito.
ACT 25:14 Engeri egibabbaire awo naye ni bamala enaku egyeraku, oFeesito nʼabakoberaku oku Pawulo ati, “Aanu ndiwo nʼomusaiza, iye omufugi oFirikisi oguyalekeremu nga musibe.
ACT 25:15 Atyanu, owembeereire omu Yerusaalemi, abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga lyʼaBayudaaya baizire egyendi okunkobera ebibamuvunaana era ni bansaba bati mmusalire omusango gwʼokufa.
ACT 25:16 “Neye nze ni mbairamu nti, ‘Bbe. Timpisa yaiswe aBalooma okusalira omuntu omusango okumusinga ngʼakaali kusangaana maiso ku maiso nabadi abamuwaabiire okwewozyaku oku musango ogubamuvunaana.
ACT 25:17 Kagira owebaizire aanu, zena tinalwire. Olunaku olwairireku, nʼatyaime omu ntebe yange eyʼobulamuzi, ni ndagira baleete omusaiza nago.
ACT 25:18 Neye abo abamuwaabira owebeemereire omu kooti, bakayire okumuvunaanaku omusango waire gumo, kwegyo nze eginabbaire nsuubiriramu.
ACT 25:19 Kaisi babbaire nʼokayaani aakati wa ibo naye ku bintu ebifa ku diini yaabwe nʼoku musaiza moiza ati ogubeeta oYesu, eyeefeereire nʼokufa neye iye oPawulo nago ogwakoba nambu mwomi.
ACT 25:20 Ntyo ni binsobera engeri egimpezya okubuulirirya okuteegera ebifa oku nsonga egyo. Kale ni mbuulya oPawulo abba ngʼayankatakire okwaba e Yerusaalemi bamuwozeserye yeeyo emisango egyo.
ACT 25:21 Neye iye oPawulo nʼaijulira ngʼasaba ati abaisirikale bamukuume paka okabaka wʼaBalooma onyere oweyaliramula omu musango gunu. Kale zena ni ndagira nti bamukuume paka owenalimuweererya e wa Kaisaali.’ ”
ACT 25:22 Awo Agulipa nʼakoba oFeesito ati, “Zena onyere nankatakire okwewuliriraku omusaiza oyo ebyatumula.” OFeesito atyo nʼamwiramu ati, “Kale nʼamukwetera eizo wena nʼomwewuliriraku.”
ACT 25:23 Eizo, Agulipa nʼomukaliwe oBberuniike ni batuuka aakati omu kubbuubba nʼokulaga ekitiisya okwʼamaani. Owebatuukire, ibo aamo nʼabantu abakulu omu maje era nʼabantu abʼekitiisya omu kibuga ekyo ababeerekereku ni baingira omu kizimbe ekooti omu yatyamanga. Owebatyamikicirye, omufugi oFeesito nʼalagira ni baleeta oPawulo.
ACT 25:24 Owebaingiirye oPawulo omu kooti, oFeesito nʼakoba Agulipa ati, “Sebo kabaka Agulipa, era aamo na inywe nywenanywena abakumbaine aamo na iswe aanu, mubona omusaiza onu! ABayudaaya bonabona bamunsabire nga ndi omu Yerusaalemi era nʼowenabbaire nga njirire aanu, nga bamukooka bati, ‘Tasaaniire kumuleka nga mwomi!’
ACT 25:25 Neye nze ni nkivumbula nti dala mpaawo kisobyo ekiyakolere ekigira nʼasaanira kumwita. Neye iye onyere oweyaijuliire e wa kabaka wʼaBalooma oKaisaali, zena ni nsalawo nti namuweereryayo.
ACT 25:26 Wazira obugosi buli buti, mbula nsonga enkakase eginawandiikira omusengwa wange. Kagira mmuleetere omumaiso gaanywe, eino eino omumaisogo, kabaka Agulipa, ngʼekingenderera kiri kiti, oluzwanyuma lwa iwe okumubuuliriryaku, amo naku ni nsuna ekimmuwandiikaku.
ACT 25:27 Ekyo kityo olwʼokubba mbona nga tikyawe makulu okuweererya omusibe eeri omuntu ogondi amantalaga nsongaki enanyerenyeere egibamuvunaana.”
ACT 26:1 Awo Agulipa nʼakoba oPawulo ati, “Aaso tukwikiriirye otandiike okwewozyaku.” OPawulo atyo nʼagerya nʼengaloye okuwa okabaka ekitiisya, nʼatandiika okwewozyaku ati:
ACT 26:2 “Sebo kabaka Agulipa, nesiimire ino okubbaaku nʼakakisa okwemerera omumaisogo olwatyanu nga newozyaku mwebyo byonabyona aBayudaaya ebibanvunaana.
ACT 26:3 Era aate okusingira nakimo olwʼokubba kiti iwe omaite nakusani buli kimo ekikwata oku mpisa gyʼaBayudaaya era nʼenjawukana egiri aakati wa ibo egizwaku okayaani. Nʼolwekyo, nkwegairiire owulisisye nʼobuguminkiriza ebinjaba okukukobera.
ACT 26:4 “ABayudaaya bonabona bamaite ngʼowentambwirye obwomi bwange kasookeede bambyala, okusookera kimo nga ndi oku kyalo oku bambyala, era nʼowenabbaire omu Yerusaalemi.
ACT 26:5 Bamaite okumala eibbanga atyanu eryera era bayezya nʼokuwa obujulizi ebabba batakire. Era omu byʼediini nabbaire Mufalisaayo, ekibbula ekyekeenenya eino omu kusengererya nʼokutuukirirya ebyo ediini yaiswe ebyetaka.
ACT 26:6 Era nʼokwemerera aanu omumaisogo okumpozesya olwatyanu ndiwo lwʼokubba nti, nsuubirira mwekyo oKibbumba ekiyasuubizire abazeiza baiswe, ati yalitusindikira oKurisito.
ACT 26:7 Era ekisuubizo ekinyere ekyo niikyo abantu baiswe bonabona abagwa omu bika eikumi na bibiri abaweererya oKibbumba omusana nʼobwire nʼobumaliriri obubitiriri, ekibasuubira okubona nga kituukirira. Neye waire bityo, wʼekitiisya kabaka, lwa kubba na suubi oyo zena niikyo ekigira aBayudaaya ni banvunaana.
ACT 26:8 Lwaki inywe Bayudaaya kinu ekya Kibbumba okuzuukiza abantu kibawulikikira ngʼekintu ekimuteezya kwikirirya?
ACT 26:9 “Nze zena e nyumaku eedi nakitwalanga nti ndi nʼokukola kyonakyona ekimpezya okukaisya abo abaikiririrya omu liina lya Yesu oyo owʼe Naazaleesi.
ACT 26:10 Era ekinyere ekyo kinakolere nʼowenabbaire omu Yerusaalemi. Oku lwʼobwezye obunasunanga okuzwa eeri abakabona abakulu, tinakomere ku kyʼokudyakanga olwebe lwʼabatuukirirye omu mabbuusu kyonkani, neye nʼowebabasaliranga ogwʼokufa, zena nga njikirizagana nʼekyo ekibabasaliire.
ACT 26:11 Emirundi mingi nga ntambula wenjaza amakumbaaniro limo ku limo, okubasuupa mbakwate bababonereze, nga mbakaka nʼokubakaka beegaane oYesu. Era ekiruyi ekinene ekinabbaire nakyo kwibo owekyakaalaime mu nze, ni nnyongeraku nʼokuwulukanga okwaba omu bibuga ebitali byʼomu kyalo ekyaiswe, mbayiigaanie.”
ACT 26:12 “Lumo nʼabbaire oku kigendererwa ekyo, nga njaba mu kibuga e Damaasiko, awo-so nga mmalire okusuna obwezye nʼebiragiro okuzwa eeri abakabona abakulu.
ACT 26:13 Neye nga ndi omu nzira, sebo kabaka, oku saawa ooti mukaaga egyʼomusana, ni mbona ekitangaala okuzwa omwigulu ekikiraku ekyʼeisana, nga kimoleka okunneruguulirirya nze era nʼabo abenabbaire nabo omu lugendo.
ACT 26:14 Awo swenaswena ni tuweera ansi, era ni mpulira eigono erinkoba omu lutumu oLwebbulaniya liti, ‘Sawulo, Sawulo! Lwaki onjiigaania? Ala okwenaaŋisya oku mbaali gyʼomu kijooko weerumya niiwe onyere.’ ”
ACT 26:15 “Nze ni mbuulya nti, Musengwa, niiwe onaani? Iye oMusengwa nʼanjiramu ati, ‘Ninze oYesu ogwoli kuyiigaania.
ACT 26:16 Aale atyanu osetuke oyemerere. Nkubonekeire ngʼekindiku kukulonda obbe muweererya wange era ngʼomujulizi eyakobera abantu ebyo ebiweboneireku olwatyanu niki ekyendi nʼebyo ebinakulagisya oweneebonekesyanga egyoli.
ACT 26:17 Nakununulanga okuzwa eeri abantu bʼeigwangalyo aBayudaaya era nʼaBatali Bayudaaya. Ndi kukutuma egibali
ACT 26:18 okubatuucaaku obukwenda bwa Kibbumba obwabalibulya amaiso bubatoole omu ndikiirya yʼekibbikibbi baire omu kitangaala bakole ebyobutuuce. Ekikoba kiti, bazwe omwifuge lya Sitaani baire eeri oKibbumba, kaisi basune okubasoniya ebibbibibbi byabwe oteekeku nʼokusuna nʼomugabo aamo nʼabenatukwirye olwʼokunjikiririryamu.’ ”
ACT 26:19 “Nʼolwekyo, kabaka Agulipa, zena tinajeemeire ebiragiro ebinasunire omu kwolesebwa okwo okwazwire omwigulu.
ACT 26:20 Omu kubituukirirya, nasookeire ku bantu bʼomu Damaasiko, ni njira oku bʼomu Yerusaalemi, aamo nʼomu Buyudaaya mwonamwona, kaisi ni njira oku Batali Bayudaaya. Nalaabbanga egibali nti beenenye baire eeri oKibbumba, era bakole ebikole ebiraga okukakasa biti dala beenenyere.
ACT 26:21 Nʼolwekyo kyagirire aBayudaaya ni bankwata nga ndi omu Yeekaalu era ni bagezyaku okunjita.
ACT 26:22 Neye paka atyanu oKibbumba akaali ambeera, era ngonu nʼatyanu njemereire aanu ndaabba eeri abantu bonabona, abʼebitiisya nʼabayejere kyekimo. Ebimbakoba niibyo ebinyere ebyo abanaabbi aamo nʼoMusa ebibatumwire bati niibyo ebyalibbaawo.
ACT 26:23 Ekikoba kiti, bakobere bati oKurisito yabbaire ateekwa okugada, era bati olwa iye okubba niiye eyasooka okuzuukira, yalimanyikisya abantube aBayudaaya aamo nʼaBatali Bayudaaya ekitangaala ekyʼokulokoka.”
ACT 26:24 Awo oPawulo ngʼakaali awa okwewozyakukwe, oweyaguunyire kwekyo, oFeesito nʼamwasyamikira okumusala akalimi ati, “Pawulo, ogwire iralu! Okusoma eino okuwasomere kuli kukutabula-butabuli mutwe iwe.”
ACT 26:25 Neye oPawulo nʼamwiramu ati, “Tingwire iralu, wʼekitiisya Feesito. Ebibono ebintumula bituuce era birimu amakulu.
ACT 26:26 Okabaka Agulipa ebyo abimaite nakusani, kagira mbimukobera nga tindumamu bibono, era nkakasa nti mpaawo kadi kimo kwebyo ekyatamaite, olwʼokubba tibyabbairewo mu mbiso.
ACT 26:27 Waama kabaka Agulipa, aale toikiririrya mwebyo abanaabbi ebibawandiikire nga bituuce? Mmaite nti obiikiririryamu.”
ACT 26:28 Awo Agulipa nʼakoba oPawulo ati, “Neso omu kaseera akatono aakati oseega oti oyezya okunsimoolya nʼoncuusa zena okubba oMukurisitaayo dala?”
ACT 26:29 OPawulo iye nʼamwiramu ati, “Abba mu kaseera kampi ooba kawanvu, nze ekinsaba oKibbumba kiri kiti tiniiwe wenkani neye nʼabo bonabona ababbaire bampulisisya olwatyanu, basuuke nga nze owendi, okutoolaku kinu ekyʼokubba omusibe.”
ACT 26:30 Awo okabaka oweyaboine bityo, iye aamo nʼomufugi oFeesito, nʼoBberuniike, nʼabantu abandi bonabona ababbaire batyaime nabo ni basetuka ni batandiika okuwuluka omu kooti.
ACT 26:31 Bawulukanga bakobangana bati, “Titubona kintu kadi kimo naire omusaiza oyo ekyakola ekizweraku nʼasaanira kumwita ooba okumusiba.”
ACT 26:32 Agulipa nʼakoba oFeesito ati, “Omusaiza oyo kale bankamuteereire dala singa tikubba kiti yaijuliire eeri okabaka wʼaBalooma.”
ACT 27:1 Awo owebamalire okusalawo bati tuniine meeri okwaba e Itale, iye oPawulo nʼabasibe abandi ni babakwatisya omusaiza ogubeeta oYuliyo, omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale ekibeetanga eKikoosi kya Kaisaali Agusito.
ACT 27:2 Tutyo ni tukwata emeeri eyabbaire yatira okusimbuka oku mwalo awo ngʼezwire mu kibuga Adulamitiiyo ekyʼomwitwale lyʼAsiya. Era ni tusimbuka nga tubita oku myalo egiri oku mbale mbale kwʼeitwale eeryo. Nʼomusaiza owʼe Makedooniya ogubeeta Esitaluuko eyabbaire azwera omu kibuga e Sesalonika yena yabbaire na iswe.
ACT 27:3 Oku lunaku olwairireku, ni tutuuka oku mwalo e Sidoni era oYuliyo, omu kubitya oPawulo okusani, nʼamuganya okwaba egiri abakaagwabe bamuweeku ebyetaago.
ACT 27:4 Okuzwera awo e Sidoni, ni tuseyeeya tete okwaba oku kizinga oKupulo. Olwʼokwebbala ogumpunga ogwabbaire gutuzwa omumaiso, ni tukibitaku nga tukikimitira ku lubba lwakyo okubula ogumpunga ogwʼamaani.
ACT 27:5 Owetwakimalireku, ni tuseyeeyera awaweeru oku gunyanza, omu kitundu kyagwo ekyaba paka kukwata ku lukalu lwʼamatwale gʼe Sirisiya nʼe Panfiriya, paka owetwaigukire omu kibuga e Miira, omwitwale lyʼe Liisiya.
ACT 27:6 Awo omukulu wʼekibinja kyʼabaisirikale nʼasunawo emeeri eyabbaire ezwa omu kibuga Alekizandereya ngʼeyaba omwitwale lyʼe Itale, ni tuginiina, ni twaba.
ACT 27:7 Awo ni tuseyeeya mpola mpola okumala enaku egyera era omu bugosi obubitiriri, ni twigererera okumpi nʼekibuga e Kunido, oku mbale mbale okwʼeitwale eryʼAsiya. Era olwʼogumpunga ogubitiriri ogwatukaisirye okubitira e gitwabbaire tutakire, ni twira tubitira mbale mbale wʼekizinga oKuleete, oku lubba lwakyo olutatuukaku ompunga owʼamaani, olwo olulingiriire omutala gwʼe Salumooni.
ACT 27:8 Era ni tuseyeeyera omu bugosi obubitiriri ni tubita okumpi kumpi nʼolukalu e mbale mbale waakyo. Era ni tutuuka oku mwalo ogubeeta eMyalo eMitereeri, ogwo nga guliraine ekibuga e Laseya.
ACT 27:9 Owetwatuukiire awo twabbaire tufiiriirwe ebiseera bingi ino. Era wona nga nʼokuseyeeya atyanu kwʼakabbikabbi, nʼolunaku lwʼekisiibo lwabbaire lubitire. Nʼolwekyo oPawulo nʼalabula abantu
ACT 27:10 ati, “Basebo, nze olugendo lunu lumbonekeire ngʼolwatusuukira olwʼakabbikabbi, era singa twakalala nalwo, lwatuuka nʼokutuzweramu okubebenyesya emeeri era nʼokufiirwa ebintu ebigirimu aamo nʼobwomi bwaiswe.”
ACT 27:11 Neye omukulu wʼabaisirikale iye omu kifo kyʼokuwulisisya Pawulo ebiyakobere, yasalirewo kwabira ku biidi oyo atwala abavugi bʼemeeri nʼonanyereyo ebibasalirewo, bati tweyongereyo nʼolugendo.
ACT 27:12 Aate era engeri omwalo ogwo ogutwabbaireku egigwabbaire tigusaanira okweigamisyaku emeeri omu biseera byʼobuwolondoki olwʼogumpunga okubba ogubitiriri, abanaiswe abakira obungi bona ni basalawo tuseyeeye tweyongereyo. Babbaire basuubira bati amo ni twezya okutuuka e Foiniiki tweigame yeeyo. Omwalo ogwo gwabbaire ku kizinga kyʼe Kuleete, nga gulingiriire mu mankati gʼekitundu kyʼe maserengeta wʼe bugwaisana nʼekitundu kyʼe mambuka wʼe bugwaisana ogumpunga egigutayezya okutuuka.
ACT 27:13 Ompunga owʼeiwooyo azwa olubba lwʼe maserengeta oweyatandiikire okufuwa, abavugi ibo baseegere bati atyanu basunire ekibeetaaga okubayezyesya okutuuka e Foiniiki. Awo ni basimbula meeri, era ni baaba nga baseyeeyera kumpi kumpi nʼolukalu lwʼekizinga oKuleete.
ACT 27:14 Neye oluzwanyuma lwa kaseera katono, ogumpunga ogwʼamaani, eriina bati, “Emambuka wʼe buzwaisana” ni gufuwa okuzwa oku kizinga.
ACT 27:15 Awo emeeri nʼeraalira omu gumpunga nga teyezya okweyongera omumaiso, era swena ni tugireka nʼeyaba nʼogumpunga.
ACT 27:16 Awo ni twaba tubita oku lubba lwʼe maserengeta lwʼakazinga akebeeta oKawuda, ompunga owʼamaani eino egyatatuuka. Era eeyo ni twezya okulamya akaato kʼempongo neye nga luzwanyuma lwʼokufambikana ino.
ACT 27:17 Owebamalire okukaniinisya omunda, ni bakwata emiguwa ni bagibitya ansi wʼemeeri okugyeruguulirirya bagisibe yeekwate aamo eyezye okuguma. Era olwʼokutya bati demba ompunga nʼanaaŋisya emeeri omu ntuumo gya musenye egiri ansi wʼamaizi oku mbale mbale kwʼenyanza awo omu kitundu kyʼe Sayiritiisi ekyʼomu Liibbiya nʼetubira, ni baica enanga, kaisi ni bagireka ngʼeyaba nʼompunga.
ACT 27:18 Kale awo ogumpunga ni gweyongera okucukunca emeeri nʼetuuka nʼokutandiika okuwugawugana. Nʼolwekyo, okukerucaaku obuzito bwʼemeeri, olunaku olwairireku abakoli baaku ni batandiika okudyaka omu nyanza emigugu egyabbaireku.
ACT 27:19 Era nʼolunaku olwairireku, ibo abanyere nʼengalo gyabwe, ni badyaka ebimo oku bintu ebibakolesya okuvuga emeeri.
ACT 27:20 Awo ni tumala enaku egyera nga titubonaku isana ooba nkota olwʼebireri era nʼogumpunga nga gweyongerera kimo nʼamaani. Era oku nkomerero osuubi yenayena owʼokulama nʼatuuka nʼokutuwaamu.
ACT 27:21 Oluzwanyuma lwʼabantu okumala eibbanga awo wonawona nga tibalyaku, oPawulo nʼayemerera omumaiso ga buli moiza nʼakoba ati, “Basebo, aale singa mwampulisisirye, ni tutaseyeeya okuzwa e Kuleete, nga twabbaire twewalire okwonooneka nʼokufiirwa ebintu tuti.
ACT 27:22 Neye era atyanu mbakoba nti mugume emyoyo, olwʼokubba mpaawo kadi moiza kwinywe eyaafa, wazira emeeri iyo eyaba kubebenyeka olwa mpunga.
ACT 27:23 Ekyo kityo olwʼokubba omu kiire ekibitire, omalaika okuzwa egiri Kibbumba wange era ogumpeererya yaizire nʼayemerera egyendi
ACT 27:24 nʼankoba ati, ‘Pawulo, tiwaatya. Okutaka kwange kuli kuti, oli nʼokwaba e Looma oyemerere omumaiso ga kabaka wʼaBalooma akuwozesye. Kagira oku lulwo, oKibbumba ayaba okulamya abo bonabona abali na iwe omu meeri.’
ACT 27:25 Kale basebo, timwawaamu amaani, olwʼokubba nze neesiga oKibbumba nti kyabba kityo ngʼowankobere.
ACT 27:26 Neye emeeri iyo yatuwunjula nʼebbaaku nʼekizinga kyonakyona okuyatusuka.”
ACT 27:27 Okwaba okutuuka omu kiire ekyʼeikumi na bina kasookeede ogumpunga gutandiika ngʼemeeri ekaali eyaba nʼogumpunga, awo ngʼatyanu tuli ku nyanza egibeeta Aduliyaatiika. Omu kiire ekyo, ooti-so mu kiire aakati, abavugi bʼemeeri ni bagereesa bati baseseegereire olukalu.
ACT 27:28 Awo ni bamuma omu maizi ekipima, era okwaba okubona ngʼowaabiriri buli emita 40. Owetweyongeirekuuyo katyayi kati, tete ni bapima era okwaba okubona nga giri emita 30.
ACT 27:29 Awo obuti ni bubakwata bati singa tweyongerayo demba emeeri yaiswe nʼebanda olubanda lwʼeibbaale. Kale ni baica omu nyanza enanga enzito ina egyʼemeeri oku lubba olwʼekitundu ekyʼe nyuma, kaisi awo ni baira mu kusaba bati obwire butire buce.
ACT 27:30 Awo abavugi bʼemeeri ni baica akaato kadi akʼempongo omu nyanza nga beekolesya ooti bagenderera kukaabiramu baabe baice omu nyanza enanga eyʼoku lubba olwʼekitundu ekyʼemeeri ekyʼomumaiso aate nga babbaire bagezyaku kwiruka bazwe omu meeri.
ACT 27:31 Neye oPawulo nʼakoba abaisirikale nʼomukulu waabwe ati, “Ala abantu abo owebaazwa omu meeri munu, inywe timwalame.”
ACT 27:32 Kale abaisirikale ni basala emiguwa egikwaite akaato kʼempongo ni kagwa omu nyanza.
ACT 27:33 Nga kwatira okuca, oPawulo ni yeegairira abantu bonabona okubbaaku nʼakebalya ngʼakoba ati, “Lunu olunaku lweikumi na ina nga muli beeraliikiriri, neenu ebida bikalu; mukaali okulyaku akantu, ompunga yankatandiikiire.
ACT 27:34 Aale atyanu mbegairiire, mubbeeku nʼakemulya mwezye okubbaawo demba ni mufa enzala. Mpaawo kabbikabbi kadi kamo akabatuukaku.”
ACT 27:35 OPawulo oweyamalire okutumula ebyo, nʼatoola omugaati, nʼasaba oKibbumba nga yeebalya, awo nga bonabona balingiriire. Oweyamalire ekyo, nʼaguvunavunamu, nʼatandiika okulya.
ACT 27:36 Awo-so bonabona atyanu ni baguma emyoyo, bona ni balya.
ACT 27:37 Abantu ababbaire omu meeri swenaswena aamo twabbaire 276.
ACT 27:38 Owebamalire buli moiza okulya nʼaikuta, ni batandiika okudyaka omu nyanza ensawo egyʼengaano egyabbaire oku meeri ewukuukeku.
ACT 27:39 Owekwaceire, abavugi bʼemeeri ni balengera olukalu neye ni bakaya okumanyica eriina lyʼekyalo nago ekitwabbaire twigukireku. Neye era, ni babonawo eisaga lyʼoku nyanza eryabbaireku omwalo gwʼolusenyesenye. Okwo niikwo okubasalirewo bati basimbye emeeri.
ACT 27:40 Awo ni basala emiguwa egyabbaire gisibire enanga ni bagitiica, batyo ni bagireka ni gigwa omu nyanza. Bakolanga ekyo neenu basibindula nʼemiguwa egyabbaire gikwatiriire odudumo e ngulu. Awo ni baanika emanvuuli eyʼomumaiso kaisi ompunga nʼafuwa emeeri okubasimbya oku lukalu.
ACT 27:41 Neye, owebatuukira oku lukalu, emeeri, nʼekubba ekitinti kya musenye. Awo ekitundu kyʼemeeri ekyʼomumaiso ni kingirira nakimo mudi ni kyesibiramu, nga tikyezya waire kwetengeetya. Ekitundu ekyʼe nyuma ikyo, olwʼentitiryo eyʼamayengo agʼamaani agabbaire gagikubba okuzwa e nyuma, ni kisusungulika.
ACT 27:42 Awo abaisirikale ni bateesa bati baite abasibe demba abamo ni basaanya ni basodokawo.
ACT 27:43 Neye iye omukulu wʼabaisirikale, olwʼokutaka okulamya oPawulo, nʼabaloberya okukola ekyo. Iye, omu kifo kyʼekyo, nʼalagira ati abo abayezya okusaanya niibo ababba basooke okwemuma omu maizi basaanye batuuke oku lukalu.
ACT 27:44 Badi abandi abateezya okusaanya ibo basenjeryeku nyuma nga beekwaite oku biyande byʼembaabo ooba oku bitundutundu byʼemeeri. Omu ngeri eyo, bonabona ababbaire oku meeri ni batuuka oku lukalu nga boomi.
ACT 28:1 Owetwamalire okutuuka oku lukalu nakusani, ni tukivumbula tuti kaisi ekizinga nago bakyeta Malita.
ACT 28:2 Abatyami baaku batulagire ekisa, ni batubitya nakusani. Era olwʼokubba kwabbaire kwa ikendi era nga nʼembeera yʼobwire yʼobuwolondoki bubitiriri, batukumiire ekisiki kya musyo ni batweta swenaswena okwota.
ACT 28:3 Awo oPawulo nʼayaba nʼasolonga ekinywa kyʼenkwi, nʼakireeta. Neye oweyabbaire agiteeka oku musyo, onameero wa mpiri owa saagwa nʼafulumuta okuzwa omu kinywa ekyo, ngʼairuka eibbugumu lya musyo, nʼaboiza oPawulo engalo era nʼamwenywiziryaku tayi.
ACT 28:4 Abantu bʼoku kyalo okwo owebaboine ngʼompiri alereejera oku ngalo ya Pawulo, ni bakobangana bati, “Mama, omusaiza onu dala mutemo. Waire ngʼawunukire okufeera omu nyanza, okibbumba ogubeeta bati Bulamuzi tiyamuganye okusigala nga mwomi.”
ACT 28:5 Neye iye ni yeekunkumulyaku ompiri oyo, ompiri nʼagwa omu musyo, iye oPawulo amantatuukaku kabbikabbi konakona.
ACT 28:6 Abo ababbairewo ni bakuumirira nga basuubira bati esaawa yonayona oPawulo yabbimbisana ooba yaagwa eedi lumo nafa. Neye owebakuumiriire okumala eibbanga nga tibabonaku kabbikabbi akamugwaku, ni bacuuka ebiseego, ni batandiika kuseeganga bati oPawulo kiboneka yabbaire nkuni.
ACT 28:7 Okumpi kumpi aawo nʼekifo egibabbaire bakumbaaniire wabbairewo emisiri gyʼomusaiza eyabbaire nga niiye omwami wʼoku kizinga ekyo, eriinalye bati Pabbuliyo. Omusaiza oyo nʼatweta okumucaaliraku e wuwe, era owetwabire, ni tumalayo enaku isatu nga tulya ekigeni.
ACT 28:8 Ebiseera ebyo, oiteeye yabbaire mu buliri nga mulwaire wa musuuja nʼekiidukano kyʼomusaaye. Awo oPawulo nʼayabayo nʼaingira omuyabbaire okumubona. Oweyamuteekereku engalogye oku mutwe nʼamusabira, omusaiza oyo nʼalama.
ACT 28:9 Ekyo owekyatuukirewo, nʼabalwaire abandi bonabona ababbaire oku kizinga okwo ni baiza egyali, era ni babalamya.
ACT 28:10 Awo, ngʼengeri yʼokutuwa ekitiisya, ni batuweera nakimo ino ebirabo ebyʼenjawulo, era owetwatuucirye ekiseera kyʼokuseyeeya okuzwayo ni batugangirya byonabyona ebyo ebitwabbaire twetaaga nga tuli omu lugendo lwaiswe.
ACT 28:11 Oluzwanyuma lwʼokumala awo emyeri misatu, ni tuniina omu meeri eyabbaire yona eyeigamire oku kizinga ekyo ebiseera byʼemyeri egyʼobuwolondoki. Emeeri eyo yabbaire ezwera mwAlekizandereya era ngʼeriku ekifaananyi ebyʼokusinza ebyʼabakibbumba abalongo, omoiza waaku bati Kasito kaisi omwinaye bati Poluki.
ACT 28:12 Awo ni tuzwa oku kizinga e Malita, ni tutuuka oku mwalo e Sirakuuse, era ni tumalayo enaku isatu.
ACT 28:13 Okuzwa awo, ni tweyongerayo nʼolugendo, ni tutuuka oku mwalo e Legiyaamu. Owetwamalireyo olunaku lumo, ompunga azwa olubba lwʼe maserengeta nʼaiza. Era oku lunaku lwokubiri ni tutuuka oku mwalo e Putewooli.
ACT 28:14 Eeyo twajiiryeyo aboluganda, era ni batwaniriza tumalekuuku nabo esaabbiiti moiza. Era oluzwanyuma, ni twaba e Looma.
ACT 28:15 Aboluganda abʼomu kibuga ekyo owebawuliire bati twaba, ni batusengesyaku. Abamo baizire paka mu kifo ekibeeta e Sokooni nʼabandi ibo ni batuukira nakimo mu kifo ekibeeta eBisulo eBisatu. OPawulo oweyaboineku aboluganda abo, ni yeebalya oKibbumba era ni kimwiryamu amaani.
ACT 28:16 Owetwatuukire omu Looma, oPawulo ni bamwikirirya okubbanga yenkani, ngʼali na mwisirikale amukuuma tiyasodoka.
ACT 28:17 Nga wabitirewo enaku isatu, oPawulo nʼayetesya abeekubbemberi bʼaBayudaaya ababbaire omu Looma bakumbaane. Awo, oPawulo nʼabakoba ati, “Boluganda, newankubbaire nga mpaawo kibbikibbi ekinakolere eeri abantu bʼeigwanga lyaiswe ooba omu mpisa gyaiswe egyo egitwasunire okuzwa eeri abazeiza baiswe, bankwatiire omu Yerusaalemi, ni bampaayo ngʼomusibe omu bwezye bwʼaBalooma.
ACT 28:18 Owebampozeserye ni bakivumbula nga tinkolangaku kintu kadi kimo ekibbikibbi ekigira ni nsaanira okunsalira ogwʼokufa, ni bataka okunteera.
ACT 28:19 Neye ekyo aBayudaaya abʼomu Yerusaalemi owebakyakanisirye, ni nkayaku ekindi kyonakyona ekyokukola okutoolaku okwijulira e wa kabaka wʼaBalooma niiye abba alamula ensonga gyange. Nakolere ntyo tirwakubba kiti nabbaire nʼekintu kyonakyona ekinvunaana abantu bʼeigwanga lyange.
ACT 28:20 Olwʼensonga eyo, kagira mbeetere mbasisinkane era mbasonzolere niki ekigira ndi musibe. Ndi musibe olwʼokubba nkobera abantu ebifa kwʼoyo iswe aBaisirairi ogutusuubira okwiza okutulokola.”
ACT 28:21 Awo ibo ni bamwiramu bati, “Iswe titusunangaku bbaluwa waire moiza okuzwa egiri abanaiswe abʼomwitwale lyʼe Buyudaaya ekutumulaku. Era, waire oku Bayudaaya abanaiswe nenca abaiza munu okuzwa eeyo, mpaaku kadi moiza kwibo eyabbaire akuloopere egituli ooba okukutumulaku ekintu ekibbikibbi kyonakyona.
ACT 28:22 Neye era, twankatakire okumanya enseegayo, olwʼokubba tumaite tuti buli wantu abʼenjikirirya eyo, abantu babazumirira.”
ACT 28:23 Awo ni balagaana nʼoPawulo olunaku olundi era kwolwo abantu abo ni baiza nʼabanaabwe abandi bangi awo omu kifo oPawulo egiyaabbanga. Era oPawulo, okuzwera nakimo amakeezi paka akanaigulo, nʼabasonzolera buli kimo ngʼabakobera ebikwata oku bwakabaka bwa Kibbumba. Era ni yeefudaku okubaikiririsya oYesu ngʼajulira ebiri omu Mateeka ga Musa na mwebyo abanaabbi ebibawandiikire.
ACT 28:24 Olwʼebyo ebiyatumwire, nʼayezya okumatizaku abamo kwibo, ni baikiririrya omu Yesu, neye era abandi kwibo ni bataikirirya.
ACT 28:25 Awo ni batandiika okwakana abanyere oku banyere. Era owebakayire okwikirizagana, ni basalaanika, neye awo ngʼoPawulo amalire okubakoba ekisembayo ati, “Kaisi oMwoyo oMutukulye yatumwire bituuce oweyakobere abazeiza baanywe ngʼabita omu naabbi Isaaya ati:
ACT 28:26 ‘Oyabe eeri abantu abo obakobe oti: “Amatwi gaanywe gawuliranga ebintumula, neye nga kwibyo mpaawo ekimutegeeraku naire; amaiso gaanywe gabonianga, neye nga mpaawo ekimubona naire.”
ACT 28:27 Ekyo kityo olwʼokubba abantu abo basuukire maisiyaaye ni bateezya kuntegeera niki ekinanyere ekyendi. Basiinyiire amatwi gaabwe ni gasiyalala batyo ni bateezya kuwulira ebyo ebimbakoba, era nʼamaiso gaabwe gayofuwaire ni bateezya kubona ebyo ebinkola. Neye singa tiniikyo, bankategeire niki ekinanyerenyeere ekyendi, nʼebyo amaiso gaabwe ebigabona nga nkola, nʼebyo amatwi gaabwe ebigawulira nga ntumula egibali, batyo bankacuukire omu myoyo gyabwe ni baira egyendi, era ni mbalokola.’
ACT 28:28 “Aale mukitegeere muti obukwenda bwa Kibbumba obwʼokulokoka, inywe ngʼowemwagaine okubwikirirya, babusindikiire abantu aBatali Bayudaaya, era ibo babuwulisisya, ni babwikirirya.” [
ACT 28:29 OPawulo oweyamalire okutumula ebyo, aBayudaaya ni bazwa awo nga baaba webaakana bonka na bonka.]
ACT 28:30 Awo oPawulo nʼamala emyanka mibiri mibeereri ngʼabba mu nyumbaye iye onyere egiyeepangisirya, ngʼayaniriza bonabona abaizanga egyali okumubona.
ACT 28:31 Era, nʼobukanu obungi era nga mpaawo muntu kadi moiza amuloberya, nʼalaabbanga eeri buli moiza kwabo abaizanga egyali ebikwata oku bwakabaka bwa Kibbumba, ngʼabeegesya ebifa oku Musengwa oYesu Kurisito.
ROM 1:1 Ninze oPawulo omuweererya wa Kurisito oYesu era omutume oKibbumba oguyalonderemu nʼanjawula ati nsasye aMawuliro aMasa agazwa e wa Kibbumba.
ROM 1:2 Ago niigo aMawuliro ageyasuubiziire ngʼabitira omu banaabbibe eira eino eedi ati yaligamanyikisya, dala ngʼeBiwandiike ebitukulye owebikoba.
ROM 1:3 AMawuliro aMasa ago gatumuulirira ku Mwanawe, oyo ogubabyaire omu mubiri ngʼowʼekiizukulu kya kabaka oDawudi,
ROM 1:4 neye olwʼekikula kyʼobwa Kibbumba ekiyabbaire nakyo oKibbumba nʼamukakasa ati dala Mwanawe, ngʼabitira omu kumuzuukiza omu maani amabitiriri. Oyo nago niiye oYesu Kurisito oMusengwa waiswe.
ROM 1:5 Era eyankwatiire ekisa, kaisi okubitira mwiye era okululwe ni nsuna akakisa okusuuka omutumewe kaisi njezyenge okweta nʼabantu aBatali Bayudaaya abasigaire bonabona baire omu kugondera oKibbumba, ekintu ekizwa mu kumwikirirya.
ROM 1:6 Era nywenanywena muli mwabo oKibbumba abeyalondere okubba abantu ba Yesu Kurisito.
ROM 1:7 Kale mbawandiikira inywe nywenanywena abali omu kibuga e Looma, oKibbumba abaataka eino, era abeyayetere okubba abatuukirirye. Ekinsaba kiri kiti oKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito babakwatire ekisa, era babawe eidembe.
ROM 1:8 Okusookera nakimo, neebalya oKibbumba wange olwainywe nywenanywena, ngʼoYesu Kurisito niiye anjezyesya. Ekyo nkikola olwʼokubba okwikiririrya omu Yesu okumuli nakwo, bakutumulaku kumpi nabuli wantu.
ROM 1:9 OKibbumba, oyo ogumpeererya nʼomwoyo gwange gwonagwona omu kulaabba eeri abantu aMawuliro aMasa agakwata oku Mwanawe, mujulizi wange mu kinu kiti mbeebukirya bulijo omu saala gyange.
ROM 1:10 Era ekindi ekinsaba niikyo ekiti, iye omu kusiimakwe ansunisye akakisa okwizaku egimuli mbacaalireku.
ROM 1:11 Ekyo nkisabira olwʼokubba neegomba ino okubabonaku kaisi mbasunisye ekirabo kya mwoyo ekyabasuuca abacaati.
ROM 1:12 Ekikoba kiti, twezye okwiryanganamu amaani omu kwikirirya nga tuli aamo owemwabona okwange zena ni mbona okwanywe.
ROM 1:13 Boluganda, ntaka mukimanye muti emirundi mingi nga ntegeka okwiza egimuli neye nga waliwo ekindobeesererya paka atyanu. Ntaka nti njizeku eeyo ndaabbe egimuli, njezye okukola mwinywe omulimo ogwababyalamu ebineneka byʼomwoyo, dala nga nenca owekibba awandi omu bantu abandi abatali Bayudaaya.
ROM 1:14 Ndi nʼeibbanja okulaabba eeri abantu abandi bonabona, ooba bʼeigwangaki ooba bʼeigwangaki, ooba beegesye ooba tibeegesye.
ROM 1:15 Kagira ntaka ino okulaabba aMawuliro aMasa nʼeeri inywe abali e Looma.
ROM 1:16 AMawuliro aMasa, nze nkakasira nakimo nti niigo amaani oKibbumba agaakolesya okulokola buli moiza agaikiririryamu, okuzwera nakimo oku Bayudaaya paka ku baabo aBatali Bayudaaya.
ROM 1:17 Ekyo kityo olwʼokubba aMawuliro aMasa niigo agalaga obutuukirirye obuzwa eeri oKibbumba. Era okuzwera nakimo oku ntandiika paka ku nkomerero, obutuukirirye obwo omuntu abusuna kusinzirira ku kwikiririrya. Era ekinyere ekyo niikyo eBiwandiike ebikitumulaku biti, “Omutuukirirye yaabbanga mwomi lwa kwikirirya.”
ROM 1:18 Okuzwa omwigulu, oKibbumba alaga obulwabwe eeri abo abakola ebibbibibbi era ni balobeesererya abandi okutegeera amazima agakwata kwiye, ngʼabasalira omusango.
ROM 1:19 Ekyo akikola olwʼokubba ebibayezya okumanya kwiye, oKibbumba yabibalagire olwʼokubba yabiteekere akukunali.
ROM 1:20 Era kasookeede oKibbumba abbumba ekyalo, abantu bonabona bategeire embeeragye nago ngʼoNantaboneka, era owʼobwezye obutawaawo era owʼekikula kyʼoBwakibbumba. Ekyo kityo olwʼokubba bitegerekekera omu bintu ebyo ebiyabbumbire. Nʼolwekyo abantu abakola ebibbibibbi abo mpaawo nsonga egibalyekwatisya.
ROM 1:21 Newankubbaire nga babbaire bategeera oKibbumba ekyali, tibafiireyo okumuwa ekitiisya ekimusaanira ngʼoKibbumba, waire kadi okumwebalyaku olwʼebyabakolera. Wazira, ibo tete bairire mu kubebenyekera nakimo biseego, nʼemyoyo gyabwe emiwuyaawuya ni gikaapa. Nʼomu ngeri eyo, ni basuukira nakimo kintu ekitagasa.
ROM 1:22 Neye waire nga ibo babbaire beeyeta balabuki, basuukiremu basiru.
ROM 1:23 Ibo omu kifo kyʼokusinza oKibbumba atafa, bairire mu kusinza bintu abananyere ebibeekoleire okubifaanania ooti muntu-buntu, nʼebinyonyi, nʼebisolo, nʼebibbumbe ebyekuusira ansi.
ROM 1:24 Kagira oKibbumba yabalekeswire okwemalira omu kunoonia okwikutya emyoyo gyabwe, era ni batuuka nʼokumalamu emibiri gyabwe ensa nga beegaita omu ngeri etali eyʼobutonde omu kukolanganaku ebyobwemu.
ROM 1:25 Bazwire oku kwikirirya amazima agakwata oku Kibbumba, ni batwala byʼobubbeyi bati niibyo ebituuce. Batyo ni baira mu kusinza na kuweereryanga bintu ebibbumbe omu kifo kyʼoyo oMubbumbi wa byonabyona, asaaniire okumuwuujanga emirembe nʼemirembe. Amiina.
ROM 1:26 Nʼolwekyo, oKibbumba yena kagira abalekere okubba ansi wʼeifuge lyʼamanwali gaabwe agakwatisya nʼensoni. Nʼabakali baabwe bona bagaana okwegaita nʼabasaiza ngʼowekiri nʼokubba omu kikula kyʼemibiri gyabwe. Ni beerebalebanirya mu kwegaita mu ngeri etali yeeyo egibababbumbire okukolesya.
ROM 1:27 Kaisi nʼabasaiza bona balekerera okwegaita nʼabakali, ni balulunkanira kwegaitanga na basaiza banaabwe, ekintu ekyʼensoni nakimo. Ekizwamu ni beereetera okubabonereza okutuukana nʼokubbenga kwabwe.
ROM 1:28 Era olwʼokubba tibakitwala bati kikulu okusigala nga basinza oKibbumba, kagira yena abalekere okudankaana okutuuka nʼokukolanga nʼebitasaaniire.
ROM 1:29 Baizwire ebikole ebibbibibbi ebya buli ngeri, bantu abacaamu, abaluvu, era abavundi bʼempisa. Bonabona baizwire ngongi, na bwiti bwʼabantu, na yombo, na kuseega bundi buli moiza oku mwinaye. Era bageyangana,
ROM 1:30 nʼokusibirirya oku bantu, nʼokucaawa oKibbumba, nʼokubityamu abanaabwe amaiso, nʼokwekudumbalya, nʼokwewuuja. Era buli kiseera babba bayiiya bukodyo bwʼokukola bikole ebibbibibbi. Era bantu abatengu era abatawulisisya ababyaire baabwe.
ROM 1:31 Era bantu abasirusiru, era ababulamu mazima, era abaizwire okucaawangana era ababula kisa ooba okusaasira.
ROM 1:32 Kaisi dala bakimaite kusani bati bonabona abakola ebyo amateeka ga Kibbumba agateekubbira gabasalira gwʼokufa. Neye era, tibakoma ku kubikola-bukoli neye era basiima nʼabandi abo ababikola.
ROM 2:1 Aale atyanu iwe munange asalira abandi omusango, ooba ooli naani ooba naani, mpaawo kiwaliwozeryaku. Ekyo kityo olwʼokubba abantu abo aboosalira omusango, ebikole bibbibibbi ebibakola wena ebinyere ebyo byokola. Kale nabuli olwogubasalira, wena onyere obba oli kugwesingisya.
ROM 2:2 Swenaswena tukimaite nakusani tuti oKibbumba, iye omu mazimage, mwasalira emisango abo abakola ebintu ebityo.
ROM 2:3 Kale iwe omuntu-obuntu obasalira omusango aate nga wena okola binyere ebyo, oseega oti waliwunuka oKibbumba okugukusalira wena?
ROM 2:4 Koizi ekikula kya Kibbumba ekyʼokubba kiti asaasira, era akaanya, era aguminkiriza ino abantu kyotwala ngʼekyomuzeenyo. Timukimaite muti oKibbumba owaasigala ngʼakaali akwatiire omuntu ekisa abba amuwa ibbanga yeenenye?
ROM 2:5 Neye muli nʼemyoyo emikakanyali egitataka okwenenya, ekyo ni kibazweramu okwereetera oKibbumba okubawa ekibonerezo ekikiraku obukambwe. Ekyo kyalibbaawo ku lunaku lwʼenkomerero olwo oluyaliragiraku obulwabwe eeri abantu, oluzwanyuma lwʼokubasalira omusango anambula kusalirirya.
ROM 2:6 Oku lunaku olwo, oKibbumba yaliweeraku buli moiza ekyasaaniire, okusinzirira kwebyo omuntu oyo ebiyakolere.
ROM 2:7 Abo nenca abeekalangulira omu kukola ebikole ebisaaniire ngʼekibasuubira Kibbumba kubasuuca bʼekitiisya omwigulu era nʼokutafa, yalibawa obwomi obutawaawo.
ROM 2:8 Neye abandi abo ibo abanoonia kweikutya mu buli kibakola era abagaana okwabira oku mazima ni basengererya manzira gʼekibbikibbi balyeboneseryaku obulwa bwa Kibbumba egibali.
ROM 2:9 Walibbaawo okugada nʼokuluga eeri abantu abo abakola ebibbibibbi, ooba Bayudaaya ooba baadi aBatali Bayudaaya.
ROM 2:10 Neye eeri abo bonabona abakola ebisaaniire, ooba Bayudaaya ooba baadi aBatali Bayudaaya, walibbaawo okusuna ekitiisya kyʼomwigulu era nʼeidembe.
ROM 2:11 OKibbumba ebyo yalibikola olwʼokubba iye tamomola omu bantu.
ROM 2:12 Abo bonabona abakola ebibbibibbi omu kutamanya aMateeka ga Musa balibasalira omusango neye nga tikusinzirira ku Mateeka nago. Kaisi abo bonabona abakola ebibbibibbi nga bamaite aMateeka, balibasalira omusango kusinzirira ku Mateeka ago.
ROM 2:13 Ekyo kyalibba kityo olwʼokubba abantu abatuukirirye tibabba baabo abakoma ku kuwuliraku-buwuliri ebyo aMateeka ebigakoba neye ni batagaabiraku. Abatuukirirye babba baabo abawulisisya ebigakoba era ni batuukirirya ebigalagira.
ROM 2:14 Abantu aBatali Bayudaaya ibo tibabawangaku Mateeka ago nago bati bagaabireku. Neye singa, okubitira omu kwabira oku nseega nʼokutegeera ebizwera mu malabuki gaabwe agʼobubyale, beeyajirya nga batuukiriirye aMateeka ga Musa awo ibo abanyere babba beeteekeire amateeka agʼokwabiraku, waire nga ibo babula aMateeka gadi.
ROM 2:15 Ekyo kityo olwʼokubba obwolingirira ebikole byabwe, balagira nakimo bati aMateeka ga Musa ago ekigabalagira okukola kibali mu mwoyo mu bakiwandiikire. Ekintu ekyo nʼeigono lyʼomu myoyo gyabwe liraga ngʼowekiri kituuce. Era olwisi owebakola ekitali kituuce, nʼebiseego byabwe abanyere byona bibalumiriza, kaisi owebabba bakolere kintu ekisaaniire, ni bikikakasa.
ROM 2:16 Kale, dala ngʼaMawuliro aMasa agendaabba owegakoba, kityo wekyalibba oku lunaku oKibbumba, okubitira omu Kurisito Yesu, oluyaliramuliraku ebiseego byʼabantu ebyʼomu kyama.
ROM 2:17 Atyanu oleke njire kwinywe abeebona ngʼowemuli Bayudaaya, era abeesiba oku Mateeka muti niigo agalokola, era ni mwenyumirizira omu nkolagana egimuli nayo nʼoKibbumba muti muli bantube abʼenjawulo.
ROM 2:18 Era nkoba inywe abeetwala muti mumaite kusani ino oKibbumba ebyabataka mukole. Era muti muli bakugu omu kwabulawo aakati wʼebituuce nʼebibbibibbi olwʼokubba mwakugukire omu byʼamateeka.
ROM 2:19 Nkoba niinywe abeetwala okubba niinywe abalungami bʼabo aboofu omu byʼomwoyo, ekitangaala ekimolekera abo abali omu ndikiirya eyʼebyʼomwoyo.
ROM 2:20 Era inywe abalungamya abo abawuyawuya, era abasomesya bʼabo abakaali abatobato omu kumanya amazima agafa oku Kibbumba. Olwʼokubba muli Bayudaaya abali nʼaMateeka agaizwire okumanya kwonakwona nʼamazima, olwo-so mwekakasa muti mumaite buli kimo era muti buli ekimukoba kibba niikyo ekituuce?
ROM 2:21 Atyanu iwe nago ayegesya abo aBatali Bayudaaya, ala kisaaniire wena onyere weeyegesye kaisi oleke okusigala nga tokola ebyoyegesya! Aale iwe alaabbira abandi okutaibbanga, neye kaisi iwe; oibba ooba bbe?
ROM 2:22 Iwe akoba abainawo okutayendanga, neye kaisi iwe; oyenda ooba bbe? Iwe azumirira okusinza ebifaananyi, neye kaisi iwe; tiweebebenyesya ngʼoibba ebintu byʼomu masabo ebifaananyi nago omu bibba nʼobitwala obikolesye okukugasa?
ROM 2:23 Aale dala iwe omoiza oyo eyenyumiriza omu kukwata aMateeka tiniiwe onyere oyo aswaza oKibbumba ngʼogavuna?
ROM 2:24 Olwʼebintu ebimukola, kagira eBiwandiike bikoba biti, “Inywe aBayudaaya niinywe omugira abantu aBatali Bayudaaya ni batumula ebibono ebizumirira oKibbumba.”
ROM 2:25 Ikwo okukomola okwo okubabakomoire ngʼakamanyiciryo akalaga ngʼowemuli bantu ba Kibbumba abʼenjawulo, kukugasa singa okwata aMateeka. Neye kasita ogavuna, awo nʼokubbakwo omukomole nʼokutabba, bibba bifaanana; era obba oli nakimo ooti muntu ogubatakomoire.
ROM 2:26 Omuntu atali Muyudaaya, oyo atali mukomole owaakwata ebiragiro ebiri omu Mateeka nʼabyekalanguliramu, neso aale waliyo ekigira oKibbumba nʼatamutwala ooti-so yoodi omukomole?
ROM 2:27 Oyo atali mukomole omu mubiri neye ngʼatuukirirya ebyo aMateeka ebigalagira, ala yalikusalira iwe oMuyudaaya omusango era nʼagukusingisya iwe avuna aMateeka, waire ngʼoli nago mu buwandiike era ngʼoli mukomole.
ROM 2:28 Kaisi era omuntu tabba Muyudaaya omutuuce lwʼebintu ebibamukolaku oku mubirigwe kyonkani. Era, nʼokukomola okutuuce tikubba kuukwo okwʼoku ngulu era okwʼomubiri-obubiri.
ROM 2:29 Wazira omuntu ogubatwala ngʼoMuyudaaya onanyerenyeere niiye oyo abba Muyudaaya munda mwiye, olwʼencuuka yʼomu mwoyo. Era, nga nʼokukomola okuyasunire kuudi okubakomoire mwoyogwe. Ekikoba kiti, okutoola eifuge lyʼekibbikibbi omu mwoyogwe, era ngʼekireetawo ekyo tiMateeka amawandiike-obuwandiike neye Mwoyo wa Kibbumba. Omuntu owʼengeri eyo okumusiima okwasuna tikuzwa mu bantu, wazira Kibbumba onanyere niiye amusiima.
ROM 3:1 Neso aale okubba oMuyudaaya kigasa niki, ooba, mugasoki oguli omu kukomola?
ROM 3:2 Ala kigasira nakimo era mu buli ngeri! Engeri esookera nakimo niiyo eenu eti, aBayudaaya niibo oKibbumba abeyakwatisirye ebibono ebirimu obukwendabwe.
ROM 3:3 Neye, kaisi olwo owekibba kiti abamo kwibo tibairire okubba abeesigwa mwekyo, dala okutabba abeesigwa kwabwe kulobeesererya oKibbumba okubba omwesigwa?
ROM 3:4 Ala kadi naire. Ibo abantu nʼowebabba ababbeyibbeyi abatali beesigwa batya, iye oKibbumba asigala nga mwesigwa, era dala ngʼowebakiwandiikire bati: “Kaisi abantu bakakase nga iwe oKibbumba olamula mu bwenkanya; era obasingisyenge omusango owebabba bakuvunaana.”
ROM 3:5 Aanu niiwo omoiza egyayezya okukobera ati, “Neye kaisi owekibba kiti ekyaiswe aBayudaaya okubba abantu abaabira eino oku kukola ebikole ebibbibibbi kiriwo, kulagira nakimo oKibbumba iye ngʼobwali niiye yenkani atuukiriire? Neso aale ekyo iswe ngʼabantu waliwo ekitwezya okukitumuuliriraku? Aale tikibba kyamu okukoba tuti oKibbumba okutubonereza owetubbenga abba akola kicaamu?” Aanu-so mba ntumula kusinzirira ku nseega yʼobuntu.
ROM 3:6 Neye ala bbe. Singa oKibbumba yeekubbira omu kulamula, kaisi aale tete yalibba nʼobutuuceki omu kulamula abantu bonabona oku kyalo?
ROM 3:7 Aanu ogondi wakobera ati, “Mbona nti ekya nze okubba omuntu atali omwesigwa kibba kyongera kulagira nakimo ngʼoKibbumba iye, okutafaananaku na nze, obwali omwesigwa era ekyo ni kyongera okumuweisya ekitiisya. Lwaki okukola ebikole ebibbibibbi okwange, tete kukaali kunzweraku ni bansalira musango kunsinga?”
ROM 3:8 Lwaki titukoba-bukobi tuti, “Oleke twekalangulire omu kukola ebikole ebibbibibbi kaisi obusa bwa Kibbumba bunyinyintire, kaisi atyo oKibbumba asune ekitiisya?” Era ngʼabantu abamo abatukira embiro owebatusibiriryaku bati nambu tutyo wetuli kukobanga abantu bakole. Abo abatusibaku ebyo, oKibbumba yalibasalira omusango ni gubasinga, kaisi dala ngʼowekibasaaniire.
ROM 3:9 Olwo atyanu tukitwale tutya? Tuti iswe aBayudaaya tuli gwai gwaiku okukiraku abantu aBatali Bayudaaya? Ala kadi naire! Egitusookeire e nyuma eedi mmalire okubalaga nti abantu bonabona aamo, ooba Bayudaaya ooba aBatali Bayudaaya, bali ansi wʼeifuge lyʼekibbikibbi,
ROM 3:10 era ngʼeBiwandiike owebikoba: “Mpaawo atuukiriire omumaiso ga Kibbumba, era kadi waire moiza.
ROM 3:11 Mpaawo kadi moiza ategeera oKibbumba, era mpaawo kadi moiza afaayo okumumanya.
ROM 3:12 Abantu bonabona bamuzwireku; ni basuuka ekitagasa egyali. Mpaawo akola ebisa, era kadi waire moiza.
ROM 3:13 Ebibono ebibazwamu bifunya ooti kivundi ekizwa omu magombe agebasaanukwire; ennimi gyabwe gibbutula bubbeyi bwereere. Ebibono byabwe bikangabalya ooti saagwa wa mpiri.
ROM 3:14 Era ebibatumula biizwire biraami na bukambwe.
ROM 3:15 Bavulumuka mangu okwaba okutemula nʼokwita.
ROM 3:16 Buli egibabita baleka kujigirika na mpomba.
ROM 3:17 Ekintu ekyʼokubba omwidembe tibakimaite.
ROM 3:18 Ekyʼokuwa oKibbumba ekitiisya kibabulamu.”
ROM 3:19 Neye atyanu bainange, tukimanyicirye tuti buli kimo ekiri omu Mateeka kikwata ku niiswe aBayudaaya, iswe abekyetaagisya okwabira oku Mateeka. Kaisi, okubitira mwekyo, tiwaabbaawo muntu yenayena asuna ekiyekwatirirya nambu kaisi awunuke okumubonereza era kaisi oKibbumba ayezye okulamula abantu bʼoku kyalo bonabona kyekimo.
ROM 3:20 Nʼolwekyo, mpaawo muntu yenayena ogubalitoolaku omusango omumaiso ga Kibbumba okubitira omu kusengererya aMateeka, olwʼokubba mpaawo ayezya okugatuukirirya gonagona. Ekyagirire ni batuwa aMateeka, kyabbaire kiti gatubbeere okutumanyikisya, okubitira omu kuleetawo okulumiriza omu mwoyo, bati ekintu kirebe omuntu ekyabba akolere kibbikibbi.
ROM 3:21 Omu biseera ebyʼenyuma kityo wekyabbaire. Neye atyanu, oKibbumba yabbutukisirye atyo nʼatwezyesya okumanya engeri egyatusuucaamu abatuukiriire omumaisoge. Newankubbaire ngʼengeri eyo aMateeka aamo nʼeBiwandiike byʼabanaabbi byagiijuliireku, iyo yeemala anambula kubbaaku na kakwate konakona nabyo.
ROM 3:22 Ekikoba kiti, oKibbumba asiima abantu lwʼokwikiririrya mu Yesu Kurisito okubali nakwo. Ekyo oKibbumba akikolera abantu bonabona ababba baikiririrya omu Yesu, ooba Bayudaaya ooba tiBayudaaya, olwʼokubba iye tiyeekubbira.
ROM 3:23 Kiri kiti, buli muntu yabbengere omumaiso ga Kibbumba, era nʼatayezya okuseseegerera oku kitiisya ekyatutakirya.
ROM 3:24 Neye era, okubitira omu kisaakye ekitusuna ngʼekirabo-obulabo, oKibbumba atutoolaku omusango nʼatubala abantu abaasiima, kubitira mu Kurisito Yesu oyo atununula okutuwunuca ekibonerezo kyʼeibbengo lyaiswe.
ROM 3:25 OKibbumba yawaireyo oYesu oyo ngʼesadaaka, kaisi olwʼomusaayegwe ogubasukire, abbe niiye omugaito gwʼebikole ebibbibibbi byʼabo abamwikirirya. Era oKibbumba asinzirira kuukwo nʼabibasoniya. OKibbumba okukola ekyo, yagendereire kulaga ngʼobwali mutuukirirye. Ebiseera ebyʼe nyumaku eedi, olwʼobuguminkiriza obwali nabwo eeri abantu, oKibbumba yasoniyanga abo ababbenganga omumaisoge nʼatababonereza.
ROM 3:26 Neye okuti, ekyo ekya Kibbumba okutuumisya ebibbibibbi byʼabantu amaiso kyakomere, kaisi ayezye okulaga ngʼobwali mutuukirirye. Nʼomu ngeri eyo, oKibbumba atyo ni yeeraga nga iye owaateekubbira, era ati omuntu aikiririrya omu Yesu, oKibbumba gwasiima.
ROM 3:27 Neso waliwo ali nʼekiyeenyumiriziraku ati niikyo ekigira oKibbumba nʼamusiima? Mpaawo. Abba nga mpaawo, niki tete aale ekyankagirire aBayudaaya ni beenyumiriza? Lwakubba bakwata aMateeka? Bbe, neye lwʼensonga eti, oKibbumba asiima omuntu lwa kwikiririrya mu Yesu.
ROM 3:28 Kale iswe tukikakasa tuti oKibbumba asiima omuntu lwa kwikirirya okwabba nakwo omu Yesu, neye tirwakubba kiti atuukirirya ebyo aMateeka ebigalagira.
ROM 3:29 Neso aale oKibbumba nago Kibbumba wʼaBayudaaya bonkani? Ibo abantu aBatali Bayudaaya ibo tiwaabwe bona? Ala waabwe bona
ROM 3:30 olwʼokubba oKibbumba ali moiza yenkani. Era, onyere oyo niiye asiima aBayudaaya ibo abakomola aamo nʼabo aBatali Bayudaaya abatakomola, ngʼasinzirira oku kwikiririrya omu Yesu okubali nakwo.
ROM 3:31 Abba nga kityo wekiri kiti oKibbumba asiima omuntu lwakubba na kwikirirya, ekitegeeza aMateeka atyanu tubba tugaitirewo? Ala kadi tikiri kityo, wazira owetwikiririrya omu Yesu tubba tugatuukirirya-butuukiriri.
ROM 4:1 Oku nsonga eyo eyʼekigira oKibbumba nʼasiima omuntu, niki ekitwezya okubonera okwIbbulaimu ozeiza waiswe aBayudaaya omu mubiri, owetulingirira ebyo ebyamutuukireku?
ROM 4:2 Mazima singa kukola bikole niikyo ekyagirire oKibbumba nʼamutoolaku omusango, awo dala yankubbaire nʼekiyeenyumirizaamu. Era naabba kwenyumiriza, ikwo kwankubbaire mumaiso gʼabantu neye tiga Kibbumba.
ROM 4:3 Kaisi nago eKiwandiike kikoba kitya oku nsonga eyo? Kikoba kiti, “OIbbulaimu yaikiririirye mwebyo oKibbumba ebiyamusuubizire, nʼolwʼekikole ekyo nʼamubala okubba atuukiriire.”
ROM 4:4 Atyanu, omuntu owaakola omulimo, empeera egyasuna tibagibala ngʼekirabo wazira ngʼogubasasula ekyakolereire, kityo ni kibba kyʼeiteeka kiti bali nʼokumusasula.
ROM 4:5 Neye ekyo niikyo ekituuka oku muntu oyo etiyeenyumirizira mu bikole ebisa, wazira aikiririrya-bwikiririri mu Kibbumba. OKibbumba oyo niiye atoolaku omuntu omusango. Kale okwikirirya omuntu oyo okwabba nakwo, niikwo oKibbumba okwasinzirira okumusuuca omutuukirirye, ekyo ngʼakimukolera ngʼekirabo.
ROM 4:6 Era ekinyere ekyo okabaka oDawudi kiyategeezere oweyatumwire oku nkabi omuntu egyabba najo, oyo oKibbumba ogwatwala okubba omutuukirirye nga tasinziriire ku bikolebye. Yakobere ati:
ROM 4:7 “Bʼenkabi abantu abo oKibbumba abaasoniyire, abo abaatoireku ebibbibibbi byabwe.
ROM 4:8 Wʼenkabi omuntu oyo oMusengwa ogwatalibalira ekibbikibbi naire.”
ROM 4:9 Aale katwebuulye tuti, enkabi egyo oDawudi egiyatumwireku gibba ku bantu abakomole bonkani, ooba nʼoku batali bakomole bona? Mbona oweira tukoba tuti oIbbulaimu yaikiriririirye omu bisuubizo bya Kibbumba ni kimuzweramu okumubala okubba atuukiriire.
ROM 4:10 Ekyo kyatuukirewo mu kiseeraki? Luzwanyuma lwʼokumukomola ooba nga bakaali? Ikyo kyaizirewo ngʼokumukomola kukaali.
ROM 4:11 Era oKibbumba okumukoba okukomola kyaizire ngʼakamanyiciryo akalaga ngʼoweyabbaire akolere endagaano naye. Okumukomola okwo, kyabbaire niikyo ekikakasa kiti oKibbumba yabbaire amusiimire olwʼokwikirirya okuyabbaire nakwo, nʼe nyuma eedi nga bakaali nʼokumukomola. Nʼomu ngeri eyo, oKibbumba nʼamusuuca niiye ozeiza omu mwoyo, owa bonabona abaikiririrya-bwikiririri mu Kibbumba kaisi nʼabasiima waire wona nga tibakomole.
ROM 4:12 Kaisi tete era wona niiye ozeiza wʼaBayudaaya, abo abatakoma ku kubba bakomole-bukomole kyonkani neye abatambulirya obwomi bwabwe ku kwikirirya. Era engeri egibaikiririrya omu Kibbumba niiyo enanyere eeyo ozeiza waiswe oIbbulaimu egiyaikiririiryemu nʼe nyumaku eedi nga bakaali kumukomola.
ROM 4:13 Era oKibbumba okusuubiza oIbbulaimu nʼabʼekiizukulukye ati balirya ekyalo kyonakyona, tikyazwire ku kubba kiti yabbaire atuukirirya aMateeka. Kyabbbaire lwakubba kiti oKibbumba yamusiimire, okumusiima okwo nga kwaizirewo lwa iye kwikiririrya mu Kibbumba.
ROM 4:14 Ekitegeeza kiti, singa ekisuubizo oKibbumba ekiyawaire kya baabo abasengererya aMateeka, awo okwikiririrya-obwikiririri omu Kibbumba kyankubbaire kinambulamu. Nkoba nti nʼekisuubizo nago tikyankubbairewo bbe.
ROM 4:15 Era owetuvuna aMateeka, oKibbumba atubonereza. Neye singa wabbaawo awantu aMateeka egigabula, tiwaabbaawo kuvunaana muntu bati avunire eiteeka kirebe.
ROM 4:16 Nʼolwekyo, ebyo oKibbumba ebiyasuubizire, tubisuna lwakubba na kwikirirya, kaisi awo kibonekere nakimo ngʼowekiri kintu ekitusuna olwʼekisa-busa. Eyo niiyo engeri abʼekiizukulu kya Ibbulaimu aba buli ngeri egibayezya okubba abakakafu bati babalolya oku bintu ebisuubizo nago. Nʼomu ngeri eyo, ni kibba kiti, ekisuubizo tikya baabo bonkani abasengererya aMateeka, neye nʼabo abaikiririrya-bwikiririri omu Kibbumba. Okwikirirya-obwikiriri okunyere okwo, niikyo nʼoIbbulaimu ekiyakolere. Kale, niiye ozeiza waiswe swenaswena,
ROM 4:17 era ngʼowebakiwandiikire bati: “Nkusuucirye zeiza wʼamawanga amangi.” OIbbulaimu okusuna ekisuubizo ekyo kyabbaire nakimo mumaiso ga Kibbumba oyo oguyaikiririiryemu, oyo azuukiza abantu, era oyo abbumba ebintu ebibbaire mpaawo ni bibbaawo.
ROM 4:18 OIbbulaimu yaikiriirye, nʼasuubira, era kadi nʼokuwaamu osuubi. Kagira abba zeiza wʼamawanga amangi, dala ngʼowebamusuubizire bati, “Abʼekiizukulukyo balibba bangi ooti nkota.”
ROM 4:19 Newankubbaire nga yabbaire ayabiriire omu myanka ngʼayerya 100, era nga yeebona ati gamuwoire. Kaisi nʼoSaala yena nga mugumba. Neye era, oIbbulaimu tiyanafuwireku omu kwikiriryakwe.
ROM 4:20 Tiyakomerye okwikirirya, era tiyabuusabuusire ebyo oKibbumba ebiyamusuubizire. Yeeyongeire kukalanguka omu kwikiriryakwe, nʼawuuja oKibbumba.
ROM 4:21 Ekyo yakikolere olwʼokubba yabbaire akakasira nakimo ati oKibbumba ayezya okukola ekiyasuubizire.
ROM 4:22 Olwʼokwikiriryakwe okwo, kagira oKibbumba yamubalire okubba atuukiriire.
ROM 4:23 Ebibono ebiti, “OKibbumba yamusiimire omumaisoge,” tibabiwandiikire kukwata ku niiye yenkani
ROM 4:24 neye na kwiswe. Swena oKibbumba atubala okubba abantu abaasiima owetumwikiririryamu iye eyazuukizire oYesu oMusengwa waiswe.
ROM 4:25 OYesu oyo bamwitire olwʼebikole byaiswe ebibbibibbi, oKibbumba nʼamuzuukiza kaisi olwo ayezye okututoolaku omusango.
ROM 5:1 Aale atyanu ngʼoKibbumba owatusiima lwʼokumwikiririryamu, tuli nʼeidembe omumaisoge okubitira omu Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
ROM 5:2 OYesu oyo yatwiguliirewo omulyango omu twabitiire okutuuka oku kubba omu nkolagana ensa nʼoKibbumba lwa iye kutukwatira kisa ekibitiriri. Era nʼolwekyo tusigala nga tuli basangaali olwʼokubba nʼosuubi owʼokugabana oku kitiisya kya Kibbumba.
ROM 5:3 Kaisi timu kiikyo kyonkani, neye era nʼomu kugada kwona, tubba basangaali. Mudi tumaite tuti omu kugada oomwo mutwegera okubba abaguminkiriza.
ROM 5:4 Era, okuguminkiriza kutuleetera oKibbumba okusiima eneebitya yaiswe. Kaisi oKibbumba owaasiima eneebitya yaiswe, ni kituleetera okubba nʼosuubi mwiye.
ROM 5:5 Kaisi dala osuubi oyo tiyalitusuka ni tufiika okusuna ebyo ebitusuubira, olwʼokubba oKibbumba yatusukiire okutakakwe omu myoyo gyaiswe. Okutaka okwo yakulagire ngʼakolesya oMwoyo oMutukulye oguyatuwaire.
ROM 5:6 Owetwabbaire ngʼokulwaiswe okusuuka abantu oKibbumba abaasiima kutukaire, omu kiseera oKibbumba ekiyabbaire agerere, oKurisito yafeerereire abakaafiiri.
ROM 5:7 Tikyangu omuntu omoiza okwewaayo ati afeerere omuntu ogondi atuukiriire. Koizi amo nga yoodi nenca akolera abandi ebisa, amo owʼengeri eyo nʼasunakuuyo omwinaye eyezwamu ni yeewaayo okumufeererera.
ROM 5:8 Neye aale dala obone oKibbumba owaalaga ngʼowatutaka eino, olwʼokubba nʼowetwabbaire nga tukaali bantu abakola ebibbibibbi, yatumire oKurisito aize atufeererere.
ROM 5:9 Aale atyanu ngʼoKibbumba owatutoireku omusango olwa Yesu okutufeererera, okulama obulwa bwa Kibbumba okutwasuna tikwabbe kwʼamaanimaani nʼokukiraku?
ROM 5:10 Ekigira ni nkoba ntyo kiinu: Obanga owetwabbaire tukaali balabe ba Kibbumba iye onyere yasyanirye na iswe, ngʼabitira omu kufa kwʼoMwanawe, kaisi tete kyalibba kitya atyanu ngʼowetusyanirye? Tokibona oti twalibba boomi lwʼokuzuukirakwe?
ROM 5:11 Kaisi tikiikyo kyonkani, neye tusangaalira omu Kibbumba okubitira omu Musengwa waiswe oYesu Kurisito, oyo atutuucirye atyanu oku kusyania okwo.
ROM 5:12 Nʼolwekyo, ngʼekibbikibbi owekyaizire omu kyalo kubitira mu muntu moiza, nʼokufa kutyo wekwaizire olwʼekibbikibbi. Era engeri abantu bonabona egibabbenga, okufa kutyo ni kusaalaana omu bantu bonabona.
ROM 5:13 Ekitegeeza kiti, ekibbikibbi kyabbairewo omu kyalo nga nʼaMateeka bakaali kugateekawo. Neye anambula mateeka, mpaawo ngeri egyovunaanamu omuntu okubbenga.
ROM 5:14 Neye era, okuzwera nakimo omu biseera byʼAdamu paka mu bya naabbi Musa, abantu nga bafa. Okufa nago kwatuukanga nʼokwabo abanandi bakola ekikole ekibbikibbi ekya kujeemera ekiragiro kya Kibbumba, ngʼowekyabbaire okwAdamu. Ibyo ebyazwire mwekyo Adamu ekiyakolere kyabbaire kigwa oku bantu bonabona. Era ekyo kyabirana nʼekyo ekyabbaire kyabbaawo nʼoku Yesu oyo eyabbaire owʼokwiza, omu ngeri eti, yena ekiyabbaire yakola kyabbaire kyagwa oku bantu bonabona.
ROM 5:15 Neye era wona, obwolingirira ebyazwire omu kubbenga kwʼAdamu, nʼebyazwire omu Yesu, ekirabo oKibbumba ekiyatuwaire, ebibiri ebyo titubigeraagerania. Obanga amaani gʼokubbenga kwʼomuntu omoiza galeeteire bangi okufa, kaisi tete ikyo ekisa kya Kibbumba, nʼekirabokye ekiyatuwaire okubitira omu muntu omoiza oYesu Kurisito? Tobona kyona nga kyabitiriire ni kitwaliryamu abantu bangi nʼokukirawo?
ROM 5:16 Tete era, waliwo engeri egendi egitutageraagerania ebibiri ebyo. Ekirabo oKibbumba ekiyatuwaire, tikiri ooti kufa okwazwire omu kubbenga kwʼomuntu omoiza oodi Adamu. Okusala omusango okwaizirewo olwʼekibbikibbikye ekimo, kwazwereiremu abantu kubasingisya musango. Neye ekirabo kya Kibbumba ekyaizire oluzwanyuma olwʼebibbibibbi byʼabantu ebibitiriri, kyabazwereiremu kubatoolaku musango gwʼebibbibibbi nago.
ROM 5:17 Atyanu, obanga olwʼokubbenga kwa muntu omoiza oyo abantu bonabona bafa, kaisi tete kyalibba kitya owekituuka kwabo oKibbumba abeyakwatiire ekisa ekibitiriire nʼabawa ekirabo ekyʼokubasiima, okubitira omu muntu omoiza, oYesu Kurisito. Bonabona balibba boomi.
ROM 5:18 Kale, ngʼokubbenga kwʼomuntu omoiza owekwaleeteire abantu bonabona omusango okubasinga, kityo nʼekikole ekyʼobutuukirirye omuntu omoiza ekiyakolere kyaleeteire abantu bonabona okubatoolaku omusango nʼokubawa obwomi.
ROM 5:19 Nʼolwekyo, ngʼobujeemu bwʼomuntu omoiza owebwaleeteire abantu abasigaire okubba abakola ebibbibibbi, kutyo nʼokubba owʼeigonda okwʼomuntu omoiza kwalireetera bangi okubba batuukirirye.
ROM 5:20 OKibbumba yawaire abantu aMateeka kaisi bamanyice ngʼokubbenga kwabwe owekuli kubbikubbi. Neye okubbenga kwʼabantu egikwakomere okweyongera, nʼoKibbumba giyeeyongeire okubba nʼekisa ekibitiriri eeri abantu.
ROM 5:21 Ekyagirire oKibbumba nʼakola ekyo, abantu tibayezya kwekuuma okutabbenga, ekintu ekibazweramu okufa. Neye okubitira omu Kibbumba okubakwatira-obukwatiri ekisa nʼabasiima, kibazweramu okusuna obwomi obutawaawo, okubitira omu Yesu Kurisito oMusengwa waiswe.
ROM 6:1 Aale atyanu niki ekitubba tukoba? Tuti twekalangulire mu kukolanga kibbikibbi kaisi oKibbumba okukwatira abantu ekisa kunyinyintire?
ROM 6:2 Ala kadi akatyayi kati! Iswe dala abali ooti-so twafeereire aamo nʼoKurisito, ni twesalira nakimo oku bwomi obwʼekibbikibbi, tete twezya tutya okububbaamu?
ROM 6:3 Timumaite muti okubatiza okubatubatizire okubba ekintu ekimo nʼoKurisito oYesu kwatusuucirye ooti bantu ababitire mu kufa aamo naye?
ROM 6:4 Okubita omu kutubatiza okwo tuli ngʼabantu abebaliikiire aamo naye. Ekyo kyabbaire kityo kaisi, ngʼoKibbumba oweyazuukizire oKurisito oYesu omu maanige agʼekitiisya, swena twezye okubba aamo naye omu bwomi obuyaaka.
ROM 6:5 Aale ngʼowekiri kiti tweyungire oku Kurisito omu kufaakwe, dala twalimweyungaku nʼomukuzuukira ngʼoweyazuukiire.
ROM 6:6 Tumaite tuti obwomi obutwabbairemu e nyuma eedi babukomereire oku musalabba aamo nʼoKurisito. Ekyo bakikolere kaisi amaani ago agatufugiriryanga nga gazweraku emibiri gyaiswe ni gikola ekibbikibbi bagajigirice. Era kaisi tukomye okubba abagalama eeri ekibbikibbi.
ROM 6:7 Omuntu owaafa, amaani gʼekibbikibbi gabba tigakaali gamufugirirya.
ROM 6:8 Atyanu, swena aale abba nga twafeereire aamo nʼoKurisito, twikirirya tuti okubbaakwe omwomi, kwalitutwaliryamu swena ni tubba boomi aamo naye.
ROM 6:9 Ekitumaite kiri kiti, oKurisito ngʼoweyazuukiire, takaali airayo kufa; okufa kumubulaku maani atyanu.
ROM 6:10 Okufa kudi okuyafiire, ngʼookwo niikwo okwamaliremu eifuge lyʼekibbikibbi amaani, kwabbaire kwʼomulundi gumo lumala. Era olwʼekyo ekyamutuukireku, ekibbikibbi kwiye amaani gakiwoiremu. Atyanu, aliwo mwomi aleeterenge oKibbumba ekitiisya emirembe nʼemirembe.
ROM 6:11 Nʼomu ngeri enanyere eyo, nywena mutyo wemubba mwetwale ngʼabantu abafiire ni mutewuka okubba ansi wʼeifuge lyʼamaani gʼekibbikibbi. Atyanu muli bantu abaliwo aboomi omu Kurisito Yesu kuweererya Kibbumba, mutyo mumuleetere ekitiisya.
ROM 6:12 Nʼolwekyo, ekibbikibbi tete tikyairamu okufuga emibiri gyanywe egifa, ni mwira mu kugonderanga kwegomba kwagwo okubbikubbi.
ROM 6:13 Era, timwaganya kitundu kyʼemibiri gyanywe waire kimo, okukikolesya okutuukirirya ebikole ebibbibibbi. Wazira, mwedembule eeri Kibbumba, olwʼensonga eti, muli bantu abazwire omu kufa ni mwira omu bwomi obuyaaka. Era, muweeyo buli kitundu kyʼemibiri gyanywe egyali abikolesyenge okutuukirirya ebikole ebyasiima.
ROM 6:14 Aaso timwaganya ekibbikibbi okubafuganga, olwʼokubba timuli ansi wʼaMateeka ga Musa, wazira mwesiga kisa oKibbumba ekyatukwatira.
ROM 6:15 Mwekyo niki ekintegeeza? Olwo atyanu olwʼokubba tituli ansi wʼaMateeka ga Musa wazira twesiga kisa kya Kibbumba, kale nʼowetukola ekibbikibbi mpaawo nsonga? Ala tiniikyo owekiri!
ROM 6:16 Timumaite muti omuntu oweyeewaayo eeri ogondi okukola obugalama, onu eyeewaireyo abba asuukire mugalama wa muntu oodi oguyeewaire? Aaso nywena mulondewo niki ekimutaka kibbe omusengwa waanywe; kibbikibbi ekibazweramu okufa, ooba kubba bʼeigonda eeri oKibbumba, ekibazweramu okubasiima?
ROM 6:17 Neye era twebalye oKibbumba! Kiri kiti, omu kusooka mwabbaire bagalama eeri ekibbikibbi. Neye atyanu, nʼomwoyo gumo mugondera enjegesya entuuce egimwasunire.
ROM 6:18 Mwatebukire obugalama eeri ekibbikibbi, ni musuuka bagalama eeri obutuukirirye.
ROM 6:19 Olwʼobunafu bwanywe obwa buntu omu kukwatisya mangu ensonga, oleke nkolesye ekyokuboneraku ekyʼomu bwomi bwaiswe obwa bulijo. Enyuma eedi, mwamaliranga kumpi buli kitundu kyʼemibiri gyanywe omu bugalama eeri okwikutya amanwali gaanywe nʼobujeemu obwa buli nkola. Era, ni mweyongeranga-bweyongeri kukola bubbibubbi. Omu ngeri enanyere eyo, mutyo nʼatyanu wemubba mwemalira omu bugalama eeri okukola ebintu ebisa oKibbumba ebyasiima kaisi mwezye okubba abatukulye.
ROM 6:20 Owemwabbaire mukaali muli ooti bagalama eeri ekibbikibbi, tikyabbaire kyʼeiteeka kiti muli nʼokukola ebintu oKibbumba ebyasiima.
ROM 6:21 Neye era, neso aale kisaaki ekimwasunire omu kwebitya omu ngeri eetyo? Tinsoni gyonkani ebikole byanywe nago egibibakwatisya atyanu, kwekyo oteekeku nʼokubba kiti bibaleetera okufa?
ROM 6:22 Neye atyanu, babatibwire okuzwa oku kibbikibbi. Mwasuukire atyanu bagalama ba Kibbumba. Mwekyo, omugaso ogumusunamu gubatuuca ku kubatukulya, kaisi ekyo ni kibazweramu okusuna obwomi obutawaawo.
ROM 6:23 Ikyo omuntu ekyasuna ngʼempeera yʼobugalamabwe eeri ekibbikibbi, kufa. Neye ekirabo iye oKibbumba ekyagaba abantu amantakikolerera, bwomi obutawaawo. Era, obwomi obwo tubusuna lwa kweyunga ku Kurisito oYesu oMusengwa waiswe.
ROM 7:1 Boluganda aanu ntumula na niinywe abategeera aMateeka ga Musa, timumaite muti aMateeka gafuga muntu yenkani akaali omwomi?
ROM 7:2 Aale oleke mbawe ekyokuboneraku. Omukali omufumbo eiteeka limulagira okusigala okwibaaye kasita oibaaye nʼabba ngʼakaali mwomi. Neye singa oibaaye afa, omukali oyo eiteeka nago libba tirikaali limusiba.
ROM 7:3 Ekitegeeza kiti, singa afumbirwa omusaiza ogondi neenu oibaaye akaali mwomi, bamweta mulendi. Neye oibaaye owaafa, omukali oyo eiteeka nago libba tirikaali limusiba. Kale awo omusaiza ogondi nʼowamutwala, oyo omukali tibamutwala okubba mulendi.
ROM 7:4 Kityo wekiri na kwinywe, boluganda. Inywe muli ngʼabeeyungire oku Kurisito omu kufaakwe, mutyo ni muwumuka okubba bantu aMateeka ga Musa abegasiba. Era atyanu mwasuukire bʼomuntu gondi, ekikoba kiti, kitundu kya mubiri gwa Kurisito, iye eyazuukiire kaisi tubbe bantu abali omu bwomi obusiimisya oKibbumba.
ROM 7:5 Owetwabbaire tukaali twabira ku biibyo emibiri gyaiswe ebigyayayaaniranga, okwekengera aMateeka tete ikwo kwairanga ni kusendangamu-busendi musyo omu kwegomba okubbikubbi okwabbaire mwiswe. Kale ekyo ni kituzweramu kukola bikole ebibbibibbi, kaisi olwo ni kituleetera okufa.
ROM 7:6 Neye atyanu aMateeka tigakaali gatufugirirya, olwʼokubba tuli ooti-so bantu abafiire aamo nʼoKurisito, nʼolwekyo ni tuwumuka eifuge lyago. Atyanu, oKibbumba titukaali tumuweererya mu ngeri eedi enkaire eyʼokusengererya aMateeka amawandiike, wazira mu ngeri mpyaka, eya kutambulira ku maani ga Mwoyo oMutukulye.
ROM 7:7 Olwo tukitwale tuti aMateeka okutwalirya aamo kintu kibbikibbi? Ala kadi katyayi kati, olwʼokubba singa tikyabbaire kiti aMateeka galiwo, aale nze nankubbaire ntya okumanyica nti ekibbikibbi niikyo ekintu kirebe? Aale singa tiMateeka ga Musa kulagira gati, “Tiwegombanga kintu kya mwinawo,” dala nze nankamaite ntya nti kaisi waliwo nʼokwegomba okubatwala ngʼokubbikubbi?
ROM 7:8 Neye, obone tete ikyo ekibbikibbi owekyairire ni kikolesya ekiragiro ekyo ngʼakakisa akekisunire okusagadulamu okwegomba okubbikubbi okwa buli nkola. Aale singa tiMateeka kubbaawo, nʼekisagadula amaani gʼekibbikibbi tikyankubbairewo, era kityo ni kitabba nʼamaani okwezya okunfugirirya.
ROM 7:9 Nze omu kusooka owenabbaire timmaite aMateeka, nabbaire muntu musa. Neye owenagategeire ekibbikibbi ni kibbutuka,
ROM 7:10 era ngʼomumaiso ga Kibbumba ndi muntu awoire okunsingisya ogwʼokufa. Awo wenakizuuliire nti kaisi ekiragiro ekyaizire nʼekigendererwa kyʼokundungamya egiri obwomi, omu bunanyerenyeere tete kindeetera kunsingisya gwʼokufa.
ROM 7:11 Amaani gʼekibbikibbi agali mu nze kaisi igo gabbaire geesuniire kakisa okubitira omu kiragiro ekyo ni gandeba nga gakikolesya okunsingisya musango gwʼokufa.
ROM 7:12 Kale nʼolwekyo, omu kwiramu ekibuulyo ekitwebwirye e nyumaku eedi, aMateeka ga Musa igo okulwago matukulye era nʼekyo kyona ekiragiro nago kituukiriire, kituuce era kisa.
ROM 7:13 Atyanu, abba nga dala kityo wekiri, olwo kitegeeza kiti ekintu ekisa niikyo ekyandeteire okunsalira ogwʼokufa? Kadi tiniikyo owekiri. Wazira kiti, ekibbikibbi ekiri mu nze niikyo ekyandeteire okunsalira ogwʼokufa okubitira omu kintu ekisa. Kyakolere kityo kaisi twezye okubonera nakimo ngʼekibbikibbi owekiri kintu kyakabbikabbi era nabulima onanyerenyeere. Ikyo kiira ni kitoola ekiragiro ekisa, ni kikikolesya kutuukirirya bigendererwa byakyo ebibbibibbi.
ROM 7:14 Tumaite tuti ekigosi tikiri ku Mateeka agazwa mu Mwoyo wa Kibbumba wazira ku ninze, nze aali mubiri-bubiri oguli nʼekikula ekyabira eino oku kukola ekibbikibbi. Era bba ndi ooti-so muntu eyasuukire mugalama eeri ekibbikibbi.
ROM 7:15 Ebintu ebinkola zena onyere tinetegeera nʼokwetegeera olwʼokubba ebinankatakire nti nkole tiniibyo ebinkola, wazira nkola tete biidi ebintataka.
ROM 7:16 Aale ngʼoweneewulira mudi okutataka okukolanga bintu ebibbibibbi ebyo ebinjira ni nkola, mba ndaga nti njikirirya nti igo aMateeka matuuce.
ROM 7:17 Kale omu bunanyerenyeere tininze mba nkola ebintu nago ebyo, wazira maani gʼekibbikibbi agali mu nze.
ROM 7:18 Mmaite nti mu nze, ekikoba kiti, omu kubba owʼekikula ekyabira eino oku kukola ekibbikibbi, mpaamu kantu konakona naire akanjezyesya okukola ekintu ekisaaniire. Kale nʼowenankatakire nti nkole ekintu kirebe ekisaaniire, nkaya-bukayi.
ROM 7:19 Ekyo ekisaaniire ekinankatakire okukolanga, tiniikyo ekinjira ni nkola, wazira kidi ekibbikibbi ekintataka tete kinkola.
ROM 7:20 Nʼolwekyo, ngʼowekiri kiti njira ni nkolanga biibyo ebintataka, ekitegeeza kiti timba ninze akola ebintu nago. Wazira, amaani gʼekibbikibbi agali mu nze niigo agakikola.
ROM 7:21 Aale atyanu ekintu ekinvumbwire omu bwomi bwange niikyo kinu kiti, Nabuli owentaka nti nkole ekintu ekisaaniire, waliwo ekintu ekiri mu nze ekingotesyagotesya, okwaba okweyaja nga nkoleremu kintu ekibbikibbi.
ROM 7:22 Omwoyo gwange gwonagwona gwikirirya eiteeka lya Kibbumba.
ROM 7:23 Neye omu bitundu byʼomubiri gwange ebisigaire, neyajirya nga mulimu kintu kindi ekibifuga, era ngʼekyo kirwanisya eiteeka lidi omwoyo gwange erigwikirirya. Ekyo kinsuuca mugalama wʼeiteeka eeryo eritambulira ku kibbikibbi ekiri omu mubiri gwange.
ROM 7:24 Nga ndabire! Naani eyalintaisulya okuzwa eeri eifuge lyʼomubiri, eriri kuntwala mu kufa?
ROM 7:25 Neye twebalye oKibbumba! Tumwebalye olwʼokubba kiti, okubitira omu Yesu Kurisito oMusengwa waiswe, atutaisulya okuzwa omwifuge lyʼebyo omubiri ebigutakirira okukola. Aaso nti wendi: Nze omu kutegeera okwange, ntaka ino okusengererya aMateeka ga Musa. Neye olwʼokwegomba kwʼomubiri gwange, neyajirya nga nsengererya iteeka liidi eryʼokwabira kwifuge lyʼomubiri ogutaka kukolanga kibbikibbi.
ROM 8:1 Nʼolwekyo, atyanu iswe abali ekintu ekimo nʼoKurisito Yesu tekaali eriiyo bati Kibbumba kutusingisya musango.
ROM 8:2 Ekyo kityo olwʼokubba amaani ga Mwoyo wa Kibbumba ago agatuwa obwomi obuyaaka, okubitira omu Kurisito oYesu, gabataiswirye inywe okuzwa omu maani gadi agʼekibbikibbi, ekibazweramu okufa.
ROM 8:3 Ikyo ekyo ekyabbaire kikaire aMateeka okukola, olwʼekikula kyaiswe ekyabira eino okukukola ekibbikibbi, iye oKibbumba yakikolere. Yasindikire oMwanawe onanyerenyeere okwiza egituli omu mubiri ogufaananira nakimo nʼogwaiswe abali nʼekikula ekyokukola ekibbikibbi, abbe niiye esadaaka etusasulira omugaito gwʼekibbikibbi ekituli nakyo. Omu kukola ekyo, oKibbumba nʼatoolawo ekibbikibbi omu kikula kyʼomuntu.
ROM 8:4 Ekyo oKibbumba yakikolere kaisi atyanu ebyo aMateeka ebigakoba bituukirire mwiswe omu bwizulye. Era, tubbe bantu abatambulira tiku biibyo ekikula kyʼomubiri ebikitaka, wazira ku kulungamya kwa Mwoyo wa Kibbumba.
ROM 8:5 Abo abatambulira ku biibyo ekikula kyʼomubiri ekyabira oku kukola ekibbikibbi ebikibyala, ebiseego byabwe byonabyona babimalira ku bintu omubiri ebigutaka. Neye abo abatambulira ku kulungamya kwa Mwoyo wa Kibbumba, ebiseego ebyabwe babimalira ku bintu ebyo oMwoyo wa Kibbumba ebyataka.
ROM 8:6 Okuyayaanira ebintu omubiri ebigutaka kizweramu omuntu okufa, neye okuyayaanira ebintu oMwoyo wa Kibbumba ebyataka niikyo ekireetera omuntu obwomi nʼeidembe.
ROM 8:7 Ikwo okuyayaanira ebintu omubiri ebigutaka, kuleetera muntu kubba mulabe wa Kibbumba, nga tawulira aMateeka ga Musa, era nga dala tayezya kugawulira.
ROM 8:8 Abo abatambulira ku kwegomba kwʼekikula kyʼomubiri ekyabira oku kukola ekibbikibbi tibayezya kusangaalya oKibbumba kadi.
ROM 8:9 Neye inywe timutambulira ku kwegomba okwo ekikula kyʼomubiri ekyabira oku kukola ekibbikibbi ekikubyala mwinywe, wazira ku kulungamya kwa Mwoyo wa Kibbumba, abba nga dala ali mwinywe. Abo abadamba oMwoyo wa Kurisito omunda mwibo babba tiba Kurisito.
ROM 8:10 Neye abba ngʼoKurisito ali mwinywe, waire emibiri gyanywe gyalifa olwʼokubba gikola ekibbikibbi, emyoyo gyanywe igyo gyalibba myomi olwʼokubba oKibbumba yabasuucirye abatuukirirye.
ROM 8:11 Era, abba ngʼoMwoyo wʼoyo eyazuukizire oYesu ali mwinywe, iye eyazuukizire oKurisito Yesu okuzwa omu bafu nywena yaliwa emibiri gyanywe egifa obwomi okubitira omu Mwoyowe oyo aali mwinywe.
ROM 8:12 Nʼolwekyo boluganda, tuli nʼeibbanja, neye tikikula kyʼomubiri ekyabira oku kukola ekibbikibbi nti niikyo ekitubanza tusengereryenge biibyo ebikitaka.
ROM 8:13 Tiniikyo ekyo olwʼokubba, singa mwasengereryanga biibyo ekikula kyʼomubiri ekyabira oku kukola ekibbikibbi ebikitaka, mwaba kufa. Neye singa, okubitira omu maani ga Mwoyo wa Kibbumba, mwesambira nakimo ebikole byanywe ebibbibibbi, awo mwalibba boomi.
ROM 8:14 Abo bonabona abatambulira oku kulungamya kwa Mwoyo wa Kibbumba niibo abaana ba Kibbumba.
ROM 8:15 Iye oMwoyo oKibbumba oguyabawaire tabasuuca tete bantu abadagaizira omumaiso ga Kibbumba ngʼabagalama owebabba eeri abasengwa baabwe. Wazira, oMwoyo oyo abasuuca bantu oKibbumba abatwala ngʼabaanabe abananyerenyeere, nʼatwezyesya okweta oKibbumba tuti, “Abba,” amakulu gaakyo kiti, “Bbaabba.”
ROM 8:16 Era oMwoyo wa Kibbumba yena onyere aikiririrya aamo nʼemyoyo gyaiswe ati, tuli baana ba Kibbumba.
ROM 8:17 Aale ngʼowetuli baanabe, twalisikira ebyo ebiyasuubizire abantube era ni tugabanira aamo nʼoKurisito kwebyo oKibbumba ebiyamubisisirye. Ekyo kityo wekyalibba singa twabba nga tugadiire aamo nʼoKurisito, kaisi batuweere aamo naye ekitiisya.
ROM 8:18 Nze nkakasa nti okugada okutubitamu omu biseera binu, titwezya okukugeraagerania nʼekitiisya ekibalitubiikulira.
ROM 8:19 Ibyo ebibbumbe byonabyona bijunjumiriire ino nga bikuumiriire oKibbumba alage ati abaanabe niibo banu.
ROM 8:20 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba niiye eyagirire ebibbumbe byonabyona ni bikaya okutuukirirya ebigendererwa ebiyabigereire. Ekyo yakikolere kaisi bisigale nga biri nʼosuubi
ROM 8:21 biti, lumo balibiteera okuzwa omu bugalama eeri okufa kwʼemibiri gyabyo egivunda, kaisi bisune eidembe eryʼekitiisya abaana ba Kibbumba eribalibba nalyo.
ROM 8:22 Tumaite tuti paka atyanu, ebibbumbe byonabyona bikaali biri ngʼebikenyera nʼobulumi aamo nʼosuubi wʼokubona ekitiisya nago, dala ngʼomukali owaalumwa omu kubyala.
ROM 8:23 Kaisi tibibbumbe byonkani nti niibyo ebiri omu kutaya. Era na iswe abasunire oMwoyo oMutukulye ngʼekineneka ekibere omu birabo oKibbumba ebyatuwa, swena tukenyera omunda mudi. Tukenyera nga wetukuumirira oKibbumba okutulaga ati tuli baanabe, oomwo nga niimwo omuli nʼokununula emibiri gyaiswe okuzwa omu kugada.
ROM 8:24 Era nʼokutulokola okubatulokoire kwabbaire lwa suubi oyo. Neye singa ekyo ekitusuubira kibba kintu ekitubonaku, okwo awo tikubba kusuubira. Aale naani abbaawo ngʼasuubira ekintu ekiyamalire eira okusuna?
ROM 8:25 Neye owetubba ngʼekitusuubira kintu ekitukaali kubonaku, awo tujunjumirira ino nʼokuguminkiriza okwʼamaani.
ROM 8:26 Kaisi okwongererya kwekyo, oMwoyo oMutukulye atubbeera omu bunafu bwaiswe, olwʼokubba titumaite okusaba oKibbumba ebintu ebinanyerenyeere ebyetaagisya. Neye iye yeegairira oKibbumba okulwaiswe ngʼamuwa amakulu gʼebyo ebitukaire okubbutula omu kukenyera kwaiswe.
ROM 8:27 Era oKibbumba aloleca buli kyama ekiri oku mwoyo gwa buli moiza. Kale, ategeera oMwoyo oMutukulye ekyabba ategeeza, olwʼokubba oMwoyo oMutukulye owaabba yeegairira oku lwʼabatuukirirye, akikola mu ngeri etuukana nʼokutaka kwa Kibbumba egibali.
ROM 8:28 Tumaite tuti eeri abo abataka oKibbumba era abeyayetere okusinzirira oku kigendererwakye egibali, buli kintu ekibatuukaku, iye akikolaku ni kibazweramu busa.
ROM 8:29 Ekyo kityo olwʼokubba eira nakimo eedi, iye yamaitiirewo abantube niibo abaliina, nga bakaali nʼokubbaawo. Era, abo nago yabategekeire ati babbe nʼembeera egiri ngʼegyo egya Mwanawe, kaisi olwo oMwanawe iye abbe niiye omubere omu boluganda abangi.
ROM 8:30 Abo oKibbumba abeyategekere okubba ngʼabaanabe, yabeetere okwiza egyali. Era, abo abeyayetere okwiza egyali, yabatoireku omusango gwʼeibbengo lyabwe, nʼababala okubba bantu abaasiima. Kaisi era, abo abeyatwaire okubba ati babula musango nʼababala okubba bantu abaasiima, era yabawaire okugabana oku kitiisyakye.
ROM 8:31 Atyanu, owetulingirira ebyo byonabyona oKibbumba ebyatukoleire, niki dala ekitubba tukoba? OKibbumba owaabba oku lubba olwaiswe, niki dala ekyezya okutulwanisya ni kituyinga?
ROM 8:32 Ooba ngʼoKibbumba tiyateteirye oMwanawe onanyerenyeere, neye nʼamuwaayo okulwaiswe swenaswena, iye dala eyatukwatiire ekisa nʼatuwa oKurisito yalikaya okutuwa ebindi byonabyona ebitwetaaga?
ROM 8:33 Neso naani ayezya okuvunaana abantu oKibbumba abeyalondere okubba ababe-okububwe? Mpaawo. Mbona niiye abatoolaku omusango, aale tete onyere oyo dala ayezya okubavunaana?
ROM 8:34 Kaisi aale naani ayezya okubasingisya omusango? Mpaawo, olwʼokubba oKurisito oYesu eyankakolere ekyo, iye eyafiire era okusingira nakimo eyazuukiire, atyaime mu kifo ekyʼekitiisya eino okulirana oKibbumba era atuwozererya.
ROM 8:35 Aale niki dala ekyalitwawukania nʼokutaka oKurisito okwali nakwo egituli? Kudamba ooba bigosi, ooba kutuyiigaania, ooba nzala, ooba kugwa mu kabbikabbi, ooba kufa?
ROM 8:36 Era nʼomu Biwandiike bakiwandiikire bati: “Oku lulwo, nabuli lunaku tubba mu kabbikabbi ka kutwita. Batubona ngʼabasaanira kufa ooti ntaama ogubatwala omu kibbaagiro.”
ROM 8:37 Neye era wona, ebyo byonabyona nʼowebitutuukaku, tuli nʼobuwanguli bwʼamaani okubitira omu Kurisito, oyo eyatutakire eino.
ROM 8:38 Era nze nkakasira nakimo nti, mpaawo kintu kyonakyona ekyezya okutwawukania oku kutaka oKibbumba okwatutaka. Dala mpaawo, nʼowekibba kufa, ooba ebyo ebitutuukaku omu bwomi, waire abamalaika, ooba emizimu, ooba ebyobwezye ebindi ebiri angulu eeyo, waire bintu ebiriwo okuti, ooba ebyo ebyaba okubbaawo egibwizaku eeyo.
ROM 8:39 Era, dala waire ebyo ebiri angulu wʼekyalo kinu, ooba ansi waakyo. Ekikoba kiti, mpaawo kintu kyonakyona ekyalyezya okutwawukania nʼokutaka oKibbumba okwali nakwo egituli, okwo okuyalagiire mwebyo oKurisito Yesu oMusengwa waiswe ebiyatukoleire.
ROM 9:1 Ebintumula ebyo mazima meereere, olwʼokubba ndi kintu kimo nʼoKurisito, kale mpaawo ekimbeyesyamu naire. Mwekyo oMwoyo oMutukulye yena anjulira era nʼakikakasa omu mwoyo gwange.
ROM 9:2 Ndi munakuwali ino, era omwoyo gunduma mudi amantalekera,
ROM 9:3 olwa bantu bange aBayudaaya okugaana okwikiririrya omu Yesu. Dala nankatakire ekiraami oKibbumba ekyabakubba olwʼekikole kyabwe ekyo ninze ogukibba kikwata, kaisi ninze ogubabba basalaku okuzwa mwabo aba Kurisito, abba ngʼekyo niikyo ekyalamya abantu bʼeigwanga lyange,
ROM 9:4 aBayudaaya. Ekyo kityo olwʼokubba ibo niibo oKibbumba abeyalonderemu okubba abantu ababe-okububwe. Niibo abeyalagisiryeku ekitiisyakye, nʼakola endagaano nabo, era nʼabawa nʼaMateeka. Niibo abeyalagire engeri entuuce eyʼokumusinzangamu, era beyawaire ebisuubizobye.
ROM 9:5 Era niibo abazwa omu mpete gyʼabazeiza baiswe, era mwibo oKurisito mwasibuka omu kikulakye ngʼomuntu, iye oKibbumba afuga buli kimo, era tumuwuujenge emirembe nʼemirembe! Amiina.
ROM 9:6 EkyʼaBayudaaya okugaana oKurisito, tikitegeeza kiti oKibbumba ekiyasuubizire aBayudaaya ati balisuna enkabigye, kyakaire okutuukirira. Kiri kiti, abo bonabona abʼolulyo lwʼekiyudaaya tikiri kiti bantu ba Kibbumba abatuuce, wazira abamo kwibo.
ROM 9:7 Era, tikiri kiti abo bonabona abʼekiizukulu kya Ibbulaimu omu mubiri baanabe abatuuce, wazira abamo kwibo. Era nʼeBiwandiike bikoba biti, “OmwIsaka mu walisunira abaizukulu.”
ROM 9:8 Ekyo ekikitegeeza niikyo ekiti, tibantu abebabyaire mu ngeri eedi eya buntu kiti niibo abaana ba Kibbumba. Wazira, abo ibo abebabyala okusinzirira ku kisuubizo oKibbumba ekiyakolere niibo abebatwala okubba abaizukulu ba Ibbulaimu abatuuce.
ROM 9:9 Iye oKibbumba oweyabbaire asuubiza oIbbulaimu yamukobere ati, “Omwanka ogwiza omu kiseera ooti kiinu naliira egyoli, era awo owenaliirira omukaliwo oSaala yalibyala omwana mwisuka.”
ROM 9:10 Kaisi tikiikyo kyonkani, neye mwebukirye nʼekyabbairewo oku baana ba Labbeeka abalongo, Esawu nʼoYaakobbo, abeyabyaire oku musaiza omoiza, ozeiza waiswe oIsaka.
ROM 9:11 Nʼowebabbaire bakaali kadi kubabyala era nga bakaali okubbaaku nʼekikole ekisa ooba ekibbikibbi ekibakolangaku, oKibbumba yakobere omawaabwe oLabbeeka ati, “Omukulu waaku yalibba mugalama wa mutomuto waaku.” Ekyo okubba kityo kyabbairewo kulaga kiti oKibbumba owaabba alonda tasinzirira ku biibyo abantu ebibabba bakolere wazira alondaku yooyo ogwabba yeetakiirye iye onyere.
ROM 9:13 Era, naku kiri nʼomu Biwandiike ngʼoKibbumba akoba ati, “Nʼatakire oYaakobbo, neye iye Esawu, namunobere.”
ROM 9:14 Atyanu olwo tukobe tuti oKibbumba dala timwenkanya? Ala kadi, tiniikyo owekiri.
ROM 9:15 Mbona yakobere oMusa ati, “Ogunalibba ntakire nti nsaasire, oyo gunalisaasira. Era ogunalibba ntakire nti nkwatire ekisa, oyo gunalikwatira ekisa.”
ROM 9:16 Nʼolwekyo, kyeraga kiti okulonda kwa Kibbumba tikusinzirira ku yooyo ogubalondere kubba kiti akikolereire ooba atakire ati balonde niiye. Wazira kisinzirira ku Kibbumba kumukwatira kisa.
ROM 9:17 Ngʼekyokuboneraku, omu Biwandiike, oKibbumba akoba oFalaawo ati, “Nakuniinirye oku bukulu nʼekigendererwa kiti nkukolesye okulaga obwezye bwange nʼokumanyikisya eriina lyange omu kyalo kyonakyona.”
ROM 9:18 Nʼolwekyo, oKibbumba owaataka ati asaasire omuntu kirebe, amusaasira. Era, owaasalawo ati akakanyalye omwoyo gwa muntu kirebe tiyamugondera, agukakanyalya.
ROM 9:19 Atyanu weezya okubbaayo akoba ati, “Abba nga kityo wekiri, lwaki tete oKibbumba aira nʼatunenya ati tuli mu nsobi neenu nga niiye abba asalirewo ati tubbe tutyo? Iye oKibbumba owaabba atakire ati ekintu kirebe kibbe kiti aale-so naani ayezya okugaana?”
ROM 9:20 Neye, iwe akoba atyo, iwe omuntu-obuntu, zena aale kankubuulye. Weeyeta naani nago, muntu iwe akolokota oKibbumba? Ensaka dala eyezya okubuulya omubbumbi waayo eti, “Mubbumbi iwe, lwaki wambumbire mu ngeri yeenu?”
ROM 9:21 Omubbumbi aale tiweidembe okusalawo okubbumba omu bbumbaye ekyo kyonakyona ekyabba atakire? Ekikoba kiti, tiweidembe okutoola ekimegero ekimo oku bbumba nago nʼasalawo kukibbumbamu kibya ekijolije ekyʼebbeeyi, kaisi ekimegero ekindi ikyo tete nʼakibbumbamu kibya ekitali kijolije ekya laisi?
ROM 9:22 Ekinyere ekyo wekiri nʼoku Kibbumba. Wʼeidembe okusalawo okukola kyonakyona ekyabba atakire, nʼowekubba kulaga busungubwe na kumanyikisya bwezyebwe eeri abo bonabona abawoomera okubajigirica. Kaisi era wona, wʼeidembe okuguminkiriza eino abantu nago waire nga yabasunguwaliire era nʼekyʼokubajigirica nga kibulaku kabuulya.
ROM 9:23 Era oKibbumba yagendereire kulaga ngʼobwali owʼekitiisya ekinene eino eeri abo abeyakwatiire ekisa era okuzwera nakimo eira abeyategekeire ekitiisya.
ROM 9:24 Ekyo niikyo ekiyatukoleire iswe abeyayetere tikuzwa mu Bayudaaya bonkani neye nʼomu bantu aBatali Bayudaaya,
ROM 9:25 era ngʼoKibbumba owaakoba omu Kitabo kya naabbi Kosiya ati: “Waire nga tibabbaire bantu bange, nalibasuuca abantu bange. Nʼoyo ogunabbaire tintaka, nalimusuuca omutake wange.
ROM 9:26 Era omu kifo ekinanyere ekyo omu babakobeire bati, ‘Inywe timuli bantu bange,’ niimwo omu balibeetera abaana ba Kibbumba oyo onanyere obwomi.”
ROM 9:27 Kaisi, nʼonaabbi Isaaya yena yalangiriire ekikwata oku Bayudaaya ati: “Waire ngʼabʼekiizukulu kya Isirairi obungi bali ooti musenye gwʼoku mbale mbale kwʼenyanza ogutabalika, abaliramaku ekibonerezo kya Kibbumba ala batyayi bati.
ROM 9:28 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa tiyalirwa waire kukaya kubonereza abantu bʼoku kyalo kunu, dala ngʼoweyakobere okukola.”
ROM 9:29 Ekyo bba kiri ngʼoIsaaya oweyabbaire asookere okukoba ati: “Singa tiMusengwa oWabwezye Bwonabwona kulekakuuwo abamo oku bazeiza baiswe ni bongerayo olulyo lwaiswe omumaiso, dala ngʼatyanu swena, nga twawoirewo, ngʼowekyabbaire oku bantu bʼomu kibuga kyʼe Sodoma nʼekyʼe Gomola.”
ROM 9:30 Olwo atyanu niki ekitukoba kwekyo? Ekitukoba niikyo ekiti, abantu aBatali Bayudaaya, ibo etibabbaire nga bagezyaku okunoonia oKibbumba okubabala ngʼabantu abatuukiriire omumaisoge, bakisuna lwa kumwikiririryamu.
ROM 9:31 Neye aBayudaaya, ibo abeefangaku okunoonia oKibbumba okubabala ngʼabantu abatuukiriire omumaisoge lwa kukwata Mateeka ga Musa, ekyo ibo tibakisunire.
ROM 9:32 Ekyo kityo olwʼokubba babbaire banoonia oKibbumba okubabala okubba abatuukiriire omumaisoge lwa kukwata Mateekage na kukola bikole ebisa omu kifo kyʼokwikiririrya omu Yesu Kurisito. Nʼomu ngeri eyo, ni bazuzuula oYesu, atyo nʼasuuka ooti ibbaale eribeekontolaku.
ROM 9:33 Era kiri ngʼonaabbi Isaaya oweyakiwandiikire ati: “Obone, nteeka omu Sayuuni eibbaale erizweraku abantu ni beesitaala; era eibbaale lyʼolubanda eribeekontolaku ni bagwa. Era nabuli oyo amwikiririryamu iye tibalimuswaza kadi.”
ROM 10:1 Boluganda, nze ekinnuwirira omu mwoyo gwange era ekinsabirira aBayudaaya eeri oKibbumba niikyo nti balokoke.
ROM 10:2 Mbeekakasa nti bali nʼeiganyi libitiriri eeri oKibbumba, okutoolaku nti eiganyi lyabwe tiryemereire ku kumanya niki ekituuce ekisaaniire okukola.
ROM 10:3 Bakayire okutegeera enkola entuuce oKibbumba omwabita okubabala okubba bantu abatuukiriire, tete ibo ni bagezyaku kweyesera nkola eyaabwe-okubwabwe, eyo eyʼokwabira oku Mateeka ga Musa. Eyo ibo gibasengererya, okuleka eedi entuuce oKibbumba omwabita okutuuka okubala omuntu okubba atuukiriire.
ROM 10:4 Neye, oKurisito yatoirewo ekyetaago ekyʼokwabira oku Mateeka ga Musa ngʼenkola yʼokunoonia oKibbumba okutubala okubba abatuukiriire, kaisi awo buli moiza amwikiririryamu ayezye okusuna oKibbumba okumubala okubba atuukiriire omumaisoge.
ROM 10:5 Aale kaabbo tulangaasire onaabbi Musa ekiyakobere, oweyabbaire asonzola engeri oKibbumba egyabalamu abantu okubba abatuukiriire okubitira omu nkola yʼokwabira oku Mateeka. Yakobere ati buli muntu atuukirirya ebyo aMateeka ebigalagira, yaabbanga mwomi mwigo.
ROM 10:6 Kaisi era, oku kikwata oku Kibbumba okutubala okubba abantu abatuukiriire okubitira omu kwikirirya, eeriyo eKiwandiike ekikoba kiti, “Tiweebuulyanga omu mwoyogwo oti, ‘Naani eyalyaba omwigulu?’ Ekikoba kiti, okuniinuca oKurisito aike oku kyalo atuleetere obukwenda obwatulokola.
ROM 10:7 Ooba oti, ‘Naani eyaliserengeta e Magombe?’ ” Ekikoba kiti, atooleyo oKurisito okuzwa omu bafu aize atuleetere obukwenda obwatulokola.
ROM 10:8 EKiwandiike kikoba kiti, “Ekibono kya Kibbumba kikuli kumpi aawo egyoli. Kiri mu minwa gyanywe era mu myoyo gyanywe.” Era, obukwenda obunyere obwo nenca butulaabba eeri abantu.
ROM 10:9 Tukoba tuti omuntu yenayena kasita abbutula nʼomunwagwe omulwatu ati oYesu niiye oMusengwa wa byonabyona, era nʼaikiririrya nakimo omu mwoyogwe ati oKibbumba dala yazuukizire oYesu, oKibbumba yamulokola.
ROM 10:10 Iye omuntu asooka kwikiririrya mu Yesu omu mwoyogwe kaisi oKibbumba nʼamubala okubba muntu atuukiriire. Tete era, asooka kubbutula na munwagwe mulwatu ati aikiririrya omu Yesu kaisi nʼalokoka.
ROM 10:11 Era eBiwandiike bikoba biti, “Buli muntu amwikiririryamu iye tibalimuswaza kadi.”
ROM 10:12 Omu nsonga eyo, eKiwandiike tikimomola aakati wa Muyudaaya nʼatali Muyudaaya, olwʼensonga eti, bonabona oMusengwa waabwe niiye omoiza oyo, era onyere oyo niiye asukira enkabi buli moiza airukira egyali.
ROM 10:13 Era ibyo eBiwandiike bikoba biti, “Nabuli moiza eyalikungirira oMusengwa okumubbeera balimulokola.”
ROM 10:14 Neye, kaisi dala aale balyezya batya okweta eriina lyʼoyo nago okubalokola neenu nga tibamwikiririryangamu? Era, dala balyezya batya okwikiririrya omu gubatawulirangaku? Kaisi era, balyezya batya okuwulira ebimufaaku nga mpaawo abibakobeire?
ROM 10:15 Neso era wona, kyalyezyeka kitya okubibakola nga mpaawo bakwenda abebatumire okubibatuucaaku? Era ngʼeBiwandiike owebikoba biti, “Abo abalaabba aMawuliro aMasa owebatuuka omu kitundu, nga kibba kintu kisa ino!”
ROM 10:16 Neye, tikiri kiti bonabona abawuliire aMawuliro aMasa bagaikiririiryemu, era dala nʼonaabbi oIsaaya niiye oweyakobere ati, “Musengwa Kibbumba, naani aikiriirye obukwenda bwaiswe?”
ROM 10:17 Nʼolwekyo, mpaawo muntu ayezya okwikiririrya omu Kurisito okutoolaku ngʼamalire kuwulira Mawuliro aMasa agamufaaku, nʼokuwulira okwo nga kuzwa mu kugamukobera.
ROM 10:18 Neye kambuulye, ibo aBayudaaya okubba bati tibaikiririrya omu Kurisito kizwa ku kubba kiti tibawulirangaku obukwenda obumukwataku? Ala babuwuliire, olwʼokubba omu Biwandiike, bakiwandiikire bati: “Eigono lyʼabakwenda lyasaalaine ebyalo byonabyona okumalaku, nʼebibono byabwe byatuukire nʼomu kisoko kyʼe kyalo ekikirirayo nakimo obubise.”
ROM 10:19 Era, kambuulye tete nti, abba nga bawuliire, neye dala aBayudaaya bategeire obukwenda obukwata oku Kurisito? Ekyo ibo tete ekibairire ni bakola, onaabbi Musa niiye eyasookere okukiragulaku oweyakinokoireyo ngʼoMusengwa akoba ati: “Nalibakwatisya inywe aBayudaaya eibuba olwa nze okuwa abantu abo abanairange enkabi gyange. Nalibaleetera inywe okunyiiga olwa kuwa abantu aBatali Bayudaaya, inywe abemubona ngʼabasirusiru, enkabi gyange.”
ROM 10:20 Era, oIsaaya nʼobucaati obwʼamaani yabbutwire ngʼoMusengwa oweyabbaire akoba ati: “Abo ababbaire etibannoonia niibo abairire ni bambona. Neebonekeserye giri baabo abatali ooti-so amo banzula.”
ROM 10:21 Neye oku bikwata okwIsirairi, oMusengwa ati waakoba: “Olunaku lwonalwona ngoloire engalo gyange egiri abantu abatengu era amaisiyaaye nga mbeeta baire egyendi, neye nga ibo-so beegumiirye mu kuntenguwa na kunjakanisya.”
ROM 11:1 Kaisi tete oleke mbuulye nti, oKibbumba yeebbingiireku nakimo abantube? Kadi tiniikyo owekiri. Zena ndi Mwisirairi, omwizukulu wa Ibbulaimu, era ndi wʼomu kika kya Bbenyamini.
ROM 11:2 OKibbumba abantube, abo abeyalondere eira, tiyabeebbingiireku nakimo. Timumaite eKiwandiike ekitumula okwEriya, oweyasabire oKibbumba ngʼatumula oku Baisirairi Yakobere ati,
ROM 11:3 “Musengwa, baitire abanaabbibo, ni basansula ebyotobyo. Nze zenkani ninze nsigairewo, era zena bannoonia okunjita.”
ROM 11:4 Neye iye oKibbumba yairiremu atya? Ati, “Neebisiireyo abantu kasanvu, abatakomerangaku oBbaali amazwi.”
ROM 11:5 Era wekiri nʼomu biseera binu. Waliwo abasigairewo, abebalonderemu olwʼekisa kya Kibbumba.
ROM 11:6 OKibbumba yabalonderemu lwʼekisaakye, tirwebyo ebibakolere. Singa yabalonderemu lwʼebyo ebibakolere, ekisaakye kyankubbaire tikikaali kisa.
ROM 11:7 Aale atyanu tukobe tutya? ABaisirairi bakayire okusuna ekyo ekibabbaire banoonia ekyʼokubba abatuukiriire. Abatono abalondemu niibo abakisunire. Neye abandi emyoyo gyabwe gyakakanyaire,
ROM 11:8 ngʼowebakiwandiikire bati, “OKibbumba yabawaire omwoyo ogunambulamu malabuki. Yabawaire amaiso agatabona, nʼamatwi agatawulira paka oku lunaku olwatyanu.”
ROM 11:9 Nʼokabaka oDawudi akoba ati: “Ebinyumo byabwe bibasuukiire mitego, bibbe bintu ebibagwisya, bintu ebibakontola era ebibonerezo.
ROM 11:10 Amaiso gaabwe gayofuwale bakaye okutegeera ebintu byʼomu mwoyo, nʼobwomi bwabwe bubbengemu ebigosi bingi ino emirembe nʼemirembe, era babbenge ooti muntu akotaakota olwʼobuzito bwabyo.”
ROM 11:11 Kaisi tete kambuulye: ABayudaaya beesitaala kaisi bagwe bajigirike? Kadi, tiniikyo owekiri. Okutoolaku kiti, okubbenga kwabwe kwaleeteire aBatali Bayudaaya okusuna okubalokola, ibo aBayudaaya kaisi engongi gibakwate.
ROM 11:12 Neye abba ngʼokubbenga kwabwe kwaweserye ebyalo enkabi nyingi, olwo bonabona owebaliira eeri oKibbumba enkabi tigyalisingawo obubitiriri?
ROM 11:13 Atyanu nkoba niinywe abantu aBatali Bayudaaya. Ngʼowendi mutume eeri bantu aBatali Bayudaaya, nteeka omu mulimo gwange ekitiisya,
ROM 11:14 nga ngezyaku okukwatisya abʼeigwanga lyange engongi, kaisi ndokole abamo kwibo.
ROM 11:15 Owebababbingire, ekyalo kyasyanirye nʼoKibbumba. Kaisi tete owebalibairyawo, kyalibba kitya? Kyalibba ooti aamo Kibbumba abazuukizire.
ROM 11:16 Ekimegero kibba kitukulye, singa ekiinulo kyonakyona babba bakitukwirye. Era ekikolo kyʼomusaale owekibba ekitukulye, nʼamasaga gaaku gabba matukulye, ngʼaago niibo aBaisirairi abaizukulu ba Ibbulaimu.
ROM 11:17 Atyanu amasaga agamo agʼomusaale ogwo omuzaituuni omukomangano, babatemereku, kaisi iwe eyabbaire eisaga eryʼomusaale omuzaituuni ogwʼomu kigona ni bakulambirya omu kifo kyabwe, era ogabana oku nkabi gya Ibbulaimu nga niiye ekikolo.
ROM 11:18 Neye oleke okwewaana oti amasaga ago atyanu ogakira. Oweweewaana, oyebukirye oti tiniiwe okwatiriire nʼoyemereryawo ekikolo, neye ekikolo niikyo ekikukwatiriire ni kikwemereryawo.
ROM 11:19 Neye era oyezya okukoba oti, “Amasaga bagamogoireku, nze kaisi bannemberyeku.”
ROM 11:20 Kityo wekiri, bagamogoireku lwa butaikirirya oKurisito bwago, neye iwe ekikwemereiryewo niikwo okwikirirya oKurisito. Nʼolwekyo tiwewaana, wazira ootye era weekuume.
ROM 11:21 Olwʼokubba obanga oKibbumba tiyalekereku amasaga agebabyaliire ku musaale ogwo, atyo na iwe tiyalikulekawo.
ROM 11:22 Nʼolwekyo omanye ekisa nʼobukambwe bwa Kibbumba. Akambuwalira abo abagwire nʼakwatira iwe ekisa, kasita weekalangulira oku kisaakye. Neye owootalikyekalanguliraku, wena balikumogolaku.
ROM 11:23 Era nʼaBayudaaya owebalibba tibakaliire omu butaikirirya bwabwe, balibairya oku musaale, olwʼokubba oKibbumba ayezyerya nakimo okubairyaku.
ROM 11:24 Aale obanga iwe, omu nkulayo, eyʼokubba eisaga lya musaale omuzaituuni ogwʼomu kigona, bakutoireyo ni bakuyunga oku musaale omuzaituuni ogwʼomu musiri ogutali gwʼekikulakyo, amasaga agebabyaliire oku musaale ogwo tigalibba mangu ino okugairya oku musaale gwago?
ROM 11:25 Boluganda, ntaka mumanye ekyama kinu, kaisi muleke okwepankapanka. ABaisirairi abamo basigaire nga bakakanyali bʼemyoyo, paka aBatali Bayudaaya bonabona owebalimala okwira eeri oKibbumba.
ROM 11:26 Kaisi awo nʼaBaisirairi bonabona balibalokola, ngʼowebakiwandiikire bati: “Omulokoli yalibbutuka okuzwa omu Sayuuni, yalitoola abaizukulu ba Yaakobbo omu kukola ebitali byʼobwakibbumba kwabwe.
ROM 11:27 Era eyo niiyo eyalibba endagaano yange nabo, owenalibatoolaku ebikole ebibbibibbi byabwe.”
ROM 11:28 Omu bikwata oku Mawuliro aMasa, babba balabe ba Kibbumba, inywe kaisi olwo mutoolemu omugaso. Neye omu bikwata oku kubalondyamu, babba batake ba Kibbumba olwa bazeiza baabwe.
ROM 11:29 OKibbumba owaagabira abantu ooba owaayeta, tiyeejusa,
ROM 11:30 ni yeecuusa. Na inywe eira mwajeemeire oKibbumba, okutoolaku kiti atyanu abakwatiire ekisa olwʼobujeemu bwʼaBayudaaya.
ROM 11:31 Atyanu bona bajeemere, kaisi abakwatire ekisa ekiyabakwatiire inywe.
ROM 11:32 OKibbumba yalekere abantu bonabona omu bujeemu, kaisi akwatire bonabona ekisa. Era eBiwandiike bikoba biti:
ROM 11:33 “Dala, obusuni bwa Kibbumba nʼamalabukige, nʼokumanyakwe nga tibimalikayo! Ebyateesa nga tibifumintirizikika! Engerigye nga tigitegerekeka!”
ROM 11:34 Era bikoba biti: “Naani eyabbaire amaite oMusengwa ngʼowaaseega? Naani eyabbaire amuwaire amalabuki?
ROM 11:35 Ooba naani eyabbaire amuwaire, ekirabo yena kaisi amusasule?
ROM 11:36 Byonabyona byazwire gyali, niiye eyabibbumbire, era byonabyona bibbaawo kumuweererya. Tumuwenge ekitiisya emirembe nʼemirembe. Amiina.”
ROM 12:1 Nʼolwekyo boluganda, mbegairira nti ngʼoKibbumba oweyatukoleire ebyʼekisa ebyo byonabyona, muwengeyo emibiri gyanywe okuweererya oKibbumba ooti-so sadaaka enjomi, neye ngʼeyaanywe ntukulye era emusangaalya. Eyo niiyo engeri yʼokumusinzanga eyʼamazima.
ROM 12:2 Timwirangayo okufaanania empisa gyanywe nʼegyʼabantu abʼekyalo abatali baikirirya aba Kurisito. Wazira oKibbumba agaluce obwomi bwanywe, nga musuna okwira obuyaaka okwʼenseega yaanywe. Awo niiye owemwezerya okumanya ebyo oKibbumba ebyataka; ebisa, era ebisangaalya, era ebituuce nakusani.
ROM 12:3 Olwʼobuweererya oKibbumba obuyampaire olwʼekisaakye, nkoba buli moiza kwinywe nti tasaaniire kwetwala ngʼomuntu owʼangulu eino. Wazira yeeseegengeku mu ngeri esaanira, era yeerolecenge okusinzirira oku kipimo kyʼokwikirirya, oKibbumba okuyamuwaire.
ROM 12:4 Era, nga nabuli moiza kwiswe owaaliku ebitundu ebingi oku mubiri, nga byonabyona tibikola mulimo gumo,
ROM 12:5 swena abʼekanisa tutyo wetuli. Newankubbaire tuli bangi, neye tukola omubiri gumo, era buli moiza abba kitundu oku bandi bonabona ngʼebitundu byʼomubiri owebibba.
ROM 12:6 Atyanu buli moiza aali nʼekirabo kyʼomwoyo ekyʼenjawulo okusinzirira oku kisa oKibbumba ekiyatukwatiire. Owekibba kiti omuntu aali nʼekirabo ekyʼokuwanga bunaabbi, akikolenge okusinzirira ngʼokwikiriryakwe egikikoma.
ROM 12:7 Owekibba kiti omuntu yasunire kirabo kya kuweereryanga bainaye, yeefudengeku okuweererya. Oyo aali nʼekirabo kyʼokwegesyanga ekibono kya Kibbumba, yeefudengeku okwegesya.
ROM 12:8 Egibawaire okulaabbiranga abandi, yeefudengeku okubalaabbira. Iye owokugabiriranga abadamba, agabenge nʼomwoyo gumo. Oyo aali omu kwekubbembera abainaye, abbenge wʼeiganyi omu kukola ekyo. Nʼoyo owʼokukoleranga abandi ebyʼekisa, abikolenge mwisangaalo.
ROM 12:9 Okutakangana kwanywe kubbenge kwʼamazima. Mucaawenge ekibbikibbi, mukalangukirenge omu kukola ebintu ebisa.
ROM 12:10 Mutakanganenge ngʼabantu abʼenyumba emoiza. Buli moiza yeefudengeku okuwa omwinaye ekitiisya.
ROM 12:11 Mubbenge bʼeiganyi omu bimukola, timwabbanga bagayaali. Mwewengeyo nʼamaani gonagona omu kuweererya oMusengwa.
ROM 12:12 Okusuubira kwanywe kubakuumenge nga muli basangaali. Muguminkirizenge omu kugada kwanywe, mutuucenge okukunga kwʼemyoyo gyanywe eeri oKibbumba obutagonerya.
ROM 12:13 Mutoolenge oku byanywe ni muwa abatuukirirye ebibeetaaga. Mwanirizenge abageni.
ROM 12:14 Musabenge oKibbumba okuwa enkabi abo ababayiigaania; abo mubasabirenge nkabi, neye tikubasindikira biraami.
ROM 12:15 Musangaalirenge aamo nʼabo abasangaala; mwekondamirirenge aamo nʼabo abeekondamiire.
ROM 12:16 Mubbenge nʼenseega ensa eeri buli moiza kwinywe nywenanywena. Timwabbanga abʼepanka neye mutakenge okubba omu mukago nʼabantu abeidaala lyʼansi.
ROM 12:17 Omuntu owaakolanga ekibalumirirya, inywe timunyaaŋanga. Mwegumyenge okukola ebintu abantu bonabona ebibabona bati niibyo ebisa.
ROM 12:18 Mukolenge kyonakyona ekimwezya, okubbanga omwidembe nʼabantu bonabona omu ngeri yonayona esaaniire.
ROM 12:19 Batake bange, timunyaaŋanga eeri ababasoberyeku, neye mulekenge oKibbumba iye abbenge niiye anyaaŋa okulwanywe. Era omu Biwandiike, oMusengwa akoba ati: “Okunyaaŋa kwange, ninze nalibasasula.”
ROM 12:20 Nʼolwekyo, era eBiwandiike bikoba biti: “Omulabewo owaabbanga enzala, omuwanga ekyokulya nʼalya. Era owaabbanga enyonta, omuwanga ekyokunywa nʼanywa. Okola otyo, walimuleetera okuwulira eino ensoni.”
ROM 12:21 Toganyanga ebibbibibbi ebyo ebibakukola okukuyinga wena nʼokola ebibbibibbi, neye iwe obiyingenge ngʼokola ebintu ebisa.
ROM 13:1 Buli muntu awulisisyenge abʼobwezye abafuga, olwʼokubba obwezye obwʼokufuga bwonabwona buzwa giri Kibbumba, era abo abafuga atyanu, oKibbumba niiye eyabateekerewo.
ROM 13:2 Nʼolwekyo ajeemera abafuga, abba ajeemeire baabo oKibbumba abeyateekerewo. Era abajeema, balyedomeraku omusango,
ROM 13:3 olwʼokubba abafuga tibabbaawo kutiisirirya abo abeebitya okusani, wazira abo abeebitya obubbibubbi. Otaka afuga okubba nga takutiisirirya? Aale weebitye kusani, awo aiza kukusiima,
ROM 13:4 olwʼokubba iye muweererya wa Kibbumba ku lwʼobusabwo. Neye ewebitya obundi awo ngʼoli nʼokubba nʼokutya olwʼokubba obwezye obwali nabwo bwezya okukutuucaaku ekibonerezo. Niiye omuweererya wa Kibbumba, era niiye abonereza abakola obundi.
ROM 13:5 Nʼolwekyo musaaniire okubba abʼeigonda, tirwakutya kubabonereza kyonkani, neye nʼolwʼokubba kiti, nakabuntu kona katukoba okugondera abafuga.
ROM 13:6 Era kagira mutoola omusolo okusasulira abafuga, olwʼokubba babba baweererya ba Kibbumba, singa beefudaku okutuukirirya emirimo gyabwe.
ROM 13:7 Aale atyanu abafuga bonabona mubawenge ebyo ebimuli nʼokubawa, asolooja omusolo mugumuwe, nʼasolooja empooza mugimuwe, nʼogumuli nʼokutya mumutye, nʼogumuli nʼokuwa ekitiisya mukimuwe.
ROM 13:8 Timwabbanga nʼeibbanja eeri omuntu yenayena okutoolaku eeryo eryʼokutakangananga, olwʼokubba ataka omuntu omwinaye abba atuukiriirye aMateeka ga Musa gonagona.
ROM 13:9 Ebiragiro binu ebiti, “Tiwaitanga omuntu, tiwayendanga, tiwaibbanga, tobbanga nʼokwegomba okubbikubbi,” nʼebiragiro ebindi, byonabyona bizwamu ekintu kimo ekikoba kiti, “Otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onyere.”
ROM 13:10 Ali nʼokutaka, takola muntu mwinaye kabbikabbi. Nʼolwekyo okutaka kagira kutuukirirya aMateeka ga Musa gonagona.
ROM 13:11 Muteekwa okukola ebintu ebimbakobere ebyo olwʼokubba mumaite ebiseera ebitulimu ekibiraga. Mumaite nga kinu niikyo ekiseera ekimuli nʼokukoleramu eino ooti-so muntu eyankulamuka okuzwa omu ndoolo, olwʼokubba atyanu ekiseera oKurisito ekiyalitulokolera omu kyalo kinu, kiri ampi ino okukiraku owetwatandiikiire okwikirirya.
ROM 13:12 Okubba kwaiswe omu kyalo munu kyatira okuwaaku ooti kiire owekica, olunaku olwo dala lwigereire. Kale tuzwe omu kukola ebikole ebibbibibbi abantu ebibakolera omu ndikiirya, tukole ebikole ebisa ibyo ebiri ooti byokulwanisya abaisirikale ebibazwala omusana. Ebyo niibyo ebyatubbeera okulwanisya oSitaani.
ROM 13:13 Tubbe nʼempisa egisaanira abantu abali omu kitangaala kya butuuce bwa Yesu, neye tigiigyo egyʼabo abali omu ndikiirya yʼekibbikibbi. Tuleke okwemalira omu binyumo nʼomu kuteemeera, newankubbaire omu kwenda nʼomu bikole ebyobulendi, ooba omu yombo nʼomu kubba nʼenge.
ROM 13:14 Wazira muleke obwomi obuyaaka omu Musengwa oYesu Kurisito bubagaluce mufaananire nakimo ooti niiye ngʼogema ooti mumwezwalisirye. Era muleke okuseeganga oku ngeri yʼokuwa omubiri eidembe okukolanga ebigwegomba ebibbibibbi.
ROM 14:1 Akaali kucaata omu kwikirirya timumubbingiriranga waire mubisego, kaisi era timwiranga mu kwakana naye kwebyo ebyabbairemu nʼokubuusabuusa.
ROM 14:2 Waliwo aikirirya ati ayezya okulya buli kimera ekibalya. Neye atali mucaati omu kwikirirya, alekerayo nakimo okulya enyama.
ROM 14:3 Oyo alya buli ekibalya tiyaabbangamu okubityamu amaiso oyo atakirya. Nʼoyo atakirya, tiyanenyanga oyo akirya, olwʼokubba oKibbumba tiyamwebbingireku.
ROM 14:4 Niiwe onaani anenya omuweererya wa muntu ogondi? OMusengwawe niiye asalawo ooba akola kusani ooba akola bundi. Era aiza kukola kusani, olwʼokubba oMusengwa niiye amwezyesya okwemererawo.
ROM 14:5 Omoiza aseega oku lunaku olumo okukiraku olundi obukulu, ogondi aseega ati enaku gyonagyona kyekimo. Buli muntu akalangukirenge oku kyaseega okubba ekituuce.
ROM 14:6 Oyo akulya olunaku, akikola lwa kuwa Musengwa kitiisya. Nʼoyo alya buli ekibalya, akirya lwa kuwa Musengwa kitiisya, olwʼokubba yeebalya Kibbumba. Era nʼoyo atakirya, akireka lwa kuwa Musengwa kitiisya, era yeebalya Kibbumba.
ROM 14:7 Mpaawo muntu mwiswe abba omwomi okululwe yenkani, era mpaawo afa okululwe yenkani.
ROM 14:8 Owetubba aboomi, tubba boomi kubitira mu Musengwa. Era owetufa, tufa kubitira mu Musengwa. Nʼolwekyo ooba tubba boomi ooba tufa, tubba ba Musengwa.
ROM 14:9 OKurisito kagira yafiire nʼazuukira, kaisi ayezye okubba Musengwa wʼabafu nʼaboomi.
ROM 14:10 Aale tete iwe, lwaki onenya omugandawo? Ooba iwe, lwaki obityamu amaiso omugandawo? Iswe swenaswena twalyemerera omumaiso gʼentebe ya Kibbumba okwasalira emisango,
ROM 14:11 olwʼokubba bakiwandiikire bati: “Nze oMusengwa ngʼowendi omwomi, nabuli muntu yalinkomera amazwi. Era nabuli muntu yalimpuuja nze oKibbumba.”
ROM 14:12 Nʼolwekyo nabuli muntu mwiswe yalyetumuuliriraku omumaiso ga Kibbumba.
ROM 14:13 Aale tukomye okunenyangananga, wazira mubbenge bamaliriri okutaleetawo ekyesitaalya owoluganda ooba ekimutuuca omu kukola ekibbikibbi.
ROM 14:14 Ngʼowendi ekintu ekimo nʼoMusengwa waiswe oYesu Kurisito, mmaite era nkakasa nti mpaawo kyokulya ekyʼokuzira okukirya ikyo okubwakyo, wazira kibba kya muziro eeri yooyo akitwala ati kya muziro.
ROM 14:15 Onakuwalya omugandawo olwʼekyokulya ekyolya, obba ekikufuga kibba tikikaali kutakangana. Oyo oKurisito oguyafeerereire tomulekereranga kujigirika olwʼekyo ekyolya.
ROM 14:16 Kale ekyo inywe ekimweta ekisa, balekenge okukizumirira.
ROM 14:17 Obwakabaka bwa Kibbumba tibuli mu kulya na kunywa, wazira mu butuukirirye na idembe na isangaalo, oMwoyo oMutukulye ebyatuwa.
ROM 14:18 Aweererya atyo oKurisito, asangaalya ino oKibbumba, era abantu bamusiima.
ROM 14:19 Nʼolwekyo twemalirenge mu biibyo ebireeta eidembe nʼebibbeera buli moiza okusetula omwinaye.
ROM 14:20 Tobebenyanga omulimo gwa Kibbumba olwʼebyokulya. Ebyokulya byonabyona bisa, neye ekibbikibbi niikwo okulya ekyo ekireetera abandi okwesiitaala.
ROM 14:21 Kisa okutalyanga enyama, newankubbaire okunywanga omwenge, ooba okukolanga ekindi kyonakyona ekyesitaalya omugandawo.
ROM 14:22 Iwe ekyoikiririryamu, okikuumenge ngʼekyama kyanywe iwe nʼoKibbumba. Wʼenkabi etiyeesalira musango okumusinga mwebyo ebyabbaire nabyo omu nseegaye okubba niibyo ebituuce.
ROM 14:23 Kaisi tete oyo abuusabuusa, owaalya abbenga musango, olwʼokubba akola ekyo omwoyogwe ekigutaikirirya. Era buli ekitazwa mu kwikirirya, kibba kibbikibbi.
ROM 15:1 Iswe abacaati omu kwikirirya tusaaniire okubbeera abo abanafu, nga titwefa ku niiswe swenkani.
ROM 15:2 Nabuli moiza mwiswe aseegenge ku busa bwa muntu omwinaye, kaisi awo ayezye okumwemereryawo omu kwikirirya.
ROM 15:3 NʼoKurisito tiyeeseegangaku niiye onyere yenkani, wazira, ngʼowebakiwandiikire bati, “Abantu ebibakuduulanga byairire ku ninze.”
ROM 15:4 Byonabyona eBiwandiike eira babiwandiikire kutwegesya, kaisi olwo tubbenge nʼosuubi olwʼokuguminkiriza nʼolwʼamaani eBiwandiike agebituwa.
ROM 15:5 Era oKibbumba onanzwa wʼokuguminkiriza era nʼamaani, abawe okubbanga nʼenseega emoiza ngʼoKurisito Yesu owaataka,
ROM 15:6 kaisi awo muwuujenge oKibbumba, oIteeye wa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, nʼomwoyo gumo nʼeigono limo.
ROM 15:7 Mwanirizanganenge ngʼoKurisito oweyabaanirizire inywe, oKibbumba kaisi bamuwenge ekitiisya.
ROM 15:8 Nkoba nti oKurisito yasuukire omuweererya wʼabakomole, okulaga ngʼoKibbumba obwali omwesigwa, nʼokutuukirirya ebyo oKibbumba ebiyasuubizire abazeiza baiswe;
ROM 15:9 era nʼokwezyesya aBatali Bayudaaya okuwuuja oKibbumba olwʼokusaasirakwe, ngʼowebakiwandiikire bati: “Nʼolwekyo nakuwuujanga omu Batali Bayudaaya, era ni nnyemba nga mpuuja eriinalyo.”
ROM 15:10 Era ekindi kikoba kiti: “Inywe aBatali Bayudaaya, musangaalirenge aamo nʼabantube.”
ROM 15:11 Era kiti: “Nywenanywena aBatali Bayudaaya muwuujenge oMusengwa. Era abantu bonabona bamuwuujenge.”
ROM 15:12 Era nʼoIsaaya akoba ati: “Omwizukulu wa Yese yaliiza, era nʼazwayo okufuga aBatali Bayudaaya. Era mwiye niimwo omwalibba eisuubi lyabwe.”
ROM 15:13 OKibbumba onanzwa wʼokusuubira, abaizulye inywe eisangaalo lyonalyona nʼeidembe olwʼokumwikirirya, kaisi olwo mweyongerenge okubba nʼosuubi olwʼamaani ga Mwoyo oMutukulye.
ROM 15:14 Baganda bange, zena onyere nkakasira nakimo nti inywe mwizwire empisa ensa, muli nʼokumanya okwizulye, era mwezya okweraabbirangana.
ROM 15:15 Neye omu bitundu ebimo ebyʼebbaluwa eenu, mbawandiikiire nʼobukanu, nga ndiku nʼebimbeebukirya. Ekyo nkikolere, olwʼokubba oKibbumba yankwatiire ekisa,
ROM 15:16 nʼampa okubba omuweererya wa Kurisito oYesu nga nkolera mu bantu aBatali Bayudaaya. Nkola omulimo ogwʼobwakabona, nga ndaabba eeri abantu aMawuliro aMasa agazwa egiri oKibbumba, aBatali Bayudaaya kaisi babbe ekirabo oKibbumba ekyasiima, ngʼakitukwirye nʼoMwoyo oMutukulye.
ROM 15:17 Nʼolwekyo omu Kurisito oYesu mpezya okwenyumiriza olwʼomulimo ogunkoleire oKibbumba.
ROM 15:18 Ekyo kityo olwʼokubba tinjabira oku kutumula oku kintu waire kimo, okutoolaku kwebyo oKurisito ebiyakolere mu nze, nʼasuuca aBatali Bayudaaya abawulisisya oKibbumba, ngʼabitira mwebyo ebinatumwire nʼebinakolere,
ROM 15:19 omu maani gʼebyewunyo nʼebyamagero, nʼomu maani ga Mwoyo oMutukulye. Ntyo okuzwera nakimo e Yerusaalemi okweruguulya paka okutuuka omwIririko, nʼalaabbire eeri abantu aMawuliro aMasa agafa oku Kurisito.
ROM 15:20 Ekinnuwirira bulijo, niikwo okulaabba eeri abantu aMawuliro aMasa omu bifo ebyo eriina lya Kurisito egibakaali kuliwulirangaku, kaisi awo mbe nga tinnyombeka ku musingi gwa muntu gondi.
ROM 15:21 Wazira ngʼowebakiwandiikire bati: “Abo abebakaali kumanyikisya ebimufaaku balimubona, nʼabatawulirangaku ebimufaaku balimutegeera.”
ROM 15:22 Ekyo niikyo ekyandobesereirye emirundi emingi okwiza egimuli.
ROM 15:23 Neye atyanu ngʼowemmaliriirye omulimo gwange omu bitundu ebyo, era ngʼowemmalire emyanka emingi nga ntaka okwiza okubabona,
ROM 15:24 owenalibba njaba omu Supeini, nsuubira okubitiraku eeyo e waanywe mbaboneku okumala enaku egyeraku. Owenalimala okunyumirwa okubbaaku aamo na inywe, ntaka mumbeere okutuuka omu Supeini.
ROM 15:25 Owentumulira aanu njaba Yerusaalemi okutwalira abatuukirirye obubbeeri.
ROM 15:26 Abʼe Makedooniya nʼabʼAkaya basiimire okuwaayo oku byabwe, okubbeera abatuukirirye abadoobi, abali e Yerusaalemi.
ROM 15:27 Ekyo niibo abakyesiimiire okukikola. Neye ngʼera bali nʼeibbanja okubbeera abadoobi abo, olwʼokubba aBatali Bayudaaya bagabanire oku bisa ebyʼomwoyo ebyʼaBayudaaya, nʼolwekyo basaaniire bona okubbeera aBayudaaya omu byʼomubiri.
ROM 15:28 Kale owenalimaliirirya omulimo ogwo, nga mmalire okubakwatisya byonabyona ebibabaweereirye ibo, nalizwayo ni mbitira e waanywe, nga njaba e Supeini.
ROM 15:29 Mmaite nti owenaliiza egimuli, naliiza nʼenkabi gya Kurisito enjizulye.
ROM 15:30 Boluganda, mbegairiire omu liina lya Musengwa waiswe oYesu Kurisito, nʼolwʼokutaka kwa Mwoyo oMutukulye, mwefudeku aamo na nze okunsabira eeri oKibbumba.
ROM 15:31 Munsabire mpunuke abo abataikirirya abali omu Buyudaaya, era nʼabatuukirirye abali omu Yerusaalemi, basiime ebimbatwalira.
ROM 15:32 Kaisi olwo ngʼoKibbumba atakire, naliiza egimuli nga njizwire eisangaalo, mpuumuleku nga ndi aamo na inywe.
ROM 15:33 OKibbumba agaba eidembe abbenge na inywe nywenanywena. Amiina.
ROM 16:1 Mbanjulira omwonyoko waiswe oFoibbe, omuweererya owʼekanisa eri omu Kenkereya.
ROM 16:2 Mumusangaalire ngʼabantu ba Kibbumba owebasangaalira abageni, olwʼokubba muntu omutuukirirye. Era mumuwe kyonakyona ekiyeetaaga ngʼali na inywe, olwʼokubba yena onyere yabbeereire bangi, nga zena mwendi.
ROM 16:3 Munsugirirye oPulisikira nʼAkwira, abenakolere nabo omu kuweererya oKurisito oYesu,
ROM 16:4 abeewaireyo okubasala amamiro okulamya obwomi bwange. Abo tininze mbeebalya zenkani, neye nʼamakanisa gonagona agʼaBatali Bayudaaya gabeebalya.
ROM 16:5 Munsugirirye nʼekanisa yʼomu nyumba yaabwe. Munsugirirye omukaagwa wange Epaineeto, eyasookere omwAsiya okwikiririrya omu Kurisito.
ROM 16:6 Munsugirirye oMalyamu eyabakalabaniire inywe eino atyo.
ROM 16:7 Munsugirirye Anduloniiko nʼoYuniya abaganda bange, abenabbaire nabo omu mabbuusu, abebamaite nakusani omu batume, era abaneesookere okubba abasengereri ba Kurisito.
ROM 16:8 Mutusugirirye Ampuliyaato, omukaagwa wange omu Musengwa waiswe.
ROM 16:9 Mutusugirirye oWulubaano akolera aamo na iswe omu kuweererya oKurisito, era mutusugirirye nʼoSutaaku omukaagwa wange.
ROM 16:10 Mutusugirirye Apere oMukurisitaayo abulaku akabuulya. Mutusugirirye abʼomu kisito kyʼAlisitobbuulo.
ROM 16:11 Munsugirirye nʼoKerodyoni, omuganda wange. Mutusugirirye nʼabʼomu kisito kya Nalukiiso, abasengereri ba Musengwa waiswe.
ROM 16:12 Munsugirirye oTolufaina nʼoTolufoosa abakalabana omu mulimo gwa Musengwa waiswe. Munsugirirye nʼoPerusi omutake, akalabaniire eino oMusengwa waiswe.
ROM 16:13 Mutusugirirye oLuufu omulondemu wa Musengwa waiswe. Mutusugirirye nʼomaaye era eyasuukire ooti mama.
ROM 16:14 Mutusugirirye Asunkuliito, nʼoFulegooni, nʼoKaluma, nʼoPatuloobba, nʼoKalumi, nʼaboluganda abali aamo nabo.
ROM 16:15 Mutusugirirye oFiroloogo nʼoYuliyo, nʼoNereewo nʼomwonyokowe, nʼOlimpa, nʼabatuukirirye bonabona abebali nabo.
ROM 16:16 Musugiryangane omu ngeri eraga eti mutakangana ngʼaboluganda. Abʼekanisa gyonagyona egya Kurisito babasugiirye.
ROM 16:17 Boluganda, mbegairiire mwekuumenge abo abaleeta okugabukanamu nʼebyesiitaalya abantu, ebirwanisya okwegesya okumwasunire. Mubesambenge.
ROM 16:18 Abʼengeri eyo tibaweererya ba Kurisito oMusengwa waiswe, wazira baweererya bʼobuluvu bwʼebida byabwe. Bakolesya ebibono ebinyunyuula era ebyʼokukiinakiina, ni babbeyabbeya emyoyo gyʼabantu ababula kabbikabbi.
ROM 16:19 Buli wantu abantu bawuliire nga inywe owemuli abʼeigonda eeri oKibbumba, kagira mba musangaali okulwanywe. Ntaka mubbenge balabuki omu kukola ebintu ebisa, era wona nga timumaite kukola bibbibibbi.
ROM 16:20 Olwo awo amangu dala oKibbumba atuwa eidembe, aiza kutentenera oSitaani ansi wʼebigere byanywe. Enkabi gya Musengwa waiswe oYesu Kurisito gibbenge na inywe.
ROM 16:21 OTemuseewo akolera aamo na nze abasugiirye era nʼoLuukiyo, nʼoYasoni, nʼoSosupaateeri ibo abʼolulyo lwange bona babasugiirye.
ROM 16:22 Era na nze zena oTerutiiyo, awandiikire ebbaluwa eenu, mbasugiirye omu liina lya Musengwa waiswe.
ROM 16:23 OGaayo ansuza, era omu nyumbaye ekanisa yonayona omwekumbaanira, abasugiirye. Erasito omuwanika wʼekibuga era nʼomuganda waiswe oKwato babasugiirye. [
ROM 16:24 OMusengwa waiswe oYesu Kurisito abakwatirenge inywe nywenanywena ekisa].
ROM 16:25 Tuwuujenge oKibbumba ayezya okubakulya omu kwikirirya. Ago niigo aMawuliro aMasa agendaabba, niigo aga Yesu Kurisito, era niikyo ekyama ekibabisire okuzwera nakimo eira nʼeira wonawona.
ROM 16:26 Okutoolaku kiti, atyanu ekyama ekyo bakimanyikisirye mwebyo abanaabbi ebibawandiikire. Era oKibbumba atawaawo yalagiire bakimanyikisye eeri amawanga gonagona, abantu kaisi olwo baikirirye oKibbumba era bamuwulirenge.
ROM 16:27 Kale oKibbumba oyo omoiza era omulabuki yenkani, tumuwenge ekitiisya okubitira omu Yesu Kurisito emirembe nʼemirembe. Amiina.
1CO 1:1 Ninze oPawulo, oKibbumba oguyalondere okubba omutume wa Kurisito Yesu ngʼoKibbumba oweyatakire. Era nze nʼowoluganda oSositeneesi,
1CO 1:2 tuwandiikira abʼekanisa ya Kibbumba eri omu kibuga e Kolinso abeyatukwirye okubita omu Kurisito oYesu. Era abo oKibbumba abeyalondere era abatuukirirye olwa kubba ekintu ekimo nʼoYesu Kurisito. Era aamo nʼabo bonabona abakumbaanira mu buli kifo okusinza oMusengwa waiswe oYesu Kurisito, iye oMusengwa waabwe era owaiswe swena.
1CO 1:3 OKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito, babakwatire ekisa, era babawe eidembe.
1CO 1:4 Neebalya oKibbumba bulijo olwainywe, olwʼekisa ekiyabawaire ngʼabita omu Kurisito Yesu.
1CO 1:5 Ekyo kityo olwʼokubba okubita omu Kurisito mwasunire ebintu ebisa byonabyona omu bwizulye. Omu bintu ebyo mulimu ebibonobye ebimutumula byonabyona era nʼamalabukige gonagona.
1CO 1:6 Era ekyo kikakasa kiti aMawuliro agetwabakobeire agakwata oku Kurisito matuuce.
1CO 1:7 Nʼolwekyo mwasunire ebirabo bya Mwoyo byonabyona, nga wemukuumirira nʼokujunjumirira oMusengwa waiswe oYesu Kurisito okwira.
1CO 1:8 Era yalibawa obugumu paka oku nkomerero, kaisi oku lunaku oMusengwa waiswe oYesu Kurisito oluyaliiraku okusala emisango abaajirye nga mubulaku ekyokubanenya.
1CO 1:9 Era oKibbumba eyabeetere okugabanira aamo nʼoMwanawe oMusengwa waiswe oYesu Kurisito, iye mwesigwa.
1CO 1:10 Atyanu boluganda, mbegairira nga nkolesya obwezye bwa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, nti nywenanywena mubbenge kintu kimo omu bimutumula kaisi tiwaabbaawo okugabukanamu. Neye mubbenge nʼenseega moiza nʼekigendererwa kimo.
1CO 1:11 Mbegairira ntyo olwʼokubba abʼomu kisito kya Kuloowe abamo bankobeire ebifa kwinywe aboluganda abatake, bati mwinywe mulimu enyombo.
1CO 1:12 Ekintegeeza niikyo kinu ekiti: Abamo kwinywe mukoba muti muli basengereri ba Pawulo, nʼabandi muti muli bʼApolo, nʼabandi muti muli ba Keefa, nʼabandi muti muli ba Kurisito.
1CO 1:13 Inywe oKurisito mumugawiremu? Nze oPawulo zena bankomereire oku musalabba okulwanywe? Ooba owebabbaire bababatiza, bababatizire mu liina lya Pawulo?
1CO 1:14 Neebalya oKibbumba olwʼokubba tinabatizireku muntu yenayena kwinywe okutoolaku oKulisipo nʼoGaayo niibo abenabatizire.
1CO 1:15 Nʼolwekyo mpaawo ayezya okukoba ati bamubatizire kusuuka mwegi wange.
1CO 1:16 Ee njebukirya, era nabatizire nʼabʼomu kisito kya Sitefanaasi, neye okutoolaku abo, tinjebukirya nga nabatizireku ogondi yenayena.
1CO 1:17 Ekyo kityo olwʼokubba oKurisito tiyantumire kubatiza, wazira kulaabba Mawuliro aMasa anambula kukolesya amalabuki gʼabantu-obuntu. Singa nalaabbire ntyo, okufa kwa Kurisito oku musalabba kwankubbaire nga mpaamu maani.
1CO 1:18 Atyanu ibo abantu abo ababba bagotere baseega bati amawuliro agakwata oku kufa kwa Kurisito oku musalabba ga busiru, neye iswe oKibbumba abaalokola, tubona tuti ago maani ga Kibbumba agaakolesya okutulokola.
1CO 1:19 Ekyo kityo olwʼokubba bakiwandiikire bati: “Nalijigirica amalabuki gʼabo abaseega bati balabuki; ni nkaisya okutegeera kwʼabategeeri okukola.”
1CO 1:20 Aale atyanu nga biri bityo, omulabuki abba niiye aliina? Era omukugu omu byʼamateeka abba niiye aliina? Era okagezimuunyu owʼomulembe gunu abba niiye aliina? Ekituuce kiri kiti, oKibbumba alagire ati okutegeera kwʼabo abebeeta abalabuki ibwo busirusiru.
1CO 1:21 Nʼolwekyo oKibbumba yakoleserye amalabukige amangi, okukaisya abantu abʼamalabuki agʼobuntu okumutegeera. Wazira aMawuliro ago agetulaabba omu bantu, abamo agebeeta bati ga busirusiru, oKibbumba yagasiimire era agakolesya okulokola abantu abo abagaikirirya.
1CO 1:22 Ekyo kityo olwʼokubba ibo aBayudaaya bataka kubona byewunyo okukakasa bati oKibbumba akola, kaisi aBatali Bayudaaya banoonia kutegeera mu malabuki gʼobuntu.
1CO 1:23 Neye iswe tulaabba eeri abantu ku Kurisito ogubasukireku amafuta, oyo ogubakomereire oku musalabba. AMawuliro ago agakwata oku Kurisito gesitaalisya aBayudaaya, kaisi ibo aBatali Bayudaaya bagatwala ooti kintu kyʼobusiru.
1CO 1:24 Neye iswe oKibbumba abeyayetere, omuli aBayudaaya nʼaBatali Bayudaaya, aMawuliro ago galaga gati oKurisito niiye amaani agazwa eeri oKibbumba, era niiye amalabuki agazwa eeri oKibbumba.
1CO 1:25 Ekyo kityo olwʼokubba abamo ekyo ekibaseega bati busirusiru bwa Kibbumba, kikirira nakimo ino amalabuki ga muntu, era ekyo ekibaseega bati bunafu bwa Kibbumba, kikirira nakimo ino amaani ga muntu.
1CO 1:26 Kale atyanu boluganda mwebukirye ngʼowemwabbaire, oKibbumba oweyabeeteire. Batono kwinywe abantu abebabbaire babona ngʼabʼamalabuki. Era batono kwinywe ababbaire abafugi, era batono kwinywe ababbaire babyale omu bisito byʼekitiisya.
1CO 1:27 Neye oKibbumba yalonderemu abo abantu abebaseega bati basirusiru, kaisi aswaze abo abeeyeta bati bantu bʼamalabuki. Era yalonderemu abo abantu abebaseega bati tibamugaso, kaisi aswaze abʼobwezye.
1CO 1:28 Kaisi era yalonderemu abo abantu abebanyooma bati tibamugaso era ababula ekitiisya, kaisi olwo akaisye abo abantu abebaseega bati bamugaso.
1CO 1:29 Kale oKibbumba yakolere atyo kaisi tiwaabbaawo eyegulumalya omumaisoge.
1CO 1:30 Era olwʼekyo ekiyakolere, inywe yabagaitire ni mubba ekintu ekimo nʼoKurisito Yesu, era okubita mwiye, nʼabawa amalabukige. Era okubita mwiye yatusuucirye abatuukirirye, abalondemube era nʼatusuuca abanunule.
1CO 1:31 Nʼolwekyo, ngʼowebakiwandiikire bati: “Buli muntu ataka okwenyumiriza, yeenyumirizenge lwʼekyo oMusengwa iye oKibbumba ekyakolere.”
1CO 2:1 Atyanu boluganda, owenaizire egimuli okulaabba amawuliro agʼekyama kya Kibbumba, tinakoleserye bibono ebyobukugu ebigosi ooba ebiraga biti ndi nʼamalabuki mangi.
1CO 2:2 Ekyo kityo olwʼokubba owenabbaire na inywe eeyo nasalirewo okutayegesya oku bintu ebindi byonabyona, okutoolaku ebikwata oku Yesu oKurisito ogubasukireku amafuta era ogubakomereire oku musalabba.
1CO 2:3 Kale owenabbaire na inywe eeyo, nabbaire munafu nga mbona tinsaanira era nga ntukuta ino olwʼokutya.
1CO 2:4 Era omu ntumula yange nʼomu kulaabba kwange egimuli, tikwabbaire kwʼebibono ebyobumanyi ebyʼamalabuki agʼobuntu era ebisendasenda, neye byabbaire bibono ebiraga biti oMwoyo wa Kibbumba akola nʼamaani.
1CO 2:5 Kale nakolere ntyo kaisi okwikirirya kwanywe tikwasinzirira ku malabuki gʼabantu-buntu, neye ku maani ga Kibbumba.
1CO 2:6 Waire nga mbakobeire ntyo neye abakulu omu mwoyo ibo tubakobera Mawuliro agamalabuki agazwa eeri oKibbumba, nga timalabuki agʼabuntu-obuntu, waire agʼabafugi bʼoku kyalo abaaba okujigirika.
1CO 2:7 Neye tubakobera ku Mawuliro agʼekyama kya Kibbumba, ago ageyabisire oku bʼemirembe egyabitire. Era ago oKibbumba yasalirewo nʼagategeka ira ngʼakaali okubbumba ekyalo, ati niigo aMawuliro agalitusunisya ekitiisya kyaiswe.
1CO 2:8 Era mpaawo kadi moiza oku bafugi abʼoku kyalo kunu eyagategeire, olwʼokubba singa bagategeire, tibandikomereire oMusengwa oYesu owʼekitiisya oku musalabba.
1CO 2:9 Neye ngʼowebakiwandiikire bati: “Ebyo abantu bonabona ebibatabonangaku, era ebibatawulirangaku, era omuntu kadi moiza ebyataseegangaku ati byezya okubbaawo, niibyo oKibbumba ebiyategekeire abo abamutaka.”
1CO 2:10 Neye iswe, oKibbumba yatumanyikisirye amawuliro agʼekyama ekyo ngʼakolesya oMwoyowe. Ekyo kityo olwʼokubba oMwoyo anoonererya buli kintu, nʼebyo ebibise oKibbumba ebiyategekere.
1CO 2:11 Aale mpaawo omuntu amanya ebiseego bya muntu ogondi, okutoolaku omwoyo gwa muntu oyo onyere niigwo ogubimanya. Nʼomu ngeri enanyere eyo mpaawo muntu amanya oKibbumba ebyaseega okutoolaku oMwoyo wa Kibbumba onyere.
1CO 2:12 Atyanu iswe oKibbumba tiyatuwaire mwoyo oyo abba omu bantu abaseega ebyʼoku kyalo, neye yatuwaire Mwoyowe oyo eyazwire egyali, kaisi tutegeere ebyo oKibbumba ebyatugabira obwereere.
1CO 2:13 Nʼolwekyo ebibono ebitubakobera titukolesya malabuki gʼabantu-obuntu. Neye tubakobera biibyo oMwoyo wa Kibbumba ebyatukobera, era amazima oMwoyo oyo agatuwa tugasonzolera abo abakolera oku bya Mwoyo wa Kibbumba.
1CO 2:14 Neye omuntu abula oMwoyo wa Kibbumba, tayezya okwikirirya ebya Mwoyo nago, olwʼokubba abibona ngʼebyʼobusirusiru, era tayezya okubitegeera. Ekyo kityo olwʼokubba omuntu aali nʼoMwoyo wa Kibbumba niiye abyekalikica era nʼabitegeera kusani.
1CO 2:15 Iye aali nʼoMwoyo wa Kibbumba yeekalikica byonabyona era nʼabitegeera, neye iye abula oMwoyo nago tayezya okwekalikica nʼategeera enseega ya muntu aali nʼoMwoyo.
1CO 2:16 Ekyo kituuce era ngʼowebakiwandiikire bati: “Naani amaite oMusengwa ebyaseega kaisi amulaabbire?” Neye iswe tuseega oku bintu ngʼoKurisito owabiseegaku.
1CO 3:1 Atyanu boluganda, owenabbaire na inywe eeyo tineezyerye okutumula na inywe ooti ntumula nʼabantu abali nʼoMwoyo wa Kibbumba. Neye natumwire na inywe ooti ntumula nʼabantu abali nʼenseega yʼoku kyalo, ibo abantu abankaikirirya omu Kurisito.
1CO 3:2 Era nabeegeserye bintu ebigondi byakutegeera ngʼomukali owaanywisya omwana mata. Era tinabeegeserye ebintu ebigosi byokutegeera ngʼomukali owaataliisya omwana kyokulya. Ekyo nakikolere olwʼokubba mwabbaire nga timwezya okutegeera ebintu ebigosi. Dala mukaali okwezya okubitegeera.
1CO 3:3 Era mukaali muli bantu abali nʼenseega yʼoku kyalo olwʼokubba aale owemubba nga mukaali muli nʼengongi nʼenyombo mwinywe, mubba timuli bantu abali nʼenseega yʼoku kyalo? Era timubba bantu bʼebikole ebibbibibbi ooti baadi abatali baikirirya?
1CO 3:4 Era omoiza kwinywe owaakoba ati, “Nze ndi musengereri wa Pawulo,” nʼabandi bati, “Iswe tuli bʼApolo,” olwo timubba musuukire ooti bantu abatali baikirirya?
1CO 3:5 Kaisi nago ngʼebyo bityo, Apolo niiye onaani? Era oPawulo niiye onaani? Iswe tuli baweererya-buweererya ba Kibbumba abeyakoleserye, nabuli moiza ngʼoMusengwa oYesu oweyamutumire kaisi ni kibazweramu inywe okumwikiririryamu.
1CO 3:6 Nze nasigire ensigo, era Apolo nʼasukirira maizi, neye era oKibbumba niiye eyabibbeereire okukula.
1CO 3:7 Kale waire oyo asiga, naabba asukirira amaizi tibali awo kintu kikulu, neye oKibbumba iye abbeera ni bikula niiye omukulu.
1CO 3:8 Atyanu oyo asiga nʼoyo asukirira, bonabona ekigendererwa kyabwe kimo, era buli moiza kwibo oKibbumba yalimuwa empeera okusinzirira oku mulimo oguyakolere.
1CO 3:9 Ekyo kityo olwʼokubba nze nʼApolo tukolera aamo nga tuweererya oKibbumba, kaisi inywe muli ooti musiri gwa Kibbumba, era muli ooti nyumba ya Kibbumba.
1CO 3:10 Era ngʼomwombeki omukugu owaasooka nʼayombeka omusingi, kaisi ogondi nʼayombeka oku musingi nago, nʼomu ngeri enanyere eyo zena olwʼekisa oKibbumba ekiyankwatiire, ninze enasookere okulaabba aMawuliro aMasa egimuli, kaisi abantu abandi ni bongererya okwo. Neye buli muntu aali nʼokwegenderezanga ebyalaabba, ngʼomwombeki oweyeegendereza ngʼayombeka oku musingi.
1CO 3:11 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba yateekerewo oYesu Kurisito nga niiye omusingi gwonkani, era mpaawo ayezya okuteekawo omusingi ogundi.
1CO 3:12 Kale omuntu ayombeka oku musingi ogwo ayezya okukolesya ebintu ebigumu ngʼezaabbu, nʼefeeza, nʼamabbaale agʼebbeeyi, ooba okukolesya ebintu ebigondi ngʼebisaale, nʼeisubi, nʼebisaasiro.
1CO 3:13 Neye oku lunaku oYesu oluyaliirira okusala emisango, omusyo niigwo ogwaliraga ooba ngʼomulimo gwa muntu mulimu amakulu.
1CO 3:14 Kale singa ekyo omuntu ekiyombekere oku musingi ogwo owekyaligumira omusyo nandi kiya, oKibbumba yalimuwa empeera.
1CO 3:15 Neye singa owekyaliya, oyo yalifiirwa empeera, wazira oKibbumba yalimuwunuca nandi najigirika, neye era yalibba ooti muntu ogubakuusire kuzwa mu musyo.
1CO 3:16 Inywe timumaite muti muli Yeekaalu ya Kibbumba, era muti oMwoyo wa Kibbumba atyama mu niinywe?
1CO 3:17 Nʼolwekyo singa omuntu owaajigirica eYeekaalu ya Kibbumba, yena oKibbumba yalimujigirica, olwʼokubba eYeekaalu ya Kibbumba ntukulye, era eYeekaalu eyo nago niinywe.
1CO 3:18 Tiwaabbangawo omuntu yenayena eyebbeya ati wʼamalabuki. Singa owewabbaawo omoiza kwinywe aseega ati wʼamalabuki omu byʼoku kyalo, asooke yeetwale ngʼomusirusiru, kaisi oKibbumba ayezye okumusuuca owamalabuki.
1CO 3:19 Ekyo kityo olwʼokubba abantu bʼoku kyalo ekibatwala bati malabuki, Iye oKibbumba akibona ngʼekyʼobusirusiru. Era ngʼeKiwandiike owekikoba kiti: “OKibbumba akolesya amalabuki gʼabalabuki ngʼomutego okubapapalya.”
1CO 3:20 Era tete nʼekindi kiti: “OMusengwa iye oKibbumba amaite ebiseego byʼabantu abʼamalabuki; abimaite ati binambulamu.”
1CO 3:21 Kale tiwaabbangawo eyegulumalya olwʼokubba omusengereri wʼomuntu omoiza omwekubbemberi. Ekyo kityo olwʼokubba ebintu byonabyona bibbeera niinywe abaikirirya.
1CO 3:22 Era oku bintu ebyo niimwo omuli nze oPawulo, ooba Apolo, ooba oKeefa, ooba ebintu ebiri oku kyalo, ooba bwomi, ooba kufa, ooba ebiriwo, ooba ebyaba okubbaawo, byonabyona bya kugasa niinywe.
1CO 3:23 Era inywe muli ba Kurisito, kaisi oKurisito wa Kibbumba.
1CO 4:1 Atyanu abantu basaaniire okutuseegangaku iswe abatume ngʼabaweererya ba Kurisito, era ngʼabantu oKibbumba abeyakwatisirye ebyamabye ebyʼaMawuliro aMasa okwegesya abantu.
1CO 4:2 Kale abaweererya bateekwa kubba beesigwa eeri oMusengwa waabwe.
1CO 4:3 Neye nze tinfaayo inywe, ooba omuntu ogondi yenayena ambityamu amaiso ooba ambonamu omugaso omu buweererya bwange. Era zena onyere tineepima,
1CO 4:4 olwʼokubba mpaawo kikole ekibbikibbi ekinseegaku nti nkolere. Neye ekyo tikitegeeza kiti bantoireku omusango, wazira ampimamu nʼasalawo ooba ndi mwesigwa, iye Musengwa oYesu.
1CO 4:5 Nʼolwekyo timwapimamu omuntu yenayena ngʼekiseera ekituuce ekyʼoMusengwa okwira kikaali okutuuka. Era niiye eyalimanyikisya buli kintu abantu ekibakola omu kyama; nʼokumanyikisya nʼebiseego ebiri omu myoyo gyʼabantu. Era omu kiseera ekyo oKibbumba yalisiima buli moiza ngʼowaasaanira.
1CO 4:6 Atyanu boluganda, ebyo byonabyona mbigereirye okwApolo na nze onyere olwʼokubagasa inywe, kaisi mwezye okutwegeraku eKiwandiike ekikoba kiti, “Mugonderenge biibyo byonkani eBiwandiike ebibikoba.” Nʼolwekyo timwenyuminkiriziranga omu muntu olwʼokunyooma ogondi.
1CO 4:7 Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo kwinywe agira omuntu nʼakiraku ogondi. Aale niki omuntu ekyabba nakyo ngʼoKibbumba tiniiye eyakimugabiire? Kale obanga bakugabiire-bugabiri, lwaki weegulumalya ooti tibakugabiire-bugabiri?
1CO 4:8 Olwo-so atyanu mubona muti mumalire okusuna byonabyona ebimwetaaga? Era mubona muti atyanu dala mugaagawaire ni musuuka ooti bakabaka newankubbaire nga iswe tiniikyo ekituli? Nga nankatakire mubbe nga dala muli bakabaka, kaisi swena abatume tubbe nga tufugira aamo na inywe!
1CO 4:9 Ekyo kityo olwʼokubba iswe abatume tuli ooti-so niiswe oKibbumba abeyawaire ebifo abantu ebibanyooma, nga tuli ooti bantu abebasaliire ogwʼokufa nga babaita mulwatu. Dala twasuukire bantu buli muntu yenayena oku kyalo era nʼabamalaika abebalingirira okubona ekyatutuukaku.
1CO 4:10 Era iswe olwa Kurisito ogutulaabba, abantu bangi baseega bati tuli basiru, neye inywe museega muti muli balabuki olwʼokwikiririrya omu Kurisito. Era abantu bangi baseega bati iswe tuli banafu, neye inywe museega muti muli bʼamaani! Era iswe batunyooma, neye inywe babawa ekitiisya!
1CO 4:11 Era paka atyanu enzala nʼenyonta bitira okutuluma, ni tuzwala bundi, ni batubitya bundi era ni tudamba nʼegitwica olubba.
1CO 4:12 Era tukola nʼamaani nʼengalo gyaiswe okwebbeesyawo. Kaisi abantu owebatutakirya ebibbibibbi iswe tubasabira nkabi. Era owebatuyigaania, tuguminkiriza.
1CO 4:13 Era owebatuzuma, iswe twiramu nʼobuwombeeki. Era paka atyanu, twasuukire ooti bisubi era ooti bisaanikiro omumaiso gʼabantu.
1CO 4:14 Kale tindi kubawandiikira kwebyo lwa kubaswaza, neye lwa kubalaabbira ngʼabaana bange abatake.
1CO 4:15 Era newankubbaire nga muli nʼababalungamya bangi ino omu Kurisito, neye muli nʼoitewaanywe omu mwoyo moiza. Ekyo kityo olwʼokubba nasuukire itewaanywe omu Kurisito Yesu owenalaabbire egimuli aMawuliro aMasa.
1CO 4:16 Kale mbegairira mubonere ku ninze.
1CO 4:17 Kagira mbatumira oTemuseewo omwana wange omutake era omwesigwa omu Musengwa oYesu. Yabeebukirya ebyo ebinsengererya omu bwomi bwange omu Kurisito, era nga niibyo ebinjegesya abantu wonawona mu buli kanisa.
1CO 4:18 Atyanu abamo kwinywe mwekudumbalya nga museega muti nze tete tinaliiraku eeyo.
1CO 4:19 Neye oMusengwa oweyataka, naiza mangu okubacaalira kaisi mmanye abo abeekudumbalya, nʼebyo ebibatumula era nʼobwezye obubali nabwo.
1CO 4:20 Ekyo kityo olwʼokubba obwakabaka bwa Kibbumba tibuli mu bibono-bubono, neye mu maani.
1CO 4:21 Kale niki ekimulondawo? Mutaka njizeyo nʼofaalu ooba njize nga njizwire kutaka era nʼobuwombeeki?
1CO 5:1 Ekinanyerenyeere bakoba bati mwinywe mulimu obulendi obwotayagirya kadi nʼomu bakaafiiri. Bakoba nambu omoiza kwinywe yasuucirye omuka iteeye mukaliwe.
1CO 5:2 Era kaisi ni musigala nga mwepanka! Mwandibbaire mwizula nima, era eyakolere ekyo ni mumubbinga nʼabazwamu.
1CO 5:3 Era nze waire tindi na inywe eeyo omu buliwo, neye ndi na inywe omu biseego. Era ngʼomanyira nakimo ooti-so ndiyo, mmalire ira nʼokusala omusango okusingisya oyo eyakolere ekyo.
1CO 5:4 Era owemwabba mukumbaanire omu liina lya Musengwa waiswe oYesu Kurisito, zena naabba na inywe omu biseego, omu ngeri eyo nʼamaani ga Musengwa waiswe oYesu Kurisito gaabbaawo.
1CO 5:5 Kale omuntu oyo mumubbinge okuzwa omu kanisa. Omu kukola mutyo mwabba mumuwaireyo eeri oSitaani ekyazweramu omuntu oyo okwenenya ni kijigirica ekikolekye ekyo ekibbikibbi, kaisi omwoyogwe bagulokole oku lunaku oMusengwa waiswe oYesu oluyaliiriraku.
1CO 5:6 Kale timusaanira okwegulumalya. Inywe timumaite muti ekizumbulukuca kibba kitono kiti ni kisalaanikira omu kitole kyʼengaano kyonakyona?
1CO 5:7 Kale mutoolewo ekizumbulukuca ekyo ekyʼeira ekyʼebikole ebibbibibbi, kaisi mubbeere nakimo kitole ekiyaaka, nga mwinywe mpaamu kikole ekibbikibbi era dala ngʼowemumaite muti niiye owemuli. Ekyo kityo olwʼokubba oKurisito bamuwaireyo ngʼesadaaka okulwaiswe ooti ntaama omutomuto ogubasadaaka oku Mukolo ogwʼoKutambukirya.
1CO 5:8 Nʼolwekyo tuli nʼokwebukiryanga bulijo tuti tuli bantu ba Kibbumba. Tuli nʼokulekawo ebikole ebibbibibbi ebitwakolanga eira, ibyo ebyʼeitima, nʼobubbibubbi, neye tukolenge biidi ebisa ebyobutuukirirye, era ebyʼamazima.
1CO 5:9 Kale omu bbaluwa yange eginabawandiikiire, nabakobere okutakolagananga nʼabantu abalendi.
1CO 5:10 Neye tinabbaire ntumula ku bantu abataikiririrya omu Kibbumba, ibo abo abalendi ooba abalulunkana ooba abakumpanya, ooba abasinza ebifaananyi. Singa kityo, mwandibbaire nga muzwera nakimo oku kyalo kunu.
1CO 5:11 Wazira nabawandiikiire nti timukolagananga nʼomuntu kadi moiza eyeeyeta owoluganda neye nga mulendi ooba alulunkana, ooba asinza ebifaananyi, ooba atumula ebyakalebule, ooba omuteemeere, ooba omukumpanya. Era owʼengeri eyo nʼokulya, timulyanga naye.
1CO 5:12 Kale iswe tituli nʼokusalira abantu abatali omu kanisa omusango. Ibo abo oKibbumba niiye eyaligubasalira. Neye abo abʼomu kanisa, bona tituli nʼokubasalira omusango? Ikyo eKiwandiike kikoba kiti, “Akola ebibbibibbi mumubbinge abazwemu.”
1CO 6:1 Atyanu omoiza kwinywe owaabbaaku nʼekyavunaana oMukurisitaayo omwinaye, lwaki atwala omusango mu batali baikirirya okugusala omu kifo kyʼokugutwala mu batuukirirye?
1CO 6:2 Inywe timumaite muti lwalibba lumo iswe abatuukirirye ni tusalira abantu bʼoku kyalo kunu omusango? Kale obanga mwalisalira abantu omusango, timwezya okusala obusango obutontono obwo obumubba nabwo?
1CO 6:3 Era timumaite muti twalisalira abamalaika omusango? Kale mazima muli nʼokubba nga mwezya okusala obusango obwa bulijo obwʼomu bwomi bunu.
1CO 6:4 Nʼolwekyo, singa owemubba nʼenkayaana egyʼengeri eyo, lwaki mugitwala eeri batali baikirirya okukola ngʼabalamuzi abʼekanisa abebanyooma?
1CO 6:5 Ntumula ekyo kuswaza niinywe. Dala mwinywe mpaamu muntu kadi moiza owʼamalabuki ayezya okumala empaka omu boluganda?
1CO 6:6 Neye era owoluganda nʼawaabira owoluganda omwinaye kaisi era dala nʼawaaba giri batali baikirirya!
1CO 6:7 Era nʼokuwabirangana emisango nywenka na nywenka, kiraga kiti oSitaani amalire ira okubayinga. Lwaki kasinga togumira ni bakukola ekisobyo? Era lwaki kasinga togumira ni bakulyaka?
1CO 6:8 Neye tete, niinywe ni mubba mulyaka era omukola ebisobyo kaisi era ni mubba nga mubikola boluganda abanaanywe?
1CO 6:9 Inywe timumaite muti abakola ebibbibibbi tibalibba na mugabo omu bwakabaka bwa Kibbumba? Oodi tababbeyanga. Kiri kiti, waire abo abalendi ooba abayenda oku bakabasaiza nʼabayenda oku basaiza babanaabwe ooba abasinza ebifaananyi ooba abalya ebisiyaga,
1CO 6:10 waire abaibba ooba abalulunkana ooba abateemeera ooba abasibirirya oku bantu ooba abakumpanya tibalibba na mugabo omu bwakabaka bwa Kibbumba.
1CO 6:11 Kaisi era abamo kwinywe mwabbaire mutyo. Neye omu liina lya Musengwa oYesu Kurisito nʼolwa Mwoyo wa Kibbumba, oKibbumba yabatoireku omusango nʼabasuuca batukulye, era ni musuna obutuukirirye.
1CO 6:12 Atyanu abamo kwinywe mukoba muti, “Banjikirirya okukola ekintu kyonakyona.” Dala niiye owekiri, neye tibyonabyona nti bigasa. Kale zena nkoba nti, “Banjikirirya okukola ekintu kyonakyona. Neye nga kwebyo mpaawo ekinjikirirya okunfuga.”
1CO 6:13 Era abamo kwinywe mwezya okukoba muti, “Ebyokulya babibbumbiire kida, nʼekida bakibbumbiire byokulya.” Niiye owekiri, neye mukimanye muti byonabyona oKibbumba yalibitoolawo. Era omubiri tiguliwo kukola bulendi, neye guliwo lwʼokuweererya Musengwa, era niiye agufuga.
1CO 6:14 Era oKibbumba eyazuukizire oMusengwa, swena era yalituzuukiza olwʼamaanige.
1CO 6:15 Era timumaite muti, emibiri gyanywe bitundu byʼomubiri gwa Kurisito? Dala kyezyeka okutoola ebitundu byʼomubiri gwa Kurisito nʼobigaita aamo nʼomulendi? Kadi naire!
1CO 6:16 Inywe timumaite muti omuntu yenayena oweyeegaita nʼomulendi, bonabona babba omubiri gumo? Niiye owekiri olwʼokubba bakiwandiikire bati, “Ababiri abo balisuuka muntu moiza.”
1CO 6:17 Neye iye oyo eyeegaita oku Musengwa oYesu, abba kintu kimo naye omu mwoyo.
1CO 6:18 Kale mwewalenge obulendi. Era buli kikole ekibbikibbi ekindi kyonakyona omuntu ekyakola, kibba nza wa mubirigwe. Neye oyo akola ebikole ebyobulendi, akola ekibbikibbi ku mubirigwe ogunanyerenyeere.
1CO 6:19 Era timumaite muti emibiri gyanywe niigyo eYeekaalu ya Mwoyo oMutukulye abba mwinywe, oKibbumba oguyabawaire? Inywe muli nʼokumanya muti timuliwo kulwanywe,
1CO 6:20 olwʼokubba inywe oKibbumba yamalire okubagula. Kale emibiri gyanywe mugikolesyenge biibyo ebimuweisya ekitiisya.
1CO 7:1 Atyanu ebikwata oku nsonga egimwampandiikiireku, nkoba nti kisa omusaiza okutabba nʼomukali.
1CO 7:2 Neye olwʼokwewala ebikole byʼobulendi ebibitiriri, nabuli musaiza ali nʼokusuna omukali owuwe, era nabuli mukali ali nʼokusuna oibaaye.
1CO 7:3 Era omusaiza ali nʼokukola eikatalalye ngʼomufumbo eeri omukaliwe, era nʼomukali yena ali nʼokukola eikatalalye ngʼomufumbo eeri oibaaye. Era nabuli moiza ali nʼokumatizanga omwinaye omu kimusaanira.
1CO 7:4 Era omukali abula obwezye oku mubirigwe, neye oibaaye niiye aguliku obwezye. Era omu ngeri enanyere eyo omusaiza yena abula obwezye oku mubirigwe, neye omukaliwe niiye aguliku obwezye.
1CO 7:5 Kale atyanu abafumbo nabuli moiza tiyaimanga omwinaye ekimusaanira, okutoolaku nga musookere kutegeeragana okweyabula buli moiza nʼabbaaku yenkani okumala ekiseera ekigere olwʼokwewaayo omu kusaba oKibbumba. Neye era oluzwanyuma muli nʼokwira aamo tete kaisi oSitaani tiyabakema olwainywe okudamba okwefuga.
1CO 7:6 Ekyo nkikoba ngʼoKibbumba ekintu ekyaikirirya, neye tinga ekiragiro.
1CO 7:7 Era nze nanditakire abantu bonabona babbe tibafumbo ooti ninze. Neye buli moiza ali nʼekirabokye ekyʼenjawulo oKibbumba ekiyamuwaire. Omuntu abba nʼekyʼengeri emoiza, nʼogondi nʼabba nʼekyʼengeri egendi.
1CO 7:8 Kale atyanu abo abatali bafumbo nʼabanamwandu mbakoba nti: Kisa okusigaliraawo nga tibafumbo ooti ninze.
1CO 7:9 Neye owebabba nga tibayezya okwefuga, bali nʼokusuna obufumbo olwʼokubba ikyo kikiraku okugada olwʼokwegomba kwʼomubiri.
1CO 7:10 Neye abo abafumbo ibo ndi kubawa kiragiro kaisi nga tikyange wazira nga ikyo kya Musengwa era kiri kiti: Omukali tateekwa okunoba e wa ibaaye.
1CO 7:11 Neye singa anoba, ateekwa kusigaliraawo nga timufumbo, ooba nga tiniikyo ali nʼokusyania nʼoibaaye. Era nʼomusaiza tateekwa okubbinga omukaliwe.
1CO 7:12 Atyanu ibo abandi abasigairewo kwinywe ninze mbakoba neye nga tiMusengwa nti: Singa owoluganda yenayena owaabba ngʼali nʼomukali atali mwikirirya kaisi omukali nago nʼabba ngʼaikirirya okutyama omu bufumbo obwo, oibaaye tamubbinganga.
1CO 7:13 Era singa omukali omwikirirya owaabba ngʼali nʼoibaaye atali mwikirirya, neye nga iye oibaaye aikirirya okutyama naye omu bufumbo, tateekwa okunoba e wa ibaaye.
1CO 7:14 Ekyo kityo olwʼokubba omusaiza atali omwikirirya, oKibbumba abba amutukwirye okubitira omu mukaliwe iye omwikirirya. Era nʼomukali atali omwikirirya oKibbumba abba amutukwirye okubitira omwibaaye iye omwikirirya. Singa tikityo, abaana baabwe tibandibbaire batukulye, neye ngʼowekiri kityo, atyanu abatwala ngʼabatukulye.
1CO 7:15 Neye oodi iye oku babiri atali omwikirirya owaabba nga niiye ataka okwawukana omu bufumbo obwo, ayawukane. Era omu mbeera eyo owoluganda omusaiza ooba omukali mpaawo ekimusiba mwekyo, olwʼokubba oKibbumba yatwetere kubba mwidembe.
1CO 7:16 Aale iwe omukali omwikirirya omaite otya ooba nga walizweraku oibaawo okulokoka? Ooba iwe omusaiza omwikirirya, omaite otya ooba nga walizweraku omukaliwo okulokoka?
1CO 7:17 Neye era buli moiza ali nʼokweyongera ngʼabba omu bwomi obwo oMusengwa obuyamuwaire, era omu mbeera egiyabbairemu oKibbumba oweyamweteire. Era ekyo niikyo ekiragiro ekyenjegesya omu kanisa gyonagyona.
1CO 7:18 Era abba nga waliwo oKibbumba oguyayetere nga mukomole tete tacuukanga ni yeegomba okubba atali omukomole. Nʼoyo oKibbumba oguyayetere nga timukomole yena tiyeegombanga okumukomola.
1CO 7:19 Ekyo kityo olwʼokubba obukomole ooba obutali bukomole tiniikyo ekikulu. Neye okukwatanga ebiragiro bya Kibbumba niikyo ekintu ekikulu.
1CO 7:20 Kale buli moiza ali nʼokusigala omu mbeera eyo egiyabbairemu oKibbumba oweyamweteire.
1CO 7:21 Iwe ooba ngʼoKibbumba yakwetere ngʼoli mugalama, tiwaafaayo. Neye singa osuna enkabi egyʼokusuuka owʼeidembe, ogikolesye.
1CO 7:22 Ekyo kityo olwʼokubba iye oyo oKibbumba oguyayetere nga mugalama, atyanu muntu wʼeidembe omu Musengwa oYesu. Era nʼoyo oKibbumba oguyayetere nga wʼeidembe, atyanu mugalama wa Kurisito.
1CO 7:23 Era inywe oKibbumba yamalire okubagula kale timusuukanga tete bagalama ba bantu.
1CO 7:24 Era boluganda, buli moiza omu nkolaganaye nʼoKibbumba, ali nʼokusigala omu mbeera eyo egiyabbairemu oKibbumba oweyamweteire.
1CO 7:25 Atyanu ebikwata oku batali bafumbo, mbula ekiragiro ekizwa eeri oMusengwa, neye ndi kuwaayo ekiseego ekyange ngʼomuntu iye nago omwesigwa olwʼekisa kya Musengwa oYesu.
1CO 7:26 Era olwʼebigosi ebiriwo atyanu, nseega nti kisa omuntu okusigala ngʼowaali.
1CO 7:27 Ekinkoba kiti, owoobba ngʼoli nʼomukali tiwagezya okumubbinga. Kaisi owoobba ngʼoli muwuulu, tiwanoonia omukali wʼobufumbo.
1CO 7:28 Neye singa oleeta omukali obba tokolere ekikole kibbikibbi. Era singa onkooto owaafumbirwa, abba takolere ekikole ekibbikibbi. Neye nanditakire mulame ebigosi ebyo abafumbo ebibasuna omu bwomi bwabwe obwʼoku kyalo kunu.
1CO 7:29 Era boluganda, mbakobera nti ekiseera kya Kurisito okwira kisigaireyo kitono, kale okuzwa atyanu abo abali nʼabakali bali nʼokubba ooti bawuulu.
1CO 7:30 Era abo abakunga bona bali nʼokubba ooti tibali kukunga, nʼabo abasangaala, babbe ooti tibali kusangaala. Kaisi abo abagula ebintu bibbe ooti tibyabwe.
1CO 7:31 Era nʼabo abakolesya ebintu byʼoku kyalo kunu, babbe nga tibeemalira mu niibyo. Ekyo kityo olwʼokubba ekyalo kinu ngʼowekiri atyanu kyaliwaawo.
1CO 7:32 Era tintaka mubbe nga mweraliikirira. Atyanu omusaiza omwikirirya atali mufumbo iye afaayo ku mulimo gwa Musengwa, ekikoba kiti, iye afaayo ku ngeri egyayezya okusangaalya oMusengwa.
1CO 7:33 Neye omusaiza omufumbo, iye afaayo ku nsonga gyʼoku kyalo kunu, ekikoba kiti, iye afaayo ku ngeri egyayezya okusangaalya omukaliwe.
1CO 7:34 Era nʼebyanuwirira bibba bigabulemu. Era omukali atali mufumbo ooba omwala omuguna, iye afaayo ku mulimo gwa Musengwa. Iye ekigendererwakye kibba kyʼokweweerayo nakimo kubba mutukulye omu mubiri nʼomu mwoyo. Neye omukali omufumbo iye afaayo ku byʼekyalo kinu, ekikoba kiti, afaayo ku ngeri egyayezya okusangaalya oibaaye.
1CO 7:35 Era mbakobera ebyo lwʼokubagasa niinywe. Cooka tindi kubakobera ebyo lwʼokubakaisya mungeri yonayona, wazira ntaka mukole ebituuce era ebisa. Era ntaka mwewereyo nakimo omu kuweererya oMusengwa, nga mpaawo ekibateganya.
1CO 7:36 Era singa omusaiza yenayena aseega ati oweyalekawo omwala oyo akootere eino ogwabbaire ataka obufumbo kyabitya bundi omwala oyo, aate nga yena omusaiza abona ati yankubbaire afumbirwa, akole ngʼowaasiima era bafumbirwagane. Ikyo ekyo tikikole kibbikibbi.
1CO 7:37 Neye iye oyo eyekakasa era awulira mu buli ngeri ati kisa okutabba nʼobufumbo, era nga iye asalirewo mu kukiseegaku mu malabukige nga mpaawo ekimwazya, wazira ngʼonyere niiye asalirewo ngʼowaasiima, nʼamalirira okutafumbirwa omwala oyo, yena abba akolere kusani.
1CO 7:38 Kale atyanu omusaiza oyo iye asalawo nʼafumbirwa omwala nago, abba akolere kusani, neye oyo asalawo nandi nʼamufumbirwa iye tete abba akolere kusani ino.
1CO 7:39 Atyanu omukali omufumbo tabba muteere okufumbirwa omusaiza ogondi ngʼoibaaye akaali mwomi. Neye oibaaye owaafa, abba muteere okufumbirwa omusaiza ogondi yenayena ogwabba atakire, neye nga ateekwa okubba mwikirirya omu Musengwa.
1CO 7:40 Neye omu nseega yange, obwasigala nga timufumbo tete awo akiraku okubba nʼeisangaalo. Era nseega nti zena oMwoyo wa Kibbumba niiye ali kunnungamya mwekyo.
1CO 8:1 Atyanu, oku bikwata oku byokulya ebibawongere eeri ebifaananyi, kinu niikyo ekinkoba, “Kituuce kiti swenaswena tuli nʼekitumaite oku nsonga eyo.” Neye ngʼowebakoba bati okumanya kutuleetera okwegulumalya, kaisi okutakangana ikwo kutuleetera kubba bamugaso eeri abantu.
1CO 8:2 Omuntu yenayena owaaseega ati ali nʼekyamaite, abba akaali okumanya ngʼowaasaaniire okumanya.
1CO 8:3 Neye iye omuntu owaabba ngʼataka oKibbumba, omuntu oyo oKibbumba amumanya.
1CO 8:4 Kale atyanu ebikwata oku kulya ebyokulya ebibawongere eeri ebifaananyi ebyʼokusinza, tumaite tuti ebifaananyi ebyo, binambulamu era tibintu ebyomi. Kaisi era tumaite tuti waliwo oKibbumba moiza yenkani.
1CO 8:5 Ikyo kituuce kiti waire wona waliwo ibyo abantu abamo ebibeeta bakibbumba bʼomwigulu ooba bʼoku kyalo, era ebintu bingi abantu ebibakoba bati, “bakibbumba,” era bati, “basengwa.”
1CO 8:6 Neye iswe tumaite kusani tuti oKibbumba ali moiza yenkani era oItewaiswe, Iye eyabbumbire ebintu byonabyona, era iswe tuliwo boomi kululwe. Era waliwo oMusengwa moiza oYesu Kurisito, okubita mwiye ebintu byonabyona babibbumbire, era okubita mwiye tuli nʼobwomi.
1CO 8:7 Neye tibonabona bamaite ekyo bati ebifaananyi ebyʼokusinza binambulamu era tibintu ebyomi. Ibo abantu abamo babbaire banalire ebifaananyi, era nga paka atyanu owebalya ebyokulya ebyo, babiseegaku ngʼebiwonge eeri ebifaananyi. Era olwʼokubba ebiseego byabwe binafu, baseega bati bakolere ekikole ekibbikibbi okulya ebyokulya ebyo.
1CO 8:8 Wazira ebyokulya tiniibyo ebituzweraku okubba nʼenkolagana ensa nʼoKibbumba. Era owetutalya mpaawo ekitufiirwa, era nʼowetulya mpaawo ekitweyongeraku.
1CO 8:9 Neye atyanu mwegendereze, eidembe lyanywe tiryazweraku aboluganda abʼokwikirirya okunafu okwesiitaala.
1CO 8:10 Ekyo kityo olwʼokubba singa omuntu ali nʼokwikirirya okunafu akubona iwe amaite ebyʼomwoyo ngʼotyaime omu kibbira olya, okoba oti ekyo tikimuwa amaani yena okulya ebyo ebibawongere eeri ebifaananyi?
1CO 8:11 Nʼolwekyo iwe olwʼokubba oli nʼokumanya okwo, ozweraku owoluganda oyo owʼokwikirirya okunafu okujigirika, aate nga woluganda oKurisito oguyafeerereire.
1CO 8:12 Kale singa okola ekikole ekibbikibbi oku boluganda, omu ngeri eetyo nʼolumya emyoyo gyabwe olwʼokwikirirya kwabwe okunafu, obba obbengere ku Kurisito ogubasukireku amafuta.
1CO 8:13 Nʼolwekyo singa owekibba kiti owendya enyama egibawongere, kizweraku owoluganda okukola ekikole ekibbikibbi, awo mba tinaligirya emirembe gyonagyona, olwo kaisi tinazweraku owoluganda okukola ekikole ekibbikibbi.
1CO 9:1 Atyanu tindi wʼeidembe okulya nʼokunywa ekintaka? Era timumaite muti ndi mutume? Tinaboine oYesu oMusengwa waiswe nʼamaiso gange? Era inywe abananyere timuli ekintu ekimo nʼoMusengwa olwʼomulimo oguyantumire?
1CO 9:2 Kaisi waire nga abantu abandi baseega bati tindi mutume, neye inywe dala mukimaite muti ndi mutume, olwʼokubba muli kamanyiciryo akakakasa kati oMusengwa yantumire.
1CO 9:3 Kunu niikwo okwewozyaku kwange eeri abantu abanvunaana:
1CO 9:4 Tituli bʼeidembe okulya nʼokunywa olwʼomulimo ogutukola?
1CO 9:5 Tituli bʼeidembe okutambulanga nʼabakali baiswe ngʼabatume abandi nʼoPeetero, nʼabaganda ba Musengwa oYesu ibo owebakola?
1CO 9:6 Ooba, bakoba bati nze nʼoBbalunaba swenkani niiswe otuteekwa okukola nʼamaani gaiswe olwʼokwebbesyawo?
1CO 9:7 Muwulirangaku omuntu akola ogwabwisirikale ngʼonyere niiye eyesasula empeera? Ooba naani akoma omusiri gwʼemizabbibbu kaisi nandi nʼalyaku ebineneka byagwo? Ooba naani aliisya ekiraalo kyʼente nandi nʼanywaku amata gaagyo?
1CO 9:8 Museega muti ebyo mbitumula kusinzirira mu malabuki ga buntu? Kadi, aMateeka ga Musa gona gatyo niiye owegakoba.
1CO 9:9 Ekyo kityo olwʼokubba bakiwandiikire omu Mateeka ga Musa bati, “Ondaawo ogwosibire oku kijooko okukukolera omulimo tomusiba omunwa.” Olwo museega muti oKibbumba afaayo ku nte gyonkani?
1CO 9:10 Aale dala ekyo tikitumula ku niiswe? Niikyo nakimo, eKiwandiike ekyo kitumula ku niiswe, olwʼokubba oyo alima era nʼoyo akungula ebineneka, basaaniire okukola omulimo gwabwe nga basuubira okusunaku omugabo oku makungula ago.
1CO 9:11 Atyanu iswe owetubasigamu ebya mwoyo, olwo kibba kibitiriri ino owetusuna oku bintu ebyanywe ebigasa omubiri?
1CO 9:12 Neye obanga abandi abalaabba egimuli bʼeidembe okusuna obubbeeri mwinywe, kaisi olwo timwandibbaire mutuwa iswe okukiraku obumubawa? Wazira iswe eidembe eeryo eryʼokusuna obubbeeri titwalikoleserye, neye twaguminkirizire byonabyona, olwʼokutakaisya aMawuliro aMasa aga Kurisito.
1CO 9:13 Aale dala inywe timumaite muti abo abaweererya omu Yeekaalu balya ku byokulya byʼomu Yeekaalu, era nʼabo abawaayo esadaaka oku kyoto basuna omugabo gwabwe ku sadaaka egibawaayo?
1CO 9:14 Era nʼomu ngeri enanyere eyo oMusengwa oYesu yalagiire ati abo abalaabba aMawuliro aMasa bali nʼokusunanga ebyokwebbesyawo kuzwa mu baabo abebalaabbamu aMawuliro aMasa.
1CO 9:15 Neye nze tinkoleseryeku kadi katyayi kati eidembe eeryo nago, era tindi kubawandiikira ebyo nga ndi nʼosuubi nti mwampa obubbeeri. Era kasinga nfa okukiraku omuntu owantoolaku ekyo ekinenyumiriziramu olwʼokulaabba egimuli anambula inywe okunsasula.
1CO 9:16 Owendaabba eeri abantu aMawuliro aMasa, timpezya okwenyumiriza olwʼekyo olwʼokubba oKibbumba yandagiire okukikola, era nga mba wakugada owentalaabba aMawuliro aMasa ago.
1CO 9:17 Singa okulaabba okwo nkukola lwʼokwetakirya, nandibbaire nsaanira okunsasula empeera. Neye atyanu ngʼowendaabba olwʼokubba oKibbumba yakunkwatisirye mba ndi kukolanga gubanesigire okukola.
1CO 9:18 Kale olwo atyanu mba nsuubira mpeeraki? Empeera yange ikwo kulaabba Mawuliro aMasa nga mpaawo gunsasulisirye. Era eyo niiyo ensonga lwaki timbanzira nakimo naire ebyo ebinsaanira okusuna owendaabba aMawuliro aMasa eeri abantu.
1CO 9:19 Waire nga ndi wʼeidembe era nga tindi mugalama wa muntu kadi moiza, nasuukire mugalama wa buli muntu kaisi ndeete abangi eeri oKurisito.
1CO 9:20 Era owenabbaire omu Bayudaaya nasuukire ooti Muyudaaya, kaisi ndeete aBayudaaya eeri oKurisito. Kaisi owenabbaire mwabo abekyetaagisya kwabira ku Mateeka, nasuukire ooti niibo kaisi mbaleete eeri oKurisito.
1CO 9:21 Era owenabbaire omu Batali Bayudaaya, nasuukire ooti tindi Muyudaaya, kaisi mbaleete bona eeri oKurisito, ekyo tikitegeeza kiti tinkwata aMateeka ga Kibbumba, wazira nkwata aMateeka aga Kurisito.
1CO 9:22 Nʼowenabbaire omu abʼokwikirirya okunafu nasuukire ooti wʼokwikirirya kunafu kaisi mbaleete eeri oKurisito. Nacuukanga nʼembeera yonayona eyʼabantu omu bantu bonabona, kaisi mu buli ngeri mpezye okuleeta abamo omu kulokoka.
1CO 9:23 Ebyo byonabyona mbikola olwʼokubba ntaka aMawuliro aMasa geyongere okusalaana, kaisi ngabane oku bisa ebizwa omu Mawuliro ago.
1CO 9:24 Era timukimaite muti omu mbiro egyʼempaka abairuka babba bangi, neye ogubawa ekirabo abba moiza? Kale mwirukenge mungeri eyo egimwezya okusuna ekirabo.
1CO 9:25 Atyanu buli muntu eyemigira omu mizeenyo egyʼempaka yeetendeka nʼokwegendereza. Era ibo bakola batyo kaisi ni babawa ngule eyo ebebenyeka, neye iswe tukola omu ngeri eyo kaisi batuwe engule etebebenyeka emirembe gyonagyona.
1CO 9:26 Nʼolwekyo ngʼomwiruki owairuka lwʼekigendererwa, zena ntyo niiye oweneefaaku okuweererya oKibbumba nʼamaani. Era kityo wekiri nakimo ngʼomukubbi wʼebikonde oweyeefaaku kukubba yooyo ogwalwana naye amantakubba eibbanga.
1CO 9:27 Era zena mbonereza omubiri ogwange era ngufuga kaisi owenaabba mmalire okulaabba aMawuliro aMasa oKibbumba tiyankoba ati tinsaanira okusuna ekirabo.
1CO 10:1 Atyanu boluganda, ntaka mumanye muti abazeiza baiswe bonabona, batambuliranga ansi wʼekireri ekyabalungamyanga, oKibbumba oweyabbaire ngʼababitya omu Nyanza eNtukuliki.
1CO 10:2 Ekyo ekyʼokutambulira ansi wʼekireri nʼokubita omu nyanza kyabbaire ooti bonabona bababatizire era ni basuuka basengereri ba Musa.
1CO 10:3 Era bonabona balyanga kyokulya kinanyere ekyo ekyʼomwoyo oKibbumba ekiyabagabiranga.
1CO 10:4 Era bonabona banywanga maizi ga mwoyo gananyere ago oKibbumba ageyabagabiranga nga gazwa omwibbaale erya mwoyo eryatambulanga nabo, era eibbaale eeryo yabbaire Kurisito.
1CO 10:5 Neye era abakira obungi kwibo, oKibbumba yabanyiigiire, nʼolwekyo bangi kwibo ni bafa era nʼemirambo gyabwe ni gimagalikira omwidungu ooti bisubi.
1CO 10:6 Atyanu ebintu ebyo byabbairewo ngʼekyokuboneraku eeri iswe, kaisi titwegombanga okukola ebikole ebibbibibbi, ngʼabazeiza baiswe owebakolere.
1CO 10:7 Aale titwasinzanga ebifaananyi, ngʼabamo kwabo owebakolere, era ngʼowebakiwandiikire bati, “Abantu batyaime okulya nʼokunywa, kaisi ni basetuka okubinira ebifaananyi amabina gʼoweemu.”
1CO 10:8 Kale iswe tituli nʼokukola ebikole ebyobulendi ngʼabamo kwabo owebakolere, era ni kizweraku abantu 23,000 okufa omu lunaku olumo.
1CO 10:9 Era titwakemanga oKurisito okubona ooba ngʼayinza okutubonereza, ngʼabamo kwabo owebamukemere, ni kibazweraku empiri okubaita.
1CO 10:10 Era titwezulugumanga, ngʼabamo kwabo owebeezulugumire, ni kizweraku oKibbumba okutuma omalaika owʼokufa, nʼabaita.
1CO 10:11 Atyanu ebintu ebyo ebyatuukire oku bantu abo, byabbaire byokuboneraku eeri iswe, era babiwandiikire lwʼokutulabula niiswe abaliwo ngʼenkomerero yatira okutuuka.
1CO 10:12 Nʼolwekyo oyo aseega ati ayemereire kusani omu kwikiriryakwe, ali nʼokwegenderezanga kaisi tiyaagwa nʼakuzwamu.
1CO 10:13 Mumanye muti ebikemo ebimubitamu niibyo ebituuka oku bantu bonabona. Iye oKibbumba mwesigwa, era tiyalekenge ni babakema okukiraku ekimwezya okugumira. Neye owebabakemanga era yabawanga engeri yʼokukigumira era awo nʼabateekerawo nʼengeri yʼokukibitamu.
1CO 10:14 Nʼolwekyo bainange abatake, mwewalenge okusinza ebifaananyi.
1CO 10:15 Era ntumula na inywe nga mmaite nti muli bantu abategeera. Kale musalewo oku bintumula ooba nga bituuce.
1CO 10:16 Owetunywa oku kikopo kyʼenviinyo egitubba tusabiire enkabi, titubba tugabana ku musaaye gwa Kurisito? Era owetulya omugaati ogwo ogutuvunavunamu titubba tugabana ku mubiri gwa Kurisito?
1CO 10:17 Atyanu olwʼokubba omugaati igwo gumo ogutuvunavunamu okulya, iswe abangi tuli omubiri gumo, olwʼokubba swenaswena tugabana oku mugaati gumo ogwo.
1CO 10:18 Aale mubonere oku Baisirairi, ibo owebalya esadaaka egibabba bawongere oku kyoto, tigibaleeta omu kintu ekimo nga bagiwaayo eeri oKibbumba?
1CO 10:19 Olwo owenkoba ntyo mba ntegeeza nti ebyokulya ebibawongere eeri ebifaananyi ebyʼokusinza biri nʼekibikola? Ooba nti ebifaananyi ebyo ibyo biri nʼamaani?
1CO 10:20 Kadi, tiniikyo ekintegeeza. Ekinkoba kiri kiti, ebyo abantu ebibasadaaka, babiwonga eeri mizimu, neye tibabiwonga eeri Kibbumba. Kale tintaka inywe mubbe nʼenkolagana nʼemizimu.
1CO 10:21 Inywe timwezya okunywa oku kikopo kya Musengwa, kaisi tete ni munywa nʼoku kikopo kyʼemizimu. Era inywe timwezya okulya ekyokulya oku menza ya Musengwa, kaisi tete ni mulya nʼekyʼoku menza yʼemizimu.
1CO 10:22 Aale owetukola tutyo, olwo titubba tusetula busungu bwa Musengwa iye oKibbumba? Inywe museega muti tuli nʼamaani okumukiraku?
1CO 10:23 Atyanu abamo kwinywe mukoba muti, “Banjikirirya okukola ekintu kyonakyona.” Dala niiye owekiri, neye tibyonabyona nti bigasa. Kale zena nkoba nti, “Banjikirirya okukola ekintu kyonakyona.” Neye nga tibyonabyona nti bibbeera omuntu okukula omu bya mwoyo.
1CO 10:24 Kale atyanu buli moiza kwinywe tiyaafangayo ku kwegasa niiye onyere, neye afengeyo ku kugasa bandi.
1CO 10:25 Buli ekibatunda omu katale, olyenge-kulya anambula kwegogonya ngʼoseega oti, amo ni kibba nga kiwonge eeri ebifaananyi.
1CO 10:26 Ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti, “Ekyalo nʼebintu byonabyona ebirimu bya Musengwa iye oKibbumba.”
1CO 10:27 Era omuntu atali mwikirirya owakwetanga oku kiinulo, era nʼosiima okwaba, buli ekibakuleeteranga okulya, olyenge-kulya anambula kwegogonya ngʼoseega oti, amo ni kibba nga kiwonge eeri ebifaananyi.
1CO 10:28 Neye omuntu owakukobanga ati, “Ekyokulya ekyo bakiwongereyo eeri ebifaananyi,” awo tokiryanga olwʼoyo akukobeire, nʼolwʼenseega okutabbaawo eti, tikisa okukirya.
1CO 10:29 Ekyo tintegeeza nseegayo neye yʼoodi akukobeire. Ekyo kityo olwʼokubba aale lwaki eidembe lyange liri nʼokusinzirira ku nseega yʼomuntu gondi?
1CO 10:30 Atyanu owendya ekyokulya nga neebalya oKibbumba, lwaki bannenya olwʼekyo ekinebaliryaku oKibbumba?
1CO 10:31 Kale byonabyona ebimwakolanga, abba kulya ooba kunywa, mubikolenge nga mugenderera kugulumalya Kibbumba.
1CO 10:32 Aale atyanu timuzwerangaku aBayudaaya ooba aBayonaani, ooba abʼekanisa ya Kibbumba okwesiitaala.
1CO 10:33 Era abantu nywenanywena mubbe ooti ninze. Ekyo kityo olwʼokubba mu byonabyona ebinkola tinfaayo ku kwegasa ninze onyere, neye nfaayo kugasa bantu bonabona kaisi bayezye okulokoka.
1CO 11:1 Kale mubonere ku ninze, nga zena owembonera oku Kurisito.
1CO 11:2 Atyanu, mbasiima olwʼokubba mwebukirya bulijo ebintu byonabyona ngʼowenabeegeserye era ni mukwata nʼenjegesya kusani nakimo ngʼowenabeegeserye.
1CO 11:3 Neye ntaka mutegeere muti oKurisito niiye omutwe gwa buli musaiza, era omusaiza niiye omutwe gwa mukaliwe, era oKibbumba niiye omutwe gwa Kurisito.
1CO 11:4 Kale omusaiza yenayena owaasaba oKibbumba, ooba owaatuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba ngʼabiikireku omutwegwe, aswaza omutwegwe.
1CO 11:5 Neye omukali yenayena owaatabiikaku omutwegwe ngʼasaba oKibbumba, ooba ngʼatuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba, aswaza oibaaye. Ekyo kityo olwʼokubba omukali oyo abbeera nakimo ooti amo amweireku enziiri.
1CO 11:6 Kale omukali owaatabiikaku omutwegwe, ali nʼokumwaku enziirigye. Neye olwʼokubba omukali owamwaku enziirigye, ooba owagipyekulaku kiswaza, ali nʼokubiikangaku omutwegwe.
1CO 11:7 Neye omusaiza iye tasaaniire okubiikaku omutwegwe ngʼasaba oKibbumba, olwʼokubba omusaiza bamubbumbire mu kifaananyi kya Kibbumba era niiye alaga ekitiisya kya Kibbumba. Wazira omukali iye alaga kitiisya kya musaiza.
1CO 11:8 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba tiyabbumbire omusaiza ngʼamutoola mu mukali, neye omukali niiye oguyabbumbire ngʼamutoola omu musaiza.
1CO 11:9 Era omusaiza tibamubbumbiire mukali, neye omukali niiye ogubabbumbiire omusaiza.
1CO 11:10 Nʼolwekyo era nʼolwʼabamalaika okumanya, omukali asaaniire okubiikangaku omutwegwe ngʼakamanyiciryo akalaga kati oibaaye amufuga.
1CO 11:11 Waire nga kityo, neye era omu Musengwa, omukali taliwo kululwe yenkani neye lwʼokubba omusaiza aliwo, era nʼomusaiza taliwo kululwe yenkani neye lwʼokubba omukali aliwo.
1CO 11:12 Ekyo kityo olwʼokubba ngʼomukali eyasookere owebamubbumbire kuzwa mu musaiza, atyanu buli musaiza, azwa mu mukali. Neye era buli kimo kizwa eeri Kibbumba.
1CO 11:13 Aale inywe abananyere musalewo, kibba kisa omukali okusaba oKibbumba nga tabiikireku omutwegwe?
1CO 11:14 Olwo inywe timukimaite muti tikyobuntu era kiswaza omusaiza owaabbaaku enziiri empaavu oku mutwe?
1CO 11:15 Neye tete omukali iye owaabba nʼenziiri empaavu oku mutwe kibba kitiisya kyʼomukali oyo. Ekyo kityo olwʼokubba enziiri bagimuwaire gyʼokubiika ku mutwegwe.
1CO 11:16 Neye omuntu yenayena owaabba ngʼataka okunjakanisya omu nsonga eyo, ekimmukobera kiri kiti, iswe waire abʼekanisa ya Kibbumba tubula nkola gendi egitukolesya omu kusinza.
1CO 11:17 Neye atyanu ebikwata oku nsonga eenu timbasiima, olwʼokubba owemukumbaana tibibba bisa, neye bibba bibbibibbi.
1CO 11:18 Era ekisookera nakimo, mpulira mbu inywe owemukumbaana okusinza ngʼekanisa, mugabukanamu. Era ekyo zena nkiikiriryakuumu.
1CO 11:19 Ekyo kityo olwʼokubba okugabukanamu kuteekwa kubbaawo mwinywe kaisi abatuukana mwinywe bamanyikane.
1CO 11:20 Inywe atyanu owemukumbaana okusinza, ekyo ekimulya tikiinulo kya Musengwa.
1CO 11:21 Ekyo kityo olwʼokubba inywe owemubba mulya, buli muntu alya kyokulyakye. Era abamo bazwawo nʼenzala, nʼabandi nga ibo bateemeire.
1CO 11:22 Olwo mukola mutyo olwʼokubba mudamba bisito ebyokuliirangamu nʼokunywerangamu? Ooba munyooma bʼekanisa ya Kibbumba abanaanywe, era nʼokuswaza abo abadamba ebyokulya? Mbakobe niki? Olwo mbasiime olwʼekyo? Kadi, tinabasiime.
1CO 11:23 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa oYesu ebintu ebiyanjegeserye zena niibyo ebinabeegeserye inywe. Nabakobere nti oMusengwa oYesu, omu kiire kidi ekibamuliriiremu olukwe, yatoire omugaati,
1CO 11:24 ni yeebalya oKibbumba, kaisi nʼaguvunavunamu, era nʼakoba ati, “Gunu niigwo omubiri gwange ogumpaayo okulwanywe. Mukolenge kinu olwa kunjebukirya.”
1CO 11:25 Ekiinulo owekyawoire, nʼabawa ekikopo ekyʼenviinyo omu ngeri enanyere eyo, ngʼakoba ati, “Ekikopo kinu niigwo omusaaye gwange ogukakasa endagaano eya Kibbumba empyaka. Mukolenge ekyo, era buli owemwakinywangaku, mukinywengeku olwʼokunjebukirya ninze.”
1CO 11:26 Ekyo kityo olwʼokubba buli owemulya oku mugaati ogwo, era buli owemunywa oku kikopo ekyo, mubba mulaabba eeri abantu amazima agʼokufa okwa Musengwa oYesu paka oluyaliirira.
1CO 11:27 Nʼolwekyo buli alya oku mugaati ogwo, ooba anywa oku kikopo ekyʼenviinyo ekyo ekya Musengwa oYesu omu ngeri etesaaniire, oyo yalibba abbengere omusango oku mubiri nʼoku musaaye gwa Musengwa oYesu.
1CO 11:28 Kale atyanu omuntu asookenge kwekebera, kaisi nʼalya oku mugaati ogwo era kaisi nʼanywa oku kikopo kyʼenviinyo ekyo.
1CO 11:29 Ekyo kityo olwʼokubba singa abantu tibabona amakulu agʼomubiri gwa Musengwa oYesu owebabba balya omugaati ogwo era nga banywa oku kikopo ekyʼenviinyo ekyo, beereetaku musango.
1CO 11:30 Kagira mwinywe mulimu bangi abalwaire nʼabanafu omu mibiri, era bangi abafiire.
1CO 11:31 Neye singa tusooka ni twekebera, oKibbumba tiyanditusaliire omusango.
1CO 11:32 Neye oMusengwa iye oKibbumba owatusalira omusango atugolola, kaisi oku nkomerero omusango tigwatusingira aamo nʼekyalo.
1CO 11:33 Kale boluganda, owemukumbaananga aamo okulya, mukuumanganenge.
1CO 11:34 Era singa wabbaawo enzala ogweruma, asookenge kulya ngʼakaali ali ika, kaisi owemukumbaana aamo nandi kibazweramu Kibbumba kubasalira musango. Ebindi bidi ebimwampandiikireku, nalibakobera ekyokukola nga njizire.
1CO 12:1 Atyanu boluganda, ebikwata oku birabo oMwoyo oMweru ebyagaba, tintaka mubbe omu butamanya.
1CO 12:2 Inywe mumaite muti owemwabbaire nga mukaali bakaafiiri, ebintu bingi ebyaliibirye enseega gyanywe era ni bibagotesya ni musinzanga ebifaananyi era ebitatumula.
1CO 12:3 Nʼolwekyo ntaka mumanye muti mpaawo muntu, oMwoyo wa Kibbumba ogwalungamya ayezya okukoba ati, “OYesu mulaame.” Era mpaawo ayezya okubbutula ati, “OYesu niiye oMusengwa,” okutoolaku ngʼoMwoyo oMutukulye niiye amulungamirye.
1CO 12:4 Atyanu waliwo ebirabo byʼoMwoyo oMutukulye ebyʼengeri nyingi, neye oMwoyo oMutukulye abigaba iye moiza.
1CO 12:5 Era waliwo engeri nyingi egyʼokuweereryamu oMusengwa, neye oMusengwa oyo iye moiza.
1CO 12:6 Era waliwo okukola kwʼengeri nyingi omu bantu, neye oKibbumba oyo iye moiza abayezyesya bonabona mu buli kibakola.
1CO 12:7 Atyanu iye oMwoyo wa Kibbumba agabira buli moiza ekirabo olwʼokugasangana.
1CO 12:8 Era oMwoyo oyo agabira omuntu ekirabo kyʼokuwanga amalabuki niiye oMwoyo onyere oyo agabira omuntu ogondi kidi ekyʼokubbanga nʼokumanya.
1CO 12:9 Era oMwoyo onyere oyo niiye ayezyesya omuntu ogondi iye kubba nʼokwikirirya, nʼogondi nʼamuwa kirabo kyʼokulamya balwaire.
1CO 12:10 Kaisi ogondi nʼamuwa kirabo kyʼokukolanga byamagero, nʼogondi nʼamuwa kyʼokutuucanga ku bantu bunaabbi. Era nʼogondi nʼamuwa kirabo kyʼokwabulangawo myoyo egizwa eeri oKibbumba nʼegizwa eeri oSitaani. Kaisi ogondi nʼamuwa kirabo kyʼokutumulanga mu ntumu gyʼoMwoyo oMweru, era nʼogondi nʼamuwa kyʼokuvuunulanga ntumu nago.
1CO 12:11 Neye oMwoyo oMweru oyo akola ebyo byonabyona ali moiza, era niiye onyere oyo awa buli muntu ekirabo ekyʼenjawulo, oMwoyo nago onyere ngʼowaataka.
1CO 12:12 OKurisito ali ooti mubiri gwa muntu, igwo oguli nʼebitundu ebingi, neye nga guli mubiri gumo, newankubbaire nga guli nʼebitundu ebyʼenjawulo.
1CO 12:13 Nʼomu ngeri enanyere eyo, swenaswena, waire aBayudaaya ooba aBayonaani, waire abagalama ooba abʼeidembe, batubatizire nʼoMwoyo moiza. Era oKibbumba yatuwaire swenaswena oMwoyo nanyere oyo atyama omu myoyo gyaiswe.
1CO 12:14 Era nʼomubiri tigubba nʼekitundu kimo, neye gubba nʼebitundu bingi.
1CO 12:15 Aale atyanu singa ekigere kikoba kiti, “Nze olwʼokubba tindi ngalo, nʼolwekyo tindi kitundu kyʼoku mubiri,” ekyo tikikisuuca okubba tikitundu kyʼoku mubiri ogwo.
1CO 12:16 Era singa ekitwi kikoba kiti, “Nze olwʼokubba tindi liiso, nʼolwekyo tindi kitundu kyʼoku mubiri ogwo,” ekyo tikikisuuca okubba tikitundu kyʼoku mubiri ogwo.
1CO 12:17 Olwo singa omubiri gwonagwona gwabbaire liiso, gwandiwuliirenge gutya? Era singa omubiri gwonagwona gwabbaire kitwi, gwandifunyiiryenge gutya?
1CO 12:18 Neye atyanu oKibbumba yateekere oku mubiri ebitundu ebyʼenjawulo, ni bibba nakimo ngʼoweyatakire bibbe.
1CO 12:19 Olwo singa ebitundu byonabyona ebyʼomubiri byabbaire kitundu kimo, omubiri gwandibbairewo gutya?
1CO 12:20 Neye atyanu kiri kiti, ebitundu ebyʼomubiri biri bingi, neye igwo omubiri guli gumo.
1CO 12:21 Nʼolwekyo eriiso tiryezya okukoba engalo liti, “Iwe tinkwetaaga,” era waire mutwe tigwezya okukoba ebigere guti, “Inywe timbeetaaga.”
1CO 12:22 Neye omu mazima, ebitundu ebyʼomubiri ebiboneka ooti niibyo ebikira obunafu, niibyo ebikira okubba ebyetaagisya.
1CO 12:23 Era ebitundu ebyʼomubiri ebyo ebituseega okubba ebibanyooma, niibyo ebitukira okuwa ekitiisya, era ebitundu ebyo ebitaboneka kusani, niibyo ebitubiikaku nʼokwegendereza nga tubiwa ekitiisya ekikira obunene.
1CO 12:24 Neye ebitundu byaiswe ebikira okuboneka kusani ibyo tibyetaaga kubirabirira ino. Wazira oKibbumba yayungisirye aamo ebitundu byʼomubiri omu ngeri nti kyezyesye abantu okuwa ebitundu bidi ebibanyooma ekitiisya ekikira obunene.
1CO 12:25 OKibbumba yakolere atyo, kaisi ebitundu byʼomubiri tibyezya okwesalasalamu, neye bibbeeranganenge.
1CO 12:26 Era singa ekitundu ekimo ekyʼomubiri kisuna obulumi, nʼebitundu ebindi byonabyona bikaanyira aamo nakyo. Era singa ekitundu ekimo bakiwa ekitiisya, ebitundu byonabyona bisangaalira aamo nakyo.
1CO 12:27 Atyanu inywe nywenanywena muli mubiri gwa Kurisito, era buli moiza kwinywe kitundu kyʼoku mubiri ogwo.
1CO 12:28 Era omu kanisa, oKibbumba yateekeremu abantu, abasooka batume, nʼabokubiri banaabbi, nʼabokusatu basomesya. Awo atyanu abairaku, baadi abakola ebyamagero, nʼabo abeyawaire ekirabo kya kulamya abalwaire, nʼabo ababbeera abantu, nʼabeekubbemberi, era nʼabatumula omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru.
1CO 12:29 Aale atyanu abantu bonabona batume? Ooba bonabona banaabbi? Ooba bonabona basomesya? Ooba bonabona bakola ebyamagero?
1CO 12:30 Ooba bonabona bali nʼekirabo ekyʼokulamya abalwaire? Ooba bonabona batumula entumu gyʼoMwoyo oMweru? Ooba bonabona bayezya okuvuunula entumu nago?
1CO 12:31 Aale inywe atyanu munuwirire kusuna birabo ebikira obukulu. Neye era njaba okubalaga enzira ekirira nakimo obusa.
1CO 13:1 Singa ntumula entumu egyʼabantu nʼegyʼabamalaika neye nga mbula okutaka, mba ooti kide ekivuga, ooba ooti muyoga ogusagala nga tigukola amakulu eeri abulisisya.
1CO 13:2 Era singa mba nʼekirabo kyʼokutuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba, era ni ntegeera nʼebyamabye byonabyona, era ni mmanya nʼebintu byonabyona, era ni mba nʼokwikirirya kwonakwona okutoolawo ensozi, neye nga mbula okutaka, mba kinambulamu.
1CO 13:3 Era singa ngabira abadoobi ebindinabyo byonabyona, era ni njaala nʼomubiri gwange ni bagwoca, neye nga mbula okutaka, mpaawo kinsunamu.
1CO 13:4 Okutaka kuguminkiriza era kuli nʼekisa. Era okutaka tikubba nʼengongi ooba tikwepanka. Era okutaka tikubba nʼamalala,
1CO 13:5 ooba tikutumula ebisongolye. Era tikunoonia byakwo byonkani. Era okutaka tikunyiiga mangu, ooba tikubisa oku mwoyo ebyo abantu ebibakukola ebirumirirya.
1CO 13:6 Era okutaka tikusangaalira ebikole ebibbibibbi, wazira kusangaalira mazima.
1CO 13:7 Era okutaka kugumira ebintu byonabyona, era ni kwesiga bulijo ebintu byonabyona, era omu bintu byonabyona ni kusigala nga kuli nʼosuubi, era ni kuguminkiriza ebintu byonabyona.
1CO 13:8 Era okutaka tikwalikoma. Neye ibwo obukwenda obuzwa eeri oKibbumba bwalikoma. Era nʼentumu gyʼoMwoyo oMweru gyalikoma. Era nʼokumanya kwona kwalikoma.
1CO 13:9 Nkoba ntyo olwʼokubba ekirabo kyaiswe ekyʼokumanya era nʼekyʼokutuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba tibiri mu bwizulye.
1CO 13:10 Neye ebyo ebiizulye owebyaliiza, olwo awo ibyo ebitali biizulye byalibba nga tibikaali byetaagisya.
1CO 13:11 Owenabbaire nkaali omutomuto, natumulanga ngʼomutomuto, era naseeganga ngʼomutomuto era nafumintirizanga ngʼomutomuto. Neye owenakulire, nazwire omu lutoluto.
1CO 13:12 Atyanu ekitubona oku Kibbumba kifaananaku nʼekifaananyi ekibonekera omu ndabirwamu entangaali. Neye oluzwanyuma twalimubona maiso ku maiso. Era atyanu titumaite buli kintu neye kwolwo twalibimanya byonabyona, ngʼoKibbumba owatutegeerera nakimo iswe.
1CO 13:13 Neye ngʼebyo biri awo, ebisatu binu bikaali biriwo: Okwikirirya, nʼosuubi, era nʼokutaka. Neye ekikirira nakimo obukulu kwebyo, ikwo kutaka.
1CO 14:1 Kale atyanu mwefudengeku okubona muti mutakangananga, era munuwirirenge ino okusuna ebirabo byʼoMwoyo oMweru, nʼokukira eino ekirabo ekyʼokutuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba.
1CO 14:2 Ekyo kityo olwʼokubba iye oyo atumula entumu gyʼoMwoyo oMweru, tatumula nʼabantu, neye atumula nʼoKibbumba, olwʼokubba ebyatumula mpaawo abitegeera. Era ebyama ebyatumula, oMwoyo oMweru niiye amwezyesya okubitumula.
1CO 14:3 Neye iye oyo atuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba, abakobera era ni bibabbeera, era ni bibairyamu amaani, era ni bibagumya.
1CO 14:4 Iye oyo atumula entumu gyʼoMwoyo oMweru, yeegasa yenkani. Neye iye oyo atuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba, agasa kanisa yonayona.
1CO 14:5 Atyanu nanditakire nywenanywena okutumula entumu gyʼoMwoyo oMweru, neye ekikiraku niikyo inywe okubba nʼekirabo ekyʼokutuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba. Ekyo kityo olwʼokubba iye oyo atuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba, agasa ino okukiraku oyo atumula entumu gyʼoMwoyo oMweru, okutoolaku nga waliwo agivuunula, kaisi kyezye okugasa ekanisa.
1CO 14:6 Atyanu boluganda, singa njiza egimuli ni ntumula omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru, mba mbagasire niki? Mba mbula ekimbagasa okutoolaku nga mbakobeire kubiikula kwa Kibbumba, ooba byokumanya, ooba bukwenda obuzwa eeri oKibbumba, ooba byokulungamya.
1CO 14:7 Era nʼomu ngeri enanyere eyo, ebivuga ebibula obwomi, ngʼomulere ooba otongoli, owebitavuga nga bitegerekeka, omuntu amanyicamu atya obusa obuli omu kuvuga okwo?
1CO 14:8 Era singa ekondeere erabula tevuga kusani okutegerekeka, naani ayezya okumanya ni yeetegekera okulwana olutalo?
1CO 14:9 Kale kiri kityo nʼeeri inywe nywena. Okutoolaku ngʼotumwire omu lutumu omuntu olwategeera, omuntu abba yamanya atya ebyokoba? Era okutumula okwo kubba kwagotera mu mpewo.
1CO 14:10 Mazima dala waliwo entumu nyingi egyʼenjawulo oku kyalo, era buli lutumu luli nʼamakulu.
1CO 14:11 Neye owemba nga tintegeera olutumu omuntu olwatumula, mba ooti munamawanga eeri oyo atumula, era yena abba ooti munamawanga egyendi.
1CO 14:12 Kale inywe, olwʼokubba kiti, munuwirira ino okusuna ebirabo byʼoMwoyo oMweru, mwefudengeku kusuna biibyo ebigasa ekanisa.
1CO 14:13 Nʼolwekyo, iye oyo atumula omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru, ali nʼokusaba oKibbumba amuwe ekirabo kyʼokugivuunula.
1CO 14:14 Ekyo kityo olwʼokubba singa nsaba oKibbumba omu lutumu lwʼoMwoyo oMweru, omwoyo gwange gubba gusaba, neye mba tintegeera ekimbutula.
1CO 14:15 Kale owekibba nga kityo nkole niki? Ntaka omwoyo gwange gusabe oKibbumba nga nkolesya ebibono ebintegeera. Era omwoyo gwange gwembe, nga nkolesya ebibono ebintegeera.
1CO 14:16 Anambula ekyo, singa owuuja oKibbumba nʼomwoyogwo gwonkani, omuntu abula ekirabo kyʼokuvuunula ayezya atya okwiramu ati, “Amiina,” omu kuwuujakwo aate nga tategeera ekyokoba?
1CO 14:17 Mazima oyezya okubba ngʼowuuja kusani ino oKibbumba, neye nga tikigasaku omuntu oyo.
1CO 14:18 Neebalya oKibbumba nti nze mbakira nywenanywena okutumula omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru.
1CO 14:19 Neye omu lukumbaana olwʼekanisa, kasinga ntumula ebibono bitaanu ebibategeera olwʼokulungamya abandi, okukiraku oluntumula ebibono enkumi nʼenkumi, omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru.
1CO 14:20 Kale boluganda timwabba ooti baana batobato omu nseega gyanywe. Wazira mubbe ooti baana abatobato ababula okumanya kwʼokukola ebikole ebibbibibbi, neye museegenge ooti bantu bakulu omu bwomi bwʼomwoyo.
1CO 14:21 Omu Biwandiike bakiwandiikire bati: “Nalitumula nʼabantu bange nga nkolesya abantu abatumula entumu gyʼoMwoyo oMweru, era nga nkolesya nʼentumu gyʼabantu egibatamaite, neye era tibalimpulisisya.” OMusengwa iye oKibbumba atyo niiye owaakoba.
1CO 14:22 Kale atyanu entumu gyʼoMwoyo oMweru tikamanyiciryo kʼamaani ga Kibbumba mu baikirirya, neye mu batali baikirirya. Kaisi okutuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba, iko kamanyiciryo kʼamaani ga Kibbumba mu baikirirya, neye timu batali baikirirya.
1CO 14:23 Kale singa ekanisa yonayona ekumbaana, kaisi buli muntu nʼatumula omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru, era abantu abatakitegeera, ooba abatali baikirirya ni baingira, tibakoba bati mulalukire?
1CO 14:24 Neye singa atali mwikirirya ooba omuntu atakitegeera aingira nga buli moiza ali kuwa bunaabbi, aikirirya ati akola ebikole ebibbibibbi olwʼebyo byonabyona ebimutumula era ni bimusalira omusango.
1CO 14:25 Era ebyo ebimutumula byalyemula ebyama byʼomu mwoyogwe. Kale yaligwa oku mazwige nʼasinza oKibbumba, nga waakoba ati, “Dala oKibbumba ali mwinywe.”
1CO 14:26 Kale boluganda, kinu niikyo ekimuli nʼokukolanga. Owemukumbaana okusinza oKibbumba, omoiza ayezya okubba nʼolwembo. Iye ogondi ayezya okubba nʼokwegesya. Kaisi ogondi iye nʼatumula Kibbumba ekyamubiikuliire, nʼogondi nʼatumula omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru kaisi ogondi nʼagivuunula. Ebyo byonabyona muteekwa okubikolanga lwʼokugasa kanisa.
1CO 14:27 Singa wabbaawo atumula omu lutumu lwʼoMwoyo oMweru, bali nʼokubba babiri ooba nga tibabitawo omu basatu. Neye ali nʼokutumulanga moiza moiza, era nga waliwo ateekwa okuvuunula.
1CO 14:28 Neye singa avuunula abba abulawo, olwo omuntu oyo abba tali nʼokutumula omu lutumu olwo ngʼali omu lukumbaana olwo. Wazira, abba ali nʼokutumula yenkani nʼoKibbumba.
1CO 14:29 Atyanu abantu babiri ooba basatu niibo abali nʼokutumula obukwenda obuzwa eeri oKibbumba, ngʼabandi babwekeenenya.
1CO 14:30 Neye singa omoiza oku batyaime omu lukumbaana asuna obukwenda okuzwa eeri oKibbumba, oodi abbaire atumula ali nʼokusirika kaisi omwinaye yena nʼatumula.
1CO 14:31 Ekyo kityo olwʼokubba nywenanywena mwezya okutuuca oku bantu obukwenda obuzwa eeri oKibbumba mu kiiwu, kaisi abantu bonabona ni bayezya okwega era ni bairamu amaani.
1CO 14:32 Era abo abali nʼekirabo ekyʼobunaabbi, bali nʼokufuga ekirabo kyabwe.
1CO 14:33 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba iye tiKibbumba wʼakavuuyo, neye wʼeidembe, era ngʼowekibba omu makanisa gonagona agʼabatuukirirye.
1CO 14:34 Abakali bali nʼokusirikanga busiriki omu nkumbaana gyʼekanisa. Ekyo kityo olwʼokubba tibabaikirirya okutumula, era bali nʼokubba mu kugonda, nga nʼaMateeka ga Musa gona owegakoba.
1CO 14:35 Singa wabbaawo ekibataka okumanya, bakibuulyenge abaibaabwe e ika. Ekyo kityo olwʼokubba kiswaza singa omukali atumula omu lukumbaana olwʼekanisa.
1CO 14:36 Dala museega muti ekibono kya Kibbumba kyazwereire mu niinywe? Ooba, niinywe nywenkani omwakisunire?
1CO 14:37 Singa omuntu yenayena aseega ati naabbi wa Kibbumba, ooba ati ali nʼekirabo kyʼoMwoyo oMweru, ali nʼokutegeera ati ebindikubawandiikira, ibyo biragiro bya Musengwa.
1CO 14:38 Neye singa ekyo omuntu akigaana, yena ngʼoKibbumba amugaana.
1CO 14:39 Kale boluganda, munuwirirenge ino kutuuca ku bantu bukwenda obuzwa eeri oKibbumba, neye timuloberyanga okutumula omu ntumu gyʼoMwoyo oMweru.
1CO 14:40 Neye byonabyona bali nʼokubikolanga kusani era mu ngeri eyabirana.
1CO 15:1 Atyanu boluganda ntaka okubeebukirya aMawuliro aMasa agenalaabbire eeri inywe ni mugaikirirya era nga niigo okwikirirya kwanywe oku kwemereire.
1CO 15:2 Era aMawuliro aMasa ago niigo agabalokola singa mugumira oku kibono ekinalaabbire egimuli. Ekikoba kiti anambula ekyo, okwikirirya kwanywe kubba kwabbaire mpaamu makulu.
1CO 15:3 Ekyo kityo olwʼokubba nasunire aMawuliro aMasa ago ngʼekintu ekikirira nakimo obukulu era zena ni mbawa inywe. Era gali gati, oKurisito yafiire olwʼebikole byaiswe ebibbibibbi, ngʼeBiwandiike owebikoba.
1CO 15:4 Era bamuliikire, nʼoluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu oKibbumba nʼamuzuukiza era ngʼeBiwandiike owebikoba.
1CO 15:5 Era kiti yabonekeire oKeefa, kaisi nʼabonekera nʼabatume eikumi na babiri.
1CO 15:6 Era oluzwanyuma nʼabonekera aboluganda ababitawo omu 500 nga bonabona bakumbaine aamo. Era abakira obungi kwibo bakaali boomi, waire ngʼabamo bafiire.
1CO 15:7 Era nʼabonekera nʼoYaakobbo, era oluzwanyuma nʼabonekera nʼabatume bonabona.
1CO 15:8 Oweyamalire okubonekera abo bonabona, olwo kaisi omu kusembyayo nʼambonekera zena, era owenasuukiire omutume nabbaire ooti mwana ogubabyaire ngʼabitireku ekiseera.
1CO 15:9 Ekyo kityo olwʼokubba ninze nsembayo ansi omu kitiisya omu batume. Era tinsaanira kadi okunjeta omutume, olwʼokubba nayiigaanirye ekanisa ya Kibbumba.
1CO 15:10 Neye ekisa kya Kibbumba, niikyo ekinsuucirye okubba kinu ekyendi, era ekisa ekiyankwatiire tikyafiire bwereere. Era tete nakolere ino ngʼomutume wa Kurisito okukiraku abatume abandi bonabona. Neye era nga tininze nkola, wazira ekisa kya Kibbumba ekiri na nze.
1CO 15:11 Kale atyanu abba ninze, ooba abatume abandi niibo abalaabba, neye era obukwenda bumo obutweyongera okulaabba, era nga niibwo obumwaikiriirye.
1CO 15:12 Atyanu obanga abantu balaabba bati oKibbumba yazuukizire oKurisito, abamo kwinywe mubba mutya okukoba muti tiwalibbaawo kuzuukira?
1CO 15:13 Kale owekibba kiti mpaawo kuzuukira, kibba kitegeeza kiti nʼoKurisito yena oKibbumba tiyamuzuukizire.
1CO 15:14 Era abba ngʼoKibbumba tiyazuukizire oKurisito, atyanu okulaabba kwaiswe, era nʼokwikirirya kwanywe bibba binambulamu.
1CO 15:15 Era tete tubba tuli kubbanga babbeyi bʼebyo ebikwata oku Kibbumba. Ekyo kityo olwʼokubba twakakasire abantu ekintu ekikwata oku Kibbumba tuti yazuukizire oKurisito. Era ekyo kibba tikituuce owekibba kiti mpaawo kuzuukira.
1CO 15:16 Kale obanga oKibbumba tazuukiza, abba tiyazuukizire kadi nʼoKurisito yena.
1CO 15:17 Era obanga oKibbumba tiyazuukizire oKurisito, okwikirirya kwanywe omu Kurisito kubba kunambulamu, era ekibbikibbi kibba kikaali kifuga omu bwomi bwanywe.
1CO 15:18 Era kibba kitegeeza kiti nʼabo abafiire nga baikirirya omu Kurisito, bajigirikire.
1CO 15:19 Era singa tubba nʼosuubi omu Kurisito kutubbeera mu bwomi bunu obwʼoku kyalo bwonkani, tubba niiswe otusaanira okutusaasira eino okukiraku omuntu yenayena oku kyalo.
1CO 15:20 Neye dala kya mazima kiti, oKibbumba yazuukizire oKurisito. Era ekyo yakikolere ngʼobukakafu okulaga ati era yalizuukiza abantu.
1CO 15:21 Era ngʼabantu owebafa olwʼomuntu omoiza ekiyakolere, omu ngeri enanyere eyo abafu bazuukira olwʼomuntu ogondi ekiyakolere.
1CO 15:22 Era nga buli muntu owaafa olwʼokubba swenaswena tuli mu lulyo lwʼAdamu, kale era nʼomu ngeri enanyere eyo abafu bonabona oKibbumba yalibazuukiza lwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito.
1CO 15:23 Neye mwekyo buli moiza ali nʼokukuuma kiiwukye ekyʼokumuzuukiza. OKurisito niiye oguyasookeireku, kaisi omu kiseera ekiyaliiriramu, abo abamwikiririryamu bona oKibbumba abazuukize.
1CO 15:24 Awo oluzwanyuma lwʼekyo, oKurisito yaliwangula emyoyo gyonagyona emibbimibbi egifuga, era egyʼobwezye, era egyʼamaani, era nʼobwakabaka obwo nʼabukwatisya oKibbumba oIteeye awo kaisi enkomerero nʼetuuka.
1CO 15:25 Ekyo kityo olwʼokubba oKurisito ateekwa okufuga ngʼoKabaka paka oKibbumba oweyaliwangula abalabe ba Kurisito bonabona.
1CO 15:26 Era omulabewe oguyalisembesyayo okujigirica, niiye oKufa.
1CO 15:27 Ekyo kityo olwʼokubba Kiwandiike kiti, “OKibbumba yateekere ebintu byonabyona ansi wʼobwezyebwe.” Neye eKiwandiike owekikoba kiti, “Okuteeka ebintu byonabyona ansi wʼobwezyebwe,” ekyo kimanye kusani kiti tikitwaliryamu oKibbumba iye eyawaire oKurisito ebintu byonabyona okubba ansi wʼobwezyebwe.
1CO 15:28 Era owaamala okusuna obwezye obufuga ebintu byonabyona, awo oKurisito oMwana wa Kibbumba iye onyere yalyedembula oKibbumba nʼamufuga. Kaisi awo, oKibbumba eyawaire omutaane obwezye okufuga ebintu byonabyona, ayezye okufuga byonabyona omu bwizulye.
1CO 15:29 Aale atyanu nga mpaawo kuzuukira, abo abebabatiza omu kigere kyʼabo abafiire nga tibabatize babba basuubira kutuukirirya niki mwekyo? Era owekibba kiti kituuce ngʼabamo owebakoba bati mpaawo kuzuukira, lwaki abantu abo bababatiza omu kigere kyʼabo abafiire?
1CO 15:30 Era nga mpaawo kuzuukira, lwaki iswe abananyere tweteeka omu kabbikabbi buli kiseera olwʼokulaabba aMawuliro aMasa ago?
1CO 15:31 Boluganda, nze bulijo ntuuka omu kabbikabbi kʼokufa. Era ekigira ni mbutula ekyo, lwʼokwenyumiriza okundinakwo mwinywe okubba nga tuli kintu kimo nʼoKurisito Yesu oMusengwa waiswe.
1CO 15:32 Era mugasoki ogwabbairemu nze okulwana nʼabantu bʼEfeeso ni mbeera nakimo mu kabbikabbi ooti ndwana nʼagasolo ga mwigona? Neye obanga tiwalibbaawo kuzuukira, kale tubba tuli nʼokukola ngʼentumula yʼabantu oweeri eti: “Tweriire era twenywere, olwʼokubba eizo nʼeizuuli twabba twefeera.”
1CO 15:33 Aale abantu tibababbeyanga, olwʼokubba kimanye kusani kiti, “Okukolagana nʼabantu abakola ebibbibibbi kizweraku empisagyo ensa okubebenyeka.”
1CO 15:34 Aale mweireku era mulekeraawo okukola ebikole ebibbibibbi. Ekyo kityo olwʼokubba abamo kwinywe timumaite oKibbumba. Ekyo nkitumula kuswaza niinywe.
1CO 15:35 Neye omuntu ayezya okubuulya ati, “OKibbumba azuukiza atya? Era bazuukira nʼemibiri gyʼengeriki?”
1CO 15:36 Musirusiru iwe! Iye onsigo ogwokoma omwitakali tamera okutoolaku ngʼekinyama kyʼoku ngulu kisookere kuvunda.
1CO 15:37 Era ekibakoma tikibba kitina ngʼowekiri nʼokubba, neye abba nsigo-bunsigo, amo wʼengaano, ooba nsigo wʼekimera ekindi.
1CO 15:38 Neye oKibbumba ngʼowaataka, awa onsigo okukula nʼazwamu ekitina, era nabuli kika kya nsigo akiwa nkula yaakyo.
1CO 15:39 Era nʼemibiri gyʼabuli bibbumbe ebiri nʼobwomi tigibba gyʼengeri moiza. Abantu bali nʼemibiri gyʼengeri yaagyo, nʼegyʼebisolo gyʼengeri gendi, nʼegyʼenyonyi gyʼengeri gendi, nʼegyʼenyanyi gyona gyʼengeri gendi.
1CO 15:40 Era waliwo nʼebibbumbe ebyʼomwigulu ngʼeisana, nʼomweri, nʼenkota, era nʼebibbumbe ebyʼoku kyalo. Neye enfaanana yʼebyo ebyʼomwigulu yʼengeri gendi, era enfaanana yʼebyo ebyʼoku kyalo yʼengeri gendi.
1CO 15:41 Eisana liri nʼengeri yaalyo egiryakamu, nʼomweri gwona ni gubba nʼengeri gendi egigwakamu, era nʼenkota gyona ni gibba nʼengeri gendi egigyakamu. Era tete nabuli nkota ayaka mu ngeri etali ya nkota ogondi.
1CO 15:42 Kale era kityo niiye owekiri nʼoku kuzuukira. Era omubiri ogufa ni baguliika, guvunda, neye ogwo oKibbumba ogwazuukiza tigufa era gubbaawo nga tiguvunda emirembe nʼemirembe.
1CO 15:43 Owebaliika omubiri gubba mubbimubbi era munafu, neye oKibbumba owaguzuukiza gubba musa era gwʼamaani.
1CO 15:44 Igwo ogubaliika gubba mubiri ogwobona nʼamaiso, neye gudi oKibbumba ogwazuukiza gubba mwoyo mwereere ogwotabona nʼamaiso. Obanga waliwo omubiri ogwobona nʼamaiso, kale era waliwo nʼomubiri gwʼomwoyo igwo ogwotabona nʼamaiso.
1CO 15:45 Kale bakiwandiikire bati, “Omuntu eyasookere yabbaire niiye Adamu, era oKibbumba oguyasuucirye omwomi.” Neye oYesu, ogubeeta bati Adamu owʼoluzwanyuma niiye agaba obwomi bwʼomwoyo.
1CO 15:46 Neye ekyasookere okubbaawo niiye omubiri ogwobona nʼamaiso, kaisi oluzwanyuma ni wabbaawo omubiri gudi oguli mwoyo mwereere.
1CO 15:47 Adamu, nga niiye omuntu eyasookere, oKibbumba yamubbumbire mwitakali lyʼoku kyalo kunu, kaisi oKurisito, nga niiye Adamu owokubiri, iye yazwire mwigulu.
1CO 15:48 Kale buli muntu oku kyalo ali nʼomubiri ooti gwa muntu eyasookere oku kyalo ogubabbumbire omwitakali lyʼoku kyalo, era buli muntu aabba omwigulu abba nʼomubiri ooti gwʼoyo iye eyazwire omwigulu.
1CO 15:49 Era ngʼoKibbumba oweyatuwaire emibiri ooti gwa muntu oodi oguyabbumbire omwitakali lyʼoku kyalo, era swena abaikirirya twalibba nʼemibiri ooti gwa Kurisito eyazwire omwigulu.
1CO 15:50 Atyanu boluganda, ekintegeeza kiri kiti, emibiri gyaiswe ginu egirimu omusaaye, gibula mugabo omu bwakabaka bwa Kibbumba. Era emibiri egyo egivunda gibula mugabo mwekyo ekyalibbaawo emirembe nʼemirembe.
1CO 15:51 Aale oleke mbakobereku ekyama kinu: Tiswenaswena nti twalifa, neye swenaswena oKibbumba yalisuucamu emibiri gyaiswe.
1CO 15:52 Era ekyo kyalibbaawo mu kaseera katyayi kati ooti ka muntu kubbalya lumo. Era kyalibba kityo ngʼabantu bamalire kuwulira kuvuga kwʼekondeere kudi okwalibbaawo oku lunaku lwʼenkomerero. Ekyo kityo olwʼokubba ekondeere oweyalivuga, abalibba bafu oKibbumba yalibazuukiza era ni babba nga tibafa emirembe nʼemirembe. Kaisi abo abalibba boomi era bona oKibbumba yalisuucamu emibiri gyabwe.
1CO 15:53 Era ekyo kityo olwʼokubba emibiri gyaiswe egifa bateekwa okugisuucamu ni gibba mibiri egitafa. Era emibiri gyaiswe egivunda bateekwa okugisuucamu mibiri egitavunda.
1CO 15:54 Awo, ngʼemibiri gyaiswe egifa oKibbumba amalire okugisuucamu gidi egitafa, olwo kaisi eKiwandiike kinu kibbe kituukiriire: Bamalire okujigirica oKufa era atyanu obuwanguli buliwo mu bwizulye.
1CO 15:55 “Aale atyanu iwe Kufa, obuwangulibwo buli yaina? Era iwe Kufa, amaanigo agʼokulumya gali yaina?”
1CO 15:56 Ikwo okufa kutoola amaani mu kibbikibbi, kaisi ekibbikibbi kitoola amaani mu Mateeka ga Musa.
1CO 15:57 Neye oKibbumba yeebale! Iye oyo atuwa obuwanguli oku maani gʼekibbikibbi era nʼoku maani gʼokufa. Era atuwa obuwanguli obwo kubita mu Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
1CO 15:58 Nʼolwekyo boluganda abatake, mubbenge bagumu, era nga timuyuuga. Mweyongerenge bulijo okukolera oMusengwa waiswe nʼeiganyi, olwʼokubba mumaite muti okukalabana kwanywe tikwabwereere.
1CO 16:1 Atyanu ebikwata oku mpiiya egimusolooja olwʼokubbeera abatuukirirye bʼomu Yerusaalemi, nywena muli nʼokukola kiikyo ekinakobere ekanisa yʼomu Galatiya okukola.
1CO 16:2 Buli lwesaabbiiti, buli moiza kwinywe ali nʼokubisangaku empiiya okusinzirira ngʼoKibbumba owamugabiriire, olwo kaisi kibbe nga tikyetaagisya okwesonda empiiya nga mmalire kutuuka.
1CO 16:3 Era owenaliiza, abakwenda abemwalironda nalibawa amabbaluwa agabanjula, era ni mbatuma okutwala ebirabo byanywe ebyo e Yerusaalemi.
1CO 16:4 Owekyalibba kituukana kiti zena njabe, balinegaitaku ni twaba.
1CO 16:5 Atyanu njiza okubacaalira oluzwanyuma lwa kubitira omu Makedooniya, olwʼokubba ntegeka kubitira niiyo.
1CO 16:6 Era nnyinza okubbaaku na inywe okumala ekiseera kitono, ooba okubba eeyo okumaliraku nakimo obwire bwa buwolondoki, kaisi mwezye okumbeera omu bintu ebinalibba neetaaga okweyongera omu lugendo lwange olwaliiraku.
1CO 16:7 Nze tintaka okubacaalira omu kiseera kinu kaisi mbe lwoco, wazira singa oMusengwa oweyaliganya, owenaliiza nsuubira okumalaku eeyo na inywe ekiseera ekiwanvu.
1CO 16:8 Neye naabba omu kibuga kyʼEfeeso paka oMukolo ogwa Pentekonte owegwaliwa.
1CO 16:9 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba ampaire enkabi omu bwizulye okulaabba omu kibuga ekyo aMawuliro aMasa, newankubbaire nga mulimu abantu bangi abanjakanisya.
1CO 16:10 Atyanu oTemuseewo oweyatuuka eeyo, mumubitye kusani nga mpaawo kyatya ngʼali na inywe, olwʼokubba iye na nze tukola omulimo gwa Musengwa.
1CO 16:11 Kale timwaganya omuntu yenayena kwinywe nʼamubityamu amaiso. Era oweyalibba aira eenu egyendi mumuseebule kusani nga mumutakirya nʼenkabi omu lugendolwe. Era ndi kumusuubiranga okwira nʼaboluganda abaali nabo.
1CO 16:12 Atyanu ebikwata oku woluganda Apolo, emirundi mingi mmwegairiire okubacaaliraku ngʼali nʼaboluganda abandi, neye iye tataka okwiza eeyo omu kiseera kinu, neye yaliizayo ngʼasunire akakisa.
1CO 16:13 Aale mubbe bulindaala, era mugumire omu kwikirirya, era mubbe abagumu era mubbe nʼokwikirirya okwʼamaani.
1CO 16:14 Era buli ekimukola, mukikolenge mu kutaka.
1CO 16:15 Atyanu boluganda mumaite muti oSitefanaasi nʼabantu bʼomu kisitokye niibo abasookere okwikirirya omu Kurisito omwitwale lyʼAkaya, era ni beewaayo okuweererya abatuukirirye. Kale mbegairira boluganda
1CO 16:16 okugonderanga abantu ooti baabo, era nʼokugonderanga nabuli muntu yenayena aweererya nʼokwewaayo ooti kuukwo.
1CO 16:17 Ndi musangaali ino oSitefanaasi nʼoFolutunaato nʼAkayiko okwiza eenu, olwʼokubba bampa obubbeeri inywe obumuteezya okumpa olwʼokubba inywe mubulawo.
1CO 16:18 Era bawumwirye omwoyo gwange era nʼegyanywe nywena. Abantu ooti baabo, mubawanga ekitiisya.
1CO 16:19 Era abʼomu makanisa gʼomwitwale lyʼAsiya babasugiirye. Era Akwira nʼoPulisikira, aamo nʼabʼekanisa abakumbaanira omu kisito kyabwe, babasugiirye ino omu Musengwa.
1CO 16:20 Nʼaboluganda bonabona eenu babasugiirye. Aale musugiryangane omu ngeri eraga eti mutakangana ngʼaboluganda.
1CO 16:21 Atyanu ninze oPawulo onyere mbawandiikira kinu nti, mbasugiirye.
1CO 16:22 Era buli iye oyo atataka oMusengwa, abba mulaame. Nsaba nti oMusengwa waiswe aire mangu.
1CO 16:23 Aale oMusengwa waiswe oYesu Kurisito abakwatirenge ekisa.
1CO 16:24 Era mbataka inywe nywenanywena omwikirirya omu Kurisito Yesu. Amiina.
2CO 1:1 Ninze oPawulo omutume wa Kurisito Yesu ngʼoKibbumba oweyatakire era nga ndi aanu nʼowoluganda oTemuseewo. Tubawandiikira inywe abʼekanisa eri omu kibuga e Kolinso, era nʼabatuukirirye bonabona abʼomwitwale lyʼAkaya lyonalyona.
2CO 1:2 OKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito, babakwatire ekisa, era babawe eidembe.
2CO 1:3 Tuwuuje oKibbumba oyo oIteeye wa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, era oKibbumba oItewaiswe oyo aizwire okusaasira, era airyamu abantu amaani mu buli ngeri.
2CO 1:4 Era Iye atwiryamu amaani omu bigosi byaiswe byonabyona, kaisi swena ni twezya okwiryamu abantu abandi amaani nga swena owatwiryamu amaani.
2CO 1:5 Ekyo kityo olwʼokubba egitukoma swena okugada eino ngʼoKurisito oweyagadire, era oKibbumba yena gyakoma okutwiryamu amaani ngʼakolesya oKurisito.
2CO 1:6 Era iswe owetubba omu kugada, inywe kibawa bugumu era ni kibazweramu okulokoka. Era oKibbumba owatwiryamu amaani omu kugada kwaiswe, na inywe nywena mwiramu amaani singa muguminkiriza omu kugada okuli ooti kuukwo swena okutugumira.
2CO 1:7 Kale tubalimu eisuubi linene, olwʼokubba tumaite tuti owemugada nga swena owetugada, oKibbumba abairyamu amaani nga swena owatukola.
2CO 1:8 Aale atyanu boluganda tutaka mumanye ebikwata oku kugada okutwabitiremu nga tuli omwitwale lyʼAsiya. Batugadirye ino nʼokukirawo awetwezya okugumira, era nʼeisuubi eryʼokubba aboomi ni lituwaamu.
2CO 1:9 Mazima dala twabbaire ooti bantu abebasaliire ogwʼokufa. Neye ekyo kyabbairewo kaisi titwesiga maani gaiswe, neye twesige Kibbumba yenkani iye azuukiza.
2CO 1:10 Era oKibbumba oyo eyatulamirye omu kabbikabbi akanene akʼokufa akatyo, era yalitulamya tete. Era niiye ogutulimu eisuubi tuti yeeyongera ngʼatulamya.
2CO 1:11 Kale nywena mutubbeere nga mutusabira era olwʼesaala egyo egyʼabantu abangi oKibbumba yalituwa enkabi, era abantu bangi ni beebalya oKibbumba okulwaiswe.
2CO 1:12 Atyanu iswe ekituleetera okwenyumiriza niikyo kinu kiti: Omu myoyo gyaiswe tukakasa tuti, eneebitya yaiswe omu bantu era okukirira nakimo enkolagana yaiswe na inywe eriwo mu butuukirirye nʼomu mazima ebizwa eeri oKibbumba. Ebyo titubikolere mu malabuki gʼabantu-buntu, neye lwʼekisa kya Kibbumba ekiri na iswe.
2CO 1:13 Era titugenderera kubawandiikira biibyo ebimuteezya okusoma ooba okutegeera. Era nsuubira nti,
2CO 1:14 ngʼowemutatutegeire kusani, mwalitutegeera ekimala era ni mwezya nʼokutwenyumirizaamu nga swena owetwalibeenyumirizaamu oku lunaku oMusengwa oYesu oluyaliiriraku.
2CO 1:15 Era olwʼokubba ndi nʼobukakafu mwekyo, nategekere kusooka kucaalira niinywe, kaisi musune enkabi gya kubacaalira emirundi emibiri.
2CO 1:16 Mwekyo, natakire mbacaalire nga njaba omwitwale erya Makedooniya, kaisi tete mbacaalire amaira, era nga ntaka mumpe obubbeeri nga njaba omwitwale eryʼe Buyudaaya.
2CO 1:17 Olwo-so owenategekere okukola ntyo nandi ni mpezya, inywe museega muti ndi muntu acuukacuuka omu biseego? Museega muti ebinkola mbikola ngʼomuntu atali mwikirirya, iye akoba ati, “Niikyo ekyo,” tete omu kaseera akanyere ako ati, “Aa bbe.”
2CO 1:18 Neye mazima dala ngʼoKibbumba obwali mwesigwa, titwabasuubizire nʼemyoyo mibiri.
2CO 1:19 Ekyo kityo olwʼokubba oMwana wa Kibbumba oYesu Kurisito oyo, nze nʼoSiruvaano nʼoTemuseewo ogutwalaabbire egimuli, iye tacuukacuuka omu biseego.
2CO 1:20 Nʼolwekyo, ooba oKibbumba ebiyasuubizire byenkana bitya obungi, byonabyona okubita omu Kurisito bituukirira era ni tukoba tuti, “Amiina,” nga tuwa oKibbumba ekitiisya.
2CO 1:21 Neye iye oKibbumba niiye atwezyesya iswe na inywe ni tubba bagumu omu kwikirirya oKurisito. Era oKibbumba oyo niiye eyatusukireku amafuta,
2CO 1:22 nʼatuteekaku akamanyiciryoke akalaga kati tuli babe oweyatuwaire oMwoyo oMutukulye abbe omu bwomi bwa buli muntu ngʼomusingo okulaga ati yalituwa ebyo ebiyatusuubizire.
2CO 1:23 Omumaiso ga Kibbumba, ekintumula niigo amazima nti ekyagirire nandi ni njira eeyo e Kolinso, natakire buteeyongera kubalumya myoyo nga mbanenya.
2CO 1:24 Neye titutaka museege muti iswe tubalagira-bulagiri ekimuteekwa okwikirirya, wazira tutaka tukolere aamo na inywe, kaisi musangaale, olwʼokubba muli bacaati omu kwikirirya kwanywe.
2CO 2:1 Kale nasalirewo okutaira eeyo, kaisi tikyabazweramu kunakuwala tete.
2CO 2:2 Aale nze singa mbazweraku ni munakuwala, naani abba eyansangaalya nga tiniinywe abemba nnakuwairye?
2CO 2:3 Era ekyagirire ni mbawandiikira ntyo, natakire nti owenaabba njirire eeyo, tinasuna eeyo bantu kunnakuwalya, ibo abandibbaire nga bansangaalya. Era nabbaire nʼobukakafu nti mba musangaali singa nywenanywena mubba basangaali.
2CO 2:4 Ekyo kityo olwʼokubba nabawandiikiire ebbaluwa eyo nga ndi omu kunakuwala okwʼamaani, era nga nʼomwoyo gwange gwizwire enima, era nga nkunga amaliga mangi. Neye okubawandiikira, tikyabbaire kubanakuwalya, wazira natakire kubalaga nti mbataka ino.
2CO 2:5 Atyanu owekibba kiti waliwo eyanakuwairye omwinaye, omuntu oyo tiyanakuwairye ninze zenkani, neye owemba timbeyere, yanakuwairye ino niinywe nywenanywena.
2CO 2:6 Ikyo ekibonerezo abantu abakira obungi ekibamutekereku kimumala.
2CO 2:7 Wazira atyanu inywe, musaaniire kumusoniya nʼokumwiryamu maani, olwʼokubba enima edemba nʼemubitiriraku nʼazweramu nakimo omu kwikirirya.
2CO 2:8 Nʼolwekyo mbegairira, mumulage muti mumutaka.
2CO 2:9 Era inywe nabawandiikiire ebbaluwa eyo nga mbagezesya kutaka kumanya nga mwabba bagondi mu buli kintu ekimbakoba.
2CO 2:10 Era singa musoniya omuntu yenayena, nze zena mmusoniya. Era oKurisito nga niiye omujulizi wange, owekibba kiti dala waliwo ekintu kyonakyona ekyetaaga okusoniya, nkisoniyire okulwanywe.
2CO 2:11 Nze nkolere ekyo, kaisi oSitaani tasuna akakisa okutusendasenda, olwʼokubba tumaite enkwegye.
2CO 2:12 Atyanu owenaabire omu kibuga e Tulowaasi okulaabba eeri abantu aMawuliro aMasa aga Kurisito, oMusengwa oYesu yabbaire anjiguliirewo enzira okulaabbayo.
2CO 2:13 Neye omwoyo gwange tigwawumwire, olwʼokubba tinayajiiryeyo owoluganda oTito. Kale naseebwire-buseebuli abantu baayo, ni njiza mwitwale lyʼe Makedooniya.
2CO 2:14 Wazira twebalya oKibbumba Iye atwezyesya bulijo okuwangula olwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito era oKibbumba oyo atukolesya okusaalaania buli wantu aMawuliro aMasa agakwata oku Kurisito igo agali ooti mafuta agakaloosa.
2CO 2:15 Ekyo kityo olwʼokubba owetulaabba aMawuliro aMasa tubba ooti luvululu oluzwa omu kyokuwaayo oKurisito ekyawaawo eeri oKibbumba, era ni lutuuka kwabo abalokoka, nʼabo abaaba okujigirika.
2CO 2:16 Atyanu owetulaabba aMawuliro ago eeri abo abaaba okujigirika, kwibo gabba ooti kivundi kya lumbe ekibaleetera okufa nʼokujigirika. Neye aMawuliro ago eeri abo abalokoka, gabba ooti luvululu oluleeta obwomi. Aale kale naani atuukana nʼokukola omulimo ogwo?
2CO 2:17 Iswe tituli ooti bantu abakira obungi abemumaite, abalaabba ekibono kya Kibbumba nga beenooneryamu byobusuni. Wazira iswe omu Kurisito tutumula mazima omumaiso ga Kibbumba, ngʼabantu abatume okuzwa eeri oKibbumba.
2CO 3:1 Atyanu museega muti tutandiikire tete okwewuuja? Ooba museega muti twetaaga, ngʼabantu abandi, amabbaluwa agatuwagira egimuli, ooba inywe okutuwa agatuwagira eeri abandi?
2CO 3:2 Inywe abananyere muli ooti bbaluwa yaiswe etuwagira, egibawandiikire oku myoyo gyaiswe, era abantu bonabona egibamaite era egibasoma.
2CO 3:3 Era okwikirirya kwanywe kuli ooti bbaluwa ezwa eeri oKurisito eraga obuweererya bwaiswe. Ebbaluwa eyo tibagiwandiikire na bwino, neye na Mwoyo wa Kibbumba onanyere obwomi. Era tibagiwandiikire ku bipande byʼamabbaale, neye ku myoyo gyʼabantu.
2CO 3:4 Atyanu iswe obwo niibwo obukakafu obutuli nabwo omu Kibbumba nga tubita omu Kurisito.
2CO 3:5 Era iswe titukoba tuti twemala omu kukola ekintu kyonakyona okulwaiswe, neye oKibbumba niiye atwezyesya mu byonabyona ebitukola.
2CO 3:6 Iye oKibbumba niiye atwezyesyerye okubba abaweererya bʼendagaanoye empyaka egyakola, iyo eteri yʼaMateeka ga Musa amawandiike, neye eyʼoMwoyowe. Igo aMateeka ga Musa amawandiike gazweraku abantu omusango gwʼokufa okubasinga, neye oMwoyo wa Kibbumba aleeta bwomi obutawaawo.
2CO 3:7 Neye obanga obuweererya bwʼaMateeka ga Musa, igo agazweraku abantu omusango gwʼokufa okubasinga, bwaiziire omu kitiisya ekinene era aBaisirairi ni bateezya okulingirira oMusa omumaiso olwʼokunekaaneka okwabbaire okwa kaseera-obuseera,
2CO 3:8 kaisi leero ekitiisya kyʼobuweererya bwʼoMwoyo wa Kibbumba obuleetera abantu obutuukirirye, kibba kikiraku kwenkana aina?
2CO 3:9 Era obanga obuweererya obwo obuzweraku abantu omusango gwʼokufa okubasinga bwabbaire nʼekitiisya, kaisi leero ekitiisya kyʼobuweererya budi obuleetera abantu obutuukirirye kibba kyenkana aina?
2CO 3:10 Ekituuce kiri kiti, ikyo nago ekyabbaireku nʼekitiisya, atyanu kibulaku ekitiisya naire olwa kidi ikyo ekiri nʼekitiisya ekikiraku.
2CO 3:11 Era obanga ekyo nago ekyakaseera-obuseera kyaizire nʼekitiisya, kaisi leero ekitiisya kya kidi ikyo ekibbeerererawo kibba kikiraku kwenkana aina!
2CO 3:12 Nʼolwekyo, olwʼokubba kiti iswe tuli nʼosuubi atyo, atyanu twezya okulaabba nga tuli bagumu ino.
2CO 3:13 Era iswe titukola ooti Musa eyaabbanga nʼokwebiika ekitambaala omumaisoge, kaisi aBaisirairi tibayezya okubona okunekaaneka kwʼomumaisoge nga kumuwaaku.
2CO 3:14 Neye era oKibbumba yatintimairye ebiseego byabwe. Ekyo kityo olwʼokubba paka omu kiseera kinu ekitubawandiikiiremu, buli owebasoma ebitabo byʼamateeka ga Musa tibategeera olwʼokubba waliwo ekyababiikireku ekyo ekiri ooti kitambaala oMusa ekiyaabbanga nʼokwebiika omumaisoge. Era ekyo kityo olwʼokubba oKurisito yenkani niiye atoolawo ekibiikaku ekyo.
2CO 3:15 Ikyo kituuce dala, paka omu kiseera kinu ekitubawandiikiiremu, buli aBaisirairi owebasoma ebyo oMusa ebiyawandiikire tibabitegeera, enseega gyabwe gibba ooti bagibiikireku kitambaala.
2CO 3:16 Neye omuntu yenayena owaacuuka nʼaikirirya omu Musengwa, ekibiikaku ekyo nago oKibbumba akitoolawo.
2CO 3:17 Atyanu oMusengwa oyo nago niiye oMwoyo, era buli awabba oMwoyo wa Musengwa, abantu basuna eidembe.
2CO 3:18 Nʼolwekyo iswe abebatoireku ekibiikaku ekyo, swenaswena tulaga ekitiisya kya Musengwa oyo nago oMwoyo oMutukulye. Era ekitiisya ekyo, kitusuucirya nakimo ni tweyongerangaku okubba ooti niiye, ngʼoMwoyo ali kutucuusira omu kifaananyi kya Musengwa ekyʼekitiisya.
2CO 4:1 Nʼolwekyo oKibbumba ngʼowatukwatiire ekisa, nʼatuwa obuweererya bunu, titwawaamu amaani.
2CO 4:2 Wazira iswe twagaine okukola ebintu ebyʼensoni abantu ebibakola omu kyama, era titukolesya obubbeyi, era iswe tituliibya ekibono kya Kibbumba. Neye tukobera abantu amazima gʼaMawuliro aMasa, kaisi buli muntu omu biseegobye nʼayezya okumanya ooba ebitukola bituuce ooba tibituuce omumaiso ga Kibbumba.
2CO 4:3 Era ewabbanga waliwo abantu abatategeera aMawuliro aMasa agetulaabba, abo abaaba okujigirika niibo abakaya okugategeera.
2CO 4:4 Abantu abo tibaikirirya, olwʼokubba oSitaani omufugi wʼekyalo kinu niiye asiba ebiseego byabwe, kaisi ni bateezya okubona ekitangaala ekizwa omu Mawuliro aMasa agʼekitiisya kya Kurisito, iye ogutuboneramu oKibbumba ngʼowaafaanana.
2CO 4:5 Ekyo kityo olwʼokubba iswe titulaabba eeri abantu ku niiswe abananyere, neye tulaabba eeri abantu ku Yesu Kurisito ngʼobwali niiye oMusengwa, era tuti iswe tuli baweererya baanywe okulwa Yesu.
2CO 4:6 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba eyalagiire ati, “Oleke ekitangaala kyake omu ndikiirya,” atyanu niiye ayakisya ekitangaala omu myoyo gyaiswe, olwʼokuleetera abantu okumanya bati ekitiisyakye kibonekera mu Yesu Kurisito.
2CO 4:7 Neye ekintu ekyo ekyomugaso kiri mu niiswe otuli ooti bibya ebya bulijo. Era ekyo niikyo ekyokuboneraku eeri abantu ekiraga kiti obwezye obutenkanika obutukolesya buzwa eeri Kibbumba, neye timu niiswe.
2CO 4:8 Aale batira okutugadya mu buli ngeri, neye era tibatukaisya. Era ebiseera ebimo tubba omu kugada ni bitusobera, neye tituwaamu amaani.
2CO 4:9 Abantu batuyiigaanirye, neye oKibbumba tatulekere. Era batira okutukangabalya, neye era titufiire.
2CO 4:10 Bulijo buli egitwaba, tutambula nga tuli mu kabbikabbi kʼokutwita ngʼowebaitire oYesu, kaisi obwomibwe obuli mwiswe bubbe nga bweraga kusani eeri abantu.
2CO 4:11 Ekyo kityo olwʼokubba waire nga tuliwo boomi, bulijo tweyaja nga bayinza okutwita olwʼokulaabba oku Yesu, kaisi abantu bayezye okubona bati oYesu mwomi era akolera omu mibiri gyaiswe igyo egifa.
2CO 4:12 Nʼolwekyo waire iswe tutuuka omu kabbikabbi kʼokufa, inywe kibazweramu kusuna bwomi obutawaawo.
2CO 4:13 EKiwandiike kikoba kiti, “Naikiririirye omu Kibbumba, kagira natumwire.” Atyanu olwʼokubba tuli nʼoMwoyo wa kwikirirya moiza nʼowa muntu oyo eyawandiikire atyo, swena twikirirya, era kagira tulaabba aMawuliro aMasa.
2CO 4:14 Tukola tutyo olwʼokubba tumaite tuti oKibbumba eyazuukizire oMusengwa oYesu, swena yalituzuukiza olwʼokubba tuli kintu kimo nʼoYesu. Era oKibbumba yalitutwala ni tubba aamo na inywe omumaisoge omwigulu.
2CO 4:15 Kale okugada okwo kwonakwona kuliwo lwʼokubagasa niinywe, kaisi ekisa kya Kibbumba kyeyongere okusaalaana omu bantu. Era abantu bangi beeyongere okwebalya oKibbumba nʼokumuweisya ekitiisya.
2CO 4:16 Nʼolwekyo, kagira tituwaamu amaani. Era newankubbaire ngʼobwomi bwaiswe obwʼomubiri bwaba nga bunafuwa mpola mpola, neye obwomi bwaiswe obwʼomwoyo oKibbumba ayaba ngʼabusuuca buyaaka buli lunaku.
2CO 4:17 Ekyo kityo olwʼokubba okugada okwo okutubitamu ikwo kutono era kwa kaseera-buseera. Era ikwo kutuzweramu ekitiisya ekinene eino ekyalibbaawo emirembe nʼemirembe, era ikyo nga kikirira nakimo ino okugada okwo.
2CO 4:18 Era olwʼekyo ebiseego byaiswe titubiteeka ku bintu nago ebyo ebiboneka atyanu, neye tubiteeka ku biidi nago ebitaboneka. Ekyo kityo olwʼokubba ebintu ebyo ebiboneka, bibbaawo kaseera-buseera, neye ebyo ebitaboneka, ibyo bibbeerererawo mirembe nʼemirembe.
2CO 5:1 Atyanu tumaite tuti emibiri gyaiswe egyʼoku kyalo egitabbeerererawo egiri ooti weema iyo ebbaawo kaseera-buseera owegyalifa, oKibbumba yaliwa buli muntu omubiri omwigulu oguli ooti nyumba eyʼemirembe nʼemirembe, era nga iyo abantu tiniibo abagyombekere.
2CO 5:2 Era nga tukaali tuli omu mibiri ginu egiri ooti weema nga tukaluba, tujunjumiriire ino okutuzwalisya emibiri gyaiswe gidi egyʼomwigulu.
2CO 5:3 Twegomba okuzwala emibiri oKibbumba egiyalituwa olwʼokubba oweyaligituzwalisya titwalibba bwere.
2CO 5:4 Niikyo nakimo, olwʼokubba nga tukaali tuli omu mibiri ginu egiri ooti weema, tukenyera olwʼokukaluba. Neye tikiri kiti tutaka batutooleku emibiri ginu egyʼoku kyalo, wazira tutaka oKibbumba okutuzwalisya emibiri egyo egiyatutegekeire, olwo kaisi ginu egifa bagisuucemu giidi egibba myomi emirembe nʼemirembe.
2CO 5:5 Atyanu oKibbumba niiye eyatuteegekeire emibiri egyo egitafa, oweyatuwaire oMwoyo oMutukulye abbe omu mwoyo gwa buli muntu, ngʼomusingo okulaga ati yalituwa ebyo ebiyatusuubizire.
2CO 5:6 Nʼolwekyo tubba bagumu bulijo, newankubbaire tumaite tuti owetubba nga tuli omu mibiri ginu, tubba tuli yala nʼoMusengwa oYesu.
2CO 5:7 Era tubbaawo oku kyalo kunu nga twesiga Kibbumba olwʼebyo ebiyasuubizire waire nga titubibonaku.
2CO 5:8 Ekyo kituleetera okubba bagumu era ekitwanditakire eino, niikyo ekyʼokuzwa omu mibiri ginu, ni twaba ni tubba nʼoMusengwa oYesu.
2CO 5:9 Nʼolwekyo, iswe tugenderera ino bulijo kusangaalya Musengwa, nʼowetubba nga tukaali tuli omu mibiri ginu ooba nga tugizwiremu.
2CO 5:10 Ekyo tukikola olwʼokubba swenaswena tuteekwa okwemerera omumaiso ga Kurisito okutusalira omusango. Era yaliwa buli muntu ekimusaanira kusinzirira ku bikole ebisa ooba ebibbibibbi omuntu oyo ebiyakolere oweyabbaire ngʼakaali ali omu mubiri gunu.
2CO 5:11 Nʼolwekyo ngʼowetumaite tuti kituuce okuwa oMusengwa oYesu ekitiisya, tugezyaku okucuusa abantu okwira egyali. Era oKibbumba amaite ngʼowetuli, era nsuubira nti na inywe nywena omu myoyo gyanywe mumaite ngʼowetuli.
2CO 5:12 Tituli kwiramu kwewuuja egimuli, neye tubawa ekimwasinzirirangaku okutwenyumirizaamu, nga muli eeri abantu abo abeenyumiriza mu niibo abananyere olwʼebintu ebiboneka nga tibiibyo ebyʼomwoyo.
2CO 5:13 Owekibba kiti tutumula ooti tugwire iralu, tukikola kuwa Kibbumba kitiisya. Era owekibba kiti tutumula byʼamalabuki, ekyo tukikola lwa kugasa niinywe.
2CO 5:14 Ekyo kityo olwʼokubba okutaka oKurisito okwatulaga niikwo okutufuga, era tukakasa tuti yatufeerereire swenaswena, nʼolwekyo swenaswena obwomi bwaiswe budi obukaire bwafiire.
2CO 5:15 Era tumaite tuti oKurisito yafeerereire abantu bonabona, olwo kaisi abo aboomi tibaabba boomi kulwabwe, neye babbe boomi ku lwʼoyo eyabafeerereire era oKibbumba nʼamuzuukiza.
2CO 5:16 Nʼolwekyo okuzwa atyanu iswe titukaali tupima omuntu niki ekyali kusinzirira ku malabuki gʼabantu-buntu. Era newankubbaire nga twapimanga oKurisito mu ngeri eyo, neye atyanu tumutegeera mu ngeri gendi.
2CO 5:17 Kale atyanu omuntu yenayena owaabba ekintu ekimo nʼoKurisito, abba kibbumbe kiyaaka; ekikoba kiti, ebikolebye ebyʼeira bibba biwoirewo, awo olwo ebiyaaka nga niibyo ebiizirewo.
2CO 5:18 Era ebyo byonabyona oKibbumba niiye abikola, Iye onyere eyasyanirye na iswe ngʼabitira omu Kurisito, era eyatuwaire obuweererya bwʼokubbeera abantu okusyania naye.
2CO 5:19 Era kiri kiti oKibbumba okubitira omu Kurisito, Iye onyere yabbaire ngʼasyania nʼabantu bonabona. Era oKibbumba atyanu tababalira okubba nʼebikole ebibbibibbi, era yatukwatisirye omulimo gwa kutuuca oku bantu obukwenda obwʼokusyania.
2CO 5:20 Nʼolwekyo iswe tuli bakwenda ba Kurisito, abasaalaania aMawuliro aMasa, era oKibbumba ali kubeegairira inywe ngʼabitira mwiswe. Tubeegairira omu liina lya Kurisito, tuti musyanie nʼoKibbumba.
2CO 5:21 Era oKibbumba yateekerewo oKurisito iye etiyakolereku kibbikibbi, okubba esadaaka yʼekibbikibbi kyaiswe abantu, kaisi olwa kubba ekintu ekimo nʼoKurisito twezye okusuuka bantu abatuukirirye omumaiso ga Kibbumba.
2CO 6:1 Atyanu ngʼowetukolera aamo nʼoKibbumba, tubeegairira muleke okugayaalira ekisa oKibbumba ekiyabakwatiire ikyo okwabira obwereere.
2CO 6:2 Ekyo kityo olwʼokubba omu Biwandiike oKibbumba akoba ati: “Ekiseera ekituuce owekyatuukire, nawuliire okusaba kwanywe, era oku lunaku olwʼokulokoka nababbeereire.” Aale muwulire, atyanu kinu niikyo ekiseera kya Kibbumba ekituuce, era lunu niirwo olunaku olwʼokulokokeraku.
2CO 6:3 Atyanu iswe titutaka okuzweraku omuntu kadi moiza okwesiitaala, kaisi okuweererya kwaiswe tikwabbaaku akamogo.
2CO 6:4 Neye mu buli kintu tulaga tuti tuli baweererya ba Kibbumba nga tuguminkiriza ino omu kugada, nʼomu bigosi, nʼomu birulumo.
2CO 6:5 Era omu kutukubbanga, nʼomu kutwigaliranga omu mabbuusu, nʼomu kutusetukirangaku omu kwediima, twabire nga tukola emirimo emigosi, nga titwezya okusuna ekiseera ekitumala okugona waire nʼokusuna ekyokulya ekimala.
2CO 6:6 Era tulagire tuti tuli baweererya ba Kibbumba, nga tutambulira omu butuukirirye, era nga tutegeera ekibonokye, era nga tuguminkiriza, era nga tuli nʼekisa, era ngʼoMwoyo oMutukulye atulungamya era nga tuli nʼokutaka okunambulamu bubbeyi.
2CO 6:7 Era ngʼabaweererya ba Kibbumba tutumula mazima era tukolesya maani ga Kibbumba. Era tukolesya butuukirirye ngʼekyokulwanisya kyaiswe owetubba tulumba era nʼomu kwerwanaku.
2CO 6:8 Iswe twegumya kuweererya Kibbumba kusani, newankubbaire ngʼabandi batuwa ekitiisya, nʼabandi nga batunyooma, kaisi nga nʼabandi batutumulaku kubbikubbi, nʼabandi nga batutumulaku bisa. Era newankubbaire nga batweta babbeyi, neye iswe tutumula mazima.
2CO 6:9 Kaisi batutwala ooti bantu abatali bamanye, neye nga tuli bamanye kusani. Era batutwala ooti bantu abafiire, neye aate nga dala tuli boomi. Era ni tubba nga batugadya, neye era nga tibatwita.
2CO 6:10 Era newankubbaire nga batuleetera enima, neye era tusigala nga tusangaala. Era newankubbaire tubba badoobi, neye era tuzweraku bangi okubba basuni omu bya mwoyo. Kaisi era tubba ooti bantu ababula kantu konakona, neye nga tuli nabuli kintu.
2CO 6:11 Bakaagwa baiswe abatake abʼe Kolinso, tutumwire egimuli nga mpaawo kitubabisa, era tubataka ino.
2CO 6:12 Era tubalagire tuti tubataka nʼomwoyo gumo, neye inywe mutulagire muti tubali yala omu biseego byanywe.
2CO 6:13 Kale mbasaba ngʼabaana bange nti, nywena mutulage okutaka nʼomwoyo omwigule nga swena owetubalagire.
2CO 6:14 Atyanu inywe timubbanga omu mukumbo nʼabataikirirya oKurisito. Nkoba ekyo olwʼokubba, aale dala omuntu omutuukirirye akwataganira yaina nʼatali omutuukirirye? Ooba, nkolaganaki eriwo aakati wʼekitangaala nʼendikiirya?
2CO 6:15 Era oKurisito ayezya atya okwisa ekimo nʼoSitaani? Ooba, niki ekigaita aamo omwikirirya nʼatali mwikirirya?
2CO 6:16 Era eYeekaalu ya Kibbumba ebbaamu eetya ebifaananyi? Iswe tuli Yeekaalu ya Kibbumba onanyere obwomi eyakobere ati: “Naabbanga mu niibo, era natambulanga nabo. Naabbanga Kibbumba waabwe, era bona baabbanga bantu bange.”
2CO 6:17 Era oMusengwa iye oKibbumba akoba ati: “Nʼolwekyo mubazwemu, era mugabukane nabo. Era timukwatanga oku kintu ekitali kitukulye, olwo zena nalibaaniriza inywe.
2CO 6:18 Nalibba Itewaanywe, era inywe mwalibba bataane bange nʼabaala bange. Atyo oMusengwa iye oKibbumba oWabwezye Bwonabwona waakoba.”
2CO 7:1 Nʼolwekyo batake bange ngʼowebatusuubizire ebyo, twetukulye okuzwa mwebyo byonabyona ebyonoona omubiri nʼomwoyo, kaisi tubbeere nakimo batukulye olwa kutya oKibbumba.
2CO 7:2 Atyanu mutulage okutaka nʼemyoyo emiigule. Iswe mpaawo muntu yenayena ogutwakolere ekibbikibbi, era mpaawo ogutwaliibirye omu bya mwoyo, era mpaawo ogutwatoireku ekintu omu lukuujukuuju.
2CO 7:3 Ebyo tintumula lwa kubanenya wazira ngʼowenkobereku eira, muli batake baiswe, era tuli aamo na inywe, omu kufa nʼomu bwomi.
2CO 7:4 Nʼolwekyo newankubbaire nga tubita omu kugada, neye nze neyongera kwizula isangaalo nʼokwiramu maani olwʼokubba inywe mbesiga ino era nabenyumirizaamu ino.
2CO 7:5 Ekyo kityo olwʼokubba nʼowetwatuukire omwitwale lyʼe Makedooniya titwawumwireku naire, neye nga batugadya buli gitwaba. Era nga batwombesya, nʼemyoyo gyaiswe nga gibba myeraliikiriri.
2CO 7:6 Neye oKibbumba oyo agumya abo abawoiremu amaani, yatugumirye oTito oweyairire eenu.
2CO 7:7 Era iswe titwairiremu amaani lwa kwizakwe kwonkani, neye nʼokutukobera ngʼowemwabbaire mu mwiriryemu amaani. Yatukobeire ngʼowemwegomba ino okumbonaku, era ngʼowemuli banakuwali olwʼebyo ebimwakolere ni bindumya, era ngʼowemumpagira. Kale zena atyanu neyongeire okusangaala.
2CO 7:8 Newankubbaire ngʼomu bbaluwa yange eedi nabanakuwairye, tinejusa olwʼekyo. Era waire nejusire nga mbona nti nabanakuwairye omu bbaluwa eyo, neye era yabanakuwairye akaseera katono.
2CO 7:9 Neye atyanu tete ndi musangaali, tirwakubba kiti nabanakuwairye, neye olwʼokubba okunakuwala kwanywe kwabazwereiremu okwenenya. Ekyo kityo olwʼokubba okunakuwala kwanywe, oKibbumba yakusiimire, nʼolwekyo mpaawo kitwabafirizire.
2CO 7:10 Kiri kiti, ikwo okunakuwala oKibbumba okwasiima, kuleeta okwenenya, ni kuzwamu okulokoka, era tikuleetera bantu kwejusa. Neye okunakuwala okwʼabantu abakola ebibbibibbi, ikwo kuzwamu okujigirika okwʼemirembe nʼemirembe.
2CO 7:11 Aale mubone okunakuwala okwo oKibbumba okwasiima ebikwabaleeteire: Eiganyi lyʼokukola ebisa, era nʼokwewozyaku. Ekyo kityo olwʼokubba inywe mwanyiigire olwa woluganda eyakolere ekikole ekibbikibbi, era inywe ni mweraliikirira muti demba oKibbumba nʼababonereza. Era kwabaleeteire inywe nʼokwegomba ino okumbona, era nʼokwewaayo eeri oKibbumba, era nʼokubba beetegeki okubonereza oyo eyakolere ekikole ekibbikibbi. Mu byonabyona ebyo mulagire muti mpaawo ekibabavunaana.
2CO 7:12 Kale newankubbaire nga nabawandiikiire ebbaluwa eyo, tinagiwandiikire lwʼoyo eyakolere ekikole ekibbikibbi, ooba olwʼoyo ogubakolereku ekibbikibbi ekyo, neye nagiwandiikire lwʼokutaka kubalaga nti mutulumirwa ino omumaiso ga Kibbumba.
2CO 7:13 Ebyo byonabyona niibyo ebyatwiriryemu amaani. Era okwongera kwiswe abananyere okwiramu amaani, tweyongeire nʼokusangaala eino olwʼeisangaalo oTito eriyabbaire nalyo olwainywe nywenanywena okumuwuumulya omwoyo.
2CO 7:14 Ekyo kityo olwʼokubba nabbaire namwewujiirye ngʼowenabeenyumirizaamu era nywena timwanswazire. Neye era byonabyona ebitwabakobeire inywe ngʼowebiri byʼamazima, kale iswe nʼokubeenyumirizaamu eeri oTito kwona kukakasa dala nga kwʼamazima.
2CO 7:15 Nʼolwekyo, buli owaaseega oku ngeri egimwamugondeiremu era nʼekitiisya ekyʼamaani ekimwamuwaire nga mumwaniriza, yeeyongera okubataka ino.
2CO 7:16 Nze ndi musangaali ino olwʼokubba inywe mpezya okubeesigira nakimo ino.
2CO 8:1 Atyanu boluganda, tutaka tubamanyikisye ebikwata oku kisa oKibbumba ekyakwatiire ekanisa yʼomwitwale lyʼe Makedooniya.
2CO 8:2 Waire babbaire babita omu bigosi ebyʼamaani ngʼogaitireku nʼobudoobi obubitiriri, neye era eisangaalo lyabwe eryʼamaani lyabazwereiremu okugaba nʼomwoyo gumo.
2CO 8:3 Era mbakakasa nti bagabire ngʼowebayezya okugaba era nʼokukirawo, kaisi nga mukutaka kwabwe ibo abananyere.
2CO 8:4 Era batwegairiire ino tubawe enkabi gyʼokubbaaku nʼekibakola omu kuweererya abatuukirirye abʼomu Yerusaalemi.
2CO 8:5 Kaisi era bakolere ekitwabbaire titubasuubiriramu, ekyʼokusooka kuwaayo myoyo gyabwe eeri Musengwa oYesu, kaisi ni bagiwaayo eeri iswe swena ngʼoKibbumba oweyatakire.
2CO 8:6 Nʼolwekyo twasabire oTito iye eyatandiikisirye mwinywe omulimo ogwo ogwʼokusoloojerya abatuukirirye obubbeeri, okweyongera nagwo omumaiso era nʼokugumaliirirya.
2CO 8:7 Era ngʼowemuli basa ino mu buli kintu, ekikoba kiti, omu kwikirirya, nʼomu ntumula, nʼomu kumanya, nʼomu kubba nʼeiganyi era nʼomu kututaka, era tutaka okubabona nga mukola kusani ino nʼomu kugaba nʼomwoyo gumo.
2CO 8:8 Kale ekyo tindi kubalagira-bulagiri, neye ntaka kukakasa okutaka okwanywe nga ngeragerania nʼeiganyi lyʼabantu abandi, obanga dala kwona kwʼamazima.
2CO 8:9 Inywe mumaite muti oMusengwa waiswe oYesu Kurisito wʼekisa kinene. Newankubbaire yabbaire musuni, yasuukire muntu omudoobi okulwanywe, kaisi olwʼobudoobibwe ayezye okubasuuca inywe basuni.
2CO 8:10 Era ekiseego kyange ekimbawa kwekyo kiri kiti: Ekikiraku obusa, inywe kumaliirirya mulimo ogumwatandiikire omwanka omulamba ogubitire. Niinywe omwasookere okutaka okugaba, era niinywe omwasookere nʼokutandiika okugaba.
2CO 8:11 Kale atyanu mumalirirye omulimo ogwo ogumwatandiikire. Era mulage eiganyi lyanywe erimwatandiikire nalyo. Era mugabe kusinzirira kubiibyo ebimuli nabyo.
2CO 8:12 Nkoba ntyo olwʼokubba, singa omuntu agaba nʼomwoyo gumo okusinzirira oku kyali nakyo, oKibbumba aikirirya ekirabokye olwʼokubba oKibbumba tasubiriramu omuntu okugaba ekyabula.
2CO 8:13 Mwekyo tintegeeza nti okugaba kwanywe kuli nʼokuwumuca bandi kugaba nga inywe mukaluba. Wazira, wali nʼokubbaawo obwenkanya.
2CO 8:14 Omu kiseera kinu muli nʼebingi, era mwezya nʼokubbeera abo ibo abali omu kwetaaga. Neye tete oluzwanyuma bona balibba nʼebingi era bayinza okubawaaku nywena nga muli omu kwetaaga. Era omu ngeri eyo obwenkanya bwalibba buliwo.
2CO 8:15 Era ngʼeKiwandiike owekikoba kiti: “Iye oyo eyasoloojerye ebingi tiyasigazirye bingi ino, era oyo iye eyasoloojerye ebitono, yabbaire nabyo ebimumala.”
2CO 8:16 Neye neebalya oKibbumba, iye eyateekere omu mwoyo gwa Tito eiganyi lyʼokubalumirwa eriri ooti lyange.
2CO 8:17 Ekyo kityo tirwakubba kiti, yaikiriirye okusaba kwaiswe neye era yena onyere kwabbaire kutakakwe.
2CO 8:18 Era tumutumire ngʼali aamo nʼowoluganda ogondi iye okirifuma omu makanisa gonagona, omu kulaabba aMawuliro aMasa.
2CO 8:19 Era tikiikyo kyonkani, neye amakanisa gamulondere okwaba na iswe nga tutwala ekirabo ekyo e Yerusaalemi. Era ekirabo ekyo ekitutwala kyagulumalya oMusengwa oYesu era kyalaga ngʼowetuli nʼeiganyi omu kuwa obubbeeri.
2CO 8:20 Mwebyo byonabyona tukolere tutyo kwewala kwezuluguma okwezya okubbaawo olwʼengeri egitusoloojamu empiiya enyingi egityo era nʼengeri egitugigabamu.
2CO 8:21 Era ekigendererwa kyaiswe niiye iswe okukola ebisa, timumaiso ga Musengwa iye oKibbumba mwonkani, neye nʼomumaiso gʼabantu.
2CO 8:22 Era aboluganda abo abetutumire eeyo bali nʼowoluganda ogondi, era ogutugezeserye emirundi mingi, era ni tuvumbula ngʼali nʼeiganyi omu bintu bingi. Era atyanu tete yeeyongeire okubba nalyo olwʼokubba abeesiga ino inywe ati mwagaba nʼomwoyo gumo.
2CO 8:23 Atyanu iye oTito, mukoli munange era tukolera aamo naye olwʼokubagasa inywe. Kaisi aboluganda abo abaali nabo, ibo abʼamakanisa niibo ababatumire, era baweisya Kurisito kitiisya.
2CO 8:24 Kale atyanu mubalage muti muli nʼokutaka, kaisi amakanisa gonagona gakakase era gamanye gati inywe twabbaire batuuce okubeenyumirizaamu.
2CO 9:1 Atyanu tikineetaagisya kubawandiikira ebikwata oku kugabira abatuukirirye abanaiswe abʼomu Yerusaalemi obubbeeri.
2CO 9:2 Ekyo kityo olwʼokubba mmaite nti muli nʼeiganyi omu kubbeera. Era mbaire nabenyumirizaamu eeri abaikirirya abanaiswe abʼomwitwale lyʼe Makedooniya. Mbaire nga ibo mbakoba nti, okuzwera nakimo omu mwanka ogwabitire, inywe abʼomwitwale lyʼAkaya mubbaire beetegeki okugaba. Era eiganyi lyanywe eeryo likwatisirye abakira obungi ekibinyibinyi bona okugaba.
2CO 9:3 Neye ntumire aboluganda abo kaisi okwenyumiriza kwaiswe mwinywe omu nsonga eyo tikwabba kwabwereere. Era ntakire mubbe beetegeki nʼekirabo kyanywe ngʼowenakobere nti muli beetegeki.
2CO 9:4 Ekyo kityo olwʼokubba, singa njiza eeyo nʼabamo oku baikirirya bʼe Makedooniya, kaisi ni twajirya nga timuli beetegeki, nga kibba kituswaza olwʼokubeenyumirizaamu! Neye tete inywe mubba mwatukiraku okuswala.
2CO 9:5 Kale naseegere nti kyetaagisya okusaba aboluganda abo baize egimuli nga nze nkaali okwizayo, bategeke ekirabo ekyo ekimwasuubizire okugaba nʼomwoyo ogumo nga tikubaazya.
2CO 9:6 Aale mwebukirye muti iye oyo asiga ensigo ngʼakekereza era yalikungula kitono, neye oyo asiga ebingi, era yalikungula bingi.
2CO 9:7 Kale nabuli moiza ali nʼokugaba ngʼowaasalirewo omu mwoyogwe, neye timu kwegogonya ooba lwʼokumwazya. Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba ataka yooyo agaba nga musangaali.
2CO 9:8 Era oKibbumba ayezya okubawa nabuli kintu ekimwetaaga, kaisi ni mubba bulijo nabuli kimo ekimwetaaga, era nga muli nʼebingi nʼebifiikawo okukolera abandi ebintu ebisa.
2CO 9:9 Era eKiwandiike kikoba kiti: “Agabira abadoobi nʼomwoyo gumo. Era ebikolebye ebyobutuukirirye tibalibyerabira emirembe gyonagyona.”
2CO 9:10 Era oKibbumba Iye aawa omusigi ensigo egyʼokusiga, nʼamuwa nʼekyokulya nʼalya, era nywena yabawa era nʼakubbisyamu ensigo gyanywe egyʼokusiga kaisi era nʼebyo ebimugabira abeetaaga ni mubyongeraku obungi.
2CO 9:11 Era oKibbumba yabagaigawalyanga omu bintu byonabyona kaisi musigale bulijo nga mugaba nʼomwoyo gumo. Era owetwalitwala ekirabo kyanywe eeri abo abekyetaaga, balyebalya oKibbumba.
2CO 9:12 Ekyo kityo olwʼokubba, okugaba okwo tikukoma ku kyʼokugabirira byetaago byʼabatuukirirye kyonkani, neye era kizweraku abantu bangi okwebalya ino oKibbumba.
2CO 9:13 Era olwʼokugaba kwanywe okwo, abantu baligulumalya oKibbumba. Ekyo kityo olwʼokubba inywe owemubagabira nʼomwoyo gumo, era ni mugabira nʼabaikirirya abandi bonabona, kikakasa kiti mugondera aMawuliro aMasa aga Kurisito.
2CO 9:14 Era inywe mwalibba batake egibali ni babasabiranga enkabi olwʼekisa ekyo ekibitiriri oKibbumba ekyabawaire.
2CO 9:15 OKibbumba yeebale olwʼekirabokye ekyo ekyewunyisya.
2CO 10:1 Atyanu nze oPawulo abantu abandi mwinywe ogumukoba nambu owemba na inywe mba muti kaisi tete owemba nga mbawandiikiire bbaluwa nga ndi yala na inywe ni mba muzira, mbegairira omu liina lya Kurisito iye owʼeiwooyo era omuwombeeki.
2CO 10:2 Mbegairira nti owenaliira eeyo, timwanzweraku okutumula na inywe mu buzira ngʼowentumula nʼabantu abakoba nambu twebitya ooti bantu abatali baikirirya.
2CO 10:3 Ekyo kityo olwʼokubba newankubbaire swena tuli bantu, iswe titulwana entalo egyaiswe ngʼabantu abandi bonabona owebalwana.
2CO 10:4 Ibyo ebyokulwanisya iswe ebitukolesya omu ntalo tibyʼoku kyalo kunu, neye byʼamaani era bizwa eeri Kibbumba ni tubikolesya okujigirica amaani ga mulabe.
2CO 10:5 Era ebyo bitukolesya okujigirica empaka era nabuli kintu ekyegulumalya okukaisya abantu okumanya oKibbumba. Era tuwamba enseega gyʼabantu abeediima era ni tubeegesya okugondera oKurisito.
2CO 10:6 Owetwalikakasa tuti atyanu dala inywe mugondera oKurisito, twalibba beetegeki okubonereza buli oyo atamugondera.
2CO 10:7 Aale mubone ebintu ngʼowebiri. Singa omuntu yenayena yeekakasa ati wa Kurisito, ayebukirye ati na iswe swena tuli ba Kurisito nga iye.
2CO 10:8 Newankubbaire nga mbitiriryakuumu okwenyumiriza omu bwezye bwaiswe oMusengwa obuyatuwaire, tikinkwatisya ensoni. Ekyo kityo olwʼokubba ekigendererwa kyokutuwa obwezye obwo, tikyakubamalamu maani neye lwʼokubabbeera kukula mu kwikirirya kwanywe.
2CO 10:9 Tintaka mboneke ooti ndi kugezyaku kubatiisirirya nʼebbaluwa gyange egimbawandiikira.
2CO 10:10 Ekyo kityo olwʼokubba abantu abandi bakoba bati, “Ebbaluwa gya Pawulo ngosi era gyʼamaani, neye iye onyere omu buntu munafu, era nʼengeri egyatumulamu tewa nʼamakulu.”
2CO 10:11 Iye oyo atumula atyo, ali nʼokumanya ati mpaawo enjawulo wʼebyo ebituwandiika omu bbaluwa nga tituli na inywe, nʼebyo ebitwalikola nga twirire eeyo.
2CO 10:12 Iswe titutaka okwesobolayo okwebalira oku bamo kwabo abeewaana waire okwegeraagerania nabo. Ibo abo basiru ino olwʼokubba beegeraagerania ku niibo abananyere, era ibo abananyere ni bakolesya empisa gyabwe ngʼomutindo okupima obusa bwabwe.
2CO 10:13 Neye iswe titwenyumirize olwʼekyo ekitubba tubulaku obwezye. Neye twenyumiriza lwʼomulimo gwonkani oKibbumba oguyatutumire, era kitwaliryamu nʼoogwo ogutukola mwinywe.
2CO 10:14 Era mwekyo tituli kubitiriryanga okwenyumiriza ngʼowekyandibbaire singa titubacaalirangaku. Ekyo kityo olwʼokubba niiswe otwasookere okwiza eeyo ni tulaabba aMawuliro aMasa aga Kurisito.
2CO 10:15 Neye era titwenyumiriza olwʼomulimo abandi ogubakolere ngʼoKibbumba tiyatuwaire omulimo ogwo okugukola. Wazira tusuubira tuti okwikirirya kwanywe owekweyongeramu amaani, era nʼomulimo gwaiswe mwinywe gwagalama ino.
2CO 10:16 Olwo awo twabba nga twezya okwaba ni tulaabba aMawuliro aMasa omu bitundu ebindi, egibakaali okulaabbayo. Era awo tiwaabbeewo iswe okwenyumiriza olwʼomulimo omuntu ogondi ogwakolere omu kitundu ekyatwala.
2CO 10:17 Neye ngʼeKiwandiike owekikoba kiti: “Buli muntu ataka okwenyumiriza, yeenyumirizenge lwʼekyo oMusengwa iye oKibbumba ekyakolere.”
2CO 10:18 Ekyo kityo olwʼokubba omuntu oyo iye eyewaana, tiniiye oMusengwa ogwatwala okubba atuukana, neye yooyo oMusengwa ogwasiima.
2CO 11:1 Atyanu nanditakire mungumire waire wona nga ndi musirusiru kuumu akatono. Era dala mungumire.
2CO 11:2 Mbabuubira ngʼoKibbumba yena owababuubira olwʼokubba inywe muli ooti mwala omuguna abulaku akamogo ogunsuubizire okufumbirisya oibaaye omoiza yenkani, nga niiye oKurisito.
2CO 11:3 Neye ntya nti nga dala ompiri olwʼobukuujukuujubwe oweyabbeyabbeyere oKaawa, nywena bababbeyabbeya era ni baliibya enseega yaanywe ni mulekawo okweweerayo nakimo eeri oKurisito omu mazima.
2CO 11:4 Ekyo kityo olwʼokubba waliwo abantu abemwikirirya ni babakobera inywe ebikwata oku Yesu ogondi atali yoodi ogutwalaabbireku. Era atyanu muli beetegeki nʼokusuna omwoyo ogondi era nʼokwikirirya obukwenda obundi obutali buudi obutwalaabbire egimuli.
2CO 11:5 Neye nseega nti omu ngeri yonayona abantu abo abeeyeta “abatume abʼenjawulo,” mpaawo ekibankiraku.
2CO 11:6 Nnyinza okubba nga tindi mutumuli omusa, neye ndiku nʼokumanya. Era inywe ekyo twakibalagire mubuli kitwakolere mwinywe.
2CO 11:7 Olwo nakolere kibbikibbi nze okubawa ekitiisya owenalaabbire eeri inywe aMawuliro aMasa agazwa eeri oKibbumba, nga mpaawo kimbasasulisirye?
2CO 11:8 Era ekyo kyabbaire ooti-so ndi kunyaga bintu bya makanisa agandi olwʼokubba igo niigo agampanga obubbeeri kaisi ni njiza kukola mu niinywe omulimo.
2CO 11:9 Era owenabbaire na inywe eeyo kaisi ni mba nʼekineetaaga, mpaawo ogunakaluubiriire. Ekyo kityo olwʼokubba aboluganda abazwire omwitwale lyʼe Makedooniya bandeeteranga byonabyona ebinaabbanga neetaaga. Kale nekuumire era nasigala nga nekuuma okutabagosiyirira omu ngeri yonayona.
2CO 11:10 Era omwitwale lyʼAkaya lyonalyona mpaawo ayezya okunkaisya nze okwenyumiriza olwʼokutabasaba inywe obubbeeri. Ekyo ekintumula kyʼamazima omu liina lya Kurisito aali omu bwomi bwange.
2CO 11:11 Olwo museega muti ekyo nkikola olwʼokubba kiti inywe timbataka? Iye oKibbumba amaite ati mbataka.
2CO 11:12 Wazira neeyongera nga inywe timbasaba ekintu kyonakyona. Ekyo kyeyongera nga kikaisya abo abeeyeta “abatume abʼenjawulo,” okubba nʼekibeenyumirizaamu era nga bakoba bati bona bakola ooti niiswe.
2CO 11:13 Abantu abo ibo batume abʼobubbeyi, era abakoli abʼobubbeyi abeefanania okubba abatume ba Kurisito.
2CO 11:14 Kaisi era ekyo tikyewunyisya, olwʼokubba oSitaani yena ayezya okwefaanania ooti malaika wʼekitangaala!
2CO 11:15 Nʼolwekyo tikyewunyisya singa abaweereryabe bona beefaanania okubba baweererya abakola ebyobutuukirirye. Neye oku nkomerero balisuna ekibonerezo ekibasaanira olwʼebikole byabwe ebyo ebibbibibbi.
2CO 11:16 Atyanu njiramu okukoba nti, tiweezya okubbaawo kadi moiza aseega ati ndi musirusiru olwʼebibono byange eeri inywe. Neye nʼowemunseegaku mutyo, mumpulisisye ngʼowemwandiwulisisirye omuntu omusirusiru nga zena wenenyumirizaku akatono.
2CO 11:17 Okwenyumiriza kwange okwo tikuzwa wa Musengwa, neye dala ndi kukikola ngʼomusirusiru.
2CO 11:18 Neye olwʼokubba waliwo bangi abeenyumiriza olwʼebyo ebibakolere, zena oleke nenyumirizeku.
2CO 11:19 Olwʼokubba inywe museega muti muli balabuki ino niikyo ekigira ni mutaka ino okuguminkiriza ebibono byʼabasirusiru?
2CO 11:20 Era dala ni muguminkiriza omuntu okubabitya ooti muli bagalama ooba okubanyunyunta, ooba okubaazya okugondera obwezyebwe, ooba okwegulumalya, ooba okubajooga eino nʼabakubba nʼempi omumaiso?
2CO 11:21 Njikirirya nti iswe twabbaire bati ino okubakola ebintu ebyo! Kale oleke njikirirye nti nswaire olwʼokutabakola ebintu ebyo. Neye obanga ibo bayezya okwegulumalya, kale zena mpezya, neye ekyo kintu kyʼobusiru okukola.
2CO 11:22 Abantu abo kaisi tibakoba bati Bebbulaniya? Zena ndi Mwebbulaniya. Era tibakoba bati Baisirairi? Zena ndi Mwisirairi. Era tibakoba bati baizukulu ba Ibbulaimu? Zena ndi mwizukulu wa Ibbulaimu.
2CO 11:23 Era tibakoba bati baweererya ba Kurisito? Oleke ntumule ooti musirusiru. Nze mbakiraku ibo okuweererya oKurisito. Nze bansibire omu mabbuusu emirundi mingi okukiraku ibo. Era banfamwire ino nze okubakiraku ibo, era emirundi mingi mpunukire okufa olwa kuweererya oKurisito.
2CO 11:24 ABayudaaya banfamwire emirundi mitaanu egyʼenjawulo, nga kubuli mulundi banfaamuula efaalu 39 ngʼamateeka gaabwe owegalagira.
2CO 11:25 Bankubbire nʼemiigo emirundi misatu, era lumo abantu bankubbire nʼamabbaale. Emirundi misatu nabbaire ndi omu lyato nga litambula, ni libebenyeka, era ogumo oku mirundi egyo nasigaire aakati omu nyanza olunaku lubbeereri omusana nʼobwire.
2CO 11:26 Era ntambwire omu ŋŋendo nyingi, era mwegyo nga ndi omu kabbikabbi kʼamayengo omu miiga, era nʼomu kʼabanyagi. Era mbaire omu kabbikabbi akazwa omu bantu bʼeigwanga lyange eryʼaBayudaaya, nʼomu bantu aBatali Bayudaaya. Era mbaire omu kabbikabbi omu bibuga, nʼomu bitera, nʼomu nyanza, era nʼomu kabbikabbi akazwa omu boluganda abʼobubbeyi.
2CO 11:27 Njabire nga nkola ino ni ndemba, era emirundi mingi nga tingona. Era nga ntira okubba nzala nʼenyonta ngʼetira okunduma, era nga ntira okudamba ekyokulya. Era nga ntira okuwulira empewo olwʼokudamba ebizwalo ebimala.
2CO 11:28 Kaisi ngʼolekere ebindi byonabyona, ndi nʼomugugu ogwa buli lunaku ogwʼokufaayo oku makanisa gonagona.
2CO 11:29 Era owewabbaawo abaikirirya ngʼokwikirirya kwabwe kunafu, mbalumirwa. Era singa wabbaawo omwikirirya ogubagwisya omu kikole ekibbikibbi, ekyo kimbitya bundi ino.
2CO 11:30 Era owekibba kiti nteekwa okwenyumiriza, mba ndi nʼokwenyumiriza lwa biidi ebiraga bunafu bwange.
2CO 11:31 Era Iye oKibbumba era oIteeye wa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, oKibbumba oyo ogubasaaniire okuwuuja emirembe nʼemirembe, amaite nga timbeya.
2CO 11:32 Owenabbaire omu Damaasiko, omufugi wʼekibuga ekyo eyabbaire afuga oku mulembe gwa kabaka Arete, yalagiire abaisirikale okukuuma emiryango gyʼekibuga ekyo kaisi bankwate.
2CO 11:33 Neye namusodokereku ngʼabantu bambitya mu dinisa yʼoku kitempe ekyeruguuliriirye ekibuga ekyo, ni banjica ansi nʼemiguwa nga ndi omu kiibo.
2CO 12:1 Atyanu ndi nʼokweyongera okwenyumiriza, newankubbaire tikugasa. Era oleke mbakobere ebikwata oku kwolesebwa nʼokubiikula okuzwa eeri oMusengwa.
2CO 12:2 Wabbairewo omusaiza omwikirirya wa Kurisito ogummaite oKibbumba oguyatwaireku omwigulu eryokusatu, era atyanu emyanka ikumi neena egibitirewo. Timmaite ooba ngʼekyo kyamubbaireku dala ngʼomuntu, ooba omuntu oyo yasunire kwolesebwa. Ekyo, Iye oKibbumba niiye amaite.
2CO 12:3 Era mmaite nti omusaiza oyo bamutwaireku omwigulu eryokusatu. Neye era ngʼowenkobere, nze timmaite, wazira oKibbumba niiye amaite ooba ngʼekyo kyatuukire oku musaiza oyo ngʼomuntu ooba yasunire kwolesebwa.
2CO 12:4 Era oweyabbaire eeyo, yawuliire ebintu ebyewunyisya eino era ebitatumulikika nʼomuntu yenayena.
2CO 12:5 Kale nenyumirizanga olwʼebyo ebyatuukire oku musaiza oyo, neye tineenyumirizenge olwʼebyo ebinfaaku, okutoolaku olwʼebyo ebiraga obunafu obwange.
2CO 12:6 Era singa nsalawo okwenyumiriza, mba tindi musirusiru, olwʼokubba mba ntumula mazima. Neye nakyewala, kaisi olwo tiwaabbaawo muntu yenayena ayinza okunseegaku ekibitiriri okukiraku ekyo ekyambonamu ooba ekyawulira nga ntumula.
2CO 12:7 Neye oKibbumba olwʼokutataka nze okwekudumbalya olwʼebintu ebyewunyisya era ebyʼamaani ebyo oKibbumba ebiyabiikwire, nasunire obulumi obwʼamaani obusumuta ooti iwa eriri omu mubiri. Era obulumi obwo bukola ngʼomukwenda wa Sitaani okungadya nʼokutanjikirirya okwekudumbalya.
2CO 12:8 Era emirundi misatu neegairiire oMusengwa oYesu okuntoolaku okugada okwo,
2CO 12:9 neye nʼankoba ati, “Ekisa kyange kikumala olwʼokubba amaani gange gakira kukola ino ngʼoli mu bunafu.” Kale atyanu ndi musangaali okwenyumiriza olwʼobunafu bwange, kaisi amaani ga Kurisito gambonekeremu.
2CO 12:10 Kagira nze nsangaala nʼowemba omunafu, nʼowebambitya obundi, nʼowemba omu bigosi, nʼomu kugada nʼomu mbeera gyʼokunjiigaania olwa Kurisito. Ekyo kityo olwʼokubba owemba omunafu, wembeera owʼamaani.
2CO 12:11 Atyanu nsuukire ooti ndi musirusiru olwʼekwenyumiriza, neye niinywe omunjazirye okwebitya ntyo. Inywe mwandibbaire munsiima ninze, olwʼokubba abo abeeyeta “abatume abʼenjawulo,” mpaawo kibankiraku, newankubbaire nga bambona ooti ndi kinambulamu.
2CO 12:12 Era owenabbaire eeyo na inywe, newankubbaire nabbaire omu kugada, nakugumiire era ni nkola ebyamagero nʼobumanyiciryo nʼebyewunyo ebyʼamaani ebiraga biti dala ndi mutume.
2CO 12:13 Kale inywe nababitirye ntya obundi okukiraku ekanisa egindi, okutoolaku nze okutabba nga mbakaluubirira inywe? Aale munsoniye olwʼekisobyo ekyo!
2CO 12:14 Muwulisisye, atyanu netegeka okubacaalira omulundi ogwokusatu, neye era tinabakaluubirire. Ekyo kityo olwʼokubba tindi kutaka bintu ebimuli nabyo, wazira ndi kutaka niinywe abanyere. Ekyo kityo olwʼokubba abaana tiniibo abasaaniire okugabirira ababyaire baabwe ebyetaago, wazira ababyaire niibo abali nʼokugabirira abaana baabwe.
2CO 12:15 Kale nze njaba kuwaayo nʼeisangaalo ebyange byonabyona ebindinabyo, era na nze onyere neweeyo okulwanywe. Olwo nze owembataka eino, inywe mubba mwantaka katono?
2CO 12:16 Era atyanu abamo kwinywe mwikirirya muti mpaawo kintu kyonakyona ekinabasabire, neye abamo bakoba bati nabbaire mukuujukuuju, ni mbapapalya okubatoolaku ebintu nga mbabbeyabbeya.
2CO 12:17 Ndi nʼekinabatoireku omu lukuujukuuju nga mbita omu muntu yenayena kwabo ebinatumire eeyo?
2CO 12:18 Nze nasabire oTito okubacaalira, era ni nkoba nʼowoluganda ogondi okwiza naye. Iye oTito niiye eyabatoireku ekintu omu lukuujukuuju? Bbe! Ekyo kityo olwʼokubba iye na nze twebitya omu ngeri moiza eyʼamazima nʼekigendererwa kyaiswe kimo eeri inywe.
2CO 12:19 Olwo mubbaire museega muti okubakobera ebyo tugezyaku kwewozyaku gimuli? Iswe tubbaire nga tubakobera ebyo ngʼabaweererya ba Kurisito, era nʼoKibbumba nga niiye omujulizi waiswe. Era bakaagwa baiswe abatake, buli kimo ekitukola kyakubabbeera kukula mu mwoyo.
2CO 12:20 Ekyo kityo olwʼokubba ntya nti amo owenaliiza eeyo tinalibaajirya ngʼowentaka mubbe era amo zena tinalibba ngʼowemutaka mbe. Era ntya nti amo ni mbaajiryamu oyombo, nʼengongi, nʼobusungu, nʼobwimi, nʼokalebule, nʼolugambo, nʼokwekudumbalya, era nʼakavuuyo.
2CO 12:21 Era ntya nti amo owenaliiza eeyo tete, naliswala okulwanywe omumaiso ga Kibbumba ogumpeererya olwʼokubba timwebitya ngʼabaikirirya. Era naliyungubala ino olwa bangi ibo abo ababbaire bakolere ebibbibibbi nandi ni beenenya. Era ebyo nga niibyo ebyokwegaita omu ngeri etali yʼobutonde, nʼebyobulendi nʼebikole byobwemu.
2CO 13:1 Atyanu gunu gwabba mulundi gwange gwokusatu okwiza okubacaalira, era ngʼeKiwandiike owekikoba kiti, “Buli nsonga baabbanga nʼokugikakasa nʼobujulizi bwʼabantu babiri ooba basatu.”
2CO 13:2 Owenabacaaliire omulundi gwokubiri nalabwire abo ibo ababbaire bakolere ebibbibibbi. Era nʼatyanu, newankubbaire nga tindi na inywe eeyo, tete ndi kubalabula aamo nʼabandi bonabona abali kukolanga ebikole ebibbibibbi, nti tete owenaliira eeyo, abo tinalibasaasira.
2CO 13:3 Ekyo kityo lwakubba mutaka obukakafu obulaga buti oKurisito atumula okubitira mu nze, tabba munafu eeri inywe, wazira abba wʼamaani owaabba nʼekyakola mwinywe.
2CO 13:4 Newankubbaire ngʼoKurisito tiyalagire ati wʼamaani nga bamukomerera oku musalabba, neye atyanu mwomi olwʼamaani ga Kibbumba. Era na iswe swena olwa kubba omu Kurisito, oKibbumba atuwa amaani okubakolamu omulimo waire ngʼabamo kwinywe mutukoba muti tuli banafu.
2CO 13:5 Inywe muli nʼokwekebera era nʼokwegezesya niinywe abanyere, okukakasa obanga okwikirirya kwanywe omu Kurisito kwʼamazima. Dala mumaite muti oYesu Kurisito abba mu niinywe? Owekibba nga tikityo mubba mukaire okubba abaikirirya abʼamazima.
2CO 13:6 Era njikirirya nti mwavumbula muti iswe titukaire okulaga tuti tuli batume ba Kurisito abʼamazima.
2CO 13:7 Neye era tusaba oKibbumba tuti ababbeere timwakola ekikole kyonakyona ekibbikibbi. Tituli kugezyaku kweraga tuti twakolere omulimo omusa mwinywe, neye tusaba tuti inywe mukole ekintu ekituuce newankubbaire nga mubona ooti iswe twakaire omulimo ogwaiswe ngʼabatume.
2CO 13:8 Ekyo kityo olwʼokubba titwezya okukola ekintu kyonakyona ekikaisya aMawuliro aMasa okwaba omumaiso, wazira okugawagira.
2CO 13:9 Tubba basangaali owetubba banafu kasita kibba kibbeera kulaga kiti inywe dala muli bacaati omu kwikirirya. Era tubasabira eeri oKibbumba mukule omu kwikirirya.
2CO 13:10 Eyo niiyo ensonga lwaki mbawandiikira nga nkaali okwiza egimuli, kaisi owenaliizayo tinaabba mukambwe nga nkolesya obwezye oMusengwa oYesu oweyampaire. Era obwezye obwo yabumpaire bwa kubabbeera kukula mu mwoyo neye tikubamalamu maani.
2CO 13:11 Aale atyanu boluganda, mmaliirirya nga mbakoba nti mweraba. Era mubbe bacaati omu kwikirirya, mukole ebimbalaabbiire, era mubbenge kimo omu nseega, era mubbe mwidembe. Era oKibbumba Iye onsulo wʼokutaka nʼeidembe yaabbanga na inywe.
2CO 13:12 Musugiryangane omu ngeri eraga eti mutakangana ngʼaboluganda.
2CO 13:13 Era abatuukirirye bonabona eenu babasugiirye.
2CO 13:14 Era nsaba nti ekisa kya Musengwa oYesu Kurisito nʼokutaka kwa Kibbumba nʼokubba ekintu ekimo nʼoMwoyo oMutukulye bibbe na inywe nywenanywena.
GAL 1:1 Ninze oPawulo eyasuukire omutume, tirwakusalawo kwa muntu omoiza ooba okwʼekibbubbu kyʼabantu neye lwa kusalawo kwa Yesu Kurisito, na Kibbumba oItewaiswe, eyazuukizire oYesu oyo omu bafu.
GAL 1:2 Nze nʼaboluganda bonabona abendi nabo, tuwandiikira amakanisa gonagona agali omu kitundu kyʼe Galatiya.
GAL 1:3 OKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito, eyeewaireyo okufa ayezye okutununula omu bibbibibbi abantu ebibakola, babakwatire ekisa era babawe eidembe.
GAL 1:4 Mumaite muti oKurisito oyo yeewaireyo okufa olwʼebikole ebibbibibbi byaiswe, kaisi atununule okuzwa omu bibbibibbi abantu abʼomulembe gunu ebibakola, olwʼokubba oKibbumba waiswe era oItewaiswe atyo weyatakire.
GAL 1:5 Era oKibbumba oyo tumuwenge ekitiisya emirembe nʼemirembe. Amiina.
GAL 1:6 Neye inywe bainange mummalire enziiri oku mutwe! Ekyo kityo olwʼokubba omu kaseera akatyayi kati nga mumalire okwikirira, nampanu muzwire kwoyo eyabeetere okwiza okubba omu kisa, tete ni muwulisisya aMawuliro agandi.
GAL 1:7 Omu butuuce obunyere, mpaawo Mawuliro aMasa agandi, wazira waliyo abantu abamo ababaleyerya, nga bagezyaku kuliibya Mawuliro aMasa agakwata oku Kurisito.
GAL 1:8 Neye era nʼowetubba nga niiswe, nʼowaabba malaika okuzwa omwigulu, nʼaiza nʼalaabba egimuli aMawuliro agayawukana nʼaago agetwabakobeire, awomeire kumubonereza emirembe nʼemirembe.
GAL 1:9 Era ngʼowetwabakobeire omu kusooka kankiiremu nti: Owewabbangawo alaabba egimuli amawuliro agayawukana kwago agemwamalire okwikirirya, awomeire kumubonereza emirembe nʼemirembe.
GAL 1:10 Nze tinkolerera bantu kunsiima, neye oKibbumba gunkolerera nti ansiime. Era tingezyaku kusangaalya bantu olwʼokubba timpezya kusangaalya abantu ni nsigala nga ndi muweererya wa Kurisito.
GAL 1:11 Aboluganda, kinu mukimanye muti aMawuliro aMasa agenalaabbire egimuli tigazwa eeri bantu-buntu.
GAL 1:12 Tinagasunire kuzwa ku muntu, era mpaawo kadi moiza eyaganjegeserye, okutoolaku oYesu Kurisito onyere niiye eyagambiikuliire.
GAL 1:13 Mwawuliire ngʼoweneebityanga, nga nkaali nsengererya ediini yʼeKiyudaaya, era mwawuliire ngʼowenayiigaanirye eino amakanisa ga Kibbumba, nga ngezyaku okugajigirica.
GAL 1:14 Omu kubba nʼeiganyi eryʼokukwata obulombolombo bwʼabazeiza baiswe, nabbaire nga nkira aBayudaaya abainange abʼomwolo gwange bonabona.
GAL 1:15 Neye ekiseera kyatuukire oKibbumba nʼasalawo okumbiikulira oMwanawe kaisi mpezye okulaabba ebimukwataku eeri abantu aBatali Bayudaaya. Ekyo yabbaire yakitegekere ira nga nkaali nʼokuzwa omu kida kya mama, nannonda olwʼekisaakye. Awo oweyambiikuliire oMwanawe, mpaawo gunebwiryeku nti nkole ntya, bbe.
GAL 1:17 Era tinagezerye kadi kuniinaniina okwaba e Yerusaalemi eeri abo abansookere okubba abatume nti banjegesye, wazira nayabire mu kitundu kyʼe Buwalabbu, kaisi oluzwanyuma ni njira e Damaasiko.
GAL 1:18 Kaisi owewabitirewo emyanka misatu, ngʼoKibbumba amalire okumbiikulira oYesu, naniinaniinire ni njaba e Yerusaalemi okubona omutume oPeetero, ni mmala naye enaku ikumi na itaanu.
GAL 1:19 Eeyo naboineyo nʼomutume oYaakobbo omuganda wa Musengwa waiswe oYesu neye abasigaireyo tinababoineku.
GAL 1:20 Nkakasa omumaiso ga Kibbumba nti ebimpandiika ebyo byʼamazima, mpaamu ekimbeyesyamu naire.
GAL 1:21 Owenairire okuzwa e Yerusaalemi nayabire mu bitundu byʼe Siiriya nʼomu Sirisiya.
GAL 1:22 Era abʼekanisa gyʼomu Buyudaaya, babbaire tibambonangaku,
GAL 1:23 wazira bawuliranga-buwuliri bifumo bati oyo eyatuyiigaanianga eira, okuti akoba abantu baikirirye ekyo ekiyagezyangaku okujigirica.
GAL 1:24 Era ni bawuuja oKibbumba okulwange.
GAL 2:1 Oluzwanyuma nga wabitirewo emyanka ikumi neena, tete naniinaniinire ni njaba e Yerusaalemi, aamo nʼoBbalunaba, era ni ntwala nʼoTito.
GAL 2:2 Naabireyo olwʼokubba oKibbumba yandagire ati ndi nʼokwabayo. Era owenatuukire eeyo ni nkobera abaikirirya bonabona ababbairewo ebintu oKibbumba ebiyakolere omu bantu aBatali Bayudaaya. Oluzwanyuma natyaime omu lukiiko nʼabeekubbemberi bonkani omu kyama, ni mbasonzolera aMawuliro aMasa agendaabba eeri abantu aBatali Bayudaaya. Ekyo nakikolere olwʼokutataka wabbeewo abantu abalwanisya omulimo ogunabbaire nkolere nʼogunabbaire njaba okukola, demba ni gunfa ninguzwaku bwereere.
GAL 2:3 OTito ogunabbaire naye, newankubbaire nga yabbaire Muyonaani, abeekubbemberi abo abʼe Yerusaalemi tibamukakire okukomola.
GAL 2:4 Ekyʼokwaba e Yerusaalemi kyaizirewo olwʼokubba wabbairewo aboluganda abʼobubbeyi abaizire omu kibuga kyʼAntiyokiya ni beibbirira ni batwekubbiriryamu. Baizire okukeeta eidembe erituli nalyo eeri amateeka olwa kwikirirya oKurisito oYesu, nga bataka okutwirya omu bugalama bwʼamateeka gʼekiyudaaya.
GAL 2:5 Abo titwabagondeireku kadi katyayi kati nga tulwanirira okubona nga musigalya aMawuliro aMasa nga matuuce.
GAL 2:6 Abo ababbaire beekubbemberi abakirifuma e Yerusaalemi tibabbaireku nʼekibongera oku njegesya yange. Aate owebituuka oku bukwenda bwa Kibbumba abeekubbemberi abo ekibabbaire, kyabbaire nga tikikulu ino olwʼokubba oKibbumba iye talingirira mboneka ya muntu eyʼoku ngulu.
GAL 2:7 Cooka abeekubbemberi abo baboine ngʼoKibbumba yankwatisirye omulimo ogwʼokulaabba aMawuliro aMasa eeri abantu aBatali Bayudaaya, era ngʼoweyakwatisirye oPeetero eryʼokugalaabba eeri aBayudaaya.
GAL 2:8 Baboine ngʼoKibbumba eyabbaire akola nʼoPeetero okuteekawo ebibbula bya baikirirya omu Bayudaaya yabbaire ngʼakola na nze omu ngeri enanyere eyo okuteekawo ebibbula bya baikirirya omu bantu aBatali Bayudaaya kadi.
GAL 2:9 Kale oYaakobbo, nʼoKeefa nʼoYokaana abo ababbaire bakirifuma era abebatwala okubba empango gyʼamakanisa, owebaboine omulimo ogunasunire, ni batusiima ino, nze nʼoBbalunaba era ni batulaga okutaka nʼokubba ekintu ekimo. Ni twikirizagana nabo tuti ibo balaabbe eeri aBayudaaya, iswe tulaabbe eeri abantu aBatali Bayudaaya.
GAL 2:10 Wazira batusabire twebukiryenge okulabirira abantu abadoobi, era ekintu ekinabbaire nteekaku ino eiganyi.
GAL 2:11 Lumo oKeefa oweyaizire okucaala omwAntiyokiya, namunenyere lwatu olwʼokubba yabbaire nakimo timutuuce.
GAL 2:12 Oweyabbaire nga yankatuuka yabbaire nga tafaayo okubba aamo era nʼokuliira aamo nʼabaikirirya aBatali Bayudaaya. Neye aBayudaaya owebaizire okuzwa eeri oYaakobbo omu Yerusaalemi, oPeetero ni yeeyabula oku baikirirya aBatali Bayudaaya nga tataka kulya nabo. Yakolere ekyo olwʼokutya okunyiigisya aBayudaaya abo abakoba bati omuntu ali nʼokukomola kaisi nʼabba mwikirirya omutuuce.
GAL 2:13 ABayudaaya abandi bona ni bamwegaitaku omu bunanfunsibwe, era ni batwaliryamu nʼoBbalunaba yena.
GAL 2:14 Kale owenaboine nga bali kuliibya amazima agali omu Mawuliro aMasa ni nkoba oPeetero nga tuli omumaiso gaawe bonabona nti, “Iwe newankubbaire ngʼoli Muyudaaya, neye tokuuma amateeka gonagona agʼekiyudaaya. Atyanu tete oyezya otya okukaka aBatali Bayudaaya okukwata amateeka gʼekiyudaaya?”
GAL 2:15 Iswe batubyaire nga tuli Bayudaaya, tituli bantu bʼamawanga agandi abebatwala bati bantu abakola ebibbibibbi.
GAL 2:16 Neye tumaite tuti omuntu tayezya kusuuka oyo oKibbumba ogwasiima olwʼokutuukirirya ebyo aMateeka ebigalagira, wazira lwʼokwikirirya Yesu Kurisito. Niikyo lwaki swena abananyere twaikiriirye Yesu Kurisito kaisi tusuuke abo oKibbumba abaasiima olwʼokwikirirya oKurisito, neye tirwokukola ebyo aMateeka ebigalagira, olwʼokubba mpaawo muntu oKibbumba ogwayezya okusiima olwʼokukola Mateeka ebigalagira.
GAL 2:17 Atyanu aBayudaaya batubona ngʼabantu abali omu kibbikibbi olwʼokubba twaikiriirye oYesu Kurisito era ni tutakwata amateeka gʼekiyudaaya. Olwo ekyo kiraga kiti oKurisito aleetera bantu kukola kibbikibbi? Kadi katyayi kati!
GAL 2:18 Neye omuntu owaatandiika okwombeka obuyaaka ekintu ekiyavunirewo eira oyo abba niiye agwire omu kibbikibbi.
GAL 2:19 Zena nabbaire omu kusooka mu busibe omu Mateeka ga Musa, neye owebansindibwire okuzwa omu mateeka nago awo ni mba mwomi eeri oKibbumba.
GAL 2:20 Obwomi bwange obwʼomu mubiri babukomereire oku musalabba okubita omu Yesu. Kale atyanu nze tindi mwomi kulwange neye oKurisito aali mu nze niiye omwomi mu nze. Obwomi obundinabwo omu mubiri, ndinabwo lwʼokwikirirya Mwana wa Kibbumba, eyantakire, ni yeewaayo okufa okulwange.
GAL 2:21 Tintaka okwonoonesya ekisa kya Kibbumba bwereere. Olwʼokubba owekibba nti abantu basuuka abo oKibbumba abaasiima lwʼokukwata Mateeka ebigalagira, awo oKurisito abba yafeereire bwereere.
GAL 3:1 Inywe abʼe Galatiya abeebitya ooti bantu abasirusiru, Muli ooti bantu abaloge? Timwebukirya nga nabasonzoleire ni mubona nakusani lwaki oYesu Kurisito bamukomereire oku musalabba.
GAL 3:2 Aale kaamo munkobere kinu, inywe abakoba muti mumaite bingi, mwasunire oMwoyo oMutukulye lwa kutuukirirya biibyo aMateeka gʼekiyudaaya ebigalagira, ooba lwa kwikirirya Mawuliro aMasa agemwawuliire?
GAL 3:3 Mutaka kubba ooti mubula malabuki? Inywe abatandiikire obwomi bwʼokwikirirya nʼamaani ga Mwoyo oMutukulye, tete atyanu mutaka mumalirirye nga mwabira ku biseego byʼabantu abo abataka mukomole?
GAL 3:4 Nʼokugadya okubabagadirye olwʼokwikirirya oYesu dala mutaka kubbe kwa bwereere?
GAL 3:5 Kaisi oKibbumba abawa oMwoyo oMutukulye era nakola nʼebyewunyo mwinywe, abikola lwa kubba kiti mutuukirirya biibyo aMateeka ebigalagira, ooba lwa kubba kiti mwawuliire ni mwikirirya aMawuliro aMasa?
GAL 3:6 Museege oku byatuukire oku zeiza waiswe omu kwikirirya, oIbbulaimu. EKiwandiike kikoba kiti, “OIbbulaimu yaikiririirye mwebyo oKibbumba ebiyamusuubizire, nʼolwʼekikole ekyo nʼamubala okubba atuukiriire.”
GAL 3:7 Kale mwekyo mumanye muti abantu abaikiririrya omu Kibbumba niibo abaana ba Ibbulaimu.
GAL 3:8 Cooka omu Biwandiike babbaire bamalire okulengera ebyaba okubbaawo omumaiso ni bawandiika bati oKibbumba yalitoolaku aBatali Bayudaaya omusango lwʼokwikirirya kwabwe. Kiri mu Kiwandiike ngʼoKibbumba akobera oIbbulaimu aMawuliro aMasa ati, “Naliwa amawanga gonagona enkabi nga mbita mu baizukulubo.”
GAL 3:9 Ekyo ni kiraga kiti bonabona abali nʼokwikirirya basunira aamo enkabi nʼoIbbulaimu eyabbaire nʼokwikirirya.
GAL 3:10 Waliwo eKiwandiike ekikoba kiti, “Nabuli atatuukiriryenge amateeka ganu gonagona ngʼowebagawandiikire, yasunanga ekiraami.” Neye tikyezyeka omuntu okutuukirirya amateeka natagotakuumu. Kale bonabona abagezyaku okusuna obutuukirirye nga babita mu kukwata mateeka gʼekiyudaaya babba ansi wʼekiraami.
GAL 3:11 Kiri lwatu kiti mpaawo muntu oKibbumba ogwasiima olwa kukwata biibyo aMateeka ebigalagira, olwʼokubba eKiwandiike ekindi kikoba kiti, “Omutuukirirye yaabbanga mwomi lwa kwikirirya.”
GAL 3:12 Neye aMateeka igo tigakolera ku kwikirirya. Aate, eKiwandiike ekindi kikoba kiti, “Buli atuukirirya ebyo aMateeka ebigalagira, yaabbanga mwomi mwigo.”
GAL 3:13 OKurisito yatununwire, nʼatutoola omu kiraami ekiiza lwʼaMateeka, oweyasuukire ekiraami okulwaiswe ngʼekyo yakikolere owebamukomereire oku musalabba olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti, “Buli ogubayanika angulu oku kisaale abba ansi wʼekiraami.”
GAL 3:14 OKurisito yatwaire ekiraami ekyo okulwaiswe kaisi enkabi oKibbumba egiyasuubizire oIbbulaimu giize eeri aBatali Bayudaaya olwa Kurisito oYesu, era kaisi olwʼokwikirirya, tusune oMwoyo oMutukulye ogubasuubizire.
GAL 3:15 Aboluganda, oleke mbawe ekyokuboneraku omu nkola eyʼabantu eya bulijo. Omuntu owaamala okukola ekiraamo nʼakikakasa, mpaawo muntu ogubaikirirya okukitoolawo ooba okukyongeramu ebintu ebiyaaka. Era wekiri nʼomu nsonga eginkoba.
GAL 3:16 OKibbumba yakolere ekisuubizo eeri oIbbulaimu nʼeeri omwizukuluwe. EKiwandiike tikikoba kiti, “Era nʼeeri abaizukulube,” nga kitumula ku bantu abangi, neye kikoba kiti, “Nʼeeri omwizukuluwe,” nga kitumula ku muntu moiza, era niiye oKurisito.
GAL 3:17 Ekinkoba niikyo kinu nti oKibbumba yakolere ekisuubizo era nʼakikakatya eeri oIbbulaimu ati yaliwa abantu bonabona enkabi ngʼabita mu mwizukulu wa Ibbulaimu. Amateeka agebongeirewo nga wabitirewo emyanka 430, tigeezya kudibya ekisuubizo kidi kaisi igo ni gabba niigo omu babita okuwa abantu enkabi.
GAL 3:18 Aale atyanu abba ngʼawa enkabi kubita mu Mateeka, kitegeeza kiti tabita mu kisuubizo kidi; neye tiniiye owekiri kityo olwʼokubba oKibbumba yawaire oIbbulaimu enkabi ngʼabita mu kisuubizo.
GAL 3:19 Omuntu ayezya okwebuulya ati, “Kaisi tete aMateeka gagasa niki?” Bagateekerewo nga ga kaseera-buseera, kubbeera abantu olwʼeibbengo eryabbaire omu bantu okubalungamya paka ngʼomwizukulu wa Ibbulaimu ogubakoleire ekisuubizo aizire. Era amateeka ago abamalaika niibo abagakwatisirye onaabbi oMusa, iye oMusa nakola ngʼomutabagania.
GAL 3:20 Tumaite ngʼomutabagania akola gwʼokubbeera mba ibiri okutuuka okukutegeeragana neye oKibbumba iye yakoleire oIbbulaimu ekisuubizo ngʼabula lubba olwateesa nalwo neye nga moiza.
GAL 3:21 Ogondi ayezya okwebuulya ati, “Olwo aMateeka galwanisya ebyo oKibbumba ebiyasuubizire?” Kadi katyayi kati. Amateeka masa neye tigawa obwomi. Singa niigo ageezya okuleeta obwomi obutawaawo, abantu bankubbaire basuna obutuukirirye lwa kukwata mateeka.
GAL 3:22 Neye eKiwandiike kikoba kiti ekibbikibbi kifuga abantu omu kyalo kyonakyona, kaisi abasuna ekibasuubizire bakiwenge baabo abaikirirya, era nga bakibawa lwʼokwikirirya Yesu Kurisito.
GAL 3:23 Okwikirirya owekwabbaire kukaali kwiza, aMateeka gatukuumanga nga tuli babbowe paka okwikirirya owekwaizire.
GAL 3:24 Ekitegeeza kiti aMateeka gatukuumakuumireku paka oKurisito oweyaizire, kaisi tubbe batuuce lwʼokwikirirya.
GAL 3:25 Neye atyanu okwikirirya ngʼowekwaizire, titukaali tuli ansi wʼeifuge lyʼomukuumi.
GAL 3:26 Olwʼokwikirirya, nywenanywena muli baana ba Kibbumba okubita omu Kurisito oYesu,
GAL 3:27 olwʼokubba inywe nywenanywena abebabatizire omu liina lya Kurisito, mwazwaire oKurisito.
GAL 3:28 Tiwakaali waliwo enjawulo aakati wʼoMuyudaaya nʼowʼeigwanga erindi, nʼakati wʼomugalama nʼomuteere, nʼakati wʼomusaiza nʼomukali. Nywenanywena muli kintu kimo omu Kurisito oYesu.
GAL 3:29 Aale ngʼowemuli aba Kurisito, muli baizukulu ba Ibbulaimu, era mwalisuna ekyo oKibbumba ekiyasuubizire.
GAL 4:1 Atyanu oleke mbawe ekyokuboneraku kinu ekiti; omusika owaabba ngʼakaali mwana mutomuto, tibamwabula oku mugalama, newankubbaire ngʼebintu bya iteeye byonabyona oweyalikula yalibba niiye onyerebyo.
GAL 4:2 Abba mu ngalo gya bakuzaabe paka ekiseera oiteeye ekiyalagiire owekyaliwaaku.
GAL 4:3 Kale tutyo swena, owetwabbaire tukaali tuli batobato omu byʼomwoyo, twabbaire bagalama abali ansi wʼeifuge lyʼemizimu egyʼoku kyalo kunu.
GAL 4:4 Neye ekiseera owekyatuukire, oKibbumba nʼatuma oMwanawe ni bamubyala-bubyali, era nga bamubyala mu Bayudaaya, abantu oKibbumba abeyawaire aMateeka.
GAL 4:5 Yaizire omu ngeri eyo kaisi anunule abo abali ansi wʼeifuge lyʼaMateeka, olwo tusuuke baana ba Kibbumba.
GAL 4:6 Era olwʼokubba tuli baana ba Kibbumba, kagira atuma oMwoyo wʼoMwanawe, omu myoyo gyaiswe. OMwoyo oyo ayeta ati, “Abba,” amakulu gaakyo gati, “Bbaabba!”
GAL 4:7 Aale atyanu tokaali mugalama, wazira oli mwana, era owoobba ngʼoli mwana, oKibbumba yalikuwa ebyo ebyawa abaanabe.
GAL 4:8 Eira mwabbaire timumaite oKibbumba, nʼolwekyo mwabbaire bagalama bʼebifaananyi.
GAL 4:9 Neye atyanu ngʼowemumaite oKibbumba, ooba kankobe nti oKibbumba ngʼowabamaite, tete mwiraayo mutya e nyuma okuweererya emizimu igyo eminafu era egitagasa? Era mutaka giiremu okubafuga?
GAL 4:10 Mpulira mbu mukulya enaku, nʼemyeri, nʼebiseera, era nʼemyanka.
GAL 4:11 Kiboneka omulimo ogunakolere mwinywe namumire-bumumi maani!
GAL 4:12 Aboluganda, mbegairira mubbe ooti ninze, nga timukolera oku mateeka nʼenkola yʼebintu ebiri omu kyalo, nga zena owenasuukiire nakimo ooti niinywe owenabbaire eeyo nga mbulaku Mateeka ooba bulombolombo obwenkwata. Mubula kabbikabbi akemwankolere.
GAL 4:13 Mumaite muti nze okulwala niikyo ekyansunisirye enkabi ni ndaabba egimuli aMawuliro aMasa omulundi ogwasookere.
GAL 4:14 Era newankubbaire nga nabakaluubiriire olwʼobulwaire bwange, neye timwambitiryemu amaiso, ooba okunesandulya. Wazira mwansangaaliire ngʼowemwakasangaaliire omalaika wa Kibbumba, era ngʼowemwakasangaaliire oKurisito oYesu.
GAL 4:15 Mwabbaire nʼokusiima kunene ino omu kiseera ekyo. Tete eisangaalo lyanywe eeryo lyairire lyaba yaina? Nze onyere mpezya nʼokubaijululaku nti singa kyabbaire kyezyeka, olwʼokutaka okumwabbaire nakwo nga mwezya nʼokwetoolamu amaiso gaanywe ni mugampa.
GAL 4:16 Atyanu ninze onyere oyo dala nsuukire omulabe waanywe olwʼokubakobera amazima?
GAL 4:17 Abeegesi bʼaMateeka balaga ino bati bali nʼeiganyi okubabbeera, neye ngʼebibakola tibabikola lwa busa bwanywe. Ekibataka niikyo okubatoola ku nze, mwire oku lubba lwabwe.
GAL 4:18 Tingaine, kisa owemubba nʼeiganyi okukola ebintu. Neye kitaka ebintu ebimuteekaku eiganyi ni bibba bintu ebisa era ni mubiteekaku eiganyi omu biseera byonabyona; abba nga ndi na inywe ooba nga mbulawo.
GAL 4:19 Inywe ebibbuuta byange, nga muntuukirye oku bulumi tete ooti bulumi bwa mukali abyala, nga neerwanaku okubona nga muli omu bwomi obulaga buti oKurisito ali mwinywe.
GAL 4:20 Neegomba ooti atyanu mbe eeyo egimuli njezye okutumula omu ngeri eyeetaagisya olwʼokubba nti atyanu munsobeire.
GAL 4:21 Munkobere inywe abataka okubba ansi wʼeifuge lyʼaMateeka. Timuwulira aMateeka ga Musa ekigakoba?
GAL 4:22 Bakiwandiikire bati oIbbulaimu yabbaire nʼabaana babiri. Omoiza yamubyaire mu mukali omugalama, ogondi mu mukali omukulu atali mugalama.
GAL 4:23 Owʼomugalama bamubyaire mu ngeri ya bulijo. Neye iye owʼomuteere bamubyaire lwa kusuubiza kwa Kibbumba.
GAL 4:24 Atyanu ekyo nkireetere ooti kikoiko. Abakali abo ababiri niigyo eNdagaano eibiri. Emoiza oKibbumba yagikoleire ku lusozi oSinaayi nʼagiwa oMusa, niiyo ebyala abaana abʼobugalama. Endagaano eyo niiye omukali Agali.
GAL 4:25 Agali oyo dala afaanana nʼoLusozi oSinaayi, oluli omu Buwalabbu. Era alaga bantu abali omu Yerusaalemi ekiriwo nʼolwatyanu lunu, olwʼokubba ikyo nʼabantu baakyo bali mu bugalama bwʼaMateeka.
GAL 4:26 Neye oYerusaalemi oodi owʼomwigulu iye muteere, era ikyo niikyo omawaiswe, iswe abebabyaire okubita omu kisuubizo.
GAL 4:27 Bakiwandiikire bati: “Osangaale iwe omugumba era onambula mwana; okubbe olukero olwʼamaani iwe atalumwangaku kubyala. Ekyo kityo olwʼokubba omukali ogubalekerewo, ali nʼabaana bangi okukiraku oyo aali nʼoibaaye.”
GAL 4:28 Kale inywe aboluganda, muli ooti Isaka, muli baana abebabyaire olwʼekisuubizo kya Kibbumba, ngʼoIsaka oweyabbaire.
GAL 4:29 Era okufaananaku ngʼowekyabbaire omu kiseera kidi, oyo ogubabyaire omu ngeri eya bulijo, weyayiigaanianga ogubabyaire olwa Mwoyo wa Kibbumba, nʼatyanu wekiri.
GAL 4:30 Neye eKiwandiike kikoba kitya oku bifa oku mbeera eyʼokukoonagana kwa babiri? Kikoba kiti, “Obbinge omugalama nʼomwanawe, olwʼokubba omwana wʼomugalama tiyalisikira ebintu bya iteeye aamo nʼowʼomuteere.”
GAL 4:31 Aale atyanu, boluganda, iswe tituli baana ba mukali omugalama, wazira bʼoodi omuteere.
GAL 5:1 OKurisito yatusindibwire kaisi tubbe bʼeidembe. Kale mukalanguke, kaisi tibabasiba tete omu kijooko kyʼobugalama.
GAL 5:2 Aale mubone, nze oPawulo mbakoba nti owebabakomola, kitegeeza kiti oKurisito abulaku kyʼabagasa.
GAL 5:3 Era nkobera buli muntu ogubakomola nti ateekwa nʼokutuukirirya ebyo byonabyona aMateeka ebigalagira.
GAL 5:4 Inywe abataka okubba abantu oKibbumba abaasiima olwʼokutuukirirya ebyo aMateeka ebigalagira, mwesalireku okuzwa oku Kurisito, era mwetoire oku kisa kya Kibbumba.
GAL 5:5 Neye iswe oMwoyo wa Kibbumba atukakasa ati oKibbumba yalitubala ngʼabantu abaasiima, era ekyo kitukuumirira olwʼamaani ga Mwoyo wa Kibbumba akolera omu kwikirirya kwaiswe.
GAL 5:6 Owetubba nga twegaitire aamo nʼoKurisito oYesu, okukomola ooba okutakomola tikikulu. Ekikulu niikyo okwikirirya, ngʼokwikirirya okwo kweragira mu kutaka oKibbumba nʼabantu abainawo.
GAL 5:7 Omu biseera byʼenyuma mwabbaire nakusani omu bwomi bwanywe obwʼomu mwoyo. Naani tete eyabateekeremu ebiseego ebibacaamya ni mutagondera amazima?
GAL 5:8 Okubabbeegererya okwo, tikwa Kibbumba abeeta.
GAL 5:9 Ngʼolugero owerukoba luti ekizumbulukuca kibba kitontono kiti ni kisaalaanira omu mugaati gwonagwona.
GAL 5:10 Neye oMusengwa ampa obugumu ati timwakwate ebibono byʼabantu abandi neye mwatwala ninze ebimbakoba. Era oKibbumba yalibonereza abo ababadambya nʼebibono ebindi naabba naani naabba naani.
GAL 5:11 Neye nze, boluganda, singa mbaire nkaali njegesya abantu nti okukomola kwetaagisya, aBayudaaya bandibbaire banjiigaanirya niki? Neye olwʼokubba njegesya bifa ku musalabba, niikyo ekigira ni bancaawa.
GAL 5:12 Nankatakire abo ababatiringania bati mukomole ibo abananyere tibakoma ku kukomola neye babalaawe-bulaawi!
GAL 5:13 Boluganda, inywe babeetere kubba bʼeidembe. Neye mugenderere kaisi timwaira tete ni mukolesya eidembe eeryo kwira mu kubba ansi wʼeifuge lyʼokwegomba kwʼomubiri, wazira mutakanganenge, era buli moiza abbenge muweererya wʼomwinaye.
GAL 5:14 Amateeka gonagona bagatuukiririrya mu kiragiro kimo ekikoba kiti, “Otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onyere.”
GAL 5:15 Aale owemubba nga mulumyangana omu bibono byanywe, mwekuume, demba ni mwejigirica.
GAL 5:16 Neye nkoba nti musengereryenge oMwoyo oMutukulye, awo niiwo owemutatuukiriryenge ebikole omubiri ebigwegomba.
GAL 5:17 Ebyo omubiri ebigwegomba birwanagana nʼebyo oMwoyo oMutukulye ebyataka. Kaisi tete ebyo oMwoyo oMutukulye ebyataka, birwanagana nʼebyo omubiri ebigwegomba. Nʼekizwamu, ni muteezya okukola ebyo ebimutaka.
GAL 5:18 Neye owemwasengereryanga oMwoyo oMutukulye, awo nga timukaali mubba ansi wʼeifuge lyʼaMateeka.
GAL 5:19 Ebikole byʼomubiri bimanyikaine kusani ino. Era niibyo binu: Obulendi, nʼokwegaita omu ngeri etali yʼobutonde, nʼebikole ebyobwemu,
GAL 5:20 nʼokusinza ebifaananyi, nʼokuloga, nʼendibo, nʼoyombo, nʼengongi, nʼobusungu, nʼempaka, nʼokutakolera aamo, nʼokweyabulayabulamu,
GAL 5:21 nʼeitima, nʼobuteemeere, nʼokubinuka omu binyumo, nʼebindi ebiri ooti biibyo. Nʼatyanu nnyongera okubalabula, ngʼowenabalabwire omu kusookesya, nti abo abakola ebifaanana ooti biibyo, tibalibba na mugabo omu bwakabaka bwa Kibbumba.
GAL 5:22 Neye oMwoyo oMutukulye aleeta kutaka, nʼeisangaalo, nʼeidembe, nʼokuguminkiriza, nʼekisa, nʼobusa, nʼobwesigwa,
GAL 5:23 nʼobuwombeeki, nʼokwegendereza. Ebyo bibulaku iteeka eribyakanisya.
GAL 5:24 Era abo aba Kurisito oYesu, babba ooti bakomereire oku musalabba omubiri gwabwe nʼobuluvu bwagwo, nʼokwegomba kwagwo.
GAL 5:25 Abba ngʼoMwoyo oMutukulye niiye atuwa obwomi, oMwoyo oMutukulye niiye abbe atufuga.
GAL 5:26 Titwenyumirizanga, ooba buli moiza okusosonkererya omwinaye, nʼokumukwatira engongi.
GAL 6:1 Aboluganda, owewabbangawo omwikirirya agwire omu kibbikibbi, inywe abʼamaani omu kwikirirya olwʼokulungamya kwʼoMwoyo oMutukulye, mubbeerenge omuntu oyo mpola mpola nʼeiwooyo. Neye mwekuumenge, demba oyo abbeera omwinaye yena nʼagwa omu kibbikibbi ekinyere ekyo.
GAL 6:2 Mubbeeranganenge omu bigosi, olwʼokubba owemukola mutyo, mubba mutuukirirya eiteeka lya Kurisito erikoba liti, “Otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onyere.”
GAL 6:3 Omuntu oweyeetwala ati mukulu ino okukiraku abandi neye nga takuuma eiteeka lya Kurisito, abba yeebbeya yenkani olwʼokubba abba abula bukulu obwali nabwo.
GAL 6:4 Omu kifo kyʼokwegerya oku bantu abandi buli moiza apimenge ebiseego era nʼebikolebye okubona nga bisa. Olwo kaisi nʼayezya okwewuuja ku lwa bikole ebibye, neye nga tiyeegeragerania na muntu gondi.
GAL 6:5 Ekyo kityo lwakubba buli moiza ali nʼokwefaaku yenkani okusigala ngʼali omu bwomi obwo oKibbumba obwasiima.
GAL 6:6 Oyo ogubeegesya ekibono kya Kibbumba, atoolenge oku bintu ebyali nabyo, nʼawaaku oodi amwegesya.
GAL 6:7 Omuntu yenayena tiyeebbeyanga, olwʼokubba omuntu tayezya kutala oKibbumba kaisi nandi nʼasuna okumunenya era omuntu asuubirenge kusuna bintu ebifaanana nʼebyo ebyakola.
GAL 6:8 Omuntu atafaayo oku bintu bya Kibbumba neye nʼamalira obwomi ku kukola bikole ebibbibibbi ebyʼomubirigwe, omu bikole byʼomubiri muyalikungulira okufa. Neye oyo amalira obwomibwe mu kukola bikole oMwoyo oMutukulye ebyasiima, omu bikole byʼoMwoyo oMutukulye muyalikungulira obwomi obutawaawo.
GAL 6:9 Nʼolwekyo titwademba okukolanga ebintu ebisa, olwʼokubba owetutairirira, ekiseera kyalituuka ni tukungula amakungula amasa.
GAL 6:10 Kale buli owetusunanga akakisa, tukolerenge abantu bonabona ebintu ebisa, eino eino abo abetuli nabo aamo omu kwikirirya.
GAL 6:11 Atyanu mubone aganyukuta owegali gabba nga mpandiika nʼengalo eyange omu kitundu kinu ekisembayo.
GAL 6:12 Abantu abo abataka okweraga olwʼebintu ebibakola oku mibiri gyabwe, niibo abagezyaku okubakaka okukomola. Ekyo bakikola kaisi nambu aBayudaaya tibabayiigaania ibo ngʼowebatuyiigaania iswe olwʼokulaabba aMawuliro aga musalabba gwa Kurisito.
GAL 6:13 Aate nʼabo abakomole nago, tibakwata ebyo aMateeka ebigalagira, wazira bataka-butaki mukomole, kaisi ibo beewaane bati niibo abagirire ni mukomola.
GAL 6:14 Neye aate nze tinjaba kwewuuja olwʼekintu ekindi kyonakyona, okutoolaku olwʼomusalabba gwa Musengwa waiswe oYesu Kurisito. Era olwʼokwikiririrya omu kufa kwa Yesu oku musalabba, ebintu byʼekyalo bibula ekibinkolaku oku bwomi bwange, era nʼekyalo kyona kimbona ooti ndi muntu omufu egyekiri.
GAL 6:15 Omuntu okubba omukomole ooba okutabba mukomole tikikulu, wazira ekyetaagisya, omuntu kubba oyo oKibbumba ogwasiima, niikyo okusuna obwomi obuyaaka okuzwa eeri oKurisito.
GAL 6:16 Era nsaba nti eidembe nʼokusaasira bibbenge oku bantu ba Kibbumba, abo bonabona abasengererya ekiragiro ekyo ekinkobere.
GAL 6:17 Okuzwa atyanu tintaka muntu kadi moiza andeyerye olwʼokubba ndi nʼenkozu oku mubiri gwange olwʼokuweererya oYesu neenu abo ababadambya bagibula.
GAL 6:18 OMusengwa waiswe oYesu Kurisito abakwatirenge ekisa inywe, boluganda. Amiina.
EPH 1:1 Ninze oPawulo, oKurisito oYesu oguyalondere okubba omutume era okusinzirira ku kutaka kwa Kibbumba. Mpandiikira abatuukirirye, era abeesigwa eeri oKurisito oYesu, [abali omu kibuga kyʼEfeeso.]
EPH 1:2 OKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito babakwatire inywe ekisa, era babawe eidembe.
EPH 1:3 Twebalye oKibbumba era oIteeye wa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, eyatugabiire nabuli nkabi gyonagyona egyʼomwoyo egizwa omwigulu olwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito.
EPH 1:4 OKibbumba, nga nʼekyalo bakaali kukibbumba, yabbaire amalire ira okutulonda tubbe bantube nga tuli ekintu ekimo nʼoKurisito, tubbe bantu batukulye, era abanambulaku kyokubanenya omumaiso ga Kibbumba. Olwʼokututaka,
EPH 1:5 iye yabbaire yakitegekere ira okutusuuca baanabe, ngʼabitira omu Yesu Kurisito, ngʼakikola mu kusiima nʼokusalawokwe.
EPH 1:6 Ekyo yakikolere kaisi tumuwuujenge olwʼekisaakye ekinene, ekiyatukoleire nga titusaanira nʼokusaanira, ngʼabitira omu Mwanawe oyo ogwataka eino.
EPH 1:7 Olwʼokubba oKurisito yafiire nʼasuka omusaayegwe okulwaiswe, niiyo engeri oKibbumba egiyatununwiremu era nʼatusoniya ebibbibibbi byaiswe, olwʼekisaakye ekibitiriri eino,
EPH 1:8 ekiyatubboomoleireku omu malabukige nʼomu kumanyakwe.
EPH 1:9 Era oKibbumba, omu kusiimakwe, yatumanyikisirye ekyama ekiyabbaire abisire abantu eibbanga linene, ekyʼentegekaye egiyabbaire yategekere eira okugituukirirya omu Kurisito.
EPH 1:10 Entegeka eyo oKibbumba yabbaire wʼokugituukirirya ngʼebiseera byayo ebiyalondere bituukire, niiye eyʼokugaita aamo omu Kurisito ebintu byonabyona, ebiri omwigulu nʼebiri omu kyalo, kaisi oKurisito abbe niiye abifuga byonabyona.
EPH 1:11 Omu Kurisito, oKibbumba yatulondere tubbe bantube. Ekyo oKibbumba yakisalirewo nyuma eedi omu ntegekaye olwʼokubba iye akola ebintu byonabyona ngʼonyere owaabba asiimire.
EPH 1:12 Era ekyo kituwa iswe aBayudaaya, abantu abasookere okusuubira oKurisito, ni tuwuuja ekitiisya kya Kibbumba.
EPH 1:13 Inywe nywena mwaingiire omu kubba ekintu ekimo nʼoKurisito owemwawuliire era ni mwikirirya ebibono ebyʼamazima, aMawuliro aMasa agʼokulokoka kwanywe. Mwaikiriirye oKurisito, era ekiraga kiti muli babe, oKibbumba yabateekereku akamanyiciryo, ngʼabawa oMwoyo oMutukulye oguyasuubizire.
EPH 1:14 OMwoyo oMutukulye oyo niiye alibbooni akakasa ati, twalisuna ebyo oKibbumba ebiyatusuubizire, oku lunaku oweyalimala okununulira nakimo abantube, kaisi ni tuwuuja ekitiisyakye.
EPH 1:15 Nʼolwekyo, okuzwa olunawuliire nti mwikirirya oMusengwa oYesu, era nti mutaka abatuukirirye bonabona,
EPH 1:16 tindekerangaawo okwebalya oKibbumba okulwanywe. Mbeebukirya era ni mbasabira,
EPH 1:17 oKibbumba wa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, oyo oItewaiswe owekitiisya, nti abawe oMwoyo oMutukulye okubageziwalya, era nʼokubamanyikisya kusani oKibbumba.
EPH 1:18 Era nsaba nti emyoyo gyanywe gyeyongeremu amalabuki, kaisi mumanye ebintu ebyo oKibbumba ebiyatusuubizire iswe abeyasuucirye abantube, era mumanye nʼobusuni obubitiriri obwʼebintu abatuukirirye obubasuna.
EPH 1:19 Era nsaba oMwoyo abawe okumumanya amaanige amabitiriri, ago agakolera mwiswe abaikirirya oKurisito. Amaani ago,
EPH 1:20 nago gali ooti gaadi ageyakoleserye okuzuukiza oKurisito, era nʼamutyamisya omwigulu, omu kifo ekikirira nakimo ekitiisya nʼobwezye ngʼaliraine oKibbumba.
EPH 1:21 Era atyanu afuga emyoyo gyonagyona egifugira omwibbanga, egiri nʼobwezye, nʼamaani, kaisi timu bwomi bwʼoku kyalo kunu bwonkani, neye nʼobwo obwaba okwiza omumaiso.
EPH 1:22 OKibbumba yateekere ebintu byonabyona ansi wʼobwezye bwa Kurisito, era nʼamulonda okubba Musengwa wa buli kintu olwʼokugasa ekanisa.
EPH 1:23 Ekanisa eyo niigwo omubiri gwa Kurisito omulamba, tete nga yena onyere atuukirirya byonabyona mu buli ngeri.
EPH 2:1 Inywe mwabbaire bantu abafu omu myoyo gyanywe olwʼobujeemu nʼolwʼebibbibibbi byanywe.
EPH 2:2 Mwasengereryanga empisa embiibbi egyʼabantu bʼomu kyalo abataikirirya oKurisito, era ngʼoyo abafuga niigwo omwoyo omubbimubbi ogwʼobwezye ogufugira omwibbanga, ogunyere ogwo atyanu ogufuga abantu abajeemera oKibbumba.
EPH 2:3 Mazima swenaswena twabbaire bajeemu nga ibo, nga twabira ku kwegomba kwaiswe okubbikubbi okwʼomubiri, era nga tukola ebyo omubiri nʼebiseego byaiswe ebibitaka. Okufaanana ngʼabantu abandi bonabona, swena era oKibbumba yabbaire ngʼateekwa-buteekwi okutubonereza.
EPH 2:4 Neye iye oKibbumba owʼekisa ekibitiriri era atutaka eino,
EPH 2:5 owetwabbaire nga tufeereire omu bujeemu bwaiswe tutyo, oKibbumba yatuwaire obwomi obuyaaka obutawaawo olwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito. Tutyo ni tusuna okulokoka lwʼekisa-busa kya Kibbumba.
EPH 2:6 OKibbumba yatuwaire okugabana oku bwomi obutawaawo obwʼokuzuukira kwa Kurisito oYesu olwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito era yatuwaire okutyama aamo nʼoKurisito oyo omwigulu.
EPH 2:7 Yakolere ekyo atyo kaisi olwo, omu mirembe egyaba okwiza alage obusuni bwʼekisaakye ekibitiriri eino, ekyo ekiyatukwatiire okubitira omu Kurisito Yesu.
EPH 2:8 OKibbumba yabalokoire lwʼekisaakye olwa kwikiririrya omu Kurisito oyo. Iye okubalokola tikyazwire kuniinywe, wazira kinu kirabo kya Kibbumba.
EPH 2:9 Tikyazwire mu bikole byanywe ebisa, olwo kaisi tiwaabbaawo muntu yenayena eyewaana.
EPH 2:10 OKibbumba niiye onyere eyatukolere atyo, ati tubbe ekintu ekimo nʼoKurisito Yesu, kaisi twezye okukolanga ebikole ebisa ebyo eira oKibbumba ebiyatutegekeire okukolanga.
EPH 2:11 Kale mwebukiryenge ekimwabbaire omu biseera ebyabitire inywe abebabyaire ngʼaBatali Bayudaaya, inywe nago aBayudaaya abebeeta bati, “batali bakomole” olwʼokubba ibo beeyeta bakomole, neenu obukomole bwabwe bwa bantu-buntu.
EPH 2:12 Mwebukiryenge muti mwabbaire mubula nkolagana nʼoKurisito, kale nga tibabalira omu bantu ba Kibbumba abʼeigwanga lya Isirairi. Era mwabbaire mubula mugabo omu ndagaano egirimu ebyo oKibbumba ebiyasuubizire abantube. Mwabbaire omu kyalo nga timumaite oKibbumba, era nga mubula suubi yenayena owokusuna obwomi obutawaawo.
EPH 2:13 Neye atyanu, olwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito oYesu, inywe eira ababbaire e yala nʼoKibbumba, babaleetere eeri oKibbumba olwʼomusaaye gwa Kurisito.
EPH 2:14 OKurisito oyo iye onanyere yatuleeteire eidembe, era nʼatugaita aamo iswe aBayudaaya, na inywe aBatali Bayudaaya, oweyawaireyo omubirigwe okugukomerera oku musalabba, atyo era nʼavunawo endibo eyabbaire ooti kitempe ekyatwabulanga.
EPH 2:15 OYesu Kurisito oyo, oweyafeereire oku musalabba, yadibirye amateeka gʼekiyudaaya nʼebyo byonabyona ebigalagiranga, kaisi awo asuuce aBayudaaya nʼabatali Bayudaaya eigwanga erimo eriyaaka, eryegaitiire mwiye onyere, atyo nʼaleetawo eidembe.
EPH 2:16 Era yafeereire oku musalabba kaisi omu mubirigwe atoolewo endibo, era aBayudaaya nʼabatali Bayudaaya basyanie nʼoKibbumba.
EPH 2:17 Inywe aBatali Bayudaaya era ababbaire e yala nʼoKibbumba, oKurisito yaizire nʼalaabba egimuli aMawuliro aMasa agʼeidembe, era nʼakobera na iswe aBayudaaya ababbaire okumpi nʼoKibbumba.
EPH 2:18 Era aBayudaaya nʼabatali Bayudaaya swenaswena tubitira mu Kurisito, nga tuli omu Mwoyo omoiza oyo, kaisi ni tutuuka omumaiso ga Itewaiswe.
EPH 2:19 Nʼolwekyo timukaali muli bantu bʼe nza ooba abaizaizana, wazira muli bʼekika kimo aamo nʼabatuukirirye, era muli bantu bʼomu nyumba ya Kibbumba.
EPH 2:20 Babombekere ooti kizimbe oku musingi, abatume nʼabanaabbi ogubombekere, kaisi ngʼoKurisito Yesu niiye eibbaale erikulu erisiba ensonda eyʼomusingi.
EPH 2:21 Omu Kurisito Yesu oyo niimwo ekizimbe kyonakyona ekyo omu kyegaitira, kaisi ni kikula, ni kibba eYeekaalu entukulye eya Musengwa.
EPH 2:22 Era mwiye, inywe aBatali Bayudaaya na iswe aBayudaaya oKurisito atwombeka, kaisi swenaswena aamo ni tubba nyumba ya Mwoyo wa Kibbumba egyabba.
EPH 3:1 Nʼolwekyo, nze oPawulo omusibe olwʼokulaabba oKurisito Yesu eeri inywe aBatali Bayudaaya, kagira mbasabira eeri oKibbumba.
EPH 3:2 Nseega nti mwawuliire ngʼoKibbumba oweyankwatisirye omulimo ogwʼokubakobera inywe aBatali Bayudaaya ebifa oku kisaakye,
EPH 3:3 era ngʼabita omu kumbiikulira, nʼammanyikisya ekyamakye, ekimpandiikirekuku omu bumpi bumpi.
EPH 3:4 Owemwasoma ebinawandiikire, mwezya okumanya ngʼowemmaite kinene ino ekyama ekyebifa oku Kurisito.
EPH 3:5 Omu mirembe egyʼeira, oKibbumba tiyamanyikisirye abantu ekyama nago, neye atyanu akibikuliire abatumebe abatukulye era nʼabanaabbi, ngʼabitira omu Mwoyo oMutukulye.
EPH 3:6 Ekyamakye ekyo niikyo ekikoba kiti, nga babita omu kwikirirya aMawuliro aMasa, abantu aBatali Bayudaaya aamo nʼaBayudaaya basuna omugabo omu nkabi egizwa eeri oKibbumba, era bona bali bitundu ebikola omubiri ogumo ogwa Kurisito, era nga bagabana kwebyo oKibbumba ebiyasuubizire abo abali ekintu ekimo nʼoKurisito Yesu.
EPH 3:7 Nze oKibbumba yansuucirye omuweereryawe okulaabba aMawuliro aMasa ganu ngʼabitira omu kukola kwʼamaanige amabitiriri olwʼekisaakye ekiyankwatiire-obukwatiri.
EPH 3:8 Waire nga neebona ooti ninze asembayo ansi okubba nʼekitiisya omu batuukirirye bonabona, neye iye yampaire enkabi ginu egyʼokunnonda ndaabbe eeri aBatali Bayudaaya aMawuliro aMasa agʼobusuni obwa Kurisito obubitiriri obutakobekwaku.
EPH 3:9 Era oKibbumba iye eyabbumbire ebintu byonabyona, yampaire enkabi okumanyikisya abantu bonabona engeri oKibbumba egiyatuukirirye ekyama ekyo nago, ekiyabbaire abisire okuzwera nakimo eira nʼeira eino.
EPH 3:10 Neye yakitegekere ati atyanu, ngʼabitira omu kanisa, ataka amanyikisye abafugi nʼabʼobwezye abali omwigulu, amalabuki nago ago amaatiikiriri namubuli ngeri.
EPH 3:11 Ekyo yakitegekere nga nʼekyalo kikaali kubbaawo, era nʼakituukirirya omu Kurisito Yesu oMusengwa waiswe.
EPH 3:12 Olwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito oyo, era nʼolwʼokumwikiririryamu, twezya okwigerera eeri oKibbumba omu kusaba mwidembe nʼobugumu.
EPH 3:13 Kagira mbegairira nti, timwawaamu amaani olwʼokubona nga ngada okulwanywe, olwʼokubba okugada kwange kunu kubazweramu inywe ekitiisya.
EPH 3:14 Nʼolwekyo nkomera oKibbumba oItewaiswe amazwi,
EPH 3:15 iye omubbumbi wʼabantu nʼebintu byonabyona, ebiri omwigulu nʼebiri oku kyalo.
EPH 3:16 Era mmusaba nti, akolesye oMwoyowe oMutukulye okubaizulya inywe amaani omu myoyo gyanywe ngʼatoola oku busunibwe obwʼomwigulu obunambulaku kikomo,
EPH 3:17 kaisi oKurisito atyame omu myoyo gyanywe, olwʼokumwikiririryamu kwanywe. Era nsaba nti, nga mukulire ni mucaatira nakimo omu kutaka,
EPH 3:18 inywe, aamo nʼabatuukirirye bonabona, mwezye okusuna amaani okumanyikirya nakimo obugalami, nʼobuwanvu, nʼobugungumali, nʼobwabiriri obwʼengeri oKurisito egyabatakamu.
EPH 3:19 Era nsaba nti mumanye okutaka kwa Kurisito okwo newankubbaire nga tikyezyeka omuntu okukumanya nʼakumalayo, kaisi mwizulire nakimo obwa Kibbumba bwonabwona.
EPH 3:20 Kale, oKibbumba oyo ayezya okukola ebikirira nakimo ebyo ebitusaba waire ebyo ebituseega, era olwʼamaanige ago agakolera mwiswe.
EPH 3:21 Era ekanisa emuwenge ekitiisya nga kibitira omu Kurisito oYesu, atyanu nʼomu mirembe gyonagyona, era emirembe nʼemirembe! Amiina.
EPH 4:1 Kale nze aali omu mabbuusu olwʼokuweererya oMusengwa, mbegairira inywe, oKibbumba abeyayetere okubba abantube, nʼolwekyo mubbe nʼempisa egyabirana nʼabantu ba Kibbumba.
EPH 4:2 Mubbenge bawombeeki ino, bʼeiwooyo era baguminkiriza. Era mulagenge okutakangana, nga nabuli moiza aguminkiriza omwinaye ebyabba asoberye.
EPH 4:3 Mwefudengeku okwekuumira omu kubba ekintu ekimo omu Mwoyo oMutukulye obwaleetawo, ngʼokutaka eidembe niikyo ekibagaita aamo.
EPH 4:4 Swenaswena abaikirirya tukola omubiri gumo, nʼoMwoyo oMutukulye yena moiza, era nga waliyo nʼosuubi wʼengeri moiza owokusuna obusuni obubitiriri obwʼenkabi, eeri bonabona oKibbumba abeyayetere okubba abantube.
EPH 4:5 Tuli nʼoMusengwa moiza, nʼokwikirirya kwona kumo, era nʼokubatiza kwona kumo omu Kurisito.
EPH 4:6 Era tuli nʼoKibbumba moiza, oyo oItewaiswe omu mwoyo swenaswena abaikirirya, atukulira swenaswena, akolera mwiswe swenaswena, era abba mwiswe swenaswena.
EPH 4:7 Neye buli moiza mwiswe bamuwaire ekirabo ekifaanana kyonkani, ngʼoKurisito oweyamugereire.
EPH 4:8 EKiwandiike kagira kikoba kiti: “Oweyaniinire omwigulu, yatwaire abawambe nkumu, era nʼawa abantu ebirabo.”
EPH 4:9 Okukoba ati yaniinire, kitegeeza niki? Kitegeeza kiti yasookere kwika ansi oku kyalo.
EPH 4:10 OKurisito oyo eyaikire, niiye oyo eyaniinire e ngulu eino, era nʼayaba omu kifo ekikira obukulu omwigulu mwonamwona, kaisi okufugakwe kwezye okubbambagira omwibbanga mwonamwona.
EPH 4:11 Era niiye omoiza oyo eyawaire abantu abamo okubba abatume, nʼabandi okubba banaabbi, nʼabandi abalaabba aMawuliro aMasa, nʼabandi okubba abaliisya bʼemyoyo, nʼabandi okubba abeegesi bʼekibono kya Kibbumba.
EPH 4:12 Yabawaire ebirabo ebyo kaisi bayezye okutendeka abatuukirirye omu mulimo gwʼokuweererya, era nʼokukulya abaikirirya omu Kurisito omu myoyo.
EPH 4:13 Ekyo kiri nʼokubbaawo paka nga swenaswena abaikirirya tutuukire omu njikirirya emoiza, nʼokumanya oMwana wa Kibbumba kwona nga kwʼengeri moiza, tutyo tubbe bakulu omu byʼomwoyo, era abatuukiriire omu bwomi bwa Kurisito.
EPH 4:14 Atyanu olwo titwalibba ooti tukaali baana batobato omu byʼomwoyo, abo abebairirya eenu nʼeedi omu njikirirya. Era banu tibayezya kuguma, neye bayuuga nga bawuliire okwegesya kwʼabantu ababbeyi, era abaliibya abandi olwʼobukodyo nʼobukucaakuca abeegesi ababbibabbi obubakola.
EPH 4:15 Neye twabba tutumulanga byʼamazima nga tutumula mu ngeri eraga okutaka, kaisi olwo tukule omu bintu byonabyona era nga tweyongera okutuukirira omu kubba ekintu ekimo nʼoKurisito, oyo omutwe gwaiswe swenaswena abaikirirya.
EPH 4:16 OKurisito oyo awa omubirigwe gwonagwona, nga niigwo ekanisa, okukula omu mwoyo nʼokweyongera amaani oweebba nga yeegaitire era yeekalanguliire omu kubba ekintu ekimo. Yeegaita olwʼokutakangana era nga buli muntu akola obuvunanyizibwa obwʼekirabo oKurisito ekyamuwa.
EPH 4:17 Kale ekinkoba, era ekyo ekinkakasa omu bwezye oMusengwa obuyampaire niikyo kinu, kiti timwirangayo tete okwebitya ooti bakaafiiri, nga basengererya ebiseego byabwe ebinambulamu omugaso.
EPH 4:18 Ebiseego byabwe biizwire ndikiirya yʼekibbikibbi, era tibagabana oku bwomi oKibbumba obwagaba, olwʼokubba baizwire obutamanya, era emyoyo gyawe gigaana okuwulira obukwenda bwa Kibbumba.
EPH 4:19 Atyanu baweereiremu nakimo ensoni, era ni beewaayo nʼamaani gonagona omu kukola obwenzi nʼebyobwemu ebya buli ngeri, ngʼokwegomba okwʼemibiri gyabwe owekutaka.
EPH 4:20 Neye obone inywe, owebabeegeserye oku Kurisito tibabeegeserye bintu byʼengeri eyo.
EPH 4:21 Mazima babalaabbiire oKurisito ni mumwikirirya, era inywe ngʼabaikiriryabe, babeegeserye amazima agakwata oku Yesu.
EPH 4:22 Era babeegeserye ebikwata oku bwomi obwʼekibbikibbi obumwabbairemu, era ni babakoba okulekawo obwomi obwo. Okwegomba okubbikubbi kwaba ni kubbeya omuntu kuti okukola ekibbikibbi kwamugasa neye yeeyaja nga kimutwaire mu kujigirika.
EPH 4:23 Kaisi ekindi babakobere okwikirirya oMwoyo oMutukulye abasuuce bayaaka omu biseego byanywe,
EPH 4:24 era mubbe bantu abayaaka, abebabbumbire okwebitya ooti Kibbumba onyere, nga dala muli bantu abatuukiriire era abatukulye.
EPH 4:25 Nʼolwekyo, muzwe omu bubbeyi era nabuli muntu akoberenge omwinaye amazima olwʼokubba tuli bitundu bya mubiri gumo.
EPH 4:26 Kale owewabbaawo ekibasunguwalya, mwekuume obusungu obwo okutabakolesya ekibbikibbi. Timwirugalyanga obwire nga mukaali musibire obusungu,
EPH 4:27 olwʼokubba mudemba muwa oSitaani enkabi okukola.
EPH 4:28 Kale oyo abbaire aibba, aale alekeraawo okwibba, wazira yeegumye okukola emirimo nʼamaanige, kaisi ayezye okubba nʼekyawa abo abadoobi.
EPH 4:29 Timuganyanga okubbunguula okuzwa omu minwa gyanywe, wazira mutumulenge ebyo byonkani ebisa ebyombeka ebiseego era ebisaaniire, kaisi awo bigase abo ababiwulira.
EPH 4:30 Kale timusunguwalyanga oMwoyo oMutukulye owa Kibbumba omu ngeri egimutumulamu. OMwoyo oyo niiko akamanyiciryo ako akebalibamanyiciryaku oku lunaku olwʼokubanunuliraku.
EPH 4:31 Era ekinakoolo, nʼobuzira nʼobusungu, nʼoyombo, nʼokusibirirya oku bantu, era nabuli kibbikibbi kyonakyona, ebyo timwabikolanga.
EPH 4:32 Wazira mubbenge abʼekisa, era nabuli moiza alumirwenge omwinaye, era musoniyaganenge, ngʼoKibbumba oweyabasoniyire inywe ngʼabitira omu Kurisito.
EPH 5:1 Kale ngʼowemuli baana ba Kibbumba abaataka eino, mwebityenge nga iye,
EPH 5:2 era mutakanganenge abananyere, ngʼoKurisito oweyatutakire, ni yeewaayo nʼafa oku lwʼebibbibibbi byaiswe nʼekyokuwaayo era esadaaka eyasangaalisirye ino oKibbumba.
EPH 5:3 Muli bantu ba Kibbumba, nʼolwekyo obulendi, nʼokwegaita omu ngeri etali yʼobutonde, nʼokuyayaanira ebintu tibiteekwa kubbaawo kadi ogubatumulaku bati abikola mwinywe.
EPH 5:4 Era tiwateekwa kubbaawo atumula ebyobwemu, waire ebyʼobusiru ooba okumonca okubbikubbi, olwʼokubba tibisaana, wazira mwebalyenge Kibbumba olwʼebyo ebyakolere.
EPH 5:5 Mumanyire nakimo kinu muti omulendi, waire akola ebyʼensoni ooba akola ebyomuliko, era nʼabisuuca kibbumbawe, abula mugabo omu bwakabaka bwa Kurisito nʼoKibbumba.
EPH 5:6 Omuntu yenayena tababbeyabbeyanga ati ebintu ebyo oKibbumba abiikirirya, olwʼokubba olwʼebikole ebyo, oKibbumba abonereza abantu abakola ebintu ebyo olwʼobujeemu bwabwe.
EPH 5:7 Nʼolwekyo timwegaitanga nʼabantu bʼengeri eyo.
EPH 5:8 Newankubbaire ngʼowemwabbaire mukaali kwikirirya oKurisito mwabbaire bʼomu ndikiirya eyekibbikibbi, neye atyanu muli kubbanga kintu kimo nʼoMusengwa, era muli bantu bʼomu kitangaala ekyʼobwomi obuyaaka obwʼebikole ebisa. Kale mutambulenge ngʼabantu abʼekitangaala.
EPH 5:9 Era omu kitangaala niimwo omuzwa obusa bwonabwona nʼokubba omuntu atuukiriire nʼokukola ebintu ebyʼamazima.
EPH 5:10 Kale mwefengeku okumanya ebintu oMusengwa ebyasangaalira era mubikole.
EPH 5:11 Timwemigiranga omu kukola ebintu ebibbibibbi ebyʼomu ndikiirya era ebitagasa, wazira mubbutulenge-bubbutuli obubbibubbi wʼebintu ebyo eeri abantu.
EPH 5:12 Era kyʼensoni nʼokutumula oku bintu ebyo abantu abajeemu ebibakola omu mbiso.
EPH 5:13 Ekitangaala owekimoleka ekintu, ekintu ekyo kizwayo ni kiboneka kale ebibbibibbi byona, owebamala okubibbutula, bibonekera nakimo ngʼowebiri bibbibibbi,
EPH 5:14 olwʼokubba ekitangaala ekyo niikyo ekimoleka ebintu ni biboneka. Kagira bakoba bati, “Olamuke iwe agonere omu bwomi bwʼekibbikibbi, ozwe omu ndoolo ozuukire, kaisi oKurisito amoleke ekitangaalakye omu bwomibwo.”
EPH 5:15 Kale mugenderere ino engeri egimwebityamu omu bwomi bwanywe, timwabbanga ooti bantu ababula amalabuki, wazira mubbenge abantu abaizwire amalabuki.
EPH 5:16 Inywe mwefengeku ino okukolesya buli kakisa kukola bintu ebisa, olwʼokubba enaku ginu abantu babitiriirye okukola ebibbibibbi.
EPH 5:17 Nʼolwekyo timwabbanga balagajali, wazira munonienge okumanya oMusengwa ebyataka era ni mubikola.
EPH 5:18 Era timwateemeeranga mwenge, olwʼokubba mwiza kweyononesya ni mubba bafafaagani, wazira munonienge okwizula oMwoyo oMutukulye.
EPH 5:19 Mulonseryenge omu bibono byʼeZabbuli, nga mwiryanganamu amaani nʼomu nyembo egizwa omu Biwandiike, nʼomu biyiiye oMwoyo ebyabawa okuyiiya. Mwemberenge oMusengwa, nga musaalaania amagono nʼomwoyo gwanywe gwonagwona.
EPH 5:20 Era bulijo mwebalyenge oKibbumba oItewaiswe olwʼebintu byonabyona, nga mubita omu Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
EPH 5:21 Mugonderanganirenge olwʼokuweisya oKurisito ekitiisya.
EPH 5:22 Inywe abakali mugonderenge abaibaanywe, ngʼowemugondera oMusengwa,
EPH 5:23 olwʼokubba omusaiza niiye omutwe gwʼomukali, ngʼoKurisito obwali omutwe ogwʼekanisa, nga niigwo omubirigwe, era nga niiye omulokoli wʼomubiri nago.
EPH 5:24 Ngʼekanisa owegondera oKurisito, nʼabakali batyo webasaana okugonderanga abaibaabwe omu bintu byonabyona.
EPH 5:25 Kaisi inywe abasaiza abafumbo mutakenge abakali baanywe, ngʼoKurisito oweyatakire ekanisa, era ni yeewaayo okufa okulwayo.
EPH 5:26 Ekyo yakikolere okuwaayo ekanisa eeri oKibbumba ngʼakolesya ekibonokye ngʼamalire okuginaabya nʼamaizi omu kugibatiza,
EPH 5:27 kaisi yeesunire ekanisa eyo ngʼenekaaneka, ngʼebulaku kadi itondo ooba eibala eryʼekibbikibbi, ooba kyokuginenya, waire bunafu obwʼengeri yonayona.
EPH 5:28 Kale omu ngeri eyo abasaiza webasaaniire okutaka abakali baabwe, ngʼowebataka emibiri gyabwe ekinanyerenyeere. Omusaiza owaataka omukaliwe abba dala yeetaka iye onyere.
EPH 5:29 Mpaawo muntu kadi moiza ayezya okucaawa omubirigwe, wazira aguliisya, era nʼagulabirira, ngʼoKurisito owaalabirira ekanisa,
EPH 5:30 olwʼokubba tuli bitundu ebikola omubirigwe.
EPH 5:31 NʼeKiwandiike kikoba kiti, “Kagira omusaiza yalekanga oiteeye nʼomaaye, nʼabba nʼomukaliwe, era ababiri abo ni basuuka muntu moiza.”
EPH 5:32 Ekyama kinu kigosi okutegeera, era nze nkoba nti kitumula ku nkolagana ya Kurisito nʼekanisa.
EPH 5:33 Neye era inywe nywena, nabuli musaiza atakenge omukaliwe, ngʼoweyeetaka iye onanyere, era nʼomukali yena awenge oibaaye ekitiisya.
EPH 6:1 Inywe abaana, olwʼokubba muli bantu ba Musengwa, muwulirenge ababyaire baanywe olwʼokubba niikyo ekimusaaniire okukola.
EPH 6:2 EKiwandiike kikoba kiti, “Oiteewo nʼomaawo obawenge ekitiisya,” era ngʼomu biragiro ebiriku ebisuubizo eeri oyo abituukirirya, ekyo niikyo ekisooka, nga kiriku ekisuubizo kiti,
EPH 6:3 “Kaisi obbenge kusani, era nʼowangaalira oku kyalo.”
EPH 6:4 Na inywe abaiteeye bʼabaana timwanyiigisyanga abaana baanywe, wazira mubakulyenge kusani ni mubatendeka omu mpisa oMusengwa egyasiima.
EPH 6:5 Inywe abagalama, muwulirenge abasengwa baanywe abʼoku kyalo kunu nʼokubawanga ino ekitiisya, omunambulamu bubbeyi, era ngʼowemuwulira oKurisito.
EPH 6:6 Ekyo timwakikolanga mu kiseera ekibababona kyonkani, nga mutaka babasiime, wazira ngʼowemuli bagalama ba Kurisito, era olwʼokubba ekyo niikyo oKibbumba ekyataka, mukikolenge nʼomwoyo gwanywe gwonagwona.
EPH 6:7 Era muweereryenge abasengwa baanywe nʼomwoyo omusa ooti aamo muweererya Musengwa, neye tyoti muweererya bantu.
EPH 6:8 Kaisi nago mumanye muti oMusengwa yena yalisasula nabuli muntu, ooba mugalama ooba muteere, nabuli kisa ekyakola.
EPH 6:9 Inywe nywena abasengwa bʼabagalama mubityenge mutyo abagalama baanywe nga bona owebeewaayo okubabitya okusani. Timwabatiisyatiisyanga olwʼokubba mumaite muti oMusengwa waabwe, era niiye onyere oyo owaanywe aali omwigulu, era iye tamomola abantu.
EPH 6:10 Ebisembayo ebintaka okubakoba biri nti, mwekwate ku Musengwa waiswe, era muleke amaanige amabitiriri gaizule omu bwomi bwanywe.
EPH 6:11 Mukwate ebyokulwanisya byonabyona oKibbumba ebyabawa okulwanisya oSitaani, ngʼomusirikale ayaba omu lutalo owaazwala, kaisi mwezye okukaisya enkwe gya Sitaani.
EPH 6:12 Iswe abaikirirya titulwanisya bantu-buntu, wazira tulwanisya myoyo emibbimibbi egifugira omwibbanga, dala tulwanisya myoyo egyo egyʼobwezye, era tulwanisya maani agakolera omu kyalo kinu ekyʼendikiirya, era tulwanisya mizimu egya buli ngeri egiri omu bifo byʼe ngulu.
EPH 6:13 Kale kagira mbakoba nti mukwatenge ebyokulwanisya byonabyona oKibbumba ebyabawa, kaisi olunaku olwʼakabbikabbi owerutuuka mwezye okubba bagumu. Era owemumala okukola byonabyona ebyetaagisya omu kulwanisya oSitaani, kaisi era musigale nga muli bagumu.
EPH 6:14 Kale mwemerere nga mwefungiziire nakimo nʼamazima ga Kibbumba, nga gali ooti musipi omusibe omu nkende gyanywe, kaisi inywe okubba abatuukiriire, nga kiri ooti kizwalo kyanywe ekyʼekyoma ekisabika oku kifubba.
EPH 6:15 Kaisi okubba nga muli beetegeki okulaabba aMawuliro aMasa, agaleeta eidembe, kibbe ooti-so ngaito egimuzwaire omu bigere byanywe.
EPH 6:16 Tete okwongererya kwebyo, mubbe nʼokwikiririrya omu Kibbumba, kunu kuli ooti-so kukwata ngabo okwabakinjiriryanga eeri obulaso obuliku omusyo bwonabwona, omubbimubbi oSitaani obwalasa.
EPH 6:17 Era mugumye okumanya muti oKibbumba yabalokoire, olwʼokubba nti kinu kyababbeera ooti nkofiira yʼekyoma ekuuma omutwe, era okusuna aamo nʼokwekalikica ekibono kya Kibbumba okuzwa eeri oMwoyo oMutukulye, kinu nga kyabba ooti-so mpiima.
EPH 6:18 Bulijo musabenge oKibbumba ngʼoMwoyo oweyabalungamyanga, nga mwegairira obutalekera era nga mukolesya okusaba okwa buli ngeri. Kale omu ngeri eyo mubbenge bʼeiganyi era musabirenge abatuukirirye bonabona.
EPH 6:19 Zena munsabirenge, kaisi owenaabbanga ntumula, bampenge ebibono ebyokutumula, era mbibbutulenge nʼobukanu, nga mmanyikisya abantu ekyama kyʼaMawuliro aMasa.
EPH 6:20 Ndi mukwenda wa Kurisito owʼokusaalaania aMawuliro aMasa ganu newankubbaire ngʼatyanu ndi mu mabbuusu. Kale munsabire mbe nʼobukanu omu kugalaabba eeri abantu ngʼowekinsaaniire.
EPH 6:21 OTukiko, owoluganda omutake ino era omuweererya omwesigwa owa Musengwa, yalibakobera byonabyona ebiri eenu, kaisi olwo mumanye ebinfaaku era nʼebinkola.
EPH 6:22 Mmutumire egimuli, kaisi olwo mumanye engeri egitulimu, era abagumye emyoyo gyanywe.
EPH 6:23 Nsaba oKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito babawe inywe aboluganda nywenanywena eidembe nʼokutaka, aamo nʼokwikirirya.
EPH 6:24 OKibbumba akwatirenge ekisa ekitakoma, abo bonabona abataka oMusengwa waiswe oYesu Kurisito nʼokutaka okunambulamu bubbeyi.
PHI 1:1 Nze oPawulo nga ndi nʼoTemuseewo omuweererya omunange owa Kurisito oYesu, mbawandiikira inywe abantu ba Kibbumba abali omu kibuga kyʼe Firipi, abali ekintu ekimo nʼoKurisito oYesu. Era mpandiikira nʼabalabirizi aamo nʼabadikoni.
PHI 1:2 OKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito babakwatire ekisa era babawe eidembe.
PHI 1:3 Neebalya oKibbumba wange buli owembeebukirya,
PHI 1:4 era buli owembasabira oKibbumba nywenanywena, nsaba nʼeisangaalo.
PHI 1:5 Ekyo kityo olwʼokubba okuzwera nakimo oku lunaku obumwaikiriirye aMawuliro aMasa paka atyanu, mwemereire aamo na nze omu kugasasya.
PHI 1:6 Era nkakasira nakimo nʼobugumu nti oKibbumba eyatandiikire omulimo omusa mwinywe yeeyongera okugukola paka oweyaligumaliirirya oku lunaku oKurisito oYesu oluyaliriraku.
PHI 1:7 Kale mbaseegaku bulijo nʼeisangaalo, era ikyo kituuce nze okwewulira ntyo omu mwoyo gwange okulwanywe nywenanywena. Ekyo kityo olwʼokubba nti nywenanywena mugabanira aamo na nze ekisa oKibbumba ekiyankwatiire omu busibe bwange, nʼomu kulwanirira amazima gʼaMawuliro aMasa.
PHI 1:8 OKibbumba iye mujulizi, wʼokubataka okwembatakamu nywenanywena okuli ooti kuudi oKurisito oYesu okwabatakamu.
PHI 1:9 Era ekimbasabira eeri oKibbumba niikyo kinu ekiti; okutakangananga kwanywe kweyongerengemu amaani era mweyongerenge okukula omu malabuki nʼokutegeera.
PHI 1:10 Ekyo kityo olwʼokubba ntaka mumanyice ekikira obusa kaisi mwezye okubba nʼobwomi obukenene era ababulaku ekyokubanenya paka olunaku oKurisito Yesu oluyaliiriraku.
PHI 1:11 Era olwo lutuuke nga mwizwire ebikole byʼobutuukirirye ebimusuna okubita omu Yesu Kurisito olwʼokuweisya oKibbumba ekitiisya nʼokumuwuuja.
PHI 1:12 Era boluganda abatake ntaka mumanye muti; ebigosi ebimbitiremu byongeire okubbeera omu kusasya aMawuliro aMasa.
PHI 1:13 Nʼolwekyo, kimanyikanire kusani omu baisirikale bonabona abakuumi bʼekitebe ekikulu ekyʼe Looma era nʼabantu abandi bonabona abʼomu kibuga ekyo kiti ndi omu mabbuusu olwʼokubba ndi musengereri wa Kurisito Yesu.
PHI 1:14 Era olwʼobusibe bwange, aboluganda omu Musengwa oYesu abakira obungi basunire obugumu okulaabba ekibono kya Kibbumba anambula kutya.
PHI 1:15 Cooka ikyo kituuce kiti abandi balaabba oku Kurisito lwʼengongi nʼolwʼekinakoolo, neye ibo abandi bakikola mu mwoyo musa.
PHI 1:16 Era abo bakikola omu mwoyo omusa lwa kuntaka, olwʼokubba bamaite bati oKibbumba yanteekerewo kulwanirira mazima gʼaMawuliro aMasa.
PHI 1:17 Neye badi ibo abakikola olwʼengongi, ebya Kurisito tibabiraabba omu bantu mubuteereeri neye balaabba mubutakolera aamo. Nga baseega bati mwebyo byezya okunzweramu ebigosi omu busibe obundimu.
PHI 1:18 Neye nze-so tinfaayo olwʼekibataka kintuukeku. Kale abba lwʼebigendererwa bya bubbeyi ooba byʼamazima, ekikulu kasita balaabba aMawuliro aMasa. Era olwʼokubba bagalaabba nze njaagaana-bujaagaani. Kituuce, era neyongera okujaagaana,
PHI 1:19 olwʼokubba mmaite nti inywe muli kunsabiranga nʼolwʼobubbeeri bwa Mwoyo azwa eeri oYesu Kurisito. Era olwʼokugada okundi kubitamu nʼolwʼabantu okulaabba aMawuliro aMasa byalinzweramu okunnunula.
PHI 1:20 Era njunjumiriire tete nʼokubba nʼeisuubi nakimo nti tinaliswala kadi omu ngeri yonayona. Neye naabba mugumu ekimala nga nenca kaisi oKibbumba agulumalye oKurisito mu byonabyona ebintumula nʼebinkola nga ndi mwomi nʼengeri eginalifaamu.
PHI 1:21 Nʼolwekyo okulwange, ekigendererwa ekyʼokubba mwomi, nze kuweererya Kurisito, era nʼowenfa kingasa ino nʼokukirawo.
PHI 1:22 Neye singa neyongera okubbaawo omu bwomi bwa mubiri, kale mba mpezya okweyongera okubba wa mugaso omu Kurisito. Nʼolwebyo mba timmaite ekimpomera okulondaku.
PHI 1:23 Ekyo kitegeeza kiti kiri kubbanga kigosi nze okusalawo ekyokulondaku ekimo oku bintu binu ebibiri. Neegomba okuzwa omu bwomi bunu obwʼoku kyalo, njabe mbe nʼoKurisito, ikyo ekyo ekikira nakimo obusa.
PHI 1:24 Neye tete kibagasa ino niinywe singa nze nsigala omu bwomi wa mubiri.
PHI 1:25 Era kinu niikyo ekiimmatiza kiti nasigalawo nga ndi mwomi era nʼokweyongera okubabbeera nywenanywena. Ikyo ekyo kyabazweramu inywe okukula aamo nʼeisangaalo omu kwikirirya.
PHI 1:26 Ekigendererwa mwekyo kiri kiti owenaliira eeyo egimuli, mwalyeyongera okusangaalira oKurisito Yesu okulwange.
PHI 1:27 Kale tinsonga ooba niki ekibbaawo, inywe mukolenge ebikole ebisaanira abantu abaikiriirye aMawuliro aMasa agakwata oku Kurisito. Kaisi awo owenalibba njizire okubabona ooba kubawuliraku-buwuliri nga mbulayo, mpulire nti mwemereire nʼobugumu, era nga muli nʼenseega moiza, nga mulwanirira okwikirirya olwʼaMawuliro aMasa.
PHI 1:28 Timwatyanga abo ababagadya. Bulijo mubbenge bagumu, ngʼaako iko kamanyiciryo akalaga kati ibo abo ababagadya, oKibbumba yalibajigirica, neye nga kalaga inywe Kibbumba kubalokola. Era oKibbumba niiye agira ebyo byonabyona ni bibbaawo.
PHI 1:29 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba tiyabawaire inywe kwikirirya mu Kurisito kwonkani neye era nʼokugada olwa Kurisito.
PHI 1:30 Ekyo kiri kubazweramu atyanu na inywe nywena okubba omu kugada ooti kuudi okumwamboine nga mbitamu, era nʼatyanu okumubulira muti kunkaali ndimu.
PHI 2:1 Nʼolwekyo, olwʼokubba nti mwiramu amaani lwa kwesiga Kurisito, era okutakakwe kubagumya, era mukolera aamo nʼoMwoyo oMutukulye, era mukwatirangana ekisa era musaasirangana owewabbaawo agada,
PHI 2:2 aale musangaalire nakimo nga mubba nʼenseega moiza. Era nga mubba nʼokutakangana ino, nga mwikiriziganya nʼomwoyo gumo era nga muli kintu kimo omu mwoyo nʼomu biseego byanywe.
PHI 2:3 Timwakolanga ekintu kyonakyona olwʼengongi ooba omu malala, neye mukolenge mu buwombeeki nga muwa abanaanywe ekitiisya ekikiraku ekyo inywe abanyere ekimwewa.
PHI 2:4 Mutyo buli moiza kwinywe tiyaafangayo ku byetaago bibye byonkani, neye afenge nʼoku byʼabandi.
PHI 2:5 Kale muli nʼokubba nʼenseega ooti ya Kurisito Yesu egiyabbaire nayo:
PHI 2:6 Iye oyo eyabbaire nʼekikula kya Kibbumba, tiyaseegereku oku mwenkanonkano nʼoKibbumba ngʼekintu ekyayezya okuleka,
PHI 2:7 neye yeerekerezere ekitiisya, nʼasuuka ooti muweererya. Atyo nʼasuuka muntu nga iswe.
PHI 2:8 Era oweyasuukire ooti muntu, yeewombekere, kaisi nʼagondera oKibbumba paka nʼokwikirirya okufa aate okufa okwʼoku musalabba.
PHI 2:9 Nʼolwekyo oKibbumba kiyazwireku nʼamugulumalya eino, nʼamuteeka omwigulu omu kifo ekikirira nakimo okubba ekyʼekitiisya, era nʼamuwa eriina eryʼekitiisya okukiraku amaliina gonagona.
PHI 2:10 Kaisi awo ebiri omwigulu, nʼebiri oku kyalo, era nʼebiri ansi wʼekyalo, byonabyona bikome amazwi nʼobuwombeeki okusinza eriina lya Yesu,
PHI 2:11 era buli muntu yalibbutula omulwatu ati, “OYesu Kurisito niiye oMusengwa.” Era nʼolwekyo abantu bonabona baligulumalya oKibbumba oItewaiswe.
PHI 2:12 Nʼolwekyo, bainange abatake, ngʼowemugonderanga oKibbumba bulijo, ekikoba nti, tinga ndiwo lwonkani, neye nʼatyanu ngʼowembulayo, musingisyekuuwo nʼokusingisyaku. Buli muntu iye onyere yeefudengeku ino okukola ebintu ebiraga biti oKibbumba yamulokoire. Ekyo mukikolenge mukutya Kibbumba nga mumuwa ekitiisya ekyʼamaani.
PHI 2:13 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba niiye akolera mu buli mwikirirya okumwezyesya okubba nʼokutaka okukola era nʼokukola ebisa oKibbumba ebyataka.
PHI 2:14 Kale byonabyona mubikolenge anambula okwezuluguma ooba okwakanisyangana,
PHI 2:15 kaisi awo mubbe batukulye nga mubulaku ekyokubanenya. Era mwabba baana ba Kibbumba ababulaku eitondo, nga muli omu mulembe gwʼabantu abakola ebibbibibbi era ababebenyeki. Muteekwa okuboneka mwibo nga muli ooti nkota egyaka angulu omwibbanga,
PHI 2:16 nga mulaabba egibali ekibono ekyʼobwomi. Ekyo kyalimpezyesya okwewuuja oku lunaku oKurisito oluyaliriraku, nga nkoba nti tinakalabaniire bwereere.
PHI 2:17 Atyanu owebabba bawaayo esadaaka eeri oKibbumba, basuka ekyokunywa okwongererya oku sadaaka. Kale zena nʼowekwabba kunjita nʼomusaaye gwange ni gususuka naabba ooti kyokunywa ekyo ekibasuka okwongererya oku sadaaka era kyabba kyongererya ku sadaaka nʼobuweererya obuzwa omu kwikirirya kwanywe. Era ekyo kyansangaalya ni nesiima na inywe nywenanywena.
PHI 2:18 Kale nʼomu ngeri enanyere eyo nywena muteekwa okusangaala, nʼokujaagaanira aamo na nze.
PHI 2:19 Neye nsuubira okubatumira oTemuseewo mangu singa oMusengwa oYesu Kurisito oweyaabba atakire atyo, kaisi njiremu amaani nga mmalire okuwulira ebibafaaku.
PHI 2:20 Cooka mbula omuntu ogondi aali nʼebiseego ebifaanana nʼebyange ngʼoyo era ayezya okubalumirwa eino nga iye.
PHI 2:21 Ekyo kityo olwʼokubba abandi bafa ku byabwe byonkani, tibafaayo nʼoku bya Yesu Kurisito.
PHI 2:22 Neye mumaite muti oTemuseewo muweererya atuukana, era aweererya aamo na nze omu kusasya aMawuliro aMasa, ooti mwisuka abbeera oiteeye.
PHI 2:23 Kale nʼolwekyo nsuubira okumutuma egimuli, amangu ago nga nankumanya ekyaba okuntuukaku.
PHI 2:24 Era nkakasa nti oMusengwa oweyaabba atakire atyo, nze zena onyere nʼaiza eeyo mangu.
PHI 2:25 Neye nseega nti kyetaagisya okubasindikira Epafuladiito okwiraku egimuli, iye oyo nago owoluganda, era omuweererya omunange aali ooti mwisirikale eyaneimbiryeku okulwanirira aMawuliro aMasa, omukwenda waanywe ogumwantumiire okwiza okumbeera era nʼokungabirira omu binabbaire neetaaga.
PHI 2:26 Ekyo kityo olwʼokubba yeegomba ino okubabonaku nywenanywena, era abbaire mweraliikiriri ino olwʼokubba mwawuliire ngʼoweyalwaire ino.
PHI 2:27 Ikyo ekyo kituuce kiti Epafuladiito yalwaire, era yabbaire abulaku katono kati kufa. Neye oKibbumba yamukwatiire ekisa, era tiniiye yenkani, neye na nze zena yakinkwatiire, nʼammalaku enima eyʼokulwalakwe era nʼokundamya enima tete eginankubbaire nayo singa yabbaire afiire.
PHI 2:28 Nʼolwekyo njunjumiriire leero ino okubasindikira Epafuladiito aireku eeyo egimuli, kaisi awo musangaale nga mumuboineku, era na nze zena kaisi omwoyo guwukukeku.
PHI 2:29 Kale mumwanirize nʼeisangaalo lingi ngʼowoluganda omu Musengwa waiswe. Era abali ooti yooyo mubawenge ekitiisya,
PHI 2:30 olwʼokubba iye yabbaire abulaku katono okufa ngʼali oku mulimo gwa Kurisito, oweyajaaliire obwomibwe nʼaiza okumbeera omu kifo kyanywe.
PHI 3:1 Okwongera kwekyo, boluganda, musangaalirenge omu Musengwa oYesu. Kaisi era tikigosi nze okwiramu okubawandiikira kwebyo ebinabawandiikiireku eira, ekyo kityo olwʼokubba ebintu ebyo byabakuuma eeri abeegesi abʼobubbeyi.
PHI 3:2 Kale mwekuumenge abo abali ooti mbwa, abo abakola ebibbibibbi, era abo abakomola omubiri-obubiri.
PHI 3:3 Kiri kiti, niiswe abakomole abatuuce, olwʼokubba tusinza oKibbumba ngʼoMwoyowe niiye atulungamya, era nga tujaagaanira mu Kurisito Yesu. Kale titwesiga bulombolombo abantu obubakola oku kyalo,
PHI 3:4 waire nga nze onyere ndi nʼensonga okwesiga obulombolombo obwo. Era ewabbanga waliwo omuntu aseega ati ali nʼensonga egira ni yeesiga obulombolombo obubakola oku kyalo, nze mba mmukiraku.
PHI 3:5 Ekikoba nti, nze bankomoire ku lunaku olwomunaana okuzwa oku lunaku olubambyaliireku, era eigwanga lyange ndi Mwisirairi, owʼekika kya Bbenyamini, era ndi Mwebbulaniya oibbati, omwana wa Mwebbulaniya ondiko. Nze nabbaire mu kibbula ekikira okukwata amateeka gʼekiyudaaya ikyo nago ekyʼaBafalisaayo.
PHI 3:6 Kale nze era olwʼeiganyi eribitiriri eryʼokuwa oKibbumba ekitiisya, nayiigaanianga ekanisa, era nakwatanga amateeka gʼekiyudaaya gonagona, ni watabbaawo anvunaana olwʼokuvuna eiteeka lyonalyona.
PHI 3:7 Neye ebyo byonabyona ebinakolanga nga nseega nti bya mugaso egyendi, atyanu mbibona nga ebitagasa olwa Kurisito.
PHI 3:8 Dala ebintu ebyo byonabyona owembigeragerania mbona nga tibigasa, olwʼomugaso omubitiriri eino ogubambikuliire okutegeera oKurisito Yesu oMusengwa wange. Olwa Kurisito oyo nalekere ebintu byonabyona, era nze mbibona ngʼebisubi ebitagasa, olwo kaisi mbe muntuwe,
PHI 3:9 era mbeere nakimo mu niiye, nga mbula butuukirirye obwange oku bwange obuzwa omu kukwata amateeka gʼekiyudaaya, neye obwo ibwo obuzwa omu kwikiririrya omu Kurisito. Ekikoba nti, obutuukirirye obwo obuzwa egiri oKibbumba nʼomuntu nʼabusuna lwa kwikiririrya mu Yesu.
PHI 3:10 Kale ntaka oKurisito yanebikulire era zena mbe nʼamaani ago agamuzuukizire nʼokubba zena omu kugada nga yena oweyagadire, era ntuuke okubba ooti niiye omu kufaakwe,
PHI 3:11 nga ndi nʼeisuubi nti nze zena oKibbumba yalinzuukiza.
PHI 3:12 Aale atyanu tintegeeza nti ebyo mmalire okubisuna, ooba nti mmalire okutuukirira, neye njaba mumaiso, nga neefudaku ino nʼamaani okusuna ekirabo kyʼobwomi, ikyo ekyo oKurisito oYesu ekiyagendereire omu kunsuuca owuwe.
PHI 3:13 Kale boluganda mmaite nti nkaali okutuukirira, neye ekinkola, nerabira ebyabitire ni ndwanikanira biidi ebiri omumaiso eeyo.
PHI 3:14 Era nze neyongera kulwanikana nga njaba mumaiso, ntuuke abantu egibanuwirira aawo awali ekirabo ekyʼobwomi obwʼomwigulu, ikyo oKibbumba ekiyanjeteire omu Kurisito Yesu.
PHI 3:15 Nʼolwekyo swenaswena abakulire omu mwoyo, tubbenge nʼenseega eetyo. Era singa omoiza kwinywe abba nʼekyanjakanisya mwebyo, nʼekyo kyona oKibbumba yalikimutegeeresya.
PHI 3:16 Neye mu byonabyona, oleke tukolerenge kwebyo oKibbumba ebyabba amalire okutubiikulira.
PHI 3:17 Kale boluganda, nywenanywena aamo muli nʼokubonera ku ninze, era mwegere kwabo abeebitya omu ngeri iswe egitwebityamu.
PHI 3:18 Ekyo kityo olwʼokubba kiti, ngʼowenabbaire mmalire okubakoberaku enyuma eedi, era tete nʼatyanu mbakobera nga leero nkunga nʼamaliga nti, waliwo bangi ibo abaakanisirya nakimo amawuliro agakoba gati oKurisito bamukomereire era nʼafeera oku musalabba.
PHI 3:19 Cooka ibo abo enkomerero yaabwe, kwalibba kujigirika olwʼokubba ebintu ebibayayaanira omu bwomi bwabwe byasuukire niibyo oKibbumba waabwe. Era ibo beegulumalirya mu bintu ebyʼensoni nago ebyo ebibakola, nʼebiseego byabwe babimalira ku bintu byʼekyalo kinu.
PHI 3:20 Neye iswe obutyami bwaiswe buli omwigulu. Era tukuumiriire nʼokujunjumirira tuti eeyo niiyo oMulokoli era oMusengwa oYesu Kurisito egiyalizwera okwira.
PHI 3:21 Era yalisuuca emibiri gyaiswe ginu eminafu egifa, ni gibba ooti gugwe ogwʼekitiisya ogutafa. Ekyo yalikikola ngʼakolesya amaani ago agamwezyesya okufuga buli kimo.
PHI 4:1 Nʼolwekyo boluganda, inywe abentaka era abeneegomba okubonaku, inywe eisangaalo lyange era abeneenyumiriziramu, eyo niiyo engeri egimuteekwa okukalangukira omu kwikirirya oMusengwa, bakaagwa bange abatake.
PHI 4:2 Negairira Ewudiya nʼoSuntuke baikiriziganye ngʼaboluganda omu Musengwa oYesu.
PHI 4:3 Era mazima nkusaba iwe, omukoli omunange omwesigwa, okubbeera abakali abo baikiriziganye, olwʼokubba bakoleire aamo na nze omu mulimo gwʼokulaabba aMawuliro aMasa. Abo aamo nʼoKerementi, era nʼabakoli abainange abandi, bona amaliina gaabwe amawandiike omu kitabo kyʼabantu abali nʼobwomi obutawaawo.
PHI 4:4 Musangaalirenge omu Musengwa bulijo. Tete njiramu okubakoba nti musangaalenge.
PHI 4:5 Mubbenge bawombeeki eeri abantu bonabona. Mwebukirye muti oMusengwa ali kumpi okwira.
PHI 4:6 Timweraliikiriranga olwʼekintu kadi kimo, neye omu mbeera yonayona musabenge oKibbumba era mumwegairirenge, era mumwebalyenge, era ebimutaka mubimusabenge niiye.
PHI 4:7 Era eidembe oKibbumba eryatuwa erikira okutegeera kwaiswe, lyakuumanga emyoyo gyanywe nʼebiseego byanywe omu Kurisito Yesu.
PHI 4:8 Boluganda ekisembayo musegenge ku bintu ebisa ebisaanira okuwuuja; ebintu ebyʼamazima, ebireetera abantu okubawa ekitiisya, ebintu ebituuce, ebitukulye, ebisangaalya, abantu ebibataka, era ebibeegomba.
PHI 4:9 Ebyo ebinabeegeserye nʼebinabawaire ooba ebimwawuliire nga ntumula ooba ebimwamboinemu, ibyo mubiteekenge omunkola. Era oKibbumba atuwa eidembe yaabbanga na inywe.
PHI 4:10 Nsangaala ino omu Musengwa oYesu olwʼokubba atyanu, ngʼowewamalire okubitawo ekiseera, tete mwiriryewo okulagaku muti munfaaku. Mazima nenca mubbaire munfaaku, neye nga mubula enkabi egyʼokukiraga.
PHI 4:11 Tintumula ntyo olwʼokubba ndi mu kudamba, ekikoba nti, neegere embeera gyonagyona okutanteganya.
PHI 4:12 Mmaite engeri yʼokubba omu kudamba, era mmaite engeri yʼokubbaamu nga ndi nʼebingi. Neegere ekyama kyʼokubba omuntu amatiire mubuli mbeera, abba kulya kusani ooba munzala, abba kubba nʼebingi ooba mu kudamba.
PHI 4:13 Mpezya okubita omu mbeera egyo gyonagyona olwa Kurisito iye ampa amaani.
PHI 4:14 Cooka mwakolere kusani okumbeera omu kugada kwange.
PHI 4:15 Era aate nga inywe abʼe Firipi mukimaite muti omu naku egyasookere egyʼokulaabba egimuli aMawuliro aMasa, nga nzwʼe Makedooniya, mpaawo kanisa kadi moiza eyagabanire na nze omu nsonga eenu eyʼokugaba nʼokusuna, okutoolaku inywe nywenkani.
PHI 4:16 Era nʼowenabbaire omu Sesalonika, mwampereirye obubbeeri omu biseera byʼemirundi mibiri nga ndi omu kudamba.
PHI 4:17 Tikiri kiti nnoonia kirabo, neye ekinnoonia, niikyo inywe okusuna enkabi.
PHI 4:18 Era atyanu mmalire okusuna aate ebingi. Era ndi nʼebyokukolesya ebimmala atyanu nga mmalire okusuna ebirabo ebimwawaire Epafuladiito okundetera. Ebirabo ebyo biri ooti sadaaka eyʼakaloosa, iyo egibaikirirya, era iyo esangaalya oKibbumba.
PHI 4:19 Era oKibbumba wange yalibawa buli kimwetaaga, okusinzirira oku busuni wʼekitiisya obuli omu Kurisito Yesu.
PHI 4:20 OKibbumba waiswe era oItewaiswe bamuwenge ekitiisya emirembe nʼemirembe. Amiina.
PHI 4:21 Munsugirirye abatuukirirye bonabona omu Kurisito Yesu. Era nʼaboluganda abali na nze eenu babasugiirye.
PHI 4:22 Abatuukirirye bonabona babasugiirye, okukiraku eino abaikirirya abo abali omu lubiri lwa Kaisaali.
PHI 4:23 Ekisa kya Musengwa oYesu Kurisito kibbe na inywe nywenanywena.
COL 1:1 Ninze oPawulo omutume wa Kurisito Yesu, ngʼoKibbumba oweyatakire, era nga ndi aanu nʼowoluganda oTemuseewo.
COL 1:2 Mbawandiikira inywe abatukulye, era aboluganda omu Kurisito abeesigwa, inywe abali omu kibuga Kolose. OKibbumba oItewaiswe abakwatire ekisa era abawe eidembe.
COL 1:3 Bulijo, owetubba tubasabira twebalya oKibbumba oIteeye wa Musengwa waiswe oYesu Kurisito,
COL 1:4 okuzwa owetwawuliire tuti mwikirirya omu Kurisito oYesu, era mutaka abatuukirirye bonabona.
COL 1:5 Ebyo byonabyona mubikola olwʼokubba muli nʼosuubi owʼokusuna ebintu ebisa ebibabategekeire omwigulu. Osuubi oyo mwamusunire owebabakobeire ekibono ekyʼamazima, nga niigo aMawuliro aMasa.
COL 1:6 AMawuliro ago gaabire nga gasaalaana omu kyalo kyonakyona, era nga galeetera abantu enkabi ngʼowegakolere mwinywe, okuzwera nakimo oku lunaku olumwasookeire nakimo okugawulira, era ni mutegeerera nakimo ekisa kya Kibbumba omu mazima.
COL 1:7 Epafula omuweererya omunaiswe ogututaka eino era omuweererya omwesigwa owa Kurisito okulwaiswe, niiye eyabalaabbiire obukwenda obwo.
COL 1:8 Era Epafula yatukobeire nʼoku kutaka okumuli nakwo eeri abantu ba Kibbumba, oMwoyo oMutukulye okwabawaire.
COL 1:9 Kale swena okuzwa owetwawuliire ebibafaaku ebisa bityo, titulekerangaawo kubasabira nʼokwegairira oKibbumba abaizulye okumanya ebyo ebyataka, mubimanyice nga mukolesya amalabuki gonagona, era nʼokutegeera oMwoyo oMutukulye ebyabawa.
COL 1:10 Olwo kaisi mwezye okubba omu bwomi oMusengwa obwasiima, nga mumusangaalya omu ngeri gyonagyona era nga mweyongera okumanya oKibbumba. Era mwezya okubba abʼomugaso omu bintu ebisa ebimukola, era mweyongeranga okumanya oKibbumba.
COL 1:11 Era tusaba tuti obwezyebwe obwʼekitiisya bubawenge amaani gonagona, ni mwezya okugumira ebigosi byonabyona era ni mwemererawo omu buguminkiriza nga muli basangaali.
COL 1:12 Era nga mwebalya oItewaiswe eyabawaire okubba abasaaniire okugabana oku mugabo oguyaliwa abatuukirirye omwigulu.
COL 1:13 OKibbumba yatununwire omwifuge erya Sitaani eryʼendikiirya, nʼatuleeta omu bwakabaka obwʼoMwanawe omutake eino.
COL 1:14 Era okubitira mwiye oKibbumba yatununwire era nʼatusoniya ebibbibibbi byaiswe.
COL 1:15 OKurisito niiye ogutuboneramu oKibbumba ataboneka, era niiye oMwanawe akira obukulu era afuga ebibbumbe byonabyona.
COL 1:16 Ekyo kityo olwʼokubba iye niiye eyabbumbire ebintu byonabyona. Era ebyo nga mulimu ebiri omwigulu nʼebiri oku kyalo, nʼebyo ebiboneka nʼebitaboneka, nʼemyoyo emibbimibbi egifugira omwibbanga, nʼabʼobwezye. Era ebintu byonabyona babibbumbire kululwe era bibbe bibye.
COL 1:17 Iye yabbairewo ngʼebintu byonabyona bakaali nʼokubibbumba; era byonabyona niiye abikuuma nga bitambula kusani.
COL 1:18 Era ekanisa niigwo omubirigwe, era iye niiye omutwe gwayo. Iye niiye awa abamwikirirya obwomi, omubere omu bazuukira, kagira abba niiye akirira nakimo byonabyona.
COL 1:19 OKibbumba yasiimire ati obwa Kibbumba bwonabwona bubbe omu Kurisito oyo mu bwizulye.
COL 1:20 Era oKibbumba yasiimire kubita mu niiye okusyania nʼebintu byonabyona, ebyo ebiri omwigulu nʼebiri omu kyalo, ngʼaleetawo eidembe olwʼomusaaye ogwasusukire owebamukomereire oku musalabba nʼafa.
COL 1:21 Nywena enyuma eedi mwabbaire yala nʼoKibbumba, era nga muli balabe egyali olwʼebiseego byanywe nʼebikole byanywe ebibbibibbi.
COL 1:22 Neye atyanu oKibbumba yasyanirye na inywe, omu mubiri ogwa Kurisito oweyafiire, kaisi abaweeyo nga muli batukulye, era abanambulaku kyokubanenya waire musango omumaiso ga Kibbumba.
COL 1:23 Neye ekyo okubbaawo muli nʼokusigala mu kwikirirya, era nga muli bagumu, nga timuyuuga, era nga timuzwire omu kusuubira okwo oku mwasunire omu Mawuliro aMasa agemwawuliire. AMawuliro aMasa nago, niigo agebalaabbire eeri abantu bonabona abali oku kyalo, era nze oPawulo, ninze agebansuuciirye omuweererya waago.
COL 1:24 Nsangaala ino olwʼokugada okwengadamu atyanu okulwanywe. Era okugada okwange omu mubiri, kutuukirirya biibyo ebyetaagisya oku kugada okwo oKurisito okuyantegekeire olwʼomubirigwe, nga niiyo ekanisa.
COL 1:25 OKibbumba yansuucirye omuweererya ewʼekibbula ekyʼabaikirirya omu Kurisito, era nʼampa nʼomulimo ogwʼokumanyikisya ekibonokye egimuli omu bwizulye bwakyo.
COL 1:26 Ekibonokye ekyo, niikyo ekyama ekibabbaire babisire emirembe egyʼeira oku bantu abʼemigigi nʼemigigi. Neye atyanu bakimanyikisirye abatuukiriryebe.
COL 1:27 OKibbumba yatakire okukimanyikisya abantube ati obusuni nʼekitiisya ebiri omu Kurisito nywena aBatali Bayudaaya muliku nʼomugabo. Era kinu niikyo ekyama nti oKurisito ali mwinywe, era nʼosuubi waanywe ali nti mwaligabana oku kitiisyakye.
COL 1:28 OKurisito oyo niiye ogutumanyikisya abantu. Tulabula, era twegesya nabuli moiza, nga tukolesya amalabuki gonagona oKibbumba agatuwaire, kaisi olwo tuleete nabuli muntu eeri oKibbumba ngʼatuukiriire omu kubba ekintu ekimo nʼoKurisito.
COL 1:29 Ekyo niikyo ekigira ni nkalabana, era ni neefuda nga nesiga amaani aga Kurisito amabitiriri, ago agakolera mu nze.
COL 2:1 Ntaka mumanye ngʼowendwanikana eino okulwanywe omu kusaba, nʼoku lwʼabaikirirya abʼomu kibuga e Lawodikiya, era nʼoku lwʼabo bonabona abatambonangaku.
COL 2:2 Ekyo nkikola, kaisi emyoyo gyabwe nʼegyanywe gisangaale, nga mubba kimo omu kutakangana, era nti abantu bonabona basune enkabi mu bwizulye era bamanyire nakimo ekyama kya Kibbumba. Ekyama ekyo nga niiye oKurisito.
COL 2:3 Mwiye niiye oKibbumba omu yabisire ekyobusuni ekyamalabuki, nʼokumanya kwonakwona.
COL 2:4 Ekyo nkibakobera, kaisi tiwaabbaawo abagotesyagotesya, ngʼakolesya ebibono ebitendera.
COL 2:5 Newankubbaire nga tindi na inywe omu mubiri, neye nga mbaseegaku era nga mbasabira, era nsangaala okubona nti mutebenkereire, nga muli bagumu omu kwikirirya oKurisito.
COL 2:6 Kale ngʼowemwaikiriirye oKurisito oYesu ngʼoMusengwa waanywe, mweyongerenge okubba omu ekintu ekimo naye.
COL 2:7 Era mweyongerenge okumumanya nʼokukola ebyataka, nga muli bagumu omu kumwikirirya ngʼowebabeegeserye omu kusooka, era nga mumwebalya olwa buli kintu.
COL 2:8 Mubone nga tiwaabbaawo muntu yenayena abagotesyagotesya era nʼafuga ebiseego byanywe, ngʼakolesya amalabuki agʼokuteebereza okwʼekikugu, agʼabantu-obuntu neye nga mpaamu mugaso era gʼobubbeyi. Amalabuki ago geemerera ku bulombolombo obwʼabantu na ku bwezye obwʼemizimu neye tiku Kurisito.
COL 2:9 Mazima, obwa Kibbumba bwonabwona buli mu Kurisito nʼoweyabbaire oku kyalo ngʼomuntu.
COL 2:10 Era nywena mwasunire obwomi obwizulye olwʼokumwikiririryamu. Iye afuga emyoyo gyonagyona egyʼobwezye era egifugira omwibbanga.
COL 2:11 Olwa kumwikiririryamu mwasunire okubakomola omu bwomi bwanywe, ngʼabateeresya amaani agʼekibbikibbi agakolera omu mubiri. Abantu okukomola okubakola tikwezya kukola ekyo neye kukomola oKurisito okwakola.
COL 2:12 Owebabatizire mwabbaire ngʼabebaliikiire aamo nʼoKurisito, era ni mubba ngʼabazuukiriire aamo naye olwʼokubba mwikirirya muti oKibbumba omu maanige yamuzuukizire.
COL 2:13 Nywena ababbaire abafu omu myoyo olwʼebibbibibbi byanywe nʼolwʼokubba nga timuli bakomole bʼemibiri, oKibbumba yabasuucirye boomi omu Kurisito, era yatusoniyire ebibbibibbi byaiswe byonabyona.
COL 2:14 OKibbumba oweyawaireyo oYesu okufa nga bamukomerera oku musalabba yasaliremu era nʼatoolawo ebiwandiiko ebyabbaire bituvunaana ni bitusalira omusango, nʼogema ooti-so oKibbumba yabikwaite nʼabikomerera oku musalabba.
COL 2:15 Era omu kufa kwa Kurisito oku musalabba ogwo, oKibbumba yawangwire emyoyo emibbimibbi nʼabʼobwezye abafugira omwibbanga, era nʼabamalamu amaani era nʼabaswaza omu lwatu.
COL 2:16 Kale timufangayo omuntu yenayena owabakobanga ati oKibbumba yababonereza olwʼebintu ebyo ebimulya nʼoku lwʼebyo ebimunywa, ooba olwʼokutakulya enaku enkulu omu mwanka, nʼoku kumasuka kwʼomweri, waire okutakuuma eSaabbaato.
COL 2:17 Ebyo byonabyona byabbaire kiiriirye-bwiriirye ekyʼebyo ebyabbaire byaba okwiza. Neye ekintu ekinanyerenyeere niiye oKurisito.
COL 2:18 Timwikiriryanga omuntu yenayena nʼabatoola oku kusinza oKurisito ni mufiirwa okusuna ekirabo ekyʼobwomi obutawaawo. Timuganyanga omuntu owʼengeri eyo ataka mulage okwewombeeka okwʼobubbeyi, omu kwerumya kwʼomubiri, ooba anoonia okusinza abamalaika kaisi oKibbumba amubonekere omu ngeri eyʼenjawulo. Omuntu nago abba atakanga ino okuwa ensonzolaye oku bintu ebyaboine ngʼakolesya ebibono kibbiiryo era ebiseegobye ebyʼabantu-obuntu bimuleetera okwekudumbalya.
COL 2:19 Era omuntu oyo abba tali omu Kurisito oyo omutwe, aliisya omubiri gwonagwona, era nʼagaita amayungiro nʼenyama yaagwo, kaisi ni gukula ngʼoKibbumba owagwezyesya gukule.
COL 2:20 Inywe mwafeereire aamo nʼoKurisito eeri enkola egyʼekyalo era ni muwunuka obwezye obwʼemizimu, obwo obufuga ekyalo. Kale lwaki tete mwebitya ooti bantu abo ekyalo egikikaali kifuga, kaisi ni mwikirirya ikyo okubawa ebiragiro ooti biinu:
COL 2:21 “Tokwatanga ku kinu; tokombanga kwekyo; kidi tokiguunyangaku?”
COL 2:22 Okukola ebyo byonabyona, mpaawo kyekigasa. Okwo nago kubba kusengererya mateeka nʼokwegesya okwʼabantu-obuntu.
COL 2:23 Kiri kiti amateeka ago gaboneka ooti galaga amalabuki mangi omu ngeri eyʼokusinza oKibbumba, ibo abantu egibeyiyiirewo bonkani, nʼomu kwewombeeka okwʼobubbeyi, era nʼomu kulumya omubiri. Neye mpaawo kigagasa omu ku kufuga okwʼokwegomba kwʼomubiri.
COL 3:1 Mwazuukiriire aamo nʼoKurisito omu bwomi bwanywe obwʼomwoyo. Nʼolwekyo muyayanirenge bintu ebyʼomwoyo ebizwa omwigulu egiri oKurisito, egyatyaime nʼoKibbumba omu kifo ekyʼekitiisya eino.
COL 3:2 Muteekenge emyoyo gyanywe ku bintu biibyo ebyʼomwigulu, neye tiku bintu byʼoku kyalo.
COL 3:3 Ekyo kityo olwʼokubba inywe mwafiire, era obwomi bwanywe obwʼomu mwoyo babubisire egiri oKurisito omu Kibbumba.
COL 3:4 Era oKurisito oyo nago, iye abawa okubba aboomi omu mwoyo, oweyaliboneka, nywena mwalibonekera aamo naye nga muli nʼekitiisya.
COL 3:5 Kale mulekewo ebikole ebyʼokwegomba okubbikubbi okwʼomubiri, nga niimwo omuli: Obulendi, nʼokwegaita omu ngeri etali eyʼobutonde, nʼobukaba, nʼokwegomba okwʼensoni, nʼokuyayaanira ebintu ebyʼe kyalo, okwo nga niikwo okusinza ebifaananyi.
COL 3:6 OKibbumba asunguwalira era ayaba okubonereza nʼobulwa abantu abakola ebyo.
COL 3:7 Era nywena ebinanyere ebyo niibyo ebimwakolanga eira omu bwomi bwanywe nga mukaali kwikirirya oKurisito.
COL 3:8 Neye atyanu binu byonabyona mubireke: Obusungu, nʼenkwe, nʼococo, nʼokusibirirya oku bantu, era nʼokwemula, ibyo tibyazwanga omu munwa gwanywe.
COL 3:9 Timwabbeyangananga, olwʼokubba mweyambwirye obwomi obukaire nʼebikole byabwo ebibbibibbi.
COL 3:10 Era mwazwaire obwomi obuyaaka, obwo oKibbumba obwayaba ngʼayongera okwirya obuyaaka omu kifaananyikye, kaisi olwo mumutegeere omu bwizulye.
COL 3:11 Omu bwomi bunu obuyaaka tikikulu kwabulamu tuti onu Muyonaani nʼoodi Muyudaaya, ooba onu mukomole nʼoodi timukomole, onu jwalo, oodi mupuuye, onu mugalama oodi wʼeidembe. Wazira oKurisito nga niiye ekintu ekikulu, era nga niiye ali mwabo bonabona abamwikiririryamu.
COL 3:12 Muli bantu oKibbumba abeyalondere okubba ababe, nʼabawa okubba abatukulye era abaataka eino. Nʼolwekyo mubbenge bantu abaizwire okusaasira, nʼekisa, nʼobuwombeeki, nʼeiwooyo, era nʼokuguminkiriza.
COL 3:13 Muguminkirizaganenge era ni musoniyangana nabuli owewabbaawo alumirye omwinaye. Muteekwa okusoniyangana omu ngeri enanyere eyo ngʼoMusengwa waiswe oweyabasoniyire inywe.
COL 3:14 Era nʼokukira kwebyo byonabyona, mwongereryeku okutaka. Okutaka okwo niikwo okukalangulira aamo abaikirirya omu Kurisito omu kintu ekimo omu bwizulye.
COL 3:15 Eidembe oKurisito eryagaba, liizulenge omu myoyo gyanywe olwʼokubba oKibbumba yabeeteire kubba mwidembe nga muli aamo ngʼebitundu ebyʼomubiri ogumo. Era emyoyo gyanywe giizulenge okusiima oKibbumba.
COL 3:16 Ekibono kya Kurisito, omu busuni bwakyo bwonabwona, kityamire nakimo omunda mwinywe era kirungamyenge ebintu byonabyona ebimutumula nʼebimukola. Era mwegesyanganenge ni mulabulangana omu malabuki gonagona. Nga mwizwire okwebalya omu myoyo gyanywe, mwemberenge oKibbumba eZabbuli, nʼenyembo egyʼebika ebitali bimo oMwoyo egyabawa okuyiiya.
COL 3:17 Nabuli kintu ekimutumula ooba ekimukola, mukikolenge omu liina lya Musengwa waiswe oYesu, era nga mu mubitamu okwebalya oKibbumba oItewaiswe.
COL 3:18 Inywe abakali mugonderenge abaibaanywe, ngʼabaikirirya oMusengwa waiswe owebasaaniire okukola.
COL 3:19 Kaisi inywe abasaiza mutakenge abakali baanywe, era timwabakaawuukiranga.
COL 3:20 Inywe abaana muwulirenge ababyaire baanywe omu bintu byonabyona, olwʼokubba ekyo kisangaalya oMusengwa.
COL 3:21 Abaiteeye bʼabaana, timulumiriryanga abaana baanywe nga mubazuma buli owebabbenga demba ni bawaamu amaani okukola ebintu ebisa.
COL 3:22 Abagalama, muwulirenge abasengwa baanywe abʼoku kyalo kunu omu bintu byonabyona, timu kiseera ekibabba nga bababona kaisi babasiime kyonkani, neye mubaweereryenge nʼomwoyo ogunambulamu bubbeyi, nga mukola mutyo olwʼokuweisya oMusengwa waiswe ekitiisya.
COL 3:23 Nabuli ekimukola, mukikolenge nʼomwoyo gwanywe gwonagwona, ngʼabakolera oMusengwa waiswe, neye tinga abakolera abantu.
COL 3:24 Mumanye muti oMusengwa waiswe yalibawa omugabo ogwʼebintu ebiyasuubizire ngʼempeera yaanywe, olwʼokubba oKurisito niiye oMusengwa waanywe ogumuweererya.
COL 3:25 Era nabuli akola ekibbikibbi, balimubonereza olwʼekibbikibbi ekyo ekiyakolere, olwʼokubba timwalibbaamu kwekubbira.
COL 4:1 Abasengwa bʼabagalama, mubityenge nakusani abagalama baanywe, era nga timwekubbira, nga mumaite muti nywena muli nʼoyo abaliku obwezye, oMusengwa aali omwigulu.
COL 4:2 Munyikirenge okusaba, nga timwiririra era nga timwerabira okwebalya oKibbumba olwʼebyabakoleire.
COL 4:3 Era swena mutusabirenge, oKibbumba atutemere amanzira, kaisi twezye okukobera abantu ekibonokye, era tubamanyikisye ekyama ekikwata oku Kurisito. Kaisi ngʼokukola ekyo niikyo ekyansibisirye omu mabbuusu.
COL 4:4 Munsabire oKibbumba anjezyesye okukobera abantu ekyama ekyo omu ngeri etegeerekeka okusani eino ngʼowensaaniire okukola.
COL 4:5 Abo abakaali okusuna okwikirirya, mukolaganenge nabo nʼamalabuki, nga mukolesya nabuli nkabi egimusuna okubabbeera okumanya oKurisito.
COL 4:6 Bulijo mutumulenge omu ngeri ewooma era esangaalya, kaisi mwezye okumanyanga engeri egikisaaniire okwiramu nabuli moiza ali nʼekyabuulya oku kwikirirya kwanywe.
COL 4:7 OTukiko owoluganda ogututaka eino, omuweererya wa Kurisito omwesigwa, era omukoli omunaiswe omu mulimo ogwa Musengwa waiswe, aiza kubakobera ebyantuukireku.
COL 4:8 Niikyo ekigirire ni mmutuma egimuli, kaisi mumanye byonabyona ebitufaaku, era agumye emyoyo gyanywe omu kwikirirya oMusengwa.
COL 4:9 Era aamo naye, ntumire Onesimo owoluganda omwesigwa era omutake eino era omuntu owʼe waanywe eeyo. Baiza kubakobera byonabyona ebifa eenu.
COL 4:10 Esitaluuko omusibe omunange, nʼoMaako omwiwa wa Bbalunaba babasugiirye. Nabawandiikiireku ebifa oku Maako, kale oweyaliiza egimuli mumusangaliranga.
COL 4:11 NʼoYesu ogubeeta oYusito, abasugiirye. Abo niibo bonkani aBayudaaya abakola aamo na nze omulimo ogwʼokulaabba aMawuliro aMasa agʼobwakabaka bwa Kibbumba, era bambeera ino.
COL 4:12 Epafula yena owʼe waanywe eeyo, omuweererya wa Kurisito Yesu, abasugiirye. Era bulijo abasabira ino ati mubbe omu bwomi obutuukiriire, nʼabategereire nakimo oKibbumba ebyataka.
COL 4:13 Ntaka okubakakasa nti Epafula, abakoleire ino inywe aamo nʼabaikirirya omu Kurisito abʼomu kibuga ekyʼe Lawodikiya, era nʼabʼomu kibuga ekyʼe Yerapooli.
COL 4:14 OLuuka omusawo era owoluganda ogututaka eino, nʼowoluganda oDeema babasugiirye.
COL 4:15 Mutusugirirye aboluganda abʼomu Lawodikiya. Era Musugirye omwonyoko waiswe oNinfa, nʼekanisa ekumbaanira omu kisitokye.
COL 4:16 Nga bamalire oku basomeremu ebbaluwa eenu, muli nʼokubona muti bagitwala okugisomera ekanisa eyʼe Lawodikiya. Era nywena muli nʼokubona muti babasomera ebbaluwa eginawandiikiire abʼe Lawodikiya.
COL 4:17 Era mukobe Alikipo muti, “Weefudeku okutuukirirya obuweererya oMusengwa waiswe oKurisito obuyakukwatisirye.”
COL 4:18 Nze oPawulo, ninze mpandiikire nʼengalo yange obusugirye bunu. Timwerabira muti ndi mu mabbuusu, kale munsabirenge. OKibbumba abakwatirenge ekisa.
1TH 1:1 Nze oPawulo nʼoSiruvaano nʼoTemuseewo, tuwandiikira abʼekanisa eri omu kibuga ekyʼe Sesalonika, era abantu ba Kibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito. Tubasugiirye nga tubatakirya ekisa nʼeidembe ebizwa egiri oKibbumba, byeyongere okubba na inywe.
1TH 1:2 Bulijo twebalya oKibbumba okulwanywe nywenanywena, era titugonerya okubasabira eeri oKibbumba.
1TH 1:3 Era nga tuli omumaiso ga Kibbumba era oItewaiswe, tumukobera ngʼowemulaga okwikirirya kwanywe omu Yesu nʼokutaka kwanywe eeri oKibbumba, mwebyo ebimukola. Era tumukobera ngʼowemulaga eisuubi lyanywe eritatiika omu kwira kwa Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
1TH 1:4 Aboluganda omu Kurisito, tumaite ngʼoKibbumba abataka, era yabalonderemu mubbe babe,
1TH 1:5 olwʼokubba owetwabakobeire aMawuliro aMasa, tigabbaire mu bibono-bubono, wazira gabbairemu amaani ga Mwoyo oMutukulye, iye ngʼabawa okukakasira nakimo muti ebitukoba byʼamazima. Mumaite kusani ino ngʼowetwebityanga nga tuli mwinywe. Twebityanga kusani lwʼokutaka kugasa niinywe, titwabakaisya obwomi bwa kwikirirya oYesu.
1TH 1:6 Nywena mwasengereirye empisa gyaiswe nʼegya Musengwa waiswe, olwʼokubba newankubbaire nga babagadirye olwʼekibono kya Kibbumba, neye mwaikiriirye aMawuliro ga Musengwa nʼeisangaalo erizwa omu Mwoyo oMutukulye.
1TH 1:7 Mutyo ni mubba kyokuboneraku eeri abaikirirya bonabona abʼomu kyalo kyanywe, omu kitundu kya Makedooniya nʼomwAkaya.
1TH 1:8 Ekyo kityo olwʼokubba mwasalaanirye ekibono kya Kibbumba, timu Makedooniya nʼomwAkaya mwonkani, neye nʼomu bitundu bingi ino bategeire ngʼowemwikirirya oMusengwa iye oKibbumba. Kale iswe tikitwetaagisya kubbaaku nʼekitutumula.
1TH 1:9 Abantu abanyere balonsya ngʼowemwasiimire ino nga twizire e waanywe, ni muzwa oku bifaananyi, ni mwira eeri oKibbumba omutuuce era onanyere obwomi mumuweereryenge.
1TH 1:10 Era balonsya ngʼowemukuumiriire oMwanawe okwira ngʼazwa omwigulu, oguyazuukizire, nga niiye oYesu atulamya obusungu bwa Kibbumba obwaba okwiza.
1TH 2:1 Aboluganda, inywe abananyere mumaite muti okwiza kwaiswe egimuli, tikwabbaire kwabwereere.
1TH 2:2 Mumaite ngʼowebatudambirye, era ni batuduula e Firipi, nga tukaali kwiza egimuli e Sesalonika. Neye oKibbumba waiswe yatugumirye, ni twezya okubakobera nywena aMawuliro aMasa agazwa egyali, newankubbaire nga bangi bagezyangaku okutukaisya.
1TH 2:3 Ebitubalaabbira tibya bubbeyi ooba ebyokwegaita omu ngeri etali yʼobutonde, waire ebya kwekolesya.
1TH 2:4 Neye ngʼoKibbumba oweyatwesigire nʼatukwatisya aMawuliro aMasa, swena tutyo wetugalaabba, nga titutaka tuti abantu batusiime, wazira tuti oKibbumba, akebera emyoyo gyaiswe, niiye abbe atusiime.
1TH 2:5 Mwebukirya kusani ino muti, titukolesyangaku bibono bya kubawaanawaana, era titwabbaire ooti bantu abatumula ebibono ebisa oku ngulu neye ngʼomunda bibiikire ku buluvu. Mwebyo oKibbumba niiye omujulizi waiswe.
1TH 2:6 Aate titwegombangaku kusuna kitiisya, tuti inywe ooba abandi bakituwe, newankubbaire nga twankwezyerye okukibasaba, ngʼowetuli abatume ba Kurisito.
1TH 2:7 Neye twegenderezere nga tuli mwinywe, ngʼomukali omubyaire owaalabirira abaanabe.
1TH 2:8 Twabatakire ino, era ni tusiima, tikugabana na inywe aMawuliro aMasa agazwa egiri oKibbumba gonkani, neye naabba okufa okulwanywe, olwʼokubba mwasuukire bʼebbeeyi ino egituli.
1TH 2:9 Aboluganda mwebukirye ngʼowetwalwanikaine era ni tuwutuka, nga tukola omusana nʼobwire, kaisi twewale okudambya omuntu yenayena kwinywe nga tulaabba eeri inywe aMawuliro aMasa aga Kibbumba.
1TH 2:10 Inywe mwezya okutujulira, era nʼoKibbumba atujulira ati empisa gyaiswe nga tuli mwinywe gyabbaire gya bwa Kibbumba egituukiriire, era eginambulaku kyokunenya.
1TH 2:11 Mumaite muti twabityanga buli moiza kwinywe ngʼoiteeye wʼabaana owaabitya abaanabe.
1TH 2:12 Twababuuliriranga, ni tubagumyanga, era twabakubirizanga mubbe omu bwomi oKibbumba obwasiima, oyo eyabeetere okubba omu bwakabakabwe nʼomu kitiisyakye.
1TH 2:13 Era kyetuzwa twebalya oKibbumba bulijo, olwʼokubba owemwawuliire ekibonokye, ekitwabalaabbiire, mwaikiriirye, tinga ekyʼabantu, wazira mwakiikiriirye muti dala kya Kibbumba. Era ekibonokye, niikyo ekikolera mwinywe abaikirirya.
1TH 2:14 Aboluganda, mufaanana nʼabʼekanisa gya Kibbumba abali omu Kurisito oYesu abʼomu kintundu kyʼe Buyudaaya. Ekyo kityo olwʼokubba, abantu baanywe abʼomu kyalo kyanywe ekinanyerenyeere babagadirye nga badi aBayudaaya abanaabwe owebabagadirye.
1TH 2:15 Aate abamo oku Bayudaaya abo baitire oMusengwa waiswe oYesu era nʼabanaabbi, tete swena ni batubbingirira. Abo oKibbumba tabasiima, era balabe bʼabantu bonabona.
1TH 2:16 Bagezeryeku nʼokutukaisya okukobera aBatali Bayudaaya ebikwata oku kulokoka, ekyo ni kyongererya oku bibbibibbi byabwe ebibaizire nga bakola okuzwa eira. Oku nkomerero oKibbumba nʼabasunguwalira ino.
1TH 2:17 Aboluganda, owetwawukaine akaseera akatono oku maiso, neye nga timu mwoyo, tweyongeire ino okwegomba okubabonaku,
1TH 2:18 ni tutaka okwiza egimuli. Nze oPawulo, nagezeryeku omulundi ogusooka nʼogwokubiri, neye oSitaani nʼatatuganya.
1TH 2:19 Kale oMusengwa waiswe oYesu oweyaliiza, aale tiniinywe omwalibba eisuubi lyaiswe nʼeisangaalo lyaiswe omumaisoge? Tiniinywe abetwalisinziriraku okwewuuja olwʼobuwanguli?
1TH 2:20 Inywe muli kitiisya kyaiswe, era niinywe eisangaalo lyaiswe.
1TH 3:1 Neye owetwatuucirye ekiseera, ngʼemyoyo gitweyanikire titumaite ebibafaaku, nga titukaali twezya kuguma, ni tusalawo tuti abamo tosooke tusigale omu kibuga Asene.
1TH 3:2 Kale ni tutuma owoluganda omu Kurisito oTemuseewo, ogutukola naye omulimo gwa Kibbumba ogwʼokusalaania aMawuliro aMasa aga Kurisito. Twamutumire abagumye emyoyo, era abongeremu amaani omu kwikirirya kwanywe,
1TH 3:3 kaisi tiwaabbaawo omuntu yenayena kwinywe abbaamu okulebera olwʼokubagadya okwemubitamu.
1TH 3:4 Owetwabbaire tukaali tuli na inywe twabakoberanga tuti abaikirirya tuli nʼokubita omukutuyiigaania, era mumaite ngʼekyo kyatuukiriire.
1TH 3:5 Kale olwʼensonga eyo, owenaboine nga tinkaali mpezya okuguma omwoyo oku bibafaaku, niiye okubatumira oTemuseewo. Namutumire, kaisi njezye okumanya okwikirirya kwanywe omu Kurisito owekuli, nga ntya nti demba omukemi oSitaani nʼabba nga yabakemere ni muzwa omu kwikirirya, era okukalabana kwaiswe ni kubba nga kwabbaire kwa bwereere.
1TH 3:6 Atyanu oTemuseewo ngonu yankaira egituli ngʼazwa egimuli. Atuleeteire obukwenda, obufa oku kwikirirya kwanywe omu Kurisito nʼokutaka kwanywe egituli. Era nʼatukobera ati bulijo mutwebukirya kusani ino, era ati mwegomba ino okutubonaku, nga swena obwetwegomba okubabonaku.
1TH 3:7 Kale aboluganda, newankubbaire nga tuli omu bigosi bingi, nʼomu kutuyiigaania, neye okwikirirya kwanywe kutwiriryemu ino amaani.
1TH 3:8 Ekyo kityo olwʼokubba owemubba abagumu omu Musengwa waiswe, tuwulira kusani ino ngʼemyoyo gyaiswe giikire.
1TH 3:9 Kale oKibbumba twamuwa niki okumwebalya olwʼeisangaalo erituli nalyo omumaisoge okulwanywe?
1TH 3:10 Omusana nʼobwire twegairira ino oKibbumba, twezye okubonanganaku na inywe maiso ku maiso, era kaisi tutuukirirye ekikaali kibulwaku oku kwikirirya kwanywe.
1TH 3:11 OKibbumba onyere era oItewaiswe, nʼoMusengwa waiswe oYesu, batwezyesye okwiza egimuli.
1TH 3:12 OMusengwa abongeremu okutakangana nʼokutakanga abantu bonabona, nga iswe owetubataka inywe.
1TH 3:13 Akalangule emyoyo gyanywe, oMusengwa waiswe oYesu oweyaliiza aamo nʼabantube abatukulye, kaisi olwo abaajirye nga mubulaku ekyokubanenya, nga mutuukiriire omumaiso ga Kibbumba era oItewaiswe.
1TH 4:1 Oku bisigaireyo, aboluganda nkoba nti, tusiima ino okuwulira tuti, dala mukola ngʼowetwabeegeserye engeri ya kubba omu bwomi oKibbumba obwasiima. Kale atyanu tubasaba nga tubeegairira omu liina lya Musengwa waiswe oYesu, tuti mweyongere ino okukola mutyo.
1TH 4:2 Ekyo kityo olwʼokubba mumaite ebiragiro ebitwabawaire, ebizwa e wa Musengwa waiswe oYesu, ngʼowebiri.
1TH 4:3 OKibbumba ekyabatakirya, niikwo okubba abatuukiriire, nga mwewala obulendi.
1TH 4:4 Nʼolwekyo, buli moiza mwinywe ali nʼokumanya engeri ya kukuumamu omubirigwe omu ngeri etuukiriire, era nga yʼekitiisya.
1TH 4:5 Ekyo nga timukikolera mu kibinyibinyi, nʼokwegomba kwa mubiri ngʼabakaafiiri ibo abatamaite oKibbumba.
1TH 4:6 Era omu nsonga eyo tiwaabbangawo akola ekirumya omwinaye, ooba okumutoolaku ekikye, olwʼokubba oMusengwa iye niiye akola okunyaaŋa omu bintu ebityo byonabyona. Ebintu ebyo byonabyona twabibalabwireku era twabibakobeire ira.
1TH 4:7 OKibbumba tiyatweteire kwegaitanga mu ngeri etali yʼobutonde, wazira yatwetere kubba batukulye.
1TH 4:8 Nʼolwekyo yenayena agaana ebitwegesya, abba tagaine bibono bya muntu, neye abba againe bibono bya Kibbumba, abawa oMwoyowe oMutukulye.
1TH 4:9 Neye ebikwata oku kutakangana kwa boluganda, tineetaaga kubibawandiikira byona, olwʼokubba inywe abanyere oKibbumba yabeegeserye okutakangana.
1TH 4:10 Era mutyo wemukola omu boluganda bonabona abali omu Makedooniya mwonamwona. Kale aboluganda, tubeegairira mweyongere-bweyongeri okukola mutyo.
1TH 4:11 Mwefengeku okubba omwidembe nʼabantu, buli muntu ngʼaafa kubibye, nga mukola nʼengalo gyanywe ngʼowetwabakobere.
1TH 4:12 Olwo kaisi abataikirirya babawenge ekitiisya, era mubbenge abeemala omu byetaago byanywe.
1TH 4:13 Aboluganda, tutaka mumanye ebikwata kwabo abafiire, kaisi muleke okweraliikirira ngʼabantu abandi ababula eisuubi owebakola.
1TH 4:14 Iswe twikirirya tuti oYesu yafiire nʼazuukira, era kityo wekyalibba nʼokwabo abafiire nga baikiririrya omu Yesu. Era oKibbumba yalibairirya aamo nʼoYesu.
1TH 4:15 Tubakobera ekyo oMusengwa waiswe ekiyakobere ati iye oMusengwa waiswe oweyaliiza, iswe aboomi titwalisookayo abo abafiire.
1TH 4:16 OMusengwa waiswe onyere yaliika okuzwa omwigulu, nʼokuduumira okwʼamaani eino, eigono lya malaika omukulu nga liwulikikana, era nʼekondeere ya Kibbumba ngʼevuga. Abo abafiire nga baikiririrya omu Kurisito, niibo abalisooka okuzuukira.
1TH 4:17 Awo swena abalibba bakaali boomi, ni twiririraku ni batutwalira aamo nabo omu bireri, okusangaana oMusengwa waiswe omwibbanga. Olwo kaisi ni tubbanga nʼoMusengwa waiswe emirembe nʼemirembe.
1TH 4:18 Aale buli moiza airyengemu omwinaye amaani nʼebibono ebyo.
1TH 5:1 Aboluganda, titwetaaga okubawandiikira oku bifa oku mwanka nʼebiseera bya kwira kwa Musengwa waiswe.
1TH 5:2 Inywe abanyere mukimaite kusani muti olunaku lwa kwira kwa Musengwa lwaliiza mantamanyaku ngʼomwibbi owaiza obwire.
1TH 5:3 Abantu owebalibba nga bakoba bati, “Tuli mwidembe nʼobukuumi bubitiriri era mpaawo kabbikabbi,” awo kaisi okugada niiwo owekwalibaizira, ngʼentuuko gyʼokubyala owegiizira omukali aali ekida. Tibaliwunuka okujigirika kadi katyayi kati.
1TH 5:4 Neye inywe, baganda bange, timuli mu bwomi bwʼendikiirya yʼekibbikibbi, kaisi olunaku olwo lubagwerenkerere-obugwerenkereri ngʼomwibbi.
1TH 5:5 Ekyo kityo olwʼokubba nywenanywena muli bantu bʼomu kitangaala kyʼobwomi obukengeize era obwʼebikole ebisa, era muli ba musana. Tituli ba bwire obwʼokutaikirirya, naabba abʼomu ndikiirya eiza olwʼekibbikibbi.
1TH 5:6 Kale tuleke okubba omu bwomi bwa kugona, nga titufaayo oku bintu oKibbumba ebyataka, ngʼabantu abataikirirya oYesu owebakola. Neye tubbe nga tubonia omu kwetegekera okwira kwa Musengwa, era nga tuli bantu abeegendereza.
1TH 5:7 Abagona, bagona bwire, nʼabateemeera ni beebitya obundi, bateemeera bwire.
1TH 5:8 Neye iswe ngʼowetuli abamusana, tubbe bantu abeegendereza. Okwikirirya nʼokutakangana bitukuumenge ooti kizwalo kya mwisirikale ekyʼekyoma ekikuuma ekifubba. Era nʼosuubi wʼokulokoka atukuumenge ooti nkofiira yʼekyoma oku mutwe.
1TH 5:9 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba tiyatutegekeire kutubonereza omu busungubwe, wazira yatutegekeire kulokoka nga tubita omu Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
1TH 5:10 Iye yatufeereire, kaisi awo nga tukaali tuli omu bwomi, waire nga tumalire okufa, twezye okubba boomi aamo naye.
1TH 5:11 Kale mwiryanganengemu amaani, era mubbeeranganenge, era ngʼowemubbaire mukola.
1TH 5:12 Aboluganda, tubeegairira muwenge ekitiisya abo abakola eino omu kuweererya egimuli, era oMusengwa iye oKibbumba abeyalondere okubeekubbembera nʼokubeegesyanga.
1TH 5:13 Mubawenge ino ekitiisya, era mubatakenge olwʼomulimo gwabwe. Mubbenge nʼeidembe omu bantu buli moiza nʼomwinaye.
1TH 5:14 Aboluganda, tubegairiire mulabulenge abagayaali, mwiryengemu amaani abalebera, mubberenge abanafu, muguminkirizenge bonabona.
1TH 5:15 Mubone muti mwinywe tiwaabbaawo anyaaŋa, wazira bulijo mwegumyenge kukola bintu ebisa mwinywe, nʼomu bantu bonabona.
1TH 5:16 Mubbenge basangaali bulijo.
1TH 5:17 Musabenge oKibbumba nabuli kiseera.
1TH 5:18 Mu buli mbeera mumwebalyenge, olwʼokubba ekyo inywe ngʼabantu ba Kurisito Yesu, oKibbumba kyataka mukolenge.
1TH 5:19 Timwamalangamu amaani okukola kwa Mwoyo oMutukulye.
1TH 5:20 Timwatalanga obunaabbi.
1TH 5:21 Mwekalisisyenge buli kintu, mugumirenge oku kisa,
1TH 5:22 mwewalenge buli kibbikibbi.
1TH 5:23 OKibbumba onyere atuwa eidembe, abatukulye. Era emyoyo gyanywe, nʼobwomi bwanywe, nʼemibiri gyanywe, mubikuumenge nga biteereri kusani ino, oMusengwa waiswe oYesu Kurisito oweyaliizira, mubbe nga mubulaku ekyokubanenya.
1TH 5:24 Eyabeetere mwesigwa, era ekyo yalikituukirirya.
1TH 5:25 Boluganda, mutusabirenge.
1TH 5:26 Mutusugirirye aboluganda bonabona omu nsugirya eyʼabatuukirirye.
1TH 5:27 Mbalagira nti, omu liina Iya Musengwa waiswe, ebbaluwa eenu mugisomere aboluganda bonabona.
1TH 5:28 OMusengwa waiswe oYesu Kurisito abakwatirenge inywe ekisa.
2TH 1:1 Nze oPawulo, nʼoSiruvaano nʼoTemuseewo, tuwandiikira abʼekanisa eyʼomu Sesalonika, abantu ba Kibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito.
2TH 1:2 Tubasugiirye ino nga tubatakirya ekisa nʼeidembe ebizwa eeri oKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito bibbe na inywe.
2TH 1:3 Aboluganda, twebalya oKibbumba bulijo okulwanywe. Ekyo tusaaniire okukikola olwʼokubba okwikirirya kwanywe omu Yesu kweyongeire ino okukakata, era nʼokutaka buli moiza okwatakamu abainaye kweyongera.
2TH 1:4 Nʼolwekyo twewuuja okulwanywe omu kanisa gya Kibbumba egindi. Twewuuja olwa kuguma nʼolwa kwikirirya oMusengwa oYesu okumuli nakwo nga mubita omu kubayiigaania, nʼokudamba okwa buli ngeri.
2TH 1:5 Okugumira okubagadya ni musigala nga mwikirirya oMusengwa oYesu kiragisya kiti oKibbumba tiyeekubbira omu kusalawokwe, olwʼokubba oku nkomerero kyalibabbeera okubba nga musaanira obwakabaka bwa Kibbumba obwebabagadirya.
2TH 1:6 Era oKibbumba omu bwenkanyabwe, yalibonereza abo ababagadya,
2TH 1:7 kaisi inywe abebagadya nʼabawa ekiwuumulo aamo na iswe. Ebyo byalibbaawo oMusengwa waiswe oYesu oweyalibonekera ngʼazwa omwigulu, ngʼali nʼabamalaikabe abʼamaani.
2TH 1:8 Omusyo ogulunkuuma gwalibbaayo era nʼabonereza abo abatamaite oKibbumba, nʼabo abagaana okwikirirya aMawuliro aMasa agʼoMusengwa waiswe oYesu.
2TH 1:9 Balibawa ekibonerezo ekyʼokudamba okwʼemirembe nʼemirembe, ni bababbinga nʼomumaiso ga Musengwa owʼekitiisya eino.
2TH 1:10 Ebyo byalibbaawo ku lunaku oluyaliiziraku okumuwa ekitiisya omu batuukiriryebe. Era bonabona abaikirirya balimubona nga bawuninkiriire olwʼekitiisyakye. Nywena mwalibba aamo nabo, olwʼokubba mwaikiriirye ebyo ebitwabakobeire.
2TH 1:11 Nʼolwekyo tubasabira nga titugonerya eeri oKibbumba waiswe, ababale ngʼabasaaniire ekyo ekiyabeeteire ekyʼokubba omu bwakabakabwe. Era tusaba tuti, omu bwezyebwe, atuukiriryenge ebintu ebisa byonabyona ebimumaliriire okukola, nʼebyo ebimukola olwa kwikirirya kwanywe.
2TH 1:12 Kaisi olwo oMusengwa waiswe oYesu asune ekitiisya mwinywe, na inywe oKibbumba abawe ekitiisya mwiye. Ekyo kyalibba kityo olwʼekisa kya Kibbumba waiswe, nʼoMusengwa oYesu Kurisito.
2TH 2:1 Atyanu aboluganda, binu niibyo ebikwata oku kwira kwa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, era ngʼowetwalikumbaanira egyali.
2TH 2:2 Tubakoba muleke okusagaasagananga mangu omu biseego byanywe, waire okweraliikirira, nga babakobeire bati olunaku lwa kwira kwa Musengwa lwamalire ira okutuuka. Timwabbanga mutyo waire babakobanga bati obunaabbi bukoba butyo, ooba bati kiri mu lugambo, waire bati kiri mu bbaluwa iswe egitwawandiikire.
2TH 2:3 Timwikiriryanga omuntu yenayena okubagotesya olwʼokubba, olunaku olwo nga lukaali kubbaawo, walisooka kubbaawo kujeema okunene, ngʼabantu bagaana oKibbumba, awo kaisi omuntu oodi, aizwire ebibbibibbi era ali nʼokwaba omu kujigirika, nʼamala nʼabbutuka.
2TH 2:4 Omuntu oyo yalyakanisya oKibbumba era ni yeebbimbyabbimbya ati akira oKibbumba, ooba ekintu kyonakyona ekibasinza. Era yalingirira nakimo nʼatyama omu Yeekaalu ya Kibbumba, nga iye onyere yeeyeta Kibbumba.
2TH 2:5 Timwebukirya nga nabakoberanga ebintu ebyo owenabbaire nga nkaali ndi na inywe?
2TH 2:6 Era mumaite nga waliwo ekikaali ekikaisya omuntu oyo okuboneka, paka ekiseera ekituuce owekyalituuka kaisi nʼaboneka.
2TH 2:7 Ekyo kityo olwʼokubba omujeemu oyo akaali yeebisire neye ngʼokujeemera oKibbumba ikwo kuliwo nʼatyanu, okutoolaku nti abakukola, bakukolera mu mbiso. Neye ekyo ekikaisya omujeemu oyo okubba omu lwatu kyalituuca ekiseera ni bakitoolawo.
2TH 2:8 Olwo kaisi omujeemu oyo nʼabonekera nakimo. Neye okunkomerero oMusengwa waiswe oYesu yalimumalawo nʼokulagira-bulagiri, era yalimulikirya nʼokumirikiinya kwʼekitiisyakye ekiyaliiziramu.
2TH 2:9 Omuntu oweibbengo oyo oSitaani ogwaleeta, yaliiza nʼakola nʼamaani mangi ebyamagero, era nʼobumanyiciryo nʼebyewunyo ebyobubbeyi.
2TH 2:10 Era omuntu oyo oweibbengo, yalikolesya buli kibbikibbi ekyezya okugotesya abo abeyalitwala omu kujigirika, olwʼokubba bagaine okutwala amazima agandibalokoire.
2TH 2:11 OKibbumba kyazwa abaleka babagotesyegotesye, baikirirye ebyobubbeyi,
2TH 2:12 kaisi abo bonabona abataikirirya mazima, olwo omusango gubasinge, olwʼokubba basangaaliire omu kukola ekibbikibbi.
2TH 2:13 Aboluganda, oMusengwa waiswe abaataka eino, era tusaaniire okwebalya oKibbumba bulijo okulwanywe. Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba yabalondere mubbe bantu abasooka okwikirirya omu kyalo kyanywe, ababbeere omu kubalokola olwʼamaani ga Mwoyo oMutukulye abatukulya olwʼokwikirirya amazima.
2TH 2:14 Yabeetere ngʼabita mu Mawuliro aMasa, agetwalaabbire egimuli, kaisi olwo mugabane oku kitiisya kya Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
2TH 2:15 Nʼolwekyo, aboluganda, mubbe bagumu, mukalangukire kwebyo ebyʼamazima ebitwabeegeserye omu bibono ooba omu bbaluwa yaiswe.
2TH 2:16 Kale oMusengwa waiswe oYesu Kurisito onyere, nʼoKibbumba oItewaiswe, eyatutakire atyo era olwʼekisaakye, nʼatuwa eisangaalo eritawaawo nʼeisuubi erisa,
2TH 2:17 abagumye emyoyo, era abawe amaani, omu bisa byonabyona ebimukola nʼomu bimutumula.
2TH 3:1 Nga mmaliirirya, aboluganda, mbasaba mutusabirenge, ekibono ekizwa eeri oMusengwa kyeyongere okusaalaana amangu, era abakisuna bakiwenge ekitiisya ngʼowekyabbaire mwinywe.
2TH 3:2 Era mutusabirenge, oMusengwa atulamye abantu abaŋeŋese era ababbibabbi eino, olwʼokubba waliwo abantu bangi ino abataikirirya aMawuliro aMasa.
2TH 3:3 Neye oMusengwa waiswe mwesigwa era yabongeramu amaani, nʼabalamya omubbimubbi oSitaani.
2TH 3:4 OMusengwa waiswe oYesu atuwa obugumu oku bibakwataku nga tumaite tuti, mukola era mwakolanga ebyo ebitwabalagiire.
2TH 3:5 Kale oMusengwa alungamye emyoyo gyanywe omu kweyongera okumanya okutaka okuzwa eeri oKibbumba nʼokuguminkiriza okuzwa eeri oKurisito.
2TH 3:6 Aboluganda, tubalagira nʼobwezye obuzwa eeri oMusengwa oYesu Kurisito tuti mwewale aboluganda abagayaali, era abatasengererya ebyo ebitwabeegeserye inywe.
2TH 3:7 Inywe abanyere mumaite kusani ino muti musaaniire okukolanga nga iswe owetwakolanga owetwabbaire na inywe, titwabbaire bagayaali.
2TH 3:8 Titwaliireku kyokulya kya bwereere, neye twakolanga ino, nga twefudaku omusana nʼobwire, nga twewala okugosiyirira omuntu yenayena mwinywe.
2TH 3:9 Tirwokubba iswe twabbaire titusaanira kusuna bubbeeri okuzwa egimuli, wazira twatakire kubawa kyokuboneraku, nywena mwezye okukolanga ni mwebbeesyawo nga iswe.
2TH 3:10 Nʼowetwabbaire nga tukaali tuli aamo na inywe, twabalagiire tuti, “Atataka okukola emirimo, nʼokulya tiyalyanga.”
2TH 3:11 Twawuliire mbu abamo kwinywe balaaduuki, tibakola mirimo, wazira baliwo kweingirya mu byʼabanaabwe.
2TH 3:12 Abʼengeri eyo tubalagira era tubasisiitira nʼobwezye obuzwa eeri oMusengwa oYesu Kurisito, tuti bateereere babbeeku ekibakola, kaisi olwo basune ekibaalya.
2TH 3:13 Aboluganda, timwadembanga okukola ebintu ebisa.
2TH 3:14 Owewabbangawo omuntu agaana okusengererya ekitukoba omu bbaluwa eenu, mumwegendereze era muleke okukolagana naye, kaisi olwo ensoni gimukwate.
2TH 3:15 Neye timwamutwalanga ngʼomulabe waanywe, wazira mumulabulenge mpola mpola ngʼomuganda waanywe.
2TH 3:16 Kale oMusengwa waiswe iye onyere eidembe, abawenge eidembe bulijo, yonayona egimubba. OMusengwa abbenge na inywe nywenanywena.
2TH 3:17 Ninze oPawulo, era obusugirye bunu ninze mbuwandiikire nʼengalo eyange enanyere. Ako niiko akamanyiciryo akalaga buli bbaluwa egimba mpandiikire. Nze ntyo wempandiika.
2TH 3:18 OMusengwa waiswe oYesu Kurisito abakwatirenge ekisa inywe nywenanywena.
1TI 1:1 Nze oPawulo omutume wa Kurisito oYesu okusinzirira oku kiragiro kya Kibbumba eyatulokoire, nʼoKurisito oYesu omututeekere eisuubi lyaiswe,
1TI 1:2 nkuwandiikira iwe oTemuseewo, eyasuukiire nakimo omwana owange onanyerenyeere omu kwikirirya oKurisito Yesu. OKibbumba oItewaiswe nʼoKurisito Yesu oMusengwa waiswe bakukwatire ekisa, bakusaasire, era bakuwe eidembe.
1TI 1:3 Ntaka osigale omu kibuga Efeeso, ngʼowenakusabire nga njaba omu kitundu kyʼe Makedooniya, olagire abantu badi ababbibabbi tibairayo okwegesya enjegesya egya bubbeyi.
1TI 1:4 Obakobe balekeraawo okusiisira oku bisimo, nʼomu kunonenkererya enyiriri empanvu egya maliina gʼabazeiza baabwe. Ebyo byongera kuleeta kwakana omu kifo kyʼokwegesya abantu ebya Kibbumba nga babita omu kwikirirya.
1TI 1:5 Ekyagirire ni nkukoba okusigala aawo kyabbaire nti oleetewo omu baikirirya okutaka okuzwera nakimo omu myoyo emirongoole, nʼenseega ensa, era nʼokwikirirya okunambulamu bubbeyi.
1TI 1:6 Ebyo abantu abamo babizwireku, ni baira mu kwakana okubulamu na mugaso.
1TI 1:7 Beesuuca okubba abakugu omu byʼaMateeka ga Musa, neye tibategeera aMateeka ebigakoba, nʼebyo ibo abananyere ebibeegesya.
1TI 1:8 Tumaite ngʼaMateeka masa singa omuntu agakolesya omu ngeri entuuce.
1TI 1:9 Tusaaniire tumanye tuti, aMateeka tibagateekeirewo bantu abatuukiriire, bbe. Neye bagateekeirewo bavuni bʼaMateeka nʼabajeemu, abo abakola ebibbibibbi era abatatya oKibbumba, abo abatatuukiriire era abazumirira ebya Kibbumba, era abo abaita abaitewaabwe nʼabamawaabwe aamo nʼabaiti bonabona.
1TI 1:10 Bagateekeirewo bantu abalendi nʼabalya ebisiyaga, abo abasuubuula abantu abo ababbeyi nʼabalayirira obwereere, nʼabo bonabona abakola ebyakanisya enjegesya entuuce.
1TI 1:11 Enjegesya entuuce ebba niiyo eyo eyabirana okusani nʼaMawuliro aMasa agʼekitiisya aga Kibbumba ogubawuuja, era ageyankwatisirye okulaabba.
1TI 1:12 Neebalya oKurisito oYesu oMusengwa waiswe, omu mwoyo gwange, eyampaire amaani agʼokumuweererya, era eyaboine nga ndi mwesigwa, nʼantuma omulimogwe.
1TI 1:13 Newankubbaire ngʼeira nʼamutumulangaku bundi, ni muzumiriranga, era ni njiigaanianga abamwikirirya nʼobukambwe obungi, obone owansaasira. Yansasiire lwakubba ebyo nʼabikoleranga mu butamanya, nga nkaali kumwikirirya.
1TI 1:14 OMusengwa waiswe yankwatiire ekisa kinene ino, nʼampa okwikirirya era nʼokutaka, ebyo oKurisito oYesu ebyatuwa owetumwikiririryamu.
1TI 1:15 Ekibono kituuce ino era kisaaniire okukiikiririrya nakimo, ekikoba kiti, “OKurisito oYesu yaizire omu kyalo kulokola bantu abakola ebibbibibbi.” Mwibo abekitumulaku ninze nsingiramu nakimo okubba akola ebibbibibbi.
1TI 1:16 Neye oKibbumba yankwatiire ekisa, nze akirira nakimo okubba akola ebibbibibbi, kaisi oKurisito oYesu ninze ogwabba alagiraku okuguminkirizakwe okutakoma, era ninze mbe ekyokuboneraku eeri abo abalimwikiriryamu era ni basuna obwomi obutawaawo.
1TI 1:17 OKabaka owʼebiseera byonabyona atafa era ataboneka, oKibbumba omoiza yenkani, tumuwuujenge era tumuwenge ekitiisya emirembe nʼemirembe. Amiina.
1TI 1:18 Temuseewo mwana wange, ndi kukuwanga ekiragiro ekiikirizagana nʼobunaabbi obukukwataku obwawulukire eira. Ntaka okulungamya kunu kukubbeere okulwanirira kusani amazima gʼokwikirirya ooti mwisirikale omusa alwana okuwangula olutalo.
1TI 1:19 Era nkukoba nti weekwate oku kwikiriryakwo omu Kurisito, era weekuumenge okubona oti okola bintu ebituuce. Ekyo kityo olwʼokubba abantu abandi bagaine okukola ebintu ebituuce, kale ni kizweramu okwikirirya kwabwe okuteeyongera, ni kubba ooti meeri etubiire.
1TI 1:20 Mwabo niimwo omuli oKaimenaayo nʼErigizanda abenawaireyo eeri oSitaani kaisi balekeraawo okuzumisyanga eriina lya Kibbumba.
1TI 2:1 Kale mbakoba nti ekikulu, musabenge oKibbumba ebintu ebimubba mutaka. Mumwegairirenge oku lwʼabantu bonabona, era nga wemumwebalya olwʼebyakola eeri abantu bonabona.
1TI 2:2 Musabirenge abakabaka nʼabandi bonabona abafuga kaisi tubbe omu bwomi obwʼeidembe era obuteeki, omu kutya oKibbumba nʼomu butukulye bwonabwona.
1TI 2:3 Owemukola mutyo kibba kisa, era oKibbumba oMulokoli waiswe, iye ataka abantu bonabona balokoke era bamanye amazima, kyasiima.
1TI 2:5 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba ali moiza, era nʼomutabagania wʼabantu nʼoKibbumba ali moiza, era niiye omuntu oyo oKurisito oYesu,
1TI 2:6 eyeewaireyo abbe mugaito oku lwʼabantu bonabona. Okwewaayokwe kwabbaire bujulizi obwaiziire mu kiseera ekituuce okulaga ngʼoKibbumba owaataka abantu bonabona okulokoka.
1TI 2:7 Era nze ekinyere ekyo niikyo ekyagirire oKibbumba nʼannonda okubba omulaabbi, era omutume. Yannondere kubba mwegesi wʼaBatali Bayudaaya mbatuuceeku obukwenda obukwata oku kwikirirya kunu ngʼowekuli kutuuce. Ntumula mazima, timbeya naire.
1TI 2:8 Nʼolwekyo ntaka abasaiza buli wantu beegairirenge oKibbumba nga beewaayo mu bwomi obutuukiriire, anambula busungu ooba mpaka.
1TI 2:9 Era ntaka abakali bazwalenge bizwalo ebisaanira. Beegenderezenge okutamalira ebiseera nʼempiiya gyabwe mu misono gyʼenziiri, ooba mu kwewoomya nʼokwejolija nʼebyʼezaabbu nʼamabbaale agʼebbeeyi, waire mu kuzwala ngoye egyʼebbeeyi eino.
1TI 2:10 Wazira, ebibabba nabyo babikolesyenge mu kwefudaku kukola bikole ebisaaniire, ebisa, era ebiweisya oKibbumba ekitiisya, ngʼowekisaana abakali abasinza oKibbumba.
1TI 2:11 Nga muli egibeegeserya, omukali asirikenge, nga yeewombekere.
1TI 2:12 Tinjikirirya mukali kwegesya, ooba okubba nʼobwezye oku musaiza, wazira asaaniire asirikenge,
1TI 2:13 olwʼokubba Adamu niiye ogubasookere okubbumba, kaisi ni bairyaku oKaawa.
1TI 2:14 Era Adamu tiniiye ompiri oguyabbeyabbeyere kaisi nʼagwa omu kibbikibbi, wazira omukali niiye ogubabbeyabbeyere, atyo nʼasuuka oodi akola ekibbikibbi.
1TI 2:15 Neye era, oKibbumba yalirokola omukali okuzwa omu kibbikibbi ekyo ngʼabitira mu kubyala, kasita nʼabba agumiire omu kwikirirya, nʼomu kutaka, nʼomu kubba omutukulye, nʼomu kwefuga.
1TI 3:1 Ekibono kituuce ekikoba kiti: Nabuli muntu ataka okubba omulabirizi, abba yeegombere mulimo omusa.
1TI 3:2 Omulabirizi ali nʼokubba ngʼabulaku kyokumunenya. Ali nʼokubba nʼomukali moiza yenkani, timuntu omulendi. Ali nʼokubba nga muntu eyegendereza, eyefuga, ogubawa ekitiisya, ayaniriza abageni, era amaite okwegesya ebya Kibbumba nakusani.
1TI 3:3 Ali nʼokubba nga timunywamwenge, nga tiwʼeikayu, wazira nga muwombeeki, nga timutonganitongani, era nga talulunkanira empiiya.
1TI 3:4 Ali nʼokubba ngʼafuga kusani ino enyumbaye, era nʼabaanabe nga bamugondera, nga bali nʼempisa nsa.
1TI 3:5 Aale omuntu atayezya okufuga enyumbaye ayezya atya okulabirira ekanisa?
1TI 3:6 Omulabirizi tali nʼokubba muntu eyankaikiriryanga oKurisito akaali kukula omu kwikirirya, demba ni yeekudumbalya, oKibbumba nʼamusalira omusango, ngʼoweyagusaliire oSitaani.
1TI 3:7 Ali nʼokubba muntu oyo nʼabatali bʼomu kanisa bona ogubawa ekitiisya, kaisi ayezye okutabbaaku kisobyo kya kumuvunaana, nʼokugwa omu mutego gwa Sitaani.
1TI 3:8 Abadikoni bona basaaniire okubba bantu abebawa ekitiisya, abatumula amazima, abatayabira oku mwenge, era abatalulunkanira bya kusuna.
1TI 3:9 Basaaniire kubba bantu abatambulira omu kwikirirya okutuuce oKibbumba okuyatuwaire, ngʼomu biseego byabwe mpaamu kwegomba okubbikubbi, ooba okwewuliramu musango.
1TI 3:10 Era musookenge kubagezesyamu kaisi ni basuuca abaweererya ababulaku ekyokubanenya.
1TI 3:11 Nʼabakali baabwe batyo, bona basaaniire okubba bantu abebawa ekitiisya, abatasibirirya oku banaabwe, abeegendereza, era abeesigwa mu buli kimo.
1TI 3:12 Omudikoni ali nʼokubba wa mukali moiza yenkani, era afuga kusani ino abaanabe nʼabʼomu kisitokye,
1TI 3:13 olwʼokubba ababba baweereirye kusani omu budikoni basuna ekitiisya ekyʼamaani, era ni babba bacaati omu kwikirirya kwabwe omu Kurisito oYesu.
1TI 3:14 Nsuubira okwiza amangu egyoli. Neye era, binu mbikuwandiikira,
1TI 3:15 nʼowenaalwawo okwiza, omanye engeri abantu egibasaaniire okwebityamu omu kisito kya Kibbumba. Ekisito ekyo niiyo ekanisa ya Kibbumba onanyere obwomi ekikola ngʼomusingi nʼompango ebikwatiriire amazima omu kyalo kyonakyona.
1TI 3:16 Tukakasira nakimo tuti ekyama ekiri omu njegesya yaiswe, oKibbumba ekiyabiikwire, kituuce ino. Ekyo niikyo ekikoba kiti: “OKurisito yabonekere ngʼomuntu onanyerenyeere, oMwoyo oMutukulye nʼamukakasa ati niiye oyo. Abamalaika bamuboine, ebimufaaku ni babiraabba omu mawanga. Abantu bʼoku kyalo ni bamwikiririryamu, oKibbumba nʼamutwala omwigulu omu kitiisya.”
1TI 4:1 OMwoyo oMutukulye akoba butembereri ati, omu biseera ngʼekyalo kyatira okutuuka oku nkomerero, abantu abamo balizwa omu kwikirirya, ni basengererya emizimu egigotesyagotesya, era ni basengererya enjegesya gyʼemizimu.
1TI 4:2 Enjegesya egyo abagireeta bantu ababbeyi, abo abʼemyoyo egibulamu akabuntu.
1TI 4:3 Abo niibo abagaana abantu okufumbirwa, era ni baloberya okulya ebyokulya ebimo. OKibbumba yateekerewo obufumbo, era nʼabbumba ebyokulya ngʼataka abaikirirya, abamaite amazima, babikolesyenge nga webamwebalya.
1TI 4:4 Ekyo kityo olwʼokubba buli kintu oKibbumba ekiyateekerewo kisa, era tibakigaana, kasita ni basooka kumwebalya kaisi ni bakikolesya.
1TI 4:5 Ekityo kisuuka kitukulye lwʼekibono kya Kibbumba, era nʼokusaba.
1TI 4:6 Oweweegesya aboluganda ebibono ebyo, waabba oli muweererya omusa owa Kurisito oYesu, akulire omu mazima agʼenjikirirya era nʼenjegesya ensa eyo egyosengererya.
1TI 4:7 Weewalenge emboozi egitagasa omu bwomi bwa muntu wa Kibbumba, ngʼebisimo ebyʼabakaire. Omu kifo kyʼebyo, weetendeke mu bwomi obuweisya oKibbumba ekitiisya.
1TI 4:8 Ekyo kityo olwʼokubba okukola ebisaizi byʼomubiri kigasa katono, neye okukola ebintu ebiweisya oKibbumba ekitiisya kigasa omu bintu byonabyona. Ikwo kuleeta eisuubi eryʼomu bwomi bunu obwʼoku kyalo, era nʼobwo obutawaawo oKibbumba obuyaliwa abaikirirya.
1TI 4:9 Ekibono ekyo kituuce era kisaanira nakimo okukiikirirya.
1TI 4:10 Kagira tukalabana era twefudaku ino okubba omu bwomi oKibbumba obwataka, olwʼokubba eisuubi lyaiswe liri mu Kibbumba onanyere obwomi era oMulokoli wʼabantu bonabona, eino eino abo abaikirirya.
1TI 4:11 Abantu obeegesyenge ebintu ebyo era obalagirenge okubikola.
1TI 4:12 Tiwaabbangamu okutya waire okwetalirirya kwonakwona oti okaali mwisuka mutomuto. Wazira, omu ntumulayo, nʼomu mpisagyo, nʼomu kutakakwo, nʼomu kwikiriryakwo, nʼomu butuukiriryebwo, obbenge kyokuboneraku eeri abaikirirya.
1TI 4:13 Onyiikiirenge okusoma eBiwandiike, nʼokubuulirira abantu ebya Kibbumba, nʼokubeegesyanga paka owenaliiza.
1TI 4:14 Togayaaliriranga ekirabo ekiri mwiwe, oMwoyo oMutukulye ekiyakuwaire, okusinzirira oku bunaabbi obwawulukire ngʼabʼakakiiko kʼabakaire bʼekanisa bakuteekereku engalo okukusabira.
1TI 4:15 Ebyo obimalireku ino amaani, era weeweeyo mwibyo, kaisi buli muntu abone nga weeyongera okukola kusani.
1TI 4:16 Weegenderezenge ino omu mpisagyo nʼomu byoyegesya. Era weekalangule mwebyo olwʼokubba owookola otyo, walyerokola iwe onyere, era nʼabo abakuwulisisya.
1TI 5:1 Tokaawuukiranga omusaiza omukaire, wazira omubuulirirenge ngʼoiteewo. Abo abakaali abaisukaisuka obabuulirirenge ngʼabagandabo.
1TI 5:2 Abakali abakaire obabuulirirenge ngʼababyairebo, nʼabakali abatobato obabuulirirenge ngʼaboonyokobo, era ngʼobikolera omu butuukirirye obunambulaku kabuulya.
1TI 5:3 Abanamwandu, abookakasa oti badambaku abantu abababbeera, obalabirirenge.
1TI 5:4 Onamwandu owaabba nʼabaana ooba abaizukulu, abaana ooba abaizukulu abo, okusookera nakimo, bali nʼokwega okutuukirirya oKibbumba ebyalagira oku kyʼokulabirira abʼomu kisito kyabwe. Omu kukola ekyo, babba baliku nʼekibasasula ababyaire baabwe ooba abazeiza baabwe, olwʼokubba ekyo oKibbumba kyasiima.
1TI 5:5 Onamwandu oyo adambaku obubbeeri, ngʼasigaire yenkani, abba yeesigire Kibbumba, era tagonerya okwegairira nʼokusaba oKibbumba omusana nʼobwire.
1TI 5:6 Neye oyo aabba onamwandu tete nʼaira mu kunoonia byʼamasanyu, abba amalire okufa omu mwoyogwe, waire ngʼoku ngulu akaali mwomi.
1TI 5:7 Owe abantu ebiragiro ebyo kaisi tibaagwa omu kubanenya.
1TI 5:8 Kaisi tete, oyo atafa oku bantube, eino eino abʼomu nyumbaye, abba azwire omu kwikirirya oKurisito, era abba mubbimubbi nʼokukiraku omutaikirirya.
1TI 5:9 Onamwandu akaali kwerya emyanka 60, tomuwandiikanga okusuna obubbeeri omu banamwandu. Neye nʼowaabba ayerya emyanka egyo, ali nʼokubba ngʼabbaire mwesigwa eeri oibaaye.
1TI 5:10 Onamwandu oyo aali nʼokubba bamumaite bati akola ebikole ebisa ngʼokukulya okusani eino abaanabe, okwaniriza abageni, okulabirira abatuukirirye, okubbeera abali omu bigosi, nʼokwewangayo eino okukola ebintu ebisa mu buli ngeri.
1TI 5:11 Neye abanamwandu abakaali abatobato toikiriryanga okubawandiika omu lukalala lwa banamwandu okusuna obubbeeri. Ekyo kityo olwʼokubba okwegomba kwʼomubiri owekwiza, kuyinga okwewaayo kwabwe eeri oKurisito, ni baira bataka okufumbirwa.
1TI 5:12 Batyo ni beeteekaku omusango olwʼobutatuukirirya ekyo ekibasuubizire okusigala nga tibafumbo baweererye Kibbumba.
1TI 5:13 Nʼekindi, baleka okukola, ni baira mu kulaaduuka nga baaba kisito ku kisito. Tibabba bagayaali kyonkani, neye batambulya olugambo, ni beingirya omu bintu ebitali byabwe, ni beesakabba nʼebitasaaniire okutumula.
1TI 5:14 Kagira nkoba abanamwandu abakaali abatobato bafumbirwenge, babyale abaana, balabirire ebisito byabwe, kaisi tibaawa omulabe awokubitira okututumulaku obundi.
1TI 5:15 Era abanamwandu abamo bamalire eira okugota ni basengererya oSitaani.
1TI 5:16 Owewabbaawo omukali omwikirirya aali nʼabanamwandu abʼolulyolwe, iye niiye abbe abalabirirenge. Tibaawa omugugu ogwo kanisa, kaisi eyezye kulabiriranga banamwandu badi abadambaku abantu abababbeera.
1TI 5:17 Abeekubbemberi bʼabaikirirya abeekubbembera kusani, basaaniire empeera ekiraku eyʼabainaabwe obunene, eino eino abo abakalabana okulaabba nʼokwegesya abantu ekibono kya Kibbumba.
1TI 5:18 Ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti, “Ondaawo ogwosibire oku kijooko okukukolera omulimo tomusiba omunwa.” Nʼekindi kiti, “Omukoli asaaniire empeeraye.”
1TI 5:19 Toikiriryanga ebyo ebibavunaana omwekubbemberi okutoolaku nga biriku abajulizi abeera ababiri ooba abasatu.
1TI 5:20 Abo ababba bakolere ekibbikibbi mubanenyenge mulwatu, kaisi ekyo ni kibba kulabula eeri abasigairewo.
1TI 5:21 Nkusisiitira omumaiso ga Kibbumba nʼoKurisito oYesu nʼabamalaika abalonde, okusengereryanga ebyo bulijo nga tiwekubbira naire, ooba okusalirirya.
1TI 5:22 Toluuyanga okuteeka engalo oku muntu yenayena ngʼomwabula okuweererya oKibbumba, okutoolaku ngʼomalire kumugezesya. Ekyo kityo olwʼokubba owʼengeri eyo owaagwa omu kibbikibbi, wena bakubalira omu kibbikibbi ekyo. Weekuume ngʼobulaku akamogo.
1TI 5:23 Olwʼobulwaire bwʼomu kida obutira okukudambya, tiwaanywanga maizi gonkani neye onywengeku nʼenviinyo ntyayi giti ngʼobulezi.
1TI 5:24 Ebibbibibbi byʼabantu abamo bibonekerawo omu lwatu nga bakaali nʼokubasalira omusango, kaisi ebyʼabandi ni biboneka luzwanyuma.
1TI 5:25 Era bityo nʼebikole ebisa abantu abamo ebibakola webiboneka omu lwatu. Neye ebyʼabandi, nʼowebibba nga nandi ni bibonekerawo omu Lwatu, mazima tibyalikaya kuboneka oluzwanyuma.
1TI 6:1 Abo bonabona abali omu kijooko kyʼobugalama basaaniire okuwa ino abasengwa baabwe ekitiisya, kaisi abantu bakaye ensonga yʼokuzumiraku eriina lya Kibbumba nʼenjikirirya yaiswe.
1TI 6:2 Kaisi abo abagalama abali nʼabasengwa baabwe abaikirirya oYesu, tibalekangayo okubawa ekitiisya bati olwʼokubba abasengwa baabwe atyanu baganda baabwe. Wazira, beeyongerenge kubaweererya kusani ekibitiriire, olwʼokubba abo abasunamu omu kuweererya kwabwe baikirirya banaabwe, era bʼebbeeyi egibali. Ebyo obibeegesyenge era obasisiitirenge okubikuumanga.
1TI 6:3 Buli muntu ayegesya enjikirirya egyʼengeri egendi, era nga tagondera ebiragiro ebituuce ebya Musengwa waiswe oYesu Kurisito nʼenjegesya eyabirana nʼebintu ebiweisya oKibbumba ekitiisya,
1TI 6:4 abba aizwire kwemanya, okumukaisya okutegeera buli kintu. Omuntu owʼengeri eyo atira okubba nʼekibinyibinyi kya kwakana nʼokukayaana ku buli kibono. Era ebizwamu kubba na ngongi, nʼoyombo, nʼokoolo, nʼokusibiriryaku, nʼokukayaana.
1TI 6:5 Ebyo byonabyona ababikola bantu ababebenyekere ebiseego, abawoiremu amazima, era abaseega bati okwikirirya oYesu nzira ya kunooneryamu byobusuni.
1TI 6:6 Neye omuntu owaikirirya oYesu, obwomibwe bubba bwikuti, kasita nʼabba ngʼaikirirya ati ebyo ebyali nabyo bimumala.
1TI 6:7 Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo kitwaizire nakyo omu kyalo munu, era mpaawo kitwalyaba nakyo nga tuzwamu.
1TI 6:8 Kale owetubba nʼebyokulya nʼebizwalo, ebyo bitumalenge.
1TI 6:9 Abo abeegomba okugaigawala bagwa omu bikemo, nʼomu kwegomba okwʼenkola nʼenkola okwekisiru, era okwa kabbikabbi, ni bakaya nʼokusigala omu kwikirirya, batyo ni beinika omu kugota nʼomu kujigirika.
1TI 6:10 Ekyo kiiza olwʼokubba okululunkanira empiiya niikwo onsulo wʼebibbibibbi byonabyona. Olwa kululunkana okwo, abamo bagotere, ni bazwa omu kwikirirya, ni beereetera obulumi bungi omu myoyo gyabwe.
1TI 6:11 Kale iwe omuntu wa Kibbumba, weewalenge ebibbibibbi ebyo byonabyona. Osengereryenge ebya butuukirirye, obwomi oKibbumba obwasiima, nʼokwikirirya, nʼokutaka, nʼokuguminkiriza, nʼeiwooyo.
1TI 6:12 Olwanenge masaiza omu bwomi bwa kwikirirya oYesu. Ekyo kyakwezyesya okusuna obwomi obutawaawo oKibbumba obuyakweteire, owewabbutuliire kusani ino okwikiriryakwo, omumaiso gʼabajulizi abangi.
1TI 6:13 Nkusisiitira omumaiso ga Kibbumba aawa buli kintu obwomi, era nʼaga Kurisito Yesu eyabbutuliire nakimo amazima omumaiso ga Pontiyo Piraato,
1TI 6:14 nti okuumenge ebintu byonabyona ebinkulagiire. Owewakola ekyo, wayezya okutabbaaku akamogo, kadi ekyokukunenya, okutuukira nakimo oMusengwa waiswe oYesu Kurisito oweyalibonekera.
1TI 6:15 Okwizakwe okwo, oKibbumba ogutuwuuja era onyere obwezye, oKabaka wʼabakabaka era oMusengwa wʼabasengwa, yalikutuukirirya omu kiseera iye onyere ekiyalisiima.
1TI 6:16 Iye yenkani atafa era abba omu kitangaala abantu ekibateezya kwigereraku, mpaawo eyabbaire amuboineku, era mpaawo ayezya okumubona. Iye wʼekitiisya, era iye wʼobwezye obutawaawo. Amiina.
1TI 6:17 Olabule abasuni abʼoku kyalo kinu, kaisi baleke okwekudumbalya, ooba okwesiga obusuni obutali bwʼemirembe nʼemirembe, wazira beesigenge Kibbumba atuwa buli kintu ekitusangaalya.
1TI 6:18 Basaaniire okukolanga ebintu ebisa, kaisi basuuke abasuni omu bisa ebibakola, era basuuke abʼekisa era abagabi.
1TI 6:19 Batyo balibba beebisira obusuni obwalibba omusingi omukalanguki ogwalibagasa omu biseera ebyaliiza, kaisi ni bayezya okusuna obwomi obunanyerenyeere.
1TI 6:20 Temuseewo, weegumye omu buweererya bwa kwemereryawo okwikirirya okutuuce. Weewalenge emboozi egitaweisya oKibbumba ekitiisya, nʼempaka egya busirusiru, egyo abo abeebbeya egibeeta mbu-so gya malabuki.
1TI 6:21 Abamo kwabo abakoba bati bali nʼamalabuki nago bagota ni bazwa omu kwikirirya. OKibbumba abakwatire inywe ekisa.
2TI 1:1 Ninze oPawulo oKibbumba oguyasiimire okubba omutume wa Kurisito oYesu, nkobere abantu ebifa oku bwomi obutawaawo oKibbumba obuyatusuubizire, obutusuna okuzwa eeri Kurisito oYesu.
2TI 1:2 Nkuwandiikira iwe omwana wange omu Kurisito, oTemuseewo oguntaka eino. OKibbumba oItewaiswe nʼoKurisito Yesu oMusengwa waiswe bakukwatire ekisa, bakusaasire, era bakuwe eidembe.
2TI 1:3 Neebalya oKibbumba ogumpeererya omu mwoyo omulongoole, ngʼabazeiza bange owebakolanga. Bulijo mmwebalya nabuli owenkwebukirya nga mmwegairira omusana ooba obwire.
2TI 1:4 Nabuli owenjebukirya amaliga agewakungire nga tuseebulangana, neegomba okukubonaku, kaisi njizulire nakimo eisangaalo.
2TI 1:5 Njebukirya kusani okwikirirya omu Yesu okwoli nakwo okwʼamazima, era nʼokwa zeizawo oLooyi nʼomaawo Ewuniike okubabbaire nakwo, era atyanu nkakasa nti wena oli nakwo.
2TI 1:6 Kagira nkwebukirya nti oyongerenge okukumamu omusyo omu kirabo kya bulabirizi ekiri mwiwe, oKibbumba ekiyakuwaire olunaku olunakuteekeireku engalo nga nkwabula okukola omulimo gwa Kibbumba.
2TI 1:7 OMwoyo oMutukulye oKibbumba oguyatuwaire tatusuuca kubba bantu abati, wazira atwizulya maani, na kutaka, na kwefuga.
2TI 1:8 Nʼolwekyo ensoni tigyakukwatanga okutumula oku Musengwa waiswe, ooba ku nze omusibewe; wazira wena oikirirye okudambira aamo na nze olwʼaMawuliro aMasa, nga twesiga maani ga Kibbumba.
2TI 1:9 Iye yatulokoire, nʼatweta tubbe batuukirirye nga tasinzirira ku bintu ebisa ebyo ebitwakolere, wazira ngʼasinzirira ku kigendererwakye nʼoku kisaakye ekiyatukwatiire ngʼabita omu Kurisito Yesu okuzwera nakimo eira nʼeira.
2TI 1:10 Atyanu ekisa ekyo nago kyabbutukiire mu kuboneka kwa Mulokoli waiswe oKurisito oYesu, eyatoirewo okufa, nʼaleeta obwomi obutawaawo, ngʼabita omu Mawuliro aMasa.
2TI 1:11 OKibbumba yannondere nkobere abantu aMawuliro aMasa ngʼomutumewe era omwegesi.
2TI 1:12 Era kagira ndamba nti ngʼabantu banjakanisya era nga bangadya. Neye era, ekyo tikinkwatisya nsoni naire, olwʼokubba mmaite ogunaikiriirye, era nkakasa nti ayezya okukuuma obwomi bwange obunamubisisirye paka oku lunaku ludi olwʼenkomerero.
2TI 1:13 Okwatenge ebibono ebyʼamazima ebiwawuliranga nga ntumula nʼobisengererya, era okalangukirenge omu njikirirya nʼomu kutaka, ebituli nabyo olwʼokubba tuli omu Kurisito oYesu.
2TI 1:14 Olabirirenge obuweererya obwʼebbeeyi obubakukwatisirye, ngʼoMwoyo oMutukulye oyo abba mwiswe akwezyesya okubukola.
2TI 1:15 Omaite oti abʼomwAsiya bonabona bandekerewo. Mwabo niimwo omuli oFigeero nʼoKerumogeene.
2TI 1:16 OMusengwa akwatiire abʼomu kisito kyʼOnesifoolo ekisa, olwʼokubba yandabiriire emirundi mingi, era ensoni tigyamukwaite okunnemanyikisya nga ndi musibe.
2TI 1:17 Neye oweyaizire e Looma, yakalabaine ino okunnoonia, nʼantuukaku.
2TI 1:18 Era iwe omaite kusani ino ebintu ebisa byonabyona ebiyankoleire omwEfeeso. Oweyalituuka omumaiso ga Musengwa okumusalira omusango, oku lunaku ludi olwʼenkomerero, oMusengwa amukwatire ekisa.
2TI 2:1 Kale mwana wange Temuseewo, ogume, era amaani oKurisito oYesu agatuwa gakubbeerenge.
2TI 2:2 Nʼebyo ebiwawuliranga nga ntumula omumaiso gʼabajulizi abangi, obyegesyenge abantu abeesigwa, abalyezya okubyegesya abandi.
2TI 2:3 Wena owutuke nʼebigosi ngʼomusirikale omusa owa Kurisito oYesu, nga swena owetukola.
2TI 2:4 Mpaawo mwisirikale aali oku lutalo eyeingirya omu nsonga egyʼabantu aba bulijo, olwʼokubba ekibba kimuli oku mwoyo esaawa eyo, niikyo ekya kusangaalya oyo eyamuwaire omulimo gwa kubba omwisirikale.
2TI 2:5 Era ekyokuboneraku ekindi kiri kiti, oyo aingira omu mizeenyo gyʼempaka nʼowaawangula tibamuwa engule ya buwanguli owaatakuuma amateeka ga muzenyo ogwo.
2TI 2:6 Nʼekindi, omulimi oyo akola nʼeiganyi abba niiye asaaniire okusooka okulya oku bibala ebyʼomu musiri omwalimira.
2TI 2:7 Onoonererye amakulu gʼebintu ebinkoba, oMusengwa aiza kukuwa okutegeera ebintu ebyo byonabyona.
2TI 2:8 Oyebukiryenge oti oYesu Kurisito, omwizukulu wa kabaka oDawudi yazuukiire ngʼaMawuliro aMasa agenkobera abantu owegatukoba.
2TI 2:9 Era olwʼokulaabba aMawuliro aMasa ago kigira ni ngada, ni bansiba ngʼomuntu akola ebibbibibbi. Neye ekibono kya Kibbumba ikyo tibakisibiire omu mabbuusu.
2TI 2:10 Nʼolwekyo ngumiire buli kintu olwʼabalondemu ba Kibbumba, kaisi olwo basune okubalokola, nʼekitiisya ekitawaawo, ebiiza olwʼokwikirirya oKurisito Yesu.
2TI 2:11 Ekibono kinu kya mazima ekikoba kiti: “Owetubba twafeereire aamo naye, twalibba boomi aamo naye.
2TI 2:12 Owetuguminkirizira aamo naye, twalifugira aamo naye. Owetumwegaana, yena yalitwegaana.
2TI 2:13 Nʼowetutabba beesigwa, iye abba mwesigwa, olwʼokubba tayezya kweyakanisya iye onyere.”
2TI 2:14 Oyebukiryenge abaikirirya aboolabirira ebibono ebyo. Obasisiitirenge omumaiso ga Kibbumba okwewalanga okwakana okunambulamu mugaso, ikwo okwonoona-bwonooni abo abawulisisya.
2TI 2:15 Weefudengeku ino bulijo okubba muntu oKibbumba ogwasiima, ngʼokola ebintu ebitakuswaza, era oyegesyenge kusani ino ekibono ekyʼamazima.
2TI 2:16 Weewalenge emboozi eteweisya oKibbumba ekitiisya, era ebibulamu makulu, olwʼokubba abantu bibongera-bwongeri kutatya Kibbumba.
2TI 2:17 Ebibono byabwe ebyo nago bisalaanikira mangu omu bantu ooti musyo gwa luyira. Mwabo abasomesya ebityo niimwo omuli oKaimenaayo nʼoFireeto.
2TI 2:18 Abo bagotere ni bazwa oku mazima, nga bakoba bati okuzuukira kwʼabantu bonabona oKibbumba okuyasuubizire, kwamalire ira okubbaawo. Era boonoona okwikirirya kwa bantu abamo.
2TI 2:19 Neye oKibbumba yateekerewo oYesu nʼabatume ngʼomuntu owaayombeka omusingi omugumu, era oguliku eraama yʼebibono ebikoba biti, “OMusengwa amaite ababe.” Era biti, “Buli abbutula eriina lya Musengwa, azwe omu bibbibibbi.”
2TI 2:20 Ebintu ebibakolesya omu nyumba ya muntu omusuni tibibba byʼezaabbu nʼebyʼefeeza byonkani, neye mubbaamu nʼebibabaizire mu bisaale, era nʼebibabbumbire mwitakali. Ebimo babikolesya mirimo egyʼekitiisya, nʼebindi kwibyo mirimo egitali gyʼekitiisya.
2TI 2:21 Kale buli moiza kwinywe eyeewala ebintu ebitaweisya ekitiisya byonabyona, oyo niiye eyaabbanga ekintu ekyʼekitiisya, ekibatukuliirye nakimo, era ekisaanira buli mulimo omusa.
2TI 2:22 Weewalenge okwegomba okubbikubbi okwa maisuka, osengereryenge bya butuukirirye, nʼebya kwikirirya, nʼebya kutakangana, era nʼebyʼeidembe aamo nʼabo abeegairira oMusengwa oYesu nga bali nʼemyoyo egitukula.
2TI 2:23 Weewalenge empaka egya busirusiru, eginambulamu malabuki, olwʼokubba omaite oti gizwamu yombo.
2TI 2:24 Omuweererya wa Musengwa tasaaniire kwombererya, wazira kubba wʼekisa eeri buli muntu, nʼokubba ayegesya okusani, era aguminkiriza.
2TI 2:25 Era ali nʼokubba muntu ayegesya nʼeiwooyo abo abamwakanisya, amo oKibbumba nʼademba nʼabawa okwenenya ni bamanya amazima.
2TI 2:26 Awo babba bazwa omu lutuula oSitaani oluyabakwatiiremu nʼasigala ngʼabakolesya ebyataka, olwo nga niikyo ekibbikibbi.
2TI 3:1 Nʼekindi, Temuseewo, omanye kinu oti omu naku ngʼekyalo kyatira okutuuka oku nkomerero, walibbaawo ebiseera ebibbibibbi.
2TI 3:2 Omu biseera ebyo abantu balibba nga beemaite bonkani, nga bantu abalulunkanira empiiya, abʼeidumi, abʼamalala, abataka okuzuma, era nga tibagondera babyaire baabwe. Balibba bantu abatasiima ebibabakolera, abatatya oKibbumba,
2TI 3:3 ababula okutaka, abatasoniya, abasibirirya oku banaabwe, abateefuga nga buli moiza ekyataka kiyeekolera, nga baŋeŋese, era nga tibataka abo abakola ebisa.
2TI 3:4 Balibba bantu abaizwire enkwe, ababula okuguminkiriza, abeebona bonkani, nga bataka ino ebyamasanyu okukiraku owebataka oKibbumba;
2TI 3:5 ngʼoku ngulu baboneka ooti-so bantu abawa ediini ekitiisya neye omu myoyo gyabwe nga tibaikiririrya omu maani agali omu diini nago. Abantu abo abatyo wabeewalenge.
2TI 3:6 Mwabo niimwo omuli abakikimita ni baingira omu bisito byʼabanaabwe, ni bafuga abakali abasirusiru, abaizwire ebibbibibbi, nga tibayezya kuguma olwa kwegomba okubbikubbi okwa buli ngeri okubabba nakwo.
2TI 3:7 Era abakali abo babeegesya bulijo, neye ni bakaira nakimo okutegeera amazima.
2TI 3:8 Kale, ngʼabasaiza abafumu, oYaane nʼoYambule, abʼeira owebaakanisirye oMusa, nʼabantu ababbibabbi abo bona batyo baakanisya amazima. Niibo abantu ababebenyekere obuwongo, era abawoiremu okwikirirya okutuuce.
2TI 3:9 Neye mpaawo gibaaba, olwʼokubba obusirusiru bwabwe bwiza kumanyikana omu bantu bonabona, ngʼobwa Yaane nʼoYambule owebwamanyikaine.
2TI 3:10 Neye iwe wasengereirye okwegesya kwange, nʼempisa gyange, nʼekigendererwa. Wasengereirye enjikirirya yange, nʼokutaka kwange.
2TI 3:11 Omaite ngʼowenagumiire okunjiigaania nʼokugada, ebyantuukireku omu bibuga byʼAntiyokiya, nʼe Ikoniya nʼe Lisitula. Mazima banjiigaanirye ino! Neye era oMusengwa nʼandamya mu byonabyona.
2TI 3:12 Kituuce, era nabuli moiza ataka okubba nʼobwomi obuweisya oKibbumba ekitiisya ngʼali omu Kurisito oYesu, bali nʼokumuyiigaania.
2TI 3:13 Kale batyo abantu ababbibabbi nʼababbeyi balyeyongera okubba ababbibabbi, ni bagotesyagotesya abandi, era batyo bona abanyere oSitaani nʼabagoterya nakimo.
2TI 3:14 Neye iwe okalangukirenge mwebyo ebiwayegere era nʼobiikiririrya nakimo, ngʼowomaite obucaati nʼobutuukirirye omaawo nʼozeizawo ebibakwegeserye ebibabbaire nabyo.
2TI 3:15 Era okuzwera nakimo ngʼokaali mutomuto, wabbaire omaite eBiwandiike ebitukulye, ebyo ebyezya okukusuuca omulabuki, nʼolokoka olwa kwikirirya omu Kurisito oYesu.
2TI 3:16 OKibbumba niiye eyalungamirye okuwandiika kwʼeBiwandiike byonabyona. Era ibyo bigasa omu kwegesya enjikirirya, nʼomu kunenya abasoberye, nʼomu kuteereerya abazwire omu nzira entuuce, nʼomu kwegesya omuntu okukola ebituukirirye.
2TI 3:17 Awo kaisi olwo omuntu wa Kibbumba ayezye okubba atuukiriire, ngʼali nabuli kintu ekyetaagisya omu kukola ebikole ebisa, ebyo oKibbumba ebyataka.
2TI 4:1 Nʼolwekyo nkusisiitira Temuseewo, omumaiso ga Kibbumba nʼoKurisito oYesu eyalisalira aboomi nʼabafu omusango oweyalibonekera ngʼairire omu bwakabakabwe,
2TI 4:2 nti obbenge mwetegeki okukoberanga abantu ekibono kya Kibbumba nga togonerya. Ekyo okolenge omu biseera ebisaaniire okukikola, ooba mu biseera ebigosi. Ogololenge abeetaaga okugolola, onenyenge abandi, era abandi nʼobairyamu amaani nʼobuguminkiriza, era ngʼobwoyegesya nʼobwegendereza.
2TI 4:3 Okolenge otyo olwʼokubba ekiseera kiiza kutuuka abantu omu baligaanira okuwulisisya enjegesya eyʼamazima, neye olwʼokusengererya okwegomba nʼamairu gʼemibiri gyabwe, ni beekumbaaniryaku abasomesya ababeegesya biibyo byonkani ebibataka era ebibanyumira okuwulira.
2TI 4:4 Baligaana okuwulisisya ebyʼamazima, ni basengererya enfumo-obufumo.
2TI 4:5 Neye iwe obbenge muteeki bulijo, era ogumirenge okukudambya. Okolenge omulimo gwa kulaabba eeri abantu aMawuliro aMasa, era otuukirirye obuweererya oKibbumba obuyakuwaire.
2TI 4:6 Ekiseera kyange ekya kuzwa oku kyalo kituukire; baaba okunjita olwa kuweererya oMusengwa oYesu Kurisito.
2TI 4:7 Ndwaine kusani ino olutalo lwa kwemereryawo okwikirirya okutuuce, mmaliriirye olugendo lwange olwa bwomi obwa kwikirirya oYesu. Nsigaire nga ndi mwesigwa mwebyo oKibbumba ebiyampaire okukola.
2TI 4:8 Ekinsigairye niikwo okusuna engule eraga obutuukirirye bwange, oMusengwa omulamuzi etiyekubbira egiyalimpa oku lunaku ludi olwʼenkomerero. Tiyaligiwa ninze zenkani, neye yaligiwa nʼabo bonabona abakuumiriire okwirakwe.
2TI 4:9 Weefudeku ino okwiza mangu egyendi,
2TI 4:10 olwʼokubba oDeema yanzwireku olwʼokutaka eino ebyʼoku kyalo kunu, nʼayaba e Sesalonika. OKuleseene iye yaabire Galatiya, kaisi oTito iye nʼayaba e Dalumatiya.
2TI 4:11 OLuuka yenkani niiye ali na nze. Obitye oMaako oize naye, olwʼokubba ambeera ino omu buweererya bwange.
2TI 4:12 OTukiko namutumire Efeeso.
2TI 4:13 Owewaabba ngʼoiza, ondeeteranga ekooti yange eginalekere e Tulowaasi e wa Kalipo. Ondeeteranga nʼebitabo byange, eino eino ebyo ebikira obukulu.
2TI 4:14 Erigizanda omuyeesi wʼebikomo yambitirye bundi ino. OMusengwa yalimusasula olwʼebyo ebiyakolere.
2TI 4:15 Wena wamwekuume, olwʼokubba yaakanisirye ino ebibono byaiswe.
2TI 4:16 Omu kuwozya kwange okwasookere, mpaawo kadi moiza eyanyambire, buli muntu yandekeswire aawo. Nsaba oKibbumba ekyo tiyakibavunaana.
2TI 4:17 Neye oMusengwa yabbaire na nze, nʼampa amaani, ni mpezya okulaabbira nakimo eeri aBatali Bayudaaya bonabona ekibono kya Kibbumba, ni bakiwulira, atyo nʼandamya abantu ababbibabbi.
2TI 4:18 Era oMusengwa yannunulanga mu buli kabbikabbi, era yalintuuca kusani omu bwakabakabwe obuli omwigulu. OMusengwa oyo tumuwenge ekitiisya emirembe nʼemirembe. Amiina.
2TI 4:19 Onsugirirye oPulisikira nʼoibaaye Akwira, nʼabʼomu kisito kyʼOnesifoolo.
2TI 4:20 Erasito yasigaire omu Kolinso, kaisi oTulofiimo iye namulekere ku mwalo gwʼe Mireeto nga mulwaire.
2TI 4:21 Weefudeku ino oize ngʼekiseera kyʼobuwolondoki obungi kikaali kutandiika. Ewubbulo, nʼoPudeene, nʼoLiino, nʼoKirawudiya, aamo nʼaboluganda omu Kurisito bonabona bakusugiirye.
2TI 4:22 OMusengwa waiswe abbe aamo na iwe, era akukwatirenge ekisa.
TIT 1:1 Nze oPawulo omuweererya wa Kibbumba, era omutume wa Yesu Kurisito, ogubatumire mbiraabbe eeri abalondemu ba Kibbumba okwikirirya okutuuce, era mbamanyikisye amazima agatuuca abantu omu kugondera oKibbumba.
TIT 1:2 Okwikirirya nʼamazima ago byeigikire ku kusuubira bwomi obutawaawo, oKibbumba atayezya kubbeya, obuyasuubizire okuzwa eira eino.
TIT 1:3 Ekiseera ekituuce owekyatuukire, obwomi obwo nʼabulagira omu bibono, era ebibono ebyo niibyo ebiyankwatisirye mbiraabbe eeri abantu, ngʼoKibbumba oMulokoli waiswe oweyalagiire.
TIT 1:4 Nkuwandiikira iwe Tito omwana wange onanyerenyeere omu kwikirirya swenaswena okutuli nakwo. OKibbumba oItewaiswe nʼoKurisito Yesu oMulokoli waiswe bakukwatire ekisa, era batyo bakuwe eidembe.
TIT 1:5 Nakulekere omu Kuleete nga ntaka otereerye ebyo ebyetaagisya okuteereerya, era oteekewo abeekubbemberi bʼamakanisa mu buli kibuga, ngʼowenakulagiire.
TIT 1:6 Oyo ogwolonda asaaniire okubba ngʼabulaku ekyokumunenya, era ngʼali nʼomukali moiza. Abaanabe bali nʼokubba baikirirya, era nga tibababalira mwabo abeekolakolania olwʼeiralu, ooba mwabo abajeemu.
TIT 1:7 Ekyo kityo olwʼokubba omulabiriri ngʼobwali muweererya wa Kibbumba ali nʼokubba ngʼabulaku ekyokumunenya, nga tiyeekudumbalya, nga tasunguwala mangu, nga timunywamwenge, nga timukambwe, era nga talulunkanira ebyobusuni.
TIT 1:8 Wazira, ali nʼokubba ngʼamaite okwaniriza abageni, era ngʼataka abakola ebisa, nga yeegendereza, nga atuukiriire, nga mutukulye, era nga yeefuga omu bintu byʼamasanyu.
TIT 1:9 Ali nʼokubba muntu agumira oku bibono ebyʼamazima agʼenjegesya yaiswe ngʼowebabimwegeserye, kaisi ayezye okusonzolera abantu enjegesya entuuce, era nʼokulaga engeri abo abagyakanisya egibagotamu.
TIT 1:10 Waliwo bangi abajeemu, abakola gwa kulaaduuka nga batumula ebya bubbeyi, eino eino abo abakoba bati abaikirirya kibeetaagisya okusengererya eiteeka lyʼeKiyudaaya erya kukomola. Batumula ebinambulamu nga bataka abantu babiikiririryemu.
TIT 1:11 Abo basaaniire kubasirica, olwʼokubba bagotesya buli moiza abba omu kisito ekibaingiramu nga beegesya abantu ebitaiza olwa kutaka okusuna empiiya omu ngeri embiibbi.
TIT 1:12 Omoiza oku banyere abo, era nga yeeyeta naabbi waabwe, yakobere ati, “Abʼoku kizinga kyʼe Kuleete bulijo omu kubbeya beekansa; bisolo ebya kabbikabbi, era baluvu, era bagayaali.”
TIT 1:13 Neye era, ekiyakobere kituuce. Nʼolwekyo, oli nʼokubanenyanga nʼamaani, kaisi olwo babbe nʼenjikirirya entuuce ezwa omu nseega ensa.
TIT 1:14 Nga tibateeka emyoyo gyabwe ku bifumo byʼeKiyudaaya ebyobubbeyi ooba ku mateeka abantu abo abagaana amazima egibagunjire-obugunji.
TIT 1:15 Eeri abalongoole omu myoyo, buli kintu kibba kirongoole. Neye eeri abo aboonoonoki omu myoyo nʼabataikirirya, mwibo timubbaamu kikenene naire, olwʼokubba tobona ngʼobuwongo bwabwe nʼebiseego byabwe bibba byayonoonekere ira.
TIT 1:16 Omu bʼengeri eyo mutira okubbaamu nʼabo abeetwala bati bamaite oKibbumba neye ngʼomu bibakola nʼengeri egibeebityamu balagira nakimo ngʼowebamwegaana. Bakoli bʼebyomuliko era bajeemu; tibasaanira mulimo omusa waire gumo.
TIT 2:1 Neye iwe Tito, oyegesyenge ebyo ebyabirana nʼenjegesya entuuce, nga oomwo niimwo omuli:
TIT 2:2 Okwegesyanga abasaiza abakulu babbenge bantu abateeki omu biseego, nʼabebawa ekitiisya, nʼabeegendereza, era abatuukiriire omu kwikirirya, nʼomu kutaka, nʼomu okuguminkiriza.
TIT 2:3 Abakali abakulu bona obeegesyenge otyo. Babbenge nʼempisa egisaanira abantu ba Kibbumba, nga tibasibirirya oku banaabwe, era nga tibagalama bʼomwenge. Bali nʼokwegesyanga bintu ebisa, nga kwoteekere okwebityanga ngʼekyokuboneraku,
TIT 2:4 kaisi bayezyenge okwegesya abakali abankafumbirwanga okutakanga abaibaabwe nʼabaana baabwe.
TIT 2:5 Obeegesyenge okubba bantu abeefuga, nʼababulaku akamogo. Babbenge bantu abakola okusani emirimo omu bisito byabwe, era abeegendereza, nʼabakuuma ebyama byʼomu nyumba. Era babbenge tibalendi, abamaite okutuukirirya emirimo gyabwe omu kisito, era abagondera abaibaabwe, kaisi awo abataikirirya oYesu bakayenge awokusinzirira okuzumirira ekibono kya Kibbumba.
TIT 2:6 Abaisuka bona obalaabbirenge okubba abeegendereza.
TIT 2:7 Era iwe wena onyere, oli nʼokubba kyokuboneraku omu byoyegesya na mu buli kintu ekyokola, ngʼoli muntu omucaati atayuugayuuga era owa mazima omu enjegesya yʼenjikiriryayo.
TIT 2:8 Buli ekyotumula kiri nʼokubba kituuce, nga mpaamu kibakunenya, kaisi oyo akyakanisya aswale olwa kutabba nʼekibbikibbi ekyatutumulaku.
TIT 2:9 Oyegesyenge abagalama okuwuliranga abasengwa baabwe, nga beefuda okubona ngʼabasengwa baabwe babasiima mu buli kintu, era nga tibaakanisya basengwa baabwe,
TIT 2:10 ooba okubaibbaku ebyabwe. Balagenge abasengwa baabwe bati bali nʼobwesigwa obwizulye, kaisi abantu olwo basiime enjegesya ya Kibbumba oMulokoli waiswe.
TIT 2:11 Olwʼokubba oKibbumba yalagire ati wʼekisa eeri abantu bonabona, yateekerewo enzira yʼokulokola buli moiza aikirirya.
TIT 2:12 Era ekisa ekyo kitubbeera okwega okuzwa oku bintu ebitaweisya oKibbumba ekitiisya nʼamasanyu gʼekyalo, kaisi tubbe bantu abeegendereza. Era tubbe bantu abacaati abatayuugayuuga, era abawa oKibbumba ekitiisya omu mulembe gunu.
TIT 2:13 Era tubbe nga buli kiseera tukuumiriire lunaku olwo olwa suubi waiswe owʼenkabi, okwo nga niikwo okuboneka kwʼekitiisya okwa Kibbumba owʼamaani era oMulokoli waiswe oYesu Kurisito.
TIT 2:14 OKurisito yeewaireyo okufa okulwaiswe kaisi atununule omu bibbibibbi byaiswe byonabyona, atusuuce abantube abakenene omu myoyo, era abamaliriire okukolanga ebintu ebisa ebyataka.
TIT 2:15 Ebyo niibyo ebyobba oyegesyenge. Era owoobba ngʼolaabba ooba ngʼonenya abaikirirya bonabona aboolabirira, okikolenge nʼobwezye bwonabwona. Tiwaabbangawo kadi moiza mwibo atwala ati ebibono ebyoyegesya tibikulu.
TIT 3:1 Oyebukiryenge abaikiririrya omu Yesu ibo okuwanga ekitiisya abafugi nʼabʼobwezye, era babagonderenge, era babbenge beetegeki okukolanga buli kikole ekisa kyonakyona.
TIT 3:2 Obasisiitire okutatumulanga bundi oku muntu kadi moiza, era beewalenge oyombo; nga balumirwa abantu bonabona. Era, bawenge buli muntu ekitiisya,
TIT 3:3 olwʼokubba swena abanyere eira twabbaire basirusiru, era bajeemu, era ngʼatuli bagalama eeri okwegomba okubbikubbi nʼamasanyu aga buli ngeri. Twabbaire bʼeitima era abaizwire ensaalwa, ngʼabandi batucaawire, era nga swena abananyere tucaawangana.
TIT 3:4 Neye oKibbumba oMulokoli waiswe, omu kutulaga ekisa nʼokutakakwe okwatakamu abantu,
TIT 3:5 yatulokoire, tirwokubba nʼebikole ebisa ebitwakolere, wazira lwa kusaasirakwe. Yatulokoire ngʼakolesya kutuwa bwomi obuyaaka oMwoyo oMutukulye obwaleetawo omu muntu owetwikirirya oYesu.
TIT 3:6 Omwoyo oyo niiye oguyatuwaire nʼomwoyo gumo ngʼabita omu Yesu Kurisito oMulokoli waiswe.
TIT 3:7 Ekyo yakikolere kaisi atutooleku omusango atutukulye olwʼekisaakye, tusuuke basika bʼebintu bya Kibbumba, era nga tusuubira obwomi obutawaawo obuyatusuubizire.
TIT 3:8 Ekyo ekintumulaku kituuce. Era ebyo ntaka obikakasirenge nakimo, kaisi abaikirirya oKibbumba beegumyenge kukola bikole ebisaaniire oKibbumba. Ebyo niibyo ebisa era ebigasa abantu.
TIT 3:9 Neye weewalenge empaka egyʼekisirusiru, nʼokwakana oku bikwata oku nkalala gyʼamaliina gʼabazeiza bʼabantu abʼeira, era nʼoku bikwata oku Mateeka ga Musa. Ekyo kityo olwʼokubba ebiri ngʼebyo bibula kibibagasa, era bya bwereere.
TIT 3:10 Omuntu aleetera abainaye okwawukana, owoomulabulanga omulundi ogusooka, tete nʼogwokubiri, awo ngʼomuzweraku nakimo.
TIT 3:11 Ekyo kityo olwʼokubba obba okitegeera-butegeeri oti omuntu owengeri eyo abba muntu akola ebibbibibbi eyaliibire ebiseego, era ngʼebikolebye bimalire okumusalira omusango okumusinga.
TIT 3:12 Owenalikusindikira Aliteema ooba oTukiko, oyanguwangaku okwiza egyendi omu kibuga kyʼe Nikopooli ngʼebiseera byʼogumpunga nʼokutambula nga kugosi bikaali okutuuka, olwʼokubba eeyo niiyo eginsalirewo okumalira emyeri egyo.
TIT 3:13 Okole kyonakyona ekyoyezya obbeere oZeena omukugu omu byʼaMateeka ga Musa nʼApolo okwetegekera olugendo lwabwe, bayezye okusuna buli kimo ekibeetaaga okukolesya omu lugendo olwo.
TIT 3:14 Oyegesyenge abaikirirya aboolabirira beege okwekoleranga emirimo omu batoolanga ebibakolesya omu bwomi bwabwe. Tibaabbanga awo nga babula kintu ekisa kadi kimo ekibagasa abantu abandi.
TIT 3:15 Bonabona abali na nze bakusugiirye. Otusugirirye bonabona abatutaka, abetufaanana omu njikirirya. OKibbumba akukwatirenge ekisa.
PHM 1:1 Ninze oPawulo ogubasibire olwa kuweererya oKurisito oYesu. Nkusugiirye iwe Firimooni, nʼomwonyoko waiswe omu Yesu, Afiya, nʼAlikipo alwanikanira aamo na iswe omu buweererya, nʼekanisa ekumbaanira omu nyumbayo. Era nʼoTemuseewo owoluganda omu Yesu, yena abasugiirye.
PHM 1:3 Tubatakirya enkabi nʼeidembe ebizwa eeri oKibbumba oItewaiswe, nʼoMusengwa oYesu Kurisito. Nkuwandiikira iwe oFirimooni omutake, era omuweererya omunaiswe.
PHM 1:4 Buli owenkusabira, neebalya oKibbumba wange,
PHM 1:5 olwʼokubba bankobera ngʼoweweesiga eino oMusengwa oYesu, era ngʼowootaka eino nʼabatuukirirye bonabona.
PHM 1:6 Era nsaba oKibbumba nti, okukolera aamokwo nʼabaikirirya abandi omu kwikiriryakwo, kukwezyesye okumanyira nakimo ebisa byonabyona ebitusunira omu Kurisito.
PHM 1:7 Woluganda, nsiima ino okutakakwo, era ni nsangaala ino, olwʼokubba wairiryemu emyoyo gyʼabatuukirirye amaani.
PHM 1:8 Kale newankubbaire nze, ngʼomuweererya wa Kurisito, nandyezyerye okukulagira ekyosaaniire okukola,
PHM 1:9 neye okutaka okundi nakwo eeri iwe kugira ni nkwegairira-bwegairiri. Omu ngeri eyo, nze ngʼoPawulo, omutume wa Kurisito Yesu, era atyanu omusibe olwa kuweererya oKurisito Yesu,
PHM 1:10 nkwegairira olwa Onesimo eyasuukire mwana wange omu Kurisito nga ndi omu busibe.
PHM 1:11 Eira yabbaire takugasa, neye atyanu atugasa swenaswena, iwe na nze.
PHM 1:12 Mmusindika aire egyoli neye nga mmutaka ekibitiriire.
PHM 1:13 Nanditakire mbe naye aanu, ambeere omu kifookyo, omu busibe obundimu olwʼaMawuliro aMasa.
PHM 1:14 Neye tinatakire kukola kintu kadi kimo ngʼekyo, nga toikiriirye. Ntaka ekintu ekisa ekyokola okikolere mu kwetakirya, neye tinga nkukakire-bukaki.
PHM 1:15 Kyezya okubba ngʼekyagirire Onesimo nʼakwawukanaku akaseera akatono, kwabbaire kuleetawo ngeri egyoyezya okumweirirya abbe aamo na iwe emirembe nʼemirembe.
PHM 1:16 Era atyanu nga takaali mugalama-bugalama, wazira nga wʼebbeeyi okukiraku omugalama; nga woluganda omutake, eino eino eeri nze. Kaisi eeri iwe kikiraku nʼaawo, olwʼokubba yakugasa ngʼakuweererya, tete era nʼomu bya Mwoyo, atyanu mugandawo.
PHM 1:17 Kale, abba nga ndi mwinawo, oyanirize Onesimo ngʼowewandinjanirizire.
PHM 1:18 Abba ngʼaliku nʼekiyakusoberye, ooba ngʼoliku nʼekyomubanza, ebyo byonabyona obiteeke ku ninze.
PHM 1:19 Nze oPawulo mpandiikire nʼengalo eyange enanyerenyeere nti nze nalisasula, newankubbaire ngʼomaite oti wena nkubanza. Ekyo kityo olwʼokubba nakolere kinene okukubbeera okubba omu Yesu.
PHM 1:20 Kale woluganda, ntaka nkusunemu omugaso omu Musengwa oku nsonga eyo, era omwoyo gwange ogwiryemu amaani omu Kurisito.
PHM 1:21 Olwʼokubba mmaite ngʼompulira, nkuwandiikiire nga neesiga nti wakola ekinkoba, nʼebindi ebikira kwekyo ekinkusabire.
PHM 1:22 Era ekindi, ontegekere awokugona, olwʼokubba nsuubira nti olwʼokusaba kwanywe, banteera ni njira egimuli.
PHM 1:23 Epafula, omusibe omunange olwa Kurisito oYesu, akusugiirye.
PHM 1:24 Era oMaako, nʼEsitaluuko, nʼoDeema, era nʼoLuuka abaweererya abanange bona bakusugiirye.
PHM 1:25 Enkabi gya Musengwa oYesu Kurisito gibbenge na inywe.
HEB 1:1 Eira, oKibbumba yatumulanga nʼabazeiza baiswe emirundi nʼemirundi era omu ngeri enyingi ngʼabitira mu banaabbi.
HEB 1:2 Neye omu biseera ebyaiswe binu ebyʼenkomerero atumwire na iswe kubitira mu Mwanawe, oguyalondere okuwa obusika bwa buli kimo, era oguyabitiiremu okubbumba ekyalo.
HEB 1:3 Mwiye niimwo okwasya kwʼekitiisya kya Kibbumba omu kweraga, era mwiye mutubonera enfaanana ya Kibbumba enanyere. Niiye abbesyawo buli kimo nʼamaani gʼekibonokye. Oweyamalire okutunaabyaku ebibbibibbi byaiswe, nʼatyama omwigulu nʼoKibbumba onyere oBwezye omu kifo kyʼekitiisya eino.
HEB 1:4 OMwana oyo ekitegeeza, oKibbumba yamusuucirye owʼamaani eino okukiraku abamalaika omu ngeri nti, ekitiisya ekiyamuwaire ekyʼokubba oMwanawe kikira ekyabwe.
HEB 1:5 Aale naani oku bamalaika oKibbumba oguyabbaire akobereku ati: “Oli Mwana wange, olwatyanu nnangirira nti ndi Iteewo?” Ooba ati: “Nalibba ninze oIteeye, yena nʼabba Mwana wange?”
HEB 1:6 Kaisi tete era, oKibbumba oweyabbaire yatira okusindika oMwanawe omubere oku kyalo, yakobere ati: “Abamalaika ba Kibbumba bonabona bamusinzenge.”
HEB 1:7 Owaabba atumula ku bamalaika, oKibbumba akoba ati: “Asuuca abamalaikabe ooti mpewo, era abaweereryabe ooti ndimi gya musyo.”
HEB 1:8 Neye owekituuka oku Mwanawe, oKibbumba akoba ati: “Obwakabaka oKibbumba obwakuwaire bwakubbaawo emirembe nʼemirembe. Okufugakwo omu bwakabakabwo kutambulira ku bwenkanya.
HEB 1:9 Otaka ebikole byʼobutuukirirye, nʼocaawa obubbibubbi. Kagira nze oKibbumba, oyo oKibbumbawo nkusukireku amafuta ni nkuwa eisangaalo erikira eryʼabandi bonabona.”
HEB 1:10 Era oKibbumba yakobere ati: “Iwe Musengwa niiwe omu ntandiika eedi eyakomekere omusingi ekyalo oku kyemereire, era nʼeigulu niiwe onyere eyalibbumbireyo.
HEB 1:11 Ebyo ibyo byalijigirika ni biwaawo, neye iwe oli wa kubbaawo emirembe nʼemirembe. Byonabyona byalikairira ni biwaamu ngʼekizwalo.
HEB 1:12 Walibiringaku ngʼowebalingaku eijoola, era byalicucuka ni bicuuka ooti kizwalo ekikaire owekicucuka. Neye iwe osigala kyekimo, era tocuukaku, era nʼobwomibwo tibwalikoma.”
HEB 1:13 Neye aale naani oku bamalaika oKibbumba ogwakobangaku ati: “Otyame ngʼondiraine oku lubba lwange olwʼengalo endiiro, paka owenaligondya abalabebo ni mbasuuca mukonkolo gwʼokuwuumuliryaku ebigerebyo?”
HEB 1:14 Neso abamalaika nago niikyo eniki? Aale tiniigyo emyoyo gyonagyona egiweererya oKibbumba, egyo egyatuma okubbeera abo abalisuna okubalokola?
HEB 2:1 Nʼolwekyo tusaaniire twekalangulire oku njegesya egitwasunire, kaisi awo tuleke okugizwaku.
HEB 2:2 Nti kyazuukire ngʼobukwenda bwa Kibbumba abamalaika obubaleetere owebuli nʼobukakafu. Era, abo bonabona abanandi babwabiraku nʼabagaine okubukwata basunire ekibonerezo ekibasaanira.
HEB 2:3 Kaisi tete olwo iswe? Twalyezya tutya aale okulama okutubonereza ngʼowekitusaanire swena, singa titwateekeyo omwoyo oku bukwenda obukwata oku kulokoka obwʼamaanimaani obutyo? Obukwenda obwo, oMusengwa onyere niiye eyasookere okubumanyikisya abantu, era abo abawuliire ngʼabumanyikisya babukakasire egituli ngʼowebuli bwʼamazima.
HEB 2:4 Era oKibbumba yeeyongeire okukakasa obukwenda bwabwe okubita omu bumanyiciryo, nʼebyewunyo, nʼebyamagero ebitali bimo, era nʼokugaba ebirabo bya Mwoyo oMutukulye, okusinzirira oku kutakakwe.
HEB 2:5 Nti okufuga ekyalo ekyo ekiiza okubbaawo omumaiso, ekyo ekituli kutumulaku, oKibbumba tiyakukwatisirye bamalaika.
HEB 2:6 Neye era, eeriyo awantu omu Biwandiike egikiijulira, nga waliwo akoba ati: “Omuntu niikyo eniki-so ekigira nʼomuseegaku? Era omuntu-obuntu, lwaki omulumirwa?
HEB 2:7 Wamukolere nʼabulaku katyayi kati, okwagaagana nʼabamalaika; era nʼomutiikira engule eyʼekitiisya nʼokumugulumalya.
HEB 2:8 Ebintu byonabyona wabiteekere ansi wʼobwezyebwe.” Atyanu, omu kuteeka ebintu byonabyona ansi wʼobwezyebwe, oKibbumba mpaawo kintu kadi kimo ekyatamukwatisirye okufuga. Neye era wona nʼatyanu, titubona ngʼebintu byonabyona biri ansi wʼobwezyebwe.
HEB 2:9 Wazira ogutubona Yesu, iye oyo ogubakolere nʼabba, okumala akaseera katyayi kati, ngʼabulwaku okwagaagana abamalaika. Era, atyanu niiye ogubatiikiire obugulumali nʼekitiisya olwʼokubba yabitire omu kufa kaisi, olwʼekisa kya Kibbumba, ayezye okufeererera abantu bonabona.
HEB 2:10 OKibbumba, eyabbumbire era abbesyawo ebintu byonabyona okululwe, yaboine nga kisaaniire okutuukirirya oYesu kubita mu kugada atuuce abaanabe abangi oku kulokoka, batyo bagabane omu kitiisya.
HEB 2:11 Nti abo abebasuuca abatukulye nʼoyo abasuuca abatukulye bonabona oitewaabwe niiye omoiza onyere oyo. Kagira oYesu tikimukwatisya nsoni okubeeta aboluganda.
HEB 2:12 Akoba ati: “Namanyikisyanga obukulu bwʼeriinalyo omu boluganda, era omu nkumbaana gyabwe nakuwuujanga.”
HEB 2:13 Era akoba ati: “Neesiganga Kibbumba.” Era ayaba omumaiso nʼakoba ati: “Ngonu ndi aanu aamo nʼabaana oKibbumba abeyampaire.”
HEB 2:14 Nʼolwekyo, ngʼowekiri kiti abo oYesu abaayeta abaana, bantu abali mu mubiri, yena yeezwalisirye omubiri nʼasuuka muntu nga ibo. Eyo niiyo engeri yonkani egiyeezyeryemu okufa. Era, okubita omu kufa niiyo engeri yonkani omu yeezyeirye okujigirica amaani ga Sitaani, iye aali nʼobwezye oku kufa.
HEB 2:15 Nʼomu ngeri eyo, nʼataisulya abo bonabona ababbaire omu obwomi bwabwe bwonabwona omu bugalama obwʼokutya okufa.
HEB 2:16 Nti omu butuuce obunyere tiyaiziriire kubbeera bamalaika wazira baizukulu ba Ibbulaimu.
HEB 2:17 Nʼolwekyo yabbaire nʼokubbeera nakimo pulu ngʼabolugandabe mu buli ngeri, kaisi abbe kabona akira obukulu owʼekisa era omwesigwa omu kuweereryakwe omumaiso ga Kibbumba, okuwaayo esadaaka odenge eyasoniyisya abantu ebikole byabwe ebibbibibbi.
HEB 2:18 Era atyanu ayezya okubbeera abo ababita omu bikemo, olwʼokubba yena onyere yabitireku omu bikemo aamo nʼokugada.
HEB 3:1 Kale boluganda omu Kurisito era abatukulye abeyayeteire obwomi bwʼomwigulu, muteeke ebiseego byanywe ku Yesu omutume wa Kibbumba, era okabona akira obukulu owʼenjikirirya yaiswe.
HEB 3:2 Yabbaire mwesigwa eeri oKibbumba, eyamulondere okukola omulimo ogwo, dala ngʼoMusa oweyabbaire omwesigwa omu kuweererya abantu ba Kibbumba bonabona.
HEB 3:3 Atyanu, oKibbumba niiye eyakolere buli kimo okubba ngʼowekiri. Kintu kimanye kiti buli nyumba ebbaawo wabba waliwo eyagyombekere. Kale, ngʼomwombeki wʼenyumba owaabba nʼekitiisya ekikira ekyʼenyumba egyayombekere, nʼoYesu atyo webamutwala okubba asaaniire ekitiisya ekikiraku ekya Musa.
HEB 3:5 OMusa yabbaire mwesigwa ngʼomuweererya omu nyumba ya Kibbumba okumalaku, ngʼakakasa abantu baamu ebyo oKibbumba ebiyalitumula omumaiso eeyo.
HEB 3:6 NʼoKurisito yena atyo weyabbaire omwesigwa wazira ngʼoMwana akulira enyumba ya Kibbumba. Era, iswe niiswe enyumba ya Kibbumba nago, kasita twasigala bulijo nga tuli bacaati era nga tuli nʼosuubi oyo ogutwenyumirizaamu.
HEB 3:7 Kale ngʼoMwoyo oMutukulye owaakoba, “Olwatyanu, owemwawulira eigonolye,
HEB 3:8 timwakakanyalya emyoyo gyanywe ngʼabazeiza baanywe owebakolere oku lunaku oKibbumba oluyabagezeseirye omwidungu.
HEB 3:9 OKibbumba yakobere ati: ‘Eeyo, bankemere ni bangezesya, waire nga babbaire baboine ebikulu ebinakolere okumala emyanka 40.’
HEB 3:10 Kagira zena nanyiigire olwʼabantu abʼomulembe ogwo, ni nkoba nti, ‘Emyoyo gyabwe gitamaatama ni gigota okunzwaku, tibategeera enkola gyange egimbakoba okukoleraku.’
HEB 3:11 Nʼolwekyo, niiwo okunyiiga ni ntuuka nʼokwerima nti, ‘Tibalituuka kadi omu kifo omu nankabaweereire ekiwuumulo.’ ”
HEB 3:12 Kale, boluganda, aale mugenderere kaisi tiwaabbaawo kadi moiza kwinywe abba nʼomwoyo omubbimubbi era omukakanyali ogutaikirirya, nʼazwa oku Kibbumba onanyere obwomi.
HEB 3:13 Wazira, bulijo mwiryanganengemu amaani kasita ni kubba nga kukaali “Lwatyanu,” kaisi waleke okubbaawo waire moiza kwinywe, ekibbikibbi ogukibbeyabbeya nʼakakanyalya omwoyogwe eeri oKibbumba.
HEB 3:14 Tusuuka bantu abali ekintu ekimo nʼoKurisito singa twekalangula tutyo paka ku nkomerero omu bwesigwa obutwabbaire nabwo nga twankatandiikanga okwikirirya.
HEB 3:15 NgʼeKiwandiike owekikoba: “Olwatyanu owemwawulira eigonolye, timwakakanyalya emyoyo gyanywe, ngʼabazeiza baanywe owebakolere.”
HEB 3:16 Atyanu, aale banaani abo abawuliire eigonolye neye ni bamutenguwa? Tibaabo bonabona oMusa abeyeekubbembeire okubatoola omu Misiri?
HEB 3:17 Era, aale banaani abo oKibbumba abeyasunguwaliire okumala emyanka 40? Tibabbaire baabo ababbengere omumaisoge, abo abafiire, emirambo gyabwe ni gisigala omwidungu?
HEB 3:18 Era, aale banaani abo abeyalayiriire ati tiyalibaganya okwema ekigere omu kifo ekiyabbaire abategekeire ati mubaliwuumulira? Tibaabo abamutenguwire?
HEB 3:19 Kale mwekyo tubona tuti bakayire okutuuka omu kifo oKibbumba ekiyabbaire abategekeire okuwuumuliramu, lwa kutaikirirya kwabwe.
HEB 4:1 Ekisuubizo kya Kibbumba ekyʼokutuuca abantube omu kifo omu yabaweera ekiwuumulo kikaali kiriwo. Nʼolwekyo, twegendereze tiwaabbaawo kwinywe akaya okutuuka omu kifo ekyʼekiwuumulo ekyo.
HEB 4:2 Nti swena aMawuliro aMasa agetwawuliire niigo aganyere ago aBaisirairi agebawuliire. Okutoolaku nti, ibo ebibawuliire tibyabagasire olwʼokubba waire bagawuliire, tibagaikiririiryemu.
HEB 4:3 Atyanu iswe abaikiririrya omu Yesu, niiswe abaingira omu kifo kyʼekiwuumulo ekyo, olwʼokubba eeri abataikirirya, oKibbumba yakobere ati: “Nʼolwekyo, niiwo okunyiiga ni ntuuka nʼokwerima nti, ‘Tibalituuka kadi omu kifo omu nankabaweereire ekiwuumulo.’ ” OKibbumba ekyo yakitumwire waire nga yabbaire yamaliriirye omulimogwe, ekikoba nti, ngʼokubbumba ekyalo kwabbaire kuwoire.
HEB 4:4 Tukitwala tutyo olwʼokubba omu Biwandiike ebitukulye waliwo egikitumulira oku lunaku olwomusanvu kiti: “Oku lunaku olwomusanvu oKibbumba nʼawuumula okuzwa oku mirimogye gyonagyona.”
HEB 4:5 Era tete, ananyere awo oKibbumba akoba ati: “Tibalituuka kadi omu kifo omu nankabaweereire ekiwuumulo.”
HEB 4:6 Nʼolwekyo, kiri nti ekifo kyʼekiwuumulo kya Kibbumba kisigala nga kiriwo abantu okukingiramu. Neye, abo abasookere okuwulira aMawuliro aMasa bakayire okukingiramu olwʼokutaikirirya kwabwe.
HEB 4:7 Kagira oKibbumba yateekerewo kiseera kindi omu yatuucirya abantube omu kifo kyʼekiwuumulo nago, ekiseera ekyo nga niikyo “Olwatyanu.” Ekyo yakirangiriire nga wabitirewo emyanka mingi, ngʼabitira omu kabaka oDawudi, omu bibono ebitumalire okwijulira e nyuma eeyo tuti: “Olwatyanu, owemwawulira eigonolye, timwakakanyalya emyoyo gyanywe.”
HEB 4:8 Aale singa oYoswa yatuucirye aBaisirairi omu kifo egibabbaire babasuubizire okuwuumulira, oKibbumba tete tiyankatumwire oku lunaku olundi olwʼokutuuciryaku abantu omu kiwuumulo.
HEB 4:9 Nʼolwekyo, okusinzirira ebintu ngʼowebiri, wakaali waliyo ekiwuumulo eeri abantu ba Kibbumba ekiri ngʼekyo iye ekiyawuumwire oku Saabbaato.
HEB 4:10 Nti buli moiza aingira omu kiwuumulo oKibbumba ekiyasuubizire asuna okuwuumula omu mwoyogwe okuzwa omu kukalabana, ngʼoKibbumba oweyawumwire okuzwa omu mulimo gwʼokubbumba.
HEB 4:11 Nʼolwekyo, tulwanikane tutuuke omu kiwuumulo ekyo, kaisi awo tiwaabbaawo akaya okukituukamu olwʼobujeemu, nga badi.
HEB 4:12 Ekyo tukikole olwʼokubba ebibono ebirimu obukwenda bwa Kibbumba, byomi era biri nʼamaani agakola. Byogi nʼokukiraku empiima eyʼobwogi obubiri. Bisala ni bingirira nakimo paka mu kifo kya muntu ekisembayo obubise, era byabulamu nʼebiseego nʼokufumintiriza okwʼomu mwoyo.
HEB 4:13 Mpaawo kibbumbe waire kimo ekyezya okwebisa oKibbumba. Buli kimo kimuli akukunali akibona, era omumaisoge gituli nʼokwewozeryaku.
HEB 4:14 Kale ngʼowetuli nʼokabona akira obukulu owʼamaani, oYesu oMwana wa Kibbumba, eyaingiire omwigulu egiri oKibbumba, tukalangulire nakimo okwikirirya kwaiswe okutwatula.
HEB 4:15 Iye okabona akira obukulu ogutuli naye atulumirwa omu bunafu bwaiswe. Atulumirwa olwʼokubba yena yabitirekuuku omu kumukema okwa buli nkola nga iswe, neye nandi nʼagwa omu kibbikibbi.
HEB 4:16 Kale, atyanu twigerere nʼobumaliriri eeri entebe ya Kibbumba aizwire ekisa, era twasuna okutusaasira nʼokutukwatira ekisa, era nʼokutubbeera nabuli owetwetaagira.
HEB 5:1 Buli moiza asuuka okabona akira obukulu, bamulonda kuzwa mu bantu, era bamuteekawo kubakiikirira mumaiso ga Kibbumba. Ekikoba kiti, niiye awaayo ebirabo nʼesadaaka eeri oKibbumba oku lwʼebibbibibbi byabwe.
HEB 5:2 Engeri yena onyere egyali munafu omu ngeri enyingi, ayezya okukwata nʼeiwooyo abo abali omu kutamanya nʼabo abagota.
HEB 5:3 Ekyo niikyo ekigira asaaniire okuwaayo esadaaka olwʼebibbibibbi ebibye nʼolwʼebibbibibbi ebyʼabandi.
HEB 5:4 Kaisi nago, mpaawo muntu ayezya okwetakirya era ni yeewa ekitiisya kya kabona akira obukulu. OKibbumba onyere niiye yenkani alonda omuntu okubba okabona, ngʼoweyalondere Alooni okabona akira obukulu eyasookere.
HEB 5:5 Eyo niiyo ensonga lwaki oKurisito tiyeeniinirye yenkani okwewa ekitiisya kya kabona akira obukulu, wazira oKibbumba niiye eyakimuwaire oweyamukobere ati: “Oli Mwana wange, olwatyanu nnangirira nti ndi Iteewo.”
HEB 5:6 Era nʼawantu awandi oKibbumba akoba ati: “Oli kabona owʼemirembe nʼemirembe, okufaananaku nʼoMerikizedeki ngʼoweyabbaire kabona.”
HEB 5:7 OYesu oweyabbaire oku kyalo kunu yasabanga oKibbumba era nʼamwegairira omwigono eryaminkirira nʼomu maliga ati, iye aali nʼobwezye okumulamya okufa, amulamye. Era, olwʼobugondi nʼobumaliriri ebiyabbaire nabyo eeri oKibbumba, bamuwuliire.
HEB 5:8 Newankubbaire nga yabbaire Mwana wa Kibbumba, yayegere okubba omugondi, ekyo ngʼakyegera mu kugada okuyabitiremu.
HEB 5:9 Nʼolwʼokuwangula ebikemo nʼokukaanya okugada, oKibbumba atyo nʼamubitya okubba okabona akira obukulu atuukiriire, nʼasuuka niiye onsulo wʼokulokoka okutawaawo eeri abo bonabona abamugondera.
HEB 5:10 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba yamusuucirye kabona akira obukulu okufaananaku nʼoMerikizedeki ngʼoweyabbaire kabona.
HEB 5:11 Waliwo bingi ebitwankatakire okutumulirira oku nsonga eenu eyʼokugeraagerania obwakabona bwa Yesu nʼobwa Merikizedeki. Neye, engeri egimulwawo okutegeera ensonga, tibyangu byokubasonzolera.
HEB 5:12 Nti neso waire ngʼatyanu mwankubbaire basomesya bʼabandi, paka atyanu nywena mukaali mwetaaga muntu kubeegesya-bwegesi ebyo ebyangubyangu ebyokusookeraku omu kutegeera obukwenda bwa Kibbumba. Mukaali musaanira kunywa mata, neye tikulya kyokulya ekikalanguki!
HEB 5:13 Buli moiza akaali asaanira amata abba akaali kiweigera, ekikoba kiti, tayezya kumanya enjawulo eriwo aakati wʼekintu ekituuce nʼekitali kituuce.
HEB 5:14 Neye ekyokulya ekikalanguki kisaanira bantu baabo abakakatire okubita omu kukiryanga nenca, era abeegere okumanya nʼokwabulawo aakati wʼekintu ekisa nʼekibbikibbi.
HEB 6:1 Nʼolwekyo, tuzwe oku nsonga enyangunyangu egibasookeraku omu njegesya yʼobukurisitaayo. Wazira, tweyongereyo twege ebikiraku awo ebikakati ebisaanira abantu abakulu. Titwabba ooti bantu abairamu okwombeka omusingi, ekikoba kiti, twireirenge mu kwegesya lwaki kikulu okwenenya nʼokwikirirya oKibbumba.
HEB 6:2 Tikyetaagisya tusigalire mu kubeegesyanga ku bikwata oku kubatiza, nʼokuteeka engalo oku mitwe gyʼabantu, nʼokuzuukira, nʼoKibbumba okusalira abantu omusango ekibitegeeza.
HEB 6:3 Kale tuzwe omu byʼekitokito era, oKibbumba oweyaganya, ekyo kitwakola.
HEB 6:4 Kaisi eeriyo abo ababbaire bategeireku oku mazima ga Kibbumba, era abo abeewulirirekuuku mwibo ekirabo ekizwa omwigulu, era ni bagabana nʼoku Mwoyo oMutukulye. Nkoba baabo abalegerekuuku obusa obuli omu bukwenda obuzwa eeri oKibbumba, era ni beeboneseryaku nʼamaani ga Mwoyo wa Kibbumba agaaba okubbaawo omu mirembe egiiza. Neye era, ni bairirira ni babizwamu, ni bagwa.
HEB 6:6 Ala abʼengeri abo tikyezyeka okubairyawo omu kwenenya, olwʼokubba okwegaana oMwana wa Kibbumba okubabba bakola kyekimo babba ngʼabairamu kumukomerera ku musalabba na kumuswaza mulwatu.
HEB 6:7 Eitakali owerinywa amaizi ga ikendi agwaku emirundi emingi, ni liwa abo abalirimiraku eimerera erisa, awo libba nʼenkabi gya Kibbumba.
HEB 6:8 Neye oweriwuluca mawa na isubi, awo libba mpaawo kirigasa, era libba lituukire kulikubba kiraami, nʼekyazwamu kulikumaku musyo.
HEB 6:9 Neye era wona, bainange abatake eino, waire nga tuli kubakoba ebibono ebityo, inywe tubabulamu kubuusabuusa ngʼowemuli omu mbeera ensa. Tumaite tuti enzira egimwakwata niiyo eyo eyeetaagisya okubatuuca oku bintu ebikiraku obusa, ebyo ebiiza nʼobulokole.
HEB 6:10 Iye Kibbumba abba mwenkanya buli kiseera, nʼolwekyo tiyeerabire omulimo ogumwakolere. Era tiyeerabire nʼokutaka okumwamulagire okubitira omu bubbeeri obumwawaire, era obumwekalangula okuwa abatuukirirye.
HEB 6:11 Era tutaka buli moiza mwinywe, alage okwekalangula okwo paka ku nkomerero, kaisi ayezye okubba nʼobukakafu bwʼokusuna ekyo ekimusuubira.
HEB 6:12 Owemwakola ekyo, mubba timwasuukenge abagayaali, wazira mwabba bantu abeegererya badi abasikira ebyo ebibasuubizire, olwʼokwikirirya kwabwe nʼokuguminkiriza.
HEB 6:13 OKibbumba oweyabbaire asuubiza oIbbulaimu, yalayiire mu liina erirye iye onyere. Ekyo yakikolere olwʼokubba tiwabbairewo muntu gondi amukiraku aali nʼeriina eriyankakoleserye okulayira.
HEB 6:14 Yakobere ati, “Dala nalikuwa enkabi, era ni nnyongera obungi bwʼabʼekiizukulukyo.”
HEB 6:15 Era oluzwanyuma lwʼokuguminkiriza, oIbbulaimu yasunire ekyo oKibbumba ekiyamusuubizire.
HEB 6:16 Abantu owebabba balayiranganira, balayirira mu liina lyʼekintu ekiri nʼamaani agakiraku agaibo, era ekirayiro niikyo ekisala empaka gyabwe gyonagyona.
HEB 6:17 Kale atyo oKibbumba yena kagira yalayiire, kaisi awo akikakasire nakimo eeri abo abalisuna ebiyasuubizire ati dala yalibituukirirya.
HEB 6:18 Mwekyo oKibbumba ekiyakolere, mulimu ebintu bibiri ebitacuusika, era omwotoyezya kubbeyera, ekisuubizokye nʼekirayiro. Nʼolwekyo iswe abairukiire egyali okunoonia obutyami mwiye twiramu ino amaani okwekalangulira omu bukakafu bwʼokusuna ekyo ekitunuwirira okusuna.
HEB 6:19 Obukakafu obwo niibwo obukwatirira ni bugumirya nakimo emyoyo gyaiswe okutayuugayuuga. Era, obukakafu obunyere obwo niibwo obututuuca nʼokwingirira nakimo omunda omu kifo ekitukulye omu weema e nyuma wʼolutimbe.
HEB 6:20 Eeyo niiyo oYesu egiyatwesookere okwingira okulwaiswe, awo ngʼamalire okusuuka okabona akira obukulu owʼemirembe nʼemirembe okufaananaku nʼoMerikizedeki ngʼoweyabbaire kabona.
HEB 7:1 OMerikizedeki oyo yabbaire kabaka wʼekibuga kyʼe Saalemu neenu nga kabona wa Kibbumba oNambulaku aMwagaagana. Niiye eyasengeseryeku oIbbulaimu oweyabbaire azwa omu lutalo ludi iye nʼabalwanibe omu baitiire abakabaka abana nʼamaje gaabwe, era nʼamuwa enkabi.
HEB 7:2 Era, oIbbulaimu yamuwaireku ekitundu kimo okwikumi ekyʼebyo byonabyona ebiyabbaire awambire omu lutalo. Atyanu ekisooka, eriinalye oMerikizedeki litegeeza “Okabaka afugira omu butuukirirye.” Kaisi tete, nʼengeri ekibono “Saalemu,” egikitegeeza “Idembe,” amakulu gʼekitiisyakye niigo nti, “Okabaka owʼeidembe.”
HEB 7:3 Mpaawo egibatumulira okwiteeye ooba omaaye wa Merikizedeki oyo, waire oku lulyo nʼobwomibwe egibutandiikira nʼegibukoma. Neye era wona, okufaananaku nʼoMwana wa Kibbumba, oMerikizedeki yena asigala nga kabona emirembe nʼemirembe.
HEB 7:4 Aale mwezya okubona ngʼoMerikizedeki oweyabbaire muntu wʼamaani nakimo. Obona nʼoIbbulaimu ozeiza waiswe omukulu yamuwaire ekitundu ekimo okwikumi ekyʼebyo ebiyabbaire awambire omu lutalo!
HEB 7:5 Atyanu, aMateeka ga Musa galagira abo abʼekiizukulu kya Leevi abebawaire obwakabona, okusolooja omu bantu ekitundu ekimo okwikumi waire nga bʼolulyo lwabwe, nti bonabona baizukulu ba Ibbulaimu.
HEB 7:6 Neye oMerikizedeki iye etiyabbaire wʼekiizukulu kya Leevi, obone oweyatoire okwIbbulaimu ekitundu ekimo okwikumi. Kaisi era, nʼokumuwa nʼamuwa nʼenkabi, iye oIbbulaimu oKibbumba oguyabbaire amalire ira okusuubiza.
HEB 7:7 Mpaawo kubuusabuusa nti omuntu akiraku, niiye awaaku abo abaakiraku enkabi.
HEB 7:8 Owetutumula oku kyʼabakabona okusolooja ekitundu ekimo okwikumi omu bantu, bakisolooja ngʼabali nʼemibiri egifa. Neye owekituuka oku Merikizedeki iye, eyasunire ekitundu ekimo okwikumi mwomi, dala ngʼeBiwandiike owebikoba.
HEB 7:9 Atyanu eeriyo ayezya okukoba ati, mbona nʼabʼekiizukulu kya Leevi abebawa ekitundu ekimo okwikumi bona kyekimo bakitooleire aamo nʼoIbbulaimu okukiwa oMerikizedeki.
HEB 7:10 Ekyo kityo olwʼokubba oIbbulaimu okwaba okuwa oMerikizedeki ekitundu ekimo okwikumi oweyamusangaine, nʼoLeevi onyere yena yabbaire akaali ali mu kida kya zeizawe oIbbulaimu, nga bakaali kumubyala.
HEB 7:11 Atyanu, oKibbumba yawaire aBaisirairi aMateeka ga Musa nga geemereire ku musingi gwʼobwakabona bwʼaBaleevi. Neye aale singa omulimo gwʼabakabona aBaleevi gwatuukiiryeku ekigendererwa kya Kibbumba ekya kutuukirirya abantu, tiyanketaagire okusindika okabona ogondi afaananaku nʼoMerikizedeki, omu kifo kyʼoodi owʼomu lulyo lwʼAlooni.
HEB 7:12 Era, ngʼobwakabona owebwacuukiremu ni busuuka bwʼenkola mpyaka, kyabbaire kisaaniire nʼamateeka agafuga entambulya yaabwo gona bagacuusemu.
HEB 7:13 Nti iye oMusengwa waiswe, ogubatumulaku aanu, tiyazwire mu lulyo lwa Leevi wazira lundi omwabbaire timuzwangakuumu muntu waire moiza okuweererya ngʼokabona oku kyoto.
HEB 7:14 Kintu kimanye kiti, yazwire mu lulyo lwa Yuda, onaabbi Musa olwatakobangaku ati mwirwo mwona mwalizwamu abakabona.
HEB 7:15 Ebyo byeyongerera nakimo okutegeerekeka, owewasetukayo okabona ogondi afaananaku nʼoMerikizedeki ngʼoweyabbaire kabona.
HEB 7:16 Oyo iye okumulondakwe okubba okabona tikwabbaire lwakubba nti atuukana nʼekiragiro ekya kubba owʼomu lulyo lwa Leevi, wazira lwakubba nti ali nʼamaani aga bwomi obutawaawo.
HEB 7:17 Iye niiye ogubatumulaku bati: “Oli kabona owʼemirembe nʼemirembe, okufaananaku nʼoMerikizedeki ngʼoweyabbaire kabona.”
HEB 7:18 Omu ngeri eyo, ekiragiro kidi ekifuga okwingira obwakabona ekyasookere atyanu bakidibirye, olwʼobunafu nʼokutagasa byakyo.
HEB 7:19 Ekyo kityo olwʼokubba aMateeka, mpaawo muntu ogugeezyerye okusuuca atuukiriire, neenu nga batuteekeirewo osuubi akiraku, omutwezya okubitira okwigerera eeri oKibbumba.
HEB 7:20 OKibbumba oweyabbaire alonda okabona oyo, yakoleireku nʼekirayiro. Neye ibo aBaleevi okubba abakabona, tikwabbaireku kirayiro naire.
HEB 7:21 OYesu yenkani niiye oKibbumba oguyalayiriire ati: “OMusengwa alayiire, era tiyalyejusa mwekyo: ‘Oli kabona owʼemirembe nʼemirembe.’ ”
HEB 7:22 Olwʼekirayiro kya Kibbumba ekyo, oYesu asuuka niiye ekikakasa kiti endagaano eyo, ekiraku obusa.
HEB 7:23 Enjawulo egendi eri eti, abakabona badi ibo baabbanga bangi olwʼensonga nti baafanga, kale ngʼomoiza tayezya kubbeerererawo emirembe nʼemirembe.
HEB 7:24 Neye engeri egikiri nti oYesu iye aliwo mwomi buli kiseera, obwakabonabwe bubbeerererawo emirembe nʼemirembe.
HEB 7:25 Nʼolwekyo ayezya okulokolera nakimo abo abaaba eeri oKibbumba nga babita mwiye, olwʼokubba aliwo mwomi ekiseera kyonakyona okubawozereryanga omumaiso ga Kibbumba.
HEB 7:26 OYesu niiye ali nʼekikula kya kabona akira obukulu ogutwetaagira nakimo. Nti niiye oMutukulye, atuukiriire era abulaku kyokumunenya. Niiye oKibbumba oguyayawiire okuzwa mwabo abakola ebibbibibbi era oguyaniinirye nʼabitamu eigulu.
HEB 7:27 Iye tiyeetaaga kuwaayo sadaaka buli lunaku, okusooka oku lwʼebibbibibbi ebibye, kaisi tete nʼoku lwʼebyʼabantu abasigaire, ngʼabakabona abakulu badi abandi owebakolanga. Ekyo iye yakikolere nga kyʼomulundi gumo lumala, oweyeewaireyo iye onyere.
HEB 7:28 Nti igo aMateeka ga Musa gabitya abantu okubba abakabona abakulu waire nga bali nʼobunafu. Neye ikyo ekirayiro oKibbumba ekiyakolere, oluzwanyuma eino olwʼokuwa aMateeka, kibitya Mwanawe kiti niiye okabona akira obukulu. Era oyo iye atuukiriire emirembe nʼemirembe.
HEB 8:1 Ekikulu omu bintu ebitukoba niikyo kinu; okabona akira obukulu ogutuli naye atyo wayagaagana, era atyaime eeyo omwigulu aamo nʼoKibbumba onyere oBwezye omu kifo kyʼekitiisya eino.
HEB 8:2 Aweererya ngʼokabona akira obukulu omu kifo ekitukulye, era omu weema eya Kibbumba enanyerenyeere eyʼokusinziramu, oMusengwa iye onyere egiyateekerewo, etali ooti giinu abantu egibakola.
HEB 8:3 Buli kabona akira obukulu bamuteekawo kuwaayo birabo nʼesadaaka eeri Kibbumba. Kale nʼokabona waiswe omukulu kagira yena yabbaire nʼokubbaaku nʼekyawaayo.
HEB 8:4 Singa yabbaire ku kyalo, tiyankubbaire kabona kadi katyayi kati, olwʼokubba waliwo abakabona abawaayo ebirabo ngʼaMateeka ga Musa owegalagira.
HEB 8:5 Neye ibo omulimo ogubakola gufaananaku-bufaanani, era kiiriirye ekyʼebyo ebiri omwigulu. Kagira oMusa oweyabbaire ngʼayaba okukola eweema eya Kibbumba, oKibbumba yamulagiire ati, “Byonabyona obikole ngʼosengererya enkola egibakulagire ngʼoli oku lusozi.”
HEB 8:6 Neye atyanu oYesu omulimo ogubamuwaire, gukirira nakimo ogwa bakabona badi obukulu, olwʼokubba nʼendagaano empyaka iye egyabbairemu ngʼomutabagania aakati wa Kibbumba nʼabantu, ekira eedi enkaire obusa. OKibbumba oweyabbaire nga akakasa endagaano empyaka yakolere ebisuubizo ebisa ebikira bidi ebizwa omu Mateeka ga Musa obusa.
HEB 8:7 Singa endagaano esooka yabbaire ebulaku ekyokuginenya, tiwankubbairewo okwetaaga eyokubiri.
HEB 8:8 Neye oKibbumba atumula ngʼanenya abantube ati: “OMusengwa alangirira ati, ekiseera kyalituuka, ni nkola endagaano empyaka nʼabantu bʼe Isirairi, era nʼekika kya Yuda.
HEB 8:9 Tiyalibba ngʼendagaano eginakolere nʼabazeiza baabwe, oku lunaku olunabakwaite oku ngalo okubatoola omu kyalo kyʼe Misiri, olwʼokubba tibeekalanguliire omu kukwata endagaano eyo. Zena kagira ndekayo okubawulisisya.”
HEB 8:10 “Era oMusengwa alangirira ati, eenu niiyo endagaano eginalikola nʼaBaisirairi enaku egyo owegyalituuka. Naliteeka aMateeka gange omu biseego byabwe. Era naligawandiika omu myoyo gyabwe. Nalibba Kibbumba waabwe, bona ni babba bantu bange.
HEB 8:11 Tiwalibbaawo ayegesya omwinaye, ooba ayegesya omugandawe ati, ‘Omanye oMusengwa,’ olwʼokubba okuzwera nakimo oku mutomuto okutuuka oku mukulu, bonabona balimmanya ngʼoMusengwa waabwe.
HEB 8:12 Ekyo wekyalibba olwʼokubba nalibasoniya okubbenga kwabwe, nʼebibbibibbi byabwe tinalibyebukirya tete.”
HEB 8:13 OKibbumba owaayeta endagaano eenu ati mpyaka, abba eedi esooka agisuucirye nkaire eweiremu amaani. Era ekintu owekikula ni kiwaamu amaani kibba kyatira nʼokuzwawo.
HEB 9:1 Era endagaano esooka eyʼaMateeka ga Musa yabbaire nʼebiragiro ebyalaganga engeri yʼokusinzamu oKibbumba, era nʼeraga nʼekifo ekitukulye ekyʼomu kifo kyʼokumusinziramu ekyʼoku kyalo.
HEB 9:2 Ekifo ekyo kyabbaire weema eya Kibbumba aBaisirairi egibakomekere ngʼerimu ebisenge bibiri. Omu kisenge kyayo e kyenza, ooba ekisooka, mwabbairemu ekikondo oku bayanika eitaala. Era nga mulimu nʼemenza, nʼemigaati egibawonga eeri oKibbumba. Ekitundu ekyo nga bakyeta Kifo eKitukulye.
HEB 9:3 E nyuma wʼolutimbe olwokubiri, olwabbaire omunda omu Kifo eKitukulye, niiwo awabbaire ekisenge ekyokubiri ekibeeta eKifo eKitukulye eIno.
HEB 9:4 Mwiyo mwabbairemu ekyoto ekyʼobubbaani, ekibakolere mu zaabbu. Era mwabbairemu esanduuku eyʼendagaano, egibasiigireku ezaabbu oku mba gyonagyona. Omu sanduuku eyo, mwabbairemu ekibya ekyʼezaabbu, omwabbaire obubbongokera bwʼemere egibeeta emaanu. Era mwabbairemu nʼomwigo gwʼAlooni ogwalokere, nʼebipande ebibiri ebyʼamabbaale okubawandiikire ebiragiro eikumi ebya Kibbumba.
HEB 9:5 Oku ngulu kwayo kwabbaireku ebifaananyi byʼabakeruubbi abʼekitiisya. Ebiyaya byabwe nga bikingulya oku ngulu kwʼekisaanikiro kyʼesanduuku oku baswankiranga omusaaye gwʼebyo ebibasadaakire. Ebiyaya ebyo byabiikanga oku kisaanikiro iyo entebe ya Kibbumba onanyere okusaasira. Ebyo byonabyona titwezya kubisonzola atyanu ekimo ku kimo.
HEB 9:6 Ebyo byonabyona nga biwoire okubicaana nakusani bityo, abakabona baingiranga bulijo omu kisenge ekisooka, ni batuukirirya omulimo gwabwe.
HEB 9:7 Neye omu kisenge ekyokubiri, eyaingirangamu yabbaire kabona akira obukulu yenkani, ngʼaingiramu omulundi gumo buli mwanka, era ngʼali nʼokutwalayo omusaaye gwʼesadaaka oguyaawangayo okululwe, nʼoku lwʼebibbibibbi byʼabantu ebibakola omu kutamanya.
HEB 9:8 Mwebyo byonabyona oMwoyo oMutukulye yabbaire alaga ati, enzira etuuka omu Kifo eKitukulye eIno, yabbaire ekaali kumanyikana eeri abantu, ngʼeweema eya Kibbumba eyasookere ekaali eriwo.
HEB 9:9 Ekyo kyabbaire kifaananyi-bufaananyi ekiwa ekyokwega ekyamakulu omu biseera binu ebitulimu. Kiraga kiti, ebirabo nʼesadaaka ebyo ebibaawangayo, tibyezyanga okutukulya okutoolawo okuwulira omusango omu mwoyo gwʼoyo abiwaayo.
HEB 9:10 Byakomanga ku bintu byʼoku ngulu, ebifa ku byokulya nʼoku byokunywa nʼoku bulombolombo obwʼokwetukulya, era ebyabbaire ebyʼokubbaawo paka oku kiseera ekyʼokwirya buli kintu obuyaaka.
HEB 9:11 Neye oKurisito yaizire nga niiye okabona akira obukulu owʼebisa ebyaba okwiza, nʼaingiire omu weema eya Kibbumba ekira obukulu nʼokutuukirira, eteri yʼabantu egibakolere. Ekikoba kiti, iyo tiya ku kyalo kunu neye yʼomwigulu.
HEB 9:12 Iye tiyaingiireyo na musaaye gwa mbuli ooba gwa nyana wa nte. Wazira yaingiireyo na musaayegwe ogunanyerenyeere, nʼaingirira nakimo omu Kifo eKitukulye eIno omulundi gumo lumala, ngʼamalire okutusunira okutununula okutawaawo.
HEB 9:13 Atyanu, omusaaye gwʼembuli nʼogwʼente enumi, nʼeikoke lya mpaki egiboocerye, ebibamwaga kwabo abatatukula, bibatukulya, omu Mateeka ga Musa, ni babba batukula ku ngulu mu mubiri neye timu myoyo.
HEB 9:14 Neye oKurisito abulaku ekyokumunenya, yeewaireyo nʼafa ngʼesadaaka eeri oKibbumba omu maani ga Mwoyo atawaawo. Aale atyanu omusaayegwe tigwalikirawo ino okunaabya emyoyo gyaiswe nga gutoolawo okuwulira omusango olwʼebikole ebibbibibbi, ni tuweererya oKibbumba onanyere obwomi?
HEB 9:15 Nʼolwekyo oKurisito niiye omutabagania omu ndagaano empyaka, olwʼokubba abo oKibbumba abeyalondere nʼabasuubiza ebintu ebisa ebitawaawo, abayezyesya okubisuna. Ekyo kyezyeka, olwʼokubba yafiire nʼanunula abantu omu bibbibibbi byabwe ebibakolere nga bakaali bali ansi wʼeifuge lyʼendagaano esooka.
HEB 9:16 Ngʼekyokuboneraku, omuntu owaakola ekiraamo kikakata ngʼeyakikolere amalire kufa.
HEB 9:17 Ekiraamo tikikola ngʼeyalaamiirye akaali mwomi, wazira amala kufa, kaisi ni kikola.
HEB 9:18 Nʼendagaano esooka kagira bagikakasire na musaaye.
HEB 9:19 OMusa oweyamalire okulanga eeri abantu ebiragiro bya Kibbumba byonabyona ebiri omu Mateeka, nʼakwata omusaaye gwʼente nʼogwʼembuli, nʼatabulyamu amaizi. Kaisi nʼasiba ebyoya bya ntaama ebitukuliki oku kasaale akebeeta “Yisopu,” nʼaswankira omusaaye ogwo oku kitabo kyʼaMateeka nʼoku bantu bonabona.
HEB 9:20 Yaswankiranga nga waakoba ati, “Gunu niigwo omusaaye ogukakasa endagaano oKibbumba egyabalagiire okutuukirirya.”
HEB 9:21 Era omu ngeri enanyere eyo, oMusa nʼaswankira omusaaye ogwo oku weema eya Kibbumba nʼoku bintu byonabyona ebibakolesya omu kusinza.
HEB 9:22 Era omu Mateeka, kumpi buli kintu bakitukulya na musaaye, era anambula kusuka omusaaye, tiwabbaawo okusoniya omuntu ebibbibibbi.
HEB 9:23 Kale abakabona, kyabbaire kibeetaagisya okutukulya ebifaananyi ebyʼebintu ebiri omwigulu nga bawaayo sadaaka egyo. Neye ebintu ebiri omwigulu ebinanyerenyeere, byetaaga okubitukulya nʼesadaaka ekira egyo obusa.
HEB 9:24 Era oKurisito tiyaingiire omu kifo ekitukulye nga bantu niibo abakikolere, ekifaanana-obufaanani na kidi ekinanyerenyeere. Wazira yaingiire omwigulu awananyerenyeere, era nga gyali nʼatyanu omumaiso ga Kibbumba ngʼatukiikirira.
HEB 9:25 Era oKurisito tiyaingiire omwigulu kwewaayo mirundi mingi, ngʼokabona akira obukulu owaingira buli mwanka omu Kifo eKitukulye okuwaayo omusaaye gwʼebisolo.
HEB 9:26 Singa kyabbaire kityo, awo oKurisito yankubbaire ali nʼokugada emirundi mingi okuzwera nakimo ekyalo kasookeede bakibbumba. Neye iye yabonekere lumo, mu biseera binu ebyʼenkomerero, kaisi atoolewo ekibbikibbi oku lwʼabantu bonabona, nga yeewaayo onyere ngʼesadaaka.
HEB 9:27 Era nga buli muntu oKibbumba oweyamutegekeire okufa lumo, era oluzwanyuma lwʼokufa, ni bamusalira omusango,
HEB 9:28 era nʼoKurisito atyo, bamuwaireyo omulundi gumo ngʼesadaaka okwetiika ebibbibibbi byʼabangi. Yaliiza omulundi ogwokubiri, neye nga taizire kwiramu kwetiika kibbikibbi, wazira okulokola abo abamukuumirira.
HEB 10:1 Amateeka gʼekiyudaaya, kiiriirye-bwiriirye kyʼebintu ebisa ebyabbaire biiza oKibbumba ebiyasuubizire, neye nga tibyabbaire niibyo ebinanyerenyeere. Nʼolwekyo igo tigeezya, nga gabita omu sadaaka egyo, egibairairamu buli mwanka, ni gatukulirya nakimo abo abagiwaayo nga basinza.
HEB 10:2 Singa gabbaire geezya okubatukulirya nakimo, esadaaka gyankubbaire tigikaali gyetaagisya okuwaayo, olwʼokubba abagiwaayo bankubbaire babatukulirya nakimo mulundi gumo lumala, era ngʼatyanu tibawulira musango omu mwoyo olwʼekibbikibbi.
HEB 10:3 Neye esadaaka egyo, olwʼokubba bagiwaayo buli mwanka, kibaleetera kwebukirya bibbibibbi ebibakolere enyuma buli owebawaayo esadaaka,
HEB 10:4 olwʼokubba omusaaye gwʼente enumi nʼogwʼembuli tigwezya okutoolawo ebibbibibbi.
HEB 10:5 OKurisito ngʼaiza omu kyalo, niikyo ekyagirire nʼakoba oKibbumba ati: “Esadaaka nʼebyo ebibawaayo, tiniibyo omwoyogwo ebigwegombere, neye wantegekeire nze omubiri.
HEB 10:6 Nabuli sadaaka egibawaayo nga bagyoca yonayona, nʼegyo egibawaayo olwʼebibbibibbi, tiwabisiimire.
HEB 10:7 Kagira zena nkoba nti, Ngonu ndi aanu. Njizire okukola ebyotaka, Musengwa wange Kibbumba, ngʼeKiwandiike owekintumulaku.”
HEB 10:8 Era okusookesya yakobere ati: “Esadaaka nʼebyo ebibawaayo, nʼebyo ebibawonga nga babyoca byonayona, nʼebyo ebibawaayo olwʼebibbibibbi, tiniibyo omwoyogwo ebigwatakire era tiwabisiimire.” Ekyo yakitumwire, newankubbaire ngʼebyo byonabyona babiwangayo ngʼaMateeka owegalagira.
HEB 10:9 Awo nʼairaku nʼakoba ati, “Ngonu ndi aanu. Njizire okukola ebyotaka.” Nʼolwekyo atoolawo ekika ekisooka ekyʼesadaaka gyʼebisolo, kaisi olwo ateekewo ekyokubiri.
HEB 10:10 Era batusuucirye abantu abatukulye olwʼokubba oYesu Kurisito yakolere ekyo oKibbumba ekyataka, oweyawaireyo omubirigwe ngʼesadaaka omulundi gumo lumala.
HEB 10:11 Buli moiza oku bakabona bʼediini yʼeKiyudaaya, ayemerera buli lunaku, nʼawaayo emirundi mingi esadaaka eginyere egyo, egiteezya kutoolawo ebibbibibbi.
HEB 10:12 Neye oKurisito yeewaireyo ngʼesadaaka lumo lwonkani, neye ngʼemala-bumali okusasulira ebibbibibbi ebiseera byonabyona, kaisi nʼatyama nʼoKibbumba omu kifo kyʼekitiisya eino.
HEB 10:13 Eeyo gyakuumiire paka oKibbumba oweyalimaliramu nakimo abalabebe amaani nʼabasuuca ekintu kyʼokwemaku bigerebye.
HEB 10:14 Olwʼokuwaayo esadaaka eyo emoiza, abo abaatukulya yabasuniire obutuukirirye obwʼebiseera byonabyona.
HEB 10:15 Era nʼoMwoyo oMutukulye, ekyo akikakasa egituli. Asookesya nʼakoba ati:
HEB 10:16 “OMusengwa akoba ati, eenu niiyo endagaano eginalikola nabo, enaku egyo owegyalituuka. Naliteeka amateeka gange omu myoyo gyabwe, era naligawandiika omu biseego byabwe.” Tete nʼakoba ati:
HEB 10:17 “Nʼebibbibibbi byabwe nʼobutengu bwabwe tinalibyebukirya tete.”
HEB 10:18 Era oKibbumba owaamala okusoniya abantu, wabba tiwakaali weetaagisya okuwaayo esadaaka olwʼebibbibibbi.
HEB 10:19 Kale boluganda, atyanu twezya okwingira omu Kifo eKitukulye eIno nga tubula kutya, nga twesiga tuti oYesu yasukire omusaayegwe nʼafa oku lwʼebibbibibbi byaiswe.
HEB 10:20 Kale yatwiguliirewo enzira empyaka, era enjomi omu tubita ni twaba buteereeri omu Kifo eKitukulye eIno ekyʼomwigulu nga mpaawo ekitugaana ngʼolutimbe olwabbaire omu weema. Era enzira eyo niigwo omubirigwe oguyawaireyo.
HEB 10:21 Kale ngʼowetuli nʼokabona akira obukulu atyo, era afuga enyumba ya Kibbumba eri omwigulu,
HEB 10:22 twigerere eeri oKibbumba nʼomwoyo ogubulamu bubbeyi, era ogwizwire okwikirirya. Tukikole nga tuli nʼemyoyo emiteere, nga gibulamu okuwulira omusango, era nʼemibiri gyaiswe nga gibulamu bufuduuki bwʼekibbikibbi nga giri ooti baginaabirye nʼamaizi agatukula.
HEB 10:23 Tukalangukire oku suubi ogutukobera abantu era nga tituyuugayuuga, olwʼokubba oKibbumba eyasuubizire, iye mwesigwa.
HEB 10:24 Tufengeyo ino okunoonia engeri egyʼokukumanganamu omusyo oku nsonga gyʼokutaka nʼokukola ebikole ebisa.
HEB 10:25 Tuleke okugayaaliriranga okwaba omu nkumbaana gyʼabaikirirya omu Kurisito, ngʼabamo owebakola. Neye buli moiza airyengemu omwinaye amaani, eino eino nga nywena owemubona muti oLunaku lwa Musengwa okwira lwatira okutuuka.
HEB 10:26 Singa owetwaba nga tukola ekibbikibbi omukweyendera, aate ngʼamazima gʼobukwenda bwa Kurisito tumalire okugategeera, wabba tiwakaali waliwo sadaaka gendi egibawaayo olwʼebibbibibbi bwaiswe.
HEB 10:27 Ekibba kisigaliire, niikwo okubba omu kutya, nga tukuumiriire kutusalira musango, era nʼobukambwe bwʼomusyo ogwaba okwoca abalabe ba Kibbumba.
HEB 10:28 Omuntu eyajeemeire aMateeka ga Musa, bamwitanga-bwiti anambula kumusaasira, kasita wabbangawo abajulizi babiri ooba basatu abamulumiriza.
HEB 10:29 Nʼolwekyo nʼomuntu atalyanguka oMwana wa Kibbumba, atyo omusaaye ogwʼendaagano ogwamutukwirye, nʼalitwala ngʼogutali mutukulye, era nʼazumirira oMwoyo atulaga ekisa, museega muti tiyalisaanira ekibonerezo ekikirawo obukambwe?
HEB 10:30 Nti tumaite ngʼoKibbumba niiye eyakobere ati: “Okunyaaŋa kwange, ninze nalibasasula.” Era eKiwandiike ekindi kikoba kiti: “OMusengwa yalisalira abantu omusango.”
HEB 10:31 Kyʼentiisya ino oKibbumba onanyere obwomi okukusalira omusango!
HEB 10:32 Mwebukirye ebiseera ebyabitire, ebimwasuniiremu ekitangaala kya Mawuliro aMasa aga Yesu, ni muguminkiriza okubagadya okwʼamaani.
HEB 10:33 Emirundi egimo babazumire era ni babayiigaania, emirundi egindi ni mubbeera abo abebakolere batyo.
HEB 10:34 Mwalumirwanga ino abasibe, era mwaguminkirizanga nʼeisangaalo abantu owebabanyagireku ebyanywe, olwʼokubba mwamaite muti muli nʼebintu ebikirawo obusa ebiri omwigulu ebitawaawo.
HEB 10:35 Kale timumumanga obugumu bwanywe omu bintu bya Kibbumba, olwʼokubba mwalisuna empeera nene.
HEB 10:36 Kyetaagisya muguminkirizenge, kaisi olwo mukolenge ebyo oKibbumba ebyataka, era kaisi abawe ekiyasuubizire.
HEB 10:37 Wasigaire akaseera kampi ino, “Oyo owʼokwiza aize, era ala tiyalirwa.
HEB 10:38 Neye omutuukirirye wange yaabbanga mwomi lwa kwikirirya. Neye singa aira e nyuma, tinalimusaasira.”
HEB 10:39 Neye iswe tituli mwabo abaira e nyuma, ni bajigirika, wazira tuli mu baabo abaikirirya, ni babalokola.
HEB 11:1 Okwikirirya niikwo okubba nʼokwekakasa tuti ebyo ebitusuubira okubbaawo dala byabbaawo, era nʼokubona ebintu ebitaboneka ooti aamo biriwo.
HEB 11:2 Okwikirirya, niikwo okwaleeteire oKibbumba okusiima abantu abʼeira abamuweereryanga.
HEB 11:3 Okwikirirya, niikwo okutwezyesya okutegeera tuti ebintu byonabyona, ebiri angulu nʼansi, babikolere lwʼekiragiro kya Kibbumba, era tuti ebiboneka babikolere kuzwa mu bitaboneka.
HEB 11:4 Okwikirirya, niikwo okwaleeteire Abberi omutaane wʼAdamu okuwaayo eeri oKibbumba esadaaka ensa okukiraku eya mugandawe omukulu oKaini. OKibbumba yasiimire ebirabobye era nʼakakasa ati Abberi atuukiriire. Era olwʼokwikiriryakwe, newankubbaire nga atyanu mufu, neye ebiyakolere bikaali bitumula.
HEB 11:5 Okwikirirya, niikwo okwaleeteire Enoka okumutwala okuzwa oku kyalo kunu, nʼayaba egiri oKibbumba nga tasookere kufa. Era oluzwanyuma, mpaawo eyamuboineku olwʼokubba oKibbumba yamutwaire. Ekyo kyabbaire kityo olwʼokubba oweyabbaire nga bakaali kumutwala, oKibbumba yakakasire ati Enoka amusangaalisirye.
HEB 11:6 Neye mpaawo muntu ayezya okusangaalya oKibbumba anambula kwikirirya, olwʼokubba buli aiza egiri oKibbumba, ali nʼokwikirirya ati oKibbumba aliwo, era ati awa empeera abo abamunoonia nʼeiganyi.
HEB 11:7 ONuwa, oKibbumba oweyamulabwire oku byabbaire bikaali kuboneka, okwikiriryakwe kwamwezyesyerye okugondera oKibbumba, nʼayombeka ogwato gunene okulamya abʼomu kisitokye. Atyo oNuwa yalagire ati abantu abasigairewo, abanandi baikirirya ebiyakobere, omusango gubasinga, era nʼasuna obutuukirirye obubbaawo lwa kwikirirya.
HEB 11:8 Okwikirirya, niikwo okwaleeteire oIbbulaimu okugondera oKibbumba, oweyamwetere azwe e waabwe ayabe omu kyalo oKibbumba ekiyabbaire ayaba okumuwa. Atyo nʼayaba nga tamaiteku egyalungama.
HEB 11:9 Era okwikirirya, niikwo okwamuleeteire okubba omu kyalo ekyo ekibamusuubizire omu ngeri ooti aamo mugeni, ngʼagona mu weema. Era nʼomutaanewe oIsaka nʼomwizukuluwe oYaakobbo, bona oKibbumba abeyasuubizire ekintu ekimo ekinyere ekyo bona bagonanga mu weema.
HEB 11:10 Mwekyo oIbbulaimu yabbaire alaga ati iye anoonia kibuga oKibbumba onyere ekiyagerere era nʼakyombeka, ekiri nʼemisingi emikalanguki.
HEB 11:11 Okwikirirya, niikwo okwezyesyerye oIbbulaimu eyabbaire akairiire awoireyo, okubyala omwana omu Saala eyabbaire omugumba. OIbbulaimu yaikiriirye ati oKibbumba eyabbaire asuubizire okumuwa omwana, iye mwesigwa era yatuukirirya ekibonokye.
HEB 11:12 Nʼolwekyo omuntu oyo omoiza oIbbulaimu, newankubbaire nga yabbaire muntu akairiire eino nga takaali ayezya okubyala, yazwiremu abaizukulu bangi ino ooti nkota, era ooti nsenye egitabalika egiri oku mbale mbale kwʼenyanza.
HEB 11:13 Abantu abo bonabona bafiire nga baikirirya, neye nga bakaali kusuna ebyo oKibbumba ebiyasuubizire, wazira nga babirengerera yala omu myoyo gyabwe, ni babisangaalira. Era babbaire bakakasa bati ibo bageni era basenze oku kyalo kunu.
HEB 11:14 Abantu abatumula batyo, balaga bati waliwo awantu awandi egibasuubira okwajirya obutyami bwabwe.
HEB 11:15 Era singa emyoyo gyabwe gyabbaire gyegomba ino ekyalo ekibazwiremu, bankansunire eibbanga lyʼokweirirayo.
HEB 11:16 Neye atyanu beegomba obutyami obukiriraku nakimo obusa, obwo nga niibwo obwʼomwigulu. OKibbumba kagira ensoni tigimukwata ibo okumweta Kibbumba waabwe, olwʼokubba yabategekeire ekibuga ekyʼokutyamamu.
HEB 11:17 OIbbulaimu, oKibbumba oguyabbaire asuubizire okusuna abaizukulu abangi, owebamugezeserye, okwikiriryakwe kwamwezyesyerye okuwaayo oIsaka omwanawe omoiza yenkani, abbe esadaaka.
HEB 11:18 OKibbumba yabbaire amukobere ati, “OmwIsaka mu walisunira abaizukulu.”
HEB 11:19 OIbbulaimu yeesigire ati oKibbumba ayezya okuzuukiza. NʼoKibbumba niikyo ekyagirire nʼamwirirya oIsaka, eyabbaire nankinga azwire mu bafu.
HEB 11:20 Okwikirirya, niikwo okwezyesyerye oIsaka okusabira abataanebe, oYaakobbo nʼEsawu, enkabi mwebyo ebyabbaire byaba okwiza.
HEB 11:21 OYaakobbo oweyabbaire nga yatira okufa, okwikirirya, niikwo okwamwezyesyerye okusabira abaana bʼomutaanewe oYusufu enkabi moiza moiza, era oluzwanyuma nʼakotama oku mwigogwe, nʼasinza oKibbumba.
HEB 11:22 OYusufu oweyabbaire nga yatira okufa, okwikirirya, niikwo okwamwezyesyerye okutumula ati, ekiseera kyalituuka aBaisirairi ni bazwa omu bugalama e Misiri ni bakanga omu kyalo kyʼe waabwe. Era nʼalagira ati, baliginga amagumbage bamukanja e waabwe.
HEB 11:23 OMusa owebamubyaire, okwikirirya, niikwo okwaleeteire ababyairebe okumubisira emyeri misatu miramba. Baboine nga mwana musa ino, nandi ni batya okujeemera ekiragiro kya Falaawo okabaka wa Misiri, ekyokuwaayo abaana ebiweigera babaite.
HEB 11:24 OMusa oweyakulire, okwikirirya, niikwo okwamwezyesyerye okugaana okumweta omwana wa mwala wa Falaawo.
HEB 11:25 Yasiimire okudambira aamo nʼaBaisirairi, abantu ba Kibbumba, okukiraku okubba omwisangaalo eryʼekibbikibbi eriwaawo amangu.
HEB 11:26 Yaboine ati okumugadya olwa Kurisito ogubasukireku amafuta, kukirira nakimo obusuni bwʼe Misiri, olwʼokubba yamaite empeera egibalimuwa.
HEB 11:27 Okwikirirya, niikwo okwezyesyerye oMusa okuzwa e Misiri, nandi nʼatya obulwa bwa Falaawo obwazwa mwekyo, neye yakalaire-bukalali nʼayaba, ngʼateekere omwoyogwe gwonagwona ku biibyo oKibbumba oNantaboneka ebiyamukobere.
HEB 11:28 Okwikirirya, niikwo okwamwezyesyerye okuteekawo oMukolo ogwʼoKutambukirya, nʼaswankira omusaaye e ngulu oku myango gyʼenjigi, kaisi aBaisirairi balame omalaika oyo ajigirica, oKibbumba oguyatumire okwita abaana ababere omu kyalo kyʼe Misiri.
HEB 11:29 Okwikirirya, niikwo okwezyesyerye aBaisirairi okutambulira omu Nyanza eNtukuliki, ooti aamo batambulira kwitakali. Neye aBamisiri ibo owebagezeryeku, amaizi ni gabamira.
HEB 11:30 Okwikirirya kwʼaBaisirairi, niikwo okwaleeteire ebitempe byʼolukita lwʼekibuga oYeriko, okugwa nga aBaisirairi bamalire enaku musanvu nga bakumba okweruguulirirya ebitempe ebyo.
HEB 11:31 Olwʼokwikirirya, omalaaya oLakabbu yayanirizire aBaisirairi abaizire omu kibuga e Yeriko okukeeta. Kale oluzwanyuma, aBaisirairi owebaizire okuwamba ekyalo ekyo, tibaitire oLakabbu nʼabantube nga baita abantu abajeemu.
HEB 11:32 Kale oku byokuboneraku ebyo, nnyongereryeku niki-so tete? Nʼobwire bwampwaku singa ntumula nʼoku Gidyoni, nʼoku Bbalaki, nʼoku Samusooni, nʼoku Yefusa, nʼoku kabaka oDawudi, nʼoku Samwiri, nʼoku banaabbi.
HEB 11:33 Olwʼokwikirirya, abantu abo balumbire ni bawangula obwakabaka obwʼamawanga agandi, ni bakola ebyobutuukirirye, era ni basuna ebyo oKibbumba ebiyasuubizire. Olwʼokwikirirya kwabwe owebabamumire egiri empologoma gyakaire okubalya,
HEB 11:34 ni babamuma omu omusyo ogwʼamaani neye nandi gubooca, ni balama nʼokubaita nʼempiima. Era olwʼokwikirirya, abo ababbaire abanafu basuukire bamaani. Basuukire bazira omu ntalo, ni babbinga amaje gʼamawanga agandi.
HEB 11:35 Era olwʼokwikirirya waliwo abakali ababbaire bafiisirye abaana baabwe neye abaana abo ni bazuukira. Abantu abandi babawambire ni babagadya bati owebalekawo okwikirirya oKibbumba babateera, neye ni bagaana okulekawo okwikirirya. Basalirewo bati kasinga bafa kaisi ni bazuukira okusuna obwomi obukiraku obusa.
HEB 11:36 Nʼabantu abandi babasekereire ni babakubba emiigo, era abandi ni babasibira omu mabbuusu.
HEB 11:37 Abamo babakubbire mabbaale, nʼabandi babasaliremu nʼemisumeeno, era nʼabandi babaitire nʼempiima. Abandi babakedyakedyanga nga bazwaire ebyanzo ebyʼentaama nʼebyʼembuli, olwʼobudoobi era ngʼabantu babayiigaania, era ni bababitya bundi,
HEB 11:38 ekyalo kinu ekiizwire obubbibubbi nga tikibasaanira ibo abatuukiriire okubbaamu. Era ni balebalebana omu bitera nʼomu nsozi, nga bagona mu mpuku nʼomu biina.
HEB 11:39 Abo bonabona oKibbumba yabasiimire olwʼokwikirirya kwabwe neye kwibo kubulaku eyasunire ebyo ebibasuubizire.
HEB 11:40 OKibbumba yatutegekeire enkola yʼobutuukirirye ekira obusa, ibo kaisi baleke okusuna okubasuuca abatuukiriire iswe nga tubulawo.
HEB 12:1 Kale, tuli nʼabantu bangi ino batyo abalaga nga beesigire oKibbumba, era atyanu nga bali ooti bantu ababba beeruguuliriirye ekisaawe nga batulingiriire iswe abali omu muzenyo. Nʼolwekyo tweyambulye buli kintu ekiri omu bwomi bwaiswe ekitukaisya okuweererya oKibbumba, era nʼekibbikibbi ekitira okwiza ni kitugwisya. Tukole ebintu oKibbumba ebyataka tukole, nʼeiganyi lingi ngʼomwiruki omu koolo owʼembiro owaabba. Era tuweererya oKibbumba nga tuli baguminkiriza,
HEB 12:2 nga tumaliire ebiseego byaiswe byonabyona ku Yesu yenkani. Okwikirirya kwaiswe kwemereirewo ku niiye, okuzwera nakimo oku ntadiika paka ku nkomerero yaakwo. OYesu oyo, olwʼeisangaalo eriyamaite ati yasuna ngʼamalire okufa, yagumiire okufeera oku musalabba, nandi nʼatya okuswala. Atyanu atyaime aamo nʼoKibbumba omu kifo ekyʼekitiisya eino.
HEB 12:3 Mugerageranienge oYesu okwakanisya abantu abakola ebibbibibbi okubamwakanisiryemu, na inywe okumubitamu, kaisi olwo ni mutademba nʼokuwaamu amaani.
HEB 12:4 Omu kulwanisya ekibbikibbi, inywe mukaali kulwana okutuuka oku kusuka omusaaye gwanywe.
HEB 12:5 Muli ooti mwerabiire ebibono oKibbumba ebyatumula ngʼabairyamu amaani ngʼabaanabe? Akoba ati: “Mwana wange, otwalanga ngʼekyomuzeenyo ngʼoMusengwa akugoloire. Era tiwaawangamu amaani owakukobaku,
HEB 12:6 olwʼokubba oMusengwa agolola ogwataka, era abonereza buli moiza ogwatwala ngʼomwanawe.”
HEB 12:7 Mugumirenge okubagolola, olwʼokubba oKibbumba abagolola ngʼabaanabe. Aale mwanaki oiteeye ogwatagolola?
HEB 12:8 Neye oKibbumba owaatabagolola, ngʼabaanabe bonabona owabagolola, mubba baana bʼe nza, neye tibaanabe abʼomunda abananyerenyeere.
HEB 12:9 Nʼekindi, twabbaire nʼabaitewaiswe omu mubiri, abatugololanga, era ni tubawanga ekitiisya olwʼokukola ekyo. Kaisi atyanu titwasingisyewo ino okugondera oItewaiswe omu mwoyo, ni tusigalya obwomi obutawaawo?
HEB 12:10 Abaitewaiswe abo batugololanga okumala ekiseera kimpi kiti olwʼebyo ebibabonanga bati bituuce okukola. Neye iye oKibbumba atunenya lwa kutugasa niiswe, ngʼataka tugabane oku butukulyebwe.
HEB 12:11 OKibbumba owaabba atugolola, omu kiseera ekyo, okutugolola kufaanana ngʼokutaleeta isangaalo, wazira bulumi. Neye oluzwanyuma, abo abeega ekibali kubeegesya okubita omu kubagolola okwo, basuna eidembe linene nʼobutuukirirye omu bwomi bwabwe.
HEB 12:12 Kale, nga muweererya oKibbumba, mwire buyaaka omu bwomi bwanywe obwʼomu mwoyo, era muweemu okutya.
HEB 12:13 Mutambulirenge omu bwomi obwʼokwikirirya oYesu nga timucuukacuuka, era abbaire nʼobunafu obwʼengeri yonayona tiyaagwa-bugwi, neye aire obuyaaka omu bwomi obwʼomwoyo.
HEB 12:14 Mwefudengeku okubba omwidembe nʼabantu bonabona, era mwefudengeku okubba abantu abatukulye, olwʼokubba mpaawo atali omutukulye eyalibona oMusengwa.
HEB 12:15 Mwekuume, kaisi tiwaabbaawo omuntu afiirwa omugabogwe ogwʼekisa kya Kibbumba ekiyatulagire ogwʼokutulokola. Mwekuume, kaisi tiwaabbaawo kibbikibbi ekisetuka mwinywe, ni kibatabulatabula, era ni kyonoona abangi.
HEB 12:16 Era mwekuume, tiwaabbaawo mulendi, ooba alulunkanira ebyʼekyalo ngʼEsawu, olwʼokulya okwa lumo.
HEB 12:17 Mumaite muti oluzwanyuma, oweyatakire okusuna omugabo gwʼenkabi oiteeye oguyabbaire amusabiire, neye tibagimuwaire. Esawu yabbaire abula engeri ya kusansula ekiyabbaire akolere, newankubbaire nga yagezeryeku ino ngʼali mu maliga.
HEB 12:18 Omu kwiza eeri oKibbumba, inywe timwizire awali olusozi oSinaayi olumwezya okukwataku, era olwaka omusyo. Era timwizire, ngʼowekyabbaire oku Baisirairi. Mwizire giri ndikiirya ekwaite zigizigi, na gumpunga,
HEB 12:19 na kwasyamika kwʼekondeere, nʼeigono lyʼebibono, eryaleeteire abaliwuliire okwegairira baleke okweyongera okuliwulira.
HEB 12:20 Tibayezyerye kugumira ekiragiro ekibabawaire, ekikoba kiti, “Nʼowekibba kisolo ni kyeguunya oku Lusozi, bali nʼokukikubba amabbaale kife!”
HEB 12:21 Mazima ebibaboine byabbaire byʼentiisya ino, oMusa nʼatuuka nʼokukoba ati, “Ndi kutya ino era ntukuta!”
HEB 12:22 Neye inywe okubitira omu kwikirirya mwizire ku Lusozi oSayuuni, era mu kibuga kya Kibbumba onanyere obwomi, era mwizire mu Yerusaalemi ekyʼomwigulu, abamalaika enkumi nʼenkumi egibakumbaaniire omwisangaalo.
HEB 12:23 Mwizire mu lukumbaana lwʼabaikirirya olunene olwʼabo, abali nʼomugabo ooti baana ababere, abebawandiikire omwigulu. Mwizire giri Kibbumba omulamuzi wa bonabona, nʼeeri emyoyo gyʼabantu abatuukiriire, oKibbumba abaasuucirye abatukulye.
HEB 12:24 Mwizire giri Yesu oMutabagania omu ndagaano empyaka. Mwizire giri musaaye gwʼokuswankira, ogutumula ebisa okukiraku ogwʼAbberi omwana wʼAdamu.
HEB 12:25 Mwekuume, timwagaana okuteekayo omwoyo okuwulisisya oKibbumba ebyabakoba. ABaisirairi eira bagaine okuwulisisya oMusa oweyabalabwire ngʼali oku kyalo, era oKibbumba tiyalekere okubabonereza. Nʼolwekyo iswe owetugaana okuwulisisya iye onyere atulabula ngʼali omwigulu, mpaawo wetwaliramira okutubonereza.
HEB 12:26 Ku ludi oweyatumuliire oku Lusozi oSinaayi eigonolye lyatengeeterye ekyalo, neye atyanu yasuubizire ati, “Njiza kwiramu okutengeetya ekyalo, era ku lunu tikyalo kyonkani, neye nʼomwigulu.”
HEB 12:27 Okukoba ati, “Njiza kwiramu,” kitegeeza kiti ebibbumbe ebibatengeetya balibitoolawo, olwo ebyo ebiteezya kutengeeta kaisi awo bisigalewo.
HEB 12:28 Kale ngʼowetwaingiire omu bwakabaka obubateezya kutengeetya, twebalyenge oKibbumba, era tumusinzenge ngʼoweyasiimire, nga tumuwa ekitiisya era nga tumutya,
HEB 12:29 olwʼokubba oKibbumba waiswe, iye musyo ogwoca ni gujigirica!
HEB 13:1 Mwongere okutakangananga ngʼaboluganda omu Kurisito.
HEB 13:2 Timwerabiranga okusangaalira abageni, olwʼokubba omu kukola ekyo, eeriyo abasangaaliire abamalaika nga tibakimaite bati niibo.
HEB 13:3 Mwebukiryenge okubbeera abali omu mabbuusu olwʼokubba baikirirya ba Yesu, nga muli ngʼabebasibiire aamo nabo. Era mwebukiryenge abo abebagadya olwʼokubba abaikirirya ba Yesu, olwʼokubba nywena muli oku kyalo kunu, era ekinyere ekyo kyezya okubatuukaku.
HEB 13:4 Obufumbo abantu bonabona babuteekengemu ekitiisya, era babukuumenge nga butukulye, olwʼokubba abalendi, oKibbumba yalibasingisya omusango.
HEB 13:5 Mulekenge okubba abalulunkanira empiiya, era mukitwalenge muti ebintu ebimuli nabyo bimala, olwʼokubba oKibbumba yakobere ati: “Tinalyaba okubazwaku, era tinalibalekawo kadi katyayi kati.”
HEB 13:6 Niikyo ekigira ni tutumula nʼobugumu tuti, “OMusengwa niiye omubbeeri wange, tinaatyenge. Omuntu ayezya kunkola niki?”
HEB 13:7 Museegenge oku beekubbemberi baanywe, abo ababakobeire ekibono kya Kibbumba. Mwetegereze ebyo ebibabitiremu omu bwomi bwabwe, era musengererye okwikirirya kwabwe omu Yesu Kurisito.
HEB 13:8 OYesu Kurisito tacuuka, ngʼoweyabbaire eizo, bwali nʼatyanu, era atyo weyalibba emirembe nʼemirembe.
HEB 13:9 Timwaganyanga ni babagotesyagotesya nʼenjegesya egitali gimo endiibi, egitaabirana nʼamazima ga Kibbumba. Kisa obugumu bwa kwikirirya, omu myoyo gyaiswe, ni bwemerera ku kumanya kisa oKibbumba ekiyatulagire, neye tikubulombolombo bwa byakulya, obutagasa nʼokugasa abo ababusengererya.
HEB 13:10 Abaikirirya ba Yesu tuli nʼekyoto, ibo abaweererya omu nkola enkaire eyʼekiyudaaya ekolera oku Mateeka ga Musa, ekibabulaku obwezye okuliiraku.
HEB 13:11 Okabona akira obukulu atwala omusaaye gwʼebisolo omu Kifo eKitukulye eIno, nʼaguwaayo olwʼebibbibibbi, neye ibyo ebinanyere ni babyocerya nza wʼekigo abantu e kibagonangamu.
HEB 13:12 Era nʼoYesu yagadiire e nza wʼolukita lwʼekibuga, kaisi atukulye obwomi bwʼabantu nʼomusaayegwe.
HEB 13:13 Kale tuzwe omu manzira agandi gonagona agʼokuweererya oKibbumba, twabe eeri oYesu e nza wʼekigo, era twikirirye okubita omu kuswalira eeyo okululwe.
HEB 13:14 Ekyo kityo olwʼokubba oku kyalo kunu tubulaku kibuga kyʼemirembe nʼemirembe, wazira tunoonia kiikyo ekyaba okwiza ekyʼomwigulu.
HEB 13:15 Kale tuwengeyo eeri oKibbumba esadaaka eyʼokumuwuuja, nga tugibitya mu Yesu, nga bulijo tubbutula tuti oKibbumba niiye oMusengwa.
HEB 13:16 Era timwerabiranga okukola ebintu ebisa, nʼokubbeerangana ngʼabaikirirya ba Yesu. Ebyo niibyo esadaaka egisangaalya oKibbumba.
HEB 13:17 Muwulisisyenge abeekubbemberi baanywe, era mubagonderenge, olwʼokubba niibo abalabirira emyoyo gyanywe, ngʼabantu oKibbumba ababuulya ebifa oku myoyo egyo. Mubayezyesye okukikolanga nʼeisangaalo, neye tina mwoyo wa nakolantya, olwʼokubba ekyo mpaawo kyʼekibagasa inywe.
HEB 13:18 Mutusabirenge, olwʼokubba tumaite tuti tituwulira musango omu myoyo gyaiswe era bulijo tutaka okukola kusani mu buli kimo.
HEB 13:19 Era mbegairira okunsabiranga eino, kaisi njezye okwira mangu egimuli.
HEB 13:20 Kale nsaba nti oKibbumba oyo atuwa eidembe, eyazuukizire oMusengwa waiswe oYesu, oMuliisya wʼentaama omukulu, nʼakakasa endagaano eyʼemirembe nʼemirembe, nʼomusaayegwe,
HEB 13:21 abawe nabuli kisa kyonakyona ekimwetaaga okukolanga ebyataka. OKibbumba oyo akolere mwiswe byonabyona ebyasiima, ngʼabitira omu Yesu Kurisito, awomeire okumuwanga ekitiisya emirembe nʼemirembe. Amiina.
HEB 13:22 Boluganda, mbasaba muguminkirize ebimbalaabbiire, olwʼokubba ebbaluwa eenu ngibawandiikiire mu bumpi.
HEB 13:23 Mbakobera nti owoluganda oTemuseewo bamuteereire okuzwa omu mabbuusu. Era oweyaliiza mangu, twaliiza swenaswena okubabona.
HEB 13:24 Munsugirirye abeekubbemberi baanywe bonabona, nʼabatuukirirye bonabona. Aboluganda abazwa omu kyalo kyʼe Itale babasugiirye.
HEB 13:25 OKibbumba abakwatirenge ekisa inywe nywenanywena. Amiina.
JAM 1:1 Nze oYaakobbo omuweererya wa Kibbumba, era nʼowa Musengwa oYesu Kurisito, mbawandiikira inywe aBayudaaya abaikiririrya omu Yesu Kurisito abairukiire omu byalo ebitali bimo.
JAM 1:2 Aboluganda omu Kurisito, owemugwanga omu bikemo ebya buli ngeri, mubbenge nʼeisangaalo,
JAM 1:3 nga mumaite muti okugezesya kwʼokwikirirya kwanywe, kubazweramu okuguminkiriza.
JAM 1:4 Okuguminkiriza owekukakatira nakimo mwinywe, musuuka bantu abatuukiriire nakimo era mpaawo ekimubulwaku.
JAM 1:5 Abba nga mwinywe mulimu adamba amalabuki, asabe oKibbumba agabira nabuli moiza nʼekisa anambula bukenge, yagamuwa.
JAM 1:6 Asabe ngʼali nʼokwikirirya, nga tabuusabuusa naire. Oyo abuusabuusa nga tagumira oku kyaikirirya tumufaananiaku nʼeiyengo lyʼomu nyanza, ompunga eryatwala, nʼaliirya eenu nʼeedi.
JAM 1:7 Omuntu owʼengeri eyo tiyaseega ati aliku nʼekiyalisuna okuzwa e wa Musengwa,
JAM 1:8 olwʼokubba wʼemyoyo mibiri, yonayona egyabba tatyamikica.
JAM 1:9 Owoluganda omudoobi asaaniire okwesiima, olwʼokubba oKibbumba iye amubonera kwidaala lyʼangulu.
JAM 1:10 Nʼomwikirirya omusuni, yena asaaniire yeesiime owebamwicaica olwʼokubba mwikirirya wa Kurisito, olwʼokubba omuntu omusuni owʼoku kyalo kunu azwa kuwaawo ngʼekimuli kyʼokwisubi.
JAM 1:11 Eisana oweryaka ni lyoca nʼeibbugumu lyalyo eringi, likalya eisubi, nʼekimuli kyalyo ni kigwa, nʼobusa bwʼemboneka yaakyo ni buwaawo. Nʼomusuni atyo yalirikira lumo, ngʼali mwebyo ebyayayaanira okukola.
JAM 1:12 Yeesiimire ino omuntu oyo aguminkiriza omu kiseera kyʼokumukema, olwʼokubba oweyalimala okuwangula, balimuwa obwomi oKibbumba obuyasuubizire abamutaka ngʼengule yʼobuwanguli.
JAM 1:13 Omuntu owebamukemanga takobanga ati, “OKibbumba niiye ankema.” Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba takema nʼekibbikibbi, era iye onyere takema muntu yenayena nʼekibbikibbi.
JAM 1:14 Wazira omuntu asuna ekikemo, ngʼokwegomba okubbikubbi kuzwa omu mwoyogwe, ni kumubbeyabbeya.
JAM 1:15 Kaisi okwegomba okwo owekwizulira nakimo, ni kubyala ekibbikibbi. Nʼekibbikibbi ekyo owekikula, ni kibyala okufa.
JAM 1:16 Kale boluganda abatake eino, tibababbeyabbeyanga oku bya kukema.
JAM 1:17 Aate buli kirabo ekisa era ekituukiriire kizwa omwigulu, ni kiika okuzwa egiri oKibbumba eyabbumbire ebyakira angulu omwibbanga, oyo atacuukacuuka ngʼebiiriirye owebikola.
JAM 1:18 Yateesere okululwe, nʼatuwa obwomi obuyaaka obwʼomu mwoyo, ngʼabita mu kutwezyesya kwikirirya kibonokye ekyʼamazima. OKibbumba yakolere ekyo, kaisi iswe tubbe nʼekifo ekisooka omu bibbumbebye.
JAM 1:19 Boluganda abatake eino, mumanye kinu muti: Buli muntu abbenge mwangu okuwulira ekibono kya Kibbumba, neye tiyaabbanga muntu abbubbukira okutumula. Era tiyaabbanga muntu anyiiga mangu;
JAM 1:20 olwʼokubba obusungu bwʼomuntu tibuleetawo bwomi obutuukiriire oKibbumba obwasiima.
JAM 1:21 Mulekewo emize gyonagyona nʼempisa embiibbi ebiizwire omu bantu. Mwikiriryenge nʼobugondi bwonabwona ekibono kya Kibbumba ekibabasigiremu ngʼabayezyesya okukiwulira, era ekyezya okulokola obwomi bwanywe.
JAM 1:22 Ekibono ekyo timwakomanga kukiwulira-buwuliri neye mukikolerengeku, olwʼokubba owemutakola ekyo, okwo kubba kwebbeya-bwebbeyi.
JAM 1:23 Ekyo kityo olwʼokubba awulira-obuwuliri ekibono nʼatakikoleraku, tumufaananiaku nʼomuntu eyeebona omu ndabirwamu.
JAM 1:24 Owaamala okwebona azwawo nʼayaba, neye amangu ago ni yeerabira ngʼowaafaanana.
JAM 1:25 Neye oyo eyekeenenya ekibono kya Kibbumba, ekituukiriire era ekitusuuca abʼeidembe okukola ebyataka, ni yeekalangulira mwikyo, ngʼakola ebikikoba amanteerabira, oyo yasunanga enkabi omu byakola.
JAM 1:26 Buli eyeetwala okubba omunadiini neye nʼatafuga olulumirwe, oyo abba yeebbeya-bwebbeyi, era ediiniye ebba mpaawo kyemugasa.
JAM 1:27 Ediini entuuce era ebulaku kyokuginenya omumaiso ga Kibbumba oItewaiswe, niiyo eenu: Okulabiriranga abafuubbi nʼabanamwandu omu budoobi bwabwe, nʼokwekuumanga ebyʼekyalo okutatwonoona.
JAM 2:1 Aboluganda, inywe abaikirirya oMusengwa waiswe oYesu Kurisito owʼekitiisya, timwamomolanga abantu.
JAM 2:2 Singa omuntu oyo azwaire ebizwalo ebisa nʼempeta eyʼezaabbu aingira omwikumbaaniro lyanywe, nʼomudoobi oyo azwaire ebitimbo yena nʼaingira,
JAM 2:3 owemwanirizaku oyo azwaire ebizwalo ebisa, ni mumukoba muti, “Iwe otyame aanu awasa.” Kaisi omudoobi iye ni mumukoba muti, “Iwe oyemerere-bwemereri,” ooba muti, “Otyame ansi aawo.”
JAM 2:4 Aale awo timubba mumomoire era ni mwesuuca balamuzi abali nʼenseega embiibbi?
JAM 2:5 Muwulire, boluganda abatake eino! Abadoobi omu byʼomu kyalo kinu oKibbumba tiniibo abeyalondere okubba abasuni omu kwikirirya, era nʼokusuna obwakabaka obuyasuubizire abamutaka?
JAM 2:6 Neye inywe mujerega abadoobi, kaisi ni muwa abasuni ekitiisya. Abasuni tiniibo ababamigirirya, ni babakulukuusa okubatwala omu mbuga gyʼabʼamateeka?
JAM 2:7 Tiniibo abazumirira eriina lyʼekitiisya erya Yesu oMusengwa waanywe?
JAM 2:8 Owemutuukirirya eiteeka erikirira nakimo obukulu eriri omu Biwandiike, erikoba liti, “Otakenge omuntu omwinawo, ngʼoweweetaka iwe onyere,” mubba mukolere kintu kisa.
JAM 2:9 Neye owemumomola abantu, mubba mukolere kibbikibbi, era eiteeka libasingisya omusango ogwʼokuvuna aMateeka gonagona.
JAM 2:10 Nabuli akwata amateeka agasigaire, neye nʼavunaku erimo abba nʼomusango gwʼokuvuna aMateeka gonagona.
JAM 2:11 Ekyo kityo olwʼokubba eyakobere ati, “Tiwayendanga,” era niiye eyakobere ati, “Tiwaitanga omuntu.” Kale owootayenda, neye nʼoita omuntu, obba ovunire amateeka.
JAM 2:12 Nʼolwekyo mutumulenge era mukolenge ngʼabantu abebalisalira omusango kusinzirira ku Mateeka gadi agatusuuca abʼeidembe.
JAM 2:13 Ekyo kityo olwʼokubba omuntu atasaasira, balimusalira omusango omumaiso ga Kibbumba nga tibamukwatira kisa naire. Neye era, omu kusala omusango, oKibbumba abba nʼekisa.
JAM 2:14 Boluganda, kigasa niki omuntu okukoba ati ali nʼokwikirirya neye nʼatabba nʼebikole ebyabira oku kwikirirya? Okwikirirya okwo dala kwezya okumulokola?
JAM 2:15 Owewabbaawo owoluganda omusaiza ooba omukali adamba ekyazwala, era atasuna ekyokulya ekimumala buli lunaku,
JAM 2:16 neye omoiza kwinywe nʼamukoba-bukobi ati, “Otuuke mirembe; nkutakirya obwomi obusa, era olye kusani weeyagale,” neye nga tamuwaire ebiyeetaaga, ekyo kimugasa niki?
JAM 2:17 Omu ngeri enanyere eyo nʼokukwikirirya kutyo wekuli; owekubba kwonkani, nga mpaaku bikole ebiraga okwikirirya okwo, kubba kufu.
JAM 2:18 Neye oodi ayezya okukoba ati, “Iwe oli nʼokwikirirya, neye nze ndi na bikole.” Aale kaade ondage engeri omuntu egyayezya okubbaamu nʼokwikirirya anambula ebikole ebikulaga, zena nʼakulaga okwikirirya okwange nga nsinzirira ku bikole ebiraga okwikirirya okwo.
JAM 2:19 Kaisi toikirirya oti oKibbumba ali moiza? Kisa. Neye mbona nʼemizimu gyona gikiikirirya ekyo, era ni gidegeizera olwʼokumutya.
JAM 2:20 Musirusiru iwe ataikirirya ekinkoba, dala otaka okumanya oti okwikirirya okubulaku ebikole mpaawo ekikukugasa?
JAM 2:21 Iwe tomaite ngʼoIbbulaimu, ozeiza waiswe omu kwikirirya, oKibbumba yamusiimire lwʼekikole ekiyakolere, oweyawaireyo omwanawe oIsaka oku kyoto?
JAM 2:22 Tobona ngʼokwikiriryakwe kwayabiraine nʼekikolekye, kaisi okwikiriryakwe ni kutuukirira olwʼekikole?
JAM 2:23 Olwo eKiwandiike ni kituukirira ekikoba kiti, “OIbbulaimu yaikiririirye mwebyo oKibbumba ebiyamusuubizire, nʼolwʼekikole ekyo nʼamubala okubba atuukiriire.”
JAM 2:24 Aale timubona muti omuntu oKibbumba amusiima lwʼebikole ebyakola, neye tirwokwikirirya kwonkani.
JAM 2:25 Era nʼoku Lakabbu omalaaya tiniiye owekyabbaire? OKibbumba tiyamusiimire lwʼebikole ebiyakolere; olwʼokubba yayanirizire abaizire okukeeta omu kyalokye, era nʼababbeera okusodoka ngʼababitya mu nzira gendi?
JAM 2:26 Kale ngʼomubiri ogunambulamu omwigu owegubba mufu, nʼokwikirirya kutyo wekuli; owekutabbaaku ebikole ebyabiraku, kubba kufu.
JAM 3:1 Boluganda, muleke okuweera mu kubba beegesi bʼekibono kya Kibbumba, olwʼokubba mumaite muti iswe abeegesi balitusalira omusango nʼobukambwe okukiraku abandi.
JAM 3:2 Swenaswena emirundi mingi tusobya omu ntumula, neye tuli nʼokwefuda okubona tuti tutumula kusani. Ekyo kityo olwʼokubba omuntu oyo atasobya omu byatumula abba atuukiriire, ngʼayegere okwefuga, era ayezya okufuga omubirigwe gwonagwona.
JAM 3:3 Abantu bateeka ebyoma omu minwa gyʼembalaasi kaisi gibawulire, era ni bagitwala yonayona egibataka.
JAM 3:4 Nʼamaato amanene agatambulira oku maani ga mpunga gona, newankubbaire nga manene, odudumo omutono ati niiye agavuga, ni gaaba yonayona omuvugi egyabba ataka.
JAM 3:5 Nʼolulumi lwona lutyo weruli. Newankubbaire nga katundu katyayi kati akʼomubiri, neye abantu balukolesya okwewaanira omu bintu bingi. Tobona ngʼekibira ekinene owekyezya okuya ni kiwaawo nga kizwa ku kasyo akatyayi kati?
JAM 3:6 Nʼolulumi lwona luli ooti musyo, kitundu ekiizwire obubbibubbi obwʼenkola nʼenkola, ekiri omu mubiri gwaiswe. Olulumi lwezya okubebenya obwomi bwʼomuntu obulambirira, era ni lukuma omusyo ogubebenya ebintu ebyʼomu biseera byʼobwomibwe bwonabwona, kaisi irwo olunyere ni balukumaku omusyo oguzwera nakimo omu geyeena ogutalikira.
JAM 3:7 Ebika ebyʼebisolo nʼebyʼenyonyi, nʼebyʼebintu ebyekuusira ansi, nʼebyʼomu nyanza, bifugika, era abantu bazwire ira nga babifuga.
JAM 3:8 Neye irwo olulumi mpaawo muntu ayezya okulufuga. Olulumi niikyo ekintu ekibbikibbi, ekitafugika, era ekiizwire obutwa obwita owundi obwomi bwa muntu ooti saagwa wa mpiri.
JAM 3:9 Olulumi niirwo olutukolesya okuwuuja oMusengwa oItewaiswe, aate olunyere olwo ni tulukolesya okulaama abantu abebabbumbire omu kifaananyi kya Kibbumba.
JAM 3:10 Omunwa ogunyere ogwo dala gwezya okuzwamu okuwuuja, era tete ni guzwamu nʼokulaama? Boluganda, ekyo tikisaaniire okubba kityo.
JAM 3:11 Ddala onsulo wʼamaizi omoiza, ayezya atya okuleeta amaizi agawooma nʼamaizi amalulu?
JAM 3:12 Aboluganda, omusaale omucungwa gwezya okwamaku emiyembe, ooba omukooge okwamaku amapeera? Kityo nʼamaizi agalimu omuunyu tigeezya okuzwera aamo nʼamasa.
JAM 3:13 Boluganda omu Kurisito, mwinywe mulimu eyewulira ati ali nʼamalabuki? Aale agalagirenge mu mpisagye ensa, mu bikolebye ebisa ebyakola, nʼomu bugondi obuzwa omu malabuki.
JAM 3:14 Neye owemubba nʼenge egyʼakabbikabbi omu myoyo gyanywe, era nga buli moiza nga yeetakirya niiye yenkani ebintu ebisa, timwabbeyesyanga. Era timwewaana muti muli balabuki, mutyo ni mwakanisya amazima ga Kibbumba agalaga engeri omwikirirya egyateekwa okwebityamu.
JAM 3:15 Ekyo kityo olwʼokubba amalabuki agʼengeri eyo tigazwa omwigulu, wazira gazwa ku kyalo; gʼabantu-buntu, era ga Sitaani.
JAM 3:16 Awabba engongi, era nabuli moiza nga yeetakirya niiye yenkani ebisa, niiwo awabba nʼokutabuka era nʼebikole ebibbibibbi ebya buli ngeri.
JAM 3:17 Neye amalabuki agazwa omwigulu, okusookera nakimo, gabba makenene, ganoonia idembe, era galeeta okulumirwa abandi, nʼobuwombeeki, nʼokusaasira abandi. Era, gaizwire ebikole ebisa, tigabbaamu kadi kwekubbira, waire obubbeyi.
JAM 3:18 Abantu abaleetawo eidembe olwʼokwebitya okusani omwidembe, ekineneka ekibaneneka bwomi obutuukiriire.
JAM 4:1 Aboluganda omu Kurisito, mutaka okumanya entalo nʼoyombo ebibba mwinywe egibizwa? Bizwa ku kwegomba okwʼengeri egitali gimo okumubba nakwo, okutaabirana nʼebyo oKibbumba ebyataka. Okwo niikwo okulumba ebiseego byanywe.
JAM 4:2 Mutaka okubba nʼekitiisya era nʼebintu byʼomu kyalo neye nga timubisuna. Ekizwamu ni mutaka okwita abantu abo ababakaisya okubisuna, neye era ni musigala nga timubisunire. Omu ngeri eyo musuna oyombo, era ni mulwana. Ebimutaka timubisuna olwʼokubba timusaba oKibbumba.
JAM 4:3 Waire wona musaba oKibbumba, timubisuna olwʼokubba musaba na bigendererwa ebibbibibbi; musaba byʼokwesangaalya-bwesangaali.
JAM 4:4 Inywe abantu abazwire oku bweyamo bwanywe obwʼokuweereryanga Kibbumba yenkani, timumaite muti okusala omukago nʼekyalo kinu kubba kucaawa Kibbumba? Omuntu yenayena owaasalawo okubba omukaagwa wʼekyalo kinu, asuuka mulabe wa Kibbumba.
JAM 4:5 Amo timumaite muti eKiwandiike tikya bwereere ekikoba kiti: “OMwoyo oKibbumba oguyateekere mwiswe wʼeiyali libitiriri?”
JAM 4:6 Neye era, oKibbumba atuwa enkabi mpitiriri egitwezyesya okuwangula okwegomba okubbikubbi. Ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti: “OKibbumba ayakanisya abʼamalala, wazira akwatira ekisa ibo abo abawombeeki.”
JAM 4:7 Kale mugonderenge oKibbumba. Mulwanisye oSitaani, yena yabairuka.
JAM 4:8 Mwigerere eeri oKibbumba nga muteeka okwesiga kwanywe mu niiye, yena yaigerera egimuli. Mutukulye obwomi bwanywe inywe abakola ebibbibibbi, mutereerye emyoyo gyanywe inywe ababbeyi.
JAM 4:9 Muyungubale, muwuugulye, era mukuukulye olwʼebibbibibbi ebimukolere. Enseko gyanywe gisuuke nduulu, nʼeisangaalo lyanywe lisuuke kwekondamira.
JAM 4:10 Mwenenye omumaiso ga Musengwa, era owemwakola mutyo, iye yabasetula nʼabawa ekitiisya.
JAM 4:11 Boluganda, timwatumulanganangaku obundi. Oyo atumula obubbibubbi oku muntu omwinaye, ooba oyo asalira omwinaye omusango, abba abitiryemu amaiso eiteeka lya Kibbumba eryʼokutakangana. Obityamu amaiso eiteeka lya Kibbumba obba otalire eiteeka nago, era ni weesuuca mulamuzi.
JAM 4:12 Neye, eyateekerewo aMateeka era omulamuzi ali moiza, niiye oKibbumba, oyo ayezya okulokola era nʼokujigirica. Aale iwe asalira omwinawo omusango niiwe onaani?
JAM 4:13 Atyanu inywe abakoba muti, “Olwatyanu ooba eizo twaba omu kibuga kirebe tumaleyo omwanka gumo nga tusuubuula, tusune amagoba,”
JAM 4:14 aate nga timumaite ebyabbaawo eizo. Mumaite kadi obwomi bwanywe ngʼowebuli waire ekyezya okubutuukaku ekiseera kyonakyona? Muli ooti kisu ekibbaawo akaseera katyayi kati ni kiwaawo.
JAM 4:15 Mwankakoberenge muti, “OMusengwa oweyaabba atakire, twabba boomi ni twezya okukola kinu ooba kidi.”
JAM 4:16 Neye inywe mwekudumbalya, era ni mwewaana oku bimwezya okukola. Okwewaanawaana okwʼengeri eyo kwonakwona kubbikubbi.
JAM 4:17 Nʼolwekyo, oyo amaite ekisa ekiyankakolere neye nʼatakikola, abba abbengere musango.
JAM 5:1 Atyanu, kunu kulabula eeri abasuni abataikirirya oYesu. Muwuugulye era mukuukulye olwʼenyinya eyaba okubagwaku oKibbumba ngʼabavunaana.
JAM 5:2 Obusuni bwanywe budambamu amakulu ooti kintu ekivundire. Nʼebizwalo byanywe ebyʼebbeeyi biri ooti biidi ebyʼebituli ebiwuuka ebigiriire.
JAM 5:3 Ebyobusuni byanywe byʼobukukumpanya, era obukukumpanya obwo bwabalumiriza, ni bulya obwomi bwanywe, ngʼomusyo owegwoca ekisaka. Era oku nkomerero oKibbumba nʼabukolesya okubasingisya omusango. Mukumbaanirye obusuni, ni mwerabira muti enkomerero yʼekyalo nʼokubasalira omusango biri kumpi okutuuka.
JAM 5:4 Ala empeera yʼabapakasi abakolere omu misiri gyanywe egimwalyakire ngeyo ebbookooka, era enduulu gyʼabo abakolere gigwire omu matwi ga Musengwa oWabwezye Bwonabwona.
JAM 5:5 Musangaaliire omu byʼoku kyalo nga mwejalabya era ni bibawoomera. Atyanu ngoyo mweyagala amantamanya muti olunaku oKibbumba oluyababonereza lutuukiriire.
JAM 5:6 Mugira omusango ni gusinga oyo atabbaire nagwo, era ni mumwita nga tabalwanisya.
JAM 5:7 Aale inywe boluganda, newankubbaire nga bali kubagadya, muguminkirizenge paka oMusengwa oweyaliirira. Timubonera oku mulimi ngʼowaakola? Akuumirira paka oweyalisuna oikendi asooka nʼoyo omusambya, ngʼaguminkiriza omusirigwe okuneneka ebineneka ebyʼomugaso.
JAM 5:8 Nywena muguminkirizenge, mugume emyoyo, olwʼokubba oMusengwa ali kumpi okwira.
JAM 5:9 Boluganda, timwezulugumiranganiranga, kaisi baleke okubasalira omusango. Ekyo kityo olwʼokubba omulamuzi ali aawo kumpi.
JAM 5:10 Boluganda, mubonere oku banaabbi abatumulanga omu liina lya Musengwa, abagadire, neye ni baguminkiriza.
JAM 5:11 Era abo abaguminkirizire tubeeta bʼenkabi. Mwawuliire ngʼoYobbu, omwikirirya owʼeira, oweyaguminkirizire. Era mumaite oMusengwa ekiyamukoleire oluzwanyuma, olwʼokubba oMusengwa wʼekisa era asaasira.
JAM 5:12 Kaisi tete, boluganda, kinu kikulu ino; timulayiranga, waire nga mujulira eigulu, abba ekiri oku kyalo, ooba ekintu ekindi kyonakyona. Okolanga ekintu, ni bakubuulya, oiramu oti niikyo, ni kimala, amantalayiriraku. Mukobenge muti, “Niikyo,” nga mutegeeza muti niikyo; ooba muti, “Bbe,” nga mutegeeza muti bbe, kaisi awo mulame okubbenga omusango.
JAM 5:13 Mwinywe waliwo alaada? Yeegairire oKibbumba. Waliwo asangaire? Ayembe ebyokuwuuja oKibbumba.
JAM 5:14 Mwinywe waliwo alwaire? Ayete abakaire bʼekanisa bamusabire nga webamusiiga amafuta, omu liina lya Musengwa.
JAM 5:15 Okusaba okwo, okwizwire okwikirirya, kwalamya omulwaire oyo, oMusengwa nʼamwisuuca. Era owaabba nga yakolere ebibbibibbi, balibimusoniya.
JAM 5:16 Kale mubbutuliranganirenge ebibbibibbi byanywe era musabiranganirenge, kaisi olwo mulame. Okusaba okwʼomuntu atuukiriire kwʼamaani era kukola.
JAM 5:17 Nʼonaabbi Eriya yabbaire yena muntu ooti niiswe. Cooka yasabire ino oKibbumba oikendi aleke okutoonya oku kyalo, era nandi nʼatoonya okumala emyanka misatu nʼemyeri mukaaga.
JAM 5:18 Tete nʼasaba, era oKibbumba nʼatoonyesya oikendi, eitakali ni libala ebibala.
JAM 5:19 Boluganda, omoiza kwinywe owaagotanga nʼazwa oku mazima kaisi ogondi nʼamwiryawo,
JAM 5:20 oyo amwiriryewo akimanye ati alamirye omwoyo gwʼoyo akola ebibbibibbi okufa, era agirire oKibbumba nʼasoniya ebibbibibbibye ebingi.
1PE 1:1 Ninze oPeetero omutume wa Yesu Kurisito. Mpandiikira niinywe abalondemu ba Kibbumba, nago abageni oku kyalo kunu era abasalaanikiire omu Ponto, nʼomu Galatiya, nʼomu Kapadookiya, nʼomwAsiya, nʼomu Bbisiiniya.
1PE 1:2 Inywe oKibbumba oItewaiswe abeyalondere okusinzirira oku kusalawokwe iye onyere okuyabbaire nakwo eira. Era mpandiikira niinywe oMwoyowe abeyaabwire kaisi mwezye okugondera oYesu Kurisito, nʼomusaayegwe okubatukulya. OKibbumba abakwatire ino ekisa, era abawe ino eidembe.
1PE 1:3 Kale oKibbumba oIteeye wa Musengwa waiswe oYesu Kurisito bamuwuujenge! Olwʼekisaakye ekinene, atuwaire obubyale obuyaaka omu bwomi obutawaawo, okubita omu kuzuukiza oYesu Kurisito.
1PE 1:4 Atyo era nʼatuwa obusika obutajigirika, ooba obutabebenyeka, ooba obutacucuka, ekikoba kiti, nga babutubisiire omwigulu.
1PE 1:5 Enkabi egyʼamaani egyo gyanywe. Era olwʼokwikirirya kwanywe, amaani ga Kibbumba gabakuuma kusani okubatuuca oku kununula kwʼebintu byonabyona, ikwo okutegeke okweragira nakimo oku lunaku oKibbumba oluyalisaliraku abantu emisango.
1PE 1:6 Ikyo ekyo kibasangaalyenge ino, newankubbaire ngʼamo esaawa eenu mubbaire nʼokubba nʼenima olwʼokubagezesya okwʼengeri gyonagyona okumalaku akaseera.
1PE 1:7 Okubagezya okwo, kwizire kaisi olwo okwikirirya kwanywe kubbe kwʼamazima, era kaisi oomwo muzwemu inywe okusuna okubawuuja, nʼokubagulumalya nʼekitiisya, oYesu Kurisito ngʼabonekere. Ekikoba kiti, okwikirirya kwanywe nago ikwo kwʼebbeeyi eyʼamaani okukiraku eyo eyʼezaabbu iyo ejigirika, waire nga bagisaanucirye nʼomusyo kaisi bagikenena.
1PE 1:8 Waire oYesu Kurisito nago timumubonangaku neye mumutaka; era waire wona timuli kumubonaku omu kiseera kinu, mumwikiririryamu era mwizwire eisangaalo eribitiriri era eritakobeka.
1PE 1:9 Ekyo kityo olwʼokubba muli kusunanga ekigendererwa kyʼokwikirirya kwanywe, nga niikyo obulokole bwʼobwomi bwanywe.
1PE 1:10 Oku byʼobulokole obwo, ibo abanaabbi omu kiseera ekyo abalagwire oku kisa ekyo ekimwabbaire mwaba okusuna, bakinonenkereirye ino nʼokwekeenenya okwʼamaani.
1PE 1:11 Babbaire bali kugezyangaku okuvumbula ebiseera nʼembeera, ibyo oMwoyo wa Kurisito eyababbairemu, ebiyabbaire ali kudoodanga oweyalaguliire oku kugada kwa Kurisito oYesu, nʼokumugulumalya okwabbaire kuli nʼokusenjaaku.
1PE 1:12 Cooka oKibbumba yababiikuliire ati, ebintu ebyo byabbaire tibyakubbaawo mu mulembe gwabwe neye mu gwanywe. Ekyo kyabbairewo owebatumwire oku bintu ebyo abalaabbi bʼaMawuliro aMasa ebibabakobeire omu biseera binu, nga bakolesya oMwoyo oMutukulye oyo ogubatumire okuzwa omwigulu. Era okubbaawo kwʼebintu ebyo nʼabamalaika bona bajunjumiriire okubibonaku.
1PE 1:13 Kale mubbenge nʼebiseego ebitegeke olwʼokubbaaku nʼekimukola. Era mubbenge bantu abeegendereza, nʼokuteeka eisuubi lyanywe lyonalyona ku kisa ekibalibakwatira inywe ngʼoYesu Kurisito abonekere.
1PE 1:14 Inywe ngʼabaana abagondi, timwafaananianga empisa gyanywe nʼokwegomba ebikole ebibbibibbi ebimwabbaire nabyo owemwabbaire nga muli omu butamanya.
1PE 1:15 Neye ngʼoyo eyabeetere obwali oMutukulye, nywena mubbenge batukulye mwebyo ebimukola byonabyona,
1PE 1:16 olwʼokubba bakiwandiikire bati, “Mubbenge batukulye, olwʼokubba nze ndi Mutukulye.”
1PE 1:17 Era ooba ngʼoKibbumba mumweta Itewaanywe iye etiyekubbira ngʼasalira abantu emisango, neye iye ngʼowaasinzirira ku mirimo egibakola, aale mumutyenge nga niiye owemuli aanu oku kyalo ngʼabageni.
1PE 1:18 Ekyo kityo olwʼokubba mukimaite muti, ikwo okubanunula okuzwa omu bwomi obunambulamu obwo, ibwo obumwasunire okuzwa oku bazeiza baanywe, tikwabbaire nʼebintu ebijigirika ooti feeza ooba zaabbu.
1PE 1:19 Neye babanunwire nʼomusaaye ogwʼebbeeyi eino ogwo ogwa Kurisito Yesu, iye aali ooti ntaama omutomuto abulaku ekyokumunenya waire kamogo.
1PE 1:20 Era iye babbaire bamulondere ira nga bakaali nʼokubbumba ekyalo, neye yamanyikanire kulwanywe, omunaku ginu egisembayo.
1PE 1:21 Okubita mwiye nago, inywe mwikiririrya omu Kibbumba, iye oyo eyazuukizire oYesu kaisi oKibbumba nago nʼamugulumalya, era ekyo ni kibazweramu inywe okubba nʼokwikiririrya omu Kibbumba era nʼokumusuubiriramu.
1PE 1:22 Aale atyanu ngʼowemumalire okutukulya obwomi bwanywe olwʼokugondera amazima kaisi mubbe nʼokutaka aboluganda okwʼamazima, kale mutakanganenge ino nʼomwoyo gumo.
1PE 1:23 Ekyo kityo olwʼokubba, okubita omu kibono kya Kibbumba ekyomi era ekyʼemirembe nʼemirembe, mumalire okubba babyale omulundi gwokubiri, nga timuzwa munsigo avunda, neye nga muzwa munsigo oodi iye atavunda.
1PE 1:24 Era ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti: “Abantu bonabona bali ooti isubi, nʼekitiisya kyabwe kiri ooti bimuli byʼomwigona. Eisubi likala era ebimuli bikunkumuka.
1PE 1:25 Neye ekibono kya Musengwa iye oKibbumba kibbeerererawo emirembe nʼemirembe.” Era ekibono ekyo nago ekyʼaMawuliro aMasa niikyo ekyo e nyumaku ekibalaabbire egimuli.
1PE 2:1 Nʼolwekyo timwabbanga abʼeitima! Mulekeraawo obubbeyi era nʼobunanfunsi. Timwakwatiranga abantu engongi ooba okubatumulaku okubbikubbi okwa buli ngeri.
1PE 2:2 Kale ngʼabaana abaibo owebali nʼeireke lyʼamata agababbeera okukula kusani, nywena mutyo mubbenge nʼeireke lyʼamata ga mwoyo ondiko igo agababbeera okukula omu bwomi bwʼomwoyo era kaisi mubbe balokole.
1PE 2:3 Kaisi inywe nago era mwamalire okuvumbula oMusengwa ngʼobwali dala musa.
1PE 2:4 Aale mwize eeri oYesu Kurisito oyo eibbaale eryomi abantu eribagaine, neye iye oKibbumba nʼamulonda era amutwala okubba owʼebbeeyi eino.
1PE 2:5 Era atyanu nywena muli ooti mabbaale amoomi, agebali kukolesyanga omu kwombeka enyumba eyʼomwoyo. Nʼekindi kiri kiti, muli kibbula kyʼabakabona abatukulye, era olwʼobubbeeri bwa Yesu Kurisito inywe muwaayo esadaaka egisangaalya oKibbumba.
1PE 2:6 Era kiri nʼomu Biwandiike kiti: “Aale ngonu nteeka omu Sayuuni, eibbaale erinalonderemu era eryʼebbeeyi, erisiba ensonda yʼomusingi. Era nabuli oyo amwikiririryamu iye tibalimuswaza kadi.”
1PE 2:7 Nʼolwekyo eeri inywe abamwikiririryamu, eibbaale eeryo ikyo kintu kyʼebbeeyi ino. Neye ibo abatamwikiririryamu, eKiwandiike kibba kibatumulaku niibo, ikyo ekiti: “Eibbaale abombeki eribagaine lisuukire niiryo erisiba ensonda yʼomusingi.”
1PE 2:8 Era kiti: “Eibbaale erizweraku abantu ni beesitaala; era eibbaale lyʼolubanda eribeekontolaku ni bagwa.” Beesitaala olwʼokubba bajeemera obukwenda, ekikoba kiti, okwesiitaala okwo oKibbumba onyere niiye eyakubategekeire.
1PE 2:9 Neye inywe muli bantu abalondemu, era muli bakabona ba Kabaka, era muli igwanga eritukulye, era muli bantu ba Kibbumba iye onyere. Kale nʼomu ngeri eyo kaisi olwo mwezye okulangiriranga ebisa byʼoyo iye eyabeetere okuzwa omu ndikiirya yʼobutamanya oKibbumba, okwingira omu kitangaala ekyʼokumanya oKibbumba.
1PE 2:10 Mwabbaireku bantu abanambulamu, neye atyanu muli bantu ba Kibbumba. Mwabbaireku nga tibabakwatiire ekisa, neye atyanu bakibakwatiire.
1PE 2:11 Kale bainange abatake, mbakubiriza nga inywe omuli ooti basenze era abageni oku kyalo, okwewalanga okwegomba okubbikubbi, ikwo nago okulwanisya emyoyo gyanywe.
1PE 2:12 Inywe mwebityenge kusani nʼomu bantu abataikirirya oKibbumba kaisi waire babatumulangaku kubbikubbi, neye era nga babona ebikole byanywe ebisa era baligulumalya oKibbumba oku lunaku oluyalisaliraku emisango.
1PE 2:13 Kale, okulwa Musengwa oYesu, mugonderenge nabuli bʼobwezye abebateeka omu bantu, abba kabaka aali nʼobwezye obukirira nakimo eino,
1PE 2:14 ooba abafugi abandi abebatuma okubonereza abo abakola ebisobyo era nʼokusiima abo abakola ebisa.
1PE 2:15 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba ataka mukole ebikole ebisa okusirica entumula yʼobutamanya eyʼabantu abasirusiru.
1PE 2:16 Mubbenge bantu abali nʼeidembe, neye timwakolesyanga eidembe lyanywe okwebitya okubbikubbi era mwebityenge ngʼabaweererya ba Kibbumba.
1PE 2:17 Era mutyo muwenge abantu bonabona ekitiisya ekya makulu. Mutakenge oluganda olwʼomu kwikirirya, nʼokutya oKibbumba, nʼokuwa omufugi ekitiisya oyo akira obukulu ali ooti kabaka.
1PE 2:18 Kaisi inywe abagalama, muwulirenge abasengwa baanywe, nga mubaweera nakimo ino ekitiisya. Timwakolanga mutyo kubaabo bonkani abasa era abakwatampola, neye nʼabo abakambwe.
1PE 2:19 Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba asiima omuntu singa iye omuntu oyo agumira obulumi obwasuna olwʼokumugadya anambula nsonga, kasita omuntu nago nʼagumira lwakubba nti oKibbumba amubona ngʼagada.
1PE 2:20 Neye aale kikugasa kitya singa bakukubba olwʼokukola ekisobyo kaisi era nʼogumira? Neye aate ikyo kyesiimisya oKibbumba singa ogumira okugada nga lwʼokukola bisa.
1PE 2:21 Ekyo niikyo ekibabeeteire, olwʼokubba oKurisito bamugadirye okulwanywe, era ekyo nʼakibalekera ngʼekyokuboneraku, kaisi nywena mubite omu mbeera eri ooti yeeyo egiyabitiremu.
1PE 2:22 Era nʼeKiwandiike kikoba kiti: “Iye tiyakolereku kibbikibbi, era tibamwajiiryekuumu bubbeyi mu ntumulaye.”
1PE 2:23 Cooka abantu owebamuzumire, iye tiyabazumire. Era owebamugadirye, iye tiyabeeyayiire, wazira yeewaireyo eeri oKibbumba iye oyo alamula emisango nga tasalirirya.
1PE 2:24 OKurisito iye onyere yagadire oku musalabba oku lwʼabantu bonabona kaisi amaani gʼebibbibibbi gabbe nga tigakaali gabafuga era abantu babbeewo nga bakola bikole byʼobutuukirirye. Kale ebiwundu byʼemiigo egibamukubbire niibyo ebyatulamirye.
1PE 2:25 Ekyo kityo olwʼokubba mwabbaire mumamaalikire ooti ntaama egigotere, neye atyanu mwirire eeri oYesu iye alabirira obwomi bwanywe ooti muliisya alabirira entaama.
1PE 3:1 Aale inywe abakali abafumbo, nywena omu ngeri enanyere eyo mugonderenge abaibaanywe. Mukolenge mutyo kaisi olwo, singa omu baibaanywe mubbaamu kwibo abataikiririrya omu kibono kya Kibbumba, bayezye okucuuka lwʼebikole byanywe ebisa neye nga tirwʼokubalaabbira.
1PE 3:2 Abaibaanywe abo bacuuka ni babba baikiririrya owebabona bati mubawa ekitiisya era engeri egimwebityamu nkenene.
1PE 3:3 Nʼolwekyo obusiipoono bwanywe tibwasinziriranga kubya ku ngulu, ekikoba kiti, ngʼomu misono gyʼenziiri, nʼomu kuzwalanga ebyamajolobero ebyʼezaabbu nʼomu bizwalo ebyʼebbeeyi eino.
1PE 3:4 Wazira, buli nʼokusinzirira ku kiikyo ekimuli omu bwomi bwanywe obwʼomwoyo. Ibwo nago nga busiipoono obutacucuka, ibwo budi obwa mu mwoyo ogwʼeiwooyo era omuwombeeki. Era obusiipoono obwo ibwo bwʼebbeeyi yʼamaani ino omumaiso ga Kibbumba.
1PE 3:5 Ekyo kityo olwʼokubba nʼabakali abatukulye omu myoyo abʼeira. Ibo ababbaire nʼokusuubirira omu Kibbumba, eyo niiyo engeri egibeewomyangamu. Ibo babbaire bagondera abaibaabwe.
1PE 3:6 Ekyokuboneraku niikyo ekya Saala iye eyawuliranga oIbbulaimu, era ngʼoSaala amweta musengwawe. Kale inywe abakali abafumbo mubba ooti baala ba Saala singa owemukola ebituuce era nga mpaawo kutya.
1PE 3:7 Kaisi inywe abasaiza, nywena omu ngeri enanyere eyo, nga muli omu bufumbo bwanywe, mubityenge kusani abakali baanywe. Era mubawenge ekitiisya nga mumaite muti ibo bainaanywe badi abanafu kwinywe, era muti bona basika bainaanywe abʼobwomi obutawaawo abantu obubasuna ngʼekirabo olwʼekisa kya Kibbumba. Mukolenge mutyo kaisi tiwaabbangawo ekikaisya esaala gyanywe.
1PE 3:8 Nga mmaliirirya, mbakoba nywenanywena nti mubbenge nʼomwoyo gumo, era buli moiza alumirwenge omwinaye, era mutakanganenge ngʼaboluganda, era mubbenge bʼekisa era abeewombeeka.
1PE 3:9 Era abantu owebababityanga okubbikubbi tete nywena timubasasulangamu nʼokubabitya kubbikubbi, ooba ababazumire, inywe timwabazumanga, wazira mubasabirenge nkabi. Ekyo kityo olwʼokubba ekyo niikyo ekibabeeteire, kaisi olwo musune enkabi oKibbumba egiyabasuubizire.
1PE 3:10 Era nʼeKiwandiike kikoba kiti: “Omuntu yenayena eyegomba okubbaawo oku kyalo era ngʼali omu bwomi obusa, ateekwa okwekuuma okutabba nʼolulumi olutali lusa era nʼokutabba nʼentumula eyʼobubbeyi.
1PE 3:11 Era ateekwa okucuuka okuzwa omu bikole ebibbibibbi, nʼakolanga biidi ebisa; era ateekwa kunoonianga idembe era lyabbe asengereryenge.
1PE 3:12 Ekyo kityo olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba alabirira abatuukirirye era atega amatwige eeri kusaba kwabwe. Neye oMusengwa iye oKibbumba ayakanisya abo ibo abakola ebibbibibbi.”
1PE 3:13 Kale aale naani eyalibakola obubbibubbi singa mubba bantu abayayaanira kukola bisa?
1PE 3:14 Neye waire wona singa mubba muli nʼokugada olwʼokukola ekikole ekisa, mubba bʼenkabi. Inywe timutyanga ebintu abantu ebibatya, era timubbanga waire nʼokweraliikirira.
1PE 3:15 Wazira inywe omu myoyo gyanywe iye oKurisito mumuwenge ekitiisya ngʼoMusengwa waanywe, era bulijo mubbenge beetegeki okwiramu nabuli muntu ababuulya ngʼataka mumusonzolere eisuubi erimulinalyo. Neye mukikolenge na buwombeeki era nga mubawa ekitiisya,
1PE 3:16 nga mwekuuma okubba basa omu nseega yaanywe. Awo kaisi ibo abo ababakolera eitima nga batumula obubbibubbi oku mpisa gyanywe ensa omu Kurisito, bayezye okuswala olwa kalebule waabwe.
1PE 3:17 Ikyo tete kikiraku obusa, singa kubba ikwo kusiima kwa Kibbumba, iye omuntu okugada olwʼokukola ebisa, okukiraku okugada olwʼokukola obubbibubbi.
1PE 3:18 Era kisa okugada olwʼokukola ebisa olwʼokubba oKurisito yena yagadire olwʼebibbibibbi byʼabantu bonabona era ni baita omubirigwe omulundi gumo lumala. Cooka iye nago omutuukirirye yafeerereire abatali batuukirirye olwʼokubaleeta eeri oKibbumba. OYesu oyo nago bamwitire neye oMwoyo oMutukulye nʼamusuuca mwomi omu mubiri.
1PE 3:19 Era omu maani gʼoMwoyo oMutukulye onyere oyo, omwoyo gwa Yesu gwabire era ni gulaabba eeri emiigu egyabbaire omu mabbuusu e Magombe.
1PE 3:20 Emiigu egyo niigyo egyʼabantu badi ababbaire bajeemeire oKibbumba eira oweyabbaire ngʼakaali abaguminkirizire omu kiseera ekyo oNuwa ekiyombekeiremu eryato. Era omu lyato eeryo abantu batono bati, ekikoba kiti, abeera munaana bonkani niibo abalamire okufa amaizi.
1PE 3:21 Era amaizi ago gabbaire geemererawo mu kifo kyʼokubatiza okwo ikwo okubalokola nywena omu naku ginu. Cooka okubatiza nago okwo tikubba kubanaabyaku iko ku mubiri, wazira kitegeeza inywe kusuubiza kubba nʼenseega ensa oku Kibbumba olwʼokuzuukira kwa Yesu Kurisito.
1PE 3:22 Era oYesu nago yaniinire omwigulu, era aliraine oKibbumba oku lubbaalwe olwʼengalo endiiro, era oYesu ngʼafuga abamalaika, nʼebyobwezye era nʼebyʼamaani.
1PE 4:1 Nʼolwekyo, olwʼokubba kiti oKurisito bamugadirye oweyabbaire ngʼali omu mubiri aanu oku kyalo, nywena mubbengemu enseega eyo eyamubbairemu. Ekyo kityo olwʼokubba omuntu yenayena owaabba ngʼali omu mubiri oku kyalo kunu, kaisi ni bamugadya olwa Kurisito, abba takaali yeegomba akukola ekibbikibbi.
1PE 4:2 Kale ekyo kimuzweramu okubba omu bwomibwe obwabba asigairye okubba oku kyalo kunu, nga tasengererya kwegomba okubbikubbi okwʼobuntu-obuntu. Neye ngʼali nʼokusengererya bintu oKibbumba ebyataka.
1PE 4:3 Ekyo kityo olwʼokubba omu biseera ebyabitire, mwamaliire ebiseera mu kukola biibyo abantu abataikirirya oKibbumba ebiberondyamu okukola. Ekikoba nti, ngʼobulendi, okwegomba okubbikubbi, obuteemeere, ebinyumyo, embaga gyʼobuteemeere nʼokusinza ebifaananyi okwʼamaani eino.
1PE 4:4 Atyanu abantu abo nago babona ooti kintu ekibeewunyisya, inywe okubba nga timukaali mubegaitaku omu bikole ebyo nago ebyʼekisamadu, era awo-so kaisi inywe ni babazumira nakimo ino.
1PE 4:5 Neye balibba nʼokwewozyaku omumaiso ga Kibbumba iye oyo omwetegeki okulamula aboomi nʼabafu.
1PE 4:6 Ekyo niikyo ekyazwireku omu kiseera kidi aMawuliro aMasa okugalaabba paka nʼeeri abantu atyanu abafu, kaisi olwo, waire abantu babbaire babasaliire emisango owebabbaire nga boomi oku kyalo kunu, neye igyo emiigu gyabwe gyezye okwaba gibbenge egiri oKibbumba.
1PE 4:7 Cooka enkomerero ya byonabyona eri kumpi. Nʼolwekyo mubbenge beegendereza era nʼomu kwekuumira omu mpisa, kaisi mwezyenge okusaba oKibbumba.
1PE 4:8 Era ekikulu mu byonabyona, mutakanganenge ino, olwʼokubba okutaka kuzweraku okusoniyangana ebibbibibbi bingi.
1PE 4:9 Kale mwanirizanganenge omu bisito byanywe nga mwinulangana nʼokusuzangana anambula kwezuluguma.
1PE 4:10 Buli moiza ali nʼokukolesya ekirabo kyʼomwoyo kyonakyona ekiyasunire, olwʼokugasa abandi. Era mutyo mukolesyenge kusani ebirabo byanywe ebyo nago, ebya buli ngeri oKibbumba ebiyabawaire.
1PE 4:11 Singa owekubba nti kutumula, omuntu atumulenge bibono biidi oKibbumba ebyamuwa okutumula. Era owekubba kiti kubbeera bantu, omuntu ali nʼokuweererya nʼamaani ago oKibbumba agamuwa, kaisi olwo mu byonabyona oKibbumba bamuwuuje omu Yesu Kurisito. Kale era oKibbumba owʼobwezye asunenge ekitiisya emirembe nʼemirembe. Amiina.
1PE 4:12 Era bainange abatake, timwewunyanga olwʼebigezo ebyʼobulumi obunene ebimubitamu, ni mukitwala ooti-so kintu ekyewunyisya niikyo ekiri kubatuukangaku.
1PE 4:13 Neye mujaagaane olwʼokubba muli kugadanga omu ngeri eyo oKurisito egiyagadiremu, kaisi eisangaalo libbuuce okubaita kwolwo oluyaliirira ngʼali omu kitiisyakye.
1PE 4:14 Kale owebabazumanga olwʼeriina lya Kurisito, musuna enkabi, olwʼokubba oMwoyo owʼamaani eino, era owa Kibbumba, abba ku niinywe.
1PE 4:15 Owekubba kugada, tikwabatuukangaku lwakubba muli baiti ooba baibbi ooba olwʼengeri egendi eyʼebikole ebibbibibbi waire kadi olwʼokwekirikiitya omu bintu ebitabakwataku.
1PE 4:16 Wazira, singa owekubba muntu kugada olwʼokubba oMukurisitaayo, tikyamukwatisyanga ensoni, neye awuujenge oKibbumba olwʼokubbaaku eriina eeryo.
1PE 4:17 Ekyo kityo olwʼokubba ekiseera kituukire ekyʼokulamula kwʼemisango nga kutandiikira ku baabo abʼomu nyumba ya Kibbumba. Kale obanga kwaba kutandiikira ku niiswe abamwikirirya, kaisi leero kyalibba kitya kwabo abataikirirya aMawuliro aMasa aga Kibbumba?
1PE 4:18 Era kiri nʼomu Biwandiike kiti: “Ooba ngʼomutuukirirye yalibita mu bugosi okulokoka, kaisi leero kyalibba kitya oku mukaafiiri nʼoyo iye akola ebibbibibbi?”
1PE 4:19 Nʼolwekyo, abo ibo abagada neye ngʼoKibbumba niiye akitakire atyo, bali nʼokwesibira oku Mubbumbi waabwe iye oyo omwesigwa, era nʼokweyongera okukolanga ebisa.
1PE 5:1 Kale inywe abeekubbemberi ba Bakurisitaayo, nze mbakubiriza ngʼomwekubbemberi omunaanywe, era ngʼomujulizi owʼokugada oKurisito okuyabitiremu, era nga zena omoiza kwabo abaligabanaku oku kitiisya ekyalibbaawo ikyo abantu ekibalisuna.
1PE 5:2 Dala nze mbakoba nti, mulabirirenge abaikirirya abo oKibbumba ababakwatisya, nga muli ooti baliisya owebalabirira ebiraalo byabwe ebyʼentaama. Era muweereryenge ngʼabalabirizi, ekikoba kiti, nga tirwakubaazya, neye nga mukutaka kwanywe, omu ngeri eyo iyo oKibbumba egyataka mubbeemu. Era timululunkaniranga mpiiya, wazira mubbenge bantu abayayaanira kuweererya.
1PE 5:3 Era timwazitowereranga ibo abo abemwekubbembera, wazira mubbenge kyakuboneraku omu mpisa gyanywe egibali.
1PE 5:4 Kale olwo oMuliisya omukulu oweyaliboneka, mwalisuna engule eyʼekitiisya eino iyo etecucuka.
1PE 5:5 Nʼomu ngeri enanyereeyo, na inywe abaikirirya abandi abasigaireyo, mugonderenge abeekubbemberi baanywe, era mubbenge bʼeiwooyo eeri buli muntu nʼomwinaye. Ekyo kityo olwʼokubba eKiwandiike kikoba kiti: “OKibbumba ayakanisya abʼamalala, wazira akwatira ekisa ibo abo abawombeeki.”
1PE 5:6 Nʼolwekyo mwewombekenge eeri oKibbumba iye oyo aali nʼamaani agabakuuma, era iye eyalibagulumalya ngʼekiseera kituukire.
1PE 5:7 Kale mumukwatisyenge ebigosi byanywe byonabyona, olwʼokubba iye abalabirira.
1PE 5:8 Kale mwekuumirenge omu mpisa ensa era mubbenge beetegeki. Omulabe waanywe oSitaani, alaaduuka ooti mpologoma aluluma nga waanoonia oguyamalawo.
1PE 5:9 Neye mumulwanisyenge nga muli bacaati omu kwikirirya, olwʼokubba mumaite muti nʼaboluganda baanywe abali omu kyalo kyonakyona, bagada ooti niinywe.
1PE 5:10 Era owemwalimala okugadaku akaseera akatono, oKibbumba iye owʼekisa mu buli ngeri, era iye eyabeetere okugabana oku kitiisyakye ekitawaawo olwa Kurisito oYesu, oKibbumba onyere yaliiryawo obwomi bwanywe obwʼomwoyo omu mbeera ensa. Era yalibawa obugumu nʼobucaati nga timusagasagana omu kwikirirya.
1PE 5:11 Kale oKibbumba iye abbenge nʼobwezye emirembe nʼemirembe. Amiina.
1PE 5:12 Nʼolwekyo oSiruvaano, iye ogummaite nti woluganda omwesigwa, niiye ambeereire omu kuwandiika ebbaluwa enyimpi eti. Era nga mbairyamu amaani era nga nze mpa nʼobujulizi nti, ensonga egimbawandiikiireku niikyo ekisa kya Kibbumba ekinanyerenyeere, kale mukikalangukiremu.
1PE 5:13 Aboluganda abʼomu kibuga kyʼe Bbabbulooni, ibo bona oKibbumba ebiyalondere, babasugiirye era nʼoMaako iye aali ooti mwana wange yena abasugiirye.
1PE 5:14 Era musugiryangane ino omu ngeri eraga eti mutakangana omu ngeri eyoluganda omu Kurisito. Aale oleke inywe nywenanywena abali nʼenkolagana nʼoKurisito mubbenge nʼeidembe.
2PE 1:1 Ninze oSimooni Peetero omuweererya era omutume wa Yesu Kurisito. Mpandiikira niinywe abasunire okwikirirya okwʼebbeeyi eino ooti kuudi iswe okutwasunire olwʼobutuukirirye bwa Kibbumba era oMulokoli waiswe oYesu Kurisito.
2PE 1:2 Aale oKibbumba abakwatire ino ekisa era abaweere nakimo ino eidembe olwainywe okumumanya era nʼokumanya oYesu oMusengwa waiswe.
2PE 1:3 Aale oKibbumba omu bwezyebwe, atuwaire byonabyona ebitwetaaga okubba aboomi nga tumuwa ekitiisya, era iswe olwʼokumumanya, tumaite tuti niiye eyatwetere okugabana oku kitiisyakye nʼoku busaabwe.
2PE 1:4 Era olwʼebyo, yatusuubizire ebintubye ebyʼamaani era ebyʼebbeeyi eino, kaisi olwʼebisuubizo ebyo eneebitya yaanywe eyezye okubbeera nakimo ooti iye. Era muwunuke okwegomba okubbikubbi okwʼoku kyalo kunu ikwo okuzwera ku kwegomba okubbikubbi okwʼobuntu.
2PE 1:5 Kale nʼolwʼensonga enanyere eyo, mugezyeku ino nʼamaani okwongera ebikole ebisa oku kwikirirya kwanywe. Era nʼoku bikole ebisa mwongereku okumanya oKibbumba,
2PE 1:6 era oku kumumanya mwongereku okwekuuma omu mpisa ensa. Oku kwekuuma omu mpisa ensa mwongereku okuguminkiriza. Oku kuguminkiriza mwongereku okuwa oKibbumba ekitiisya.
2PE 1:7 Era oku kuwa oKibbumba ekitiisya mwongereku okutakangana ngʼaboluganda. Oku kutakangana ngʼaboluganda mwongereku okutaka abantu bonabona.
2PE 1:8 Ekyo kityo olwʼokubba, singa inywe ebintu ebyo owemwabbanga nabyo era ni bibba nga byeyongera okukula mwinywe, byalibasuuca bamugaso, era abakola ebisa olwainywe okumanya oMusengwa waiswe oYesu Kurisito.
2PE 1:9 Neye singa omuntu yenayena adamba ebyo, abba ooti muntu abona kumpi ooba omwofu, era abba yeerabiire ngʼebibbibibbibye ebyʼeira oKibbumba yabimusoniyire.
2PE 1:10 Nʼolwekyo boluganda, mwefudengeku ino nʼamaani okubonera nakimo muti, okweta oKibbumba okuyabeetere inywe, nʼokulonda okuyabalondere inywe kutuukirira. Era ekyo kityo olwʼokubba singa owemwakolanga mutyo, mubba timwalireka okwikirirya.
2PE 1:11 Era inywe balibaaniriza nʼeisangaalo eryʼamaani nga mwingira omu bwakabaka obutawaawo, obwa Musengwa waiswe era oMulokoli waiswe oYesu Kurisito.
2PE 1:12 Nʼolwekyo, njaba okubeebukiryanga bulijo ebikwata oku bintu ebyo, waire nga mubimaite, era ngʼamazima ago nago gaingiriire nakimo omu myoyo gyanywe.
2PE 1:13 Era nze nseega nti nga nkaali ndi mwomi, kituuce okubeebukiryanga kwebyo.
2PE 1:14 Ekyo kityo olwʼokubba mmaite nga natira okufa, ngʼoMusengwa waiswe oYesu Kurisito oweyammanyikisirye.
2PE 1:15 Era neefudaku ino nʼamaani, okubakobera ebintu ebyo, kaisi nze owenalibba mmalire okufa, mubbe nga mwezya okubyebukirya.
2PE 1:16 Aale iswe titwatumwire bugero obubayiiya, twabakobeire ku kwira kwa Musengwa waiswe oYesu Kurisito okwʼobwezye, era obukulubwe nʼekitiisyakye twabiboineku nʼamaiso gaiswe.
2PE 1:17 Ekyo kityo olwʼokubba iswe twabbairewo ngʼoKibbumba oItewaiswe amuwa ekitiisya era ngʼamugulumalya, eigono oweryazwire omu kitiisya ekyʼamaani, ni limutumulaku liti, “Onu niiye oMwana wange oguntaka eino, era ogunsiima eino.”
2PE 1:18 Era iswe abananyere twawuliire eigono eryo nga lizwa omwigulu, owetwabbaire nʼoYesu oku lusozi olutukulye.
2PE 1:19 Era iswe tuli nʼobukwenda bwa banaabbi, mwobwo tweyongera okubba bagumu nakimo ino, nʼolwekyo musaaniire okubuteekaku omwoyo. Ekyo kityo olwʼokubba obukwenda obwo buli ooti itaala eryakira omu kifo ekyʼendikiirya, paka obwire owebuca kaisi ekitangaala kya Kurisito ni kyakira omu myoyo gyanywe ooti nkota owʼamakeezi owaaleeta ekitangaala omu kyalo.
2PE 1:20 Kale okusookera nakimo, ntaka mutegeere kinu muti, buli kibono ekyobunaabbi ekibawandiikire, mpaawo ayezya okukisonzola okululwe yenkani.
2PE 1:21 Ekyo kityo olwʼokubba mpaawo naabbi wa Kibbumba eyawaire obunaabbi okululwe ngʼoweyatakire, neye abanaabbi batumulanga biibyo ebyazwanga eeri oKibbumba, era oMwoyo oMutukulye niiye eyabibawanga okubitumula.
2PE 2:1 Neye eira wona wabbangawo abanaabbi abʼobubbeyi omu bantu ba Kibbumba, era nʼomu ngeri enanyere eyo mwinywe mwabbangamu abeegesi abʼobubbeyi. Era abantu abo balireeta mwinywe omu mbiso enjegesya etali ntuuce, eyo ejigirica, era balyegaana oMusengwa eyabanunwire, omu kukola ebyo ibo abanyere balyereetera okujigirika mangu.
2PE 2:2 Era abantu bangi oku baikirirya balisengererya enkola gyʼabantu abo egyʼobulendi, era ni bazumisya enzira eyʼamazima.
2PE 2:3 Kityo ibo olwʼobuluvu bwabwe, balisuna amagoba mwinywe, nga bakolesya obugero ibo abanyere obubayiyire. Era oKibbumba yamalire ira okwetegeka okubasalira omusango okubasinga era abo oKibbumba oyo eyalibajigirica tawongera.
2PE 2:4 Kale, dala oKibbumba yababonereza olwʼokubba nʼabamalaika abakolere ekikole ekibbikibbi tiyabasaasiire, neye yabamumire omu kifo ekyʼokujigirika, era nʼabasibira oku njegere, paka oweyalibasalira omusango.
2PE 2:5 Era nʼekyalo ekyʼeira oKibbumba atyo tiyakisaasiire neye yaleetere amataba oku kyalo ekyo nago ekyʼabantu ababbaire tibamuwa ekitiisya, era oKibbumba yalamiryeku abantu musanvu nʼoNuwa iye eyalaabbanga amawuliro agʼobutuukirirye.
2PE 2:6 Era tete oKibbumba yasaliire abantu bʼomu kibuga kyʼe Sodoma nʼe Gomola omusango, era nʼabajigirica nʼomusyo ni basuuka ikoke, era nʼabasuuca ekyokuboneraku ekibaaba okukola abo abatamuwa ekitiisya.
2PE 2:7 Atyo oKibbumba era Yalamirye oLuuti eyabbaire atuukiriire, era eyabbaire yeeyanikire omwoyo olwʼebikole ebyobulendi ebyʼabantu abo abakolanga ebibbibibbi.
2PE 2:8 Ekyo kityo olwʼokubba omusaiza oyo eyabbaire atuukiriire, oweyabbaire ngʼakaali ali omu bantu abo, buli lunaku yasunanga okunyiiga nʼenima omu mwoyogwe olwʼebikole ebibbibibbi ebyʼabantu abo.
2PE 2:9 Nʼolwekyo oMusengwa iye oKibbumba amaite okutoola abantu omu kugada, abo abamuwa ekitiisya, era iye amaite nʼokweyongera okukuumira abo abakola ebibbibibbi omu kibonerezo paka oku lunaku olwʼokusaliraku omusango.
2PE 2:10 Ikyo ekyo kituuce okukiraku eino eino, eeri abo abaabira oku kwegomba okubbikubbi okwʼemibiri gyabwe era ni batala obwezye bwa Kibbumba. Era abeegesi abʼobubbeyi abo mpaawo ogubatya naire, kadi nsoni tigibakwata nʼokutumula ebyakalebule oku bʼekitiisya.
2PE 2:11 Cooka waire ngʼabamalaika ibo bʼamaani era bʼobwezye okukiraku abeegesi abʼobubbeyi, ibo abamalaika tibavunaana abʼekitiisya ebyakalebule omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba.
2PE 2:12 Neye abeegesi abo batumula ebyakalebule oku bintu ebibatategeera. Abo ibo bali ooti gasolo-busolo agabulamu amalabuki era agaabira ku kwegomba kwʼemibiri gyabwe, igo ago omu butonde bwago agabbaawo nga baaba kugakwata bagaite, era bona balibajigirica ooti gasolo ago.
2PE 2:13 Era olwʼebikole byabwe ebibbibibbi ebibakolere, oKibbumba yalibasasulamu bubbibubbi. Ekyo kityo olwʼokubba ibo bajaagaana omu bikole byabwe ebitali bituuce, era basuna eisangaalo lyabwe mu kulya nʼokunywera nakimo ino omusana perekete anambula kwekuuma omu mpisa ensa. Ibo abo bali ooti matondo nʼamabala ebibaleetera inywe ensoni nʼokuswala buli owebeeyimbya aamo na inywe omu kulya ebigeni omu bakolera ebyobulendi.
2PE 2:14 Era abantu abo bali nʼamaiso amangu amangu, kaisi tibasinya kukola ebikole ebibbibibbi, era ibo bagambirirya abantu abanafu omu kwikirirya okubeegaitaku. Cooka abeegesi abo oKibbumba yalibajigirica olwʼokubba emyoyo gyabwe giizwire buluvu.
2PE 2:15 Kale balekere okukola ebikole ebisa tete ni bamamaalika mu mpisa embiibbi egyo onaabbi Bbalamu omutaane wa Bbeyoli egiyeebitiryemu, iye oyo eyateekere omwoyogwe ku mpeera yʼekikole ekibbikibbi okabaka egiyabbaire ayaba okumuwa.
2PE 2:16 Neye oKibbumba yakoleserye mpunda okumunenya olwʼekikolekye ekibbikibbi ekiyabbaire akolere. Cooka ompunda, igwo ogusolo ogutatumula, leero gwatumwire nʼeigono lya muntu era ni guloberya onaabbi okwebityanga ooti mulalu.
2PE 2:17 Abeegesi bʼobubbeyi abo tibagasa ooti iruba eribulamu amaizi, era bali ooti kisu ompunga ekyafuwa. Nʼolwekyo oKibbumba abategekeire ekifo ekiizwire ogundikiirya ogunene.
2PE 2:18 Ekyo kityo olwʼokubba ibo batumula ebibono ebyʼokwepanka neye nga mpaamu makulu, era bagambirirya abantu abankaikirirya oKurisito ni babaleetera okwabira oku kwegomba kwʼemibiri gyabwe okwo okwʼobulendi.
2PE 2:19 Abantu abo, basuubiza abankaikiriryanga oKurisito eidembe, kaisi nga ibo abananyere, eneebitya yaabwe embiibbi ebafugira nakimo era nʼebasuuca ooti bagalama, olwʼokubba omuntu abba mugalama wʼekyo ekibba kimunyagire ebiseego.
2PE 2:20 Era singa abantu owebabba bawunukire okwegomba okubbikubbi okwʼoku kyalo olwʼokwikirirya oMusengwa waiswe era oMulokoli oYesu Kurisito, kaisi tete ni bakangayo mukwerebalebanirya mu bikole bidi ebibbibibbi, era ni bibanyaga ebiseego, embeera yaabwe eyʼoluzwanyuma, ebba mbiibbi okukiraku eedi eyasookere.
2PE 2:21 Ekyo kityo olwʼokubba abeegesi abo ibo kyandibagasire nandi ni bamanya enzira yʼamazima, okukiraku owebamala okugimanya kaisi ni bagizwamu, era ni bazwa oku Mateeka ga Musa ageyabawaire.
2PE 2:22 Kale ibo ekyabatuukireku kiraga kiti engero igyo ntuuce egikoba giti, “Ombwa acuukira okulya ebisesemobye,” era kiti, “Ombiizi ogubanaabirye, airamu okwekulukuunya omu bitonsi.”
2PE 3:1 Bainange abatake, atyanu eenu niiyo ebbaluwa yange eyokubiri egimbawandiikira. Omu bbaluwa gyonagyona eibiri, ngendereire kubeebukirya inywe okubbanga nʼenseega ebulamu obubbeyi.
2PE 3:2 Nʼolwekyo ntaka mwebukirye ebibono abanaabbi abatukulye ebibatumwire eira, era nʼebiragiro bya Musengwa era oMulokoli, ebiyabawaire okubita omu batume baanywe.
2PE 3:3 Neye ekikulu mu byonabyona, mutegeere kinu muti, omu naku egyʼoluzwanyuma, abantu abajeregi baliiza nʼebibono ebyokubajerega inywe, ibo balikola ekyo nga baabira ku kwegomba kwabwe okubbikubbi.
2PE 3:4 Era balibba nga batumula bati, “Yasuubizire ati yaliira, aale ali yaina?” Era bati, “Kasookeede abeekubbemberi baiswe abasookere bafa, ebintu byonabyona bikaali biri bityo ngʼowebyabbaire okuzwera nakimo ngʼoKibbumba oweyabbumbire ekyalo.”
2PE 3:5 Neye kinu ikyo bakyebityaku-bwebiti ibo okwerabira bati, eira oKibbumba yalagiire-bulagiri eigulu ni lyebbumba, era olwʼekibonokye ekyalo kyeyawiire okuzwa omu maizi, era singa timaizi ekyalo tikyandibbairewo.
2PE 3:6 Era tete nʼamaizi ago, oKibbumba yalagiire amataba ni gaizula ekyalo ekyʼeira era ni kijigirika.
2PE 3:7 Era olwʼekibono ekinyere ekyo, oKibbumba akuumire angulu omwibbanga nʼekyalo ebiriwo atyanu, kaisi olwo oluzwanyuma abyoce nʼomusyo. Era ebyo abikuumire paka oku lunaku olwʼokusaliraku emisango, nʼokujigirica abantu abatamuwa ekitiisya.
2PE 3:8 Neye atyanu bainange abatake timwerabiranga kinu ekikoba kiti; omumaiso ga Musengwa iye oKibbumba olunaku olumo luli ooti myanka 1,000, nʼemyanka 1,000 giri ooti lunaku lumo.
2PE 3:9 Era oMusengwa iye oKibbumba talwawo okutuukirirya ekiyasuubizire ngʼabandi owebaseega, neye abaguminkiriza inywe, olwʼokubba tataka wabbeewo omuntu yenayena ajigirika, neye ataka abantu bonabona beenenye.
2PE 3:10 Neye olunaku oMusengwa oYesu oluyaliiriraku yaliizira omu kiseera ekimutamusuubiriramu ngʼomwibbi owaiza obwire. Oku lunaku olwo ebintu ebiri angulu oku kireri byalijigirika nʼomusyo, nʼangulu waliwaawo nga wairiitira ino, era ekyalo nʼebintu byonabyona ebirimu byaliwaawo.
2PE 3:11 Aale olwʼokubba oKibbumba yalijigirica ebintu ebyo byonabyona omu ngeri eetyo, inywe muwomeire kubba bantu bengeriki? Omu bwomi bwanywe muwomeire kubba bantu abatukulye era abakola oKibbumba ebyasiima.
2PE 3:12 Muli nʼokukola mutyo nga wemukuumiriire olunaku olwo oKibbumba oluyasalirewo oKurisito okwiriraku, era neenu nga wemwefudaku okusairirya lutuuke mangu nga mulusabira. Era oku lunaku olwo niirwo oluyalyoceryaku angulu nʼomusyo, era nʼebibbumbe ebiriyo byalisaanuuka nʼomusyo.
2PE 3:13 Neye iswe tukuumiriire eigulu eriyaaka nʼekyalo ekiyaaka ebyo oKibbumba ebiyasuubizire, ibyo ebyalibba kisito abatuukiriire omu balityama.
2PE 3:14 Kale bainange abatake, nga wemukuumirira ebyo okubbaawo, mwefudeku oMusengwa oYesu abaajirye nga mubulaku eitondo waire ekyokubanenya, kaisi awo mubbe idembe naye.
2PE 3:15 Era mumanye muti oMusengwa waiswe oKibbumba aguminkiriza olwʼokubba ataka abantu beenenye era balokoke. Era kityo ngʼowoluganda omutake oPawulo yena oweyabawandiikiire ngʼakolesya amalabuki ago oKibbumba ageyamuwaire.
2PE 3:16 Yena omu bbaluwagye gyonagyona yagiwandiikire nga gitumula ku nsonga egyo nago. Era ebbaluwagye girimu eBiwandiike ebimo ebigosi byokutegeera, ibyo ebyo abantu abatategeera, nʼabanafu omu kwikirirya ebyebaliibya, ngʼowebakola nʼoku Biwandiike ebindi, aate ngʼekyo kyabazweramu okujigirika.
2PE 3:17 Nʼolwekyo, bainange abatake, atyanu ngʼowemumalire okutegeera ebyo, mwekuume kaisi mwezye okutaliiba olwʼobutali butuuce bwʼabakola ebibbibibbi, olwisi omu ngeri eetyo nywena abanyere mudemba ni muzwa oku mazima ni mutandiika okubuusabuusa.
2PE 3:18 Neye mweyongerenge okubba omu kisa kya Musengwa waiswe era oMulokoli oYesu Kurisito, era mweyongerenge nʼokumumanya. Oleke ekitiisya kiire eeri oKibbumba atyanu nʼemirembe gyonagyona. Amiina.
1JO 1:1 Mbawandiikira ku yooyo ogubeeta oKibono iye onanzwa wʼobwomi. Iye oyo nago eyabbairewo okuzwera nakimo eira omu kubbumba ekyalo. Era oyo iswe banu ogutwawulisisiryeku, era ni tumubonaku nʼamaiso gaiswe, era ni tumwekalikica era nʼokumukwataku ni tumukwataku nʼengalo gyaiswe. Ekikoba kiti oyo, iswe banu ogutulaabba.
1JO 1:2 Era oyo iye nago onsulo wa bwomi oweyaikire oku kyalo kunu, twamuboine era iswe tumwijululaku era gutuli kulaabba egimuli tuti iye niiye agaba obwomi obutawaawo. Cooka iye enyumaku eedi, yeebbeeranga giri Iteeye, neye yairire nʼaiza yeeragisya egituli.
1JO 1:3 Kale tulaabba egimuli ku yoodi ogutwaboineku era ogutwawulisisiryeku, kaisi olwo nywena mwezye okubba nʼenkolagana na iswe nga swena owetuli naiyo nʼoKibbumba iye oItewaiswe aamo naye nago oMwanawe oYesu Kurisito.
1JO 1:4 Era ebyo tubibawandiikira kaisi olwo eisangaalo lyaiswe libbe mu bwizulye.
1JO 1:5 Kale obukwenda owetwawuliire okuzwa egiri oYesu Kurisito, era obutulaabba egimuli niibwo bunu buti: OKibbumba ayaka ooti kitangaala era egyabba tiwabbakuuwo kandikiirya kadi katyayi kati.
1JO 1:6 Nʼolwekyo singa owetukoba tuti tuli nʼenkolagana aamo nʼoKibbumba kaisi tete ni twira kukolanga bikole ebibbibibbi ebiraga endikiirya, awo-so tubba babbeyi, era tubba titukolera ku mazima ga Kibbumba.
1JO 1:7 Neye owetutambulira omu kitangaala ooti kiikyo oKibbumba ekyayaka, mwiswe tubba tulimu nʼenkolagana eyaiswe aamo, era omusaaye gwa Yesu iye oMwanawe, igwo gwaba nga gutunaabyaku nabuli kibbikibbi.
1JO 1:8 Nʼolwekyo, singa owetukoba tuti tubula ekibbikibbi omu myoyo gyaiswe, tubba tubbeyesya, era nga tubulamu nʼamazima.
1JO 1:9 Neye owetubbutula tuti tuli nʼekibbikibbi, iye oKibbumba mwesigwa era iye tiyeekubbira era atusoniya, era nʼatusuuca abakenene okuzwa omu byʼobutali butuukirirye.
1JO 1:10 Era singa owetukoba tuti titukolangaku ekikole ekibbikibbi, tubba tusuucirye oKibbumba mubbeyi, era nga nʼekibonokye kibula omu bwomi bwaiswe.
1JO 2:1 Kale inywe baana bange abatake, binu mbibawandiikiire kaisi olwo mubbe nga timukola ebikole ebibbibibbi. Neye owewabbaawo akola ekikole ekibbikibbi, tuli nʼoyo iye atuwozererya eeri oItewaiswe, ekikoba kiti, iye oYesu Kurisito nago atuukirire.
1JO 2:2 Era okufa kwa Kurisito oyo niigwo omugaito ogwʼokutusoniya ebibbibibbi byaiswe; kaisi nga tibyaiswe byonkani, neye nʼebyʼabantu bonabona oku kyalo.
1JO 2:3 Era owetugondera ebiragiro bya Kibbumba, okwo kututegeereraku nga dala tumumaite.
1JO 2:4 Kale omuntu owaakoba ati, “Nze dala mmaite oKibbumba,” neye tete iye oyo nʼajeemera ebiragirobye, abba mubbeyi, era abba abulamu amazima.
1JO 2:5 Neye singa omuntu yenayena atuukirirya ekibono kya Kibbumba, mazima omuntu oyo abba nʼokutaka okwizulye okuzwa egiri oKibbumba. Era engeri egitumanyiciryaku tuti tuli nʼenkolagana naye niiye eti:
1JO 2:6 Buli akoba ati ali nʼenkolagana nʼoKibbumba, ateekwa okwebitya ooti Kurisito oweyeebityanga.
1JO 2:7 Kale inywe bainange abatake, tindi kubawandiikira ku kiragiro kiyaaka, neye ku kiidi ekimuwuliranga, ikyo nago ekimwawuliire okuzwera nakimo owemwaikiriirye. Ekiragiro ekyʼeira ekyo nago, niibwo obukwenda obumwabire nga muwulira.
1JO 2:8 Wazira era ekiragiro ekimbawandiikiraku kirimu obuyaaka, era amazima gaakyo gabonekera mu bwomi bwa Kurisito nʼomu bwanywe. Ekyo kityo olwʼokubba ebikole ebibbibibbi ebiri ooti byʼomu ndikiirya biri kuwaawo, era ebikole ebisa ebiri ooti kitangaala ekinanyerenyeere atyanu niibyo ebiri kubbangawo.
1JO 2:9 Kale iye oyo akoba ati atambulira omu nkola ya Kibbumba ensa eri ooti kitangaala, kaisi nʼabba ngʼacaawa owoluganda, abba akaali ali mu ndikiirya.
1JO 2:10 Neye iye oyo ataka owoluganda, abba atambulira mu nkola ya Kibbumba ensa eri ooti kitangaala era iye oyo abba abulamu ekyesitaalisya owoluganda.
1JO 2:11 Cooka iye oyo acaawa owoluganda, abba akaali alimu ebikole ebibbibibbi ooti muntu atambulira omu ndikiirya era atamaite egyayaba, olwʼokubba endikiirya ebba emwigaire amaiso.
1JO 2:12 Kale inywe omwankaikirirya era abaana abatake, mbawandiikira olwʼokubba ebibbibibbi byanywe babibasoniyire olwa Yesu.
1JO 2:13 Era mpandiikira inywe omukulire omu kwikirirya, olwʼokubba atyanu dala mumaite oyo eyabbairewo okuzwera nakimo olusooka. Era mpandiikira inywe omuli nʼeiganyi ooti baisuka, olwʼokubba mugaine oMubbimubbi. Era mpandiikira inywe omwankaikirirya era omuli ooti baana abatake, olwʼokubba mwamalire dala okumanya oItewaiswe.
1JO 2:14 Era mpandiikira inywe omukulire omu kwikirirya, olwʼokubba atyanu dala mumaite oyo eyabbairewo okuzwera nakimo olusooka. Era mpandiikira inywe omuli nʼeiganyi ooti baisuka, olwʼokubba muli bʼamaani omu bwomi bwʼomwoyo, nʼekibono kya Kibbumba kibalimu, era muwangwire oMubbimubbi.
1JO 2:15 Nʼolwekyo timubbanga nʼokwegomba enkola embiibbi eyʼoku kyalo kunu, waire ebintu ebitali bisa ebiri omu bantu, olwʼokubba iye oyo ataka ebikole ebibbibibbi ebiri oku kyalo, tabba nʼokutaka oItewaiswe.
1JO 2:16 Ekyo kityo olwʼokubba iyo enkola yʼekyalo ikwo kululunkanira biibyo omubiri ekigwegomba kwereere, nʼokwegomba buli kintu amaiso ekigabona, nʼokwewaana olwʼebintu ebitubba tusunire aamo nʼebitubba tukolere. Cooka ebintu ebyo byonabyona tibizwa giri Itewaiswe, neye bizwa mu kyalo munu.
1JO 2:17 Era ekyalo nago kiwerawo aamo nabuli kintu abantu ekibeegomba. Neye iye oyo akola ekyo oKibbumba ekyasiima, wakubbaawo emirembe nʼemirembe.
1JO 2:18 Kale inywe omuli ooti baana abatake, ekiseera kyʼenkomerero owekiri awo kituukire. Era ngʼowemwawuliire muti omulabe wa Kurisito aiza, cooka nʼatyanu waliwo abalabe ba Kurisito bangi. Kale kwekyo niikwo okutumanyiciryaku tuti ekiseera ekisembayo owekiri awo kituukire.
1JO 2:19 Kaisi abalabe abo nago twakumbaananga nabo, neye tibabbaire bʼenjikirirya ooti yaiswe. Ekyo kityo olwʼokubba singa babbaire bʼenjikirirya eedi eyaiswe, bandibbaire basigala na iswe. Neye kale okutuzwaku kwabwe kwalagire kuti mpaawo kadi moiza kwibo eyabbaire omunaiswe.
1JO 2:20 Neye inywe oKurisito yabawaire oMwoyo oMutukulye, era inywe nywenanywena mumaite amazima.
1JO 2:21 Kale timbawandiikira olwʼokubba kiti timumaite amazima, neye olwʼokubba mugamaite era nʼolwʼokubba nti mpaawo bubbeyi obuzwa omu mazima.
1JO 2:22 Kale olwo omubbeyi niiye aliina? Niiye oyo agaana okwikirirya ati oYesu niiye oKurisito. Era iye oyo niiye omulabe wa Kurisito, ekikoba kiti, taikirirya ati oKibbumba Iteeye wa Yesu.
1JO 2:23 Era mpaawo iye agaana okwikirirya oMwana wa Kibbumba kaisi nʼaikiriryaku oIteeye. Kale iye oyo abbutula ati aikirirya oMwana wa Kibbumba, abba aikirirya nʼoKibbumba oIteeye.
1JO 2:24 Nʼolwekyo inywe muteekwa okubona muti ekyo ikyo ekimwawuliire okuzwera omu kusookesya, kibasigalamu. Kale ikyo ekyo owekibba kityo, inywe nywena mwalisigala nga muli omu nkolagana nʼoMwana nʼoIteeye.
1JO 2:25 Era kinu niikyo oKurisito ekiyatusuubizire, obwo nga niibwo obwomi obutawaawo.
1JO 2:26 Kale ndi kubawandiikira ebintu binu kubalabula ku bantu abo abagezyaku okutaka okubaliibya.
1JO 2:27 Neye inywe, oMwoyo oMutukulye oKurisito oguyabawaire, akaali ali mwinywe, era timwetaagisya muntu yenayena kubeegesya. Ekyo kityo olwʼokubba oMwoyo oyo nago abeegesya byonabyona ibyo ebinanyerenyeere, era tibinambulamu naire. Kale mubbenge mu nkolagana nʼoKurisito, ngʼoMwoyo oyo nago oweyabeegeserye.
1JO 2:28 Aale atyanu, inywe omuli ooti baana abatake, mubbenge omu nkolagana nʼoKurisito. Awo oweyaliboneka omu kwizakwe kaisi olwo twezye okubba bagumu, era nʼokutaswala omumaisoge.
1JO 2:29 Kale, singa owoomanya oti iye atuukirire era obba oli nʼokumanya oti buli akola ebyo ebituuce abba mwana wa Kibbumba.
1JO 3:1 Aale mubone okutaka okwo okwʼamaani oItewaiswe okweyatutakiremu. Era olwʼokutakakwe okwo okwʼamaani atweta baanabe, era kaisi dala niiye owetuli. Ekigira abantu abo abatambulira omu mpisa gyʼekyalo nandi ni batutegeera, olwʼokubba yena tibamutegeire.
1JO 3:2 Kale bainange abatake, atyanu tuli baana ba Kibbumba, waire wona era ngʼekitwalibba kikaali okumanyikana. Cooka tumaite tuti oweyaliboneka, twalifaanana ooti niiye, olwʼokubba twalimubona dala ngʼobwali.
1JO 3:3 Era buli muntu aali nʼeisuubi eeryo omu Kurisito, yeetukulyenge nʼabba mukenene omu bwomi bwʼomwoyo ngʼoKurisito obwali omukenene.
1JO 3:4 Era buli eyeeyongera okukola ekibbikibbi, abba ajeemeire oKibbumba, olwʼokubba ekibbikibbi niibwo obujeemu.
1JO 3:5 Neye mukimaite muti oKurisito yaizire kutoolawo omusango gwʼekibbikibbi, era nga mwiye mpaamu kikole ekibbikibbi.
1JO 3:6 Buli muntu abba omu nkolagana naye, tiyeeyongera kukola kibbikibbi. Era buli eyeeyongera okukola ekibbikibbi, oyo abba tategeerangaku ooba tamanyangaku oKurisito.
1JO 3:7 Kale inywe omuli ooti baana abatake, timuganyanga muntu yenayena okubagotesya. Iye oyo akola ebituukirirye, abba mutuukirirye ooti Kurisito obwali mutuukirirye.
1JO 3:8 Era iye oyo akola ekikole ekibbikibbi, oyo abba wa Sitaani, olwʼokubba okuzwera nakimo eira omu kubbumba ekyalo oSitaani mukoli wʼebikole ebibbibibbi. Nʼolwekyo iye oMwana wa Kibbumba kiyazwireku aize ajigirice ebikole bya Sitaani.
1JO 3:9 Cooka omuntu oyo asuuka omwana wa Kibbumba tiyeeyongeranga-bweyongeri omu bikole ebibbibibbi. Ekyo kityo olwʼokubba ekikula kyʼobwomi bwa Kibbumba kibba kiri omu omuntu oyo, era tayezya kweyongera kukola bikole ebibbibibbi olwʼokubba oKibbumba abba niiye eyamubyaire.
1JO 3:10 Era ekitumanyiciryaku abaana ba Kibbumba nʼaba Sitaani niikyo kinu ekiti: Buli muntu atakola ebyobutuukirirye, waire yooyo atataka owoluganda, iye oyo abba timwana wa Kibbumba.
1JO 3:11 Nʼolwekyo, obukwenda obumwasunire okuzwera nakimo owemwaikiriirye niibwo bunu obuti: Tuteekwa okutakangananga.
1JO 3:12 Era timubbanga ooti Kaini, iye oyo eyabbaire owa Sitaani, era nʼaita omugandawe. Neye ekyo kyazwire kuuki? Yamwitire olwʼokubba ebikole ebibye iye oKaini byabbaire bibbibibbi, kaisi ebya mugandawe nga ibyo bisa.
1JO 3:13 Kale boluganda, timwewunyanga singa abantu bʼoku kyalo ibo owebabacaawanga.
1JO 3:14 Cooka iswe tumaite tuti twazwire omu kufa, ni twingira omu bwomi olwʼokubba tutaka aboluganda. Era iye oyo abula okutaka abba akaali ali mu kufa.
1JO 3:15 Kale nabuli muntu acaawa omwinaye, abba mwiti, kaisi aate nga mumaite muti mpaawo mwiti ali nʼobwomi obutawaawo omunda mwiye.
1JO 3:16 Era ekitutegeereraku okutaka niikyo kinu ekiti: OYesu Kurisito yawaireyo obwomibwe okulwaiswe. Kale swena tuteekwa okuwaayo obwomi bwaiswe oku lwʼaboluganda.
1JO 3:17 Era singa omuntu abba nʼebyobusuni ebyʼoku kyalo kunu kaisi nʼamanya owoluganda ngʼali omu kudamba neye nandi nʼamubbeeraku, omuntu oyo ayezya atya okubba nʼokutaka oKibbumba?
1JO 3:18 Kale inywe omuli ooti baana abatake, tuleke okutumulanga-butumuli kyonkani tuti tuli nʼokutaka, neye tukolenge nʼebikole ebiraga biti mazima tuli nakwo.
1JO 3:19 Awo olwo omu ngeri eyo, niikwo oku twategeereraku tuti tuli nʼamazima ga Kibbumba, era nʼokugumya emyoyo gyaiswe omumaisoge,
1JO 3:20 singa owegibba gitulumiriza. Ekyo kityo olwʼokubba oKibbumba iye akiraku ino emyoyo gyaiswe okumanya, era iye amaite nabuli kintu.
1JO 3:21 Kale bainange abatake, singa emyoyo gyaiswe owegibba giti tigitulumiriza, tubba bagumu omu kusaba oKibbumba,
1JO 3:22 era ni tusuna nabuli kitumusaba, olwʼokubba tukwata ebiragirobye, era ni tukola ebyasiima.
1JO 3:23 Era ekiragirokye niikyo kinu ekiti: Okwikiririrya omu liina lyʼoMwanawe oYesu Kurisito, era nʼokutakangananga ngʼoKurisito oweyatulagiire.
1JO 3:24 Kale bonabona abakwata ebiragiro bya Kibbumba babba nʼenkolagana naye era yena abba kintu kimo nabo. Era ekitutegeereraku tuti ali omu myoyo gyaiswe niikyo kinu ekiti: Tukimanyicirya ku Mwoyowe oguyatuwaire.
1JO 4:1 Kale bainange abatake, timwikiriryanga nabuli mwoyo, neye mugezyenge emyoyo kaisi mwezye okubona obanga gizwa giri Kibbumba, olwʼokubba abanaabbi bangi abʼobubbeyi basalaanikiire omu kyalo.
1JO 4:2 Era engeri egyotegeereraku oMwoyo wa Kibbumba niiye eenu eti: Nabuli muntu abbutula ati oYesu Kurisito yaizire ngʼomuntu, oyo abba aliku oMwoyo wa Kibbumba.
1JO 4:3 Neye buli muntu agaana okubbutula ekyo oku Yesu Kurisito, abba aliku mwoyo ogutazwa giri Kibbumba. Era ogwo nago niigwo omwoyo gwʼomulabe wa Kurisito. Cooka mwawuliire muti gwiza, era nʼolwatyanu guli omu kyalo.
1JO 4:4 Kale inywe abali ooti baana abatake, muli bantu ba Kibbumba era mumalire okuwangula abanaabbi bʼobubbeyi nago olwʼokubba oKibbumba oyo iye aali mwinywe akiraku ino oSitaani iye aali omu bantu abataka ebyʼekyalo.
1JO 4:5 Ibo abanaabbi abo nago tibaikirirya oKibbumba era batumula byʼekyalo, era kagira ebibeegesya, ibo abantu abataikirirya babawulisisya.
1JO 4:6 Cooka iswe tuli bantu ba Kibbumba era iye oyo aali nʼenkolagana nʼoKibbumba, awulisisya ebitwegesya. Neye iye oyo atali wa Kibbumba, tabiwulisisya. Era eyo niiyo engeri egitutegeereraku oMwoyo owʼamazima nʼomwoyo owʼobubbeyi.
1JO 4:7 Kale bainange abatake, aale tutakanganenge olwʼokubba okutaka kuzwa giri Kibbumba. Era buli muntu ataka omwinaye, abba mwana wa Kibbumba, era ali nʼenkolagana nʼoKibbumba.
1JO 4:8 Cooka iye oyo atataka omwinaye, abba abula enkolagana nʼoKibbumba olwʼokubba enkola ya Kibbumba iyo kutaka.
1JO 4:9 Era engeri oKibbumba egiyalagiremu ngʼowatutaka niiyo eenu eti: Yatumire omu kyalo oMwanawe era oMwanamoiza, kaisi tubbe nʼobwomi obutawaawo olwʼoMwana nago.
1JO 4:10 Era okutaka tikitegeeza nti iswe niiswe otwatakire oKibbumba, wazira iye niiye eyatutakire, era nʼatuma oMwanawe okubba omugaito ogwʼokuwaayo olwʼebibbibibbi byaiswe.
1JO 4:11 Kale bainange abatake, ngʼoKibbumba oweyatutakire atyo, na iswe swena tuteekwa okutakangananga.
1JO 4:12 Cooka mpaawo abonangaku oKibbumba; neye owetutakangana, oKibbumba abba kintu kimo na iswe, era okutakakwe mwiswe kubba kwizulye.
1JO 4:13 Kale tumaite tuti tuli nʼenkolagana nʼoKibbumba, era nga yena obwali ekintu ekimo na iswe olwʼokubba yatuwaire oMwoyowe.
1JO 4:14 Era iswe twaboine era tukobera abandi tuti oItewaiswe yatumire oMwanawe okulokola abantu oku kyalo.
1JO 4:15 Nʼolwekyo singa omuntu yenayena abbutula ati oYesu niiye oMwana wa Kibbumba, asuna enkolagana nʼoKibbumba era oKibbumba yena abba kintu kimo nʼomuntu oyo.
1JO 4:16 Kale era iswe tumaite era twesigire kutaka oKibbumba okwatutakamu. Cooka oKibbumba ikwo kutaka, era oyo iye ataka oKibbumba nʼaboluganda abba nʼenkolagana nʼoKibbumba, nʼoKibbumba yena abba kintu kimo nʼomuntu oyo.
1JO 4:17 Mwekyo okutaka kubba kwizulye mwiswe, kaisi tubbe bagumu oku lunaku olwʼokusaliraku omusango olwʼokubba obwomi bwaiswe buli ooti bwa Kurisito ngʼoweyeebityanga oku kyalo kunu.
1JO 4:18 Kale oKibbumba ogwataka tabba nʼokutya. Era okutaka okutuuce kumalawo okutya olwʼokubba omuntu ali nʼokutya lwa kusuubira kibonerezo, era oyo iye aatya abba okutaka kwa Kibbumba tikwizulye omu mwoyogwe.
1JO 4:19 Kale iswe tutaka oKibbumba olwʼokubba oKibbumba niiye eyasookere okututaka.
1JO 4:20 Era singa omuntu owaakoba ati, “Ntaka oKibbumba,” neenu ngʼacaawa owoluganda, abba mubbeyi. Ekyo kityo olwʼokubba iye oyo atataka omuntu ogwayezya okubonaku, abba tayezya okutaka oKibbumba iye ogwatabonangaku.
1JO 4:21 Era oKibbumba yatuwaire ekiragiro kinu ekiti: Nabuli iye oyo ataka oKibbumba, ateekwa era nʼokutaka owoluganda.
1JO 5:1 Kale nabuli aikirirya ati oYesu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta, iye oyo abba mwana wa Kibbumba, era nabuli ataka omubyaire, ataka nʼomwana wʼomubyaire oyo.
1JO 5:2 Era engeri egitumanyamu tuti tutaka abaana ba Kibbumba niiyo eenu eti: Mukutakanga Kibbumba era nʼokukwatanga ebiragirobye.
1JO 5:3 Mazima okutaka oKibbumba niikwo kunu okuti: Okuwulira ebiragirobye. Kaisi era nʼebiragirobye nago tibikalanguki ino,
1JO 5:4 olwʼokubba nabuli mwana wa Kibbumba, awangula enkola embiibbi eyʼoku kyalo kunu. Era ekigira ni tuwangula enkola embiibbi eyʼoku kyalo kunu, niikyo olwʼokubba nti twikiririrya omu Kurisito.
1JO 5:5 Kale naani oyo iye ayezya okuwangula enkola embiibbi eyʼoku kyalo kunu? Niiye oyo yenkani aikirirya ati oYesu niiye oMwana wa Kibbumba.
1JO 5:6 OYesu Kurisito niiye oyo eyaizire oku kyalo kunu mu kubita mu Yokaana kumubatiza mu maizi nʼomu kufa ngʼasuka omusaayegwe. Tikumubatiza mu maizi kyonkani, wazira bamubatizire omu maizi era nʼafa ngʼasuka omusaaye. Era iye oMwoyo oMutukulye niiye akakasa ati kinu kya mazima, olwʼokubba oMwoyo oMutukulye atumula mazima.
1JO 5:7 Ekyo kityo olwʼokubba waliwo obujulizi obwʼemirundi misatu obuti:
1JO 5:8 OMwoyo oMutukulye, nʼokumubatiza omu maizi, nʼokufa ngʼasuka omusaaye, era ebintu ebyo byonabyona ebisatu bikakasa kimo ekyo.
1JO 5:9 Cooka twikirirya abantu ebyo ebibakakasa, neye ebyo ibyo oKibbumba ebyakakasa bibba bikiraku obwesigwa olwʼokubba oKibbumba abba niiye akakasire ebikwata oku Mwanawe.
1JO 5:10 Kale nabuli aikiririrya omu Mwana wa Kibbumba, abba ali nʼobukakafu obwo omu mwoyogwe. Era iye oyo ataikirirya oKibbumba ebyakoba abba asuucirye oKibbumba okubba omubbeyi olwʼokubba abba taikirirya ebyo oKibbumba ebyakakasa oku Mwanawe.
1JO 5:11 OKibbumba akakasa ati yatuwaire obwomi obutawaawo, era obwomi obwo tubusuna kubita mu Mwanawe.
1JO 5:12 Kale iye oyo aali nʼenkolagana nʼoMwana wa Kibbumba, ali nʼobwomi; era iye oyo abula enkolagana nʼoMwana wa Kibbumba, abula obwomi.
1JO 5:13 Kale mbawandiikira oku bintu binu, inywe abaikiririrya omu liina lyʼoMwana wa Kibbumba kaisi mwezye okumanya muti muli nʼobwomi obutawaawo.
1JO 5:14 Era obugumu obutuli nabwo nga tusaba oKibbumba niibwo bunu obuti: Singa owetumusaba ekintu kyonakyona ekiri omu kusiimakwe, atuwulira.
1JO 5:15 Era owetutegeera tuti owetumusaba atuwulira, awo tubba tumaite tuti atuwa ebitumusaba.
1JO 5:16 Singa omuntu yenayena owaabona owoluganda ngʼakola ekikole ekibbikibbi ekitazweremu woluganda oyo kufa, amusabirenge era oKibbumba yaliwa owoluganda oyo obwomi. Ndi kutumula ku baabo abakola ekikole ekibbikibbi ekitabazweramu ibo kufa. Neye waliwo ekibbikibbi ekizweramu muntu kufa. Ekyo tiniikyo ekintumulaku owenkoba nti oli nʼokusaba lwa kiikyo.
1JO 5:17 Cooka ekikole kyonakyona ekitali kisa, kikole kibbikibbi, neye era waliwo ekikole ekibbikibbi ekitazweramu muntu kufa.
1JO 5:18 Era tumaite tuti omuntu yenayena iye abba asuukire omwana wa Kibbumba tasigala ngʼakola ebikole ebibbibibbi olwʼokubba oYesu oMwana wa Kibbumba amukuuma nʼakusa, era oSitaani nʼatamukola akabbikabbi.
1JO 5:19 Tumaite tuti tuli baana ba Kibbumba, era tuti ibo abakola ebibbibibbi oku kyalo bonabona bali mu bwezye bwa Sitaani.
1JO 5:20 Era tumaite tuti oYesu oMwana wa Kibbumba yaizire era nʼatutegeeresya, kaisi twezye okumanya oKibbumba iye oyo owʼamazima. Era tuli nʼenkolagana nʼoyo iye owʼamazima, tete ni tubba nʼenkolagana nʼoMwanawe oYesu Kurisito yena. Iye oyo nago niiye ogututegeereraku oKibbumba owʼamazima, era niiye agaba obwomi obutawaawo.
1JO 5:21 Kale inywe omuli ooti baana abatake, mwewalenge okusinza ebifaananyi.
2JO 1:1 Ninze omwekubbemberi, mpandiikira niiwe omukali oKibbumba oguyalonderemu era nʼabaanabo, inywe abentaka nʼomwoyo gumo. Kaisi nago tininze zenkani mbataka, neye nʼabo bonabona abamaite amazima bona babataka
2JO 1:2 olwʼokubba amazima gabba mu niiswe, era twabbanga nago emirembe nʼemirembe.
2JO 1:3 Aale oKibbumba oItewaiswe nʼoYesu Kurisito oMwanawe oyo, batukwatirenge ekisa, era batusaasirenge, era batuwenge eidembe, ibyo ebyo byonabyona nga tubisuna mu mazima ga Kibbumba era nʼomu kutakangana.
2JO 1:4 Cooka nasangaire ino owenamanyicirye nti abamo kwinywe mutambulira omu mazima, ngʼoitewaabwe oweyatulagiire.
2JO 1:5 Era kale mbasaba, inywe ekibbula kyabaikirirya nti aale oleke swenaswena tutakanganenge. Ikyo ekyo tikiragiro kiyaaka ekimbawandiikiraku. Cooka ikyo niikyo ekiragiro nago nenca ekitubbaire tumaite okuzwera nakimo owetwaikiriirye.
2JO 1:6 Ikwo okutaka okwo okuntumulaku kutegeeza kuti; tuteekwa okubba mukugonderanga biragiro bya Kibbumba. Ikyo ekiragiro nago ekyo, ngʼowemwakiwuliire okuzwera nakimo owemwaikiriirye, niikyo ekiti, muteekwa nywenanywena okutakangana.
2JO 1:7 Cooka ibo ababbeyi bangi abamalire ira okusalaanikira omu kyalo kyonakyona. Niibo abo abataikirirya bati oYesu Kurisito yaizire ngʼomuntu. Iye omuntu ali ooti baabo, abba mubbeyi era abba mulabe wa Kurisito.
2JO 1:8 Aale mwekuume kaisi mwezye okutafiirwa ekitwateganiire, wazira mwezye okusuna empeera yaanywe omu bwizulye.
2JO 1:9 Kale nabuli muntu iye ayongereryaku ebiseego ebibye oku bintu oKurisito Yesu ebiyayegeserye, era atatambulira omu kwegesya kwa Kurisito abba abula oKibbumba. Cooka oyo iye atambulira omu kwegesya kwa Kurisito, abba ali nabo bonabona, oIteeye nʼoMwana.
2JO 1:10 Kale singa omuntu yenayena aiza egimuli era nga taleeta njegesya ya Kurisito eyo, timumwanirizanga omu bisito byanywe, era timumusangaaliranga ngʼowoluganda.
2JO 1:11 Era oyo iye amusangaalira ngʼowoluganda abba agabanira aamo naye omu bikolebye ebibbibibbi.
2JO 1:12 Cooka waire ndi na bingi ebyokubamanyikisya, neye tintaka kubibawandiikira mubbaluwa. Wazira, nsuubira kwiza-bwizi eeyo, ntumule na inywe maiso ku maiso, kaisi olwo eisangaalo lyaiswe lyezye okubba mu bwizulye.
2JO 1:13 Kale abaana ba mugandawo yena oKibbumba oguyalonderemu babaweereirye obusugirye bwabwe.
3JO 1:1 Ninze omukaire mpandiikira omunange omutake eino oGaayo, era iye oguntaka omu mazima.
3JO 1:2 Era mwinange omutake, nkusabira oKibbumba akubbeere obbe kusani mu byonabyona, era obbe mwomi omu mubiri, ngʼobwoli mwomi omu bwomi bwʼomwoyo.
3JO 1:3 Dala nasangaire ino aboluganda owebaizire ni bankobera ngʼobwoli oodi omwesigwa, era nʼengeri egiweyongera ngʼotambulira omu mazima ga Kibbumba.
3JO 1:4 Era mpaawo ekikiraku okunsangaalya ngʼokuwulira nti, abantu abali ooti baana bange baaba nga batambulira omu mazima ga Kibbumba.
3JO 1:5 Dala mwinange omutake, oli mwesigwa olwʼomulimo ogwokola ogwʼokubbeera aboluganda omu Kurisito Yesu, nʼowebabba waire nga bageni egyoli.
3JO 1:6 Era abamo oku boluganda abo bakobeire eenu ekanisa bati mbu otaka ino aboluganda omu Kurisito oYesu. Kale nkusaba nti weeyongere okuwanga abantu abatyo abali omu ŋŋendo, obubbeeri omu ngeri esangaalya oKibbumba.
3JO 1:7 Ekyo kityo olwʼokubba babba nga baaba balaabba ku Kurisito, era mpaawo kintu ekibaikirirya okusuna okuzwa eeri abantu abataikiririrya omu Kurisito oYesu.
3JO 1:8 Nʼolwekyo aboluganda iswe abanyere tuli nʼokusuzanga nʼokuliisyanga abalaabbi abo, kaisi twezye okubba abantu abakolera aamo nabo omu kusasya amazima ga Kibbumba.
3JO 1:9 Aale nawandiikiire ekanisa, neye oDiyotireefe olwʼokubba ataka ino okubba mwekubbemberi waabwe, iye tawulisisya ebinkoba.
3JO 1:10 Kale owenaliiza eeyo nalimuvunaana olwʼebikole ebyo ebyakola, ngʼokututumulangaku ebyakalebule. Era ekyo kyonkani nga tikimumala, neye tete nʼagaananga nʼokugaana okwaniriza aboluganda abageni abalaabba oku Kurisito oYesu. Era tete aloberya aboluganda badi ibo abataka okwaniriza abalaabbi era nʼababbinga omu kanisa.
3JO 1:11 Aale atyanu mwinange omutake, wena tokolanga ooti Diyotireefe, neye okolenge bisa. Iye omuntu yenayena akola ekisa, oyo abba wa Kibbumba. Era nʼoyo yenayena akola ekikole ekibbikibbi abba akaali okutegeera oKibbumba.
3JO 1:12 Cooka iye oDementoliyo abantu bonabona abʼekanisa bamutumulaku bisa, era ebyakola biraga amazima ga Kibbumba. Kaisi era swena tumutumulaku bisa, aate era inywe mumaite nga iswe ebitumutumulaku ibyo bituuce.
3JO 1:13 Cooka mbaire nʼebintu bingi ebinanditakire okukumanyikisya, neye tintaka okukikola mubbaluwa.
3JO 1:14 Wazira nsuubira okwiza eeyo mangu, era twalitumula maiso ku maiso.
3JO 1:15 Aale oKibbumba akuwe eidembe. Era abakaagwabo abali eenu bakusugiirye. Osugirye abakaagwa baiswe abali eeyo moiza ku moiza.
JUD 1:1 Ninze oYuda omuweererya wa Yesu Kurisito, era omuganda wa Yaakobbo. Mpandiikira inywe oKibbumba oItewaiswe abeyayetere era abaataka, era inywe oYesu Kurisito abaakuuma.
JUD 1:2 Kale nsaba nti okusaasira nʼeidembe nʼokutaka ebizwa egiri oKibbumba byeyongerenge mwinywe.
JUD 1:3 Atyanu bainange abatake, waire nabbaire njunjumiriire kubawandiikira inywe ku bulokole nze na inywe owetwasunire, neye tete mbona nga nteekwa kubawandiikira ku nsonga gendi. Iyo eyo nga niiyo eyʼokubakubiriza inywe mwefudeku okulwanirira okwikirirya okwo oKibbumba okweyawaire abatuukiriryebe abatukulye omulundi gumo lumala.
JUD 1:4 Kale mbawandiikira ebbaluwa eenu olwʼokubba waliwo abantu abeegesya ebyobubbeyi ababasodookereire ni babaizamu omu kibbula kyanywe. Cooka ibo ekibonerezo kyabwe bamalire ira nʼoku kitumulaku omu Biwandiike. Era abantu abo ibo tibawa oKibbumba ekitiisya, era ibo basinzirira ku kiidi ekibamaite bati oKibbumba waiswe iye wʼekisa. Kale ni bakisuuca idembe lyʼokubona bati bayezya okusigala nga bakola ebyobulendi, era nʼokutaikirirya bati oYesu Kurisito niiye omufugi akira obukulu era oMusengwa waiswe yenkani.
JUD 1:5 Era waire ngʼebyo byonabyona mwabimaite ira, ntaka okubeebukirya nti oMusengwa iye oKibbumba yanunwire abantube aBaisirairi okuzwa omu kyalo kyʼe Misiri, neye oluzwanyuma yajigiricirye mwibo abo abagaine okumwikiririryamu.
JUD 1:6 Era mwebukirye ebyatuukire nʼoku bamalaika badi ibo abanandi batuukirirya obuvunanyizibwa bwabwe obwʼokubba omu bifo byabwe ebyo ebibabbaire babateekere okukolamu neye ni babizweramu nakimo. Ibo abo oKibbumba abakuumira mu ndikiirya nga basibe oku njegere egitatiika emirembe nʼemirembe, okutuuca olunaku olukulu irwo olwo olwʼokusaliraku emisango owerwalituuka.
JUD 1:7 Era omu ngeri ooti yeeyo, mwebukirye ebyatuukire nʼoku bantu bʼomu kibuga kyʼe Sodoma nʼekyʼe Gomola, nʼebibuga ebindi ebyeruguuliriirye aawo, abeewaireyo ni bakola ebyobulendi ni batuuka nʼokulya ebisiyaga. Ibo abo bakola ngʼekyokuboneraku kyʼabo abagada nʼekibonerezo ekyʼomusyo ogutalikira.
JUD 1:8 Era nʼabantu ababaingiiremu abo nago abanyooma oKibbumba batyo niiye owebeebitya. Basinzirira oku birooto byabwe ni bakola ebyobulendi era ni bajeemera abʼobwezye era ni batumula ebibono ebibbibibbi oku bibbumbe ebyʼekitiisya ebyʼomwigulu.
JUD 1:9 Obanga nʼoMikairi omalaika omukulu oweyabbaire ngʼakayaana nʼoSitaani olwʼomulambo gwa Musa, iye kadi oMikairi yena tiyavunaanire omu byakalebule oSitaani, wazira yakobere-bukobi ati, “OMusengwa iye oKibbumba akunenye!”
JUD 1:10 Cooka ibo abeegesi bʼobubbeyi abo bakolokota buli kintu kyonakyona ekibatategeera. Ibo beebitya ooti bisolo ibyo ebitaseega kale beekolera kiidi emitwe gyabwe ekigibawa, kaisi ngʼebintu ebyo niibyo ebigira ni bajigirika.
JUD 1:11 Wobe! Abo nga baliraba! Ekyo kityo olwʼokubba ibo batambulira mu bwomi obwʼekibbikibbi ooti Kaini obuyatambuliiremu. Era bona olwʼokululunkanira ebyobusuni, bakolere ekisobyo ooti Bbalamu ekiyakolere. Batyo bona bajeemeire oKibbumba ooti Koola oweyakolere nʼolwekyo bona balijigirika omu ngeri enanyere eyo.
JUD 1:12 Kale dala abeegesi bʼobubbeyi abo bʼakabbikabbi ino oku mbaga gyanywe awemukumbaanira ngʼaboluganda, era ni bagikaisya okwaba kusani. Ibo mpaawo gubafaaku kale ni babbeera nakimo ooti baliisya bʼentaama badi abatafa oku kisibo neye ni babba ngʼabafa ku kwikutya bida byabwe byonkani. Ibo tibagasa ooti bireri ompunga ebyatambulya neye nga tibizwamu ikendi. Era ibo bamalamu amaani ooti misaale egitabbaaku ebineneka omu kiseera kyʼamakungula, era ooti giidi egifeereire nakimo era ni bagisimbuliza nʼemiri.
JUD 1:13 Era abantu abo babulaku obukuumi ooti mayengo gʼoku nyanza, kaisi batyo nakimo ngʼamayengo owegazwamu eifulo erifuduuki bona ebikole byabwe ebibazwamu byʼensoni. Era endungamya yaabwe tinteereeri ooti nkota egindi egitambula gityogityo egiteezya okubba endagirira yʼomuntu, era ibo babategekeire kifo kyʼendikiirya eyʼamaani egibateekwa okubba emirembe nʼemirembe.
JUD 1:14 Era oku basomesya abanyere abo nago Enoka owʼekizukulu kyomusanvu okuzwera nakimo okwAdamu, beyalagwireku oweyakobere ati, “Aale mubone oMusengwa oYesu aiza nʼenkumi nʼenkumi gyʼabamalaikabe abatukulye,
JUD 1:15 iye aiza okusalira buli muntu omusango. Era ayaba okugusala okusingisya bonabona abo abatatya oKibbumba, olwʼebikole ebibbibibbi byonabyona ebibakolere ebiraga okutamuwa ekitiisya. Era okusingisya abantu omusango olwʼebibono byonabyona ebibbibibbi, ibo abakola ebibbibibbi abatamuwa ekitiisya ebibamutumwireku.”
JUD 1:16 Abantu abo nago ibo baadi abasiiba kwezuluguma era nʼokunonenkererya bisobyo ku bantu. Era ibo beekolera bikole ebibbibibbi okusinzirira okumanwali gʼemyoyo gyabwe. Ibo beenyumiriza ino, era bawaanawaana abantu mu kubakiina olwʼokutaka kusuna biibyo ibo abananyere ebibataka.
JUD 1:17 Neye inywe bainange abatake, mwebukirye ebintu abatume ba Musengwa waiswe oYesu Kurisito ebibalagwire.
JUD 1:18 Babakobere inywe bati, “Omu naku egyʼoluzwanyuma, abantu baliiza abalijerega oMusengwa oYesu aamo nʼabantube, era abo nago balikola ebikole ebibbibibbi ebyo ebibalibba beegombere okukola anambula kutya Kibbumba.”
JUD 1:19 Era abantu abo nago babaleetera okwawukanamu, era ibo bakolera ku nseega embiibbi egyʼobuntu era ibo babula oMwoyo oMutukulye.
JUD 1:20 Neye inywe bainange abatake, obwomi bwanywe mubukulirye mu kwikirirya kwanywe obutuukiriire eino era owemubba musaba, oMwoyo oMutukulye niiye abbe abalungamyenge.
JUD 1:21 Era mweyongerenge okubba omu kutakangana okwo okwa Kibbumba nga wemukuumiriire oMusengwa waiswe oYesu Kurisito okubakwatira ekisa, ikyo ekyabatuuca omu bwomi obutawaawo.
JUD 1:22 Era abo ibo ababuusabuusa mubakwatirenge ekisa.
JUD 1:23 Kale abantu abo abandi abaikirirya enjegesya eyʼobubbeyi mubabbeerenge okubairya omu kwikirirya. Omu ngeri eyo mwabba nga muli kubanyagula kuzwa mu musyo ogutalikira. Tete nʼabandi ibo abateemeire enseega embiibbi egyʼobuntu bona mubakwatirenge ekisa neye nga mubekuuma. Era mucaawenge nʼobwomi bwabwe obwo owebalimu owebikole ebibbibibbi.
JUD 1:24 Aale atyanu mumuwuujenge iye oKibbumba ayezya okubakuuma ni mutaingira omu kibbikibbi era nʼabatuuca omu kitiisyakye nga mubulaku ekyokubanenya era nga muli nʼokujaagaana okwʼamaani.
JUD 1:25 Abantu nga babita omu Yesu Kurisito oMusengwa waiswe, bawenge oKibbumba omoiza oyo ekitiisya, iye nago oMulokoli waiswe, era owʼamaani era owʼobwezye. Era niiye eyabbairewo okuzwera nakimo ngʼemigigi gyʼabantu gikaali nʼokubbaawo, era niiye akaali atyo nʼomu mirembe ginu era eyalibbaawo emirembe nʼemirembe! Amiina.
REV 1:1 Kunu niikwo okubiikula okuzwa egiri oYesu Kurisito, oKibbumba okuyamuwaire, amanyikisye abaikirirya ba Yesu ebintu ebyatira okubbaawo. OKurisito yatumire omalaikawe okubiraga omuweereryawe oYokaana.
REV 1:2 Niiye alonsya byonabyona ebiyaboine. Atumula bukwenda obuzwa egiri oKibbumba era iye oYesu Kurisito obwakakasa.
REV 1:3 Wʼenkabi omuntu oyo asomera abantu ebibono binu ebyʼobunaabbi, era bʼenkabi abawulira eBiwandiike omu kitabo kinu, ni babikoleraku, olwʼokubba ekiseera kiri kumpi okutuuka, byonabyona ebibawandiikeremu bituukirire.
REV 1:4 Nze oYokaana, mpandiikira amakanisa omusanvu agali omu kitundu kyʼAsiya. Ekisa nʼeidembe bibbenge mwinywe, nga bizwa egiri oKibbumba aliwo, era eyabbairewo, era aiza kubbaawo. Era ni bizwa eeri emyoyo omusanvu, egibba omumaiso gʼentebeye eyʼobwakabaka bwa Kibbumba.
REV 1:5 Era nʼekisa nʼeidembe ebizwa egiri oYesu Kurisito omujulizi oku bikwata oku bintu oKibbumba ebiyakolere. Era omwesigwa, nʼeyasookere bonabona okuzuukira, era afuga abakabaka abʼoku kyalo. OKurisito oyo atutaka era yatutoire omu bibbibibbi byaiswe oweyafiire okulwaiswe,
REV 1:6 nʼatusuuca okubba obwakabaka era abakabona ba Kibbumba oIteeye. Ekitiisya nʼobwezye bibbe egiri iye emirembe nʼemirembe. Amiina. Era ngʼolwembo owerukoba luti:
REV 1:7 “Ngoyo aizira oku bireri. Abantu bʼentumu gyonagyona balimubona, era nʼabo abamusumutire balimubona. Abantu abatamwikirirya bonabona oku kyalo balikubba enduulu okululwe.” Niikyo owekyalibba. Amiina.
REV 1:8 “Ninze Alufa era Omega,” atyo oMusengwa oKibbumba oWabwezye Bwonabwona waakoba, abbaawo, era eyabbairewo, era aiza kubbaawo.
REV 1:9 Ninze oYokaana, owoluganda agabanira aamo na inywe omu kugada, omu bwakabaka, era nʼomu kuguminkiriza ebitusuna olwʼokubba abantu ba Yesu. Nabbaire oku kizinga e Patumo omu busibe, olwʼokukobera abantu ekibono kya Kibbumba, era nʼebifa oku Yesu.
REV 1:10 Oku lunaku lwa Musengwa, oMwoyo oMutukulye nʼanjikaku. Ni mpulira e nyuma wange eigono erikooka ooti kondeere,
REV 1:11 nga likoba liti, “Ebyobona, obiwandiike omu kitabo, kaisi okiweererye amakanisa omusanvu ganu: EyʼEfeeso, nʼeyʼe Simiruna, nʼeyʼe Perugamo, nʼeyʼe Siyatira, nʼeyʼe Saludi, nʼeyʼe Firaderufiya, era nʼeyʼe Lawodikiya.”
REV 1:12 Awo ni ngaluka okubona atumula na nze. Owenagalukire, ni mbona ebikondo byʼamataala musanvu ebyʼezaabbu.
REV 1:13 Aakati wʼebikondo ebyo ni mbonawo afaananira nakimo nʼoMwana wa Muntu, ngʼazwaire eganduula etuukira nakimo ansi oku bigere, era nga yeesibire omu kifubba omusipi ogwa zaabbu.
REV 1:14 Omutwegwe nʼenziirigye byabbaire bitukula ooti byoya bya ntaama ebyeru ooti mabbaale ga ikendi. Amaisoge nga gamoleka ooti musyo ogulunkuuma.
REV 1:15 Ebigerebye nga biri ooti bbulonzi apowookeire omu musyo gwʼetanuulu. Eigonolye nga liri ooti maizi amangi agawolomboga.
REV 1:16 Yabbaire akwaite omu ngalo endiiro enkota musanvu. Omu munwagwe ni muzwamu empiima yʼobwogi obubiri. Omumaisoge nga mwaka ooti isana oweryaka nʼamaani gaalyo gonagona.
REV 1:17 Owenamuboine, ni ngwa okumpi nʼebigerebye, nga ndi ooti mufu. Neye nʼankwataku nʼengaloye endiiro, nʼankoba ati, “Tiwaatya, ninze eYasookere era oWʼenkomerero,
REV 1:18 era oMwomi. Nabbaire nfiire, neye obone atyanu ndi mwomi emirembe nʼemirembe, era ndi nʼobwezye oku kufa nʼe Magombe.”
REV 1:19 Kale owandiike ebyoboine, nʼebiriwo, nʼebyaba okubbaawo oluzwanyuma.
REV 1:20 Amakulu gʼenkota omusanvu egyoboine omu ngalo yange endiiro, nʼagʼebikondo byʼamataala omusanvu ebya zaabbu, niigo ganu: Enkota omusanvu niibo abamalaika bʼamakanisa omusanvu. Kaisi ebikondo omusanvu ebyʼamataala, niigo amakanisa omusanvu.
REV 2:1 Era oMwana wa Muntu nʼankoba ati, “Eeri omalaika owʼekanisa eyʼomwEfeeso, omuwandiikire oti: “ ‘Oyo akwata enkota omusanvu omu ngalo endiiro, era atambulira aakati wʼebikondo byʼamataala omusanvu ebya zaabbu, binu niibyo ebyakoba ati:
REV 2:2 Mmaite kusani ino ebikolebyo nʼokwefaakukwo, nʼokuguminkirizakwo. Mmaite nga toyezya kuguminkiriza ababbibabbi. Era abo ababbaire beeyeta abatume neye nga tibatume, wabagezeserye nʼobabona nga babbeyi.
REV 2:3 Oli nʼobuguminkiriza, wagumiire ebigosi ebyakutuukireku byonabyona okulwange, nandi nʼowaamu omwoyo.
REV 2:4 “ ‘Neye era, ndi na kiinu ekinkuvunaana: Walekere okutaka okuwabbaire nakwo okwasookere.
REV 2:5 Aale oyebukirye egiwagwire nʼozwa omu bwomi obutuukiriire era weenenye, okole ebiwakolanga oku ntandiika. Ewatenenye, njaba kwiza egyoli, nkubonereze nga ntoolawo ekikondokyo ekyʼeitaala omu kifo kyakyo.
REV 2:6 Neye kinu niikyo ekisa ekyoli nakyo: Ocaawa ebikole zena ebincaawa ebyo ebyʼabasengereri bʼenjegesya ya Nikolaawo. Ibo abo beegesya bati ebikole ebibbibibbi ebyʼomubiri tibyonoona omwoyo.’
REV 2:7 “Ali nʼamatwi, awulire oMwoyo oMutukulye ekyakoba amakanisa. Oyo awangula amaani ga Sitaani, nalimuwa obwezye okulya oku bineneka byʼomusaale ogwʼobwomi obutawaawo, oguli omu kifo ekyokwesiima ekya Kibbumba.”
REV 2:8 Tete oMwana wa Muntu nʼankoba ati, “Omalaika owʼekanisa eyʼomu Simiruna omuwandiikire oti: “ ‘ASooka era aSembayo, eyabbaire afiire tete nʼabba omwomi, binu byakoba ati:
REV 2:9 Mmaite okugadakwo, era omu byobusuni bwʼomu kyalo oboneka ooti oli mudoobi, neye omu bya mwoyo nkubona ngʼoli musuni. Mmaite nʼebizumi abo abeeyeta aBayudaaya ebibakuzumire, neye nga tiBayudaaya, wazira basengereri ba Sitaani.
REV 2:10 Tiwaatya ebigosi byonabyona ebyoyaba okubitamu. Obone, oSitaani yatira okuteeka abamo kwinywe omu mabbuusu okubagezesya, era balibayiigaanirya enaku ikumi. Obbenge omwesigwa nʼowekibba kyakutuuca ku kufa, nze nalikuwa obwomi ngʼengule eraga obuwangulibwo.
REV 2:11 “ ‘Ali nʼamatwi, awulire ekyo oMwoyo oMutukulye ekyakoba amakanisa. Oyo awangula amaani ga Sitaani, okufa okwokubiri, okwa musyo ogutalikira emirembe nʼemirembe, tikwalimukolaku kabbikabbi konakona.’ ”
REV 2:12 Tete oMwana wa Muntu nʼankoba ati, “Omalaika owʼekanisa eyʼomu Perugamo, omuwandiikire oti: “ ‘Oyo aali nʼempiima egyʼobwogi obubiri, binu byakoba ati:
REV 2:13 Mmaite egyobba, niiwo awali ekitebe ekyʼobwakabaka bwa Sitaani. Neye iwe osigaire ngʼokalangukiire ku ninze. Nʼomu kiseera Antipa, omujulizi wange omwesigwa owebamwitiire e waanywe oSitaani egyabba, iwe wasigaire ngʼokaali onjikiririryamu.
REV 2:14 “ ‘Neye ndiku nʼebitontono ebinkuvunaana, olwʼokubba eeyo oliyo nʼabasengererya okwegesya kwa naabbi owʼobubbeyi oBbalamu. Eira eino yayegeserye okabaka oBbalaki okwesiitaalya aBaisirairi balye ebintu ebibawongere eeri ebifaananyi, era bakole ebyobulendi.
REV 2:15 Otyo era wena oli nʼabasengererya okwegesya kwa Banikolaawo.
REV 2:16 Kale weenenye. Oteenenye, njaba kwiza mangu egyoli, ndwanisye abantu abo nʼempiima ekyʼomu munwa gwange, niikyo ekibono kyange.
REV 2:17 “ ‘Ali nʼamatwi, awulire oMwoyo oMutukulye ekyakoba amakanisa. Oyo awangula amaani aga Sitaani, nalimuwa oku kyokulya ekibise. Era nalimuwa eibbaale eryeru, eribawandiikireku eriina eriyaaka, omuntu ogondi yenayena eryatamaite, okutoolaku oyo alisuna.’ ”
REV 2:18 Tete oMwana wa Muntu nʼankoba ati, “Omalaika owʼekanisa eyʼomu Siyatira omuwandiikire oti: “ ‘OMwana wa Kibbumba, aali nʼamaiso agaaka ooti kulunkuuma kwa musyo, nʼebigere ebiri ooti bbulonzi ogubalambiriirye kusani, binu niibyo ebyakoba ati:
REV 2:19 Mmaite ebyokola. Mmaite okutakakwo, nʼokuguminkirizakwo, nʼokwikiriryakwo, nʼokuweereryakwo. Era mmaite ngʼebyokola atyanu bingi okukiraku ebiwakolanga omu kusookesya.
REV 2:20 “ ‘Neye ndi na kiinu ekinkuvunaana: Omukali oYezebbeeri eyeeyeta onaabbi wamulekere nʼacaamya abasengereri bange, ngʼabeegesya okwenda nʼokulya ebibawongere eeri ebifaananyi.
REV 2:21 Namuwaire eibbanga okwenenya alekewo obulendibwe, neye nʼagaana.
REV 2:22 Kale njaba okumuteeka oku buliri abbe omu kugada okunene aamo nʼabo abayenda naye, owebateenenye ebyo ebibakola naye.
REV 2:23 Era abasengereribe nalibaita, kaisi awo amakanisa gonagona gategeere gati ninze oyo akebera ebiseego nʼemyoyo. Buli moiza kwinywe nalimuwa ekimusaaniire, nga nsinzirira ku bikolebye.
REV 2:24 Neye inywe abʼomu Siyatira abamo abataikirirya enjegesya gya mukali oyo embiibbi, era abatamaite ebyo abandi ebibeeta ebyama ebyʼomunda eino ebya Sitaani, mbakoba nti tinjaba kubatiika buzito bundi.
REV 2:25 Wazira mukikalangule ekyo ekimuli nakyo paka owenaliiza.
REV 2:26 “ ‘Oyo awangula amaani ga Sitaani, nʼakola ebindagira paka oku nkomerero, nalimuwa obwezye okufuga amawanga,
REV 2:27 nga zena oBbaabba oweyampaire. Yaligafuga nʼobwezye bungi ooti muntu akubbisya omwigo gwʼekyoma; yaligaatyaga ooti yoodi ayatyaga ebibya. Era, nalimuwa onkota owʼamakeezi, ekitegeeza ekitiisya ekya muntu omuwanguli.’
REV 2:29 Ali nʼamatwi awulire oMwoyo oMutukulye ekyakoba amakanisa.”
REV 3:1 “OMalaika owʼekanisa eyʼomu Saludi omuwandiikire oti: “ ‘Oyo aali nʼemyoyo omusanvu egya Kibbumba, nʼenkota omusanvu, binu byakoba. Ati, Mmaite ebyokola. Mmaite nti abantu bakumaite bati oli mwomi omu bintu bya mwoyo aate ngʼoli mufu.
REV 3:2 Olamuke omanye embeerayo embiibbi, okalangule ebyo ebisigairekuuwo nga bikaali okufa, olwʼokubba omu byokola timbonamu ekituukiriire omumaiso ga Kibbumba wange.
REV 3:3 Aale oyebukirye ebintu ebikwata oku bwomi obutuukiriire ebibakwegeserye era ebiwawuliire, obikwate, weenenye. Owootalamuke nʼofaayo kwebyo oKibbumba ebyakoba, naliiza ooti mwibbi, era tiwalimanya saawa eginaliiziramu egyoli.
REV 3:4 “ ‘Neye era, omu Saludi olimu nʼabaikirirya abamo abatontono abakaali bakumiire obwomi bwabwe omu butuukirirye. Abo balitambula na nze nga bazwaire ebizwalo ebyeru, olwʼokubba basaaniire
REV 3:5 Atyo awangula amaani aga Sitaani, balimuzwalisya ebizwalo ebyeru, era tinalisangula eriinalye omu kitabo ekyʼabantu abali nʼobwomi obutawaawo, wazira nalirangirira nti, “Oyo wange,” omumaiso ga Bbaabba nʼaga bamalaikabe.
REV 3:6 “ ‘Ali nʼamatwi awulire oMwoyo oMutukulye ekyakoba amakanisa.’ ”
REV 3:7 “OMalaika owʼekanisa eyʼomu Firaderufiya omuwandiikire oti: “ ‘Oyo omutukulye era owʼamazima, aali nʼekifunguwo ekya Dawudi, era aigulawo ni watabbaawo kadi moiza ayezya okwigalawo, nʼaigalawo ni watabbaawo kadi moiza ayezya okwigulawo, binu byakoba ati:
REV 3:8 Mmaite ebyokola. Nakwiguliirewo olwigi olwʼokuweererya oKibbumba olutaigalikawo omuntu kadi moiza. Mmaite ngʼoli nʼamaani matono, neye obone weekalanguliire oku kibono kyange nandi ni waneegaana.
REV 3:9 Kale abo abasengererya oSitaani, abeeyeta aBayudaaya aate nga tiBayudaaya, neye nga babbeya-bubbeyi, nalibatuuca omu mbeera eyalibaleeta omumaisogo, ni bakotama oku mazwi omumaisogo okukuwa ekitiisya, era ni bamanya bati nkaali nkutaka.
REV 3:10 Ekyo nalikikola olwʼokubba wakwaite ekiragiro kyange ekikoba kiti, “Oguminkirize,” zena nalikulamya omu kiseera ekyʼokukugezesya ekyaba okwiza oku kyalo kyonakyona, okugezesya abo abali oku kyalo.
REV 3:11 “ ‘Njiza mangu. Kale okalangukire oku bibono ebibabeegeserye ebyʼokubba omu bwomi obutuukiriire, tiwaabbaawo akukaisya okusuna ekirabo ekyʼenguleyo eyʼobuwanguli.
REV 3:12 Oyo awangula amaani ga Sitaani, nalimusuuca muntu owʼekitiisya omu bantu ba Kibbumba ogumpeererya, era tiyaligizwamu. Nalimuwa eriina eriyaaka eriraga liti muntu wa Kibbumba wange, era wʼomu kibuga e Yerusaalemi ekiyaaka, ekiika nga kizwa omwigulu e wa Kibbumba ogumpeererya. Era nalimuwandiikaku eriina lyange eriyaaka okulaga nga muntu owange.
REV 3:13 Oyo aali nʼamatwi awulire oMwoyo oMutukulye ekyakoba amakanisa.’ ”
REV 3:14 “OMalaika owʼekanisa eyʼomu Lawodikiya omuwandiikire oti, “ ‘Oyo ogubeeta “Amiina,” omujulizi omwesigwa era owʼamazima, onanzwa wʼebyo oKibbumba ebiyabbumbire, binu byakoba ati:
REV 3:15 Mmaite ebyokola. Mmaite nti toli muwolondoki, aate era toli muyo!
REV 3:16 Neye olwʼokubba oli awo kyotakyota; toli muwolondoki aate toli muyo, njaba okukwandula ozwe omu munwa gwange.
REV 3:17 Iwe okoba oti, “Ndi musuni, ndi nʼebintu bingi, mbulaku ekindamba.” Neye nga tomaite oti oli nkudawu asaaniire kukusaasira. Nkubona ngʼoli mudoobi, era omwofu, era aali obwere.
REV 3:18 Nkuwa amalabuki, onguleku ezaabbu egibalongooseire omu musyo; niibwo obusuni obwʼebintu ebizwa egiri oKibbumba, kaisi osuuke omusuni omu ngeri entuuce. Era onguleku ebizwalo ebyeru ozwale; niibwo obutuukirirye oKibbumba obwagaba, kaisi olame ensoni egyʼokutambula obwere. Onguleku nʼobulezi obwʼokusiiga oku maisogo, kaisi obone kusani ebintu ebifa oku bwomi.
REV 3:19 “ ‘Nze bonabona abentaka mbanenya era mbagolola kaisi beeyongere okubba abasa. Kale weefudeku, weenenye.
REV 3:20 Ngonu njemereire oku lwigi lwʼobwomibwo nkubba okoodi. Awulira eigono eryange nʼaigulawo, nze naingira omu bwomibwe, ni tuliira aamo naye.
REV 3:21 “ ‘Oyo awangula amaani ga Sitaani, nalimwikirirya okutyama aamo na nze oku ntebe eyange eyʼobwakabaka, nga zena owenawangwire, ni ntyama aamo nʼoBbaabba oku ntebeye eyʼobwakabaka.
REV 3:22 “ ‘Oyo aali nʼamatwi awulire oMwoyo oMutukulye ekyakoba amakanisa.’ ”
REV 4:1 Ebyo owebyawoire, ni mbonawo olwigi olwigule omwigulu. Era omuntu atumula nʼeigono erinyere lidi erinsookere okuwulira nga likooka ooti kondeere ni linkoba liti, “Oniine oize eenu nkulage ebiteekwa okwiririra kwebyo.”
REV 4:2 Amangu ago oMwoyo oMutukulye nʼantoola aawo, ni mbona entebe eyʼobwakabaka egibateekere omwigulu, era ngʼoku ntebe eyo kuliku agityaimeku.
REV 4:3 Oyo eyabbaire agityaimeku, embonekaye ngʼefaanana nʼojasipa nʼokaaneriya, igo amabbaale agamirikiinya era agʼebbeeyi eino. Ofudu, afaanana nʼemaloodi eibbaale erinekaaneka, yabbaire nga yeeruguuliriirye entebe eyo.
REV 4:4 Era okweruguulirirya entebe eyʼobwakabaka, wabbairewo amantebe agandi 24. Okwo abakaire 24 babbaire batyaimeku era nga bazwaire ebizwalo ebyeru, nʼoku mitwe gyabwe nga kuliku engule egyʼezaabbu.
REV 4:5 Omu ntebe eyo eyʼobwakabaka ni muzwamu okumesya, nʼamagono, nʼokubbwatuka. Wabbairewo nʼamataala musanvu agaaka omumaiso gʼentebe eyo. Egyo niigyo emyoyo omusanvu egya Kibbumba.
REV 4:6 Omumaiso gʼentebe eyo, wabbairewo ekiri ooti nyanza eyʼendabirwamu, nga kifaanana nʼeibbaale eriwaasya. Kaisi okweruguulirirya entebe eyo, ku buli lubba lwayo, nga waliyo ebibbumbe ebyomi bina, ngʼomumaiso nʼe nyuma waabyo biizwire amaiso.
REV 4:7 Ekibbumbe ekyomi ekisooka kyabbaire kifaanana ooti mpologoma, nʼekyokubiri nga kifaanana ooti nte onumi. Ekyokusatu kyabbaire kifaanana omumaiso ooti muntu, nʼekyokuna nga kifaanana ooti nyonyi okokomi aguluka.
REV 4:8 Buli kimo oku bibbumbe ebyomi ebyo ebina, nga kiri nʼebiyaya mukaaga, era ebibbumbe ebiri nʼobwomi nago nga biizwire amaiso oku mubiri kwonakwona era nʼomu biyaya. Era omusana nʼobwire, anambula kusirikakuumu, nga bideeba biti: “OMutukulye, oMutukulye, oMutukulye, oMusengwa oKibbumba oWabwezye Bwonabwona, eyabbairewo, abbaawo, era aiza kubbaawo!”
REV 4:9 Ebibbumbe ebyomi ebina, buli owebyawanga bityo ekitiisya oyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka, era omwomi, ni bimuwuuja era emirembe nʼemirembe ni bimwebalya.
REV 4:10 Ibo abakaire 24 ni bakotama omumaiso gʼoyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka, omwomi emirembe nʼemirembe, ni bamusinza. Ni bateeka engule gyabwe omumaiso gʼentebe eyo, nga webakoba bati:
REV 4:11 “Musengwa iye oKibbumba waiswe, osaaniire ekitiisya nʼokukuwuuja, era nʼokubba nʼobwezye, olwʼokubba niiwe eyabbumbire byonabyona. Wabibbumbire, era ni bibbaawo ngʼowewatakire.”
REV 5:1 Ni mbona omu ngalo endiiro eyʼoyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka ekitabo ekiringe ooti mukeeka omulinge. Ekitabo nago nga bakiwandiikiremu omunda nʼoku ngulu, era nga bakimonereku obuzebbo musanvu.
REV 5:2 Awo ni mbona omalaika owʼamaani. Nʼalanga nʼeigono eryaminkirira ati, “Naani asaaniire okumoonolola obuzebbo obusibire omuzingo ogwʼekitabo, era nʼokukyanzululya?”
REV 5:3 Ni watabbaawo kadi moiza omwigulu nʼoku kyalo, waire ansi wʼekyalo, ayezya okwanzululya omuzingo ogwʼekitabo, waire okugulolamu.
REV 5:4 Nze ni nkunga ino olwʼokubba tiwabonekerewo asaaniire okwanzululya omuzingo ogwʼekitabo, waire okugulolamu.
REV 5:5 Awo omoiza oku bakaire nʼankoba ati, “Tiwakunga. Obone eenu, waliwo ayezya. Niiye oyo eyawangwire abalabe ba Kibbumba, ogubeeta oMpologoma owʼekika kya Yuda, omwizukulu wa kabaka oDawudi. Iye ayezya okumoonolola obuzebbo omusanvu, nʼokwanzululya omuzingo ogwʼekitabo ekyo.”
REV 5:6 Kaisi ni mbona oNtaama oMutomuto wa Kibbumba ngʼaliku obumanyiciryo obulaga buti bamukomereire. Yabbaire ayemereire aakati awabbaire entebe eyʼobwakabaka, ngʼebibbumbe ebyomi ebina, nʼabakaire 24 bamweruguuliriirye. Era yabbaire nʼamaziga musanvu, nʼamaiso musanvu, nga niigyo emyoyo omusanvu egya Kibbumba, egibatumire omu byalo byonabyona.
REV 5:7 Awo nʼayaba nʼatoola omuzingo ogwʼekitabo omu ngalo endiiro eyʼoyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka.
REV 5:8 Oweyagukwaite, ebibbumbe ebyomi ebina nʼabakaire 24 ni bakotama omumaiso ga Ntaama oMutomuto wa Kibbumba. Buli moiza yabbaire nʼotongoli nʼebibya ebyʼezaabbu ebiizwire obubbaani: Obwo bulaga saala egyʼabatuukirirye.
REV 5:9 Ni bemba olwembo oluyaaka nga bakoba bati: “Osaaniire okutoola omuzingo ogwʼekitabo, nʼokumoonolola obuzebbo bwagwo. Ekyo kityo olwʼokubba bakwitire, era olwʼokufaakwo, wanunuliire oKibbumba abantu omu bika byonabyona, nʼomu ntumu gyonagyona, nʼomu bantu bonabona, nʼomu mawanga gonagona,
REV 5:10 nʼobasuuca obwakabaka era abakabona ba Kibbumba waiswe, abʼokufuga ekyalo.”
REV 5:11 Awo ni nningirira era ni mpulira eigono eryʼabamalaika abangi, enkumi nʼenkumi, obukaire nʼobukaire, nga beeruguuliriirye entebe eyʼobwakabaka nʼebibbumbe ebyomi, nʼabakaire.
REV 5:12 Ni batumula nʼeigono eryaminkirira bati: ONtaama oMutomuto wa Kibbumba, iwe ogubaitire, osaaniire okubba nʼobwezye, nʼobusuni, nʼamalabuki, nʼamaani. Era osaaniire ekitiisya, nʼokukugulumalyanga, nʼokukuwuujanga!
REV 5:13 “Era ni mpulira nabuli kibbumbe omwigulu nʼoku kyalo, nʼansi wʼekyalo nʼomu nyanza, byona nga bikoba biti: Oyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka era nʼoNtaama oMutomuto wa Kibbumba, tubawuuje, tubawe ekitiisya; tubagulumalye, era babbe nʼobwezye emirembe nʼemirembe!”
REV 5:14 Ebibbumbe ebyomi ebina ni bikoba biti, “Amiina.” Nʼabakaire 24 ni bakotama ni basinza.
REV 6:1 Awo ni mbona oNtaama oMutomuto wa Kibbumba, ngʼamoonolola akamo oku buzebbo omusanvu obwasibire omuzingo. Era ni mpulira ekimo oku bibbumbe ebyomi ebina, nga kitumula omwigono eridudula ooti ikendi ni kikoba omuntu kiti, “Oize!”
REV 6:2 Ni nningirira, ni mbona omuntu ngʼali nʼakalaso atyaime oku mbalaasi owʼerangi enjeru. Ni bamuwa engule, nʼayaba ngʼawangula, era ngʼamaliriire okuwangulira nakimo abalabebe.
REV 6:3 ONtaama oMutomuto wa Kibbumba oweyamoonoloire akazebbo akokubiri, ni mpulira ekibbumbe ekyomi ekyokubiri nga kikoba kiti, “Oize!”
REV 6:4 Ni wazwayo ombalaasi ogondi, nga mutukuliki ooti musyo. Oyo amutyaimeku ni bamuwa oguso ogunene. Yabbaire nʼobwezye okuleeta olutalo oku kyalo, nʼabantu baitangane.
REV 6:5 ONtaama oMutomuto wa Kibbumba oweyamoonoloire akazebbo akokusatu, ni mpulira ekibbumbe ekyomi ekyokusatu nga kikoba omuntu kiti, “Oize!” Ni nningirira, ni mbona ombalaasi omwirugazu. Oyo amutyaimeku yabbaire nʼeminzaani omu ngaloye.
REV 6:6 Ni mpulira ngʼeigono eritumulira aakati wʼebibbumbe ebyomi egibyabbaire, nga likoba liti, “Empeera omuntu egyakolerera olunaku olubbeereri, egulenge kiro moiza yonkani eyʼengaano era empeera yʼolunaku olubbeereri, egulenge ekiro isatu gyonkani egyʼobusye bwa bbaale.” Tiwabebenya emisaale egyʼebineneka ebizwamu amafuta, nʼekirime kyʼemizabbibbu egizwamu enviinyo.
REV 6:7 ONtaama oMutomuto wa Kibbumba oweyamoonoloire akazebbo akokuna, ni mpulira ekibbumbe ekyomi ekyokuna nga kikoba omuntu kiti, “Oize!”
REV 6:8 Ni nningirira, ni mbona ombalaasi owa kinaikoke. Amutyaimeku eriinalye nga niiye oKufa, era nʼe Magombe ngʼaiza amusenjaaku e nyuma. OKibbumba nʼabawa obwezye oku kitundu ekimo ekyokuna ekyʼekyalo bakiite nʼempiima, nʼenzala, nʼebirwaire, nʼebisolo ebyʼomu kigona.
REV 6:9 ONtaama oMutomuto oMutomuto wa Kibbumba oweyamoonoloire akazebbo akokutaanu, ni mbona ansi wʼekyoto ekiboceryaku ebibawaayo eeri oKibbumba, emyoyo gyʼabo abebaitire olwʼokwikirirya ekibono kya Kibbumba, nʼolwʼokukikobera abantu.
REV 6:10 Ni batumula nʼeigono eryaminkirira bati, “Musengwa oMutukulye era owʼamazima, walituuca di kaisi nʼosalira abantu bʼoku kyalo omusango okubasinga, era nʼobabonereza olwʼokutwita?”
REV 6:11 Kale buli moiza kwibo ni bamuwa eganduula enjeru okulaga obuwanguli bwabwe. Era ni babakoba okusigala nga bakuumaku akaseera katyayi kati. Nga bali nʼokukuumaku paka obungi obwʼabaweererya era aboluganda abanaabwe abebabbaire nʼokwita nga ibwo buwoireyo, kaisi basale omusango.
REV 6:12 Awo ni mbona oNtaama oMutomuto wa Kibbumba, ngʼamoonolola akazebbo akomukaaga. Ni wabbaawo omusisi oku kyalo owʼamaani, nʼeisana ni lirikira, ni liirugaza ooti kigoye ekiirugazu, nʼomweri ni gutukulika ooti musaaye.
REV 6:13 Enkota ni gizwa angulu ni gigwa oku kyalo, ooti buneneka bwʼomusaale omutiini owebukunkumukira ansi ngʼompunga owʼamaani agutengeeterye.
REV 6:14 Ebiri angulu omwibbanga ni bizwawo lumo ooti muntu alinga omukeeka okugutoolawo. Nabuli lusozi, era nabuli kizinga ni bizwawo egibibbaire.
REV 6:15 Abakabaka abʼoku kyalo, nʼabantu abʼekitiisya, nʼabakulu abʼamaje, nʼabasuni, nʼabʼobwezye, nʼabantu bonabona, abagalama nʼabʼeidembe, ni beebisa omu mpuku nʼomu njatika egyʼomu mabbaale.
REV 6:16 Ni bakoba ensozi nʼamabbaale bati, “Mutugweku, mutubise, oyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka tiyatubona, era mutulamye obusungu obwa Ntaama oMutomuto wa Kibbumba.
REV 6:17 Olwʼokubba olunaku oKibbumba nʼoNtaama oMutomuto wa Kibbumba olwokulagiraku obusungu bwabwe lutuukire, aale naani ayezya okugumira ekyo?”
REV 7:1 Ebyo owebyawoire, ni mbona abamalaika bana, nga beemereire omu njuyi eina egyʼekyalo. Babbaire bakwaite bakalangwire empunga egizwa omu njuyi eina egyʼekyalo, tiwaabbaawo mpunga afuwa oku kyalo, ooba oku nyanza, kadi oku musaale ogumo.
REV 7:2 Kaisi tete ni mbona omalaika ogondi ngʼaniinaniina azwa e buzwaisana, ngʼakwaite ekintu ekikola eraama ya Kibbumba onanyere obwomi. Nʼayeta nʼeigono eryaminkirira, ngʼayeta abamalaika abana abebalagiire okukola akabbikabbi oku kyalo nʼoku nyanza.
REV 7:3 Nʼakoba ati, “Timwakola kabbikabbi oku kyalo, ooba oku nyanza, waire oku misaale, paka owetwalimala okuteeka eraama oku mpumi egyʼabaweererya aba Kibbumba waiswe okubakuuma!”
REV 7:4 Awo ni mpulira obungi obwʼabo abebateekereku eraama. Babbaire 144,000, abazwa mu buli kika ekyʼabantu abʼe Isirairi.
REV 7:5 Abʼomu kika ekya Yuda, abebateekereku eraama babbaire 12,000. Abʼomu kika ekya Lubbeeni 12,000, nʼabʼomu kika ekya Gaadi 12,000.
REV 7:6 Abʼomu kika ekyʼAseri 12,000, nʼabʼomu kika ekya Nafutaali 12,000, nʼabʼomu kika ekya Manaase 12,000.
REV 7:7 Abʼomu kika ekya Simyoni 12,000, nʼabʼomu kika ekya Leevi 12,000, nʼabʼomu kika ekya Isakaali 12,000.
REV 7:8 Abʼomu kika ekya Zabbulooni 12,000, nʼabʼomu kika ekya Yusufu 12,000, nʼabʼomu ekya Bbenyamini 12,000.
REV 7:9 Ebyo owebyawoire, ni nningirira, ni mbona oguziima ogwʼabantu abatabalika. Bazwire mu byalo byonabyona, nʼomu mawanga gonagona nʼomu bika byonabyona, nʼomu ntumu gyonagyona. Ni beemerera omumaiso agʼentebe eyʼobwakabaka, nʼomumaiso aga Ntaama oMutomuto wa Kibbumba oguyawaireyo ngʼesadaaka olwʼebibbibibbi byʼabantu. Abantu babbaire bazwaire amaganduula ameeru, nga basangaala era bakwaite nʼensansa egitali nkujuulye.
REV 7:10 Ni batumula nʼeigono eryaminkirira bati: “Okulokola kuzwa giri Kibbumba waiswe atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka, era nʼoNtaama oMutomuto wa Kibbumba!”
REV 7:11 Abamalaika bonabona babbaire beemereire, nga beeruguuliriirye entebe eyʼobwakabaka nʼabakaire badi 24 abʼekitiisya, nʼebibbumbe ebyomi ebina. Awo ni bakotama oku mazwi omumaiso gʼentebe eyʼobwakabaka, okuwa oKibbumba ekitiisya ni bamusinza,
REV 7:12 nga webakoba bati: “Amiina! Kibbumba waiswe okuwuuja, nʼekitiisya, nʼokwebalya, era amalabuki, nʼobwezye nʼamaani bibyo emirembe nʼemirembe. Amiina.”
REV 7:13 Awo omoiza oku bakaire nʼambuulya ati, “Aale iwe omaite abantu abo abazwaire amaganduula ameeru waire egibazwa?”
REV 7:14 Ni mmwiramu nti, “Musengwa, niiwe omaite.” Nʼankoba ati, “Abo niibo ababitire omu kugada okunene, era ni booza ebizwalo byabwe ebyʼomu mwoyo, niikwo okusuuka abeeru olwʼomusaaye ogwasusukire omu kufa okwa Ntaama oMutomuto wa Kibbumba.
REV 7:15 Nʼolwekyo, ‘bali omumaiso gʼentebe eya Kibbumba, era baweererya omusana nʼobwire omu Yeekaaluye. Era oyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka, yaabbanga nabo ngʼabalabirira.
REV 7:16 Tibaliirayo kulumwa nzala nʼenyonta. Eisana tiryalibooca, naabba ekyoca ekindi kyonakyona.
REV 7:17 Ekyo kityo olwʼokubba oNtaama oMutomuto wa Kibbumba, oyo aali aakati wʼentebe eyʼobwakabaka, yabalabiriranga. Era yalibatuuca oku miiga gyʼamaizi agʼobwomi ni banywa ni basuna obwomi obutawaawo. Era oKibbumba yalibba atoirewo okugada kwabwe kwonakwona.’ ”
REV 8:1 ONtaama oMutomuto wa Kibbumba oweyamoonoloire akazebbo akomusanvu, olwʼokweyanika emyoyo, ni wabbaawo okusirika omwigulu okumala ooti kitundu kyʼesaawa.
REV 8:2 Ni mbona abamalaika musanvu abeemerera omumaiso ga Kibbumba, ni babawa amakondeere musanvu.
REV 8:3 Nʼomalaika ogondi nʼaiza, nʼayemerera omumaiso gʼekyoto oku boocerya esadaaka gya Kibbumba, ngʼali nʼekyoto kyʼobubbaani ekyʼezaabbu. Ni bamuwa obubbaani bungi abwoce buduunye, kaisi abiweereyo aamo nʼesaala gyʼabatuukirirye bonabona oku kyoto kyʼezaabbu ekiri omumaiso gʼentebe ya Kibbumba.
REV 8:4 Omwosi ogwʼobubbaani, aamo nʼesaala egyʼabatuukirirye, ni bizwa omu kyoto omalaika ekyakwaite, ni byaba egiri oKibbumba.
REV 8:5 Omalaika oyo nʼatwala ekyoto ekyo, nʼakiizulya amakala ga musyo, ngʼagutoola oku kyoto, nʼakimuma oku kyalo. Ni wabbaawo okubbwatuka, nʼokululuma, nʼokumesya, era nʼomusisi oku kyalo.
REV 8:6 Awo abamalaika omusanvu ababbaire nʼamakondeere omusanvu, ni bategeka okugifuwa.
REV 8:7 Omalaika asooka nʼafuwa ekondeereye, ni wabbaawo amabbaale agaikendi nʼomusyo nga bitabulyemu nʼomusaaye, ni babimuma oku kyalo. Ekitundu kimo kyokusatu ekyʼekyalo ni kiya, nʼekitundu kimo kyokusatu ekyʼemisaale, nʼeisubi lyonalyona, ni biya.
REV 8:8 Nʼomalaika owokubiri nʼafuwa ekondeereye. Oguntu oguli ooti lusozi olunene, nga gwaka omusyo, ni bagumuma omu nyanza. Ekitundu kimo kyokusatu ekyʼenyanza ni kisuuka musaaye,
REV 8:9 nʼekitundu kimo kyokusatu ekyʼebintu byonabyona ebyomi ebyʼomu nyanza ni bifa, nʼekitundu kimo kyokusatu ekyʼamaato aga buli ngeri ni gajigirika.
REV 8:10 Omalaika owokusatu nʼafuwa ekondeereye. Onkota omunene nʼazwa angulu, ngʼalunkuuma ooti musyo gwʼemole, nʼagwa oku kitundu kimo kyokusatu ekyʼemiiga nʼomu nsulo gyʼamaizi.
REV 8:11 Eriina lya nkota oyo niiye ondulwe. Abantu bangi ni bafa olwʼokunywa amaizi ago agasuukire amalulu.
REV 8:12 Omalaika owokuna nʼafuwa ekondeereye. Awo ekintu ni kikubba ekitundu kimo kyokusatu ekyʼeisana, nʼekimo kyokusatu kyʼomweri, nʼekimo kyokusatu kyʼenkota, kale ekitundu kimo kyokusatu ekyʼekitangaala kyabyo ni kirikira. Kale ekitundu kimo kyokusatu ekyʼolunaku ni kitabba na kitangaala. Era nʼomweri nʼenkota ni bitayaka ekitundu kimo kyokusatu ekyʼobwire.
REV 8:13 Owenalingiriire, ni mpulira onyonyi okokomi eyabbaire e ngulu omwibbanga ngʼatumula ooti muntu nʼeigono eryaminkirira ati, “Wobe! Wobe! Wobe! Ala inywe abali oku kyalo nga mwalaba olwʼekondeere abamalaika abasigaireyo abasatu egibaaba okufuwa ino!”
REV 9:1 Awo omalaika owokutaanu nʼafuwa ekondeereye. Ni mbona onkota oodi eyazwire e ngulu nʼagwa ansi oku kyalo, ni bamuwa ekifunguwo ekiigula e Magombe.
REV 9:2 Onkota oyo nʼaigulawo e magombe. Oomwo ni muzwamu ogwosi gunene ino ooti gwa luyira. Eisana nʼeibbanga ni bikwata endikiirya olwa gwosi ogwo ogwazwanga e Magombe.
REV 9:3 Omu gwosi ogwo ni muzwamu enzige, ni giiza oku kyalo era ni bagiwa obwezye okubba nʼosaagwa owʼamaani ooti wʼoguwuuka ogwa saagwa.
REV 9:4 Enzige egyo ni bagigaana okulya eisubi, ooba emisaale, kadi bimera ebindi, wazira kugadya bantu abo bonkani ababulaku eraama eya Kibbumba oku mpumi gyabwe.
REV 9:5 Neye tibagiikiriirye okubaita, wazira kubagadya-bugadi okumala emyeri mitaanu. Obulumi omuntu obwawulira nga gimulumire, nga bubbuuca kwenkana nʼobwa muntu ompiri ogwalumire.
REV 9:6 Omu naku egyo abantu balinoonia olumbe lubaite, neye ni batalubona, balyegomba okufa, neye okufa kwalibagotaku.
REV 9:7 Omu mboneka, enzige egyo gyabbaire nyingi nga bagizwalisirye ni gibba ooti mbalaasi egibategekere okwaba omu lutalo. Oku mitwe gyagyo nga kuliku ebifaanana ooti ngule egyʼezaabbu, nʼomumaiso oomwo nga gifaanana ooti bantu.
REV 9:8 Obwoya bwagyo bwabbaire bwanvu ooti nziiri egyʼabakali, nʼamaino gaagyo nga manene era moogi ooti ga mpologoma.
REV 9:9 Ebifubba byagyo babbaire babizwalisirye ebintu ebiri ooti ngabo egyʼekyoma. Okululuma kwʼebiyaya byagyo kwabbaire ooti kwʼebigaali ebingi nʼembalaasi egibikuusa, nga bizinzima okwaba omu lutalo.
REV 9:10 Gyabbaire nʼemikira misongolye empembi ooti gyʼoguwuuka ogwasaagwa. Era emikira egyo gyabbairemu amaani agʼokulabya abantu okumala emyeri mitaanu.
REV 9:11 Enzige egyo gyabbaire nʼokabaka waagyo agifuga, nga niiye omalaika owʼe Magombe. Eriinalye omu Lwebbulaniya niiye Abbadoni, omu Luyonaani bati Apoliyoni, amaliina ago gategeeza oyo Ajigirica.
REV 9:12 Ekyo ekyentiisya ekisooka ni kiwa, neye nga wakaali waliyo ebyentiisya ebindi bibiri ebiiza.
REV 9:13 Awo omalaika owomukaaga nʼafuwa ekondeereye. Ni mpulira eigono erizwa omu nsonda eina egyʼekyoto ekibakolere omu zaabbu, ekiri omumaiso aga Kibbumba.
REV 9:14 Eigono eryo ni likoba omalaika owomukaaga, eyabbaire nʼekondeere liti, “Oteere abamalaika abana abebasibiire oku mwiga omunene Ewufulaate.”
REV 9:15 Awo abamalaika abana ni babateera. OKibbumba yabbaire ategekere okubateera kusaawa eyo, nʼolunaku nʼomweri nʼomwanka, baabe baite ekitundu kimo kyokusatu ekyʼabantu.
REV 9:16 Ni wabbaawo eyankobeire obungi obwʼamaje agʼabo abatyaime oku mbalaasi ati: Babbaire 200,000,000.
REV 9:17 Era omu kumbiikulira kunu, ni mbona embalaasi nʼabagityaimeku, nga bazwaire omu bifubba ebintu ebiri ooti ngabo egyʼekyoma. Ebintu ebyo ebimo byabbaire bipowooki ooti musyo, nʼebya bbululu, nʼebya namagi. Emitwe egyʼembalaasi egyo gyabbaire ooti gyʼempologoma, nʼomu minwa gyagyo nga muzwamu omusyo, nʼomwosi, nʼokupalika okwa musyo.
REV 9:18 Ekitundu kimo kyokusatu ekyʼabantu ni bafa olwʼebiita ebisatu nago binu: Omusyo, nʼomwosi, nʼokupalika okwa musyo, ebyazwanga omu minwa egyʼembalaasi egyo.
REV 9:19 Obwezye obwʼembalaasi egyo bwabbaire omu minwa gyagyo era nʼomu mikira gyagyo. Emikira gyagyo gyabbaireku emitwe ooti gyʼempiri, era nga girumira mitwe egyo.
REV 9:20 Abantu abandi abasigairewo, abebataitire omu kugadya okwo, tibeenenyere olwʼebyo ebibakolanga. Era tibalekerewo okusinza emizimu nʼebifaananyi ebyʼezaabbu, nʼebyʼefeeza, nʼebya bbulonzi, nʼebyʼamabbaale, nʼebyʼemisaale, ebiteezya kubona, ooba okuwulira, waire okutambula.
REV 9:21 Era tibeenenyere obutemo bwabwe, nʼobulogo bwabwe, nʼobulendi bwabwe, era nʼobubbibubbi bwabwe.
REV 10:1 Awo ni mbona omalaika ogondi owʼamaani, ngʼazwa omwigulu aika. Yabbaire azwaire kireri, aate oku mutwegwe nga kuliku omusoke; kaisi omumaisoge nga mwaka ooti isana, nʼebigerebye, nga biri ooti bikondo ebirunkuuma omusyo.
REV 10:2 Yabbaire akwaite omu ngalo akazingo akatono, neye nga kalingulule. Natoola ekigerekye ekyʼoku ngalo endiiro nʼayema oku nyanza, nʼekyʼoku ngalo engooda nʼayema okwitakali.
REV 10:3 Olwo kaisi nʼakooka nʼeigono eryaminkirira ooti mpologoma niiye ajuga. Oweyamalire okukooka, ni wabbaawo okududula ooti ikendi okwamwiriremu emirundi musanvu.
REV 10:4 Okududula okwʼemirundi omusanvu owekwawoire, nabbaire natira okuwandiika, neye ni mpulira eigono erizwa omwigulu nga likoba liti, “Obise ebyo okududula okwʼemirundi omusanvu ebikukobere, obikuume ngʼekyama, era tiwabiwandiika.”
REV 10:5 Awo omalaika ogunaboine ngʼayemereire oku nyanza nʼokwitakali, nʼagolola e ngulu engaloye endiiro.
REV 10:6 Omalaika oyo nʼalayira omu liina lya Kibbumba oyo abba omwomi emirembe nʼemirembe, eyabbumbire eigulu nʼebirimu byonabyona, nʼekyalo nʼebirimu byonabyona, nʼenyanza nʼebirimu byonabyona. Omalaika oyo nʼakoba ati, “Tiwakaali waliwo okukuumirira kwonakwona.
REV 10:7 Neye omu kiseera ekyo, omalaika owomusanvu ekiyalifuwiramu ekondeereye, oKibbumba yalituukirirya ekyamakye, ngʼoweyakobeire abaweereryabe abanaabbi.”
REV 10:8 Eigono lidi erinawuliire nga lizwa omwigulu, eryangaine okuwandiika okududula okwʼemirundi omusanvu, tete ni njiramu okuliwulira nga linkoba liti, “Oyabe okwate omuzingo ogwʼakatabo akanzululye, akali omu ngalo egya malaika ayemereire oku nyanza nʼokwitakali.”
REV 10:9 Ni njaba egiri omalaika, ni mmusaba omuzingo ogwʼakatabo. Nʼankoba ati, “Ogukwate ogulye. Gwiza kululuwira omu kidaakyo, newankubbaire ngʼomu munwagwo, gwa kunyunyuulirira ooti mujenene.”
REV 10:10 Ni ntoola omuzingo ogwʼakatabo omu ngalo egya malaika, ni ngulya. Ni gunyunyuula omu munwa gwange ooti mujenene ogwa nzoki, neye owenagumirire, ni gululuwira omu kida kyange.
REV 10:11 Awo omalaika nʼankoba ati, “Oteekwa okwiramu okulangirira ebintu ebyaba okutuuka oku bantu abangi, nʼoku mawanga, nʼoku ntumu, nʼoku bakabaka.”
REV 11:1 “Ni bampa olumole oluli ooti mwigo ogubapimisya owanvu owʼebintu. Era ni wabbaawo eyankobere ati, ‘Oyabe opime eYeekaalu eya Kibbumba, nʼekyoto, era obale nʼabantu abasinziramu, kaisi basune obukuumi.
REV 11:2 Neye oluuga oluli e nza owʼeYeekaalu eya Kibbumba oluleke, tiwalupima, olwʼokubba baluwaire bantu aBatali Bayudaaya. Abo balifutyanka oYerusaalemi ekibuga ekitukulye, okumala emyeri 42.’
REV 11:3 “Era nalituma abajulizi bange babiri, nga beesiba ebibenga, okulaga bati bayungubaliire ebibbibibbi byʼabantu, ni mbawa obwezye bamale enaku 1,260 nga bakobera abantu ekibono kya Kibbumba.”
REV 11:4 Abajulizi abo ababiri babbaire ooti misaale emizaituuni emibiri, nʼebikondo byʼamataala ebibiri, ebiri omumaiso ga Musengwa owʼekyalo.
REV 11:5 Owewabbaawo ataka okubakola abo akabbikabbi, omusyo guzwa omu minwa gyabwe, ni gwoca abalabe baabwe. Era kityo nabuli ataka okubakola akabbikabbi, yena bali nʼokumwita.
REV 11:6 Abo bali nʼobwezye okusiba ebintu ebiri omwibbanga, oikendi nʼatatoonya omu kiseera ekibalaabbiramu abantu ekibono kya Kibbumba. Era bali nʼobwezye oku maizi, okugasuuca omusaaye. Bali nʼobwezye okuleeta oku kyalo ebirulumo ebya buli ngeri buli lubatakiire.
REV 11:7 Owebalimala okukobera abantu ekibono kya Kibbumba, ogusolo ogwo oguzwa e Magombe, gwalirwanisya abajulizi abo ababiri, ni gubaita.
REV 11:8 Emirambo gya bajulizi ababiri gyalisigala omu nguudo gyʼekibuga ekinene, oMusengwa waabwe omu bamukomereire oku musalabba. Eriina lyʼekibuga ekyo, eriri mu ngeri ya lugero niiryo oSodoma era oMisiri.
REV 11:9 Abantu aba buli ngeri, nʼabʼebika byonabyona, nʼabʼentumu gyonagyona, nʼabamawanga gonagona, baliringirira emirambo gyabwe okumala enaku isatu nʼekitundu, ni batagiikirirya okugiriika.
REV 11:10 Abantu abʼoku kyalo abataikirirya oKibbumba ibo balisangaala olwʼokufa kwʼabo ababiri. Balisangaala ino, era baliweereryangana ebirabo omu kwesiima, olwʼokubba abanaabbi abo ababiri babbaire badambirye ino abʼoku kyalo.
REV 11:11 Enaku eisatu nʼekitundu owegyabitirewo, omwoyo ogwa bwomi oguzwa e wa Kibbumba, ni gubairyamu obwomi, ni bazwa egibagwire ni beemerera. Abababoine ni batya ino.
REV 11:12 Abajulizi abo ababiri ni bawulira eigono eryaminkirira erizwa omwigulu nga libakoba liti, “Mwize eenu!” Ni baniina omwigulu nga baabira mu kireri, ngʼabalabe baabwe babona.
REV 11:13 Omu kaseera akanyere ako, ni wabbaawo okutengeeta okwʼekyalo okwʼamaani. Ekitundu kimo kyʼeikumi ekyʼekibuga ni kijigirika, nʼabantu 7,000 omusisi oku kyalo ni gubaita. Abantu abasigairewo okutya ni kubakwata, ni bawa oKibbumba owʼomwigulu ekitiisya.
REV 11:14 Ekyentiisya ekyokubiri kiwoire, neye obone, ekyentiisya ekyokusatu kyatira okutuuka!
REV 11:15 Awo omalaika owomusanvu nʼafuwa ekondeereye. Ni wabbaawo amagono omwigulu agaaminkirira, nga gakoba gati: “Obwakabaka obwʼekyalo busuukire bwa Musengwa waiswe era bwa Kurisito, era yafuganga emirembe nʼemirembe.”
REV 11:16 Awo abakaire 24 abatyama omumaiso aga Kibbumba, oku ntebe gyabwe egyʼobwakabaka, ni bakotama oku mazwi, ni basinza oKibbumba,
REV 11:17 nga webakoba bati: “Musengwa oKibbumba oWabwezye Bwonabwona, abbaawo era eyabbairewo, tukwebalya olwʼokubba weiriirye obwezyebwo nʼotandiika okufuga.
REV 11:18 Abantu abataikirirya basunguwaire ino; neye nʼobusungubwo bwizire. Ekiseera kituukire okusalira abafu omusango, nʼokuwa empeera abaweereryabo abanaabbi, nʼabatuukirirye bonabona abakuwa ekitiisya abatobato nʼabakulu. Era ekiseera kituukire okulikirya abo abajigirica ekyalo.”
REV 11:19 EYeekaalu eya Kibbumba eyʼomwigulu ni bagiigulawo, nʼesanduuku eyʼendagaanoye nʼeboneka omu Yeekaaluye. Ni wabbaawo okumesya, nʼamagono, nʼokubbwatuka, nʼomusisi oku kyalo, nʼogwikendi ogunene ogwʼamabbaale ni gugwa.
REV 12:1 Ekyewunyo ni kiboneka omwibbanga, ni wabbaawo omukali ngʼekizwalokye kyabbaire isana, aate ngʼomweri guli ansi wʼebigerebye, era oku mutwegwe nga kuliku engule yʼenkota ikumi na ibiri.
REV 12:2 Yabbaire kida, ngʼalumwa, nʼakuukulya omu bulumi obwʼokubyala.
REV 12:3 Ekyewunyo ekindi ekiti, ni kiboneka omwibbanga: Ni wabbaawo ogumpiri ogunene ogutukuliki, nga guli nʼemitwe musanvu, nʼamaziga ikumi, nga ku buli mutwe kuliku engule.
REV 12:4 Omukira gwa gumpiri ni gweya ekitundu kimo kyokusatu ekyʼenkota egyʼomwigulu, ni gugidyaka oku kyalo. Ogumpiri ni gwemerera omumaiso gʼomukali eyabbaire yatira okubyala, kaisi gumire omwanawe.
REV 12:5 Omukali nʼabyala omwana mwisuka, ayaba okufuga amawanga gonagona, ngʼali nʼobwezye. Neye omwanawe ni bamutwala egiri oKibbumba, nʼe giri entebeye eyʼobwakabaka.
REV 12:6 Awo omukali nʼairukira omwidungu eeyo, omu kifo oKibbumba ekiyategekeire omukali oyo, egibamulabiririra okumala enaku 1,260.
REV 12:7 Olwo ni wabbaawo olutalo omwigulu. OMikairi nʼabamalaikabe ni balwanisya ogumpiri. Ogumpiri gwona ni gubalwanisya nʼabamalaika baagwo.
REV 12:8 Neye ogumpiri ni baguyinga. Igwo nʼabamalaika baagwo, ni batabaikirirya kusigala nga beeyongera okubba omwigulu.
REV 12:9 Ogumpiri ogwo ogunene, niigwo ogwabbairewo okuzwa eira, ogubeeta oNalwita era oSitaani abbeyabbeya ebyalo byonabyona, ni bagumuma oku kyalo, aamo nʼabamalaika baagwo.
REV 12:10 Ni mpulira omwigulu eigono eryaminkirira, nga likoba liti: “Atyanu oKibbumba waiswe atulokoire. Alagire amaanige, nʼobwakabakabwe, nʼobwezye bwa Kurisitowe, olwʼokubba oodi aloopanga abaganda baiswe, era abaloopa omusana nʼobwire omumaiso ga Kibbumba waiswe, bamubbingire omwigulu.
REV 12:11 Abaganda baiswe bamuwangwire olwʼomusaaye gwa Ntaama oMutomuto, nʼolwʼekibono kya Kibbumba ekibalaabbira abantu, ni bawaayo obwomi bwabwe nʼokutuuka okufa olwa kuweererya oKibbumba.
REV 12:12 Kale musangaale inywe eigulu nʼabalimu. Neye inywe ekyalo nʼenyanza, nga mwalaba, olwʼokubba oSitaani aikire egimuli ngʼali nʼobusungu bungi, ngʼamaite ati, ali nʼakaseera katyayi kati!”
REV 12:13 Ogumpiri owegwaboine nga bagudyakire oku kyalo, ni gulabya omukali eyabyaire omwana omwisuka.
REV 12:14 Omukali ni bamuwa ebiyaya bibiri ooti bya kokomi omunene, kaisi aguluke atuuke omu kifookye omwidungu, egibalimulabirira okumala emyanka misatu nʼekitundu, ngʼogumpiri tigumutuukaku.
REV 12:15 Ogumpiri ni gwandula amaizi okuzwa omu munwa gwagwo, nga mangi ooti mwiga, ni gasengererya omukali, gamumire.
REV 12:16 Neye ekyalo ni kibbeera omukali, nga kyasama omunwa gwakyo, era ni kimira omwiga ogwazwire omu munwa gwʼogumpiri.
REV 12:17 Ogumpiri ni gusunguwalira ino omukali, ni gwaba okulwanisya abʼomu lubyalo lwa mukali abasigairewo, abo bonabona abagondera ebiragiro bya Kibbumba ni bakalangukira kwebyo oYesu ebiyabakobere.
REV 12:18 Awo ogumpiri ni gusigala nga gwemereire oku mbale mbale kwʼenyanza.
REV 13:1 Awo ni mbona ogusolo nga guzwa omu nyanza. Gwabbaire nʼemitwe musanvu nʼamaziga ikumi, era nga guli nʼengule ku buli iziga. Nʼoku mitwe gyagwo nga kuliku amaliina agazumirira oKibbumba.
REV 13:2 Ogusolo ogwo ogunaboine gwabbaire gukambwe ooti ngo, nʼebigere byagwo nga biri nʼagaala agoogi ooti ga dubu, era agayezya okunyiiranyiiramu omuntu. Era omunwa gwagwo nga guli ooti gwa mpologoma. Ogumpiri ni gutoola amaani gaagwo, nʼentebe eyʼobwakabaka bwagwo, nʼobumo oku bwezye bwagwo obungi eino ni gubiwa ogusolo ogwo.
REV 13:3 Ogumo oku mitwe gyʼogusolo ogwo gwabbaire guboneka ooti bagusumutire ekiwundu ekyabbaire kyʼokugwita. Neye ekiwundu ekyo omu kifo kyʼokugwita, ni kiira kirama. Abataikirirya oYesu bonabona ni basigala nga beewunya okubona ngʼogusolo ogwo gulamire.
REV 13:4 Era abantu abataikirirya ni basinza ogumpiri ngʼowebasinza oKibbumba, olwʼokubba niigwo ogwabbaire guwaire ogusolo obwezye obwo. Ni basinza nʼogusolo gwona, nga bakoba bati, “Mpaawo eyenkana ogusolo ogwo amaani, era mpaawo ayezya okugulwanisya.”
REV 13:5 OKibbumba nʼaleka ogusolo ogwo okutumula ebyʼokwepanka, era omu ngeri eyo ni gutumulyaga ebizuma oKibbumba. OKibbumba yagulekere okukolesya obwezye bwagwo okumala emyeri 42.
REV 13:6 Kale ni gutandiika okuzumirira oKibbumba, nga gutumula obubbibubbi oku liinalye, nʼoku kifookye omwabba, ni guzuma nʼabo ababba omwigulu.
REV 13:7 Era oKibbumba nʼaguleka gulwanisye abatuukirirye nʼokubagadya, era nʼagwikirirya okubba nʼobwezye oku bantu bonabona, nʼoku bantu bʼentumu gyonagyona, nʼoku mawanga gonagona.
REV 13:8 Abantu bonabona ababbaire oku kyalo, abo amaliina gaabwe agebatawandiikire omu kitabo ekyʼabantu abali nʼobwomi obutawaawo, okuzwera kimo owebabbumbiire ekyalo, ekitabo ekya Ntaama oMutomuto wa Kibbumba oguyawaireyo ngʼesadaaka, balisinza ogusolo ogwo.
REV 13:9 Aale nabuli aali nʼamatwi, awulire ekyo!
REV 13:10 Oyo oKibbumba oguyategekeire ati balimutwala mu bugalama, yalyaba omu bugalama. Nabuli oKibbumba oguyategekeire ati balimwita nʼempiima, yalifa mpiima. Kale abatuukirirye basaaniire okubba abagumu era abeesigwa eeri oMusengwa omu mbeera gyonagyona.
REV 13:11 Tete awo ni mbona ogusolo ogundi nga gukukunuka okuzwa omwitakali. Gwabbaire nʼamaziga mabiri ooti ntaama omutomuto, neye nga gutumula ooti gumpiri gudi.
REV 13:12 Ogusolo ogwo ni gukolesya obwezye bwonabwona obwʼogusolo ogwasookere, nga gwona ogwasookere ogunyere gubona. Ogusolo ogwo ni gwazya ebyalo nʼababirimu, okusinza ogusolo gudi ogwasookere ogwalamire ekiwundu ekyabbaire ekyʼokugwita.
REV 13:13 Ogusolo ogwo ogwokubiri ni gukola ebyewunyo. Ni gutuuka nʼokulagiranga omusyo ni guzwa omwibbanga, ni gwika oku kyalo ngʼabantu bonabona babona.
REV 13:14 Ni gubbeyabbeya abantu abataikirirya oYesu, nga gukolesya ebyewunyo ebibagwikiriirye okukolera omumaiso aga gusolo gudi ogwasookere. Era ni gubalagira babbumbe ekintu ekifaanana ooti gusolo gudi ogubasumutire empiima neye ni gutafa, bakisinze.
REV 13:15 Ogusolo ogwokubiri ogwo ni bagwikirirya nʼokwezyesya okufuwa omwota ogwʼobwomi, omu kifaananyi ekyʼogusolo ogwasookere, ekyo kibbe kyomi kitumule, era kiragire baite abo bonabona abagaana okukisinza.
REV 13:16 Awo abantu bonabona, abatobato nʼabakulu, nʼabasuni nʼabadoobi, nʼabʼeidembe nʼabagalama, ogusolo ni gubaazya okubateekaku eraama yaagwo oku ngalo endiiro ooba oku mpumi.
REV 13:17 Buli muntu ni bamugaana okubbaaku nʼekyagula ooba ekyatunda, okutoolaku nga bamalire okumuteekaku eraama eyo, nga niiyo eriina eryʼogusolo gudi ogwasookere ooba enamba etegeeza eriina lyagwo.
REV 13:18 Ekyo kyetaagisya malabuki! Kale omulabuki abalirire yeetegereze amakulu agʼenamba eyʼogusolo ogwo, olwʼokubba enamba etegeeza eriina lyagwo ya bulijo. Enamba eyo eri 666.
REV 14:1 Owenasetwire amaiso, ni mbona oNtaama oMutomuto wa Kibbumba ngʼayemereire oku lusozi oSayuuni ekibuga Yerusaalemi oku kityaime. Yabbaire aamo nʼabantu 144,000, nga nʼeriinalye nʼerya Iteeye bagawandiikire oku mpumi egyʼabantu abo.
REV 14:2 Ni mpulira eigono erizwa omwigulu nga liri ooti lyʼokuwolomboga okwʼamaizi amangi, era nga liri ooti igono eryʼokubbwatuka okwʼeraadu okwʼamaani. Eigono eeryo erinawuliire lyabbaire ngʼeryʼenyembo egyʼabakubbi abʼamatongoli ngʼabakubba amatongoli gaabwe.
REV 14:3 Ni bemba olwembo nga bali omumaiso agʼentebe eyʼobwakabaka, nʼagʼebibbumbe ebyomi ebina, nʼagʼabakaire. Olwembo olwo nga luboneka ooti luyaaka, era nga mpaawo gondi ayezya okulwega okutoolaku abo bonkani 144,000 abebanunwire okuzwa omu bufuge obwa Sitaani.
REV 14:4 Abo bali ooti muntu etiyeyonoonera omu bikole bya bulendi, ni basigala nga bakengeize. Kagira niibo abaaba nʼoNtaama oMutomuto wa Kibbumba yonayona egyayaba. Babanunwire omu bufuge obwa Sitaani, ni babaabula oku bantu abandi. Basuukire ababere eeri oKibbumba, nʼeeri oNtaama oMutomuto wa Kibbumba olwʼokusuna obwomi obutawaawo nga babaita omu kwikirirya oYesu.
REV 14:5 Tibatumulangaku byʼobubbeyi, era tibaabbangaku nʼekyokubanenya.
REV 14:6 Awo ni mbona omalaika ogondi ngʼagulukira angulu omwibbanga. Yabbaire nʼaMawuliro aMasa agʼemirembe nʼemirembe agebamuwaire okukobera abali oku kyalo, abʼamawanga gonagona, nʼabʼebika byonabyona, nʼabʼentumu gyonagyona, nʼabantu bonabona.
REV 14:7 Nʼakoba nʼeigono eryaminkirira ati, “Mutye oKibbumba, era mumuwe ekitiisya olwʼokubba ekiseera kituukire asale omusango. Mumusinze oyo eyabbumbire eigulu, nʼekyalo, nʼenyanza, nʼensulo egyʼamaizi.”
REV 14:8 Omalaika owokubiri nʼaiririraku ngʼakoba ati, “Kigwire, kigwire, oBbabbulooni ekibuga ekinene, ekyayegeserye amawanga agandi agʼoku kyalo gonagona okwenda nga basinza ebifaananyi. Ekibuga ekyo kyasiruwairye amawanga gonagona ngʼomuntu omoiza owaanywisya abainaye omwenge ni bateemeera ni bawaamu akabuntu.”
REV 14:9 Omalaika owokusatu nʼairirira ku badi ababiri, nʼatumula nʼeigono eryaminkirira ati, “Buli muntu asinza ogusolo nʼekifaananyi kyagwo, era nʼaikirirya okumuteekaku eraama oku mpumiye ooba oku ngaloye,
REV 14:10 oKibbumba yalimubonereza nʼobukambwe. Yaligada ngʼanywa ekikopo ekibasukiremu ondiko owʼobusungu bwa Kibbumba nʼobukambwe bwonabwona. Era balimugadya nʼomusyo ogwoca eino omumaiso agʼabamalaika abatukulye, nʼaga Ntaama oMutomuto wa Kibbumba.
REV 14:11 Era omwosi ogwaliduunya okuzwa omu musyo ogubalyocerya abantu abatyo gwalibba gwʼemirembe nʼemirembe. Abo abasinza ogusolo nʼekifaananyi kyagwo, era nabuli moiza kwabo abali nʼeraama yʼeriina lyagwo, tibalibbaaku nʼegibawuumulira omusana nʼobwire.”
REV 14:12 Ekyo kitegeeza kiti abatuukirirye basaaniire okubba nʼokuguminkiriza. Abantu aba Kibbumba nago niibo abakwaite ebiragirobye, ni babba nʼokwikiririrya omu Yesu.
REV 14:13 Awo ni mpulira eigono erizwa omwigulu, nga likoba liti, “Owandiike oti, okuzwa olwatyanu, bʼenkabi abo abafa nga baikirirya ba Musengwa oYesu. Dala atyo oMwoyo oMutukulye waakoba ati okutegana kwabwe kuwoire, ni bawuumula, olwʼokubba ebikole byabwe ebisa tibikoma yaanu ku kyalo neye byaba nabo okutuuka omwigulu. Era buli muntu yalisuna empeera kusinzirira ku niibyo.”
REV 14:14 Awo ni ngangamula amaiso, ni mbona ekireri ekyeru, era oku kireri ekyo nga kutyaimeku afaanana ooti Mwana wa Muntu. Yabbaire azwaire engule eyʼezaabbu oku mutwegwe, ngʼakwaite nʼakagoda akoogi.
REV 14:15 Awo omalaika ogondi nʼazwa omu Yeekaalu ngʼalangirira nʼeigono eryaminkirira, ngʼakoba oyo atyaime oku kireri ati, “Ekiseera ekyʼeikesa kituukire. Aaso okolesye akagodako okese, olwʼokubba ebyokukesa ebyʼoku kyalo byengere.”
REV 14:16 Awo oyo atyaime oku kireri nʼawuuba akagodake oku kyalo, ebineneka ebyʼoku kyalo ni babikesa.
REV 14:17 Ananyere awo, omalaika ogondi nʼazwa omu Yeekaalu eyʼomwigulu, yena ngʼali nʼakagoda akoogi.
REV 14:18 Era awo nʼomalaika ogondi eyabbaire nʼobwezye oku musyo nʼazwa oku kyoto oku boocerya ebintu ebibawongeire oKibbumba, nʼayeta nʼeigono eryaminkirira ngʼakoba oyo aali nʼakagoda akoogi ati, “Okolesye akagoda akoogi, okese ebirime ebyʼoku kyalo, olwʼokubba ebineneka byabyo byengere.”
REV 14:19 Awo omalaika nʼawuuba akagodake oku kyalo, nʼasaabula abantu ababbibabbi, nʼabamuma omu kikunyiro ekinene ekyʼobusungu bwa Kibbumba.
REV 14:20 Abantu abo ni babakunyira e nza wʼekibuga e Yerusaalemi, ekikunyiro ni kizwamu omusaaye, ni gukulumuka obuwanvu bwʼekiromita ooti 300. Obungi obwʼomusaaye nago, okuzwa ansi okutuuka angulu waaku, gwabbaire gwezya okugoteryamu ebigere bya mbalaasi.
REV 15:1 Tete ni mbona ekyewunyo ekindi omwigulu, ekinene era ekyewuninkirirya. Wabbairewo abamalaika musanvu nga baleeta ebirulumo musanvu ebisembayo, olwʼokubba niibyo ebimalayo obusungu bwa Kibbumba.
REV 15:2 Era ni mbona ekiri ooti nyanza eyʼendabirwamu egibatabwiryemu omusyo. Ni mbona nʼabo abagaine okusinza ogusolo nʼekifaananyi kyagwo, nʼokubateekaku enamba etegeeza eriina eryagwo. Babbaire beemereire oku mbale mbale okwʼenyanza eyo eyʼendabirwamu, nga bakwaite amatongoli oKibbumba ageyabawaire.
REV 15:3 Ni bemba olwembo onaabbi oMusa, omuweererya wa Kibbumba oluyayembere, nʼolwembo eeri oNtaama oMutomuto wa Kibbumba, nga bakoba bati: “Musengwa oKibbumba oWabwezye Bwonabwona, ebyokola bikulu era byewunyisya! Iwe oKabaka owʼemirembe nʼemirembe, amanzirago matuuce era gʼamazima.
REV 15:4 Musengwa, naani dala atalikutya era ataliwa eriinalyo ekitiisya! Iwe wenkani niiwe oMutukulye. Abantu abʼamawanga gonagona baliiza ni bakusinza omumaisogo, olwʼokubba ebikolebyo ebyobutuukirirye byeraga mulwatu.”
REV 15:5 Ebyo owebyawoire, ni mbona eYeekaalu eyʼomwigulu nga njigule, eYeekaalu ngʼekola ngʼeweema eya Kibbumba ekakasa eti oKibbumba ali aawo nʼabantube.
REV 15:6 Omu Yeekaalu eyo, ni muzwamu abamalaika omusanvu ababbaire nʼebirulumo omusanvu, nga bazwaire engoye egibeeta lineni onyerenyeere nga gitukula ino, era nga beesibire omu bifubba enkoba egya zaabbu.
REV 15:7 Ekimo oku bibbumbe ebyomi ebina, ni kiwa abamalaika omusanvu ebibya omusanvu ebyʼezaabbu, ebiizwire obusungu bwa Kibbumba onanyere obwomi emirembe nʼemirembe.
REV 15:8 EYeekaalu nʼeizula omwosi oguduunya okuzwa omu kitiisyakye, nʼomu maanige, nga mpaawo ayezya okugingiramu paka ngʼebirulumo omusanvu ebyʼabamalaika omusanvu biwoireyo.
REV 16:1 Ni mpulira eigono eryaminkirira erizwa egiri oKibbumba omu Yeekaaluye omwigulu, nga likoba abamalaika omusanvu liti, “Mwabe musuke oku kyalo ebibya omusanvu ebyʼobusungu bwa Kibbumba.”
REV 16:2 Kale omalaika asooka nʼayaba, nʼasuka oku kyalo ekibya ekyʼobusungu ekiyabbaire nakyo. Amabbwa amanene era agaluma eino ni gakwata abantu ababbaireku eraama yʼogusolo gudi nʼabo abasinza ekifaananyi kyagwo.
REV 16:3 Omalaika owokubiri nʼasuka omu nyanza ekibya ekyʼobusungu ekiyabbaire nakyo. Enyanza nʼesuuka ooti musaaye ogwʼomuntu omufu, nga gwirugazire era nga gutamire. Nabuli kintu ekyomi kyonakyona ekibba omu nyanza ni kifa.
REV 16:4 Omalaika owokusatu nʼasuka omu miiga nʼomu nsulo egyʼamaizi ekibya ekyʼobusungu ekiyabbaire nakyo, ni bisuuka musaaye.
REV 16:5 Ni mpulira omalaika alabirira amaizi ngʼakoba ati: “Iwe oli mwenkanya omu kuleetawo ebibonerezo ebyo. Era iwe oMutukulye, obbaawo era eyabbairewo okuzwa eira nʼeira, emisango ogisalire mu bwenkanya.
REV 16:6 Olwʼokubba abantu ababbibabbi basukire omusaaye ogwʼabatuukirirye nʼogwʼabanaabbibo, wena kyozwireku obawa omusaaye bagunywe. Ekyo dala kibasaaniire!”
REV 16:7 Ni mpulira eigono nga lizwa egiri abo ababba oku kyoto, nga likoba liti: “Niikyo ekyo Musengwa oKibbumba oWabwezye Bwonabwona, ekyokolere kituuce era kya bwenkanya.”
REV 16:8 Omalaika owokuna nʼasuka okwisana ekibya ekyʼobusungu ekiyabbaire nakyo, oKibbumba nʼaliragira okwoca abantu nʼeibbugumu lyalyo eryʼomusyo.
REV 16:9 Eibbugumu eryʼamaani ni libabula abantu, neye ni bazumirira oKibbumba aali nʼobwezye oku bibonyoobonyo ebyo, omu kifo ekyʼokwenenya bamuwe ekitiisya.
REV 16:10 Omalaika owokutaanu nʼasuka oku ntebe eyʼobwakabaka eyʼogusolo gudi ogwasookere ekibya kyʼobusungu ekiyabbaire nakyo, obwakabaka bwagwo ni bwizula endikiirya, abantu ni beeruma ennimi olwʼobulumi.
REV 16:11 Neye era, olwʼobulumi obubitiriri nʼolwʼamabbwa, ni beeyongera kuzumirira Kibbumba, era nandi ni beenenya ebyo ebibakolere.
REV 16:12 Omalaika owomukaaga nʼasuka omu mwiga omunene ogubeeta Ewufulaate, ekibya ekyʼobusungu ekiyabbaire nakyo. Amaizi gaagwo ni gakalira, ni gakolera amaje agʼabakabaka abazwa e buzwaisana enzira eyʼokubitamu nga balumba.
REV 16:13 Ni mbona emizimu misatu egifaanana ooti bikere, nga gizwa omu munwa ogwʼogumpiri, nʼogwʼogusolo, nʼogwa naabbi owʼobubbeyi.
REV 16:14 Egyo niigyo emizimu egikola ebyewunyo, era egyaba egiri abeekubbemberi abʼebyalo byonabyona ababbibabbi, okubakumbaania balwane olutalo oku lunaku olukulu oKibbumba oWabwezye Bwonabwona oluyalibonerezeraku abakola ebibbibibbi bonabona.
REV 16:15 OMusengwa akoba ati, “Obone njiza ooti mwibbi. Mwegendereze engeri egimutambulamu, mwegumirye omu bwomi obutuukiriire kaisi owenaliira timwabbaaku nʼekimufiirwa. Wʼenkabi oyo akola atyo.”
REV 16:16 Emizimu egyo gyakumbaanirye abakabaka omu kifo ekibeeta omu Lwebbulaniya bati, Amagedooni.
REV 16:17 Omalaika owomusanvu nʼasuka ekibyakye omwibbanga. Eigono eryaminkirira ni lizwa oku ntebe eyʼobwakabaka omu Yeekaalu nga likoba liti, “Kiwoire!”
REV 16:18 Ni wabbaawo okumesya, nʼokululuma, nʼokubbwatuka, nʼomusisi owʼamaani atabbangakuuwo kasookeede abantu babba oku kyalo.
REV 16:19 Ekibuga ekinene ni kigabukanamu ebitundu bisatu. Nʼebibuga ebyʼomu byalo byonabyona ni biwumpuka ni bigwa. Atyo oKibbumba weyayebukiirye okubonereza abantu abʼomu kibuga ekinene ekyo, oBbabbulooni, nʼakinywisya ekikopo ekyʼobusungubwe.
REV 16:20 Ebizinga byonabyona ni biwaawo, nʼensozi gyonagyona ni gigotawo.
REV 16:21 Oikendi owʼamabbaale amangi nʼagwa, nga buli kiwumpu ekyʼeibbaale kizitowa ekiro ooti 40, ni gazwa omwigulu ni gagwa oku bantu. Abantu ni bazumirira oKibbumba olwʼekirulumo ekyʼamabbaale agaikendi, olwʼokubba kyabbaire kyʼentiisya ino.
REV 17:1 Awo omoiza oku bamalaika omusanvu, ababbaire nʼebibya ebyʼobusungu bwa Kibbumba, nʼaiza nʼatumula na nze nʼankoba ati, “Oize, nʼakulaga omusango ogubasaliire omalaaya okirifuma, oyo atyaime oku maizi amangi.
REV 17:2 Abakabaka abʼekyalo abayendere nʼomalaaya oyo, okwo nga niikwo okukolera aamo nʼekibuga ekyo omu kusinza ebifaananyi. Era abantu abali oku kyalo bateemeire omwenge ogwʼobulendibwe.”
REV 17:3 Awo omu mwoyo, omalaika nʼantwala omwidungu eeyo, ni mbona omukali ngʼatyaime oku gusolo ogutukuliikiriri, nga gwizwire amaliina agazumirira oKibbumba, nga guli nʼemitwe musanvu, nʼamaziga ikumi.
REV 17:4 Omukali oyo yabbaire azwaire ebizwalo ebyʼebbeeyi ebitukuliikiriri era ebyʼakakobe, era ngʼamirikiinya nʼezaabbu nʼamabbaale agʼebbeeyi eino, nʼebinyere ebyʼebbeeyi eino. Yabbaire akwaite ekikopo ekibakolere omu zaabbu nga kiizwire ebintu ebyomuliko nʼebicaafu ebyobulendibwe.
REV 17:5 Oku mpumiye babbaire bawandiikireku eriina eriri nʼamakulu amabisabise liti: “Bbabbulooni ekibuga ekinene, omaaye owʼabamalaaya nʼowʼebintu ebyʼoku kyalo ebyomuliko.”
REV 17:6 Ni mbona ngʼomukali oyo asiima ino okusuka omusaaye ogwʼabatuukirirye, abo abebaitire olwʼokwikirirya oYesu. Era ni yeewaaana nga tafaayo, ngʼali ooti muntu anywire nʼateemeera omusaaye ogwʼabatuukirirye abeyaitanga. Owenamuboine, ni newunya ino!
REV 17:7 Omalaika nʼankoba ati, “Lwaki weewunya? Kankukobere ekyama ekifa oku mukali oyo, nʼoku gusolo ogwatyaimeku, oguli nʼemitwe omusanvu nʼamaziga eikumi.
REV 17:8 Ogusolo ogwoboine gwabbairewo neye atyanu gubulawo. Neye era, gwatira okuzwa e Magombe e gibagusibiire, gwabe bagujigirice. Abantu abali oku kyalo abʼamaliina agebatawandiikire omu kitabo ekyʼabantu abali nʼobwomi obutawaawo, okuzwa ekyalo owebakibbumbiire, balyewunya owebalibona ogusolo ogwo ogwabbairewo, ni guzwayo, neye nga gwaliiramu okuboneka.
REV 17:9 “Ekyo kyetaagisya malabuki na kutegeera. Emitwe omusanvu niigyo ensozi omusanvu omukali egyatyaimeku.
REV 17:10 Era giraga bakabaka omusanvu; abataanu kwibo bafiire, omoiza niiye aliku afuga atyanu, nʼogondi asembayo akaali kwiza. Oweyaliiza, yalifugira ekiseera kitono,
REV 17:11 kaisi ogusolo ogwabbairewo neye ni guzwawo, ni gwira. Ogwo owegwaliira gwalibba kabaka owomunaana, waire nga bamubala ngʼomoiza ku badi omusanvu. Era gwona baaba okugujigirica.
REV 17:12 “Amaziga eikumi agooboine niibo abakabaka abandi ikumi abebakaali kuwa obwakabaka, okutoolaku nti ibo balibawa obwezye okufuga ngʼabakabaka mu kiseera kimo nʼogusolo, era balifugira akaseera katono.
REV 17:13 Abo eikumi bali nʼekigendererwa kimo, era baliwaayo obwezye bwabwe nʼamaani gaabwe eeri ogusolo.
REV 17:14 Eikumi abo, nga beeyimbirye nʼogusolo, balirwanisya oNtaama oMutomuto wa Kibbumba, neye era, yalibawangula, olwʼokubba niiye oMusengwa owʼabasengwa era oKabaka owʼabakabaka. Nʼabasengereri aba Ntaama oMutomuto wa Kibbumba, abo abeyayetere, abeyalonderemu, era abeesigwa balibba aamo naye.”
REV 17:15 Kaisi omalaika nʼankoba ati, “Amaizi agooboine nga gali omalaaya egyatyaime niibyo ebiziima ebyʼabantu aba buli langi, nʼaba buli kyalo, nʼaba buli igwanga, nʼaba buli lutumu.
REV 17:16 Neye lumo, amaziga eikumi agooboine galyeyimbya nʼogusolo, byonabyona ni birwanisya omalaaya oyo, ni bimunyagaku ebintubye byonabyona, ni bimuleka bwere. Byalirya omubirigwe, ni bimukumaku nʼomusyo.
REV 17:17 Ekyo kyalibba kityo olwʼokubba oKibbumba yateekere omu myoyo gyabyo okutaka okutuukirirya iye ekiyateesere. Era niikyo ekigira bakoleire aamo ni bawa ogusolo obwezye bwabwe gufuge paka ebibono ebya Kibbumba owebyalituukirira.
REV 17:18 Kaisi tete omukali oguwaboine, niikyo ekibuga ekinene ekifuga abakabaka abʼekyalo.”
REV 18:1 Ebyo owebyawoire, ni mbona omalaika ogondi ngʼaika okuzwa omwigulu, ngʼali nʼobwezye bungi ino, era nʼokwaka okwamubbaireku ni kumoleka ekyalo.
REV 18:2 Nʼabbookooka nʼeigono eryaminkirira ati: “OBbabbulooni ekibuga ekinene kijigirikire! Kisuukire ikumbaaniro eryʼebinyonyi byonabyona ebibbibibbi era ebyomuliko. Era niikyo ekisito emizimu gyonagyona omu gikumbaanira.
REV 18:3 Ekyo kityo olwʼokubba amawanga gonagona gateemeire omwenge ogwʼobulendi bwakyo obwʼokusinza ebifaananyi. Abakabaka abʼoku kyalo bayendere nakyo, nʼabasuubuuzi abʼoku kyalo basuniire obusuni mu kucakala kwakyo okubitiriri.”
REV 18:4 Tete ni mpulira eigono erindi erizwa omwigulu nga likoba liti, “Abantu bange mbalabula, mukizwemu, kaisi muwunuke okwingira omu bibbibibbi byʼabantu byakyo era nʼokubatwalirya omu kugada kwakyo.
REV 18:5 Ekyo kityo olwʼokubba ebibbibibbi byakyo bituukire omwigulu, nʼoKibbumba asalirewo okubonereza okubbenga kwakyo.”
REV 18:6 Era akoba abamalaika ati: “Musasule oBbabbulooni ebintu ebibbibibbi ebiyakolere abandi. Oku bikole ebyʼekibuga ekyo, inywe musingisyewo emirundi mibiri. Obulumi obuyatuucirye oku bainaye mubumutuuceku yena nga mukubbisyamu emirundi mibiri.
REV 18:7 Egikyakomerye okwegulumalya nʼokwejalabya nywena gimubba mukomye okukigadya era nʼokukikunja, olwʼokubba kyewaana nga kikoba kiti: ‘Ntyaime ngʼokabaka, tindi namwandu era tinalibbaaku mu kugada naire.’
REV 18:8 Nʼolwekyo ebirulumo ebyalikigadya, byalikiizira mu lunaku lumo, ni bireeta enzala, nʼokuyungubala, nʼokufa. Era ekibuga ekyo balikyoca omusyo, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba iye wʼobwezye akisingisya omusango.”
REV 18:9 Abakabaka abʼoku kyalo abayendanga nakyo ni babba aamo nakyo omu byʼamasanyu owebalibona nga bakyoca kiduunya omwosi, balikuukulya ni bakikunga.
REV 18:10 Balyemerera yala yala olwʼokutya okugada kwakyo, ni bakoba bati, “Wobe! Wobe! Nga walaba iwe ekibuga ekinene! Iwe ekibuga ekyʼamaani dala bakujigiricirye omu saawa moiza yonkani!”
REV 18:11 Abasuubuuzi abʼoku kyalo bona bakikunga ni beekondamira olwʼokubba ababbaire bagula ebintu byabwe bafiire bawoirewo.
REV 18:12 Tiwakaali waliwo agula ezaabbu nʼefeeza, nʼamabbaale agʼebbeeyi, nʼago agebeeta luulu; engoye gya lineni omusa eino, nʼentukuliki, nʼegya siriki, nʼebitukuliikiriri. Era, nabuli musaale ogwʼakaloosa, nabuli kintu ekyʼamasyanka. Era, nabuli kintu ekyʼomusaale ogwʼebbeeyi eino, nʼekya bbulonzi, nʼekyʼekyoma, nʼekyʼamabbaale amasa.
REV 18:13 Era tiwakaali waliwo agula ebyakaloosa nʼebirungo ebya syodo, nʼobubbaani, nʼamafuta agʼakaloosa agebeeta miira, nʼenvumbo; enviinyo, nʼamafuta; obusye obubakuŋuntire okusani eino, nʼengaano; ente nʼentaama, nʼembalaasi nʼebigaali; abagalama nʼabantu abebanyagire omu lutalo.
REV 18:14 Abasuubuuzi balikikoba bati: “Ebisa byonabyona ebiwegombanga okusuna, kibuga iwe, bikufiire bityo. Ebyobusuni byonabyona nʼebyʼekitiisya bikuwoireku, era tokaali oirayo okubibonaku naire.”
REV 18:15 Abasuubuuzi abʼebintu ebyo abekyagaigawairye, balyemerera yala yala olwʼokutya okugada kwakyo, ni bakunga era ni beekondamira,
REV 18:16 ni bakoba bati: “Wobe! Wobe! Nga walaba iwe ekibuga ekinene, ekyazwalanga ebizwalo ebya lineni omusa eino, era ebitukuliikiriri nʼebitukuliki; ni bakutimba okukujolija nʼezaabbu, nʼamabbaale agʼebbeeyi, nʼaago agebeeta luulu!
REV 18:17 Omu saawa moiza yonkani, obusuni obwo bwonabwona bujigirikire!” Abavugi abʼamaato nʼamameeri bonabona, nʼabagatambuliramu bonabona, nʼabo bonabona abasuubuulira oku nyanza balyemerera yala yala.
REV 18:18 Owebalibona omwosi gwakyo nga kiya, balyaminkirira nga bakoba bati, “Tiwabbangawo ekibuga ekyagaagana kinu obunene!”
REV 18:19 Ni beesuka enkungu omu mitwe gyabwe, ni baasyamika nga bakuukulya era nga bawolooga, nga bakoba bati: “Wobe! Wobe! Nga walaba iwe ekibuga ekinene, ekyagaigawairye abanyere amaato agʼoku nyanza! Omu saawa moiza yonkani bakujigiricirye!”
REV 18:20 Ni wabbaawo eyakobere ati: “Neye inywe omwigulu musangaale olwʼokubba bakijigiricirye! Inywe abatuukirirye, na inywe abatume nʼabanaabbi musangaale, olwʼokubba oKibbumba akisingisirye omusango olwʼebyo ebikyakolere!”
REV 18:21 Awo omalaika owʼamaani nʼasetula eibbaale eriri ooti gumengo ogunene, nʼagudyaka omu nyanza ngʼakoba ati: “OBbabbulooni ekibuga ekinene balikudyaka batyo ansi nʼamaani amangi, nandi nʼoirayo kubonekaku!
REV 18:22 Enyembo egyʼabakubbi abʼamatongoli, nʼegyʼabembi, nʼegyʼabafuwa amakondeere, tibyaliirayo kuwulikika mwiwe. Timwalibba mukugu omu mulimo naabba gumo eyaliirayo okuboneka mwiwe, waire kuvuga okwʼemengo ngʼeesya eyaliirayo okuwulikika mwiwe.
REV 18:23 Ekitangaala ekyʼeitaala tikyaliirayo kuboneka mwiwe. Waire eigono eryʼaleeta omukali omugole nʼeryʼaibaaye tiryaliirayo okuwulikika mwiwe. Abasuubuuzibo babbaire bakulu ino omu kyalo, era obulogobwo bwabbeyabbeyere amawanga gonagona!
REV 18:24 Mwikyo omusaaye ogwʼabanaabbi nʼogwʼabatuukirirye, nʼerya bonabona abebaitire oku kyalo, niimwo omu balyajiirye.”
REV 19:1 Ebyo owebyawoire, ni mpulira omwigulu eigono eriri ooti lyʼekiyindi kyʼabantu, nga likoba liti: “Muwuuje oKibbumba waiswe, olwʼokubba niiye alokola, era ekitiisya nʼobwezye bibye!
REV 19:2 Ensalaye eyʼemisango ntuuce era ya bwenkanya. Asalire omusango ni gusinga ekibuga ekiri ngʼomalaaya okirifuma, oyo eyatendeire abantu abʼomu kyalo kyonakyona, okukola obwamalaayabwe obwʼokusinza ebifaananyi. Omalaaya oyo bamubonerezere olwʼokwita abaweererya ba Kibbumba.”
REV 19:3 Era ni bakoba bati: “Muwuuje oKibbumba! Ekyo kityo olwʼokubba, omwosi ogukizwamu guduunya emirembe nʼemirembe!”
REV 19:4 Abakaire 24, nʼebibbumbe ebyomi ebina, ni bakotama oku mazwi ni basinza oKibbumba atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka, nga webakoba bati: “Amiina. Muwuuje oKibbumba!”
REV 19:5 Era eigono ni lizwa awabbaire entebe eyʼobwakabaka ni likoba liti: “Muwuuje oKibbumba waiswe inywe nywenanywena abaweereryabe, na inywe nywenanywena abatobato nʼabakulu abamuwa ekitiisya.”
REV 19:6 Tete ni mpulira eigono eriri ngʼeryʼekiyindi ekyʼabantu ekinene, era eriri ngʼokuwolomboga kwʼamaizi amangi, kaisi tete ooti kududula kwa ikendi okubitiriri, nga likoba liti: “Muwuuje oKibbumba, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba waiswe oWabwezye Bwonabwona niiye afuga.
REV 19:7 Tusangaale, tujaagaane, era tumuwe ekitiisya, olwʼokubba ekiseera ekyʼobugole obwa Ntaamawe kituukire, era omugolewe yeetegekeire obugole.
REV 19:8 Omugole wa Ntaama oMutomuto bamwikiriirye okuzwala ebizwalo ebya lineni omusa eino, era ebimirikiinya.” Omugole oyo niibo abatuukirirye, nʼebizwalo ebya lineni omusa eino ibyo niibyo ebikole byabwe ebyobutuukirirye.
REV 19:9 Omalaika nʼankoba ati, “Owandiike oti, ‘Bʼenkabi abo abebayetere oku mbaga eyʼobugole eya Ntaama oMutomuto wa Kibbumba.’ ” Era nʼankoba ati, “Ebyo ebibono niibyo ebinanyerenyeere oKibbumba ebiyatumwire.”
REV 19:10 Awo ni ngwa oku mazwi okumpi nʼebigerebye okumusinza. Neye obone, nʼankoba ati, “Bbe, oleke! Ekyo tiwakikola! Osinze Kibbumba. Nze ndi muweererya-buweererya ooti niiwe nʼaboluganda abakaali bakalangukiire oku mazima oYesu ageyatumanyikisirye. Era ago niigo agawa abanaabbi ebibatumula.”
REV 19:11 Ni mbona eigulu nga libiikukire, ni mbona ombalaasi owʼerangi enjeru. Amutyaimeku nga bamweta bati Mwesigwa era wʼaMazima. Asala emisango era alwana entalo nʼobwenkanya.
REV 19:12 Amaisoge gabbaire ooti ndimi gya musyo, era ngʼaliku engule nyingi oku mutwegwe. Bamuwandiikireku eriina, nga mpaawo omuntu kadi moiza amaite amakulu gaalyo okutoolaku iye onyere yenkani.
REV 19:13 Yabbaire azwaire eganduula egibainikire omu musaaye, era ngʼeriinalye niiye oKibono kya Kibbumba.
REV 19:14 Awo abʼamaje agʼomwigulu ni bamusengererya, nga batyaime oku mbalaasi enjeru era nga bazwaire ebizwalo ebya lineni omusa eino era ebyeru.
REV 19:15 Omu munwagwe ni muzwamu empiima ekyogi ekyʼokuwangula amawanga. Yaligafuga nʼobwezye bungi ooti muntu akubbisya omwigo ogwʼekyoma, nʼafutyanka ekikunyiro ekyʼomwenge ogwʼobusungu obungi obwa Kibbumba oWabwezye Bwonabwona.
REV 19:16 Oku ganduulaye nʼoku kisambikye, ali nʼeriina eribawandiikireku bati: OKABAKA WʼABAKABAKA, ERA OMUSENGWA WʼABASENGWA.
REV 19:17 Awo ni mbona omalaika ngʼayemereire okwisana. Nʼabbookooka nʼeigono eryaminkirira ngʼakoba enyonyi gyonagyona egigulukira omwibbanga ati, “Mwize mukumbaane oku mbaga enene oKibbumba egyakolere.
REV 19:18 Mwize mulye emirambo gyʼabakabaka, nʼegyʼabakulu bʼamaje, nʼegyʼabaisukale, nʼegyʼembalaasi, nʼegyʼabagityaimeku, nʼegyʼabantu bonabona abagalama nʼabʼeidembe, abakulu nʼabatobato!”
REV 19:19 Awo ni mbona ogusolo, nʼabakabaka bʼoku kyalo nʼamaje gaabwe nga bakumbaine okulwanisya oyo atyaime oku mbalaasi nʼamajeege.
REV 19:20 Neye ogusolo ni baguwamba aamo nʼonaabbi owʼobubbeyi, oodi eyakolere ebyewunyo okulwagwo. Ebyewunyo ebyo, niibyo ebiyabbeyabbeyerangaku abantu okubateekaku eraama eyʼogusolo, kaisi basinze ekifaananyi kyagwo. Ogusolo ogwo, nʼonaabbi owʼobubbeyi bonabona ni babadyaka omu nyanza eyʼomusyo ogududumuka.
REV 19:21 Badi abasigaire, ni babaita nʼempiima ekyazwire omu munwa gwʼoyo atyaime oku mbalaasi. Enyonyi gyonagyona, ni giikuta emirambo gyabwe.
REV 20:1 Awo ni mbona omalaika ngʼaika okuzwa omwigulu, ngʼakwaite ekifunguwo ekyʼe Magombe, nʼolujegere olunene.
REV 20:2 Nʼakwata ogumpiri ogwo ogwʼeira, niiye oMukemi era oSitaani, nʼagusiba okumala emyanka 1,000.
REV 20:3 Nʼagudyaka e Magombe, nʼaigalawo. Nʼateekaku nʼekoofulo, kaisi gukaye okwiramu okubbeyanga amawanga, paka emyanka 1,000 owegyaliwaaku. Egyo owegyaliwaaku, bali guteera okumala akaseera katono kati.
REV 20:4 Awo ni mbona amantebe agʼobwakabaka, ngʼabagatyaimeku babawaire obwezye okusala emisango. Era ni mbona emyoyo egyʼabo abebatemereku emitwe nga babalanga okukalangukira oku Yesu, nʼoku kibono ekya Kibbumba. Niibo abo abatasinzire ogusolo, ooba ekifaananyi kyagwo, era abataikiriirye okubateekaku eraama yaagwo oku mpumi gyabwe, nʼoku ngalo gyabwe. Abantu abo bairiremu okubba aboomi, ni bafugira aamo nʼoKurisito emyanka 1,000.
REV 20:5 Abafu abandi ibo tibairiremu kubba boomi paka emyanka egyo 1,000 owegyawoireku. Okwo niikwo okuzuukira okusooka.
REV 20:6 Bʼenkabi era batukulye abo abalizuukira omu kuzuukira okwo okusooka. Abo okufa okwokubiri kubabulaku bwezye, wazira balibba bakabona ba Kibbumba era ba Kurisito, era balifugira aamo naye emyanka 1,000.
REV 20:7 Emyanka egyo 1,000 owegyaliwaaku, oSitaani balimuteera okuzwa omwikomeralye.
REV 20:8 Era yalyaba okubbeyabbeya amawanga agʼabantu abajeemu agali wonawona oku kyalo, niigo onaabbi Ezekeeri ageyayetere ati, oGoogi nʼoMagogi. OSitaani yalikumbaania abantu baago nga bangi ooti musenye gwʼenyanza, okulwanisya abantu ba Kibbumba.
REV 20:9 Balitambula ekyalo kyonakyona, ni bazingiza ekigo ekyʼabantu ba Kibbumba, nʼekibuga oKibbumba ekyataka eino oYerusaalemi. Neye omusyo gwaliika nga guzwa omwigulu, ni gubooca.
REV 20:10 NʼoSitaani eyabasendasendere, balimudyaka omu nyanza eyʼomusyo, ogududumuka, egibadyakiremu ogusolo nʼonaabbi owʼobubbeyi, niimwo omu babagadiryanga obwire nʼomusana, emirembe nʼemirembe.
REV 20:11 Awo ni mbona entebe eyʼobwakabaka enene era enjeru, ni mbona nʼoyo agityaimeku. Era olwʼentiisya yʼoyo atyama oku ntebe, ekyalo nʼeigulu ni bizwa omumaisoge, ni bijigirika biwaawo.
REV 20:12 Ni mbona abafu bonabona, abakulu nʼabatobato, neye atyanu nga tete boomi, beemereire omumaiso agʼentebe eyo eyʼobwakabaka. Ebitabo ebitali bimo ni babibiikula. Nʼekitabo ekindi ni bakibiikula, ekibeeta bati kitabo ekyʼobwomi, ekirimu amaliina agʼabantu oKibbumba abeyawaire obwomi obutawaawo. Abafu ni babasalira omusango kusinzirira ku bibakolere, ngʼowebabiwandiikire omu bitabo.
REV 20:13 Enyanza nʼereeta abo abagifeereiremu. Okufa nʼe Magombe byona ni bireeta abafu abebiri nabo. Bonabona ni babasalira omusango, ngʼebikole byabwe owebyabbaire.
REV 20:14 Awo okufa nʼe Magombe ni babidyaka omu nyanza eyʼomusyo. Enyanza eyo niikwo okufa okwokubiri.
REV 20:15 Kale buli muntu ogubayajiirye ngʼeriinalye tibaliwandiikire omu kitabo ekyʼabantu abali nʼobwomi obutawaawo, bamudyakire mu nyanza eyʼomusyo.
REV 21:1 Awo ni mbona eigulu eriyaaka nʼekyalo ekiyaaka. Ebintu ebyʼomwibbaanga ebyasookere nʼekyalo ekyasookere ibyo byabbaire biwoirewo, era nʼenyanza nga tekaali eriwo.
REV 21:2 Ni mbona eKibuga eKitukulye, oYerusaalemi omuyaaka, ngʼaika okuzwa omwigulu e wa Kibbumba, nga bamutegekere ooti mugole ogubawomeirye oibaaye.
REV 21:3 Ni mpulira eigono eryaminkirira nga litumulira awali entebe eyʼobwakabaka, nga likoba liti, “Obone, atyanu obutyami bwa Kibbumba buli mu bantu, era yaabbanga nabo. Baabbanga bantube, era oKibbumba onyere yaabbanga nabo, nga niiye oKibbumba waabwe.
REV 21:4 Era yalibaaliirya nʼamalawo obutaki bwonabwona obwabatuukireku. Era walibba nga tiwakaali waliwo okufa, nga tiwakaali waliwo okuyungubala, ooba okukunga, waire obulumi, olwʼokubba olwo ebyʼeira byalibba biwoirewo.”
REV 21:5 Awo oyo atyaime oku ntebe eyʼobwakabaka nʼankoba ati, “Atyanu buli kintu nkiirya buyaaka.” Era nʼankoba ati, “Owandiike ebibono binu ebinjaba okukukoba olwʼokubba bituuce, era mazima.”
REV 21:6 Nʼankoba ati, “Ebintu binu byonabyona atyanu mbikakasa! Ninze Alufa era Omega, oyo eNtandiika era eNkomerero eyʼebintu byonabyona. Buli aali nʼenyonta nalimugabira amaizi agʼobwomi obutawaawo nʼanywa.
REV 21:7 Oyo awangula amaani aga Sitaani nalimuwa ebyo byonabyona era naabbanga Kibbumbawe, era yena yaabbanga mwana wange.
REV 21:8 Neye abo abati, nʼabataikirirya, nʼababebenyekere, nʼabaiti, nʼabalendi, nʼabalogo, nʼabasinza ebifaananyi, nʼababbeyi bonabona, omugabo gwabwe gwalibba mu nyanza eyʼomusyo ogududumuka, okwo nga niikwo okufa okwokubiri.”
REV 21:9 Awo omoiza oku bamalaika omusanvu ababbaire nʼebibya ebiizwire ebirulumo omusanvu ebisembayo, nʼaiza nʼatumula na nze, nʼankoba ati, “Oize twabe nkulage omugole, omuka Ntaama oMutomuto wa Kibbumba.”
REV 21:10 Awo oMwoyo oMutukulye oweyeeyongeire okundaga, omalaika nʼantwala oku lusozi olunene era oluwanvu, nʼandagisya oYerusaalemi ekibuga ekya Kibbumba ekitukulye, nga kiika okuzwa omwigulu e wa Kibbumba.
REV 21:11 OKibbumba yakiwaire okumirikiinya ooti ibbaale ojasipa, eibbaale eryʼebbeeyi eino era eriwaasya.
REV 21:12 Okweruguulirirya ekibuga ekyo kwabbaireku ekitempe ekiwanvu, nga kiriku emiryango ikumi na mibiri, egiriku abamalaika ikumi na babiri, era nga bagiwandiikireku amaliina agʼebika eikumi na bibiri ebyʼaBaisirairi.
REV 21:13 Olubba olwʼe buzwaisana waakyo kyabbaireku emiryango misatu, nʼoku lubba olwʼe mambuka emiryango misatu, nʼoku lubba olwʼe maserengeta emiryango misatu, nʼolwʼe bugwaisana emiryango misatu.
REV 21:14 Ekitempe ekyeruguuliriirye ekibuga kyabbaire nʼemisingi ikumi na mibiri, nga giriku amaliina agʼabatume aba Ntaama oMutomuto wa Kibbumba eikumi na babiri.
REV 21:15 Omalaika eyatumwire na nze yabbaire nʼomwigo ogwʼezaabbu nga gwa kupima kibuga, nʼemiryango gyakyo, nʼekitempe kyakyo ekikyeruguuliriirye.
REV 21:16 Emba egyʼekibuga ekyo eina gyabbaire gyagaagana, ngʼobuwanvu bwakyo bwagaagana nʼobugalami bwakyo. Awo omalaika nʼapima ekibuga ekyo nʼomwigogwe, ni kyerya ekiromita ooti 2,400, obuwanvu nʼobugalami nʼobugungumali bwakyo nga bwagaagana.
REV 21:17 Era nʼapima nʼekitempe kyakyo ekikyeruguuliriirye, ni kyerya emita ooti 60 obugungumali. Ekipimo abantu ekibakolesya, omalaika niikyo ekiyapimisirye.
REV 21:18 Ekitempe ekyo ekyeruguuliriirye ekibuga babbaire bakyombekere nʼamabbaale agʼebbeeyi eino aga jasipa. Ikyo ekibuga nga kyʼezaabbu enongoole era ewaasya ooti kirawuli.
REV 21:19 Emisingi egyʼekitempe ekyeruguuliriirye ekibuga gyabbaire bagijolijirye nʼamabbaale agʼebbeeyi eino aga buli ngeri. Omusingi ogusooka bagujolijirye nʼamabbaale aga jasipa, ogwokubiri nʼaga safiro, ogwokusatu nʼaga kalukedoni, ogwokuna nʼagʼemaloodi,
REV 21:20 ogwokutaanu nʼaga saludonikiisi, ogwomukaaga nʼaga kaneriya, ogwomusanvu nʼaga kulusolaiti, ogwomunaana nʼaga berulo, ogwomwenda nʼaga topazi, ogweikumi nʼaga kulusopaleesi, ogweikumi nagumo nʼaga jasinsi, ogweikumi na mibiri nʼagʼamesisiiti.
REV 21:21 Kaisi emiryango eikumi na mibiri, gyabbaire gyʼamabbaale agandi agʼebbeeyi eino aga luulu ikumi na ibiri, nga buli mulyango bagukolere mwibbaale limo erya luulu. Enguudo egyʼekibuga ekyo gyabbaire gyʼezaabbu enongoole era ewaasya ooti kirawuli.
REV 21:22 Omu kibuga ekyo tinaboinemu Yeekaalu, olwʼokubba oMusengwa oKibbumba oWabwezye Bwonabwona era nʼoNtaama oMutomuto wa Kibbumba, ibo niibo eYeekaalu mwikyo.
REV 21:23 Era ekibuga ekyo tikyetaaga isana ooba omweri okukimoleka, olwʼokubba ekitiisya kya Kibbumba niikyo ekikimolekera, era oNtaama oMutomuto wa Kibbumba niiye eitaala lyakyo.
REV 21:24 Abantu abʼomu kyalo kyonakyona batambuliranga mu kitangaala kyakyo, nʼabakabaka abʼoku kyalo baliiza mwikyo ni bawa oKibbumba ekitiisya.
REV 21:25 Olunaku lwonalwona, emiryango gyakyo tibagiigalenge naire, olwʼokubba eeyo tiwalibbaayo bwire kwirugala.
REV 21:26 Abantu abʼamawanga gonagona, baliiza mwikyo okuwuuja nʼokuwa oKibbumba ekitiisya.
REV 21:27 Neye timwalingiramu kintu kadi kimo ekitali kitukulye, ooba omuntu kadi moiza akola ebyʼensoni ooba abbeya. Abo bonkani abebawandiikire omu kitabo ekyʼabali nʼobwomi obutawaawo ekya Ntaama oMutomuto wa Kibbumba, niibo abalingira omu kibuga ekyo.
REV 22:1 Awo omalaika nʼandagisya omwiga ogwʼamaizi agʼobwomi obutawaawo, ogumirikiinya ooti ndabirwamu, oguzwa oku ntebe eya Kibbumba eyʼobwakabaka era eya Ntaama oMutomuto wa Kibbumba,
REV 22:2 ni gukulumukira aakati omu guguudo ogunene ogwʼekibuga ekyo. Oku lubba nʼolubba olwʼomwiga ogwo kwabbaireku omusaale ogwʼobwomi obutawaawo, ogwama ebineneka emirundi ikumi na mibiri omu mwanka, nga gwama nabuli mweri; ebikoola byagwo nga bya kulamya mawanga gonagona.
REV 22:3 Eeyo tiwalibbaayo tete kintu oKibbumba ekiyaliraama. Entebe eya Kibbumba eyʼobwakabaka era eya Ntaama oMutomuto wa Kibbumba yaabbanga mu kibuga oomwo, era abaweererya aba Kibbumba bamusinziranga niimwo.
REV 22:4 Bamubonanga maiso ku maiso, era yaliwandiika eriinalye oku mpumi gyabwe okulaga ati babe.
REV 22:5 Obwire tibwaliirayo kwirugala, era tibalyetaaganga kitangaala kyʼeitaala, waire ekyʼeisana, olwʼokubba oMusengwa iye oKibbumba niiye eyaabbanga ekitangaala kyabwe. Era, abaweereryabe bafuganga emirembe nʼemirembe.
REV 22:6 Awo omalaika nʼankoba ati, “Ebibono ebyo ebinkulagire bituuce nakimo, era byʼamazima. Era, oMusengwa iye oKibbumba aawa abanaabbi oMwoyowe, niiye eyatumire omalaikawe okulaga abaweereryabe ebyo ebiri nʼokubbaawo amangu.”
REV 22:7 Era oYesu akoba abantube bonabona ati, “Muwulire, njiza mangu. Wʼenkabi oyo akwata ebibono ebyʼobunaabbi ebiri omu kitabo kinu.”
REV 22:8 Nze oYokaana ninze eyawuliire era ni mbona ebintu ebyo. Era owenamalire okubiwulira nʼokubibona, ni nkoma amazwi okumpi nʼebigere ebya malaika eyabindagire nga ntaka okumusinza.
REV 22:9 Neye nʼankoba ati, “Oleke! Ekyo tiwakikola! Nze ndi muweererya nga iwe nʼabagandabo abanaabbi era nʼabo abakwaite ebibono ebiri omu kitabo kinu. Nʼolwekyo osinze Kibbumba.”
REV 22:10 Era omalaika nʼankoba ekindi ati, “Ebibono ebyʼobunaabbi ebiri omu kitabo kinu, tiwabikuumira mu kyama olwʼokubba ekiseera kiri kumpi okutuuka bibbeewo.
REV 22:11 Neye nga bikaali kubbaawo, akola ebibbibibbi oweyeeyongera okukola ebibbibibbi kiri gyali, neye amanye ati oKibbumba yalimubonereza. Nʼomugwagwa oweyasigala ngʼakaali mugwagwa, kiri gyali, neye amanye ati oKibbumba yalimubonereza. Oyo akola ebyobutuukirirye yeegumya okukola ebyobutuukirirye, nʼomutukulye asigale nga mutukulye.”
REV 22:12 OYesu akoba buli muntu ati, “Obone, njiza mangu. Naliiza nʼempeera okuwa buli moiza, nga nsinzirira ku biibyo ebiyakolere.
REV 22:13 Ninze Alufa era Omega, oyo eNtandiika era eNkomerero eyʼebintu byonabyona.”
REV 22:14 Bʼenkabi abo abooza ebizwalo byabwe ebyʼomu mwoyo ni bitukula, niikwo okusuuka abatukulye olwʼomusaaye ogwasusukire omu kufa kwa Ntaama oMutomuto wa Kibbumba. Ekyo kibawa okubaikirirya okwingira omu kibuga ekyo nga babita mu miryango, era basunire eidembe eryʼokulya oku bineneka ebyʼomusaale ogwʼobwomi obutawaawo.
REV 22:15 Neye abo ababebenyeki, nʼabalogo, nʼabalendi, nʼabaiti, nʼabasinza ebifaananyi, nʼabo bonabona abataka era abakola ebyobubbeyi balisigala nza eeri embwa.
REV 22:16 “Nze oYesu ninze ntumire omalaika wange okubakobera ebintu ebyo inywe abali omu makanisa. Ninze ekikolokolo ekya Dawudi aate era ninze omwizukuluwe abanaabbi ogubatumwireku. Ninze onkota ayaka eino ekibbambya.”
REV 22:17 OMwoyo oMutukulye era nʼabaikirirya aba Yesu, abo nga niibo oMugolewe, bakoba bati, “Oize, Musengwa waiswe oYesu.” Kale buli awulira ebibono ebiri omu kitabo kinu akobe ati, “Oize, Musengwa waiswe oYesu.” Nabuli muntu enyonta eyʼomu mwoyo ogweruma aize, era buli ataka amaizi agʼobwomi, aikirirye okugasuna anambula kusasula.
REV 22:18 Ndabula buli awulira ebibono ebyʼobunaabbi ebiri omu kitabo kinu nti, eyalibyongereryaku, oKibbumba yalimwongereryaku okugada okubawandiikire omu kitabo kinu.
REV 22:19 Era nabuli eyalikendeeryaku oku bibono ebyʼobunaabbi ebiri omu kitabo kinu, oKibbumba yalimutoolaku omugabogwe ogwʼebineneka ebyʼomusaale ogwʼobwomi obutawaawo, nʼogwʼomu kibuga ekitukulye, ebibatumulaku omu kitabo kinu.
REV 22:20 Oyo akakasa ebyo akoba ati, “Niikyo ekyo, njiza mangu.” Amiina. Oize Musengwa waiswe oYesu.
REV 22:21 OMusengwa waiswe oYesu akwatire ekisa abatuukirirye bonabona. Amiina.
