MAT 1:1 Ena moba Sisas God Gishu Wahiag Elni simbianingam suwigig. Ehe Devitna simbianinga afa Devit Abrahamna simbianinga.
MAT 1:2 Abrahamna leg Aisak. Aisakna leg Jekop. Jekopna leg Juda afa heafna nilite.
MAT 1:3 Judana legnigi Peres i Sera i. Ehenigina afag Tamar. Peresna leg Hesron. Hesronna leg Ram.
MAT 1:4 Ramna leg Aminadap. Aminadapna leg Nason. Nasonna leg Salmon.
MAT 1:5 Salmonna leg Boas. Heafna afag Rahap. Boasna leg Obet. Heafna afag Rut. Obetna leg Jesi.
MAT 1:6 Jesina leg Devit eba misog el. Devitna leg Solomon. Autunam heafna afag eba Uriana angwag.
MAT 1:7 Solomonna leg Rehoboam. Rehoboamna leg Abiya. Abiyana leg Eso.
MAT 1:8 Asana leg Jehosafat. Jehosafatna leg Jehoram. Jehoramna leg Aisaia.
MAT 1:9 Aisaiana leg Jotam. Jotamna leg Ahas. Ahasna leg Hesekia.
MAT 1:10 Hesekiana leg Manase. Manasena leg Emon. Emonna leg Josaia.
MAT 1:11 Josaiana leg Jekonia afa heafna nilite. Enanam Babilon el Israel elim wanahunam heafgelni bite wa wasani.
MAT 1:12 Mahim wasanibi Jekoniana leg Sealtiel. Sealtielna leg Serubabel.
MAT 1:13 Serubabelna leg Abiut. Abiutna leg Eliakim. Eliakimna leg Eso.
MAT 1:14 Esona leg Sadok. Sadokna leg Akim. Akimna leg Eliut.
MAT 1:15 Eliutna leg Elieser. Elieserna leg Matan. Matanna leg Jekop.
MAT 1:16 Jekopna leg Josep. Josep Mariana ligag. Afa Maria Sisasim wanigana. Sisasba sefig Krais God Gishu Wahiag El.
MAT 1:17 Afa Abrahamna simbianinga gohugum ikag Devit nai yi pugug eba 14 wa gohug. Afa Devitna simbianinga agfohianam enanam Babilon Israel elim ambugog wanahuna eba 14 wa gohug. Ena nai yi gofenaba God Gishu Wahiag Elbi gohna eba gwenaig eseg 14.
MAT 1:18 Sisas Krais, God Gishu Wahiag El, gohug mo enaig eseg ehena afag Maria ati Josepim eso wahini og ma Josepnai yi gai. Afa mas ika gana mo, afa nangunibi Maria Godna Sungwag ati enogni fena.
MAT 1:19 Ehena ligag Josep eba lahlag el. Ehe ogna ehem fagim wahia. Ehe mo ambagwa sihiagim kusina afa so mas Mariam ahwanef mo faina mo.
MAT 1:20 Josep enam onigkafnaba afa itiwa Godna ofwanai el bona ehem puguna. Enag ofwanai el esona og, “Josep Devitna simbianinga nofeka Mariam fagimba embef. Sa hig enaba enogni wanigiahba el mas enaig eseg mo eba Godna Sungwag ehe faig enag luwalba.
MAT 1:21 Enaba fagonai luwal wanigaf. Afa ne ehena unehlagimba Sisasim unehlig eso mungwali heafna elni amtakwalig mo hugufatinam afa ehefum wambf eso God ehengelim mas mungo faif.”
MAT 1:22 Enaba pugunaba Ainiyag ati Godna mo fi sihiule elni mengig wa sihi wahianaba ena moba inim puguna, mo fi sihiule el esona og;
MAT 1:23 “Higim, angwafig mungo angwaming awagwa ga hwainig enogni afa fagonai luwal fokwaf. Afa unehlagba Emanuelim sefif.” Enag mog unehlagba ‘God bigim wanga.’
MAT 1:24 Josep ginim bihianam eso gwenaig esena Ainiyagna ofwanai el eso sihinagenaba eso ehe enag angwafigbi fana.
MAT 1:25 Angwafigbi fanam mas mungo kugwa ahgini mo awai isug ahfena afa eso luwal fagona waniganaba. Afa eso ehe Sisasim unehlana.
MAT 2:1 Maria Sisasim Betlehemwa wanigana, ena provins Judia. Enanam Herot misog el gofnaba. Afa enanam osu pugug wanai anwana el, ambugona Jerusalem wa opukonam.
MAT 2:2 Afa sahini og, “Ahana nai yi luwalba gohug eba Ju elni misog el? Ehena bagnufut osu puguag wa ka nangugum naso ka ambugog gohug koka ehena unehlagim figifi.”
MAT 2:3 Misog el Herot ena mom hignam olug fingifena afa Jerusalem wanai el gwenaig esini.
MAT 2:4 Afa Herot amunai pris mi afa nihe mo anwana el mi unetiginam mahim nuwaganaba eso fasahtigi fenigena og, “Kraisba, God Gishu Wahiag Elbi ahanag kimbig wa gohug?”
MAT 2:5 Afa sihini og, “Betlehem wa Judianai yi ehe puguf autunam Godna mo fa sihiule el ati ena moba ginofe wahiana, enaig esona og;
MAT 2:6 Nofeka enaig onigi Betlehem Judanai eba mingnag lahlag Judana kimbig sumifenig. Eso enag kimbig misog el puguf eba ehe Israel, kana elim, nangwahiagef.”
MAT 2:7 Herot enag afwambanai anwana elim efkweg moana fasahtigifiage na og amansi bagnofutni afwambusugbi puguna.
MAT 2:8 Herot sahinigenam eso Betlehemgam ningitigina og, “Ahunam yisigiahu, nangunim eso kam ambugog sihini. Ka so ikanam mongkokug kwakwagenam ehena unehlam figefuku.”
MAT 2:9 Afa ehengel ena mom higinim eso ahuna afa bagnofutna afwambusug yuwana eso osu puguiag wa nangunibi enag esena ika sisi gofna enanai yi so luwal gifni.
MAT 2:10 Afa mahim bagnofutim nangunim eso ehengel hugna sifakalini.
MAT 2:11 Eso ahu lala saiyegim afa ehena afag Maria enam nangwaginim afa apaigona mongkokug kwakwaginim eso luwalna unehlagim figifukwalina afa wula pigiaginim afa gawig wambinim wambwaini. Gawigba enaba gol i, paura i, sanda i enag wambwaini.
MAT 2:12 Itiwa God bo sihini og, “Nofe ne piske Herot nangum ahu.” Eso ehengel wahgifini ming minagam heafgelni kimbigamba ahuna.
MAT 2:13 Ainiyagna ofwanai el bona Josepim itiwa sihinagena og, “Pugu wanka Isipgim ikanam eyi wangafum ka ma nem sihinaiba eso Herot luwalim oyisgi og ka tigefaka.”
MAT 2:14 Josep bihianam pugu wankana sinaini Isipgim.
MAT 2:15 Josep Isipi yi wangafiba eso Herotba wahaf. Enaba Ainiyag mo fa sihiule elni mengig wa ati sihi wahiana. Ehe esona og; Ka kikeafena luwalim unenaiba eso Isipim wahianam bof.
MAT 2:16 Herot nengeawan afa mas anwana el ambugog ehem opukona mo, heafa kam mwakwalinig. Eso olug kakagenam afa mingnag elim ningitigina Betlehemgam og ma luwalim mungwali kwakskofeahui. Luwalba ninganai enaba sambaga yia enaig og masa kwakskofeahui.
MAT 2:17 Enaigba esiniba eba God mo fa sihiule el Jeremaiana mengig wa ati sihi wahiana. Enaig esinibi eso inim puguna. Ehe og;
MAT 2:18 Afa Rama nai el higni Resel ati heafna luwaligim wenaufena. Elbi ahanaig kwenifini mo, awai. Eba ehena luwalig mungwali awaiena mas aman mo gafena mo.
MAT 2:19 Afa mahim Herotim wahanaba, Ainiyagna ofwanai el Isipi yi Josepim itiwa pugu sihinagena.
MAT 2:20 Ehe og, “Ese piske Israelgam angwafigni luwalnam wanika. Ati elbi pigig ogna ehem tigi kumwahli.”
MAT 2:21 Afa so Josep bihia wankana Israelgam.
MAT 2:22 Afa ika higinaba Arkelaus Herotna leg puguna Judiana misog el gofna. Josep esim ikagim embefena. Afa itiwa God sihina Josepim, naso Josep Galili provins gam wankana.
MAT 2:23 Afa wankanam ming kimbig wa Nasaret wa wangafna, enaigba esenaba mo fa sihiule elni moaihwa og elbi enaba sefig eba Nasaret wanai el.
MAT 3:1 Enanam Jon buwa aitiaule el pugunam el hwainig wa Judiana kimbigwa mo sihiagekana.
MAT 3:2 Enaig esona og, “Olug wahgifi. Godna bog meg ati bog afa Godna sawieg wa big saiyenam eso heafna luwalig agfohie.”
MAT 3:3 Autunam Aisaia mo fa sihiule el ati sihi wahiana, el enaig esona. Jon eba enaig el. Aisaiana mo enaig esona og; El hwainig wa el mungo pugu mo sihiagaf enaig esof, Ainiyagna mina numwehiagi, heafna mina, mina suf faki.
MAT 3:4 Jonba tata lag lofug fatinam. Ena tata lagba eba kamel. Afa afiai kigifena afa fane negba sanglita i afa mumug suwig i enag neakafna.
MAT 3:5 Enanam Jerusalem el i Judia el i afa Jordan buwa auguiakana enag mungwali ambugog gohna Jon nangum.
MAT 3:6 Ambugona heafgelni amtakwaligim sihiagini afa so Jon Jordan buwa aitina.
MAT 3:7 Afa farisi el i Sadyusi el i ambugog ogna buwa apaigo, Jon nangwagnam afa esoni og, “Nengelbi giheana luwalig, aman ne sihinigbi ma Godba ma nem amtakwali gihiagef eso ne embemba ahuofe.
MAT 3:8 So na lahlag nihe fi eso ma el anwanafi ne ati inim olug wahigifig.
MAT 3:9 Nofeka enaig onigwagi Abraham kagelni simbianinga eso ka gaba lahlag el. Ka nem sihinig God ehe eseba ohuna hunba Abrahamna simbianingag opuko gofe.
MAT 3:10 Mal ati li mog wa gi. Li fug lahlag lugwag hwanigba, eba higfihinim suwi wa aitif.
MAT 3:11 Ka nem buwaba aitigba eba enaig eseg ati ne olug wahigifig. Afa el sumi yi oboba ehena kigmogba kana kigmogim filafeg. Kaba lahlag el mo naka ehena mong lofugba fakuna. Eba nem buwaba Godna Sungwagni afa suwina aitif.
MAT 3:12 Elbi enaba oboba forkba ningana fagim ogna hunisege mungwali wambuhiage witinai. Ogna wit agogloi heafna wit lala wahia afa hunisege mo wambinam suwi wa aitif.”
MAT 3:13 Afa enanam Sisas Galili wahianam Jordan wa pugunam bona Jon nangum og ma kam Jon buwa fati.
MAT 3:14 Afa Jon ehem gwenam afa esona og, “Nemble he kam buwa fati. Ahnaig esegba nana ka nanguba bog?”
MAT 3:15 Afa Sisas mungwag ehem sihina og, “Esese, ati ka nem sihinag. Enaig big esahfeba eba ati big Godna sawieg wa big sahof.” Afa so Jon ehena mom pahlukuna.
MAT 3:16 Afa Sisas buwa penam afa puguna ikana gofnaba ikagna of pigina afa nangunaba Godna Sungwag gamp lofug pebona Sisas nai yi wahlana.
MAT 3:17 Afa mengig hevenwa wagofna og, “Sohna elbi eba kana leg, ka ehem hugna membenag. Ka olug ehem lahlafenag.”
MAT 4:1 Godna Sungwag Sisasim el hwanigam wanikina og ma Satan gihnai.
MAT 4:2 Afa 40 osuna Sisas mas fane nenamo, mahim 40 osuna awaienaba ehem hugna bini wahana.
MAT 4:3 Afa Satan bona ehem puguna afa sihina og, “Afa ne Godna leg fegba eba sona hunim esoiba soma amba lofei.”
MAT 4:4 Afa Sisas esona og, “Godna moba enaig esog og, ‘Amba mungo mas elim nofkikenagagba fai. Godna mo mungohe eba so elimba nofkikenagagba fai.’”
MAT 4:5 Mahim Sisas enaig sihifenaba Satan Sisasim sulfanam Jerusalem gam wanikina. Wanikina Godna nalig lala wofugug sisia nemug wa washona.
MAT 4:6 Afa Sisasim sihina og, “Afa ne Godna leg fegba eba so na sofuku pekai eba ati Godna mo sihig; Eba heafna ofwanai elim sihiniba ofwanai el ambugog nem ningana kikehli apaigohuf eba mas nem hun sig mong yi pifuf.”
MAT 4:7 Sisas sihina og, “Godna mo enaig esog, ‘Nofeka Ainiyagim nimbiafna Godum gihna.’”
MAT 4:8 Satan Sisasim mungwanam mug gam fuko wanikinam afa so mungwali bite i afa lahlag gawig i wagfunagena.
MAT 4:9 Afa Sisasim sihina og, “Ma ne kam mongkokug kwakwagenam kana unehlagim fingi feiba, ka so nem bite i gawig i mungwali faif.”
MAT 4:10 Afa Sisas sihina og, “Satan, esimika Godna mo enaig esog, ‘Godum ahnai skaugfenam afa so heafna unehlagim mungo fingife.’”
MAT 4:11 Afa so Satan Sisasim wahianamba. Afa ofwanai el ambugog Sisasim kweagfuni.
MAT 4:12 Sisas enaig higina og ati Jonimba kalabusig eso Galili provins gam piske ikana.
MAT 4:13 Afa ehe Nasaret mo wahianam ika Kaperneam wa mo gafena. Kaperneam Galili bu megim gifni muhwa Sebulun Naptali elni bite wa.
MAT 4:14 Enamba Godna mo fa sihiule el Aisaia ati sihi wahiana. Enaig esona og;
MAT 4:15 Sebulun i Naptali i nengelni bite gifni bu wahigeg mina ikagwa gwesim Jordan gohba eba Galili enaksag afwambanai el auguia.
MAT 4:16 Enag elbi sikikieg wa auguia, ati nalig afwambusug pugunig eso nangug. Afa aman el sikikieg pigieg wa agfohiafiba eso afwambusenif.
MAT 4:17 Enanam Sisas mo sihiagena og, “Godna bog meg ati bog so na olug wahigifinim saho ahu.”
MAT 4:18 Sisas Galili bu blugmini ikan sambaganigi etesuminegim nangwagna Saimon Pita mi Andru mi. Sambaganigi fufwalana sawugim kigiag ohofefna. Sambaganigiba sawug gafuga ahfegofna.
MAT 4:19 Sisas sihini og, “Au, kam ahpahlu bu ka nem elim ahwambugum wagfunuge.”
MAT 4:20 Sambaganigi ikagna fufwala ahwahianam ahkana Sisasim ahpahlukuna.
MAT 4:21 Sisas wankan afa ming etesuminegim nangwagna Sebedini legnigim Jems mi Jon mi afa heafningina awag bot wa auguiafenaba fufwala kukohiag kwalig afafna. Sisas uneni.
MAT 4:22 Sambaganigi heafningina bot na afa awag na ahwatinam ahkana Sisasim ahpahlukuna.
MAT 4:23 Sisas mungwali Galili yi langwakafna ikafnam nuwagig lala sahofnam kwamblo angwafigim wagfunugiafna afa Godna bog meg mom sihinigiafna afa mungwali ahanaig ahanaig gihna elim lahla feiti feafna.
MAT 4:24 Afa mungwali el ena mo higiginim sihiagenim eso Sirianai el ahanaig ahanaig gihna elim wambufini. Elig tautigna, mwaifig simbigahlagulem, wuwagini, afa mong lihlina Sisas lahla fetifeafna.
MAT 4:25 Afa enaksag Galilinai afa Dekapolisinai Jerusalem wanai afa Judianai afa Jordan bu meigi nai el enag mungwali Sisasim pahlukuia gohna.
MAT 5:1 Sisas el enaksagim nangwagnam afa so mug gam fukukana. Mug wa fuko gafenaba afa heafna pahlukuiag el ehem ningi ahuna.
MAT 5:2 Afa so Sisas mo pahlukuiag elim enaig wagfufeni og;
MAT 5:3 Amangel eso enaig onigif, kaba lahlag el mo God so kam kweagfui, afa enag el so ma sifakalifi afa so ma Godna bog megam saihgoi.
MAT 5:4 Amangel so wewatini auguia enamba so ma sifakalifi eba God ehengelim olug efihlag faif.
MAT 5:5 El so heafgelni unehlam pigapaiyegohug enaba so ma sifakalifi afa mungwali bite eba ehengelni.
MAT 5:6 El so lahlag nihem membigim pahluhug, enaig elbi ofe enaiba so fane i bu i bini pigig eba so ma sifkalif eba God yuhwa fenugef.
MAT 5:7 El so mingnag elim afafegonug enaba so ma sifakalifi eba God ehengelim afafenif.
MAT 5:8 Elni olug so afsug guhun enaba so ma sifakalifi eba Godum nangufe.
MAT 5:9 El so ninimum tigefakig enaba so ma sifakalifi eba enaig sefifif Godna luwalig.
MAT 5:10 El so lahlag nihem pahlukugum eso kinig fig enaba so ma sifakalifi eba so ma Godna bog meg saigoi.
MAT 5:11 “Afa so nem nangwagif ne kana mungo ahufef eba nem amtakwalig mo sihigonif afa kokwaitifif eso ahanaig ahanaig mo nem mwakwal hiagif enaba so na sifakalifi.
MAT 5:12 So na olug efihlag na agfohiefiba afa sifakalifi mungwag nem nalig faif, eba heven wa nem nengenawo. Afa gwenaig esini el mo fi sihiaule elim ati gofgam amtakwalinagini.”
MAT 5:13 “Nengelbi bite na sol. Afa solba miaklaba awaieba so na ahanaig esibi, so ma piske miaklafei? Enaig solba so mas gafugafei eba el kukofef fatigim afa mongni pigageg.
MAT 5:14 Nengelbi bitena afwambusugug. Kimbig sisyi mug wa gi enag mas meagam sahoi.
MAT 5:15 El so wi gafagim mas meagam kumoahlai eba awai, eba ambagwa gafa oku afa enaba lalanai elim mungwali afwambusugufenig.
MAT 5:16 Afa so ma nengelni afwambusugug mingnag el nangui. Afa so ma nengelni lahlag nihem nanguagi eso ne esig. Eso ma nengelni Humuana unehlagim heven wanai fingi fi.”
MAT 5:17 Sisas enaig esona og, “Nofeka onig neaga kam og bo Mosesna nihe mo afa mo fi sihiaule elni mo fingi fati me eba awai, eba ka yuhwa fenagef.
MAT 5:18 Ka nem inim sihinig, mahim of i bite i awaieba, mas ena nihe moba wesig nemug awaie, awai eba nihe moba gwese gofnaba afa so mungwali pugug.
MAT 5:19 Enaig eseg afa aman wesig nihe mo mas fatinafe eba mingnag elim wagfunig so ma gwenaig esi enaig elbi Godna bog megam wesig nemug feg. Afa aman el ena nihe mo pahlukunam elim ogfu fenugeba eba Godna bog megam ehe gosuf.
MAT 5:20 Ka nem inim sihinig afa neana nihe farisi elni afa nihe mo anwana elni lahlag nihem filafeg hwanigba eba mas ne Godna bog megam sahoi.”
MAT 5:21 Sisas esona og, “Ati ne higig ena moba simbianingam fini og, ‘Nofeka elimba tigifati afa aman enaigba eseiba eba pugu kotef.’
MAT 5:22 Afa yawo ka nem osihin el so heafna nilitem olug kakagenag eba pugu kotef. Afa aman so heafna nilitem amtakwalig mo faig enaba kaunsil nai ika pugui afa el esof ‘Neba lahlag el mo’ enaba ma suwilagig kimbigam ikai, awaiye.
MAT 5:23 Afa so na sime wa Godum faigim obofuf afa so na piske oningig nimbeafna nilite nem ahanaig mo sihinaf.
MAT 5:24 Eba so Godum faig mo wahianam ika sihiagefenam eso ne piske sime gam Godum faigim mo ika.
MAT 5:25 “Afa so nem el ogna kot ena ne mina wa ahkafiba eso ati ikagna sihiagaf. Eba ma so nem oku kwefihiage elni ninga nem wa wahiaf afa ehe nem oku plismanna ninga wa wahiaiba, eso plisman mo nem kalabus yi wahiaf.
MAT 5:26 Ka nem inim sihinig neba kalabus lala gafiba afa ma ne mungwali kig piske faiba eso nem wahif.”
MAT 5:27 Sisas enaig esona og, “Ati ne higig autunam enaig esogona og nengel angwafigni nofeka aga taitu fi.
MAT 5:28 Afa ka nem enaig sihifenig, afa so aman mungo angwafigim nangunam afa oniginagef eba gwenaig eseg ati keahlag.
MAT 5:29 Afa eso neana nihiginai nofug amtakwaligim nangunam eseba enaba so fagafati so ma enaig awaie eba mas neana elig mungwali suwilagig kimbig wa fati.
MAT 5:30 Afa eso neana nihiginai ninga amtakwaligim keahlaf eba so higifanam fati so ma enaig awaie eba mas neana elig mungwali suwilagig kimbig wa fati.”
MAT 5:31 Sisas esona og, “Autunam enaig esogona og, ‘Aman heafna angwafigim ningihiagba eba so angwafigni ningihiag pepa faifni.’
MAT 5:32 Afa yawo ka nem osihin el so heafna angwafigim ningihiaf angwafig ahanaig ese hwainig enag elbi eba heafna moawa ehe angwafigim enaigba esenag afa ena angwafig ming ligagim faiba eba ehenigi ati aga taitu ahfeg.”
MAT 5:33 Sisas piske esona og, “Ming mo simbiangam finibi ati ne higni enaba enaig eseg. ‘Nofe ne mwakwalinim afa inim moawog. Afa ne Ainiyag gim sihi wahianagim so na inim ese.’
MAT 5:34 Afa yawo ka nem osihin nofe ne inim enaigba esogo. Nofe ne hevenimba sefinim afa kifutig mo sihi, hevenba eba Godna kwefihiage sime.
MAT 5:35 Afa nofe ne bitemba sefinim afa kifutig mo sihi ena bite eba God enanai yi mong pafeuguia. Nofe ne Jerusalemimba sefinim afa kifutig mo sihi eba nalig misog elni kimbig.
MAT 5:36 Afa nofe ne misog angmowaginam afa kifutig mo sihi afa ne mas neana lapogum mungo busug mi yimilig mi esei.
MAT 5:37 Afa so na enaig esogo, ei afa awai gwenag ehe. Mingnag moba eba Satan wambu puguafug.”
MAT 5:38 Sisas esona og, “Ati ne higig autunam enaig esogona og aman amanim nofugum amtakwale fatiba eba so na mungwag amtakwale fatina. Afa ma aman amanam gogum tutohia aitiba eba so na mungo ehena gogum tutohia aiti.
MAT 5:39 Afa ka nem enaig sihi fenig el eso nem amtakwalig ahanaig ofi nofe ne mungwagba esegon magofi. Ma nem amanba angmogwaba tigeiba eso wahigif ming eheganai nihna.
MAT 5:40 Ma amanba nem kotimenam afa neana lofug hugu faiba afa so na ming kunam lofug ena gaba fai.
MAT 5:41 Afa ma amanba nem kifutigni og ohuna gawig faku muhwa faka afa so na mo hilife wahigwa yi oku pugu.
MAT 5:42 Afa ma aman nem mangim og kam fai afa eso fai. Afa eso aman enaig membef og ne kam isug fai afa keso nem mungwag fai enaba nofena masig fatina.”
MAT 5:43 Sisas enaig esona “Ati ne higig autunam enaig esogona og hihem mungo membenaiba afa angoluwag mo olug kakage goni.
MAT 5:44 Afa yawo ka nem osihin angoluwagim gaba eso ne membegon, afa so na Godum sihinibi eso ma God elim afafeni eso nem amtakwalig hiagifug.
MAT 5:45 Enaig ne esibi eba nengelni heven wanai awag esof ‘Kana luwal’, afa mahim ehe osum sisigam esegba naso pukonug el amtakwaligim afa lahlag elim. Afa mahim buum ningihiagba bu feg el lahlagim afa amtakwalig elim.
MAT 5:46 Afa el eso nem membegonug afa enaig ne membegonug, enaba mangig gau ne fif? Afa kig wambule el gwenaig esig.
MAT 5:47 Afa so na nimbeafna hihe mungo sihigon enaig nihe mas mingnag elni nihe gosu feg mo. Afwambanai el ati enaig esig.
MAT 5:48 Afa eso ne hugna lahlag agfofum nengelni awag hevenwa lahlag gwenaig feg.”
MAT 6:1 Afa Sisas mo sihin gofena, “Ne numwehifum nofe ka enaig onig ka lahlag nihe mingnag elim wagfugonibi eso ma kam nangwagi eba mas nem nimbeafigelni heven wanai awag gau fai.
MAT 6:2 “Afa ne membeg ne og ka isug elim mang faigo ne nofe ka elim gof ningitigi eso ma afag gofiba eso ati sambaga mengig el enaig esifafif nuwagig lala afa mina wa enaig esogonibi eso ma el ehengelni unehlagim figifegoni. Ka nem inim sihinig enag mungwag faig ehe ati piske fig.
MAT 6:3 Ne membeg ne og ka isug elim kwaganim eba so nihiginai ninga ofefiba eba mas sahaganai ninga anwanafei.
MAT 6:4 Enaig esegba neana kusguog gafugag meagam sahogo, afa neana awagba ati nangug mang so meagam go enaba nem eso mungwag faif.”
MAT 6:5 Sisas enaig esona, “Ne Godimba asahinifibi nofe ne sambaga mengigna el lufwag eba enaig esifafif nuwagig lala afa mina meigim agfohiaba eso beteni og ma kam mingnag el nangwagi. Ka nem inim mo sihinig enag mungwag faig ehe ati piske fig.
MAT 6:6 Ne betenba ofefiba ika lala megam sahonam mengig kikisenam eso ne betenba fe neana awagba meagam go ati anwanafeg meaganaimba eba nem mungwag faif.
MAT 6:7 “Afa ne betenba ne ofefiba nofe ne mempbug mo sihiage enaiba afwambanai el. Eba enaig onigig ka ma mempbug mo sihiba eso ma God higi.
MAT 6:8 Nofe ne ehengelni nihem pahluku afa ne mahimsi nimbeafna awagimba sahanag hwainig fiahba eba ati anwanafeg mang mungwali so nem awaienig.
MAT 6:9 Eso ne enaig sahi; Kagelni Humuan ne heven wa ga soma el neana unehlagim fingi fini.
MAT 6:10 Nana bog meg ma boi, neana sawieg eso heven wa pugug eso ma ohuna bite wa gwenaig ese.
MAT 6:11 Enag osuna so kam fane faiba so ma gwese gofi.
MAT 6:12 Eso ne kagelni amtakwalig mo ismunagim hugufatini eso kagel gwenaig esig el kagelim amtakwalig gonug eso kagel ehengelim ismunagim hugufati gonug.
MAT 6:13 Nofe ne kam hwati ma kam gihnag pugunibi eba so kam amtakwalig wa nai wambum.
MAT 6:14 “Sa higim ne mingnag elni amtakwalig mo ismunagim hugufatiniba eba nengelni awag heven wa ga enag nengelni amtakwalig mo ismunagim hugufati nif.
MAT 6:15 Afa ne mingnag elni amtakwalig mo ismunagim hugufati gonug hwanigba eba nengelni awag mas nengelni amtakwalig mo ismunagim hugufatini.”
MAT 6:16 Sisas esona og, “Ne faneba ne ahoiyufiba nofe ne amtakwalig boseagi sonaigba sambaga mengig el so esifafif amtakwal boseagig so mingnag el nangwagigim anwanafig og eba fane hoiyugofiba ka nem inim sihinig enag mungwag faig ehe ati piske fig.
MAT 6:17 Afa ne faneba ahoiyugofiba eso ne lapogum pitigifiage afa nofbosugum buwasug fai,
MAT 6:18 eba so mas el nem anwanafini fane so na hoiyug. Nana awag meagam sahogoba eba ati eheba anwanafeg eba ati nangug meaganaiba eba nem mungwag faif.”
MAT 6:19 Afa Sisas esona og, “Nofe ne lahlag gau ohuna bite wa agogloi ohuna biteba susmo afa bwambugug enag gawigba amtakwale skofig afa okwefule el bog tofugum eso okwefig.
MAT 6:20 Afa nengel eso lahlag gau hevengam agogloi hevengamba mas susmo bwambugugei enag gawigba amtakwale skofig afa okwef el mas bog tofunam saho okwefi.
MAT 6:21 Afa ahnanai yi neana lahlag gawig go eso neana olug enanai yi go.”
MAT 6:22 Sisas enaig esona, “Nofugba eligni afwambusugug neana nofug lahlag gohugba eba neana elig mungwali afwambusig.
MAT 6:23 Afa neana nofug amtakwaleba eba neana elig mungwali sikifig. Afa afwambusugug so sahog neana nihi go enag kikiefiba eba nalig kikifef.”
MAT 6:24 Sisas enaig esona og, “Mas aman sambaga misog elni mom higinam pahlukui. Eba ming mo membeba afa ming mo kusif afa eso ehe ming i mo hignaiba afa ming i mo mas fatinafe. Nofe ne Godna gafugag mi afa kig gafugag mi wambtigi”.
MAT 6:25 Sisas enaig esona og, “Nofe ne hugunam nimbeafnam nofkikenam onigigakafum afa ne esog mang kawo ne? Afa nofe ne eligim oniginam afa esog mang lofug ka fatif? Eba nofkikena fanemba flafug afa elig lofugba flafug!
MAT 6:26 Ati ne twafigim nangwagig mas faneba yihi afa mas agogloiaginim fane lalaba sugum. Nengelni awag hevenwa ga enag so faneba faig. Ateaho so na twafigimba flafug?
MAT 6:27 Aman so nengelinai hugna onigigem eso heafna nofkikenaba hili wahiaf?
MAT 6:28 “Ahnaig esegba eso ne hugunam lofugumba onigig. Ati ne li sisigimba nangug ahanaig opukefig. Ehe mas kifutig gafugafei afa lofugba gweli.
MAT 6:29 Afa ka nem sihinig autunam misog el Solomon na mungwali gau lahlag skonaba mas lahlag li sisig lofena mo.
MAT 6:30 Pos gaba afa siniba eba ati higfihinim suwi wa wambaitif. Enaig posba God ehe agiageg wahiag. Afa eso nengel wesig olug onigina eso ne numwehe onigi neanga Godba nem gau faif.
MAT 6:31 Nofe ne enaksag onigwagi afa esogo mang fane afa bu big ahgaf afa esogo mang lofug big aitiagif?
MAT 6:32 Afwambanai elbi enaigim hugna onignagegim afa so yisigego. Afa nengelni awag hevenwa ga enaba ati anwanafeg eso nem enaig ena mungwali yi fi.
MAT 6:33 Afa enaig ne esofifiba eba so Godna bog megim gosu onigibi afa eso ne ehena lahlag nihe gosu pahlukuiba eba so nem mingnag gawig gaba nem faif.
MAT 6:34 Nofe ne siniba hugna onig eba enmuna kinig puguf. Yawonai kinig eba heafa gwenanam mungo.”
MAT 7:1 Afa Sisas esona, “Nofe ne mingnag elni minag ahuagim fahigegonugi afa enaig esogo sohnaba el amtakwalig ne enaigba esibi ma so God nem gwenaig esenif.
MAT 7:2 Godba nengelni minag ahuagim fahigihagefe eso ati ne mingnag elim esegonug eba gwenaig esef. Eso ne mingnag elim ahanaig hili faigog eba gwenai hili nem faif.
MAT 7:3 Afa ne nilitem nangunam afa esog nilite ka nem hunisege nofwanai wesig fa fatina. Afa mas ne nimbef mo ne onigi mo aga nimbeafna nofwa so gi.
MAT 7:4 Ahnaig esegba eso ne esog nilite ka nem hunisege wesig neana nofwanai fa fatina afa nimbef mo aga nofwa gi.
MAT 7:5 Eba ne sambaga mengig el yuwana nimbeafna nofwanai aga fa fatinam afa numwehe nangufe eso nimbeafna nilite na nofwanai mo fa fatina.
MAT 7:6 Nengel nofe ne mangwalba finim Godum so ati mwalunum afa mawangim faigo afa nimbeafgelni lahlag nemug engig nofe ne tatam aitigon masa pigaskofif masa nem wahgi kwaskofif.”
MAT 7:7 Sisas esona, “Nengel ne Godum mangimba sahnibi eba ne fif. Afa ne yisigibi eso ne nanguf. Ne mengigiba tigibi eba God nem pitigiefonfie.
MAT 7:8 Eso mungwali el Godum sahnigim eso mangwalba wambufug. El mangwalba yisigifiba eba nangufe. Afa el mengigiba otigefiba eba God piginafe.
MAT 7:9 Afa luwal eso awagim sahanafe kam amba fai eso awag hun fagim faig enaigho esifafef? Awai.
MAT 7:10 Afa luwal esog kam sawug ebinengu fai eso ateaho so awag sombine faif? Awai, mas enaigba esei.
MAT 7:11 Nengel amtakwalig el afa ne nimbiafena luwalim mo mang mang lahlag wambwaigog. Enaig fenaba enag so na numwehe anwanafi. Eba nengelni awag heven wa ga enag so amangel ehem sahinigbi eso ehengelim hugna lahlag fenig.
MAT 7:12 Eso mingnagim esinibi mang so na membeg eso nem esinig. Enag mo enaho nihe moba afa Godna mo fi sihiule elni mo mog mu.”
MAT 7:13 Sisas esona og, “Nengel eso mengig wetiklug megam eso ne saiyego. Mengig awaieg minaba eba nalig fegim afa pigiageg gwenaig yuhwafeg afa ena minagamba el numb fafufiahu.
MAT 7:14 Afa mengig ikag nofkikena fagba eba wetiklug nemug ena minaba ahanaig esig mungwali el pahlukuihia mo eba mungo mungo el ehe ena minaba yisigi nangug.”
MAT 7:15 Sisas esona og, “Nengel numwehi agfohefum mwakwal el Godna mo fi sihiule el ambugof eba sangwalinai mawang sipsipni lofug aitigogum afa ambugog sipsipni muhwa agfohiegim og na sipsipim kwahagafi.
MAT 7:16 Eso ne nangwag ehengelni nihem eso ne anwanafi ehe enaig esig. Afa nasna we mas aibi lei afa tautigna li mas fwatamofba lugwi.
MAT 7:17 Eba enaig eseg li lahlag fug mungwali lahlag leg afa li amtakwaliba fug amtakwali leg.
MAT 7:18 Afa li lahlag mas fug amtakwali lei afa li amtakwalig mas fug lahlag lei.
MAT 7:19 Mungwali li amtakwalig mas fug lahlag lei enaba higfihig afa wambug suwi wa aitig.
MAT 7:20 Eso ne nangwag ehengelni nihem afa eso ne anwanafi eba naho mwakwal el Godna mo fi sihiule.
MAT 7:21 “Mungwali el eso kam sefig og ‘Ainiyag Ainiyag’ eba mas ahui Godna bog megam saigoi, awai. Aman kana awagna sawiegim pahlukuiba eba ena ho Godna bog megamba osahu.
MAT 7:22 Enanam ka mungwali elim kwefihiagefe el kam sihinif og ‘Ainiyag Ainiyag’, ati ka neana unehlag wa mo fi sihiahug. Afa neana unehlag wa ati ka nimbasa amtakwalig ningitigif afa neana unehlag wa ka ahanaig ahanaig kigmog wagfug.
MAT 7:23 Enanam ka esof ne mang kana inim el mo. Nengel amtakwalig el gwesim ahu.”
MAT 7:24 Sisas enaig esona, “Aman kana mom hignam pahlukuiagofiba eba naho lahlag onigig el enag lalaba bite kifutig yi nimblag.
MAT 7:25 Enamba bu nalig fenam bu yi bugoi bifwat i fefiba mas gafai eba bite ati sumilim kehlag.
MAT 7:26 Afa aman kana mom higinam afa pahlubu hwanigba eba naho etetig el eso lalaba engig sisiyi nimblag wahiagba.
MAT 7:27 Afa mahim bu nalig fenam bu i bugo i bifwat i fenam eso ena lalaba tofupef.”
MAT 7:28 Sisas mahim ena mo sihinaba, el nubwel kwamblo i afa humuan i sineminefini ehena anwanagim.
MAT 7:29 Mang nihe mo anwana el mo wagfug, eba awai. Eba gwenag anwana el nemug fena.
MAT 8:1 Sisas mug gum wahia pekana afa el numb sum pahlukuna.
MAT 8:2 Afa el elig amtakwaligna sefig lepra bonam mong kokoni kwakwagena Sisasim sihina og, “Ainiyag ne membegba eba so na kam lahlafe fati.”
MAT 8:3 Sisas tuhnam sihina og, “Ei ka membeg, so na lahlafefe.” Mahim enaig esonaba ikagna ena gihba awaiena elbi enaba pugu lahlafena.
MAT 8:4 Afa Sisas ehem sihina og, “Nofe ne elim sihin. Ikanam prisim nimbeafna eligim wagfunim afa so Godum faig enaig autunam Moses ati sihi wahiana eso ma anwanafi neana gih ati lahlafeg.”
MAT 8:5 Sisas ika Kaperneam kimbig wa pugunaba afa amini misog el Rom wanai enag bona Sisasim sahna.
MAT 8:6 Og, “Amunai, kana gafugag el gihegba lala gi. Ati kigba mungwali lihlifeg afa tautig naligfeg.”
MAT 8:7 Afa Sisas ehem sihina, “Eba ka ikanam eso ehem lahlafe fatif.”
MAT 8:8 Amini misog el ehem sihina og, “Amunai, kaba lahlag el mo na ne kana lalagamba bo, isug mo bihig sihiba so ma kana gafugag elbi lahlafei.
MAT 8:9 Ka enaig sihifeg kanga ka so misog elim ahnai skaufen. Ka gaba ati soldiaba feg enag kam ahnai skaufinig. Afa so ka amanim sihinaf ika eba ehe ikaf, afa ka ming elim sihinaf aubo eba ehe bof. Afa ka kikeafna gafugag elim sihinaf ohnam gafugafe, eba ehe ika esef.”
MAT 8:10 Sisas ena mom higinam ehena olug gufifukona afa el eso ehem pahlukuna enam sihini og, “Ka nem inim sihinig mas ka amanim mungo Israel wanai elimba olug onigi nalig feg ohunaig elbi nanguna mo.
MAT 8:11 Afa ka nem sihinig el numb osu puguag wanai osu peg wanai ambugonam afa Abraham Aisak Jekopna wahlanam eso saiyenam Godna bog megam augunam ahgaf.
MAT 8:12 Afa amangel enaig onigig kagel so Godna bog megamba saigof eba God ningitigiba eso afwambagam sikifig wa eba wewatonam heafgelni gog tutoa ahgafuf.”
MAT 8:13 Sisas amini misog elim sihina, “Seika eba neana gafugag elbi lahlafefe eso neana olug onigig wa enaig gohug.” Afa mahim sihiagaf gofnamba elbi enaba ati lahlafena.
MAT 8:14 Sisas ikana Pitana lala sahonam nangunaba Pitana kuwag gihna kugwa gifni ehena elig hugna nolugenagena.
MAT 8:15 Sisas ehenam ningam tohnamba gih gweyi awaienaba afa so bihianam Sisasim fane tuhlu faina.
MAT 8:16 Osupegnam el numb nimbasa simbigahlaule elim wan ambugoguhna Sisas nangum mahim mo esonaba eso nimbasam ningitigina afa mungwali gih elim lahla fetifena.
MAT 8:17 Godna mo fa sihiule el Aisaia autunam ena mo sihinaba eso enaba ena mo inim puguna. Aisaia og; Ehe bigelni ahanaig ahanaig gihim wambinam afa wambkuna.
MAT 8:18 Afa Sisas el numb nangwaginam mahim ambugog ehem wahkinaba eso ehe heafna pahlukuiag elim esoni, “Ause, na kwehegam maligim ahu.”
MAT 8:19 Afa enanam nihe mo anwana el Sisasim bo sihina og, “Amunai, ka nem mungwali kimbig pahlu fefkufufe.”
MAT 8:20 Afa Sisas ehem sihina og, “Afa sangwali mawang bite meg ati go enana yi gig afa twafigni gag ati feg afa Inim Elbi heafna kugigbi awai.”
MAT 8:21 Afa ming el eba pahlukuiag el sihina og, “Ainiyag, kam wahiaiba ka ma kikeafena awagim fakanam.”
MAT 8:22 Sisas ehem sihini og, “Mangofi, kam pahluku. Aman ati wahag enaig el so ma heafgelni melig pigieg elim bite wa skui.”
MAT 8:23 Sisas heafna elim bot wa wankana.
MAT 8:24 Nalig bifwat ikagna bu mina bona afa bu bona bot megam sahua minefena. Afa Sisas non gifini.
MAT 8:25 Eso pahlukuiag el ahu Sisasim ilafuni og, “Ainiyag, kam kwagan, muhwa ati bigim awai ofe!”
MAT 8:26 Sisas wahigi sihini og, “Ahnaig esegba so na embefig? Nengelni olug onigig wesig klug.” Eso ehe bihianam fufei mi bu mi kweniba eso bifwat tigiafona.
MAT 8:27 Enag el sineminefinim hefum sahigini og, “Sonag elbi eba ahanaig el eso fufei i bu i ehena mom so higig?”
MAT 8:28 Afa Sisas bu ehengam ikanam afa Gadara bite wa puguna. Afa sambaganingi el nimbasa simbigahlaule hugskug hun meg menai agfwahanam afa Sisas ahufana. Eheningi elim hugna kwagaiti ahfiahkafena eso el mas ena mina ahui.
MAT 8:29 Eheningi ahunena og, “Ainiyag ne Godna leg asegba ne kam esenig? Eba mahisife ateaho ne yawo kam amtakwalig mungo faigim?”
MAT 8:30 Afa muhlagig enaksag tata fane enanai yi ahagahu.
MAT 8:31 Afa enag nimbasa Sisasim hugna sahini og, “Afa kam ningitigiba eso ka ahunam sonag enaksag tatana elig saho go.”
MAT 8:32 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Sa ahu!” Afa nimbasa eheningim wahianim tata wa ahu saho gona eso enag enaksag tata kikini ahunam bu wa apaigo gonam mungwali pigina.
MAT 8:33 Afa tata yuwigig el nangunim eso kimbig gam kikini ahunam elim ena mom sihigoni.
MAT 8:34 Afa mungwali el kimbig wanai ahunam Sisasim ufini. Afa nangunim ehem kifutig mo sihini og, “So na kangelni ohuna bitem wahia ika.”
MAT 9:1 Eso Sisas bot wa fukunam ikana. Afa ehegam ikana heafna kimbig wa puguna.
MAT 9:2 Kig lihligna elim mingnag el yisgofbog wa Sisas nangum flihuna. Sisas nanguagnam ehengelni olug onigigim afa kig lihligna elim sihina og, “Nilite, so ma neana olug kifutig gofi, ati ka neana mungwali nufwefbi hugufafatig.”
MAT 9:3 Afa nihe mo anwana el Sisasim higinim. Enag hefum sihiageni og, “Enag elbi amtakwalig mo sihig. Ehe Godna sigagwa gohug.”
MAT 9:4 Afa Sisas ati heafgelni olugum anwanafeni og, “Eba aseg nengelni amtakwalig onigig olug yi go. Eba amtakwalig.
MAT 9:5 Afa ka enaig sihifeba, ‘Atika neana mungwali nuhwef hugufafatig,’ eso ne mas anwanafe inim mo sihig me awai awai me. Afa ka enaig sihifeba, ‘Bihiaka’ eso ne anwanafe inim sihig me awai awai me.
MAT 9:6 Afa yuwaba ka nem wagfunag Inim El eba ese fe nuhwef hugufafatif.” Eso kig lihligna elim sihina, “Bihianam kug lala gam faku.”
MAT 9:7 Eso el bihianam heafena lala gam ikana.
MAT 9:8 Afa mungwali nangunim sineminefini. Afa so mungwali sihiageahuna, “Godba lahlag nemug. Ehe nalig kifutig elim faini.”
MAT 9:9 Sisas nanai yi mo wahianam ikana. Ikanam kig wambule elim heafna gafugag lala nanguna. Ehena unehlagba Matyu. Sisas ehem sihina, “Kam pahlu bu,” eso bihia sum ikana.
MAT 9:10 Mahim Sisas Matyuna lala ahgafafnaba mingnag el kig wambule el i afa nuhwef el i ambugog auguna. Augunam eso Sisas heafna pahlukuiag el i wahlanam ahgana.
MAT 9:11 Afa farisi el nangunim, afa pahlukuiag elim sahigoni og, “Ahnaig esegba nengelni anwana el ika enaig elbi sahu waniau?”
MAT 9:12 Afa Sisas higina mahim sihiag fiahfanaba, eso sihini og, “El gihnaba eba so ahui doktaba nangui, afa el gih hwainig eba mas ahu nangui.
MAT 9:13 Ahu mog mu yisigi Godna buk wa go. Autunam God sihina, ‘Ka mas membenig mo Godum sis isug tuhlu faigba, ka membeg ne elim afafena.’” Sisas esog, “Kaba mang bog lahlag elim uneni mo. Ka amtakwalig elim unenig so ma kam pahlukui.”
MAT 9:14 Afa enanam Jonna pahlukuiag el ambugog Sisasim sahini, “Kagelni niheba fane fahwoiyu gofe. Ahnaig esegba kagel i farisi el i ohuna nihe pahlukuia afa neana pahlukuiag el mas enaig esig mo?”
MAT 9:15 Afa Sisas angwafig fagim waskwes mo sihini og, “El mungo angwafig fagim, mingnagim buyisnig. Fana augiafnaba, heafna hihe mas hwoiyugona mo, awai. Afa nengigim angoluwag el enag elim wanig ahunaba, afa so heafna hihe fane hwoiyugona.”
MAT 9:16 Afa Sisas mingnag waskwes mo sihini og, “El mas yimieg lofug autunai lofugi wahe gweli. Mahim gigiafibi, eba yimieg lofug wesigfenam afa autunai lofug mo kwafof.
MAT 9:17 Enaig mo eseg, el mas yimieg wain bug autunai sis lofug fogwaba mas sugfoi eba awai. Mahim yimieg wain bug memewiafukoba, afa eso sisna lofug fog kwafug. Afa bu pe sufug na lofug amtakwalig. Eso yimieg wain bug yawonai sis lofugwaba eba so efiyi hugunam eba so lahlag ahgofi.
MAT 9:18 Afa Sisas ehengelim sihi gofenaba afa Junai misog el bona mong kokoni kwakwag penam Sisasim sihina, “Yawo kana naina luwal ati wahag. Eso ne bo ningana kana luwalim tuhwiba eso ma buihiai.”
MAT 9:19 Afa Sisas bihia pahlukuia gofnaba afa eso pahlukuiag el gwenaig esini.
MAT 9:20 Ahufefnaba afa angwafig mungo higeg lala gim fawofeakafna 12 yia. Hefum enaig esona og, “Ka ehena lofugumba tuhwiba eso ma kam wanganefe.” Enaig oniginam naso bona Sisasna masig muhwa pugunam afa eso ehena lofugum embegim tuhna.
MAT 9:22 Afa Sisas wahigefe nangunam afa sihina og, “Angwafig, neana olug onigi ma afahlana gofi. Nana lahlag onigig eba nem lahlafef.” Afa eso gwenanam angwafig lahlafena.
MAT 9:23 Sisas ika pugunam misog elni lala megam sahokana. Afa nangunam nubwel el wewat lufufna enaig wa auguiafna enaba heafgelni afafegim wagfuni.
MAT 9:24 Afa Sisas esona, “Opuko ahu. Ena naini luwalba mas wahag mo awai, eba isug nongi.” Afa ehem titige watigohna.
MAT 9:25 Afa mahim opukonaba afa Sisas gwesim sahu ikana. Luwalim wahanamba ningana kehlanamba afa eso luwal bihiana.
MAT 9:26 Afa ena mo eso ika minefena.
MAT 9:27 Sisas nanai yi wahia ikana. Ikafnaba sambaganigi noftetini el Sisasim ahune ahkana og, “Nimba Devitna simbianinga afa kam kusguni.”
MAT 9:28 Enaig esohokafna afa Sisas lala gam sahonaba afa sambaganigi el ehem ningi ahsahonaba afa so Sisas sahtigina og, “Ne ahanaig onigig ahfeg, ne ohonigig ka neana nofugum ma lahlag feawagime awai awaime?” Sambaganigi el esohona, “Ei Ainiyag, eba ne esef!”
MAT 9:29 Enaig esohonaba eso Sisas ningana nofugum tuhwaganam sihina og, “Enaig eseg nenigina lahlag olug onigig safegba eba nenigina nofugug lahlafeawagig.”
MAT 9:30 Afa so ehenigina nofug bahiawagena. Afa Sisas kifutig mo faini og, “Nofeka ahsihi enag gafugag ka esegba.”
MAT 9:31 Afa mas ena mo ahigina ahpahlukuna mo awai, eheba ahka ahsihinaba mungwali el higiwagini ena moba.
MAT 9:32 Mahim Sisas fwahakafnaba afa mingnag el mo lagig etetig elim Sisas nangum wanig ahuna. Enag elim nimbasa amtakwalig memtog pwakafini.
MAT 9:33 Afa Sisas nimbasam nunimu faminefena ningihiana. Eso elbi mo wagna, eso elbi mungwali onigifafna. Afa eso enaig esogona, “Hai! Autunaba Israelna bitewaba mas big enaig nangofini mo, awai.”
MAT 9:34 Afa farisi el esogona, “Nimbasani misog el ehem kigmog faig. Enana kigmog wa nimbasam ningi tigifeule.”
MAT 9:35 Sisas ahanaig ahanaig kimbig wa fapugufiahkana. Ehe nuwagig lala sahukanam, Godna bog megam lahlag mo sihinuwagena. Afa ehe ahanaig ahanaig gih lahlag fetifeule.
MAT 9:36 Afa Sisas mungwalim elim nangwagna. El enaig esini ofeg sipsipna yuwigig el hwainig afa etetiagig ahwagikifna. Mungwali onigig etetiagahufna eba mas hefgelni kwaganangiagi. Afa Sisas ehengelim afafena.
MAT 9:37 Afa eso heafena pahlukuiag elim sihini og, “Enag afwambanai elbi enaig eseg asonai nefganai nubwel goh, afa nubwel gafugag elbi awai enam wambugumba.
MAT 9:38 Afa so na asona awagim sahinibi eso ma gafugag elim ningitigiba enag heafena nefganai so ma ahu wambu.”
MAT 10:1 Sisas unenig heafena 12 pela pahluhug el nuwagig eso kigmog faigba so nimbasa ningitigig afa gihinam lahlagim. Ehengelbi kanog hwatig Aposel.
MAT 10:2 Enag 12 pela Kanog Hwatig el opukog. Ehengelni unehlag enaig: Saimon heafena Grik unehlagba Pita, heafena sumineg Andru, Jems Sebedina leg, heafena etegsumineg Jon.
MAT 10:3 Filip, Bartolomyu, Tomas, Matyu, autunam Matyuna gafugag kig wambule, Jems Alfiusna leg, Tadius,
MAT 10:4 Saimon, autunam ehe ika mo sihiaule, ka mas membeg mo wahigwanai el bigim misog el gohunigim, Judas Iskariot, enag mwauule el. Nengigim Sisasim angoluwag elni ninga wa wahiani.
MAT 10:5 Sisas enaig 12 pela elim ningitigim, enag ehe mungwalim sihinim, “Nofeka afwambanai elim muhwafen afa nofeka Samariana latui sahu,
MAT 10:6 amo, sona Ju nai el mo ahu. Mungwalim enaig eseg sipsip lofug ehengelni yuwigig el awai.
MAT 10:7 Sona sihiahu ohuna mo, ‘Godna bog meg ati bog afa Godna sawieg big saiyenam eso heafna luwalig agfo.’
MAT 10:8 So na lahlagim, wahag bihagim, gihinam lofug amtakwalig lahlagim, nimbasa ningitigig. Ka nengelim kigmog isug faig enag elim kwaganig isug faig.
MAT 10:9 Nofeka wula wa kig fanugufu. Awai.
MAT 10:10 Mahim ahuafefiba isug ahuiagim. Mangofi wula, mingnag lofug, mong lofug, agat faufiagim. Gafugag el mingnagim kwagani afa ehem soma kwagfwi.
MAT 10:11 “Ahnaig ahanaig kembig i so na opukonam so na yisigi lahlag elim. Aman so nem eheafna lala gam wanikig so na eheafna lala mungo gan so na ika.
MAT 10:12 Ne ahu ena lala saiyenam sona enaig mo faigo, ‘God nem lahla fenif.’
MAT 10:13 Sina lalanai nem lahlafenagigba, eba neana lahlag mo so ma ehem ginfi. Afa nem kwaganig hwanigba eba ena lahlag mo so na piske faku.
MAT 10:14 Afa amangel nem masig fatigonigim, afa ena mo higigim kusigbi. Mahim ne ena kimbig wahia ikagim ofefiba so na munginai smof mo bwiabuf.
MAT 10:15 Amangel so nem masig fatinig eba ehengelnim mugwag amtakwalig pugunif. Autunam Sodom mi Gomora mi so puguni ena kinigim gosenag.”
MAT 10:16 Sisas enam sihiagena, “Sahig, enaig eseg mawang ninimule sipsipim ogna kwakskofe, afa ka nem ningitigiba eso el nem ogna amtakwalehiagi. So na numwehe nofiagifibi enaig esi wemlo lofug afa gamp lofug afahlanafe.
MAT 10:17 Numwehe onigfibi afa mingnag el nem ogna wambinim olyi aitigim. Afa enag el heafgelni nuwagig lala saho nem wanahu wena flagflaketifif.
MAT 10:18 Afa el mas kam membini eso gavmanna nofwa nem hugfuwanfuagim. Eba so na kana lahlag mo sihigoni afa afwambanai elbi so ma higi.
MAT 10:19 Mahim nem wambu aitibi nofeka onignaginim afa ahanaig mo big sihiagif. Afa gwenanam enana mo ne esibi eso God nem faif.
MAT 10:20 Ena moba nimbiafena mo amo, eba awai. Eba God nengelni awagna Sungwag ehe nengelni mengig wa sihif.
MAT 10:21 “Afa el heafgelni nilitem lasefug mingnag elni ninga wa wahig. Afa el heafgelni luwalim enaig esi. Afa luwal heafgelni awagafag mo fafugoni afa so lasefug mingnag elni ninga wa wahig.
MAT 10:22 Afa ne kana el ofefiba eso mungwali el nem olug kakagegonif. Afa aman kana mom eso hugna kehlag ukuiafiba eba God i yuhwafeg hawagafef.
MAT 10:23 Mahim ahana kimbig wanai nem ahanaig esegonibi enag kimbig wahianam ikagna ahuiagoh afa so ming kimbigam ahu. Mahim Inim El boiba ne mas Israelna mungwali kimbig gafugagba augwi eba awaie. Eba inim.”
MAT 10:24 “Luwal amunaim filafefe afa gafugag el misog elim filafefe, eba awai.
MAT 10:25 Eso el amunai mi luwal mi gwenaig esgonibi eba so luwalna olug efihlag gohi. Afa gafugag el gwenaig mungwalofug. Afa ka nengelni humoanig fenig. Afa el humoanim sefig Belsebul, eba nimbasana humuan eso ehena luwaligim nalig unehlag amtakwalig faigog.”
MAT 10:26 Afa Sisas enag esona, “Nofeka elim embefini, awai. Yawaba sisagegoh afa nengigimba enaba ambagwa puguf. Afa ena sisag moba eba mungwali anwanafif.
MAT 10:27 Afa Ka nem efkwekna mo sihinig so na ahu ambagwa sihi. Afa muhefuna mo ne higig so na ahu mungwali elim ambwaitina sihigon.
MAT 10:28 Amanba ogna nem tigifati nofeka embefi. Enag el aseg neana sungwagimba tigifati, eba awai. Afa so na Godum embefena. Ehe mungo esef elig ni sungwagni suwi lagig kimbig wa wambu aitif.
MAT 10:29 Eso ne wesig sambaganingi twafig wesig kigna fig afa mungo twafig mas bite wa pei eba nengelni Humuan mas membeg mo.
MAT 10:30 Nengelbi enaig, God ati nengelni lapogum suwigig. Afa ati nengelnim anwanafenig.
MAT 10:31 Afa God wesig twafigim membegim nangwaghiage eso nem gaba hugna membenig. Afa eso nofeka embefi.”
MAT 10:32 Sisas esog, “Afa aman el sihif og, ‘Ka Sisasna el,’ eso ka kikeafena ofwanai Awagim enaig sihinaf, ‘Enaba kana el.’
MAT 10:33 Afa aman el mingnag elni nofwa kam mas fatinaiba eso ka kikeafena ofwanai Awagna nofwa ehem ka mas fatinafe.
MAT 10:34 “Nofeka onigi kaba bog enaig eseg mungwali auguiagim bo mo, awai, ka bog esegba el kukohiagig.
MAT 10:35 Afa mingnag el kana mo fig; Afa mingnag kam mas fatinig enaba fagonai luwaligna humoanigni hefum fafihiagif. Afa enaig esif muwal ango i afag i hefum fafihiagif. Afa kuwag gwenaig esif hefum fafihiagif.
MAT 10:36 Mungo lalanai hefum mwanagif.
MAT 10:37 “Aman el sambaga onigigna gohug, eso afahumonig luwaligna hugna oniginag afa kamo wesig onigina fenag eba mas kana el auguiafi.
MAT 10:38 Afa aman el mas pahluhug mo afa hefum li katigeg wa wahagim mas numweheg mo eba mas kana fei.
MAT 10:39 Afa aman el onigig heafena nofkikenagag aluwegfenam eso hefum nawo sisife eba enaig el mas inim nofkikena fai afa aman ehefum pigaupinam kam pahluku obofiba eba so higeg nofkikena gagflai.”
MAT 10:40 Sisas heafena pahlukuiag elim esoni, “Aman nem fa lahla ofeflafliba eba ati kam esenag. Afa God kam ningihiag eso aman kam lahla ofeflafliba eba ati ehem esenag.
MAT 10:41 Afa aman Godna Mo Fa Sihiaule Elim nangugum anwanafeg eso ehem numweheafa eso ma God enag elimbi lahla fiahfai afa eso Sihiule Elim enaig esenag. Afa aman lahlag elim nangugum anwanafeg eso ehem numweheafa eso ma God enag elimbi lahla fiahfai afa eso lahlag elim enaig esenag.
MAT 10:42 Afa aman kana elim kweafuimba eso God ehem lahla feahfafe. Afa kana el eba unehlag hwainig eso aman el ehem luputug bu faimba eba God mas enag wesig kwefuagimba eteti.”
MAT 11:1 Afa Sisas heafena 12 pela pahlukuiag elim ena mo sihi wahianim eso enanai wahianam sihiakana.
MAT 11:2 Mahim Jon buwa aitiag el kalabus lala gafenaba afa eso Krais God Gishu Wahiag El ahanaig ahanaig gafugag esenaba enam mo higina. Eso heafena pahlukuiag elim ningitigina Sisasim nangugum.
MAT 11:3 Afa ahu opukonam Sisasim sahini og, “Ne naho Jon sihi wahianaba naho ne bog naiba ming elim kagel nengenif.”
MAT 11:4 Afa Sisas sihini, “Ati ne nangug afa higig eso Jonim piske ahunam sihini.
MAT 11:5 Ati nofug kuhla el bahiaskofeg afa mong amtakwalna lahla fiahsaieg afa lepra elim wangeneg afa ang tetini ati mo higig afa el melig pigieg bigiagafeg afa gawig hwainig el Godna Lahlag Mo higig.
MAT 11:6 Afa el kam oniginaiba afa heafena olug onigigba kifutig gofofe enaig elba so ma sifakale.”
MAT 11:7 Mahim ahunaba eso Sisas mingnag elim sihini. Ehe Jonim esona og, “Autunam ne el hwainig wa ahunam eso Jonna mo higini. Ne ahanaig elim noka nangu? El enaig pos lofug fufei petwa fakafefugu enaig ne nangui me? Jonba mang enaig mo.
MAT 11:8 Mang figim ne membig ahu nangug? Ne membig nangug el lahlag nemug lofugna nangu? Jonba mang enaig mo. Eba el lahlag lofugnaba lala lahlag wa ga.
MAT 11:9 Ahnaig esegba ne ahug? Ne Godna Mo Fa Sihiaule El nangug. Ei, Jonba enaig el. Ka nem ini mo sihinig, ohuna elbi mingnag Mo Fi Sihiule Elim gosinig.
MAT 11:10 Enaig elbi autunam Godna Buk ati sihi wahiana. Enaba God esog; Sahig, Kana mo fakuwiag elim ningihiaiba. Afa ehe Godna Gishu Wahiag elim gosunam eso mina numwehiage ikaf eso ma el kam olug onigini.
MAT 11:11 Sisas esona, “Ka nem inim mo sihinig Jon buwa aitiag el mungwali autunai elim pugu gosinig. Afa amangel wetiklug saiyeg Godna bog megam enaba Jonim gosunig.
MAT 11:12 Afa yuwana Jon nai yi pugunam bog yuwanga pugug afa so kifutig el Godna bog megam bagagigim afa kifutig el membeg ogna bagaginim eso fa.
MAT 11:13 Mungwali Godna Mo Fi Sihiule el i afa Mosesna nihe mo i sihig ena mo sihi mang so sumi puguf. Ena moba ati gofena autunam mahimsi Jon fiahfenaba.
MAT 11:14 Afa ena moba enaig esona Elaijaba piske bogim. Afa aman ena mog moba membegba eso fa, Jonba Elaija.
MAT 11:15 Afa aman angnaba eba so na higi.”
MAT 11:16 “Afa el yawo auguia enaba ahanaig el eso ka nem luwal lasugum mo sihinig. Mungwali el enaig esig luwal fane suguafogwa auguiaba afa moawag seafa. Afa luwal mingnag luwalim unegoni.
MAT 11:17 Afa kagelbi afag i wong i guwagibi eso nengel mas ahfe. Afa kagelbi wewatioahba eso nengel mas wegoi.
MAT 11:18 Afa yawonai el luwal lofug enaig esig eso Jon wainbug i fane i mas nena mo eba ogna Godna unehlagim fingife afa el esoni nimbasa amtakwalig ehem sahu gohna.
MAT 11:19 Afa mahim ka Inim El bogba afa ka bu i fane i ahgagig eso el esogona, ‘Sa nangu! Ena el bu i fane i ati hugna ahgagini. Ehe kig wambug el i afa ming amtakwalig el i wanaga.’ Ehengel enaig sihififni. Afa Godna lahlag gafugag wagfunig Godna anwana eba inim.”
MAT 11:20 Sisas mingnag kimbig enaksag Godna kigmog wagfuiagena eso ena kimbig wanai mas heafgelni amtakwalig wahini mo, afa eso Sisas ehengelim fenugena.
MAT 11:21 Sisas esog, “Korasin wanai el i Betsaida wanai el i nasabanig, afa mangigim ne enaigba nesig. Afa Tair wanai el i Saidon wanai el i nanguiteba enag kigmogum eso ati ne nangug eso autunam heafgelni amtakwaligim hwahite afa kukohiag lofug i smof i eso heafgelni lofugum esiagini enaba heafena kusugogum wagfuni.
MAT 11:22 Ka nem inim sihinig nengegim God kwefihiagenam mungwag faigim. God Tair wanai mi Saidon wanai mi mungwag amtakwalig faigim afa nengelim mungwag amtakwalig numwehe faif.
MAT 11:23 Afa Kaperneam wanai el, ne onigig koka lahlag el hevengam ahuf. Eba awai. God suwilagig kimbigam nem aitif. Afa Sodom nanguiteba enag kigmogum ne nangug eso Sodom wanai onigig wahigifite eso ma heafena kimbig yawo kwesegofite.
MAT 11:24 Ka nem inim sihinig nengegim Sodom wanai God kwefihiagenam mungwag amtakwalig faigim afa nengelim mungwag amtakwalig numwehe faif.”
MAT 11:25 Afa enanam Sisas Godum sihina og, “Humuan, ne heven wanai i bite wanai i Ainiyag el goh. Ka nem lahlag onag. Afa enag inim mo ne anwana elim kumohwanig afa ne etetig elim enag inim mo meagwanai eseg ambagwa opugug.
MAT 11:26 Ei, Humuan enaba nimbiafena lahlag onigig ne eseg.
MAT 11:27 “Kana awag kam mungwali gawig faig. Afa el mas Godna legimba anwanafig mo. Humuan mungohe ena luwalimba numweheg anwanafeg eso ena luwal humuanim numoheg anwanafenag eso aman elim wegifwatigim awagim wagfunig.
MAT 11:28 “Afa nihe mo el kifutig gafugag nem faigog. Afa amangel eso yingmung fiahsaieg, aubo, ka so neana kinig flafatinif.
MAT 11:29 Afa ne kana mom skaugfenibi eso ka nem wagfunibi so na kana gafugag anwanafi. Afa kaba mang hugunam fenugeah mo eba ka kikefum skaugfeg eso ne hekulia fafim.
MAT 11:30 Afa ohuna gafugag ka nem faigbi eba hefeg afa mas kinig mo.”
MAT 12:1 Afa enanam eba Isug Auguiag Osunaba Sisas aso gam ikana. Afa heafena pahlukuiag el binipiginaba eso ehengel asonai wambu ahagigim ofifinibi.
MAT 12:2 Mahim farisi el enam nangunim Sisasim og, “Sa nangu, neana pahlukuiag el bigelni Isug Auguiag Osuna nihe mo flafug.”
MAT 12:3 Sisas sihini, “Amo, enag el mas flafug mo. Mas ne suwigni mo ahanaig eso Devit eseg? Mahim Devit heafena el binipigibi.
MAT 12:4 Afa ehe Godna lala sahunam eso ehe heafena el amba Godum faig wanena. Nihe mo sihi pris mungo so enamba ahagai. Devit heafena elim fafo wanena.
MAT 12:5 Ateaho ne Mosesna nihe moba anwanafig afa Isug Auguiag Osuna enaig eseg prisba Godna Nalig Lala wa gafugafifini. Afa ehe mo Isug Auguiag Osuna nihe mo fafuni eso God ehem esoni og, ‘Ne mas mang fig mo.’
MAT 12:6 Ka nem sihinig aman so go, Godna Nalig Lala goseg.
MAT 12:7 Godna mo sihig; Ka mas sis faigiba membeg mo, ka membeg ne elim afafegoni. Ati ne ena mog mo anwanafigbi ne mas enag elim fegonigi ahanaig eseg hwainig.
MAT 12:8 Eso Inim Elbi eba Isug Auguiag Osuna misog el.”
MAT 12:9 Sisas enanai wahia ikanam nuwagig lala puguna.
MAT 12:10 El ninga amtakwalna gafena. Mingnag el ogna Sisasna amtakwalig nihem yisigi nangunim eso mingnag elim mo faigo. Ehem sihini og, “Ateaho bigelni nihe mo esog so enaigba yuhwafei elni gihim Isug Auguiag Osuna lahlafefati?”
MAT 12:11 Afa ehe sihini, “Amana tata mime wa Isug Auguiag Osuna peiba. So na ahnaig esef? Eba ne fwaklafatif.
MAT 12:12 Eba el tatam gosunig. Afa bigelni nihe mo esog eso ma bigel Isug Auguiag Osuna lahlafefati.”
MAT 12:13 Afa Sisas elim sihina og, “Ninga susnufiafo.” Mahim ninga susnufiafonaba eso ehena ninga lahlafena gwenai ming ninga mungwalofug.
MAT 12:14 Afa farisi el wahinim sihiagini ogna Sisasim tigi.
MAT 12:15 Afa Sisas ena mom higinam eso nanai wahia ikana. Afa nub el sum pahlu ahuna eso Sisas mungwali gih elim lahla fetifena.
MAT 12:16 Afa Sisas kifutig mo faini og, “Nofeka mingnag elim sihigon.”
MAT 12:17 Ehe enaig eseg Godna mo ambagwa opugug. Autunam mo faule el Aisaia Godna mo faini.
MAT 12:18 Ehe enaig esog; Eba gafugag el ka kanog wahiag. Ka ehem hugna membenagim afa sifakalenag. Kikiafena Sungwag ka ehem faif eso ehe mungwali elim lahlag nihe mo sihinugef.
MAT 12:19 Ehe mas ahanaig esei afa mas ambwatina fei. Ehe mas mo hugna ambagwa sihi.
MAT 12:20 Bwei mas kifutig mo ehe enam mas toawagi afa suwi wesig wagi ehe mas fufulufakai. Ehe enaig eseaka enai yuhwafegba ehe lahlag nihe obug pugug.
MAT 12:21 Afa afwambanai el nengeafufiba eso ma kwagani.
MAT 12:22 El mungo nimbasa esinagana mas mo lagwage afa nof tetina. Enaig elim Sisas nangum wanig ambugona. Afa eso Sisas ehem ati lahlafatinaba eso nofug lahlafatifena afa mo lagana.
MAT 12:23 Afa mungwali sineminefini afa esogona og, “Ena elbi Devitna simbianinga me awai awai me?”
MAT 12:24 Afa farisi el higinim ena mom afa esogona, “Amo, ehe Belsebulni kigmog wa nimbasa amtakwaligim ningi tigifiaka. Belsebul eba nimbasana misog el.”
MAT 12:25 Sisas ehengelni onigigim ati anwanafeni esona og, “Amo, neba etetig, amangel kantri kwefihiagim eso hefum hagfe eba ena kantri amtakwalef. Afa kimbig i mungo lala nai i hefum hagfe eba gwenai esef amtakwalef.
MAT 12:26 Satan heafena gafugag elim amtakwale aitiba eso hefum pwatihiagif. Afa pwatihiaginim afa eso mang so Satan nangwagihiagef eba enag tigefupef.
MAT 12:27 Ne onigi ne esogog ka Belsebulni kigmog wa nimbasam ningitigifiaka. Afa inimba eso aman neana elim kigmog faif? Eso nimbiafena el wagfuf neana onigig amtanafeg.
MAT 12:28 Ka Godna Sungwagni kigmog wa nimbasam ningitigifiakaba eso ne anwanafi Godna bog meg enag ati pugug.
MAT 12:29 “Ahnaig esenam eso el sahukanam kifutig elni lala gawig ugwefef? Afa yawo ehe kifutig elim so wena kikenagegim eba so lalanai gawig ugwefe.
MAT 12:30 “Aman kamble i ahgohug hwanigba enag elbi eba kana angoluwag. Aman kam wambugum kwegfwag hwanigba eba taitufeule el.
MAT 12:31 Afa ka nem sihinig ahanaig ahanaig nihe amtakwalig afa amtakwalig mo Godum esini, eba ma God elni amtakwaligim fafatinif. Afa aman amtakwalig mo Godna Sungwagim esinibi eba God mas enaigim fafatini.
MAT 12:32 Afa aman amtakwalig mo Inim Elim esonaiba, eba God ma enam amtakwaligim flafatinif. Eso aman amtakwalig mona Godna Sungwagim esonaiba eba yawo afa nengigim God mas enam amtakwaligim fafatinai.”
MAT 12:33 “Li figetni fug lahlag afa li ambieg eba fug amtakwalig. Afa fug ahanaig afa li gwenaig.
MAT 12:34 Ne sombine lofug! Nengel amtakwalig el eso nengelni mo sihi enag mas nugweg mo. Mang so onigig wa go enam elbi mo sihif.
MAT 12:35 Lahlag el nugweg onigigim kehlagim eseg. Afa amtakwalig el amtakwalig onigigim kehlagim eseg.
MAT 12:36 “Ka nem sihini ma God kwefihiagenam mungwag faif ehe kwefihianigef mungwali elni ahanaig ahanaig isug mo.
MAT 12:37 Ahnaig mo so na sihig eba God nem kwefihiagefe afa ne lahlag me awai awai me.”
MAT 12:38 Farisi i afa nihe mo anwanafeg el i Sisasim sihini og, “Tisa, kagel membeg koka neana kifutig wagfuiagim nangui. Eso kagel anwanafi God nem kigmog faig.”
MAT 12:39 Sisas sihi og, “Amtakwalig el afa Godum mas onigini afa enaig el membeg kigmog ogna nangu. Afa ka mas nem kigmogim wagfunug mo. Afa mo faule el Jonana kigmog so na nangu.
MAT 12:40 Afa sambaga mungo osuna afa sambaga mungo sinaini Jona nalig sawugna atag wa sahugini. Eso gwenaig esef Inim Elbi sambaga mungo osuna afa sambaga mungo sinaini bite megam sahugif.
MAT 12:41 Afa nanam God kwefihianigef afa Ninivenai el bigiagafenam eso nengelim setigifi. Ehengel Jona na mo higinim eso heafgelni amtakwalig nihe masigim fatini. Ka nem sihinig aman so go eso Jona gosenag.
MAT 12:42 Afa nanam God kwefihianigef eba saganai bitenai Kwin bihianam eso nengelim setigifi. Heafena wahigam kimbig wahia bonam eso Solomon na lahlag mo higina. Ka nem sihinig aman so go Solomon gosenag.
MAT 12:43 “Mahim nimbasa elim wahia ikanam ehe bu hwainig bitegam ikanam gagim yisigife afa mas ufag mo.
MAT 12:44 Hefum esog, ‘Ka piske kiafena lala gam ika.’ Afa piske bo pugug ehe nangu ena lala isug go afa afwambusig go afa ati numwehiageg.
MAT 12:45 Ehe ika nimbasa elegeg wa gohug ena wanbog. Ena nimbasa hugna amtakwalig ahu saiyegim agfo. Yuhwona el gwenag fena afa glauaba hugunam amtakwalig. Eba nengelim amtakwalig elim gwenaig pugunif.”
MAT 12:46 Afa mahimsi Sisas mo sihi gofenaba heafena afagna sumini puguna ambugog afwambawa agfofenaba ogna Sisasim sihini.
MAT 12:47 Mungo el Sisasim sihina, “Nana afagna sumini puguna agfoahe ogna nem sihini.”
MAT 12:48 Afa Sisas wahigif sihina, “Aman kana afag? Aman kana nilite?”
MAT 12:49 Ehe heafena pahlukuiag el ninga bulni sufini esona og, “Sa nangu, ohuna el kana afagna nilitenaba.
MAT 12:50 Aman kana heven wanai Awagna sawiegim esofefiba eba kana afag, nilite, mulwal nemug.”
MAT 13:1 Ena osuna Sisas lala wahianam ikana bu blugyi pugunam ogna wagfufenuge.
MAT 13:2 Afa nubwel el Sisasim olyi fatini eso ehe bot wa ika peganam mungwali bu blugyi agfohiafena.
MAT 13:3 Afa Sisas enaksag waskwes mo sihini og, “El enai eseg kon kug asowa aitiageg.
MAT 13:4 Aitiage ika afa mingnag kug mina wa apaigoiba afa twafig ambugog apaiyegim wambugafig.
MAT 13:5 Afa mingnag mo funkisigig yi apaiyenam ikagna puguiageg. Eba bite mas hugna pegag mo.
MAT 13:6 Mahim osu puguba eso aptukwahla skofeg. Afa bigag mas apaigo eba pigif.
MAT 13:7 Afa mingnag mo usieg weg amtakwalig wa apaigo. Afa usieg pugugum eso kikeg.
MAT 13:8 Afa mingnag mo lahlag bite wa apaiyegim fugleg. Mingnag 100, mingnag 60, afa mingnag 30 enaig puguiageg.
MAT 13:9 Aman angnaba eba so na higi.”
MAT 13:10 Afa pahlukuiag el Sisasim ambugog sahini, “Ahnaig ese ne elimbi waskwes mo sihini?”
MAT 13:11 Afa wahigif sihini, “Enag moba Godna nangwaghiageg autunam God mas elim sihinig afa yawo eba ati nem mog mo opugugnig afa enag mingnagim mas anwanafini mo.
MAT 13:12 Aman ati mang fegba eba God ehem faiba eso enaksag fef. Aman el enaig hwanigba eba God ehena wesig fafatif.
MAT 13:13 Okwenag el nofna nangug afa mas numwehe nangug mo. Afa angugna higigim eba mas numwehe higig mo. Afa mas numwehe anwanafig mo. Enaba inim nasaka ena waskwes mo sihig.
MAT 13:14 Aisaia mo fi sihiahug el sihinaba ena elbi ena mom inim esini; Ena elbi higahufenaba afa mas anwanafini mo. Afa nanguahufenaba mas numwehe nanguini mo.
MAT 13:15 Afa ehengelni misog oniginagig mas afwambuseni mo afa ehengelni angug titie skofena afa nofug kohla skofena. Afa ena nihem pahlukuiagba eba God sihig ehengelni angug ati higig, afa nofug ati nangug, afa olug onigig ati anwanafig. Afa ka nangum ati wahigi ambugog enaig esigbi eba ka wangenefe aitif.
MAT 13:16 Afa Sisas esoni, “Sa sifakali nengelni angug ati ne higig afa nofug ati ne nangug.
MAT 13:17 Ati ka nem sihini mang ati ne higigim afa nangug enaksag lahlag el afa mo fi sihiahug el ogna higinim afa nangu eso ehengel mas higinim afa nangui.”
MAT 13:18 “Sahig sona anwanafi ohuna waskwes mog mo kon kug aitiageg.
MAT 13:19 Amangel Godna bog meg mom ati higigim afa mas anwanafig mo eba enaig eseg kon kug mina wa apaiyeg. God ena mo olug yi aitig afa Amtakwalig El eba Satan bo wambug.
MAT 13:20 Afa kon kug funkisigig yi apaiyeg eba enaig eseg el Godna mo higigim ikagna sifakale fag.
MAT 13:21 Eba kon bigag lofug mas pekag mo. Eba makwalig gohogum awaieg. Eba mahim ehena olug Godum oniginagba eso mingnag el ehem kinig i afa nunimu mo i faigba. Eba ehena onigig tigefupef.
MAT 13:22 Afa kon kug usieg weg wa apaiyeg eba enaig eseg el Godna mo higigim afa heafena gagim onigigim afa ehe hugna kigim onigka. Eba ena onigig bonam kike fakag.
MAT 13:23 Afa kon kug lahlag bite wa apaiyeg eba enaig eseg el mo higigim afa anwanafig. Eba fug eso enaig lugufeg mingnag 100, mingnag 60, afa mingnag 30.”
MAT 13:24 Sisas ming waskwes mo sihina og, “Godna bog meg enaig eseg eba el lahlag kon kug asowa aitiageg.
MAT 13:25 Afa mahim sinaini el askaba eba el amtakwalig bogim afa lanuwe amtakwalig kon wa taitufiakag.
MAT 13:26 Mahim kon fug oluguba eso lanuwe nahlum wahe pugug.
MAT 13:27 Afa gafugag el asona awagim sihini og, ‘Ati ne lahlag kon kug aitiagegba afa yuwamo enaksag lanuwe amtakwalig puguiagego.’
MAT 13:28 Ehe sihi, ‘Amtakwalig el enaig eseg!’ Afa gafugag el sihi, ‘Ne og kagel lanuwem fagahiagife?’
MAT 13:29 Afa ehe sihi, ‘Amo, nofeka lanuwe fagahiagi eba masa na kon nahlum fagaitifif.
MAT 13:30 Sa wahiyi, ma wahe pugunam ma kon fug luwiba eso ma gafugag el wambu. Enanam ka gafugag elim sihinibi eso ma lanuwe fagahiaginim wena kike skofini wehlagi. Wehlaginim eso ma kon mo wambugini eso ma kana fane lala sugum.’”
MAT 13:31 Sisas ming waskwes mo sihina og, “Godna bog meg enaig eseg eba el aso wa lifug fatigba. Ena libi mastet.
MAT 13:32 Ena li fug wetiklug afa mahim pugugba enaba naligfegim mingnagim asonai fanem kwaganangeg. Eba li lofug kugum eso twafig gag kagagwa nimbagig.”
MAT 13:33 Sisas ming waskwes mo sihina og, “Godna bog meg enaig eseg angwafig yist amba wa kokofegim ambam nahlum waheg. Yistba enaba smof lofwag ambam nana pipki. Enaba wesig fegim afa naligfeg.”
MAT 13:34 Ohuna mungwali mo Sisas waskwes mo sihig. Ehe mas ambagwa sihina mo afa mungwali mo ehe waskwes mo sihini.
MAT 13:35 Ehe enaig eseg Godna mo ambagwa opugug. Autunam mo fi sihiahug el sihini og; Ka waskwes mo sihiagim. Afa mang so autunam meagam sahugo bite puguia hwainig fiafenaba eso ka sihif.
MAT 13:36 Afa Sisas wasanam ika lala sahu ikana. Heafena pahlukuiag el ambugog sihini og, “So na kagelim lanuwe waskwes mog mo sihin.”
MAT 13:37 Ehe wahigi sihini, “Ena elbi lahlag kon kug aitiageg eba Inim El.
MAT 13:38 Afa aso eba mungwali bite, afa lahlag kon kug eba el Godna bog megam sahuagfo. Afa lanuwe amtakwalig eba Satan na el.
MAT 13:39 Afa amtakwalig el lanuwe aitiageg eba Satan. Mahim nefgenai wambugum ofefiba eso enanam mungwali awaief. Afa gafugag el eba ofwanai el.
MAT 13:40 Enaig el pos amtakwalig agogloiagigim so suwi wa tuhlu mahim eba gwenaig esef enanam mungwali awaief.
MAT 13:41 Inim Elbi heafena ofwanai el ningitigiba eso ahuf. Ehengel ahu saiyenam fahigiagife Godna bog meg wa. Eso mungwali mang i amtakwalig eseg afa amtakwalig el mi eso numwehwaginim.
MAT 13:42 Eso suwi nalig wa wambu aitif. Enana yi eyu watunam gog kike skofefe.
MAT 13:43 Enanam lahlag el osu lofwag laukwag skofefe saiyenam heafgelni Humuana bog meg gam. Aman angana eba so na higi.”
MAT 13:44 “Godna bog meg enaig eseg enaksag kig lofug bite wa sahu go. Eso el bumekokogim nangugum ehe piske titi wahiag. Eso sifakalegim ikanam eso heafena gawig faigim eso ena bite ati fag.”
MAT 13:45 “Ohnaba ming Godna bog meg waskwes mo. Eba enaig eseg el membeg oka kopu lahlag yisigi.
MAT 13:46 Afa mahim hugna lahlag kopu yisgegoba eso heafena mungwali gawig faig eso ena kopu ati fag.”
MAT 13:47 “Ohnaba ming Godna bog meg waskwes mo. Eba enaig eseg fufwala nalig el buwa fatinam eso ahanaig ahanaig sawug ati wambina.
MAT 13:48 Mahim fufwala wa memtowa pugunaba bu blug yi skogofena. El gafenaba eso sawug kwefskofena. Sawug lahlag sob yi fatiafena afa sawug amtakwalig fafenam fatiafena.
MAT 13:49 Enanam mungwali awaieba enaig eseg enaba sawug lasugum sihig. Afa amtakwalig el i afa lahlag el i mungwali wahegofenaba. Eso ofwanai el ikanam amtakwalig elim wambinam aitina.
MAT 13:50 Afa suwi nalig wa wambinam aitif. Enana yi eyu watunam gog kike skofefe.”
MAT 13:51 Sisas sahtigina, “Ateaho ne ena momba anwanafig.” Heafena pahlukuiag el piske sihi, “Ei, kati anwanafig.”
MAT 13:52 Afa ehe sihini, “Enag so nihe mo anwana el, Godna autunam mom anwanafeg afa ehe Godna yawonai bog meg mom enag mungwali anwanafe auwageg. Eba enaig eseg el gawig lala sahu ikanam afa yawonai gawig afa autunai gawig eso wambogif.”
MAT 13:53 Afa Sisas ena waskwes mo enana yi wahiana.
MAT 13:54 Afa heafena kimbig gam piske ikana. Ehe nuwagig lala wa mo sihinigena afa mungwali higinim so sineminefini. Ehengel sahini, “Aman mahim ehem anwanafeg kigmog faig?
MAT 13:55 Bigel anwanafini heafena awag lala nimblaule el. Sinaba ehena legho mahim? Sinaba Mariana legho mahim? Ati big anwanafig Jems, Josep, Saimon, afa Judas heafena sumineg pugug.
MAT 13:56 Heafena muwalig mungwali big auguia. Ahana nai yi mahim ehe enaba anwanafeg kigmog fag?”
MAT 13:57 Afa eso ehengel mas ehem sifakalini mo. Afa Sisas sihini og, “Afa mungwali el sihig, mo fi sihiahug el eba misog el. Afa heafena kimbig wanai afa heafena nilite ehem mas higini mo.”
MAT 13:58 Afa mungwali ehem mas olug onigini mo eso enanai yi Sisas mas kifutig gafugag esena mo.
MAT 14:1 Enanam Herot Galili nai misog el higina Sisasna kifutig gafugag puguna.
MAT 14:2 Ehe heafena elim sihini, “Eba Jon buwa aitig el afa piske bihia, eso ehe enaig kigmog kifutig gafugag esena.”
MAT 14:3 Afa Herot ena onigina eso heafena suminegna angwagim fana. Autunam Herodias Filipni yi gana. Jon Herotim esona, “Eba amtakwalig suminegna angwafig fagba.” Afa Herot heafena elim sihini, “Jonim kikehlinim eso lala meg gam wena sumil yi kiki wahiyi.”
MAT 14:5 Herot membena Jonim tigi afa enaig esegba ka Ju elim embefinig. Eso Ju el onigini Jon eba mo fi sihiaule el.
MAT 14:6 Afa mingnag el ambugog kuhlunim afa sifakalini afag enaig osuna Herotim fokwana. Herodiasna legba naini ehe bihianam elim olyi ilani. Herot nangunam sifakalena.
MAT 14:7 Eso Herot angwafigim moamo sihina wahianam, “Mangim ne membeg sona kam sahna ka ne faif.”
MAT 14:8 Ena angwafig afagna onigigim pahlukuna. Afa sahna og, “Ka membeg yawo Jon buwa aitig elna misog sob yi fakanam kam bu fai.”
MAT 14:9 Afa mungwali el misog elni mom higinim eso ehengelni olug kinig. Afa heafena gafugag elim esoni sesi.
MAT 14:10 Eso ehe elim ningihianaba afa eso ikana Jonna wunehligim hige faitina.
MAT 14:11 Afa ena misog sob yi fatinam fa bona eso angwafigim faina afa ehe fanam afagim oku faina.
MAT 14:12 Jonna pahlukuiag el ambugonam afa eso elig bihig figagfo kumohlini afa so Sisasim ena mom sihini.
MAT 14:13 Mahim Sisas ena mo higinam ehe enanai yi wahianam afa bot wa hefwaimu bite bihigam ikana. El ena higinim afa kimbig wahianam eso biteamina ahuna sum.
MAT 14:14 Sisas bu blug yi pugunam afa nubwel elim nangwagina afafenim afa gih elim lahla fetifena.
MAT 14:15 Mahim osu pegim ofefenaba afa heafena pahlukuiag el ambugog ehem sihini og, “Osu ati ope afa ohuna biteba lala hwainig. Ohonana so na ningitigi kimbig gam soma ahui fane yisgiawogi.”
MAT 14:16 Sisas sihini og, “Ehengel mungwali ohunanai yi auguiagim. Nengel so na fane faigo.”
MAT 14:17 Ehengel ehem sihini, “Ambaba afawa gohug afa sawugba sambaga enaig ohonaba afogwa.”
MAT 14:18 Afa ehe sihini og, “Kam osum wambina.”
MAT 14:19 Sisas esoni mungwali pos wa apaigo augu. Ehe ambaba afawa gohug enaig wambinam afa sawug sambaga wambtiginim eso ofgam nof fena afa Godum lahlag onanam. Eso ehe kosko fenam eso heafena pahlukuiag elim faini. Pahlukuiag el finim afa eso magiauwagini.
MAT 14:20 Mungwali ahgawaginim afa yuhwafei skofena. Pahlukuiag el fane piske wambini afa 12 sob yi aitinim afa sob yi memtowa puguia skofena.
MAT 14:21 Enanam 5,000 kwamblo ati ahgawagini afa angwafig i luwal i mas suwigini mo.
MAT 14:22 Afa Sisas pahlukuiag el kifutig mo faini eso bot wa gof ahu ehegam maligim. Eso ehe mingnag elim sihini og, “Piske lala gam ahu.”
MAT 14:23 Ati sihinigenam eso ehe mungo kukana mug gamba ogna Godum sihina. Sikuleofe fenaba ehe mungo gofena.
MAT 14:24 Enanam bot mahim wahigam ikanaba. Fufwei nalig bona botim minam gofa pahlana afa bu botim fingi fingi fiafana.
MAT 14:25 Mahim ohugukafnaba Sisas bu sisi bo pahlukuiag el nai yi muhwa opugufena.
MAT 14:26 Mahim Sisas bo afenaba afa pahlukuiag el nangunim embembe fiaginim esogona og, “Sonaba ifaf obo!” Eso ehengel eyu watigona.
MAT 14:27 Afa so Sisas ikagna mo wagna og, “Nofe ne embefi, eba kaho. Sa olug efihlag fi.”
MAT 14:28 Afa Pita esona og, “Ainiyag, eba neaho? So na kam sihinaiba keso neanangum bu sisyi bo.”
MAT 14:29 Afa Sisas ehem sihina og, “Sa bo.” Eso Pita botim wahianam pe bu sisyi Sisas nangum ikana.
MAT 14:30 Afa ehe bifwatim nangunam embefena eso ehem bu meg gam pe akofnaba eso Sisasim unena og, “Ainiyag, kam kweagfu!”
MAT 14:31 Eso Sisas ikagna Pitam ninga na kikehlanam eso ehem sihina og, “Nana olug onigi wesig, Ahnaig esegba so na sambaga onigigba fag?”
MAT 14:32 Afa mahim bot wa ahfukunaba eso bifwat awaiena.
MAT 14:33 Afa bot wa auguiafnaba Sisasna unehlagim fingi finim esogona og, “Eba inim nemug ne Godna leg.”
MAT 14:34 Afa so wankana bu mo koflakanam ika ehgam Genesaret kimbig wanpuguna.
MAT 14:35 Mahim wanpugunaba eso Sisasim nangunim anwanafini. Eso mo sihiagahuna mingnag kimbig gam og ma gih elim Sisas nangum wanambugo.
MAT 14:36 Afa Sisasim hugna sahani gih elim hwatiba og ma ehena lofug meigim tuhwibi. Amangel enaig esibi eso ehengelim lahla feskofefe.
MAT 15:1 Enanam mingnag farisi el afa mingnag Mosesna nihe mo anwanafeg el Jerusalem wahinim ambugoguhna Sisas nangum afa sahini og,
MAT 15:2 “Ahnaig esegba eso neana pahlukuiag el fane ahagaba, ehe mas buwa ningam suwagi eso autunam simbianinga wagfugoni, afa ehe simbianingana nihe flafug.”
MAT 15:3 Sisas wahigi sihini, “Neagaba nimbiafig elni nihe ne goseg oghug afa Godum nihe mo ne flafug.
MAT 15:4 Afa God esonig ‘So na nimbiafna afa humoanigim eso ahnai skaug fegonim’ afa ming mo enaig esog, ‘Afa aman awag mi afag mi amtakwalig mo faigba eba tigibi eso ehem wahaf.’
MAT 15:5 Afa ne esog afa aman el gawig nubwel fegba eso ma awag mi afag mi kwagani, afa ehe esog, ka mas ne kwagani afa ohonaba gawigba Godum ka faig.” Farisi el onigig ohonaba lahlag nihe.
MAT 15:6 “Mahim aman enaig esegba ehe mas awagim ahnai skaug fenag mo. Afa enaig mina feg Godna nihe mo sum fatigim afa nimbiafna nihe mo mo ne goseg oghug.
MAT 15:7 Nengel sambaga mengigna el. Nimbiafgelni mom autunam Aisaia ati sihi wahiana, eba inim. Ehe enaig esona,
MAT 15:8 God sihi; Sohna elbi mengigna kana unehlagimba figifig afa olug onigigba enmunam agfoahe.
MAT 15:9 Ehe wagfugonug elni nihe mo afa ena moba seflifinim Godna nihe mo. Eso enag elbi kam mungwinim lotu finig.”
MAT 15:10 Afa Sisas elim uneni ka nangum ambegoh afa esoni og, “Ne higinim so na anwanafi!
MAT 15:11 Mang so na mengna negba, eba mas elim nuhwefiyi enag mo, amo eba awai. Eso mang mengmenai pugug eba naho elim kwenag Godum lotu fenagim.”
MAT 15:12 Afa pahlukuiag el Sisasim ambugog sihini og, “Ateaho ne anwanafeg farisi enag mo higigim afa olug kakage skofena?”
MAT 15:13 Ehe piske sihini, “Mungwali gau kana heven wanai Humuan mas suguageg mo eba so fagahiagefe.
MAT 15:14 Sa hwati, sonag elbi nofseleni el. Ehe ming nofseleni elim ningana kehla kunam afa ahkanam eso mime wa ahpef.”
MAT 15:15 Afa Pita ehem sihina og, “Sa kagelim numwehe sihini enag waskwes mog mom.”
MAT 15:16 Sisas sihini, “Ateaho, ne kana pahlukuiag el ne mas yuhwafig mo?
MAT 15:17 Mas ho ne anwanafig mo? Mang so el negim ehnogam pekagim eso atam ikag.
MAT 15:18 Afa mang so olug onigig wanai gohugum afa eso mengig wa puguiageg. Eba naho elim nuwehfinag.
MAT 15:19 Afa amtakwalig onigig oluginai pugug eba enaig eseg: aisilni tigeg, angwafig kehlag, aga taituna, okwefna fag, mang mo, moalamp mo.
MAT 15:20 Enaig niheba naho elim nuwehfinag. Afa el mas ninga buwa suwage ehe fane negba eba mas nuhwefig mo afa Godum lotu fenagim mas kwenag mo.”
MAT 15:21 Sisas enanai yi wahianam ika Tairnai yi afa Saidonnai yi kimbig muhwa ika puguna.
MAT 15:22 Afa angwafig mungo Kenan wanai enanai yi gafena enag bonam Sisasim unena og, “Ainiyag, Devitna simbianinga kam afafena. Nimbasa kana naini luwalim amtakwalenageg.”
MAT 15:23 Afa Sisas mas ehem wahigi wagna mo. Afa heafna pahlukuiag el ambugogfenaba sihina og, “Piske ningihia makai afa angwafig sum une bofena.”
MAT 15:24 Sisas sihina, “Eba God kam ningihiagba na kam bog Israelnai elim sipsip lofug awaiegba enam ka kwaganig. Neba neaga afwambanai el.”
MAT 15:25 Afa angwafig bo Sisasna kig muhwa penam sahna, “Ainiyag, so kam kweagfu!”
MAT 15:26 Afa Sisas piske sihina, “Naiba mas ihlafegmo luwalna fane mawangim aitigonuba.”
MAT 15:27 Angwafig sihina, “Ei, inim ne sihina. Afa mawangba awagna sime skaunai ogug fanef.”
MAT 15:28 Sisas wahigi sihina, “Angwafig, neana olug onigigba numweheg. Mang so na membeg eba puguf.” Gwenanam luwalim lahlafena.
MAT 15:29 Sisas enanai wahianam Galili bu ehembeg mina ika pugunam afa mug wa fukogafena.
MAT 15:30 Nubwel el ambugog Sisasim nanguni. Eso enag el wambug ambugona mong waikefona, nofseleni, mong ninga lilina, mo tetini, afa mingnag gih el afa so Sisas nai yi mong muhwa wasani. Afa so Sisas lahlafetifena.
MAT 15:31 Afa nanguni, mahim mo tetini mo sihiagini, mong waikefona lahlafe skofena, mong lilina ahuna, afa nofseleni bahia skofena eso mungwali Israelna Godum fingifini.
MAT 15:32 Sisas heafena pahlukuiag elim awamonim og, “Ka ohuna elim afafenig, eso sambaga mungo osuna kam waniafag afa fane awai. Kam isug ningitigiagim kusig masa bini pigif, afa mina wa ahuian kilale apaigof.”
MAT 15:33 Pahlukuiag el ehem sihini og, “Ohnaba bite fane hwainig. Hana so big fane amba finim eso big ohuna enaksag elbi faigof.”
MAT 15:34 Sisas ehengelim sahini, “Ahanansi bret ne skug?” Afa esogona, “Ka bret elegeg wa gohug afa mungo mungo wesig sawug, enaig ka skug.”
MAT 15:35 Sisas mungwali elim esoni og eso bite wa apaigo auguiaka.
MAT 15:36 Afa so bret elegeg wa gohna afa sawug enag wambinam. Afa Godum enaig esona ohonaba lahlag ka nem lahlag onag. Sihi wahianam eso bret i sawug i kukoskofenam, afa pahlukuiag elim fainiba eso mungwali elim mimangegoni.
MAT 15:37 Afa ahgaginim eso yuhwafei skofena. Afa mingnag bret mo gwese afgokufna eso piske lambogini elegeg wa gohna enaig sobini memtowa puguia skofena.
MAT 15:38 Kwamblogba enaba ahaganamba 4,000 kwamblo. Afa angwafig i luwal i eba mas suwigini mo.
MAT 15:39 Afa Sisas elim ningitigi minefenam eso ehe mo bot wa fukoganam afa so Magadan bitegam ikana.
MAT 16:1 Afa farisi i Sadyusi i Sisas nangum ambugonam. Ona Sisas gihi nangu eso sahani og, “Sa kam Godna kigmogim wagfun.”
MAT 16:2 Afa piske sihini, “Mahim osu pegba ne sihi, ‘Of kagatotofeg eba osu lahlagna.’
MAT 16:3 Afa leanaba ne sihi, ‘Of bufegim nugwag ofe.’ Afa ne ofim nangu eso ne anwanafi mang puguf afa ne mas anwanafig mo kigmog mogim ka wagfuna eba gwese gohfufe ohuna osunagafa.
MAT 16:4 El yawo ohnanam eba amtakwalig afa Godum masig fatinig. Enaig el kigmogim ogna nangu eso Godum mas hugna onigi mo. Ka mas nengelim kigmog wagfuni, awai. Eba Jonana kigmogim mungo ne nanguf.” Eso Sisas wahianam ikana.
MAT 16:5 Mahim pahlukuiag el buum apaiyegohnam ehegam maligim opukunam afa ehengel etetini bret wambug ahuiagim.
MAT 16:6 Afa Sisas ehengel waskwes mo sihini, “Bwata, afa numwehifibi farisi ni Sadyusi ni yistim.” Yistimba enaba smof lofwag bretim esegba eso pipkig.
MAT 16:7 Pahlukuiag el hefum sihiagini, “Mas big bret wambu ambugog mo eso Sisas enaig esog.”
MAT 16:8 Sisas ati anwanafini ehengelni moba afa ehe enaig esona, “Ahnaig esegba enaig moba ne sihiagi kagelni bret awai. Hei, neana olug onigig wesigfeg.
MAT 16:9 Ateaho ne mas anwanafig mo? Ka onigig ne mas etetig mo autunam bret afawa gohug enag ka faini 5,000 elim afa sob 12 gohna eso ne piske wambini.
MAT 16:10 Afa bret elegeg wa gohug eba 4,000 el ahgagini eso ne piske elegeg wa gohna enaig sobini wambini.
MAT 16:11 Ka mang bretim eso mo. Ahanaig eseg ne mas anwanafig mo? Numwehifibi farisi ni Sadyusini yistim.”
MAT 16:12 Afa ehengel ati anwanafini Sisas mas enaig mo bretna yistim sihina mo, eba awai. Eba farisi ni Sadyusi ni mom soma numwehi.
MAT 16:13 Sisas Sisaria Filipai distrik gam ikana, afa heafena pahlukuiag elim sahini og, “El esogo aman mahim Inim Elbi?”
MAT 16:14 Afa ehengel sihini og, “Mingnag esogo ne Jon buwa aitiag el, afa mingnag esogo ne Elaija, afa mingnag esogo Jeremaia amo ming el mo fi sihiule.”
MAT 16:15 Sisas sahtigina, “Afa namba ahanaig onigifig? Kaba aman mahim?”
MAT 16:16 Pita wahigi sihina, “Ne Krais God Gishu Wahiag el afa Godba nofkenagag, nemble heafna leg.”
MAT 16:17 Sisas piske sihini, “Saimon Jonna leg ena mo sona sihigba, mang el nem sihina mo, eba heafa kana awag heven wanai nem opugunag. Eso ne enam sifakalena.
MAT 16:18 Ka nem sihinag ne Pita neana unehlagba eba hun. (Mo enag ne sihigba enaig eseg hun.) Enaig eseg el lala hun wa nimblag. Enag hun wa kana elim ka wasanig. Afa Satanna kifutig mas kana elim filafati.
MAT 16:19 Eba Godna bog meg ki ka nem faif. Afa mang sona kikiseg bite wa eso God gwenaig esef. Afa mang sona pigi wahiaiba bite wa eso God gwenaig esef.”
MAT 16:20 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim kweni, og, “Nofeka sihi kaba Krais God Gishu Wahiag El.”
MAT 16:21 Gwenanam Sisas pahlukuiag elim heafna mom ambagwa sihini og, “Eba so ka Jerusalem gam ikaf. Afa misog el i, el Godum sis tuhlu faiule i, afa nihe mo anwana el i eso kam kinig numb faif. Afa kam wahaf afa sambaga mungo osuna ka piske buihiaf.”
MAT 16:22 Pita Sisasim suflaukunam afa nunmuna og, “Soma God gwenai esei, ohuna enaig mas nem so pugunai.”
MAT 16:23 Afa Sisas wahigi Pitam sihina, “Is kam wahia, Satan! Ne enaig membeg kana mina ogna kagwo. Nana mo mang Godna onigig mo awai, eba elni onigig.”
MAT 16:24 Afa Sisas enaig sihifeni, “Afa aman membeg kana pahlukuiag el ogofiba eso ehe mas hefum onigig mo afa ehe soma li katige wa wahagim numwehenam afa so kam pahlu boi.
MAT 16:25 Afa aman el onigig, heafna nofkena aluwegfenam eso hefum nawo sisife eba enaig el mas inim nofkena gagim fai. Afa aman kam pahlu obofiba eso ma heafna nofkena wahiai eba eso ehe higeg nofkena gag fai.
MAT 16:26 Eba mas lahlafeg mo afa el mungwali bitenai gawig wambugba eso hefum awaief. Afa mungwali gawig mas elim nofkena fai.
MAT 16:27 Afa Inim El eba Godna kigmogna afa ofwanai elim wanbof. Eso enanam ehe mungwali elim ahanaig ahanaigim kwefiahaginam eso faif.
MAT 16:28 Ka inim sihi mingnag el ohunanai yi goh mahimsi pigieg hwainig fefiba eso enag el nangufe Inim el enaig eso nalig misog el lofug bof.”
MAT 17:1 Enwesog wa gohug osuna mahim ika awaienaba afa Sisas Pitana, Jemsna, afa Jonna enam sulfu wankanam ahu mog gam fukwalafuna. Ehe fwaimu auguiafena.
MAT 17:2 Afa auguiafenaba nanguini Sisasna elig enmunam fena. Heafna nofbosug afwambusug osu lofug. Afa heafna fatitiag lofug busugnemwag fena.
MAT 17:3 Mahim pahlukuiag el nangunibi ikagna Moses i Elaija i ahpugunam Sisasim ahwani wagofna.
MAT 17:4 Afa Pita Sisasim sihina, “Ainiyag, eba lahlag bigel ohunanai yi auguiafim. Ne membegba eso ka ohunanai yi lala wesig sambaga mungo nimblage. Ming neana, ming Mosesna, afa ming Elaijana.”
MAT 17:5 Afa Pita sihi gofenaba eso lango afwambusug pebonam sagfa skofena. Afa enag leangowaba God sihini og, “Ohnaba kana leg mungo ka hugna membenag afa ka ehem sifakalena eso ehena mo higinim.”
MAT 17:6 Afa pahlukuiag el higinim embefini eso nofbosug mo bite gam kumuni.
MAT 17:7 Afa Sisas bonam ningana tutuhenugenam sihini og, “Buguiagafe, nofeka embefi.”
MAT 17:8 Eso bahia nanguniba afa mas ming elimba nangunim mo eba Sisas mungo gofena.
MAT 17:9 Afa mog wanai apaigo ambugoafenaba Sisas kifutig mo sihini og, “Eso ne nangug enaba nofeka elim sihigoni soma ikan Inim el wahanam bihiafei.”
MAT 17:10 Afa pahlukuiag el sahani og, “Ahnaig esegba eso nihe mo anwana el enaig sihififni Elaija gosu bof eso Inim El mo sum bof?”
MAT 17:11 Afa Sisas sihini, “Eba inim, Elaija ma gosu bof eso ehe mungwali numwehiagef.
MAT 17:12 Ka nem inim sihig Elaijaba ati bog afa el mas ehem anwanafig mo eba heafgelni onigig wa ehem ahanaig ahanaig ese fini. Eba gwenaig esinif, Inim Elim eso kinig faif.”
MAT 17:13 Eso pahlukuiag el anwanafini Sisas enaig esona Elaija eba Jon buwa aitiag el.
MAT 17:14 Sisas wanbona el numb yi wanpuguna. Afa so mungo el bo mongkokug kwakwagenam Sisasim sihina og,
MAT 17:15 “Ainiyag, so na kana luwalim afafena. Wuwag ehem amtakwalnageg afa suwi wa i bu wa i fapefiaka.
MAT 17:16 Afa ka wanikig nimbiafna pahlukuiag el nai yi wani puguba afa ehengel mas lahlafakig mo.”
MAT 17:17 Sisas piske enaig sihifeni og, “Mungwali el osa gohkaba eba olug onigig mas lahlafig mo afa mahimsi nengel flaflafiafu. Ahanana soka gafiba eso ne anwanafif? Kakwisig higeg nem wangagim. Sa luwalim osum wani bu.”
MAT 17:18 Sisas wuwagim fenaminefena eso wuwag luwalim fwaihia ikana. Afa luwal ikagna yuhwafena.
MAT 17:19 Afa pahlukuiag el ehe fwaimu augunam Sisasim sahini og, “Ahnaig esegba kagelbi mas wuwagibi ningihig mo?”
MAT 17:20 Afa wahigi sihini, “Eba nengelni olug ongig wesig, ka nem inim sihinig afa nengelni olug ongig wesig mastet sisig lofwag enaig, eso ne enag mogum enaig esoiba ‘Susum ika’ eso ikaf. Eba so na mangim mungwali yuhwafif.
MAT 17:21 Afa Godum eso sahanifibi eso ne fane fwaigo eba so na enaig ena wuwagibi ningitigi.”
MAT 17:22 Afa ehengel Galili bite wa ahu opukonam Sisas sihi og, “Eba Inim Elim finim eso mingnagna elni ninga wa wahibi.
MAT 17:23 Afa ehem tigif eso sambaga mungo osuna awaieba eso piske buihiaf.” Mahim sihi wahianaba eso pahlukuiag el olug kinig eskofena.
MAT 17:24 Afa ming nanam Sisas heafna pahlukuiag elim wankana Kaperneam bite wa wanpuguna afa Godna Nalig lalanai kig wambule el Pitam sahani, “Ateaho nengelni anwana elbi kigba Godna Nalig lala namaunim takisbi fafaif?”
MAT 17:25 Pita sihini, “Ei”. Afa mahim ehe lala gam ika pugunaba afa Sisas gof sahna, “Saimon ne ahanaig onigig feg? Misog el amangelni kig wambugig heafna luwalna me awai afwambanai elni me wambug?”
MAT 17:26 Pita sihina, “Afwambanai elni”. Eso Sisas esona, “Enaig esegba luwal mas kig faig mo.
MAT 17:27 Afa nofe ne big enaig esi eba masa bigim lagonif. So na bu gam ikanam fofwalana sawugim etiawage eso yuwana ne fanam eso ne kig mengig wa nangu. Enag kigba eba bigim ihafenif eso fanam Godna nalig lalanai elim fai.”
MAT 18:1 Enanam pahlukuiag el ambugona Sisasim sahini, “Afa aman so Godna bog megam goseg puguf?”
MAT 18:2 Eso Sisas luwalim awamonam bona olyi lasuna.
MAT 18:3 Afa enaig esona, “Ka nem sihini, afa olug onigig ne wahigi luwal lofwag hwanigba eba mas nengel saho ahui Godna bog megamba.
MAT 18:4 Aman enag luwal lofenam hefum ahnai skaufeiba, eba so goseg pugui Godna bog megba.”
MAT 18:5 “Aman kana unehla wa luwalim awamonam kweafwiba eba naho kam gwenaig esenag.
MAT 18:6 Afa luwal so kam olug oniginag, enag so aman wanikinam nuwehfumo waba husiafwibi, eso God ehem mungwag faif eba nalig kinig feg. Afa enaig elim hun naligna wuneg wa wena kikenim bu megam fatif eba wesig kinig feg.
MAT 18:7 Eba amtakwalig, mang so enaksag ohuna bite wa gohka eba elim nuwehfinag. Enaigba higeg gofif, afa aman mingnag elim enaig esegonibi, nasabanig.
MAT 18:8 “Afa neana ninga i mong i nem hugufaku mang wa husufwagba eba so hegeflaiti. Eba lahlag feg ninga mong hwainig eso God i hafufe. Enaig amtakwalig neana elig mungwali goh afa nem suwi higeg lagig yi finim fatif.
MAT 18:9 Afa neana nofug nem hugufaku mang wa husufwagba eba so fogafa. Eba lahlag feg mungo nofug hwainig eso God i hafufe. Enaig amtakwalig sambaga nofug goh afa nem suwi lagig kembig yi finim fatif.
MAT 18:10 “Ne numwehifibi nofe ne luwalim pagaupenam afa eso, esim gofiba. Afa ka nem osihini heafgelni ofwanai el kana heven wanai Humuana nofbosugum higeg nangwahu.
MAT 18:11 Afa el minam eteti ahuna eso Inim El bonam eso piske wambug.”
MAT 18:12 “Afa el 100 sipsip tata lofwag enaig ese wanga. Afa mungo sipsip minam eteti ikag. Ne ahanaig onigig, el enaig eseg? Ehe mingnagim sipsip mo mog wa wasanam afa mungo sipsipim yisgiakana.
MAT 18:13 Afa mungwali mas awaiena mo ehe sifakaleg, afa mungo piske fagim eso ehem hugna sifakalenag.
MAT 18:14 Afa gwenaig eseg nengelni heven wanai Awag mas membeg mo luwal lofwag mungo awaiegba.”
MAT 18:15 “Afa mahim neana nilite nem ahnaig naiba eso ika nangunam eso nimbe fwaimu ahaganam so niheaugu. Ma ateamba higigba eba so wani bonam eso mungo nilite ahfe.
MAT 18:16 Afa ehe neana mo higi hwanigba eba so mungo me awai sambaga me so na piske ahu nangu. Eba soma neana mom ahigi.
MAT 18:17 Afa ehe nengelni mo higi hwainig gwenai esegba eba so Godna elim sihigoni. Afa ehe Godna elni mo higig hwanigba. Eso nengel ehem enaig onigig fini sohnaba angoluwag el.
MAT 18:18 “Ka nem sihinig, afa mang so nengel kikisig bite wa, eso God gwenaig esef. Afa so nengel pigi wahiaiba bite wa, eso God gwenaig esef.
MAT 18:19 Mingnag mo ka nem afai, amanani ohuna bite wa hagafiba eso mangim mungo onigig ne ahsihinaiba eso kam heven wanai Awag eba nengelim esenif.
MAT 18:20 Ahana nai yi sambaga me awai sambaga mungo me kana el ambugog nuwagifiba eba ka olyi wangafif.”
MAT 18:21 Pita bo Sisasim sahna og, “Ainiyag, afa nilite kam ahanaig esenagofiba eso ahanasi nagim ka ehem mas esenai? Afa mas ka enwesog wa gohug mungwag faiyiba eba ateaho yuhwafeg?”
MAT 18:22 Afa Sisas ehem sihina og, “Amo eba, enwesowa gohug mas yuhwafeg mo. Sa gwenaig ese enwesowa gohug enaig afa ne piske ese ikan eso ne mas piske suwigi.
MAT 18:23 Ka nena ena mo fai, eba Godna bog megam enaig eseg. Misog el membeg heafna elim gafugagim ogna fahigiage.
MAT 18:24 Afa kigim fahigiag ofefenaba afa gafugag elim wanig ambugona og masa mungwag enaig 10 million kina piske fai.
MAT 18:25 Afa enaig el kig awaiena piske faigim eso misog el esonig og, ‘Koka kig piske fa eba enaig eseg enag elni heafna angwag na luwal na afa mungwali gawig na wambinim eso mingnag elim faigoiba eso ka enana kig fa.’
MAT 18:26 Afa el enag mo higinam eso mongkokug misog elni muhwa kwakwagena afa esona og, ‘Sa kam afafena, ningenafafiba nofeka afgana ese afa eba ka nem mungwali kig mungwag piske faif!’
MAT 18:27 Afa misog el ehem afafena eso esona, ‘Kig osa ne kana fanag eba ka nem nangu wahiaf’ afa so ehem wahiana.
MAT 18:28 “Afa el ikanam ming el gwenaig gafuganai apuguiafenam. El kig wesig fana ming elni osa misog el ehem wahiana. Ena kigba enaig eseg mungo mungo kina. Afa so elim wuneglig yi kikehlanam og, ‘Sa kam mungwag fai.’
MAT 18:29 Afa heafna hihe mongkokug kwakwagena afa esona og, ‘Sa kam afafena, ningenafafiba nofeka afgana ese afa eba ka nem mungwag faif!’
MAT 18:30 Ehe kusina enaig esegim eso ehem polisni ninga wa wahianam mahim ikan ma mungwag kam fai.
MAT 18:31 Afa mungwali mingnag gafuganai el enaigim nangunim eso ehengelni olug amtakwale skofena. Afa so misog elim sihini og el enaig eseg.
MAT 18:32 Eso misog el ehem awamona afa esona og, ‘Ne amtakwalig gafugag el. Gof kana enaksag kigna ne mas lahla gafuga fena mo. Afa ne og, so kam afafena, eso ka nem nangu wahiana.
MAT 18:33 Ka nem afafena eso neanga gwenaig ese.’
MAT 18:34 Afa misog el ehem olug kakagena afa mingnag el ninga wa ehem wahianaba eso ma tautig fanam ikan mahim mungwali mungwag faiba.
MAT 18:35 “Kana heven wanai awag eso nem gwenaig esinif. Eso nimbiafna nilite mas amtakwalig mungwag faig mo so kana Awag heven wanai gwenaig nengelim esenif.”
MAT 19:1 Sisas ena mo sihi wahianam eso Galili bite wahianam afa Judia gam ikana. Ena biteba Jordan bu meigim.
MAT 19:2 Afa el numb ehem pahlukuna. Enanai yi mingnag gih elim lahla fetifena.
MAT 19:3 Afa farisi nangum ambugona. Ona Sisasim gihi nangunim afa ehena mom pagaupigo eso sahini og, “Aseg, so kwamblo heafna membug wa angwafigimbi ningihiai, ateaho bigelni nihe mo yuhwafeg?”
MAT 19:4 Afa Sisas wahigi sihini og, “Mas ho ne Baibelna mo ne nanguni mo? Autunam God elim eseagenaba afa so kwamblo mi angwafig mi eseagena.
MAT 19:5 Afa God esog, ‘Eso ma kwamblog el heafna awagim afa afagim hwatiginam ika heafna angwagim ahaganam afa soma mungoahfei.’
MAT 19:6 Afa mas enmuna fiagaf eba ati mungoahfeg. Eso el nofekawu pwatihiagahfei eba God ati waheg hwatigig.”
MAT 19:7 Afa farisi ehem enaig sahinifini og, “Ahnaig esegba Mosesna nihe mo sihig, el membeg heafna angwagim oningihiafiba eso ma ginofe faiba soma okwi?”
MAT 19:8 Sisas piske sihini og, “Nengelni olug liputini enaig esenaba ena mog Mosesna nihe mo sihina og, ‘Sesi’. Afa autunam eba mas enaigofena mo.
MAT 19:9 Ka nem sihini angwafig ming kwamblo i apugu afe hwanigba enam heafna ligag ningihianam afa ming angwafig fagba eba enaig ati mingnag angwafigim fapugu fenig.”
MAT 19:10 Afa pahlukuiag el sihini og, “Afa nofeka angwafigim ningihia afa konigig angwafigim fag hwanigba eba lahlafeg.”
MAT 19:11 Sisas sihini, “Nengelni mo angwafigim fag hwanigba. Mungwali el enag mo mas wahigwa higigim. Afa amanim so God fai eba so ehe ena mom pahlukui.
MAT 19:12 Eba ahanaig ahanaig mog el enaig eseg mas angwafig wambu. Mingnag elbi mahim afag wanigagba eba elig amtakwalig, afa mingnag elbi heafgelni nihem enaig eseg laligim fikanig, afa mingnag elbi angwafig wambu hwanigba eba heafgelni mungwali onigig Godna bog megam sahugo. Aman ena moba anwanafigba eba so na fa.”
MAT 19:13 El luwalim Sisas nangu wanambugona og ma Sisas kagelni luwalim ningana tutohlihinugenam eso Godum sihina. Afa pahlukuiag el elim esogoni, “Mangofi, asim wanahu.”
MAT 19:14 Afa Sisas sihini og, “Soma luwalim wanamgoi ka nangum afa nofena kwegoni. Aman el enag luwal lofegba eba Godna bog megba enaig elni.”
MAT 19:15 Afa ehe luwalim ningana tutohlihinugenam enanai wahianam ikana.
MAT 19:16 Afa el Sisasim bo sihina og, “Anwana el, ka membeg higeg nofkena fagim afa so ka lahlag gafugafe?”
MAT 19:17 Afa ehem sihina, “Ahnaig esegba ne kam sahanag og, ‘Mang lahlagba?’ God mungo eba ehe lahlag. Ne membeg higeg nofkena fagimba so na Godna nihe mo pahluku.”
MAT 19:18 El sahanag, “Ahnam nihe mo so ka pahlukuf?” Sisas wahigi sihina og, “Ohuna niheba enaig eseg, nofeka elim tigefati, afa nofeka ming angwafigim aga fatinai, afa nofeka okwefei, afa nofeka ming elim mang mo sihina.
MAT 19:19 Afa so na nimbiafna awag mi afag mi ahnai skaufen, afa so na nimbiafna hihem afafen eso ati nimbefum enaig esifafef.”
MAT 19:20 Kwamblog el Sisasim sihina og, “Kaba ati enam mungwali nihem pahluku. yawaba ka mang esef?”
MAT 19:21 Sisas esona, “Ne lahlag elbi ofefiba eba so nimbiafena mungwali gawig mingnag elim faibi eso ne kig fanam afa ena kig gawig hwainig elim mimagen. Ne enaig esegba eba so na lahlag gau heven wanai fafe, afa so na kam sum pahluku.”
MAT 19:22 Kwamblog elni enaksag gawig fenaba, afa ehe ena mom higinam olug kinigafenaba eso ikana.
MAT 19:23 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim esoni og, “Inim ka nem sihinig, eso elbi gawig nubini feg, enaba Godna bog megam kifutif mas ikagna sahoi.
MAT 19:24 Ka nem piske osihin, kamelba tata nalig. Ateaho so enaba gwelig nil megamba sahoi? Enaba gwelig nil megam hugufeiba eba hugna kifutig. Eso enaig el membeg Godna bog megam seahoiba eba gwesim numweheg.”
MAT 19:25 Afa mahim pahlukuiag el ena mo higinim sineminefinim etetiagini. Ehengel sahini og, “Aman so yuhwafef Godna el puguf?”
MAT 19:26 Sisas nofna fahiagenam sihini og, “El mas neana mo enaig esi. Afa God ehe yuhwafef mungwali eseagegim.”
MAT 19:27 Afa Pita esona, “Is sahig, kagel ati ka mungwali gawig hwatiagigim eso ka nem sum pahluhug. Mang so God kam faif?”
MAT 19:28 Sisas ehengelim sihini og, “Ka inim mo sihig, mahim enanam mungwali gawig piske yimieg puguia minefeiba eso Inim El ehe ganam mungwali nangwagihiagef. Afa enanam ne kana 12 pela pahlukuiag el augunam eso ne Israelna 12 pela simbianingam nangwagihigif.
MAT 19:29 Afa amangel so kam sum pahluku eba naho heafna lala, nilite, mulwal, awag, afag, luwal, afa aso hwatigim eba so 100 gwesim hiliflai afa eba nofkena higeg gag fafe.
MAT 19:30 Afa yawo el numb goseg ahuia eba ambugog sum agfwohiefuf afa el numb so sum ambugog eba ahu gosuf.”
MAT 20:1 Sisas piske gwena mo sihiagena, “Godna bog megam eba gwenai eseg. Mungo el leana kumbiyi ikag gafugag elim yisigi wambinam eso heafna aso wa wasanif.
MAT 20:2 Afa gafugag el ehe sawifig mungo osuna gafugafim eso mungo kig denarius wambum. Eso asona awag asogam ningitigi.
MAT 20:3 Osu bahigini asona awag piske ika mingnag elim nangwagnaba isug agfofena.
MAT 20:4 Afa ehe sihini, ‘Neangaba ahu aso gafugafi eso ka nem kig lahlag faif.’
MAT 20:5 Eso ehengel ahuna. Afa osu misosuf gigini afa osu gahagwagna asona awag piske mingnag elim gwenaig esini.
MAT 20:6 Mahim osu opogfenaba ehe piske ika gofenaba nangwagna mingnag el isug safewagfenaba eso ehengelim sahini og, ‘Ahnaig esegba eso ne isug ese ahu?’
MAT 20:7 Afa ehe esogona, ‘Mas kam aman gafugag wahianig mo.’ Afa asona awag sihini, ‘Neangaba ese ahu kana aso gafugafi.’
MAT 20:8 “Mahim osu pe fenaba asona awag heafna misog gafugag elim unenam sihina og, ‘Gafugag elim mungwalim unenim kig mimangini. Afa so sumi nai elim mimangini ikan kan kan gofwanai elnai yi pugu.’
MAT 20:9 Afa amangel so sumi yi opuko gafuga fini enag mungo mungo kig denarius wambini.
MAT 20:10 Afa el so leana gafuga fini enag enaig onigini og eba ka kig denarius enaksag wambuf. Afa ehengel gaba mungo mungo kig denarius wambini.
MAT 20:11 Afa kig denarius wambinim afa sona awagim wagini.
MAT 20:12 Ehe og, ‘Sohna elbi sumi yi opuko gafugafigbi eba mwakwalig gafugafig afa kagelbi osu ihnolna gafugafig ikag osupeg. Afa ehengelni kigba kagelni mungwalofug kig.’
MAT 20:13 “Afa asona awag wahigi sihini, ‘Hihe, ka mas nem amtakwale fati. Ena kig mungo so ka nem faigba enaba ati big sihiage ahwahiana.
MAT 20:14 Sa fanam ika kikeafena sawieg wa ka sumi elim gwenaig kig faig.
MAT 20:15 Ohuna kigba eba kikeafena. Ena kigba so ka kikeafena onigi wa enaigba esef. Ahnaig esegba nana ninimug eba ka membeg ming elim enaksag kig wambwaig?’”
MAT 20:16 Sisas enaig mo sihiage bo agfwaheafenaba enaig esona og, “Amangel so sum agfo eba ahu gosibi afa amangel so goseg enaba ambugog sum agfof.”
MAT 20:17 Afa enanam Sisas Jerusalem gam fukoakofenba heafna 12 pela pahlukuiag elim wankafenaba enaig sihifeni og,
MAT 20:18 “Sa hig, yawo big Jerusalem gam ahuofeba eba Inim Elim finim Godum sis tuhlu faiule el i afa nihe mo anwana elni ninga wa wahibi eso sihiagenim tigifatif.
MAT 20:19 Afa angoluwag elni ninga wa faigoiba eso ehem moalamp mo fainim, afa wena flakflakafana gif, afa li katigegwa fi kahlif eso sambaga mungo osuna puguiba eso ehe piske buihiaf.”
MAT 20:20 Afa Sebedini angwag heafna legnigim wanbonam mongkokug kwakwagena Sisasna kig mungo wa penam, ogna sahna.
MAT 20:21 Afa Sisas sihina, “Ahanaig eseg?” Afa angwafig enaig esona og, “Sa kam sihi wahianaiba, mahim ne nalig misog el puguiba eso ma kana luwalnigim ahbonam ming nihiginai ninga wa gai afa ming bonam sahaganai ninga wa gai.”
MAT 20:22 Afa Sisas luwalnigim wahigi sihini og, “Eso ne sahigba mas ne anwanafig mo. So na yuhwa ahfei ena tautigba ahfai, eso ena tautig kaf kamble fafe.” Luwalnigi sohona og, “Eba ka esahfef.”
MAT 20:23 Sisas enaig sihifeni, “Ei inim, eba ne kana tautig kaf wanai ahnef. Eso aman kana nihiginai ninga wa gai afa aman sahaganai ninga wa gai ka mas kikeaba ohnaiba esoi. Kikeafna awag ati sambaganigi lahlag kugba numwehiage wahiag aman so ena kugba fafe.”
MAT 20:24 Afa mingnag 10 pela pahlukuiag el ena mom higinim sambaganigim fegonigini.
MAT 20:25 Eso Sisas ehengelim unenim sihini og, “Ati ne anwanafig afwambanai elni misog el ehe mungohe, afa ehengelni nalig el kifutig numweheg.
MAT 20:26 Nofeka nimbefum enaig esiagi. Aman membeg misog elbi ogofiba ehe so ma mingnag elim ahnai skaufeni.
MAT 20:27 Afa aman membeg gosuofefiba ehe so ma nengelni isug gafugag el pugui.
MAT 20:28 Eso ma Inim El gwenaig esei, mang bog el ehem kwefug mo, amo eba awai. Eba ehe ming elim kwaganigim afa heafna nofkena gag faig eso enaksag elim piske wambugum pigi hwatig.”
MAT 20:29 Sisas Jeriko kimbig wahianam wankana afa el nubwel ehem sum pahlukuna.
MAT 20:30 Mahim mahimsi ahuafenaba sambaganigi el nofug kuhlag mina embeg wa ahafena. Ahiginaba og ati Sisasba obo eso ahunena, “Nemba Devitna simbianinga so kam afafeni!”
MAT 20:31 Afa mungwali el ehenigim fegonigini og, “Afwai.” Afa eheba hugna ahunena, “Ainiyag, namba Devitna simbianinga so kam afafeni!”
MAT 20:32 Afa Sisas gofenaba awamonim, sihini og, “Mang ka nem fenif?”
MAT 20:33 Afa sohona, “Ainiyag, ka membe ahfeg ne kam nofugum bahia aitin!”
MAT 20:34 Afa Sisas afafenim ehenigina nofugum tutuhlihinugenaba eso ikagna nofug bahiawagena afa so Sisasim ahpahlukuna.
MAT 21:1 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim Jerusalem gam wankana. Wankan ena mug wa unehlagba Oliv muhwa Betfage kimbig wa wan puguna. Afa so Sisas sambaga pahlukuiag elim gof ningitiginam
MAT 21:2 enaig esoni og, “Ahkan okwena kimbig wa ahpugunam, afa ne ikagna ahnagoiba donki-tata mungo li mog wa wena kiki wahig eso luwaligim wanigofuf. Eso ahpiginam kam ahwani bona.
MAT 21:3 Eso aman ma nem ahanaig moba sihinibi eso ahsihina og, Ainiyag enana ogna gafugafe, eba nem ikagna ningitigif.”
MAT 21:4 Afa enaba pugugba eba Godna mo inim pugug. Ena moba Godna mo fa sihiule el ati sihi wahiana.
MAT 21:5 God og; Mungwali Saion wanai elim ena mo sihigon, so nangu, nengelni misog el ati nem obon, ehe mo flafla hwainig el afa ehe donki-tatana nihi yi fuko agagim obo afa ehe donkina luwaligna gwenaig eseg.
MAT 21:6 Afa so sambaganigi el Sisasna mo ahiginam gwenaig esahfena.
MAT 21:7 Eso ahkanam donki luwalig nahlum ahwani bona. Afa heafnigina kwiyieg lofug hugufu askona donkina nihi yi eso Sisas enana yi fuko ganam ikana.
MAT 21:8 Afa el numb heafgelni kwiyieg lofug hugfunim mina wa suguahuna afa mingana mo li kigag tutoaginim gwenaig esini.
MAT 21:9 Mahim Sisas ikafenaba eso mingnag gosuni afa mingnag sum agfofena afa mungwali osogona og; Sa Devitna simbianingam unehlagim fingifi fukwalugo. God so ma lahlafeinai eso ehe Ainiyag na kigmogwa obo. Eso God sisinaim, ehena unehlagim fingifi fukwalugo.
MAT 21:10 Mahim Sisas ika Jerusalem wa seahufnaba afa mungwali el ena kimbig wanai sahig ahfewagfna og, “Sohna elbi aman mahim?”
MAT 21:11 Afa el ahuafenaba wahigi sihigoni, “Ohnaba Sisas Galili wanai ehe Nasaretna Godna mo fa sihiaule el.”
MAT 21:12 Afa Sisas Godna nalig lala ika pugunam el enanai yi kigna gawig mimage gofini eso ena elim fenigenam afwambawa ningitigina. Afa el eyi mingnag kantri na kig mimange wagig simem Sisas wahigi wahigi fefatifeni. Afa twafig gamp mimange wagig pegag simem gwenaig esena.
MAT 21:13 Afa ehe sihini og, “God heafna buk wa enaig sihifeg ‘Kana lalaba sefig God i sihiag ahfeg lala’ afa ne esigbi ena lalaba eyi okwef el meagam ahu saho agfoahe.”
MAT 21:14 Afa enanai yi nofug kuhlag afa mong angieg ambugog Sisasim nanguni. Afa ehe lahlafetifena.
MAT 21:15 Afa Godum sis tuhlu faiule el i afa nihe mo anwana el i kigmogim nanguni afa higinim luwal esogona, “Devitna simbianingam sifakalini” eso enag el olug kakagiagini.
MAT 21:16 Eso Sisasim sahini, “Ateaho ne luwalna moba higig?” Afa ehe sihini og, “Ei ati ka higig. Mas ho ne ena Godna ginofba suwigig mo? Lahlag sifakaleg mo wesig luwal sihigbi eba God ehe eseg.”
MAT 21:17 Sisas enanai yi elim hwatinam Betani kimbig wa ika gini.
MAT 21:18 Afa leana Sisas piske Jerusalem gam ikan biniwahana.
MAT 21:19 Afa fig li mina ehembe wa nangunam ikan muhwa pugunam. Eso nanguna figeg bihig gofena, fug awai. Eso liim esona, “Ne mas fuglei eba ne gwese gofuf.” Eso ikagna li fofena.
MAT 21:20 Afa pahlukuiag el enam nangunim sineminefini og, “Ahnaig esegba na so sona fig libi ikagna fofeg?”
MAT 21:21 Afa Sisas sihini og, “Ka nem inim sihinig, afa neana olug Godum oniginiba eso mas ne sambaga onigigufuf eba ne yuhwafif osa ka li esegba. Enaba neangaba gwenaig mugum ne esogof, ‘Susum ika buwa pe’ eso gwenaig esef.
MAT 21:22 Afa neana olug onigi gwese gohugba eba mangimba ne Godum sahinibi eso ehe esef.”
MAT 21:23 Sisas ika Godna nalig lala piske sahunam elim wagfuni ofefenaba afa Godum sis tuhlu faiule el i afa amunai el i ambugog Sisasim sahini, “Ahnaig esegba eso ne enaigba eseg? Aman nem sihina?”
MAT 21:24 Afa Sisas wahigi sihini, “Ka gaba ka nem mungwag asahtigi ma ateamba ne kam yuhwa osihinifibi ka so nem sihin ahanaig so ka eseg.
MAT 21:25 Aman mahim esonaba eso Jon buwa aitina, God me awai el me?” Eso ehengel hefum sihiagini “Ahnaig sihi so big finif? Afa big esogofiba, God ehem esona eba ehe sihif ‘Ahnaig esegba ne mas Jon na moba fi ni mo?’
MAT 21:26 Afa big esogoiba, el ehem esona eba eso big mungwali elim embefig onif ati mungwali onigig Jon eba Godna mo fa sihiaule el.”
MAT 21:27 Eso Sisasim wahigi sihini, “Kagel mas anwanafig mo.” Afa Sisas sihini, “Kangafa ka mas nem sihini aman so kam esenag.”
MAT 21:28 Sisas piske sihini og, “Ne ahanaig onigignafug numwehe onignaginim eso sihi. El enaig esena heafna leg sambaga. Ehe etegim ika sihina og, ‘So na yawaba aso gafugafegimba ikai.’
MAT 21:29 Ehe sihina, ‘Kam kusi’ afa onigiagean wahianam afa so aso gam ikana.
MAT 21:30 Afa awag ikana suminegim gwenaig sihina afa sumineg og, ‘Ei eba ka ikaf’ afa ehe mas ikana mo.
MAT 21:31 “Aman awagna olugba pahlukuna?” Ehengel esogona, “Eteg”. Eso Sisas sihini og, “Ka nem osihini nengel sumineg lofug. Nengel mas Jonna oningig pahlukuna. Afa kig wambule el i afa mina wa ahwamine angwafig i eso asaiyenam Godna bog megam gosu ahuf.
MAT 21:32 Afa Jon bog Godna lahlag mina nem wagfunig afa mas ne ena mo fig mo. Afa kig wambule el i afa mina wa ahwamine angwafig i ena moba fig. Ati ne enaba nangug afa mas ne olug wahigi ena mo fig mo.”
MAT 21:33 Sisas amunaim sihini og, “Sahig ming waskwes mo, el enaig eseg wain aso fegim bogna gohla wahiag enag asowaba lifug bigag bumeko wahiag afa sime wa lala kwina fe wahiag. Afa ehe elim enanai yi waskwes wahiagim ehe mo wahigwa yi kimbig gam ikag.
MAT 21:34 Mahim wain fug pwatiyigim ofefiba eso asona awag heafna elim ningitigiba eso ahu eso gafuga wanai elim sihigonif og asona awag membeg heafna mungwehigenai eso fai.
MAT 21:35 Afa mahim ahu opukonaba eso aso gafuga wanai el pahluamifinim ming elim tigegaminefini, afa ming elim mo tigi fatini, afa ming i mo hun na tigekini.
MAT 21:36 Afa asona awag mingnag elim ningitigina ena elbi numwehena ahuna. Mahim opukonaba gwenaig esegoni.
MAT 21:37 Afa sumi yi mo heafna legim ningihianam og, ‘Soma kana luwalim numwehe fi.’
MAT 21:38 Afa aso wanai el luwalim nangunim hefum sihiageni og, ‘Sonaba mahim awag wahagba enag fag. Ause, nahu tigi fati eso big heafna sofeg eso bigna fi.’
MAT 21:39 Afa luwalim kikehlinim asowa afwambagam fi fatinim tigekini.”
MAT 21:40 Afa Sisas sahini og, “Mahim asona awag boiba eso ahanaig esenif?”
MAT 21:41 Afa esogona, “Eba amtakwalig elim tigi fatinim afa aso amo ming elim faif eba amangel eso mungwehigenai awagim ikagna faif.”
MAT 21:42 Sisas ehengelim sihini og, “Ena moba ati Godna bukwa goh. Ahnaig esegba ne na mas anwanafig mo? Mo enaig ikafeg; Ena sumilba lala nimbagig el isugum fi fatig eba naho God esenagba eso sumilba gohug. Afa enaba hugna lahlafeg mahim nangugbi.
MAT 21:43 “Noso ka nem osihi, God heafna bog megam nengelni ninganai fanam afa mingnag elim faif eso enag el nai yi fug luwof.
MAT 21:44 Afa aman ena aga wa peiba eso ehem tigia hwatif. Afa aga amanim penam eso ehem fisgi fakaf.”
MAT 21:45 Pris el i afa farisi el i ena waskwes mom higinim anwanafini eba Sisas ehengelni nihem sihina.
MAT 21:46 Eso ehengel ogna ehem kikehli afa mingnag elim embefegoni. Og eba ati onigig Sisas ehe Godna mo faule el.
MAT 22:1 Afa Sisas ehengelim piske ming waskwes mo sihini og,
MAT 22:2 “Godna bog megam enaig eseg, misog elni leg angwafig afaba eso misog el nalig bu yis ofen.
MAT 22:3 Afa ehe elim sihinig og, ma ambugog fane ahagai. Mahim enena osu pugunaba eso heafna gafugag elim ningitigina og ahu enaig elim sihigon, so ma ambugog. Afa el kusi ni ka mas ambugog.
MAT 22:4 Afa piske minanag gafugag elim ningitigina og, ‘Elim ahu sihigon ati ka faneba numwehiage wahiag. Ati ka nalig bulmakau afagwanai kwagig. Mungwali ati gohug eso ambugog ena bu yis ahga.’
MAT 22:5 Afa mahim sihigonibi mas higini mo eheba heafna gafugag wa ahkawag minefena. Ming el mo heafna aso gam ikana afa ming mo heafna ming gafugag wa ikana.
MAT 22:6 Afa mingnag mo misog elni gafugag elim kikegonuginim kwaskofini.
MAT 22:7 Afa misog el olug kakagenam eso heafna amiim ningitiginaba ahu elim kwaskofinim afa ehengelni kimbigim suwina tuhlugoni.
MAT 22:8 Afa heafna gafugag elim esoni og, ‘Faneba ati ka numwehe wahia eso el so ka sihini wahia mang wangene el mo ena mo so ohuna faneba ambugog ahagai.’
MAT 22:9 Eso mungwali minahug ahu elim wambinim eso sihigoni eso ma ohuna bu yis wa ambugog.
MAT 22:10 Afa gafugag el ahu amangelim gaba wambinim eso sulfu wan ambugona. Wan ambugonam lahlag el i amtakwalig el i eso lalam tifagena.
MAT 22:11 “Afa misog el sahu ikana nangwagna. Afa nangunaba el mungo mas bu yis wa lofug yimieg fatina mo.
MAT 22:12 Afa sahna, ‘Hihe, asegba ne seahug afa ne mas yimieg lofug fatig mo.’ Afa ehe moahlai gofena.
MAT 22:13 Afa misog el gafugag elim sihini og, ‘Ningam mungom wena kikenaginim afa afwambagam sikigieg megam fi fati. Eso ma enanai yi, el wewatinam heafgelni gog tutohia ahgafuf.’”
MAT 22:14 Sisas mo sihi awahia fenaba og, “God enaksag elim unenigim afa mungo mungo elim kanog hwatig.”
MAT 22:15 Farisi el ahuna hefum mina tohlagini ogna Sisasna mom klimoani.
MAT 22:16 Afa farisi elni pahlukuiag el mi afa Herotna el mi eso ningitini og, “Wagfuiag el, kagel ati ka anwanafig neana moba inim afa ena inim moba ati ne elim Godna mina ogfu fenigeg afa ne mas onigi, ne gauna ahanaig ahanaig elim gaba sihinagahfeg.
MAT 22:17 Sa kagelni sahigim kam wahigi sihin. Bigna nihe ateaho enaig sihifeg so big kigba Romna misog elbi fai me awai awai me?”
MAT 22:18 Afa Sisas ehengelni amtakwalig onigigim anwanafinim afa esona og, “Mangigim ne kam ogihini? Nengel sambaga mengigna el!
MAT 22:19 Sa kam takis kig wagfuni.” Eso ehengel mungo kig fibughuna.
MAT 22:20 Afa Sisas sahini og, “Aman na nofbosug i unehlag i eso nanai yi go?”
MAT 22:21 Afa esogona, “Sisar, Romna misog el.” Eso Sisas sihini og, “Sisarnaba eso Sisarim fai afa Godnaba eso Godum fai.”
MAT 22:22 Afa ena mom higinim afa ehengelni olug fingi feskofenaba eso ehem washu ahuna.
MAT 22:23 Ena osuna Sadyusi el Sisasim nangum ambugona. Sadyusi el enaig onigini og melig pigieg elbi mas bihiagfei. Afa so Sisasim sahini og,
MAT 22:24 “Wagfuiag el, Moses enaig sihifena, afa el luwal hwainig wahagba heafna sumineg so ma ehena esig angwafigbi fai eso ma luwal etegna sigag wa unefei.
MAT 22:25 Afa autunam elegeg wa gohug nilite ka agfoihiafena. Eteg angwafig fana mahim wahanaba luwal hwainig. Eso esig angwafig agafena.
MAT 22:26 Afa ehem angigieg fana afa ehem gaba luwal hwainig wahana. Eso gwenai pigifeakan sumineg atamulug nai yi puguna,
MAT 22:27 afa sumi yi enag angwafigim gaba wahana.
MAT 22:28 Afa autunai wa mahim enanam melig pigieg bihiagafeiba eso ehe aman na angwag fef afa mungo nilitena enag angwafig mungo fini?”
MAT 22:29 Eso Sisas wahigi sihini og, “Godna buk i afa heafna kigmog i ne mas anwanafig mo eso ne etetiagig.
MAT 22:30 Afa mahim enanam melig pigieg buihiagafenam mas angwafig wambu eba ehe Godna ofwanai el lofif.
MAT 22:31 Afa enag onigig melig pigieg bihiagfei ena moba eba ati Godna buk wa gofna afa ne mas higig mo ena mo God nem faini. God enaig sihifena og,
MAT 22:32 ‘Kaba Abraham, Aisak, Jekop na God.’ Eba mang melig pigig elni God mo, eba heafa nofkena elni God.”
MAT 22:33 Afa mungwali el ena mom higinim ehengelni olug fingi fiasaina.
MAT 22:34 Afa mahim farisi el higinim Sadyusi el Sisasim mas yuhwa sihini mo eso mungwali wahenam Sisasim ahu nanguni.
MAT 22:35 Mungo el eba nihe mo wagfuiag el. Ehe ogna Sisasna mom klimoanim eso sahini og,
MAT 22:36 “Wagfuiag el, ahana nihe mo eso mingnagim gosunig?”
MAT 22:37 Afa Sisas ehem enaig sihifena, “So na Godum nimbiafena Ainiyag hugna membena. So na nimbiafena olug ni, sungwag ni, afa onigi na hugna Godum membena.
MAT 22:38 Ena nihe moba nalig fegim ehe goseg.
MAT 22:39 Afa angigieg nihe mo gwenaig esog og, so na nimbiafena hihem hugna membena eso ne nimbefum enaig esfafif.
MAT 22:40 Afa ena sambaganigi nihe mo waba mungwali Moses na nihe mo i afa Godna mo fi sihiule elni mo i enanai yi sahu ahgo.”
MAT 22:41 Afa farisi el nuwag gofnaba Sisas ehengelim sihini og,
MAT 22:42 “Elbi sohnaba God ati Gishu wahiag elim piske wambugum, enaba amana simbianinga?” Afa ehengel wahigi sihini, “Eba Devitna simbianinga.”
MAT 22:43 Afa Sisas sahini og, “Ahanaig eseg naso Godna Sungwag Devitim olug onigi wa fainaba eso Devit ehena unehlagim safana, Ainiyag. Devit enaig esona og;
MAT 22:44 God Ainiyag kana Ainiyagim sihinag so kana nihiginai ninga wa pegafim ikan ikan ka so kike neana fagule elim tigi feskonam eso ka nem faif.
MAT 22:45 “Afa Devit ehem safana, Ainiyag. Ahnaig esegba enag ehe Devitna simbianinga?”
MAT 22:46 Mas aman piske sihina mo afa enag osuna ikan hefum wahaf ehem sahnigim embefini.
MAT 23:1 Afa Sisas heafna pahlukuiag el mi afa mingnag el mi sihinuwagena.
MAT 23:2 Ehe enaig esona og, “Farisi el i nihe mo anwana el i Mosesna nihe mona nem ogfu fegonugini.
MAT 23:3 Afa ena mo so nem faigoba enaba eso higinim pahluku. Nofeka ehengelni nihem pahluku, mangofi. Mom sihigim afa ehe mas enam pahluku mo.
MAT 23:4 Afa ehe elim kinig kike faigog, afa ena kinigba elim, kahli afa eheba mas ena kinigim ningana wesig pawohlini mo.
MAT 23:5 Afa mungwali ahanaig ahanaig eso esihiagibi eba elim og so ma kam nangwagi. Afa betenna wagna angeg gigim afa betenna kwieg lofug wa we bugugni kifiyig hwatig.
MAT 23:6 Afa nalig bu yis wa ehe ogna misog el lofug augu afa nuwagig lala ehe ogna sime lahlag wa gosu augu.
MAT 23:7 Afa ehe enaig membig nuwagig gohugwa el so ma ehengelim une goni og amunai el afa wagfuiag el.
MAT 23:8 Afa ese nem enaig sefifif wagfuiag el. Eba mungo neana wagfuiag elbi, afa ne nilitena fiakag.
MAT 23:9 Afa ohuna bite wa nofeka elim sefi awag fei eba nengelni awagba mungo he heven wa ga.
MAT 23:10 Ese nem sefif ne amunai el eba el mungo he nengelni amunai elbi eba God ati Gishu wahiag elim piske wambugum.
MAT 23:11 Aman nengelni Ainiyagba eso neana gafugag el fef.
MAT 23:12 Aman hefum fingi fukuagba eba God ehem pigaupif afa aman hefum fingi fukuag hwanigba eba God ehem fingi fukuf.”
MAT 23:13 Sisas enaig sihifeni og, “Nasabanig, farisi el i nihe mo anwana el i amtakwalig nem pugunuf. Eba ne sambaga mengigna el. Ne elim mina kikisei gonig Godna bog megam saiyegim. Afa nimbeba mas ne saho afa el ogna saho afa ne gwegonuhu.”
MAT 23:14 Sisas enaig sihifeni og, “Nasabanig, farisi el i nihe mo anwana el i amtakwalig nem pugunuf. Eba ne sambaga mengigna el. Afa ne esig angwafigim makwale gonigim afa ne ehengelni lala wambugonig. Afa enaig esigim afa ne makwalig kwinam betenaska. Ena mog eba God amtakwalig tautig nem numwehe faif.”
MAT 23:15 Sisas enaig sihifeni og, “Nasabanig, farisi el i nihe mo anwana el i amtakwalig nem pugunuf. Eba ne sambaga mengigna el. Afa ne biteamina ahwaminefig afa bu mina botwa ahug eba mungo elim neana pahlukuiag elim ne wahig. Afa enaig pahlukuiag elbi nem kwaganig gosu ikaf suwilagig kembig minagam.
MAT 23:16 “Ne nofseleni el mingnagim wanahu mina wagfugonig eba nem amtakwalig pugunuf. Ne enaig sihi fegonug afa aman Godna nalig lalam unehlag seafanam afa mo sihi wahiaf eba isug sihi wahiag. Afa aman Godna nalig lalanai golim seafanam afa mo sihi wahiaf eba eso ena mo inim eseg.
MAT 23:17 Nengel moetet el afa nofseleni el. Mang so goseg, gol me awai Godna nalig lala me? Mas ne anwanafig mo lala goseg eso Godna lala enag golim esenagba eba Godna nemug.
MAT 23:18 Afa ne elim sihigonig, afa aman sis tuhlu Godum fai simem seafanam afa mo sihi wahiaf eba isug sihi wahiag. Afa aman Godum fai sisim seafanam afa mo sihi wahiaf eba eso ena mo inim eseg.
MAT 23:19 Ne inim nofseleni! Mang so goseg sime me awai sis eyigig me? Afa mas ne anwanafig mo sime goseg, eso Godum fai sime enag sisim esenagba eba Godna nemug.
MAT 23:20 Eso mahim aman Godum fai sime seafanam afa mo sihi wahiaf eba sime i afa mang enanai yi afugwagim ena mo kifutig wahiag.
MAT 23:21 Afa mahim aman Godna nalig lala seafanam afa mo sihi wahiaf eba lala mi afa God eyi agag lala ena mo kifutig wahiag.
MAT 23:22 Afa aman heven seafanam afa mo sihi wahiaf eba Godna nangwaghiageg simem seafag afa God ehe enanai yi pegagim seafag ena mo kifutig wahiag.”
MAT 23:23 Sisas enaig sihifeni og, “Nasabanig, farisi el i nihe mo anwana el i amtakwalig nem pugunuf. Eba ne sambaga mengigna el. Afa yasmoel unehlagba mint, dil, kumin ne wambugum afa 10 pela hap suguahugim Godum mungo fai. Enam wesig nihe mo ne hugna onigig afa nalig nihe mo enaig eseg elim numwehe gwefihiaginim, eso afafegoni, afa lahlag olug onigig mas ne esig mo. Eso ne esi afa nofeka nalig nihe mo wahiyi.
MAT 23:24 Ne nofseleni el mingnagim wanahu mina wagfugonig! Ne buba ahagaba nambganai buwanai wambihiagig afa ne mas nanguna mo kamel-tata bu wa go afa ne ena nahgum neg.”
MAT 23:25 Sisas enaig sihifeni og, “Nasabanig, farisi el i nihe mo anwana el i amtakwalig nem pugunuf. Eba ne sambaga mengigna el. Afa ne kap i plet i sisinai mungo gigiafiagig afa mo fa fag i afa faghagig i enanai yi memtowa pugu go.
MAT 23:26 Ne farisi nofseleni. Kapim yuwana mo so na meagam numwehe gigiafinim eso ma afwambanai yimieg.”
MAT 23:27 Sisas enaig sihifeni og, “Nasabanig, farisi el i nihe mo anwana el i amtakwalig nem pugunuf. Eba ne sambaga mengigna el. Ne bite fe lofug wambo bite bigna fatig wahiyi. Afwambagam mo lahlag go afa meagam mo kig i lofug i nongi go.
MAT 23:28 Nengel gaba gwenaig esig. Afwambagam mo el nem nangwagi ne lahlag el afa meagam mo sambaga mengigna fegim amtakwalig nihe go.”
MAT 23:29 Sisas enaig sihifeni og, “Nasabanig, farisi el i nihe mo anwana el i amtakwalig nem pugunif. Eba ne sambaga mengigna el. Nengel Godna mo fi sihiule elni bitekfem lahlafe fig afa lahlag elni bitekfem anginagig.
MAT 23:30 Ne enaig esogog afa so ka kagelbi simbianga wa wan auguia fiteba eba mas ka esite Godna mo fi sihiule elim kwaskofi.
MAT 23:31 Eso neana mo wagfug nimbe ne elni luwalig Godna mo fi sihiule elim kwaskofig.
MAT 23:32 Sa esi, yuwana simbianga ahanaig esini so na gwenaig yuhwa wahiyi.
MAT 23:33 Nengelba sombine afa sombinena luwalig. Ahnaig esegba ne onigig eso God mas kam suwi lagig kimbigaba ningitigi?
MAT 23:34 Sa hig, ka nem osihin ka kikeafena Godna mo fi sihiule el mi, anwana el mi, afa wagfuiag el mi nem ningitiginiba. Afa eso ne mingnagim kwaskofi, afa mingnagim li katigegwa tigi kahlif, afa mingnagim nuwagig lala wa wena flagflaketifif afa mingnagim pahagemine fifibi eso mingnag kimbig gam ahuiamine fef.
MAT 23:35 Eso amangel lahlag elim kwaskofig, enag elbi pigigba eba Abel wa pugugum ika Sekaraia wa pugug ena susuba eba mungwag ne fif. Sekaraia Berekiana leg nengelni simbianiga olyi Godna lala afa Godum sis faig sime wa tigekini.
MAT 23:36 Ka nem inim sihinig enag mungwali tautig mungwag eba nem yawonai elim pugunif.”
MAT 23:37 Sisas sihini og, “Jerusalem wanai luwal, Jerusalem wanai luwal, ne Godna mo fi sihiule elim kwaskofini afa el God nem so ningitigigba ne hun na kwaskofi. Higeg ka membeg nengelni elim wambui kikeafnai yi muhwa wambugofum afa ofenai kakaruk afag heafna luwaligim wambui anglag meg gam kumo wambugu afa mas ne enaigim membeg mo.
MAT 23:38 Eso God enag lalam neana wahiaf eba esugo fuf.
MAT 23:39 Ka nem enaig sihiofen mas ne kam nangui ikan kan ne enaig esogof, ‘God so ma lahlafenai eso ehe Ainiyagna kigmog wa obo.’”
MAT 24:1 Sisas Godna nalig lalam wahia ikafenaba heafena pahlukuiag el ambugoafenaba ehem og so nangu sona lala.
MAT 24:2 Afa Sisas sihini og, “Yawo ne mungwali hun lalam ne nangug, ka nem inim sihinig eba mas gofi. Nengigimba eso hun mungwali bite wa apaigofe afa mas mungo gofi.”
MAT 24:3 Enana Sisas Oliv mug wa gafena. Afa pahlukuiag el ambugog sisag mona Sisasim sahini, “Sa kam sihini amansi Godna nalig lalam amtakwalef eso mang eseba so ka anwanafi eba nemble bogim afa mungwali awaiyef.”
MAT 24:4 Sisas wahigi sihini og, “Numwehifibi masa el nem mwakwale gonif.
MAT 24:5 Afa el numb ambugonam kana unehlag wa mwakwale agfohena esogof, ‘Kike Krais, God kam kanog wahiag.’ Ena mo enaksag elim mwakwalenif.
MAT 24:6 Afa ne higif faghagig mo eso nofeka olug kinig eskof. Afa eba eso sonaigba puguf afa mungwali awaiye osunaba mahimsi.
MAT 24:7 Afa mingnag el ahu mingnag elim angoluwag i hagfi afa mingnag misog elni el ahu mingnag misog elni el i hagfi. Afa ahanaig ahanaig biteamba eba bini nalig i afa kugo i puguiagef.
MAT 24:8 Mungwali enaigba ofe angwafig luwalim tautigim oningis.
MAT 24:9 “Eso enanam nem wambinim mingnag elim wambwaigoiba so nem kwagi aitif. Afa ne kana el agfoihiefiba eso mungwali el nem olug kakagegonif.
MAT 24:10 Enaksag el kam onigigim wahinim afa hefum mwauaginim afa olug kakagiagif.
MAT 24:11 Afa enaksag mo fi sihiaule mwakwale el opukonam enaksag elim gasafihiagif.
MAT 24:12 Eba amtakwalig nihe hugna nalig puguf eso nubwel el mingnagim membegonugim yiskos siagif.
MAT 24:13 Afa amangel kifutig agfohian ikan mahim kinig awaieba eso ehe lahlag gofuf.
MAT 24:14 Afa Godna bog megam lahlag mo mungwali kimbig sihiageahufuf eso mungwali el higigif eba ati mungwali awaiyegim opugu.”
MAT 24:15 “Ne nanguf mang hugna amtakwalig so afsug kwegig mengig megam gofuf. Enam autunam Daniel Godna mo fa sihiaule el ati sihi wahiana. (Aman so enam suwiginam soma anwanafe.)
MAT 24:16 Afa enanam Judia nai el opukonam so embem mug gam ahuf.
MAT 24:17 Afa aman lala wa sisi gohugba eso nofeka mangwalba lalanaiba opuko wambug ahu.
MAT 24:18 Afa aman asowa gohugba nofeka piske lalagamba ika lofugba fa.
MAT 24:19 Enanam amtakwalegef angwafig enogni afa angwafig luwalna!
MAT 24:20 Afa so na Godum sahini, ne mas hugna ninegna afa isug auguia osunaba enaig enaba embem ahui.
MAT 24:21 Enanaba kinig nalig feahgenam puguiagef. Autunam God bite gafugagfenam bo yawo pugug enaig kinig mas gofena mo. Afa nengigim mas enaig piske pugui.
MAT 24:22 Afa God ikagna tumegba hwanigba eba mungwali el awaief. Afa God kanog hwatig ena elim oniginigim eso tumenig.
MAT 24:23 “Afa enanam mahim el nem sihinibi og, ‘Sanangu Krais ohogo amo ehe okwenanaiyigo eba el God Gishu wahiag el.’ Nofeka ena mo higim.
MAT 24:24 Eso mwakwale Krais, afa mwakwale Godna mo fi sihiule el ambugog opukof. Afa ambugonam ahanaig ahanaig kigmog wagfuiag gif afa God kanog hwatig elim gaba enaig esehiagi me.
MAT 24:25 Enamba mahim fiahba ati ka nem sihi wahianig.
MAT 24:26 “Afa el nem sihigonibi og, ‘Ehe bite bihig go.’ Nofeka asim ahu. Afa esog, ‘Ehe ohunanai yi sahu go.’ Nofeka higim.
MAT 24:27 Afa afwei osu puguiagam pugunam bo osu pegam ikaf eso mungwali el enam nanguf. Eso Inim El gwenai esef obofiba.
MAT 24:28 Ahana nai yi el melig pigieg afogwa enanai yi gungwe ambugog nuwagig.”
MAT 24:29 Sisas enaig sihifeg, Gwenanam mahim kinig awaiyeba eso ikagna enaig esef, osu sikigef afa was mas pukoi afa bagnufut apaigofe, afa ofwanai kifutig gau fufiahsaiyif.
MAT 24:30 “Afa enanam Inim Elni wagfuiag of wa puguf. Afa so mungwali bitenai el wewati gofe eso ehengel Inim Elim nanguibi sisi lango wa nalig kifutigni afa nalig afwambusugini wahe bof.
MAT 24:31 Afa afag nalig mwasiba eso ehe heafena of wanai elim sambaga sambaga bite meigim ningitigiba eso mungwali bitegam ahu God kanog hwatig elim wambugiahuf eso mungo wa ahu nuwagif.”
MAT 24:32 “So na fik li waskwes mo anwanafi. Afa mahim li kag euwiauofefiba afa so li figeg yiminig puguf eso ne anwanafi eba lahlagna meinofe.
MAT 24:33 Gwenai ese mahim ne nanguibi eso mungwali puguiagef so na anwanafi eba ati muhwa meiniofeg afa eba puguf.
MAT 24:34 Ka nem inim sihinag sonag el mahimsi agfofiba eso mungwali enaig puguiagef.
MAT 24:35 Of i bite i mungwali awaiyeba afa kana moamo higeg gwesegofuf.”
MAT 24:36 “Mas aman anwanafe ahanag osuna so enaigba puguf. Godna ofwanai el i afa heafena Leg mas anwanafig mo eba Awag mungo anwanafeg.
MAT 24:37 Oso yuwana Noa wanesena gwenaig esef mahim Inim El obofiba.
MAT 24:38 Afa mahimsi bu puguia hwainig fiahfenaba enanam mungwali el hefum ahgagifini afa angwafig wambugifini gwenaig ese ahufenaba eso Noa mungo wansahona sip yi ba.
MAT 24:39 Afa mungwali mas anwanafini mo enaig puguiagim. Gwenaig eseahufenaba eso bufle nalig bona mungwali kalefena wambkuna. Mahim Inim El obofiba eso gwenaig esef.
MAT 24:40 Sambaganigi el asowa gafuga ahfegofiba eso God mungo faiba afa ming mo gofuf.
MAT 24:41 Afa sambaganigi angwafig na ahsne gofiba eso God mungo mo faiba afa ming mo gofuf.
MAT 24:42 Eso numwehifibi mas ne anwanafig mo ahanag osuna nengelni Ainiyag bonigim.
MAT 24:43 Ohuna mo eso ne anwanafi. Afa lalana awag anwanafegba amansi sinaini so okwef el bof ehe numwehego mas wahiai okwef el lala gam sahu bogim.
MAT 24:44 Eso neanga numwehe, Inim El enag osuna obofiba ne eteti gofif.”
MAT 24:45 “Aman so misog el goseg wahiagba, eso mingnag gafugag elim fane mimangenigeg? Eba sawieg el onigig anwana.
MAT 24:46 Enaig el soma sifakale mahim misog el piske bo ehem nanguiba eso lahlag gafuga fegofuf.
MAT 24:47 Ka nem inim sihinig misog el ehem wahiaiba eso heafena mungwali gawig nangwaghiagef.
MAT 24:48 Afa gafugag el amtakwaligba ehe onigig misog el eyi mahisife.
MAT 24:49 Afa ehe gohugum mingnag gafugag elim kwagaitifegim eso uflogna bu ahgaule elim fane wan neg afa bu wan neg.
MAT 24:50 Afa enag osuna ehe etetif eso heafna misog el enanam piske bo puguf. Gwenanam ehe mas anwanafe.
MAT 24:51 Afa misog el bonam ehem hihige feskofefe. Afa so ehem sambaga mengigna elim wahe hwatiba eso enanai yi eyu watunam gog kike skofefe.”
MAT 25:1 Sisas esona og, “Enanam Godna bog megam enaig esef 10 pela angwafig angwaming heafgelni lam wambini ahu ufini el mungo angwafig ogna fa.
MAT 25:2 Afa afawa puguf angwafig onigi etetig afa afawa puguf angwafig onigig anwana.
MAT 25:3 Onigig etetig angwafig heafgelni lam mo wambinim afa wel mo mas wambini mo.
MAT 25:4 Afa onigig anwana angwafig mo wel botol wa lam nahugum wambugahuna.
MAT 25:5 Ena el ogna angwafig fa enag mahimsi fiahfena. Afa angwafig nengiafuhun nof tuta feaisainaba non askafena.
MAT 25:6 “Afa ambagolugini el uneni og, ‘Ohonag el ati obo angwafig fagim. Au ambugonam eso ahu.’
MAT 25:7 Eso mungwali angwafig angwaming bugia gafenam afa heafgelni lam numwehiagini.
MAT 25:8 Afa onigig etetig angwafig onigig anwana angwafigim sahigoni og, ‘Is ai, kangelim nimbiafgelni wel sugfu faigo. Kagelni lam ogna fuhluo skofe.’
MAT 25:9 Afa ehengel wahigi sihigoni og, ‘Amo ohonaba mas bigim yuhwafeni. Naiba nimbiafena ahu stoa wanai wambinim.’
MAT 25:10 Afa onigig etetig angwafig mahim wel wambugum ahuafenaba eso enanam el angwafig fagim ika puguna. Mingnag angwafig eso ati numwehiagini, ena mo angwafig buyis wa sahu wankanaba eso el mengig kikisei wahiana.
MAT 25:11 “Afa mingnag angwafig sumi yi ambugonam esogona og, ‘Ei amunai, kangelim mengig pigini!’
MAT 25:12 Afa ehe wahigi sihini og, ‘Amo, ka mas nengelim anwanafinig mo!’”
MAT 25:13 Afa Sisas esona, “Ne mas anwanafig mo amansi osuna so nengelni Ainiyag bof eso numwehifibi.”
MAT 25:14 “Godna bog megam enaig ese mungo el ogna wahigwa ika. Ehe gafugag elim unenigim afa heafna gawig mimagenigim soma numwehe wambuf.
MAT 25:15 Afa kig mungo mungo mimagenugegim afa aman so kifutig gafugafe eso ehem mo 5,000 kig faig afa ming elim gwelifeg ehem mo 2,000 kig faig afa yiskosule mo 1,000 kig faigim eso ehe mo ikag.
MAT 25:16 Afa el 5,000 kig fanam enana oku ikagna gafugag fenam afa ming 5,000 kig fana.
MAT 25:17 Afa el 2,000 kig gwenaig esena ming 2,000 kig fana.
MAT 25:18 Afa ming el mo 1,000 kig fanam okunam mas enana gafugagfena mo eba okunam bite konam misog elni kig kumoahla wahiana.
MAT 25:19 “Mahim managenaba eso misog el piske bonam afa heafna elni gafugagim fahigiage.
MAT 25:20 Afa el 5,000 kig fanam afa ming 5,000 kig fambu faina. Ehe og, ‘Ainiyag, ne kam 5,000 kig kana ninga wa fakagba so ka enana gafugafegim ka piske ming 5,000 kig fag.’
MAT 25:21 Heafna misog el ehem sihina og, ‘Ei, ne sawieg el neana gafugag eba lahlag. Ne enag wesigim numwehiafagba eso ka nem aluwegig faiba so na numwehiafaf. Aubo ka sifakaleba so na gwenaig ese.’
MAT 25:22 Afa el 2,000 kig fanam gwenaig esena bonam og, ‘Ainiyag, ne kam 2,000 kig kana ninga wa fakagba so ka enana gafugafegim ka piske ming 2,000 kig fag.’
MAT 25:23 “Heafna misog el ehem sihina og, ‘Ei, ne sawieg el neana gafugag eba lahlag. Ne enag wesigim numwehiafagba eso ka nem aluwegig faiba so na numwehiafaf. Aubo ka sifakaleba so na gwenaig ese.’
MAT 25:24 Afa el 1,000 kig fanam bonam og, ‘Ainiyag, kati anwanafeg neana onigig kifutig. Nefgenai neana aso wa ne mas ihi afa ne isug wambule. Afa ming el mahim gafugafegba eso ne ena nai wambug.
MAT 25:25 Enag ka embefeg ena kigna gafugafegim eso ka neana kig okugum bite megam kog kumohlag. Nana kig ohonaba, so nangu.’
MAT 25:26 “Afa heafna misog el wahigi enaig sihifena og, ‘Neba amtakwalig yiskosug gafugag el. Ateaho ne anwanafeg nefgenai kana aso wa ka mas ihi afa ka isug wambule afa ming el mahim gafugafegba eso ka ena nai wambug?
MAT 25:27 Ahanaig esenaba ne mas kigba oku fakana mo bengwaba? Afa mahim ka piske obofiba eso ka enana kig i afa winmoni i fafe.
MAT 25:28 Ena kig finim eso ming elim fai osa 10,000 kig fag.
MAT 25:29 Eso amana nubwel goh eba mingnag faif eso enaksag fenaf. Afa amana enaig hwainig wesigfegba eba enaba mweahwanaf.
MAT 25:30 Afa enag amtakwalig gafugag elim afwambagam sikifig megam fafatiba, eso enanai yi eyu watunam gog kike skofefe.’”
MAT 25:31 “Mahim Inim El heafna ofwanai elim piske wan obofiba eso ehe nalig misog el fef. Ehe heafna lahlag kug wa ganam ena nai yi mungwali elim kwefihiagefe.
MAT 25:32 Afa mungwali bitenai el ambugog ehena nofbosugam nuwagif. Eso ehe mungwali elim kwefihiagenam eso mange tigif gwenaig esef sipsip nangwaghiageg el sipsip mi meme mi mange tigif.
MAT 25:33 Eba wambinam sipsipim nihigim wasani afa memeim sahagam wasani.
MAT 25:34 Afa so misog el nihiginai elim sihinif og, ‘Aubo, kana awag eso nengelim lahlafihiageg. Au ambugonam nimbiafena gau fi eba Godna bog megam. Yuwana mungwali bite puguia hwainig fiahfenaba God ati numwehe wahiana.
MAT 25:35 Eso bini kam wahanaba ne kam fane faini afa bu hef kam fenaba ne kam bu efiyaini afa ka afwambanai fenaba ne kam nimbiafena lala gam wanigahuna.
MAT 25:36 Ka lofug hwainig fenaba ne kam lofug faini afa kam gihenaba ne kam wanigagafena, afa ka kalabus lala wa ka gafenaba ne kam ambugog nanguni.’
MAT 25:37 Afa enag lahlag nihe el esogona og, ‘Ainiyag, ahanana soka nem biniwahagiba nanguni afa fane faini, afa bu hef ne fenaba ka nem bu efiyaini?
MAT 25:38 Ahanana so na afwambanai fenaba ka nem lala gam wanigahuna, afa lofug hwainig ne fenaba ka nem lofugba faini?
MAT 25:39 Afa ahanana nem gihenaba ka nem wanigagafena, afa kalabus lala ne gafenaba ka nem ambugog nanguni?’
MAT 25:40 Afa misog el wahigi sihinif og, ‘Ka nem inim mo sihinig ne mungo isug elim esinig eba kana nilite enaho ne kam esenag.’
MAT 25:41 “Afa so misog el sahaganai elim sihinif og, ‘Kam wahinim ahu. God nem heafna mona esinibi. So na suwi lagig kimbig gam ahu. Ena kimbig Satan mi afa heafna gafugag el mi ati numwehiagig wahianig.
MAT 25:42 Eso bini kam wahanaba ne mas kam fane faini mo afa bu hef kam fenaba ne mas kam bu efiyaini mo, afa ka afwambanai fenaba ne mas kam nimbeafena lala gam wanigahuna mo.
MAT 25:43 Ka lofug hwainig fenaba ne mas kam lofug faini mo afa kam gihena, afa ka kalabus lala wa ka gafenaba ne mas kam ambugog wanigagafena mo.’
MAT 25:44 Afa ehengel esogona og, ‘Ainiyag, ahanana ka nem nanguni bini i afa bu hef i afa afwambanai ne fena afa lofug hwainig ne fena afa gihena, afa kalabus lala ne gafena eso ka nem mas kweagfuni mo?’
MAT 25:45 Afa eso ehe wahigi sihinif og, ‘Ka nem inim mo sihinig ne mungo isug elim mas esinig mo enaho ne kam mas esenag mo.’
MAT 25:46 Afa enaig elbi ahunam tautig amtakwalig higeg gohug wambuf afa lahlag nihe elbi eba ahunam nofkena higeg gohug wambuf.”
MAT 26:1 Mahim Sisas ena mo mungwali sihiage wahianaba eso heafna pahlukuiag elim enaig sihifeni
MAT 26:2 og, “Ati ne anwanafig sambaga osuna mungo goh enaba Pasova buyis. Afa Inim Elim mingnag elni ninga wa faif eso ehem li katigegwa kahlif.”
MAT 26:3 Afa enanam amunai pris el i afa Israelna amunai el i Kaiafasna lala nuwagena ehe misog pris.
MAT 26:4 Afa mahimsi Sisasna minam yisginage afafena ogna mwakwalinim eso kikehlinim tigi.
MAT 26:5 Afa esogona og, “Mas big Pasova buyis waba esi masa el nangui afa ninumugonam opukonam hagfe.”
MAT 26:6 Sisas Betani kimbig wa ehe Saimon na lala gafena. Ena elbi autunam gih lepra fena.
MAT 26:7 Enana angwafig sanda hun botolna fanam eso obuna, enag sandaba enaksag kigna. Eso lala fukona afa Sisasba sime wa gafenaba eso angwafigbi sanda bug Sisasna misog wa sugfunagena.
MAT 26:8 Afa pahlukuiag el enam nangunim ninimugona afa esogona og, “Mangigim sanda bugba awaieg fatig?
MAT 26:9 Eso big wahitibi ma el kigna fitie so big kig nalig fitie afa eso big gau hwainig elim kwaganite.”
MAT 26:10 Sisas ati ehengelni mom anwanafenim afa enaig sihifeni og, “Ahnaig esegba so na angwafigimba kinigbi faig eba kam lahla feafag.
MAT 26:11 Afa el gawig hwainig gwenaig wangafuf. Afa kable ka mas nem gwenaig wangafi.
MAT 26:12 Afa angwafig sanda bug eso kana elig yi sugfug eba kana eligim numwehiagfag eso bitekfe wa fakif.
MAT 26:13 Ka inim nengelim sihinig afa mungwali bite eso ena lahlag mo sihiahufufe eso enaig angwafig ati eseg eba sihiahufiba eso ehem onigif.”
MAT 26:14 Enanam Sisasna pahlukuiag el mungo unehlagba Judas Iskariot ehe ikanam amunai prisim nangwagena.
MAT 26:15 Afa esona og, “Mang ne kam faif eso ka Sisasim nengelni ninga wa fakaf.” Afa eso ehem 30 kig silva suwiginim eso faini.
MAT 26:16 Afa Judas mina yisiginam ogna Sisasim ehengelni ninga wa faka.
MAT 26:17 Enanam ena buyis sefig ‘Bret Yist Hwainig’ puguna. Eso ena buyis wa angig osuna pahlukuiag el Sisasim ambugog nangunim esogona, “Ahana nai yi ne membeg kagel eso fane numwehiagif afa so na nafef Pasova buyisba?”
MAT 26:18 Afa Sisas esoni og, “Ahu kimbig wa opukonam afa saigonam eso ena elim kana mo ugfo sihini, ‘Anwana el enaig esog kana osuba ati awaiegimba muhwafeg koka Pasova buyis pahlukuiag elim neana lala wane.’”
MAT 26:19 Afa pahlukuiag el gwenaig esini mahim Sisas esonibi afa eso enag fanem numwehiagini.
MAT 26:20 Afa kwekwe watini Sisas 12 pela pahlukuiag elim sime wa peganam fane wanena.
MAT 26:21 Afa ahgafafnaba eso esona og, “Ka inim nem sihinig nengelinai aman mungo kam ikanam elim mwauf.”
MAT 26:22 Pahlukuiag el ena mom higinim olug kinig eskofena afa hefum sahigini mungo mungo esogona og, “Ainiyag, mang ne kam sona mo?”
MAT 26:23 Afa ehe piske wahigi sihini og, “Nengelinai aman mungo ka fane ahneau enag ehe kam ikanam elim mwaunif.
MAT 26:24 Inim Elbi eba wahaf, ati Godna buk wa sihi wahiana eso wahaf. Afa aman so Inim Elim, elim mwaunif eba nasabam. Eba lahlag afag mas ehem wanigaite.”
MAT 26:25 Afa Judas mwaug el Sisasim sahna og, “Anwana el mang ne kam sona mo?” Afa ehe wahigi sihina og, “Ei eba neana mo.”
MAT 26:26 Afa so ahgafafenaba so Sisas bret mungo fanam Godum sahanam eso pahlukuiag elim kukoskofenam mangeni afa esona og, “Wambinim ahga, ohonaba kana elig.”
MAT 26:27 Afa wain bug ikafna gwenaig esena fanam Godum sahanam eso mangeni afa esona og, “Sa mungwali enaba ahga.
MAT 26:28 Ohnaba kana taf ena taf eba ogfu wahia Godna mo sihi wahiag ena moba inim. Ka taf sugfoiba eso enaksag elni nuhwefiyi mo hugufatinif.
MAT 26:29 Ka nem sihinig ka mas nem piske wain bugba wan nei eba ikan ikan so ka mulug wain bug nem kikeafna Awagna bog megam saigonam wan nafef.”
MAT 26:30 Afa mwanafi fatinim ena kimbig mo wahinim eso Oliv mug gam ahuna.
MAT 26:31 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim esoni, “Nengel nangufe mahim mang kam opugunafiba yawo sinaini afa nengel kam wahinim eso ne embem ahuf afa Godna buk ati enaig sihifeg og; Ka sipsip nangwaghiage elim tigeiba soma sipsip mo embem ahuaminafe!
MAT 26:32 “Afa ka piske bihiaf afa ka nengelim Galili gam gosunuf.”
MAT 26:33 Afa Pita wahigi ehem esona og, “Mangofi, afa mingnag mungwali nem wahiyi ahuiba afa kaba mas enaig ese kafi.”
MAT 26:34 Afa Sisas ehem esona og, “Afa ka nem inim sihinag enaba yawo sinaini kakaruk moasia hwainig fefiba eso ne sambaga mungo nagim esof ne kam mas anwanafeg mo.”
MAT 26:35 Afa Pita ehem sihina, “Mangofi, kaba nei mungwal big ahwahaf afa ka mas esoi, ‘ka mas nem anwanafenag mo’, awai nemug.” Afa mungwali pahlukuiag el mungo mo esogona.
MAT 26:36 Afa Sisas pahlukuiag elim wankanam enag bite sefig Getsemani. Ehe og, “Ohuna nai yi auguiafiba kaba osum betennegim aka.”
MAT 26:37 Afa Sisas Pita mi afa Sebedina luwalnigi mi wankana. Afa ehena olug kinig hugna eseafenaba.
MAT 26:38 Afa ehe sihini og, “Kam olug kiniageg kam wahagim ati meinofe, ohuna nai yi auguiafiba eso nofkikena fiahfafum.”
MAT 26:39 Ehe gwesim mwakwalig hili ikanam eso nofbosug bite wa penam betenena, “Kana humuan ena kafteba so na kana ninga wanai mwehwai. Eso nofena kana membug wa ese afa keso nimbiafena membeg wa ese.”
MAT 26:40 Afa ehe piske bo nangwagnaba afa pahlukuiag el non askafena. Sisas Pitam sihina og, “Ateaho, so na kai mungo aua mas nofkena big afeg mo?
MAT 26:41 So na nofkena fiahfafiba afa beteneafafum masa nem gihig pugunibi ne mas kifutig agfofi. Sungwag mo sawifeg afa elig mas kigmog mo.”
MAT 26:42 Afa ehe piske sambaga nagim ikanam betenena enai esona og, “Kana humuan, eba ne mas ena kafba mwehwai afa ne og so ka neba eba yuhwafeg, ka membeg nimbiafena onigi wa so ma pugui.”
MAT 26:43 Afa ehe piske bo nangwagnaba afa pahlukuiag el non askafena eba ehengelni nofug noftuta fiahsaina.
MAT 26:44 Afa ehe piske hwatinam ikanam sambaga mungo nagim gwenaig betenena.
MAT 26:45 Afa ehe piske bonam pahlukuiag elim sihini og, “Mahimho ne askaba afa hekulafa? Is so hig, ati opugu mwauule el Inim Elim amtakwalig elni ninga wa wahiagim.
MAT 26:46 Bihia gafenam nahuiago. Ati mwauule el obo!”
MAT 26:47 Sisas mahimsi mo sihi gofenaba el ambugona. Ena elimbi amunai pris i afa amunai el i ningitiginibi. Eso naif i afa maluwi i wambinim eso Judas wanbona. Judasba eba 12 pela nai pahlukuiag el mungo.
MAT 26:48 Ena mwauule el i afa el i nuwag sihiageni, ehe enaig esoni og, “Ka ma amanim afofafna ofefafiba eba naho eso ne kikehli.”
MAT 26:49 Eso Judas ikagna bona Sisasna muhwa pugunam og, “Ei Ainiyag”, afa eso ehem afofafna fiafana.
MAT 26:50 Afa Sisas ehem enaig esona og, “Hihe, mang so na fegim obo, eba sesei.” Eso el Sisasim ambugog kehlini.
MAT 26:51 Afa enana mahim Sisasim okikehlifinibi heafna el mungo naif skofanam misog prisni gafugag elim anglugum higefatina.
MAT 26:52 Afa Sisas esona og, “Naif piske hugufe. Afa aman naif skofagba eba naif ehem tigeiba eso wahaf.
MAT 26:53 Ateaho ne anwanafeg eba ka kikeafna humuanim sahanaiba eba 12 pela ami i afa mingnag ami i ofwanai elim ningitigiba eso ikagna ambugog kam kweagfuf?
MAT 26:54 Afa ka enaigba eseba eba Godna mo mas inim pugui. Godna buk ati enaig sihifena eso enaig kam pugunafe.”
MAT 26:55 Afa Sisas mungwali elim sihini og, “Ne enaig onigig kaba okwef el ho nana naifna malunaba fa bug kam fig? Afa mungo mungo osuna ka Godna nalig lala gafenam elim wagfufenig fakafenaba afa ne mas kam fini mo.
MAT 26:56 Afa enaig mungwali eso pugugba eba ati Godna mo fi sihiaule el ati ginofi wahini eso inim pugu.” Afa mungwali pahlukuiag el Sisasim wahianim embem ahuaminefena.
MAT 26:57 Afa enag el Sisasim kikehlinim Kaiafasna lala gam wanigahuna. Kaiafas eba pris misog el. Afa amunai el i afa nihe mo anwana el i ena lala nuwagena.
MAT 26:58 Afa Pita sum sum fiahkan ikana pris misog elni lalam ambagwa ikagofena. Ehe bog megam sahunam anwasag el nai yi wahe auguiafena. Ehe ogna Sisasim nangwag gofum mahim ahanaig esofinifibi.
MAT 26:59 Afa amunai pris i afa mungwali amunai el i nuwagenam mingnag elim og ma ahanaig mo Sisasim mwakwal mo sehinim eso ehem tigi.
MAT 26:60 Afa mas mangim nangunim mo eso el numb goba ambugoafnaba ehe gwenaig mwakwale mo esini. Afa sumi yi sambaga el ahbona,
MAT 26:61 afa esohona, “Sonag elbi enaig esog, ‘Eba ka esef Godna nalig lala bufanam afa sambaga mungo osuna ka piske nimbagef.’”
MAT 26:62 Afa pris misog el bihia gonam afa Sisasim esona, “Ahnaig esegba nana mas ena mo mungwag sihini mo?”
MAT 26:63 Afa Sisas eba mwahlaigofna. Eso pris misog el ehem piske sahna, “Afa Godna unehlag wa nofkenagag ka yawo nem sahna so na inim sihi, eso kagelim sihi neaho Krais, Godna leg?”
MAT 26:64 Afa Sisas wahigi ehem sihina, “Ei gwenaho ati ka nem mungwali osihini, nengigim ne nanguibi Inim El Godna nihiginai ninga wa ganam afa ofwa lango i wahe bof.”
MAT 26:65 Afa gwenanam eso pris misog el heafna lofug piple skofenam afa esona, “Ehe Godum mwalapinag. Nofena mingnagna mo higigon, magofi. Nimbe ati ne higig ena mwalap moba.
MAT 26:66 Afa ne ahanaig onigifig?” Afa ehengel wahigi osogona og, “Ehe enaigule afa so ma wahai.”
MAT 26:67 Eso ehem nofbosug wa memp kusufinim afa tigekini afa mingnag ehem ningafana poupou faminefini,
MAT 26:68 Afa esogona, “Neaho Krais eso Godna mo kam sihin, amangel nem tigahu?”
MAT 26:69 Pita ambagwa gafena afa gafugag angwafig angwaming bo muhwa ehem pugunam afa esona og, “Neanga Sisas Galili wanai i ne esahfekafena.”
MAT 26:70 Afa Pita mungwali elni nofwa awaiena og, “Amo awai, kaba mas enaba anwanafeg mo, mo so na sihigba.”
MAT 26:71 Afa gwesim hili ika bog mengig muhwa gohfnaba afa ming angwafig angwaming bo nangunam gwenaig esona mahim mungwali el gogafnaba og, “Ohonag elbi Sisas Nasaret wanai i ehe esahfeakafna.”
MAT 26:72 Afa Pita piske enaig esona og, “Inim nemug, ka mas enaig elbi anwanafenag mo!”
MAT 26:73 Afa ma nagig hwainig el muhwa agfohiafena nag ambugog Pitam og, “Inim ehe neba enanai el he eba ati nimbeafna mengig pugug.”
MAT 26:74 Afa Pita enaig esona ka maste inim oi, ateamba ka enaig esegba eba God so ma kam amtakwale fati! Ehe enaig esona og, “Inim inim nemug ka mas enag elbi anwanafenag mo!” Pita enaig sihif gofnaba gweyi ikagna kakaruk moasiyina.
MAT 26:75 Eso ehe piske ena mom onigina Sisas so sihina og, mahim mahimsi kakaruk moasiag hwainig fefiba ne sambaga mungo nagi esof ka mas ehem anwanafenag mo. Afa eso afwambagam pugu ikafnaba amtakwal ufwe feagena.
MAT 27:1 Eso leana amunai Pris i afa amunai el i mungwali nuwagnam Sisasim tigi fatigim sihiagini.
MAT 27:2 Afa kifutig wena kikenaginim eso wanig ahuna. Wanig ahunam Pailatba gavmanna misog el nai yi wahini.
MAT 27:3 Judas mwauule el enam nangunam anwanafena mahim el Sisasim tigigim sihiaginibi eso hefum piske ahwanifena. Afa ehe ena 30 kig silva fanam ogna oku amunai pris mi afa amunai el mi piske fai.
MAT 27:4 Judas enaig esona og, “Kati amtakwalageg. El ahanaig eseg hwainig ka nengelni ninga wa wahiagba eso ehem tigif.” Afa wahigi ehem sihini og, “Mang kagelni moawa mo eba nimbiafena moawa.”
MAT 27:5 Eso Judas ena kig Godna nalig lala wa aiti wahia ikana. Ikanam we wa luguna.
MAT 27:6 Afa amunai pris ena kig finim esogona, “Ohuna kigba elni tafim na fag eso bigelni nihe mo sihig nofena Godna lala na kig i wahe faki.”
MAT 27:7 Afa ehengel sihiageni ena kigba eso big bite enana fi. Ena biteba el bite sospen gafugafe fiahgiafufena ehengelni fagoni. Afa ena biteba angoluwag elni melig pigieg na bitekfe wahini.
MAT 27:8 Eso enaba sefig Taf Bite gwese goh.
MAT 27:9 Enanam Godna mo fi sihiule el Jeremaia na mo inim puguna. Autunam ehe ati sihi wahiana og, “Ehengel ena 30 kig silva wambini eba ahanansi kig Israelnai el sihiagini eso ehem fif.
MAT 27:10 Afa enanai yi el bite sospen gafugafe fiahgiafufena eso ena kigba ena bite fini, eba enaig eseg God kam ati sihinag.”
MAT 27:11 Gwenanam Sisas Pailatna nofbosugam gofena. Pailatba gavman na misog el. Afa sahna, “Neaho Ju elni misog el?” Afa Sisas esona, “Ei, ati ne sihig.”
MAT 27:12 Amunai pris i afa amunai el i Sisasim ninga bulni sufini afa Sisas mas wahigi sihini mo.
MAT 27:13 Afa Pailat ehem sahna, “Mas ho ne ena enaksag moba higig mo eso nem kufi wahig?”
MAT 27:14 Afa Sisas mwahlai gofenaba eso Pailat oniginagegofena.
MAT 27:15 Enanam Pasova buyis wa mahim amanim wahigwa finibi eso gavman na misog el kalabus nai elim mungo wahiana.
MAT 27:16 Afa enanam el mungo gofena mungwali ati anwanafini ehem amtakwalig el heafna unehlagba Sisas Barabas.
MAT 27:17 Eso mungwali el nuwaganamba afa Pailat sahini og, “Amanim ka wahiaf, Barabas me awai Sisasim me eba el sefig God Gishu Wahiag El?”
MAT 27:18 Pailat ati anwanafini el Sisasim ambobuginim eso ehena ninga wa wahini.
MAT 27:19 Afa mahim ika elim kwefihiageg kug wa gafenaba afa heafna angwag enag mo faina og, “Ka itiwa nangogba enag elbi esinigbi eba ahanaig eseg hwainig.”
MAT 27:20 Amunai Pris i afa amunai el i mungwali elim heku sihiaginim og so Pailatim sahini ehe so ma Barabasim mo wahianam afa Sisasim mo tigi.
MAT 27:21 Afa Pailat mungwalim sahtigina og, “Amanim so ka wahiaf?” Afa ehengel mungwali esogona og, “Barabas.”
MAT 27:22 Afa Pailat sahini og, “Sisasim, el sefig God Gishu Wahiag El so ka ahanaig esenaf?” Afa ehengel esogona og, “Li yi kukufenagi!”
MAT 27:23 Afa esona, “Ahnaig esegba? Mang mahim fenaba?” Afa hugna esogona, “Li yi kukufenagi!”
MAT 27:24 Pailat ati anwanafenim ehengel mas mom higini mo afa ogna hefum hagim eso ehe ehengelni nofwa ningam buwa sugena. Afa og, “Sonag elbi wahaiba eba kana moawa mo eba nimbiafgelni moawa.”
MAT 27:25 Afa mungwali ehem sihini og, “Ehena tafba kagel i afa kagelni luwalim mi so ma gofi!”
MAT 27:26 Afa ehe Barabas mo ehengelim wahianim eso Sisasim soldia na ninga wa wahinim eso wena flakflakenaginim afa so li yi kukufenagif.
MAT 27:27 Afa Pailatna soldia Sisasim gavman na lala wanigahuna. Mungwali soldia ambugonam ehem wahigi fakana.
MAT 27:28 Afa ehena lofug mo hugufi fatinim afa tafiglek lofug fatini.
MAT 27:29 Afa nasna we kugunim misog wa fatini eba enaig eseg misog elni mwakwal lofug. Afa misog elni mwakwal agat nihiginai ninga gam faini. Afa mongkokug kwakwaginim eso ahwanef mo sihini og, “Ei namba Ju elni misog el.”
MAT 27:30 Afa ehem memp kusufini afa agat piske finim enana misog gim tigini.
MAT 27:31 Ehengel gwenaig esenaginim afa lofug hugufi fatinim afa piske heafna lofug fatini. Afa kikehlinim wanigahuna ogna li yi kukufenagi.
MAT 27:32 Afa wanig ahuafenaba Saimon Sairini nai elim ufinim og Sisasim kweagfunam li katigeg so kufehlakuna.
MAT 27:33 Afa ahu Golgota bite wa opukona. Ena unehlag mog eba sefig melig misog bite.
MAT 27:34 Afa enanai yi wain bug finim miaklana buna wahe nihini. Afa Sisas gihinam kusina.
MAT 27:35 Eso li katigegwa kukufenaginim afa katna wagini eso aman nana Sisasna lofug fai.
MAT 27:36 Afa nanai yi auguiafenaba nangu fafena.
MAT 27:37 Afa sisi ehena misog waba enaig ginof sihig mang el esena. Ena ginof enaig eseg og:
MAT 27:38 Afa enanam Sisasna muhwa sambaganigi okwef elim wambtinim eso migim nihiginai ninga gam li katigegwa kahlini afa migim sahagam ningagam gwenaig esini.
MAT 27:39 Afa el numb ahu muhwa angmuwagi finibi fahufena. Afa ehem ahwanef mo enaig esogona,
MAT 27:40 “So na ogna ka Godna Nalig lala bufatinam eso sambaga mungo osuna piske nimbaf. Afa ne Godna legba naiba so li katigegwa wahianam pe!”
MAT 27:41 Afa amunai pris i nihe mo anwana el i afa amunai el i gwenaig esogona og,
MAT 27:42 “Ehe mingnag elim fakwaganif kafena afa mas hefum mo yuhwafenam kweagfwi. Ehe eba Israelna misog el? Ateaba pegba eso big ehem olug onigini.
MAT 27:43 Eba ati ehe Godum oniginagim afa esog, ‘Kaba Godna leg’. Sa big nangug ma ateamba God ehem yawo okweafugfiba.”
MAT 27:44 Afa sambaganigi okwef el li katigegwa nai Sisasim gwenaig esohona.
MAT 27:45 Afa osu misosuf gigini si mungwali bite kigi fakana ikan ikan sambaga mungo aua wa puguna.
MAT 27:46 Afa ena sambaga mungo aua awaiegim ofefenaba eso Sisas hugna unena og, “Eli Eli lema sabaktani?” Ena moba og, “Kana God kana God asegba nana kam awahia?”
MAT 27:47 Afa mingnag el muhwa agfohiafenaba ena mo higinim afa esogona og, “Sohna elbi Elaijam ounenag.”
MAT 27:48 Afa el kikini ikagna ikana spans fanam wain bug wa figihianam aga wa kikenam afa so Sisasim nihna.
MAT 27:49 Afa mingnag el esogona og, “Au mahimsi, nawo nangwafufum ma ateamba Elaija bo okweagfufiba!”
MAT 27:50 Mahim Sisas piske unenaba eso heafna sungwag sugu fwagenaba eso olug pwathuna.
MAT 27:51 Afa gwenanam Godna Nalig lala nai lofug olyi plefunam pekan pitkafena afa kugo ilafonam hun tutohia apaigona.
MAT 27:52 Afa bitekfeg topi fiahkana afa Godna el enaksag pigina enanam bigiagafena.
MAT 27:53 Mahim Sisas piske bihianaba eso ehengel bitekfeg wahinim afa ahu Jerusalem wa opukonaba eso el numb nangwagini.
MAT 27:54 Soldiana misog el afa soldia i Sisasim anwasag fiagfofena. Afa enanam ahanaig ahanaig i afa kugo i eseaginaba enam nangunim eso ehengel embefinim afa esogona og, “Inim he, sona elbi Godna leg he!”
MAT 27:55 Afa enaksag angwafig ambugog membiagig agfofenaba heagaba nanguni. Ena angwafigbi Sisasim Galili nai pahlubina eso Sisasim kweagfu.
MAT 27:56 Afa mingnag angwafig eba Maria Makdala wa nai angwafig. Afa ming Mariaba eba Jemsna i Josepna i afag. Afa ming angwafig Sebedina legnigina afag.
MAT 27:57 Osupegna Josep Arimatea wa nai el bona Pailatim nanguna. Josepba kig enaksagna el afa eba Sisasim pahlukuiag el.
MAT 27:58 Ehe Pailatim sahna ogna Sisasim faku. Eso Pailat soldiaim esoni, “Sisasim pitigifinim eso Josepim fai.”
MAT 27:59 Afa Josep ena melig fanam fakunam eso yimieg lofugna kikenagina.
MAT 27:60 Josep heafna mulug hun meg ati numwehiage wahiana eso enanai yi sahoku fakana. Eso hun mogug iteutifiku mengigim pwakafenam eso ikan.
MAT 27:61 Maria Makdala wa nai afa ming Maria i wahigwa agig ahagag fenaba eso hun megim ahnangufena.
MAT 27:62 Afa numwehiagig osuna mo awaienaba afa ming osuna mo eso amunai pris i afa farisi el i Pailat nangugum ahuna.
MAT 27:63 Ahunam esogona og, “Amunai ka onigig autunam enag mwakwal el nofkena ati sihi wahiana og, ‘Sambaga mungo osuna awaiyeba eso ka piske buihiaf.’
MAT 27:64 Eso ma ne esoiba so ma soldia ahui bitekfem sambaga mungo osuna anwasafe. Masa heafna pahlukuiag el ambugonam fighunam elim enaig esogonif ehe ati piske bihiag. Enag mwakwale mo sumi puguniba eba hugna amtanafef.”
MAT 27:65 Eso Pailat esona og, “Sesi, soldia sulfunim ahunam biteg wa numwehe anwasa fiagfofum.”
MAT 27:66 Eso ehengel ahunam bitegim kikisinim eso soldia mo kaguni agfofena.
MAT 28:1 Afa isug auguia osuna mahim awaienaba afa leana gubi Maria Makdala wa nai i afa ming Maria i bitekfe ahnangwagim ahbona. Eba Sande angig osuna esahfena.
MAT 28:2 Afa kugo nalig ilafona eso Ainiyagna ofwanai el penam bo puguna. Afa hun fa wahigi fenam eso enanai yi sisi gafena.
MAT 28:3 Ehena eligbi afwe lofena afa heafna lofugba busbusiagena lango lofug.
MAT 28:4 Afa anwasag el ehem hugna embefenagini afa kiafigig geaskofenam apaigo melig pigieg lofug afogwafena.
MAT 28:5 Afa enag ofwanai el sambaganigi angwafigim sihini og, “Nofeka embe ahfe, ati ka anwanafeg nenigi Sisasim ahyisgiegim ahbo. Enag elbi li katigegwa tigini kahlig.
MAT 28:6 Eba mas ohiaba gi mo eba ati piske bihiakag ehe ati enaig sihifena. Sa ahbo ahnangu ehena kugum.
MAT 28:7 Eso piske ikagna ahkanam pahlukuiag elim ahsihini, eso enaig sihi afen, ‘Ehe ati piske buihiagim eba Galili gam gof ikaf eso ne enanai yi ehem nanguf. Ati ka nem sihinig.’”
MAT 28:8 Afa angwafig enanai ahwahianam ahkana, afa ehenigi embeafiahfnaba afa ming ehege mo sifakale ahfena. Eso kikini ahkanam pahlukuiag elim ahsihini.
MAT 28:9 Afa ahakafenaba Sisas gwei ikagna pugu wambina ehe enaig esoni og, “Leawam”. Eso ehenigi ahbonam ehena mongim ahkehlanam unehlagim fingi ahfena.
MAT 28:10 Afa Sisas sihini og, “Nofeka embe ahfe eso ahkanam kana nilitem ahsihinim eso Galili gam ahu so ma kam enanai yi nangui.”
MAT 28:11 Angwafig mahimsi ahkafnaba afa mingnag anwasag el kimbig gam ahunam amunai prisim sihi goni mungwali so ahanaig ahanaig Sisasna biteg wa puguna.
MAT 28:12 Afa amunai pris i afa amunai el nuwagigna mo sihiaginim eso ena soldiaim enaksag kig faigona.
MAT 28:13 Afa ehengel soldiaim enaig sihif goni og, “So na enaig sihififni og, ‘Heafna pahlukuiag el sinaini ati ambugog meligbi fighug mahim ka askafenaba.’
MAT 28:14 Afa ateamba gavman na misog el ena moba ati higigba eba kagel ehem sihinagif eba mas ne olug kakageni.”
MAT 28:15 Afa soldia kig finim gwenaig esini. Ena mo Juda nai el sihiageahuag ika gwesego.
MAT 28:16 Afa 11 pela pahlukuiag el Galili gam ahunam mog wa opukona, Sisas ati ehengelim sihi wahiani.
MAT 28:17 Mahim ehengel Sisasim nangunim ehena unehlagim fingifini afa mingnag sambaga onigina fini.
MAT 28:18 Afa Sisas muhwa pugunam sihini og, “Mungwali heven wa nai i afa bite wa nai i God kam kigmog faigba eso ka wambugu.
MAT 28:19 Enaig esegba afa so na ahu mungwali elim esegonigibi eso ma kana pahlukuiag el agfohi. So na ehengelim buwa Awagna afa Legna afa Godna Sungwag ni unehlag wa aiti.
MAT 28:20 Afa so na ogfu fegonigi so ma ena mo mungwali pahlukui so ka nem faig. Nofeka eteti eba ka nem higeg wangafuf ikan ikan enag osuna awaiyef.”
MAR 1:1 Ohuna momba sifakalig mo lahlag Sisas Krais Godna legna mo. Autinam newug God Gishu Fwahiana el mungom, ona emba ka wa ningihiaf mungwali elim kwaganigim. (Ehena wunehalamba Krais, enag wunehalamba enag enaig eseg, elim kwaganigim God nangum wanbogum.) Enag Israel el enag elim enam nisanafafema.
MAR 1:2 Enag enaig apekugonam enaig eso profet Aisaia ginofena enam. Profet el enag enaig eseafena Godum mengigim higifinim enag elim sihinugekafena. Godna mo enag Aisaia ginofena; Emba el kana mom ombuogum ka ningihiaf, emba wa neana gof yikaf. Mina nem numwehianagegim.
MAR 1:3 El enag bete amtakwaligwa agafuf el hwanigwa. Enaig wunonugum, ‘Ainiyagna mina numwehiahu, wankeneg mina esi. Enaig esi, nimbefena olug enag numwehiagi.’ Aisaia enaig ginofena iwanam.
MAR 1:4 Enag Jon, buwa aitiag el, bete bihig wa ena puguna, enag Aisaia ginofena, enaig mo sihinugena, “Negel olug enag wahigifi, ahanaig ahanaig amtakwalig enag eso hwati. Enaigba ne esimbi, God nem enag ahanaig ahanaig amtakwaligim hugufatinif. Enaigba ne esimbi, emba sa ka nem buwa aiti.” Jon enag enaig sihinugena.
MAR 1:5 Enag esoh el Judia provins wanai Jerusalem kimbig nalig yinai, afa mingnag kimbig Judia provinswa ena kimbig wanai gamba Jon nangum ambogona mo higigim. Eheafena amtakwaligim enag sihiagigim, enag Jon buwa aitina.
MAR 1:6 Jon lofug lahlag awaienamba Jon kamelna lag lofugugum fatiafena. Sis lofug hugufugum kigiugwafena. Afa negba angtita wang suwig buk enag ehba neafena.
MAR 1:7 Enag enaig mo Jon sihinugena, “El mungo kana sumi yi ombo. Ehena tifutukmba kam flafaitig. Kamba wangeneg elmo enag ahanaig ehefena gafungagba ka esemo.
MAR 1:8 Yawoamba kamba nem buwa mungo aitiaka. Ehemba kana sum bonam, emba sa nem Godna Sungwag mimangeni.”
MAR 1:9 Enananamba Sisas Nasaret kimbig Galili provins wa agafena, enag ena kimbigim wahia bona. Jon Sisasim Jordan bu wa fatina.
MAR 1:10 Afa Sisas buwanai fusufu pugunamba yikagna gwenagehe nangonamba of pitigiafonam Godna sungwag gamp lofug pembona Sisas nangum.
MAR 1:11 Awagna wune of wanai pugunam esona, “Nemba kana leg, ka nem membenag. Kana olug nem lahlafenag.”
MAR 1:12 Eso yikagna Godna sungwag Sisasim bete bihig gam el hwanigam esim ningihiana, og, “Eso ka!”
MAR 1:13 Was enag mingwo puguka wahana afa mingwo yawo puguna gofnamba ena bete amtakwalig el hwanigwa Sisas enag aganam, eso Satan, sungwag amtakwalig enag, onanawo Sisasim gihnam wanigim ahanaig ahanaig amtakwalig esegim enam. Afa Sisas mas ena mom higna pahalukunamo. Sisas enag ehefwaimu mungo sisnga auguiafenamba. Ensel, Godna gafungag wanai of wanai Sisasim kwegfuni.
MAR 1:14 Mayi Jon kalabus yi namba, Sisas Galili provinsgam bona puguna Godna mo lahlag sifakalig sihinugena, “Ena mo God yuwana sihina, enag ati pugug.
MAR 1:15 Ati muhwa puguagim ofe God elim wanagagim God afalig fenigim. Olug wahigifinim, ahanaig ahanaig amtakwaligim enag hwati. Godna mo lahlag sifakalig higinim pahalukahu.” Sisas enag enaig mo osoni.
MAR 1:16 Sisas Galili wahegmeg bu muhwa langwagofena enag Saimonmi ehefena suminigmi Andrumi nangwauguna. Sambaga ningigi enag fufwala aitiagahfegofena Galili wahegmeg buwa, gwenaig gwesa ahfefenam sawog ahwambugo ahfegofena.
MAR 1:17 Sisas sambaga ningigim enag enaig sihefeni, “Neningigi sawog ahwambugofena, yuwamba kam ahpahalumbo, enag ka nem sihinugem elim ah sulufugum, elim ahsulufunam ka nangum ah wan bogum.” Sisas enag enaig sihifeni.
MAR 1:18 Yikagna el sambaga ningigi enag sawug kikiaugug gafungag enam ahwahianam Sisasim ahpahalukuna.
MAR 1:19 Enagna gwesim wesig hilikanam eso Sebedini leningingim, Jems mi Jon mi enam Sisas nangwauguna. Sambaga ningigi enag botwa ahgofenamba fufwala numwehiag ahfegifini.
MAR 1:20 Sisas sambaga ningigim wunoni, enag sambaga ningigi ehefena awagim Sebediim ahwahiana ahkanamba, eso, awagwo botwa agafena, ena gafungag wanai elingimba gweyi gofofena. Enag sambaga ningigi ahkanam Sisasim ahpahlukuna.
MAR 1:21 Sisas ehefena nihiyinaim Kaperneam gam wankana. Mayi Sabat osu pugunamba, eso Sisas ehefena nihiyinaim Kaperneam nuwagig lalagam saho wankana. Sabat osunam Israel elmbi enaig esifini gafungafi hwanig, yusug auguiafena. Auguiafenamba enag ehefena nuwagig lalagam ahuafena Godna mo higigim. Enag Sisas gamba gwenaig eswanfena. Sisas ehefena nihiyinaiim Kaperneam nuwagig lalagam saho wankana. Ena lalawa elksa wahegagena agafena. Sisas tisana kugwa gohnam sihinugena.
MAR 1:22 El enag Sisasna mo higinim ol wahegesaina, enag enaig sihinugehufena, “Mingnag elbi Mosesna mom sisifugunu gifini. El enag enaig sihigoni ‘Ufuana mo higinim, pahalukahu.’ Afa Sisasba enaig sihinugehmo! Awai! Ehmba enaig sihifeni, ‘Kikefena mo higinim, pahaluku.’ Enamba enaig esenam, mayi sihinugeimba, amangal higinim olug wahigifigmbi. Ehefena mo kifutugum enag.” El enag sihigonugini.
MAR 1:23 Enanam el mungo nuwagig lala wa agafena enag Satana nihiyinai amtakwalig ehena nihiyi gofena.
MAR 1:24 Mo enaig osona, hlehlefukona, “Sisas Nasaret wanai, amang na kam bogum fenigim ombo? Amang na kam amtakwalehiagegimho? Ati ka nem olninginag. God nem gishu fwahiagim nem ningihiag ehefena gafungafegim.”
MAR 1:25 Sisas Satana nihiyinai amtakwaligim enam nunumuafanam, enaig osona, “Mengig ka penifenam, elim enam wahianam pugubo.”
MAR 1:26 Enag Satana nihiyinai amtakwalig enag kiafigikninina hlehlewo fukonam ehena nihiyinai puguna.
MAR 1:27 Enag mungwal el enag olug wahig saina enag ehefum ol mewa sihiagahufena. Elimba amangwo? Elimba mulug mo. Elmbi suelimba anuana Satana nihiyinai amtakwaligim sihinigmbi enag ehena mengigim pahalug ahuag.
MAR 1:28 Enag esenamba ena mo enag yikagna yikanam mungwal kimbig Galili provinswa eyi puguna.
MAR 1:29 Sisas yikagna nuwagi lalam wahianam enag Saimon Andruana lalagam wankana mungwal Jemsmi Jonmi gamba.
MAR 1:30 Saimona angwagna afagim eligim gih nolog gegofena enag kukwa gifini, enag yikagna ahunam Sisasim sihini.
MAR 1:31 Enag Sisas ehenangum yikana, ningagana kikehalanam gifiolohuna. Afa eso gih nolog enag gweyi awaienamba, eso angwafig enag gweyi bwihianam wohof gafungafena elim kwagana.
MAR 1:32 Owuipegnam sinainim, gihna elim Sisas nangum wambuk ambogona, mingnag wo gihna, mingnag wo Satana nihiyinai amtakwalig nihiyi gohonfini enaigim.
MAR 1:33 Mungwal el enag kimbig wanai ena lala mengig muhwa mungwal nuwagena.
MAR 1:34 Ahanaig ahanaig gihim Sisas numwehenugena. Satana nihiyinai amtakwalig wahegagena enam Sisas nigitigina. Satana nihiyinai amtakwalig enag Sisasim ati olningini. Enaig fenamba enag Sisas Satana nihiyinai mengigim ka penifeni.
MAR 1:35 Leawa kwimbiyim, Sisas bwihianam lala kimbigim wahianam, bete el hwanigam yikana, Godum sihinafena.
MAR 1:36 Enag Saimon ehefena nihiyinaim wankanam Sisasim yisigiahuna.
MAR 1:37 Ahunam wufuinim eso Sisasim enag sihini, “Amang fegim osumba na bok? Mungwal el enag nem yisigiahu, ogogum ‘Kam kwagan,’ enam.”
MAR 1:38 Sisas mungwag sihinugena, “Yuwanamba kawo mungwal mingnag kimbig muhwa gohka esim nahunam enanayi ka sihinugekam. Enaig fegmba enag ka osum bok.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 1:39 Enag Sisas yikana mungwal kimbigim Galili provins wa, enanayi langwagofena. Sisas mungwal nuwagigim lalawa mo sihinugena, enag Satana nihiyinai amtakwaligim elni nihiyinai ningitigiafena.
MAR 1:40 El mungo enehegog amtakwalig Sisas nangum bonam. Mogukuk kwakwagenam wenamonag sahna, “Na sawiyifegba, emba sa na kam enag lahlafenagei.” Sisasim enaig sahanafena.
MAR 1:41 Sisas enag nalig afafena, mas embefenamo yikagim enaig elni muhwa puguagim enag ehefena ningagana enag elim tuhunam, enag sihina, “Ka sawiyifeg, nem ma lahlefei.” Sisas enaig sihifena.
MAR 1:42 Yikagnamehe gih gweyi awaienam enag lahlafena.
MAR 1:43 Sisas enag elim tifutuk mo sihinagenam eso yikagna ningihiana.
MAR 1:44 Sisas enag osona. “Nofeka amanim sihinam esel ka nem esenag enam. Awai! Godna lala naligim yika pris nangum. Pris el enag enaig esfafif amang amang ofa enag el mayi wambuk ambogomba eso pris enag ofa enag Godum fa faiyif. Yikanam enag elim enag nimbefena eligim enam ogfunai, eso ma nem sihinai, ‘Nem gihba ati awaieg.’ Mayi nem enaig sihifenaimba eso Mosesna mom pahalukwi. God ena mo autinim Mosesim faina enag Moses ginofena, ena mo enag enaig osog. Amanim gih nihiyinai awaiegmba eso ma enaig esei amang amang enag Godum fai. Nemble enaig esei. Esba na feimba emba el olningif nem gih ati wanganefeg.” Sisas elim enana enai sihifena.
MAR 1:45 Afa enag el enag yikanam muhwa sihiagena, ena mo enag mungwal kimbigam yikagna kagena enag elksa enag Sisasim yisigiahefena. Enaig fenamba enag Sisas yikagim elni nofwa kimbigam sahoagim enag wahiana. Awai! Kimbig meigim el hwanigam gofena. Ahanagna, ahanagna kimbig wanai enag el enag Sisas nangum ambogwafena.
MAR 2:1 Mingnag osuwi mayi kanamba eso Sisas piskenam Kaperneamgam yikana, lala wa agafena enag mungwal el enag higini.
MAR 2:2 Enaig fenamba eso mungwali el enag nuwagena, lalam megim enag el mungwal kigfana. Mengig muhwa gamba kuk goho hwanig fenam enam. Eso Sisas mo sihinugegofena.
MAR 2:3 Figinyegwa gohna el enag elim elig lihiligim Sisas nangum ombugun.
MAR 2:4 Kuk enag kigfagena mungwal el enag, enag ahnaig esigim Sisas muhwamba ombugugum fakihmo. Enaig fenamba enag wofusigim ofukwalagonam, eso enag wofus tutuni Sisas esel gofna enaihwa. El gihna kukwa gifini, enam weawa kikehalafinim opigona ehefena kuk noholugum weawa hilihili fak apeigona.
MAR 2:5 Ati olningini Sisasba emba wa kwegofuf. Sisas anuwana fenamba enag elni olningugugum enag ati olningini, enag Sisas gihna elim enam sihina, “Nilite, ahnaig ahnaig amtakwalig esoh nesena, enamba, ati ka nem hugufatinag.” Sisas enag enaig sihifena elim enam.
MAR 2:6 Mingnag anuana el auguiafena. El enag Mosesna mom ati olninginim enag ogofunugifini. Enag el enag auguiafenamba Sisasna mom higifinim, ol mewa enaig olningugefafena,
MAR 2:7 “Amangim enaig sihimba feg? Elmbi elimba Godum kiapasefag flafatig. Aman ahnaig ahnaig amtakwaligimba hugufatif? God mungwehe!” Anuana el enag enaig olningugefafena.
MAR 2:8 Yikagnam gweyiehe Sisas ehelni olugum enam olningini. Enaig fenamba enag Sisas elim enag sihini. “Amang figim negelmbi nimbefena olyimba enaig olningugefa?
MAR 2:9 Aman elim ningagag elig enag lilhi fesaina enamba sihinaf, ‘Ahnaig ahnaig amtakwalig esoh nesena enamba ati ka nem hugufatinag.’ Enamba amanwo enaig sihifena, ena, mo enag yinime? Awaime? Mas na nangunimo. Afa amanwo sihina, ‘Bwihianam nimbefena kuk fanam yika.’ Aman enaig sihifena, ena mo enag yinime? Awaime? Embawa na nanguf.
MAR 2:10 Enag yawomba ka nem ogofuni kamba El Enag God Ningihiana Of wanai enag yawomba ka nem ogofunug God kam tifutuk faig mungwal bete esel enam enaig ahnaig ahnaig amtakwaligim hugufatinigim.” Sisas enaig sihifena. Enag Sisas elim elig enag lihlig feagena enam sihina, “Yawomba ka nem sihina,
MAR 2:11 Bwihianam nimbefena kuk fanam nimbefena lalagam yika.”
MAR 2:12 Sisas mayi enai sihifenamba eso mungwal elni nofwa gihna el enag bwihianam, ehefena kuk fanam yikagna pugukana. Enaig mayi esenamba, eso mungwal el enag olug wahegesaina, eso Godna wunehalam gufiyi sisyigem fukwalagonam. Enaig osogona, “Autinamba mas ka enaigba nangufinimo.”
MAR 2:13 Sisas piske yikanam wahegimeg bu Galili muhwa engig wa langwagofena. Enagsa el ehe nangum ambogonamba, enag. Sisas Godna mom sihinugena.
MAR 2:14 Sisas yikanam, Alfiusni legim Livaim nangona. Livaiba takis wambuguk el enag takis lala wa agafena. Sisas Livaim sihina, “Kam pahalumbo.” Livai bwihianam Sisasim sum pahalukuna.
MAR 2:15 Sisas enag esena yikanam Livaini lalagam fukonam agafenamba wohof neawofena. Sisas ehefena nihiyinai gamba mungwal auguiafena. Eso enagsa takis wambahug el i mingnag el gimba ahnaig ahnaig amtakwalig esehufena enag el gimba auguiafena.
MAR 2:16 Mingnag anuana el Mosesna mo fig afa Farisi el. Enag el Sisasim nangunim ahnaig ahnaig elngi ahagafafena, takis wambuguk el afa mingnag elim osogoni amtakwalig el, enag el Sisas ga wohof ahagafafena. Farisi el enag nangunim, enag Sisasna nihiyinai elim sahigoni, “Amang fegim wohof mba mungwal el gimba ahaga, takis wambuguk el, ahnaig ahnaig amtakwalig esehug el gimba? Amang fegim Sisasba enaig elimbi wan neawofena?” Farisi mayi enaig sahigonibi.
MAR 2:17 Sisas mom enam higinam eso sihini, “Amangal gih hwanig mba mas dokta nangumbi ahwi. Awai! Gihna mungwehe dokta nangumbi fehuf. El enaig osogona, ‘Kagelmbi wangeneg el!’ Kamba enaig elim wunonugum bwahmo. Awai! Kamba bogum el ahnaig ahnaig amtakwalig esehufena enam wunonugum ka bok.”
MAR 2:18 Mingnam Jonna nihiyinai afa Farisi el gimba wohofum kwegfini. Mingnag el ambogonam Sisasim enaig sihifini. “Ahnaig asegmba enag Jonna nihiyinai afa Farisi el gimba wohofumba kwegig ahufena, afa neana nihiyinaimba mas wohofum enag kwegifinimo?”
MAR 2:19 Enag Sisas sihini, “Enag aman angwafig afafimba, ehefena nilite i, hiheg i, enag nuwagif sifakalinigim, angwamig fak el, mungwal gofofimba, enag yuhwahofeg. Mayi el enaig nuwagimba, wohofum kwegime? Awai! El mulug angwamig fak enag agagba mas wohofumba kwegi. Enag hwaonam mingnag el elim enam mayi fighuimba, afa enanayi gohog hwanigwa mayi feimba enanamba sa yuhwafe ehena hiheg so wohofum enag kwegig. Enag kamba el angwamig mulug fag lofug. Enag ka gofofenamba kikefena nihiyinai mungwal esel enag ohunanam enag el sa sifakali, mas wohofum ba kwegi. Esenam hwaonamba el amtakwalig kam sulufif, kam amtakwalefif, enag mas ka gofofi kikefena nihiyinai ga mung wal mba enag enanamba sa kana nihiyinai enag afafinim wohofum kwegi.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 2:21 Sisas sawiyifena Farisim mulug olningugigim ogofunugum enaig fenamba enag ahnaig ogofunuhmo mulugum enam. Enag el enag autinai mom mahiyim pahalug ahuafena. Enaig fenamba enag Sisas wanag enag wahiyini, enag wohofum enag mas kwegifinimo. Enag Sisas Farisim piskenam osoni. “Afa aman lofug nimyegmba fanam autinai lofug megimba kwelif? Awai! Enaigba eseimba, emba ena lofug nimyeg enag autinaim kufuwahiamba, meg pugunam numbif.
MAR 2:22 Enag amanwo nimyeg wain bugba efiyif sis meme lofug autinai wulawamba? Emba, awai! Enaigmba eseimba wainbug ena wolawa kukunam mungwal amtakwalenam awaief. Awai! Elmbi mulug wainmbug mba mulug wola wa fanunguf.”
MAR 2:23 Mungwagim Sabat osunam enag, enanam Sisas ehefena nihiyinai ga mungwal aisagafe kafena wit asowa. Enag witbi rais lofug enaig feg. Ena wit fug enag pwatahaga fehufena.
MAR 2:24 Enag Farisi el enanayi gofwehenam Sisasim nanguni. Farisi el enag Israelna lotum Ainiyag el fini. Enag Farisi el enag Sisasim sihini, “Mosesna moamba enaig osog, ‘Sabat osunam enag nofeka gafungafim, enag osuinamba esug ehe auguiafum,’ Mosesmba enaig sihifena.” Enag Farisi enag Sisasim enaig sahanafini, “Amang figim neana nihiyinai mba enaig mba esig?”
MAR 2:25 Sisas Farisim sahini, “Mas na ginofumba buk wa naiimba numwehe fahegagikmo amang eseli Devit autinam esegena enamba. Enanam enag Devitna nihiyinaim enag wohof awaienimba ena bini pigina.
MAR 2:26 Enanam enag Abiatar Israel pris elni mungwal sisiyi feni, alawieg feni. Prisni gafungag enaig fena, amang amang mungwal el prisim faifinimba, pris enag Godum faifini. Enanam Devit Godna lalagam sahonam bret fa nena Godna nohmbosogam gifini enag. Ena bret enag kwegig, pris mungo ahagafena. Enag Devit nenam ehefena nihiyinaim gamba faini. Enaig esenamba yuhwafena. Ena mo enag mas na fahegaginimo?” Sisas enaig sahinena Farisim.
MAR 2:27 Sisas enaig osona, “God enag elimbi mas enaig sihifenigmo, ‘Negel enag Sabat osuwum kwegfu!’ Awai! God Sabat osuwum gishu fwahiag elim kwaganigim.
MAR 2:28 Kamba El Enag God Ningihiana Of Wanai, enag Ainiyag ka feg. Sabat gamba enag kamble mungo osog amang yuhwamba feg Sabat osuinamba.”
MAR 3:1 Sabat osunam enag Sisas Israel elni nuwagig lalagam piskenam yikana. Enanayi el mungo ningagag lilhig agafena.
MAR 3:2 Enag mungwal el enanayi Sisasim nangwagofofena. Enaig olningini. “Elim enam wa numwehenageime? Awaime? Yuwa Sabat osunam enag Sisas wa gafungafeime? Awaieme?” Mungwali el enag enaig olningini. Sisas mba enag Sabat osuinamba gafunga feimba, emba nunumufinim kotinif.
MAR 3:3 Sisas el ningagag amtakwaligim enam sihina. “Bonam olugi goh.”
MAR 3:4 Sisas sahini el mungwal elim eseli nangwagofofena enam, “Ahnaig Mosesna momba osog? Sabat osunam enag bigba lahlafiime? Awaimba, big amtakwalefiime? Enag osunam enag amang big fimbi enag yuhwamba fef? Enanam enag big elimbi kwaganime lahla goheigim enam? Awaimba nawo elim enam kugwag sungo fiime?” Sisas enag elim enag enaig sahinina. Enag el ati olningini Sabat osunam elim lahla fehiaogug yuhwafef, enag el enag mas osogonamo.
MAR 3:5 Enag Sisas nofna nangwagihiagegofenamba enag ehim olug kakagna. Afa Sisas ati olningini enag elni olug enag numwehegim olningugig hwanig. Enag Sisasim olug kinina, enag Sisas ningagag amtakwalig elim enam sihina, “Ningagag fa suf.” Enag el enag ningagag fasufinimba ningagag ena yuhwafena.
MAR 3:6 Yikagnam Farisi apekugo ahunam nuwagena Herotna nihiyinai ga mungwal. Enag nuwagenam sihiagehufena, “As big Sisasimba finim eso big tigegif?” Enaig sihiagehufena.
MAR 3:7 Sisas ehefena nihiyinaim wankana ena kimbigim wahiyinim wahegimeg bugam ahuna. Enagsa el enag ambogonam Sisasim pahalug ahuefena. El Provins Galilinai, mingnag provins Judianai,
MAR 3:8 mingnag kimbig nalig Jerusalem wanai, provins Idumeanai, mingnagwo Jordan mingig yinai afa mingnagwo kimbig Tair muhwa nai, afa mingnag Saidon kimbig enagsa el enag amang Sisas fegim eseli enam higini, enag el enag Sisas nangum amgogona.
MAR 3:9 Sisas ehefena nihiyinai elim sihini, “Enagsa el gofwehe enag ka wa kaguwonuf, enag bot numwehiagifum, keso esim yika fugom.”
MAR 3:10 Enagsa elim gihnam enag numwehehianug akafena. Enag mingnag el wahegagena gihna enag ambogonam Sisasna nihiyi, og, ona nawo Sisasim tuhum.
MAR 3:11 Mingnag el Satana nihiyinai amtakwalig nihi mewa gohonfini enaig elim enam wanambogona. Satana nihiyinai enag Sisasim nangunim, enag elni mogukuk kwaogonuginim Sisasim enaig wunini, “Nemba Godna leg.”
MAR 3:12 Enag Sisas Satana nihiyinaim enam tifutuk mo sihini, “Nogofeika sihim kamba aman!” Sisas enaig sihifeni.
MAR 3:13 Sisas mugam fukokanam. Enag eso amangalim esel ogum, “Kawo gisfuhwatim,” elim enam awamoni, og, “Ambogo,” eso el enag ehenangum
MAR 3:14 12 fena enag elim enam gisfu hwatina ona, “Kawo wan gohonifefum, afa enam enag keso ningitigim kana mom sihigonugehugum.
MAR 3:15 Kawo ehelim enag tifutik faiyim, so ma Satana nihiyinai amtakwaligim enam hugufuhiagonugi.”
MAR 3:16 Enaig fenamba enag eso 12 fenam enag elim enag gisfunam hwatina Saimonumwo enag meng wunehlam faina Pitam,
MAR 3:17 Afa Sebedini leningigim sambaga ningigim enag enaig wunehalam faini Boanerges, enag Boanerges wunehalamba enaig eseg ‘hugni luwal’,
MAR 3:18 Andru, Filip, Bartolomyu, Matyu, Tomas, ming Jems Alfiusna leg, Tadius, Saimon, Selot elyinai, (Enag Selot el enaig eseahufena mingnag el amang amang amtakwalig eseahufena Selot el enag elim enam tifutuk mo sihigon ahufena.)
MAR 3:19 Judas Iskariot, Judasba el esel enengim Sisasim mingnag elim wa fainif, og, “Ma tigegi enag el.”
MAR 3:20 Eso Sisas lalagam yikana, enag, elksa piske ambogonam nuwagena. Enaig fenamba ena Sisas ehefena nihiyinaim enag wohof ahanana wanehmo.
MAR 3:21 Sisasna niliteg el higinim, eso ambogona ogona, “Nawo Sisasim wanigiahum.” Mingnag el enag enaig osogona. “Sisasba mwetitig el.”
MAR 3:22 Mingnag el, Mosesna mom anuanafig, Jerusalem kimbig wanai ambogonam, enaig osogona, “Belsebul, ming wunehalamba Satan, enag Sisasna nihiyi gofwehe, Belsebulmba ehefena nihiyinai amtakwaligna Ainiyag amtag. Belsebul Satan enag Sisasim tifutuk faig, so ma Satana nihiyinai amtakwaligim hugufuhianugei.” Anuana el enag enaig osogona.
MAR 3:23 Sisas elim enam wunoni, “Ka nangum ambogo,” enaig osonim eso enawasim sihini, “Ahnaig asenam eso Satan mba ehefena nihiyinaimba hugufatif?
MAR 3:24 El mungwa kimbig wanai mba toogonam esi ka osu ka feimba emba mas tifutinam gohwi.
MAR 3:25 El mungo lalanaimba apeigonam esim ahu osum ahumba fimbi, emba mas tifutinim auguiafi.
MAR 3:26 Enag Satan mba ehefumba tigeimba emba ehena nihiyinai enag olugyi towoguf, emba mas tifutinim auguiafi. Awai! Emba wa yikagnam wa awaief! Enag Satana nihiyinai amtakwalig ka ningitigigba Satana tifutukni ka esehmo. Awai!
MAR 3:27 “Afa el mungwamba ahnaig yika sahogum tifutuk elni lalagamba ehena gawigmba wambuhmo. Awai! Enaigba eso fefimba emba so ma tifutuk elim enag weana kikenam wahianam, eso ma mungwali gawig enag ehena lalanaimba wambugei.” Sisas ehefena mom sihiagena elimba ogofunugum ehe Satanimba enamba flafatif.
MAR 3:28 El enag enaig sihiagini. “Sisas mba Satana nihiyinai amtakwalig ehena nihiyi go.” Enaig fenamba, enag Sisas sihini, “Yini newug ehe, ka nem osonug, ahnaig ahnaig amtakwaligim elmbi esimbi, afa mungwal mo ahnaig ahnaig amtakwalig enag elmbi sihiaginim enamba Godum asahnafimbi, elimba embawa God hugufatinif. Afa aman Godna sungwagimba kiagaseafaimba, emba God enag mas hugufatinai, yawo ohunanam afa enengim gamba. Awai! Ehena amtakwalig mba gwesenam gofuf.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 3:31 Eso enanam enag Sisasna afagna suminimbugugna ambogonam apekugona. Enag ambagam gofofenamba eso el mungom ningihiyini ogog yika Sisasim wunona.
MAR 3:32 Elksa Sisasna muhwa ogwiefena, enag el enag Sisasim sihini, “Higi, neana afagna suminimbugugna muluwalningagna ambagam gofohmba nem wununug.”
MAR 3:33 Eso Sisas elim enag sahini, “Amangalwo kana afahumoanig suminimbugug mba?”
MAR 3:34 Enag enaig sahininenam eso el esel ehena muhwa ogwiefena enam nangwagihiagenam eso osona, “Ohunag elmbi kana afahumoanig suminimbugug muluwal ningag.
MAR 3:35 Amanga Godna sawiegim pahalug ahuagimba, enag el enag kana suminimbugug, muluwalningag, afahumoanig,” Sisas enag enaig sihifena.
MAR 4:1 Sisas wahegimeg bu muhwa piskenam elim mo ohofunugena. Elksa Sisas nayi ambogonam nuwagena enaig fenamba. Enag Sisas botgam fukukanam agafena bot buwa gofena enanayi. Elksa engigwa bu muhwa auguiafena,
MAR 4:2 enag eso Sisas enagsa mo enawasim enaig sisifunugena.
MAR 4:3 “Negel higi! El mungo yikanam asowa wit nog rais lofug aitiagena.
MAR 4:4 Enag aitiagafenamba mingnag witwo mina wa apeigona. Enag twafig ahagana.
MAR 4:5 Mingnag betewo hun etinyaksa singaugum afugwafenamba enag betewo wesig sisigam fena enaig betewa mingnag witwo apeigona. Enag betewo nalig fe hwanig, enag wit weg mas numwehe bete megam apeigonam ahunamo. Enaig fenamba enag wit enag yikagna apekugona.
MAR 4:6 Enaig fenamba enag osuwu mayi pugunamba enag wit enag ehesafesaina. Ena wit enag bagag hwanig fenamba ena ehesafesainam eso pigina.
MAR 4:7 Mingnag betewo we nasna gofofena enag mingnag witwo enag olugyi apeigona. Enag eso we nasna enag apekugonam wit nogum enam kilmoane sungofini enag wit apekugonam wesig fesaina mas fug lenamo.
MAR 4:8 Mingnag witwo bete lahlagwa apeigona, enag apekugonam numbiasaina, enaig fenamba ena fug lena. Mingnagwo enagsa feg 30, mingnagwo gwesim hilinam enagsa newog feg 60, mingnag gwesim hilinam amtakwal wahegageg feg 100.”
MAR 4:9 Afa enam enag Sisas sihini, “Aman anganamba, ena mom ma numwehe higinam afa olningi.”
MAR 4:10 Elksa mayi ahunamba, Sisas mungo gofena. Ehena nihiyinai 12 fenam afa mingnag el Sisasna muhwa gofofena, enag gamba apeigona enag enawasim enam Sisasim sahini.
MAR 4:11 Enag Sisas enaig sihifeni, “God nem ati ogofunug mog mo megam sahogo enam, ena mo mba enaig eseg, amangal Godum pahalug ahuafena, enamba God wa wanagafuf. God ehe afalig fenam, God ehefena wanagagim enam nem ogofunugeg. Aman Godum pahalugua hwanigba eso enamba enawasim mungo wa higif.
MAR 4:12 Autinam God profet Aisaiam ogofuna enag Aisaia enaig ginofena, Enag emba wa nangunim, afa mas nangwi afa enag moamba higinim moamba afa mas olnigigba fi enaig fenamba, enag olugbi mas wahigifi, enag ehefena ningalni ahnaig ahnaig amtakwaligim enag God mba mas hugufuiti fani. Aisaia enaig ginofena.” Enag Sisas enaig sihiagena.
MAR 4:13 Sisas enaig sahinena, “Enawasim enag mas nolningigmo. Enamba nolningig hwanigmba emba mingnag enawasim enamba ahnaig olningig na fif.
MAR 4:14 El esel yihugeg elimba Godna mom yihugeg.
MAR 4:15 Mingnag nogwo minawa apeigog. Enag enaig feg, el mayi Godna mom higigmbi gwenanam ehe Satan bogum ehelni oluyinai Godna mom enag wambuk.
MAR 4:16 Mingnag el wo enaig esig. Wit nog betewa apeigog hun singaugumwo afugwahba ena bete wo wesig sisiyigam gi. El enag enaig feg, ena mom enag yikagna higigim, enag sifakalinig,
MAR 4:17 enag Godna momba mas numwehe oluyi saigogmo, mas numwehe kifutuk olninginigmo. Afa enengim mingnag el mayi Godna mom piga wambuk apeigonam ehim enag kinig faiyimbi ehena Godum olningenag enag yikagna gweyi awaief.
MAR 4:18 Mingnag elwo enaig eseg. Wit nog we nasnawa olugyi apeigona. Enaig el enag Godna mom higigim.
MAR 4:19 Afa ahnaig ahanaigim ohuna betenaim enam membegonug enaig elni olugyi nag Godna mom kilmoanegonugini enag enaigmba el mas fug legmo.
MAR 4:20 Mingnag elwo enaig esig, wit nog bete lahlagwa apekugog. Ena Godna mo ehigigim, figim kikeheligmbi enag el enag fug leg. Mingnagwo enagsa feg 30, mingnag wo gwesim numwehe hilinam enagsa newag feg 60, mingnag wo gwesim ilinam amtakwal wahegagna feg 100.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 4:21 Sisas enaig shifeni, “Enag aman mungwamba wi fanam somp mewa afa kife mewamba kumoahalaime? Awai! Sime sisiyi fa foholuf.
MAR 4:22 Amang amang gawig esel yawamba megam agfo enag enag enengimba amba wa apekugof. Afa mungwal gawig aman atukulegim auguiagba, emba wa ena wi ambawa puguf.
MAR 4:23 Amangal anganamba, eso ma numwehe higinim afa olningi.”
MAR 4:24 Sisas enaig sihifeni, “Mo esel na higig, enamba numwehenim olningi. Amang enaihwa na fagmba enaigmba mingnag God nem faif, emba mingnag enag enagsa nem faif.
MAR 4:25 Aman Godna olningugugum numwehe kikehalagmba emba God enagsa faif. Afa aman Godna olningugugum kikehalag hwanigmba, emba mas kikehalai. Yuwanam wesig esel fana ena gamba awaief.” Sisas enaig sihifena.
MAR 4:26 Sisas ming mom enaig sihifeni, “God wanagagimba enaig eseg, el nog betewa aitiag akak.
MAR 4:27 Mungwal sinainim enag gifugum osunam bwihiafugum yika ana nog apekugogum numbigim fuk legim enam enag el enag mas olningigmo, ahnaig asegim ena apekuguk.
MAR 4:28 Bete ehehe gafungafegim eso nog apekugog, yuwanawo figeg pugug, gohogum musog pugug, gwesim hiligim fug pugug.
MAR 4:29 Enaig esegim fug enag mayi numbigmba, eso el enag enam ati olningig lifug ati ambig, enag eso naifna fa lef lifug pwatigim.”
MAR 4:30 Sisas enaig sahinena, “Ahnaig sefa big fif God wanagagimba? Ahnaig big esinim ogofuf enawasimba? Elimba enaig eseg.
MAR 4:31 El eseli mastet nog fanam betewa fatina, enaig mastet nogmba hwatambof kug lofug.
MAR 4:32 Enamba pugunam numbinam mingnagim flafna aitif. Kagagmba naligehe aitiagef, twafig saigonam auguiafuf, gag gamba nimbagif. Mastet nog wasimba enaig ogofufeni. Hwaonamba God enaig wanagafef etinyagsa elim wambubunam, enam enaig lahla wanagafef.”
MAR 4:33 Sisas elim enag ena mo sihini. Enagsa enawasim Sisas enaig sihifena. Ehefena nihiyinai elni pluningugug esel pugug enaihwa enam Sisas ihinugefena.
MAR 4:34 Enaig esenam enawasim mo mungo mungwal elim sihini, afa ehefwaimu ehefena nihiyinaim mungo wangagfenamba, eso mog mo wo sihinifini.
MAR 4:35 Enanam sinainim Sisas sihini ehefena nihiyinaim, “Nawo wahegimeg bugam minggam ehgam ahum.”
MAR 4:36 Enag enagsa elim enam Sisasna ehefena nihiyinaina wasanim ahuna. Sisas enag gwena botwa agafenamba, ehefena nihiyinai enag gwesim ahunam saigona botgam. Ehefena nihiyinai enag botum ogohuna enag. Mingnag bot gamba mungwali ahuaminifena.
MAR 4:37 Yikagnam gweyi fufwei nalig puguna buum gamba pupukuafukona botum heogwafatifefana. Botwa bu figfukonam ona nawo mengigwa pugum.
MAR 4:38 Sisaswo botna masigim gifini pilowa ehefena musogumwo fakanam. Enag ehefena nihiyinai enag Sisasim osoni, “Sisifunug el, muhwa gweliehe bigim awaiofe! Mas na kam afafenigmo?”
MAR 4:39 Enag Sisas bwihianam, fufweim nunumuafana, afa buum gamba sihinamba. “Huguafona!” Eso fufwei wahana, bu yuhwa gifini.
MAR 4:40 Eso Sisas elim enam sahini. “Amang figim na embefig? Mas na Godna tifutukumbi olningigmo, Godmba yuhwa wafef nem kwaganigim, afa mas na olningugigmo God nem nangwagihiagewogumba enamba.”
MAR 4:41 Sisasna nihiyinai enag amtakwal embefini, enag esinim ehefena olyi sihiagafafena, “Elmbi elimba amanwo? Enag fufwei i bu i mba ehena mom higi pahalukahug!”
MAR 5:1 Sisas ehefena wanagag el ahuna apekugona minggam egam wahegimeg Galili buwa provins Gerasawa.
MAR 5:2 Enanam enag yawehe Sisas botum wahiana betegam penamba. Enag el mungo hun megam (elim kumogofofna enagnai) pugunam bona Sisas nangum. Elmbi enamba Satanna nihiyinai amtakwalig ehena nihiyi gofena.
MAR 5:3 Elim hun megam kumogofofna enanayi el enag fawofegofena. Enag ehim enag aman wena gamba ahnaig kikefehmo? Afa senna gamba, ahnaig kikefihmo?
MAR 5:4 Gwenaig ehe gwesifinim ningagim mongugum senna kikeagifinim wahiyi finimba enag esefenam kukofenam tatuafena. Afa tifutuk el gimba ehim enag ahnaig kikehelafehmo! Awai!
MAR 5:5 Osunam sinainim enag gwesefenam langwakafena hun megam elim kumogofohogwa aikiawa gamba sufgwafefena. Enaig esefena hlehlewofukofenam amtakwale wune fefena. Afa enaig esefena ehefena eligim hunwa gamba hegohwatiafena.
MAR 5:6 Enag wahegwa gohonam Sisas nangonam enag enaig esena kikigni bonam Sisasna muhwa penam mogukug kwakwagenam Sisasna nohmbosugum hlehlewofukonamba ehena wuneg enag numbiagena.
MAR 5:7 Sisas Satanna nihiyinai amtakwaligim enam sihina, “Elim enam wahianam pugumbo!” Sisas enag enaig sihifena. Enag Satanna nihiyinai amtakwalig enag Sisasim sihina, “Sisas, Godna leg, enag Godmba sisiyia newog feg. Amang na kam fenagim?” God bigim nangwagawo enag ka nem tifutigim sahanig, na kam mungwal amtakwal sungofef!”
MAR 5:9 Enag Sisas sahana. “Neana wunehalamba amanwo?” Satanna nihiyinai amtakwalig enag piskenam Sisasim sihina, “Kamba enagsa, enag kana wunehalamba Ami”
MAR 5:10 Enag enaig Sisasim sahini fini, “Na kam ohuna betenaimba ningitigif!”
MAR 5:11 Tata ksa aikieg wesig muhwa ahagag gegfofena.
MAR 5:12 Satanna nihiyinai amtakwalig enag tifutinim Sisasim sahini, “Kam tatana nihigim ningitigi, kawo so ahunam saigona.”
MAR 5:13 Enag Sisas sawiyifeni mahni. Satanna nihiyinai amtakwalig enag elim enam wahiyinim tatana nihigim ahunam saigona. Ena tata enag kikigni apeigonam aikieg pwapok amtakwaligam apeigonam ahuna. Mungwal tatamba enamba enaig esena wahegageg 2,000. Enag wahegimeg buwa apeigonam pigina.
MAR 5:14 Tatam nangwagofohog el enag embem ahuna sihiagonugehuna kimbig wanai elim. Afa mingnag el aso lalanaim gamba, mungwal el enag kimbig wanai, asonai, ambogonam enag nanguni amang eseli ese pugug enam enag.
MAR 5:15 Sisas nayi ahunam apekugonam eso elim enam nanguni autinam enag eseli Satanna nihiyinai amtakwalig ehena nihiyi gofofena enam. Enag el enag yawamba ati lofug aitiagenam agafena olningugug yuhwa fenam eso agafena. Elim enam nangunim eso embefini.
MAR 5:16 Enag el enag enam nangunim eso ahuna sihiagahufena amang eseli elni nihiyi pugug afa tatana nihiyi pugunug enam.
MAR 5:17 El enag tifutinim Sisasim sihini enag elni kimbigim wahianim asika.
MAR 5:18 Enanam enag Sisas mayi yikanam botwa asahofenamba, eso el eseli Sisas Satanna nihiyinai amtakwaligim hugufatina enag Sisasim sahana, “Kam wanigiahu!”
MAR 5:19 Enag eso Sisas piskenam enaig sihina, “Nimbefena kimbigam piske yikanam, eso sihinugei amang eseli nem Ainiyag esenag enam enag, mungwal amang eseli God nem afafenagim nem kwegofog enam.” Elim enam Sisas enaig sihifen.
MAR 5:20 El enag eso yikanam ena mo sihiagena Dekapolis muhwa kimbig enag ningagagim pugufeogona 10 ena provinswa. Enag mungwal 10 kimbig enag mungwa wuhegalamba Dekapolis. Enanayi sihinugena amang eseli Sisas ehim esenagena enam. Mungwal el enag eso higinim olug wahegasaina.
MAR 5:21 Sisas botwa piskenam yikana minggam wahigeg bugam enag elksa mungwal enag ambogonam Sisasnayi nuwagena wahigeg bu muhwa.
MAR 5:22 El mungo wunehalamba Jairus Sisasim nangumbonam. El enag nuwagig lalam Ainiyag fenam. Bonam enag Sisasim nangonam Sisasna mongug muhwa penam mogukug kwakwagena.
MAR 5:23 Sisasim tifutinam sahana, “Kana luwal nainim muhwa wahagim ofe. Mayi na bonam tuhuimba eso ma wanganefenam; wangneg gohwi.”
MAR 5:24 Enag Sisas ahkana. Elksa pahalug ahunam kigfagena.
MAR 5:25 Angwafig mungo gofena lalawa fawo feakanam mingugiyi gohona yiamba enaig 12 fena.
MAR 5:26 Dokta ksa ona nawo numwehenagifum enag ase ase fefininim wahiyini mas wesigngiwo wangenefenamo. Gwesim gweyi numbiakafena mungwal mani enag augiagena tatuna.
MAR 5:27 Enag angwafig enag Sisasna mom higinam, enag boknam el numb eseli ahuafena enanayi puguna.
MAR 5:28 Enaig olningugena, “Ka Sisasna lofugum tuhuimba, emba sa kam wangenefei.”
MAR 5:29 Enag esena Sisasna masigim bonam Sisasna lofugu tuhuna. Enaig mayi esenamba enag yikagna lalawfawog enag awaiena enag ati olningenamba eso lalawafawog enag gweyi awaiena.
MAR 5:30 Angwafig enag enaig esenamba, enag Sisas ati anuwanafena mayi tifutuk enag ehena nihiyinai penakanamba. Enag eso wahigifenam elksam enam nangwagenam, eso sahini, “Aman kana lofugumba tuhuk?”
MAR 5:31 Ehefena nihiyinai enag enaig osoni, “Ati na nangog, el wahegageg neana nihiyi muhwa. Amang fegim na sahig aman eseli nem tuhuk enamba?”
MAR 5:32 Enag Sisas mahiyim fahegenugegofena ona nawo wufuam aman eseg enam.
MAR 5:33 Enag angwafig enag ati olningena amang eseli pugug enam enag. Enag embefenam kiafigigi gayifena, enag bonam penam Sisasna mongug muhwa mogukug kwakwagena, eso amang eseli ehim puguna enam enag sihiagenam augena.
MAR 5:34 Enaig mayi esenamba eso Sisas sihina, “Kana muluwal ati na kam olningenag. Kamba kifutuk feg nem kwaganyegim enag ati nem yuhwa feg. Yikanam afwahalana wangeneg agafum. Neana gihmba gweliehe mungwal awaieg.” Sisas enaig sihifena.
MAR 5:35 Sisas mahiyim mo sihiagegofenamba mingnag el Jairusna lalanai ambogom. Enaig osogona, “Neana luwal nainimba ati wahag. Amang fegim na mungwelnimba anuana olmbi esefuku wanimbugumba?” El enag Jairusim enaig osoni.
MAR 5:36 Sisas mas enam higinimo, enag Sisas Jairusim sihina, “Nofeka embefem, emba ka nem kwegofuf, numwehenam olningugifum.”
MAR 5:37 Enag Sisas mungwal elim enam kweni, “Nogofei na kam pahalug ambogom.” Esonim, eso ehefena nihiyinaim mungo, Pita, Jems, Jemsni sumineg Jon enam sambaga mungom mungo wankana.
MAR 5:38 Enag ahunam apekugona Jairusni lalawa Sisas nangwagenamba angogon ksa wahegagenam ehefum amtakwal ehuwehegehu fenamba wewatuawofena.
MAR 5:39 Sisas sahokanam sahini, “Amang figim na enaig angweniasaga, amang figim na wewatuawo? Ena luwalmba enamba mas wahagmo, elimba nonhi gi.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 5:40 El enag hekembegegwa titigegoni. Enag Sisas ambagam ningitiginam eso luwalna awag, afagim afa ehefena nihiyinai sambaga mungom enam mungo pasna saho wan kana ena kugam luwal eseli gifini esim.
MAR 5:41 Eso Sisas luwalim enag ningawa kikehalanam Hibruni moana sihina. “Tabita kumi!” Ena momba enaig feg, “Luwal naini, ka nem osonag, bwihia!”
MAR 5:42 Enag yikagna luwal naini enag bwihianam yikana. Ehefena yiamba 12 fena enaig. Enag el enag enam nangunim enag amtakwal olug wahegasaina.
MAR 5:43 Afa Sisas tifutuk mo sihini, “Nofeka ena mo sihim, negel nofeka amanim mungo sihinim ena mom enam.” Sisas osoni, “Wohof luwal nainim enam fai.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 6:1 Sisas ena kimbigim wahianam piskenam ehefena kimbigam yikana. Enag ehefena nihiyinai enag pahalug ahuna.
MAR 6:2 Sabat osunam enag yikana nuwagig lalagam. Godna mom elim sihinigim. Enagsa el ehena mom higini, enag olug wahegeasainam enag enaig osogona. “Elmbi elimba ahanagna mo fak? Enaig nalig olningugug elimba ahnaig olningugug? Enag enaig esegim, nalig ahnaig ahnaig gafungafag. Mas big autinamba enaigmba nangunimo. Ahanagna tifutuk enaigmba pugunug?
MAR 6:3 Elmbi elimba lala nimbaogog el sini? Mariana leg? Jems Josep Judas Saimon enag elni eteg sini ehe? Ehena muluwalningag gamba ohwi big mungwal auguia?” Enag ehel enag esinim, Sisasim mas fatini.
MAR 6:4 Enag Sisas sihini, “Aman profet eseli, mungwal el mingnag kimbig wanai enag emba profetna mo wa higif. Afa ehefena kimbig wanai afa ehefena nilite afa lalanai ehefena mungo wo mas fatinif.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 6:5 Enaig fenamba enag amang tifutuk gafungag enag ena kimbig wa mba mas esei. Enag esenam mungo mungog elim ehe tutohilinam lahlafehiagena.
MAR 6:6 Enag Sisas olningugena. “Ahnaig asegmba enag, mas numwehegim kam yinim olninginigmo, enag kam ogogum, ahnaig asegim Sisas kam kwaganihmo?” Sisas enaig olningugini. Eso Sisas yikanam langwakafena mungwal kimbig eseli enanayi Godna mom sihinugakafena.
MAR 6:7 Enag ehefena nihiyinaim 12 fenam enam wunonim, enag enaig esena ningitigi fena sambagahka sambagahka fini.
MAR 6:8 Enag tifutuk faini. Satanna nihiyinaim amtakwaligim ningitigifigim enam. Enaig osoni, “Nogofeka gawig wambukahum, afa mungo wambuk ahwi, nogofeka bret wambwi afa mani wolagim afa mani ga, enag nogofeka wambukahum.
MAR 6:9 Su mungo aitiaogwi. Nogofeka ninegna siot sambaga wambtim, mungo mungog wambwi.
MAR 6:10 Nahunam kimbigwa mba apekugonam mayi nem amanba ehefena lala gamba wankaimba eso gweyi mungo wa ahunam auguiafi.
MAR 6:11 Nahunam kimbigwa apekugonam el enag nem awamogonug hwanigba, negelni mom higigonug hwanigmba, emba so ena kimbigim enam hwahiyinim, eso enaig esi mongyinai hunigesige wambihiaginim, enagna elim enam ogofugoni el enag amtakwalig esig.” Sisas enaig osoni.
MAR 6:12 Enag ehefena nihiyinai enag ahunam enaig mo sihigonini. “Negel olug wahigifi, ahnaig ahnaig amtakwalig enag hwati.”
MAR 6:13 Enag enagsa Satanna nihiyinai amtakwaligim enam hugufuiti fegoni, afa mingnag gihna elim wel buk eligim sugufugonuginim numwehegonugini.
MAR 6:14 Ena mo Sisas, ehefena nihiyinai i esel enaig esini, ena mo enag mungwal kimbig ena kagna, enag eso Herot gamba enam higna. Mingnag elwo enaig osogona, “Jon bu wa aitiag el wahagim piske bwihiag. Enag eso ena tifutukni amang amang gafungag nalig enag esofe mungwal fena.”
MAR 6:15 Mingnag elwo enaig osogona, “Elaija emba.” (Elaija mba profet autinai), afa mingenag elwo enaig osogona, “Sisas mba ming profet, autinai profet lofug.”
MAR 6:16 Herot gamba enam hignam, enag eso enaig osona, “Jon bu wa aitiag me? Enag ka enam embefeg. Autinam Jonna wuningligim ka hegefatina. Ena me piske bwihiana?” Herot enaig olningugena, enag Herot enag embefena.
MAR 6:17 Autinam King Herot ehefena suminig Filipni angwafigim fana Filipna nihiyinai. Enag angwafig wunehalamba Herodias. Enag Jon bu wa aitiag el enag Herotum sihinagofena gwesenam, “Mas lahlafegmo nimbeafena suminigna angwagim na fak.” Jon enag Herotum enaig sihifenagofena. Enaig fenamba enag Herodias olug kakagna. Herodias enaig fenamba, enag Herot ehefena soldiam ningitigina Jonum ahu sulufim bogogum kalabusigim ningagag mongugum senna kikenagini wahiyim. Herodias onanawo, “Jonum tigeakam!” Afa Herot enag mas wahianamo.
MAR 6:20 Herot ati olningena Jon mba lahlag, Godna el. Enaig fenamba, Herot Jonum embefena. Herot Jonum enaig esenam kakagwo fefukufna. Herot onanawo Jonna mom higifum afa enag minggamwo olkinig wahegagena.
MAR 6:21 Herodiasna olug kakagig nalig enag gwesenam gofena, enag ati yisiginam wufuana Jonum tigegigim Jonum eseli enam enag. Enam ati gishu fwahiyini Herotum afag fukuana enag osuwum, enag osunam wohof enag wan ahagagnam enanam. Mungwal gavman, ami, Ainiyag, Galili nai, enag el enag ambogona wohof ahagagim enam.
MAR 6:22 Mayi enag el enag ahagafenamba, Herodiasna leg naini enag enanam bonam ilakafena. Enag eso mungwal Ainiyag el eseli enag lahlafini. Enag King Herot luwal nainim enam sahana, “Amangim na membegmba, ka so nem faim. Emba ka newa faif amangim na sahif.
MAR 6:23 Yinimehe kosok, na sahiimba kana mungwal gawig eseli, enag ka nem olugi towogonam faif.” Herot luwal nainim enam enaig osona.
MAR 6:24 Enaig fenamba enag luwal enag yikanam afagim sahana, “Amangim ka osonaf, kam fai.” Afag enag osona, “ Jon bu wa aitiag elni mesog kam fai, enaig esonai.”
MAR 6:25 Luwal enag yikagna piskenam Herot nangum yikanam, enaig tifutinam osona, “Jon bu wa aitiag elni mesog pletwa fatinam ka fai.”
MAR 6:26 Luwal naini enag mayi enaig osonamba, eso King Herot enag afaf nalig newug fenam enag ahnaig asoahmo? Yuwanam luwalim enag ati sihina, el eseli auguiafena enag elni nofwa enag ati higini.
MAR 6:27 Enaig fenamba enag Herot soldia mungom ningihiana, yikanam kalabus lalagam sagoham Jonna mesog hegefanam pletwa fatinam ombuna.
MAR 6:28 Enaig esenam, luwal nainim fainamba, eso luwal naini enag afagim okunam faina. Herodias enag Jonum yusug tigeakana.
MAR 6:29 Jonna nihiyinai enam higinim enag ambogonam Jonna eligim finim ogohunam kumoahalini. Enaig fenamba enag Herot Sisasna mom higinam, enaig olningena, “Jon bu aitiag el piske bwihiag,” enaig fenamba enag Herot embefena.
MAR 6:30 Sisasna nihiyinai piskenim ambogona. Yuwanam Sisas eseli ningitigina ehefena mo finim elim sihigonug ahufena. Enag piskenim ambogonam Sisasna nihiyi nuwagena sihiagini amang eseli esini, afa mo ieseli faigona enam.
MAR 6:31 Enagsa el ambogofenam fagufegofofna, enag Sisas ehefena nihiyinaimi ahanana wohof wa neanemo? Enaig fenamba enag Sisas enaig osoni. “Big mungo nawo ahum el hwanig betegam, eso negel enag ahunam ehe fi.”
MAR 6:32 Enag bot finim minggam el hwanigam ahuna. Sisas enag ehefena nihiyinaim mungo wankana.
MAR 6:33 Enaig esini, mungwal nangwaginimba Sisas ehefena nihiyinaim mungo wankafena, ati olningini. Enag mungwal el enag mungwal kimbig wanai enag betemina kikigni ahunam apekugona Sisaswo mahiyim wanfeafenamba afa ehelwo atiahunam gofofna.
MAR 6:34 Sisas bot wanai penam engigwa pafenam nangwagnamba elksa wahegagenam agafena, enag eso Sisas ol mewa afafeni. Sisas olningena el enag sipsip lofug, tata luwalig lofug el nangwagofohof hwanig, enag Sisas enag elim ol mewa afafeni, enag Sisas gweyi enagsa mo sihinugena enag elim.
MAR 6:35 Osuwu yika pefenamba, Sisasna nihiyinai enag ambogonam Sisasim osoni, “Osuwu yikagim opemba ohunanayimba el hwanig.
MAR 6:36 Elim enam ningitigi mahunam wohof manina wambugi mungwal kimbig muhwa eseli enanayi.”
MAR 6:37 Sisas piskenam sihini, “Negelehe wohofmba faigo.” Sisasna nihiyinai enag Sisasim sihini, “Na sawiyi fegho kawo ahunam nalig manina 200 kina enana wohof wambugonum elim enam? Ahanagna wohofum big wambugonuhmo el numbum enam? Awai!”
MAR 6:38 Sisas sahini, “Negelni bretmba ahanansi? Ahunam nangu.” Ahunam fahegenim enag osogona, “Kagelnimba afa pugufeg enansi bret, afa sawugwo sambaga.”
MAR 6:39 Sisas ehefena nihiyinaiim sihini, “Sihigon eso ma auguiagai ahiyiogu ahiyiogu ma fahwi pos wankenegwa eyi.” Sisas enaig osoni eso mingnagwo numwehenam enagsa 100 auguiafena, afa mingnagwo hofawum 50 numwhehfenam auguiafena.
MAR 6:41 Eso Sisas afapugufeg 5 bret enag wambna, afa sawug sambaga enag wambtina esenam, eso ofgam nunofenam Godum lahlag moaogona. Bret kukosungofenam ehefena nihiyinaim faini enag ehel enag elim enam mumankegoni. Sawug sambagam gamba eso gwenaig esenam eso mumankegoni.
MAR 6:42 El enag ahaganam yuhwa gohna.
MAR 6:43 Ehefena nihiyinai enag piskenim wohof ogug enag wambuginim 12 fenam enansi sompyi aitiafolini.
MAR 6:44 Enag el eseli wohof ahagana enamba 5,000 el.
MAR 6:45 Sisas ohefena nihiyinaim yikagna ningitigina botwa fukwalagonam gof ati wahegimeg bugam egam ahuafum, Betsaidagam. Sisas ehefwo ona nawo elksam enam ningitigi aminifenam.
MAR 6:46 Enag elim ningitigi-aminifenam wahianam eso ehefumwo aikiagam fukokana Godum sihinagim.
MAR 6:47 Enanam omuginim botwo wahegimeg buwa olugi gofena mba, afa Sisaswo ehefwaimu mungo engigwa gofena.
MAR 6:48 El botwanai enag onanawo ahuafum afa fufwei nalig bofnam botum kifitifnam kikehlaguafna enag Sisas engig wanai ehefena nihiyinaim enam nangwagnamba nambigni wafihiagi ahufena. Enag leawa kwimbiyim Sisas bu sisiyi langwabonam puguna. Si mahiyim gofenamba muhwa ambafekagim. Enag Sisas bu sisiyi yikana wahegimeg buwa eyi ehefena nihiyinai el nangum ona kawo kanam kwahanigam.
MAR 6:49 Ehefena nihiyinai enag nanaunimba bu sisiyi langwambofena. Enag enaig olningini ogogum, “Yifaf emba!”
MAR 6:50 Enag mungwal Sisasim enam nangunim enag amtakwal euwatogonam embefagini. Enag eso Sisas yikagna sihini, “Olug tifuti! Kamblehe ombo. Nogofeka embefim.”
MAR 6:51 Enag botgam yikanam fukonam wanagafenamba eso fufwei enag gweyi awaiena. Enag ehefena nihiyinai enag olug wahegasaina.
MAR 6:52 Mas numwehenim olninginimo yuwanam Sisas eseli bret kukosungofenam faini. Godna tifutukum ogofuni. Sisas ona so ma olningi ehmba Godna nihiyinai bok. Afa enag Sisasna nihiyinai enag mas olninginimo. Bu sisiyi eseli Sisas yikafena. Enam gamba ehefena nihiyinai enag mas ehim olninginimo, Sisasmba Godna nihiyinai bok.
MAR 6:53 Enag ahunam wahegimeg buum tigeugunim ahunam minggam egam apekugona, Genesaret kimbigam. Enag botum enanayi kiki wahiyinim.
MAR 6:54 Afa botum enag wahiyinim apeigomba. El enagna enag ati olningini elimba Sisas emba.
MAR 6:55 Enaig fenamba enag el mungwal kimbig muhwanai enag yikagna ahuaminifena. Enag eso mungwal enag higifinim Sisas mayi ahananayi gofenamba, so elim gihnam enag wambufinim esim wambuk ahuafena. Enag higifinim Sisas mayi ahananayi gofenamba, enag eso elim enag kug noholugum wambufinim Sisas nangum wambuk ahuafena.
MAR 6:56 Mungwali kimbig wesig i naligyinai gamba, Sisas mayi yikafenamba mungwal el eseli enag elim gihnam wambufinim Sisas nangum. Wambug ahuafena ogohufenam ena kimbigwa Sisas eseli aga enanayi olugyi sungo gofena, enag tifutifinim Sisasim sahinifini, ogona Sisas ma sawiyifei, eso ma gihna el enag Sisasna lofugum tuhufi. Enag el enag mayi aman Sisasna lofugum tuhufenamba gih enag wangenefefena.
MAR 7:1 Mingnag Farisi el afa mingnag Mosesna mom anuana fig el Jerusalem wanai enag ambogonam Sisas nayi nuwagena.
MAR 7:2 Enag ehel enag nangwaginimba Sisasna nihiyinai mas ningagagim buwa sugifinimo, yusug ahagafena. Farisi el enag enaig esehufena, ufuana mom pahalug ahuafena, enag amangal enam pahalug ahuag hwanigmba, enag osogonfini, “Negelmbi Godna nofwa amtakwalig fesaig.”
MAR 7:3 Farisi afa mungwa mingnag Juda el enag ufuana mom pahalug ahuafena. Ningagagim ufuana moaihwa buwa gigiafewogug hwanigmba emba wohof enag mas ahagai.
MAR 7:4 Maket wanai ambogogum, buwa susug hwanigmba, emba mas ahagai. Amang amang autinam ufu esehufena enam enag gwesifinim pahagahuafena, enaig mungwal ahnaig ahnaig enag. Kap, plet, sospen, nonigi kuk, enaig gamba gigiafegifini.
MAR 7:5 Enaig fenamba enag Farisi anuana el enag Sisasim sahini, “Ahnaig asegmba enag neana nihiyinaimba mas enamba pahalug ahuahmo mas ufuana moaihwa ningagagim buwa sugihmo, yusug ahagahu?” Sisasim enaig sahnafini.
MAR 7:6 Enag Sisas sihini, “Autinam profet Aisaia, enag profet el enag Godna mo higinim eso elim sihini enag Godna mom ginofenam yinim osona negelmbi moakwal luwal. Aisaia enaig ginofena; Enag enangelmbi kana wunehalam mengigna bihig gufiyigim ofukwalagof afa enag elni olugmbi kana wahegwa go.
MAR 7:7 El enag elni mom mungo sihifinim osogwahufuf, ‘Ohuna momba Godna mo.’ Enaig wa osogwahufuf. Enaig fenamba enag kana wunehalam mungwelni mengigna bihig gufiyinim ofukwalagof. Aisaia enaig ginofena.
MAR 7:8 Negelmbi ati Godna moamba wahiyig. Yawomba elni mom mungo na gwesigim kikegeligofo.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 7:9 Sisas ming mo sihini, “Negelmbi anuana Godna mo flaguflag el, nimbefna ufuana mo mungo na pahlug ahua.
MAR 7:10 Moses enaig osoni, ‘Nemba awagafagna olningugug fanam eso pahlugwi afa aman awagafagim amtakwalig mo waginigmbi enamba eso tigegi!’ Moses enaig osoni.
MAR 7:11 Enag negel enaig osogoafena, aman maninamba eso awagafagim kwagani, enag awagafagim enaig osoni ‘Ena manimba afi ka fakanag Godum faigim mas ka nem faiyi.’
MAR 7:12 Afa enaig sihimba fenam, afa awagafagim kwaganig hwanigmba, emba enaig olningugef, elimba yuhwahofeg, kawo awagafagim kwaganigimwo wahiam. Negel enaig olningugifini.
MAR 7:13 Enaig fenamba enana ufuana mo eseli na fini enam ena na pahalug ahua. Negelmbi mingnag elim amtakwalig pahlug ahuagim ogfugon. Enag elimba na sihigoni Godna moamba amtakwalig yusug feg! Enam enag nimbehe sihigonufini, afa mingnag amang amang amtakwaligim enaig enag enam gamba nesifini.” Sisas enaig sihifeni
MAR 7:14 Sisas elim piskenam wunonim, enag sihini, “Negel mungwal enag kana mom higinim, eso olningugi.
MAR 7:15 Amang eseli elni nihiyi ambagam goh, enamba sahokagim, emba mas elim enam amtakwalei. Awai! Amang eseli meaga goh, enag elmbi gwena mungwehe pugugum amtakwal fafefaf.
MAR 7:16 (Enag amangal angnamba eso mo enag ma higuginim numwehe olningugi.)”
MAR 7:17 Enag elim enam wasanam, lalagam yikana. Ehefena nihiyinai enag sahini, “Enawasimba mog momba enam elimba ahnaig wo?”
MAR 7:18 Enag Sisas sihini, “Negel gimba olningig hwanig ho? Mas na olningigmo. Mungwal wohof eseli ambagam go, ena yikagim sahwagmba mas elmbi amtakwalefai. Emba nihiyi yika sahonam, afa elim enag mas amtakwalefai.
MAR 7:19 Ahnaig asegmba? Enaig wohof mba mas yikanam olugimba sahoi? Awai! Elimba ehnog megam mungo pekagim, eso wambuk ahugum ata lalagam tatugog.” Sisas enaig sihifeni. Enag ena momba Sisas ogofuni mungwal wohof eseli enag elimba lahlag, mas kwegigmo.
MAR 7:20 Sisas enaig osoni, “Amang eseli meaga go, enagehe pugugum elmbi amtakwalfafefaf.
MAR 7:21 Ahnaig ahnaig amtakwaleg eseli elni olyi go, enagehe pugugum fambof amtakwalig olningugug enaig, agataikug, okwef, elim tigekag,
MAR 7:22 angwafig hugwiapahugug mingnag elni gawigim membenig ona, ‘Ka wambum,’ ahnaig ahnaig amtakwalig enaig moakwaleg, amtakwalig gwenaigim mungo gweseahu, mas ahwanifi, olug amtakwalig, elim mo kiapasig, kigambalig enag mwetetig el enaig mba.
MAR 7:23 Mungwal amtakwalig olningugugmba enaig elni nihiyi go, enagehe pugumbogum elimbi amtakwal fafefaf.”
MAR 7:24 Sisas bwihiana ena kimbigim wahianam Tair provinsigam yikana, yikanam lalagam sahokana onam, “Ma sa kam anuwanafinif ogofei ati bok ohwi aga!” Afa enag el enag ati higini Sisasmba ati bok. Enag ena mom enag ahnaig kumoahalafehmo? Awai!
MAR 7:25 Angwafig mungo enag enam higina Sisasmba ati bok aga. Enag angwafigni luwal nainim ena Satanna nihiyinai amtakwalig ehena nihiyi gofena. Enag angwafig enag enaig fenamba yikagnam bonam penam mogukug kwakwagena Sisasna mongug muhwa.
MAR 7:26 Angwafigmbi enamba Juda angomba awai, elimba mingnag elyinai, Finisia Provins Siria kantri yinai. Enag angwafig enag Sisasim tifutinam sahana, “Kana luwal nainim Satanna nihiyinai amtakwaligim hugufatina.”
MAR 7:27 Enag Sisas ati olningna Israel elmbi mingnag elim ati enaig suwigifini mawang lofug. Enag Sisas angwafigim enam sihina, “Yuwanawo nawo wohofmba luwalim faigom. Amtakwaleg big luwalna wohof wambugum mawankim tatugonugmbi.” Sisas enaig sihina.
MAR 7:28 Enag eso angwafig enag piskenam Sisasim sihina, “Ainiyag, yinimehe nembe osog. Enag mawank sime singagim auguiahba, mayi luwalna wohofmba apeigogmba, enag mawang wambhaga fafif.”
MAR 7:29 Enag Sisas piskenam angwafigim sihina, “Neana moamba lahlag olningugug, piskenam lalagam yika, Satanna nihiyinai amtakwalig mba neana luwalim ati wahiakag.”
MAR 7:30 Enag angwafig enag piskenam lalagam yikana nangonamba luwal enag kukwa gifini enag Satanna nihiyinai amtakwalig enag ati wahiakana.
MAR 7:31 Sisas bwihianam piskenam Tairm wahianam yikana Saidonwa olugyi puguna. Gwesim hilikanam olugyi puguna ningagagim pugufewogug 10 kimbig enag enaig sefafig Dekapolis yikanam puguna wahegimeg buwa Galiliyi.
MAR 7:32 Eyi el mungom ombugona angug nihiliagim kakamo nisiakafena enam ombugona Sisasim tifutinim sahini ona, “Tuhu elim enam!”
MAR 7:33 Sisas elim enam sulufanam wanikina elksamwo gweyi wasanam ehefum mungo ahkanam ahgofenamba. Eso Sisas elim enag angamegam ningagana tuhunam, eso memb kusenam, afa enag elni melegim tuhuna.
MAR 7:34 Sisas enag esenam eso ofgam nunofehiagena tifutinam ehefefona, eso elim enag Sisas sihina, “Efata!” Ena momba enaig eseg, “Nembe pigina!”
MAR 7:35 Yikagnam angug higna, amang eseli melegim kaguona, enag awaienamba mo yuhwa wagna.
MAR 7:36 Enag Sisas tifutinam osoni, “Nogofeika amanim mungom sihinim ohunam enag!” Enaig esenam eso osoni, “Nogofeika sihigonugum!” Enag el enag ahunam gwesim tifutinim sihiagehufena ena mom enag.
MAR 7:37 Enag eso mungwal el enag ena mom higinim eso olug wahegasaina. El enag enaig sihiagini, “Amang amang eseli eseageg enag ena yuhwa newugehe feg? Angug nihiliag mo hegig! Mengig kapenifegmo wagig.” Enaig sihiagahufena.
MAR 8:1 Enanam enag elksa piskenam nuwagena enag el enag wohof hwanig. Enag Sisas ehefena nihiyinaim wunoni, “Ambogo,” enag osoni,
MAR 8:2 “El enag sambaga mungo osunam big mungwal ohunanayi wanagagim auguiagim enag wohof awaienig. Enaig fenamba ena ka afafenig.
MAR 8:3 Biniwa auguiagim enaig ka ehefena kimbigam ningitigiagmba emba nof pagiasainam minawa apeigof. Mingnagwo kimbig waheg wanai ambogog.” Sisas enaig osoni.
MAR 8:4 Ehefena nihiyinai piskenim osoni, “Ohuna bete mba el hwanig, ahanagna big bret mba finim, eso big faigof enagsa elmbi enamba?”
MAR 8:5 Sisas piskenam sahini, “Negelni bretmba ahanansi?” Enag osogona, “Elngegwa gohog.”
MAR 8:6 Enag Sisas mungwal elim enam sihini, “Betewa apeigonam oguwo.” Enag elengegwo gohog bret wampnam, Godum lahlag moaogonam bret enag kukosungofenam, eso ehefena nihiyinaim enam fainim, ogum, “Elksam enam mimangegon.” Ehefena nihiyinai enag enaig esini, bret enag wampinim mimangegonugini.
MAR 8:7 Afa sawugwo wesig sambagag ahfena. Sisas Godum enag lahlag moaogonam, eso ehefena nihiyinaim enam sihini, “Ena gamba mumankegom.”
MAR 8:8 Enag eso el enag ahganam yuhwafesaina, elksa eseli ahgana enag enaihwa fena 4,000. Ehefena nihiyinai enag wohof ogug nuwaguginim elengegwa gohona enansi sompyi folini. Sisas mungwal elim enag ningitiginam,
MAR 8:10 eso ehewo yikagna yikanam botwa wan fukonam, ehefena nihiyinaim mungwal, eso wankana provins Dalmanutagamwo.
MAR 8:11 Farisi el enag enaig ambogonam Sisasim flaflafena gofofena. Enaig ogona, nawo Sisasim gihinim, Sisasim sahini, ona, Ma tifutuk gafungag ena fei, enag enamba el bihigmba ahnaig esihmo? Afa ogona nawo nangum God Sisasim lahlafenagime, awaime.
MAR 8:12 Sisas olug kinig fenam enag tifutinam ehefefonam, enaig sahinena, “Amang figim elmbi ohunanamba ogona, nawo tifutuk gafungagim ba nangum? Yinimehe ka nem osonug. Mas ka tifutuk gafungagmba ohunanamba ka fei. Awai newug!”
MAR 8:13 Enag elim enam wasanam piskenam yikana botwa ming ehmbegam wahegimeg bugam.
MAR 8:14 Ehefena nihiyinai enag ol etetini mas bret wambukambogonamo bretmba mungo botwamba gifini.
MAR 8:15 Sisas ati olningena Farisi Herotna amtakwalig olningugugum enam. Amang eseli bret pupkuok enaig lofug fig. Afa amanim enag elni amtakwalig olningugug ena tuhuimba enag gwenaig, tata nihig gamba enaig eseg, amta wesig gwenagehe nongigim, eso mungwal nongig awaieg. Elni olug enag enaig feg.
MAR 8:16 Ehefena nihiyinai enag Sisasna ehefum mo mas olningigmo, enag ehefum sihiag ahufena, “Big elmbi bret hwanig ename Sisasba osog.”
MAR 8:17 Sisas ati olningena ehelni mom enag, enag osonim sahini, “Amang figim nosogog, ‘Kagelmbi bret hwanig?’ Mas na olningugigmo? Negelni olnigugug mba mas yuhwafegmo?
MAR 8:18 Nofna na figim mas nangogmo. Afa angna, na figim mas na higigmo? Mas na nolningigmo bret wasim eso ka sihinig enamba.
MAR 8:19 Autinam bret afawa gohona ena elksam 5,000 ka faini, enag osohwi ati ahaganam yuhwa fesaina. Afa ahanansi sompni bret ogugmba fena?” Ehefena nihiyinai wahigifinim osoni, “12 fenam, enansi sompni.”
MAR 8:20 Sisas piske sahini, “Enag elengegwa gohona enansi bret ka faini enagsa elim 4,000 enamba. Ahanansi sompni bret ogugmba fena?” Ehefena nihiyinai wahigifinim osoni, “7 ena elengegwa gohona.”
MAR 8:21 Enag Sisas enaig sahinena, “Enam enag mas na olningugigmo? Autinam bret ka faigona, afa enag yawangamba wohof ena ka yuhwafef.”
MAR 8:22 Sisas wankanam wanpuguna Betsaidawa mingnag el el mungom nofselenam Sisas nangum wanibogona. El enag Sisasim tifutinim sihini, “Elim ohunam ningagana tuhu!”
MAR 8:23 Enag eso Sisas enaig esena, el nofselenam enam ningagana kikehalanam, kimbig wanai opugunam wahikinam eso memb nofwa fugenam, afa ningagagna tuhuna, esenam eso Sisas elim enag sahana, “Atiaho na amang amangimba enamba nangwagig? Awaime?”
MAR 8:24 El enag fahegagenam enaig osona, “Mingnag elim enag ati ka nangwagegmba li lofug enaig aisagafesaig.”
MAR 8:25 Sisas piskenam ningagana nofwa tuhunamba afa eso el enag numwehena nangogihiagena. Nofug enag yuhwafenam mungwal amang amangim nohmbesena.
MAR 8:26 Sisas elim enam ehefena lalagam piske ningihianam, eso enaig osona, “Nofeka yuwanam ohuna kimbigam piske yikanam sahom!”
MAR 8:27 Sisas ehefena nihiyinaim wambwiahianam wankanam minawa wanpuguafenamba Sisaria Filipai muhwa. Eso Sisas ehefena nihiyinaim sahini, “Elmbi kamba amanaimwo sefig?”
MAR 8:28 Enag Sisasim osoni, “Mingnag elwo enaig sefa nem fig, Jon Bu Aitiag El. Afa mingnag elwo enai sefa nem fig, Profet autinai, Elaija, afa mingnag elwo enai sefa nem fig, Mingnag profet el.”
MAR 8:29 Enag Sisas ehefena nihiyinaim sahini, “Afa Negelmbi ahnaig sefa nakamfig?” Enag Pita wahigifenam sihina, “Nemba Krais. Enag Israel el enag Kraisim nisanahufena. Nembehe ati pugugum enaig gafungag enag na ofe.” Pita enaig sihifena.
MAR 8:30 Enag ehefena nihiyinaim tifutinam osoni, “Nogofeka amanim sihinim kamba Krais.”
MAR 8:31 Sisas enag enaig esenam eso ehefena nihiyinaim enag sisifunugena, “Kamba Enag El God Ningihiana Of Wanai. Emba kamba tawetik nalig wafaf. Enag el Ainiyag, mungwal pris eseli Godna lalanai afa anuana el Godna mo fig enag, enag emba wa el enag kam mas fatinim afa kam tigegif. Sambaga mungo osuwo mayi kaimba eso ka wa piskenam bwihiaf.”
MAR 8:32 Sisas ena mom enag numwehe sihinugena. Enag Pita Sisasim wanikinam nunumuafana.
MAR 8:33 Sisas wahigifenam ehefena nihiyinaim enag nangwagihiagenam, Pitam nunumuafana, “Satan, kana masigim yika. Godna olningugugumba mas na olningugigmo. Awai! Nemba elni olningugugum mungo olningig!”
MAR 8:34 Enag Sisas mungwal elksam enam wunoni, mungwal ehefena nihiyinai gamba nohologum, enag osoni, “Aman olningenam kam pahlug ombofimba, emba so ma ehefena olningugugum wahianam, yuwanamwo kam olningenag ena mayi feimba kam membeneg ma sisiyigam fukonam, so ma afa kaga tigeg enag fai kamble osohwi fag enaig, mafanam so ma kam pahlumboi. Enag aga kaga tigegmba enaig eseg amang amang kinig elim enam pugunaf. Mingnagmba kinig fafef, mingnagwo fa pigif. Afa aman kam pahlug ombofimba eso ma ohunaig olningugei, ‘Ahnaig kinig ka nangumboimba, emba mas ka Sisasim wahiai!’ Enaig eso ma esoi.
MAR 8:35 Afa aman mingnagwo enaig olningugeimba, ehefum ogum, ‘Ka kwisig Sisasim pahluguagim amang amang kinig ehefena aga kaga tigegna ka kwisig,’ aman enaig olningugeimba emba enena lofug enag wahaf eso ehefena sungwagwo tawetik nalig faf. Godna nihiyi wahegwa gwesena hegegwa agafuf. Mingnag elwo amangal enaig olningugeigmba, kam olninginim, kana mo lahlagim sihinim, kana gafungag esel esig enam enag wahagmba.
MAR 8:36 Aman ohuna betenai gawig enag mungwal wambugegmba, enag ena gawigmba kwegofoime? Awai! Ohuna betenai gawigmba mas kwegofoi, elimba yusugmba!
MAR 8:37 Aman amang faif ehim ehena sungwagim sulufagimba hegeg gweseg agagimba? Awai! Amang amang gawignamba mas sulufi.
MAR 8:38 Ohunanam enag enagsa el auguiahmba Godum hwoyuafatifefig, enaig esigim, kwamblo i angwafig i ahnaig ahnaig amtakwaligim mungo pahlug ahua. Afa aman mungo enag amtakwalig elni olugyi gohogum enag kam enag ahwanifenagmba, afa kana mom gamba ahwanifehagmba, emba hwaonam mayi Enag Elim God Ningihiana Of Wanai, mayi enag nalig enag ombofimba, ehengamba elim enam ahwanifenaf. Mayi El Enag Of Wanai nalig enag ombofimba mungwal si amba fekag lofug enaig wa pukof ehefena awagna ambafeka, mungwal wankeneg ensel Godna gafungag of wanai Enag El God Ningihiana Of Wanai enag enselim wan bof. Mayi enaig ombofimba ehengamba elim enam ahwanifenaf.”
MAR 9:1 Sisas mingnag mo sihini, “Yinimihe ka nem osonug, mingnag el ohwi gofo enamba mas pigi, emba auguianam nanguf God puguagum ehefena tifutukni afalig fegim enam.”
MAR 9:2 Enag ena mayi kanamba afa fasagafinim enuwesowa gohok siyi mayi kanamba eso Sisas Pita, Jems, Jonnum sulufunam fukuka wankana aikieg kwiegam. Ehel mungo ahunam gofwehenam eso enag nangwagofofenamba Sisasna elig enag wahigifenam nemona fena
MAR 9:3 ehena lofug gamba enaig esena pukowagenam mungwal businam fatinam busug newugehe fena. Mas aman mungo ohuna betenai lofug enag gigiafegim busug enaig pugufehmo? Awai!
MAR 9:4 Eso Sisasna nihiyinai sambaga munga enag nangwaginimba Elaijam i Mosesmi sambaga ningigi enag. Sisas ga mo sihiyagofofena.
MAR 9:5 Pita enam nangonam enag Sisasim osona, “Anuana, nawo bigwo gohiyi auguiafum. Emba sa yuhwafei. Nawo sambaga mungo fofug lala nimbagim, mingwo neana, mingwo Mosesna, mingwo Elaijana.” Pita enaig osona.
MAR 9:6 Ahnaig asegba? Sisasna nihiyinai enag enam embefini, Pitamba mas anuanafegmo, emba ahnaig mo osog?
MAR 9:7 Leango penam elim enag yisienugena eso mo leango meanai pugunam, enaig osona, “Elimba kana leg, ka olug lahlafenag, ehena mo enag numwehenim higi!”
MAR 9:8 Yikagnam ehefena nihiyinai nunofehiagini enag mas amanim nangunimo, Sisas mungo gofena.
MAR 9:9 Enanam enag mugum wahiyinim apekugonam ahuafenamba, Sisas tifutinam osoni ehefena nihiyinaim enag, “Nogofeka amanim sihinim esel na nangug enam enag. Enag El God Ningihiana Of Wanai enag mayi wahanam, piske bwihiaimba, emba sa na sihigonugi.”
MAR 9:10 Ehefena nihiyiani enag ehena mom enam pahalug ahua fenamba, enaig esini ehefum mungo olugyi wa sahugehufena, “Amangwo wahagim bwihiagmba?”
MAR 9:11 Ehefena nihiyinai Sisasim enaig sahinifini, “Ahnaig asegmba el Godna mo anuana fig, enag enaig osogona, ‘Elaija mayi boimba, afa eso Kraiswo sum wambof.’ Anuana el enag enaig osogona. Ahnaig asegmba, enagna osog?” Sisasna nihiyinai enag enaig sahinifini Sisasim.
MAR 9:12 Sisas wahigifenam osoni, “Elimba yinimehe el mungo Elaija lofug yuwanamba pugunam wambof elni olugum enag numwehenugeimba God nangum ambogogum. Ahnaig, asegba? Autinam el enag Godna mom ginofinim enaig osogona, ‘Enag El Of Wanai God Ningihiaimba enag wa tawetik nalig faf, afa el kwisinim mas fatinif.’” Sisas enaig sihifeni.
MAR 9:13 Sisas Jon, buwa aitiag el, enam olningenam, enag enaig osoni, “Enag yawomba ka nem osonug, Elaija lofug eseli enag ati pugug, afa amang amangim mingnag eseli membini enag ena ati esini elim enam gwenaig autinam profet eseli ginofini, ena yuhwa gwesif.”
MAR 9:14 Sisas sambaga mungom ehefena nihiyinaim enam wankanam wan pugunam nangwagnamba ehefena nihiyinai mingnag eseli ehelni nihiyi elksa wahegagena auguiafena. Enag el enag elwo anuana el Godna mom fig el Sisasna nihiyinai ga fuflafegegofofena.
MAR 9:15 Enag mungwal el enag nangunimba Sisas bwafena enag kukugiafakafinim eso osogona, “Sisasmba atiombo.” Enag eso el enag gwesim kikigni ahunam Sisas nangum, eso enaig osogona, “Atiaho nambok?”
MAR 9:16 Sisas ehefena nihiyinaim enam sahini, “Amang mo enag el gimba na fuflafegegofona?”
MAR 9:17 Enag mungo el elksa eseli ena mewa gofena, enag Sisasim osona, “Anuana, kana luwal fangonam Satanna nihiyinai amtakwalig ehena nihiyi go mengig kapinifegim, mo wagi hwanig, enag ka ne nangum ombug.
MAR 9:18 Enaig esefugum amansiniwo tifutifugum kikehalafugum kiafigigninifugum betewa fatia, memp meng megam puguafug, afa goimo nunuwafug, elig enag lilhifefugum fatia, ena ka neana nihiyinaim sahinig enam enag hugufatini, enag ahnaig asihmo?”
MAR 9:19 Sisas enaig sihifeni, “Negel, Israel, mas na olningigmo Godmba emba nem kwaganif, negelmbi nimbehe kwisig God nangum ambogogumba, sahinigim, pahalu ahuagimba. Ahanansiyigim ka nem wanagafuf? Ahanansiyigim ka negelni kinig fanif? Luwalim enam ka nangum ombugo.”
MAR 9:20 Eso luwal fangonam enam Sisas nangum ombugona. Satanna nihiyinai amtakwalig enag Sisasim nangonam, eso yikagnamehe luwalim enag fuluwali fatinamba luwal enag penam betewa wafuakihla fekafenamba memb busug meng megam pugunam wahegagena.
MAR 9:21 Sisas luwalna awagim enam sahana, “Ahananam enaigmba puguna?” Awag enag osona, “Yuwanam, wesigyiehe esena.
MAR 9:22 Autinai gwenaig ehe esefugufena, enag Satanna nihiyinai amtakwalig enag suwiwa buwa gamba fa taiku fefuku, enaig esefuku, ogum, ‘Nawo tigenam ma wahai!’ Enag ka nem tifutigim sahanagim, na yuhwafegmba, sa na kam afafenim kam kwagani!” Luwalna awag enag Sisasim enaig sahanafena.
MAR 9:23 Sisas enaig osona, “Hei, nembehe na enaig olningenagmba, God ehe yininewug feg amang amang enag God ona, ‘Emba kesef’ enag Godmba yinimehe wa esef. Aman Godum enam olningenagmba Godmba emba wa yuhwafef, enamba God wa kwegofuf. Amang amang kifutuk naligmbi God mungo ehe wa esef.”
MAR 9:24 Yikagnam luwalna awag enag osona, “Enaigmba ati ka olningigim, afa kana olningigmba tumek. Kam kwegofo! Mas ka mungwal olningugugum yuhwa fegmo!”
MAR 9:25 Sisas nangwagenamba elksa yikagna muhwa nuwagenam wahegagena, enaig fenamba enag, Sisas Satanna nihiyinai amtakwaligim enam nunumuafana, “Nemble Satanna nihiyinai mengig nihifenag angugum nihiliag, ka nem osonag, luwalna nihiyinai enag pugumbo! Nofeika piske ka sahom!”
MAR 9:26 Satanna nihiyinai amtakwalig nag hlehlefukonam, luwalim enag fuluwalifatinam, ehena nihiyinai enag pugumbona. Luwal fangonam enag nangunimba lilhifefatinam wahag lofug enaig fena. Mungwal el eseli enag enaig osogona, “Ati wahag!”
MAR 9:27 Enag Sisas enaig esena, luwalim ningagana kikehalanam gifiohlunamba, eso sukli bwihiagofena.
MAR 9:28 Eso Sisas lalagam sahowankana ehefena nihiyinaim mungo, enag ehefena nihiyinai enag mungwal sahini, “Ahnaig asegmba enag kagelmbi Satanna nihiyinai amtakwalig enag ahnaig hugufati fegonuhmo?”
MAR 9:29 Enag Sisas osoni, “Amangmba mas enaig amtakwaligimba hugufatini? Awai! Godum sahanag mungwamba sa hugufaiti!”
MAR 9:30 Sisas ehefena nihiyinaim wankana ena kimbigimwo wahiyinam ahunam olugyi Galili provinswa apekugona wanpuguna. Sisas onanawo ehefena nihiyinaim ahnaig ahnaig mom sisifunugem, enaig fenamba enag ona, masa bigim mingnag el enag anuwanafegonuf enanayi ka yikagim wanaga enam.
MAR 9:31 Sisas ehefena nihiyinaim osoni, “Enag El Of Wanai God Ningihiana esel enam mingnag el wa kikehelinim tigekigim elim enam wa faigof. Emba wa el enag tigekimbi wahanam. Afa sambaga mungo si mayi ahuimba eso wa piskenam bwihiaf.”
MAR 9:32 Ehefena nihiyinai enag mas ena mom enag olninginimo, enag embefini Sisasim sahinigim.
MAR 9:33 Enag ahunam Kaperneam kimbigwa apekugoenam, lalagam saigonam, eso Sisas ehefena nihiyinaim sahini, “Amang mom minawamba na fuflafege ambogofena?”
MAR 9:34 Ehefum fuflafege ambogofena, aman Ainiyagmba fef, enaig fenamba enag ehefena nihiyinai enag mas Sisasim osuinimo.
MAR 9:35 Sisas agafenamba, ehefena nihiyinaim enam wunoni. Mayi ambogonamba, enag osoni, “Aman oi, ‘Kawo Ainiyag fem,’ emba eso ma mungwal elim kukwaganig el fei, enag enaig gafunag elmbi emba sa Ainiyagmba fei.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 9:36 Enag enaig esena, luwal wesigim kikehlanam ombunam olugyi ehefena nihiyinaim elni muhuwa wasonam, eso luwalim enam ehefena nihiniyi fa sambagahla fefanam eso ehefena nihiyinaim enag osoni,
MAR 9:37 “Aman kam pahlukuagmba afa enag luwal ohunaigimba wunonim kwaganimba, elimba kamehe lahlafefag. Aman kam lahlafefagmba elimba amang kam mungo lahlafefahmo, elimba aman esel kam ningihianamba ka bok, enam gamba lahlafefag.” Sisas enaig osoni.
MAR 9:38 Jon Sisasim sihina, “Anuana, ka nangugmbi el mungo Satanna nihiyinai amtakwaligim neana tifutukni ningitigifeka, enag ehmba mas big mungwalyi gowahnefihmo. Enaig fenamba enag elim enam ka kwenig.”
MAR 9:39 Sisas osoni, “Negel nogafeika kwenim. Aman tifutuk gafungag kana tifutukni fegmba, emba mas kam yikagna ahnaig ahnaig amtakwaligim kam osoni.
MAR 9:40 Aman bigelim waginig hwanigmba elimba bigelni hiheg.
MAR 9:41 Yinimehe ka nem osonug. Amangal nem enaig olningugonimbi. ‘Elmbi elimba Kraisim pahalukahua, enag enam ka kwaganim,’ enag enaig nem olningugonimbi afa nem buga faiyimbi, emba elim enam ka lahlafehiagef.”
MAR 9:42 Sisas ming mo sihini, “Luwal wesig mungo osohwi ohunaig kam ati olningenagmba, emba luwalim enam aman wahigifenam okuf, aman enaigmba osofefimba enaigmba sa yuhwafeite amangal hun nalig ma finim enag elni wuningliyi kikinim eso ma bu nofugwa fati eso ma pekanam wahai.
MAR 9:43 Enaig neana ningagag enag esenam, kam olningenagim pahalukuagimba, mayi amtakwalmba fefeimba, eso hegefati. Enaig esei mungwa ningaganamba, emba sa na Godna muhwa hegeg agag enag fanam agafi. Masa na wa ningagag sambagana fenam afa na wa amtakwaligam kaf suwi mas fuhului esim wa.
MAR 9:44 Ena kukwamba elni ahnaig ahnaig tawetik enag gwesenam gofuf, ena kukwamba suwi enag mas fuhului.
MAR 9:45 Enaig neana mongug enag esenam, kam olningenagim pahlukuagimba, mayi amtakwalmba fefeimba, eso hegefati. Enaig esei mungwa mongugnimba, emba sa na Godna muhwa hegeg agag enag enaig esenam fanam agafi. Masa na wa mongug sambagana fenam afa na wa amtakwaligam wa kaf suwi mas fuhului esim wa.
MAR 9:46 Ena kukwamba elni ahnaig ahnaig tawetik enag gwesenam gofuf ena kukwamba enag suwi enag mas fuhului.
MAR 9:47 Enaig neana nofug enag esenam, kam olningenagim pahalukuagimba, mayi amtakwalmba fefeimba, eso nofug enag mingaganai nofugwo fusufati. Enaig esei mungwa nofnamba, emba sa na Godna muhwa hegeg agag enag enaig esenam fanam gofi. Masa na wa nofug sambagana fenam afa na wa amtakwaligam wa kaf suwi mas fuhului esim wa.
MAR 9:48 Ena kukwamba elni ahnaig ahnaig tawetik gwesenam gofuf ena kukwamba ena suwi emba mas fuhului.
MAR 9:49 “Suwi enag eso wa mungwal el ningum bonuf. Suwi enag enaig eseg sol lofugmba.
MAR 9:50 “Solmba lahlagehe, enag sol embeg enag awaiemba, eso aman piskena enaig embeg enag esehmo? Solmba enaig eseg sisim numwehiageg. Negel gimba enaig esi, sol lofugmba nimbefena olugyi numwehiagimbi enag elim olyi lahlafehiagi, emba sa na auguiafi.”
MAR 10:1 Sisas egam wahianam yikana provins Judiagam yikana gwesim bu Jordangam eso bu enag minggam yikana. Elksa ambogona nuwagena Sisasna nihiyi. Enag Sisas, ehe eso esekafena, enaig esena, Godna mom sisifunugena.
MAR 10:2 Mingnag Farisi el ambogona, ona, “Nawo Sisasim gihinim.” El enag enaig sahinifini, “Enaig aman angwafigim ningihiagmba, elimba yuhwahofeg? Autinam God Mosesim mo faina, enamba?
MAR 10:3 Sisas piskenam sahini, “Ahnaig mo Mosesmba nem faini yuwanamba?”
MAR 10:4 Farisi enag wahigifinim Sisasim osoni, “Mosesmba kagelni ufuamba, enaig osoni, ‘Aman angwafigmbi oningihiafimba, eso ma enaig ginofenam fainam, ka nem ningihiag, eso ma ningihiai,’ Moses enaig osoni.”
MAR 10:5 Sisas piskenam sihini, “Negelni ufuamba olug liputig yafuflag el, enaig fenamba enag Moses ena mom negelni ufum faini, yawo gamba negel gimba enaig esig.
MAR 10:6 Yuwana newogmba God mungwal gawig enag gafungafe genam, afa kwambolomi angwafigmi God gafungafewogona.
MAR 10:7 Enaig fenamba kwambolo enag eso ma awagafagim wahianam eso angwafig i mungo olug ahfanam, eso ahagambahlagofi.
MAR 10:8 Yawamba enaig eseg, ohunanam enag sambaga mas ahagahmo, yawamba ati mungo feg.
MAR 10:9 Amang ese God numusuhulug enag ena nofeika wo kougum.”
MAR 10:10 Piskenam lalagam ahunam saigonam eso ehefena nihiyinai enag Sisasim enam enag sahini.
MAR 10:11 Sisas osoni. “Enag aman mungo ehefena angwafigim ningihianam afa mingim fagmba, elimba enaig eseg, ehefena angwagim enag amtakwalefagim, afa angwafig wambugum amtakwalesungofeg.
MAR 10:12 Afa enaig angwafig ehefena ligagim wahiagem, ming awag wa kagmba, ehengamba gwenaig eseg, afa awagwagagim enam amtakwalesungofeg.” Sisas ehefena nihiyinaim enaig sihifeni.
MAR 10:13 Enag el mingnag luwal hutiatanigim Sisas nangum wan ambogona. El enag sawiyifini Sisasim ogum, “Ma luwalim enag ningagana tutohilihiagei.” Enag ehefena nihiyinai enag elim enag nunumuhiagini.
MAR 10:14 Sisas ehefena nihiyinaim enag nangwagenam, enag nunumuhiagena. Sisas osoni, “Negel nogofeika kwegonum! Hwahiyi! Luwal ma ka nangum ambogoi, Godmba luwal ohunaik lofugumba sa wanagafi.
MAR 10:15 Elmbi enaig esimbi God ehim enam ma afalig feni. Luwalmba ehefena awagim numwehe olningenif, awagna mom fa higif. Mungwal el enag enaig ma Godum esini. Yinim newugehe ka nem osonug, aman el luwal lofug enaig esei hwanigmba, elimba ahnaig asenam, God afalig elim wanagagim esel esim enag ahnaig sahokahmo! Awai newog!”
MAR 10:16 Enag Sisas luwal mungogum ningagana tutohilihiagenam, Godum sahanam luwalim lahlafenugena.
MAR 10:17 Sisas bwihianam yikafenamba, el mungo kikigni bona Sisas nangum, mogukug kwakwagenam Sisasim sahana, “Nemba anuana lahlag, ahnaig kasenam eso ka hegegmba gwesenam gofuf?”
MAR 10:18 Sisas sihina, “Amang fegim na kam lahlag moaogonag? God mungwehe lahlagmba, mingmba aman fe hwanig? Awai!
MAR 10:19 Autinam God Mosesim mo faina, ogufunugum lahlafehugum amang amang mo enag. Ati na ena mom enag anuanafeg. Mingnag momba enaig feg, ‘Nofeika amanim tigekam. Nofeika angwafig wambugum amtakwalesungofem. Nofeika okwefem. Nofeika mingnag elim moakwelenim. Nofeika waskwesenam ahnaig ahnaig esenam wambum. Awagafagna mom higigonufi.’ Enaig mo God Mosesim faina.” Ena mom enag Sisas elim sihina.
MAR 10:20 El enag Sisasim sihina. “Yuwanam ka luwal fefenamba ena mom enag ka pahalukuna, afa bogum yawangamba ka gwesehe feka.”
MAR 10:21 Sisas nangonam elim enam olug lahlafena, enag Sisas osona, “Nemba mungom ehe na tumek. Yikanam nimbefena mungwal gawig enag ningitigife, el ma wambwi, enanam mani enag wambnam eso amangal esel wohof, lofug, amang amang enam enaig hwanig feg, enaig elim, mumankeni. Enaig na eseimba emba sa na ofwa yika pugunam enagsa gawig lahlag na wambwi. Gawigim enaig esenam, eso, bonam kam pahalumbwi.” Sisas enaig sihifena.
MAR 10:22 Enag el enag ena mom higinam nohmbosug wahigifenam afafenam nemonafena afa olug kinig fenam ena kana. Ahnaig asegmba? Enag el enag gawig numbiyinai fena, enag esena.
MAR 10:23 Sisas ehefena nihiyinaim enag fahegenugenam, enaig sihifeni, “El gawig numbiyinaimba ahnaig ahu saigoahmo God wanagag esel esimba.”
MAR 10:24 Ehefena nihiyinai ena mom higinim enag olug wahegesainam enaig sihiagahufena, Sisas ehefena nihiyinaim ming mo sihini, “Kana luwal, aman God wanagagamba esimba sahwagimba, enag ahnaig sahokafef?
MAR 10:25 Kamelmba sis nalig bulmakau nalig lofug, enag yikagim nel nasig megam enag ahnaig sahokafehmo? Awai! Afa aman el gawig numbiyinai gamba gwenaig eseg. God wanagagamba ahnaig sahokafehmo?” Sisas enawasim enaig sihifeni.
MAR 10:26 Ehefena nihiyinai enag olug wahegasainam ehefum sihiagini, “Enaig esegmba aman hegeg gohogmba fanam gwesenam gofuf?”
MAR 10:27 Sisas, nofna nangwagofenamba, enag osoni, “Elmbi ahnaig asihmo? Awai! God mungwamba sa elim enag numwehenugenam eso ahunam saigoi. Amang amang God esegim esel, enag emba wa yuhwa gweyi esef.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 10:28 Pita Sisasim osona, “Higi, kagelmbi mungwal gawig enag ati ka hwatigim, enag ka nem pahalug ahua.”
MAR 10:29 Sisas osona, “Yinim newug ehe, ka nem osonug, aman kam olningenam, eso yikanam Godna mom lahlag sihiagekafi, afa ehefena lalam wahiyai, etegim, suminigim, muluwalim hwati, awagafagim hwati, luwal, asom hwati
MAR 10:30 aman enaig hwatiegmba emba sa enagsa 100 wambwi, ohuna betenai etiniagsa 100 lala, nilite, muluwali, afag, luwal, aso afa emba wa kinig gimba wambof. Enengim ohuna betem wahianam, eso hegeg gohogum enam fanam eso gwese gofi.
MAR 10:31 Afa enagsa el esel yawo ohunanam gosugmbi enamba enengimba wa sum fesaif. Afa enagsa el yawo ohunanam sum fesaig enag ehe enengimba wa gosuf.”
MAR 10:32 Ena minam ahuafenamba Jerusalemgam Sisas gosna. Sisasna nihiyiani enag olnigninim oluwahegasaina ogogum, “Ahnaig Sisasimba pugunaf?” Mingnag el gimba Sisasim pahalug ahuafena. Enag ehel gamba embefini. Sisas ehefena nihiyinaim 12 fena enam mungo sulufunam. Enaig sihinugena amang ehim wa pugunaf.
MAR 10:33 Sisas osoni, “Higi, yawomba Jerusalemgam big fukwalgogum ahufe. Enag El God Ningihiana Of Wanai, elim enamoa el mungo pris elmi anuana elmi wa faiyif. Ena pris i anuana el i sihiaginim mungwa mo finim afa so enaig osogof, ‘Eso ma tigekinim ma wahai!’ Mingnag elim wa faigof elimba Israel wanai el mo.
MAR 10:34 El enag enaig esinif, kiapasefinim, ahnaig ahnaig esefif, memp fuginif, wena tiginim, afa tigekif. Enaig esef, sambaga mungo siyi osuwu i, mayi yikaimba, eso enagel piskenam bwihiaf.” Sisas enam sihinugena.
MAR 10:35 Jems i Jon i, Sebedini le ningigig, sambaga ningigi enag Sisas nangum ahmbonam ahsahana, “Anuana kohogum kawo nem amang mungom ahsahanam enam enag kam eseni.”
MAR 10:36 Sisas sahini, “Amangim na sawie ahfeg nohogum, ‘Kam eseni’?”
MAR 10:37 Enag sambaga ningigi enag ahsihina, “Enagimwo wangenegenam enag nemba afalig fegmba nimbefena elim enag na wanagafuf, enag ka enaig sawie ahfeg, kohogum kawo amanwo neana nihigam agai amanwo neana sahagam agai.” Enaig sahnahfena.
MAR 10:38 Enag Sisas osoni, “Neningigi enag mas anuana ahfegmo amangim esel na ahsahig enamba. Na yuhwa ahfeime? Kinig nalig esel, kamble fagim. Feg enaigmba na yuhwa ahfaime? Blufle nalig lofug enaig bogum nem yisiyi fa kaugoimba. Kamble fagim esel enaigmba. Enaigmba na yuhwa ahfaime!” Sisas enaig sahinigena.
MAR 10:39 Sambaga ningiginenag osohona, “Emba ka yuhwa ahfef.” Sisas sambaga ningigim enam sihini, “Yiniho, enag kinigmbi emba na wa ahfafwa, afa mingnag kinig nalig blufle lofug enaig ne wa yisiaogof.
MAR 10:40 Afa enag aman sahagam agafim nihigim agagim enag, kamba mas gishu fwahiai, elimba God mungwamba sa enaigmba gishu fwahiai. Autinam God ehe elim enag ati gisfugum hwatigig enanayi ahagagimba.
MAR 10:41 Mingnag Sisasna nihiyinai enag 10 enam, enag enam higinim enag Jemsmi Jonmi wagugoni.
MAR 10:42 Enag Sisas wunoni, “Ambogonam kana nihiyi nuwag,” enag osoni, “Nolningig mingnag elni nangwag gohogmba, ehfamba enaig esehu, ehefena nihiyinaim tifutigim nangwagihiagewo. Amang amanagim enam og, ‘Kam mayi osoimba, eso kam kwegfwi.’ Enam og enag ehena mom enag mungwal pahlug ahuafena. El enag ehena gafungag figim, afa mungwal pahalug ahug.
MAR 10:43 Enaig el esel esig, afa negelmbi nogofeka pahago ahum enaigim enag. Negeliyinai aman enaig oliegmba, ‘Kawo nangwagohog el fim,’ aman enaig oliegmba, emba eso ma gafungag luwal fei, afa mungwal elim kwaganyegim yuhwafei.
MAR 10:44 Aman oimba, kawo sisigam Ainiyag fem, emba eso ma gafungag luwal fei, mungwal el esel enagna singagfeni, mungwal elim enag kukwaganig fei.
MAR 10:45 Ahnaig asegmba, enag ka osog? Enag El God Ningihiana Of Wanai ehe gamba enaimba ohuna betegam bogum ehena gafungag mas figmo el ehim mas kwegofugmo. Awai! Ehe bogum elim gafungafegim kwaganyegim. Ehe bogum elim wahanigim, afa elksam piskegim wambugum ahnaig ahnaig amtakwalig el esel esehufena enagnai!” Sisas enaig sihifena.
MAR 10:46 Ambogonam apekugonam Jerikowa, enengim Jerikomwo wahiyinim ahuna, Sisas ehefena nihiyinaim wankana, afa enagsa el, ena gamba mungwal ahuna. Bartimeus Timeusna leg, enag mina meigim agafena. Ehmba nofselena enag elim manim wunoniaofena.
MAR 10:47 Enag higinam Sisas Nasaret wanai ombo, enag gweyi hognam amtakwal wuneona, “Sisas Devitni leg, nemble kam afafena.”
MAR 10:48 Elksa nunumufini, “Kawug kapinife.” Afa enag el enag hognam amtakwal wune nalig fena, “Devitni leg, nemble kam afafena.”
MAR 10:49 Enag Sisas yikanam muhwa gohnam, eso Sisas osoni, “Wuni, ma boi!” Mingnag el elim nofselenam enam wunoni, “Olug lahlafenam! Bwihia! Sisas ati nem wunonag.”
MAR 10:50 Lofug foholanam agafena, enag lofug hugufatinam yikagna bwihianam, Sisas nangum yikana.
MAR 10:51 Sisas enag elim enam sahana, “Amangim na sawiyifeg, nogum?” Nofselena el enag Sisasim osona, “Kogum kawo nunof fehiagem!”
MAR 10:52 Sisas sihina, “Yisehe yika, ati na olningig emba God ne wa kwegofuf, enag nofug enag piskenam yuhwafena.” Enag yikagnam nunofehiagenam, eso Sisasim minagam pahalukuna.
MAR 11:1 Sisas elim wankanam Mug Olivyi wanpuguna. Mug Olivmbi kimbig Betfage afa Betani mugwa gofena. Ena kimbig sambaga enag Jerusalem kimbig nalig muhwa ahgifini. Sisas ehefena nihinaim sambaga ningigim ningitiginam,
MAR 11:2 eso enaig osoni, “Ne ningigi okwena kimbigam ahka muhwa esel gi esim. Ne ningigi ahkanam enag kimbigam ahsahon, eso yikagnamehe na wa ahnangof donki luwalig mungo el wena kikigim wahiyig. Ena donkiim mas aman mungo enanayi agagim okugmo. Donki enag pitigifanam ahombu.
MAR 11:3 Mingnag elmbi mayi nem enaig sahigonigmbi ogoi, ‘Amang fegim enaigmba nesahofe?’ Eso piske enaig sihiahfeni, ‘Ainiyag ogum kawo enanayi gafungafenam, eso piskenam yikagna ningihiam.’” Sisas enaig sihifeni.
MAR 11:4 Enag sambaga ningigi enag ahyikanam ahnangonamba donki luwaligim enam wena kikinim wahiyiini ambagam minawa ahnangonamba lala mengig muhwa, enag sambaga ningigi enag we ahpiginam ahwanigina ahfana.
MAR 11:5 Mingnag el muhwa gofwehiafena enag sambaga ningigim sahigoni, “Ne ningigi amang fegim enana donki luwaligmba elimba ahopitigifa?”
MAR 11:6 Enag sambaga ningigi enag Sisas esel esona gwenaig sihiahfena. Enag eso el nag wahiyini sambaga ningigim enam ogona ma donkiim enam ahpitigifenam ahokwi.
MAR 11:7 Enag sambaga ningigi enag donki luwaligim enag Sisas nangum ahpitigifanam ahombuna. Sambaga ningigi enag lofug donkiim masigim ahnufohlanamba eso Sisaswo enanayi fukonam agafena.
MAR 11:8 Elksa lofug munawa nufohla hwatini. Mingnag elwo asogam ahunam li kagag higfeginim wambuk ambogonam minawa sungwa hwatini.
MAR 11:9 Afa mingnag elwo gofahuafena, mingnag elwo sum ambagwafena, enawo wunena ambogwafena; Godum lahlag moaogunim. God elim enag ningihianamba, ena bona. God eso ma elim enag lahlafenagei.
MAR 11:10 Autinam kagelni ufu Devit, Afalig Israel elim wanagafena. Enaig lofug yawamba ati piskegim ombo, God enam eso ma lahlafenagei. Bigel enag nawo Godna wunehalam sisiyigam newug gufiyinim ofukwalgonam enam lahlag moaogonim. Enag el enag enaig wunewat ofwafina.
MAR 11:11 Sisas yikanam Jerusalemoa pugunam Godna lala naligim yikana sahonam mungwal ena lala mewa eyi fahegagena wahianam. Osuwu yikanam pefenamba, enaig fenamba enag ehefena nihiyinaim mungwal pasnam 12 enam, enam mungwal Betani kimbigam wankana.
MAR 11:12 Siyini, Betaniim wahiyinim Jerusalemgam ahuafenamba Sisasim bini wahana.
MAR 11:13 Enag Sisas li figim nangonamba wahegwa gofenamba, figeyimewofena. Enag yikanam muhwa pugunam eso yisigiagena, onam “Atiame fug lege?” Enag nangonamba figeg mungo wahegegena. Ahanaig asegmba? Enanamba fug legnamo?
MAR 11:14 Sisas lim enag osona, “Mas na fugmba lei enengim gamba! Awai newug!” Ehefena nihiyinai el enag enam higini.
MAR 11:15 El enag ahunam Jerusalemoa apekugonam. Eso Sisaswo yikanam Godna lala naligim sahokana. Israel el enag enaig esifini, olyini kawo so mani afa twafig afa sis Godum faiyim. Mingnag el sisim twafigim Godna lala nalig nimbag betewa wambuk ambogofenam sungu finim afa enanam mani wambugegofena. Sisas enag elim enam ningitigifena. Kukofenam fatina simewa eseli enag el mani sungufinim mani wahigififinim mumankegegofofena. Sisas sime enam kukofenam aitini mingnag elwo twafigim manina wambugegofofena, enag ehelini eyi auguiag (sia) enam Sisas kukofe aitinaim.
MAR 11:16 Enag kweni, “Nogofeka amang amang Godna lala naligim osum wambusaigom.
MAR 11:17 Autinam enag God ehefena mom faini, ena mom el ginofini, enaig osoni, ‘Kana lalamba el eso ma enaig sefafi, Godum Sihinig Lala. Enag lalamba el mungwal esel gohnefe enag elni lala.’ Enaig autinam God osoni. Afa enag negel enag enaig esigim, enag yawamba enaig feg, okwef elni lala lofug!” Sisas elim enam enaig osoni.
MAR 11:18 Enginag ainiyag pris el afa anuana el enag ena mom higinim, enag. Eli enag enaig olningugini, “Ahnaig big asinim eso Sisasimba big tigekif?” Pris i anuana el i enag Sisasim embefini. Ahnaig asegmba? El mungwal enag Sisasna mom higinim, enag olug wahegesaina.
MAR 11:19 Si mayi kigfiafenamba eso. Sisas ehefena nihiyinaim enag wahkana Jerusalemumwo wahiyinim.
MAR 11:20 Sini leawa kwimbiyim ahunam li figim enam nangonimba ati ehesafena, figeg ehesafenam mungwal puhwag nuhulugum ehesafena.
MAR 11:21 Pita piskenam olningugenam, enaig osona, “Anuana, nango, li fig enam nosona, ‘Mas na fug lei enengim gamba.’ Enaig fenamba enag ati ehesafegim wagag!”
MAR 11:22 Sisas wahigifenam elim enam osoni, “Negel gimba Godum olninginimbi Godmba emba yuhwa fef amang amangim enam.
MAR 11:23 Aman mungo sambaga olug hwanig, mungo olugnifenam, enaig olningugeimba Godmba emba wa yuhwafef. Enaig olningugeimba, emba amangimehe esel sahig enag emba wa pugunuf. Enag ohuna mugum enag osonaimba, ‘Nemba fgafu kanam wahegimeg bu solna gi enanayi yikanam pe.’ Enaig osoimba, emba wa esef.
MAR 11:24 Enaig fenamba enag yawo ka nem osonug, enag na Godumba sihinagim ahsahanafimba enaig olningenam, amangim eseli na ahsahini enag figim, enaig leseimbi, emba na wambuf.
MAR 11:25 “Enag mayi na gohonam Godum sihinagofimba, na enaigim olningimba, aman nem amang amang amtakwalig esenag, enam enag etetinam wahiai. Nogofeika mungwal ahnaig ahnaig amtakwalig enag mingnag el nem esegonum, nogofeika enam kikehelim! Eteti wahiyi! Esmba na fimbi, neana awag ofwa aga, enag nem ahnaig ahnaig amtakwalegim wambihiageni, mas piskenam enam enag olningi.
MAR 11:26 Enaig na mingnag elni ahnaig ahnaig amtakwalig na etetigim wahiai hwanigmba, emba God neana ahnaig ahnaig amtakwaligim mas eteti wahiai.” Sisas enaig osoni.
MAR 11:27 Piskenam ahunam Jerusalemoa apekugonam. Enag Sisas Godna lala naligyi tempelyi sahonam langwagofena. El Enginag ainiyag pris el afa Ainiyag sisiyi fesaig el, enag el Sisasim nangum ambogona.
MAR 11:28 Enag Sisasim enaig sahinifini, “Aman nem osonag, ‘Ena gafungag ena fe,’ aman nem enaigmba osonag?”
MAR 11:29 Sisas mungwag sihini, “Amang mungom ka nem sahinim, na kam mungwag enam sihinigmbi, emba sa ka nem sihini aman esel kam osonag, ‘Ena gafungag ena fe enam,’ mungwal gafungag esel ka feg.
MAR 11:30 Aman Jonumba osona. Elim buwa aitiagimba? Ena mo enag ofwanai boname? Elyinai boname? Kam sihini.” Sisas enaig sahinigena.
MAR 11:31 Enag el ehefem sihiagegofofena, “Amangim big osogof? Big enaigmba osogoimba, ‘Ofwanai bok,’ emba Sisas bigim sahinif, ‘Ahnaig asegmba enam mas na olug wahigifigim Jonna mom pahalug ahugmo?’
MAR 11:32 Afa enaigmba big osogoimba, ‘Elyinai bok,’ emba el bigim nunumuhiagif.” Ahnaig asegmba? Enag el enag Godna lalanaim mingnag elim embefegoni. Mungwal el enag olningini Jonmba profet, Jonmba Godna mengig wanai mo fag el.
MAR 11:33 Ainiyag el enag enaig fenamba enag, Sisasim wahigifinim osoni, “Kagelmbi anuanamo.” Enaig fenamba enag Sisas osoni “Enag ka gamba mas ka nem sihini aman esel kam osonag, ‘Ena gafungag ena fe enam.’”
MAR 12:1 Sisas enawasim sihini enaig osona, “El mungo wain lifug aso fegim bwag aitig. Mime kunim hun tifutukni numwehiaginim enanayi wain fug aitinim mongni wainfug fapaugofigim enaig esigim bug puguagim. Enag sime lala kwina nimbanam el enanayi fahegegohogum ma sa wa okwefna el ambogonam wain fug wambuf. El enag mingnag elim wasanam enag asom fahegegofohogum, afa mingnag lifugwo ena gafungag wanai enam wambugum, afa mingnag lifugwo asoana awagim faifini. Asoana awag wahegam kafenamba.
MAR 12:2 Mayi lifug enag asonai enag ambiafenamba, eso asoana awag gafungag el mungom ningihiafena enag asogam, enaig sawiyifefenam ma mingnag wohof yika wambwi enag asonai.
MAR 12:3 Enag el asowa fahegeg gofohog enag enaig esifini. Elim enag nangufinim, mayi bwafenamba, sulufifinim tigifinim, yusug piskifinim ningihiyifini.
MAR 12:4 Asoana awag enag piskenam ming elim ningihiana, enam gamba mesowa topinim amtakwal tigifini, amtakwalefini.
MAR 12:5 Asoana awag ming elim ningihiafena, enam tigekifini. Enag enagsa el gafungafigim ningitigifena enag asogam. El enag enaig esinim, mingnag elimwo behtanigim kugwag aitifinimbi ahkitigiaogona, mingnag elimwo melni kugwagsungofini.
MAR 12:6 Enag mungo gofena, elimba ehefena leg mungo enam olug lahlafena. Awag enaig sihifeni, ‘Elimba kana luwal, gafungag el enag kana luwalim anghiginim lahlafinif.’ Enag sumiyim enag ehefena legim ningihiana.
MAR 12:7 Enag el eseli enag asowa gafungafegofofena enag ehefum oligi sihiagahufena, ‘Elimba asoana awagna leg, emba awagimoa wahaimba mungwal gawig ena wa wambuf. Hegefi! Nawo tigekim, nawo tigekinim, eso ehena asom fim!’
MAR 12:8 Enaig fenamba enag tigekinim eligimwo aso leng meigim finim fatini.
MAR 12:9 “Enag wain asoana awagmba ahnaig asef? Emba bonam, el eseli asowa gafungafegofofena, enamba kugwag sungo fenam eso mingnag elimoa asowamba enamba faif.
MAR 12:10 Mas na ginofum enag fahegaginimo God autinam osona, enamba? ‘Mingnag el lala nimbigim, gungwekigim mungom nangufinim kwisifini, Afa gungwe kik enag yawamba wofugukum pugug.
MAR 12:11 Ainiyag enag enaig esegim pugug; enag ka nangugmbi lahlag newug feg.’” Sisas enag ehefum ena wasim osoni.
MAR 12:12 Ainiyag el enag enam higinim ati olningini Sisas enawasim ehelim osonug olningini “Kagelmbi amtakwalig enawasim enaig fenamba,” enag el enag ogona, “Nawo Sisasim kikehilinim ogohum,” afa enag embefini. Enagsa mingnag el esel Sisasim pahalug ahuafena, enag elim enag embefegoni, enag Ainiyag el enag Sisasim wahiyini ahuna.
MAR 12:13 Mingnag el Farisi elim afa Herotna nihiyinai elim enam nigitigini Sisas nangum.
MAR 12:14 Ona, “Nawo Sisasim amang amangim sahinim. Ogona mayi Sisas amtakwal sihifeimba, neso sulufinim kotinim.” El eso tatam aula fakahilinif, enaig lofug ogona, “Nawo eso Sisasim esinim.” Israel el Rom wanai gavman elim takis mani faigim, enag nunumugonam kwisini. Enag Farisi el afa Herotna nihiyinai el enag ambogonam Sisasim sahini, “Anuana, ati ka olningig, nemba yinim osfawof, nemba mas embefini ahnaig ahnaig esel nem olninginig enam. Aman esel Ainiyag feg enam enag nemba mas ahnaig mo faiyinam. Afa aman esel hofanam feg enamwo mas na ming mo faiyi. Awai! Nemba yinim fa sihif God esel membeg enam mungo. Enag nimbe kam sihin, Romoanai el elim nangwagawo, wunehalamba, Sisa, enamba ka manimba faiyime? Awaime? Enaigmba ka esimbi ka yuhwa feime? Awaime? Enag kawo mani enag faime? Awaime?” Sisasim enaig, sahinifini. Ainiyag el enag enaig olningugini, “Sisas mayi enaig sihifenimbi, takis mani Sisam fai,’ eso mungwal Israel el Sisasim nunumufif. Afa enaig mo sihinimbi, ‘Nogofeka takis mani Sisam faim,’ eso gavman el Sisasim waginif.”
MAR 12:15 Sisas ati olningini enagel enag ogona, “Nawo Sisasim gihinim.” Enag Sisas wahigifenam, osoni, “Amang figim nogogum na kam gihinim? Mani busug kam ombugona, kawo nangom.”
MAR 12:16 Enag el mani mungo ombugona, enag Sisas sahini, “Nohmbusugi wunehalag mba amana?” El enag osoni, “El Ainiyag esel Romoa nangwagawo, wunehalamba Sisa, enagna nohmbusug.”
MAR 12:17 Enaig fenamba, enag Sisas osoni, “Amang Romoa nangwagohog elnimba, emba eso enam faiyi; afa amang Godnamba eso Godum faiyi.” El enag ena mom higinim olug wahegasaina.
MAR 12:18 Mingnag el Sadyusi el Sisas nangum ambogona. Sadyusi el enag enaig osogwafena, “Elimbi wahagim, mas piskenam bwihiai.” El enag ambogonam, Sisasim sahinim,
MAR 12:19 “Anuana, Moses ena mom autinam ginofena, amanim luwal hwanig wahaimba, afa ehena angwag agafuf, emba so ehefena suminig enag ena angwafigim enag ma fafim. Luwal mayi feimba eso ena luwalwo eteg esel luwal hwanig wahag ehagna kukwa gohof.
MAR 12:20 Autinam elengegwa gohona, enansini nilitena gofwehena enag eteg angwafig fanam, afa luwal hwanig wahana.
MAR 12:21 Etegim engeg enag angwafigim fanam, afa luwal hwanig wahana. Bwali enag fagim gwenag angwafigim fanam, afa ehe gamba luwal hwanig wahana.
MAR 12:22 Afa figinyeg, afa, enuweso, afa elngeg ena suminimbugug enag finim enag angwafigim mungom enag luwal hwanig fesainam pigina, afa angwafigim gimba sumiyim wahana.
MAR 12:23 Enag hwaonam, melig pigyeg ena wa bigiagafef, enag hwaonam enag angwafigmbi amana angwag fef? Ati na olningig elengegwa gohona enag el enag angwafig mungom fini.” Sadyusi Sisasim enag enaig sahinifini.
MAR 12:24 Sisas osoni, “Negelmbi mas na anuana figmo Godna mom autinam el ginofini enam. Enag mas na anuana figmo Godna tifutukum gimba. Enaig fenambe, enag negel enag mwetetiagig, mas na yuhwa figmo?
MAR 12:25 Enanam melig pigyeg piskenam bigiagofefimba, enanamaba mas angwafigmbi wambwi. Ensel, Godna gafungag wanai, ofwanai, angwafigmbi mas wambwi, enag enaig el gimba wa esif.
MAR 12:26 “Yawo enag nawo olningugim el wahagim piskegim bwihiagim enam autinam Moses ena mom enag ginofena li suwila lagofenamba. God ena suwi mewa sahogohonam Mosesim sihinagena. Ena mo enag mas na fahegigmo? Abraham, Aisak, Jekop enam autinam pigig, enag God Mosesim enaig sihifena, ‘Kamba Abrahamna God, Aisakna God, Jekopna God.’ God Mosesim enaig mo sihina. Afa God ati olningina ehelni sungwagmba mahiyim augwia.
MAR 12:27 Godmba melig ese pigig enag elni Godmo. Awai! Elimba enag elni God ehe aman esel hegeg gohogum esel, enag elni God. Negelni moamba amtakwal newug feg!”
MAR 12:28 Anuana el mungo bona Sisas nangum, ena hegenamba mo fuflafegegofofena. Enag higinamba Sisas mo wahigifenam yuhwa sihini. Enaig fenamba, enag el Sisasim sahana, “Godna moamba ahanag sisiyiamba feg?”
MAR 12:29 Sisas wahigifenam elim enag osona, “Mo sisiyi fegmba ohunag, ‘Negel Israel! Negel higi! Ainiyag God mungwehe mungo Ainiyag bigelni fenig.
MAR 12:30 Nimbefum! Ainiyag enag, nimbefena Godum enam nininewug olug lahlafena. Nimbefena olug, sungwag, tifutuk, enag mungwal Godum ma lahlafini.’
MAR 12:31 Enam engeg mom mba enaig eseg, ‘Nimbefum esel na lahlafenagmba, enaig eso mingnag elim gimba enaig olug lahlafenai aman esel neana muhwa aga enam.’ Ming mo mba mas ena mo sambagam enag flafatigmo.” Sisas anuana elim enag enaig osona.
MAR 12:32 Enag anuana el enag Sisasim sihina, “Anuana, nemba yuhwaho osog. Elimba yuhwahofeg, esel nosog God mungwehe Ainiyag feg, ming Godmba mas fegmo, gweli mungwehe.
MAR 12:33 El ena Godum ma olulahlafini, olug, sungwag, tifutuk enag mungwal enag Godum ma olug lahlafini. Ehefum esel lahlafenagmba enaig eso ma minbnag elim gimba esei aman ehena muhwa aga enam gamba ma olug lahlafeinai. Sis afa amang amang enagel Godum fa faiyif, enaig pahalu ahufigim enag elimba yuhwaho. Afa enag sambaga ningigi mo enag pahalukahuagim afa amang amang Godum faiyigim enam flafatig.” Anuana el enag enaig sihi Sisasim fena.
MAR 12:34 Sisas enam hegnam, enag olningig anuana el ati olningig ena mo lahlag nininewug sihig. Enag Sisas sihina, “Nembe gweli ati na bogum Godna muhwa puguagim ofe. God afalig esel enam wahegwa na gohmo.” Enag mungwal el esel enag embefinim Sisasim ming mom sahingim.
MAR 12:35 Sisas Godna lala naligyi tempilwa gofenamba elim mo sihinugenam, enaig osoni, “Ahnaig asegmba enag anuana el enag enaig osogog. ‘enag Kraisim enam ogogum Devitni leg?’ Ahnaig asegmba enag enaigmba osogog?
MAR 12:36 Godna sungwag Devitim ogofunagenamba, enag Devit autinam enaig osona, ‘God Ainiyag enag kana Ainiyag sihina, Nemble kana nihigim ningagim agai. Nihigim augwiagmba enaig eseg aman esel sisiyifeg enag fawof. Enengimba amangal esel nem ona kawo amtakwalefim enag elim enag ka neana mong singag wasanif.’ Devit Godna mo enaig osoni.
MAR 12:37 “Devit ehehmba, ‘Ainiyag’ moaogona, enag Kraismba Devitni leg ena ming momba enaig eseg Devitim gamba Ainiyag fenag.” Sisas enaig osoni. Enag elksa sifakalni Sisasna mom higinim.
MAR 12:38 Sisas mo ogfunugum enaig osoni, “Anuana el enag mingnag enaig esehu, enam negel gimba nunofifum anuana elim eseli enam. Anuana el enag enaig amtakwaligim membig, lofug kwieg aitiagigim, eso aisagafesai. Lofug kwiegmba autinam enag anuana el mungo aitikigwafena. El enag enaig olyifini ogona, ‘Eso el kam ma lahlafegoni.’ Enag eso ambogofenam ambagam nuwagifinam sahoafena kimbigwa gamba.
MAR 12:39 Israelna nuwagig lalawa enag el enag kuk lahlagim mungo lahlafini ogonam, ‘Nawo ahufenam ambagwa elni nohmbosogam auguiafum. El ma bigim nangwagi.’ El enag ogona, ‘Nawo wohof nalig ahagagwa gamba ahufenam, kuk lahlagwa mungo auguiafum.’
MAR 12:40 Mingnag angwafig esel ligambugugum, mayi pigiafenamba angwafig mungo mayi auguiafenamba, anuana el enag ahufena angwafigni lala enag wambugifini. El enag Godum enaig moakwalnifinim sahinifini kwina gwesim ogohu asagafena. Hwaonam, God fahegagofefimba enanam enag enaig el kinig tawetik nalig newugehe wa wambuf.” Sisas enaig mo osoni.
MAR 12:41 Sisas mani keg muhwa agafena Godna lala naligyi. Enag elim nangwagawofena mani aitiagofofena enam. El mani numbiyinai el enag mani nalig aitini.
MAR 12:42 Angwafig esig mani hwanig bonam mani ongug wesig sambaga fatiaogona.
MAR 12:43 Sisas ehefena nihiyinaim wunoni, “Ambogo, yininewugehe ka nem osonug, angwafig esig esel mani hwanig fegim afa mani nalig fatig. Mingnag elim enam flafugum aitig.
MAR 12:44 Enag el mungwal eseli enag mani numbni fesaig mingnag hofanam mungo wambuk ambogogum aitig. Afa angwafig esig enag esel, ehewo awai newug fena, mungwal mani gweliehe fatig, wohof gamba amangna wambuhmo?” Sisas enaig mo osoni.
MAR 13:1 Sisas Godna lala naligim enam wahianam puguna yikana, ehefena nihiyinai mungo Sisasim sihina, “Anuana, nango, hun lahlag naligni Godna lala nimbini, afa lala enag nalig lahlag newug ehe!”
MAR 13:2 Sisas wahigifena enaig osona, “Ena lala naligim enag atiaho na nangog? Emba hun mungo mas mung hun sisiyi gifi. Awai! Emba wa mungwal tutosungofinim tatugof.”
MAR 13:3 Sisas Mug Olifyi agafenamba nanguwufena Godna lala naligim. Pita, Jems, Jon, Andru, enag el mungo Sisas nangum ambogona,
MAR 13:4 sahini, “Yawo eso na sihig, enamba amansi puguf? Amang ahanaigwo mayi puguimba, eso enam ka nangum so olningim enamba ati muhwa puguagimofe?”
MAR 13:5 Sisas osoni, “Negel numwehinim nunofifum aman mungo wa nem moakwalenim wankaf.
MAR 13:6 Elksa emba wa ambogonam kana wunehalam sefinim, enaig osogof, Kikehe Krais, God, kam ningihiyiana. Enaigwa osogonam, eso wa enaig wa esif. Elksam mwakwalegonim wanahuf.
MAR 13:7 “Enaig enengim na hegimbi fak ahagfi afa fakmo bonam puguafi wahegwanai, enamba emba wa puguf, mungwal bete i, of i awaiegimba emba wa mahiyi fefuf. Enam na higinim negel nogofeika oluwahigesaim.
MAR 13:8 Ming betenai elwo ming betenaiim fegonfuf, ming king ehefena nihiyinaim pasifenam mingnag king wan go enam fegonfuf. Minggamwo kugwa puguafuf, minggamwo bini nalig puguafuf. Enamba enaig tawetik angwafig luwal muhwa fukuagim eso esfafef enaig wa puguf.
MAR 13:9 “Negel enag numwehenim nunofifum. Emba wa el nem wanahuf kaunsulna nihigim nahunam enam sihiagigim. Emba wa negelim nuwagig lalawa enanayi kugwag aitifif. Negel kam pahalug ahuafimba gwena mungwehe nem, wan ahunam gavman, kingni nohmbosugwa wan apekugonam wagonuf, eso negel enag Godna mo wankeneg mo sihigoni.
MAR 13:10 Mungwal el mungwal betewa mungwal esel enanayi Godna mo wangenag enag mayi kaimba eso bite i ofmba enamba awaief.
MAR 13:11 Enengim mayi el nem wanahufefimba kotimegonugum, nogofei, ‘Ka olug wahigegim, ahnaig big osogof?’ Awai! Mungwal mo God ne faimbi, eso na sihif. Ena mo enag nimbefningalni moamomba! Awai! Emba Godna Sungwagna mo.
MAR 13:12 Mingnag elwo ehefena niliteninga elim faigof, ogofei, ‘Ma tigeki.’ Mingnag el humoanwo luwalim elim faigof, ‘Ma tigeki.’ Luwal gamba wa awagafagim wagugonim elim faigof, ‘Ma kugwag sungofi.
MAR 13:13 Afa negel enag kam pahalug ahuafimba enag mungwal el eseli enag nem olug kakagegonuf. Amangal tifutinim kam gwesinim pahalug ambogofefimba emba ahuanam mayi bite i of i awaiofefimba, enag God wa elim enag kwaganam wan bonam, eso hegeg gwesenam wan agafuf.” Sisas enaig sihifeni
MAR 13:14 “Enag enag el amtakwalig newug enagwa amang amtakwalig gafungafinim ena wo ombugunam osaigonam washuf, Godna lala naligyi. God newugum esel amang sisim, twafigim el fa faiyif ena kukwa el amtakwalig enag moakwalig Godum ombugonam ena fohluf. Aman ena mo enag fagehagmba eso ma numwehenam olningugei. Autinam God ena mo profet el Danielim sihina, enag ena mo Daniel ginofena. Enanam enag amangal Judiawa oguwa enag, so ma mugam yikagna fukwalgonam ahwi.
MAR 13:15 Aman lala sime mugyi gofimba, nofeka lala megam sahonam amang amang gawig ena fam.
MAR 13:16 Aman asowa gohogmba, nofeka lalagam yikanam lofugnga enaig fam.
MAR 13:17 Enag angwafig afnialigni gamba, elsimbam, angwafig luwal hwutiatanig mahiyim tut yuwig ahufena enag gamba elsimbam.
MAR 13:18 Negel enag Godum sahini amang enag eso masa ninegnam enana puguf!
MAR 13:19 Yuwana newug God mungwal gawig esegenam enanayi kinig puguna, enag enanam pugugum bogum yawo ohunanayi feg mingnag kinig mungog gamba ati yawo enag feg, enag enengimba nalig kinig newug ehe wa puguf autinai kinigim wa flafatif. Afa hwaonamba enaig kinig enawa mas piskenam pugwi.
MAR 13:20 Autinam newug God eso gishu fwahiana enanam enag amtakwalignam tumefatiagim, afa kwina kafimba mungwal el enawa awaiete. Enag asegmba God olningini mingnag elim esel autinam gisfuna hwatina ehe nangum ambogogum enaig fenamba.
MAR 13:21 “Enanam enag aman mungo wa nem osonuf, ‘Nangu! Kraisba esel go! Nangu! Egam ese go!’ Ena mom enag nogofei ka olningim!
MAR 13:22 Afa mingnag elwo wa enaig moakwalif, ‘Kamba Krais,’ afa mingnag el amtakwalig wa apekugonam ogofei, ‘Kamba profet Godna mom ka wambuk ombugog.’ Enag el enag ogogum ‘Kagelim enam God gisfugum hwatig’, enam ogogum ‘Nawo wan ahum.’ Enag enaig wa esif, tifutuk gafungag wa apekugof, apekugof ahnaig ahnaig ehfamba nemona, autinamba mas enaigimba big nangunimo,
MAR 13:23 Amang esel mahiyim puguahwanig feg, enag hwaonamba wa puguf. Enam ka nem osonug. Enaig fegmba enag negel enag numwehenim nunofifum.” Sisas enaig sihifeni.
MAR 13:24 “Enag kinig nalig mayi awaieimba, eso osuwu pugog hwanig wa feg, afa waswa pugog hwanig wa fei,
MAR 13:25 bagnofut ofwanai fugahianam apeigof. Mungwal tifutuk ofwanaim, enag autinai tifutuk kikehelagu osuwi, was, bagnofut enag ehefena kukwa autinam gofofena, enag emba wa kiafigif.
MAR 13:26 “Enanam enawa Enag El Of Wanai God Ningihiana enawa leangowa pembof, mungwal tifutukni, afa afwambusug nalig newugni feimba, eso el nanguf.
MAR 13:27 Autinam, God elim ehefum gisfu hwatina. Enanam ombofimba, eso wa enaig esef. God ehefena ensel gafungag of wanaim ningitigif elim ehe esel gisfugu hwatig, enam nuwagug ahugum. Emba wa mungwal bete esel enagna wambugenam afa of i bete i mwetetenaig wanai gamba mungwaliyi wambuf.”
MAR 13:28 “Li fig enag emba nem amangim ogofunuf? Enag li fig enag mulug figeg apekugofehba emba ati na nolningig osuwu nalig muhwa opuguhmba enag esfafef, enag eso ati big olningig ningi sisig esoh enaig esfafef bu puguagim mayi meini ofehba, eso sisesungofafef.
MAR 13:29 Gwenaig ehe na nanguf amangim esel ka nem osonug, enamba, elim na wa nangwimbi wa puguf, enag emba na wa olningif, El Enag God Ningihiana Of Wanai enag go ambagam mengig muhwa.
MAR 13:30 Ninimehe ka nem osonug, enanam elim enag pigeg hwanig fe fimba, eso enanam mungwal amang amang enawa puguf.
MAR 13:31 Of i, bete i, gamba emba wa awaief, afa kana moamba mas awaiei.”
MAR 13:32 “Aman mungo olningig hwanig amansini ehe wa bof osuiname, sinainime. Godna gafungagwanai ofwanai gamba mas anuanafigmo, Godna leg gamba mas anuanafegmo. Awag ehe mungo ati anuanafeg enam enag.
MAR 13:33 Negel numwehinim nunofifum, mas na olningigmo amansihe enag enawa pugu osuiname, sinainime.
MAR 13:34 Elimba enaig eseg, aman mungo ehefena lalam wahiagim. Enag ehefena gafungag wanaim elim osonug, ‘Kana gafungagmi, gawigmi fahegegofofum.’ Enaig osonugum mungo mungogum gisfua hwatig gafungagim enam. Mengigwa nunofegohog elim, enam osonag, ‘Numwehenam mengigim fa nangofegofum,’ El Enag enaig osonag.
MAR 13:35 Enag negel gimba gwenaig numwehinim nunofifum, amansihe lalana awag wa bof osuwipegnam boime, si olugyi gohognam boime, leawa kwimbiyim boime, leawam boime mas na olningigmo.
MAR 13:36 Enaig bogmba yawo yikagnam ehe wa puguf, enag wa nem nangoimba, na non gifuf.
MAR 13:37 Enaig fegmba enag ka nem osonug, enaig fenamba enag ka mungwal elim osonug, ‘Numwehinim nunofifum!’” Sisas enaig osoni.
MAR 14:1 Sambaga osuwu mahiyi gohmba olningigim Pasovami afa bret pupkuog hwanig ahagagim osuwu nuguagim, enanam enag muwagigim, Enginag ainiyag pris i, anuana el i, yisigiagini, “Ahnaig big asinim so Sisasimba big kikeheli sulufinim tigekif?
MAR 14:2 Enaig mas big lahlagnam Pasovanamba enanamba mas big esi. El masa wa el bagagif.”
MAR 14:3 Sisas Betaniyi agafena Saimonna lalawa enag el autinam ehehna fena. Enanam enag kukwa aganam wohof onefenamba, angwafig bonam sahona hun keg botol wel fungug lahlagna mengigwa puguag ombuna. Ena wel nog weg wesig bugba fungugni lahlag, enag wunehalamba nalt. Mani naligni fana. Botol enag pugugenam afa wel enag Sisasim mesowa sugfuna.
MAR 14:4 Mingnag el auguiafena enag olugakagni. Ehefum olugyi sihiage gofofena, “Amang fegim ena welmba yusugmba fatig.
MAR 14:5 Enaig big mani figbi mani nalig big wafiti. Big enaig wa 300 kina fiti, eso big elim amang hwanigim enam faigoite.” El enag angwafigim nunumufini.
MAR 14:6 Sisas osoni, “Wahiyi! Amang figim, na enag angwafigim kinigbi faiyig? Elimba yuhwahe kam esenag.
MAR 14:7 Autinai ehe el amang hwanig auguia. Amansi na sawiyi fegim kwaganiegimba, eso kwagan. Enag kamba, ohiyiaga hegeg gwesegim awohmo.
MAR 14:8 Amang angwafig enag esegmba yuhwaho eseg. Elimba wel lahlag kam eligim sugfunag, kam numwehenageg kumoagaligim gwenaig esifinimbi enag kam wahagim ma sa yikagna nongif.
MAR 14:9 Yinim newug ehe ka nem osonug. Mungwal bete esel enanayi Godna mo lahlagwa sihiahufuf, enam gamba angwafig esel eseg enamoa sihif, feimba olninguguf.” Sisas enaig sihifena.
MAR 14:10 Enanam enag 12 fenam Sisasna nihiyihai, enag elyinai, mungo Judas Iskariot, enag yikanam enginag ainiyag prisim ona nawo Sisasim faim.
MAR 14:11 Enginag ainiyag pris enag ena mom higinim enag sifakalni. Enag osoni, “Emba ka nem mani faiyif.” Enag Judas enag mina yisigiagena ogum ahana minawawo amansini pris elim enag Sisasimba ka faiyif?
MAR 14:12 Israel el enag mungwaliyi yiawa osum elengegiwa gohog osuwum gishu fwahiyinim. Enag wikwo angig fegim yikagim elngegwa pugug enag mungwal osuinamba bret pupkuog hwanig ahgahufena. Angig enag osuwu enag puguna, enanam enag sipsip luwalig fa kugwagif Pasovawamba. Ehefena nihiyinai enag Sisasim sahini, “Na sawiyifeg ahananayi kahunam Pasovamba numwehiagimbi, eso pasova enag na nef?”
MAR 14:13 Sisas sambaga ningigim sihinim, eso ningitigina, “Ne ningigi ahkanam ahsahon kimbig naligyi. El mungowo bu sompni ombofuf enag nem wa minawa wa bof. Eso ne ningigi enag eso elim enag ahpahalukui.
MAR 14:14 Mayi yikanam ahna lala mungowa sahoimba eso ne ningigi enag lalana awagim enam enaig sihiahfenai, Anuana osog, ‘Kana kukmba ahananayi go? Kawo Pasova enanayi kikefena nihiyinaim wan nem.’
MAR 14:15 Emba wa nem ogofunuf kuk nalig sisiyigam go ati numwehiagigim wahiyig. Ne ningigi wohof enanayi numwehiage ahfe. Enag ehefena nihiyinaim sambaga ningigim ena ningitiginamba, ahkana.”
MAR 14:16 Sambaga ningigi enag ahkanam kimbigwa ahpuguna, enaig sambaga ningigi enag ahwufuana gwenaig eso Sisas osoni enaig. Enag sambaga ningigi Pasova numwehiagahfena.
MAR 14:17 Osuwupegnam Sisas ehefena nihiyinaim mungwaliyi wanbona.
MAR 14:18 Enanam enag ogunam ahgafenamba Sisas osoni, “Yininewug ehe ka nem osonug. Negelyinai mungo kam elim faiyif enag kam tigekigim, el mungo osohwi kamble i ahneawo enag.”
MAR 14:19 Ehefena nihiyinai enag olug wahegasainam, enaig esini, ehefum mungo mungog enag sahugini, “Kamble me?”
MAR 14:20 Sisas osoni, “12 feg enanayi el enag yawo mungwa sompyinai ka lifug bug bretna figihiane ahofe.
MAR 14:21 Elimba yiniho, autinam God osonamba, enag el ginofini, ‘Emba wa Enag El God Ningihiana Of Wanai enam wahaf.’ Afa aman Elim Enam God Ningihiana enam elim mingnag elim faiyimbi, emba kinig nalig ehnangum wa bof. Ma ehefena afag eseite, elim enam fukuag wahiaite, emba sa yuhwafeite.”
MAR 14:22 Enanam mahiyim ahgafafenamba Sisas bret fanam, Godum lahlag moaogonam eso kukwasungofenam ehefena nihiyinaim faini. Enag osoni, “Fi, ohwimba kikefumehe ka nem afai.”
MAR 14:23 Enag wain bug kapna fanam Godum lahlag moaogonam, ehefena nihiyinaim enag faini. Enag ena mungwal enag ahgana.
MAR 14:24 Enag osoni, “Ohwimba kana taf, elimba enaig esena, taf kifutugum ehe ogfuni, amangim God eseli autinaim sihina yininewug ehe ena wa puguf. Enag tafmba ka sugfunuf elksam kwaganigim God nangum ambogogum.
MAR 14:25 Yinimewug ehe ka nem osonug, mas ka piskenam ena wain bugmba nei yikanam mulug wainbug ka nef Godna wanagagwa.” Sisas enaig osoni.
MAR 14:26 Enaig esinim, sangig mungo ogonam eso mug Olif gimwo fukwalogonam ahuna.
MAR 14:27 Sisas enaig osoni, “Negel mungwal ena na wa esif, embem wa nahunam, kam wahiyinim. Autinam God enaig osona, enag, el ginofini; Mayi ka sipsipum nangwagohogum elim enam mayi ka tigekaimba, eso sipsip enag wa gweyi ahkitigiaogof. Enaig autinaim ginof enag osona.
MAR 14:28 Afa ka wahambwihianam Galiligim ka kaf, negelni gof.” Sisas enaig esoni.
MAR 14:29 Pita Sisasim osona, “Mingnag elmbi sa nem wahiyi, kamba mas ne wahiai!”
MAR 14:30 Sisas Pitam sihina, “Yinenewug ka nem osonag, yawo ohuna sinainim sambaga mungogum wa na osof, ‘Mas ka Sisasimba anuanafenagmo,’ enaig na osoimba, eso kakaruk awag sambagagim wa moasiawogof.”
MAR 14:31 Afa Pita tifutiagenam osona, “Enaig ka nemble i ahwahagimba, emba kesef, mas ka enaigmba osoi!” Mingnag Sisasna nihiyinai gamba gwenaig osogona.
MAR 14:32 Sisas ehefena nihiyinaim egam wankanam wan puguna Getsemanigam, enag ehefena nihiyinaim osoni, “Ohiyi auguiafimba, kawo Godum sahnam.”
MAR 14:33 Enag Pita, Jems, Jonnam ena mungo sulufunam wankana. Enag Sisasim oluginig fena,
MAR 14:34 enag ehefena nihiyinaim enag osoni, “Enag olkinig kam ofe enag ohuna kinig naligni gweliehe kam awaha. Ohunanayi auguiafimba nunofifum.”
MAR 14:35 Enaig osonim, afa wesig hilikanam ehefum kanam betewa penam, eso Godum sahana, enaig na yuhwafegmba, ogum ena kinig ohunanam ma kam wahia.
MAR 14:36 Godum enaig sahnafena, “Humoan, kana awag, nemba yuhwafef mungwal amang esel enag, ka sawiyifeg emba tawetik i, kinig i enag kana nihiyinai hikifati. Enag kana sawiegim nofeka pahalukum! Awai! Nimbefena sawiegim enam pahalukui.” Sisas Godum enaig sahanafena.
MAR 14:37 Enag piske kanam nangwagenamba ehefena nihiyinai enag non asagafena. Enag Pitam osona, “Saimon, nonho na gi? Mas na wesigngiwo nofkike auguiamo?
MAR 14:38 Negel enag nunofifimbi Godum sahinifi, enaig wa nem amang gihnigim wa bonam puguf. Negelni sungwagwo ogum nawo yuhwa fefum, afa elig ehe kifutieg hwanig feg.”
MAR 14:39 Piskenam ehefena nihiyinaim wasanam yikana Godum piskenam sahanagim, yuwanam eso sahana enaig sahana piskefena.
MAR 14:40 Afa piskenam bonam ehefena nihiyinaim nangwagenamba non asagafena ehelnim nofug kinignewug fesaina. Enag mas olningingimo ahnaig Sisasim asihinif enam?
MAR 14:41 Bowalyi enag piskembonam, enag osoni, “Mahiyimho na ehe kukule asaga? Gweli! Ati meini ofe. Nunofi! Yawomba Enag El God Ningihiana Of Wanai, enag el enag elim wa faiyif. El ahnaig ahnaig amtakwalig esehugum enam wa faiyif.
MAR 14:42 Bigiagafe. Nawo ahum, Nangu! Ati ombo el enag kam mingnag elim faiyigimbi eso kam tigekif, enag ati ombo.”
MAR 14:43 Sisas ehefena nihiyinaim mahiyim sihinugego fenamba, eso yikagnam Judas puguna enag el 12 fenam enagna mungo enag. El kisa numb mungwaliyi enag gweyi ambogona, piso i, aga i wambuginim. Enginag ainiyag pris el, anuana el, ainiyag el, enag el elksam enam ningiyiginimba enag ambogona.
MAR 14:44 El enag Sisasim faiyigim elel, enag enaig esena, yuwanam ati enaig osoni, “Elim ena ka afwaf fatimba, elimba Sisas eso negel enag gwenamho kikehelinim, numwehenim nangwagufi.”
MAR 14:45 Enanam enag Judas pugunam Sisasim osona, “Anuana,” esonam eso afwafe fatina.
MAR 14:46 Enaig fenamba enag el enag Sisasim numwehinim ningagawa kikehelini eso nangwahufena.
MAR 14:47 Mungo gofena muhwa enag piso ehefena angagwanai sugufanam eso el mungom angalog hugufatina. Elmbi elimba prisni misog elni gafungag wanaim.
MAR 14:48 Sisas el esel ambogonam kikehilini enam osoni, “Piso i, afa aga i na wambugigim wambuk ambogog kam sulufigim okwef luwalim lofug enaig.
MAR 14:49 Mungwaliyi osuwi enag ka Godna lala naligyi big mungwaliyi auguiafenam agofwehefenam ogogum afa ka nem sihinugekafena. Amang fegim enanamba na kam kikeheli hwanigba wahiyini? Afa amang amang mo enag God autinam esogba emba wa puguf.”
MAR 14:50 Ehefena nihiyinai mungwal el enag Sisasim wahiyinim embem ahuna.
MAR 14:51 Kwambolo mungo Sisasim pahalu bwafena. Lofug busug mungo kigeugonam enag, mingnag el elim enam kikehelini.
MAR 14:52 Afa enag enaig esena, lofugwo hugufatinam nihig bihig embem yikana.
MAR 14:53 Enag Sisasim wanigiahuna prisni misog elni lalagam. Ena lala wa enginag ainiyag pris, el sisiyi fesaig enag el, mo anuana el, el enag ambogonam nuwagena.
MAR 14:54 Enanam enag Pita Sisasna sum yikafena sumifena wahegwehe. Ena yikanam sahonam bwag megam prisni misog elni lala muhwa. Enanayi mungwal ami el gi gofwehena. Ami el enag lalam nunofegofohog el. Enag Pita gamba yikanam sahona ena suwa nolokewofena.
MAR 14:55 Enginag ainiyag pris el i mungwal el sisiyifesaig i, enag el mo yisigiagini amang esel Sisas eseg. Enam ogona, “Nawo wufuwinim eso Sisasim tigekim.” Enag mas ahnaig mom wufuinimo.
MAR 14:56 Elksa Sisasim moakwelini, enag elni mo enag mungwa lofugmo. Awai! Nemona fesaina.
MAR 14:57 Mingnag el gofwehenam Sisasim enaig moakwelini,
MAR 14:58 “Enaig ka higini, Sisas ogum, ‘Godna lala nalig enag ka tufatinam enag sambaga mungo osuwunam ka piske nimbanam augif. Elimba ningagana nimbahmo.’”
MAR 14:59 Enag ena mo gamba mas mungwa lofug fegmo. Elimba ehfamba mingnag mingnag nemona fesaina.
MAR 14:60 Prisni misog el enag olugyi gohonam, eso Sisasim sahana, “Na wahigifegim mo sihiagimba na kwisikho ena mo esel nem enaig osonug enamba?”
MAR 14:61 Enag Sisaswo mengig kapinifenam gofena, mas amang mo wahigifenam osonimo. Prisni misog el enag piskenam Sisasim sahana, “Bwata nemba Kraisni, eso autinam God osona, ‘Emba ka ningihiaf elim kwaganegim ka nangum asambogogum.’ Enag Godum enag mungwal el lahlag moaogonuf. Nemba Kraisme? Awaime?” Prisni misog el enag Sisasim enaig sahanafena.
MAR 14:62 Sisas osona, “Kamba. Emba na wa nanguf El Enag God Ningihiana Of Wanai enag Godna nihigimoa ka agafuf. Godmba tifutuk newug feg. Emba leango i wa piske ahbof ofwanai!”
MAR 14:63 Prisni misog el enag ehefena lofug plefu wahianam enag mingnag elim sahini, “Amang figim big mingnag elimbi wunogonug ma mo ambogonam sihi?
MAR 14:64 Sisasna amtakwalig mo ati na higig, osog, ‘Kamba God lofug.’ Negelmbi ahnaig olnignig amang ahnaig big esinif?” Mungwaliyi el enag mungwa mo fini, “Sisas amtakwaleg. Ma Wahai!”
MAR 14:65 Yikanam mingnag el gweyi Sisasim memp kusini. Lofugna nofugum yisiyinim wahiyinim, eso tigini eso enaig osogona, “Nemba profet lofe. Nemba wahigifenam sihi, aman nem tikgeg?” Ami el sulufinim asangigim pepefefini.
MAR 14:66 Pita ambagam betewa ambwagwa lala mengig muhuwa gofna. Angwafig, prisni misog elni gafungag wanai, bonam.
MAR 14:67 Enag nangonamba Pita suwa nologewofena, enag angwafig enag numwehenam nangonam enag osona, “Ne gamba Sisas Nasaret wanai nahkafena.”
MAR 14:68 Enaig Pita osona, “Awai! Mas kamba anuanafenagmo! Ahnaig mo elimba nosog?” Pita bwag mengig muhwagam kana. Enanam enag kakaruk awag moasiyina.
MAR 14:69 Enag gafungag wanai angwafig enag piskenam nangonam, mingnag elim muhwanaim sihini, “Elimba mungo ehelyinai ehe.”
MAR 14:70 Enag Pita piskenam osona, “Awai!” Wesig gohonam, el Pitana muhwa gofofena, enag piskenam osoni, “Amang fegim enaigmba nosog, ‘Kamba enag elmo!’ Neana wuneg Galilinai elni mo lofug. Ne gamba Galilinai na bok!”
MAR 14:71 Pita tifutiagena, “Yininewug ehe ka osog. Ka sawiyifeg ka yinim osogmba eso God ma kam kinig faiyi. Mas ka anuanafegmo elim esel na osogog enamba!”
MAR 14:72 Enag yikagnam kakaruk awag piskenam moasiyina. Pita olningnam oiskenam ena mo Sisas eso sihina enam, “Sambaga mungogum na osof, ‘Mas ka Sisasimba anuanafenagmo!’ Enaig wa na osoimba eso kakaruk awag wa moasiyif sambagagim.” Enag Pita fisgi pena eso ufwena.
MAR 15:1 Leawa kwumbiyim enginig ainiyag pris el, el sisiyifesaig el, el mo anuwana el, Israel kot el anuwana sisiyifesaig el enag el nuwagena. Ona nawo olninguginim gisfu wahiyim ahnaig big asif. Enag el Sisasim wena kikinim eso Pailat nangum ogohuna. Pailatmba kiap lofug Jerusalemoa kimbig nalig agafena.
MAR 15:2 Pailat Sisasim sahana, “Nemba Judana kingme? Awaime?” Sisas wahigifenam osona, “Nembe esel ati na gweli osog.”
MAR 15:3 Enginig ainiyag pris enag Sisasim mo ksa sihinageni, ohunaig osogona, “Ahnaig ahnaig amtakwalig enag na esena!”
MAR 15:4 Enag Pailat piskenam Sisasim sahana, “Ati na hegig esel nem sihinig ahnaig ahnaig amtakwalig mo esel enam. Masho na wahigife sihimo?”
MAR 15:5 Enag Sisas mas amang mo ga sihinamo. Enaig fenamba, enag Pailat enag olug wahigegena.
MAR 15:6 Enanam enag el mungo kalabusyi gofena wunehalagmba Barabas. Mingnag elngi eseli gafman elngi bagagini. Enag elim enag mingnag elimwo ati kugwagsungofini melni. Mungwal yiawa Pasovanam enag Pailat enag el mungom kalabusyinaim pitigiafatiafena amanim mungwal el enag mayi membifinimbi, eso Pailat enag elim enam pitigifatiafena kalabus lalanai.
MAR 15:8 Enanam enag el ambogona Pailatim sahini gwenaig eso esei.
MAR 15:9 Pailat elim sahini, “Na sawiyifigmbi kawo Judana kingim wahiam ma pugugai?”
MAR 15:10 Pailat ati olningni enginag ainiyag prisna olningugugum. El Sisasna mom higifini, afa prisni momwo kwisifini, enag pris enag olug kakagini, enaig fenamba enag, pris Sisasim Pailatim faiyini.
MAR 15:11 Pris el Ainiyag enag mungwal elim enag sihigoni, ma Pailatim osoni, “Barabasim pitigifati!”
MAR 15:12 Pailat piskenam elim enag sahini, “Na sawiyifigbi ahnaig ka esef elim eseli na sefig, ‘Juda elni king?’”
MAR 15:13 El hogonam wune ogona, “Aga kaga tigegwa kukufinim tigeki!”
MAR 15:14 Pailat sahini, “Amang fegmba? Amang ahnaig ahnaig amtakwalig asegmba?” Enag hogna newug amtakwale wune nalig ogona, “Aga kaga tigegwa kukufinim tigeki!”
MAR 15:15 Pailat enag ona “Kawo elksam enam sawiyi fenim eso ma kam lahlafini.” Enag Pailat Barabasim pitigifatina ma pugugai. Eso Pailat Sisasim ami elim faiyini, ona, “Ma we kigna ma tiginim eso aga kaga tigegwa kukufinim tigeki.”
MAR 15:16 Enag ami el Sisasim wanigiahunam saigona bwag megam gafmanna lala muhwagam. Ami elim enag mingnag ami el wunogoni, “Mungwal, ambogo!”
MAR 15:17 Lofug tafkleg kwinam king oso fa fatif, enaig lofug enag ami el Sisasim fatini. Ami el enag we nasna kugunim Sisasim musowa kikini, busung lofug enaig king elmbi busung lahlag aitiag fafif enag busung lahlag hun mugna.
MAR 15:18 Enag mayi ami el enag Sisasim busung lofug fatinim afa busung nasna musowa kikini esinim eso Sisasim mo kiapasefni. Ami el enag moakwalinim Sisasim king lofug lahlag moaogoni, “Ka sawiyifig nembe gwesenam gofum Juda elni king lahlag!”
MAR 15:19 Ami el enag Sisasim musowa agana tiginim. Afa memp kusufini. Ami el enag Sisasnayi moakwelinim mongukug kwakwaginim sifakaleni.
MAR 15:20 Sisasim mo kiapasefinim wahiyinim, afa lofug tafkleg kwieg enag hugufinim afa piskenim ehefena lofug enag finim fatini.
MAR 15:21 Minawa ahuanam nangunimbi el mungo bwafena wunehalamba Saimon. Saimon ehefena kimbig wesig Sairinim wahianam pugunim nalig kimbigam akafena. Ami el enag enaig esinifini, Saimonum ogogum, “Sisasna aga kaga tigeg enag faku.” Enaig fenamba enag Saimon fakuna. Saimonmba, enag Aleksander i Rufusni awag.
MAR 15:22 Ami el enag Sisasim sulufinim kimbigimwo wahiyinim ming betegam ogohuna, ena bete enag wunehalamba Golgota. Enag ena wunehalamba enaig eseg, Musog Kig Bihig Bete. Aman ahnaig ahnaig amtakwalig esegmba enagnagim ena betewamba elim kugwagsungo fegofogog. Enaig fenamba enag el enag ena betem enaig sefifini, Golgota.
MAR 15:23 Mingnag el wain bug i mir bug marasin i ehuwahiaginim Sisasim faini. Mir bugmba marasin eseli enaig feg, tawetik wesigim kwegfowag afa ena bug enag Sisas mas nenamo.
MAR 15:24 Ami el enag aga kaga tigegwa Sisasim nelni kukufeginim. Mungwal eso ami el enag hun hutiatanaigwa ehefngelni wunehalag ginofeginim, eso enaig esini sompyi aitinim eso glenglefini, eso hun mungo amana wunehalana mayi pefenamba, eso enag el enag Sisasna lofug fafena. Gwenaig esinim Sisasna lofug enag mungo mungog enaig wambinim augini.
MAR 15:25 Osuwu fukumbonam olugyi pugunamba (9 klok) enaignam ami el enag Sisasim aga kagag tigegwa kukufini.
MAR 15:26 Enanam enag el enaig ginofifini elim ogofugunugum amang figim tigekig. Sisasimwo enaig ginofini: Judana king. Osogonam eso ginof enag aga kaga tigegwa kahalini.
MAR 15:27 Afa Sisasna muhwawo ming aga kaga tigegwa el elim sambaga kugwagsungo ahfefnam afa okwefna ahwambna, ena sambagam enag mingimwo nihigim kahilini, afa mingimwo sahagam kahilini, aga kaga tigegwa eyi.
MAR 15:28 Autinam Baibel osona, enag yawo ati pugug, Baibel enaig osona, “Enag ehim gamba enaig osoni ogonam el amtakwalig ga enaig.”
MAR 15:29 El enag ambogonam fahufegofofenamba Sisasim kiapase mo sihinahufna. El enag angmow waginim enaig osogona, “Hegefe, ena na osona ‘Emba ka Godna lala nalig bumbuge sungofenam, piskenam sambaga mungo osuwunam nimbaf.’
MAR 15:30 Enag nimbefum nembe kwegfo, nembe aga kaga tigegim wahianam, pe!” Sisasim enaig osoni.
MAR 15:31 Mungwal enginag ainiyag pris el afa anuwana el gimba Sisasim enaig mo kiapasefini. El enag ehefum olugyi sihiagahufena, “Mingnag elim mungo kwaganig, afa ehefumwo ahnaig asegim kwegfofehmo?
MAR 15:32 Krais enag, Israelna king, ehe ma aga kaga tigegim wahianam pei, nawo oso nangum. Nawo enam nangunim, emba sa big olningi emba Kraisho.” Enag el enaig sihiagahufena. Afa sambaga ningigim esel katigini enag ehe gamba ati amtakwal mingig Sisasim sihinag ahfena.
MAR 15:33 Osuwu muso suflulugnam si mungwal bitem enam kigfihiagenam osuwum mayi hikifwafenamba yika fenam eso 3 klok pugug.
MAR 15:34 Osuwu hikifugwa gifinimba eso Sisas tifutinam wunona, “Eloi, Eloi, lama sabaktani?” Ena mo enag bigmba wahigifigim enaig osogof, “Kana God, Kana God, Amang fegim na kam wahiag?”
MAR 15:35 Mingnag el muhwa gofwehiafena, enag enam higinim enag osogona, “Higi! Elaijam wunego.”
MAR 15:36 El mungo kikigini kanam lifug bug nongug ninim embeg efiyimbuna wagyi kikeugunim fifukwalaogonam Sisasim nihini ona, “ma nei.” El enag osona, “Awum, nawo nunofegofofum Elaija wa bonam pitigiafaime? Awaime?”
MAR 15:37 Sisas tifutinam hogna wunonam, eso gweyi wahana.
MAR 15:38 Enanam enag lofug nalig kinigni kwieg Godna lala naligyi enag eso sisiyi kukweogonam pekanam simewa pugunamba sambaga lofug ahfena.
MAR 15:39 Kepten, el mungo ami elim sisiyi fenig, enag muhwa gofenamba Sisasna wahagim nangwagofena. Enag osona, “Yini newugehe, elmbi elimbi Godna leg!”
MAR 15:40 Mingnag angwafig gimba wahigwa gofofenamba wag nunofegofofena. Mingwo Maria Makdala kimbigwa wanai, afa ming Mariawo Jems i Josep i afag (enag Jemsba sumiyinai ming Jems,) afa ming angwafigwo Salome, afa mingnag angwafig gimba apeyena.
MAR 15:41 Yuwanam Sisas Provins Galiligim langwa kanamba enanam enag angwafig enag pahalug ahuafenamba Sisasim gafungagim kwegfuni. Mingnag angwafig ksa Sisasim pahalukahuna Jerusalemgam, ena gamba enanayi gofofenamba nunofegofofena.
MAR 15:42 Osuwu yikanam pefenamba, Josep kimbig Arimateanai bonam puguna. Josepmba kot anuana el esel enag elyinai mungo. Mungwal kot el olningni Josepmba nininewug el lahlag. Ehe gamba Godna wanagagim nisanawofena. Enag sinimba Sabat osuwu wa puguf, enag yawanamba amang amang numwehiagigim sinigim. Israelna moamba enaig feg ming osunam gamba autinam Sabat elim wahagmba mas li kaga tigegwamba Sabatnamba luwafi. Sabatnamba mungwal Israel el enag ming osuwu pegam autinam Sabatnamba gafungagmba enag wahiyifini yikafenam Sabat osuwupegwa puguafena. Enanam enag Josep mas embefenamo Josep enag yikanam Pailatna nihiyi pugunam eso Pailatim enaig sahana fena, “Kawo Sisasim pitigifakunam hun megam osaigonam fakim.”
MAR 15:44 Pailat kukugi fakanam osona, “Kamba kogum ahanana wahahmo?” Pailat el ami elni keptenim wunena, “Sisasimba atiaho wahag?” Kepten enag osona, “Ei, ati wahag.”
MAR 15:45 Pailat enag hignam eso osona Josep ma Sisasna eligim pitigifakwi.
MAR 15:46 Josep lofug busug lahlag manina fanam eso Sisasim pitigifanam opina, lofug busugni enana saganam, eso hun mimewa kumoahilini. Hun mimemba enamba autinam Josep ehefena gafungag wanai el kunim wahiyini, ena hun megam Sisasna eligim fakinim. Eso hun amta nalig yitiwiti fefug ambogwanam eso hun mengigim kaguwunim wahiyini.
MAR 15:47 Maria, Makdala kimbig wanai afa ming Maria, Josepna afag, enag sambaga ningigi enag nunof ahfegofena enag ati ahnangona Sisasim esel fakini ena kugum enag.
MAR 16:1 Sabat osuwu mayi kanam awaienamba, enag Maria Makdalanai, afa ming Maria Jemsna afag, afa ming angwafig Salome, enag angwafig enag wel fungugni lahlag ena manina wambuginim. Onanawa ambogonam Sisasna eligim susulenagim.
MAR 16:2 Sabat osuwunam enag siini leawo kwimbiyim enag angwafig enag bigigafenam hun megim nangugum ahuna.
MAR 16:3 Angwafig enag ehefum sihiagahufena, “Aman bigim waganam hun mengigwa kagwog gi, enamba yitifatif?” (Hun enag amta nalig fena.)
MAR 16:4 Eso angwafig enag nunofinimba hun mengigwa kaguonim wahiyini, enag mas gifinimo! Awai! Ati yitifatina!
MAR 16:5 Angwafig enag saigonam hun megam esim ahuna. Nangunimba kwambolo mungo nihigim agafena lofug busug kwieg fatinam. Enag eso angwafig enag kukugiafakafini.
MAR 16:6 Enag kwambolo enag enaig sihifeni, “Negel nogofeika olug wahigim. Ati ka olningig negelmbi Sisas Nasaret wanaim nangugum nambogog, Sisasim osohwi aga kaga tigegwa kukufini enam. Emba ati piske bwihiag, ohunanayimba mas gihmo. Ohuna kugum enam nangu, ohiyi fakini, enag mas gihmo.
MAR 16:7 Negel enag ahunam ehefena nihiyinaim sihigoni, afa Pitam gamba enaig sihifini, Sisasmba neningalni gof ati wa kaf Galiligim. Emba na wa Galiliyi nanguf. Osohwi ati Sisas nem autinam osoni,” kwambolo enag angwafigim enaig sihifeni.
MAR 16:8 Angwafig enag hun menai apekugonam embem yikagna ahuna. Enag eso kiafigig wahegasainam afa olug wahegasaina. Mas amang mo amanim sihinimo. Ahnaig asegmba? Angwafig enag embefini. (Ming el ohuna mo ginofenam augena buk Mak eseli enam enag)
MAR 16:9 Leawa kwimbiyim Sabat osunam sini enag Sisas piske bwihiana. Enag Maria Makdalanai enagna nofwa yuwanamba puguna. Enag angwafig enag autinam Satanna nihiyinai amtakwalig elngegwa gohona enam Sisas hugufu aitina.
MAR 16:10 Enag el Sisas wan gohonifefena enag el enag Sisasim olninginim wewufewofena. Maria yikanam enam enag sihini, “Sisasmba nofkike eliehe aga, ati ka nangog!” Ehel enag ena mom enam hignim, afa mas olninginimo.
MAR 16:12 Enanam sambaga ningigi Sisasna nihiyinai kimbig naligim ahwahianam eso ahkana. Sisas pugunam wambna aman lofug enaig.
MAR 16:13 Sambaga ningigi enag piskenam ahkanam mingnag elim Sisasna nihiyinaim ahsihini. Afa enag sambaga ningigina mom enam ati higim, afa olningi hwanig.
MAR 16:14 Afa enengem ehefena nihiyinai el oguafenamba ahagafafenamba, enag Sisas pugunam wambnam, eso ehefena nihiyinaim enag wagini. Ehel enag mas olninginimo, enagenagim ehelni olug enag mweteti hun lofug. El esel sihigoni Sisasmba ati piskegam bwihiag, ena mom enag olningi hwanig. Enaig fenamba enag Sisas wagini.
MAR 16:15 Eso Sisas sihini, “Negel ahunam, Godna mo lahlag mungwal betewa el eseli gohka, enag mungwal elim enag enanayi sihigonugahu.
MAR 16:16 Aman olug wahigifenam Godum pahalukwi afa el buwa fati emba sa God sulufanam afa ehefena muhwa hegeg gohogum enam faiyi. Afa aman enaig olug wahigife hwanigmba, emba Godum mas pahalukwi, ahnaig ahnaig amtakwalig ehena nihiyi gwesegim go, enaigmba, eso wa tawetik nalig faf.
MAR 16:17 Aman olningenam oi Godna moamba yinimehe, enaig esenam, Godum sahanaimba, emba sa God tifutuk gafungag ogofunai enaig gafungag enag el bihigmba mas ehe gafungafei, God enag enaig gafungafegim, og eso mingnag el enag olningi Godna moamba yiniho feg. El esel olningig enam kwaganegim eso Satanna nihiyinai amtakwaligim hugufuhianugeg enag nemona mog sihigoni enam enag autinamba mas higifinimo.
MAR 16:18 Enaig sombine ga kikehelinim ningagana afa amang amang wahembug lofug ga enag ahagaimba, emba mas amtakwale sungofei. Emba wa gihna elim ningagana tuhwimba, emba el ena wangnefef.”
MAR 16:19 Sisas Ainiyag enag mo sihinugenam, mayi wahianamba, eso God sulufanam ofgam wanikina, enag Sisas Godna nihigim aga.
MAR 16:20 Sisasna nihiyinai enag ahuaminifegim Godna mo mungwal bete esel enanayi sihiagahug. Ainiyag kwaganig elbi ahnaig ahnaig kifutuk enag ogogfufenig elbi enaigba ahnaig gafungafihmo? Enaig gafungafigmbi emba enaig eseg elim ogfunug Godna moamba yiniho.
LUK 1:1 Kana nilite Tiofilus, kog autunam el numb gaba ena moba ginofini mang so kangelnai yi olyi puguna.
LUK 1:2 Afa ena moba pahlukunaba ati mingnag el heafna nofna nanguni. Yuwana enaigba pugunaba eba el ati nanguni afa enaig elbi ofenaiba Godna mo gafugafeg el. Eso ena moba kam faigog.
LUK 1:3 Afa na so ka ena moba kog ka kagaba nem ginofe fai. Afa ati ka ena enaigim fahigenagegim afa ka mogim yisigigim afa ka anwanafeg. Eso ohuna moba ini mo ka nem ginofenag na so ka nem faig.
LUK 1:4 Afa ka enaigba esegba eba eso ne ena mom suwiginam eso ne numwehe anwanafe eso ati nem wagfunagig eba inim ehe.
LUK 1:5 Afa enanam mahim Herot Judiana misog el gofnaba afa enanai yi pris mungo gofena. Ehena unehlagba Sekaraia. Eba Abiya wangofnaba ehganai eheba fena. Afa ehena angwagba eba Aron wangofnaba ehganai eheba fena. Ehena unehlagba Elisabet.
LUK 1:6 Afa eheningi mas mang ahanaig ahanaig esafena mo eba heafna Godna nofwa lahlag ahgofenaba afa eba heafna Godna nihe mom mi afa membug mi mungo ahpahlu ahfefkufena.
LUK 1:7 Afa eheningi luwal hwainig ati muhna ahfena.
LUK 1:8 Afa mungonagim Sekaraiana ehganai el mungo eba pris Godna nalig lala wa enag gafugafe gofena.
LUK 1:9 Enaig gafugagba eba mungo pris Godna nalig lala sahufenam sanda suwi wa tuhluiafena. Afa so mungonagim Sekaraiam sihini og soma enaig gafugafei.
LUK 1:10 Afa mahim ehe lala megam sahukanamba eso el numb afwambawa agfohiafenaba eso Godum betenini.
LUK 1:11 Afa so Ainiyagna ofwanai el bonam Sekaraiana nof wa puguna. Afa so ehe nihiginai ningagam sanda sime wa gofena.
LUK 1:12 Afa Sekaraia ehem nangunam sineminefenam afa embefena.
LUK 1:13 Afa so ofwanai el ehem enaig sihifena og, “Sekaraia, nofe ne embef. God ati neana sahigimba higig. Eba neana angwag Elisabetba fangonai luwal wanigaf eso ne Jonim unehla.
LUK 1:14 Eba so ma neana olug lahlafenam afa ne sifakalef afa eba el numb sifakalif mahim enanam luwal gohiba.
LUK 1:15 Enaba ahanaig, eba Ainiyag ehem nangunam og sonag elni unehlag eba naligfef. Eba mas mileaklana bu ne. Afa mahimsi afagna atag wa gifinibi eba Godna Sungwag ehem yuhwafenagef.
LUK 1:16 Eba ehe enaksag elim Israel wa naim esenibi eso heafgelni Ainiyag Godna gum wahigi ahuf.
LUK 1:17 Afa eba Elaijana nihe mi afa kifutig mi wambugegim eso Ainiyagim gosunaf afa so afahumonigni luwalignam esenibi eso mungo olug pugunif. Afa el so mom flafug enam ehengelni onigigim numwehenugeba so ma lahlag onigig finim afa so ma afsug el feasai. Afa eba elim numwehenugeba eso el Ainiyag bogim numweheaginim gofuf.”
LUK 1:18 Afa Sekaraia ofwanai elim enaig sihifena og, “Ahnaig esegba eso ka ena moba anwanafef neana moba inim feg? Eba ati kam muhnafeg afa kana angwafig gaba gwenaig eseg.”
LUK 1:19 Afa ofwanai el wahigi enaig esona og, “Eba kable Gebriel, na kaba Godna nofbusugam fagohf na so God ehe kam ningihiagba na ka bog nem sihinagim afa ohuna mo lahlag ka nem obu faig.
LUK 1:20 Afa so na higim afa ne kana mo onigig hwanigba eba yawo neana mo wagigba awai ofe, ne mas mo wagi eba ikan ikan mahim enenam mang so mungwali puguf. Kana ohuna moba eba inim puguf enenam so God gishug wahiag.”
LUK 1:21 Afa el Sekaraiam nengena fafnaba hugunam onigiga fafna og, mang mahim fegba naso mahimsi Godna lala saho ga.
LUK 1:22 Afa so nengigim pugu afwambagam bonam afa ehe mas ehengelim mo wagini mo. Eso ehengel anwanafinim og, sohnaba mangim ahanaigim ehe nangug Godna lala megam. Afa ehe ningana mungo wagfunigena afa mengigna sihiagegba awai, ehena mengig ati pwakafena.
LUK 1:23 Afa Sekaraiana gafuga feawagigba ati awaienaba eso ehe piske heafna kimbig gam ikana.
LUK 1:24 Afa so sumi yi ehena angwag Elisabet enogni fena eba ehe meagam saho gohun ikan afawa pugufeg wasifenaba afa so Elisabet enaig esona
LUK 1:25 og, “Sawo autunam ka enogni hwainig fenaba eso kam Ainiyag afafenagim ohuna ahwanefuba tigefa fakanag.”
LUK 1:26 Afa mahim enwesog wa pugufeg wasifenaba Elisabet ati enogni fenaba eso God ofwanai elim Gebrielim Nasaret kimbig gam ningihiana eba Galili provins gam.
LUK 1:27 Afa ehe ikanam angwafig angwaming gim puguna enag angwafigbi ati Josepim faigim eso wahini ena elbi King Devit gofenaba ehganaifena. Afa enag angwafig angwamingna unehlagba Maria. Ehe mas kwamblo i mungo kug wa ahgini mo eba lahlag angwafig fena.
LUK 1:28 Afa Gebriel ofwanai el enag angwafig enaig esona og, “Angwafig nasabam, Ainiyag ati ne i ahgo eso ma nem hugunam lahla feafai.”
LUK 1:29 Afa Maria ena mo higinam olug fingifenam afa onigigna og, sohnaba ahanaig mo he!
LUK 1:30 Afa ofwanai el ehem sihina og, “Maria, nofe ne embef, eba God ati nem hugunam olug lahla fenag.
LUK 1:31 Sa hig, eba ne enogni fenam afa ne fangonai luwal wanigaf, eso ne Sisasim unehla.
LUK 1:32 Eba amunai el gofe afa so enaig sefifif og eba Godna leg kifutig nemug. Eba God ehem gaba misog el washu ofe ehena simbianiga king Devit lofef.
LUK 1:33 Eba Jekopna simbianigagna misog el higeg gofif, ehena misog el gafugag mas awaie nai.”
LUK 1:34 Afa Maria ofwanai elim enaig sahna fena og, “Enaigba so ahanaig pugufef? Kaba mas awagana feg mo.”
LUK 1:35 Afa ofwanai el ehem piske wahigi sihina og, Godna Sungwag ehe nem bonaf eso Godna kifutig nem yuhwafenagba eso ne ena luwalba nengigim wanigaf. Enaba Godna lahlag afsug el eso ehem enaig sefifif og Godna Leg.
LUK 1:36 Sa hig, neana mangaug Elisabet ati muhnafeg enaig enogni fegba eba fangonai luwal wanigaf. Afa yuwana enaig esogona og eba mas luwalba fai. Afa yawoaba ati enogni feg afa ehena enwesog wa gohug was ati ahunag.
LUK 1:37 Eba God ehe mungwali mangwalba eseagef.”
LUK 1:38 Afa Maria esona og, “Sa hig, kaba Ainiyagna gafugag angwafig eso ati ne esog so ma gwenaig ese.” Afa so ofwanai el ehem wahia ikana.
LUK 1:39 Afa so gwenenam Maria ikagna distrik Judiana kimbig mugam kukana.
LUK 1:40 Afa ikanam Sekaraiana lala megam saho ikanam Elisabetim lahlag ogna.
LUK 1:41 Afa Elisabet Mariana mengig higinam afa so luwal ehena atag wanai higmug fiagegifni. Afa Godna Sungwag ati Elisabetim yuhwafenagenaba.
LUK 1:42 Afa ehe hugna enaig esona og, “God ati nem lahlag nemug esenagim afa ne mingnag angwafigim gosinig. Afa sona luwal so neana atag wa gibi ehe gaba God lahlag nemug ehem faif.
LUK 1:43 Kaba aman afa kana Ainiyagna afag ka nangum bog?
LUK 1:44 Sa hig, mahim ena mo neana bog kana angug wa pegba eso luwal kana atag wanai sifakalegim afa fapisofeaka.
LUK 1:45 So na onigim Ainiyagba nem enaig esenaf so ati nem sihinag eba se inim sifakale.”
LUK 1:46 Maria enaig esona og; Kana olug Ainiyagna unehlagim fingi ofe;
LUK 1:47 Afa kana sungwag Godum sifakalenag ehe kam kweagfug afa kam esenagba ka lahlag nemug goh.
LUK 1:48 Kaba ehena gafugag angwafig isug feg afa ehe eba mas kam etetig mo; afa so yawo afa nengigim gaba mungwali el enaig esogof og, God nalig sifakaleg ehem faig.
LUK 1:49 Afa so kifutig God kam enaig esenagba eso kam lahlag pugunag. Eso ma ehena unehlag gwese afsug gofi.
LUK 1:50 Afa el so ehem ahnai skaufinig enag ehengelim afafenig. Eba gwenaig esenif yawo gaba higeg gwese gofif.
LUK 1:51 Ehena ninga kifutig gafugafeg, afa el enaig onigig ka kike gosug el feasaig, eso heafgelni unehlam fingifig wambuhuia minefeg enaig elbi eba ehe amtakwalig aitif.
LUK 1:52 Afa eba misog elim pigaupif afa unehlag hwainig elim mo fingi wamb fukuf.
LUK 1:53 Afa elim bini pigig eba ehengelim lahla gawig wamboaibi eso eheba yuhwa feasaif afa so gawig enaksagna el feasaig eba mas fai eso ningitigiba isug ahuf.
LUK 1:54 Afa autunam bigelni simbianigam God mo sihi wahiani eso ehe heafna gafugag elim Israel wanaim kwaganig.
LUK 1:55 Afa ehe mahimsi onigig gofena enag ogna Abrahamim afafenam eso ma enag gwese simbianigam gohun fi.
LUK 1:56 Maria Elisabet i ahaganam ikan sambaga mungo was fenaba eso heafna kimbig gam piske ikana.
LUK 1:57 Afa mahim enag osuna pugunaba Elisabet fangonai luwal wanigana.
LUK 1:58 Afa so heafna hihe i afa mungo kimbig wanai i ena mom higinim og Ainiyag ehem hugna afafenag afa so ehengel sifakalini.
LUK 1:59 Afa mahim kug yi gohug osuna pugunaba eso ehengel ambugog ogna luwalna lofugum kofuni enaigba esenibi eba Ju heafgelni nihe enaig fena. Ehengel ogna awagna unehlagim Sekaraiam unehli.
LUK 1:60 Afa luwalna afag esona og, “Mangofi, nawo Jonim unehli.”
LUK 1:61 Afa ehengel ehem sihini og, “Nengelinai enaig unehlagba goh mo.”
LUK 1:62 Afa ehengel ninga bulni wagfuiagim ahu awagim sahni og, “Amanim ne luwalba ounehla?”
LUK 1:63 Afa sihini og osum mang fifiba keso enanai yi ginofe afa so ehe enaig ginofena og, “Ehena unehlagba Jon.” Afa so ehengel hugna onigiga fafna.
LUK 1:64 Afa so Sekaraia piske ikagna mo wanwagenam eso Godna unehlagim fingife fukuna.
LUK 1:65 Afa heafna kimbig wa nai mungwali enaigim nangunim embefeagini afa ena mo mungwali Judiana mug kimbig wa so guhkafna enam ikaminefeni.
LUK 1:66 Afa mungwali el ena mom higiginim afa enaig sihiagini og, “Sohna luwalba so sumi yi ba ahanaig el fef?” Ati anwanafini Ainiyagna kifutigbi ehe ahgofuf.
LUK 1:67 Afa enag luwalna awagim Sekaraiam Godna Sungwag ati ehem yuhwafenagenaba eso enaig mo sihina og;
LUK 1:68 Nawo Godna unehlagim fingifi Israelna Ainiyagim ehe bog bigim heafna elim kwaganigim afa bigim piske wambug.
LUK 1:69 Afa kifutig el mungo God Gishu wahiag eso ehe bigim piske wambuf. Afa sonag elbi eba ehe Devitna simbianiga. Devitba Godna gafugag el.
LUK 1:70 Eso ati autunam Godna mo fi sihiaule elni mengig wa ena moba sihi wahiana.
LUK 1:71 Ena moba enaig esona og God bigim kwaganig eso angoluwag el i afa fagule el i ogna bigim ahanaig ahanaig esegon eso ehengel mas bigim enaig esegoni.
LUK 1:72 Autunam God mo bigelni simbianigam sihi wahiani. Afa enaig esoni og ka nem afafenig afa kikeafna kifutig mo ka mas onigig etetini.
LUK 1:73 Afa ehe bigelni simbianigam Abrahamim enag ini mo sihi wahianaba. Afa so yawa gaba ogna bigim gwenaig esen.
LUK 1:74 Afa ogna bigim angoluwagna ninganai moehnam og so ma heafna gafugagim kikehli afa mas big embefi.
LUK 1:75 Afa big higeg nofkikena ahuamine fifibi afa so big lahlag nihe wa afa afsug nihe wa Godna nofwa eseahufum.
LUK 1:76 Afa ne kana luwal, afa nengigimba nem enaig seafa fif og sonag elbi eba mo fa sihiaule el God sisia nemug feg. Eba ne Ainiyagim gosunam ehena minam tohlakaf.
LUK 1:77 Afa so enagba elim wagfufenugeiba so ma anwanafi ehena nalig afafeg God sawifegim amtakwalig nihem elni hugufatinim eso piske wambuf.
LUK 1:78 Afa bigelni Godna afafenag nengigim nengigim fiaka. Afa enag elbi God Gishu wahiag elbi eba ofenaiba leana osu bugug lofug.
LUK 1:79 Eba ehe ofwanai pe bonam afa el so sikifig wa auguia eba ati muhwa pigiegim ofesai eso enam afwambusug faif. Eba ehe enag olug efihlag mina gam wagfunif.
LUK 1:80 Afa ena luwalba sumi pugu numbinam afa heafna sungwag gaba pugu kifutif afa so ehe pugunam bite bihig gam ikaf afa so nengigim mo Israel elim ambagwa pugunif.
LUK 2:1 Enenam mahim Romna misog el Ogastas unehlag osugonfinibi ehe nihe mo mungwali elim kagahlani.
LUK 2:2 Enaba yuwana. Misog el Kwirinius Siria provins wa gofnaba enenam unehlagba suguni.
LUK 2:3 Eso mungwali ahanag ahanag kimbigim hwatiaginim piske heafgelni kimbig gam fahufena og so ma misog el ehengelni unehlag sugoni.
LUK 2:4 Afa Josepba King Devit gofenaba ehgenaifena eso Nasaret Galilim wahianam Judiagam Devitna kimbig gam Betlehem gam ikana.
LUK 2:5 Afa naso Maria i ahkana. Enag angwafigbi autunam ehem esu wahini. Misog el ogna eheningina unehlag buk wa fakan. Enenam Maria ati enugini.
LUK 2:6 Afa gwenanai yi mahimsi Betlehem wa ahagag fenaba luwal gohugim ati meinifeafena.
LUK 2:7 Noso fangonai luwalim fukwana eba angwam luwal afa ehem bulmakauna fane ahgag bokis wa fakanam lofugna fwahla wahiana. Enaigba esenaba eba mungwali lala el ati yuhwafeagena.
LUK 2:8 Afa ena kimbig wanai sipsip nangwaghiawagig el ahu kimbig meigim sinaini sipsipim nangwaghiage ahufna.
LUK 2:9 Afa Ainiyagna ofwanai el bona ehem puguni. Afa Ainiyagna nalig afwambusugni ehe ehengelim molu kugofakaniba afa ehengel hugna embefeagini.
LUK 2:10 Afa so ofwanai el ehengelim enaig esoni og, “Nofe ne embefi. Sa higim ka nem lahlag mo obunig. Ena moba mungwali el so hugna sifakalif.
LUK 2:11 Afa ohunag osuna Devitna kimbig wa angwafig mungo luwal fukwag afa ena luwalba mungwali nem piske wambf. Eba Ainiyag ehe fegim afa el God Gishu Wahiag Elim piske hefum wambugum.
LUK 2:12 Afa so na enaig nanguf eso ne anwanafi eba kana mo inim feg. Ne nanguiba luwalim lofugna kikenaginim bulmakauni fane ahgag bokis wa fati wahif.”
LUK 2:13 Afa mahim ofwanai el enaig mo sihi wahianaba afa so gwei ikagnam enaksag ofwanai el ofwanai apaigo ambugonam wanig agfohiafna ogna Godna unehlagim figifi. Afa so ehengel enaig esogona og,
LUK 2:14 God sisinai nemugna unehlagim fingifi. Eso ma bitenai el Godna membug wa olug efihlag wa guhkai.
LUK 2:15 Afa mahim ofwanai el ofgam ahunaba afa sipsip nangwaghiawagig el hefum sihiaginim og, “Is ai nawo ahu nangui mang ehe Betlehem wa pugug. Ainiyag so bigim ena mo sihinig.”
LUK 2:16 Afa eso ehengel ikagna ahuna. Ahu nangwagnibi Maria i Josep i ahagafnaba afa luwal mo bulmakauni fane ahgag bokis wa pegifni.
LUK 2:17 Afa nangu wahinim eso moamo sihigoni ofwanai el so luwal mom sihini enam.
LUK 2:18 Afa mungwali el ena mom higiginim hugunam onigwagiafafna. Sipsip nangwaghiawagig el so esinibi enam.
LUK 2:19 Afa Maria ena mo mungwali fanam onigig gofna.
LUK 2:20 Afa sipsip nangwaghiawagig el piske ahunam Godna unehlagim fingifini. Ehengel Godum sifakalini eso ehe enam mo higini afa nanguni afa ofwanai el so sihinibi enaig ena puguna.
LUK 2:21 Mahim kug yi gohug osuna ika awaienaba afag wanigina eso luwalna lofugum mo kufunim afa so Sisasim unehlini enaigba esenibi eba Ju heafgelni nihe enaig feg. Enag unehlagba mahimsi afagna atag wa feafnaba ofwanai el ati unehla wahiana.
LUK 2:22 Enaigba pugunaba eba Josep i Maria i ikan Jerusalem wa Godna nalig lala pugunam eso ogna Ju elni nihem ahpahluku eso afsug ahfef. Afa luwalim ahwanibunam eso ogna Godum sis tuhlu ahfai.
LUK 2:23 Enaigba sahfenaba eba autunam God enaig nihem fakani. Ena nihe enaig esona og, “Fangonai luwalim so afag yuwanam wanigag eba so ma enaig esogoi ohonaba Godna.”
LUK 2:24 Afa so eheningi gaba gwenaig esahfena afa sambaga twafig Godum tuhlu ogna ahfai. Enaba Ainiyagna nihe mo ati enaig sihifena og so ma gamp sambaga me awai was sambaga me so ma enag tuhlu fai.
LUK 2:25 Afa enanai yiba Simeon gafena. Enag Jerusalem wanai elbi eba lahlag el fenam Godum lotu fenakafnaba afa ehe mahimsi nengeakafna el so God Gishu Wahiag Elim og so ma Israel elim esenibi so ma olug efihlag wa augui. Afa Godna Sungwag Simeon nai yi gofenaba.
LUK 2:26 Afa Godna Sungwag ehem enaig sihifena og, neba mas ikagnaba wahai eba el so God elim wambugum Gishu wahiag enam nangufe.
LUK 2:27 Eso Godna Sungwag ehem olugim fingifenaba afa so Godna nalig lala gam ika saho gafnaba. Eso Sisasna awag i afag i Sisasim ahwanigina ahsahona enaigba esahfenaba eba ati nihe mo wa enaig mo gifini.
LUK 2:28 Afa so Simeon eheningi muhwa pugunam luwalim fokwanam Godna unehlagim fingifukuna og;
LUK 2:29 Ainiyag autunam ne kam sihi wahianaba enaba inim pugug. Yawo kaba neana gafugag el so ma kam olug efihlag yi wahai.
LUK 2:30 Ati ka kikeafna nofna nangug mang so na esegba enaba kangelim wambug.
LUK 2:31 Enaba ne numehiageg ambagwa wahiag.
LUK 2:32 Afa enaba afwambagam elim afwambusug faig so ma anwanafi neana sawiegim eso ma Israelna elim unehlag fingifini.
LUK 2:33 Sisasna awag i afag i Simeonna mom ahigina mahim enaig sihifeagof fenaba afa so eheningi hugna onigwag ahfegofena.
LUK 2:34 Afa Simeon og God nem lahlafenif afa so Mariam sihina og, “Sa hig, sohna luwalba God Gishu wahiag eso enaksag Israel elim kwaganif afa eba enaksag elim mingnagim mo amtakwalig aitif. Afa mahim enaig el Godna onigigim wagfuiba eso el numb ehem moalampinagif.
LUK 2:35 Mahim enaig esibi eso ehengelni meaganai onigig ambagwa puguamine fenugef. Afa enaig olug kinig ofenaiba naif neana olugim pifif.”
LUK 2:36 Afa mo fa sihiaule angwafig ehena unehlag Ana enanai yi gofena. Afa ehena awagna unehlagba Fanuel afa Fanuelba Aser gofnaba ehgenai fena. Afa Anaba ati muhnafena. Ehena ligag wa ganaba ehe krismasba elegeg wa gohug enaig fena.
LUK 2:37 Eso gwenai yia wa ehena ligagim mahim wahanaba eso ehe fwaimu eseakafna. Anaba eba 84 krismas enaig fena. Afa Ana mas Godna nalig lalam wahia ikana mo eba eheba gwese Godna unehlagim fingi fegufna. Afa ehe fane hwaiyunam afa sinaini i osuna i higeg Godna nalig lala beten wa fawof gofna.
LUK 2:38 Afa so enenam ehe bonam luwalna muhwa pugunam eso Godna unehlagim fingi fukunam. Afa mungwali elim nenge agfo God Jerusalem elim wambuf eso enam luwalna mom sihina.
LUK 2:39 Ehengel enaig gafugag eseaginibi eba Ainiyagna nihe mo ati enaig sihi fe wahiana. Afa so Josep i Maria i Galili wa ika ahpugunam eso heafna kimbig Nasaret gam mo piske ahkana.
LUK 2:40 Afa luwalba enaba ati nalig feagenam afa kifutigna afa anwanag lahlag enaksag wambugena afa Godna membug ehem gohna.
LUK 2:41 Afa mungwali krismas so ikafnaba Sisasna awag i afag i Jersusalem gam Pasova buyis wa fakaf ahfegofena eba autunam so God Israelim eseniba eso lahlag augufena naso enag osunam onigifini.
LUK 2:42 Sisas 12 pela krismas fenaba eso Jerusalem gamba wani fahufeahufna.
LUK 2:43 Afa mahim enag buyis awai enaba eso Josep i Maria i piske heafna kimbig gam ahakafna. Afa Sisasba kwablog ofefnaba enaig Jerusalem kimbig gafnaba awag i afag i washu ahkana mas ehem anwana ahfena mo.
LUK 2:44 Afa eheningi enaig onigig ahfena og eba mingnag elim atiba pahlukug, eheningi ati ahka mungo osuna ahfena. Afa eheningi Sisasna hihem fasahtigi ahfenam.
LUK 2:45 Afa mas ahnanguna mo eso piske Jerusalem gam ahyisgi ahkana.
LUK 2:46 Eheningi ahyisge gohun ikan sambaga mungo osuna fena. Ahyisge gohun ahnangonaba Godna nalig lala saho gafna ehe anwana elni mom mi afa misog elni mom mi higwagenam eso fasahtigife hiageaufna.
LUK 2:47 Afa mungwali el ehena mom higinim afa sineminefini ehena anwanagim eso mo mungwag wahigi sahini ena gaba gwenaig esini.
LUK 2:48 Afa awag i afag i bo ahnangonam olug hugunam fingi ahfenam afa afag esona og, “Luwal mangigim ne enaigba eseg. Eba ne ka mi nimbeafna awag mi olug kinig ne kam faigbi ka nem ahyisge ahbog.”
LUK 2:49 Afa ehe wahigi sihini og, “Neaho kam ahyisge gohug? Enaigba mas ne anwana ahfeg mo, kaba atiasi kikeafna humuana lala ga?”
LUK 2:50 Afa eheningi mas ena mogim anwana ahfena mo.
LUK 2:51 Afa so Sisas piske pahlu kana Nasaret kimbig gam ahu enanai yi opukonam eso ehe higeg eheningina mungwali mom pahlukuni. Afa ehena afag mo mungwali enaig mom olug onigig wa fanam keahlana.
LUK 2:52 Afa Sisas pugu kwamblo fenam heafna anwanag pugu hugunam lahla feagena. Afa so God ehem hugna membenagena afa el gaba gwenaig esini.
LUK 3:1 Afa mahim 15 yia fenaba Taiberius Rom elni misog el fena. Afa Pontius Pailat eba distrik Judia gavmanna gosug el fena. Enenaba Herot distrik Galilim nangwaghiage gofna afa ehena sumineg Filip mo distrik Ituria mi afa Trakonitis mi enam nangwagehiagena afa Lisanias mo distrik Abilenem nangwagehiagena.
LUK 3:2 Afa Anas i Kaiafas i eba prisni misog el ahgofena. Enenaba Sekaraiana leg Jon bite bihig wa gafna. Afa God Jonim mo faina.
LUK 3:3 Afa so ma mungwali elim Jordan bu bug muhwa gohka enam sihinwageakai afa enaig esona og, “Sa ma olug wahigifinim, bu wa apaiyeiba afa so ma God ehengelni amtakwalig nihem hugufatini.”
LUK 3:4 Afa enaigba pugunaba eba ati mo fa sihiaule el Aisaiana mo buk wa gofena. Ena mo enaig esona og; El mungo bite bihig wa mo sihiakaf afa ehe enaig esof og, ‘Ainiyagna mina ambafeaginim numwehiagi.’
LUK 3:5 Afa mungwali mog tutohiageakaiba so ma tafafakai so ma hugufagim fegim fuku gwenaig eseg. Afa mina kiapesegim so ma misosuf gi afa mina mas lahlafeg mo so ma numwehefi.
LUK 3:6 Afa bitenai el mungwali so ma Godna gafugagim nangunim eso ehe bigim wambugum eseg.
LUK 3:7 Afa eso el numb Jon nangum fambofena buwa apaiyegim afa Jon enaig sihifeni og, “Nengel giheana luwalig, God so ma nem tautig fai afa aman nem sihinigbi so na embemba ahuf?
LUK 3:8 Afa ateamba ne inim olug wahigifigbi eba so ma nimbeafgelni nihem wagfui eba ati ne inim olug wahigifig. Nofeka nimbefum esogo, ‘Abraham eba kangelni simbianiga.’ Ka nem sihinig eba God ehe ohuna hunim eseiba eso Abrahamna simbianiga opuko agfohef.
LUK 3:9 Afa mal ati li mog wa gi afa mungwali li so lahlag fug leg hwanigba, eba malna higfihinim suwi wa aitif.”
LUK 3:10 Afa el Jonna mom higinim afa esogona og, “Ahnaig so ka esife?”
LUK 3:11 Afa ehe wahigi sihini og, “El so sambaga lofugna fef eso ma ming mo aman so lofug hwainig feg so ma enam fai. Afa aman so fane hwainig feg ena gaba so ma gwenaig esenai.”
LUK 3:12 Afa mingnag kig wambule el ambugog buwa apaiyofefnaba Jonim sahni og, “Tisa, ahanaig so ka esife?”
LUK 3:13 Afa ehe wahigi sihini og, “Kig so na wambugbi eso ne gavmanna moaihwa wambufum nofena gwesim hilifi.”
LUK 3:14 Afa ami gaba ambugog ehem sahni og, “Ka gaba ahanaig so ka esife?” Afa ehe sihini og, “Nofeka mingnag elim amtakwal hiaginim kig wambugoni, afa so nofeka mingnagim mungunim mwakwalogon so na nimbeafna kigim oniginim eso ne gwenaig yuhwa eseahufum.”
LUK 3:15 Afa el enaigim nangunim olug fingi feskofenam afa enaig onigini og eba ohuna Jon me awai God Gishu Wahiag el me.
LUK 3:16 Afa Jon piske wahigi sihini og, “Kaba buna nem esenig, afa el so sumi yi obo ena elbi eba kifutigni feg ehena kifutig kana kifutigim kwegfug gwesim ikag, kaba mang lahlag el mo na ka ehena mong lofug weba pigina. Eba ehe nem Godna Sungwagni afa suwina eso nem buwa aitif.
LUK 3:17 Eba ehe savol ningana fanam eso bof afa ehe bonam hunisege mo wit yi nai wambuhiagenam eso wit mo wambinam heafna wit lala skofe afa hunisege mo wambinam suwi higeg lagig yi wahlaf.”
LUK 3:18 Jon mahim ena mo sihinaba afa ena mo elni olugim fuku wasana. Ehe elim Godna lahlag mo sihinwageg gafugafena.
LUK 3:19 Afa mahim Herot heafna suminegna angwagim Herodiasim fapuguf nagohun eso fana afa ahanaig ahanaig nihem gaba gwenaig esagena naso Jon ehem nunmuna.
LUK 3:20 Afa so ena nangum Herot Jonim kalabus lala fa fati wahiana.
LUK 3:21 Afa Jon mahimsi kalabus seg hwainig fiafnaba afa mungwali el buwa apaigona afa Sisas gaba gwenaig esena buwa pena. Afa buwa penam pugu betene gofenaba afa so of pigina.
LUK 3:22 Afa mahim of pigi gofnaba Godna Sungwag gamp lofug Sisas nangum pe bonam afa higfufnaba Godna mengig heven wa enaig wagofna og, “Ne kana leg, ka nem hugna membenag, afa kana olug nem lahlafenag.”
LUK 3:23 Afa so Sisas gafugafena enag ehena krismasba 30 enaig wa fena. Afa el enaig onigini og eba Josepna leg, afa Josepba Helina leg,
LUK 3:24 afa Heliba Matatna leg, afa Matatba Livaina leg, afa Livaiba Melkini leg, afa Melkibi Janaina leg, afa Janaiba Josepna leg,
LUK 3:25 afa Josepba Matatiasna leg, afa Matatiasba Amosna leg, afa Amosba Nahumni leg, afa Nahumbi Eslina leg, afa Esliba Nagaini leg,
LUK 3:26 afa Nagaibi Matna leg, afa Matba Matatiasna leg, afa Matatiasba Semenna leg, afa Semenba Josekna leg, afa Josekba Jodana leg,
LUK 3:27 afa Jodaba Joananna leg, afa Joananba Resana leg, afa Resaba Serubabelna leg, afa Serubabelba Sealtielna leg, afa Sealtielba Nerina leg,
LUK 3:28 afa Neribi Melkini leg, afa Melkibi Adini leg, afa Adibi Kosamna leg, afa Kosamba Elmadamna leg, afa Elmadamba Erni leg,
LUK 3:29 afa Erbi Josuana leg, afa Josuaba Elieserna leg, afa Elieserba Jorimna leg, afa Jorimba Matatna leg, afa Matatba Livaina leg,
LUK 3:30 afa Livaiba Simeonna leg, afa Simeonba Judana leg, afa Judaba Josepna leg, afa Josepba Jonamna leg, afa Jonamba Eliakimni leg,
LUK 3:31 afa Eliakimbi Meleana leg, afa Meleaba Menana leg, afa Menaba Matatana leg, afa Matataba Natanna leg, afa Natanba Devitna leg,
LUK 3:32 afa Devitba Jesini leg, afa Jesibi Obetna leg, afa Obetba Boasna leg, afa Boasba Salmonna leg, afa Salmonba Nasonna leg,
LUK 3:33 afa Nasonba Aminadapna leg, afa Aminadapba Atminna leg, afa Atminba Arnina leg, afa Arniba Hesronna leg, afa Hesronba Peresna leg, afa Peresba Judana leg,
LUK 3:34 afa Judaba Jekopna leg, afa Jekopba Aisakna leg, afa Aisakba Abrahamna leg, afa Abrahamba Terana leg, afa Teraba Nahorna leg,
LUK 3:35 afa Nahorba Serukna leg, afa Serukba Reuni leg, afa Reubi Pelekna leg, afa Pelekba Eberna leg, afa Eberba Selana leg,
LUK 3:36 afa Selaba Kainanna leg, afa Kainanba Arpaksatna leg, afa Arpaksatba Siemna leg, afa Siemba Noana leg, afa Noaba Lamekna leg,
LUK 3:37 afa Lamekba Metuselana leg, afa Metuselaba Enokna leg, afa Enokba Jaretna leg, afa Jaretba Mahalalelna leg, afa Mahalalelba Kenanna leg,
LUK 3:38 afa Kenanba Enosna leg, afa Enosba Setna leg, afa Setba Adamna leg, afa Adamba Godna leg.
LUK 4:1 Afa mahim Godna Sungwag Sisasim yuhwafenagenaba eso Sisas Jordan buum wahianam eso el hwainig gam ikana. Eba Godna Sungwag ehe wanikina.
LUK 4:2 Afa Sisas enanai yi ika ganaba eba fane neg hwainig ikan 40 osuna fena afa mahim enaig osuna awaienaba ehem bini hugna wahana afa so Satan ehem gihna.
LUK 4:3 Afa ehe Sisasim enaig esona og, “Afa ne Godna leg fegba sona ohuna hunim esoiba so ma amba lofei.”
LUK 4:4 Afa Sisas esona og, “Godna moba enaig esog, Afa faneba mungo mas elim nofkenagag fai.”
LUK 4:5 Afa mahim Sisas enaig sihifenaba afa so Satan ehem sulufanam mug gam fuku wanikina ena mugba mungwanam fena. Enanai yi ehe mungwali bite i afa lahlag gawig i enam ikagna wagfunagena.
LUK 4:6 Afa so Sisasim sihina og, “Ma ne kam mong kokini kwakwagenam kana unehlagim fingifeiba, eba ka so nem bite i gawig i mungwali faiba so na enam mungwali nangwagihagef, enaba kana feg. Afa amanim ka membenagba eba ka so ehem faif.
LUK 4:7 Ma ne kam mong kokini kwakwagena enaig eseiba eba ka so nem fai.”
LUK 4:8 Afa Sisas wahigi sihina og, “Godna mo ati enaig sihifeg, So na Godum ahnai skaug fena eba naho neana Ainiyag eso ne ehem mungo lotu fena!”
LUK 4:9 Afa ena mug ahwahianam pe Jerusalem gam ahkanam enanai yi Godna nalig lala wofugug sisyi nemug wa Sisasim washunam afa sihina og, “Ne Godna leg fegba eso ne sofuku pekai.
LUK 4:10 Eba ati Godna mo sihig; Eba heafna ofwanai elim sihinibi eso ambugog nem ningana kikehli apaigohuf.
LUK 4:11 Afa hun sig mas nem mong yi pifi eba ehe ati nem numwehefugu.”
LUK 4:12 Afa Sisas wahigi sihina og, “Godna mo enaig sihifeg, Nofena Godna kifutigim gihna nimbiafna Ainiyagimba.”
LUK 4:13 Afa Satan Sisasim ahanaig ahanaigim gihnagegim wahia ikagim mwakwalig nengego.
LUK 4:14 Afa Sisas piske distrik Galili gam Godna Sungwagni kifutig yi ikana. Afa so Sisasna mom mungwali kimbig sihiageahuna.
LUK 4:15 Afa ehe Ju elni nuwagig lala ika sahunam eso mungwali elim enanai yi wagfufenugeafnaba eso mungwali el ehem lahlagoni.
LUK 4:16 Afa Sisas Nasaret kimbig gam ika puguna. Afa Nasaretba enaba ehe enanai yi numbina fena. Afa mahim nuwagig osuna pugunaba Sisas ika ehengelni nuwagig lala saho gofnaba. Afa ehe buhia gohnam eso ogna Godna mom suwigim.
LUK 4:17 Afa so mo fa sihiaule Asaiana ginof finim ehem fainiba eso piginam suwigina. Ena moba enaig esona og;
LUK 4:18 Ainiyagna Sungwag kam bonag, afa gishu wahiagba eso ka ehena lahlag mo isug elim fa bonig. Enag ehe kam ningihiagba na koka kalabusinai elim mo sihinibi eso ma enanai yi wahinim opuko isug ahui. Afa koka ikanam nofseleni elim sihigonibi eso ma nofug bahia skofei ehe kam ningihiagba enag ka bo koka elni kinigim fafatini.
LUK 4:19 Ehe kam ningihiag kam og eso ma enaig sihifei og, Ainiyagna osuna ati pugug, og na heafna elim esinibi eso ma lahlag augufei.
LUK 4:20 Sisas Godna moamo suwigi pe wahianam piske buk mo pwakafenam elim fainim eso ehe mo ika peganam afa mungwali el nuwagig lalanai Sisasim mungo nofna nangu fafna.
LUK 4:21 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Sohna mo Godna buk wa nai so na ati higig, yawoba eba inim pugug.”
LUK 4:22 Afa ehengel ehem lahlagonim afa hugunam onigwagea fafna eso ehe lahlag mo sihinibi enam afa ehengel esogona og, “Ati big anwanafig sona elbi Josepna leg ehe, asegba so enaig moba yuhwa sihig?”
LUK 4:23 Afa Sisas ehengelim enaig sihifeni og, “Ateaho ne sona moba fig eso ne kam sehif ena mo enaig esog, ‘Dokta so ma heafna eligim eseiba so ma lahlafei.’ Afa ne esogog, ati kam moaba higig mang so na Kaperneam wa ne eseg. Afa yawo ohuna nai yi gaba ne gwenaig esig.”
LUK 4:24 Afa Sisas sihini og, “Inim ka nem sihinig, Godna mo fa sihiaule elni kimbig wanai ehengel mas ehena mom higi.
LUK 4:25 Afa ka nem ini mo sihinig, yuwana so Elaija gofnaba enenaba osu kig gohna ikan ikan sambaga mungo yia fena afa ika enwesog wa gohug was fena. Osuba gohnaba eso ehengelni mungwali bite bini nalig puguni afa enenaba Israel wanai angwafig enaksag ehengelni ligabugug ati pigie skofenaba.
LUK 4:26 Eso God mang Elaijaba Israel angwafigim ningihinig mo eba heafa Sarefatim Saidon kimbig muhwa naim ningihianig. Afa ehe angoluwag angwafigim ligag ati wahanag enam ningihianag.
LUK 4:27 Afa enena Elaija gofnaba enenaba Israel el enaksag enehna feasaina afa mas amanim mo ena gihba wangene fena mo awai afa eba Naman ehe afwambanai el Sirianai mungo he enaigba fena.”
LUK 4:28 Afa nuwagig lalanai el mungwali yi ena mom higinim afa hugna olug kakage skofena.
LUK 4:29 Afa so Sisasim kimbig meigim fi ningihini. Ehengelni kimbigba mug wa gifni afa so ehem mugam wanig ahuna ogna plau fati.
LUK 4:30 Afa so ehe ehengelim olyinai hwatinam pugu ika kana.
LUK 4:31 Sisas Kaperneam gam pekanam distrik Galili wa gafna. Enanai yi nuwagig gohug osuna higeg feahufna enaba sefig de Sabat afa so Sisas enanai elim wagfufenugena.
LUK 4:32 Afa ehengel ehena mom higinim olug fingife skofena ofenaiba amunai anwanag el wagfufenig.
LUK 4:33 Afa enanai el mungo bo nuwagig lala gafna ena elbi mwaifig amtakwalig simbagahlaule enag hugna enaig esona og,
LUK 4:34 “Hei, Sisas Nasaret wanai ne bog ahanaig kam ogna esen? Enaigba kam si noka amtakwale aiti? Ati ka anwanafig neba afsug el Godna ne bog.”
LUK 4:35 Afa Sisas ehem ninmunamine fenam afa esona og, “Mwahlai lifenam sohna elim wahianam ika.” Eso mwaifig amtakwalig elni nihinai hugofu akafenaba el mo bite wa elni usmuiag wa pena afa mas elbi enaba amtakwaligna mo.
LUK 4:36 Afa mungwali el enam nangunim embefeaginim afa hefum sihiagini og, “Hai, sohnaba ahanaig mo mahim ofenaiba anwana el kifutig nafeg naso mwaifig amtakwaligim esonagba afa so elni nihinai hugofug ikag.”
LUK 4:37 Afa so ehengel mo mungwali kimbig sihiageahuna Sisas so elim esenaba enam.
LUK 4:38 Afa Sisas ena nuwagig lala mo wahianam pugu ikanam Saimonna lala sahu kana. Afa ena lalaba Saimonna kuwag gihna gifni ehena elig hugunam nalbafeagenaba eso ehengel Sisasim sihini og so ma ehem kweagfui.
LUK 4:39 Afa so Sisas ika ehem muhwa kuluhlanam eso gihim kifutig mona esonaba afa so gih angwafigni nihinai hugofu kanaba eso enag angwafigbi ikagna bihiana ika fane ehengelim tuhluni.
LUK 4:40 Afa mahim osu penaba enaigna el heafgelni hihem gihna wanambugona Sisas nangum. Afa so Sisas mungo mungoagim ningana tutuhlunugeniba eso mungwali ehengelni gih wagine feasaina.
LUK 4:41 Afa Sisas mingnag elim mwaifig simbagahlaulem gwenaig esenibi eso mwaifig ehengelni nihinai hugofuhia ahuaminefeni afa mwaifig elni nihinai hugofuhia ahuamine ofefnaba ehengel enaig esogona og, “Ne Godna Leg!” Afa Sisas ninimuhiagenam afa kweni og, nofeka moaba wagim afa ehengel ati anwanafini sona elbi God Gishu Wahiag el.
LUK 4:42 Sisas leana gubi yi ena kimbig wahianam el hwainig gam ikana. Afa el yisigiahunam nangunim kwini og, ese masa ehengelim wasani ikaf.
LUK 4:43 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Kaba kawo Godna bog meg mom mingnag kimbig wa gaba sihiage. God kam ningihiagba enag ka bog koka enaig gafugafe.”
LUK 4:44 Afa Sisas distrik Judiam ikanam nuwagig lala saho mo sihiagena.
LUK 5:1 Afa mahim Sisas ika Genesaret bu bug yi gofnaba afa el numb ehem nangum ambugog ogna Godna mom higim afa so ambugonam ehem muhwa wahigi fakanam kikegenagini.
LUK 5:2 Afa Sisas sambaganigi botim bu blug yi nangwagnaba el sawugim kikiageaguhun wahinim fufwalam bu wa kigiage ahufna.
LUK 5:3 Afa so Sisas ika fuku Saimonna bot wa peganam Saimonim sihina og, aubo sahu peganam botim susum plau plau fefkuiba so ma ohuna nai yi wesig wahia ikai. Afa Sisas bot wa gafnaba elim wagfuwagenam.
LUK 5:4 Afa so Saimonim sihina og, “Gwesim ma bot mo ikai eso ne i nimbiafna hihe i fufwala mo ahfatinam sawug ahwambugum.”
LUK 5:5 Afa Saimon esona og, “Ainiyag ati kaba sinaini yisigeafuhug ehegepuseg si ambafeskofig mas ka sawugba fufwalanaba wambug mo, eba ati ne esog eba ka esife.”
LUK 5:6 Eso gwenaig esini mahim fufwala fatinibi sawug fufwala mengig wa puguna ogna fufwala kwagfo.
LUK 5:7 Eso eheningi ming el sambagam ningafuei ahfeni og so ma kam kwaganig. Eso eheningi ming bot ahbonam ahkwaganaba eso sawug mo fufwalana finim eso sambaga bot wa kokofeawagniba memtog wa puguiag ahfen. Afa sambaga bot enag kinig ogna bu megam pe ahka.
LUK 5:8 Afa so Saimon Pita Sisasna kig muhwa kwakwage penam og, “Ainiyag ika kaba mang lahlag el mo, kaba el amtakwalig.”
LUK 5:9 Enaigba esonaba eba mungwali sawug so wambini enam nangunam sineminefena afa ehena hihe gaba gwenaig esini.
LUK 5:10 Afa Saimonna hihe Jems i Jon i Sebedini legningig gaba gwenaig ahfena. Afa Sisas Saimonim sihina og, “Nofe ne embefe, yawo ne sawug wambug afa nengigim ne gwenaig esef elim gaba ne kam nangum wanbof.”
LUK 5:11 Afa so ehengel ahu bot mo fohlunim afa heafgelni mungwali gawig mo hwatinim afa so Sisasim pahlukuna.
LUK 5:12 Afa ehe ika mungo kimbig wa gafnaba afa el mungo enanai yi enehna bo Sisasim nangunam eso mong kokini kwakwagenam nofbosug mo bite gam fisah penam Sisasim enaig sihifena og, “Ainiyag ateamba ne membegba eba so na kam lahla fefati.”
LUK 5:13 Afa Sisas ningana tuhugufnaba esona, “Ei, ka membeg, nem so ma lahlafei.” Mahim Sisas enaig esonaba eso enag enehba gwei ikagna awaienaba eso elbi enaba lahlafena.
LUK 5:14 Afa so Sisas ehem kifutig mo faina og, “Nofe ne ena moba elim sihin, magofi eba isug ikanam prisim nimbeafena eligim wagfunim afa so Godum sis tuhlu fai enaigba ati autunam Mosesna mo sihi wahiana eso ma el anwanafi ena gih ati lahlafeg.”
LUK 5:15 Afa so Sisas elim ese fatinaba ena mo gwesim mungwanam el kimbig ikaminefenaba eso higinim ambogoafena afa ambugog mo higifni afa gihnam lahla feitifeafna.
LUK 5:16 Enaig eseitife wahianam afa so elim mo wasanfna betenegim el hwanigam ikafnam beteneafna.
LUK 5:17 Afa enenam Sisas elim mo sihinwageafnaba afa elim gihnam lahla feitifeafna. Enag elbi Farisi el i afa nihe mo anwanag el i enag Jerusalem kimbig afa distrik Galili kimbig afa Judia enanai ambugog minefe gohkafnaba. Eso Godna kifutig Sisas i ahgohfnaba eso gih elim lahla feitifena.
LUK 5:18 Afa mingnag el ming elim ninga mog lihlignam isgof bog wa fi obuguna ogna Sisas nangum lala megam saho ugfo.
LUK 5:19 Afa mahim el mungwali kimihli fakanaba gihiginim. Eso lala wofusgim fukwali okuhunam enanai yi lala wofusum tutunim afa so elim mo isgof sime weana kihlinim eso Sisas gofnaba ena mina fatini.
LUK 5:20 Afa Sisas ehengelni olug onigigim anwanafenim eso enaig esona og, “Hihe, ati ka neana amtakwalig niheaba fafatinag.”
LUK 5:21 Afa nihe mo anwana el i afa Farisi el i ena mom higinim hugna wagni og, “Sohna elbi ogna Godna kufeg wa gohnam eso enaig esefim. Afa mas el bihigba enaigba esi eba heafa Godna gafugag mungo he.”
LUK 5:22 Afa Sisas ehengelni onigigim anwanafenim wahigi enaig sihifeni og, “Nengel ne ahanaig ahanaig onigig nafeasaieg?
LUK 5:23 Afa ka enaig sihifeba, ‘ati ka neana amtakwalig moba fafatinag’, eso mas ne enam anwanafe ini me awai awai me. Afa ka enaig sihifeba, ‘bihia kug fanam ika’, eso ne enam ati anwanafe ini feg me awai awai me.
LUK 5:24 Afa kog so na anwanafi kaba Inim El kifutig ohuna bite wa yuhwafeg amtakwalig nihem fafatiagimba.” Afa Sisas ninga mong lihlig elim nofna nangunam enaig esona og, “Ka nem sihinag bihia nimbeafna kug fanam lala gam ika!”
LUK 5:25 Eso ena elbi ikagna bihianam mungwali elni nofwa eso Godna unehlagim fingi fukunam so heafna lala ga mo ikana.
LUK 5:26 Afa mungwali el Godna nalig kifutigim nangunim afa embefeaginim eso Godna unehlagim fingi finim afa so enaig esogona og, “Yuwaho enaigba puguba big nangug.”
LUK 5:27 Afa so sumi yi Sisas ikan nangunaba el kig wambule saho kig wambug lala gafna. Ehena unehlagba Livai. Sisas ehem unenam og, “Aubo kam pahlu bu.”
LUK 5:28 Afa so Livai heafna mungwali gawig mo hwatiagenam eso pugu Sisasim pahlukuna.
LUK 5:29 Afa Livai ikanam Sisasim heafna lala buyisenaba. Eso kig wambule el i afa mingnag amtakwalig el i fini enag mungwali ahgafafnaba.
LUK 5:30 Afa Farisi el i afa nihemo anwana el i enag hugunam wagnim Sisasna pahlukuiag elim sihinigoni og, “Mangigim ne kig wambule el mi afa amtakwalig el miba wanahgag?”
LUK 5:31 Afa Sisas wahigi sihini og, “El so gih hwainig feg eba mas ika doktaba nangui, afa el so gihna feg ena mungo he eba so ika doktaba nangui.
LUK 5:32 Afa gwenaig ehe ka gaba ka mang bog lahlag elim mungo sulfuah mo, amo eba kog kawo amtakwalig elim gaba sulfu.”
LUK 5:33 Afa el Sisasim enaig sahna fini og, “Afa Jonna pahlukuiag el higeg enaig esig, fane mo kwegwagigim eso beten mo fig. Afa Farisini pahlukuiag el gaba gwenaig esig. Afa neana pahlukuiag el mo eba fane i bu i ahgagig.”
LUK 5:34 Afa so Sisas sihini og, “Eba el so enaig esfafif angwafigbi fagim eso buyis segim afa heafna hihem wanahgagim. Eso enenamba ehengelim mas fane kweni.
LUK 5:35 Afa mahim angoluwag el ambugog angwafig fag elim wanigiahugba eso ehena hihe fane kwegig.”
LUK 5:36 Afa Sisas waskwes mo enaig sihifena og, “Eba fiteg lofug enaba ati kofo gohugba mas el enaba yawonai lofugim kofanam eso kofwagim kagunam eso kweli. Enaigba eseiba eba yawonaim amtakwalef. Mang mungo lofug mo.
LUK 5:37 Afa mas el yawonai wain bugba fanam autunai meme lofug waba sugfoi eba enag meme lofug kofunam eso wain bug bite wa sugfof ena meme lofugba eba amtakwalef.
LUK 5:38 Afa el so ma enaig ese ena wain bug yawonai so ma fanam yawonai meme lofug wa sugfoi.
LUK 5:39 Afa el so autunai wain bug negim afa yawonai wain bug mo kusigim afa og autunai wain bugba lahlafeg.”
LUK 6:1 Afa enenam mahim nuwagig osuna pugunaba, Sisas heafna pahlukuiag elim wanka wit aso wa wansaho wanikafnaba. Afa ehena pahlukuiag el mo wit fug pwatinim ningana sunpaniaginim mahim alfieg mo hugfuhia ahunaba eso ahgana.
LUK 6:2 Afa Farisi el enam nangunim afa esogona og, “Sohnaigba mas lahlafeg mo enaig osunaba mas esi. Eba Mosesna nihe mo enaig esog nofeka enaig osunaba gafugafi. Ahnaig esegba so na enaigba esig?”
LUK 6:3 Afa Sisas wahigi enaig sihifeni og, “Mas ne Devitna moaba suwigi mo? Devit so enaig esena, enenam ehem afa heafna hihe fena eso ehengelim bini pigina.
LUK 6:4 Afa so Devit ika Godna lala sahonam amba Godum mwao fakini enag fa enanam heafna hihem fainibi eso ehengel ahgana. Afa mas sona lalanaiba mungunim elbi ahgai eba heafa pris mungo he so ena lalanaiba ahgai.”
LUK 6:5 Afa Sisas sumi yi mo ehengelim sihini og, “Kaba Inim El nuwagig osunaba awag feg.”
LUK 6:6 Afa mahim ming nuwagig osuna pugunaba Sisas ika nuwagig lala sahonam elim mo sihiagena. Enanai yiba afa el nihiginai ninga lihligna gafna.
LUK 6:7 Afa nihe mo anwana el i afa Farisi el i enanai yi auguiafnaba Sisasim nofna nangu fafena og ma ateamba ena elim enaig osuna lahlafe afatifiba awai awai me afa og naso ehena minam fahigenaginim eso ehem sehini.
LUK 6:8 Afa Sisas ati ehengelni onigigim anwanafenim afa so ninga lihligna elim sihina og, “Sa bihiana ohuna nai yi olyi bo gohum.” Afa so enag el bihianam gohna.
LUK 6:9 Afa Sisas sihini og, “Ka nem ahsahtigi bigelni nihe moba ahanaig feg, enaig osunaba so big lahla nihe fig me awai big amtakwalig nihe fig me? Afa enaigba big elim kwaganig me, awai big amtanafegonig me?”
LUK 6:10 Afa Sisas mungwali elim nofna fahigiagenam ninga lihlig elim sihina og, “Nimbeafna ninga fa susnifeafo.” Afa so enag el mahim gwenaig esenaba eso ehena ninga piske lahlafena.
LUK 6:11 Afa nihe mo anwana el i afa Farisi el i hugna olug kakageaginim hefum sihiagini og, “Ahnaig so big Sisasimba esinif?”
LUK 6:12 Afa so Sisas enenam betenegim mugam fukukana enanai yi Godum sinaini beteneawan ikan ikan si ambafena.
LUK 6:13 Afa mahim osu ati opugufenaba enaigna ogna heafna pahlukuiag elim awamoni mahim ambugonaba eso 12 pela el mo kwefi hwatinam eso ehengelim Aposel unehlag hwatina.
LUK 6:14 Afa enag 12 pela elni unehlagba eba Saimon ming unehlag Pita, afa ehena sumineg Andru afa Jems, afa Jon, Filip, Bartolomyu,
LUK 6:15 afa Matyu, Tomas, Jems Alfiusna leg, afa Saimon sefig Selot,
LUK 6:16 afa Judas Jemsna leg, afa ming Judas Iskariotna leg sona elbi angoluwag elim mwauni.
LUK 6:17 Afa Sisas mugam wanwahianam bite tafagam pe wankana. Afa enanai yiba el numb nuwagigna distrik Judia kimbig wanai afa Jerusalem wanai afa gwenanai bu bug yi nai kimbig Tair i afa Saidon i enag ambugog guhkafna.
LUK 6:18 Ogna Sisasna mo higifibi afa ehem og ma kam gihnam lahla feitifei eso Sisas mwaifig simbahlaulem elim lahla feitifena.
LUK 6:19 Afa mungwali el enaig esini ogna Sisasna eligim ningana tuhufibi eso ma ehena kifutig pugunam mungwali gihim plau fatini.
LUK 6:20 Sisas pahlukuiag elim nofna fahigihiagenam enaig sihifeni og; Amangel eso enaig onigif, kaba lahlag el mo God so kam kweagfui, afa enag el so ma sifakalifi afa so ma Godna bog megba saihoi.
LUK 6:21 Afa nengel so yawo nem bini pigi so na sifakali eba ne yuhwafif. Afa nengel so na wewatini auguia eba se sifakali nengigimba eba ne titigena auguiafuf.
LUK 6:22 Afa nengel so na Inim El pahlukuiaba eba ming el nem olug kakagegonif afa nem amtakwalig mo faigonam, afa nem mas fatigonif afa nem sihigonif og sona el eba amtakwalig, ma nem enaigba esegonibi eba se sifakali.
LUK 6:23 Afa ma ateamba amtakwalig nihena nem esofegonifbi eba so na sifakalinim afa hugunam afigigi. Sa hig, nalig mungwag nem faif eba heven wa nem nengenawo. Afa autunam ehengelni simbianiga Godna mo fi sihigulem elim gwenaig esegoni.
LUK 6:24 Afa nengel gau nubni el, nasabanig, eba ati ne bitenai mungwag fig afa mas ne mingba fi.
LUK 6:25 Afa el so na fane ahgagigbi nem yuhwa faskofeg, nasabam, enaba numwehifibi nengigimba bini nem pigif. Afa el so na titigena auguia, nasabanig nengigimba eba ne wewatini auguiafuf.
LUK 6:26 Afa nasabanig mungwali el so nengelni unehlam fingifegonig eba so numwehifibi autunam ehengelni simbianiga enaig niheba fini mwakwal mo fi sihiaule elim gwenaigba esegoni.
LUK 6:27 Afa Sisas enaig esona og, “Sa hig, so na enaig esi, angoluwag elim membegonim afa el nem olug kakagenug eso ehem lahla fehiagi.
LUK 6:28 Afa so mingnag el enaig esogof og, God so ma nem amtakwale aiti afa nawo so na ehem lahlag mo fai. Afa aman nem so amtakwalig hiagig eso ne Godum betenenibi so ma God ehengelim afafenim afa olug efihlag fai.
LUK 6:29 Afa aman so nem angmug wa pouf afa so na ming angmug nihna afa aman so neana nihinai lofug huguafanaf eba so na ming lofug gaba wahiana.
LUK 6:30 Afa el so mungwali nem sahigonif og kam osum mang fai afa so na faim. Afa so aman neana mang fanaf nofena sihina og so ma kana piske fai.
LUK 6:31 Afa ahanaig ahanaig nihe so na membig ne og so ma kam esegoni, eba so na mingnag elim gwenaig esegon.
LUK 6:32 Afa el nem membegonigba afa ne enaig elim mungo membegonig, enag niheba eba isug feg. Afa amtakwalig nihenai el gaba og el kam membegonig ka ehem gwenaig esegonig.
LUK 6:33 Afa el nem lahlafe hiagigbi afa ne enaig elim mungo lahlafe hiagig, enag niheba eba isug feg. Afa amtakwalig nihenai el gaba gwenaig nihe fig.
LUK 6:34 Afa elim so na ismunagim faigogba afa ne og so ma kam mungwag faigoi, enag niheba eba isug feg. Afa amtakwalig nihenai el gaba gwenaig minafig. Ehengel enaig esig og so ma kam mungwag faigoi.
LUK 6:35 Afa ka nem sihinig so na angoluwag elim membegonim afa lahlafe hiagi. Afa enaig elim ismunagim faigonam afa nofena enam mungwag nem faigogim onigim. Afa ne enaig esigba, eba nalig mungwag nem faif, afa eba ne Godna luwalig feasaif. Afa Godba, el so ehem mas fatinag ena mi afa amtakwalig nihenai el mi enam gaba lahlafenig.
LUK 6:36 Afa so na elim afafegon osa ati nengelni awag heven wanai gwenaig eseg elim afafenig.”
LUK 6:37 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Nofe ne elni nihem fahigenaginim afa so elim amtakwalig mo faigo, mangofi, masa God nem mungwag gwenaig esenif. Afa nofe ne elni nihem pigaupi eba God nem gwenaig esenaf. Afa so na elni amtakwaligim isug wahiaiba eba God nem gwenaig esenaf.
LUK 6:38 Afa so na elim mang gawig faigoiba so ma God nem gwenaig eseni. Eba numwehe lahlag kwefihiagenam eso neana wula wa memtowa pugunam bite wa kokofehia pekam minefef. Afa elim so na enaig yuhwa faigog eba God nem gwenaig yuhwa faif.”
LUK 6:39 Afa Sisas enaig waskwes mo sihini og, “Ateaho so nofseleni elbi ming nofseleni elim minaba fawagfunaf, amo, eba awai eba naba ahkanam mungwali bu me wa ahpef.
LUK 6:40 Afa skulinai luwal mas tisa lofba fei eba numweheg skuligim eso tisa lofba feg.
LUK 6:41 “Ahnaig esegba so na og ka nilitena nof wanai hunisege fafatina afa nimbeafena nof wanai sumil mo mas ne onigig mo.
LUK 6:42 Mangigim so na enaig esog, nilite ka neana nof wanai hunisege fafati, afa ne mas sumil nimbeafna nof wanai nangug mo. Ne sohnaig elbi eba ne mwakwalule el. Afa ne yuwana mo nimbeafna nof wanai sumil fafatinam ma neana nofug lahlafeba eso ne nengigim nimbeafna nilitena nof wanai wesig hunisege mo fafatina.”
LUK 6:43 Afa Sisas enaig esona og, “Li figetni mas fug amtakwalig luwoi, afa li bangafeg mas fug lahlag luwoi.
LUK 6:44 Afa yuwanaba el li fugim nangugim anwanafig feg lahlag me awai amtakwalig me. Afa el mas yuhwi fug pwatigimba usieg minaba ahui afa mas baf fug pwatigimba kwalamp minaba ahui.
LUK 6:45 Afa lahlag el lahlag onigigna fegim eso lahla nihe feageg. Afa amtakwalig el amtakwalig onigigna fegim eso amtakwalig nihe feageg. Afa ahanaig onigig so goh enag ehe ambagwa mo sihig.”
LUK 6:46 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Mangigim ne kam enaig safaiba fig og, Ainiyag, Ainiyag afa eba ateaho so na kana moaba pahluhug?
LUK 6:47 Afa aman so na ka nanguba bonam kana mo higinam afa so pahlukuf eba enaig elbi el so lala nimbagim enaig esfafif.
LUK 6:48 Mime mungwanam kwagegim eso sumil mo wambug aitigim hun mo sumil megam aitia fukuag mengig wa wahiagim afa simen mo enena waheg titig wahiag afa mahim bifwatbi sahigba mas ena lalaba toafui eba ati kifutig goh. Enaba eba el ehe kifutig lala nimblag wahiag.
LUK 6:49 Afa so aman kana mo mas higigim pahlukug mo enaig elbi lalaba onimbaba eba mas mimeba mungwanam koi afa mas sumilbi hun aitinam titi eso eba ena lalaba mas kifutig gofi. Afa mahim bifwatbi sahigba eba sona lalaba ati tofu bambuhia pegi.”
LUK 7:1 Sisas elim mo sihi wahianim eso ika Kaperneam kimbig gam sahu ikana.
LUK 7:2 Afa enanai yiba amini misog el heafna gafugag elim gihna faka auguiafna. Eheba 100 amiim nangwaghiageule. Enag hugna heafna gafugag elim membena. Enag gafugag elbi ati wahagim meini ofefna.
LUK 7:3 Afa amini misog el higinaba og Sisas ati bog enanai yi ga eso Ju elni misog elim ningitigina og ma ahu Sisasim sihinibi so ma bo ehena gafugag elim lahla fefati.
LUK 7:4 Afa so ehengel ahu Sisasnai opukonam Sisasim kifutig mona sihini og, “Hai, sona elbi lahlag el ehem so kweagfu.
LUK 7:5 Eba ehe bigim Ju elim membenigim afa nuwagig lala kangelni nimbanig.”
LUK 7:6 Afa so Sisas wankana muhwa wan opugufnaba afa amini misog el heafna hihem sihiagenam ningitigina og, ma ahu gwesim Sisasim sihini ehengel ahu enaig esogona og, “Amunai luwal, mangigim ne ehegepusig bo og, kaba mang lahlag el mo na ne kana lala gamba bo.
LUK 7:7 Afa og, kaba mang lahlag el mo na ka bo nem sihina isug mo bihig sihiba so ma kana gafugag elbi lahla fei.
LUK 7:8 Ka enaig sihifeg kagaba ka so misog elim ahnai skaufen. Ka gaba ati soldiaba feg enag kam ahnai skaufinig. Afa so ka ming elim sihinaf aubo eba ehe bof. Afa ka kikeafna gafugag elim sihinaf ohnam gafugafe eba ehe ika esef.”
LUK 7:9 Sisas ena mom higinam ehena olug fingi fena afa el eso ehem pahlukuna enam sihini og, “Ka nem inim sihinig mas ka amanim Israel wanai elimba olug onigi nalig feg enaig elbi nanguna mo.”
LUK 7:10 Afa el so amini misog el ningitigina enag piske lala gam ahuafnaba nanguni gih elbi enaba ati pugu lahlafena.
LUK 7:11 Afa managig hwainig Sisas Nain kimbig gam ikafnaba afa so pahlukuiag el apaigona afa mingnag el numb apaigona enag Sisas wan ikana.
LUK 7:12 Afa wan ikana kimbig bogna mengig muhwa wanpuguafnaba afa el ehgam elim wahagim fabugohna enag opukefeagini. Afa el numb afagim wanig ambugona, ehena awagagba ati wahana afa enag wahag elbi eba gwenag mungo fena.
LUK 7:13 Afa so Ainiyag enag angwafigim nangunam hugunam afafenam afa enaig sihifena og, “Nofeka ufwe.”
LUK 7:14 Afa so Sisas ika muhwa gohnam eso wahag elim gig simem ningana tuhuna mahim el gwese ofuhiafnaba. Afa so Sisas enaig esona og, “Luwal kwablog ka nem osihina, so bihia.”
LUK 7:15 Mahim enaig esonaba eso enag elbi bihianam mo wagenaba afa so Sisas piske afag nangum ningihiana.
LUK 7:16 Afa mungwali el Godna kifutigim nangunim embefini. Afa so Godna unehlagim fingi finim afa enaig esogona og, “Godna mo fa sihiaule el nalig bigim olyi pugunig afa God ati bog heafna elim kwaganigim.”
LUK 7:17 Afa so mungwali el distrik Judia ahwa minefenam ena mom sihiageahuna. Sisas so wahag elim ese fatina enam mom.
LUK 7:18 Jonna pahlukuiag el Jonim sihinagini, Sisas so mungwali eseagenaba enam.
LUK 7:19 Afa Jon heafna pahlukuiag elim sambaganigim awamonim eso ogna Sisas nangum ningitigi eheningi so ma ika opukenam Sisasim ahsihinai og, “Neaho so Jon sihi wahianaba naho ne bo awai naiba ming el me kagelbi nengenafo?”
LUK 7:20 Afa ika ahpugunam eso enaig esohona og, “Eba Jon buwa aitiag el kam ningitigiba na ka ahbog ehe nem sahna og, neaho so God nem ningihiagim sihi wahianam ena me awai ming el me?”
LUK 7:21 Afa so enenam Sisas enaksag elim ahanaig ahanaig gihnam lahla feitifeafna afa nimbasa amtakwalig elni nihinai wambuningitigi feafna, afa el numb nofug kuhlag nofug bahia skofena.
LUK 7:22 Afa Sisas wahigi sambaganigi elim enaig sihifeni og, “Sa piske ahkanam Jonim ahsihina mang so na mungwali ahnanagug afa ahigig, afa nofug kuhla el bahia skofeg afa el mong lihli fegna bihiakag afa enehna lahla fiahsaig afa ang tetini ati mo higig afa melig pigieg el pigiagafeg, afa gawig hwainig el Godna lahlag mo higig.
LUK 7:23 Afa el so kam oniginig ehengelni olug onigiba eba kifutig agfohiefuf. Enaig elbi so ma sifakali.”
LUK 7:24 Afa mahim sambaganigi piske Jon nangu ahkanaba afa so Sisas elim sihini ehe Jonim enaig esona og, “Autunam ne bite bihig wa ahunam eso ne Jonna mo higini. Ne ahanaig elim nanguni? El enaig pos lofug fufei petwa fakafefugu, enaigim ne nanguni me? Amo, Jonba mang enaig mo.
LUK 7:25 Mangwalfigim ne membig ahu nangug? Ne membig nangug el lahlag nemug lofug go me? Jonba mang enaig mo. Eba el lahlag lofugnaba lala lahlag wa ga.
LUK 7:26 Ahnaig esegba ne ahug? Ne Godna mo fa sihiaule elim ne nangug me? Ei, Jonba enaig el. Ka nem ini mo sihinig ohuna elbi mingnagim mo fi sihifule elim gosinig.
LUK 7:27 Enag elbi autunam Godna Buk ati sihi wahiana enaba God esog; Sahig, kana mo fakuwiag elim ka ningihiaiba. Afa so ehe Godna Gishu Wahiag elim gosunim eso mina numwehiage kafe eso ma el ehem olug onigini.”
LUK 7:28 Afa Sisas esona, “Ka nem ini mo sihinig Jon buwa aitiag el mungwali elim autunaim pugu gosinig. Afa amangel so wetiklug saiyeg Godna bog megam enaba Jonim gosunig.”
LUK 7:29 Afa kig wambule el i afa gwenanai amtakwalig el i ena mo higinim afa so ehengel og Godna mina eba yuhwafeg. Afa ehengel ati Jonna ninga wa bu wa apaiyeg.
LUK 7:30 Afa Farisi el i afa nihemo anwana el i Jonna ninga wa buwa apaiyegim mas esig mo. Eso ehengel kusig Godna sawiegim pahlukuiagim.
LUK 7:31 Afa Sisas esona og, “Afa ka yawoba elni niheba oku opugun fibi eba so ka ahanaig waskwes mo sihif? Eba ahanaig el mahim?
LUK 7:32 Afa ofenaiba luwal fane sugwahog wa auguiaba afa moawag seafahba mingnag luwalim unegonigim afa enaig esogona og, ‘Kagelbi afag i wong i guwagihbi afa nengel mas ahfei afa kangel wewatoahba afa nengel mas wegoi.’
LUK 7:33 Afa yawonai el enaig luwal lofug enaig esig, Jonba mas wain bug i afa fane i neagena mo eba ogna Godna unehlagim fingi fe afa el esogona og ‘Nimbasa amtakwalig ehem saho gohna!’
LUK 7:34 Afa mahim ka Inim El bogba afa ka bu i fane i wanegba afa ne enaig esogog, ‘Sa nangu enag elbi bu i fane i ati hugunam waneg. Afa ehe kig wambule el mi afa ming amtakwalig el mi wanaga.’
LUK 7:35 Afa elni nihe Godna onigigim pahlukuba eba ambagwa puguf enaig niheba eba yuhwafeg.”
LUK 7:36 Afa Farisi el mungo Sisasim unenam ogna fane ahga afa so Sisas ehem ningi ikanam eso fane ehena lala ahga fafnaba.
LUK 7:37 Afa mina angwafig ena kimbig gafna ehe Sisas enag lala gam higinam eso sanda hun botolna fanam eso obuna.
LUK 7:38 Afa ehe Sisasim nombna pahlukuiafnaba afa ehena nomb mo Sisasna mong yi apaigonaba eso ehe heafna wapogni titehiagenam afa so Sisasna mogum kikehlanam kikige fana afa so sanda bug mo mongim susulenagena.
LUK 7:39 Afa Farisi el so Sisas i ahagafna enag ehem nangunam enaig oniginagenam og, “Afa sona elbi ateamba mo faule el nemug fegba eba so angwafigni nihem anwanafei eso ehem ningana tuhunaba enam. Afa sonag angwafigbi eba amtakwalig nihe feageaka.”
LUK 7:40 Sisas ati ehena onigigim anwanafenam afa esona og, “Saimon, ka membeg soka nem mo sihina.” Afa Saimon esona og, “Ei, tisa sesei.”
LUK 7:41 Afa so Sisas ehem enaig esona og, “Sambaganigi el kig elni ahwambana ena mo sihina og, ming elbi 100 kig enaig fana afa ming elbi eba 10 kig mungo fana.
LUK 7:42 Afa eheningi mas mungwag ahfaina mo afa enag el so kig faig eheningim sihini og, mangofi ka gwesim wahiag. Afa so na onigig aman mahim ehemba hugna membenag?”
LUK 7:43 Afa Saimon wahigi Sisasim sihina og, “Eba aman so numwehenag.” Afa Sisas esona, “Ei neana onigig yuhwafeg.”
LUK 7:44 Afa Sisas wahigi angwafigim nangunam Saimonim sihina og, “Sa ohunag angwafigim nangu. Ka neana lala gamba bonaba mas ne ka bu faina mo mungom sugimba. Afa sonag angwafigbi eba heafna nombna kana mungom sufagim afa wapogni mo nobum kana munginai titeageg.
LUK 7:45 Afa mas ne kam kikige fana mo ka bog ma yawo pugugba ohunag angwafig kana mongim kikigeafag.
LUK 7:46 Afa mas ne kam wel bug na misogim susulenagena mo. Afa ohuna angwafigbi eba sanda bug fa bugum enena kana mungom susulenageg.
LUK 7:47 Afa ka nem sihinag, so nangu sona angwafigbi kam hugna membenag enaba wagfug God ati ehena enaksag nihe amtakwaligba fafatinag. Eso big anwanafi afa aman so amtakwalig nihe wesig esegba eso God fafatinag enag elbi ehena membegba eba wesig feg.”
LUK 7:48 Afa so Sisas angwafigim enaig sihifena og, “Ati ka neana amtakwalig niheba fafatinag.”
LUK 7:49 Afa el enanai yi mungwali wahe auguiafnaba fane ahgag sime wa, ena mom higinim hefum sihiaginim afa og, “Sohna elbi aman mahim naso amtakwalig nihem wambaitifehug?”
LUK 7:50 Afa so Sisas enag angwafigim enaig sihifena og, “Nimbeafna olug onigig ati lahlafeg afa yawaba eba ati ne God i ahfeg neana olug soma afahlana gofi.”
LUK 8:1 Afa Sisas managig hwainig elni kimbig wa fapuguf akafnaba elim Godna bog meg mom sihinagiakafna. Afa heafna 12 pela pahlukuiag elim mungwal wangoh minefeafna.
LUK 8:2 Afa mingnag angwafig gaba Sisasim pahlukuna. Enag angwafigbi autunam so Sisas ehengelni nihinai nimbasa amtakwaligim wambu ningitigifeni afa gihim lahlafeni. Enag ehe esini, ehengelni unehlagba Maria Makdala kimbig wanai. Eheba autunam Sisas elegeg wa gohug nimbasa amtakwalig ehena nihinai wambu ningitigina.
LUK 8:3 Afa mingba Joana fena afa Susana fena, afa mingnag angwafig apaigona enag Sisasim pahlukuna. Afa Joanaba Kusana angwag, enag elbi Herotna lalam gosu fahigeule fena. Afa sonag el angwafigbi heafgelni gawigba Sisas mi afa pahlukuiag el mi kwagani.
LUK 8:4 Afa mungwali kimbig el ambugog minefenam Sisasnai yi nuwagignaba eso Sisas waskwes mo sihini og,
LUK 8:5 “El enaig eseg kon kug aso wa aitiageg afa mahim aitiage kagba afa mingnag mo mina wa apaiyeg. Afa so el mongni pigafugba afa so twafig mo ambugog apaiyegim wambugafig.
LUK 8:6 Afa mingnag mo hungisigig yi apaiyegim ikagna puguiageg. Eba bite mas bitekolna feg mo. Afa mahim osu pugu pukogba eso aftukuhla skofegim afa so melig mungwali pigiageg.
LUK 8:7 Afa mingnag mo usieg weg amtakwalig wa apaigogba afa so usieg nahlum wahe puguiagegim eso ehem sagfa fakag.
LUK 8:8 Afa mingnag mo lahlag bite wa apaiyegim fug leg skofeg. Enaig 100 fug leg skofeg. Sisas enag waskwes mo sihi wahianam afa so esona og, aman anginaba eba so na higi.”
LUK 8:9 Afa pahlukuiag el ambugog Sisasim sihini og, “So na kam waskwes mog mom sihin.”
LUK 8:10 Afa ehe wahigi sihini og, “God enaig membeg nengel so na anwanafi enag Godna bog meg nihe mas autunam ambagwa puguna mo. Afa ka mingnag elim waskwes mo sihig; Eso ehengel yisigig yisigig afa mas nanguig mo afa hig higig afa mas anwanafig mo.”
LUK 8:11 Afa Sisas enaig esona og, “Ohuna waskwes mog moba enaig eseg, kon kugba eba Godna mom wagfug.
LUK 8:12 Amangel so Godna mo higigim afa mas pahluhug mo enaba naho ofenaiba kon kug lofug mina wa apaiyeg. Afa God mahim ena mo elni olug yi aitinugeba afa el amtakwalig Satan bogim ena moba wambinig afa Satan enaig onigig fe og, masa Godum olug oniginibi afa God ehem wambf.
LUK 8:13 Afa kon kug so hungisigig yi apaiyeg eba enaig eseg el Godna mo higigim ikagna sifakale fag. Afa so kon bigag mas numwehe pekag mo eba gohugum afa amtakwaligim awaieg. Eba enaig eseg eba el Godum oniginagim afa mahim mingnag el ehem kinig i afa nunimu mo i faigbi eba ehena olug onigig tigefu pef enaba onigig wesigfeg.
LUK 8:14 Afa kon kug usieg weg wa apaiyeg eba enaig eseg el Godna mo higigim afa heafna gagim onigigim. Afa ehe hugna kigim onigkahba og na ahanaig ahanaig gawigim opuguiage. Afa na so enaig onigig bogim ehem kike fakagba mas fug luwoi.
LUK 8:15 Afa kon kug so lahlag bite wa apaiyeg eba enaig eseg el so Godna mom higigim afa heafgelni lahlag olug onigig wa hugunam kehligim eso pahluhug eba naho so ehengelni nihe pugu lahlag feg.”
LUK 8:16 Afa Sisas enaig esona og, “El mas wiba gafanam sime skaubi kumoahlai eba awai. Eba heafa gafagim sime sisyi fohlugba eso el enam nangugim afa so ambugog lala megamba saiyeg.
LUK 8:17 Afa ahanaig ahanaig gawig so saiyeg meagam gohka eba ambagwa puguia minefef. Afa enag meagam kumo wahiag enaba eba ambagwa puguiba eso mungwali el enam anwana fif.
LUK 8:18 “Afa mo so na higi ena mo numwehifibi afa amangel so anwanafi eba God ehengelim gwesim hilifenif, afa amangel so anwana awaienig afa ehe enaig onigifig kati wesig anwanafig eba God enaig onigigim ehengelni fafatinif.”
LUK 8:19 Afa ming nanam Sisasna afag i nilite i ogna ambugog Sisasim nangui afa el numb nuwagigena Sisasim kagu fakinibi.
LUK 8:20 Afa so mingnag ambugog Sisasim sihini og, “Nana afag i nilite i ambugog meigim agfohieba ogna nem nangui.”
LUK 8:21 Afa Sisas wahigi piske enaig sihifeni og, “El so Godna mom higigim pahluhug eba naho kana afag i nilite i ba feg.”
LUK 8:22 Afa ming nanam Sisas heafna pahlukuiag elim bot wa wan ofkofnaba og, “Na kwegam malgim ahu” eso ahuna.
LUK 8:23 Afa bot wambu wambukuafnaba Sisasba ati nongini afa ahuan bu musuag wa apukoafnaba afa so bifwat nalig sahbona botim wahigi wahigi fefafnaba afa bu bot megam figfna. Eba gwena awaie skofegim ofena.
LUK 8:24 Afa so pahlukuiag el Sisasim ilafunim sihini og, “Ainiyag Ainiyag! Yawo bigim goh ati awai ofe.” Afa so Sisas bihianam bifwatim kwenaba afa so bifwat gweyi tigeafuna. Afa bu uleule awaiena.
LUK 8:25 Afa so Sisas ehengelim enaig saheni og, “Ahnaig esegba so na enaig embebeba nafig enaigba nengelni olug onigigba wesig feg.” Afa ehengel Sisasna kifutigim nanguni embefeagini. Afa hugunam onigwagi fafnaba afa hefum sihiagini og, “Sohna elbi eba aman mahim naso bu mi bifwat mi kwenigbi eso ahtigeafog.”
LUK 8:26 Sisas heafna pahlukuiag elim Gerasa kimbig ika wan puguna. Ena kimbigba Galili buum tigeaugugum ika gifni.
LUK 8:27 Afa Sisas wan ikan bot mo fohlu wan gofnaba afa el mungo ena kimbig wanai bo ehem puguni. Ena elbi nimbasa amtakwalig esenaginibi eso heafna nihi lofug hugfuoaiti feagenam ika bitekfe wa gikafna.
LUK 8:28 Afa so Sisasim nangu eyiunam bo Sisasna mong muhwa penam hugunam enaig esona og, “Sisas ne kifutig Godna leg, ne ahanaig kam esofena? Mas esi ne kam nofeka amtakwalig aiti?”
LUK 8:29 Afa mahim enaig esonaba eso Sisas nimbasam fenugena og, “Sa ma elim wahinim ahui.” Afa sona elbi el higeg numwehefufna mahim kifutig wena kikenagi fakifnibi afa eba nimbasa amtakwalig esenag gifinibi eso we mo kukoiti fefnam eso pugu bite bihigam ikafna.
LUK 8:30 Afa so Sisas ehem sahna og, “Nana unehlagba aman?” Afa og, “Kaba ami.” Ena mogba eba enaig eseg ehena nihi yi enaksag nimbasa amtakwalig saho gohna.
LUK 8:31 Afa enag nimbasa amtakwalig Sisasim embefini eso hugna esofini og, “Nofe ne kam tautig kimbig megam ningitigi.”
LUK 8:32 Afa enaksag tata okwe yi mug wa ahgagi agfo. Afa nimbasa amtakwalig enaig sihififni og, “Eba so na kam tatagam ningitigi.” Eso Sisas gwenaig esena.
LUK 8:33 Afa ehengel elni nihi nai opukonam eso ahu tatana nihi yi saigonamba afa so tata fapisofe fwalgona bu wa apaigo mungwali pigi kumoahlana.
LUK 8:34 Afa tatam nangwaghiagig el enam nangunim kimbig gam embem ahunam enanai yi ena mo sihiageahuna.
LUK 8:35 Afa mungwali el ambugog Sisas nai yi opukonam ena elim nangunibi ati lahla fenam lofug aitiagenam Sisasna mong muhwa gafnaba mo wangeneg wagofna. Ehengel enam nangunim embefeagini.
LUK 8:36 Afa el enaigim nangunim mo sihiageahuna Sisas so elim lahla fefatina. Yuwana so nimbasa amtakwalig ehena nihi megam saiyenam esenagini ena elbi ati pugu lahlafena.
LUK 8:37 Afa mungwali el Gerasa distriki nai Sisasna kifutigim oniginim embefeaginim. Sisasim kifutig mo sihini og, “Ohuna bite wahianam piske ika.” Eso Sisas ehengelim hwatinam ika bot wa fukunam piske ikana.
LUK 8:38 Afa Sisas akafenaba el so Sisas lahla fefatina enag Sisasim sahna og, “Sa big ahkai.” Afa Sisas ehem onigihiafna enaig esona og,
LUK 8:39 “Piske nimbeafna kimbig gam ikanam so na ena mo sihinuge God so nem kweagfug ena mom.” Eso gwenaig esena.
LUK 8:40 Sisas piske bu meigim ehgam mangig ikafnaba. Afa mungwali el ehe nangum sifakaligna ambugog gohna. Enaigba esinibi eba so ehem nengenafan.
LUK 8:41 Afa nuwagig lala nai misog el bona, ehena unehlagba Jairus. Enag bo Sisasna mong muhwa, mong kokugna kwakwage penam Sisasim kifutig mona sahna og so ma ehena lala gam ikai.
LUK 8:42 Afa ena elbi luwal naini mungo fena, afa ena luwalna krismasba 12 enaig fena. Enag ati wahagim meiniofefna. Afa enaksag elim Sisas wan ikafnaba, minaba kagwo fakana.
LUK 8:43 Afa angwafig mungo enanai fena. Enag angwafigbi wahigehlana afa higeg esefkufna. Enaig esenaba 12 pela krismas ena. Afa ehena mungwali kig doktam faifinibi afa mas aman ena gihimba tige fakana mo, awai.
LUK 8:44 Afa enag angwafigbi Sisasna masigim bonam lofug angsa boagim tuhna. Mahim enaig esenaba ehena wahigehlag gweyi awaiena.
LUK 8:45 Afa Sisas enaig sahna og, “Aman kam ninganaba otuhug?” Afa mungwali el esogona og, “Siseime, siseime” afa Pita esona og, “Amunai, eba mungwali el nem mug yi pugunag!”
LUK 8:46 Afa Sisas esona og, “Eba mahim kam ningana tuhugba, afa kana kifutig gweyi hugofug kag eba kati anwanafeg el kam tuhug.”
LUK 8:47 Afa enag angwafig ati anwanafena ehe ambagwa olyi gofna eso kiafigig ehem ofefnaba eso mungwali elni nofwa bonam mong kokugna kwakwagena nof bosug mo bite gam Sisasna kig muhwa fisihli penam eso esona og mang ehe esegba eso kana gihimba ikagna awaieg.
LUK 8:48 Afa Sisas ehem sihina og, “Angwafig, ati ne kam olug oniginaba nem piskeg lahla feg eso ma neana olug efihlag gofi.”
LUK 8:49 Afa Sisas mahimsi sihiagofnaba afa Jairusna gafugag el bona Jairusim sihina og, “Ati neana legba wahag, nofe ne amunai elimbi kinig fai.”
LUK 8:50 Afa Sisas ena mo higinam afa so Jairusim sihina og, “Nofena kinigfam so na kam olug onigina eba sona luwalba neana lahla fef.”
LUK 8:51 Afa so Sisas enag misog elni lala gam ikana. Afa ika lala opukonam afa lala megam asaigofnaba enaksag elim mo afwambawa wasanam eso Pita na, Jon na, Jems na afa awag i afag i ahfena enag lala megamba saho ahuna.
LUK 8:52 Afa el ena lala nai luwalim afafinim wewatinaufna afa Sisas sihini og, “Nofeka wewatona eba mas wahag mo eba isug ehe nongi.”
LUK 8:53 Afa el ena mo higinim afa titige watona og, eba ati ini wahafeg.
LUK 8:54 Afa so Sisas luwalna ningam kikehlanam eso enaig esona og, “Luwal bihia.”
LUK 8:55 Afa so luwalna sungwag piske bo sigeagenam eso bihiana. Afa so Sisas esoni og fane ehem fai.
LUK 8:56 Afa so awag i afag i olug mungo ahwagofenaba Sisas sihini og, “Ahanaig so pugugba nofeka elim ahsihin, magofi.”
LUK 9:1 Sisas pahlukuiag elim awamonim kifutig faini og, so ma nimbasa amtakwalig mi afa gih el mi lahla fetifif.
LUK 9:2 Afa ogna ningitigiba soma ahu Godna bog meg mo sihif afa gih elim lahla fetifif.
LUK 9:3 Afa enaig sihifeni og, “Ne ahu ofefiba nofeka nimbeafgelni gawig wambug ahu, moni i, mingnag nihinai lofug i, fane i, wula i, afa agat enena mina ikag enaig wambugu.
LUK 9:4 Afa ne ahana kimbig waba opukonam eso ne mungo lala ahu auguiafim mahim manageiba eso ne ena kimbig mo wahinim afa so na ming kimbig mo ahu.
LUK 9:5 Afa mahim ena kimbig wanaiba nem sulfug hwanigba eso ne ena kimbigba wahiyi ahu ofefiba so na bite moginai mo titeagenim hwatinim eso ne ahu goh. Eso ma enam anwanafi eba ehengel amtanafig.”
LUK 9:6 Afa so pahlukuiag el gwenaig esini mungwali kimbig ahuaminefifnibi Godna mo sihifinim afa gih elim lahla feitififni.
LUK 9:7 Afa mahim Sisas enaig gafuga feagenaba Herot gavmanna misog el ena mom higinam hugunam onigwaginam. Afa mingnag og, Jon buwa aitiag el bite kifenai piskeg bihiag.
LUK 9:8 Afa mingnag og, Elaija piskeg pugug. Afa mingnag og, mo fi sihiaule el enana mungo autunai piskeg bite kifenai bihiag.
LUK 9:9 Afa Herot misog el enaig esona og, “Jonba ati kana gafugag el kasuni higefakana afa sona elbi aman mahim, afa ka higigba ehena gafugagba eba enmunafeg”. Afa so ehe ogna Sisasim nangu.
LUK 9:10 Afa pahlukuiag el piske ambugog Sisas nai yi opukonam eso sihinagini gafuga so ahu feagini enam. Afa Sisas mingnag elim mo hwatinam heafna pahlukuiag mo sulfu Betsaida kimbig wan ikana.
LUK 9:11 Afa mahim Sisas wan ikanaba afa mungwali el ehem sum pahlukuna opukonaba Sisas ehengelim sifakalinim eso Godna bog meg mo sihinugenam afa gih elim lahla feitifena.
LUK 9:12 Afa mahim osu pegim ofefnaba Sisasna pahlukuiag el ambugog ehem sihini og, “Osuba ati ope gwese ohnaina elim ningitigi mine feiba soma ahu heafnai yi aska minefenam aso nai fane yisgiagi, ohuna nai yiba bite bihig wa big auguia.”
LUK 9:13 Afa Sisas esona og, “Amo, nengel ehe so na faneba faigo.” Afa ehengel enaig esogona og, “Kangelbi enaksag faneba awai eba afawa pugufeg amba feg afa sambaganigi sawug fog feg. Afa neaga kam og ahunam mungwali elim fane wlamugon.”
LUK 9:14 Afa eba 5,000 el enaig fena afa angwafig i luwal i mas enaba suwigigni mo. Afa Sisas pahlukuiag elim sihini og, “Ahu sihigonibi so ma 50, 50 enaig augu feakai.”
LUK 9:15 Afa so pahlukuiag el gwenaig sihi fegoniginibi eso gwenaig augu feakana.
LUK 9:16 Afa so Sisas afa wa pugu feg amba wambina afa sambaganini sawug fog wambtina eso of gam ninofi fegofnaba afa so Godum lahlag onam eso amba kukosko fena afa sawug fog tutosko fena eso pahlukuiag elim fainibi afa so mimagegonigni.
LUK 9:17 Afa so ehengel ahgawagin mahim yuhwa feskofenaba ena mo 12 pela sob yi sobyifeagini.
LUK 9:18 Afa mungonagim Sisas beten ofefnaba afa so heafna pahlukuiag el ambugonaba afa Sisas sahini og, “Afa elbi ahanaig esogog, ka mo aman mahim?”
LUK 9:19 Afa ehengel wahigi sihini og, “Eba mingnag enaig esogog og, Jon bu wa aitiag el, afa mingnag og, Elaija, afa mingnag og, mo fa sihiaule el autunai bite kifenai piskeg pugug.”
LUK 9:20 Afa Sisas ehengelim sahtigina og, “Nimbeaba ahanaig onigig nafig.” Afa Pita wahigi sihina og, “Ne Kraist God Gishu Wahiag El.”
LUK 9:21 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim kifutig mo faini og, nofena enaig mo aman elim sihini.
LUK 9:22 Afa enaig esona og, “Kaba Inim El nalig kinig fafe. Afa so misog el i amunai pris i afa nihemo anwana el i kam mas fatinim eso tigifatibi afa so ka sambaga mungo osuna piske buihiaf.”
LUK 9:23 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Afa aman kana pahlukuiag elbi ofefiba eba ehe mas hefum onigi eso ma ehe higeg li katigeg wa wahagim numwehenam eso ma kam sum pahlu boi.
LUK 9:24 Afa aman so onigig, heafna nofkikena gag nalig fenag eso ogna heafum gwese gofum eba enaig el mas inim nofkikena gagba fai. Afa aman kam pahluku obofiba eso ma heafna nofkikena gagba wahiaiba eba eso ehe higeg nofkikena gag fafe.
LUK 9:25 Eba mas lahlafeg mo afa el mungwali bitenai gawigim wambugba eso hefum awaief. Afa mungwali gawig mas sohnaig elim nofkikena gagba fai.
LUK 9:26 Afa aman so kam i afa kana mo mi ahwanefe afa enena mahim eba Inim El heafna nalig afwambusugni kifutigni bonam eso ehe gaba sohnaig elim ahwanefenaf. Enag afwambusug i kifutigba eba mungwalofug Awagna afa of wa nai elni.
LUK 9:27 Ka nem inim sihinig mingnag el yawo so na agfohie eba mas nem pigi eba ne Godna bog megba nanguf.”
LUK 9:28 Afa mahim kug yi gohug osuna enaig wa ofefnaba Sisas Pitana Jonna afa Jemsna mug gam fuku wan ikana ogna enanai yi betene.
LUK 9:29 Ehe ika beten naufnaba afa ehena nofbosugba enmuna fena afa ehena fatiag lofugba hugunam busug nemug fena.
LUK 9:30 Afa ikagna Moses i Elaija i ahpugunam Sisasim ahwani ahwagofna.
LUK 9:31 Afa eheningiba Godna nalig afwambusugugni ahbona ahsihiagofna Sisas so mang Jerusalem wa fenam eso wahaf afa ehena wahagba Godna mom ambagwa opuguf.
LUK 9:32 Afa sambaga mungo elbi noftuta feasainaba non askana. Askan bigiagafef Sisasna afwambusugugim nanguni mahim Moses i Elaija i ehem ahwani gofna.
LUK 9:33 Afa mahim eheningi Sisasim ahwahia ahagofnaba. Pita enaig esona og, “Tisa nawo ohuna nai yi auguiafim lahlag kagel so sambaga mungo sangwali lala nimbagi, nem Mosesim afa Elaijam.” (Pita enaig sihiba fenaba eba ehena mo mas mog fena mo.)
LUK 9:34 Afa mahim Pita ena mo sihiagofnaba eso lango afwambusug pe bonam sagfa skofenaba ehengel embefeagini.
LUK 9:35 Afa ena lango waba mo God wagofna og, “Sohna el kana Leg kana gafugagim gafugafegim ka gishu wahiag. Eso ne ehena mo higim.”
LUK 9:36 Afa mahim mo lagig awaienaba nangunibi Sisas mungo gofna afa pahlukuiag el mas ena mo sihiagini mo eso nanguni enam.
LUK 9:37 Afa Sisas ming osuna ena mug mo wahinim apaigo ambugoguhna. Eso ehe wan bonaba afa el numb ehem mina wa wambini.
LUK 9:38 Afa enanai yi, el mungo Sisasim unenam og, “Amunai el ka nem asahna so na kana luwalim nangu kana mungohe feg.
LUK 9:39 Higeg wuwag ehem simbigahla esefku kiafigig fefigim afa memp mimewug wesig fefig afa unena gohminefefig. Afa so ehem hugna amtakwalefag afa mas ehem ikagna wahiai.
LUK 9:40 Afa ka neana pahlukuiag elim sihinigbi ehengel ahu esinigbi mas lahla feg mo.”
LUK 9:41 Afa Sisas wahigi enaig sihifena og, “Ahanansi nagim mahim ka nem wan gafiba eso ka nengelni kinigbi fa gofif. Afa ne mas onigig mo nengelni olug onigig i afa nihe i mas yuhwafeg mo. Sa osum luwalim wani bu.”
LUK 9:42 Afa mahim ena luwal bona Sisasna muhwa pugunaba eso wuwag luwalim ese fatinaba bite wa penam kiafigig aitiagifnibi eso Sisas wuwagim fenagenam luwal mo lahla fefatinam piske awagim nangum ningihiana.
LUK 9:43 Afa mungwali el Godna nalig kifutigim nangunim sineminefiageni. Afa enam hugunam onigahufna Sisas so enaig eseagenaba enam afa Sisas heafna pahlukuiag elim sihini og,
LUK 9:44 “Sa ohuna mo numwehe higim, eba Inim Elim okunam mingnag elni ningana wahif.”
LUK 9:45 Afa God ena mom meagam kumoahla gufna eso pahlukuiag el enanam mas numwehi enag mog mom anwanafini mo afa ehengel Sisasim sahnigim embefini.
LUK 9:46 Afa ming enanam pahlukuiag el hefum flafihiagini og, aman so gosuf.
LUK 9:47 Sisas ati ehengelni onigigim anwanafeni eso ehe luwalim suguafa bu olyi wani gofenaba.
LUK 9:48 Afa so pahlukuiag elim enaig sihifeni og, “Aman so na kam oniginam ohuna luwalim kweagfuiba eba naho kam ninimwehiafag eba humuanim gaba gwenaig esenag ehe so kam ningihiag. Eba el wetiklug unehlag hwainig nengelnai olyi go enaba naho goseg elbi ofe.”
LUK 9:49 Jon Sisasim sihina og, “Amunai, ka nangugbi el mungo neana unehlag wa nimbasam ningitigi feageg. Afa eba mas bigim pahag kana mo enag ka kwinig.”
LUK 9:50 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Nofena kwini eba mang angoluwag mo eba nengelni hihe.”
LUK 9:51 Afa God Sisasim heven gam wanikagim ati meiniofefnaba afa so Sisas kifutig onigig kikehlanam ogna so Jerusalem gam mo ika.
LUK 9:52 Afa so ehe elim gof ningitigina og ma ahu Samaria kimbig ninimweheagif.
LUK 9:53 Afa ena kimbig wanai mas Sisasim sawiyifi heafgelni lala gam wanigahuna mo. Afa ati anwanafini og eba Sisasba Jerusalem gam ikaf.
LUK 9:54 Afa sambaganigi pahlukuiag el Jems i Jon i Samariana nihem ahnangwagnam Sisasim ahsahna og, “Ainiyag ne ahanaig onigig feg ne membegba ka so winibi so ma suwi heven wanai pe bo sona elim laskofei.”
LUK 9:55 Afa Sisas wahigi sambaganigi elim fenugena.
LUK 9:56 Afa so enanai mo wahinim ming kimbig gam ahuna.
LUK 9:57 Afa Sisas mingnagim wankafnaba afa el mungo enaig esona og, “Mungwali kimbig so na kafiba ka nem pahlugemnefefku.”
LUK 9:58 Afa Sisas ehem enaig sihifena og, “Sangwalinai mawang ati bite kogim ena megam gi afa twafigni gag ati feg afa kaba Inim El eba ehena kug gigbi awai.”
LUK 9:59 Afa Sisas ming elim sihina og, “Aubo kam pahluku.” Afa enag el enaig esona og, “Ainiyag, kam yawo wahiaiba kawo ika kikeafna awagim kumoahlanam.”
LUK 9:60 Afa Sisas ehem sihina og, “Mangofi, kam pahluku. Eba amangel sati pigig enag el ehe so ma melig pigieg elimbi faki. Afa neba eba so na Godna bog meg mom ika sihi.”
LUK 9:61 Afa mingnag el gwenaig esona og, “Eba ka nem pahlukuf afa yuwaba ka kikeafna afahumonigim bwatamonim ka so bo.”
LUK 9:62 Afa Sisas ehem sihina og, “El so enaig eseg tataba ouifba mas nofbosug mo masigim ninofeg gofiba eso pifuf eba tatam fukwauguf afa enaig elbi eba mas yuhwafei Godna bog meg moba gafugafei.”
LUK 10:1 Afa Sisas 72 elim hugwefu hwatinam gafuga wa ningitigi minefena, ehe sambaga sambaga feitifena og so ma mungwali kimbig gof ahuamine fifibi ogna so ehe mo sum ika.
LUK 10:2 Afa ehe enaig esona og, “Asonai fane enaksag ati ambiakag afa mas el numb feg mo enag fane wambugigimba so na asona awagim betenninibi so ma gafugag elim ningitigiba ma ahunam ehena ena fane agogluinagi.
LUK 10:3 Ahu! Sa hig, ka nem tata luwalig lofug sangwal mawangna olyi onigitigi.
LUK 10:4 Afa ne afufefiba nofena nimbeafgelni kig i mong lofug i afa gawigba wambug ahu afa nofeka elim mina wa wambinim bwata gonim.
LUK 10:5 Afa mahim ne ahu ahana lalaba asaihogofiba so na enaig esogo, ohuna lala nai el so olug efihlagna auguiafim.
LUK 10:6 Afa ma ateamba aman el ena lala nai olug efihlagna gafiba eba nengelni lahlag mo ehenai gofuf. Afa enaig el gag hwanigba eba ena mo lahlagba piske bo nimbeafgel nai yi gofuf.
LUK 10:7 Afa so na gwena lala mungo auguiafim nofena mungwali lala ahuiaminefi, fane sati nem wambwaigog so na gwenanai ahgafafum afa enag el gafuga feageba eso ma enanam so ma mungwag fai.
LUK 10:8 Afa mahim ne ahu ahana kimbig waba opukeba ma ateamba nem sulufu heafgelni lala gam wan ahu ofefiba eba so na fane mo wambug ahu so nem wambwaigog.
LUK 10:9 Afa so na ena kimbig wa nai elim gihnam lahla feitifinim afa so na mo enaig sihif og, Godna bog meg ati bo muhwa nem ofen.
LUK 10:10 Afa ne ahanag kimbig waba opukof afa el so nem wan ahu lala saiyeg hwainig fef eba so na gweyi agfoahiefiba eso ne enaig esogo,
LUK 10:11 ‘Ma mong yi nai bite mo go ohuna nai yi afgwafi eba amtana minafig afa so na numwehe onigim Godna bog meg ati bog muhwa feg.’
LUK 10:12 Ka nem sihinig God elim kwefihiagegim ati enag osuba gisfu wahiag. Enag elni kinig so opugun eba gwesim hilifeg Sodomnai elni kinigim kwegfugkag.”
LUK 10:13 Sisas enaig esog, “Korasin wanai el i Betsaida wanai el i nasambanig, afa mangigim ne enaigba ne esig. Afa mahim Tair wanai el i Saidon wanai el i ma nanguiteba enag kigmogim. Sa ati ne nanguni eso autunam heafgelni amtakwaligim ahwahifnibi afa so kokohiag lofug aitiagini afa simof susleagini enaba heafgelni kusgogim wagfuni.
LUK 10:14 Afa nengegim God kwefihiageg osuna mungwag faigim. God Tair wanai mi Saidon wanai me gwenaig amtakwalig mungwag faif. Afa nengelimbi eba nem numwehe faif.
LUK 10:15 “Afa Kaperneam wanai el ne onigig noka lahlag el hevengam ahuf, eba awai, eba God nem suwi lagig kimbig gam wambu aitif.
LUK 10:16 “Afa Sisas pahlukuiag elim enaig sihifeni og, aman so nengelni mo higif eba ati kana mo higig afa aman so nengelni mo kusi wahia kaf eba ati kana mo kusi wahiag ikag afa aman enaigba esef eba ati Godum mas fatinag ehe so kam ningihiag.”
LUK 10:17 Afa Sisas so 72 elim ningitigina enag piske ambugog opukegohna, afa ehe sifakalifinibi enaig esogona og, “Ainiyag, ka neana unehlagim sefigbi nimbasa amtakwalig ena mo higigim opuko embem ahkawag minefeg.”
LUK 10:18 Afa Sisas enaig sihifeni, og, “Ka nangogba Satan of wanai opefenaba afwe lofug yifiyifeg.
LUK 10:19 Sa hig, ati ka nem kifutigbi faig eba ne sombine afa gongigna nihiahuafiba. Afa eba ne ming Satanna mungwali kifutigim ne flafatif. Afa mas nem mang amanim fei.
LUK 10:20 Nofeka enaig sifakali nimbasa ati kagelni mo higig onigim embem ahug. Amo, eba Godum ehe so na sifakalini eba ati ehe nengelni unehlag heven wa nofkikena gag buk wa fakanig.”
LUK 10:21 Afa enenam Godna Sungwag Sisasim sifakalig fainaba Sisas enaig esona, og, “Humuan ne heven wanai afa bitenai Ainiyag, ka nem lahlag onag afa ne ohunaig anwanagba anwana elbi ne sisagenigim afa ne etetig elim mo ambagwa opugunig. Humuan ne enaigba esegba eba ne nibeafna membugum pahlufefku.”
LUK 10:22 Afa Sisas enaig esona og, “Kikeafna Awag mungwali gawig kana ninga wa wahiag afa mas aman kana Awagba anwanafenag mo eba kike mungo fegim afa aman so ka kikeafna Awagim wagfunig ena mungo he ehem anwanafinig.”
LUK 10:23 Afa pahlukuiag el mungo auguiafnaba Sisas wahigi nanguagnam eso enaig esoni, og, “El so mangim nanguig eba nengel sati ne fanangufi eba so ma sifakali.
LUK 10:24 Afa ka nem osihin autunam mo fi sihiaule el i afa misog el i ogna ohnaigim nangui afa mas nanguig mo afa ogna ohunaig mo higim afa mas higig mo.”
LUK 10:25 Afa nihemo anwana el mungo ogna Sisasim gihna ehe enaig sahna og, “Tisa so ka ahanaig esenam so ka nofkikena higeg gagba fafe?”
LUK 10:26 Afa Sisas wahigi ehem sihina og, “Ne ati anwanafeg nihem, ne ahanaig onigig feg?”
LUK 10:27 Afa nihemo anwana el enaig esona og, “So na Godum hugna membena. Afa nimbiafna olugni, onigigna sungwagni afa kifutigni eso ne Godum membena afa so na nibeafna hihem hugna membena eso nibefum enaig esfafef.”
LUK 10:28 Sisas ehem sihina og, “Ei, enaig ho ati ne yuhwa sihig enaigba ne eseiba eba ne nofkikenaba fafe.”
LUK 10:29 Afa anwana el enaig onigig fena og, eba Sisasim og masa enaig onigig fef og sona elbi mas pahlukug mo. Afa so Sisasim enaig esona, og, “Afa kana hihe aman mahim?”
LUK 10:30 Afa Sisas waskwes mo enaig sihifena og, “El mungo Jerusalemim wahianam Jerikogam pe ikafna afa raskol el ati ambugog mina puguag wa agfohiafna, enag opuko ehena gawig mwehnaginim afatigi kaminefi fati ahunaba ati wahagim meini ofefna.
LUK 10:31 “Afa enenam pris mungo bo nanguafnaba meigim mina kwegfu ikana.
LUK 10:32 Afa lotunai gafugag el mungo gwenaig esena bo nangunam meigim mina kwegfu ikana.
LUK 10:33 Afa Samarianai eba afwambanai el sum bonam eso nanguna mahim mina wa gifnibi afa so afafena.
LUK 10:34 Afa so ika fahigenagenam eso marasin bugna mawu gokugum sugfunagenam kikenagena, enaig donki wa washunam eso luwal nena lalagam wanikina.
LUK 10:35 Enanai yi wanigiafum mahim managenaba eso lalana mogim silva kig fainam og, ‘Eso numwehe sani gafim, afa so nofeka ming sisiyi pahla eba se gafiba ka piske bonam keso nem fai.’
LUK 10:36 Afa Sisas anwana elim sahna og, sambaga mungo el so aman mahim raskol tigifatig elimbi kweagfuna. Afa aman mahim ehena hiheaba feg?”
LUK 10:37 Afa ehe esona og, “Eba el so hugunam afafenam afa kweagfuna.” Afa Sisas ehem sihina og, “Ei, so na gwenaig ne gaba ese.”
LUK 10:38 Sisas pahlukuiag elim wan ikana kimbig wa wan sahu pugunaba afa Marta bonam Sisasim sulufanam heafna lalagam wanikina.
LUK 10:39 Afa Marta ati heafna sumineg fena ehena unehlagba Maria enag bo Sisasim muhwa kluhlanam Sisasna mo hignaufna.
LUK 10:40 Afa Martaba gafugagim hugunam onigina ehe fwaimu fane kukumwei yegohun ehem kusinaiba eso ika Sisasim sihina og, “Ainiyag, so na kam kusguna so na kikeafna suminegim sihinaiba so ma bo kam kweagfoi ka kike fwaimu gafuga fego.”
LUK 10:41 Afa Ainiyag ehem esona og, “O Marta, ne hugunam gawigim onigigi.
LUK 10:42 Afa so na mangim mungo onigigi, afa Maria so afahba eba lahlag nemugfeg mas big ehena enaigim fi fatini”.
LUK 11:1 Afa mahim Sisas betene gafnaba, afa so pahlukuiag el mungo Sisasim enaig sahnafena og, “Ainiyag, so kam betenegim wagfunim Jon sati autunam esena heafna pahlukuiag elim wagfuni.”
LUK 11:2 Afa Sisas enaig sihifeni og, “So na enaig beteni og; Humuan el so ma neana unehlagim fingifi afa neana bog meg so ma boi.
LUK 11:3 Afa so na kam fane mungo mungo osuna faibi so ma gwese gofi.
LUK 11:4 Afa ne kagelni amtakwalig nihem ismunagim pigihianugeg fatinig. Afa ka gwenaig esig el kagelim amtakwalig hiagibi eso kagel gwenaig esegonig ehengelni amtakwaligim pigi fatigonig ne kam hwatif, ma kam gihnagba pugunibi so na kam amtakwalig wanai wambum.”
LUK 11:5 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Aman so heafna hihefeg enag sinaini bogim heafna hihem esonag og, ‘O, hihe ka membeg kam sambaga mungo amba faim.
LUK 11:6 Afa ehe ikagim heafna ming hihem sihinag, og, kana hihe minagwi bowagim sinaini kana lala puguba afa kam fane awaienag ka mas faig mo.’
LUK 11:7 “Afa eheba lala megam gibi enaig esog, og, ‘Nofe ka kam ilafofafa ati ka mengigba kikisegim ka wangi. Ka mas bihianam nem gawigba fai.’
LUK 11:8 Ka nem sihinig lalana mog hihem so gawig faig hwainig awaief eba ehe mahimsi sahna go mahim feg ehem kusiba eso buihiagim mungwali gawig ehem wambwaig.
LUK 11:9 “Afa so na gwenaig esi ma ne Godum sahnibi so ma nem mangwalba fai afa ne yisgibi eba ne nanguf afa ne mengigimba faheugufibi eba nem mengig piginif.
LUK 11:10 Afa mungwali el so mangwalimba Godimba sahnigbi eba fif. Afa amangel enam hugnamba oyisgibi eba so nanguf afa aman mengigim faheugufefibi eba piginugef.
LUK 11:11 “Afa so nengelni luwal aman heafna awagim sahnaf og, kam sawug embinegu fai, afa so wahigif gihe sombine faig, amo.
LUK 11:12 Afa luwal awagim sahnaf kam amb suwig fai afa so wahigifegim gaigo faig, amo ena gaba awai.
LUK 11:13 Afa nengel luwalna humoanig eba amtakwalig el afa so na luwalim lahla fehiagig so na anwanafi nengelni awag hevenwa ga eba nem sifakalinim afa amangel so ehem sahnig enam heafna Sungwag faif.”
LUK 11:14 Sisas mo etetini elim lahla fefatina, ena elbi nimbasa esenagini. Afa mahim el mo wagenaba eso mungwali el enam nangunim sineminefini.
LUK 11:15 Afa mingnag el enaig esogona og, “Sohna elbi eba Belsebulni kigmog wa gafuga feaka.” Belsebul eba Satan nimbasana misog el.
LUK 11:16 Afa mingnag el ogna Sisasim gihni eso ehengel ehem sihini og, “Sa kigmog ogfu enaigba ne esegba eba naho wagfug ne Godna gafugagba feageaka.”
LUK 11:17 Afa Sisas ati ehengelni onigigim anwana fenim afa enaig esona og. “Eba enaig eseg, so amangel kantri kwefihiagim eso hefum hagfe eba ena kantri amtakwalef. Afa mungo nilitena so hefum hagfe eba gwenaig esef amtakwalef.
LUK 11:18 Afa Satan heafna gafugag elim amtakwale aitiba eso hefum pwatihiagif, afa pwatihiaginim afa so mang so Satan nangwagihiageg eba enag tigefupef. Afa so na esgog, kam og, Belsebulni kigmog wa nimbasa amtakwaligim ningitigi feaka.
LUK 11:19 Afa inimba eso aman so nengelni elbi kigmogba faif eso nimbasamba ningitigi feaka? Eso nibeafna elim wagfunfe, nengelni onigig amtanafeg.
LUK 11:20 Afa ateamba God kigmog faigba amba so ena kigmogna ka nimbasa amtakwaligim ningitigi feakagba eba so na anwanafi, eba Godna bog meg ati pugug.
LUK 11:21 “Afa so kifutig el mungo fangoba wambugum heafna lalam kokoago afa so ehena lalanai gawigba lahla gohna.
LUK 11:22 Afa eba ming el hugna kifutig elbi ehe bigagahfenam eso ehem filafe fatinam afa so fango mo numwehenam afa ehena mungwali gawig mo okwefenam mingnag elim mimagenif.
LUK 11:23 “Afa aman so kablei ahgohug hwanigba eba kam angoluwag el fenag afa aman so elim wambugum kam kwegfwag hwanigba eba elim pahagagule el.”
LUK 11:24 Afa Sisas enaig esona “Nimbasa elim wahiagim ikagim bu hwainig bite eyi gagim yisgig, afa mas ufag mo. Eso ehe enaig esog og, ka piske kikeafna lalagam ika.
LUK 11:25 Afa so ikag ena lalam nangogba isug go afa ati afwambusiagigim afa numwehiagig wahig.
LUK 11:26 Afa so ehe piske ikagim elegeg wa gohug nimbasa hugna amtakwaligim sulufugim eso wanbog saiyeg agfohie, eso elbi enaba hugna nemug amtakwaleageg, afa yuwana mo gweyiagig fena.”
LUK 11:27 Afa mahim mungwali el nuwag gofnaba eso Sisas enanai mo sihina afa angwafig mungo enanai enaig esona og, “Angwafig so nem wanigagim afa nem tut faig enaba so sifakalei.”
LUK 11:28 Afa Sisas enaig esona og, “Amo, so big enaig esogo, el so Godna mo higigim pahluhug enaig elbi eba so ma sifakali.”
LUK 11:29 Afa el numb ambugonaba afa so Sisas enaig esona og el enenamba amtakwalig augiafnaba og kawo kifutigim nangu afa enaba wagfug ka Godna gafugag ka eseg. Afa mas enag wagfuiagimba nanguig mo eba awai eba Jonana kifutigim mungo nangufe.
LUK 11:30 Afa autunam Godna mo faule el Jona Niniva nai el amtakwaligim eso Inim el gwenaig nengelim esenif.
LUK 11:31 Afa enenam God so elim kwefihianugef afa wahigwanai kwin bihianam eso nengelim setigif. Afa ena kwinbi eba heafna kimbig wahia bonam Soloman na lahlag mo eso higif.
LUK 11:32 Afa enenam God elim kwefihianugef afa so Niniva wa nai el bugia gafenam eso nengelim setigif. Afa ehengel Jonana mo higinim eso heafgelni amtakwalig nihe masigim fatini, ka nem sihinig aman el mungo so ohunanai yi go, eso enag Jonamba gosenag.
LUK 11:33 Sisas enaig esona og, “Mas amanba wiba gafanam meagamba kumoahlai, eba awai, eba wiba gafagim ambagwa oguhba eba ena lalanaim elim afwambusug faig.
LUK 11:34 Afa nofugba eligni afwambusug neana nofug lahla gohugba eba neana elig mungwali afwambusig. Afa neana nofug amtakwaligba eba neana elig sikifig.
LUK 11:35 Afa so numwehifibi ese neana afwambusug so saho neana nihi go masa hugunam sikigiagef.
LUK 11:36 Afa eba neana elig so mungwali afwambusi go enag sikifig mas nanai yi gofi enag so ma mungwali afwambusi gofi ofenaiba lam pukogofi.”
LUK 11:37 Afa mahim Sisas mo sihi wahianaba afa so Farisi el mungo bo ehem awamonam og na fane ahga afa so Sisas ehengelni lala ika saho sime wa pegana.
LUK 11:38 Afa mahim Sisas fane buwa ningam sugeg hwainig onefnaba afa ena Farisi el enam nangunam hugunam onigaufna.
LUK 11:39 Afa Sisas ati ehena onigigim anwanafenam eso enaig esona og, “Nengel Farisi el ne kap afa pletba afwambagam mungo gigiafeagig afa meagam nengelni onigigba eba okwefi afa ahanaig ahanaig nihei memtowa pugu go.
LUK 11:40 Afa ne mo etetig el! Mas ne numweheg anwanafig mo eba God gafugafefug afa so ehe meagam gaba gwenaig esefug.
LUK 11:41 Afa mang so plet wa afogoa enag so na elim faigo eso ehengelim enaig tumenig afa ne enaigba esibi eba nengelni mungwali gawig afsug pugu ikagef.
LUK 11:42 “Afa Farisi el nasabanig eba nem amtakwalig pugunif ne enaig esig, yasmoel unehlagba mint, dil, kumin enag ne wambugum afa ne 10 pela hap sugwahugum afa mungwehigenai mo Godum faig afa ne lahlag nihe God so membeg enam ne wahig. So na enam hugna kifuti ma so na mingnag nihem gaba wahif.
LUK 11:43 “Afa Farisi el nasabanig nem amtakwalig pugunif. Ne enaig esig ogka nuwag guhug lala gosuf lahlag sime wa augu. Afa ne enaig membig nog so ma kam unegoni og, amunai el.
LUK 11:44 “Afa nasabanig ne bitekfeg lofug. Sisiyiamo el nangugbi lahlag go afa el ena mina gam ahugim afa mas anwanafig mo skaug mo bitemegamba eba kigi lofugi ati nogi go.”
LUK 11:45 Afa nihe mo anwana el mungo ena mom higinam Sisasim sihina og, “Wagfuiag el ne enaig mo Farisiim esonibi eba kagelim gaba ne kam mungwali moalabenig.”
LUK 11:46 Afa Sisas anwana elim enaig esoni og, “Nasabanig eba amtakwalig nem pugunif ne elim kinig kike faigog, afa ena kinigbi el kahlig, afa nimbea mo mas ne wesig ningana agig mo.
LUK 11:47 “Afa nasabanig nengelni simbianiga Godna mo fi sihiaule elim kwaskofigim afa ne bitekfe mo hugunam lahlafeagig.
LUK 11:48 Afa enaigba eba ne elim wagfugonig, eba enaba ne mungo onigig fig nengelni simbianiga so autunam esini.
LUK 11:49 Afa Godna lahlag onigig enaig esog, og eba ka mo fi sihiaule elni afa gishug hwatieg elni ningitigiba eso ahu amtakwalig el nai opukeiba afa so mingnag mo pahagemine fenigim eso kwaskofif afa mingnag i mo isug kwaskofig hwatig.
LUK 11:50 Afa so ena kinigbi gwesego yuwana so God mungwal gawig eseage wahianaba enanai puguagim bog yawoga go. Enaig mungwali nihe God yuwaga elim mungwag faig.
LUK 11:51 Afa mo figsihihuule elim so kwaskofigbi ena niheba Abel naiyi puguagim bog Sekaraia nai pugug. Afa Sekaraiaba tigi fatinibi eba Godum sis tuhlu faig sime i afa Godna nalig lala i ena olyi tigi fatini. Ei ka nem sihinig, ena tautig amtakwaligba eba nem mungwali elim mungwag faigimba yuwanaba pugunif.
LUK 11:52 “Afa nihemo anwanag el nasabanig, ne Godum anwanafenag minam kwegonig afa nimbea mo mas ne ena minagamba ahu saho anwanafi afa ne ehengelim kwegonig.”
LUK 11:53 Afa mahim Sisas ena lalam wahia akafenaba afa Farisi el i afa nihemo anwanag el i olug kakagenaginim afa so ahanaig ahanaig sahig opuko fenagini.
LUK 11:54 Afa ehe mwakwalini Sisasim og mahim ahanaig mo sihiba og naso ehem kotimini.
LUK 12:1 Afa el numb hugunam nuwagig enam mina kagwu fakanaba enanam Sisas pahlukuiag elim enaig sihifeni og, “Farisini yistim numwehifibi, enaba ka nem sihinigbi eba ehengelni mwakwal mo amtakwalig.
LUK 12:2 Afa mang so mungwali meagam yawo sisagego eba nengigim ambagwa puguf. Afa sisag moba eba mungwali el anwanafif.
LUK 12:3 Afa yawo so na mungwali mo muhefuna ne sihig afa nengigimba eba el ambagwa higif. Afa mungwali mo so na yawo muhefuna lala megam sihig, afa nengigimba eba el ambagwa ambwaitina sihif.”
LUK 12:4 Afa Sisas enaig esoni og, “Kana hihe nofeka embefi aman so nem og, ka tikefati enag elbi mas neana sungwagimba tikefati, eba awai.
LUK 12:5 Ka nem ambagwa osihin, so na Godum embefini, eba ehe nem eligni sungwagni suwi lagig kimbig gam wambu aitif ka nem ini mo sihinig so na Godum mungo embefini.
LUK 12:6 Afa so na afawa pugufeg twafig wesig kigna wambug ese masa mungo pef eba God mas enaigimba eteti.
LUK 12:7 Afa eba God ati nengelni wapogum suwigig hwatig, afa ati nem anwanafenig afa namba gwesim twafigim, hili fegonig Godna onigigimba eso nofe ne embefi.”
LUK 12:8 Afa Sisas enaig esog og, “Afa aman el so enaig esof og kaba Sisasna el, eba afa kaba Inim El gaba Godna ofwanai elim sihinif og, ohonaba kana el.
LUK 12:9 Afa aman el so mingnag elni nofwa kam mas fatinafe eba ka gaba Godna ofwanai elim sihinif ohunag elbi ka mas ehem anwanafenag mo.
LUK 12:10 Afa aman el so amtakwalig mo Inim Elim esenaf eba God ma ena amtakwaligba fafatif. Afa eso aman Godna sungwagim amtakwalig mo esenaiba eba yawo afa nengigim God ena amtakwaligimba mas fafatinai.
LUK 12:11 “Afa mahim nem wanahu gavmanna nofwa afa lotuinai amunai elni nof wa wambu aitibi nofeka enaig onignagim afa ahanaig mo so big sihif.
LUK 12:12 Afa eba gwenenam nem Godna sungwag nengelim wagfunibi eso ne moaba sihigonif.”
LUK 12:13 Afa el mungo bo Sisasim enaig sihifena og, “Wagfuiag el kana awag ati wahagba gawig mo sko wahia kag ka membeg ne kana etegim sihinaiba so ma gawig mangetigi kam fai.”
LUK 12:14 Afa Sisas ehem wahigi sahna og, “Aman so kam enaig kwefihiagegimba gishu wahiag og so ma nenigina gawig mangetigini amo eba awai?”
LUK 12:15 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Numwehifibi masa ne ahanaig ahanaig gawigim, enaba ne enaig nubinifefe, afa mas nem enaig gawig nof kikenag fai.”
LUK 12:16 Afa Sisas enaig waskwes mo sihina og “Kig elni asonai gawig enaksag pugug kug luwageg.
LUK 12:17 Afa enag el enaig onigifena og, ahanaig so ka esef, ena asonai faneba so ka mang lala skofe ka lala awai.
LUK 12:18 “Naiba kawo enaig ese, ka fane lala wetiklug bubugeiti feakanam afa ka so nalig lala nimbagenam enanai asonai fanei witi sko.
LUK 12:19 Ei keso kikeahba enaig eso, kaba hugunam enaig eseageg, ka enaksag gawig lahlag eseagegba eba gwese higeg enaksag yia wa gofiba afa so ka hekuleaufiba fane mo agogluinam neaufiba sifakalef.
LUK 12:20 “Afa God ehem enaig esona og, ‘Ne moetetig el yawo nem ohuna sinaini wahaiba afa so neana mungwali gawigba aman fafe?’”
LUK 12:21 Sisas enaig esona og, “Sonaig el so enaksag bitenai gawig agogluig enaba ahunam Godna nofbosug wa isug el amtakwalig agfohiefuf.”
LUK 12:22 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim sihini og, “Ka nem enaig sihiofen so na waskwes mom onig. Nofe ne nimbeafgelni nofkikenam hugna onignaginim afa ne enaig esegof nog mang so big ahgaf? Afa nofe ka nimbeafna lofugum oniginim afa enaig esogo mang lofug so big fatif?
LUK 12:23 Afa ena nofkikena eba fanem flafug afa elig lofugim flafug.
LUK 12:24 Afa ati ne twafigim nangwagig mas faneba yihi afa mas agogluinim fane lalaba sugum, eba God ehe faneba faig, afa namba ati ne twafigim flafug!
LUK 12:25 Afa aman so nengelnai onignagegim eso heafna nofkikenaba hilifeg wahiag, amo eba awai.
LUK 12:26 Afa mas ne ena wetiklugba esei, ahanaig esegba so na hugunam mingimba onigig.
LUK 12:27 “Ati ne li sisigimba nangug ahanaig so pugug afa ehe mas kifutig gafugafei afa lofugba kweli. Afa ka nem sihinig autunam misog el Solomanna mungwali gau lahla skofenaba mas lahlag li sisig lofena mo.
LUK 12:28 Afa yawo so ohuna pos gohka afa siniba higfihinim suwi wa wambu aitif, enaig posba God ehe wagwageg wahiag, afa so nengel wesig onigig feg eso ne numwehe onigim nemgamba Godba nem gau faif.
LUK 12:29 Afa nofe ka enaksag onignaginim afa esogo mang fane afa bu big ahgaf.
LUK 12:30 Afa afwambanai elbi enaigim hugna onignagigim afa so hugunam yisgeafo, afa nengelni awag ati anwanafeg eso ne enaig fif.
LUK 12:31 Afa ne enaig esofifibi eba so Godna bog meg gosu hugunam onigibi eba so nem enag gawig gaba nem faif.”
LUK 12:32 Afa Sisas enaig esona og, “Nengel kana mungo sambaga sipsip nofe ne embefi eba nengelni awag sifakalef nem minaba wagfunif eba ehe nengelni misog el fenam eso ne heafna bog megam saigof.
LUK 12:33 Afa so na elim wahiagonibi so ma nengelni mungwali gawig wambuibi eso ne kig fi so na ena kig mo el so gawig tumenig so na kigba enam faigo. Afa so na lahlag gawig heven wanai agogloi. Heven waba eba mas susmofei i afa mas okwef el okwef i afa mas awaie i.
LUK 12:34 Afa enanai yi so neana gawig go enaba neana onigig gaba eba gwese enanai yi gofif.”
LUK 12:35 Afa Sisas enaig esona og, “So na gafugag lofug aitiagenim afa lam pukogifi so na nimwehiaginim gofum.
LUK 12:36 Afa so na enaig esi ofenaiba kwamblo el angwafig fag buyisegim oboba ne enam nimwehiagigim negeafo. Ma ateamba bo mengigim tigegba eba ikagna mengig pitigiefunif.
LUK 12:37 Afa so ena elbi bo gafugag elim nanguagif so ehengel non askag hwainig fif eba so ma sifakalif. Ka nem inim sihinig, ena amunai ehe gafugag lofug aitagegnam eso sihinif og, apaigo sime wa augu, eso ehe bonam faneba mimagenif.
LUK 12:38 Afa so amunai mongkokug liputegna me awai ambagna me bo gafuga elim nanguagif so ehengel non askag hwanigfif eba so ma sifakali.
LUK 12:39 Ateaho ne enam anwanafig, el so lalana mog feg enag so ati anwanafef eba amansi so sinaini okwef elbi bof eso ehe numwehego afa mas wahiai eba og masa okwef el lalagam saho bof.
LUK 12:40 Afa nemgamba so na numweheage gofim Inim El so enag osuna obofiba ne etetiegafif.”
LUK 12:41 Afa Pita Sisasim sahna og, “Ainiyag ena waskwes moaba fig kagelim mungo me awai mungwali el nahlu me?”
LUK 12:42 Afa Sisas esona og, “Aman so gafugag el so lahlag onigig fegim eso heafna gafugagim numweheageg enaig elbi eba naho misog el ehem gishu wahiag og so ma ehena gafugag elim nangoghiagnam afa so fane mimageni.
LUK 12:43 Afa enenam so misog el piske bonam eso ehem nangufe mahim gafugafegofiba afa enaig elbi so ma sifakalei.
LUK 12:44 Afa ka nem ini mo sihinig afa enag gafugag elbi eba misog el ehem gishu wahiag og so ma mungwali gawigim nangoghiagei.
LUK 12:45 Afa enag gafugag el enaig ming onigig fenaba ehe enaig esona misog el eba mahimsi fe afa eso ehe puguagim mingnag gafugag elim kwablogim afa angwafigim kwagaitifiahka afa wain bug negim hugna tutofihiafeageg.
LUK 12:46 Afa enag osuna ehe etetif mahim heafna misog el piske bo puguf afa enag misog el ehem amtakwale fanam afwambanai el naiyi wahe wahiaf.
LUK 12:47 “Afa gafugag elbi ati ehe misog elni sawiegiba anwana fenam afa ehe mas nimweheagena mo misog elni sawiegim pahluku mo eba misog el bonam ehem hugunam tigikaminefef.
LUK 12:48 Afa aman gafugag el so misog elni sawiegim etetig eba mwakwalig tautig fafe, afa amangel el so na enaksag gawig wambugig afa ne ming pasnim eso ne piske sugo afa so el enaksag gawig mungo elni ninga wa sugof eba enag el so ma mingnag pasnam eso ma piske ehengelim wambwai yi.”
LUK 12:49 Afa Sisas enaig esona og, “Ka bogim suwi bite wa fati wahiag, afa ka sawiyifeg ena suwi ati pahalag.
LUK 12:50 Afa mahim ka wahaf eba enaig ofenaiba ka enmunam buwa pe fag suf, enag kam olug hugna kinig enaig gafugag so ma gohun ikan enenam awaie.
LUK 12:51 Afa masa ne enaig onigig fif kam og eba bog ohuna bite wa fag hagigim tigefakaf. Amo, eba ka bo elim olyi magetigif.
LUK 12:52 Afa nengigba eba afawa pugufeg mungo lalanai el hefum bambuhiagi kamine fenam eso hefum tigetifeagif. Afa sambaga mungo agfohienam eso sambaga elim wagonuf afa sambaga el ahgohnam sambaga mungo elim ahfenif.
LUK 12:53 Afa awag gohnam heafna fangonai luwalim wagnaf afa fangonai luwal gohnam heafna awagim wagnaf afa afag gohnam heafna naini luwalim wagnaf afa naini luwal gohnam heafna afagim wagnaf, afa kuwag gohnam heafna kuwagim wagnaf afa kuwag wahigife mungwag heafna kuwagim wagnaf.”
LUK 12:54 Afa Sisas enaksag elim enaig sihifeni og, “Afa so na ofim osu pegam nangug mahim nugwagofeba ne enaig esogog bu fegim eso bufeg.
LUK 12:55 Afa ne nanguig kifutig fufei osu peg meigim wanai bog. Afa ne esog osu klaig opuko eso gwenaig eseg.
LUK 12:56 Afa ne sambaga mengigna el ne enaig esig bitenai gawig mi afa ofwanai mi ne hugna kwefihianagig afa ne mas numweheg anwanafig mo mang so yawo pugug.”
LUK 12:57 Sisas enaig esona og, “Afa ahanaig esegba so na mas numweheg onigig mo so na numwehe kwefihiagi ahanaig nihe so yuhwaba feg.
LUK 12:58 Afa el so nem ogna kotimena enaba so na mina wa ahkafiba so na sihiagaf. Masa nem fanam jasna ninga wa wahiaiba afa jas nem fanam plismanna ninga wa wahiaiba eso nem fanam kalabus lala fatif.
LUK 12:59 Afa ka nem inim sihinig, eba ne kalabus lala gweyi gafiba eso ne kigna mungwali baimef.”
LUK 13:1 Afa mahim Sisas mo sihiage wahianaba afa el mingnag Galilina mom sihinagini, og Pailat heafna amiim sihinigbi ehengel elim kwasko fifug, mahim Godum sis tuhlu faigim ofibi afa elni taf pefum Godum faigim ofibi afa elni taf pefum Godum sis tuhlu faig taf wa fafpahlif.
LUK 13:2 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Ateaho so na onigig, enag Galili elbi amtakwalig gafugag enaksag feagigbi eso enag amtakwalig ehengelim pugunig? Afa mingnag Galili el eba lahlag afa so mas enaig amtakwalig ehengelim puguni mo?
LUK 13:3 Amo eba awai ka nem inim sihinig, eba ne olug wahigifig hwanigba eba nem amtakwalig gwenaig mungwali pugunif.
LUK 13:4 Afa autunam Siloamna kimbig kwieg lala tufupei 18 yi gohug elim pigasko fenaba eso pigina so na enam onig amtakwalig so figbi, enaba ne og el so Jerusalem wa auguia enam filafig me?
LUK 13:5 Amo ena gaba awai, ka nem inim sihinig eba so na olug wahigifig hwainig fif eba nem amtakwalig gwenaig mungwali pugunif.”
LUK 13:6 Afa Sisas enaig waskwes mo sihina og, “El mungo fik li heafna aso wa gahag wahiag, afa nengigimba eba ehe piske bonam eso fik li fugim oyisigifiba afa mas fugim nangui.
LUK 13:7 Afa so ehe heafna gafugag elim enaig esona og, ‘Sa hig, sona fik libi sambaga mungo yia wa gohug, afa mas fug leg mo ka fahigeagegba mas ka fugim nangug mo eba so na higefefati ehe mugunim lahlag bite wa go.’
LUK 13:8 Afa gafugag el wahigi ehem sihina og, ‘Amunai luwal so magofi ma mungo yia wa gofiba kawo mogim bite tutohiagenam afa bulmakauni ata sukonage.’”
LUK 13:9 Ma ateamba nengigim fug olefiba eba lahlag, afa awaiba fegba eba so higefefati.
LUK 13:10 Afa Sisas nuwagig osuna nuwagig lala mo sihinugeni.
LUK 13:11 Afa enanaiba angwafig mungo gihna fena eba nimbasa amtakwalig saho esenagini ena gihba higeg gwese gofna, yiaba 18 ena enaig fena, enag ehena kigibugbi ati fiasaif ahanaig seg bihiah mo.
LUK 13:12 Afa Sisas ehem unenam afa enaig esona og, ‘Angwafig ati ka neana gihba hugufatinag.’
LUK 13:13 Afa so Sisas angwafigim ningana tuhnaiba eso kigibugbi bihia susni feafuna. Afa so ehe Godna unehlagim fingi fukuna.
LUK 13:14 Afa nuwag gohug lalanai gosug el Sisasim olug kakagenam ehe mungwali elim enaig esona og, ‘Gihna so na og el so ma kam lahla fefati eba enwesog wa gohug gafugag osuna ehe so na bo. Afa nofe kawo elbi gihim lahlafe fatiagimba nuwagig osunaba bo sahna, magofi.’
LUK 13:15 Afa Sisas wahigi ehem enaig sihifena og, “Ne sambaga mengigna el, afa nengelni mo i nihe i mas mungwalofug ahfeg mo, eba ne nuwagig osunaba bulmakau lalagam ahugim bulmakauni donkinam pigihiagonigigim bu wambwaigogim wanahug.
LUK 13:16 Afa ohunag angwafig so eba Abrahamna luwalig mungo he feg enag Satan ehem kehlaguagim 18 yia enaig wa enaigim pigi fatinag afa ne kam og masa ne nuwagig osunaba esef?’
LUK 13:17 Afa mahim Sisas enaig sihifenaba, afa ehena angoluwag el ehem hugna ahwanifesko fena. Afa mungwali el giafigigini mahim enaig lahla pugunaba.
LUK 13:18 Afa Sisas enaig esona, og, “Godna bog meg so ahanaig seg, ka enaig waskwes mo osihi.
LUK 13:19 Eba wesig klug mastet lifug lofug afa mahim el aso wa kumohlagba eso fukoagim nalig feagegba afa eso twafig ambugogim enanai yi gag nimbagig.’
LUK 13:20 Afa Sisas ming waskwes mo sihini og, “Godna bog meg so ahanaig eseg. Ahnaig waskwes mo so ka sihig?
LUK 13:21 Afa eba yist lofug, angwafig mungo yist wesig fagim plaua nalig wa wahegba eso plaua pipkia fugog.”
LUK 13:22 Sisas Jerusalem minagam ikafnaba elim taun wanai elim afa kimbig wanaim mo wagfufunugena.
LUK 13:23 Afa el mungo Sisasim enaig sahnafena og, ‘Sa God ba mungo mungo elbi piske wambu me?”
LUK 13:24 Afa Sisas wahigi enaig sihifeni og, “So na hugunam kifuti ahu mengig wesig megam saho. Afa ka nem sihinig, eba el numb ogna ena minaba saho afa mas enaig esi.
LUK 13:25 Afa mahim nengigim lalana mog mengig kikiseiba eba ne ambugonam afwambawa agfohiefiba afa ne enaig esogof ne og, ‘Ei amunai luwal kam mengig piginim.’ Afa nem wahigi enaig esonif og, ‘Ka mas nem anwana fenig mo ne ahnanai bog.’
LUK 13:26 Afa ne enaig esogof ‘Kaba ati big fane ahgafena afa ne olyi gohugim kam wagfunigeg.’
LUK 13:27 Afa eba nem enaig sihinif, ‘Ka mas nem anwana fenig mo ne ahnanai el, ne amtakwalig el gwesim ahu.’
LUK 13:28 Afa ne nanguibi Abraham, Aisak, Jekop afa mungwali Godna mo fi sihiaule el enag Godna bog megamba saho agfohiefif. Afa negelbi nem wambu aitibi ne afwamba wa agfohiefiba afa ne wewatini nibeafgelni gog kike sko fef.
LUK 13:29 Afa el osu puguiag wanai, osu peg wanai, afa meigim wa nai afa ohgo nai ehnge nai eso ambugonam Godna bog megam saiyenam fane ahgafatife.
LUK 13:30 Is, so hig, enenam mingnag el so yawo sum ambugog eba ahu gosuf. Afa mingnag so gosug ahuia eba ambugonam sum agfohiefif.”
LUK 13:31 Afa gwenenam Farisi el ambugog Sisasim sihini og, “Ne ohuna kimbig wahianam ming kimbig gam ika Herot nem ogna tigefati.”
LUK 13:32 Afa Sisas sihini og, “Herotba ifouwai lofug ahunam so na ehem enaig sihififni. Is so hig, yawo i, sini i ka nimbasa amtakwaligim ningitigifei afa gih elim lahla feitifei, afa mahim sambaga mungo osu feiba eba keso kikeafna gafugagba awaie fati.
LUK 13:33 Afa yawo, sini, esnag ka gwesim ikafuf profetba mas enmuna kimbig waba gafiba enanaiba tigifati eba heafna Jerusalemwaba so tigifati.”
LUK 13:34 Sisas enaig esona og, “O Jerusalem wanai luwal ne Godna mo sihiaule elim kwaskofig. Afa el God nem ningitiginigbi afa ne hunna kwaskofig, afa higeg goka elim wambui kikeafnai yi wambugufum, ofe naiba kakaruk afag heafna luwaligim wambui anglag meg gam kumo wambku afa mas ne enaig membig mo.
LUK 13:35 Is so hig. yawoaba nengelni kimbig amtakwalenam isug gofuf. Afa ka nem ini sihiofen ne mas kam nangui ne auguan so na esogof. Sonag elbi God ehe numwehenageg Ainiyagna unehlag wa ningihiag. Sa ma God ehem lahlafiah fai.”
LUK 14:1 Afa mahim nuwagig osuna pugunaba Sisas ika Farisini goseg elni lala fane ahgafafnaba afa ehengel Sisasim nangufafna.
LUK 14:2 Afa kwakug el bonam Sisasim nanguna.
LUK 14:3 Afa so Sisas enaig elim nangunam afa so anwanag el mi Farisi el mi enaig saheni og, “Bigelni nihemo so ahanaig esog so big gih elim bi nuwagig osunaba lahla fifati me awai, awai me?”
LUK 14:4 Afa ehengel mwahlai auguafena mas mo ahanaig esogona mo, eso Sisas ena elim lahla fefatinaba eso pugu ikana.
LUK 14:5 Afa so Sisas enaig sihifeni og, “Eba so nengelnai so na nuwagig osunaba luwalim o bulmakaubi mimewa pe nawakofiba so na nangu wahiai me awai ne ikagna fuakwa fati me?”
LUK 14:6 Afa ehengel mas mo mungwag wahigi Sisasim fatini mo.
LUK 14:7 Afa Sisas elim fane ahga fag wa nangwagna, ehengel ogna ehe lahlag sime wa gosuf augu, afa so Sisas waskwes mo enaig sihifeni.
LUK 14:8 Og, “Afa so el mungo nem angwafig fa buyis wa unetigif nofe ne ahu lahlag sime wa gosuf augu eba ateame ming elim gishu wahianag ehe nalig unehlana fegim afa gwesim nem gosunig.
LUK 14:9 Afa enag el mahim nengigim boiba afa so buyis el nem unenam afa nem enaig sihinaf, og, sona elim siaba so wahiana mahim enaig esoiba afa so nem ahwanefe afa so na ikanam masgim amtakwalig sime wa pegaf.
LUK 14:10 Afa so buyis el bo nem fane negimba unenaf eba so ne ikanam masgim pega, ma ne enaig eseiba, eba so sonag el nem unenam enaig esonaf og hihe se bo ohuna gosug siawa pega. Ma nem enaig esenaiba eba el so na fane ahgafa ne ehengelni nofug wa unehlag nalig fafe.
LUK 14:11 Afa el so heafna unehlagim figifukuf eba God ehena unehlagim pigaupif, afa el so heafna unehlagim pigaupig eba God ehena unehlagim figifukuf.”
LUK 14:12 Afa Sisas buyis awag elim enaig sihifena og, “Ne buyisba ofefiba nofe ka hihem, nilitem, hamagaum, afa gau ninganam enam mugom esen. Eso ehengel so nem mungwag buyis wa uninim gwenaig nem esinif.
LUK 14:13 Magofi, afa ne buyisba ofefiba eba so na gawig hwainig elim uneni, mong kukwaligni ninga wahigifenam afa nofug hwanigna.
LUK 14:14 Afa enaig elbi mas nem mungwag enaig esini, eba so na sifakale nengigimba God nem mungo faif mahim bite kifenai lahlag el piske bugiaga ofefiba.”
LUK 14:15 Afa el mungo Sisas fane waneaufna enag ena mo higinam Sisasim enaig sihi fena og, “El so Godna bog megam saiyego buyis ne eba so ma sifakali.”
LUK 14:16 Afa Sisas ehem enaig sihifena og, “El mungo ena buyis nalig ofeba enag enaksag elim unetigig.
LUK 14:17 Afa ehe sufu wahiagim eso heafna gafugag elim ningihiana afa so gafugag el ikagim enaig eso og, ‘Au ambugog mungwali fane ati kukumeig gohug.’
LUK 14:18 Afa mungwali el wahigi ehem enaig sihi fini og kam kusig, afa ming el og, ‘Kaba bite ka kigna baimeg wahiag enag ka nanguagim aka, nasabam.’
LUK 14:19 Afa ming el og, ‘Kaba bulmakau baimeg enag ka yuwigim aka nasabam.’
LUK 14:20 Afa ming el og, ‘Kaba yawo ka angwafig fag na aseg ka bo mo nasabam.’
LUK 14:21 Afa so gafugag el ena mo wambinam piske oku misog elim sihina afa misog el ena mom hignam abobugena afa so piske gafugag elim enaig sihifena og, ‘Ikagna ika mungwali mina wehstiatanig so taun mina ahkawag minefe so na ena mina ikafiba afa so na el elig amtakwalignam sulfuaka, nofug kuhlag afa mong wahigifenam so kana lala megam wan sahu ambugog.’
LUK 14:22 Afa so gafugag el gwenaig eseg, ehe bonam misog elim, enaig sihifena og, ‘So na esogba ati ka gwenaig eseg afa mas lala megim yuhwa gohugeg mo.’
LUK 14:23 Afa amunai el piske gafugag elim sihina og, ‘Taun mo wahianam so na minahug mina aso bog mina ika nangwagnam eso ne kifutig mo faim so ma kana lala yuhwa gohugei.
LUK 14:24 Afa ka nem osihin, mungwali el so ka gofgam unenig eba mas kana fane wesig ahgai.’”
LUK 14:25 Sisas nubwel elim wan ikafnaba wahigi enaig sihifeni og.
LUK 14:26 “Eba amanba ne kam pahluku obofiba so na kam hugna membena. Afa nimbiafna humuan, afahumuan, angwafig, luwal, nilite, mulwal afa nimbeafna nofkenagag so na ena mo sumi yi memben, Afa aman enaig eseg hwanigba eba enaig elbi mas kana pahlukuiag elbi fei.
LUK 14:27 Afa aman so hefum wahagim numwehiageg hwainig kam pahluku obofimba, enaig elbi mas kana pahlukuiag elbi fei.
LUK 14:28 Afa so aman nengelnai ogna lala nimba enaig elbi so ateaho gagim numweheg onigugeg og, lalaba enaba kigba yuhwa fei me awai, awai me?
LUK 14:29 Afa mas yuwana enaig onigugba fei, eba gweyi ikagna sumil guwatigig afa mas ena lalaba auwigi, afa so el enam nanguigim ehem moalabunug.
LUK 14:30 Afa so ehengel enaig esogog og, sonag elbi lalaba esegim mas auwigig mo.
LUK 14:31 Afa misog el ogna ming misog el i fagna ahskotigi enag gahba onignageg ehena amibi 10 tausen ami feg afa ming misog elni amibi eba 20 tausen enaig ami feg enag ehe ogna anwanafenam eso fagna ahskotigi ateamba ehem filafe fati me awai, awai me?
LUK 14:32 Afa so ehe enaig onigigfef, og, mas yuhwafei eba mahim fagule wahigwa fifibi eso elim ningitigif og so ma mo fighunam sihibi soma fagna hagigim awaie.
LUK 14:33 Afa enaig feg so nengelnai aman heafna mungwali gawigim masgim fatiag hwainig fef eba mas kana pahlukuiag elbi gofi.”
LUK 14:34 Afa Sisas enaig esona og, “Solba lahlag ehe, afa so solna miaklag awaief eba so big ahanaig esibi so ma piske miaklagwa fei?
LUK 14:35 Afa enaig solba mas fanem esenaiba mas lahla fei. Eba hugunam amtakwaleagegba el isugum fatig. El angnaba so na ena mom higim.”
LUK 15:1 Afa moni wambug el i afa ahanaig ahanaig nihenai el i ambugog muhwa agfohiafnaba Sisasna mo higfafna.
LUK 15:2 Afa Farisi el i nihemo anwanag el i olug kakageaginim og, “Mangigim Sisasba ehengelimbi hihe fenigim afa faneba wan one.”
LUK 15:3 Afa mahim enaig esinibi eso Sisas waskwes mo sihina.
LUK 15:4 Og, “Eba el nengelnai 100 sipsip feg afa mahim mungo mo awaiegba afa so 99 mungo agfohieba faneba ahu ahgage agfo. Afa enag el mas wahiai eba mahimsi yisgegohug eso ufag.
LUK 15:5 Afa ufagim eso fokwag ohumbug wa kufehlag ombuahba ehe mo sifakale bo.
LUK 15:6 Afa mahim lalagam obugum eso heafna hihem afa mungo kimbig wanaim unetigigim og, ‘Au ambugog nawo sifakali kana sipsip mungo awaiena ati ka piskeg ufagim sulufa obug.’
LUK 15:7 Sisas enaig esona. Ka nem inim osihin ahanaig sifakal so hevenwaba puguf eba mahim mungo el amtakwalig nihe nai olug wahigifeg eba nalig feg, afa enaig sifakalba 99 elbi gwenaig lahlag agfohie eba gweyiagig feg. Afa el so amtakwalig nihenai so olug wahigi ofe enaba naho ehem hugunam sifakalinig.”
LUK 15:8 Afa Sisas enaig sihifena og, “Angwafig sambaga ningam pugufewagig kig enaig feg afa mungo awaieg lala wa afa so ehe wi gafagim pupohiageakahba mahimsi yisgiego, feg feg ufagim.
LUK 15:9 Eso heafna hihem afa mungo kimbig wanaim unetigigim og, ‘Ei au ambugog nawo sifakali kig mungo kana awaiena ka yisgiegohug ati ka piskeg fag’”
LUK 15:10 Afa Sisas enaig esona og, “Ka nem yuhwa mo sihinig. Enaig sifakalba eba gwenaig Godna ofwanai el gaba esig mahim amanba olug wahigi feg Ainiyagna mina gamba puguba.”
LUK 15:11 Afa Sisas piske enaig sihigena og, “El sambaganigi luwal feg.
LUK 15:12 Afa so sumineg enaig esona og, ‘Humuan ka onigig, kam gwese mungwali gawig mimangetiginuge, fi kam fai afa kikeafna etegim fai, kamba yawu so faim’, eso awag gwenaig eseni.
LUK 15:13 Afa managig hwainig suminegba heafna mungwali gawig elim mimagen kafnaba enananam kig mo wambunam afa so eheba wahigwa kimbig gam ikana, ika enanai esegofnaba heafna kigba mungwali taituf awaie fatina.
LUK 15:14 Afa mahim kig awaienaba, afa so bini nalig ena kimbig pugunaba ehem bini hugunam wahanaba eso pugu elim gafugagim sahinugea ikafna.
LUK 15:15 Sahinugeakan el mungo tatam wangafna enag fa tata gafugag wa ningihiana og, ma tatam nangwaghige gofi.
LUK 15:16 Afa eheba tatam fane fainim mahim ahgageafufnaba afa tatam nangogawan mahim ehem bini wahanaba eso ogna tatana fane wambenefena afa mas aman fane faina mo.
LUK 15:17 Afa so gan gweyi oniginam esona og, ‘Afa kana Humuana gafugag elni mungwaliba eba faneba nalighe gohun, afa ka ohuna nai yi gahba kam bini hugunam wahageg.
LUK 15:18 Magofi kawo Humuan nangum piske ika, ka ikanam ka so Humuanim enaig sihifena Humuan, ati ka nem mi God mi amtakwalig nihe ka nem fenig.
LUK 15:19 Afa kaba mang lahlag el mo na ne kam kana luwal moawonai, se kam isug wahiaiba ka so neana gafugag el lofei.’
LUK 15:20 “Eso gwenaig esena bihianam Awag nangum ikana, afa mahim wahigwa feafnaba, Awag nangunam afa hugna sifakalinam eso kikini ikan heafna legim ningana pugufenam afofafena feafana.
LUK 15:21 Afa leg enaig esona og, ‘Humuan, kaba ati ka nem mi God mi amtakwalig nihe ka nem fenig. Kaba mang lahlag el mo na ne kam, kana luwal moawona.’
LUK 15:22 Afa so awag heafna gafugag elim unenim enaig sihifeni og, ‘Ikagna ahu kwieg lofug kikeafna fambugu fatini afa kig wesig ningabuli yi fatini afa mog lofug mong yi fatini.
LUK 15:23 Afa ahunam bulmakau ambag sulufu wanig ambugonam so tigi, nawo ahganam so sifakali.
LUK 15:24 Afa enaba eba ohuna luwal kana ati awaiena afa yawaba ati piske bog nofkikena gohug. Afa mas awaieg mo.’ Afa so nalig fane ahgamine fenam eso sifakalini.
LUK 15:25 “Afa enenamba eba ehena etegba aso wa gan so bona afa bo muhwa pugunaba heafgelni lala muhwa afa so buyisna auneh higna.
LUK 15:26 Afa so gafugag elim unena, ma bonaba eso sahnagena, og, ‘Sonaba mang ofi?’
LUK 15:27 Afa gafugag el ehem sihina, og, ‘Eba neana sumineg ati piske bo pugugba enaig neana awag bulmakau ambag tigeg. Enaba awag legim nangugim sifakaleg, luwal mas awaiena mo afa eba ati piske bo pugug.’
LUK 15:28 Afa eteg ena mo higinam olug kakageagena mas lalagam sawiyifei ikana mo eso awag pugu afwabagam bona motitfenagena, og, ma eiyi ehena olug efihiahlai.
LUK 15:29 Afa eheba wahigi awagim enaig sihifena, og, ‘Ahnaig eseg? Sa kaba enaksag yiawaba ka neana gafugagim ehegepuseakag, ka ofe naiba isug gafugag el lofeg, afa ka mas neana mom flafui, afa ne mas kam ahnana mo meme luwalig faina mo afa mas ka kikeafna hihem enaig sifakal ka wan feg mo, eba awai.
LUK 15:30 Afa sona luwal kikeafna sumineg so eba mungwali gawig neana okug ahanaig ahanaig wa taitufeg wahiagim eso piske yawa mo bogba ne ehem sifakalenagim afa ne bulmakau ambag tigeg.’
LUK 15:31 Afa awag ehem enaig sihifena og, ‘Luwal higeg ati big ahagag mungwali gawig so kana feg eba neana.
LUK 15:32 Afa yawaba nawo sifakali so ma bigna olug lahla fei neana sumineg ati ika awaiena afa yawaba piske bog nofkikena gohug, afa big ehem suluofig.’”
LUK 16:1 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim enaig sihifeni og, “Amunai el heafa ati fahigeawagig el fena, afa enag mingnag el ambugonam ehena amunai elim sihini og sonag fahigeawagig elbi neana gawig isug awaieg fatig.
LUK 16:2 Afa eso amunai el fahigeawagig elim unenam ma bonaba eso sihina, og, ‘Ka neana ohunaig nihe mo higig? So na ikanam kana mungwali gawig so na wambugena so na enam sihiage. Afa mas ne enaig gafugaba piske fei.’
LUK 16:3 Afa so fahigeawagig el hefum enaig esona og, ‘Afa so ka ahanaig esef? Afa kam amunai el ogna fahigeawagig gafuga wanaim ningihia, afa ka mas kifutig mo namo ka so aman elniba ika bite tutohiagig gafugaba fegofi, afa ka elni kig mungunim fagim kam ahwanifeg.
LUK 16:4 Afa yawu ka onigig, ka mang fegimba, mahim kam amunai elbi enaig gafuga wanaiba ningihiaiba so ma el kam kweagfui.’
LUK 16:5 Afa so mungo mungo elim unenugenaba eso ambugona, ehengel so amunai elni gawig isug wambugini, afa mungo el bo gof pugunaba, eso fahigeawagig el ehem sahna, og, ‘Ne ahanansi kana amunai elni gawigba isugba fana.’
LUK 16:6 Afa wahigi ehem sihina, og, ‘Pepa enaig sihifeg 100 wel dramna’ afa fahigeawagig el ehem sihina og, ‘Afa so na susulenam ikagna 50 dram ginofe.’
LUK 16:7 Afa ming el sum bo pugunaba afa fahigeawagig el ehem sahna og, ‘Nana isug fag gawigba ahanansi’, afa sihina og, ‘Pepa enaig sihifeg 100 wit bekna,’ afa fahigeawagig el ehem sihina og, ‘Afa so enag pepa nem fainiba afa ne 80 bek ginofena.’
LUK 16:8 Afa so sumi yi amunai el ati ehena enaigim anwanafenam og, ‘Sonag elbi lahlag elho fegim afa eba heafna onigigim goseg okug.’ Afa bitenai nihenai elni onigig eba afambusug elni onigigim gwesim gosunug bitenai gafuga figibi.”
LUK 16:9 Afa Sisas sihini og, “Afa ne bitenai gawigim kikehli gafuga feagfohba nog so ma kam el muhwa fegoni, afa sona gawigba eba mahim autunai wa awaieba eso God nem sulufunim ahu lala higeg gohug wa lahlag auguiafuf.
LUK 16:10 Afa mahim aman mungo mungo gawigimba numwehiage akafi eba enaksag gawigim gaba gwenaig eseg. Afa so aman mas wesig nihem yuhwafei eba nalig nihem gaba gwenaig eseg.
LUK 16:11 Afa eba ne ohuna bitenai gawigim numwehig hwanigba eba aman so nem heven wanai mang lahlagba faibi so na ninumwehige?
LUK 16:12 Afa eba ne mingnag elni gawigim numwehig hwainig fif, eba aman so neana gawigba nem faif?
LUK 16:13 “Afa mas aman sambaga misog elni gafugaba fei eba aman misog el so ehem lahla feafag, eba naho ehena mo higigim pahlukug, afa aman misog el so mas ehem lahla feafai eba ehena mo mas hignam pahlukui, afa eba amani mo ahnai skaug fenaiba afa amani mo mas fatinafe, afa nofe ne God mi bitenai gawig mi wahi.”
LUK 16:14 Afa Farisi elbi hugna kigim onigahu, afa ehengel ena mungwali mo higinim, mahim Sisas sihiagenaba afa so Sisasim moalabuni.
LUK 16:15 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Nengel ne enaig onigig nog elni nof wa kikeahba lahlag nihe feahu. Afa eba God ati neana olug onigigimba anwanafenig, afa enaba ne onigig eba lahlag, afa Godna nofwaba eba amtakwalig.
LUK 16:16 “Afa nihe mo i mo fa sihiaule elni mo i gwese gohug ikag Jon pugu gohug, afa enanaiba Godna bog meg lahlag mo mungwali kimbig opugu ka afa so mungwali el hugunam kifutigim gafuga fig ogna ahu Godna bog megam saho gohum.
LUK 16:17 Afa of i bite i eba ika awaief afa wetiklug ginofba Godna nihe moba mas awaie eba gwese gofuf.
LUK 16:18 “Sisas enaig esona og, aman so heafna angwafigim hwaiyunam afa ming angwafig fafe, enaig elbi eba aga taitug el. Afa aman so angwafigim hwaiyu fatif afa so ming el fafe ehe gaba aga taitufeg el.”
LUK 16:19 “Afa autunam el mungo gawig numbni fena eheba lahlag lofug yimieg aitiagefnam afa fane lahlag negeaufna.
LUK 16:20 Afa ehena lala mengig muhwaba eba el kukwalig enehna gafna ehena unehlagba Lasarus,
LUK 16:21 ehe enaig onigina og ma gawig numbni elni fane ogug sime skaug apaigofiba ogna so wambinefefum afa so mawang ambugofnam ehena nehugugum libeahga fifni.
LUK 16:22 Afa so gof mahim ehem wahanaba, Godna ofwanai el ambugog wanigahunaba eso ika Abraham mi ahagafnaba afa sumi yi gawig numbni elim wahanaba eso fakini.
LUK 16:23 Afa so ehe ika tautig kimbig pugunam eso onigigaufna afa so gweyi sisigam ninofenaba Abraham mi Lasarusi wahigwa ahagafna.
LUK 16:24 Afa so enaig unefena og, ‘Humuan Abraham kam afafenam eso Lasarusim ningihiaba so ma kam bu ningabulni figihiana obu mileg wa fakanaiba so ma kam liputi. Ka sahug suwi ihnol megam goba afa kam tautigfiageg.’
LUK 16:25 Afa Abraham ehem sihina og, ‘Luwal so na onigim, afa ne nofkikenaba gofnaba mungwali gawig ne nimbefum mungo ne onigina afa Lasarusba eba amtakwalig mungwali ehem pugunagena. Enag yawaba bog ohuna kimbig wa lahlag ga, afa neba tautig amtakwalig ne afa.
LUK 16:26 Afa mingba enaig eseg, God bigim bite olyi kowaugug fakanig afa nengel ne mas kagel nangum peifambufi ambugoi afa kagel ka mas peifambufi nengel nangum gaba ahui.’
LUK 16:27 Afa gawig numbni el enaig esona og, ‘Humuan ka nem enaig sahna ofena so na Lasarusim ningihiaba so me kikeafna Awagna lalagam ikai.
LUK 16:28 Afa kana niliteba afawa pugufeg Lasarus so ma ika kifutig mo faibi eso ma amtakwalig nihem wahinim olug wahgifi masa ambugog ohuna kimbig wa tautig fif.’
LUK 16:29 Afa Abraham esona og, ‘Mosesna mo i afa mo fiule elni mo i so ma numwehe angug wabuihaginim ohuna moba higi.’
LUK 16:30 Afa gawig numbni el esona og, ‘Humuan Abraham sonaigba ahanaig esi mo eba aman sati wahag enag ehe so ma piske bitekfenai puguna ika sihinibi eso ma olug wahgifi.’
LUK 16:31 Afa Abraham ehem enaig sihifena og, ‘Afa so Mosesna mo i afa mo fiule elni mo i higig hwanigba fif eba melig wahag el gaba ika sihinibi mas olug wahgifi.’”
LUK 17:1 Afa Sisas pahlukuiag elim enaig sihifeni og, “Ahnaig ahanaig nihe amtakwalig pugunam elim esenagba so el enanaig amtakwalig eseagig, afa sonag el so na ming elim esenagba eso enaig wa peg eba nasabam.
LUK 17:2 Afa ateamba el luwalim enaig nihem wagfunagba afa so luwal enaig wa pef eba se hun naligna weana kikenagim eso bugam fatibi so ma wahai, sonaigba eba lahlafeg. Masa enaig hugna amtakwalig eseagef.
LUK 17:3 Afa nimbefum mo numwehigibi. Afa neana nilite so amtakwalig nihefef eba so na niheangu, afa ateamba olug wahigi ofefi eba so na mwanugwefena.
LUK 17:4 Afa so nem elegeg wa gohug amtakwalig nihe mungo osuna esenafnam afa bofnam nem sihinagofuf og ka nem amtakwalenag se mwanugwefenafim.”
LUK 17:5 Afa pahlukuiag el Ainiyagim enaig sihififni, og, “So na kagelni olug onigigim esenibi so ma gwesim ikafum.”
LUK 17:6 Afa Ainiyag ehem enaig esoni, og, “Magofi, ma ateamba nengelni olug onigig wesig fegba eba ofenaiba ambwe sisig lofug. Eba so na yuhwafif, so na liim sihini og susum fagahu ika solwarawa pegofum afa so libi nengelni mo hignam eso gwenaig eseg.”
LUK 17:7 Sisas mo gwesim hili enaig sihifena, og, “Ma ateamba neana gafugag el fegba so ma ika bite gafai me awaie sipsipim nangwaghiage me so ma enaig ese. Afa mahim sonag gafugag elbi piske lalagamba obofiba so na ehem enaig sihibafe enai og, ‘Au ikagna bo ganam fane ne. So na enaigba esoi? Eba awai.’
LUK 17:8 Afa eba so na enaig sihifena, og, ‘Ne kana fane numwehiaginim afa so na kam fambofena, ka ma kawo gof fane i bu i nageiba eso nawo sum nage.’
LUK 17:9 Afa so gafugag elbi sohnaig gafugaba feageiba so amunai elbi ehemba lahlag onai? Ena gaba awai.
LUK 17:10 Afa nengel gaba gwenaig, ateamba ne mungwali gawig esig auwigibi, God so nem sihinig, so na enaig esog kaba gafugag el ehe ohunaig so ka esigbi eba kangelni gafugag mungohe.”
LUK 17:11 Sisas Jerusalem minam pahlukuna, distrik Samaria gini afa Galili gini ena olyi ikana.
LUK 17:12 Afa ika mungo kimbig wa pugunaba, afa ningam pugu fewagig el enehna ambugog mina wa wambug.
LUK 17:13 Afa ambugog wahigwa yi agfohieafnaba hugunam enaig esogona og, “Sisas ainiyag so na kam afafen.”
LUK 17:14 Sisas nangwagnam enaig sihifeni, og, “Ahunam pris elim nihigoni eba ati neana elig lahlafeasaig so ma enam anwanafi. Eso ahuna afa ahuafnaba ehengelni elig ati lahla feskofena.”
LUK 17:15 Afa ehengelinai mungo heafna eligim nanguna ma lahla fenaba eso wahigefe piske ikafnaba Godna unehlagim fingi fukuna.
LUK 17:16 Afa ehe ikan Sisasim muhwa fenam eso mongkokini kwakwagena nofbosug mo bite wa fisihli pena Sisasna kigmogwa. Afa so Sisasim lahlag ogna. Enag elbi Samarianai.
LUK 17:17 Afa Sisas enag elim nangunam afa esona, og, “10 pela el ati lahlafeg afa mingnag 9 wa gohug elbi ahnanai yi agfohie.
LUK 17:18 Afa mas aman el piske bog Godna unehlagim fingi ofe mo? Afa ohunag el mungo eba heafa afwamba nai el enag mungo eseg?”
LUK 17:19 Afa Sisas ehem sihina, og, “Sa bihia ika. Eba neana olug kam oniginag nem esenagba nem lahlafeg.”
LUK 17:20 Afa Farisi el Sisasim enaig sahnafini og, “Amansi so Godna bog megba bof?” Afa Sisas wahigefe enaig sihifeni, og, “Afa mahim Godna bog megba bogba afa mas mangwalba wagfuiba elbi mas nofnaba nangug mo?
LUK 17:21 Afa mas enaigba esogoi, og, so nangu ohuna nai yi goh me awai okwe nanai yi me, so hig Godna bog megba ati neana olug yi wahigi goh fakanig.”
LUK 17:22 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim enaig esoni, og, “Sumi yi mahim enaig opugufiba nog ka Inim El heafna osuna bo puguiba ne enam mas nanguf.
LUK 17:23 Afa so nem sihigonif, og, Inim Elbi okwesimhe amo ohuna nai yi afa nofe ka pahlugahu.
LUK 17:24 Afa ati ne afwe anwanafig afwe ofim mungwali mugyi kugofakagba eso of afwambusig fakag. Afa mahim heafna osuna obofiba eso gwenaig eseiba so el nanguf.
LUK 17:25 Afa yawo ohuna nanam el mahim ehem mas fatinibi afa so enaksag tautig fafe.
LUK 17:26 Afa yawana so Noana el esini ahanaig ahanaig nihefeagini, yawoga eba gwenaig esif mahim Inim El heafna osuna obofiba.
LUK 17:27 Afa yawana so Noa wangafnaba enenaba ehengel enaig esini fane i bu i ahgafena afa angwafig wambugifni, gwenaig gafugag wa agfohieafnaba Noa ehe mo sip megam wan sahonaba eso sona elim mo bu pugu mungwali sagfa kumoahlana.
LUK 17:28 Afa mingnag elim gaba gwenaig eseni eba Lot gofnaba enenam, aso gafugafea gifini afa angwafig wambugifini afa gawig gafugafifni afa bu ahgagifni afa lala nimbagifni enaig nihe wa gofna.
LUK 17:29 Afa Lot Sodom kimbig wahia ikafnaba afa gwenenam suwi ofwanai pena, elim mungwali wa kumoahlana.
LUK 17:30 Afa eba gwenaig mungwalofug puguf mahim Inim El piske bo ambagwa opugu fiba.
LUK 17:31 “Afa enag osuna el so lala gofif mas heafna gawig wambugumba ikai, afa el so aso wa gofif eba mas lalagamba piske ikai.
LUK 17:32 Afa so na Lotna angwagim onigim mang mahim fena.
LUK 17:33 Afa aman so nibeafna nofkikena gagim ne nibefum kehla guhmine fefuf eba neana nofkikena gag awaief. Afa aman so heafna nofkikena gag isug wahiaf. Eba ehena nofkikena gag gwese lahlag gofuf.
LUK 17:34 Afa ka nem osihin Inim El so bof. Eba el so sambagana mungo kug wa ahgi eba God amanim mo suluafaiba afa amanim mo wahiaf.
LUK 17:35 Afa angwafig sambaga amba na ahsine gofuf eba God mugom suluafaiba afa ming mo wahiaf.
LUK 17:36 (Afa sambaganigi el aso wa nog yihig ahfe gofuf eba God mungom suluia faiba afa ming mo wahiaf.)”
LUK 17:37 Afa pahlukuiag el ena mo hignim Sisasim sahni, og, “Ainiyag ahnanai yi?” Afa Sisas enaig sihifeni, og, “Ahana nai yi suwieg ne nangug eso ne anwanafig eba suwi eyi wagi.”
LUK 18:1 Sisas ming waskwes mo pahlukuiag elim sihinim afa betenegim wagfuni og so ma higeg beteneahufi masa esi yisgosif.
LUK 18:2 Afa enaig sihifeni og “Afa Jas kimbig wa gafna ehe mas Godum onigina mo afa elim gaba mas hugna onigini mo.
LUK 18:3 Afa so angwafig mungo ena kimbig wa fena ehena awagagba ati wahana enag bofnam Jas elim sihinafna og so ma kam kweagfui, ehe enaig esona og, ‘El kam amtakwalefig so na kam kot wa kweagfu.’
LUK 18:4 Afa Jas yuwana mo mas ehem kweagfuna mo afa sumi yi ehe enaig onigina og ka mas Godum oniginai afa elim gaba ka mas onigini.
LUK 18:5 Afa enag angwafig kam higeg kinig fafaiefgu. Naiba ka kweagfu, kam ehena mo higohugum yiskoseg, masa higeg fabofe gofif.”
LUK 18:6 Afa Sisas ming mo gwesim hilifena enaig sihifeni, og “Sa ohuna mo higim amtakwalig Jas elni mom.
LUK 18:7 Ateaho ne onigig? God ogna heafna elim kwagani me? Enag ehengel higeg osuna afa sinaini mahimsi Godum sahnahufiba afa God mas yiskosei.
LUK 18:8 Afa ka nem sihinig eba ehe ikagnam kwaganf. Afa so ma Inim El bonam nangwagi, bitenai el ateame olug onigig nafig me awai awai me?”
LUK 18:9 Afa mingnag el onigig og eba lahlag elba afa mingba mas lahlafeg mo afa Sisas enaig waskwes mo sihina, og, enaig el feg,
LUK 18:10 “Sambaganigi el ogna Godna nalig lala beten ahfe. Elbi naba Farisi el i afa kig wambule el i.
LUK 18:11 Afa Farisi el gofnaba hefum beten ena, og ‘God ka nem lahlag onag kaba mang mingnag el lofug mo. Mingnag elbi ahanaig ahanaig el ehe okwefihug afa angwafigim ligag wanaim aga taitufegonahu. Afa kaba mang sohnaig el kig wambule el lofug mo, kaba enaigba awai.
LUK 18:12 Afa mungwali wik sa ikaiba ka sambaga osunam sufu wahiagim afa ka fane kwegigi. Afa ka mangwalba fagim afa ka mimageg nem mungo ehegenai faig.’
LUK 18:13 Afa kig wambule el mo wahigwa yi gofnaba, ehe mas sisigam ninofena mo eba awai. Eba ehe angmu waginam enaig esona, og ‘God, kaba mang lahlag el mo, kaba nuhwefni amtakwalig el, so na kam afafena.’”
LUK 18:14 Sisas sihini, og, “Ka nem osihin kig wambule elbi piske heafna lalagamba ikanaba eba Godna nofwa lahlag el fena. Afa ming elbi eba awai, eba enaig eseg, amangel so heafgelni unehlagim fingifig eba God ehengelni unehlagim pigaupenif. Afa amangel so heafgelni unehlagim pigiupigog eba God ehengelni unehlagim figifugunif.”
LUK 18:15 Afa so afahumonig luwal witatanigim Sisas nangum wanabugona, fig ninganai luwal. Afa ehe apaigo ahuag luwal enaigim wanabugona og so ma Sisas ningabulni tutuhenugei. Afa pahlukuiag el nangwagnim ehengelim fegonigini.
LUK 18:16 Afa Sisas luwalim uneni mahim ambugog muhwa ehem finibi afa so wahigefe pahlukuiag elim enaig sihifeni og, “Nofe ne luwalimba kwegon ma ka nangum ambugoi afa Godna bog megba eba enaig elni.
LUK 18:17 Afa ka nem inim sihinig afa aman el so luwalna onigig lofeg hwainig eba mas Godna bog megamba seahui.”
LUK 18:18 Afa amunai el Sisasim enaig sahnafena og, “Lahlag wagfuiag el ahanaig so ka esenam eso ka higeg nofkikena gagba fafe?”
LUK 18:19 Afa Sisas ehem enaig sihifena, og, “Mangigim ne kam lahlag onag, eba God mungo he lahlagba feg.
LUK 18:20 Afa ateaho ne nihe moba anwanageg, og kwamblo so angwafig nafig nofe ka aga taitufi afa elim kwagaitifi afa okwefi afa elim mwakwalinim kotimini. Afa so na awag afagim ahnai skaug fegonim afa ehengelni mom pahluhugoni.”
LUK 18:21 Afa amunai el enaig esona, og “Ati ka wesig wa ena nihe moba pahluku bog, ka bog kwamblo wa pugug.”
LUK 18:22 Afa Sisas ena mo hignam afa ehem enaig sihifena, og, “Nasabam mangsul so nem awaienag, so na nibeafna mungwali gawig mingnag elim mimagenige eso ne kig fanam so na gawig hwainig elim ena kig mo faim ne enaigba eseiba eba ne heven wanai lahlag gawig fafe, eso kam pahlubu.”
LUK 18:23 Afa amunai el enaig mom hignam ehem olug kiniagena enaba ehe so gawig numbni fena.
LUK 18:24 Afa Sisas ehena olug kinigim nangunam afa enaig esona, og, “Amangel so gawig numbni feasaig enaba Godna bog megam saiyegim ehem ehegepusig feasaif.
LUK 18:25 Afa kamelba tata lofug ogna lofug kwelig nilni megam sahu eba ehegepusig. Afa gawig numbni el, Godna bog megam ogna sahu eba ehe hugunam gihig.”
LUK 18:26 Afa el ena mo hignim enaig esogona, og, “Afa ma ateamba enaig esegba, afa so aman yuhwafenam eso nofkikena higeg gagba fafe?”
LUK 18:27 Afa Sisas sihini og, “Elbi ahanaig esi mo, God eheba so enaigba esei.”
LUK 18:28 Afa Pita enaig esona, og, “Sa hig kagelbi ka kikeafna kimbig i gawig i ka hwatigim ka nem pahluambugog.”
LUK 18:29 Afa Sisas esoni, og, “Ka nem inim osihin amangel so Godna bog megim onigig eba naho heafgelni gawig i angwafig i luwal i afahumonig i afa nilite i enam hwatiagigim ambugog.
LUK 18:30 Afa mahim ohuna bite wa mahimsi gofiba God enaksag gawig faif ena gawig eba gwesim gofanaim kwegfugkag afa mahim sumi yi enaig puguiba eso el nofkikena higeg gag fif.”
LUK 18:31 Afa Sisas 12 pela pahlukuiag elim sulfahunam afa so enaig sihifeni, og, “Sa hig, yawo big Jerusalemgam ahuofe. Afa enaba autunam Godna mo fi sihiaule el ati mungwali moba ginofi wahini, og ohunaig so Inim Elim pugunafe, eso inim gwenaig pugu ofena.
LUK 18:32 Afa eba ehem angoluwag elni ningala wahibi eso ehem moalapinaginim afa mep kusufinif.
LUK 18:33 Afa nasna wena flaflakenaginim eso tigi fatif, afa eba mahim sambaga mungo osuna feiba eso piske buihiaf.”
LUK 18:34 Afa God ena mom meagam kumoahla gufna eso pahlukuiag el enanam mas numwehi enag mog mom anwanafini mo.
LUK 18:35 Sisas ika Jeriko kimbig wa opuguhuaba, afa nofug kuhlag el mina meigim wa gafnaba elim lofug kamini afa kig kamini fenigeaufna.
LUK 18:36 Afa higinaba el numb moauf watini fambuafna afa so mingnag elim sahini, og sonaba mang ofi?
LUK 18:37 Afa ehem sihini, og, “Sisas Nasaret wa nai obo”
LUK 18:38 Afa so Sisasim unena, og, “Sisas, ne Devitna simbianiga kam so afafena.”
LUK 18:39 Afa mingnag el gosuf ambugog ahuafnaba ehem fenagini og is mwahlai gafim afa eheba hugunam amboitinina unenam afa enaig esona, og, “Devitna simbianiga kam so afafena.”
LUK 18:40 Afa Sisas gofnaba elim sihini og osum wanigambugo, afa mahim nofug kuhlag el ika muhwa pugunaba afa so Sisas ehem enaig sahnafena.
LUK 18:41 “Afa ahanaig so na kam og kam esena.” Afa esona, og, “Ainiyag, ka enaig onigig kana nofug ma bahiyi.”
LUK 18:42 Afa Sisas ehem sihina, og, “Nana nofugba eba enaba lahlafefe. Afa nibeafna olug onigig nem esenaiba eso nem lahlafefe.”
LUK 18:43 Afa so ehena nofug gweyi ikagna bahiyinaba afa so Sisasim pahlukunam Godna unehlagim figifukuna, afa mungwali el enam nangunim ehengel gaba Godna unehlagim fingifini.
LUK 19:1 Afa Sisas ika Jeriko kimbig pugunam ikafnaba ogna Jerusalem kimbig gam ika.
LUK 19:2 Afa el mungo ena kimbig wa gafna ehena unehlagba Sakias eba kig wambugule elni misog el afa ehe enaksag kigna fena.
LUK 19:3 Afa enag ogna Sisasim nangu, og, ahanaig el mahim, afa mahim el numb Sisasim kagunibi gihigegfohun aseg nangwag mo. Eba tumog el fena.
LUK 19:4 Afa so gof ikanam fik liyi fukonam gafna ogna Sisasim nangu, ati anwanafena, og Sisasba ohuna mina bof.
LUK 19:5 Afa Sisas ika enanai yi pugunam eso liim fahigeagena mahim Sakias gafnaba so Sakiasim enaig esona og, “Sakias, au ikagna pebo yawaba ka neana lalagam ahkagim.”
LUK 19:6 Afa ehe ikagna penam. Afa so ehena olug kiafigigeafnaba eso Sisasim sulufana lalagam ahkana.
LUK 19:7 Afa mungwali el nangwagnim heafgelni olug yi enaig esogona, og, “Ei, sohnaba amtakwalig elni lala ika ga.”
LUK 19:8 Afa ahka lala ahagafnaba eso Sakias bihianam enaig esona, og, “Ainiyag so hig, ming gehnai ka elim gawig hwainigim mimagenif. Afa gawig so ka okwefen ikafna eba ka piske sambaga sambaga fenif.”
LUK 19:9 Afa Sisas ehem enaig sihifena og, “Yawo God ati ohuna lalanaiba mungwali elim wambug. Sohna el gaba eba Abrahamna luwalig.
LUK 19:10 Inim Elbi eba el so awaie saigog enam yisigin bog ogna piske wambum.”
LUK 19:11 Afa mahim Sisas mo sihiagofnaba el ena mo higahufna, afa so Sisas waskwes mo enaig sihifeni, og, eba ati Jerusalemgam ika puguagim muhwa fena. Ehengel onigini og, eba Godna bog meg ambagwa ikagna puguf.
LUK 19:12 Afa Sisas enaig esona, og, “Amunai el so ogna wahigam kimbig gam ika eba enanai yi so el ehem misog el wahif. Afa nengigimba eba piske bonam eso heafna kimbigim nangwaghiagef.
LUK 19:13 Afa mahim akafiba eba heafna gafugag elim ningam pugufewagig enaig elim unetiginam eso kig mimagenim afa so enaig esonif, og, ‘Ena kig ne wambinim eso ne gawig enena gafugafeagi mahim ikan enanai yi feiba ka so piske bo.’
LUK 19:14 Afa heafna kimbig wanai ehem olug hugunam kagagenagini. Afa mahim ikanaba afa so mingnag el ningitigini, og ma ahu mo sihi, amunai el so ikag ena kimbig eso enaig sihifif og, ‘Kam kusig masa sonag el kagelni misog el fef.’
LUK 19:15 “Afa mahim misog elim wahiniba eso piske bona ehe bonam enaig esona, og gafugag elim unegon autunam so ka kig faini enag koka anwanafe ahanansi kig mungo mugog el mungwali kikig.
LUK 19:16 Afa mungo el gosu bonam enaig sihifena og, ‘Amunai, neana kig so ka fag enena gafugafegba ka 10 kig gwesim hilig fag.’
LUK 19:17 Afa misog el ehem enaig esona og, ‘Ne lahlag gafugag el ne lahlag gafugafeg. Ne weitiaklugim ninumwehea fagba pugu naligfeg ka nem wahiaiba so na ningam pugufewagig kimbigim nangwaghiage.’
LUK 19:18 Afa angigieg gafugag el bona enaig esona og, ‘Amunai, neana kig so ka fag enena gafugafegba ka afawa pugufeg kig gwesim hilig fag.’
LUK 19:19 Afa so misog el ehem sihina, og ‘Ka nem wahiaiba so na afawa pugufeg kimbigim nangwaghiage.’
LUK 19:20 Afa ming gafugag el bonam enaig esona og, ‘Amunai, neana kig so ka fag enaba hoka ka lofugna kikegim faka wahiag.
LUK 19:21 Naigba ka esegba eba ka nem enaig anwanafenag ne kifutig mo sihiaule el nafeg. Afa mahim mingnag elbi mangwalba fakigbi afa ne wafaf. Afa mahim mingnag el fane ihigimbi afa ena gaba ne faf. Enag so ka embefeg.’
LUK 19:22 Afa misog el ehem enaig sihifena, og, ‘Ne gafugag el amtakwalig nibeafna moawa ka nem kotim enafe. Ati anwanafeg kaba kifutig mo sihiaule el afa kaba amangel so mang sukug enag ka wambug, afa amangel so asona fane ihigig enag ka wambug.
LUK 19:23 Afa ne enaig eseite so na kana kigba benk wa fakaite. Koka piske bonam eso ming moni nahlum gwesim hilifeg fa?’
LUK 19:24 Afa el muhwa agfohiafnaba eso enaig esona og, ‘Nengel so na ehena kig wambug so na faim el so 10 kig feg.’
LUK 19:25 Afa enaig esogona, og, ‘Amunai sonag elbi ati 10 kig feg.’
LUK 19:26 Afa esona og, ‘Ka nem osihin mungwali el so mangna feasaig eba ka mingnag pasinif afa amangel mang wambug hwainig awaieg afa wesig kiki wambughu eba ka mwehwa fatinafe.
LUK 19:27 Afa sonag angoluwag el so kana agfohie ehe mas ka misog el gohugum membig mo enam wambinim wanambugonam kana nofwa kwagiaiti.’”
LUK 19:28 Afa Sisas enaig waskwes mo sihi wahianam eso ehe mo Jerusalemgam ikana.
LUK 19:29 Afa Sisas ika Betfage afa Betani kimbig oliv mug muhwa ofefnaba. Afa sambaganigi pahlukuiag elim ningitigina.
LUK 19:30 Afa onigitigifnaba enaig sihifeni, og, “Afa ne ena kimbig ika ahpugunam afa ne ahnanguiba donki ambag weana kikeagig wahig mas aman enanai yi pegana mo eso ne wemo ahpigina so na osum ahwanibo.
LUK 19:31 Afa ma ateamba nem amanba sahtigiba ‘Mang ahfe?’ So na enaig sohona, og, ‘Ainiyag oka enena gafugafe.’”
LUK 19:32 Sisas enaig sihifenugenam eso ningitigina afa ika ahnangonaba gwenaig esagena mo so sihinugenaba.
LUK 19:33 Eso wemo donkina nihinai ohopigifnaba afa so donkina awag ehem sahtigina og “Mangigim ne donkina nihinaiba weaba ahpigig.”
LUK 19:34 Afa ehenigi ehem ahsihina og “Ainiyag enena gafuga ofe.”
LUK 19:35 Afa so ehenigi lofug mo heafgina ahug fanam donkina limuli yi ahskonam eso ahwani bona Sisasim og ma enanai yi fuku gai.
LUK 19:36 Eso fuku ganam ikana, afa mahim akafenaba el heafgelni nihi lofug hugfuhiaginim mina wa skoahuna.
LUK 19:37 Afa ma bo oliv mug mina wa pugunam enam wahia pe akafenaba afa so enaksag pahlukuiag el sifakaligna ambugoafnaba Godna unehlagim fingifini enaigba esinibi eba mungwali kifutigim so nanguni.
LUK 19:38 Afa ehengel enaig esogona og; God so ma sonag misog elbi lahla feafai, Godna unehlagim sisigam nemug figifi. Afa heven wa nai el so ma safakali.
LUK 19:39 Afa mingnagba Farisi el enanaiyi saho agfohiafna ena mungwali ahunam Sisasim enaig esuni, og, “Tisa, so na kwenim so ma sohnaig esigim wahiyi.”
LUK 19:40 Afa Sisas wahgi enaig sihifeni, og, “Afa eba mwahlaibi agfohiefiba, afa so sona hunba Godna unehlagimba figifi.”
LUK 19:41 Afa Sisas bo Jerusalem muhwa pugunam ena kimbigim nangunam ufwena.
LUK 19:42 Afa ehe og, “O Jerusalemnai el nasabanig ka membig yawo ne anwanafi mang so ma nem lahlafeni, eba meagam goh.
LUK 19:43 Afa nengigimba neana angoluwag el ambugonam nem wagfigonam minam kagwakef.
LUK 19:44 God so nem obon eba ne mas anwanafig mo eso angoluwag nem ambugog amtakwale aitif afa kimbig wa nai luwalim gaba gwenaig esegonif. Afa mas mangim ga mo wahiyi.”
LUK 19:45 Afa Sisas Godna Nalig lala sahukanam gawig gafugag elim ningitigiaminefena.
LUK 19:46 Afa ehengelim enaig esoni og, “Godna mom enaig esog og, ‘Kana lala eba Godum beten nenag lala afa ne enaig esigbi ofenaiba okwef elni nuwagig lala.’”
LUK 19:47 Afa mungwali osuna enanai yi Sisas elim ogfu fenugena. Afa so amunai pris i, nihemo anwana el i, afa amunai el i enag one ehem tigifati.
LUK 19:48 Afa mungwali ehena mom hugna membeni naso sonag elni minam kikisegoni eso mas Sisasim tigifatini mo.
LUK 20:1 Afa enanam Sisas Godna nalig lala wa elim wagfufenugenam afa Godna lahlag mo sihini. Afa amunai pris i, nihe mo anwana el i, afa amunai el i enag ambugog ogna ehem nangui.
LUK 20:2 Afa ehengel Sisasim sahini og, “Ahana nai ne kifutigbi fag afa aman nem faig?”
LUK 20:3 Afa Sisas wahigi sihini og, “Sa ka nem sahin so na kam sihini.
LUK 20:4 Aman mahim Jonimba buwa aitiag gafugaba kifutigbi faina eba God me awai el me?”
LUK 20:5 Afa ehengel ahunam hefum sihiagini og, “Ahnaig mo so big sihif. Afa eba big enaig sihifibi God ehem kifutig faig. Eba bigim enaig sihinfenif og Ahnaig esegba so na mas Jonna moba higigim pahluhug mo.
LUK 20:6 Afa eba big enaig sihifibi eba el ehe ehem kifutig faig. Eba el bigim hunna amtakwale aitif ehengel enaig onigig finim og eba Jon Godna mo fa sihiaule el God ehem ninghiag.”
LUK 20:7 Afa so ehengel piske Sisas nangum ahunam enaig sihififni og, “Kangel ka mas anwanafig mo.”
LUK 20:8 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Kanga ka mas nem sihini aman so kam kifutig faig.”
LUK 20:9 Afa Sisas mungwali elim enag waskwes mo sihini og, “El aso gafugafegim afa ehe mo wahigwa kimbig gam akafenaba heafna aso mo nangwaghiawagig elni ningala wahianaba og so ma asom ninumwehe hugufi.
LUK 20:10 Afa ika enanai yi gan mahim asonai fane fug luwonaba eso heafna gafugag elim ningitigina og so ma ahu ehena asonai fane wambu. Afa nangwaghiawagig el enag elim tigekaminefenim piske isug ningihiana.
LUK 20:11 Afa mahim piske ika isug pugunaba afa asona mog ming gafugag elim ningihianaba afa ehem gaba gwenaig esena tigekamine fenam amtakwalig mo sihinagenam piske isug ningihiana.
LUK 20:12 Afa mahim ika isug pugunaba afa ehe ming gafugag elim ningihianaba afa ehem gaba gwenaig esena tige amtakwale fanam afwambagam fafatina.
LUK 20:13 Afa so asona mog enaig esona og, ‘Ahnaig ka esef. Naiba ka kikeafna luwalim ningihia, ka ehem hugna membenag. Eba ehena mo higi me.’
LUK 20:14 Afa mahim nangwaghiawagig el legim nangunim hefum sihinagini og, ‘Sohna asona mogna luwal obo. Na tigifatinim eso big aso mo fi.’
LUK 20:15 Eso ehem fi aso afwambagam ningihini eso tigi fatini.” Sisas sihi wahianam afa ming mo sihini og, “Asona mog ehengelim so ahanaig esenif?
LUK 20:16 Afa eba bonam sonag elim kwagi aitinam eso aso mo mingnag elim faif.” Afa mahim mungwali el ena mom higinim enaig esogona og, “Masa enaig puguf.”
LUK 20:17 Afa Sisas nangwaginam eso enaig saheni og, “Afa ahanaig mog mo mahim Godna mo waba goh. Afa enaba enaig esog; Ena sumilba lala nimbagig el isugum fi fatig eba naho God esenagba eso sumilbi gohug.
LUK 20:18 “Afa aman enag aga waba peiba eso ehem tigia hwatif. Afa aga amanim penam ehem piga fakaf.”
LUK 20:19 Afa nihemo anwana el i, afa amunai pris i ati anwanafini enag waskwes moba ehengelni amtakwalig onigig opuguni. Eso ogna Sisasim kikehli afa ehengel mungwali elim embefegoni.
LUK 20:20 Afa so ehem numwehenaginim eso elim ningitigini og so ma Sisasim mwakwalinibi eso ehem moalambini so ma gavman na ningala wahiyi.
LUK 20:21 Afa sonag el Sisasim sahini og, “Wagfuiag el, kagel ati ka anwanafig neana moba inim afa ena inim moba ati ne elim Godna mina ogfu fenigeg, afa ne mas onigi ne gauna ahanaig ahanaig elim gaba sihinag feg.
LUK 20:22 Sa kam sihin, bigna nihe mo ateaho enaig sihifeg so big kigba Romna misog elbi fai me awai awai me?”
LUK 20:23 Afa Sisas ehengelni mwakwal onigigim anwanafenim afa esona og,
LUK 20:24 “Sa kam kig wagfuni. Aman na nofbosug i unehlag i eso enanai yi go?”
LUK 20:25 Afa esogona, “Sisar Romna misog el.” Eso Sisas sihini og, “Afa Sisarnaba eso Sisarim fai afa Godnaba eso Godum fai.”
LUK 20:26 Afa ehengel mas ehem enaig mwakwal mo mungwali elnai yi fini mo. Eba ehengel sineminefinim mwahlai auguiafna.
LUK 20:27 Afa mingnag sadyusi el Sisasim nangugum ambugona. Sadyusi el enaig onigini og melig pigieg elbi mas bigiagafei. Afa Sisasim sahini og,
LUK 20:28 “Wagfuiag el, Moses enaig sihifena, afa el luwal hwainig wahagba heafna sumineg so ma ehena esig angwafigbi fai eso ma luwal etegna sigagwa unehlif.
LUK 20:29 Afa autunam elegeg wa gohug nilite ka agfoihiafena. Eteg angwafig fana mahim wahanaba luwal hwainig. Eso esig angwafig agafena.
LUK 20:30 Afa ehem angigieg fana afa ehem gaba luwal hwainig wahana.
LUK 20:31 Afa olyi nai fana gwenaig esena ehem gaba wahana. Eso gwenai pigi feakan ikan sumineg ne mog wa puguna.
LUK 20:32 Afa sumi yi enag angwafigim gaba wahana.
LUK 20:33 Afa autunai wa mahim enanam melig pigieg bigiagafeiba eso ehe amanna angwag fef afa mungo nilitena enag angwafig mungo fini?”
LUK 20:34 Afa Sisas enaig sihififni og, “Afa yawonai el so na angwafig wambug.
LUK 20:35 Afa kwamblo i angwafig i melig pigieg bgiagafegim eba yuhwa fif afa sumi yi so feg enenaba mas angwafig wambu.
LUK 20:36 Afa eba ehengel Godna ofwanai el lofif mas piske pigi. God ehengelim ilafu aitiba eso ehengel Godna luwalig feskofefe.
LUK 20:37 Afa Moses gaba gwenaig wagfufeg God melig pigieg elim ilafu aitigba eso li suwi lagigna mo Moses enaig sihifeg og, Ainiyagba eba Abraham, Aisak, afa Jekop na God.
LUK 20:38 Afa enaba wagfug eba ehe mang melig pigieg elni God mo, eba heafa nofkena elni God. Afa so ehengel ehena nofwa ati nofkena gag feasaig.”
LUK 20:39 Afa mingnag nihemo anwana el og, “Wagfuiag el neana mo sihiagba eba lahla feg.”
LUK 20:40 Afa enenam mungwali el ehem ming mo sahinigim kusini.
LUK 20:41 Afa Sisas sahini og, “Ahnaig esegba el enaig esogog El God Gishu Wahiag eba Devitna simbianiga?
LUK 20:42 Afa Godna buk wa Devit ehe enaig esog; God Ainiyag Kana Ainiyagim sihinag so kana nihiginai ninga wa pegafim
LUK 20:43 ikan ikan ka so kike neana fagule elim tigfeskonam eso ka nem faif.
LUK 20:44 Afa Devit ehem safana, Ainiyag. Ahnaig esegba enag ehe Devitna simbianigaba feg?”
LUK 20:45 Afa el Sisasna mo higahufna mahim pahlukuiag elim osihifinibi og,
LUK 20:46 “So na numwehifibi nihe mo anwana elni enaigim. Ehengel enaig membig ogna heafna beten lofug wagwaginim eso ahu. Afa ehengel hugna membig og so ma kam enaig suwigi amunai el. Afa bu yis wa ehe ogna misog el lofug augu afa nuwagig lala ehe ogna sime lahlag wa gosu augu.
LUK 20:47 Afa ehengel bulwag angwafigim mwakwale gonigim afa ehengelni lala wambugonig. Afa enaig esigim afa ehengel mwakwalig kwinam betenaska. Afa enanam God kwefihiage ofefiba eso enaig elim nalig tautig faif.”
LUK 21:1 Afa Sisas nangwahiage nangunaba enaksag kigna el Godum kig faini.
LUK 21:2 Afa nangunaba bulwag angwafig gaba eba sambaga kig wetiklug Godum faina.
LUK 21:3 Afa Sisas enaig esona og, “Ka nem inim sihinig sonag angwafigbi eba kig hwainig, afa enaigba fainaba eba ehe numwehe gwesim mingnag elim hili fenig.
LUK 21:4 Afa mingnag elbi eba kigna feasaina afa ehengel hefum mo wambugahufnaba afa Godum mo mungkwehegenai wetiklug faini. Afa sonag angwafigbi eba kig hwainig fena afa eba wetiklug kig mungo fanena maugum ogufna enag gwesim Godum mungwali faiena.”
LUK 21:5 Afa pahlukuiag el mingnag enaig onigig fini og, Godna nalig lalaba eba lahlafegim afa hun i gau i hugunam lahlafiageg. Afa Sisas enaig sihifena og,
LUK 21:6 “Yawo ne mungwali enag hun lalam ne nangug, eba mas gofi. Nengigimba angoluwag ambugof hunim titoitifif afa so mungwali bite wa apaigofe afa mas mungo gofi.”
LUK 21:7 Afa ehengel sahini og, “Wagfuiag el, amansi so enaigba puguf? Afa so mang puguiba eso ka enam nanguf afa enaigba kam wagfunig eba amtakwalig osuna puguiagim ati muhwa ofe.”
LUK 21:8 Afa Sisas sihini og, “Numwehifibi masa el nem mwakwale gonif. Afa el numb ambugonam kana unehlag wa mwakwale agfoihenam esogof, kike Kraist God kam kanog wahiag afa gwesim ming mo enaig sihi fif og enag osuna ati meini ofe. Nofe ne ehengelim pahag ahu.
LUK 21:9 Afa enenam ne higibi mingnag kantri hefum hagkafufe afa nofe ne embefi. Sohnaigba eba gof opugu afa awaieg osunaba eba mahimsi sumi yi fe.”
LUK 21:10 Afa ehe gwesim ming mo sihina og, “Afa kantri hefum hagkafufe afa misog el hefum hagkafufe.
LUK 21:11 Afa ahanaig ahanaig bite eba kugo i nalig bini i, afa kinig i puguiagef afa mang amtakwalig bite wa puguiagef afa of wa puguiagef.
LUK 21:12 Afa enaig puguia hwainig mahimsi fefiba el nem wambinim kinig faigof. Afa ne kana el agfoihiefiba eba lotuni misog el nem kwefihian nugenam eso kalabus lala wambu aitif. Afa nem Gavman i misog elni ningala hwatibi eso ne ehengelni nofwa agfohiefuf.
LUK 21:13 Enaba enenai yi so na ehengelim Godna mo sihigon.
LUK 21:14 Afa so na numwehe onigim nofe ne hugunam onignaginim enaig esogo mang mo so ka sihigonif.
LUK 21:15 Afa eba kike nem kwaganam afa nengelni mengig waba kike sihif afa ka nem lahlag onigig faiba afa so angoluwag mas ena mom flafui.
LUK 21:16 Afa nembiafgelni afahumonig, nilite, mungo musuna, afa hihe enag nem angoluwagna ninga wa hwatibi eso mingnag nem kwaskofif.
LUK 21:17 Afa ne kana el agfoihiefiba eso mungwali el nem olug kakagegonif.
LUK 21:18 Afa mas nengelni lapug mungo amtakwale.
LUK 21:19 Afa ateamba ne kifutigbi eba ne nofkikena agfohiefuf.”
LUK 21:20 Afa Sisas sihini og, “Afa mahim angoluwag el ambugog Jerusalemim mugi yi pugu fakafiba so na nangufe eba so na anwanafi enaba ati amtakwaligim ofe.
LUK 21:21 Afa mahim enenam ofefiba eso Judia nai el ikagna mug gam embem ikaf. Afa kimbig wa nai el kimbigim ikagna wahinim ahuna afa sangwali nai el nofena kimbig gam ahu.
LUK 21:22 Afa enaig osuna God ehengelim amtakwalig tautig afai. Afa enaigba esegba eba Godna inim mo ati enaig sihifeg.
LUK 21:23 Enanam amtakwalegef angwafig enogni afa angwafig wesig luwalna. Afa eba hugna amtakwalig ohuna bite wa puguf afa enenam God sonag elim olug kakagenugef.
LUK 21:24 Afa mingnag elimbi angoluwag el kwaskofif afa mingnagim mungwali kimbig kalabus lala wambu aitiahuf. Afa afwambinai el Jerusalemim numwehefufuf. Afa gwenaig esif ikan heafgelni enag osuna awaief.”
LUK 21:25 Afa Sisas sihini og, “Afa mahim enenam enaig ofefiba eso mang ahanaig ahanaig puguiagef eso osu i, was i, afa bagnafut i enanaiyi eseagef. Afa bitenai el mungwal enam oniginim afa so olug wahige skofefe afa mahim bu naligna mwagim higinim eso nanguf mahim bu nalig mimewe bo humu ofiba eso embefeagif.
LUK 21:26 Eso el hugunam embefeagif mahim sumi yi mungwali bitem enaig puguiagofefiba eso mang ofwanai heafgelni kug hwatiagi ahkawag minefef.
LUK 21:27 Afa enanam ehengel Inim Elim nanguiba sisyi lango wa nalig kifutigni afa nalig afwambusugni wahe bof.
LUK 21:28 Afa mahim enanam enaig ofefiba afa so na olug hugna kifuti skofe eba God nem wambugum muhwa ofe.”
LUK 21:29 Afa Sisas ena waskwes mo sihini og, “So na fik li afa ming li nangwaginim eso ne onigim.
LUK 21:30 Afa mahim li figeg yiminig puguf eso ne anwanafi eba lahlagnam meinofe.
LUK 21:31 Gwenaig esef mahim ne nanguibi eso mungwali puguiagef so na anwanafi eba Godna bog meg muhwa bo meini ofe.
LUK 21:32 “Ka nem inim sihinig afa enag el mahimsi agfofiba eso mungwali enaig puguiagef.
LUK 21:33 Of i bite i mungwali awaieba afa kana moamo higeg gwese gofuf.”
LUK 21:34 Afa Sisas enaig sihifeni og, “Nengel so na numwehifim. Nofena buyisif afa uflogna bu ahgagif afa hugunam onignageahufum. Masa enag osuna ikagna nem pugunif. Afa ne mas numwehiagig mo.
LUK 21:35 Afa enag osuna mungwali bitenai elim ikagna pugunif ofenaiba sis mime wa apaigof.
LUK 21:36 Eso ne numwehi agfohiafiba so na Godum higeg sahna hufum so ma God nem kifutig faibi so na enaigim kweagfu ahu, eba ne Inim Elim nangunim afa ne mas ehem ahwanif fini.”
LUK 21:37 Afa mungwali osuna Sisas Godna Nalig lala wa elim wagfufenugena afa osu pegnam ehe afwamba gam pugu ika oliv mug wa sinaini gofena.
LUK 21:38 Afa mungwali el ogna leana gubi Godna nalig lala gam ambugonam Sisasna mo higim.
LUK 22:1 Afa enanam Ju elni pasova buyis meinofe fenaba sona buyisba sefig bret yist hwainig buyis.
LUK 22:2 Afa so amunai pris i afa nihe mo anwana el i ogna Sisasim tigi fati afa so ehengel mungwali elim embefegoni.
LUK 22:3 Afa enanam Sisasna pahlukuiag el mungo ehena unehlagba Judas Iskariot, Satan ehena nihi, sahona.
LUK 22:4 Eso Judas amunai pris mi afa Godna Nalig lala anwasag el mi ika nangwagenam og, ahanaig so ka esenam Sisasim nengelni ninga wa wahia fe.
LUK 22:5 Afa enag el sifakalinim eso ehem enaig esoni og, “Eba ne enaig eseba eba ka nem kig faif.”
LUK 22:6 Afa Judas ehengelni mom sawifenim afa mina yisiginam afa mahim el numb awaienaba eso ehe Sisasim ehengelni ninga wa wahiaf.
LUK 22:7 Afa enanam Bret yist Hwainig buyis ati puguna. Enag osuna el sipsip luwalig kwaginim eso Pasova buyis wa ahgagini.
LUK 22:8 Afa Sisas Pitami Jon mi sihinugenam eso ningitiginam og, “So na ahkanam bibeafgelni fanem numwehiagahfeiba afa so big ena Pasova buyis ahga.”
LUK 22:9 Eheningi ehem ahsihina og, “Ahana nai yi ka numwehiagafefe?”
LUK 22:10 Afa Sisas sihini og, “Sa hig, afa ne ahkanam kimbig wa ahsahonam afa so na elim askotigif mahim bu obofiba so na ahpahlukui ma lala wa osahofiba so na sahoahka.
LUK 22:11 Afa lalana mogim ahsihina og, ‘Wagfuiag el enaig saheg og, ahanag mengig megam so ka kikeafna pahlukuiag elim wanef.’
LUK 22:12 Afa eba enag el nem wagfunif eba nalig mengig sisi gam go. Ena mengigba ati numwehiage go enanai yi so na faneba numwehiage ahfe.”
LUK 22:13 Afa pahlukuiag el so enaigim ahnanguna mahim Sisas ena mo fainibi afa so enag faneba numwehiage ahfena.
LUK 22:14 Afa kwekwe watini Sisas 12 pela pahlukuiag elim sime wa wan pegnam fane wanena.
LUK 22:15 Afa ehe enaig esona og, “Ka hugna membeg ena Pasova buyis nengelim koka nem wane afa so ma kam sumi yi tautigba pugunai.
LUK 22:16 Ka nem sihinig ka mas piske ena buyisba ne eba ikan ikan mahim Godna bog meg ena buyis mog nemug faiba eso ambagwa opuguf.”
LUK 22:17 Afa so Sisas bu kapna fanam Godum lahlag onam eso enaig esona og, “Ohuna bu finim eso nimbefum mimangi.
LUK 22:18 Ka nem sihinig ka mas ena wain bug piske nei eba ikan ikan eso Godna bog meg eba pugunam bof.”
LUK 22:19 Afa so amba fanam Godum lahlag onam eso kukosko fenam mimangeni eso enaig esona og, “Ohnaba kana lofug, ka nem faig koka nem kwaganim, so na enaig esi kam higeg oniginafufim.”
LUK 22:20 Afa mahim ahganaba eso ehe bu kapna fanam gwenaig esena ehengelim mimangenim afa so enaig esona og, “Ohuna buba eba kana taf, ka sugfenam eso ka wahaf. Ena tafba ese wahiag eba Godna mulug mo sihi wahiag.
LUK 22:21 “Sa hig! Nengelnai aman mungo ka wan one ehe kam ikanam elim mwaunif.
LUK 22:22 Autunam God sihi wahiana mang mina so Inim Elbi wahaf afa so sonag el ehem elim mwaunif eba nasabam.”
LUK 22:23 Afa pahlukuiag el hefum sahigini og, aman bigelnai so enaigba esef.
LUK 22:24 Afa pahlukuiag el hefum fiflafeagini og aman so ehengelnai gosug elbi fef.
LUK 22:25 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Afwambanai elni misog el ehe hugunam kifutiageg elim nangwahiagegba. Afa el ehena unehlagim fingifigim afa sefig og sohnaba elni hihe.”
LUK 22:26 Afa Sisas enaig esona og, “Nofena enaig esi. Amo, eba aman so nengelinai gosug el feg eba so ma sumi nai el lofei. Afa aman so nengelinai misog el feg eba so ma isug gafugag el fei.
LUK 22:27 Afa aman el so fane nawu afa aman el so fane numwehiageg bug enaba aman so gosug? Eba el so fane mungwagug wa nawo eba naho gosug elbi feg. Afa eba ka olyi fenam eso ka isug gafugag el lofef.
LUK 22:28 “Afa mahim kam kinigbi pugunagba afa ne mas kam wahiai.
LUK 22:29 Afa kana awag kam heafna bog meg faig eso kanga gwenaig esef ka nem faif.
LUK 22:30 Afa ne ambugonam kana bog megam fane i bu i ka nem wanef. Afa ne misog elni pegag sime wa augunam eso ne 12 pela Israel elim nangwaghiagif.”
LUK 22:31 Afa Sisas Pitam sihina og, “Saimon so hig, Satan Godum sahnag ogna neana olug onigigim gihna. Eso ofenaiba fufei liim fe fuhla faka ofefa.
LUK 22:32 Afa ka neana olug onigigim Godum sahnaiba eba mas neana olug onigig wahi. Afa mahim ne piske boiba eba so na nimbiafna nilitem ehengelni onigigim fuku wasanif.”
LUK 22:33 Afa Pita higi enaig sihifena og, “Ainiyag, afa ne kalabusiba akafiba big mungwal ahkaf. Afa nem tigi afatifibi eba so ma kam gaba tigi fati. Ka mas embefei.”
LUK 22:34 Afa Sisas ehem sihina og, “Pita ka nem sihinag enaba yawo sinaini kakaruk moasia hwainig fefiba eso ne sambaga mungo nagim esof ne kam mas anwanafenag mo.”
LUK 22:35 Afa Sisas pahlukuiag elim enaig saheni feni og, “Afa mahim ka nem ningitigiba ne mas kig wula na, wula, afa mong lofug enaig ne wambug ahuf mo. Afa mang mahim nem tumenig?” Afa so ehengel wahigi sihini og, “Amo, eba awai.”
LUK 22:36 Afa ehe esoni og, “Afa ne enaig fegba so na wambug ahu. Afa aman ne kasu hwanigba so na nimbiafna lofug el fainam eso ne kig enananam fanam afa kasu so na wambum.
LUK 22:37 Afa Godna mo ati sihi wahiana eba inim kam enaig pugunafe. Godna mo ati enaig sihifeg og eba el enaig onigigfig og eba ehe el amtakwalig. Ei, eba inim kam fenaf.”
LUK 22:38 Afa pahlukuiag el sihini og, “Ainiyag, so nangu kagelbi sambaga kasu feg!” Ehe og, “Eba magwese.”
LUK 22:39 Afa Sisas Jerusalem kimbig wahianam gwenaig ese gofna oliv mug gam ehem pahlukuna.
LUK 22:40 Afa enanai yi opukonam afa so enaig esona og, “So na Godum betenini eba neana olug onigig mas tigefupei.”
LUK 22:41 Afa ehe ehengelim hwatinam gwesim mwakwalig hilife ikanam eso mongkokini kwakwagenam afa so beten enam og,
LUK 22:42 “Kana humuan ena kapteba so na kana ninga wa nai mwehwai. Eso nofena kana membug wa ese afa eba ka so nimbiafena membug wa ese.”
LUK 22:43 [Afa ofwanai el ehem pugunam afa so ehem kifutinagena.
LUK 22:44 Afa nalig kinig ehem guhnagenaba eso ehe hugna betenafnaba ehege ehena nihi pugu penafena ofenaiba taf.]
LUK 22:45 Afa betene wahianam eso piske pahlukuiag elim ningwagna ikana afa ika nangwagenaba ehengelni olug kinig skofenaba eso ehengel non aska fena.
LUK 22:46 Afa ehe ehengelim enaig esoni og, “Ahnaig esegba so na non aska? Afa so bugia gafenam beteni masa neana olug onigig tigefu penif.”
LUK 22:47 Sisas mahimsi mo sihi gofenaba afa so el numb ambugonam. Afa so Judas eba pahlukuiag el enag ehe gosu ika mina wagfunim, afa bo Sisasim muhwa fenam ogna ehem afofafna fiafai.
LUK 22:48 Afa Sisas ehem enaig sahna fiafana og, “Neaho nog Ka Inim Elim afofafna fiafanam eso angoluwagna ninga wa wahia?”
LUK 22:49 Afa pahlukuiag el ati anwanafini el ogna Sisasim kikehli eso sahini og, “Ainiyag ne membegba ka so kasuni hagim?”
LUK 22:50 Afa so ehengelnai mungo kasu skofanam prisni misog elni gafugag elim nihiginai anglugum higefatina.
LUK 22:51 Afa Sisas enaig esona og, “Magwese wahia!” Afa so Sisas ehena anglugum ningana piske gabahlana.
LUK 22:52 Afa amunai pris i, anwasag el i afa amunai el i ogna ambugog Sisasim kikehli eso Sisas ehengelim enaig sihi feni og, “Ne enaig onigig Kaba okwef el ho feg na ne kasu na mal na fa bug kam fig.
LUK 22:53 Afa mungo mungo osuna Ka Godna Nalig lala ikafenam gafenaba afa enanam ne mas kam fini mo. Afa nag yuwaba eba enanam ne kam esofini. Afa enanam si kifiagim filafe fatif.”
LUK 22:54 Afa so Sisasim kikehlinim misog prisni lala gam wanigahuafnaba afa Pita sum kiniafohla fiakafna.
LUK 22:55 Afa el lala bog muhwa olyi suwi wehlinim enanai yi auguiafnaba Pita gaba ika nanai yi gafena.
LUK 22:56 Afa gafuga angwafig angwaming ehem suwi afwambusugi fahigefam eso enaig esona og, “Sonag elbi eba ati Sisas i safahkafna.”
LUK 22:57 Afa Pita esona og, “Angwafig ka mas ehem anwanafenag mo.”
LUK 22:58 Afa managig hwainig ming el bona fahigefanam afa gwenaig esona og, “Ne gaba ati ne mungwal safahkafna.” Afa Pita esona og, “Amo, kaba mas ehiba safahkafna mo.”
LUK 22:59 Afa mwakwalig agfohiafenba afa ming el gwenaig esona og, “Eba inim ehe sonag elbi eba Sisas i safahkafna enag ehe gaba Galili wanai el.”
LUK 22:60 Afa Pita esona og, “Ka mas anwanafeg mo ena mo so na esogba.” Pita enaig sihifegofnaba afa gweyi ikagna kakaruk moasiyinaba.
LUK 22:61 Afa Sisas wahigifenam Pitam nangwagofenaba. Eso Pita piske ena mom oniginam Sisas so ehem sihina og, “Mahim mahimsi kakaruk moasiag hwainig fefiba ne sambaga mungo nagim esof ka mas ehem anwanafenag mo.”
LUK 22:62 Afa eso afwambagam pugu ikanam amtakwal ufwe feagena.
LUK 22:63 Afa anwasag el Sisasim kikehlinim amtakwalig mo sihinaginim afa tigekaminefini.
LUK 22:64 Afa ehengel Sisasim nofugum lofugna kagunim eso sahnagini og, “Neaho Godna mo fa sihiaule el so na kam sihin aman el nem tigikahu?”
LUK 22:65 Afa ehengel mingnag enaksag molamp mo faini.
LUK 22:66 Afa leana gubi yi amunai el i, amunai pris i, afa nihemo anwana el i enag ambugog nuwaganamba eso Sisasim ehengelni nof wa wanig ambugona.
LUK 22:67 Afa so ehengel Sisasim sihini og, “So na kam sihin neaho Kraist God nem Gishu Wahiag?” Afa ehe wahigi enaig esona og, “Ka nem sihinibi ne mas kana mo higi.
LUK 22:68 Afa ka nem sahtigiba afa ne mas kam kwegfug wagini.
LUK 22:69 Afa yawo fenam afa ikan autunai wa fef eba Inim El ehe gosug ikanam kifutig God ena muhwa pegafuf.”
LUK 22:70 Afa so mungwali el ehem sahini og, “Neaho ne Godna leg?” Afa ehe sihini og, “Ei, eba gwenaho, ati ne sihig.”
LUK 22:71 Afa ehengel esogona og, “Mangofi eba mingnag el ati ehem sehig. Eba ati ka higig eba heafna moawa.”
LUK 23:1 Afa so enag mungwali el Sisasim Pailat nangum wanig ahuna, eba Romna misog el.
LUK 23:2 Afa so ehengel Sisasim sehini og, “Sonag elbi og na bigelni kantrim filafefati. Ehe elim wagfunig og masa kig Romna misog elim faif. Afa ehe enaig esog og kaba Kraist kike misog el feg.”
LUK 23:3 Eso Pailat Sisasim sahna og, “Neaho ne Ju elni misog elbi feg?” Afa Sisas esona og, “Ei, gwenaho ne sihig.”
LUK 23:4 Afa so Pailat amunai pris el mi afa mungwali el mi sihini og, “Sonag elbi mas ahanaig eseg mo.”
LUK 23:5 Afa ehengel hugna olug kifutigni esogona og, “Amo, eba heafna mo Judianai elim olugim fuku wasaneakag. Enaba Galili wa puguagim bog ohunanai yi pugug.”
LUK 23:6 Afa Pailat ena mo higinam eso sahtigina og, “Sonag elbi eba Galili wanai ho mahim?”
LUK 23:7 Afa ehe enam ati anwanafena afa enaig onigina og, Herotba Galili wanai elim nangwaghiageg el feg afa enag yawaba Jerusalem wa ga. Eso Sisasim esim ningihiana.
LUK 23:8 Autunam Herot ati higina Sisas kigmog wagfunaba enam ogna nangu eso ehe Sisasim nangunam mahim boafenaba eso sifakalena.
LUK 23:9 Afa so ehe Sisasim hugna sahnagenaba afa Sisas mwahlai gofena.
LUK 23:10 Afa so amunai pris i nihemo anwana el i bugiaga fenam eso Sisasim hugna sehini.
LUK 23:11 Eso Herot fena afa heafna soldia apaigona Sisasim molamp mo fainim amtakwale fini. Afa misog elni lofug ehem fatinim eso Pailat nangum piske ningihini.
LUK 23:12 Autunam Herotba Pailatna angoluwag el fena afa yuwaba ehe hihe ahfeg.
LUK 23:13 Afa so Pailat amunai pris i, amunai el i, afa mungwali el mi unetigina og ma ambugog.
LUK 23:14 Afa ehe ehengelim enaig sihifeni og, “Sa ka sonag elim wangig ambugona ofenaiba ahanaig ahanaig el lofeg. Afa ka mungwali elni nof wa fahigenagegba mas ka ehena ahanaigim nangug mo.
LUK 23:15 Afa Herot gaba gwenaig onigig fenam eso piske ningihiana. So na anwanafi ohuna elbi mas ahanaig eseg mo eso ka onigihiaba so na tigifati.
LUK 23:16 Afa so ka ehem wena flakflakenagini eso wahia.”
LUK 23:17 [Enanam Pasova buyis wa ehengel ogma amanim kalabus elim membinibi eso Pailat mungo elim wahiaf.]
LUK 23:18 Afa mungwali el mungo mengna esogona og, “Sonag el mo tigifatibi afa Barabas mo ningihia.”
LUK 23:19 (Autunam Barabas eba kimbig wa malwu penim afa so elim tigefatina enaig esenaba eso ehem kalabus yi fifatini.)
LUK 23:20 Afa Pailat ogna Sisasim wahia eso elim enaig piske sihi feni.
LUK 23:21 Afa mungwali mungo mengna hugna esog ogna og, “Sonag elimbi li katigeg wa kukufenagi! Sonag elimbi li katigeg wa kukufenagi!”
LUK 23:22 Afa Pailat piske ehengelim sihini og, “Ahanaig eseg! Mang mahim fegba. Afa ka mas ehena ahanaigim nangug mo eba ka ehem wena flakflakenagini eso wahia fe.”
LUK 23:23 Afa ehengel hugunam mungo mengna esogo ahufna og, “So na Sisasim li katigeg wa kukufenagi.” Eso Pailat ena mo higinam.
LUK 23:24 Afa Pailat gaba mungo mo sihina so ma gwenaig esi.
LUK 23:25 Afa sonag el kalabus wanai eba Barabas autunam ehe malwu kimbig wa penim afa so elim tigi fatina afa enag mungwali el ehem membini Pailatim og soma wahiai. Eso Pailat gwenaig esena afa so Sisasim mo mungwali elni ningala wahiana.
LUK 23:26 Eso Sisasim wanig ahuafnaba afa nangunibi Sairini wanai el Saimon ogna kimbig wa ika saho enag ehem kehlinim Sisasna li katigeg ehem fi kufehlinibi eso kufehlanam eso Sisasim sum pahlukuna.
LUK 23:27 Eso el numb mungwali ahuna afa mingnag angwafig mo wewatini Sisasim pahlukahuafna.
LUK 23:28 Afa Sisas wahigifenam ehengelim enaig sihifeni og, “Jerusalem wa nai angwafig nofe ne kam wewatina eso ne nimbefum afa luwal fe so na gwenaig esi.
LUK 23:29 Afa sumi yi puguiba el enaig sihifefi og, ‘Afa angwafig afaisufeg afa angwafig luwal hwainig afa angwafig luwalim tut faig hwainig eba so ma sifakali.’
LUK 23:30 Afa enanam; El mugam enaig sihinaf og ‘Kam tufupe sagfa kumwahla’.
LUK 23:31 Afa ateamba el kam enaig esigbi mahim li figetinim eso ehengel hugna amtakwalig eseagif mahim li fufefimba.”
LUK 23:32 Afa amtakwalig el ahfena afa Sisas fena enam el wanahunam ogna ehem kwaskofi.
LUK 23:33 Afa ena mug wa ogna kwaskofi ena mug sefig misog kig mug. Enanai yi Sisasim olyi kahlini afa sambaganigi el ming ehgam kahlini afa migim ming ehgam kahlini.
LUK 23:34 Afa Sisas esona og, “Humuan, ehengel mas heafgelni amtakwalig nihem anwanafig mo so na ehengelni enaigim hugufanim.” Afa el Sisasna lofug hugufinim eso katna wagini ogma aman so enana lofug fai.
LUK 23:35 Afa el nangwafofenaba afa so Ju elni amunai el Sisasim molamp mo faini enaig esogona og, “Eba ehe so ming elim fakwaganif enag so ma hefum kweagfui. Ateaba God Kraistim Gishu Wahiag El fegba eso ma gwenaig ese hefum kweagfui.”
LUK 23:36 Afa anwasag el gaba Sisasim molamp mo fainim eso mileaklana bu nihni.
LUK 23:37 Afa enaig esogona og, “Ateaba ne Ju elni misog el fegba so na nimbefum kweagfu.”
LUK 23:38 Afa so li kukwefag wa enaig ginofini og: Sonag elbi eba Ju elni misog el feg. Eso Sisasna misog sisyi kukufi wahini.
LUK 23:39 Afa mungo el so Sisas nahlum wahe kagini enag Sisasim molamp mo faina og, “Neba naho Godna Gishu Wahiag El me awai awai me? So na bibefum kwaganim.”
LUK 23:40 Afa ming el ehem nunimu fanam enaig esona og, “Ateaho ne Godimba embefenag? Neanga gwenaig tautig fag.
LUK 23:41 Afa eba bibefningina moawa big enag tautigba ahfag enaba yuhwafeg. Afa sonag elbi eba mas ahanaig esena mo.”
LUK 23:42 Afa Sisasim enaig sihifena og, “Sisas ne misog el ofefiba so na kam onigina!”
LUK 23:43 Afa Sisas ehem enaig sihifena og, “Ka nem inim osihina yawoba ne kai heven wa ahagafuf.”
LUK 23:44 Afa osu misosuf gigni osu meagam seahufnaba mungwali bite si kigi fakana ikan ikan sambaga mungo aua wa puguna.
LUK 23:45 Afa gwenanam Godna Nalig lala nai lofug olyi plefunam pekan pitkafena.
LUK 23:46 Afa Sisas ambwaitina esona og, “Humuan, ka kikeafna sungwagbi nibeafna ninga wa awahia.” Afa ena mo sihinam eso wahana.
LUK 23:47 Afa anwasagna misog el mungwali enam nangunim Godna unehlag fingi finim og, “Eba inim ehe sonag elbi lahlag ehe.”
LUK 23:48 Afa el enanai yi agfohiafna enag enam nangunim heafna bahaligim tigeaginim afa ningam gwana kakugini eso ahuna.
LUK 23:49 Afa Sisasna hihe i afa mingnag angwafig i enag membiagig agfohiafnaba ehe gaba nanguni. Autunam ena angwafigbi Sisasim Galili nai pahlubuna.
LUK 23:50 Afa amunai el mungo ehena unehlagba Josep. Eba Judia nai el ehena kimbigba Arimatea. Sonag elbi eba lahlag el fena.
LUK 23:51 Afa mingnag amunai el so Sisasim otigigifinibi ehe mas mungo mo sihini mo eba ehe Godna bog megim nangwagim nenge gofena.
LUK 23:52 Eso ehe Pailatim sahna ogna Sisasna eligim faku.
LUK 23:53 Afa so ehe Sisasna eligim li katigeg wa nai ningasuwa opi fakanam eso lofugna sagfa kikenagenam eso faku hun meg wa fakana. Ena hun megba mulug gofna mas amanim eyi fakini mo.
LUK 23:54 Afa eba Fraide osupegna, enanaba el nuwagig osuna numwehiagini. Afa enaba ati meiniofefna.
LUK 23:55 Afa so angwafig Sisasim Galili nai pahlubuna enag Josepim pahlukunam hun meg wa nangwafufnaba eso Josep enanai yi fakana.
LUK 23:56 Afa ehengel piske lala gam ahunam afa so pauda i fungugnia bu i numwehiaginim ogna so Sisasna lofugim aitinagi. Afa so isug auguiag osuna ehengel ena nihe mo pahlukunam eso isug auguna.
LUK 24:1 Afa Sande leana gubi enag angwafig hun meg nanguigim ahufefnaba eso pauda i fungugnia bu i wambug ahuna.
LUK 24:2 Afa ahu nangunibi hun mogug hun megim pwaka feg ati pigi gofna.
LUK 24:3 Eso ehengel saho ahunam mas Sisas Ainiyag na eligim nanguini mo.
LUK 24:4 Afa so ehengel agfohiafnaba hugna onigahufna. Afa so gweyi yi ikagna el sambaga heafnigina lofug eba hugunam busiag ahfena enag muhwa ahgofna.
LUK 24:5 Afa angwafig nangwaginim embefiagini bite nofeahufna. Afa so sambaganigi el enaig sihi ahfeni og, “Ahnaig esegba so na noka nofkikena elbi bite kug wa yisigi nangu?
LUK 24:6 Eba mas ohunanai yi ba gah mo. Eba awai. Eba ati piske bihiag. Ateaho ne ehena moba onigig eso ati nem Galili yi sihini.
LUK 24:7 Ehe enaig esona og, ‘Eba Inim Elim amtakwalig elni ningawa wahibi eso ehem li katigeg wa tigi kahlif afa mahim sambaga mungo osuna ika puguiba afa so ehe piske buihiaf.’”
LUK 24:8 Afa so angwafig Sisasna mom piske enam onigini.
LUK 24:9 Afa so ehengel enanai wahinim eso piske ahunam 11 pela pahlukuiag el mi afa mingnag el mi sihigoni.
LUK 24:10 Afa enag angwafigbi eba Maria Makdala nai, afa Joana, afa Jemsna afag Maria afa mingnag apaigona. Enag Kanog Hwatieg elim ena mom sihigoni.
LUK 24:11 Afa Kanog Hwatieg el enaig onigini og angwafig eheba mwakwalig.
LUK 24:12 Afa Pita bihia kikini ikan hun meg gim sahu nangonamba lofug mungo gifini afa elig mo awaiena. Afa so ehe piske lala gam ikanam hugunam onigaufna.
LUK 24:13 Afa mahim angwafig ambugog ena mo sihinibi afa ming el sambaga ati ena mo ahiginam eso enanam Emeus kimbig gam ahakafna. Enag kimbigba eba mungwanam hilifeg ikag.
LUK 24:14 Afa eheningi ahakafenaba hefum sihiag ahfe ikafna Sisasim so esenagini ena mom.
LUK 24:15 Afa mahim sihiago ahfekafnaba afa Sisas olyi ehem pugunim eso ahuiafna.
LUK 24:16 Afa ahuiafnaba eheningi mas ehem anwana ahfena mo.
LUK 24:17 Afa so Sisas eheningim sahtigina og, “Mang mo ne sihiag ahfeaka?” Afa eheningi ahkinihlanam nofbusug mo kuko fuiagafenam enaig ahgofna.
LUK 24:18 Afa ming el ehena unehlagba Kliopas enaig esona og, “Afa mungwal el Jerusalem wanai ati enam anwanafig, mang so enanam enanai yi puguiageg. Mas ho ne enam anwanafeg mo?”
LUK 24:19 Afa ehe ehem sahtigina og, “Mang mahim?” Afa eheningi enaig esohona og, “Ena moba eba mang so Sisasim Nasaret wa nai elim so puguna enam. Sonag elbi Godna mo fa sihiaule el feg afa kifutig wagfuiaule feg afa ehe lahlag mo sihiaule feg. Afa ehe lahlag el Godna nofwa feg afa elni nofwa feg.
LUK 24:20 Afa misog pris i afa amunai el i ehem angoluwag elni ninga wa wahigbi eso ehem tigigim li yi kahli.
LUK 24:21 Afa kangel ka onigig sonag elbi eba Israel elim wambinam eso kwaganf. Afa enaigba esegba eba sambaga mungo osuna mahim awaiegba eso enaigba pugug.
LUK 24:22 Afa leana gubi kangelnai angwafig ahug bite kug wa opukogum ena mo fi big sihigbi kangel sineminefeg.
LUK 24:23 Afa mas Sisas na eligim bite kug wa nanguini mo. Afa enanai yi of wanai el ehengelim ahsihini mo. Afa enanai yi of wanai el ehengelim ahsihini og Sisasba eba nofkikena goh.
LUK 24:24 Afa mingnag kangel nai ehe gaba ahu bitekfem nangug. Enaba angwafig sihinibi eso enaigba esini afa mas ehena eligim nanguni mo.”
LUK 24:25 Afa Sisas eheningim enaig sihifeni og, “Mas ne numwehe ohonigig mo afa mas ne Godna mo fi sihiaule elni mom hugunam ahkehla ohonigina mo.
LUK 24:26 Eba Godna Gishu Wahiag El so ma tautig fanam afa nengigim so ma nalig unehlag fai.”
LUK 24:27 Afa so Sisas eheningim Godna mungwali mom sihinuwagena. Moses nai yi opugunam afa ikan mungwali Godna mo fi sihiaule elnai yi puguna. Enaba Sisasna mom sihiahufna.
LUK 24:28 Afa ahu kimbig wa opukonam afa so Sisas ogna eheningi wasanam ika.
LUK 24:29 Afa eheningi ehem ahsihina og, “Osu ati pegim ofe so na kam wangi.” Eso ahu lala meg gam saho ahuna.
LUK 24:30 Afa enanai yi augunam eso fane ogna ahga afa so Sisas amba fanam Godum lahlag onam eso kwawagenam eso mange tigini.
LUK 24:31 Afa mahim enaig esenaba eso eheningi enam ahnangonam eso anwana ahfena eba Sisas ehe. Afa so ehe gweyi ikagna awaienaba afa eheningi mas ehem ahnanguna mo.
LUK 24:32 Afa eheningi hefum sihiag ahfenam og, “Afa, big eteti ahfena mahim bigim mina wa Godna mo bigim sihinuge boafnaba afa so bigna olug hugunam fingi fiahwagena.”
LUK 24:33 Afa eheningi gweyi ikagna Jerusalem gam ahkana. Afa enanai yi ika ahnangwagnaba 11 pela pahlukuiag el apaigona afa mingnag hihe apaigona enag nuwagofna.
LUK 24:34 Afa ehengel enaig sihi fegoni og, “Eba inim ehe Ainiyag ati piske bihiag. Ehe ati Saimonim pugunag.”
LUK 24:35 Afa eheningi gaba sihiagafena Ainiyag so mina wa pugunim afa lala opukonam mahim ehe amba okuwag fenaba eso enanai yi anwana ahfena eba Sisas ehe.
LUK 24:36 Afa mahim lala meg gam auguia sihiage afanaba Sisas gweyi ikagna pugu olyi gofna. Afa so sihini og, “Nengelni olug efihlag nem gohunif.”
LUK 24:37 Afa ehengel sineminefinim embefinim og eba ifaf eba.
LUK 24:38 Afa ehe enaig sihifeni og, “Ahnaig esegba so na sineminefig? Ahnaig esegba so na enaig onigifig mang so na nangugim ne og mas inim feg mo?
LUK 24:39 Afa so nangu kana ninga mi mong mi so na enam anwanafi eba kike ehe. So na kam tuhum kaba ifaf mo. Afa ifaf eba kig hwainig afa nihig hwainig. Afa kaba eba kigna feg afa nihigni feg.”
LUK 24:40 Afa ehe enaig sihifenim afa so heafna ninga me mong mi wagfuni.
LUK 24:41 Afa ehengel mas enam numwehe anwanafini mo. Afa ehengel olug fingi feskofenam afa sifakalini. Afa Sisas ehengelim sahtigina og, “Ateaho ne faneba fig?”
LUK 24:42 Afa so sawug ehem fainibi
LUK 24:43 eso fanam ehengelni nofwa nena.
LUK 24:44 Afa enaig sihifeni og, “Enaba autunam ati ka nem sihi wahiani kana mom mungwali yi Moses na, Godna mo fa sihiaule el i, Song buk wa i ati ginofi wahini enaba eba so kam inim fenag.”
LUK 24:45 Afa so ehe wagfufenugenaba eso ehengel Godna mom numwehe anwanafini.
LUK 24:46 Afa so ehe enaig sihifeni og, “Godna ginof enaig esog Godna Gishu Wahiag El eba so ma tautig fanam eso ma wahai afa mahim sambaga mungo osuna feba eso piske buihiaf.
LUK 24:47 Afa heafna unehlag wa mungwali bitenai elim olug wahigefe mom sihigo ningia hwiba so ma God ehengelni amtakwaligim fafatini. Ena moba so ma Jerusalem wa pugunam so ma gwese ika minefe.
LUK 24:48 Afa ati ne enam nangug afa so na enaig mom sihiagahu.
LUK 24:49 Afa kana awag ati sihi wahiag afa eba kike nem enaig faif eso ne gwena kimbig wa auguiafim ikan so na kifutig heven wa nai fi.”
LUK 24:50 Afa Sisas ehengelim Betani Kimbig muhwa wankana. Afa heafna ningam fingi fe fuku gufnaba eso enaig esona og God so ma nem lahlafehiage gofi.
LUK 24:51 Afa ehe enaig ese wahianim eso God ehem heven gam sulu fa fukuna.
LUK 24:52 Afa ehengel ehena unehlagim fingi finim eso sifakali finibi Jerusalem gam piske ahuna.
LUK 24:53 Afa enanai yi Godna Nalig lala auguiafenaba afa so Godum lahla fe fini.
JOH 1:1 Afa autunam nemug ohuna bite mas gifni mo afa el mungo fena eba Godna Mo afa ehe God i ahagag fena afa ehe God fena.
JOH 1:2 Eba inim autunam nemug enag Mo ati gofena afa enag Mo eba el God i ahagag fena.
JOH 1:3 Afa enag Mo eba mog feg eso mungwali pugug afa big nangug afa mingnag meagam gohug. Afa God enag Mona mungwali gafugafiahgena.
JOH 1:4 Afa inim nofkenagag enag Mo wa go afa enag nofkenagag elim afwambusug faig.
JOH 1:5 Afa enag el eba afwambusug sikikiegim higafeg afa sikifig mas afwambusugim filafe.
JOH 1:6 Afa God mungo elim ningihiag heafna unehlagba Jon.
JOH 1:7 Afa Jon bogim mungwali elim ohuna afwambusug mo sihinig eso mungwali heafna mo higigim soma enag mom olug onigini.
JOH 1:8 Afa Jon ehe mang enag afwambusug mo eba awai afa ehe enag afwambusugim elim wagfunig.
JOH 1:9 Afa enag inim afwambusug eso ohuna bite wa pe bog eso mungwali elim afwambusug fenif.
JOH 1:10 Afa God mo bihig esonaba eso enag Mo mungwali ohuna bite wa opukeakana. Afa enag Mo ohuna bite wa ehe puguna afa ohuna bitenai el mas anwanafini mo eso mungwali ehe gafugafeg.
JOH 1:11 Afa ehe heafna mungo musunai elim boni afa heafna el mas ehem mas lahlafe fini mo.
JOH 1:12 Afa amangel ehem lahlafe figbi eso ehem olug oningigba God enaig elim mina piginig eso God enaig esog ne kana luwalig opukog.
JOH 1:13 Afa enaig luwal afag mas wanigai afa mang bigelni awag afagna membug wa mo eba God ehe feg eso opukog.
JOH 1:14 Afa enag Mo el lofug bonam bigelim olyi fenif. Afa mahim bigim wangafenaba afa big nangug ehe hugna nalig feg. Afa God ehem enaig esenagba nalig feg eso heafna leg mungo feg. Afa ehe ati elim ismunagim kwaganig afa ehe Godna ahanaig ahanaigim mungwali bigim inim wagfunig.
JOH 1:15 Afa Jon bogim ehena mo sihiakag. Afa ehe enaig esog “Autunam ka nengelim sihinig ka ma gosu ikafiba eso mungo el sum bof afa ehena unehlag nalig feg afa kaba wesig feg eso ka mahim meini fiahfenaba afa ehe ati God i ahagafena.”
JOH 1:16 Afa heafna nihe eba bigim higeg ismunagim kwaganig gohugim eso bigim lahlag wambfieg afa ehe bigim gwenaig esenigofif.
JOH 1:17 Autunam God heafna nihe mo Mosesim faina eso bigel anwanafig afa yawo Sisas Krais wagfug Godna nihe enaig ismunagim kwaganig afa inim mo bigim pugunig.
JOH 1:18 Afa mas aman el Godum nanguna mo afa heafna leg mungo ehe God fena afa ehe Awag i ahagag fena eso bigim God numwehe wagfunig.
JOH 1:19 Afa Jerusalemnai Ju elni misog el membeni Jonim sahna eso gafuga elim afa mingnag prisim Jon nangum ningitigina. Afa ehengel ambugonam ehem sahni og, “Ne aman mahim?”
JOH 1:20 Afa Jon mas mwahlai gofena mo eba ehe ambagwa esoni og, “Ka mang Godna Gishu Wahiag El mo.”
JOH 1:21 Afa ehengel ehem piske sahni og, “Ne mang enag el mo afa ne aman mahim? Ateaho ne Elaija?” Afa ehe og, “Kaba mang enag el mo.’ Afa ehengel agfofenaba piske sahni og, “Ateaho ne Godna mo fi sihiaule el eso kagel nengia agfofena?” Afa ehe sihini og, “Amo kaba awai.”
JOH 1:22 Afa ehengel enaig esogona, “Kagelim sihi neba aman mahim. Afa mahim ne sihiba ka higinim eso piske ahunam kikiafgelni misog elim sihigoni eso kagelim ningitigi eso sihi nembefum ne aman mahim?”
JOH 1:23 Afa Jon sihini og, “Autunam Godna mo fi sihiaule el Aisaia enaig esog; ‘Afa kaba el mungo bite bihig wa gonam afa hugna esof og, Ainiyagna mina lahlafiahgi soma boi.’”
JOH 1:24 Afa mingnag el Jonim nangugim ambugona eba farisi el,
JOH 1:25 afa ehem sahnagim og, “Afa ne mang Godna Gishu Wahiag El, Elaija, afa Godna mo fi sihiaule el mo eso ahanaig esegba ne elim bu wa aitig?”
JOH 1:26 Afa Jon sihig, “Ka bu bihig wa aitig afa mungo el nengelnai yi olyi eso go afa ehem ne mas anwanafig mo.
JOH 1:27 Afa ehe kana sum eso bof. Kaba el feg afa eheba hugna lahlag nemug eso ka mas ehem muhwa fenai afa kweagfunam ehena mong lofug hugufanai.”
JOH 1:28 Afa enag el enaig Betani kimbig wa esena eba Jordan bu ehengam maligim, afa enanai yi Jon aitiagena.
JOH 1:29 Afa ming osuna Sisas Jon nangum boafenaba eso Jon ehem nangonam esona og, “Sa nangu, enag el Godna sipsip luwalig obo afa ehe bigelni amtakwaligim kufa fatiagim.
JOH 1:30 Enag el ati ka nengelim sihinig. Ehe sum bonam afa ehe gosuf afa ehe hugna nalig feg eso ka mahim meini fiahfenaba afa ehe ati God i ahagafena.
JOH 1:31 Afa gof ka mas ehem anwanafena mo eso ka enaig eseg elim bu wa aitinugeg eso God enag elim bigel Israelnaim ambagwa wagfunif.”
JOH 1:32 Afa Jon ming mo sihina og, “Ka nangug Godna Sungwag gamb lofug of wa nai pe bonam Sisas i ahgofuf.
JOH 1:33 Ka gaba ehem mas anwanafenag mo. Afa autunam God kam ningihiana elim bu wa aitiagim afa ati kam sihina og, ‘Mahim ne nanguiba Sungwag pe bonam el i ahgofuf eso ne anwanafef eba enag el Godna Sungwagna bu wa aitif.’
JOH 1:34 Afa kike ati nangug eso ka nengelim sihinig enag el eba Godna Leg.”
JOH 1:35 Afa ming osuna Jon afa heafna sambaganigi pahlukuiag el gwenanai yi piske agfofena.
JOH 1:36 Afa nanguni mahim Sisas ikafenaba afa Jon sihina og, “Nango enag el Godna sipsip luwalig!”
JOH 1:37 Afa sambaganigi enag mo ahiginam eso Sisas nangum sum ahkana.
JOH 1:38 Afa Sisas wahigefe nanguagena sambaganigi sum ahboafena eso sahtigina og, “Mangim neningi memb ahfeg?” Eheningi esona og, “Rabai ahnanai yi ne gafif?” (Enag mo ‘Rabai’ Hibruna mona sefig eba tisa.)
JOH 1:39 Afa ehe sihini og, “Eso ahbo ahnangu.” Eba osuna eso eheningi ahkanam afa heafna kugagim wagfuni. Afa enanai yi enag osuna Sisasim wani ahwanigiafena.
JOH 1:40 Afa enag mungo el eba Andru afa ehe Saimon Pitana sumineg.
JOH 1:41 Afa Andru Sisasim washunam afa ikagna eteg nangum ikana eso sihina og, “Kaningi Godna Gishu Wahiag Elim ahnanagug.” (Afa Grikna mo enag elim sefig Krais.)
JOH 1:42 Afa ehe Saimonim Sisas nangum wanibuna. Afa Sisas ehem nangunam esona og, “Nana unehlagba Saimon Jonna leg afa yawo ka nem yawonai unehlag faif eba Sifas.” (Enag unehlag Grikna mo sefig Pita eba hun.)
JOH 1:43 Afa ming osuna Sisas oningina og ka Galili gam ikaf. Afa ehe Filipim yisigi nangunam eso esona og, “Sa bo kam pahlu bu.”
JOH 1:44 Afa Betsaida eba Filip, Andru afa Pita ehengelni kimbig feg.
JOH 1:45 Afa Filip Natanielim yisigi nangunam sihina og, “Autunam Moses heafna nihe mo mungo lahlag elim ginofena afa Godna mo fi sihiaule el ehengel gaba gwenag elim ginofena. Afa kagel enag elim ati nangug eba Sisas Josepna leg ehe Nasaretnai el.”
JOH 1:46 Afa Nataniel esona og, “Ka oningig enag kimbig Nasaret mas mang lahlag pugui.” Afa Filip esona, “Sa bo nangu.”
JOH 1:47 Afa Nataniel bihia ikafnaba. Afa Sisas Natanielim nangunam mahim boafenaba afa esona og, “Ohuna elim so nangu ehe Israelna nihe lahlag pahluku feg afa heafna mo i nihe i eba inim feg.”
JOH 1:48 Afa Nataniel ehem sahna og, “Ahnaig anwana ne kam fenag?” Sisas esona og, “Afa Filip mas nem puguna eso ne fik li mog wa gafena eso ka nem nanguna.”
JOH 1:49 Afa Nataniel sineminafenam esona og, “Tisa, neba Godna leg afa ne Israelna misog el.”
JOH 1:50 Afa Sisas esona og, “Ka nem sihinag ka nem nangug eso ne li mog gafena eba wesig feg eso ne kam olug oningina. Eso ne nalig kigmog nangufe.”
JOH 1:51 Afa ehe ming mo sihina og, “Ka nem inim sihinig so na nanguf heven wa nai mengig pigif eso ka Inim Elbi gofiba enaig ling lofug afa Godna ofwanai el enag mina apaigo gofenam afa piske kwaliafena.”
JOH 2:1 Afa sambaga sinaini mahim ikanaba Sisas heafna pahlukuiag elim Galilina bite wa opukona afa Kena kimbig wa auguna. Enanai yi el mungo angwafig fana eso ehem buyis fini. Afa Sisasna afag ehe gaba enag buyis yi bona.
JOH 2:2 Afa ehengel Sisasim afa heafna pahlukuiag elim esogoni og, “Au ambugo kagelni buyis wa.” Eso ehengel ahuiagohna.
JOH 2:3 Afa mahim ehengelni wainbug awaienaba afa Sisasna afag ehem esona og, “Ehengelni wainbug awai.”
JOH 2:4 Sisas esog, “Mia, magim ne ehengelni kinig mo ne kam sihinag? Ohnaba mang kana was mo eso ka kikefum ambagwa puguf afa enag osuba meini fe.”
JOH 2:5 Afa heafna afag gafugag elim sihini og, “Heafna mo so nengel pahluku.”
JOH 2:6 Afa Ju elni nihe enaig fane ahgaginim ofibi eso ninga bu wa sugum eso ahgag. Afa enwesog wa gohug sob muhwa fohlu hwai yi eba ninga sug sob. Enag sob eba naligig yi enaig dram lofug.
JOH 2:7 Afa Sisas gafugag elim sihini og, “Ohuna sobni bu efiyibi.” Eso enag sob soma memtog wa pugui.
JOH 2:8 Eso ehe ehengelim enaig esoni og, “So na wesig efiyi buyisna awagim faiba soma ne nangui.” Eso ehengel enaig esini.
JOH 2:9 Afa bu ati wainbug lofena eso bu yisna awag ne nanguna. Afa ehe mas anwanafena mo ahnanai ehengel fig. Afa gafugag el enam anwanafini afa mas sihini mo. Afa buyisna awag el angwafig eso fag enam awamonam ahkanam,
JOH 2:10 eso sihiagena og, “Mungwali el enaig esini lahlag wainbug gof mangeni eso heafna mangau ningag ahgagini afa sumi ehe mingnag wainbug mangeni eso enag mas lahlag fena mo eso gof mangeni. Eso ne hugna lahlag wainbug ne kumuhlagim eso yawo ne mangofin.”
JOH 2:11 Afa enag kigmog Sisas gof wagfuna Kenana kimbig wa Galili provins ehe enaig esena. Afa enag kigmog heafna pahlukuiag el wagfuni heafna kifutig eba hugna nalig feg eso ehengel ehem olug onigini.
JOH 2:12 Afa Sisas, heafna awag i, sumineg i, afa pahlukuiag el enag kimbig wahinim eso Kaperneam wa mwakwalig augunam eso ahuna.
JOH 2:13 Afa Ju elni Pasova buyis muhwa ofefenaba eso Sisas Jerusalem gam ikana.
JOH 2:14 Afa ehe Godna nalig lala sahu ikanam nanguna el enanai yi enaig gafugafini kig wambufini afa kau, sipsip, afa twafig mimageagifini. Afa mingnag el angoluwagna kig fifinim afa heafgelni kig mo ehengelim faigofena.
JOH 2:15 Afa ehe nangunam mahim enaig esinibi eso ehem olug kinig fena afa ehe we fanam sisim enana kukoaitifenam eso sis embem opuko ahuaminefena. Afa kig wambug elni sime wahigefe kig nahgum wambaitifena.
JOH 2:16 Afa ehe twafig mage elim wagnana og, “Enag wambinam gwesim wanika. Nofeka kana Humuana lalam maket lala lofug enaig esi.”
JOH 2:17 Afa Sisasna pahlukuiag el nangunim eso onigini autunam enag Godna mo ginofini eba enaig esog, “Ka oningig Godna lala soma lahlag gofi eso enag oningig kana olug yi suwi lofug wagi. Afa ka oningig gwenam mungo fenag.”
JOH 2:18 Afa Ju el Sisasim waginini og, “Ne magim enaig eseg. Enaig eso nimbiafna kigmog kagelim wagfuni eso kagel anwanafi God nem sawiyi fenag nem og enaig ese eso ne enaig eseg.”
JOH 2:19 Afa Sisas wahigi sihini og, “Afa nengel ohuna nalig lala bubugi aitifigba eso ka sambaga mungo osuna piske nimbaf.”
JOH 2:20 Afa Ju el sihini og, “Ateaho, ne enaig esef? Afa 46 yia kagelni amunai el ohuna lalaba nimbig. Ahanaig eseg so na esog sambaga mungo osuna ka piske nimbaf?”
JOH 2:21 Afa enag nalig lalam Sisas esonaba eba heafna eligim esona.
JOH 2:22 Eso mahim ehe wahanaba afa piske bihiana afa heafna pahlukuiag el piske onigini enag mo ehe esona. Eso ehengel olug oningig Godna mo buk wa gi afa oningig Sisasna mo eba inim.
JOH 2:23 Afa mahim Ju elni Pasova buyis ofefenaba Sisas Jerusalem wa gafena. Afa el heafna kigmog nanguni eso el numb ehem olug oningig.
JOH 2:24 Afa Sisas ehengelim anwanafenim eso mas muhwafeni mo.
JOH 2:25 Afa ehe hefum ati anwanafeg ehengelni oningigim eso aman el mas ehem sihinai.
JOH 3:1 Afa mungo el heafna unehlagba Nikodemus eba Ju elni misog el. Afa ehe mingnag Godna mo anwana elim wangafena afa enaig el sefig farisi el.
JOH 3:2 Afa sinaini ehe Sisasim nangwagim bonam sihina og, “Amunai, kagel anwanafig ne tisa God ehe nem ningihiag. Afa el Godna feg hwanigba eso ehe mas enaig kigmog wagfuni eso ne eseg.”
JOH 3:3 Afa Sisas sihina og, “Ka nem inim sihinag afa el so piske ikanam ninganai luwal fe hwanigba eso enag el mas Godna bog megam nangui.”
JOH 3:4 Afa Nikodemus sahna og, “Ahnaig esegba eso muhuna el piske ikanam ninganai luwal fef. Afa ehe mas afagna wula wa sahunam eso piske wanigai. Afa el bigel mas enaig esi.”
JOH 3:5 Afa Sisas piske sihina og, “Ka nem inim sihinag afa el eso buna afa Godna Sungwagni ninganai luwal feg hwanigba eba ehe mas Godna bog megam sahokai.
JOH 3:6 Afa luwal awagafagna mungo usumu wa agfohieg eba awagafagna membug wa eseg eso luwalna eligim nofkenagag faig. Afa el Godna mungo usumu wa agfohieg eba Godna Sungwag eseg eso elni sungwagim nofkenagag faig.
JOH 3:7 Nofeka sineminafe ka nem enaig sihifenag so na piske ikanam ninganai luwal fe.
JOH 3:8 Afa Godna Sungwag eba fufei lofug. Afa fufei bogim afa el ehena mina mas anwanafeg mo ehe ahanaig bofeg afa ahanaig ikafeg. Godna Sungwag enaig eseg eso elim yimieg nofkenagag faig enaig ninganai luwal lofeg.”
JOH 3:9 Afa Nikodemus ehe mas anwanafena mo eso sahna og, “Ahnaig esegba soma enag enaig eseg?”
JOH 3:10 Afa Sisas og, “Ateaho ne Israelnai elni tisa asegba ne kana mo mas anwanafeg mo.
JOH 3:11 Ka nem inim sihinag mang eso kagel anwanafig afa nengelim sihigonug afa mang eso kagel nangug nengelim sihig eso nengel kagelni mo mas higigonig mo.
JOH 3:12 Afa ka nem bitenaina waskwes mo sihinigba eso heven wa nai gawigim wagfunig eso ne mas ena mo higig mo afa ka nem ofwanaina mo sihinaiba, so na higi? Amo, eba mas ne enam gaba higi.
JOH 3:13 Afa mas aman el Godna kimbigam nangug mo, kike mungo. Kaba Inim El afa ka enanai yi wahianam eso ohuna bite wa pe bog.
JOH 3:14 Afa ne anwanafeg autunam Moses mwakwal sombine kapa kegna gafugafena eso aga wa kikenam sisyi fingi fena eso aman gih el enam nangwafenaba gih lahlafefena. Afa Inim Elim gaba kikenam aga sisyi fingi fif.
JOH 3:15 Eso aman el ehem olug oningigba soma higeg nofkikenagag fi.
JOH 3:16 “Afa God mungwali elim hugna membini eso heafna Leg mungo nemug ohuna bite wa ningihiana. Eso aman el ehem olug oningig soma higeg nofkenagag fi afa ehe mas awaiye.
JOH 3:17 Afa God heafna legim ningihiana mang kwefihiagegim afa tautig fai enaigim bo mo eba awai God ehem ningihiana soma ehe elim kwagani.
JOH 3:18 Afa aman el legim olug oningig afa enag el kwefihiagegim mas kuskufe. Afa aman el enag Godna legim mungo mas olug oninginag mo eba enaig God ehem ati kwefihiageg.
JOH 3:19 Afa enag mina God elim kwefihiageg afa afwambusug ati bog eso mungwali elim ambagwa wagfunig ehengelni auguiagim. Afa el ehe afwambusugim mas membinag mo afa heafgelni nihe amtakwalig pahluhug eso ehengel og ka so sikifig wa agfohiefim.
JOH 3:20 Afa el amtakwaligim esig ehe afwambusugim mas membeni eso afwambusugim mas muhwa feni. Afa ehe enaig esig eso ehengel embefig enag afwambusug heafgelni amtakwalig nihe ambagwa wagfuf.
JOH 3:21 Afa aman el inim mo pahluku eba afwambusug yi go afa ehe mas embefe. Soma enag afwambusug heafna gafugagim ambagwa wagfunai eba Godna membug wa ehe enaig eseg.”
JOH 3:22 Afa mahim enaig esenaba Sisas afa heafna pahlukuiag el provins Judia ahuna. Enanai yi auguiafenaba eso elim bu wa aitigonugini.
JOH 3:23 Afa Jon Ainon kimbig wa gafna eba Salim muhwa go. Enanai yi enaksag buna feg afa el ehem nangugim ambugona eso ehe gaba ehengelim bu wa aitina.
JOH 3:24 Afa enanam Jon mas kalabus lala gofena mo.
JOH 3:25 Afa mingnag Jonna pahlukuiag el Ju elim mo esuni. Afa ehengel Ju elni buwa sug nihem sihiageni.
JOH 3:26 Afa ehengel Jonim nangunim eso sihini og, “Tisa, autunam enag mungo elim ne sihina eso Jordan buum magim ne yi ahagafena. Sa hig, mungwali el enag elim nangum ahuiaba eso ehe bu wa aitif.”
JOH 3:27 Afa Jon wahigi sihina og, “Mungwali mang el eso fag eba God ehem faig.
JOH 3:28 Nengel nimbe ati higig ka nem enaig esoni og, ‘Kaba mang Godna Gishu Wahiag El mo kaba gof mina isug tuhla bog.’”
JOH 3:29 Afa Jon enaig waskwes mo piske sihina og, “Afa el angwafig fagim ofeba eso heafna hihe buyis numwehiagena. Afa enag hihe mas angwafig fai eso ehe gafugafenagim enag angwafig fag elim ningenago. Afa mahim ehe angwafig fag elni mengigim higinam eso sifakalef. Afa ka ati Sisasna mengigim higinam eso ka gaba gwenaig sifakaleg.
JOH 3:30 Afa ka oningig ehe naligfeba afa kaba wesigfef.
JOH 3:31 “Afa el heven wanai bog eba sisi fenig bitenai elim. Afa el bitenai feg ehe bitenai mo sihiagig. Afa el Godna kimbig wa nai bog ehe mungwalim sisi fenig.
JOH 3:32 Afa mang ehe ati nangug afa higig eso sihinig. Afa el heafna mo higigim eso mas fi.
JOH 3:33 Afa aman el heafna mo kehlag eso enag wagfunag Godna mo eba inim.
JOH 3:34 Afa enag el God ningihiag eba God ehena Sungwag ehem mungwali faig eso heafna mo eba Godna mo.
JOH 3:35 Afa Awag Legim hugna membegim eso mungwali ehena ninga wa wahiag.
JOH 3:36 Afa aman Legim olug ehe ati higeg nofkenagag fag. Afa aman Legim masig fatig eba mas nofkenagag fai eso Godna nunimu ehenai yi higeg gofif.”
JOH 4:1 Afa el numb Sisasim pahlukuna eso bu wa aiti fena. Afa mungo mungo Jonim pahlukuna afa farisi el enag mo higig.
JOH 4:2 Afa Sisas ehe mas elim bu wa aitina mo eba heafna pahlukuiag el elim bu wa aitini.
JOH 4:3 Afa mahim Sisas anwanafenaba farisi el enag gafugam mo sihiagini eso ehe Judia provins wahianam Galili provins piske ikana.
JOH 4:4 Afa enag mina Galili yi gam ikagba eba Samaria provins wa pugunam eso Galili wa ika pugug.
JOH 4:5 Afa ehe Samaria ikafenaba afa Sikar kimbig wa puguna. Autunam Jekop heafna leg Josep bite faina. Enag kimbig ohuna bite wa muhwa feg.
JOH 4:6 Afa Sisas Jekopna mime wa pugunam afa ehena kig euiauwina eso enanai yi ehefena. Eba osu misosuf gigni.
JOH 4:7 Afa Samariana angwafig mungo bu efiyigim bona eso Sisas ehem sahna og, “Kam bu efiyi fai, kau nem.”
JOH 4:8 (Afa heafna pahlukuiag el kimbig gam ahuna fane wambugum.)
JOH 4:9 Afa enag angwafig sineminafena eso ehem sihina og, “Neba Ju el afa ka Samarianai angwafig asegba ne kam buum sahnag?” (Afa ehe enaig esog eso Ju el mas Samariana enag kaf mungo wa ahgai.)
JOH 4:10 Afa Sisas sihina og, “Ne mas anwanafeg mo mang God elim eso isug faig afa kaba aman mahim. Afa ne enam anwanafegba afa ne kam buum sahnaiba eso ka nem nofkenagag bu faif. Enag bu soma higeg nofkenagag nem fai.”
JOH 4:11 Afa angwafig sihina og, “Amunai, ne sobini mo buba efiyi yi afa mime eba mungwanam pekag. Ahana nai yi so na enag nofkenagag bu efiyif?
JOH 4:12 Kagelni simp Jekop enag mime kona afa ehe heafna luwaligna afa heafna sisna eso enag mime bu ahgafufena. Ehe enag mime kagelim faig. Ateaho ne oningig ne nalig el eso kagelni simpim Jekop filafeg.”
JOH 4:13 Afa Sisas wahigi sihina og, “Aman ne enag bu negba eba nem piske bu hefef.
JOH 4:14 Afa aman ohuna bu nafef eso ka nem fai eba mas nem piske bu hefei. Afa enag bu el nai yi sahu go enaig bu eba lugifif afa mas awaiye eba elim higeg nofkenagag faif.”
JOH 4:15 Afa angwafig ehem enaig esog, “Amunai, enaig so kam enag bu fai eso ka mas bu hefei afa piske boi ohunanai efiyi yi.”
JOH 4:16 Afa ehe angwafigim sihina og, “Sa ikanam nimbiafna ligagim wani bu.”
JOH 4:17 Afa angwafig wahigi esona, “Kana awagagba awai.” Sisas sihina og, “Enag moba ne sihigba eba inim.
JOH 4:18 Afa ming mo ne sisage afa inim nemug autunam ne afawa gohug kwamblo ne wambug afa yawo so na ahagag eba mang neana ligag mo.”
JOH 4:19 Afa ehe Sisasim esona og, “Amunai, ka anwanafeg neba Godna mo fi sihiule el.
JOH 4:20 Kagelni simbianingag enag Samarianai mug gim enaig esog enanai yi kagel so Godum sahni afa heafna unehlag fingi fi. Afa nengel Ju el enaig esogog kagel Jerusalem wa mungo so enaig esig.”
JOH 4:21 Ehe enaig esog eso Sisas sihina og, “Kana mo higinam so lahlag kikehlaf. Autunai wa nengel enaig esif. Ehengel mas enag mug wa afa Jerusalem wa ambugonam eso Humuana unehlag fingi fif.
JOH 4:22 Afa nengel Samaria nai el mas Godum numwehe anwanafig mo eso nengel heafna unehlagim mas lahlag fingi fig mo. Afa kagel Ju el Godum lahlag anwanafig eso ehem fingi fig. Afa God kagelim Ju elim kano hwatig eso heafna mo ehengelim faig eso enag mina ehe mungwali elim kweafug.
JOH 4:23 Ati meini ofe afa el mas oningig ahnanai yi so Godum fingi fef afa lahlag el yawo enaig eseg ehe Sungwag kifutigni afa inim nihena Humuanim fingi fi. Afa God membeg enaig el soma gwenaig ehem eseni.
JOH 4:24 God eba lahlag sungwag afa el ogna ehem inim ahnai skaufinig eso Sungwag kifutigni afa inim oningig Godum fingi fig.”
JOH 4:25 Afa angwafig sihina og, “Ka anwanafeg Godna Gishu Wahiag El eso bof (el ehem sefig Krais) afa mahim ehe boiba afa enag el Godna mungwali oningig bigelim sihinig eso ambagwa wagfunif.”
JOH 4:26 Afa Sisas sihina og, “Biningi eso sihiag ahfegoba. Eba kike enag el.”
JOH 4:27 Afa sihiage fegofenaba heafna pahlukuiag el ambugonam eheningim nangwagini. Afa ehengel oningig Ju elni tisa mas angwafig i mo sihiag ahfei eso ehengel sineminafini. Afa ehengel mas angwafigim sahani mo, “Mang ne membeg?” Afa Sisasim mas sahani mo, “Ahnaig esegba ne angwafigim mo sihinag?”
JOH 4:28 Eso enag angwafig heafna sob wahianam ikanam kimbig wa nai elim sihinig og,
JOH 4:29 “Au ambugog elim nangu. Ahnaig ahanaig eso ka eseg enag el ehe kana mo ambagwa sihig. Ateaho enag el Godna Gishu Wahiag El mahim?”
JOH 4:30 Eso enag el kimbig wahinim ahu Sisasim nanguni.
JOH 4:31 Afa enanam pahlukuiag el Sisasim mengigna esoni og, “Tisa, fane afogwa so na.”
JOH 4:32 Afa ehe ehengelim sihini og, “Kaba kiafna fane ati feg ka ma enag nafef. Afa enag fane nengel mas anwanafig mo.”
JOH 4:33 Afa pahlukuiag el hefum sihiageni og, “Ateame aman el ehem fane fa bu faig me eso ehe mas biniwahag mo?”
JOH 4:34 Afa Sisas esog, “Afa God kam ningihiag eso ka heafna sawiegim pahlukug. Kana fane eba enag gafugag esenagim eso heafna gafugag auginif.
JOH 4:35 Afa nengelni mo enaig esog, ‘Sambaga sambaga was mahim asonai takeba.’ Afa ka nem sihinag Godna aso so nangu afa enag asonai ati takeg eso wambugef.”
JOH 4:36 Afa Sisas waskwes mo piske sihina og, “Autunam gafugag el asonai ihigig afa yawo mingnag gafugag el ambugog asonai wambuf eso ehengel enag gafugag enanam kig wambuf afa enag asonai higeg gwese afoguafuf eso ihigig el afa wambug el soma eheningi sifakalafei.
JOH 4:37 Afa el numb gwenaig mo sihig og, ‘Mungo el asonai ihigeg afa ming el bo wambug.’ Enag mo eba inim.
JOH 4:38 Afa mingnag Godna aso nengel mas ihigig mo ka nem ningitigiba so na asonai wambugi. Mingnag el enag aso nalig gafugafig afa henigi faskofeg afa ehengelni gafugag ati nengelim kweafug.”
JOH 4:39 Afa angwafig kimbig wa naim sihini og, “Ahnaig ahanaig eso ka eseg enag el ehe kana mo ambagwa sihig” afa enaksag Samaria wa nai el ehena mo higinim eso Sisasim olug onigini.
JOH 4:40 Eso Samaria wa nai el ambugog ehem mengna sihini og, ne kagelim ohunanai yi wangagim. Eso ehe sambaga osuna ehengelim wangana.
JOH 4:41 Afa ehe bo sihiagegba afa heafna mo higigim eso el numb ehem olug oningig.
JOH 4:42 Afa ehengel angwafigim sihini og, “Autunam ne sihinaba eso neana mo kagel kikehli ogfuhiafena afa yawo kike heafna mengigim higigim eso kagel anwanafig ehe eba enag el ehe mungwali elim kwaganig.”
JOH 4:43 Afa Sisas enanai yi sambaga osuna ganam afa wahianam Galili gam ikana.
JOH 4:44 Afa Sisas hefum enaig esona og, “Godna mo fi sihiule el heafna kimbig wa nai mas ehem lahlafe fi mo.”
JOH 4:45 Afa mahim ehe Galili provins pugunaba afa enag kimbig wa nai el ehem nangunim sifakalini eso mahim ehengel Jerusalem wa Pasova buyis wa ahunaba eso ehengel enanai yi heafna mungwali kifutig gafugag nanguni.
JOH 4:46 Afa ehe piske ikanam Kena kimbig wa pugunam enanai yi ehe eso buum wahigifena wain bug lofena. Afa Kaperneam wa nai gavmanna misog el Sisas nangum bona. Heafna leg Kaperneam wa gihna gifni.
JOH 4:47 Afa ehe higinam Sisas Judia wahianam piske bog eso Sisasim nangwagim bonam sahna og kana leg wahagim ofe so na ikai Kaperneam gam ehem lahla fenagim.
JOH 4:48 Afa Sisas ehem sihina og, “Nengel kam mas inim olug onigini mo. Nengel enaig onigfig eso ehe kifutig kigmog kagelim wagfug hwanigba eso kagel ehem mas olug onigini.”
JOH 4:49 Afa gavmanna misog el ehem esona og, “Amunai, awamona ikagna ahka kana luwal mas so wahaf.”
JOH 4:50 Sisas wahigi sihina og, “Eseka, neana luwal eba gohugimba.” Afa ehe enag mo higinam eso piske fakaf.
JOH 4:51 Afa meini minam ikafenaba afa heafna gafugag el ambugonam mina wa ufinim sihini og, “Nana luwal eba gohugimba mas wahai.”
JOH 4:52 Afa ehe ehengelim sahni og, “Mangigna eso luwalba lahlafeg?” Afa ehengel enaig esogona og, “Amu osu misosuf gigni ehem elig liputina.”
JOH 4:53 Afa awag anwanafena amu osu misosuf gigni Sisas kam sihina og “Nana luwal eba gohuf.” Eso ehe heafna mungwali nilitena Sisasim olug onigini.
JOH 4:54 Afa Sisas Judiam wahianam Galili puguna eso ehe enaig esena ohonaba angigieg kigmog ehe wagfuna.
JOH 5:1 Afa ming osuna Ju elni buyis ofefiba eso Sisas Jerusalem gam ikaf.
JOH 5:2 Afa mengig mungo Jerusalem kimbig wa go enag mengig eba sefig sipsipna mengig. Enag mengig eba mime bu muhwa go. Enag bugig Hibruna mo sefig Betesda afa wa gohug afwambag sime enag buum wagfiyig.
JOH 5:3 Afa afwambag sime wa enaksag gih el enanai yi gofena. Afa enag gih el eba nof etetini afa mong ninga lihligna eso auguiafena.
JOH 5:5 Afa mungo el mong lihlifegna 38 yia enaig fena.
JOH 5:6 Afa Sisas ehem nangunam afa anwanafena ehe higeg gwenaig fena eso ehem sahna og, “Ateaho ne membeg so ma nem lahlafe?”
JOH 5:7 Afa el sihina og, “Amunai, mas aman kam kweafug mo afa mahim bu nekuneku ofeba afa mingnag el goseg ahug apaigo go afa kaba awai.”
JOH 5:8 Afa Sisas ehem esona og, “Sa bihianam kug fanam ika.”
JOH 5:9 Afa ikagna ehe lahlafena afa heafna kug mumwane fanam eso ikana. Eba Isug Auguiag Osuna ehem enaig esena.
JOH 5:10 Eso Ju el enag elim waginini og, “Afa yuwaba Isug Auguiag Osuna nofeka kug fanam eso oku. Afa bigelni nihe mo enaig gafugam kweg.”
JOH 5:11 Afa el wahigi sihina og, “Ohuna el kam lahlafenag kam enaig esonag og, ‘Nimbeafna kug fanam ika.’”
JOH 5:12 Afa ehengel ehem sahni og, “Aman nem enaig sihifenag?”
JOH 5:13 Afa enag el mas anwanafeni mo aman ehem lahlafenag eso Sisas el numb meagam mungwali ahuwahena.
JOH 5:14 Manige hwainig Sisas ehem Godna Nalig lala wa nangonam eso ehem sihina og, “Ei, neana elig ati lahlafeg. Sa higi so na enaig amtakwalig nihem so na wahia afa ne wahia hwanigba masa ne hugna tautig nalig fafe.”
JOH 5:15 Afa enag el ikanam eso Ju elim sihini Sisas kana eligim lahlafefatig.
JOH 5:16 Afa Sisas Isug Auguiag Osuna enaig esena eso Ju el ehem kinig faini.
JOH 5:17 Afa Sisas ehengelim wahigi sihini og, “Kana awag mungwali osuna gafuga fafefe eso ka gaba gwenaig eseg.”
JOH 5:18 Afa Juni misog el Sisasim wagini afa mahim enag mo higinibi ehengel Sisasim olug kakagenim og ehem tigibi ma wahai. Afa ehengel og ehe mas Isug Auguiag Osuna nihem pahluku mo afa mingam enaig esog God kana awag afa hefum fingi feg og kaba God i mungwalofug.
JOH 5:19 Afa Sisas sihina og, “Ka inim sihinig, afa Leg mas heafna oningig wa enaig esei. Afa Awagna gafugam nangugim afa Leg gwenaig eseg eso mang awag eseg eba Leg gaba enag gafugag eseg.
JOH 5:20 Afa Awag Legim hugna membenag eso wagfunag mungwali mang ehe eseg. Yawo nengel Godna kigmog ati nangug afa Awag Legim kigmog nalig wagfunagba eso Leg enaig esef eso nengel sineminafif.
JOH 5:21 Afa Awag enaig esfaf ehe wahag elim fukwag washog afa higeg nofkenagag faig. Afa Leg gaba gwenaig eseg eso heafna membeg ehe amanim membenag eso nofkenagag faig.
JOH 5:22 Afa Awag ehe mas elim kwefihiage afa kwefihiageg gafugag eba Legna ninga wa wahiag.
JOH 5:23 Eso mungwali el soma Legim fingi fi gwenaig eso Awagim fingi fini. Afa Awag Legim ningihiag eso aman el mas ehem fingi fenag mo eba awagim gwenaig esenag.
JOH 5:24 “Ka nem inim sihinig, aman el kana mo higinim afa Godum olug oniginigbi eso ehe kam ningihiag afa enag el higeg nofkikenagna feg eso God ehem mas kwefihiagenam tautig fai. Afa ehe wahagna mina wahiagim eso nofkenagag mina wa go.
JOH 5:25 Ka nem inim sihinig, ati muhwa feg eba yawo enag puguf afa el wahag mina wa agfo eso Godna Legna mengig higinim eso aman el ehena mengigim ati higinag eba nofkenagag fafe.
JOH 5:26 Afa God elim nofkenagag faig eso ehe nofkenagag mog feg. Afa ehe Legim kigmog faig eso Leg gaba nofkenagag mog feg.
JOH 5:27 Afa Leg eba Inim El eso God ehem enaig esona og, so na mungwali elim kwefihiagenuge.
JOH 5:28 “Afa enag puguiba eso nofeka kana mo sineminafi. Afa mungwali wahag el bitekfe wa afugoku eso Inim Elni mengigim higinim,
JOH 5:29 eso heafgelni bitekfe wahinim opukof. Afa aman el lahlag nihe esena eso bihianam piske nofkenagag fafe. Afa aman amtakwalig nihe esena eso bihianam God ehengelim kufenif.
JOH 5:30 “Kikefum mungo ka mas mang enaig esei. God kam sihinag eso ka higigim afa ka kwefihiageg. Ka mas kikeafna sawiegim pahlukui eba awai. Afa kam el eso ningihiag ka ehena sawiegim pahlu fakuf eso kana kwefihiag eba inim nemug.
JOH 5:31 “Afa kikeafna mo mungo sihiba kaba aman mahim eso enag mo eba mo bihig feg.
JOH 5:32 Afa ming el kana mo sihif eba kana mo kweafug. Afa ka anwanafeg heafna mo kam sihinag eba inim.
JOH 5:33 Afa nengel elim Jon nangum ningitigina eso ahu anwanafi ka aman mahim. Afa Jonna mo ambagwa inim sihina.
JOH 5:34 Ka mas oningig elni mo soma kana mo kweagfui. Afa ka Jonna mo sihinig eso nengelim kweafug soma nengel amtakwalig mina wahianam afa lahlag mina pahluku.
JOH 5:35 Afa Jonna mo lam lofug eso nengelim afwambusug faig eso nengel enanam mwakwalig enag afwambusugum sifakalig.
JOH 5:36 Afa Awag gafugag kana ninga wa wahianag eso ka enag gafugafe. Eso enag gafugag kana mo kweafug afa wagfug Awag kam ningihiag. Afa Jonna mo eba enaig eseg afa ohuna mo eba hugna lahlafeg.
JOH 5:37 Afa Awag kam ningihiag afa ehe gaba kana mo kweafug. Afa nengel heafna mengigim mas higi afa heafna eligim mas nangug mo,
JOH 5:38 afa heafna mo mas nengelni oningi wa go mo. Eso nengel kam mas olug oningi mo eso ehe kam ningihiag.
JOH 5:39 Afa nengel Godna ginofim ati fahigefig eso ne enaig esogog afa ka enag mogim anwanafeba ehe kam higeg nofkenagag faif. Afa enag ginof kam sihinag afa kam wagfunag kike aman mahim.
JOH 5:40 Eba sihig ka elim nofkenagag faif eso nengel yiskosig kam pahlu ambugogim.
JOH 5:41 “Afa mahim el kam fingi figbi eso ka mas enam hugna oniginai.
JOH 5:42 Afa ka ati anwanafenig nengel mas Godum inim membenig mo.
JOH 5:43 Afa ka Awagna unehlag wa bog eso nengel kana mo mas kikehlig mo afa ming el heafna unehlag wa mungo boiba eso nengel heafna mo kehlif.
JOH 5:44 Afa nengel nuwagigim nembefum fingi fig eso enam sifakali. Afa nengel mas oningi God mungo soma kagelni unehlagim fingi feni eso mas kam olug onigini.
JOH 5:45 Nofeka enaig onigifi ahanaig ahanaig amtakwalig nihe so na esig eso ka Godna nof wa nengelim kufinif eba awai eba Moses ehe enaig eseg. Nengel onigini Mosesna mo nengelim kweafug eso enag mo nengelim kufinig.
JOH 5:46 Afa Moses kam ginofenag afa nengel inim Mosesna mo pahlukuibi eso kana mo gaba nengel pahlu ambugof. Afa nengel mas enaig esig mo.
JOH 5:47 Afa Mosesna ginofim nengel mas kikehlig mo. Ahnaig esegba nengel so kana mo kehlif?”
JOH 6:1 Afa mingnag osu wahianam Sisas Galili bu wa pugunam eso bot yi ehengam maligim ikana. (Galili bu ming unehlagba Taiberius.)
JOH 6:2 Afa el heafna kigmogim nanguni mahim gih elim lahlafetifenaba eso el numb ehem pahlukuna.
JOH 6:3 Afa Sisas mogim fukokanam afa heafna pahlukuiag elim wangafena.
JOH 6:4 Afa enanam Ju elni Pasova buyis muhwa ofefenaba.
JOH 6:5 Afa Sisas nof fiagena afa nangwagena el numb ehem nangugim ambugona eso Filipim sahna og, “Ahana nai so bigel fane finim ohunag enaksag elim faigoiba soma ahgai?”
JOH 6:6 Afa ehe enaig esog ka Filipna oningig gihna mahim ahanaig sihi ofefiba. Afa Sisas ati ehe anwanafeg ehe enag fane faif.
JOH 6:7 Afa Filip ehem wahigi sihina og, “Afa ka kug wa gohug was gafugafegba eso kig fag afa enag kigna ka stoa nai aba fim. Afa enaig aba mas ehengelim yuhwafenig mo.”
JOH 6:8 Afa ming pahlukuiag el Saimon Pitana sumineg Andru kwablog luwalim nangunam eso ehe enaig esog,
JOH 6:9 “Ohuna kwablog luwal afa wa gohug aba sagig wesig wambina afa sambaga sawug wesig wambtigina. Afa enag fane mas enaksag elim yuhwafenig mo.”
JOH 6:10 Afa Sisas enaig esona og, “Sihigonibi soma apaigo augui.” Enanai yi enaksag pos go eso 5,000 kwamblo enanai yi apaigo auguna.
JOH 6:11 Afa Sisas enag aba sagig fanam eso Godum sahna og eba lahlag. Afa ehe kukoskofenam eso el apaigo augug enag elim mimangegoni. Afa ehe sawugim gwenaig esena. Afa mungwali ahgaginim yuhwa feskofena.
JOH 6:12 Afa mahim enug feskofenaba ehe pahlukuiag elim sihini og, “Eso ahu wamb enag fane el mas ahgag mo masa wambaitifibi awaief.”
JOH 6:13 Afa ehengel angoglui wambinam afa 12 pela sob yi aitini. Afa Sisas afa wa gohug aba sagig kukoskofena afa mungwali ahgagini eso angoglui sob yi aitini afa mengig wa puguna.
JOH 6:14 Afa el enag kigmog nanguni afa enaig esogona og, “Autunam Moses sihi wahiana og Godna Mo Fi Sihiaule El ohuna bite wa bof. Ateaho inim enag el eso bona.”
JOH 6:15 Afa Sisas ehengelim ati anwanafeni ehengel ogna Sisasim kikehlinim eso bigelni misog el goni. Eso ehe wasanam eso hefum mog gam piske ikana.
JOH 6:16 Afa osupeafenaba afa Sisas mas bona mo. Eso heafna pahlukuiag el Galili bu blugum ahunam.
JOH 6:17 Afa ehengel bot wa augunam eso Kaperneam gam bu nalig mina ahuna. Afa siokigfi fenaba ehengel meini bot yi ahuafenaba Sisas mas ehengelim wambina mo.
JOH 6:18 Eso bifwat bonam afa buum wahigi wahigifena.
JOH 6:19 Afa bot meini enwesog wa gohug kilomita olyi bu wa gofena eso ehengel Sisasim nanguni mahim bu sisyi ehengelim nangwagigim boafenaba. Eso ehengel hugna embefini afa kig kilafeskofena.
JOH 6:20 Afa Sisas ehengelim esoni og, “Nofeka embefi eba kikeba.”
JOH 6:21 Eso ehem awamoni afa ehe bot yi fukokaganam afa gwenanam enag bot ikagna bu blug yi ika puguna mina wa eso ehengel membeni.
JOH 6:22 Afa Sisas elim fane eso faini enanai yi ehengel askanam lawam bihia gafenam afa ehefum sahigini og, “Sisas ahnanai yi mahim?” Afa ehengel anwanafini ehe mas heafna pahlukuiag el wankai afa ming bot awai.
JOH 6:23 Afa mingnag Taiberius wa nai bot ambugonam enanai yi opukona. Afa enanai yi Sisas Godum sahnam og, eba lahlag eso fane mungwali elim faini.
JOH 6:24 Afa ehengel anwanafini og Sisas i afa heafna pahlukuiag el i ohunanai yi mas go mo. Eso ehengel bot yi Kaperneam gam ahunam Sisasim yisigi ahuna.
JOH 6:25 Afa ehengel bot wa ahunam ehengam maligim opukona. Afa Sisasim enanai yi nangunim eso sahini og, “Tisa, ohunanai yi amansi ne bona?”
JOH 6:26 Afa Sisas wahigi sihini og, “Ka nem inim sihinig, ka nengelim aba sagig faini afa ne ahgagim eso ne enam membigim eso kam ambugog yisigig. Afa nengel kana kigmogim mas numwehe anwanafig mo eso ka wagfug.
JOH 6:27 Nofeka bite nai fanem hugna onigini eba enag nogif. Afa nengelni oningig so na nofkenagag fanem onigini soma nengelim higeg nofkenagag fai. Afa God kana Awag kam kanog wahiag eso ka heafna gafugag esenag eso enag fane Inim El nengelim faif.”
JOH 6:28 Afa ehengel ehem sahni og, “Mang gafugag eso ka Godum esinif?”
JOH 6:29 Afa Sisas wahigi sihina og, “Enag el eso God ningihiag so na ehem olug onigini. Afa enaig eba Godna gafugag.”
JOH 6:30 Afa ehengel enaig esogog, “Mang kigmog kagelim wagfunif eso kagel enam nangunim nem olug oniginif. Mang so na esef?
JOH 6:31 Afa mahim bigelni simbianinga bite bihig wa auguiafenaba afa aba ahgana eba sefig mana. Afa Godna mo enaig sihifeg, ‘Ehe ehengelim of wa nai aba faini eso ahgana.’”
JOH 6:32 Afa Sisas sihina og, “Ka nem inim sihinig. Enag aba Moses bigelni simbianingam faini eba mang inim of wa nai aba mo. Afa kana Awag eso nengelim inim of wa nai aba faig.
JOH 6:33 Afa Godna aba eba enag el eso of wa nai pe bog eso bite nai elim inim nofkenagag faig.”
JOH 6:34 Afa ehengel sahni og, “Amunai, enaig so na kagelim enag aba higeg mange gonigofim.”
JOH 6:35 Afa Sisas sihina og, “Enag aba ka nengelim sihinig eba kike. Ka elim higeg nofkenagag faig. Afa aman ne kam nangum boiba mas piske biniwahai. Afa aman ne kam olug onigiba mas piske bu hefei.
JOH 6:36 Afa ka nengelim sihinig nengel kana kigmog ati nangug afa mas ne kam olug oniginig mo.
JOH 6:37 Afa mungwali el kana Awag kam faig afa enag el ka nangum ambugugofe. Afa aman enaig esef eso kam olug onigini ka ehengelim mas waginini eba awai.
JOH 6:38 Afa ka mas kikeafena oningigim pahlukui. Eba el kam heven wa nai ningihiag eso ka bogim heafna sawiegim pahlukui.
JOH 6:39 Afa ehe kam ningihiagim og, ‘Ka elim neana ninga wa hwatif eso ne ehengelim nangwaghiagofim masa mungo awaief. Afa mahim kwefihiageg osuna puguiba eso ne ehengelim bitek fenai ilafaitifef.’
JOH 6:40 Afa mungwali el Godna Leg nangum ambugof afa ehem olug onigini eso kana Awag membeg enag el higeg nofkenagag fig. Afa kwefihiageg osuna eso ka ehengelim ilafaitifenam nofkenagag faif.”
JOH 6:41 Afa Sisas esona og, “Kaba heven wa nai aba.” Eso Ju el enag mo higinim afa hefum memtog mona sihiagini.
JOH 6:42 Afa ehengel enaig esogog, “Ati big anwanafig eba Sisas Josepna leg ehe el feg. Big anwanafig heafna awag mi afag miba. Ahnaig esegba ehe enaig esog ‘Ka heven wa nai pe bog?’ Enag mo mas lahlafeg mo.”
JOH 6:43 Afa Sisas sihina og, “Afwai, nofeka nimbefum memtog mona sihiagahufum.
JOH 6:44 Sa higi, afa el ehe mas kam pahlu boi eba kana Awag ehem awamonam eso ka nangum wani buf. Afa ka kwefihiageg osuna ehem ilafuf.
JOH 6:45 Afa aman el kana Awagna mo higinim afa heafna mo kikehlig eso enag el ka nangum ambugof. Eba enaig Godna mo fi sihiaule el eso ginofini og, ‘God ehe mungwali elni tisafef.’
JOH 6:46 Nofeka nengel onigifi kana mo enaig esog el kana Awagim nangug. Mungo el ehe kana Awagim ati nangug eba enag el God i ahagafena eso ehem ningihiag.
JOH 6:47 Ka nem inim sihinig aman el kam olug oningig eso enag el higeg nofkenagag fag.
JOH 6:48 Kaba enag aba eso elim inim nofkenagag faig.
JOH 6:49 Nengelni simbianinga bite bihig wa mana ahganam eso mas nofkenagag fini mo afa muhuna feskofenam eso pigina.
JOH 6:50 Enag aba mang mana lofug mo. Eba heven wa nai aba afa el enag ahgaiba eso ehengelim mas pigi.
JOH 6:51 Eba kike enag heven wa nai aba. Afa el enag aba neba eso ehenai yi higeg nofkenagag gofif. Enag aba eba kana elig. Afa ka kiafna elig bite nai elim faig eso bite nai el soma nofkenagag fi.”
JOH 6:52 Afa Ju el hefum mo soagini afa enaig esogona og, “Ahnaig esegba sonag el heafna elig bigim faif eso big enag ahgaf?”
JOH 6:53 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Eba inim feg afa ne Inim Elni elig i afa heafna taf i fi hwanigba afa nofkenagag mas nengelni go mo.
JOH 6:54 Afa ne aman kana elig i afa taf i neba eso higeg nofkenagag ehenai yi gofif. Afa kwefihiageg osuna eso ka ehengelim ilafo tiginam nofkenagag faif.
JOH 6:55 Afa kana elig eba inim fane afa kana taf eba inim bu.
JOH 6:56 Afa ne aman kana elig i afa taf i neba eba ehe ka i ahfeg afa ka ehe i ahgofuf.
JOH 6:57 Kana Awag nofkenaga afa ehe kam ningihiag eso heafna kifutig kam nofkenagag fai. Eso aman kam ne ba eso kana kifutig ehem nofkenagag faif.
JOH 6:58 Afa enag aba of wa nai bog eba mang mungo lofug aba mo eso nengelni simbianinga ahgana afa sum yi pigina. Afa aman ne enag aba neba eba ehe higeg nofkenagag fafe.”
JOH 6:59 Sisas ohuna mo sihini nuwagig lala Kaperneam wa.
JOH 6:60 Afa el numb Sisasim pahlukuiaule ohuna mo higinim afa esogona og, “Enag mo bigel mas numwehe anwanafi. Aman so enag moba kikehlaf?”
JOH 6:61 Sisas ehe ati anwanafena mingnag el ehem eso pahlukuna hefum memtog mona sihiagini eso ehengelim enaig esoni og, “Ateaho ohuna mo nengelim kinig faig?
JOH 6:62 Mang kinig so na fif afa ne nanguibi Inim El of gam piske kwakofiba eso ehe enanai bona.
JOH 6:63 Godna Sungwag inim nofkenagag elim faig. Afa elni elig mas elim kweagfui. Afa mo ka nem sihinag enag mo soma nengelni sungwagum kweagfui afa inim nofkenagag nem faif.
JOH 6:64 Afa nengel mingnag kana mom mas onigini.” (Afa yuwanam Sisas ati anwanafeg aman mas ehem oniginig mo afa aman el eso ehem angoluwagna ninga wa wahiaf.)
JOH 6:65 Afa Sisas piske sihini og, “El mas kam onigig mo enagba mog feg autunam ka nem sihina kana awag elim kifutig faig hwainig ba afa enag el ka nangum mas boi.”
JOH 6:66 Afa el numb Sisasim pahlukuna afa enag mo higinim eso Sisasim wahinim mas piske pahlukuna mo.
JOH 6:67 Afa Sisas heafna 12 pela pahlukuiag elim sahna og, “Nengel gaba ne kam hwai yi me?”
JOH 6:68 Afa Saimon Pita enaig sihifena og, “Ainiyag aman nangum ka so ahunam eso pahluguf. Nana mo mungo bigelim higeg nofkenagag faig.
JOH 6:69 Afa kagel olug onigig afa anwanafig neba afsug kabag el God nem ningihiag.”
JOH 6:70 Afa Sisas sihina og, “Ka kike nengelim 12 pela elim kanognig afa el mungo nengel nai yi eso go eba Satanna gafuga esef.”
JOH 6:71 Enag mo eba Judasim sihinag. Ehe Saimon Iskariotna leg. Afa eheba Sisasna pahlukuiag el fena eso Sisasim angoluwag elni ninga wa wahiaf.
JOH 7:1 Afa Sisas esenam eso Galili gam wagiakafena. Afa Ju elni misog el ogna Sisasim tigi eso ehe Judia gam ikagim kusina.
JOH 7:2 Afa Ju elni ugufige lala buyis muhwa ofefenaba,
JOH 7:3 eso Sisasna nilite ehem sihina og, “So na ohuna kimbig wahianam Judia gam ikai eso neana pahlukuiag el so ma neana kigmogim nangui.
JOH 7:4 Afa el hefum ambagwa wagfuba enag el mas heafna gafugag meagam kumohlai. So na enag eseba so ma mungwali el nem anwanafeni.”
JOH 7:5 Afa heafna nilite enaig esoni eso ehengel gaba mas Sisasim olug onigini mo.
JOH 7:6 Afa Sisas ehengelim sihina og, “Kana was meini fe afa nengel nimbiafgelni membug wa so ahuiago.
JOH 7:7 Afa bite nai el nengelim mas wagini goni, afa kaba ehengelni amtakwaligim sihiageba eso kam olug kakagfini fi.
JOH 7:8 Kaba mas yawaba ikai kana was meini fe afa nengel buyis gim so ahuiago.”
JOH 7:9 Afa Sisas enaig sihifenam afa hefum mo Galili wa gafna.
JOH 7:10 Afa Sisasna nilite gof ahunaba afa ehe gaba sum fakaf. Afa ehe mas ambagwa puguna mo afa ehe elni megam sahu fiakafena.
JOH 7:11 Afa Ju elni misog el buyis wa ehem yisgiafofena og ka ehem nangu eso sahini og, “Sonag el ahanag yi mahim?”
JOH 7:12 Afa mungwali el hefum mohe mona Sisasna mom sihiagini. Mingnag el esogona, “Eheba lahlag el.” Mingnag el esogona, “Amo, ehe mungwali elim mwakwalenigule.”
JOH 7:13 Afa mungwali el Ju elni misog elim embefini eso sagmonam hefum mohe mona enaig sihififni.
JOH 7:14 Afa buyis ati olyi ofefnaba eso Sisas Godna nalig lala ikanam elim mo sihinug fafefe.
JOH 7:15 Afa Ju elni misog el Sisasna mo higinim sineminefinim afa hefum esogona og, “Ahana nai sonag elbi nalig onigiba fana ehe mas skul yi ikana mo?”
JOH 7:16 Afa Sisas sihina og, “Enag mo ka nem sihinig mang kiafena mo mo, eba awai. El kam ningihiag eba ehena mo ka nem sihinig.
JOH 7:17 Afa aman membeg Godna sawiegim pahlukuia gofiba afa enag el eba anwanafef mo so ka sihig Godna me awai kiafna me.
JOH 7:18 Afa aman el heafna onigig wa sihiageg ogna hefum gufiyifukog. Afa el ming elni unehlagim gufiyifukogba eso ehem ningihiag afa heafna moba eba inim afa enag el mas mwakwale.
JOH 7:19 Afa nengel ati anwanafini Moses Godna nihe mo nem faini afa nengel mas enag nihem pahlukuna mo. Mangigim ne kam ogna tigi?”
JOH 7:20 Afa el esogona og, “Nimbasa amtakwalig ne nai yi go eso ne onigig etetig el lofeg eso ne enaig sihifeg. Aman el ogna nem tigi?”
JOH 7:21 Afa Sisas sihina og, “Ka mungo kigmog Auguiag Osuna eseba afa ne kukufakif.
JOH 7:22 Afa nengel enaig esig Auguiag Osuna ne fangonai luwalna elig lofug kofug eso ne Mosesna nihe mo pahluhug. (Afa Moses mas gof enaig esena mo afa nengelni simbianinga autunam enaig esini.)
JOH 7:23 Afa Auguiag Osuna ne enaig esigbi luwalna lofug wesig kofatig ne og kagel mas Mosesna nihe mo filafati mo. Ahanaig eseg ba ne kam waginig mahim gih elim ati ka lahlafatig Auguiag Osuna.
JOH 7:24 Nofeka nofugna bihig kwefihiage afa ne inim mogim nangonam so na kwefihiage.”
JOH 7:25 Afa mingnag Jerusalem wa nai el hefum enaig esogona og, “Ateaho enag el mahim eso misog el ogna tigi?
JOH 7:26 Sa nangu, Sisas ambagwa moaba sihiago fenaba afa mas aman ehem ahanaig esoni mo. Ateaho misog el onigig ehe Godna Gishu Wahiag el me?
JOH 7:27 Afa mahim Godna Gishu Wahiag el boi ba bigel mas heafna kimbig anwanafi afa bigel ati anwanafig Sisas ahnanai mahim bog.”
JOH 7:28 Afa Sisas Godna nalig lala gafenaba afa hugna sihinugena og, “Ei, ne kam anwanafinif eba kana kimbig gaba ne ati anwanafig. Afa ka mang kikeafna kifutigni bo mo, awai. Afa el inim onigigna feg eso ehe kam ningihiag. Afa ne mas ehem anwanafinig mo.
JOH 7:29 Afa ka ehem ati anwanafenag afa ka ehe i ahagigim enag kam ningihiag eso ka bog.”
JOH 7:30 Afa Sisas enaig esonaba eso el ogna ehem ningana kikehli afa ehem tigig was meini fiahfenaba eso mas aman enaig esena mo.
JOH 7:31 Afa el numb Sisasim olug onigig finim enaig esogona og, “Afa ohuna el eso enaksag kigmog wagfug eba Godna Gishu Wahiag el gwenaig esef.”
JOH 7:32 Afa farisi el enag sagmona mo higinim eso ehengel i afa misog pris i anwasag elim ningitigini ahu Sisasim kikehli.
JOH 7:33 Afa Sisas sihina og, “Ka nengelim mwakwalig wanganam afa ka elim nangwagim ikaf eso kam ningihiag.
JOH 7:34 Afa ne kam yisigif afa mas ne kam nangui eso kimbig ka ga ne mas boi.”
JOH 7:35 Afa Ju elni misog el hefum sihiagini og, “Ehe asim ikaf eso ehem mas big nangui? Ateaho enaig ese me? Afa ehe afwambanai elni kimbig gam ikanam eso ehengelim mo sihinugef afa enanai yi Ju el auguia.
JOH 7:36 Ehe enaig esog ‘Ne kam yisigif afa mas ne kam nangui’ afa ming mo esoni ‘Kimbig eso ka ga ne mas boi.’ Afa enag mo ka mas anwanafig mo ehe mangim esog?”
JOH 7:37 Afa buyis osu buswagin meini ofefenaba eba nalig osuna fena. Afa enag osuna Sisas bihianam hugna esona og, “Aman el ne bu hef fegba so na ka nangum bonam bu ne.
JOH 7:38 Afa Godna mo enaig esog afa aman kam olug oniginaf afa nofkenagag bu ehe nai yi lugofuf enaig hun bu lofug.”
JOH 7:39 Afa ohuna mo enaig esog Godna Sungwag enaig esef aman eso Sisasim olug onigina eso ikanam ehe ahagafuf. Afa enanam Sisas mas piske heven gam kukana mo afa nalig unehlag fagim eso enanam God heafna Sungwag elim mas faini mo.
JOH 7:40 Afa mingnag el ohuna mo higinim esogona og, “Sonag el eba inim Godna mo fi sihiaule el!”
JOH 7:41 Afa mingnag el sihini og, “Eheba Godna Gishu Wahiag el!” Afa mingnag el enaig esog, “Amo, Godna Gishu Wahiag el mas Galili nai boi.
JOH 7:42 Afa Godna mo enaig esog Godna Gishu Wahiag el eba Devitna simbianinga afa ehe Betlehem wa afag wanigaf Devitna kimbig wa.”
JOH 7:43 Eso el Sisasim sambaga onigig finim eso hefum mungo mungo kukohiaginim eso ahuiaminefena.
JOH 7:44 Afa mingnag el ogna Sisasim kalabusimini afa mas aman el ehem kehlini mo.
JOH 7:45 Afa anwasag el gwenag piske ambugona. Afa misog pris i afa farisi el i ehengelim sahtigini og, “Ahnaig esegba ne ehem mas wanig ambugog mo?”
JOH 7:46 Afa anwasag el wahigi sihini og, “Afa heafna mo enmunam feg mas bigel i aman enaig feg mo.”
JOH 7:47 Afa farisi el ehengelim wagigoni og, “Ateaho ehe nengelim gaba mwakwal fafenif eso ne ehem pahluhug?
JOH 7:48 Afa ne ati anwanafini kagel farisi el afa misog el heafna mom mas higinig mo. Kagel Mosesna nihe mo pahluhug.
JOH 7:49 Afa enag el numb Mosesna nihe mo mas anwanafini mo eso ehe mungwali elim mwakwalini. Eba God ehengelim amtakwale aitif.”
JOH 7:50 Afa mungo farisi el Nikodimus ehe autunam Sisasim ati nanguna eso mingnagim esoni og,
JOH 7:51 “Bigel nofeka ehem mungwinim sehini afa bigelni nihe mo enaig eseg yawo bigel so elni mom higinim eso anwanafi ehe ati mang eseg me.”
JOH 7:52 Afa ehengel Nikodimusim waginini og, “Ateaho ne gaba Galili nai el? So na piske ikanam Godna mo ugwe fahigiafa eso ne anwanafe Godna mo fi sihiaule el mas Galili nai boi.”
JOH 7:53 Afa ehengel enaig esinim afa lala gam ahuaminefena.
JOH 8:1 Afa Sisas Oliv mug gam kukana.
JOH 8:2 Afa leana gubi Godna nalig lala gam ehe piske ikana. Afa el numb ehem muhwa nuwagigena eso ehe peganam mo sihinugiaufna.
JOH 8:3 Afa nihe mo anwana el i afa farisi el i angwafig aga fatiaulem wani ambugonam eso ehem enaig esini mungwali elni nof wa bu gona washunim.
JOH 8:4 Afa ehengel Sisasim sihini og, “Ohuna angwafig kagel ati kike nangug ehe ming kwablogim pahlukug.
JOH 8:5 Afa Mosesna nihe mo bigim kifutig mo faig. Sa big enaig angwafigim hunna tuagu so ma wahai. Afa ne ahanaig esof? Eso bigel mang fif?”
JOH 8:6 Afa ehengel Sisasim ogna gihni eso enaig mo ehem sihinim eso ehem kufini. Afa Sisas peskafenam ningana bite wa ginofena.
JOH 8:7 Mahim ehengel ehem sahnahufnaba ehe bihianam ehengelim sihini og, “Aman nengeli nai mas mang amtakwalig eseg mo eso enag el so ma hunna gof tigifati.”
JOH 8:8 Afa Sisas piske peskafenam ningana bite wa ginofena.
JOH 8:9 Mahim ehengel ohuna mo higinim eso mungo mungo Sisasim wahinim ahuaminefena. amunaiyig enag mo gof ahuna afa luwal kwablog sum fahufena. Afa mahim ehengel mo enaig esinibi afa enag angwafig Sisas i ahgofena.
JOH 8:10 Afa ehe bihianam angwafigim sahna og, “Ei, ahnanai yi elbi agfohie? Ateaho mungo elbi go eso nem kufenaf?”
JOH 8:11 Afa ehe wahigi sihina og, “Amunai, mungwali el awai.” Afa Sisas esona og, “Ka gaba nem mas kufenai. Eseka, nofeka amtakwaligim piske enaig ese.”
JOH 8:12 Afa Sisas mungwali elim piske sihina og, “Ka kike enag afwambusug ohuna bite wa feg. Aman el kam pahlu obofiba enag afwambusug nanguiba eso enag ehem nofkenagag faif afa ehe mas sikifig wa wagegofi.”
JOH 8:13 Afa farisi el ehem sihini og, “Ne nimbefum sihiageg afa nimbiafena onigig wa mungo so na sihig. Nana mo mungo mas kagelim wagfunig mo eba inim me awai awai me?”
JOH 8:14 Afa Sisas sihina og, “Ka anwanafeg kike ahnanai bog afa asim ka ikaf eso ka kikefum sihiageba enag mo eba inim nemug. Afa nengel enam mas anwanafig mo.
JOH 8:15 Afa nengel nimbeafgelni onigig wa elim kwefihiagig. Afa ka mas elim kwefihiagei.
JOH 8:16 Afa ka elim enaigba esofenifiba afa kana kwefihiageg eba inim feg eso mang kable mungo eseg mo. Afa awag kam ningihiag eso ehe ka i ahagag.
JOH 8:17 Afa nengelni nihe mo enaig esog afa mahim sambaganigi el mungo mo ahsihiba eba inim.
JOH 8:18 Afa ka kikefum sihiageg afa awag kam ningihiag ehe gaba kana mom ati sihig.”
JOH 8:19 Afa ehengel Sisasim sahini og, “Nana awag ahnanai yi mahim?” Afa Sisas wahigi sihina og, “Ne kam mas anwanafinig mo, eba kana awagim gaba ne mas anwanafig mo. Afa ne kam ati anwanafinibi eba kana awagim gaba ne anwanafinig.”
JOH 8:20 Afa Sisas enaig esona Godna nalig lala meg wa afa enag lala meg eso kig wambugum Godum fakig wahig. Afa el mas ehem kikehlinim tigini mo eso enag osuna ehem enaig esigim mahim fiahfena.
JOH 8:21 Afa Sisas ehengelim piske sihina og, “Ka ikaf afa ne kam yisiginim mas ne kam nangui. Afa ne ahanaig ahanaig fiahkan eso mahim ne wahaiba nengelni amtakwalig nengelni gofuf. Afa ka ikaf eso ne enanai yi mas ne boi.”
JOH 8:22 Afa Ju elni misog el hefum sihiagini og, “Ahnaig esegba ehe enaig sihifeg ka ikaf eso ne enanai yi mas ne boi? Ateaho ehe hefum tige fati me?”
JOH 8:23 Afa Sisas sihina og, “Ka sisyi nai el afa nengel skaugu nai el feg. Nengelni niheba bite nai feg afa kana nihe mang bite nai mo.
JOH 8:24 Eso ka nem enaig sihifenig afa mahim ne wahaiba nengelni amtakwalig nengelni gofuf. Ka nem ati sihinig kaba aman mahim afa ne enam olug onigig hwanigba eba enag nengelim inim esenif.”
JOH 8:25 Afa ehengel sahini og, “Kagelim sihini ne aman mahim?” Afa ehe sihini og, “Enag mo ka nem gof sihini eba gwenaig mo ka nem sihinif.
JOH 8:26 Ka mo numb feg eso nengelim kufunigim. Afa el kam ningihiag eheba inim feg. Mang mo ehe sihig eso ka higigim enag mo mungo ka ohuna bite nai elim sihinigofuf.”
JOH 8:27 Afa ehe awagna mo sihinugena afa ehengel enag mo mas anwanafini mo.
JOH 8:28 Eso Sisas enaig sihifeni og, “Mahim nengel Inim elim li katigeg wa fingi fi kahlibi afa enanam ne anwanafif ka kike aman mahim eso ka nem ati sihinig. Afa enanam ne anwanafini ka mas kikeafna onigig pahlukui. Awag kam eso sihinag enag mo mungo eso ka sihig.
JOH 8:29 Afa ehe kam ningihiag eso ehe ka i ahagag. Mang so ka anwanafeg eso ehem sifakal faig enag mungo ka enaig eseg eso ehe kam mas hwai ikai.”
JOH 8:30 Afa el numb enag mo higinim eso Sisasim olug onigini.
JOH 8:31 Afa Ju el Sisasim olug onigig fini eso Sisas ehengelim enaig sihifeni og, “Nengel kana mo higinim pahlukuiba eso nengel kana pahlukuiag el inim fig.
JOH 8:32 Afa enaig esigbi ne inim mo anwanafif afa mang nengelim kikeg eso enag inim mo nengelim isug pigi hwatifi.”
JOH 8:33 Afa ehengel sihini og, “Bigel Abrahamna simbianga afa mingnag el bigim mas kikegoni. Ahnaig esegba ne esog nengelim isug pigi hwatifi?”
JOH 8:34 Afa Sisas sihini og, “Eba inim feg aman el amtakwalig nihe eseg eso amtakwalig nihe ehem kikenagim afa enam ahnai skaug fenag.
JOH 8:35 Afa isug gafugag el misog elim ahnai skaug fenag afa ehe mas misog elim higeg wanga fi. Afa luwalig humuanigim higeg wanga.
JOH 8:36 Eso Godna leg nengelim isug pigi fwatifeba eso nengelim inim nemug hwatif.
JOH 8:37 Ka anwanafeg nengel Abrahamna simbianga afa nengel kana mo mas fig mo eso nengel ogna kam tigi.
JOH 8:38 Afa kana Awag kam mang wagfunag eso enag ka nem sihinig. Afa mang nengelni awag nem wagfunig eso nengel enaig esig.”
JOH 8:39 Afa ehengel enaig esogona og, “Kagelni simp eba Abraham.” Afa Sisas esona og, “Nengel Abrahamna simbianga inim fegba eso nengel gaba heafna nihem gwenaig esi.
JOH 8:40 Afa God kam sihinag eso ka higigim enag inim mo ka nengelim sihinugegofif afa nengel ogna kam tigi. Abraham mas enaig esena mo.
JOH 8:41 Afa nengel gwenaig esig eso nengelni awag esena.” Afa ehengel enaig esogona og, “Kagel mang mina luwal mo. God ehe kagelni Awag.”
JOH 8:42 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Afa God nengelni awag inim fef nengel kam membenif eso ka ehem wahiagim enag ka bog. Ka mas kikeafna onigig wa boi ehe kam ningihiag.
JOH 8:43 Ahnaig esegba nengel kana mo mas anwanafinig mo? Eba enaig nengel kana mo figim mas membig mo.
JOH 8:44 Satan eba nengelni awag eso ne membig heafna gafugam esig. Afa autunam nemug ehe elim tigeule afa mungwali inim mo ehe mas fatig afa inim mo ehenai yi mas go mo. Afa Satan mwakwal el eso mwakwal elni awag feg. Afa mahim ehe mwakwal mo sihigba ehe sifakaleg eso enag nihe ehem mog feg.
JOH 8:45 Afa nengel kana mom mas onigig mo eso kana mo eba inim feg.
JOH 8:46 Afa mas aman el kana amtakwaligim ambagwa pugu sihi. Afa ka nem inim sihinig asegba kana mo nengel mas onigig mo?
JOH 8:47 Afa aman Godna el fef enag el Godna mo higif. Afa nengel mas Godna el fig mo eso enag mo nengel mas membig mo.”
JOH 8:48 Afa ehengel Sisasim sihini og, “Kagelni moba inim feg eso kagel enaig esogog neba amtakwalig Samaria nai el afa nimbasa amtakwalig nanai yi go.”
JOH 8:49 Afa Sisas wahigi sihini og, “Ka nimbasa awai. Ka kikeafna awagim fingi feg afa nengel kam pigapego.
JOH 8:50 Ka mas kiafna unehlagim fingi fei. Afa God kana unehlagim fingi fena afa ehe mungwali elim kwefihiageg.
JOH 8:51 Eba inim feg aman so kana mo kehlag enag el mas wahai.”
JOH 8:52 Afa Ju elni misog el enaig esogona og, “Yawo kagel ati anwanafig nimbasa nanai yi go! Autunam Abraham wahana afa Godna mo fi sihiaule el gwenaig esini afa ne enaig sihifeg el kana mo kikehlif ehe mas wahai.
JOH 8:53 Bigelni simp Abraham ati wahana asegba ne onigig ne ehem filafeg? Godna mo fi sihiaule el gaba pigina. Ne onigig ne ahanaig el mahim eso ne enaig sihiageg?”
JOH 8:54 Afa Sisas sihini og, “Ka kiafna unehlagim fingi fegba afa enag gafugag mas fug luwoi. Afa enag el nengel enaig esogog ehe kagelni God eheba kana awag eso kana unehlagim fingi fena.
JOH 8:55 Afa nengel mas ehem anwanafinig mo afa ka ehem anwanafenag. Afa ka enaig sihifegba eba ka mas ehem anwanafenag mo afa enag mo ka mwakwaleg eso ka nengel lofeg mwakwalule. Afa ka ehem ati anwanafenag afa ka ehena mo pahlukahuf.
JOH 8:56 Autunam nengelni simbianga Abraham kam anwanafena og ka bof eso ehe sifakalena. Afa enag ehe nangunam eso hugna sifakalena.”
JOH 8:57 Afa ehengel Sisasim sihini og, “Abraham autunai fena afa ne mang muhuna mo. Ateaho ne ehem nanguna?”
JOH 8:58 Afa Sisas sihina og, “Eba inim feg afa Abraham mahim fiahfenaba ka ati gohna.”
JOH 8:59 Afa ehengel ehena mo higinim eso hun finim ogna ehem wahigi. Afa Sisas meagam gofenam eso Godna nalig lala wahiana.
JOH 9:1 Afa Sisas ikanam nof slenam elim nanguna. Enag el afag nof etetni gwenaig wanigana.
JOH 9:2 Afa pahlukuiag el sahini og, “Tisa, aman mahim amtakwalig eseg eso ohuna el nof etetni gohug? Eba ehe me awai awag afag esini me?”
JOH 9:3 Afa Sisas wahigi sihina og, “Amo, eba mang enaig mo. Eba ohunaig soma Godna kifutig enag el nai yi mingnag elim wagfuniba soma nangui.
JOH 9:4 yawoba lahlag osuna eso big Godna gafugam esi eso ehe kam ningihiag. Afa sikifig bof eso el mas gafugafi.
JOH 9:5 Afa mahim ka ohuna bite wa gofiba kike bite nai elim afwambusug fenig.”
JOH 9:6 Ehe enaig esonam afa bitem mepna kusufenam mahim euwiauwinaba eso fanam nof etetni nof wa gabahlana.
JOH 9:7 Afa enaig esenam esona og, “Bu wa sugum ika Siloam mime bu gam.” (afa enag unehlag Siloam eba ningihiag) Eso enag el ikanam bu wa sunam nofug baihina afa ehe piske kimbig gam bona.
JOH 9:8 Kimbig wa nai el afa mingnag el gaba ehem ati nanguni ehe eso gaba elim kigim fasahniofe. Afa ehengel enaig esogona, “Autunam nof etetni el kigim fasahniofe ateaho enag el mahim?”
JOH 9:9 Mingnag el enaig esogona, “Ei ena ho.” Afa mingnag enaig esogona, “Amo, ehe ming el afa nofbosug eba mungwalofug.” Afa enag el ehe gofenaba enaig esona og, “Eba kike!”
JOH 9:10 Afa ehengel ehem sahni og, “Ahnaig ne esegba eso neana nofug baihig?”
JOH 9:11 Afa ehe enaig sihifena og, “Afa el eso sefig Sisas ehe bite euwiauwigim eso kana nof wa labahlagim kam sihinag ika bu wa su. Afa ka bu wa sugum eso gwenana kana nofug baihig afa ka nufmbusiageg.”
JOH 9:12 Afa ehengel sahni og, “Enag el ahnanai yi mahim?” Ehe esona, “Ka mas anwanafeg mo.”
JOH 9:13 Afa kimbig wa nai el enam nangunim eso enag el nofug baihina eso ehem farisi el nangum wani ahuna.
JOH 9:14 Afa Ju elni Auguiag Osuna Sisas euwiaug bite fanam afa nof tet elim ugwe fatina.
JOH 9:15 Afa farisi el gaba ehem sahni og asegba neana nofug baihig? Afa ehe ehengelim sihini og, “Ehe euwiaug bitena kana nofugum labahlagim kam esonag so bu wa su eso ka nufmbusiageg.”
JOH 9:16 Afa mingnag farisi el esogona og, “Enag el enaig eseg ehe mang Godna el mo eso ehe bigelni Auguiag Osuna nihe mas pahlukug mo. Afa mingnag sihini og, “Afa amtakwalig el mas enaig kigmog esei. Eso hefum mungo mungo ahuaminefena.
JOH 9:17 Afa farisi el elim piske sahni og, “Nana nofugum eso lahlafefatig afa neba onigig enag el aman mahim?” Afa ehe wahigi sihina og, “Ehe eba Godna mo fa sihiaule el.”
JOH 9:18 Eba inim autunam enag el nof etetni fena afa enag Ju elni misog el ena mo higigim kusini. Eso enag elni awagafag awamogonibi so ahbon.
JOH 9:19 Afa ehengel sambaganingim sahtigini og, “Ateaho ohuna neningina leg? Eba inim mahim ehe nof etetni gohna? Ahnaig esegba yawoba ehe nufmbusiageg?”
JOH 9:20 Afa humonig esogona og, “Ei, kaningi ati anwanahfeg eba kaningina leg afa ehe nof etetni gohna.
JOH 9:21 Afa kaningi mas anwanahfeg mo aman ehem lahlafatig afa mang ehem esenagba eso ehe nufmbusiageg. Ehe mang luwal mo, hefum sahnibi soma nengelim sihinuge.”
JOH 9:22 Afa Ju elni misog el enaig sihifig afa aman enaig sihifef og Sisas eba Godna Gishu Wahiag el afa enag elim eba nuwagig lala kwegonuf eso afwambanai el agfohiaf. Afa awag i afag i enag mom embe ahfenam eso enaig sihi ahfena og kaningi mas anwanahfeg mo.
JOH 9:23 Eso eheningi ming mo esona og, “Ehe mang luwal mo, hefum sahni.”
JOH 9:24 Afa el nofug eso yuhwafena farisi el enag elim piske awamonim ehem enaig sihififni og, “Godna nof wa so na kagelim inim sihini eso kagel anwanafi enag el eba amtakwalig el.”
JOH 9:25 Afa ehe esoni og, “Enag el amtakwalig el me awai awai me afa enag ka mas anwanafeg mo. Autunam ka nof etetni fena afa yawo ka nufmbusiageg enaig mungo ka anwanafeg.”
JOH 9:26 Afa ehengel ehem sahni og, “Ahnaig ehe nem esenag? Nana nofug ahanaig bahiyifeg?”
JOH 9:27 Afa ehe sihina og, “Kati nengelim sihinig afa ne mas higig mo. Ahnaig esegba nengel membig enag mo piske higigim? Ateaho nengel gaba ogka heafna pahlukuiag el opuko?”
JOH 9:28 Afa ehengel ehem kwasonagini afa sihini og, “Ne enag amtakwalig el pahlukug afa kagelbi Mosesna pahlukuiag el fig.
JOH 9:29 Kagel anwanafig God ehe Mosesim ati sihina afa kagel mas anwanafig mo enag el ahnanai mahim bog?”
JOH 9:30 Afa ehe sihina og, “Enag enmunam feg nengel inim anwana el enam ne mas anwanafig mo. Ehe kana nofugum lahla fenag eso nengel mas anwanafig mo ehe ahnanai mahim bog.”
JOH 9:31 Bigel anwanafig God amtakwalig elni mo mas higinai. Afa el Godum ahnai skaufenag afa heafna mo pahlukug eso God enag elni mo eba higinag.
JOH 9:32 Afa yawo el mungo mingnag elni nofug lahla fetifena afa autunam nemug enaig mo el mas higini mo.
JOH 9:33 Afa enag el Godna el feg hwanigba eso ehe mas ahanaig ese eso heafna kifutig eba awai.”
JOH 9:34 Afa ehengel olug kakaginim esogona og, “Mahim ne gohnaba ne amtakwalig el fena eso yawa gaba ne gwenaig go. Ne hugna amtakwalig el asegba ne og kagelim sihinuge.” Eso ehengel ehem fena minefinim eso ningihinim afa ehem nuwagig lalam kweni.
JOH 9:35 Afa Sisas higina mahim enag elim enaig esofini finibi eso bonam ehem nangunam esona og, “Ateaho ne Inim Elim olug oniginag?”
JOH 9:36 Afa ehe esona og, “Kam sihina ehe aman mahim eso ka ehem olug onigina.”
JOH 9:37 Afa Sisas ehem sihina og, “Ne ehem ati nangug eba ehe yawo ne nai yi eso ahwago.”
JOH 9:38 Afa enag el mongkokini kwakwagenam enaig esona og, “Ainiyag, ka nem olug onigina.”
JOH 9:39 Afa Sisas sihina og, “Ka ohuna bite wa bog eso el kwefihiagenam. Afa nof tet el nuhmbusiagef afa el nof lahlagna eba nof tet el lofef.”
JOH 9:40 Afa mingnag farisi el ehe yi mungwal hafufenaba ena mo higinim sahni og, “Ateaho kagel gaba nof etetni el?”
JOH 9:41 Afa Sisas sihina og, “Afa ne enaig sihifeba kagel nof etetni el eso nengelnai yi amtakwalig mas go mo. Afa ne enaig esog, kagel mang nof etetni mo eso nengelni amtakwalig nengelnai yi nago.”
JOH 10:1 Afa Sisas sipsipni waskwes mo sihina og, “Eba inim feg, afa sipsip bog megam sahu agfohie afa amtakwalig el mas mengigna sahu boi. Enaig el eba okwef el ehe eso bogim tufug seahug eso okwefig.
JOH 10:2 Afa kike enaig sipsipni lahlag nangwaghiawageg el afa ka enaig esfaf mungosni mengig gam eso sahu bog.
JOH 10:3 Afa el eso mengig wa anwasa fego afa kam mengig piginag eso ka sipsipni unehlagim suwigigba afa kana sipsip kana mengigim ati higig eso afwambagam wankag.
JOH 10:4 Afwambagam wanpugugum afa kana sipsip unem ati anwanafig afa mahim ka goseg ikaba eso sipsip kam sum pahlukuiag fug.
JOH 10:5 Afa enag sipsip ming elni unem higigim afa mas ehem pahlukui. Eba ehena mengigim mas anwanafinig mo eso ehem washu ahuaminafeg.”
JOH 10:6 Afa Sisas enag waskwes mo sihini eso farisi el mas anwanafig mo.
JOH 10:7 Eso Sisas piske sihini og, “Eba inim feg kike eba sipsipni bog mengig lofeg.
JOH 10:8 Afa mungwali el eso yuwanam ambugog enag el eba okwef el eso sipsip ehena mo mas higini.
JOH 10:9 Kike mengig feg afa aman ne ka nangum sahu boiba eba ne lahla gafef. Eso ne sahufenam afa afwambagam pugufenam eso ne lahlag bite wa wagiafufif
JOH 10:10 Afa okwef elni onigig eba enaig ehe bonam eso sipsipim okwefenam afa tigenam afa mingnagim mo amtakwalig aitikaf. Afa ka bogba soma kana sipsip nofkenagag fif eso enag nofkenagag ehengelnai yi nalig feni.
JOH 10:11 “Ka kike sipsipni lahlag anwasag el. Afa ka enaig esef kiafna eligim agfwoiyeba eso ka sipsipim kwaganif.
JOH 10:12 Afa anwasag el eba sipsipni awag afa gafugag el eba isug nangwahiagego mang ehena mo. Afa mahim sangwal mawang obofiba afa ehe nangugim eso sipsipim embem wasan ikag. Eso mawang bonam sipsipim tigeiba eso embem afuiaminefef.
JOH 10:13 Afa enag el eba isug gafugag el afa ehe mas sipsipim onigini eso ehe embem ikag.
JOH 10:14 Ka kike sipsipni lahlag anwasag el. Kikiafna sipsipim ka ati anwanafenig afa kiafna sipsip kam ati anwanafinig.
JOH 10:15 Eba gwenaig eseg Awag kam anwanafenag afa ka ehem anwanafenag. Afa ka kiafna eligim agfwoiyeba eso ka sipsipim kwaganif.
JOH 10:16 Afa mingnag sipsip eba kana afa ehengel mas ohuna bog megam agfohie mo. Afa ehengel gaba soma kana mo higinim afa kam pahlubugoiba afa ka wambinam mungo bog megam wasanif. Afa mungo anwasag el eso mungwali sipsipim nangwahiage wambuf gofif.
JOH 10:17 “Afa kana wahagna mona ka mas enam kwenai eso Awag kam hugna membenag. Afa ka kiafna nofkena agfwoiyeba eso ka piske fafe.
JOH 10:18 Mas aman el kana wahagna mina gishu agfwahe eba kiafna onigig wa eso ka kiafna eligim agfwahef. Afa kaba kifutigni feg kiafna eligim hwaiyanam afa ka kifutigni feg eso enag nofkenagag piske fafe. Afa kana Awag ohuna kifutig mo kam faig eso ka enaig esef.”
JOH 10:19 Afa Ju el enag mo higinim eso hefum mungo mungo fiahgini.
JOH 10:20 Afa el numb enaig esogona og, “Enag el eba nimbasa amtakwaligna afa ehe motet el lofeg. Ahnaig esegba ne ehena mo higini?”
JOH 10:21 Afa mingnag enaig esogona og, “Amo, enaig el eba mas enaig sihif. Afa nimbasa mas noftet elim ugwe fati.”
JOH 10:22 Afa ming Ju elni buyis puguna. Afa enag buyis sefig Godna nalig lala buyis. Enanam eba bu was afa ninegna.
JOH 10:23 Afa Sisas Godna nalig lala gam ikanam afa wagiakafenaba enanai yi sefig Solomonna afwambag sime.
JOH 10:24 Afa Ju el ehem muhwa ambugog opukonam afa esogona og, “Afa mungwanam nembefum ne sisageg kagel kusig enam nengiafogum. So na kagelim ambagwa sihini ateaho ne Godna Gishu Wahiag el me awai awai me?”
JOH 10:25 Afa Sisas wahigi sihina og, “Ka nem ati sihinig afa nengel mas higig mo. Afa kana awagna kifutigni ka kigmog esena afa enag gafugag nengelim wagfunig ka aman mahim.
JOH 10:26 Afa nengel enam mas olug onigini mo. Afa ena enaig esigbi eso nengel mang kana sipsip mo.
JOH 10:27 Afa ka ati kiafna sipsipim anwanafenig afa ehengel kana mengigim higinim eso kam pahluhug.
JOH 10:28 Afa ka ehengelim higeg nofkenagag faibi afa mas amanim awaiye. Afa mas aman el kana ninganai bo okwefei kike mungo ati feg.
JOH 10:29 Afa kana awag ehengelim kana ninga wa wahiag. Afa ehe mungwali elim gosinig eso mas aman el heafna ninga nai ehengelim okwefei wambu.
JOH 10:30 Afa ka i awag i kaningi mungo ahfeg.”
JOH 10:31 Afa Ju el piske gwenaig esini hun fini ogna Sisasim hunna tuagu,
JOH 10:32 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Ka nengelim enaksag kigmog wagfunig eso Awag eseg. Afa mang lahlag ka esegba eso ne og kam ogna tigifati?”
JOH 10:33 Afa Ju el wahigi sihini og, “Kagel mang neana gafugam enam esoni mo. Afa neana mo ne Godum moalamp onag eso kagel ogna nem tigi. Afa ne el nemug feg eso ne onigig og kaba God.”
JOH 10:34 Afa Sisas esona og, “Nengelni nihe mo wa God elim enaig sihifena og, ‘Nengel god lofig.’
JOH 10:35 Afa autunam God heafna nihe mo elim faini afa ehe enag elim seafag eba god. Afa big anwanafig Godna mo eba inim higeg gwenaig gofif.
JOH 10:36 Afa God elim enaig sihfenaba eso kam ahanaig esonaf? Afa Awag kam wignageg wahiagim eso kam ohuna bite gam ningihiag. Ahnaigesegba ne esogog ka Godum molamp onag mahim ka enaig sihifegba kaba Godna leg?”
JOH 10:37 Afa ka kikeafna gafugag ese hwanigba nofeka kana mo higini.
JOH 10:38 Afa ka awagna gafugag ati ka esenag. Afa nengel kana mo higigim kusi ofinifibi, afa kana kigmogim so na nangunim oniginim eso enag ne anwanafi Awag ka i ahagag afa ka awag i ahagag kaningi eba mungo ahfeg.
JOH 10:39 Afa ehengel ogna piske ehem kikehli afa Sisas wasan ikana.
JOH 10:40 Afa Sisas piske Jordan bu gam ehengam maligim ikanam agfohiefena. Enanai yi autunam Jon elim bu wa aitina.
JOH 10:41 Afa el numb ehem nangum ambugona afa esogona og, “Jon mas mang kigmog wagfug mo afa mungwali mo Jon eso Sisasim sihinag eba ini feg.”
JOH 10:42 Afa enanai yi el numb Sisasim olug onigini.
JOH 11:1 Afa Betani nai el gihena heafna unehlagba Lasarus. Afa heafna muwalningi Maria i afa Marta i gaba gwenaig kimbig wa nai.
JOH 11:2 (Afa Maria eba enag angwafig Sisasim sanda bug sufuna afa heafna lapug ni ehena mongim titenagena. Heafna nisag Lasarus gihena.)
JOH 11:3 Afa muwalningi Sisas nangum mo ahningihiana og, “Ainiyag neana hihe gihnagi.”
JOH 11:4 Afa mahim Sisas enag mo higinam afa ehe enaig sihifeni og, “Ohuna gih eso ehem fag eba mas wahai. Enaig pugugba soma el Godna unehlagim fingifini afa Godna legim gwenaig esinif.”
JOH 11:5 Afa Sisas Martam, Mariam, afa Lasarusim eso ehengelim membeni.
JOH 11:6 Afa mahim Sisas ehenigina mom higinam afa ehe mas ikagna ikana mo. Ehe gwenanai yi gafena sambaga osuna.
JOH 11:7 Afa mahim sambaga osuna fenaba ehe pahlukuiag elim enaig esoni og, “Ause big Judia gam piske ahuiagim.”
JOH 11:8 Afa pahlukuiag el esogona og, “Tisa, mas manageg mo enanai yi Ju el ogna nem hunna tigi. Ahnaig esegba ne og ka piske susum ika?”
JOH 11:9 Afa Sisas sihina og, “ Afwambusug eba osuna feg. Afa el osuna ikagba ehe mas mong kiakipe eso osu bitem afwambusug faig.
JOH 11:10 Afa el sinaini ikagba eba afwambusug awai eso ehem mwelkiakipef.”
JOH 11:11 Afa Sisas enaig sihifenam afa ming mo sihina og, “Lasarus bigelni hihe eba ehe nongi afa ka ehem ilafof.”
JOH 11:12 Afa pahlukuiag el esogona og, “Ainiyag, afa ehem gih bihig fenam eso gifuf eba lahlafefe.”
JOH 11:13 Afa Sisas Lasarusna wahagna mo sihinaba afa pahlukuiag el enaig onigifini ehe isug nongi.
JOH 11:14 Eso Sisas ehengelim ambagwa sihini og, “Lasarusba ati wahag.
JOH 11:15 Afa mahim wahagba ka mas enanai yi gafena mo afa ka nengelim sifakalinig eso ne kam olug onigini. Ause, nawo ahu ehem nangu.”
JOH 11:16 Afa Tomas (heafna ming unehlag eba Didimus) mingnag pahlukuiag elim sihini og, “Bigel ehem mungwal pahlukunam afa ehe awahafuf eba bigel gaba pigiahiaf.”
JOH 11:17 Ahunam Lasarusna kimbig wa opukonam. Afa kimbig wa nai el ati Lasarusim hun megam ahu fakini afa sambaga sambaga osuna enaig ati fena.
JOH 11:18 Afa Betani eba muhwa Jerusalem wa go.
JOH 11:19 Eso enaksag Ju el ambugonam Marta mi Maria mi kusugugonim mahim eheningina nisagim wahanibi.
JOH 11:20 Afa mahim Marta anwanafenaba Sisas muhwa bofena eso ikanam Sisasim ufana. Afa Mariaba lala gafena.
JOH 11:21 Afa Marta Sisasim sihina og, “Ainiyag, ne ohunanai yi gafiteba kana nisag mas wahaite.
JOH 11:22 Afa ka ati anwanafeg yawa gaba ne mangim sahnaiba Godum eba nem faif.”
JOH 11:23 Afa Sisas ehem sihina og, “Nana nisag eba nofkenagag piske fagim.”
JOH 11:24 Afa Marta esona og, “Ka anwanafeg mahim God elim kwefihiagofefiba enanam eso ehe piske buihiaf.”
JOH 11:25 Afa Sisas ehem esona og, “Kike enaig esef, wahag elim ilafotiginam afa higeg nofkenagag faif. Afa aman el kam olug oniginag eso wahag eba nofkenagag fafe.
JOH 11:26 Afa aman el nofkena agfohie eso kam olug oniginag eba mas wahai. Ateaho ne enag mo olug oniginag?”
JOH 11:27 Afa ehe wahigi sihina og, “Ei Ainiyag, ka enag olug oniginag neba Godna leg afa Godna Gishu Wahiag el eso God autunam ati sihi wahiana og ka nem bite gam ningihiaf.”
JOH 11:28 Afa ehe enaig sihifenam lala gam piske ikanam afa Mariam sagmonam sihina og, “Tisa ati bog afa ehe nem awamona.”
JOH 11:29 Afa mahim Maria ena mo higinam eso bihianam ehe nangum ikagna ikana.
JOH 11:30 (Sisas mas kimbig wa puguna mo ehe gwenanai yi gofena eso Marta ufana.)
JOH 11:31 Afa Ju el Mariam kusugunim afa lala auguiafena. Afa mahim Maria bihianam kikini akafenaba eso ehengel ehem nangunim pahlukuna. Afa ehengel onigini og ehe bitekfe wa ufwegim aka.
JOH 11:32 Afa Maria Sisasim pugunam afa ehena mong yi kwakwage peganam afa enaig esona og, “Ainiyag, ne ohunanai yi gafiteba kana nisag mas wahaite.”
JOH 11:33 Afa mahim Sisas nangwagenaba Maria afa Ju el wewat wahiafenaba eso ehe kusugufenim afa ehena olug mas hugna lahlafena mo.
JOH 11:34 Afa ehe ehengelim sahni og, “Ahana nai yi ne fakig?” Afa ehengel wahigi sihini og, “Ainiyag so bo nangu.”
JOH 11:35 Afa Sisas nomb pe afenaba.
JOH 11:36 Afa Ju el enam nangunim esogona og, “Nasabam, enag el heafna nihem hugna membenag.”
JOH 11:37 Afa mingnag ehengelnai enaig esogona og, “Ehe enag el nof etetni elim nofug ati ugwe fatina afa ehe ohnam gaba enaig eseite Lasarus mas wahaite.”
JOH 11:38 Afa Sisasna olug piske bihianam afa bitekfe gam ikana. Eba hun meg afa hun fifagna mengigim kaguni.
JOH 11:39 Afa Sisas esoni og, “Hunim so bigifa fati.” Afa wahag elni muwalig, Marta esona og, “Hei Ainiyag, eba amtakwalig nofung puguiagim ehe ati bitekfe wa sambaga sambaga osuna feg.”
JOH 11:40 Afa Sisas sihina og, “Ka nem ati sihinag afa ne kam olug oniginaiba eba ne Godna kifutig nangufe.”
JOH 11:41 Afa ehengel hunim bigifi fatini. Afa Sisas ofim sisi nofenam esona og, “Humuan ka nem lahlag onag eso ne kana mo fahiginaf.
JOH 11:42 Ka ati anwanafeg ne kana mo fahiginaf afa ka ohuna mo enaig sihifenif eso el osa muhwa agfohie soma higinim afa anwanafi ne kam ningihiag.”
JOH 11:43 Enaig sihi wahianam afa ehe hugna unena, “Lasarus pugu bo.”
JOH 11:44 Afa enag wahag el pugu bona afa heafna mongningam lofugna kikenagini afa mingnag lofug ehena nofbosugum kaguni. Afa Sisas esona og, “Lofug piginagibi soma ikai.”
JOH 11:45 Afa enaksag Ju el Maria nangum ambugonam afa enag kigmog nanguni eso Sisasim olug onigini.
JOH 11:46 Afa mingnag el farisi elim nangugim ahunam afa enag mo sihigonugini eso Sisas esena.
JOH 11:47 Farisi el i afa amunai pris i misog elni nof wa nuwagnam enaig esogona og, “Ahnaig so big esif? Enag el enaksag ahanaig ahanaig kigmog awgfuiageg.
JOH 11:48 Afa big ehem isug nangu wahibi afa ehe mingnag kigmog enaig eseiba eso mungwali el ehem olug oniginif. Afa mungwali el ehem enaig esinibi eso Romna misog el ambugog nangunim eso Godna nalig lalam afa bigelni elim gaba amtakwalig aitif.”
JOH 11:49 Afa mungo el ehengelnai heafna unehlag Kaiafas enanam prisni misog el enaig esona og, “Nengelni onigig wesig feg.
JOH 11:50 Sa hig, afa enag mungo el wahaiba eba lahlafeg eso mungwali el mas awaiye.”
JOH 11:51 Afa Kaiafas ohuna mo enaig sihifena afa enag mo eba mang heafna onigig wa enaig sihifiah mo. Enanam ehe prisni misog el fena eso enag mo sihina enaig Godna mo fi sihiaule el lofug fena. Ohuna mo enaig sihifeg Sisasna wahag Ju elim kwaganigim.
JOH 11:52 Eba mang Ju elim mungo kwagani mo afa Godna el eso mungwali goka afa ehena wahag ehengelim wambinim eso Godna mungo el fif.
JOH 11:53 Afa gwenanam enag mo higinim afa mina yisigiagini Sisasim tigigim.
JOH 11:54 Eso Sisas mas Ju elni nofwa ambagwa ikana mo. Sisas afa heafna pahlukuiag el bite bihig gam muhwa ahuna. Ehengel Efraim kimbig auguiafena.
JOH 11:55 Afa Pasova buyis meini ofefenaba eso el numb kimbig wahinim Jerusalem gam ahunam afa Mosesna nihem esinim eso buyisim numwehiagini.
JOH 11:56 Afa el Sisasim yisiginim mahim awaiyenaba eso Godna nalig lala nuwagnam hefum sahigini og, “Ne ahanaig onigig fig ehe buyis wa boi me?”
JOH 11:57 Afa amunai pris i afa farisi el i kifutig mo faig gona og, afa ne aman Sisasim nangwagba so kagelim sihigonibi eso kagel ahu ehem kikehli.
JOH 12:1 Afa Pasova buyis meini ofe eba enwesog wa gohug osuna enanam puguf. Afa Sisas Betani wa puguna. Eba Lasarusna kimbig eso enanai yi ehem wahanaba eso Sisas ehem ilafona.
JOH 12:2 Afa Sisasim fane numwehiagini. Marta fane magegiagena afa mingnag el i afa Sisas i sime wa auguiafena afa Lasarus gaba mungwali auguiafena.
JOH 12:3 Afa Maria sanda botolna nalig bihia fanam Sisasna mong yi sugfunam heafna lapugni titenagena. Eso lahlag fungug lala wa puguna. Ohuna sanda eba enaksag kigna feg.
JOH 12:4 Afa Judas Iskariot Sisasna pahlukuiag el fena ehe mas sifakalena mo mahim Maria enaig esenaba. Judas eba enag el eso Sisasim angoluwag elni ninga wa wahiaf.
JOH 12:5 Afa ehe ninimuna og, “Enag sanda bugba elim faigote soma 300 kigna fiti eso big enag kigna gawig hwainig elim kwaganite.”
JOH 12:6 Ehe mang gawig hwainig elim onigini enag sihifiah mo. Eba ehe okwef el. Afa ehe ehengelni kig fakehlaf eso ehe mingnag mo wambug meagam kumug enag hefum kweafug.
JOH 12:7 Afa Sisas esona og, “Afwai, nofeka ehem kwena. Ohuna sanda bug ehe faka wahianaba eso kana eligim numwehenageg bitekfe wa fakigim.
JOH 12:8 El gawig hwainig nengel nai yi higeg agfofi afa ka mas nengelim higeg wangafi.”
JOH 12:9 Afa Sisas Betani wa gafena afa enaksag Ju el enam higinim eso ahu Sisasim nanguni. Afa ogna Lasarusim gaba nangu eso wahagba Sisas ehem ilafona.
JOH 12:10 Eso amunai pris mo sihiagini ogna Lasarusim gaba tigi.
JOH 12:11 Eso ehena yi enaksag Ju el ehengelni misog elim hwatigim eso Sisasim olug onigini.
JOH 12:12 Afa ming osuna el numb buyis nangugim ambugona afa higinim og Sisas ohuna mina Jerusalem gam bo ikaf.
JOH 12:13 Eso ehengel komb figeg tutoaginim ahunam ehem ufinim eso enaig esogona og; Godna unehlag nalig feg. Enag el God eso ningihiag soma God ehem lahlafia fai. God soma Ju elni misog elim lahlafia fai.
JOH 12:14 Afa Sisas donki fanam afa fukoka ganam eso ikana. Afa mahim ehe enaig esenaba eso Godna mo inim pugug. Autunam Godna mo ati enaig ginofi wahini;
JOH 12:15 Jerusalem wa nai el, so hig. Nofeka embefig, so nangu, nengelni misog el donki wa sisi obo.
JOH 12:16 Afa enanam heafna pahlukuiag el enag mo mas onigini mo. Afa autunai wa Sisas wahanam afa bihianam awag nangum piske kukaf eso enanam ehengel enag mo anwanafif eba Sisasim sunig afa ehem kweagfunim enaig esini.
JOH 12:17 Afa el Sisasim nanguni mahim Lasarusim ilafonaba bitek fenai eso enag mo sihiageahuna.
JOH 12:18 Afa el numb enag kigmog mo higinim eso ambugonam Sisasim mina wa ufini.
JOH 12:19 Afa farisi el hefum sihiageni og, “Bigel mas ehem kwenig mo. Sa nangu, el numb bigim hwatigim ehem pahluhug!”
JOH 12:20 Afa mingnag Grik el Jerusalem gam ahuna. Ehengelbi afwambanai el ogna buyis ambugonam eso Godna unehlagim fingi fini.
JOH 12:21 Afa ehengel ambugonam Filipim sahni og, “Amunai kagel ogna Sisasim nangu.” Afa Filipna Kimbig Betsaida Galili wa nai.
JOH 12:22 Afa Filip Andrum sihinagim ikana eso eheningi Sisasim ahsihina.
JOH 12:23 Afa Sisas esona og, “Yawaba eso God elim wagfunif Inim el eba nalig feg.
JOH 12:24 Kike enaig kon fug lofug fe, kon kug enaig eseg afa ne mungo isug ningana faguafiba eba gwenaig mungo fifuf. Afa enag ne bite megam kumohlaiba eso noginam eso nog puguf enag mungo lig yi enaksag kug fef.
JOH 12:25 Afa aman el hefum hugna onigkafuf enag el eba awaiyef. Afa aman el mas bitenaim hugna membeg mo afa heafna nofkenagag kusig eso enag el higeg nofkenagagim numwehiageg.
JOH 12:26 Afa aman ne kana gafugag esenag ehe soma kana onigigim pahlubui. Eso ka ahnanai yi feg eba kana gafugag el gaba gwenanai yi fifuf. Afa aman el kana gafugag eseg eso kana awag ehem lahlag onaf.”
JOH 12:27 “Afa kana wahag muhwa ofe eso kana olug kinig feg. Ahnaig sihi ka fef. Ohuna kinig eba mog feg na ka bog. Eso masa ka enaig esof, ‘O Humuan ohuna kinig masa ne kana ninga wa wahiaf.’
JOH 12:28 Afa ka enaig esof, ‘O Humuan, so na nimbiafna unehlagim fingi fe!’” Afa God of wa wagofna og, “Ka ati kiafna unehlagim fingi feg afa ka gwenaig piske esef.”
JOH 12:29 Afa el numb agfofenaba enag mengigim higini. Afa mingnag el enaig esogona og, “Eba hug moasig!” Afa mingnag el enaig esogona og, “Amo, eba of wa nai el ehem sihinago!”
JOH 12:30 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Enag mo mang kam kwegfwag mo eba nengelim kwaganigim.
JOH 12:31 Afa enanam God bitenai elim kwefihiagefe eso ehe bitenai misog elim filafatif.
JOH 12:32 Afa mahim el kam sisi kahlibi afa ka mungwali elim wambuiba eso kam ambugog muhwafinif.”
JOH 12:33 Afa Sisas enag mo enaig sihifeni eba wagfug heafna wahag enaig esef.
JOH 12:34 Afa ehengel esogona og, “Godna buk enaig sihifeg Godna Gishu Wahiag El higeg gafif. Ahnaig esegba so na enaig sihifeg Inim Elim sisyi kahlif? Kagelim sihini Inim El aman mahim?”
JOH 12:35 Afa Sisas sihina og, “ Afwambusug nengel nai yi mas higeg gofi mahim enag afwambusug gofiba so na ati ika masa nem sikikfinaf. Eso el sinaini fakaf ehe mas anwanafe ehe asim aka.
JOH 12:36 Afa ka enag afwambusug nem faig. Afa mahim ka nengel nai yi gofiba so na kam olug onigini eso nengel enaig fi eso el afwambusugni fakaf.” Afa Sisas enag mo sihi wahianam eso wasanam ikana afa mas ambagwa gofena mo.
JOH 12:37 Afa Ju el enaksag kigmog nanguni eso Sisas esena eso ehengel ehem mas olug onigini mo.
JOH 12:38 Afa ehengel enaig esini eso Aisaiana mo inim puguna. Ehe Godna mo fa sihiaule el afa autunam ehe enaig esona og; O Ainiyag, ne ati nimbiafena kigmog wagfug eso kagel neana mo sihigonugbi afa ehengel mas higig mo.
JOH 12:39 Afa ehengel mas Sisasim olug onigini mo eso Aisaia ming mo piske sihini og;
JOH 12:40 God ehengelni nofugum kagunig eso ehe mas nunofihiagini mo afa onigigim kikisenig eso mas numwehe anwanafi. Afa God enaig esog afa ka enaig ese hwanigba eba ehengel kam piske oniginif eso ka ehengelim lahlafetifef.
JOH 12:41 Autunam God Aisaiam itiwa wagfuna eso Sisasna kifutigim nanguna eso enag mo ehem sihinag.
JOH 12:42 Afa farisi el enaig sihififni aman ne Sisasim olug oniginaf eso nofeka nuwagig lala gam ambugog go. Afa enaksag Ju elni amunai el Sisasim olug onigini. Afa farisi elim embefegoni eso enag mo mas ambagwa sihiagini mo.
JOH 12:43 Afa ehengel hugna membig el soma ehengelim lahlag goni afa Godum mas enaig onigifini mo.
JOH 12:44 Afa Sisas ambagwa sihina og, “Aman ne kam olug oniginag afa el kam eso ningihiag ehem gaba olug oniginaf.
JOH 12:45 Afa aman ne kam nangufe afa el kam eso ningihiag ehem gaba nangufe.
JOH 12:46 Afa ka ohuna bite wa bog afa ka elim afwambusug faig eso mungwali el kam olug oniginif ehengel mas sikifig wa agfohiefi.
JOH 12:47 Afa aman ne kana mo higinam afa mas pahlukui afa kike ehem mas kufeni. Afa ka mang bite nai elim kufenigim boah mo afa ka elim wambugum ka bog.
JOH 12:48 Afa aman ne kam mas fatinag afa kana mo mas kehlag mo afa mahim kwefihiageg osuna ohuna mo ka sihinag eba ehem kufenaf.
JOH 12:49 Afa kana ohuna mo enaig esef eso ka mas kiafna onigig wa enaig sihif. Awag kam ningihiag afa ehe kam kifutig mo faig eso ka gwenag mo fagim so ka sihiageg.
JOH 12:50 Afa ka anwanafeg heafna mo elim higeg nofkenagag mina wagfunig. Eso mo ka sihig eba Awag kam faig naka sihig.”
JOH 13:1 Afa enanam Pasova buyis meini ofefenaba. Afa Sisas anwanafena ehe bite wahiagim ati muhwa ofe eso Awag nangum piske ikaf. Afa ehe heafna elim higeg membenig fafefe eso ohuna bite wa feg eso ehena membug gwesim mungwal fafaini.
JOH 13:2 Afa Satan ati Judas Iskariotim amtakwalig onigig faina eso ehe Sisas angoluwag elni ninga wa wahiaf. Enag Judas eba Saimonna leg. Afa Sisas heafna pahlukuiag el mungwali augunam fane ahgafenaba.
JOH 13:3 Afa Sisas anwanafeg Awag ehem mungwali kifutig ati faig eso mungwali ehem ahnai skaufenig. Afa ehe anwanafeg ehe Godum wahia bog afa piske ikaf.
JOH 13:4 Eso Sisas bihianam nineg lofug hugufanam afa taul agagig wa kigauguna.
JOH 13:5 Afa ehe bu sob yi sugfunam afa so heafna pahlukuiag elni mongim gigiafenugena afa taul hugufanam eso enana titenugena.
JOH 13:6 Afa ehe ogna Saimon Pitam enaig esena. Afa Pita enaig esona og, “Ainiyag, ateaho so na kana mongim gaba buna gigiafenai?”
JOH 13:7 Afa Sisas wahig sihina og, “Mang ka eseg ne enag mas yawo anwanafeg mo afa autunai wa ne enam anwanafef.”
JOH 13:8 Afa Pita ehem sihina og, “Amo, nofeka kana mongim gigiafena.” Afa Sisas wahig sihina og, “Afa ka nem enaig esenag hwanigba eba ne mas kana pahlukuiag el fenai.”
JOH 13:9 Afa Pita esona og, “Ainiyag, afa enaig inimemfef afa kam kusig mong bihig gigiafegimba ka membeg so na kana eligim mungwali sufa.”
JOH 13:10 Afa Sisas esona og, “Afa aman ne bu wa suf eso ehena eligbi ambug gofuf. Afa kimbig wa pugunam eso mong bihig gigiafena. Afa nengelbi mungwali ambug agfohie eso mungo el nengel nai mas enaig goh mo.”
JOH 13:11 (Sisas ati anwanafeg aman el afa ehem angoluwag elni ninga wa wahiaf eso ehe enaig esog, “Nengelbi mungwali ambug agfohie eso mungo el nengel nai mas enaig goh mo.”)
JOH 13:12 Afa Sisas ehengelni mong sufuhiage wahinim afa lofug piske fatinam afa sime gam ikanam eso ehengelim sahtigini og, “Ateaho ne ohnam anwanafig so ka nem esenig?
JOH 13:13 Afa ne kam enaig sefi fig Tisa afa Ainiyag eba ne lahla sihifeg eso kike enag elbi feg.
JOH 13:14 Sa nangu! Kaba Tisa afa Ainiyag ka nengelni mongim buna sufuhianugeg eso ka isug gafugag elni gafugam esenig. Afa ne gaba nimbiafgelni nai elni mongim so na sufuhiage gonugibi enaig eba lahlafeg.
JOH 13:15 Afa kati nem minaba wagfunig eso ka nem esenig so na mingnag elim enaig esegoni.
JOH 13:16 Eba inim feg. Afa gafugag el mas gosu eba misog el gosu fakaf. Afa el eso mo fabug enag el mas gosui eba el eso ehem ningihiag enag el gosu fakaf.
JOH 13:17 Yawaba ne enag inim mo anwanafig afa ne enam pahlukuiba eso ne sifakali.
JOH 13:18 “Kana mo mang nengelim mungwali esoni mo. Ka nengelim awamonigim eso ka nengelim ati anwanafenig ne ahanaig el mahim. Afa Godna mo enaig sihifeg ‘Enag el ka fane mungwali ahneule ehe kam amtakwalinagim.’
JOH 13:19 Ka nengelim ohuna mo osihini afa mahim enagba puguiba nengel kam olug onigif kike i afa kiafna mo i higeg ka ahgofuf.
JOH 13:20 Eba inim feg. Ka elim ningitigi afa aman ehengelim awamogonibi eba kam gaba gwenaig esenig. Afa aman kam awamonaiba eba kana elim gaba gwenaig esigonug eso ka ningitigig.”
JOH 13:21 Afa enag mo sihi wahianam afa ehem olug kinig fenam eso ambagwa sihina og, “Eba inim feg nengelnai mungo kam angoluwagna ninga wa wahiaf.”
JOH 13:22 Afa pahlukuiag el hefum fanangu feaginim afa etetiagini og ehe aman elim esonag.
JOH 13:23 Afa pahlukuiag el mungo Sisas eso ehem hugna membenag enag el Sisas i muhwa ahagag fena.
JOH 13:24 Eso Pita ehem mingigna sehneina og, “Sahna ehe amanim esonag?”
JOH 13:25 Eso enag el Sisasna elig nai yi muhwa gafena afa enag sahna og, “Ainiyag, eba aman mahim?”
JOH 13:26 Afa Sisas wahigig sihina og, “Ka amba fane bug wa fatinam elim faiba eba enag el kam esenaf.” Eso ehe amba bu wa fatinam Judasim faina. Judas eba Saimon Iskariotna leg.
JOH 13:27 Afa enanam Judas amba fanam afa ikagna Satan ehem simbagahlana. Afa Sisas ehem sihina og, “Afa ne mang enaig esofefiba so na ikagna ese.”
JOH 13:28 Afa mingnag pahlukuiag el auguiafena afa enag mo mas anwanafini mo asegba Sisas ehem enaig sihifena.
JOH 13:29 Afa Judas ehe kigim kehlag eso mingnag pahlukuiag el enaig onigifini og Sisas ehem ningihiag ma ka buyisna fane wambu. Afa mingnag enaig onigifini og Sisas ehem ningihiag soma gawig hwainig elim kwagani.
JOH 13:30 Afa Judas amba fanam eso ikagna afwambagam pugu kana. Eba sinaini ehe enaigba esena.
JOH 13:31 Afa Judas mahim ikanaba Sisas sihini og, “Yawo God Inim elni kifutig ambagwa wagfuf afa Godna kifutig Inim el nai yi ambagwa puguf.
JOH 13:32 Kaba Inim el afa Godna kifutig ka nai yi ambagwa wagfuiba eso nanguf eso God ehe kana kifutig elim wagfunif. Yawo God enaig esef.
JOH 13:33 Kana luwal, ka mwakwalig ganam afa ikaf. Afa nengel kam ogna yisigi afa ne kam mas nangui. Afa Ju elim ohuna mo ka sihinig nengelim gaba gwenaig mo ka nem esonig, ‘Asim eso ka aka nengel mas ambugog.’
JOH 13:34 Afa ka nengelim yawonai nihe mo faig. Eba enaig esog so na nimbeafgeli nai hugna membagi. Eso ka nem hugna membenig so nengel gaba gwenaig esi nimbeafgel naim so na membagi.
JOH 13:35 Afa ne enaig esegba mingnagim membegonif eso mungwali el anwanafif ne kana pahlukuiag el.”
JOH 13:36 Afa Saimon Pita sahna og, “Ainiyag, asim ne aka?” Afa Sisas sihina og, “Asim so ka aka yawo ne kam mas pahlubui afa sumi yi ne kam pahlukuf.”
JOH 13:37 Afa Pita sahna og, “Ainiyag, asegba ka mas nem yawo pahlukui? Eso el biningim sofegonifibi ka mas wahagim embefe!”
JOH 13:38 Afa Sisas sihina og, “Ateaho ne enaig inim esef? Afa kana kugum fanam eso wahaf? Eba inim feg afa kakaruk mosiagim meinifefiba afa ne sambaga mungonagim ne enaig esof ka mas ehem anwanafenag mo.”
JOH 14:1 Afa Sisas pahlukuiag elim enaig esoni og, “Masa nengel hugna kukugeskofif afa olug kinig feskofif. So na Godum olug onigini afa kam gaba gwenaig esini.
JOH 14:2 Afa kana Awagna lalaba enaksag kug gohka. Enaig inim hwanigba ka mas nem enaig esoni. Eso ka nengelni kug numwehiage gim ka aka.
JOH 14:3 Afa ka nengelni kug numwehiagenam eso ka piske bonam nengelim wambinam eso big mungwali enanai yi ahu auguf.
JOH 14:4 Afa ohuna mina ne anwanafig mo ka asim aka”
JOH 14:5 Afa Tomas ehem sahna og, “Ainiyag, kagel mas anwanafig mo asim ne aka! Ahnaig ka esigbi eso ka ena minam ahuiagimba anwanafif?”
JOH 14:6 Afa Sisas wahigi sihina og, “Afa el membeg inim mo anwanafigim afa nofkenagag figim eba kike ena minaba feg. Afa Awag nangum ahuiagba mas ming minaba goh mo, eba awai, kike mungo feg.
JOH 14:7 Afa ne kam numwehe anwanafigbi eba kana Awagim gaba ne ehem anwanafif. Yawo ne ehem anwanafig afa ne ati nangug.”
JOH 14:8 Afa Filip sihina og, “Ainiyag, nimbiafena Awagim kam wagfunibi eso ka enam nanguf eba kagelni sahigbi ati yuhwafeg.”
JOH 14:9 Afa Sisas esona og, “O Filip, big higeg ahwagiakaba. Afa asegba ne kam mas anwanafenag mo? Afa aman ne kam nangug eba ehe ati Awagim nangug. Afa asegba ne kam esonag, ‘Kam Awagim wagfuni?’
JOH 14:10 Afa Awag ka i ahgohug afa ka Awag i ahgohug; afa ne enam mas onigig mo? Afa mo ka nem sihinig eba mang kana mu mo eba kiafna Awag ka i ahgoba enag ehe heafna gafugafeg.
JOH 14:11 So na kana mom onigim eso ka nem sihinig ka Awag i ahgohug afa Awag ka i ahgohug. Afa awaiegba so na kana kigmogim piske onigigim eso ne kam olug onigini.
JOH 14:12 Ka nem inim sihinig aman el kam olug oniginaf eba ehe gaba gwenaig kigmog esef eso ka eseg. Afa enaig elni gafugag kana gafugagim goseg eso kaba Awag nangum aka.
JOH 14:13 Afa mangim ne kana unehlag wa sahiba eba ka esef eso ka Leg Awagna unehlagim fingifef.
JOH 14:14 Afa mungwali mangim gaba ne kana unehlag wa sahiba eba ka esef.
JOH 14:15 Afa ne kam hugna membenagba eba so na kana mom ugwe pahlukui.”
JOH 14:16 “Afa ka Awagim sahnam eso ehe nengelim ming Kwagfwag el ningihianif eba nengelim simbigahlanam higeg wangofuf.
JOH 14:17 Enag Kwagfwag el eba Godna Sungwag eso Godna inim mo ambagwa nem pugunif. Afa bitenai el ehem mas nanguni afa anwanafini mo eso ehem mas sugufini mo. Afa ne ehem ati anwanafini eso ehe nengelim wangofna afa nengel i sahogofna.
JOH 14:18 “Afa ka nem mas hwati ofenaiba bulwag luwal lofug. Afa ka nem piske bonam nangwag fe.
JOH 14:19 Afa mungwanam feg hwainig bitenai el mas kam nangui afa ne kam nanguf. Ka nofkikenafeg eso nengel gaba nofkena auguf.
JOH 14:20 Afa enag osuna puguiba ne anwanafif ka kiafena Awag i ahgo afa ne ka i ahgo afa ka ne i ahgo gwenaig.
JOH 14:21 Afa aman el kana nihe mo kikehlanam pahlukuiba eba enaig el kam hugunam membenag. Afa sohnaig el kam enaig esenaiba afa kana Awag ehem membenaf afa ka gaba gwenaig esenam eso ka kefum ehem ambagwa pugunafe.”
JOH 14:22 Afa ming Judas (ehe mang Judas Iskariot mo) ehe enaig esona og, “Ainiyag, asegba ne ogna nimbefum kam wagfuni afa ne mas nimbefum mingnagim mungwali wagfunig mo.”
JOH 14:23 Afa Sisas wahigi sihini og, “Aman kam membenaf eba kana mo higigim pahlubug. Afa kana Awag ehem membenag eso kaningi ahbonam enag el i ahgofuf.
JOH 14:24 Afa aman mas kam membenai eba kana mo ehe mas pahlubui. Ena mo ne higig eba mang kana onigig wa bo mo awai, Awag kam ningihiag afa enag heafna mo.
JOH 14:25 “Afa enanam ka nem wangofenaba ka nem ohuna mungwali mo sihinig.
JOH 14:26 Afa Awag kana unehlag wa Kwagfwag el ningihiaf. Enaba Godna Sungwag afa ehe nengelim mungwali wagfunim afa ehe nengelni onigigim fokwa wasanaba eso ne enam piske onigif mo so ka nem sihini.
JOH 14:27 “Ati muhwa ofe ka nem wasanif afa kaba olug efihlagna feg enag afafug ka nem faif. Bitenai elbi mas nem enaig olug efihlagba fai, eba awai. Eso nofeka hugna oniginim afa embe olug fi.
JOH 14:28 Afa ne kana mo ati higini ka enaig esona kog ka nem wasan ikanam afa ka nem piske bo pugunif. Afa Awag kam gosenag. Afa ne kam membeniba so na sifakali ka Awag nangum kako.
JOH 14:29 Oso ka nem yawo osihini eba autunai wa so puguf. Mahim enag puguiba so na enam onigif eso ne anwanafif kana moba inim feg.
JOH 14:30 Afa Satan bitenai misog el ati obo eso ka aseg nem hugna sihin goh mo. Afa heafna kifutig mas kam yuhwafenag mo.
JOH 14:31 Afa bitenai el so ma anwanafi ka Awagim membenag. Ehe kam esonagba na ka ehena gafugag mungwali esenag. Au ambugog nawo ahu.”
JOH 15:1 Afa Sisas enaig esog, “Kaba inim we afalig afa kana Awagba asona mogba feg.
JOH 15:2 Afa mungwali iklig eso ka nai yi agfo afa mas fug luwug mo afa ehe higfeitifef afa mingnag iklig eso fug luwug ehe enaba afwambusugnugegba so ma enaksag fug luwoi.
JOH 15:3 Afa kana mo ati ka nem faig eba enag mo nengelim afwambusunugegba eso ne afsug agfohie.
JOH 15:4 So na ka i ahgohi afa ka gaba ne i ahgohfif. Afa iklig afalig i kufeg hwanigba eba mas fug luwoi. Eba mungwalofug gwenaig feg afa ne ka i ahgohug hwanigba eba ne nai yi fug mas luwoi.
JOH 15:5 “Afa kaba we afalig feg afa nengelbi iklig feg. Afa el ka i ahgohug afa ka ehe i ahgohug eso ehe enaksag fug luwof. Afa ne ka i ahgohug hwanigba eba mas ne mangim gaba esei.
JOH 15:6 Afa aman el ka i ahgohug hwanigba ehe enaig li iklig lofeg eso higfei susugbi eso fofeg. Afa enagba wambugum suwi wa wehlig.
JOH 15:7 Afa ne ka i ahgohfiba afa kana mo gaba ne nai yi ati goh eso ne nimbiafena membug wa Awagim sahnaba afa ehe nem enaig esenaf.
JOH 15:8 Afa mahim ne enaksag fug legeageg eso enaba wagfug ne kana pahlukuiag el fegba eso kana Awag unehlag nalig fag.
JOH 15:9 Awag kam hugna membenag afa ka gaba nengelim gwenaig esenig. So na higeg kana membug wa agfohefum.
JOH 15:10 Afa ne kana mo pahlukuiba eso ne kana membug wa agfohiefim. Eba gwenaig ka gaba kiafena Awagna mo pahlukug eso ka heafna membug wa ka goh.
JOH 15:11 “Afa ka nem ohunaig sihiofin kana sifakal so ma nengel nai yi pahaiba afa enag sifakal nengel nai yi gofiba eba nem ihafenif.
JOH 15:12 Afa kana nihe mo ohunaig esog afa ka nem membenig eso nengel gaba mingnagim gwenaig esegoni.
JOH 15:13 Nalig membug eba enaig feg el so ma heafna nofkikenag wahianam eso heafna hihem kweagfug.
JOH 15:14 Afa ne kana mom pahlukuiba eba ne kana hihe feg.
JOH 15:15 Afa Sisas esog, Ka mas nengelim isug gafugag el oni eba misog el mangim onigigba afa heafna isug gafugag el mas enam anwanafi. Afa ka nengelim esonig neba kana hihe feg eso mungwali mang Awag kam wagfunag eba enag ka ati nengelim wagfunig.
JOH 15:16 Afa ne mas kam kanoi mo, amo ka ati nengelim kanog hwatina eso ne ahu gafugafibi so ma enag fug luwoi. Afa enag fug so ma higeg gofi. Eso mangim kana unehlag wa Awagim sahnibi eba ehe enag nem faif.
JOH 15:17 Afa kana nihe mo enaig esog so na enaig esi, ‘So na nimbefum hugna membeagi.’”
JOH 15:18 Afa Sisas esog, “Afa bitenai el nengelim olug kakagfegonibi so na piske onigi ehengel ati gof kam enaig esini.
JOH 15:19 Afa ne bitenai fegba eba bitenai el nem membegonif, amo ka nem ati kanog hwatig eso ne bitenai nihe wahia afa ne enaig esibi eso bitenai el nem olug kakagfegonif.
JOH 15:20 So na piske onigif mo so ka nengelim sihinig, ‘Afa isug gafugag el mas misog elim gosenai.’ Afa ehengel kam amtakwal efibi eba nengelim gaba gwenaig esegonif. Afa ehengel kana mom higigbi eba nengelni mom gaba gwenaig esif.
JOH 15:21 Afa ne kana el fegba eso ehengel nem enaig esegonif. Afa Awag kam nigihiagba na ka bog afa ehengel ehem mas anwanafig mo.
JOH 15:22 Afa ka bo ehengelim mo sihinig hwanigfefiteba ehengelni nuhwef mas goh mo. Afa yawo ehengel mas enaig esogoi kagel mas anwanafig mo mang ka esig eba amtakwalig.
JOH 15:23 Afa aman el kam olug kakaginibi eso ehe gaba kana Awagim gwenaig esinig.
JOH 15:24 Afa ka ehengel nai yi olyi kigmog wagfug afa mas aman el enag enaig esena mo. Afa ehengel kam mas olug onigigim eso ehengelni nuhwef eba gwese goh. Afa yawo kigmog ati nangugim afa ehengel ka mi kana Awag mi olug kam kakage gonig.
JOH 15:25 Afa autunam ehengelni nihe mo enaig esog; Ehengel kam mungwinim olug kakagini. “Afa yawo enag mo inim pugug.
JOH 15:26 “Afa ka Godna Sungwag nengelim ningihianif. Afa ehe Awag i ahagag eso bonam nengelim kwaganif afa heafna mo eba inim. Afa heafna mo eba kana mom sihinaf.
JOH 15:27 Afa mulug yi nengel ka nai yi agfohiafena eso ne gaba mingnag elim kana mom sihigonif.”
JOH 16:1 “Afa ka nengelim enag mo sihinig eso nengelni olug onigig nofeka amusna piske ahu.
JOH 16:2 Afa ehengel nengelim nuwagig lala afwambawa wambaitif. Afa sumi yi enag osuna puguiba el eso nengelim kwagihig ehengel enaig onigifif og ka Godum kweagfug.
JOH 16:3 Afa ehengel Awag mi ka mi mas anwanafegonig mo eso ehengel enaig esif.
JOH 16:4 Afa ka nengelim enaig mo sihinig eso enaig kinig osuna opugufiba so na piske onigif eso ka nem numwehenugenig mo sihinig. Afa yuwanam yi ka ne i ahgofena eso ka mas nengelim enag mo sihini mo.”
JOH 16:5 “Afa yawo ka Awag nangum aka afa ne mas kam sahnag mo, ‘Ne asim aka?’
JOH 16:6 Afa yawo ka nem ohuna mo sihinig eso enag nengelni olug kinig faskofeg.
JOH 16:7 Afa ka nem inim mo sihinig afa ka nengelim wahia ikaiba enagba nengelim lahlafenig. Afa ka ika hwanigba Godna Sungwag nengelim mas boni. Afa ka ikagba eba ka ehem ningihiaf nengel nangum.
JOH 16:8 Afa mahim ehe boiba ehe bitenai elim amtakwalig nihe afa lahlag nihe afa kwefihiag nihe enag sihinugef.
JOH 16:9 Afa el kam mas olug onigini eso ehe ehengelni amtakwalig nihem wagfunif.
JOH 16:10 Afa ka Awag nangum ikaf afa nengel mas kam nangui eso ehe lahlag nihe sihinugef.
JOH 16:11 Afa God bitenai elni misog elim, Satanim, ati kwefihiageg eso Godna Sungwag elim kwefihiag nihe sihinuge wahiag.
JOH 16:12 “Afa ka membeg enaksag mo nem fai afa ne mas enam yuhwafig mo.
JOH 16:13 Afa Sungwag ehe Godna inim mo kehlag afa mahim ehe boiba ehe nengelim mungwali inim mo ogfunugef. Afa ehe mas heafna onigig wa nengelim sihini amo, afa mang ehe higig eba enam sihif. Afa mang sumi yi so puguf ehe enam nengelim sihinif.
JOH 16:14 Afa ehe kana mo fanam afa nem sihinif eso ehe kana unehlagim fingi fef.
JOH 16:15 Afa mungwali gawig Awagna feg eba kana. Eso ka ati sihig Sungwag kana mo fanam nem sihinif.”
JOH 16:16 Afa Sisas enaig esog, “Mwakwalig afa ne kam mas nangui eso manageg hwainig ne kam piske nanguf.”
JOH 16:17 Afa mingnag pahlukuiag el hefum sihiageni og, “Mangigim bigim enaig esonug, ‘Mwakwalig afa ne kam mas nangui eso manageg hwainig ne kam piske nanguf’ afa mingam ehe enaig esog ‘Ka Awag nangum aka eso enaig puguf.’
JOH 16:18 Enag mo ‘Mwakwalig’ eba mangim esog afa enag ehena mo bigel mas anwanafig mo.”
JOH 16:19 Afa Sisas anwanafeg ehengel enam mo onigiahufnaba ogna ehem sahni eso ehe sihini og, “Ka esog ‘Mwakwalig afa ne kam mas nangui eso manageg hwainig ne kam piske nanguf.’ Atiasni enam ne nimbefum sihiageahu?
JOH 16:20 Afa ka nem inim sihinig afa ne wewatunam nomb mewa auguiafiba afa bitenai el eheba sifakalifi. Afa ne olug kinig faskofeg afa nengelni kinig eba wahigefe sifakaleg puguf.
JOH 16:21 Sa hig, mahim luwal gohugum ofeba eba angwafig tautig mu gof fagim. Afa mahim luwal mo gohugba eso angwafig mas piske tautig onigi eba ehe sifakaleg luwal ati gohug.
JOH 16:22 Nengel gaba gwenaig esif, yawana mo ne olug kinig finim afa ka nem nangwagiba eba ne sifakalifi. Enag sifakal mas aman nengelni nihinai hugufati.”
JOH 16:23 “Afa enag osuna puguiba eba ne mas kam mangim sahini. Ka nem inim sihinig mangim ne kana unehlag wa sahiba eso kana Awag nem faif.
JOH 16:24 Afa yawa gaba nengel kana unehlag wa mas mangim sahig mo. Esese ne sahiba ne fafe eso nengelni sifakaleg yuhwafef.”
JOH 16:25 Afa Sisas enaig esog, “Ka nem ati waskwes mo sihini afa enag osuna puguiba ka mas nem waskwes mo sihini eso ka ambagwa kiafna Awagna mom nem sihinif.
JOH 16:26 Afa mahim enag osuna puguiba ne Awagim kana unehlag wa sahnaiba, ka mas enaig esog enanam ka nem kweagfunam ehem sahani, amo,
JOH 16:27 Ka mas nengelim enaig esini eba kiafna Awag ehe nengelim hugna membenig. Afa ne kam hugna membeni afa ne onigig God kam ningihiag naka bog eso ehe nengelim membenig.
JOH 16:28 Eba inim feg ka kiafna Awagim wahiagim naka ohuna bite wa bog afa yawo ka ohuna bite wahianam eso ka piske Awag nangum ikaf.”
JOH 16:29 Afa pahlukuiag el enaig esogona og, “Ei, yawo ne ambagwa sihig afa ne mas waskwes mo sihig mo.
JOH 16:30 Afa yawo kagel anwanafig ne mungwali ati anwanafeg mangofi kagel yiskosig nem ming sahnigim eso kagel ati olug onigig ne Godna bog.”
JOH 16:31 Afa Sisas esoni, “Ateaho ne enam olug onigig?
JOH 16:32 Higim, enag osu ati muhwa ofe amo eba ati pugug eso ne mungwali kam wahinim ahuiaminefef nimbiafgelni mungo mungo kimbig gam eso ka kikefwaimu gofuf. Afa ka mas kikefwaimu nemug gofi eba kiafna Awag i ka ahgofuf.
JOH 16:33 Afa ka nem enag sihinig eso ka nai yi agfofum eba so na olug efihlagna agfofufe. Afa ohuna bitewaba kinig nengelim pugunif eso nofeka embefi eba kati bitenai nihe filafatig.”
JOH 17:1 Afa Sisas ena mo sihi wahianim afa ofim nangunam so enaig esona og, “Humuan, kam wahag was ati pugug so na nimbeafna Legim fingi fe eso ma nimbeafna Leg nem fingi fei.
JOH 17:2 Ne kam kanog og so ma elni misog el fei eso aman el kana ninga wa wasanig eba ka ehengelim inim nofkenagag faif.
JOH 17:3 Afa inim nofkenagag eba enaig eseg eso ehengel nem ati anwanafig ne inim God mungo feg afa ka Sisas Krais ne kam ningihiag.
JOH 17:4 Afa ena gafugag ne kam faina eba ati ka augig eso ka enaig fegba ka neana unehlagim ohuna bite wa fingi feg.
JOH 17:5 O Humuan, afa bite mahim fiahfenaba afa big ahagafenaba enanam kana unehlag eba nalig fena. Afa yawo ka membeg nimbeafna nof wa enag nalig unehlag ne kam piske fai.
JOH 17:6 “Afa enag bitenai el ne kam faina ka ehengelim sihinig afa nem ati anwanafig. Ehengelbi neana fena afa ne kana ninga wa hwatig afa ehengel neana mo higigim pahluhug.
JOH 17:7 Afa mungwali kike mungo fegba ehengel ati anwanafig enag ne kam faig eba neana bog.
JOH 17:8 Afa mungwali mo ne kam faig enag ka ehengelim faig eso ati fig. Afa ehengel anwanafig enag mo eba inim afa olug onigig ne kam ningihiagba na ka nem wahigim ka bog.
JOH 17:9 “Ka mas bitenai elim betenenig mo amo el eso ne kana ninga wa hwatig eba neana feg na ka ehengelim betenenig.
JOH 17:10 Mungwali el kana feg eba neana afa neana eso feg eba kana. Afa enag el wagfug kana unehlag eba nalig feg.
JOH 17:11 Afa yawo ka ohuna bite wahianam nem nangwagim bof afa ehengel so bite wa auguia. O Humuan, neba afsug nemug afa nimbeafna kifutig unehlag so na kam faig ena unehlag wa so na ehengelim nangwaghiage fegofum so ma ehengel mungo agfofi eso big mungo nemug ahfeg.
JOH 17:12 Afa mahim ka ehengelim wangofnaba ka ehengelim kaguagfwehiafna gofna enag neana kifutigni ne kam fainaba eso ka enaig esena. Mungwali lahlaggofena mas aman awaiena mo afa el mungo awaiena. Autunam neana mo enaig sihi fewahiana enag el mungo awaief afa enaba inim puguf.
JOH 17:13 Afa ati muhwa ofe ka neanangum bof afa ka bite wa gohba ohuna mo ka esona eso kana sifakal so ma ehengel nai yi yuhwafeni.
JOH 17:14 Afa ka neana mo ehengelim faig enag figim eso mas enaig bitenai el opukog mo eso ka gaba mang bitenai el mo. Eso bitenai el ehengelim olug kakag fegonug.
JOH 17:15 Ka mas nem esonai enag elim wambuiba so ma ohuna bite wa wahiyi amo, ka nem enaig sahna fenag so na kagwuf hiage gofiba eba Satan mas ehengelim amtakwale aiti.
JOH 17:16 Afa ka mang bitenai el feg mo eso ehengel gaba gwenaig.
JOH 17:17 Afa neana mo eba inim nemug feg. Ka membeg ohuna inim mo so ma ehengelni onigig wa gohfi eso neana el nemug apukuf.
JOH 17:18 Afa ne kam bite gam ningihiag afa ka gaba ehengelim ohuna bite wa ningitigif.
JOH 17:19 Ka kefum nem mungwali faig eso ehengel gaba gwenaig neana nemug fig.
JOH 17:20 “Ka mang enag pahlukuiag el mungo beteneni mo amo afa mungwali el eso pahlukuiag elni mo higigim afa kam olug oniginig na ka ehengelim gaba ka betenenig.
JOH 17:21 Afa ehengel so ma mungo agfohiefi eso big esahfeg ne ka i ahgohug afa ka ne i ahgohug. Sa ma ehengel eba biningi nai yi agfofi afa mungwali bitenai el so ma onigi ne kam ningihiag na ka bog.
JOH 17:22 Afa ne kam nalig unehlag faig afa ka ehengelim enaig unehlag faig eso ma ehengel mungo agfohiefi eso big mungo ahfeg.
JOH 17:23 Ka ehengelim wangohug afa ne ka i ahgohug so ma ehengel mungo nemug fi. Eso bitenai el anwanafi ne kam ningihiagim afa ne kam hugna membenag afa ehengelim gaba ne gwenaig esenig.
JOH 17:24 “Afa ohuna bite puguia hwainig fiahfenaba ne kam hugna membenam eso ne nalig unehlag kam faina. O Humuan, ka membeg mungwali el ne kam faig ma ka nai yi ohi agfofiba so ma kana kifutig nangui.
JOH 17:25 Humuan ne lahlag nemug feg, afa bitenai el mas nem anwanafenig mo. Afa ka nem ati anwanafeg afa el ne kam faina ehengel ati anwanafig ne kam ningihiag na ka bog.
JOH 17:26 Ka ehengelim neana unehlag wagfunig afa nem ati ambagwa anwanafenig afa ka gwenaig afa membug so na kam fenag so ma ehengel nai yi gofi. Afa kike gaba ehengel nai yi gofif.”
JOH 18:1 Afa Sisas betene wahianam heafna pahlukuiag elim wankana bu wesigim pe pafefukolina, ena bu sefig Kidron. Afa ena maligim aso ati gi eso ehe enam mina saigoahuna.
JOH 18:2 Afa Judas eba moaule el anwanafena Sisas esim wanfaka fafegof.
JOH 18:3 Eso amunai pris afa farisi el Godna nalig lala anwasag el mi afa mingnag ami mi ningitigi. Afa ehengel wina malwo wambinim eso Judas esim wankana.
JOH 18:4 Afa Sisas ati anwanafena mungwali enag ehem pugunafe. Eso ehe hilife ika gonam ehengel nai yi eso ehengelim sahtigina og, “Nengel amanim ne yisigi ambugog?”
JOH 18:5 Afa ehengel wahigi esogona og, “Sisas Nasaret wa naim ka yisigi ambugog.” Afa Sisas esog, “Ena ka ohonaba feg.” (Mauule el Judas mungwali agfofena.)
JOH 18:6 Afa mahim Sisas esonaba og, “Ena ka ohonaba feg” afa ehengel amusna ahunam bite wa apaigona.
JOH 18:7 Bigiagafe agfohiafenaba afa Sisas piske sahtigina og, “Nengel amanim ne yisigi ambugog?” Afa ehengel esogona og, “Sisas Nasaret wa naim.”
JOH 18:8 Afa Sisas sihina og, “Kati nem sihinig na ka ohonaba. Afa ne kam kehligim ambugogba afa enag pahlukuiag el mo hwati so ma ahui.”
JOH 18:9 Afa ehe ohuna mo sihig eso heafna mo eba inim puguf. Eba ehe enaig sihina og, “Mungwali el ne kam faina lahlagagofena mas aman awaiena mo.”
JOH 18:10 Afa Saimon Pita naif skofanam prisni misog elni gafugag elim tigena. Ehe ehena ninganai anglugum hugufatina. Enag gafugag elni unehlag eba Malkus.
JOH 18:11 Afa Sisas Pitam kifutig mo sihina og, “Naif piske geg wa fanugu! Ena kinig Humuan kam faig eba mas ka kwenai.”
JOH 18:12 Afa Romna ami afa ehengelni misog el afa Ju elni anwasag el Sisasim kikehlinim wena kikenagini.
JOH 18:13 Afa ehengel Sisasim Anas nangum wanigahuna. Afa Anas eba Kaiafasna kuwag. Afa ena yiana Kaiafas eba prisni misog el gofena.
JOH 18:14 Enag Kaiafas Ju misog elim enaig sihifeni og, “Eba lahlafeg enag elim mungo tigibi so ma mungwali el lahla agfohie.”
JOH 18:15 Pita i afa mingnag pahlukuiag el i sum Sisasim pahlukuna. Prisni misog el enag pahlukuiag elim anwanafegoni eso ehe Sisasim misog elni lalana bog megam pahlukunam saho ahuna.
JOH 18:16 Afa Pitam kwenamba eso ehe afwambawa mengig muhwa gofena. Afa prisni gafugag angwafig mengig wa gofena. Afa ming pahlukuiag el piske ikana angwafigim sihinam eso Pitam sahu wanikana.
JOH 18:17 Afa enag angwafig angwaming Pitam sahna og, “Atiasni ne gaba ehena pahlukuiag el si me?” Afa ehe esog, “Amo, kaba awai.”
JOH 18:18 Afa nineg feskofenaba eso gafugag el i, anwasag el i suwi wehlinim noluk fiagfofnaba afa Pita gaba enanai yi agfofenaba so noluke gofena.
JOH 18:19 Afa enanam prisni misog el Sisasim heafna pahlukuiag el mi afa heafna wagfuiag mo mi enam sahnagini.
JOH 18:20 Afa Sisas wahigi sihina og, “Ka ohuna mo mungwali elim ambagwa sihinig. Godna nalig lala afa Ju elni nuwagig lala ka enaig eseg. Ka mas meagam gafugafeg mo.
JOH 18:21 Ahnaig esegba ne kam sahnageg? Aman el kana mo so higig ehengel ena mom ati anwanafig. So na ehengelim sahtigi mangim so ka sihina.”
JOH 18:22 Afa mahim Sisas esonaba anwasag el mungo Sisasim asang wa pounam og, “Ne mangigim prisni misog el enaig sihifenag?”
JOH 18:23 Afa Sisas ehem sahna og, “Afa kana mo mas lahlafeg hwanigba eba so na ena mo ambagwa elim sihini osa agfohie. Afa kana mo ugwe ika fegba asegba ne kam tigeg?”
JOH 18:24 Afa we Sisasna ninga wa gwese gofenaba afa Anas ehem prisni misog el Kaiafas nangum ningihiana.
JOH 18:25 Afa Pita mahim noluke gofenaba afa el ehem sahni og, “Atiasni ne gaba ehena pahlukuiag el si me?” Afa ehe esog, “Amo, kaba awai.”
JOH 18:26 Afa prisni misog elni gafugag el mungo enanai yi gofena. Eso Pita ehena nilitem anglugum hugufafatina. Ehe Pitam sihina og, “Atiasni ka nem nangunaba neba ehe aso wa ahgofena?”
JOH 18:27 Afa Pita piske sihina og, “Amo, kaba awai.” Afa ikagna kakaruk moasihina.
JOH 18:28 Afa Sisasim Kaiafasna lala nai sugufinim eso Romna misog elni lala gam wanigahuna. Eba leana gubi fena eso Ju el ena lala mas saho. Afa ehe membig Pasova buyis ahgagim afa Ju elni nihe mo enaig esog Ju el nofeka afwambanai elni lalam saho.
JOH 18:29 Eso Pailat afwambagam ehengelim nangum ikanam sahtigina og, “Mang ehe nem fenigbi na ne ehem sehinig?”
JOH 18:30 Afa ehengel enaig sihifeni og, “Afa ehe ahanaig ahanaig eseg hwanigba ka mas ehem neana nangum wanig ambugog.”
JOH 18:31 Afa Pailat sihini og, “Nimbe piske wanigahunam eso nimbiafgelni nihe mona kwefihianagi.” Afa Ju el ehem piske sihini og, “Nengelni Romna nihe mo enaig sihifeg kagel mas elim kwefihianaginim tigifati.”
JOH 18:32 Afa ohuna enaig pugugba eba Sisas ati esona eso enag inim puguna. Enag mo ehe sihig ehe li katigeg wa wahaf.
JOH 18:33 Afa Pailat piske sahu ikanam Sisasim awamonam eso ehem sahna og, “Ateaho neba Ju elni misog el?”
JOH 18:34 Afa Sisas esona og, “Enag sahig eba nimbeafna onigig wa me awai aman el nem enaig sihifenagba na ne enaig sahig feg?”
JOH 18:35 Afa Pailat sihina og, “Ka mang Ju el mo! Eba nimbeafna el i afa amunai pris i ehengel nem ka nangum wanigambugo. Eba ahanaig ne esenaba?”
JOH 18:36 Afa Sisas enaig esog, “Ei kaba misog el feg afa ka mas bitenai elni misog el lofeg mo. Afa ka bitenai misog el lofeiteba eba kana gafugag el ambugog kam kifutim angoluwag gim fegoniti eso mas ka Ju elni ninga wa gofite. Afa mungwali el ka nangwaghiageg ehengel mas bitenai nihem onigi.”
JOH 18:37 Afa Pailat ehem sahna, “Ei, neba misog el ehe?” Afa Sisas sihina og, “Ei, neana mo eba inim kaba misog el feg. Ka ohuna bitegam ka bogum eso ka enag gafugafegim eba inim mo sihiagim eso mia kam wanigag. Afa aman el eso inim mo mungo pahlukug enag el kana mo higig.”
JOH 18:38 Afa Pailat sahna og, “Inim mo eba mang mahim?” Afa ehe piske afwambagam pugunam Ju elim nangwag ikanam esona og, “Ka nangug enag el mas mang feg mo eso ka enaig eso ehem tigi ma wahai.
JOH 18:39 Afa mungo mungo Pasova buyis ofibi nengel kam fasahinif afa enanam ka kalabus el mungo nengelni ka fafhwatif. Afa enag Pasova buyis opuguba nengel membig ka sonag ‘Ju elni misog el’ nengel nai yi wahia?”
JOH 18:40 Afa ehengel ehem hugna esogona og, “Amo, sonag el eba awai, so na Barabasim wahia.” (Afa eba okwefule afa elim tigifatiule el.)
JOH 19:1 Afa Pailat amiim esonibi so na Sisas kikehlinim flakflakefi.
JOH 19:2 Afa ami enaig esini afa we nasna wambinim molukugunim Sisasna misog wa hugohlini afa tafiglek lofug ehem fatini. Afa enag misog elni mwakwalig gau ehem enaig esenagini.
JOH 19:3 Afa ehengel ehem muhwa opukonam afa mwakwalini ehem esogona og, “Sa nangu, neba Ju elni misog el.” Eso ehem kukufenagini.
JOH 19:4 Afa Pailat piske afwambagam pugunam Ju elim sihini og, “Sa hig, ka ehem fahigenagegba ehe mas mang feg mo. Na ka pugu nengel nangum waniblug eso ne nangui.”
JOH 19:5 Afa enag we nasig nai yi afa lofug tafiglek yi gwese Sisasna elig i agfohiafenaba eso ehe afwambagam pugu bona. Afa Pailat ehengelim sihini og, “Na ohuna elbi, so nangu.”
JOH 19:6 Afa mahim amunai pris i anwasag el i ehem nangunim eso hugna esogona og, “Tigi, tigi ehem tiginim li katigeg wa fi kahli.” Afa Pailat esoni og, “Nimbe membigbi so na wanigahunam li katigeg wa so ma wahai. Afa kike fahigenagegba afa ka onigig ehe mas mang feg mo.”
JOH 19:7 Afa Ju el enaig esogona og, “Ehe enaig sihifeg kaba Godna leg afa kagelni nihe mo enaig gifeg el enaig esogba so ma wahai.”
JOH 19:8 Afa Pailat ena mo higinam eso ehe hugna embefena.
JOH 19:9 Afa ehe piske lalagam sahukanam Sisasim sahna, “Ne ahnanai bog?” Afa Sisas mas ehem mo kwagfuwagna mo.
JOH 19:10 Afa Pailat ehem sihina og, “Ahanaig eseg ne mas kam mo kwagfuwagnag mo? Sa hig, ka enaig kifutigni feg eba ka nem wahiai afa ka nem li katigeg wa kahli.”
JOH 19:11 Afa Sisas ehem sihina og, “Afa God nem kifutig faig hwainig fegba eso mas ne kam pigaupi eso el kam neana ninga wa wahig enag elni amtakwalig eba neanam gosunag.”
JOH 19:12 Afa Pailat ena mom higinam afa mina yisigiafena Sisasim wahiagim. Afa Ju el hugna esogona og, “Afa ne sonag el wahiaiba eso ikaf eba ne mang misog el Sisarna hihe mo. Aman el so esog kaba misog el feg enag el eba Sisarna angoluwag.”
JOH 19:13 Afa Pailat ena mom higinam eso Sisasim afwambagam wanikinam kwefihiageg kug wa pegana. Afa enag lala meg eba hun simena. (Afa Hibru mona sefig Gabata.)
JOH 19:14 Afa sini Pasova buyis puguf afa osu misosufgigim mahim fiahfenaba. Afa Pailat Ju elim esoni og, “Nangui nengelni misog el.”
JOH 19:15 Afa ehengel hugna esogona og, “Tigi, tigi, ehem tigifati li katigeg wa kahli!” Afa Pailat sahtigina og, “Ne membig ka nengelni misog elim li katigeg wa fi kahlibi so ma wahai?” Afa amunai pris enaig kweagfuwagni og, “Sisar mungo kagelni misog el feg mingnag misog el eba awai.”
JOH 19:16 Afa Pailat Sisasim ehengelni ninga wa wahiniba eso ehe li katigeg wa fi kahlini. Eso ami ehem kikehlinim.
JOH 19:17 Afa ehe heafna li katigeg mahim okufehlanamba eso wanigahuna. Afa mungwali ahu ena bite wa opukona eba sefig misog kig gig bite. (Afa Hibru mona eba sefig Golgota.)
JOH 19:18 Afa enanai yi ehengel Sisasim afa ming sambaganigi el mi li katigeg wa wambu kagini. Afa Sisas olyi luguna afa sambaganigi el mo meigim ahlugwagna.
JOH 19:19 Afa Pailat esonibi eso li katigeg wa enaig ginofini:
JOH 19:20 Sisasim so kahlini eba Jerusalem muhwa afa enag ginof eba Hibru mona afa Romna mona afa Grikni mona ginofini.
JOH 19:21 Afa Ju elni amunai pris Pailatim wagnana og, “Ne magigim enaig ginofeg ‘Eba Ju elni misog el’ so na enaig ginofeite ‘Ehe enaig esog kaba Ju elni misog el’”.
JOH 19:22 Afa Pailat sihina og, “Mangofi, mo so ka ginofeg ati gwenaig goh.”
JOH 19:23 Afa ami Sisasim eso li katigeg wa kahlinim afa enag sambaga sambaga ami Sisasna lofug finim afa hefum mimagini. Afa ming nineg lofug fini eba mungo mas ming lofugna pahli kwalini mo.
JOH 19:24 Eso ami hefum enaig esogona og, “Ese big enag lofug kukoskofif. Nawo satu enana so wagi mahim aman afafiba.” Afa ehengel enaig esigbi afa Godna mo ati gifini enag inim puguna. Enag mo enaig esog; Kana lofug hefum mimagif afa kana nineg lofug finim enana satu wagif. Eso ami enaig esini.
JOH 19:25 Afa Sisasna afag, heafna sumineg, afa sambaganigi Maria ahfena, ming eba Klopasna angwag afa ming Maria Makdala wanai afa ambugonam Sisasim muhwa muhwa agfohiafena.
JOH 19:26 Afa Sisas heafna afagim nangunam afa pahlukuiag el eso ehe hugna membena nangunam mahim muhwa gofenaba afa afagim esona og, “Mia sonag el eba neana leg.”
JOH 19:27 Afa ehe enag pahlukuiag elim esona og, “Enag angwafig eba neana afag.” Afa enanam pahlukuiag el ehem heafna lalagam wanikinam eso enag angwafigim lahlafiafana.
JOH 19:28 Afa Sisas anwanafeg heafna mungwali gafugag ati augig. Afa ehe membeg Godna mo asagi so ma enag inim pugui eso ehe enaig esog “Ka bu hefeg.”
JOH 19:29 Afa miaklana bu botolna muhwa gofena eso ulefle lofug enaig finim miaklana bu wa fighinim aga wa kiknim fingi kwalig Sisasna memtog wa nihini.
JOH 19:30 Afa Sisas enag bu enanam eso ehe esona og, “Eba gwenaho!” Afa ehena misog sulfu penam afa ehe ini wahafena.
JOH 19:31 Afa enag osuna eba Fraide afa ming osuna eba nalig buyis puguf. Afa Ju elni amunai kusig enag osuna wahag el li katigeg wa luwanam eso ehengel Pailatim sahni og, “So na mongim tutohianugeba so ma ikagnaule pigigba eso melig mo li katigeg wanai wamb pei.”
JOH 19:32 Eso ami ahunam sambaganigi elni mongim tutohianugini eso Sisasna muhwa katigini.
JOH 19:33 Afa ehengel Sisasim ambugog nangunibi eba ati wahana eso mas ehena mongim tutohianagini mo.
JOH 19:34 Eso ehemba enaig esini ami mungo emesigim fagna pifinaba eso taf i bu i sugfuna.
JOH 19:35 (Afa el enam nanguna mahim enag pugunaba eso ehe ena mo sihiageg afa heafna mo eba inim feg. Afa ehe anwanafeg heafna moba inim eso ehe enaig sihifeg so ma nengel enam olug onigigim kikehli.)
JOH 19:36 Afa enag pugugba eba Godna mom yuhwafeg. Eba enaig esog, “Mas ehena mungo kigim toafui mo.”
JOH 19:37 Afa ming Godna mo enaig esog, “El so fagna pifina so ma ehengel ehem enam nangwagfofi.”
JOH 19:38 Afa Arimatea kimbig wa nai el Josep bonam Pailatim sahna og, “Ma ka wahiaiba Sisasna eligim ka so faku.” Afa Josep eba Sisasim pahlukuiaule afa ehe Ju elni amunaim embefenam eso ehe hefum kumwahlana. Afa Pailat ehem sawifenaba eso Josep ika fanam so fakuna.
JOH 19:39 Afa Nikodemus i ehe i ahkana. Autunam Nikodemus Sisasim sinaini bo nanguna. Afa ehe 30 kilogram sanda i pauda i wambu wanmbona. Enag sanda eba sefig mer afa alos.
JOH 19:40 Afa eheningi Sisasna elig ahfakunam eso sandana paudana waheg ahfenam so aitinag ahfena afa lofugna sagnag ahfena. Enag gafugag eba Ju elni nihe wahag elim enaig esafif.
JOH 19:41 Sisasim eso tigi kahlini eba aso muhwa. Enanai yi yawonai hun meg gofena afa mas enag hun meg wa hug skogfufna mo.
JOH 19:42 Afa enag hun meg muhwa gofena afa Ju elni auguiag osuna muhwa ofefenaba eso eheningi enanai yi Sisasim ahfaku ahfakana.
JOH 20:1 Afa Sande lawam si mognam Maria Makdala nai bitekfeg nangwagim ikana afa ika nangunaba hun eso mengigim kaguni enag hun mengig wanai hilifu enmunam fakinibi mengigba pigi gofena.
JOH 20:2 Afa ehe kikini ikana Pita mi afa ming pahlukuiag el mi Sisas eso ehem membena ehe ika wambanam sihini og, “El ati Ainiyagna eligbi fighug eso kagel mas anwanafig mo ahnanai yi ehe okhufakig!”
JOH 20:3 Eso Pita i afa enag pahlukuiag el i biteg kifeg gam ahkana.
JOH 20:4 Afa eheningi kikini ahkana eso ming el Pitam washunam gof biteg kifeg gam ika puguna.
JOH 20:5 Afa ehe mas sahu kana mo ehe fisahfe penam bitekfeg gam nofenaba lofug so enana kikenagi fakini enam mungo afogwafena.
JOH 20:6 Afa Pita sumi yi bonam bitekfeg gam sahu ikanam nangonaba lofug mungo afogwafena.
JOH 20:7 Afa lofug Sisasna misog kikenagini enag lofug mas mungo wa afogwafena mo eba enmunam topeskesinim faki wahini.
JOH 20:8 Afa enag pahlukuiag el so gof bitekfeg wa ika puguna ehe gaba so sahu ikana afa ehe nangunam eso olug onigina.
JOH 20:9 Afa eheningi Godna mom mas enam numwehe anwanafena mo eso enaig sihifeg og Sisas wahanam piske bitekfeg wanai bihiaf.
JOH 20:10 Afa enag sambaga pahlukuiag el piske lala gam ahkana.
JOH 20:11 Afa Maria Makdala nai bitekfeg wa afwambawa gofenam ufwe gofena eso fisahfe penam nofeagena,
JOH 20:12 afa sambaganigi ofwanai elim nanguna afa ehenigina lofugba busug. Afa autunam enanai yi Sisasim fakini eso eheningi enaig esahfena ming misog gam gana afa ming mongim gana.
JOH 20:13 Afa eheningi ehem ahsahna og, “Angwafig, magigim ne ufweg?” Afa ehe esona og, “El kana Ainiyagna eligim fighug eso ka mas anwanafeg mo ahnanai yi ehem ugfo fakig.”
JOH 20:14 Afa ehe enaig sihif wahianam eso wahigefe Sisasim nanguna ma gofenaba. Afa ehe mas anwanafena mo ehe eba Sisas, ehe etetina.
JOH 20:15 Afa Sisas ehem sahna og, “Angwafig, magigim ne ufweg? Amanim ne yisige bog?” Afa Maria onigig enag el ehe asona mog eso enaig sihifena og, “Amunai, neaho Sisasna eligim wanaiba fakug so ka sihina ahnanai yi ne ehem fakag eso ka ika fanam oku.”
JOH 20:16 Afa Sisas ehem sihina og, “Maria.” Eso ehe wahigefe Sisasim nofbosug nehina afa Hibru mona sihig, “Rabonai.” (Enag mog mo eba tisa.)
JOH 20:17 Afa Sisas ehem sihina og, “Ka mas Awagim piske nanguagim ikag mo eso nofena kam kehla. Amo, eba so na kana nilitem ika sihini og, “Ka kiafena Awag nangum piske aka ehe nengelni Awag eba kana God afa nengelni God.”
JOH 20:18 Eso Maria Makdala nai higinam ikana pahlukuiag elim sihini og, “Kati Ainiyagim nangug” afa mungwali mo so ehe ehem sihina enag ehe sihiagena.
JOH 20:19 Afa Sande osupegna pahlukuiag el lala nuwag gofena. Afa ehengel Juni misog elim embefegoni eso mengig kikisinim auguiafna. Afa Sisas ehengel nai yi olyi pugunam enaig esoni og, “Nengelni olug so ma efihlagna gofi.”
JOH 20:20 Afa ehe enaig esonam eso heafna ninga i afa heafna efihlag ehengelim wagfuni. Afa pahlukuiag el Ainiyagim nangunim eso ehengel hugna sifakalini.
JOH 20:21 Afa Sisas piske sihina og, “Nengelni olug so ma afafug gofi. Awag kam ningihiag eso ka gaba nengelim ningitigif.”
JOH 20:22 Afa ehe enaig esonam eso ehengelim heafna fufeig faini afa sihini og, “Nengel so ma Godna Sungwag fi.
JOH 20:23 Afa ne mingnag elni amtakwalig hugufafatinagba eso ehena amtakwalig awaieg. Afa ne ehem esinig hwanigba eso ehena amtakwalig gwese gonfuf.”
JOH 20:24 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim bona nangwagina afa enanam Tomas mas mungwal auguiafena mo. (Tomasna ming unehlag eba Didimus.)
JOH 20:25 Eso mingnag pahlukuiag el ehem sihini og, “Kagel Ainiyagim ati nangug.” Afa Tomas ehengelim esoni og, “Eso ka heafna ninga wa nil gokug nangufe. Eso kiafena ninga bul nil gokug megam hugufenam eso kiafena ninga ehena fag gokug megam efihlag wa hugufenai. Afa ka enaig eseg hwanigba ka mas nengelni mo higini.”
JOH 20:26 Afa mahim elegeg wa gohug osuna awai enaba afa mungwali pahlukuiag el lala megam auguiafena Tomas mungwali. Afa mengig ati kikisini afa Sisas olyi puguni afa esoni og, “Nengelni olug so ma efihlagef.”
JOH 20:27 Afa ehe Tomasim esona og, “Kana ninga gokug nangunam afa nimbiafena ninga bul ohunanai yi hugufe. Eso nimbiafena ninga kana agmagig megam hugufe. Masa nanai yi sambaga onigig gofuf enaig mo wahianam eso ne kam olug onigina.”
JOH 20:28 Afa Tomas ehem sihina og, “Neba kana Ainiyag afa kana God.”
JOH 20:29 Afa Sisas ehem sihina og, “Ne kam nangugim eso ne kam olug oniginag. Afa mingnag el kam mas nangu mo eso ehengel kam olug oniginig ehengel so ma sifakali.”
JOH 20:30 Afa Sisas enaksag kigmog heafna pahlukuiag elni nof wa wagfuna afa enag mo mas ohuna buk wa agfohe mo.
JOH 20:31 Afa ka ohuna mo ginofeg eso ne anwanafenim Sisas eba Godna Gishu Wahiag El ehe Godna leg. Afa ehe enam olug onigini eso heafna unehlag wa so ma ne inim nofkenagag fif.
JOH 21:1 Afa sumi yi Sisas Taiberius bu wa heafna pahlukuiag elim piske puguni. Eba enaig pugufena.
JOH 21:2 Saimon Pita afa Tomas (heafna ming unehlag eba Didimus) afa Nataniel ehe Kena wanai kimbig eba Galili provins wanai afa Sebedina sambaganigi luwal afa sambaganigi ming pahlukuiag el mungwal auguiafena.
JOH 21:3 Afa Saimon Pita ehengelim enaig esoni og, “Ka sawug lagum aka.” Afa ehengel ehem esoni og, “Bigel mungwal ahuiagim.” Eso ahu bot wa augunam ahuna afa ena sinaini mas sawug mungo gaba fini mo.
JOH 21:4 Afa leana gubi osu puguiagim ofefenaba Sisas bu blug yi gofena. Afa pahlukuiag el mas anwanafini mo enag el eba Sisas.
JOH 21:5 Afa ehe ehengelim sahtigina og, “Oi nilite, ateaho ne sawugba wambug?” Afa ehengel wahigi sihini, “Amo, awai, kagel mas mungwag gaba fig mo.”
JOH 21:6 Afa ehe ehengelim sihini, “Sa nimbiafgelni fufwala finim nihiginai ehegam fati eba ne sawug wambuf.” Eso ehengel enaig esinibi eso sawug fufwalam memtog wa puguiagenaba eso ehengel fufwalam figim kinig esniahufna.
JOH 21:7 Afa enag pahlukuiag el Sisas ehem membena, ehe Pitam sihina og, “Eba Ainiyag ehe.” Afa Pita ena mo higinam ikagna nineg lofug mo piske fafatinam ogna Sisas nangum ika eso ehe bu wa penam bu sis fakaf.
JOH 21:8 Afa mingnag pahlukuiag el bot wa sumi yi ambugona afa fufwala mo sawug na wambugahuna egig gam. Eba bu blug yi muhwa enaig 100 mita eso ehengel enaig esini.
JOH 21:9 Afa ehengel ambugog maligim opukonam nangunibi sawugna amana suwi wa afoguafena.
JOH 21:10 Afa Sisas ehengelim sihina og, “Sawug so na yawo wambug osum mingnag mo wambu.”
JOH 21:11 Saimon Pita bot wa piske fukunam eso fufwala mo maligim sugfakuna. Afa fufwala megamba 153 nalig sawug mungwali fena. Eba enaksag sawug fenam afa fufwalaba mas kwafuna mo.
JOH 21:12 Afa Sisas ehengelim sihina og, “Au ambugog ahga.” Ehengel ati anwanafini eba Ainiyag eso ehem mas aman sahna mo og, “Neba aman mahim?”
JOH 21:13 Eso Sisas ika amba fanam eso ehengelim mimageni afa sawug gaba gwenaig eseni.
JOH 21:14 Afa Sisas bitekfeg wa nai piske bihianam afa hefum oku pahlukuiag elim wagfunibi enag eba sambaga mungo nangim esena.
JOH 21:15 Afa ehengel fane ahgagi wahinim eso Sisas Saimon Pitam enaig esona og, “Saimon Jonna leg, ateaho neana olug ka nai yi luwa awai me ne mingnagim gosinig?” Afa Pita wahigi esog, “Ei Ainiyag, ne ati anwanafeg ka nem membenag.” Afa Sisas sihina og, “Kana sipsip luwaligim so na fane yuwig gofum.”
JOH 21:16 Afa Sisas piske sahna og, “Saimon Jonna leg, ateaho neana olug ka nai yi luwa?” Afa Pita wahigi esog, “Ei Ainiyag, ne ati anwanafeg ka nem membenag.” Afa Sisas sihina og, “Kana sipsipim so na nangwagihiage gofum.”
JOH 21:17 Afa Sisas piske sahna og, “Saimon Jonna leg, ateaho ne kam membenag?” Eso Pita olug kinig fena mahim Sisas sambaga mungo nagim ehem enaig sahna fenaba og, “Ateaho ne kam membenag?” Afa Pita wahigi esog, “Ainiyag, ne mungwali ati anwanafeg. Ne ati anwanafeg ka nem membenag.” Afa Sisas sihina og, “Kana sipsip so na fane yuwig gofum.
JOH 21:18 Afa ka nem inim sihinag yawana ne kwablog fiahfenaba ne numwehiage fenam nimbeafna membug wa ikafena. Afa mahim ne muhnaba ne nimbeafna ninga aitiageba eso el neana ningam wena kikenaginim eso nem wanigafuf afa ne mas membeg mo esim ikagim.”
JOH 21:19 Sisas enaig sihifena eba enag mo wagfug Pita so ahanaig wahaf eso ehe Godum finig fef. Afa ehe Pitam sihina og, “So na kam pahluku!”
JOH 21:20 Afa Pita wahigifenam sum nanguna enag pahlukuiag el Sisas eso ehem membenag. Ehe sum pahag wa bona. Autunam enag pahlukuiag el buyis ahgafenaba eso ehe Sisasim muhwa fenam sahna og, “Ainiyag, aman so nem angoluwag elni ninga wa wahiaf?”
JOH 21:21 Pita ehem nangunam afa Sisasim sahna og, “Ohuna elbi so ahanaig esef?”
JOH 21:22 Afa Sisas ehem sihina og, “Ka membeg sonag el so ma nofkenagag gafiba so ka piske bof. Enaba mang neana mo mo. Afa neawo so na kam pahlubu.”
JOH 21:23 Afa Sisasna el ena mo higinim eso hefum sihiageni og sonag pahlukuiag el mas wahai. Afa Sisas mas enaig sihifena mo. Afa ehe ohunaig sihifena og, “Ka membeg sonag el so ma nofkenagag gafiba so ka piske bof. Enaba mang neana mo mo.”
JOH 21:24 Sonag pahlukuiag el eba kike. Afa ka ena mom sihigim eso ka ginofeg. Afa mungwali anwanafig ena mo eba inim feg.
JOH 21:25 Afa Sisas enaksag mingnag gafugag fiahgena. Afa el mungwali enag mom buk wa ginofigbi afa mungwali bite sigag mas gohug mo enag buk enanai yi skugum. Gweliho.
ACT 1:1 O Tiofilus, ka nem ohuna ginof ningihinag ohuna bukwaba gof ka enaig mo ginofena. Sisas yuwana ehe mungwali mang elim wagfufenig feaka ikag wahag wa pugugba God suguafag hevengam wanikig. Afa ika heafna pahlukuiag elim pugunigim eso gafugag elim mo sihiahugum gishu hwatigba Godna Sungwagni kigmog wa ena mo sihinibi og, so ma heafna gafugafeagi.
ACT 1:3 Afa Sisas yuwana mo tautig fagim afa wahag, afa sumi yi mo nofkenagag fagim ika gafugag elim puguni. Sa ma enam anwanafi. Afa piske bihianam 40 osuna gafugag elim wanganamba eso nanguni. Afa Godna bog meg mo sihinugena.
ACT 1:4 Enanam mahimsi wangafenaba enaig sihifeni og, “Nofeka Jerusalemba wahiyi eso nengiafafum mangim Humuan so sihi wahiag nem isug faigim yuwana so ati ka nem enam sihini.
ACT 1:5 Jon elim buwa aitina afa yuwaba mas managei eba ne Godna Sungwagni buwa apaigofe.”
ACT 1:6 Afa enanam pahlukuiag el nuwagnam afa ehem sahini og, “Ainiyag enaiba yawo gohnanam eseiba eso Israel ma piske pugu kifutigba eso bigel misog el nangwaghiagef?”
ACT 1:7 Afa ehe piske sihini og, “Humuan so enag osuna gisfu hwatig, eba mas ne enam anwanafi eba ehe heafa enaigimba nangwaghiageg.
ACT 1:8 Afa ma nengigim Godna Sungwag pe bonam nengelim gohoni bi eso ne kigmog finim eso ne kana moaba Jerusalem wa sihinim afa gwesim Judana mungwali bite afa distrik Samaria afa mungwali bite so ma yuhwa gohugei.”
ACT 1:9 Sisas ena mo sihi wahianam mahim nangwaskafenaba eso ehe mo fuku lango megam sahonaba afa mas nanguni mo.
ACT 1:10 Afa mahim fukokanaba afa ehengel mahimsi of gam nunof fiaskafnaba afa gwenanam ikagna sambaganigi ofwanai el ahwangofena afa eheningina lofugba hugna busbusiagena.
ACT 1:11 Afa sambaganigi el enaig sihi ahfeni og, “Ne Galili nai el mangigim mugunim ne of gamba nunof fiaska ena Sisasba eba God ehe lahlaflag enag nem wasanig of gam fukokag eba gwenaig piske bof eso yawo ne nangugbi of gam fukokag.”
ACT 1:12 Afa pahlukuiag el Oliv mug wahinim Jerusalem gam ahuna. Jerusalemba Oliv mug muhwa gifini.
ACT 1:13 Afa enanai yi ahu opukonam eso lalagam mo fukwali ahuna. Enaba fukwali ahunaba eba Pita, Jon, Jems, Andru, Filip, Tomas, Bartolomyu, Matyu, Jems eba Alfiusna leg, Saimon eba Selot ehgenai el afa Judas eba Jemsna leg.
ACT 1:14 Mungwali enag nuwagenam eso mungo onigig finim so betenneafufena. Afa angwafig apaiyegona afa Maria Sisasna afag fena afa Sisasna nilite apaiyegona enag mungwali nuwagenam eso esifini.
ACT 1:15 Afa enanam so el Sisasim oniginibi eba ehegelni nambaba 120 enaig fena. Afa Pita olyi gohnam mo enaig sihi feni og,
ACT 1:16 “Ei, nilite autunam Godna sungwag Devitim esenamba eso Devit mo sihina afa ena moba Godna buk wa goh. Judasim sihinig og, sona elbi moaule el eso Sisasim angoluwagni ninga wa wahiag eso enag yuwaba pugugba eba Devit ati sihi wahiana.
ACT 1:17 Afa yuwana Judasba kagel yi gofnaba afa ehe mungwalofug gafugag kafini.”
ACT 1:18 Judas amtakwalig esenam eso kig fanam afa enana bitem baimena afa so negigim hefum mo ena bite wa misogna penam afa atag simbenam eso wahana.
ACT 1:19 Eso sumi yi Jerusalem wa nai el mungwali enam anwanafini. Afa ena biteba heafgelni mona sefig Akeldama eba enaig esogog taf bite.
ACT 1:20 Afa Pita piske sihina og, “Ohuna moba ati mwanafi buk wa gofena, enaig ginofini og; Heafna lala soma isug gofi. Ese aman enanai yi gafif. Afa ming ginof ena bukwaba enaig esog; Soma ming el ehena kug wa gohnam gafugafei.
ACT 1:21 “Afa nawu amanim mungo hugwefu wahiyi aman so higeg bigel nena gofena mahim Sisas Ainiyag bigim wangofenaba.
ACT 1:22 Sonaig elbi ati gofena mahim Jon buwa atiag el mo sihiakag ikag mahim God Sisasim suluafagba eso bigim wasanig sisi gam fukokag. Eso big enaig elim hugwefu wahibi eba ati mungwali ahanaig ahanaigim fahigiageg soma bigim pahlanim Sisasna piske bihiag mom sihi.”
ACT 1:23 Mahim Pita enaig sihifenaba, eso sambaganigi elim hugwefu hwatigini eba Josepmi Matias mi. Afa Josep ming unehlag sefinibi eba Barsabas afa Jastus.
ACT 1:24 Afa ehengel enaig betenini og, “Ainiyag, ati ne mungwali elni olnigigim anwanafenig so na kam wagfuni ohuna sambaganigi elbi amanim so na hugwefu wahiag.
ACT 1:25 Eso ma kanog wahiag el pugunam Judasna kugwa bo gohi Judas ati wahiagim afa ehe awaieg kimbig gam ikag.”
ACT 1:26 Afa so hun aitini, ogma ateamba amana hun opugufiba eba enaho Godna mo sihiakaule elbi ogoh. Eso Matiasna hun puguna afa so Matiasim wahini eso 11 pela Aposelim pahlani.
ACT 2:1 Afa mahim Pentikos buyis pugunaba enanam Ainiyagna el mungo lala nuwag gofena.
ACT 2:2 Afa so auneh gweyi ikagna puguna heven wa gohnam afa bona el nuwagig lalam puguagena. Ofenaiba bifwat obo.
ACT 2:3 Afa nangunibi ofenaiba suwi mileg bo kokohiagim ahu elni nihiba lasai.
ACT 2:4 Afa mungwali elim Godna Sungwag bo yuhwa fenugenaba eso ahanaig ahanaig mona sihiagini. Eba Sungwag ehe esenigba enag so ahanaig ahanaig moba sihiagini.
ACT 2:5 Afa mingnag Ju el Godum lotu finig afa mungwali bite so gohkafena enag ambugog Jerusalem wa gofena.
ACT 2:6 Mahim enag auneh pugunaba eso el numb ambugog nuwagnam mom higahufna mahim Ainiyagna el enaig esofifnibi eso sineminefini mahim mungo mungog el ehengelni mona sihiag ofifinibi.
ACT 2:7 Enag Ju el hugna sineminefini afa esogona og, “Kati anwanafig sonag elbi eba Galili wa nai,
ACT 2:8 asegba eso big mungo mungo higigbi bigelni mona mog?
ACT 2:9 Eso bigel Partiana kimbig wa nai afa Midia nai afa Elam wa nai afa bigel mingnag distrik Mesopotemia wa auguia enag feg afa distrik Judia nai afa Provins Kapadosia wa nai afa Provins Pontus wa nai afa Esia nai afa.
ACT 2:10 distrik Frigia nai afa Pamfilia nai afa Isip nai el afa distrik Libia nai Sairini muhwa nai afa bigel Rom wa nai ambugog ohi gohka.
ACT 2:11 Afa Ju afa minginag el Ju elni lotu nai afa Krit afa distrik Arebia nai bigel big mungwali ena mo biafgelni mungo mungo mona higig sonag elbi sihigbi eba Godna kigmogna gafugafig.”
ACT 2:12 Afa mungwali olug fingi feskofenam onigigafafna. Afa hefum sihiagini og, “Sonaig pugugba yuwaba enaba mang mahim?”
ACT 2:13 Afa mingnag mo enaig mo sihini og, “Ei, eba uflogna bu ahgagim enag eba mo etetiag ofi.”
ACT 2:14 Eso Pita 11 pela pahlukuiag elim wan gohnam afa so hugna unetigina og, “Nengel Judia nai afa mungwali el ambugog Jerusalem gohka so kana mom higahufum eso ena mog so yawo mangwalba ne nangug ka nem ambagwa osihin.
ACT 2:15 Ne enaig onigig, ne og sona elbi mo etetiag ofi. Amo eba awai, eba yawo lawamhe.
ACT 2:16 Afa yawo enaigba pugug enaba autunam Joel Godna mo fa sihiaule el enaig sihi wahiana og;
ACT 2:17 God ati sihig awaiyeg osuna mahim meini ofefiba eba ka kikeafna sungwagim mungwali elim ningihianif afa so nengelni fangonai luwal i afa naini luwal i kana mo fi sihiahufufe afa kwablog el itiwa lofug ahanaig ahanaigim nangogihiagig, afa muhna el itiwa panangiagif.
ACT 2:18 Afa enanam ka kikeafna sungwag kikeafna gafugag kwamblo afa angwafigim ka faif eso kikeafna mo fi sihiahufuf.
ACT 2:19 Eba ka eseba eso ofwa ahanaig ahanaig puguafi afa bite wa gaba puguafi eba taf i suwi i afa suwieg i enaig puguagef.
ACT 2:20 Afa osu kifiakohla fegif afa was pugu tafukleg eso negigim Ainiyagna osuna mo puguf enag osunam Ainiyag heafna kigmog i afa afwambusug i wagfuf.
ACT 2:21 Afa enanam mungwali amangel so Ainiyagim uninif og, ma kam kwagani, afa so ehe wambuf eso ehengel wangineg augufef. “Enaba Joel Godna mo fa elni mo sihi wahiag.
ACT 2:22 Ne Israel el numwehe kana mo higini ka nem osihin Sisas Nasaret wa nai el, nem ne anwanafini God ati ehena ninga wa kifutigbi nem wagfunig. God ehem enaig esenagba nem og soma anwanafi heafa ehehe ena elbi ningihiagba eso bog.
ACT 2:23 Afa sona elbi God nengelni ninga wa wahiag afa autunam ati oniginam ena moba kikisei wahiana enaig esegim. Afa amtakwalig afwambanai el i nengel i ne li katigeg wa kokufenagigbi eso wahag.
ACT 2:24 God mas ena tautigba gwesim wahiana mo, eba God sona elbi bite kifenai ilafofatig mas ehem gwesim wahag mo.
ACT 2:25 Afa autunam Devit gaba enaig sihifena og; Ka Ainiyagim nangug kam bog higeg muhwa fenag eso ka mas mangwalimba embefenai.
ACT 2:26 Enaig fenaba enag so kana olug lahlag nemug go eso ka sifakal mo eseg, afa ka nengego eligim lahlagim eso God membeg kam esenagim.
ACT 2:27 Eba mas ne kam elim pigieg kimbig wa wahiai, afa neana lahlag gafugag elbi so na mas ehem wahiaiba eso mas bitewaba nogi.
ACT 2:28 Ati ne kam wagfunag nofkikena fag minagagba so na ka i ahgofiba ka so hugna sifakale. “Ena moba Devit sihi wahiag.
ACT 2:29 Ei nilite, ka nem biafgelni simbianigam osihin, Devit ati wahag afa fakinibi afa ehena bitekfe eba gweseg bigelnai yi olyi yuwanaba go.
ACT 2:30 Afa Devit eba Godna mo fa sihiule el feg ehe ati anwanafeg God ini mo sihig og, nengigim ka neana mungo luwalim esenaba eso ehe nimbe lofug misog el gofe.
ACT 2:31 Enaig esena Devit gof ati anwanafena eso enaig sihifena og God Kraisim wahag wa nai ilafo wasuhof eso ehe mas bitekfe wa gwesim nogig mo.
ACT 2:32 Afa sonag el Sisas eba God ati ehem bitekfenai ilafofatigba eso ehe nofkikenaga. Afa enam ati ka nofna nanguig.
ACT 2:33 Afa Sisas ati sisyi fukokag Godna nihiginai ninga wa ga. Autunam Awag ehem sihi wahiana heafna Sungwag pe bof. Afa ehe ati enam ningihiagba eso yuwaba ne enam nangug afa higig.
ACT 2:34 Devitba mas Sisas so esena hevengam fukokana enaig esena mo. Afa Devit enaig esona, og; God ati kana Ainiyagim enaig sihifena, og, ne kana nihiginai ninga wa gafif.
ACT 2:35 Eba yuhwafef ka angoluwag elim neana ninga wa hwatiba so ma nem ahnai skaugfini.
ACT 2:36 “Eso Israel nai el mungwali ne numwehe nam anwanafi Sisasba nengel tigigim li katigeg wa kahligbi God ati ehem gishu wahiana og so ma Ainiyag fenam eso elim wambu.”
ACT 2:37 Afa mahim mungwali el ena mom higinibi eso enag mo ehengelni olugim fingi feskofena eso ehengel Pita mi afa mingnag kanog hwatieg el mi sahigoni og, “Nilite, ahanaig so ka esif?”
ACT 2:38 Afa so Pita sihini og, “Nengel so mungo mungo mungwali olug wahigifinim Sisas Kraisna unehlag wa bu wa apaigoiba so ma God nengelni amtakwalig nihem fa fatini ma ne enaig esibi eba God nem heafna Sungwag faif.
ACT 2:39 God ati autunam sihi wahiana Sungwag nem faigimba, afa nengelni luwal i afa wahigwanai el i gwenaig esenif. Afa God bigelni Ainiyag mungwali elim ehe awamonigim gaba ati sihi wahiana.”
ACT 2:40 Afa Pita mingnag enaksag mo sihinugenam afa kifutig mo faini og, “Numwehifibi masa nem amtakwalig el nahgum awaief.”
ACT 2:41 Pita mo sihinaba eso el numb olug oniginim eso buwa mo apaigona afa mingnag ambugog pahsihianaba ehengelni nambaba 3,000 enaig fena.
ACT 2:42 Ehengel kanog hwatieg elni mom ati ugwe higini eso hefum fakwegfu feagini afa ambugog mungo wa nuwagnam fane ahgafna afa betennifini.
ACT 2:43 Afa God kanog hwatieg elni ninga wa ahanaig ahanaig kigmog esenibi eso mungwali enam nangunim afa sineminefeagini.
ACT 2:44 Afa mungwali el Sisasim olug oniginim mungo mo hefum sihiaginim afa heafgelni mang mang eba mungwali ehengelni fena.
ACT 2:45 Afa ehengel heafgelni bite i gawig i elim wahiagonifinibi eso enanam kig fifnim eso heafgelnaim elim gawig awaiyegim mimagegonfini.
ACT 2:46 Afa mungwali osuna Godna nalig lala nuwagenam afa mungo mungo lala nuwagenam fane ahgageahufna afa ehengel lahlafiaginim sifakaligna auguna.
ACT 2:47 Afa higeg Godna unehlagim fingifini eso el ehengelim olug lahlag gohnigbi. Eso Ainiyag mungwali osuna mingnagim wambfenaba eso ehengel Sisasim oniginig gwesim numb el fiagena.
ACT 3:1 Mungo osuna Pita i Jon i beten ahfegim osu efihlagna Godna nalig lala ahkana.
ACT 3:2 Afa enanaba mingnag el mong kikwaligni ati obuguafena higeg gwenaig eseahufna, obugufenam Godna nalig lala mengig muhwa washu wahifini enag mengigba enaig sefi fini og, lahlag mengig afa enag elbi mahim el ahu ena mengig wa sahogoafnaba moni kamini feni aufna. Afa ehena mongug so kikwalignaba eba afag wesigi gwenaig wanigana.
ACT 3:3 Afa enag elbi mahim Pita i Jon i ahkana mengig wa hopugufnaba eso nangwagnam kamininu og kam mang ahfai.
ACT 3:4 Afa Pita i Jon i hugna ahnangwagohun afa Pita enaig esona og, “Osum kam nangwag.”
ACT 3:5 Afa so nangwagaufena, ehe enaig onigina og, eba kam mang ahfaif.
ACT 3:6 Afa so Pita enaig sihi fena og, “Kaningi kigba awai afa mang so ka ahfeg eba ka nem ahfaigim. Sisas Nasaret wa nai elni unehlagwa nem kog so bihianam ika.”
ACT 3:7 Afa so ehena nihiginai ningam kikehlanam fukwa wasunaba eso bihia gohna ehena mong kikwalig gweyi ikagna kifutigna.
ACT 3:8 Afa ehe efguafukoahfe gohnam eso Pita mi Jon mi Godna Nalig lala gam pahlu ika sahuna. Afa ehe sahonam efguafuko feakafnaba so Godna unehlagim gufifukona.
ACT 3:9 Eso mungwali el nangunim mahim ikafenaba afa Godna unehlagim fingi fukwiafnaba.
ACT 3:10 Afa so anwanafinim eso gona og, “Ei, sona elbi higeg Godna Nalig lala ‘Lahlag mengigwa’ sahwag wa fawofegofnaba kig kamini fafegof.” Afa nangunim mahim lahlafenaba eso ehengelni olug fingi feskofena.
ACT 3:11 El ena mom higni mahim enaig pugunaba eso sineminefinim kikini ambugoguhna enag elim nangugim. Afa ambugog nanguinibi ehe ati Pita mi Jon mi kiketiginam gofna. Enam pugunamba eba Godna Nalig lala, afwambag sime wa enaba sefig og, Solomonna afwambag sime.
ACT 3:12 Pita nangwaghiagenam enaig sihifeni og, “Nengel Israel el ahanaig esegba so na sineminefig mahim enaig pugugba, ahanaig esegba so na kam hugunam nangwagsiga masa ne enaig onigigfif eba kaningina kifutig me amo kaningi afsug kabag el me eso sohnagba esahfeg. Amo eba awai.
ACT 3:13 Eba Abraham Aisak Jekopna God afa ehe bigelni simbianigana God. Afa ehe heafna gafugag elim Sisasim nalig unehlag faig. Afa enag elim ho ne angoluwagna ninga wa wahini. Afa mahim Pailat og, na wahia afa nengel ne ehem masig fatinim afa ne esogona, ne og Pailat nofena isug wahia.
ACT 3:14 Afa ehe afsug kabag el fegim afa lahlag nihe mungwali feakafna. Afa ne ehem masig fatinim eso ne esogna og Pailat amanim so wahiaf enaig el eba kwaskog elim so wahia.
ACT 3:15 Afa elbi eba nofkikenagag minam pigieg eba enag elim ne tigifatigbi eso God ehem piske bitekfenai ilafofatig. Enam ka nofna ahnangugum naso ka ena mo ahsihig.
ACT 3:16 Ka Sisasna unehlagim olug ohoniginaba eso sonag el mong kikwaligniba so yuhwafeg. Afa sonag yawo so na nangug eba so na anwanafi eba Sisasna kifutigni eseg. Afa kaningi Sisasim olug ohoniginaba eso nengelni nof wa sonag elbi ati yuhwafeg.
ACT 3:17 “Nilite inim ati ka anwanafeg nengel i afa nimbeafigelni misog el i mas ne numwehe anwanafini mo naso ne Sisasim enaig nihe fenagini.
ACT 3:18 Afa autunam God mo fa sihiaule el nai yi megig wa sihi wahiana og, eba heafna Gishu wahiag el tautig fafe. Noso yuwaba ne enaig esefigbi. Eso enag esegba Godna mom ati inim pugug.
ACT 3:19 Eso nimbeafgelni amtakwalig nihe mo masig fatinim afa wahigifinim Godum oniginibi eso ma God nengelni amtakwalig nihe mo fa fatini.
ACT 3:20 Afa ateamba ne enaig esigbi eso ne Ainiyag nai yi ambugog muhwa agfohianam eba so na wangine auguf. Sisas eba Godna Gishu wahiag el afa God ehem ati kanog wahiana afa ehem so ningihiaiba so ma ehe bonam nengel enanam gofuf.
ACT 3:21 Afa enag yuwaba heven wa gahba nengego enag osuna God so eso wahiag mahim eseiba, eso mungwali gawig lahlag piske pugu gohfe. Autunam ati ehe Godna mo fi sihiaule elni mengig wa sihi wahiana ehe enaig gafugafegim.
ACT 3:22 Autunam nengelni amunai el Moses enaig esona og, ‘God nengelni Ainiyag, eba God ehe nengel nai yi mungo el gisfu wahiaf eso pugu mo fi sihiaule el lofef kike lofug. Eso ne ehena mungwali mom higinim pahluguf.
ACT 3:23 Afa aman sonag elni mom higi hwanigba eba God ehem kwagi aitifeba eso ehe mas Israel enanam agfofi.’
ACT 3:24 “Autunai Godna mo fi sihiaule el Godna mo ati sihiahufna Samuel nai yi pugunam ikan mungwali sumi nai Godna mo fi sihiaule el nai yi pugug, ena mo sihinibi yawo sati pugug.
ACT 3:25 God Abrahamim enaig sihifena og, ‘Nana simbianigag nai yi pugunam eba mungwali bitenai elim lahlag fenugef.’ Afa nengelbi Godna mo fi sihiahug simbianigag luwalig eso mangim so sihi wahig eba enam ne fif.
ACT 3:26 Eso God heafna gafugag elim nem gof ningihianig ogma nem kwaganiba eso nengel mungwali amtakwalig nihem hwatibi eso enaba nem lahlafenig.”
ACT 4:1 Enanam Pita i Jon i mahimsi mo elim ahsihiagofnaba afa Pris el i afa Sadyusi el i afa Godna nalig lala nai polisni misog el i ambugog opukona.
ACT 4:2 Afa opukonam eheningina mo higafofna. Eheningi ena mo ahsihina og, “Sisas ati wahagim piske bihiag eso el gaba gwenaig esif.” Afa ehegel higinim mas ena mom membini mo.
ACT 4:3 Eso sikikofefenaba enaignam kiketiginim kalabus lala hwatiginibi ikana lawamfena.
ACT 4:4 Afa el numb ena mom higinim olug onigig wa kikehlinim pahlukuna. Eso enaig esinibi eba 5,000 wa gohna.
ACT 4:5 Afa lawam opukonam Ju misog el i, amunai el i afa nihe mo wagfuiag el i Jerusalem gam nuwagigna.
ACT 4:6 Anas eba pris misog el bona afa Kaiafas na, Jon na, Aleksander na afa mingnag mungo muswuna apaigona.
ACT 4:7 Eso Pita mi Jon mi wanambugo olyi wasanim so sahigoni og, “Ahnaig esegba so na elimbi wangene feiti ahfeg? Mang kigmogna afa aman na unehlag wa ne so ahfeg?”
ACT 4:8 Afa Godna Sungwag Pitam ati yuhwafenagenaba eso mo sihina og, “Amunai el i afa elni misog el i sahig.
ACT 4:9 Yawo ne kam sahigoni mang lahlag so ka esahfeg. Ati aman ne membig anwana ofifibi eso sona el mong kikwalni lahlafegba eba aseg,
ACT 4:10 Nengel i afa mungwali Israel wanai el i so anwanafi. Eba Sisas Nasaret wanai elni unehlag i afa heafna kigmog i sona elbi ati wangenefego. Eba Krais Godna Gishu Wahiag Elim ne tigifatigba afa God ehem piske bitekfem ilafo fatig.
ACT 4:11 Autunam Godna ginof Sisasim sihi wahiana, enaig esona og; Sohna sumilba nengel lala nimbagig el isugum fi fatig, eba naho God esenagba eso sumilba gohug.
ACT 4:12 God mas ming elim gishu wahiag mo elim piske wambugum, eba awai. Sisas mungo he bigna minaba go eso big Godna el agfohieg.”
ACT 4:13 Pita i Jon i hugna kifuti ahgofenaba eso amunai el nangwaginim sineminefini og, “Hai, sona elbi isug el ahfena afa eheningi mas skul yi ahkana mo.” Afa ehegel anwanafini, ati eheningi Sisas nai yi ahgofena.
ACT 4:14 Afa nangunibi el mong kikwaligni ati wangenefena afa so Pita mi Jon mi wangofena eso ehegel mwahlai agfohiafna.
ACT 4:15 Eso amunai el eheningim sihigoni og, “Afwambawa ma puguia ahgofiba”. Eso hefum mo sihinagini.
ACT 4:16 Afa esogona, “Ahnaig so big esogonif? Mungwali Jerusalem wanai el ati anwanafig eheningi hugna kifutig gafuga ahfeg eso big mas sihi ohonaba mas pugu mo.
ACT 4:17 Afa mas so ena mom minganag kimbig sihiageahufuf. Nawo kifutig mo sihigon ma enaig esahfe, ese, Sisas na unehlagim elim mo ahsihinif.”
ACT 4:18 Afa so awamogonim afa kwegoni ne mas elim ahsihinim afa ahwagfuni ena unehlagimba.
ACT 4:19 Afa so Pita i Jon i wahigi ahsihini og, “Neaga nimbe kwefihiagi mang mahim Godna nof wa lahlafeg, ka nengelni mo ahpahluku me awai Godna mo ahpahluku me.
ACT 4:20 Afa mas ka mwahlai ahgofi. Eso ati ka ahnanagug afa ahigig eba ka ahsihiagofuf.”
ACT 4:21 Afa misog el sambaganigim hugna kifutig mo piske sihigonim eso wasani opuko ahuna. Ahnaig esegon mo eba mungwali el mas misog el i mungo onigig fini mo. Afa God elim mong amtakwaligna wangenefe fatinaba eso mungwali el Godna unehlagim fingi fini.
ACT 4:22 Enag elbi wangenefenaba eba 40 yia fegim so gwese hilifeg.
ACT 4:23 Enanam Pita mi Jon mi wasanibi eso heafa piske ehef luwal nangum ahkana. Eso ahsihina mang so amunai pris i afa amunai el i eheningim esogoni.
ACT 4:24 Afa higinim eso mungo onigig finim so Godum sahini og, “Ainiyag, nem ne of i, bite i, bu i afa mungwali gawig gohka enaig ne gafugafeg. Afa ati ne anwanafeg ena mo misog el kagelim faig.
ACT 4:25 Enaig eseg ena mo Godna Sungwag kagelni simbianiga Devitim faina. Devit neana gafugag el autunam sihi wahiag; Ahnaig esegba eso afwambanai elbi kakageahu, afa hefum augugum nuwagnam eso mina tohlagi onawo Godum pigau apaigo, afa enaig mas puguna mo.
ACT 4:26 Afa bite nai misog el fag wa numwehiagofi. Afa amunai el nuwagigim ogna Ainiyag mi afa God Gishu Wahiag El mi eso hagim.
ACT 4:27 “Eso gwenaig esef Herot i Pontius Pailat ambugonam ena kimbig wa afwambanai el nai yi i, Israel el nai yi i nuwagnam eso mina tohlaginim eso neana gafugag elim Sisasim pigau apaigofe. Sohna elbi nem ati gishug wahiana eso elim piske wambf.
ACT 4:28 Afa ehegel nuwagigim enaig eseagofibi eba ati autunam ne sihi wahiana so puguf. Eso gwenaig esig nimbiafna sawieg mi afa kifutig mi pahluhug.
ACT 4:29 Eso Ainiyag sahig ehegel kam fegonigig. Sa kam yawo mo kifutinibi eso kigmonim neana mo sihiahufufe.
ACT 4:30 Afa so nimbiafna kifutig yi ningitigiba so ma gih elim lahlafetifif afa ahanaig ahanaig kigmog wagfuiagi, nimbiafna Sisas afsug gafugag elni unehlag wa.”
ACT 4:31 Mahim enai betenni wahinibi eso kugo gwena lala puguna. Gwena elim mungwali Godna Sungwag simbagahlanibi eso mas mo sihigim embefini mo eba sihiageahuna.
ACT 4:32 Mungwali el nuwagigim Sisasim olug onigi eba mungwamo sihini. Mas aman mungo hefum enaig esoi ohonaba kana mungohe eba awai, heafna gawigba eba mungwali elni feni.
ACT 4:33 Afa kanog hwatieg el Ainiyag Sisasna waha bihiag mo sihinibi eba nalig kifutig ni sihini. Afa God elim lahlag auguiag faig.
ACT 4:34 Afa aman mas gawig hwainig gohna mo, afa aman bite i lala i fegba ehe minganag elim faigbi eso enanam kig fag. Afa ehena kigba fagim eso obugum
ACT 4:35 kanog hwatieg elni ninga wa fakag afa so ehegel figim, minganag elim so gawig hwainig enam mimange gonigig.
ACT 4:36 Afa gwenaig Josep esena. Livai eba heafna simbianiga afa ehe Saiprus wanai el. Kanog hwatieg el ehem sefini, Barnabas. Ena unehlag mogba eba ‘kwagfwag el’.
ACT 4:37 Afa ehe elim heafna bite faig afa nana kig fagim eso obugum kanog hwatieg elni ninga wa fakag.
ACT 5:1 Afa el unehlagba Ananaias afa heafna angwagba Safaira eso ehe heafningina ming ehegenai bite mingnag elim faini eso enanam kig fana.
ACT 5:2 Eso mingnag kig mo hefum sugonam afa mingnag mo kanog hwatieg elim faini. Afa angwag enam ati anwanafena.
ACT 5:3 Eso Pita ehem sihina og, “Ananaias, mangigim ne Satanim pahluku afa ne Godna Sungwagim mo ne mwakwalenag afa mingnag kig mo ne sugo wahiag.
ACT 5:4 Afa ena bite eba neana eso enana so na kig fag, kigba eba neana. Afa mangigim ne amtakwalig niheba eseg? Enaig so na eseg eba elim ne mwakwale mo eba Godum ne esenag.”
ACT 5:5 Afa Ananaias enag mo higinam eso waha pena afa mingnag ena mom higinim eso hugna embefini.
ACT 5:6 Afa kwamblog el ambugog saigonam meligim saginim eso okufehlinim ugfo fakini.
ACT 5:7 Afa sambaga mungo aua enaig fenaba eso angwag mas anwanafena mo so saigohu bona.
ACT 5:8 Afa Pita ehem sahna og, “Kam sihina, kigba gohnaho eso nimbeafna bite enanam so na ahfag?” Afa angwafig enaig esona og, “Inim gwenaho.”
ACT 5:9 Pita ehem esona, “Nenigi nimbeafna ligag i mangigim ne Ainiyagim ahgihna afa el so neana ligagim so fakig eba ati ambugog mengig wa agfohie ogna nem gaba figahu.”
ACT 5:10 Afa ikana enag angwafig Pitana mong yi waha pena. Afa kwamblog el saho ambugonam so nanguni mahim waha gifnibi eso fi opukonam ahunam ligagna yi muhwa fakini.
ACT 5:11 Afa mungwali sios wa nai el afa mungwali minginag el enam mo higinim hugna embefini.
ACT 5:12 Afa kanog hwatieg el ahanaig ahanaig enaksag kigmog olyi el nai yi eseagini. Mungwali Ainiyagna el Solomonna afwambag sime wa nuwag gofena.
ACT 5:13 Afa el embefinim eso mas ambugona nuwagigna mo. Afa mungwali el ehegelim og eba lahlag el fig.
ACT 5:14 Afa mingnag kwamblo i angwafig i Ainiyagim so olug onigini eba nubiagena. Eso enag el ambugonam ehegel enanam pasihiana.
ACT 5:15 Eso el gih elim ahanaig ahanaig sime wa wambinam afa so mina wa wasani. Afa ehengel og mahim Pita obofiba so ma ehena sungwag ika gih elim puguahuafenaiba so ma lahlafi.
ACT 5:16 Afa el numb muhwa kimbig wa nai Jerusalem gam ambugona. Eso gih el mi afa mwaifig simbagahlag el mi eso wanambugonaba eso enag mungwali el lahlag feskofena.
ACT 5:17 Afa misog pris i afa heafna hihe i eba Sadyusi el kanog hwatieg elim ambugof ahwagoni.
ACT 5:18 Eso opukonam kanog hwatieg elim kikegonigim wambugu eso kalabus yi wasani mungwali amtakwalig el nahgum.
ACT 5:19 Afa sinaini Ainiyagna ofwanai el bonam mengig pigina eso afwambagam wankanam afa esonag.
ACT 5:20 “Ahunam Godna nalig lala wa agfohienam eso mungwali elim sihigoni enag mulug nofkenagag mom.”
ACT 5:21 Afa kanog hwatieg el enag mo higinim eso lawam gubi Godna nalig lala gam ahuna. Eso elim ena nai yi mo sihigoni. Afa misog pris afa heafna hihe ambugonam eso kaunsel mi afa Juni amunai el mi unegoni eso ambugona nuwagigna. Afa ningitigini kalabus lala gam ogma ahunam kanog hwatieg elim kalabus lala nai wanambugoi.
ACT 5:22 Eso polis kalabus lala gam ahuna afa mas kanog hwatieg elim nangwagini mo. Afa piske ahunam esogona og.
ACT 5:23 “Mahim kangel ahu kalabus lala opukogba, mengigba kikisei gofena afa anwasag el ati mengig wa agfofna. Mahim kangel mengig pigi nangugbi mas aman ena nai yi gafna mo.”
ACT 5:24 Afa amunai pris i afa Godna nalig lala nai anwasag elni misog el i enag mo higinim afa hugunam onignagini, afa esogona, mang so puguf?
ACT 5:25 Afa el mungo pugunam afa sihini og, “Sa hig, enag el so na kalabus lala aitig ehengel ati Godna nalig lala wa agfoba elim mo osihigon.”
ACT 5:26 Afa so anwasag elni misog el i afa heafna el i ehengelim ahu wambinim afa mas kifutigni esegoni mo. Afa embefinim esogona og masa bigim el hun na tatugonif.
ACT 5:27 Afa polis kanog hwatieg elim wanambugonam kaunselna nof wa wasani. Afa misog pris sihigoni og,
ACT 5:28 “Ka nem kifutigni esogonug nofena ohnagna unehlagwaba mo sihi, mangigim ne enaigba esig! Ne ati nimbiafna mo mungwali Jerusalem wa sihig afa ne membig og kangel naho Sisasimba isug tigifatig eso ne kagelim ahwanifi faig.”
ACT 5:29 Pita i afa mingnag kanog hwatieg el i wahigi esogona og, “Kagel so ka Godna mom mungo pahluku masa nengelni mo kagelim kwenig feg eso ka mas Godna mom pahlukui!
ACT 5:30 Nengel ati Sisasim li yi kukufinagigim afa ehem tigi kahligbi eso wahag, afa God bigelni simbiangana ehe ati piske ilafogba eso bihiag.
ACT 5:31 God ati wanikigim afa heafna nihigenai ninga wa washu wahiag. Afa God ehem enaig esenagba eso ehe amunai fegim afa ehe elim piske wambug el feg. Eba enaig eseg eso ma Israel el olug wahigifibi eso ehe ehengelni amtakwaligim hugufatinif.
ACT 5:32 Afa kagel enam nangug God ehe eseg afa kagel so ena mom sihig. Afa Godna Sungwag gaba gwenaig eseg. Afa amangel so Godna mom pahluhug eso God heafna Sungwag ehengelim faig.”
ACT 5:33 Afa kaunsil enag mo higinim afa olug kakag feskofenam afa ogna kanog hwatieg elim kwagi aiti.
ACT 5:34 Afa mungo kaunsil bihiagohnam eba Farisi el feg heafna unehlagba Gamaliel. Eba nihe mo anwana el fena afa mungwali el heafna unehlagimba fingi fini. Afa ehe elim sihini og kanog hwatieg elim afwambagam mwakwalig wanahu.
ACT 5:35 Mahim afwambagam ahunamba eso Gamaliel minginag kaunsilim sihini og, “Nengel Israel el afa ne mangwalba esofegonifiba eso numwehe oniginim.
ACT 5:36 Nengel anwanafig autunam Teudas pugu gohnam esona og, kaba lahlag nemug el feg afa 400 el ehem pahlukuna. Afa mahim ehem tigi wahagba afa el ehem pahluhug eso embem ahuaminafeg. Eso heafna gafugagba awaiena.
ACT 5:37 Afa enanam Judas Galili wa nai el pugunam enag osunaba gavman elni unehlag wambofna. Ehe elni onigigim fuku wasanig. Afa mahim ehem gaba wahagba eso el ehem pahlukuna enag embem ahuaminefena.
ACT 5:38 Afa enaig esegba naka nengelim osihini, nofeka ahanaig esegon. Nangwag hwati ma auguiafi. Afa ateamba enag gafugag so elni onigig wa pugug eba awaiyef.
ACT 5:39 Afa ateamba enag gafugag Godna bof eba nengel mas kwegoni eba masa nimbefum God i askotigif fafe.” Eso kaunsil Gamalielna onigigim pahlukuna.
ACT 5:40 Afa kaunsil kanog hwatieg elim unegonim ma ambugonaba eso heafgelni gafugag elim mo sihini eso ne ehengelim kwagatif. Afa kifutig mo sihigoni og nofena Sisasna unehlag waba moba sihiahu eso hwatinim ahuna.
ACT 5:41 Afa kanog hwatieg el kaunsilim wahinim ahufefnamba Godum sifakalini eso God ehengelim onigini ehengel eba ma enaig esife eso ehengelim hwatigba eso ehengel Sisasna unehlag wa ahwanfeg fi.
ACT 5:42 Afa mungwali osuna Godna nalig lala wa afa elni lala ahugum eso elim wagfugonig afa enag gafugagba mas awai eba higeg sihiahufuf Sisasna moba. Ehengel enaig sihififni og Sisas eba enag el ati God sihi wahiana eso ningihiaiba eso bonam bigim piske wambuf.
ACT 6:1 Afa gwenanam pahlukuiag el numb opukona. Afa pahlukuiag el so Grikna mengna lagig enag agfonam ninimugona minginag pahlukuiag elim eso Hibru mengna lagig afa esogona og, “Nengel Hibru el nimbeafgelni elim kwagani eso fanem awaienig afa nengel mas kangelni Grik elni bulwag angwafigim kwagani eso ligag ati pigig.”
ACT 6:2 Afa enag esenaba 12 pela kanog hwatieg elim unegonim mungwali pahlukuiag el ambugona afa sihigoni og, “Afa kangel fane mimagegonug eso enag kagelim Godna mo sihiagim kufapahlanif enaig eba mas lahlafeg mo.
ACT 6:3 Nilite so na enaig esi, nengel eso 7 pela elim yisigi olyi nengel nai yi so agfo. Eso ehengel eba lahlag el afa Godna Sungwagni yuhwafigim afa lahlag onigignafug. Eso big enag elim faigo soma enag gafugagim nangwaghiagi.
ACT 6:4 Kangel ehe ka enaig gafugafif higeg betennifinim afa Godna mo sihiahufufe.”
ACT 6:5 Afa mungwali el ena mom membig. Afa Stivenim gishu wahini ehe hugunam olug onigig el fena afa Godna Sungwag ehem yuhwafenagena. Afa minginag elim gishu fatini eba Filip afa Prokorus afa Nikanor afa Timon afa Pamenas afa Nikolas. Nikolas ehe Antiok el. Autunam ehe afwambanai el fena eso bonam Ju el nai yi sahu gohna.
ACT 6:6 Afa so kanog hwatieg elni nof wa wanambugonaba eso kanog hwatieg el ehengelim ninga misog wa fakagonim afa so betennegoni.
ACT 6:7 Eso Godna mo ikaminefenaba afa Jerusalem wa nai pahluhug el gwesim numbiagena. Afa enaksag pris olug wahigifinim pahlukuna.
ACT 6:8 Afa God Stivenim kweagfunam afa kifutig fainaba. Eso Stiven ahanaig ahanaig kifutig kigmog elim wagfunigena.
ACT 6:9 Afa minginag el bigiagafenam Stivenim mo fafaiye fini. Enag elbi mungo Ju elni lotu wa nai. Enag lotu sefig ‘isug elni’. Afa enag el eba Sairini nai afa Aleksandria nai afa provins Silisia nai afa Esia nai. Enag ambugog minafenam eso Stiven i mo fiflafeagini.
ACT 6:10 Afa Godna Sungwag Stivenim lahlag onigig fainaba eso el mas ehem mo flafuni mo.
ACT 6:11 Afa ehengel minginag elim sisag mona esogoni og, “So na mwakwal mo sihi ka higig Stiven amtakwalig mo Moses mi afa God mi faig”.
ACT 6:12 Afa enaig mo el mi afa amunai el mi afa nihe anwana el mi olugim fingi feskofenaba. Eso Stivenim kikehlinim kaunsil nangum wanigambugona.
ACT 6:13 Afa minginag elim wanambugonam eso ehengelim mwakwal mo faigona afa enaig esogona og, “Sonag el eba higeg Godna nalig lala mi afa heafna nihe mi moalamp fafenif.
ACT 6:14 Afa ka higig ehe enaig sihifeg og, Sisas Nasaret nai Godna nalig lalam bufanam afa nihem wahigifef eso autunam Moses bigim faini.”
ACT 6:15 Afa mungwali kaunsil so Stivenim nofna fefini afa nangunibi heafna nofbosugba pukogofena ofenaiba of wa nai elni nofbosug mungwalofug enaig fena.
ACT 7:1 Afa prisni misog el Stivenim sahna og, “Ohuna moba inim ho?”
ACT 7:2 Stiven esona og, “Nilite afa humuani nengel so kana mom higim. Autunam bigelni simbianiga Abraham mahim Haran wa ika hwainig fiahfenaba, afa God heven wanai ehem Mesopotemia wa pugunam
ACT 7:3 afa ehem esona og, ‘Nimbeafena humoanig, hihe afa kimbig mo wahianam eso ika eba ka nem bite wagfunaf.’
ACT 7:4 Eso ehe heafna Kaldia kimbig wahianam eso ikanam Haran wa gafena. Mahim heafna awagim wahanaba God ehem ningihiana. Eso ikana ena bite wa gana eso nengel ena nai yi auguia.
ACT 7:5 God mas bite wesig Abrahamim fainam mo. Afa God ehem esona og ka ehem fai eso enagba heafna afa heafna simbianigagim. Enanam God ehem enaig esona Abrahamba luwal hwainig fiakafenaba.
ACT 7:6 God Abrahamim enaig sihifena og, ‘Nana simbianigaba ahunam angoluwag elni bite wa auguiafiba afa so ehengelim 400 yia wa amtakwal hiagibi eso ehengel ehengelni isug gafugag el feasaif.
ACT 7:7 Afa enaig elbi eba ka kike tautig mungwag faif afa bitena luwalba Isipim wahinim ambugog ohuna nai yi kana unehlagim fingi fif.’
ACT 7:8 Afa God esona og ma Abraham so ma heafna lofugum kwafui enaba enaig wagfufeg God ati ehe sihiag ahfe ahwahianaba eso gwenaig esena. Abraham, Aisakna awag fenam eso Aisakna lofugum kwafunai mahim ika 8 enaig osuna pugunaba eso Abraham enaig esenagena. Afa Aisakba Jekopna awag fena eso Jekopim gwenaig esena. Afa Jekop bigelni 12 pela simbianigana awag fena afa ehe ehengelim gwenaig esenugena.
ACT 7:9 “Afa ena simbianigaba heafgelni suminegim Josepim ambobugini amtakwal oniginaginim angoluwag el nai yi ningihinibi ikanam angoluwag wa isug gafugag el fena afa enag el etegim kig faigonim eso suluflinim Isip gim wanigahuna afa enanai yiba God ehe ahgofna.
ACT 7:10 Afa God ehem kweagfunamba eso heafna kinigim filifatina. Afa so ehena lahlag onigig i afa anwanafeg i eso Isipni misog el Fero ehem membenam afa so ehem wahianaba eso Isipni amunai fenam afa so Ferona gawig i lala i nangwaghiage gofna.
ACT 7:11 Afa autunam Isip bite yi afa Kenan bite yi fane awaienaba enanam bini nalig mungwali elim pugunugenaba afa so ehengel mahim nalig kinig fini afa bigelni simbianigam gaba gwenaig eseni.
ACT 7:12 Afa Jekop ati higina og Isip yi fane eyi go afa so heafna luwaligim bigelni simbianigam ningitiginaba ehengel ahu Isip yi opukonam afa piske ambugog opukona.
ACT 7:13 Afa ming enana piske ahunaba eso Josep heafna nilitem hefum ambagwa wagfuni afa so Isipni misog el gaba ehena nilitem anwanafeni.
ACT 7:14 Afa so Josep heafna awagim mo ningihianaba og so ma Jekop Isip gim wanboi. Mungwali el enanai ambugog eba 75 enaig fena.
ACT 7:15 Afa Jekop Isip yi ahu augunam so wahana afa bigelni simbianiga gaba gwenanai yi pigig.
ACT 7:16 Afa ehengelni elig mo wambughunam Sekem bite wa suguni. Ena bitekfeba autunam Abraham Hamorna luwaligna ninga nai baimini wahiana.
ACT 7:17 “Afa autunam God so Abrahamim sihi wahiana bite faigim ena ati puguiagim meinofe, afa so Isip kimbig enanai yi bigelni simbianiga enaksag puguagena.
ACT 7:18 Afa so enanai yi sumi yi el mungo Isipni misog el fena. Afa ehe Josepim mas anwanafena mo.
ACT 7:19 Afa ehe bigelni simbianigam mwakwale hiagenam afa amtakwale hiagenam afa hekusihiagena ogma ninganai luwalim taitufibi so ma pigi.
ACT 7:20 Afa enanam Mosesna afag ehem waniginamba afa ena luwal hugna lahlafeagena. Afa sambaga mungo was yi afahmonigbi lalaba wanigafana.
ACT 7:21 Afa so nengigim mo finim afwambagam fatiniba afa so misog elni leg naini ango bo hefum fokwaku wahna.
ACT 7:22 Afa Mosesim Isipni mungwali anwanagim wagfufenagenaba afa so ehena mo lagig lahlafena afa gafugag gaba gwenaig fena.
ACT 7:23 “Afa mahim Moses 40 yia enaig fenaba afa ehe ogna ika heafna hihem nangwagim.
ACT 7:24 Afa ehe ika nangunaba Isip nai luwal Israel luwalim ismunagim otigekafnaba afa so ehe Israel elim kweagfonam eso Isip nai luwalim tigifatina.
ACT 7:25 Afa ehe enaig onigifena heafna hihe ma anwanafi afa so God ehem gishug wahiag so ehengelim kwagan fe. Afa ehengel mas enam onigini mo.
ACT 7:26 Afa ming osuna Moses piske ika nangwagnaba Israel el hefum bigag ohofefena afa ogna eheningim kwenim og, ‘Ei, mangigim na nembefumba bigag ohofe, eba ne nilitena ahfeg.’
ACT 7:27 Afa el so ming elim otigekafna enag el wahigif Mosesim esona og, ‘Aman nem sihinagba so na kangelni amunai el fegim na kam kwefihiagnug ofe?
ACT 7:28 Afa neaga kam ogna tigifati eso ati ne amu Isip yi nai elim tigifatig?’
ACT 7:29 Afa Moses ena mom higinam ehe embem Midian bite gam ikana. Enanai yi ika ehengel enanam ganam ehe angwafig fanam luwalba sambaga fangonai ahfena.
ACT 7:30 “Afa mahim 40 yia ikanaba of wanai el bo Mosesim suwi wa puguna. Enaba Sainai mug muhwa namba el hwainig wa Moses nangunaba suwi wesig li figeg wa lagofena.
ACT 7:31 Afa ehe nangunam afa sineminefenam eso bo muhwa pugunaba afa enanai yi Ainiyag sihinagofena og,
ACT 7:32 ‘Kaba neana simbianigana Abraham, Aisak, Jekopna God feg.’ Afa Moses embe i kiafigigi fiagenam esim nunofegim kusina.
ACT 7:33 Afa Ainiyag ehem sihina og, ‘Ohnaba biteba eba afsug feg kable eyi ga afa so na nimbiafena su mo sulfu sko.
ACT 7:34 Afa ka kikeafna elim nangwagigba kinig figagfo afa ka ehengelni wewatin higinig na ka bog koka ehem kwaganiba so ma kinig mo wahinim ahui. Ka nem onigihiaba so na Isip gim ika.’
ACT 7:35 “Afa Israel el Mosesim masig fatinim esogona og, ‘Aman nem sihinagba so na kangelni amunai el fegim na kam kwefihiagnug ofe?’ Eba God ehe Mosesim ningihianaba amunai el fenam eso Israel elim wambina eba of wanai el so wesig li figeg wa suwi lagofena enag Mosesna ningam kifutignaba eso enaig gafuga mo fena.
ACT 7:36 Afa Moses Isip yi Godna kifutig wagfunim eso Israel elim Isip yi nai pugu wankana afa ika ming kifutig Ret Si yi wagfuni afa ehe ika 40 yia wa el hwainig wa wanganam enanai yiba ehe ahanaig ahanaig Godna kigmogim wagfuiagena.
ACT 7:37 Afa Moses eba sonag el Israel elim sihini og, ‘Eba Godna mo fi sihiaule elim God nem ningihianif. Eba ehe nengel nai yi olyi gofuf eba kable lofug fef.’
ACT 7:38 Afa Moses fena Israel el fini el hwainig wa auguiafenaba. Afa ehe bigelni simbianiga afa ofwanai el Sainai mug wa ehem mo sihina ena nai yi wangafenaba. Afa ehe nofkikenageg mo fainaba eso ena mo bigim faig.
ACT 7:39 “Afa bigelni simbianiga ehena mom mas higini mo eso ehem masig fatinim ogna piske Isip gim ahu.
ACT 7:40 Afa ehengel Aronim sihini og, ‘Moses bigim Isip yi nai wanbogim hwatig mug gam fukokagba afa mas big ehem yuwaba nangug mo eba mang mahim fenag.” Enaiba nawo Aronum sihinibi so ma bimbeafgelni godum nifehiagenam gafuga fiageba so ma bigim gosini.’
ACT 7:41 Afa so bulmakau luwaligna sungwagim gafugafenaba eso ehengel heafgelni gawig wambug ambugonam bulmakau luwaligna sungwagim wambwainibi eba sohnagba ehe ningana esinim fena enam fingi finim so buyisini.
ACT 7:42 Afa mahim ehengel enaig esinibi so God ehem hwatinaba eso ehengel osuna, wasni, bagnufutni lotu fegoni. Enaba enaig eseg Godna mo fi sihiule el ati Godna buk wa ena mo ginofi wahini; Afa nengel Israel ne 40 yia wa el hwainig wa augunam ne mas kam sis tigi faini mo. Eba awai.
ACT 7:43 Afa ne mwakwal god Molekna sel lala kufihlig oghug afa ne mwakwal god Refana bagnofutna sungwagim ne gwenaig esinig afa ne enam ningana esigim afa ne lotu fenigbi eba ka nem ningitigiba ahu Babilon opukona gwesim wahigwa yi ahunam angoluwag enanam auguiafuf.
ACT 7:44 “Afa mahim bigelni simbianiga el hwainig wa auguiafenaba afa ehe Godna sel lalam kikehli ogfafena. God ehe Mosesim ena sel lala nimbig mina wagfunaba eso ehengel gwenaig esini.
ACT 7:45 Afa sumi yi eso ehengelni luwal ena sel lalam finim oghunaba afa so God ehe gosunam angoluwag elim mo wambu ningitigi fiakafnaba afa so Josua ena sel lalaba fa wan okuna bite figim. Enag sel lalaba gwese gofuf ikan Devit nai yi puguf.
ACT 7:46 Afa God ehe Devitim membenaba eso Devit Godum esona og so kam wahiaiba ka so neana lala nimbaiba so ma Jekopna God enanai yi gafi.
ACT 7:47 Afa ena lalaba Devit mas nimbana mo eba heafna leg Solomon ena lalaba nimbana.
ACT 7:48 “Afa God sisyi nai nemug feg ehe mas el nimbig lalaba gofi. Afa Godna mo fi sihiaule el enaig sihiba fe wahiana og;
ACT 7:49 God enaig sihifeg hevenba eba ka enanai yi gaba nangwagehiagego afa ohuna biteba eba mong eyi ka pafeg oguia. Afa ahanaig lala so na kam nimbanaf? Eba mangig wa ne nimba mo. Afa ahnanai yi so ka gaf?
ACT 7:50 Afa eba kikehe ka mungwali gawigba gafuga fiageg.”
ACT 7:51 Afa ena moba Stiven mahimsi gwese kaunsilim sihin gofna og, “Nengel mo filafilaule. Afa nengelni olug i angug i ofenaiba afwambanai el lofug ne esiahu. Afa ne nimbiafgelni simbianiga lofig ne Godna Sungwagim kwinig.
ACT 7:52 Afa nengelni simbianiga mungwali Godna mo fi sihiule elim amtakwali hiagini. Afa enaig el so sihini og, ‘Godna afsug nemug el bof’ eso ehengel enaig elim kwaskofig. Afa yawo gaba ne ehem masig fatinigim afa ne ehem tigifatig.
ACT 7:53 Afa of wanai el ati nem Godna nihe moba faigbi afa ne enam filafig.”
ACT 7:54 Afa ehengel Stivenna mom higinim afa so olug kakaginim gog moag hilhileaginim guana ningam tigiagini.
ACT 7:55 Afa Stiven ehe Godna Sungwagni fenam kifutig guhunam eso sisi gam hevenim nangwagofenaba eso Godna lahlag afwambusugug gofena enag afwambusugug yiba Sisas Godna nihiginai ninga bihia gam gofena.
ACT 7:56 Afa Stiven sihini og, “Sa hig, ka nangogba heven pigig gohba afa so Inim El Godna nihiginai ninga gam bihia goh.”
ACT 7:57 Afa ehengel heafgelni angugum ningana pupuhiaginim afa hugna gonkun nagini. Afa ikagna efihia ambugonam Stivenim wahigi fakana.
ACT 7:58 Afa so ambugog ehem kikehlinim hugufihu kimbig wa afwambagam fatinim eso hun na tigekini. Afa ehe heafgelni kwiyeg lofug mo sulfu skuniba eso kwamblog el mungo Sol so ena lofugumba kuklu wambugufena.
ACT 7:59 Afa mahim hunna otigikifinibi afa so Stiven enaig esona og, “Ainiyag Sisas nimbe kana sungwag mo fana.”
ACT 7:60 Afa ehe mongkokini kwakwagenam hugna enaig esona og, “Ainiyag nofeka mungwagba enaig esen.” Ehe enaig esonam eso hefum mo wahana.
ACT 8:1 Sol mungwamo sihini Stivenim tigigim. Afa Godna lahlag el Stivenim fakinim afa hugna wewatinaufena. Enag osuna nalig kinig Jerusalem wanai sios elim puguni. Afa mungwali el mo Judia Samaria kimbig gam ahkau minefenaba. Afa kanog hwatieg el mo gweyi auguiafena.
ACT 8:3 Afa Sol mo ogna sios elim amtakwale fati. Eso ikafenam mungo mungo elni lala sahufenam Godna kwamblo mi angwafig mi sulfu wambfenam kalabus yi wankafena.
ACT 8:4 Afa el so ahunam gwesim minganag kimbig gam Godna mo sihiageahuna.
ACT 8:5 Filip Samaria nai kimbig gam ikanam Krais, Godna Gishu Wahiag Elni mo sihini.
ACT 8:6 Afa el numb higahufenaba afa onigigem ahufena afa ehena kifutigim nanguni.
ACT 8:7 Afa eso enaig esena nimbasa famoasiwatunam enaksag elni nihinai sugfuhia apukoahuna. Afa el numb elig lihligna el mi afa mong lihligna el mi lahla fiahsaiana.
ACT 8:8 Eso enag kimbig wanai hugna sifakalini.
ACT 8:9 Afa Samaria wanai el mungo, Saimon, ehe fagseg wambug el afa ahanaig ahanaig kigmog fiahageakafule el feg. Afa mungwali Samaria wanai el nangunim sineminefini. Afa enag ehe heafna unehlam fingi fukuna og, hei kikehe.
ACT 8:10 Amunai el i afa isug el i ena mo higinim eso esogona og, “Inim, sona elbi ena god sefig ‘Eba Nalig Kifutig’”.
ACT 8:11 Afa el ahanaig ahanaig kigmogim higeg fanangu figfohunam afa enam sineminefinim eso ehena mo pahlukuna.
ACT 8:12 Afa mahim Filip Godna bog meg lahlag mo afa Sisas Kraisna unehlag sihinaba eso el higinim afa olug onigigna finim eso kwamblo i angwafig i bu wa apaigona.
ACT 8:13 Saimon gaba Filipna mo olug onigigna fanam eso buwa pena. Afa so ehe Filip nai yi muhwa gofenam nangwafena mahim Filip ahanaig ahanaig Godna kigmogim wagfuiafenaba eso enam nangunam sineminefena.
ACT 8:14 Afa kanog hwatieg el Jerusalem wa higinim mahim Samaria wanai el Godna mo finibi eso Pita mi Jon mi esim ningitigini.
ACT 8:15 Afa ika ahpugunam beten ahfini afa amangel el so olug onigi so ma Godna Sungwag fi.
ACT 8:16 Ahanaig esenaba Godna Sungwag mas ehegelim pe boni mo. Enag elbi Sisas Ainiyagna unehlag wa buwa apaigona.
ACT 8:17 Eso Pita i Jon i ninga sisyi misog wa askonibi eso ehegel Godna Sungwag fini.
ACT 8:18 Afa Saimon nangwagnam mahim sambaganigi kanog hwatieg el ninga askonabi eso ehegel Sungwag fini. Eso Saimon ogna kig fainim og,
ACT 8:19 “Sa ma kam kifutig ahfai ka so kangaba amanim ninga fakaiba so ma Godna Sungwag fai.”
ACT 8:20 Afa Pita esona og, “Sa ma nem kig nangum awaiye eso ne onigig ne oka kig fatinam eso Godna mang lahlag fa.
ACT 8:21 Enaig olug mas Godna nof wa yuhwafeg mo eso ne mas kagelni gafuga wa seahui.
ACT 8:22 Eso ne enaig onigig wahianam Godum sihinaiba eso ma neana enaig onigigim fa fatinai.
ACT 8:23 Ka ati anwanafeg neana olug yi eba ambo bughiageg afa nimbiafena amtakwalig nihe nem kehlagu.”
ACT 8:24 Afa Saimon wahigi sihini og, “Ainiyagim ahsahanaiba so ma kam afafenai eso ne kam sihinag enaig mas so kam pugunafe.”
ACT 8:25 Afa Pita i Jon i Ainiyagna mo afa mang God eso esena ena mo ahsihinam eso Jerusalem gam piske ahkana. Afa Samaria enaksag kimbig ahakafenaba ena Godna mo ahsihiakana.
ACT 8:26 Afa Ainiyagna ofwanai el bo Filipim enaig sihifena og, “Buihianam bite bihig mina ika. Ena minaba Jerusalem wahiagim eso Gasa gam ikag.”
ACT 8:27 Eso ehe ikana. Afa ikafenaba Itiopia wanai elim mina wa ufana. Enag elbi Itiopia misog angwafig Kandasina gafugag el. Ehe ehena kigim nangwaghiage gofena. Enag elbi Jerusalem gam ikanam eso Godum fingi fena.
ACT 8:28 Eso ehe piske akafna heafna kimbig gam. Afa ehe hosna masig yi sime wa gafenaba Aisaia Godna mo fa sihiaule elni ginof suwigaufna.
ACT 8:29 Afa Godna Sungwag Filipim enaig sihifena og, “Ika muhwa masig yi sime wa ikafum.”
ACT 8:30 Eso Filip kikini ika muhwa pugunam afa so higina mahim el Aisaiana ginof osuwigfena. Afa Filip sahna og, “Enag ginofba ateaho ne anwanafeg?”
ACT 8:31 Afa el sihina og, “Ahnaig anwana kafef, mas ka aman wagfunai.” Afa Filipim sihina og, “Au fuko bo na ohunanai yi ahagag.”
ACT 8:32 Enag ginof ehe suwignaba enaig esona og; Ehe mengig pwakafenam mwahlai gofena gwenaig sipsip lofug mahim el wanig ahufeiba tigigim o lag higfinim ofibi ehe mas eyuoyi.
ACT 8:33 Afa ehem ahwanfeg mo hwaini afa mas ehem numwehe kwefihianagini mo. Afa el enag elim tigigba eso wahag eso eheba luwalig hwainig.
ACT 8:34 Afa enag el Filipim sahna og, “Sa kam sihina, Godna mo fa sihiaule el hefum esog me awai ming elim me?”
ACT 8:35 Eso Filip ena mo mog wa fa fakanam eso gwesim Sisasna lahlag mo sihiakana.
ACT 8:36 Afa mina wa ahkan ika buwa pugunam afa ena misog el sihina og, “Buba ahuigi. Mang kam bu wa pegimba kagfugu.”
ACT 8:38 Afa amunai heafna gafugag elim sihina hosna sime kikeahla. Mahim sime gofenaba afa ahpenam bu gam ahkana eso Filip Itiopia nai misog elim bu wa fatina.
ACT 8:39 Afa mahim bu wanai pugu ahbonaba eso ikagna Godna Sungwag Filipim suguafa wanikana, afa sona el mas piske nanguna mo eso ehe mo mina gam ikafenaba sifakalena.
ACT 8:40 Afa ikagna Filip Asdot kimbig wa gohfena. Afa ikafenaba Sisasna lahlag mo sihiakan kan Sisaria wa puguna.
ACT 9:1 Enanam Sol wagofna ogna Ainiyagna pahlukuiag elim kwakskofe. Ogna Damaskus wa nuwagig lala ika amangel angwafig i kwamblo i Sisasna el fiahsaieg enam sulufunam eso Jerusalem gam wankanam kalabus lala aiti. Afa ehe enaig onigifenam eso misog prisim sahna og ma kam nihe mo pepa faibi ka so enaig ese.
ACT 9:3 Afa mahim Sol Damaskus kimbig muhwa pugunaba eso ikagna of wanai nalig afwambusug bo molugkugo fakana.
ACT 9:4 Afa so ehe bite wa pena gifinibi afa higina mo gweyi ehem sihina og, “Sol, Sol, asegba nana kam amtakwaleafag?”
ACT 9:5 Sol esona og, “Amunai, neba aman?” Afa esona og, “Kaho Sisas ena elim so nokawo amtakwaleafla.
ACT 9:6 Sa bihianam ika na ne kimbig wa puguiba eso ma el nem sihinai mang so na fef.”
ACT 9:7 Afa Sol minganagim wanikanam eso ehegel moagim higinim afa mas nanguni mo eso mwahlai agfohiafena.
ACT 9:8 Sol bihianam nofug mo bahinam afa ninofi fegim mo sikikeagena. Eso ningana kikehlinim Damaskus gam wanig ahuna.
ACT 9:9 Afa sambaga mungo osuna ehe gwenaig gafena eso ehe fane i bu i mas nena mo.
ACT 9:10 Afa Damaskus kimbig wa pahlukuiag el mungo gafena eba Ananaias. Afa ehe nangunaba itiwa lofug Ainiyag unena og, “Ananaias”. Eso ehe esona og, “Ainiyag, ho ka ga”.
ACT 9:11 Afa Ainiyag ehem sihina og, “Pugu mina gam Judasna lalam ika ena mina sefig ‘Misosufgoh’. Afa so sahin el mungo Tarsus wanaim ehena unehlagba Sol. Ehe beteneau.
ACT 9:12 Afa Sol nangunaba itiwa lofug el mungo bona ehena unehlagba Ananaias. Ena elbi mahim ningana tuhwiba eso ehe piske ninofi fiahgena.”
ACT 9:13 Afa Ananaias sihina og, “Ainiyag, ati ka enaksag mo higigeg sona elbi neana elim Jerusalem kimbig ahanaig ahanaig fenugiahka.
ACT 9:14 Afa ehe nihe mo pepa misog prisni ninganai ohunanai yi fambui pugug. Ogna kike wambku amangel so neana unehlag fingi fig.”
ACT 9:15 Eso Ainiyag ehem sihina og, “Eseka, ati ka kanog wahiag enag elbi kana mo lagig el. Eso ehe kana unehlagim afwambanai elim, misog elim, afa Israel elim ogfunugef.
ACT 9:16 Eba ka ehem wagfunaf eso mungwali tautig fafe mahim kana gafugag ofekafiba.”
ACT 9:17 Afa Ananaias ikanam lala sahunam eso ningana Solna misog wa fakanam og, “Sol nilite, eso ne mina wa obofnaba Sisas Ainiyag nem puguna. Enag kam ningihiag og so ma nem nofug wangenefei afa so Godna Sungwag nem bo simblahlai gufi.”
ACT 9:18 Afa ikagna gweyi Solna nofug wanai sawugna kisigig lofug hugofu penaba eso ehe piske ninofihiagenam eso bu wa pena.
ACT 9:19 Afa so ehe fane neagena afa ehena lofug piske kifutigna. Afa Sol mwakwalig Damaskus wa pahlukuiag elim wanana.
ACT 9:20 Gwenana ehe nuwagig lala ikafnam eso mo sihiafna og, “Sisasba Godna Leg.”
ACT 9:21 Ehengel higinim sineminefinim hefum sihiagahfewagfena afa og, “Atiahog, sona Pol eseaka eso Jerusalem wa elim Sisasna unehlag fingi fig ehe amtanafehiagena? Afa ohunanai yi bog elim wambugum piske amunai pris nangum wambku.”
ACT 9:22 Afa ehena mo pugu hugna kifutinagena eso Juna elim wagfuni Sisas eba Gishu Wahiag El God ningihiag elim wambugum. Afa Ju el Damaskus wanai higinim onignageni eso mas ehem mo ahanaig esuni mo.
ACT 9:23 Afa mwakwal managenaba eso Ju el nuwagnam ogna mina yisgiaginim eso Solim tigifati.
ACT 9:24 Afa higeg osu i sinaini i kimbig mengig wa anwasafegofena ogna so ehem tigi. Eso Sol ena mom higinam ehe mas mengig gam pugu ikana mo.
ACT 9:25 Afa Solna pahlukuiag el sinaini ambugonam wanigahunam Solim sobi yi fatinim eso kimbig bog meg megam wena kikehlinim fi afwambagam fatini.
ACT 9:26 Afa Sol ika Jerusalem pugunam Sisasna pahlukuiag elim nangwagnam eso ogna gwenaig gafugafi. Afa ehegel enaig onigini og ehe Sisasna mwakwal el ofe eso mungwali embefeagini.
ACT 9:27 Afa Barnabas kweagfunam eso kanog hwatieg el nangum wanikina. Afa sihini so Sol Ainiyagim mina wa nangunaba afa Ainiyag ehem sihina. Afa ehe Damaskus kimbig ikanam ehe mas embefena mo Ainiyagna mom kifutig mo sihina.
ACT 9:28 Eso Sol mungwal auguiafena afa Jerusalem wa Ainiyagna mom kifutig mo sihiageakana.
ACT 9:29 Sol Ju elim Grikna mo sihiagim wan flafihiagena eso ogna Solim tigifati.
ACT 9:30 Afa nilite mahim enam anwanafinim eso Sisaria gam apaigo wanigahunam afa ugfo Tarsus gam ningihini.
ACT 9:31 Afa enanam Judia nai, Galili nai, afa Samaria nai sios lahlag augufena. Afa Godna Sungwag siosim kwaganam afa kifutihiagena eso el numb pugunam so Ainiyagim ahnai skaugfini.
ACT 9:32 Pita enaksag kimbig wagiakan ikana Lida nai Godna elim nangwagena.
ACT 9:33 Enanai yi elim mungo nanguna eba Ainias. Enag elbi kig lihlifenagena afa 8 pela yia ehe kug wa gwese gifini.
ACT 9:34 Afa Pita sihina og, “Ainias, Sisas Krais nem ati wangenefe fatig, so bihianam kug mumwan enam eso faku.” Eso ikagna Ainias bihiana.
ACT 9:35 Afa enaksag Lida nai Saron nai el nangunim eso Ainiyagim olug onigig faini.
ACT 9:36 Afa angwafig mungo Jopa wa gofena, heafna unehlagba Tabita. Eba Grikna mo ehem sefig Dorkas. Ehe Sisasna pahlukuiag el lahlag gafugafefenam afa gawig hwainig elim kwefoafna.
ACT 9:37 Afa enanam ehem gihenam eso wahana. Afa so meligim bu wa sugfunaginim figagfo sisyi lala megam faki wahini.
ACT 9:38 Jopaba Lida muhwa. Afa pahlukuiag el higinim mahim Pita Lida wa gafenaba eso sambaganigi ningitigina ehem ahnangonam hugna sohona og, “Hei, so ikagna bo.”
ACT 9:39 Eso Pita pahag ika pugunam afa sisyi lala megam fukwali wanigahuna. Afa mungwali esig bulwag angwafig bigiagafenam Pitam wahigifakanam wewatoni. Afa ahanaig ahanaig lofug so Dorkas nofkena gafenaba kwelugefenam mimagen fini enam Pitam wagfuni.
ACT 9:40 Pita afwambagam ningitiginam eso mongkokini kwakwagenam so Godum sahna. Ehe wahigi meligim nangunam eso sona og, “Tabita so bihia.” Eso ehena nofug bahia Pitam nangunam bihiana.
ACT 9:41 Pita ehena ningam kikehlanam fokwa wasona. Afa Pita Godna el mi afa esig bulwag angwafig mi une tiginam wagfunim og Dorkasba ati piske bihiag.
ACT 9:42 Afa so ena mo Jopa nai el mungwali higiginim eso el numb Ainiyagim olug onigig faini.
ACT 9:43 Afa Pita mwakwalig Jopa wa Saimonna ahagana. Afa Saimon eba bulmakauna lofug gafugafeule.
ACT 10:1 Afa Sisaria kimbig wa mungo afwambanai el Kornilius enaig gafugafeg eba 100 Romna soldia elim nangwaghiawagig. Ena soldiaba sefig Itali soldia.
ACT 10:2 Sohna afwambanai elbi heafna angwafig ni luwal na Godum ahnai skaug wanfegim eso Godna unehlagim fingi wanafeg. Afa enaksag Ju elim gawig hwainigim ehe kwaganig, eba Godum sahanaule.
ACT 10:3 Mungunagim osu efihlagna ehe itiwa lofug nangonamba eso Godna ofwanai el bo ehem sihina og, “Kornilius”.
ACT 10:4 Afa ehe nangunam embefena og, “Amunai, mang mahim?” Afa ofwanai el wahigi sihina og, “God ati neana sahanagim higig afa so na gawig hwainig elim kwaganig enaba ati anwanafegim eso onigina go.
ACT 10:5 Eso elim Jopa gam ningitigiba so ahu Saimonim wanig ambugog afa ming unehlagba Pita.
ACT 10:6 Eba ming Saimon ehe bulmakauna lofug gafugafeule el i ahagag. Ehena lalaba nalig bu muhwa go.”
ACT 10:7 Afa mahim ofwanai el ikanaba Kornilius sambaga gafugag el mi afa mungo soldia el fena enam awamoni. Ena soldiaba lahlag el Godum ahnai skaufena.
ACT 10:8 Afa ehegelim sihini so ofwanai el ehem ahanaig mo sihinagena eso Jopa gam ningitigina.
ACT 10:9 Askanam so ka osu misosuf gigni Jopa muhwa opukogum ofefenaba afa Pita lala sisi gam fukokanam betenena.
ACT 10:10 Mahim biniwahanaba ehe ogna fane ne afa mahim fane numwehiagifinibi. Enanam itiwa lofug nanguna.
ACT 10:11 Afa ehe nangonamba of piginam nalig lofug sambaga sambaga angsambona enaig pe bona.
ACT 10:12 Enanai yiba ahanaig ahanaig sis i wutwai i afa twafig i saho agfogoafna.
ACT 10:13 Afa Pita higinamba God ehem sihinagofna og, “Pita bihianam sisba sohnaba so kwagnefe.”
ACT 10:14 Afa Pita esona og, “Ainiyag, amo yo ka mas ese. Ka mas ena kwegig sisba neafna mo.”
ACT 10:15 Afa God ehem piske sihina og, “Mang so God sihig eba lahlag eso nofeka enam oniginam kwegim.”
ACT 10:16 Sambaga mungo nagim gwenaig esenam eso lofug piske of gam fukokana.
ACT 10:17 Afa Pita enam nangunam hugna onigeaufna. Enam elim Kornilius ningitiginaba eso lalam yisgi ahuian mengig wa agfohiafna.
ACT 10:18 Ehengel une sahini og, “Saimon afa ming unehlag sefig Pita ohiahogo?”
ACT 10:19 Pita mahim ena itiwa lofug nanguna enam onigaufnaba afa Godna Sungwag ehem sihina og, “Hai so nangu sambaga mungo el nem yisgi ambugog.
ACT 10:20 Eso peka nangwag, nofeka ahuiagim kusi. Eba kikehe ningitigig.”
ACT 10:21 Eso Pita penam elim esoni og, “Kaho ne kam yisgi ambugog. Ahnaig esegba so na ambugog?”
ACT 10:22 Afa ehegel sihini og, “Korniliusba soldiana misog el na kam ningitigi. Eba afsug el Godum ahnai skaufenaule, afa Ju el mungwali ehem mungo lahlafe fig. Afa Godna of wanai el pugunam ehem sihinag so ma nem unenaiba so na heafna lala gam bonam eso ma neana mo higi.”
ACT 10:23 Eso Pita lala megam sulfu wan sahokana wangafna. Afa askanam pigiagafenam Pita mungwal ahufefnamba eso minganag Jopa nai Ainiyagna el mungwali ahuna.
ACT 10:24 Afa ming osuna ahu Sisaria kimbig opukona. Kornilius Pitam nengiaufnaba eso heafna nilite mi hihe mi une tiginam heafna lala nuwagigna.
ACT 10:25 Afa mahim Pita lala megam asahofnaba eso Kornilius bo muhwa pugunam mongkokini kwakwage penam hefum ahnai skaufena.
ACT 10:26 Afa Pita ehem fukwa fukunam esona og, “Bihia, kagaba elhe.”
ACT 10:27 Afa Pita sihiagafeakan lala megam ahsahonam afa nangwanaba el numb nuwagofna.
ACT 10:28 Afa so mungwali sihini og, “Ne ati anwanafig kagelni Ju elni nihe mo enaig esona, Ju el nofeka afwambanai elni lala ahu saigonam wahinim augu. Eba God ati kam wagfunag ka mas minganag elim kwenam afa esoi nengel Godna nofwa nuhwef el.
ACT 10:29 Mahim ne kam awamonagba eso ka mas anksam meg mo. Ahnaig esegba so na kam awamonag? Ka mas anwanafeg mo.”
ACT 10:30 Afa Kornilius esona og, “Afa sambaga sambaga osuna awaienaba ka osu efihlagna lala wa beten neaufnaba afa ikagna el mungo afwambusug lofugna bo gofenaba,
ACT 10:31 afa kam sihina og, ‘Korniliuso, God neana betenim ati higig, afa mang so na gawig hwainig elim faig ehe mas etetig mo.
ACT 10:32 Eso elim Jopa gam ningitigiba so ahu Saimonim wanig ambugog afa ming unehlagba Pita. Eba ming Saimon ehe bulmakauna lofug gafugafeule el i ahagag. Ehena lalaba bu muhwa go.’
ACT 10:33 Eso ikagna ka nem awamona afa kagel sifakalig so na bog. Enaig fenaba na soka yawo Godna nof wa nuwagigim afa Ainiyagna mungwali mo ehe nem faig eso kagel koka higim.”
ACT 10:34 Afa Pita enaig sihifena og, “Yawo kati anwanafeg eba inim nemug, mungwali el Godna nofwa mungwalofug fiahsaieg.
ACT 10:35 Afa amangel ahanaig ahanaig el Godum ahnai skaufenigim afa lahlag nihe pahluhug enaig elim God sawiyi fegim wambug.
ACT 10:36 Ne anwanafig God kagel Ju elim heafna mo gof kam ningihianig. Ena lahlag moba enaig sihifeg Sisas Krais ehe mungwali elni Ainiyag bigim esenigbi eso big God i mungo onigigna ahfeg.
ACT 10:37 Afa ne anwanafig mang Israel wanai puguna. Yuwana Galili provins wa Jon mo sihifenam og ma el onigig wahigifenam bu wa apaigofi.
ACT 10:38 Afa Sisas Nasaret wanaim God heafna Sungwag i kigmog i faina. Afa God ehe ahgofena eso ikafenaba lahlag gafugafiahkafena afa amangelim so Satan amtakwale aitifena enam lahla fetifena.
ACT 10:39 Enaigim na ka nangugim mahim Ju elni mungwali kimbig afa Jerusalem wa enaig esenigbi na so ka ena mo sihig. Afa enaig elim li katigeg wa tigi kahli.
ACT 10:40 Afa mahim sambaga mungo osuna awaienaba God ehem ilafofatig eso ambagwa pugugba nangug.
ACT 10:41 Afa mas mungwali el nanguni mo, eba minganag amangel so God gishug hwatig gwenag mungo ehe nangunim sihini. Afa mahim bihianaba so ka fane i bu i mungwali wanig ahagag.
ACT 10:42 Afa ehe kam esonig so ena lahlag mo elim sihigon enag elbi God ehe gishug wahiag elim kwefihianugegim melig pigieg mi afa nofkena gag mi.
ACT 10:43 Mungwali Godna mo fi sihigule el ena moba sihi wahini amangel ehem olug onigig finigbi ehena unehlag wa God ehegelni amtakwaligim hugufatinif.”
ACT 10:44 Pita mahimsi mo sihiagofenaba afa ena el mo higinibi eso Godna Sungwag pe bo mungwali ehengelim puguni.
ACT 10:45 Afa Kristen Ju el Pitam wanig ambugonam nangunimbi afwambanai el so Godna Sungwag wambini eso ehegel enam sineminefini.
ACT 10:46 Afa higinibi enag el ahanaig ahanaig mona lagwaginim Godna unehlagim fingi fini. Eso Pita sihina og,
ACT 10:47 “Sa nangu, enag elbi Godna Sungwag wambugbi eba big gwenaig mungwalofug big fig eso aman enag elim bu wa apaigoguba kwenife? Eba mas aman enaig esei.”
ACT 10:48 Eso Pita sihini sona el so ma Sisasna unehlag wa bu waba apaigo. Afa ehegel Pitam sahini og, “Sa kam mwakwalig wanaganam.”
ACT 11:1 Kanog hwatieg el i afa Judia nai pahlukuiag el i higini, mahim afwambanai el Godna mo ati fini.
ACT 11:2 Mahim Pita ika Jerusalem gam pugunamba pahlukuiag el kokohiawagig nihem pahlukuna eso ehem fenagini og,
ACT 11:3 “Enag el mas kukohiagig nihem pahluhug mo afa ne heafgelni lala fukog waneg. Nofeka enaig ese.”
ACT 11:4 Eso Pita wahigi sihini mungwali mang so ehem puguna.
ACT 11:5 Afa enaig esona og, “Ka Jopa wa gafnamba beteneaufna eso ka mangim itiwa lofug nanguna. Eso ka nangogba ofenai lofug nalig fufugihiag afa ofim mo wahiagim so pe bog ka nai yi muhwa gofena.
ACT 11:6 Afa ka nangonamba ahanaig ahanaig sis i wutwai i afa twafig i saho agfogoafna.
ACT 11:7 Afa ka higinamba God kam sihina og, ‘Pita bihianam sisba sohnaba so kwagnefe.’
ACT 11:8 Afa ka wahigi sihina og, ‘Ainiyag, amo ka mas ese. Ena kwegig sisba mas kana mengig wa feg mo.’
ACT 11:9 Afa God kam piske sihina og, ‘Mang so God sihig eba lahlag eso nofeka enam oniginam kwegim.’
ACT 11:10 Sambaga mungo nagim gwenaig esenam eso lofug piske of gam fukokana.
ACT 11:11 Gwenana sambaga mungo Sisaria wanai elim ka nangum ningitiginimbi eso ambugog lala opukona.
ACT 11:12 Afa Godna Sungwag kam enaig sihifena og, ‘Nofeka ahuiagim kusi.’ Afa ohunag enwesog wa gohug nilite ka wanig augim afa Korniliusna lala wani saigog ahug.
ACT 11:13 Ehe kagelim sihini mang so ehem puguna. Eba Godna of wanai el heafna lala wa nangonamba afa ehem enaig sihifena og, ‘Eso elim Jopa gam ningitigiba so ahu Saimonim wanig ambugog afa ming unehlagba Pita.
ACT 11:14 Afa ehe nem mo figagfo faif eso God nem gwena lala naim wambf.’
ACT 11:15 Afa autunam Godna Sungwag pe bo bigelim puguni afa enanam ka mo sihi gofenaba gwenaig esena ehegelim gaba puguni.
ACT 11:16 Afa ka onigig yuwana Ainiyag esona og, ‘Jon buna buwa elim aitig afa God heafna Sungwagni buwa nengelim aitig.’
ACT 11:17 Afa mahim big Sisas Krais Ainiyagim oniginimbi eso God bigim heafna Sungwag faig. Eso gwenaig afwambanai elim esenigbi so ambagwa pugug eba God ehe gafugafeg. Enaig esegba na so ka mas Godna gafugagim kwei.”
ACT 11:18 Afa ena mo higinim mas Pitam fenagini mo eba Godna unehlagim mungo fingi finim afa esogona og, “Ei eba inim, God afwambanai elim gaba minaba ambafenig eso ma ehegel olug wahigi finim nofkena fi.”
ACT 11:19 Yuwanam Stivenim mahim tigi fatinimbi Ainiyagna el kinig finim afa ika Fonisia, Saiprus, afa Antiok kimbig embem ahkawag minefena. Enanai yi Sisasna mo Ju elim mungo sihigoni.
ACT 11:20 Afa minganag Saiprus nai afa Sairini nai el Antiok gam ahunam afa afwambanai elim gaba Sisas Ainiyag lahlag mo sihigoni.
ACT 11:21 Afa Ainiyagna kigmog ehegelim guhunimbi eso el numb olug wahigifinim Ainiyagim onigini.
ACT 11:22 Afa Jerusalem wanai sios ena mom higinim eso Barnabasim Antiok gam ningihini.
ACT 11:23 Afa ehe pugunam nangwagna mahim God ehegelim lahlafe hiagenamba eso ehe sifakalena. Ehe lahlag onigig faini og ma mungwali Ainiyagim hugna kifuti kikehli ogfuhe.
ACT 11:24 Eheba lahlag el ehena olug onigig hugna kifutigna afa Godna Sungwag ehem yuhwafenagena eso el numb Ainiyagna el opukona.
ACT 11:25 Eso Barnabas Tarsus gam Solim nangwagim ikana.
ACT 11:26 Afa ika pugunam yisginam eso sulufa Antiok gam wani bonam mungo yia wa ahagena. Afa mahim sios el nuwagfenamba eso enaksag elim wagfufenug ahfena. Yuwana nemug ena kimbig wa Ainiyag elim unehlag fini Kristen.
ACT 11:27 Enanam minganag Godna mo fi sihiule el Jerusalemim wahinim afa Antiok gam ambugona.
ACT 11:28 Afa sonag el nai mungo eba Agabus. Ehe Godna Sungwagni kifuti guhunam eso ena mo sihina og nengigim nalig bini mungwali bite puguf. (Enamba mahim Klodius Rom wanai misog el gofenamba eso enaig puguna.)
ACT 11:29 Ainiyagna el ena mo higinim eso ati onigini Judia nai Kristenim gwena yuhwa kwaganif.
ACT 11:30 Gwenaig esini Barnabas mi Sol mi kig faigonam ningitigini eso enag kig oku Juda nai sios amunai elim ahfaina.
ACT 12:1 Enanam misog el Herot, siosna elim kinig faini.
ACT 12:2 Afa ehe gafugag elim ningitigina og ma Jemsim Jonna etegim higefaki.
ACT 12:3 Afa enaig esenam Ju elim nangwagena mahim sifakalinimbi eso Pitam kikehlanam kalabus lala fati wahiana. (Enanam Ju el Bret Yist Hwainig buyis esifini.)
ACT 12:4 Afa so Pitam kikehlinim kalabus lala fatini. Afa ena lala 16 soldia Pitam nangwafofna. Afa sambaga sambaga agfohiafna mahim ahuiafnamba afa mingang sambaga sambaga ambugog ehegelni kugwa agfohiafna. Herot og mahim Pasova buyis awaiyeba eso Pitam elni nof wa fahigenage.
ACT 12:5 Afa mahim Pita kalabus lala agafenamba afa sios higeg Godum sahanafafna og so ma God Pitam kweagfwi.
ACT 12:6 Lawam mahimsi feafnamba Herot Pitam fahigenag ogna fe. Afa sinaini Pita sambaganigi soldia nai yi olyi gifini. Afa sambaga senna kikenagi fakinim eso sambaganigi soldia mengig wa kagwo ahgofna.
ACT 12:7 Afa Ainiyag of wanai el ikagna pugunam afwambusug lala megam puko gofena. Afa so Pitam epinig wa ilafo fatinamba eso Pita nof tutafe bahianamba afa so of wanai el sihina og, “Is ikagna bihia.” Eso gweyi sen Pitana ninga nai pitigifu ahpena.
ACT 12:8 Afa of wanai el ehem sihina og, “Piske lofug i afa mong lofug i aitiage.” Eso Pita gwenaig esenamba of wanai el piske sihina og, “So na liputig lofug fwahlanam kam pahlu bu.”
ACT 12:9 Eso Pita ehem pahlukuiafnamba mengigim fakwegfu ahfeakana. Ehe nangonamba eso of wanai el esena ehe enaig onigina eba mang inim mo. Ehe enaig etitinam og eba ka itiwamba nangug.
ACT 12:10 Afa sambaganigi kwagana ikana afa ika ming mengig wanai kwagana ikana afa ikanam ain mengig wa pugunam, afa ena minamba gwesim kimbig gam ikafna. Afa ena ain mengigba ehe heafa pitigiafunamba eso pugu afwambagam ahkana. Mina wa mwakwalig ahkanam eso of wanai el gweyi ikagna ehem washu ikana.
ACT 12:11 Afa so Pita enam anwanafenam esona og, “Eba inim yawo ka ati anwanafeg eba Ainiyag heafna ofwanai elim ningihiagba eso kam Herotna ninga nai afa Ju el amtakwal kam ofinifini so nanai kam fag.”
ACT 12:12 Afa mahim ehe enam anwanafenam eso Maria Jon Makna afagna lala gam ikana. Afa el numb enanai yi nuwagnam beteneafafna.
ACT 12:13 Pita ikanam mengig wa ningana tige gofena. Afa Roda gafugag angwafig eso ikanam ogna mengig pigi.
ACT 12:14 Afa ehe ati Pitana mengigim higna eso sifakalenam ehe mengig pigiegim etetinam eso kikini piske ikanam sihina og, “Pitamba ati mengig wa bo go.”
ACT 12:15 Afa ehem esogona og, “Ne moetetiofe.” Afa ehe hugna kifutinam esona og, “Eba inim ehe.” Afa ehe esogona og, “Amo, eba Pitana ofwanai el feg.”
ACT 12:16 Afa Pita mahimsi gwese mengig wa tige gofenaba eso ahu mengig pigi nangunim sineminefini.
ACT 12:17 Afa Pita ningana pigafenim og afwai afwai. Eso heafna mo so Ainiyag ehem kalabus lala suguafa puguna. Afa ehe sihina og, “Sa ahu Jems afa minganag nilitem ena mo sihigon.” Eso ma wahinim asim ahui.
ACT 12:18 Afa lawam soldia etetiagenim hefum onignaginim sahawagini og, “Afa, asim mahim Pitamba ikag?”
ACT 12:19 Afa Herotna gafugag el Pitam yisgiahuan mas nanguni mo. Eso Herot Pitam anwasafenafuhug elim hugna fasahitigifenam afa sona og, “Sa kwaskofi!” Afa mahim kwaskofinimbi eso Herot Judia wahianam mwakwalig Sisaria wa gana.
ACT 12:20 Afa Herot Tair nai Saidon nai elim olug kakagen gofena. Eso ehegel onigini ehegelni kimbigim mas fane kwagana mo eso nuwagnam ogna nangui. Yuwana mo Blastusim Herotna misog gafugag elim sihini og ma kam kwagani. Eso ahunam Herotim nangunim sahini og ma olug kakagig wahiai.
ACT 12:21 Afa so mungo osunam sufini wahiani eso Herot heafgelni misog elni lofug wagwagenam heafgelni misog elni sime wa peganam so ma mo sihinugeni.
ACT 12:22 Afa mungwali el ambagwa hugna enaig esogona og, “Enamba mang elni moamo eba heafa god ehe sihiago.”
ACT 12:23 Afa Herot ena mom sifakalena afa ehe mas Godna unehlagim fingi fena mo. Eso ikagna Ainiyagna of wanai el ehem tigenamba so gihenam afa peitu atagim ahgaginimbi eso wahana.
ACT 12:24 Afa Godna mo pugu kifutinam eso fafukaminefna.
ACT 12:25 Afa Barnabas i Sol i Jerusalem wa gafugag auwigiafenam afa Jon Makim ahsulfanam Antiok kimbig gam eso piske ahuna.
ACT 13:1 Afa enanai yi Antiok sios waba Godna mo fi sihiule el i afa wagfuiag el i agfohiafna. Ehegelni unehlagba Barnabas, Simeon (heafna ming unehlagba Niger), Lusius (eba Sairini nai el), Manain (eba autunam misog el Herot i mungo niliag ahfena), afa Sol.
ACT 13:2 Enanam sios el fane hwaiyi gonam Ainiyagim lotu finimbi so Godna Sungwag sihini og, “Barnabas mi Sol mi wambtiginim enmuna hwatigi ati ka ena gafugag wa gishug hwatigig so ma gafugafe.”
ACT 13:3 Afa so fane hwai yi gonam betennini eso ninga eheningi nai yi skunim afa so ningitigini.
ACT 13:4 Afa Godna Sungwag ningitinimba eso Selusia gam ahkana. Selusia ahpugunam bot wa ahgonam eso ailan Saiprus gam ahkana.
ACT 13:5 Afa Salamis kimbig ahpugunam ika Ju na nuwagig lala ika ahsahonam Godna mo ahsihina. Jon Mak auguiafenamba eheningim kwaganfna.
ACT 13:6 Afa ehegel enag ailan wa fapuke fiahuian ming maligim Pafos kimbig opukonam nanaiyi nangunimbi Ju el mungo Bar Sisas heafna unehlag Grikna mona sefig Elimas. Enag elbi agisu ule wini ule afa ehe mwakwal Godna mo fa sihiaule el feg.
ACT 13:7 Ehe misog elni gafugafegofna. Enag misog elbi Sergius Paulus eba numwehe anwana el, afa ehe ogna Godna mo higim eso Barnabas mi Sol mi uneni.
ACT 13:8 Afa Elimas enag elbi agisu ule el, ogna eheningim kwenim og ese misog el masa Sisasim oniginaf.
ACT 13:9 Afa Godna Sungwag Solim, afa ming unehlagba Pol, ehem yuhwafenagenamba eso ehe Elimasim hugna nofna nangunam sihini og,
ACT 13:10 “Nemba Satanna leg. Ne lahlag nihena angoluwag go. Mungwali ahanaig ahanaig mo mwakwalig neana onigi wa naligfiageg eso ne Ainiyagna mom amtakwale fag.
ACT 13:11 Eso ma Ainiyagna ninga nem filafati afa so nem nofug mwakwalig amtakwalig gohi so na mas osuna afwambusugum nangui.” Afa Elimas nangunam ikagna lango sikigifenam pe bo nofugum sagfa fakana eso etetiage akafnamba elim yisgiakafna og ma kam ningana kikehlanam waniki.
ACT 13:12 Afa misog el enam nangunam afa Ainiyagna mo ehem olug fingi fenamba eso olug onigig Ainiyagim faina.
ACT 13:13 Afa Pol fena heafna hihe apaiyenam eso bot finim Pafos wahinim Perga kimbig Pamfilia provins gam ahuna. Afa Jon Mak mo enanai yi wasana piske Jerusalem gam ikana.
ACT 13:14 Afa eheningi Perga ahwahianam Pisidia distrik Antiok kimbig ahpuguna. Afa mahim Isug Auguiag Osuna pugunamba eso eheningi ahkanam Ju elni nuwagig lala ahsahonam pe ahagana.
ACT 13:15 Afa mahim Mosesna mo i Godna mo fi sihiule elni mo i Godna buk wa suwigni wahinimbi, eso amunai el eheningim sahigoni og, “Nilite, atiamba ne mo ahfegba eso ehengelim ahkwaganam so ahfai.”
ACT 13:16 Afa Pol bihianam ninga fatinim og ma sifeiba eso esoni og, “Israel nai el i afa afwambanai el i Godum ahnai skaugfinim so kam higini.
ACT 13:17 Autunam Israel na God kangelni simbianigam ati kanog hwatina afa mahim Isip yi auguiafnamba God esenimbi pugug enaksag feagena. Afa hugna kifuti gafugag fenam Isip yi nai wambana wambpukuna.
ACT 13:18 Afa Israel mahim 40 yia bite bihig wa Godum gasafinimbi afa God mas hwatina mo.
ACT 13:19 Afa ehe mahim elegeg wa gohug Kenan wa nai kantriim flafonamba eso heafna elim wahianamba eso ehe bitena mog fiahsaina.
ACT 13:20 Afa enaig esena 450 yia fenamba. Eso God ehegelim nangwaghiageg elim fainimba so ikan ikan Samuel Godna mo fa sihiaule nai yi puguna.
ACT 13:21 Afa mahim ehegel membini misog elim sahinimbi eso God Solim wahiani. Sol eba Kisna leg afa ehe Benjaminna mungo simbiangana. Afa ehe 40 yia nangwaghiagena.
ACT 13:22 Afa God Solim mo ningihianam eso Devitim misog el wahiana. God esona og, ‘Devitba Jesina leg ka nangugim afa ka ehem hugna membenageg. Eba kana olug fafe.’
ACT 13:23 Autunam God ati sihi wahiag ehe og eba Devitna simbianiga fenam eso Israel elim wambf, ena elbi eba Sisas.
ACT 13:24 Sisas mahimsi gafugafeg hwainig fiafenamba enanam Jon puguna Israel elim mo fainim og ma olug wahigifinim amtakwalig nihem wahinim eso ma bu wa apaigo.
ACT 13:25 Afa Jon gafugag awaiegim meini ofefenamba ehe enaig sihini og, ‘Ne enaig onigini kaba aman? Kaba mang sonag el God so Gishu Wahiag so na nengiahu, ena mo. Nengigim sonag elbi eso kana sum yi bof. Kaba mang lahlag el mo, ka mas ehem kweagfunam ehena mong lofug huguiafam nai.”
ACT 13:26 Pol enaig sihifeni og, “Nilite, nengel Abrahamna simbianiga i afa afwambanai el i Godum ahnai skaugfini, afa God ogna elim wambum eso ena mo bigim ningihianig.
ACT 13:27 Jerusalem nai el i afa heafgelni misog el i mas anwanafini mo Sisas eba God Gishu Wahiag el. Afa mungwali Isug Auguiag Osuna ena mom suwigfofnamba, afa ehegel mas numwehi anwanafini mo Godna mo fi sihiaule elni ginofim. Enag ginof inim esenamba eso ehegel ogna Sisasim tigifati.
ACT 13:28 Afa mas ehena ahanaig ahanaig nanguni mo afa ehegel Pailatim sahini og ma Sisasim tigi kahli.
ACT 13:29 Sonag elbi ati Baibel sihi wahiana eso ehem enaig esenag gif so gwenaig esini li katigeg wa nai numbwasginim bite meg gam fakini.
ACT 13:30 Afa so God ehem piske ilafo fatina.
ACT 13:31 Afa enaksag osuna hefum wagfunfini. Afa so yuwana el Galili wahifinim Jerusalem gam wanig ahuafenaba eso yawo nai mo Israel nai elim sihinigena mang so nofna nanguna.
ACT 13:32 Na so kaningi nem ena lahlag mo ka nem ahbonig. Autunam God bigelni simbianigam sihi wahianimbi eso ena elim ningihiagba bigim wambug.
ACT 13:33 Afa ehe Sisasim ilafo fatigba eso ena mo inim bigel ehegelni luwaligim pugunug. Afa Baibelna mo Buk Song 2 wa enaig esog og; Yawo kaba neana awag eso neba kana leg.
ACT 13:34 “Afa minginag moaba God sihig, eba ehem ilafo fatigba, eba mas ehena elig nogig mo. Ena mo enaig sihi feg og; Ka Devitim sihi wahiana ka ehem lahlag esenag. Enag sihi wahiag eba inim feg afa afsug kabag feg.
ACT 13:35 “Afa minginag mo enaig eseg; Mas ne nimbiafna lahlag gafugag elim wahiana mo eso bite meg gam ika nogig mo.
ACT 13:36 “Afa Devit nofkike gafenamba Godna sawiegim pahlufefkuan mahim wahanamba. Afa ma bite wa fakinimbi ehe simbianigana kig i waheg nogig.
ACT 13:37 Afa ming elbi enamba God ilafo fatigba eba mas ehena elig nogig mo.
ACT 13:38 Nilite, kog so na anwanafi Sisasba ehe mog moaba kagelni feg. Afa aman ehem olug oniginaiba eba God ehena amtakwalig mom fa fatinafe eso ehe Godna nofwa afsug kabag puguf. Afa Mosesna nihe mo mas enaig eseg mo.
ACT 13:40 Afa numwehifibi Godna mo fi sihiaule el sihi wahigbi masa ne enaig esif. Enaig esog;
ACT 13:41 Sa nangui, ne aman Godna mo masig fatig, so na numwehe onigifibi eba nem pigif. Eba ka mangim eseba eso ne sineminefif. Afa mahim el ena mog mo wagfugba, ne mas onigi.”
ACT 13:42 Afa Pol i Barnabas i nuwag lala wahia hakafnamba afa enanai el esogoni og, “Sa ming Isug Auguiag Osuna piske ahbo gwenaig mo ahsihi.”
ACT 13:43 Afa so ena lala wahinim opuko afwambagam ahuna Ju el i afwambanai el i Pol mi Barnabas mi pahagahuna. Sonag afwambanai elbi Ju elni nihem pahlukuna. Afa sambaganigi lahlag mo ahfaini God ehengelim ismunagim kwaganig. Sa ma enanai yi saho agfohiefi.
ACT 13:44 Afa ming Isug Auguiag Osuna opugufnamba afa mungwali kimbig nai el ogna nuwagnam Ainiyagna mo higim.
ACT 13:45 Afa Ju elni amunai el mahim enaksag elim nangwagnim ehengel kusiasaina afa so Polna mom pagau apaiyenam afa ahwanef mo faini.
ACT 13:46 Afa Pol i Barnabas i hugna kifuti hogonam wahigi ahsihini og, “Eba inim yuwana kati nem Ju elim Godna mo ahfainimbi afa nimbe ne kusini afa mas ne nofkikena lahlag higeg gagim onigi mo. Naig fenamba na so ka nem ahwatigim afwambanai gam ka haka.
ACT 13:47 Afa Ainiyag kam esonig og; Ka nem afwambusug esenibi eso afwambanai el enam nangunim pahluguf eso ena mina God mungwali bite nai elim piske wambf.”
ACT 13:48 Afa afwambanai ena mom higinim sifakalinim eso Ainiyagna mo fingi fukualina. Afa amangelim so God kanog hwatig nofkikena higeg gagba enag el Ainiyagim olug onigini.
ACT 13:49 Afa so Ainiyagna mo ena bite wa fafukaminefena.
ACT 13:50 Afa Ju el kimbig wanai amunai el mi afa Godum lotu fenag misog angwafig mi ehegelni olugim wahigi fegonibi eso ehegel mas Pol mi Barnabas mi membegoni mo. Eso ehegel eheningim kinig faigona eso ehem enanai ningitigini.
ACT 13:51 Enaig esafena, pugu hakafnamba smof mong yi nai buambu ahfenam ahkana. Enamba enaig eseg eba mas ena kimbigim ahfatigim gwesim Aikoniam kimbig ahkana.
ACT 13:52 Afa Antiok nai pahlukuiag elim Godna Sungwag yuhwa fiasainaba eso hugna sifakalini.
ACT 14:1 Pol i Barnabas i Aikoniam gam ahka ahpugunam Ju elni nuwagig lala asahuna gwenaig nihe ahfiafena. Afa mahim mo ahsihiafenamba ena mo elni olug fingi wahigiskona eso enaksag Ju el i afa afwambanai el i Ainiyagim olug onigini.
ACT 14:2 Afa minginag Ju oniginigim kusini afa afwambanaim ikaghiagini og ma Kristenim olug kakagegoni.
ACT 14:3 Afa sambaganigi mwakwalig nanai yi ahaganam Ainiyagna mo gwese ahsihiagofna. Afa eheningi ahanaig ahanaig kigmog esiagafenamba enamba Godna kigmogim wagfug afa enag afafeg mo ahsihinamba eba inim.
ACT 14:4 Afa enanai el bambuhiaginim, minginag Ju elni amunai elim pahagahuafna afa minginag kanog hwatieg el sambagam pahagahuafna.
ACT 14:5 Afa Ju el i afwambanai el i afa eheningina amunai el i ogna sambaganigi elim amtakwalihiaginim eso hun na kwaskofi.
ACT 14:6 Afa sambaganigi ena mo ahiginam distrik Likonia gam ahkana, afa enanai yi ahpugunamba eba Listra afa Derbe afa minginag kimbig muhwa gohkana.
ACT 14:7 Afa so enanai yi Godna lahlag mo ahsihina.
ACT 14:8 Afa Listra kimbig waba el mong kukwaligni gafna. Enaig esenamba eba afag gwenaig wesig wa wanigana. Afa kwamblogfenam mas gominefena mo.
ACT 14:9 Afa enanam mahim Pol lahlag mo sihiagofnamba enag el ena mo higina ofena. Afa so Pol ehem fahigenagenam anwanafena ehena olug onigig ati yuhwafeg eso God ehem wangenefe fatif.
ACT 14:10 Eso Pol ehem ambagwa sihina og, “Buihia gohum!” Eso ehe pusoka gohnam so ikana.
ACT 14:11 Afa el numb nanguni mahim Pol enaig esenamba eso ehengel Likoniana mona ambagwa esona og, “Sohna elbi eba sambaganigi god el lofug bigim pe ahbonug.”
ACT 14:12 Afa Barnabasimba eba sefini Sus afa Pol eba hugna mo sihiaule ofenaiba god Hermes eso ehem sefini Hermes.
ACT 14:13 Afa ena lalaba enanai yi el god Susni unehlagim fingi fifini enamba afwambagam kimbig wa gofna. Susni pris bulmakaum tagni wagwagifinim eso kimbig mengig gam wambug ambugoafna. Ehe fena afa mungwali el apaigona ogna kwagi wehlim eso eheningina unehlagim fingi fiawag.
ACT 14:14 Afa mahim enaig esinimbi eso Barnabas i Pol i ena mo ahiginam afa so heafningina nihi lofug kuko ahwatiafenam so ahpugu olyi kikini ahkafnaba hugna unehona og,
ACT 14:15 “Afa mangigim ne enaigba esig? Kaningiba el big mungwalofug fig. Kaningiba ahbog nem lahlag mo ahfaig eso ne mwakwal godum wahinim eso ne wahigi God nofkikenagim onigini. Ehe of i bite i bu i mungwali gawig gafugafiageg.
ACT 14:16 Autunam ehe afwambanai elim hwatina eso heafgelni sawiegim pahlukiahufna.
ACT 14:17 Afa ehe lahlag gawig wambwai gofnaba eso bu fiafna afa nefgenai so heafna osuna puguageafna. Afa so ehe enaksag fane faifinim afa ehe nengelni olug yi afigig faig. Enamba wagfug ehe nofkikena go.”
ACT 14:18 Afa gwenaig mo ahsihinam afa ehe og ma ehegelni onigig wahgifi, ese ehegel masa bulmakau tigi tuhulunim eheningim fingi fiawagfe.
ACT 14:19 Afa enana Ju el Antiok Aikoniam kimbig wahinim Listra kimbig gam ambugonam ena kimbig wanai elim hekusihiaginimbi, eso Polim hun na tatuni og ateaba wahag eso ehem fini kimbig wa afwambagam fatini.
ACT 14:20 Afa mahim Kristen el ehem wagfinimba eso Pol bihianam so piske kimbig gam sahokana. Afa lawam Pol i Barnabas i ena kimbig wahianam Derbe gam ahkana.
ACT 14:21 Afa eheningi Derbe wa ahagafinamba lahlag mo ahsihinamba enanai el enaksag Ainiyagna fiahsaina. Afa piske Listra afa Aikoniam afa Antiok Pisidia gam ahkana.
ACT 14:22 Afa ahkafnamba kigmog mo pahlukuiag elim ahfaifinim og, “Nofeka olug onigim wahiyi yi. Amangel Godna bog meg gam saiyegogumba ofifibi eso ma kinig numb finim eso saho.”
ACT 14:23 Barnabas i Pol i mungo mungo siosna amunai elim hugwefu ahwati hofefnaba. Eso fane hoiyioaklafinim so betennini og ma God heafna ninga wa agfohie, eba ehegelni Ainiyag.
ACT 14:24 Afa eheningi Pisidia ahwahianam Pamfilia gam ika ahpuguna.
ACT 14:25 Afa Perga wa Ainiyagna mo ahsihinam afa gwesim Atalia gam ahkana.
ACT 14:26 Afa nanai yi bot wa afkonam Antiok gam ahkana enanai yi autunam Kristen eheningim Godna ninga wa hwatiginimbi eso God ismunagim kwaganaba eso ena gafugagfeag ahfeakan eso piske ahbona.
ACT 14:27 Afa ahpugunam enanai yi sios elim ahunetigina og ma ambugog nuwagiba eso heafningina gafugagim sihinug ahfenam og, “God ehe esegim minaba pigiba eso afwambanai elbi Ainiyagim olug onigini.”
ACT 14:28 Afa sambaganigi enanai yi pahlukuiag elim hugna ahwangana.
ACT 15:1 Afa mingnag Judia nai el Antiok kimbig opukonam Kristenim esogoni og, “Mosesna nihe mo enaig esog so na lofugum kukuhiawagi, eso ne ena moba mas pahluhug mo, eba God mas nem wambu.”
ACT 15:2 Pol i Barnabas i ena mom ahiginam hugna ahwagnaba eso sios el sihiaginim sambaganigi mi afa minginag apaiyenamba enam hwatini og ma ahui Jerusalem wa siosna amunai el mi afa kanog hwatieg el mi numwehe sihigoni.
ACT 15:3 Afa so Antiok sios ehegelim ningitiginimbi eso distrik Fonisia gam afa Samaria gam eso sihiageahuna, og ati afwambanai el Godum olug oniginig, afa mungwali Kristen ena mom higinim eso hugna sifakalini.
ACT 15:4 Afa mahim Jerusalem opukonaba sios el i kanog hwatieg el i afa amunai el i ehegelim nangwaginim sifakalini. Eso ehegel sihiagini mang so mungwali God ehegelni ninga wa gafugafeni.
ACT 15:5 Afa minginag Kristen farisi nihem pahlukuiaule bigiagafenam og, “Afwambanai el gaba so ma heafna lofugum kukohiaginim afa minginag mungwali nihem Mosesna pahlukui.”
ACT 15:6 Eso kanog hwatieg el i afa amunai el i nuwagnam ena mom kwefuhiageafafna.
ACT 15:7 Afa ena mo sihiageafafnaba eso Pita bihianam sihini og, “Nilite, ati ne anwanafig autunam God kam nengel nai yi olyi kanog wahiag ka afwambanai elim Godna lahlag mo faibi so ma Sisasim olug onigini.
ACT 15:8 Afa God ati elni olug onigigim anwanafegim afa heafna Sungwag ehegelim faig eso gwenaig eseg bigelim gaba faig. Enamba bigim wagfunig ati ehegelim gaba wambug.
ACT 15:9 Afa big Ju el i afa afwambanai el i Godna nof wa mungwalofug afa mahim ehegel onigigbi eso God ehegelni olug yi nai amtakwalig nihe wambug aitinigbi eso ehegelni olug afsug agfohienig.
ACT 15:10 Big i afa bigelni simbianiga i mas numwehig Mosesna lahlag nihem pahluhug mo. Eba hugna kifutig. Ahnaig esegba so na og ka ena kinigbi kikinim Kristenba faigo afa so na enaig esegonibi eba God ninimuf.
ACT 15:11 Amo, ati big anwanafig Sisas Ainiyagna afafegwahe God bigim sulfug na so big ehem olug oniginig gwenaig seg afwambanai gaba esig.”
ACT 15:12 Afa so mungwali el sifinam Barnabas nai i Pol nai i mom higwagfofna. Afa eheningi enaig sihi ahfini og God afwambanai elim ahanaig ahanaig kigmog kaningina ninga wa esinig.
ACT 15:13 Afa eheningi mahim sihi ahwahianamba eso Jems sihini og, “Nilite, so kam higini.
ACT 15:14 Saimon ati sihi wahiana og God yuwana minginag afwambanai elim wambugum afa heafna el fiahsaiyig.
ACT 15:15 Enamba Godna mo fi sihiule el gwenaig ginofi wahini og. Godna buk enaig sihifeg;
ACT 15:16 Devitna simbianiga enaig eseg lala lofug bufug pegi afa so nengigim ka bonam piske nimbaiba.
ACT 15:17 Eso mungwali el Ainiyagim yisigif eba afwambanai el ati ka kanog hwatig eba kana el.
ACT 15:18 Enamba Ainiyagna mo ati autunam sihi wahiana afa el enam ati anwanafig eso enaig puguf.”
ACT 15:19 Afa Jems gwenaig sihifena og, “Eso ka enaig onigig afwambanai el ogna Ainiyagim olug onigi, nofeka hugna ehegepusug faigo.
ACT 15:20 Magofi, naiba nawo ginof finim so big enaig esogo, nofeka fane nimbasam faigo ahga, afa nofeka aga taitufi, afa nofeka sis wena kihlagba ahga, afa nofeka taf ahga.
ACT 15:21 Afa ati ne anwanafig mungwali kimbig nuwagig lala Mosesna nihe mo mungwali Isug Auguia Osuna suwigahu, autunam pugugum bog yuwaga pugug.”
ACT 15:22 Afa kanog hwatieg el i amunai i afa mungwali sios el i mungo mo sihiaginim eso ehengel nai yi minginag el hwatigbi so ma Pol mi Barnabas mi Antiok kimbig gam wanahui. Eso Judas fena afa ming unehlagba Barsabas afa ming Sailas fena. Eheningiba eba siosna misog el ahfena.
ACT 15:23 Ena elbi pas wahe ningihini. Ena ginof enaig esog: O nilite, Kangel kanog hwatieg el i afa amunai el i enag ginofba afwambanai Kristenim fatigonug, nengel Antiok, Siria, afa Silisia wanai amangel so eyi go.
ACT 15:24 Kangel enaig higig minginag kangel nai el ambugog nem opukegonugum kilimoan mo faigog. Ka mas ehem enaig sihifegonug mo.
ACT 15:25 Eso ka mungo mo sihiagigim afa so minginag elim hwatigbi so kangelni lahlag nilite Pol mi Barnabas mi nengelim ningihia gonug.
ACT 15:26 Enag eheningiba yuwana mahim Sisas Krais Ainiyagna gafugag hofefnaba minginag el ogna patigi skotigi.
ACT 15:27 Enaig esegba na so ka Judas mi Sailas mi ningitigibi so ma ahbonam ena mo mengig na ahsihi enag ginofba mungwalofug.
ACT 15:28 Godna Sungwag i kangel i mungwalofug onigig fig mas ka nem kinig skogonahufi. Afa ka sawiyifig so na ohuna nihe mom pahluku.
ACT 15:29 Sa nofena fane nimbasam faigo ahga, nofena taf ahga, afa nofena sis wena kihlagba ahga, afa nofena aga taitufi. Afa ne enaig esi hwanigba eba ne yuhwafif. Gweliho.
ACT 15:30 Afa sios el enag elim ningitiginimbi eso Antiok kimbig gam pas oguhuna. Afa opukonam Antiok sios elim unetiginim mahim nuwaganamba eso pas mo faigona.
ACT 15:31 Afa ena ginof suwiginim mahim ehem kwaganamba eso sifakalini.
ACT 15:32 Judas i Sailas i eba Godna mo fa sihiaule el ahfena eso eheningi Kristenim hugna sihinug gafenam afa kigmognug ahfenam ena mona ahkwagana.
ACT 15:33 Afa eheningi ati numwehe enanai yi ahagana afa so Kristen esogona og, “Sa ma Godna olug efihlag nem gohoni.” Enaig esogonam eso piske heafgina kimbig gam ningitigini.
ACT 15:35 Afa Pol i Barnabas i afa minginag el fini Antiok kimbig auguiafenamba eso Ainiyagna mo wagfufegonfni afa mo sihigonfni.
ACT 15:36 Afa mahim managenaba Pol Barnabasim sihina og, “Nawo piske nilitem nangwaghiag ahfiah ka mungwali kimbig so big Ainiyagna mo sihinug ahfe bog na ika ahnangwag fig lahlag auguia me awai awai me.”
ACT 15:37 Afa Barnabas ogna Jon Makim ahwaniki.
ACT 15:38 Afa Pol mas enaig onigina mo. Ehe enaig onigina og autunam Jon Makba big ambugog Pamfilia wa opukonam afa ehe bigim piske wasani ikana. Afa ehe mas gafugagim auwigina mo.
ACT 15:39 Afa hefum flafihiag ahfenam eso ahpwatigina. Afa Barnabas Makim sulufanam ahka bot wa ahkanam eso Saiprus gam ahkana.
ACT 15:40 Afa Pol Sailasim sulufanam ogna ahka afa sios esogoni og, “Ainiyagna afafeg so nem numwehe wambufiahkafi” eso ahkana.
ACT 15:41 Afa eheningi Siria afa Silisia wa enanai yi enaksag kimbig fapugu ahfiahkafnaba sios elim kigmognug ahfiahkana.
ACT 16:1 Pol ikan Derbe yi wanpugunam afa ena kimbig wahianam Listra gam ika wanpuguna. Afa enanai yi Timoti Kristen el gafena. Afa heafna afag gaba Kristen afa ehe Ju angwafig afa awagba eba Grik el.
ACT 16:2 Afa mungwali Listra wa nai i Aikoniam wa nai i Kristen el enaig esogona og, “Timotiba lahlag el.”
ACT 16:3 Afa Pol ogna Timotim waniki afa mungwali Ju el enanai ati ehe anwanafini Timotina awag eba Grik el eso Pol Timotina lofugum kukohianagena. Grik el mas enaig esi afa Pol enaig esenamba, eba mas Ju el Timotim ahanaig esini.
ACT 16:4 Afa Listra kimbig wahinim eso ahanaig ahanaig kimbig fapuke fiahufnamba eso sios elim sihigonugiahufna. Ena nihe Jerusalem wanai kanog hwatieg el i afa amunai el i ena mo sihini wahinimbi og soma enam pahlukui.
ACT 16:5 Eso sios elni olug onigig kifuti saigonamba afa so mungwali osuna minginag el ambugog fasahofena.
ACT 16:6 Pol fena afa minginag apaigona eso Frigia Galesiana bite gam ahuna. Afa Godna Sungwag ehegelim kweni og masa Esia na provins Godna mo sihif.
ACT 16:7 Afa ahu Misiana bite wa opukonam eso gwesim Bitinia bite gam ogna ahu afa so Sisasna Sungwag ehegelim kweni.
ACT 16:8 Mahim enaig esenamba eso Misia mo wahinim afa Troas gam apaigo ahuna.
ACT 16:9 Afa sinaini Pol itiwa lofug nangonamba el mungo provins Masedonia nai gofenamba Polim unena gofena og, “Ne Masedonia gam bonam so kam kwagan.”
ACT 16:10 Afa Pol enam nangunam eso ikagna kangel numwehiagofi Masedonia gam ahuiagim. Ati ka onigig enamba God kam wagfunug ehe kam ningitigi heafna lahlag mo enag elim sihigonugim.
ACT 16:11 Kangel sip yi fukwalunam Troasim wahinim eso Samotres gam gwesim ahuna opukonam afa nanai lawam ka wahinim Neapolis gam ahu opukona.
ACT 16:12 Afa nanai ka ena kimbig wahinim Filipai gam ahu opukona. Ena kimbigba Masedoniana nalig kimbig afa Rom el nanai yi auguna. Kangel nanai yi mwakwalig auguna.
ACT 16:13 Afa Isug Auguia Osuna koka esim ahu nanai yi augu Godum sihinafuhug kugim nangu. Ka kimbig muhwa ahunam bu blugum opukonam afa angwafig nuwag gofena eso ka augunam mo sihiagini.
ACT 16:14 Afa mungo angwafig gaba ena mo higina ehena unehlagba Lidia. Ehe Taiataira nai ango, lahlag nemug tafiglek lofug faig eso enanam kig nalig fag. Ehe Godna unehlag fingi fiafna. Ainiyag ehe ehena olugim numwehenage namba eso Polna mo higinam keahlana.
ACT 16:15 Ehe afa heafna mungo lala nai bu wa apaigona. Enanam kangelim heafna lala gam kam unegoni. Ehe enaig esona og “Ne onigig ka inim Ainiyagim oniginagba eso ne kana lala ambugog auguiafim.” Ehe kam hugna hekusihiagenamba eso ka ahuna.
ACT 16:16 Nanam ka Godum sihinag kugam ahuofefnamba ka gafuga angwafig angwamingim ufini. Ena angwafigbi mwaifig simbagahlana esefkufna eso ehe ahanaig ahanaig sumi yi puguiagegim sihiageafena. Ehe enaig gafuga fiahgefenam enanam kig nalig fafenam ena kigba nangwaghiawagig elim faifini.
ACT 16:17 Afa Pol kam wankafnaba ena angwafig sum bonam unetigina og, “Sohna elbi eba ehengel God sisinai na gafugag el. Ehe enaig mo sihig God ena mina elim wambugum.”
ACT 16:18 Ehe gwenaig sihi higeg fegofnamba Pol kusinam wahigefe mwaifigim sihina og, “Sisas Kraisna unehlag wa ka nem mo osihina ne ohuna angwafig wahianam ika.” Eso ikagna mwaifig ehem wahianam ikana.
ACT 16:19 Nangwaghiageg el nangunim mahim heafgelni kig mina awaienimbi eso ehengel Pol mi Sailas mi wambtiginim ambagwa hwatigini og soma kimbig wanai misog el nangwagi.
ACT 16:20 Ehengel wambtiginim misog elni nofwa wanahu hwatiginim afa esogona og, “Sohna elbi Ju el afa eheningi bigelni kimbigim gasafahfeg.
ACT 16:21 Eheningi elim hekusihiagafeg enaig nihe bigel Rom el nofeka enaig esi.”
ACT 16:22 Afa minginag el mungwali wasanam ogna Pol mi Sailas mi patigini. Eso misog el enaig esona og polis ma lofug hugfuoaiti fegonim eso eheningim flakflaketifi.
ACT 16:23 Afa eheningim hugna wena kwaskofinim eso kalabus lala fatiauguni. Afa misog el kalabus lala nangwaghiawagig elim sihina og hugna nangwaghiage agfofum.
ACT 16:24 Afa higinam eso wambtinam yiminig mengig gam fatiauguni. Afa so eheningina mongugum palangna singihla hwatigini.
ACT 16:25 Afa sinaini mogug liputegna Pol i Sailas i beten ahfenam afa mwanafi Godum ahfatiaufna eso minginag gwena lala nai el higafafena.
ACT 16:26 Afa gwenana ikagna nalig kugo ilafona kalabus lalam fagakuku fiafana. Afa gwenanam mungwali mengig pigiakanam afa sen kalabus elim kikeg pigi apaigona.
ACT 16:27 Afa kalabus lala nangwaghiawagig el bihianam afa nangunam mahim mengig pigi gohkafnaba ehe enaig onigina og ateaba opuko ahkau minefeg. Eso ehe naif fanam ogna hefum higefaka.
ACT 16:28 Afa Pol unenam og, “Nofeka nimbefum amtakwale fati. Ohwi mungwali auguia.”
ACT 16:29 Enag el ming elim unenam og ma wi gafa boi. Afa ehe mo kikini bonam Pol Sailasna nihi penam kiafigig gegifini.
ACT 16:30 Afa sambaganigim wambtiginim afwambagam pugu wankanam sahtigina og, “Amunai, ahanaig so ka eseba eso God ma kam kweagfunam lahla fai.”
ACT 16:31 Afa sambaganigi esohona og, “Sisas Ainiyagim so na olug onigina eba so ma God nem afa mungwali nimbeafna mungo lala naim wambu.”
ACT 16:32 Eso eheningi Ainiyagna mo enag el mi afa heafna lala nai mi ahsihini.
ACT 16:33 Enanam gwena sinaini ena el kalabus lala nangwaghiawagig el sambaganigim bu wa nehugugum sufuhiagena afa enanam ehe fena afa heafna mungo lala nai apaigona afa eso bu wa apaigona.
ACT 16:34 Afa so sonag el sambaganigim heafna lala wankanam fane tuhlunam faini. Afa so ehe fena afa heafna mungo lala nai fena Godum oniginim eso hugna sifakalini.
ACT 16:35 Afa lawam misog el polisim ningitiginibi eso ahu sihini og, “Sohna sambaganigi elim ningitigibi so makai.”
ACT 16:36 Eso kalabus lala nangwaghiawagig el Polim sihina og, “Misog el ati sihig ne i Sailas i se ohunanai ahwahianam ahka eso ne olug efihlag na ahka.”
ACT 16:37 Afa Pol polisim sihini og, “Ka mas mang ahfeg mo ehe kam mungunim mungwali elni nof wa kwaskofigim kalabus lala fatiaugug. Kaningi Rom el eso enamba amtakwalig afa kam esegonigim enamba meagam kumoahlig. Afa ehe enaig wahigamte kam og ma pugu ahkai eba so ma kam ambugog sihigonitem eso kam wanahuite.”
ACT 16:38 Afa polis ena mo misog elim oguhu sihini og Pol i Sailas i ba Rom el eso ehengel sineminefinim embefini.
ACT 16:39 Eso ahunam lahlag mo sihigonuginim afa wanapuko ahunam og “Ei, so na ohnagna mo ahwahianam eso ahka.”
ACT 16:40 Afa so eheningi kalabus lala ahwahianam Lidiana lala gam ahkana. Afa ahka Kristen nilitem ahkuklunam mo kifutihiag ahfenam eso ahkana.
ACT 17:1 Afa eheningi ahka Amfipolis mi afa Apolonia mi mo ahwahianam Tesalonaika wa ika ahpuguna. Enanai yi Ju ni nuwagig lala gofena.
ACT 17:2 Afa Pol enaig eseakafena ikafenam nuwagig lala sahokafenam afa nanai yi sambaga mungo Isug Auguiag Osuna ehe Baibelna mo wagfunugiafna.
ACT 17:3 Ehe enaig sihifena Godna Gishu Wahiag el ehe kinig fagim afa so piske bihiag. Ehe og, “Sohna Sisasba ka nem osihin eba Godna Gishu Wahiag el.”
ACT 17:4 Minginag Ju el ena mom higinim kehlini. Ena el i afa enaksag Grik Godna unehlagim fingi fiule el i afa minginag misog angwafig i Pol Sailas nai yi pasna.
ACT 17:5 Afa Ju el kusiasaina eso amtakwalig elim sulfuiahuna mungo wa wasanam amtakwalig onigig faigona so ma olug kakageagi wagnim eso mungwali kimbig gwenaig esini. Ehe ogna Pol mi Sailas mi wambtinim olyi wasan eso kikini ahunam Jesonna lala opukonam mengig tutunim saho yisigini.
ACT 17:6 Afa mas wambini mo eso Jeson mi afa mingnag Kristen nilite mi wanagagim sulfu wanahuna kimbigna misog el nangum eso wagini og, “Sonag elbi mungwali kimbig ahanaig ahanaig amtakwalig gafugag eseagahfiakag bog bigelni kimbig wa ahpugug.
ACT 17:7 Afa Jesonba eheningina hihe na so ehena lala ahagag. Ehengel Romna misog elni nihe mom mas fatig. Afa ehe enaig esogog ming misog el goh eba sefig unehlagba Sisas.”
ACT 17:8 Afa misog el i mungwali el i enaig mo higinim eso ehengelni olug kifuti eskofenam hefum gihkafna.
ACT 17:9 Afa ehengel ogma Jeson wanag kigna baiminim eso ma enanai wahiyi.
ACT 17:10 Afa si kifiagna Beria gam Kristen nilite Pol mi Sailas mi ningitigini. Ika ahpugunam Ju elni nuwagig lala asahuna.
ACT 17:11 Beria nai elni nihe hugna lahlafena eba mang mungwalofug mo Tesalonaika el eso esini. Enag elbi higinim sifakalini afa ehe mungwali osuna Baibelna mom fahigifinim eso Polna mom kwefihianagini afa inim me awai awai me.
ACT 17:12 Eso el numb Ainiyagim onigini. Ju el i afa enaksag Grik el i afa minginag Grik misog angwafig i gwenaig esini.
ACT 17:13 Enanam Tesalonaika nai Ju el ena mo anwanafini mahim Pol Beria wa Godna mo sihini gofefenaba eso ahu opukonam ehengelni onigigim fingi fegoni ogma Pol mi Sailas mi amtakwalihiagi.
ACT 17:14 Afa so ikagna Kristen el Polim buum blugum ningihini. Afa Sailas i Timoti mo Beria wa ahagfena.
ACT 17:15 Afa minginag el Pol ika Atens wa wanpugunam enanai yi ehem washunim eso piske Beria gam ambugona. Pol ehengelim sihini og so ma Sailas mi Timoti mi sihigonibi so ma ikagna Atens gam ahboi.
ACT 17:16 Afa Pol enanai yi gafenaba Sailas mi Timoti mi nenge niaufena. Afa mahim ena kimbig ahanaig ahanaig enaksag mwakwal god esiaginimbi enam fahigiagenam olug fingi fena.
ACT 17:17 Eso ikana nuwagig lala sahunam Ju el mi afa Grik Godna unehlag fingi fiule el mi sihinigena. Afa minginag osuna nuwag guhug wa gohnam eso enanai elim sihini.
ACT 17:18 Minginag anwana el Epikurian nai i afa Stoik nai i onigigim pahag ahuafena enag Pol wanflafihiagena. Minginag hefum sahawagini og, “Sohna elbi ehe mimewofe. Ahnaig mo mahim osihiba?” Afa minginag enaig esogona og, “Eba ehe ming bite nai godum bigim hekusihiagofe.” Mahim enaig esogonaba eso Pol Sisasna mo i afa wahag bihiag mo i faini.
ACT 17:19 Afa Polim Areopagus nuwag mug wa wanikahunam afa enaig esogona og, “Kangel koka mulug mo higim eso ne minginag elim sihinige bog.
ACT 17:20 Minginag mo soka higigba eba enmuna onigig kam fenig eso koka ena mogum numwehe anwanafi.”
ACT 17:21 (Afa Atens el i afa mingnag kimbig wa nai el i gafugag mo wahinim ahanaig ahanaig mulug mo hugna membini higinim afa hefum sihiagini eso ehe enaig esogona.)
ACT 17:22 Eso Pol bihiagonam amunai elim Areopagus mog wa auguiafenaba eso esona og, “Ne Atens el, ati ka nangug nengel noka enaksag ahanaig ahanaig godna unehlagim fingi fi.
ACT 17:23 Ka gohminefiahba ka fahigiagegba ahanaig ahanaig gawigim ne lotufinig. Ka nangogba mungo godum faig sime wa enaig ginof goh. Ena ginof sihi og, ‘Ena godba ka mas anwanafinig mo eba ehena sime.’ Ena god ne mas anwanafig mo eso ne ehena unehlagim fingi fig na ka nem ambagwa opugunig.
ACT 17:24 God ehe mungwali bite i gawig i eseageg ehe ofna bitenaina Ainiyag feg. Ehe mas el lala nimbagba nanai yi gofi.
ACT 17:25 Bigel el mas big mangwalimba kweagfui. Ehe mungohe yuhwafiahgeg. Afa eba ehe mungwali elim nofkikenag faig, afa fufeig faig, afa mungwali gawig faig.
ACT 17:26 Ehe mungo elim esenagba eso mungwali el mungwali bite puguiageg. Ehe enag osuna bigelni afahumonim bigim wanafagim wahiana afa ahnanai yi bite big auguiagim bigim wahiani.
ACT 17:27 God enaig esegba og ma el eso ma ehem yisgi ahunam afa atiamba ehem ufi me. Afa ehe mas bigim mungo mungo wahigwa yi fenig mo.
ACT 17:28 Afa ehe nofkikenai i afa kifutig i bigim faigbi eso big gohka. Eba gwenaig eseg autunam nengelni anwana el ati ginofi wahini og, ‘Ati big gaba heafna luwalig fiahsaieg.’
ACT 17:29 Eso big Godna luwal fig. Eso nofeka enaig onigig God eba gol, silva, hun lofug eso el heafna onigig wa ningana fagim ginof fenageg.
ACT 17:30 Autunam bigel mas numwehi anwanafini mo eso God mas bigim kifutig kwefihiageni mo. Afa yawo ehe mungwali bite nai elim kifutig mo faig og so ma olug wahigifinim amtakwalig nihe wahiyi.
ACT 17:31 God ati ena osuna wahiag eso elim kwefihiagefe afa ati elim gishu wahiag eso numwehe hugna kwefihianugef. Ena elbi ati wahagim piske bihiag enamba wagfug God ehe ehem gishu wahiag.”
ACT 17:32 Afa mahim Pol sihinaba el wahanam bihiag mo eso minginag el ehem titigini. Afa minginag enaig esogona og, “Ka membig koka higim eso ne piske kam gwena mo sihin.”
ACT 17:33 Mahim enaig sihifinimba eso Pol wasanam ikana.
ACT 17:34 Afa minginag el Polim pahlukunam eso Ainiyagim onigini. Afa mungo pahlukuiag el eba Dionisius ehe Areopagus nai amunai el. Mingba angwafig unehlagba Damaris fena afa minginag el apaigona.
ACT 18:1 Afa Pol Atens wahianam Korin gam ikana.
ACT 18:2 Afa enanai yi ehe Ju el Akwilam ufana. Afa Akwilana mog kimbigba Pontus ehe heafna angwag i Prisila managig hwainig Italim ahwahianam Korin gam ahkana. Ahnaig esenaba, eba Romna misog el Klodius sihini mungwali Ju el so ma Rom kimbig wahinim ahui.
ACT 18:3 Akwila i Prisila i sel lala kwaligig el gwenaig Polna gafugag lofug. Eso Pol ehem ika nangwagenam mwakwalig augunam eso ena gafugafini.
ACT 18:4 Mungwali Isug Auguia Osuna Pol Ju elni nuwagig lala ika sahufenam sihinigeafna afa ehe ogna Ju el mi Grik el mi hekusihianige og ma Ainiyagim onigi.
ACT 18:5 Afa mahim Sailas i Timoti i Masedoniam ahwahianam ahbonaba Pol heafna gafugag mo wahianam afa higeg Ainiyagna mom gafugafegofna. Ehe hugna Ju elim kifutig mo sihini og, “Sisas eba Godna Gishu Wahiag el elim wambf.”
ACT 18:6 Afa Ju el mas ena mom membini mo afa ehengel Polim amtakwalig mo sihinaginiba eso Pol heafna nihinai lofug wa nai nohusige buabufehiagenam afa esona og, “Ka nem inim mo sihinigbi afa ne mas fatinig eso God kam mas esonai. Eba ne mungwag nimbeafena tautig amtakwalig wambuf. Afa yawamba eba ka afwambanai elim oku sihinif.”
ACT 18:7 Afa Pol Ju elni nuwagig lala mo wahianam pugunam ika Titius Jastusna lala gafena. Ena lalaba nuwagig lala muhwa gofena. Ena elbi afwambanai eba Godna unehlag fingi feule.
ACT 18:8 Afa Krispus eba Ju elni nuwagig lalana amunai el fena afa ehe fenam heafna mungo lala nai apaigona afa Korin nai el enaksag apaigona enag Godna mo higinim afa olug wahigifinim eso bu wa apaigona.
ACT 18:9 Mungo sinaini Pol itiwa lofug nanguna. Afa Ainiyag ehem sihina og, “Nofeka embefe. So na hugna sihiakafum. Nofeka mwahlai gofim.
ACT 18:10 Eba ka ne i ahgofuf. Mas nem aman amtakwale fati eba ati kana el numb fiahsaieg ena kimbig wa.”
ACT 18:11 Eso Pol enanai yi mungo yia fena afa haf fena enaig wa ganam Godna mom ogfu fenugena.
ACT 18:12 Enanam mahim Galio eba Akaia nai provins misog el fenamba enanam Ju el nuwagnam ogna Polim ahanaig minafenagi afa so ehem finim misog el nangum wanigahunam eso ma misog el kwefihianage.
ACT 18:13 Afa ehengel enaig esogona og, “Sonag elbi elim wambugum hekusihiageg Godum lotu fenigim eba bigelni nihe mo flafug.”
ACT 18:14 Pol og nawo wahigi sihin afa Galio Ju elim esoni og, “Ateaho nengel Ju so na enaig esogog sona elbi ehe hugna amtakwalig eseageg enag kog kawo nengelni mo higinam eso ehem kwefihianage.
ACT 18:15 Afa ne hugunam unehlag mi afa nimbiafgelni nihe mo mi ne sislafofiagig. Enam kam kusig, neaga nimbefum ehe so na kwefihiagi.”
ACT 18:16 Afa so ehe Ju elim enanai ningitigina.
ACT 18:17 Afa ehengel olug kakagini eso Ju elni nuwagig lala naim amunai elim Sostenisim kikehlinim kot lala muhwa tigekini. Afa Galio mas enaigim onigina mo.
ACT 18:18 Afa Pol Korin wa mwakwaliganam eso Kristenim mo wasanam. Afa so Akwila mi Prisila mi wanikana bot wa wanfukonam eso Siria gam ahuna. Pol akafenaba Senkria wa samawina eba enaig esenaba eba wagfug ehe ati Godum mo sihi wahiana.
ACT 18:19 Afa ahu Efesus wa opukonam Pol Prisila mi Akwila mi mo wasanam ehe mo ikana Ju elni nuwag lala sahunam Ju elim mo wansihiagena.
ACT 18:20 Afa minginag ehem sahanagini og, “So na kam mwakwalig ohunanai.” Afa ehe og, “Ka mas enaig ese.”
ACT 18:21 Afa awasan fenamba ehe enaig esona og, “Afa God sawiyi fegba eba ka piske bof.” Afa so ika bot wa mo fukonam Efesus mo wahianam ikana.
ACT 18:22 Bot wa ikan Sisaria wa pugunam ika Jerusalemna sios elim ika nangwagena. Ika nangwagenam eso Antiok gam ikana.
ACT 18:23 Pol enanai yi mwakwalig ganam afa wahianam ika distrik Galesiana kimbig mi afa Frigiana kimbig mi enanai yi Kristen elim kifutihiagena.
ACT 18:24 Afa enanam Aleksandria wanai Ju el Apolos ehe bo Efesus wa gafena. Ehe lahlag sihifeafena afa ehe ati Godna bukim numwehe anwanafena.
ACT 18:25 Enaba ati numwehe Ainiyagna minam wagfufenagini naso afigigenam ena mo sihinaba afa ena mo inimfena. Afa ehe mas anwanafena mo Sisasna unehlag wa bu wa apaiyegim eba Jonna bu wa apaiyegim mungo anwanafena.
ACT 18:26 Afa ehe ikanam Ju elni nuwagig lala hugunam sihinaba eso Prisila i Akwila i ahiginam afa ahsulfanam heafningina lala gam ahwanikinam enanai yi numwehe minginag mo Godna minam wagfufenag ahfena.
ACT 18:27 Afa Apolos ogna Akaia gam ika afa Efesus nai Kristen ogna ehem kweagfu. Eso pas ginofinim Akaia Kristenim faigona og soma ehem sulfi. Afa mahim Apolos Akaia wa pugunam eso Kristenim enanai yi hugna kwagana. Enag elbi God ati afafenigbi eso ehengel Godum oniginig.
ACT 18:28 Afa Apolos Ju amunai elim mo soaginim afa ambagwa hugna ehengelni mom pigawampupenam eso ehe Godna bukim ambagwa wagfuni og, “Sisas eba God Gishu Wahiag el elim wambugum.”
ACT 19:1 Afa mahim Apolos Korin wa gafenaba Pol mahimsi mina wa wagiebon eso Efesus wa mo puguna. Enanai yi pahlukuiag elim nangwagina.
ACT 19:2 Afa ehengelim sahtigina og, “Mahim ne olug oniginiba ateaho ne Godna Sungwagba wambug?” Afa wahigi sihini og, “Awai, ka mas higini mo Godna Sungwag gohugba.”
ACT 19:3 Afa Pol sahtigina og, “Ateaho, eba ahanag bu wa apaiyeg ne fig?” Afa wahigig sihini og, “Jonna bu wa apaiyeg ka fig.”
ACT 19:4 Afa Pol sihina og, “Jonba enaig esena amangel olug wahigifigbi eso bu wa apaigoafena. Afa ehe elim og so olug onigini el so sum obo eba Sisas.”
ACT 19:5 Ena mo higinim eso Sisas Ainiyagna unehlag wa bu wa apaigona.
ACT 19:6 Eso Pol ninga ehengelim sisi fakanimbi eso Godna Sungwag ehengelim bo gohunimba eso ehengel ahanaig ahanaig mona fiahgini afa Godna mo fi sihiule lofug fifini.
ACT 19:7 Enag kwamblogna nambaba gwesim hili 12 fena muhwa fena.
ACT 19:8 Afa sambaga mungo was yi Pol Ju elni nuwagig lala fakafegofena mo sihiagim afa ehe soaginim afa hugna sihinigeafna mas embefena mo ehe wagfuni Godna bog meg inim feg.
ACT 19:9 Afa minginag el ena mo higigim eyapusogona afa ehe Ainiyagim onigigim kusini afa elni nof wa Kristeneg minam molampiagini eso Pol nuwagig lala wahianam minginag Kristenim wankana. Afa mungwali osuna eso ikafna Tiranusna anwana lala sahufenam sihiageafena.
ACT 19:10 Gwenaig esegohum ikan sambaga yia fena. Eso Ju el i Grik el i enanai yi Esia provins wa gofena enag Ainiyagna mo higini.
ACT 19:11 God Polna ninga wa ahanaig ahanaig kigmog wagfuiagena.
ACT 19:12 Afa el hankisip i lofug plefwag i wambfinim ogohufenam Polna nihi yi nana tuhfinim eso wambugenam gih elim wambwai goafenamba eso gih i nimbasa i wahia ahuafena.
ACT 19:13 Afa minginag Ju el ahufeanim Ainiyag Sisas unehlag wa ogna nimbasam ningitigif. Afa ehengel nimbasam enaig esogoni og, “Sisasna unehlagim Pol sihiba enag ka nem sihinigbi so ika.”
ACT 19:14 Afa Skeva eba Ju el ehe misog pris heafna luwalig enwesog wa gohna. Enag el nimbasam enaig esegonugini.
ACT 19:15 Afa nimbasa amtakwalig ehengelim sihini og, “Sisasba kati anwanafeg afa Polba kati anwanafeg afa nengelbi amangel?”
ACT 19:16 Afa ena el nimbasa amtakwalig ehenai yi gohoule sofuku kugunam hugna kwaskofiahkanaba lofug mo hugfuoaiti gifenimbi eso ehengelni nihi buagmalig fiahsainam eso taf puko peminefena so lala mo wahinim nihig bihig embem ahuna.
ACT 19:17 Afa Efesus wanai Ju el i Grik el i mahim ena mo higinim eso hugna embefeagenim so Sisas Ainiyagna unehlam hugna fingi fini.
ACT 19:18 Afa el numb autunam so ahanaig ahanaig eseagini enag Ainiyagim onigini enag ambugog minginagna elni nof wa heafgelni ahanaig ahanaig mo sihiagini.
ACT 19:19 Afa el numb agisu ule afa wini ule enaig eseagifini ena buk amtakwalig angogluinim eso elni nof wa suwi wa wehlini. Mungwali ena bukba suwiginimbi eba 50,000 kina enaig fena.
ACT 19:20 Enaig esifinimbi eso Ainiyagna mo kifutinam eso pugu mungwali kimbig ikaminefena.
ACT 19:21 Afa mahim enaig esinimbi eso Pol ogna Masedonia afa Akaia gam pugunam eso Jerusalem gam mo ika. Ehe og, “Ati ka osumba nangug afa ka so Romim gaba ika nangu.”
ACT 19:22 Afa so Pol Timoti mi Erastus mi Masedonia gam ningitigina. Eheningi Polim ahkweg fwafena. Afa Pol mo Esia Provins wa mahimsi gafena.
ACT 19:23 Enanam Efesus el hefum hugna flafihiagini afa fiflafeagini Ainiyagna minam.
ACT 19:24 Afa Demitrius Efesus wa nai el heafna gafugagba silva fiageule. Afa silva fafenam higfehiagefenam wetiklug lotu lala lofug gafugafeafna. Ena lotu lalaba ofenaiba Artemisna nalig lotu lala Efesus wa gofena. Artemis eba Efesusna god angwafig. Demitrius fena afa minginag gafugag el apaigona ena gafugagna kig nalig fifini.
ACT 19:25 Afa heafna gafugag el mi afa minginag gwenag gafugag wa nai mi unetiginam ma nuwaganamba. Ehe enaig esona og, “O nilite, ne ati ne anwanafig big enaksag kig ena gafugagna big fig.
ACT 19:26 Afa big higigim nangug Pol so eseageg. Ehe enaig esog god el ningina gafugafegba eba mang god mo. Eba ehe Efesus wa nai el mi afa Esia provins wa nai el mi ehengelni onigigim gasaf wambuf.
ACT 19:27 Afa gwenaigba ikafiba eba el bigna gafugagim moalampbi fi. Afa bigelni nalig god angwafig Artemisna unehlagba amtakwalef. Afa mungwali el Esia provins nai afa mungwali bite enanai yi go ehena unehlagim so fingi fig. Enag masa enaig onigif Artemisba eba kifutig awai afa heafna lotu lala eba isug gofuf.”
ACT 19:28 Afa mungwali ena mom higinim olug kakagiagini afa kifutigni wagini og, “Bigelni Efesusna Artemis eba ehe sisi fenig.”
ACT 19:29 Afa managig hwainig mungwali kimbig bigiagafenam. Afa Gaius i Aristarkas i Pol Masedonia nai wanbona, eheningim wambtinim nuwag guhug wa ikagna wanahuna.
ACT 19:30 Pol ogna ika el nai yi olyi pugu afa so pahlukuiag el ehem kweni.
ACT 19:31 Afa minginag Esia provins wa nai misog el afa Polna hihe gaba, ehem mo ningihini og, “Nofeka enanai yi nuwagig guhug waba ika.”
ACT 19:32 Afa el nuwagnam etetiagenim hefum sahigini. Afa minginag enmuna onigig flifinim hugna wagfini. Afa minginag gaba gwenaig esiagini. Afa enaksag mas ena mog nuwagigim anwanafini mo.
ACT 19:33 Afa Ju el Aleksanderim hekusi ningihini ogma olyi gohnam eso ma mo faiyi. Eso ma ika gohnam ningana kweni afa ehe ogna mungwali ehengelim enaig sihifeni Pol eba mas mang eseg mo.
ACT 19:34 Afa nangunim enag elbi Ju el eso sambaga aua mungo mengna hugna wagini afa esogona og, “Bigelni Efesusna Artemis eba ehe sisi fenig.”
ACT 19:35 Afa kimbig wa nai misog el bihianam kwenim eso sihini og, “Efesus luwal sahig, mungwali el bite wa gohka enam ati anwanafig bigelni kimbig Artemisna lotu lala mi afa heafna uflog hun mi of wa nai pena enag big numwehefugu.
ACT 19:36 Afa mas aman esoi eba mas inimfeg mo. Eba awai. Eso ne afafug augu. Nofeka ikagna ahanaig esego.
ACT 19:37 Ne ati enag elim ohunanai yi wanambugo afa eheningi mas ahanaig esahfeg mo. Afa mas bigelni god Artemisim moalamp ahfeg mo afa ehena lotu lala mas okwef ahfeg mo.
ACT 19:38 Afa Demitrius feg afa mungwag gafugag el apaiyeg afa atiamba ahanaig kinig figbi eba ati mina feg so big wahibi, so ma heafa sonag el kotime goni afa kwefihiageg el ati feg.
ACT 19:39 Ati amba ne ming mo fegba so na ningenim eso ne nengigim amunai elni nof wa sihiageba so ma enam kwefihianagi.
ACT 19:40 Afa yawo osuna big el numb nuwagigim mo flafihiagig enag nuwagimba mas mog feg mo. Atiamba Romna misog el bigim kotim ofenfibi eba bimbeafgelni moawa.
ACT 19:41 Afa ehe gwenaig esenim eso elim ningitiaminefena.”
ACT 20:1 Afa enag flafihiagig mo mahim wesig fenaba eso Pol Kristenim awamonim eso kifutihiagenam og ne yi auguiafuf. Afa so enana mo wahianam eso Masedonia gam ikana.
ACT 20:2 Afa enanai yi enaksag kimbig fapugu fiahkafnaba enaksag mo elim kifutihiageikan ika Grik wa ika pugunam enanai i sambaga mungo was fatina.
ACT 20:3 Afa Pol Siria gam bot wa ikagim ofefnamba eso higina Ju el mo sihiag ofifinibi ogna ehem tigi eso ehe ming onigig fanam og naso Masedonia mina gam eso Jerusalem gam piske ika.
ACT 20:4 Afa Sopater Pirusna leg eba Beria nai el afa Aristarkas i Sekundus i afa sambaganigi Tesalonaika nai afa Gaius Derbe nai fena afa Tikikus i Trofimus i eba Esia nai ahfena afa Timoti fena eso mungwali Pol wanikana.
ACT 20:5 Afa ehengel gof ahunam Troas wa kangelim nengegon nafafiba.
ACT 20:6 Afa buyis Bret Yist Hwainig awaiyeba eso kangel Filipaim wahinim bot wa ahuf. Afa mahim afa wa pugufeg osuna awaiegba eso ka ahu Troas wa mo opukonam enag elim wambuf. Enanai yi elegeg wa gohug osuna ka fif.
ACT 20:7 Afa Sande kangel nuwagnam Ainiyagna fane fini. Afa Pol ogna lawam ika afa so ehe Godna mo sihiagegohun ika mongokuk liputegna puguna.
ACT 20:8 Ena lala meg ka nuwaganamba eba sisyi gofna afa enanai yiba enaksag lam kagi hwatini.
ACT 20:9 Afa luwal kwamblog heafna unehlagba Yutikus ena lala meg sigagwa agafenamba noftuta fiaufena. Afa mahim Pol mo mungwanam sihiagofnaba eba ati nongifini afa ehem so noninai bite gam tigefu pekana. Afa apaigona kikehlinimbi ati wahana.
ACT 20:10 Afa Pol penam ehena nihiginim ningana kikenagenam afa esona og “Nofeka kusguni eba nofkena gi.”
ACT 20:11 Afa piske sisyi megig gam fukoli ahunam afa Ainiyagna fane finim afa fane mo ahgagini. Afa mo sihiagiafan ikan si ambafiakanaba Pol wasana ikana.
ACT 20:12 Afa ena luwal piske bihianamba eso heafna lala gam wanigahuna, afa so ehengelni olug lahla feskofena.
ACT 20:13 Pol kangelim esoni og, “Ne gof sip yi Asos gam ahuf afa kaba bite mina sum bof. Afa enanai yi so ka nem bo wambunam so big sip yi mungwal ahuf.” Eso ka enaig esini.
ACT 20:14 Afa mahim ka ehem Asos wa ufinim eso ehe sip yi fukonamba so ka mungwal Mitilini gam ahuna.
ACT 20:15 Afa ka sip yi Mitilini wahinim afa ming osuna ka Kios wa opukonam afa ming osuna ka Samos wa opukonam afa ming osuna ka Miletus gam opukona.
ACT 20:16 Pol ogna Jerusalem gam ikagna ika puguiba soma Pentikos buyis pugui. Afa ehe oniginam masa ka se hugna Esia provins wa gafuf eso ka sip yi Efesusim kwegfu ahuna.
ACT 20:17 Afa Pol Miletus wa gafena Efesusna sios amunai elim mo ningihiana og, “Kam ambugog nangu.”
ACT 20:18 Afa mahim ambugog opukenamba afa esoni og, “Yuwana ka Esia provins wa pugunam nem nangwagnam afa bo yiauwofeg enamba ati ne anwanafig eso ka ahanaig ahanaig esagena.
ACT 20:19 Afa Ju el ogna kam ahanaig ahanaig minafenaginim eso tigifati eso enam ka kinig fag. Afa ka kefum ahnai skaufegim eso ka nombna Ainiyagna gafugafeg.
ACT 20:20 Ne ati anwanafig ena mo so nem kwaganig eba ka mas kehlagufi. Eso ka nem nuwagig guhug wa i afa nengelni mungo mungo lala i sihinigiafena.
ACT 20:21 Ju el mi afa Grik el mi ka gwenaig esonig so olug waikifinim Godum onigini eso Sisas Ainiyagim olug onigina hufum.
ACT 20:22 Afa yawo Sungwag kam hekusenagba ka Jerusalem gam aka afa ka mas anwanafeg mo enanai yi mang kam fef.
ACT 20:23 Afa kati anwanafeg mungwali kimbig ka ikaba Godna Sungwag kam sihina el kam ogna kalabus yi fatinim afa ahanaig ahanaig kinig kam pugunafe.
ACT 20:24 Afa ka mas onigig kikefumba afa kaba mungo onigig feg Ainiyag Sisas gafugag kam faig ka so gafugag okwian augi enaba Godna afafeg lahlag mo ka sihiageg.
ACT 20:25 “Afa ka mungwali kimbig wagiakafna Godna bog meg mo nem sihinifini. Yawo ka nem wasanigba afa ka anwanafeg ne mas kam piske nangui.
ACT 20:26 Ka mungwali Godna sawieg mo faig mas ka mungo kumwahlag mo. Eso ka nem inim osihin aman mungo awaiegba eba mang kana moawa mo.
ACT 20:28 Afa Godna Sungwag nem siosna misog el kanog hwatig eso nimbefum mi afa mungwali sios el mi numwehifim eso el sipsipim nangwaghiagfafef eso enaig fi. Enamba ati Ainiyag heafna tafna enag elim mungwali wambug.
ACT 20:29 Ati ka anwanafeg mahim ka nem wasanig ikaiba minginag el ogna ambugog nem amtakwalhiagi. Enaig sangwali mawang lofug ambugog sipsipim kwaskofif.
ACT 20:30 Afa minginag nengel nai opukonam wahigifenam nem mwakwal mo sihigonigba eso ehengel membeg ne ehengelim pahlugahuf.
ACT 20:31 Eso enam numwehifibi afa nofeka eteti sambaga mungo yia osuna sinaini higeg ka nem nombna wahe sihinifini.
ACT 20:32 “Afa yawo ka nem Godna ninga wa awasan afa heafna afafeg mo soma nem kwagani eso nengel lahlafifig afa enaigba God heafna elim enaig esenig.
ACT 20:33 Ka mas amana silvam, golim afa lofugum membena mo, eba awai.
ACT 20:34 Ati ne anwanafig ka mas nem esoni ka kike kiafena ningana gafugafegim kefum feg afa kikeafena mungo gafuganaim kweafug.
ACT 20:35 Enaig ka mungwali eseagegba eba ka nem wagfunug so big minginag euwiaug elim kwaganim. Afa ka Sisas Ainiyagna mo onigig ehe enaig esog ‘Afa enanam ne fagba eba lahlafeg afa enanam ne faigba eba hugna lahlag nemug feg.’”
ACT 20:36 Afa mahim Pol mo sihi wahianam eso ehe ehengel enanam mongkokini kwakwagenim so betenini.
ACT 20:37 Afa ehengel mungwali wewatonam afa ehem ningana kikenagim eso esogona nasabam eyi ne ikafif.
ACT 20:38 Afa ehena mom oniginim eso ehe esona ehengel ehem mas piske nangui afa so ehengelni olug hugna kinia skofena. Afa so sip gim wanigahuna.
ACT 21:1 Afa kangel ehengelim wasanam afa misosuf bot wa ahuna Kos ailan wa opukona. Afa ming osuna ka Rodes wa ahu opukonam eso Patara kimbig wa opukona.
ACT 21:2 Enanai yi ka nanguni sip Fonisia gam ogna ika. Afa ka fukolinim eso ka ahuna.
ACT 21:3 Afa ka sip yi ahuian ailan Saiprus nangunim afa kwefunim Siria provins gam ahuna. Afa Tair kimbig wa ka opukonam eso enanai yi sipna gawig suguni.
ACT 21:4 Afa kangel minginag Kristenim wambinim eso enag el ka mungwali auguna enaig mungo wik. Afa Godna Sungwag enag elim onigig faini eso Polim sihini og, “Nofeka Jerusalem gam ika.”
ACT 21:5 Afa mahim sip ena kimbig ogna wahia ikaiba eso enag el heafgelni angwafig luwal kimbigim wahinim bu blugum wanahuna. Enanai yi ka mungwali mongkokini kwakwaginim beten fafif.
ACT 21:6 Afa kangel esogona “Nasabam eyi auguiafuf.” Afa so kike mo sip yi fukolinim afa ehengel piske lala gam ahuna.
ACT 21:7 Afa kangel Tairim wahinim ahuian Tolemes opukona. Afa enanam Kristenim wambinim afa mungo osuna ka auguna.
ACT 21:8 Afa lawam ka wasanim ahunam Sisaria opukona. Enanai yi ka Filipna lala auguiafena. Ehe Godna lahlag mo sihiaule. Autunam aposel elegeg el kanog hwatini eso ehegelim kwagani afa Filip ehengel nai.
ACT 21:9 Heafna sambaga sambaga angwaming angwafig luwal eba Godna mo fi sihiaule el.
ACT 21:10 Afa kangel mwakwalig augunam afa Agabus eba Godna mo fi sihiaule el ehe Judia nai wahia bona.
ACT 21:11 Ehe bonam Polna afiai hugufa hefum mong mi ninga mi enana kikenaginam afa esona og, “Godna Sungwag enaig sihifeg ‘Jerusalem wa nai Ju el amanim heafna afiaini kikenagifi eso gwenaig esef, afa ehem angoluwagna ninga wa fakif.’”
ACT 21:12 Afa higinim kangel afa mungwali Polim kifutig mo sihini og, “Nofeka Jerusalem gam ika.”
ACT 21:13 Afa Pol wahigi sihina og, “Mang fegba afa ne wewatig eso kana olugum kinig feg. Enanam ka Jerusalem wa Sisas Ainiyagna gafugafef afa enanai yi kam kalabus yi fati afa kam tigifati eba kati numwehego. Eba mang ka fiah mo.”
ACT 21:14 Afa ehena onigig kifutigna eba mas onigig wahigifena mo. Eso kangel wahiana esoni og, “Soma Ainiyagna sawieg esif.”
ACT 21:15 Afa enaig esenim eso kangel numwehiaginim Jerusalem gam ahuna.
ACT 21:16 Afa minginag Sisaria nai pahlukuiag el wanahunam, afa Nasonna lala wanambugona eso kangel enanai yi auguiafena. Nason eba Saiprus nai el ehe yuwana pahlukuiag el fena.
ACT 21:17 Afa mahim Jerusalem wa opukenamba Kristen el kangelim nangwaginim afa sifakalini.
ACT 21:18 Afa ming osuna Pol afa kangel Jemsim nangugum ahuna. Afa enanai yi siosna amunai el nuwagigna.
ACT 21:19 Afa Pol esonim eso ehengelim sihinigena mungwali lahlag gafugag God afwambanai elim esenugeg.
ACT 21:20 Afa higinim Godna unehlag fingi fini. Afa Polim esuni og, “Nilite, numwehe enag anwanafenam afa enaksag Ju el kifutig Mosesna nihe mom onigig eba Sisasim olug onigig.
ACT 21:21 Afa minginag enaig esogog ne ati sihig Ju elbi afwambanai elim mungwal auguia so Mosesna nihe mo mas fatig afa ne ehengelim sihinig nofeka nimbiafgelni fangona luwalna lofug wesig kofifatini eso bigelni nihem mas pahluhug mo.
ACT 21:22 Eso mang big esif? Afa ehengel higifi ne ati bog.
ACT 21:23 Afa kangel membig so na enaig ese. Afa enag sambaga sambaga el Godum ati sihi wahini.
ACT 21:24 Afa kangel membig so na sonag elim Godna Nalig lala gam wanahunam afa Juna nihe mom pahluhug eso nengel afsug auguf. Afa nimbe enag gafugagim kig faif eso ma enag el heafgelni lapug wigoni. Afa ne enaig esibi mungwali anwanafif amtakwalig mo nem esinig eba mwakwaleg. Afa nem inim bigelni nihem higeg pahluku.
ACT 21:25 Afa kangel afwambanai Kristen elim kikeafgelni onigig ginofinim ati ningihigoni. Ka ehengelim enaig esogoni og, ‘Sa nofena fane nimbasam faigog ahga, nofena taf ahga, afa nofena sis wena kihlagba ahga, afa nofena aga taitufi.’”
ACT 21:26 Afa ming osuna Pol enag sambaga sambaga elim wambtiginim eso enaig nihem pahlukuiba so ma afsug augui. Afa ehe Godna Nalig lala gam ikanam prisim mo sihina amansi ehengel enag nihem auwigig. Afa amansi ambugonam ehengel mungo mungo Godum sis tuhlu faif.
ACT 21:27 Afa enag elegeg gohug osuna meini fenaba afa minginag Esia nai Ju el Polim Godna Nalig lala wa nanguni. Afa enaksag elim olug fuko wasanim afa Polim ningina kehlini.
ACT 21:28 Ehengel unegoni og, “Israelna luwal kam kwagani. Sonag elbi mungwali kimbig elim sihini fiahkag afa enaig esog Israel nai el i, Mosesna nihe mo i, afa ohuna Godna Nalig lala eba isug. Afa afwambanai el ese Godna nalig lala gam sahu kaf afa yawo Pol afwambanai elim Godna nalig lala sahu wanbogum eso enag afsug lalam Godna nof wa amtakwale skofig.”
ACT 21:29 (Afa minginag el Trofimus mi Pol mi nangwaginimbi kimbig wa ahkafena. Trofimusba Efesus wanai el. Afa enaig onigini Polba enag afwambanai elim Godna Nalig lala sahug wanikig eso ehengel enaig esogona.)
ACT 21:30 Afa kimbig wanai el etetinim eso kikini fambugofinim Polim kikehlinim Godna Nalig lala menai hugufi afwambagam okuhunam eso ikagna mengig mo kikisini.
ACT 21:31 Afa Ju el ogna Polim tigi afa Rom wanai soldiana misog el enaig higina og Jerusalem el hefum fagahag.
ACT 21:32 Eso ehe heafna soldiam ikagna wanika wan opugu fenamba eso Ju el ehem nangwagnim eso Polim wahini.
ACT 21:33 Afa enag misog el ika Pol nai yi muhwa pugunam og kikehlinim sambaga sen na kikenaginim afa so sahini og, “Eba aman afa mang mai fegba?”
ACT 21:34 Afa minginag el mungo onigig finim hugna wagini afa minginag mo enmuna onigig fini eso misog el mas ehengelni mom numwehe anwana fenugena mo. Eso misog el soldiam sihinimbi afa so ehem soldiana auguiag lala gam wanig ahuna.
ACT 21:35 Afa enag el numb pahag ahuiafenamba hugna esogona og, “Sohna mo tigifaki.” Afa soldia wanig ahu ling muhwa wanig opukof fenamba afa mungwali el ogna tigifati eso soldia Polim ningana fukui oguhuna.
ACT 21:37 Afa soldia ogna Polim lala megam sahu wanig ahuf fenamba Pol misog elim sahna og, “Kogna wesig mo sihiagaf.” Eso misog el sahna og, “Ei, namba Grikna mo anwanafe ule ho?
ACT 21:38 Afa kawo kog namba Isip yi nai el autunam enag el gavman i biga gafenam 4,000 fagule elim wambinam bite bihig gam embem wanahuna. Eba mang namba enag el mo.”
ACT 21:39 Afa Pol wahigi sihina og, “Amo, kaba Ju el. Afa kikeafena kimbigba Tarsus Silisia nai na provins. Kana kimbig nalig unehlag feg eso kam sawiyi fenaiba ka so mungwali elim mo sihinige.”
ACT 21:40 Afa mahim misog el sawiyi fenamba eso Pol ling yi guhunam ninga na kwenim. Afa mahim el sifinamba eso ehegelim Hibru mo na sihini.
ACT 22:1 Afa Pol sihini og, “Amunai i nilite i sahig kana mom.”
ACT 22:2 Afa ehe mahim Hibru mo na sihinaba ena mom higinim eso ehengel hugna mwahlai sifina. Afa Pol mahimsi sihiagofena.
ACT 22:3 “Kaba Ju el. Kikeafena kimbigba Tarsus Silisia nai na provins. Afa ka bog ohuna nai yi numbig. Afa Gamaliel kam numwehe bigelni simbianga na nihe mom wagfunagena. Afa Ka Godum hugna membenagim eso ka kifutig gafugafeg ehem pahlukuiagim eso ne yawo gwenaig esi.
ACT 22:4 Afa amangel Kristen na mina ahuiagim ka ehengelim ahanaig ahanaig esehiagena. Ka kwamblo mi angwafig mi wambufenam kalabus yi aitiafnaba eso mingnag pigihiana.
ACT 22:5 Afa misog pris i mungwali kaunsil i ati anwanafini kana moba inimfeg. Autunam ehengel kam pas wa kifutig mo ginof fainibi eso ka Damaskus nai Ju amunai elim fai, eso koka Damaskus gam ikanam Kristen elim sen na Jerusalem gam kike wambuf eso ma amtakwalig hiagi.”
ACT 22:6 “Afa ka ikan osu misosuf gigini Damaskus wa opugufenamba eso ikana heven wanai afwambusug nalig kam wagfig fakana.
ACT 22:7 Eso ka bite wa pe gifinimbi afa ka elni mengigim higina kam sihina og, ‘Sol, Sol! Ahanaig esenaba so na kam amtakwali afana?’
ACT 22:8 Ka sahna kog, ‘Ainiyag, ne aman?’ Afa ehe esona og, ‘Kaba Sisas Nasaret wanai eso ne kam amtakwali afana.’
ACT 22:9 Afa el so ka ahuna ati ehe afwambusugbi nanguni afa mas ehena mengig higini mo eso kam sihina gofena.
ACT 22:10 Afa ka sahna kog, ‘Ainiyag, mang ka fef?’ Afa Ainiyag esona og, ‘Buihianam ika Damaskus gam sahoka. Afa enanai yi so nem el sihinaf enag mungwali gafugag God nem wahianag eso ne esef.’
ACT 22:11 Afa enag afwambusug nalig nofugum kam tonbusinaba eso kikeafna hihe ambugonam kam ninga na kikehlinim Damaskus gam wani saho ahuna.
ACT 22:12 “Afa enanai yi Ananaias gafena. Afa enag el Godna nihe mom lahlag pahlukuf ule afa enanai mungwali Ju el ehem hugna lahlafe fini.
ACT 22:13 Ehe kam nangunam eso ehe bo ka nai yi muhwa pugu gofenaba afa sihina og, ‘Kana nilite Sol, so bahia ninofe.’ Eso ka ikagna ehem nanguna.
ACT 22:14 Afa Ananaias kam sihina og, ‘Bigelni simbianigana God nem wahianag eso ehena sawiegim anwanafenam afa Sisas Godna lahlag elim nangunam eso heafna mengigim higina.
ACT 22:15 Afa eba ne ikanam elim Godna ahanaig ahanaig sihinugef afa so na mang nanguna afa higina enam ne sihinif.
ACT 22:16 Eso nofeka awauyife. Bihianam bu wa penam Ainiyagim unenaiba eso ma neana nuwehfumo gigiafenai.’”
ACT 22:17 “Afa ka Jerusalem gam piske bonam afa mahim ka Godna nalig lala sahu beten fiaufenaba eso wa itiwa lofug nanguna.
ACT 22:18 Afa ka nangug Ainiyagim afa ehe kam esona og, ‘Afa kana mo faigbi eso el ena mo mas fig mo eba so na ikagna Jerusalem wahianam ika.’
ACT 22:19 Afa ka sihina kog, ‘Ainiyag, mungwali anwanafig amangel so nem olug oniginig eso ka enag elim mungo mungo nuwagig lala nai wambkafena eso kwaskofefena kalabus lala aitiafena.
ACT 22:20 Afa mahim el neana gafugag elim Stivenim tigifatinimbi ka gaba enam sawifena afa ka ehengelni lofug nangwagofena.’
ACT 22:21 Afa Ainiyag kam enaig sihifena og, ‘Amo se ika, ka nem wahigwa yi afwambanai gam ningihiaf.’”
ACT 22:22 Afa mungwali el sumi yi mo higinim afa olug kakageagini ming mo higigim kusini. Ehengel hugna waginim esogona og, “Sonag elimbi so gwesim tigifati. Ese gofuf.”
ACT 22:23 Afa ehengel waginim afa lofug fuluwal fagifini afa smof ehigifinim sisi gam taitufifini.
ACT 22:24 Afa soldiana misog el heafna elim esoni og, “Polim nimbiafgelni lala gam wanig ahu. Afa wena flakflakefinim eso mog gim sahanagi asegba Ju el nem wagnig.”
ACT 22:25 Afa Polna ningam kikenaginim eso ogna flakflakefinagi afa Pol soldiam esona og, “Romna nihe mo enaig eseg nofeka Rom elim afgana tigeki mahim mo sihiba. Kaba Rom el.”
ACT 22:26 Afa enag soldia higinam afa ikanam heafna misog elim nangunam eso sahna og, “Ahnaig ne ehem esenag? Sonag elbi eba Rom el.”
ACT 22:27 Afa misog el bonam Polim sahanagena og, “Sa kam sihina namba Rom el ho?” Afa Pol esona og, “Ei kaba enaig el.”
ACT 22:28 Afa misog el sihina og, “Ati ka enaksag kig Rom gavmanim faig afa so ka Rom el gohug.” Afa Pol wahigi sihina og, “Afa kana afahmonigbi eba Rom el eso ka gaba ehengel nai.”
ACT 22:29 Afa soldia ogna ehem tiginim sahanagi afa ena mom higinim eso ikagna wahiyi opuko ahuna. Afa misog el onigina ehe so Rom elim sen na kikenugiafena eso enam embefena.
ACT 22:30 Afa misog el ogna numwehe anwanafe asegba Ju el Polim wagnig. Eso ming osuna soldia Polim sen mo pitigifihianagibi afa so misog el kaunsilim amunai pris mi mo sihinibi eso ma ambugoguhi. Eso Polim wani ambugonam ehengel nai yi olyi washuni.
ACT 23:1 Afa Pol kaunsilim nofna nangwaghiagenam esona og, “Kana nilite, ahanaig ahanaig so ka eseagegba Godna nof wa eso olug konigig ka mas ahanaig eseg mo ika yiauwofeg.”
ACT 23:2 Afa el Pol nai yi muhwa agfofenaba misog pris Ananaias ehengelim esoni Polna memtogim tigi.
ACT 23:3 Pol Ananaiasim sihini og, “God so ma nem tige. Ne enaig lala lofug afwambaga mo el busug pen na susulenagibi afa nangugbi lahlag go afa meagam mo amtakwaliageg. Ne kam nihe mona hugna fahigiafag afa nembeh mo ena nihe mo filafeg eso ne elim esonigbi so kam tigig.”
ACT 23:4 Afa el Pol nai yi muhwa agfohiafenamba ehem sihini og, “Ne Godna misog prisim amtakwalig mo sihinag.”
ACT 23:5 Pol wahigi sihina og, “Heso! Nilite, ka mas anwanafeg mo eba ehe misog pris, eba Baibel ati enaig sihifeg ‘Nofeka nimbeafgelni elni misog elim amtakwalig mo sihina.’”
ACT 23:6 Afa Pol nangunam anwanafeni sambaganigi enaig elim agfofenamba Sadyusi el i afa Farisi el i eso ehe kaunsilim hugna wagna og, “Nilite, ka gaba ka i afa kana awag i eba Farisi el ka enaig onigig kehlagu el so wahagim eso piske bihiag. Na so ka nengelni nof wa gohba afa ne kam fahigianagig.”
ACT 23:7 Afa mahim enaig sihifenaba eso Farisi el i afa Sadyusi el i pwatihiaginim hefum fiflafeagini.
ACT 23:8 Afa Sadyusi el onigigni wahag el mas piske bihiai afa of wanai el i sungwag i eba awai. Afa Farisi el enam onigini eba inim feg.
ACT 23:9 Afa moanagig pugu nalig fena afa minginag Farisi el eba nihe mo wagfuiag el gohnam hugna kifutig mona sihini og, “Kagel nangugbi sonag el mang feg hwainig. Afa enamba inim me eso of wanai el afa sungwag ehem sihi afa so ma pahlukwi.”
ACT 23:10 Afa ahanaig ahanaig mo pugu nalig feag ofefenamba ogna hefum ahanag afa soldiana misog el oniginam embefena og masa Polim kukufiyi fenagifibi eba masa wahaf. Eso heafna soldiam esoni og so ahunam olyi nai skufinim soldiana auguia lala gam wanigahu.
ACT 23:11 Afa sinaini Ainiyag muhwa gofenaba eso Polim esona og, “So na hugna kifuti. Sati ne kana mo Jerusalem wa sihig eso ne gwenaig Rom wa ese.”
ACT 23:12 Afa lawam 40 Ju el nuwagigna ogna mina yisigiagini Polim tigifatigim. Afa ehe kifutig mo sihini og, mas fane i bu i ba ahagai nawo Polim tigifatinim eso big enamba ahga.
ACT 23:14 Afa enaig sihifinim eso amunai el mi afa amunai pris mi sihigonigim ahunam og, “Kangel ati ka kifutig sihi wahig ka mas fane i bu i ba ahagai kawo Polim tigifatinim.
ACT 23:15 Afa ka enaig membig nengeli kaunsil i so na soldiana misog elim sahini, ‘Soma kam Polim ningihiani.’ So na enaig mwakwalinim og, ‘Kagel koka ehena mom numwehe piske higim.’ Eso ka mina wa anwasa fegfufum mahim obofiba ka so ehem tigifati.”
ACT 23:16 Afa Polna wambug ena mo higinam eso soldia na lala gam ikanam Polim sihina.
ACT 23:17 Afa Pol soldiam unenam ma bonaba eso sihina og, “Ohuna kwamblogim so nimbiafna misog el nangum wanikiba soma misog elim mo fai.”
ACT 23:18 Eso misog elim nangum wanikinam eso sihina og, “Pol kalabus yi nai el kam unenagba eso ka bogba Pol kam sihinagba eso ka ohuna kwamblogim neanangum wani bu ogna nem mo sihina.”
ACT 23:19 Eso misog el luwalna ningam kikehlanam eso sahu wanikinam afa so sahna og, “Ne mang mo nog kam sihina?”
ACT 23:20 Afa Polna wambug wahigi sihina og, “Ju el mungo mo sihiagigim ogna nem sahini so na sini Polim ningihia afa kaunsil mwakwale ogna ehena mom numwehe piske higim.
ACT 23:21 Nofeka enaig ese eba 40 Ju el kifutig mo sihifig ogna fane i bu i hoiyiagi ogna Polim tigifatinim eso piske ahga. Enag elbi ati mina wa meagam anwasa fegfubi eso ne ehengelni mom sawiye fenif.”
ACT 23:22 Afa misog el enaig sihifena og, “Nofeka ambagwa sihi ena mo so na kam sihinag.” Eso ehem ningihina.
ACT 23:23 Afa misog el sambaganigi gosug soldiam uneni eso sihina og, “Ahkanam 200 soldia afa 70 el hos wa nai afa minginag 200 soldia fagule el so wambinam numwehiage hwati. So na sinaini omugni Sisaria gam ahwanka.
ACT 23:24 Afa Polim gaba ati hos numwehe wahini. Eso numwehe anwasafefiba eso ne provinsna misog el Feliks nangum wanig ahu.”
ACT 23:25 Afa soldiana misog el pas wa enaig ginofena.
ACT 23:26 Dia Feliks lahlag gavmanna misog el. Kaba Klodius Lisias ka nem enag ginofba ningihianag.
ACT 23:27 Afa Ju el sonag elim kikehlinim ogna ehem tigifati. Afa ka ehem anwanafenagim eba Rom el eso ka kikeafna soldiam wankagim ehem kweafug.
ACT 23:28 Koka anwanafena mang mahim fegba eso ehem kufinig eso ka ehem Ju elni kaunsil nangum wanikig.
ACT 23:29 Ka ehengelni mo higinigbi afa ehengel hefum mo kilimoanagig afa ehe enaig esogog sonag elbi Ju elni nihe mo flafug. Afa ehe mas mang feg mo eso gavman ehem mungunim kalabusinigim afa tigifati.
ACT 23:30 Afa el kam sihinag mingnag el mina yisigiagofibi ogna ehem tigifatigim na so ka enag elim neanangum ikagna ningihiagim afa ka ehem kufig elim sihinibi eso ma ahunam nem heafgelni mo sihini. Gweliho.
ACT 23:31 Afa so soldia gwenaig esini Polim suluflinim sinaini Antipatris kimbig gam wanig ahuna.
ACT 23:32 Afa ming osuna soldia hos wa auguia mo gwesim Polim Sisaria gam wanig ahunamba afa minginag mo heafgelni lala gam Jerusalem gam piske ahuna.
ACT 23:33 Afa ahu Sisaria wa opukonam gavmanna misog elim pas fainim afa Polim ehena ninga wa wahini.
ACT 23:34 Afa so misog el pas wa enag ginofim suwignam eso Polim sahna og, “Nemba ahnanai provins?” Afa Pol sihina og, “Kaba Silisia nai.”
ACT 23:35 Afa misog el sihina og, “Afa mahim nem kufig el ambugog opukeba ka so neana mo higim.” Afa ehe sihini og, “Polim wanig ahunam nalig lala autunam Herot nimbana nanai yi fatinim mengig wa mo anwasa fegfufum.”
ACT 24:1 Afa mahim afa wa gohug osuna awaienamba, misog pris Ananaias, afa mingnag amunai el apaigona afa Tertulus ehe kot wa gohug goseg el enag fena eso Sisaria gam ahunam ogna gavman misog elim Feliksim nangunim eso Polim sehi.
ACT 24:2 Afa mahim Pol sonag elim wangofenamba eso Tertulus Feliksim sihinam eso Polim sehiana. Ehe enaig sihifena og, “O amunai, ne lahlag el nemug, neana anwanag yuhwafeg eso ne kam lahlag numwehiagegba kangelni kimbig lahlag goheg. Ne lahlag onignagegim kangel Ju elni auguiagim obu opugug eso ka enam sifakalig.
ACT 24:3 Afa mungwali el neana gafugagim ati anwanafig eba lahlafeg na so ka neana unehlagim fingi fig.
ACT 24:4 Afa masa ka nem nengigim esenagofuf afa kog ne so kana wesig mo higim.
ACT 24:5 Kangel anwanafig sona el eba tutoitig el. Afa mungwali kimbig ehe elni onigigim fukwasan niagaba eso Ju el hefum faghagka. Ehe misog el fenigim eso hekusihiageg sona minaba eba sefig sona elbi eba Nasaret wa nai elim pahluhug.
ACT 24:6 Afa mingba ehe ogna Godna nalig lalam amtakwale fati na so ka ehem kikehlig.
ACT 24:8 Eso neaga nem ehem sahanage so na anwanafena ena mungwali mo so ka ehem kufinig eba inimfeg.”
ACT 24:9 Afa Ju amunai el gaba Tertulusim kweagfunim esogona sona moba inim ehe.
ACT 24:10 Afa gavmanna misog el Polim ninga fatinafna og so ma Pol heafna mo mungwag sihi. Eso Pol esona og, “Ati ka anwanafeg higeg na enanai Ju elim kwefihiagego eba ka sifakaleg afa ka mungwag nem mo faigim.
ACT 24:11 Afa ne sahinibi eba so na anwanafe, mang autuna mo eba 12 pela osuna mahim awaienamba eso ka Jerusalem wa ika pugunam koka Godna unehlag fingi fena.
ACT 24:12 Afa Godna nalig lala wa ka mas elim wan fiflafiagig mo so sona el kam sehig mas enaigim nanguni mo. Afa nuwagig lala afa ahnanai yi ka mas elni nunimu onigigim fwakig wasanig mo.
ACT 24:13 Eba ehe mina yisigigim kam og eba inim eseaka enag kam sehig, amo ena moba eba mang ini mo.
ACT 24:14 Yawo ka nem inim mo osihin. Ka kikeafgelni simbiangana Godna unehlagim fingi feg. Afa ka Kristen mina pahlukuia. Ohuna minaba el sihi eba enmunam. Eso mungwali nihe mo i afa mungwali Godna mo fi sihiaule elni mo i naso ka ena mina pahlukuia.
ACT 24:15 Kana onigig gwenaig ehengel nai yi mungwalofug, autunai wa lahlag el mi afa amtakwalig el mi eso pigieg soma God ehengelim ilafuaiti eso kagel enam nisanago.
ACT 24:16 Enaig esegba naso ka God afa elni nof wa kifutiaka.
ACT 24:17 “Ati ka ming kimbig minginag yia wa gag, enag ka Jerusalem gam piske bog. Afa ka kig wambunam koka kikeafena elim wambwaim aman so gawig awaienig. Afa ka membeg koka ikanam Godna nalig lala wa Godum sis fai.
ACT 24:18 Ati ka Ju elni nihe pahlukug eso ka Godna nof wa afsug gohug. Afa ka ika Godna nalig lala sahogofiba soma enanai yi el kam nangui. Ka mas el numb wanbog mo afa mas ka mang feg mo.
ACT 24:19 Afa Ju el minginag Esia provins wanai enanai yi gofena. Ateaba ehengel mo figbi soma ambugog neana nof wa soma kam sehi.
ACT 24:20 Afa awaiba fegba, sona el so agfohie soma nem sihini, enanam so ka kaunselna nof wa go ateamba ka mang fegba.
ACT 24:21 Ka mas ahanaig eseg mo eba inim ka enaig mungo mo esog, ‘Ka enaig onigig melig pigieg el piske bigiagafef naso ne kam fahigenagig.’ Ka onigig ena mo kaunsilim olug kakag faskofeg.”
ACT 24:22 Afa Feliks Kristenna mina ati anwanafena afa ehe esoni og, “Mahim soldiana misog el Lisias boiba ka so ena mo kwefihiage. Sa ahu.”
ACT 24:23 Afa ehe soldia sihini Polim kalabus yi fatibi afa nofeka ningana kikehli soma heafna hihe numwehe fefugufi.
ACT 24:24 Afa ming nana Feliks i heafna angwag i ahkana lala meg gam ahpugunam Polim ahunenaba eso Pol bona afa eheningi Polna mo ahigina Pol so Krais Sisasim onigina. Feliks na angwagba Drusila eba Ju angwafig.
ACT 24:25 Afa mahim Pol lahlag nihe mo mi afa el hefum numwehef kug mo mi afa God elim kwefihiageg mo mi sihiagenaba. Afa Feliks enag mom higinam embefena eso Polim esona og “Magwese, ka ma fian nem awamonaiba so na piske bo kam sihina.”
ACT 24:26 Afa ehe enaig onigina og Pol ehe kam kig waskosum sihinago eso soldiam sihinibi so ehengel Polim wanig ambugona eso ehe Pol i higeg sihiag ahfegofena.
ACT 24:27 Feliks Polim kalabus yi gwesim wahiana soma Ju el enaigim sifakali. Afa sambaga yia enaig fenaba eso Porsius Festus Feliksna kugum fana.
ACT 25:1 Festus provins wa ika pugunam ehe nanai yi sambaga mungo osuna Sisaria mo wahianam eso Jerusalem gam ikana.
ACT 25:2 Ehe ika enanai yi pugunamba amunai pris i afa Ju amunai el i ambugog ehem ufinim ogna Polim sehinim eso ehe hugna sahini og,
ACT 25:3 “Kam kwaganam eso Polim Jerusalem gam ningihia.” Festus ehengelni onigigim mas anwanafeni mo eba ehengel ogna Polim mina wa meagam tigifati.
ACT 25:4 Festus sihini og, “Pol eyi Sisaria wa kalabus yi ga mas ka managei eba ka piske ikaf.
ACT 25:5 Afa so minginag goseg elim ningitigibi ka so wanka soma ahu Polim piske sehibi ka so kwefihianage ateamba asegba.”
ACT 25:6 Festus 10 pela osuna enaigna Jerusalem wanganam eso Sisaria gam pe wankanam afa so ming osuna sihinibi soma Polim wangi ambugoi ogna so Polna mo kwefihianagi.
ACT 25:7 Afa mahim Pol bo pugunaba eso Ju amunai el Jerusalem wa nai ambugonam Polim wahigifakanam ahanaig ahanaig mo sehini. Afa ehengelni mo mas mog fena mo.
ACT 25:8 Pol enaig sihifena og, “Ka mas aseg mo. Afa Ju elni nihe mo mi afa Godna nalig lala mi afa Sisar Romna misog elni mo mi ka mas flafug mo.”
ACT 25:9 Festus membena ogma Ju el sifakali eso ehe Polim sahna og, “Aseg so na Jerusalem gam piske ikai ka so nem enanai yi sehianagim kwefihianage?”
ACT 25:10 Afa Pol wahigi sihina og, “Nembe ati anwanafeg ka mas Ju elim mang fenig mo. Ohuna Romna kot ati yuhwafeg mangofi nofena kam Jerusalem gamba ningihi masa kam Ju el kwefihianagif.
ACT 25:11 Afa ateamba ahanaig ka esegba eba sekam tigi ka mas ahanaig esoi. Afa ehengelni mo mwakwalegba eba mas aman kam ehengelni ninga wa wahiai. Ka membeg Romna nalig misog el Sisar ma kam kwefihianage!”
ACT 25:12 Afa Festus anwana elim sihinagenam afa piske bo Polim sihina og, “Ne membeg Sisar nem kwefihianagegba eso ne ika Sisarim nangu.”
ACT 25:13 Ming osuna misog el Agripa i afa heafna muwalig Bernaisi i Sisaria gam ahbona Festus mulug el i mo sihiagafena.
ACT 25:14 Afa mwakwalig augunam eso Festus ehem Polna mom sihinagena og, “Autunam Feliks elim kalabus yi wahiana.
ACT 25:15 Afa mahim ka Jerusalem gam ikanaba amunai pris i afa Juni amunai el i ehem amtakwalig mo fafaiye finim afa kam sahini og kam ogma ehem kufenai.
ACT 25:16 Afa ka sihig Romna nihe enaig eseg kangel elim kotim finif eba mungwag wahigi gohnam eso aman mo ehem sehianag eso misog el enam kwefihinagef.
ACT 25:17 Afa mahim ambugogba mas ka mahimsi fegofi eba ka ming osuna ka gagim eso koka kwefihiage eso ka soldiam sihinigbi so ehem wanig ambugog.
ACT 25:18 Afa mahim wanig ambugonaba ka enaig onigig ehengel esofinibi eba mang nalig ehe feg afa eba awai.
ACT 25:19 Eba ehengel heafgelni Godna lahlag mina pahlukuiag mi afa mungo elim sefig Sisas ehe wahagim piske bihiag ena mom Pol sihigba eso ehengel ena nagum moanagig.
ACT 25:20 Ka ena mom higigim afa mas ka numweheg ena mogim anwanafeg mo eso ka mas yuhwafeg mo enam kwefihiagegim eso ka Polim sahna namba Jerusalem gamba akafiba enanai yi ka so ena mom kwefihiage.
ACT 25:21 Afa Pol kifutig sihig ka membeg Romna nalig misog el so ma kam kwefihianage eso ka soldiam sihini gwese wanig fafiba ka so kike Sisar nangum ningihia.”
ACT 25:22 Afa Agripa Festusim sihina og, “Ka kangaba ehena mo higinage.” Afa Festus wahigi sihina og, “Sini, so na higim.”
ACT 25:23 Afa lawam Agripa i Bernaisi i gau ati ahfenam eso ahbonam nalig lala ahsahonam eso pe ahagena. Afa enanai yiba el numb nuwagnaba eba gavmanna misog el i afa kimbig wa nai na amunai el i gofena. Eso Festus soldiam sihini ahu Polim wanig ambugog. Mahim wanig ambugonaba eso
ACT 25:24 Festus sihini og, “Misog el Agripa afa minginag amunai el i so na auguia so onigig sona elim. Afa Jerusalem nai yi afa ohuna nai Sisaria nai yi mungwali Ju el olug kakagigim kam hugna esogona ogma sona elba wahai.
ACT 25:25 Afa mas ka ehena ahanaigim ufag mo na kog soma wahai. Afa ehe enaig esog Sisar so kam kwefihianage na ka wahiagim eso koka Rom gam ningihia.
ACT 25:26 Afa ka mas anwanafeg mo ahanaig mo so ka ginofenam wahe ningihiaf. Noso ka ohunag elim nengelni nof wa afa ne Agripa misog el gaba ka nem wagfunig eso ne kam kweagfunim ahanaig minafinibi ka so ginofenam wahe ningihia.
ACT 25:27 Masa ka kalabus elim Sisar nangum ningihiaiba afa ka heafna ahanaig mom esegim sihia hwanigba.”
ACT 26:1 Afa Agripa Polim sihina og, “Ka nem wahiana ma ne nimbiafena mom sihiageba.” Eso Pol ninga nenugenam eso heafna mo sihiagena.
ACT 26:2 “Misog el Agripa, autunam Ju el kam sehinig eso yawo ka sifakaleg ne kana mom mungwag higinag.
ACT 26:3 Ne ati Ju elni nihem afa heafgelni nunimu mom anwanafenig eso ka hugna sifakaleg. Yawo ka nem sahna lahlagkafna eso kana mom higina.
ACT 26:4 “Afa Ju el kam anwanafig mahim ka wesig fiahfenaba afa yuwagaba kam mungwali anwanafinig. Ka kikeafena kimbig wa yi afa Jerusalem wa yi enanai yi ka gafena.
ACT 26:5 Afa ehengel kam higeg anwanafini. Afa ehengel membigbi so ma nem enam sihini kaba Farisi el eso ka ehengelni nihem hugna pahluku.
ACT 26:6 Ena moba God kagelni simbianigam sihi wahiana ka onigig eba inim eso ne kam kwefihianageg.
ACT 26:7 Afa Israelna 12 pela lain higeg Godum hugna gafuga wagnig pahlukuiagim afa ehengel ogna enam mom God sihi wahiagim soma pugui. Amunai, konigig ena mo God sihi wahiana ati ambagwa pugug afa Ju amunai el mas enaig onigig fig mo eso ehengel kam sehinig.
ACT 26:8 Ahnaig esegba nengel Ju el enaig onigig fig God mas melig pigiegim fukwa wasani?
ACT 26:9 “Autunam ka gaba enaig onigig fena afa el aman so Sisas Nasaret naim pahluhug eso ehengelni gafugam so ka pagaupenig.
ACT 26:10 Afa Jerusalem wa ka enaig eseg. Afa amunai pris kam sawifenagba eso ka enaksag Kristen elim wambugum kalabus yi aitiahug. Afa mahim ehengel kwefihinage gonigim og soma pigi eso ka mungo mo sihig.
ACT 26:11 Afa ka enaig esfaf ka mungo mungo nuwagig lala wagiakag afa ka Kristen elim tautig faini eso ka membeg ehengel soma Sisasim mas fatinig. Kam hugna olug kakagena eso ka afwambanai kimbig fakaf eso enanai yi ka Kristenim tautig enam faini.”
ACT 26:12 “Afa ka membeg Damaskus wa ika ena gafugafe eso amunai Pris sawifegim eso kam ginofegim faig. Noso ka ikag.
ACT 26:13 O amunai, afa osu misosuf gigni kai kikeafena hihe i ka ahuiagona afa afwambusug nalig of wa nai puguna eso ka nanguna. Afa enag afwambusugba osum flafug eso enag afwambusug kangelim olyi fatini.
ACT 26:14 Afa kangel bite wa apaiyenam afa ka higina Hibru mona gweyi kam sihina og, ‘Sol, Sol, asegba so na kana elim tautig faig eso enam ka kinig fag, eso ne tata lofeg mahim sangana sumil yi kikinagi wahigbi mahim ogna nunimu eso ehefum tautig faig.’
ACT 26:15 Afa ka sahna kog, ‘Amunai neba aman?’ Afa Ainiyag esona og, ‘Kaba el ne kam amtana ofefafna eba kaho Sisas.
ACT 26:16 Sa bihianam so na kana gafugafe ati ka nem gisfu wahiag. Ka nem pugug eso enaig gafugag nem wagfunag. So na sihiaka yawo so na nangug afa autunai wa ka nem wagfunaf.
ACT 26:17 Afa mahim nem nimbiafena el i afa afwambanai el i otigifibi eba ka nem kweafuf. Ka nem afwambanai el yi ka nem ningihiaf.
ACT 26:18 Eso ne ika ehengelim mina piginibi eso ma sikigiegim wahinim so ma afwambusugim ambugog afa ma Satanna kifutig mo wahinim afa so ma Godna kifutig mo fi. Sa ma kam olug oniginiba ka so ehengelni amtakwalig mo fa fatinim so ma ahunam mungwali Godna afsug kabag el nai yi wahegohi.’
ACT 26:19 “O misog el Agripa eba enaig esegba so ka heven wa nai itiwa lofug nanguna enam mas ka flafui, eba awai.
ACT 26:20 Afa ka yuwana mo Damaskus wa Ainiyagna mo sihigim afa Jerusalem wa eseg afa mungwali Judia nai yi afa afwambanai elim gaba ka gwenaig eseg. Ka enaig sihifenig so na olug wahigifinim eso Godum oniginim eso ne ena nihe ambagwa ogfu.
ACT 26:21 Afa ena mog Ju el kam Godna Nalig lala kehligim ogna kam tigifati.
ACT 26:22 Afa God kam kwegfwa bog yuwanga pugug naig esegba eso ka ohunanai yi ga ka gwenaig mo misog el mi afa isug el mi ka sihinigo. Kana moba Moses i afa Godna mo fi sihiule el i mungwalofug. Enaig esogona og eba enaig puguf.
ACT 26:23 Enaig esogona Krais God Gishu Wahiag el so kinig fafe eso gosu wahana buihiaf so pugunam enag afwambusugugim sihiba eso Ju el mi afa afwambanai el mi kwegan fe.”
ACT 26:24 Afa mahim Pol mo sihiagofnaba afa Festus ehena mo tufati mungwag sihina eso hugna wagna og, “Pol, ne hugna anwanafeagegim afa enag anwanag nem moetetiafag.”
ACT 26:25 Afa Pol ehem sihina og, “Amunai el Festus, kaba mas ka moetetig mo. Eba kana moba inim fegim ati mog feg.
ACT 26:26 Afa misog el Agripa enaig momba ne ati anwanafe wahiana. Enaig esegba naso ka nem ambagwa osihina. Ati ka anwanafeg mang soka sihiba ne ati enam higig afa enaba mas meagam seahug mo.
ACT 26:27 Afa misog el Agripa ne Godna mo fi sihiaule elni mo ati ne onigig eba inim.”
ACT 26:28 Afa Agripa Polim sihina og, “Ne ahanaig onigig, mwakwalig ma ne kam esenaiba so ka Kristenne.”
ACT 26:29 Afa Pol sihina og, “Ka mas anwanafeg mo mahimsi me awai gohnana me eso ne Kristen nafef. Afa ka Godum sahanaiba soma mungwali el ohunanai yi gohka afa ne so na ka lofug fi afa ka mas enaig membeg mo ne kalabus el lofu fi.”
ACT 26:30 Afa Agripa bihianaba afa Festus i, Bernaisi i ahfena afa minganag el so ehengel nena auguiafena gwenaig esini buguiaga fenam opuko ahuna.
ACT 26:31 Afa ahuiafnaba mina wa hefum sihiagini og, “Sonag elbi mas mang feg mo namo na ehem kalabus ni afa tigifati, amo eba awai.”
ACT 26:32 Afa Agripa Festusim sihina og, “Konigig sabig wahiyi makai afa ehe enaig esona nalig misog el Sisar soma kam kwefihianagei, eso naiba soma Rom gam ikai.”
ACT 27:1 Enag misog el ati mo sihi wahiag kagelim Itali gam bot wa ningitigif eso Pol fena afa minganag kalabus el apaigona Juliusna ninga wa hwatina. Julius eba 100 soldiam nangwaghiageule. Ehe soldia fenam Sisar nai yi sahu gofena.
ACT 27:2 Afa Adramitium kimbig wa nai na bot ohunai yi pugugba afa kagel ena bot wa fukwaligim afa provins Esiana bumeigim enaig ika ofe. Afa Masedonia nai el Aristarkas ehe Tesalonaika nai luwal na kam pahag ikanaba naso ka mungwali ahuna.
ACT 27:3 Afa ming osuna kagel Saidon kimbig wa opukonaba afa Julius Polim lahlafiafanam eso Polim wahianaba soma ikanam hihem nangwagiba so ehem kweagfui.
ACT 27:4 Afa enag kimbig wahia ahuofefnaba afa fufei kam bo botim finkfink wambfiegofena eso ka wahigi Saiprus bite ehegam fufei hwainig gam ka ahuna.
ACT 27:5 Afa ka misosuf ahu Silisia afa Pamfilia muhwa opukonam afa so ka gwesim mo afa Maira wa Lisiana provins opukona.
ACT 27:6 Afa enanai yi soldia misog el Aleksantriana botim nangunam ogna Itali gam ika. Eso ena bot wa kam ika wanfukog.
ACT 27:7 Afa ka mahimsi nengigim ahuiaskag eso ka Nidus kimbig opukog. Afa fufei kam bo plauplau hiageaba naso ka Salmone mo kwegfugum afa so ka Krit bite gam wahigi fufei hwainig gam ahug.
ACT 27:8 Afa ka ehegepusibi ka bumeigim ahuag enaba sefig bu nofug laikeg hwainigwa opukog eba Lasea kimbig muhwa.
ACT 27:9 Afa ka mahimsi fiaskafnaba enana Ju elni fane hwaiyukog enag osuna ika awaieg enanaba bu amtanafiagena afa fufei nalig fiagena enaba mang lahlagna mo na bot ika. Noso Pol enaig sihifeni og,
ACT 27:10 “Sa kam higini, ati ka anwanafeg big ahuiba eba big kinig fif. Bigim mungwali, bot i, gawig i bigim awaiyef.”
ACT 27:11 Afa soldia misog el Polna mo mas higina mo, afa botna awag i afa bot faukuiaule el i ogna ahka eso ehe eheningina mo higini.
ACT 27:12 Afa ehengel onigini og masa bot gohonai yi gofiba ese amtakwalig osuna puguf. Afa mungwal esogona, “Sana gihahu so big Finiks yi opukonam enanai yi auguiafiba nengifibi mahim amtakwalig osuna ika awaiyeba.” Afa enanai yi Krit ehegam bite lahlag wa fufei hwainig wa auguiafna.
ACT 27:13 Fufwei wesig sahigifinibi eso ehengel onigini ogma bigim enag fufei soma bigim bot wa wambukuiafi. Eso anka bu wa nai fi bot wa fatinim eso Krit yi bumeigim ahuiafna.
ACT 27:14 Afa ahuiafnaba managig hwainig bifwat nalig gweyi Krit mina bo. Ena bifwatibi sefig angmug nai bifwat bona.
ACT 27:15 Afa bifwat botim plauplau fiafagba kokawo ugfo kam ehegepuse skofegba naso ka botim wahigbi so bifwat kam bot wa wambug wambku.
ACT 27:16 Ka ahu wesig bite Kauda ehegam opukogba enanai yi bifwat mas hugna sahig mo. Afa kangel auguiag bot wesig botim wena kehla ubuiafnaba we ogna pigi.
ACT 27:17 Eso enag el wesig botim pitigi finim nalig bot sisi fohlunim eso wena nalig bot nahlum wena wahe kikenagini og masa bifwatni bot bambuhia kaminefef naso enaig eseagini. Afa el embefini og masa bot Afrikana bu weg meigim ikanam eugonam toafuf eso ehengel sel pitigi finim anka bu wa fifainiba eso fufei enegigim botim faukuiagifini.
ACT 27:18 Afa ming osuna bifwat gwenaig esegofnaba eso el gawig bu wa wambaitifini.
ACT 27:19 Afa minganana gwenaig esenaba afa so ehengel botna gawig enaba wambaitifinibi eba selna, we i, enaig wambaitifini.
ACT 27:20 Afa higeg of ongiageg gwese gofenaba afa mas kangel osu mi bagnufut mi nanguni mo. Bifwat gwenaig esegifinibi ka enaig onigini eba bigim awaiyef.
ACT 27:21 Afa higeg gofenaba fane mas ahgana mo afa Pol bihianam ehengelim sihini og, “Afa ne kana mom pahlukuite eso big Krit yi auguiafite eba mas ne enag kinig fiti.
ACT 27:22 Afa so kana mo hig so na hugna kifuti eba mas nem awaiye eba bot mungo he awaiyef.
ACT 27:23 Ka Godna gafugag el afa amu sinaini heafna of wa nai el bo kam muhwa puguna.
ACT 27:24 Afa ehe kam esonag og, ‘Pol nofeka embefe. So na ika Sisarna nofwa gofum. God nem lahlafiafag eso el sohna mungwali go mas awaiyeg mo.’
ACT 27:25 Enaig esegba so na nimbefum hugna kifuti kikehba Godum ati ka oniginag eso kam mangim ehe sihi wahianag eba inim puguf.
ACT 27:26 Afa bifwat botim fanam okunam bumeigim enanai yi bigim kukufe aitif.”
ACT 27:27 Afa 14 osuna mahim awaiyenaba bifwat kam Mediterenian bu wa esim esim wambug gohug. Mongkug liputegna afa bot wa nai el onigini og ati big bite muhwa ofi.
ACT 27:28 Afa so wena bu gihinimba 40 mita enaig fena. Afa mwakwalig gwesim hilifi gihinimbi eba 30 mita enaig fena.
ACT 27:29 Afa embefini og eba bot masa ika hun wa kunam tutoahiaf afa so botna masigim anka sambaga sambaga wambinim bu wa aitini og so ma bot kifuti gofi afa ehengel Godum sahnafohun ika sihinugiakana.
ACT 27:30 Afa minganag bot wa nai el og nawo botim wahiyi ahu. Afa ehe mwakwalini og ka anka botna nofbosugam afati afa ehe wesig botim wena kihlinim eso fifatiniba eso bot bu wa pe gofena.
ACT 27:31 Afa Pol misog el mi soldia mi sihini og, “Afa sonag bot wa nai el bigim wanafag hwanigba eba bigim awaiyef.”
ACT 27:32 Eso soldia wesig botna wem kofu wahianaba eso bot bu sisi langwakafna.
ACT 27:33 Afa si ambafiafnaba Pol enaig membena og ma mungwali fane ahagai eso ehengelim sihini og, “14 osuna ne ehegepusia fag ne hugna enam onigifinim eso ne mas ahgana mo.
ACT 27:34 Yawaba ka nem kifutig mo osihin so na fane wambu ahganam kifuti. Eba mas ne aman mungo awaiye eba mungwal lahlag opukof.”
ACT 27:35 Ena mo sihi wahianam eso ehe bret fanam Godum lahlag onam so kowagnam nena.
ACT 27:36 Afa ena mo mahim olugim fingi feskofenaba eso ehengel gaba fane wambinim ahgana.
ACT 27:37 Afa kangel bot wa auguiag elbi eba 276 enaig fena.
ACT 27:38 Afa fane ahgaginim mahim ehem yuhwa fiasainaba eso ena mo wambinim bu wa aitinibi eso bot hefuhe fena.
ACT 27:39 Afa mahim osu obofenaba bot wa nai el enam bite fahigiaginim afa mas bumeigim bitem anwanafini mo. Afa nangunibi engig ehegam ikagifini eso ehengel ena onigini og soma fufei botim bu bunfei hwainig mina okui.
ACT 27:40 Afa so anka wegim kofunum bu megam fatinim afa so we pitigi fi wahinimbi eso aga botim wahigi wahigi fefugufnaba afa selim nohbosugam kikiagi wahini soma fufei botim engig gam fakui.
ACT 27:41 Afa engig bu megam nalig fegofnaba eso enanai yi botna gosu ikag ika nanai yi kunam kifuti gofnaba afa sumi nai mo bu tutoitifena.
ACT 27:42 Afa soldia enaig oniginam og eba kalabus el masa bu sis ahunam mangigi yi opukonam embem ahuf. Eso ogna kwaskofi.
ACT 27:43 Afa ehengelni misog el mo ogna Polim kweagfu eso ehe kweni og, “Nofeka enaig esi.” Afa ehe enaig esona og, “Aman ne bu sisim anwanafegba eso apaiyenam bu sis ahuian ehegam mangigi yi opukona.
ACT 27:44 Afa minganag mo bot yi nai kukwehiag wa gwese lefiba eso ne ahuian mangigi yi opuko.” Eso gwenaig esini mungwali ahuna lahlag opuko minefena.
ACT 28:1 Afa mangigi yi ka lahlag opukonam afa so kam enanai yi el sihigoni og, “Ohuna biteba Malta.”
ACT 28:2 Afa el ena kimbig wa nai kam lahla fihiagini. Afa bu kam feniba nineg kam feskofnaba eso ehengel kam wanahunam suwi wahlaginibi eso ka mungwali nanai yi nolugiagini.
ACT 28:3 Afa mahim Pol lihi wambu suwi wa wahlanaba afa pou nanai yi sahu gofna enag suwiana embem pugunam Polim ninga wa tige luwafna.
ACT 28:4 Afa lala nai el nangunim hefum sihiagini og, “Ka onigig sonag elbi eba el amtakwalig ehe elim tigeule. Bu wa nai nimbasa mas ehem tautig faina mo afa yawo mangig nimbasa ati enag tautig faigba eba wahaf.”
ACT 28:5 Afa Pol ningam fufsia fiafanaba eso sombine suwi gam pitigifu ikana. Afa mas Polim mang fena mo.
ACT 28:6 Afa el onigig og eba ehem ninga fufug me awai ehem ikagna wahai me. Afa nanguafohun mas ehem ahanaig esena mo eso ehengel nai onigini og eba god me.
ACT 28:7 Afa gwenana muhwa nai bitena mog ehena unehlagba Publius ehe amunai fenam Malta ailan elim nangwaghiage gofna. Ehe kagelni hihe lofegim heafna lala gam wankanam sambaga mungo osuna wanana.
ACT 28:8 Afa ehena awagba nolug gih i embwele taf i feagenaba eso ehe kug wa gifini. Afa Pol sahu ika nangunam eso beten ena afa ningana tuhnam afa lahlafe fatina.
ACT 28:9 Afa ehe mahim enaig esenaba eso gwenanai el mungwali gihna Pol nangum fambugofenaba eso Pol lahla fetifena.
ACT 28:10 Ehe kam sifakale gonugum afa mahim ka bot wa ahuofefnaba eso ehengel kam ahanaig ahanaig gawig wambwai gonaba eso ka enana ahuna.
ACT 28:11 Afa ka sambaga mungo was yi Malta bite wa ka augugim eso ka ming bot Aleksantria wa nai enanai yi ahuna. Ena botba sambaganigi ginof ahogofna eba sefig ‘Mungwa wasni luwal god ahgohug’. Eheningina unehlag eba Kastor afa Poluks. Ena botba gofena mahim bifwat gohug namo awaienaba.
ACT 28:12 Afa ena kimbig wahinim eso ka Sirakyus kimbig opukonam enanai yi ka sambaga mungo osuna auguna.
ACT 28:13 Afa Sirakyusim ka wahinim eso ka ming kimbig Regium gim opukonam afa ming osuna osupeg meigim fufei bonam eso sambaga osuna kam bot wa petwa wambukunam Puteoli wa wambpukuna.
ACT 28:14 Afa enanai yi minganag Kristenim ka wambinibi ehe kam enaig esogoni og, “So na kam mungo wik yi wanafa.” Afa enanai yi ka elegeg wa gohug osuna ka augunam afa ka enanai yi wahinim ka Romna nalig kimbig gam kahuna.
ACT 28:15 Afa Rom gofenaba enanai Kristen higinim kagelim og ambugof eso Apius maket mina wa i afa ming kimbig sefig ‘Sambaga mungo askafohug lala enanai yi kam ambugog wambinim. Afa Pol nanguagenam Godum sifakalenam afa ehena olug lahlafena.
ACT 28:16 Afa ka ahu Rom nai yi saigonam afa gavman mas Polim kalabus yi fatini mo eba ehe enaig esogona og, “Pol neaga nimbe fwaimu lala gafiba soma soldia nem anwasa fenafof.”
ACT 28:17 Afa mahim sambaga mungo osuna awaienaba eso Pol Ju amunai elim Rom wa nai awamoni. Mahim ambugona nuwagnaba eso ehengelim enaig esoni og, “Nilite, ka mas bimbeafgelni elim ahnaig esenig mo afa ka mas bimbeafgelni simbianigana nihem flafug mo afa ehe isug kam Jerusalem wa nai figim afa Romna ninga wa kam wahiyi.
ACT 28:18 Afa Rom kam kwefihinagigim afa mas kana mangim enanai yi kam wahagim nanguni mo. Afa muhwa ati kam wahigim ofifini,
ACT 28:19 afa Ju amunai el mas enam membini mo afa so ka Sisarna gafugag elim sahna kog, ‘Romna nalig misog el Sisar so ma kam kwefihianagei.’ Afa ka mas kikeafna elim setigi.
ACT 28:20 Enaig esegba eso ka nem awamonigim koka nem nangunam mo sihin. God so Ju elim sihi wahianig ena mo ka onigigim naso ka kalabus elbi feg.”
ACT 28:21 Afa ehengel enaig esogona og, “Ka mas Judia nai pas neana mom enanai yi nanguni mo, afa amangel so Judia nai ambugog mas nem ahanaig mo sihini mo afa mas nem molamp mo faig mo.
ACT 28:22 Afa koka neana mo higim mungwali el Kristenim enaig se ahanaig ambugahu enam mungo ati ka anwanafig.”
ACT 28:23 Eso ehengel mungo nagim wahinim ogna Pol nangum ambugog. Eso enanam el numb mungwali ambugonaba eso Pol Godna bog meg mo sihiage gofena leana pugunam ikan osupegna fena. Afa ehe Mosesna nihe mo mi afa Godna mo fi sihiaule elni mo mi numwehe sihinuwagena so ma enam anwanafi Sisas eba Godna Gishu Wahiag el.
ACT 28:24 Afa minganag Pol mahim sihinaba ena mo finim afa minganag mo ena mom mas membini mo.
ACT 28:25 Afa hefum flafihiage gofifinibi eso Pol ena mo osihifenaba ehengel ogna opuko ahuaminefena. Pol enaig esona og, “Godna Sungwagni mo eba inim afa Aisaia Godna mo fi sihiaule el nengelni simbianigam ati sihi wahiani. Ehe enaig esona og;
ACT 28:26 Ahunam eso enag elim sihigonibi, ena elbi higahufenaba afa mas anwanafini mo. Afa nanguahufenaba mas numwehe nanguini mo.
ACT 28:27 Afa ehengelni misog oniginagig mas afwambuseni mo afa ehegelni angug titie skofena afa nofug kohla skofena. Afa ehengel mas enaig eseg mo eba God sihig ehegelni angug ati higig me, afa nofug ati nangug me, afa olug onigig ati anwanafig me. Afa ka nangum ati wahigi ambugog enaig esigbi eba ka wangenefe aitif.
ACT 28:28 “Afa so na anwanafi ohuna lahlag mo God esegba elim wambug afa God ena mo afwambanai elim gaba fai. Ehengel so ena mo higif.”
ACT 28:29 Pol ena mo sihi wahianaba ehengel eso hefum flafihiaginim eso opuko ahuaminefena.
ACT 28:30 Pol kigna lalam baimenam eso enanai yi sambaga yia wa gana. Afa amangel mahim ambugog ehem nangufinibi afa so ehe sifakale ahfena.
ACT 28:31 Afa ehe Godna mom kifuti fenam sihiafena afa el ehem mas kweni mo. Afa ehe elim Godna bog meg mo mi afa Ainiyag Sisas Kraisna mo mi numwehe sihinigeafena.
ROM 1:1 Kaba Pol Ka Krais Sisasna gafugag el afa ehe kam awamonag eso ka kanog wahiag el feg afa kam gishu wahiag eso ka Godna lahlag mo sihinugeakag.
ROM 1:2 Afa autunam God ohunag lahlag mo ati sihi wahiag afa heafna mo sihiaule el enag mo fi sihinim afa Godna afsug kabag buk wa ginofini.
ROM 1:3 Afa enag mo heafna Legna mo afa enag Leg eba bigelni Ainiyag Sisas Krais. Afa ehe ohunaig elni luwal lofug afa ehe Devitna simbianiga fena.
ROM 1:4 Afa ehe wahanam eso piske bihiana afa enag nalig kigmog eba wagfug ehe Godna Leg afa ehe afsug kabag Awagna nihig. Eheba Sisas Krais bigelni Ainiyag.
ROM 1:5 Afa heafna unehlag wa God kagelim lahlag fenig eso kagel kanog hwatig el fig. Eso kagel mungwali afwambanai elim Godna mina wagfugonig eso ma ehengel Godum olug oniginim afa Sisasim pahlukui.
ROM 1:6 Afa nengel gaba enaig el fig eso God nengelim awamonig eso ne Sisas Kraisna el fig.
ROM 1:7 Afa nengel Rom wa nai el na ka nengelim mungwali ginofenig. God nengelim membenigim afa awamonig eso nengel heafna afsug el fig. Afa God bigelni Awag afa Ainiyag Sisas Krais so ma nem isug kwagani afa olug efihlag fai.
ROM 1:8 Afa yuwanam ka enaig sihifeg mungwali bitenai kimbig nengelni olug onigig mo higig eso Sisas Kraisna unehlag wa ka kikeafna Godum lahlag onag.
ROM 1:9 Afa ka Godum mungo oniginagim afa ka heafna gafugag eseg eso ka heafna Legna lahlag mo sihiageg. Afa God ati anwanafeg kana mungwali sahig ka nem oniginigim
ROM 1:10 afa ka Godum sahna. Afa ka Godum enaig sahnafenag afa heafna membug waba ehe mina pigiba ka nem bo nangufe.
ROM 1:11 Afa ka hugna membeg nengelim bo nangwagigim eso ka nem kwaganiba so nengel Godna Sungwagni lahlag finim so na kifuti yi agfofum.
ROM 1:12 Afa ka enaig esog ka membeg neana olug onigig i afa kana olug onigig i so bibefum fakwegfufiakaf.
ROM 1:13 O nilite, ka membeg ne anwanafig ka higeg esogo ka nem nangwagfum afa ahanaig ahanaig kam enaig esegim minam kagfunafug. Afa ka ogna nem bo nangwagnam afa nengel nai yi gafugafenam eso fug fafe afa so ka mingnag afwambanai elim gwenaig eseni.
ROM 1:14 Afa kana gafugag eba enaig eseg el Grikna nihem pahluhug afa sangwali nai el mas enaig esig mo afa anwana el afa etetig el ka so ehengelim mungwali sihinuge.
ROM 1:15 Eso ka hugna membeg Godna lahlag mo nengel Rom wa nai elim gaba sihinigim.
ROM 1:16 Afa ka mas Kraisna lahlag mom sihiagim mas ka ahwanfeg mo. Afa Godna kigmog enag lahlag mo wa go. Afa aman el eso enag mom olug onigig eso God ehengelim mungwali wambug. Afa enag mo gof Ju elim puguni afa sumi yi gaba afwambanai elim puguni.
ROM 1:17 Afa enag mo Godna lahlag nihem ambagwa opugug eso God bigim enaig esenigbi eso big afsug kabag el fig. Afa enag mom olug onigig mina wa mungo eso God bigim ena mina wambug. Eso Godna ginof enaig esog, “Afa el Godum olug oniginagba eso ehe Godna nofwa afsug el feg afa ehenai yi nofkikena go.”
ROM 1:18 Afa big anwanafig God heven wa ga afa ehe heafna nunimu ambagwa opugug afa ehe mungwali elim amtakwalig esinig eso el amtakwalig esig afa ehem masig fatinig. Afa ehengelni amtakwalig nihe inim mo filafatigim afa kumwahlig.
ROM 1:19 Afa mang mungwali eba Godum wagfug eba el enam ambagwa nangug. Afa God ehe enam ehengelim numwehe ambagwa wagfunig.
ROM 1:20 Afa mahim God ohuna bite gafugafenaba afa bog yawo feg afa bigelni nofug mas Godna higeg kigmog mi afa heafna nihe mi nangug mo. Eso el nangug God mungwali gafugag esena eso mungwali el ehena kigmogim afa nihem anwanafig. Eso ehengel mas enaig esogoi ka mas Godum anwanafena mo eso ka kikeafena sawiegim pahlukug.
ROM 1:21 Afa ehengel anwanafig ehe eba God afa ehengel mas enaig esogog mo neba inim God eso ehem fingi fini mo afa ehengel mas ehem lahlag oniginig. Amo, ehegelni onigig eba mas yuhwafeg mo afa ehengelni onigig bihig eba sikifig.
ROM 1:22 Afa ehengel enaig esogog kagelni anwanag goseg afa eba etetig el fig.
ROM 1:23 Afa higeg nofkikenagag God go afa ehengel mas ehena unehlagim fingi fi. Afa ehengel enaig esig el afa twafig afa sis afa ahanaig ahanaig wutwai mungwali enag so pigihiaka eso ehengelni sungwagim mo fingi fig.
ROM 1:24 Eso God ehengelim enaig mungwag esenig, ehe ehengelim hwatigba eso ehengel heafgelni eligni sawiegim pahluhug eso amtakwalig esig. Afa ehengel enaig eligni nihe esigim eso ahwanefug fig.
ROM 1:25 Afa enaig el Godna inim mo wahigim afa mwakwal mom mo fig. Afa eba inim God mungwali gawig eseageg eso big higeg ehena unehlagim fingi fi afa ehengel mas Godum ahnai skaufig mo eba gawig God so eseageg ehengel enam fingi figim afa ahnai skaufinig. Eba inim.
ROM 1:26 Afa ehengel enaig esig eso God enaig mungwag esenig, ehe ehengelim hwatigba eso ehengel heafgelni eligni sawiegim pahluhug eso enanai yi ahwanefug fig. Afa lahlag nihe God membeg el enaig esegim afa ehengelni angwafig gaba wahigifigim afa angwafig awau una amtakwalig esig.
ROM 1:27 Afa kwamblo gaba gwenaig esig. Afa ehengel mas Godna sawiegim pahlukui eso angwafigim mo wahiagim afa kwamblo awau una fig. Afa ehengel heafgelni eligni sawiegim pahluhug eso kwamblo hefum amtakwalig eseagigim afa ahwanefug fig eso ehengel tautig fig eba ehengelni amtakwalig nihe i mungwalofug feg.
ROM 1:28 Afa ehengel Godum inim anwanafenag onigig kusig eso God enaig mungwag esenigbi eso ehengelim hwatigba so ehengel heafgelni totohiag onigigim pahlugahug eso mang amtakwalig mas esi eba enam esig.
ROM 1:29 Afa ahanaig ahanaig nihe mas lahlafeg mo afa amtakwalig nihe ehengel higeg enam eseahu. Afa ehengel membeg mingnag elni gawig wambinim afa mingnag elim amtakwale aitif. Afa ehengel mingnag elim ambobug fegonug afa elim tigi fatig afa ninimule afa mwakwaleg afa mingnagim amtakwalig fegonug afa ehengel higeg enam eseahu. Afa ehengel mo sum fig.
ROM 1:30 Afa mingnagim sehtigig afa Godum olug kakaginig afa mingnagna unehlagim pigaupig afa tutonbusugum og kike goseg afa mulug amtakwalig esegim mina kwefihiageg afa humuanigini mo filafatig.
ROM 1:31 Afa ehengel mas lahlagim anwanafig mo afa heafgelni mo sihiagim mas pahlukui. Afa ehengel mingnagim mas membegonim afa afafegoni.
ROM 1:32 Afa ehengel ati anwanafig Godna afsug mo enaig esog aman enaig nihem esegba so ma wahai eba heafna moawa. Afa ehengel higeg enaig esig afa mang enam mungo mo eba aman so esegba eso ehem gaba sawifenag.
ROM 2:1 Sa onigim afa so na mingnagim kwefihianugef afa mas ne esoi ka mas ahanaig eseg mo. Afa mahim ne mingnagim kwefihianugeba afa ne gwenaig nihe feg eso ne nimbefum kufeg.
ROM 2:2 Afa God mahim el enaig amtakwalig nihe fig enaig elim kwefihianugegba afa big anwanafig eba sufug nemug feg.
ROM 2:3 Afa mahim ne mingnagim kwefihianugeba afa ne gwenaig nihe feg eba ahanaig onigig ne feg? God mas nem gaba kwefihianage me?
ROM 2:4 Afa God nem lahlag esenag afa nem nengigim fenago eso mas nem ikagna tautig mungwag fai masa ne enam esegim kusif. So na anwanafe God enaig nem esenagba eso ne olug wahigefe.
ROM 2:5 Afa ne tutonbusug el eso ne mas olug waikefei. Eso ne enaig esegba mahim Godna olug kakageg osuna puguiba neana tautig eba nalig nemug feg. Afa enanam God wagfug heafna kwefihiageg eba sufug nemug feg.
ROM 2:6 Afa mang el esig eba God ehem gwenaig mungwag faif.
ROM 2:7 Afa mingnag el membeg God ehem fingi finigim afa lahlag unehlag i afa inim nofkenagag i fi eso ehe lahlag nihem higeg eseahu. Afa God enaig elim higeg nofkenagag faif.
ROM 2:8 Afa mingnag el hefum onigigim afa inim mo kusigim eso amtakwalig nihem pahluhug. Afa God heafna olug kakageg enaig elim faig.
ROM 2:9 Afa mungwali el amtakwalig esig eba kinig i afa tautig i ehengelim pugunif. Afa Ju elim yuwanam afa afwambanai elim gaba pugunif.
ROM 2:10 Afa mungwali el lahlag esig eba God enaig elim fingi fenig afa lahlag unehlag afa olug efihlag faif. Afa Ju elim yuwanam afa afwambanai elim gaba faif.
ROM 2:11 Afa God mungwali elim mungwalofug wa kwefihianugeg.
ROM 2:12 Afa afwambanai el Mosesna nihe mom fig hwainig afa ehengel so amtakwalig nihe fig eba ehengelim awaiegim. Afa Ju el ati nihe mom fig afa ehengel so amtakwalig nihe esig eba nihe mo ehengelim kwefihianugef.
ROM 2:13 Afa el nihe mom so higig enag mas ehem Godna nof wa afsug kabag fei. Amo, el sati nihe mom higigim pahluhug eba God enaig elim og ne afsug kabag el.
ROM 2:14 Afa mahim afwambanai elni sawieg bihiagba eso mungwalofug esig so nihe mo esog eba enag wagfug ehengel Mosesna nihe mom fig hwainig afa ati anwanafig lahlagim amtakwaligim.
ROM 2:15 Afa enag wagfug eba nihe mo ehengelni olug yi go. Afa olug yi gaba ehengelim enaig pugufenig enag wagfug eba inim eso amansiba ehengelni onigig hefum sehtigig afa amansiba onigig og ne lahlag eseg.
ROM 2:16 Afa lahlag mo ka sihig eba enaig esog mahim God Sisas Kraisim sihinaiba so elim kwefihianugegim eso ehe gaba elni olmegam onigigim kwefihianugef.
ROM 2:17 Afa nengel Ju el ne enaig esogog, kagelba Ju el afa kagelni onigig Mosesna nihe mo wa agfohie eso God kagelim membenig.
ROM 2:18 Afa ne anwanafif mang God eso membeg so na esi. Afa nihe mo nengelim wagfunig mang lahlag so goseg eso ma ne lahlag nihem pahluhug.
ROM 2:19 Afa ne enaig onigig fig nengel Ju so ma noftet elim kwagani afa nengel ofenai afwambusug fig eso elim si megam agfohie.
ROM 2:20 Afa ne enaig esog, el onigig euwiauwigim nengel Ju so ma ehengelim wagfunugei afa ne kwablog elim numwehenugeg. Afa ne ati enaig onigigfig ne nihe mom anwanafig eso ne mungwali anwanafig afa neana mo ne sihig eba inim.
ROM 2:21 Afa ne mingnag elim wagfunig eso ne mas nimbeafna mo pahlukug mo afa ne esog nofeka okwefi eso nimbe mo ne okwefeg.
ROM 2:22 Afa ne elim esonig nofeka aga taitufi eso nimbe mo ne enaig eseg. Afa ne mwakwal Godum kusiageg eso ne ikagim ehengelni lala nai okwefeg.
ROM 2:23 Afa ne nimbeafum fingi fig eso Godna nihe mo nem pugunig. Afa ne enag nihe mom filafatig eso afwambanai el enag mom amtakwalig mo sihinig afa ehengel Godna mom kusinig.
ROM 2:24 Afa Godna ginof enaig esog, “Afa nengel Ju el amtakwalig nihe esig eso afwambanai el Godna unehlagim memp kusufinig.”
ROM 2:25 So na Ju el nihe mom numwehe pahlukufuf eso nihig lofug kokohiage nihem wagfug ne Godna lahlag Ju el feg. Eso ne nihe mom filafefe eba wagfug namba gwenaig afwambanai el lofug mas nihig lofug kokohiageg mo.
ROM 2:26 Afa afwambanai el eso mas nihig lofug kokohiageg mo afa enaig el nihe mom numwehe pahlukuiba eso God ehem nangugim onigig eso ofenai el nihig ati kwafug.
ROM 2:27 Afa enaig el mas nihig lofug kokohiageg mo afa ehe Godna nihe mom pahlugugba eso heafna nihe ambagwa wagfug nengel Ju el mas lahlafig mo. Afa ne Mosesna ginof kikehlig afa nimbeafgelni nihig lofug kokohiageg eso nihe mom filafatig.
ROM 2:28 Afa el Ju elni nihe eseg afa enag nihe ehem mas enaig esenag mo eso ehe mas inim Ju el feg mo. Afa nihig lofug kokohiageg nihe mas elim enaig esenag mo eso ehe Godna el feg.
ROM 2:29 Amo, Mosesna ginof elim mas enaig esenag mo eba Godna Sungwag elni olug megam seahugba wagfug ehe Godna el feg afa enaig el eba inim Ju el feg. Afa el mas enaig elim fingi fenai afa God ehem fingi feg.
ROM 3:1 Eso ne ahanaig onigifeg? Ne Ju el fef ateaho eyi mang eso lahlagba feg? Afa nihig lofug kokohiageg nihe ateaho Ju elim kweagfug me?
ROM 3:2 Afa yuwanam ka enaig esog eba lahlag nemug bigel Ju el fig eso God heafna mo Ju elni ninga wa wahiana.
ROM 3:3 Afa mingnag Ju el Godna mom pahlukuiag hwanigba eso ateaho God gaba gwenaig esfafef eso heafna mom mas pahlukui?
ROM 3:4 Amo, eba awai. Afa mungwali el eso mwakwalig esig afa God mas enaig esei afa mo eso ehe sihig enam inim eseg. Afa Godna ginof enaig esog; Afa neana mo wagfug ne inim feg. Afa mahim el nem sehinibi afa ne inim mona filaitig.
ROM 3:5 Afa so bigelni amtakwalig nihe ambagwa wagfuiba eso God eba afsug kabag nemug feg. Ahnaig big esogof? Mahim God bigim tautig mungwag faifiba eba ehe amtakwalig ho eseg? Amo enag mo eba ohuna bitenai amtakwalig onigig.
ROM 3:6 Afa nofeka enaig onigif. Afa so inim God amtakwalig eseteba ehe mas mungwali elim numwehe kwefihianugei.
ROM 3:7 Afa mingnag so enaig esogog, eso kagelni mwakwal nihe ambagwa wagfug God eba inim nemug feg afa enaig heafna unehlagim fingi fegba asegba God kam og amtakwalig el ne feg.
ROM 3:8 Eso mingnag el enaig onigig figim esog, so big amtakwalig esig eso lahlag puguf. Mingnag el kagelim sehini og kagel enaig mo sihig. Afa ehengelni onigig eba amtakwalig eso God ehengelim amtakwalig mungwag faif.
ROM 3:9 Afa asegba ateaho bigel Ju el Godna nof wa lahlag fig afa afwambanai el eba awai. Amo, eba awai. Afa ka ati nem sihinig Ju el afa afwambanai el bigel mungwali amtakwaligim ahnai skaufig.
ROM 3:10 Afa Godna buk enaig esog; Mas aman mungo afsug el feg mo. Awai nemug.
ROM 3:11 Afa mas aman mungo anwanagna feg mo Godum yisigiegim.
ROM 3:12 Afa mungwali el Godum nangu wahigim eso isug el feg afa mas aman mungo lahlag eseg mo. Awai nemug.
ROM 3:13 Afa ehengelni mo lagig enmuna fegim ofenai melni fungug lofeg. Afa ehengelni meleg wa elim mwakwal fegonug. Afa ehengelni mo lagig elim tigifatig ofenai pou.
ROM 3:14 Afa ehengel nai yi ahanaig ahanaig agi mo memtowa pugunig.
ROM 3:15 Afa ehengel ikagna ahugum elim kwagiskugum.
ROM 3:16 Afa ehengel ahnanai yi gaba ahugum gawigim amtakwale aitifigim afa elim kinig faigog.
ROM 3:17 Afa ehengel mingnag el nanam mas afoahlanam augui.
ROM 3:18 Afa ehengel mas Godum ahnai skaufeni.
ROM 3:19 Afa big anwanafig bigel Ju el nihe mona ahnai skaug agfohie eso big Ju el enaig esof ka mas amtakwalig esena mo. Eso God Ju el mi afa afwambanai el mi bigim gwenaig kwefihiagefe.
ROM 3:20 Eso mas aman el nihe mom pahlukugum eso Godna nof wa afsug agfohieg mo. Afa nihe mona gafugag enaig eseg eba elim ambagwa wagfunag bigel amtakwalig eseg.
ROM 3:21 Afa yawo God bigim mina wagfunig eso el Godna nof wa afsug kabag fig. Afa nihe mo mas ena mina wa go mo. Afa Mosesna nihe mo afa Godna mo fi sihiaule el i ena mina mom ati sihi wahini.
ROM 3:22 Afa aman el Sisas Kraisim olug oniginag afa God ehengelni olug onigigim nangugim eso ehengel Godna nof wa afsug kabag fig. Afa mungwali el gwenaig mungwalofug fig eso God enaig esenig.
ROM 3:23 Afa mungwali el amtakwalig esig eso Godna lahlag sawiegim big fukwaugug.
ROM 3:24 Afa Sisas Krais wahanigim afa elim piske wambug eso enag God ismunagim kwaganigim eso el ehena nof wa afsug kabag fig.
ROM 3:25 Afa God heafna Legim ambagwa faig eso ehe wahagim afa Awagna olugim tigai pifakag. Afa aman el Sisasim olug oniginag eso ehena taf enaig elni amtakwaligim busufa fatigba eso God mas ehengelim olug kakagenig mo. Afa enag wagfug God eba lahlag kwefihiageg el feg. Afa autunam God afoahlanam fena eso elni amtakwaligim mas ahanaig eseni.
ROM 3:26 Afa yawoba ehe elni amtakwaligim mungwag tautig faig eso wagfug ehe lahlag kwefihiageg el feg. Afa ehe amtakwaligim mungwag faig afa el Sisasim olug onigigim enaig esenig eso ehengel Godna nof wa afsug kabag el fig.
ROM 3:27 Afa big mas enaig onigi big nihe mom pahlukug eso big afsug el fig. Amo, bigelni olug onigig mungo fegba eso big afsug fig. Eso big mangna bibefum mas fingi fi.
ROM 3:28 Afa ati big enam numwehe anwanafig nihe mom pahlukuiag eba mas el Godna nofwa afsug fei. Eba heafna olug onigig mungo ehem enaig esegba eso afsug el feg.
ROM 3:29 Atiahog God eba Ju elni mungo? Amo, ehe afwambanai elni God gaba feg.
ROM 3:30 Afa God eba mungo feg! Eso ehe Ju elni olug onigig nangugum esog ne afsug el fig. Afa afwambanai elim gaba ehe ehengelni olug onigigim nangwagnigim eso gwenaig esonig.
ROM 3:31 Ateaho so big enaig esogoi Mosesna nihe mo eba isug feg me? Amo eba awai. Olug onigig esegba nihe mo inim feg.
ROM 4:1 Ateaba enam inim feba so big biafna simp Abrahamim onigini. Mang mahim ehe anwanafena?
ROM 4:2 Ateaba Abraham lahlag gafugag fegba eso God ehem og ne afsug el feg eba ehe so ma elni nof wa hefum fingi fei. Afa Godna nof wa eso ehe enaig esef.
ROM 4:3 Afa Godna mo enaig esog; Abraham Godum olug onigina eso God ehem og ne afsug kabag el feg.
ROM 4:4 Afa el so gafugafegim eso kig fag ehe mas enaig og ka isug fag amo eba heafna ehege pusnanam fag.
ROM 4:5 Afa aman el so olug onigig nai yi mungo feg afa ehe mas gafugagfeg mo eba ehe ati anwanafeg God amtakwalig elim lahlafenag eso God enaig elni olug onigigim nangunagim eso og ne afsug el.
ROM 4:6 Afa Devit gaba gwenaig esog elim God so esonig ne afsug el afa ehe nihe mo esig hwainig eba enaig el so ma lahlag augufei. Afa Devit enaig esona;
ROM 4:7 Afa amangelni amtakwaligim God so wahianigim afa isinig eba enaig el so ma lahlag auguf.
ROM 4:8 Afa amanna amtakwaligim Ainiyag so mas suwignig mo enaig el eba so ma lahlag auguf.
ROM 4:9 Afa Ju el nihi lofug so kukohiagig. Atiahog enaig el mungo sonag lahlag auguiagba fi me? Amo, sonag lahlag auguiag afwambanai el gaba fif. Eba big Godna mom ati onigig eba enaig esog, “Abraham Godum olug onigina eso God ehem og ne afsug kabag el feg.”
ROM 4:10 Amansi mahim God Abrahamim ena moba sihina? Ateaho ehe nihi lofug kwafuna? Amo, Abraham nihi lofug kufwag hwainig fiahfenaba eso enanam God ehem sihina og ne afsug el.
ROM 4:11 Eso sumi yi ehe nihi lofug mo kwafuna afa enag eba wagfug enanam ehe mas esena mo God ehena olug onigigim mungo nangugum eso og ne afsug el. Afa mungwali el nihi lofug kukohiagig hwainig afa Godum olug oniginigbi eso God ehengelim og na afsug el fig, afa Abraham eba ehengelni simp lofug fenig.
ROM 4:12 Afa ehe gaba nihi lofug kokohiageg elni simp fenig. Afa ehengel nihi lofug kufwag afa ming gaba ehengelni olug onigig eba bigelni simp Abrahamna minam pahluhug. Eso enanam Abraham nihi lofug kufwag feg hwainig gafena.
ROM 4:13 Afa autunam God Abrahamim enaig esona ne nai yi afa neana simbianigag nubiagenam eso mungwali bitem yuhwafiahgef. Afa God mas enaig onigig mo Abraham nihe mom pahlukug eso ka ehem enag mo sihi wahiag faig. Amo, Abraham Godum olug onigig fenaba eso God ena nai yi nangunam esog namba afsug el afa ka nem enag mo sihi wahiag faig.
ROM 4:14 Afa el hugna onigig eso nihe mo pahlukug afa ateamba God enaig elim mo sihi wahiag faigbi eso elni olug onigig eba meg bihig afa enag mo sihi wahiag kifutig hwainig feg.
ROM 4:15 Eso nihe mo wagfug mungwali elbi amtakwalig eso God bigelim olug kakagenugeg. Afa nihe mo higig hwainig feteba eba mas el enam filafati.
ROM 4:16 Eso God elni olug onigigim nangugum afa heafna mo sihi wahiag enaig elim faig. Afa Abrahamna simbianigag so ma ena mom anwanafi eba inim feg eso God mungo gafugafegim afa ehengelim ismunagim kwaganig. Afa el so nihe mom pahluhug God eba mang enag elim mungo eseni mo. Amo, el aman Abrahamna olug onigig lofufeg ehe enag mo sihi wahiag faif. Eso Abraham ofenaiba bigelni simbianga fenig.
ROM 4:17 Afa Godna ginof wa God Abrahamim enaig esona, “Ka nem eseg eso ahanaig ahanaig el mungwali bite nai nem sefi kagelni Awag feg.” Afa Godna nof wa Abraham ehe bigelni awag feg. Afa Abraham enaig olug onigig feg God so ma wahag elim ilafui afa mang so mas gohug mo eso ehe mo bihig esog so opukog.
ROM 4:18 Afa God Abrahamim enaig esonag, ne luwal ahfukwaf afa Abraham anwanafena eba mas pugui eso ehe Godna mo sihi wahiagim inim olug onigig eso ehe ahanaig ahanaig elni simbianga pugunig. Afa Godna ginof enaig esog, neana simbiangag eba hugna nubiagef.
ROM 4:19 Afa Abraham 100 yia muhwa feg afa ehe onigig kana elig mas kifutig mo eba mungwalofug wahag el lofeg afa Sara mas luwal fukwai eso heafna olug onigig mas euwiaug mo eba gwese kifutig go.
ROM 4:20 Afa ehe Godna mo sihi wahiag fanam afa mas sambaganingi onigig nafena mo. Amo, heafna olug onigig ehem kifutigna afa so ehe Godum fingi fena.
ROM 4:21 Afa ehe ati anwanafeg God hugna kifutig nafeg eso mang ehe sihi wahiag eba ehe inim esef.
ROM 4:22 Eso God enaig esog, ehe eba olug onigig el feg eso ehe afsug el feg.
ROM 4:23 Afa enag moba Godna ginof wa go, “ehe afsug el lofeg” eba mas Abrahamim mungo esona mo.
ROM 4:24 Afa enag mo bigelim gaba fenig eso bigel enaig olug onigig fig God bigelni Ainiyag Sisasim wahag wa naim ilafu fatig.
ROM 4:25 Afa bigel amtakwalig el finibi eso ehe Sisasim angoluwag elni ninga wa wahianaba so wahana. Afa God ehem bitek fenai ilafufatigim nofkenag faig eso big Godna nof wa afsug kabag el agfohie.
ROM 5:1 Afa bigel Godum olug oniginigbi eso big Godna nof wa afsug kabag el fig. Afa bigelni Ainiyag Sisas Krais bigim esenigbi eso big God i mungo ahfeg.
ROM 5:2 Afa bigel Sisasim olug onigig eso bigim wambku Godna ismunagim kwaganig mina hwatig. Afa big ati anwanafig eso big enam nisanago sumi yi eba big Godna lahlag gawig wambuf eso big enam sifakalifi.
ROM 5:3 Afa mahim bigim ahanaig ahanaig minafeg pugunibi eso big enam gaba sifakalinif. Eso big anwanafi enam bigim gihnag eso big numwehe kinig kahli.
ROM 5:4 Afa big enaigba esibi eba bigelni mungwali nihe Godna nofwa lahlag opukefef. Afa enaba wagfug lahlag gawigim God mo sihi wahiag enaba big wambuf.
ROM 5:5 Afa so big anwanafi enag mo sihi wahiag eba fug luwug eso God heafna Sungwag bigim faig afa enag Sungwag Godna membug bigim yuhwafenugeg.
ROM 5:6 Afa mahim big kifutig kwegfwag bibefum fi hwainig fifinibi eso enanam Krais bigim amtakwalig elim wahanig eba lahlag osuna God kanog wahiag.
ROM 5:7 Afa big bitenai el mas enaigba esi afsug elimbi wahani. Eba mungo mungog el so ma enaig onigig fi lahlag elim wahanig me.
ROM 5:8 Eba God wagfug ehe bigim hugna membenig afa mahim big amtakwalig el agfohie fenaba eso Krais bigim wahanig.
ROM 5:9 Afa ehena wahag enaig esegba eso big Godna nof wa afsug kabag el fig. Afa so big enam numwehe anwanafi afa ehe nai yi God mas bigim olug kakagenam tautig fai.
ROM 5:10 Afa big Godna angoluwag el finibi eso heafna Legna wahagna big God i piske lahlafeag ahfeg. Afa eba hugna ambagwa feageg eso Kraisna nofkenagag ati wagfug eba God bigim piske wambuf.
ROM 5:11 Eba ena mungo mo amo big Godum sifakalig esenigbi eso bigelni Ainiyag Sisas Krais wahagba eso big God i piske lahlafeag ahfeg.
ROM 5:12 Afa mungo elni nihe wa ohuna bite wa amtakwalig puguiageg afa enag amtakwalig nihe eba wahag opugug. Afa mungwali el amtakwalig esigbi eso mungwali el pigiefug.
ROM 5:13 Afa mahim nihe mo gig hwainig fiahfenaba afa enanam amtakwalig ohuna bite wa ati gofena. Eba God mas el ni mungo mungo amtakwalig suwigi eba nihe mo awaiena.
ROM 5:14 Afa Adam nai yi fenam ikan Moses nai yi pugunaba mungwali el wahagna ahnai skaugfini. Afa ehengelni amtakwalig esigbi eba eso Adam esena mas enaig mungwalofug feg mo. Afa Adam eba Sisasna waskwes mo feg eso enag el sum bog.
ROM 5:15 Afa Godna ismunagim kwegfwag i afa Adamna amtakwalig nihe i mas mungwalofug ahfeg mo. Afa mungo el amtakwalig esenaba eso enaksag elim pigig gofena. Afa Godna ismunagim kwegfwag enam gwesim gosenag. Afa mungo el Sisas Krais elim ismunagim kwaganigim eso enaksag elim hugna lahlafenig.
ROM 5:16 Afa Godna lahlag nihe i afa Adamna amtakwalig nihe i ahfegim eso sambaganingi li fug ahpugugim afa enmunam ahfeg. Afa Adam amtakwalig mungo esegba eso God ehem kwefihianagenam enaig esog mungwali el eba amtakwalig el fig eso sumi yi God ehengelim mungwag faif. Afa enaksag amtakwalig nihe puguiagegba eso mungo el wahanigim ismunagim kwaganig eso God enaig esog nengel mungwali afsug el fig.
ROM 5:17 Eba inim mungo el amtakwalig esegba eso mungwali el wahagna ahnai skaugfini. Afa mungo elni lahlag nihe puguagim enam gwesim gosenag. Afa aman el Godna nalig ismunagim kwegfwag fagim eso Godna nof wa afsug agfohie eso enaig el Krais nai yi heafgelni nofkenagagim numwehe wambfiahu.
ROM 5:18 Eba enaig eseg mungo amtakwalig nihe pugugba eso God mungwali elim sumi yi mungwag faif. Afa gwenaig eseg mungo lahlag nihe pugugba eso God heafna elim enaig esonig ne mas ahanaig esig mo afa ehengel nofkenagag fig.
ROM 5:19 Afa mungo el Godna mo flafunaba eso mungwali el amtakwalig el fig. Afa gwenaig eseg mungo el Godna mo pahlukunaba eso ma mungwali el Godna nof wa afsug el fig.
ROM 5:20 Afa nihe mo pugugba eso el enanai yi hugna amtakwalig nihe eseagig. Afa ahnanai yi so amtakwalig nihe nalig fego eso Godna ismunagim kwaganig enam hugunam gosenag.
ROM 5:21 Afa yuwana amtakwalig nihe kifutinaiba eso mungwali el wahagna ahnai skaugfini. Eba inim afa enaig gaba inim feg. Afa yawo Godna ismunagim kwaganig kifutigo afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna gafugag elim esenigbi eso Godna el heafna nof wa afsug figim eso ehengel higeg nofkenagag fig.
ROM 6:1 Ahnaig onigig big fig? Sa big amtakwalig niheba eseahuf eso God bigim ismunagim kwaganig hugna nalig fiagei?
ROM 6:2 Amo, mas big enaigba esi. Afa ati big Krais i ahwahag eso big mas amtakwalig nihem ahnai skaugfini. Eso nofeka agfohienam amtakwalig nihem esiahufum.
ROM 6:3 Ka onigig ati ne enam anwanafig? Bigelni bu wa apaiyeg eba wagfug bigel Sisas Krais nai yi agfohie eso big ehe i ahwahagim.
ROM 6:4 Afa big bu wa apaigogba enaba enaig esig big Krais i ahwahagigba eso bigim bitekfe wa kumoatigig. Afa Awagna kigmog lahlagna Kraisim wahag wa nai ilafufatigba eso big gaba mulug nofkenagag mina wa agfohie.
ROM 6:5 Ateaba big mungo Krais i esiahfeg ahwahagigba eso big piske ahbihia eso gwenaig ehe eseg.
ROM 6:6 Afa big enam anwanafig, bigelni autunai sawieg li katigeg wa Krais i ahwahagim. Eso enag autunai sawieg mas kifutig mo eso big mas amtakwalig nihena gafugag el fig mo.
ROM 6:7 Eso aman el so wahag enaig el mas amtakwalig nihena kifutigim ahnai skaugfeg mo.
ROM 6:8 Afa big Krais i ahwahagigba afa big enaig olug onigig fig afa eba ati ehe i ahgofuf.
ROM 6:9 Afa big anwanafig Krais wahagim piske bihia afa ehe mas piske wahai eso ehe mas wahagna nihem ahnai skaugfeg mo.
ROM 6:10 Afa Krais mungonagim wahagim afa enagba mungwali amtakwalig nihem flafatigba eso gwese higeg go. Afa heafna nofkikenagagba ehe Godum esena go.
ROM 6:11 Eso ne gwenaig onigig fi ne ati wahag eso ne mas amtakwalig nihem ahnai skaufenai. Eba Sisas Krais nai yi ne nofkena goba eso ne Godum esena go.
ROM 6:12 Afa bigelni elig eba mwakwalig gohug afa ese nengelni elig amtakwalig nihem pahlukuf eso ne eligni amtakwalig sawiegim ne eseg.
ROM 6:13 Afa nofeka nimbeafna elig mungo wahiaiba so ma ikai amtakwaligim ahnai skaufenai afa amtakwalig nihe esegim. Amo, ne nimbefum so Godum mungwal faiye ofenai wahag el piske nofkenagag fag. Afa so na nimbeafna mungwali elig Godum ahnai skaufenai eso lahlag nihe eseg.
ROM 6:14 Afa ese amtakwalig nihe nem gosunaf. Eba mas ne Mosesna nihe mo ahnai skaufenai amo eba ne Godna ismunagim kwaganig wa ahnai skaugfenafe.
ROM 6:15 Afa big mas nihe mom ahnaig skaugfini eba God bigim ismunagim kwaganig. Ahnaig big fig? Sa big amtakwalig niheba eseahuf me? Amo, big mas enaig esi.
ROM 6:16 Ka onigig ati ne enam anwanafig, afa mahim ne enaig esog kaba neana isug gafugag el fef eso ne enag elni mom pahlukug. Afa so na aman el ne higinam pahlukuiba eba ati ne ehena isug gafugag el feg. Ateaba ne amtakwalig nihena isug gafugag el feg eba ne amtakwalig mina ikaf nem wahag pugunafe. Afa ateamba ne Godum higinam pahlukug eba ne afsug nofkenagag fafe.
ROM 6:17 Afa autunam ne amtakwalig nihena isug gafugag el fini. Afa nimbeafna mungwali onigigna inim mo nem faigogba afa ne figim pahluhug. Eso big enam Godum lahlag oni.
ROM 6:18 Afa God nem amtakwalig nihe nai pigi hwatigba eso ne lahlag nihena isug gafugag el fig.
ROM 6:19 Afa neana anwanag wesig feg eso enaig mo ka bite nai waskwes mo sihig. Eba inim autunam ne nimbeafna eligim nuhwef nihe wa wahianam afa ahanaig ahanaig amtakwalig nihe wa eseakafenaba eso ne ena nai yi isug gafugag el fini. Eso yawa gaba so na gwenaig esi nimbeafna eligim so lahlag nihe wa ahnai skaugfinim eso afsug kabag agfohiefim.
ROM 6:20 Afa mahim ne amtakwalig nihena isug gafugag el agfohiafenaba enanam lahlag nihe mas nem kikehlana mo.
ROM 6:21 Afa autunai nihe eso ne esini eba nem ahwanefug faig afa enaba mas ne mang fini mo. Afa enaig nihe eba wahag mina feg.
ROM 6:22 Afa yawo God nem amtakwalig nihe nai pigi hwatigba eso ne Godna isug gafugag el fig. Afa enaba ne afsug kabag nofkenagag fig eso ne higeg nofkenagag mina wa agfohie.
ROM 6:23 Afa amtakwalig nihe eba mungwag bigim wahag faig. Afa Godna ismunagim bigim kwaganig eba higeg nofkenagag feg. Enaba bigelni Ainiyag Sisas Krais nai yi go.
ROM 7:1 Afa nilite, nengel ati ne nihem anwanafig. Sa hig, eba nofkena elim nihe mo kike wambku. Afa melig pigieg elim eba mas kike wambugufi.
ROM 7:2 Afa ka nem waskwes mo osihin, afa nihe mo enaig esog ligag nofkenagafiba heafna angwag so ma ehe ahgofi. Afa mahim wahagba eba ena nihe mo mas ena angwafigim kehlag mo.
ROM 7:3 Afa ligag nofkenagofiba eso angwafig ming kwamblo wa ikaf enaig angwafig eba mina angwafig. Afa heafna ligag wahagba eba ehe mas nihe mom ahnai skaug fenai. Afa ehe ming kwamblo wa ikagba ehe mas amtakwalig nihe feg mo.
ROM 7:4 O nilite, neba gwenaig fig. Afa neagaba Krais i ahfegim ahwahagim eso ne mas nihe mo ahnai skaufenig mo. Afa God Sisasim bitekfe nai ilafu waskwes eso ne ehena feg eso big Godna lahlag gafugagim esigbi eso fug luwug.
ROM 7:5 Afa mahim big eligni amtakwalig sawiegim ahnai skaufeiba afa nihe mo bigelni elig nai yi amtakwalig nihem fukwakukug eso bigelni gafugag eba wahagim opugug.
ROM 7:6 Afa mang so bigim kike wambugu yawo ehe mas bigim enaig esenig mo. Afa big wahag eso mas nihe mo ahnai skaugfeg mo. Eso big mas nihe mom Moses ginofegim pahluhug mo eso Godna gafugag esigim. Eba autunai mina afa yawonai minaba big figim eso Godna Sungwagim pahluhug.
ROM 7:7 Ateaho so big enaig esogoi nihe mo eba amtakwalig nihe me? Amo, big mas enaig esogoi. Afa nihe mo kam wagfunag amtakwalig nihe eba mang mahim. Afa nihe mo esog hwanigba nofeka mingnag elni mang gawigim membenim eseagi. Afa eba mas ka enam ambagwa anwanafi enaba eba amtakwalig nihe feg.
ROM 7:8 Afa ka enag nihe mo onigigim afa ena mina gam amtakwalig nihe kam ahanaig ahanaig onigigim fingi fenagba eso ka elni gawigim membenig. Afa nihe mo hwanigba amtakwalig nihe eba kifutig hwainig.
ROM 7:9 Afa autunam ka mas nihe mom anwanafena mo eso ka og, kaba lahlag nofkenagag el feg. Afa mahim nihe mo pugugba eso amtakwalig nihe kifutigni feg.
ROM 7:10 Afa mahim amtakwalig nihe gohugba eso kam wahag. Afa nihe mo membenag nofkenagag faig afa enag nihe mo kam esenagba eso kam wahag pugug.
ROM 7:11 Afa ka ambagwa ati anwanafeg Mosesna nihe mo enaig esog nofeka enaig ese afa amtakwalig nihe ena fagim eso enana kam mwakwalenag. Afa enag mina gam amtakwalig nihe kam tigefatig.
ROM 7:12 Eso nihe mo eba afsug kabag feg afa ehena mo eba afsug kabag feg afa sufug feg afa lahlag feg.
ROM 7:13 Ahnaig esegba, ateaho enag lahlag nihe mo kam tigifatig. Amo, eba awai. Afa amtakwalig nihe enag lahlag nihe mo fagim eso enaig eseg. Afa enaba amtakwalig nihem ambagwa wagfug. Afa nihe mo amtakwalig nihem esenagba eso enag hugna amtakwalageg.
ROM 7:14 Ati big anwanafig Godna nihe mo eba Godna Sungwag yi nai bog. Eba ka bite nai el eso ka amtakwalig nihem ahnai skaufenag.
ROM 7:15 Afa ka mas enam anwanafeg mo eso ka eseg. Afa mang koka ese eba mas ka enam esei. Afa nihe so ka kusig eba enam ka eseg.
ROM 7:16 Afa mang so ka kusig eso ka eseg enaba wagfug ka enaig esog nihe mo eba lahlag feg.
ROM 7:17 Eso kike enaig ese mo eba amtakwalig nihe ka nai yi go enag ehe eseg.
ROM 7:18 Afa ka anwanafig lahlag nihe mas kana eligni sawieg wa sahu go mo. Afa koka lahlag nihe ese eba ka ahanaig ese mo.
ROM 7:19 Afa lahlag nihe koka ese ka mas eseg mo. Afa amtakwalig nihe ka kusig enaba ka eseg.
ROM 7:20 Afa nihem so ka kusig eso enam ka eseg afa enaba wagfug eba kike enaig ese mo eba amtakwalig nihe ka nai yi go enag ehe eseg.
ROM 7:21 Eso ka anwanafeg enaig onigig eba inim feg. Afa mahim koka lahlag nihe ese afa so amtakwalig nihe muhwa go enag kam hugufakug.
ROM 7:22 Afa kana olug onigig Godna nihe mom sifakalenag.
ROM 7:23 Afa ka anwanafeg ming amtakwalig onigig kana elig nai yi go. Afa enag elig yi nai onigig i afa olug yi nai onigig i bigagahfego. Afa amtakwalig onigig kana elig yi gafugafego eso enag kam hugna kikegu.
ROM 7:24 O kasambam, enag eligni sawieg ogna kam tigefati. Afa aman so enam pigifatif.
ROM 7:25 Afa ka Godum lahlag onag eso bigelni Ainiyag Sisas Krais nai yi ehe enaig eseg. Eso ka enaig goheg. Kana onigig Godna nihe mom ahnai skaufeigba afa ka pahlukug. Afa kana elig amtakwalig nihem ahnai skaufegim afa enam pahlukug.
ROM 8:1 Eso yawaba mungwali el Krais Sisas nai yi agfohie eba God ehengelim mas kufeni.
ROM 8:2 Eba Godna Sungwagni nihe mo bigim esenigbi eso big Krais Sisas nai yi gaba agfohiegim so big ini nofkenagag fig eso ka mas amtakwalig nihe mi afa wahag mi ahnai skaug fenag mo.
ROM 8:3 Afa elni onigig mas kifutig feg mo eso Mosesna nihe mo mas yuhwafeg mo amtakwalig nihem fingi fatiagim. Eso God heafna Legim ningihiana. Heafna Legna eligni sawieg eba gwenaig amtakwalig elni sawieg lofug fenam afa ehe mas amtakwaligim esena mo. Afa ehe elni amtakwaligim awaie fatiagim eba eso hefum wahana.
ROM 8:4 Afa God enaig esena eso big eligni sawiegim wahinim afa Godna Sungwagim pahluku. Afa lahlag nihem eso nihe mo esog so na enam esi so ma enag big nai yi inim pugui.
ROM 8:5 Afa amangel so eligni sawiegim pahluhug eba heafgelni sawieg onigigim gwese luwa. Afa amangel Godna Sungwagim pahluhug eba Sungwagni sawieg onigigim gwese luwa.
ROM 8:6 Eso el autunai eligni sawiegim onigahu eso enaig elim eba wahag pugunif. Afa el so heafgelni onigigim Godna Sungwagim ahnai skaufinig eso enaig elbi inim nofkenagag i afa olug efihlag i fafe.
ROM 8:7 Eba autunai eligni sawieg Godum angoluwag fenag. Afa enag mas Godna nihe mom ahnai skaugfeg mo. Afa eba inim enag sawieg mas yuhwafei ena mom pahlukuiagim.
ROM 8:8 Afa el autunai eligni sawiegim pahlukug enag el eba mas Godum sifakalig fai.
ROM 8:9 Eba nengel mas autunai eligni sawiegim ahnai skaufig mo. Amo, Godna Sungwag nengel nai yi go eso nengel Sungwagim ahnai skaufinig. Afa aman el Kraisna Sungwagni feg hwanigba eba mas Kraisna el feg mo.
ROM 8:10 Afa amtakwalig nihe goba eso nengelni eligim pigiego. Afa Krais ne nai yi go eso God enaig esog neba afsug el fig eso nengelni sungwag nofkenag agfohie.
ROM 8:11 Afa God Sisasim bitekfenai ilafufatigba afa so Godna Sungwag nengel nai yi go. Enaba inim fegba eso gwenag God enaig esenif eso sumi yi nengelni elig pigiegim afa so ehe enag Sungwagni nengelim piske ilafufatif.
ROM 8:12 Afa nilite, God bigim awamonigim eso big heafna Sungwagni sawiegim pahluhug. Afa nofeka eligni amtakwalig sawiegim pahluku eba mas big ehena kwegfwag fig mo.
ROM 8:13 Afa ne enaba pahlukuiba eba nem suwia mina gam hugufaku. Afa ne Godna Sungwagni eliginai amtakwalig nihem tigefatiagba eba ne inim nofkenag gofe.
ROM 8:14 Afa aman el Godna Sungwag ahnai skaugfeg eba Godna luwalig fiahsaieg.
ROM 8:15 Afa mang ne enaig Sungwag fig mo eso nem piske esenigbi eso ne isug gafugag el fig afa ne embefig. Amo, ne enag Sungwag figbi eso nem esenigbi so na luwalig fig eso big Godum esonig, “Humuan ne kana Awag.”
ROM 8:16 Afa Godna Sungwag i afa bigna sungwag i sihiag ahfego afa Godna Sungwag enaig esog eba inim big Godna luwalig fig.
ROM 8:17 Afa big Godna luwalig figbi eba heafna lahlag gawig so luwalim wahianig eso big enag wambuf. Afa mang God Kraisim so faig eba big gaba gwenaig fif. Afa Krais tautig fag eso bigel gaba tautig fig eso God Kraisim fingi fukug eso bigim gaba fingi fukuf.
ROM 8:18 Afa ka enaig onigig feg eba big anwanafig mang lahlag nemug God so bigim esenif. Afa mahim ka enag lahlagim onigigba eso tautig bigim yawo gohunig eba kana onigig wa wesig feg.
ROM 8:19 Afa mang mungwali God so eseageg eba enag kiafgigiafo mahim God heafna luwaligim ambagwa opugunibi.
ROM 8:20 Afa autunam Adam amtakwalig nihe esenaba eso God mungwali bite nai gawigim enaig esonig sohnaig gafugagba isug eseagfo. Afa bite nai gawig mas enaig esih mo eba Godna sawieg enaig so puguf. Eso God kiafgigego,
ROM 8:21 autunai wa bite nai gawig nogiag nihe mi afa hugna amtakwale goka mi pigihwatigba eso eba hugna lahlag agfohef ofenaiba Godna luwalig.
ROM 8:22 Afa big anwanafig mungwali bite nai gawig so eyugog ofenaiba angwafig luwalim fukwagim onigis ikag yawoga gwesego.
ROM 8:23 Mang enaig mungo mo afa big gaba gwenaig esig. Afa ati big Godna Sungwag fig eso big anwanafig sumi yi big ehena mingnag lahlag gawig wambuf. Eso big gaba ol megam eyugogim afa kiafgigiafo ehe bigelni eligim mulug esinif afa enag wagfug ehe bulwag luwal lofugim wambuf.
ROM 8:24 Afa mahim God bigim piske wambugba afa big onigigim afa nengeafu eso ehe enag gafugag lahlag nemug fiagef. Afa mahim big mang so enaig figbi afa big mas piske enam nengeahufi. Afa el so fag ehe mas enam nengeahufi.
ROM 8:25 Afa big ati anwanafig mang big mas fig mo eso big enam nengigim nisanago.
ROM 8:26 Afa ming gaba gwenaig feg mahim big kifutig hwainig figbi eso Godna Sungwag bigim kwaganig. Afa big mas betenna lahlag minam anwanafig mo eso Sungwag ehe Godum sahnag so ehe bigim kwaganif afa mona mas yuhwafeg mo eso ehe ol megam eyugum Godum sihinag.
ROM 8:27 Afa God elni olugim ati fahigeageg afa ati anwanafeg Sungwag mangim esog eso ehe Godna afsug el gohugum afa Godum kifutig mo sihinag eba Godna sawieg mungwalofug feg.
ROM 8:28 Afa big anwanafig mungwali mang pugufeg God enam eseageg eso el ehem membenig ma so ehengelim lahlafeni. God ehengelim awamonug eso ehe heafna sawiegim pahluhug.
ROM 8:29 Afa autunam God ati anwanafeg aman el heafna el puguf afa ehengelim kanog hwatig eso heafna Leg lofug fi eso heafna Leg eba enaksag nilitem eteg finig.
ROM 8:30 Eso amangelim God ati gishu hwatig afa ehengelim gaba awamonug. Afa amangelim God enaig esinig eba enag el gaba heafna nof wa afsug fenig. Afa amangelim enaig agfohie eba God ehengelim gaba heafna nalig unehlag faig.
ROM 8:31 Afa so big sonaigimba ahnaig esi onigif? Afa God ehe bigim kwaganigba feg eso el mas bigim ahnaig pigi wamb apaiyeg mo.
ROM 8:32 Afa God mas heafna Legim hugna kikehlana mo amo eba ehe bigim ningihianigba eso mungwali elim wahanig. Eso ehe bigim mungwali gawigim gaba isug faif.
ROM 8:33 Afa aman el so Godna elim kufnig mo? Amo, eba God ehe ehengelim enaig esonig ne afsug el fig.
ROM 8:34 Afa aman el so enaig esof eba God so nem suwi kimbig gam ningihiaf? Amo, eba awai. Afa Krais Sisas ehe bigim wahanigbi afa mang ena mungo mo eba ehe piske bihiagim nofkenago afa ehe sisi fegim afa God i ahfeg. Eso ehe bigim kwaganigim Godum hugna sahnag.
ROM 8:35 Eso Kraisna onigig bigel nai yi luwa enam mas mang kagui. Afa big kinig fi me, tautig kahli me, afa el bigim ahanaig ahanaig sehiagi me, afa bini me, kig awai me, mang amtakwalig bigim fehiagi me, afa hagfenam eso pigiafena bigim puguni me, afa enaig eba mas Kraisna membugim kagui.
ROM 8:36 Eba gwenaig Godna ginof esog; Afa kagel neana el fig eso el higeg kam ogna kwagaitifi. Afa el ogna kam enaig esehiagi eso ofenaiba el sipsipim kwaskofafif.
ROM 8:37 Afa el so bigim hugna membenig ehe bigim kwaganig eso big enag ahanaig ahanaig kinigim ati filafig.
ROM 8:38 Afa ka ati anwanafeg mas mang Godna membugim bigim kaguni. Afa wahag me afa nofkenagag me afa ofwanai el afa nimbasa afa aisil afa mang yawonai afa mang sumi nai,
ROM 8:39 afa mang sisyi gohug afa mang bite wa skaug gohug afa mungwali mang God eseagegba eso big Ainiyag Sisas Krais i ahogo, eso enag mungwali gawig Godna membugim bigim mas kaguni. Afa Kraisna gafugag bigim enag membug wagfunig.
ROM 9:1 Kaba Kraisna el eso kana mo inim feg afa ka mas mwakwale afa Godna Sungwag gaba kana onigigim sihinag ka mas mwakwale.
ROM 9:2 Afa ka kikeafgel nai elim hugna kusgunigim afa kana olug gwese hugna kinig gofuf.
ROM 9:3 Afa koka kikeafna nilitem Israel wa nai elni kug wa guhunam so kwagan. Eso God ka kikefum amtakwalig wa nai wahiag afa ka mas Krais nai yi go mo. Afa enag mas pugui.
ROM 9:4 Afa ehengel eba Israel wa nai el afa God ehengelim enaig onigig fenig kana luwalig eso heafna nalig unehlag ehengelim faig. Afa God mo sihi kike wahiag ehengelim faigim afa nihe mo ehengelni ninga wa wahiag. Afa ehengel ati anwanafig Godum fingi fig minam afa Godna sihi wahiagim fig.
ROM 9:5 Afa ehengelni simbianigagna unehlagba nalig feg afa Krais eba ena simbianigag wa nai afa ehe God fegim eso mungwali gawigim sisyi fenig. Eso el ehem higeg fingi hufum. Eba inim.
ROM 9:6 Afa ka mas enaig esoi Godna mo sihi wahiag tigefu peg. Amo, eba mungwali Israel wa nai el mas enanai saho Godna el agfohie mo.
ROM 9:7 Afa mungwali Abrahamna simbiangag mas Godna luwalig fig mo. Amo, God enaig Abrahamim esona og, “Nana inim simbiangag Aisak nai yi puguiagef.”
ROM 9:8 Eso enaig moba wagfug Abrahamna mungwali simbiangag mas Godna luwalig fig mo eba amangel el Godna mo sihi wahiagna luwalig fig eba naho Abrahamna inim simbiangag fig.
ROM 9:9 Afa Godna mo sihi wahiag eba enaig esog God og, “Ming yia ka piske boiba afa Sara luwal ati wanigaf.”
ROM 9:10 Afa mang ena mungo mo Rebekana sambaga luwal ahgof eba mungo Awagna feg eso eba bigelni simbianga Aisak.
ROM 9:11 Afa afag mahimsi fukwawagig hwainig fiahfenaba afa ehenigi mas lahlag nihe afa amtakwalig nihe ahfe hwainig. God ati kwefihiage wahiana eso ehe ogna mungom kanog wahia eso ehe Rebekam esona, “Eba eteg suminigim ahnai skaugfenafe.” Afa ehe enaig esog eso heafna sawieg kifutig gofi afa ehe elni gafugagim mas oniginam enaig ese amo, ehe heafna onigigim mungo pahlukuna.
ROM 9:13 Afa ming ginof enaig esog, “Ka Isoim mo wahiagim afa Jekopim mo ka membenag.”
ROM 9:14 Ahnaig so big esogof? Ateaho God mas lahlag kwefihiag el feg mo? Amo, eba awai.
ROM 9:15 Eso ehe Mosesim enaig esog; Afa amanim so koka afafena eba ka ehem afafenaf afa amanim koka lahlafena eba ka ehem lahlafenag.
ROM 9:16 Eso enaig mas elni onigig mi afa gafugag mi pahlukui. Afa Godna kwefihiage wahiag eba heafna afafegim pahlukug.
ROM 9:17 Afa Godna mo enaig goheg God autunam Isip nai misog elim enaig esona, “Afa ka nem misog el wahiagba eso mungwali el kana kigmogim nangui afa so mungwali bite nai el kana unehlagim anwanafi.”
ROM 9:18 Eso eba enaig eseg amanim God ogna afafena eba ehem afafenag afa God amanim ogna angug nihlinage eba ehe esenaf.
ROM 9:19 Afa ka enaig onigig feg ne kam ogna enaig sahna fena, “Afa ateamba enag inim fegba ahnaig esegba God elim esog ne amtakwalig nihena feg? Afa aman mas Godna sawiegim fingi fati?”
ROM 9:20 Ne mangig el mahim? Ne ateaho enaig eseg eso ne Godum piske esonag? Afa el sob efigba eso mas enag sob elim esonag og, “Ahnaig esegba ne kam ohonai efeg?”
ROM 9:21 Afa el sob efugum so ma heafna membugum pahlukui. Afa ehe mungo liginai sambaga sob efugigim eso ming eba lahlag gafugagna maunum afa mingba nahasna maunum.
ROM 9:22 Afa mang God eseg eba gwenaig. Afa ehe ogna tutonbusug elim olug kakagim eso heafna kigmog wagfun. Afa enag elim ehe so olug kakagenigim afa ehe ehengelim ati numwehenuge wahiag amtakwale aitiag figim eso God ogma enag elim olug wahigifenam eso ehe mahimsi eso mas ikagna eseg mo.
ROM 9:23 Afa ehe enaig eseg eso ehe ogna heafna lahlag gawigim wagfun eba lahlag nemug feg afa elim so ehe afafenig afa enag elim ati numwehenuge wahiag heafna lahlag gawig wa saho agfohiegim.
ROM 9:24 Eso God bigim gaba awamonig afa mingnag el Ju nai fig afa mingnag el afwambanai fig enam bigim awamonig eso mungwali el ehem fingi fig.
ROM 9:25 Afa Godna mo fa sihiaule el Hoseana buk wa God gwenaig esog og; Afa el kana fig hwanigba, eba ka ehengelim esonif kana el fig. Afa ahanaig el so goka so ka mas membenig mo ka ehengelim enaig esonif eba kikeafna nemug fig.
ROM 9:26 Afa ahnanai yi so ka esona ne mas kana el fig mo, afa gwenanai yi ka nengelim esonif ne God nofkikenagna luwal fig.
ROM 9:27 Afa Aisaia Israel elim oniginim afa enaig esog; Ateaba Israel wa nai el enaig pugu ofefiba ofenaiba bu wa nai angig so mas big suwigi eba mingnagim mungo Godba wambf.
ROM 9:28 Eso Ainiyag ikagna bitenai mungwali elim hugna kwefihiagefe.
ROM 9:29 Afa ming mo autunam Aisaia so sihina eba gwenaig feg afa ehe og; Afa ateamba hugna kifutig Ainiyag bigelni mingnag simbianigam hwati hwanigba eba mas big agfoheite. Afa ehe hwatieg hwanigba eba ehe bigim mungwali amtakwale aitif eso mungwalofug Sodom mi afa Gomora kimbig mi so eseni.
ROM 9:30 Ahnaig so big esogof? Afa afwambanai el mas enaig onigig fi so ka Godna nof wa afsug el agfo. Eba ehengel olug onigigbi eso God ehengelim esenigbi eso ehengel Godna nof wa afsug fif.
ROM 9:31 Afa Israel el enaig onigig fini og ka so Godna nof wa afsug el agfo eso ehengel hugna kifutigni nihe mo pahlukuiagim eba mas enaig el fini mo.
ROM 9:32 Ahnaig esegba eso enaig esini? Enaba enaig eseg Israel el mas olug onigini mo afa ehengelni onigig enaig eseg kawo kifutig gafugafinim eso ka afsug el fi. Afa mahim el enaig sihififni og Sisas mungo elim piske wambug eso ehengel enam moanagig afa enag ofenaiba hun ehengelim moelig fetifeg.
ROM 9:33 Afa Godna ginof enam enaig esog; Sa nangu, ka Saion kimbig wa hun faka wahiag eso enag elim moelig fetife gofufiba eso ehengel apaigo fif. Afa amangel ehem olug oniginibi eba mas ahwanifi.
ROM 10:1 Kana nilite, ka Ju elim hugna oniginigim eso ka Godum enaig sahnafeg so ma ehengelim piske wambu.
ROM 10:2 Afa ka ehengelim ati anwanafenigim na so ka esog ehengel hugna membig Godna gafugagim esigimba afa ehengel ena minam mas numwehe anwanafig mo.
ROM 10:3 Afa ehengel mas anwanafig ahanaig mina God elim esegba eso heafna nof wa afsug feg. Afa ehengel mas Godna lahlag mina pahluhug mo eba ehengel membig afsug figim heafgelni minam pahluhug.
ROM 10:4 Afa Krais nihe mona gafugagim tigefakag eso aman ehem olug oniginig ehengel Godna nof wa afsug fig.
ROM 10:5 Afa Moses enaig ginof feg el membig nihe mo so ma kam esenibi ka so Godna nof wa afsug finim eso higeg mungwali nihe mo pahlukufi.
ROM 10:6 Eba el membig olug onigig so ma kam esinibi ka so Godna nof wa afsug finim afa heafgelni onigig eba autunai ginofi mungwalof ahfeg ena mo og, “Nofeka nimbefum enaig eso aman so heven gam fukokanam (eso Kraisimba wanipe buf)?
ROM 10:7 Afa nofeka enaig eso aman so bite megam pekaf (eso Kraisimba sugufanam bitekfe nai fuku wani buf)?”
ROM 10:8 Afa autunai ginof enaig esog, “Godna mo eba nem muhwa fenagim eso neana mengig wa gohug afa olug yi gohug.” Afa kagel ena mo sihigonig giahuba eso ne olug onigigim Godna nof wa afsug fi.
ROM 10:9 Afa ateamba neana mengig wa so na enaig esof, “Sisas eba Ainiyag”, afa neana olug enaig onigig feba God ehem wahag wa nai ilafufatig eso God nem piske wambuf.
ROM 10:10 Afa olugni so big Godum olug onigig eso big Godna nof wa afsug bi fig. Afa mengigna so big enag onigigim sihigbi eso God bigim wambug.
ROM 10:11 Eso Godna ginof enaig esog, “Afa amangel ehem olug oniginibi eba mas ahwanifi.”
ROM 10:12 Eso Ju el i afa afwambanai el i mas enmuna fig mo. Afa Ainiyag eba mungo mungwali fenig afa amangel ehem unenigbi eso ehengelim hugna lahlafiahgeg.
ROM 10:13 Afa aman el Godum Ainiyagna unehlag wa unenaf eso ehem fafe.
ROM 10:14 Afa ehengel Ainiyagim olug onigig hwanigba eso ehengelim kwaganig ahanaig uni ehem fini fi? Afa ehengel mo higig hwanigba ahnaig ese so ehem olug onigini fi? Afa el mas ena mo sihia hwanigba ahnaig ese so ena moba higi fi?
ROM 10:15 Afa Godna mo sihiaule elim ningitigig hwanigba eba so moba ahanaig ika minefef? Afa Godna buk wa enaig esog, “Afa enanam el so Godna lahlag mo obuna eba lahlag nemug.”
ROM 10:16 Afa mingnag el eba ena lahlag mom kusini. Afa Aisaia ehe enaig esog, “Ainiyag, el mas kagelni mo fagonug mo.”
ROM 10:17 Afa olug onigig eba ena mo higig wa nai pugug. Afa mahim Kraisna mo sihibi eso ma enag mo higi.
ROM 10:18 Afa ka enaig sahna ateame ehengel ena mo higi hwainig? Amo, eba ati higig afa Godna buk wa esog; Afa mo sihiag elni mengig mungwali bite gam ikaminefeg afa ehengelni mo ikag bite meyigim wa puguia minefeg.
ROM 10:19 Afa ka piske sahig ateaho Israel wa nai elbi anwanafig? Ei ati anwanafig. Afa yuwana God Mosesim enaig sihifena; Ka sangwal minaim wambinam lahlafiahgeba eso nengel ehengelim ambobug fegonif. Afa ka anwana hwainig el nai yi esenibi eso nengel olug kakage gonif.
ROM 10:20 Afa sumi yi Aisaia Godna mom kifutigni enaig esona; Afa el kam mas yisigi mo eso ehengel ati kam nangug. Afa el so kam nanguigim mas sahig mo eso ka ehengelim ambagwa pugunig.
ROM 10:21 Afa God Israel wa nai elim onigig eso enaig esog; Afa mo filafigim afa tutonbusug el fig eso ka mungwali osuna ka numweheagegim go ehengelim kwaganigim.
ROM 11:1 Eso ka nem enaig esahfenig, ateame God heafna Ju elim masig fatig me? Amo, eba awai. Afa kagaba Ju el, Abrahamna simbianiga feg, afa Benjaminna ehengenai feg.
ROM 11:2 Afa autunam God enaig esona ehengel kana el fig afa ehe mas masig fatinig mo. So na piske onigim Godna ginof mo enaig eseg Elaija Israel elim sehtiginam eso Godum enaig sihifena og,
ROM 11:3 “Ainiyag, ehengel neana mo fi sihiaule elim kwaskofinig afa neana sis tuhlug faig sime bamboitifig. Eso ka mungo goba so ehengel kam ogna tigifati.”
ROM 11:4 Afa God ehem ahanaig esona? Ehe enaig og, “Ne mas nem hwai mo fe mo, ka ati feg 7,000 el mas mwakwal God Balim mongkokni kwakwagini mo.”
ROM 11:5 Afa yawa gaba gwenaig feg God mungo mungo elim isug kwaganigim afa kanog hwatig eso ehengel heafna el fig.
ROM 11:6 Sa hig, mang God ehengelni gafugagim onigin mo eso ehe ehengelim kanog hwatig, amo eba ehe ogna ismunagim kwaganim eso eseg. Afa so ehengelni gafugag hefum kwaganigteba eso Godna ismunagim kwaganig eba isug feg.
ROM 11:7 Ahanaig eseg? Afa Ju el kifutig gafugafig ogna Godna nof wa afsug opuko eba ehengel mas enaig fig mo. Afa ehengel nai mingnagim God kanog hwatig eso ehengel afsug el fig. Afa mungwali mingnag Ju el Godna unem pahlukuiagim angug pupuhiagig.
ROM 11:8 Afa Godna ginof enaig esog; Afa God ehengelim esenigbi eso ehengelni onigig kinieskofegba eso yawoga ehengelni nofug mas nangui afa angug mas higi.
ROM 11:9 Afa Devit enaig elni mo enaig sihifeg og; Afa ehengel enaig onigi fig ka lahlag el fig. Sa ma ehengelni buyis enaig puguf tata mime lofug afa auwula lofug eso ehengel enanai yi apaigo afa mungwag tautig fif.
ROM 11:10 Eso ma ehengelni nofug kigeskofegba eso ehengel mas nangui afa kinigni higeg kahligim fifsafeagiaska.
ROM 11:11 Afa ka nem piske enaig sahini fenig ateaho Ju elbi musiapugug fiahgigim eso ati apaiyeg? Amo, eba awai. Afa Ju el Kraisna mom masig hwatinibi eso God afwambanai elim wambugo. Afa God enaig esegba eso Ju el enaig esogog ahnaig esegba hiau figba kam mo awaienig.
ROM 11:12 Afa Ju el enag amtakwalig esig afa enag mahim esegba eso Godna lahlag gawig mungwali bite nai elim pugunug. Afa Ju el tigefu apaiyeg afa enag mahim esegba eso afwambanai el Godna lahlag gawigim fig. Afa mahim Ju el God nagum piske ahugba big anwanafig Godna lahlag gawig eba mungwanam kukag.
ROM 11:13 Afa ne afwambanai el so hig. Ne anwanafig kaba kanog wahiag el eso God kam afwambanai el nagum ningihiag. Afa ka onigig enag gafugag eba goseg eso ka enam sifakalenag esegim.
ROM 11:14 Eba ka membeg kiafna mungo musunai enag gafugagim nangunim eso ambobug fegonig. Afa enaig minaba ehengel so ma piske Godum yisgibi eso God mingnagim wambu.
ROM 11:15 Afa mahim God Ju elim hwatigba eba so bite nai el God i piske lahlafeag ahfeg. Afa mahim God Ju elim piske wambuiba eba ofenai melig pigieg el piske nofkenagag fig.
ROM 11:16 Afa el kwafana amba kufa Godum faibi eso mungwali amba gaba eba Godna feg. Afa el li bigag Godum faigbi eso li kigag gaba eba Godna feg.
ROM 11:17 Afa Israel el ofenaiba aso nai oliv li fig afa afwambanai el ofenaiba sangwali nai oliv li. Afa so God aso nai oliv li kigag tutogum eso sangwali nai oliv li kigag wambukugum enana sigag wa tutufe hwatiba eso ehengel ehena lahlag bug fig.
ROM 11:18 Afa enag aso nai li kigagim God so tutohia hwatigba nofeka enam pigi wambwaigo. Afa nofeka tutonbusiagi. Afa ne mas li mogim kweagfui eba ena li mog nem kwegfug.
ROM 11:19 Afa ne enaig esoi me, “Afa God ehengelim tutog aitigba eso kagel ehengelni sigag wa agfohieg.”
ROM 11:20 Afa enaba inim. Afa eba ehengel mas olug onigig mo eso God enaig esenig. Afa ne olug onigigbi eso God ati nem tutufe hwatigba eso ne gwese agfohie. Eso nofeka tutonbusiagi afa so na embefi masa God nem gaba enaig esenif.
ROM 11:21 Afa God Ju elim enaig esinig ofenaiba aso nai oliv li kigagim tutohia aitig. Afa ateamba ehe aso nai li enaig esenigbi afa so ahanaig sangwali nai oliv liba esenif? Eba ehe gwenaig esenif.
ROM 11:22 Afa so na enam onigim, Godba enaig feg afafeg olug feg afa kifutig kwefihiageg el feg. Afa amangel so amtakwalig wa apaiyeg eba ehengelim kifutigni kwefihianugef afa nem eba afafenif. Ateaba ne heafna ismunagim kwaganig gwese kehla gohugba eba ne lahlag gofuf. Afa ne enam masig fatinagba eba God nem gaba tutohia aitig.
ROM 11:23 Afa ateamba tutonbusug Ju el onigig wahigifigbi eba God kifutig feg eso ehengelim piske wambinam asonai oliv li yi tutu hwatif eso ehe enaig esenif.
ROM 11:24 Afa ne afwambanai el ne ofenaiba sangwali nai oliv li kigag God nem aso nai oliv li yi tutufe hwatig enaba mang isug puguia mo eba asona awag ehe eseg. Afa Ju el ofenaiba aso nai oliv li kigag fig afa ateamba Ju el olug onigigbi eso eba God hugna sifakalegim ehengelim piske wambu tutufegba eso ehengel enag aso nai oliv li yi piske numwehe tutufif.
ROM 11:25 Kana nilite masa ne nimbeafgelni onigigim fingi fif eso ka membeg ne ena mo so autunam meagam sahu gofena so na enam anwanafi. Afa enag mo enaig esog Israel el nai yi mas olug kifutig higeg gohunif. Afa afwambanai el ambugog saho ehengelim pahsihianam mahim yuhwafeiba
ROM 11:26 eso God mungwali Israel wa nai elim piske wambugum eba Godna ginof enaig esog og; Afa enag kwegfwag el Saion kimbig wa nai bonam, afa ehe Jekopna simbianigagna amtakwalig nihem hugufatinif.
ROM 11:27 Afa God ehe enaig esog ka ehengel nai yi ohuna mo kike sihi wahianig eso ka ehengelni amtakwalig nihem hugufatinif.
ROM 11:28 Afa Ju el Godna lahlag mom kusigim eso ehengel Godum angoluwag finig. Afa ehengel enaig esigbi eso nem afwambanai elim kwaganig. Afa ming ehengam eba God ati ehengelim kanog hwatina afa ehengelni simpim mo ati sihi wahiana eso Ju el eba heafna hihe fif.
ROM 11:29 Afa amanim God ati awamonagim afa heafna kigmog faig eso enaba God mas onigig wahigefe.
ROM 11:30 Afa autunam nengel afwambanai el ne Godna mom flafuni. Afa yawu Ju el mahim Godna mom kusigbi eso God nengelim afafenig.
ROM 11:31 Afa God nem enaig esinigbi eso yawo Ju elim gaba gwenaig pugunig. Afa Ju el Godna mo flafuni eso ma God ehengelim afafeni.
ROM 11:32 Afa mungwali el mo flafugbi eso ehengel ofenaiba kalabus el fig. Afa God enam esegim eso eba ehe mungwali enaig elim afafeg wagfunug.
ROM 11:33 Oi, Godna lahlag gawig eba hugna lahlag nemug feg! Afa heafna lahlag anwanag i afa lahlag onigig i eba mungwanam fiageg! Afa el mas ehena meaganai onigigim yisiginagig eso ehe mas enam anwanafi God so nihe eseageg.
ROM 11:34 Afa God ginof enaig esog; Mas aman Godna onigigim anwanafi. Afa mas aman Godum anwana faig mo.
ROM 11:35 Afa mas aman Godum mang faig mo eso namo ehe piske mungo fai.
ROM 11:36 Afa mungwali gawig eba Godnai yi mungo feg afa mungwali gawig ehem ahnai skaug finigim eso agfohie eso mungwali gawig ehem fingi finig. Eso mahim Godna unehlag higeg sisi gofi. Enaba inim.
ROM 12:1 O nilite, God bigim afafenig eso ka nem mengigna sihinig so na nimbefum mungwali Godum fai ofenaiba el so mungwali sis Godum tuhlu fafaif. Afa mahim mahimsi ne nofkena gofiba eso ne amtakwalig wahianam afa nimbefum mungwali Godum fai afa ena mina gamba God sifakaleg. Afa enaba inim mina ne Godum fingi fig.
ROM 12:2 Afa nofeka ne bitenai nihem ahnai skaufena eso ne Godum wahiana so ma neana onigigim mulug esenai. Eso ne gihnagenam afa anwanafe mang God so membeg so na ese. Afa heafna sawieg eba lahlag feg afa God enam sifakalenag afa afsug feg.
ROM 12:3 Afa God kam lahlafenagba so ka enag gafugag fegim eso ka nem mungwali sihinig nofeka ne nimbefum enaig onigig fe ka kike sisi go afa ne mas enaig gohba fe. Amo, so na nimbeafgelni olug onigigim God so nem faig enam numwehe kwefihiagi eso ne gwese gwenaig onigig wa gofim.
ROM 12:4 Afa bigelni elig eba mungo mungo fegim eso ahanaig ahanaig gafugafiagig.
ROM 12:5 Eba mungwalofug feg afa big el numb figim eba big Krais nai yi figim eso big mungo elig fig. Eso big mungo mungog wahigim mungo feg.
ROM 12:6 Afa God siosim afafenigim afa heafna sawiegim pahlukuagim afa bigim ahanaig ahanaig kigmog mimagenig. Afa ateamba el kigmogna Godna onigigim sihiago fefiba eso mang olug onigig wa God ehem faig so ma gwena nai yi fei.
ROM 12:7 Afa ateamba enag kigmog nengelni elim kwegfwagba eso ne numwehe esi. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim wagfunigba eso ne numwehe esi.
ROM 12:8 Afa ateamba enag kigmog nengelni elni onigigim kifutignagba eso ne numwehe esi. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim gawig faigbi eso ne numwehe wambwaigo. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim gosugonug el figbi eso ne numwehe gafugafi. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim afafenag el figbi eso ne sifakalinim enam esi.
ROM 12:9 Afa nengelni membug so ma inim fei. Afa so na amtakwalig nihem inim kusinim afa lahlag nihem mo hugna kikehli.
ROM 12:10 Afa so na Kristen nilitem membegoni ofenaiba nengelni mungo muswuna nafig. So na enaig nihe wa gosunum afa nimbefum lahlafeagi.
ROM 12:11 Afa masa ne yiskosif so na numweheagenim ehengepusi, afa Godna Sungwagim wahibi eso ma nem olugim fingi fingi wambu fiegofiba eba ne Ainiyagim gafuga fini fi.
ROM 12:12 Afa so na numwehe anwanafi God nem lahla finif eso enam sifkalini, afa mahim nem kinig pugunibi eso ne kifutinim agfohiefiba afa nengeafofum, afa Godum sahna fofum.
ROM 12:13 Afa aman Godna el gawig hwainig feg so na enam kwaganim faigo. Afa so na afwambanai elim awamogonim nimbeafgelni lala gam wanahu.
ROM 12:14 Afa el so nem kinig faigogba eba so na Godum sahnibi so ma ehengelim lahlafegoni afa nofeka ehengelim agi mo sihigoni.
ROM 12:15 Afa elbi sifakalig so na ehengel i mungwali sifakali. Afa el wewatogba so na mungwali gwenaig esi.
ROM 12:16 Afa nimbefum so na mungo onigigna agfohiefim. Afa mas ne nimbefum fingi fi. Amo, eba so na unehlag hwainig el i mungo si agfohiefim. Afa mas ne enaig onigig fi kana anwanag eba nalig feg.
ROM 12:17 Afa el nem amtakwal hiagibi nofeka mungwag gwenaig esegon. Afa mungwali el so lahlag nihem anwanafi so na enaig esi.
ROM 12:18 Afa mang so na eseba eso ne mungwali elim lahlag wanaugufig so na enam esig.
ROM 12:19 Afa kana hihem, nofeka amtakwalig mungwag faigo afa enaba nengigim God olug kakagfenam eso mungwag ehem faif. Afa Godna ginof wa Ainiyag enaig esog, “Elni amtakwalig nihem kwefihianugeg tautig mungo faig eba kike feg.”
ROM 12:20 Afa ming mo enaig esog; Ateaba angoluwagim bini pigiegba eba so na fane faigo afa ehengel buhef figbi eba so na bu efiaigo afa ne enaig esigbi eba ehengel ahwanfinim eso onigig wahigifig.
ROM 12:21 Afa masa ese amtakwalig nihe nem pigaupif amo so na lahlag nihena enaig nihem pigaupi.
ROM 13:1 Afa so mungwali el gavmanim ahnai skaugfini afa gavman mas isugba pugui amo eba God ehengelim kigmog faig. Afa ehe mungwali gavmanim esenigba eso agfohug.
ROM 13:2 Eso aman gavmanim filafeg eba ne filafeg mang God so eseg. Afa aman el enaig eseg eba ehe hefum tautig hugufa bug.
ROM 13:3 Afa el lahlag nihe eseg mas misog elim embefenai afa amtakwalig el eba naho embefig. Ateaho ne membeg misog elim embefig hwainig? Afa so na lahlag nihe ese eba so misog el nem lahlag mo faif.
ROM 13:4 Afa enag el eba Godna gafugag el fig eso nem kwaganigim. Afa ne amtakwalig nihe feba so na ehem embefini eba ehe mungwag esig el fig. Afa ehe Godna gafugag el afa mahim el amtakwalig esegba eso God enam ninimug eba so enag misog el ehem tautig faig.
ROM 13:5 Eso ne gavmanim ahnai skaugfini. Afa so na onigig amtakwalig mungwag fagim afa so na olugi nai lahlag onigig pahluku.
ROM 13:6 Afa so na enamho onigigim eso ne takis kigba gavmanim fatinig. Afa mahim misog el heafgelni gafugag esigbi eba ehengel Godna gafugagim esig.
ROM 13:7 Afa mang gavmanim faigim sofeg eba so na fai. Afa ahanaig ahanaig takis so na fatinigim afa enaig elimba so na angug higinam afa lahlag onam afa so ehem esena.
ROM 13:8 Afa masa ne elni isug fagim mungwag faig nihem wahiaf so na mungwali mungwag auguinim. Afa mungo mo so na kehla eba elim mungwag faig eba nimbeafum membug nihe feg afa enag ese awaief. Afa aman mingnag elim so membenig eba nihe mom nemug pahlukug.
ROM 13:9 Afa nihe mo enaig esog, nofeka aga taitu afa nofeka elim kwagaitifi afa nofeka okwefi afa nofeka mingnag elni gawigim membegoni. Afa ena nihe mi afa mungwali mingnag nihe mi eba enag mungo nihe wa seahogo eba enaig esog, so na mingnag elim membeni eba so na nimbefim membfafef.
ROM 13:10 Afa membug nihe eba mas elim amtanafenai afa mahim ne enag nihe esegba eba ne mungwali nihe mo pahlukug.
ROM 13:11 Afa ne anwanafig enag osuna ati meinofe eso ne enag nihe esi. Afa enag osuna God bigim heafna kimbig gam wankaf eba muhwa feg eso yawo so na nonigiginai mo bihianam lahlag gafugag esi. Afa mahim nengelni olug onigig mulug fenibi enag osuna wahigwa fiahfena afa yawo eba ati muhwa muhwa fe bo.
ROM 13:12 Afa si ati ohguka afa osu ati meinofe puguiagim. Sa big sikigifegba nihe wahinim afa afwambusugni hagigna gau wambum.
ROM 13:13 Afa so big lahlag nihem eseahu ofenaiba el afwambusug yi esig. Nofeka amtakwalig nihe hugna okfwefum afa uflogna bugna ahganam afa aga taitu afa moiniaini fiahgi afa ninimule fi afa mingnag elim ambobuge gonim. Nofeka enaig esi.
ROM 13:14 So na Ainiyag Sisas Kraisna nihem finim kikehli afa nofeka eligni amtakwalig sawiegim angug higina.
ROM 14:1 Afa mingnag elni olug onigig mas kifutig mo eso ehengel fane hwoiyu aklafig. Eso ne enaig elim lahlafe hiaginim wanambugo. Nofeka enaig esegonim eso ehengelni ahanaig wesig onigigim fegonugim.
ROM 14:2 Afa mingnag elni olug onigig eba kifutig figim eso mas onigi so ehe ahanaig ahanaig fane ahgagig. Afa mingnag elni olug onigig eba mas kifutig mo eso ehe mas sis ahagai.
ROM 14:3 Afa el so ahanaig ahanaig fane ahgagig nofeka sis hwoiyu aklag elim fegonugi afa sis hwoiyu aklag el nofeka ahanaig ahanaig fane ahagag elim kwefihiagonugi eso God ehengelim lahlafehiagef.
ROM 14:4 Afa ne ahanaig el eso ne mingnag elni gafugag elim kwefihianugi. Afa heafgelni misog el mungo ehe ehem enaig esonif heafgelni gafugag eba lahlag me awai amtakwalig me. Afa ehe lahlag gafugag esibi eso Ainiyag ehem esenibi eso yuhwafif.
ROM 14:5 Afa mingnag el enaig onigig mungo osuna eba mingnag osunam gosinig afa mingnag el enaig onigig fig mungwali osuna eba mungwalofug feg. Afa mungwali el so heafgelni onigig wa enaig esogoi kikeafena onigig eba yuhwafeg eso ka enam esef.
ROM 14:6 Afa aman el enaig onigig feg mungo osuna eba goseg eso enaig esegba eba Ainiyag enam sifakaleg. Afa aman el ahanaig ahanaig fane so neg eso enaig esegba eba Ainiyag enam sifakaleg eso ehe Godum lahlag onag. Afa aman el so sis hwoiyug eso enaig esegba Ainiyag enam sifakaleg eso ehe Godum lahlag onag.
ROM 14:7 Afa ateamba big nofkena agfohiegba eba mang bimbeafum mo eba big Ainiyagim faig. Afa ateamba bigim wahagba eba mang bimbeafum mo eba big Ainiyagim faig. Eso ateamba big nofkena fig me awai melig pigieg me eba big Ainiyagna fig.
ROM 14:9 Eso Krais wahagim afa piske bihiag eso ma ehe melig pigieg el mi afa nofkena gohug el mi ehe Ainiyag feni.
ROM 14:10 Afa ne sis hwoiyug el ahnaig esegba ne nilitem kwefihianageg? Afa ne ahanaig ahanaig fane neg el ahnaig esegba ne nilitem fenageg? Afa ati ne anwanafig autunai wa God bigim mungwali kwefihianugef.
ROM 14:11 Afa Godna buk wa enaig esog; Ainiyag enaig sihifeg kaba God higeg gohug eso kana mo eba inim nemug. Afa mungwali el kam mongkokini kwakwaginim afa mungwali el esogof ehe inim God feg.
ROM 14:12 Eso sumi yi big mungo mungo el heafgelni mungwali nihem esig eba Godna nof wa ambagwa sihiagif.
ROM 14:13 Eso big mingnag elim fasehtigig mom mo wahiyi. Afa so big enaig onigig fi masa ka enaig eseba eso kana nilite enanai yi pef.
ROM 14:14 Afa Ainiyag Sisas nai yi ka ahnai skaufegim eso ka ati numwehe anwanafeg mang fane so big ahgag eba mas big Godna nof wa nuhwefig mo. Afa el enaig onigig fef ka ohuna fane negba eba ka Godna nof wa amtakwalig nihe feg. Eso ena fanem ehe kwegig.
ROM 14:15 Afa nilite enaig esogba ena fane eba amtakwalig afa ne enam negba eso nilite enanai yi kinig fag eba ne mas membug nihem pahlukug mo. Afa Krais enaig elim wahanig masa ne neba eso ehena olug onigigim amtakwale fatif.
ROM 14:16 Afa mang nihe ne onigig eba lahlag feg afa so enag nihe nilitena olug onigigim amtakwaliafag nofeka ena nihem ese masa el enaig esof neana nihe eba amtakwalig.
ROM 14:17 Afa mang fane i bu i so big ahagag eba Godna bog meg wa isug feg. Afa Godna bog meg eba lahlag nihe i afa mingnag el i lahlag ahagag ahfeg nihe i afa enag sifakaleg eba Godna Sungwag faig.
ROM 14:18 Afa aman el enaig nihe pahlukuiaba eso Kraisna gafugag eseg eba God ehem sifakalenag afa el enaig esogog ne lahlag eseg.
ROM 14:19 Eso big hugna enaig nihem kifuti pahluku eso enag esinibi eso el mingnag el i lahlag ahagag ahfenam afa mingnagim kifutig gonif.
ROM 14:20 Afa nofeka fanem monaginim eso Godna gafugagim amtakwali fati. Afa mungwali fane eba eseneage afa ateamba ne mang negba afa ne anwanafeg enaig esenam eso el ena nai yi peg eso enag nihe eba amtakwalig.
ROM 14:21 Afa lahlag nihe eba enaig eseg eso ne sis mi wain bug mi hoiyug afa mingnag nihe so nilitem esenagba eso peg so na enam gaba wahia.
ROM 14:22 Afa ahanaig onigig so na feg eba so na God i mungo ahfe. Afa mang el so onigig eba lahlag eso ehe eseg afa ateamba ehe hefum enaig mas esoiba ne amtakwalig eseg afa enaig el so ma sifakale.
ROM 14:23 Afa el fanem sambaga onigig feg eba heafna olug onigig mas anwanafeg mo eba lahlag me awai me sis negim eso mahim ehe negba God ehem enaig esonag ne amtakwalig eseg. Afa mungwali sohnaig so na eseageg enaba neana olug onigigim mas pahlukug mo eba amtakwalig nihe.
ROM 15:1 Afa big kifutig olug onigig nafig eso big el kifutig hwainig fig enam kwaganim ehengelni kinigim fagun. Afa big mas bimbeafgelni sawiegim pahlukui afa big mas bimbeafgelni sawiegim pahlukui afa enam sifakalenai.
ROM 15:2 Amo, so bigel mungo mungo mingnag nilitem kwaganig onigina finim eso ehengelni olug onigigim kifutig gonim.
ROM 15:3 Afa Krais mas heafna sawiegim pahlukuna mo. Amo, Godna ginof enaig esog; Afa el amtakwalig mo Godum esonug afa ena mo kam gaba pugunag.
ROM 15:4 Afa autunai mungwali mo Godna ginof wa go eba bigim wagfufenugeg afa enag ginof bigim kinigim kwaganigim eso big kifutig agfohie afa onigigim kifutigim eso big lahlag sumi yi puguiagim nisanago.
ROM 15:5 Afa ka Godum enaig beten enag. Afa God nengelim kinigim kawaganam eso big kifutig agfohie afa onigigim kifuti hiagef afa ka membeg enaig God so ma nem esenibi so na mungwali mungo onigigna yuhwafeg augufenam eso ne Sisas Kraisna nihem pahluku.
ROM 15:6 Eso nengel mungwali mungo mengna God bigelni Ainiyag Sisas Kraisna Awagim fingi fi.
ROM 15:7 Afa Krais nem lahlafenigim afa awamonig eso ne nimbefgelinaim gwenaig esegon eso enaig nihena el Godum fingi fi.
ROM 15:8 Afa ka nem enaig esonig God Kraisim ningihiagba eso bogim Ju elim kwaganigim afa wagfug Godna mo eba inim feg. Afa God ehengelni simbianigagim mo sihi wahiani eso Krais esegba ena mo inim pugug,
ROM 15:9 afa ming gaba enaig eseg ehe afwambanai elim kwaganigba so ma ehengel Godna afafegim anwanafinim eso Godna unehlagim fingi fi. Afa Godna ginof wa mungo Ju el enaig esog; Eso ka afwambanai elni olyi neana unehlagim fingi fef afa ka neana unehlagim mwanfini fingi fukuf.
ROM 15:10 Afa ming ginof enaig esog; Ne afwambanai el so na Ju el i sifakal ahfe.
ROM 15:11 Afa ming mo piske enaig esog; Ne afwambanai el so na Ainiyagna unehlagim fingi fi, afa mungwali el ehena unehlagim so na gwenaig esi.
ROM 15:12 Afa Aisaia gaba gwenaig esog; Afa mungo el Jesi gohba ehegenai bof afa ehe afwambanai elni misog el fef. Eso ehengel ati anwanafig ehe ehengelim lahlafenif eso ehengel enam nengeafu.
ROM 15:13 Afa God mo sihi wahiana eso sumi yi bigim lahlafehiagef. Afa mahim ne ehem olug oniginibi ka membeg ehe nengelim esenibi eso ne hugna sifakalinim afa ne olug efihlag fi. Afa Godna Sungwag nem kifutnigbi so na sumi yi nai puguiagim hugna oniginim nengeahufum.
ROM 15:14 Afa kana nilite, ka kike ati anwanafeg nengelni lahlag nihe eba nalig fig afa nengelni ahanaig ahanaig anwanag yuhwafig eso ne nimbefum wagfufehiagi.
ROM 15:15 Afa ohuna ginof wa ka nem mingnag kifutig mo ginofenig eso ka og so na enam piske onigim. Afa God kam lahla fiahfagim enaig gafugag kam faigba eso ka nem enaig mo sihinig.
ROM 15:16 Afa enag gafugag eba ka Sisas Kraisna gafugag el eso ehe kam afwambanai el nangum ningihiag. Afa ka ofenaiba pris eso ka Godna lahlag mo sihiageakaule eso ka membeg enag afwambanai elim ka Godum wambwaim. Afa ka membeg God enam so ma sifakale afa Godna Sungwag ehengelim esenibi eso ehengel ma afsug kabag fi.
ROM 15:17 Afa ka Sisas Krais nai yi sahu gohugim eso Godna gafugagim ka esegim ka enam sifakaleg.
ROM 15:18 Ka ahanaig ahanaig mo sihiagim kusig. Koka mungo mo enaig sihif mang so Krais kana ninga wa eseg eba mangim so ka sihigim esegba eso afwambanai el enam nanguigim eso Godum pahluhug.
ROM 15:19 Afa kifutig wagfuiag mi afa kigmog mi afa Godna Sungwag kifutigim mi ehengel nangug. Afa ka mungwali Kraisna lahlag mo sihiageakag Jerusalem wa fegim ika ikag Ilirikum kimbig yi pugug.
ROM 15:20 Afa kana sawieg eba enaig eseg koka lahlag mo sihin ahanag kimbig wa so mas Kraisim anwanafig mo eso ka mas mingnag elni gafugagim puguiahwafeni.
ROM 15:21 Afa Godna ginof enaig esog; Afa ahaganai el so ehena mo fig hwaini fig eba nanguf, afa ahaganai el so higig hwaini fig eba anwanafif.
ROM 15:22 Afa enaksag gafugag kam kagwonageg eba mas ka nem bo nangwagi.
ROM 15:23 Afa yawo ohuna nai yi ka gafugag feageg auwigigim afa enaig onigig ati ka fe wahiana koka so nem bo nangwag.
ROM 15:24 Afa koka Spen gam ika afa enanam koka nem mwakwalig wanganam eso sifakal nem fin. Afa ka nem wangana wahianam akafiba so na kam kwegfuiba ka so ika.
ROM 15:25 Afa yawonai mo kawo Jerusalem gam ikanam eso Kristenim enanai yi kwaganim.
ROM 15:26 Eba Masedonia provins nai sios i afa Akaia provins nai sios i kig angogluigim eso wahig. Afa ehengel enaig sifakalig ogna Jerusalem wa nai Kristenim gawig hwainigim kwaganim.
ROM 15:27 Afa eba heafgelni sawieg feg afa enag nihe eba lahlag mina afwambanai Kristen el so ma Ju elim mungwag faigoi. Afa mang so Ju el ni olug onigigim kwaganig enag afwambanai elim gaba faigog afa eba lahla feg eso mungwag bitenai gawig Kristen Ju elim faigog.
ROM 15:28 Afa mahim ka Jerusalem ikanam enag kigim numwehe fanam eso ehengelim mungwali fainim enag gafugagim augi. Auginam, ka so Spen gam mo ika afa mahim ena mina gam ka bonam eso nem nangwag.
ROM 15:29 Afa mahim ka bo nem nangwagiba eba ka ati anwanafeg Krais ka nai yi nem hugna lahlafe hiagef.
ROM 15:30 O nilite, Sisas Krais eba bigelni Ainiyag afa Godna Sungwag heafna membug bigelim faigbi eso ka nem enaig mo hugunam osihin so na ka i mungwali hugunam beteni afa Godum enaig sahini finibi eso ma kam kweagfui.
ROM 15:31 Afa so na enaig beteni Judia nai el mas Godum olug oniginig mo ehengel masa kam tigif. Afa mingba Jerusalem wa nai Kristen eso ka kig fa bunaba eso ehengel sifakali.
ROM 15:32 Ateaba Godna sawieg enaig fegba kable ka so bo nem nangwagnam eba ka sifakalenam eso kam piske kifuti fe.
ROM 15:33 Afa God elim lahlag augufeg esenig afa ka membeg enag God so ma mungwali nem wangofi. Ei eba inim feg.
ROM 16:1 Ka membeg so nengel biafna mulwal Fibim lahlafeni. Afa ehe Senkria wa nai siosna lahlag gafugag angwafig feg.
ROM 16:2 So na Godna el safif eso ne Ainiyagna unehlag wa ehem awamoni. Afa ehe mang awaiyeba eba so na ehem kweagfu eba ehe ati nubwel elim fakwaganegim afa kam gaba kweagfug.
ROM 16:3 Afa ka Prisila mi afa heafna ligag Akwila mi sifakaleg mo ningihianig. Afa eheningi Krais Sisasna gafugagim ka mungwali eseahu.
ROM 16:4 Afa eheningi kam ahkweafunam eso ogna ahwahawugum afa so ka eheningim lahlag onig afa mungwali afwambanai sios el gaba eheningim gwenaig esogonug.
ROM 16:5 Afa sios elim eheningina lala nuwagig eso ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. Afa ka kana lahlag hihe Epainetusim sifakaleg mo ningihianag. Afa provins Esia wa ehe so gof el olug wahigifena afa Sisasim olug onigina.
ROM 16:6 Afa ka Mariam sifakaleg mo ningihianag. Ehe gafugagim ehege puseg nengelim kwaganigim.
ROM 16:7 Afa ka Andronikus mi afa Junias mi sifakaleg mo ningihianig. Afa eheningi gaba Ju el eso kalabus yi kam mungwal agfofena. Afa eheningi Godna kanog hwatig el afa mungwali el eheningina lahlag gafugagim ati anwanafegonig. Afa mahim ka Sisasim olug oniginaba eheningi eba ati gof enaig esahfena.
ROM 16:8 Afa ka Ampliatusim sifakaleg mo ningihianag. Afa ehe Sisas nai yi sahug afa kana lahlag hihe.
ROM 16:9 Afa ka Urbanusim sifakaleg mo ningihianag. Ehe Kraisna mungo gafugag ka ahfeg. Afa ka Stakisim gaba sifakaleg mo ningihianag. Ehe kana lahlag hihe.
ROM 16:10 Afa ka Apelesim sifakaleg mo ningihianag. Afa ehe Kraisna gafugag wa kinig fagim afa ati kifutig gohug. Afa Aristobulusna mungwali nilitem eso heafna lala go ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig.
ROM 16:11 Afa ka Herodionim sifakaleg mo ningihianag. Ehe gaba Ju el feg. Afa Narsisusna mungwali nilite so Sisasim onigig ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig.
ROM 16:12 Ka Tripina mi afa Triposa mi sifakaleg mo ningihianig. Eheningi Ainiyagna gafugag angwafig ahfeg. Afa ka Persisim sifakaleg mo ningihianag. Afa enag angwafig ehe kana hihe fegim afa Ainiyagna nub gafugagim eseageg.
ROM 16:13 Afa ka Rufusim sifakaleg mo ningihianag. Ehe Ainiyagna gafugagim numwehe eseg. Afa ka heafna afagim sifakaleg mo ningihianag. Ehe kam lahla fiahfag ofenai heafna Legim.
ROM 16:14 Afa ka Asinkritusim afa Flegonim afa Hermesim afa Patrobasim afa Hermasim afa mungwali Kristen nilitem enanai yi go afa ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig.
ROM 16:15 Afa ka Filologusim afa Juliam afa Nereusim afa heafna mulwaligim afa Olimpas afa mungwali Kristen elim so enanai yi go ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig.
ROM 16:16 Afa mahim ne nilitem lahlag onam eso ehengelim kikigiafa. Afa mungwali Kraisna sios el nengelim sifakaleg mo ningihiagonug.
ROM 16:17 Kana nilite so na enaig ese. Sa numwehe nof fefiba masa el ambugog afa nengelim enaig esinif eso nengel nai yi mo flafihiaginim kokohiagif afa elni olug onigigim mas lahlag minam pahlukui. Afa ehengelni mo mas gwenaig Godna mo so na ati higig. So na enaig elim masig fatin.
ROM 16:18 Afa enaig el mas Krais bigelni Ainiyagna inim gafugag el fi afa ehengel eba hefum sifakalig onigig mungo fig. Afa ehengel lahlag mo sihig afa embena mo faigog eso euwiaug elim mwakawal gonug.
ROM 16:19 Afa mungwali el higig ati ne Godna mom numwehe keahlag eso ka nengelim sifakalenig. Afa ka membeg so na lahlag nihem numwehe oniginim afa amtakwalig nihe mo so na ofenai mas anwanafenag mo.
ROM 16:20 Afa God ehe olug efihlagna mog eba ati meinofe ehe Satanim filafatiagim afa so ehe nengelim ahnai skaufef. Afa ka membeg bigelni Ainiyag Sisas nengelim so ma ismunagim fakwaganif gofi.
ROM 16:21 Afa Timoti kana mungo gafugag wa nai nengelim sifakaleg mo ningihianig. Afa mingnag Ju el Lusius afa Jeson afa Sosipater ehengel gaba gwenaig nengelim esogonug.
ROM 16:22 Afa kable Tertius ka Polim kwegfugum eso ehena mo ka fagim afa ohuna ginof ginofeg. Afa ka gaba Ainiyagna unehlag wa ka nem sifakaleg mo ninigihianig.
ROM 16:23 Afa Gaius ehe kam heafna lala gam awamonag afa sios el heafna lala nuwagig ehe nem sifakaleg mo ningihianig. Afa Erastus kimbigna kig kike wambuguhule el afa kana hihe Kwartus eheningi gaba nengelim sifakaleg mo ahningihianig.
ROM 16:24 Afa ka membeg bigelni Ainiyag Sisas nengelim so ma ismunagim fakwaganif gofi. Eba inim nemug.
ROM 16:25 Afa ka lahlag mo sihig eba Sisas Kraisna mo eso enag mo wa God nengelni olug onigigim so ma kifutig fenigbi eso big ehena unehlagim fingi fi. Afa enag mo higeg autunam meagam sahugofena afa ka enag mo ambagwa sihigba eso ne kifutig agfo.
ROM 16:26 Afa God higeg gohug yawo ehe enaig esog el so ma Godna mo fi sihiaule elni ginof anwanafi eso mungwali bite nai el enag mo oniginim afa Godum pahlukui.
ROM 16:27 Afa God ehe eba mungo feg ehe mungo hugna lahlag onigig nemugba feg eso big Sisas Kraisna unehlag wa ehena unehlagim higeg fingi hufum. Eba inim nemug.
1CO 1:1 Afa ka Pol God kam gisfu wahiag eso Godna sawieg wa ka Sisas Kraisna kanog wahiag el feg. Afa bigelni nilite Sostenes ka i ahagag fena.
1CO 1:2 Afa Korin wa nai Godna sios elim ka ohuna mo ginofenig. Afa Sisas Krais nengelim awamonigim eso ne Godna afsug kabag el fig. Afa gaba mungwali bitenai el aman so bigelni Ainiyag Sisas Kraisna unehlagim uneni gwenaig esi. Eso Sisas eba ehengelni Ainiyag afa bigelni gaba feg.
1CO 1:3 Afa God bigelni Awag afa Ainiyag Sisas Krais so ma nem isug kwagani afa olug efihlag fai.
1CO 1:4 Afa God Sisas Krais nai yi nengelim ismunagim kwaganigba eso ka nem oniginigim eso ka Godum higeg lahlag onag.
1CO 1:5 Afa Kraisna mom so ka nem sihigoni eso ne figim numwehe pahluhug. Afa ne Sisas Krais i ahgoba eso ne ahanaig ahanaig lahlag gawigim yuhwafiahgig eso nengelni mo sihiagim lahlafeg afa anwana nalig feg.
1CO 1:7 Eso mahim ne bigelni Ainiyag Sisas Krais piske bogim nenge agfoba afa so ahanaig ahanaig lahlag kigmog Godna Sungwag nem mimagenig ne mas enam mungom awaiye.
1CO 1:8 Afa God nem kweafugba eso ne kifutig gohunam ikan mungwali awaiye osuna eso mahim bigelni Ainiyag Sisas Kraisna osuna puguiba el nem mas sehi.
1CO 1:9 Afa God nem awamonigim eso ne heafna Leg bigelni Ainiyag Sisas Krais i ahagag fim. Eso eba inim mangim God so sihig eba inim esef.
1CO 1:10 O nilite afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna unehlag wa ka nem kifutig mo osihin so na mungo mona finim afa nofeka nimbefim kokohiagi. Afa so na mungo onigig fi afa mungo membug fi.
1CO 1:11 O nilite, afa Kloena lala nai el kam enaig sihifinig nengel nimbefim flafihiag fiahu.
1CO 1:12 Afa nengel nai mingnag enaig esogog ka Polim pahluhug afa mingnag og ka Apolosim pahluhug afa mingnag og ka Pitam pahluhug afa mingnag og ka Kraisim pahluhug.
1CO 1:13 Afa mahim ne enaig esigbi eba ofenai ne Kraisim olyi kukoskofig. Afa ka Pol ka mas nengelim kwaganigim li katigeg wa wahana mo. Afa ne mas Polna unehlag wa bu wa apaigona mo.
1CO 1:14 Afa ka Godum lahlag onag eso ka mas nengelim bu wa aitina mo afa eba Krispus mi afa Gaius mi eheningim mungo ka eseni.
1CO 1:15 Eso aman mas enaig esoi Pol kam bu wa fatigba eso ka ehena el feg.
1CO 1:16 (Ei ka eteti ofefna, ka ati mingnag elim bu wa aitina eba Stefanas mi afa heafna lala nai el mi. Afa ka mingnag elim ati esenig me awai awai me ka enam etetig.)
1CO 1:17 Eba Krais mas kam ningihiana mo eso elim bu wa aitiagim amo eba ka so Godna lahlag mo sihiaka. Afa mahim ka enam sihiagba ka mas anwana elni lahlag lofug mo sihi masa Kraisna li katigeg wa wahagna kigmog hwainig fef.
1CO 1:18 Afa el amtakwalig minam so pahlukuia eba ehe onigig Kraisna li katigeg wa wahagna mo eba ofenai mo etetig elni mo. Afa aman bigel nai yi el lahlag minam pahlukuia so big anwanafig enag mo eba Godna kigmog feg.
1CO 1:19 Afa God heafna buk wa enaig esog og; Afa el so enaig esogog ka kike lahlag onigigna fig eba ka ehengelni onigig amtakwale aitin fef. Afa el so nalig onigigna fig eba ka ehengelni onigigim kagfonfi.
1CO 1:20 Afa anwana elni onigigim ahanaig so big esogonif? Afa bukna ginofim anwana elim ahanaig so big esogonif? Afa mona flafihiagig el so filafatigim gohug ahanaig so big esogonif? Ehengelni enag onigig eba ohuna bitenai feg. Afa God bitenai lahlag anwanagim esegba eso eba ofenai mo etetig elni onigig lofeg.
1CO 1:21 Afa God enag lahlag onigigna feg eso bitenai anwanag mas Godum anwana wagfui. Afa bitenai el Godna lahlag mom so big sihig enam enaig esogog eba mo etetig elni mo. Afa aman enag mom olug oniginagba eso God membeg enaig elim piske wambugum.
1CO 1:22 Afa Ju el membig kigmog nanguigim afa Grik el membig anwana mo higigim.
1CO 1:23 Afa kagel eba Kraisna li katigeg wa wahagna mo sihiahu. Afa Ju el enag mom higigim og eba membiseg afa afwambanai el enag mom esogog eba mo bihig.
1CO 1:24 Afa God Ju el mi afa afwambanai el mi mungwal awamonig eso ehengel enaig esogog Kraisna gafugag eba Godna kigmog afa heafna lahlag anwanag feg.
1CO 1:25 Afa el enaig esog Godna anwana eba mo bihig feg afa ehena mo bihig eba elni lahlag anwanagim hugna nemug gosinig. Afa el enaig onigig Godna kifutig eba euwiaug afa ehena euwiaug eba elni kifutigim hugna gosinig.
1CO 1:26 Afa hihe, autunam God nengelim amtakwalig mina nai awamoni so na piske enam onigig ahanaig el ne gofena? Afa bitenai el nengelim kwefihiageg eso nengel nai yi el numb mas anwana el fi. Afa nengel nai yi el numb mas nalig unehlagna fig mo afa nengelni humonig gaba mas nalig unehlagna fini mo.
1CO 1:27 Afa God nengel bitenai elim anwana hwainigim kanog hwatig eso anwana elim ahwanufug faigogim. Afa God nengel bitenai elim kifutig hwainigim kanog hwatig eso kifutig elim ahwanufug faigogim.
1CO 1:28 Afa God nengel unehlag hwainig elim gisfu hwatig afa bitenai el og ehe mas lahlag feg mo. Afa God enaig eseg eso nalig unehlag elim pigaupegim.
1CO 1:29 Eso el Godna nof wa ese heafna unehlagim fingi fif.
1CO 1:30 Afa God nengelim esenigbi eso ne Sisas Krais nai yi agfohie. Afa Sisas Krais nai yi God enaig eseg heafna lahlag anwanag bigim wagfunig afa ehe bigim ehena nof wa afsug el fenig, afa ehe bigim ehena nemug el fenig, afa God bigim piske wambugum.
1CO 1:31 Eso eba Godna mo gwenaig esog; Aman so hefum ogna fingi fei eba ehe so ma Ainiyagna unehlagim fingi fe.
1CO 2:1 Kana nilite mahim ka nem bo nangwagiba afa ka nem Godna lahlag mo sihinugef. Afa ka mas nem ahanaig ahanaig nalig mo sihinuge ofenai anwana el lofei.
1CO 2:2 Afa enanam big auguiafiba ka enaig onigig feg so ka kiafna anwana mo wahianam afa Sisas Kraisna mom mungo sihi eso ehe li katigeg wa wahana.
1CO 2:3 Afa mahim ka ne i ahagag fenaba ka kifutig hwainig fena afa ka embefina eso kana sungwag hugofukana.
1CO 2:4 Afa mahim ka mo sihinam afa Godna lahlag mom sihiage gofenaba ka mas anwana elni nalig mo lofug sihinugena mo nem sulfu wambuogim. Amo, ka nengelim Godna Sungwagni kigmog wagfunig.
1CO 2:5 Eso nengelni olug onigig mas elni anwanag wa luwa fi amo, eba Godna kigmog wa gofif.
1CO 2:6 Afa amangel olug onigig kifutigni fig eso kagel ehengelim Godna lahlag anwanag mo sihigonug. Enag anwanag mo eba mang ohuna bitenai i afa bitenai misog elna i mo mo. Afa sumi yi ehengel eba awaief.
1CO 2:7 Afa enag mom so kagel sihiahu eba Godna lahlag anwanag autunam meagam sahu gofena. Afa mahim God bite i of i gafugafeg hwainig fiahfenaba ehe ati enaig onigig wahiana afa ehe bigim kwaganigim eso big ehe i ahagagigim afa heafna nalig unehlagim wambugum.
1CO 2:8 Afa mungwali bitenai misog el mas enag mo anwanafini mo afa ehengel Godna lahlag anwana mom anwanafite eba Ainiyag afwambusug naligna mas li katigeg wa fi kahlite.
1CO 2:9 Afa Godna buk wa ginof enaig esog; Mangim elni nofug nangwa hwainig afa angug higig hwainig afa onigig wa puguia hwainig eba enaig lahlag God ati numwehenuge wahiag aman el so ehenai yi hugna membeg luwa.
1CO 2:10 Afa God heafna Sungwagna kagelim enag anwana mom opugunig. Afa Godna Sungwag mungwali gawigim fahigeageg eso ehe Godna olug megam onigigim numwehe anwanafeg.
1CO 2:11 Afa el mas mingnag elni onigigim anwanafei eba ehena sungwag mungo ehemba anwanafenag. Eba gwenaig eseg el mas Godna onigigim anwanafei eba Godna Sungwag mungo Godum anwanafenag.
1CO 2:12 Afa Sungwagim so big fig eba mang ohuna bitenai mo. Afa Sungwag God so ningihiag enag big fig eso big enam anwanafig mungwali lahlag gawig eba God bigim isug faig.
1CO 2:13 Eso kagel mas elni anwanag figim eso enam sihig mo. Amo, eba Godna Sungwagni mo kagel figim sihig eso el Godna Sungwagni fig kagel ehengelim Sungwagni mo opugu gonug.
1CO 2:14 Afa el Godna Sungwag hwainig eba ehe mas Sungwagni lahlag gawigim fai. Afa enaig el enam etetigim afa enag mo onigig eba mo bihig feg. Afa Godna Sungwag mungo enam elim opugunigim eso ehengel so mas enam anwanafig mo.
1CO 2:15 Afa el Godna Sungwagni fig eba mungwali gawig kwefihiagig afa aman el mas enaig elim kwefihianage.
1CO 2:16 Afa Godna ginof enaig esog; Ateaho aman Ainiyagna onigigim anwanafeg? Afa ateaho aman ehem onigig faig? Afa Kraisna onigig bigel nai yi go.
1CO 3:1 Kana nilite, ka nengel nanam gofiba ka mas nem enaig sihifeni eso ka elim Godna Sungwagni figim fasihinf. Afa ka nem enaig sihifenig ofenai ne bitenai el lofug. Afa Kraisna nihe pahlukuiagim nengel eba ninganai luwal lofug.
1CO 3:2 Afa ka mas nem kifutig fane fai afa mo ka nem sihinig eba ofenai luwalim tut faig. Afa autunam ne mas kifutig fane figim numwehini mo afa yuwaga ne mahim gwenaig fi.
1CO 3:3 Eso ne mahim bitenai nihem pahlukuia. Afa mahim ne nimbefum ambobugigim afa mo flafihiagigba eso ne ofenai bitenai el lofug mahim fi eso ne bitenai elni nihem pahluhug.
1CO 3:4 Afa mingnag el enaig esogog, “Ka Polim pahlukug” afa mingnag el enaig esogog, “Ka Apolosim pahlukug”. Afa enaig nihe so na esig eba bitenai elni nihe.
1CO 3:5 Afa Apolos eba mangig el mahim? Afa Pol eba mangig el mahim? Kaningi eba gafugag el eba ahfeg. Afa Ainiyag kaningim enmuna gafugag faig. Eso kaningi gafugag ahfegba so na Sisasim olug onigig.
1CO 3:6 Afa ka li fug kumug afa Apolos enam bu sugfunugeg afa eba God ehe enam esenigbi eso opukog.
1CO 3:7 Eso el lifug kumuageg enag el eba isug el feg. Afa el bu sugfunugeg enag el gaba eba isug el feg. Afa God esenigbi so opukog eso ehe mungo nalig unehlagnaba feg.
1CO 3:8 Afa el lifug kumuageg afa el bu sugfunageg eheningina gafugagna mog mungwalofug. Afa ahanaig gafugagim so ehe ahanaig gafuga eseg eba mungwalofug kig enaig fag.
1CO 3:9 Afa kaningi Godna gafugag el ahfeg afa nengel eba Godna aso. Afa ming ehegam gaba nengel eba Godna lala.
1CO 3:10 Afa God kam ismunagim kweagfugba eso ka gafugag ese ofenai lala nimblag anwana el feg. Afa ka bite tofugum afa sumil aitiageaka wahiagba afa ming el bo ena sisyi lala nimba go. Afa nengel mungo mungog so na numwehe oniginim afa nimba.
1CO 3:11 Afa Sisas Krais eba sumil ati guwogo eso el mas ming sumil buguwoi fati.
1CO 3:12 Afa mingnag el ogna lala ena sumil sisyi nimba eso ehe gol, silva, afa hun lahlag wambugum enana numwehe nimblag. Afa mingnag el bunung, pos, afa kosuf fige eso ena lala nimblag.
1CO 3:13 Afa mahim Krais piske boiba Godna suwi enam wagfuf el ahanaig gafugag eseagig, fi lahlag me awai amtakwalig me eso enana ambagwa opukenfi. Afa suwi eba mungwali elni gafugagim gihnag feg.
1CO 3:14 Afa suwi elni gafugagim lag hwanigba eso enag el enag enanam kig fafe.
1CO 3:15 Afa ateamba elni gafugagim suwilanagba eso enag el mas mang fai. Afa God ehem suluafag eba ehe ofenai el suwi menai ningai mu pugu bog.
1CO 3:16 Afa ka onigig ne ati anwanafig nengel eba Godna nalig lala eso Godna Sungwag nengel nai yi go.
1CO 3:17 Afa el Godna nalig lalam amtakwalenagba eso God ehem amtakwale fatif. Eba Godna nalig lala afsug kabag feg afa enag lala eba nengel ehe.
1CO 3:18 Masa ne nembefum mwakwale fe. Afa nengel nai yi aman so enaig esof og kaba ati bitenai anwanag fag eso kana anwanag eba hugna goseg. Afa ehe so enaig onigigim wahianam eso mo etetig el lofug fei. Eba so ehe Godna lahlag anwana fai.
1CO 3:19 Afa bitenai anwanag Godna nof wa eba ofenai mo etetig elni nihig. Afa Godna ginof enaig esog; Afa God anwanag elni anwanam fagim eso enana ehengelim wegmosu fenig.
1CO 3:20 Afa ming mo enaig esog; Afa Ainiyag anwanafeg anwana elni onigig eba onigig bihig feg.
1CO 3:21 Eso amanim ne pahlukug nofeka ehena unehlagim fingi fe. Afa God mungwali el afa gawig nem faig eso nengelim kwaganig.
1CO 3:22 Pol, afa Apolos afa Pita, ohuna bite, nofkenag afa wahag, yuwanaina afa sumi yi naina afa mungwali gawig eba nengelni.
1CO 3:23 Afa nengel eba Kraisna afa Krais eba Godna.
1CO 4:1 Afa nengel so na enaig onigif kagel Kraisna gafugag el fig. God kagelim gisfu hwatig afa heafna mo el mas anwanafig mo eso enam ambagwa sihiahugum.
1CO 4:2 Afa enaig gafugag el so ma wagfui ehe eba lahlag gafugag eseg eso heafgelni misog el so ma ehengelim sifakaleni.
1CO 4:3 Ka mas hugna onigi ateamba ne afa nengelni misog el kana gafugagim kwefihianageg. Afa ka kike mas enam kwefihiagegim yuhwafeg mo.
1CO 4:4 Afa kiafna onigig mas kam kufenag mo. Enaba inim eso ka mas esoi ka lahlag el ka mas ahanaig eseg mo. Afa Ainiyag mungo ehe kam kwefihianagef.
1CO 4:5 Afa God esog hwainig mahim fiahba eso nofeka elim kwefihianage. Afa gosunam Ainiyag ehe bonam enaig esef afa gawig yawo so sikikieg meagam agfohie afa elni onigig olug menai wambinam afwambusug ambagwa skofe. Afa enanam God mungwali elim kwefihianugenam eso lahlag mo sihinif eba gwenaig ehengelni lahlag gafugag yuhwa.
1CO 4:6 Afa nilite, ena mo ka sihig eba Apolos mi afa kikefum mi ena waskwes mo ka esog eso nengelim kwaganigim. Afa ka membeg ne kaningim nangwaginim so na enag lahlag mo pahluku eba enaig esog, afa nofeka bukna ginofim pugu huafunam afa gwesim ika. Eso ne mas tutonbusug enaig esei mingnagim mo fingi fegonim afa mingnagim mo pigawambpie.
1CO 4:7 Aman nem esonagba so na mingnag elim gosinig? Afa nengelni mungwali gawig eba God nem faig. Afa ateamba ne enam isug fagba ahanaig eseg so na nimbefum fingi fig?
1CO 4:8 Afa ateaho ne mungwali gawig afa kigmog ati wambug? Afa ateaho ne lahlag auguf? Afa ateaho ne kagelim gosegonugim eso ne misog el fig? Enag eba mas inim feg mo afa ka membeg ne enaig augufegba eso kagel gaba nengel nanam misog el finim so big augu.
1CO 4:9 Afa ka onigig God kagelim kanog hwatig elim sum hwatig. Afa kagel eba ambagwa kwagi aitig el lofug agfohie. Eso mungwali el afa ofwanai el gaba kagelim hugunam nangwesiga.
1CO 4:10 Afa kagel Kraisna gafugag esig eso el kagelim esogonug ne mo etetig el fig. Afa nengel mas kagel lofug fig mo. Ne onigig ka Krais nai yi agfohugba eso ka anwana el fig. Afa kagel eba euwiaug el fig afa nengel eba kifutig el fig. Afa el nengelim mo fingi fegonug afa kagelim mo pigawambpieg.
1CO 4:11 Afa autunam bo yawo gaba feg eso kam bini pigig afa bu hef faskofeg afa kagelim lofug amtakwalenig, afa el kam pupufetififug afa kagel kug auguiag awaienig.
1CO 4:12 Afa ka gafugafigim kikiafgelni ningana ehenge pusug. Afa mahim el kam molamp fegonugbi eso ka Godum sahinig ehengelim lahlafenigim. Afa mahim el kam kinig faigogba eso ka enag kinig kahlig.
1CO 4:13 Afa mahim el kam pigawambpigogba eso ka afafug mona piske sihigonug. Eba gwenaig yuwaga feg bitenai el kagelim kanog hwatig elim esogonug ne tugofwaglanai fig eso ehengelni nof wa kagel ofenai nahas.
1CO 4:14 Afa ka mas nem ahwanefug faig mo enaig ginofena mo. Amo, ne kana luwal lofug afa ka nem hugna membegonug eso ka enaig sihifenig so na lahlag minam anwanafig.
1CO 4:15 Afa el numb ambugog so nengelim kwaganigim Kraisna nihem pahlukuiagim afa ehengel mang nengelni awag mo. Afa ka nengelim Godna lahlag mo ati sihini eso Sisas Krais nai yi ka ofenai nengelni awag.
1CO 4:16 Eso ka nem enag kifutig mo faig so na ka lofug gwenaig esi.
1CO 4:17 Eso ka Timotim nem ningihianigim. Afa ehe kana luwal lofug ka ehe hugna membenag afa ehe Ainiyagna lahlag gafugag el feg. Afa ehe ma bonam nem sihinifibi eso ne piske onigim nihe so ka enaig esena Sisas Kraisim pahlukuiagim eba mungwalofug mo so ka mungwali bitenai sios elim sihini.
1CO 4:18 Afa nengelinai mingnag enaig onigig fig ka mas nem piske bo nangwagi eso ehe tutonbusiageg.
1CO 4:19 Afa ateamba Ainiyag sawiyifegba eba ka mas mahifei ka nem bo ikagna nangwagife. Afa ka bonam so tutonbusug elni mo higwagenam eso ka fehiage fi kifutigni me awai awai me?
1CO 4:20 Afa mo mas enaig wagfug el Godna bog megam sahuagim me. Afa el Godna bog megam sahugohug eba kifutigni feg.
1CO 4:21 Afa nengel ahanaig membug fig? Ka nunimu olugni nem boni me awai ka membug olugni afa moamsegna nihena boi me?
1CO 5:1 Ka higig el enaig sihiagahu og aga taitu nihe nengel nai yi go. Afa kati higig el mungo nengel nai yi heafna awagna angwagi ahagag. Afa enag nihe eba hugna amtakwaleg eso afwambanai el mas ese.
1CO 5:2 Afa ne enaig onigig fig kagel goseg el fig. Mangofi, so na ena nihem kusinim afa bite big piagi afa enag el amtakwalig so eseg eba so na nimbeafgeli nai ehem hugufafati.
1CO 5:3 Afa ka eligni nem wahigwa fenig afa kana onigig nengel nai yi go eso ofenai big mungwal auguia. Eso Ainiyag Sisasna unehlag wa enag el so amtakwalig nihe eseg eba kati ehem kwefihianageg.
1CO 5:4 Afa mahim ne mungwali nuwagifiba afa kana onigig gaba mungwali nengel nanam nuwagig afa bigelni Ainiyag Sisasna kigmog enanai yi gohug,
1CO 5:5 so na enag elim Satanna ninga wa wahibi so ma Satan ehena eligim tigefati eso amtakwalig nihem wahianam afa mahim Ainiyag piske boiba eso enanam God ehena sungwagim mo fanai.
1CO 5:6 Eba mas lahlag feg mo nimbefim fingi figbi. Afa ne enaig mo anwanafig sisna tihag eba wesig afa mahim simbegba so bug lahlagim mungwali amtakwale fatig.
1CO 5:7 Tihag eba amtakwalig nihe feg eso ne enam kofa fati eba so na lahlag gohe eso ofenai bu miaklanai hwainig. Afa Krais bigim wahanig eso ne lahlag agfohie. Kraisna wahag ofenaiba Ju el pasova buyisna maunum sipsipim tigig.
1CO 5:8 Sa big pasova buyis wa enaig eseahufum ese tihag gofuf. Afa so big amtakwalig nihe mi afa nuhwef nihe mi hugufatinim eso big bug tihag hwanigna mo kikehli eba lahlag nihe mi afa inim mo mi.
1CO 5:9 Afa autunam ka nem ming mo ginofe ninghiani eba enaig esog, nofeka aga taitu elimbi hihe ahfe.
1CO 5:10 Afa afwambanai el so aga taitu fig afa gawig hugna membeg fig afa okwef el fig afa mwakwal godum finig fig eso ka mang enaig elim esoni mo. Afa ne membeg enaig elim kusi ofenfibi eba so na mungwali elim hwatinam nimbefum mungo gofum.
1CO 5:11 Afa kana ginof enaig esog nofeka enaig elim muhwa fegon el so og ka Sisasna el fig afa ehengel so aga taitu nihe fig afa gawigim hugna membig fig afa mwakwal godum fingi fig afa molamp mo fig afa gina bu ahgag fig afa okwef el fig. Afa nofeka enaig el i muhwa ahaganam fane ahne.
1CO 5:12 Afa ka mas afwambanai elim kwefihianuge eba mang kana gafugag mo. Amo, eba God ehengelim kwefihianugef. Afa so na nimbeafna sios elni nihem kwefihianuge. Afa Godna ginof enaig esog, “Amtakwalig elim so na nengeli naim hugufafati.”
1CO 6:1 Afa mahim nengel nai yi el mungo nilitem olug kinig fenagba masa ese gavmanna kot wa ahkaf. Ahnaig esegba so na el Godum anwanafenag hwainig gaba ahug? Eba Kraisna el so ma eheninigim kwefihianuge.
1CO 6:2 Eba Kraisna el bitenai elni nihemba kwefihianugif. Ateaho ne enam etetig? Afa neba sumi yi bitenai elim kwefihianugif afa ahnaig esegba ne yawo mas nengel nai yi wesig kinigim kwefihiagig mo.
1CO 6:3 Eba so big ofwanai elim gaba kwefihianugif. Ateaho ne enam etetig? Afa sumi yi big enaig esofifibi eso ne ati wesig bitenai kinigim mo kwefihiagifim.
1CO 6:4 Afa mahim nengel nai yi enaig kinig pugugba eso ahnaig esegba ne afwambanai elim nangum ahug eso ehengel enam kwefihiagigim.
1CO 6:5 Afa ka enaig esog eso nengelim ahwanufug fig. Ahnaig esegba nengel nai yi mas anwanag el go mo eso ena sios nilitena kinigim tigefakanigim?
1CO 6:6 Afa eba awai. Afa mahim nengel nai yi el mungo nilitem kotim enagba eso afwambanai el eheningim kwefihianugeg.
1CO 6:7 Afa mahim ne mingnag sios nilitem kotimenigbi eso eba wagfug nengel ati apaigog Kraisna nihem pahlukuiagim. Afa mahim nilite neana gawig fanam afa nem amtakwalig nihe esenaiba eba so na isug wahia enag nihe eba kotimenag nihem gosenag.
1CO 6:8 Afa nimbe gwenaig eseg ne amtakwalig nihe feg afa mwakwalnigim ne gawig wambinig. Afa ne Kraisna elim gaba gwenaig esenig.
1CO 6:9 Ati ne anwanafig amtakwalig el mas Godna bog megam seahui. Masa ne mwakwal mo kikehlaf. Afa enaig el so aga taitu fig afa mwakwal godum fingi fig afa angwafig ligag wa nai afa kwamblo angwafigni aga taitufiahgig afa kwamblo awauwuna fig,
1CO 6:10 afa okwef el fig afa gawigim hugna membig fig afa gina bu ahgag fig afa molamp mo fig afa gauna mengig tikifag el fig. Afa enaig el mas Godna bog megam seahui.
1CO 6:11 Afa autunam nengel mingnag eba enaig el fini. Afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna unehlag wa afa Godna Sungwagni kigmog wa God nengelni amtakwalig nihem hugufatinig eso neba mungwali God heafna fig afa ne Godna nof wa afsug el fig.
1CO 6:12 Afa mingnag enaig esogog, “Mungwali gawig so gohka eba ka eseagef eba nihe mo mas kam kwenag mo.” Afa mang enag mungwali gawig nem kwegfwag mo. Afa ka gaba enaig esoi, “Mungwali gawig so gohka eba ka eseagef eba nihe mo mas kam kwenag mo.” Afa ese ka enam ahnai skaugfenafe.
1CO 6:13 Afa mingnag el enaig esog, “Fane eba ehnog gam ikag afa ehnog eba faneana kug.” Afa God ena ningim amtakwale aitif. Afa big mas biafna eligim fi aga taitu nihe wa usiei. Amo, so big biafna eligim finim Ainiyagna gafugagim eseagi afa Ainiyag bigelni eligim numwehenuge.
1CO 6:14 Afa God Ainiyagim wahag wa nai ilafu waskwes afa heafna kigmogna ehe bigim gaba gwenaig esenif.
1CO 6:15 Afa ne ati anwanafig nengelni elig eba Kraisna elig kufwag fig. Afa ateaho ka so enaigba esei Kraisna elig kufwag fanam mina angwafigni nihi pahlai? Amo enaig eba awai nemug.
1CO 6:16 Atiasni ne etetig me? Afa el mina angwafigni nihi pahla gohugba eba mungo elig ahfeg. Afa Godna ginof enaig esog, “Eheningina elig eba mungo ahfef.”
1CO 6:17 Afa aman el Ainiyag nai yi so pahla go eso eheningi eba mungo olugni ahfeg.
1CO 6:18 Afa ahanaig ahanaig aga taitu nihe so na membifena. Afa mungwali mingnag amtakwalig nihe el so eseagig eba eligim afwambanai go. Afa el aga taitu nihe eseg eba heafna eligim amtakwal fiahfag.
1CO 6:19 Atiasni ne etetig me? God nem heafna Sungwag faig eso enag Sungwag nengel nai yi go eso nengelni elig eba Godna lala. Eso nengelni elig eba mang nimbeafna mo eba Godna.
1CO 6:20 Afa God heafna Legim faini eso bigim wambug. Afa so na nimbeafgelni eligni lahlafiahgi eba so el Godum fingi fi.
1CO 7:1 Autunam ne kam ginof ningihini eso yawo ko ka nengelni sahigim piske sihini. Afa kwamblo mas angwafig fagimba eba lahlafeg.
1CO 7:2 Afa el numb aga taitu nihe eseahu eso mungo mungo kwamblo so ma ati heafna angwafigni fi afa mungo mungo angwafig gaba ligagna fi.
1CO 7:3 Afa angwafig ogna heafna ligag i lala ahagag fim eso ese ligag yiskosef. Afa ligag ogna heafna angwag i wasi ahka eso ese angwag yiskosef.
1CO 7:4 Afa angwagna elig eba heafna mungo mo eba ligagna gaba feg. Eba gwenaig feg ligagna elig eba heafna mungo mo eba angwagna gaba feg.
1CO 7:5 Afa eheningi nofeka nimbefim yiskosiag ahfe. Afa ateamba eheningi enaig mungo onigigna hofefiba ahagagim mwakwalig wahia ahaufiba eso Godum beten ahfenam. Afa mahim enag awaieba eheningi so ma piske mungo wa ahagai. Masa ne kifutig hwainig feiba eso Satan nem gihnaf.
1CO 7:6 Afa ka nem enaig mo sihinig eso ne enaig esofifibi eba ese esi afa ena mo eba mang kifutig mo mo.
1CO 7:7 Afa ka membeg nengel mungwali so na angwafig hwainig fi ka lofug. Afa God mungo mungo elim ahanaig ahanaig kigmog mimagenig.
1CO 7:8 Afa ka angwafig fwainig el mi afa bulwag angwafig mi enaig esonug so na nimbe fwaimu gwese gofum ka lofug.
1CO 7:9 Afa ateamba ehengel heafna eligna sawiegim pigawamb paigog hwanigba eba so ma kwamblo angwafigni fi afa angwafig kwamblogna fi. Afa enaig nihe eba lahlafeg masa ehengel angwafig hwainig agfohiefiba eso aga taitu onigigim tutonbusiagif.
1CO 7:10 Afa ka ligag mi afa angwag mi kifutig mo sihinig. Afa enag mo mang kiafna mo mo eba Ainiyagna. Afa angwag ese heafna ligagim wahiaf.
1CO 7:11 Afa ehe enaig esegba eso ehe gwese isug gofi afa ming ehegam eba ehe so ma piske ikanam ligag i mungo olug ahfei. Afa ligag gaba ese heafna angwagim kusi fatif.
1CO 7:12 Afa ka mingnagim enaig esonig. Afa enag mo mang Ainiyagna mo eba kiafna mo. Afa kwamblo Ainiyagna so feg afa ehena angwag mas Ainiyagim olug oniginag mo. Afa ehe membeg ehem ahagag fim enag kwamblo ese enag angwafigim kusi fatif.
1CO 7:13 Afa angwag Ainiyagna so feg afa ehena ligag mas Ainiyagim olug oniginag mo. Afa ehe membeg ehem ahagag fim enag angwag ese enag ligagim wahiaf.
1CO 7:14 Afa kwamblo Ainiyagim mas olug oniginag mo afa heafna angwag eba ati olug onigig eba ligag gaba Godna numweheageg skaugfeg. Afa angwag Ainiyagim mas olug oniginag mo afa ligag ati olug onigig eba angwag gaba Godna numweheageg skaugfeg. Afa ateamba enag mo inim feg hwanigba eba eheningina luwal eba afwambanai el fig. Afa enag eba awai. Ehengel eba Ainiyagna elni luwal.
1CO 7:15 Afa aman el so mas Ainiyagim olug oniginag mo eba ateamba ehe heafna kristen ligag me awai angwag me kusi ofenafiba eba ehe ma esei. Afa ateamba enaig esegba el so Ainiyagim olug oniginig God enaig elim mas nihe mo fai. Eso God bigim awamonigim eso og olug efihlagna auguiag nihem pahlukuiagim.
1CO 7:16 Afa angwafig so hig, ne mas anwanafig mo so na nimbeafna ligagimba kweagfuiba so ma ehe Ainiyagna el fi me awai awai me. Afa kwamblo so hig, ne mas anwanafig mo so na nimbeafna angwagimba kweagfuiba so ma Ainiyagna el fi me awai awai me.
1CO 7:17 Afa Ainiyag ahanaig ahanaig auguiag so nengelim mimageni. Afa ka mungwali sios wa nai elim enaig nihe mo sihifenig. Mahim God nem awamonigba ahanaig auguiag so na fig eba so na gwenaig auguf.
1CO 7:18 Afa el so ati heafna nihi lofug kokohiagegba eso God ehem awamonag eba ehe ese el nihi lofug kufwag hwainig el fef. Afa el mas nihi lofug kokohiageg mo afa God so ehem awamonag eba ehe ese enaig onigig fef ka so nihi lofug kokohiage.
1CO 7:19 Afa el nihi lofug kukohiagig me awai awai me eba isug feg. Afa Godna nihe mom higi pahlukuiag eba naho nalig nemug feg.
1CO 7:20 Ahnaig ga so na fenaba eso God nem awamonag eba so na gwenaig gaf.
1CO 7:21 Ateaho ne isug gafugag el fenaba afa God nem awamonag eso nofeka enam hugna onigim. Afa ati ne mina fegba isug gafugag elni mina wahiagim eba sese.
1CO 7:22 Afa el isug gafugag el fenaba eso Ainiyag ehem awamonag eso Ainiyag nai yi fegim ehe mas amtakwalig nihe ahnai skaugfeg. Eba gwenaig feg el isug gafugag el hwainig feg eso Ainiyag ehem awamonagba so ehe Kraisna isug gafugag el feg afa ehe Kraisim ahnai skaugfeg.
1CO 7:23 Afa God heafna Legim faini eso nengelim wambug so nofeka elni onigigim ahnai skaugfini.
1CO 7:24 Afa nilite ahanaig augu so na finibi eso God nengelim awamonig eba so na gwenaig augu God i ahfe.
1CO 7:25 Afa yawo koka piske nengelni angwamingna sahigim osihin. Afa Ainiyag mas kam ena nihe mo faig mo. Afa Ainiyag kam afafenag eso ka inim mo sihig eso ne kiafna ena onigigim higim.
1CO 7:26 Afa yawo ahanaig ahanaig kinig ati feg eso ka onigig eba lahlafeg so na yawo ahanaig goheg eba so na gwenaig gofum.
1CO 7:27 Afa ateamba ne angwafigni fegba eba nofeka ehem kusinag olina. Afa ateamba ne angwafig hwainig gohugba eba nofeka angwafig fag oli.
1CO 7:28 Afa ateamba ne angwafig fagba eba ne mas amtakwalig nihe eseg mo. Afa ateamba angwaming ligagim fagba eba ehe mas amtakwalig nihe eseg mo. Afa el yawo ohnanam so ati angwafigni fig eba kinig numb ehengelim pugunif eso ka membeg ese nem enaig kinig pugunif.
1CO 7:29 Nilite, ka enaig sihifeg eso yawo ohnanam eba awaiegim meini ofe. Eso yawo feg afa ikag enag osuna feg afa el so angwafigni fig eba so ma Godum ahnai skaugfinim ofenai el angwafig hwainig.
1CO 7:30 Afa el so wewat ogog eba so ma ofenai el olug kinig hwainig fig. Afa el so titige ogog eba so ma ofenai el sifakale hwainig fig. Afa el so gawigim kigna wambug eba so ma enaig onigig fi gawig mang kiafna mo.
1CO 7:31 Afa el so bite nai gawigna gafugafig eba ese enam hugna onigif. Eso ohuna bite yawo feg eba mungwali gawig nahgum awaief.
1CO 7:32 Afa ka membeg ese ahanaig onigig nengelni onigigim sulfu wambukof. Afa el angwafig hwainig eba Ainiyagna gafugagim onigig eso ehe membeg Ainiyag so ma sifakale.
1CO 7:33 Afa el angwafigni figbi eba bitenai gawigim onigig eso ehe membeg heafna angwag so ma sifakale.
1CO 7:34 Eso enaig onigig ehena onigigim hugufakug eso ehe sambaga onigig wambtigig. Afa angwafig ligag hwainig afa angwaming feg eba Ainiyagna gafugagim onigig eso ehengel membig ehengelni elig i afa sungwag i afsug Godna fi. Afa angwafig ligagna fig eba bite nai gawigim onigig eso ehe membeg heafna ligag so ma sifakale.
1CO 7:35 Afa ka enaig esog eso ka membeg nem kwaganigim. Ka mas nem kwenagim membeg mo, amo ka membeg ne mang eseg eba so ma lahlag gofi afa so na nimbefum mungwali Godna gafugagim inim nemug fai.
1CO 7:36 Afa kwamblogim angwafig ati eso hwahinig eso ehe enag angwafig i ahagagim hugna onigig afa ehe enaig onigig feg nihe ka ehem esenag eba mas lahlafeg mo afa eheningi membeg ahfeg ahagagim eso ehe ahanaig minaba fenam afafif eba ma esei. Afa ehe enaig so eseg eba mas amtakwalig nihe feg mo.
1CO 7:37 Afa aman el enaig onigig feg ka angwag hwanigba eba ka so amtakwalig eligni sawiegim pigaupi. Afa el ehem hekusinig hwainig afa ehe angwafig fagim kusig eso ehem enag angwafigim ehem esunug afa ehe mas enam fag mo eba enaig gaba lahlafeg.
1CO 7:38 Eso el enag angwafig ehem esunug so ati fag eba ehe lahlag nihe eseg. Afa el enag angwafigim so mas fag mo eba enag el lahlag nemug go.
1CO 7:39 Afa ligag nofkenagag gohugba ehena angwag so ma gwese ehe i ahagag fi. Afa ehena ligag wahagba eso enag angwafig ming ligag afafiba eba heafna sawieg wa ma esei. Afa enag ligag eba so ma Ainiyagim olug oniginag fei.
1CO 7:40 Afa ka enaig onigig feg ehe isug ogofiba eba ehena sifakaleg nalig fef. Afa ka onigig Godna Sungwag ka nai yi gaba gohba eso kam onigig faig.
1CO 8:1 Autunam ne kam fane mwakwal godum faig na mom sahini. Afa yawo koka enam sihi. Eba inim big lahlag anwana ati fig. Afa el anwanagna fig eba hefum fingi fig afa el mingnagim membegonug eba mingnagim fingi fefkukug.
1CO 8:2 Afa el enaig esog kaba lahlag anwanagna feg eba enag el mas numwehe anwanafeg mo.
1CO 8:3 Afa el so Godum hugna membenag eba God ati ehem anwanafenag.
1CO 8:4 Eso sis mwakwal godum tuhlu faigim afa so ka enaig onigig feg. Afa big anwanafig mwakwal god mas goh mo eba sungwag bihig feg. Afa ming gaba big ati anwanafig eba mungo God mungo go.
1CO 8:5 Afa el enaig onigig fig bite wa i afa of wa i ahanaig ahanaig “god” gohka. Afa ateamba enaksag “god” i afa “ainiyag” i fegba,
1CO 8:6 Afa bigelbi ati big anwanafig eba mungo God mungo go ehe eba Awag fegim afa mungwali gawigim opuguna eso big gohugim ehena gafugagim esig. Eba mungo Ainiyag mungo go eba Sisas Krais. Afa ehe nai yi mungwali gawig agfohieg eso big gaba ehe nai yi nofkenag agfohie.
1CO 8:7 Afa mingnag el enam mas numwehe anwanafig mo. Autunam mingnag el mwakwal godum fingi fi ogfuhiafena eso yawo ehe onigig fane el mwakwal godum faig eba enag mwakwal godna. Afa ehengelni onigig mas kifutig mo eso ehe onigig el enag fane ahgagba eba amtakwalig nihe esig.
1CO 8:8 Afa fane mas bigim Godna nof wa kwagani. Afa ateamba big fane hwaiyugogba enaba mas bigim Godna nof wa piga wambpigoi. Afa ateamba big fane ahgagba enaba mas bigim Godna nof wa kwaganig mo.
1CO 8:9 Afa nengel so ahanaig ahanaig fane gaunam ahgagig so na nimbeafum numwehe nof mo fifibi masa ne eseba afa el mas olug onigig kifutig feg mo eso ehe gwenaig esenam ehem pef.
1CO 8:10 Afa el mas onigig kifutig mo nem nangugum afa esog ne lahlag anwanagna feg afa ne ikagim sahu mwakwal godna lala fane neg. Eso ehe nangunam afa ehe gaba ogna gwenaig ese.
1CO 8:11 Eso nengelni lahlag anwanag enaig esigbi elim onigig mas kifutig mo ehem amtakwalig fatig. Afa enag el eba nengelni nilite afa Krais ehem wahanag.
1CO 8:12 Afa ne enaig esegba afa enag nilite amtakwalig eseg eso eba ne ehena onigigim kifutig hwainigim amtakwale fatig afa ena mina eba ne Kraisim amtakwalig nihe finig.
1CO 8:13 Eso mang fane so ka negba eso kana nilite ena nai yi amtakwalig nihe eseg eba ka mas ena fanem piske nei eso ka kusig masa nilite amtakwalig nihe esef.
1CO 9:1 Afa ka mas nihe mo ahnai skaufei. Afa ka kanog hwatig el feg afa ka bigelni Ainiyag Sisasim ati nangug. Afa ka Ainiyagna gafugagim esegba eso nengel olug wahigifig.
1CO 9:2 Afa mingnag el enaig onigig kam fini fi eba mas kanog hwatig el feg mo. Eba ne ati anwanafig kaba enaig el feg. Afa ne Ainiyagna el figbi eso enag ati wagfug kaba kanog hwatig el feg.
1CO 9:3 Afa mahim el kam sehigbi eso ka piske enaig esonug.
1CO 9:4 Afa kagel enaig gafugag esigbi eso sios wa nai el kam fane i bu i kwaganig. Atiasni enaba amtakwalig me? Amo eba awai.
1CO 9:5 Afa Pita afa ming kanog hwatig el afa Ainiyagna suminieg mo sihiagiahugum eba heafgelni kristen angwafig nangum ahuna. Afa kagel enaig nihe esigbi eba amtakwalig ka esig me?
1CO 9:6 Afa sios el mingnag kanog hwatieg elim kwaganig. Ahnaig esegba kaningi Barnabas i mungo so ningana gafuga ahfenam eso kig fagim eligim kwefwagim? Ahnaig esegba ne mas kangelim kwaganig mo?
1CO 9:7 Afa ami el mas heafna kigna lofugna fanenaba wambug mo. Afa asona awag eba heafna ena asonai fane fa neg. Afa bulmakauni yuwigig el eba bulmakauni tutna ehefum kweagfug.
1CO 9:8 Afa enag waskwes mo mang ka elni onigig wa nai mungo fa sihi mo amo eba Mosesna nihe mo gaba gwenaig esog.
1CO 9:9 Afa Mosesna nihe mo enaig esog, “Mahim bulmakau neana gafugag enaig esegba ehe so wit sisigim papaugufiag ofefiba eso fug wambugum. Nofeka ehena mengigim kagwo so wahiaiba ma ehe gaba mingnag wit fugim ne.” Afa God enag bulmakaum oniginig eso mo.
1CO 9:10 Afa God kagel gafugag elim oniginigim eso enag mo esog. Afa Mosesna ginof eba kagelim wagfunig eso el aso leg nuhmwagefug afa el nog yuhwag fe gohug eheningi gafuga ahfegim afa ohonigig og eba ka ena aso nai fane ogug ahfaf.
1CO 9:11 Afa kagel Godna mom nengelni olug yi kumu wahig. Ateaba kagel nengelni mingnag gawig wambu gonugbi ofenai enag el aso nai wambug eba enag nihe amtakwalig me?
1CO 9:12 Afa ateamba mingnag gafugag el sahtiginim nengel nai yi kwegfwag figbi eba lahlag nemug feg ateamba ka nem sahtigigbi. Afa kagel mas mangim nengelim sahtigi goni mo. Amo kagel ahanaig ahanaig kinig kahlig eso ka kusig mang nihe esigim eba Kraisna lahlag mona minam kagwog.
1CO 9:13 Afa ne ati anwanafig Godna nalig lala gafugag el heafna fane ena lala nai fag. Afa el enaig gafugafeg sis gimeso wa tuhlugum eso Godum faig ehe hefum enana kufa fag.
1CO 9:14 Afa Ainiyag gwenaig nihe feg el so Godna lahlag mo sihiagahu eso ehengel enag gafugag wa nai kwegfwag wambu.
1CO 9:15 Afa ateamba ka nem sahnig so na kam kweagfug eba na ka eseite afa ka mas enaig eseg mo. Afa ka mas enag ginof ningihianig mo eso yawo ne kam kweagfu. Afa ateamba kam wahagim muhwa fegba ka hugna kusig nem sahnagim so na kam kweagfu. Afa enaig ka eseba so ka kikefum fingi feg eso ka mas membeg mo mo bihig fegim.
1CO 9:16 Afa ka Godna lahlag mo sihiagiaka eso ka mas enag wa kikefum fingi fei. Afa God kam kifutig mo sihinag eso ka enam eseg. Kasabam afa ka Godna lahlag mo sihiakag hwanigba.
1CO 9:17 Afa kiafna onigig wa enag gafugag esegba eso enanam lahlag so ka fa fe afa mang kiafna onigig mo eba God ehe kam enag gafugag fai eso ka eseg.
1CO 9:18 Afa mang so ka enag gafugag enanam fag eba enaig eseg ka Godna lahlag mo sihiagiaka afa ka sifakale ka mas elim sahna enanam kam mungwag kwefwagim. Afa enag sifakale eba naho kana mungwag kwegfwag.
1CO 9:19 Afa ka mas elni isug gafugag el feg mo, amo eba awai. Afa ka kikefum eseg eso ka mungwali elni isug gafugag el fenig eso ka membeg enaksag elim kwaganiba so ma Godna el opukef.
1CO 9:20 Afa mahim ka Ju el nanam gafugafegba ka Ju elni auguiag lofug feg eso ka membeg Ju el so ma Godna el opukef. Afa ka mas nihe mo ahnai skaufena mo afa el nihe mo ahnai skaufig so ka ehengel nanam gwenaig augufegim eso ka membeg ehengel so ma Godna el opukef.
1CO 9:21 Afwambanai el eba Mosesna nihe mo hwainig. Afa mahim ka afwambanai el nanam gafugafegba so ka gwenaig augufeg eso ka membeg ehengel so ma Godna el opukef. Afa ka mas Godna nihe mo wahiag mo amo eba ka Kraisna nihe mom ahnai skaugfeg.
1CO 9:22 Afa el so olug onigig mas kifutig mo mahim ka ehengel nanam gagba so ka gwenaig augufeg eso kog ehengel so ma Godna el opukef. Afa mungwali ahanaig ahanaig el nanam so ka gwenaig augufeg eso ahanaig ahanaig mina gam mingnag so ma Godna el opukef.
1CO 9:23 Afa ka enaig mungwali eseagegba eso kog Godna lahlag mo so ma naligfef. Afa ka gaba eso ena mo menai lahlag fai.
1CO 9:24 Afa el numb so kikini kwegfwa goseagig afa enanai eba mungo el goseg eso ehe ikag kikini gosug elni gawigba fag. Afa so na gaba kikini gwenaig ikaf ofenai el membeg gosug gawig ika fagim.
1CO 9:25 Afa el nalig wag waba ahu ohofehba ati heafum gia ahu wahiagim eso ahug. Afa ehe enaig esigbi eso ahug gosug gawigba fafif afa enag gosug gawig eba mwakwalig gohug. Afa bigelbi ehege pusahuba eba higeg gohug gawigim figim so na neagaba hugna ese.
1CO 9:26 Afa ka enam onigigim eso ka mas kiapeskafei afa malwowa eba mas ka ninga mungwinim aituf.
1CO 9:27 Eso ka kiafna eligim tigeg kifutigim so ka ikag. Afa ka Godna lahlag mom mingnagim sihinugenam masa kikef mo amtakwalig nihe eseba eso ka mas enag goseg gawig fai.
1CO 10:1 O nilite, ka membeg so na enam piske onigim. Ati ne anwanafig bigelni simbianingag Mosesim pahlukuna afa lango ehengelim sagfa fakani afa lahlagna nalig buum apaiyegonam ehegam magigim ahuna.
1CO 10:2 Afa lango i bu i ehengelim esenibi eso ofenaiba bu wa apaiyegim so Mosesna el fig.
1CO 10:3 Afa ehengel mungwali mungo fane Godna Sungwag so faini eso ena ahgana.
1CO 10:4 Afa ehengel mungwali mungo bu Godna Sungwag so faini eso ena ahgana. Afa Godna Sungwag hun wa buum opuguna afa so mungwali enag buum ahgana. Afa enag hun eba Krais afa so ehe ehengelim wankafena.
1CO 10:5 Eso God enaksag enag elim mas sifakaleni mo afa ehe ehengelim amtakwalig aitini eso ehengelni melig eligim bite bihig wa aitifeahufena.
1CO 10:6 Afa God enaigba esenaba eba bigim wagfunig eso bigim kwenig ese big amtakwalig nihe eseagif eso simbianinga esini.
1CO 10:7 Masa big mwakwal godum lotufinifi eso mingnag ati enaig esini. Afa Godna mo enaig esog, afa el augugim fane i bu i ahgagigim afa so angwafigim gosu sihiagig.
1CO 10:8 Afa ese big aga taitu nihe fiahgif eso ati mingnag enaig esinibi afa so mungo osuna 23,000 elim pigihiana.
1CO 10:9 Afa ese big Ainiyagim gihnif eso ati mingnag enaig esinibi afa so sombine ehengelim guhiagofenaba eso pigihiagofena.
1CO 10:10 Nofeka memtog mona wagim eso mingnag ati enaig esiniba eso ofwanai amtakwale tifeule el ehengelim kwakaitina.
1CO 10:11 Afa enaig mungwali eso ehengelim puguni eba bigim wagfunig afa el ehengelni enag mo ginofig eba bigim enaig esonig nofeka enaig esi eba bigel ati awaieg osuna muhlafini.
1CO 10:12 Afa aman so enaig onigifeg kikeba kifutig go eso ma ehe numwehegofi ese nem pef.
1CO 10:13 Afa mungwali gihnag so na pugunagba eba ati mingnag elim gaba pugunig. Eba God ati heafna mo sihi wahiag eba mas enam wahiai. Ehe mas nem gihnagim wahianaiba eso enag mas nem filafe. Afa mahim gihnagba nem pugunagba eso God nem kweagfugim afa mina nem wagfunag eso ne enanai yi kifutig gohug.
1CO 10:14 Eso kana lahlag hihe so na mwakwal godum lotu fenigim membifini.
1CO 10:15 Afa nengelni onigig ati ne yuhwafig eso ka nem sihinig so na nimbefum enag mom kwefihiagi.
1CO 10:16 Afa kaf big Ainiyagim mungwali figim afa Godum lahlag onigibi eba wagfug big mungwali Kraisna taf figim eso ehe bigim lahlafehiageg. Afa amba so big figim ahgagba eba wagfug big mungwali Kraisna elig agfohie.
1CO 10:17 Enag amba eba mungo feg afa big el numb enag mungo amba ahgagba eba wagfug bigel eba mungo elig fig.
1CO 10:18 So na Ju elni nihem onigim. Afa mungwali el sis tulhug Godum faigim eso ehe mo ming ehegenai ahgag. Afa enag nihe wagfug enag el God i ahgo.
1CO 10:19 Afa ka mas enaig sihi feg mo mwakwal god eba inim feg afa fane so mwakwal godum faig eba enmunam feg. Eba ka mas enaig sihifeg mo.
1CO 10:20 Amo, eba awai. Ka enaig sihi feg afwambanai el mang so na nimbasam faig eba mang ne Godum fai mo. Afa ka mas membeg mo ne nimbasa i ahgo.
1CO 10:21 Nofeka enaig ese Ainiyagna kaf wanai bu enanam afa ikanam nimbasana kaf wanai bu ne fim. Afa nofeka Ainiyagna fanem gaba gwenaig ese.
1CO 10:22 Masa big enaig esibi eba Ainiyag bigim waginif. Ateaho bigelni kifutigbi Ainiyagna kifutigba filafeg?
1CO 10:23 Afa mingnag el enaig esog og mas kam mang kwenig mo afa ahanaig ahanaigba big esofifibi eba big esif. Eba inim afa mingnag nihe mas bigim kwagani afa mingnag nihe eba bigim kwaganig. Ahnaig ahanaigba big esofifibi eba big esif afa mungwali nihe eba mas bigim kifutig fai.
1CO 10:24 Afa nofeka nimbefum mungo onigim afa so na enaig onigif ahanaig so ka esenam eso ka mingnag elbi kwaganif.
1CO 10:25 Enaba ne esef maket wa nai sis ne fanam ne nafef afa nofeka enam oniginam afa sahim og ohuna sis nihig ateame mwakwal godum faig me awai awai me?
1CO 10:26 Afa Godna mo enaig esog; Mungwali bite i afa mungwali bitenai gawig i eba Ainiyagna feg.
1CO 10:27 Afa afwambanai el ateamba nem sahnaf og “Aubo na fane ahne” afa ne membeg ika negim afa mang fane so nem fakanag eba saka ne afa nofeka enam onginam afa sahim og ohuna fane ateame mwakwal godum faig me awai awai me?
1CO 10:28 Afa ateamba nem enaig esonaf og, “Ohuna sis ati mwakwal godum faig.” Eso nofeka enag sis ne. Afa ne enaig sis neba el so nem sihinag masa ne ehem kinig faif.
1CO 10:29 Afa ehe enaig onigig sofeg aman enaig eseg eba amtakwalig nihe pahlukug. Afa enag el nem enaig onigifenaiba eso nofeka enag fane ne. Afa ateamba aman el enaig sahnafegba og, “Eba asegba so ming elni onigig kam kwenag?”
1CO 10:30 Afa fane ka fanam Godum lahlag onaiba afa ka nafef asegba el so kam wagnag?
1CO 10:31 Afa mang so na eseg afa fane i bu i ne neg eba so na enaig ese eba Godna unehlag nalig feg.
1CO 10:32 Afa neana gohug so na lahlag gohe nofeka Ju el afa afwambanai el afa Godna el mi kinig fai.
1CO 10:33 So na gwenaig esi eso ka eseg. Koka ahanaig ahanaig eseageba so ma mungwali elim sifakalig faig. Ka mas kikefum onigi amo, koka mingnag elim kwaganiba so ma God ehengelim piske wambu.
1CO 11:1 Afa ka Kraisna nihem esegba so na gwenaig kana nihem esi.
1CO 11:2 Afa nengel mas kam etetinig mo. Afa ka nengelim mo faigbi afa ne enam higigim so na pahluhug eso ka nengelim sifakalenig.
1CO 11:3 Afa ka membeg so na mungwali anwanafi God eba Kraisna misog fegba afa Krais eba kwamblogna misog fegba afa kwamblo eba angwafigni misog feg.
1CO 11:4 Afa kwamblo so mo sihiag afa beten feg enaig ofefiba ese heafna misogim lofugna agif masa Kraisim ahwanufug faif.
1CO 11:5 Afa angwafig so mo sihiag afa beten feg enaig ofefiba so ma heafna misogim lofugna agi. Afa enaig eseg hwanigba eba heafna ligagim ahwanufug faig. Eba gwenaig eso heafna wapogum gigeg.
1CO 11:6 Afa angwafig misogim agiegim kusigba eba so ma wapogum mungwali gigef afa enaig esegim ahwanifegim ofefiba eba so ma heafna misogim agi.
1CO 11:7 Afa kwamblo ese heafgelni misogim agifi eba ehe enaig wagfug Godna lahlag gafugag afa Godna eba hugna nalig feg. Afa angwafig enaig wagfug heafna kwamblo eba nalig feg.
1CO 11:8 Eso God mang kwablogim angwafigni kigna eseahmo, amo eba God angwafigim amunaina kigna esena.
1CO 11:9 Afa God mang kwablogim gafugafe angwafigim fai mo. Amo, eba angwafigim gafugafena kwablogim faina.
1CO 11:10 Afa so angwafig heafna misogim agig enaig eba wagfug ehe heafna kwablogim ahnai skaufenag afa Godna ofwanai el gaba enam nangui.
1CO 11:11 Afa Ainiyagna onigig enaig eseg angwafig so ma kwablogim kweagfui afa kwamblo so ma angwafigim kweagfui ese hefum enmunam faig ahfef.
1CO 11:12 Afa angwafig eba kwamblo nai yi puguna eso gwenaig eseg kwamblo angwafig nai yi pugug. Afa mungwali gawig eba Godnai yi opukog.
1CO 11:13 Afa nengel nimbefum ohuna mom kwefihiagi afa angwafig misogim agi hwainig eso Godum sahna enaigba lahlag me awai awai me.
1CO 11:14 Afa elni nihe bigim enaig wagfug fenig kwamblo so wapog kwinam feg eba mas lahla feg mo.
1CO 11:15 Afa angwafig wapog kwinam nafeg afa el ehem nangugim og eba lahlafeg. Afa God ehem kwinam wapog faig eso hefum enana kagfoi.
1CO 11:16 Afa so mingnag el ogna ena onigigim filafatiba eso ka enaig esog kagel i afa Godna mingnag el i eba mas ming nihe fig mo.
1CO 11:17 Afa yawo ka nem ming kifutig mo osihin afa ka mas nem sifakalenig mo. Afa mahim ne ambugog lotuigim onwagba afa nengelni nihe eba mas elim kwaganig mo amo eba elim amtakwalig esenig.
1CO 11:18 Afa kana yuwanam mo eba enaig esog ka enaig higig feg mahim ne Godum lotuinigim onwagba eso ne nimbefum monagigim afa kukohiagig. Afa ka onigig mingnag mo ka higig eba inim.
1CO 11:19 Ka onigig nengel ahanaig ahanaig onigigna fig eso enam ambagwa wagfug aman lahlag nihe eseg afa aman amtakwalig nihe eseg.
1CO 11:20 Afa mahim nengel nuwagigim afa ne mas Ainiyagna fane nihe wa lahlafig mo.
1CO 11:21 Afa ahgag wa ne enaig esig nimbeafgelni fane wambugum afa ikagna ahgag afa sum yi mingnag el ambugogim bini pigig afa mingnag el hugna wain bug ahgagig.
1CO 11:22 Afa nengel ati nimbeafgelni lala feg so na enanai yi fane i bu i ahgagifinim eso ne nuwagig wa mo ambegim. Afa ne mas mingnag kristenim onigigonig mo afa nengelni nihe ne enaig esigbi mingnag gawig hwainigim ahwanifig faigog. Ahnaig sihi enaba so ka nem fenif? Ateaho ka nem enaigimba esonig eba lahlag me? Amo eba awai.
1CO 11:23 Afa Ainiyag so kam mo wagfunig eso ka enag fagim afa nem faig. Eba enaig eseg afa sinaini Judas Ainiyag Sisasim angoluwag elni ninga wa ahwahiagim ofefnaba eso ena sinaini Sisas amba fanam,
1CO 11:24 afa Godum lahlag onam afa kowagnam enaig esona og, “Ohnaba kana lofug, ka nem enaba afaibi nengelim kwaganigim. So na gwenaig eseahufum eso kam oniginahufum.”
1CO 11:25 Afa ahga wahinim eso kafim gaba gwenaig esena og, “Ohuna wain bug eba yawonai Godna mo sihi wahiag afa kana taf ena mom kike wahiag. Afa mahim ne enam ahgafiba so na kam oniginahufum.”
1CO 11:26 Afa mahim ne enag amba i bu i ahgafiba eba ne Ainiyagna wahagna mom sihig afa ne gwenaig eseahufiba eso ehe piske bof.
1CO 11:27 Eso aman Ainiyagna fane i bu i gauna fafeg mas hefum kwefihiagenam fai eba ehe hefum Ainiyagna lofug mi afa taf mi amtakwalig fatig enaba heafna moawa.
1CO 11:28 Eso mungwali el so ma heafgelni mungo mungog onigigim kwefihiaginim eso ma Ainiyagna lofug i taf i mo fi.
1CO 11:29 Afa aman so mas numwehe onigigem Ainiyagna lofug fag mog mo enam mas anwanafeg mo eso ehe amba i bu i gauna fafeg eba hefum amtakwalig hugufa bug seahug eso God ehem kwefihianagef.
1CO 11:30 Eso ne enaig esigbi so ena mog wa nengelinai mingnag enaksag elbi mas kifutig mo afa gihe feskofegim eso mingnagimba pigiahiag.
1CO 11:31 Afa yuwanam mo eso big biafna nihem numwehe kwefihiagefeiba eba mas God bigim kinig fai.
1CO 11:32 Afa Ainiyag bigelni nihem ogma lahlafe eba so bigim tautig faig. Afa ehe enaig esegba eso mahim ehe bitenai elim kwefihianug ofefiba afa mas big ehengel enanam fi.
1CO 11:33 Kana nilite, mahim ne nuwagnam Ainiyagna fane afafibi so na mingnagim nenge gonifim.
1CO 11:34 Afa aman nem bini wahaf eba so nimbeafna lala enanam bo masa God nengelni nuwagig wa nem enam kwefihianugef. Afa mahim ka bonam eso mingnag kifutig mom mo nem sihinuge.
1CO 12:1 Kana nilite koka nem sihinibi so na numwehe anwanafi eso ahanaig ahanaig kifutig Godna Sungwag bigim faig.
1CO 12:2 Afa ne ati anwanafig autunam ne afwambanai el fifnibi ahanaig ahanaig mwakwal god nofkenagag hwainig nem sulfu wambkuiafenaba eso ne ena amtakwalig mina ne ehengelim pahlu wambfuiafna.
1CO 12:3 Eso ka membeg nengel so na numwehe anwanafi afa aman so Godna Sungwagim pahlukug ese Sisasim amtakwalig mo sihinaf. Afa el bihig mas enaig esoi ‘Sisas eba Ainiyag’ amo Godna Sungwag so ma ehem esenaiba eso ehe enaig esoi.
1CO 12:4 Afa Godna Sungwag ahanaig ahanaig kifutig mimagenig afa ena Sungwag eba mungo feg.
1CO 12:5 Afa ahanaig ahanaig mina kwaganigim so big eseagig afa eba mungo Ainiyagim big esenig.
1CO 12:6 Afa ahanaig ahanaig gafugag so big esiagig eba mungo God bigim kifutig faigbi eso big mungwali enag gafugag esiagig.
1CO 12:7 Afa God mungo mungo elim ahanaig ahanaig kifutig faigbi enaba wagfug el ati Godna Sungwagni fig afa ehengel enaigna figbi so ma mungwali mingnag elim kwagani.
1CO 12:8 Afa Godna Sungwag mungo elim kifutig faig eso ehe lahlag ongigna mo sihig afa enag mungo Sungwag ming elim gaba kifutig faig eso ehe lahlag anwanag mo sihig.
1CO 12:9 Afa Sungwag elim kifutig olug onigig faigim afa ena mungo Sungwag ming elim eba elim ugwe fatiag kifutig faig.
1CO 12:10 Afa ming elim kifutig faig eso ehe ahanaig ahanaig kigmog awgfuiageg afa ming elim kifutig faig eso ehe Godna mo fi sihiaule el lofeg, afa ming elim kifutig faig eso ehe ahanaig ahanaig sungwagim anwanafeg eba lahlag me awai awai me, afa ming elim kifutig faig eso ehe ahanaig ahanaig mona sihiageg afa ming elim kifutig faig eso ehe ena mom wahigi feg sihig.
1CO 12:11 Afa ena mungo Sungwag ehe ena mungwali gafugag eseageg afa heafna membug wa ehe ahanaig ahanaig kifutig mungo mungo elim mimagenig.
1CO 12:12 Afa bigelni elig eba ahanaig ahanaig gohka afa elig eba mungo feg. Afa bigel enaksag kristen el eso big Kraisna elig mungo feg.
1CO 12:13 Afa big Ju el i afa afwambanai el i afa isug gafugag el i afa gafugag el i God bigim mungwali heafna mungo Sungwagni bu wa aitig eso big mungo elig opukog afa big ena mungo Sungwagim fig.
1CO 12:14 Afa bigelni elig eba mas mungo ehengelni feg mo amo eba enaksag feg.
1CO 12:15 Afa mong enaig esof, “Ka mang ninga mo eso ka mas elig yi gohfi.” Afa so enaig esof eba so gwese elig yi kufe gofi.
1CO 12:16 Afa angug enaig esof, “Ka mang nofug mo eso ka mas elig yi gohfi.” Afa so enaig esof eba so gwese elig yi kufe gofi.
1CO 12:17 Afa mungwali elig so nofug fif eba ahanaig higi so fif? Afa mungwali elig so angug fif eba fungug ahanaig lag so fif?
1CO 12:18 Afa God heafna membug wa enaig eseg mungo mungo eligim wambugum eso mungo wa kig feg hwatig.
1CO 12:19 Afa so ming ehengenai elig mungo fef eba mas elig nemug fei.
1CO 12:20 Afa elig eba mungo feg afa enanai yi eba mong i ninga i enaksag agfohie.
1CO 12:21 Afa nofug mas ningam sihinai “Ka nem kusinag ne kam kweagfuf” afa misog gaba mas mongim sihinai “Ka nem kusinag ne kam kweagfuf”.
1CO 12:22 Amo ese enaig esof, afa ming ehengenai eligim big onigig eba ewiawug feg afa mas nalig feg mo afa enaig gohug hwanigba eso elig mas lahla gohe.
1CO 12:23 Afa ming ehengenai eligim big onigig eba mas kifutig mo enaba big lahlafiah fag. Afa ming ehengenai eligim so big ahwanifig enam fenagim eso big enam kagwug.
1CO 12:24 Afa ming ehengenai elig el so nangug enaba big mas mungwalofug nihena esini. Afa God mungwali eligim ehe gafugafeg afa ahagam so el eligim ongig eba mas nalig feg mo eso ena mo hugna numwehe fig.
1CO 12:25 Masa ese elig enmuna ikaminefef eso mungo mungo mungwali so na nembefum gwenaig fakwaganfiahgi.
1CO 12:26 Afa mungo ehengenai elig so tautig fafe eba mungwali elig gaba ehenai yi waheg fig. Afa mungo ehengenai elig so unehlag nalig fafe eba mungwali elig ehenai yi waheg sifakalig.
1CO 12:27 Afa bigel mungwali eba Kraisna elig fig afa big mungo mungo ehena ming ehengenai elig fig.
1CO 12:28 Afa God ati ahanaig ahanaig kugna gafugag sios wa hwatiaka. Afa angig kug eba Godna kanog hwatig el afa angagieg kug eba Godna mo fi sihiaule el afa boal kug eba wagfuiag el afa ming eba el so ahanaig ahanaig kigmog wagfuiagig afa enam egig yi gohug eba el so kifutigni feg eso enaba gihe elim ugwetifig afa mingnag el gaba mingnagim kwaganig afa mingnag el eba mingnagim mina ahuiagim wagfugonug afa mingnag el so ahanaig ahanaig mona wanwagig.
1CO 12:29 Afa God mas enaig esei mungwali elim kanog hwatieg elbi hwati afa mungwali el mas Godna mo fi sihiaule el opuko eba gwenaig feg mas mungwali el enaig esi wagfuiag el afa el so kigmog wagfug
1CO 12:30 afa el so gihe elim ugwe fati afa el so ahanaig ahanaig mona lagig afa el so ena mom wahigi sihi.
1CO 12:31 Eso ne hugna enaig onigif mang kifutig so nalig feg ka so enam fa. Afa yawo ka nem osihin mang nihe so hugna goseg.
1CO 13:1 Afa so ka elni ahanaig ahanaig mona afa ofwanai elni mona sihiagba afa so ka elim membenig hwanigba eba kana mo lagig ofenaiba li megim tigigbi eso isug wago afa ofenaiba ainim heugugbi eso angwenig.
1CO 13:2 Afa ateamba God kam kifutig faigba eso ka Godna mo fa sihiaule el lofeg afa ateamba ka mungwali gawigim anwanafeg afa ka Godna mungwali meaganai onigigim anwanafeg afa ateamba kana olug onigig yuhwafegba eso ka mugum esonaf so hili ika afa ka nai yi elim membenig nihe gohug hwanigba eba ka isug feg.
1CO 13:3 Afa so ka kiafna mungwali gawig el gawig hwainig elim mimagegoniba afa so ka kikeafna eligim wahiaiba so kam suwina tuhluf afa so ka nai yi elim membenig nihe gohug hwainig eba enag gafugag so ka eseg eba mas kam kweagfui.
1CO 13:4 Afa el mingnagim membenig eba enaig eseg elim nengigim afa afoahlanam enaig esenag afa enaig el mas elim ambobugenai afa mas hefum fingi fei afa mas tutonbusiagei.
1CO 13:5 Afa el mingnagim membenig eba enaig eseg nigmagegim eba mas ehe ika gosui. Afa ehe mas ikagna ninimui afa amtakwalig ehem esinig enam mas onigaufi.
1CO 13:6 Afa membenag nihe eba mas amtakwaligim sifakalenag mo eba inim mom sifakalenag.
1CO 13:7 Afa membenag nihe eba enaig eseg ahanaig ahanaig kinig so enaig elim pugunafe eba ehe mas enam kusi. Afa enaig elbi eba higeg Godum hugna anwanafenagim eso higeg ningegohba eso higeg ehem kinig mas pigaupi.
1CO 13:8 Afa membenag nihe eba gwese higeg gofif afa Godna mo fi sihiaule elni mo eba awaief afa ahanaig ahanaig mona wanwagig gaba eba awaief afa el so nalig anwanafig afa ehengelni enag anwanag gaba awaief.
1CO 13:9 Afa lahlag anwanag so big fig eba mingnagim mungo big wambug. Afa Godna mo fi sihiaule elni mo eba mingnagim mungo wambug.
1CO 13:10 Afa mahim mang etini so puguiba eso mang mungo mungog so big wambug eba gweyi awaief.
1CO 13:11 Afa mahim ka luwal lofug gofenaba kana mo lagig i afa onigig i afa kwefihiageg i eba luwal wesig nihig. Afa mahim ka amunai lofegba eso ka luwalna niheba wahiag.
1CO 13:12 Afa yawo big mangim so nanguig eba ofenaiba mangna sungwagim bu nof wa mas big numwehe nanguig mo. Afa autunai wa big enam numwehe ambagwa nanguf. Afa yawo ka mungo mungoagim anwanafeg afa enanam mahim mang etini puguiba eso kana anwanag gaba enanam etini puguf eso ofenai mungwalofug God ati kam anwanafenag.
1CO 13:13 Afa sambaga mungo nihe gwese higeg gohug eba Godum olug onigig i afa nengeafu God lahlag bigim esenig i afa membenag nihe i. Afa membenag nihe enam nihem mungwali gosu wambugu.
1CO 14:1 Afa membug nihem so na numwehe kikehli afa mingnag Godna Sungwagni kifutig gaba so na enam membinim fi. Afa Godna mo fi sihiag enag kifutig eba so na enam hugunam membenam fi.
1CO 14:2 Afa enaig kifutig eba elim lahlafenig afa aman el so ming mona lagig eba mang elim sihin mo amo ehe Godum mungo sihinag. Afa el mas enam mom anwanafi eso ehe Sungwagni kifutigni inim meaganai mo sihig.
1CO 14:3 Afa aman el so Godna mo fig sihig afa enaig el eba elim sihigonig. Afa enaig mo elim kwaganigba eso ehengelni onigigim kifutignig afa olug efihlag faig.
1CO 14:4 Afa aman el so ming mona lagig eba hefum mungo kweagfug afa aman el Godna mo fi sihig eba mungwali sios elim kwaganig.
1CO 14:5 Afa ka membeg nengel mungwali so na ming mona wagim afa ka hugna membeg so nengel Godna mo fi sihiaule el fi. Afa so el Godna mo fa sihig eba mingnag elim ming mona wagigim gosinig. Afa ateamba el enag mog mo ambagwa opugunigbi eso sios elim mungwali kwaganig eso enag sambaganingi gafugag eba mungo ahfeg.
1CO 14:6 Kana nilite, ateamba ka nengel nangum bogba eso ka ming mona wagfe afa eba enaig moba nengelim kwagani me awai awai me? Afa so ka nem Godna mo meaganai opuguiafeg afa lahlag anwanag mo fai afa Godna mo fag sihig mi afa wagfuiag mo mi faigbi enaba naho nem kwaganig.
1CO 14:7 Afa so na angwenig gawigim onigim fifelo mi afa gita mi. Afa eheningina moag ugwe puguf hwanigba afa el mas anwanafi mang mwanfini so afati.
1CO 14:8 Afa el hagig hufum fa ugwe moasif hwaingiba eba el mas lahlag higignam eso mas fag hagig wa ikagim numweheage.
1CO 14:9 Afa mang so na esig eba gwenaig feg afa nengelni ming mona lagig numwehe hwanigba el mas nengelni mo anwanafi eso nengelni mo eba mo bihig feg.
1CO 14:10 Afa enaksag ahanaig ahanaig mona ohuna bite wa gohka eso mungo mungo eba mog mona ati fiahsaieg.
1CO 14:11 Afa so ka mungo mona wagigim etetif eso el enaig esogog sohnaig moba mas ka anwanafei ehe ofenaiba wahigwa nai el feg afa ka mas ehena hihe feg mo.
1CO 14:12 Afa mang so na esig eba gwenaig feg. Afa ne membeg Godna Sungwagni kifutigim figim eba so na enaig gafugagim hugna membinim eso siosna elim kwaganim afa kifutig goni.
1CO 14:13 Eso el ming mona wagigim eba so Godum sahnibi eso God ehem enaig kifutig faibi so ma enag mom wahigefe sihi.
1CO 14:14 Eso ka ming mona wagigba afa kana sungwag eba Godum sihinago afa kana onigig eba mas enam anwanafeg mo.
1CO 14:15 Mang so ka esef? Afa ka sungwagni Godum sahnai afa kiafna onigig nai yi gaba sahnai. Afa ka sungwagni mwanifi fati afa kiafna onigig nai yi gaba gwenaig esei.
1CO 14:16 Afa ne enaig eseg hwanigba afa mahim sungwagni ne ming mona Godum lahlag onaiba afa aman el so ena mona anwanafeg hwanigba eba ehe mas nem mungo onigig fenam esoi eba inim eseg eso ehe mas neana ena mom anwanafei.
1CO 14:17 Afa neana lahlag onag mo so na Godum sihinag eba lahlag nemug feg afa enag mo eba mas mingnag elim kwaganig mo.
1CO 14:18 Afa so ka ahanaig ahanaig mona sihig afa ka enanam eba ka nengelim mungwali elim gosinig eso ka enanam Godum lahlag onag.
1CO 14:19 Afa mahim sios el onwagba ka membeg koka afawa gohug mo sihiba so ma ehengel enam anwanafinim mingnagim wagfugoni afa 10,000 enaksag ming mona sihiagigim el mas enam anwanafig mo afa enam kam kusig.
1CO 14:20 Kana nilite, masa ne luwalna onigig lofef so ma neana onigig amunai lofei. Afa luwal so amtakwalig nihem mas onigig mo so ma enaig nihe wa neana onigig gaba gwenaig gofi.
1CO 14:21 Afa Godna nihe mo enaig esog; Ainiyag enaig sihifeg og el ahanaig ahanaig mona lagig fig afa wahigwa nai el fi eso enaig el nai yi ka kiafna elim mo sihinif. Afa ka enaig esenigbi afa ehengel mas kana mom higinig mo.
1CO 14:22 Afa ahanaig ahanaig mona lagig kifutig Godna Sungwag so faig eba mang kristen elim wagfuni mo amo eba afwambanai elim wagfunig God eba kifutig feg. Afa Godna mo fi sihiaule kifutig eba kristen elim wagfufenuge eba mang afwambanai elni mo.
1CO 14:23 Afa mungwali sios el nuwagigim eso mungwali el ahanaig ahanaig mona wanwagig afa ateamba so afwambanai el ambugog nengel nai yi saigof afa mo so na ming mona wanwagig ehengel mas enam anwanafi. Afa ehengel enaig esogof nengel moetetig el fig.
1CO 14:24 Afa mahim sios el nuwagigim eso mungwali el Godna mo fi sihiaule el enaig mo sihig afa ateamba afwambanai el ena mom etetig ambugog nengel nai yi saho gofe afa ehengel enam higinim afa anwanafig ka amtakwalig esig eso enag mo ehengelim kwefihianugeg.
1CO 14:25 Afa heafgelni meaganai onigig eba ambagwa opuguf eso ehengel mongkokini kwakwaginim eso Godum fingi finim esogof og, “Eba inim God nengel nai yi go.”
1CO 14:26 Kana nilite, kana mo enaig esog. Afa mahim ne nuwagigim eso ming el mwanifi fatig afa ming el Godna mo wagfuiag feg afa ming el Godna mo meaganai opuguiag feg afa ming el ming mona sihiafeg afa ming el enag mom wahigifeg. Eba mungwali gafugag ne esigbi eba sios elim kifutignig.
1CO 14:27 Afa aman ming monaba awagfiba nofeka mungwali enaig mona wagim so na sambaga me awai sambaga mungo me so ma enaig esi. Afa masa ese enam kweagfu fukukaf. Eba so na enaig esi mahim aman mungo sigag wa sihi wahiafiba so na ming gaba gwenaig esefim. Afa so el ena mom wahigefe sihi.
1CO 14:28 Afa el ateamba ena wahigefe hwainig fegba eba so ma el ming mona wagiule mwahlai nuwagig wa gafiba afa olug megam hefum God i sihiagafei.
1CO 14:29 Afa sambaga el me awai sambaga mungo el me eso Godna mo fi sihiaule el fig ehengel mungo so ma sihibi afa mungwali mo so ma ena mom kwefihiagi.
1CO 14:30 Eso enag nuwagig wa el so pigafif afa God ehem mo faif afa mo sihiaule el eba so ma tigiafui.
1CO 14:31 Eso nengel mungwali Godna mo sihig eba so na mungo mungo sigag wa sihiagifim eso ma mungwali el enam anwanafinim afa mungo mungom kifutig wambihiagi.
1CO 14:32 Afa Godna mo fi sihiaule el so ma hefum tigefunam nengefi mahim sigag feba so ma ehe sihi.
1CO 14:33 Eso God eba mas gasaf wambinam amtakwal skofe amo ehe afafug faigbi eso ehengel afoahlanam augug. Mungwali sios el so ma enaig esi.
1CO 14:34 Afa mahim nuwagi fiba angwafig ese mo wagfi. Afa ehengel enanai yi mo sihiag eba awai afa Ju elni nihe mo enaig esog angwafig ese gofsufi.
1CO 14:35 Afa ehe sahig olugbi ofefiba so ma heafna ligagim lala sahnai eba amtakwalig angwafig nuwagig sihiagba.
1CO 14:36 Eba Godna mo mas nengel nai yi puguiah mo afa God mang heafna mo nem mungo fiah mo.
1CO 14:37 Afa aman esof ka Godna mo fa sihiaule el feg afa Godna Sungwag kam kifutig faig eba so ma enaig onigifei mang so ka nem ginofenig eba Ainiyagna kifutig mo.
1CO 14:38 Afa aman so ena mom kusif eba so nofeka ehena mo higim.
1CO 14:39 Eso kana nilite so na Godna mo fi sihigim hugna membini afa nofeka ming mona wagigim kwena.
1CO 14:40 Eba mungwali gafugag so ma lahlag pugufenam yuhwafiahkai eba mas kwegfwa goseagi.
1CO 15:1 Kana nilite, autunam so ka nem Godna lahlag mo sihi wahiani afa yawo enam koka nengelni onigigim piske ilafati. Afa ena mo so na fini eso ne enana olug onigigim kifutig agfohiafena.
1CO 15:2 Afa mo ka nem sihinigbi eba Godna lahlag mo. Afa so na enag lahlag mom ugwe kehlafef eba God nem amtakwalig wa nai piske wambuf. Afa awaief eba neana olug onigig eba isug go.
1CO 15:3 Afa mang mo so gosug so ka fana ena ka nem sihini. Ena moba Krais wahagim bigelni amtakwaligim hugufatinig eba gwenaig Godna mo enaig esog.
1CO 15:4 Afa ehem kumwahlinibi afa sambaga mungo osuna mahim ikanaba eso ehe piske nofkikena bihiana. Ehe enaig eseg gwenaig Godna mo enaig esog.
1CO 15:5 Afa ehe yuwana Pitam ika pugunam afa ika 12 pela kanog hwatieg elim puguni.
1CO 15:6 Afa enaig esenam eso mungo osuna ehe ikanam heafna pahlukuiag 500 elim gohugum afa gwesim hilifeg enaig elim puguni. Afa mingnag enaksag enag elbi ena mahim nofkenag agfo afa mingnag eba ati pigihiag.
1CO 15:7 Afa enaig esenam eso ikanam Jemsim mo pugunam afa sumi yi mo mungwali kanog hwatieg el mo nanguini.
1CO 15:8 Afa sumi yi nemug mo ehe kam gaba bo puguna eso ka ofenaiba luwal nihieg puguiag hwainig fiahfenaba eso mia kam ikagna wanigana.
1CO 15:9 Afa mungwali kanog hwatig so agfohie kaba wesig fenig. Autunam ka Godna sios elim kinig faiule fena eso ka mang enaig esenam eso el kam unehli og ne kanog wahiag el feg.
1CO 15:10 Afa God kam ismunagim kweagfugba eso ka enaig elbi feg. Afa enag ismunagim kweagfwag eba ati kam lahlag gafugafenag eso kana gafugag mungwali mingnag kanog hwatig elim gosinig. Afa enag gafugag ka esegba mang kiafna kifutigni eseg mo amo eba God kam ismunagim kweagfug eso ka enaig eseg.
1CO 15:11 Afa so ka me awai ehengel me nengelim sihigonif enaba kagel mungo mo sihig so na ena mom kikehlinim afa olug onigini.
1CO 15:12 Afa kagelni mo eba enaig esogog Krais wahag wa nai piske bihiag afa ahnaig esegba nengel mingnag enaig esogog el wahag wa nai mas bihianam piske nofkena fai.
1CO 15:13 Afa so el wahag wa nai bihia hwanigba eba God mas Kraisim wahag wa nai ilafu fatina mo.
1CO 15:14 Afa so Krais wahag wa nai bihia hwainigteba eba kagelni mo eba isug feg afa nengelni olug onigig gaba gwenaig isug feg.
1CO 15:15 Afa ming onigig gaba enaig eseg afa el wahag wa nai bihianam piske nofkena fag hwanigba eso Godna mom ka nem sihigonug eba mas inim feg mo eba kagel enaig esogog God ati Kraisim wahag wa nai ilafu fatina.
1CO 15:16 Afa el so wahag wa nai bihia hwanigba eba enaig eseg eba Krais gaba mas wahag wa nai bihiana mo.
1CO 15:17 Afa Krais so bihia hwanigba eba enaig eseg neana olug onigig eba isug feg eso ne mahi amtakwalig nihe wa agfohie.
1CO 15:18 Eso amangel Kraisim olug oniginifigim eso pigig eba ehengel gaba awaieskofef.
1CO 15:19 Afa big enaig onigigfibi afa yawoba Krais bigim kwaganig afa sumi yi eba ehe mas enaig esei eso ma el bigim afafegonim og, nasabanig nengelni olug onigig eba isug feg.
1CO 15:20 Afa eba inim nemug Krais wahag wa nai ati piske bihiana afa enag wagfug Krais gof esegba eso el ati pigig ehengel gaba piske bigiagafef.
1CO 15:21 Afa mungo el esegba eso big mungwali pigiego eba gwenaig feg ming mungo el esegba eso melig pigieg el so ma piske bigiagafei.
1CO 15:22 Afa mungwali el so Adamna simp fig eso mungwali pigiego eba gwenaig feg mungwali el aman so Krais nai yi fig eba wahag wa nai bigiagafenam nofkenag fif.
1CO 15:23 Afa ehengel mungwali heafgelni osuna so bigiagafef afa yuwanamba Krais ati bihiana afa mahim ehe piske boiba eso heafna el gaba piske bigiagafef.
1CO 15:24 Afa enanam awaieg osuna mahim puguiba eso mungwali gawig awaief. Eba enanam mungwali nimbasana misog mi afa kifutig nimbasa mi afa ehengelni mungwali kigmogim eba Krais enam mungwali amtakwalig aitif afa mang so ehem ahnai skaufinig eba enam wambinam God bigelni Awagna ninga wa hwatif.
1CO 15:25 Afa so Krais mungwali gawigim ehe misog fenif afa ikan mahim God mungwali angoluwagim filafatiba eso ena mo ehe Kraisna ahnai skaug hwatif.
1CO 15:26 Afa sumi nai angoluwag so feg ehe enam amtakwale fatiag eba wahag nihem.
1CO 15:27 Eba Godna mo enaig esog “God mungwali gawigim ati ehena ahnai skaug hwatig.” Afa enag mo enaig esog God mungwali gawigim Krais nai yi ahnai skaug hwatig eba mang enaig esoah mo God eba Kraisim ahnai skaufenag.
1CO 15:28 Afa enanam Krais mungwali gawigim misog fenim afa ehe hefum luwal lofenam God nai yi ahnai skaug wahiaiba eso God mungwali gawigim misog nemug fenif.
1CO 15:29 Afa mingnag el so wahag elni unehlag wa bu wa apaiyeg. Afa melig pigieg el bigiagafe hwanigba ahnaig esegba so ehengel enaig esig eba isug gafugafig mas ehengelim kwaganig.
1CO 15:30 Afa melig pigieg el bigiagafe hwanigba ahnaig esegba so kagel mungwali osuna gafugag ehege pusigbi eso ka enanai yi tautig fig.
1CO 15:31 O nilite, mungwali osuna kinig yi ka wahag wa ika fapuguf go. Eba inim afa ming gaba inim feg eso ka sifakale ne ati Sisas Krais bigelni Ainiyag nai yi fig.
1CO 15:32 Afa mingnag Efesus wa nai el ofenai sangwali nai sis lofug eso ka hagfo. Afa so ka bite nai onigig kehlagufuf eba mang lahlag so kam pugunafe. Afa melig pigieg el bigiagafe hwanigba enaig inim fegba eso big bu i fane i mo ugwe ahagahufum eso sini mas big agfofi.
1CO 15:33 Afa ese el nem gasaf wambfif. Afa ne el amtakwalig enanam wahe hughuba eba neana lahlag nihem amtakwale fatinif.
1CO 15:34 Afa so na piske lahlag onigig fenam eso ne nimbeafna amtakwalig nihe mo wahianam. Afa ka enaig esog mingnag el mas Godum anwanafinig mo eso enag nem ahwanfeg faig.
1CO 15:35 Afa mingnag el enaig sahigfig melig pigieg el ahanaig bugiaga so finim afa ahanaig elig so opukof.
1CO 15:36 Afa enaig sahig eba onigig etetig el fig. Mahim ne li fug kumohlagba eso bite megam nogugim so nog mo pusufeg.
1CO 15:37 Afa mahim big kon kug afa mingnag li fug big wambugum mas big lig nagum kumui amo big kug mungo fakumuf kumubi eso opuko.
1CO 15:38 Afa eba God heafna membug wa kugim lig faig eso mungo mungo kug heafgelni ligni, lofugna afa figegna fiahsahig.
1CO 15:39 Afa ka nem bihiag elni waskwes ming mo osihin. Afa mungwali nofkenag gawig so fiahsahig ehengelni elig eba mas mungwalofug faskofeg mo. Afa elni elig eba enmunam feg afa sisna elig eba enmunam feg afa twafigni afa sawugna gaba gwenaig esenig.
1CO 15:40 Afa of wa nai gawig enmunafeg afa bitenai gawig enmunafeg. Afa of wa nai gawig lahlag gau eba of wa nai feg afa bite nai gawig lahlag gau eba bite nai feg.
1CO 15:41 Afa osu ati heafna wagna feg afa was i bagnufut i gaba gwenaig heafningina wagna ahfeg. Afa mungo mungo bagnufut eba ati heafgelni mungo mungo afwambusugni fiahsahig.
1CO 15:42 Eso melig pigieg el bigiagafeg gaba eba gwenaig lofeg. Afa bigelni elig so wahafug eso big enam kumoahlig. Afa elig so piske bihiag eba mas wahanam nogi.
1CO 15:43 Afa mahim big melig eligim kumoahlig eba bitenai elig. Afa mahim God enag eligim ilafu fatigba eba lahlag nemug feg. Afa elig so big kumoahlig eba euwiaug afa elig so piske bihiag eba kifutigni feg.
1CO 15:44 Afa elig so big bite megam kumoahlig eba bite nai elig afa elig so bihiag eba heven wa nai elig. Afa bite nai elig ati feg afa heven wa nai elig gaba ati feg.
1CO 15:45 Afa Godna mo enaig esog, God yuwanam el Adamim gafugafenam afa bitenai eligim nofkenagag faina. Afa sumi nai Adam eba enmunam feg eso bigelni sungwagim nofkenagag faig eso bigel heven wa ahu gofuf.
1CO 15:46 Afa God mang gof sungwagni eseahmo amo ehe yuwanam mo bitenai eligim gafugafenam eso sumi yi mo sungwagni opuguna.
1CO 15:47 Afa gof Adam eba bite nai el fena afa sumi nai Adam eba heven wa nai bona.
1CO 15:48 Afa amangel so bite nai nihem esig eba wagfug ehengel enag bite nai elim pahluhug. Afa amangel so heven wa nai el fig eba ofenaiba enag el so heven wa nai bona.
1CO 15:49 Afa yawo bigelni elig eba enag bite nai elni lofug fig. Afa sumi yi big mungwalofug enagfif el so heven wa nai bona.
1CO 15:50 O nilite, afa kana mo eba enaig esog, afa elig so nihigni afa tafna fig enaig elbi mas Godna kimbig wa seahui afa elig so wahafug eba mas ika higeg gohug kimbig waba seahui.
1CO 15:51 Sa hig, ka nem sagmona mo ambagwa opuguni. Mas bigim mungwali pigiahiai eba mahim awaieg osuna puguiba afa sumi afag moasiyiba eso big ikagna wahigifif ofenai nofug baihiakuhla feg. Afa mahim afag moasiyiba wahag el bigiagafenam higeg nofkenagag fif mas piske pigiahiai. Afa bigel so nofkena fig eba wahigifinim ehengel lofwagfif.
1CO 15:53 Afa elig so nogig eba so ma wahigifenam afa mas piske nogi afa elig so fawahaf eba so ma wahigifenam afa mas piske wahai.
1CO 15:54 Afa elig so wahagim so nogig eba so ma wahigifenam afa mas piske wahanam nog i afa enanam mahim puguiba eba Godna mo inim puguf. Afa so enaig esog; God ati wahagna kifutigim bigagahfegim filafe fatigba afa wahagim amtakwale aitigim eso ehe gosu.
1CO 15:55 Afa ming mo enaig esog; Wahag, neana kifutig elim so pigaupieg eba ahnanai yi mahim? Wahag, neana kifutig elim so tautig faig ahnanai yi mahim?
1CO 15:56 Afa wahagna agisuwi eba amtakwalig nihe nai bog afa amtakwalig nihena kifutig eba nihe mo wa nai fag.
1CO 15:57 Afa so big Godum lahlag onag eso bigelni Ainiyag Sisas Krais bigim kwaganigba so wahag mi afa amtakwalig nihe mo filafiawagig eso big enam sifakali.
1CO 15:58 Eso kana lahlag nilite, so na kifutinim numwehe agfohie. Afa so na Ainiyagna gafugam hugunam esena kafim eba so na anwanafi mang so na Ainiyagim gafugafenag eba mas awaie.
1CO 16:1 Afa yawo ka nem osihin so na kig wambu agoglowinim eso Judia nai kristen elim kwagani. Afa so ka Galesia nai sios elim sihinig so na gwenaig esi.
1CO 16:2 Afa mungwali Sande nengel mungo mungog el mungwali so na kig wambfinim enmunam gishu sugufum. Afa aman so nalig kigna feg eba so ma nalig fakai afa aman so wesig kigna feg eba so ma wesig fakai. Afa enag kig mo so na kikehli flafum afa mahim ka boiba eso enag kigba yuhwafegim gi eso ne enanam mas agoglowi.
1CO 16:3 Afa enag kig wambu huagim sati elim mo gisfug hwati afa ka bonam eso ka ehengelim wagfunig mo ginofenim eso ka ehengelim ginofna kigna Jerusalem gam ningitigif.
1CO 16:4 Afa ne enaig onigifif eba lahlag so na nimbe kagelim wanka eba ka so kike wankai.
1CO 16:5 Afa yuwanam ka ika Masedonia provins wa pugunam eso ka bo nengelim mo nangwagf. Afa kana onigig eba koka Masedonia gam ika.
1CO 16:6 Eso ka nengelim bo mwakwalig wanganam mahim bu nai yi nineg nai yi was tigiafuiba so ka enanam ikai me. Afa so ka asimba akafiba so na kam kweagfu.
1CO 16:7 Afa ka mas membeg mo nengelim nangwaginam afa ikagna hwati ikai afa Ainiyag kam sawifenagba eba so ka membeg nengelim mwakwali wangai.
1CO 16:8 Eba ka wani yi Efesus wa auguian mahim ikan Pentikosna buyis osuna puguiba.
1CO 16:9 Afa el numb kam kusinig afa enaksag lahlag gafugag esegim eba mina kam piginagba eso koka mwakwalig ohunai yi ga.
1CO 16:10 Afa Timoti eba Ainiyagna gafugag el ka lofug feg eso mahim ateamba nem bo pugunigbi eba so na ehem lahlafe fiba eso ehe mas embef.
1CO 16:11 Ese aman ne ehem pigaupif eso ne ehem kweagfunim afoahlanam ningihi eso ma piske bo kam nangui. Eba ka ehe mi afa mingnag nilite mi nisanawo.
1CO 16:12 Afa yawo ka nem bigelni nilite Apolosna mom osihin. Afa ka ehem kifutig mona sihinag kog so ma ehe mingnag nilitem wambinam ahu nengelim nangwagi. Afa yawo ehe ikagim kusig afa mahim ehem lahlafenaiba eba so boi.
1CO 16:13 Afa so na numwehenim afa olug onigig mo so na kifutig kikehli afa nofeka embef onigi so na kifutig agfo.
1CO 16:14 Afa mang so na eseg so na membug nihe wa ese.
1CO 16:15 Afa ne ati anwanafig Stefanas i afa heafna mungo lala nai yi eba naho ehengel Gris provins wa yuwanam Ainiyagim olug onigig elbi fini. Afa ehengel hugna onigigoni eso kristen elim kwaganigim esini. Kana nilite, ka hugna membeg so na enaig esi.
1CO 16:16 Afa so na enaig el mi afa mingnag el so gwenaig gafugag esig eso ne enam ahnai skaufegon.
1CO 16:17 Afa mahim Stefanas, Fortunatus afa Akaikus mahim ambugog kam nanguibi eso ka enam sifakaleg. Afa ne wahiniba eso ehengel ambugog nengelni sigagwa kam kwegfuni.
1CO 16:18 Afa yuwana ka nem kuskuni afa ehengel ambugog kam sihinig eso ka sifakaleg afa ehengelni mo nengelim gaba sifakalenig. So na enaig elim numwehe anwanafegonim afa lahlafegoni.
1CO 16:19 Afa Esia provins wa nai sios el enaig esogog. Ka mas nem etetigonig mo. Afa Akwila i Prisila i afa sios el eheningina lala nuwagigim eso Ainiyagim unehlag wa gwenaig mo nem esogonig.
1CO 16:20 Afa mungwali nilite ohuna nai yi so ehengel enaig esogog, ka mas nem etetigonig mo. Afa mahim ne kristen nilitemba nangwanim so na nimbefum kikigiagi.
1CO 16:21 Afa ka Pol ka kikeafna ningana ohuna mo nem ginofenig ka mas nem etetinig mo.
1CO 16:22 Afa aman el so mas Ainiyagim membenag mo eba God so ma ehem amtakwale fati. Bigelni Ainiyag se bo.
1CO 16:23 Sa ma Ainiyag Sisasna ismunagim kwegfwag nengel nai yi gofi.
1CO 16:24 Sa ka Sisas Krais nai yi ka mungwali nem hugna membenig. Eba inim nemug feg.
2CO 1:1 Ka Pol God heafna sawieg wa kaba Sisas Kraisna kanog wahiag el. Na ka Godna Korin wa nai sios el mi afa mungwali Akaia provins wa nai kristen el mi ohuna moba ginofe faig. Afa bigelni nilite Timoti gaba ka ahagaba ka ginofeg.
2CO 1:2 Afa God bigelni Awag afa Ainiyag Sisas Krais i so ma nem ismunagim ahwaguhug afa nem olug efihlagna sahfeni.
2CO 1:3 Bigel Godna unehlagim fingi fi. Afa ehe bigelni Ainiyag Sisas Kraisna God afa heafna Awag feg. Afa ehe bigelni Awag elim afafenigule afa ehe God elim olug efihlag faig.
2CO 1:4 Afa mahim big kinig fegba afa God bigim olug efihlag faig. Afa enag olug efihlag bigim figbi eso big gaba mingnag elim gwenaig olug efihlag faigo.
2CO 1:5 Autunam Krais kinig numb fana afa yawo gaba big kinig numb fig. Afa God Kraisim nalig kwefufenam afa Krais gohugum bigim gaba nalig kwaganig.
2CO 1:6 Afa mahim kagel kinig fig kahligbi afa ka enaig esigbi eso nem olug efihlag faig afa nengelni olug onigig lahlafeskofeg. Afa mahim God kagelim olug efihlag faigbi afa enag nem kweagfug afa nem wagfunag eso ne aftahlanam gafim mahim kinig nem gwenaig opugunafiba.
2CO 1:7 Afa kagel anwanafig ne kifutig agfohie eso ka mas nem hugna kusgugoni. Afa kagel anwanafig nengel gaba big gwenaig kinig mungwali kahli eso nengel gaba big gwenaig olug efihlag mungwali fi.
2CO 1:8 O nilite, kagel membeg so na numwehe anwanafi ahanaig ahanaig kinig kagelim Esia provins wa eso pugunig. Afa enag kinig nalig kinig feg afa kagelim pigaupig afa ka onigig kagelbi pigif.
2CO 1:9 Afa kagelni onigig kagel mas agfohie. Afa enag pugugba so ka anwanafig kagel kikefum ahanaig kwegfu mo eso ka God nai yi sahu agfohie afa eheba esef wahag elim ilafwaitifef.
2CO 1:10 Afa kinig kagelim amtakwalig aitiegim ofeba eso ehe kagelim ati ena minai kwaganig afa so sumi yi gaba ehe kagelim kwaganif. Afa kagel olug onigig ehe kagelim gwenaig kwagani gofuf.
2CO 1:11 Afa neagaba kagelim kwaganam afa Godum sahna. Afa nengel enaig esibi eso God enam higinam kagelim lahlafenibi. Afa el numb enam nangunim eso Godum lahlag oni.
2CO 1:12 Afa kagel kike enaig onigig fig ohuna bite wa God kagelim kwaganig eso kagel afsug nihem esig afa inim mo sihig. Afa nengelim na ka nem hugna esinig. Afa kagel mas bite nai onigig pahlukui, amo God kagelim kwaganig eso enam kagel sifakalig.
2CO 1:13 Afa ginof kagel nem ginofegonug mas ka ena mom sisaginim ginofi. Ka enaig membeg,
2CO 1:14 ohuna mo yawo mas ne numwehe anwanafig mo afa autunai wa ena mom ambagwa numwehe anwanafif. Eso Ainiyag Sisasna osuna ofefiba ne kam sifakalegonif afa kagel nengelim gaba gwenaig esegonif.
2CO 1:15 Afa yuwana mo ka enaig onigig feg ne kam sifakalenig eso ka onigig koka nem sambaganagim bo nangwagim.
2CO 1:16 Afa mahim ka Masedonia gam bo akafiba ka membeg koka bo nem yuwanam mo nangwagnam eso ka esim mo ika. Afa ka Masedoniam wahianam piske bo nem nanguiba eso ne kam kweagfuiba ka so Judia gam mo ika.
2CO 1:17 Ateaho ne enaig onigifig, onigig so ka mas enag onigig eseg mo? Amo, ka mas bite nai onigigim esegim sawifenam afa wahigefe ena mom piske kwei.
2CO 1:18 Afa God elim mas mwakwaleni afa ehe anwanafeg kagelni mo soka nem sihigonig eba mas ka megena mo eigonam afa onigigna mo kumwahlanam afa awaionam kwei.
2CO 1:19 Afa Sailas i Timoti i afa ka Sisas Krais Godna Legna mo na ka nem sihigonig. Afa ehe mas sambaga onigig fei eso ehe mas sawifenam afa wahigefe piske kwei, amo, heafna mo eba ei mungufeg.
2CO 1:20 Afa Godna mo sihi wahianaba afa Krais ena mom sawifegim eso enam mungwali mo sihi wahiag ambagwa inim pugug. Eso Sisasna unehlag wa bigel Godna unehlag fingi fig afa big esog, “Enaba inim!”
2CO 1:21 Afa God nengel mi afa kagel mi enaig eseni eso big Kraisna kifutigiyi agfohie. Afa God ehe bigim hiliku heafna ehegam hwatig.
2CO 1:22 Afa ehe bigim enaig esenigbi eso heafna ginof ati bigel nai yi go eba wagfug big heafna el fig. Enag ginof eba heafna Sungwag bigim faig. Afa ena Sungwag so big fig eba bigim wagfunug autunai wa gaba bigel mungwali Godna lahlag gawig wambuf.
2CO 1:23 Afa Godna nof wa ka nem inim sihinig ka kusig Korin gam bogum masa ka bonam nengelim kifutig mona wagninim afa nem kinig faif.
2CO 1:24 Afa kagel mang nengelni misog el fig mo eso ka nem esogunug so na Godum olug onigini. Kati anwanafig nengelni olug onigig kifutigni neagfofi eso kagel nengel enanam gafugafibi eso ne sifakali.
2CO 2:1 Afa so ka enaig onigifeg masa ka piske boiba nengelni amtakwalig mom ambagwa sihinibi afa so na olug kinig fif.
2CO 2:2 Afa so ka nengelim olug kinig enaig esinibi afa aman so kam enaig esenaiba so ka sifakalef. Afa nengel nai yi naho ka sifakaligfeg.
2CO 2:3 Afa nengel so kam sifakalinig afa ka kusig bo kinig fagim eso autunam ka nem ginofe ninghiani. Afa ka anwanafeg mahim ka sifakal ofefiba afa ne gaba sifakalef.
2CO 2:4 Afa ka nengelim onigininim eso ka enag kinig fagim afa ka ufwegim eso ka nem ginofenig. Afa ka mas enaig ginofeg mo eso ne kinig fig amo ka membeg ne numwehe anwanafi ka nengelim hugna membeni.
2CO 2:5 Afa el nengelinai mang amtakwalig eseg afa nengelim mingnagim kinig faig. Mang kam mungo esena mo eba bigim mungwali esenig. Afa ka kusig enam hugna sihiagim.
2CO 2:6 Afa nengel ehem mungwag esenig eba enag wagfug ehe amtakwalig eseg. Afa ehem esenigim eba mangwese ati yuhwafeg.
2CO 2:7 Afa yawo so na heafna amtakwalig wahianam afa lahlag mona kifutinam afa ehem kweagfu. Masa kinig ehem nalig fenam afa pigapif.
2CO 2:8 Afa ka nem enaig sihifenig so nengel ehem enaig esinigbi so ma ehe anwanafe nengel ehem membenig.
2CO 2:9 Afa koka enam anwanafe ne kana mom higi pahlukwi me awai awai me eso ka nengelim ginofe ningihiag.
2CO 2:10 Afa aman elni amtakwalig so na wahianag ka gaba ehem gwenaig esenaf. Afa ateamba so ka aman elni amtakwalig nihe hugufatinagba eba ka Kraisna nof wa enaigba esegim nem kwaganig.
2CO 2:11 Masa Satan gof esenam bigim filaitif. Afa so big ati numwehe ehena gafugag nihem anwanafi.
2CO 2:12 Afa mahim ka Troas kimbig ika pugunaba eso Ainiyag kam mina pigina eso ka Kraisna lahlag mo sihiagena.
2CO 2:13 Afa mas ka bigelni nilite Taitusum enanai yi nanguna mo eso kana olug kinigna. Afa ka ena kimbig mo wahianam afa Masedonia provins gam ikana.
2CO 2:14 Afa bigel Godum lahlag onig eso Krais mungwalim filafe aitig eso God bigim gosuni ikaba eso enam big pahlukuia. Afa God kagel nai yi enaig esegba eso Kraisim anwanafig mo mungwali kimbig gam ahkaminafeg eso enag ofenaiba pauda lahlag fungug pugunug.
2CO 2:15 Afa big gaba ofenai paudana lahlag fungug lofug fig eso Krais Godum faig. Afa enag fungug pugu ikaminafeg eso elim Godna mina gam ahuiagim afa elim amtakwalig mina wa ahuiagim enam gaba enam mungwali fungug pugunug.
2CO 2:16 Afa el amtakwalig mina wa ahug bigelni gafugag ofenaiba melig fungug eso elim amtakwalig aitig. Afa el Godna mina wa ahug enag fungug eba elim nofkikenag faig. Afa el mas enag gafugagim heafna kifutigni esei.
2CO 2:17 Afa kagel mang mingnag el lofug mo eso Godna mo sihiahug afa enanam kig fig. Afa God kagelim ningitigig eso kagel Kraisna kifutigni inim mo Godna nof wa sihig.
2CO 3:1 Ateaho ne enaig onigig fig kagel so kikeafgelni unehlagim fingi fi? Afa mingnag el enaig esig ginof figim eso enag ginof hefum wagfug kaba lahlag gafugag el fig. Ateaho ne enaig onigig fig kagel gaba so nem ginofe faigoi o ka nem sahgonibi so kam ginofegoni? Amo awai kagel mas enaig esi.
2CO 3:2 Afa nengel nimbe eba kagelni ginof lofeg. Afa enag ginof eba kagelni olug yi go. Afa mungwali el enag ginof nangunim afa anwanafi lahlag gafugag eso ka nem fegonug.
2CO 3:3 Afa nengelni nihe elim wagfugonug afa nengel ofenai ginof Krais ehe ginofeg kagelni ninga wa ningihiana. Ehe mang penna ginof fiah mo amo God nofkikenagag Krais ehena Sungwagna ginofeg. Afa ehe mang hun fifag wa ginof fiah mo amo ehe elni olug yi ginofeg.
2CO 3:4 Afa Godna nof wa kagel agfohiegim afa anwanafig Kraisna kifutigni enag gafugag ka fig eso kagel enaig esogog.
2CO 3:5 Afa kagel mas enaig esogog mo kagelba ati yuhwafig enag gafugag figim. Amo, God ehe kagelim esenigbi eso kagel enag gafugag esigim yuhwafig.
2CO 3:6 Afa God ehe kagelim esenigbi eso kagel Godna yawonai sihi wahiag mo gafugag esigim yuhwafig. Afa enagba mang autunai ginof nihe mo wa go mo eba Sungwag wa go. Afa aman el mas autunai ginof nihe mo pahlukug mo eba wahag ehem pugunafe afa Godna Sungwag elim nofkikenagag faif.
2CO 3:7 So na enam onigim autunam Godna nihe mo hun fifag wa go afa mahim Moses fa bu elim fainibi eso el Godna afwambusug nanguni. Afa enag afwambusug Mosesna nofbusug wa mwakwalig gohnam afa awaiena. Afa mahim afwambusug gofenaba Mosesna nofbusug eba hugna afwambusiagena eso Israel el ehem mas hugna nangwahufna mo. Afa enag nihe mo gafugafegba eso elim wahag pugunig. Afa enag Godna afwambusugni waheg ahbog.
2CO 3:8 Eso big enaig onigi Godna Sungwagni gafugag afwambusug eba hugna nalig fegim afa Mosesna afwambusugim filafeg.
2CO 3:9 Afa nihe mo eba mina elim wagfunig bigel eba amtakwalig el eso bigim wahag pugunif. Afa Godna afwambusug wagfug enag mina eba lahlag. Afa big anwanafig enag gafugag eso elim piske wambugum nofkikenagag faig enag mina eba hugna lahlag nemug feg.
2CO 3:10 Afa big anwanafig eba inim Godna yawonai kike wahiag mona afwambusug eba hugna gofanaim nalig fenag eso autunai nihe mona afwambusug mo gweyi fenag.
2CO 3:11 Afa enag nihe mo mwakwalig ati gogum afa enag afwambusug i waheg ahbog. Afa yawonai kike wahiag mo higeg gwese gofif afa enagna afwambusug eba hugna naligfeg.
2CO 3:12 Afa big anwanafig enag afwambusug higeg gofuf eso kagel enam lahlag mo sihigim mas ka embefi.
2CO 3:13 Afa kagel mas enaig esi eso Moses esena. Eso ehe heafna nofbusugum lofugna kagunaba eso ehe og masa Israel el nangunim afa anwanafif enag afwambusug ati kehif pegim awai ofe.
2CO 3:14 Afa autunam Israel elni onigig etetiagini afa yawo gaba enag lofug gwese go eso mahim ehengel autunai sihi wahiag mom suwigigba afa enag lofug ehengelni onigigim kagunig. Afa enag lofug eheba mas hilifui afa mahim el Kraisim olug oniginagba eso ena mina ho Godna enag lofugum hugufa fatig.
2CO 3:15 Afa yawo gaba mahim ehengel Mosesna nihe mom suwigigba enag lofug ehengelni onigigim kagunig.
2CO 3:16 Afa mahim aman el onigig wahigifenam Ainiyagna gum boiba eso enag lofug hugufu pekaf.
2CO 3:17 Afa enag mo “Ainiyag” eba wagfug eba Sungwag. Afa Ainiyagna Sungwag eso el nai yi gofiba eba mas mang ehem kagui.
2CO 3:18 Eso enag lofug mas bigelni nohbusugum kagui afa Ainiyagna afwambusug bigel nai yi gohba eso el nangug. Afa enag afwambusug Ainiyagna bog afa bigim esenigbi eso big hef lofug opukog. Afa Ainiyagna Sungwag bigel nai yi gafugafeba eso ehena afwambusug bigel nai yi hilioku.
2CO 4:1 Afa kagel mas enag gafugag yiskosig mo eso God kam afafenigim afa enag gafugag kagelim faig.
2CO 4:2 Afa ahwanfeg nihe afa nihe meagam so go ena ka enam masig fatig. Afa kagel mas elim mwakwaligoni afa Godna mom wahigi enmuna sihif. Afa kagel Godna nof wa agfohiegim eso ka ambagwa inim mo sihig afa enag wagfug kagel ahanaig el mahim. Eso mungwali el anwanafig kagel eba inim el.
2CO 4:3 Afa kagel Godna lahlag mo sihiahug. Afa mingnag el enaig esogog enag mo mas ambagwa feg mo. Afa el eso suwi lagig mina wa pahlukuia afa ehengelim mungo enag mo mas ambagwa fenig mo.
2CO 4:4 Afa el mas Godum olug oniginag mo eso Satan, ohuna bite nai god, ehena onigigim sikigfinag eso ehe mas Godna lahlag mona afwambusug nangui. Afa enag afwambusug lahlag mo nai bog eba Kraisna afwambusug afa eheba God i mungwalofug ahfeg.
2CO 4:5 Afa mo ka sihig mang kagelni mo mo eba Sisas Kraisna mo eso ehe Ainiyag feg. Afa kagel Sisasim kweagfugum eso kagel nengelni gafugag el fig.
2CO 4:6 Afa God enaig esog, “Sa ma afwambusug ahkauminefei afa sikikiegim filafatig.” Afa ehe bigelni olugim afwambusug fenigbi eso bigel Kraisna nohbusugna afwambusugum nangugim afa Godna afwambusug newugum anwanafi.
2CO 4:7 Afa Sungwagni gawig hugna lahlag nemug bigel nai yi go afa bigel ofenaiba bite sospen. Afa enag wagfug Godna kigmog nalig eba mang kagelni mo.
2CO 4:8 Afa ahanaig ahanaig kinig bigelim pugunim afa enag kinig mas bigelim filafati. Afa mahim big enaig esogog, “Ahnaig big esef?” Eso bigel mas enam yiskosi wahiyi.
2CO 4:9 Afa el bigelim amtakwalig esegonigbi eso God bigelim mas nangwagi hwatig mo. Afa bigelim kwagaitifigbi eso mas bigel pigig mo.
2CO 4:10 Afa el bigelim higeg ogna kwagi aiti eso Sisasim esini. Eso Sisas bigelim kifutignig so ma el ehena nofkikenagim bigel nai yi nangug.
2CO 4:11 Afa bigel Sisasna el figbi afa mahim bigel nofkikena agfohieba angoluwag el ogna bigelim kwagaitifi eso mas bigelim kagugonig mo. Eso bigelni ewiaug elig Sisasna kifutig nofkikenagim ambagwa wagfug.
2CO 4:12 Afa eba enaig eseg mahim kagel Godna gafugag wa agfohieba eso wahag kagelim muhwa fenig eso nofkikenagag eba nengelim faig.
2CO 4:13 Afa Godna buk wa el enaig ginofena “Ka Godum olug oniginag eso ka sihig.” Afa kagel mungwalofug gwenaig olug onigifig eso kagel sihi.
2CO 4:14 Afa big anwanafig God Ainiyag Sisasim piske ilafu fatigba eso big Sisasna el fig eso God bigim gaba ilafunam afa nengel mi kagel mi eso bigim mungwali wankanam eso big ehena nof wa nuwagif.
2CO 4:15 Afa enag ahanaig ahanaig kinig kagel nai yi pugunig eba enag nengelim kwaganigim. Afa Godna ismunagim kwaganig el numb nai yi puguiakagba eso hugna el numb Godum lahlag onig eso enag Godna unehlagim fingi fig.
2CO 4:16 Eso kagel Godna gafugagim mas yiskosig wahiyi. Afa bigelni elig muhna ofe eso mungwali osuna bigelni sungwag yawonai kifutig fafe.
2CO 4:17 Afa enag kinig kagel kahlig eba wesig afa mas hugna gofi. Afa enag kinig kagelim numwehenugegim afa God i higeg lahlag ahagag ahfegim. Afa enag lahlag gag mungwali bitenai kinigim gofsunug.
2CO 4:18 Afa bigel mang eso nofna nangug mo eso big enam hugna onigig. Afa bigel mang eso nofna mas nangug mo eso big enam hugna onigig. Eso mangim big nofna nangug eba mwakwalig gohnam awaief. Afa mangim big nofna mas nangug mo eba higeg higeg gofif.
2CO 5:1 Afa bigelni elig ofenai ugufige lala big augwia. Afa ohunag bitenai lala noginam bwabuhia opefiba big anwanafig God bigelni ming lala nimblag wahiag. Afa enag lala mang el ningana nimba mo. Eba God ehe heven wa nimblag eso enag higeg gofif.
2CO 5:2 Afa yawo big ohunag eligni gaba big kusguageg esog eso ka hugna membig heven wa nai lala figim eso ofenai el lofug yimieg fatiagim membig.
2CO 5:3 Afa big mulug elig heven wa nai fif afa enag elig bigelni sungwagim kagwuf ofenai el hefum lofugna kagwug.
2CO 5:4 Afa mahim big enag ugufige lala wa auguiaba big kinig kahlagim eso kusguagegim esog. Afa big mas enaig esogoi bigelni bitenai elig mo ma wahai, amo, big hugna membig yawonai elig so ma bigim kagunam afa bigelni bitenai eligim nofkikenag faig.
2CO 5:5 Afa God ehe bigim enam numwehenugegim afa heafna Sungwag bigim faig. Afa enag Sungwag wagfug big autunai wa mungwali Godna lahlag gawig wambuf.
2CO 5:6 Afa big enam onigigim eso kifutig agfohie. Afa big anwanafig mahim big ohunag bite nai elig agfohieba big Ainiyagna kimbigim wahigwafinig.
2CO 5:7 Afa mang so big nofna nangug bigel mas enam pahlukui. Afa bigelni olug onigig bigelim mina wagfunig.
2CO 5:8 Afa ka piske sihi kagelni onigig eba kifutig go. Afa kagel membig ohunag elig wahianam afa Ainiyag i lahlag ahagag ahfef.
2CO 5:9 Afa kagel ohunai yiba ohunag bite nai eligni augug me afa heven wa nai eligni gaba ka auguiafiba kagelni mog onigig eba mungo feg kog ma Ainiyag sifakaleg fai.
2CO 5:10 Afa mahim Krais elim kwefihiag ofefiba eso bigel mungwali heafna nof wa agfohef. Afa mungo mungo el mang eso ohunaig eligni esig lahlagim afa amtakwaligim eba ehem mungo faif.
2CO 5:11 Afa ehe enaig esef afa kagel ehem embefigim eso kagel elim God nagum hugfu wan ambugog. Afa God kagelim ati anwanafenig kagel ahanaig el feg. Afa ka onigig nengelni olug gaba kagelim ati numwehe anwanafegonig.
2CO 5:12 Afa nengelni nof wa kagel mas piske kikiafgelni unehlagim fingi fi, amo, afa kagel enaig sihifig eso nengel kagelni nihem sifakalinim afa el eligim hugna oniginag afa olug nihem oniginag mo yiskosig ka membig kagelni mo nengelim kwaganig so na enag mo enaig elim wahigi sihigon.
2CO 5:13 Afa kagel kikefum enaig esogog eso mingnag el kagelim og nengel misog eteti skofeg. Ahnaig kagel esig eba Godna unehlagim fingi fig. Afa so ka onigig ne lahlag nafif eba so ka nengelim kwaganig.
2CO 5:14 Afa Krais kagelim membenig eso kagel heafna gafugafig. Afa kagel ati anwanafig enag el mungo mungwali elim wahanigim eso kwaganig. Eso ofenai bigel mungwali ehe i ahwahag.
2CO 5:15 Afa ehe mungwali elim wahagim eso kwaganig eso el nofkena augwia nofeka nimbefim onigi amo, enag el wahagim piske bihiag so na ehem oniginim pahluku.
2CO 5:16 Afa yawo kagel mas bite nai onigi fig enana elim kwefihiage goni. Eba inim autunam kagel Kraisim enaig esini afa yawoba ka mas enaig esi.
2CO 5:17 Eso aman el Krais nai yi gofif eba enag el ati yawonai el feg. Afa autunai nihe ehe nai yi eba ati ikag afa yawoba ehe nai yi yawo nai nihe pugug.
2CO 5:18 Afa God ehe enag eseg. Autunam bigel Godna angoluwag el fini afa yawo Krais bigelim esegim eso bigel Godna hihe fig. Afa ehe kagelim enaig gafugag faigbi eso kagel mingnag elim kwaganig God nagum wanambugo.
2CO 5:19 Afa kagelni mo enaig esog God Krais nai yi eseg eso mungwali el so ma Godna hihe fi. Afa God elni amtakwalig nihem mas suwigi amo, ehe kagelim enaig mo faig afa enag mo mina wagfug angoluwag el so ma Godna hihe fi.
2CO 5:20 Eso kagel Kraisna unehlag wa mo sihig eba ofenai God ehe kagelni mengig wa sihinig. Afa Kraisna unehlag wa ka nem sihigonig nofeka angoluwag el gofim so na Godna hihe fi.
2CO 5:21 Afa Krais mas mang amtakwalig esena mo. Afa God membeg bigelim kwaganig eso bigelni amtakwaligim ehe Krais nai yi wahiana eso ehe nai yi big Godna afsug kabag el fig.
2CO 6:1 Afa kagelbi God i ka gafuga fig eso kagel nengelim kifutig mo enaig sihi fegonig God nem ismunagim kwaganig eso nofeka enam yiskosi wahiyi.
2CO 6:2 Afa Godna mo enaig esog; Afa enag osuna kog ka nem lahla wambuf eso gwenana ka neana une higig. Afa enag osuna kog ka nem piske gwenana wambuf eso ka nem kwaganig. Sa hig, yawo eba enag osu God ogna nem lahla wambuf afa so yawo eba enag osuna God ogna nem piske wambu.
2CO 6:3 Masa el kagelni gafugagim kwasigonif afa kagel mas mang Godna mina wa sugwi eso elim wegmusufe fati.
2CO 6:4 Amo, afa kagelni nihe wagfug kagel Godna gafugag el fig. So na nangu, kagel kifutig agfohie eso ahanaig ahanaig kinig kagelim pugunig, afa hugna nalig gafugag esig, afa el kagelim ahanaig ahanaig esegonug.
2CO 6:5 Afa el kagelim kwagaitifig, afa kalabus yi wanahug, afa angoluwag kagelim kilafatigonug, afa kagel gafugag bihig agfohie, afa kagelim binipigig eso mas ka asgai.
2CO 6:6 Afa kagelni lahlag nihe afa lahlag onigig afa afoahlanam gohugum eso elim lahlag esenig, afa Godna Sungwag afa kagelni membugna nihe wagfunag kagel Godna gafugag el fig.
2CO 6:7 Afa kagel inim mo mungo sihig afa Godna kifutig kagel nai yi go. Afa kagelni lahlag nihe ofenaiba kagelni ninumu gau eso kagel nihiginai ningana mo ofenibi afa sahgam mo kikefum kagwo.
2CO 6:8 Afa mingnag el kagelni unehlagim fingi fig afa mingnag kagelim esogonug kagel amtakwalig el. Afa mingnag el kagelim mo sehtigi gonug afa mingnag kagelim nigmag gonug. Afa el kagelim esogonug kagel mwakwal el, amo kagel inim mo mungo sihig.
2CO 6:9 Afa mingnag el kagelim esogonug ehengel mang inim Godna kanog hwatig el afa enaksag kristen kagelim numwehe anwanafegonug. Afa el enaig onigifig kagel pigihiagim meini ofe afa so nangu kagel nofkikena agfohie. Afa mingnag el kagelim tautig faigog afa ehengel mas kagelim kwagiskui.
2CO 6:10 Afa mahim kagel kinigni figbi afa kagelni olug yiba sifakal mungo feg. Afa kagel ofenai el gawig hwainig feg afa kagel enaksag elim esigoni eso gawig nubni fig. Afa kagel gawig hwainig afa mungwali gawig eso Godna ninga wa go eba kagelni.
2CO 6:11 O kagelni Korin wa nai hihe ka nem ambagwa inim mo sihigonig afa ka mas mang mo meagam kumwahli. Afa nengel kagelni olug yi go.
2CO 6:12 Afa nengelim membeg gonug kagel mas enag wahig mo eba nengel kagelim membeg gonugum kusig.
2CO 6:13 Afa ka nem enaig sihifenig ofenai awag legim osihina, kagelim onigig gonug so nengelni olug yi gofi.
2CO 6:14 Afa nofeka afwabanai el mungo ahpahlanam ahgofum, amo ehengelbi enmunam fig. Ateaho enaig eseg lahlag nihe eso amtakwalig nihe i waheg ahfeg? Afa afwambusug i afa si i ateaho eso mungwal gafugafafef?
2CO 6:15 Ateaho so Krais i Satan i mungo onigig fafefe? Ateaho so kristen el i afa afwabanai el i mang nihem mungo ahfenag? Amo, enaigba awai.
2CO 6:16 Afa Godna nalig lala i afa mwakwal Godna lala i ahanaig pasif esahfef? Afa God nofkikena ga afa bigel heafna nalig lala feg. Afa God ehe heafna elim enaig esonig; Ka ehengelim fenim afa ehengel enanam wagiakaf. Afa ka ehengelni God fef afa ehengel kana el fif.
2CO 6:17 Afa ming mo God enaig esog; So na ehengel menai wahianam afa enmunam ahu agfofum. Afa mang eso Godna nof wa nuhwefig nofeka enam ambugog muhwafi eso ne enaig ese agfohiefiba eso ka nem awamona.
2CO 6:18 Afa ka nengelni awag fef afa nengel kana luwal fif. Afa hugna kifutig Ainiyag enaig esog.
2CO 7:1 Afa kana lahlag hihe God bigim eso ohunag mo sihi wahianig afa so big enaig esi amtakwalig nihe aiti. Afa mang bigelni eligim afa sungwagim nuwehfinag nofeka enam bo muhwa fe. Afa so big Godum embefinim eso big bibefum Godum mungwali fai.
2CO 7:2 Afa nengel nimbeafgelni olugni so na kagelim onigigonig. Afa kagel mas aman elim amtakwalig esinig afa kagel mas aman elni olug onigigim amtakwalini afa kagel mas aman elim mwakwalenam eso ehena gawig ismunagim fai.
2CO 7:3 Afa ka mas enaig sihifeg mo eso ka nem fenig. Afa ka ati sihina ka nem membenig. Ka mas nem etetinai ka nem hugna onigina kafuf.
2CO 7:4 Afa ka anwanafeg ne kana fenagba naka nem inim mo sihinag ka nem sifakalini afa nengelni unehlagim fingi fenig eso ne lahlag nihe pahluhug. Afa mahim kinig kagelim pugunig afa ka nengelim onigigim eso kana olug hugna sifakaleg.
2CO 7:5 Afa mahim kagel Masedonia provins wa opukonaba afa mungwali kimbig wa kinig pugunaba eso kagel mas lahlag augufena mo. Afa kagel ehengel i mo flafiahgini afa kagel olug megam embebefini.
2CO 7:6 Afa aman elni onigig mahim euwiau ofeba eso God ehem kifutignag afa ehe enaig esahfef. Afa mahim Taitus bogba eso God enana kagelim kifutignig.
2CO 7:7 Afa kagel ehem nangugim afa sifakalig nengel ehem numwehe fig eso ehe bog. Afa ehe kam enaig sihifinig ne membig kam piske nangu afa ne nimbeafna amtakwalig onigig eso ne olug kinig afa ne kam afafinig eso ka hugna sifakaleg.
2CO 7:8 Afa ka anwanafeg ginof eso ka ningihiana eba nengel enam olug kinig fig afa enaba yuhwafeg eso eba kam olug kinig fenag. Afa ka onigig enag ginof nem mwakwalig olug kinig faig.
2CO 7:9 Afa yawo ka sifakaleg eso enag kinig nem esinig eso ne nimbeafgelni amtakwalig nihem wahigefe masig fatina. Afa God ehe enagna nem esenag eso ka mas nem amtakwalig esenig mo.
2CO 7:10 Afa olug kinig God elim faig og so ma amtakwalig wa nai wahigifinim eso God ehengelim wambu. Afa enag mas elim kinig fai. Afa bitenai olug kinig mas elim kweagfui eso wahaf.
2CO 7:11 Afa God nem enag olug kinig faig so nangu eba lahlag nengel nai yi pugug. Afa yawo ne mas yiskosig mo, amo ne hugna gafugafig wagfug nengelni nihe eba lahlag. Afa amtakwalig nihem ne olug kakagini afa nimbefum embefig amtakwalig esegim afa el amtakwalig eseg eso ne ehengelim kinig faig. Afa ne membig kam piske nangu afa ne Godum hugna pahluhug. Afa mungwali enag ne wagfug ne afsug kabag fig.
2CO 7:12 Afa autunam mungo el amtakwalig esena afa ming el enam kinig fana. Afa ka mas enag sambaganingi elim oniginigim eso ka nengelim enag ginof ningihianig. Amo, ka membeg so na numwehe anwanafi nengel Godna nof wa kagelim hugna afafegonug eso enag ginof ka nem ningihianig.
2CO 7:13 Eso enagba kagelim esenigbi eso ka afoahlanam augug. Afa Taitus kam enaig sihifenig nengel ehem lahlafe fini eso heafna enaksag onigig awaieg eso ka enam hugna sifakalig.
2CO 7:14 Autunam ka Taitusim mo sihina eso ka nengelni unehlagim finig fig afa ehe nengelim ika nangwagig eso nengel ehem lahlafinig afa ka mas ahwanfeg mo. Afa mungwali mo ka nem sihigonig eba inim eso nengelni nihe wagfug enag mo ka Taitusim sihinag eba inim.
2CO 7:15 Afa Taitus piske onigig nengel ehem ahnai skaugfinigim afa so ehe misog el feg afa heafna mo higigim pahluhug afa ehem lahlag mona awamonig eso ehe nengelim hugna membenig.
2CO 7:16 Afa ka mas hugna onigini afa ka ati numwehe nengelim anwanafenig so na lahlag nihe pahluhug eso ka sifakaleg.
2CO 8:1 Kagelni nilite ka membig so na anwanafi God Masedonia wa nai siosim ismunagim kwaganig eso ehengel lahlag gafugag esig.
2CO 8:2 Afa ahanaig ahanaig kinig ehengelim pugunig eba ehengelim gihnig kifutig el me awai awai me. Afa ehengel gawig hwainig eso ehengel hugna sifakalig afa enanam ehengel numwehe kig agoglowinim sahfaigon.
2CO 8:3 Afa ka ati nangwagig ehengel heafgelni sawieg wa mang gawig gaba eso wambugum agoglugum eso elim fai gog afa ehengel gweyi mingnag gawig gaba sisi skogonig.
2CO 8:4 Afa ehengel kagelim kifutig mo sihinig eso ehengel gaba membig Judia nai Godna elim kwaganig.
2CO 8:5 Afa kagel onigig eba ehengel mang kig mungo faigoh mo. Amo, ehengel hugna lahlafig yuwanam mo ehengel enaig esig Ainiyagim ahnai skaufinig. Afa Godna sawieg wa gaba eso kagelim ahnai skaufegonug.
2CO 8:6 Afa Taitus enaig gafugag yuwana nengelim kwagana eso kagel ehem enaig esonig so na ehengelim kwaganam enag lahlag gawig faigim gafugag augi.
2CO 8:7 Afa mungwali gafugag nengel lahlag nihena esig. Afa nengel Godum kifutig olug oniginig afa enag mo nengel lahlag sihifig. Afa nengel ati nalig anwanag nafig afa so nengel hugna sawifig Godna gafugag esigim. Afa nengel kagelim hugna membegonug. Afa kig agoglowi faigog nihe nengel esig eso kagel membig nengel enam gaba gwenaig lahlag nemug esig.
2CO 8:8 Afa enag mo mang nihe mo mo. Amo, ka Masedonia nai elni lahlag gafugag ka nem sihinig eso ka nem gihni kog nengelni membug mungwalofug go me awai awai me.
2CO 8:9 Afa ne ati anwanafig Ainiyag Sisas Krais bigim ismunagim kwaganig. Afa ehe God i ahagfenaba eso mungwali gawig heafna fena afa ehe mungwali gawigim wahianam pe bonam afa gawig hwainig el puguna eso nengelim kwagana. Afa ehe enaig esegba eso nengel Godna mungwali lahlag gawig wambug.
2CO 8:10 Afa gof yiana nengel kig agoglowi faig enam ne gosuni. Afa nengel enaig esigim hugna membini. Sa hig, ka enaig onigifeg enag gafugag nengel so na fini so na enam augi.
2CO 8:11 Eba lahlag yawo ohunag gawig faigim gafugag augibi. Afa gafugag mulug ne esof fenaba ne sifakalna gafugafena so na yawo gaba sifakale enag gafugam augi. Afa ahanansi kig so na membeg ne og ka fai so na fai.
2CO 8:12 Afa nengel nai yi elim faig sawieg so gofif afa ahanansi kig so na membeg so gauna fai enaba God sifakaleg. Afa mang so ati ne feg God membeg so na fai eso mang ne mas feg mo ehe mas enam onigi.
2CO 8:13 Afa ka mas enaig esog mo so na mingnag elni kinig kahli goni eso ehengel mo isug auguiafi. Afa yawo ati ne enaksag feg eba lahlag eso gawig hwainig el feg so na ehem kweagfu. Afa sumi yi nengelni gawig awaieg afa ehengel enaksagna feg nem mungwag kweagfui. Afa enaig nihe sambaganingi mungwalofug ahgo.
2CO 8:15 Afa Godna mo enaig esog; Afa el enaksag fane wambugeg eba hefum mungo yuhwa fenag mingba awai. Afa el wesig fane wambugeg eba ehem ati yuhwafenag.
2CO 8:16 Afa Taitusna onigig afa kana onigig i mungwalofug eso God ehem esenagba eso ehe nengelim membenigim ogna kwagan eso ka Godum lahlag onag.
2CO 8:17 Afa ka ehem sihini kog ma bo nengelim nangwagi afa heafna sawiyifeg ati gofena. Afa ehe nalig membug fena nengelim kwaganigim eso ehe hefum og ka ika ehengelim nangwag.
2CO 8:18 Afa Taitus i ahkagim eso kagel ming nilite ningihin. Afa enag el Kraisna lahlag mo numwehe lahlag sihi feg afa ahanaig ahanaig kimbig sios wa nai el mungwali ehem fingi fig.
2CO 8:19 Afa enag sios ehem esuni so ehe kagel enanam enag kig fi okuhunam eso mingnag sios elim kwagani. Afa kagel enaig esini eso Ainiyagna unehlagim finig fig afa enag wagfug kagel ogna mingnag elim kwagan.
2CO 8:20 Afa kagel mungwal ahunam elim enag enaksag kig mimagigoni afa kagel enaig nihe pahluhug masa el kagel sihigonif.
2CO 8:21 Afa kagel membig lahlag nihe mungo esi. Afa kagel membig Ainiyagna nof wa enaig esi afa kagel membig mungwali elni nof wa gaba gwenaig esi.
2CO 8:22 Eso ka ming hihem ehengel enanam ningihiana. Afa kagel ehem enaksag gafugag gihnagigim afa ka nangug ehena membugba elim kwaganig feg. Afa ehe nengelim numwehe anwanafenig neagaba enag gawig faigim gafugagim kwegfug eso ehe hugna membeg enag gafugagim eseg.
2CO 8:23 Afa Taitus eba kana hihe afa ehe i ka i gafugafegim eso nengelim ahkwaganig. Afa ming sambaganingi nilite heafna siosna unehlag wa ahuna afa Kraisna unehlagim fingi fini.
2CO 8:24 Eso ehengelim nimbeafna membenig nihe wagfug afa mungwali sios enam nangunim anwanafig afa enag mona ka nengelni unehlagim fingi fenig eba inim.
2CO 9:1 Afa nengel ati anwanafig kagel Jerusalem wa nai kristenim kig agoglowinim ningihigoni eso ka mas enam hugna sihiagei.
2CO 9:2 Afa ka anwanafeg ne sawiyifeg mingnag elim kwaganigim. Afa ka neana unehlagim Masedonia nai elni nof wa fingi fenag. Afa ka enaig esog, “Gof yiana ikag afa yawo gaba nengel Korin Akaia provins wa nai el nalig membug fini elim kwaganigim.” Afa Masedonia enam higigim afa onigig kagel gaba gwenaig esi.
2CO 9:3 Masa ohunag kana lahlag mo mo bihig fef. Afa ka membeg so na numweheaginim afa agfohiefim eso ka enaig esona. Eso ka ohunag nilitem nengel nagum ningitigig.
2CO 9:4 Masa mingnag Masedonia wa nai elim ka wanbonam afa nengelim nangwagibi afa nengel mas numweheagig go mo. Afa nengel ahwanifig fif afa ka enag lahlag moba ati ka sihina eso ka gaba enam ahwanfeg fafe.
2CO 9:5 Eso ka onigigim koka ohunag nilitem gof ningihiaiba afa ehengel nengelim kwaganim enag gawig numweheagig eso ne sihi wahig. Afa mahim ka bo puguiba mungwali el so ma enam nangui anwanafi ka mang nengelim mengna eseni mo so na enaig esi amo, ne nimbeafgelni membug wa esig ne mas yiskosig mo.
2CO 9:6 Afa so na onigi, mahim big mimagegonigbi eba ofenaiba el nog wesig ihig eba fane wesig agoglowi wambug afa el nog enaksag ihigeg eba fane numb agoglowi wambuf.
2CO 9:7 Afa nimbeafgelni onigig wa ahanasi gaba ne afaifiba eba sisei. Afa ne magegim yiskosenam afa magef afa mahim el nem mengna esunugbi so na mageg afa enaigba mas lahlafeg mo. Afa aman el eso sifakalna mimageg enaig elim God hugna membenag.
2CO 9:8 Afa God ma nem yuhwafenageba eso neana gawig hugna nubiagef. Afa ne mas mangim awaie afa enag enaksag gawigna eso ne ahanaig ahanaig lahlag gafugag esef.
2CO 9:9 Afa Godna mo enaig esog; Ehe gawig hwainig elim gawig numb wambugum faig, afa ehena lahlag nihe higeg gofuf.
2CO 9:10 Afa el eso aso feg God ehem nog wambwaig eso ihigeg afa amba ehem faig eso neg. Afa neagaba God nem enaksag nog wambanam faif afa God ehe neana lahlag nihem esenag eso enag enaksag fug luwug.
2CO 9:11 Afa ehe nem enaksag gawig wambwai gofuf eso ne mingnag elim enaksag mangeni gofim. Afa mahim kagel nengelni kig kehligim afa magigbi afa el numb enam nangugim eso Godum lahlag onig.
2CO 9:12 Afa kig faigog nihe so na esig eba Godna elim gawig hwainigim kwaganig. Afa enag nihe gaba enaig eseg eso el numb hugna Godum enaksag lahlag onig.
2CO 9:13 Afa enaig gafugag ne eseg eba enag wagfug ne Kraisna lahlag mo kehlagim afa pahlukug. Eso ne ehengelim afa mungwali elim hugna mangeni eso el numb Godna unehlagim fingi fif.
2CO 9:14 Afa ehengel nangug Godna lahlag kwegfwag nanai yi kifutig go eso ehengel nem hugna onigigonigim afa nengelim Godum sahnig.
2CO 9:15 Afa enag mang eso God bigim ismunagim faig eba hugna nalig feg afa bigelni mengig enam mas lahla sihifiage. Eso big Godum enam lahlag oni.
2CO 10:1 Afa nengel nai mingnag el enaig sihi kam finig afa mahim ehe kagel enanam goba ehena mo euwiaug afa mahim ehe kagelim enmunam wahigwa fenigbi eso ehe kagelim kifutig mo faig. Afa Krais eba lahlag afa afoahlanam el feg afa ka Pol ka nem Kraisna unehlagna sihinig masa nengel kana mo fatif eso ka nem bo nangwagigim afa ka kifutig go.
2CO 10:2 Afa mingnag el enaig sihifig kagelni nihe wagfug ofenai ohuna bitenai elni onigig fig. Nofena kam enaig esini masa ka bonam nem kifutig mona sihinif afa enaig elim ka wagnif.
2CO 10:3 Afa eba inim afa yawo kagel ohunaig eligni ohuna bite wa agfohie afa mas kagel enaig hagfe eso bitenai el heafgelni angoluwag elim fafegonif.
2CO 10:4 Afa kagel mas bitenai fagna maluba hagig amo, afa kagel Godna kifutigni fegonig eso kagel angoluwagna kifutigim enana amtakwalig aitig.
2CO 10:5 Afa ahanaig ahanaig amtakwalig onigig ka enam amtakwalig aitig afa mwakwal onigi elim kagunaiba eso mas Godum anwanafenai afa kagel enam gaba filaiti. Afa kagel bitenai amtakwalig onigigim hugna kikehlig ofenai nunimu el angoluwag elim fakehlaf eso enam fagim Kraisna ahnai skaug fakig.
2CO 10:6 Afa nengel nimbefim wagfuiba nengel inim Kraisna el fig afa mahim nengel enaig esigbi eso kagel ati numwehe agfohie eso aman nengel nai el Kraisim masig fatig eba ka ehem kinig faif.
2CO 10:7 Afa nengel afwambanaim mungo fahiagefig. Afa aman el esof kaba Kraisna eso ehe so ma anwanafe kagel gaba gwenaig ka Kraisna fig.
2CO 10:8 Afa Ainiyag enag gafugag kagelim faig eso kagel nengelni olug onigig kifutignig afa ehe mas membeg mo kagel nengelim amtakwalig esinigim. Afa kagel enag gafugam sifakalinim afa so ka kikefum mwakwalig fingi fibi afa ka mas enam ahwanifi.
2CO 10:9 Nofena enaig onigif ka nem ginofinig ningihianig eso ka membeg so na embefi.
2CO 10:10 Afa mingnag el enaig esogog, “Ginof wa Polna mo eba kifutigim afa kinig feg. Afa mahim ehe kagelni nof wa go heafna mo sihig eba euwiaug afa mo bihig feg.”
2CO 10:11 Afa enaig el so ma anwanafe enag mo so kagel ginofig mahim kagel wahigwafigbi eba mungwalofug kagel enag mo esif afa mahim kagel nem piske ambugog nangwagibi.
2CO 10:12 Afa mingnag el hefum fingi fig. Afa kagel mas kikiafgelni nihem figim eso ehengelni nihem kwefihianugi. Afa enaig elbi ofenai mo onigig etetig el fig. Afa heafgelni onigig wa heafgelni nihem kwefihiagig. Afa ehengel mingnagim nangwagigim eso hefum kwefihiageg.
2CO 10:13 Afa kagel mas enaig esig mo. Afa kagel enag gafugam onigig God kam faig afa gafugag ka nem esegonig enam gaba ka onigig eso enag wa kikeafgelni unehlagim fingi fig.
2CO 10:14 Afa kagel kikefum mas hugna finig fi amo, kagel gwenaig mungwalofug esig eso gafugag ka nengelim esigonig. Afa kagel nengelim Kraisna lahlag mo ambugog sihi hwanigba kagel mas yuhwafig mo kikefum fingi figim. Afa kagel gofwanai el fig ka Kraisna mo figim ka sihi ambugog nengel nai yi ambugog opukog.
2CO 10:15 Afa kagel mas enaig esig mo afa mingnag el gafugag nengelim esegonig afa kagel enam nangugim eso mwakwalig kikeafgelni unehlagim fingi fig. Afa kagel membig nengelni olug onigig so ma nalig fei eso enag gafugag kagel nengelim esigonig eso enag gaba so ma nalig fei.
2CO 10:16 Afa ma kagel nengelim wahigbi eso mwakwalig hili ahugba afa mingnag kimbig gafugag el mas enanai yi feg mo eso kagel Kraisna lahlag mo sihigonig. Afa gafugag kagel esig eso enagba kagelim fingi fig afa enag gafugag mas mingnag elni gafuga i wahe.
2CO 10:17 Afa Godna mo enaig esog; Afa aman el ogna heafna unehlagim fingi fe enaig magofi eso ehe Ainiyagna unehlagim mungo fingi feg.
2CO 10:18 Afa aman el eso hefum fingi feg afa enaig el eba unehlag hwainig, afa aman el God ehem fingi feg eso heafna unehlagba nalig feg.
2CO 11:1 Afa ka membeg kam wahibi eso ka moetetig el lofug sihi. So na kam wahianai.
2CO 11:2 Afa God hugna membeg nengel ehena el fig afa ka gaba gwenaig membeg nengel Kraisna el fig. Afa nengel ofenai angwafig angwaming lahlag eso mas el i ahgig mo. Eso ka membeg nengelim Kraisna ninga wa wahia ofenai awag heafna enag lahlag legim ligag nai yi mungo wahiag.
2CO 11:3 Afa so na piske onigi autunam Satan sombine lofenam Ivum mwakwal mo lahlag sihinagena afa ehena onigigim gasafenagena. Afa ka onigig masa el nengelim gaba gwenaig esegonif afa nengelni onigigim gasafeagif eso ne Kraisna hugna membug nihe mina wahigim afa so neana onigig mas Kraisim mungo fenai.
2CO 11:4 Afa kagel nem ati Sisasna mo sihinig afa ne ati Godna Sungwag fig afa ne kagelni mo higini. Ahnaig esegba so na mingnag elni mom higig. Ehengel ming mo enmunam Sisasna mo sihig afa ne membig ka ming enmunam sungwag fi afa ming enmunam mo higig.
2CO 11:5 Afa ne enaig elim sefig gofwanai Godna kanog hwatig el. Afa ka onigig ka mas ehengelim wesig gaba ahnai skaufeni.
2CO 11:6 Eba inim, kana mo sihig eba gweyifeg afa kana anwanafegba goseg. Afa mungwali kagelni mo i nihe i nengelim numwehe wagfunig eba inim.
2CO 11:7 Afa autunam ka nengelim Godna lahlag mo sihinugeafenaba afa enag gafugag ka mas nengelni kig fana mo. Afa ka kikefum ahnai skaufena eso nengel nalig unehlag fig. Ateaho enaig nihe amtakwalig me?
2CO 11:8 Afa enanam mingnag sios el kam kwegfug kigna gawigna eso ka nengelim kwaganigim gafugafeg. Afa gawig eso ka ehengelni fanig ofenai ka ugwefe fagim eso nengelim enana kwaganig.
2CO 11:9 Afa mahim bigel auguiafenaba eso kam mang awaienag ka mas nengelim sahni mo kam kweagfu. Afa Masedonia wa nai nilite ambugog kam kwegfugba eso ka yuhwafeg. Afa autunam ka mas nengelim kinig faini mo afa autunai wa gaba ka mas enaig eseni.
2CO 11:10 Afa Kraisna inim mo ka nai yi go eso ka nem inim sihinig afa mas aman el kam kweni eso ka kikeafna unehlagim fingi fef afa mungwali Akaia provins wa ka enag mo esef.
2CO 11:11 Afa ka mas enaig eseg mo eso ka mas nengelim membenig mo, amo God ehe anwanafeg ka nengelim hugna membenig.
2CO 11:12 Afa mingnag mwakwal Godna kanog hwatig el ogna heafgelni unehlagim fingi fi afa enaig mwakwalig esogog heafgelni gafugag kagelni gafugag i eba mungwalofug. Afa ka membeg ehengelni minam kaguni eso ka gwenaig esef mas ka nengelni kig fai.
2CO 11:13 Afa enag el eba mwakwal Godna kanog hwatig el afa heafgelni gafugag elim mwakwalig gonig. Afa hefum wahigifigim ofenai inim Godna kanog hwatig el fig afa so Kraisna gafuga fig.
2CO 11:14 Nofeka enam nangunim eso sineminef. Afa Satan hefum wahigifegim Godna ofwanai el lofeg.
2CO 11:15 Eso nofeka sineminef Satanna gafugag el hefum wahigifigim ofenai afsug kabag gafugag el lofig. Afa autunai wa heafgel tautig fif eba mungwalofug eso nihe nengelim esegonig.
2CO 11:16 Afa ka piske sihig nofena kam enaig onigifini ka onigig etetig el feg. Afa ka enaig el fef so na kam wahibi eso ka kikeafna unehlagim fingi fe eso gwenaig mwakwal kanog hwatig el esig.
2CO 11:17 Afa mahim ka enaig esegba ka mas Ainiyagna onigigim pahlukug mo eba ka onigig etetig elni nihem eseg.
2CO 11:18 Afa el numb bitenai gawigim onigigim eso heafgelni unehlagim fingi fig. Afa ka gaba gwenaig esef.
2CO 11:19 Afa nengel enaig esogog, “Kagelni anwana eba lahlag nemug.” Afa asegba nengel onigi etetig elni mo higigim ne sifakalig?
2CO 11:20 Afa el ambugonam nengelim kifutig mona sihigonim afa nengelni gawig wambuginim afa ehengel nengelim esegonibi eso nengel ehengelim ahnai skaufegonim afa ehengel hefum fingi finim afa nengelni angmogum ninga fana tigef. Ahnaig esegba so na enaig elim yisug nangwag hwatig?
2CO 11:21 Afa nengel ahanaig onigifig kagel kifutig awai me afa kagel embefig me eso mas nengelim gwenaig esegoni? Ka mas ehengelni nihe esig mo afa ka onigig ne membig kam og ma enag ahwanifig fai. Afa aman el hefum fingi feba eso wagfug kike kifutig nafig afa ka gaba kikeafena kifutig wagfuf. Afa enaig mo eba onigig etetig elni mo.
2CO 11:22 Ateaho ehengel Ju el me? Ka gaba enaig el feg. Ateaho ehengel Israel nai el me? Ka gaba enanai el feg. Ateaho ehengel Abrahamna simbianingag el me? Ka gaba enanai el feg.
2CO 11:23 Ateaho ehengel Kraisna gafugag el me? Ka ehengelim gosinig. Afa kana gafugag eba nalig feg afa enaksag osuna ka kalabus yi fagaf afa el kam wena tigekahu afa ka mas enam suwigi eba numb feg afa enaksag osuna kam ogna wahagna muhwa pugu. Afa enaig mo eba onigig etetig elni mo.
2CO 11:24 Afa Ju el kam 39 wa gohug enaig wa kam wena flakflakenagini. Afa ehengel mas kam mungonagim esini mo, amo ehengel enaig niheba kam esinibi eba afawa gohug nagim.
2CO 11:25 Afa sambaga mungonagim Romna el kam kikehlinim agana tigekaminefini. Afa mingna el kam hunna tigekini. Afa sambaga mungo sip enanai yi ka ikag afa enag sip tutohia apaigog bu wa. Afa mingna ka enaig esena mungo osuna afa sinaini bu megam ka gafena.
2CO 11:26 Afa mahim ka mina wa wagiakaba afa ka bu fle wa peg kam ogna petwaku, afa ka okwef elim wambug kam ogna tigi, afa kiafna hihe Juda nai kam ogna tigi afa afwambanai el gaba kam ogna gwenaig esini. Afa ahanaig ahanaig enaksag amtakwalig kam fapugunaf mahim ka kimbig nalig wa afa sangwali gaba ka wagiakaba afa bu nalig wa ka kinig fag afa mwakwal hihe ogna kam amtakwalig esena.
2CO 11:27 Afa ka gafugag wa hugna gohug eso ka tautig fag. Afa enaksag sinaini ka gafugafeg eso ka mas nongi. Afa mingna ka biniwahag afa bu hef kam fenag. Afa enaksag osuna kana fane i afa lofug i awaienag afa kam ninegeg.
2CO 11:28 Afa mingnag kinig ka sihigim yiskoseg. Afa ming enmuna kinig ka kahlag afa mungwali osuna ka mungwali siosim kusgunig.
2CO 11:29 Afa kristen nilite eso mas kifutig mo afa ka gaba enam kinig kahlag. Afa mang eso elim gufakugim eso amtakwalig eseg ka enam hugna ninimug.
2CO 11:30 Afa ne membeg ka so kikefum fingi fe afa ka ming enmuna onigig feg afa kana kinig wagfug kaba euwiaug el feg afa God eba hugna kifutig. Afa kana kinig Godum fingi feg eso ka enam sifakaleg.
2CO 11:31 Eso big God eba Ainiyag Sisasna awagim fingi oghuf afa ehe ati anwanafeg ka mas mwakwale.
2CO 11:32 Afa mahim ka Damaskus kimbig wa gafenaba misog el Aretasna gavmanna el enaig esena. Afa ehe elim kimbig bog mengig wa wasanam eso anwasa feahgfo eso ogna kam kikehli.
2CO 11:33 Afa kana mingnag hihe kam somb nalig megam kumwahlanam fighunam wena kihlinim afa meg gam opeigona bite gam eso ka enag elni ninga nai embem ikana.
2CO 12:1 Eso ka gweyi kiafna unehlagim fingi fei afa enag nihe mas bigim kwagani. Afa yawo ka ogna nem sihini ahanaig ahanaig itiapanag mi afa meaganai mo mi eso Ainiyag kam opugunag.
2CO 12:2 Afa ka anwanafeg mungo Kraisna el afa 14 yia autunam God ehem sugufa kukuna of nemug sisyi gam. (Afa ka mas anwanafeg mo ehe eligni ikana me awai itiwa lofug me afa God mungo enam anwanafeg.)
2CO 12:3 Ka piske sihi ka anwanafeg God enag elim sugufa kukuna heven gam. (Afa ka mas anwanafeg mo ehe eligni ikana me awai itiwa lofug me afa God mungo enam anwanafeg.)
2CO 12:4 Afa enanai yi ehe mo higinamba eso el enam sihiagim mas yuhwafeg mo afa el enam sihiagim eba kwenag.
2CO 12:5 Eso ka enag elni unehlagim fingi feg afa kiafna unehlagim ka mas enaig esei amo afa mang wagfug ka euwiaug el so ka enam fingi feg.
2CO 12:6 Afa ka membeg kiafna unehlagim fingi fegba eba mas ka moetetig elni nihe fei amo kana mo eba inim fef. Afa ka mas kikefum fingi fei eso ka mas membeg mo ne enag mo higinim eso onigim ka sisyi go. Afa gafugag so ka eseg ne enam nangui afa mo ka sihig ne enam higi eso enag kam inim wagfug.
2CO 12:7 Afa God kam enaksag lahlag meaganaim wagfunageg. Afa ehe kusig ka enam tutonbusug el fef eso ehe kinig ka nai yi ese wahiagba eso ofenai nas kam pifigu. Enag eba Satanna gafugag el eso kam higeg amtakwalig esenago eso kam og ese tutonbusug el fef.
2CO 12:8 Afa ka Ainiyagim sambaga mungonagim hugna sahnag so ma enag kinigim kana hugufatinai.
2CO 12:9 Afa ehe kam piske sihinag og, “Esmunagim kwegfwag ka nem fafaifefugu eba ati yuhwafeg eso mahim ne kifutig hwanigba eso enanam kana kigmogim ambagwa wagfug.” Afa mangim so ka mas kifutig mo eba ka enam sifakalenag eso Kraisna kigmog ka nai yi gofi.
2CO 12:10 Afa ka Kraisna gafugag esegim kifutig hwanigba afa el kam amtakwalig mo sihinig afa kinig kam faig afa tautig kam faig afa ahanaig ahanaig kinig kam pugunag eso ka afoahlanam go. Afa mahim ka kifutig hwainig fegba eso enanam God kam kifutignag.
2CO 12:11 Afa enag mo ka sihig eba mo etetig elni nihe feg. Eba lahlag so na enaig kam esonaite ehe lahlag el afa mas ne enaig esona mo. Eso nimbe ne kam esenagba eso ka enaig esog. Afa mingnag el esogog ka unehlag hwainig. Afa ne elim onigig eba kanog hwatiag el nalig fig eso ka ehengelim mas ahnai skaufeni.
2CO 12:12 Afa mahim ka nengel nai yi gofenaba eso ka nengna gafuga fegofena afa ka ahanaig ahanaig kigmog eseagegba eso enag nem wagfunig ka inim kanog wahiag el.
2CO 12:13 Afa mang so ka mingnag siosim esenig so ka nengelim gaba gwenaig esenig. Afa mungo eba enmuna feg ka mas nem gawigim sahtigig mo. Afa ateamba ne onigig enag nihe amtakwalig fegba eba so na kana hugufatini.
2CO 12:14 Afa ka nem bo sambaganagim nangwagig afa yawo ka numwehiag ofeba ka piske bo nem nangwagigim. Afa mahim ka bonam eso ka mas nem gawigim sahtigi eba ka mas nengelni gawigim membeni amo ka membeg so na lahlag auguf. Afa luwal mas heafna afahumonigim yuwigi amo eba so afahumonig luwalim fai yuwig fi.
2CO 12:15 Ka sifakaleg kiafna mungwali gawig afa kikefum gaba mungwali wahiag eso nengelim kwaganigim. Afa ateamba ka nem hugna membenigbi eba so na kam mungwag mwakwalig membini?
2CO 12:16 Eso eba inim ka mas nem kinig fai. Afa mingnag el enaig esogog, ehe mwakwalule el afa ehe nem kilmwan ne nigim eso neana kig mwehinig afa enaigim gosinig.
2CO 12:17 Afa ateaho aman elim ka nem ningihianig eso ehe bo nem mwakwalnigim afa nengelni gawig wambinig me? Afa ne ati anwanafig eba ka mas enaig eseg mo.
2CO 12:18 Afa ka Taitusim kifutig mo sihina kog so na ika nangwag eso ka ehe mi afa ming nilite mi ningitigi eso nengelim nangwagigim. Afa Taitus mas nem mwakwalenim afa nengelni gawigba wambini mo. Afa ne ati anwanafig ka nai yi afa Taitus nai yi onigig i afa nihe i eba mungwalofug ahfeg.
2CO 12:19 Afa ne enag ginof suwigigim afa ne enaig onigig me, kagel membig nengelni nof wa kam sehtigig mom ka enam filafatigim, amo eba awai. Afa Godna nof wa kagel enaig sihifigbi ofenai el Krais nai yi sahu go. Afa mungwali gafugag kagel esi eba nengelim kana lahlag hihem kwaganig.
2CO 12:20 Afa ka onigig mahim ka nem bo nangwagiba afa nengelni auguiag eba mas lahlag auguiagim ka membeg nangwagim. Afa ka onigig ne kana kifutig mom higigim kusig. Afa nimbefim ne mo esim esimiagig afa ne nilitem ambobuge gonug afa ne olug kakagiagig afa nimbefim mungo onigig afa ne kwasonag mo elim sihi gonug afa ne kilmwan mo sihi gonug afa ne tutonbusug nihem pahluhug afa nengelni onigig gasafiahgig.
2CO 12:21 Afa ka onigawag mahim ka bo nem pugunibi afa God so kam nengelni nof wa pugaupif. Masa el numb autunam amtakwalig so esigim agfohie afa mas olug wahigifig mo eso ka ehengelim nangwagf. Afa autunam ehengel amtakwalig nihe i afa aga taitu nihe i afa amtakwaligim moiniani fiagig nihe i eseagig. Afa ateamba ehengel enam masig fatinig hwanigba eso ka enam kinig fanam ehengelim ufwenif.
2CO 13:1 Afa ka nengelim sambaganagim nangwagna afa yawo ka piske bonam nengelim nangwaf. Afa Godna mo enaig esog, “Afa aman el amtakwalig esef afa sambaga o sambaga mungo el enam nangunim sihif afa kwefihiag el so ma anwanafe enag el inim amtakwalig eseg.”
2CO 13:2 Afa autunam ka nem wahianam afa ka piske bona. Afa enanam el amtakwalig eseg ka ehengelim kifutig mona sihinig. Afa yawo ka wahigwa feg afa mingnag el gwenaig esini eso ka ehengelim gaba mungwalofug mo sihinig. Afa enagba kana mo bo nengelim nangwagiba eso mungwali el amtakwalig esig afa ka ehengelim tautig faif.
2CO 13:3 Afa ne membig anwanafig ka inim Godna kanog hwatig el me awai awai me? Afa mahim ka bonam enag tautig afaifibi so na kam nangunam anwanafenaf Krais kana mengig wa sihiago. Afa Krais mas euwiaug amo ehe kifutigna feg eso nengelim numwehenugeg.
2CO 13:4 Afa autunam Krais heafna kifutig wahianam afa ehe euwiaug eso el ehem li katigeg wa tigi kahlini eso wahana. Afa sumi yi God heafna kigmogna Kraisim ilafunaba eso nofkikena piske gona. Afa kagel Krais nai yi sahu agfohie afa kagel gaba euwiaug. Afa mahim kagel nengelim ambugog nangwagigbi Kraisna nofkikenag kagel nai yi sahugo eso Godna kigmog nengel nanguf.
2CO 13:5 Afa so na nimbeafgelni nihem fahiagenim afa nimbeafgelni onigigim gihnam eso ne anwanafi nengelni olug onigig kifutig me awai awai me? Afa Sisas Krais nengel nai yi go ateaho ne enam etetig me? Afa ne olug onigig hwanigba eso Krais mas nengel nai yi go mo.
2CO 13:6 Afa ka membeg ne kagelim gihnagim eso numwehe anwanafi kagel eba inim Godna kanog hwatig el fig.
2CO 13:7 Afa kagel Godum sahnig eso nengel mas amtakwalig nihe esig mo. Afa kagel mas kikefum onigig afa el enaig esogof kagelni gafugag amtakwalig afa ka mas enam hugna onigini afa kagel membig nengel lahlag nihe mungo so na esi.
2CO 13:8 Afa kagel mas mang amtakwalig inim mo wa esi amo afa kagel inim mom kwegfug so ma enag mo numwehe ambwabofei.
2CO 13:9 Afa kagelni kifutig mahim awaiegba afa nengel kifutig feg eso kagel sifakalig. Afa kagel Godum sahnig eso God nengelim pupenugegim eso nengel Godna afsug el fig.
2CO 13:10 Afa autunam God kam esona enag gafugag ehena esegim. Eso ka nengelni olug onigigim kifutignig afa ehe mas membeg mo ka nengelim amtakwalig esen. Afa mahim ka wahigwa gafenaba eso ka enag ginof nengelim ningihiani. Eso ka membeg mahim ka nengel nagum obofiba ka mas nengelim Ainiyagna kifutigna nunumuhiagei.
2CO 13:11 Afa kana nilite ohuna mo ka bu ahwahiaba eso ka enaig esog ne eyi auguiafif. Afa ka membeg so na nihem numwehiagi eso mas lahlag feg mo afa kana mom higinim so na pahluku afa mungo onigig nimbefim fiahgi afa afoahlanam auguiafim. Afa God eba membugna afa olug efihlagna feg so ma enag God nengel nai yi gofi.
2CO 13:12 Afa eba lahlag mahim ne kristen nilitem ufagim so na ningana kikigetifeg.
2CO 13:13 Afa mungwali Godna el nengelim enaig esogonig kagel mas nengelim etetigonig mo.
2CO 13:14 Afa ka membeg Ainiyag Sisas Krais so ma nem isug kwagani afa Godna membug nengel nai yi gofi afa so ma heafna Sungwagni nengel mungwali lahlag nuwagif gofi.
GAL 1:1 Ka Pol, afa kaba Godna kanog wahiag el feg afa enag gafugagba el mang kam faig mo, amo eba God Humuan eso Sisasim piske ilafona ehe kam kanog wahiag afa Sisas Krais gaba eso eheningi enag gafugag wa kam ahwahiag.
GAL 1:2 Eso nilite so ka mungwali agfohe kagel nengelim Galesia sios wa nai elim lahlag onigim ka ginofe ningihig.
GAL 1:3 Ka membeg bigelni Humuan God afa Ainiyag Sisas Krais eheningi nem lahla ahfenaf. Eso olug fulufeg afa God ismunagim nem kweafuf eba nem enaig esenaf.
GAL 1:4 Afa so Krais bigelni Humuan Godna sawiegim pahluku afa bigelim wahanigim eso bigim amtakwalig mina nai wambug eso yawo bite nai amtakwalig onigig mas bigim kikehlai.
GAL 1:5 Eso big Godna unehlagim higeg fingi ogfufum. Eba inim feg.
GAL 1:6 Afa nengelim ka kukugfakanig nihe so na fig. Afa Kraisna nalig gafugag wa God so nengelim afafenig afa awamonig. Ahnaig esegba so na ikagna Kraisim masig fatinagim afa ming mom mo sawifenag?
GAL 1:7 Afa nengelim ka sihinig ming lahlag mo eba awai. Eso ka esog afa mingnag el nengelni onigigim gasafehiagig afa Kraisna lahlag mo wahgifi enmunam mo sihig.
GAL 1:8 Afa kagel lahlag mo nengelim ati sihigonug. Sa hig, kagel i afa ofwanai el i so ena mom wahiginam enmunam mo osihigonifibi nofeka enam higi. Afa aman el enaig esegba eba God so ma ehem suwi higeg lagig yi fafati.
GAL 1:9 Afa kati sihini afa yawo piske nengelim sihinig afa aman el enmunam mo sihinibi eso mas mungwalofeg mo eso yuwana ne fini eba God so ma enaig elim suwi higeg lagig yi fafati.
GAL 1:10 Afa ka mas enaig esog mo eso el kam lahlag onai amo ka membeg God mungo so ma kam lahlag onai. Afa kam kusig elim embeg mona sihinigim eso el kam lahlag onai. Afa ka elim enaig sihini ka fiba eba ka mas Kraisna gafugag el fei.
GAL 1:11 Afa kana nilite ka membeg ne anwanafi ohuna lahlag mo ka sihina eba mang elni onigig wa puguia mo.
GAL 1:12 Afa el mang ohuna mo kam faig mo afa mas aman el kam wagfunag mo. Amo, Sisas Krais ehe enag mo kam opugunag.
GAL 1:13 Afa ati ne kana mom higini ka autunam Ju elni nihe wa sahuna. Afa enanam ka Godna elim mas ka afafeni mo ka hugna kwagaiti fiahkafena eso ka membeg ka Godna siosim hugna amtakwalig aiti.
GAL 1:14 Afa Ju elni nof wa ka mingnag elim gosini eso ka mungona agfohiana afa ehengelba sum fini afa kikeba enag nihem goseg pahlukuna. Afa ka hugna onigig kiafna simbianigana nihem pahlukuna.
GAL 1:15 Afa autunam mia kam fukwa hwainig eso God ehe kam kanogim heafna gafugag el wahiag. Afa ehe kam ismunagim kweafug eso kam unenag.
GAL 1:16 Afa God heafna legim kam wagfunag eso ka afwambanai elim ehena lahlag mo sihig. Afa el mang kam onigig fai mo.
GAL 1:17 Afa ka mas Jerusalem gam ika gof wa nai Godna kanog hwati elim nangwagim amo ka ikagna Arebia provins gam ika puguna afa piske Damaskus kimbig gam bona.
GAL 1:18 Afa mahim sambaga mungo yia fenaba eso ka Pita nangum ikana. Numwehe mo fagim eso ka nanai yi sambaga wik ahwagana.
GAL 1:19 Ka mas ming elim kanogim nangu mo eba Ainiyagna suminigim mungo Jems.
GAL 1:20 Afa God ati kam anwanafenag ka mas mwakwale. Mang eso ka nem ginofenag eba inim.
GAL 1:21 Afa enanam ka Siria afa Silisia provins gam ka ikana.
GAL 1:22 Afa enanam Judia wa nai sios el kam mas anwanafini mo.
GAL 1:23 Afa ehengel mingnag mo higinim anwanafinim og el mungo eso bigim amtakwalig aiti fiahkafena yuwaba ehe lahlag mo sihig olug onigigna mo afa autunam ehe enam olug onigigna mo hugna amtakwalig aiti fena.
GAL 1:24 Afa ehengel kana lahlag nihem higigim mahim ka enaig esegba eso ehengel Godna unehlagim fingi fig.
GAL 2:1 Afa 14 yia ka gagim mahim awaiegba eso ka piske Jerusalem gam mo Barnabas i ahkag. Afa Taitus gaba ka mungwal ahug.
GAL 2:2 Afa ka ikagba eba God ehe kam esonag. Afa ka enanai yi auguiafenaba ka siosna misog elim mungo sihinugena ka membeg ehengel so ma anwanafi enag mo so ka afwambanai elim ka sihinig. Afa ka membeg gafugag ka eseg, soma ehengel mungo onigigna kafi.
GAL 2:3 Afa Taitus eba ka i ahfenam afa ehe afwambanai el fena. Afa ehengel mas ahanaig ehem esoni mo eso ehe nihi lofug kofwagim eso ofenai Ju el lofeg.
GAL 2:4 Afa mingnag el enaig esogog kagelbi kristen el fig afa ehengel mas kagelim sahgonim eso kagelni nuwagig wa sahu eba heafgelni membug wa seahug ogna kagelni nihem faihiage gonim eso Sisas kagelim esonig so na mas Mosesna nihe mo ahnai skaufenig. Afa ehengel membig kagel so ma ehengelni nihem pahlukui ofenaiba isug gafugag el fi.
GAL 2:5 Afa kagel ehengelni mo higigim yiskosig eso Godna lahlag mo so ma numwehe nengel nai yi gofi.
GAL 2:6 Afa enag el siosna misog el lofug fena mas mang mo sihini mo mahim ka osihifenibi afa ehengel eba misog el me awai awai me ka mas enam hugna oningi. Afa mahim God bigim nangwagigba eba big mungwalofug.
GAL 2:7 Afa ehengel mas ahanaig esogona mo amo eba ehengel enaig esogona og God ehem enag gafugag faig eba heafna gafugag so ma afwambanai elim Godna lahlag mo sihiakai eba gwenaig God Pitam faigba eso ehe gaba Ju elim sihinugeakana.
GAL 2:8 Afa Pita eba kanog wahiag el feg afa God ehem kweafug afa ehe Ju elim kwaganigba eso lahlag augufeg. Afa ka gaba eba kanog wahiag el feg afa God kam kweafugba eso ka gaba afwambanai elim kwaganigba eso ehengel lahlag augufeg.
GAL 2:9 Afa Jems, Pita afa Jon afa el ehengelim anwanafe goni ehengelba siosna misog el. Afa ehengel anwanafig God heafna sawieg wa enag gafugag wa kam faig eso ehengel ka mi Barnabas mi mo kikigegonugim eso kanigim enaig esogonug big mungo fig afa nenigi afwambanai elim sihinugafiahka afa kagelbi Ju elim gafugafe gonigim.
GAL 2:10 Afa ehengel mungo onigig kanigim sihigonig eso ne gwenaig ese elim gawig hwainigim kwaganig. Afa enaig gafugag esegim ka hugna sifakaleg.
GAL 2:11 Mahim Pita Antiok wa ika pugunaba afa ka gohugum ehem nof usmuiag wa wagnag nofeka amtakwalig enaig ese.
GAL 2:12 Afa yuwana Pita ika puguna afa ehe afwambanai kristen elim mungwal fane fahgafe. Afa sumi yi Jems mingnag Ju elim ningitiginaba eso ambugog opukona afa Pita afwambanai el mungwal enanam ahgagim kusina eba ehe embefeg Ju el eba nihe mo pahlukuia.
GAL 2:13 Afa mingnag Ju el Pitana mwakwal nihem pahlukuna afa Barnabas gaba ehengelni mwakwal nihem pahlu wambkuna.
GAL 2:14 Afa mahim ka nagwagigba ehengel mas Godna ini mom numwehe pahluhug mo. Afa ka Pitam mingnag elni nof usmuiag wa esona afa ne Ju el fef afa ne afwambanai elni nihe pahlukug ofenaiba afwambanai el afa ne mas Ju elni nihem pahlukug mo. Ahnaig esegba ne hugna kifutig afwambanai el so Ju elni nihem pahluhug?
GAL 2:15 Afa kagelni afahumonig eba Ju fig eso kagel gaba Ju el fig afa mang amtakwalig afwambanai el mo.
GAL 2:16 Afa kagel anwana enam fig nihe mo pahlukuiag eba mang God i ahgohug mina mo. Amo, eba Sisas Kraisim olug onigig mungo mina wa eso kagel Godna nof wa afsug fig. Afa kagel gaba Krais Sisasim olug onigigim eso ena mina wa kagel Godna nof wa afsug opukog eba mang nihe mo pahlukuiag mina wa opukoahmo. Afa nihe mom pahlukuiag eba enag mina mas elim Godna nof wa afsug fei.
GAL 2:17 Eso kagel Kraisim olug onigig minam pahlukugum afa enaba ambagwa pugug kagel gaba ati amtakwalig esig ofenaiba afwabanai el esig. Afa ateamba so kagel enaig esogog Krais amtakwaligim kweafug? Amo, ese ka enaig esof.
GAL 2:18 Afa nihe mom ati ka pigaupig eso ka enam nihe mo piske gafuga fef eba kikefum wagfug ati ka nihe mo filafeg.
GAL 2:19 Afa Mosesna nihe mo enaig wagfug kaba amtakwalig el feg. Afa yawo ka mas enaigim onigi eba nihe mo kam enaig esenagba eso ka afsug el puguf amo eba ka Godum olug onigig fenag.
GAL 2:20 Afa ka Krais i mungwal li katigeg wa ahwahag. Eso enag mulug nofkenagag ka nai yi go eba mang kana kifutig mo eba Kraisna kifutig ka nai yi go. Afa eligni yawo so ka ese go eba ka Godna legim olug oniginagim eso ka eseg. Afa ehe kam membenagim eso heafna nofkenagag kam faig.
GAL 2:21 Afa God bigim ismunagim kwaganig ka mas enam yiskoseg. Afa ateamba el nihe mo pahlukugba eso Godna nof wa afsug feg eba enaig eseg Sisas ehe mungwinim wahana mas mog feg mo.
GAL 3:1 O Galesia nai el ne onigig etetig el. Afa aman nengelim esenigbi eso neana onigig gasafafig so na etetig. Afa ka ati nem ambagwa sihinig Sisasna li katigeg wa wahagna mo eba mungwalofug enaig eseg ne nimbeafna nofna enam nangug.
GAL 3:2 Ka mungo sahig feg ka nem ahsahtigi, afa Godna Sungwag ne fagba mang ne esegba eso ne enag Sungwag fag, Ju elni nihe mo wa ne pahluku me awai ne Godna lahlag mo ne higigim eso enam ne olug onigig?
GAL 3:3 Hei ahnaig esegba so na enam etetig? Afa ne Godna Sungwagni ne yuwana enana gafugafena. Ateaho ne membeg ne og ka kikeafena kifutigni enag gafugag auwigigim?
GAL 3:4 Afa mungwali kinig autunam nem puguna ateaho enag mas neana nai yi fug luwug mo? Ka onigig eba fug luwof mas isug gofi.
GAL 3:5 Afa God heafna Sungwag nem faig afa enag kifutigni nem ahanaig ahanaig kigmog wagfug. Ahnaig esegba God nem enaig esenag ne Ju elni nihe mo pahluku me awaiye ne Godna lahlag mo ni higigim eso enam ne olug onigig?
GAL 3:6 Afa Godna mo Abrahamim enaig esona og; Ehe ati Godum olug onigina eso God ehem sawifenam afa enaig esona og neba afsug kabag el feg.
GAL 3:7 Eso ne enaig onigif aman el so Godum olug oniginag enaho Abrahamna simbianga lofug fig.
GAL 3:8 Afa Godna mo wagfuna sumi yi afwambanai el gaba Godum olug oniginif eso God enaig esog ehengel gaba afsug opukof. Eso Godna mo yuwana Abrahamim enaig esona og, “Ne nai yiba God mungwali bitenai elim lahlafenif.”
GAL 3:9 Afa Abraham Godum olug onigina afa God ehem lahlafiafana eso big aman Godum olug oniginaf eso God bigim gaba lahla wafif eso Abrahamim esena.
GAL 3:10 Afa aman el enaig onigifef ka nihe mo pahlukuiba ka afsug el fef afa mas managei eba God enag elim amtakwalig aitif eso Godna ginof enaig esog, “Afa Moses nihe mo buk wa ginofena afa aman el mas enag mungwali nihem higeg pahlukug mo eso God ehem amtakwalig aitif.”
GAL 3:11 Afa enag mo ambagwa wagfunig Mosesna nihe mo mas elim kweagfunam eso Godna nof wa afsug pugui. Eso Godna mo enaig esog; Afa aman el Godum olug oniginag eso afsug kabag puguf eso ehe ini higeg nofkenagag fafe.
GAL 3:12 Afa el onigig nihe mo wa luwafuf eba mas mungwalofug feg mo eso el God nai yi olug onigig wa luwa. Afa Godna mo enaig esog, “Afa aman el so mungwali nihe mo esenam eso pahlukuf afa ehe nofkenagag go.”
GAL 3:13 Afa bigel mas mungwali nihe mo pahlukuna mo eso God enaig esog so ma ehengel amtakwalig fi. Afa Krais membeg enag kinig bigelni hugufafatig eso ehe enag amtakwalig ehe fanig eso Godna mo enaig esog, “Mungwali el li yi luwof eba God ehem amtakwalig faif.”
GAL 3:14 Afa autunam God Abrahamim lahlag mo faina eso Krais Sisas enag amtakwalig fag eso God afwambanai elim gaba enag lahlag mo faini. Afa nengel afwambanai el olug onigigim eso ma ne gaba Godna Sungwag fif eso ehe sihi wahiana.
GAL 3:15 O nilite, ka biafgelni waskwes mo osihini mahim sambaganigi el mangwalimba sawiyi ahfegim afa mungo onigig kike ahfakagim afa ahanaig ese aman enag onigim pigi aitinam afa ming onigig enanai yi sisi ahfakag.
GAL 3:16 Afa yuwana God ati Abrahamim afa heafna simbianigana simbegim sihi wahiana afa Godna mo mang enaksag simbianigam sihini mo afa enaksag simbianiga eba enaksag elim wagfunig afa enag mungo simbeg eba mungo elim wagfug eba Krais.
GAL 3:17 Afa enag mo ka esog eba ohunaig, autunam God Abrahamim ohuna mo sihina wahiana eso enag gwenaig gwese gofi. Afa 430 yia sati gof ikagba eso Moses nihe mo fana. Afa nihe mo mas Godna sihi wahiag mom pigi aitinam eso enam filafatif eba mas Godna sihi wahiag mom enaig ese.
GAL 3:18 Afa big nihe mom pahlukuiagba eso God bigim enag lahlag gawig faig. Eba enaig esegba Godna sihi wahiag mo eba isug go. Amo mang enaig mo, afa God Abrahamim mo sihi wahiana eso enag mo Abrahamim ati inim puguna.
GAL 3:19 Afa nihena gafugag eba ahanaig mahim? Eba elni amtakwalig esegim ambagwa wagfug. Afa God mungo Abrahamim simbianiga mo sihi wahiana. Afa enag nihe mo gafuga fiahkan mahim enag simbianiga puguiba. Afa ofwanai elni ninga wa God Mosesim nihe mo faini. Afa Moses eba gafugafegim olyi fena Godum afa elim.
GAL 3:20 Afa el mungo ehe bihig membeg gafugafe afa ehe mas olyi nai elim awamonai. Afa God eba mungo afa ehe mo ehe sihi wahiana.
GAL 3:21 Ateaho Mosesna nihe mo afa Godna mo sihi wahiag mo i flafihiag ahfena me? Amo, eba awai. Afa nihe mo gofiteba eso ma el nofkenagag fif eso ma el nihe mo pahlukui eso Godna nof wa afsug kabag feg. Amo enaigba awai.
GAL 3:22 Afa Godna mo enaig esog amtakwalig nihe mungwali elim kikena. Eso el Sisas Kraisim olug oniginag eso mang gawigim God ati sihi wahiana eso enaig el so ma enag fi.
GAL 3:23 Afa enanam Sisasim olug onigigna mina mas pigina mo meinifiahfenaba nihe mo bigim ahnai skaufenig ofenaiba kalabus yi agfohie eso God olug onigigna mina ambagwa opugunaba eso big Sisasim olug onigini.
GAL 3:24 Afa mahim Sisas bo hwainig fiahfenaba afa nihe mo bigim nangwaghiage wabufena. Afa mahim olug onigigna mina pigigba eso big Sisasim olug oniginag eso big Godna nof wa afsug kabag opukof.
GAL 3:25 Afa yawoba enag olug onigigna mina ati pigig eso nihe mo bigim mas nangwaghiage wabufi.
GAL 3:26 Afa olug onigig minaba nengel mungwali Krais Sisas nai yi agfohog eso ne Godna luwalig fig.
GAL 3:27 Afa mahim ne bu wa apaigogba ne Sisas Krais yi mungo ahgohug eso ne Kraisna nihem kehlag ofenai lofug ne fatig.
GAL 3:28 Afa Ju el afa afwambanai el mas enmuna feg mo. Afa isug gafugag el afa isug agfoheg el afa kwamblo afa angwafig gaba enmuna feg mo. Afa bigel mungwali Sisas nai yi agfohie.
GAL 3:29 Afa big Sisasna fef eba ne Abrahamna simbianiga lofug fig eso ne mang ne fif eso God ati sihi wahiana.
GAL 4:1 Afa kana mo enaig esog afa mahim awag wahaiba afa awagna gawig leg so wambuf eso ehe wesig fiahfenaba afa so mungwali gawig ehe kanog. Afa enag wesig leg ofenaiba isug gafugag el feg afa mungwali gawig eba heafna.
GAL 4:2 Afa ehe mahim wesig fiahfenaba eba ming el ehem wani siakafena afa gawigim nangwagehiage afa awag sati ehem sihi wahiana mahim ika enanai yi opugufiba so na mungwali gawig nimbe wambuf.
GAL 4:3 Afa bigel gaba mahim big luwal witiatanig eso big bite nai onigigim ahnai skaugfinim afa enam isug gafugafini.
GAL 4:4 Afa mahim heafna osu ma bo puguiba eso God heafna legim ningihiana. Afa afag ehem fukwag eso ehe el lofug. Afa ehe gaba Ju elni nihe mo ahnai skaufenag
GAL 4:5 afa bigel nihe mo ahnai skaugfini eso ehe bigim piske wambugum eso big Godna luwalig fig.
GAL 4:6 Afa big Godna luwalig figbi eso God heafna legna Sungwag bigelni olug nangum ningihiag. Afa enag Sungwag bigel nai yi gohugum eso Godum enaig esog, “Humuan, kana Awag.”
GAL 4:7 Eso ne mas isug gafugag el feg mo afa ne Godna leg feg. Afa ne leg fegba eso mungwali mang God heafna legim faig eso ne faif.
GAL 4:8 Afa autunam ne mas Godum anwanafena mo eso ne mwakwal Godna isug gafugag el fena afa enag mang God mo.
GAL 4:9 Afa yuwaba ne Godum anwanafenag afa ka piske onigigim so ka enaig esog God ati nem anwanafenig. Afa ahnaig esegba ne membeg og ka piske ikanam afa bite nai onigigim pahluku? Eba euwiaug afa mas ne kweagfui. Ahnaig esegba ne og ka piske ikanam ehena isug gafugag el go?
GAL 4:10 Afa neana onigig nalig feg afa mungo mungo osuna, wasni afa nihe mo kanog wahiag eso enanam ne nuwagnam buyis i afa lotu i. Ne onigig eba enam nalig feg.
GAL 4:11 Afa ka nem hugna kusgunag afa ka kusig mungwali gafugag eso ka nem esenag eba isug feg.
GAL 4:12 O nilite, ka nem kifutigni sihinig so na ka lofi afa autunam kaba nengel lofug fena. Afa nengel mas mang amtakwalig kam esinim mo.
GAL 4:13 Afa ne ati anwanafig kam gihnaba eso yuwana ka Godna lahlag mo nem sihinugena.
GAL 4:14 Afa kana elig mas lahlafeg mo eso enag nalig kinig nem faig. Afa nengel mas kam yiskosinim afa masig fatini mo. Amo, nengel kam sugufinim afa kam lahlag fefig ofenai kaba Godna ofwanai el. Afa ne kam sugufig eso ne Krais Sisasim sugufig ne enaig esig.
GAL 4:15 Afa enanam ne kam kweagfugum afa ne sifkalini afa enag sifakal ahnaig esegba enam wahig. Afa kike inim sihi afa enanam ka nengelim sahtiginaba og so na nimbeafgelni nofug fogafa kam wambwaig so na sifakali enaig esi eso ka kwefug.
GAL 4:16 Afa autunam ka neana hihe fena afa ahnaig esegba yawo ka nem ini mo sihinigbi eso ka nengelni angoluwag el feg.
GAL 4:17 Afa enag mwakwal wagfuiag el membig nengel so ehengelni mom sawifegoni afa ehengelni onigig nem lahlafegoni eba awai. Afa ehengel membig nengel kam wahinim eso ehengelim mo hugna onigigoni.
GAL 4:18 Afa lahlag el eso lahlag onigigna gwenaig fe eba so na ehena onigigim kweafug. Afa ka nem wangag enanam mungo mo afa asim gaba ka ikaiba so na enaig elim onigini.
GAL 4:19 Kana luwal, ka nem onigigim eso ka piske tautig flafug ofenai afag luwalim oningis. Afa enag tautig fiahkag mahim enanam Kraisna nihe ne nai yi nalig fegba so na Krais lofeg.
GAL 4:20 Afa ka nem hugna kusgunig eso ka nem wangafiteba eba ka nem esenite afa ka nem afahlana sihinif. Afa ka eteti ahanaig so ka esenam eso ka nem kwaganif.
GAL 4:21 Afa aman nengel nihe mom ne membigim eso ahnai skaufinig so ka wahigi sihini. Ateaho ne nihe mog mo anwanafig me awai me?
GAL 4:22 Afa enag ginof enaig esog Abrahamna luwal eba sambaganingi fena. Afa isug gafugag angwafig Hagar Ismaelim fokwana. Afa Sara Abrahamna inim angwag ming luwal wanigana eba Aisak.
GAL 4:23 Afa isug gafugag angwafigni luwal eba elni membug wa gona. Afa God sihi wahiana eso Abrahamna inim angwag enag luwal wanigana.
GAL 4:24 Afa enagba waskwes mo feg. Afa sambaganigi angwafig eba sambaganigi minam wagfug. Hagar Sainai mugum wagfug enanai yi eso Moses nihe mo fana. Afa heafna leg nihe mom ahnai skaugfini eso ehengel eba isug gafugag el fig.
GAL 4:25 Afa Hagar ofenai Sainai mug eso Arebia wa go. Afa ehe Jerusalem kimbigim wagfug eso yawo ohuna bite wa go. Afa Jerusalem wa nai el nihe mom ahnai skaufig eso isug gafugag el fig.
GAL 4:26 Afa hevenna Jerusalem wa nai el eba mang isug gafugag el fig mo. Afa bigel Sisasim olug oniginag afa enag Jerusalem ofenai bigelni afag.
GAL 4:27 Afa Godna mo enaig esog; Afa angwafig luwal fokwa hwainig so na sifakale, afa angwafig tautigim ningisigim mas anwanafe so sifakaligim afa ambwaitinafig afa mwanafi wena aitiagig, eso angwafig kwamblo hwainig ehena luwalig numbel fef, afa angwafig ligagna feg eba mungo mungo luwalna feg.
GAL 4:28 Kana nilite ne Aisak lofug. Afa God mo sihi wahiana eso ne heafna luwalig opukog.
GAL 4:29 Afa Ismael elni membug wa gona afa Aisak eba Godna Sungwagni sawiegna gona. Afa enanam Ismael Aisakim kinig faina. Afa yuwaba gwenaig mungwalofug feg.
GAL 4:30 Afa Godna mo ahanaig sihif? Eba enaig esog, “Afa isug gafugag angwafig afa heafna leg so na ningitigi. Masa isug gafugag angwafigni leg awagna gawig wambuf. Mungwali gawig eba inim angwagna legna.”
GAL 4:31 Eso kana nilite, bigel mang isug gafugag angwafigni leg mo. Amo, bigel eba inim angwagna leg.
GAL 5:1 Afa Krais nalig gafugag esena eso yawo big mas nihe mona isug gafugag el fei. Eso kifutig mo masa ne piske ikanam Mosesna nihe mona ahnai skaugfenafe ofenai isug gafugag el fig.
GAL 5:2 Sa numwehe higi, ka Pol ka nem enaig sihifenig, afa ne lofugum kokohiage Ju elni nihem pahlukuiba afa Kraisna wahag eba mas nem kwaganig mo.
GAL 5:3 Afa ka piske sihig afa aman el nihi kokohiage nihe esegim eso enag el mungwali nihe mom pahlukui.
GAL 5:4 Afa aman nengel enaig onigifinim og ka Mosesna nihe mo pahluku eso ka Godna nof wa afsug kabag fei. Afa enaig el Kraisim masig fatig afa Godna ismunagim kwaganig mina mas ne enanai yi go mo.
GAL 5:5 Afa big Kraisim olug oniginig afa autunai wa God enaig esog ne afsug kabag el feg. Afa Godna Sungwag bigim kweafug eso big enam nengeafu.
GAL 5:6 Afa bigel aman Krais Sisas nai yi sofig afa so enaig onigig ne fe. Afa elig kokohiage nihe mas nem kweagfui. Afa el eseg afa el mas eseg mo enag sambaganigi mas Godna nof wa enmuna feg mo. Afa Sisasim olug onigig nihe eba elim membenig nihem wagfug eba naho inim nemugba.
GAL 5:7 Afa autunam ne ati lahlag ikaf. Afa aman mahim nem inim mo pahlukuiagimba kwenag.
GAL 5:8 Afa God mas enaig eseg, amo ehe nem awamonag.
GAL 5:9 Afa waskwes mo enaig esog yist wesig ne plaua wa kokogfegba eso mungwali plaua pipkiakug.
GAL 5:10 Afa big Ainiyagna sofeg eso ka enaig onigig nengelim fenig nengel kana onigigim kikehli afa mas ne mingnag onigigim fi. Afa aman enag el nengelni onigigim so gasafafig eso God ehem so ma tautig faif.
GAL 5:11 O nilite, afa ka enaig sihifeiteba so na nimbeafgelni elig kokohiagi, asegba enag pahlukuiag el kam kinig fai? Afa ma ka enaig sihifeiteba eba inim eso enag el mas kam nunimu fini mo mahim ka enaig sihiba Krais li katigeg wa wahana.
GAL 5:12 Afa ka membeg el eso nengelni onigigim gasafafigim og so na elig kokohiagi ka membeg ehengelni mungwali eligim kokohiagonugi so ma ehengel amtakwalig fi.
GAL 5:13 Kana nilite, God nem awamonig eso ne mas nihe mom ahnai skaug gofi eba inim eso nofeka ne enaig esog ka kikeafna eligni membugum pahlukuagim. Amo, so na nimbeafgelni kristen nilitem membeagi afa nimbefim fakwaganiagi.
GAL 5:14 Afa mungwali nihe mo eba enag mungo mo wa seahogo eba enaig esog, “So na mingnag elim membeni eso ne nimbefim membeg.”
GAL 5:15 So na numwehe nofeka ninimunam nilitem amtakwalig feni ofenai sangwali nai sis masa ne nimbefim hugna amtakwaliagif.
GAL 5:16 Afa ka nem enaig sihifenig. Sa ma nengelim Godna Sungwag mina wagfunibi so na enam pahluku. Afa ne enaig esibi eba ne mas eligni sawiegim pahlukui.
GAL 5:17 Afa big ati anwanafig, Godna Sungwag i afa eligni sawieg onigig i hefum flafihiag ahfego. Afa eligni sawieg onigig ogna Godna Sungwagim pigaupi afa Godna Sungwag gohugim ogna eligni sawieg onigigim pigaupi. Afa enaig esahfego eso mang so na membeg noka ese eba mas ne esei.
GAL 5:18 Afa ne Godna Sungwagim pahlukuiafiba eba mas ne nihem mo ahnai skaufenai.
GAL 5:19 Afa eligni sawieg nihe eba ambagwa feg. Eba enaig eba aga taitu nihe afa nuhwef nihe afa amtakwalig kligklig nihe.
GAL 5:20 Afa el mwakwal godum lotufinig afa aisilni nihe afa hefum fiflafiagigim eso angoluwag fiagig. Afa elim ambobugigim nihe afa olug kakagig nihe afa tutonbusugiagig nihe eso hefum kokohiagigim afa mungo mungo heafgelni sibna unehlag wa sehoakag.
GAL 5:21 Afa el so mingnag elim onigig amtakwalig fegonig afa uflogna buum hugna ahgagig afa amtakwalig buyis esig afa mingnag amtakwaligim gaba gwenaig eseagig. Eso kati autunam nengelim sihini afa yawo ka piske sihig afa enaig el mas Godna bog meg gam seahui.
GAL 5:22 Afa mahim Godna Sungwag bigelim gosunigbi eso heafna fug bigel nai yi leg enag fug eba, elim membug, afa sifakalig, afa olug efihlag, afa elim afoahlanam esenag, afa elim lahla onig fenig afa elim lahlafenig, afa elim onigigna fenag.
GAL 5:23 Afa nimbefim pigaupinam afa eligni sawieg pigaupinam enaig ne esegba eba mas nihe mo enam kwenag mo.
GAL 5:24 Afa el so Krais Sisasna feg eba ati heafgelni amtakwalig elig sawiegim li katigeg wa hugufa kahlagba eso enagba awaieg.
GAL 5:25 Afa Godna Sungwag bigelim kifutig faig eba so big ehena sawiegim pahluku.
GAL 5:26 Afa nofeka tutonbusiagig nihem esi afa nunimu oli afa mingnag elim ambobug fegoni.
GAL 6:1 Nilite sahig, afa aman el mang amtakwalig esegim eso peg. Afa aman so na Godna Sungwag pahluku so na ehem afoahlanam piske suguiafanam afa nengigim afoahlanam sihinage. Afa nimbefum mo numwehe nofefiba masa ne mungwalofug gihnag pugunafe.
GAL 6:2 Afa amanba kinigi peiba so na nimbefum fakwagani afa ne enaig eseibi enaho ne Kraisna nihe mom pahluhug.
GAL 6:3 Afa aman ne enaig onigigfef og kikeba ati unehlagna feg afa ehe nai yi mas mang go mo. Enaig el hefum mwakwaleg.
GAL 6:4 Afa mungo mungo el so na nimbiafnam nihem kwefihiage ne lahlag me awai awai me. Afa ne nimbefim enaig esenam mahim lahlafeba so na sifakale. Afa nofeka nimbefum fanam afa mingnag el eso mang esig enam kwefihianuge.
GAL 6:5 Afa mungwali el big biafna kinig so na mungo mungo el kahli.
GAL 6:6 Afa wagfuiag el so nem Godna mo sihinig so na nimbiafna gawig lahlag so na ehem mungwag fai.
GAL 6:7 Afa nofeka nimbefum mwakwale mas aman wesig gaba Godum mwakwale nai afa so onigi, el eso mang li fug bite megam aso wa kumug eba gwenaig li nog pugug.
GAL 6:8 Afa amangel so heafgelni bitenai onigigim pahluhug eba gwenaig fane amtakwalig fif eso wahag fe. Afa amangel so Godna Sungwagim pahluhug eba fane lahlag fif eba higeg nofkenagag feg.
GAL 6:9 Eso nofeka lahlag nihem esegim yiskose afa bigel enam mas wahiyi eso mahim enag was puguiba eso big lahlag fane ahu wambogif.
GAL 6:10 Eso enanam mina pigieg gofiba eso gwenanam so na mungwali elim kwagani. Afa Sisasna el eba bigel mungo Awagna ahfeg eso ne enaig elim lahlag hugna fegon.
GAL 6:11 Sa nangui ginof nalig ka nem kikeafna ningana eso ka nem ginofenig.
GAL 6:12 Afa el nem so esonig elig kokohiage afa enaig el eba enaig onigifeg afa ka enaig lahlag eseba elni nof wa so ma kam og ne lahlag el. Afa ehengel embefig ka enaig esogoiba Krais li katigeg wahag eso el kagelim kinig faigof.
GAL 6:13 Afa el elig kokohiag nihem pahlukug afa ehengel mungwali nihe mom higigim afa mas pahluhug mo Afa ehengel membig so na elig kokohiaginim afa heafgelni pahlukuiag el opuko eso ehengel unehlag nalig enana fig.
GAL 6:14 Afa kaba mas kikeafna unehlagim finig fe. Ka Ainiyag Sisas Kraisna unehlag fingi fenag eso ehe li katigeg wa wahag. Afa ehena li katigeg kam enaig esenag eso bitenai onigig kana ati wahag afa ka bite nai onigig wa ka wahag.
GAL 6:15 Afa elig kokohiageg nihe mas nem kweagfui. Afa el eseg afa el mas eseg mo enag sambaganigi nihe mas ahnaig eseg mo. Afa God bigim esenig eso big yawonai opuko enaho eba inim nemug.
GAL 6:16 Afa el enaig onigig kikehli so ma olug efihlagna afa afoahlanam ehengelim feni. Afa ehengel eba Godna inim Israel nai el fig.
GAL 6:17 Afa ohuna ati ka bu agfohiaba. Afa el nofeka kam mingnag kinig faig eso autunam el kam tigekini eso ati kana elim yi enag gokug go afa enag gokug eba Sisasna lofug feg.
GAL 6:18 O nilite, ka membeg Ainiyag Sisas Krais so ma nengelni sungwagim ismunagim kwagani. Gweliho eba inim.
EPH 1:1 Ka Pol ka Krais Sisasna kanog wahiag el afa God heafna membug wa ehe kam kanogim afa so kam kanog wahiag. Afa Efesus wanai el eso ne Sisas Krais nai yi luwa ka nem ohuna ginof fenig.
EPH 1:2 Afa God bigelni Humuan afa Ainiyag Sisas Krais i so ma nem ismunagim ahkwagani afa nem olug efihlagna sahfeni.
EPH 1:3 Afa so big Godna unehlagim fingi fi ehe God fegim afa Sisas Kraisna awag gaba feg afa Ainiyag Sisas Kraisna ehe bigim mungwali heven wa nai gawig faigim afa enana bigelni sungwagim kwaganig.
EPH 1:4 Afa eba God mahimsi bite fakag hwainig fiahfenaba enanam God ati bigim Kraisna hefum kanog hwatina og eba so big heafna nemug finim afa afsug kabag el fif afa mas big heafna nof wa mang wesig fi.
EPH 1:5 Afa autunam ehe bigim membenim eso kanog hwatinam afa ogna Sisas Kraisna bigim piske tigf wambugba eso big heafna luwalig fig. Afa heafna sawieg wa enaigba eseg.
EPH 1:6 Afa God heafna legim hugna membenam afa enaba ningihagba eso pe bog bigim wahanig. Eba ehe ismunagim bigim kwaganigba eso big Godna unehlagim fingi fi.
EPH 1:7 Afa Krais bigim wahanigim eso heafna tafna bigim piskeg wambugum afa bigna amtakwalig nihem hugfatinig. Afa Godna kweafuag eba hugna nalig feg.
EPH 1:8 Eso ehe bigim hugna nemug esenig. Afa ehe bigim lahlag anwanag i afa onigig i faig.
EPH 1:9 Afa autunam God ati sihi wahiana og so ma Krais bigim eseni afa autunam enag sawieg meagam gofena afa yawaba bigim ambagwa opugunig.
EPH 1:10 Afa enag sawiegba enaig eseg mahim mungo sufuni osuna feiba eso God mungwali gawig heven wanai afa bite wanai agoguliagenam Krais nai yi hwatiba eso ma Krais misog feni.
EPH 1:11 Afa God heafna sawiegim pahlukunaba eba ati autunam kagelim kanog hwatina kagelim og so ma Krais nai yi muhwa finim eso ma Godna el fi.
EPH 1:12 Afa kagel Juda nai el ka gof gam Kraisim olug onigigim afa ehem pahluhug. Afa God kagelim kanog hwatigba eso kagel enam anwanafi ehe nalig feg eso ka heafna unehlagim fingi fi.
EPH 1:13 Afa nengel afwambanai el ena mona ne gaba ati ne inim mo higig, ena lahlag moba eba God nem piskeg wambug afa so na Sisas Kraisim olug oniginig eba so na Krais nai yi gabahla agfohiefim. Afa God ehe autunam mo sihi wahiag eseg eso enam pahlukuagim afa nem heafna Sungwag faig. Enaba wagfug ne heafna el nemug feasaig.
EPH 1:14 Afa autunam God heafna elim ati sihi wahiani og ka nem mang lahlag faif. Afa ati big Godna Sungwagbi fig eso enaba wagfug nengigim ehe bigim mingnag gawigim gaba enaig esenif. Eso big onigim ehe bigim kifutig gafugafenig eso big heafna unehlagim fingi fi.
EPH 1:15 Afa ka nem beten ofenbi ka nem higeg oniginigim afa ka Godum lahla onag. Eso ka higigba nengel Ainiyag Sisasim inim olug onigig ne finig afa ne mungwali Godna elim membeg fegonig.
EPH 1:17 Afa ka Godum beten enag bigelni Ainiyag Sisas Kraisna awag fegim afa eba nalig feg afa kifutigni feg so ma ehe nem Sungwag faibi eso ma enag nengelim lahlag onigigim wagfuni afa Godum wagfuni eso ne ehem numwehe anwanafif.
EPH 1:18 Afa ka sawiyi yi feg God so ma nengelni onigigim biginibi eso ne anwanafi ehe nem unetigigim eso nem mang lahlag gawig sumi yi fif. Afa mangim God so heafna elim sihi wahiani eba lahlag nemug feg.
EPH 1:19 Afa enag kifutig so God bigim kwaganigba eba hugunam nalig nemug feageg afa mas big kwefihianagi enaig kifutigbi bigel nai yi go amangel so Sisasim olug oniginig.
EPH 1:20 Afa enag kifutig gwenaig autunam God Krais nai yi ese wahiagba afa so Krais wahagba ena nalig kifutigni God ehem ilafug fatigim afa heven gam fuku wanikig nihiginai ninga wa washu wahiag.
EPH 1:21 Eso enanai yi Krais mungwali ahanaig ahanaig kifutig nimbasa i, misog el i, gavman el i, afa bitenai ainiyag i enam sisyi fenif. Afa mungwali el unehlagna fig ehem ahnai skaufinig. Afa enaba yawo gohnanam afa nengigim gaba ehe misog fenif.
EPH 1:22 Afa God mungwali gawig wambina Kraisna skaug sugof afa so Krais ehe mungwali gawig misog fenif enaba siosim gaba gwenaig esenig ehe misog fenig.
EPH 1:23 Afa siosba Kraisna elig feg afa enag elig misog wa gabahlagba eso Kraisna eligim yuhwafeageg. Afa Krais ahanaig ahanaigim mungwali yuhwafenugeg.
EPH 2:1 Afa autunam nengel ne ahanaig ahanaig nihe amtakwalig wa agfohieafnaba enaig nihe wa nengelni sungwag Godna nof wa pegafna.
EPH 2:2 Afa enanam ne bitenai nihe amtakwalig wa ahwaminefifini afa ne nimbasana misog elni nihem pahlukiafna afa enag nimbasa yawo enaig eseg elni onigigim kifutinigeiba afa so enaig el Godna mom flafug.
EPH 2:3 Afa yawoba big mungwali gwenaig el finim afa bimbeafna sawieg wa esahfeagfenaba eba big tautig amtakwalig fiti God ati mungwali elim faigim numweheageg wahiag.
EPH 2:4 Enaba inim bimbeafna moawa bigim pigie skofena. Afa mahim enaig big finibi Godna afafeg yuhwafeagim afa bigim hugunam membenigim eso Kraisna bigim esenigbi big nofkikenaba fig. Ei, God bigim ismunagim kwaganig eso nem piskeg wambug.
EPH 2:6 Eba ehe bigim Krais Sisasna ilafu aitigba eba ati big Krais i heven wa misog elni pegag sime wa ahagag.
EPH 2:7 Afa God bigim membenigim eso bigim Sisas Kraisna ismunagim kwaganig afa enag eba hugna nalig feagegim eso ehe ogna enam higeg wagfuiag gofum.
EPH 2:8 Afa Godna afafeg mungohe ne Sisasim oniginigbi eso nem wambug. Enaba mang nimbe ne esih mo amo eba God ehe nem ismunagim faig.
EPH 2:9 Afa mas aman heafna unehlagimba fingi fei, amo eba awai, eso ohnaigba mang bimbeafna gafugag wa puguia mo.
EPH 2:10 Eba God bigim Krais Sisasna esenigbi eso big enimuna el feasaigim afa big lahlag mina ahuia, enaigba God autunam ati numweheage wahiana.
EPH 2:11 Afa ne afwambanai el ne ati anwanafig Judanai el eba lofugum kukohiagig el fig afa ehengel nengelim enaig esogonig og nengel afwambanai elbi lofug kukohiagig hwainig el ne fig. Afa enaig nihemba eba eligim mungo esig. So na enam onigim autunam ati ne enmuna elbi agfohieafena.
EPH 2:12 Afa enanaba ne Kraisim wahigwa yi finim afa ne mas Israel elim fig mo afa nengel mingnagim so na afwabagam fegonig afa ne mas God so Israel elim mo sihi wahiani ne mas enanai yi saigog mo. Afa ne mas Godum anwanafig mo afa ne Godum muhwa fenagim nem mina awaienag.
EPH 2:13 Afa autunamba ne wahigwa yi nemug fini afa yawaba Kraisna tafna nem lwambubugba eso ne Krais Sisasna feasaiegim afa ne Godum muhwa finig.
EPH 2:14 Afa Krais Ju el mi afa afwambanai el mi mungo wahe hwatigba eso big olug efihlagna lahlag augufeg. Autunam Ju el i afa afwambanai el i angoluwag ahfena ofenaiba bog ehegelim olyi gohunig. Afa Krais heafna elig olyi kufagim enana bogumba tofatigim eso bigim wambugum mungo wahe hwatig.
EPH 2:15 Afa Krais Mosesna nihe mo mi afa Ju elni ahanaig ahanaig nihe mo mi enaba ati susuleg aitig. Afa sambaganigi el so ma mungo el feasainam afa mungo onigigna finim eso big olug efihlagna auguf.
EPH 2:16 Afa ehengel angoluwag el ahfena afa Krais li katigeg wa wahagim eso ehengelni olug kakagigim tigefakanig eso sambganigi elim wahe hwatigba eso ehe bigim piske wambugum God nangum wankag.
EPH 2:17 Afa ehe enaig esegim eso olug efihlag mo sihinugeg. Afa autunam ne afwambanai el Godum wahigwa fini afa Ju el Godum muhwa fini ehe enag lahlag mo ehengelim sihinugena.
EPH 2:18 Afa Krais bigim sambaganigi elim mina piginigbi eba mungo Sungwagni so big Humuan nai yi opukog.
EPH 2:19 Afa autunam ne enmuna angoluwag el fena afa yawaba mas ne enaig feg mo. Amo, eba ati ne Godna el i ahfegim afa ne Godna luwalig fig.
EPH 2:20 Afa nengel eba lala lofug God nem nimblag wahiag afa kagel kanog hwatieg el afa Godna mo fi sihiaule elbi eba lala sumil lofug. Afa Krais Sisas ehe eba lala goseg sumil feg.
EPH 2:21 Afa enag lala eba Krais ehe kike wambugu ena lalaba ehe ese wahiagba eso pugu numbinam eso Godna nalig lala gohiba eso Ainiyag enanai yi gafif.
EPH 2:22 Afa God nem mingnag el mi agogluig hwatigba eso ne Godna lala feasaig. Afa Godna Sungwag enanai yi saho gofuf.
EPH 3:1 Afa ka Pol ka Sisas Kraisna gafugag wa ka nem afwambanai elim enag lahlag mo sihianugegba eso ka kalabus yi go.
EPH 3:2 Kog ateame ne higig God kam lahla fiafagim eso kam enag gafugag faigba nengelim kwaganigim.
EPH 3:3 Afa ohuna mo so God esegba eba autunamba meagam saho gofena afa eba God heafa ehe kam ambagwa wagfunagba eso ka enam wesig ginofe wahiana.
EPH 3:4 Afa ateamba ne ena mom suwigigbi enag meaganai moba so Krais eseageg enaba mang so ka anwanafeg eba so na gaba anwanafif.
EPH 3:5 Afa autunam so fenaba enanamba God mas meaganai moba ambagwa opuguna mo amo eba awai eba yawo Godna Sungwag ehe Godna afsug kanog hwatieg el mi afa Godna mo fi sihiaule el mi kam ambagwa opugunig.
EPH 3:6 Afa enag meaganai moba enaig eseg. Afa Godna lahlag mo wa nengel enmuna el mi afa Ju el mi bigim wambugum mungo wahe hwatigba big mungo elig fig afa mang gawig God Ju elim faig eba enmuna elim gaba faig. Afa Sisas Kraisna gafugag wa ehenigi Godna sihi wahiag mo ahfag.
EPH 3:7 Afa God kam lahlafiah fagim afa heafna kifutig kam isug faig eso ka heafna lahlag mo sihiakag gafugag el pugug.
EPH 3:8 Afa ka mungwali Godna elim ahnai skaufenig afa God ehe kam afafenagim afa heafna lahlag mo sihiakag gafugag kam faig. Afa kam og so ma afwambanai elim ena mo fai. Afa ena moba Kraisna mungwali gawigim sihiageg afa bigel mas enam numwehe anwanafi.
EPH 3:9 Afa ka enaig gafugag esegba eso mungwali el Godna onigigim numwehe anwanafi eba yuwanaba God mungwali gawig esegim afa heafna onignageg meagam saho gofena afa yawaba ka elim wagfunig.
EPH 3:10 Afa autunamba meagam saho gofena afa yawaba siosim esenigbi afa sios Godna ahanaig ahanaig lahlag onigig i afa anwanag i ambagwa opukeminefenigbi og so ma ofwanai el kifutig elni afa nimbasana misog elni enag Godna onigigim anwanafi.
EPH 3:11 Afa autunam God ehe ati bigelni Ainiyag Sisas Kraisna enaig esegim onigiwage wahiana.
EPH 3:12 Afa yawaba big Kraisim olug oniginig eso Krais ehe bigna minaba fenig God nagum opukegimba afa mas big embefi amo eba bigel ofenaiba luwal awagim asahna.
EPH 3:13 Enaig esegba na so ka nem sihinig nofe ne hugunam onigeafafum kinig so ka fag nem kwaganigim afa masa ese nengelni onigig tigefupef. Afa ka enag kinig kahlagba eba ne Godna nof wa lahlag augufef.
EPH 3:14 Afa enag mungwali God Humuan so eseagegba ka enam onigigim afa ehem mong kokini kwakanegim ehena unehlagim figifeg.
EPH 3:15 Afa ehe mungwali elim heven wanai mi afa bite wanai mi mog fenig.
EPH 3:16 Afa Godba lahlag gawig memtog wa puguiag nafeg eso ka enaig beteneg go kog Humuan so ma nem heafna Sungwag nengelni olug yi yuhwafenugeiba so na enam hugunam kifuti yi.
EPH 3:17 Afa ne Krais nai yi luwafiba so ma ehe nengelni olug yi gofi afa ka Godum enaig sahnafeg so ma elim membenag nihe nengelni onigig wa hugunam kifuti ofenaiba li bigag bitem kikehlaguhba eso libi kifutig go.
EPH 3:18 Afa nengel i afa Godna mungwali el i so na anwanag yuhwafi afa Kraisna membenag nihem so na anwanafi enaba hugunam nalig feagegim gwesim mungwanam pekag, afa kukag afa mungwanam ikaminefeg.
EPH 3:19 Afa ka membeg so na Godna membugum anwanafi afa mas big enam mungwali numwehe anwanafig mo. Eso ma God nem heafna nihem memtog wa pugunugeg.
EPH 3:20 Afa Godna kifutig big nai yi gafugagfego eba mangim so big sahig afa mangim so big onigig enag gafugag Godna gwesim yuhwafeg.
EPH 3:21 Eso sios el Sisas Kraisim olug oniginig so ma Godna unehlagim gwesim fingi feagfu. Eba inim.
EPH 4:1 Ka Pol, ka Ainiyagna gafugag wa ka kalabus yi go. Afa God nem sulufugim eso ne lahlag gafugag fif. Koka nem fukwi wasanaba so na lahlag nihena agfohiafum eso enag gafugag wa ne yuhwafi.
EPH 4:2 Afa so na mingnag Kristenim ahnai skaufegonim afa nihem afoahlanam fegon. Afa nofeka ikagna olug kakagiagi el so nem ahanaig fegonig. Afa so na mingnagim membegonim eso kwaganim.
EPH 4:3 Afa Godna Sungwag nengelim olug efihlagna auguiagim faig eso nengel mungo onigig nafig. So na enaig esi el mas enag mungo onigigim amtakwalihiagi.
EPH 4:4 Afa big ofenaiba mungo elig fig afa Godna Sungwag eba mungo feg afa God bigim awamonigim eso big nisanago mang mungo God bigim esenigim.
EPH 4:5 Afa bigelni Ainiyag mungo feg afa olug onigig mungo feg afa bu wa peg mungo feg.
EPH 4:6 Afa God eba mungo feg afa ehe mungwali elni awag fegim afa Ainiyag feg. Afa ehe mungwali fenigim eso enanai yi saho gafugafego.
EPH 4:7 Afa Krais heafna sawieg wa bigim mungwali mungo mungog kifutig isug faig eso big enana gafugafif.
EPH 4:8 Afa Godna ginof enaig esog; Afa mahim ehe sisi gam fukwako fenaba eso ehe angoluwag elim filafe aitigim so wankag. Afa ehe elim gawig isug faig.
EPH 4:9 Afa enag mo enaig esog, “Ehe sisi gam fukwako” enaba mang mahim? Afa enag mo enaig wagfufeg ehe sisi nai wahiagim afa bite wa pe bogim eso gwesim bite kife gam pekag.
EPH 4:10 Afa ehe pe bogim afa so enag el piske heven gam fukugum afa gwesim kweagfu kukag eso ehe mungwali gohminefe.
EPH 4:11 Afa ehe enaig kifutig elim isug mimagenig eso mingnag elbi kanog hwatieg el fig afa mingnag Godna mo fi sihiaule el fig afa mingnag lahlag mo sihigonug el fig afa mingnag siosna misog el fig afa mingnag wagfuiag el fig.
EPH 4:12 Afa ehengel so ma Godna elim kwaganigbi eso ma ehengel Godna gafugagim suialafefi. Eba so Kraisna elig nalig fenam kifutiakif.
EPH 4:13 Eso big mungo olug onigignafif afa Godna legim so big anwanafig eba mungwalofufeg. Afa big amunai lofinim afa big gwenaig Krais i mungwalof ahfef.
EPH 4:14 Eso mas big luwal lofig mo. Afa ahanaig ahanaig mo amtakwalig mas bigim wambinam ofenaiba bufle buskom esim esim wambugofuf afa fufei li figegim petwa faka wambugofuf. Afa mwakwal el eba ahanaig ahanaig mina feagegim elim mwakwalihiagig ogna elim amtakwalig mina wanahu.
EPH 4:15 Afa big mas enaigba fi, amo so big elim membegonim afa inim mo sihigonifum eba muhna feskofenam yuhwafeasaif eso big Krais i mungwalofug ahfenam afa ehe bigelni misog fenif.
EPH 4:16 Afa mahim big elig ehem ahnai skaufinigbi eso ninga i, mong i, nofug i afa angug i enag elig yi tutufeakagba eso bigag ehem kike wambugu. Afa mahim enag mungo mungog heafgelni gafugag fiahgofiba eso elig muhna fegim afa membug nihe hugna kifutig.
EPH 4:17 Afa Ainiyagna unehlag wa ka nem kifutig mo faig nofeka afwambanai el lofug agfohiefim. Afa ehengelni onigig mas mog fenig mo.
EPH 4:18 Afa ehengel ati etetiagigim afa olug liputie skofeg eso ehengel Godna nofkenagagim wahigwa fenig. Afa ehengelni onigig sikige faskofeg.
EPH 4:19 Afa ehengelni onigig mas ahwanif feskofif afa ehe amtakwaligim sifkalinig hefum gwesim mungwali faig afa so ahanaig ahanaig eseagig.
EPH 4:20 Afa ati ka nem wagfunig enag amtakwalig mina eba mang Kraisna mina mo.
EPH 4:21 Afa ka nengelim ehena inim mo wagfunig eso ati ne Sisasna mom higigim pahluhug.
EPH 4:22 Afa mahim ne Sisasim olug onigig hwainig agfohiafnaba afa enanaba ne autunai nofkenagag wa agfohiafna. Afa ne ati higig autunai nihe nimbeafgelni autunai nofkenagag wa so go enag nihe nem mwakwale go eba enaho autunai nofkenagagim amtakwalefugu afa so na enam hugufafati.
EPH 4:23 Afa nengelni olug i afa onigig i so ma wahigefe mulug nemug pugui.
EPH 4:24 Afa so na yawonai nihem fifatinim. Afa enaba God ehe lofug feg eba lahlafegim afsug nemug feg.
EPH 4:25 Afa big mungwali Kraisna elig fig eso nofeka mwakwal mo sihiagi afa so na mungwali nimbeafgelni hihem inim mo sihigonugifum.
EPH 4:26 Afa ne olug kakagig onigig figbi nofeka enam gwese wahia eba masa ne amtakwalig eseagef. Afa masa osu pefiba afa ne gwese enam kehlagufuf.
EPH 4:27 Masa ne Satanim mina pigi wahiaf.
EPH 4:28 Afa okwef el so enaig nihem wahinim eso heafna ningana lahlag gafugag fiaginim so ma gawig hwainig elim kwagani.
EPH 4:29 Nofeka amtakwalig mom sihiagi amo so na lahlag mo sihiage eba so elim kwagani. Afa mo so na sihig enaba elim lahla fenagba eso el ena mo higig.
EPH 4:30 Nofeka Godna Sungwagim olug kinig faim. Afa enag Sungwagbi wagfug ati big Godna fig eso autunai wa God bigim wambinam amtakwalig hwainig wa wasanif.
EPH 4:31 Afa ne elim amtakwalig onigig nihe afa olug kakageg nihe afa nunimu nihe so na gwesim fati. Nofeka elim hugna wagonuf afa kwasigonam. Afa ahanaig ahanaig amtakwalig onigigim so na hwatiagi.
EPH 4:32 Afa nengelni nihe eba so ma sios nilitem afafegonim afa lahlafenugi. Afa Krais enaig esegba eso God bigelni amtakwalig hugufafatinig eso bigel nilitem gwenaig esegon.
EPH 5:1 Afa ati ne Godna luwalig figbi afa ehe nem hugna membenig eso ne gwenaig ehe lofug esi.
EPH 5:2 Krais bigim membenigim eso bigim wahanig. Afa enag wahag ofenaiba pris sanda Godum tuhlunigbi eso lahlag emblegusug pugugba eso God enam sifakalenag. Eso nengel gaba gwenaig membug nihe wa agfohiefim.
EPH 5:3 Afa nengelbi Godna el ne fig eso nofena aga taitufi afa ahanaig ahanaigim membehiagi afa elni gawigim membe gonigigim esi. Afa sohnaig mo masa nem olyi pugunif.
EPH 5:4 Afa mingnag mo nofeka enaig esi eba ahwanef mo afa ahnaisihi ahnaisihi mo afa molamp mo. Amo, so na Godum lahlag ogna.
EPH 5:5 Afa enam so na numwehe anwanafi aga taitu el i afa ahanaig ahanaig membeagig el i afa elni gawigim membenag el i eba mas Krais nai yi God nai yi bog meg gam ahu saigoi. Afa el hugna gawigim membeageg enaig elbi eba ehe mwakwal godum lotu fenig.
EPH 5:6 Afa el Godum masig fatinagim afa enaig nihem pahlukuba eso God enaig elim olug kakageni. Masa el mwakwal mona nem kilmwan fegonif.
EPH 5:7 Eso ne enaig elim wahigwa fegon.
EPH 5:8 Afa autunam ati ne sikifig wa agfofena. Afa mahim ne Ainiyagna el figbi eso ne afwambusug yi agfohie. Afa so na afwambusug elni nihem agfohiefim.
EPH 5:9 Afa afwambusug nihe eba ahanaig ahanaig lahlag nihe i afa afsug nihe i afa inim nihe i wambugug.
EPH 5:10 So na enam numwehe yisiginim anwanafi mang nihe so God nem og ese.
EPH 5:11 Afa so na sikifig nihem wahigwa feni eba mas ahanaig esenam afa fug luwoi. Afa so na enag nihe ambagwa wambui afwambusug yi hwati.
EPH 5:12 Afa el ahanaig ahanaig meagam eseagig eba hugunam ahwanifeg eso ka enam sihiagim kusig.
EPH 5:13 Afa mahim afwambusug mungwali nihem pugunigbi eso enag numwehe ambagwa agfohie eso amtakwalig elim ahwanufug fig.
EPH 5:14 Afa mang so ambagwa agfohie enag gaba ati afwambusug yi agfohie. Eso mingnag mo enaig esog og; El so na nongi so bihia afa nimbeafna bitekfe nai so na buihiaiba so ma Kraisna afwambusug ne nai yi fenai.
EPH 5:15 Eso ne numwehe nimbeafna gagim onigim. Nofeka etetig el lofei amo, so na lahlag onigina el fe.
EPH 5:16 Afa ohunag osuna eba el amtakwalig fig eso nofeka lahlag nihem yiskose.
EPH 5:17 Nofeka ne etetig el fi. So na enam numwehe yisiginim anwanafi mang nihe so God nem og ese.
EPH 5:18 Afa nofeka uflogna bu hugunam ahganam afa moiniaini feagi amo, enaba nem amtakwalig aitig. Afa so na Godna Sungwagim wahinibi so ma nem bo yuhwafenugei.
EPH 5:19 So na Kristen elim enaig mo sihigonugi enaba Godna buk wa nai mwanafi afa siosna mwanafi, afa mwanafi Godna Sungwag nem faig. Afa nimbeafna onigig Ainiyag nai yi luwafiba eso mwanafi mo fatini ehena unehlagim fingi figim.
EPH 5:20 Afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna unehlag wa so na mungwali ahanaig ahanaigim God Humuanim lahlag ogna.
EPH 5:21 Afa nengel Kraisim oniginim pahluku eso nembeafum mungwali ahnai skaufiagi.
EPH 5:22 Afa nengel angwafig so na Ainiyagim ahnai skaufenag eso nimbeafna ligagim gwenaig esena.
EPH 5:23 Afa ligag heafna angwagim gosenag ofenaiba Krais heafna elim gosinig. Heafna el eba heafna elig eso ehe enag elim piske wambug.
EPH 5:24 Afa sios el so Kraisim ahnai skaugfini eso angwafig gaba nimbeafna kwablogim mungwali ahnai skaufena.
EPH 5:25 Afa nengel kwamblo so na nimbeafna angwag nai yi onigig luwafim ofenaiba Krais sios nai yi onigig luwagim eso siosim wahanig.
EPH 5:26 Afa ehe enaig esegba og so ma sios afsug nemug fei. Na so heafna lahlag mo ofenaiba bu lofug enag elim gigiafenig.
EPH 5:27 Eso sios Kraisna nof wa lahlag nemug agfofi. Eba mas nehgug ge skofei afa elig hiasafei eba mang feg hwainig afa eba afsug feg afa aseg hwainig.
EPH 5:28 Afa so kwamblo heafgelni eligim afafug fiahfag eso ne nimbeafgelni angwafigim gwenaig esegon. Afa kwamblo heafna angwagim hugna membenag eba hefum gaba gwenaig eseg.
EPH 5:29 Afa mas aman heafna eligim amtakwal fiahfai amo, eba el heafna eligim fane wahigim afa lahlafiahfag. Afa enaig membug nihe esegba eba mungwalofug Krais siosim gwenaig esenig.
EPH 5:30 Afa bigel eba heafna elig fig.
EPH 5:31 Afa Godna ginof ena mom enaig esog, “Afa kwamblo heafna awag afagim wahiagim eso heafna angwagim pahluku go afa sambaganigi eba mungo elig ahfeg.”
EPH 5:32 Afa enag mo eba mungwanam pekag. Afa ka enag mom enaig onigig feg eba Krais mi sios mi wagfug.
EPH 5:33 Afa enag mo nengelim gaba sihinig so ma mungwali kwamblo heafgelni angwafigim hugna membegoni eso hefum membig. Afa so mungwali angwafig heafgelni ligagim ahnai skaufegonig.
EPH 6:1 Afa nengel luwal ati ne Ainiyagim onigig so na nimbeafgelni awag nai yi afag nai yi mom higigon eba enaig ne esigbi eba lahlag nihe feg.
EPH 6:2 Afa Godna ginof enaig esog, “So na awag mi afag mi ahnai skaufegon.” Afa enag nihe mo eba gof wanai nihe mo mo sihi wahiag mi waheg.
EPH 6:3 Afa enag mo sihi wahiag waheg mo enaig esog, eba ne enaig esegba “eso ne mungwali nem lahlag pugufenaf afa eba ne ohuna bite wa numwehe gaf.”
EPH 6:4 Afa ne awag nofeka luwalna onigigim ahanaig esena eba masa luwalna onigig amtakwalef. Amo, so na luwalim numweh wambfinim Ainiyagna minam wagfugon hufum afa mahim ahana mina ahu ofefiba eso ne piske sulfu wanambugo.
EPH 6:5 Afa nengel isug gafugag el so na nimbeafgelni bite nai misog elim ahnai skaufenim eso ehengelni mo higinim pahluku. Afa enag gafugagim numwehe oniginim eso ofenaiba ne Kraisim esofini.
EPH 6:6 Afa nofeka enaig ese mahim misog el nem nofna nangwagofiba ena mo ne og ehe kam sifkalenai afa mahim nem nangwag hwainig fegba ena mo ne wahiag. Amo, nofeka enaig ese. So na Godum numwehe oniginam afa heafna sawieg wa ese eso Kraisna isug gafugag el ne fi.
EPH 6:7 So na numwehe kifutig gafugafinim afa enaig esego kaba mang elim gafugafini mo amo eba awai ka Ainiyagim esenig.
EPH 6:8 So na enaig anwanafi ahanaig lahlag gafugag el so esig eba Ainiyag ehem mungwag faif. Afa ehe mungwali elim enaig esenif, misog el mi afa isug gafugag el mi gwenaig esenif.
EPH 6:9 Afa nengel misog el so na enaig onigig finim afa nimbeafgeli isug gafugag elim gwenaig esegon. Nofeka kifutig mo ehengelim sihin eso ehe embefiagif. Afa ati ne anwanafig nengel nai yi afa isug gafugag el naiyi misog elbi eba heven wa ga. Afa ehe mungwali elim mungo mina kwefihiageg.
EPH 6:10 Afa ohunag sumi yi mo ka ginofeg. Afa so na Ainiyag i ahgofiba eso ne heafna kigmog wa kifutig goh.
EPH 6:11 Afa hagigna gau God nem wambwaig so na aitiaginim eso ne kifutig agfohnam afa Satanna hagig onigigim nem mas pigaupi.
EPH 6:12 Afa bigelni enag hagig eba mang bite nai el i big ahanag goh mo. Amo, eba ofwanai nimbasa amtakwalig afa heafgelni misog el i enag big ehengel i ahanag go. Afa yawo eba sikigifegba eso nimbasa bite mi afa of mi nangwagihiagego eso big ehengelim gwenaig esegonug.
EPH 6:13 Afa mungwali Godna hagigna gau so na aitiagi. Afa mahim amtakwalig osuna puguiba eso ne kifutig gohnam hagofum. Afa mahim hagig awaieba so na gwese gofum.
EPH 6:14 Afa so na numwehiaginim kifutig agfohnam eso ini mo nengelni onigig wa gofi ofenaiba let emgug wa kigi wahiag. Afa afsug nihe nem gohnai ofenaiba minailof fati wahiag.
EPH 6:15 Afa ne lahlag mo sihiagim numwehiagenam gofum ena ofenaiba mong lofug ne fati go. Afa enag lahlag mo enaig esog God ati bigim wambugba eso big olug efihlag nafig.
EPH 6:16 Afa so Godum olug oniginag hugna kehla gofum ofenaiba fagule el mengig kikiseg tof fagu enaba mungwali gigafeg wambugu. Afa Satan suwi fagna nem pifigba eso enanai yi bo heugu fatigim mungweg.
EPH 6:17 Afa God nem piske wambug afa so na enag onigig kehla gofum ofenaiba kifutig hat misogim kagfugu. Afa so na Godna mo fag eba ofenaiba naif Godna Sungwag nem faig.
EPH 6:18 Afa Godna Sungwagni kifuti yi so na higeg ahanaig ahanaig beten feahufum. Eso numwehe nunofiagefiba masa ne yiskosef. Afa higeg so na mungwali Godna elim beten fegon.
EPH 6:19 Afa so na kam gaba beten fini afa mahim ka mo osihifiba so ma God kam mo fainam afa kam kweagfuiba eba ka mas embefe. Afa lahlag mo autunam meagam sahugofena eba ka ambagwa enam sihif.
EPH 6:20 Afa God kam heafna lahlag mo sihiagim ningihiagba eso yawo ka kalabus yi go. Eso ne kam betenegonibi ka Godna lahlag mo sihibi so ma ambagwa puguiba eba Godna membug wa ka eseg.
EPH 6:21 Afa bigelni lahlag nilite Tikikus afa Ainiyagna gafugagim ehe lahlag gafugag el feg. Afa ka ehem nengel nangum ningihiaf so ma bo ehe kana mom nem sihini eso ne anwanafig ka ahanaig gafeg. Afa ehe nengelni olugim kifutigni.
EPH 6:23 Afa God Humuan i afa Ainiyag Sisas Krais i so ma mungwali kristen nilitem olug efihlag ahfai afa ehengelni olug onigig i afa membug nihe i so ma kifuti.
EPH 6:24 Afa mungwali el Ainiyag Sisas Krais nai yi onigig higeg luwafi so ma God ehengelim isug kwagani.
PHI 1:1 Ka Pol i Timoti i kaningi Sisas Kraisna gafugag el ka ahfeg. Ka nem ohuna mo ahfaig. Nengel so na Filipai wa nai Godna el so na agfohie. Afa siosna amunai el i afa siosna kwaganig el i so na mungwali Sisas Kraisim olug onigini enag ka nem ohuna ginofba ahfaig.
PHI 1:2 Ka membeg God bigelni Humuan i afa Sisas Krais bigelni Ainiyag i so ma nem enaig sahfeni. Eso ma olug efihlag nem feni afa God ismunagim nem kwagani.
PHI 1:3 Afa mahim ka nem oniginig gohba eso ka Godum lahlag onagim afa ka enaig esog.
PHI 1:4 Afa mahim ka nengelim betenenigbi eso kana olug sifakaleg.
PHI 1:5 Afa yuwana so na lahlag mo higini enag ikag ikag yuwanga gwese gohba eba kana gafugagim kweafug afa so ka enam onigigim ka sifakaleg.
PHI 1:6 Afa ati ka enam anwanafeg eso God nem ese wahianibi so ehena lahlag gafugag pugu gwese gofiba eso Sisas Krais piske bof.
PHI 1:7 Afa enag kana lahlag onigig eba yuhwafeg eso ka nem hugna membenig. Afa autunam ka yisug gofenaba Godna lahlag mo sihiakafena afa ka elim kwangan fena kog soma kifutig olug onigig kikehli afa ne kam enag gafugagim kwefug. Afa yuwanga ka kalabus yi gohba ne gwenaig esig.
PHI 1:8 Afa enaba God ati anwanafeg ka nem hugunam fenig afa gwenaig Sisas Krais gaba nem esenig.
PHI 1:9 Afa ka Godum sahnaiba soma ehe nem enaig eseni eso ma nengelni membug pugu nalig feni. Afa inim onigig i afa lahlagim kwefihiageg i gaba soma mungwali membug wa wahegofi.
PHI 1:10 Afa ne enaig esegbi eba sona numwehe anwanafif ahana mina so ahanag lahlag nemug ika so na pahluku. Eba ne lahlag el agfohofeba eso ma Godna Gishu Wahiag elni osuna pugui.
PHI 1:11 Afa eba mungwali lahlag nihe soma nem gohunif enaba Sisas Krais wa nai bog. Eso ma el enam nangunim soma Godna unehlag fingi fi.
PHI 1:12 O nilite, ohunaig kinig so kam pugunagba so na anwanafi enaba mas Godna lahlag mom kwehlakag mo amo, eba awai, enaba enaksag elim kwaganiba eso ena mo higfi.
PHI 1:13 Afa enaigba puguba eso Romna misog elni lala nai anwasag el i afa mungwali mingnag el i enanai yi anwanafig kaba Kraisna gafugag el ka kalabus yi go.
PHI 1:14 Afa mingnag kristen nilite kam nangugim afa ehengelni onigig kifutinim eso ehengel efihlag wa Godna moba sihiahu. Afa ehengelni kifutig gwesim hugunam fena.
PHI 1:15 Afa mingnag kam kusinigim afa ogna kam filafe fatinim eso ehe Godna mo sihiahu. Afa mingnagba lahlag onigig figim afa so Godna mo lahlag mo sihig.
PHI 1:16 Afa sonag el anwanafig God kam ohunaig gafugag wa wahiagba eso ka Godna mo ambagwa opugug eba inim feg. Afa ehengel kam membinigim eso Godna mo sihiahu.
PHI 1:17 Afa mingnag nilite kam so kusinig enag ehengel ogna heafgelni unehlagim fingi finim eso Godna mo sihi. Afa ehengel enaig onigig fini mahim ka kalabus yi gofenaba sohnaig moba kam kinig faig.
PHI 1:18 Afa ka mas enam onigi eba ka sifakaleg. Afa ka anwanafeg mingnag elni ongig eba lahlafeg afa mingnag elni onigig eba amtakwalig eso ehengel Godna mo sihiahuba eba ka enam sifakalegba ena sifakal gwese gofuf.
PHI 1:19 Eso ati ka anwanafeg ne kam Godum sahnibi afa so Sisas Kraisna Sungwag kam kweafuf eso ka ena kalabus lala wahia puguf
PHI 1:20 Afa ka enam kifutig onigig feg masa ka wetiklug ahwanefug fafe eba ka efihlag wa eseagef eso yawo kalabus yi ka feg afa autunai wa gaba enaig ka esegba eba ka Sisasna unehlagim fingi fukug. Afa kam wahai me awai ka nofkikena gofi me koka enaig ese.
PHI 1:21 Afa ka mas wahagimba ka onigi. Afa ka nofkikena gohugba mungwali mang eso ka eseagegba Krais ehe enaigimba ehe mog feg. Afa ka wahagba eba ka lahlag nofkenagag fafe.
PHI 1:22 Afa ka nofkena gofiba eba kana gafugag fug lahlag pugu luwof. Enaig esegba na so ka sambaga onigi feg afa ka mas anwanafeg mo mang so ka membeg eba ka fafe.
PHI 1:23 Afa ka sambaga mina membeawagig. Afa koka ohuna bite wahianam ika Krais i ahagafum enaba lahlag nemug feg.
PHI 1:24 Afa mahimba ka gofiba eba ka ma nem kwaganif.
PHI 1:25 Afa ka hugna enaig onigi feg kana gafugag eba mas awaieg mo eso ka mahimsi nofkikena gofiba ka nengelni olug onigigim kifutihiageba eso ne enam sifakali.
PHI 1:26 Afa mahim ka nem piske bo nanguagiba so na kana gafugag nangunim eso ne enam Sisas Kraisna unehlagim fingi fi.
PHI 1:27 Afa so na Kraisna lahlag mo hugna pahluhug so na gwenaig esi. Afa ka ne nangwagi me awai awai me eba ka mo higif ne kifutigim afa ne mungo onigig fig. Afa ne mungo el lofugim afa ne mungo gafugafig soma el numb Godna mom olug onigini.
PHI 1:28 Afa nofeka nimbeafgelni angoluwag elim embefegon afa so na efihlag wa agfofum. Afa ne enaig esigbi eba ne angoluwag elim wagfugonig eba God nengelim kwaganiba eso ne ehengelim filafe aitif.
PHI 1:29 Afa eba God nem lahla fenif eso nem sambaga mina fenif eba enaig eseg eba so na Kraisim olug onigini afa mingba eba ne heafna el fenim eso ne kinig fif. Afa ena sambaga minaba eba Kraisna gafugag bigel so big enaig esi.
PHI 1:30 Afa autunam so ka kinig i bigag ahfegofnaba ne nanguni afa yuwanga ne higig gwenaig gwese go. Sa big mungwali enag gafugafinim eso big kinig gaba fi.
PHI 2:1 Ateaho so Krais nengelni onigigba kifutignig? Afa ateaho so heafna membugwaba esegba eso nengelni olug efihlagba fai feg? Afa ateaho so Godna Sungwag ni ne esinigbi eso ne mungo nilite fig? Afa ateaho so na mingnag elimba afafegonug? Ei, eba inim feg.
PHI 2:2 Afa eba enaig eseg eso ne mungo onigig na afa mungo membug na afa mungo mo na fibi eba ka hugna sifakalef.
PHI 2:3 Nofena nembefum fingi finim afa nembefum tutonbusiagi. Afa so na mingnagim ahnai skaufegon afa nofena enaig onig og kaba mingnagim gwesim gosu gonug.
PHI 2:4 Masa ne nembefum mungo onigif afa eba so na enaig onigif afa mingnag elim so na lahlafehiagi.
PHI 2:5 Afa nengelni onigig soma Sisas Kraisna onigig lofei. Eba enaig eseg.
PHI 2:6 Afa ehe God feg afa ehe mas enaig onigig fena mo og kaba gwenaig higeg gohug.
PHI 2:7 Afa ehe heafna ahanaig ahanaigim wahiagim afa so ehe yisug gafugag el lofug fegim afa ehe el pugug.
PHI 2:8 Afa hefum gwesim sugu pegim afa mahim Awag ehem enaig esonagba eso gwenam pahlukuagim ikag gwenanai yi wahag afa ehe enam higigim eso el ehem li katigeg wa tigi kahlif.
PHI 2:9 Eso God ehena unehlagim fingi fukugum afa ehem sisyi nemug hilifukugug wahiag afa so mungwali gawig ehem ahnai skaugfinif.
PHI 2:10 Eso mungwali heven wa nai i, bite nai i, afa bite menai i Sisasim mongkokini kwakwaginim eso ahnai skaugfinif.
PHI 2:11 Afa so mungwali el ambagwa enaig esogof, “Sisas Krais eba Ainiyag feg.” Afa enag mo gaba God Awagna unehlagim fingi fef.
PHI 2:12 Afa kana hihe autunam so big auguiafenaba afa ne kana mo fini. Afa yawoba ka kalabus yi gohba so na kana mo piske higim. So na nembefum numwehifibi eso ne Godum ahnai skaug nemug finim eso ne elni nihem pahluku el so God piske suluafag.
PHI 2:13 Eso ma God nem nengelni onigigim wahigi wahigi fehiagekafiba eso ne noka kifutinam afa so ehena sawiegim pahluku.
PHI 2:14 Afa gafugag so na feagigbi nofekawu lagwaginim afa so nimbefum monagi.
PHI 2:15 Eso ne enaig esi so na afsug el fi mas nem setigi. Afa neba ofenaiba Godna lahlag luwalig lofug fig so na el amtakwalig nihe wa nai wa afa el amtakwalig onigig wa nai enag olyi ne agfohie. Afa nofkenagag mo so na kehlihu so na faigo eso ne ofenaiba bagnufut of wa afwambusig agfohie. Afa ne enaig esigbi eso kana gafugag mas awaiye afa so enag osuna Krais boiba eso ka sifakale fe.
PHI 2:17 Afa Ju elni pris sis tigifinim afa wain bug sugfufinim eso Godum tuhlu faiyifini. Enaba waskwes mo wagfug nengelni olug onigigim. Afa so el atiamba kam tigifatigbi eso kana taf sugfuf ofenaiba wain bug ka Godum afai. Afa so kam enaig fenagba eba ka sifakale fe afa nengel kana sifakalim ne esinig.
PHI 2:18 Afa gwenaig so na sifakali afa ka gaba nengelni sifakalim ka esenig.
PHI 2:19 Afa atiamba Ainiyag Sisasna sawieg fegba eba kog ka Timoti mi nengel nangum ningihia enag ati meini ofe. Afa soma piske bo kam sihinai nengelni mom ka so enam sifakale.
PHI 2:20 Afa mas aman Timoti lofug feg mo ka mungo onigig ahfegim afa ehe nem hugna oniginig.
PHI 2:21 Afa mingnag hefum mungo onigig afa mas Sisas Kraisna gafugagim onigig mo. Eba awai.
PHI 2:22 Afa ati ne ehena lahlag gafugagim anwanafig afa so ehe ka i lahlag mo ka gafugag ahfeg ofenaiba leg awag ahfeg.
PHI 2:23 Afa enanam ka higif mang so kam pugunafe eba kog keso Timoti mi nengel nangum ningihia.
PHI 2:24 Afa ka onigig eba Ainiyag kam kweagfuiba eso ka gaba managig hwainig nem nangwagigim bof.
PHI 2:25 Afa ne bimbeafna nilitem Epafroditusim ningihigbi eso bog kam kweafug eso ehe ka i mungo gafugag ahfeule feg afa ami lofug fag wa kifutig guhule feg. Afa ka onigig koka so ehem piske nengel nangum ningihian.
PHI 2:26 Afa ehe hugunam nem oniginigim eso ogna bo afa ehena olug kinig eso ehe higig nengel ati ehena gihim anwanafig.
PHI 2:27 Afa eba inim enag gih ehem ati wahagim muhwa ofefena. Afa God ehem afafenagim eso lahla fe fatig. Afa God gaba kam afafenag eso mas ehem wahai. Masa mingnag kinig kam pugunagef.
PHI 2:28 Eso ka hugna membeg ehem piske nengel nangum ningihiaiba eso ne ehem nangunim afa ne sifakalini afa ka mas ehena kinigim onigi.
PHI 2:29 Afa mahim boiba eso ne enaig onigigfi Ainiyagna el nengelni nilite ati piske bog eso ne ehem sifakaligna lala gam wanigahu. Afa so na mungwali enaig elim lahla mo sihigon.
PHI 2:30 Afa Epafroditus mas hefum onigi. Eba ne wahigwa auguiaba afa ehe bog nengelni kugum fagim eso nengelni gafugagim ohunai yi feageg. Afa enaba Kraisna gafugagim onigigim kam kweafugum eso hefum wahagim meini ofe.
PHI 3:1 Afa kana nilite ka ohuna mo wahiagim ofeba ka nem wesig mo osihin. Eba enaig eseg ne Ainiyagna el eso ne sifakali. Yuwana so ka sonaigim ginofenaba enaba ka mas piske ginofegim ka yiskosei so ma enag nem kumo wambfegofi.
PHI 3:2 Afa so na numwehifibi masa amtakwalig el nem ambugog mungunim mo sihigof og so big Ju elni nihem pahlukahunam eso bimbeafna lofugum kukohiagi.
PHI 3:3 Afa enaig moba mas yuhwafeg mo. Eba enaig eseg bigelbi eba enag nihem big inim pahluhug eso Godna Sungwag bigim kwaganigba eso big Godna unehlagim fingi fig. Afa big anwanafig bigelni lahlag gafugag eba mas bigim kwagani afa Sisas Krais mungohe bigim wambug.
PHI 3:4 Afa atiamba Ju elni nihe elim Godna nof wa yuhwafenigbi eso kana nihe ehengelni nihem gwesim hilifeg ikag.
PHI 3:5 Afa ka Ju elni nihem mungwali pahlukufena. Afa kikeafena afahumonig eba Ju el afa ehengelbi Benjaminna simbiangag fini. Afa mahim elegeg wa gohug osuna awaienaba eso kikeafena afag kam wanigenaba eso ehengel kana lofugum kokohinagini. Afa kaba farisi el eso ka Mosesna nihe numweheg pahlufefku.
PHI 3:6 Afa kana olug hugna wagofenaba eso ka Ju elni nihem numwehe fukufenaba afa so ka sios elim kinig faifini. Afa ka Mosesna nihe mo pahlufefkufenaba eso mas aman kam ahanaigim sehiana mo.
PHI 3:7 Autunam ka onigina sohnaig nihe eba kam Godna nof wa yuhwafenaf. Afa yawoba ka Kraisim olug oniginagim afa kog sohnaig niheba eba isug feg.
PHI 3:8 Afa ka onigig sohnaig nihe i afa mungwali kana gafugag i eba isug feg. Afa kana Ainiyag Sisas Krais ka ati anwanafeg eba enag goseg. Afa sohnaig gawig eba ati ka yusgum hungisge lofug aitig afa koka so Kraisim numwehe anwanafenam eso ehena el nemug fenam
PHI 3:9 eso ka ehe nai yi gofim. Afa autunam ka enaig onigig fena ka kike enaig esenaba eso ka Godna nof wa yuhwafena afa ka Mosesna nihe mo pahlukuiafena. Afa yawoba ka anwanafeg ka Kraisim olug oniginagba eso ka Godna nof wa yuhwafeg. Afa God kana olug onigigim nangugim eso kam enaig esena.
PHI 3:10 Afa koka numwehe Kraisim anwanafenage. Afa Godna kifutig ehem bitekfenai ilafo fatig afa ka membeg enaig kifutig soma kam gohnai. Ka so gwenaig nihem pahlukuiba soma kam kinig i wahag i gwenaig pugufenai.
PHI 3:11 Atiamba ka enaig esegba ka onigig ka gaba God soma kam bitekfe nai ilafo fati.
PHI 3:12 Afa ka mas enaig esoi kog kati Kraisna enaig nihem fag afa ka lahlag el nemug feg. Afa Krais gafuga fegim kam suliafag eso ka hugunam enaig gafuga feg ka ehena nihem kehla guhminefe.
PHI 3:13 Kana nilite so hig, ka mas enaig esoi eba ati ka enaig pugug, amo eba awai. Ka enaig onigig kehlag, masa ka piske autunaim onigif afa so ka kifutinam sufug mina ika.
PHI 3:14 Afa ka ming onigi feg koka hugna kifutigna ikan mang so go enanai yi pugu. Afa enaigba eba ka Sisas Kraisim olug oniginaiba eso ka God i higeg nofkikena ahagag fif.
PHI 3:15 Afa bigelnai aman so amunaina olug onigig lofug fegba enaig el soma kana onigig lofug gwenaig esei. Afa ne ahanaig onigig fegba eba God soma nem wagfunai.
PHI 3:16 Afa atiamba enaig onigig gohugba eba so mangofi. Afa enaig onigig soma gosu ikafiba eso ati big anwanafig enaba inim feg so big pahluku.
PHI 3:17 O nilite afa kangel ati ka nem lahlag nihe wagfugonig afa so na enam pahluku afa amangel el so gwenaig esig afa so ehengelim numwehe nangwagim so na anwanafi.
PHI 3:18 Afa so na enaig esi afa el numb eba angoluwag el eso ehengel Kraisna li katigeg mom amtakwale skofig. Afa autunam ati ka enaig moba sihiagohug afa yuwaga ka piske wena mona sihig.
PHI 3:19 Afa ehengel heafgelni eligni sawiegim fingi fig. Afa heafgelni amtakwalig nihem mas ahwanefi eba og eba lahlag. Afa ehengel eba bitenai gawigim mungo onigig. Afa nengel sabanig eba nem suwi lagig kimbig gam God nem wambu aitif.
PHI 3:20 Afa bigelni inim kimbig eba heven. Eso big nenge agfofum bigelni kwegfwag el Ainiyag Sisas Krais hevenim wahianam eso bof. Eso big membig soma ehe ikagna boi.
PHI 3:21 Afa eba ehe heafna kifutigni bonam bigna ewiaug wahag lofugim wahigifenam eso heafna kifutig elig lahlagna big fif. Afa enag kifutigni mungwali gawig esinibi eso apaigo ehena ahnai skaufif afa bigna eligim wahigifenif.
PHI 4:1 O nilite, ka nem hugna membenigim afa koka bo nem nangwagim. Ne kana lahlag hihe fig afa ne kana li fug lofug fig. Afa so na kifuti agfohiefiba eso ne Ainiyagim olug onigigim hugna kikehli.
PHI 4:2 Afa sambaganigi angwafig nengelnai enaig sofeg hefum flafihiag ahfeg. Ka ehenigim esonig kog, “Yuodia i afa Sintike i nofeka nimbefum flafihiag ahfe. Ati ne Ainiyagim olug honiginag eso ne eteg sumineg lofug mungo ahfe.”
PHI 4:3 O kana lahlag hihe, ka membeg so na sambaganigi angwafig kwaganiba eso ma lahlag ahagag ahfei. Ehenigi ahfeg afa Klemen feg afa mingnag apaiyeg enag kam kwefug lahlag mo sihiahuiag. Eso God ehengelni unehlag nofkenagag buk wa sko wahianig. Afa aman el so Godum olug oniginig enag elni unehlag eba ena buk wa go.
PHI 4:4 Afa so na sifakale eba ne Ainiyag i lahlag ahagag ahfef. Afa ka piske nem osihini kog eba so na sifakale.
PHI 4:5 Afa so na mungwali elim afahlana fegon eso Ainiyag ati bogim meini ofe.
PHI 4:6 Afa nofeka mangim hugunam onigigakafum nofeka enaig ese so na Godum mangim sahnam afa ne nimbeafna onigi wa Godum lahlag ogna.
PHI 4:7 Afa God olug efihlag fatigba eba naligfiageg afa enag elni anwanagim gosinig. Afa ne Sisas Krais i ati ahgo afa enag olug efihlag ehe fatigba neana onigigim ninimwehefgu eso mas neana olugim tigefupei.
PHI 4:8 Kana nilite sumi mo ka nem ginof ofen. Afa so na mungwali hihe lahlag nimbeafgelni onigig wa wambu aitiagi eba enaig eseg mang so lahlafeg afa mang so inim feg afa mang so afsug feg afa mang so Godna nof wa yuhwafeg afa soma el enam fingi fi afa mang mas ahanaig esei afa mas mwakwale eso enaigim ne onigim.
PHI 4:9 Afa ka nem wagfugnugegba afa ne kana mo higig afa ne nangug mang so ka eseageg so na enam pahluku. Ne enaig esibi afa God bigim olug efihlag fatinibi so nem gohunuf.
PHI 4:10 Afa ne kam piske oniginigim afa yawo ne kam kwegfug eso ka Ainiyagim hugna sifakalenag. Afa yuwana ka nenge gohug afa ka anwanafeg ne mas kam etetinig mo afa nem mina awaienigbi eso ne mas kam kwegfug mo.
PHI 4:11 Ka mas enaigba esoi afa ka onigig el mas kam membinim afa kweagfui, eba awai. Afa ka enaig anwanafeg afa ahanaig ahanaigba kam pugunagba eba ka afahlana gofuf.
PHI 4:12 Ati ka anwanafeg enaignam kam tumenag afa ati ka anwanafeg afa ahnanam mo mas kam tumenai. Afa ati ka enaig anwanagba wambug asegba eba ka lahlag gafef. Afa atiamba kana fane i gawig i fegba awai awai me afa ka mas onigi afa eba ka lahlag gafef.
PHI 4:13 Afa Krais kam kifutig faigba enag mahim ahanaig ahanaig kam pugunagba eso ka ehena kifutig i go.
PHI 4:14 Afa mahim ka kinig yi gohba ne kam kwegfug afa enaba lahlag nihe ne fig.
PHI 4:15 Afa nengel Filipai wa nai el ati anwanafig enag eba inim. Yuwanam ka nem Godna lahlag mo sihi wahianim afa ka Masedonia provinsim wahia akafenaba afa mas amangel sios kam kweagfuni mo eba awai nengel mungo ne kam kweagfuni afa so big bimbefum mimange ahagig nihe bifini.
PHI 4:16 Afa mahim ka Tesalonaika kimbig wa gawig tumeage gafenaba afa ne kam kweagfufini.
PHI 4:17 Afa nofena enaig onigig kam fenagi ka nengelni enaig wambui feniguo amo ka sifakaleg God soma neana lahlag nihem mungo fai.
PHI 4:18 Afa ka nem osihin, afa mang so na ningihigbi Epafroditus fagim obug kam faig afa ka yawoba kam yuhwafenagba eso ka enaksag feg. Afa enaig gawig so na kam faigbi ofenaiba pris sanda Godum tuhlunigbi eso lahlag emblegusug pugugba eso God enam sifakalenag.
PHI 4:19 Afa Godum so ka lotufenag enag ehe mungwali gawigba yuhwafeageg. Afa ka anwanafeg mang so nem awainig eba God nengelim Sisas Kraisna elim yuhwafenugef.
PHI 4:20 Afa ehe bigelni God Awag feg eso big ehena unehlagim higeg fingi finifum. Eba inim ehe feg.
PHI 4:21 Afa ka Godna elim so Sisas Kraisim olug oniginig enam ka nem enaig sihi ofen ka mas nem etetinig mo. Afa nilite so ka auguia enag gaba nem gwenaig esegonig.
PHI 4:22 Afa mungwali Godna el ohunai yi goka gwenaig mo nem faigog. Afa Romna misog elni lala nai gafugag kristen el gaba nem hugunam onigigonigim eso mungwalofug mo nem faigog.
PHI 4:23 Afa ka sawiyi feg soma Sisas Kraisna ismunagim kwegfwag soma nengelim gohunif. Enag ginofba gwenaho.
COL 1:1 Ka Pol God heafna sawieg wa kaba Sisas Kraisna kanog wahiag el. Na ka nem ohuna moba ginofenig. Afa bigelni nilite Timoti gaba ka ahagag fenaba so ka ginofeg.
COL 1:2 Afa ka nem Godna elim ohuna ginofba Kolosi wa nai elim faig. Nengel ati Kraisim olug oniginigim afa ne kikehlig eso ne kana nilite fiahsaieg. Ka membeg God bigelni Humuan so ma nem enaig eseni. Eso ma olug efihlag nem fenim afa God ismunagim nem kwaganif.
COL 1:3 Afa kangel Godum sahnig ehe bigelni Ainiyag Sisas Kraisna Awag afa ka enaig esig ka nem onigigonugim afa ka Godum lahlag onig.
COL 1:4 Eso ati ka higig nengel Krais Sisasim olug onigig ne numwehe kikehlig afa ne Godna elim mungwali membegonug.
COL 1:5 Afa mahim yuwana lahlag ini mo pugunaba ne higini afa mang lahlag God so nem sum yi faif eso ne enam oniginim nenge agfo. Afa enaba heven wa lahlag gohba nem nisana go. Eba naho nengelni olug onigig i afa membug i mog feg.
COL 1:6 Afa enag lahlag mo mungwali bite ikaminefegim fug leageg. Afa mahim yuwana ne Godna ismunagim kwegfwag mo ne higinim afa ne ati anwanafini eso sonag lahlag mo nengelim gaba gwenaig esinig.
COL 1:7 Afa Epafras kangelni mungo gafuganai el nem ena mo ati sihinig. Eba Sisas Kraisna lahlag gafugag el enag kam kwaganig.
COL 1:8 Afa ehe kangelim sihinig og Godna Sungwag nem kwaganig eso ne elim membegonig.
COL 1:9 Eso yuwana ka nem enam higigonugim eso ka nem betenegon agfohug. Afa ka Godum sahnig heafna Sungwag lahlag onigig nem faigim afa nem wagfunigbi ne Godna sawiegim ati ne anwanafig.
COL 1:10 Afa ka enaig esigbi eso ma nengelni augwiag yuhwafei afa God so ma sifakale mungwali mang so na esigbi. Afa neana mungwali gafugag so ma ahanaig ahanaig lahlag fug lugwaba afa Godum anwanafenag neana so ma gwesim fukwafi.
COL 1:11 Afa ka nem betenegonugbi God so ma nem kifutig fai enag kifutigbi eba heafna nalig kifutig. Eso enag kifutig yi ne agfohiefiba eso ne kinigbi figogfofuf.
COL 1:12 Afa so na sifakalinim Humuan Godum lahlag oni eso ehe nengelim yuhwafenigbi so na mang lahlag mungwali fif. Afa enaba so el Godna bog megam afwambusug yi agfohie eba enag elni.
COL 1:13 Afa big sikifig megam agfohiefenaba eso God ehe bigim enanai wambugum wambubug heafna lahlag Legna bog megam wambsaugog.
COL 1:14 Afa ena Luwal bigim sikikieg wa nai wambug wambubugum eso bigelni amtakwalig mom hugufatinig.
COL 1:15 Afa bigel mas big Godimba nofna nangui. Afa Kraisimba eba so big nangug eso eba naho ehe God lofug feg. Afa ehe mungwali gawigim God eseagegba enag ehe goseg.
COL 1:16 Afa God heafna Legna mungwali gawig bitenai i afa heven wanai i eseagegba. Mang so big fahigiagig afa mang so big mas fahigiagig mo eba enaig ahanaig ahanaig nimbasa i afa mwaifig i eseageg. Afa mungwali gawig God heafna Legna eseagegba eso mungwali gawig so ma Godna Legim fingi fi.
COL 1:17 Afa mahim mungwali gawig mahimsi puguiag hwainig fiahfenaba eba ehe ati gofena. Afa heafna kifutig ni mungwali gawig lahlag goheg.
COL 1:18 Siosba ehena elig feg afa ehe misog feg afa ehe siosna mog feg. Afa ehe gof wa nai el wahagim piske bihiag. Eso ehe mungo, mungwali gosinig.
COL 1:19 Afa God sawiyifeg og ma heafna Leg so ma ehef lofug fei afa so Godna mungwali nihe Krais nai yi gohi.
COL 1:20 Eso God sawiyifeg ogna heafna Leg mungwali heven wa nai i afa bite wa nai i hefum piske wambum. Eso God heafna Legim ningihiag og ma li katigeg wa wahanam eso ma taf sugfoi eso Godna olug kakagegim tigefakag.
COL 1:21 Afa yuwanaba ne Godum membifinim afa ne ehena angoluwag el fini eso ne amtakwalig onigig finim afa so na enaig eseagini.
COL 1:22 Afa yawoba Godna Leg li katigeg wa wahagba eso God bigim wambug. Eso big Godna nof wa afsug nemug agfohiefim afa mas big nuwhefini agfohiefiba afa mas bigim el sehtigi.
COL 1:23 Afa so neana olug onigig gwese hugunam gofi afa nofeka lahlag mo pahlukuagim keapasiageg fiahgi eba masa nem God mang sumi yi nem faigim na wahiaf. Afa enag lahlag mo ne ati higig afa mungwali bite puguiakag afa kaba Pol enag gafugag wa nai el.
COL 1:24 Ka Pol ka nem kwaganigim eso ka kinig fagim afa ka enam sifakaleg. Afa yuwana Krais tautig fana ogna siosim kwaganim. Sios eba ehena elig. Afa ka gaba tautig fagim koka siosim kwagan. Afa enag tautig Kraisna eba gwese gofiba afa kana tautig gwenanai yi pahlaiba eso nengegim enaba yuhwafiagef.
COL 1:25 Afa God kam esenagba so ka siosna gafugag el feg. Ehe kam ena gafugag faigba nengelim og so ma lahlag gohe. Ena gafugagba eba enaig eseg so ka ehena mungwali mo nengelim sihinig.
COL 1:26 Autunam enag mo mungwali elim meagam sahu guhunfini afa yawoba ehe heafna elim ambagwa opugunig.
COL 1:27 Afa heafna sawieg wa heafna meaganai mo heafna elim ambagwa opugunig og so ma anwanafi enaig lahlag mo meaganai mungwali elim ika minefenig. Afa enag meaganai mo eba enaig esog Krais bigel nai yi sahu gofi eso big anwanafi Godba bigim sumi yi lahlag feheagef.
COL 1:28 Afa so kagel mungwali elim Kraisna mo sihigonig giafuf. Afa ka lahlag onigigna fegim afa so ka ninimug kog nofeka amtakwalig nihe eseagi afa ka nem lahlag nihe wagfugonig eso ka membig mungwali el so ma Godna nof wa Kraisna fiahsaiyi.
COL 1:29 Afa Krais kam kifutig faig eso enag kifutig yi ka ehegeposeg eso kog ma enaig pugui.
COL 2:1 Ka membeg so na Kolosi nai el anwanafi ka nem ehegeposenig afa so mingnag el Laodisia nai afa mingnag el i mas kam anwanafinig mo.
COL 2:2 Afa ka enaig esegba eso ehengel ma kifutinim afa membug mungo onigig fi afa ini mo so ma mungwali ambagwa puguiagei. Eso ma ehengel anwanafi Godna meaganai mo eba Krais ehe mog feg.
COL 2:3 Afa ehe enaig eseg Godna lahlag onigig i afa lahlag anwanag i meaganai enag ehe ambagwa opugugba so ma enam anwanafi.
COL 2:4 Afa ka enaig esog kam kusig masa mwakwale el ambugog nem lahlag mona mwakwali hiagif.
COL 2:5 Afa ka mas nem wanagamo afa kana onigig waba eba ka nem wango. Afa nengel mungwali waheg esigim afa Kraisim olug onigig ne kifutig kehligbi eso ka sifakaleg.
COL 2:6 Afa ne Sisas Kraisim olug oniginim eba nengelni Ainiyag so na mungwali seahufum.
COL 2:7 Afa neana olug onigig so ma kifuti yi Kraisim kikehlai ofenaiba li bigag bite megam pekagim bitem kehlag. Afa neana nihe li lofug kifutig gofi. Afa autunam lahlag mo so na fini so ma gwesim nalig feageba eso ne Godum hugna lahlag oni.
COL 2:8 Afa numwehefibi masa el nem mwakwal mona sulufuf. Ehe mas Kraisna mom onigig mo eba ehe mo bihig sihiahu eba simbiagana onigig mi afa bitenai onigig mi figim eso sihiagahu.
COL 2:9 Afa Krais puguagim el lofeg afa so God heafna nihe mungwali sahu Krais nai yi gohug.
COL 2:10 Afa so na Krais i ahgofum eso God inim nofkenagag nem faibi eso nem yuhwafenugeg. Afa ehe misog feg afa so mungwali kifutig nimbasana misog el ehem ahnai skaufenig.
COL 2:11 Afa ne Krais i ahgohba eso ne enmuna nihe lofug kukohiagig nihe ne fig. Enaba mang elni lofug kukohiagig nihe mo enaba awai eba heafa Krais ehe bigim esenig. Afa ehe bigelni amtakwalig onigig nihem kufatinig.
COL 2:12 Afa mahim ne bu wa pegba enaba ne wagfug eba ati ne Krais i awlahagba nem bite megam fati ahagag. Afa ne olug onigig eba Godna kifutig ehem ilafofatigba eso God gaba nem mulug nofkenagag faif.
COL 2:13 Afa yuwanaba ne ahanaig ahanaig nihe eseaginibi afa enag nengelni amtakwalig onigig nihem gwese gofena eso ne melig pigieg lofug fiahsaiena. Afa so God nem Krais mi ilafufatiawagig. Afa so God bigelni mungwali amtakwaligim fafatinig.
COL 2:14 Afa Mosesna nihe moba bigelni amtakwaligim ambagwa wagfunig afa enag amtakwalig i afa ahanaig ahanaig enag nihe mo i bigim seahiag enag God mahim Sisas li katigeg wa wahanaba eso God ena niheba li katigeg wa waheg wahiagba eso awaieg.
COL 2:15 Afa Krais li katigeg wa luwugum eso ehe mungwali nimbasana misog el mi afa ehengelni kifutig mi filafe aitigba afa ehe fafatinigim eso ehengel el ambagwa ahwanef fiahsaieg.
COL 2:16 Afa masa el nem hekukusihiagif enaig nihe mom esigim eba enaig nihe fane neg nihe, bu neg nihe, boyisig nihe, was puguiag buyis nihe, afa isug auguiag osuna nihe.
COL 2:17 Afa enag mungwali nihe eba sungwag lofug wagfug eso enaig puguf. Afa Kraisba inim wagfug.
COL 2:18 Afa mingnag el itiwa fahigeagigim og ka kike gosug el fig. Afa so ehe mwakwaligim afa hefum ahnai skaufigim eso of wa nai elni unehlam fingi fig. Afa ehengel sifakaligim og kati yuhwafig. Afa nofeka ehengelni mo higigon afa God nem lahla wambihiagig nem kwisinif.
COL 2:19 Afa ehengel bigelni misog elim Kraisim wahig. Afa Krais heafna eligim siosim mungwali nangwagihiageg afa ehe kifutig faigbi eso Godna membug wa gwesim nalig fiahfuku.
COL 2:20 Afa ati ne Krais i ahwahagim. Ahnaig esegba ne mahimsi ohuna bitenai onigig ugfo ofenaiba ne bitenai el ne fig? Ahnaig esegba so na bitenai nihem ne pahlukuia?
COL 2:21 Eba enag nihe enaig esog, “Nofeka enaigim kikehli, afa nofeka enaigim ahga, afa nofeka enaigim tuhum.”
COL 2:22 Afa enaig niheba eba elni onigi wa nai puguagim afa el mahim eseagigbi eso awaieg.
COL 2:23 Afa mingnag amtakwalig el onigig enaig nihe eba elim lahlag onigig faig. Afa ehengel enaig esog og, so big of wa nai elni unehlam fingi fegon, afa hefum pigaupigog afa ehengel enaigba esigbi eba mang inim mo, afa heafna eligim amtanafihiagig. Afa enaig niheba mas bigim kifutig fainim eso mas amtakwalig nihem pigaupi.
COL 3:1 Afa ati ne Krais i ahwahagim afa ahbuihiag eso neana membug soma heven wa Krais i ahgofi. Afa enanai yi Krais ehe misog feg eso Godna nihiginai gam pega.
COL 3:2 Afa so neana onigig heven wa so na faka wahia. Masa neana onigig bitenaim onigif, mangofi.
COL 3:3 Eso ati ne wahagim afa neana inim nofekenagag mas ambagwa feg mo eba Krais i Godnai yi sahu ahgo.
COL 3:4 Afa Krais ehe neana inim nofkikenagagba ehe mog feg. Afa mahim ehe ambagwa puguiba afa so mungwali el ehem nanguf eba ehe nalig misog el feiba eso big ehe nai yi agfohiefuf.
COL 3:5 Afa amtakwalig nihe neana onigig wa go so na enam figifati. Enaig nihe eba aga taitu, afa mwakig kweagig, afa ahanaig ahanaig oniginagig enaig puguiageg afa elni mangim membenag nihe afa enag mungo nihe ofenaiba mwakwal godum lotufenig.
COL 3:6 Afa enaig niheba Godum esenagba God hugna olug kakagenam ogna enaig elim amtakwale aiti.
COL 3:7 Afa autunam ne gaba enaig onigig kikehlinim nog enaig nihe ka gaba ka esi.
COL 3:8 Afa yawoba so na enaigim wahiyi. Enaig nihe eba enaig ninimug, afa olug kakageg, afa elim tigeg onigig. Afa nofeka elim molambunam afa mwakwalini.
COL 3:9 Afa nofeka nimbefum mwakwaleagi eso ati ne autunai onigig i afa nihe i ne masigim fatig
COL 3:10 eso God nem esenigbi ne mulug el fig. Afa God nem wahigi fenagba ne hef lofug feg eso ne anwanafe Godba enaig feg.
COL 3:11 Afa bigel mungwali mulug el figim eso big gwenaig mungwalofug Godna nofwa agfohie. Nofeka enaig onigif og kaba Ju el gosug fig amo afwabanai el og ka gosug fig. Afa mangofi afa amangel el so lofug kukohiagig afa amangel el so mas lofug kukohiagig mo enaig elbi eba Godna nof wa mungwalofug fig. Afa wahigwa nai el enmuna mona i afa nihe i fig afa isug gafugag el fig afa isug ahwagifkig el fig enaig elbi gwenaig mungwalofug fig. Afa so Krais ehe bigelim mungwali gosunugum afa bigelni onigig wa sahu go.
COL 3:12 Afa God nengelim hefum kanog hwatigim afa nem hugna membenig. Afa so na enaig nihe fi afa so na elim afafegon i, afa elim lahlafegon i, afa nimbeafum ahnai skaufi, afa elim afahlana fegon i, afa ne mas ikagna nunimu go i.
COL 3:13 Afa so nimbefum fakwaganiagi afa so nem mingnag el ahanaig esegonif afa so na ehengelni amtakwaligim wahiagon eso Ainiyag ati enaig eseg nengelni amtakwaligim pigi aitinig.
COL 3:14 Afa so na elim membegonig nihe fi. Afa enag niheba mingnag nihem gosunugum afa eba enam esenigbi eso mungwali wahegim eso mungo gafuga lahlag fig.
COL 3:15 Afa God nengelim sulufugim kanog hwatig eso ne mungo elig fi. Afa Krais nem olug efihlag faig eso ma enag neana olugim numwehefkufum. Afa so na Godum higeg lahlag onagofum.
COL 3:16 Afa so na Kraisna mo nimbeafena olug yi wahibi eso ma enanai yi yuhwafehiageiba eso ehe lahlag onigig na mingnagim ogfunuf. Afa so na Godum lahlag onam eso Baibel mwanifi, afa Sisasna mwanifi afa ahanaig mwanifi Godna Sungwag opugug so na enam aitiagi.
COL 3:17 Afa mungwali so na enaig eseagi afa mo so na sihiagig eba Ainiyag Sisasna unehlag wa ne eseagig. Afa ne Humuan Godum lahlag oni mang so Sisas nem esenig.
COL 3:18 Afa angwafig so na nimbeafna ligagim ahnai skaufena enaig eba Sisasna elni nihe.
COL 3:19 Afa kwamblo so na nimbeafna angwafigim hugna membena afa nofeka ehem wagnam.
COL 3:20 Afa luwal so na nimbeafgelni afahumonigni mungwali mom higigon afa enaig niheba Ainiyag sifakaleg.
COL 3:21 Afa afahumonig nofeka nimbeafna luwalim hugna fegonugi afa masa ehengel olug kininim nem ambobugen gonuf.
COL 3:22 Afa isug gafugag el so na nimbeafgelni bitenai misog elni mom pahluku. Afa misog el hwainig so na lahlag gafugagfenam eso neana onigig lahlafe afa Ainiyagim oniginai. Masa ne misog elni nof wa mo ne gafugafef eso ehe nem enaig oniginagfenaf ne lahlag gafugag el.
COL 3:23 Afa ahanaig gafugag so na feagegba eso ne mungwali numwehe fiage afa so na enaig esog og, “Kaba mang elim esena mo amo eba ka Ainiyagim esenag.”
COL 3:24 Afa so na anwanafe eba Ainiyag so heafna elim ogna mang faim eso ehe nem enag mungwag faif. Afa Krais eba neana inim misog el afa ahanaig gafuga so na esofefiba eba so esena.
COL 3:25 Afa aman amtakwalig eseiba eba enag God amtakwalig mungo faif. Afa God mungwali elim numwehe kwefihianugenam eso eba mas amanim mungwaba onigina wahiai.
COL 4:1 Afa misog el ne ati anwanafig nimbeafgelni misog el eba heven wa nai afa so na nimbeafgelni isug gafugag elim numwehiagi afa lahlafehiagi.
COL 4:2 Afa nofeka betenigim yiskosi afa so numwehefibi eso ne enaigba eseahufiba afa ne Godum lahlag onufum.
COL 4:3 Afa so na kangelim betenegonibi eso ma God kangelim mina piginibi ka so ehena mo sihi. Afa Kraisna mo mas ambagwa fena mo na ka so ena mo ambagwa opugu. Afa mingnag el enag mo mas membeni mo eso ena nangum kam kalabusinig.
COL 4:4 Eso ne kam betenegonibi ka Godna lahlag mo sihibi so ma ambagwa puguiba eba Godna membug wa ka eseg.
COL 4:5 Afa mingnag el mas Sisasim olug onigig mo afa ne ehengel yi mungwali wahe ne gofiba so na numwehe oniginim eso ne lahlag nihe wagfugon. Afa higeg so na numwehiage Sisasna mina wagfuiagim.
COL 4:6 Afa so na lahlag mo embena mo sihi eso ne enam anwanafi ena mina piske mungwali elim wahigi sihigonim.
COL 4:7 Afa Tikikus eba bonam nem sihinf mang so kam pugunag afa mang so ka feg. Afa ehe bigelni lahlag nilite eba Ainiyagna lahlag gafugag el afa kangelni mungo gafuganai.
COL 4:8 Afa ka ehem ningihiagba so na anwanafi kangel so ka ahanaig augufig eso ne enam higinim kiafigig.
COL 4:9 Afa eba Onesimus i ahbof ehe gaba lahlag nilite obo eba nimbeafgelni hihe. Afa ehe nem ahsihinif mang so ohunai yi puguiago.
COL 4:10 Afa Aristarkas ka i kalabus yi mungwal ahgo. Ehe enaig esog og, “Ka mas nem etetini.” Afa Mak eba Barnabasna mangaug ehe gwenaig esog. (Afa ati nem moba faig atiamba Makba boiba eso ne wanig ahunam lahlafefi.)
COL 4:11 Afa Josua heafna ming unehlagba Jastus ehe gwenaig esog. Afa mungwali el kam kwegfugum afa sambaga mungo el mungo ehe eba Ju el ehe ati Sisasim olug onigig. Afa ehe kam Godna bog meg gafugagim kam hugna kwegfug.
COL 4:12 Afa nimbefgel nai yi Epafras eba Sisas Kraisna gafugag el ehe nem enaig esonig og, “Ka mas nem etetini.” Afa ehe hugunam higeg nem betenegonig og God so ma nem enaig eseni. Afa so na kifutinim amunai el lofi afa Godna mungwali sawiegim ati ne anwanafig.
COL 4:13 Afa ka nem enaig sihi ofen ehe nem hugunam ehege pusenig afa Laodisia wa nai el mi Hieropolis wa nai el mi gaba gwenaig esenig.
COL 4:14 Afa Luk kangelni dokta i afa Demas i gwenaig nem sohonig og, “Ka mas nem etetig ahfini.”
COL 4:15 Afa so na Laodisia nai kristen elim enaig sihifegon og, “Pol nem mas etetinig mo.” Afa Nimfa feg afa mungwali Godna el apaiyeg eso Nimfana lala nuwag fig so na ehengelim gwenaig mo faigo.
COL 4:16 Afa mahim enag ginof nem pugunibi eso ne suwiginim eso ne Laodisia nai elim faigoiba eso ma ehengel gaba suwigi. Afa ginof ka Laodisia nai elim faigbi ehengel so ma suwiginim afa so nem Kolosi nai elim faigoiba so na suwigim.
COL 4:17 Afa so na Arkipusim enaig sihififni og, “Sonaig gafugag Ainiyag nem faigba so na gafugafeage augi.”
COL 4:18 Afa kaba Pol ohuna moba kikeafena ningana ka enaig ginofeg kog ka mas nem etetinig mo. Afa kaba kalabus yi go nofena kam etetini. Ka membeg so ma God nem ismunagim kwagani.
1TH 1:1 Afa ka Pol ohuna ginof nem Tesalonaikanai sios elim ginofenig. Afa Timoti i Sailas i gaba ka mungwal auguiaba eso ka ohuna moba nem ginofenig. Afa God bigelni Humuan nai yi afa Ainiyag Sisas Krais nai yi el ne feg. Eso ma olug efihlag fenam afa God ismunagim nem kwaganif.
1TH 1:2 Afa kagel nengel nai yi Godum lahlag onig. Afa mahim ka Godum osihinibi kagel nengelni unehlagim suwigigim eso kagel Godum sahnig.
1TH 1:3 Afa God bigelni Humuan ati anwanafeg kagel mas etetig mo nengelni nihem so na esig. Afa neana gafugag so na eseg enag neana olug onigigim wagfug, afa ne elim membenigim eso ne hugna gafugafeg kwaganigim, afa ne olug onigig Ainiyag Sisas Krais nai yi so na luwafiba eba mas ne wahiai.
1TH 1:4 Afa kana nilite ka anwanafeg God nem membenig afa nem hugwefu hwati heafna.
1TH 1:5 Afa Godna lahlag mo ka nem obugonug enag mang mo bihig mo eba kigmogna afa Godna Sungwagni afa nengel numwehe anwanafig eso ka sihig eba inim nemug. Afa nengel kagelni auguiagim ati anwanafig mahim big enanai yi auguiafenaba afa mang ka esig eba nengelim kwaganig.
1TH 1:6 Afa nengel kagelim afa Ainiyagim ne nangugum so na gwenaig esig. Eba inim, el nem kinig faig afa mahim ne Godna mo higigba eso Godna Sungwag so nem sifakalig faig eso ne enag mom fig.
1TH 1:7 Afa ma nimbe enaig mina wagfuibi eso Godna el Masedonia nai afa Akaia nai enaig esogog, “Kagel gaba ka so gwenaig esi.”
1TH 1:8 Afa Ainiyagna mo nengelni mengig wa nai pugunam eso fufni moag nihif. Afa nengelni Godum olug onigigna mo eso mas Masedonia mi afa Akaia mi kimbig wa mungo fe amo eba mungwali kimbig ati enam higig afa bigel ahanaig ese ehengelim sihigoni mo.
1TH 1:9 Afa ehengel hefum enaig sihifig mahim ka nengelni kimbig gam ambugonaba ne kam lahlafeni afa ahanaig ne esegim eso ne nimbasam pahluhug afa ne enam masig fatigim afa onigig wahigifenam eso ne Godna gafugag el feg afa eheba inim God afa ehe nofkenaga.
1TH 1:10 Afa ne nengena gofiba eso heafna Leg heven wa nai bof. Afa enag Leg Sisas wahanaba eso God ehem ilafona. Afa autunai wa God elim hugna olug kakagenif afa Sisas bigim kwaganig eso bigim mas amtakwale aiti.
1TH 2:1 O nilite, ne anwanafig mahim kagel nengelim wanauguiafenaba afa kagelni gafugag mas isug puguna mo.
1TH 2:2 Afa ne anwanafig, yuwanam kagel Filipai wa auguiafena afa ehengel mas kam lahlafegoni mo afa amtakwalig mo kagelim sihigoni. Eso ka Filipai wahinim eso ka Tesalonaika gam ahunam afa el kagelni mo filafegoni afa God kagelim kifutig faini eso kagel heafna lahlag mo nengelim sihigoni.
1TH 2:3 Afa enag mo kagel sihigoni mas amtakwalig onigig wa nai puguna mo afa kagel mas enaig esinim nem mwakwalini.
1TH 2:4 Amo, God ehe kam esonugum afa kam gafugag faig eso ka lahlag mo elim sihigonig. Afa kagel mas enaig onigig fig el so ma kam sifakalegoni, awai, God ehe kagelni onigigimba ati gihinugum eso ka membig ehem sifakalenig.
1TH 2:5 Afa ne anwanafig kagel mas ambugog nengelim embena mo sihigoni afa kagel mas nengelni mangim membigim eso enag onigig meagam go afa God ehe kam nangwagigim afa ehe gaba ati anwanafeg.
1TH 2:6 Afa kagel mas enaig onigifig mo gafugag esinim eso nengel i afa mingnag el i kagelni unehlagim fingi fi.
1TH 2:7 Afa kagel Kraisna kanog hwatig el fig eso kagel yuhwafeg nengelim sahnigonugim so ma kagelim kwaganig. Afa kagel mas enaig esig mo afa kagel nengelim afafnam esegonig. Afa kagel nengelim enaig esegonig mahim big auguiafenaba afa kagel ofenaiba afag luwalim afoahlanam eso tut faig.
1TH 2:8 Afa kagel nengelim hugna membegonug eso ka sifakali Godna lahlag mo nengelim sihigonug afa kagelni olug nengel nai yi luwa eso kagel numwehiageg piginam so nem kwagani.
1TH 2:9 Afa mahim kagel Godna lahlag mo nem sihinibi afa kagel hugna gafugam ehenge pusug. Afa ka yiskosi nengel kagelim kig faigim eso naka sinaini osuna gafugafig eso kikeafena ningana kig fig. Nilite, nengel enam ati anwanafig.
1TH 2:10 Afa kagelni nihe enanai yi Godna elim so ka esinig afa enaba nengelni nof wa afa Godna nof wa puguna. Afa ne ati anwanafig ohuna nihe eba lahlag afa afsug kabag nemug feg.
1TH 2:11 Afa ne ati anwanafig so ka nem esegonug eba gwenaig awag heafna luwaligim so sahfenif.
1TH 2:12 Afa ka nem kifutignag afa afahlana mo sihini afa enaig esog so na lahlag mina pahlukui eso ma God enam sifakalenai. Afa God nem unenag so na heafna el fenam afa ehem ahnai skaugfenam afa God i lahlag ahagag ahfe.
1TH 2:13 Afa mahim ka mo obu sihigba afa ne mo higinim eso ne enaig esog ohonaba mang elni moa mo eba Godna mo. Eso gwenaig ka Godum lahlag onug. Afa enag ohuna mo Godna el nai yi sahu gafugafe enag naho ogfu eba inim Godna mo.
1TH 2:14 O kana nilite, nengelni kinig eba mungwalofug eso kinig Judia wa nai Godna siosim puguni afa enag el Sisas Kraisna fig. Afa so Ju el ehengelim kinig faigona eso nimbiafna nilite nengelim gwenaig kinig faig.
1TH 2:15 Afa Ju el Sisas mi afa Godna mo fi sihiaule el mi kwaskofigim afa kagelim gaba wambu ningitigig. Afa God ehengelni nihe mas sifakalenig mo afa ehengel elni angoluwag fig.
1TH 2:16 Afa kagel Godna lahlag mo afwambanai elim sihigoni afa so ma God ehengelim piske wambu. Afa Ju el ogna kagelim kwegoni ena mo sihigim. Afa ehengel amtakwalig higeg gwenaig esiahu afa enag nihe eso ehengel nai yi memtog wa pugug. Eso yawo Godna nalig nunimu ehengelim fenig.
1TH 2:17 O nilite, kagel nangelim mwakwalig wahigwa fegonug mahim kinig kagelim pugunibi afa kagelni onigig nengel nai yi go. Afa kagel hugna nemug membig koka nem nangwag eso ka minam hugna yisigig nem ambugog piske nangwagigim.
1TH 2:18 Afa ka mina yisigiahug afa ka Pol ahanaig ahanaig mina ka yisigig afa Satan kagelim mina kikiseg.
1TH 2:19 Afa ka enag onigifeg eso ka nengelim sifakaleni. Afa mahim Ainiyag Sisas obofiba afa kagel anwanafig ehe kagelni gafugag sifakale nif afa ehe nem nangwagiba eso ne ofenaiba kagelni lahlag lifug le.
1TH 2:20 Afa eba inim nengel nai yi kagel lahlag unehlag figim afa sifakalig.
1TH 3:1 Afa ka membig koka nem anwanafen ne lahlag augufeg me awai awai me. Afa kagelni olug kinig fig eso kagel enaig onigig fig afa ka o Sailas i ohuna nai yi Atens wa ahwagfiba.
1TH 3:2 Afa Timotim mo ka ahningihiag nem nangwagigim. Afa ehe bigelni nilite eso Godna gafugag el feg eso Kraisna lahlag mo sihiakag. Ka ehem ningihig so ma nengelim kifuti wambigenam afa nengelni olug onigigim kwagani,
1TH 3:3 eso enanam kinig nem pugunig afa nengel mas olug onigig wahiag mo. Afa ne ati anwanafig God enaig esog ne kana el figbi so ma ahanaig ahanaig kinig kehili.
1TH 3:4 Afa autunam mahim kagel nem wanfafnaba ka enaig sihififni kinig bigelim pugunigim afa ne anwanafig enag so ka sihina sati pugug.
1TH 3:5 Eso ka olug kinig fegim afa ka mas mahim fef eba ka Timotim ningihiaiba eso ehe bo nengelni olug onigigim fahignuge ahanaig augunifig. Ka onigig masa Satan nem gihnaiba afa kagelni mungwali gafugag nengel nai yi isug awaief.
1TH 3:6 Afa Timoti nengel yi nai ka nangum piske bog afa ehe lahlag mo kam bu sihinag og, ehengelni membenig nihe afa olug onigig eba lahlag. Afa ehe enaig esog ne kagelim onigigonug afa ogna kagelim piske nagwag gwenaig kagel membig nengelim gaba nangwag.
1TH 3:7 Eso kana nilite, ahanaig ahanaig kinig kagel nai yi go eso kagel nengelni olug onigig mo higigim enag kam kifutig faig.
1TH 3:8 Afa ka anwanafig ne ati Ainiyag nai yi kifutig gohug eso yawo kagel lahlag augufig.
1TH 3:9 Afa ka nem onigigonigim eso ka Godum lahlag onig. Afa bigelni Godna nof wa nengel kam nalig sifakal faigo eso enag sifakalim kagel Godum nalig lahlag onig.
1TH 3:10 Sinaini osuna ka Godum hugna fasahnafuf eso nengelim piske nangwaginim afa mang onigig so nem olug onigig wa awaienig ka so nengelim ambugog kwagani.
1TH 3:11 Afa ka membig bigelni Humuan God ehe afa bigelni Ainiyag Sisas so ma eheningi enaig ahsafe, kagelni mina pigi wahiaiba eso ka nengelim nangwagigim ambugo.
1TH 3:12 Sa ma Ainiyag nem enaig esenai neana elim membeg nihe so ma nalig fenam kuhu ikai eso nimbefum membagi afa mingnag elim membegoni eso ka nem gwenaig esegonug.
1TH 3:13 Afa enag minaba God neana olug onigig kifutinaf afa mahim Ainiyag Sisas heafna elim wanobofiba eso bigelni Humuan Godna nofwa eso ne afsug kabag fe.
1TH 4:1 O nilite, ka nem ati sihinig ahanaig nihe so na eseiba eso God enam sifakale. Afa ne enaig esenaba afa yawo ka nem kifutig mona sihinig afa Ainiyag Sisasna unehlag wa so na enaig lahlag nihe eseba enag nihe eba gwenaig kuhu ikagim.
1TH 4:2 Afa nengel ati enag mo anwanafig Ainiyag Sisas kagelim enaig sihifenigbi naka nem faig.
1TH 4:3 Afa God nem membenag so na afsug kabag gofum afa wahigwa so na fe aga taitu onigigim.
1TH 4:4 Nengel kwamblo so na anwanafig ahanaig augu so na nimbeafna angwafig i ahfef eso elni nof wa lahlafeg.
1TH 4:5 Afa afwambanai el Godum mas anwanafinig mo eso aga taitu onigig wa ahuia so na nofeka enaig esi.
1TH 4:6 Afa el nofeka Kristen nilitem amtakwalig gonim afa mwakwale goni afa ehengelni angwafigim amtakwal lagfiagi. Autunam ka nem sihinig so na numwehe eso el enaig eseg eso Ainiyag ehem mungwag tautig nalig faif.
1TH 4:7 Afa God bigim amtakwalig mina nai unenig eso big afsug kabag agfoihefim afa ehe mang bigim og so na nufweh nihem pahluku eba awai.
1TH 4:8 Eso aman so ohuna mom masig fatinag eba mang elim enaig esini mo eba Godum masig fatinag. Afa God heafna Sungwag bigim faig.
1TH 4:9 Afa God ehe ati nem wagfunagim og so na nimbefum membagi eso ka kusig enag mo piske ginofe nem faigim.
1TH 4:10 Afa nengel enaig nihe mungwali Masedonia provins wa nai nilitem wagfug gonig. Kana nilite ka nem hugna kifutignag so na enaig nihem gwenaig hugna eseakafim.
1TH 4:11 Autunam ka nem sihinig so na enaig onigig kikehlanam so na afoahlanam augunam afa nimbeafna gafugag mungo so na onigi afa nimbeafna ningana gafugafenam so na fane fa.
1TH 4:12 Afa ne enaig eseba eba afwambanai el neana nihem nangunim nem bwata nigmaginife afa ne mas mingnag elni ninga wa luwafi.
1TH 4:13 Afa afwambanai el enaig onigifig el eso wahag eba mas piske buihiai eba gwesim awaiegim eso enam kinig fig. O nilite, ka membig so na inim mo anwanafi eso nofeka enag olug kinig fi.
1TH 4:14 Afa bigel enaig olug onigifig Sisas wahagim piskeg bihiag eso big anwanafig el eso Sisasim olug oniginag eso wahag God ehengelim ilafotigiba eso Sisas ehe mungwali wanbof.
1TH 4:15 Afa Ainiyagna mo ka nem osihini afa mahim Sisas obofiba wahag el mo gosigbi eso big nofkena el mo sum engigonif.
1TH 4:16 Afa Ainiyag ehe heven wa nai pe obofiba afa ehe hugna unef afa ofwanai elni misog el gaba nalig mengigna wagfe afa Godna afag nalig moag fef. Afa enaig eseba el eso Sisasim olug oniginam so wahag ehengel gof bihiag gafef.
1TH 4:17 Afa sumi yi Ainiyag bigim nofkena elim wambinam afa big mungwali wahag el i afa nofkena el i big lango gam fukwalafuf eso Ainiyagim of wa enanai yi ufinim eso big Ainiyag i higeg auguiafif.
1TH 4:18 Eso ne ohuna mona kwaganibi so ma nengel afoahlanam augui.
1TH 5:1 O nilite, ka mang mo nem ginofe sihini mo eso ne anwanafig mahim enag gau pugufiba.
1TH 5:2 Afa ne nimbe ati anwanafig Ainiyagna bog osu eba enaig fef eso okwef el sinaini bof eso enaig esef.
1TH 5:3 Afa el enaig esogof yawoba big afoahlanam augufig nofeka embefi. Afa mahim enanam el enaig esogofiba afa ikagna mungwalim topipef mas aman mungo embem ikai. Eso tautig ehengelim enaig ikagna pugunif ofenaiba angwafig luwalim onigis.
1TH 5:4 O nilite, ne mang sikikefeg wa nai mo afa mahim enag osu opugufiba mas ne sineminafi eso ne okwef elim esfafenaf.
1TH 5:5 Afa nengel eba afwambusug nai el fig afa osu nai el fig. Afa big mang kikifeg el mo afa sinaini el mo.
1TH 5:6 Eso nofeka nonaskafum eso mingnag el esig so na numwehe agfohiefim. Eso big nofkena fiahfafum afa lahlag onigigna gofim.
1TH 5:7 Afa sinainiba el askag afa sinainiba el uflogna bu ahgagim afa so nofpagig.
1TH 5:8 Afa bigel osunai el feg eso big lahlag onigigna gofum. Eso bigelni olug Sisas nai yi luwafim eso elim membeg goni enag ofenaiba minailof big eligim kagug. Eso big enag onigigim kikehli eso God bigim autunai wa lahlag gag faif enag ofenaiba hat kapa big misog wa fatig.
1TH 5:9 Afa God bigim kanognigim eso piske bigim amtakwalig aitif enaig eba awai. Amo, ehe bigim kanognigim eso Ainiyag Sisas Kraisna bigim piske wambuf.
1TH 5:10 Afa ehe bigim wahanig eso mahim ehe obofiba big mungwali wahag el i afa nofkenagag el i eso ehe bigim mungwali wangafif.
1TH 5:11 Eso ne nimbefgelni naim elim kifutig gonum afa nimbefum fakwagani eso ne yawo gwenaig esof.
1TH 5:12 Afa nilite ka nem sihinig siosna amunai eso hugna gafugafig nengelim kwaganigim eso ne ehengelim ningmag fegoni afa Ainiyag ehengelim enag gafugag wa hwatig eso nengelim wagfufegonug afa nangwaghiage goni.
1TH 5:13 Afa ehengel nalig gafugag esig eso ne ehengelni unehlagim fingi fegonig afa membegoni. So na mungwali afoahlanam siahufum.
1TH 5:14 Afa nilite, ka membig ne enaig so esi yiskos elim fegonuginim afa kifutighiagi afa embefule elim kifutihiage afa ewiaug elim so na kweagfu afa mungwali elim nengigim eseni.
1TH 5:15 Eso ne enaig eso el nofeka mingnagim mungwag amtakwalig piske esena amo, nengelni onigig so enaig esi nimbefum fakwaganiagi afa mingnagim gaba gwenaig esegonig.
1TH 5:16 So na higeg sifakali,
1TH 5:17 afa Godum higeg sihinagofi.
1TH 5:18 Afa mang so nem opukonag so na Godum lahlag onag. Afa Godna sawieg eba enaig ne Krais Sisasna el so na enaig esi.
1TH 5:19 Afa nofeka Godna Sungwagni mina kagwu.
1TH 5:20 Afa sios nai el Godna mo fi sihiaule elni mo sihififni eso nofeka ena mom masig fatini,
1TH 5:21 eba so na enam mungwali fehiage afa mang eso afsug feg eso ne ena mo kehla.
1TH 5:22 Afa ahanaig ahanaig amtakwaligim so na membifena.
1TH 5:23 Eba God ehe bigim olug efihlag faig. Afa ka membeg God nengelim esenigbi so na hugna afsug kabag opuko. Ka membeg mahim Ainiyag Sisas Krais obofiba eso neana sungwag i afa onigig i afa elig i ese enanai yi wesig nuhwef gofif.
1TH 5:24 Afa ena mo God so sihi eba inim esegim. Afa ehe nengelim unenim eso nem enaigim opugunif.
1TH 5:25 O nilite, so na Godum sahnaiba so ma kagelim kwagani.
1TH 5:26 Afa mahim ne nilitem lahlag onam eso ehengelim kikigiafa.
1TH 5:27 Ainiyagna unehlag wa ka nem enaig sihifenig so na mungwali nilitena nof wa ohuna ginof so suwigi.
1TH 5:28 Ka membeg Ainiyag Sisas Krais so ma nengelim ismunagim kwagani. Gweliho.
2TH 1:1 Afa ka Pol ka ohuna ginof nem Tesalonaika nai siosim ginofenig. Afa Timoti i Sailas i gaba ka mungwal auguiaba eso ka ohuna moba nem ginofenig. Afa God bigelni Humuan nai yi afa Ainiyag Sisas Krais nai yi el ne fig.
2TH 1:2 Ka membeg God Humuan i afa Sisas Krais bigelni Ainiyag i so ma nem enaig sahfeni. Eso ma olug efihlag fenim afa God ismunagim nem kwaganif.
2TH 1:3 Afa so kagel nengelim nilitem Godum lahlag onig. Afa nengelni olug onigig pugu kifutig afa elim membenag nihe ne gwenaig esigbi eba yuhwafeg afa ka enam Godum lahlag onag.
2TH 1:4 Afa nengel ma ne enaig esigbi eso kagel mingnag Godna elni nof wa ka nengelni unehlagim fingi fegonig. Afa ka enaig esogog, “Afa sonag Tesalonaika nai sios eba eheba kinig i tautigibi figim gweseg kifutig agfohieba afa ehengelni olug onigig gaba hugunam kifutig.”
2TH 1:5 Afa ne Godna bog meg gafuga na figbi eso ne enag kinig fig. Eba God ehe nem esenigbi eso ehena bog megam yuhwafi saho agfohiefif. Enaba wagfug Godna kwefihiageg eba yuhwafeg.
2TH 1:6 Afa God so mang mungwali esofehba eba yuhwafeg. Afa amangel so nem mang amtakwalig nem esegonibi eba God ehegelim amtakwalig mungo faif.
2TH 1:7 Afa so ehe nengelni kinig flafatinif afa so kagelim gaba gwenaig esenif. Afa enaba eba esef mahim Ainiyag Sisas hevenim wahianam ambagwa pugunam eso heafna kifutig of wa nai el ni, afa suwi pahla lagigi ni wahe bof.
2TH 1:8 Afa el kusigim so mas Godna fig mo afa mas Ainiyag Sisasna lahlag mom higig mo afa so God ehengelim amtakwalig mungwag faif.
2TH 1:9 Afa so ehengel tautig higeg wambfofuf afa Ainiyag ehengelim plau aitif afa ehena nalig kifutigim mas muhwa fini.
2TH 1:10 Afa mahim ehe bo heafna osuna esofiba eso heafna el ehena unehlagim fingi fif afa el so ehem olug oniginig eso ehena unehlag sefif. Afa kagelni mo eso ati ne fig afa so nengel gaba ehengel nai yi agfohiefim.
2TH 1:11 Afa enam ka onigigim eso ka nem higeg betenegoni agfo. Afa God nem kanog hwatig ehem pahlukuiagim afa ka Godum sahanig so ma nem lahlag nofkenagagim kwagani. Afa kog ehena kifutig ma nem esinibi eso ne lahlag nihem esenim afa so ma lahlag onigig nem gohunifibi eso ne mangwalba esi.
2TH 1:12 Afa bigelni God nem ismunagim kwaganig afa Ainiyag Sisas Krais ma nem enaig esinigbi eso ne Ainiyag Sisasna unehlagim fingi fibi eso ehe nem mungwag gwenaig esenif.
2TH 2:1 O nilite, ka enaig sihi ofe bigelni Ainiyag Sisas Krais eba bof afa so bigim wambinam eso big mungwali ehenai yi agfohiefuf. Afa ka nem osihin, so hig,
2TH 2:2 Afa mingnag el enaig mwakwal sihifif og Ainiyagna osuna ati pugug, afa nofe ne enam etetiagi. Afa mingnag el enaig esogof Godna Sungwag gwenaig sihifef afa mingnag el enaig esogof afa kana Polna ginof gwenaig esog. Eso nofeka enam onigim.
2TH 2:3 Masa nem el ambugog mwakwal mo sihigonim sulfu wanahuf. Afa enag osuna mahimsi feahba afa so enaig puguf el numb eba Godum masigim fatigim afa nihe mo ati flafug. Afa Mo Flafwaule El gaba so puguiba. Eso sonag elim God nengigim suwi lagig kimbig gam fafatif.
2TH 2:4 Afa sonag el ehe mungwali gawigim el so lotu fig afa unehlagim fingi fig eso ehe enam pega wambuf. Afa so ehe heafna unehlagim finig fukunam eso Godna nalig lala sahu peganam enaig esof og, “Kaba God feg.”
2TH 2:5 Afa yuwana so ka nem wanana enanam so ati ka nem moba faini. Ateame ne etetig?
2TH 2:6 Afa ne ati anwanafig sonag elimbi mang ehe mina kagfonagba eso ehe mas yawoba ambagwa pugug mo. Afa mahim enanam God esoiba afa so sonag Mo Flafwaule Elbi puguf.
2TH 2:7 Afa enag mo flafwag nihe nengigim hugna nalig puguf eso enam mas big numwehe anwanafig mo, afa yawo enaba ati gafugafego. Afa mang so minam kagfogo afa sumi yi God enam hilifi fati.
2TH 2:8 Afa enanam Godna angoluwag El Mo Flafwaule eba ambagwa puguf. Afa sumi yi Ainiyag Sisas heafna kifutig ni wahe boiba eso sonag elbi awaief. Afa heafna fufeig ni sonag elim esenaiba eso awaief.
2TH 2:9 Afa yuwanaba sonag amtakwalig elbi eba ehe Satanna kifutig ni bonam eso ehe kifutig gafuga fei afa mwakwal kigmog wagfuiagei.
2TH 2:10 Afa ehe mungwali ahanaig ahanaig kilimwaneageba eso el ena amtakwalig mina ahuf. Afa ehengel awaiesaif afa eba ehengel inim mom masig fatig eso God ehengelim mas wambu.
2TH 2:11 Eso God kifutigim ningihiaiba eso el mwakwal mom hugunam onigwagif og, ena moba eba inim.
2TH 2:12 Afa God enaig esenibi eso ehengel mungwali inim mom kusinim afa amtakwalig nihem sifakalinif eso God kwefihiagenam afa so mungwag amtakwalig faif.
2TH 2:13 O nilite, God nem hugna membenig. Afa God ati nem gofgam piske wambugum kanog hwatina eso kangel higeg nengelim Godum lahlag onig. Afa God nem enaig esenigbi eso heafna Sungwagni gafugag nem esinigbi afa ne inim mom onigigbi afa so na Godna nof wa afsug agfohie.
2TH 2:14 Afa ka nem Godna lahlag mo faigogba afa God nem gisfu hwatigba eso ne heafna el fiahsaieg. Afa ehe enaig esegim eso ehe enaig membeg eso ne Ainiyag Sisas Kraisna lahlag wa saho agfohiefim.
2TH 2:15 Afa nengel nilite so na kifuti agfohiefiba afa inim mo so ka nem sihigonigim afa ka nem ginofi faigog so na enam hugna kifuti kikehli ogfufum.
2TH 2:16 Afa God bigelni Humuan bigim membenigim eso ehe bigim isug kwaganigba eso enag afigige gohug gwese gofi afa so big anwanafi mang lahlag so big sumi yi fif enam big nenge agfo. Afa kog God i afa Ainiyag Sisas Krais i so ma nem enaig sahfeni.
2TH 2:17 Eso ne kifutinim afa olug efihlag wa agfohiefimba eso ne lahlag nihe finim afa lahlag mo sihi.
2TH 3:1 Afa nilite ka nem ming mo sihi ahwahian afa so na Godum sahnibi so ma kam ehe kwaganibi eso ma Ainiyagna mo ikagna gwesim mungwanam ikaminefeiba eso ma el enam higinim afa kikehlinim afa so ma sifakali. Eba osa ati ne higinim esini.
2TH 3:2 Afa so na Godum sahnibi eso ma kam amtakwalig angoluwag elni ninga nai mwehi wambu. Afa mingnag el Godna mo mas higig mo eso ogna kam amtakwal hiagi.
2TH 3:3 Afa eba Ainiyag ati sihi wahiag eba inim esef. Eba nem kifuti hiagenam eso nem kumo wambgufuf afa mas nem Satan wambui.
2TH 3:4 Afa Ainiyag enaig onigig kam faigbi naso ka anwanafigim afa ka nem mungwali mo faigogba eso ne yawo figim afa sumi yi gaba ne esef.
2TH 3:5 Afa kog Ainiyag so ma nem mina wagfunigbi eso enam ne numwehe anwanafi eba Godna membug nem gohunifibi eso ne kifutig Krais lofug agfohiefim mahim nem mangwalba pugunibi.
2TH 3:6 Afa Ainiyag Sisas Krais kam enaig sihifenigbi eso ka nem nilitem enaig sihi hugna ofen. Afa nilite yiskos elim ka mo faigogba afa ehe kagelni mom mas higig mo eso nofeka enaig elimbi muhwa fegon.
2TH 3:7 Afa nimbe ati ne anwanafig so na enaig nihe fi osa kagel enaig esig. Afa yuwana big mungwali agfofenaba ka mas yiskosini mo.
2TH 3:8 Eso kagel mas ka elni faneaba isug fini mo, eba awai. Eba ka osuna i afa sinaini i ka hugna kikeafena ningana gafuga fini afa ka mas nem kinig faigona mo.
2TH 3:9 Afa ka nem Godna mo faigogba afa ka mas esoi kog kam ena gafugag nanam so mang mungwag fai. Ei, enaba ka enaigimba sahinif amo eba ka nem lahlag nihe wagfugonig eso ne gaba hugna gafugafi.
2TH 3:10 Afa yuwanaba big auguiafenaba enanam ka nem enag mo sihini kog, “Afa aman el so gafuga fegim kusig enaig el masa ese fane fafe.”
2TH 3:11 Afa ka enaig higig nengel nai mingnag el yiskosiagigbi eso ka enaig moba nem sihigonig. Afa sonag el eba isug auguiahba afa ehe mo bihig sihiageafa mahim mingnag el eseagigbi.
2TH 3:12 Afa Ainiyag Sisas Krais ehe enaig esog eso ka sohnaig elim hugunam esonig afa kog so na numwehifibi eso ne lahlag augufinim eso ne nimbeafena ningana gafugafiagi.
2TH 3:13 Afa nilite nofeka lahlag nihe feagigim yiskosi.
2TH 3:14 Afa amangel el so kagelni enag ginof mom mas pahluhug mo eso ne ehem nangwaginim hwati. Afa ehe fwaimu so ma agfohienam eso ma ahwanefi.
2TH 3:15 Afa nofeka ehengelim enaig onigig fegon nog eba angoluwag el fig. Amo, eba so na nilite lofinim eso moainugwefegonim afa so numwehe sihigon.
2TH 3:16 Afa olug efihlagba eba Ainiyag ehe mog feg. Afa ka membeg higeg enag olug efihlag ma nem gohonif mahim ahanaig ahanaig nem pugunibi so ma enag gwese gofi. Afa so ma Ainiyag mungwali nem wangofi.
2TH 3:17 Afa ohuna ginofba eba kana ninga afa so na nangu, “Ka nem enaig esonig nasabanig.” Eso ne anwanafi ohonaba nem wagfunig eba kana ginof afa ohonaba ka kike nem faig.
2TH 3:18 Afa ka membeg Ainiyag Sisas Krais so ma nem isug mungwali kwagani. Ohuna moba gwenaho.
1TI 1:1 Ka Pol ohuna mo ginofeg. God bigelim kwaganigim afa bigim wambug eso bigelni onigig Krais Sisasnai yi gofi. Afa eheningina sawieg wa eso ka Sisas Kraisna kanog wahiag el feg.
1TI 1:2 Timoti neana olug onigigba kana mungwalofug eso neba kana leg lofeg eso ohuna mo ka nem ningihianag. Ka membeg God bigelni Humuan i afa Sisas Krais bigelni Ainiyag i so ma nem enaig esahfenai, eso ma nem ismunagim ahkweagfui afa nem afa ahfenai afa olug efihlag nem ahfai.
1TI 1:3 Afa mahim ka Masedonia provins gam akafenaba ati ka nem enaig esonag so na Efesus kimbig wa gafim. Afa mingnag el enanai yi mwakwal olug onigig mog mom sihiag ofifibi so na ehengelim kweni.
1TI 1:4 So na ehengelim enaig sihififni nofeka autunai mo bihigim afa simbiangana unehlagim suwiginim enam hugna onigiafahufum. Afa enaig mo elni onigigim gasafenig afa enaksag sahig ehengelni onigig wa fapukefeg. Afa elni olug onigig enag mungo Godna minam wagfunig.
1TI 1:5 Afa ka nem ohuna mo sihinagba eso ka membeg el enaig finim, lahlag olug afa lahlag onigig afa inim olug onigig. Enaigfibi eso mingnag elim hugna membenif.
1TI 1:6 Afa mingnag el enag nihem wahigim afa amtakwalig ahanaig ahanaig mo bihig higinim eso enmunam mina eteti ahug.
1TI 1:7 Afa ehengel og ka Godna nihe mo wagfuiag el feg. Afa ehengel mas anwanafig mo enag mo mangim esog. Ehengel kifutig mona sihigim afa ehe mo etetig.
1TI 1:8 Afa bigel anwanafig el Godna nihe mom lahlag pahlukuiba enag nihe eba lahlag.
1TI 1:9 Sa big onigi enag nihe mo mang lahlag elim kwaganig mo. Enag nihe mo enaig eseg eba amtakwalig elim kufinig. Eso enaig el nihe mom filafatig afa mas mingnag elni mom higi afa Godum masig fatinig afa ahanaig ahanaig amtakwalig esig afa ehengel Godna nihe kusini afa ohuna bitenaina nihem pahluhug. Afa Godna nihe mo enaig elim gaba kufinigim afa el eso heafgelni humonig mi afa mingnag el mi kwaskofig,
1TI 1:10 afa el aga taitufig afa kwamblo waunam ahuag afa mingnag elim okwefna wambugum heafgelni gafugag wa wasanig eso isug gafugafiahu, afa el mwakwal mo sihig afa el jasna nof wa enaig esig afa el mingnag nihe esig mas lahlag mog mom pahluhug.
1TI 1:11 Enag lahlag mog mo eba Godna lahlag mo nai pugug. Godba lahlag ehe sisi ga enag lahlag mo kam faig og so na sihiage.
1TI 1:12 Afa bigelni Ainiyag Krais Sisas kam fehianageg eso esog, “Sa ka nem kifutig faig eso ne kana gafugafe.” Eso ka ehem hugna lahlag onag.
1TI 1:13 Afa autunam kaba amtakwalig el fena. Ka Sisasim amtakwalig mo sihina afa heafna elim kinig faigim afa kwagaitifeg. Afa ka ehem mas anwanafena mo afa kana olug onigig ehem mas ka fena mo. Eso God kam afafenag.
1TI 1:14 Afa Ainiyag kam enaig esenag heafna afafeg ka nai yi nalig pugugba eso kana olug onigig Krais Sisas nai yi luwug naka mingnag elim hugna membenig.
1TI 1:15 Afa Krais Sisas ohuna bite wa ati bona eso amtakwalig elim heafgelni amtakwalig nihe nai wambina. Afa kaba amtakwalig elim gosinig. Afa ohuna moba inim so big mungwali enam higinim fi.
1TI 1:16 Afa ka amtakwalig el afa God kam afafenag eso ma Krais Sisas kam nengigim fenai. Ehe enaig eseba so ma mingnag el sumi kam nangunim so ma Sisas nai yi olug luwoi afa higeg nofkenagag fi.
1TI 1:17 Afa ehe bigelni misog el eso big higeg heafna unehlagim fingi finim afa lahlag ehem ogna. Afa ehe higeg nofkenagag ga mas wahai afa big mas ehem nofna nangui afa ehe mungo God feg. Eba inim.
1TI 1:18 O Timoti, kana leg, ohuna mo ka nem sihinag eba mungwalofug eso Godna mo fi sihiaule el autunam nem sihi wahiana. Afa ena mo nem kweafug eso ne God i ahgonam so na ahfenim.
1TI 1:19 Mahim ne Godna lahlag mo wa gafiba eso neana olug onigig hugna Sisas nai yi kifuti luwafim afa enag nunimu so na feg eba Godna nof wa neana onigig lahlag go. Afa mingnag el heafgelni lahlag onigig esigim yiskosig eso heafgelni olug onigig eba mas kifutig mo eso tutohia apaigog.
1TI 1:20 Himeneus afa Aleksander eba enaig el ahfeg. Afa ka eheningim Satanna ninga wa hwatig eso eheningi anwana ahfei afa masa ese Godum piske amtakwalig mo ahsihinaf.
1TI 2:1 Afa ohuna goseg mo ka nem afai. Afa ka hugna onigig el so ma ahanaig ahanaig sahanig Godum finibi eso God mungwali elim lahlag feni. Afa God mungwali elim lahla feni eso ne ehem lahlag ogna.
1TI 2:2 So na misog el mi afa mingnag gavmanna el mi Godum sahnaiba so ma ehengelim lahlag onigig faibi eso big afoahlanam augu afa big lahlag nihe pahlukufi eso big Godum lahlag oni.
1TI 2:3 Afa ohuna nihe eba lahlag eso Godum sifakalena. Ehe bigelni kwegfwag el feg,
1TI 2:4 afa ehe membeg mungwali el ini mom anwanafif eso ehe ehengelim kwaganam piske wambuf.
1TI 2:5 Afa mungo God ga afa mungo olyi nai el ga. Ehe Godum afa elim olyi fenig. Ehe enag el Krais Sisas.
1TI 2:6 Afa heafna nofkenagag wahianam eso wahana eso elim piske wambug. Afa enag osuna God sihi wahiag Sisas ati bona afa enag wagfug God membeg mungwali elim piske wambu.
1TI 2:7 Eso God kam kanog wahiag na ka afwambanai elni wagfuiag el feg. Afa ka inim mo sihig eso ma el Godum olug onigini. Ka mas mwakwale eba ka nem inim sihinig.
1TI 2:8 Ka membeg mungwali kimbig sios wa nai kwamblo so ma afsug el fi eso ninga fingi fenam Godum sihini. Afa mahim esigbi afa ehengel mas olug kakaginim afa monagi.
1TI 2:9 Afa ka onigig angwafig gaba enaig esi, heafgelni eligim lahlag lofugna aitiagig afa enag lofug angwafigni lahlag nihe wagfug. Afa ahanaig ahanaig wagna angwafig heafgelni eligim fiagig masa lapug kikeagig afa egig yi aitiagig afa labana lofug eso kig naligna wambug,
1TI 2:10 Afa heafgelni lahlag gau so ma heafgelni lahlag nihem wagfui. Afa angwafig Godna nihem pahlukug enag lahlag gau aitig.
1TI 2:11 Afa angwafig so ma ahnai skaugfinim mwahlai augunam so ma numwehenam mo lahlag anwanafi.
1TI 2:12 Ka enaig esog, ese angwafig kwablogim puguhafunam afa wagfunaf kwablogim afa angwafig so ma mwahlai augui.
1TI 2:13 Afa God Adamim gof gafugafena afa Ivum sumi yi gafugafena.
1TI 2:14 Afa Adam mas mwakwal mo higina mo eba angwafig enag mwakwal mom higinam enaig esenam afa Godna nihe mo filafena.
1TI 2:15 Afa angwafig so ma enaig esi Godum olug oniginakafi afa elim membenikafi afa heafna nihe lahlag gwenaig gofi. Afa enaig esibi mahim luwal wanigaufiba eso God ehem kweagfunam eso lahlag auguf.
1TI 3:1 Afa el membeg siosna misog el ofefiba afa enag gafugagba ehe membeg eba lahlag. Ohuna mo eba inim.
1TI 3:2 Afa siosna misog el masa ahanaig ahanaig amtakwalig esef. Ehe so ma mungo angwafigni fei, afa heafna onigig masa ese fabihiafef, so ma afoahlanam fei, afa amunaina onigifei, afa afwambanai elim lala gam wankai afa Godna mo mingnagim wagfunugum eba ma esef.
1TI 3:3 Afa ehe bu gina negim hwoiyug mas fei afa mas ikagna ninimui afa afahlagna gagim afa nengigim sihiageg afa kig fagim mas hugna onigi.
1TI 3:4 Afa siosna misog el so heafna luwal angwafigim lahlafi afa heafna luwalig so ma ehem ahnai skaugfinim afa ningmagini.
1TI 3:5 Afa enag el heafna luwal angwafigim lahlafig hwanigba eba ehe mas anwanafeg mo Godna elim numwehenugegim.
1TI 3:6 El eso Sisasim yawo olug oniginig ese enag el siosna misog el go fe. Masa heafna unehlagim fingi fef eba God ehem tautig faif eso Satan enaig esenaba eso God ehem tautig faina.
1TI 3:7 Afa el Sisasim olug onigi hwainig so enag elim sihini og, “Eba lahlag el.” Masa enag elim amtakwalig mo sihinif eso ehem Satanna mime wa pef.
1TI 3:8 Afa siosna kwegfwag el ehe gaba so ma amunaina onigig lofug fi ese eba mang sambaga mengigna el fef afa mo ehe so sihi eba inim mo Afa ehe bu gina negim hwaiyui afa kig fagim mas hugna onigi.
1TI 3:9 Afa inim mo God ehe opuguna enag el so kikehlanam og ka Godna nof wa heafna mom pahluku.
1TI 3:10 Afa yuwana mo so na ehengelni gafugag i nihe i fahigenugenam eso yuhwafeba so ma ehengel siosna kwegfwag elni gafugag esei.
1TI 3:11 Afa ehengelni angwafigni nihe gaba so ma lahlafi afa esi elim mo sumifinif afa esi mina wa wahgi gofif afa enaig angwafig so sihig eba naho inim mo sihig.
1TI 3:12 Afa siosna kwegfwag el so mungo angwafigni fei afa heafna luwal angwafigim lahlafi.
1TI 3:13 Afa enag kwegfwag el eso lahlag gafugafeg eba lahlag unehlag fag. Afa ehe kifutigni enaig esog ka Krais Sisasim olug onigina.
1TI 3:14 Afa ka onigig ka mwakwalig fenam so nem bo nangufe afa ka ikagna bo hwanigba ohuna mo ka nem ginofenag so na anwanafe afa big Godna lala nuwaginam afa big ahanaig esif. Afa big Godna el afa God nofkikenafeg bigel heafna sios. Afa enag sios soma ofenaiba kifutig sumil lofug so Godna inim mo gofeg.
1TI 3:16 Afa big anwanafig inim mo God ehe opuguna afa enag hugna nalig feg. Afa enag inim mo enaig esog; Ehe ohunaig el lofug gohna eso bitenai el heafna mom higinim ehem olug onigini. Afa Godna Sungwag wagfuna ehe lahlag afa ofwanai el ehem nanguni afa ehe heven gam fukukagim God i ahagag.
1TI 4:1 Godna lahlag Sungwag sihig autunai wa mingnag el Sisasim olug onigig wahigim afa enag el mwakwal sungwagna mom higi afa nimbasa enag wagfufenim eso enam pahluguf.
1TI 4:2 Afa mwakwalule el so enaig mo sihiakag afa enag elni onigig etetig afa mahim amtakwalig esigim eba mas ahwanifi.
1TI 4:3 Afa enaig el so enaig sihifeg nofeka angwafig fi afa nofeka ahanaig fane ahgai. Afa ena gau God ehe gafugafeg eso el Godum oniginim afa ini mom anwanafenim afa ma Godum lahlag onam eso ahgai.
1TI 4:4 Afa mungwali gau God so gafugafena eba lahlag masa big fatif afa big mungwali gawigim lahlag onigibi eba so big fi.
1TI 4:5 Afa Godna lahlag mona afa bigelni sahig ena gawig eba lahlag mungwali Godna nemug feg.
1TI 4:6 Afa ne ohuna mo nilitem sihinibi eba ne Krais Sisasna lahlag gafugag el fef afa Godna lahlag mo wa neana sungwagim kifutig fafe eso ne enag onigig afa anwana lahlagim so na fanam pahluku.
1TI 4:7 Afa nofeka mwakwal elni mo bihigim onigi. Ena mo mang Godna bo mo afa mas nem kweagfui. So na hugna gwenaig esegofum eso neana nihe Godna minam pahluku.
1TI 4:8 Afa big gafugafigbi eso bigelni elig kifutig fag enag kwegfwag eba wesigfeg. Afa big gwenaig sungwagim esinigbi enagba naho hugna kweafug afa enag yawo bigim ohunanai yi kweagfui afa autunai wa bigim gwenaig fenif.
1TI 4:9 Afa ohuna mo eba inim eso ne kikehlinim auguiafim.
1TI 4:10 Afa bigelni olug so ma nofkenagag Godnai yi luwafi eso ka ohuna gafugam ehengepuseg. Ehe mungwal elni kwagani el eso aman ehem olug oniginag ehengelim piske wambuf.
1TI 4:11 So na ohuna mo elim sihini afa wagfuni so ma enam pahlukwi.
1TI 4:12 Afa ese nem enaig onigifif og neba kwablog el feg amo so nimbiafna nihe Godna elim lahlag mina wagfuni. Afa neana mo sihiagim afa gafugam afa membeg afa olug onigini afa lahlag gag so ma el enam nangunim nem pahlukwi.
1TI 4:13 Afa ka ikagna bog hwanigba so na enaig ese. Afa mungwali elni ang wa so na Godna mo suwiginam afa wagfufenugenam afa sihinuge.
1TI 4:14 Afa mahim siosna misog el nem kehlinibi afa el nem Godna mo faina eso ne Godna Sungwagni kifutig fana. Afa nofeka enam yiskose.
1TI 4:15 Afa numwehena nimbiafna gafugam lahla kikehlaf eso ne fag. Afa neana onigi so na ena gafuga wa luwafiba so ma el neana nihem nangunim eba so lahlag gwenaig esahufi.
1TI 4:16 Afa nimbefum lahla kafefiba so na elim mo sihinug fiakafum afa moba ne osihinifiba so na ini mo sihini afa ne enaig eseba eba God nem afa el eso neana mo higig ehe nem kwaganif.
1TI 5:1 Afa mahim ne ogna amunai elim numwehenug ofefiba nofeka nunimu mona sihinuge. So na negnag mona sihini so na ofenaiba nimbiafna awagim esahfenaf. Afa siosna kwablog elim so na enaig esen eso nimbeafna suminegim esahfenaf.
1TI 5:2 Afa muhuna angwafigim gaba so na enaig eseni eso ne nimbiafna afagim esahfenaf afa angwaming angwafigim so na enaig esini eso nimbiafna mulwaligim esahfenaf afa nofeka amtakwalig onigig nihe fa.
1TI 5:3 Afa nofeka bulwag nemug angwafigim eteti waihi so na kweagfu.
1TI 5:4 Afa so ehe luwaligna afa simbianingana fef so enag luwaligim sihini og, afa yuwanam so na nimbiafgelni afa humuanigim nangwaghiagig eso autunam ehengel nengelim esegoni so na mungwag enaig esegoni. Afa enag nihe eba Godna afa God enam sifakalenag.
1TI 5:5 Afa bulwag nemug angwafig mas aman ehem wesig gaba kweagfui afa heafna onigig Godum fenagim eso osuna sinaini Godum fasahnaf so ma kam kweagfui.
1TI 5:6 Afa mingnag bulwag angwafig bitenai onigigim pahluhug afa ehe nofkena feg eligni afa sungwagni ehe wahag lofeg.
1TI 5:7 So na ehengelim ohunag kifutig mo fai masa el ehengelim sehini.
1TI 5:8 Afa aman heafna nilitem afa afahumonigim mas nangwaghiage afa enaig el heafna olug onigigim amtakwal fiahfag eso ehe eba amtakwalig el afa afwambanai elim gosinig.
1TI 5:9 Afa bulwag angwafig eso 60 krismas feg afa enaig bulwag angwafigni unehlag mungo ginofe apaigo goh eso sios ehengelim kwagani. Afa so ehe mungo ligag fanam afa lahlafiah fana.
1TI 5:10 Afa mungwali el enag angwafigim enaig esonig ehe lahlag nihe esena afa ehe luwaligim lahlafenig afa afwambanai elim heafna lala gam wankag afa Godna elim ahnai skaufenigim eso ehengelni mongim giafenugeg, afa aman kinig yi pef eso ehe ehengelim kwaganig afa ahanaig ahanaig lahlag nihe eseg.
1TI 5:11 Afa nofeka kwablog bulwag angwafigni unehlag wambu pipali mungwal enanai yi ginofe apaigo goh. Afa autunai wa ehengelni onigig buihiaf ligag wa gagim eso Kraisna nof wa mo enaig sihifena ka mas ligag wa gai eba koka Kraisim gof fafati eso ehe ena mom filafefe.
1TI 5:12 Afa enag mo Kraisim gof so sihina so enam amtakwalig fatif eso ehem amtakwalig fafe.
1TI 5:13 Afa ehengel gaba enaig esig afa gafugam mas oniginam gafugafei afa ehe mo fa wa wagiaka eso elni lala fukwapefiaka. Afa ehengel elim mo sumi wagnag afa mingnagna gawigim nangugum afa ehe membeg heafna onigig isug so bu sahoi afa mo bihig mas elim kweagfu so enam sihiagig.
1TI 5:14 Eso ka membeg kwablog bulwag angwafig so ma piske ligag wa gai afa luwalna fei afa lalam numwehiagei. Afa enaig eseba angoluwag el mas bigim amtakwalig mo sihigoni.
1TI 5:15 Afa mingnag bulwag angwafig lahlag mina wahigim Satanna minam pahluhug.
1TI 5:16 Afa nengel angwafig Godum eso olug onigini eso bulwag angwafig nengel nai yi gofiba so na enag angwafigim kweagfu. Afa ne siosna ninga wa wahibi masa sios enag kinig fa fe. Eso sios so ma bulwag angwafig nemug mungom kweagfui.
1TI 5:17 Afa siosna misog el hugna lahlag gafugafe afa enaig el eso sihiagim afa wagfunagim eso sios el enaig elim lahlafe finim afa kig gaba lahlag faif.
1TI 5:18 Afa Godna mo enaig esog; Afa mahim bulmakau wit wambugum gafuga ofefiba ese ne negim kwenaf. Afa ming mo enaig esog; El so gafugafeg so ma kig fai.
1TI 5:19 Afa el misog elim osehinifiba nofeka enag mo higim. Afa so sambaga me awai sambaga mungo el mungwal mungo mom osehififibi eba so higim.
1TI 5:20 Afa misog el amtakwalig eseba so na ambagwa siosna nof wa sihibi so ma mingnag enam nangunim embefini.
1TI 5:21 Afa ka nem kifutig mo osihina God, Krais Sisas, afa Godna ofwanai elni nof wa ka ohuna mo nem osihina so na kana mom lahlag kikehlaf afa mang eso ne eseg so na mungwalofug gwenaig mungwali elim eseni nofeka nimbeafna hihe mungo onigig.
1TI 5:22 Afa nofeka ikagna elim ningana kikehlanam eso ne esog ne Ainiyagna gafugag kehlagim. Afa enag el eso amtakwalig wa peiba eba neana moawa ne gaba amtakwalig eseg. Afa nimbeafna nihe so na afsug gofum.
1TI 5:23 Afa Timoti gih ne wafaf eso nofeka bu bihig ne so na wesig wain bug ne so ma neana atagim kweagfui.
1TI 5:24 Afa mingnag elni amtakwalig ati ambagwa feg afa mungwali anwanafig Ainiyag so ehem kwefihianugenam eso tautig faif. Afa mingnag elni amtakwalig meagam agfoihe eso sumi yi ambagwa puguf.
1TI 5:25 Afa lahlag nihe gaba ambagwa feg afa mingnag lahlag nihe ambagwa feg mo eba mas meagam seahui.
1TI 6:1 Afa isug gafugag el eso Godum olug onigig eso ehengel heafgelni misog elim lahlafeni afa gafugag lahlafei eso afwambanai el esi Godna unehlag mi afa bigelni mog mom wagfunag mi amtakwalig mo faif.
1TI 6:2 Afa misog el eba Godna el fegba masa isug gafugag el enaig esof, “Afa misog el kana nilite lofeg” eso ehe mas ehena lahlag gafugafei. Amo, ehengel so hugna ehenge pusug. Eso ehengel Godna elim kweagfugim afa enaig elim membenig. So na ohuna mom wagfunugum afa sihinuge.
1TI 6:3 Afa aman el eso enmuna mo wagfunag afa mas Ainiyag Sisas Kraisna inim moi afa mo lahlag nihe minam wagfug eso enam kusiba,
1TI 6:4 afa enaig el eba tutonbusug el feg afa ehe anwana eteti. Afa ehe membeg wesig mom esi eso hefum esim osum fiahgig afa moanagig. Afa enaig mo wa ohunaig onigig puguf elim filafeg, afa elim ismunagim waginig, afa elim amtakwalig mo sihinag, afa elim ismunagim sehinig,
1TI 6:5 afa elim mas lahlag wangafi. Afa ehengelni onigig amtakwalig eso inim mo mas ehengelni goh mo. Afa ehengel enaig esogog, “Ka Godna mo wa ka fiba ka enaksag gawig wambug gofif.”
1TI 6:6 Afa el Godna mo pahluku afa ehe enaig esog, “Mang gawig so ka feg eba kati yuhwafeg.” Afa enaig elbi mas tumeni ofenaiba enaksag gawigna el lofug feg.
1TI 6:7 Afa mahim bigim afag fokwanaba mas big mang gawig kehla bona mo ohuna bite wa. Afa mahim bigim awahafiba big mas mang gawig wambukui.
1TI 6:8 Afa big fane i afa lofug i fef eso big enaig esog mangwesei.
1TI 6:9 Afa aman so hugna onigig og ka enaksag gawig wambu eso Satan ehem gihnagba eso ahanaig ahanaig amtakwalig onigig fegba eso ehem wegmosug fe fatig. Afa enaig onigig obu seahug afa ehem ati amtakwalig fatig.
1TI 6:10 Afa kigim membeg nihe eba enaba mog feg eso ahanaig ahanaig amtakwalig onigig ehe nai yi fapukefeg. Afa mingnag el enaig onigig fig eso Godna mina eteti wahigim afa enaksag ahanaig kinig fig.
1TI 6:11 Afa ne Godna el feg eso enaig nihem embem hilfuka. Eso neana nihe enaig suf eseg so na Godna sawieg pahlukui afa Godna nihe esei afa Godum olug oniginai afa elim membeni afa kinig ne pugunaiba eso ne kifuti goh afa elim afafnam fenugei. So na ohuna nihem hugna kehla.
1TI 6:12 Afa el eso wagi kikini fakaf so na enaig ese Sisasim olug oniginam kikini enaig kaf eba nimbe higeg nofkenagag fafe. Afa mahim ne enaksag elni nof wa enaig sihifenaba kaba Godna el eso God nem gisfu wahiag eso ne enag nofkenagag fafe.
1TI 6:13 Afa mungwali gawig eso nofkena feg God ehe mog enag nofkena faig. Afa Krais Sisas heafna lahlag mo Pontius Pailatim sihina. Afa eheningina nof wa ka nem enaig esona,
1TI 6:14 Enag mo eso God nem faig eso ne enam lahlag gafugafe ese el enanai yi nuhwef mo nanguf. Eso ne enag gafugag kehla okwian eso Ainiyag Sisas Krais bof.
1TI 6:15 Afa lahlag osuna God ehe ati gisfu wahiag eso Sisas ambagwa puguiba big nanguf. Afa God eba lahlag ehe mungwali gawigim nangwaghiageg, afa ehe mungwali misog elni misog feg, afa ehe Ainiyag mungwali ainiyagim nalig fenig.
1TI 6:16 Afa ehe mas wahai afa ehe afwambusug nalig nafeg mas aman ika muhwa fenai. Mas aman ehem wesig ga mo nangug mo afa mas aman ika ehem gaba nangui. Afa heafna kigmog gwenaig higeg goh afa big so heafna unehlagim fingi fif. Ei, eba inim.
1TI 6:17 Afa el enaksag bitenai gawig nafeg so na enaig elim enaig sihifeni og, nofeka tutonbusug el fi. Afa ese enaig onigifif ma kiafna gawig kam kweafuf, amo Godum mungo so na onigini eso ehe bigim mungwali gawig faig eso big enanai yi lahla augu fenam eso sifakalif.
1TI 6:18 Afa so ehengelim sihini nihe lahlag fi afa enaksag lahlag gafugafi. Mingnagim kwegfwag onigig esenaf eso nimbiafgelni gawig enaksagna kwagani.
1TI 6:19 Afa enag nihe eba mina eso ehengel hefum enaksag gawig agogluigim eso autunai wa wambuf. Eso nofkenagag fif afa enag nofkenagag eba inim nofkenagag.
1TI 6:20 O Timoti, gafugag so God nem faig so na enam lahla fiafai. Afa mingnag mwakwalule el enaig esog kagelni anwana onigig eba lahlag afa enam mo bihigim so flafihiagigim afa amtakwalig mo sihig. So na enaig elni mom membifeni.
1TI 6:21 Afa mingnag el enaig mom sihigim eso Godum olug onigig ena mina ati wahig. Sa ma God afoahlanam nengelim isug kwagani.
2TI 1:1 Ka Pol ohuna mo ginofeg. Godna sawieg wa ka Sisas Kraisna kanog wahiag el feg. Kana gafugag eba enaig eseg ka enaig mo sihiakagim eso autunam God enaig sihi wahiana aman el Sisas Kraisim olug oniginibi eba so nofkenagag fif.
2TI 1:2 Timoti neba kana leg lofeg eso ohuna mo ka nem ningihianag. Ka membeg God bigelni Humuan i afa Sisas Krais bigelni Ainiyag i so ma nem enaig esahfenai. Eso ma nem ismunagim ahkweagfui afa nem afa ahfenai afa olug efihlag nem ahfai.
2TI 1:3 Afa bigelni simbianiga Godna gafugag esinibi afa Godna nof wa ehengel onigig heafgelni nihe eba lahlafeg. Afa ka gaba gwenaig eseg. Afa osuna i sinaini i ka Godum beten enag afa ka nem oniginagim eso ka Godum lahlag onag.
2TI 1:4 Ka piske onigig mahim neana nomb pegogba eso ka hugna sawiyifeg ka piske nem nangwagim eso ka sifakalef.
2TI 1:5 Afa ka piske nem oniginag neana olug onigig eba mas mwakwaleg mo. Afa ka anwanafeg neana atai Lois i afa neana afag Yunis i ehenigina olug onigini eba lahlafena afa ka onigig eba gwenaig ati neana yi gaba goh.
2TI 1:6 Afa ka enam onigigim autunam ka kiafena ninga neana misog wa kehlanaba eso God enag kifutig nem faina. Eso nofeka Godna kifutigim eteti, amo so na suwim piske gohwifuiafe.
2TI 1:7 Afa Godna Sungwag mas bigim embe onigig fai. Amo, heafna Sungwag bigim enaig faig kifutig afa mingnagim membenig nihe afa nimbefim numwehefku nihe feg.
2TI 1:8 Afa nofeka Ainiyagna mo ambagwa sihiagim ahwanife afa nofeka kam ningmange eba ka enaig esegba eso ka kalabus yi goh. Afa so na ka i ahgonam Godna lahlag mo wa big kinig ahfaf. Afa Godna kifutigni ne enaig esef.
2TI 1:9 Afa God ehe bigim amtakwalig wa nai wambugum afa esonig kana el nafeg. Afa bigel mang lahlag nihe esih mo amo eba ehe bigim enaigba esenig eso eba heafna sawieg wa bigim ismunagim kwaganig eso ehe enaig eseg. Afa yuwanam bite gig hwainig fiahfenaba ehe enaig onigigfena og ka Krais Sisasim ningihiaiba so ma bigim ismunagim kwagani.
2TI 1:10 Afa Krais Sisas bigelni kwegfwag el ati bog eso yawo bigel enam anwanafig. Afa ehe bogum wahagna kifutigim filafatigim afa heafna lahlag mo wa ehe bigim inim nofkenagag ambagwa opugunig.
2TI 1:11 Afa God kam enaig esenag na ka Godna kanog wahiag el feg afa tisa feg so ka heafna lahlag mo sihiageg.
2TI 1:12 Afa ka enaig esegba eso ka enag kinig yi kalabusig. Afa ka mas enam ahwanfeg mo. Eba kati Sisasim olug oniginag eso ka anwanafeg gafugag ehe so kana ninga wa wahiag eba Sisas enam numwehefkufuf ikan eso ehe piske bof.
2TI 1:13 Afa so na numwehe ohuna mo kikehlanam eso ka nem faig so na mingnagim gwenaig wagfuni. Afa olug onigig nihe i afa membug nihe i so na enam pahluku eso Sisasna el enaig esfafif.
2TI 1:14 Afa God inim mo neana ninga wa wahiag eso ne lahlafiahfa. Afa Godna Sungwag bigel nai yi sahu goh afa heafna kifutigni so na enam mom numweheafa.
2TI 1:15 Afa ne anwanafeg mungwali Esia provins wa nai el kam mas fatinig. Afa Figelus i afa Hermogenes i ehenigi gaba gwenaig esahfeg.
2TI 1:16 Afa Onesiforus ka nangum bogum ehe kam olugim kigmonag eso ka og ma Ainiyag heafna afahumonig afafeni. Afa ka kalabus el feg eso ehe mas kam ningmangenai.
2TI 1:17 Afa ehe Rom kimbig wa ika pugunam afa ehe kam hugna yisigi kanam eso kam nanguna.
2TI 1:18 Afa mahim Godna Kwefihiawageg osuna ofefiba ka membeg Ainiyag so ma ehem afafenai. Afa ne ati anwanafeg Efesus kimbig wa nai ehe kam lahlag kwegfufini.
2TI 2:1 O Timoti, afa Krais Sisas heafna elim ehe ismunagim kwaganig kana leg ka membeg so na enam kifuti gofum.
2TI 2:2 Mungwali mo so na higig eso ka enaksag elim sihinugeg, so na fanam kigmog elni ninga wa wahiani eso ehengel mingnagim gaba ogfu goni.
2TI 2:3 Afa ne Krais Sisasna lahlag ami lofegba eso ne kinigbi big mungwali fif.
2TI 2:4 Ne anwanafeg amina niheba enaig eseg. Amiba ogohba eba mas ming gafugafe eso ehe membeg heafna misog el ehem lahlag onai.
2TI 2:5 Afa el wagbi ofibi so ma wagna nihem pahlukui. Afa ne enag nihem pahlukuiag hwanigba eheba mas prais fi.
2TI 2:6 Afa el eso asom hugna ehge pusefeg enag el fane mo ehe gof fawambf.
2TI 2:7 So na kana ohuna waskwes mom numwehe onigim afa Ainiyag nem kweagfuiba so na enag mogum mungwali anwanafef.
2TI 2:8 Ohnam so na onigi Sisas Krais eba Ju elni misog el Devitna simbeg so wahagim piske bihiag. Enag mo eba lahlag mo ka sihiageg.
2TI 2:9 Afa ka enaig lahlag mo sihiagegba eso ka kinig fagim afa kam kikenageg ofenaiba kalabus el feg. Afa el mas Godna mo kwini.
2TI 2:10 Afa amangelim God so kanog hwatig ka membeg ehengelim kwaganig. Eso mungwali kinig ka fagim ka mas enam oniginai afa ka enag kinigni gafugafeg. Ka membeg Krais Sisas ehengelim gaba so ma piske wambu eso ehengel Sisas nai yi higeg lahlag agfofi.
2TI 2:11 Enag mo eba inim feg; Afa big ehe i ahwagiba eso big gaba ehe i nofkena ahagag fuf.
2TI 2:12 Afa big kinigni kifutig agfohugba, eso big gaba elni numwehiageg misog el ehe i ahfef. Afa big ehem masig fatigba, eso ehe gaba bigim masig fatif.
2TI 2:13 Afa big enaig sihi wahiaiba og ka ehem pahlukuiagim eba big mas enaig esei, Afa heafna mo ehe sihi wahiag eba ehe inim esef. Eso ehe mas heafna mom mwakwale.
2TI 2:14 So na elim ohuna mo fasihin fegofum masa ehengel etetif. Afa Godna nof wa so na ehengelim enaig kifutig mo faig. Nofeka mo bihigim bigagim. Enag mas elim kweagfui amo eba aman el so higig ehem amtakwale fatig.
2TI 2:15 So na Godna nof wa lahlag gafugafe so ma God neana gafugagim lahlag onai. Afa enaig gafugag el mas heafna gafugagim ahwanife afa ehe Godna inim mo ugwe sihifef.
2TI 2:16 Afa mo bihig mas Godna onigigim pahlukui so na enaig mo mas fatina. Afa enaig mo elim sulfu wambkug eso Godum mas fatinagim gwesim ikawo.
2TI 2:17 Afa ehengelni mo eba nehgug wesig fegim afa ikagim bumel lofeg. Afa sambaganingi el enaig ahfeg eba Himeneus i afa Filetus i.
2TI 2:18 Afa ehengelni inim mo ahwahiagim afa esohog, “Ati big bitekfe nai bigiagafeg eso big mas piske bigiagafef.” Afa enag mo mingnag elni olug onigigim amtakwale fatinig.
2TI 2:19 Afa Godna inim mo eba kifutig sumil lofeg mas wagfufei. Enanai yi ohuna mo ginofig og, “Ainiyag ati anwanafeg aman so heafna elbi.” Afa ming mo enaig esog, “Aman el so enaig esof kaba Ainiyagna el so ma amtakwaligim mas fatinai.”
2TI 2:20 Afa kig elni lala wa ahanaig ahanaig dis i kaf i afogwa. Mingnag eba gol nai yi afa silva nai yi gafugafig. Enaba lahlag gafuga wa wambugum enanai yi gafuga fiahgig. Afa mingnag eba bite nai yi afa li nai yi gafugafig. Enaba isug wambugum enanai yi gafuga wambfiahu.
2TI 2:21 Eba enaig eseg el eso amtakwalig nihem mas fatig. Ehe Godna nof wa afsug goh eso God ehem lahlag gafuga wa waskwes. Afa Ainiyag mang gafugag ehem faig enag el ati numwehe gohugum eso ehena lahlag gafugag fenag.
2TI 2:22 Afa kwablog elni amtakwalig nihem nangunam so na embem ika. Afa lahlag nihe, olug onigig nihe, mingnagim membenig nihe, afa olug efihlagna gohug nihe so na enaig nihem kifuti pahluku.
2TI 2:23 Afa el mahim mo bihig mom bigagahufiba ena mo higi so na kwagani ika. Eso ne anwanafeg enaig mo wa eba malwo fapuguf.
2TI 2:24 Afa Ainiyagna gafugag el nofeka nunimu el goh. Amo, eba ehe so ma mungwali elim lahlafiahge afa ehe lahlag wagfuiag el fenam so ma nengigim sihinuge.
2TI 2:25 Afa tutohiawagig el ehena mo flafuf eso ehe afafnam ehengelim sihinugenam eso ehengelni onigigim numwehe nugef. Afa ehe membeg so ma God ehengelni onigigim wahigifenibi so ma inim mo anwanafi.
2TI 2:26 Satan ati ehengelim wambugum eso ehengel ehena onigigim pahluhug. Afa ehengel lahlag onigig piske finim afa ambugogba eba enaig ehengel Satanna wegmusum wahiyi ambugog.
2TI 3:1 So na numwehe ohnam anwanafi! Afa mahim bite awaiegim muhwa ofefiba eba kinig numb nemug puguf.
2TI 3:2 Afa el enaig esif hefum membug figim afa kig figim hugna onigig. Afa ehengel heafna unehlagim fingi finim afa hugna tutonbusiagif afa molamp mo sihiagahufi, afa afahumonigim filafe gonif, afa mas nem lahlag onai, afa Godum mas fatinif.
2TI 3:3 Afa ehengel mas mingnagim membegoni afa afa fegoni. Afa ehengel elim mungwinim sehi gonif afa ikagna ninimugum eso mingnag elim kwagaitifig. Afa ehengel lahlag nihem olug kakag finif.
2TI 3:4 Afa elim mwaui gonif afa ikagna heafgelni amtakwalig onigigim pahluguhufi afa hefum sogof kaba amunai nalig ofi. Afa ehengel membenim heafgelni eligim mungo sifakalifi afa Godum mo mas wahigwa.
2TI 3:5 Afa ehengel mwakwalinim og kagel ati Godum pahluhug afa Godna kifutigim mas fatigim. So na enaig elim wahigwa fegoni.
2TI 3:6 Afa mingnag enaig el lala naim mwakwale gonigim. Afa angwafig so mas sawiegim numwehe afa mo. Afa enaig angwafig heafna nuhwefum olug kiniagegim eso ehe ahanaig ahanaig onigigim pahluhug eso enaig el enaig angwafigim mwakwale gonigim.
2TI 3:7 Afa enaig angwafig mulug onigig ogna fi afa ehengel mas yuhwafi inim mo anwanafigim.
2TI 3:8 Autunam Janes i afa Jambres i Mosesim ahpigaupina afa sohnaig el inim mom gwenaig esig. Afa enaig elni onigig eba ati amtakwalig afa ehengelni olug onigig eba mwakwalig.
2TI 3:9 Afa ehengelni gafugag mas nalig fei afa ehengelni amtakwalig onigig ambagwa puguiba eso mungwali el anwanafif so enaig autunam Janes nai yi Jambres nai yi puguni.
2TI 3:10 Afa autunam ne ka i ahagafena eso ne kana mo mi afa nihe mi ne nanguna. Ne kam anwanafena, kana onigigim afa kana olug onigig eba kifutig afa ka mas ikagna nunimu i afa ka elim membenig afa ka mas kinig yi pei,
2TI 3:11 afa tautig ka wambug afa ahanaig ahanaig kinig kam pugunagba eso ne mungwali enam anwanafig. Afa mungwali kinig eso ka fana Antiok wa afa Aikoniam wa afa Listra wa eso ne gaba anwanafeg ka enag kinig i ka kifutig gohna. Afa Ainiyag enag mungwali kinig yi kam kweagfuna.
2TI 3:12 Afa aman el so membeg Krais Sisasim pahluku afa lahlag nihem esegba eso mingnag el enaig elim kinig faif.
2TI 3:13 Afa amtakwalig elni afa mwakwalule elni gafugag eba amtakwalig eso ikan hugna naligfef. Afa ehengel elim mwakwale gonugbi afa mingnag el ehengelim gaba gwenaig esegonig.
2TI 3:14 Afa neba inim mo el nem wagfunig afa ne kifuti kikehlanam so na ena mom higeg pahlukuiafum. Afa ati ne anwanafeg neana wagfuiag el eba lahlag el.
2TI 3:15 Afa mahim ne wesigig ofefenaba ne Godna buk wa mom onigina. Afa enag mo ma nem lahlag onigig fai eso ne anwanafeg el eso Krais Sisasim olug oniginag God ehem piske fafe.
2TI 3:16 Afa mungwali mo Godna buk wa eso goh eba ehe opuguna. Afa enag mo lahlafegim enaig eseg inim mo wagfunig, afa amtakwalig onigigim wagininig, afa amtakwalig nihem numwehenugeg, afa lahlag nihem wagfug.
2TI 3:17 Afa enag mo Godna elim mungwali yuhwafenig eso ma ehe mungwali ahanaig ahanaig lahlag gafugafif.
2TI 4:1 Afa autunai wa Krais Sisas piske bonam eso nofkenagag el mi afa pigieg el mi mungwali kwefihiagefe. Afa enanam ehe mungwali elni misog el fef. Afa enam puguf eso Godna i Sisasna i nofwa ka nem enag kifutig mo faig.
2TI 4:2 So na Godna lahlag mo sihi. Afa el sifakale fai me awai awai me so na higeg sihinug fiakafum. Afa elni amtakwalig nihem ambagwa wagfuni afa amtakwalig onigig sofig so na waginini afa lahlag onigigim eba so na kifutihiage. So na afoahlanam wagfunuge afa ne sihini so ma enam anwanafi.
2TI 4:3 Afa enaig puguf eso el inim mom higigim yiskosif. Afa ehengel membig ahanaig ahanaig mwakwal mo higigim eso ehengel enaksag wagfuiag elim awamogonugum og ma ambugog ena mwakwal mo sihiagibi ka so higim.
2TI 4:4 Afa ehengel inim mo wahinim afa mwakwal mo el eso sihiagig ena mom ugwe onigif.
2TI 4:5 Afa nimbefum mo numwehe gofiba mang so puguf, afa mahim kinigbi nem pugunaiba so na kifuti goh, afa el Godna lahlag mo sihinugeaka so na gaba gwenaig gafugafe, eba gafugag God eso nem faig eba neana gafugag so na mungwali enaig ese.
2TI 4:6 Afa osu muhwa ofe kaba wahaf eba ofenaiba sis eso suwi wa tuhlufugum Godum faig.
2TI 4:7 Afa gafugag eso God kam faig ka kifutigim mungwali eba enam auguiageg eso ofenaiba el kikini ika gof pugug. Afa kana lahlag olug onigig mas ka wahiana mo.
2TI 4:8 Eso kikini gosuna prais kam nisanawo eba ka ika fafe. Afa mahim Ainiyag mungwali elim lahlag kwefihiage ofefiba afa enanam enag prais ka fafe eba God kam og ne sufug el feg. Ehe mas kam mungo ese nai amo eba mungwali el heafna piske bogum enam membigim eso nenge afa eso enaig elim gaba gwenaig esenif.
2TI 4:9 Nofeka kusi, so na ikagna ka nangum bo.
2TI 4:10 Afa Demas ehe bitenai gawigim hugna membegim eso kam wahiagim Tesolanaika kimbig gam ikag. Afa Kresens ehe Galesia kimbig gam ikag afa Taitus ehe Dalmesia kimbig gam ikag.
2TI 4:11 Afa Luk mungo ka i ahagag. Afa so na Makim sugufanam so na ahbo eso ehe kam gafugam kweagfui.
2TI 4:12 Afa ka Tikikusim Efesus kimbig gam ningihiag.
2TI 4:13 Autunam ka nineg lofug Troas kimbig wa fakag eso ne Karpusum nangunam eso kana fambui. Afa kana buk gaba so na fambui. Ka hugna membeg enag buk so sis lofugna gafugafig, nofeka eteti.
2TI 4:14 Afa Aleksander eba kapa gafugaule el ehe kam hugna amtakwal fiahfag. Afa sumi yi Ainiyag ehem mungwag enaig esenaf.
2TI 4:15 Afa ehe kagelni mom ogna hugna pigawampi eso ne ehem numwehenafiba.
2TI 4:16 Afa yuwana ka kot wa sihiag ofefnaba ka kike mungofena afa mungwali el embem ahuna eso kam mas kweagfuni mo. Afa ka membeg God nofeka enag amtakwalig ehengelim mungwag eseni.
2TI 4:17 Afa Ainiyag ka i ahgohugum afa kam kifutig faigba eso ena kifutigni ka mungwali lahlag mo afwambanai elim sihinugenaba so higini. Afa Ainiyag kam kweagfugba eso ka wahagna mina nai pugug.
2TI 4:18 Afa Ainiyag kam ahanaig ahanaig amtakwalig kiniginai fafe eso kam ugwe wanikifenam heafna heven wanai bog meg wa sahof. Eso big heafna unehlagim higeg fingi fi hufum. Eba inim.
2TI 4:19 So na Prisila mi afa Akwila mi enaig esogoni ka mas eheningim etetinig mo afa Onesiforusna lala nai el mi gwenaig esogonif.
2TI 4:20 Erastus ehe Korin kimbig wa mahi ga. Afa Trofimus ehe gihegba eso ka ehem Miletus kimbig wa waskwes bog.
2TI 4:21 Nofeka mahi fefum masa bu was puguiba eso neana minam kagwuf. Afa Yubulus, Pudens, Linus, Klodia afa ohunag el nem enaig esonig ehengel nem mas etetinig mo ehengel nem bwatinig afa mungwali nilite nem gwenaig esonig.
2TI 4:22 So na Ainiyag ninga wa gofum afa heafna afafeg so ma nengel nai yi mungwali gofi. Gweliho.
TIT 1:1 Ka Pol ohuna mo ginofeg. Afa kaba Godna gafugag el afa Sisas Kraisna kanog hwatig el. Afa God kam kanog wahiagim afa kam ningihiag eso ka enaig gafugafeg. Afa elim God eso kanog hwatig eso ka ehengelim kwaganig eso ehengelni olug onigig soma nalig fei afa inim mo wagfunig eso ehengel lahlag nihe pahlukui.
TIT 1:2 Autunam nemug God ati sihi wahiag afa heafna mo mas mwakwalei ehe og ka ma nengelim higeg nofkenagag faif. Afa enag mo eba bigelni olug onigig mog mo feg.
TIT 1:3 Afa enanam lahlag osuna mungwali ati numwehiagini afa heafna mo ambagwa puguna. God, bigelni kwaganig el feg ehe kam enaig gafugag faig eso ka heafna mo sihiaka.
TIT 1:4 Afa ka Taitusim ginofenag afa heafna olug onigig enaig eseg eba ka i mungwalofug eso ehe kana leg lofug feg. Ka membeg Humuan God afa Sisas Krais bigelni kwaganig el ahfeg eheningi nem lahla ahfenif. Eso olug efihlag afa God ismunagim nem kwaganif eba nem enaig esenif.
TIT 1:5 Afa ka nem ailan Krit wa washu wahiniba eso ne enanai yi gafiba afa siosna gafugag numwehiage. Nofeka kana mo eteti so na siosna amunai elim mungo mungo kimbig kanog hwatiakag.
TIT 1:6 Afa siosna amunai el mas mang amtakwalig ahanaig esig mo eheba soma lahlag nemug fei. Afa enag el soma angwafig mungunafei afa heafna luwalig soma Godum olug onigini afa mingnag el heafna luwaligim enaig esogoni og ehengel awagna mo pahluhug afa ehengel mas ahanaig ahanaig esi.
TIT 1:7 Afa enag siosna misog el Godna gafugag nangwahiageg eso ehe mas mang amtakwalig ahanaig eseg mo. Afa enaig el mas tutonbusug fei afa mas ikagna nunimu i afa mas numwehe uflog bu ne afa mas elim kwagaitifei afa mas amtakwalig nihena kig fai.
TIT 1:8 Afa ehe elim kwaganiule mahim wahigwa ambogoba afa lahlag nihe membeg afa hefum numwehiefku afa heafna nihe lahlag afa ehe Godna nihe mo pahlukug afa ehe hugna kifutig el enag lahlag mina pahlukuia.
TIT 1:9 Afa ehe mog mo eso fag soma hugna lahla keahlafei eso ehe mingnag elim kwagani soma inim mo anwanafi. Afa aman og ka Godna mo filafefe afa enag amunai el so na ikanam enag mog mo sihinage eso ehena amtakwalig mo filafati.
TIT 1:10 Afa el numb kana mo masigim fatig afa enaig elni mengigba eba busewug lofug. Afa enag mwakwal el elni onigigim gasafiahnugif afa nubwel Ju el Sisasim olug onigigim eso enaig esig.
TIT 1:11 Eso ne ehengelim kwegonibi masa sihiagif. Afa masa ehengel enaig amtakwalig mo wagfugonif eso awagna luwaligna ena mo higigim onigig fingi fig. Ehengel kigim onigigim eso mwakwal mo sihi ambugog gohug.
TIT 1:12 Autunam nihe mo sihiaule el eba ehe Krit wa nai ehe enaig esog, mungwali ailan Krit wa nai el eba mwakwal el agfo afa enaig amtakwalig sangwalinai sis lofug fig afa gafugam yiskos fiahgigim ahgagim mungo onig ga fa.
TIT 1:13 Afa enag mo eba inim eso ne kifutig mona waginibi soma ehengelni olug onigig lahlafei.
TIT 1:14 Afa ahanaig ahanaig mo ehengel mas higi. Afa mingnag el inim mo masigim fatig eso kifutig mona ka nem faigog afa nofeka ehengelni mom pahag ahu. Afa nofeka enaig mo afa Juna wahigna mo hugna keahli.
TIT 1:15 Afa aman el heafna onigig eba lahlafeg eso ahanaig ahanaig mungwali heafna lahlafeg. Afa amtakwalig el mas Sisasim olug oniginai afa ahanaig ahanaig mungwali heafna mas lahlafeg mo. Afa heafna onigig eso amtakwalig afa mas kwefihiage mang lahlag afa mang amtakwalig.
TIT 1:16 Afa heafna mengigna mo og ka Godum anwanafenag eso heafena nihe wagfug eba Godum masig fatinag. Afa ehe totohiawagig el feg eso lahlag nihe mas ehem yuhwafenag mo enaig esegim.
TIT 2:1 Afa ne Taitus eso ne elim sihinig enag mo soma Godna inim mog mo mungo lofei.
TIT 2:2 Eso ne amunaim enaig esoni numwehe nimbiafna nihem onigiwage eso mungwali el nem enaig esoni neana mo eba inim. Afa ehengel hefum numweheagig afa heafna Sisasim olug onigig eba lahlag afa ehe mingnagim membegoni eso kinig ehengelim pugunibi soma ehe kifuti agfofi.
TIT 2:3 Eso ne mungo mo muhuna angwafigim sihigoni ehengel soma muhuna angwafigni nihem pahlukui afa ehe mas mwakwal mo sihiagi afa mas elim mungwinim sehtigi afa ehe mas numwehe uflog bu ne. Afa heafna nihe mo nem wagfunig eba lahlag.
TIT 2:4 Eso ma ehe angwaming angwafigim sihigoni nimbiafna ligagim afa luwaligim so na membeni.
TIT 2:5 Afa nimbefim numwehiagig afa onigig lahlafi afa ne gafugam keahli afa nimbiafna ligagna mo ahnai skaugfegoni eso ne enaig esigbi afa el ne nangwagnim eso mas Godna mom molamp oni.
TIT 2:6 Eso kwablog elim gwenaig sihifegonigi nimbiafgelni elig mi afa onigig mi so na numwehe wambufum.
TIT 2:7 Eso Taitus ne gaba lahlag nihe so na wagfuni soma el enam nangunim eso lahlag mina pahlukui. Nofeka moawag mo sihi afa neana moba amunaina mengig so na fa.
TIT 2:8 Afa neana mo ambagwa fegba afa el nem og ka nem filafefe afa ehena mo awai bigim kufenigim eso ehe ahwanefug fag.
TIT 2:9 Afa ne isug gafugag elim sihigonig ehengel so enaig esi, heafgelni misog elim ahnai skaugfini afa nofeka ehem mo piske wahigif ahanaig esogon afa misog elni gafugam lahlafinibi eba ehe nengelim sifakalinif.
TIT 2:10 Afa nofeka misog elni mang okwefena. Afa ehe nengelim ati anwanafenig nengel lahlag el afa ini gafugaule el afa ehengel enaig esibi eso Godna mo fingi fif.
TIT 2:11 Afa God membeg mungwali bigelim amtakwalig elim piske wambug eso God ismunagim bigim kwaganig afa yawo enag kwegfwag ati ambagwa pugug.
TIT 2:12 Afa God enaig eseg soma bigel lahlag mina pahlukui. Lahlag minana nihe enaig eseg. Nofeka Godum masigim fatinam afa bitenai onigigim fa. Eso befum numwehiagenam afa lahlag nihe ohuna bite wa so na enaig ese.
TIT 2:13 Afa mahim big enaig esibi eso big nengia agfohufiba eso lahlag osu puguf. Afa enag osuna Sisas kifutig ni afa heafna afwambusug na eso bof. Afa ehe eba bigelni kifutig God feg afa kwaganig el feg.
TIT 2:14 Afa bigel amtakwalig esigbi afa ehe bogim wahagim eso bigim wambug eso bigelni amtakwaligim hugufafatig. Eso big heafna el mungo agfohie afa bigelni sawieg lahlag nihem big esig.
TIT 2:15 Afa enag mo so na amunaina mengig lofug fei. Afa neana mo soma enaig ese mingnag elim mo kwaganig afa mingnag elim mo waginig. Afa el nem enaig og ne amunai mo masa ne ehengelni mom higinam wahiaf.
TIT 3:1 Afa elim so na nangwahiageg eso ne enaig eson ehengel soma gavmanim afa misog elim ahnai skaugfegoni afa ehengelni mo higigon. Afa so ehengel ma numwehiaginim agfofi lahlag nihe esigim.
TIT 3:2 Afa ehengel nofeka amtakwalig mo mingnag elim enaig esegon afa nofeka nunimu mo sihi. Afa ehengel afoahlanam augui afa mungwali elim lahlafehiagi.
TIT 3:3 Afa autunam bigelni onigig etetini afa bigel mo filafig afa big onigig mwakwal mom eba inim feg afa bigelni olug bihiag ahanaig ahanaigim eso ohuna bite wa feg afa enaig onigig bigim keahlag eso ofenaiba we bigim mong yi wegmus feg. Afa biafgelni nihe enaig esena mingnag elim olug amtakwalig fegoni afa enaig esogona bigel gaba soma enaig gawigna fei. Afa mingnag el bigim olug kakafegonug eso big gaba gwenaig mungwag elim esegonug.
TIT 3:4 Afa big enaig esini afa God bigelni kwegfwag el feg afa mahim heafna membug i afa kweafuiag i bigim wagfunigba
TIT 3:5 eso enaig eseg, ehe bigim piske wambug. Afa God mas bigelni lahlag nihem onigini mo eso bigim wambug, amo eba awai. Afa bigel mas lahlag nihem enaig esini mo eso ehe afafegim eso bigim Satanna ninganai wambug. Afa Godna Sungwag bigelni nufwehim buna sufag eso big enaig feg ofenaiba luwal wesig afag yawo wanigag eso big yawonai nofkenagag fif.
TIT 3:6 Afa Sisas Krais bigelni kwegfwag el feg afa so enaig gafugafeg eso enaig feg el bu nalig sugfogba eso God heafna Sungwagna bigelim gwenaig esenig.
TIT 3:7 Eso God bigim ismunagim kwaganig eso bigim nangwagig afa heafna nof wa bigelni amtakwalig eba awai. Afa God enaig bigim esinigbi eso big heafna luwalig fiahsaieg afa big enaig onigig finim eso nenganahufum eso higeg nofkenagag big fif.
TIT 3:8 Afa enag mo eba inim. Afa enag mo so na keahlanam kifutigni sihi afa aman Godum olug onigig eso ehe lahlag nihem hugna onigigim eso enaig eseg. Afa enag mo eba lahlag eso elim kweafug.
TIT 3:9 Eso ne mo bihig mo kwefuka afa mangofi ne nimbiafgelni simpna unehlagim sugu ambugogim eso bog yawo feg afa nofeka nimbefum moanaginim afa Mosesna nihe mom fiflafiahgi. Afa enaig moba eba mas fug luwoi.
TIT 3:10 Afa mahim aman el bonam sios elim kukoiti ofefiba eso ne ehem kifutig mo faiyiba soma waihi. Afa ne sambaganagim enag mo sihinag eso ehe neana mo higi hwainig fef eba sona ehem mas fatina.
TIT 3:11 Afa ne ati anwanafeg enaig elbi eba ofenaiba wag eso balekoblufeg mas ne pigapiga fenagenam afa lahlafenage folhui. Heafna amtakwaligim eba ati ambagwa wagfug.
TIT 3:12 Afa mahim ka nem Artemas i me awai Tikikus i me ningihiaba afa ka membeg ne Krit wahianam afa Nikopolis gam ika. Afa bu ofe gofiba ka gaba Nikopolis wa gafif eso ne kam bo nangu.
TIT 3:13 Afa Senas eba gavmanna nihe mo anwana el. Ka membeg ehe mi afa Apolos mi so na eheningim numwehe gonibi soma ahkai afa mas mang awaiyeni.
TIT 3:14 Afa ne bigelni Sios elim so na enaig sihifen so ma ehengel hugna lahlag nihem gafugafi eso ehengel ma isug elim kwagani. Afa so ma ehengelni nihe eba fug luwoi.
TIT 3:15 Afa mungwali el eso ka wanga enag og ka nem mas etetinig mo. Afa kana mangau so na mungo olug onigig elim gwenaig sihifenim. Afa ka membeg eba God nengelim ismunagim kwaganif. Gweliho.
PHM 1:1 Ka Pol Sisas Kraisna kalabus el afa Timoti bigelni nilite ohuna mo ningihiag. Filemon kana mangau mungo gafuganai el ohuna mo ka nem ningihianag.
PHM 1:2 Afa bigelni muwalig Apia mi afa Arkipus mi eba soldia kana gafugagam kweafug afa mungwali el neana lala nuwagigim Sisasna unehlagim fingi fig afa ka membeg so mungwali enag ginofim soma nangui.
PHM 1:3 Ka membeg bigelni Humuan God afa Ainiyag Sisas Krais eheningi nem lahlafenaf. Eso olug efiyifeg afa God ismunagim nem kweafuf eba nem enaig esenaf.
PHM 1:4 Afa mahim ka Godum sahnaiba afa ka nem oninginagim eso ka Godum lahlag onag.
PHM 1:5 Mo kam bonag afa ka higigim neana olug oningig Ainiyag Sisasim fenag eba lahlag afa mungwali Godna elim ne membenig.
PHM 1:6 Afa ka Godum sahnai eso ne lahlag gafuga Godum fenaf eso kagel enaig esig eso ne mungwali lahlagim hugna anwanafi afa mahim ne Kraisna mina wa gofiba.
PHM 1:7 O nilite, ne Godna elim lahlag oningig fukwag wasanig afa ka onigig ne Godna elim membenig eso ka sifakaleg afa olug kam bihiag.
PHM 1:8 Afa ne enaig eseg eso ka anwanafeg ne lahlag el eso ka kusig enaig eteg lofug Sisasna unehlag wa kifutig mo nem sihinagim.
PHM 1:9 Ka nem membenag eso ka nem sahnag kifutig mona eba awai. Afa ka Pol kaba amunai afa ka Sisasna gafugam keahlag eso ka kalabus lala wa go.
PHM 1:10 Afa ka nem neana gafugag el Onesimusna mo sihinag. Afa mahim ka kalabus lala goba afa ka ehem Kraisna mina wagfunag eso ehe kana leg lofug feg afa ka ehena awag feg.
PHM 1:11 Autunam ehe mas nem lahlafei kweagfu feg mo afa yuwaba ehe kaningim lahlafei kweagfu feni fe.
PHM 1:12 Ka ehem neana nangum ningihiag afa olug kana ehenai yi go.
PHM 1:13 Afa ka oningig ka ehem wani yi wanigiafim soma neana kugum fai eso Godna gafugam kam kweagfui.
PHM 1:14 Ka mas nem mengigna esonai Onesimus kam wanigiagim. Ka nem nengena gofif mahim nem sawifeba. Ka membeg biningibi mungo oningig ahfai eso ne membeg og ka enaig ese.
PHM 1:15 Ka oningig Onesimus nem mwakwalig wahianam afa mahim piske ne nangugim boiba ne higeg ahagagigim.
PHM 1:16 Autunam Onesimus eba neana isug gafugag el afa yawo ehe kana nilite. Afa mahim ne enag isug gafugag elim nanguiba afa ne anwanafef ehe Sisasna el eba neana nilite.
PHM 1:17 Afa ne kam oninginam og Ka Pol i mungo gafuganai el eso ne Onesimus piske suguiafag eso ne ehem numwehiafa eso ne kam enaig esenag.
PHM 1:18 Afa ehe nem mang fenaiba afa kig neana isug faiba eso kam sihinaiba ka so kike nem mungwag fai.
PHM 1:19 Sa nangug kike ningana ginofe ka Pol nem mungwag faif. Nofeka eteti Godna mina ismunagim ka nem wagfunag eso ne nofkenagag fa. Afa ne kam mas enaigim mungwag fai mo.
PHM 1:20 Afa nilite Ainiyagna mina pahluku afa etegim enaig esegba eso kana olug sifakalef.
PHM 1:21 Afa ka anwanafeg enag mo ka ginofegba afa ne higinam esef. Afa ka anwanafeg ne gwesim nimbiafna oningig wa gafugafiakaf.
PHM 1:22 Afa ming mo ka nem osihina kana kugum numwehiagefiba. Afa ne ati Godum sahnagba afa ka oningig God neana mo higinag eba mas mungwanamfei ka kalabus lala wahianam neana nangum bogim.
PHM 1:23 Epafras ehe gaba Sisas Kraisna gafugag el eso ka kalabus yi mungwal ahagag. Ehe nem og ka mas nem etetinag mo.
PHM 1:24 Afa mingnag el Mak, Aristarkas, Demas, afa Luk eso ka mungo gafuga wa agfo ehengel gaba gwenaig esogog.
PHM 1:25 Afa ka membeg Ainiyag Sisas Krais ismunagim nengelim
HEB 1:1 Autunam God bigelni Ju elni simbianigam mo faigim Godna mo fi sihiaule elni mengig wa sihi wahiana. Afa ahanaig ahanaig was mi afa ahanaig ahanaig mina mi God sihi wahiagim
HEB 1:2 Afa yawo awaiegim osuna muhwa fegim ofeba God heafna Legna bigelim sihinig. Afa ena Luwalna ehe mungwali gawig eseageg wahiagba afa mahim sumi yi osuna awaiegim ofehba God ehem ati gishu wahiag eso ma ehe enaig gawigim wambuf.
HEB 1:3 Afa ena Luwalba eba God lofug mungwalofug eso ehe Godna afwambusugug wagfuf. Afa heafna kifutig mo mungwali gawigim kike wambku gufuf. Afa ehe mahim elim mina gafugagfenibi eso afsug fif ehe ati heven gam ikag Godna sisyi nemugna pegag sime muhwa wa go.
HEB 1:4 Eso ehe ofwanai elim gosinig. Afa unehlag God ehem faigba eba ofwanai elni unehlagim gosinig.
HEB 1:5 Afa enag moba Sisasna unehlagim fingi fukug afa God mas ofwanai elim enaig esonig mo ehe enaig esog; Neba kana Leg feg afa ohunag osunaba ka ambagwa sihig ka neana Awag fef. Afa ena gaba mas enaig moba ofwanai elim esonig mo; Eba ka ehena Awag fef afa ehe kana Leg fef.
HEB 1:6 Afa God gofwanai Luwalim onigihiafiba eso ehe enaig esof og Sa ma mungwali Godna ofwanai el ehena unehlagim fingi fi.
HEB 1:7 Afa ofwanai elbi eba God enaig esonig; Ka kikeafna ofwanai elim esenibi so ma fufei lofi afa enag gafugag el so ma suwi meleg lofi.
HEB 1:8 Afa Luwalimba eba God enaig esog; Neba God feg eso ne higeg misog el gofuf afa ne mungwali elim numwehe kwefihiagenam afa nangwagihiagef.
HEB 1:9 Afa lahlag nihe mo ne membeg afa amtakwalig nihe mo ne olug kakagenag. Eso kaba neana God ka neana unehlagim fingi feg afa so neana sifakaleg naligfeg. Afa ne nimbeafna hihem gosinig.
HEB 1:10 Afa God heafna Legim mingnag mo mahimsi sihinago og; O Ainiyag, autunam ne ohuna bitem esegba afa nimbiafna ningana ne ofum eseg wahiag.
HEB 1:11 Afa enamba eba awaief afa nimbiafba ne higeg gofuf. Afa enamba ofenaiba lofug muhunagim afa piplehiagof.
HEB 1:12 Afa ne mumwanefku fakaf ofenaiba el lofug hugufakagim afa yimieg fatig. Afa ne gwese gofuf afa ne mas muhunafe.
HEB 1:13 Afa God heafna Legim enaig esonag og; So na kana muhwa pegaiba ka mahim neana angoluwagim filafe aitiba so ma ehengel nem ahnai skaugfini. Afa sohnaig moba God mas ofwanai elimba esonig mo.
HEB 1:14 Afa mungwali ofwanai el eba sungwag figim afa Godna gafugag el fig. Afa so God ningitigiba elim God so ogna wambum enam kwaganig.
HEB 2:1 Afa enaba inim Sisas ofwanai elim gosinig eso big kristen el enag mom higinim enam na numwehe fi, masa big wahini membififi.
HEB 2:2 Afa autunam God Mosesim nihe mo ofwanai elni mengig wa faina afa enamba inim feg. Afa so el aman nihe mo pahlukuiag hwainigfef eba tautig amtakwalig ehem mungwag faif.
HEB 2:3 Afa God bigim wambug eba hugna lahla feg afa Ainiyag ehe enag mo bigim faig eso el ena mom higig eba bigim sihigonigbi enamba inim. Afa big Ainiyagna mo yiskosigbi eba bigelni mina awai tautig amtakwalig mungwag faig mina kwegfukagimba.
HEB 2:4 Afa enanam God ahanaig ahanaig kigmog wagfugim afa heafna sawieg wa elim heafna Sungwagni kifutig mimagenig. Afa ehe enaig eseg eso ehe gaba wagfunig ena mo inim feg.
HEB 2:5 Afa so big onig mulug auguiag pugunif enamba God mas ofwanai elim nangwaghiageg gishu hwati.
HEB 2:6 Amo eba Godna buk wa mingnag mo enaig esog; Elbi ahanaig feg eso God ehengelim oniginig. Eba neana nof waba wesig feg afa ne kweagfug.
HEB 2:7 Afa mwakwalig ehengel ofwanai elim skaug fegonig afa ne ehengelim fingi fegonigbi afa ehengelni unehlagim nalig fenig.
HEB 2:8 Afa ne mungwali gawig fakagba eso enag ehengelim ahnai skaug fegonig. Afa enag mo enaig esog God elim esenagba eso ehe mungwali gawigim misog fenig. Afa yawo el mas enaig gofi.
HEB 2:9 Afa eba big Sisasim onigig. Afa mwakwalig ehe ofwanai elim skaug fenig afa God ogna elim ismunagim kwagan eso Sisas wahag elim piske wambugum. Afa ehe tautig fagim wahag eso God ehem fingi feg afa ehena unehlag nalig fenag.
HEB 2:10 Afa God mungwali gawigim ehe mog feg afa ehe mungwali eseageg. Afa ehe ogna heafna enaksag luwalim wambinam eso wangafim. Eso Sisasim wahiagba ehe wahagim tautig fag afa enag tautigba ehem yuhwafenag eso ehe Godna minam tuhlag. Afa Godna enag nihe eba lahlag.
HEB 2:11 Afa Sisas mahim mina tuhlagba eso el Godna nof wa afsug nemug agfohie. Afa ehe amtakwaligim hugufatinig. Afa ehe feg afa sonag el fig eba mungo Awagna fig eso ehe ehengelim nilite sifagim afa ehe mas enam ningmange.
HEB 2:12 Afa autunam ehe Godum esonag og; Afa so ka kikeafna nilite nai yi neana unehlagim ambagwa opuguf. Afa mahim ehengel nuwagiba so ka nem mwanifi fatinafe afa neana unehlagim fingi ofkukuf.
HEB 2:13 Afa ehe piske esog; Ka Godnai yi nisihlagofuf. Afa ming mo enaig esog; Ka ohunanai yi wanga afa God luwalim kana ninga wa hwatig.
HEB 2:14 Afa sonag luwal eba el fig afa elig i afa tafna i fig. Eso Sisas gaba gwenaig eseg ehe el fegim eso wahag. Afa heafna wahag eba wahagna misog el Satanim amtakwale fatig.
HEB 2:15 Afa el wahagim embefigim eso higeg Satanna isug gafugag el agfohie afa Sisasna wahag ehengelim Satanna ninga nai pigi hwatig.
HEB 2:16 Afa big anwanafig ehe mas enaig eseg mo ofwanai elim kwagani, amo ehe ogna Abrahamna luwaligim kwagani.
HEB 2:17 Afa ehe ogna elim kwaganam eso ehe el lofug pugunam afa ehe gwenaig heafna nilite lofug fe. Eso ehe prisni misog el gohugim afa elim afafenigim eso lahlag gafugag Godna feg. Eso ma ehe elni amtakwalig nihem hugufatini.
HEB 2:18 Afa Satan ehem ati gihnag kinig faig. Afa Satan elim gihnagim eso ma Sisas sohnaig elim kwagani.
HEB 3:1 Afa kana nilite ne afsug kabag el fig eso God nengelim kanog hwatig heven gam ahuiagim. So na Sisasim onigi God ehem kano wahiag afa ehe prisni misog el feg eso ehe ohuna bite gam pe bog. Eso big ehem olug oniginim kikehli eso ehe bigim God nagum wankaf.
HEB 3:2 Afa God Sisasim gishu wahianaba eso ehe Godna sawiegim numwehe pahlukug ofenaiba Moses Godna elim kwaganam eso Godna sawiegim so numwehe pahlukuna.
HEB 3:3 Afa el so lahlag lala nimbagba eba ehe unehlagba nalig fag. Afa elni unehlag lalam gosenag. Eso Sisasna unehlag gaba Mosesim gosenag.
HEB 3:4 Afa mungwali lala eba el ehe enam gafugafeg eba God ehe mungwali gawig gafugafeg.
HEB 3:5 Afa Godna el eba Godna lala. Afa Moses eba enag lalanai lahlag gafugag el eso ehe enaig esog mangim so eba God sumi yi sihif.
HEB 3:6 Afa Krais eba lahlag gafugafeg afa ehe Godna Leg eso Godna lala misog el feg. Afa bigel Godna lala figbi eba so big kifutinim afa ena onigig kikehli ogfufum ehe bigim lahlafihiagef.
HEB 3:7 Afa eba Sisas Mosesim gosenag eso ne Godna Sungwagni mo higig ehe enaig esog; Afa ateamba ne Godna mo yawo ohigfibi,
HEB 3:8 nofekawo angug pupuhiagi ofenaiba nimbiafgelni simbianga osa ati enaig esini afa eba autunam ehengel tutonbusug el fini. Afa enanam ehengel bite bihig wa auguiafenaba Godum gihni.
HEB 3:9 Afa mahim 40 yia fenaba ehengel kana kifutigim nanguni eso enanai yi ehengel kana kifutigim gihni.
HEB 3:10 Afa mahim enaig esigbi na so ka ehengelim olug kakagenig. Afa ka esog ehengelni onigig mas kana membugim higeg pahlufehuf mo afa ehengel mas kana nihem anwanafig mo.
HEB 3:11 Afa na so ka olug kakagenigim afa ka kifutig mo sihi wahianig kog, ‘Ehengel mas ka nai yi hekuli!’
HEB 3:12 Afa kana nilite so na nimbefum mo numwehifibi masa ne nengelnai aman mungo amtakwalig onigig ehena olug yi goh, enag God higeg gohugum masig fatinafe.
HEB 3:13 Afa Godna mo enaig sihifeg og, “yawo” gohnanam eso big mungwali osuna mingnag nilitem Godna mo kwaganim. Masa amanim amtakwalig pugunam mwakwalenageba eso kiniafuhla feakafuf.
HEB 3:14 Afa ateamba bigelni olug onigig gwese kifutig gohugba eba so ma gwese gohun bigim wahai eso big Kraisna hihe nemug fef.
HEB 3:15 Afa Godna buk enaig esog; Afa ateamba ne Godna mo yawo ohigfibi, nofekawo angug pupuhiagi ofenaiba nimbiafgelni simbianga so ati enaig esini afa eba autunam ehengel tutohiagig el fini.
HEB 3:16 Afa amangel mahim Godna mo higinim masig fatini? Eba mungwali el gof wanai Moses wambinam Isipim wahianam wankana.
HEB 3:17 Afa amangelim mahim 40 yia waba God ehengelim olug kakagini? Eba Israel el amtakwalig nihe eseaginibi eso bite bihig wa pigina.
HEB 3:18 Afa amangelim mahim Godba kifutig moba sihi wahianig ehe enaig esog og, “Ehengel mas ka nai yi hekuli”? Eba el eso ehem masig hwatinig.
HEB 3:19 Eso big anwanafi ehengel Godum mas olug onigini mo eso bite God ehengelim faig mas enanai yi ahu saiyenam hekuli.
HEB 4:1 Afa yawo enag sihi wahiag mo gwese goh so ma big ahu saiyenam hekulif. Eso numwehifibi masa nem enag mo yuhwafenag hwainig eso ne mas sahunam hekuli.
HEB 4:2 Eso big numwehe Godna lahlag mo higim afa eba autunam Israel el ena mo higinim mas numwehe onigini mo naso ena mo mas ehem kwagana mo.
HEB 4:3 Afa eba bigelnai amangel so ena mo higigim afa onigig eba naho ahu saiyenam Godnai yi hekulif. Afa God enaig esog; Afa na so ka olug kakagenigim afa ka kifutig mo sihi wahianig kog, ehengel mas ka nai yi hekuli! Afa autunam God mungwali gawig eseagenam enanam ati onigi wahiana. Afa enag mo wahigifeg ming onigig wagfug.
HEB 4:4 Afa elegeg wa gohug osunaba God ming mo enaig esog, “Afa God mungwali gawig gafugafeagenam eso elegeg wa gohug osuna mo hekulena.”
HEB 4:5 Afa God ming mo enaig esog, “Ehengel mas ka nai yi hekuli!”
HEB 4:6 Afa gof wanai elbi eba ena lahlag mo higinim afa ehe mas onigini mo eso mas ehengel saiyegim Godnai yi hekulig mo. Afa enag onigig gwese gohunigbi eba mingnag el saiyenam Godnai yi hekulif.
HEB 4:7 Eso God ming osuna gishu wahiagba enaba sefigbi eba ‘yawo’. Afa ati managegba eso Devitna mo wa God enaig esona afa enag mo ka ati ginof wahiag eba enaig esog; Afa ateamba ne Godna mo yawo ohigfibi, nofekawo angug pupuhiagi.
HEB 4:8 Afa so ati Josua elim wanika sahu wanhekulite eba God mas enaig esoite og ming osuna fef.
HEB 4:9 Eso big anwanafi enag hekulig onigig gwese gohugba afa so ma Godna el hekuli eso God enaig esena elegeg wa gohug osuna ehe hekuli.
HEB 4:10 Afa amangel so ahu saiyeg hekulig eba heafgelni gafugagim hekulinig eso God gwenaig esena.
HEB 4:11 Afa na hugunam esinim eso big ahu Godnai yi saiyenam hekuli. Afa masa aman mungo simbianiga lofenam Godna mom masig fatinafe eba mas sahu hekule.
HEB 4:12 Afa Godna mo hugna kifutig nemug feg afa eba mas isug goh mo. Godna moba naif kwinam sambaga signa fegim afa gwesim hilifeg. Eso kigim tufogum afa yugim higiafugim afa gwesim ikag onigig mi sungwag mi kugufewagig. Afa Godna mo elni sawieg mi onigig mi kwefskofenig.
HEB 4:13 Afa mungwali gawig God eseagegba mas Godna nofwa meagam goh mo eba mungwali ehe ati anwanafeg eso bigelni nihe gaba bigna kwefihianugef.
HEB 4:14 Afa Sisas eba bigelni nalig prisni misog el feg. Ehe Godna Leg fegim heven gam God nangum ikag. Eso bigelni olug onigig so big sihiahu enam so gwese kikehli hufufim.
HEB 4:15 Afa bigel prisni misog el eba mang mingnag pris lofug mo. Afa mungwali gihnag bigim pugunigbi eba ehem ati enaigba puguna eso ehe mas ahanaig esena mo. Afa ehe anwanafena bigel mas kifutigni mo eso ehe bigim afafenig.
HEB 4:16 Afa Sisas eba bigelni prisni misog el feg eso big mas Godum ambugog muhwa fenigim embefig mo. Afa big ati anwanafig God so bigim ismunagim kwaganif. Afa mahim kinig bigim pugunibi eso enanai yi bigim afafenim afa so bigim isug kwaganig.
HEB 5:1 Afa mungo mungo prisni misog elim God ehe kanog wahiag. Afa ehe heafna el nai yi bo puguagim eso el Godum gafugag finig enag ehe olyi fegim eseageg. Afa el mahim sis i gawig i faigbi eso sonag el enaig gawig Godum faig eba elni amtakwalig nihe numwehenugeg na maunum.
HEB 5:2 Eso el etetiagigim afa Godna minam wahig afa enag Israel nai prisni misog el ehengelim afahlana fenig eba ehe gaba mas kifutig mo.
HEB 5:3 Eso enanam ehe sis tuhlu Godum faigim eba elni amtakwalig nihem numwehenugegim afa heafna amtakwalig nihem gaba eseg.
HEB 5:4 Afa el heaba mas hefumba esoi og, ka kike prisni misog el fegim afa unehlana feg amo, eba God ehe mungo ehe enaig elbi kanog wahiag eba osa ati autunam Aronim gwenaig esena.
HEB 5:5 Afa Krais eba gwenaig eseg mas heafna unehlagim fingi fena mo prisni misog el fegim. Afa eba God ehem enaig esona og; Neba kana Leg feg afa ohunag osunaba ka neana Awag fef.
HEB 5:6 Afa ming buk waba God enaig esog; Eba ne higeg pris gofuf ofenaiba Melkisedek.
HEB 5:7 Afa mahim Sisas ohuna bite wa bo pugunam ehe ambwaitina Godum weanahlum sahna. Afa so ma God ehem wahag mina wahiai. Afa ehe hefum sugupenam Godna membugim pahlukunaba eso God ehem higina.
HEB 5:8 Eba ehe Godna Leg feg eso ehe tautig fagim wahag. Afa enag tautig hefum wagfunag Godna nihem pahlukuiagim.
HEB 5:9 Afa eba ehe afsug el nemug feg eso el ehem pahlugugba eba ehe higeg gag mina feg.
HEB 5:10 Afa God ehem prisni misog el kanog wahiag ofenaiba Melkisedek.
HEB 5:11 Afa enag mo enaksag koka sihiage afa ka nem wagfuniba ne mas higi ne yiskosigbi naso nem anwanag tumenig.
HEB 5:12 Afa ne Sisasim olug onigini ati manageg afa mas ne elim wagfuiag el fig mo. Amo, eba el so ma nem Godna mo wagfugonigi yawana fenam so gwesim ikai. Afa ne mas kifutig fane neageg mo afa eba ne mahimsi tut ne go.
HEB 5:13 Afa amangel so mas kifutig mo fig mo eba luwal wesig lofug fig ehe mas numwehe onigig mo lahlag nihem.
HEB 5:14 Afa kifutig fane eba amunaina feg. Afa enaig el eba heafgelni onigigim numweh wambfig mang so lahlag feg afa mang so amtakwalig feg.
HEB 6:1 Afa mas big mungo nai yi agfohiefi, afa masa ne wetiklug mo Kraisna wambufuf. Sa big amunai el lofinim kifutig mo fi. Afa ena moba enaig eseg eso big amtakwalig nihem wahag minam masig fatinim afa so big Godum olug onigini.
HEB 6:2 Afa bu wa aitiag mo, afa siosna elim misog wa ninga fakag mo, afa melig pigieg el bugiaga feg mo i, afa God elim kwefihiagenam eso mungwag faig gwese gofuf.
HEB 6:3 Afa Godna sawieg fegba eba so big enana wahinim gwesim ahuiafi.
HEB 6:4 Afa el Godna ahanaig ahanaigim ati anwanafigim afa ehe Godum masig fatinig afa aseg piske ambugog mo. Afa sonag el heven wa nai gawig figim eso gihig. Afa Godna Sungwagni kifutig gaba fig.
HEB 6:5 Afa ehengel anwanafig Godna mo eba lahlag feg afa ehengel enam nangug Godna kifutig eba nengigim ambagwa puguf.
HEB 6:6 Afa sonag el ehe ati sonaigim anwanafigim eso Godum masig fatinifug. Afa ehengel enaigba esigbi eba ehe Godna Legim piskeg li katigeg wa kahlibi eso Godna Leg elni nof wa ahwanefug fag. Eso ehengel aseg Godna nangum piske ambugog mo.
HEB 6:7 Afa el eba bite lofug. Mahim bu fe gohba eso bite bugegim afa fane puguiageg eba elim kweagfug. Enag bite eba God numwehe fag.
HEB 6:8 Afa ming bite eba nasig we puguiageg afa enag aso eba amtakwalig enaba God amtakwaleg mo faigim meini feg eso suwi enag asom lagef.
HEB 6:9 Kana hihe, ka nem ohunag kifutig mo osihin afa ka mas nem esoni ati ka anwanafeg God nem wambinam lahlafihiagef.
HEB 6:10 Afa God numweheg kwefihiagegim afa mas nengelni lahlag gafugagim eteti. Afa autunam afa yawo feg ne Godna elim fakwaganifi enaba wagfug ne Godum hugna membenig.
HEB 6:11 Afa ka membig so na gwenaig gafugag gwesim fiahu mahim ikan mungwali awaiegba. Eso lahlagim ne nenge agfofiba so puguf.
HEB 6:12 Kakwisig nofeka yiskosiagi. So na enaig esi osa el Sisasim olug onigini afa kifutigim gwese agfohieba nenge agfo eso God mang sihi wahiagba ehengel enag wambug.
HEB 6:13 Afa autunam God Abrahamim mo sihi wahiana. Afa ehe ogna unehlag seafa eso heafna mo kifutig wahiag. Afa mas ming unehlag ehena unehlagim hilifenag mo naso God heafna unehlagim seafanam afa Abrahamim sihi wahiana.
HEB 6:14 Afa ehe enaig esona og, “Ka nem inim sihinag eba ka nem lahlafe fanam afa ka nem esenaiba eso neana simbianiga puguiagef.”
HEB 6:15 Eso Abraham enam oniginam afa nenge kafena eso God ena mo sihi wahiag Abraham ati fana.
HEB 6:16 Afa ati ne enaig nihem anwanafig el heafna mo sihi wahiag mom ogna kifuti wahiaiba eso el ehem gosenag enag ehena unehlagim seafag. Afa ehe enaigba esegba eba mungwali mwanawagig gweyi awaieg.
HEB 6:17 Afa God Abrahamim mo sihi wahianag el so enaigim fif. Afa God membeg ehengel so ma sonaigim numwehe anwanafi naso mas mo wahigi wahigifiahge eba awai awai nemug eso ehe enag mo sihi wahiagim kifutignag.
HEB 6:18 Afa yawo God mo sihi wahiagim afa sumi yi mo enag mom kifutig wahiag afa enag sambaganigi nihe mas wahigi wahigi ahfei afa God mas bigim sohnaig nihem mwakwaleni. Afa so amangel big ikagna ahu Godnai yi opuko gohug eso mas amtakwalig enaig elim amtakwalihiage afa eba ena nihe ehengelim kifutighiageaba eso nenge agfofufe.
HEB 6:19 Afa Godna mo sihi wahiag mo bigelni onigigim kike kifutig wambugu ofenaiba li bigag bite gam apaiyegim afa ligim kifuti oku bifwatini. Afa Godna mo sihi wahiag mo eba li bigag lofug feg afa lofug Godna nalig lala kahli wahini eso enag li bigag lofugim tigepig ikagim Godna afsug lala meg gam pugu goh.
HEB 6:20 Afa enanai yi Sisas ati gof ikagim bigelni minam tuhla wahiag. Afa ehe higeg prisni misog el fef ofenaiba Melkisedek.
HEB 7:1 Afa Melkisedek eba Salem kimbig wa nai na misog el ehe God sisyi nemugna pris el fena. Afa Abraham wanika fag hagnam sambaga sambaga misog elim wanfilafe fatinam afa mahim piske bonamba Melkisedek ehem mina wa ufanam God lahlafefana mo faina.
HEB 7:2 Afa mungwali gawig Abraham fagna hagnam so wambina enag 10 pela hap sugwakanam afa mungo mo Melkisedekim faina. Enag unehlag Melkisedek mogba enaig feg ‘Lahlag nihe misog el feg’. Afa ehe Salem wa nai misog el feg afa enag mogba eba ‘Olug afafug misog el feg’.
HEB 7:3 Afa ehena awag i afag i afa simbeg enag mas buk wa ginofini mo. Afa afag wanigag osuna i afa wahag osuna i enag gaba mas ginofini mo. Eso ehe ofenaiba Godna Leg lofug feg eso ehe pris higeg gofuf.
HEB 7:4 Afa so na enaig onigim Melkisedek eba nalig feg afa ehe Abraham mi afa Ju elni pris gosinig. Afa bigelni gof wa nai simbianiga Abraham gawig so fagna hagnam wambina enag 10 pela hap sugwakanam mungo mo Melkisedekim faina.
HEB 7:5 Afa Livai eba pris elni autunai simbianiga. Afa Godna nihe mo enaig esona og Israel nai el so ma gawig 10 pela hap sugwakfunam eso mungo mo prisim fai. Afa eba nilitem faig eso ehengel gaba mungwali Abrahamna simbianiga fiahsaieg.
HEB 7:6 Afa Melkisedekba eba mang Livaina simbianigam mo afa eba Abraham ehe ehem mungo faina. Eso ehe Abrahamim God lahlafefag mo faina afa sonag elbi eba God ehem sihi wahiag mo faina.
HEB 7:7 Afa ati big anwanafig el so God lahlafefag mo faig eba gwesim hili fukog afa el sonag mo fag eba ahnai skaugfeg.
HEB 7:8 Afa pris mungo gawig so fifini enag elbi eba pigiafena. Afa Melkisedek so mungo gawig fafena afa enag big mas ehena wahagimba Godna buk wa nangug mo.
HEB 7:9 Afa Livaina simbianiga so mungo gawig fifini eso big enaig waskwes mo onig Livai Melkisedekim mungo gawig faina. Eheba Abrahamim biteana luwal fena so big enaig onigim sonaigba eba Abrahamna onigig wa gofena. Afa mahim Abraham Melkisedekim gawig fainaba enaigba ofenaiba Livai gaba gwenaig eseg.
HEB 7:11 Afa Moses Israel elim Godna nihe mo faini afa enag nihe mo enaig esona og pris Livaina simbianigag so ma mungwali elim kwagani. Afa sonag prisni gafugag ateamba yuhwafegba enaba asegba naso God enaig esog ka ming mulug pris ningihiag. Enaba mang Aron lofug mo eba heafa Melkisedek lofug feg.
HEB 7:12 Afa pris ateamba mulug fegba eso ma nihe mo gaba mulug fei.
HEB 7:13 Afa God Ainiyagim ningihiag mulug pris lofug eba enmuna simbianiga wa nai fena afa mas aman mungo hefgel ehengenai pris gafugag esena mo.
HEB 7:14 Afa big anwanafig ehe mulug pris eba heafna simbianiga eba Juda. Afa Moses mas ehengelim sihini mo ehengel pris agfohiegim.
HEB 7:15 Afa ming onigig eba ambagwa wagfug eso ming mulug pris pugug eba ehe ofenaiba Melkisedek lofug.
HEB 7:16 Afa enag elbi mang Livaina simbianiga mo naso hihe mo ehem mas esenag mo na moi prisbi fe. Afa ehena nofkenagag kigmog feg naso higeg goh eso enag ehem esenagba eso pris feg.
HEB 7:17 Afa Godna ginof buk wa enaig esog; Eba ne pris higeg gofuf ofenaiba Melkisedek.
HEB 7:18 Afa enag nihe mo autunai mas kifutig mo eso mas elim kwaganig mo enaig esegba naso God fagim isugum fafatig.
HEB 7:19 Afa enag nihe mo Moses eso fana enag mas ahanaig ahanaig Godna nof wa afsug nemug fena mo. Eso God mulug mina pigi wahiagba enaba autunai minam gosenagim afa yuhwafeg eso big enam mina gam ahu Godum muhwa finig.
HEB 7:20 Afa ming onigigba enaig feg God kifutig mo sihi wahiana enaig esona og, Sisasba higeg pris gofuf. Eba mas enaig moba mingnag prisba eseni mo.
HEB 7:21 Afa mahim God kifutig mo sihi wahiaiba so Sisas pris fef. Eba God ehem enaig esona og; Ka enaig mo kifutig sihif wahiag eso mas sohnaig mom wahigi wahigi fei afa kog, “Neba pris higeg gofuf.”
HEB 7:22 Afa enag kifutig sihi wahiag mo enaba wagfug Sisas ehe autunai minam kwefug kugim afa yawonai mina God nangum ikagim Sisas eseg wahiag enag minaba autunaim minam gosenag.
HEB 7:23 Afa ming enaig feg autunai pris mingnag agfohiefenam eso pigiafenaba naso enaksag agfohiefena. Afa mahim enag el wahafenaba eso ehe mas pris fiahfena mo eso ming el ehena kugum fafena.
HEB 7:24 Afa Sisasba eba higeg pris gofena eso ehe mas amanim enaig gafugagim wahiana mo.
HEB 7:25 Ehe higeg gohba eso Godum sahnag og so ma God elim kwagani. Afa yawofenam afa ikan autunai wa fef eba amangel mahim heafna unehlag wa God nangum ambugofiba eso ehengelim wambfif.
HEB 7:26 Afa Sisas eba prisni misog el feg enaig pris eba bigim kwagani feg. Afa ehe afsug nemug feg afa mas ehem sehi afa ehe mas mang wesig fe. Afa ehe mas amtakwalig elim muhwafeni amo, eba God ehem sisi gam nemug fingi fukug.
HEB 7:27 Afa eheba mang ming prisni misog el lofug mo. Afa mingnag pris mungwali osuna enaig esifini sis tigi tuhlu Godum faifini eba yuwana mo hefum esifini afa sumi yi mo eba elim ese gonifini. Afa Sisasba mas enaig esena mo. Eba hefum li katigeg wa gwesim Godum faina elim kwaganigim. Afa ehe mungo nagim ese wahiagba eso enaba gwese goh.
HEB 7:28 Afa el mas kifutig mo lahlag agfohiegim. Eso Mosesna nihe mo elim kanog wahiag prisni misog el gohugum. Afa sumi yi Godna kifutig mo sihi wahiag mo heafna Legim gishu wahiagba eso ehe higeg nugweg nemug goh.
HEB 8:1 Kangelni mog mo eba enaig feg. Bigelbi ati feg prisni misog elbi yuhwafeg go. Afa ehe heven wa God kifutig nemugna muhwa pega.
HEB 8:2 Afa ehe afsug lala meg gam sahugum eso prisni misog el gafuga feg afa enag lala God ehe nimba wahiag elbi mas ena lalaba esei. Eba Godna inim lofug lala.
HEB 8:3 Afa mungwali prisni misog el enaig esifini gawig Godum faifinim afa sis tigi tuhlu faifini. Eso prisni misog el bigelni ehe gaba so ma mang Godum fai.
HEB 8:4 Afa so ehe ohuna bite wa gofiteba eba mas pris gofite afa eba pris ohuna bite wa agfohiafena afa so ehengel Ju elni nihe mo pahlukuiafenaba eso Godum gawig faifini.
HEB 8:5 Afa pris gafugag so finibi enaba eba isug enaigim wagfug afa ini nemugba eba heven wa goh. Afa enaig Moses esenaba enag gaba isug wagfug. Afa ehe mahim Godna lofug lala nimbanaba eso God kifutig mo enaig sihifena og, “So na numwehe gafugafe so na mungwali gawig esegba so ma mungwal lofug fe osa ka nem mug wa wagfuna.”
HEB 8:6 Afa Sisas enag pris gafugag fagba eba sonag elni gafugagim kwegfukag. Afa God ati sihi wahiana eso Sisas God nangum ikag mina tuhla wahiag afa eba ena mina mi afa mo mi gofanaim kwegfukag.
HEB 8:7 Afa gofwanai mina yuhwafegba God mas ming minaba tuhla wahiai.
HEB 8:8 Afa God heafna elni amtakwalig nihem nangwagigim eso mas sifakaleni afa so ehe enaig esog og; Ainiyag enaig esog mahim enanam ofefiba ka so mulug mo Israel el mi afa Juda el mi sihi wahian.
HEB 8:9 Afa enag mulug mo sihi wahiag mo eba mas mungwal lofug fena mo ehengelni simbianiga osa ka esini. Afa enanam ka ehengelim ningana kikenam eso ka Isipim wanwahianam wanikana. Afa osa ka ehengelim sihi wahinibi afa ehengel mas pahlukuna mo eso ka ehengelim masig fatinig.
HEB 8:10 Afa nengigim ka Israel elim enaig mo sihi wahiani fi. Afa kana nihe mo ka ehengelni onigig wa wahian fi afa ka ehengelni olug yi ginofe wahiaf. Eso ka ehengelni God fenif afa ehengel kana el fif.
HEB 8:11 Afa mas aman mungo heafna hihem Ainiyagna mo wagfunag mo afa mas aman mungo heafna nilitem enaig esona og, ‘So na Ainiyagim anwanafini.’ Eso ma nalig el i afa isug el i mungwali kam anwanafini.
HEB 8:12 Afa ka ehengelni amtakwalig nihem fafatinim afa mas ka enam piske onigkafi.
HEB 8:13 Afa God enaig esog ka mulug mo sihi wahiag afa enam eba wagfug gofwanai mo ehe sihi wahiag eba ati muhunag. Afa mang so autunaieg enaba isug gohba awaiegim ofe.
HEB 9:1 Afa nihe mo God autunam Mosesim sihi wahianag enag nihe mo enaig esona mang mina so ma Godna unehlagim fingi fi afa lotu lala bite wa gaba goh.
HEB 9:2 Afa el lofug lala nimbig wahig afa bambug meg enaba sefig afsug meg goh. Eso enanai yi eba lam gohug afa sime gohug afa amba Godum faig gig.
HEB 9:3 Afa lala menai lofugna masgim eba yiminig meg goh enaba sefig afsug nemug meg goh.
HEB 9:4 Afa enanai yiba eba gol sime goh afa ena sime waba fungugni gawig wehli wahifinibi eso lahlag emblegusug fungug puguiafena. Afa mingba mo sihi wahiag boksna gofena. Ena boksba gol wagfig fakana afa ena boks megamba gol potna gofena afa ena gol potnaba eba mana bret ena megam agfohafena. Afa mingba eba Aronna agat boks megam gifini. Afa ena agatbi eba li figeg pugu le. Afa mingba sambaga hun enanai yi God autunam heafna nihe mo ginofe wahianaba enag boks megam gifini.
HEB 9:5 Afa ena boks sisi yiba sambaganigi ofwanai elni sungwagim ginofi hwatigig. Ena sungwagba enaig eseg sonag ofwanai el eba Godna nofbosugam higeg fagofegofna. Afa so ena boks sisi yiba sambaganigina anglag kokufiageg ahgo. Afa enanai yiba eba God heafna olug kakageg wahiagim. Afa sonaigba eba ahnana ka enag mungwali mog moba opuguiah mo.
HEB 9:6 Afa mahim mungo mungo osuna sohnaig gawigba numweheagi hwati finibi eso prisbi ahu bambug megam saho fenam eso heafgelni gafugag eseagifini.
HEB 9:7 Afa yiminig megamba eba prisni misog el mungo sahu fenam eso mungo nagim mungo yia wa enaig eseafena. Afa mas isugba sahu ikai eba sisna taf faku fenam eso Godum faifena. Afa enaigba eseafenaba eba heafna amtakwaligim hugufati fenamba eba mungwali elim isiafena.
HEB 9:8 Afa enanam Godna lofug lala gofenaba eba el mas ena afsug kabag lala megam saho fena mo. Sonaba naho Godna Sungwag bigim wagfunig afa mahim sonag autunai nihe gofenaba elni mina awaiena afa afsug nemug megam saiyegiba.
HEB 9:9 Afa sonag lala eba waskwes mo eba bigim yawonai elim wagfunig. Afa sonag lala bigim wagfunig eba el Godna unehlagim fingi fifinim eso Godum gawig faifinim afa sis tuhlu faifini afa sohnaba esenibi eba mas elni olug onigigim lahla fesko fiahfena mo.
HEB 9:10 Sonag nihe mo enaig esona og fane i, bu i, afa bu wa suwagig nihe feg. Eba elni afwambanai eligim esog. Afa sonag nihe mo eba gohun ikan God mulug mina tuhlaf.
HEB 9:11 Krais eba ati bog afa lahlag gawig pugug gohugba ehe enaigna prisni misog el feg. Afa Godna lofug lala ehe ika seahufnaba ena lofug lalaba eba bitenaim flafugim afa hwainam lahlafiahgeg. Afa ena lala eba el esih mo afa enaba mang bitenai mo.
HEB 9:12 Afa Krais ena lala ika seahufnaba eba ikanam afsug nemug megam mungo nagim seahugba eso enaba gwese higeg goh. Afa mahim enaig esegba afa eba ehe mang meme afa bulmakauni taf wambku sahu ahmo, amo eba ehe heafna taf oku sahugum bigim enana wambugba eso big gwese higeg agfofufe.
HEB 9:13 Afa mahim el amtakwalig nihe esifinibi eso pris enaig esifini. Memena taf i afa bulmakauna taf i wambfini sugfoiti fegonfini afa bulmakau tigi tuhlfufinim eso enag smofna susuleti fegonfini eso Ju elni nihe eba ehengel busfug fifini afa enaigba esinibi eba afwabanai esini.
HEB 9:14 Afa enaba Kraisna taf enam filafeg. Afa Krais mas mang wesig fena mo afa higeg gohug Sungwagni kifutigni eso heafum Godum gwesim mungwali fainam eso wahana. Afa Kraisna taf bigna onigigim busfu aitinig wahagna mina gam pahlukuiagim eso big God nofkenagagim gafugafini.
HEB 9:15 Afa so ma Kraisna taf bigelni olug onigigim busfu aiti eso Godna mulug mo elim sihi wahianig Krais so ma enam ninumwehe afai. Afa so elim God unenig so ma mang lahlag higeg gohunif God sihi wahiagim eso ma ehengel enam fi. Afa so el Mosesna nihem ahnai skaugfinim afa amtakwalig eseagini enag Krais wahagim eso elim piske wambugum afa amtakwalig nihe nai pigi aitigba eso isug agfohie.
HEB 9:16 Afa el enaig ginof fef og kaba wahaiba amanim so ka kikeafna gawigba wahiani fe. Afa el afgana gawig ese wambuf afa yuwana mo el so wahag enam anwanafinim so ma wambu.
HEB 9:17 Afa el mahimba nofkena gohba enag ginof eba isug goh. Afa mahim el wahagba eso sonag ginofba gafugafeg.
HEB 9:18 Eso gofwanai mo sihi wahiagim gaba sisna taf numwehe fag.
HEB 9:19 Afa autunam Moses Godna mungwali nihe mo Israel elim sihinuwagena. Afa enanam ehe bu i afa bulmakau luwaligna taf i enag wambtinam afa ahnabugu kigag toafana enaba sefig hisop afa sipsip lag tafiglek fana eso bu wa afa taf wa figiu gofenam el mi nihe mo buk mi enana futgofutgo fiahfena.
HEB 9:20 Eso ehe enaig esona og, “Eba God nem kifutig mo sihi wahianag afa ohuna taf eba ena mom numwehe fuguba eso ne enam pahluku.”
HEB 9:21 Afa Moses gwenaig esena afa taf ukunanam Godna lofug lala mi sisi gam futgofutgo fiahgena afa mungwali Godna unehlam fingi fig gawigim gaba gwenaig esena.
HEB 9:22 Afa Mosesna nihe mo enaig esona og, “Ahnaigim so na membeg so ma sonag Godna nof wa afsug fei eba taf mungo he enaigba esei. Afa taf sugfog hwanigba eba God mas elni amtakwaligim fafatini.”
HEB 9:23 Afa mungwali Godna lofug lala nai gawig eba wagfug heven wa nai gawigim. Afa so sisna taf enag bitenai gawigim esenaiba eso afsug feskofefe. Afa sisna taf mas heven wa nai gawigimba esenaiba afsug fei eba so ma mang enaig esenaiba eso ena tafim hilifenaf.
HEB 9:24 Afa Godna lala afsug meg el so gafugafig eba Krais mas ena megamba seahui. Enaba inim afsug megim heven wa go enam wagfug. Afa Krais ati ikag heven wa sahu Godna nofbusug gam gohugim eso bigim kwaganig.
HEB 9:25 Afa mungo mungo yia wa mungo nagim Ju elni prisni misog el sisna taf fafenam eso afsug nemug lala megam sahukuiafena. Afa Kraisba mas enaig ese gofena mo hefum Godum faigimba.
HEB 9:26 Afa ehe enaig ese gofiteba eba tautig higeg wamb gofite yuwana God bite eseagena fetem afa ikan yawofete. Afa eba mas enaig esena mo. Amo, eba ikag awaiegim meinofeba enaigna Krais mungo nagim pugug ese wahiagba eso gwese go. Afa so ehe wahagim afa hefum Godum gwesim faigim eso amtakwalig nihem fafatig.
HEB 9:27 Afa mungwali el so ma mungo nagim pigiba eso God ehengelim kwefihiagefe.
HEB 9:28 Afa eba Krais ati enaig eseg mungo nagim wahagim afa hefum Godum gwese faigim eso amtakwalig nihem enaksag elni fafatinig. Afa ehe sumi yi piske pugunam eba mas elni amtakwaligim fafatini amo, eba awai eba bonam el so ehem nisanagfo enam wambf.
HEB 10:1 Afa Ju elni nihe mo eba wagfug lahlag gawig sumi yi puguf afa enaba mas bigim numwehe inim gawigim wagfunig mo. Afa pris mungo mungo yia wa higeg gwenaig eseahufna sis tigi tuhlu Godum faifini afa enag nihe mo mas yuhwafena mo. El so ogna bo Godum muhwa fena enaba mas elim yuhwafena mo.
HEB 10:2 Afa so ati el Godna unehlagim fingi figim hugna yuhwafitiba afa eba sohnaig mas higeg eseahufte. Afa ehengelni olug onigig mas enaig esoi og kana amtakwalig eba gwese go eso ehengel mas sohnaig nihe Godum sis tuhlu faigim piske esi.
HEB 10:3 Afa mungo mungo yia wa sohnaig nihe eba esenigbi eso piske enam onigig kana amtakwalig gwese go.
HEB 10:4 Afa bulmakauni taf afa memena taf eba mas elni amtakwaligim eba ahnaig fafatini mo.
HEB 10:5 Afa so mahim Krais ohuna bite wa bogim muhwa ofefiba ehe Godum enaig esonaf og; Afa ne kusig el nem gawig faigim afa sis tuhlu faig mi. Eso ne kana eligim numweheageg wahiag eba enam mungwal lofug gafugagfeg.
HEB 10:6 Afa sis tuhlu faig nihe i afa mingnag nihe eba amtakwaligim fafatiag enaigim ne mas sifakale.
HEB 10:7 Afa ka esog kaba ohgo afa God ne membegba ka so nimbeafna sawieg wa ese osa ati nimbeafna buk enaig kam esonag.
HEB 10:8 Afa yuwana ehe so ati enaig esona og, “Afa ne kusig el nem gawig faig i afa sis tuhlu faig i afa sis tuhlu faig nihe i afa mingnag nihe i eba amtakwaligim fafatiag enaigim ne mas sifakale.” (Afa Mosesna nihe mo enaig esog so na enaig nihe fi afa eba Krais sonag moba sihig.)
HEB 10:9 Afa sumi yi mo ehe enaig esona og, “Kaba ohgo afa God ne membegba ka so nimbeafna sawieg wa ese.” Eso gofwanai mina ehe wahiagim afa so ming mina tuhlag wahiag.
HEB 10:10 Afa so Sisas Krais gwenaig eseg Godna membugim pahlukuagim mungo nagim wahagba eso gwese goh. Afa enaba bigelni amtakwaligim hugufatinigbi eso big afsug fiahsaieg.
HEB 10:11 Afa mungwali pris so mungo mungo osuna Godum sis tuhlu faifinim enaigba higeg gwese eseahufna afa enaigteba mas elni amtakwaligim hugufatini eba awai nemug.
HEB 10:12 Afa Kraisba eba mungo nagim ese wahiagba eso gwese gohba elni amtakwaligim wambaitifen go. Enaig ese wahiagim eso ehe mo Godna muhwa ika ga.
HEB 10:13 Afa ehe gwese gaba nengeau mahim enanam God ehena angoluwag elim wambunam eso ehem ahnai skaugfinif.
HEB 10:14 Afa Krais mungo nagim wahagim hefum Godum faig wahiag. Afa enaba Godna elim esenigbi eso ehengel Godna nof wa afsug el higeg agfohie.
HEB 10:15 Afa Godna Sungwag gaba ena mo pahlagim eso bigim sihinig. Afa yuwanaba ehe enaig esona;
HEB 10:16 Afa nengigim ka Israel elim enaig mo sihi wahiani fi. Afa kana nihe mo ka ehengelni onigig wa wahian fi afa ka ehengelni olug yi ginofe wahiaf.
HEB 10:17 Afa ming mo ehe enaig esog; Afa ehengelni amtakwalig mi afa nuhwef nihe mi ka mas enam piske onigi eba ati awaieg.
HEB 10:18 Afa mahim God elni amtakwalig nihem fafatigba eso Godum sis tuhlu faig nihe gaba awaieg.
HEB 10:19 Eso nilite so big anwanafi Sisasna taf sugfogum bigim mina piginigbi eso big mas embefi Godna afsug nemug megam saigogumba.
HEB 10:20 Afa Sisas ehe enag nofkenagag minaba tuhlag wahiag. Ena minaba ika lofug so Godna lala seahug kahli wahini. Ena lofugba eba Kraisna elig.
HEB 10:21 Afa ati bigna prisni misog el eba nalig nemug feg afa so ehe Godna elim nangwagihiagego.
HEB 10:22 Afa ehe heafna tafna bigelni olug yi futgufutgu fenugeba eso big anwanafig bigelni amtakwalig ati awaieg. Afa ehe bigelni eligim gufog buna gigiafenig. Afa so big mwakwal nihem olug onigig wa nai wahinim afa Godum ini olug onigig finim eso big ehem ambugog muhwa fini.
HEB 10:23 Afa so big oniginim Godna mo sihi wahiag mom hugna kifutig kikehlifufiba eso big enag onigigim sihifum. Eso big enam anwanafi mangim God so esog eba inimfef mas wahiag.
HEB 10:24 Afa nawo enam oniginim eso big Godna elim kwaganim so big mungwali elim membegonim afa lahlag nihe fegon.
HEB 10:25 Afa nofe nawo Godna nuwagig nihem wahiyi afa ati mingnag el enaig esig ehengel enaigim wahig. Eso big nuwagnam afa bimbeafna olug onigigim gifiofoli. Afa so big hugunam enam eseagi eba Ainiyagna osuna ati meinofe.
HEB 10:26 Afa eba big Godna inim moba fig anwanafigim afa big enaig esog og kaba Godna moba masigim fatigim afa ka kikiafna membug wa ahanaig ahanaig eseagofeka. Enaig elbi eba ehena minaba awaienag amtakwaligim fafatiagimba.
HEB 10:27 Afa el enaig esegba so ma embefegofi mahim enanam God elim kwefihianig ofefiba afa so ehe nalig suwim nangonam mahim ena suwi Godna angoluwag elim wa okmohlafiba eso embefeagef.
HEB 10:28 Afa so el Mosesna nihe mom masig fatinagba eso sambaga me awai sambaga mungo el me mahim nihem amtakwaligim ambagwa sihinibi eso mungwali el mas ehem afafini amo eba ehem tigi fakifini.
HEB 10:29 Afa sohnaig elbi ahanaig so esenif afa el Godna Legim masig fatinagba mang ehem fenaf? Afa so enag taf Godna mo sihi wahiagim numweheafag eso enam ehe flafoimba afa so ehem mang fenaf? Afa so Godna Sungwag bigim isug kwagan fig eso ehe enam molampbi nafef eba so ehem mang fenaf? Afa so enag tautig so ehe fafe enaba gwesim hilifekag.
HEB 10:30 Afa ati big anwanafig God ehe enaig esona og, “Afa tautig mungwag faig niheba eba kana gafugag feg eso ka amtakwalig elim mungwag faif.” Afa ehe ming mo enaig esog, “Eba Ainiyag heafna elim kwefihiagefe.”
HEB 10:31 Afa enaba hugunam amtakwalig nemug feg enaba God nofkikenagag feg elim ningana kikenam eso mungwag faif.
HEB 10:32 Afa so na piske onigi yuwana Godna mo nem afwambusug lofug pugunig. Afa enanam ne kinig numb figim eso ne mas apaigoi me.
HEB 10:33 Afa ahnana mo nem el ambagwa molampbi gonigim afa nem tautig faigog. Afa ming nana mo mahim hihem gwenaig esegonigbi eso ne hihe enanam agfohiegim.
HEB 10:34 Afa ne kalabus nai elim afafegonigim afa so kwaganig. Afa mahim gavman nengelni gawig isug wambugonigbi afa ne mas nunmugoi afa ne sifakaligim afa anwanafi neana inim gawig eba lahlafegim gweseg higeg gohfe.
HEB 10:35 Eso nofe kawo olug onigig wahiyi eba God nem lahlag mungwag nem faif.
HEB 10:36 Afa so na gwese kifuti agfofiba eso Godna sawieg pahlukuiafiba afa mang so God nem sihi wahianig enag ne fif.
HEB 10:37 Afa Godna buk eba enaig esog; Afa mas mahimba fef afa el enaig esog eba ka bof eso ehe mas nengigimba sagofi eba ikagna bof.
HEB 10:38 Afa kana el so kam olug oniginigim eso afsug agfohie ehengel eba higeg auguiag fif. Afa amangel so piske wakmues ahugba enaba mas ka ehem sifakalenig mo.
HEB 10:39 Afa mang bigelbi wakmues ahuag afa olug onigig awaieg el mo. Amo, eba ati big olug onigigbi eso God bigim wambug.
HEB 11:1 Afa olug onigig niheba enaig eseg, afa so mang lahlag God bigim heven wa sumi yi faigim so feg enam big olug onigi wa kikehli guhuba afa negeafo afa sonaigba mas big nofna nangwig mo amo eba onigigna mungo big anwanafig.
HEB 11:2 Afa autunam Israelna simbianga Godum olug oniginibi ehengelni nihe yuhwafenaba eso God sifakalena.
HEB 11:3 Afa nawo Godum olug oniginim afa so big anwanafi God ehe heafna mona of i bite i eseawagigba eso mungwali mang so big wambusig enag autunam big mas wambusig mo enaba God ehe eseagegba eso puguiageg.
HEB 11:4 Afa Abel Godum oniginam eso sis tige tuhlu faifna ehena sis Godum tuhlu faig Keinim filafena eba ehe mas Godna membugum pahlukuna mo. Afa Abelna onigig eba lahlafena afa God ehena enaig nihem sifakalenaba afa enaba wagfug God enaig onigig ehe afsug el feg. Afa ehe ati wahag afa ehena enag olug onigig bigim gaba wagfunig.
HEB 11:5 Afa Enok Godum olug onignaba afa ehe mas wahana mo eba God ehem nofkikena heven gam suguafa wanikina. Afa enaba Godna buk enaig esona og, God ehem suguafag hwainig mahim feafnaba enenam Enok ehena sawiegim pahlukuna.
HEB 11:6 Afa so big anwanafi el so mas Godum olug oniginai sohnaig elbi Godum esenagba God mas sifakale. Afa el ogna bog Godum muhwa fena enag elbi so ma enaig onigi God eba nego afa el Godum yisigibi eba God ehem lahlafiah fafe.
HEB 11:7 Afa God Noam sihina og bu puguf afa Noa mas enaigim nanguna mo eba ena mom mungo oniginam afa ehe Godna sawiegim pahlukuna so sip gafugafena eso ehe mungo lahlag wanpuguna. Ehe enaigba esenaba eba bitenai elim wagfunig ne amtakwalig el. Afa Noa Godum olug oniginaba eso God ehem enaig esona og, “Ne afsug el feg.”
HEB 11:8 Afa God Abrahamim enaig sihifena og susum ika afa bite ati ka nem sihi wahianag eso ne fafe. Afa Abraham Godum olug oniginam afa heafna kimbigim wahianam eso Godna sawiegim pahlukuna afa mas ehe anwanafena mo asim so ikaf.
HEB 11:9 Afa ehe Godum oniginam eso ika ena bite wa puguna. Afa ehe enanai yi gafenaba angoluwag el lofena. Afa ehe lofug lala mungo gafena afa mas kimbig fakana mo. Afa Aisak mi Jekop mi gaba God gwenaig esoni og ohuna biteba eba ka nem faig. Afa eheningi gaba gwenaig esahfena lofug lala hafena.
HEB 11:10 Afa Abraham lofug lala gafenaba nenge gofenaba ogna kimbigim nangu God ehe so ma fakai. Enaba gwese higeg gofuf.
HEB 11:11 Afa Abraham ati muhnafena afa Sara gaba ati muknaiena afa so eheningi Godum olug ohoniginaba eso God Saram kifutig faina luwal fukwagim. Afa ehe onigina God ehe heafna mo sihi wahiagim numweheafaf.
HEB 11:12 Afa Abraham muhnafenam wahagim meiniofe fenaba ehe simbianingana awag fena afa so ena luwal pugug kaksafeageg ofenaiba bagnufut ofwanai afa engig bu wanai.
HEB 11:13 Afa ehengelni olug onigig gwese guhunug ikag hefum pigig. Afa enanam mahim bite wa agfohiafenaba ehe mas Godna mo sihi wahiagim nanguni mo. Afa eba ehe enaig onigini og, eba sumi yi puguf eso ehe sifakalini. Afa ehe ambagwa enaig sihififni og, kagel ohuna bite wa ofenaiba el nai angoluwag el fig.
HEB 11:14 Afa el so enaigba esogoiba eba wagfug ehe heafna ming kimbigim yisigig.
HEB 11:15 Afa so yuwana kimbigim wahiyi ambugog enam piskeg onigigbi eba so ma piske ahui.
HEB 11:16 Afa ehengel mas bitenai kimbigim onigi amo, eba ehe ogna lahlag nemug kimbigim fi eba heven wa nai. Afa God ehengelni kimbigim ninumwehe wahianig afa ehengel enaig esogof og ehe kagelni God eso God ena mom mas ahwanife.
HEB 11:17 Afa God Abrahamim enaig sihif wahiana og, “Aisak fenam enanai yi neana simbianiga pugukaminefef.” Afa so God Abrahamim gihna og so ma Aisakim sis lofug tige Godum fai. Afa Abraham Godum olug oniginam eso ehe ninumwehagena heafna luwal mungo Godum faigim.
HEB 11:19 Afa Abrahamba enaig onigig fena og atiamba Aisak wahagba eba God ehe piske ilafofatif. Afa enag waskwes moba eba Abraham piske Aisakim wahag wanai suguafana.
HEB 11:20 Afa Aisak Godum olug oniginam eso ehe Godum sahna og so ma God luwalningim Jekop mi Iso mi sumi yi lahlafihiagei.
HEB 11:21 Afa Jekop Godum olug oniginam afa hefum wahagim ofefnaba eso ehe Godum sahna og so ma God Josepna luwalim lahlafiahfai. Afa so ehe agatini gofe gofenaba eso Godna unehlagim fingi fena.
HEB 11:22 Afa Josep Godum olug oniginam afa hefum wahagim ofefnaba eso ehe enaig esona og, “Afa nengigimba Israel el Isipim wahinim ahuofefiba enanam kana kig wambinim so na ahu.”
HEB 11:23 Afa Mosesna afahmonigbi Godum olug onigini afa mahim afag Mosesim waniganaba eso finim meagam kumoahlinibi sambaga mungo was fena. Afa ehe ahnangonam mahim ena luwal lahlafiahgenaba naso meagam ahkumoahlana eheningi mas Isipni misog elni nihe mo aflafwagim embeahfena mo eba ena nihe mo enaig esona og fangonai luwalim so kwagkumofi.
HEB 11:24 Afa Moses Godum olug oniginam eso ehe mahim kwablog gofenaba enaig esona og, nofena kam sefi kaba misog elni luwalna leg feg.
HEB 11:25 Afa ehe enaig onigig fena og ka so Godna elim kinig wanfanam eso ehe enaig onigig og masa ka amtakwalig esenam afa ka mwakwalig sifakalef.
HEB 11:26 Afa Moses Godna Gishu Wahiag elni unehlag wa ahwanefug fafe eso ehe enaig onigig fena og enaba lahlafegim afa gwesim hilifeg. Afa ehe onigig lahlag gawig Isip nai afa ehengelni enaksag kig eba wesig feg eba ehe onigina mang lahlag God so sumi yi faif. Afa so ahwanefug fafe Godna Gishu Wahiag elni unehlagim enaba lahlafegim afa gwesim hilifeg.
HEB 11:27 Moses Godum olug oniginam eso ehe Isipim wahia ikanaba afa so misog el ehem olug kakagenaba afa ehe mas ehem embefena mo. Afa mas wakmues piske ikana mo eba ehe gwesim Godum pahlukuiafenaba afa nangwakafena afa ena Godba mas nofna nangui.
HEB 11:28 Afa Moses Godum olug oniginam eso ehe Israel elim enaig sihifeni og, so na sipsip kwagnim eso ne taf mo nimbeafgelni lala mengig wa aitiagi eba ofwanai el kwaskogule ambugonam afa so mas nengelni angwam luwalim kwaskofi. Afa Ju el sohnaig buyisba sefini og eba Pasova.
HEB 11:29 Afa Israelnai el Godum olug onigini eso ehengel bu naligim apaigona ena bu eba sefig Ret Si. Enaba fog wa apaigo ahu afa Isip el gaba gwenaig esini og nawo apaigo ahu eso bu bonam mungwali sagfa kumoahlanaba eso pigina.
HEB 11:30 Afa Israel el Godum olug oniginim eso ehengel ahu Jeriko kimbigim enwesog wa gohug osuna mugiauguniba eso ehengelni kimbig wa nai kifutig bog tofu pena.
HEB 11:31 Afa aga taitu angwafig Rahap Godum olug oniginam eso bomp ahkukog elim wambu kumoatigina. Afa mahim Israel el, el so mas Godna mo pahlukuna mo enam kwaskofinim afa Rahapim mo mas tigi fatini mo.
HEB 11:32 Afa ateaho ming moba ka ginofe wahiag me? Ahanana ka enaig moba sihiage mo feg Gideon, afa Barak afa Samson afa Jepta afa Devit afa Samuel afa mungwali Godna mo fi sihiaule el, enam kakusig ehengelni mo ginofegim.
HEB 11:33 Afa ehengel Godum olug oniginim eso fag hagigim ming kimbigim filafini. Afa amangel so ahanaig nihe fini ehengel enag gwenaig mungwag piske fai gona. Afa Godum olug onigig el enag Godna mo sihi wahiag mo finim afa mingnagba eba kifutig laionna nihi muhwa finibi eso ehengel ena sisna mengigim pwakafinibi eso ena sis mas amanim tigena mo,
HEB 11:34 afa suwi nalig mas amanim lana mo, afa bainat naif mas amanim higefatina mo. Afa autunam mas kifutigni mo afa God ehengelim esenibi eso kifutinim afa so angoluwag elim fagna hagnam filafe fatini.
HEB 11:35 Afa angwafig Godum olug oniginibi eso ehengel elim pigiegim piske wambugbi afa so nofkenagag fig. Afa mingnag el Godum pahluhug eba amtakwalig elni ninga wa agfoba afa so ehengel tautig nalig finim afa Godum oniginim afa so mas enaig esogona mo og, so kam hwati ehe enaig esogonam eso pigina. Afa ehengel ogna nofkikenagag piske fi afa enaba lahlafiahgegim gwesim hilifekag.
HEB 11:36 Afa mingnagimba molamp mo faigonam afa so wena flakoitifini afa mingnagim mo wena kikegoniginim eso kalabus lala gam wanahuna.
HEB 11:37 Afa mingnagim eba hunna kwaskofini afa mingnagim eba sona ehengelni eligim olyi gi higfeitifini afa mingnagim eba naifna higfeitifini. Ehengelni lofugba eba sipsip lofug afa meme lofug aitiagini afa kig hwainig fini. Afa el ehengelim kinig faigonam afa so amtakwalihiagini.
HEB 11:38 Afa ohuna bitenai nihe mas yuhwafena mo eso mas sonag lahlag elbi enaig wambgai. Afa el ehengelim amtakwale hiagini Eso ehengel bite bihig gam ahkawag mine fenam afa so mingnagim hun meg gam sahu gohna afa mingnag bite meg gam sahu gohna.
HEB 11:39 Afa ehengel Godum olug oniginibi eso God ehengelim lahlag goni afa ehengel mang so God sihi wahiana mas enag fini mo.
HEB 11:40 Eba God enaig onigig fena ogna yawonai mo sihi wahiag mo eseba eso ehengel fi afa bigel fi yawonai mo sihi wahiag mom finim so big afsug el fiahsaif so ma yawonai hugna lahla fenam autunaim gosenai.
HEB 12:1 Afa sohnaig autunai Godna el bigelim wagfigo faka gonigim afa so bigim nangwagafo. Afa bigel ofenaiba sislafofeagofi eso big amtakwaligim wahinim afa mungwali gawig so bigim ogna wegmus fe enam big wahiyi. Afa so big kifuti God so bigim mina faigbi enam so big pahluku.
HEB 12:2 Afa bigelni olug onigigba eba Sisas mog feg afa ehe bigelim esenigbi eso enag onigig nalig feageg. Afa nawo ehem mungo so big nangwafofum. Afa ehe mas li katigegim wahiana mo amo ehe enaig onigig fena mang so sumi yi puguf eso enam sifakalena. Afa mas ahwanefumba onigina mo mahim li katigeg wa esofini finibi afa yawoba eba Godna muhwa pega.
HEB 12:3 Afa so na Sisasna nihem onigim afa mahim amtakwalig el ehem olug kakagenaginibi ehe mas wesig pena mo. Eso nofeka yiskosiaginim wahiyi.
HEB 12:4 Afa ne amtakwalig nihem pigau opigofig afa el nem olug kakagegonigim afa mas nem kwagi aitig mo.
HEB 12:5 Afa God so nengelim kifutignig mo faini afa ateaho ne olnitetig? Afa God nem suwigig ne heafna luwalig fiahsaieg afa ehe enaig esona og; Kana luwal, afa mahim Ainiyag nem fenugeiba afa so na enam onigim. Afa nem oninumu fafiba afa nofekawo enam olug kininam wahia.
HEB 12:6 Eba Ainiyag enaigba esegba eba ehe amanim so hugna membenag. Afa aman so enaig esog og kana luwal eso ehe sohnaig elim ninumuhiagegim afa kwaskofeg.
HEB 12:7 Afa so na enaig kinig kahlagufiba afa so na enaig onigig fenam og eba humon eba kam fenugof kam kwaganigim. Ena kinig eba wagfug ne Godna luwalig fig. Eba mungwali humon so heafgelni luwalim fegonig fafif.
HEB 12:8 Afa Ainiyag heafna mungwali luwalim fenuwag fafefe, afa so nem fenageg hwainig fef enaba wagfug ne mang ehena luwal nemug mo eba ne mina luwal.
HEB 12:9 Afa bigelni bitenai humon bigim fenuagigbi eso big ehengelim ahnai skaugfe gonig. Eba yuhwafeageg bigelni heven wa nai humonim so big ahnai skaugfinim afa so big nofkikenagag fi.
HEB 12:10 Afa bigelni bitenai humon eba bigim mwakwalig fegonigig afa ehengel eba heafgelni onigigim pahluhug. Afa God eba bigim fenugegim afa so bigim kwaganigba eso big gwenaig ehe lofug afsug fig.
HEB 12:11 Afa mahim God bigim fenuagegim afa tautig faigbi afa so enanam mas big sifakali. Afa so sumi yi mahim fug luguiba eso big lahlag nihem pahlukunam eso olug efihlag big fif.
HEB 12:12 Eso nofena yiskosi. Afa so na bugia gafenam eso ne ninga mong susnufiagi.
HEB 12:13 Afa so na misosuf mina gam gwesim ahuiafim eso neana mong amtakwalig nugweg gofi masa amtakwalig mina ena mongim amtakwale fatif.
HEB 12:14 Afa so na ehengeposinim eso ne mingnag elim olug efihlag fegonim afa afsug nihem pahluku. Afa el enaig eseg hwanigba eba ehe mas Ainiyagim nangug mo.
HEB 12:15 Afa ne numwehifibi masa aman mungo God isug kwaganigim enam masig fatinafe. Afa masa el kinig opuguiagenam afa so elni auguiagim amtakwale fatif ofenaiba wahil pegibi sawugim guhiagi.
HEB 12:16 Afa ne numwehifibi masa aman mungo aga taitu nihem pahlukunam afa Godum masig fatinafe osa Iso enaig esena. Ehe mas mang sumi yi fagim onigina mo. Afa heafna awag enaig sihifena og, nengigim ka etegim enaksag gawig wambwaif. Afa Iso ehem bini wahanaba eso ehe heafna suminegim wahigi mungwali gawig wambwaina afa suminegba eba fane mungo nagim ehem faina.
HEB 12:17 Afa ne anwanafig sumi yi ehe ogna ena gawig piske wambum afa so heafna awagim wena mona sihinaba afa awag kusinam og, “Amo, eba ati ne suminegim wambwai eba ne mas piske wambu.”
HEB 12:18 Afa yawaba ati big God i ahfeg mas mungwal lofug autunai ahfeg mo. Afa autunam Israel el ambugog Sainai mug wa opukonam eso nanguini afa higini. Afa ehengel suwim nanguini afa si kigfeagegim nanguini afa bifwat mi afwei mi nanguni.
HEB 12:19 Afa ehengel higinibi afag lofug moasina afa God wagofna. Afa ena mo wagigim higinim eso enaig esogona og, “Yoi, aman enaig moba hig mo.”
HEB 12:20 Afa ehengel Godna kifutig mo higigim kusini. Ena moba enaig esona og, “Afa el me awai sis me mahim sonag mugimba tohuiba eso ne hunna enam tigi faki.”
HEB 12:21 Afa ehengel enaigim nanguhiaginim eso embefeagini. Afa so Moses enaig esona og, “Ka gaba ka embefegim afa kam olug wahigeg.”
HEB 12:22 Afa yawo big God i ahfegba eba enmuna feg. Afa nengel Saion mug wa opukogba eba Godna nofkikenagag kimbig eba heven wa nai Jerusalem afa enanai yi ofwanai el enaksag fiahgegim nuwagig sifakalig.
HEB 12:23 Afa ne Godna el mungwali nuwagig afa sohnaig el eba Godna gofwanai luwalig lofug ne fig afa ehengelni unehlag eba heven wa gohun. Afa ne God nangum ambugogba eso ehe mungwali elim kwefihianugef. Afa ne nuwagig lahlag el i afa amangel ati pigigba afa yawaba afsug nemug fig.
HEB 12:24 Afa yawa gaba ne Sisas nangum ambugog eba ehe Godna mulug mo sihi wahiagim numwehefugu. Afa ne heafna taf gam ambugogba eso ehe heafna tafna nem figifigi fenugegba afa so amtakwalig awaiyekag. Afa ena tafba Abelna tafim filafegba afa Abelna taf eba el mungwag gwenaig esenai.
HEB 12:25 So na numwehi, masa ne Godna mom higigim kusif. Afa autunam bitenai el Godna mo sihinaba afa el mas higini mo eso ehengel tautig fini. Afa so big sisi nai elni mo higi hwainig fif eba ahanaig big meagamba saho goahmo.
HEB 12:26 Afa enanam God esonaba eso bite kugo fufi bona. Afa yawo ehe ati sihi wahiag og, “Afa mungo nagim ka piske bite mi of mi eseawagiba eso fufiagafef.”
HEB 12:27 Afa enag mo “mungo nagim” eba wagfug mungwali gawig God eseagegba eso enam ehe fufiba eso awaief. Afa so mang fufieg hwainig feg eba gwese gofuf.
HEB 12:28 Afa so big Godna bog meg mo wambfo enaba mas fufi. Eso nawo enam sifakalinim afa so ehem embefinim afa ahnai skaugfini afa so heafna unehlagim fingi fibi eso ma ehe sifakalei.
HEB 12:29 Eba bigelni God ehe suwi nalig lofug fenam mungwali gawigim lagef.
HEB 13:1 Afa el sati Sisasim olug oniginig so na ehem hugunam membegoniahufum afa so na mungo nilite lofi.
HEB 13:2 Afa nofeka elinaim nimbeafna lala gam wanahuiagim etiti. Afa mingnag el mingnag elim kwaganigbi afa mas anwanafini mo eba mang elim esegon mo eba heafa ofwanai elim esegonig.
HEB 13:3 Afa ne kalabus wa nai hihem oniginam okwefofiba afa ateamba ne kalabus yi fegba. Afa so na kinig fig elim afafegon afa ateamba neanga enaig kinig fegba.
HEB 13:4 Afa mungwali el so ma enaig onigif angwafig fag nihe eba inim feg. Nofeka sohnaig nihem amtakwaleagi eso God aga taitule el mi afa mwakig el mi kwefihianugef.
HEB 13:5 Nofeka kig membenam afa hugunam onigkafum. Afa so na enaig onigig fe mang so ati ka kehlag eba mangwesei. Afa Godna mo enaig esog og; Eba ka mas nem wahiai afa ka mas nem masig fatinai eba awai nemug.
HEB 13:6 Afa big enam anwanafinim eso big mungo mungog kifutig mo enaig sihi fi og; Ainiyag eheba kam kweagfwahug eso ka mas embefei. Afa ka mas onigi el so kam ahanaig esofena fiba.
HEB 13:7 Afa gofwanai siosna misog el osa ati nem Godna mo sihigoni. Afa so na ehengelni nihe onigigon afa ehengelni Godum olug onigig fug luguna afa so neanga gwenaig esi.
HEB 13:8 Afa Sisas Krais eba gwenaig gwese gofuf. Afa autunam feg, yawo feg afa autunai wa fef ehe mas wahigi wahigi feagei.
HEB 13:9 Afa nofeka ahanaig ahanaig mo higwage masa ena mo nem esenageba ne lahlag mina wahia ikaf. Afa God so bigim isug kwaganig enag so ma bigim kifutigni. Afa nofeka onigim ka fanena nihe mo pahluku eso ma kam kifutigni amo, enaig nihe mo mas elim kweagfui.
HEB 13:10 Afa pris Godna lofug lala wa sis Godum tuhlu faifinim afa ma enag awaieafenaba eso sumi yi enag sisna nihigbi ahgafena. Afa mang so big na amtakwalig nihem hugufatinig afa ehengel mas enaba ahgai.
HEB 13:11 Afa Ju elni prisni misog el sisna taf fakug afsug nemug lala megam ukusahug esegba amtakwalig nihem hugufatig. Afa sisna lofug mo fag kimbig meigim fatigim suwina tuhlug.
HEB 13:12 Afa so Sisas gaba kimbig meigim tautig fagim wahag eso ehe heafna tafna heafna elim esenibi eso afsug fiahsaif.
HEB 13:13 Afa so big gaba kimbig meigim ehe nangum ahunam eso mungwal lofug ahwanefug fi.
HEB 13:14 Afa mungwali kimbig ohuna bite wa big mas higeg gofi eso big yisigi ena kimbig sumi yi puguiba eso big enanai yi higeg gofuf.
HEB 13:15 Afa Sisasna unehlag wa nawo Godna unehlagim higeg fingi fifum. Afa big enaig Godum faigbi eba ofenaiba pris sis Godum faig. Afa bigelni mo lagig eba wagfug bigel eba Sisasna el fig.
HEB 13:16 Afa nofeka elim lahlafe hiagig nihem wahiyi afa so el mang gawig tumenag eso ne enam kwaganim afa eba enaig nihem ofenaiba sis Godum faig eso ehe enam sifakaleg.
HEB 13:17 Afa so na nimbeafgelni misog elni mom higigonim eso ne ehengelim ahnai skaugfegonibi eso ma nem higeg ninumweh wambaitifiahfufuf afa so ehengel enaig anwanafinim eso nengigim God ehengelni gafugagim kwefihiagefe. Afa ateamba ne misog elni mo higigonigbi eso ma ena gafugagim sifakali. Afa ne enaig esig hwanigba eba ehengel kinig fif afa enaba ehengelni gafugag mas nem kwagani.
HEB 13:18 Eso ne Godum sahinibi so ma God kam kwagani. Afa Godna nof wa kangel enaig anwanafig ka lahlag agfohie eso koka lahlag nihe higeg fiahhufum.
HEB 13:19 Afa ka membeg so na kifutig beten kam finibi eso ma God kam mina piginaiba ka so ikagna piske nengel nangum bo.
HEB 13:20 Afa bigelni Ainiyag Sisas wahagim eso ehena taf Godna mulug mo sihi wahiag higeg gohugim ninumwehe wahiag eso God ehem wahag wa nai ilafofatigim esenagba eso sipsipni nangwaghiawagig el nalig el feg. Afa sonag God so ma elim olug efihlag fai ka membeg ehe so ma nem enaig eseni.
HEB 13:21 Afa ka membeg ehe so ma nem lahlag gafugagim yuhwafenugeba eso ne heafna sawiegim pahluku. Afa Sisas Kraisna unehlag wa God heafna membug wa bigim esenigbi. Afa Sisas so ma ehe sisyi nemug fenam higeg gwese gofuf eba inim.
HEB 13:22 Afa nilite, masa ne kana ohunag mo nem kifutignagim ne kusif afa eba sonag ginof mas mungwanim feg mo.
HEB 13:23 Afa ka membeg so na enaig anwanafi bigelni nilite Timoti ati kalabus lala nai wahia bog. Afa ateamba ehe ikagna ka nangum bogba ka so ahbo nem ahnangwag.
HEB 13:24 Eso ne nengelni misog el mi afa mungwali Godna el mi so na enaig esogon og, ka mas nem etetigoni. Afa Itali wa nai nilite nem gwenaig esogonig.
HEB 13:25 Afa ka membeg God nengelim mungwali nem isug kwagani. Ohuna moba gwenaho.
JAM 1:1 Kamba Jems. Kamba God i Ainiyag Sisas Krais i enagna gafungag feagig el. Amang God sawiegba, enam ka pahlukugum. Israel el autinam ming gugyi gohona enag pufambona, enagna bigel nub lual gohka, ena na mingnagwo Sisasna ati na fesaig, eso mingnagwo na nimbeafena kimbigim hwatigim ahua minifeg mingnag elni kimbigwa gohka. Ka nem ohuna mo enag ginofofen enag koka nem osonum negeli sifakali.
JAM 1:2 Negelmbi na kana nilite, ati na anuana fig, mayi nem amang amangba negelni olningigimba gihnimbi, ena gihnagmba mayi nem fenimbi na kifutye gofohogba, emba God nem osonif “Negelni olningugugba yininewug feg.” Enaig nesegba, eso kifutye gofohonam gihinagba enam enag wambahufi. Enag mayi ahanaig gihnogmba nem pugunimba, emba eso enaig sihi, “Gihnagba enag lahlagba.”
JAM 1:4 Eso esinim kifutye gofohonam eso kinig enag wambahwi, enaigmba nesimbi emba na kifutinim, kifutininem newug na fif. Amang amang gihnagba nem esenigbi gweyi yikanam awaiegba, emba mas nem awaieni amang amang Godna minag ahuag esel enag mas nem awaieni kifutieg newug na gofwehe fuf.
JAM 1:5 Negel aman mungwamba Godna olningigim minag kag esel enamba esenam etetiagegmba, enaig elbi ma esenam Godum sahanai eso God enag esenam ogfunagef mungwal elim God ehe numwehe ogfunagef, Godba nalig olningugug enag faiyif, mas esenam nunumuangoi aman esel ehim sahanag enamba.
JAM 1:6 Enam enag eso ma numwehenam olningnam fanam eso enaig numwehe olningigba Godba emba wa kwegofuf. Wesenam Godum olningnam enag wahiaf enai wa olif, “Godba kam kwegofoime awaime?” Aman enaig sambaga olniba feimba, emba enaig eseiba li lofug feg mayi fufwei boimba eso liyim awiawugum pefuafaka fefak, enaig el wa fef.
JAM 1:7 Aman enaig sambaga olnimba feimba, amang fegim enaig el enag ogum, “Emba God kam kwegofuf amang amangim enag.” Amanba esenam enai sambaga olnimba feimba, mas yuhwafei God ehim kwegofwagim enag, emba awaief! God ehim enag mas esenam amang amangba faiyi.
JAM 1:8 Emba el enag sambaga olni wa fenam, asika asika wa fef mas mungwa mina sufugmba yikai, enag ahnaig God elim enam kwegfoahmo?
JAM 1:9 Aman nilite esenam amang amang hwanig feimba, eso ma esenam ol lahlafenam Godum, enag sifkalenai. God ehim esel gufifukug, mang yusug elmo, yawamba ati Godna feg eso enam enag ma sifakalenai.
JAM 1:10 Aman nilite amang amang numbni fenam esegim, Sisasim olingnagba yuwanawo sisiyi alawieg fena ehefum enag, yawawo Godna fegim fahegageg olingigim ehefum enag opigim Godna feg eso ma esenam enam ol lahlafenam sifakalenai. Elimba ati anuanafeg, aman yuwanam amang amang numbni fena enag, enag yikagna awaief, lanaipos sisig lofug fenam eso wa yikagna awaief.
JAM 1:11 Enaig ati big anuana fig osui pukogum nal bafeg lige ambiging lofug enaig mungwal linkfeng hutiatanig betenai enag eheasafegim kwehlasaig. Sisig enag yuwanawo lahlag fena eso fufegu awaieg. Gwenaig feg el gimba amang amang numbni lahlag fegim ahnaig ahnaig gafungag enag eseagakagim eso eseg wahagim enag enag gweyi awaief.
JAM 1:12 Aman kifutig gohonam ahanaig kinig enag wamb fimba, eso ma esenam sifakal nahlum fefi. Ena gihnagim enag flafu aitiagmba, emba esei God ehim wani agagim enag esenaimba hegeg agag fef. Enaig enag wa esef God ese flafukaitig enaihwaba God wa hegeg agag enag faiyif. Aman Godum membe fenagmba, God ehim enag ninimo newugum enag osonag.
JAM 1:13 Elim enag amang amang gihnaimba pugunaiba enaig gihnagim ena wa fei ka enai olim, “God kam esenagba ena amtakwalig enag keseg.” Eba awai! Ahnaig amtakwalig Godum tukifehmo God ena, afa God enag mas esenam elimbi wambnam amtakwaligwamba esenifi.
JAM 1:14 Emba el eheafena olugehe enaigmba eseagef. Ehefena olugehe amang amangim enam nangogum eso membena kagim og “Ka fam”, eso ehefena sawiegwa amtakwaliagegim ehim tuki waniki enag amtakwalig esegim.
JAM 1:15 Enag elni sawieg amtakwalig enag enaig eseagef. Angwafig enugni esohwi esfafef, eso gweyi numbigim lual fukuaf. El enag enaig esef, enaba lual lofug, amang amang amtakwalig ehefena enag eseagef, enag amtakwalig enag gweyi numbigim pugugum eseagakagim gweyi wahag mungo fegim, el enag mas God i hegeg ahagafi.
JAM 1:16 Kana nilite newug, nofekesinim olningim God kam tukifek wanikigim enag amtakwalig ena keseg. God ehe enaigba mas esei.
JAM 1:17 Mungwalyi amang amang newug esel esegim yusug faiyig esel, enamba God mungo faiyini. God mungo bigim lahlag enag faiyini. Ena God Humwan mungwal afwambusugbi ehe mungo eseagena. Ena God Humwan enag osuwi gamba eseagena, mas esenam wahigimba fei osuwi sungwag lofug esel eseg yuwanam kwiye fena, enengim tumena. Enaigmba God mas esei.
JAM 1:18 Emba awai! Emba esegim eheafena sawiegim mungo gweli pahalukug esegim bigelni humwan fenig. Ehena nihemo newug enag esenigeg bigim fukugum Enag esegim bigim enam, God onugum bigim Ainiyag, ehefena lualim enam, eso enengim mingnag elgimba Godna feasainam eso bigel lofug fef.
JAM 1:19 Nilite, ka nem membenemug fenig, numehenim enaig olinginim yikagna esinim mingnag elni mom enag higugifinim, afa eso afa liyaw afwahalanam enengim piske sihiage. Nofeka esinim yikagna ehim nunumoingai fim.
JAM 1:20 Nunumu olningig mas bigim kwagani Godna minagam ahuagimba.
JAM 1:21 Enaig agataikug ahnaig ahnaig amtakwalig klambalig esel ahunanam mungwal pugunugwageg, enam enag tatugonam hwatiagi, eso nimbefum wambu apeigonam ambogonam Godna ahanai singag mungo fi, ehefena mom enag numwehe higni. Ena moamba negelni sungwagim kwaganam kifuti gofwahinifeafuf.
JAM 1:22 Nogofeka ena mom enag yusug hig hwatim pahaluk ahua hwanig. Enaigmba nesimbi emba nimbefena olugum na esigim mwakwaleonug. Numwehinim ena mom enag wambinim pahagiahu.
JAM 1:23 Aman ena mom higna wahianam, ese pahalukwia hwanigmba emba enaig eseg, aman eheafena nohmbosugum enag bunofwa nangogum afa bunofe fakagim, yikagna etetig nohmbosug enag enumwana eyi ahnaig ehe feg.
JAM 1:25 Godna mulug mo enag bigim wambugum yusug gofohog feg (enaig fegim li we hwanig lofug) ena momba ninem newug fegim yuhwa sufug lahlag newug feg. Afa aman ena mom enag numwehenam fanam nangofimba, eso ena mom enag gwese pahlukwiafim ba ena mom mas eteti wahiaiba aman enaigmba eseimba emba sifakalig wa fef mungwal esel amang amang eseagegim enamwo.
JAM 1:26 Aman enaig ol nofefemba, “Kamba Godim pahlukuag el ka feg,” emba enaig elbi eseg mas eheafena megigim numehiageg mo, eheafena minag esegim Godim pahlukuag eseg Godna moaba esim eskum fatig, mas nufunam Godna mom pahlukui, emba esegim ehafena olugum enag ehe moakwalenag.
JAM 1:27 Aban lualim buluagim awagafag hwanigim enam lahla fenuge, afa angwafigim ligagim wahag enam enag yuwiginim lahlafehiagi olkinigni feasaigmba, afa mingwo enaig fegmba eheafena minag ahuag ena yuhwa lahla feagig afa ohuna betenai elim amtakwal olni enaig mas fehiagigmo, aman enaig esegmba Godna nofwa eheafena minag Godum pahlukug enaig enag gweyi yuhwafeg, ati numweheg gufogbu, olug yini newug feg.
JAM 2:1 Kana nilite, bimbeafena Ainiyag, Sisas Krais ofwanai puko fulok kifutuk lahlag newug feg. Ehim enam na olinginigmba pahaluk ahuagmba enag, nogofeka enaig esinim, aman amang amang numbi esel enamwo lahal fehiagi, afa aman amang amang hwanig esel enamwo amtakwalehiagi. Nogofeka enaig esinim.
JAM 2:2 Aman lahlag lofug agiagenam enaig esel bonam negilni lotu lalagam sahwagba, afa ming el lofug amtakwalig agiagigna ehe gamba bo sahwagba,
JAM 2:3 atiame enaig nesfafif? Na esig el esel lofug lahlag agiagembok, enamwo na figim sia lahlagwa washwik, afa ming el esel lofug amtakwalig agiagembok, enamwo na esigim nogog, “Bonam, sohyi gofum ohiyi bonam betewa mong muhwa pegafum.”
JAM 2:4 Na suenaig eseahugmba, emba enaig na esigim na wambugum fahegehiagig nimbefena olug amtakwaligna. Atiame enaig nes fafif?
JAM 2:5 Nilite, ka nem membenewug fenig, enag kana mom numwehe higi. Afa el amang amang hwanig wanai feg, afa enag elimba God ati gisfuhwatig of ma kam hogonam olingini fi. Yuwanam God ninimo kifutuk mo newug osona og, amangal esinim ehim membenewug fenimbi emba ehelim enag wambnam ehe agagwa wasanif.
JAM 2:6 Afa nesigim el amang amang hwanig wanaim enam na ahwanifegonug. Afa ka nem sahnim, amangalwo nem esigim amtakwalehiagini? Afa emba amangal nem wanahugum kotgamba fegonug? Emba gwena elho amang amang numbiniho enaigba nem esegonug.
JAM 2:7 Godba emba esegim nem wa wambugum Sisasna wunehala lahlagwo nem wasanig. Fegba na Sisasna el feasaig, afa el amang amang numbniwo enawo, emba esigim Sisasna wunehala lahlagim enam figim amtakwal mo sihinagigim kiapase fig.
JAM 2:8 God nihemo kani mungo fainig, mingnag nihemo enag eseg li mog lofug feg. Enag nihemo enaig mo “Asa na esegim nimbefum na membigim lahlafeagig asa guenaig esei mingnag elim gimba membenim suwaulafehiagi.” Nenaig esinim enag nihe mom pataluk ahfuimba, emba Esinim enaig lahlag na esif.
JAM 2:9 Afa na enaig esinim mingnag el numbni fena enamwo na embegonu lahlafehiagegba afa mingnag el amang amang hwanig enamwo na kwisigonu amtakwalehiagegba, eseba na fiimbi, emba nimbefum amtakwalig eseagif. Nihemo enag nem ati ogfunug na esigim amtakwalig na feasaig ena nihemom na tutofihiafigim flafug.
JAM 2:10 Aman esenam mungwal nihemom enag pahalukuanam, afa amang mungo nihemom flafumba, emba ati amtakwaleg, mungwali nihemom enag flafug.
JAM 2:11 Ati big olinigig God enaig mo osog, “Nofeka angwafig awagwanaim flafatinam fam,” afa “Nofeka esenam el tigeakam.” Afa na esenam angwafig awagwanai flafati hugufa hwanig na fenam, afa na elim mungo tigekag enaig mungo na fenam, emba mungwali nihemom enag gweliehe na flafog.
JAM 2:12 Enam enag esini olingi enengimba God newa esenam fahegenugug fef, ena nihemom pahaluk ahuagim enag. Enag Godna nihemo enag enaig osog, “Nimbefum na membenagim na lahlafeafag eso gwenaig mingnag elim gimba gweseni.” Autinam osohwi amtakwalig ahnaig ahnaig big eseahufena, we osohwi liyim kikefukog enaig lofugbi big feasaina. Afa enag yawamba Godna nihemo enag bigim wambugum li lofug enaig big we hwanig pitiga feg ambagam gofohog feg. Enaig esinim eso ena nihemom enag pahalukuafimba eso moi minag kagi enag yuhwa gweyi ahuafi.
JAM 2:13 Afa aman esenam mingnag elim afafeni hwanigba, emba wa God ehim esenam fahegefanam, God enamba mas afafenai. Afa aman esenam mingnag elim enag afafenigba, emba enaig eseg amang amtakwalig esenamoho. Afafug esegim enag, emba God ehem afafenai.
JAM 2:14 Kana nilite, aman wa sof wa ofei, “Kamba Sisasim olingenag el,” afa ehefena gohnegim enag lahlafeaka hwanig, elimba Sisasim olningna kag newug enag ehena olyi goho hwanig feg. Enag olningba ehim kwegfoime enag hegeg agafuf? Emba awai newug!
JAM 2:15 Afa aman nisa, mulual esinim lofug hwanig ninegegba emba wohof hwanig feg
JAM 2:16 afa esinim negelyinai aman mulwangag enaig mo wosof, “Ma God ne lahla feafai na esei lofug lahlag fati afa mas nem ninegei afa na wohof ne fei.” Afa naman enaig mo osonam elim enag, afa nesenam ohof lofugna lahlafe fa hwanigba enaig elim enag, afa enaig mo bihinigba elim enag emba asenam ena elim enag kwegofuf? Awai!
JAM 2:17 Enaig elni olungugug bihinig enag emba esegim mom bihinig yusug feg. Olungugug mungo fenam, afa amang amang esel eseagigwo hwanig eseli enag olungugug mom bihinigwo yusug fegim, emba olningig enag wahag feg.
JAM 2:18 Afa naman enaig mo wa osogof, “Kawo olungugug feg, afa wa nawo lahlag minag kag enaig feg.” Emba kikewa enaig mo nem osonaf, “Ahnaig nesenam, kam ogfunahmo na minagim kag lahlaka feg hwanig afa wankeneg olungugug na feg? Enaig enag ahnaig neseahmo? Kikehmba sa ka esei minag lahlag kag enag ka eseagei, lahlag minag kag enag sa ka esei kikefena olning olungugug newugum enam ogfunagef.” Ka nem enaig mo osonaf.
JAM 2:19 Ati na enai anuana fig, God ena mungwehe aga. Enai olmbi na feimba, emba yuhwaho feg. Satanba (ming wunehalamba Wuflog), ehena nihiyinai enag ehngamba ati enai anuanafig, God enag mungwehe aga. Enaig anuanafig, esigim afa Godum embefenag enag kukugia faka fig.
JAM 2:20 Mwetetig elna olningig mungo na fenam, afa enaig gamba na esenam, lahlag minag kag enag na fe hwanigba, emba nyana olningigba yusug feg. Emba enaig ka nem numwehe ogfunaf, enaig na membegho?
JAM 2:21 Autinam bigelni simbiagag Abraham esena eheafena legim Aisakim fanam ona na tige suwiwa tuhulu lanam Godum faiyim. Enaig mayi ona nawo tigenam, enaig Abraham Godna mom pahlukuk, God enag enam nangonam eso God ehim enag sufug lahlag newug el moaogona.
JAM 2:22 Ati nolningig ehena minag kag lahlag enag enaig esenam eso ehena olningigwo enag gweyi yuhwa newug feagena.
JAM 2:23 Ena mo God enag autinam esel esonamba eso mingnag el ginofini. Ena mo enaig osona, “Abraham esenam Godum enaig olningena, enaig olningig enag God nangona osona ogum ‘Abraham ba yuhwa sufug el newug feg’.” God enaig osona eso mingnag el Abrahamum enaig sifafifini, “Godna hiheg newug.”
JAM 2:24 Enag enaig ka nem ati ogfunig, enag ati nolningig, olningig mungwamba mas Godna nofwa enag yuhwafei, afa aman minag kagim gamba lahlag feimba, enaig elbi, Godna nofwa enag yuhwa newug feg.
JAM 2:25 Afa Rehap gamba gwenaig minag kagim lahlafena, eso God enaig osona ogum yuhwa newug sufug angwafig. Autinam Rehap enaig esekafena angwafig amtakwalig fena. Afa sumiyimwo enag angwafig enag enaig fena. Mayi Josua el sambagam ningihiaogonamba Jeriko kimbig naligim, bom kukog el sambaga enag, enam fahegagahfekagim, afa eso ahkanam Rehapna lalawa ahpuguna, mayi Jerikonai el ogona, “Nawo patigiagkaogum,” Rehap enaig esenam, olinam ena sambaga elni Godba yinim newug feg, enaig olinam enag Rehap el sambagam enam kwegfwaogona, wamtinam kumwatigina afa ming mina ningihiaogona, eso Jerikonai el mas patigigmo. Rehap enaig esenam, enag God Rehapim lahlag moaogona (ogum ati yuhwafeg).
JAM 2:26 Ati big olningig enam enag, elig enag sungwag hwanigba emba esegim ati wahag. Afa gwenaig feg aman esegim olningig bihini fegim afa minag kag lahlag eseg hwanigba, emba ehena olningig enag esegim wahag lofug feg.
JAM 3:1 Nilite, nogofeka etitinim el ogfugonugug el fim, enaig gafungagim enag. Ati bi olingig, enengimba God wa ogfugonugug el tisam enam numwehe newug fahegenugef afa mingnag Kristen elimwo afwahalana fahegenugef.
JAM 3:2 Big wahig mungwalyi ahnaig ahnaig wesigimba big esig fapegof afa esenam aman el mungoga amtakwalig mo enag ehena mengwo pugua hwanigba emba esegim lahlag el newug feg. Emba esenam ehefena eligim mungwalyi gamba enag numohsafefuku.
JAM 3:3 Ati big anuana fig big esigim ain tofagna hos sisim enag memtowa angangim kaga tigegim weana huhugeagegim esegim enag enanayi kikehalagim fag oghuhnife. Big esfafif amang enag ahnaig ahnaig big osofifimbi emba sis hos ehe enaig esef, enaig big ehim enag esinim eligim nalig enam big we wesigna wahigi fehiagif.
JAM 3:4 Afa big siplalam gamba olingig siplala enag nalig ehe fegim, afa fufwei nalig fagim asim famba ogna okum siplalam enam afa ena siplala naligyi stia amta wesig ati enanayi oghuag sip kepten asim kagim mwaogogum eso fag enanayi okuk. Afa gwenaig feg li nalig fegim eso we wesig na pifuakug eso ahana minagam og ma kai enamba we wesigni pifuagim fsafakug.
JAM 3:5 Meleg gamba gwenaig fegim eseg, meleg enag wesig newug fegim afa enaig esegim motonugegim mo pagpagiahiagi. Ati na anuanafig suwi gamba yuwanam amtawesig newug fegim emba esef pugunam naliagenam eso pos nalig lagef sangwal nahalum, enaig feg.
JAM 3:6 Bigna meleg gamba enaig fig, enag suwelofug leageg. Elig mewa wesigehe fegim, eso esegim ena numbiageg ahanaig amtakwalig etini enag, esegim eso eligim wo mungwal kagef elig ena gweyi pugugum amtagwalig fef. Ena meleg enag esegim suwe lofug enaig wesig meyig pugugum lakagim. Enaig Satan enag amang amang amtakwalig esena, afa eso suwi lofug enaig esena enag ehe suwi enag wehlana.
JAM 3:7 El enag esigim mungwal sis sangwalyinai enag, ahanaig sis, tuafig, sombine, sawug enam wambugum yuwigigbi numo sahfefaf elni ningagawa nihiyi gofohogum yuhwa esig elni mom ang higugig pahlukahuf. Autinam enaig esini afa enam enag yawangamba gwenaig esig.
JAM 3:8 Afa as aman melegim numosafefagim yuhwafegmo gwenaig sisim esegonug, ahnaig esigim melegim enag numosafefahmo? Emba awai! Emba esigim wahig memtog enag wahigi wahigifig ahanaig mo amtakwalig. Wahig esigim ahanaig mo amtakwalig eseagig, mo gwenag agisuwi lofug fegim. Mo amtakwalig enag gwenaig feg.
JAM 3:9 Mengigwo big lahlag mwaogogog Ainiyag mi bimbeafena Humwan mi enag. Afa God enag big elim enag mungwal eseagenam wasana ehef lofug enaig esel, afa big mengigna enag mingnag el, enam gamba God eseagena, elim enam big amtakwalehiagig.
JAM 3:10 Mungwa mengigwa mo sabaga ahfeg, yuwanam Godum lahlag mwaogonag afa enengim mingnag elim amtakwalig mo feg. Nilite, big nofei enaig esim.
JAM 3:11 Mas ahana bu bete meg mungo yinai esegim enaig pugugmo? Yuwanam bu lahlag pugug afa enegim bu nuhwefni amtak pugug. Ahnaig bu enag pugug? Emba awai newug!
JAM 3:12 Nilite, hwatamba enaig eseime, hwatamof lenam wahigifenam, ming lifugum sigeime? Afa baf li gimba enaig eseime fug ena lenam wahigifenam hwatamofugum sigeime? Emba awai newug! Afa gwenaig feg bu nuhwefni enag pugunam mas lahlag bumba pugui. Afa ahnaig big elni meleg gwenaig esihmo?
JAM 3:13 Negelyinai aman mugo lahlag olug anuana olugnigug fegba, asa mesenam minag ka lahlag enag gohminifei yuhwa lahlag. Afwahalana so enaig esenam Godna singag fenam, enaig esegba, eso ehefena minag kag lahlag enag esena mingnag elim enaigim ogfuni ehefena olungugugwo enag lahlag newug feg.
JAM 3:14 Afa atiame mingnag negelyinai amtakwalig olug enaig esig na fegonugig mingnag elim afa ne enaig eseime nimbefena wunehalamwo hognam nalig newug fukwalagom sisiyigam, nenaig esigim nofeka enam sifakalinim. Enaigba nesigbi na Godna nihemom enag na yafiflag, na mwakwal lofug ga na feg.
JAM 3:15 Enaig olungugugba enam God mas faigmo, elimba ohuna betenai, enai olungugugba Godna Sungwagna, Holi Spirit, enam mas faigmo emba awai newug, emba enaig ol ungugug enag Satan Wuflogna nihiyinai feg.
JAM 3:16 Mayi mingnag elmbi ahanaig amtakwalig esinim mingnag elim amtakwalig esegonugimbi, esinim ehefena wunehalam gufyi fukwalagonam sisiyi hugnam amtakwalehiagigmbi, enaig elni nihiyi enaig gohonugum eseagahugba, eba esigim, mungwal enaig enag amtakwale sungofig, yuhwa fe hwanig ahanaig amtakwalig esigim gweyi pugugum amtakwalig newug feageg.
JAM 3:17 Aman lahlag olungugugna enag God faini, emba enaig esfafef lahlag olug enag eseagegim ahnaig ahnaig amtakwalig olungugug sahkenig, afa ming gwenaig feg mungo olugna lahlag fehiagig (afwahalana lahlag fehiagig) afa ming gamba enaig feg mingnag elim enag enana olningnim afwahlana fahegiahiageg, afa ming gwenaig feg afwahalana lahlag olug mingnag elni mom higinigim afwahalana ena mom enag pahalukwiag afa ming gwenaig feg mingnag elim nangwagegim afa wahanig nemog fenageg kwaganyeg feg afa ming gwenaig feg mungo kafolug moakulug mungo enaig feg mungwal elim enag afa ming gwenaig feg mas mwakwalenagegba fei, emba inim mo fegim. Godna mo lahlag nemo feg.
JAM 3:18 Aman afwahalana olug eseagegba mungolug mungwalim enag enaig lofug. Afwahlana olug enag nog lofug. El enag ena nog yihignam eso fug gweyi pugugum lahlag feakef mungwal gohminefef. Ena fug enag enaig feg, emba elni minag enag enaig lahlag newug wa fef, eso ming el gimba gwenaig pahalukahuaminife.
JAM 4:1 Bagageahug nunumu enag ahana minagam fa puguf negelniyi enag? Ati enai olningig na fig nogof, “Ka kifutuk esenam amang amang ena kikefum wambugim lahlag olug sifakalig ka fim.” Enaig olug enag mungo mungog elni olyi enag enaig fenig enaig olnigig ol mewa enag eseagig enaig goh. Olningig enag olyi nugwagegim enai bagagig fig.
JAM 4:2 Amang amang enag nog kawo nog ka esinim wambugim, afa na wambugig hwanig mas figmo eso nesigim elim enag nog ka kukwag sungofena. Na hognam esigim memb nalig newug feagigim, afa na wambu hwanig figim mayi awaiegba eso na hognam olug kakagegim na nunumuingayi fig. Godum na esi sahnimo amang amang wambugum enag, enag nesigim wambu hwanig gik amang amang enag.
JAM 4:3 Enanayi na amtakwalig olug enaig feg, yuhwa feasaig hwanig. Enaig na ahananam esigim Godum sahinigbi amang amang enag nog “Ka wambum enam,” afa so na wambug hwanig figim. Nogog ka esi wambunim eso nimbefum mungo lahla feagim, enana enag.
JAM 4:4 God ati nem esegim wambuk, afa nesigim biskigim ohuna betenaigam ahug, Godum na enaig wahiagba, agataikuna gofwamineg lofug enaig na fig. Amangal enaig esigim ohuna betenaim na membigim enaig eseahugba, emba Godum ehe na amtakwalefigim kwisinig.
JAM 4:5 Baibel enag enaig mo esog, “God ehefena Sungwagim esel big elni olyi washog. Ena Sungwag kifutuk newug enag bigim memb nalig newug fenig bigim enag og, ‘Kana mungo ma fi.’” Afa enag Baibel mo ba, amang nogog, yusug mom bihinigho?
JAM 4:6 Enaig nesigbi amtakwalig, afa God enag enaig eseg emba bigim kusguni nalig nemug fenugegim afa fegim bigim kwaganig feg ehefena mom pahlukahuagim. Baibel mo enaig osona; God kalambalig elimbi pega wambupefef, afa aman el ehefum pegaugug opeigba Godna singa fegba enag enaig elimbi, God kisigu nalig fenigim kwaganig feg.
JAM 4:7 Nimbefum nimbehe enaig esi epikunam Godna singag finim gofwehe, ehefena mom pahlugafum. Enaig esi, Satan Uflogumo plauwofati emba sa esenam Satan ehenag embem ikai.
JAM 4:8 Enaig esinim ahunam Godna muhwa apukugoimba, afa God gamba gwenaig esefe bonam negelni muhla fenif nem wangafuf. Amangam amtakwalig esahugba eso nimbeafngalni olugum enag gigiafeaginim lahlag feagi, gwenaig big ningagagim buwa suflagim lahlag feagig enaig olugum ma fei. Amangal esinim sambaga olni figbi, emba asa ming amtakwalig olugummo enamo hwatigoi.
JAM 4:9 Nimbefum fahegaginim olningugi amtakwalig newug esel na fegig enam, enam ahwanif fenim, eso enam kinig finim wewu fei, titige hwatinim wahigifinim afa esinim weawu numwehenim nalig ogoi, yawo esel na sifakalig afa enam enag wahigifinim olkinig nalig newug fegi.
JAM 4:10 Nimbefum enag pegaugupinam, ahwanifinim, enaig apeigonam Ainiyagna singag fe, enaig nesiimbi, emba Ainiyag nyana wunehalam gufiyi wembufukuf.
JAM 4:11 Kristen nilite, nogofei ka sumigim amtakwal mo wagonuf mingnag Kristen nilitem. Aban enaig nilitem esenaimba, elimba Godna nihemom enag og amtakwalig feg. Afa na Godna nihemom fahigagenam oi amtakwalig, enag elimba nesegba mas na Godna nihemom pahlukugmo. Awali nemug. Jas amtak lofug na feg.
JAM 4:12 Afa amang fegim na jas lofug enaig feg? Mungwehe enaigba feg nihemo lahlag faiyigi afa ahnaig ahnaig fahegehianugeg jas yininewug enag esel feg, enamba God mungwehe feg. Ehe mungwehe yuhwa newugba fegim mingnag elim enag wankeneg hegeg augwiagim fafaiyif afa mingnag elimwo enamwo amtakwalehiagef. Ehe mungwehe enaig kifutukba feg. Afa naman enai olimbi na feageg, na enai ol unguguegim mingnag elim fahegehianigigmba enaigba? Enaigba amtakwalig!
JAM 4:13 Amangal na enaig mo osogoimba, “Yuwai me big ahuf, sini me big ahuf ming kimbig naligim enam nesinim stua gafungag lofug enaig feagigim mungo krismas ga enaig. Neso esinim mani nalig gi enag numwehenim wambum.” Amangal na enaig mo osogoimba, elimba ka nem enaig mo osonug,
JAM 4:14 amang na enai olig, Godim na etetinig, negelbi anuanamo amang ehe amangwo pugunufe sinimba. Negelni augagba ahnaig maia? Nemba leango lofug enaig feasaig, yikagna pebogum asa fukukag gweyi awaieg.
JAM 4:15 Enaigba ohunaig mo ehe osogoi, “Ainiyag na membugba, siini i esinag i enag yisehe big augwiafuf, anuanamo amansihe bigim pigif. Afa ehe membegba, emba sa big ahnaig ahnaig gafungag ga enag eseagi.” Enaig mo ga ehe osogoi, emba yuhwa feg.
JAM 4:16 Afa enaig nimbefum enag nesig, nimbefna olyi kalambalig enag nesegigim mingawo nimbefena wunehalamwo gufigim fukwalgog. Enaig kalambalig enag elimba enaho amtakwalig newugba feg.
JAM 4:17 Aman enam enag kag suwealagim enam ati anuana fegim afa enam enag pahlukuag hwanigba, elimba gweliehe amtakwalig enag eseageg.
JAM 5:1 Yawo hig nimbehe el amang amang numpni enag, numwehe olningugi, emba olkinig nalig nem pugunuf, enag ati esinim, nimbefena kinig naligim enag afafenim wewat nalig ogufum.
JAM 5:2 Negelni amang amang gawig enag, wahegageg na nuwageg mungwalyi nongiagefe negelni lofug mungwal enag kinkenig ahagag ofi.
JAM 5:3 Nimbefngalni golum silvam enag nyana bwambugugenugofe. Ena bwambugug enag emba esenam amang amang amtakwalig esel na eseagehufena enag esinim wambuk apekgof nimbeafngalni eligim enawa nem eseasaif suwi lag lofeasaif. Bete awaiegim ati muhwa ofe, enana wa kanam awaief, afa enag negel enag gwesigim mahiyim mungwal gawig enag na wambugigim mungowa nuwagahu.
JAM 5:4 Numwehe nangwinim higugi! Nibeafngalni aso gafungag wanai elim enag ehelni mani enag na yuhwa faiyigog hwanig. Ehengelni mani nalig enag na nimbefum wambuk, ena man enag wunonuk amtakwalig esel na esegonug. Afa eso gafungag wanai el enag wewat ogog. Ena ehelni wewat enag yikagim Ainiyagna ang megam sahog. Enag Ainiyag enag ofwanaini betenaini, enag mungwalni Ainiyag.
JAM 5:5 Na wahig ohuna bete wa enag ogwieahba, na lahlag ogugum, amang amang mungwal enag na wambugigim nimbefum mungo na lahlafeagig. Nimbefum esigim elig numbiageasaig, enaig nesigim nimbefum enag meini feasaig sis lofug kuwagim ahagag lofug na feasaig. Nimbefum enag nesigim sis nalig osohwi fa tata lofug na fig wohof nalig ahagagim eso muhwa tigigim ofe, enaig lofug na fig.
JAM 5:6 Nesig wanigim tigekigim sufug elim enag ahnaig ahnaig esihwanig elim enag, afa nem mungwag tige hwanig esmunagim na kugwagsungog fig.
JAM 5:7 Enaig fenamba, nilite, esinim olug kifutiaginim afwahalana kwisieg augwiag finim, nisanafafum Ainiyagba emba wa bof. Enam elingi aso yihugug el esel esig, esigim afwahalana kwisieg agagim nanguwog ogum enag aso enag ma afwahalana ehe pugunam lahlag fug lei. Aso yihugug el enag enaig esfafif afwahalana nanguwogum osu bu enag ehe eseagei ehe ma eseagenam eso ago enag ma numwehe pugwi.
JAM 5:8 Afa neangamba eso gwenaig nisanawog ehe fei, kwisieg mwahalai augwiag. Gwenaig feg Ainiyag bogum meini feaka, enag emba ese mwahalai kwisieg ol lahlag augwiafum.
JAM 5:9 Nilite, nofeka esinim nimbefum mo bagagig esim ahnaig ahnaig mo amtakwalig, afa mingnag elim sumigim amtakwalig migig wagoni haig haig mo. Enaigba nasibi, emba esinim negelimba munguag wambinim kotgam wanahuf. Jas newug, God, mengig muhwa go.
JAM 5:10 Nilite, negel enag piske olingi autinam God mo faini ona sihiage ahu enag profet elim enag. Ena profet elim enag mingnag el wambinim amtakwalehiagahufena. Enaig mayi esegonufinimba afa ehelwo es mwahalai gweyi kwisieg esegonu ahufena. Ehel enag enaig esinimba, enag enag nem ogfugonug, negel enag eso gwenaig esi.
JAM 5:11 Ati big olningig amangalbi kifitinim kinig amtakwalig (nalig) wambahugba, enamba yuhwa mesinim sifakalahufi. Ati na higni Jopna mom, Jopba olkifuti gohnam kinig nalig wamp kafena, es mayi fenamba eso Ainiyag kwegofonam mungwal amang amang etini enag wambwaina. Ati big olningig, Ainiyag na afafug enag esegim numwageg bigelim kisigonug.
JAM 5:12 Ai! Nilite! Yuwanam esinim enaig olungugi kifuti, nogofeka kifutig mo osogonam agi kweogonam esinim ofum betem amang amang esel enam enam amtakwalig nahalum mwalampni uhugigim kifutig mo enaig. Enaig nogofeka esim. Ei, mwaogogogmba, eso gwese wahiyi afa na esinim awai mwaogogogmba emba eso gwenaig gwesmungogonam wahiyi. Na enaig kifutuk mo kweogoimba, emba God nem yuhwahonam wambinim waginim amtakwalehiagef.
JAM 5:13 Atiame na esigim mingnag ahnaig ahnaig amtakwalig kinigni gohka? Aman el enaigna fegmba, eso mesanam Godum sahanai. Afa aman esenam wankeneg lahlag sifakaligna fegmba, eso ma esenam sangikuagei Godna wunehalam sisigam gufyi fukui sifakaligna.
JAM 5:14 Afa aman nilite esenam gihnanga fegmba eso ma esenam sios wanai anuana el nangwagiahiagigim ese wunonimbi, eso ena anuana el enag ma esinim Godum sahini ehna gihim enag, afa esinim wel bug susulanagi eligim enag Ainiyagna wunehalawa.
JAM 5:15 Enaigim olningi ogoi emba God esenam ehim enag kwegfuf. Enai elbi figbi, enai olinim esinim Godum enag sahihiniimbi, emba Ainiyag esenam ena gihnam enag lahlafenagenem gifiohluf, ena gihna el enag ahnaig ahnaig amtakwaligesegmba ena gamba God wa wambihianagef.
JAM 5:16 Enaig fenamba, enag esinim ahnaig ahnaig amtakwalig nimbefena enag ambawa mingnag nilitem ambawa sihigonugimbi, eso enag nilete enag mesinim nem sahini. Feimba God esenam negelim enag lahlafehianigef. Aman el Godna fenam yuhwa sufug fegmba, afa Godum sahanaimba, emba ehna sahig enag kifutuk yuhwa feg.
JAM 5:17 Elijah gamba el bigel mungwa lofug. Enag enaig esena Godum kifutinam sahana buum ogum masa fef, afa eso bu enag fe hwanig 3 yia fenam afa ming yiawo olugi fena.
JAM 5:18 Enaig esenam afa enengim piskenam mayi Godum sahanamba, eso piskenam bu fenamba afa wohof asonai lahlag puguakana piskenam.
JAM 5:19 Kana nilite, afa aman negelyinai nilite mungo esena etetiagakagba Godna ninimom enag, eso ming nilite kwegfonam piske wanimbui. Enaig ming nilitem enag esenagba, eso ma esenam enai olig
JAM 5:20 aman esel amtakwalig elim kwegfogum mina amtak wanai sulufa God nangum wanimbuk. Aman enaig esegmba, emba ena el piskenam enaig elim enag ehefena sungwag faf, mas esenam wahai. Enaig enag eseimba emba God esenam ahnaig ahnaig amtakwalig wahigageg enag God wambihiagef.
1PE 1:1 Afa ka Pita Sisas Kraisna kanog wahiag el. Afa nengel Ju el Sisasim olug onigig na ka nem ohuna mo faig. Afa el nem fegonigigbi eso ne nimbeafna kimbigim wahigim mingnag kimbig gam ikaminefeg. Afa yawo nengel provins Pontus afa Galesia afa Kapadosia afa Esia afa Bitinia enanai yi gohka.
1PE 1:2 Afa autunam God Humuan nengelim gishug hwatig so na Sisas Kraisna mo pahlukuiba eso heafna tafna nem gigiafeni. Afa Godna Sungwag so ma nem esenibi eso ne afsug el fi. Afa ka membeg so ma God nem hugna isug kwaganig i afa olug efihlag i fai.
1PE 1:3 Eso big God eba Ainiyag Sisas Kraisna awagim lahlag oni. Afa ehe bigim nalig afafenigim eso Sisas Kraisim ningihiagim afa ehe piske bitekfe nai ilafu fatig. Afa enaba God bigim mulug nofkenagag faig. Afa big ati anwanafig Godna mo sihi wahiag eba ehe inim esef.
1PE 1:4 Afa lahlag gawig God bigim ogna fai eso big enam yawo nisanago. Afa God enam heven wa faka wahiag afa enanai yiba eba mas nogi afa amtakwale afa awaie.
1PE 1:5 Afa nengel Sisasim olug onigigbi eso God heafna kifutigni nem kagwo wambufiego afa sumi yi osuna ehe nem ambagwa piske wambuiba eso ne lahlag augufef.
1PE 1:6 Afa enam ne onigigim eso ne sifakalig. Afa yawaba mwakwalig ne ahanaig ahanaig kinig yi tautig fig.
1PE 1:7 Afa enag kinig nengelni olug onigigim gihni fi inim me awai awai me. Afa el golim suwi wa tuhlugba og so ma inim gol pugui. Afa enag golba mas higeg gofi. Afa nengelni olug onigig golim gosenag afa kinig nengelni olug onigigim gihnigba eso ma enaba olug onigig higeg gofuf. Afa mahim enanam Sisas Krais ambagwa puguiba afa so ehe nem sifakalinim nengelni unehlagim fingi fenif.
1PE 1:8 Afa nengel ehem mas nangug mo afa ne ehe nai yi hugna onigig luwaba afa yawo nengel ehem nangu hwainig fig afa ne ehem olug oniginigim eso ne sifakalig. Afa enag sifakaligba ohuna bite nai sifkalim gwesim hilifenag enaba mo mas yuhwa wagfui.
1PE 1:9 Afa ne Sisasim olug onigig wa kehla guba eso God nengelim wambugofufiba afa eba ne lahlag agfofufe.
1PE 1:10 Afa Godna mo fi sihiaule el sihini og Godba nengelim ismunagim kwaganif. Afa enag el mogim yisigigim afa fahiginim ahana mina bigim Godba piske wambuf.
1PE 1:11 Afa autunam Kraisna Sungwag ehengelim sahoguhun finiba eso mo ehengelni mengig wa enaig sihifeni og yuwanaba Krais eba tautig fanam eso sumi mo ehe nalig unehlag nemug fafe. Afa ehengel sahni og, eba aman mahim afa ahnana so puguf?
1PE 1:12 Afa God ehengelim mo fi sihiaule elim wagfunig afa heafgelni gafugag eba mang hefum mo eba nengelim sumi naim kwaganig. Afa ehengel ena mo sihinibi afa yawo ne gwenaig mo higig. Afa God heafna Sungwag heven wa naim ningihiagba eso heafna kifutig yi el Godna lahlag mo sihigbi afa ne gwenaig mo higig. Afa mang lahlag God so bigim esinigbi ofwanai el ogna enam anwanafi.
1PE 1:13 Masa nengelni onigig ahanaig ahanaig wa ikaminefenif so na Sisasna mo numweheg kehlagufiba eso ne nof feagegofim. Afa so na gunag onigig wa agfohiefiba eso ne nenge agfofum eba mahim Sisas Krais afwambusug yi puguiba eso God nem ismunagim kwaganif.
1PE 1:14 Afa so na Godum higina ofenaiba lahlag luwal. Afa nimbeafna sawieg nengel nai yi go mahim nem anwana gohug hwainig fenagba nofeka enam pahluku.
1PE 1:15 Afa God nem awamonag eba ehe afsug kabag el feg. Afa nengelni nihe gaba so ma gwenaig afsug kabag fe.
1PE 1:16 Afa Godna ginof enaig esog; Kaba afsug kabag feg eso ne gaba gwenaig afsug kabag fi.
1PE 1:17 Afa mahim nengel Godum ahsahnifibi eso enaig sefifif Humuan. Afa God elni ahanaigim fahigeagegim eso mungwali elim mungo mina kwefihianugeg. Afa so na onigi ohuna bite mang nimbeafgelni mo eba mahim ne nofkenagag gofiba so na enaig onigif, masa kam God kwefihianagef eba kana nihe so mas lahlafeg mo.
1PE 1:18 Afa autunam ne nimbeafgelni simbianigana nihe mo wa ne gofena afa enag nihe nem mas kwagana mo afa so nem God enanai wambug. Afa ehe mang bitenai gauna silva afa golna esei mo amo enaig eba sumi yi amtakwalig esaif.
1PE 1:19 Eba Kraisna taf hugna numwehe fukog enana God nem wambug. Afa Krais ofenaiba sipsip luwalig mang ehem feg hwainig eso Ju el sipsip tigi tuhlu Godum faig lofeg.
1PE 1:20 Afa mahim God bitem gafugafeg hwainig mahimsi fiahfenaba afa enanam Kraisim ati kanog wahiana. Afa ohunag osuna eba sumi yi osuna eso Krais ambagwa ati puguagim nengelim kwaganig.
1PE 1:21 Afa ne Kraisna mo kehligim eso ne Godum olug oniginig. Afa God ehem bitekfe nai ilafu fatigim unehlag nalig faig. Eso ne Godna mo oniginigim afa ne nenge agfofuf ehe heafna mo eseba ini pugufef.
1PE 1:22 Afa ne ini mo higigim pahlugugba eso ne afsug fig afa ne Kristen nilitem membegonug. Afa enag membug onigig so ma nengelni olug yi gofi.
1PE 1:23 Afa Godna mo eba nofkenagag mo gwese higeg gofuf. Afa enag mo nem fukwag mulug nofkenagag faig afa ofenaiba awag mas wahai.
1PE 1:24 Afa Godna mo enaig esog; Mungwali el pos lofug eba mwakwalig agfohie afa ehengelni lahlag gawig pos sisig lofug eba awaienif. Afa pos fofenam afa pos sisig bubughia apaigofe,
1PE 1:25 afa Ainiyagna moba gwese higeg gofuf. Enag mo eba Godna lahlag mo el nem sihigonug.
1PE 2:1 Afa so na mungwali amtakwalig nihem masigim fati. Afa nofeka mwakwal mo sihi afa sambaga mengigna fi afa ambobugiagi fiagi afa elim sehi.
1PE 2:2 Afa luwal ninganai mas mangim onigi eba ehe tutum mungo membenag afa ne gaba so na Godna inim fanem membena. Afa enag fane nengelni sungwagim kwaganiba so ma kifutig fei eso ne yuhwafenam so na God i lahlag ahagag ahfe.
1PE 2:3 Afa Godna mo enaig esog, “Ati ne nangug Ainiyagna nihe eba lahla feg.”
1PE 2:4 Afa Ainiyag eba sumil nofkenagag feg afa el ehem fahige finim og eba amtakwalig. Afa God ehem fahige fiafagim og, eba lahlag eso ehem kanog wahiagba eso big ehem nangum ahu.
1PE 2:5 Afa nengel gaba nofkenagag sumil fig afa Godna Sungwagni kifutig yi ehe ogna nem esenibi eso ne Godna lala fif. Eso nengel afsug pris fig afa Kraisna unehlag wa so na lahlag nihe Godum faig ofenaiba pris so Godum sis tulhu faini.
1PE 2:6 Afa Godna mo enaig esog og; Sa higim, autunam ati ka lahlag sumil kanog wahiana eba mingnagim gosinig afa hugna lahlag lala sumil feg eba ka Saion kimbig fakag. Afa amangel ehem olug oniginibi eba mas ahwanifi.
1PE 2:7 Afa amangel so na olug onigig enag sumil eba nengelim lahlag nemug fenig afa amangel mingnag mas olug onigig mo enaba ming mo enaig esog; Afa lala nimblag el sumilim fahigenagigim og eba amtakwalig sumil eso isugum fatig. Afa sona sumil eba ehe gosugum afa hugna lahlag lala sumil lofug feg.
1PE 2:8 Afa ming Godna mo enaig esog; Afa enag sumil eba enaksag elim mwolkel fetife gofiba eso el ena sumil mogug yi apaigof. Eba ehe Godna mom fingi fatigbi naso ehengelim mwolkel fetife go. Eba autunam God ati anwanafe wahiana eba enaig esif.
1PE 2:9 Afa nengel eba God ati nem kanog hwatig afa God ehe misog el feg afa nengel heafna pris fig afa ne afsug kabag el figim afa Godna el fig. Afa ehe nengelim enaig esinigbi eso ne heafna lahlag gafugagim ambagwa sihiagi. Afa ehe nengelim awamonugbi eso ne sikifig wa nai wahinim heafna lahlag afwambusug nemug gam ambugog.
1PE 2:10 Yuwana ne mas Godna el fini mo afa yawo ne heafna el fig. Afa yuwana mas ne heafna afafegim anwanafini mo afa yawo ati ne fig.
1PE 2:11 Kana hihe, mahim big ohuna bite wa auguiaba so big onigigim ohuna bite eba mang bigelni mo. Eso ohuna bite nai amtakwalig onigig elig ogna ese, eso nofeka enam pahluku. Eso enag onigig nengelni sungwagim bigagafego.
1PE 2:12 Afa nengelni nihe afwambanai elni nof wa so ma lahlag nemug fei. Afa mahim ehe nem mwakwal sehtigifibi eso mungwali el anwanafi nengelni nihe eba lahlag eso enag osuna God obofiba ehengel ehena unehlagim fingi fif.
1PE 2:13 Afa so na Ainiyagim onigigim eso ahanaig ahanaig bite nai misog elim ahnai skaufegon. Afa so na gavmanna misog elim ahnai skaufegon eba heafna mo sisyi feg.
1PE 2:14 So na gavmanna gafugag elim gaba gwenaig esegon. Afa misog el ehengelim ningitigiba eso amtakwalig elim tautig faigogim afa lahlag elni unehlagim mo fingi fig.
1PE 2:15 Afa God enaig membeg og, ne lahlag nihe esigbi eso enaba anwana hwainig elim ahwanefug faig eso ehe mengig pwakafegim afa ehe mas amtakwalig mo sihi.
1PE 2:16 Afa God nem og, se eseahufum eso nofeka enaig onigigi ne og ati ka enaig mo fag eba ka amtakwalig esef. Amo, so na Godna isug gafugag el agfohie.
1PE 2:17 Afa so na mungwali elim lahlafegon, afa Kristen nilitem hugna membegon, afa so na Godum bwata ningmanginim eso ahnai skaugfini afa gavmanna misog elim lahlafeni.
1PE 2:18 Afa ne isug gafugag el so na nimbeafgelni misog elim ahnai skaufegon. Mangofi ehe afafenig el me amo ehe kifutig el me. So na ehem lahlafeni.
1PE 2:19 Afa ateamba ne Godum mungo oniginagba afa lahlag gafugafe eso el mungwinim nem tautig faigbi afa ne ismunagim tautig fag. Eba enanai yi God nem lahlafenaf.
1PE 2:20 Afa ateamba ne amtakwalig nihe esegba eso nem ena nagum tigif eba ne ismunagim tautig fag eba el nem og eheba lahlag el ehe? Amo, el mas enaig esogoi. Afa ne lahlag gafugafegba eso ne ismunagim tautig fag eba God nem lahlafenaf.
1PE 2:21 Afa Krais nengelim kwaganigim kinig fag eso God nem kanog hwatigba eso ne gaba gwenaig esi. Afa Krais ehe mina wagfug eso ne gwenaig nihe fi.
1PE 2:22 Afa ehe mas mang wesig fena mo afa ehe mas mwakwal mo sihina mo.
1PE 2:23 Afa el ehem amtakwalig mo fainibi afa ehe mas mungwag esoni mo. Afa mahim ehe kinig fagba ehe mas mungwag ehengelim enaig esinigim mo sihini mo. Afa ehe og ka kikeafna onigig gwesim God nai yi wahiaiba eso God eba lahlag kwefihiageg el feg.
1PE 2:24 Afa mahim el Kraisim li katigeg wa akahlifnibi ehe heafna eligni bigelni amtakwalig mo fani. Afa ehe enaig esegba eso big amtakwalig nihe gwesim wahinim eso lahlag nihe wa saho agfofum. Afa ehe tautig fagba eso enanam bigim lahlafe aitig.
1PE 2:25 Autunam ne sipsip lofug minam etetiageni afa yawo ne sipsip nangwaghiawagig el nangum ambugogba eso ehe nem nangwaghiagego.
1PE 3:1 Afa nengel angwafig so na nimbeafna ligagim ahnai skaufegon. Afa ehe Godna mo higigim kusigba eso ma ehe nengelni nihem nangunim eso ma onigig wahgifi. Afa enamba nengelni mo sihiagim goseg.
1PE 3:2 Eso ehe nem nangwagi ne Godum ahnai skaufigim afa neana nihe lahlafeg eso ehe gaba ogna Godum pahluku.
1PE 3:3 Nofeka enaig onigwagi ka kikeafna eligim agiagig afa wapogum kikeagi afa engig aitiagibi ka so lahlag angwafig opuko.
1PE 3:4 Afa neana lahlag gau so ma olug yi gofi. So na afafeg nihe i afa nengnag augufeg nihe i aitiagi. Eba neana lahlag gau mas amtakwale. Afa enaig nihem eba naho God hugna membeg.
1PE 3:5 Afa afsug angwafig autunai heafgelni onigig God nai yi wahini enaig esenibi eso lahlag angwafig opukonam ehe heafgelni ligag bugugum ahnai skaugfegoni.
1PE 3:6 Afa Sara enaig angwafig feg. Ehe Abrahamna mo higinam pahlukunam afa ehem og ne kana amunai. Afa ne ateamba lahlag nihe esigbi eba ne mas embebefi eba ati ne Sarana luwal fig.
1PE 3:7 Afa nengel kwamblo nembeafna angwafig i so na lahlag ahagag ahfe. So na enaig onigif angwafig mas kifutig mo eso ne bwata fegon. Afa God ehengelim gaba ismunagim kwaganig afa inim nofkenagag faif. Afa ne enaig esigbi eba mas mang nengelni betenim kaguni.
1PE 3:8 Afa kana mo muhwa wahiagim ka ofe. So na mungo onigigna augu i afa elim afafegon afa nilitem membegoni afa elim lahlafehiagi afa ahanaig ahanaig tonbusugum hwati.
1PE 3:9 Afa el nem amtakwal fiafaiba nofeka mungwag gwenaig esena. Afa el nem agi mo faiba nofeka mungwag gwenaig esona. Amo, so na Godum sahnibi God so ma ehem lahlafehiage. Afa God nem awamonagim eso ehe nem enaig mo faif.
1PE 3:10 Afa Godna mo enaig esog; Afa aman el membeg ogna lahlag auguf afa heafgelni nofkikenagim sifakali. Eba ehe so ma amtakwalig mo mi afa mwakwal mo mi wahiyi.
1PE 3:11 Afa so ehe amtakwalig nihem wahinim afa lahlag nihe wa saho agfohiefi. Afa so ma ehe enaig onigif ka so mingnag el i mungwal onigig ahfe afa so ehe ena minam hugna pahlukui.
1PE 3:12 Afa Ainiyag lahlag elim nangwaghiagego afa ehe ehengelni sahigim higinig. Afa ehe amtakwalig elim masig fatinig.
1PE 3:13 Afa so na sifakalna lahlag nihe fef eba aman so nem amtakwale feaitif?
1PE 3:14 Afa ne lahlag nihe esegba afa enanai yi ne tautig fag so ma God nem lahlafiahfai. Nofeka ehengelim embefinim afa enam hugunam onigkafum.
1PE 3:15 So na Kraisim nimbeafna onigig wa fafatinam afa so na eso ehe kana Ainiyag feg. Afa nimbeafgelni olug onigigim ambagwa sihiagim numwehiagi agfofum. Afa mahim el nem sahinibi so na lahlag sihif.
1PE 3:16 Afa so na ehengelim nengna mona wahigi sihigoni afa lahlag fegoni. Afa Godna nof wa so na lahlag nihe fi. Afa mahim el nem sehtigibi eba nem nangwagig mahim ne Kraisna elni nihe figbi eso ehengelni mo ehem ahwanifenig.
1PE 3:17 Afa God enaig esof afa lahlag nihe wa ne kinig fif eba lahlafeg. Afa ne amtakwalig nihe wa kinig fif eba amtakwalig.
1PE 3:18 Afa Krais bigim wahanigim bigelni amtakwalig hugufatinig afa bigim God nangum wambubug. Afa enag lahlag el amtakwalig elim enaig esenig. Afa ehe mungonagim wahagim afa enag wahag gwenanai yi bo fegba eso amtakwalig hugufatig gafugagim tigefakag. Afa ehe el feg eso ehem tigifatini afa God ehem ilafu fatigba afa ehe yawo sungwag feg.
1PE 3:19 Afa ehe enaig gohugum afa kalabus wa nai sungwagim ikag mo sihinig. Afa ehengel elni sungwag.
1PE 3:20 Afa enanam Noa sipim gafugag ofefenaba afa ehengel Godna mom higigim kusini. Afa God nenge gofena mas ikagna kwefihianugena mo eso ehengelni sungwag ena sungwagni kalabus yi saho ahuna. Afa enanam eba mingnag el sip yi saiyena afa bu wahigi fakanaba eso God enag kug yi gohug elim mungo kwagana.
1PE 3:21 Afa ehengel bu sisyi agfohie fenaba afa God ehengelim piske wambina. Afa enaba bu wa aitiagim wagfug afa yawo ne bu wa apaigogba afa God nem piske wambug. Afa enaba mang nuhwefum gigiafeg mo amo, eba ne Godum sihi wahianag ka neana nof wa afsug el agfofufe. Afa God Sisas Kraisim bitekfe nai ilafu fatig eso enana nem piske wambug.
1PE 3:22 Afa ehe heven gam ikagim afa Godna nihiginai ningagam ga eso mungwali ofwanai el i afa kifutig nimbasa i afa ahanaig ahanaig kifutig gawig i ehem ahnai skaufinig.
1PE 4:1 Afa Krais heafna eligni tautig fag eso ne gaba numwehiaginim gwenaig esi. Afa el heafna eligni tautig fagba eso ehe mas ahanaig amtakwalig nihem onigig mo.
1PE 4:2 Eso ehe ohuna bite wa gohba eso mas bite nai onigig ehem kehla gufi afa ehe Godna sawiegim pahlukug.
1PE 4:3 Afa nihe afwambanai el so membig autunam ne gwenaig fena. Afa ehengel so enaig esini aga taitu i afa ahanaig ahanaig membug i afa moiniainig i afa buyis wa sifkalig i afa mwakwal godum oniginig. Afa enaig nihem pahlukuiagba ati ne wahig.
1PE 4:4 Afa enag amtakwalig nihe ne masig fatig eso ne mas afwambanai el i wahe enaig esi. Afa ehengel sineminefigim eso nem amtakwalig mo sihigonig.
1PE 4:5 Afa nengigim God elim kwefihia ofefiba eso ehengel heafgelni mungwali ahanaig ahanaig amtakwalig nihe ambagwa sihiagif. Afa God ati numwehiageg nofkenagag el mi afa melig pigieg el mi kwefihiagegim wahiag.
1PE 4:6 Eso ehe melig pigieg elim gaba lahlag mo sihini. Eba inim ehengel ati pigi eso gwenaig mungwali el ahanaig ahanaig fiahgig eba pigif. Afa ehengelni sungwag eba higeg gofuf ofenaiba God ehe go.
1PE 4:7 Afa mungwali gawig ati awaiegim muhwa ofe. Afa so na onigiginim afa numwehiagifum eso ne beteni.
1PE 4:8 Afa so na mingnagim hugna membegon. Sonaig nihe eba naho mingnag nihem gosinig. Afa ne elim membenigbi enag eba enaksag amtakwalig nihem hwatigim eso ne mas mungwag esini.
1PE 4:9 Afa so na Godna elim nimbeafna lala gam wanikiafum afa nofeka enam wagni.
1PE 4:10 Afa God nem ahanaig ahanaig kifutig mungwali nem mimageni. So na enag numwehe lahlafinim afa enag kifutig God nem faig eso Godna mingnag elim kwaganim.
1PE 4:11 Afa aman Godna mo sihiag el feg so na mo sihig ena mo God heafna mo lofeg. Afa aman kwegfwag el sofeg eso Godna kifutig yi enaig ese. Eso el nengelni mungwali gafugagim nangwaginim afa Sisas Kraisna unehlag wa Godum fingi fif. Afa nalig unehlag i afa nalig kifutig i eba heafna feg afa enaba higeg gofuf. Enaba inim.
1PE 4:12 Afa kana hihe, mahim enag kinig nem gihnigbi nofeka sineminefi eba mang mulug mo.
1PE 4:13 Krais kinig ati kahlagba eso ne gaba gwenaig esinim eso enam sifakalini. Afa nengigim heafna nalig unehlag ambagwa puguiba eso ne hugna sifakalif.
1PE 4:14 Afa ne Kraisna el fig ma nem el amtakwalig mo sihigonibi so na sifakali. Afa enaba enaig wagfug feg Godna Sungwag nengel nai yi go. Afa enag Sungwagbi eba nalig unehlag nai yi kifutig nai yi feg.
1PE 4:15 Nofeka ne elim tigifati, afa gawig okwefi, afa ahanaig ahanaig mingnag nihe fi, afa nofeka minatitenai el lofi. Masa ne enanai yi kinig fafe.
1PE 4:16 Afa ne Kraisim pahlugugba eso enanai yi kinig ne fig eba nofeka enam ahwanifi. So na Godum lahlag oni eba ati ne Kraisna unehlag na fig.
1PE 4:17 Afa Godna kwefihiawagig osuna muhwa ofe afa so ehe heafna elim enanam gof gam esenif. Afa ehe bigim gof gam esofenifuf eba sumi yi gaba el ehena lahlag mom masig fatig ehe ehengelim hugna amtakwalig esenif.
1PE 4:18 Afa Godna mo enaig esog; Afa ateamba lahlag el Godna mina gam kinig fagba eso God ehem suliafag afa so ahanaig amtakwalig elimbi pugunif?
1PE 4:19 Afa ateamba Godna sawieg wa mingnag el kinig figbi eso ehengel lahlag nihe esibi eso enaba wagfug hefum Godna ninga wa wahig. Afa God elim esenaiba eso heafna mo sihi wahiagim lahlafafaf.
1PE 5:1 Afa koka nem siosna misog elim mo sihinuge. Ka gaba siosna misog el feg. Afa mahim Krais tautig fagba eso kikeafna nofna ka nangug. Afa mahim Kraisna nalig unehlag ambagwa puguiba eso ka gaba lahlag heafna fafe. Noso ka nem enaig sihifenig.
1PE 5:2 Afa so na Godna sipsipim numwehe nangwaghiagi eso ehe ehengelim nengelni ninga wa hwatig. Afa enag gafugagba nimbeafna membug wa so na esi afa God enaig onigig membeg masa el nem hekusihiagif. Nofeka kig fag onigigna gafugafi amo so na Godna elim oniginim eso gafugafi. Ehengel eba sipsip lofug.
1PE 5:3 Afa nofeka misog el lofinim afa Godna elim mo piga wambwaigo. Nofeka enaig esi. God ehengelim nengelni ninga wa hwatiba eso ne lahlag mina wagfugonibi so ma enag sipsip ena mina pahlukui.
1PE 5:4 Afa mahim sipsipni nangwaghiawagig elni misog el ambagwa puguiba eso ne lahlag nemug gau fif ena gau mas amtakwale.
1PE 5:5 Afa nengel kwablog el so na gaba misog elim ahnai skaufegon. Afa ne mungwali nimbefum ahnai skaufeaginim. Afa Godna mo enaig esog; God tutonbusug elim pigawampif. Afa el so hefum sugupeg eba God ehem lahlafenif.
1PE 5:6 Eso ne Godna kifutigim ahnai skaugfini afa osuna so ehe eso wahiag, enanam ehe nem fingi fef.
1PE 5:7 Afa God nem hugna afafenig eso nimbeafgelni kinig heafna ninga wa wahiyi.
1PE 5:8 So na numwehiaginim afa nof fiahgifibi. Afa Satan nengelni angoluwag eba ofenaiba laion euaka ogna elim tige ne.
1PE 5:9 Afa ne anwanafig mungwali ohuna bite wa nengelni kristen nilite gwenaig kinig fig eso nengelni olug onigig kifutig gofiba afa Satanim fingi fati.
1PE 5:10 Afa ne Sisas Kraisim olug oniginibi eso yuwana God nem afafenigim awamona so na heafna lahlag gawig wa higeg ahagag fif. Afa kinig so na fag eba mwakwalig gofe afa sumi yi God ehe nem piske lahla fiafanam eso nem kifutig na geba eso ne kifutig gofuf.
1PE 5:11 Na Godna unehlagim fingi fi eso ehe nalig kifutigni higeg gofuf. Eba inim feg.
1PE 5:12 Afa ohuna wesig ginofba Sailas kam kwegfug ginofeg. Afa ka anwanafeg ehe bigelni lahlag nilite. Kog ka nem kifutinuge na ka enaig esog ohuna ginof eba Godna lahlag kwegfwag wagfug. So na ohuna mo kikehlanam kifutig gofum.
1PE 5:13 Afa Babilon wa nai sios el nengelim enaig esogog ka mas nem etetigoni. Afa God ehengelim gaba kanog hwatig. Afa Mak ofenaiba kana luwal ehe nem gwenaig esonig.
1PE 5:14 Afa mingnagim nilitem so na kikigehiagi enaba wagfug ne kristen nilitem hugna membegonig. Ne mungwali Kraisna el fi so ma nem olug efihlag gohoni.
2PE 1:1 Ka Saimon Pita Sisas Kraisna gafugag el afa ka ehena kanog wahiag el feg. Ka ohuna mo nengelim ningihianig eso ne Sisas Kraisim olug onigig. Afa Sisas ehe bigelni God fegim afa Kwagfwag el feg. Afa heafna lahlag nihe wa eso nengelni olug onigig eba kagel nai yi mungwalofug.
2PE 1:2 Afa ka membeg ne God mi afa Sisas bigelni Ainiyag mi so na numwehe anwanafi so ma God nem hugna isug kwagani i afa olug efihlag i fai.
2PE 1:3 Afa mahim big ehem numwehe anwanafigbi afa ehe heafna kifutig kigmog wa bigim kwaganigba eso bigna auguiag so ma ehena lahlag nihem pahlukui. Afa ehe bigim awamonigim og so na kana nalig unehlag mi afa lahlag nihe mo fi.
2PE 1:4 Eba ehe enaig eseg afa mang lahlag gawig ehe sihi wahiana eso enag big fig. Afa amtakwalig olug sawieg amtakwalig bite nai onigigim fa pugug. Afa big enag lahlag gawig figim eso amtakwalig bite nai onigig mas bigim amtakwale aiti. Afa big Godna nihe fig.
2PE 1:5 Afa God enaig esegba eso ne enaig nihe esibi eba nengelni olug onigig kifutig puguf. So na lahlag nihe esi afa enag nihe i anwanag i waheg.
2PE 1:6 Eso ne eligni onigigim numwehefkuba afa enaba anwanag i waheg. Eso ne kinig yi kifutig gohug afa enaba eligni onigigim numwehefkug i waheg. Eso ne God nai yi hugna onigig lugwag afa enaba kinig yi kifutig gohug i waheg.
2PE 1:7 Eso ne nilitem membig afa enaba God nai yi hugna onigig lugwag i waheg. Eso ne elim hugna membenig afa enaba nilitem membig i waheg.
2PE 1:8 Afa ateamba ne enaig nihe nengel nai yi kifuti nalig fegba eba ena anwanag fug luwof. Afa ne bigelni Ainiyag Sisas Kraisim numwehe anwanafif.
2PE 1:9 Afa aman el enaig nihe feg hwanigba eba ehe ofenaiba nofseleni el mas numwehe nangui. Afa ehe etetiageg God so ehena amtakwaligim hugufatinag.
2PE 1:10 Eso nilite numwehenim eso ne Godna mom hugunam pahluku afa enaba wagfug God nem awamonigim afa kanog hwatig. Afa enaigba ne esigbi eba nengelni olug onigig ne mas wahiyi.
2PE 1:11 Afa ehe nem sifakaligna Sisas Kraisna bog megam wabubug saugog. Afa Sisas eba Ainiyag fegim afa bigelni kwaganig el feg afa heafna bog meg eba higeg gofuf.
2PE 1:12 Afa ka anwanafeg ati ne inim mo higigim kikehlig. Eso kog ka nengelni onigigim piske fwakig wasani.
2PE 1:13 Afa ka onigig eba lahlafeg ka gwese gofiba ka so nem enaig mom sihinifibi eso ne piske onigim.
2PE 1:14 Afa Ainiyag Sisas Krais kam sihinag eso ka anwanafeg ka mas mahimsi gofi.
2PE 1:15 Afa ka mas nem sihinigim yiskosei. Afa mahim kam wahaiba eso ne ena mom piske onigim.
2PE 1:16 Afa mahim kangel nengelim enaig sihigonibi Ainiyag Sisas Krais kifutig kigmogna piske bof afa kagel mang mwakwal wahigna mo sihi mo. Amo, kikeafna nofna heafna kifutig kigmog nanguni.
2PE 1:17 Afa mahim Humuan God ehem nalig unehlagna afa afwambusugni faigba afa kagel enanai yi agfofena. Afa Godna nalig afwambusug pugunaba afa enanai yi Godna mengig enaig sihifena og, “Enagba kana leg. Ka ehem hugna membenagim. Afa ka ehem sifakalenag.”
2PE 1:18 Afa kagel ehe i enag Godna mug wa agfofenaba afa ka enag heven wa nai mengigim higini.
2PE 1:19 Afa mang sati ka nanguni eba wagfug Godna mo sihiaule elni mo eba inim nemug feg. Eso ne enag mom higim. Enag ofenaiba afwambusug sikikiegim afwambusug faig. Afa enag afwambusug gwese gohun ikan Godna osuna puguf afa Kraisna afwambusug nengelni olug yi ofenaiba ambagana bugubugu pukogo.
2PE 1:20 Afa so na enag numwehe anwanafi Godna mo sihiaule elni mo Godna buk wa go eba mang heafgelni onigig mo. Eba awai.
2PE 1:21 Afa el mas enaig mo opuguni mo. Amo, Godna Sungwag elim yuhwafenigim afa mang God so sihig eso ena mom ehengel sihig.
2PE 2:1 Afa autunam mwakwal mo sihiaule el Ju el i waheg gofena. Afa mwakwal wagfuiag el nengel nai yi gwenaig esi ne i waheg gofe. Afa ehengel mwakwal mog mom nem sagmona sihigonugif. Afa enaig mo eba nem amtakwale aitif. Afa Ainiyag ehengelim wambugba eso ehengel ehem masig fatinig. Afa el numb ehengelni aga taitu nihe mi afa enaig ahanaig ahanaig nihe mi pahluguf. Afa ehengel enaig esibi eso mingnag el God nangum wagfuiag minam molampbif. Afa enag mwakwal wagfuiag el gawigim hugna onigig. Afa ehe nengelim mwakwal mo sihigonugigim eso kig enana fig. Afa God mas ehengelim kwefihianugegim yiskoseg mo amo, eba ehe mungwag amtakwalig faigim ati numweheage go. Afa ehengel enaig esigba eso God ehengelim ikagna amtakwale aitif.
2PE 2:4 Afa ne anwanafig autunam mingnag ofwanai el amtakwalig nihe esinibi eso God mas ehengelim hwatina mo amo ehe ehengelim suwi lagig kimbigam wambug aitina. Afa God ehengelim kifutig wena kikenugenam eso sikikiegim wa skaugum wambaitiba eso kwefihiageg osunam nenge agfo.
2PE 2:5 Afa enanam Noa gofenaba eso ehe enaig sihiakafena og, so na lahlag nihe pahluku afa mungwali el Godum masig fatini eso God mas ehengelim hwatina mo amo ehe nalig bufle esenaba eso mungwali awaiena. Afa God Noa mi afa mingnag elegeg wa gohug el mi wambinaba eso lahlag gohena.
2PE 2:6 Afa ne anwanafig autunam God sambaga kimbigim Sodom mi Gomora mi amtakwale aitinam. Afa ehe ena sambaga kimbigim suwina tuhlu fatini. Afa enag wagfug aman el so Godum masig fatinig eba ehe ehengelim gwenaig esenif.
2PE 2:7 Afa enanai yi Lot gofena afa ehe lahlag el fena. Afa ehe amtakwalig elni aga taitu nihe mi afa enaig ahanaig ahanaig nihe mi nangwagnim eso ehe olug kinig. Afa enag lahlag el amtakwalig el i ahaganam eso mungwali osuna ehe ehengelni amtakwalig nihe higifnim afa nangwag fena eso heafna olug kinig feg. Afa God ehem sluafanaba eso ehe lahlag gohena.
2PE 2:9 Afa enag bigim wagfunig lahlag el eso kinigni agfohie eba God ati anwanafeg ehengelim ahanaig kwagan fenigim. Afa God ati anwanafeg amtakwalig elim kalabus yi ahanaig kehla fegim nenge ahuan ikan ena kwefihiage osuna puguf.
2PE 2:10 Afa ehengel tautig fif. El so heafna eligni amtakwalig sawiegim pahluhug afa Godum masig fatinig afa enaig el eba hugna tautig fif. Afa enaig mwakwal wagfuiag el eba tutonbusug el fig afa hefum mungo onigig feg. Afa ehengel amtakwalig kifutig ofwanai el sisyi go mas embefinig mo eso ehengelim gaba amtakwalig mo sihigonig.
2PE 2:11 Afa Godna ofwanai elni kifutig eba mwakwal wagfuiag elni kifutigim hugna gosinig. Afa Godna nof wa heafna ofwanai el mas amtakwalig ofwanai elim setigigim afa amtakwalig mo sihigonig mo.
2PE 2:12 Afa enaig mwakwal wagfuiag elni onigig sisna onigig lofig afa mang onigig ehe nai yi pugug eba gaunam esegim. Afa ehengel ofenaiba sangwali yi nai sis. Afa mangim ehe anwanafi hwainig eba enam gaunam esig afa molamp mo sihinig. Afa God ehengelim amtakwalig aitif ofenaiba el sangwali yi nai sisim kwagi aitig.
2PE 2:13 Afa ahanaig tautig ehengel so mingnag elim esegonug eba ehe gwenaig fif. Afa ehengel heafgelni eligni sawiegim elni nog wa ambagwa pahluhug eso enam sifakalig. Afa ehengel nengel nai yi ahgagigim afa heafgelni nihe eba mwakwal feg afa ahwanfeg eba ehe enaigim og, eba lahlag.
2PE 2:14 Afa ehengel aga taitu nihem higeg onigigim afa amtakwalig nihem higeg esi eso mas wahiyi. Afa ehengel ewiaug elim amtakwalig mina wa sulfu wambug. Afa ehengel heafgelni olugim mungo fi fakigim eso kig i gawig i enam figim mungo onigig. Eso nengigim God ehengelim amtakwale aitif.
2PE 2:15 Afa ehengel sufug minam wahigim eso ahu etetiagiahu. Afa ehengel Beorna leg Balamna nihem pahluhug. Balam ehe amtakwalig nihe feageg mina ogna kig fa eso ehe enam hugna membenag.
2PE 2:16 Afa God ehem nunmuna. Afa heafna donki tata elni wagnam eso Balamim nunmuna afa ehem amtakwalig nihe feg mina ikagim kwenag.
2PE 2:17 Afa enag mwakwal wagfuiag el eba ofenaiba mime bu heafag afa leana lango lofug kifutig fufei petiwambug. Afa God ehengelim ati kug hwatinig afa ehengel ena hugna sikifig megam apaigofe.
2PE 2:18 Afa ehengel hugna wagigim eso hefum fingi fi afa bihig mona sihig. Afa el so inim mo mas pahluhug mo afa mingnag el ogna ehengelim wasanahunam eso ini mo pahluku. Afa mahim ehengel wasanahu afa mwakwal wagfuiag el ehengelim gihnigim afa sihigonug so nimbeafna eligni sawiegim pahluku.
2PE 2:19 Afa ehengel enaig esogog so na kagelni nihe pahlukuibi eba eso mang mas nem kike wambuguf. Afa ehengel eba isug gafugag el fig eso amtakwalig nihe ehengelim kikewambugu. Afa mang elim filafatig eso enag el eba ehena isug gafugag el fig.
2PE 2:20 Ainiyag Sisas Krais bigim wambug afa el ehem anwanafinigim eso amtakwalig bite nai onigig wahig. Afa ehe ateamba piske ikagba afa enag onigigim piske pahlukuagba eba ehe hugna amtakwalig gofe. Afa yuwana ehe isug gofenaba.
2PE 2:21 Afa yuwana ehe mas ogna sufug minam anwanafitiba eba lahlafeite. Afa yawo eba hugna amtakwalig eso ehe Godna mom figim afa piske enam masig fatinig.
2PE 2:22 Afa mwakwal wagfuiag elni nihe wagfug enag waskwes mom eba inim. Afa waskwes mo enaig esog, “Mawang heafna mehlogum piske bo neg.” Afa ming mo enaig esog, “Tata bu wa sugum afa ehe piske ika sanig wa peg.”
2PE 3:1 Kana lahlag nilite, ohuna moba angagieg mo ka nem ginofe ningihianig. Afa ka enag sambaganingi mo ka nem ginofenag eso nengel enam onigi afa nengelni onigig so ma piske lahlafe.
2PE 3:2 Ka membeg nengel piske oniginim afa anwanafi ohuna mo autunam Godna mo fi sihiaule el enaig sihififni. Afa bigelni kwegfwag el Ainiyag heafna kifutig mo so na gwenaig esi. Afa enag mo heafna kanog hwatig elim sihinig eso ehengel nengelim kwaganigim afa wahigi sihigonig.
2PE 3:3 Yuwana mo enam ne anwanafinim, mahim osu awaiegim ofefiba afa mingnag el amtakwalig opukonam heafgelni onigigim pahluhug eso nem amtakwalig mo moawag mona sihigonuf.
2PE 3:4 Afa ehengel nem titige mona enaig esogonug, “Ainiyag enaig sihifena ka piske bof, ahiyi so eheba bog? Bigelni simbianigag pigihiag bogba afa mungwali gau gwenaig ohuna bite wa agfohie. Afa ohuna bite God yuwanam gafugafena so bog yiauwofeg mas mang pugu mo afa mungwali gawig gwenaig feg.”
2PE 3:5 Afa ehengel enam onigigim kusig afa autunam God mo sihinaba eso of gini afa bu gini mahim God bu fanam enmunam fakanaba eso bite puguna.
2PE 3:6 Afa mwakwalig mahim fenaba God piske esonaba eso bu ohuna bitem sagfanam afa mungwali amtakwalig aitina.
2PE 3:7 Afa God ati sihi wahiag eso ohuna bite i of i gohun ikan afa enag osu mahim awaiegim ofefiba. Afa el eso Godum masig fatinig eso mahim God ehengelim kwefihianugenam amtakwale aitifiba eso enanam God ohuna bite mi of mi suwi wa wahlaf.
2PE 3:8 Kana nilite nofeka ena mom eteti afa Godna nof wa mungo osuna eba ofenai 1,000 yia afa 1,000 yia eba ofenai mungo osuna. Enag sambaganingi Godna onigig wa eba mas enmuna feg mo eba mungwalofug.
2PE 3:9 Afa mingnag el enaig onigifig Ainiyag heafna mo sihi wahiag esegim eba mahi nengigim gafugafeg. Afa eba ehe mas enaig eseg mo, amo, ehe nem oniginagim eso ehe mas ikagna ese. Afa ehe mas membeg mo el mungo awaiyegim amo eba ehe membeg mungwali el soma heafgelni olug wahgifi.
2PE 3:10 Afa Ainiyagna osuna bogba ofenai okwef el eso ikagna bog. Afa enanam watig nalig moasif eso of awaiyef. Afa ofwanai gawig gaba suwi wa lasgofef. Afa bite afa mungwali bitenai gawig gaba suwi lage kumwahlaf.
2PE 3:11 Afa God mungwali gawigim enaig esegba nengel ahanaig esif? So na amtakwalig onigigim wahinim afa lahlag nihem esi eso God membeg.
2PE 3:12 Afa ne og Godna osu mahim ikagna higefe pugui afa ne nisanafiba eso neana gafugag enag osum ikagna hugufa buf. Afa enanam of suwi wa fe afa osum, wasim, afa bagnofutim gaba suwi nolugna mumwanef.
2PE 3:13 Afa bigel Godna mo sihi wahiagim nisanago. Afa ehe enaig esog mulug of i bite i puguf afa el lahlag nihem mungo esig enanai yi fif.
2PE 3:14 Afa kana lahlag nilite, ne og Godna osu mahim ikagna higefe pugui afa ne nisanafiba eso nofeka amtakwalig nihem Godna nof wa esi. So na nimbe lahlag gafugafenam afa God i mungo onigig ahfe.
2PE 3:15 Afa so na enaig onigif Ainiyag membeg elim piske wambugum eso ehe bwatam bwatam gafugafiau. Afa God bigelni lahlag nilite Polim lahlag onigig faig eso ehe enaig mom nem ginofenig.
2PE 3:16 Afa mahim Pol Godna osuna bog mom ginofegba ehe gaba gwenaig mo ginofena. Afa heafna mingnag ginofba mas bigel numwehe enam anwanafi. Afa onigig wesigni el afa el onigig ewiawug ehena mom wahigifigim afa enmunam mo sihig. Afa ehengel Godna mingnag mo gaba gwenaig esig eso enag nihe ehengelim amtakwalig aitig.
2PE 3:17 Afa kana lahlag hihe ne ati enam anwanafig eso ne numwehe lahlag nisagohe. Afa el Godum masig fatinag masa nem amtakwalig mina gam hugufagkuf afa ne kifutig gohug wa nai pef.
2PE 3:18 Nofeka enaig esi. So na Ainiyagna kifutigim wahiana so ma nengel nai yi naligfef. Afa bigelni kwegfwag el Sisas Kraisim anwanafenag so ma nengel nai yi naligfef. Afa heafna unehlag so ma naligfef yawo afa gwenaig higeg gofi. Enaba inim.
1JO 1:1 Kagel nengelim ginofegonig enag el ehe nofkenagag mo. Enag Mo autunam nemug ati gofena. Enag ati kagel higig afa kiafna nofna nangug, afa kiafna ningana kehligim faig efig.
1JO 1:2 Autunam enag higeg nofkenagag el eba Awag i ahagag afa yuwaba ati bigim ambagwa fenig. Afa mahim enag nofkenagag el pugugba kagel nangug eso kagel nengelim sihigonug.
1JO 1:3 Kagel ati higig afa nangug afa nengelim sihigonug eso bigel mungo oningig fi. Soma Awag i heafna Leg i Sisas Krais olug musuwag wa bigim ahwangofi.
1JO 1:4 Kagel ohuna mo ginofig soma bigelni sifakal hugna gofi.
1JO 1:5 Ohuna mo Sisas kagelim sihinigbi afa kagel higigim eso ka nengelim sihigonug. Enag mo enaig sihifeg Godba afwambusug sikifig mas ehena yi go mo, eba awai nemug.
1JO 1:6 Afa bigel ahanaig ahanaig nihem pahlukuiba eba bigelbi sikifig wa agfohe. Afa enaig esinim afa bigel esogof kagelbi heafna eba awai bigelni mo eba mwakwaleg afa bigel mas lahlag nihem pahluhug mo.
1JO 1:7 Afa bigel afwambusug yi agfohefiba eso God enaig esef eso heafna Legna taf wa bigelni amtakwaligim hugufafatif afa bigel mungo oningig mungwali nuwagig.
1JO 1:8 Afa bigel esogof kagelbi ahanaig ahanaigba awai eba bimbefim mwakwalig afa inim mo mas bigelni oningig wa feg mo.
1JO 1:9 Afa biafna ahanaig ahanaig amtakwalig Godum sihinaiba eba enaig esef ehe ati sihi wahiag eso bigelni mungwali ahanaig ahanaig amtakwaligim hugufafatig eso mas big nuhwefni agfofi.
1JO 1:10 Afa God enaig esog nengel mungwali el ati ahanaig ahanaig amtakwalig esig. Afa bigel esogof kagelbi mas ahanaig ahanaig esig mo eso enag mo enaig esog Godna mo eba mwakwaleg afa heafna mo mas bigelni oningig wa feg mo.
1JO 2:1 Kana luwal ohuna mo ka nengelim ginofenig eso nofeka amtakwalig enaig esi. Afa aman el enaig esegba eba Godna nof wa lahlag el mungo ati feg nem kwefwagim eba Sisas Krais. Ehe Godum sihinam eso bigim kwaganif.
1JO 2:2 Sisasna wahag eba mina pigig wahiag soma God bigelni amtakwaligim hugufafati eso God mas bigim nunmuni. Ena mina mang bigelim mungo mo eba mungwali el ohuna bite wa feg.
1JO 2:3 Afa bigel Godna mo higinim pahlu afufefiba eba ati ambagwa feg bigel ati ehem anwanafinig.
1JO 2:4 Afa aman el esog ka ehem ati anwanafenag afa ehe ena mo pahluku hwainig eba mwakwalule afa inim mo ehena oningi wa awai.
1JO 2:5 Afa Godna mo sona aman lahla fafef neana membug Godum eba nalig fenag. Eso bigel ati anwanafig bigelbi Godna feg.
1JO 2:6 Afa aman el esof kaba Godna feg eso ehena mina ikag soma Sisas lofugfei.
1JO 2:7 Nilite, ohuna kifutig mo ka ginofeg eba autunai mo, yawonai moba awai. Enag autunai mo nengel ati hig ambugog.
1JO 2:8 Afa mingigam, ohuna autunai mo yawonai mo lofeg. Ohuna mo enaig sihifeg bigel so mingnag elim membegoni. Sisas ati wagfug ohuna moba eba inim afa nengel gaba ati enaig esig. Godna lahlag moba afwambusug lofug naligfeg eso sikikiegim filafefe.
1JO 2:9 Afa aman el esog kaba lahlag el ka afwambusug yi go afa heafna nilite mo olug kakagenugeg enaig elbi mahimsi sikifig wa go.
1JO 2:10 Afa aman el heafna nilitem membenig enaig elbi ati afwambusug yi go. Afa heafna nihe mas amanim amtakwalig mina okui.
1JO 2:11 Afa aman heafna nilitem olug kakagenugeg eba sikifig wa go. Afa si ehem wagfiyig ehe ena mina wagiegoba eso ehe etetiagego enaig elbi nofseleni.
1JO 2:12 Kana luwal, God Sisasna gafugag ati nangugum eso heafna unehlag wa neana amtakwaligim hugufafatig. Eso ka nengelim ginofenig.
1JO 2:13 Amunai, nengel ehem ati anwanafini ehe autunam fena eso ka nengelim ginofenig. Kwablog el, nengel Satanim ati filafig eso ka nengelim ginofenig.
1JO 2:14 Luwal, nengel Awagim ati anwanafini eso ka nengelim ginofenig. Amunai, nengel ehem ati anwanafini ehe autunam fena eso ka nengelim ginofenig. Kwablog el, nengel kifutig el afa Godna mo nengel kehligufuiaba afa ne Satanim ati filafig eso ka nengelim ginofenig.
1JO 2:15 Nofeka ohuna bitenai oningig wamboge. Afa ne aman ohuna bitenai nihem hugna membef eba Humuana membugba mas ne nai yi goh mo.
1JO 2:16 Ohuna bitenai nihe bigel ati anwanafig eba enaig eseg bigelni amtakwalig oningig so pugug afa big amana mang nangugum hugna membegim og ka so fa afa tutonbusug el enaig oningifeg kikeba mungwali gawig nafeg. Ohuna nihe eba mang Godna mo eba ohuna bitenai nihe.
1JO 2:17 Ohuna nihe i afa bite i mahim ika awaiegba afa aman el so Godna sawieg wa eseg enaig el higeg nofkenagafif.
1JO 2:18 Kana luwal, ohunag osu ati muhwa ofe mungwali gawig awaiegim. Ati nengel higig mungo mwakwal el enaig esof kaba Krais eso ehe bof. Afa yawo enaksag enaig el ambugugofe eso bigel anwanafi ohuna osu ati muhwa ofe.
1JO 2:19 Autunam sohnaig el bigel mungwali auguia afa ehengel mas bigelni mungo oningig fig mo eso bigim wasanig ahuiagohug. Eso ehengel bigelni nilitefefe eba big mungwali auguiafif eso ahuiagoiba eba bigim wagfunig mungwali ehengel mang bigelni nilite mo.
1JO 2:20 Afa nengel mas enaig fig mo. God heafna lahlag Sungwag ati nengelim faig eso nengel mungwali el inim mo anwanafig.
1JO 2:21 Ka mas oningi inim mo nengel mas anwanafig mo eso ka nengelim ginofenig eba awai. Nengel ati anwanafig eso ka nengelim ginofenig afa nengel anwanafig mwakwal mo mas inim mo wa goh mo.
1JO 2:22 Mwakwal elbi aman mahim? Aman el enaig esof Sisas mang Godna Gishu Wahiag El mo enag el ehe mwakwalule. Enag elbi Kraisna angoluwag el feg. Ehe Awag mi Leg mi masig fatinig.
1JO 2:23 Aman Legim masig fatig eba Awagim gwenaig esenag. Afa aman Legim ahnai skaugfenafe eba Awagim gwenaig esenag.
1JO 2:24 Sa numwehe, ohuna mo autunam nengel higig so na numwehe kehlif. Eso ne enaig esigbi Awag i Leg i nem ahwan gofuf.
1JO 2:25 Afa Sisas ati sihi wahiag ehe bigelim higeg nofkenagag faigim.
1JO 2:26 Afa mingnag el ambugog nengelim mwakwal gonigif eso ka nengelim ginofenig.
1JO 2:27 God heafna lahlag Sungwag nengelim ati faig eso nengel mingnag elim enmunam fegon. Afa heafna Sungwag nengel nai yi gofiba eba mas nengel mingnag elni mo pahlukui. Eba enag Sungwag nengelim lahlag mina mungwali ogfunugef. Heafna mo inim nemug, mwakwal mo eba awai. Heafna mo so higinim eso nengel Sisas i mungo oningig fi.
1JO 2:28 Kana luwal so na enaig esi afa mahim ehe puguiba bigel mas embefi. Afa mahim ehe boiba bigel mas ehem afwanefini heafna nof wa.
1JO 2:29 Nengel ati anwanafig Sisasba Godna nof wa lahlag el afa aman el lahlag nihem pahlukug eba Sisas lofug feg enag elbi Godna luwalig opukog.
1JO 3:1 Sa hig, God Humuan bigim nalig membug fenig eso ehe bigim esonug nengel kana luwal. Ohuna mo eba inim feg. Ohuna bitenai el Godna onigigim mas anwanafig mo eso ehengel bigelni onigig mi afa nihe mi mas anwanafig mo.
1JO 3:2 Kana hihe, bigelba Godna luwalig. Afa yawo mas ambagwa feg mo autunai wa ahanaig augug big fif. Afa bigel ati anwanafig mahim Sisas ambagwa puguiba bigel inim ehem nanguf eso enanam bigel hef lofif.
1JO 3:3 Afa mungwali el enam membig eso nengi ahu og ka enam nangu eso ehengel heafgelni ahanaig ahanaig nihe wambaitifig. Ehengel onigig Sisas eba lahlag el afa kagel gaba so gwenaig esi.
1JO 3:4 Afa aman el amtakwalig nihem ati eseg eba ehe Godna nihe mom masigim fatig enagba mog feg ahanaig ahanaig amtakwalig nihe eseagig.
1JO 3:5 Afa nengel ati anwanafig Sisas ati bog bigelni amtakwalig nihem hugufafatig. Afa ehena amtakwalig nihe eba awai.
1JO 3:6 Eso aman el Sisasna fef afa ehe mas amtakwalig nihem higeg gwesim pahlukuiagifi. Afa aman el amtakwalig nihem pahlukuiagifiba ehe mas Godum nangui afa anwanafeg mo.
1JO 3:7 Kana luwal, nofeka mwakwal elni mo higinim. So na anwanafe afa aman el lahlag nihem pahlukug eba ehe lahlag el afa lahlafenig eso gwenaig Sisas fena.
1JO 3:8 Enag autunam fenam afa yuwagaba Satan amtakwalig nihem eseg afa aman el amtakwalig nihem pahlukuagba eba ehe Satanna el. Afa Godna Leg bogim eso Satanna gafugagim hugna filafatinag.
1JO 3:9 Afa aman el eba Godna luwalig ehe mas enag amtakwalig mina fakaf mo eso ehe Godna mungo muswuna feg afa Godna nihe ehenai yi go. Afa God eba ehena Awag eso enag el mas ahanaig ahanaig mina gohmine fef.
1JO 3:10 Mahim enaig mina figbi big anwanafig afa Godna luwalig afa Satanna luwalig. Afa aman el ahanaig ahanaig nihem esenam afa nilitem olug kakagfenif eba mang Godna luwalig mo.
1JO 3:11 Autunam ne ati ohuna mo higini afa so na mingnag elim membegon.
1JO 3:12 Nofeka enaig el Kein lofugfi. Ehe eso suminigim tigiakana eso wahana eheba amtakwalig el Satanna. Afa heafna nihe mas lahlafena mo afa suminigna mo lahlafenaba eso ehe suminigim enaig esena.
1JO 3:13 Kana nilite, nofeka sineminafi ohuna bitenai el nengelim kristenim ahanaig esegonibi.
1JO 3:14 Afa bigel nilitem membegonig eso big anwanafi ati bigel wahagna mina wahigim afa nofkena mina wa ahu. Afa aman el mas mingnag elim membenig mo eba wahagna mina wa higeg go.
1JO 3:15 Afa aman el nilitem olug kakagfenig eba enaig ehe ati nilitem higefakag eso nengel anwanafig enaig el nofkena higeg gag ehenai yi eba awai.
1JO 3:16 Afa bigel anwanafig inim membenag eba enaig eseg autunam Sisas bigim membenim eso bigim wahani eso bigel gaba gwenaig nilitem esegoni.
1JO 3:17 Afa enaksag gawig el nilitem gawig hwainig nangonam eso ehe mas afafenam kweagfui afa ahanaig esegba ehe enaig esog Godna membeg ka nai yi gofif.
1JO 3:18 Kana luwal, nofeka mo bihig eso ka nilitem membenig eso ne inim membeg nihe ese.
1JO 3:19 Afa bigel enaig esigbi eso big anwanafig bigel inim mo pahluku ambugog. Afa bigel Godna nof wa mas ahwanefi afa bigelni olug eba afafug feg.
1JO 3:20 Afa bigelni enaig onigigfif kagel ati amtakwalig esig eso bigelni onigig wa enaig esef eso nofeka embefi. God ati bigelni mungwali nihem anwanafenig afa ehe enaig esog nengel ati amtakwalig enaig esig afa kana afafeg nengelim hugna nalig fenig.
1JO 3:21 O hihe, bigel enaig amtakwalig esig hwanigba eso bigelni onigig afafug gofi. Afa mas big Godna nof wa ahwanefi.
1JO 3:22 Afa bigel heafna mo mungo higigim afa heafna sawiegim pahluhug eso big mangim sahnaiba eba bigim faif.
1JO 3:23 Afa heafna mo enaig esog so na kana Legim olug onigini eba Sisas Krais afa mingnag elim membenig ena mo Sisas ati bigim sihini.
1JO 3:24 Afa aman el Godna mo pahlukugba eso ehe God i ahagag afa God enaig el i ahagag. Afa God heafna Sungwag bigim faig eso big anwanafig God bigelni onigig wa go.
1JO 4:1 Hihe, afa aman el esof kagel Godna Sungwag mo sihig nofeka ehengelni mo higinam ikagna fa. Afa gihunuge inim Godna Sungwagna me awai awai me. Afa enaksag mwakwal el Godna mo fi sihiaule ati ohuna bite wa opukog.
1JO 4:2 Eso enaig mina ne Godna Sungwagim anwanafef. Aman el esog Sisas Krais inim ohunaig eligni lofug ati bog afa enaig mo eba Godna Sungwagna mo.
1JO 4:3 Afa aman el esog enag mo eba awai enaig el Godna Sungwag ehenai yi mas go mo. Afa enaig sungwagba eba Kraisna angoluwag. Afa autunam ne higina enag amtakwalig sungwag bof afa yawo ohuna bite wa ehe ati pugug.
1JO 4:4 Afa luwal, enaig elim ati ne filafatig. Afa God nengelni olug yi ga afa Satan ohuna bitenai el i ahagag eso Godba hugna kifutig feg afa nengelbi Godna fig eso nengel enaig elim ati ne filafatig.
1JO 4:5 Afa enaig elbi eba bitenai eso ehengelni onigig eba bitenai onigig fig. Mahim sihigonigbi eso bitenai el ogka ena mo higi.
1JO 4:6 Afa bigel Godna luwalig afa mingnag el eba ati Godum anwanafenig afa big mo sihigonigbi eso bigelni mo higig. Afa aman el Godum anwanafenag hwainig enaig el bigelni mo mas higi. Enaig mina eso big anwanafif Godna inim Sungwag ehengel nai yi goh me afa awai mwakwal mo sihiaule sungwag ehengel nai yi goh me.
1JO 4:7 Kana hihe, so na mingnag elim membegon afa enag membug eba God ehe mog feg. Afa aman el enaig esegba eba Godna leg afa ehe Godum anwanafenag.
1JO 4:8 Afa God ehe membenig mog feg eso aman el enaig eseg hwanigba eba ehe mas Godum anwanafenag mo.
1JO 4:9 Afa God bigelim membenig afa heafna Legim mungo nemug fena enag ohuna bite wa ningihiana eso ehe bigim inim nofkena gag faig afa enag mina God heafna membug ati bigim wagfunig.
1JO 4:10 Afa bigel Godum membinig eba mang bigel opugugwa mo. Afa membenig mog eba ohunaig God bigelim hugna membenigim eso heafna Legim ohuna bite wa ningihiagba afa so bigelni amtakwaligim hugufafatinig.
1JO 4:11 Kana hihe, God bigim membenig enaig esegba eso bigel gaba mingnag elim eso membegoni.
1JO 4:12 Mas bigel aman Godum nangug mo afa bimbefum mungo mungo membeagibi eso nengel anwanafif God bigim wangafuf afa heafna membug bigelni oningig wa naligfef.
1JO 4:13 Afa God heafna Sungwag bigim faig eso big anwanafig God bigelni olug yi ga afa big God i ahagag.
1JO 4:14 God heafna Legim ohuna bite wa ningihiagba eso mungwali elim mina amtakwalig wa nai wambugum afa mina lahlag wa wasanig. Eso bigel enaigim nangugim afa mungwali elim ena mo sihigonig.
1JO 4:15 Afa aman el esof Sisas eba Godna Leg afa God ehena olug yi ga afa ehe God i ahagag.
1JO 4:16 Afa bigel ati anwanafig eba inim nemug God bigim hugna membenig. Membegna mina eba God ehe mog feg. Afa ne aman ena membeg wa gofif ehe God i ahagag afa God ehena olug yi ga.
1JO 4:17 Enag nihe bigim naligfenig afa bigelni nihe ohuna bite nai Sisasna nihe mungo lofeg. Eso mahim God mungwali elim kwefihiag ofefiba bigel mas embefini.
1JO 4:18 Afa el mingnag elim hugna membenagba eso ehenai yi embefeg eba awai. Afa enag nihe yuhwafegba eso embefig nihem ningihiag eso el embefef og God kam mungwag amtakwalig faif afa ehe mas elim inim membenag mo.
1JO 4:19 God yuwanam bigelim hugna membeni eso bigel gaba gwenaig esi.
1JO 4:20 Afa aman el enaig esog kaba Godum membenag afa heafna nilitem mo olug kakagfenag enag el eba mwakwal el. Afa ne nilitem mas membenig mo eso ne ehem nangwagig afa ne Godum mas nangug mo asegba ne esog kaba Godum membenag. Nofeka enaig eso.
1JO 4:21 Afa God bigim sihinig afa aman el Godum membenag eba ehe so nilitem gaba gwenaig esenaf.
1JO 5:1 Afa aman el heafna olug oningig og Sisas eba Godna Gishu Wahiag El afa enaig el eba Godna Leg. Afa aman el awagim membenag eso heafna legim gwenaig esenag.
1JO 5:2 Afa enaig mina big anwanafig big Godna luwaligim membenig eso big Godum membenigim afa heafna mo mungo kehliguia.
1JO 5:3 Afa Godum inim membenigba eso ne heafna mo higinam pahlukui. Afa heafna moba mas ekieg mina lofug feg mo eba lahlag mina eso mas bigim kinig fenig mo.
1JO 5:4 Afa Godna luwalig eba kifutigna fig eso ohuna bite wa nai amtakwalig nihem filafig. Afa bigel Sisasim olug oningigim eso ehe bigim kifutig faig eso big amtakwalig nihem filafig.
1JO 5:5 Afa aman el olug oningig Sisas eba Godna Leg afa enaig el amtakwalig nihem filafefe. Afa ne Sisasim olug oningig hwanigba eba awai.
1JO 5:6 Afa Sisas Krais ohuna bite wa ati pe bog afa mahim ehe boba ehe sambaganingi mak wagfug eba bu i taf i. Afa bu eba ehe bu wa pegim wagfug afa tafba heafna wahagim wagfug. Mang bu bihig wagfuia mo. Afa eba Godna Sungwag esog sambaganingi mak eba inim afa heafna mungwali mo eba inim nemug feg.
1JO 5:7 Afa enag sambaga mungo mo sihig og.
1JO 5:8 Afa Sungwagna mo afa bu wa pegna mo afa tafna mo eba mungo mo gi. Afa enag sambaga mungo mo esog Sisas eba Godna Leg.
1JO 5:9 Afa bigel elni mom higinim og eba inim afa Godna mo eba inim nemug feg. Afa enag sambaga mungo mo God ehe ati bigim faig. Afa enag mo eba heafna Legim sihinag.
1JO 5:10 Afa aman el Godna Legim olug oningigba eso enag Godna mo ehena oningig wa go. Afa aman el mas Godna mo olug oningi afa ehe enaig oningig enag mo God heafna Legim sihinag mas inim feg mo eso ehe og Godba mwakwalule el.
1JO 5:11 Afa enag mo bigim bonig God ati bigim higeg nofkenagag faig afa heafna Leg ati mina pigi wahiag eso God soma enaig esei.
1JO 5:12 Afa aman ne Sisasna fef eba ati nofkenagag fag. Afa aman ne Godna Legna feg hwainig ehenai yi enag nofkenagag awai.
1JO 5:13 Afa aman ne Godna Legna unehlagim olug oninginag ka nengelim ginofenig. Ka membeg nengel so anwanafi nengel ati higeg nofkenagag fig eso ka ohuna mo nengelim ginofenig.
1JO 5:14 Afa ohuna mo eba inim eso bigel nofeka Godum sahnagim embefi. Afa big Godna sawieg wa mangim sahnibi big anwanafig ehe bigelni mo ati higig.
1JO 5:15 Afa bigel anwanafig ehe bigim higinig big ehem mangim sahnibi afa big onigig wa enaig esogoiba eso ehe higinam bigim ati faig.
1JO 5:16 Afa ne nilitem nanguiba amtakwalig esegba afa ohuna nihe mas wahag mina pahlukug mo eso Godum sahnaiba soma ehem kweagfui. Afa God ehem nofkenagag faif. Ka sihig el enaig eseg heafna nihe mas wahag mina pahlukug mo. Afa mingnag amtakwalig nihe el eseg eba wahag mina pahluhug afa ka mas nem enaig sihifenig mo so na enaig elim Godum sahnaiba soma ehem kweagfui.
1JO 5:17 Afa mungwali amtakwalig nihe eba amtakwalig mina pahlukug afa mingnag amtakwalig nihe mas wahag mina wa pahluhug mo.
1JO 5:18 Afa bigel anwanafig Godna luwalig mas amtakwalig mina fahufiah mo. Afa Godna Leg enaig elim nangwaghiagego eso Satan mas ehem ahanaig eseni.
1JO 5:19 Afa bigel anwanafig bigel Godna fig afa mungwali bite Satan nangwaghiagego.
1JO 5:20 Afa bigel anwanafig Godna Leg ati bog eso bigim anwanafeg faig. Eso big anwanafig Godba inim. Afa Sisas Krais bigelni olug yi ga eso God gaba bigelni olug yi ga. Afa Sisas eba inim God feg afa ehe higeg nofkenagag mog feg.
1JO 5:21 Kana luwal, nofeka mwakwal godum muhwa feni. Gweliho.
2JO 1:1 Ka siosna misog el ohuna mo angwafig i afa heafna luwalig i so ma ohuna mo fi. Angwafigbi God ati gisfu hwatig afa ka nem hugna membenig. Mang kable mungo enaig esia mo, afa mungwali el Godna inim mo anwanafigim ehengel gaba nengelim hugna membenig gonug.
2JO 1:2 Ohuna inim mo bigel kehliguia afa enag moba higeg ohunanai yi gififi eso ka nengelim membenig.
2JO 1:3 Ka membeg God Awag afa heafna Leg Sisas Krais soma bigim enaig esini. Eheningi soma bigim afa ahfenim, afa olug efihlag bigim ahfai, afa enagba esumunagim bigim lahla ahfenig. Amangel so inim mo anwanafigim afa mingnag elim membegonig ohunag sambaga mungo mo ehem pugunafe.
2JO 1:4 God Humuan bigim kifutig mo faig. Mahim ka nangwagigba neana mingnag luwal enag inim mo pahlugugba eso ka sifakaleg.
2JO 1:5 Eso ka nem enaig sihifenig bigel so mingnag elim membeg gonug. Ohuna kifutig moba mang yawonai mo mo, eba awai, eba autunam ati big hig ambogoafena.
2JO 1:6 Afa ne enaig nihem pahlukuia fiba eso ne Godna kifutig mom gwenaig esi. Autunam ne ati enag kifutig mo higini eba enaig esog so na elim membegonim.
2JO 1:7 Afa el numb fambegofifibi eba mwakwal el. Enag el oningig Sisas Krais mas ohunaig elig boi. Enaig elbi mwakwal el ehe enaig esife Sisas lofugfife.
2JO 1:8 Numwehenam lahlag ahu fifum afa mo mungo so na pahluku eba gafuga so na feg mas awaiye afa God nem mungwali mungwag nem faif.
2JO 1:9 Afa aman el ne Kraisna mo ne wahianam afa ming mo ne faiba eba ne mas God i ahagafi. Afa aman el ohuna moba pahlukuia fiba eba Awag i Leg i ehem ahwanigiafife.
2JO 1:10 Afa el nem nangwagim bogba eso atiamba ohuna lahlag mo fabuog hwanigba nofeka ehem lala gam waniki. Afa nofeka numweheahfam.
2JO 1:11 Afa aman enaig elim numweheagigbi eba ne ehengelni amtakwalig gafugam kweafunig.
2JO 1:12 Kana moba naligfeg afa kam kusig ginofegim. Ka oningig ka nem nangwagife. Enanam bigel augunam eso mo sihiagi eso bigel sifakalifi.
2JO 1:13 Nana lahlag nilite heafna luwalig esogog kagel mas negelim etetigonig mo. Gweliho.
3JO 1:1 Ka siosna misog el ohuna mo ka Gaiusim fatinag. Kikiafena hihe nangum, ka nem hugna membenag.
3JO 1:2 O hihe, kati awenafeg neana sungwagba lahlag. Ka membeg neana augwiag soma gwenaig gofi afa nem mas gih fei.
3JO 1:3 Afa mingnag nilite kam ambugog sihinig Godna inim mo ne mas wahiag mo ne gwese kehlagu. Eso ka sifakaleg.
3JO 1:4 Mahim ka higigba kana luwal gwenai eseg eso ka hugna sifakaleg. Enag sifakalba naligfeg.
3JO 1:5 O mangauo, mingnag Godna elim wahigwanaim ne mas anwanafegonug mo afa neana membug ehengelim afafegonim eso gawig faigo.
3JO 1:6 Afa ehengel sios elim neana lahlag nihe, mo sihigonig. Afa enag nilite wagiafugba Godna gafuga wa. Eba lahlag ehengelim enaig gawig kwaganigba enaig mina God membeg soma ehengelni gafugag gwenaig gofi.
3JO 1:7 Eso ehengel wagiafugba Godna gafuga wa og soma Godna unehlag naligfei afa afwambanai el ehengelim mas kwaganig mo.
3JO 1:8 Eso bigel kristen enag elim afafegonim afa kwagani soma inim mo pugui bigel mungwali gafugafi.
3JO 1:9 Ka sios elim wesig mo ginofe faig, afa mungo el Diotrefes ehe og kike goseg eso kana mo mas higi.
3JO 1:10 Mahim ka boiba heafna ahanaig ahanaig mwakwal mo eso bigim esonig ka ambagwa pigi skogim. Mingamba ehe mas nilitem lahlafenugi afa aman el og keso enaig ese eba ehem kwenag nofeka enaig ese. Afa enag elim sios wanaim waginigim eso ningitigifeg.
3JO 1:11 Kana hihe, nofeka nangwaginam afa ahanaig ahanaig amtakwalig nihe pahluku afa nawo so lahlag nihe mungo pahluku. Aman so lahlag nihe eseg eba Godna feg. Aman so amtakwalig nihe eseg eba mas Godum nangui.
3JO 1:12 Mungwali el esogog enag el Demitrius eba lahlag el afa mingnag inim mo el gwenaig esog. Afa ka gaba heafna nihem lahlag sihifenag afa ne anwanafeg kana moba inim.
3JO 1:13 Kana moba naligfeg afa kam kusig ginofegim.
3JO 1:14 Ka oningig ka mas managei eba ka nem nangufe. Enanam biningi ahaganam eso mo sihiagafefe.
3JO 1:15 Ka membeg neana gag soma lahlafei. Mungwali nilite ohunai yi augwia og ka mas nem etetinig mo. So na kana mingnag nilitem gwenanai yi ne augwia ohuna mo so na sihini. Gweliho.
JUD 1:1 Ka Jut Sisas Kraisna gafugag el afa ka Jemsna suminig. Ka ohuna mo nengelim ginofenig eso God nengelim unenig afa nengel Humuan Godna membug wa agfohie afa Sisas nengelim nangwaghiagego.
JUD 1:2 Ka membeg Godna afafeg afa olug efihlag afa Godna membug soma nengelim hugna nalig puguni.
JUD 1:3 Kana hihe, yawo ka enaig onigig fegim ka nengelim ginofenig eso God ati bigim wambug afa ming onigig kam pugunag eba ohunaig, ka nengelim ginofenig afa ka membeg eso ne kifuti. Ohuna olug onigig God ati bigim faig eso ne numwehe kikehli. Afa ming olug onigig eba awai gwenag mungo ati bigim faig.
JUD 1:4 Afa mingnag amtakwalig el ambugogim eso bigel nai yi meagam saho agfoihe. Autunam God ati sihig wahiana ehe enag elim amtakwalig mungwag faif. Enag el mo fagim eso inim sihi afa mwakwalna sihi fafefe eso ehengel og kana amtakwalig nihe eba lahlag. Afa ehe og afa eba Sisas Krais mang mungo mo eba mingnag ainiyag ati feg.
JUD 1:5 Afa mo ka nem piske osihini enag nengel autunam ati anwanafini. Afa autunam Israelnai el Isip yi auguiafena eso God ehengelim wambina. Afa mahim ehe enaig esenigbi afa mingnag el mas Godum olug onigini mo eso God enaig elim amtakwale aitina.
JUD 1:6 Afa nofeka ofwanai elim etetigoni afa mingnag of wa nai el Godum masig fatini afa heafgelni gafuga i afa kembig i eba ati wahini. Afa ati God ehengelim kifutig we na kikenugegim eso sikifig wa skaugum wambaitiba eso nengia agfofufe. Afa mahim kwefihiage osuna puguiba eso God ehengelim tautig faif.
JUD 1:7 Autunam Sodomnai Gomoranai afa muhwa mingnag kembignai el gaba enaig esini. Afa ehengel aga taitu fig afa angwafigim keahlag afa kwamblo hefum awauna fiahugna. Eso God ehengelim ati suwi wa amtakwale aitina. Afa bigim wagfug gonug afa nofeka enaig esi afa ne enaig esigbi higeg suwi lagig yi nem wambaitifi.
JUD 1:8 Afa enag el bigelni onigigim eso gasafiahgig ehengel gaba amtakwalig nihe enaig esig. Afa ehe itiwa nangugim eso heafgelni eligim amtakwalig fiahgig afa Godum masig fatinig afa ofwanai elim amtakwalig mo sihigonig.
JUD 1:9 Afa ehengel mas embefi eso enaig esig afa Maikel ofwanai misog el ehe anwanafegim eso mas enaig eseg mo. Afa mahim ehe Satanim fiflafiagahfena afa og so aman Mosesna meligbi so fafe afa ehe embefenam eso mas Satanim amtakwalig mo sihina mo. Afa ehe og Ainiyag ehe so nem wagnai.
JUD 1:10 Afa enag el mangim anwanafig hwainig eso of wa nai elim moalamp mo sihigonug. Afa heafna onigig sisna onigig lofig afa mang onigig ehenai yi pugug eba gauna esegim afa enag eso eseg eba enag ehem amtakwale fatig.
JUD 1:11 Niasabunig, ehengel kinig figim. Afa enag el Keinna nihe pahlug ahug. Afa ehengel monim mungo onigig eso autunam Balam esena. Afa ahanaig ahanaig amtakwalig nihe gafugafigim eso enana kig fig. Afa autunam Kora Godum masig fatina eso God ehem amtakwale fatina afa enag el gwenaig esif eso God ehengelim amtakwale aitif.
JUD 1:12 Afa mahim nengel buyis wa augunam afa ahgafiba eso enag mwakwal el buyis wa pugunam afa so hefum mungo onigif afa ahwanfeg eba ehenai yi awai. Eso mingnag el esog ofe nengelni buyis mas lahlag feg mo. Eba enag el lango lofug afa bu mas feg mo eso bigim mas kweafug mo afa fufei bogum eso lango wambkug. Afa enag el amtakwalig li lofug afa mahim heafna was ofefiba eba fug mas luwoi. Eba enaig li eso mog wa fagafa kigbi eso ati fofeg.
JUD 1:13 Afa enag mwakwal el eba bu sewug lofug eso pegim afa heafgelni amtakwalig nihe ne nangugbi eba bu meug lofug. Afa enag el bagnafut lofug mas mungo nai yi gofi. Eso God hugna sikifig kimbig ati numweheg wahiag afa enag elim amtakwalig kimbig wa wambu aitiba eso enanai yi higeg agfofi.
JUD 1:14 Enok eba Adamna simbianinga. Adam wa gohugum bog Enok wa pugug, Enok eba elegeg wa gohug el. Autunam ehe ati sihi wahiana og, “Sa nangu, Ainiyag heafna enaksag ofwanai elim wanbonam,
JUD 1:15 afa ehe mungwali elim kwefihiagefe. Afa mahim enaig eseba afa aman eso Godum molamp ognag afa ahanaig ahanaig amtakwalig nihe eseg eso God mungwag tautig faif.”
JUD 1:16 Afa enag el ehe mas sifakale eso memtog mona hefum lagig afa mang amtakwalig eso pugug eba mingnagim kufenigim. Ehe heafna amtakwalig onigig pahlukuagim eso hefum fingi feg afa ehe embeg mo sihiageg eso ehena membeg so goh soma enaig wa pugui.
JUD 1:17 Kana hihe, autunam bigelni Ainiyag Sisas Kraisna kanog el ati sihi wahini. Nofeka ehengelni mo eteti.
JUD 1:18 Ehengel nengelim enaig esogonif afa mahim osu awaiegim muhwa ofefiba afa amtakwalig el nem enaig esogonif og neana onigig wesig fig eso neana lahlag mo mas pahlukui afa heafna amtakwalig onigigim pahluhug.
JUD 1:19 Afa enag amtakwalig el opukonam afa nengelim Sisasna elim mungo mungoagim kokoitifiahgif. Afa enag elbi eba Godna Sungwag eba awai afa heafgelni onigig ohuna bitenai pahluhug.
JUD 1:20 Kana hihe, neana olug onigig eba lahlag soma nengelni naligofeni afa Godna Sungwag kifutig ni so na Godum sahni.
JUD 1:21 Afa bigelni Ainiyag Sisas Krais soma nengelim afafenim eso higeg nofkenagag nengelim faif. Afa mahim nengel enaigim nisanafafiba so na Godum muhlafini eso ehe nengelim membenif.
JUD 1:22 Sa nengel mingnag elim afafegon eso ehengelni olug onigig wesigfeg.
JUD 1:23 Afa mingnag el mina wa suwi muhwa agfohie eso nengel ehengelim kwaganim eso wambum. Afa mingnag el amtakwalig nihe esig afa nofeka ehengelni nihem membegon afa enaba ne eligim afafegba eba esese afa ne embefefiba ne eteti ehengelni nihem wambinim pahlugahuf.
JUD 1:24 God ehe nengelim kwaganig eso mas nengelim amanim pei. Afa ehe nengelim wambug wambubug eso heafna nof wa agfohie afa nengelni amtakwalig eba awai sifakaleg mungo feg.
JUD 1:25 Afa God eba mungo feg afa Sisas Krais bigelni Ainiyag mina pigig soma God bigim ena mina piske wambu. Afa ehe nalig feg afa kigmog feg afa lahlag afwambusug feg eso mungwali elim nangwaghiageg afa autunam afa yawo gaba gwenaig gwese ikafif. Gweliho soma enaig esei.
REV 1:1 Ohuna bukba God mo Sisas Kraisim fainaba mang so ikagna puguf. Sisas amangel so Godum pahluhug enam wagfuni. Ehe enaig esena heafna of wanai elim kam mo faigim ningihiana.
REV 1:2 Kaba Jon, mang so ka mungwali fahigiageg naso ka ambagwa enam osihi. Ohnaba Godna mo afa ena ini mom Sisas Krais wagfug.
REV 1:3 Aman so ohuna buk osuwigfiba soma sifakale. Amangel so higig afa pahluhug ena mo ohuna buk wa go enaig esog mang so sumi yi puguf ehengel gaba sifakali. Afa mas managei eba ikagna puguf.
REV 1:4 Kaba Jon ka ohuna ginof nem elegeg wa gohug Esia nai provins sios elim faig. Soma God nem ismunagim kwaganig faibi soma olug efihlag nem gohunif. Sonaig God bigim fafaif eba ehe autunai fegim afa yawonai feg afa autunai wa gaba gwese gofuf, afa elegeg wa gohug sungwag heafna pegag sime wa agfohie.
REV 1:5 Afa Sisas Krais eba inim ambagwa sihiaule afa ehe goseg wahagim afa bihiag, afa ehe mungwali bite nai misog elim Ainiyag fenig. Ehe bigim hugna membenigim, afa wahagim eso heafna tafna amtakwalig nihe mo wa nai bigim tigf wambugum,
REV 1:6 afa wambkug heafna bog megam aitig wahiagim afa bigim esenigbi eso big pris figim so big heafna God Humuanim gafugafini. Afa so Sisas Krais ehe higeg unehlag nalig fanam eso mungwali nangwagihiage gofuf. Eba esef.
REV 1:7 Afa so na nanguibi langona wahe bof afa mungwali el i afa Sisasim tigi kahliule el i gaba eso ehem nanguf afa bitenai el mungwali enaig puguiagim oniginim wewatif. Eba inim enaig puguf.
REV 1:8 Afa God Ainiyag ehe mungwali kigmogna feg esog, “Kaba kike ka goseg afa kike ka sum feg.” Eba ehe autunai fegim afa yawonai fegim afa autunai wa gwese gofuf.
REV 1:9 Ka Jon nengelni nilite, ka Sisasim pahlukugum afa ka enag kinig fag eso ati ne nengel gaba enaig fig. Enaig big esigbi eba ati big kifutigim saiyeg Godna bog megam nenge agfo. Afa ka Godna mo sihigba ena inim moba Sisas wagfug eso ka enag kinig fagim afa kam Patmos ailan gam ningihig.
REV 1:10 Afa enanam Ainiyagna osuna Godna Sungwag kam suguafa wanikina afa ka higinaba elni mengig wa afag lofug kana masigim hugna moasina.
REV 1:11 Enaig esona og, “Mang so na mungwali fahigegba eso ne buk wa ginofenam elegeg wa gohug siosim fai. Ena siosba Efesus, Smerna, Pergamum, Taiataira, Sardis, Filadelfia, afa Laodisia.”
REV 1:12 Afa koka anwanafe aman mahim esogo eso ka wahigif nangunaba afa so elegeg wa gohug lam agfohiafna. Afa ena lamba eba gol.
REV 1:13 Afa lam olyiba eba el lofug gofenamba afa ehena lofug mo mungwanam peka kigim fuhla gufna afa minailof fatina enaba gol ehe.
REV 1:14 Afa ehena misog i wapog i hugunam busiagena ofenaiba wambo busug enaig fena. Afa ehena nofugba suwi meleg lofug kukoitifego.
REV 1:15 Afa ehena mongfifagba ofenaiba kapa yimieg afwambusug afa ehena moagba ofenaiba bu sisewug nalig wagi.
REV 1:16 Afa ehe heafna nihiginai ningana elegeg wa gohug bagnufut kike wambku. Afa ehena mengig wa naiba bainat sambaga sig ahgo enaig pugukag. Afa ehena nofbusugba osu lofug hugna pukofakag.
REV 1:17 Afa mahim ehem nangogba afa ehena kig mong wa kam pegim wahag lofeg. Afa so kam heafna nihiginai ningana tuhugum afa esog, “Nofeka embef, eba kikehe gof fegim afa ka sumi feg.
REV 1:18 Afa ka kike nofkikena feg. Autunam ati kam wahana, afa so nangu, yuwaba ka nofkikena higeg gofuf. Eso wahag i afa melig pigiegna kimbig i ambugog kam ahnai skaufenig.
REV 1:19 “Afa so ati ne enaigim nangug ahanaig ahanaig so yawo go afa ahanaig ahanaig sumi yi puguf, so na enam ginofe.
REV 1:20 Afa mangim so na wambusig ena mogim ka nem osihina. Elegeg wa gohug bagnufut kana nihiginai ninga wa go eba elegeg wa gohug siosna of wanai el afa elegeg wa gohug lam eba elegeg wa gohug sios.”
REV 2:1 Ena moba mahimsi sihiagofna Sisas enaig esona og, so na ginofenam Efesus wanai siosna of wanai elim fai. Afa el elegeg wa gohug bagnufut nihiginai ninga wa wambugum eso elegeg wa gohug lam golna olyi ika eso ohonaba ehena mo.
REV 2:2 Ka ati anwanafeg mang so na fiagigbi eba ne kifutigim afa ne gwesim hugna gafuga fiaka. Ati ka anwanafeg so na amtakwalig elim wambinam ningitigi. Afa el mwakwaligim enaig esogo kagelbi siosna kanog hwatieg el fig afa so na enanai yi fahiginigenam so anwanafi eba mang ini mom mo.
REV 2:3 Afa ne kana gafugaba fefgoba afa so na ena kinigbi figim afa mas ne yiskosinim wahiyi.
REV 2:4 Afa ka nem osehtigi ne mas kam hugna membinig mo so na yuwana esini.
REV 2:5 So na enam numwehe onigig autunam so na agfohiafna enanamba ne yuhwafini eso ne olug wahgifi yuwana so na esig. Afa ne enaig esig hwanigba eba ka bonam neana lam fakun fi eba mas ne agfofi.
REV 2:6 Afa eba ne lahlag olug okfuba, ne Nikolasna elni nihem na olug kakagegonig kable so ati ka enaig eseg.
REV 2:7 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim Godna Sungwag so siosim sihinig. Afa aman ne ahanaig ahanaig amtakwaligim filafe fatiba eba ehem wahiaiba soma li fug nofkikenagag faiba so ma nei. Ena libi Godna aso wa heven wa go.
REV 2:8 Ena moba mahimsi sihiagofna Sisas enaig esona, so na ginofenam Smerna wanai siosna of wanai elim fai. Afa enag el ehe gof fegim afa ehe sumi feg enag elbi ehem ati wahagim afa ehe piske nofkikena gohug. Ohnaba ehena mo.
REV 2:9 Afa ka ati anwanafeg ne kinigni feg afa ne gawig hwainig feg afa enaba nimbeba numwehifi. Afa minganag esof og kaba Ju el eba ehe mwakwalig afa eba ehe Satanna lala nai el afa ati ka anwanafeg eba ehe nem amtana mo osihigoni.
REV 2:10 Afa mahim enaig tautig nem sumi yi opugunifibi nofeka embefi. Sa hig ka nem osihin Satan eba nem gihnag fainim afa nem wambinam kalabus lala aitif afa so na 10 pela osuna ahanaig ahanaig kinig nem faif. Afa so na kam pahlufehuf mahim el nengelim kwagi aitibi eba ka nem lahlag misog lofug faif. Sohnagba wagfug ne fagim flafoaule el eba ne enag nofkikena gag fif.
REV 2:11 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim Godna Sungwag so siosim sihinig. Afa aman ne ahanaig ahanaig amtakwaligim filafe fatiba eba angigieg wahag mas ehem pugunai.
REV 2:12 Ena moba mahimsi sihiagofna Sisas enaig esona so na ginofenam Pergamum wanai siosna of wanai elim fai. Afa enag el bainat sambaga signa enaig nafeg. Ohuna ehena mo.
REV 2:13 Afa ati ka awenafeg nengelni kimbigba Satan enanai yi misog el feg. Afa ne mas kam mas hwatinag mo. Afa mahim Antipasim kam ambagwa pahlukuiaule el enanai yi ehem tigifatigbi afa ne gweseg kam oniginag na kehlagu.
REV 2:14 Afa ka nem osehtigi afa minganag el gwese Balamna onigigim pahlukuia. Autunam Balam Balakim mina toahlanag ogma Israel elim amtakwalig nihe wa saho afa soma mwakwal godum faig fane ahagai afa soma opukonam aga taituna ahui.
REV 2:15 Afa minganag gwenaig esig Nikolasna elni nihem wagfugonug.
REV 2:16 Afa so na olug wahigefe afa ne awaiegba eba ka mas managei eba ka bonam kikeafna mengig wa nai bainatna sohnaig el i askotigif.
REV 2:17 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim Godna Sungwag so siosim sihinig. Afa aman ne ahanaig ahanaig amtakwaligim filafefatiba eba ka ehem meaganai heven wa nai amba sefig mana faif. Afa ka ehem hun busug, mulug unehlag enanai yi go enag ka faif. Afa aman so fag eba ehe mungohe enag unehlagba anwanafeg.
REV 2:18 Ena moba mahimsi sihiagofna Sisas enaig esona so na ginofenam Taiataira wanai siosna of wanai elim fai. Ohnaba Godna legna mo. Heafna nofugba suwi mileg lofug kukoitifego afa ehena mong fifagba eba mulug kapa lofug. Afa ehe enaig esog.
REV 2:19 Afa ati ka anwanafenag ne enaig gafugafeg, afa ne kam oniginag afa elim membenigim afa ne kwaganig afa ne kifutigim afa ne ahanaig ahanaig kinig fag. Afa yawo ne gafugafegba eba gwesim hilifego.
REV 2:20 Afa ka nem osehtigi afa ne mas Jesebelim kwini mo enag angwafig ehe enaig esog og, “Kaba Godna mo fa sihiakaule” afa ehe kana gafugag elim mwakwalenigim afa ehe aga taitunagim wagfuhiageg afa mwakwal godna faig fane ahgagim wagfuhiageg.
REV 2:21 Ka ehem wahiag soma sonag angwafig heafna amtakwalig nihem wahiai. Afa ehe mas nihem wahiag mo afa ehe olug wahigifegim kusina.
REV 2:22 Afa ehe gwenaig esig hwanigba eba ka sonag angwafigim gih fainam afa ka ehem afa amangel so ehem fapukof nafo enam ka wambinam eso ka kugam wambu taitinam afa so ka kinig nalig ehengelim faif.
REV 2:23 Afa amangel so ehem pahluhug eba ka ehem gaba kwagi taituf soma mungwali sios el enam anwanafi kaba olugim afa onigigim fahigeageule eso ka mungo mungo ehengelim mungwag gwena tautig faif.
REV 2:24 Afa nengel aman Taiataira nai el ne mas ena angwafigni nihem pahluku mo afa ne mas anwanag fig mo eso sefig Satanna meaganai mo. Afa ka nem enaig sihifenig ka mas nem ming gafugag fai.
REV 2:25 Afa so na kam oniginig gwese kifuti kikehli okfufiba soma ikan kike bog wa pugui.
REV 2:26 Afa amangel so fagim filafigim afa so kikeafna gafugag wa gwenaig esiahuian ikan eso mungwali awaieg wa puguf eba ka ehengelim mungwalofug unehlag kikeafna awag so kam faig eba so ka ehem faibi eso ma ehengel mungwali elim kwefihianig ofifibi eba mas mang wesig eyi wahiyi eba enaig elim wambinim papo mungwali wambu kigefibi eso ofenaiba bite munug lofug enaig esif.
REV 2:28 Afa mingba ka leana nai bagnufut afwambusug ehem faif.
REV 2:29 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim Godna Sungwag so siosim sihinig.
REV 3:1 Ena moba mahimsi sihiagofna Sisas enaig esona so na ginofenam Sardis wanai siosna of wanai elim fai. Ena el elegeg wa gohug sungwag Godna ehenai yi gohug afa elegeg wa gohug bagnufut ehenai yi go afa so enag el enaig esog kati anwanafeg mang so na mungwali eseg. Afa el nem nangugbi eba ne nofkikena go afa eba ne melig wahag lofeg mas ne ini gafugafeg mo.
REV 3:2 Is, nofeka nongi, so bihia! Afa nimbeafna lahlag nihe amtakwaligim ati meinofe so na enam kifuti afa. Afa neana gafugag kana Godna nof wa eba mas yuhwafeg mo.
REV 3:3 So na piske onigim mang so na higigim afa fag so gwenam pahlukunam so na olug wahigefe. Afa ne enaig esef ofe el nongi eba ka okwef el lofug bof afa mas ne kam anwanafenai so ka ahnana neanangum bof.
REV 3:4 Afa mungo mungo el Sardis wanai mas heafgelni nihi lofugim nufhwehe skofig mo. Eba yuhwafif busug lofug aitinim eso ka ahuamine fifif.
REV 3:5 Afa amangel so fagim filafig eba ehengel gaba busug lofug aitif. Afa mas ka ehengelni unehlagim nofkikenagag buk wa susuleni. Eba ka kikeafna humuan mi afa ehena of wanai el mi sihinf ohuna kana el.
REV 3:6 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim Godna Sungwag so siosim sihinig.
REV 3:7 Ena moba mahimsi sihiagofna Sisas enaig esona so na ginofenam Filadelfia wanai siosna of wanai elim fai. Ena elbi afsug fegim afa inim feg ohonaba ehena mo. Afa enaig eseg Devitna ki gufnaba eso ehe Israelim nangwagi hiagegofna, ena elbi heven ki kehlagu eso ehe mungwali nemug nangwagi hiagego. Afa ehe mangimba pigiba eba mas aman kikisei afa ehe mangimba kikiseiba eba mas aman pigi. Enag el enaig esog.
REV 3:8 Ka ati anwanafeg mang so na fiagig. Sa nangu, mengigba ka nem pigi wahianag afa mas aman kikisei. Ati ka anwanafeg ne gweseg mahimsi wesig kifutigbi go afa ne kana mo kehla gwese okwia afa mas ne kana unehlagim mas fatinai.
REV 3:9 Afa Satanna lala nai el ehe esogog ka Ju el eba ehe mwakwalig eba ka esinibi eso ambugog nengelni kigmongug wa apaiyenam afa ehengel anwanafi ka nem hugna membinig.
REV 3:10 Afa mahim enanam nalig kinig mungwali bite wa pugunam elim gihig faibi. Afa kana mo enaig esog so numwehe kifuti agfofum eso ati ne ena mom pahluhug, eba ka nem nangwaghiage gofuf eba mas nem amtakwale saiyi.
REV 3:11 Afa eba ka ikagna bof. So na kam olug onigig kifutig kikehli ugfo afa masa okwef el nem ahanaig esegonibi afa mahim ne Godna kimbig wa opukogba eba God mas nem mang lahlag fai.
REV 3:12 Afa aman so fagim filafeg eba ka ehem sumil lofug kikeafna Godna lala oku wahiaiba eba mas ehe higeg enanai wahia fakafegofi. Afa eba ka kikeafna Godna unehlag i afa heafna kimbigna unehlag i ka ehem ginofenaf. Afa eba mulug Jerusalem kikeafna God ningihiaiba eso hevenim wahianam pe bof. Afa ka kikeafna mulug unehlag ehem gaba ginofenaf.
REV 3:13 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim Godna Sungwag so siosim sihinig.
REV 3:14 Ena moba mahimsi sihiagofna Sisas enaig esona so na ginofenam Laodisia wanai siosna of wanai elim fai. Afa el sihi og, eba esef ohonaba ehena mo. Eba Godna mungwali sawiegim pahlukuiaule afa Godna mo inim sihiaule. Afa God so mungwali gafugag fiageg eba ehe mog feg. Ehe enaig esog.
REV 3:15 Ka ati anwanafeg mang so na fiagigbi eba mas ne kam pahlukuiagim hugna kifutig mo afa ne mas hugna yiskoseg mo. Ahana nai yi ne agfofufe? So na gosuf me awai sumi yi me.
REV 3:16 Eba ne olyi gohug ka mas enaigim membeg mo eba ka nem ningihiaf ofenaiba el meahlu aitig eso ka nem enaig esenif.
REV 3:17 Ena ne enaig esogog, “Ka kikeahba enaksag kig i gawig i fiasaieg. Ka kikeahba ati yuhwafeg.” Afa ne mas anwanafig mo nengel eba amtakwalig el gawig hwainig afa ne nofug etetini afa ne lofug hwainig elig bihig.
REV 3:18 So na kana onigig finim eso ne kana gol yimieg nemug kam baimini afa so na kig enaksagna el finim eso ne kana busug lofug wambinim eso ne nembeafna eligim kikagi fiaginim afa so na kana nofug marasin wambinim so na nimbeafna nofug wa aitiagibi eba so na fahigiagif.
REV 3:19 Afa amanim so ka membenag eba ka ehem ninimuiafaiba eso ma lahlag el fe. Eso ne kifutinam olug wahigefe.
REV 3:20 Sahig, ka neana olug yi tigego ne aman higinam so na olug pigiba ka so bonam enanai yi sahuganam ka so fane ahne.
REV 3:21 Afa aman ne ahanaig ahanaig amtakwaligim filafefatiba soma ka i ahaganam eso ka mungwal nangwagehiag ahfegofuf eso ka ahanaig ahanaig amtakwaligim filafefatig eso ka gwenaig kikeafna Awag i sofeg.
REV 3:22 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim Godna Sungwag so siosim sihinig.
REV 4:1 Afa ka migim itiwa lofug nangunaba mengig heven wa pigi gofena. Afa ka higinaba elni mengig wa afag lofug hugna moasinam afa esona og, “Au sis gam fuko bo ka nem mungwali mang so sumi yi puguiagegim enam ka nem wagfuna.”
REV 4:2 Afa ikagna Godna Sungwag suguafa heven gam wanikanam afa ka nangunaba el enanai yi misog elni pegag sime wa gafena.
REV 4:3 Afa ena elbi ehena nofbosugba tafnaiig i gwemaug i enaig ginofna fena enaig hunba kig numweheg. Afa tafnag pegag simem wahigi go fakana. Ena tafnagba gigimbug fakanam hugna tutonbusiagenam enaig gwemaug hun bus lofug.
REV 4:4 Afa mingba 24 misog elni pegag sime ena simem wagfig fakana. Afa 24 kwamblo el nanai yi auguiafna. Afa busug lofug i afa misog elni gol misog lofug enaigna fiasaina.
REV 4:5 Afa enag olyi sime wa eso afwei ifiyi ifiyi fiagena afa hug hugna pialele fenam lag kanam afa elegeg wa gohug lam ehena nofbusug gam agfohiafna. Eba elegeg wa gohug Godna sungwag.
REV 4:6 Afa gwenanai yi bu nalig wa glas lofug gifini. Eba hugna afwambusiagena. Afa olyi nai sis lofug sambaga sambaga nof bistanig simem wahigi fakana. Afa ehengelni nihi yi enaksag nofug agfohiegna gifini, fig nofbusug gam afa masigim.
REV 4:7 Afa angigba eba ofenaiba laion lofug afa angigiegba eba ofenaiba bulmakau lofug afa boal eba ehena nofbusugba ofenaiba el afa figniegba eba ofenaiba oswani efugukag lofug.
REV 4:8 Afa mungo mungo ehengelni anglagba eba enwesog wa gohsuna afa nofug mungwali eligim gohsuna afa anglag skaug gohsuna. Afa osuna i afa sinaini i ehengel mwanifi yi gwese fagohegoba og; God eba kifuti nemug feg ehe afsug feg, afsug fegim, afsug nemug feg. Eba ehe autunai fegim afa yawonai fegim afa autunai wa gwese gofuf.
REV 4:9 Afa ena sis sambaga sambaga bistanig agfohiegim afa enaig mwanifi fatig og, Ne God hugna nalig nemug feg, afa mungwali ahanaig ahanaig gawig nem ahnai skaugfinigim afa nem lahlag onig. Afa so elim higeg ena sime wa gagelim esinig. Mahim enaig esinibi
REV 4:10 eso 24 amunai el ehenai yi apaiyegim afa sonag el eba higeg gohug ehena unehlagim fingi fig. Afa heafgelni misog elni misog lofug ehenangum wambu aitinig enaba wagfuni og ehe kam nangwaghiawagig kifuti faig afa kagel ehem ahnai skaufinig. Afa ehengel enaig esogona og;
REV 4:11 Ne kangelni Ainiyag fegim afa God feg. Eso mungwali soma neana unehlag fingi finim afa mungwali nem ningmaginim afa ne kigmog fag afa mungwali gafugafiageg eba nimbiafna sawieg wa ne esegba eso gohug.
REV 5:1 Afa ka nangogba el misog elni pegag sime wa gafenaba afa nihiginai ningana pepa moanmoanig kehla oguiafna. Enaba ginof enanai yi ohgam gohna afa ehegam gohna enaig elegeg wa gohug guwonunbugna pakopako fenagini.
REV 5:2 Afa ka higinaba Godna of wanai el kifutig el enaig wagegofna og, “Aman el so unehlana feg eso ena guwoanibna hugfo taitinam eso pepaba pigif?”
REV 5:3 Afa heven wanai yi, bite nai yi, afa bite menai yi aman el mas yuhwafeg mo pepaba pigigim afa enam nangug mo.
REV 5:4 Afa ka hugna enam ufwena afa mas aman yuhwafeg mo pepaba pigig nangwagba.
REV 5:5 Afa ena kwamblo el bog kam sihina og, “Nofeka ufwe, so nangu, ena elbi eba Juda nai Laion afa ehe Devitna simbianinga ehe ati fagim filafeg fatig. Eba ehe yuhwafef guwonunbug hugfo taitinam eso pepaba pigif.”
REV 5:6 Afa ka nanguba Sipsip Luwalig pegag sime olyi goh. Afa ena simem sambaga sambaga sis bistanafeg afa kwamblo el enam higeg fakag. Sohna sipsip ofenaiba ati wahag afa mas wahag mo. Afa ehe elegeg wa gohug anguog nafeg afa elegeg wa gohug nofug feg enaba Godna sungwag elegeg wa gohug God mungwali bitem ningitigi.
REV 5:7 Afa ehe bogim el pegag sime naina ena pepa nihiginai ninganai fag.
REV 5:8 Afa mahim ena pepa fanaba afa so sambaga sambaga sis bistanig i afa 24 kwamblo el i Sipsip Luwalig nai yi apaigona eso ehena unehlag wa fingi fig. Afa mungo mungo moag wanwagig wambugini afa sanda gol disni fini eba lahlag fungugni feg enaba Godna elni beten.
REV 5:9 Afa ehengel mulug mwanifi enaig fatifini og; Eba ne pepa fanam yuhwafef ogwanin hugfo aitif, asegba eba ati nem tigigbi ne wahagim afa taf sugfogum enana elim mungwali mungo muswuna, afa ahanaig ahanaig mona, afa ahanaig ahanaig lofugna, afa ahanaig ahanaig kimbig afa so wambugum God nangum wambug wambubug pugug.
REV 5:10 Afa ne ehengelim esinigbi eso pris figim afa so bigelni Godum gafugafinig eso ehengel mungwali bite nangwaghiagif.
REV 5:11 Afa ka nangunam higinaba of wanai el hugna enaksag fiagena afa ahanaig suwigih mo. Enag pegag simem, afa sis bistanig mi, afa kwamblo el mi enam wahigi fakana.
REV 5:12 Afa so mwanifi hugna fatini og; Ena Sipsip Luwaligim tigifatigbi wahag ehe ati yuhwafeg eba ehe nalig kigmog feg, afa mungwali gawig feg, afa mungwali anwanafig, afa kifutig feg, afa mungwali ehem ahnai skaufinigbi eso ehe sisi feba afa so bigel ehena unehlagim fingi fif.
REV 5:13 Afa ka higinaba heven wanai yi, afa bite nai yi, afa bite menai yi, afa bu menai yi enag mungwali God so gafugafena enag ehengel mwanifi fatini og; Afa el so pegag sime wa gag mi afa Sipsip Luwalig mi afa so bigel higeg eheningina unehlagim fingi fiawag gwese hufufim eba enaig eseg soma mungwali eheningim ahnai skaugfegonibi eso eheningi sisi ahfef afa eheningina kifutig gwenaig higeg gwese ahgofuf.
REV 5:14 Afa sambaga sambaga sis bistanig esog, “Eba esef” afa amunai el apaiyenam eheningina unehlagim fingi fiawagig.
REV 6:1 Afa ka nangunaba pepa wa ogwanin elegeg wa gohug enaig agfohiafna afa Sipsip Luwalig angig guwonunbug hugwafugba afa ka higigba mungo sis bistanig enaig moasifeg ofenaiba hug, Ehe enaig esog og, “Aubo!”
REV 6:2 Afa ka ena nangogba el busug hos wa fango wambuguia. Afa ehe fagim filafeule elni misog lofug faguia. Afa ehe fag wa akog eba ehe fagim filafeule el lofug feg.
REV 6:3 Afa mahim Sipsip Luwalig angigieg guwonunbug hugwafugba afa ka higigba angigieg sis bistanig enaig esog og, “Aubo!”
REV 6:4 Afa ming hosba eba tafiglek puguna. El enanai yi gagim God ehem esonag og so na enaig gafugag bite wa esegba eso el hefum fagna hagim kwagaitifig. Afa God ehem bainat nalig faig.
REV 6:5 Afa Sipsip Luwalig boal guwonunbug hugwafugba afa ka higigba boal sis bistanig enaig esog og, “Aubo!” Afa ka nangogba el ongug hos wa skel faguia.
REV 6:6 Afa ka higigba elni mengig lofug sambaga sambaga sis bistanigna olyi enaig wagofna og, “Fane tumeg, el so mungo osuna gafugafeiba eso kig fanam ena kigna wesig fane wit i bali i wambtigi afa nofeka oliv wel mi afa wainbug mi amtakwalig fatiauwag amo eso ma gwese ahgofi.”
REV 6:7 Afa mahim Sipsip Luwalig fignieg guwonunbug hugwafugba afa ka higigba fignieg sis bistanig enaig esog og, “Aubo!”
REV 6:8 Afa ming hosba eba sifikolugum ka nangogba. El enanai yi ga afa ehena unehlagba ‘atiwahag’ afa melig pigieg kimbig wanai ehem masigim pahlukuia. Afa ehengel kifutigni so figbi eso elim enanai yi pigig eba enaig eseg el fag hagig, afa bini pigi, afa gihe skofeg, afa sangwali sis kwaskofig. Afa enanam sambaga sambaga simbianinga augunaba eso mungo simbianinga namo pigina afa so gwenaig esef mungwali bite enaig pugufef.
REV 6:9 Afa mahim Sipsip Luwalig afam guwonunbug hugwafugba so ka nangogba elni sungwag Godum faig sime wa, skaug agfohiafna. Afa sonag el Godna mom oniginim sihiahuiag ehengelim kwagig aitig.
REV 6:10 Afa ehengel enaig hugna esogog og, “Ne Ainiyag kifutig ne afsug feg afa ini nemug feg. Afa ahnana ne bite nai elim kwefihiagefe afa so na tautig mungwag faig eso kam kwaskofig?”
REV 6:11 Afa God ehengelim lofug bosug faigim afa sihinig og, “Sa mwakwalig nengefiba mahim ikan minginag gafugag el mi afa nilite el mi kwagi aitiba eso enag yuhwafef eba enanam God mungwag esenif.”
REV 6:12 Afa ka nangogba Sipsip Luwalig enwesog guwonunbug hugwafugba. Afa so kugo nalig pugug ilafogba eso osu ongug pugug ofenaiba ongug wula afa was tafiglek pugug ofenaiba taf.
REV 6:13 Afa bagnufut of wanai figahiagim bite gam apaiyeg ofenaiba fufei mahim bog yuhwim fisap skofegba eso yuhwi ambug pwatihiag apaigog.
REV 6:14 Afa of gweyi awaiyeg ofenaiba kumbke moanmoanig fakig afa mungwali mug i afa ailan i heafna kugim hwatig agfuahe.
REV 6:15 Afa enanam bite nai misog el i, afa kwamblo el i, afa amini misog el i, afa enaksag kig el i, afa kifutig el i, afa isug gafugag el i, afa mungwali el enag embem ahunam mug wa saiyeminefef.
REV 6:16 Afa so mug mi hun mi esogonif og, “Kam meagam wambu kumu masa el pegag sime nai kam nangwagf afa enaba masa kam Sipsip Luwalig amtakwalhiagef.
REV 6:17 Enag nalig osuna eso eheningi olug kakag ohfeba afa so aman mas enaigim kweagfui.”
REV 7:1 Mahim enaig awaienaba, afa ka nangunaba sambaga sambaga Godna of wanai el sambaga sambaga bite meigim agfohiafna. Ehengel sambaga sambaga fufeiyim kwenagim wambug agfo eso fufei mas bite mi, bu mi, afa li ni sahini.
REV 7:2 Afa mingba of wanai el osu puguiag wanai bogim nana Godna ginof fakag fauguhba. Afa ehe sambaga sambaga of wanai elim hugna unenig. Ehengelim God kifutig faig so ma bite mi afa bu mi afa li mi amtakwale fati. Ehe enaig esonig og,
REV 7:3 “Nofeka afgana esi. Kagel ma Godna gafugag elim mingig wa ginof skonibi eso ne sumi yi enaig mo esi.”
REV 7:4 Afa ka higigba ahanansi el Godna ginof wambug. Enaig pugufeg 144,000 feg afa Israelna 12 pela simbianinga mungwali el feg.
REV 7:5 Afa enaig eseg, Judana 12,000 simbianinga puguiageg afa Rubenna 12,000 simbianinga puguiageg afa Gatna 12,000 simbianinga puguiageg
REV 7:6 afa Aserna 12,000 simbianinga puguiageg afa Naptalina 12,000 simbianinga puguiageg afa Manasena 12,000 simbianinga puguiageg
REV 7:7 afa Simeonna 12,000 simbianinga puguiageg afa Livaina 12,000 simbianinga puguiageg afa Isakarna 12,000 simbianinga puguiageg
REV 7:8 afa Sebulunna 12,000 simbianinga puguiageg afa Josepna 12,000 simbianinga puguiageg afa Benjaminna 12,000 simbianinga puguiageg.
REV 7:9 Mahim enaig awaienaba afa ka nangogba afa el hugna enaksag feageg afa el aseg suwigih mo. Eba mungwali mungo muswuna, afa ahanaig ahanaig kimbig, afa ahanaig ahanaig lofugna, afa ahanaig ahanaig mona enag ehengel busug lofug aitiagigim afa li fegeg wambug agfo. Sonag el, el pegag sime wa gag mi afa Sipsip Luwalig mi eheningina nofbusug wa agfohieba.
REV 7:10 Afa ehe hugna enaig esogog og; Kagel eheningim sifakal fegonug. Afa kagelni God pegag sime wa ga afa Sipsip Luwalig i ehe kam ahwambig.
REV 7:11 Afa mungwali of wanai el pegag sime mi afa amunai el mi afa sambaga sambaga bistanig sis wa mi enanai yi ambugog muhwa agfohiakanam eso heafgelni nofbusug bite gam apaiyenam Godna unehlagim fingi finim,
REV 7:12 enaig esogona og; Eba inim, biafgelni God sisi feba, eso big ehena unehlagim fingi fif, afa ehe mungwali anwanafeg, so big ehem lahlag oni, so ma mungwali ehem ahnai skaugfini afa ehe kifutig fegim afa kigmog feg. Sa ma enaigna gwese higeg gofi. Eba inim.
REV 7:13 Afa amunai el mungo kam sahna og, “Sonag el busug lofugna figbi ateaho ne anwanafeg eba amangel afa ahnanai ambugog?”
REV 7:14 Afa ka wahigi sihina og, “amunai el, ka mas anwanafeg mo. Sa kam sihina.” Afa ehe enaig sihifena og, “Sonag lahlag elbi nalig kinig menai opukog ambugogim afa heafgelni lofug Sipsip Luwaligna taf wa gigiafiagigbi eso ehengelni lofug busug feasaig.
REV 7:15 Afa enaig esigbi; eso Godna pegag sime muhwa agfohiegim osuna i sinaini i Godna lala gafugagfeahu. Afa so God ehe nangwagihiagego afa el mas ehengelim piske amtanafehiagi.
REV 7:16 Afa bini mas piske pigi afa bu hef mas piske feskofei afa osu i afa ahanaig ahanaig i mas aftukuhlaskof.
REV 7:17 Afa sonag Sipsip Luwalig pegag sime nai gohugim ehengelim nangwagihiagego, ofenaiba el sipsipim nangwagihiagego. Ehe gosu ika sulfu wanbogim nofkikenagag bu faig ofenaiba hun bu. Afa God ehengelni nombum titenigef eso ehengel mas piske ming kinig finim wewatigoi.”
REV 8:1 Afa mahim Sipsip Luwalig elegeg guwonunbug hugwafunaba afa heven wanai mungwali sifinam hap aua gohna.
REV 8:2 Afa ka nangogba elegeg wa gohug ofwanai el Godna nofbusug wa agfohiaba elegeg wa gohug afag wambug.
REV 8:3 Afa ming ofwanai el bog Godum faig gol sime wa gohba. Ena simeaba Godna pegag sime muhwa go. Ehe sanda gol disni fagu eba lahlag fungugni feg afa enag enaksag sanda i afa elni beten i wambugum. Afa ehe enanai yi wahenam eso Godum faif.
REV 8:4 Afa mahim sonag of wanai el sanda disni suwi wa tuhlugba eso suwiegig i afa elni beten i namba Godum lahlag fungug pugunag.
REV 8:5 Afa of wanai el dis fagim Godum faig sime suwi wambug dis yi aitigim mahim memtowa pugugba eso bite gam kukofeg aitig afa so hug hugna pialele fenam wagkafenaba afa afwei hugna yifiyifi fiafenaba afa kugo gweyi ilafona.
REV 8:6 Afa enag elegeg wa gohug of wanai el afag wambugum memtowa ati kufeg wambgufuhie.
REV 8:7 Afa angig of wanai el mahim afag gogba eso ais bu hun lofug afa suwi tafna wahenam eso bite gam apaiyenam ateamba sambaga mungo bitefegba mahim mungo mo awaiyeba eso ming sambaga mo ahgofuf. Afa li gwenai esef ateamba sambaga mungo fegba mahim mungo mo suwi laiba afa so ming sambaga mo ahgofuf afa so mungwali lahlag pos suwi tuhlu fatig.
REV 8:8 Afa mahim angigieg of wanai el afag gogba eso ofenaiba mug enanai yi suwi lasai enag figafogum solwara wa peiba afa so ena bu mugwehegam mo tafna feiba afa sambaganingi mo isug fef.
REV 8:9 Afa bu wanai sisim gwenaig esef mungo mo pigiba afa sambaga mo agfohiefuf. Afa sip gwenaig esef mungo mo amtakwaleiba afa sambaga mo gwese ahgofuf.
REV 8:10 Afa boal of wanai el mahim afag gogba afa so bagnufut nalig ofenaiba suwi lagig enaig heven wanai wahiag pe bogim mungo lahlag bu wa pegba afa ming sambaga mo isug ahgo.
REV 8:11 Enag bagnofutbi ehena unehlagba gifin. Afa ehe mahim buum esenagba eso ena bu miaklafeg. Afa mahim el numb mahim ena bu ahagagba eso ehem pigig.
REV 8:12 Afa mahim fignieg of wanai el afag gogba osu mungo mo amtakwaleba afa so ming sambaga mo ahgofuf afa was gwenaig esef mungo mo amtakwaleba afa so ming sambaga mo ahgofuf afa bagnufut gwenaig esef mungo mo amtakwaleba afa so ming sambaga mo ahgofuf. Afa si gwenaig esef mungo mo afwambusug awaiyeba afa so ming sambaga mo gwese afwambusugugni ahgofuf. Afa osuna gwenaig esef mungo mo afwambusug awaiyeba afa so ming sambaga mo gwese afwambusugugni ahgofuf.
REV 8:13 Afa mingba ka nangogba eba oswani efuguwagiegoba afa ka higigba ehe hugna wagofenaba og, “Hoi, hoi, hoi, mungwali bite nai el nasabanigte afa mahim ming sambaga mungo of wanai el afag goagibi eso mang enanai yi puguf.”
REV 9:1 Afa ka nangogba afa of wanai el mahim afag gogba bagnufut mungo of wanai fagafonam bite gam pena. Ena bagnufut eba el. Afa ehem ki faibi ena kibi mina tigefaitiag ki kehlagu.
REV 9:2 Afa mahim enag el tigefaitiag mengig pigigba afa so ena mime nai suwieg pugug. Enaig suwiegba nalig suwi nai suwieg feg. Afa namba osu mi of mi gigafeg fakagba eso sikifig.
REV 9:3 Afa suwieg wanai saglig opukogum bite gam ahug. Afa ehengelni ninmuaba gongig lofug.
REV 9:4 Afa God ehengelim sihinig og, “Nofeka pos mi, li fegeg mi, afa ahanaig ahanaig fegeg ongug mi amtakwale skofi. Afa amangel el so Godna ginof mingig wa guhunug enam nofena ese gon afa so na minginagim mungo amtakwale aiti.
REV 9:5 Afa so na ehengelim tautig wambaigoiba so ma afa pugufeg wasi yi enaig wa fei. Afa nofekawo kwagi aiti.” Afa el ena tautig fagba eba gongig lofug.
REV 9:6 Afa enanam el so minam yisigifie hefum pigiegim afa eba awai. Afa so ehengel enaig membig og ma kam pigi afa mas ehem pigina mo.
REV 9:7 Afa ena saglig eba enaig feg ofenaiba hos fag wa ahuofeba hefum wagwagig. Afa ehengelni misog wa eba misog elni hat gol lofug aitig afa nofbusugba ofenaiba elni nofbusug lofug.
REV 9:8 Afa ehengelni lapug ofenaiba misisna lapug lofug kwina afa ehengelni gog ofenaiba kafana gog.
REV 9:9 Afa ehengelni nihiba minailof kapa lofug agfohie afa ehengelni lag efugukagna moag ofenaiba enaksag elni watig fag hagig wa fahuofe.
REV 9:10 Afa ehengelni emblugba ofenaiba gongig emblug lofug afa ehengelni emblug waba nas lofug agfohien. Afa so afa wa pugufeg wasi yi enaig tautigba elim fawambwaigo feahgfo.
REV 9:11 Afa ati misog el fenig enaig misog elbi tigefatiag kimbig mina nanguago. Afa ohunag misog elni unehlag Hibru monaba eba enaig sefafig ‘Abadon’ afa Grik monaba eba sefig ‘Apolian’ ena unehlag mogba eba enaig eseg ‘mungwali amtakwale hiagofuf’.
REV 9:12 Afa ma gof wanai kinig mo awaiyeba afa ming sambaga kinig sumi yi puguiagim mahi ahfe.
REV 9:13 Afa mahim enwesog of wanai el afag gogba afa ka nangogba gol sime Godum faig sime Godna muhwa gohba afa ka higigba sambaga sambaga ehembeg sime wanai mo pugug.
REV 9:14 Afa sona of wanai elim afag kehlagu ehem enaig esonag og, “Afa autunam God sambaga sambaga of wanai elim Yufretis nalig bu wa kike hwatig so na ikanam ehengelim pigi aitin.”
REV 9:15 Afa so ehe ma ika ehengelim pigi hwatiba so ma ahunam elim minginag mo kwagi aitibi afa so ma sambaga mo ahgofi. Afa God ehe enag sambaga sambaga of wanai elim so ma ena yiana, afa ena wasni, afa ena osuna gwenanam ehengelim hugwefu hwatig.
REV 9:16 Afa ka higigba ami hos wa auguiag ehengelni nambaba 200 million enaig pugufeg.
REV 9:17 Afa itiwa lofug ka nangogba hos i afa el hos wa auguiagim. Ehengelni nihi yiba minailof agfohien enaba tafiglek suwi meleg lofug, afa ongug umwal fug lofug afa wahweg wambo lilig lofug. Afa hosna misogba ofenaiba laionna misog lofug. Afa suwi afa suwieg afa salfa ehena mengig wa nai opukog.
REV 9:18 Afa sonag sambaga mungo enaig opukonam mungo mo el ena suwiwa pigiba afa so sambaga mo ahgofi.
REV 9:19 Afa hosna kifutigbi mengig wa gohug afa efleg wa gohug, ehena eflegba sombine lofug misogna feg enana elim tautig faig.
REV 9:20 Afa amangel so mas sona suwi wa pigig mo eba ehe mas onigi wahigifini mo ehe so ahanaig ahanaig esig enam. Eba gwenaig mahimsi esiahu ehe ahanaig ahanaig nimbasa mi afa mwakwal God mi lotu fegoniahu. Ena mwakwal God eba gol i, silva i, bras i, hun i, afa gugwekig i afa enaba mas nangunim afa higinim afa ahu i.
REV 9:21 Afa el mas heafgelni nihem wahig mo gwenaig mahimsi el tigifatig i, afa agisu i, afa aga taitu i, afa okwef i gwenaig go.
REV 10:1 Afa ka nangogba heven wanai ming of wanai el kifutigni pe bog. Afa heafna nihi nai lofug fatiagba eba langona fenam afa misog sisi mo tafnag fakana, afa ehena nofbusugba ofenaiba osu afa mongug yiba suwi wagi ofenaiba lala sumil suwi wagi.
REV 10:2 Afa enag of wanai elbi wesig buk ningana pigi ogu. Afa ehena nihiginai mong nalig bu sisi pafe oguba afa sahaganai mong mo bite wa pafe oguba,
REV 10:3 afa ehe hugna ofenaiba tata gungo amoasi yi afa mahim moasigba afa so elegeg wa gohug hug wahigi moasigim wakag.
REV 10:4 Afa enag hug mahim moasi yi figbi naso kog kawo ehengelni mom ginofin afa ka higigba el heven wa moasig. Ehe enaig esog og, “Eso ne elegeg wa gohug hugni mo so na meagam kumoahla, nofeka ginofe.”
REV 10:5 Afa ena of wanai el so ka nangogba bu wa pafeg afa bite wa pafeg enag heafna nihiginai ninga sisi gam nihigo.
REV 10:6 Eso ehe enaig esog og, “Afa God higeg gohug ehena nofwa ka ohuna mo sihig, ehe heven fakagim afa enanai yi mungwali gawig hwatiageg afa ehe bite fakagim afa enanai yi mungwali gawig hwatiageg afa ehe bu fakagim afa enanai yi mungwali gawig hwatiageg naso ka Godna unehlag wa enaig esog, eba mas mahimsi fef!
REV 10:7 Afa mahim enanam elegeg of wanai el afag ogofiba eso Godna sawieg meagam sahu go afa enag pugunam eseagef enaba ati Godna gafugag el eba mo fi sihiaule elim naig eso wahiani eso gwenaig esef.”
REV 10:8 Afa heven wa nai mo kam piske sihinag ena mo enaig esog og, “Sa ikanam of wanai el so mong bu wa pafeg afa bite wa pafeg goh ehe ningana buk pigiag fagu so na enag fag.”
REV 10:9 Eso ka ikagim of wanai elim sahna kog, “Kam wesig buk fai.” Afa kam enaig sihifenag og, “Fanam eso na ne. Afa mahim na neba eba neana mengigim lahlafefe ofenaiba laugwe suwig one afa so sumi mo wahigifenam so nem atag tautigef.”
REV 10:10 Afa so ka ehena ninganai ena wesig buk fanam nena. Afa mahim ka nenaba mengig mo kam lahlafena gofena afa sumi mo wahigifenam kam atag titigena.
REV 10:11 Afa kam enaig sihifinig og, “So na Godna sihiaule elni mo piske sihiakaiba so enag mo wagfug mang so mungwali elim mungo muswuna, afa ahanaig ahanaig kimbigna, afa ahanaig ahanaig mona, afa misog elim so pugunif.”
REV 11:1 Afa kam aga bitem gihigegim faig eba agat lofug. Afa God kam sihinag og, “Sa ikanam Godna nalig lala mi afa Godum faig sime mi gihunuge. Afa so suwigim ahanansi el enanai yi agfohiegim Godna unehlagim fingi fig.
REV 11:2 Afa nofeka Godna nalig lala afwambag wa gihige enanai yiba mangofi afa enaba angoluwag elim faif. Afa sonag el Jerusalem lahlag kembim 42 wasiyi so ahanaig ga esif.
REV 11:3 Afa ka kikeafena sambaganingi elim kifutigna ningitigiba soma amtakwalig lofug aitiag ahfenam enaba wagfug eheningi Godna mo fa ahsihiaule el ahfeg soma kana mo ahsihiag el ahfei. Eheningi enaig namba wa so ahfef 1,260 enaig osuna so ahfef.” (Ena 42 wasbi eba 1,260 osuna feg.)
REV 11:4 Sonag sambaga elbi eba sambaga oliv li ahfeg afa sambaga lam ahfeg eheningi Ainiyagna nofbusug wa ahgo enaig Ainiyagba mungwali bitem nangwaghiagego.
REV 11:5 Afa amangel so ogna eheningim patigi afa eba suwi eheningina mengig wa nai pugunam enag elim amtakwale aitif. Aman enaig onigig fegba eba ehengelim enaig pigifef.
REV 11:6 Afa mahim sohnaningi Godna mo ahosihifiba ehe eso ma ofim ahkwenaiba eso bu mas fei. Afa eheningi mahim heafningina kifutigni esahfeiba eso buum taf fei afa ahanaig ahanaig kinig bite wa puguiagiakaf enaigba eba heafningina onigig wa esiagahfef.
REV 11:7 Afa mahim eheningi Godna gafugag auwigig ahfeiba afa so sangwalinai sis amtakwalig tigefaitiag mime menai pugunam bof afa bonam eso sambaganingi ahfei afa ehfei so hefum bigagif. Bigaginim eso eheningim patigif.
REV 11:8 Eso eheningina elig mo nalig kimbigna mina wa ahgifuf. Ena kimbig eheningina Ainiyag ati li katigeg wa enanai yi wahag. Ena kimbigna kumuahlag unehlagba Sodom i afa Isip i.
REV 11:9 Afa so el mungwali ahanaig ahanaig mona, afa ahanaig ahanaig lofugna, afa ahanaig ahanaig kimbig wanai, afa mungo muswuna mungwali eheningina eligim sambaga mungo osuna afa hap osuna fanangufif. Afa elim kwegonug masa eheningina eligim ese bite megam kumoatigif.
REV 11:10 Afa sohnaningi el bite nai elim kinig wambwai ahfeakag eso mahim awlahagba afa so mungwali sifakaligim hefum buyis i afa gawig isug wambwaigogi enaig feagig.
REV 11:11 Afa mahim sambaga mungo osuna afa hap osuna awaienaba afa so God fufei fug eheningim faigbi eso ahbuihiag ahgoba. Eso el nangwagigim afa hugna embefeagig.
REV 11:12 Afa heven wanai une pugunaba afa so eheningi ahiginaba og, “Sa fuko ahbo.” Mahim enaig esonibi eso heven wanai lango pe bonam wambti fukuafenaba afa so mungwali angoluwag el nangwag sigafena.
REV 11:13 Afa so gwenanam kugo nalig enag kimbig wa puguagim gwena mungo bitem amtakwalig fatig afa so ming 9 pela bite mo agfohie. Afa enag kugo wa 7,000 el enanai yi ati awaieg. Afa minginag el mas pigig mo enag ehengel hugna embefeagigim eso heven wanai Godna unehlag sefinim og God ehe nalig feg.
REV 11:14 Afa angigieg kinigbi ati awaieg afa olyi nai kinig eba puguiagim ati meiniofe.
REV 11:15 Afa elegeg of wanai el mahim afag gogba eso heven wa mo hugna lagig opukog afa og; Bigelni God Ainiyag afa heafna Gishu Wahiag el i yawo gohnanam ehe mungwalim bite naim misog el ahfenig. Ehe gwenaig higeg sahfe gofuf.
REV 11:16 Afa 24 amunai el misog elni pegag sime wa Godna nofbusug wa agfohiegim eso apaiyeg Godna unehlagim fingi fig.
REV 11:17 Afa enaig esogog og; Ne God Ainiyag neba mungwali kigmogna feg afa ne autunai fegim afa yawonai feg. Kangel sifakalig ne nimbiafena kifutigni misog el mungwal elni feg.
REV 11:18 Afa angoluwag ninimugog afa yuwaba neana olug kakagig opuguba afa so enanam ne melig pigieg elim kwefihianugef. Afa yuwaba ne nimbeafna gafugag el eba mo fi sihiaule el mi afa nimbeafna el mi ne lahlafehiageg eso nem ahnai skaufenig afa misog el i isug el i gwenaig nem esinig. Afa amangel so bitem amtakwalig fatig enag yuwaba ne gwenaig esenif.
REV 11:19 Afa Godna nalig lala heven wa eso enanam pigi gofuf eso nanguibi enanai yi bokis kontrak gofuf. Afa so afwei ifiyi fegim afa hug pialele feg afa kugo ilafug afa ais bu hun lofug pe minefeg.
REV 12:1 Afa Jon mang naligim of wa nanguna ofenaiba angwafig osum lofugna fatina wahiag afa wasbi ehena mong skaugo afa 12 pela bagnufut ehena misog sisi hat lofug wa agfohie.
REV 12:2 Afa enogni fegim luwal fukwagim meinofeba afa so tautigim ningisigeaba eyiamo ogo.
REV 12:3 Afa ming of wa nangunaba eba nalig kafa tafnaiig elegeg wa gohug misogna fena afa 10 pela anguogna fena. Afa misog elni hat ehena misog wa agfohiena.
REV 12:4 Afa so ehe heafna eflegna bagnofutim kalefeg wambug taitigba eso mungo ehgenai mo bite gam apaigogba afa ming sambaga mo of wa gweyi ahgofuf. Afa angwafig ogna luwal fokwam, eso ehe ika angwafigni muhwa gohba ogna so luwalim tige ne.
REV 12:5 Afa mahim enag angwafig fangonai luwalim fokwaiba eso ena luwal autunai wa ehe kifutig bite nai elim mungwali wambu wambugufiba eso nangwaghiage gofuf. Afa so ena luwalim God nangum afa heafna pegag sime gam wanig ahuf.
REV 12:6 Afa God ati ehem el hwainig wa numwehiageg wahiag eso enag angwafig esim ikagna ikaf. Afa so enanai yi 1,260 osuna numwehefugufuf afa so fane faiyifuf.
REV 12:7 Afa fag heven wa hagna. Afa Godna ofwanai el apaigona afa ehengelni misog el Maikel fena eso kafam afa kafa heafna of wanai el fini so fag hagna.
REV 12:8 Afa so hagin kafam flafinibi kafa mas heafna of wanai elim enanai yi wan gafi.
REV 12:9 Afa ena nalig kafaba eba Satan. Ehe sombine autunai fegim mungwal bitenai elim mwakwalenugego. Enam fig afa heafna of wanai elim wambug eso heven wanai wambu ningitigigbi eso bite gam apaigo ambugog.
REV 12:10 Afa ka higigba heven wanai mo enaig esog og; Afa yawo Godna kwagfwag ati ambagwa pugug. Afa heafna kifutigni mungwali bite ehe nangwagihiagego. Afa heafna Gishu Wahiag el gwenaig esef. Afa osuna i afa sinaini i Satan Godna nofbusug wa gohba Godna elim fasehtigifego afa so yuwaba ati ehem heven wanai fi ningihig.
REV 12:11 Afa Godna el hefum mas onigini mo, hefum pigegiba afa Sipsip Luwaligna taf i afa heafgelni ini mo i ehengel ati enana Satanim filafatig.
REV 12:12 Afa nengel so heven wa go so na sifakali eba ati Satanim enanai ningihi. Afa bite nai i afa bu wanai i nasabanig, Satan ati anwanafeg ehena osuna awaiegim meinofe. Afa so nengel nangum pe bonam eso ehe hugna olug kakageagef.
REV 12:13 Afa enag kafa ati anwanafena ehe so pekana afa ehe pekagim angwafig fangonai luwal wanigagim yisigikag ufag.
REV 12:14 Afa ena angwafigim osuaneina anglag nalig sambaga faigbi eso enana Satanim wahiagim so enag anglagna el hwainig gam heafna kugam efugukag. Afa so enanai yi ehem sambaga mungo afa hap yia enaig wa numwehefufuf.
REV 12:15 Afa ena kafa mahim kausu fegba eso bufle ena mina puguagim angwafigim pahlukuagim og soma angwafigim petwa okwi.
REV 12:16 Afa bite angwafigim kweafug. Afa bite mahim koukufegba eso bufle kafana mengig menai bogim ena mina pekag.
REV 12:17 Afa so kafa angwafigim olug kakagenagim eso ogna ikanam ehena luwaligim amangel so Godna nihe mom pahlukuiag mi afa Sisasna mo sihig mi eso ehengelim fagna hagim.
REV 12:18 Afa ena kafaba bu bug yi goh.
REV 13:1 Afa ka nangogba sis elegeg wa gohug misogna bu menai puguagim afa ehena anguogba eba 10 pela fena afa hatba misog elni hat lofug 10 pela anguog wa agfohiafna afa enag misog waba unehlag eyi agfohiafna enag unehlagba Godum ahanaig ahanaig moalampinag mo agfohiafna.
REV 13:2 Ena sisba ofenaiba sangwali nai nalig pusi lepat lofug afa ehena mungwagba ofenaiba bea lofug eba sangwal sis ninimule, afa ehena memtogba ofenaiba laion lofug eba nalig pusi feg. Afa mahim kafa ehem heafna nalig kifutig faiba eso ehe misog el lofef.
REV 13:3 Afa mahim ehena ming misogim ahpifigba ogna waha afa ehe mas wahag mo afa ehe ati lahlafe. Mungwali el nangugim sineminefinim eso ehem pahluguf.
REV 13:4 Afa kafa mahim sisim kifutig faigba eso el kafana unehlagim fingi fig. Afa sisna unehlagim gaba fingi figim afa esogog og, “Aman enaig kifutig sisba feg? Aman so mas enaig fagimba flafwi?”
REV 13:5 Afa God ena sisim wahiagba og so ma ahanaig ahanaig mo sihiage afa so ma ehena mom flaflafenam afa Godum moalamp mo fai. Afa God ehem wahiagba og so ma 42 was yi misog el feg.
REV 13:6 Afa so Godum amtakwalig mo sihinagim afa ehena unehlagim pigaupigim afa Godna kimbig mi afa amangel so enanai yi gohug mi enam moalamp mo faig.
REV 13:7 Afa God ehem wahiagba og so ma God heafna elim fag hagnam so ma ehengelim flafatinim afa so kifutinam elim mungwali mungo muswuna, afa mungwali kimbig afa mungwali mona, afa mungwali lofugna eso ehe misog el fenif.
REV 13:8 Afa mungwali bitenai el so sisna unehlagim fingi fig afa Godna el so mas enaig esini mo. Afa autunam God mahimsi bite fakag hwainig fiafenaba enanam ehe ati ehengelni unehlagim nofkikenag gag buk wa sko wahiani. Ena bukba Sipsip Luwaligna buk ati ehem tigifatig.
REV 13:9 Afa aman ne angnaba eba so na ena mo higim.
REV 13:10 Afa God ati amangelim gishug hwatigba so ehengelim kalabus yi ahui eso gwenaig esif. Afa amangelim so el naifna kwagi aitigfif eba so ma gwenaig esi. Afa so ma Godna el olug onigig hugna kifuti agfohiefiba nengiafufi.
REV 13:11 Afa ka nangogba ming sisba bite menai puguagim afa ehena misog waba sambaga anguog ahfeg ofenaiba sipsipni anguog lofug afa ehena moaba ofenaiba nalig kafana mengig.
REV 13:12 Afa ohuna sumi nai sisna kifutig eba gof wanai sis i mungwalof ahfegim ahgoba. Afa so ehe mungwali bite nai elim hekusihiageg og so ma gof wanai sisna unehlagim fingi fini. Ena sisna misogim ati fagna ahpifnaba afa so ena fagokug ati fitigifeg.
REV 13:13 Afa ohuna sumi nai sis heafna ahanaig ahanaig kigmogim wagfuf afa so elni nof wa eseiba eso suwi ofwanai bite gam pe bof.
REV 13:14 Afa mahim ehe gof wanai sis i ahgoba afa God ehem wahiag og so ma bite nai elim ahanaig ahanaigna mwakwalihiage. Afa elim esonigbi eso ma ehengel gof wanai sisna sungwagim nifenaginim fi folhui. Afa ena sis eba ati fagna ahpifna afa so ehe nofkikena gwesego.
REV 13:15 Afa God sumi nai sisim wahianagba eso ma ehe gof wanai sisna sungwagim nifegim nofkikenag faiba eso ehe mo wanwagigim og, “Aman ne kana unehlagim fingi feg hwanigba eba nem wahaf.”
REV 13:16 Afa enag sis sungwagim ginofenig nofkikena fag ehe enaig esog og, “Sa ma mungwali el ginof nihi yi guhkai. Misog el i afa unehlag hwainig el i, enaksag kigna el i afa kig hwainig el i, gafugag el i afa isug el i so ma mungwali ginof mingigig wa me awai nihiginai ninga wa me so ma wambafwi.”
REV 13:17 Afa aman ena ginof hwanigba eba mas kignaba mangwalba fai afa mas mangwalba fai kignaba. Ena ginofba sisna unehlag i afa heafna nambaba unehlagim wagfug.
REV 13:18 Afa so big enam fahigenagenim afa so aman lahlag anwanafegba so ma enag sisna nambam ambagwa opugunai ena nambaba elni namba eba 666.
REV 14:1 Afa ka nangogba Sipsip Luwalig afa 144,000 el i Jerusalem wa Saion mog wa agfohie. Afa sonag elbi eba ati Sipsip Luwaligna unehlag i afa heafna Awagna unehlag i ehengelni mingigig wa gohun.
REV 14:2 Afa ka higig mo heven wanai bog ofenaiba nalig bu sisewug awagi afa ofenaiba hug pialele wagka. Eba ofenaiba gita moag wagsai.
REV 14:3 Afa enag el Godna pegag sime wa mi, afa sambaga sambaga sis bistanig mi, afa amunai el mi enanai yi muhwa agfohiegim eso mulug mwanifi fatig. Minginag elim mas enam anwanafi eba 144,000 el God ehe bite nai wambugba enag mungohe anwanafig.
REV 14:4 Afa sohnaig elbi mas aga taitu feg mo eba awai ehengel afsug el fiasaieg. Afa mahim asim Sipsip Luwalig akamba afa ehengel ehem pahluhug. Afa God sohnaig elim bitenai el nai yi wambugba. Afa gof gosug ahuiaba eba God i afa Sipsip Luwalig i ehe ahwambig.
REV 14:5 Afa ehengel mas mwakwal mo sihini mo, eba awai, mas ehengel ahanaig fig mo.
REV 14:6 Afa ka nangogba of wanai el sisyi of wa efukafenaba eso bite nai elim higeg gohug lahlag mo sihinuwageakafna ena moba eba mungwali kimbig i, afa mungwali mungo musunai i afa mungwali monai i afa mungwali ahanaig ahanaig lofugnai i enam faig.
REV 14:7 Ehe hugna enaig sihifeg og, “Enanam God mungwali elim kwefihianugef afa so ehem embefinim eso ehena unehlagim mungo fingi fi. Eba ehe mungohe heven i, bite i, nalig bu i, afa hun bu i enag ehe mungwali hwatiageg so na ehena unehlagim fingi fi.”
REV 14:8 Afa ming of wanai el ehem sum pahlukuiahba ehe enaig esonig og, “Nalig kimbig Babilon eba ati amtakwale fatig. Enag kimbig wanai elbi ehe mungwali minginag kimbig wanai elim wanambugo minefegim ahanaig ahanaig nihe amtakwalig fiagig. Sohnaigba ofenaiba angwafig kwablogim uflogna bug kifutig faigim eso esahfeg.”
REV 14:9 Afa ming of wanai el sambaganingim sum pahlukuahba ehe enaig esog og, “Amangel so sis mi afa sis heafna sungwag mi so lotu fegonugbi eba ehena ginof mingig wa me awai nihiginai ninga wa me so wambuf,
REV 14:10 afa enaig elimbi God olug kakageg heafna mungwali faif eso ehengel enag tautig fif. Afa sonag elbi suwi i salfa i ahlagig yi enanai yi agfohiefiba eso Godna of wanai el fi afa Sipsip Luwalig fe afa so ehengelim nangwagfufuf.
REV 14:11 Afa suwi higeg lagig sonag elim tautig faif enag suwieg higeg puguiago. Afa amangel so sis mi afa sis heafna sungwag mi lotu fegonug i afa ehena unehlag wa ginof wambug i eso higeg osuna i afa sinaini i ena tautigba wambafufuf.”
REV 14:12 Afa amangel Godna nihe mo higigim afa Sisasim pahluhug, sahig, eso ne kifuti soma Godna gafugag gwese gofi.
REV 14:13 Afa ka higig heven wanai mo enaig esog og, “Sa ginofe, ohnanam yawo fenam ikan autunai wa fef amanim so Godna gafugag wa wahaf eba so ma sifakalei.” Afa Godna Sungwag gaba gwenaig esog og, “Eba inim, heafgelni kinig wahinim hekulifibi afa heafgelni lahlag nihe eba ambagwa pugunif.”
REV 14:14 Afa ka migim nangogba lango busug yi el bigel lofug ga afa misog elni hat gol fatigim afa ehe ningana naif sig nemug faguia.
REV 14:15 Afa of wanai el Godna nalig lala wahiagim afwambagam pugugaba ehe hugna lango wa gag elim enaig esonag og, “Bite nai fane ati ambugoh afa yuwaba ati wambugum feg so naifna enag fanem higfewambaka.”
REV 14:16 Eso gwenaig eseg lango wa gag el naifna higfehiagegim so bite nai wambug.
REV 14:17 Afa ming of wanai el Godna nalig lala heven wanai wahiagim afa ehe gaba naif sig kehlagu.
REV 14:18 Afa ming of wanai el suwim nangwag gohug Godum faig sime nai wahiagim naif faguhug elim hugna esona og, “Bite nai wain fug ati ambe skofeg so na aso gam ikanam naif na higfehiagenam agogloi.”
REV 14:19 Eso ehe gwenaig eseg naifna higfehiagegim so bite nai wain fug wambugum hun bwiltigefwag lofug wa skogim eso mongini pigagegba eso bug pe minefeg. Ena bwiltigefwagba eba God enaig esef, ninimunam so amtakwalig elim amtakwale aitif.
REV 14:20 Enag bwiltigefwag lofugba eba Jerusalem wa afwambagam goh. Afa ehengelni taf ena bwiltigefwag gam bogim bite gam pegim fafukaminefeg enaba 300 kilomita enaig wa feg afa mungo fegim afa hap feg enaig mita eba mungwanam fukugag. Afa ena tafba ofenaiba bugogi.
REV 15:1 Afa ming enmunam enaig ka nangug enaba enmunafeg eba enam el sineminefinig. Afa ka nangogba elegeg wa gohug ofwanai el elegeg wa gohug kinig wambug agfo. Sohna kinigbi Godna olug kakagig enaba sumi nai nemug feg.
REV 15:2 Afa mingba enaig ka nangug ofenaiba bu nalig glas lofug suwina waheg go. Afa el bu bug yi agfohieaba gita lofug God wambwaiyigbi eso wambug agfo. Ena elbi eba ati sis mi, sis heafna sungwag mi, afa enag namba unehlag wagfuiag mi ati enam filafig.
REV 15:3 Afa ehengel gita wambugum afa so Moses Godna gafugag elna mwanifi i afa Sipsip Luwaligna mwanifi i aitiagig. Afa so enaig fatifig og; God Ainiyag ne mungwali kifutigni feg afa neana lahlag gafugag enmunafeg afa ka nangugim ka sineminefig. Afa ne mungwali elni misog el fenig afa neana nihe eba inim feg afa hugna lahlafeg.
REV 15:4 Afa Ainiyag ne mungohe afsug feg afa so mungwali el nem embefinim so ma neana unehlagim fingi fi. Afa mungwali el bite nai so ma neana nihem nangunim ambugog nem lotufini.
REV 15:5 Afa ka nangogba Godna nalig lala heven wa pigig go ena lala meg gamba God enanai yi ga.
REV 15:6 Afa enag elegeg wa gohug ofwanai el Godna nalig lala wahigim elegeg wa gohug kinig wambug ambugog. Sonag el ehengelni lofugba hugna busbusiagegim afa gol we heafgelni bahalig yi katige fiagig.
REV 15:7 Afa sambaga sambaga sis bistanig agfohieaba afa so mungo enanai gol disni fagim elegeg wa gohug of wanai elim faig. Ena dis yiba God higeg gohug olug kakagig memtowa pugugo.
REV 15:8 Afa God i afa heafna kifutig i enanai yi Godna nalig lala suwieg lofug puguiagi. Mas aman mungo ika ena lala seahui eba mahim elegeg wa gohug kinig ma awaieba.
REV 16:1 Afa ka higigba Godna nalig lala wa mo elegeg wa gohug of wanai elim enaig pugufenig og, “Afa so na Godna olug kakagig elegeg wa gohug disni agfohie afa ena finim eso ne okunam bite gam sugufoitifi.”
REV 16:2 Afa so angig ofwanai el heafna disni mahim bite gam sugofatigba eso amangel sisna ginof figim so sisna sungwagim lotufinig eso enaig elim tautig nehgug amtakwalig pugunugef.
REV 16:3 Afa angigieg of wanai el heafna disni mahim bu nalig wa sugofatigba eso ofenaiba elni biimp lofug feiba eso bu wanai mungwali pigif.
REV 16:4 Afa olyi nai of wanai el heafna disni mahim afalig bu mi afa lileg bu wa mi sugufatiba eso ena gaba taf lofeg.
REV 16:5 Afa ka higigba of wanai el buum nangwaghiawageg el enaig esog og; God ne yawo nai feg afa autunai feg. Ne God hugna afsug nemug feg. Nana kwefihiawagig eba hugna lahlafeg.
REV 16:6 Afa el so God neana el mi afa neana mo fi sihiaule el mi kwagiskug afa ehengelni taf bite wa peg eso God amtakwalig elim mungwag faibi sa taf ahgaf. Eba heafgelni moawa.
REV 16:7 Afa ka higigba Godna faig sime wa mo enaig pugufeg og; God Ainiyag ne mungwali kifutigni feg neana kwefihiawagig eba inim feg afa yuhwafeg.
REV 16:8 Afa fignieg of wanai el heafna disni mahim osuwim sugofatigba eso osu hugna nolugeagenam elim aftukuhlaitifef.
REV 16:9 Afa so mahim osu elim aftukuhlaitifeba eso ehengel Godna unehlagim moalampbi nagif. Afa ehengel mas olug wahigifinim afa mas enaig esogona mo og God ehe kifutig fegim eso enag kinigbi ningitigifeg.
REV 16:10 Afa mingba eba afa of wanai el heafna disni mahim sis nalig sangwali nai pusi lofug eyi gohug wa sugofatigba eso enanai yi enag sis nangwaghiageg kimbigim kigifenifieba eso enanam tautig elim opugunifibi afa so ehengel gog sifiagif.
REV 16:11 Afa so enag tautig i afa nehgug i mahim nalig fiageba eso heven wanai Godum moalampi nagim afa heafgelni amtakwalig nihem mas wahig mo.
REV 16:12 Afa enwesog of wanai el heafna disni mahim nalig bu afalig Yufretis yi sugofatigba eso bu mungwali hefagegba. Eba osu puguiag misog elim mina numwehe wahianig.
REV 16:13 Afa ka nangogba sambaga mungo nimbasa amtakwalig miakal lofug nalig kafana mengig wa nai afa nalig sangwali sisna mengig wa nai afa mwakwal profetna mengig wa nai opuko gohug.
REV 16:14 Afa enag nimbasa ahanaig ahanaig kigmog fiahgif eso ehe ahugim mungwali bite nai misog elim unegonigigbi eso ambugog nuwagig. Afa enag nalig osuna God ehe hugna kifutig el feg eso enanam wahiagba eso ehengel ogna hagim.
REV 16:15 (Afa Ainiyag enaig esog og, “Sa hig, ka obofiba eba ofenaiba el ukwefnagim obo. Aman so nonigig hwainig heafna lofugim numwehefugufuf afa mas ehe emefwai ikaiba eba ehem ahwanefe. Ena elbi so ma sifakalei.”)
REV 16:16 Afa ena nimbasa misog elim wanambugogim mungo wa nuwagigo. Enaba Hibru monaba og Armageton.
REV 16:17 Afa elegeg of wanai el heafna disni mahim fufeiyim sugufatinagba eso pegag sime wa Godna nalig lala nai hugna moasiyigim og, “Ohnaba eba gwenaho feg!”
REV 16:18 Afa afwei ifyi ifyi fegim afa hug pialefe wakagim afa kugo nalig hugna ilafug. Afa autunamba enaig kugo mas enaig fena mo.
REV 16:19 Afa mahim kugo enaig ilafufenamba eso nalig kimbig wa bitem sambaga mungo kugufe aitig afa minginag mungwali kimbig amtakwale skofiakana. Afa nalig Babilon kimbig hugna amtakwaleaginibi eso God mas ehengelni enaigim etetini mo eso heafna mungwali olug kakagig faig.
REV 16:20 Afa mungwali ailan awaieg afa mungwali mug tutoitifeakag.
REV 16:21 Afa ais bu hun lofug of wanai elim apaiyenig. Ena ais buba eba 50 kilogram enaig feg. Afa el ena kinigim nangugim mahim hugna amtakwaleagegba eso ehengel Godum moalamp mo faig.
REV 17:1 Afa elegeg wa gohug of wanai el elegeg wa gohug dis wambug agfohie enanai mungo bog kam sihinag og, “Aubo, ka nem wagfuna sonag mina angwafig eba unehlag nalig feg ehe enaksag bu afalig yi gohba eba God ehem tautig faif.
REV 17:2 Afa bite nai misog el ehem fapukof nafo. Afa mungwali bitenai el gaba gwenaig esig. Afa angwafigni amtakwalig nihe ofenaiba uflogna bug ahagagba eso ehengel moetet el fiasaieg.”
REV 17:3 Afa mahim kam Godna Sungwag kifutignagba eso of wanai el kam el hwainig gam wanikig afa so ka enanai yi ka nangogba angwafig sangwalinai sis tafnaiig yi ga. Ena sisba elegeg wa gohug misog feg afa 10 pela anguog ena misog wa opuko agfohie. Afa ehena nihiba unehlag amtakwalig agfohie. Ena unehlagba Godum moalampinag agfohie.
REV 17:4 Afa enag angwafigbi tafnaiig lofug lahlagna afa engig golna afa ahanaig ahanaig gau enaig lahlag aitiageg. Afa kaf gol ningina fagu. Ena kaf waba heafna aga taitu nihe i afa ahanaig ahanaig amtakwalig mo i enanai yi memtowa pugugo.
REV 17:5 Afa ehena mingig waba waskwes unehlag gofena. Afa ena ginofba enaig esog og:
REV 17:6 Afa ena angwafig Godna el mi afa Sisasna mo ambagwa sihiule el mi taf nenugeg. Ehengelni taf ofenaiba uflog bug neg eso angwafig moetetiageg. Ka ehem nangugum ka sineminefeg.
REV 17:7 Afa enag of wanai el kam sihinag og, “Ahnaig esegba so na sineminefeg? Ka nem mogim wagfunag sonag sisba eba elegeg wa gohug misog feg afa 10 pela anguogna feg afa angwafig sis waba fukoga.
REV 17:8 Afa sona sis so na nangogba eba autunam nofkikena gag fena afa yuwaba eba awai. Afa ati tigefaitiag mime menai muhwa wahia puguiagim ofeba eba ikanam hefum amtakwale fe. Afa autunam God mahimsi bite fakag hwainig fiafenaba enanam ehe ati minginag elni unehlagim nofkikena gag buk wa sko wahiani. Afa amangel ehengelni unehlag so ena buk wa gohug hwainigfeg eba ehengel sisim nangunim eso sineminefif. Afa sisba autunam gag afa yuwaba mas gah mo afa eba piske puguf.
REV 17:9 “Afa aman lahlag onigigna fegba so ma enam anwanafi. Afa ena elegeg wa gohug misog eba elegeg wa gohug mug enanai yi angwafig ga.
REV 17:10 Afa mingba eba elegeg wa gohug misog el feg. Afa afa wa gohug enaba ati pigigba afa yuwaba mungo go afa mingba mahisife eba nengigim puguf. Afa eba pugunam mwakwalig gaf.
REV 17:11 Afa enag sangwali sis eba autunam gag afa yuwaba mas gah mo. Afa eba kug misog el fena afa ehe elegeg wa gohug wa nai fena. Sonaba eba ikanam hefum amtakwale fe.
REV 17:12 “Afa sona 10 pela anguog ne nangogba eba 10 pela el sumi yi opuko misog el fiasaif. Afa ehe kifutig finim afa so ahunam mwakwalig sis wan gafugafef.
REV 17:13 Afa enag misog el mungwali mungo onigig finim eso heafgelni kifutig i afa unehlag i sisim faini.
REV 17:14 Afa Sipsip Luwalig fei afa ehengel apaigog eso hefum hagig afa so Sipsip Luwalig afa heafna el apaiyeg enag ehengelim filafe fatig. Afa ehe mungwali amunai elni Ainiyag feg afa misog elni misog feg afa amangel so ehe kanog hwatig afa so ehengel ehem hugna pahluhug enag ehengel fagim filafig.”
REV 17:15 Afa enag of wanai el kam sihinag og, “Afa so enaksag bu afaligim ne fahigigba eso angwafig enanai yi ga eba mungwali el i afa mungwali kimbig i, afa mungwali lofugna i, afa mungwali mona i enaig feg.
REV 17:16 Afa ena sis mi afa 10 pela anguog so na nangogba eba enaig eseg eba mina nai angwafigim olug kakagenaginim eso ehena lofug hugfuhia naginim afa so ehem wahibi eso gawig hwainig fef. Afa so ehena nihigim ahaganam suwi na tuhlufatif.
REV 17:17 Afa so enag 10 pela misog elim God onigig faibi eso gwenaig esif autunam God ati sihi wahiana. Eso ehengel sisim ahnai skaufinif eso ikan gwena Godna moa yuhwa inim puguf.
REV 17:18 Afa enag angwafig so na nangogba eba nalig kimbig enanai yi mungwali misog elim bite naim nangwagehiagego.”
REV 18:1 Afa ka nangogba ming of wanai el hevenim wahiagim pe bog. Ehe nalig unehlagna fegim afa ehena afwambusugug mungwali bite gam ika minefeg.
REV 18:2 Afa ehe hugna enaig esona og; Babilon nalig kimbig eba ati amtakwaleg ena kimbigba eba ahanaig ahanaig nimbasa amtakwalig enanai yi pugu esiagef. Afa ahanaig ahanaig hwesna twafig i afa nongug mengna twafig i ena kimbig wa go.
REV 18:3 Afa mungwali minginag kimbig wanai elim wanambugo minefegim ahanaig ahanaig nihe amtakwalig fiagig. Sohnaigba ofenaiba angwafig amunaim uflog bug kifutig faigim eso asise fiafag. Afa bite nai misog el ehem fapukof nafoba eso Babilon enaksag gawigna feg. Afa ena kimbig wanai ogna ahanaig ahanaig enaksag gawig wambugi afa so mungwali bisnis el ehem enaig wambwaigogim eso enaksag kig wambug.
REV 18:4 Afa ka higigba ming elni mengig heven wa pugug. Ehe enaig esog og; Kana el sohnana mo wahigim eso opuko ambugog, masa ne mungwal wahe ahanaig ahanaig nihe eseagif, masa ne mungwal ena tautig fif.
REV 18:5 Afa ehena nuhwef mo heven wa skoa hwaligog wahiyi afa God mas enam eteti mo.
REV 18:6 Afa ehe so nem esenagba so na gwenaig mungwag ehem esena. Afa so na ehem mungwag sambaga nagim esenawag. Afa ma nem mungo kinig faiba eso ne ehem kinig mungwag sambaganagim wambtigiai.
REV 18:7 Afa ehem enaksag tautig i afa kinig i faibi eba mungwalofug enaksag gawig i afa heafna unehlag fingi fukuagi hefum so fai. Ehe enaig onigig og, ‘Kaba kwin ga, kaba mang ligag hwainig mo, afa kinig mas kam pugunai.’
REV 18:8 Afa so ahanaig ahanaig kinig ikagna ehengelim pugunibi afa so ehengelim gih puguni, afa ehengel wewatoi, afa ehengel bini pigi afa so ehem suwi wa tuhluf. Enaba mungo osuna pugunif. God Ainiyag ehe kifutig feg eso ehem kwefihianagef.
REV 18:9 Afa mungwali bitenai misog el ehem fapukof nafogim afa ehena amtakwalig nihem pahlukuiag eso enag suwiegim nangugim afa so kusugu hwatigo.
REV 18:10 Afa ehengel embefigim enag tautigim wahigwa finigim agfohieba afa esogog og; Hoi yo, Babilon nalig kimbig nasabam, autunamba ne kifutig fena afa ikagna amtakwaleg nimbiafena moawa nem opuguna.
REV 18:11 Afa el mas bisnis elni gawig mas piske wambugoni afa so ehengel gaba Babilon kimbigim kusugunigim wewatigo.
REV 18:12 Afa heafgelni gawig eba gol i, silva i, lahlag hun i, kopu i, ahanaig ahanaig lahlag lofug i, fini i, nemtaiwe i, afa mungwali ahanaig ahanaig gau ginofena gugwekig i, hun i, afa bras i afa kapa i enaig eseagini.
REV 18:13 Afa ming gawigba eba sinamon li lofug i, sawo i, ahanaig ahanaig lahlag fungugna sanda i, wain bug i, wel bug i, plaua i, wit i, bulmakau i, sipsip i, hos i, afa hos sime i enaig feg afa isug elim ningitigigim eso enana kig wambug.
REV 18:14 Afa bisnis el enaig esog og, “O Babilon, mungwali gau so na hugna membeg wambug eba enaba awaiyef. Nana unehlag i gawig i eba mas gofiba ne mas piske enam nangui.”
REV 18:15 Afa ena bisnis el so enanai yi gafugag feagig afa enaksag kig wambug afa so ehengel enag tautigim wahigwa finigim agfohiefiba afa so kusugugim wewatigona.
REV 18:16 Afa ehengel enaig esog og; Hoi yo, Babilon nalig kimbig nasabam, autunam ehe ahanaig ahanaig lahlag lofug fatina afa gol i, lahlag hun i, afa kopu i aitiagena.
REV 18:17 Afa ikagna ehena mungwali gawig awaiena. Afa mungwali sip yi misog el i afa sip yi ahuiaule el i, afa sip yi gafugag el i, afa sip nai bisnis el i wahigwa agfohieba.
REV 18:18 Afa so ena suwieg nangunim enaig esogona og, “Sonag kimbigba ehe minginagim gosinig.”
REV 18:19 Afa smof wambinim misog gam kokofeaginim afa wewatigona enaig esogona og; Hoi yo, Babilon nalig kimbig nasabam, afa so sip enaksag gawig ena kimbig gam wambkugba eso sipni el enaksag kig enanam wambug. Afa so enaba mungwali ikagna gweyi awaieg.
REV 18:20 Afa ma ena mo awaieba so heven sifakale fe. Afa so Godna el i, afa kanog hwatieg el i, afa Godna mo fi sihiaule el i so na sifakali so nem ahanaig esehiag wambsiegohug eba God ehe ati mungwag tautig faig.
REV 18:21 Afa kifutig of wanai el kinigni hun nalig fagim bu gam hugna taitugim afa ehe enaig esog og; Eba Babilon nalig kimbig gwenaig esef afa el mas piske nangui.
REV 18:22 Afa gitana moag i, afa fufni moag i, afa fifelona moag i, afa elni mwanifi i mas nem piske pugunai. Afa amangel so lahlag gafuga fegim anwanafig gaba mas enanai yi gofi afa el mas nasneg moagim piske higi.
REV 18:23 Afa lamna afwambusug mas enanai yi gofi afa enanai yi el angwafig wambugum mas gofi. Afa ena kimbig wanai bisnis el nalig unehlagna fegim afa Babilon wanai elim agisu fihiagigim afa so mungwali mwakwale gonugig.
REV 18:24 Afa ehe Godna mo fi sihiaule elni taf i afa Godna elni taf i enam ahagagigim afa minginag elim gaba gwenaig esegonigbi eso God Babilonim mungwag tautig faig.
REV 19:1 Ena mo ma awaiegba afa ka higigba auneh nalig heven wa esofua sona elbi eba el numb gohba enaig esogog og; Sa big Godna unehlagim fingi fi, God bigim wambugba, afa so heafna unehlag nalig fegim, afa ehe kifutig feg.
REV 19:2 Ehena kwefihiageg eba inim fenam yuhwa fef. Afa so mina nai angwafigim kwefihianagef. Sohna angwafig ahanaig ahanaig amtakwalig eseagegim afa elim og so ma enaig esiagi. Afa Godna gafugag elim kwagi aitig eso God ehem tautig mungwag faig.
REV 19:3 Afa ehe piske enaig esogona og; Nawo Godna unehlagim fingi fi. Afa suwieg higeg ena kimbig gwese go.
REV 19:4 Afa God heafna pegag sime wa gaba afa so 24 amunai el i afa sambaga sambaga bistanig sis i apaiyegim ehem lotu fenigim enaig esog og; Eba inim, so big Godna unehlagim fingi fi.
REV 19:5 Afa mo sime wanai puguagim enaig esog og; Sa hig afa ne Godna gafugag el i afa unehlag hwainig el i afa unehlagna el i amangel so na ehem ahnai skaufinig eba so na bimbeafgelni Godna unehlagim fingi fi.
REV 19:6 Afa ka higig ofenaiba el numb nuwagigim auneh ho afa ming ofenaiba bu sisewug nalig wagi afa ming ofenaiba hug piale piale ogi afa ehengel enaig esogog og; Afa bigelni Ainiyag eba God kifutig fegim eba ehe nalig misog el feg so big ehena unehlagim fingi fi.
REV 19:7 Afa Sipsip Luwalig angwafig afahba eso nawo olug lahlagna sifakalinim ehena unehlagim fingi fi. Afa enag angwafig hefum ati numweheageg.
REV 19:8 Afa God ehem wahianagba eso lahlag lofug afsug fegim afa hugna busbusiageg enag fatig. (Enag lofugba eba lahlag nihe Godna el enaig esini.)
REV 19:9 Afa ena of wanai el kam sihina og, “So na enaig ginofe: Amanim so God sihinag og so ma sonag el Sipsip Luwaligna angwafig buyis wa boi eso ma enag elbi sifakale. Ohnaba eba Godna ini mo.”
REV 19:10 Afa so ka of wanai elni kig muhwa pegim ko ka ehem lotu fena, afa ehe enaig esona og, “Mas esi! Ka gaba Godna gafugag el feg afa gwenaig sati neangaba nimbeafena nilite i ne sahfegba eso ehengel Sisasna ini mo kehligim pahluhug. Afa so na Godum mungohe lotu fini.” Sisas so mangim opugunaba eso ena mom Godna fi sihiule el fi sihiahug.
REV 19:11 Afa ka nanagogba heven wa mengig pigi goba afa busug hos mungo eyi go. Afa el sona hos wa ga eba sefig Sawieg El fegim afa Inim El feg. Afa heafna kwefihiagegba eba yuhwafeg afa fag hagimba eba yuhwafeageg.
REV 19:12 Afa ehena nofugba ofenaiba suwi wagi afa ehena misog waba eba misog elni enaksag hat lofug agfohie. Afa mungo unehlag ehe nai yi gofena enaba ehe mungohe anwanafeg.
REV 19:13 Afa ehena lofugim taf gigafena. Ehena unehlagba eba sefig ‘Godna Mo.’
REV 19:14 Afa heven wa nai ami busbusiageg lofug aitiagegim afa busug hos wa augugim eso ehem pahluhug.
REV 19:15 Afa naif sig nemug ehena mengig wa nai pugunam enana mungwali bite nai elim filafatif. Afa ehe mungwali kimbigim kifutinam wambinam bwiltigefwag wa skogna eso kifutig God ninimufenam nag lofug sunam aitif.
REV 19:16 Afa heafna lofug wa i afa bigisig wa i enaig ginofig wahig og:
REV 19:17 Afa ka nangogba of wanai el osu wa gohugim afa mahim gugwe twafig sisyi efihi ahuiaba eso gugwem hugna enaig esonig og, “Au ambugog Godna nalig buyis wa nuwagig.
REV 19:18 So na ambugonam misog elni nihigim ahagai afa amini misog elni nihigim ahagai afa kifutig elni nihigim ahagai hos mi afa el hos wa auguiaule mi ena nihigim ahagai afa isug el nai yi afa unehlagna el nai yi afa mungwali el nai yi so na ehengelni nihigim ahagagi.”
REV 19:19 Afa mingba ka nangogba nalig sangwali sis i afa bite nai misog el i afa heafgelni ami i enag ambugog nuwagigim ogna el hos wa gag mi afa heafna ami mi so fag hagim.
REV 19:20 Afa sangwali sis mi afa mwakwal profet el mi wambtigim afa so eheningim nofkikena wambtigiangibi suwi higeg lagig yi. Ena suwiba eba hun salfa suwi wagi. Sonag mwakwal profet sis i mungo si ahogohba afa so ehe ahanaig ahanaig kifutig wagfunig afa el sati sisna ginof wambug afa ehena sungwagim fingi fig ehe ehengelim mwakwalenig.
REV 19:21 Afa enag el hos wa gag ehena mengig wa nai naif sig puguagim eso mungwali minginag elim enana kwaskofeg. Afa so twafig ambugogim ehengelni nihigim ahagawagigba so enogieskofeg.
REV 20:1 Afa ka nangogba of wanai el heven wanai pe bog mime tigefaitiag ki mi afa kifutig sen mi ningana wambtigigu.
REV 20:2 Afa ehe kafa naligim kehlagu. Afa ena kafaba eba sombine autunai nemug enaba sefig Satan. Afa of wanai el ehem 1,000 yia wa senna kike wahiag.
REV 20:3 Afa of wanai el ehem ena mime tigefaitiag wa fa fatigim mengigim pwaka fegim kikiseg wahiag. Afa so mas elim ehe enanam 1,000 yia wa mwakwalhiagei. Afa mahim 1,000 yia awaieba afa so enanam mime nai wahia mwakwalig puguf.
REV 20:4 Afa ka nangogba misog elni pegag sime afa so ena sime waba el enanai yi auguia enaba God ehengelim kwefihiageg gafugag faig. Afa amangel Godna mo fighuiba afa so Sisasna mo ambagwa sihig afa so ehengel mas sis mi afa sisna sungwag mi lotu fegonig mo afa sisna ginof mas ninga wa mi mingig wa i gohonig mo eso ehengelim kwaskofigbi eso ati ka ehengelni sungwagimba nanguagig. Eba ehengel nofkikena gag piske finim eba misog el feasainam eso 1,000 yia wa Sisas i mungwal nangwagihiagif.
REV 20:5 Afa sonag elbi eba gof wa nai heba piske nofkikena gag wambug. Afa mungwali minginag pigieg el eba mahim 1,000 yia awaiba eso nofkikena gag fif.
REV 20:6 Afa amangel so gof gam piske bigiagafeg eba afsug finim eso sifakalif. Afa sumi nai wahagba eba ehengelim mas amtakwale asaiyi. Afa eba God mi afa Krais mi pris feasainam eso 1,000 yia wa Sisas i mungwal nangwagihiagif.
REV 20:7 Afa mahim ena 1,000 yia awaieba afa so Satanim kalabus lala nai pigi wahinigbi.
REV 20:8 Afa so ambagwa puguagim mungwali bite gominefiahba eso elim mwakwalenugiakaba afa so Gok kimbig wanai el i afa Magok wanai el i ehem elni enaig esinig wambubug mungo wa nuwagigim eso hagig. Sonag elni nambaba ofenaiba engig bu wanai.
REV 20:9 Afa ehe mungwali bite wa ahu opukogum eso Godna elni kimbigim wagfigo fakag ena kimbigba God hugna membeg. Afa suwi heven wa nai pegim elim amtakwaligim lagkumuhlag.
REV 20:10 Afa Satan enaig mwakwalenugiakag afa so God ehem suwi lagig yi afa salfa hun lagig yi enanai yi fatig. Afa enanai yiba sangwali sis i afa mwakwal profet i ati ahgofenaba eso ehengel ena tautig higeg osuna i afa sinaini i wambugofuf.
REV 20:11 Afa ka nangogba nalig busug pegag sime afa el enanai yi gaba. Afa so heven i afa bite i ehena embem ahkag afa mas nangwagi.
REV 20:12 Afa enanai yi melig pigieg misog el i afa isug el i sime muhwa agfohiaba. Afa buk pigiagig afa ming bukba pigigba eba nofkikena gag buk. Afa ena buk waba elni ahanaig ahanaig nihe ginof agfohiafena eso enag ginofim fahigiagigim afa so enaig elim kwefihianigig.
REV 20:13 Afa mungwali melig pigieg el heafna kimbig mi afa nalig bu wanai mi wahigim ahugba eso God ehengelni nihe kwefihianigef.
REV 20:14 Afa God mungwali ahanaig ahanaig wa so el enanai yi pigig enam fag afa melig pigieg wa nai kimbig fagim eso suwi lagig mime gam wambwaitig. Ena suwi lagig mime enaba ming wahag enanai yi go.
REV 20:15 Afa amangelni unehlag mas nofkikena gag buk wa goh mo enaba suwi lagig mime nalig wa wambu aitif.
REV 21:1 Afa ka nangogba mulug heven i afa bite i ahgo. Afa gof wanai heven i afa bite i ati awai ikag afa nalig bu gaba mas gi mo.
REV 21:2 Afa Godna afsug kimbig eba mulug Jerusalem ka nangug. Eba God heven wa nai ningihiaba eso pe bog. Enaba lahlag gauna ofenaiba angwafig ligag wa aka.
REV 21:3 Afa ka higigba elni une pegag sime nai hugna esog og, “Sa hig, Godna lala eba mungwali elni olyi go God elim mungo si wango afa ehengel heafna el feskofegba afa ehe ehengelni God feg.
REV 21:4 Afa ehe ehengelni nombum titenigef eso ehengelim mas piske pigi afa mas tautig i afa kinig i mas piske puguni afa mas piske wewatigoi. Afa enaig autunaiba ati awaieg.”
REV 21:5 Afa el misog elni pegag sime wa gahba kam enaig esonag og, “Sa hig, ati ka mungwali gau mulug eseageg wahiag. Enaba so ginofe, ena moba inim nemug feg.”
REV 21:6 Afa ehe kam sihina og, “Mungwali gafugag ati yuhwafeg. Afa kaba kike gof wanai feg afa sumi nai feg. Afa mungwali gawig kike mog feg afa mungwali gawig awaiyegim eba kike mungohe feg. Afa amanim bu hefegba eba ka ehem bu isug faif ena buba eba nofkikena faig bu.
REV 21:7 Afa amangel so fagim filafif eba ehengel so ma sohnaig lahlag auguiag fi. Eba ka ehengelni God feniba afa ehengel kana luwalig feasaif.
REV 21:8 Afa el amangel so wakmuis ahug el i, afa moaule el i, afa nuhwef el i, afa elim tigifatigule el i, afa aga taitu el i, afa agisu el i, afa mwakwal Godum lotu fenig el i, afa mwakwal el i afa enaig elbi eso suwi lagig nalig mime wa enanai yi hun salfa wagi eso enanai yi apaigo ahuf. Enaba ming wahag sum go.”
REV 21:9 Afa elegeg wa gohug of wanai el elegeg wa gohug disni wambug agfofena enanai yiba elegeg wa gohug kinig agfoguafna enanai mungo kam sihinag og, “Au bo ka nem wagfuna sonag angwafig eba Sipsip Luwalig fafe.”
REV 21:10 Afa Godna Sungwag kam kifutignagim afa so kam nalig mug gam wani hokukuagim eso afsug kimbig mulug Jerusalemim kam wagfunag. God heven wanai ningihiagba eso pe bog.
REV 21:11 Ena kimbigba Godna afwambusugug kaminefeg ofenaiba Jaspa hun lahlag glas lofug afsug feg.
REV 21:12 Afa ena kimbigba bog wagfigo fakigba eso hugna hukokageg afa mengigba 12 pela agfohie. Afa ena mengig waba Israelna 12 pela simbianingana unehlag agfohiakana. Afa 12 pela of wanai el ena mengig waba agfohiakana.
REV 21:13 Afa ena mengigba osu puguiagam sambaga mungo agfohiena afa osu pegam sambaga mungo agfohiena afa ming meigim sambaga mungo agfohiena afa ming meigim sambaga mungo agfohiena.
REV 21:14 Ena 12 pela hunba bog enanai yi sisyi go ena hunba bogim kifutignag. Afa enanai yiba Sipsip Luwaligna kanog hwatieg elni unehlag eyi agfohiakana.
REV 21:15 Afa ena of wanai el kam sihinagba enaba gol aga gihig fagu enaba ogna kimbigna, bogna afa mengignam gihige.
REV 21:16 Afa ehe kimbigim gihiwagenaba afa so sambaga sambaga meigim megam mungwalof feskofena. Meigimba eba 12,000 statia afa sisi gam kwag eba gwenaig mungwalofug.
REV 21:17 Afa ena bogim gihiwagenaba 144 kubit hofulug fena enaba gihiwagenaba eba mungwalofug el so esfafif.
REV 21:18 Afa bogba hun Jaspa fena afa kimbigba gol lahlag nemug fena afa namba glas lofug afsug fena.
REV 21:19 Afa ena kimbigna bog eyi gohugba eba ahanaig ahanaig ginofna hun lahlag afogopina. Afa angig eba hun jaspa, afa angigieg eba ongug hun sapaia, afa boal eba busug hun aget, afa fignieg eba gwemaug hun emeral,
REV 21:20 afa ming eba afa hun eba satonakis tafiglek busug hun, afa enwesog eba tafiglek hun konilian, afa elegeg eba wahweg hun krisolait, afa kug eba ongug gwemaug hun beril, afa tut eba wahweg hun topas, afa ming tut eba gwemaug wahweg hun karisopres, afa ming kug eba ongug gwemaug hun haiasin, afa ming elegeg eba tafiglek hun ametis.
REV 21:21 Afa 12 pela mengig eba 12 pela sale agfofena afa ena saleba eba enaksag kigna feg. Afa ena saleba eba mungo mungog mengig wa agfohiakag. Afa kimbig minaba eba gol lahlag nemug feg ofenaiba glas lofug afsug feg.
REV 21:22 Afa ka mas lotu lala nangug mo afa God Ainiyag ehe kifutig feg afa Sipsip Luwalig enanai yi ehe ahgo afa ehe lalana kugum ahfag.
REV 21:23 Afa ena kimbigba God ehe osu lofug afwambusugug feg afa Sipsip Luwalig ehe wi lofug gafagoba eso eheningi ena kimbigim afwambusugug ahfaig afa osu i was i eba mas ahfeg mo.
REV 21:24 Afa mungwali el enag afwambusugug i ahwagigo afa mungwali bitenai misog el heafgelni lahlag lahlag gawig wambug ambugog enanai yi saiyeg.
REV 21:25 Afa osunaba eba mengig gwese pigi go. Enanai yiba sinaini hwainig eso mengig mas kikisi.
REV 21:26 Afa mungwali el heafgelni lahlag lahlag gawig i afa enaksag kig i wambug ambugogim enanai yi saiyegohug.
REV 21:27 Afa el ahanaig ahanaig esig i afa mwakwal el i mas ena kimbig wa saigoi. Afa enaig nuhwef mo mas ena kimbig gofi. Eba amangelni unehlag so nofkikena gag buk wa go ena mungohe ena kimbig waba saigof.
REV 22:1 Afa of wanai el kam afalig buum wagfunag. Eba nofkikena faig bu fegim afa glas lofug fagafafego. Godnai i afa Sipsip Luwalig nai i pegag sime nai pe bogim.
REV 22:2 Afa kimbig mina ikag wa enanai yi ena buba olyi ikagi. Afa ming magig ikag afa ming magig ikag enanai yiba nofkikena faig li agfohie. Afa ena libi eba mungo mungo wasi yi 12 pela ahanaig ahanaig fug legfo. Afa figegba elim mungwali bite naim lahlafetifeg.
REV 22:3 Afa God mas amtakwaligimba membena mo enanai yi gohuguba. Afa Godna i afa Sipsip Luwaligna i pegag sime kimbig wa gohun. Afa so ehena gafugag el ehem lotu finim,
REV 22:4 afa so ehena nofbusugum nanguini afa ehena unehlag ehengelni mingig wa agfohienfini.
REV 22:5 Afa enanai yiba sinaini hwainig eba God Ainiyag ehe afwambusugugba feg afa osu i lam i eba isug ahgo. Eso ehengel misog el higeg gwese agfofufe.
REV 22:6 Afa of wanai el kam sihinag og, “Ohuna moba eba inim nemug feg. Afa God Ainiyag ehe Godna mo fi sihiaule elim anwanag faini. Afa so heafna of wanai elim ningihiagba eso bog gafugag elim wagfunigbi afa so mang ikagna puguf.”
REV 22:7 Afa Sisas enaig esog og, “Sa hig, eba ka ikagna bof! Ohuna buk waba mang so sumi yi puguf, afa amangel so ena mom pahlukuiagba eba soma sifakali.”
REV 22:8 Afa ka Jon ka higig afa ati ka enaigimba nangug. Afa mahim of wanai el kam enam wagfunagba afa koka ehem lotu fena eso ka ehena kigmuhwa peg.
REV 22:9 Afa ehe kam enaig sihifenag og, “Mas esi! Ka gaba Godna gafugag el gwenaig feg afa gwenaig neangaba afa gwenaig minginag gaba Godna mo fi sihiaule el gaba afa amangel ena mo buk wa pahlukuiag gaba gwenaig esi. So na Godna unehlagim mungohe fingi fe!”
REV 22:10 Afa ehe piske ming mo gwesim sihina og, “Ena sumi nai mo ati meini puguiagim ofe eso nofeka ena mo buk wanai kumoahla.
REV 22:11 Afa aman so amtakwaligim eseageg eba so wahiba so ma gwenaig eseakaf. Afa aman nuhwef mom eseakafof eba so wahiba so ma gwenaig eseakaf. Afa aman so lahlag nihem eseagef eba so wahiba soma gwenaig eseakaf. Afa aman afsug fegba eba so wahiba so ma gwenaig fe.”
REV 22:12 Afa Sisas enaig esog og, “Sa hig, eba ka ikagna bonam afa so ka mungo mungo elim mungwag gwenaig faif.
REV 22:13 Afa kaba kike gof wanai feg afa sumi nai feg. Afa mungwali gawig kike mog feg afa mungwali gawig awaiyegim eba kike mungohe feg.
REV 22:14 “Afa amangel so heafgelni lofugim gigiafiagig enaba soma sifakalinim afa so ma nofkikena gag faig li fug ahaganam afa so ma kimbig mengig megam saiyenam ahui.
REV 22:15 Afa amangel so Godum mas fatinig, afa so agisu fig, afa aga taitufig, afa elim kwaskofig, afa mwakwal Godum lotu finig, afa mwakwalig enaig elbi eba kimbig wa afwambawa agfohiefof.
REV 22:16 Kaba Sisas ka kikeafna of wanai elim ningihiagba ehe ati sios elim ena moba faig. Kaba Devitna biteana luwal fegim afa ka ambagna bugubugu afwambusugni feg.”
REV 22:17 Godna Sungwag i afa Sipsip Luwaligna angwafig i enaig sihi ahfe og, “Au so bo!” Aman so higig ehe gaba so ma sihi og, “Au so bo!” Amangel so na buhefe skofeg so na bo nofkikena faig bu ne eba God nem isug faif.
REV 22:18 Kaba Jon kifutig mo osihi aman so na ena buk wa sumi nai mo go so na higim afa aman so na enmuna mo enanai yi pahlaf eba God nem ena kinig sisi pahlanif.
REV 22:19 Afa aman so na sumi nai buk wa go afa ne enam fafatiba eba God neana nofkikena faig li fugim fafatinibi eso mas heafna kimbig wa ahu saho ohuna buk wa enaig esog.
REV 22:20 Afa el so ena mo sihinaba enag yawo sihig og, “Eba inim, eba ka ikagna bof.” Eba esef. Sisas Ainiyag au so bo.
REV 22:21 Afa so ma Sisas Ainiyagna ismunagim kwaganig Godna elim gohoni. Eba inim.
